Kodu Ehitus ja Renoveerimine by Postimees

PÕHITEEMAD: Kuidas muuta vaheseinte abil kodu funktsionaalseks Lk 2

Kaasaegne ventilatsioonisüsteem Lk 14

Fassaadikrohv, mida kiidetakse Lk 4

Kauapüsiv vannituba Lk 16–17

Kuidas leida oma kodule ideaalne põrand? Lk 6

Keldrikorruse väljaehitamine Lk 20–21

Kuidas leida küttesüsteemi valikul tasakaal? Lk 12–13

Looduslik dekoratiivkrohv siseviimistluses Lk 24–25

KODU EHITUS JA RENOVEERIMINE ERIVÄLJANNE VALMIS KOOSTÖÖS ERIPROJEKTIDE JA SISUTURUNDUSOSAKONNAGA.

TEEMALEHT 22. OKTOOBER 2021

2 || Kodu ehitus ja renoveerimine

postimees, 22. oktoober 2021

KODU VÄLISILME kujundamisega, mille juures fassaadil on eriti suur osa, väljendatakse oma stiili ja maitset. Samas ei tohiks spetsialistide sõnul jätta kahe silma vahele ka fassaadi iga ning hooldusvajadust. Eesti levinuimad fassaadikatted on tellis ning krohv-, kivi- ja puitvooder.

Muuda oma kodu vaheseinte abil funktsionaalseks Tuule Põldsaar

h a r oh k e m on uusarendustes ja vanade majade rekonstrueerimisel näha, kuidas tänapäeva inimesed eelistavad oma kodudes seinad pigem eemaldada kui neid juurde ehitada. Moes on avatud köögid, stuudiokorterid ja kõiksugused kõrgete lagedega loftid, kus vahel magamistoa voodis lamades näeb otse nii köögialas olevat külmkappi kui ka vannitoas paiknevat tualettpotti. Et privaatsust säilitada, samas hoida kodu avarana, võiks mõnel pool ruume jagada hoopis mitmekülgsete vaheseintega. Vaheseinte paigaldamiseks võib olla mitu eesmärki. Need saavad olla pimendavad, mis sobivad hästi magamisala eraldama; valgust peegeldavad tekitavad toas avarama tunde; heli isoleerivad aitavad kontoritoas paremini vaikuses keskenduda; lihtsalt dekoratiivsel eesmärgil paigaldatud vaheseinad on mõeldud erinevaid alasid eraldama, et oleks parem kodu kujundada ja möbleerida. Kokkuvõttes oleneb soovitud tulemus tihti ka sellest, mis materjalist sein valmistatud on.

Klaasist vaheseinad Vaheseinad, mis on klaasist, on hea valik, kui soovid kodus säilitada avarust, valgusküllust ja visuaalset terviklikkust. Kuigi klaasseinad on õhukesed, suudavad need õigesti paigaldatuna summutada üpris palju müra. Seetõttu on need eriti po-

pulaarseks saanud ärihoonete kontorites ja nõupidamisruumides. Kui kontoritesse on enamasti paigaldatud klaasseinad, mis koosnevad vaid ülemisest ja alumisest profiilist ja klaasist, siis kodus ja sisekujundusmaailmas on hetkel eriti trendikad vaheseinad, kus suurt klaaspinda eraldavad veel ruudustikku moodustavad musta värvi alumiinium- või puitprofiilid. Klaasist vaheseintele on võimalik kleepida erineva mustri, tooni või kirjaga kilesid ja kleebiseid, et luua omapärasem tulemus või muuta seina läbipaistmatumaks ehk privaatsemaks. Karastatud klaasi puhul on tegu väga vastupidava materjaliga: lisaks seintele on seda turvaline kasutada isegi fassaadide ja uste ehitusmaterjalina, kuna see on olemuselt ilmastiku-, purunemis- ja löögikindel. Kui laps kogemata seinale otsa jookseb või koer palli mänguhoos vastu seina loobib, ei pea sugugi kartma, et sein praguneks või katki läheks erinevalt näiteks kipsist, kuhu üpris kergelt täkked ja mikropraod sisse tulevad. See-eest jäävad klaasil näha plekid ja sõrmejäljed ning see vajab kipsseinaga võrreldes tihemini puhastamist. Klaasist seinte paigaldamiseks ei ole vaja ette võtta suuri tolmuseid ehitus- ja viimistlustöid – need saab paika tunduvalt kiiremini kui puit- või kipsseina. Kuna karastatud klaas on tunduvalt kulukam materjal kui kips, võib suurte

pindade puhul hind üsna krõbedaks tõusta.

Lükand- ja voldikseinad Kõige mitmekülgsem, kuid enamasti kõige kulukam variant oleks tubade eraldamiseks paigaldada koju siinidel lükandseinad või hingedega voldikseinad. Need saavad olla nii läbipaistvast klaasist, peeglist kui puidust; lamineeritud või vaipkattega kaetud; kõrgläikega värvitud või puiduimitatsiooniga. Valikuid on pea lõpmatult, mis tähendab, et need saab sobima panna iga interjööriga. Hooldamine ja puhastamine oleneb täielikult viimistlusmaterjalist: klaasilt ja peegelpinnalt on taas sõrmejälgi ja plekke väga hästi näha, kuid lamineeritud ja värvitud pindadelt seevastu mitte. Voldik- ja siinidel seinu on võimalik paigaldada nii alakandesüsteemiga, kus elemendid ja nende raskused toetuvad põrandale, kui ka ülakandesüsteemiga ehk rippuvatena, kus põrandal ei ole juhtsiini, mille taha võib kogemata komistada. Sarnaselt täisklaasseintele ei pea ka lükand- ja voldikseinade puhul ette võtma tolmuseid ehitus- ja viimistlustöid ning need saavad professionaalide poolt paigaldatud kiiresti ja lihtsalt. Voldik- ja lükandseinade suurim pluss on, et seinad saab täielikult kõrvale lükata või voltida ja seeläbi kaks tuba ühendada. Kui päeval on vaja elutoast eraldi privaatset kontoriruumi, saab helikindla seina lihtsalt vahele tõmmata. Kui

Puitpaneelidest vahesein toob interjööri hubasust ja muudab kodu visuaalselt huvitavaks.

Foto: Pexels

Trendikad klaasist lükanduksed täidavad seinte funktsiooni, kuid hoiavad kodu avara ja valgusküllasena. Foto: George Nijland

aga õhtul tahaks külalisi võõrustada, on võimalik sein vahelt ära lükata, et elutoas rohkem ruumi oleks.

Kipsist vaheseinad Kõige populaarsem ja enamasti kõige odavam variant on vaheseinad ehitada kipsplaatidest. Kipsseinte puhul tuleb aga arvestada, et nende paigaldamine võtab näiteks klaasseinte paigaldamisega võrreldes kauem aega ja need vajavad lõpuks ka viimistlemist. Samas on kipsplaadid tulepüsivad, neid on võimalik painutada ehk siis on võimalik nendega ehitada kumeraid seinu ja olenevalt karkassikonstruktsioonist, kipsplaatide paksusest ja isolatsioonist võib kipsist vahesein olla väga helikindel variant. Kipsist vaheseinte puhul saab olla tõeliselt loominguline, kuna neid annab viimistleda mistahes toonides, tekstuurides või materjalidega ja samas on nende välimust lihtne ümber muuta. Kui klaassein on alati ühesugune, siis kipsseina võib esialgu näiteks roheliseks värvida, kuid paari aasta pärast hoopis tapeedi alla katta. Huvitava efekti loomiseks on võimalik seinakarkass ehitada näiteks ainult poolele seinakõrgusele ehk luua avarust hoidev poolsein.

Reklaami projektijuht: Johannes Johanson, Johannes.johanson@postimeesgrupp.ee, tel 515 9321 Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Martin Perens Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn Trükk: AS Kroonpress

Hooldamise suhtes oleneb kõik lõppviimistlusest ja sellest, kas pind on värvitud läikiva või ülimati seinavärviga; kaetud õhukese paber- või paksu fliistapeediga vms. Samuti peavad kipsplaadid olema karkassile kinnitatud korrektselt, et ei tekiks praod, punnitavad kruvid ja kõik muud probleemid. Laste ja loomadega kodudes võib alatihti juhtuda, et plaati tekivad täkked ja augud ning värvitud pinnale tekivad kriimud ja kraapsud. Nende parandamine või ülevärvimine ei ole keeruline, kuid võib osutuda üsna tüütuks.

Puidust vaheseinad Puidust vaheseinte all saab mõelda mitut erinevat asja: näiteks vineerist õhuke sein, MDFplaadist nikerdatud eridisainiga vahesein, täispuidust palgid või hoopis peenikestest puidulippidest laotud osaliselt läbipaistev sein. Puit on mitmekülgne materjal, kuid enamike puitseinte puhul saab väita, et need lisavad oma tekstuuri ja toonidega kodule palju hubasust ja soojust. Tavapäraselt puitseinad igapäevast hooldust ei vaja ning plekid ja mustus pinnalt eriti hästi välja ei paista juhul, kui pinda on eelnevalt kaitstud ja lakitud. Samuti tuleb niiskete ruumide puhul puitu kindlasti

õigete vahenditega töödelda ja immutada, et niiskuskahjustusi ei tekiks.

Plokkidest ja tellistest seinad Ehitusplokkidest või tellistest tasub vaheseina laduma hakata vaid siis, kui oled oma otsuses kindel. Tellisseina ladumine nõuab palju tööd, vaeva ja materjali, kuid see-eest jätab kodus erilise ja kustumatu mulje, mida teiste vahenditega nii lihtsasti ei jäljenda. Samuti on hea müürsepa laotud sein väga helikindel ja eelnevate valikutega võrreldes kõige vastupidavam variant. Tellistest või ehitusplokkidest laotud seinu võib nii viimistleda kui ka mitte viimistleda. Kui eelistad toorest ja rustikaalset stiili, võib need jätta muutmata kujul või lihtsalt üle värvida, kui soovid korrektsemat tulemust, saab need veel üle krohvida ja tasandada.

Teisaldatavad vaheseinad ja mööbel Alati ei ole mõistlik vaheseinte ehitamisse investeerida, eriti kui ei ole oma ideedes kindel või tegu on üürikoduga. Sel juhul aitavad tuba tsoonideks jagada sirmid, kardinad, kergvaheseinad ja miks mitte ka riiulid või muu mööbel. Allikad: intexglas.ee; grandber.ee; divider.ee; ehituspood.eu

postimees, 22. oktoober 2021

COLUMBIA KIVI AS || 3

4 || Europlaster OÜ

postimees, 22. oktoober 2021

KROHV. Võru linna rekonstrueeritud kortermajad paistavad silma oma unikaalse välimusega – majade fassaadid on ilusad nagu uutel majadel ning käekiri selgelt teiste ehitajate toodangust eristuv. Hakkasime uurima, kes on selle tehnoloogia taga ning jõudsime ehitusfirmani Europlaster OÜ.

Mida tähendab Europlasteri fassaaditehnoloogia, mida võrukad kiidavad?

uroplaster on hoonete krohvimisega tegelenud juba aastast 2001. Ettevõtte asutaja Raimond Rääk nendib, et aastakümnetega on läbi käidud nii tulest kui ka veest, katsetatud kõiki enimlevinud krohvimise tehnoloogiaid ning jõutud parima lahenduseni, millega on täna rekonstrueeritud enam kui pooled Võru linna kortermajade fassaadidest. Lühidalt öeldes on see Ameerikast pärit krohvimistehnoloogia kõige lihtsam, vastupidavam, kiirem, optimaalsem ning väga kena tulemusega lahendus. Kes ehitajatest on korra seda proovinud, see enam teisiti teha ei taha. Ja kes majaomanikest on lasknud niimoodi oma hoone krohvida, kiidavad tulemust aastaid! Lihtsalt selgitades on vahe selles, et harilikult alustatakse Eestis kortermajade fassaadide rekonstrueerimist kõverate seinte loodimisest ja nende sirgeks ladumisest penoplasti või villaga, jättes kohati seinte ja soojustuste vahele isegi kuni 10 sentimeetrit vaba tasandusruumi. Europlasteris nii ei tehta, vaid kleebitakse soojustav penoplasti otse välisseina, jätmata vahele õhuvahesid. Seejärel lõigatakse soojustuse sisse kenad kolmnurkse kujuga vuugid, mis on väljanägemiselt samasugused nagu kaasaegsete kortermajade tänapäevastel seinapaneelidel. Kõik niimoodi valmivad paneelid on üksteise suhtes sümmeetrilised ja identsed. Seejärel lihvitakse iga paneel ükshaaval sirgeks ning ongi sein krohvimiseks valmis. Kusjuures tavaliselt on ehitusel ulatuslike ühekrohvisüsteemsete fassaadipindade puhul probleemiks viimase krohvikihi paigaldamine, sest suurtel seintel pole jätkukohti ette nähtud, aga krohv kuivab piisavalt kiiresti, jättes

Enam kui poolte Võru korterelamute fassaadid rekonstrueerinud Europlasteri meeskond on tuntud kui tublid ja kiidetud töömehed.

inetud jätkukohad näha. Selle tõttu palgatakse sageli objektile korraga krohvima palju inimesi. Europlasteri tehnoloogia ei pane selliseid piiranguid peale, vaid neil võib üks mees kasvõi mitu päeva paneele krohvida ja viimistleda, sest töö käib ruudu kaupa ja jätkukohti ei jää näha. Lisaks on Europlasteri meetodi puhul veel üks pluss: kui kurikaelad peaksid korter elamu välisseinu juhtuma sodima või lõhkuma, saab fas-

KOMMENTAAR: «Oleme aastaid tegelenud majade renoveerimise ja soojustamisega ning võtnud hinnapakkumisi paljudelt firmadelt, aga Europlaster on teiste seast paistnud silma nii soodsa hinna kui ka väga hästi ja konkreetselt koostatud hinnapakkumistega. Kunagi ei ole nad hinnapakkumisi tehes eksinud ega küsinud raha juurde ebaselguste tõttu. Väga head partnerid on nad ka seetõttu, et suudavad ise alati korteriomanikega kõik kokkulepped sõlmida ning meie ei pea vahemehed olema, kui on tarvis mõni töölõik näiteks teha ära korterisiseselt. Väga põnev ja ainult neile omase käekirjaga on nende fassaadide rekonstrueerimise tehnoloogia. Europlasteri töömehed tekitavad justkui ruudustiku ehk teevad mustrilise seina, mis on ilusa disainiga. See süsteem on ainult neile iseloomulik ning nende majad tunneb Võru linnas juba kaugelt ära. Majad on justkui plokkidest kokku pandud ega jäta kunagi igavat ühtlast halli muljet. Lisaks tahaksin esile tuua nende rõdude rekonstrueerimise tehnoloogia – nad suutsid meie majadele ehitada kummilaadse PVC-materjali abil täiesti veekindlad ja väga kauni välimusega rõdud. Üldiselt oleme nende tööga väga rahul ning loodan, et nad hakkavad edaspidi tegema ka KredExi toetusel korterelamute rekonstrueerimisi, sest siis saab nende teenuseid veel rohkem kasutada. Peale Raimond Räägu tahaksin omalt poolt tänada ka väga asjalikku kaasomanikku ja töödejuhatajat Janno Marmorit. Edu Europlasteri meeskonnale!» Võru Kinnisvara OÜ ehitusjuht Kalev Haugas

saadi remontida ja üle krohvida ühe ruudu kaupa ning tulemus jääb samasugune nagu ülejäänud fassaad. Ühekrohvisüsteemi puhul ei ole võimalik kahjuks parandust nii teha, et see pärast näha ei jää. «Kohati on arusaamatu, miks Eestis ei olda veel üle mindud nii mugavale ja kauakestvale tehnoloogiale. Ühest küljest tõenäoliselt ei oska või pole harjunud projekteerijad seda projekteerima, kliendid ei tea küsida ning ehitajad on kinni omas mugavustsoonis. Teisalt on kummaline, et objektidel on ju alati ehitusjärelevalve, kes käib nii-öelda loodiga valminud fassaade mõõtmas ja ehitajatele etteheiteid tegemas – see valu jääks ära, kui kasutada meie süsteemi,» räägib Rääk. «Kõigi nende aastate jooksul pole olnud valminud fassaadidega probleeme ning ka 10 aastat tagasi krohvitud seinad püsivad kaunid ja terved tänaseni.» Europlaster alustas Eestis tegevust ligi 15 aastat tagasi, et pakkuda oma klientidele nii kaasaegseid krohvisüsteeme kui ka sajanditetaguseid vanu häid läbiproovitud krohvistiile alates traditsioonilistest savi- ja lubikrohvidest moodsate materjalide ning stiilideni. Viimased 10 aastat on tegutsetud ka Soome ja Rootsi turgudel. Kõigile Europlasteri poolt teostatud töödele kehtib seadusejärgne garantii, erandina antakse aga kuni viieaastane garantii soojustuskrohvitöödele, kui tööd on teostatud vastavalt Europlasteri soovitustele.

Europlasteri krohvitehnoloogia on omanäoline, soodne ja jätkusuutlik lahendus, mis püsib aastakümned terve ja kaunina.

postimees, 22. oktoober 2021

Kodu ehitus ja renoveerimine || 5

6 || Kodu ehitus ja renoveerimine

postimees, 22. oktoober 2021

PÕRANDAKATTED. Õige põrandavalik on kodu ehitamisel ja remontimisel väga oluline. Tegu on suure väljaminekuga, mida peab iga päev nägema ja jala all tunnetama. Samuti põrandakatet sama lihtsusega vahetama ei hakka kui näiteks ära tüüdanud seinavärvi või laelampi. Kuidas põrandakatet valida ja mis siis täpselt «õige» põrand on?

Kuidas leida oma kodule ideaalne põrand? Tuule Põldsaar

Tee selgeks, millist otstarvet põrandakate täitma peab «Põrandakate tuleks valida eelkõige selle järgi, millisesse ruumi see on plaanis paigaldada,» selgitab Linnusilm OÜ Tehnikadirektor Himot Lippur. Kuna saada on erineva koormus- ja niiskustaluvusega põrandakatteid, siis tuleks esimese asjana otsustada, millele peab põrandakate vastu pidama ja millist kasutavusmugavust pakkuma. Kui arvestada põrandakatte mõju tervisele ja keskkonnale, siis on Lippuri arvates puidust põrandakatted kõige paremad. «Puitpõrand reguleerib ka teataval määral ruumide sisekliimat – kuivadel perioodidel hoiab tubade suhtelist õhuniiskust veidi kõrgemana ja niisketel aastaaegadel vähendab ruumide niiskustaset,» selgitab spetsialist. Näiteks eluruumi ja kööki sobivad Lippuri sõnul suurepäraselt naturaalsest puidust parketid. «Kas siis kolme- või kahekihilised laud- või liistparketid. Need võivad olla juba viimistletud või kui on põrandatooni valikul erisoove, siis ka viimistlemata,» räägib asjatundja ja lisab, et viimistlemata parkettide puhul tehakse vastav viimistlus peale paigaldamist. «Veidi konservatiivsemale maitsele sobib ka massiivpuidust parkett või põrandalaud.» Niisketesse ruumidesse sobivad spetsialisti sõnul küll ainult teatud puiduliikidest valmistatud põrandad, näiteks tiikpuu, merbau, afrormosia, ipe ja veel mõned puidud. Tähtis on selliste puitude niiskuskindlus. Samad puidud sobivad hästi ka terrassidele.

Kõige püsivam on põrandakate, millest hoolitakse RM Stuudio tegevjuhi RandoKarel Arro sõnul on puidul astuda küll mõnus, aga samas peab ise olema hoolas, et põrandaid regulaarselt hooldada. «Esikus tuleb näiteks hoolitseda, et jalatsitelt langenud liiv oleks koristatud ja köögis maha läinud vesi oleks ära kuivatatud,» räägib Arro. Samuti lisab ta, et õlitatud põranda puhul on vajalik järjepidev hooldusõlitus kord aastas, kuna nii säilib puidu pinnal kaitsekiht ja kena ilme. «Kui soovite head vastupidavust, aga hooldusele ei soovi rõhku panna, siis vinüül ehk LVT põrandakate on hea mugav valik,» pakub Arro välja. «Vinüül talub hästi koormust ja ei karda ka niiskust, kui midagi peaks põrandal ümber minema.» Spetsialisti sõnul leiab kodudes uuesti üha rohkem kasutust ka vaipkate. «Populaarseim ruum selleks on magamistuba,

kus hommikul ärgates on mõnus kohe pehmele soojale vaibale astuda,» räägib Arro. «Vaiba puhastamisel tuleb küll olla hoolas, aga materjalide arenedes kasvab ka vaiba vastupidavus ning seepärast leiab vaip kodudes ka üha rohkem kasutust.» Vaipade kasutamisel on Lippuri sõnul eelis veel nende suur helisummutus. Seetõttu leiavad need suurt kasutamist hotellides või hoonetes, kus on eriti tähtis vaikus. Eluruumides kasutamisel on vaipade miinus tolmukogumine, määrdumine ja ka vähene niiskuskindlus. «Põrandaküttele sobivad madala karvaga vaibad või plaatvaibad. Pikema karvaga võapu põrandaküttele ei soovitata ja samuti ei ole soovitav neid kasutada allergia korral,» lisas Lippur. Lippuri sõnul on kodudes populaarne põrandakate veel laminaat, mis on küll vastupidav, kuid miinus on kindlasti see, et põrand tundub kogu aeg külm ka põrandakütte puhul. «Põhjus on see, et laminaadi paberkihi katmiseks kasutatav materjal on suure soojusjuhtivusega ning annab kiiresti kogunenud soojuse ära õhku,» räägib Lippur. Samuti on laminaadil üldjuhul väga suur niiskustundlikkus.

Lisaks materjalile mängib hinna puhul suurt rolli paigaldamine Põrandakeskus OÜ juhataja Koit Vesinurme sõnul mängib hind kvaliteedi suhtes üpris suurt rolli, kuid mitte alati. «Üldjuhul kallimad materjalid on kvaliteetsemad,» arvab Vesinurm. Näiteks laminaatparketi puhul on odavamad variandid niiskuskartlikud ja lihtsalt niiske mopiga võib juba parketi ära rikkuda. «Samas eksootilised puitpõrandad on kallid ja välimuselt luksuslikumad, hooldamine aga käib pea samamoodi kui tavalistel puitpõrandatel,» tõi põrandaspetsialist vastunäite. Priidu Põrand OÜ juht Priit Alasoo oskab laminaadi kvaliteedi kohta öelda, et odavaim laminaat on kallimaga võrreldes õhem ja pehmemal papil – seega on ka selle lukud nõrgemad. «Kulumiskindlus on veidi nõrgem, samas on teda kulumise puhul kergem ära visata – kaalub jäätmejaamas vähem,» selgitab Alasoo. «Kallimatel laminaatidel on tekkinud veekindla vahekiviga perekond, mida saab paigaldada ka niisketesse ruumidesse,» lisab ta. Samas tõdeb asjatundja, et oma omaduste tõttu on odavamat laminaati kergem paigaldada. Vesinurme sõnul on põrandate valiku puhul paigaldamine oluline punkt: kas materjal on maha liimitav või ujuvpaigaldatav (click-ühendus). «Naturaalsed parketid üldjuhul on

kas click-ühendusega, ujuvpaigaldusega või siis maha liimitavad,» selgitab mees. «Maha liimitavad põrandad vajavad tihti ka peale paigaldamist lihvimist ja viimistlemist. Need tegevused muudavad põranda hinda kallimaks, kui materjal ise maksab,» teadis Vesinurm.

Toonide valik Lisaks materjalivalikule on vaja selgusele jõuda ka põranda tooni osas. Põrandakeskuse juhataja Koit Vesinurme sõnul näeb tume põrand alati luksuslikum välja ja toob esile mööbli ja muud sisekujunduselemendid. Hele põrand seevastu on vähem silmatorkav. Samas vajab tume põrand rohkem koristamist, heledal põrandal ei paista mustus aga välja. «Vastupidavuse osas ei ole väga vahet, kas hele või tume põrandakate,» lisas Vesinurm. Samas tulevad vastupidavuse osas mängu erinevad puiduliigid, mis mõjutavad põranda tooni. RM Stuudio põrandaspetsialisti Arro sõnul on põranda tooni puhul just äärmused kõige keerulisemad: «Tumedad toonid ja valge näevad pildil head välja, aga kui põrandat kasutada, siis igapäevaelus näitab kõiki kahjustusi kergelt välja,» selgitab ta. Arro sõnul ei tähenda see, et neid toone peaks vältima, vaid selleks tuleb lihtsalt valmis olla. «Naturaalne tammetoon suudab kahjustusi kõige paremini varjata,» lisab asjatundja.

Põrandakatte valikul tuleb otsustada, millele peab põrandakate vastu pidama ja millist kasutajamugavust pakkuma. Fotod: Shutterstock

Liistude valimine Viimane samm on valida põranda juurde sobilikud liistud. «Põrandaliistu valikul tuleb selgeks mõelda, kui keskset rolli soovite, et see kannaks sisekujunduses,» selgitab Arro. Kõrge ja võimas liist on kindlasti domineeriv element ja vajab sobitamist muude elementidega. Priidu Põranda juhi Alasoo arvates ei tohiks liist olla liiga kõrge, sest see muudab lae visuaalselt madalamaks. Samuti muutub liiga suur liist palgiks, mida ei saa seina ja põranda kumeruste järgi paika sobitada. «Valida ei saa ka liiga õhukest liistu, sest see ei kata ujuvale põrandale jäetud paisumisruumi, mis on tavaliselt kümme millimeetrit ja talvel muutub 15 millimeetriks,» lisab Alasoo. Seega soovitab spetsialist põrandaliiste paksusega alates 16 millimeetrit. Liistu toon võiks Alasoo sõnul olla kas põrandatooni või veidi tumedam. «Sobib ka lahendus, kus sama paks liist jookseb põrandalt uksele ja moodustab raamjoone, värvitud kas valgeks või mustaks,» selgitab ta. Mehe sõnul varjab tume liist pragusid, hele liist toob need esile.

Vaipkatte kasutamisel ruumides on eeliseks helisummutus.

Populaarne põrandakate on kodudes ka laminaatparkett.

Viis põhipunkti, mida põranda valimisel järgida: 1. Hind (oleneb, palju investeerida soovitakse).

4. Paigalduskulud.

2. Toote välimus (mis meeldib – kui raha ei ole probleem).

5. Kas on olemas põrandaküte (teatud puiduliigid ei sobi põrandaküttele paigaldamiseks).

3. Hilisemad hoolduskulud.

Tabeli allikas: Koit Vesinurm (Põrandakeskus OÜ)

Olulist osa mängib põrandaliistuvalik, lähtuda tuleks ennekõike ruumi sobivusest ja põrandakatte värvitoonist

postimees, 22. oktoober 2021

VILLAVENNAD OÜ || 7

8 || Kodu ehitus ja renoveerimine

postimees, 22. oktoober 2021

Hoone soojapidavus ning energiatõhusus on aasta-aastalt aina olulisemad märksõnad nii uute majade ehitamise kui ka olemasolevate renoveerimise juures. Kindlasti ei tasuks aga seejuures kogu oma võhma ja raha kulutada pelgalt soojustusmaterjalide kuhjamisele, vaid panustada hoopis tervikliku ehitus- või rekonstrueerimisprojekti loomisele.

Ainult soojustusmaterjali lisamisega maja soojaks ei saa Gerli Ramler

erviklik ehitus- või rekonstrueerimisprojekt välistab kõik vead ja probleemid, mis võivad seonduda hoone välispiiretega. Nendeks on seinad, katus, uksed ja aknad, rõdud, katuseaknad ning vundamendi isolatsioon. Ainult läbimõeldud ja korralikult arvutatud projekt on see, mis viib hoone soovitud energiatõhususe klassini. Lisaks tähendab see, et kui vanast majast soovitakse saada maksimaalset tulemust ehk tuppa värsket õhku ning piisavalt sooja minimaalsete küttekulude eest, tuleks investeerida ka ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamisse. Tänapäevases kodus on iga ruumi radiaator iseseisvalt reguleeritav, ventilatsioon on soojustagastusega ning miks mitte võtta kasutusele ka tarbevee soojustagasti, sest ammu oleks mõistlik ka kodustes tingimustes astuda samm, kus soojust ammu-

tatakse heitveest, mitte ei lasta seda energiat raiskavalt kanalisatsiooni. Esmalt tuleks aga rekonstrueeritava maja osas kindlaks teha, milline on hetkeolukord: millised on hoone eripärad, millised on kõige enam murettekitavad kohad. Väga heaks abimeheks on termografeerimine, kus spetsialist teeb infrapunakaamera abil selgeks, milline on hoone soojapidavus erinevates paikades. Alles siis saab astuda järgmise sammu – hakata mõtlema soojustuse valikule ja sellega seonduvatele töödele.

Korralik soojustamine tagab maja küttekulude kokkuhoiu aastakümneteks Väga oluline on hoone soojustamise juures selle üldine ehituslik keerukus – mida rohkem soppe, nurki, orvasid ja erinevate tasapindade ning materjalide lõikekohti on, seda keerukam on seda energiasäästlikuks saada. Lihtsa neljanurkse põhiplaaniga majaga on oluliselt lihtsam. Lisaks fas-

Soovides maksimaalset tulemust ehk tuppa värsket õhku ning sooja minimaalsete küttekulude eest, tuleks investeerida ka ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuendamisse. Fotod: Shutterstock

Kodu ehitus ja renoveerimine || 9

postimees, 22. oktoober 2021 saadi soojustamisele on loomulikult väga oluline ka katuse ja pööningu soojaks soojustus ning kütteta keldri puhul põrandaalusele soojustusele tähelepanu juhtimine. Soojakaod läbi lae ja põranda moodustavad isegi kuni poole hoone soojakaost, seega on need kohad väga tähtsad soojakindlaks saada. Soojustusmaterjale on väga erinevaid, alates puiste- ja tselluvillast ja kõvadest villaplaatidest kuni vahtplaatide ning PUR-soojustuseni, mis tähendab, et ei maksa muretseda – igale hoonele leidub sobiv soojustus! «Uue maja ehitamisel pannakse soojustusmaterjalid paika juba projekteerimise käigus. Maja soojustamine kvaliteetsete materjalidega tagab küttekulude vähenemise aastakümneteks. Renoveerimise käigus soovitan arutada ehitusekspertide või projekteerijatega, millist soojustust oleks mõistlik kasutada. Samuti tuleb selgeks teha kõige probleemsemad ehk kõige enam sooja läbilaskvad kohad, kus on kindlasti abiks termografeerimine,» ütleb PUR Soojustus OÜ tegevjuht Janar Sillandi, kes tegeleb hoonete soojustamisega igapäevaselt. Sillandi soovitab valida soojusisolatsiooni materjale mitte odavama ruutmeetri hinna järgi, vaid ennekõike tänapäevastest materjalidest ja soojustatava hoone eripäradest lähtudes. «Näiteks pindadele pritsitava PUR-vahu ehk polüuretaansoojustusega on võimalik soojustada absoluutselt kõike nii maa all kui ka maa peal. Tuleb ainult vastavat vahtu kasutada ehk kas siis avatud või suletud rakustruktuuriga. Avatud pooridega vaht sobib eelkõige puitkonstruktsioo-

Soojustamist on mõistlik alustada pööningust, sest peamine soojakadu toimub just läbi lae – soe õhk on külmast õhust hõredam ja kergem ning kerkib üles.

nist seinte ja katusealuste soojustamiseks, sest ta on pehmem ja laseb puidul elada, omades samas häid heliisolatsiooni omadusi. Suletud pooridega vaht ei lase läbi veeauru ning sobib välis- ja kiviseinte, katuste, keldrite, põrandate, fassaadide ja maa- või paekivist vundamentide soojustamiseks.»

Sillandi sõnul peaks kindlasti majaehitaja-rekonstrueerija juba projekti käigus mõtlema lisaks ehitusmaterjali hindadele ka küttekuludele, mida hiljem maksta tuleb. «Täna ei ole enam mõtet ehitada nii-öelda tavamaja, sest seda on kallis ülal pidada – elektri ja küttepuude hind tõuseb pidevalt ning see trend

ei muutu. Seega oleks mõttekas mõelda passiivmaja ehitamisele, mille soojustamiseks ongi polüuretaansoojustus parim, sest sellega täidetakse seintes olevad õhuvahed ning muudetakse maja õhukindlaks. PUR-isolatsioonvahud soojustavad hoone külmasildadeta ning alandavad ku-

lutused nii küttele kui ka jahutamisele minimaalseks.» Kahjuks on üleüldise ehitusmaterjalide hinnatõusuga kerkinud ka soojustusmaterjalide hinnad ning Sillandi sõnul ei saa välistada jätkuvat hinnatõusu seoses energiahinna tõusuga. Hinnatõusule aitab samuti kaasa globaalne toorainete hinnatõus.

Soojustuse paksus kerkib aasta-aastalt käsikäes küttehindade tõusuga «Kuna energia- ja küttehinnad muutuvad järjest suuremaks, siis olen täheldanud, et tellitavad soojustuskihi paksused on samuti aastast aastasse kasvanud. Kui 3-4 aastat tagasi oli keskmise tellimuse soojustuskihi pak-

10 || Kodu ehitus ja renoveerimine sus 300 mm, siis täna on see juba 500 mm,» nendib soojustusettevõtte Puistevilla Paigaldus OÜ juht Rünno Tuka. «On ka järjest rohkem maju, kuhu paigaldame 700 mm-se villakihi, kuid peaks ka siiski arvestama, et mingilt maalt ei anna paksem soojustus enam lisandväärtust.» Temagi nendib, et üleüldine ehitusmaterjalide hinnatõus on tabanud soojustusmaterjalide sektorit. «Hinnad on hetkel tõusnud juba keskmiselt 15 kuni 20%, aga pigem on suurem probleem see, et ehitusmahud on tublisti kasvanud, kuid materjalide tarnetega esineb probleeme. Tarned ei jõua enam sama kiiresti kohale kui eelnevatel aastatel. Seda põhjusel, et aktiivne ehitus toimub üle kogu Euroopa ja materjali ei saa enam nii kergesti kätte.» Tuka hinnangul on soojapidavus enamasti vanemate majade põhimureks, sest lagede soojustus on olnud napp juba ehitamisel ning soe õhk kipub läbi pööningu ja katuse kiiresti toast kaduma. Uute majade puhul on kasutatud tänapäevaseid materjale ning materjalide amortisatsioon pole ka veel liiga tegema asunud. «Meie kasutame lahendusena puistevilla, mille abil saab luua koju tervisliku ja sooja sisekliima kiiresti ja soodsalt. Lisaks sobib puistevill peaaegu kõikidele katusetüüpidele ning seda paigaldatakse nii viilkatuste laepealsetele kui ka lamekatustele ning kaldkatustele,» tutvustab ta. Puistevill on ökoloogiline soojustusmaterjal, mis saadakse tehastes villatootmisest ülejäävatest materjalijääkidest. Materjal vastab samadele kvaliteedinõuetele nagu plaat- ja rullvill, kuid

postimees, 22. oktoober 2021

purustatud kujul on seda võimalik tõhusamalt juhtida voolikute abil soojustatavatesse kohtadesse. Tänu sellele on puistevillaga võimalik soojustada ka väga kitsastes tingimustes, sest materjal täidab kõik praod, tühimikud ja liitekohad.

Soojustamist alusta pööningult! Soojustamist on Tuka sõnul õige alustada pööningust, sest peamine soojakadu toimub just läbi lae – soe õhk on külmast õhust hõredam ja kergem ning kerkib üles. Uue maja ehitusprotsessi käigus tuleb aga näiteks puistevilla puhul jälgida soojustuse paigalduse aega, sest see sõltub põhiliselt aastaajast. «Kevadel ja suvel võib puistevilla paigaldada alles ehitusprotsessi lõppjärgus, kuid sügisel ja talvel peaks selle ära tegema kindlasti enne kütteperioodi algust ja enne siseviimistluse algust,» selgitab Tuka. Ta lisab, et kuna siseviimistluse tegemine nõuab juba hoone kütmist, et segud ja värvid saaksid kuivada, siis on oluline, et laed oleksid juba enne siseviimistlust soojustatud. Kui hoonet kütta ilma, et soojustuskiht oleks paigas, siis hakkab selline tegevus tekitama kondensaati segudest välja aurustuva vee tõttu ning samuti külma ja sooja õhu kokkupuutel aurutõkke piirkonnas. Kindlasti tuleks veenduda, et maja räästad on tuule eest kaitstud. Kui pööning on avatud tuultele, võivad tugevad tuuled ja sademed kahjustada soojustuskihti. Selle vastu aitab aga tuulesuunajate paigaldus, mis suunab õhuvoolu üle soojustuskihi.

Soojustusmaterjali kihti pole mõtet liiga paksuks ajada, sest mingil hetkel ei anna paksem kiht enam lisandväärtust.

postimees, 22. oktoober 2021

VIISPLUSS FASSAADID OÜ || 11

12 || Kodu ehitus ja renoveerimine

postimees, 22. oktoober 2021

Küttesüsteemide valik on aastatega laienenud ning koju küttesüsteemi valides tuleks kõigepealt mõelda välja, mis on pere jaoks oluline: küttekeha soetamise ja paigaldamise maksumus, keskkonnasõbralikkus ehk rohelisus, mugavus kasutamisel, hoolduskulusid sõltumatus suurtest energiafirmadest või küttehind, mida viimaste nädalate näitel on keerukas pikalt prognoosida.

Kuidas leida küttesüsteemi valikul tasakaal mugavuse, hinna ja energiasäästu vahel?

ühidalt on näiteks elektril baseeruva kütte soetamiskulu väike, ent igakuised kulud kõrged ja aina kõrgemaks tunduvad tõusvat. Gaasiküte on mugavküte, aga tähendab kallist liitumist ja ega ka gaasi hind enam elektrihinna tõusule palju alla jää. Puidu- ja pelletiküte on igakuise küttearve mõttes endiselt suhteliselt soodsa hinnaga, ent mugavuslahendused need ei ole, sest küttekolded vajavad perioodilist puhastamist ning ruumi kütte hoiustamiseks. Eesti inimeste viimaste aastate lemmikud on kindlasti maaküte ja õhksoojuspumbad ning mõningal määral vaadatakse aina enam ka päikesepaneelide poole. Viimane ei ole autonoomne küttesüsteem, kuid päikeselisel ajal pere elektriarvele suureks abiks.

Küttesüsteemide plussid ja miinused Paljudes Eesti kodudes kasutatakse küttena maagaasi, mille kõige suurem eelis on mugavus, sest gaasikütte puhul puudub

näiteks vajadus iga päev küttekolde puhastamiseks. Gaasivõrguga liitumine ei pruugi olla kõige soodsam, samuti liigub gaasi hind turul kahjuks ülespoole. Pluss on see, et gaasikütte kasutegur on 95 kuni 100 protsenti – sealt võetakse välja kogu võimalik energia. Liites gaasikatlaga näiteks päikesekütte ja soojuspumba, saab edukalt kasutada ka rohelist energiat. Lisaks võib ühendada gaasiküttesüsteemi veesärgiga kamina, mida küttes salvestub soe vesi akumulatsioonipaaki ning annab ruumidele sooja mitme tunni vältel. Moodsamaid gaasikatlasüsteeme saab juhtida nutiseadmetega nagu ka teisi tänapäevaseid küttepumpasid. Tõeline mugavusküte on automaatne, sisuliselt hooldusvajaduseta ning väga väikese elektrienergiakuluga maasoojuspump, mis toob kütte majja maapõuest ja juhib erinevatesse kütteseadmetesse toas. Küll tuleb maasoojuspumba puhul arvestada kõrgema alginvesteeringuga ning on vaja selle paigaldamiseks kinnistul ruumi. Maasoojuspump on igati kesk-

Maasoojuspump on keskkonnasõbralik, kasutades ära maapinda suve jooksul salvestunud päikesest tuleva soojusenergia, mida saab sügisel ja talvel kasutada hoone kütmiseks.

Kodu ehitus ja renoveerimine || 13

postimees, 22. oktoober 2021 konnasõbralik kütteseade, mis kasutab maapinda suve jooksul salvestunud päikesest tulevat soojusenergiat, juhtides selle sügisel ja talvel hoone kütmiseks. Puuküttega ahjud, pliidid, kaminad ja katlad on jahedal ajal mõnusad ja mõistliku hinnaga küttekehad, samuti toovad toas asuvad ahjud ja kaminad ruumi nostalgiahõngu ning romantikat. Samas mugavusega pole selle kütteliigi juures midagi pistmist, sest kütmiseks on reaalselt vaja inimest. Kõigepealt vajab küttekolle tuhast puhastamist, seejärel puud koldesse, vahepeal peab tuld valvama ja segama ning hiljem jälle tuhaga tegelema. Lisaks on vaja ruumi küttepuude hoidmiseks, millele lisandub töö küttepuude varumise, lõhkumise, kuivatamise, riita ladumise ning igapäevase kütmise näol. Üks pluss on siiski – kui sügisestes tormituultes peaks kodus tulema elektrikatkestus, ei sõltu toasoojus elektrivõrgu omanikust, vaid teist endast.

Pelletiküte ehk puidugraanulküte hoiab kokku koduoma-

niku aega, energiat ja raha ning sobib inimestele, kellel puudub aega igapäevaselt tegeleda katlakütmisega. Pelletipõleti töötab automaatselt ning vajab vaid kaks kuni neli korda kuus aega katla puhastamiseks ja pelletimahuti täitmiseks. Uuemad pelletikatlad on hooldusvabad, samuti tekib tuhka pelletikatlasse võrreldes puiduküttega minimaalselt. Mugav, mõistliku hinnaga, vajades vaid ruumi pelletite ladustamiseks. Õhk-vesi soojuspump on täielik mugavusküte, mis töötab pärast paigaldamist ja seadistamist automaatselt, võimaldades lihtsat ümberseadis-

Kamin on jahedal ajal mõnus ja romantiline ning annab väga hästi tuppa sooja.

tamist näiteks reisimise ajaks, mil kütte võib minimaalseks keerata. Soojuspump koosneb sise- ja välisosast – välisosa ammutab välisõhust soojusenergiat ning edastab sel-

le siseossa, kust see jagatakse maja soojusjaotussüsteemi. Süsteem ei vaja suurt katlaruumi, korstnat, gaasitoru ega küttele laopinda ning paigaldamine on kiire ja lihtne. Samuti pum-

ba juhtimine, mida saab teha nutiseadmest. Kui rääkida koduse kütte rekonstrueerimisest, siis eriti mugav on õhk-vesi soojuspumbale üle minna majades, kus on vesiküttesüsteem, sest

pump ühildub nii radiaator- kui ka põrandaküttega. Siiski võib õhk-vesi soojuspump vajada väga külmade ilmadega lisakütet, sest ei ole mõeldud töötama liiga madalatel temperatuuridel.

Mugavusküte on ka õhksoojuspump, millega saab ruume nii kütta kui jahutada. Kütmisel pumpab soojuspump soojusenergiat väliskeskkonnast siseruumi, jahutamisel aga siseruumist väliskeskkonda. Pumba soetamis- ja paigalduskulud on suhteliselt väikesed. Siiski tekitab õue jääv agregaat omajagu müra – ehk mida võimsam on seade, seda suuremat müra tekitab. Ja on inimesi, kes kurdavad, et õhksoojuspump kipub liialt toas õhku kuivatama. Ka õhksoojuspump võib vajada eriti külmadel talvedel abi kütmisel ning pumba valimisel on seetõttu kõige tähtsam hoone soojapidavus – väga kehva soojustusega maja jaoks võib algselt planeeritud võimsus osutuda ebapiisavaks. Siiski töötavad modernsed kvaliteetsed õhksoojuspumbad ka kuni −25-kraadises külmas, nii et enne ostu sooritamist tuleb teha veidi kodutööd. Elektriküte tundub täna kõige karmima hinnaga, ent sel on ka eelised: elektrilisi kütteseadmeid on lihtne paigaldada ja need on odavad – näiteks radiaatori saab kätte mõnesaja euro eest. Samuti ei vaja need hooldust, neid on lihtne reguleerida ning vajadusel liigutada, lisaks võtab elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Siiski on lisaks kõrgele energiahinnale veel mõni miinus, näiteks pikema voolukatkestuse või rikke puhul jääb kodu jahedaks. Kõige keskkonnasõbralikum lähenemine maja kütmisele on päikeseküte, mida paraku Eestis päris autonoomselt kasutada ei saa. Pigem saab päikeseenergia olla abiks soojuspumpade või katelde toimimisele.

14 || Kodu ehitus ja renoveerimine

postimees, 22. oktoober 2021

VENTILATSIOON. Kahjuks ei tule me sageli selle peale, et paljude terviseprobleemide põhjus võib olla halb kodune õhk. Uurisime, mis mõjutab õhu kvaliteeti ning kuidas valida korralik ventilatsioonisüsteem, mis tagab hea sisekliima ega tekita asjatult suuri arveid.

Inimesed ei tule sageli selle peale, et üks tervise garantiisid on hea kodune õhk.

Fotod: shutterstock

Kaasaegne ventilatsioonisüsteem tagab hea tervise ja teeb õnnelikuks Karen schmidT, toimetaja

õukogude ajal oli ehituskvaliteet kehv. Seintes olid praod, akendest puhus tuul läbi ning seetõttu olid ka ruumid hästi ventileeritud. Viimastel aastakümnetel ehitatud hooned on küll õhu- ja soojuspidavamad ning võimaldavad elektri- ja küttekuludelt oluliselt kokku hoida, ent kui puudub korralik ventilatsioonisüsteem, võib see kaasa tuua tõsiseid tervisprobleeme, näiteks hingamisteede haigused, allergiad, silmade ärritus, peavalu ja väsimus. Lisaks pole soojapidavas ja õhukindlas ventileerimata ruumis suurt midagi hingata. Ventilatsioonisüsteemi olulisusest räägitakse üha rohkem. Esiteks seetõttu, et kehvast õhukvaliteedist tingitud iga-aastane mõju Eesti majandusele on märkimisväärne: arvestades nii töölt puudutud päevi, tervishoiukulusid kui ka vähenenud tootlikkust, hinnatakse kahju sadadesse miljonitesse eurodesse. Ning teiseks, mitmest hiljutisest uuringust on välja tulnud, et hea ventilatsioon võib mängida võtmerolli Covid-19 leviku tõkestamisel.

Hea õhk on ka õnnelik inimene Aga milline siis on hea ja tervislik õhk? Õhu kvaliteeti hinnatakse eelkõige CO2 ehk süsihappegaasi taseme järgi. Näiteks on puhas õhk ülioluline hea une tagamisel. Kui CO2 tase ruumis on kõrge, siis ei puhka inimene öösel hästi välja ning ta ei ole

järgmisel päeval energiline ja tegus, selgitab Eestis arendatud ja toodetud nutika soojustagastusega ventilatsiooniseadme Airobot tehnoloogiajuht Gert Valdek ning lisab, et korralikul ventilatsioonil on otsene seos õnnetundega; kui võrrelda erinevate riikide keskmist uneaega maailma õnneindeksi tulemustega, tuleb välja, et riikides, kus magatakse kõige pikemalt ja sügavamalt, on õnnelikkuse näitajad kõrgemad. Hästi ventileeritud ruumiks loetakse alla 800 ppm (ppm tähistab süsihappegaasi miljondikosa kuivas õhus) näiduga ruumi, üle 800 ppm ruumi tuleks tuulutada ja üle 1500 ppm ruumist tuleks kohe lahkuda, räägib Gert Valdek ning rõhutab, et väga oluline on valida ventilatsiooniseade, mis hindab, reguleerib ja näitab süsihappegaasi taset. Näiteks Airoboti ventilatsiooniseadme eeliseks on intuitiivsus – seade mõõdab ja reguleerib pidevalt õhukvaliteedi näitajaid ning kasutaja näeb telefoniekraanilt reaalajas oma siseruumide õhukvaliteeti. Erinevaid ventilatsioonisüsteeme projekteeriva, müüva ja paigaldava Soojuskeskuse tegevjuht Kert Kivistik nõustub, et kvaliteetset ventilatsioonisüsteemi on eelkõige vaja just hoones viibivate inimeste tervise pärast. Kuigi tundub, et kõige lihtsam ja soodsam oleks ruume pidevalt tuulutada, annab see soovitud tulemuse vaid lühikeseks ajaks. Lisaks toob see kaasa märkimisväärse energiakulu, tekivad probleemid tõm-

buse ja filtreerimata õhuga ning mugavus on olematu.

Nutikad ja energiasäästlikud lahendused Kert Kivistiku sõnul on tänapäeval saada erinevaid ventilatsiooniseadmeid, mis võimaldavad õhuvahetust siseruumides korraldada selliselt, et füüsiline sekkumine ei ole üldse vajalik ning kasutajal pole ventilatsiooniseadme töö juhtimiseks vaja ühtegi nuppu vajutada. Seade teeb peale ühekordset seadistamist inimese eest kõik ise ära. Kaasaegsed ventilatsiooniseadmed mõõdavad õhuniiskust ja süsihappegaasi kogust ning lisaks lülituvad automaatselt optimaalsele režiimile, et tagatud oleks võimalikult kvaliteetne sissepuhutav värske õhk ka mõistlikus koguses. Täpsemalt tähendab see, et seade tuvastab, kas ruumis viibivad parasjagu inimesed või mitte ning muudab vastavalt sellele õhuvahetuse kiirust, säästes sel moel ka energiakuludelt. Gert Valdeku sõnul võimaldavad targasti juhitud seadmed võrreldes tavaliste seadmetega säästa elektrienergialt kuni 30 protsenti enam. Korraliku energiasäästu tagamiseks peab ventilatsiooniseade olema varustatud soojustagastusfunktsiooniga, rõhutab Kert Kivistik. Lihtsustatult tähendab see, et ruumidest kokku kogutud musta heitõhuga soojendatakse ette õuest tuppa puhutav värske õhk. Selleks on seadmetes kasutusel erinevad soojusvahetid. Ventilatsiooniseadme võimsus tuleks valida vastavalt kodu

suurusele, selgitab Gert Valdek ning lisab, et valikus on nii seinale kui ka lakke paigaldatavad seadmed. Airoboti kogemuse põhjal hindavad eesti kliendid meie muutlikus kliimas soojustagastuse kõrval üha enam niiskustagastustega ventilatsiooniseadmeid, sest talvisel kütteperioodil langeb siseruumi niiskus ebamugavalt madalaks. Kui tavalise soojusvaheti puhul viiakse kogu tekkinud niiskus kohe välja, siis niiskustagastuse puhul tagastatakse see osaliselt ruumidesse tagasi.

Vaikne abiline Kindlasti on ventilatsioonisüsteemi uusehitises välja ehitada lihtsam ja soodsam kui renoveeritavas hoones, ent tegelikult ei ole olemas ruumi, millele ei oleks ka hiljem võimalik kaasaegset õhuvahetust lisada, tõdeb Kert Kivistik. Isegi korrusmajades on võimalik välja ehitada nii tsentraalseid süsteeme kui ka paigaldada korteripõhiseid autonoomseid seadmeid õhku vahetama. Hilisemas faasis töid tehes tuleb lihtsalt arvestada, et mõnel juhul võib olla paigalduse tõttu vaja teha kompromisse sisekujunduse arvelt ning ka töö maksumus võib olla mõnevõrra kallim, sest teostus võtab piiratud ligipääsu tõttu rohkem aega. Korraliku ventilatsioonisüsteemi ehitus keskmise suurusega eramaja puhul maksab suurusjärgus 7000–9000 eurot, ent suuresti sõltub lõplik hind materjalide valikust ja nende kasutusvõimalusest. Mõlemad tõdevad, et tänapäevased ventilatsioonisead-

Ventilatsiooniseadme võimsus tuleks valida vastavalt kodu suurusele.

med on järjest vaiksemad, ent soovitavad mürasummutuselementide pealt siiski raha mitte kokku hoida ning lisada neid pigem rohkem kui vähem. Päevasel ajal ei pruugi olla kuuldagi, et toas toimuv õhuvahetus häält tekitab, kuid öösel võib kahin hakata und segama. Gert Valdek rõhutab, et maksimaalse mürasummutuse tagamiseks tuleks ventilatsiooniseade võimalusel paigaldada eraldi tehnoruumi või näiteks korterite puhul vannitubade lakke. Lisaks tuleb mürasummutid kindlasti seadmele lisada vahetult peale ventilatsiooni paigaldamist ja kindlasti ka tubadevahelisele torustikule. See

tagab vaikse ja meeldiva ventilatsiooni. Suuri hooldustöid ventilatsiooniseadmed ei vaja, kuid halba ei tee, kui spetsialist süsteemi komponendid aeg-ajalt üle vaatab ja puhastab. Filtreid tuleks vahetada kaks korda aastas ning suvel kontrollida iga paari nädala tagant, kuna õietolm ja putukad võivad filtreid ummistada. «Ventilatsioonisüsteemi hoolduse puhul kehtib täpselt samasugune reegel nagu iga teise seadme või kodumasina puhul – mida tihedamini hooldad ja puhastad, seda kauem see muretult töötab,» selgitab Kert Kivistik.

Kvaliteetne ventilatsioon: • on kaasaegse hoone loomulik osa, • tagab hea une ja tervise, • suurendab töö- ja õppimisvõimet, • kajastub väiksemates energiaarvetes.

postimees, 22. oktoober 2021

A+ PROJEKT || 15

16 || Kodu ehitus ja renoveerimine

postimees, 22. oktoober 2021

VANNITUBA. Kõige suurem riski koht ja probleemide tekitaja vannitubades on niiskus. Uurisime spetsialistidelt, kuidas muuta vannituba niiskuskindlaks ning millised on levinuimad vead, mida vannitube projekteerides ja remontides tehakse.

Kauapüsiv vannituba. Hüdroisolatsiooni ABC Karen Schmidt, toimetaja

oone suurim niiskuskoormus tekib vannitoa ehk laiemas mõistes märja ruumi kasutamisel. Ettevõtte Mira Ehitusmaterjalid müügijuht Madis Kipper rõhutab, et kogu hoone, sealhulgas vannituba, tuleb projekteerida ja ehitada nii, et see ei kujutaks hoone kasutajatele või naabritele hügieeni- ega terviseohtu, näiteks niiskuse kogunemine hooneosadesse, sisepindadele tekkiv hallitus või materjalide lagunemine. Need omadused peavad säilima hoone kogu kasutusaja jooksul. Niiskuskahjustused kipuvad ilmnema viiteajaga ning tagajärgede likvideerimine on töömahukas ja kulukas.

Vead projekteerimisel Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor ja ehitusmaterjalide labori juhataja kohusetäitja Simo Ilomets tõdeb, et tegelikult tulenevad probleemid vannitubadega sellest, et need on algusest peale valesti projekteeritud. Mõeldes kõige tähtsamatele põhimõtetele, mille vastu kahjuks nii uusehitiste kui ka olemasolevate elamute vannitubade renoveerimisel praegu ek-

sitakse, toob ta välja kolm kõige olulisemat. Esiteks tuleb märgade ruumide puhul hinnata ruumi kasutusotstarvet ja sellele mõjuvaid sisekliimakoormusi (temperatuur ja niiskus) ehk selgitada välja, milline temperatuur, niiskus, veekasutus ja tsüklilisus konkreetses ruumis hakkavad olema. Sellest tulenevalt tuleb projekteerida tarindi lahendus ja valida sobilikud materjalid. Näiteks on elamute ja üldkasutatavate ruumide (aurusaunad, veekeskuste või spordihoonete duširuumid) kliimakoormused erinevad ning sellest tulenevalt pole materjalide valik ega kasutatavad töövõtted samad. Madis Kipper soovitab valida kogu materjalide komplekti ühe tootja sarjast, sest ainult siis on nende koostoimivus katsetatud ja tõendatud. Kahjuks otsustatakse sageli siiski erinevate tootjate komponentide kasuks, sest hind on soodsam või et kaupa kiiremini kätte saada. Teiseks tuleb Simo Ilometsa sõnul mõelda, kus ruum hoones paikneb. Märjad ruumid võiks ideaalis asuda mitte vastu välisseina, vaid neist eemal, sest kütteperioodil on välisseina sisepinnatemperatuur eriti tarindite liitekohtades mõnevõrra madalam kui siseseinte puhul.

Märgade ruumide puhul tuleb hinnata ruumi kasutusotstarvet ja sellele mõjuvaid sisekliimakoormusi.

Seega tekib välispiirdetarindite sisepinnale kondensaat olukorras, kus see sisepiirdetarinditele ei teki. Samuti on teine teiselpool välispiirdetarindit märkimisväärne õhu veeaurusisalduste erinevus, mille tõttu sisekeskkonnas olev niiskus välisseina tarindisse soovib tungida. Märgruume kavandades tuleb hoolikalt läbi mõelda ja ehitusprojektis lahendada liitekohtade ja seina olulistest kihtidest läbiviikude lahendused, jälgida, et kihid oleks paigaldatud kat-

kematult ning arvestada materjalide võimalikku deformatsiooni, vajumist, mängimist, keemilist sobivust jne. Kolmandaks ei teadvustata, milline on erinevate materjalide niiskustundlikkus ja püsivus niiskes keskkonnas. Näiteks kasutatakse märja ruumi seinteks sageli puidupõhiseid materjale või siis «niiskuskindlat» rohelist kipsplaati, ent kipsplaadi niiskustaluvus on ebapiisav. Esiteks laguneb plaati kattev kartongka-

te niiskuse käes ja on soodne pinnas hallitusseente kasvuks ning teiseks kips ise pole õhksideainelise materjalina niiskes keskkonnas püsiv. Seda kas ei teata või ilmselt loodetakse, et hüdroisolatsiooni kihi taha kunagi mistahes kujul niiskust (veeaur difusiooni teel, veeaur õhulekkega, vesi veelekkena, jahedale pinnale kondenseerunud vesi, ehitusniiskus jne) ei satu. Tegelikult ei ole eeldus põhjendatud ning risk erinevateks leke-

teks on alati ning pahatihti on risk nii Eesti kui ka lähiriikide praktikas realiseerunud, rõhutab Simo Ilomets. Samast riskist tulenevalt kehtib põhimõte, et märgruumi tarinditesse ei tohiks tekitada kahte veeaurutihedat kihti, näiteks hüdroisolatsioon ning aurutõke. Alternatiiv on betoonist või ehitusplokkidest laotud või ka niiskuse suhtes püsivatest plaatidest märja ruumi sein kivisoklil. Ka põranda puhul soovitab ta kasutada vahetult hüdroisolatsiooni all betoonpõrandat, sest see annab põrandale raskust, jäikust ja helipidavust. Lisaks on betoonpõrandal kaldeid lihtsam lahendada ning võrreldes puitkonstruktsiooniga on see niiskusele märksa vastupidavam. Enne betooni katmist hüdroisolatsiooniga on oluline mõõta selle niiskust näiteks puuraugu või proovitüki meetodil ning see peab olema madalam kui hüdroisolatsiooni või veetiheda põrandakatte (näiteks PVC) liimi kriitiline niiskus. Mõlemad eksperdid toonitavad põrandakütte ja ventilatsiooni olulisust – esiteks on sooja põranda peale mõnus astuda, teiseks aitab põrandaküte niiskusel kiiremini aurustuda. Põrandaküte ei asenda hüdroisolatsiooni ning märgu-

postimees, 22. oktoober 2021 nud tarindis loob see hallituse ja mikroobide kasvuks iseäranis soodsad olud. Hea sisekliima tagamiseks ning niiskuse hoonest väljaviimiseks on vannitoas vajalik piisav ventilatsioon, mis tänapäeval peaks olema mehaaniline ning soojustagastiga.

Läbinisti niiskuskindlaks Kui veel mõnda aega tagasi kavandati hooneid nii, et märgades ruumides eristati märgi ja niiskeid tsoone, siis praegu on suund pigem sellele, et tervet Sageli ei teadvustata vannitoa puhul seda, milline on erinevate matervannituba käsitletakse märja jalide niiskustundlikkus ja püsivus niiskes keskkonnas. tsoonina ning lisaks põrandale tuleb kogu seinte pind katkematult hüdroisoleerida. Simo Ilometsa sõnul on hüdroisoleeritud lahendus kahtlemata töökindlam ning annab paindlikkuse ruumi planeeringu muutmiseks. Nii Ilometsa kui ka Kipperi sõnul on peamised probleemide allikad vale hüdroisolatsioonisüsteemi valik (näiteks ebapiisava veeaurutakistusega võõpmastiks) või hüdroisoleerimistööde ebakvaliteetne teos- Sooja põranda peale on hea paljajalu astuda, aga põrandaküte aitab ka tus, eelkõige liitekohtades ja lä- niiskusel kiiremini aurustuda. biviikude juures. Väga oluline on õige põrandatrapi valik ning selle veetihe liitumine põranda hüdroisolatsiooniga; kasutada tuleks vaid niinimetatud nõrguvaid trappe, kus hüdroisolatsioon jõuab trappi sisse. Lõpuks rõhutavad mõlemad, et plaatimine on siiski mõeldud ainult visuaalselt kauni sisekujunduse loomiseks ning veekindlust sellele üles ehitada ei saa, sest keraamiliste plaatide vuugid pole veetihedad. Veetihe pind peab olema loodud hüdroisolatsiooniga ke- Plaatimine on mõeldud ainult kauni sisekujunduse loomiseks ning mingit raamiliste plaatide taha. veekindlust keraamilistele plaatidele üles ehitada ei saa.

Kodu ehitus ja renoveerimine || 17

18 || SAUNUM

postimees, 22. oktoober 2021

Kodu ehitus ja renoveerimine || 19

20 || Kodu ehitus ja renoveerimine

postimees, 22. oktoober 2021

KELDRIKORRUS. Üha levinum on, et kelder pole enam üksnes koht, kus hoitakse talvevarusid, vaid ruum, mille arvelt on võimalik suurendada korteri või maja elamispinda. Uurisime spetsialistidelt, kui mõistlik on see plaan üldse, milleks tuleb valmis olla ning mis on põhilised vead ehitustöödel.

Keldrikorruse väljaehitamine nõuab põhjalikku planeerimist ja ehitusinseneri terast pilku Karen Schmidt, toimetaja

ui korter on läbi kahe korruse ning elamispinda soovitakse keldri arvelt juurde saada, siis on plaanil perspektiivi ja seda tasub igal juhul põhjalikult kaaluda, ütleb Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski, kuid rõhutab, et kindlasti ei peaks esimese hooga ise käiseid üles käärima ning töödega pihta hakkama. Nii võib olukorra veel hullemaks teha. Kõige olulisem on teadvustada, et vana maja puhul võib siiski tegu olla üsna riskantse ettevõtmisega ning esimeses järjekorras tuleb kohale kutsuda ehitusinsenerist projekteerija, kes annab keldri seisukorrale adekvaatse hinnangu, paneb paika tehnilised lahendused ning prognoosib ka võimalikke kulusid. Üldises plaanis on keldrikorruse korralik väljaehitamine väga suur ja kallis töö, eriti kui renoveeritakse ainult keldrit, kuigi väga palju sõltub sellest, kui vana majaga on tegu, milline on hoone tehnili-

ne seisukord ning mida tahetakse remondi käigus teha, selgitab Jarek Kurnitski ja lisab, et kui keldrikorrus ehitatakse välja kogu maja tervikliku renoveerimise käigus, siis on tööd küll veel suuremad, ent tehniliselt on kõik tegelikult palju lihtsam ning ka majanduslikult on ettevõtmine siis märksa mõttekam.

Kõrgus ja valgus Ehkki keldrikorruse väljaehitamine ei erine formaalses plaanis mõnest muust ehitustööst reeglina tuleb koostada ehitusprojekt (keldrikorruse ehitusprojekti aluseks on harilikult radooniuuring ja olemasolevate konstruktsioonide uuring) ja taotleda töödeks ehitusteatis või -luba nii nagu teistegi ümberehituste puhul, on siiski mõningaid välistavaid tingimusi ja arhitektuurilisi eeldusi, millele peab oskama tähelepanu pöörata. Ehitusluba või -teatis on ühtlasi dokumendid, mis keldrikorruse kasutamise seadustavad. Et rajada keldrisse eluruumid, peab ruumi kõrgus olema vähemalt kaks ja pool meetrit ning keldris peavad olema pii-

sava suurusega aknad, mis tagavad küllaldase päevavalguse. Need on kaks välistavat tingimust, mida on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu muuta ning mis keldrikorruse renoveerimise plaani sageli nullivad, tõdeb Jarek Kurnitski. Kui kelder on maapinnaga enam-vähem samal kõrgusel, on lootust rohkem, sest üldjuhul on siis ka aknad suuremad, ent kui keldrisse piisavalt päevavalgust ei paista, siis magamis- ja elutuba keldrisse teha ei saa ning sinna on võimalik rajada teisejärgulised ruumid, nagu näiteks saun, pesuruum ja panipaigad. Projekteerimisbüroo Ehitusinsener juhatuse liige ja peakonstruktor Tanel Seppeli arvates on keldrisse korralikke eluruume keeruline rajada eriti vanades majades. Arvatakse, et keldrit saab sügavamaks kaevata, aga reeglina on vundament nii madal, et see pole võimalik. Vundamenti sügavamaks ehitada on jällegi kallis ning see on seotud mitme riskiga hoone üldkonstruktsioonile.

Niiskus kontrolli alla Oluline võtmekoht keldrikorruse väljaehitamisel on küsimus,

kuidas lahendada niiskusprobleemid ja hoone soojustada. Kõige tähtsam on Jarek Kurnitski sõnul see, et renoveerimistöid alustatakse väljast, sest seestpoolt on soojustamine ja niiskuse tõrjumine keeruline. Sageli pannakse mineraalvill seina ja sellele kipsplaat, aga ei mõelda selle peale, et soojustus on valel pool ning siseõhu niiskus hakkab kondenseeruma soojustuse taha jäävale külmale seinapinnale. Tulemus on, et viie aasta pärast kõik hallitab, elanikel on terviseprobleemid ning töödega tuleb alustada nullist. Tegelikult tuleb nii soojustus, niiskustõkked kui ka hüdroisolatsioon paigaldada väljastpoolt ning rajada ka drenaaž, mis takistab pinnases oleva vee valgumist keldrisse. Hea sisekliima tagab keldris korralik ventilatsioon. Väga tähelepanelikult tuleb hinnata ka põrandate seisukorda. Kui põrand on niiske ja niiskuskahjustused on osaliselt silmaga näha, tuleb vana põrand välja lõhkuda, ehkki sel puhul on tegu kapitaalse tööga. Põranda niiskustase on võimalik lihtsalt kindlaks teha põrandasse puuritakse auk ning vaa-

Korstnale uus hingamine!

orstna korrashoid ja pikaealisus algab kütmisest – ahju ei panda liiga palju küttematerjali korraga. See põhjustab kivide ebaühtlast paisumist, mis toob kaasa ahjumüüritise pragunemise. Liigkütmine on olnud ka ajast aega hoone süttimise levinum põhjus. Kasutatav küttematerjal peab olema kuiv, märjast küttematerjalist eraldub niiskust ja see põlemisjääkidega tekitab korstnalõõri seintele pigi, mis on tuleohtlik. Pigi tekib ka siis, kui köetakse valesti, koldes on halb tõmme ja korsten või küttekolle on halvasti ehitatud. Et vältida pigi teket, tuleb koldesse juhtida piisavalt õhku: kütta ei tohi poolkinnise siibri ega kinnise ahjuuksega ja kasutada tuleb vaid koldesse mõeldud kuiva kütust. Korstnaid ja suitsulõõre on vaja kontrollida ja puhastada regulaarselt, tagamaks korstnakonstruktsiooni pikaealisus, süsteemi efektiivne töö ning ohutus, sest pigi korstnas on tuleohtlik. Mustunud, ummistunud või pragunenud ventilatsioonikanal vähendab ka õhuvahetuse tasakaalu ja halvendab õhu kvaliteeti. Oluline on teada, kas ventilatsioonilõõrid asuvad suitsulõõridega samas korstnas. Kui jah, siis tuleb olla eriti tähelepanelik: oluline on lõõride õhutihedus, sest kehvas korras lõõriseinte vahel võivad põlemisgaasid kergesti liikuda ventilatsioonisüsteemi ning sealt edasi eluruumidesse. Põlemisgaasid sisaldavad nähtamatut ja lõhnatut vingugaasi, mis on sisse hingates eluohtlik. Ventilatsioonilõõri-

de seisukord on sama oluline kui suitsulõõride oma. NB! Enda tervisest hooliv inimene paigaldab vinguanduri, et olla kindel küttesüsteemi korrasolekus. RenoRe OÜ teostab põhitööna korstende kaamerauuringuid ja renoveerimist tulekindla seguga. Töid teostatakse eramajadele, korteriühistutele ja renoveerimist vajavatele muinsuskaitsealustele hoonetele. RenoRe kasutatav korstna renoveerimise meetod tulekindla seguga on turvaline, ökonoomne ja puhas. Ühtlasi hoiate kokku suuremate kulutuste pealt, mis kaasnevad uue korstna ehitamisega. Telliskivikorsten vajab hoolt, sest tingituna ehituslikest eripäradest on sel omad probleemid: praod seintes, tühjad vuugid, suits tungib ühest lõõrist teise, murenenud kivid ja lagunev korstnapits. Lagunev korsten on hoonele ohtlik. Tunnused, mis viitavad probleemidele korstnalõõrides, on halb tõmme, pigi, praod vuukides ja krohvil jne. Seda põhjustab põlemisgaaside jahtumisest tekkiv kondensvesi, mis sadestub lõõri sisepinnale ja aegamööda söövitab läbi eelkõige vuugid ja muudab tellised praguliseks. Korsten muutub «hõredaks» ja tuleohtlikuks. Tulekindla seguga renoveerimine sobib puiduga köetavatele küttekolletele: pliidid, ahjud, kaminad, kerised ja muu. Korstnaid renoveeritakse ainult seest ja tööde teostamist alustatakse korstna kaamerauuringuga. Spetsiaalse kaamera abil on korstna probleemid näha täies ulatuses. Saadakse info, kuhu on

ühendatud kütteseadmed ja ventilatsioonid. Kui vead on kindlaks tehtud, puhastatakse korsten kettpuhastajaga ja eemaldatakse pigi ja muud takistused. Pigist lõõri pole võimalik tulekindla seguga renoveerida. Tänu vormi paindlikkusele saab renoveerida erinevate läbimõõtudega «kõveraid» ja sopilisi korstnaid. Seejärel suletakse kütteseadmete ühendused lõõris. Segu kantakse õhupallivormile, seda tõmmatakse vintsiga mööda korstnalõõri alt ülesse, mitu korda järjest, kuni lõõri sisepind muutub siledaks, ühtlaseks, otsekui klaasjaks. See parandab tõmmet. Töö teostatakse enamasti ülaltpoolt, all toimuvad ainult kontroll ja puhastamine. Meetod minimaliseerib ka prügi, tahma ja muu mustuse siseruumides ning elanike häirimine on minimaalne. Lõpptulemus on seestpoolt silutud lõõr. Segu kuivamine võtab vähemalt 24 tundi, kuid soovituslik on 48 tundi.

datakse, millised kihid on põranda all. Kui seal on killustikukiht, mis katkestab niiskuse kapillaarse tõusu, on üldjuhul kõik hästi. Kui põrand on kuiv, siis saab samale põrandale edukalt rajada sooja põranda. Tanel Seppel lisab, et isegi kui kõik väga põhjalikult ette võtta ja korralikult teostada, siis üldjuhul on vanades majades keeruline konstruktsioone hüdroisoleerida ning reeglina ei saa midagi ette võtta ka va-

nade müüride kapillaarniiskuse tõusuga. Renoveerimise käigus tuleb keldri seinale paigaldada hüdroisolatsioon ja soojustus, ent vanad seinad on üldjuhul nii kehvas seisus, et neid tuleb remontida, täita auke ja siledamaks krohvida. Et keldrist päriselt asja saaks, tuleks sisuliselt kogu hoone välisperimeeter lahti kaevata, ent isegi siis ei pruugi vanas majas tööd ikkagi 100 protsenti õnnestuda ning kuskilt jääb asi lekkima.

Keldrikorruse väljaehitamise ABC Kaasake ehitusinsenerist projekteerija, kes annab keldri seiskorrale adekvaatse hinnangu ja paneb paika tehnilised lahendused. Et rajada keldrisse eluruumid, peab ruumi kõrgus olema vähemalt kaks ja pool meetrit ning keldris peavad olema aknad, mis tagavad piisava päevavalguse. Ehitustöid tuleb alustada väljast, seest alustades on soojustamine ja niiskuse tõrjumine keeruline. Tähelepanelikult tuleb hinnata põrandate seisukorda. Kui põrand on niiske ja sellel on niiskuskahjustused, tuleb see välja lõhkuda ja rajada uus. Maja ümber tuleb kaevata drenaaž, mis takistab pinnases oleva vee valgumist keldrisse. Hea sisekliima tagamiseks on oluline keldrisse paigaldada ventilatsioon.

SISUTURUNDUS

postimees, 22. oktoober 2021

Tuleb teadvustada, et vanal majal võib keldrikorruse väljaehitamine olla riskantne ettevõtmine.

Kui korter on läbi kahe korruse ning elamispinda soovitakse keldri arvelt laiendada, on plaanil perspektiivi ja seda tasub põhjalikult kaaluda.

Kodu ehitus ja renoveerimine || 21

22 || EVARI EHITUS OÜ

postimees, 22. oktoober 2021

24 || Kodu ehitus ja renoveerimine

postimees, 22. oktoober 2021

DEKORATIIVKROHV. Naturaalsete dekoratiivkrohvide tekstuuri- ja värvivalik on peaaegu lõputu ning ainuke piir on kujutlusvõime. Vastupidi levinud arvamusele võib dekoratiivkrohv mõnikord olla isegi soodsam lahendus kui tavaviimistlus.

Loodusliku dekoratiivkrohviga saab luua põnevaid ja erilisi siseviimistluslahendusi Karen Schmidt, toimetaja

ooduslikuks dekoratiivkrohviks nimetatakse savist ja lubjast valmistatud viimistluskrohve ning nende lahendusi, mida on väärindatud looduslike lisanditega, selgitab Lõuna-Eestis Mooste mõisas savi ja lubja baasil viimistlussegusid tootva Saviukumaja turundusjuht Indrek Kerbo ning lisab, et dekoratiivne krohv on teistsugune ja meeldejääv oma erilise värvigamma ning omaduste poolest, on antibakteriaalne ja sobib allergikutele. Nagu dekoratiivkrohvide puhul üleüldiselt, hoiab ka Saviukumaja krohvide puhul ranget looduslikku joont – need on inimese tervist toetavad ega ohusta keskkonda. Indrek Kerbo arvates tagavad savist ja lubjast valmistatud dekoratiivkrohvid ruumi hea mikrokliima, loovad täiusliku koosluse maja, looduse ja inimese vahel ning sobivad eelkõige neile, kes julgevad katsetada ning luua omanäolisi ja erilisi siseviimistluslahendusi. Looduspuhaste ja originaal-

sete siseviimistlusmaterjalide paigaldusele spetsialiseerunud A-Viimistluse juhi Anvar Valge sõnul peitub vastus küsimusele, mis on dekoratiivkrohv, juba sõnas endas – see on dekoratiivne ja esteetiliselt ilus. Savi ja lubja baasil dekoratiivkrohvid erinevad tavakrohvidest selle poolest, et neis ei ole keemilisi lisandeid, need on täiesti looduslikud ja allergiavabad.

Mõte lendama Nende jaoks, kes julgevad katsetada, on dekoratiivkrohvide valik suur. Saviukumaja pakub värvilist savikrohvi 33 erinevas toonis. Põhitoonid on valge, beež, punane, karamell, oranž, kollane, sinep, sinine, hall, sirel, roheline, must ja lumivalge. Savikrohve veel kord omavahel segades on võimalik saavutada sadu erinevaid looduslikke toone. Loodusliku tooni all peetakse silmas, et tooni saavutamiseks on kasutusel erinevat värvi savid ja mitte pigmendid. Krohvidele on võimalik panna juurde looduslikke lisandeid, näiteks põhk, kanepiluu, linaluu, kristallid, marmor, merikarp ja vääriskivid. Need annavad krohvile erilise efek-

Dekoratiivkrohv loob ruumis hea mikrokliima, on antibakteriaalne ning sobib ka allergikutele.

ti, luues struktuuri, sädelust või unikaalset silmailu. Krohvides võib lisandeid kasutada täpselt nii palju, kui on soovi. Erinevaid siseviimistluslahendusi on palju. Näiteks lubistucco-nimelise dekoratiivkrohvi abil on võimalik luua kristalselt läikivaid või siidiselt matte pindasid, stucco lustro loob sileda ja läikiva pinna ja sobib kuu-

makindluse tõttu küttekollete viimistlemiseks ning vastupidav ja vetthülgav lubi-marmoriino seevastu jäljendab marmorit, loetleb Anvar Valge dekoratiivkrohvide põnevaid viimistlussegusid. Lisaks saab kõigile dekoratiivkrohvidele teha 3D-maalinguid (trafarettmaalinguid) või sgrafiitot ehk kuivmaalitehnikat.

Kestab aastasadu ja hoiab tervist Mõeldes naturaalse dekoratiivkrohvi praktilisusele ja eelistele tavakrohvi ees, toob Anvar Valge lisaks erinevatele põnevatele tekstuuridele ja toonidele välja võimaluse teha kohtparandusi. Kui näiteks juhtub, et seinale tekib täke või kriimustus, on see võimalik hõlp-

sasti väikese pintsliga parandada. Tegelikult on nii savist kui ka lubjast valmistatud dekoratiivkrohvid äärmiselt tugevad ja vastupidavad, kui on õigesti paigaldatud. Peale paigaldust ja krohvi kuivamist pühitakse lahtine liiv harja või švammiga pinnalt maha ning seejärel kaetakse kogu pind puidubaasil tselluloosi krun-

Kodu ehitus ja renoveerimine || 25

postimees, 22. oktoober 2021 Soovitused dekoratiivkrohvi kasutamiseks • Praktiliselt tolmuvaba ja kiire paigaldus. • 100 protsenti looduslikud ja allergiavabad materjalid. • Pärsib hallitust. • Neutraliseerib elektromagnetilist saastet. • Summutab kaja. • Saab teha kohtparandusi. • Võimaldab luua kordumatuid mustreid ja struktuure. Anvar Valge, A-Viimistluse tegevjuht

Dekoratiivkrohv on meeldejääv põneva tekstuuri ja erilise värvigamma poolest. Fotod: Shutterstock

diga, mis annab krohvile lisatugevust. Lisaks akumuleerib savi krohv soojust, pärsib hallituse teket, neutraliseerib elektromagnetilist saastet ja summutab kaja, täiendab loetelu Indrek Kerbo ning lisab, et savi krohvid on looduslikud ja taaskasutatavad. «Naljatades võib öelda, et kolides on võimalik

oma savikrohv seinast kaasa võtta ning uude elamisse paigaldada.» Mõlemad nõustuvad, et dekoratiivkrohvi paigaldusega saab hakkama igaüks, tööprotsess on lihtne ja erilisi tööriistu vaja pole, ent kiire ja garanteeritud lõpptulemuse saavutamiseks, mis pakuks silmailu aastateks, on soovita-

tav pöörduda asjatundja poole. Anvar Valge sõnul peab dekoratiivkrohvi ostes täpselt teadma, kuhu milline krohv sobib ning ka aluspind tuleb ette valmistada.

Soodne, kiire ja kvaliteetne Indrek Kerbo sõnul on kõige soodsam paigaldada dekoratiivkrohv olemasolevale krohvipinnale, mis on imav, või kipsplaadile. Ruutmeetri hind tuleks sel juhul käibemaksuta ligi neli eurot. Kui tahta kodus parimat mikrokliimat, tuleks just aluskrohvi kihid krohvida paksuses 1,5 kuni 2,5 sentimeetrit. Sel juhul on materjalide kogukulu ruutmeetri kohta ilma käibemaksuta umbes kümme kuni 15 eurot, mis teeb krohvimisest soodsa viimistluslahenduse. Ka Anvar Valge lisab, et ühtset hinnasilti on dekoratiivkrohvile keeruline külge panna, sest kõik oleneb aluspinnast ja lõpptulemuse soovist, ent võib juhtuda, et dekoratiivkrohv on kokkuvõttes isegi soodsam kui tavaviimistlus, eriti kui võrrelda tapetseerimisega. Ta toob näiteks paneelmaja seina. Tavaviimistluses on tööl mitu etappi: kõigepealt tasandatakse paneel kipskrohviga, kantakse peale aluspahtel ja tehakse vahelihv, seejärel peenpahtel ning seina lihvitakse uuesti. Enne värvimist või tapetseerimist kantakse seinale kruntvärv. Loodusliku dekoratiivkrohvi puhul piisab nakkekihist ning savi või lubikrohvi peenviimistluskihtidest. Jääb ära lihvimistolm, paigaldus on kiirem ja kohati isegi soodsam.

26 || reKLaam

postimees, 22. oktoober 2021

Reklaam || 27