AUTO JA TEHNIKA TEEMALEHT
31. MÄRTS 2011 31
Auto turvalisuse
tagab valve, mitte sõidupäevik Enamik autovalve nime all pakutavaid süsteeme võimaldavad vaid auto jälgimist ja sõidupäeviku pidamist, kuid ei kaitse sõidukit reaalselt. Ainus reaalne autovalveteenus on turvafirma G4S-i täiustatud Autovalve, mis sisaldab lisaks auto jälgimissüsteemile turvafirma patrullekipaaži reageerimist vandalismi või varguse puhul. Häiresignaali saab anda ka autojuht, kellel on käeulatuses paanikanupp.
S
ama süsteemi on aastaid kasutanud G4S-i rahaveo- ja patrullautod, mis on kõrgendatud riskiga sõidukid. „See on kõige kasutajasõbralikum ning professionaalide poolt igati testitud autovalveteenus,“ sõnab G4S arendusosakonna juhataja Tarvi Hirv. „Täna pakume seda ka oma klientidele, kelle süda on kindlasti rahulikum, kui nende vara kaitseb 80 G4S-i ekipaaži üle Eesti.“ Tihtipeale aetakse omavahel segamini terminid auto jälgimissüsteem ja valveteenus, mis tähendavad siiski erinevaid teenuseid: esimene võimaldab vastava seadme abil jälgida auto liikumist ja saada raporteid teekonna ning tööajakasutuse kohta, teise puhul on masin ööpäev ringi turvafirma kaitse all nagu seni on turvatud ettevõtteid ning kodusid. G4S Autovalve sisaldab mõlemat teenust – operatiivne reageerimine autost tulnud häiresignaalidele on ühendatud läbi interneti sõiduki reaalajas positsioneerimise ja sõitude ajaloo vaatamisega. „Kui auto alarmsüsteem registreerib sissetungihäire või liikumise- ja mahuandurid annavad signaali juhtimiskeskusesse, positsioneerib seade sõiduki asukoha ning meie operaator võtab ühendust kliendiga, et saada teada patrullekipaaži reageerimise vajalikkus. Kui klient tahab, et ekipaaž kohale sõidaks, saadetakse kõige lähemal olev meeskond auto juurde,“ selgitab Hirv. „Paanikanupu häire puhul sõidab ekipaaž etteteatamata kohale ning selgitab olukorda.“
GPS-jälgimisseade võimaldab autoomanikul autot üle interneti reaalajas positsioneerida ning maksuameti poolt aktsepteeritavat sõidupäevikut pidada, kus on kõik sõidud ja vahepeatused kellaajaliselt ning aadressi täpsusega kirjas. Lisaks saab teha oma marsruudist kokkuvõtteid, pidada statistikat, kui palju kilomeetreid ollakse sõitnud, millise kiirusega ning kui kaua on auto sõitnud ning kui kaua ollakse näiteks ummikus istunud. Kogu info auto liikumise kohta säilitatakse aastaks, mis annab autoomanikule soovi korral suurepärase ülevaate ka kuudetaguste sõitude kohta. Samuti on G4S Autovalve abiks, kui on vaja leida autot, mis on näiteks valesti parkimise pärast teisaldatud.
Efektiivne valveteenus teenistusautodele „Sellist teenust ei paku Eestis ükski teine ettevõte,“ kinnitab Hirv. „Meie rõhk on valvel ja reageerimisel ning meil pole kogu ajaloo vältel ükski auto kaduma jäänud. Meie valveteenus on vajalik neile, kes kardavad sõiduki, aga ka isiku turvatunde pärast. Hea on selline turvateenus ka murelikele pereisadele-emadele, kes annavad võsudele sõitmiseks autot – lihtne on kontrollida, kus laps asub, mis kiirusel ta sõidab. Selline asi distsiplineerib kõvasti.“ Kontrollifunktsioonide ja turvalisuse kindlustamise vastu on eriti suurt huvi üles näidanud ettevõtted, mis kasutavad teenistusautosid – seda nii teedeehituses, logistikasektoris kui ka sõidu-, avarii- ja tehnilist teenust osutavate
AUTOVALVE TEENUSEGA LIITUMISEKS VÕTKE ÜHENDUST G4S EESTI MÜÜGIOSAKONNAGA TELEFONIL
651 1800, KLIENDITOE NUMBRIL 1911
VÕI KIRJUTADES AADRESSILE TEENINDUS@EE.G4S.COM firmade seas, kelle veetav kaup, seadmed või masinad on väga kallid. Kuna GPS-seade võimaldab jälgida sõiduki kütusenivoo andmeid, avastab G4S võimaliku kütusevarguse kohe. Valvesüsteemi saab lisaks liikuvatele masinatele panna ka seisva kauba või seadme külge. G4S-i jälgimissüsteemi eeliseks on seegi, et seadme energiatarbimus on väga väike ega koorma auto akut.
G4S Autovalve iseteeninduskeskkonnas on sõidukite teekonda võimalik mugavalt jälgida nii reaalajas kui ka tagantjärgi kasvõi terve aasta.
Teenuse tellimine on lihtne: klient helistab G4S-i numbril 1911 ja räägib oma soovidest. Lepitakse kokku teenuse üksikasjad ning seadme paigaldamise
aeg. Kogu protseduur on kliendile väga mugav. Teenusega liitumiseks pole vaja eraldi teenuse osutaja juurde tulla, sest lepingut saab ka digitaalselt allkirjastada. Klient peab vaid auto kokkulepitud ajaks seadme paigaldaja juurde viima. Kui seadmega peaks garantiiajal tekkima probleeme, saab enamikku vigu parandada distantsilt. G4S-i autovalveteenuse seade maksab 276 eurot, millele lisandub kuutasu vastavalt teenusele alates 17,99 eurost. Teenus toimib ka väljaspool Eestit. Autovalvesüsteemi saab võtta auto lisaseadmena koos sõidukiga liisingusse.
AUTO JA TEHNIKA
2
31. MÄRTS 2011
Noppeid uuenevast liiklusseadusest 1. juulist hakkab kehtima uus liiklusseadus, mis toob mitmeid olulisi muudatusi. Uute nõuetega peavad olema kursis kõik liiklejad ja autojuhid. Olulisi muudatusi on mitmeid ja nende kõigiga tutvumiseks peab igaüks varuma aega. Maanteeamet on laadinud oma kodulehele praktilise voldiku, kust leiab kõik vajaliku muudatuste ja täienduste kohta. Toome siinkohal välja vaid mõned olulised muudatused.
Mobiiltelefoni kasutamine autos
Pimedas kanna alati helkurit Kui seni tuli helkurit kanda vaid kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes, milliseks üldjoontes võis pidada maantee liikluskeskkonda, siis uus seadus näeb ette pimedal ajal liigeldes üldist helkuri kandmise kohustust. See tähendab, et ka asulas tuleb pimedal ajal helkurit kanda.
Vest selga! Uuenenud liiklusseadus nõuab, et pimedal ajal asulavälisel teel B-, C-, D- või T-kategooria sõiduki peatanud juht peab sõiduteele väljudes kandma nõuetele vastavat helkurvesti. Nõuetele vastava ohutusvesti tunneb ära sellel oleva märgistuse CE EN471 järgi.
Igasuguste sõiduki juhtimist häirivate tegevustega on roolis keelatud tegeleda. Sellele vaatamata on iga päev teel kümneid kui mitte sadu inimesi, kes teevad autorooli taga näiteks telefonikõnesid. Mobiiliga rääkides või sõnumit kirjutades-lugedes on aga tähelepanu hajunud ja suureneb oht põhjustada liiklusõnnetus. Uues liiklusseaduses on ühemõtteliselt keelatud mobiiltelefoni kasutamine ilma käsi vabaks jätva vahendita. Kehtiva reeglistikuga võrreldes laieneb telefoni kasutamise keeld ka asulavälistele teedele. Telefoniga rääkimiseks on sõiduohutuse seisukohalt kindlasti kasulikum kõne ajaks auto peatada. Kui seda aga mingil põhjusel teha ei saa, siis tuleb kasutada vabakäeseadet.
Pöörde lõpetamisel anna teed Täpsustused tulede kasutamise osas Juulist kehtima hakkav liiklusseadus reguleerib täpsemalt ka tulede kasutamist seisval sõidukil pimedal ajal. Asulavälisel teel tuleb halva nähtavuse korral või pimedal ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel lisaks ääreja numbrituledele kasutada ka ohutulesid. Seejuures ei tohi sõidukil põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Ka asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaugega udutuled. Kui sõiduk aga peatub asulatee vasakul teepoolel, siis peab selle juht lähituled välja lülitama.
Kehtiva reeglistusega võrreldes laieneb turvavöö kinnitamise kohustus ka taksojuhile, takso tagaistmel sõitjale ning sõiduõpetajale. Turvavöö saab lahti olla vaid veekogule rajatud jääteel sõites ning erandina, kui tööülesannete täitmine on seatud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit. Samuti on turvavöö mittekasutamine erandina lubatud neil, kel kaasas arsti kirjalik otsus turvavöö kasutamise vastunäidustuste kohta. Oluliselt on täienenud ka lapse sõidutamist puudutav. Kokkuvõtlikult võib öelda, et süles ei tohi last sõidutada ühegi auto esiistmel ega sõiduauto tagaistmel. Ainuke sõiduauto tagaistet puudutav erand on alla kolmeaastase lapse sõidutamine takso tagaistmel täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev isik on turvavööga kinnitatud.
FOTO: MARGUS ANSU
Turvavöö kinni ka taksojuhil
Ka pööret sooritava sõidukijuhi kohustust teed anda on uues liiklusseaduses täpsustatud. Üldjoontes on see sarnane praegu kehtiva korraga, mis sätestab jalakäijale tee andmise. Nimelt peab pööret sooritav sõidukijuht lisaks jalakäijale andma teed ka jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning pisimopeedi- ja mopeedijuhile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab. Erandiks on vaid juhtumid, kus teeandmise kohustus on liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Samuti sätestab seadus, et jalgratturile ja tasakaaluliikuri juhile tuleb pööret sooritades anda teed ka juhul, kui ületatakse sõiduteed mööda ülekäigurada. Vähekaitstud liiklejate ohutuse tagamiseks uuendati ka seadusesätet, mis nõuab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes autojuhilt kiiruse vähendamist tagamaks ülekäigurajale astunud või astumas jalakäija ohutust. Vajadusel peab autojuht auto peatama, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Nõuet on kehtiva reeglistikuga võrreldes täpsustatud, kuna ülekäigurada on nüüd sõidukite liikluseks ette nähtud tee osa.
Paremalt möödasõit on keelatud Uues liiklusseaduses on muutunud möödasõidumanöövri tähendus. Liiklusseadus sätestab, et möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. See tähendab, et möödasõit on manööver, mis võib toimuda ka pärisuunavööndist väljumata. Uuenenud liiklusseadus on täiendanud ka eessõitvast autost möödumist reguleerivaid sätteid. Nüüdsest tohib eessõitvast sõidukist mööduda vaid vasakult. See tähendab, et mitmerealisel teel ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda paremalt. Selline säte on liiklusseadusesse lisatud, et vähendada ühtlases liiklusvoolus sõelumist ja agressiivset sõidustiili. Üldisest liiklusvoolust aeglasemalt liikuv sõiduk peaks seega sõitma parempoolsel sõidurajal, et temast oleks võimalik mööduda vasakult. Erandina võib paremalt mööduda tagasipööret või vasakpööret tegevast sõidukist.
FOTO: LIIS TREIMANN
Ühissõidukile tuleb teed anda Ühissõidukile teeandmise nõuet on uues liiklusseaduses täpsustatud. Nimelt peab 1. juulist andma teed D-kategooria ühissõidukile asulateel, mille suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Kui asulas on tee, mille suurim lubatud kiirus on enam kui 50 km/h, siis ühissõidukile teeandmise nõue ei kehti. Ühistranspordi liiklust mõjutab ka säte, mis kohustab vastassuunast lähenevat sõidukijuhti andma teed trammiteel vasakpööret ootavale sõidukile, kui sellele on lähenemas tramm.
Tutvu liiklusseaduse muudatustega aadressil www.mnt.ee/liiklusseadus2011
AUTO JA TEHNIKA
31. MÄRTS 2011
3
HYUNDAI ON KVALITEETSEIM AUTOMARK AUTO BILD kvaliteediuuring 2010
SINU UUS PILKUPÜÜDEV Stiilse pereauto Hyundai i30 elegantne disain ja mugav salong lausa kutsuvad sõitma. Hyundai hoolitseb Sinu turvatunde eest - 6 turvapatja ja ABS + EBD on standardvarustuses.
Hyundai i30 1,4 Classic 109 hj „Võtmed kätte“ pakett vaid 12
499 €
Sinu hinnavõit 1 811 € ja liisingmakse vaid 148 € kuus. Pakett sisaldab ARK registreerimist, talverehve ja salongimatte.
Tere tulemast kvaliteetsete autode maailma - ootame Sind proovisõidule Hyundai salongides üle Eesti!
www.hyundai.ee
Keskmine kombineeritud kütusekulu 5,8 l/100 km ja CO heitmed 135 g/km ²
AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; UUS! AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee
Liisingu tingimused: sissemakse 15%, periood 60 kuud, intress 4,5%, jääkväärtus 25%
TALLINN, Sõpruse pst. 18c, tel. 667 5511; TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 742 4677; KURESSAARE, Kihelkonna mnt. 8a, tel. 452 4334; VILJANDI, Suur-Kaare 69, tel. 444 8866; HAAPSALU, Tallinna mnt.78, tel. 472 4010; RAKVERE, Narva 23c, tel. 327 0903; NARVA, Kerese 40g, tel. 356 9333; www.topauto.ee
AUTO JA TEHNIKA
4
31. MÄRTS 2011
Nutitelefon on palju enam kui telefon Uue mobiiltelefoni otsingul jõutakse üha tihedamini nutitelefoni ostmise juurde. Järjest suurem arv müüdud telefonidest on võimsad tänapäevased sidevahendid, mis võimaldavad kasutajal teha oluliselt enam operatsioone, kui varem võis ettegi kujutada. OLIVER OJAMAA
MOBIIL-ID
Tele2 tootearendaja
Arvutikasutajatele, kes soovivad ID-kaardi lugejat kaasas kanda, on ID-kaart igati piisav lahendus. Kohati isegi mugavam ja nutikam on aga Mobiil-ID. See on funktsionaalsuse poolest sama hea kui ID-kaart, ainult et ei pea kaardilugeja ja eraldi tarkvara paigaldamisega vaeva nägema. Mobiil-ID puhul on telefon justkui ID-kaardi lugeja ning sinuga alati nagunii kaasas. Väga mugav kasutada ka välismaal, kus ID-kaardi kasutamiseks mõeldud kaardilugejat ei ole just lihtne leida. Kui just ise kodust kaasa ei võta. Uuri mobiil-ID kasutamise võimalusi oma operaatori käest.
M
obiiltelefonide maailmas on aset leidmas huvitav nihe. Varem me peamiselt helistasime, et oma emotsioone jagada ja tähtsaid teadaandeid edasi anda, kuid nüüd on mobiiltelefonid omandanud nii palju nutti ja tarkust, et helistamine on emotsiooni jagamisel tagaplaanile jäämas. Usinalt on asutud kasutama just internetist väljakasvanud teenuseid. E-post, mis kunagi oli kasutatav vaid arvuti vahendusel, on nüüd praktiliselt iga nutitelefoni omaniku taskusse kolinud. Paljud ei kujutaks vist enam ettegi, et nad ei saa suvalisel hetkel oma telefonist viimastele ekirjadele pilku peale visata. See on saanud justkui igapäevase mobiilsuhtluse osaks. Eriti neile, kelle töö iseloom eeldab palju elektroonilist suhtlemist, kuid mitte ainult. E-post on midagi sellist, mida peaaegu igaüks teab ja kasutab. Kuid e-post on vaid väike osa nutitelefonide pakutavatest võimalustest.
VÕIMALUSED SEIKLEMISEKS JA SPORTIMISEKS Positsioneerimine, asukoha määramine ja soovitud sihtkohta juhatamine ehk navigatsioonivõimalused on need, mis on end jõudsalt taskuseadmetesse pressimas. Uut telefoni ostes kaaluvad juba päris paljud, kas ehk osta selline nutitelefon, millel on sisseehitatud GPS-vastuvõtja ning tarkvara, et telefoni saaks kasutada kaasaskantava navigatsiooniseadmena. Nokia on siiani oma OVI Maps nimelise tarkvaraga selles valdkonnas väga eesrindlik olnud, kuid analoogseid navigeerimislahendusi pakuvad teisedki telefonitootjad. Siinkohal tulevad mängu varem eelkõige GPS-seadmeid tootnud Navigon, TomTom ja Garmin. Matkasellidele on see kindlasti elevust pakkuv võimalus: telefon on võimeline kõik matkarajad kaardistama, et hiljem oleks arvutis või internetis jälg käidud radadest ja läbitud vahemaadest. Seda võimalust on hoogsalt hakanud kasutama just tervisesportlased, kes on avastanud, et just sellisel moel on hõlbus arvet pidada läbitud kõnni-, jooksu- või suusakilomeetrite kohta. Kuna paljud enam naljalt ilma telefonita kodust välja ei lähe, isegi mitte suusatama, siis miks mitte panna telefon taskus vahemaid mõõtma. Saad treeningu käigus kas või kohe läbitud kilomeetri aega vaadata.
DOKUMENDIHALDUS TASKUS KAASAS Edasijõudnud nutitelefonide kasutajad on avastanud mobiilse dokumendihalduse. Arvuti taga alustatud kirjatööd saab tänu nutitelefoni võimalustele jätkata näiteks mobiiltelefonis. Samuti ei pea sa dokumendi kallal üksi töötama, vaid saad seda luua ühiselt koos kolleegidega. Lihtne näide on kas või poenimekiri – päeva jooksul kirjutad üles vajaminevad kaubad, vahepeal tuleb abikaasal pähe sinna midagi juurde lisada ning poodi jõudes avad sama dokumendi telefonis, kus on näha teie mõlema koostatud ühine ostulist.
Vaata internetist lisaks: • Google MyTracks (Android) • RunKeeper (Android, iOS) • Endomondo (Android, iOS) • Cardiotrainer (Android, iOS) • Nokia Sports Tracker (Symbian)
Vaata internetist lisaks: • Google Docs (Android, iOS) • Dropbox (Android, iOS) • Remember The Milk (Android, iOS)
Sarnaselt dokumentide jagamisega on telefonist võimalik vaadata grupikalendreid. Näiteks töö juures osakonnasisese töö või sõpruskonnaga ühiste ürituste organiseerimiseks moodustatud grupikalendrid. Telefoni vahendusel saad luua uusi kalendrikirjeid ning aktsepteerida koosolekukutseid. Täpselt nii nagu arvutis, ainult et palju mobiilsemalt, kiiremini ja mugavamalt. Vaata internetist lisaks: • Mail for Exchange (Symbian, Android, iOS)
MMS, e-post ja integreeritud sotsiaalmeedia keskkondade tugi on need, mis teevad emotsioonide jagamise vahetuks ja lihtsaks. Sama lihtne nagu nutitelefoniga pildistamine on sellega ka filmimine. Uuemad telefonid suudavad lisaks küllalt heale pildistamisoskusele ka päris kõrge kvaliteediga klippe salvestada. Tehniliselt vastavad filmiklipid uuemate telefonide puhul isegi HD-kvaliteedi nõuetele. Selliseid kannatab arvutist või suurel teleriekraanil vaadata. Videoklipi jagamine ja YouTube’i saatmine on maksimaalselt kolme ekraanile vajutuse kaugusel.
• Google Calendar
MEELDEJÄÄVAD PILDID JAGAMISEKS Uuema telefoniga tehtud pildid ei jää palju alla lihtsama digikaamera omadele, kuid neid jagada on võrreldes digikaameraga tunduvalt mugavam. Telefoniga hetke püüdes on võimalus pilt otse telefonist kohe sõbrale või siis näiteks kogu Facebooki tutvusringkonnale edasi saata.
Fotode tegemiseks ja jagamiseks on kõik nutitelefonid vajaliku tarkvaraga juba varustatud, kuid kui soovitakse fotosid telefonis ka töödelda, leiab nii mõnegi tasuta ja tasulise programmi, mis seda teha lubab.
Naljalt ei leia ka ühtegi uuemat telefoni, mis mp3muusikafaile ei mängiks. Muusika mängimise kõrval saavad uued telefonid edukalt hakkama ka filmide ja videote näitamisega. Selleks võivad olla nii telefoni laetud täispikad mängufilmid kui ka YouTube’i klipid. Kes leiab, et telefoniekraan ei ole filmide vaatamiseks suurem asi, saab valida telefoni, mis on võimeline kuvama pilte ja videoid HDMI kaabliga või üle WiFi otse telekasse. Telefonist on saanud kaasaskantav multimeediakeskus, mis on võimeline laienema koduse televiisori ekraanile.
VANA HEA RAADIO UUES KUUES Raadiosaadete kuulamisel on nutitelefon andnud vabamad käed. Kui siiani tuli saate tabamiseks end õigel ajal raadio ette sättida või käivitada telefoni menüüst raadio rakendus, siis nutitelefon annab võimaluse saateid järelkuulata. Lae juba eetris olnud raadiosaade oma telefoni ning kuula täpselt siis, kui sul selleks sobiv hetk tekib. Loomulikult peab seda raadiojaam võimaldama. Küll aga võimaldab taaskuulamine avastada sadu ja tuhandeid uusi raadiosaateid maailma eri nurkadest. Vaata lisaks:
Vaata internetist lisaks:
• Google Listen (Android, iOS)
• PicSay (Android)
• BeyondPod (Android)
• Tiltshift (iOS)
• Podcasting
31. MÄRTS 2011
AUTO JA TEHNIKA
Legendaarne töökindlus
Catwees: Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Agdeck-Auto: Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311; Veho Eesti: Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080 ML Autoservice: Saaremaa, Kudjape, Tallinna 88, tel 452 2550; LX Motors: Viljandi, Piiri 2, tel 435 5421 Redmoto: Tallinn, Männiku tee 104, tel 512 2877
Vaata kõiki Honda tooteid: www.honda.ee
5
AUTO JA TEHNIKA
6
31. MÄRTS 2011
Rehvid võib osta ka internetist Internetist kaupade ostmine pole uudis juba aastaid. Huvitavad trendid on aga sealgi – üheks viimaseks võib pidada rehvide tellimist kodu- ja välismaiste netipoodide kaudu. KULDAR KULLASEPP
Euroopa Liidust ostes tunned end turvaliselt
kuldar.kullasepp@postimees.ee
Õ
ige pea tuleb naastrehvid asendada suverehvidega. Rehvikaupmehed on asunud üksteise võidu pakkuma soodsa hinnaga rehve, et klient just tema valikust sobiva leiaks. Peale omavahel võistlemise tuleb arvestada, et nii mõnigi rehviostja võrdleb kohalike firmade pakutavat internetis tegutsevate müüjate omaga. Jürgo Nooni on üks neist paljudest, kes oma autole interneti vahendusel uued rehvid tellis. «Olen rehve ühe korra tellinud, kuid ka järgmised tellin kindlasti internetist – vahe siinsete rehvipakkujatega on küllaltki suur.» Jürgo tellis Saksamaa rehvikauplusest rehvid, mida siinsed kaupmehed pakkusid peaaegu 30% kallimalt. «Mina ostsin neli rehvi, makstes ühe eest 54 eurot, siin küsiti 77 kuni 90 eurot.»
Euroopa Liidu piires tehtud ostude puhul saavad tarbijad arvestada kindlate reeglitega, sest kõigis Euroopa Liitu kuuluvates riikides kehtib tarbijakaitse ühtne miinimumtase. Nii on ka kaupade ja teenuste kaugmüügi puhul vastu võetud ELi direktiiv, millega peab olema kohandatud iga ELi liikmesriigi seadusandlus. Liikmesriigid võivad oma tarbijatele anda veelgi parema kaitse kui ELi direktiiv seda eeldab ja mõnes riigis ongi seda tehtud. Näiteks kehtib igas ELi riigis õigus interneti teel ostetud asjade tagastamisele vähemalt 7 päeva jooksul, kuid see aeg võib olla ka kuni 21 päeva.
MIDA TULEB INTERNETIS OSTLEMISEL KINDLASTI SILMAS PIDADA?
Nagu teistegi kaupade ostmisega, tuleb internetis ka rehve valides olla tähelepanelik ja teha suhteliselt palju kodutööd. Mida suurem on rehvipood, seda tõenäolisem on leida odavaid, kuid suhteliselt tundmatute tootjate rehve. Soodsa hinna juures võivad need olla üldiselt head, kuid samas ei pruugi sobida Eesti kliimasse, kus suverehviga tuleb sõita teinekord vaid viie plusskraadi juures. Seepärast pakuvad mitmed rehvimüüjad oma kodulehel ka sõltumatute testide tulemusi. Neid tasuks kindlasti lähemalt uurida. Riskide vähendamiseks peaks rehvid tellima suuremast ja tuntumast keskkonnast. Tundmatu pakkuja hinnad võivad olla küll atraktiivsed, kuid veenduda tuleb ka selles, kas kaupmees Eestisse rehvid ikka toob. «Kui tasuda kauba eest krediitkaardiga, soovitan kasutada virtuaalkrediitkaarti, kus on fikseeritud limiit,» ütleb Nooni.
FOTO: CORBIS/SCANPIX
TELLIDES OLE TÄHELEPANELIK
• Enne kauba tellimist tutvu tähelepanelikult tellimistingimustega. • Kui info ei ole piisavalt ülevaatlik, esita oma küsimused otse klienditeenindajale. Võid paluda, et müüja annaks olulise suulise info (maksetingimused, kauba tagastamise võimalused, müügigarantii jms), mis internetipoe lehekülgedel puudub või tundub arusaamatu, kirjalikus vormis. See aitab lahendada hilisemaid võimalikke pretensioone. • Kõige rohkem pööra tähelepanu sellele, kuidas ja millal peab kauba eest tasuma ja millised kulud (posti- või teenustasud) võivad lisanduda. • Interneti vahendusel sooritatud ostude puhul on soovitav kõik ostuga seotud teave ning kirjavahetus (toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta jms) välja printida ning alles hoida. • Kontrolli, kes on teine tehingu osapool, sest on oluline, et tehing sõlmitaks tarbija ja juriidilise isiku vahel, sest kahe eraisiku vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitsereeglid. ALLIKAS: EUROOPA LIIDU TARBIJA NÕUSTAMISKESKUSE KODULEHEKÜLG WWW.CONSUMER.EE.
Internetist tellitud rehvid tuuakse küll tavaliselt ukse taha, kuid alla tuleb need lasta panna töökojas.
3100 D N O NIK OSTES 000 SAAD VÕI D7 S KAASA: USEK ott T I G N I K erak ndi - Kaam - 2,5 tu
SLR Intro: D t l o o h c S 3 aasta s u t s - Nikon ha oll & Pu € - Kontr s 299
Väärtu
I AM YOUR BEST DEAL Pakkumine kehtib 28.02 - 31.03.2011 või kuni kaupa jätkub.
* * Olen sinu parim kingitus
AUTO JA TEHNIKA
31. MÄRTS 2011
7 REKLAAMTEKST
Honda CBR250R
Saada üheks mootorrattaga, mis käitub laitmatult, nagu ta suudaks juhi mõtteid lugeda... Unustada ratta olemasolu ja lasta end lihtsalt edasi kanda... Supersportrattad nagu Honda lipulaev CBR1000RR pakuvad põhjapanevaid sõiduomadusi, mis muudavad selle kogemuse võimalikuks. Võistlusratas tagab veelgi teravama soorituse, spetsialiseerudes kõigi konkureerivate masinate võitmisele. Õhku läbistava gondli ja kummargil istuva juhiga võidusõiduratas on konstrueeritud kuni viimse detailini selleks, et saavutada rajal eeskujulik stabiilsus ja kontrollitud käitumine.
HÄSTI DISAINITUD SUPERSPORTRATTA VÕLU
Supersportratta disain ei seisne ainult põhieesmärgi ehk eeskujuliku soorituse saavutamises. Tema kuju lõikab tuult, peites endas jõudu, mis on valmis igal hetkel edasi sööstma. Supersportratas jätab tänu oma agressiivsele välimusele hoopis teistsuguse mulje kui roller või klassikaline mootorratas, meenutades pigem metslooma, kes varitseb oma saaki. Juhi istumisasend aitab sellele ainult kaasa. Mootorrattur nõjatub veidi kõverdatud seljaga ettepoole, hoides õrnalt kinni juhtrauast, mille käepidemed paiknevad madalal ja juhist üsna kaugel. Selles asendis saavad sõitja ja mootorratas üheks, luues tervikliku kihutava silueti. Juhi poosist õhkub pinget juba rohelist tuld oodates. Mootorratturile, kes võngub selles asendis kogu ülejäänud maailma poole, tähendab supersportratas midagi hoopis enamat kui üht moodust sõidurõõmust osa saada. See on parim eneseväljendusvahend. Veel hiljuti said seda luksust endale lubada vaid tippklassi supersportrataste omanikud. Ometi ei võta kõik motohuvilised alati ringrajal viimast ning paljudel on raske harjuda supersportratta võimsa mootori, kõrge istme ja madala juhtrauaga. Seepärast tuli meile mõte luua CBR-seeria agressiivse välimusega, kuid kasutajasõbralikum mootorratas, mis ei jäta teid ilma supersportratta valitsemise rõõmust. See masin on mõeldud nii neile, kes on supersportrattaid omal nahal kogenud, kui ka täiesti uutele tulijatele. Supersportratastel on reeglina alumiiniumraam ja mitmesilindriline mootor, mis tõstavad oluliselt ka nende hinda. Pakkudes endiselt rahuldavat soo-
ritust, pidi meie uus mootorratas vahetama need piisavalt jäiga terasraami ja ühesilindrilise DOHC-mootori vastu, mille potentsiaali suudab iga juht maksimaalselt ära kasutada. Seda silmas pidades hakkasime me CBR250R-i välja töötama.
DISAIN, MIS PAELUB MOOTORRATTUREID ÜLE KOGU MAAILMA
Disainiprotsessi avalöögina palusime oma maailma eri paigus tegutsevatelt uurimis- ja arenduskeskustelt selle tulevikumootorratta eskiise. Lootsime saada vihjeid, millist tüüpi disain pakuks supersportrattaga kaasnevat rõõmu igas vanuses mees- ja naisjuhtidele üle kogu maailma. Euroopast, supersportratta sünnipaigast, saime me visandi puhtakujulisest supersportrattast, mis on valmis võistlusradu vallutama. Joonisel kujutatud disain maalis üsna täpse pildi ka tulevase CBR250R-i riistvarast, mis muudab selle mootorratta kitsastel mägiteedel märksa nobedamaks kui suurema töömahuga rattad. Eskiisil, mis tuli Aasiast, kus on normiks igapäevasõidu-mootorrattad, on aga kujutatud uudset ja mõnevõrra ebatavalist disaini, mis meenutab esmaklassilist sportmatkaratast. See visand põhineb unistusel omada ja juhtida sportmootorratast. Eri regioonid lähenesid disainile erinevalt, kuid kõik eskiisid sisaldasid palju enamat kui nende loojate ootusi sooritusele. Nad nägid oma vaimusilmas stiilselt mootorratta seljas istuvat juhti, tema uhkust ratta üle ja muid tegureid, mis muudavad supersportratta nii nauditavaks. Seepärast osutusid need visandid meile äärmiselt väärtuslikuks, võimaldades meil kindlaks määrata mootorratta isiksuse ja siirduda järgmisse disainietappi.
PÜÜDLUSED DISAINI POOLE, MIS MUUDAKS IGAPÄEVASÕITU NAUDITAVAKS
Supersportratta disaini vaieldamatuks eeltingimuseks on pakkuda igaühele intuitiivsel tasandil naudingut, mis kaasneb sportliku sõiduga. Lisaks sellele tuleb mootorratta disain mitmetahuliseks muuta, et see väljendaks eri olukordades erinevaid omadusi ning et juht saaks oma ratta üle kaua uhkust tunda, väsimata kordagi selle välimusest. Võistlusratta äärmiselt längus istumisasend, millest on kurvides palju abi, sunnib sõitjat oma selga
väga madalal hoidma. CBR250R-i puhul nõjatub juht ettepoole veidi sportlikumas poosis kui klassikalisel mootorrattal. See asend võimaldab juhtimisest rõõmu tunda, andes sõitjale ka hoogsa välimuse. Mootorrattur ei pea end ettepoole kallutades pinges hoidma, nagu ringrajal kümnendiksekundeid võites. Pigem võimaldavad CBR250 mõõdud nii väikest kui suurt kasvu sõitjatel ilma mööndusteta mugavat ja sportlikku sõitu nautida, muutes selle ideaalseks globaalseks mudeliks.
Gondli keskosa iseloomustavad lihtsad vormid ja sujuvus. Selle gondliosa ülesanne on kaitsta sõitjat tuule eest, et tema alakehale ei avalduks liigne koormus. Funktsionaalne gondli alaosa suunab õhu mootorile ja summutile, et stabiliseerida nende tööomadusi. Traditsiooniline lähenemisviis näeks gondli kesk- ja alaosa ühe tervikuna, kuid nende lahutamine võimaldab spetsiifilisemaid funktsioone ja tõeliselt silmapaistvat välimust.
GONDLI DETAILID TEEVAD KOOSTÖÖD,
CBR250R-i värvitoonidele pöörasime me veel rohkem tähelepanu kui varasemate mudelite puhul. Kuigi disaini põhielemendid on samad, astume me sammu võrra edasi ja pakume kahte erinevat värvilahendust, mis paeluvad maailma eri regioone. Eurooplastele, keda köidab eelmistelt CBR-idelt päritud agressiivsus, on meil pakkuda sportlik trikoloor. Aasia mootorratturitele, kes soovivad rõhutada sportratta omaniku staatust, pakume me monokroomset lahendust. Mõlemal juhul annab silmapaistev värvkate igale sõitjale piisavalt võimalusi eneseväljenduseks.
LUUES ERINEVAID ILMEID
Kavandades gondlit, mootorratta disaini ühte tähtsaimat elementi, püüavad Honda disainerid saavutada kuju, mis meenutab juba esmapilgul Hondat. Meie mootorrataste nii mõnigi detail näeb hea välja, kuid me disainime neid alati tööomadustest lähtudes, mitte ilu pärast. Tänu sellele põhimõttele sobibki CBR250R visuaalselt kokku kõigi ülejäänud CBR-seeria mudelitega. Pole kellelegi saladuseks, et kerget asja on lihtsam liikuma panna kui rasket. Kuna kergus on soorituse seisukohast hädavajalik mis tahes motospordis, on see ka sportvarustuse disaini lahutamatu osa. Seepärast ei konstrueerinud me CBR250R-i gondlit ühes tükis, vaid osade kombinatsioonina, milles igal detailil on oma funktsioon. Üheskoos moodustavad need osad kompaktse terviku, mis paistab silma oma sportmootorrattale iseloomuliku vilka välimusega. Selline mitmekihiline disain annab CBR250R-ile palju erinevaid ilmeid, aga ka põneva stiili, mis tekitab emotsioone igal vaatlusel. Meie mootorratta muutmine äärmiselt aerodünaamiliseks, et võita aega võistlusrajal või tuisata 200-kilomeetrise tunnikiirusega mööda Saksamaa kiirteid, polnud meie ainus eesmärk. Et juhile saaks osaks meeldiv tuuleiil, mis parandab kiirusetunnetust, uurisime me tuuletunnelis, kuidas mõjutab tuul mootorratast ja sõitja ülakeha, ning kasutasime neid andmeid disaini täiustamiseks. Gondli külgedel asuvad kanalid lasevad õhul läbi gondli puhuda, vähendades ratta kallutamisel õhutakistust ja parandades suunamuutustel juhitavust. Meie eesmärk on suurendada igal viisil sõidurõõmu ning lasta juhil oma mootorratast täiel rinnal nautida.
VÄRV KUI ENESEVÄLJENDUS
ET VÕIMALIKULT PALJUD SAAKSID SUPERSPORTRATTAST RÕÕMU TUNDA
Honda on ehitanud aastate jooksul palju mootorrattaid, kuid me unusta neid kunagi rõõmuküllaseks muuta. Meie supersportrattad sümboliseerivad meeltülendavat sooritust ning me oleme väga rõõmsad, et tänu CBR250R-ile suudame me pakkuda kogu maailma juhtidele supersportratta reibastavaid sõiduomadusi ja agressiivset kena disaini ning seda kõike mõistliku hinnaga. CBR250R on väljatöötatud eelkõige Euroopa ja Ameerika jaoks, kus supersportrattad on ammu kanda kinnitanud, aga ka Aasia jaoks, kus paljud on hakanud sportmootorratta olemusest aru saama. CBR250R sobib nii meestele kui naistele, nii veteranidele, kes on kokku puutunud paljude erinevate mootorratastega, kui ka neile, kes motomaailmaga alles tutvuvad. See ratas sobib suurepäraselt linnasõiduks, maanteedel matkamiseks ja sportlikuks kurvivõtmiseks käänulistel teedel. Me oleme veendunud, et kuhu iganes te ka ei sõida, pakub CBR250 teile suurt naudingut ning te saate pikkade aastate jooksul tema üle uhkust tunda.
AUTO JA TEHNIKA
31. MÄRTS 2011
FOTO: TARMO TOMSON
8
Eesti üks tuntumaid driftijaid Kristjan Klemets.
Uus ja populaarsust koguv autospordiala: driftimine «Driftimine sai alguse Jaapanist, kuid on väga populaarne üle maailma,» ütleb selle uudse ja vaatajaid paeluva spordiala «maaletooja» Kristjan Salmre. Kristjan Salmre ja Marko Opmanni juhitav Eesti Drifti Liit on ala propageerinud paar aastat. Sel aastal jõutakse esimest korda ka Eesti meistrivõistlusteni. KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee
D
rifting, mis tähendab auto meelega külglibisemisse ajamist ja seejärel raja läbimist ilma autot kordagi sirgu laskmata, ei pärine nagu oodata võiks tänavatelt. Driftingu juured on võistlusrajal ning on tihedalt seotud jaapanlase Kunimitsu Takahashiga. «Ta leiutas stiili, kuidas läbida kurve külg ees,» teab Kristjan rääkida. Võidusõitjana ei kasutanud ta seda stiili lihtsalt publiku hullutamiseks, vaid ikka eesmärgil kiiremini sõita. Stiil õigustas end, Jaapani turismiautode sarjas teenis ta 1970ndatel unikaalse sõidustiiliga mitmeid meistritiitleid. Läks aga aastakümneid, kui driftist, driftingust või driftimisest, kuidas kellelegi rohkem meeldib, sai spordiala. Esimesed drifti võistlused väljaspool Jaapanit peeti 1996ndal aastal Californias, kus korraldajateks ikkagi jaapanlased. Sealt edasi on aga spordiala plahvatuslikult arenenud ning on lisaks Jaapanile väga populaarne Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias.
EESTISKI KOGUB FÄNNE «Mina, Marko Opmann ja Eduard Vahemets olime esimesed,» ütleb Kristjan uhkelt, kui uurida driftingu sündi Eestis. Pea seitse aastat tagasi tekkinud huvi driftingu vastu viis Kristjani esmalt Lätti ja Soome, kus spordiala samuti kasvamas. «Esimesed võistlused Lätis läksid hästi, ei jäänudki viimaseks,» ütleb ta. Enne esimeste siinsete võistluste korraldamist 2008. aastal käisidki Eesti driftihuvilised lõuna- ja põhjanaabrite juures kogemusi hankimas.
«Praegu on garaažides ligi 30 autot, neist pro-klassi ehk spetsiaalseid võistlusautosid seitse,» räägib Kristjan. «Eelmisel aastal võistles 19 Eesti sõitjat, seega võib sel aastal osaleda juba oluliselt rohkem.» Driftingu võistlusi peetaksegi kahes klassis – nn tänavaklass ja pro-klass. «Esimesse kuuluvad autod on tänavakõlblikud, kuid väikesed modifikatsioonid tuleb autole siiski teha – eriti puudutab see turvavarustust, mis peab nõuetele vastama,» ütleb Kristjan Salmre, lisades, et driftingut sõidetakse tagasillaveoliste autodega. «Kui auto on väga kerge, siis piisab ka 200-250 hobujõust, kuid mida raskem auto, seda rohkem jõudu on vaja,» räägib Kristjan. Samas ei taga võimas auto veel edu. «Autost oleneb 25%, tehnikast 25% ja trennist ülejäänu. Muidugi on parem sõita, kui auto on võimsam, keerab rohkem, kuid kõige olulisem on, et juht peab oskama sõita.» Pro-klassi auto on aga juba hoopis midagi muud kui tänavalegaalne driftiauto. «See on ringrajaauto edasiarendus, tehniliselt väga spetsiifiline,» tõdeb ta, lisades, et pro-klassi autosid müüakse käest kätte alates 6000 eurost. «Mina müüksin oma auto kuskil 13 000 euroga, kuid ei saaks kunagi tagasi seda raha ja aega, mis sinna autosse tegelikult pandud on.»
Tänavaklassis võistelVÕISTELDAKSE dakse NII KIIRUSELE KUI veidi STIILIPUNKTIDELE modifitsee- Driftimine on kindlasti publikuritud tava- le väga vaatemänguline ala. Seepärast on võistlused toonud autodega. ka aina enam publikut. «Alla
paari tuhande pealtvaataja po-
le kunagi olnud,» tunneb Kristjan uhkust. Publiku hulgas võidab ala populaarsust tänu show-elementidele. Tänavaklassiautod lähevad rajale üksi ja ülesandeks on läbida rada etteantud trajektoori järgides. «Hinnatakse kurvi sisenemise ja raja läbimise kiirust, auto nurka, sõidujoont ja lisaks veel 10 punktiga show'd,» loetleb ta. Hindajaid on kolm, kellest üks hindab raja läbimise kiirust, jälgides, et kiirus oleks ühtlane (et ei pidurdataks liiga palju). Teine kohtunik hindab sõidujoont ehk seda, kui täpselt järgib võistleja hindaja poolt ette antud sõidujoont. «Jälgitakse näiteks seda, kui kaugelt auto esimese või tagumise otsaga raja ääres olevast kurikast möödub.» Kolmas kohtunik hindab sõidunurka, ehk siis juht peab rada läbides hoidma autot võimalikult suure nurga all. Lisaks hinnatakse ka poolevahetuse sujuvust või siis kohtuniku nõutud poolevahetuse teravust. Veel annavad kohtunikud show-punkte, kus oma roll on kaasaelaval publikul – jälgitakse, kuidas võistleja stiil publikule meeldib ja kuidas kaasa elama paneb. Mõneti võib seda võrrelda näiteks rulluisu-, ratta- või rulavõistlustega. «On ka neid, kes võrdlevad sujuvat drifti ja iluuisutamist, kuid viimane pole siiski ekstreemspordiala,» naerab Kristjan. Kui tänavaklassis on rajal korraga üks auto, siis pro-klassis kaks. «Sõidetakse teineteise järel, kurvides lausa kõrvuti, jälitav auto peab sõitma võimalikult sarnaselt eessõitva autoga, samas pugedes teisele autole võimalikult külje alla,» seletab Kristjan. Tandemist esimene au-
to peab sõitma rada võimalikult täpselt, samas üritama puua kinni nurk, et tagumine auto oleks sunnitud hoo maha võtma ja sirgeks laskma. Seetõttu kaotab tagumine auto punkte. Tandemites tehakse kaks sõitu, nii et mõlemad autojuhid saavad olla nii eessõitja kui jälitaja rollis. Punkte antakse sõidu tulemuse järgi kaalu põhimõttel 10 punkti süsteemis. Kui juhid on võrdsed ja võitjat ei suudeta välja selgitada, siis tuleb «one more time» ehk siis uus sõit, kuni üks võistlejatest eksib ja saab rohkem punkte.
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED: 13.-14.05.2011 – Ülemiste Keskus, Tallinn 04.06.2011 – Audru ringrada, Pärnu 01.-02.07.2011 – Kiltsi lennuväli, Haapsalu 05.-06.08.2011 – Rapla kardirada
na, seepärast võisteldakse tihti kasutatud rehvidega. «Uute rehvidega on aga hoopis teine tera, esimesed 4 mm rehvil on kõige magusam,» märgib kogenud driftija. Eks siingi aitavad palju sponsorid, kuid niivõrd uue spordiala juurde on neid raske tuua. «Sponsoreid on vähe, kuigi huvi on aasta-aastalt kasvanud,» räägib Kristjan. «On ka helistatud ise ja küsitud, kas saaks kuidagi kaasa lüüa või aidata.»
TÄISVÄÄRTUSLIK SPORDIALA Eemaltvaatajale võib tunduda, et driftimine on autohuligaanide pärusmaa, kus seatakse ohtu nii ennast kui ümbruskonnas viibijaid. «Kindlasti pole see nii,» sõnab Kristjan, lisades, et Eesti Drifti Liit propageerib spordiala, kus on kõige olulisemal kohal turvalisus. Ka politseiga on driftijatel hea läbisaamine. «Tegelesin enne kiirendusvõistlustega ja tean, et sellesse suhtus politsei palju kurjemalt,» möönab ta. «Turvalisus on meile väga tähtis. Turvaalad on suured ja publiku ohutus kõige olulisem. Samuti on tähtsal kohal sõitjate turvalisus – just seepärast esitatakse autodele ka turvalisuse osas korralikud nõudmised.» Nagu autospordialadega ikka, siis drifting pole odav lõbu. «Ühe võistlusega võib minna isegi neli ringi rehve,» ütleb ta. Lisaks kütus, mida kulub Kristjani autol keskeltläbi 50-60 liitrit ühe võistlus- või trennipäeva kohta. Uusi rehve kalli hinna tõttu palju alla ei raatsita pan-
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED TULEKUL
Siinsetel võistlustel saab näha ka külalisi välismaalt.
Sel aastal esimest korda toimuvad Eesti meistrivõistlused toovad võistlema lisaks kohalikele ka välismaalasi. «Esimesel etapil on kindlasti kohal soomlased ja lätlased, kuna sel ajal neil endal võistlusi pole,» lubab Kristjan. Soomlastega võtavad pro-klassis mõõtu viis kuni kaheksa eestlast. «Tänavaklassis võistleb sellel hooajal umbes 2025 võistlejat,» usub ta. Eesti Drifti Liit kutsub publikut igale võistlusele kaasa elama, hooaja avapauk tehakse väga suurejooneliselt Tallinnas Ülemiste keskuse parklas 13.-14. mail. Tänu paigaldatavatele tribüünidele on publikul suurepärane ülevaade spordivõistlusest, mis aasta-aastalt aina rohkem publikut ja võistlejaid kohale toob.
AUTO JA TEHNIKA
31. MÄRTS 2011
9
FIESTA
FOCUS
KUGA
GALAXY
KA
FOCUS
MONDEO
C-MAX
FUSION
MONDEO
KA
KUGA
FIESTA
MONDEO
KA
GALAXY
FIESTA
MONDEO
FUSION
KUGA
FIESTA
MONDEO
FOCUS
MONDEO
FUSION
S-MAX
FIESTA
KUGA
KA
GRAND C-MAX
FOCUS
FIESTA
C-MAX
KA
GALAXY
FIESTA
MONDEO
KUGA
GRAND C-MAX
FIESTA
FUSION
KUGA
FIESTA
MONDEO
Autovahetuskuu!
APRILLIS VAHETA VANA AUTO UUE FORDI VASTU Müü oma vana auto Info-Autole Maksame tema väärtusele 1300 — 3500 € peale 20 340 EEK
54 763 EEK
Too oma vana auto Info-Auto Tallinna, Tartu või Pärnu esindusse. Võtame vastu kõik autod margist sõltumata! Hindame ta ära ja lisame tema väärtusele 1300 — 3500 € juurde. Edaspidi naudid igat hetke oma uue Fordi roolis. Sooduspakkumine vana auto vahetamisel uue Fordi vastu kehtib aprilli lõpuni. Pakkumise tingimustega tutvu aadressil www.ford.ee või küsi lisainfot Info-Auto esindustest.
GALAXY
KA
FOCUS
MONDEO
FIESTA
S-MAX
MONDEO
C-MAX
FUSION
MONDEO
KA
KA
GALAXY
FIESTA
MONDEO
KUGA
GRAND C-MAX
FIESTA
FUSION
KUGA
FIESTA
MONDEO
S-MAX
FIESTA
KUGA
KA
FOCUS
MONDEO
FIESTA
GRAND C-MAX
FOCUS
FIESTA
C-MAX
FIESTA
FOCUS
KUGA
GALAXY
KA
FOCUS
MONDEO
C-MAX
FUSION
MONDEO
KA
KUGA
FIESTA
MONDEO
KA
GALAXY
FIESTA
MONDEO
FUSION
KUGA
FIESTA
MONDEO
FOCUS
MONDEO
FUSION
S-MAX
FIESTA
KUGA
KA
GRAND C-MAX
FOCUS
FIESTA
C-MAX
FOCUS
MONDEO
FIESTA
GRAND C-MAX
FOCUS
FIESTA
C-MAX
KA
GALAXY
FIESTA
MONDEO
KA
FOCUS
MONDEO
C-MAX
FUSION
MONDEO
KA
S-MAX
FIESTA
KUGA
KA
GALAXY
FIESTA
MONDEO
FUSION
KUGA
FIESTA
MONDEO
FIESTA
FOCUS
Info-Auto www.infoauto.ee
TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Pakkumine kehtib 01.04.2011 kuni 30.04.2011
facebook.com/infoautoford
10
AUTO JA TEHNIKA
31. MÄRTS 2011
AUTO JA TEHNIKA
31. MÄRTS 2011
11
Peegelkaamera süvendab fotohuvi
LÜHIDALT
NASA loobus James Cameroni 3D kaameratest
Fotograafia on muutunud mainstream’iks ning tõenäoliselt on igal vähegi aktiivsel inimesel olemas seadeldis, millega ta aeg-ajalt pilte teeb. Varem või hiljem tekib aga huvi teha veidi paremaid pilte ja siis veel paremaid. Nii jõutaksegi lõpuks peegelkaamerateni. MEELIS PILLER
resti kui tarvis oleks olnud, reageerida ei jõua. JPG ja RAW – fotofailide formaadid. Esimene neist on kõvasti kokkupakitud, teine aga sisaldab kogu informatsiooni, mida kaamera suutis momendist välja pigistada. Professionaalsed fotograafid pildistavad kõik RAW-formaadile. Kui juhuslikult peaks olema pildistamise ajal valgusbalanss valesti määratud, on RAW-formaadis faili puhul võimalik see hiljem ilma kvaliteedis kaotamata õigeks panna.
«P
rofi- ja tarbijakaamerat eristab eelkõige see, milline on kaamera sensor,» räägib Nikoni esindaja Rene Mitt. «Profikaameral on Canoni terminoloogia järgi täiskaader ja tarbijakaameral poolkaader, Nikonil on vastavateks terminiteks DX ja FX.» FX-sensor on sama suur kui oli ning endiselt on filmi kaader 36 mm, DX-kaader aga on väiksem. «Profid, kellel võimalusi ja vahendeid, töötavad FX-iga ning ostavad sinna juurde ka sobivaid objektiive.» Seega on esimene oluline asi meeles pidada, et kaamera korpusele saaks valitud õige objektiiv. Kui täiskaadriga kaamerale panna ette väiksema kaadriga kaamerale mõeldud objektiiv – sama tootja erinevate kaameratüüpide objektiivid sobivad tavaliselt kõikidele kaameratele – siis tulemuseks on see, et kuigi objektiiv maksis mitu korda vähem, jääb osa kaadrist katmata ning pilt tuleb väiksem kui kaamera tegelikult võimaldaks. Vastupidi – suurele kaadrile mõeldud objektiivi kasutamine väikse kaadriga kaamera ees pole lihtsalt rentaabel.
PANE EELARVE KRIITILISELT PAIKA
MÕTLE, MILLISEID PILTE SOOVID TEHA «Soovitus oleks, et ära osta kallimat objektiivi kui on kaamera kere,» räägib Mitt. Enne kaamera ostmist peaks põhjalikult läbi mõtlema, mida pildistada tahetakse. Ehk kaamera ja objektiivid võiksid olla valitud nii, et fotograafiavaldkond, millega huviline kõige rohkem tegeleb, õnnestuks kõige paremini. Kuna pildistamistingimused on erinevad, siis näiteks ei ole parimat tulemust võimalik saavutada näiteks portreeobjektiiviga sport pildistades, või makro objektiiviga maastikuvõtteid tehes. Ka siseruumides ja fotostuudios pildistamiseks on olemas oma objektiiv. Esimeseks probleemiks, mille ette peegelkaamera valimisel tavaliselt satutakse, on suur hulk erinevaid tehnilisi andmeid. Ühest – ehk kaadri suurusest, me juba rääkisime. Megapikslid – nende arv näitab maksimaalset foto suurust. Mida suurem number, seda suurem kaader. Seega, kui soovitakse õnnestunud fotodest suuri väljatrükke, on hea valida suurema megapikslite arvuga kaamera. Siiski tasub meeles pidada, et suur megapikslite arv ei tähenda automaatselt paremat kvaliteeti. ISO – nii nagu ISO näitab filmilindi valgustundlikkust, näi-
tab ISO digikaameral sensori valgustundlikkust. Mida suurema tundlikkuse peale kaamera reguleerida, seda vähem valgustatud ruumis me pilte teha saame. Samas aga kahandab suurem tundlikkus pildi kvaliteeti, muutes selle teralisemaks. Pildi stabilisaator – see funktsioon on kasulik ebamugavates tingimustes fotografeerimiseks – kui näiteks tuleb kaamerat kaua aega samas asendis hoida ja käed ära väsivad ning värisema
Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258
kipuvad, siis stabilisaator hoiab ära värinast tekkiva hägususe. Fotoaparaadi sensor kipub objektiivide vahetamise käigus tolmuseks minema. Selleks puhuks on osal kaameratel tolmu eemaldamise funktsioon. Loomulikult saab kaamerat puhastada ka käsitsi. Klassikalise peegelkaamera puhul, tulenevalt selle konstruktsioonist, kaamera taga asuvalt ekraanilt kadreerida ei saa. Uutel kaameratel on aga ena-
Reklaami projektijuht: Marko Kross marko.kross@postimees.ee | 666 2186
masti nn Live View funktsioon, mis võimaldab ka reaalajas pildistatavat objekti kaamera ekraanilt näha. Autofookus – kaamera fookustab end iseseisvalt. Viimasel ajal on tendents, et mida uuem mudel, seda suurem hulk punkte, mille abil pilti teravustatakse. Autofookus on eriti mugav kiirete spordialade või miks mitte ka lindude pildistamisel, kus nii mõnigi kord võib jääda ilma heast fotost, sest käsitsi nii kii-
Küljendus ja makett: Andrus Rebane
Üks asi, mis ilmselt ka põhjalikult läbi mõelda tuleks, on see, kui palju ollakse parajasti valmis raha kulutama. Nikoni täiskaadriga tippkaamera D3x, ideaalne stuudios pildistamiseks, maksab 7400 eurot, soodsaim täiskaadriga Nikoni peegelkaamera D700 aga on rohkem kui poole odavam, makstes 2550 eurot. Poolkaader-kaamerad, mis on sobilikud enamikule tavatarbijatest, maksavad aga veelgi vähem. Canoni kaamerate puhul võib arvestada enam-vähem sarnase hinnaklassiga. Nii professionaalide kui amatöörfotograafide valikus ongi tavaliselt eelkõige nimetatud kahe tootja kaamerad, kusjuures mõlemal on omad tulihingelised pooldajad. Kui aga huvi olulisemalt eksklusiivsemate kaamerate vastu, siis Leica täiskaadriga kaamera M9, mis ei ole peegelkaamera, maksab üle 5430 euro ning Leica kõige kallim peegelkaamera maksab tervelt 22 100 eurot. Tõsi – selle raha eest on ka megapiksleid nii palju, et trüki või majasuurune foto. 37 megapikslit on samaväärne omaaegsete lai- ja keskformaatfilmile pildistanud kaameratega. Kuid nagu öeldud, siis peegelkaamerat ostes ei pea arvestama ilmtingimata tuhandetesse eurodesse ulatuva väljaminekuga. Et peegelkaamerad on tavaliselt kompaktkaameratest suuremad, on oluline ka seda vaadata, kuidas kaamera käes istub – mõnele meeldib suur ja raske kaamera, mõnele jälle väiksem ja kergem. Viimasel ajal on peegelkaamerate juures populaarseks saanud videofunktsioon. Seega võiks mõelda, kas on tarvis fotokaga vahel ka videoklippe teha ning valida kaamera selle järgi. Aga alati tasub nõu pidada professionaalidega, kogenud fotograafidest sõpradega ning tutvuda internetist leitava materjaliga.
Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn | tel 666 2202 | faks 666 23 01
3D filmiga «Avatar» kuulsaks saanud režissöör James Cameron töötas koos NASAga välja kaks 3D kaamerat, mida oli plaanis kasutada eelseisval missioonil Marsile. Nüüd teatas Ühendriikide kosmoseagentuur, et loobub kahe kõrgresolutsioonis 3D kaamera edasisest arendamisest ja kasutamisest. NASA esindaja sõnul lõpetati kaamerate arendamine, sest selleks polnud lihtsalt aega ja kaameraid ei oleks enne missiooni algust jõutud piisavalt testida. Oscariga pärjatud Cameron püüdis pikalt veenda NASA juhtivtöötajaid, et agentuuri Marsile saadetav kulgur võiks kasutada senise kaamera asemel paremat. Samas on agantuur ise veendunud, et Curiosity-nimelisel kulguril on juba praegu piisavalt kvaliteetne kaamera, mis lubab missioonile seatud eesmärgid täita.
Adobe Photoshop Express 2.0 iPadile Tarkvaratootja Adobe avaldas nädalapäevad tagasi uue versiooni tahvelarvutile iPad ja nutitelefonile iPhone loodud pilditöötlusprogrammist Adobe Photoshop Express. Tasuta levitatav programm võimaldab kõige elementaarsemaid pilditöötlusvõimalusi, nagu fotode suuruse muutmine, lõikamine, fotode keeramine, efektide ja filtrite lisamine. Nüüd on võimalik Photoshop Expressile osta ka lisapakett, mis avardab toote kasutusvõimalusi veelgi. Adobe Camera Packi nime kandev lisafunktsioonide kogu pakub muu hulgas digimüra eemaldamise võimalust, taimeriga pildistamist. Siiski peaks teadma, et kuigi iPad 2 sisaldab kaamerat, siis sellega pildistamist Adobe Photoshop Express 2.0 ei toeta.
Amazon avas Androidi kaupluse Maailma suurimaid jaekauplusi Amazon sisenes hiljuti nutitelefonide rakenduste turule, kui asus oma kaupluses müüma Androidi rakendusi. Esialgu vaid Ühendriikides avatud kauplus pälvib tähelepanu innovatiivsusega. Nimelt on võimalik rakendust enne ostmist proovida veebilehitsejas kuvatava virtuaalse telefoni abil. Arvutikasutaja käsutuses ei ole seejuures mitte telefonirakenduse kohandatud variant, vaid täisväärtuslik virtuaalne Android-seade. Läbi selle saab paigaldada ja eemaldada rakendusi, kuulata muusikat või surfata isegi internetis, kasutades selleks Androidi veebilehitsejat. Praegu on Amazon Test Drive mõeldud rakenduste demonstreerimiseks, samas annab see aimu, kuidas virtualiseeritud Android-seade töötab.
Google avab muusikateenuse? Netiportaal Cnet usub, et Google on õige pea avamas oma muusikateenust. Cneti allikate sõnul kasutavad Google’i töötajad teenust, mis tähendab, et õige pea on see valmis laiema üldsuse ette jõudmiseks. Vihjeid selle kohta, et Google tõepoolest muusikavaldkonnas tegutseb, on tulnud pika aja jooksul. Viimati anti sellest mõista aasta algul peetud Mobile World Congress’il. Nimelt teatas Motorola mobiiliüksuse juht Sanjay Jha, et ettevõtte tahvelarvuti Xoom, mis teadupärast kasutab Google’i arendatud Android operatsioonisüsteemi, hakkab õige pea pakkuma kasutajatele muusika- ja videoteenuseid.
12
AUTO JA TEHNIKA
31. MÄRTS 2011