erinumbri teemad:
• Õuna tänava maja uus elu. LK 2 • Pruunala käsitlus tõi preemia. LK 3 • Üürniku õiguseid tuleb teada. LK 5 • Tekstiilpõrandakatte puhastamine. LK 8
Kalle Suitslepp: Betoon ei ole hall ja kole, mida peaks katma ja peitma. Lk 10-11
TEEMALEHT 14. oktoober 2015
2 || kinnisvara ja ehitus
postimees, 14. oktoober 2015
MAJAD KORDA. Uuest KredExi renoveerimismeetmest toetusraha saanud ühistud on juba esimesed kortermajad korda teinud. Nii kaasajastati Elvas Õuna tänaval kaks maja koostöös Balti Vara Fassaadid ehitajatega.
Kuni korterite elektriarvestiteni vahetati maja juhtmestik ja keldris renoveeriti maja peaelektrikilp.
Aknad tõsteti soojustussüsteemi sisse puitkarkassile. Sellega kaob ära aknapalede külmaks jäämine. Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, FOTOd: juuli laanemets asudes maja välisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga.
Katusel olevad jaotuskastid reguleerivad korterite õhuhulka. Jaotuskastides asuvad ka torustike mürasummutid.
Õuna tänava majade uus hingamine juuli laanemets teemalehe toimetaja
parendamine Balti Vara Fassaadid projektijuht Maido Rõivase sõnul on Elvas Õuna tänava renoveeritud kortermajad töödemahult sarnased – Õuna 5 kahe ja Õuna 4 kolme trepikojaga elamu. Rõivase sõnul vältas ettevalmistusperiood poolteist aastat. «Toimus vähemalt viis ühistu koosolekut, kui tekkis otsus maja renoveerida. Otsiti võimalusi ja kaaluti läbi mitmeid renoveerimislahendusi. Näiteks energiaauditi ja renoveerimisprojekti tegemise otsused tulid aastase töö viljana,» kommenteeris Rõivas otsustusprotsesside pikkust. «Käisin ise nii mitmelgi koosolekul, et selgitada erinevate renoveerimislahenduste maksumust ühistule. Renoveerimise mõiste on lai, tuleb täpselt teada, mida tahad teha ja mida tehtavate töödega saavutada.» Rõivas ütles, et tegelikult soovis ühistu toetust saada juba eelmisest meetmest. Uues meetmes oli aga ventilatsioonile seatud suuremad nõudmised, fikseeritud olid õhuhulkade näitajad, mis peavad teatud ajal korterit läbima. Varem planeeritud lahendused ei kõlvanud juba ventilatsiooniseadme mürataseme poolest, tuli vaadata teisi võimalusi. «Ventilatsiooni enda maksumus on täna ühistule kallim, kuna KredExi nõuded ventilatsioonile on suuremad. Olenevat süsteemist on
hinnatõus ventilatsioonilahendusele 20–25 protsenti, tõstes koguprojekti maksumust viis protsenti. Unustada ei maksa aga, et KredeEx tõstis ka maksimaalset toetusmäära 35 protsendilt 40le,» selgitas Rõivas.
Täpsed plaanid ja ajakava Oluline on koostada rekonstrueerimistööde ajakava. «Kui takistusi ei tule, siis on lihtne ajakavast kinni pidada, eks kogemuste pealt oskad jätta töödesse väikese ajavaru. Kõik oleneb hooajast – kevadel, ehitushooaja alguses on lihtsam ajast kinni pidada. Sügisel on pooleli mitmeid projekte ja keerukam kõiki joone peal hoida,» rääkis Rõivas. «Ühistu võiks juba sügisel teha otsuse maja renoveerida ja talvel langetada ehitustöid puudutavaid otsuseid. Näiteks KredExilt toetust küsida ja teha ehitushankeid, nii saab kevadel kohe töödega alata. Praegu on vastupidi, alustatakse töödega sügisel, kui on suurem ehitusmaht. Suure maja puhul on niisugune tegutsemine võib olla õigustatud, sest korteritesse sissepääs on puhkuste ajal keerulisem ja tööde ettevalmistamise ajaperiood omokorda neis majades pikem.» Renoveerijate sõnul on väiksemal majal ehitusperiood kolm ja pool kuud, aga viiekordsel võib see vastavalt suurusele olla kuus kuud või isegi rohkem.
Õuna 4 teostatud renoveerimistööd Kanalisatsioon Vahetati ära peamagistraalid keldrist kuni kogumiskaevudeni, kus trass läheb edasi vee
Toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194 Keeletoimetaja: Triin Ploom, triin.ploom@postimees.ee Küljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@postimees.ee
ja kanalisatsioonifirma hallatavasse süsteemi. Vahetati keldrist vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mis lähevad igasse korterisse. Mitmetes korterites tuli köögisein lahti võtta, kui need olid näotute torude varjamiseks kinni ehitatud. Rõivase sõnul peaksid torud korteris olema katmata, sest kõik torustikud on korteriühistu omad ja nii saab vajadusel hooldustöid sooritada. «Juhul, kui torud ongi kinni ehitatud, siis tuleb taastamistöö korterivaldajal endal kinni maksta,» sõnas Rõivas. «Nende töödega minnakse korterist läbi ühe päevaga. Töid tehti püstakute ja korterite kaupa. Püüdsime kanalisatsioonitöödega hästi kiiresti tegutseda, sest see on seotud inimese põhivajadustega.»
Ventilatsioon Majal on plaatsoojusvahetiga ventilatsioonisüsteem koos uue sisse- ja väljapuhketorustikuga. «See tähendab, et ei kasutata olemasolevaid ventilatsioonikanaleid. Seniseid ventilatsioonišahte kasutatakse köögikubu väljatõmbe jaoks, kuna rasvaaurud ei tohi sattuda ventilatsioonisüsteemi,» ütles Rõivas. «Niisugune ventilatsioonisüsteem eeldab korteriomanikult, et tulevikus korteris remonttöid tehes tuleb ventilatsioonikanalid sulgeda, et ventilatsioonisüsteemifiltrid umbe ei läheks. Samas ei tohi inimene neid kanaleid sajaprotsendiliselt niisama sulgeda, siis tekib puudulik õhuvahetuskord.» Renoveeritud korteris peab kogu korteriõhu vahetus toimuma kahe tunni jooksul. Eelsoojendatud õhk tuleb korterisse +17 kraadi.
Katusel olev tsentraalne ventilatsiooniseade on Rõivase sõnul intelligentne seade. «Tal on temperatuuriandurid, mis reguleerivad vastavalt ilmastikule sissepuhke võimsust, kiirust ja temperatuuri. Kui väljas läheb ilm väga külmaks ja sissepuhketemperatuur langeb seadme jaoks alla kriitilise piiri, siis seade lülitab end ümber väljatõmberežiimile, et üles soojendada toast väljatõmmatava sooja õhuga plaatsoojusvaheti ja tõsta sissepuhutava õhu temperatuuri normaaltasandile. See võib tekitada korteritesse hetkelise alarõhutunde,» selgitas Rõivas. Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes maja välisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. Taoline lahendus võimaldab loobuda lõhkumistööst korterites. Katusel asuvad jaotuskastid, kus asuvad torustike mürasummutid. Jaotuskastid reguleerivad korterite õhuhulka. Torustike juures on tähtis, et torustik lõpeks tuletõkkeklapiga. Nii tagatakse, et tulekahju korral korteris ei levi tuli ventilatsioonisüsteemi.
Aknad ehk avatäited Ilma klaaspaketita aknad vahetati ümber pakettakende vastu, mille soojusjuhtivus on vähemalt 1,1 u. «u näitab soojusjuhtivust, mida suurem number, seda kehvema soojusjuhtivusega on. Soovitaksin kolmekordseid aknaid seniste kahekordsete asemel – suureneb akende soojapidavus ja mürakindlus,» tõdes Rõivas. «Neid aknaid, mida ei vahetatud, need tõsteti nagu uued aknadki soojustussüsteemi sisse puitkarkassile. Sel-
Kinnisvara- ja ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391
lega kaob ära aknapalede külmasild, sest vanade süsteemide puhul polnud võimalik aknapalesid normikohaselt soojustada, sinna ei mahtunud soojustust liimida. Uue süsteemiga on aken soojustussüsteemi sisse tõstetud ning külmade aknapalede probleem likvideeritud. Teine hea asi akende väljatõstmise puhul on, et säilib loomuliku valguse tagamine korterisse. Inimestele on kõige raskem seletada, miks on vaja akent liigutada 20 cm väljapoole ja uuesti viimistleda. Ehitaja teeb korteri sees akende juures vajaliku siseviimistluse ise, paigaldades ka laiemad aknalauad.»
Fassaad Maja seinad on soojustatud vahtpolüstürooliga ja kivivillaga on tehtud tuletõkketsoonid. Soojustuse paksus on külgseintes 150 mm ja otsaseintes 200 mm. Rõivase sõnul paneb soojustuse paksuse kirja projekteerija. «KredeExi meede määrab, et maksimaalse toetuse saamiseks peab maja saavutama C- või D-energiamärgise. Pealt kaetakse süsteem krohviga, oleme kasutanud Knaufi toodangut. Krohvisüsteemi nõrkuseks on löögikindlus. Löögitugevuse tõstmiseks on vajalik esimese korruse akna veelauani teha löögikindel armeeringkiht. Hiljem tuleb jälgida, et krohv ei läheks katki, sealt sissepääsev niiskus ja vesi hakkavad lagundama pealiskrohvikihti,» kõneles Rõivas. «Krohvitud fassaadi tuleks puhastada ja vajadusel värvida. Tootjad näevad ette, et maju tuleb hooldada ja tervenisti üle värvida 10–15 aasta pärast. Eks see sõltub suuresti maja asukohast, tuule suu-
nast, loodusest, näiteks ümbritsevad puud ja otsene päiksevalgus võib värvi palju muuta.»
Küttesüsteem Maja küttesüsteem ehitati ümber kahetorusüsteemiks ja kinniseks süsteemiks – soojasüsteemi paigaldati plaatsoojusvaheti. Katlamaja trassidest tulev vedelik ei jookse otse korterite radiaatoritesse, vaid läbib maja soojussõlme plaatsoojusvaheti ja liigub katlamaja poole tagasi. Maja sees on oma kinnine süsteem. «Selle lahenduse plussiks on, et majas sees olevad trassid jäävad puhtamaks, sest linna trassides on ringlemas kuigipalju puru. Muidu on oht, et kui radiaatoritesse pannakse ette termopead, hakkaksid need ummistuma ja süsteem ei tööta korralikult,» selgitas Rõivas. «Süsteem ise on varustatud välisõhu soojaanduriga, mis sõltuvalt välisilmale reguleerib majasisest pealevoolutemperatuuri. See on kasutajasõbralikum, muidu peab keegi jälgima ilmastikku ja vajadusel kraane reguleerima.» Lõpetuseks ütles Rõivas, et vana meetmega nõuti korterites individuaalseid küttekuluandureid, mida enam ei nõuta. «Niisuguse süsteemi nõrkuseks oli, et maja välisseinad on soojustatud, aga seesmised korteritevahelised seinad mitte. Näiteks korter, mis asub alumise korteri kohal, peab oluliselt vähem kütma kui allolev korter – nii pole tegelikku võrdsust võimalik sellise süsteemiga tagada,» sõnas Rõivas. Septembris toimunud infopäeval käis objekte uudistamas paarsada korteriühistu inimest, huvi teema vastu oli suur.
Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, 10145 Tallinn Trükk: AS Kroonpress
kinnisvara ja ehitus || 3
postimees, 14. oktoober 2015
PEIDETUD VÕIMALUSED. Pruunalad (ingl k brownfield) tähistavad alakasutatud või mahajäetud alasid linnaruumis, mis olid varem kasutusel. Selleks võib olla mahajäetud elumaja, tootmis- või ärihoone, militaarotstarbeline objekt, aga ka uue hoone poolelijäänud ehitusplats, kas või vundamendiauk, hunnik ehitusmaterjali ja paar suurt rohtukasvanud mullahunnikut.
Pruunaladest rääkimine loob võimalusi Tarmo Richard Klamp
TÜ linnakorralduse magistrant
keskkond Valdavalt räägime pruunala mõistes täna siiski mahajäetud eluhoonetest. Oleme olnud läbi aja tunnistajaks pruunalade tekkele ja uuesti kasutuselevõtule linnades. See on olnud linnade arengu, majandustsüklite ja seadusloome loomulik protsess, kus ruumi alakasutust tingib väga suur hulk erinevaid põhjuseid. Olgu siinkohal välja toodud kaks olulist põhjust – pruunala omanike rahalised võimalused ala korrastamiseks ning spekulatiivsel otstarbel soetatud, tahtlikult tühjana seismajäetud vara. Hoone konserveerimine pole Tallinna linnapildis uudiseks.
Sel viisil linnaruumi osa säilitamine tulevikuväljavaadete tarvis on tavapärane viis heaperemehelikult, ent väärtust kaotamata objekt realiseerimise otstarbel tulevikku kanda. Sarnaselt võib investeerimiseks soetatud remonti vajav korter hoone osana mõnda aega kasutult seista parema müügihinna ootuses. Piirkonnas, kus üüriturg toimib, on seisev korter likviidsem, sest omanik saab sobiliku üürniku leidumisel eluruumi välja rentida. Omanike poolt tühjana seisma jäetud vara osutub probleemiks olukorras, kus seda on palju ning ostjaid varale ei leidu. Viimasel ajal esilekerkinud tõmbekeskuste teema näitab, et kusagil, Eesti väiksust arvestades meie lähedal, on olemas ka tõukekeskused ehk kahanevad linnad. Pruunaladega täidetud kahanev linn ongi põhjus, miks peame pruunaladest rääkima. Leian, et sarnaselt nagu on are-
nenud diskussioon aktiivse turu situatsioonis kasvavate linnadega, peab toimuma sisuline analüüs ja vastav tegevus ka kahanevate linnade kontekstis. Rääkida tuleks kohalike omavalitsuste võimalustest pruunalade kasutusele võtmisel, eesmärgiga parandada linnaruumi kvaliteeti ja tegada kinnisvara korrashoidu. Vaatlesin kolme oma olemuselt väga erinevad linna: Valgat, Kiviõli ja Paldiskit. Esimene neist on isetekkeline, teised kujundatud vastavalt tööstusevõi militaarotstarbel. Olenemata sellest, kas linn on ise kujunenud või kujundatud, on linnaruum neis väga erinev. Samuti on erisugune nende linnade kahanemise kiirus, pruunalade osakaal ja sellega seonduvad probleemid. Märkimist väärib Kiviõli linna pikaaegne kogemus tühjalt seisvate kortermajade probleemiga tegelemisel ning pruunalana käsitle-
Tüüpiline pruunala Valgas
tava Tuhamäe uuesti kasutusele võtmine. Pruunalade kontekstis on väga eriline Paldiski positsioon oma vanade militaarobjektidega, millest paljud on tänaseks juba taaskasutust leidnud. Siiski väärib küsimist, kas kultuurimälu teeb selliste alade kasutuselevõtu raskemaks või kergemaks? Mitmed tegevused Valgas on täna suunatud olukorra analüüsimisele ja planeeringute kaudu tuleviku visualiseerimisele. Uues detailplaneeringus on kolm peamist suunda: muinsuskaitse all olevas kesklinnapiirkonnas linnaruumi kvaliteedi tõstmine asustuse tihendamise abil ja tühjade hoonete taaskasutusse võtmise, lagunevate ja pooltühjade kortermajade problemaatika ning kasutusest väljalangenud tootmise ja ärimaade elluäratamine. Pruunalade kaardistamine on toonud selgelt välja neist aladest
Foto: Jiri Tintera / Valga linnavalitsus
koormatud linnapildi, kus suure osa moodustavad lagunevad puithooned. Kui tegu on ikkagi omanike majadega, kes ootavad kinnisvarahindade tõusu, mitte pruunaladega, siis kui suur osa linnaruumist võib seista kasutuna ja kui kaua? Täna pole riigi tasandil päris selge, kas tegemist on riigi, kohaliku omavalitsuse või pruunala omanike probleemiga. 2015. aastal Kredexi alustatud riigipoolse abi pakkumine kohalikele omavalitsustele tühjana seisvate korterelamute lammutamiseks lahendab kõigest väikese osa probleemist, kuna raha saab taotleda vaid kohaliku omavalitsuse omandis olevate hoonete lammutamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi paar aastat tagasi tellitud analüüs näitas, et probleem peitub kortermajades, kus kohalik omavalitsus on vaid osaliselt omanik.
Eesti ja Euroopa näitel kõnealust teemat uurinuna saan tõdeda, et pruunalade näol on konkreetsele kahaneva linna omavalitsusele ja linnaelanikele jäetud või usaldatud täiendavad ressursid, mille haldamisstrateegiad vajavad läbimõtlemist. Selle küsimusega tegelemine nõuab julgust ja pealehakkamist just kohalikult omavalitsuselt ning kohalikelt elanikelt, sest inimene kujundab linna ja linn hakkab oma olemusega ka inimest kujundama. Parim kinnisvarateemaline lõputöö Tarmo Richard Klampi lõputöö «Kohaliku omavalitsuse tegevused pruunaladele linnaruumi kvaliteedi tõstmise eesmärgil kolme Eesti linna näitel» sai Eesti Kinnisvarafirmade Liidult (EKFL) preemia «Tõusev kinnisvaratäht». EKFL tegevdirektori, Tõnis Rüüteli sõnul on teema aktuaalne, sest kahaneva populatsiooniga linnade jätkuv ja süvenev probleem on, mida teha taoliste kruntidega ja kuidas säilitades linnaruumi kvaliteeti?
4 || kinnisvara ja ehitus
postimees, 14. oktoober 2015
maaomaniku õigus. Augusti lõpus ilmus Postimehes lugu kohtuvaidlusest, kus ettevõte oli maaomaniku loata kasutanud maad ja asetanud sinna reklaami. Maaomanik nõudis kahjutasu. Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja ligi kümme tuhat eurot, millele lisandus paari tuhande eest viiviseid ja õigusabikulu.
Paigaldati ebaseaduslik reklaam, mis edasi? Alar Urm
Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat
seadus See konkreetne vaidlus sai kohtu vahendusel lahenduse. Samas on maa loata kasutamine erinevates vormides võrdlemisi sage nähtus ning millegipärast on Eestis paljudel usk, et maa loata kasutamine ei ole oluline seaduserikkumine, seda ei peeta varguseks. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Tegelikult kõik teavad seda. Aga ikka tekib olukordi, kus omaniku õigust ei taheta tunnistada. Üks kena näide on tasuline parkimine. Parkimistasust kõrvalehiilimine on paljudele pigem hobi. Ka filmides on sage episood, kus auto aknapuhastaja vahelt leitud parkimistrahv lendab prügikasti ... Samas, kaupluses maksmisest kõrvalehiilijat peetakse üksmeelselt var-
gaks. Ka seda, kui ilma loata kasutada võõrast autot või jalgratast, peetakse kuriteoks, omavolilist maakasutust mitte. Maa on läbi ajaloo olnud väärtuslik vara. Ka täna on see hinnatumaid omandeid. Maaomanik on see, kes on kinnistusraamatus kirjas maatüki omanikuna. Maaomanikul on õigus enda maatükki vallata ja kasutada. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Isikul, kellele ei ole kokkulepet maa omanikuga, ei ole õigust maad mingil viisil kasutada, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maaomaniku õigusi piirab muuhulgas igameheõigus. See on seadusega sätestatud õigus võõra maa kasutamiseks. Eestis on see kirjas keskkonnaseadustikus, tegemist on reeglitega, mille eesmärk on võimaldada looduses liikumist, näiteks ligipääsu veekogudele. Igameheõigus ei õigusta tasuta parki-
mist tasulises parklas ega võimalda paigutada reklaami, pinnast, lund, prügi võõrale maale. Asjaõigusseadus, ehitusseadustik, teeseadus ja teisedki sätestavad naabrite õigusi ja kohustusi, kuid tõepoolest ei sätesta ükski seadus võimalust või lausa õigust kasutada võõrast kinnistut tasuta, kui selleks ei ole avalikku huvi. Võõra kinnistu tasuta kasutamine kommertseesmärgil on lubamatu.
Kahju hüvitamine Võõrale maale omaniku loata reklaami paigaldamine on omaniku õiguste rikkumine, seega ka seaduserikkumine. Kui omaniku õigust on rikutud, saab omanik kasutada kaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Ebaseadusliku tegevuse lõpetamine ja kahju hüvitamise nõudmine on kõige harilikum õiguskaitsevahend. Kahjuhüvitise suuruse arvestamiseks on erinevaid võimalusi, üks nendest on hinnata tekitatud kahju sel alusel, missugust
Võõra kinnistu tasuta kasutamine kommertseesmärgil on lubamatu.
tasu niisuguse asja kasutamise eest tavaliselt maksta tuleb. Näiteks omavolilise reklaami paigaldamise korral võõrale kinnistule võib nõuda sarnast tasu sellega, millist tasu taoliste reklaamide paigaldamise eest tavaliselt maksta tuleb. Vaidluste ja ootamatute väljaminekute vältimiseks on mõistlik enne reklaami paigaldamist kinnistu omanikuga kokku leppida ja kokkulepitu kasvõi lühidalt kirja panna ning mõlemapoolselt allkirjastada. Kokkulepe võiks täpselt piiritleda, missugust maatükki või sellel asuva hoone pinda kasutada võib, mis on kasutamisega seonduvad võimalikud tehnilised tingimused ja tasu. Kui reklaam paigaldatakse ilma maaomanikuga kokku leppimata, on maaomanikul õigus nõuda selle viivitamatut kõrvaldamist ning paigaldamisega seotud kahju hüvitamist. Kahju võib olla paigaldise kõrvaldamisega seonduva ehitustöö kulu ja eelkirjeldatud saamata jäänud üüritulu. Lisaks saab nõuda ka viivise
tasumist, seadusest tulenev viivis on ligikaudu 8% aastas. Kui võlgnik nõuet ei tasu, saab selle esitada kohtumenetlusse. Sellisel juhul mõistetakse hüvitise väljamõistmisel kostjalt välja ka hageja kulud riigilõivule ja õigusabile. Ebaseadusliku reklaami avastamisel on esmalt vajalik olukord fikseerida, et hiljem oleks võimalik toimunut tõendada. Tõenditeks on paigaldatud reklaamist tehtud fotod, millelt oleks võimalik tuvastada ka selle tegemise aega ja kohta. Tõenditeks on ka tunnistajate ütlused. Võimalusel tuleks vältida olukorda, kus tunnistaja on ühega vaidluspooltest seotud. Kõiksuguste menetluste algatamise järel muutuvad poolte suhted sageli teravaks ja raske on sõlmida kokkuleppeid. Sellepärast võiks hagi esitamine, kaebus politseile, omavalitsusele ja muu selline kõne alla tulla pärast seda, kui on ühendust võetud reklaami paigaldajaga ja proovitud jõuda kokkuleppele.
FOTO: MARGUS ANSU
Reklaami paigaldamise eest on maaomanikul ja hoone või rajatise seaduslikul valdajal õigus nõuda tasu. Tasu suurus sõltub sellest, kui suurt pinda kasutati ning sellestki, mis kohaga on tegemist. Nii on näiteks Tallinnas Pirita tee eraldusribal, Viru keskuse seinal või Tallinn-Tartu maantee ääres paiknevad pinnad ilmselt ühed kallimatest, arvestades seda, et sinna paigaldatud reklaami näevad väga paljud möödujad. Niisugust tasu makstakse harilikult perioodiliselt, seega on maaomanikul mõistlik nõuda igakuise tasu maksmist ja sätestada, et kui tasu jäetakse maksmata, võib ta lepingu üles öelda ja pinna teisele isikule kasutada anda. Ilmselt võiks maaomanik mõelda ka sellele, kas mingi sisuga reklaam peaks olema välistatud. Näiteks ehk ei peaks olema psühhoneuroloogiakliiniku aial meetriste tähtedega kiri: «Kui sind pole siin, siis sind ei ole olemas» või kindlustusseltsi maja seinal tuletikkude või ilutulestiku reklaam.
kinnisvara ja ehitus || 5
postimees, 14. oktoober 2015
TEA ROHKEM. Sügis on aeg, mil hoogustub kauplemine üüriturul. Ühest küljest hakkavad juba suve lõpus tudengid õpiperioodiks kortereid otsima. Teisalt ajastavad kavalad üürileandjad üürniku vahetamise sügisesse, et oleks hõlpsam ühe üürniku asemel teine leida. Oluline on teada mõningaid punkte, mida üürnik võiks üürileandjalt nõuda-tahta.
Nõuanded üürnikule: mida nõuda üürileandjalt? Kokkuleppele jõudmise võimalus Tõnu Toompark
Kinnisvarakool.ee
ÜÜRIMINE Tuleb tõdeda, et praktiline elu keerleb sageli mitte üürileandja, vaid väljaüüritava eluruumi ümber. Siiski sõltub üksjagu palju just üürileandja persoonist, milliseks kujuneb hilisem üürisuhe üürniku jaoks.
Avatud ja inimlik suhtlemine Esimese asjana võiks üürnik jälgida, kuidas üürileandja temaga suhtleb, kas inimene suudab avatult ja inimlikult suhelda. Üürnikul ei pea üürileandjaga tekkima armastust esimesest silmapilgust. Samas peab üürnik sisemiselt veenduma, et üürileandja ei ole oma olemuselt tema jaoks vastumeelne persoon, kellega asjaajamine valmistab ebameeldivusi.
Objekti ülevaatus Üürnik peab enne kokkulepete sõlmimist üürilevõetava korteri üle vaatama. On olnud juhuseid, kus üürileandjad soovivad üürilepingut sõlmida enne, kui nad potentsiaalse üürnikuga korterit vaatamagi lähevad. Sellise nõudmisega ei peaks tark üürnik nõustuma.
Iga üüritehingu sõlmimisel tuleb ette, kus üks pool esitab nõudmisi, mis teisele vastuvõetavad ei ole. Kui küsimused on põhimõttelised, on lugu üks. Kui aga üürileandja ei näita valmidust üürnikuga kokkuleppele jõuda ka pisiasjades, võib taas arvata, et positiivsest üürisuhtest tõenäoliselt rääkida ei saa. Nendeks pisiasjadeks võivad olla näiteks üüri maksmise kuupäev või üürniku jaoks ebavajaliku mööbli ära vedamine.
Info kommunaalkulude kohta Üürnik peab alati enne üürilepingu sõlmimist tutvuma kommunaalkulude suurusega. Parim võimalus selleks on heita pilk varasematele suvistele-talvistele kommunaalkulude arvetele. Kui üürileandja ei nõustu arveid näitama ja jääb suusõnalise hägusa kulude vahemiku väljaütlemise juurde, võib arvata, et tegemist ei ole kõige siirama infoga. Kõrvalkulud on üüri oluline lisasumma, mis peaks üürnikule olema võimalikult täpselt ette teada ega tulema ootamatu üllatusena.
Kirjalik leping Kindlasti tasub üürnikul nõuda üürileandjaga kirjaliku lepingu sõlmimise võimalust. Iseenesest ei ole keelatud suuline üürileping, kuid probleemide ilmnemi-
sel on kirjalik leping see, millele saab vaidlustes tugineda. Samuti on kirjalik üürileping aluseks, mis annab üürnikule võimaluse oma elukoht üürikorterisse registreerida. Teadmiseks üürnikule, et üürileandja nõusolekut ei ole elukoha üürikorterisse registreerimisel vaja küsida. See luba on juba läbi üürilepingu sõlmimise antud. Kirjalik peaks üürileping olema kindlasti tähtajalise lepingu puhul, kus üürnik elab teadmises, et ta saab üürikorteris elada näiteks vähemalt aasta või muu kokkulepitud perioodi. Kui üürileandja soovib üürniku ühel või teisel põhjusel korterist välja visata, ei pruugi suulise tähtajalise lepingu tõestamine olla kõige lihtsamate ülesannete killast.
Tasakaalus leping Üürileping on kokkulepe kahe võrdse poole vahel. Seetõttu peaks leping olema tasakaalus nii õiguste kui kohustuste poolest. Tõsi – üürivaldkonda reguleeriv võlaõigusseadus on kaldu pigem üürniku kasuks. Seetõttu proovivad üürileandjad sageli üürilepinguga tasakaalu enda suunas tagasi kallutada. Üürnik ei peaks aktsepteerima lepingusse minevad kohustusi näiteks päev pärast võlgnevuse teket välja kolida või keeldu majutada oma alaealisi lapsi. Sellised kokkulepped on küll tühised ja
neist lähtuma ei pea, kuid üürnik ei peaks üürileandjale isegi mitte mõista andma, et ta on orjastavate tingimustega nõus.
Üüri tasumine ülekandega või kviitungi vastu Üürnik peaks nõudma võimalust üüri tasuda ülekandega. Kui üürileandja ülekandega tasumist ei taha võimaldada, peab üürnikul olema iga makse kohta võimalik saada kviitung, millega üürileandja kinnitab, et ta on üürisumma ja lisanduvad kõrvalkulud kätte saanud. Kviitungi peaks väljastama üürileandja ise, mitte mõni kolmas isik, näiteks üürileandja usaldusisikust naaber või sõber. Kui üürnikul puudub taasesitamist võimaldav kinnitus üürisummade tasumise kohta, võib tal probleemide ilmnemisel olla keeruline tõestada, et ta sootuks võlgnik ei ole.
Salajaste külastuste puudumine On kuulda olnud, et mõni üürileandja on salaja käinud väljaüüritud korteris ajal, mil üürnikke seal pole. Niisugused salakülastused ei saa olla mingilgi moel aktsepteeritud. Üürileandja poolt vaadatuna on täiesti põhjendatud nõuda aeg-ajalt, näiteks kord kvartalis võimalust väljaüüritud pinda üle vaadata veendumaks, et üür-
nik kasutab seda heaperemehelikult. Sellised ülevaatused peavad aga kindlasti toimuma üürniku ja üürileandja poolt kokkulepitult ning üheskoos.
Kirjalik vara üleandmisevastuvõtu akt Üürilevõetava vara valduse vastuvõtmise peaks vormistama kirjalikult. See aitab täpsemalt kirjeldada, millises olukorras ja kvaliteediga on üürniku vastuvõetav vara. Üürniku huvides on vastuvõetavate esemete puudused üleandmise-vastuvõtuaktis fikseerida, et vältida hilisemaid teineteise mittemõistmisi vara üürileandjale tagastamisel.
Suhtlemine ühistuga Vahel soovivad üürileandjad ebamõistlikult, et üürnik tasuks kommunaalkulud otse ühistule. Samuti võivad üürileandjad soovitada üürnikul ühistuga seonduvate probleemide puhul taas pöörduda ühistu poole. Kui see üürnikule sobib, on kõik korras. Siiski peaks üürnik arvestama, et tema lepingupartner on üürileandja, mitte ühistu. Seetõttu peaks probleemide lahendamise pearaskus olema üürileandja kanda. Aga loomulikult on näiteks veemõõtja vahetamiseks sobiliku aja kokkuleppimise puhul mõistlik üürnikul endal asjad korda ajada, mitte pikendada infoahelat üürileandja võrra.
Lepingu pikendamise võimalus Sageli soovivad üürileandjad sõlmida tähtajalise üürilepingu aastaks või tähtajatu lepingu. Samuti pole üürnikud enamasti nõus pikema kui aastase üürilepingu sõlmimisega. Praktikas venivad üüriperioodid tihtipeale siiski pikemaks. Seetõttu tasub üürnikul uurida, kas tal on tähtajalise üürilepingu sõlmimisel võimalik üürilepingut selle lõppemisel pikendada, et mitte võtta ette tüütut ja tülikat kolimist. Professionaalne üürileandja jääb enamasti tõenäoliselt aastase lepingu juurde, kuid on suure heameelega valmis jätkama üürilepingut korraliku maksedistsipliini ja kinnisvaraga heaperemehelikult käituva üürnikuga.
Tagatisraha tähtaegne tagastamine Enamasti nõuab üürileandja üürilepingu sõlmimisel üürnikult tagatisraha. Üürnikul on lepingu lõppemisel õigus tagatisraha tagasi saada kahe kuu jooksul. Seda juhul, kui üürileandjal ei ole üürniku vastu nõudeid. Praktikas tagastatakse raha viimase kuu kõrvalkulude ehk kommunaalkulude arve saamisel järel. Tõnu Toompark on käsiraamatu «Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?» kaasautor.
6 || kinnisvara ja ehitus
postimees, 14. oktoober 2015
VALMISTU TARGALT. Oma kinnisvara müük on suur ettevõtmine ning mida kauem on senises kodus elatud, seda keerulisem see tundub, sest kes siis ikka iga päev mõtleb, kuidas tulevikus kõik ostuhuvilisele meeldida võiks. Aga kui see päev on käes, tuleb hakata mõtlema, mida rääkida, mida näidata ning mis on pakutava kinnisvara plussid ja miinused.
Kuidas teha nii, et korteri müük päriselt õnnestuks? Kristina Leer
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler
kinnisvara Toimingud, mida tuleks enne müügiprotsessi alustamist teha, võivad olla väga erinevad. Kui müüki pannakse korter, milles on elatud väga vähe, pole tõenäoliselt ka palju ettevalmistusi vaja. Kui aga ollakse alustamas kodu müüki, kus elatud 20 aastat, on asju, millele mõelda, arvatust hoopis enam. Lisaks veel emotsioonid, mis seonduvad kodu kui sellise müügiga.
Kosmeetiline remont – jah või ei? Küsimus, kas enne müüki tasub korteris remonti teha või mitte, tuleb mõttesse paljudel. Ühelt poolt annaks näiline remont müügiprotsessis eelise, sest ostja saaks kohe sisse kolida. Teisalt, äkki pole uste ülevõõpamine üldse hea mõte, sest ostja sooviks hoopis uued, oma maitse järgi sobivad siseuksed paigaldada. Või ei klapi müüja ja ostuhuvilise seinavärvi eelistus. Kui korter vajab tegelikult suurt remonti, tasuks seda just niisugusena reklaamidagi. See annab ostuhuvilisele võimaluse kõik enda soovide põhjal kujundada ning vajadusele ka ümberplaneerimisi teostada. Kui aga müüdav korter on hiljuti renoveeritud, kuid näiteks mõne siseukse klaas on mõranenud, siis see tasub küll ära vahetada. Mõnikord peletavad potentsiaalset ostjat eemale just tühised pisivead. Täiesti out on aga odav ja kiire remont. See on juba kaugelt äratuntav.
Pange arved ja dokumendid valmis Korteri dokumentatsioon muutub aina tähtsamaks – olgu selleks kuluarved või paberid teostatud remonttööde kohta. Inimesed jagunevad kaheks – on need, kes hoiavad paberid alles ja siis teised, kes seda ei tee. Kui kuulute viimaste hulka ja plaanite müüki, hakake arveid alles hoidma. Ühistutes, kus asjaajamine käib elektrooniliselt, on see veel eriti lihtne, piisab vaid meilide arhiveerimisest. Ostjat huvitavad enim kommunaalarved, kus on näha kõik mõõdetavad kulud, ühistu ülalpidamiskulud, remondifond jne. Kuigi elektrit ostame vabaturult ning enam pole nii kindlat hinda, mille järgi midagi arvata, tasub elektriarveid samuti näidata. Seda eriti juhul, kui on elektriküte. Kui võimalik, näidake ostjale kõiki projekte, ehitus- ja kasutuslube. Selliste dokumentide olemasolu on seoses uue ehitusseadusega väga vajalik. Lisaks võiksid teil olla alles ka korterisse paigaldatud seadmete, näiteks küttesüsteemide, gaasikatla, boileri jms kasutusjuhendid ja paigaldajate-hooldajate kontaktandmed. Pange tähele: kui kavatsete oma korteris teha planeeringumuudatust, ajage kohe korda kõik paberid-projektid ja load. Hiljem, kui soovite korterit müüa, on teil neid vaja. Tagantjärele erinevate tegevuste seadustamine võib osutuda väga kalliks ja ajakulukaks lõbuks.
Mõnikord peletavad potentsiaalset ostjat eemale just tühised pisivead. Täiesti out on aga odav ja kiire remont, mis on juba kaugelt äratuntav.
Fotod – mis jääb pildile ja mis mitte? Eelkõige – fotod olgu korrektsed. Ei maksa üle pingutada kunstliku ilustamisega. Sama vaas või küünlajalg kõikides ruumides ei ole hea. Kindlasti arvestage, et ostuhuviline soovib eelkõige näha suurt plaani, mitte teie ilusat ukselinki või kardinapuud. Pildistage kõiki ruume, kaasa arvatud esikut ja koridori. Kui majas toimuvad fassaaditööd, pildistage ka seda. Nii näitate ostuhuvilisele, et ühistu ja selle elanikud on aktiivsed ja maja korrashoiust huvitatud.
Kas müüa ise või maakleriga? Kinnisvaramüügil on enim tekkiv küsimus: kas müüa ise või kasutada maaklerit? Kui kogu protsess tõotab tulla lihtne ja teadmisi jagub piisavalt, siis saate tõenäoliselt ka ise hakkama. Kui aga asjaajamiseks pole mahti ning tekib hulk lisaküsimusi või lahen-
damist vajavaid asju, tasub pöörduda maakleri poole. Valige professionaalne, võimalusel kutseline maakler ehk inimene, kes teenib selle tööga igapäevast leiba. Nende jaoks on tehingud igapäevane töö, millega kaasneb ka kõigi asjassepuutuvate seaduste ja nõuetega kursis olemine. Eelistage tunnustatud, erialastesse ühingutesse kuuluvate kinnisvarafirmade inimesi, sest neil on pikaajalised kogemused ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Samuti on neil know-how ehk teadmised, mis jõuavad kõigilt turuosalistelt keskpõrandale kokku. Kui proffide kohta kehtivad reeglid ja eetikakoodeks, siis üksi tegutsev odav hobimaakler ei vastutata lõppkokkuvõttes millegi eest. Lisaks müügi korraldamisele ja pakutavale ajasäästule aitab maakler ka keerulistes olukordades. Näiteks, kui kinnisvaraga seotud dokumendid pole korras, teab maakler täpselt, mida teha. Sama kehtib juriidiliste küsimus-
te ning kõikide eeltööde ja dokumentide vormistamiste kohta. Maakler on hea vahendaja ostja ja müüja vahel, hoides emotsioonid ja arvamused lahus. Näiteks saab maaklerile anda võtmed ning ta ise käib koos huvilistega korteris ära, vahendades teile hiljem kliendi arvamuse. Kui ka pererahvas on samal ajal kodus, tasub neil külastuse ajaks ära minna. Nii on kõigil vabam tunne. Professionaalne maakler maandab pingeid, oskab kõike selgitada ja põhjendada. Sama asi on ka hinna üle tingimisega. On parem, kui kogu infovahetus käib läbi maakleri – tema tunneb turgu ning teab võimaluste piire. Tingima ei pea emotsionaalselt, inimesi solvates ning nende vara halvustades. Kokkuvõtteks, kinnisvara müües tasub lähtuda vanast talupojatarkusest – üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Tehes kõik vajalikud ettevalmistused ning olles korrektne, olete tehingu õnnestumisele palju lähemal.
Kristina Leer sõnas, et korterit pildistades ei maksa üle pingutada kunstliku ilustamisega. Sama vaas või küünlajalg kõikides ruumides pole hea. FOTO: mihkel maripuu
8 || kinnisvara ja ehitus
postimees, 14. oktoober 2015
hooldus. Tekstiilkatteid kasutatakse paljudes asutustes ja kodudes põrandakattematerjalina, tekstiiliga on kaetud suurem osa pehmest mööblist.
Tekstiilist põrandakate vajab pidevat hooldust Helge Alt
Puhastusekspert tegevjuht
koristamine Tekstiilpõrandat on kerge paigaldada, kate jätab õdusa ja mugava mulje, summutab hästi heli, mustus ei paista välja, tundub pea alati puhtas. Need on tõenäoliselt põhjused, miks otsustatakse sageli tekstiilkatte kasuks.
Tekstiilide eripära Tekstiilkatteid on väga erinevast materjalist ja erineva ehitusega. Kõik see mängib olulist rolli ka puhastusviiside valimisel. Naturaalsed materjalid (vill, siid, puuvill jms) on kasutuses vaipkattena juba sajandeid, neist enimkasutatav on vill, mis peidab ja hoiab endas mustust. Tehiskiududest on kõige enam levinud nailon, mis ei ima niiskust, küll aga võib tekitada staatilist elektrit. Nailonit võidakse kasutada ka koos villaga. Pikaaegne päikesevalgus võib nailonit kahjustada, see on kergesti süttiv ja põledes sulab. Nailonit värvitakse tavaliselt hapetega, seepärast võib happeline mustus, nagu näiteks Coca-Cola ja pleegitavad ained tekitada värvimuutuseid. Vaipade valmistamisel kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid, narmad võivad olla nii kinnised (aasalised) kui ka lahtised (plüüsi meenutav). Tekstiilkatete pesemisel on oluline olla veendunud nende vär-
vikindluses kasutatava puhastusaine suhtes. Selleks tasub eelnevalt materjali testida, eriti pehme mööbli kaunistusteks kasutatavaid nööre, ääriseid, narmaid. Niisuta kasutatava puhastusainega testitav koht, seejärel võta valge paber või lapp ning kinnita see näiteks pesulõksuga niisutatud koha külge. Oota u 10 min ning kontrolli, kas testlapp on värvunud.
Vaibas olev mustus Silmaga on nähtav vaid umbes 10% vaiba mustusest. Enamik vaibas olevast mustusest on kuiv, lahtine mustus, mida tuleb eemaldada kuivalt, korralikult tolmuimejaga imedes. Vähemalt 80% mustusest on nõnda eemaldatav, ülejäänu vajaks keemilist eemaldamist või muul viisil töötlust.
Mida tähendab korralik tolmuimemine? - Tolmuimejaga töötatakse piisavalt aeglaselt. - Tuleks vältida tolmuimeja otsiku liialt tugevalt vastu pinda surumist, siis tekib vaakum ja imur ei ime. - Imeda tuleb kogu pind süstemaatiliselt. Kiiresti tolmuimejaga ebamääraseid liigutusi tehes ei eemaldu vaibas olev mustus ehk teeme asjatut tööd. - Võimalusel eelistada harjavat tolmuimejat. Sageli piisab tekstiilkatete puhastamiseks põhjalikust imemisest. Näiteks meil oli üks vana määrdunud vaip, esmalt oli plaan teha erinevate tolmuimejatega imemise tõhususe katseid ning seejärel vaip pesta. Pärast
vaiba mitmeid kordi tolmuimejaga puhastamist muutus vaip aga sedavõrd puhtaks ning värvid kirkaks, et puudus vajadus seda pesta. Enne vaipade, vaipkatete ja tekstiilmööbli märga puhastust (k.a aurupuhastus) on ülioluline kuiva, lahtise mustuse eemaldamine ehk väga põhjalik imemine. Kui seda ei tehta ja koheselt töödeldakse märjalt, siis tekstiile puhtaks ei saagi. See on loogiline – kui muld märjaks teha, tekib pori. Tekstiilis olevat pori eemaldada on tunduvalt raskem, kui mitte võimatu, võrreldes mulla kuivalt eemaldamisega.
Plekieemaldus Plekke tekib vaipadele ja mööblile tahes-tahtmata. Plekkide regulaarne eemaldamine on tekstiilkatete puhastamise lahutamatu osa. Olulisi mõtteid plekkide eemaldamiseks - Püüa selgeks teha, millise plekiga on tegemist. - Plekkide eemaldamine peaks olema kõikide ruumisviibijate kohustus – mida rutem pleki eemaldame, seda suurem on tõenäosus puhtaks saada. - Oluline on plekk kattest välja saada, mitte sisse hõõruda. Näiteks kohvipleki puhul tasub panna plekile hästi imav paber, vajadusel paberit vahetada. Nii imab paber pleki endasse. - Tõhus võte on panna plekile lapp või imav paber ning koputada antud kohta nõudepesuharjaga (hõõrumise asemel), nõnda imendub mustus lihtsamini lappi või pabe-
seni, aeglustatakse imemist, sest muidu mustus ei eemaldu. Kui kiirustades töötades ei eemaldu hästi pinnal olev mustus, siis kuidas saab eemalduda mustus vaiba seest? Seega on kiire tolmuimejaga imemine vaiba puhtuse seisukohalt täiesti mõttetu vaev. Pigem tasuks jaotada ruum mõttelisteks osadeks, nähtav mustus eemaldada igapäevaselt kõikjalt, aga põhjalikum imemine teha mõtteliste osade kaupa – igal päeval erinev osa. Nii hoiame vaibad puhtad ja väheneb oluliselt vaipade suurpuhastuse vajadus.
jatakse ja aine imetakse koos mustusega välja. • Vastavate puhastusainete ja -masinaga teostatav märgpuhastus. • Vahtpuhastus – pinnale kantakse vaht (kristalliseeruv šampoon), pinda harjatakse ja pinna kuivades eemaldatakse imuriga aine jäägid. • Pritsimismeetod – puhastusaine pritsitakse pinnale, harjatakse ning teatud aja pärast imetakse pind puhtaks. Soovitav on kasutada loputusaineid puhastusaine eemaldamiseks. Kõik need meetodid eeldavad enne töötlust: - põhjalikku kuiva imemist - plekkide eemaldamist.
Vaipade puhastuse põhietapid risse. Enne töötlemist võib vajadusel kuivanud plekki niisutada veega või vastava puhastusainega. - Kui puhastame pleki vaid pindmiselt, siis esialgu tundub tulemus hea, kuid pinna täielikul kuivamisel muutub plekk taas nähtavaks – mustus kuivab põhjast uuesti pinnale. - Vesi on hea lahusti, enamik plekke eemalduvad veega. NB! Mitte kasutada üle 40-kraadist vett, kuum vesi võib lahustada ka värve. - Pleki eemaldamise suund on servadest keskkoha suunas.
Vaiba hooldus Igapäevane õige vaibahooldus on tolmuimejaga korralik regulaarne imemine. Tavapäraselt ei ole vajalik pindu iga päev kogu põranda ulatuses põhjalikult imeda, oluline on teatud regulaarsusega, näiteks kord nädalas, kogu pind korralikult imeda ja kattes sees olev lahtine mustus eemaldada. Sageli näeme tolmuimejatega kiiresti-kiiresti töötavaid inimesi, ent jõudes nähtava mustu-
Kui vaipkattest jääb regulaarselt eemaldamata liiv ja muu lahtine mustus, siis hakkab see kahjustama vaiba kiudu, mille tulemusena kiud lamanduvad ja tekivad inetud käigurajad, mida ei õnnestu enam eemaldada ka vaipkatte pesemisega. Puhastamata või ebapiisavalt puhastatud tekstiilkatetega ruumid mõjutavad oluliselt ruumis viibijate enesetunnet ja töövõimet. Erinevad uuringud tõestavad üheselt, et sellistes ruumides inimeste töövõime väheneb, sagenevad hooajahaigused, allergia ja astma probleemid.
Tekstiilkatete suurpuhastuseks on erinevaid viise • Aurupuhastus – aurupuhastusmasinaga pinna puhastus, soovitavalt imuriga masin, mis imeb koheselt lahti tulnud mustuse. • Pulberpuhastus – puhastuspulber tambitakse vaipa, har-
1. Põhjalik imemine tolmuimejaga. 2. Mustuse lahustamine puhastusaine, mehaanika, mõjuaja, temperatuuri koosmõjul. 3. Mustuse eemaldamine: loputamine, loputusvee välja imemine, vajadusel neutraliseerivate loputusainete kasutamine. Korralik loputus on väga oluline – kui puhastusaine jäägid jäävad kattest eemaldamata, hakkab see endaga siduma mustust ning kate määrdub kiiresti. Varasemalt kattesse jäänud ained võivad mõjutada ka järgnevate ainete tõhusust ja halvemal juhul tekitada soovimatuid reaktsioone. 4. Lõpetamine: harjamine, et tekstiili pind (karvad) oleks ühtepidi ja jätaks kuivades korrektse mulje. 5. Kuivatamine: kuivamise kiirendamiseks kasuta soojapuhureid, väikese pinna puhul sobib ka näiteks föön. Kui eesmärgiks on puhtus, siis on oluline õigete asjade õigesti tegemine – see on kiireim viis tulemuse saavutamiseks. Tekstiilkatete puhtuse ja pikaealisuse võti on tolmuimejaga regulaarne korralik imemine ning põhjalik imemine enne suurpuhastust.
Floorin kontoris olev põrandakate on ennast igati õigustanud, lisaks meeleolukale värvile summutab vaipkate sammude kaja. Fotod: JAANUS LENSMENT
10 || kinnisvara ja ehitus
postimees, 14. oktoober 2015
julge kasutus. Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp ütles konkursi «Aasta betoonehitis 2015» väljakuulutamisel, et nende sõnum arhitektidele, projekteerijatele ja ehitajatele on julgemalt kasutada betooni kui tugevat, vormitavat ning kauakestvat ehitusmaterjali. Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on viisteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste konkurssi.
Betoon peidab rohkelt võimalusi juuli laanemets teemalehe toimetaja
ehitus
Kuhu suundub Eesti betoonehitis? Betoon kui ehitusmaterjal on oma põhikoostiselt püsinud muutumatuna alates tema leiutamisest – liiv, killustik, tsement ja vesi. Suitsleppa sõnul laiendavad tänapäevased betoonilisandid betooni kasutamise võimalusi, andes lõpptulemuseks palju parema kvaliteedi. «Palju kasutatakse metall- ja plastkiudu, samuti erinevaid keemilisi lisandeid. Meie arhitektid ja ehitajad on üha sagedamini hakanud betooni kasutama. Samas ootaks meie taristuprojektide tellijatelt ja projekteerijatelt rohkem betooni rakendamist. Meil armastatakse ikka veel massiivseid muldkehasid projekteerida – mujal maailmas näeb tihti selle asemel saledaid monoliitbetoonkonstruktsioone, mis on palju loodusthoidvam ja ressursisäästlikum lähenemine,» ütles Suitslepp. «Betooniühing on võtnud südameasjaks betoonteede temaatika. Nagu näitavad mitmete naaberriikide, eriti Poola kogemused, on betoon suurepärane materjal teedeehituseks. Eestis kasutati seda viimati 1960. aastatel. Vaatamata tolleaegsele tehnoloogiale või pigem selle puudumisele on
Kalle Suitslepp
need katted kasutusel veel täna, 50 aastat hiljem. Tänapäevast tehnoloogiat rakendades saaksime tunduvalt paremaid tulemusi. Tänuväärselt plaanib Tallinna linn betoontee katselõigu ehitamist Paldiski maanteele. Samasugust innovatiivset tegutsemist ootaksime ka Maanteeametilt.» Eelmisel aastal auhinna saanud Tondiraba jäähalli võitu kommenteeris žürii, et 2014. aasta betoonehitiseks valiti esteetiliselt nauditav, ehitustehniliselt keerukas multifunktsionaalsete kasutusvõimalustega spordihall, mis eristub teiste põhjamaiste jäähallide seast just suurema läbidisainituse tõttu. Žürii esimees Aadu Kana tõdes, et Tondiraba jäähall on hea näide korralikust ehitusprotsessist, kus uue ehitise kõik osapooled täidavad ühise eesmärgi nimel oma rolli maksimaalselt. Suitsleppa sõnutsi tõi võidu lõpptulemus, hea akustika, tohutu panustamine energia taaskasutusse ning loomulikult betoonitööde väga hea kvaliteet. «Julgelt on kasutatud puidu ja betooni koosmõju liimpuitfermide lisamise näol. Kokkuvõtlikult võib öelda, et võit saavutati tellija, projekteerija ja ehitaja hea koostöö tulemusena.
Hoone teevad veelgi unikaalsemaks peaareeni juures kuni 64-meetrise sildega puitfermid, mis tarniti objektile kolmes osas ning paigaldati millimeetrite täpsusega kohapeal. Fermide paigaldamisega alustati jääkeeglisaalist, siis liiguti harjutusväljakuteni ja viimaseks jäi peaväljak. Fotod: Tiit Veermäe/ Merko
Betoon ei ole hall ja kole, mida peaks peitma ja katma erinevate viimistlusmaterjalidega. Jäähalli projekteeris Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, ehitas Merko Ehitus Eesti AS projektijuht Ahto Aruväli juhtimisel, temast sai ka võistluse «Aasta ehitaja 2014» võitja. Lisaks arhitektile ja ehitajale tuleb kiita tellija esindajat, ehitusharidusega Tallinna spordi- ja noorsooameti juhatajat Rein Ilvest,» sõnas Suitslepp.
Aeg surus peale Aasta ehitaja aunimetusega pärjatud AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Ahto Aruväli sõnul oli jäähalli ehituse kõige suuremaks probleemiks aeg. «Suutsime hoone valmis ehitada tähtaegselt ja pelgalt 14 kuuga. Puutusime kokku küsimustega: kas joonised jõuavad reaalsusest veidi ees olla, kas erikujulised elemendid saab monteerida probleemivabalt? Lisaks oli väljakut-
se, kuidas mahutada 64-meetrised fermid ruumis ja monteerida samas erikujulisi tribüüne ja betoneerida põrandaid,» selgitas Aruväli. «Tehnilistest lahendustest vääriksid äramärkimist monoliitkonstruktsioonide tehnoloogiad. Maa-alusel korrusel betoonseinte puidumustrit luues süveneti liistude laiusesse ja sellesse, kuidas algset mustrit õige pisut nihutati, et ka naelte kinnituskohad filigraanseks saada. Selle tulemusel on loodud puidumustriga betoonsein, kus ei ole võimalik naelu ega kandureid leida. Või kui rääkida üle 2000 m² valatud betoonplaatidest ja põrandate tasandusvaludest – seal süübiti betooni tehniliste näitajate detailideni, tagamaks jällegi eesmärgile pühendumust. Peab tõdema, et antud detailid olid siis uudsed, kuid täna juba igapäevased.»
h hea teada
«Betoon ei ole hall ja kole, mida peaks peitma ja katma erinevate viimistlusmaterjalidega. Eksponeerige puhtaid betoonpindu ja ärge kartke kombineerida betooni klaasi, puidu, keraamika või terasega. Betoonist saab oskuslikul lähenemisel väga sooja ja hubase tulemuse. Konkurss ongi heaks kokkuvõtteks meie betoonehituses, kus selgub, kuhu me selles valdkonnas liigume,» sõnas Suitslepp.
Keerukas ehitis on täis erakordseid lahendusi, alates 4500 raudbetoonist elemendist, 2000 ruutmeetri suurusest ilma ühegi vuugita valatud betoonpõrandast kuni imposantsete lausa 64-meetrise sildega puitfermideni. Kokku kasutati jäähalli ehitustöödel ligi 9400 m³ betooni, 1400 m³ liimpuitu ja kümneid kilomeetreid torustikke ja kaableid ning rekordajal oli platsil kuni kümme kraanat kokku 1000 tonni tõstejõuga.
kinnisvara ja ehitus || 11
postimees, 14. oktoober 2015
«Aasta betoonehitis 2015» Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija ja betooni tarnija. Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja. Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2015. a. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel betoonipäeval 2016. aasta märtsis. Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 51 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, sinna kuulub 64 ettevõtet. 2014. a betoonehitiseks valiti Tondiraba jäähall. Konkursi peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Tellija auhind – Tallinna spordi- ja noorsooamet; konstruktori auhind – Civen OÜ, Novarc Group AS; ehituse ja betoonitööde auhind – Merko Ehitus Eesti AS; betooni auhind – E-Betoonelement AS, Rudus AS, HC Betoon AS; raketise auhind – Peri AS. 2013. a betoonehitis – Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija). 2012. a betoonehitis – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. 2011. a betoonehitis – heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne. 2010. a betoonehitis – eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ. 2009. a betoonehitis – Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press. 2008. a betoonehitis – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA. 2007. a betoonehitis – Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm. 2006. a betoonehitis – Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler. 2005. a betoonehitis – TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press. 2004. a betoonehitis – Ülemiste hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin. 2003. a betoonehitis – eramu Viimsis. Peaauhind – Arhitektibüroo Emil Urbel. 2002. a betoonehitis – Tartu vangla. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS. 2001. a betoonehitis – kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS. 2000. a betoonehitis – Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil. Allikas: Eesti Betooniühing