Jõuluaeg 2011

ta r t u p o s t imehe r ek l a a mil is a • 25. n ov ember 2011

jõuluaeg r e k l a a m i l i s a t o i m e ta j a : t r i i n p l o o m , 7 3 9 0 3 8 6 , p r o j e k t i j u h i d : M e r t i s a a r e m e t s , 7 3 9 0 3 9 5 , V i v i a n r a n n a j õ e , 7 3 9 0 3 0 6 , vä l j a a n d j a : a s p o s t i m e e s

tervitus

Ilusat jõuluaega!

J

õulude eelne aeg tähendab paljudele meist rõõmsat pühademeeleolu ja perelähedust, lastele põnevat kingituste ja koolivaheaja ootust.

Eks nii mõnigi kurdab ka kiire ja askeldusterohke aja algust ja mõtleb salamisi – saaks see jõuluaeg juba rutem läbi! Aga kõik on suhtumise küsimus.

Võib ju tormata mureliku näoga poode pidi kingitusi otsides ja rampväsinuna koju jõudes, aga võib ka jõulueelset aega rahulikult ja mõnuga võtta – nautida üha pidulikumaks muutuvat ümbrust, leida rohkem aega sõprade ja lähedaste jaoks.

Miks mitte külastada mõnd kaunist kontserti või teatrietendust, korraldada hubaseid õhtuid küünlavalgel või võtta ette külaskäik sõbra või sugulase juurde, keda pole ammu näinud. Pikenenud õhtutunnid annavad ju meile tegelikult igasuguseid häid võimalusi leida aega enda ja lähedaste jaoks ning mõtiskleda ka igavikuliste teemade üle. Kõik see laeb meid positiivse ja hea energiaga.

N

eile, kes aga soovivad osa saada jõuluaegsest melust, pakub Tartu linn eelolevatel nädalatel samuti rohkelt võimalusi. Pühademeeleolu hoiavad üleval jalutuskäigud jõulutuledes säravas südalinnas, jõuluehteis raekoda, mille esisel saab õhtuti jõulumuinasjutte kuulata. Tänavu on uudsena kavas raekoja platsil ka slaidi- ja videoprogrammide näitamine. Ilusaid elamusi pakuvad pühapäevased advendiküünalde süütamised ja lastele lustimist päkapikkude töötoad.

Perega tulles tasub kindlasti sisse astuda piparkoogimajja ja külastada Antoniuse Õue talvehoovi, kus esimesest advendist on avatud uisuväli. Muule jõulumelule lisaks peetakse raeplatsil veel jõululaata ja talvist tantsupidu. Nii et tegutsemishimulistele peaks sündmusi jätkuma!

Aga kindlasti ei tasuks unustada sedagi, et aasta pimedaimal ajal aitab meil hästi “oma akusid laadida“ ka sportlik tegevus. Neil, kel vähegi mahti, tasuks jõuluajalgi suusad-uisud alla panna või võtta ette käik loodusesse, olgu siis sportima või niisama jalutama.

M

ul on hea meel, et viimastel aastatel on jõulud muutunud kaubanduslikest üha rohkem ja rohkem heategevuslikeks pühadeks, mis avab jõulude tõelise sisu – armastuse ja hoolivuse jagamine. Suurima talvepüha saabumise eel kuulutatakse välja erinevaid heategevusüritusi ja annetuskampaaniaid ning saa-

TIIA TEPPAN Tartu abilinnapea

misrõõm teeb üha enam ruumi andmis- ja jagamisrõõmule.

Usun, et igaüks leiab võimaluse, kedagi aidata või toetada. Üsnagi hõivatud inimesena olen õppinud elust seda, et üks väärtuslikumaid kingitusi teistele ja ka iseendale on aeg. Võtame aega iseenda jaoks, pühendame seda lastele ja lähedastele ning kingime sõpradele. Jõulueelne aeg on just õige hetk selleks, et keskenduda kodule ja inimestele, kellest sa hoolid. Väärtustagem seeläbi eelseisvat jõuluaega.

Nii saame jõuluootuseaja muuta enda jaoks aasta erilisemaks sündmuseks ja võime uude aastasse astuda jälle veidi parema inimesena.

Mul on hea meel, et viimastel aastatel on jõulud muutunud kaubanduslikest üha rohkem ja rohkem heategevuslikeks pühadeks, mis avab jõulude tõelise sisu – armastuse ja hoolivuse jagamine.

Jõulueelne aeg on just õige hetk selleks, et keskenduda kodule ja inimestele, kellest sa hoolid. Väärtustagem seeläbi eelseisvat jõuluaega.

25. november 2011

2 jõuluaeg

MIDA OOTAD JÕULUDE PUHUL KÕIGE ENAM?

MÕNUSAT JÕULUTUNNET (21,1%) MIDAGI MUUD (11,6%)

TOREDAT ÕHTUT PEREGA (54,1%)

PAKSU LUND (7,8%) PIPARKOOKE JA MANDARIINE (1,9%) JÕULUKUUSKE JA JÕULUTULESID (1,8%)

(VASTANUID 1136)

KINGITUSI (1,5%)

pilk peale

tartust saab jõululinn J

õulud on imede aeg – siis juhtub alatasa midagi põnevat! Jõuluootuses on nii lapsed, emad-isad, samuti vaaremad ja vaarisad. Soovide täitumine ei ole kaugel, ainult ootamine tundub pikk. Vahel aga on mõnus oma soojast ja hubasest kodust kargesse talveilma astuda ning teha väike jalutuskäik kesklinna, kus ootab kõiki Tartu Jõululinn. Jaluta Jõululinna kuuse alla ja ootamise aeg möödub kiiremini kui oskad arvata.

Siit leiad kontserte, töötubasid, õdusaid teeõhtuid, etendusi ja loomulikult ei saa ükski Jõululinn läbi ka laadata. Jõuluootus toob kaasa ka saladuslikkust ja imesid... üllatusi võib leida igalt poolt.

Jõululinna ehitud kuuse juurest leiad ka suure härmas akna, mis õhtu saabudes lööb särama ja meenutab kinolinal Taaralinnas aasta jooksul toimunud arvukaid sündmusi. Helendama löönud aken toob meieni igal õhtul kaugeks jäänud ja ehk isegi ka unustusehõlma vajunud erinevate rahvaste muinasjutte. Iga muinasjutt avab taas Tartu Raekojal muinasjutuakna.

E

simene advendiküünal süüdatakse Raekoja platsil 27. novembril kell 16.

Kuuleme laulmas väikeseid päkapikke mudilaskooridest, edasi marsime kõik koos töötubadesse ja Antoniuse talveõue.

Jõululinna küünlatuli aga jääb mõneks ajaks purskkaevu äärele põlema ning ootab, et linnarahvas tule endaga koju viiks.

Antoniuse talveõu alustab 27. novembril, kus on iga päev ja iga ilmaga avatud uisuväli.

Kohapeal renditakse uiske, pakutakse kuuma jooki ja kerget ampsu. Sealsamas tegutseb ka maitseelamuste koda, kust tasub enne jõululaua katmist kindlasti läbi astuda, et mõnigi nipp või hõrk retsept endale üles tähendada.

Jõuluehteis Raekoja plats

Jõuluootus toob kaasa ka saladuslikkust ja imesid...

Soovide täitumine ei ole kaugel, ainult ootamine tundub pikk.

Foto: Valeri Parhomenko

T

ule Jõululinna kuuse alla ning kindlasti leiad rõõmu ja naeru, soojust ja headust, laulu ja tantsu. Ja isegi kui vahepeal külm näpistama hakkab, siis võtame hetke ja joome kuuma glögi, mille kõrvale ampsame magusat piparkooki.

Kuuse all võib leida palju imelist – mõne vana tuttava, rõõmsaid väikeseid lapsi, jõulusoove, jõululuuletusi, kollaseid kasse, ja kindlasti ka jõuluvana, kellele saad enda pusitud jõulululla ette lugeda. Talvisel pööripäeval, aasta pikimal ööl, süütame lõkked... küll näed, kuidas

Jõululinnas imed juhtuma hakkavad!

Jõululinn Tartu alustab 27. novembril ja põnevaid tegevusi toimub 24. detsembrini.

Programmi ja erinevate jõuluaja sündmustega saab lähemalt tutvuda kodulehelt http:// joululinn.tartu.ee.

Kohtume kuuse all!

AILE PARMSOO Tartu Jõululinn 2011 projektijuht

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED: • Igal advendipühapäeval kell 16 süttib Raekoja platsil advendiküünal.

• Igal laupäeval kell 15 ja pühapäeval kell 12 viib teatrikass teid otse kuuse alt jalutuskäigule teatrimajja.

• Alates 27. novembrist tegutseb Antoniuse talveõu, vt www.antonius.ee • 2. detsembril kaunistavad lasteaialapsed väikeseid kuuski Raekoja platsil.

• 10. detsembril disainiturg Kellawärk loomemajanduskeskuses.

• 16.–17. detsembril Jõuluturg Antoniuse õues www.antonius.ee.

• 17. detsembril Jõululaat kesklinnas.

• 17. detsembril III Tartu Talvine Tantsupidu ja puuteotriatlon Raekoja platsil.

• 18. detsembril Talvelullade pusimine Contraga.

• 24. detsembril jõulurahu kuulutamine.

25. november 2011

jõuluaeg

KUS VÕTSITE VASTU 2011.

AASTA?

SÕPRADE JUURES (15,6%)

3

RAEKOJA PLATSIL (5,8%) MUJAL (4,3%) EI MÄLETA (4,2%)

KODUS (63,6%)

VÄLISMAAL (4%) KLUBIS, PUBIS VÕI RESTORANIS (2,6%)

(VASTANUID 955)

j õ u l u d t u l e va d kõ i g i l e

pühad jõuavad Tartu lastekodudesse K

üllap pea kõik lapsed ootavad väga jõule. Nii nagu inimesed ikka igatsevad silmi särama panevat pühadetunnet, lähedaste hoolivust ja kohalolu. Mismoodi lastekodulapsed pühi peavad, palusin kõnelda Tartu väikelastekodu Käopesa direktoril Tiiu Reegil, Mäe-kodu juhatajal Helle Siiguril, Tartu Koidu Keskuse juhatajal Anne Schotteril ja Tartu Kristliku Noortekodu töötajal Kristjan Pallavil.

Tartus on neli lastekodu.

Praegu elab Käopesa lastekodus 55 last, Mäe-kodus 28, Koidu keskuses 13 ja noortekodu kasvatada on 52 last. Neile ongi asenduskodu päris koduks. Kõnealuste laste vanus on väga erinev, näiteks Käopesa nimetus sisaldab küll sõna „väikelastekodu“, ent seal elavad lapsed 23. eluaastani – kui nad koolis õpivad.

Aastal 2012 peaks Käopesal valmima kolm uut peremaja, siis plaanitakse muuta ka väikelastekodu nimetust, lausub Tiiu Reek. Paljud Käopesa lapsed on erivajadustega ning seetõttu käivad nad vastavalt oma seisundile erinevates koolides või lasteaedades. Samuti tegelevad mitmed sealsed kasvandikud trenni või huvialaringidega: sulg- ja jalgpalli, maadluse, kokanduse ning käsitööga.

MTÜ Vahtramägi asenduskodu Mäe-kodu on perelaadse elukorraldusega lastekodu: kakskümmend kaheksa vanemliku hooleta last ja noort vanuses 4–22 aastat elavad kortertüüpi ruumides kolmes lasteperes ja ühes noorteperes, nende igapäevaseid toiminguid korraldab ja juhendab 14-liikmeline personal.

Noortekodus elavatest lastest kõneldes rõhutab Kristjan Pallav, et üks olulisemaid nõudeid kasvandikele on õppida ja koolis edasi jõuda. Haridust ning avarat silmaringi peab personal laste tuleviku huvides äärmiselt tähtsaks.

Samuti väärtustatakse meie rahvuskultuuri: noortekodu rahvamuusikaansambleid on pärjatud erinevate auhindadega, mitmed lapsed õpivad ka Tartu muusikakoolides.

Ühised tegemised aitavad luua tunnet, et jõulud on kaunis muinasjutt, ütleb Kristjan Pallav. Pühad annavad võimaluse aja maha võtta, endasse vaadata ning tunda end koos sõpradega ühise suure perena.

Koidukodus on samuti lisaks koolikohustuste täitmise järgimisele rõhku pandud huvialategevusele ja töökasvatusele. Lastekodus töötavad puidu-, õmblus-, arvuti- ja kalastusring.

Koidu keskuses peetakse õigeks perelaadset asenduskodu, mistõttu on laste arv teadlikult hoitud madalana.

A

dvendiaeg algab Koidu Keskuses Anne Schotteri sõnul nõnda, et riputatakse üles laste jõulusokid ja igal hommikul leiavad nad sealt maiustuse. Varakult hakatakse õppima mõnda laulu, salmi või grupiesinemisnumbrit, mis jõuluvanale ette kantakse.

Väiksematega käiakse Raekoja platsil kuusele oma soove riputamas ja seal toimuvat vaatamas. Lapsed on osalenud ka raeplatsi kujundamisel.

Jõuluettevalmistustega alustatakse tihtilugu juba novembris. „Mäe-kodu lapsed osalevad juba kuuendat aastat detsembri teisel pühapäeval toimuval Ülemiste jõululaadal, seega käib kibekiire jõulukaartide ja -kingituste meisterdamine ning käsitööde tegemine,“ räägib Helle Siigur. Kasvatajate juhendamisel tehtud laste töid müüaksegi sellel jõululaadal. Sellest laekuvad vahendid lähevad nii tööde tegijatele kui ka käsitöömaterjalide ostmiseks.

Mäe-kodu lapsed aastal 2010 Volga restoranis jõulunäidendit etendamas.

L

astekodudes kaunistavad lapsed ühes kasvatajatega eluruumid ja kuuse ning ka pidu peetakse ühiselt. Mäekodus on jõulupuud tavaliselt igas lasteperes, mille toomisest lapsedki osa võtavad. „Sellise võimaluse on meile juba aastaid pakkunud RMK, kes hoolitseb transpordi eest ja metsast valitud kuused on meile tasuta,“ ütleb Helle Siigur. Käopesa lastekodus on traditsioon, et lapsed ehivad ka elusa kuuse.

Igal lapsel on võimalus avaldada oma jõulusoov saates jõuluvanale kirja. Neid soove jõuluvana on püüdnud võimalusel täita. Jõuludest kõneldes jätkab Tiiu Reek, et eelmisel aastal esinesid lapsed näidendiga, mille õppimine võttis ligi pool aastat aega.

Lastel on jõuluvanale ka oma salm või laul. Eelmisel aastal külastas üks Käopesa rühm teatrietendust ja sellele järgnes pidulik jõuluõhtusöök restoranis Atlantis. Teine rühm sõitis Vudila jõulumaale. Sel aastal igatsevad lapsed näha Poku jõulumaad. „Meie traditsiooniks on lookas jõululaud, kus istuvad koos ühise perena lapsed ja töötajad,“ kirjeldab Anne Schotter jõule Koidu keskuses. Kuulatakse kaplani sõnavõttu ja muusikud esitavad laule. Kuusel põlevad küünlad ning soovijatega minnakse kirikusse. Kindlasti tuleb Jõuluvana – ikka punases rüüs ja habemega. Oleme püüdnud jõulukotti panna seda, mida lapsed soovivad, lausub Anne Schotter ja tänab sponsoreid, kes on lapsi meeles pida-

Foto: Helle Siigur

KUI SOOVID AIDATA: • Mäe-kodu lapsed vajavad uusi voodipesukomplekte (sh linu, tekikotte, padjapüüre).

Meie arveldusarve nr on 10220036774015 SEB • Koidu keskuse elanikud tunnevad hirmu talviste küttehindade ees. Kui peaks leiduma häid inimesi, kes sooviksid lapsi ses osas toetada, siis nende arveldusarve nr 1120140603 Swedbank • Käopesa laste suureks südamesooviks on, et meie kolm uut peremaja saaksid kiiresti valmis ja sellega laheneksid ruumipuuduse probleemid. Laste soovideks on veel rulad, lumelauad, suusad, kelgud. Lapsed tahaksid väga, et neil igal ühel oleks oma spordikott, millega nad saaksid minna laagrisse.

Meie arveldusarve nr on Rahandusministeerium SEB a/a 10220034796011 Swedbank a/a 221023778606 Viitenumber: 2500074615 • Tartu Kristliku Noortekodu arveldusarve nr 221014945697 Jõulud Käopesa lastekodus

nud. Jõulusooviks ütleb ta, et võimalikult paljudel lastel oleks oma kodu.

Kristjan Pallav kõneleb, et jõuluaeg noortekodus on kindlasti rõõmus, mitte nukker aeg.

Nende lastekodul toimub detsembris iga-aastane kontsert Peetri kirikus. Kiriku uksed on 15. detsembril avatud kõikidele huvilistele. „Kontserdi lõppedes koguneme kõik oma Era tänava majja – seal peetakse laste ja töötajatega koos jõulupidu, süüakse kõrvitsasalatit, sülti ja verivorsti, tuleb jõuluvana kingikottidega, tantsitakse, lauldakse ning istutakse mõnusasti omakeskis varajaste hommikutundideni. Ning nii nagu ikka –

Foto: Maria Vainurm

noorematel poistel-tüdrukutel on sussid akendel või voodi juures peatsis päkapikke oodates valmis kohe detsembri algusest alates,“ jätkab Kristjan Pallav optimistlikul toonil.

Lisaks jõululõunale lastekodumajas, kus maitstakse oma koka tehtud hõrgutisi, on Mäekodu jõulupeod juba kümme aastat toimunud väljas, erinevates restoranides koos hõrgutavate söökide ja jõuluvanaga.

Helle Siigur rõhutab nende pidude lisaväärtusena asjaolu, et lapsed saavad kogeda ümbritseva maailma erinevaid külgi, õppida viisakat suhtlemist ja söömiskultuuri jms. Ühtlasi tänab ta lastekodu pikaaegset koos-

tööpartnerit ettevõtja Olga Aasavit. Ta on olnud eestvedajaks EDA-s (Ettevõtlikke Daamide Assotsiatsioon) ja nüüd oma juhitavates restoranides.

S

aan Tiiu Reegilt teada, et jõuludel ajal viib tugikasvataja lapse mõnikord oma koju. Samuti on tugikeskusest välja kasvanud projekt „Vanem õde, vanem vend“, mille raames muudavad vanemad „õed-vennad“ laste elu lõbusamaks. Viimased neli aastat on lastekodulapsed saanud käia talvelaagris. Umbes pooltel Mäe-kodu lastest on võimalik veeta pühi kas lühemat või pikemat aega nii sugulaste kui ka

tugiperede juures, kinnitab Helle Siigur. Ülejäänutel saavad koos kasvatajate või vabatahtlikega osaleda erinevatel üritustel, kontsertidel, matkadel jne.

Samuti lähevad paljud lapsed noortekodu ja Koidu keskuse lapsed pühade ajal oma vanavanemate või sugulaste või heade sõprade juurde. Ühised tegemised aitavad luua tunnet, et jõulud on kaunis muinasjutt, ütleb Kristjan Pallav. Pühad annavad võimaluse aja maha võtta, endasse vaadata ning tunda end koos sõpradega ühise suure perena.

TRIIN PLOOM

25. november 2011

4 jõuluaeg

MILLINE ON TEIE LEMMIK JÕULUROOG? (VASTANUID 1779)

PRAEKAPSAS (18,2%)

VERIVORST VÕI -KÄKK (18,4 %)

KANA, KALKUN, HANI (7,4%) MIDAGI MUUD (5,6%)

SEA- VÕI VEISELIHA (41,3 %)

KALA (4,6%) SÜLT (4,6%)

ä r ata b h u v i

ostukeskused üllatavad külastajaid M

ille põneva, piduliku või lihtsalt tavapärasest erinevaga rõõmustavad külastajaid jõulueelsel ajal Tartu kaubanduskeskused, uurisin Tasku keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuhilt Kristel Tannikult, Lõunakeskuse turundusassitendilt Annika Pakult, Tartu Kaubamaja keskuse turundusassistendilt Liis Hinsbergilt, Sisustus E Kaubamaja turundusassistendilt Liiu Matikainenilt ja Eedeni keskuse turunduse projektijuhilt Katrin Roodilt.

T

asku kehastub tänavu Kingipealinnaks, kuid panustab samaaegselt ka keskkonnateadlikele lahendustele: nimelt süttivad Tasku keskuse aatriumi suurel jõulupuul ja ruumi sammastel tuled vaid siis, kui vändatakse kuusepuu all olevaid jalgrattaid. Tegu on ratastega, mille tagaratta asemel paikneb generaator koos kahe elektroonikaplokiga. Jõuluajal tarbitakse teatavasti eriti rohkesti elektrit – kogu ilm särab tuledes ning säästmisest pole juttugi. Eksperimentaalse projekti koostööpartneriks on noorte ettevõtlikkuse arendamise programm Entrum. Spetsiaalsete jalgrataste ehitamise kaks võtmeisikut firmast Adam BD on mõlemad aktiivsed jalgrattasportlased rahvaspordi tasemel – sealt siis ka sportlik huvi asja vastu.

Tasku keskuse aatriumisse kerkivad detsembrikuus erinevad pop-up poed ja kohvikud.

12.–16. detsembril on kõigil võimalus näha ja eneselegi soetada Eesti disainerite loomingut, sest koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega luuakse Disainimaja pop-up pood. Ajutise poe projektijuhi Hedviga Vei sõnul ilmub lettidele enam kui 40 erineva kodumaise disaineri kätetöö, tooteid rõivastest ja looduskosmeetikast kuni kellade, ehete ning mänguasjadeni välja. Lisaks valmivad paljudel disaineritel jõulueri-tooted, mis esmakordselt Tartus just Tasku

pop-up poes müügile jõuavad.

Lisaks tegutseb Maitseelamuse Koja pop-up kohvik, kus külastajad saavad iga päev nautida erinevaid jõulumaitseid ning neid retseptide abil ka ise järele proovida.

17. detsembril on Taskus õpilasfirmade jõululaat, mis toimub Tartus juba 5. aastat. Kindlasti leiab igaüks endale sobiva kingituse: ehted, märkmikud, lauamängud, lindude toidumajad, postkastid, kuumaalused jne. Parimad saavad välja valitud ja auhinnatud innovaatilisima toote, parima müügistrateegia jms kategooriates.

Kingipealinn Tasku muutub tänavu heade kinkide linnaks, kus muuhulgas avaneb iga päev üks advendiaken, mis on seotud meie kaupluste, toidukohtade või kinoga – sel päeval jagatakse kõigis neis paigus klientidele kingitusi. Kingipealinn pakub kõigil nädalalõppudel esinemisi igale maitsele, mõistagi ei puudu ka jõuluvana, kellele salmi lugeda ning kellega koos end pildile jäädvustada.

Tasku kehastub tänavu Kingipealinnaks, kuid panustab samaaegselt ka keskkonnateadlikele lahendustele.

9. detsembril kell 16 jagab kaubamaja kolmandal korrusel autogramme Liis Lemmsalu ja 19. detsembril samal kellaajal Ott Lepland. Mõlemad artistid annavad ka lühikese kontserdi.

L

õunakeskuses on jõulutuled juba süüdatud. Pühade puhul on suurte ja väikeste külastajate rõõmuks tagasi laval ansambel Musamõmmid.

3. detsembril avab uksed jõuluvana postkontor, kus lapsed saavad detsembri kolmel esimesel nädalavahetusel kohtuda jõuluvana ja päkapikkudega. Postkontoris saab kirjutada jõulusoove, lugeda salme ja maiustada. Avatud on ka päkapikkude meistrikoda.

10. detsembril kell 20–24 toimub Lõunakeskuse traditsiooniline aasta suursündmus – Imede Öö. Lisaks muinasjutulistele pakkumistele saab nautida ka tulist vaatemängu jääl.

Külastajate meeleolu hoiab üleval Anne Veski.

12.–23. detsembrini toimub Lõunakeskuses Jõululaat, kust leiab omanäoliseks jõulukingituseks sobivat käsitööd ja talukaupa.

Endiselt ootavad külastajaid Lõunakeskuse liuväli, Ahhaa 4D elamuskino, laste mängu-

väljak, minizoo ning palju muud põnevat.

T

artu Kaubamajas korraldatakse terve detsembrikuu jooksul palju erinevaid sündmusi. Esimese korruse aatriumis toimub Tartu kaubamaja jõululaat, kus pakutakse erinevaid käsitsi valmistatud ehteid, maiustusi ja palju muud põnevat.

Kolmandal korrusel on Tartu Lille Maja abiga avatud jõulutuba, kus tegutsevad päkapikud, kellega koos saab nii jõulukingitusi ja jõuluehteid meisterdada, piparkooke küpsetada kui ka jõuluvanale kirju kirjutada.

Tasku keskuse suurel jõulupuul süttivad tuled vaid siis, kui vändatakse kuusepuu all olevaid jalgrattaid.

Foto: Martin Makarevitš

Lisaks toimuvad kolmandal korrusel mitmed etteasted, külastajatele esinevad lastekoorid, lauljad, ansamblid ning ei puudu ka teater.

9. detsembril kell 16 jagab kaubamaja kolmandal korrusel autogramme Liis Lemmsalu ja 19. detsembril samal kellaajal Ott Lepland. Mõlemad artistid annavad ka lühikese kontserdi.

Alates 16. detsembrist on võimalik jõuluvana isiklikult kohata ning soovi korral temaga pilti teha.

25. november 2011

jõuluaeg

5

Va n a s õ n u ja ta r k u s i E e s t i R a h va l u u l e A r h ii v i ko g u d e s t Laadalt hobuse ostmine ja metsast jõulukuuse otsimine on raske amet.

Viimasel jõulupühal pidi juba päev nii pikk olema, et kapsasupp kees korralikult ära.

Kui hani mardipäeva ajal jää peale astub, astub ta jõulu ajal sopa sisse.

Kui on pühad, siis olgu pühad.

J

õulukuu on Eedeni keskuses päris tihe. Pidulik õhkkond valitseb juba 3. detsembril, kui tähistame keskuse 8. sünnipäeva, mida peame samuti juba jõuluvõtmes. Keskuse kauplused teevad sel päeval väga häid sooduspakkumisi.

Mitmetunnine programm pakub erinevaid muusikastiile päkapikuorkestrist džässini. Lustimist jagub nii lastele kui ka täiskasvanutele, sööme ühiselt suurt sünnipäevatorti ning lõpetame päeva ansambel Regatt kontserdi ja rikkaliku ilutulestikuga väljas.

Jõulukuu teise nädala reedel ja laupäeval ehk 9.–10. detsembril toimub Eedeni aatriumis raamatulaat, kuhu tulevad müüma Eesti kirjastused. Valik on rikkalik ja kirju, nii et iga jõuluvana peaks oma kingikotti midagi sobivat leidma.

Kolmanda nädala lõpus, 16.–17. detsembril toimuval käsitöö- ja ehetelaadal pakuvad oma kaupa käsitöömeistrid ja ehetevalmistajad. Valik ulatub rahvuslikest käsitööesemetest ning etnoehetest tänapäevaste kaunistusteni.

S

isustus E-Kaubamaja aatrium muutub detsembrikuus suvisest palmiaiast imeliseks jõulumetsaks. Keskuse teisel korrusel on jõulukuul

9.–10. detsembril toimub Eedeni aatriumis raamatulaat, kuhu tulevad müüma Eesti kirjastused.

üleval Artmomentsi dekoratiivmaalide näitus-müük. Eksponeeritakse suuremõõtmelisi käsitsi valmistatud maale, mida soovijad saavad endale soetada.

Kahel laupäeval, 10. ja 17. detsembril toimuvad näitusepinnal workshop’id ja lastele tehakse vahvaid näomaalinguid. Laupäeviti on Sisustus E Kaubamajas kohal ka Tartu Ülikooli Turundusklubi noored, kes mängude, laulude ja jõulumaiustustega jõulurõõmu loovad. Kuna detsembrikuus keskendume kodu kaunistamisele ja teeme kingitusi kodule, siis ootavad keskuse külastajaid samuti mitmed kingitused ja üllatused.

TRIIN PLOOM

Ansambel Musamõmmid Lõunakeskuses

Foto: Keit Kangro

JÕULUD ja AASTAVAHETUS VANEMUISE TEATRIS Pjotr Tšaikovski ballet

Disney ja Cameron Mackintoshi

© CML / Disney

Muusikal P. L. Traversi lugude ja Walt Disney filmi põhjal

Vanemuise suures majas

2011 27.11. 16:00, 04.12. 16:00, 15.12. 12:00, 18.12. 16:00 2012 06.01. 19:00, 12.01. 19:00

Vanemuise suures majas

2011 25.11. 19:00, 26.11. 19:00, 30.11. 12:00, 05.12. 12:00, 05.12. 19:00, 06.12. 12:00, 06.12. 19:00, 07.12. 12:00, 16.12.

12:00, 16.12. 19:00, 17.12. 12:00, 21.12. 12:00, 21.12. 19:00, 22.12. 19:00 2012 10.01. 19:00, 21.01. 19:00

Info ja piletid: www.vanemuine.ee • tel 744 0165 • kassa@vanemuine.ee • Piletimaailm • Piletilevi

Vanemuise suures majas

2011 27.12. 19:00, 28.12. 17:00, 29.12. 19:00

VIIMASED ETENDUSED!

25. november 2011

6 jõuluaeg

Foto: Merit saaremets

Teeme ise

Jõululeib maitseb hää L

eivateo alustuseks sega juuretis suures kausis sooja veega ning lisa täistera rukkijahu nii palju (umbes 2–3 klaasi), et tekiks paks kört. Seejärel kata leivaanum kilega ja pane sooja kohta hapnema.

Järgmisel päeval, vähemalt 12–16 tundi hiljem, tuleb leivatainas valmis segada, lisades esmalt soola ja suhkru. Mina asendan tihti umbes viiendiku jahukogusest täistera nisujahuga või Veski-Mati mitmevilja jahuseguga.

Jõululeiva muudavad veelgi maitsvamaks kuivatatud puuviljad.

Haki kuivatatud puuviljad, lisa paar teelusikatäit brändit ja sega omavahel. Puuvilju leotada brändis paar tundi.

Lisa ligunenud puuviljad ja kõik retseptis olevad ained leivataignale. Sega tainas korralikult läbi.

Õ

hulisema leiva saamiseks küpsetatakse seda vormis ja seega kasutatakse vähem jahu, et tainas oleks päris pehme.

Sõtkuda pole vaja, küll aga tuleb tainas korralikult läbi segada (see on füüsiliselt päris raske töö!) ning tõsta suure puulusikaga vormi.

Siinkohal on nutikas panna 4–6 spl tainast järgmise korra juuretiseks kilekotiga külmkappi.

NB! Juuretis tuleb võtta enne puuviljade lisamist!

Sama oluline kui hapnemine on ka leiva kerkimine. Retseptis toodud kogusest saab kolm leiba.

Jaga tainas võiga määritud leivavormidesse, silu pealt külma vette kastetud käega ning tee tainasse näpuga augukesed, et saaks jälgida kerkimist.

Pane vormid 4–6 tunniks paksu rätiku alla sooja ruumi kerkima. Kui taina hulk on kahekordistunud, võib küpsetama asuda.

Soojenda ahi 250 kraadini ja küpseta leiba selles kuumuses umbes 25 minutit. Kõrge kuumus annab krõbeda kooriku.

Siis tuleb temperatuur keerata 200 kraadile ja küpsetada veel umbes 25 minutit (180 kraadil u 10–15 minutit).

K

ui leivad on ahjust välja võetud, võib soovi korral kooriku värske taluvõiga üle pintseldada, siis on seda edaspidi kergem lõigata ja tulemus saab maitsvam ka.

Soovitan lasta leival vähemalt pool tundi jahtuda, enne kui lõikama asuda. Soe leib on nätske! Tavaliselt ei malda keegi sooja leiva lõhna lummuses oodata, aga tasub siiski.

Vanasti ei antud perele kunagi sooja leiba, sest nii sattus nädala varu päevaga hädaohtu.

Ka olevat paar päeva tahenenud leib tervislikum. Kuid soojast võiga leivakäärust paremat toidupoolist pole siiski veel välja mõeldud.

MERIT SAAREMETS

• Juuretist võib ka ise teha. Selleks võta 3–4 viilu poe-rukkileiba ja 0,5 l petti või hapupiima ning lase soojas ruumis umbes 24 tundi hapneda. Siiski võid arvestada, et esimesed paar-kolm leivategu võivad n-ö aia taha minna, sest juuretis muutub iga korraga võimsamaks tänu paljunevatele bakteritele. Kui oled neljanda korrani välja kannatanud, pole edaspidi muret. Palju parem on alustada sõbralt saadud valmis juuretisega.

• Juuretis säilib külmikus elusana umbes kaks nädalat. Kui leivateole jääb pikem vahe, pane juuretis sügavkülma, kuigi niisugune karm kohtlemine nõrgestab seda.

• Leiba ei pea tundide viisi sõtkuma, nagu vanad raamatud räägivad. Piisab, kui kõik on väga korralikult segatud.

• Leiba saab küpsetada tavalises elektriahjus. Ära ahjuust vahepeal lahti tee!

Leivaretsept 1,5 l käesooja vett 4–5 spl juuretist (võib ka rohkem olla) 150–250 g fariinsuhkrut (vastavalt maitsele) 3 spl meresoola 6–9 dl kuivatatud puuvilju (aprikoose, rosinaid, datleid, ploome) sorts brändit 75 g hakitud pähkleid (metsapähkleid, maapähkleid, mandleid, india pähkleid) 6 spl pohlamoosi 13 marmelaadi-šokolaadikommi (hakituna) 3 tl piparkoogimaitseainet mandlilaaste 1,8–2 kg leivajahu (parim on täistera rukkijahu, sobib ka tavaline rukkijahu) Lisa veel peoga veidi täistera nisujahu või Veski-Mati mitmeviljajahu.

Aeg koos hapnemise ja kerkimisega 24–30 tundi.

Ahjus küpsemise aeg 60–70 minutit.

25. november 2011

jõuluaeg

Va n a s õ n u ja ta r k u s i E e s t i R a h va l u u l e A r h ii v i ko g u d e s t Kui hani mardipäeva ajal jää peale astub, astub ta jõulu ajal sopa sisse.

Kui jõuluaiga lumõhangõ omma katuseräästani, sis kasuvat suvel vili rinnuni.

Kui sitik pääle marti lendab, ei tulla enne jõulu lume.

Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.

proovi järele

Ka jõulujook võib olla kihisev V

eini pika ajalooga võrreldes on šampanja ja teiste vahuveinide ajalugu üsna lühike. Omamoodi „ebaõnnestumistena“ tuntakse neid küll päris ammusest ajast: jutud uuest veinist vanas lähkris on teada juba piiblist. Tänapäevased vahuveinid on siiski üsna tehnilised tooted ja nende arendamine sellisteks nagu me neid tänapäeval tunneme, eeldas mitmeid uusi leiutisi ning kujunemisprotsess vältas alates XVII sajandi lõpust peaaegu 200 aastat, enne kui šampanja sai niisuguseks kui praegusel ajal.

Š

ampanja ei ole lihtsalt jook, vaid omaette mõiste. Isegi paljud inimesed, kes pole ise kunagi tegelikult päris šampanjat maitsnud, teavad seda. Ühtki teist jooki ei seostata nii vahetult pidulikkuse, õnnitluste, romantika, naudingute, suursugususe ja uue algusega. Heatujulisus ja mõnus elu on alati ligiduses, kui kergitatakse šampanjaklaasi. Šampanja on kuulsaim kõigist vahuveinidest ja seetõttu kasutatakse seda nimetust ka tihti valesti. Šampanjaks võib nimetada ikkagi ainult Prantsusmaal Champagne’i piirkonnas kindlate reeglite ning kindla tehnoloogia järgi valmistatud vahuveini.

Vahuveini valmistamismeetodeid on mitmeid.

1. Šampanjameetod Sellest meetodist lähtudes

valmistatakse vahuveini samamoodi kui päris šampanjat. Nimelt tehakse kõigepealt valmis baasvein, mis on „vaikne“. Seejärel lisatakse valmis veinile pärmi ja suhkru segu, pannakse vein pudelisse ning teistkordse, pudelis toimunud käärimise tulemusena saadaksegi vahutav, kihisev vein.

Käärimisel tekkiv süsihappegaas ei pääse pudelist välja ja lahustub veinis. Šampanjapudelis olev rõhk on umbes kuus atmosfääri (tavalises sõiduauto rehvis on umbes kaks). Järgnevalt eemaldatakse pärmisete ja suletakse pudel lõplikult. Etiketile kirjutatakse siis Method traditionelle. Hispaanias on sellel meetodil valmistatud veinide üldnimetuseks Cava, Prantsusmaal väljaspool Champagne’i piirkonda valmistatud veinid kannavad nimetust Cremant.

2. Charmat’ meetod Teistkordne käärimine toimub suures roostevabast terasest tankis ja sellel meetodil on võimalik valmistada lühikese ajaga suuri vahuveinikoguseid.

Kiirus ja lihtsad baasveinid tagavad selle, et niisugusel meetodil valmistatud vahuveinid on suhteliselt odavad ja enamvähem rahuldava kvaliteediga.

3. Injektsioonimeetod Sellel meetodil valmistatakse kõige lihtsamaid ja odavamaid vahuveine. Baasveinile, mis võib olla valmistatud üks-

kõik millest, lisatakse süsihappegaas samamoodi kui karastusjookidele – otse balloonist.

Tulemuseks on suurte ja kiirelt kaduvate mullidega vaht.

4. Transvasage See on meetod, mille puhul teistkordne käärimine toimub küll pudelis, aga enne lõplikku villimist kallatakse kääritamispudelite sisu suurde roostevabast terasest tanki, kust toimub villimine lõplikesse pudelitesse.

Tavaliselt kirjutatakse siis pudeli etiketile Bottle fermented, mis võib segadusttekitavalt jätta mulje, et on kasutatud šampanjameetodit.

5. Methode rurale ehk „maakate meetod“ Kasutatakse juba XVI sajandi algusest. Käärimine lõpeb ilmade jahenedes. Vein villitakse pudelisse ja kevadel, kui ilm läheb jälle soojaks, käärimine jätkub, kuid nüüd juba pudelis.

Sagu ei eemaldata ja pudelit ei vahetata, nii et vein on üldjuhul hägune.

6. Vene pideva läbivoolu meetod Selle tagantjärele geniaalseks tunnistatud meetodi leiutajaks oli vene akadeemik Frolov-Bagrejev. Süsteem koosneb tavaliselt viiest omavahel ühendatud roostevabast terasest tankist ja on kinnine (gaas välja ei pääse). Vein liigub surve all olles ühest mahutist teise, kusjuures iga anuma põhja jääb osa

pärmisettest, nii et viimases tankis on juba puhas, filtreeritud vein, mis läheb otse villimisele. Sellel meetodil on võimalik valmistada lühikese aja jooksul (kogu protsess kestab umbes 3 nädalat) täiesti korraliku kvaliteediga vahuveini. Tänapäeval on suurem osa sakslaste sektist valmistatud just sellel meetodil.

K

una vahuveinid võivad oma kvaliteedilt ja näiteks magususastmelt üksjagu erineda, siis on vahuvein kasutatav väga erinevates situatsioonides, miks mitte ka jõululauas.

Kuiv, kerge vahuvein on suurepärane aperitiiv, täidlasem ja jõulisem Cava aga sobib ka pearoa juurde. Magusad Piemontes valminud Spumante veinid aga on peaaegu ideaalsed kaaslased igasuguste puuviljadessertide juurde.

Kihisevat jõulukuud!

RAIVO LEESALU Vilde veinikeldri sommeljee

Jõulumuinasjutt Eesti Põllumajandusmuuseumis

5.–21. detsembril

SOODSAIMAD HINNAD EESTIS MEIE VALIKUST LEIATE: Prillide määramine, kontaktläätsede määramine, silmaarsti vastuvõtt, silmarõhu mõõtmine, prilliraamid, prilliklaasid, kontaktläätsed, hooldusvahendid, prillitoosid, prilliketid, prillipaelad, valmisprillid, prillide valmistamine, prillide remont.

Tule ja vormista endale KLIENDIKAART.Kõigi kliendikaardi omanike vahel loosime välja kruiisi STOCKHOLMI 2-le.

Tartu Gold Optika Politseimaja kõrval Riia 130,Tartu tel.74 09 035 Võru Gold Optika Polikliiniku kõrval Jüri 27,Võru tel.78 22 288 Elva Gold Optika Konsum-Ehituskeskuses Arbimäel Kirde 3 tel.76 70 388 Otepää Gold Optika Kaubanduskeskuses Lipuväljak 28 tel.76 70 381

info@goldoptika.ee

www.goldoptika.ee Liitu meiega Facebookis!

Jõulurõõm on talveajas, kodurahus hubases

Iga päev rullub lahti imeline jõululugu.

Piilutakse tagakambritesse, et näha, kuidas valmistutakse pühade tulekuks.

Kohtutakse Jõulutaadi ja tema abilistega.

Kohvikus ootavad soe tee ja maitsvad jõulupärjakesed.

Rännaku lõpetab saanisõit talvehärmalises mõisapargis.

Jõulumuinasjutud algavad kell 9.30, 12.00 ja 14.00 Pääs muinasjuttu 2.50 - 6€ Hobusele sõidu eest kaerakotti 1€

Eelregistreerimine ja info

kerle.arula@epm.ee tel 738 3819

www.epm.ee

Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartumaa

7

25. november 2011

8 jõuluaeg Va n a s õ n u ja ta r k u s i E e s t i R a h va l u u l e A r h ii v i ko g u d e s t Pühad olgu, teised tulgu, harva argipäivi olgu.

Pühad tulevad suurelt ja lähävad veikselt.

Ega kõrts pole põrguhaud ega kirik pole taevariik.

Armastus ei päri aastaid taga.

Jõuluaegsed sisustustrendid

Tee kingitusi oma kodule Kodu on see armas koht, kus pühade ajal veedame aega oma perega ja kus võtame vastu külalisi. Koht, kus puhkame ja oleme rõõmsad. On palju, mille eest kodule tänulik olla. Seepärast tasub jõulude eel mõelda ka sellele, mida oma kodule kinkida. Ideid selleks leiab Sisustus E Kaubamajast Tartus.

Jõulud tuppa Jõulud on kodu kaunistamise aeg. Traditsioonilist jõuluteemalist sisustust tasub otsida Home4you kauplusest, kus jõulukauba valik lausa silme eest kirjuks võtab. Kahtlemata on üks tähtsamaid sisustuselemente kuusepuu. Kes ehtsat puud koju tuua ei soovi, võib otsustada kunstkuuse kasuks. Selle eelisteks on, et kunstkuuske saab ka-

sutada aastaid, see ei aja okkaid maha ega nõua kastmist.

Kuusekaunistuste valik on Home4you poes rikkalik – ligi tuhat erinevat jõuluehet. Hinnad on sõbralikud ning imekauni jõulupuu saamiseks pole tarvis palju rahakotti kergendada. Luksuslikumad ehted on Shishi kaubamärgi omad ja just retro on stiil, mis silma hakkab.

Populaarsed on armsad nukuja loomakujukesed, millega jõulupuu ehtimine pakub lõbu pisematele pereliikmetele. Värvidest on ülekaalukaimalt esindatud punane, kuldne ja valge.

Küünalde kohta kehtib igal juhul ütlemine: „Mida rohkem, seda uhkem!“ Jõulutuled, olgu kõneks küünla-, kamina- või lambitulevalgus, loovad meeleolu ja nendega kaunistatud kodud pakuvad silmarõõmu ka tänaval möödujatele. Jõulutee-

Popiks saavad vintage’i suuna edasiarendused ning ka traditsioonid ja käsitöö kombineerituna kõrgtehnoloogiaga, lapitehnika, fragmentaarsed kihilised mustrid – ikka rõhuga ehedatel looduslikus värvigammas materjalidel.

malist valgustust müüakse salongis Valgusallikas Sisustus E Kaubamaja teisel korrusel. Sealt leiab erinevaid elektriküünlaid nii sise- kui ka välitingimustesse ning valgustusega jõulukujukesi. Samuti saavad jõuluvalguse loomisele kaasa aidata tavalised seina-, lae- või põrandavalgustid. Soe ja mitte liiga tugev valgus on hea hubase meeleolu looja. Valgustite valik on esinduslik järgmistes salongides: Hektor Light, 4Room, Valgusallikas, Home4you, Camel Mööbel ja Isku.

Lisaks valgusele saab jõulude eel kodu veelgi hubasemaks muuta kangaste ja vaipadega.

Sisustustekstiilid on üks lihtsamaid viise, kuidas koju jõuluhõngu tuua. Sisustus E Kaubamajas pakuvad laias valikus kangaid Unicorn Disain ja Roosimari Sisustustekstiilid. Jõulude ajal ja just aastalõpupidustusi silmas pidades võiks kodus kasutada tavapärasest pidulikumaid kangaid, aga see pole raudne reegel.

Lauale kaunis linik või laudlina, kööki jõuluteemalised rätikud, diivanile soe pleed, diivaninurgale pehmed padjad ja rohkemat polegi vaja.

Värskus interjööri Kui enne jõule soovida koduinterjööris midagi muuta, siis üheks ootamatuks, aga toredaks ja julgeks lahenduseks on uus seinakate. Tapeetide puhul peaks eelistama naturaalseid materjale tehislikele. Suurtel pindadel tuleks kasutada pigem heledaid neutraalseid toone, mis loovad mulje suurest ja avarast ruumist, ning nii erinevaid pinnafaktuure kui ka dekoratiivseid värve. Selleks sobib suurepäraselt voolav tapeet või põnevalt kortsulised seinakatted.

Mõnusalt koduseks saab ruumi kujundada nõnda, kui li-

Valge küünlajalg

Foto: Marju Potter

sada värvilaike pisidetailidena – padjad, küünlad, pleedid ja hoolikalt valitud pildid. Just aksessuaaride vahetamise ja aktsentvärvidega mängimise teel saab interjööri vaheldust tuua.

Jõulude ajal on eelistatud seisundis punane ja roheline, samuti kuldne ja läikivad tooReinvart rge Ma : to Fo

test on eelistatud lihtsad geomeetrilised digiajastule iseloomulikud graafilised triibud, täpid ja 3d-efektid, fotoprindid ja hologrammlahendused.

Endiselt on luksuslikuma suuna ihalejate rõõmuks trendikad kõiksugused dramaatilised tumedad müstikat täis öömustad toonid elegantse metalliku- ja kullaläikega. Popiks saavad vintage’i suuna edasiarendused ning ka traditsioonid ja käsitöö kombineerituna kõrgtehnoloogiaga, lapitehnika, fragmentaarsed kihilised mustrid – ikka rõhuga ehedatel looduslikus värvigammas materjalidel.

Kodurõõm

nid.

Ruumile lisab rohkelt isikupära, kui näha vaeva ühe korraliku endale tõeliselt meeldiva pildi leidmisega ja lasta see sobivas mõõdus välja printida kas terve seinasuuruse fototapeedina või pildina kvaliteetsel fotokapal. Sisustus E Kaubamajas tegutseva Tapeedistuudio abiga saab mis tahes lahenduse teoks teha.

Uue aasta sisustustrendid Kui vaadata jõuludest kaugemale ja uue aasta poole, siis kanga- ja seinamoe trendideks on erivärviliselt sillerdavad küütlevad värviefektid ning taaskasutatavad materjalid, mille puhul on rõhku pandud kvaliteedile, sealhulgas vastupidavusele ja pikaaegsusele. Mustri-

Valikuid, kuidas oma kodu jõuludeks kaunistada, on õigupoolest lõputult.

Jõulumeeleolu loomisel ja kodu sisustamisel on aga eelkõige tähtis soe tunne, mis koju saabujat uksel vastu võtab. Kui kodus on olemas kõik vajalik, siis on seal ka mõnus aega veeta: suur söögilaud, mille ümber terve pere õhtustama mahub, diivan, millel ka külalised end kui kodus tunnevad, ja kõik muud pisidetailid, mis pühad täiuslikuks teevad. Tähtis on, et kodus oleks hea olla.

Sisustus E Kaubamajas on üle 20 salongi, kust leiab pea kõike, mida kodu sisustaja vajab: põrandad, keraamilised plaadid, uksed, peeglid, klaaslahendused, vannid ja dušinurgad, mööbel koju ja kontorisse, tellimusmööbel, sisustustekstiilid, tapeedid, valgustid ja kodusisustus. Tuleb vaid aega võtta, keskusesse tulla ja oma kodule see õige kingitus koos professionaalsete teenindajate abiga välja valida.

LIIU MATIKAINEN, Sisustus E Kaubamaja ANNELI SISASK, Tapeedistuudio

25. november 2011

j천uluaeg

9

25. november 2011

10 j õ u l u a e g Põnev kingiidee pühadeks

ise valmistatud seebid K

as teile meeldiks kingiks saada omanäolist, põneva välimusega ja hästilõhnavat käsitsi tehtud seepi?

Või sooviksite ise millegi taolisega lähedasi üllatada? Siinkirjutajale ja Vivian Rannajõele õpetas seebitegemise nippe Tartu Rahvaülikooli koolitusjuht ja seebivalmistamise kursuse läbiviija Kaisa Hansson.

Uue loomingulise tegevusega katsetamine on enamasti haarav, teraapilise mõjuga ja emotsionaalselt laadiv kogemus. Kõik eelöeldu kehtib ka seebivalmistamise kohta. Lisaks on seebidisain kõigile jõukohane ning tulemus tõepoolest kaunis.

Esmalt saime teada, et üldistatult öeldes saab eristada kahte tüüpi seepe: seebikeetmise teel saadavaid, kus keedetakse koos rasva ja seebikivi ning valmis seebimassist tehtavaid glütseriinseepe. Esimesel juhul vältab seebistumisprotsess nädalaid, mil maheneb seebikivi söövitav toime. Niisugusel meetodil seepi kõnealustel kursustel ei tehta ja koduköögis Kaisa Hansson seda ka proovida ei soovita, sest toksilised aurud ja seebikivi käitlemine eeldavad eritingimusi.

Rahvaülikooli kursustel võetakse ette glütseriinist valmismass, millele lisatakse tegija fantaasiast ja isiklikest eelistustest lähtuvalt mitmesuguseid (öko)värve, looduslikke lisandeid ning eeterlikke aroomiõlisid.

Kes soovib seepide kujundamisega kodus alustada, saab valmismassi osta hobipunktist (www.hobipunkt.ee). Küünlavaha meenutav läbipaistev valmisseebimass on iseäranis hõlpsasti käideldav, kuid valgevärviline kitsepiimasisaldusega mass jätab naha pestes ehk veel pehmemaks.

Seepi on võimalik valmistada ka täiesti ökoloogilisest mahemassist, aga glütseriinseebi-

Spetsiaalsed seebivormid

Lavendliõite ja annattopulbriga seebid.

Banaaniseebi ja kitsepiimaseebiga täidetud vormid.

masski tundub poeseepidest mõnevõrra loodussõbralikum, kuna sisaldab vähem ühendit nimega Sodium Laureth Sulphate, tänu millele seep vahutab.

Kilo seebimassi maksab hobipunkti veebilehe andmetel 9–10 eurot, aga kilo on juba üksjagu suur kogus, millega võite pea poolt suguvõsa seebiga varustada.

M

Seepide assortii

Fotod: Vivian Rannajõe

eie proovisime teha šokolaadiseepi ja banaaniseepi, kuid samahästi sobib lisanditena kasutada juba kodusleiduvat: kohvipaksu (ka tarvitatud kujul), kõiksuguseid teeheinu, piparmündilehti, kuivatatud lilleõisi, mett, puuvilju, mooniseemneid, kaneeli, kaerahelbeid, riisiteri.

Puuviljad – aprikoos, apelsin, sidrun – tuleb kindlasti eelnevalt kuivatada, samuti kehtib

see marjade, näiteks jõhvikate, maasikate või mustikate kohta.

Viimaseid saab tarvitada ka pulbrina, siis muudavad need ühtlasi seebimassi värvi. Riisiterad tuleks enne seebimassiga se-

Uue loomingulise tegevusega katsetamine on enamasti haarav, teraapilise mõjuga ja emotsionaalselt laadiv kogemus. Kõik eelöeldu kehtib ka seebivalmistamise kohta.

Foto: Kaisa Hansson

gamist leotada, suuremad puuviljad aga lisaks kuivatamisele ka viiludeks lõigata. Kas teadsite, et sooja seebimassiga reageerides värvuvad roosiõielehed rohekaks, kuid saialill ja kummel säilitavad täiusliku kuldkollase tooni?

Hobipoest saadaolevaid spetsiaalseid seebivorme ei tarvitse ilmtingimata muretseda.

Nutikaks lahenduseks on siinkohal üle vaadata koduses külmikus või köögikapis leiduvad pasteedikarbid, pudingi- ja kohupiimatopsid, suurema seebi valmistamiseks saab edukalt taaskasutada liitrist jogurtipakendit, lõigates sel ühe pikema külje maha. Jogurti- või mahlapaki puhul tuleks jälgida, et pakend ei sisaldaks fooliumikihti – viimane reageerib sooja seebimassiga ning pole seetõttu sobilik. Nii toimides ei saa küll

25. november 2011

karumõmmi või lumehelbekese kujulist seepi, kuid näiteks lillekujulise käsitööseebi puhul ei taipa vaataja sugugi kohe, et vormina on kasutatud katkilõigatud plastikpudeli põhja.

Laske oma fantaasial lennata – sobilikeks osutuvad ka laste liivavormid, assortiikarpides leiduvad kommialused või erikujulised jääkuubikuvormid.

Seebivormideks sobivad kõik vormid, mis kannatavad veidigi kuuma ning mida annaks natukene muljuda – oluline on vormi elastsus, et saaks seebi tervelt kätte.

Seebimass tuleks lõigata kopsakama täringu suurusteks tükkideks ning seejärel sulatada näiteks paberist kohvitopsis mikrolaineahjus. Paberist kohvitopsil on see eelis, et too ei lähe tuliseks, ent samas pole need topsid korduvkasutatavad, seega võiks kodustes tingimustes seebimassi sulatada ka keraamilises nõus, mikroahjukindlas plastkausis või hoopiski pliidil tavalises plekk-kausis.

Mikrolaineahju puhul on soovituslik võimsus 600 W, kuid esialgu võib tükeldatud seebimassiga täidetud nõu kasvõi viieks sekundiks ahju pista ja seejärel vaadata, kui palju see sulanud on ning korrata protsessi. Vähem kui minutist peaks siiski piisama. Toimuvat saab ka läbi klaasi jälgida, sest nõud mikrolaineahjus kinni katta ei tarvitse, küll aga tuleks meeles pidada, et mass sulab üllatavalt kiiresti ning kipub „üle keema“ nagu piim või kohv.

Seebimass ja šokolaad sulatage kindlasti erinevates nõudes, arvestades kahe kohvitopsitäie seebimassi kohta umbes 5 ruutu šokolaadi. Sulanud seebimass meenutab konsistentsilt toiduõli või kisselli ning seebi-

j õ u l u a e g 11

Kõik on käsitöö ja eriilmeline ning iga seebitükk tuleb armsalt ise nägu.

tegu ise sarnaneb mu meelest eksootiliste retseptidega katsetamisele.

Kaisa sõnutsi on nupukas panna šokolaadile mõned seebitükid sulamisel abiks – see on üks tema paljudest nippidest –, ühtlasi on siis hõlpsam sulanud šokolaadi vedela seebimassiga segada. Šokolaadiseep lõhnab niigi meeldivalt, kuid meie lisasime veel näiteks trühvliõli, ning kellele erinevate lisanditega trikitamine rohkem lõbu pakub, võiks kooriva efekti saavutamiseks juurde segada kohvipuru, mooniseemneid või kaerahelbeid. Need viimased seebi sees küll kõigile ei meeldi, kuna muutuvad natuke sültjaks.

Järgnevalt valage segu vormi üsna kiiresti, et mass vahepeal ei hanguks. Kui aga nõnda juhtub, pole seda keeruline taas üles sulatada. Kohvitopsitäiest segust saab üsna mitu väikest seepi. Pisemad vajavad hangumisaega umbes pool tundi, siis võib nad vormist välja muljuda.

s

uurem valmisseep peaks seisma toetemperatuuril umbes tunnikese. Tahkumiskiirus sõltub ka sellest, kas ja palju seebimassi hulka eeterlikku õli lisada, samuti värskete

koostisainete hulgast. Saialill ja kohvipuru tahkestavad seebimassi kiiresti, õli ja pulber aga pidurdavad hangumisprotsessi.

Kui tahkunud seep sugugi vormist välja tulla ei taha, siis tasuks see asetada mõneks tunniks (sügav)külma – seebimass tõmbub siis kokku.

Seebimassi võib ka savipulbriga rikastada, see annab seebile näiteks kollaka või punaka tooni. Savi müüakse hobipoes pulbrina, aga ka mahekosmeetikapoodides. Savipulbrid, samuti alkanna ja annatto pulbrid on looduslikud, lisaks leidub mitte nii looduslikke elektrisiniseid või kirgasroosasid värvilisandeid, mis tagavad vapustava värviefekti.

Banaaniseebile lisasime läikeks lusikaotsatäie „kullapulbit“, mida kosmeetikatööstus kasutab kreemide ja päevitusõlide juures. Ainult banaaniga piirdudes saaks muidugi naturaalsema seebi. Banaan on ses mõttes erandlik, et see tuleks segada seebimassi hulka toorelt, küll püreestatuna, sest suuremad tükid ei kipu hästi säilima.

Mida väiksemateks tükkideks teha, seda seebisem ja ühtlasem seep jääb. Kahe kohvitopsi kohta on üks pisemat sorti banaan enam kui piisav. Banaaniseebi „parim enne“ on 2–3 kuud. Hiljem läheb see halliks ja teraliseks ja pole välimu-

selt enam ilus. Nahaga ei juhtu pestes muidugi midagi ka siis, kui banaaniseep juhtub pool aastat seisma.

E

eterlikke õlisid ei pea muidugi internetist tellima – iga apteek müüb neid, samuti kosmeetikapoed, sobivad ka aroomilambiõlid.

Kes on rohkem lõhnade maailma süvenenud, võib teha ka tugevalt lõhnavaid, spetsiifilisi seepe, näiteks eukalüpti, apelsini, jojoba või piparmündi aroomiga. Muidugi peaksid seebid olema kilesse pakendatud, et nende välimus ja lõhn säiliks.

Kui seep märjaks teha, intensiivistub lõhn uuesti.

Veel üheks võimaluseks on katsetada mitmekihilise seebiga. Kihid võivad seejuures seguneda, üks teisest läbi valguda vms, andes samuti vägagi põneva tulemuse. Kõik on käsitöö ja eriilmeline ning iga seebitükk tuleb armsalt ise nägu.

Rahvaülikool pakub mitmeid kursuseid eriliste jõulukinkide meisterdamiseks: lisaks seepidele saavad huvilised kätt proovida advendiküünalde, kuuseehete või jõulukollaažide valmistamisel, teha portselanmaali, viltehteid ja piltprintprossi. Rohkem infot jagatakse aadressil http://www.rahvaylikool.ee/study/4/221

LISALUGEMIST • Terje Võrk „20 kodus valmistatud seepi“, • Giuliana Alio, Aziza Karrara ja Anna Re „Ilu- ja lõhnaseebid“ • Helen Idarand „Lihtne seebitegu“

TRIIN PLOOM

Hiri Müüripeal / Tarmo Tagamets

25. november 2011

12 j õ u l u a e g Va n a s õ n u ja ta r k u s i E e s t i R a h va l u u l e A r h ii v i ko g u d e s t Niimitu päeva esimene lumi maas, niimitu talvet teeb.

Kui armastus on ees, siis meel on metsas.

Puud metsas ei kasva kõik ühesugused, nõnda inimesed kah.

Kes metsas käib, see hoidku silmad lahti.

RMK kutsub metsamajadesse

Pühad metsas toovad vaheldust K

as olete end keset jõuluelevuses rahvahulki ja värviliste lühtritega kaunistatud linnatänavail või ostukeskustes jalutades tabanud mõttelt, et õigupoolest igatsete mõneks päevaks linnakärast eemale? Kellel oma maakodu pole, saab katsetada nädalavahetuse veetmist näiteks mõnes RMK metsamajas või metsaonnis.

Mõjugu linn kuitahes inspireerivalt, on siiski vahelduseks kõlaritest tulvavale jõulumuusikale kosutav kuulata kaugusest kostuvat maakiriku kellakuminat või hoopis rabavaikust, hingata kargelt lõhnavat metsaõhku ja tantsida sõpradega lõkke ääres, kui külm ligi kipub.

RMK metsamaju saab kasutada kuni kaks ööpäeva järjest ning kasutus tuleb eelnevalt kooskõlastada. RMK kodulehelt võib lugeda, et metsamaja on loodusretke põhjalikumalt ette kavandava matkaja tarbeks rajatud või kohandatud lukkukäiva uksega hoone. Romantiline metsamaja tagab seal viibijaile

soovitud omaetteoleku ja seetõttu tuleb maja kasutamise eest maksta ka „võtmetasu“.

RMK metsaonnid aga on mõeldud spontaansema looduses liikuja tarbeks, need ei pruugi alati tagada privaatsust – metsaonnide uksi ei saa lukustada ning neil puudub ka kasutusmaks. Ometi on metsaonnideski enamasti tagatud mõningane kuivade puude varu, et olemine soojaks ja hubaseks muuta.

E

hkki metsaonne ja metsamaju leidub Eesti erinevais paigus üsnagi palju, tasuks eelnevalt RMK kodulehel viidatud numbritel helistades veenduda, et just neis kohtades asuvad varjualused, kuhu teie plaanite minna, ka talvel funktsioneerivad.

Juhiseid, mida oleks nutikas talvel loodusesse kaasa võtta, leiate siit: http://www.rmk.ee/ teemad/looduses-liikujale/talvine-kasutus Elamusterohket pühadeaega!

TRIIN PLOOM

Foto: Lauri Kulpsoo