Postimees, Jallgpalli EM 2020 by Postimees

SISUKORD | 3

9. juuni 2021

EM 2020. Uus tugitool on paigas? Õige teleripakett tellitud? Kas kuller on toonud kohale snäkivaru üheks kuuks? Eks jalgpalli EMiks valmistub igaüks erimoodi, aga spordisõbra suur suvi on kummardanud pakkude kohale ning ootab stardikäsklust!

EKSPERDID ARUTAVAD ��4 PORTUGAL �� 12 PRANTSUSMAA �� 14 INGLISMAA ��16 HISPAANIA ��18 BELGIA �� 20

Elu on muutunud, aga jalgpallikaravan läheb edasi

SAKSAMAA ��22

ui Tokyo suveolümpia puhul on kuid arutletud, kas see ikka toimub või ei ja kui palju on jaapanlased praegu spordipeo vastu, siis Vana maailma vutitšempionaat on sellisest põrgukatlast pääsenud. Tõele au andes ei mäletagi ühtegi pooltõsistki üleskutset, mis nõudnuks EMi ärajätmist. Rõõm on ka selle üle, et EM toimub jätkuvalt nii paljudes erinevates riikides ja linnades. Veel rohkem tõmbab suunurgad ülespoole asjaolu, et teatud kohtades pääsevad jalgpallimänge vaatama pealtvaatajad. Oleme ju üle aasta kohanud tühje tribüüne, kuigi väljakul käiv madin on fantastiline ja paneb diivanilt üles kargama. Kujutage ette, milline möll vallandunuks publikus, kui nad näinuks 16. mail FC Liverpooli väravavahi Alisson Beckeri üleminutite tabamust West Bromi vastu, mis tõi Jürgen Klopi hoolealustele hädavajaliku võidu… Aga midagi pole teha, koroonapandeemia pole meid maha jätnud ning me pole suutnud seda sabast maha raputada. Maailm ongi muutunud ja suured spordisündmused, mille hulka EM kahtlemata kuulub, veidi teistsugused. Olgu siis nii! Ent kõik see ei tähenda, nagu ootaksid jalgpallifännid EMilt midagi vähemat või peaks väljakul toimuv olema teistmoodi. Vägevad väravad, ülimalt tasavägised mängud, dramaatilised viimaste minutite lõpplahendused ning favoriite kimbutavad mustad hobused on endiselt menüüs, mida vutitoetajad tahavad mekkida. Kui eelmiste jalgpalli suurturniiride puhul on mõni tipp eemale jäänud, siis tänavu on küll kohal terve Vana maailma eliit. Seetõttu oleks narr kellegi õlule suursoosiku koormat asetada, sest tase on lihtsalt nii tugev ja ühtlane. Üks on muidugi kindel: Inglismaa ei võida, sest nad pole ju suurturniiride meeskond… Nali naljaks ja kali kaljaks, aga kõik märgid viitavad, et aasta võrra edasi lükatud EM tõotab tulla põnev. Kui turniir on läbi ja meeleolu kurb, tasub mõelda üksnes sellele, et 2022. aasta MM on veidi enam kui aasta kaugusel. See peaks olema piisav, et mõnus jalgpalliootus tungiks taas põue. Selle erilehe osas on tähtis teada, et kogu info on õige 2. juuni seisuga, sest just sel päeval läks leht trükki. Kui midagi on selle kuupäeva ja erilehe lugemise vahel muutunud, näiteks saanud vigastada nii Cristiano Ronaldo kui ka Joachim Löw ja neist viimase koha on juba EMiks üle võtnud Hansi Flick, siis vabandame, aga veeretame süü kellegi või millegi teise kaela. Head lugemist!

VAR �� 42

ITAALIA �� 24

TURNIIRITABEL �� 26 DEBÜTANDID �� 29 11 LINNA ��32 KOROONA �� 36 RAHA �� 46

16 32 42 46

Henry Lääne

Toimetaja Tõnis Poom,  tõnis.poom@postimees.ee; keeletoimetaja Piret Bristol,  piret.bristol@postimeesgrupp.ee; reklaamitoimetaja Elina Sirol,  elina.sirol@postimeesgrupp.ee; reklaami projektijuht Rainer Lomp  5192 6443,  rainer.lomp@postimeegrupp.ee; küljendus Tiit Sermann; trükk AS Kroonpress; väljaandja AS Postimees Grupp.

EKSPERDID

EMi SOOSIKUTE võimaluste üle arutavad FCI Levadia äärekaitsja ja kogenuim Premium liiga tegevjalgpallur Markus Jürgenson ning Soccerneti jalgpalliajakirjanik Ott Järvela.

Paberil tuleb Euroopa meistriks Prantsusmaa või Inglismaa

9. juuni 2021

Siim Kaasik

Kolm aastat tagasi kandsid prantslased peatreenerit Didier Deschampsi kätel.

Jalgpalli EM-finaalturniiri soosikuteringi kuulub seitse vutikoondist. Alagrupist edasipääsemisega ei tohiks kellelgi raskusi olla, sest kaheksandikfinaali lunastavad koha ka nelja alagrupi kolmanda koha meeskonnad. Kuid edasi on ennustamine juba raskem.

ITAALIA Jürgenson: Sattusin valiksarjas paari Itaalia mängu vaatama. Nad on läbinud uuenduskuuri. Ma ei teadnud 85 protsenti mängijatest, kuid ma pole ka suur Serie A jälgija. Nende mängupilt lõi mul aga silmad suureks – nad võivad turniirile lootusrikkalt vastu minna. Järvela: Itaalia tuleb EMile endale ainulaadses olukorras, sest 2018. aasta MMil nad ei mänginud. Viimati juhtus sama 1992. aasta EMil. Paus on olnud pikk, kuid isu seevastu suur. Superstaare Itaalial pole, kuid nende jalgpallikultuur on nii tugev, et nad saadavad EMile korraliku satsi. Alagrupist saavad nad rahulikult edasi,

Foto: Kai Pfaffenbach / Reuters / Scanpix

aga edasi on mõttetu ennustada, sest muutujaid on liiga palju.

BELGIA Jürgenson: Neil on head võimalused midagi suurt saavutada, kuid soosikukoorem võib ka karuteene teha. Belgia jalgpallurite tasemes ei kahtle keegi. Alagrupist lähevad nad kindlasti edasi, kuid siis algab teine maailm. Loodan, et Eden Hazard teeb mängu. Mul on Tarmo Kingiga lõunasöök vahel – mina ütlesin, et teeb, tema ütles, et ei tee. Eks me siis aruta, kas tegi või mitte. Järvela: 2016. aasta EMil jõudis Belgia veerandfinaali, mis pole ajalooliselt sugugi tava-

EKSPERDID

Loodan, et Eden Hazard teeb mängu. Mul on Tarmo Kingiga lõunasöök us e Jü ll.e vahel – mina rg e pa g l n s o n Fo to : j a ütlesin, et teeb, tema ütles, et ei tee. Markus Jürgenson Belgia koondise tähtmängijast. ar

pärane, kuid nad ei suutnud seda saavutusena võtta. 2018 MMil võitis Belgia pronksi, kuid see valmistas neile samuti pettumuse, sest ootused olid palju kõrgemad. Belgia puhul on kõik vormistamise küsimus. Pole mõtet rääkida mängijate tasemest või taktikalistest külgedest, vaid kas peatreener Roberto Martínez suudab mängijad psühholoogiliselt keerulisteks hetkedeks ette valmistada.

Foto: Giuseppe Cacace / AFP / Scanpix

Harry Kane on üks väheseid tippjalgpallureid, kes on avalikult tunnistanud, et tema jaoks on koondis tähtsam kui klubi.

Foto: Glyn Kirk / AFP / Scanpix

INGLISMAA Jürgenson: Täiesti ennustamatu koondis, kellele hoian pöialt ja ennustan võitu! Loodan, et Inglismaa meid negatiivselt ei üllata, aga nad mängivad vastikus alagrupis. Noored Phil Foden ja Mason Mount näitasid koduliigas vägevat minekut, samamoodi tipuründaja Harry Kane. Kui need mehed suudavad klubihooaja taset hoida, siis miks mitte ei või nad finaali raiuda ja karika võita.

puudumine? Pigem mitte väga, nad leivad teised liidrid üles. Kui Hispaania viimati tiitleid võttis, oli neil David Villa või Fernando Torrese näol superstaarist ründaja. Täna seda pole, kuid samas on kõik mängijad suutelised väravaid lööma. Hispaania on väga heas seisus, neist paremas on vaid Prantsusmaa.

Järvela: Kihlveokontorites on Inglismaa üks favoriite, kuid tuleb silmas pidada Siin on kas käsi kullas või üht. Inglased on hullud panustajad ja seesamune mullas. kontorid peavad riske maandama. Sellepärast ongi ajalooliselt InglisJärvela: Kuidas Hismaa koefitsient madalam, kui paania novembris 6:0 peaks. Kahtlemata tekitas eelmiSaksamaad lammune MM inglastes ootusi. Neil on tas, oli muljetavalka väga huvitav, nooruslik, vurtdav. Kas ja kui palju su ja särtsu täis koosseis. See on mõjutab Sergio Ramose Harry Kane’i meeskond. Ta on väheseid tippjalgpallureid, kes on välja v l Ot rI öelnud, et koondis on alati tähtsam t Jä de r v e l a Fo t o : S a n kui klubi. Rünnakul neil probleeme pole, kuid küsimused tekivad tagapool. es

9. juuni 2021

Kui Eden Hazard EMil «mängu teeb», viib Levadia treener Tarmo Kink oma hoolealuse Markus Jürgensoni lõunasöögile.

HISPAANIA Jürgenson: Kui keegi suurtest alagruppi pidama jääb, on see Hispaania. Olin väga üllatunud, et ühtegi Madridi Reali poissi koondisesse ei saanud. Peatreener tegi otsused jõuliselt liigahooajale toetudes. Mina poleks Sergio Ramost välja jätnud.

Meil pole mõnda aega enne suurturniiri sedavõrd selget favoriiti olnud. Ott Järvela peab Prantsusmaad soosikuks number üks.

PRANTSUSMAA Jürgenson: Prantslased on teada-tuntud suure egoga vennad. Kuidas nad väljakule ära mahuvad? Kuidagi peavad Kylian Mbappé, Karim Benzema ja Antoine Griezmann need väravad ära jagama, peatreenerile ülikeeruline ülesanne. Benzema ei jäänud omal ajal koondisest välja jalgpallilistel põhjustel. Eks ole näha, kas ta naaseb väljakule tuhinaga või läheb vanadele radadele ja hakkab pingeid tekitama. Prantsusmaal on need teadupärast lihtsad tekkima.

Finantsteenusega võivad kaasneda riskid ja kohustused, mistõttu soovitame kaaluda teenuse vajalikkust hoolikalt ja pidada nõu spetsialistiga. Näiteks laen summas 4500 eurot, tähtajaga 5 aastat, intressiga 2,33%, on krediidi kulu-

kasuta promokoodi Parema pakkumise saamiseks 8

ettevõtteidValitseva Euroopa

Tutvu tingimustega & taotle

Finantseerime ka

EKSPERDID

www.mogo.ee

meistrina läheb EMile vastu Portugal. Pildil nende kapten Cristiano Ronaldo. Foto: Francisco Leong / AFP / Scanpix

Lepingutasu 0 €

Sissemakse al. 0%

kuni 15 000 € Laenud erinevatele sõidukitel

EM-i ﬁnaali vaatama? Millega sõidad Sina KES ON…

9. juuni 2021

turniiri parim mängija? Jürgenson: Kylian Mbappé. Järvela: Keegi prantslane.

Kui Mbappé hoo üles saab, võib ta üksi koondise tiitlini viia. Järvela: Meil pole mõnda aega enne suurturniiri sedavõrd selget favoriiti olnud. Viimati oli see 2012. aasta EMil Hispaania. Prantsusmaa on ühtlaselt tugev igas liinis. Benzema liitumine muutis meeskonda veel

turniiri parim väravalööja? Jürgenson: Harry Kane (7). Järvela: Harry Kane või Romelu Lukaku (6). turniiri parim väravavaht? Jürgenson: Manuel Neuer. Järvela: Unai Simón.

tugevamaks nii mänguliselt kui ka psühholoogiliselt. Tema naasmisel on sümboolne väärtus – vahet pole, kas meil on suhted sassis, aga eesmärk on teha sportlikku tulemust.

PORTUGAL Jürgenson: Julgen arvata, et tiitlit Portugal ei kaitse. Kui statistikat vaadata, siis Cristiano Ronaldo pole muidugi raugemise märke näidanud. Eks ta veab koondist ka sel turniiril, kuid kui palju on tal jaksu? Neil on alagrupist edasipääsemisega nibin-nabin. Võrreldes Prantsusmaa ja Saksamaaga on nende võimalused väiksemad. Järvela: Portugal on praegu tugevam kui 2016. aastal, mil nad Euroopa meistriks tulid. Nad ei ole enam Cristiano Ronaldo meeskond. Isegi kui ta rivistusest välja võtta, paneb nende koosseis ahhetama. Nende suur trump on vana kaval rebane, peatreener Fernando Santos. Ta on nagu Tarmo Rüütli Eesti koondises. Portugalil on keeruline alagrupp, kus võib õnnetusi juhtuda, aga kui nad edasi saavad, on nad väga ohtlikud. Portugali võiduprotsent on iga meeskonna vastu 35–40, isegi Prantsusmaa vastu.

Jürgenson: Eelmine MM oli neil tööõnnetus. Üldjuhul on Saksamaa ikkagi oma masina tööle saanud ja saavad ka sel korral. Saksamaa peatreenerilt muidugi huvitav käik on vanameistrid – kes pole tegelikult üldse nii vanad – Thomas Müller ja Mats Hummels tagasi tuua. Eks ta vaatas, et on nendega edukas olnud ja andis uue võimaluse. Saksamaa on alati olnud soosik ja üldjuhul ka peamine pretendent finaali.

9 EKSPERDID

SAKSAMAA

→ Viimasel MMil jäi Saksamaa pidama alagruppi. Katastroofilise turniiri järel tuli peatreener Joachim Löwil ajakirjanikele aru anda. Tänavune turniir jääb talle viimaseks. Foto: Yann Schreiber / AFP / Scanpix

9. juuni 2021

Järvela: See on peatreener Joachim Löwi viimane turniir. Kas see inspireerib või tekitab ükskõiksust? Kvaliteet on olemas, aga kas nad suudavad selle ka välja tuua? Löw kutsus koondisesse tagasi Mülleri ja Hummelsi. Sellega proovib ta tekitada psühholoogilist efekti. Saksamaa on tippudest suurim enigma. Kas näeme turniiril 2016. või 2018. aasta Saksamaad?

9. juuni 2021

PORTUGAL

Portugali koondislased Pepe (vasakul) ja Cristiano Ronaldo poseerimas 10. juulil 2016 Stade de France’il EMi võidukarikaga. Foto: Bernd König / imago images / Scanpix

Portugal – valitsev meister ihkab korrata naabrite saavutust Karl-Joosep Küngas

Viis aastat tagasi kirjutas Portugali praegune kuldne põlvkond end igaveseks riigi jalgpalliajalukku. Oli ju 2016. aasta triumf EMil Prantsusmaal nende esimene võidukarikas suurturniiridel. Sarnasel eelmisele korrale pole portugallased ka tänavu suurimad tiitlisoosikud, kuid kindlasti ei tasu matta nende lootusi enne turniiri maha.

änavu EMile sõitvas koondises on koguni kümme valitsevat Euroopa meistrit, kelle hulka kuulub mõistagi viimase kümnendi parim eurooplasest jalgpallur Cristiano Ronaldo. See on ilmselt 36-aastase superstaari viimane etteaste Euroopa meistrivõistlustel ning kindlasti ei soovi ta võitluseta lahkuda. Ta vajab veel ühtainsat väravat, et tõusta läbi aegade edukaimaks skoorijaks suurturniiril. Hetkel jagab vanameister mitteametlikku tiitlit

EMidel samuti üheksa tabamust saavutanud legendaarse prantslase Michel Platiniga. Siiski pole Cristiano Ronaldo enam Portugali kõige ohtlikum jõud. Tema taustal on esile kerkinud nii Manchester Unitedi keskväljamaestro Bruno Fernandes kui ka Madridi Atletico 21-aastane ründetalent João Félix. Samuti on selgelt tugevnenud nende tagala kaitses. Eduka hooaja ja järjekordse tõusu tegi mulluse EMi parim noormängija ja keskväljamootor Renato Sanches ning parimasse hoogu tõusis ka Manchester City keskkaitsja Rúben Dias. Tänavu selgitatakse Euroopa meister välja 16. korda. Varem on kõige edukamad olnud Saksamaa ja Hispaania, kellel auhinnakapis on koguni kolm võidutrofeed. Hispaanlased on ainsad, kes suutnud oma tiitlit kaitsta. Sellega saadi hakkama 2012. aastal, kuid nüüd on võimalus sarnast tempu korrata Portugalil, kes tõuseks kahe EM-tiitliga Prantsusmaa kõrvale. Sel korral kuulub Portugal sarnaselt eelmisele F-alagruppi, kuid tänavu on see

Cristiano Ronaldo vajab veel ühtainsat väravat, et tõusta läbi aegade edukaimaks skoorijaks suurturniiril.

Inglismaa jalgpalliajakirjanikud valisid Portugali koondise ja Manchester City keskkaitsja Rúben Diasi aasta mängijaks.

Foto: Peter Powell/Reuters/Scanpix

tõeline surmagrupp. Lisaks kuuluvad sinna valitsev maailmameister Prantsusmaa, jalgpalli suurriik Saksamaa ja üks korraldajariike Ungari. Kohtumised peabki Portugal Ungaris ja Saksamaal. 15. juunil võetakse mõõtu Ungariga, 19. juunil sõidetakse külla Saksamaale ning alagrupiturniir lõpetatakse Ungaris Prantsusmaa vastu. Kui Portugalil õnnestub surmagrupist edasi pääseda, siis on nende aktsiad kindlasti väga kõrgel. Eksperdid hindavad neid järjekorras kuuendaks favoriidiks ning usuvad nende pääsemist vähemalt veerandfinaali. Kindlasti soovib just Cristiano Ronaldo enamat, sest klubihooaeg Torino Juventuse särgis ei kulgenud kaugeltki loodetud tasemel. Liiga vanaks peetaval tähtmängijal on vägeva turniiriga võimalus kriitikute suu järjekordselt kinni panna.

9. juuni 2021

PRANTSUSMAA

Võitmine on saanud prantslastele harjumuseks. Vaadakem kasvõi 2018. aasta MMi! Foto: Reuters/Scanpix

Prantsusmaa – kuldse duubli jahil Henry Lääne

Ehkki Prantsusmaa sai 1998. ja 2000. aastal sellise saavutusega hakkama, pole MM- ja EM-tiitli korraga hoidmine teps kerge ülesanne. Ilmselt pole praegu maailmas teist koondist, kellel oleks nii hea šanss seda teha. Vähe sellest, et Gallia kukkede põhikoosseis kubiseb staaridest, on neil kamaluga sügavust. Ja see võib kaalukausid nende kasuks kallutada.

1998

aastal mängijana MMil ja kaks aastat hiljem Vana Maailma tšempionaadil triumfeerinud Prantsusmaa praegune peatreener Didier Deschamps on tänavuseks suurturniiriks teinud ka väga üllatava otsuse, kutsudes tagasi Karim Benzema. 2009. aastal Lyoni Olympique’ist lahkumisega Prantsusmaa tolmu jalge alt pühkinud 33-aastane ründaja on end Madridi Realis mänginud klubi legendide sekka. Tegelikult võiks ta seda olla ka koondise särgis. Esimest korda 2007. aasta 28. märtsil Austria vastu Prantsusmaa särgis väljakule jooksnud Benzema esindas kodumaad viimati 2015. aasta oktoobris, kui lõi Armeenia vastu kaks väravat. Kuu hiljem tuli päevavalgele skandaal, mis määris Benzema mainet nagu sopas püherdav siga oma roosat nahka.

Sama aasta 4. novembril arreteeris Prantsusmaa politsei Benzema, sest teda kahtlustati osalemises teiselt koondislaselt Mathieu Valbuenalt väljapressimises. Pahalastel olla olnud viimasest seksivideo, mille avaldamata jätmise eest nõuti ründavalt poolkaitsjalt raha. Milline on skandaalis Benzema roll? Ründajat süüdistanud uurijad on kindlad, et 2015. aasta alguses pööras mängumehe poole lapsepõlvesõber, kes palus, et Benzema oleks vahelüli nende ja Valbuena vahel ning süüdistatav olla korduvalt ärgitanud kannatanut pahalastele maksma. Valbuena polnud sellega nõus, vaid pöördus politsei poole. Tänavu jaanuaris teatati, et Benzema läheb väljapressimises osalemise eest kohtu alla. Seda üllatavam oli Deschampsi otsus Benzema EMile kaasa võtta. Tõsi, kui vaadata prantslase vormi Reali eest, ei tõstnud koondisekutse kellegi kulme,

kuid nagu teame, ei koosne jalgpall ainult oskustest, vaid ka näiteks sisekliimast. Benzema kaasamine on löök Olivier Giroud’le, keda on Deschamps alati usaldanud. Koondises 107 mänguga 44 väravat löönud mees ei teeni Londoni Chelseas kuigi palju mänguaega, kuid on kodumaa eest olnud alati heas vormis. Deschampsi eelistatud 4-2-3-1 süsteemis on aga koht vaid ühele kesktormajale ning on raske näha, et klubikarjääri ühe parema hooaja lõpetanud Benzema võetakse EMile vahetusmeheks või pingisoojendajaks. Kui 2018. aasta MMilt jäeti Benzema kõrvale, siis nüüd on tal suurepärane võimalus aidata Prantsusmaa Euroopa meistriks. Nad on kõige suuremad favoriidid, kuid esmalt tuleb läbi murda surmagrupist, kus ootavad ees Vana maailma valitsev tšempion Portugal, nimekas Saksamaa ja südikas Ungari.

9. juuni 2021

INGLISMAA

Inglismaa –

jalgpalli sünniriik püüab lõpetada pika ootuse Karl-Joosep Küngas

Viimastel aastatel suurejoonelise noorenduskuuri läbi teinud Inglismaa rahvuskoondise põhitegijad on jõudnud vanusesse, kus oleks paslik juba tiitleid võitma hakata. Kindlasti andsid sellele tõuke ka kolm aastat tagasi toimunud maailmameistrivõistlused, kus jõuti esmakordselt pärast 1996. aastat suurturniiridel nelja parema hulka. Samuti tõstavad lootusi viimased klubihooajad, sest Meistrite liigas on viimasest kolmest korrast kahel tiitli võitnud just Inglismaa klubi.

← Inglismaa jalgpallikoondise poolehoidjad loodavad, et aastaid koondises olnud ründajate Raheem Sterlingu (vasakult) ja Harry Kane’i selja taga keskväljal tegutsevad turniiri ajal edukalt varajastes kahekümnendates tulevikutähed Phil Foden, Mason Mount ja Declan Rice. Foto: Florion Goga / Reuters / Scanpix

17 INGLISMAA

juures tasub meenutada, et inglastel polnud alagrupis ühtegi kääbusriiki, kelle väravavõrgud tavapäraselt auklikuks lüüakse. Inglaste rünnak tugineb suuresti nende ründetähe Harry Kane’i vormile. Viimases valiksarjas oli just tema parim väravakütt 12 tabamusega. Samuti võitis Kane ka viimasel MMil Venemaal parimale skoorijale kuuluva Kuldse Saapa. Eriti kasulik oli EMi edasilükkumine just Kane’ile, kes oleks möödunud aastal jäänud suurvõistlusest suure tõenäosusega vigastuse tõttu kõrvale. D alagruppi kuuluval Inglismaal on võimalus mängida kõik kolm kohtumist kodusel Wembley staadionil. 13. juunil võetakse mõõtu Horvaatiaga, 18. juunil mängitakse rivaali Šotimaaga ning esimene faas lõpetatakse 22. juunil Tšehhi vastu. Kui nelikus suudetakse esikoht teenida, siis jätkatakse mängimist Wembleyl ning ainus kohtumine võõrsil seisaks ees veerandfinaalis Roomas. Inglismaa on tänavuse turniiri soosik number kaks. Neist enam hinnatakse ainult valitseva maailmameistri Prantsusmaa võimalusi. Inglaste kahjuks räägib asjaolu, et neid pole kunagi Euroopa meistriteks kroonitud. Nende parimaks on jäänud nii 1968. kui ka 1996. aastal saavuta-

Inglismaa koondise peatreener Gareth Southgate on rahvusmeeskonda jõuliselt uuendanud ega pelga sinna kutsuda mehi ka Premier League’i teise kümne meeskondadest. Foto: Gent Shkullaku / AFP / Scanpix

tud kolmas koht. Näis, kas inglased suudavad vähemalt Vana maailma meistritiitli jalgpalli sünniriiki viia.

9. juuni 2021

nglismaa koondise peatreeneril Gareth Southgate’il on tänavuseks turniiriks kasutada vaat et parim võimalik koosseis. Ainuke tagasilöök oli väravavahi positsioonil, kuna esimeses kuues koondisekohtumises värava puhtana hoidnud Nick Pope (Burnley) vigastas Premier League’i viimastes kohtumistes põlve ja pidi minema sunnitud operatsioonile. Samuti pole kindel Manchester Unitedi kapteni Harry Maguire osalemine alagrupiturniiril. Möödunud aastal koondise kaptenipaelast ilma jäänud keskkaitsja vigastas klubihooaja otsustavas faasis jalga, kuid otsustavateks mängudeks peaks maailma kalleim kaitsemängija kindlasti rivis olema. Valikturniir Euroopa meistrivõistlustele oli Inglismaale sisuliselt jalutuskäik, sest kaheksast kohtumisest võideti seitse. Kokku suudeti lüüa lausa 37 väravat, mis oli Belgia järel paremuselt teine näitaja. See-

9. juuni 2021

HISPAANIA

Et EMil edu saavutada, vajab Hispaania meeskondlikkust, sest neil pole Lionel Messi, Cristiano Ronaldo või Zlatan Ibrahimovići sugust staari, kellelt raskel ajal imet loota. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Hispaania – mõõdukalt enesekindel Henry Lääne

Hispaania koondis on EMil ainus, kes on suutnud tõusta poodiumi kõrgeimale astmele kahel järjestikusel turniiril – 2008. ja 2012. aastal, mille vahele mahtus võit MMil. Kümmekond aastat hiljem on hispaanlased jätkuvalt tugevad nagu suurriigile kohane, kuid pole EMi soosikud.

ahvusesinduse peatreener Luis Enrique avaldas oma valiku Vana Maailma tšempionaadiks 24. mail ning see pani jalgpallimeedia kihama. Et juhendaja ei võtnud kaasa ühtegi Madridi Reali pallurit, jääb EMilt eemale ka Sergio Ramos. Keskkaitsja on legend, keda armastatakse või vihatakse – kompromissi pole võimalik teha! Ühest küljest pole Ramose eiramine üllatav. Ta on 35-aastane ja klubihooaeg Realis möödus enamasti vigastuste tähe all. Ent suurepärane õhuvõitleja ja standardolukordade lahendaja on liider. Kui keegi jätab midagi tegemata, käratab Ramos nõnda, et asi saab tehtud. Temast õhkub enesekindlust ning ehkki ta poleks EMil olnud Hispaania kandev jõud, oleks ta juba riietusruumis vajalik mees. On ju tegu suurmeistriga! Ramose puudumine ei tähenda aga, nagu oleks Hispaanial keskkaitses tühimik. Ilmselt loodetakse tema saabastesse astu-

mist Manchester Citys väga head vormi näitavalt Aymeric Laporte’ilt, kes on küll sündinud Prantsusmaal, ent temas voolab baski verd ning ta kolis 16-aastaselt Hispaaniasse. Et sünnimaa pole 27-aastast kaitsjat oma ridades kasutada tahtnud, otsustas mees vahetada kodakondsust ja astuda Hispaania rüppe. Hispaania EM-koosseis näib tugevalt ühtlane, ehkki superstaare sealt ei leia. Sellest hoolimata on Enrique turniiri eel mõõdukalt enesekindel. «Oleme endiselt maailma jalgpallis väga tugev jõud. Kui jõuame

Hispaania EM-koosseis näib tugevalt ühtlane, ehkki ühtegi superstaari sealt ei leia.

vajalikule tasemele ning enesekindluse tõus parandab esituste taset, võime saavutada absoluutselt kõike. Selles pole kahtlustki,» kostis ta kohaliku alaliidu vahendusel. Ibeeria poolsaare suurriigi baasiks EMi ajal saab olema Sevilla, ehkki alguses sihiti Bilbaod, mis langes valikust koroona tõttu. «Minu jaoks oli Sevilla mängijana linn, kus käisin koondisega kõige rohkem. Sealsed fännid on väga kirglikud. Seda me vajamegi. Meile hoitakse pöialt. Toetajad saavad olla 12. mees, kellest me kõik räägime,» lisas Enrique. Edu EMil oleks treeneri karjääri üks suuremaid saavutusi. Jah, Enrique tüüris Barcelona kaks korda Hispaania meistriks ning 2015. aastal võideti Meistrite liiga, ent koondisega pole ta veel kulda-karda suutnud võita. Muide, 2019. aasta juunis lahkus Enrique isiklikel põhjustel rahvusesinduse tüüri juurest, kuid naasis sama aasta novembris tööpostile.

20 BELGIA

Romelu Lukaku (põlvili) on väravamasin – Belgia eest on tal 91 mänguga kirjas 59 tabamust. Alates 2017. aastast on ründaja löönud 35 koondisekohtumisega 35 väravat.

9. juuni 2021

Foto: Reuters/Scanpix

Belgia – tikk-takk, kuldne põlvkond, tikk-takk Henry Lääne

Kui aastaid on klubitandril olnud vutiromantikute südames Dortmundi Borussia, siis rahvusvahelisel areenil on seda staatust nautinud Belgia. Eestist 14 538 ruutmeetrit väiksem riik, kus pole kunagi olnud nii palju tipptasemel jalgpallureid kui praegu.

ahjuks tiksub aeg halastamatult ning Belgia kuldsel põlvkonnal pole koos ees üleliia palju suurturniire. Punastelt Kuraditelt – nii fännid neid kutsuvad, sama hüüdnime kannab Manchester United – oodatakse igati õigustatult vaid suurepäraseid tulemusi, kuid seni on kuldsel põlvkonnal letti lüüa «vaid» 2018. aasta MMi kolmas koht. Et mõista, kui heas seisus on Belgia jalgpall praegu, tasub appi võtta FIFA edetabel. Seal on nad tükk aega olnud esikohal. Jah, see pole mingi absoluutse tõe kuulutaja, kuid annab siiski hästi aimu riigi tugevusest. 14 aastat tagasi oli Belgia pingereas 71., mis tähistab koondise kõige kehvemat kohta edetabelis. Fantastilise noortetöö tulemusena on end «mudast» välja kaevatud, kuid kirssi tordile pole veel pandud. Belgial on kamaluga andekaid mängumehi, kuid koondise selgroo moodustavad 28-aastane Romelu Lukaku (ründaja),

29-aastased Thibaut Courtois (väravavaht) ja Kevin De Bruyne (poolkaitsja) ning vastavalt 32- ja 34-aastased keskkaitsjad Toby Alderweireld ja Jan Vertonghen. Kõik nimekad mehed, kellest mõned peaksid olema parimates mängija-aastates. Oleks narr öelda, et tänavune EM on nende viimane võimalus ühiselt midagi vägevat korda saata, sest Katari MM toimub veidi enam kui aasta pärast. Samamoodi oleks narr öelda, et neil on aega küll. Terasemad vutisõbrad võivad küsida, miks pole Belgia selgroos kohta Eden Hazardile? 30-aastane koondise kapten on pärast Londoni Chelseast Madridi Reali

Seni on kuldsel põlvkonnal letti lüüa «vaid» 2018. aasta MMi kolmas koht.

siirdumist maadelnud ühe vigastusega teise järel ning EMiks on ta vorm paras küsimärk. Küll pole küsimärk see, et Belgia on MMi suuremaid favoriite. Premier League’i fännidele tuttava hispaanlasest peatreeneri Roberto Martínezi käe all on kuningriigi parimad jalgpallurid kaotanud 54 kohtumisest kõigest neli. Kui näiteks Saksamaa, Portugal ja Prantsusmaa peavad end EMil kohe tõestama hakkama, sest kuuluvad ühes Ungariga surmagruppi, siis belglaste elu on hõlpsam. Nad on favoriidid nii Soome, Taani kui ka Venemaa vastu. Kohtumistes, kus Belgia on soosik, on nad praeguse peatreeneri ajal väga hästi esinenud, sest Martínezi neljast kaotusest kolm on tulnud tippriikide Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa vastu. Neljanda allajäämisega kostitas neid Šveits, kes on objektiivselt tugevam nii Soomest, Taanist kui ka Venemaast.

9. juuni 2021

SAKSAMAA

61-aastane Joachim Löw (paremal) peab panema mängu kõik oskused, et Saksamaad suurturniiril taas tippu viia.

Foto: Imago Images/Pressefoto Baumann/Scanpix

Saksamaa – Joachim Löwi luigelaul Henry Lääne

Kui Jürgen Klinsmann taandus pärast 2006. aasta kodust MMi Saksamaa koondise tüüri juurest, võttis ohjad üle Joachim Löw. See polnud üllatav, sest peeti ju teda Klinsmanni taktikaliseks ajuks, kelleta olnuks endisel ründetuusal paganama raske. Nüüd, 15 aastat hiljem, on Löwi kord rahvusesinduse juurest kõrvale astuda, kuid Klinsmanni tulemuse kordamine näib pigem ebatõenäoline.

aksamaa on rahvusvahelisel areenil teada-tuntud jõud, mis on Löwi käe all murdnud end kahel MMil ja kolmel EMil vähemalt nelja parema hulka. Treeneri ametiaja kroon on 2014. aasta maailmameistritiitel. Viimased aastad on Saksamaale olnud keerulised. Hädad jõudsid eriti tugeva haamrilöögina reaalsusetajju MMil kolm aastat tagasi, kui jäädi alagrupis Rootsi, Mehhiko ja Lõuna-Korea järel viimaseks. Suurt Saksamaad tabas häbi ja paljud nõudsid Löwi pead. Juhendaja jätkas aga, ent lubas teha muudatusi. Märgiliseks osutus 2019. aasta märtsis tehtud avaldus, et Löwi ametiajal pole koondises kohta keskkaitsjatel Jérôme Boatengil ja Mats Hummelsil ning edurivimehel Thomas Mülleril. Neist viimane ütles ausalt, et treeneri otsus vihastas teda. Otsus tekitas Saksamaal palju poleemikat, kuid oli selge, et kui Löw suudab triota tulemusi saavutada, pole kobisemiseks põhjust. Saksamaa on pärast kolmiku

eemaldamist kaotanud vaid kolm kohtumist, kuid mängupilt pole pahatihti veenev. Lisaks külvavad 0:6 allajäämine mullu novembris Hispaaniale ja tänavu märtsikuine 1:2 kaotus Põhja-Makedooniale hirmu, et koondis pole EMiks kuidagi valmis. Viimasteks mängudeks on Löw üritanud kokku ajada võimalikult tugeva koondise: tagasi on Hummels (Dortmundi Borussia) ja Müller (Müncheni Bayern). Viimane on kahel möödunud Saksamaa kõrgliiga hooajal olnud Bundesliga säravamaid mehi. Poleks klubikaaslast Robert Lewandowskit, siis ilmselt kõige säravam.

Hädad jõudsid reaalsusetajju MMil kolm aastat tagasi, kui jäädi alagrupis viimaseks.

Müller lööb väravaid ja loob teistele võimalusi. Ta on liider ja innustaja, kes ei luba meeskonnakaaslastel jalga sirgu lüüa. Kui nad seda teevad, jookseb Müller lihtsalt rohkem. Samas pole Saksamaa EMil päris täisrivistuses. Näiteks on eemal Dortmundi Borussia edurivimees Marco Reus, kes tõusis hooaja lõpus päris heasse hoogu. Klaasmehe staatuse teeninud 32-aastane Reus andis mõista, et ei taha pärast niigi füüsiliselt kurnavat hooaega oma keha veel suurema pinge alla panna. Saksamaa läheb EMile tugeva koosseisuga, millel on kvaliteetne selgroog ja nimekad mängijad. Löw on kodumaal üldiselt armastatud kuju, kuid on räägitud, et ta pole suutnud uue põlvkonna palluritega luua sellist suhet nagu Bastian Schweinsteigeri ja Philipp Lahmi aegsete meestega. Nii võib olla, kuid pole kahtlustki, et EMil pingutavad sakslased vere ninast välja. Kui mitte Löwi, siis vähemalt oma kodumaa nimel!

9. juuni 2021

ITAALIA

Itaalia – nooruslik radari alt lendaja

Roberto Mancini (fookuses) juhendab, mängijad kuulavad – täpselt nii, nagu olema peab! Foto: AFP/Scanpix

Henry Lääne

Möödas on ajad, mil väikesed poisid tahtsid kanda Roberto Baggio, Alessandro Del Piero või Francesco Totti särki. Jah, Itaalial pole enam superstaari, kuid see ei tähenda, nagu oleks peatreener Roberto Mancini käsutuses olev meeskond nõrk.

uhendaja valitud EM-koosseis on tekitanud veidi küsimärke. AC Milani fännid küsivad, miks pole koondises keskkaitsjat Alessio Romagnolit ja paremkaitsjat Davide Calabriat, kes aitasid klubi taas Meistrite Liigasse. Pealegi tegi Milan kaitses hea hooaja, sest neist vähem sahistati vaid Milano Interi ja Torino Juventuse võrku. Eriti kummaliseks peetakse Calabria eemale jätmist. Ta tegi karjääri ilmselt parima klubihooaja, olles ühel hetkel Interiga tiitli eest võidelnud tiimi esimene valik paremkaitses. Okei, Mancini ei taha meest algkoosseisus kasutada, aga tema mittekaasamine koondisse oli üllatav. Samas on kindel see, et Romagnoli ega Calabria ei tooks Itaaliale EMil tiitlit. Nad võiksid lihtsalt olla tublid rollimängijad. Itaalia üks märksõnu on nooruslikkus. Nende ridades on mitu säravat talenti, kuid neist võib-olla kõige säravamat juveeli – AS Roma 21-aastast poolkaitsjat Nicolò Zaniolot – pole nimekirjas, kuna ta taastub ras-

kest põlvevigastusest. Tõsi, arvatakse, et ta oleks EMiks terve, kuid mängupraktika puudumise tõttu on igati arusaadav, miks Mancini teda ei valinud. Saapamaad ei peeta EMi suurimaks favoriidiks, pigem vaadatakse Prantsusmaa või Belgia poole. Õigustatult, kuid tegelikult ei saa Itaaliat kuidagi unustada: nad kaotasid viimati 2018. aasta septembris Rahvuste liigas Portugalile. Peaaegu kolme aasta pikkune võidusee-

Peaaegu kolme aasta pikkune võiduseeria on küll vägev, kuid tõele au andes pole Itaalia vastased olnud kõige tugevamast puust.

ria on küll vägev, kuid tõele au andes pole Itaalia vastased olnud kõige tugevamast puust. Ainsa suure võiduna võib ära märkida võõrsil Hollandile säru tegemise, kuid ülejäänud vastaste seast vaatavad vastu näiteks Eesti, Leedu ja Liechtenstein ning grammi või kahe võrra rammusamad koondised, kuid mitte tippriigid. Eesmärk on aga selge – võit. «Kavatseme jõuda kõige kaugemale, sest oleme tugevad,» vahendas Sky Sport Italia keskkaitsjat Francesco Acerbit. «On Belgia, Prantsusmaa ja Inglismaa, kes on väga tugevad. Paljud võivad võita EMi, kuid ka meie oleme soosikute ringis.» Rooma Lazios klubileiba teenival 33-aastasel Acerbil jagus kamaluga kiidusõnu ka Mancini aadressil, kes pikendas hiljuti lepingut koondisega 2026. aastani. «Treener ja kõik taustajõud on teinud suurepärast tööd. Nad tegid meile selgeks, et peame end hästi tundma. See tähendab, et kui jõuame koondise juurde, oleme kui seitsmendas taevas. Oleme pere ja tahame koos olla.»

11. juuni – 11. juuli 2021 Kokku mänge

KAHEKSANDIKFINAALID

VÄ L JA L AN G

1A 2C

26. juuni kl 22

VEERANDFINAALID

võitja 1 võitja 3 2. juuli kl 19

27. juuni kl 22

POOLFINAALID

3 A/D/E/F

võitja A

1 5

Henri Delaunay karikas

võitja B

6. juuli kl 22

3 A/B/C

28. juuni kl 22

võitja 6 2. juuli kl 19

28. juuni kl 19

võitja 5

2D 2E

Euro fina

Pühapäev, 1

A-alagrupp

B-alagrupp

C-alagrupp

D-alagrupp

E-alagrupp

F-alagrupp

Rooma/Bakuu

Kopenhaagen/ Peterburi

Amsterdam/ Bukarest

London/Glasgow

Sevilla/Peterburi

München/ Budapest

Taani

Holland

Inglismaa

Hispaania

Ungari

Itaalia

Soome

Ukraina

Horvaatia

Rootsi

Portugal

Wales

Belgia

Austria

Šotimaa

Poola

Prantsusmaa

Šveits

Venemaa

Põhja-Makedoonia

Tšehhi vabariik

Slovakkia

Saksamaa

ALAGRUPIMÄNGUD

Türgi

11.06 12.06 13.06 14.06 15.06 16.06 17.06 18.06 19.06 20.06 21.06 22.06 23.06

◾ Türgi – Itaalia ◾ Wales – Šveits ◾ Inglismaa – Horvaatia ◾ Šotimaa – Tšehhi Vabariik ◾ Ungari – Portugal ◾ Soome – Venemaa ◾ Ukraina – Põhja-Makedoonia ◾ Rootsi – Slovakkia ◾ Ungari – Prantsusmaa ◾ Itaalia – Wales ◾ Põhja-Makedoonia – Holland ◾ Tšehhi vabariik – Inglismaa ◾ Rootsi – Poola

◾ Taani – Soome ◾ Belgia – Venemaa ◾ Austria – Põhja-Makedoonia ◾ Holland – Ukraina ◾ Poola – Slovakkia ◾ Hispaania – Rootsi ◾ Prantsusmaa – Saksamaa ◾ Türgi – Wales ◾ Itaalia – Šveits ◾ Taani – Belgia ◾ Holland – Austria ◾ Horvaatia – Tšehhi vabariik ◾ Inglismaa – Šotimaa ◾ Portugal – Saksamaa ◾ Hispaania – Poola ◾ Šveits – Türgi ◾ Ukraina – Austria ◾ Soome – Belgia ◾ Horvaatia – Šotimaa ◾ Slovakkia – Hispaania ◾ Saksamaa – Ungari

◾ Venemaa – Taani ◾ Portugal – Prantsusmaa

KAHEKSANDIKFINAALID

G EMIS FA A S

2A 2B

26. juuni kl 19

VEERANDFINAALID võitja 2 võitja 4

3. juuli kl 22

27. juuni kl 19

POOLFINAALID võitja C võitja D

3 D/E/F

11. juuli kl 22

2 1E

7. juuli kl 22

2020 naal

3 A/B/C/D

7 29. juuni kl 22

võitja 7 võitja 8

3. juuli kl 22

29. juuni kl 19

1D 2F

8 Allikas: UEFA

9. juuni 2021

DEBÜTANDID

Teemu Pukki (keskel) ja tema kaaslased kirjutasid ennast 2019. aasta sügisel igaveseks soomlaste südametesse – esmakordne pääs EMi finaalturniirile oli tõsiasi. Foto: Lehtikuva / Reuters / Scanpix

Suurturniiri debütantide Soome ja Põhja-Makedoonia imeline teekond Ville Arike

Vana Maailma jalgpallikaardi jõujoontes pole võrreldes 2016. aastaga, mil peeti eelmine EM-finaalturniir, liiga suuri muutusi toimunud. 24 toona mänginud meeskonnast on nüüd platsis 19. Kõige märkimisväärsem on Hollandi koondise naasmine tippseltskonda – olgem ausad, nende väljajäämine eelmisel korral oli korralik tööõnnetus.

ute tulijate seas on ka 1992. aastal mälestusväärsel moel maailmajao parimaks kroonitud Taani, samuti Šotimaa, Soome ja Põhja-Makedoonia. Kaks viimati nimetatut on suurturniiride debütandid, šotlased aga polnud pärast 20. sajandit nii kaugele jõudnudki (eelmine kord 1998. aasta MMil). Nimetatud viisik puksis välja Albaania, Islandi, Iirimaa, Põhja-Iirimaa ja Rumeenia.

Vaatleme käesolevas loos meie põhjanaabrite soomlaste edukäiku, samuti peatume makedoonlaste edul.

HÕIMUVELLEDE EDU RAJANES TUGEVAL KAITSEL Kui Aivar Pohlak seadis pärast iseseisvuse taastamist Eestile sihi stiilis «kuue kuuga trollijuhiks» ehk jõuda kümne aastaga

MM-finaalturniirile, siis elu näitab, et pürgimine võib aega võtta üle poole sajandi. Just nii kaua püüdsid sinilindu soomlased, enne kui selle kätte said. Esimest korda osales Soome 1968. aasta EM-valiksarjas ja sai nelja kaotuse kõrvale kaks viiki. Esimest võitu tuli oodata suisa kümme aastat. Tasapisi hakkasid tulemused paranema – 1980. aasta EMile pääsemisest jäi puudu

9. juuni 2021

DEBÜTANDID

kõigest üks, kuus aastat hiljem MMile saamisest kaks punkti. Üheksakümnendatel hakkas üha rohkem soomlasi pääsema tugevatesse klubidesse, teenäitajaks 1995. aastal Amsterdami Ajaxiga Meistrite liiga võitnud Jari Litmanen. Aga isegi tema põlvkonnal polnud ette nähtud mõnele suurturniirile jõudmist! Soomlaste ebaõnn avaldus täiel määral 1998. aasta MM-valiksarjas. Selle ajaks oli koondise etteotsa värvatud Taani koondise 1992. aastal Euroopa meistriks tüürinud Richard Møller Nielsen. Alagrupis, kus põhikonkurendid olid Norra, Ungari ja Šveits, vajati viimases mängus madjarite vastu kodus võitu. Juhiti 1:0, kuid üleajal löödi pall oma väravasse ja lootus purunes. Nullindatel jahiti pääset edasi, ja kui EMile pääsenuks 24 meeskonda nagu praegu, oleks saadud see kindlasti kätte. Näiteks 2008. aasta valiksarjas koguti 14 män-

Ehkki Litmanenitaolist ässa praegu pole, mängivad Soome tippmehed tugevate liigade klubides.

gust 24 punkti ja viimases voorus tuli edasipääsuks võõrsil võita Portugali, kuid lepiti väravateta viiki. Maailma edetabelis tõusti 33. kohale, aga see ei aidanud. Uus tõus algas 2018. aasta Rahvuste liigaga ning seekord on põhjanaabritel tõsi taga. C-liiga alagrupp, kuhu kuulus ka Eesti, võideti Ungari ja Kreeka ees ning teeniti pääse B-liigasse. Soome viiest väravast kolm (sealhulgas mõlemad 1:0 võidumängudes Eestiga) lõi mees nimega Teemu Pukki. Järgnenud EM-valiksarjas paugutas Pukki võrgud juba ribadeks (meeskonna 16 väravast kümme) ning vedas Soome koondise Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina ning Armeenia ees alagrupis teiseks. Ettepoole jäi vaid valiksarja täisedu ja väravate vahega 37:4 läbinud Itaalia. Soomlaste edu rajanes tugeval kaitsel – kõigis kuues võidumängus (kokku peeti kümme kohtumist) hoiti seljatagune puhtana. Et edu polnud juhuslik, tõestati 2020. aasta sügisel Rahvuste liigas, kus B-liiga alagrupis saadi tugeva Walesi järel ning Iirimaa ja Bulgaaria ees teine koht. Ehkki Litmaneni-taolist ässa praegu pole, mängivad Soome tippmehed tugevate liigade klubides ja tõstavad sellega koondise taseme kõrgele. Väravat kaitseb slovaki päritolu Lukáš Hrádecký, kes on Leverkuseni

Bayeri esikinnas. Bundesligas mängivad ka poolkaitsja Fredrik Jensen (Augsburg) ja ründaja Joel Pohjanpalo (Berliini Union). Palju soomlasi leiab Inglismaa esiliigast ning saatuse tahtel tõusis koguni kaks põhjanaabrit järgmiseks hooajaks Premier League’i. Kui aasta varem vastupidise teekonna ette võtnud Pukki ja Norwich City naasmine aste kõrgemale oli loogiline, siis Marcus Forssi koduklubi Brentfordi edu meeldiv üllatus. Glen Kamara aga tuli Glasgow’ Rangersiga Šotimaa meistriks. Soome kuulub EMil ühte alagruppi Taani, Venemaa ja Belgiaga ning saab kaks kohtumist pidada kodumaale väga lähedal asuvas Peterburis.

EESTIST KEHVEMALT POSITSIOONILT EM-ILE 2018. aastal oli Põhja-Makedoonia spetsiaalne UEFA koondiste koefitsient Eesti omast kehvem. See sättis meid Rahvuste liigas C-, makedoonlasi aga nõrgimasse, D-liigasse. UEFA oli Rahvuste liiga atraktiivsuse kasvatamiseks mõelnud välja korra, et iga liiga võitja pääseb EM-finaalturniirile. Põhja-Makedooniast võib saada ainus meeskond ajaloos, kes kasutas ära võimaluse

Põhja-Makedoonia meeskond maikuu lõpus Skopjes esimesel ametlikul treeningkogunemisel venitusharjutusi tegemas. Makedoonlaste väljapaistvaim võit pärineb tänavu 31. märtsist, mil Lõvideks ja Ilvesteks kutsutud alistasid MM-valiksarjas Duisburgis väravatega 2:1 Saksamaa. Foto. Georgi Licovski/EPA/Scanpix

Põhja-Makedoonia edestas alagrupis Armeeniat, Gibraltarit ja Liechtensteini, alistas play-offis Kosovo ja Gruusia ning leidiski äkitselt end EMilt! Uues, eelmise aasta sügisel toimunud Rahvuste liiga tsüklis saadi C-alagrupis Armeenia järel ning Gruusia ja Eesti ees teine koht. Turniiri hästi alustanud makedoonlasi segasid eelmise tsükli play-off-mängud, kus kindlustati EM-pilet. Praeguseks lahutab Põhja-Makedooniat ja Eestit maailma edetabelis rohkem kui poolsada astet, kohad on vastavalt 62. ja 116. Makedoonlaste EM-küpsust testivad Austria, Ukraina ja Holland.

DEBÜTANDID

Praeguseks lahutab Põhja-Makedooniat ja Eestit maailma edetabelis rohkem kui poolsada astet.

9. juuni 2021

pääseda nõrgimast liigast suurturniirile, sest liigade arvulist koosseisu muudeti vahepeal, D-liigast sai tõeline mudaliiga ja sealt vähemalt praegu kedagi suurpidudele ei lasta.

9. juuni 2021

11 LINNA

Miks peetakse EM korraga 11 linnas? Ville Arike

20. sajandil peeti spordi suursündmusi ühes riigis. Traditsioon murti sajandivahetusel – 2000. aasta jalgpalli EM anti naaberriikide Belgia ja Hollandi korraldada. Ning kohe seejärel 2002. aasta MM Jaapanile ja Lõuna-Koreale. 2020. aasta jalgpalli EMiga läks UEFA hoopis uuele tasandile.

elnevalt oli ka 2008. aasta (Austria ja Šveits) ning 2012. aasta (Poola ja Ukraina) EM läinud kahe riigi korraldada. Mõne teise spordiala esindajad on läinud veel kaugemale, korraldades suurvõistlusi juba neljas riigis. Nõnda toimib Euroopa korvpalliliit 2015. aasta EMist alates ning sama teed on läinud võrkpall. Mõlema ala EMil korraldab üks riik ühe alagrupiturniiri, näiteks kuus volleriiki koguneb eeloleval sügisel Tallinna. Aga nagu öeldud, leidis UEFA hoopis uue lahenduse – mängud 12 või 13 linnas! Tõsi, paar linna on aja jooksul ära kukkunud, aga 11 korraldajat tuleb lõpuks ikkagi kokku. Kuidas niisuguse otsuseni üldse jõuti?

SOOVIJAID JAGUS MURDU Valikuprotsessiga alustati 2012. aasta alguses. Huvi avaldas Türgi üksi, kolmekesi esitasid avalduse Šotimaa, Iirimaa ja Wales ning Gruusia ja Aserbaidžaan kuulasid kahekesi koos maad. Suures plaanis võib öelda, et kui nimetatud sooviavaldused tähtajaks, 2012. aasta 15. maiks UEFA laual olid, venisid vutibosside näod pikaks. UEFA toonane president Michel Platini oli öelnud, et näeks turniiri heameelega Türgis ning seda riiki peetigi tugevaimaks kandidaadiks. 2012. aasta keskel oli ka 2020. aasta olümpialinna valimine täies hoos ning Türgi suurim linn Istanbul oli tõsiseltvõetav kandidaat. See tähendas jalgpalliturniiri äralangemist – kui ROK andnuks olümpiamängud Istanbuli korraldada, siis kaht nõnda mastaapset üritust ühes riigis samal suvel keegi ette ei kujutaks. Šoti, Iiri ja Wales’i sooviavaldus laekus

Prantsuse jalgpallilegend Michel Platini juhtis UEFAd aastatel 2007–2015. Foto Zakaria Abdelkafi AFP/Scanpix

viimasel minutil, kui oli selge, et huvi 2020. aasta EMi vastu on leige. Ning Aserbaidžaaniga oli sama häda, mis Türgiga – Bakuu kandideeris 2020. aasta olümpialinnaks. Pärast kolme Briti piirkonna esitatud avaldust avaldas Gruusia spordiminister

UEFA põhjendas turniiri hajutamist 2010. aastate alguses terves Euroopas valitsenud rahaliste raskustega.

valmisolekut EM üksi läbi viia. Üheksa päeva pärast kella kukkumist, kui Bakuu olümpiakandidaatide nimekirjast välja pudenes, andsid aserid ja grusiinid UEFA-le teada, et on uuesti valmis seljad kokku panema. 30. juunil 2012 antud pressikonverentsil teatas Platini, et 2020. aasta EM viiakse läbi 12 või 13 linnas! Ametlikult võeti otsus vastu detsembris. Seda põhjendati terves Euroopas valitsevate rahaliste raskustega – toonasest majanduskriisist alles hakati taastuma. Suur otsus oli tehtud, algas järgmine protsess – leida sobivad mängupaigad. Kohe 2013. aasta alguses pani UEFA täitevkomitee paika valikupõhimõtted. Esialgse plaani kohaselt pidanuks 12

9. juuni 2021

11 LINNA

linna saama niinimetatud standardpaketi (kolm alagrupimängu ja üks kaheksandikvõi veerandfinaal) ning üks linn finaalpaketi (poolfinaalid ja finaal). Üks linn võis kandideerida nii standard- kui ka finaalpaketile. Küll ei tohtinud ühest riigist kandideerida rohkem kui üks linn. Finaal tuli mängida vähemalt 70 000, veerandfinaalid vähemalt 60 000 ja ülejäänud mängud vähemalt 50 000 pealtvaatajat mahutavatel staadionidel. Erandina lubati alagrupi- ja üheks kaheksandikfinaalmänguks kaht vähemalt 30 000-list staadioni. Et finaalturniiril osaleb 24 riiki, sai garanteerida asjaolu, et ühte alagruppi kuulub maksimaalselt kaks korraldajat ja nood saavad pidada kodus kas kaks või kolm alagrupimängu. Kirjas oli nõue, et ühe alagrupi kahe korraldajalinna vahemaa ei tohi ületada kaht lennutundi. 2013. aasta mais avaldas Platini isikliku soovi korraldada EM linnades, kuhu see 60 toimumisaasta jooksul polnud veel jõudnud.

PALJU ÜMBERMÄNGIMISI Tähtajaks, 2013. aasta septembriks laekus sooviavaldusi 32 UEFA liikmelt. Nii finaalkui ka standardpaketti soovisid Belgia (Brüssel), Inglismaa (London), Saksamaa (München), Wales (Cardiff) ja Hispaania (Madrid, Barcelona, Bilbao, Valencia). Ainult finaalist ja poolfinaalidest olid huvitatud Istanbul ja Kiiev. Standardpaketi huviliste seas oli sisuliselt pool Euroopat sellest geograafiliselt kaugel väljaspool asuvate Jeruusalemma ja Astanani. Erinevatel põhjustel paljud riigid loobusid siiski enne UEFA lõpliku otsuse langetamist. Esimesena tegid seda põhjanaabrid soomlased, sest valitud areen, Helsingi olümpiastaadion läks uuendamisele ega vastanuks pärast seda EMi korraldamise tingimustele. Igal loobujal oli põhjus. Selleks ajaks (2014. aasta kevad) oli Tokyo juba valitud 2020. aasta olümpialinnaks ja Istanbul võinuks vabalt saada jalgpalli EMi finaalpaketi. Ent Türgi loobus sellest sooviga keskenduda 2024. aasta EMi taotlemisele. 2017. aastal toimunud hääletusel jäid türklased selgelt alla Saksamaale… Finaalpaketi hääletuse eel loobus München ja järele jäi ainult London. Ülejäänud mängudele jäi lõppvalikusse 18 kandidaati, kellest välja praagiti kuus – Minsk, Sofia, Jeruusalemm, Skopje, Stockholm ja Cardiff. 2017. aastal jäi kõrvale Brüssel, sest uue staadioni ehitus venis, ja mängud viidi üle Londonisse. 2021. aasta aprillis loobus Covid-19 tõttu Dublin, kelle mängud võttis endale Peterburi. Samal ajal vahetati samal põhjusel Hispaanias Bilbao Sevilla vastu. Korraldajalinnad on näha juuresoleval graafikul.

EMi finaalmängu võõrustab kuulus Wembley staadion.

Foto: Andrew Couldridge/Reuters/Scanpix

KOROONA

Koroonapandeemia mõju EM-finaalturniirile

9. juuni 2021

Siim Kaasik

Eelmise aasta märtsis otsustas Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) EMi koroonapandeemia tõttu aasta võrra edasi lükata, lootuses, et turniir saab 2021. aastal toimuda. Plaan õnnestus, sest (spordi)maailm on pandeemiaga kohanenud. Küll tuleb tänavune turniir hoopis teist nägu kui varasemad.

algpall on eelkõige meelelahutus ja seda mängitakse publikule. Pandeemia ajal peetud vutimatšid tühjadel staadionitel tuletasid absoluutselt kõigile meelde, kui vajalik osa jalgpallist on fännid. UEFA esimene eesmärk on EM kindlasti ära pidada, kuid alaliidule on oluline teha seda fännidega. Just seetõttu kaotas võimaluse EMfinaalturniirist osa saada Iirimaa pealinn Dublin, mis oli esialgses kondikavas üks 12 korraldajalinnast. Kuna Iirimaa ei suutnud UEFA-le garanteerida publiku lubamist staadionile, kahanes korraldajate ring 11 linnale. Samal põhjusel toimus mängupaikades veel üks muudatus: algselt Hispaanias Bilbaos toimuma pidanud matšid kolivad Sevillasse. Kui palju fänne staadionile pääseb, sõltub vastava riigi terviseameti ettekirjutis-

test. Kõige optimistlikum on Ungari, kes ootab 67 000 pealtvaatajat mahutavale Budapesti Puskás Arénale täismaja. London on kinnitanud, et Wembley staadionile lastakse esimeseks kolmeks alagrupimänguks ja kaheksandikfinaaliks minimaalselt 25 protsenti (22 500) staadioni täismahust. Wembleyl peetakse ka mõlemad poolfinaalid ja finaal.

UEFAl polnud teist võimalust, kui tühistada suur osa müüdud piletitest. Fännid ajas see muidugi marru.

Kuna Iirimaa vutikoondisel polnud õnne EMi finaalturniirile jõuda ja võimud ei suutnud tagada publiku lubamist Dublini staadionile, siis jääb paljudel iirlastel kodumaal jalgpalli vaatamise asemel kuulata kõrtsis kohalikke muusikuid. Foto: Cathal McNaughton/Reuters/Scanpix

9. juuni 2021

KOROONA

Saksamaa koondise ründaja Thomas Müller on üks paljudest jalgpalluritest, kelle koroonatest osutus positiivseks. «Õnneks» juhtus see juba veebruaris, suviseid mänge talvine põdemine ei sega.

Kuna jätkuvalt pole teada, kui palju inimesi pääseb poolfinaale ja finaali, aga ka paljusid teisi vutimatše vaatama, seisis UEFA silmitsi probleemiga. Nimelt müüdi finaalturniirile pileteid juba 2019. aastal. Seega polnud UEFAl teist võimalust, kui tühistada suur osa müüdud piletitest. Fännid ajas see muidugi marru, sest nii suurele turniirile pole teps lihtne pileteid saada, eriti puudutab see otsustavaid mänge.

Foto: Karim Jaafar/AFP/Scanpix

9. juuni 2021

UUED REEGLID, SUUREMAD KOONDISED Pandeemia tõttu võeti EMil kasutusele mõni reegel, mis erineb varasemate jalgpalli suurturniiride omadest. Kõige olulisem neist puudutab vahetusi. EMil võib ühes mängus teha viis vahetust, väljalangemismängudes on lisaajal lubatud ka kuues vahetus. Oluline on, et igal meeskonnal on vahetuste tegemiseks kolm võimalust. Neljas avaneb lisaajal. Lisaks võib teha vahetusi poolajapausil, vahetult enne lisaaja algust või lisaaja poolajal. Reegel võeti vastu, et vähendada mängijate koormust pandeemia tõttu tihedaks muutunud mängukalendris.

Samal põhjusel lubab UEFA EM-finaalturniirile igal koondisel kaasa võtta senise 23 mängija asemel 26 jalgpallurit. Lisaks koormuse vähendamisele soovib UEFA sel moel maandada riske, kui mõni jalgpallur

peaks viirusega nakatuma. Kohtumisele võib jätkuvalt üles anda 23 mängijat. Enne EM-finaalturniiri tekitas koondiste suurendamine poleemikat. Inglismaa peatreeneri Gareth Southgate’i hinnangul

Kaupmees&Ko, Selver, COOP, Kaubamaja, A1000 Market, OG Elektra

Praegu on seda muidugi ennatlik öelda, aga ilmselt kõige rohkem kannatab EMi edasilükkamise tõttu Hollandi vutikoondis.

Praegu on seda muidugi ennatlik öelda, aga ilmselt kõige rohkem kannatab EMi edasilükkumise tõttu Hollandi vutikoondis. Esiteks muidugi seetõttu, et mullu oktoobris vigastas põlvesidemeid nende kapten Virgil van Dijk, kes peab suurturniiri vahele jätma. Poleks pandeemia EMi edasi lükanud, saanuks mees mängida. Kuid Liverpooli keskkaitsja puudumine pole ainus põhjus, miks Hollandit pidada suurimaks kannatajaks. Aasta tagasi juhendas Oranje vägesid Ronald Koeman, kuid vahetas suvel omal algatusel töökohta ja liitus Barcelonaga. Just Koemani käe all suutis Holland vahepealsest mõõnaperioodist välja ronida ning taas Euroopa tippkoondise väärilist jalgpalli näidata. Koondise uueks peatreeneriks sai Frank de Boer. Ta pole küll halvasti hakkama saanud, kuid asjatundjad väidavad, et koondise keemia oli Koemani ajal parem. Vigastuse tõttu ei näe me EMil ka Rootsi tähte Zlatan Ibrahimovići. Muidugi leidub ka mängijaid, kes EMi edasilükkumisest võitsid. Näiteks ravisid mullu samal ajal vigastust Harry Kane (Inglismaa), Eden Hazard (Belgia) ja Leroy Sané (Saksamaa).

KOROONA

KELLELE ÕNN, KELLELE EBAÕNN

Kui EM oleks toimunud õigel ajal, saanuks Virgil van Dijk Hollandi vägesid juhatada. Nüüd tuleb vigastust ravival kaptenil jälgida EMi teleri vahendusel.

Foto: John Thys/AFP/Scanpix

9. juuni 2021

piisanuks 23 mängijast, et maksimaalselt seitsmest mängust koosnev turniir ära mängida. Kolme lisamängija liitumine võib tema hinnangul tekitada tarbetuid pingeid, sest selle asemel, et kodus suvepuhkust nautida, tuleb mõnel mehel nüüd pinki nühkida. Samas Hollandi ja Itaalia jalgpalliliidud võitlesid kõvasti suuremate koondiste eest. Erireeglid on vastu võetud ka koroonaviiruse tõttu. Mäng peetakse igal juhul ära, kui koondisel on vähemalt 13 negatiivse testi andnud mängijat, kellest vähemalt üks on väravas. Kui koondis mänguks 13 meest kokku ei saa, võib kohtumine kuni 48 tundi edasi lükkuda. Kui ka edasilükkunud matšiks ei saa koondis koosseisu kokku, läheb kirja 0:3 kaotus.

9. juuni 2021

VAR

Kui VAR soovitab, läheb peakohtunik teatud olukordades ekraanilt kordust vaatama.

Foto: Imago Images/Matthias Koch/Scanpix

VAR – EMi debütant Henry Lääne

Sa kas armastad Video Assistant Referee’d (VAR) või vihkad seda, halli tsooni ei eksisteeri. Rahvusvahelised jalgpallibossid on aga ilmselgelt videokohtuniku poolt ning sel suvel kasutatakse seda esimest korda EMil. Kolm aastat tagasi tegi VAR debüüdi MMil.

hkki fännidele tundub pahatihti, et VAR otsustab valesti ning tõlgendab jalgpallireegleid nagu jumal juhatab, on 2018. aastal ametlikesse reeglitesse kirjutatud süsteem tegelikult vähendanud valede otsuste arvu. VARi põhimõte ongi vähendada vutimängu õigusemõistmise juures inimlikke vigu.

PÕHJUSED, MIKS MINNA MONITORI KAEMA VAR võib mängu sekkuda neljal peamisel juhul: kontrollida, kas kollane või punane kaart on läinud õigele mängijale, kas värav loeb või mitte, kas tuleks määrata penalti või mitte ning kas mängija peaks saama otse punase kaardi.

Iga mainitud kategooriasse langeva olukorra vaatab VAR automaatselt üle. Kui eksimust ei nähta, antakse mängu peakohtunikule teada ja kohtumine läheb edasi. Üldjuhul ei tekita see mängupausi, kuid on olukordi, kui vilemees peatab matši, kuniks VAR vaatab, kas olukorras oli eksimus või ei. Kui VAR märkab võimalikku ilmselget eksimust, saab peakohtunik VARi abil algset otsust muuta, tal soovitatakse olukord

Kui eksimust ei nähta, antakse mängu peakohtunikule teada ja kohtumine läheb edasi.

väljaku kõrval olevalt ekraanilt üle vaadata või otsustab peakohtunik VARi nõu eirata. Ekraani juurde minemist ehk On-field review’d (OFR) saab teha vaid VARi soovitusel. See teeb kindlaks, et peakohtunik teeb alati väljakul otsuse ning ei kasuta igas vaieldavas olukorras OFRi. OFR toimub, kui pall pole mängus või kui kohtunik otsustab OFRi kasutamiseks kohtumise peatada. Et peakohtunikku OFRi ajal aidata, näitab VAR talle olukorda erinevate kaameranurkade abil.

VARIL OLI PEAAEGU ALATI ÕIGUS VAR on viimaste aastate jooksul leidnud tee paljude jalgpallivõistlusteni. 2018. aastal Venemaal peetud MM oli esimene

9. juuni 2021

VAR

võistlus, kus seda kasutati igas matšis. Maailma Jalgpalliliidu FIFA teatel kontrollis VAR tolle turniiri alagrupiturniiril 335 olukorda ning 14 väljakukohtuniku tehtud otsustest läksid muutmisele. FIFA märkis, et VAR jõudis õigele otsusele 99,3 protsenti kordadest. VARita oli õigete otsuste protsent 95. «Oleme alati öelnud, et VAR ei võrdu täiuslikkusega – endiselt on võimalik midagi valesti tõlgendada või teha viga. Ent ilmselt nõustuvad kõik, et 99,3 protsenti on ideaalsusele väga lähedal,» kommenteeris toona BBC-le FIFA kohtunike pealik ja legendaarne endine vilemees Pierluigi Collina. Pärast viimast MMi kostus arvamusi, et VARi kasutamine tegi turniiri puhtamaks. Kokku saadeti kolm aastat tagasi punase kaardiga varakult duši alla vaid neli mängijat – madalaim arv alates 1978. aasta MMist. Tänu VARile nägi MMil rekordiliselt palju penalteid – 29. Eelmine tippmark kuulus 17ga 1998. aasta MMile. Jalgpalli-

Pärast viimast MMi kostis arvamusi, et VARi kasutamine tegi turniiri puhtamaks.

EMi KOHTUNIKUD Jalgpalli EMil aitavad õigust mõista 18 peakohtunikku, kes tulevad 13 riigist. Nende võimuses on VARi kuulata või ignoreerida. Huvitav on ka, et igale kohtunikule antakse kindel VARi õigusemõistja.

Tänavuselgi EMil õigust mõistev jalgpallikohtunik Danny Makkelie langetas 21. septembril 2016 esimesena otsuse VARi abil.

Foto: Karim Jaafar/AFP/Scanpix

ringkondades oli levinud arvamus, et rekordi taga oli fakt, et VAR aitas püüda karistusalas tehtud reeglite vastaseid olukordi, mida poleks muidu ilmselt tähele pandud. Seega, kuigi fänne ja mängijaid ajab VAR pahatihti marru, näitab statistika, et see teeb kohtumised õiglasemaks. Olgu arvamus VARist milline tahes, õiglasi matše tahab igaüks!

VILEMEHED ON: Felix Brych ��(Saksamaa) Cüneyt Çakır �� (Türgi) Carlos del Cerro Grande �� (Hispaania) Andreas Ekberg �� (Rootsi) Orel Grinfeld �� (Iisrael) Ovidiu Alin Hațegan �� (Rumeenia) Sergei Karasjov �� (Venemaa) István Kovács �� (Rumeenia) Björn Kuipers �� (Holland) Danny Makkelie �� (Holland) Antonio Miguel Mateu Lahoz �� (Hispaania) Michael Oliver �� (Inglismaa) Daniele Orsato �� (Itaalia) Artur Manuel Ribeiro Soares Dias �� (Portugal) Daniel Siebert �� (Saksamaa) Anthony Taylor �� (Inglismaa) Clément Turpin �� (Prantsusmaa) Slavko Vinčić �� (Sloveenia)

Kust on VAR pärit? Hollandi Jalgpalliliidu (KNVB) projekt Arbitrage 2.0 võttis ambitsioonika eesmärgi: muuta seda, kuidas mõistetakse vutimängudes õigust. Projekti esimesi õnnestumisi oli tänapäeval nii tavalisena näiv väravajoone tehnoloogia, mille võttis jalgpallimaailm soojalt vastu. Polnud seal ju mingit tõlgendamisruumi, vaid kõik oli faktipõhine: kas nahkkera ületas väravajoone või ei. Ka VAR sündis sama projekti tulemusena. Seda hakati katsetama 2010. aastate alguses ning 2014. aastal palus KNVB jalgpallireeglite eest hoolitsevat Rahvusvahelist Jalgpalli Nõukogu (IFAB), et nad muudaksid ettekirjutusi nõnda, et VARi saaks laialdasemalt katsetada. IFAB

kiitis palve heaks kaks aastat hiljem. IFABi pealik Lukas Brud ütles hiljem, et ta nägi VARis võimalust kaitsta kohtunikke ilmselgete vigade eest, mida nad ühel või teisel põhjusel ei näe. Muide, VARi loos mängib rolli ka kunagise FIFA presidendi Sepp Blatteri tagandamine korruptsiooniskandaalide tõttu. Nimelt oli šveitslane uute tehnoloogiate vastu, ent tema asemel ametisse astunud Gianni Infantino kohta kehtib vastupidine. Esimene ametlik mäng VARiga toimus 2016. aasta septembris Hollandi karikavõistlustel Amsterdami Ajaxi ja Willem II Tilburgi vahel, pärast mida on süsteemi korduvalt uuendatud.

Willem II mängija Anouar Kali (paremal) nägi Ajaxi mehe Lasse Schöne mahaniitmise eest esmalt kollast kaarti, kuid pärast VARi «sekkumist» punast kaarti ja eemaldati mängust. Foto: kuvatõmmis

9. juuni 2021

RAHA

Raha pole EMil probleem.

Foto: Frank Sorge/Imago Images/Scanpix

EM ja sellega kaasnevad miljonimäed Henry Lääne

Vana Maailma tšempionaadil ei mängita ainult au ja kuulsuse nimel. Saadaval on ka tohutu hulk raha – parimal juhul võib üks koondis kokku ajada 34 miljonit eurot.

Mi preemiasüsteem on sarnane klubitandri tähtsaima võistluse Meistrite Liigaga, ent see pole ju mingi üllatus: korraldab ju mõlemat turniiri Euroopa Jalgpalliliit UEFA. Oluline on märkida, et teenitavat raha ei kanta automaatselt üle näiteks koondise mängijatele ja nende taustajõududele, vaid preemia kuulub alaliidule. Neil pole kohustust seda palluritega jagada, kuid mõistagi pole selleks ka keeldu. Pole saladus, et raha paneb rattad käima ning on inimestele märkimisväärseks

motivaatoriks. Näiteks on Inglismaa koondise puhul räägitud, et kui neil õnnestub EM võita, saab iga mängija miljon eurot. EMi näol on justkui tegemist klubimaastiku lepinguga, kus on teatud eesmärgi täitmise puhul võimalik teenida kopsakas kopikas.

KUIDAS RAHA JAGUNEB? Kõik 24 EMile pääsenud koondist on kindlustanud oma alaliidule vähemalt 9,25 miljonit eurot. Kui alagrupiturniiril jäädakse

kuivale ning kaotatakse kõik kolm mängu, ei lisandu stardirahale sentigi. Üks viik alagrupiturniiril on väärt 750 000 ja võit 1,5 miljonit eurot. 16 parema hulka pääsemine toob lisaks võimalusele jätkata võitlust EM-tiitli eest kaks miljonit. Veerandfinaalpiletit lunastades on suurem nii rõõm kui ka preemia, sest Vana maailma kaheksa tugevama vutisatsi sekka kuulumine on väärt 3,25 miljonit. Sealt edasi lähevad summad mõistagi veel kopsakamaks. Poolfinalistide kaukasse

9. juuni 2021

RAHA

Henri Delaunay karika saab iga nelja aasta tagant toimuva UEFA Euroopa meistrivõistluste võitja. Hõbedast meisterdatud trofee väärtuseks arvatakse umbes 13 000 eurot, mis on peenraha võrreldes mis tahes osalejariigile makstavate summadega. Foto: Claudio Peri/EPA/Scanpix

tat hiljem Inglismaal oli mängus suisa 66 miljonit. Kõige märkimisväärsema hüppe tegi auhinnafond 2012. ja 2016. aasta EMi vahel. Üheksa aastat tagasi Poolas ja Ukrainas toimunud turniiril teenisid alaliidud preemiatena 196 miljonit, kuid Portugali triumfiga lõppenud Prantsusmaa võõrustatud EMil suisa 301 miljonit. Tõsi, EMi tulu arvestades pole mõnisada miljonit midagi erilist. Muidugi, tegemist pole piisaga meres, kuid näiteks 2016. aasta turniir teenis UEFA-le 1,916 miljardit eurot ehk 37 protsenti rohkem kui 2012. aasta EM. Tulud liiguvad kiiremini ülesmäge kui auhinnafond. Vähe sellest, et tulu tõuseb kiiremini kui tubli koolijütsi käsi õpetaja küsimust kuuldes, on EM Euroopa vutiliidule tohutult tulus võistlus. 2012. aasta turniiri kasum oli 669 miljonit ja neli aastat hiljem 847 miljonit. Algselt mullu toimuma pidanud EMi tulusihiks oli 2,5 miljardit, kuid seda numbrit on koroonapandeemia valguses raske püüda. Peaks see õnnestuma, on näiteks tunnustatud majandusajakiri Forbes peaaegu surmkindel, et EMi kasum ületab maagilise ühe miljardi piiri. Olgu auhinnafondide võrdluseks toodud, et mõistagi ei suuda tänavuse EMi finantsmuskel kuidagi võidelda järgmise aasta MMiga. Tavapäratul ajal – 21. novembrist 18. detsembrini, tavaliselt mängitakse ju ikka suvel! – toimuva turniiri auhinnafondi pole ametlikult avalikustatud, kuid sahinate järgi on see umbes 579 miljonit eurot. Kolm aastat tagasi Venemaal kuulus maksmisele ligikaudu 330 miljonit eurot.

EM ANNAB RAHA KA KLUBIJALGPALLILE

UEFA president Aleksander Čeferin (vasakul) ja Torino Juventuse president Andrea Agnelli. Foto: François Walschaerts/Reuters/Scanpix

lisatakse viis miljonit ning finaalis kaotusevalu tundev koondis teenib seitse miljonit. Võitjale kuulub kümme miljonit. EMi preemiasummad pandi paika juba 2018. aasta veebruaris Slovakkia pealinnas Bratislavas toimunud 42. UEFA kongressil. Ehkki koroona on majanduselu märgatavalt mõjutanud, pole auhinnarahasid kärbitud. Kokku läheb tänavusele EMile jõudnud riikide vahel jagamisele tervelt 371 miljonit, mis tähistab Vana Maailma meistrivõistluste uut rekordit. Varasem

tippmark pärines 2016. aasta turniirist Prantsusmaal, kus pandi mängu 301 miljonit. Muide, kui tänavu võib võitja parimal juhul teenida 34 miljonit, siis viis aastat tagasi oli summa 27 miljonit.

RAHA AINULT TULEB JA TULEB Huvitav on, et aastate jooksul on EMi auhinnafond üha suurenenud. 1992. aastal Rootsis toimunud tšempionaadil kuulus väljamaksmisele 28 miljonit eurot, neli aas-

Kukrud ei täitu ainult alaliitudel, vaid ka klubidel. 2019. aastal UEFA ja Euroopa Klubide Assotsiatsioon (ECA) sõlmitud kokkuleppe kohaselt maksab vutiliit tiimidele kokku 130 miljonit eurot, et need lubaksid oma mängijad koondistesse. Kui palju kellelegi tasutakse, avaldatakse pärast EMi. «Euroopa klubid on meie koondiste võistlusi silmas pidades väga olulised. Seega jagame rahvusesinduste mängudest tulevat tulu tiimidega,» kommenteeris UEFA president Aleksander Čeferin mullu aprillis UEFA kodulehe vahendusel. Samas teates võttis sõna toonane ECA juht ja Torino Juventuse pealik Andrea Agnelli, kes tulistas endale skandaalse Superliiga loomises osalemisega mitu kuuli jalga. Suurvõistlustest tulnud raha kulub paljudele klubidele marjaks ära. On ju pandeemia tõttu vaat et kõigi tulubaas vähenenud. Näiteks pole staadionitel pikalt käinud pealtvaatajaid ning mitmes liigas on lepingute ümbermängimise tõttu viimase veidi enam kui aasta jooksul kahanenud ka teletulu.