Koolituse extra by Postimees

KOOLITUSE EXTRA TEEMALEHT

27. NOVEMBER 2012

KOOLITUSE EXTRA

Valikute paradigma ÕNNE ALLAJE Tartu Ülikooli üliõpilane

eie elu on kui labürint. Pidevalt seisame kusagil ristteel ja leiame end münti viskamast, millisesse suunda pöörata või milline uks jätta suletuks. Mina pole valikute tegemise kunsti selgeks saanud. Kui selline õppeaine oleks ülikoolis mu õppekavas, leiaksin hoolimata pingutustest ikkagi lõpuhinde realt tähe F – läbikukkunud. Selge on see, et mõned otsused on tähtsamad kui teised. Just haridustee ja karjääri valimine on üks olulisimaid ruletimänge, millega peame silmitsi seisma. «Kelleks sa tahad saada?» on küsimus, mis on meid juba maimukeseeast alates varjuna saatnud. Keegi ei küsi meilt aga, kuidas me sinna jõuda tahame. Milliseid valikuid oma hariduses üldse teha saame?

ärast põhikooli lõpetamist on võimalus minna kutsekooli või gümnaasiumisse. Öeldakse, et kutsekooli astuvad ainult need noored, kes ei saaks mujal hakkama. See on liiga radikaalne lähenemine. Kui seisin ise valiku ees, teadsin kohe, et sedalaadi kooli ma minna ei saaks. Ma ju ei teadnud, mida elult soovisin, valikuvõimalus erialade vahel oli niivõrd lai. Kutsekooli astumist ei pea kartma, kuigi ühiskonna silmis on see kaheldava väärtusega. Sealt saab kohe praktilise ameti ja on võimalik hakata tööturgu vallutama. Mina pigem hindan inimesi, kes julgevad õppida selgeks mingi eriala ja end sellega siduda. Teisalt, kui me saame aru, et näiteks mehhatroonika pole ikka see õige tass teed, on võimalus alati midagi muud teha. Kas või gümnaasiumisse minna! Muidugi ka sinna astu-

mist peetakse vaid lapsepõlve pikenduseks. Usun, et keskhariduse teed lähevad need inimesed, kes teavad, mida sellega peale hakata. Näiteks tahavad nad minna ülikooli. Kui gümnaasiumiuks selja taga sulgus, teadsin, et võtan jalge alla akadeemilisema tee. Tundsin end kui nelja-aastane, kelle ees avati assortiikarp, valik oli nii lai ja kõik tundus lummav. Ma ei teadnud täpselt, kelleks ikkagi saada tahan. Tegin valiku ajakirjanduse ja kommunikatsiooni kasuks, aga saab veel näha, kas see ka õige oli. Kõige enam otsustamist ja meelemuutusi tulebki ette just ülikoolis. On üks vanasõna: «Kui purjekas ei tea, kuhu ta minna tahab, siis pole talle ükski tuul ega suund õige». Sõnastaksin selle teisiti. Kui meie, laevukesed, ei tea, kuhu minna tahame, siis tuleb proovida sõita igas suunas. Kui valik osutub mädaks, pöörame mujale. Ülikoolis saab õppida nii palju huvitavaid erialasid ja vahel juhtub, et ei tea, mis võiks olla meile see õige, mis sunnib südame põksuma kolmekordse kiirusega. Metafoorselt võrdleksin ülikooli erialapaletti riideriputuspuuga rõivapoes, kus kõik kehakatted tunduvad ilusad. Kuidas aga leida sobiv? Loomulikult proovimise teel! Ka minu

Ta julges teha valikuid ning siis jälle ümber mõelda ja nõuda elult hoopis midagi muud – mis siis, et kaheksa korda, vähemalt üheksas läks õnneks.

kursusekaaslaste seas on inimesi, kes on varem midagi muud studeerinud. Olen kohanud isegi selliseid noori, kes on leidnud oma niši alles pärast viiendat eriala või on seda veel otsimas, aga nad kõik kinnitavad, et teekond oli seda väärt. Mul on sõber Toomas. Ta on 36-aastane. Viimase 16 aasta jooksul on ta õppinud kuuel erialal ülikoolis ning kaks korda kutseõppeasutuses. Nüüd viimaks on ta leidnud selle, mida süda õigeks peab – floristika. Ühiskonna arvates on ta ebastabiilne ja sihitu, Toomas ise peab end aga vägagi õnnelikuks. Ta julges teha valikuid ning siis jälle ümber mõelda ja nõuda elult hoopis midagi muud – mis siis, et kaheksa korda, vähemalt üheksas läks õnneks. Toomas ei kahetse mitte midagi, sest isegi pärast «valesid» otsuseid on kogemus see, mis alatiseks alles jääb. «Lõpuks pole tähtis sihtmärk, vaid teekond, mille maha käisime,» ütles ta.

ellest võiksime õppust võtta. Pole mõtet karta valikute tegemist, meil on alati vabadust ja aega teha kannapöördeid. Meile on antud terve elu, et ajada oma asja ja leida see, millega tegelemiseks me siia ilma sündisime. Julgen tunnistada, et kui mulle ei peaks minu praegune eriala enam ühel hetkel sobima (mis on küll vähetõenäoline), siis võtan jalge alla mõne muu tee. Ja isegi kui ma ka pärast kuuendat vahetust leian, et mu bakalaureusetunnistus kõlbab vaid ahju kütmiseks ning ma peaksin tegema karjääri hoopis makaroniaugupuurijana, siis nii ma ka teen. Ei pea kartma uusi olukordi ja valikute tegemist, meile on antud luba proovida kõike. Isegi pärast kõiki «valesid» otsuseid on meil vähemalt ajatu kogemus ja teadmine, mille jaoks me loodud ei ole.

27. NOVEMBER 2012

MUUDATUSED KÕRGKOOLIDE VASTUVÕTUS Vastuvõtt avalik-õiguslikesse ülikoolidesse ja riigiomanduses rakenduskõrgkoolidesse • Eesti Kunstiakadeemia – sissesaamise raskus ilmselt ei muutu. Seatakse vastuvõtu piirarvud, mis on sarnased seniste õppekohtade arvudega. Kõrgharidusreformist sõltumata muutub vastuvõtu ajakava: dokumentide vastuvõtt algab juba 1. veebruaril ja lõpeb olenevalt erialast 1. märtsil või 26. juunil. • Eesti Lennuakadeemia – uue õppeaasta vastuvõtueeskiri pole veel kinnitatud. Vastuvõtunõuetes ei ole planeeritud suuri muudatusi, eelkõige võivad need puudutada vastuvõtuarvu. Kooli pääsemine ei tohiks muutuda raskemaks, kuna nõuded jäävad samaks. Endiselt nõutakse reaalaine (füüsika või matemaatika) ja võõrkeele riigieksami sooritamist. • Eesti Maaülikool – järgmise aasta vastuvõtueeskiri on kinnitamisel. Kindlasti on suurem arv tasuta õppekohti, vastuvõtutingimused jäävad suuresti endiseks – ka edaspidi arvestatakse kolme riigieksami tulemust ja keskmist hinnet. • Eesti Mereakadeemia – uue õppeaasta vastuvõtutingimused pole veel selgunud.

• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – professionaalse muusiku, muusikaõpetaja, näitleja või lavastaja karjäärist mõtlev noor võiks vastuvõtusekretäri või erialaõppejõududega aegsasti ühendust võtta. Varsti jõuab kodulehele värske vastuvõtuinfo, kevadsemestril on ka konsultatsioone ja ettevalmistuskursusi. • Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused – ainuke muudatus on, et dokumente võetakse edaspidi vastu ainult SAISi kaudu. Nõustamist väeliigi valiku ja dokumentide esitamise teemal korraldatakse eposti või telefoni teel. Võimalus on käia koolis lahtiste uste päevadel ja muudelgi aegadel erialavaliku kohta nõu küsimas. • Lääne-Viru Rakenduskõrgkool – peale keskkooli lõputunnistuse keskmise hinde arvestatakse vastuvõtul edaspidi ka sisseastumisvestluse tulemusi, osal erialadel tuleb lävendipõhine vastuvõtt. • Sisekaitseakadeemia – vastuvõtutingimused kõrgharidusreformi järel ei muutu, sissesaamiseks peab endiselt läbima edukalt kõik katsed ning täitma nõutud tingimused.

Õppe kulukus sõltub Uuest õppeaastast pääsevad üliõpilased riigi toetusega KÕRGKOOLI VASTUVÕTMISE korral esimeseks semestriks õppima tasuta. Kas neil tuleb järgmistel semestritel õppimise eest tasuda, sõltub neist endist. JAANIKA NIINEPUU jaanika.niinepuu@postimees.ee

artu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo selgitusel on kõige suurem muudatus järgmisel aastal see, et seoses 1. jaanuaril rakenduva kõrgharidusreformiga ei tule enam eraldi vastuvõttu tasuta ja tasulistele õppekohtadele. «Kõik üliõpilaskandidaadid, kes asuvad õppima täiskoormusega eestikeelsel õppekaval, saavad seda teha tasuta ning edaspidine õppekulude hüvitamine on seotud juba ülikoolis läbitud ainete hulgaga,» viitas ta ja lisas, et

täpsed arvud, kui palju tudengeid võetakse järgmisel suvel vastu Tartu Ülikooli, selguvad loodetavasti tuleva aasta alguses. «Õppekohtade arv tõenäoliselt ei vähene, pigem on see suurem kui senine ülikooli riiklik koolitustellimus.»

TÄIT SELGUST POLE Kuigi mitmele koolile ei ole veel päris selge, kuidas tuleval sügisel üliõpilasi välja valida, ollakse üldiselt seda meelt, et ülikooli sissesaamine ei tohiks muutuda märgatavalt raskemaks. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtu- ja nõustamistalituse juhataja Anne Urbla sõnul

võib mõnele erialale sissesaamine muutuda hoopis kergemaks, mõnele raskemaks – kõrgemad lävendid ja senisest väiksem üliõpilaste arv tuleb ilmselt majandus- ning sotsiaalteaduskonnas. Ka Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor Helle Noorväli arvas, et kooli pääsemine muutub raskemaks, kuna tasulist vastuvõttu enam ei ole ja tasuta kohtade arv võib väheneda. «Ega muud ei oska soovitada, kui õppida hästi, et hinded tuleksid paremad,» nentis Noorväli sarnaselt teiste koolide esindajatega. Uuest õppeaastast on tasuta õppimise eelduseks, et üliõpilane läbib igas semestris kumulatiivselt õppekava ette nähtud ulatuses. Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprorektori Marleen Viiduli hinnangul peaks seadusemuudatus seega innustama üliõpilasi sooritama kõiki eksameid ja arvestusi õigel ajal. «Loodame, et tasuta kõrgharidus võimaldab

KOOLITUSE EXTRA

2013. aasta sügisel • Tallinna Tehnikakõrgkool – vastuvõtt uuel õppeaastal on suuresti samadel alustel. Kandideerimisel on oluline nii lõputunnistuse keskmine hinne kui lõputunnistuse matemaatikahinne. Lisapunkte annab aga matemaatika riigieksami tulemus. Kavas on kasutada vastuvõtukatseid, mis võimaldavad kandidaatidel jõuda erialavalikul paremale äratundmisele ning aitavad kõrgkoolil selekteerida sisseastujaid vastavalt tulemusele.

nult raha eest. Kõik järgmisest sügisest täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asuvad üliõpilased pääsevad tasuta kohale, kui on ületanud vastuvõtulävendi. Olulisi muudatusi vastuvõtuarvudes plaanis ei ole, samas on võimalik, et vastuvõetavate tudengite arv mõnevõrra väheneb. Järgmisest sügisest arvestatakse enamikul erialadel peale riigieksamitulemuste ka vastuvõtueksami tulemust.

• Tallinna Tehnikaülikool – vastuvõtu üldised tingimused – kandideerimine riigieksamitulemustega – jääb kõrghariduse esimeses astmes (bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõpe) samaks. Muutuvad aga sissesaamise lävendid.

• Tartu Kõrgem Kunstikool – sisseastumiseksamite süsteemi ei ole plaanis muuta.

• Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – vastuvõtutingimuste ja -arvude kehtestamine on planeeritud 2013. aasta veebruarisse. Kindel on see, et kõigile sisseastujatele tehakse ka edaspidi kutsesobivusvestlus. • Tallinna Ülikool – ülikool pakub järgmisest sügisest tasuta õpet kõikidel eestikeelsetel õppekavadel, sealhulgas nendel, kus vanasti sai õppida ai-

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool – vastuvõtutingimused ja -arvud kinnitatakse jaanuaris. Vastuvõtul on plaanis arvestada riigieksamitulemusi ja lõputunnistuse hinnete keskmist. • Tartu Ülikool – vastuvõtt märkimisväärselt ei muutu. Peamisteks tingimusteks on endiselt riigieksamid ning umbes kolmandikul õppekavadest ka sisseastumiseksamid. Täpsemalt saab kõrgharidusreformi kohta lugeda haridus- ja teadusministeeriumi leheküljelt.

teadmishimust kõigil õppimisele keskenduda ning õppevõlgnevusega tuleb tegelda järjest vähem,» sõnas ta. Neil, kes õppekava täitmisega jänni jäävad, tuleb õppimise eest osaliselt tasuda. Eesti Lennuakadeemia teabeosakonna juhataja kohusetäitja Eelika Tootsi hinnangul võiks õppekulude eest osaline tasumine puudutada vaid kuni kümmet protsenti esimese kursuse üliõpilastest. Tiheda konkurentsiga erialadel on üliõpilaste õppekavade täitmine olnud alati sajaprotsendiline.

ERINEVAD MÕJUD Koolide esindajate sõnul on raske ennustada, mis tegelikult juhtuma hakkab ja milline mõju on kõrgharidusreformil. «Teoorias võiks õppekvaliteet paraneda, kui kõrgkooli eelarvetegevuskulu jääb samaks ja vastuvõtuarvud pisut vähenevad. Siiski jääb õhku küsimus – kuidas saab riik nii palju lõpetajaid, kui tal mõnel erialal vaja läheb?»

viitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Inga Paju, et sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis puudu näiteks 2000 õde. Tallinna Tehnikakõrgkooli avalikkussuhete juhi Malle Jürvese hinnangul on aga reformi positiivseks mõjuks see, et vabade kohtade olemasolul saavad õppida ka need, kellel majanduslikud olud ei lubanud varem tulla õppima tasulisse õppesse. Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska lisas, et uus rahastusmudel annab ka võimaluse vähendada üliõpilaste arvu õppejõu kohta, mis omakorda tõotab enam diskussiooni ja personaalsemat õpet. Eesti Kunstiakadeemia õppeosakonna juhataja Kätlin Vanari nentis, et reformi mõju võib olla nii positiivne kui negatiivne. Ta selgitas, et ühelt poolt võib loota, et ehk on üliõpilased nüüd enam orienteeritud ülikooli nominaalajaga lõpetamisele ja tasu-

ta õppimise võimalus paneb panustama õppimisele. Teisalt võib tema sõnul karta, et üliõpilasi, kellele rahalised põhjused võivad takistuseks saada, on enam, kuna õppekulude hüvitamine võib mõjutada iga üliõpilast. «Kõrgkoolidevahelistes aruteludes on välja toodud ühe negatiivse ohuna, et surve alla satuvad väiksed, aga kulukad erialad, kuna rahastamismehhanism soosib suuremat üliõpilaste arvu. Nišiülikoolides, nagu EKA ja EMTA, on selliseid erialasid mitu või enamik,» lisas Vanari. Samas nentis enamik koolide esindajaid, et kõrgkoolide õppekvaliteeti ei tohiks reform mõjutada, sest õpe käib ikka samadel põhimõtetel. «Milliseks kujunevad üliõpilaste käitumismudelid uutes oludes, sõltub juba nende endi nõudlikkusest enda vastu ning soovist omandada pakutavaid teadmisi maksimaalselt,» lisas Kaja Karo Tartu Ülikoolist.

KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Jaanika Niinepuu jaanika.niinepuu@postimees.ee Keeletoimetaja: Elle Vatsar Küljendus: Kristiina Ojala

Projektijuht: Pierre Sikka pierre.sikka@postimees.ee tel 666 2187 Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301

Infomess Teeviit näitab suuna kätte

oorte infomess Teeviit pakub sel aastal külastajatele rohkelt võimalusi teha tutvust mitmesuguste valdkondadega atraktiivsete tegevuste kaudu. «Teeviida uksed on avatud kõigile, kes tahavad rohkem teada õppimis- või töötamisvõimalustest Eestis ja välismaal ning on huvitatud noorteorganisatsioonide tegevusest ja mitmesugustest vaba aja veetmise võimalustest,» selgitas Teeviida projektijuht Jaanika Palm. «Infomess Teeviit ei ole enam pelgalt koolinoortele mõeldud, oodatud on kõik, kellel puudub kindel tulevikuvisioon oma karjäärist,» lisas ta.

võib valida vale elukutse ning olla hiljem rahulolematu oma töö ja karjääriga.

MITMEKÜLGSED TEGEVUSED

UUT TEAVET JA IDEID Palm tõdes, et kuigi näiteks messil osalevad suuresti samad koolid mis varasematel aastatel, on õppekavad täienenud. Seetõttu peaks mess olema huvitav ja kasulik ka neile, kes on seda ennegi külastanud – saab tutvuda erialadega, mida ei ole varem õpetatud. «Mess ongi hea koht organisatsioonile tutvustada uusi õppekavu, ettevõtmisi ja koolitusprogramme ning külastajale, ka korduvale, hea võimalus olla kursis uute suundadega teda huvitavas valdkonnas,» lisas ta. Ka tänavu on messil esinda-

FOTO: TEEVIIT

27. NOVEMBER 2012

tud karjäärikohvik, kuhu iga noor messihalli sisenedes satub. Palmi sõnul jagatakse kohvikus noortele karjäärinõu ning sealt võib saada esimesed suunised, millist infot otsida. Messil ringi vaatamiseks soovitab ta noortel aega varuda, sest esindatud on üle saja organisatsiooni – tulevikku planeerides ei tohiks kiirustada ja teha valikuid läbimõtlematult, nii

Palmi sõnul on tänavu messi kutselaboris pisike toimiv hotell, kust leiab nii hubase magamistoa, vastuvõtulaua, konverentsiruumi kui restorani. Minihotellis saab noor proovida, kuidas restoranis õigesti lauda katta, samuti tutvuda hotelli vastuvõtu broneerimise ja restorani kassasüsteemiga. Lähemalt on võimalik tutvuda ka IT-valdkonnaga, õppides kohapeal rakenduste tegemist ja mängude programmeerimist. Spordihuvilised noored saavad messil järele proovida lukumaadlust, Eestis üsna uut spordiala. Messil sünnib veel mõndagi põnevat. Näiteks valitakse koolimiss, ent sel aastal kuulutatakse infomessil välja ka ettevõtlusvõistluse «Ajujaht» sada edasijõudnut ning tutvustatakse tänavusi parimaid ettevõtlusideid. Samuti autasustatakse 29. novembril messi laval Postimehe ja Teeviida välja kuulutatud noorte tulevikuunistuste teemalise esseevõistluse parimaid. Noorte infomess Teeviit toimub 29. novembrist 1 . detsembrini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. (KE)

KOOLITUSE EXTRA

27. NOVEMBER 2012

Näoraamatupõlvkond nõuab erilist õpet Tööandjad süüdistavad koole, et sealt ei saa enam adekvaatset tööjõudu, koolid omakorda kurdavad, et noored ei õpi enam ega allu ka õpetamisele. Noori teevad aga ühtmoodi nõutuks nii koolid kui tööandjad – et neist üldse aru ei saada. Kusagil on juba sündinud murrangud, mida ei saa nimetada muuks kui PÕLVKONDI LAHUTAVAKS LÕHEKS. AIN HINSBERG Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool

ee väljendub peale tehnoloogiakasutuse eelkõige selles, kuidas suheldakse sugupõlvede sees, üle põlvkonnapiiride ning millist informatsiooni ja kuidas selleks kasutatakse, vahetatakse ja omandatakse. See puudutab ühtlasi õpetamist ja õppimist. Sageli tuleneb generatsioonikonflikt kommunikatsiooniga eksimisest. Koolis tähendab see, et õpetamine ei pruugi jõuda sihtrühmani, ei pruugi kõnetada. Selline õpetamine ei täida eesmärki ega toeta ka õppimist. Meie õpetajad-õppejõud on läänemaailma mõttes valdavalt baby boomer’id (sündinud 1943–1960, enamikus koolijuhid) või X-generatsioonist (1961–1981, enamikus õppejõud). Õppurid pärinevad Y-generatsioonist (1982–2002), kusjuures siin käsitletud arenguid jälgides on põlvkonnasiseste lainetegi (vanuserühmad 17–21, 22–26 ja 27–31) võrdluses märgata lõhe jätkuvat laienemist. Y-generatsiooni tekkimise ning

haridus- ja tööjõuturul valitsemisega kaasnev muutus on paratamatu ning kardinaalseim eelnenuist – üks põlvkond on hüpanud teisele poole digilõhet ning nii on saanud digilõhest justkui sotsiaalne eristaja.

NÄORAAMATUPÕLVKONNA ERIPÄRAD Mis teeb näoraamatupõlvkonna nii eriliseks ehk vanematest sugupõlvedest erinevaks – eelkõige õpetamise ja õppimise ning lõpuks tööellu jõudmise mõttes? Esiteks, see on esimene põlvkond, kes on kasvanud üles koos informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, neil on olnud kui just mitte päris oma, siis kodus alati käepärane arvuti. Seetõttu hangitakse infot «skaneerides», mitte süvenedes. Nende keelekasutus ei kandu üle tehnoloogiasse, vastupidi – neil on oma põlvkonna keel, mis sarnaneb pigem lühi- ja kiirsuhtlemisega arvutis ja mobiiltelefonis kui tavapärase seostatud suulise kõne või kirjatekstiga (sellest ka raskused esseede, referaatide ja lõputööde kirjutamisel),

ning digivirtualiseerunud loovus ja ekspressiivsus on kohati eesmärk omaette. Seega – nendega on võimalik haakuda õppetöös sündiva infovahetuse kaudu ainult siis, kui suudame kanda oma klassikalise õpetamise – loengud, õpikud, auditooriumid – neile arusaadavasse tehnoloogiasse. See tähendab, et IT-tugiisik ei ole varsti enam tehno-, vaid sisuisik ning küsimus ei ole enam e-õppe jupphaaval juurutamises, vaid kogu õpetamise ja õppimise e-stamises nii sisus kui vormis. Teiseks tunnuseks on, et informatsiooni ja tagasisidet ootavad nad nagu arvutilt ja virtuaalrakenduselt, nii ka inimestelt kohe ning tagasiside on lausa kohustuslik. Hakata aga midagi rääkima pikema aja peale ette või eeldada, et veidi aega tagasi kätte antud juhendinfo on neil iseseisvalt läbi töötatud, on lootusetu, sest info kehtib ainult selle vahetamise ja rakendamise hetkel. Nende, indiviidide põlvkonna autonoomsus ja iseseisvus ning institutsionaalsete ja formaalsete autori-

teetide põlgamine võib mõjuda häirivalt. Näiteks vanema sugupõlve õppejõud eeldab auditooriumilt kuuletumist kasvõi ainuüksi lugupidamise märgiks, ent nooremast põlvkonnast auditoorium eeldab kuuletumise ärateenimiseks käsitletavates teemades mitte ainult nende arvamuse küsimist ja ärakuulamist, vaid ka hinnangulist tagasisidet, ning loengu ärakuulamise asemel oodatakse võimalust osaleda arutelus. Kui seda ei pakuta, ei viitsita ka loengut eriti kuulata ja leitakse muud tegevust.

VABA LÄHENEMINE Ka formaalse respekti nõudmisega ei jõua kaugele, pigem võtab see põlvkond omaks mitteformaalse ja vaba lähenemise. Tunnustatus on neile väga oluline osa hinnatusest, nad eeldavad teiselt poolelt nii inimese kui organisatsioonina vastuvõtlikkust nende kriitikale ja ettepanekutele. Tunnustusvajadusest ei saa mööda vaadata, selle rahuldamisest rääkimata. Näoraamatupõlvkonna kolmandaks tunnusjooneks on multitasking

ehk tegelemine mitme asjaga korraga. See on nende põhiseisund, mistõttu peavad nad normaalseks hoida loengus lahti nii sülearvuti kui nutitelefon (vanemale generatsioonile on see lausa lugupidamatus, sest ollakse harjunud eeldama ühele tegevusele keskendumist). Tehnoloogia ei ole neile abi- või töövahend, vaid selle kaudu ööpäev läbi kättesaadav olemine on nende eluviis. Internet on neile esmane infokanal, mis pigem viitab teistele meediatele kui allikatele. Multitasking’uga kaasneb vähene tähelepanuvõime ja kiire tüdinemine, mis peegeldub ka enese heitlikus sidumises kooliga (või praktikavõi töökohaga). Vaheldust, vaheldust, vaheldust ... Koolidel ja õppejõududel, aga ka praktika- ja töökohtadel on mõtlemisainet, kuna meilt sellele generatsioonile välja pakutu asjakohasuse määrab see, kas me saame aru, kus on nõudlus ja kus pakkumine, nagu turul kombeks. Seni oleme püüdnud pakkumist edendada nõudluse arusaamadest ja valmisolekust lähtumata või neid arvesse võtmata – või pigem eelmiste põlvkondade nõudlusest lähtudes. Kuid nad on siin ja praegu, seega tuleb nendega ja nende maailmanägemisega, maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisiga arvestada.

KOOLITUSE EXTRA

27. NOVEMBER 2012

«Aasta ülikoolis» harib mitmekülgselt KADRI KIIGEMA Tallinna Ülikooli turundusjuht

rogrammi abil saab tudengiks pürgija või enesetäiendaja spetsiaalselt avatud ülikooli õppijatele koostatud koolituspakettide alusel teadmisi värskendada ja koguda ainepunkte, mida hiljem tasemeõpingutesse üle kanda. Avatud ülikoolis õppides on jõutud ka bakalaureusekraadini, kuid see on pigem erandlik. Enamasti on eesmärk tööalane enesetäiendamine ja silmaringi avardamine, aga ka ümberõpe või professionaalsuse süvendamine jätkuõppes.

PARIM VALIK KANDIKUL Programm «Aasta ülikoolis» tugineb avatud tasemeõppe vormile, mis võimaldab muuta ülikooli tasemeõpingud täiskasvanutele paindlikumaks ja ligipääsetavamaks. See sobib ka neile, kel ei ole võimalik täiskoormusega õppida või kel ei õnnestunud ülikooli tasemeõppesse sisse saada. Nii saavad täiskasvanud õppijad valida õppekavadest üksikuid aineid ja mooduleid või läbida terve kõrvalaine. ASi Danske Bank Eesti filiaa-

li teenindusjuht Ene Eeskivi, kes õppis avatud ülikoolis reklaami lisaeriala, viitab, et tema õppima asumine oli ratsionaalne: oli tööga seonduv soov täiendada end valdkonnas, mida ta polnud õppinud. «Saadud teadmiste ja praktiliste kogemustega jään igati rahule. Eriti väärtustan oma ala tugevaid õppejõudusid ja õppe praktilist poolt. Oli kasulik ja pani asjadele igapäevases töös teistmoodi mõtlema,» nendib ta. Eeskivi soovitab avatud ülikooli kaudu õppimist just neile, kes vajavad mingit osa suuremast õppeprogrammist või on juba omandanud mõnegi eriala, kuid soovivad ennast veel harida. «Alati on võimalik tutvuda teemadega raamatute abil, kuid tihedas töötempos on efektiivsem, kui parim valik kandikul ette tuuakse. See on nagu hea õng ja asjatundjate tehnika, et õppida ise kala püüdma,» selgitab ta. Avatud ülikooli õpe käib bakalaureuse- või magistriõppekavadel nii päeva-, kaug- kui ka tsükliõppe vormis. Õppida saab ka ainult üksikuid õppeaineid. Kätri Kaik õpib Tallinna Ülikooli avatud ülikooli kaudu juba kuuendat aastat ja soovitab seda ennekõike siis, kui ei teata, mis eriala tahetakse õppida. «Siis on

see parim viis kusagilt alustada ehk valida kasvõi ained, mis tunduvad huvitavad, käia neid kuulamas, miks mitte ka läbida need ehk koguda punkte.»

VÕIMALUS SELGUSELE JÕUDA Ülikooli õppimisvõimaluste valik on suur ja tekitab ka innukamas õppimishuvilises segadust. Programm «Aasta ülikoolis» muudab otsustamise lihtsamaks ja aitab huvipakkuvaimad ained kergemini üles leida nii gümnaasiumi lõpetanud noorel, kes pole erialavalikus veel päris kindel, kui ka täiskasvanul, kes soovib jätkata haridusteed, kuid pole osanud valida sobivaimat õppekava. «Kaotada ei ole midagi ning avatud ülikoolist või eriala osakonnast saab alati nõu,» soovitab Kätri Kaik huvilistele. Tallinna Ülikooli avatud ülikool alustas 1. detsembril 1996. Sellega astus ülikool olulise sammu avatuse, paindlikkuse ja mobiilsuse suunas, mis võimaldab täita ülikooli missiooni ja panustada ühiskonna arengusse. Tallinna Ülikoolis ja teistes avalik-õiguslikes ülikoolides, samuti mõnes erakoolis loodi avatud ülikool akadeemiliste üksuste korraldatavast kaugõppest eraldiseisvana, et avada ülikooli tasemeõppes õppimisvõimalused laiemale õppijaskonnale.

FOTO: TANEL RANNALA

Tallinna Ülikooli AVATUD ÜLIKOOLIS alustab uuel aastal programm «Aasta ülikoolis».

Tallinna Ülikooli uus programm võimaldab muuta ülikooli tasemeõpingud paindlikumaks.

Täiendusõppe võimalusi leidub teisigi Avatud ülikoolis õppides on jõutud ka bakalaureusekraadini, kuid see on pigem erandlik.

Täiskasvanud õppija leiab võimalusi ennast täiendada mitmel pool. Sealjuures ei ole aeg ja koht õppimisel alati määrav. Näiteks Tartu Ülikooli hõngu saab kaugkoolituste kaudu tunda Tallinnaski, kus on esinenud ka õppureid Turust Barcelonani ja Gruusiast Colombiani. Tartu Ülikooli projektijuhi Karin Liikase sõnul õpitakse majandusteaduskonna täienduskursustel Tallinnas projektitööd, majandus- ja kinnisvaraõigust, laenu- ja finantsjuhtimist, kümned täiskasvanud õppurid on saanud

sealt teadmisi ja oskusi töötukassa koolituskaardi toel. Erilised on kursused selle poolest, et õpe käib kaugkoolituse vormis ja põhineb iseseisval tööl õpikuga ning veebipõhisel suhtlemisel konsultandi, kursusekaaslaste ja projektijuhiga, vajadust mööda toimuvad auditoorsed konsultatsioonid. Kursuse lõpus tuleb sooritada Tallinnas eksam. Kursuste lõpetajad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnistuse koos ainepunktidega. Lisaks on majandusarvestuse ja kinnisvarajuhtimi-

se kursuste programmid koostatud nii, et võimaldavad peale ülikoolieksami ka kvalifikatsioonieksamite sooritamist. Liikase sõnul on osalenute kogemused positiivsed – nii mõnigi on värskendanud seniseid teadmisi ja leidnud tänu kursustele uue töökoha. Õppida ja end täiendada pole kunagi hilja ja võimalusi jagub mitmesugustes (kõrg)koolides. Nagu on öelnud Ameerika kirjanik H. V. Prochnow: «Kui inimene on liiga suur, et õppida, siis ta enam suuremaks ei kasvagi.» (KE)

KOOLITUSE EXTRA

27. NOVEMBER 2012

KARIN KASE Sihtasutus Archimedes

gal aastal jääb rahapuuduse tõttu maailma prestiižikaimatesse ülikoolidesse minemata kümnetel Eesti noortel. Siinkohal tuleb appi Eesti riigi ja erainvestorite koostöös välja antav noore õpetlase stipendium, mis toetab mainekatesse välisülikoolidesse sisse saanud Eesti gümnaasiumilõpetajaid. «Selle stipendiumiprogrammi raames saame toetada neid tublisid Eesti noori, kes oma teadmiste poolest konkureerivad maailmatasemel kõige tugevamatega. Toetus on abiks just õpingute alguses, kus teised toetusvõimalused enamasti puuduvad,» räägib sihtasutuse Archimedes stipendiumiprogrammi koordineerija Kristiina Vaik.

STIPENDIUMITA JÄÄNUKS MINEMATA Noore õpetlase stipendium toetab neid gümnaasiumilõpetajaid, kellel kinnitus välisülikooli sissesaamise kohta juba olemas. Igal aastal valitakse välja kümmekond noort, kes saavad ühekordse toetusena 4000 eurot. Pool sellest tuleb eraisikute annetustest ja ülejäänu riigieelarvest.

NOORE ÕPETLASE STIPENDIUM • Stipendiumi annavad koostöös välja eraettevõtjad, haridus- ja teadusministeerium ja sihtasutus Archimedes. • Lisateavet noore õpetlase stipendiumi taotlemise kohta leiab veebileheküljelt archimedes.ee/stipendiumid.

Kaheksa aasta jooksul on stipendium tuule tiibadesse andnud 60 gümnaasiumilõpetajale. «Teadsin juba varakult, et tahan hakata füüsikaga tegelema. Edinburghis on suur osakestefüüsika rühm ja kuna selles valdkonnas tehakse teadust niikuinii inglise keeles, oli mõistlik seda ka seal õppida,» räägib viis aastat tagasi Edinburghi Ülikoolis füüsikaõpinguteks stipendiumi saanud Marek Sirendi. Praegu teeb Sirendi ŠveitsiPrantsusmaa piiril asuvas osakestefüüsika laboris CERN arendus- ja teadustööd ning jätkab doktoriõpinguid Cambridge’i Ülikoolis – samuti Archimedese stipendiumi toel. Noormees kinnitab, et stipendiumita poleks ta praegu seal, kus ta on. «Ilma sel-

le toetuseta ei oleks ma välismaale õppima läinud. Sain selle raha eest oma esimese aasta üüri makstud, ja see oli juba väga suur asi,» räägib ta. «Samuti ei oleks mul võibolla õnnestunud ilma nii tugeva alguseta Cambridge’i doktoriõppesse sisse saada.» Stipendiumisaajate hulka ei kuulu vaid reaalteaduste esindajad – on ka humanitaarteadlasi, kunsti- ja arhitektuuriüliõpilasi. Mullu stipendiumi saanud Mirjam Mesak suundus Inglismaale Guildhalli Muusika- ja Teatrikooli lauluõppesse. Tänavuste stipendiaatide hulgas on ka lennunduse, tsiviilehituse, neurobioloogia ja immunoloogiaüliõpilasi. Enamik stipendiaate on läinud õppima Suurbritannia ülikoolidesse, aga sihtpunktide seas on ka viis USA, kolm Saksamaa, kaks Rootsi ning kaks Prantsusmaa ülikooli.

KUIDAS TAOTLEDA? Stipendiumi saamiseks võtab SA Archimedes taotlusi vastu iga aasta juuli alguses. Stipendiuminõukogu liige Tõnu Pekk hoiatab aga, et välisülikoolidesse kandideerimiseks tuleb lõpuklasside õpilastel ettevalmistusi teha juba abituuriumi alguses või varemgi: «Paljudes koolides on avalduste

esitamise tähtaeg veel enne aasta lõppu – näiteks Oxfordi Ülikoolis õppimiseks tuleb avaldus esitada juba 15. oktoobriks.» Hindamisel arvestatakse taotleja riigieksamitulemusi, kus kolme eksami keskmine peab jääma üle 85 punkti, lisaks valitud välisülikooli akadeemilist prestiiži, eriala prioriteetsust ning taotleja motivatsiooni välismaal õppida ja õpitut hiljem Eestis kasutada. «Kodumaa piiridest kaugemale vaataval noorel on palju suuremad võimalused enesele sobiv eriala ja õppekava leida, samas ootame neid noori kindlasti pärast õpinguid koju tagasi,» räägib Pekk. Stipendium pole sugugi mõeldud selleks, et nutikamaid noori Eestist igaveseks minema saata – raha antakse noortele arusaamises, et omandatud tarkusi rakendatakse pärast õpinguid Eesti hüvanguks, muidu käsitletakse stipendiumi laenuna. «Mina kavatsen küll Eestisse tagasi tulla,» kinnitab Sirendi. «Osakestefüüsika on selle poolest hea valdkond, et Eestis on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis osakestefüüsika rühm, kus tehakse väga head teadust. Nii et mul on küll, kuhu tulla,» lubab ta.

FOTO: ERAKOGU

Noore õpetlase stipendium annab tublimatele võimaluse

Marek Sirendi teeb Šveitsi-Prantsusmaa piiril asuvas osakestefüüsika laboris CERN arendus- ja teadustööd ning jätkab SA Archimedes toel doktoriõpinguid Cambridge'i Ülikoolis.

Kodanikuharidus annab noorte koolitamisel viimase lihvi AKSEL LÕBU Tartu Ülikooli üliõpilane

agu demokraatia teine tulemine, on ka Eestis koitmas läänemaailmast tuttav tendents: võimust kaugenenud rahvas tahab taas «demokraatiast» osa saada ega lepi eitava vastusega. Stagneerunud võimumustrite kontekstis ei tunta, et valijaskonna hääleõigusest piisab riigi toimimiseks. Otsitakse võimalusi sõna sekka öelda riigikogu komisjonides. Valitsuse otsuste vastu kirjutatakse petitsioone, tuge leitakse ekspertide arvamustest. Sellise tegutsemise eelduseks on teadlik ja intelligentne kodanik. Vabakonnad usuvad, et kolmanda aastatuhande uus prohvetlik valgus tuleb just neilt. Kodanikuühiskond ja selle väikesed

kandvad talad – vabaühendused – vajavad järjest enam inimesi, kellel on pakkuda peale vaba aja ja suure motiveerituse ka mingeid oskusi. Aktiivne kodanik ei käi mitte ainult oma papist sildi ja paari kamraadiga parteikontori juures või Toompeal ükskõiksete riigikogulaste ees jorutamas. Ta suudab projekte kirjutada, on sarmikas esineja, oskab meeskonda juhtida, on ühtaegu kaine raamatupidaja ja sinisilmne visionäär. See kõik aga eeldab kindlaid teadmisi ja oskusi, toetatuna väärtushinnangutest. Ennäe, kokku tulidki kodaniku- ehk demokraatiahariduse komponendid. Õnneks on väga paljud organisatsioonid võtnud nõuks teistele huvitatud kodanikele oma kogemusi vahendada, kasvatada teadlikkust ühiskonnas toimu-

vast ning juhtida tähelepanu kriitilistele küsimustele mitmesuguste konverentside ja messide vahendusel. Vaikselt jõutakse arusaamisele «kas koos või üldse mitte». Arusaamine, mille puudumist me taasiseseisvumise järel lõputult kirunud oleme. Üha rohkem on neid, kes leiavad, et peale töö- ja koolielu ning hobide on neil aega ja tahtmist ühiskonda panustada. Hea kodanik oskab olla arukas tarbija, teada oma õigusi ja kohustusi ning neid ka järgida. Aktiivne kodanik läheb sellest kaugemalegi. Mõne inimese hobiks või lausa erialaks ongi saanud aktiivseks ühiskonnaliikmeks olemine. Kas sellist olemist on võimalik õppida? Pelgalt lehelugemisest ja ringhäälingu jälgimisest ei piisa. Üsnagi muutumatu õpetamisega koolihariduses ka seda teavet ei paku-

ta. Lähim sellele on ühiskonnaõpetus, kus räägitakse veidike siit ja sealt fakte ning teooriaid, mida arukas õpilane teab niigi, aga laisk ei õpi niikuinii ära.

odanikuharidusel ja -osalusel on lisamõõde. Noorteorganisatsioonides omandatakse vabatahtlikuna töötamise kogemus koos oskustega, mida on hiljem võimalik kanda üle tööellu. Kodanikuhariduse puhul ei ole aga noored vaid vastuvõtjad, vaid ka jagajad. Need, kes oma tegevusalal veidi kogenumad, annavad enda piskukest edasi. Ei põlata ära ühtegi abikätt ega nõuandjat, hakkama saadakse sellega, mis on, mis teebki selle valdkonna niivõrd haaramatuks. Tuleb tõdeda, et tänapäeval ei piisa kodanike keskel kasvami-

sest tõeliseks kodanikuks olemiseks. Eesti haridussüsteemgi jätab selles tühiku. Formaalne, akadeemiline hariduskeskkond on aeglane kohanema ühiskondlike muutustega. Vastandiks on aga mitteformaalne, vabaharidus, mis täidab need lüngad. Viimane sobitub ideaalselt kodanikuühiskonna konteksti, kuna ei ole piiratud institutsioonidest

ning koolitajatele seatavad kvalifikatsioonid on paindlikud. Milleks siis inimestel kodanikuharidust on vaja? Selleks, et keegi ei saaks neid vaigistada ettekäändega, et ta ei saa ühiskonna toimimisest aru, et tal pole kompetentsust sellest midagi arvata. Selleks, et inimene tuleks paremini toime mõtleva kodanikuna, 21. sajandi inimesena.

ARVUTIKASUTUS E-KURSUS: Arvutigraafika Internetiturundus ja e-poe loomine MS Excel algtasemele

26. XI – 18. I 3.–17. XII 25. I – 15. II

80 t 24 t 24 t

77 € 144 € 108 €

EHITUS Ehitusviimistleja praktiline väljaõpe Tellingute paigaldaja koolitus

18. XII – 25. I 20.–21. XII

80 t 16 t

720 € 96 €

13. XII

36 €

6. XII

36 €

40 t 40 t

178 € 180 €

JUHTIMINE JA HALDUS Praktilised teadmised töölepingu koostamisest ja rakendamisest Praktilised teadmised lepingulistest suhetest ja lepingute koostamisest

MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS Raamatupidamise algõpe 23. I – 20. III Raamatupidamine edasijõudnutele 26. I – 23. III PUIDUTEHNOLOOGIA Puittoodete hinna kujunemine ja kalkulatsioon

11. XII

35 €

TERVISHOID Toiduhügieenikoolitus

5. XII

23 €

TRANSPORDITEENUSED Tõstukijuhikoolitus

3.–6. XII

24 t

123 €

60 t

210 €

VÕTMEPÄDEVUSED Teenindusalane soome keel (algtase) 30. XI – 15. III ELEKTROONIKA JA AUTOMAATIKA RKT Standardi IPC A610 koolitus 3.–6. XII Koolituste eest saab tasuda ka Eesti Töötukassa koolituskaardiga.

30 t Rahastavad ESF ja HTM

KOOLITUSE EXTRA

27. NOVEMBER 2012

Kutseharidus vormis neiust Euroopa parima noorkoka VIRGE TAMME

a on tüdruk, kes ei usu pisaraid, sest sibula hakkimine osava randmeliikumise saatel toimub kiiremini, kui kibedad aurud lõikelaualt silma jõuavad kerkida. Ta taotleb köögis perfektsust, mida näitavad alati läbimõeldud maitsekombinatsioonid lauanõudel ning maitsemeeli ergastavad elamused suus. Tema menüüampluaa on lai, pakkudes valikut gurmaanlikult peenest delikatesslihast õrnas veinikastmes rammusa mulgipudruni välja. Ta on kokanduse multitalent Krestina Õun, kullaga pärjatud Euroopa parim noor kokk. Veel enne, kui Krestina jõudis Haapsalu kutsehariduskeskusesse kokanduse eriala õppima, ringlesid tal peas mõtted omandada tisleri ametioskused. «Enne kutsekooli töötasin ma puidufirmas, kus tegin kadakast suveniire,» räägib Õun oma kirest ise midagi kätega teha, «tahtsin õppida midagi iseendale, midagi, mida läheb elus kindlasti vaja.» Krestina otsus kolida pottide ja pannide vahele oli mõjutatud mõttest, et naine peab oskama nii endale kui mehele süüa teha ning et õpitava eriala tööpõld on oma mitmekülgsusega avatud. Lõplikku valikut kergendas ka Krestina naispere söögitegemiskirg läbi mitme põlvkonna. Liivakastis supi keetmise juurest jõudis tüdruk kööki suus sulavaid küpsiseid ja pannkooke tegema just ema ja vanaema juhendamisel. Hea toidu saladus peitub noore meistri hinnangul südamega tehtud töös. «Kõik, mis on tehtud hea tujuga ning hoolitsusega toiduainete suhtes, on maitsev ja isuäratav,» sõnab Krestina, lisades, et valmisroa puhul peab ta oluliseks lõhnast, välimusest ja maitsest tulenevat tervikut. Kui Krestina Haapsalu kutsehariduskeskuses õpinguid alustas, ei osanud ta aimatagi, et kokanduse erialaga kaasneb tähelend, nagu talle nüüd osaks on saanud. Peale koduste mõjutajate on noore koka arengus suur roll ka kolleegidel. «Minu suurteks eeskujudeks köögis on terve minu kollektiiv, igalt kokalt meie restoranis on midagi õppida,» räägib Õun, kes töötab peakokk Vladislav Djatšuki juhendamisel restoranis Tchaikovsky. Kokanduses kütkestabki Krestinat eelkõige töö praktiline külg ning võimalus eksperimenteerida. Spontaansed katsetused jäävad ennekõike koduseinte vahele, ent tööl on tüdruk nii toiduaineid kui aega kokku hoidvalt planeeriv. Oma töös on Krestina perfektsionist, erialane kriitikapilk mõõdab kõik tema käe alt läbi käivad toidud. Väljas söömas käies püüab ta söögikohti vaadata kui tavainimene, mitte kui kokk, siiski teeb ta ka nendel külastustel tähelepanekuid. «Väljas söömas käies paneb minu kriitilisuse kriteeriumid paika söögikoht ise, ma kogen selle toitu ja atmosfääri ning järgmine kord oskan paremini

FOTO: SA INNOVE

TISLERI HINGEGA KOKK

Belgias toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlusel EuroSkills osalenud 19-liikmeline Eesti võistkond tõi koju viis medalit: ühe kulla, ühe hõbeda ja kolm pronksi. Euroopa parima noore koka tiitli ja kuldmedali sai Krestina Õun, keda tunnustati ka meisterlikkuse medaliga. arvestada, kas soovitada seda kohta kellelegi või külastada taas ise,» sõnab Krestina. 2010. aastal tõestas Õun oma kokandusoskusi aasta noorkoka võistlusel, kus ta pälvis ka nimetatud tiitli. Noorkoka tiitli võitjal on au esindada Eestit vaheldumisi üle aasta peetavatel rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills ja EuroSkills. Möödunud aastal Londonis rahvusvahelisel võistlusel WorldSkills saadud 12.–14. koht andis Õunale enesekindluse astuda vastu tänavusügisesele EuroSkillsi võistlusele Brüsselis. «Seoses WorldSkillsi treeninguga oli mul suur töö ja treening seljataga. EuroSkillsile minnes juba teadsin, millised on võistluse põhitõed,» meenutab noor kokk. «Olenemata varasemast heast saavutusest, pidin end enne EuroSkillsi veel täiendama, lihvima ning eri komponentide sobitamist harjutama.» Euroopa parima noore koka tiitel tähendab Krestinale palju. See ei ole pelgalt kiitus rahvusvahelisel kutsemeistrivõistlusel tehtud võistlustöö eest, vaid tunnustus eneseleidmise teekonnal kokanduses.

SUURVÕISTLUSTE PINGE Nii Eesti kui rahvusvahelise kogemusega neiu näeb võistlusmastaapide vahel suurt erinevust. Rahvusvahelise võistluse mahtu ja konkurente arvestades peab ta oluliseks treenida suurvõistluseks igal vabal hetkel. «Töölt vabad päevad on treeningupäevad. Loomulikult on väga oluline, et mul oleks kõrval hea õpetaja, kes jälgib, annab nõu ning vajaduse korral tõukab tegudele ja suunab õigele rajale, kui juhtun eksima,» peab Õun tähtsaks kriitilist, ent motiveerivat õpetajat. Kriitilise pilgu all eeltreening aitab tulla toime pingelise võist-

luspäevaga. «Kiire, aeg tiksub, pottides muliseb midagi, ahi karjub, kuus kurja näoga žüriiliiget jälgivad sind, pastakad paberil käimas, vaatajad karjuvad riigi ja võistlejate nimesid, pidevalt pildistatakse, taimer tiksub, ja selle kõige kõrvalt peab jõudma kõike korraga jälgida ja püsima ajas,»

Krestina otsus kolida pottide ja pannide vahele oli mõjutatud mõttest, et naine peab oskama nii endale kui mehele süüa teha.

kirjeldab Krestina klassikalist võistlusmomenti. Kolmel võistluspäeval sai panna oma loomingu proovile nii juba tuntud toiduainetega kui ka komponentidega, mida neiu kasutas esimest korda. Iga päev anti ette toiduained ja töötlemisstiil, mida kasutades oli vaja pakkuda kolmekäiguline maitseelamus. Võistlusele lisas põnevust, et osa toiduaineid, mida tuli roogade tegemisel kindlasti kasutada, ei olnud ette teada. Rahvusvaheline kuld tuli läbi tahtmise, järjepideva harjutamise ja eksimise. «Tulin sealt ära pingelise, aga hea kogemuse võrra rikkamana,» räägib kuldmedali kaela saanud noor kokk. Kutseharidusõppe õigsust peab Krestina arvates tunnetama iga inimene ise, olenemata vanusest. «Kel soov õppida midagi enda jaoks ning end selles vallas arendada, läheb kutsekooli,» sõnab Õun. Ning lisab, et kui kool ei sobi, on võimalik eneseavastamise teel julgelt edasi liikuda.

TÕLGE

BAKALAUREUSEÕPE MAJANDUSES JA ÄRIJUHTIMISES «SSE õpetab elustiili, mis aitab ärimaailmas edu saavutada.» Sabîne Sipunova üliõpilane • Kolmeaastane õpe inglise keeles ・Erialavalik: majandus, finantsjuhtimine, turundus ja ettevõtlus ・Praktikad ettevõtetes ・Rahvusvaheline meeskond ・Võimalik taotleda stipendiume, toetusi ja laene Meie paneme ande kasvama! Veebipõhise taotluse tähtaeg – 8. aprill 2013 Financial Timesi Euroopa parimate ärikoolide pingereas on meie kool pidevalt parimate seas.

KOOLITUSE EXTRA

27. NOVEMBER 2012

Rikastame maailma.