Kinnisvara ja ehitus by Postimees

Mardi sõnul hulga näidisdokumente ja õigusakte, mis ühistu juhile tema töös abi ja kindlust peaksid pakkuma. Raamatus on vene keeles ära toodud ka kolm uut olulist seadust, mis korteriühistu juhi tööd puudutavad: korteriühistuseadus, korteriomandiseadus ning mittetulundusühingute seadus. Samuti leiab sealt Eesti Korteriühistute Liidu poolt koostatud korteriühistu näidispõhikirja. Käsiraamatu autoriteks on tunnustatud spetsialistid Niina Siitam, Janne Kerdo, Maire Joala, Margus Saulep, Monika Sulg ning Urmas Mardi. Raamat jõuab kauplustesse selle nädala lõpus, samuti saab seda osta Eesti Korteriühistute Liidu büroost. (PM)

Korteriühistute eri

KINNISVARA

Eelmise „Korteriühistu käsiraamatu“ väljaandmisest on kulunud juba mitu aastat. Meie igapäevane elu on tempokalt – vahel tundub, et liigagi tempokalt! – edasi arenenud. Muutunud on olud ja ka inimesed, seadusloomest rääkimata. Selle käsiraamatu kaante vahele oleme kokku kogunud kõige vajalikuma – uuendatud! – teabe, millest teil, head korteriühistute juhid, oma igapäevatöös lähtuda ja mida käepärane kasutada oleks. Raamatu lisades esitame hulga näidisdokumente ja õigusakte, mis teie töös abi ja kindlust peaksid pakkuma.

KORTERIÜHISTU KÄSIRAAMAT

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) üllitas venekeelse käsiraamatu korteriühistu juhile. Eestikeelne käsiraamat korteriühistu juhile ilmus möödunud aastal. Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ilmus viimane venekeelne käsiraamat viie aasta eest ning nõudlus selle järele on suur. «Oleme käsiraamatusse kogunud kõige vajalikuma teabe, mida korteriühistute juhtidel oma igapäevatöös tarvis läheb,» ütles Mardi Postimehele. Raamatus leidub vajalikku informatsiooni nii korteriühistu asutamise, asjaajamise korra, korteriomanike õiguste jms kohta, lisadest leiab

2010

Korteriühistu juhtidele ilmub venekeelne käsiraamat

EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIT

KORTERIÜHISTU KÄSIRAAMAT

Urmas Mardi

2010

EHITUS KOLMAPÄEV, 9. märts 2011

Kortermajade tuleohutus vajab tähelepanu Tuleohutus kortermajas sõltub maja vanusest, konstruktsioonide ja tehnosüsteemide hooldusest ning renoveerimisest ja elanike teadlikkusest – selles osas saab end aga alati täiendada, räägib Põhja-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Ants Aguraiuja.

elektrisüsteem peab olema kontrollitud ja ohutu. Hoonest peab olema võimalik evakueeruda ja evakueerida ning tulekahju korral tagatud päästetööde tegemine. Samuti peab olema takistatud tule levik naaberehitistele.

Rain Uusen

Hoolimata kõigest juhtub õnnetusi ikka, mistõttu peab õigete tegutsemisviisidega kursis olema. Foto: Toomas Huik

Milline on praegu Eesti korterelamute tuleohutustase ja kas see piirkonniti erineb palju? Korterelamute ehituslik tuleohutustase oleneb sellest, millal hoone on ehitatud ning kuidas on hoonet hooldatud ja renoveeritud. Neid fakte teavad korteriühistud ja elanikud ise kõige paremini. Teine oluline tegur ehitusliku tuleohutuse kõrval on elanike teadlikkus tuleohutusest oma igapäevases tegevuses.

tuselt või maja haldajalt nõuda, et oleks garanteeritud igakülgne tuleohutus ja valmidus? Vastutus tuleohutuse tagamise eest korterelamus ei lange ainult korteriühistule või lepingulisele haldajale. Iga korteriomanik või valdaja vastutab oma korteris toimuva eest ise. Korteriühistud ja haldajad on üldjuhul volitatud vastutama hoone üldkasutuses oleva pinna ja hoone juurde kuuluval maaalal toimuva tegevuse eest. Üldise loetelu isiku (nii füüsilise kui ka juriidilise isiku) kohustustest tuleohutuse tagami-

teemalehe toimetaja

Mida peaks korteriühistu liige oskama oma ühistu juha-

sel leiab tuleohutuse seaduse paragrahvist 3. Kõik ehitustegevust puudutav (renoveerimine, tehnosüsteemide muutmine, hoone välisilme, ruumilahenduste ja kandekonstruktsioonide muutmine) peab olema tehtud ehitusseaduses sätestatud nõuete kohaselt, selle üks osa on ka tuleohutus. Hoones peab olema takistatud suitsu ja tule tekkimine ning levik. Hoone ventilatsiooni- ja suitsulõõrid ning korterite kütteseadmed peavad olema korstnapühkija poolt kontrollitud ja puhastatud. Hoone

Kas elanike algatusel on võimalik korraldada näiteks evakuatsiooniõppusi ka kortermajas/korteriühistutes? Projekti «Kodu tuleohutuks» raames on inimesel võimalik kutsuda koju tuleohutusspetsialist, kes hindab kodu üldist tuleohutust ja nõustab kutsujat tuleohutusküsimustes. Samuti korraldatakse koolitusi korteriühistu liikmetele. Loomulikult võivad korrusmajade elanikud korraldada iseseisvalt evakuatsiooniõppusi ja teisi ohutusalaseid õppusi. Kui tahetakse saada head nõu pääste- või tuleohutuse teemadel, on päästekeskuste spetsialistid alati nõus oma teadmisi ja kogemusi jagama. Heast ennetustegevusest hoolimata juhtub õnnetusi ikkagi. Seepärast võiks oma vara kindlustamise tõsiselt läbi mõelda.

kordame üle Mida tulekahju korral ja millises järjekorras tuleb teha? Kindlat järjekorda pole võimalik tulekahju puhul välja tuua. See sõltub tekkinud tulekahju asukohast, avastamise ja arenemise kiirusest ning inimese enda teadlikkusest ja oskusest, kuidas tulekahju korral käituda. Soovitav on läbida asjakohane koolitus. Üldiselt on vajalikud tegevused järgmised: • Päästa võimalusel vahetus ohus olevad inimesed • Teavita tulekahjust ohustatud inimesi • Kustuta võimalusel tulekahju • Evakueeru ohutusse kohta Teavita tulekahjust häirekeskust üleeuroopalisel hädaabinumbril 112 • Mis juhtus? • Kus juhtus? • Kas keegi on saanud vigastada? • Vasta esitatud küsimustele • Ära lõpeta kõnet enne, kui oled selleks häirekeskuse töötajalt saanud loa Täienda ja küsi lisa! • Elanikkonna ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks on päästeamet loonud portaali www.ohutusope.ee • Pääste- ja tuleohutuse küsimuste korral võib alati helistada pääste infotelefonile 1524 Allikas: Ants Aguraiuja, Põhja-Eesti päästekeskus

9. märts 2011

online-küsitlus

kompleksne renoveerimine

uudised Euribori tõus muutis kodulaenu kallimaks

Kas oled oma korteriühistu tegevusega rahul?

Euribori reedene hüppeline tõus üllatas Eesti pankade analüütikuid, nagu ka Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet’ päev varem tehtud avaldus, et keskpank võib inflatsiooni ohjeldamiseks intressi tõsta, kirjutab Äripäev. Kui neljapäeval oli kuue kuu Euribor 1,385 protsenti, siis reedel oli see 1,475 protsenti. «Euribor on püsivalt tõusnud juba mõnda aega ning lähiajaks prognoosime mõningase kasvutrendi jätkumist,» ütles Sampo Panga krediidivaldkonna juht Ly Hõbe Äripäevale. (PM/Äripäev)

Jah, olen rahul – 34.3% Ei, kindlasti pole rahul – 30.9% Meie majas on korteriühistu veel loomata – 4.1%

Ma ei ela korteriühistuga elamus – 30.8%

881 vastajat www.e24.ee

kinnisvaratehingud (ost-müük) jaanuar 2011 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

738 488 19 144 64 52 57 81 44 216 43 139 152 45 69 42 1905

(-41)* (-18)* (+7)* (-17)* (+17)* (+6)* (+5)* (+13)* (+10)* (+143)* (-13)* (+21)* (-7)* (+12)* (+38)* (+10)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+204)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) veebruar 2011 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

876 574 22 158 48 62 75 92 53 113 47 149 167 42 66 38 2008

(+23)* (-9)* (+13)* (-8)* (0)* (+4)* (+34)* (+14)* (+8)* (-8)* (-9)* (-141)* (-20)* (-4)* (-12)* (-12)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(-118)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* Tallinn Eesti kokku 1638 6696 13325 637 2370 6394 1689 6108 14 678

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* Tallinn Eesti 1456 596 5116 637 232 2841 1739 549 6719

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 7. märts 2011 kell 10:40

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Mariann Maasi, mariann.maasi@postimees.ee, tel 666 2328 Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

Korteriostjad eelistavad renoveeritud maju

Kui vanad kortermajad kompleksselt renoveerida, annab see kokkuhoiu küttekuludelt, parema sisekliima ning seega ka kõrgema elukvaliteedi majaelanikele. Foto: Mihkel Maripuu

Kompleksne renoveerimine toob mitmekülgset kasu ja kokkuhoiu Eestis elab enamik inimesi korterelamutes, mis on vanemad kui 20 aastat. Ajal, mil suur osa kortermajadest ehitati, olid nõudmised nii ehituskvaliteedile kui ka energiatõhususele peaaegu olematud. Sven Olev

Ober-Hausi Kinnisvara haldusjuht

ee omakorda tingib korterelamutes suured küttearved ja elamiseks mittesobiva sisekliima – peamiselt kõrge niiskusetaseme ja hallituse. Tüüpilistes nõukogudeaegsetes korterelamutes ventilatsioon peaaegu puudub ning küttesüsteem ei võimalda korraliku häälestamiseta maja ühtlaselt soojaks kütta. Sageli tekitab probleeme ka juhatuse suutmatus teha korteriomanike seas selgitustööd põhjaliku renoveerimise vajalikkusest. Lahendus sellele on palgata maja haldama oma ala professionaalid, kes koos juhatusega seisavad hea maja käekäigu eest.

Renoveerimine lahenduseks Eesti haldusfirmadel on paljuski halb maine – peamiselt 1990ndate alguse sahkerdamiste pärast majavalitsustes. Olukorda on võimendanud ka teatavate firmade hilisem mitteheaperemehelik toimetamine korteriühistutega. Siiski on turul juba piisavalt nii firmasid kui ka omaette töötavaid haldureid, kes tegutsevad eelkõige ühistu head käekäiku silmas pidades. Peaaegu ainus lahendus hoonete energiatõhususe ja sisekliima parandamiseks on ikkagi hoonete kompleksne re-

noveerimine. Paljudes ühistutes proovitakse asju teha oma jõududega ja osade kaupa, kuid kas see ikka teenib soovitud eesmärki? Kindlasti on mõistlikum võtta ette korterelamu kompleksne renoveerimine, mille käigus soojustatakse nii hoone fassaadid, otsaseinad kui ka katus. Moderniseeritakse küttesüsteem, paigaldatakse ventilatsioon. Korterelamutele pakutakse palju soodustusi, et majad saaksid korda. Arvestades viimase kahe aasta käredaid talvi, võib öelda, et renoveerimisest saadav sääst katab renoveerimiseks võetud pangalaenu maksed probleemideta – teisisõnu ei suurene elanike kulu võrreldes renoveerimiseelse ajaga, kuid korterite sisekliima ja maja välimus paranevad ning maja eluiga pikeneb.

Kaasa spetsialistid Korterelamu kompleksne renoveerimine nõuab ühistu liikmete hulgas kindlasti pikka selgitustööd – valmis tuleb olla pikkadeks ja tulisteks vaidlusteks. Arvestada tasub sellega, et alati jääb mingi hulk inimesi, kes on lõpuni kogu ettevõtmise vastu. Samas viib järjekindlus sihile ja renoveerimisest saavutatav sääst on seda igati väärt. Kindlasti on mõistlik renoveerimisele kaasata oma ala spetsialistid, nii omanikujärelevalve, ehitushanke korraldamise, projekteerimise kui ka projektijuhtimise osas. Mida põhjalikum on eeltöö, seda lihtsamalt sujub kogu renoveerimisprotsess. Kindlasti tasub maja renoveerimise käigus mõelda ka sellele, et kui maja saab soojustatud ja küttesüsteem nüüdisajastatud, on korterites saavutatud ühtlane temperatuur,

olenemata sellest, kas korter asub esimesel või viimasel korrusel, maja keskel või nurgas. Kui värske õhu pealevool korteritesse on tagatud nt freshklappide kaudu ning paigaldatakse ka väljatõmbeventilatsioon, tõmmatakse ju see nüüdseks kogu maja lõikes suhteliselt ühtlase temperatuuriga õhk (ligi 21–22 kraadi) lihtsalt välja. Mõistlik on paigaldada väljatõmbeventilatsioonile soojuspump, mis kasutab kogu ventilatsiooniõhust saadava soojusenergia omakorda ära nii tarbevee kui ka küttevee soojendamiseks. Sellise lahenduse korral kahaneb maja vajadus kaugkütte ja sooja tarbevee järele soojatootjalt, mis omakorda viib korteriomanike püsikulud veelgi allapoole.

Vaata ka tulevikku Loomulikult on veel mitmeid võimalusi, kuidas vähendada maja sõltuvust kaugküttest. Mõned näited sellest vallast on kindlasti päikesepaneelid maja katusel, mis eelkõige suvel aitavad kaasa sooja tarbevee tootmisele. Kuid vaadates, kui palju tänavu veebruaris oli päikesepaistelisi päevi, on sellest kindlasti suur abi ka maja küttesüsteemile. Üks võimalusi on ka kanalisatsioonitrassist saadav soojustagastus. Eri andmetel on kanalisatsiooni keskmine temperatuur vahemikus 14–21 kraadi, seega on seal päris palju soojusenergiat, mis kasutamata tsentraalsesse heitveesüsteemi lastakse – samas saaks seda ära kasutada tarbevee soojendamiseks või maja kütmiseks. Kindlasti mõjutab kompleksne renoveerimine positiivselt ka korterite hindu selles majas.

Korteriühistute liidu hinnangul tunnevad korteriomanikud järjest suuremat huvi elamu üldise seisukorra ja selle parandamise vastu ning ostjad eelistavad korterit renoveeritud elamus. Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul võib elamispinna ostul hinnavahe olla sadu eurosid ruutmeetrilt renoveeritud elamu kasuks. «Ollakse nõus pigem ostma kallimalt korterit renoveeritud majas, kui odavat korterit elamus, mille seisukord on kehv,» nentis Mardi. (E24)

Suvilate hind püsib soodsal tasemel Suvekodude keskmine ruutmeetri pakkumishind on Eestis veebruari lõpuks langenud 668 eurole, mis on viimaste aastate madalaim tase, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnast Spot. Võrreldes möödunud aasta veebruarikuuga on suvilate keskmine ruutmeetri pakkumishind langenud 101 eurot ehk ligi 13 protsenti. Kalleimat hinda küsitakse suvilate eest Saare-, Hiiu- ja Läänemaal, odavaimaid aga Võru-, Valga- ja Tartumaal. (E24)

Ehitusmahud vähenesid enam kui kümnendiku Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2010. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 1,3 miljardi euro (20,1 miljardi krooni) eest, mis oli 13% vähem kui aasta varem, teatab statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine jätkus ka 2010. aastal. Hooneid ehitati 740 miljoni ja rajatisi 542 miljoni euro eest (vastavalt 12 ja 8 miljardi krooni eest). (PM)

Tehinguaktiivsus 2010. aastal kasvas Kinnisvaratehingute arv kasvas 2010. aastal võrreldes eelneva aastaga 18%, ulatudes 30 979 tehinguni. Tehingute koguväärtus kasvas 6%, ulatudes 1,2 miljardi euroni. Enim ehk viiendiku võrra kasvas korteriomandite tehingute arv. Mõõdukat tehingute arvu ja koguväärtuse kasvu võib prognoosida ka selleks aastaks, teatab 1Partner Kinnisvara turuülevaates. (PM)

9. märts 2011

korter

HENRY PÄRN LIIA KALDOJA ENNU SUSI IVE PULMA VAIKE PROTTEN MARE SAKSA IRIS OLLE KALLE LÄLL ÜLLE MÄEHANS KRISTA TOOMEMETS TOOMAS RINGO maakler maakler maakler maakler maakler maakler vanemmaakler vanemmaakler vanemmaakler vanemmaakler maakler 517 3624 526 6999 1121tee 36, 74,1 m2, 502 Müüa 8972 5556 pst 6606 527 1223Luha 19, 63 m2, 3/5,517 510 5340 Müüa 3-toal korter 511korter 2835 Müüa uus 3-toal Rae vallas Peetri külas Vägeva kesklinnas garde-8588Müüa 3-toal korter Sõpruse 196, 60 m2, 9/9, planeerinMüüa 4-toal korter Laagris520 Männimetsa eksklusiivne 4-toal korter Variku 6 uues Müüa 4-toal korter Õismäe tee 97, 517 77,8 m23628 , kelder, vaated Harku 503Pirital 033

tee 17B, 67,7 m2, parkimine hoovis, rõdu, vann, elektripliit, gaasiküte. Hind sisaldab köögimööblit. Majal aiaga piiratud krunt, puldiga värav, valgustus. Krundil laste mänguväljak. IRIS OLLE LÄLL Hind 77 KALLE 883 €. Ive Pulma 5556 6606, ive.pulma@bpe.ee

korter

roob, kelder. Muudetud planeering: lodža asendatud avara gut muudetud, renoveeritud, 2 rõdu, WC-vannituba koos, köögiga. Kõik olemasolev mööbel tellitud korteri jaoks. Kogu lükandustega kapid, moodne köögimööbel tehnikaga. mööbel koos tehnikaga jääb korterisse. Hind 140 000 €. Majas tegus KÜ, vahetatud torustik ja elektrisüsteem. Hind HENRY IVE PULMA VAIKE PROTTEN MARE SAKSA Jana Toome 5342 5945, jana.toome@bpe.ee 61 994 €. Ülle Mäehans 503 033, ylle.maehans@bpe.ee

Korterid vaatega Ülemiste järvele vanemmaakler vanemmaakler vanemmaakler

vanemmaakler 511 2835

eramu

maja

517 8588 527 1223 JÄRVEKAARE

510 5340

1/5, kõrge I korrus. Hinna sees kvalit. köögimööbel tehnikaga, majas mere ääres, 118 m2, rõdu, signalisats., garderoob, järve ja kesklinna poole, renoveeritud, aknad vahetatud, 2 rõdu kelder, elektriküte, avatud köök, 2 vannituba, mullivann. esikus garderoobikapp. Toad eraldi, aknad vahetatud, rauduks. klaasitud. Müüakse sisustusega (mööbel, garderoobikapid, pesu2 Mereni 100 m. Hind 172 000 €. Elutoast pääs klaasitud lodžale (5 m ). Suur panipaik (kelder). masin, nõudepesumasin, külmkapp, massaažiga dušikabiin jne). PÄRN TOOMEMETS RINGO LIIA5556 KALDOJA SUSI ÜLLE MÄEHANS KRISTA Hind Hind 75 619 €. Ive Pulma 6606, ive.pulma@bpe.eeENNUJana Toome 5342 5945, jana.toome@bpe.ee 92 000 €. Liia KaldojaTOOMAS 520 1121, liia.kaldoja@bpe.ee

Magasini 29 - ajalooline maja kesklinna vaikses rajoonis

maakler maa 526 6999

maakler 5556 6606

maakler 520 1121

maakler 502 8972

ED AS ID IM TER I V R KO Magasini

www.bpe.ee/jarvekaare

Korterid vaatega Ülemiste järvele

maakler 503 033

maakler maakler 517 3624 517 3628 VIIMASED KORTERID www.bpe.ee/magasini

29 - ajalooline maja kesklinna vaikses rajoonis

VIIMASED KORTERID

JÄRVEKAARE Müüa 7-toal korter Sõpruse pst 222, 264,9 m2, läbi 2 korruse, lift, rõdu 20 m2, terrass 80 m2, kamin, signalisats., saun. Kõikidest akendest, rõdult ja terrassilt suurepärased panoraamvaated linnale. Võimalik teha 2 korterit. Hind 166 170 €. Krista Toomemets 517 3624, krista.toomemets@bpe.ee

Müüa uus väga heawww.bpe.ee/jarvekaare kvaliteediga eramu (Kastelli) Türisalus, üp 200 m2, 5 tuba, krunt 1890 m2, mereni 400 m, maaküte, garaaž Kalle Läll, gsmsaun, 511 2 autole, köögimööbel (Idema) ja -tehnika, kamin,2835 rõdu, maja vägagiIve soojapidav, naturaalparkett, Pulma, gsmabihoone, 5556kasvuhoone. 6606 Hind 190 000 €. Ennu Susi 502 8972, ennu.susi@bpe.ee

Müüa maja Nõmmel Veskitammi 1, üp 390 m2, krunt 1141 m2. Maja koosneb 4 eraldiasetsevast korteriomandist: 4-toal., 3-toal. ja 2-toal. korter. Lisaks I korrusel töötav ilusalong (81,2 m²). Maja müüakse kehtiva rendilepinguga. Hind 415 426 €. Ülle Mäehans 503 033, ylle.maehans@bpe.ee

Müüa maatükk (põllumaa) Harkujärve külas Sagaris, sisaldab 10 870 m2 metsamaad ja 6670 m2 looduslikku rohumaad. Komm.id välja ehitamata, krundid välja mõõtmata, luba ehitada 3 maja. Det. plan. kinnitatud ja kehtestamisel. Kat. nr: 19814:001:0276. Hind 225 000 €. Liia Kaldoja 520 1121, liia.kaldoja@bpe.ee

www.bpe.ee/magasini Järvekaare Hinnad alates 39 400 € Ive Pulma 5556 6606 Mare Saksa, gsm 527 1223 korterid vaatega Ülemiste järvele (615 000 kr) Kalle Läll 511 2835 Ülle Mäehans, gsm 503 0033

www.bpe.ee/jarvekaare

Mare Saksa, gsm 527 1223 Ülle Mäehans, gsm 503 0033

Kalle Läll, gsm 511 2835 Ive Pulma, gsm 5556 6606

MÜÜA MAJA

MÜÜA KORTER

Võttes kodulaenu Nordeast, saad eluasemelaenu lepingutasu 50% soodsamalt. Lisaks aastaks kuldkliendi hinnad. Nordea klientidele on soodustus hindamisaktilt: Tallinnas - 20% Tartus - 20 % Jõhvis - 10% Narvas - 10% Pärnus - 20%

MÜÜA MAJA

Meremehe tee, Kiili, Luige Üp 249,9 m², 2007.a, 2korruseline, 6 tuba, 4 magamistuba 21-26 m², saun, 2 vannituba, kamin, eluruum 44 m², köök, 18,8 m². Krunt 1000 m². Suur aed, suur kasvuhoone. Sobib ka vahetus 2-3toalise korteriga Tallinnas. Hind: 191 735 EUR ID: OH199094 Mai Tiitma 665 9721, 5648 2957

MÜÜA KORTER

Kaarli pst, Kesklinn Müüa 2toal kvaliteetse siseviimistlusega korter, üp 69,2 m². Üldpind sisaldab suletud klaasustega rõdu (13 m²) ja panipaika (1,75 m²). Võimalik juurde osta eraldi parkimiskoht (eraldi korteriomand) suletud majaaluses garaažis. Hind: 156 000 € ID:OH210220 Artjom Filippov 665 9720, 5554 2842

Pirita Müüa maja, üp 135 m², kinnistu pinda 915m², lisaks abihoone 45m². Majas; avatud köök-elutuba (stiilse meremiinist tehtud kaminaga), 2 magamistuba, vannituba, garderoob, tualett ja vagusküllane kinnine veranda. Hind: 313 200 € ID: OH203196 Tauno Pajuri 665 9733, 502 8975

MÜÜA KORTER

Jüri alevik, Rae Üp 52,4 m², 2 tuba, läbi maja, toad eraldi, avar köök koos rõduga, kilpparkett tubades, koridoris uus parkett, uued aknad, turvauks, WC ja vannituba eraldi. Majal uus küttesüsteem, hea ühendus linnaga. Hind: 36 110 € , ID: OH197267 Leila Nurk 665 9704, 502 3505

MÜÜA KORTER

Haabneeme alevik, Viimsi Müüa 4toal korter, üp 110 m², 6/7. Stiilse ja huvitava disainiga korter. Avatud köögiga elutuba, 3 eraldi tuba, 2 vannituba (saun, dušš, mullivann), 2 WC-d, 2 rõdu, garderoob ja pesuruum. Rannani 10 min. Hind: 131 020 € ID: OH206883 Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

Haabneeme alevik, Viimsi Üp 71,80 m², 2/4, 3 tuba. Avara planeeringuga elutuba avatud köögiga, 2 magamistuba, vannituba, WC. Hinna sees on kvaliteetne köögimööbel tehnikaga. Korteri juurde kuulub panipaik/kelder ja parkimiskoht suletud hoovis. Hind: 95 000 € ID: OH214757 Marina Rütkinen 665 9712, 5663 3467

MÜÜA KORTER

Uue-Maailma tn, Kesklinn Üp 45,9 m², 4/6, 2 tuba. Korter koosneb avatud köögiga elutoast, magamistoast, WCst koos dušinurgaga. 10 min jalutuskäigu kaugusel südalinnast.

Õismäe tee, Haabersti Üp 68 m², 3 tuba, 3/9. Muudetud planeeringuga avar korter. Uued aknad, vahetatud küttesüsteem. Läbi maja planeering. Hinnas köögimööbel, rulood, laelambid.

Filtri tee, Kesklinn üp 38,6 m², 2 tuba, 3/4. Heas korras. Elutuba läbikäidav, eraldi köök, WC ja duširuum koos. Majas tsentraalgaas, trepikojad renoveeritud, üldelekter vahetatud.

Hind: 83 500 € ID: OH177444 Siivi Pentjärv 665 9745, 513 5732

Hind: 60 700 € ID:OH202550 Marina Rütkinen 665 9712, 5663 3467

Hind: 38 000 € ID: OH210605 Siivi Pentjärv 665 9745, 513 5732

Reimani tn, Kesklinn Üp 46 m², 1 tuba, 2/4. 1957. a valminud telliskivimaja. Trepikoda lukus, parkimine kinnises hoovis. Keskküte, soe vesi gaasiboileriga. Duširuum WCga. Korter on heas korras.

Luise tn, Kesklinn Müüa 2toal krt 2001.a. ehitatud majas, üp 61,5 m², 4/5. Aknad hoovi poole, majas on lift. Hinna sees on sisustus ja parkimiskoht kinnises hoovis.

Hind: 60 716,07 € ID: OH107506 Kersti Junolainen 665 9709, 504 5270

Hind: 80 000 € ID:OH86374 Juuli Sadrak 665 9702, 507 7905

MÜÜA RIDAELAMUBOKS

Pärnu mnt 48, Kesklinn üp 36,5 m², 1tuba, 2/6. Korteris tehtud remont, uus elektrijuhtmestik, pakettaknad, parkettpõrand, köögimööbel koos tehnikaga, dušš-WC koos. Korteri juurde kuulub 1 parkimiskoht hoovis. Maja korras ja tegutsev KÜ. Hind: 54 350 € ID:OH214881 Leila Nurk 665 9704, 502 3505

MÜÜA MAJA

Kivimäe tn, Nõmme Müüa ridamajaboks, I korrusel; kööksöögituba ja avatud elutuba, lisaks saun ja 1 auto garaaz. II korrusel; 3 magamistuba, sansõlm ja avar trepihall rõduga. Kena kõrghaljastus, ts kommunikatsioonid Hind: 230 000 € ID: OH211432 Tauno Pajuri 665 9733, 502 8975

Kaste, Nõmme Üp 393 m², krunt 1545 m². Valgusküllane luksuslik klassikalises stiilis 3korruseline eramu Glehni lossi ja spordikeskuse lähedal. 7 tuba, kivikatus, muruplats. Kõrgkvaliteetseid materjalid ja naturaalne siseviimistlus. Hind: 958 675 € ID: OH189290 Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

KORTERID

Müüa 3-toal krt vanalinnas, Niguliste 2. 88,4 m2, 4/3, väga kena ja heas korras, vaatega Niguliste kirikule. Läbi maja planeering. Hind: 235 000 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 4-toal krt vanalinnas, Rataskaevu tn 22. 99,9 m. Lift. 3/2, väga kvaliteetne, müüakse koos sisustusega, maja renoveeritud. Hind: 440 000 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 2-toal krt Kadriorus, Vase 5 1955, 4/2, 2 t. 53 m², renoveeritud, parkimine sisehoovis, madal. komm. Hind: 86 280 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa 2-toal krt Paldiskis, Rae 54 Üp 46,1 m2, remonti vajav. Toad eraldi, merevaatega korter! Küsi lisa! Hind: 9587 € Tel 668 4700, 5304 7947 Sergei Sannikov

Müüa 2-toal krt Õismäel, Astangu 26 Üp 52,2 m2, 5/5. Rõdu, remonti vajav, hea infrastruktuur, kiirmüük. Hind: 33 875 € Tel 668 4700, 5304 7947 Sergei Sannikov

Müüa uued korterid Haaberstis Vana-Rannamõisa tee 1F. Valmivad kevadel 2011. 59-84 m2, 2-4 tuba. Hind alates 69 830 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 3-toal krt vanalinnas, Pärnu mnt 6. 1933, 4/3, 111 m², kamin, saun, garderoob, renoveeritud (hind: 188 539 €) Hind: 2 950 000 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa 3-toal krt Kadriorus, A. Weizenbergi 4 1912, 108,50 m², 1/3, ren. parkim. hoovis, sauna kas. võim. Hind: 210 000 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa 3-toal katusekorter südalinnas Kentmanni tn 10. Vaade vanalinnale! 99 m2, 5/5, sisustatud, saun! Hind: 179 000 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa 4-toal krt Kalda 64, Nõmme, Pääsküla. Läbi maja planeering, kahel tasapinnal korrus 3 ja 1, 101 m2, terrass, rõdu. Hind: 95 868 € Tel 668 4700, 5621 0829 Marilyn Talberg-Ainsam

Müüa renov 3-toal krt Tina 5 2/1, üp 78,2 m2. Läbi kahe korruse eksklusiivse sisekujundusega korter täielikult renov majas. Hind: 159 000 € Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Müüa renov 2-toal krt Rataskaevu 8 4/3, 93,4 m2. Läbi kahe korruse unikaalne siseviim. 2005. a parim renov majas vanalinnas! Hind: 188 600 € Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Müüa 3-toal krt kesklinnas Võistluse tn-l. Renoveeritud paekivihoone, saun. 90 m2, 2/2. Hind: 153 000 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Uus Kortermaja kesklinnas Uus-Tatari 21 4 tuba 5/5, 92,4 m2 + 11 m2 rõdu. Küsi lisa ka teiste korterite kohta. Hind: 184 800 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa maja Nõmmel, Sihi tn 8 1932. a ehit. eramu Rahumäel. 4 tuba, 91 m2, terrass. Krundil samast ajastust kivist abihoone. Hind: 268 500 € Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa maja Vabaõhukooli tee 32 Eestiaegne palkmaja. 95 m2, krunt 1658 m2. Ehitusluba 220 m2 eramu ehitamiseks. Tsentr. vesi, kanal. Hind: 220 000 € Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa eramu Püünsis krunt 2075 m2, 262 m2, 7 tuba, kamin, saun, maaküte, puit-al. aknad, grillinurk, kõrvalhoone. Hind: 318 900 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

MAJAOSAD

Müüa paarismajaboks Suurupi külas 2010. a,132 m2, 4 tuba, saun, terrass, rõdu, ioonküte, vesipõrandaküte, kvaliteetne siseviimistlus. Hind: 147 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

MAJAD

Müüa ridaelamuboks Kauri elamurajoonis. Üp 129 m2, kivimaja, 4 tuba, saun, garaaž, terrass, gaasiküte, tsentraalsed kommunikatsioonid. Hind: 111 200 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa majaosa Vana-Lõuna 27 Kõrged laed, Lutheri kvartal, üp 150 m2, krunt 1200 m2, 2 korrust ja kelder. Ehitatud 1929. a. Hind: 124 500 € Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa eramu Tabasalus Krunt 5034 m2, 2006. a, 170 m2, puumaja, 6 tuba, saun, õ/v soojuspump, puurkaev, kõrvalhoone. Hind: 190 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

9. märts 2011

Kinnisvara pole pelgalt neli seina Kõik inimesed puutuvad iga päeva kokku kinnisvaraga, nii kodus kui ka tööl olles. Meie suhteid kinnisvaraga on peamiselt võimalik määrata kas omaniku, üürniku või kasutaja suhtena.

kinnisvara eluea jooksul tehtavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks, et säilitada ja/või taastada olukord, mille korral korrashoitav vara säilitab oma kasutatavuse ning vastab kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.

Kutsu haldaja appi

Tanel Tiits

Aasta 2009 kinnisvarahaldur Eestis

oov olla omanikuks on eestlasele juba ajaloolistel põhjustel sisse programmeeritud – pole ju omandi tunnet eriti kaua tunda saanud. Viimane on kindlasti üks põhjus, miks just praegu oleme sellises majanduslikus olukorras. Vahepeal toimunud niinimetatud kinnisvarabuumi ja laenuralli tagajärjel on Eesti eri paikadesse ehitatud erineva sihtotstarbega ehitisi. Eriti kogus tuure just eluasemeturg – justkui seni polekski Eesti inimesel olnud kohta, kus elada. Mõned hooned on keerukad, mõned lihtsamad. Kõik need ja ka varem ehitatud hooned vajavad heaperemehelikku omanikku, kes hoolitseks vara eest nii, et oleks tagatud kinnisvara võimalikult pikk ja efektiivne eluiga. Minult on sadu ja võib-olla isegi tuhandeid kordi küsitud, mis asi on kinnisvara korrashoid ja kinnisvara haldus?

Omaniku kohustused Elame 21. sajandil, kus igas lugupeetud peres on auto või koguni kaks. Autotootja ütleb enamasti, et garantii kehtib üksnes siis, kui tagate autole süsteemse hoolduse, vastavalt hooldusraamatus ettenähtule. Sellest saame tavaliselt kõik aru, miks on vaja kallist sõiduvahendit hooldada, miks on vaja õli vahetada ja kuluvosi asendada. Olen eeltoodud küsimustele proovinud vastata just selliste näidete abil – ka kinnisvara vajab täpselt sama palju ja veel rohkemgi hoolt ning hoolitsust, kui meie igapäevaselt kasutatav kallis sõiduvahend. Peame mõistma, et kinnisvara pole pelgalt neli seina meie ümber. Kinnisvara võib olla hoonestatud, aga ei pruugi seda olla. Kinnisvara võib olla ka täiesti tühi muruplats, kuid ka selle tühja muruplatsiga tekib omanikul hulga erine-

www.tonisson.ee

Sellele, et hoone vajab heaperemehelikku hoolt, tuleb mõelda juba ehituse käigus. Foto: Peeter Langovits vaid kohustusi – tuleb muru niita, maksta maamaksu. Aga mis saab siis, kui tegemist on keeruka hoonekompleksiga, kus on palju erinevaid süsteeme nagu ventilatsioon, jahutus, generaatorid, õlipüüdurid, reoveepuhastid, pumplad jm. Kindlasti vajab kinnisvaraomanik sellisel juhul, aga ka lihtsama ehitise puhul spetsialistide abi. Miks?

Standard aitab Kõige lihtsam näide. Paljud meist elavad eramutes, oma gaasikatla ja süsteemidega. Aga kui paljud saavad panna käe südamele ning öelda, et on hooldanud oma katelt tehase

etteantud hooldusjuhendi järgi, et meie kodukatel töötaks ka 20-kraadise pakasega? Tavaliselt kiputakse süsteemsele hooldusele eelistama avariide likvideerimist, mis võib korrapärasest hooldusest mitu korda kallimaks osutuda. Eestis on kõik tegevused, mida üks heaperemehelik kinnisvaraomanik peaks kinnisvara eluea jooksul ellu viima, süstematiseerinud ja kirja pannud Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, kes on loonud tänuväärse töövahendi: «Kinnisvara korrashoiu standardi, EVS 807:2010». Eeltoodud standardi kohaselt on kinnisvara korrashoid

Kui eespool sai välja toodud auto ja autoomaniku vaheline seos, siis auto puhul on iga omanik enda auto haldajaks, korraldades tegevusi, et sõiduvahend oleks tehniliselt korras ja puhas ning et täidetud oleksid kõik õiguslikud nõuded. Kinnisvara puhul on olukord natuke keerulisem, võibolla mitte just eramu või suvila puhul, kus iga tubli peremees peaks ise hakkama saama. Kortermajad, tootmishooned, koolimajad, büroohooned või ükskõik millise sihtotstarbega suured objektid või suured kinnisvarad nõuavad palju spetsiifilisi haldustoiminguid, millega kaasneb suur õiguslik ja majanduslik vastutus. Selleks, et kõik kenasti sujuks ja meid ümbritsev kinnisvara teeniks talle pandud pikaajalist eesmärki, ongi vaja tagada objektil süsteemne korrashoiupoliitika – seda aitab korraldada pädev kinnisvarahaldaja.

Kinnisvara korrashoiustandard Standard liigitab korrashoiutegevused omakorda järgmiselt: • Kinnisvara haldamine on kas õigusaktidest või lepingulistest kohustustest tulenev vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest, tagades hallatava kinnisvara füüsilise, juriidilise, majandusliku ja sotsiaalse säilimise kaudu kinnisvara kasutamisega seotud protsesside juhtimise ja kirjeldamise (dokumenteerimise). • Ehitiste tehniline hooldamine on regulaarne ja reglementeeritud sisuga (töökirjeldusega) tööde kompleks, et säilitada krundil paiknevad ehitised (hooned, nende tarindid ja hoonetes paiknevad tehnosüsteemid ning rajatised) ettenähtud seisundis, üldjuhul oluliselt parendamata ja muutmata korrashoitava objekti kasutusotstarvet. • Heakorratööde tegemine krundil ja hoones on teenus, et tagada puhtus ja korrashoid krundil ning sellel paiknevatel väikevormidel õigusaktides ettenähtud tasemel ning hoonete välispindade ja siseruumide koristamine-puhastamine, tagades nende sobivuse omanikule ja kasutajale. • Renoveerimistööd ehitise kasutusea jooksul on nii perioodilised kui ka ühekordsed tegevused, et purunemisest ja/või kulumisest tulenevalt taastada (remontida) olemasolevaid tarindeid ning tehnosüsteeme üldjuhul füüsilise vananemise kõrvaldamiseks ja/või kinnisvara kasutaja muutunud nõudmiste rahuldamiseks. • Kinnisvara omanikukohustuste kandmine seondub nii õigusaktidest kui ka lepingukohustustest tulenevate kinnisvara omanikule suunatud kohustustega. • Energia, vee ja kommunikatsiooni tagamine tähendab kinnisvara kasutajale eluks ja tööks hädavajalike või vajalike ning kehtivatele nõuetele vastava kvaliteediga ressursside müüki kinnisvaraobjekti kasutajale ning nende tarbimisvajadusi arvestades, kujundades tarbimiskulud objektil. • Tugiteenuste osutamine seisneb kinnisvara kasutajale kooskõlastatult kinnisvara omanikuga selliste täiendavate teenuste korraldamises ja vahendamises, mille tulemusena tõuseb kinnisvaraobjekti kasutatavuse (kvaliteedi) tase. • Ehitus- ja rekonstrueerimistööd ehitise kasutusigade vahel on ühekordsed ja unikaalsed projektipõhised tegevused kinnisvaraobjektil tervikuna, millega kaasneb üldjuhul objekti taasväärtustamine ja/või kasutusotstarbe muutus ning funktsionaalse iganemise kõrvaldamine. • Korrashoiukulude katteallikad (tulud) on eeltoodu katteallikad. Allikas: Tanel Tiits, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA 1-toAl korter

MÜÜA 2-toAl korter

MÜÜA 3-toAl korter

1-toal mug korter Uus 69 (ü-p 27,4 m², toimiv ühistu, tõkkepuuga parkla, 24 925 €). Tel 529 5618 Ilona

2-toal mug korter Uus 36 (2/5, ü-p 43,7 m², rõdu, 39 000 €). Tel 5804 0621 Varje

2-toal heas korras mug korter Aardla 120 (1/5, ü-p 47,5 m², rõdu, 38 285 €). Tel 5804 0621 Varje

2-toal mug korter Alasi tn (5/5, ü-p 47 m², rõdu, korter läbi maja) Tel 5647 2126 Margit

2-toal mug korter Kuu 39 (4/5, ü-p 47, 2 m², muudetud planeeringut, 45 690 €). Tel 521 5056 Anneli

3-toal remonditud ahjuküttega korter Tähe tn (1/2, ü-p 49,4m², saun, 50 500 €). Tel 5346 8308 Kersti

MÜÜA 3-toAl korter

MÜÜA 4-toAl korter

MÜÜA suvilA

kiire JA sooDNe HiNDAMisteeNus • elamispinnad • äripinnad • eriotstarbeline kinnisvara krediidiasutustele, finantsaruandluseks ja muudel eesmärkidel.

3-toal ahjuküttega korter eraldi majaosana Jaamamõisa tn (ü-p 54 m², WC-duširuum, suur aed, 38 030 €). Tel 506 8707 Urmas

4-toal ahjuk korter Taara pst Tähtveres (1/2, ü-p 75 m², kinnistu 1218 m², uus katus, uuendatud fassaad, 101 620 €). Tel 508 2396 Agnes

4-toal väga heas korras korter Mõisavahe 47 (6/9, ü-p 78,5 m², 49 850 €). Tel 529 5618 Ilona

Suvila Vehendis (kinnistu 1740 m², maja 2,5 k, Võrtsjärv 100 m, ujumis- ja paadihoidmiskoht, kõrghaljastus, 25 245 €). Tel 506 8707 Urmas

Aivar Kõiv, tel 501 2477

Kersti Soomuste, tel 5346 8308

9. märts 2011

Korterelamu parkimiskorra üle ei saa otsustada ühistu üldkoosolekul Korteriomandit ostes pöördutakse notari poole sageli küsimusega, kas ja kuidas on korteriomandi omandajale tagatud parkimiskoht korterelamu juurde kuuluval maa-alal. A u n e H a ru j õ e Tartu notar

arvem pöörduvad parkimiskohtadega seotud küsimustes notari poole korteriühistute esindajad, kuigi vajadus parkimiskohtade kindlaksmääramiseks on ning seda eriti nende korterelamute juures, kus parkimiskohti kõigile majaelanikele ei jätku. Kui parkida pole võimalik ka lähikonnas, on konfliktid majaelanike vahel kerged tekkima.

Fikseeri kokkulepped Kinnistu koosseisu kuuluv maa-ala, millel korterelamu paikneb, kuulub üldjuhul mõtteliste osadena elamus kortereid omavatele isikutele (korteriomandi omanikele). Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kas kokkuleppe või siis enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamikule kuulub suurem osa ühises asjas. Väiksemate korterelamute puhul ei ole kaasomanikel tavaliselt raske saavutada kokkulepet kaasomandi valdamise ja kasutamise, sealhulgas parkimiskorra kohta ning kokkulepitu toimib n-ö vaikivalt põhimõttel «alati on korteri nr 1 omanik parkinud peauksest paremal ja korteri nr 3 omanik vasakul». Selline kaasomanike kokkulepe võib olla sõlmitud nii suulises kui ka lihtkirjalikus vormis, kuid arvestama peab, et kui kokkulepe ei ole kantud märkusena kinnistusraamatusse, ei kehti kokkulepitu isiku suhtes, kes ostis elamusse korteri pärast kokkuleppe sõlmimist. Kuna alatine kokkulepete uuendamine on ebamugav ja aeganõudev, on otstarbekas sõlmida kasutuskorra kokkulepe notariaalses vormis ja kanda märkusena kinnistusraamatusse. Lisaks parkimiskohtade

Parkimiskohtade jaotuse üle peetakse tuliseid vaidlusi paljudes korteriühistutes. Kui parkimiskoha heatahtlik või lihtsalt leidlik broneerimine ei aita, tuleb kokkulepped fikseerida notari juures või nõuda õigust kohtust. Foto: Margus Ansu fikseerimisele on sellise, kaasomanike vahelise kokkuleppega võimalik loomulikult reguleerida ka muid kaasomandi valdamist ja kasutamist puudutavaid küsimusi – tasu maksmine parkimiskoha koristamise eest, panipaikade kasutamine vms.

Mõtle tulevikule Kuidas määrata kokkuleppes parkimiskohad? Kaasomanike kokkuleppel võib mõne kaasomaniku kasutuses olev osa ühisest asjast olla kas suurem või väiksem temale omandis kuuluvast osast. Nii võidakse kokku leppida, et 100 m² korteriomandi omaniku kasutuses on üks parkimiskoht, samas kui 35 m² korteriomandi omaniku kasutuses on kaks parkimiskohta. Siinkohal tasuks korteriomandi omanikul mõelda loomulikult käesolevast hetkest ka kaugemale. Kuigi korteriomandi omanikul enesel ei pruugi kokkuleppe sõlmimise ajal autot olla ja ta sooviks vähendada parkimiskohast loobumise teel enda kulusid kaasomandi valdamisel, võib parkimiskoha puudumine vähendada hiljem märkimisväärselt korteriomandi müügihinda. Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendu-

sest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve.

Kohtuotsus juhiseks Suuremate korterelamute puhul on kaasomandi valitsemiseks tavapäraselt asutatud korteriühistu. Kuna konsensuse saavutamine suurtes korterelamutes on sageli raskendatud (on ju omanikke palju ja igal neist oma arusaam), siis on korteriühistud soovinud määrata parkimiskorra üldkoosoleku otsusega ja häälteenamuse alusel. Korteriomandiseaduse kohaselt saab häälteenamusega otsustada neid küsimusi, mis jäävad tavakasutuse piiresse. Kas parkimiskohtade kindlaksmääramine jääb tavakasutuse piiresse või ületab tavakasutuse mõjud? Kui seni on püüdnud ühistud sellele küsimusele ise vastata (kuna seadus otsest vastust ei anna) ja kehtestanud nii mõnelgi juhul parkimiskorra üldkoosoleku otsusega, siis edaspidi peab arvestama, et Riigikohus on oma määruses 18. jaanuarist 2011 (nr 3-2-1-151-10) leidnud, et parkimiskohtade määramine ei ole tavakasutuse küsimus ning on käsitletav kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seega pole parkimiskorral-

duse kindlaksmääramine üldkoosoleku otsusega reeglina võimalik. Erandina võiks parkimiskohad määrata üldkoosoleku otsusega vaid juhul, kus koosolekul osalevad kõik korteriomanikud ja nad kõik hääletavad otsuse vastuvõtmise poolt.

Süvenev probleem Mida siis teha, kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (antud juhul parkimiskohtade kindlaksmääramise) kokkuleppe sõlmimisest? Sellisel juhul võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses. Senistes lahendites on Riigikohus välja toonud, et kohus peab otsuse tegemisel lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada tuleb kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. Kortermajade arendajatele aga soovitaks kasutuskord aegsasti (juba enne korterite müümist) paika panna, et vältida hilisemaid vaidlusi. Parkimiskohtade probleem lähiaastatel pigem süveneb kui leevendub.

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt! Järgmine erinumber ilmub:

6. aprillil Reklaamimüügi projektijuht

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Mariann Maasi, tel 666 2328,

mariann.maasi@postimees.ee

Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

9. märts 2011

Kasutada võib ainult tehniliselt korras ja registreeritud lifti Ohutust silmas pidades võib kasutada ainult tehniliselt korras lifti, millele on määratud järelevaataja ja tehtud tehniline kontroll. Kõige selle eest vastutab lifti omanik.

ti tehnilise kontrolli, hooldamise ja remondi kohta tuleb säilitada kogu lifti kasutusaja jooksul. Korrektne dokumenteerimine aitab Tehnilise Järelevalve Ametil kontrollida hooldustööde nõuetele vastavust ning omanikul jälgida tööde kulgu ja kulutusi.

Igale liftile järelevaataja

Reino Bürkland

Lifti registreerimine ja tehniline kontroll eeldab, et lifti kasutamist jälgib järelevaataja. Kuna enamik lifte paikneb korterelamutes ning ühel liftil on palju omanikke, kohustuvad lifti omanikud määrama järelevaataja, kes sisuliselt on omaniku esindajaks ja kontakt isikuks. Järelevaatajaga tuleb kindlasti sõlmida kirjalik kokkulepe. Lifti kasutamise järelevaatajal ei pea olema ametlikku pädevustunnistust, kuid kasuks tuleb OÜ Tehnokontrollikeskuse korraldatavatel koolitustel ja teabepäevadel osalemine.

Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna peaspetsialist

hutuse tagamiseks tuleb liftile teha perioodilist tehnilist kontrolli – vanema kui kümneaastase lifti puhul kord aastas ja uuemate liftide puhul kahe aasta järel. Tehnilise kontrolli käigus avastatud puudused tuleb esimesel võimalusel kõrvaldada ning seejärel teha liftile uus tehniline kontroll. Kui puuduste kõrvaldamine võtab rohkem kui kaks kuud, tuleb korduv tehniline kontroll teha täies mahus. Kui lift saab korda kahe kuu jooksul, kontrollitakse ainult tehtud tööde vastavust. Ka siis, kui lifti on oluliselt remonditud või ümberehitusi tehtud, tuleb korraldada lifti erakorraline tehniline kontroll. Uuele liftile tuleb kindlasti tellida kasutuseelne tehniline kontroll, mille käigus lift registreeritakse ja alles seejärel lubatakse kasutusse võtta. Pahatihti jäetakse see nõue täitmata – praegu on Eestis kümmekond registreerimata ja seetõttu kasutusloata lifti.

Liftide renoveerimistoetus

Uuemad liftid vajavad hooldust harvem, osa vanadest liftidest vajab aga põhjalikku renoveerimist. Kuna lifti moderniseerimine on kulukas, pakub riik ka võimalusi liftiomanike toetamiseks. Foto: Margus Ansu

Dokumenteerimine vajalik Ohutuks kasutamiseks ja tõrgeteta tööks tuleb seda ettenähtud aja tagant hooldada ja remontida. Hooldus- ja remonditöid tohib teha ainult asjakohase pädevusega ettevõte. Lifti hooldustööde tõhusamaks korraldamiseks ja avarii-

järgseks teenindamiseks tuleks korteriühistul sõlmida lifti hooldajaga hooldusleping, millega lepitakse kokku hooldustööde maht ja osapoolte kohustused ning vastutus. Kõik liftiga seotud tegevused peavad olema dokumenteeritud. Dokumentatsioon lif-

Palju muret tekitab vananenud, nõukaaegsete liftide amortiseerumine. Eestis on hinnanguliselt 30% kasutusel olevatest liftidest vanemad kui 25 aastat ning enamik neist ei ole põhjalikku remonti läbinud. Seega tuleks omanikel liftide seisukord kriitilise pilguga üle vaadata ning vajaduse korral tellida hooldusettevõttelt või tehnilise kontrolli tegijalt täiendav ekspertiis. Olenevalt vajadusest on võimalik lifti renoveerida ka järk-järgult. Alustada võiks

näiteks ajami ja juhtimissüsteemi vahetamisega ning lõpetada kabiini renoveerimisega. Kuna lifti moderniseerimine on kulukas, püüab riik leida võimalusi lifti omanike toetamiseks. Mullu veebruaris muudeti «Korterelamute renoveerimislaenu» programmi, mille tulemusena on võimalik liftide renoveerimiseks kasutada Euroopa tõukefondi toetusraha. Probleemide kindlaks tege-

Ohutu lifti meelespea! Korteri otsimisel oleks hea pöörata tähelepanu alljärgnevale: • Riiklikku järelevalvet liftide nõuetele vastavuse üle teeb Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). • TJA andmekogus on 4400 registreeritud lifti. • Igal aastal põrub tehnilises kontrollis ligikaudu 15% liftidest. Nõuetele mittevastava lifti kasutamise eest teeb TJA omanikule või valdajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks. • Rikkumiste korral võib karistada juriidilist isikut kuni ~3195 euroga (50 000 krooniga) ning füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga. Otsese ohu korral keelab TJA lifti edasise kasutamise. • Liftiga toimunud avariist või õnnetusjuhtumist tuleb esimesel võimalusel teavitada TJAd: www.tja.ee • Lisainfot liftiohutuse kohta leiate TJA kodulehelt: www.tja.ee/public/documents/TJA/Infomaterjalid/ ohutult_liftiga_web.pdf • Lifti tehnilist kontrolli teeb OÜ Tehnokontrollikeskus: www.tkk.ee • Liftile hooldus- ja remonditöid tegeva firma pädevust saab kontrollida majandustegevuse registrist internetist aadressil mtr.mkm.ee • «Korterelamute renoveerimislaenu» programmi kohta leiate lisainformatsiooni majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi kodulehelt: www.mkm.ee Allikas: Reino Bürkland, Tehnilise Järelevalve Amet

REALIA GROUP

PINDI KINNISVARA/ERI KINNISVARA Tartu mnt 16, Tallinn tel 610 3900 gsm 512 0280 e-post tallinn@pindi.ee www.pindi.ee www.eri.ee

miseks tellis Tehnilise Järelevalve Amet võrdleva uuringu moderniseerimata ja moderniseeritud lifti energiatõhususe kohta. Uuring näitas, et moderniseeritud lifti energiakulu ühe sõidu kohta on 2,51 korda väiksem võrreldes moderniseerimata lifti energiakuluga. Energiatõhususe suurendamisele lisaks muudab liftide moderniseerimine ka nende kasutamise ohutumaks ja mugavamaks.

9. märts 2011

Poolikud lahendused renoveerimisel maksavad kurjalt kätte Kuigi kortermaja renoveerimine tundub algselt keerulise ja kuluka ettevõtmisena, muutub see pärast esimest süvenemist palju lihtsamaks ning tagab parema elukvaliteedi ja tervislikuma kliima kodus. K a l l e K uu s k

KENA hoonete energiatõhususe projektijuht

is juhtub, kui korterelamute renoveerimisel kasutatakse poolikuid lahendusi? Aastate eest ehitatud kortermaja on tervik. Mitte ükski osa sellest majast ei saa toimetada teistest sõltumatult ning üksikmuudatused ei suuda lahendada tervikprobleemi, kuid ei jäta seda ka mõjutamata. Märke, mis näitavad, et maja või selle osade renoveerimisel on tehtud vigu, on mitmeid. Näitena võib tuua selliseid tunnuseid, mida iga elanik võib ka ise märgata.

Hallitus Tubade lakke ja laenurkadesse hakkab tekkima tumedaid hallituslaike. Eriti hull on seis siis, kui hallitus on jõudnud elutuppa, kuid ka vannitoas ei tohiks korralikult renoveeritud ja ehitatud majas hallitust tekkida. Tihti võib hallitus tekitada ka otseseid tervisekahjustusi.

Õhuniiskus Kuigi paljud keskküttega

kortermajad on pigem olnud hädas liigselt kuiva õhuga, võib valede võtetega renoveerimise järel muutuda tuba hoopis niiskeks. Liigne niiskus on ka eelduseks hallituse tekkele. Inimene tunneb seda sarnaselt troopilise kliimaga – isegi siis, kui tuba pole liigselt soe, kipub keha higistama ning kergemad riideesemed tunduvad niisked. Liigniiskus mõjub pikema perioodi jooksul ka tervisele, kuid esmalt kahjustab see nii maja konstruktsioone kui ka tubades olevaid asju ning annab tõuke hallituse tekkele.

teem ning paljud muud elemendid. Renoveerides ei saa kasutada poolikuid lahendusi – teha tuleb kõik korraga ja võimalusel rohkemgi. Üks teine tarkusetera aga ütleb, et kui soovid mõnda protsessi põhja lasta, aja see maksimaalselt suureks. Lisa kõiksugu «ilmtingimata vajalikke» tegevusi, kuni kõigil läheb silme eest mustaks ja lõpuks lepitakse parandamise asemel pigem senise elukorralduse jätkumisega. Kortermaja renoveerimisel ei tasu seda karta. Esialgne täiendav töö annab hiljem tublisti tulu nii maja sisekliima kui ka kommunaalarvete osas.

Liiga soe tuba Esimene vaimustus soojast toast on küll suur, eriti kui aastaid on küttearved olnud suured ja toad külmad. Paraku pole seda rõõmu kauaks. Liigne soojus hakkab kurnama, ööuni muutub rahutuks ja peagi hakatakse olukorda lahendama akna avamisega – see aga annab kohe tunda küttearvetel. Eriti keeruline on siis, kui tubades pole võimalik soojust reguleerida.

Lihtne protsess

Suured kommunaalkulud Paljudele lõpeb rõõm renoveeritud kortermajast teise renoveerimisjärgse kommunaalarvega. Kui esimesel arvel võib küttekuludes olla veel märgatav kokkuhoid ja lisandunud laenumakse jääb kokkuhoiule võib-olla isegi alla, siis teise arve saamise ajaks on kõik paika loksunud. Liiga soojade ja niiskete korterite puhul üritatakse avatud akendega olukorda meeldivamaks muuta, kuid see suu-

Kui sisekliima kortermajas pärast soojustustöid muutub ning vajadustele vastavad kliimaseadmed renoveerimis projektist välja unustati, on liigniiskus ja selle tagajärjel ka hallitus korterisse kerged tulema. Foto: Margus Ansu rendab omakorda küttekulusid ja lõpuks on küttearved peaaegu sama suured kui varem, lisaks tuleb tasuda ka renoveerimislaenu.

Niisiis on kõik omavahel seotud. Uued aknad, maja välisseinte soojustus, küttesüsteem üldiselt ja iga toa radiaatorid eraldi, ventilatsioonisüs-

Renoveerimisprotsess ise pole sugugi nii keeruline, kui esimesel pilgul tundub. Esmalt tuleb leida projekteerija. Seejärel peab seadma selge eesmärgi – terviklahenduse, mis arvestab maja kõikide osadega ning annab tulemuseks küttekulude kolmekuni neljakordse vähendamise. Pärast projekti valmimist on järg ehitajate käes. Äärmiselt tähtis on leida ehitusjärelevalve pädev pakkuja. Viimast tasuks juba koos projekteerijaga otsida, et saavutada maksimaalne kontroll ehituskäigu üle. Ja siis pole muud, kui ehitama. Maja elanikele tähendab see küll mõnda ebameeldivat suvekuud, kuid seda mõnusam on järgmisel talvel, kui soojas toas on värske õhk ja

küttearved ei tekita enam stressi.

Numbritest ka Renoveerimata kortermaja 50-ruutmeetrise korteri aastane küttekulu on ligikaudu 550 eurot (ehk 8000 kWh). Pärast renoveerimist väheneb kulu ideaalis 140 euroni (2000 kWh). Tõsi, lisanduvad laenumaksed, mis keskmise kortermaja puhul on selles korteris 35 eurot kuus – eeldusel, et laenu on võetud 15 aastaks. Need arvud ei pretendeeri täpsusele, sest olukorrad võivad paljuski erineda. Sõltub kõik ju maja suurusest ja seisukorrast, korterite arvust ning tehtud töödest, laenuperioodi pikkusest ja intressist. Tõsi, kui teha kõik oma kulu ja kirjadega, ei anna rahaline võit kohe tunda. Kui aga arvestada küttehindade pidevat ja kiirenevat tõusu ja tõsiasja, et laen saab ühel hetkel makstud ning et osa kulusid saab katta ka riiklikest toetustest, on saavutatud lõpuks märkimisväärne kokkuhoid. Ja lõpuks kaks kirssi tordile. Esimeseks on renoveerimisega kasvava kinnisvara väärtus. Korras kortermaja eluiga on pikem ja elukvaliteet parem, seega tõuseb ka korteri hind. Teiseks paneb riik samuti õla alla – renoveerimistöödeks on võimalik saada erinevaid toetusi ja garantiisid. Lisainfot saab Kliima- ja Energiaagentuuri (www.kena.ee) ning KredExi (www.kredex.ee) kodulehelt.

Koostöös pakume juubeliaasta puhul märtsis Ariston ja Regent boilereid soodsamalt. (vähemalt)

Soodne

Moodne

uus

-26%

tule uuri poest

Regent 80L

Ariston Calidos Suurused 50/80/100 liitrit

omadused

 vertikaalne paigaldus  võimsus: 1200W  mahtuvus: 80liitrit

   

aastat kogemust

ECO funktsioon - lisakokkuhoid kuni 80€ aastas.

 Sanitaar- ja keskkonnatehnika  Tööriistad ja ehitusseadmed  Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

€ 72.97.tavahind

garantii 7 aastat lihtne ja kiire seadistamine eksklusiivne disain katlakivikindel soojenduselement  ülitõhus isolatsioon  suure täpsusega NTC temperatuuriandurid

ABS süsteem - elektrooniline ohutuspakett. Legionella bakteri vastane süsteem Ülekuumenemise vastane süsteem. Aktiivne elektriohutuse süsteem Külmumisvastane süsteem

LCD juhtpaneel - päeva/nädala programmeerimine.

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

9. märts 2011

«Hea korteriühistu» sertifikaat näitab renoveerimise kvaliteeti Särava kevadpäikese kiirtes ei saa möödakäi jal märkamata jääda Tallinnas Õismäel Järveotsa tee 5 bee�ikat tooni korterelamu seinal ilutsev tunnistus, mis ütleb, et majas tegutseb Hea Korteriühistu. Kristel Kossar ajakirjanik

egemist on sertifikaadiga, mida annab välja Eesti Korteriühistute Liit. Selle pälvinud korterelamu peab olema renoveeritud, energiatarbimine ökonoomne ning korteriühistu juhtimine efektiivne ja läbipaistev. «Eks see märk ole teistele innustuseks, et maja tuleks renoveerida – kes mööda jalutab, märkab ning hakkab ehk ka oma kodumaja olukorra peale mõtlema,» muheleb korteriühistu Järveotsa 5 juht Tiiu Varik. «Muidugi said majaelanikud sertifikaadiga juurde kindlust, et kõik on tehtud nõuetekohaselt. Meie maja on korras, seinad ja katus soojustatud, küttesüsteem renoveeritud.»

Rõõmus meel koju tulla Järveotsa tee 5 korteriühistul on vanust kümme aastat, selle aja jooksul on maja tasapisi ka renoveeritud. «Küttesüsteemi tegime nüüdisaegsemaks, viisime sisse kahetorusüsteemi ja panime mõõturid ning soojaandurid peale,» loetleb Tiiu Varik. «Nii on majaelanikud märganud, et kõik laabub, suuri probleeme meil renoveerimise arutamisega polnud,» lisab ta. «Kuid majaelanikega peab kindlasti läbi rääkima, nii saavad kõik aru, et tegemist on majaelanike ühise huviga – kõigil on ju parem elada renoveeritud majas, kus on soojem ja mugavam.» Renoveerimiseks võeti üle 150 000 euro (2,4 miljoni krooni) suurune pangalaen, väiksemaid toetusi (näiteks energiaauditi või renoveerimisprojekti valmimisele) saadi Kredexi kaudu.

Variku sõnul ütlevat majaelanikud, et rõõmsamates värvides ja soojemas kodumajas on hoopis teine tunne. «Räägivad, et kohe parem on koju tulla,» tunneb Tiiu Varik heameelt. «Trepikojad on samuti aja jooksul korda tehtud. Aga kõige tähtsam maja soojustamise juures on ikkagi küttekulude kokkuhoid – kui meie maja elanik maksab ehk euro ringis (15-16 krooni) ruutmeetrilt, siis kõrvalmajades võib see number olla pooleteise euro (22-29 krooni) ringis.» Kuigi korterite soojatarbimine on erinev, saab igal juhul nentida, et kokkuhoid on märgatav. «Eriti õnnelikud on päikesepoolsete ühe-kahetoaliste korterite elanikud, kes on lausa öelnud, et võiks kütte päris kinni keerata, sest tuba püsib soe,» selgitab naine. Hea ühistu tunnusmärk majaseinal on aga nakatanud ka naabreid – nii saab Tiiu Variku juhtimisel viimast lihvi naabermaja Järveotsa tee 7, mis on nüüdseks samuti sertifikaadi vääriliseks tunnistatud.

Häid ühistuid üle Eesti Maju, mis võivad tunda rõõmu Hea Korteriühistu märgi üle, on Eestis peaaegu 60. Hiljuti korteriühistute seas läbi viidud küsitluse kohaselt peavad ühistud sellist sertifitseerimisprotsessi vajalikuks. «Sisuliselt on siin tegemist ju korteriühistu tegevuse auditeerimisega,» selgitab Korteriühistute Liidu sertifitseerimise projektijuht Raimo Jõgeva. Vastanute sõnul on edaspidiseks tööks korteriühistus väga oluline teada, kus esinevad puudused ja kuidas neid kõrvaldada. «Saab ka tunnustust ja julgustust edaspidiseks,» kõneleb Jõgeva, kelle sõnul hindasid küsitlusele vastanud sertifitseerimiskomisjoni põhjalikku tööd. «Vajalikuks peeti raamatupidamisalaseid nõuandeid, samuti tagasisidet, mis puudutas maja renoveerimist. Korteriomanikele on sertifikaadist igal juhul kasu – mitmes ühistus said majaelanikud kinnitust, et renoveerimine on õigesti läbi viidud.»

Õismäel Järveotsa tee 5 asuva korteriühistu juht Tiiu Varik näitab majale asetatud sertifikaati «Hea korteriühistu», mille nad kümneaastasele korteriühistule peale põhjalikke renoveerimisi ja auditeerimisi välja teenisid. Foto: Kristel Kossar

9. märts 2011

Kortermaja ümbrus on samuti kodu Milline näeb tärkavas kevades välja meie ümbruskond? Mida saame muuta? Fassaadija renoveerimistööde kõrval jääb vahetevahel teisejärguliseks just see, mis võtab meid vastu majast väljudes – meie väliseluruum. K r i s t i n a A m or maastikuarhitekt

orteriühistud püüavad anda parima – panevad majadele uue fassaadi, et aastaid tagasi ehitatud hooned ikka püsiksid ja nägusad oleksid. Selle juures jäetakse väliseluruum, mis nagu ei kuulukski kellelegi, tihti tähelepanuta. Hea, kui trepikoja uksest sisse pääsed, sest autod on ummistanud majaümbrused – kallis auto peab ju aknale võimalikult lähedal seisma. Kortermajades elab ka palju koeraomanikke, kes sammuvad ühes koeraga maja ette murule. Olen näinud vaid üksikuid peremehi, kes oma lemmiklooma järelt agaralt koristada taipavad. Ja lapsed? Kas meil on piisavalt lastele konstrueeritud mänguväljakuid? Kas lapsed mängivad koerte jalutusplatsil? Ja kuhu seavad end õues puhkehetkeks istuma majades elavad eakamad inimesed? Õnneks leidub Eestimaal ka ilusaid kortermaju koos kauni ja läbimõeldud ümbrusega.

Olemasolevates, eakamates kortermajades sõltub palju korteriühistutest. Mil viisil ja määral saavad hoolitseda oma koduümbruse eest kohalikud elanikud? Tallinna linnavalitsus on juba alates 2005. aastast korraldanud programmi «Hoovid korda», mille raames toetab linn ühistuid rahaliselt oma koduümbruse korrastamisel kuni 70% ulatuses tehtavatest töödest. Toetuse eesmärgiks on suurendada korteriühistute omaalgatust ja koostöötahet, tugevdada sotsiaalseid suhteid korterelamutes ning parandada hoovide välisilmet. Üldeesmärgiks on suurendada elukeskkonna atraktiivsust ja elanike elukvaliteeti. Inimeste teadlikkus sellisest võimalusest on kasvanud ja initsiatiiv on ühistute käes. Esmajärjekorras pööratakse praegu tähelepanu igasugustele funktsionaalsetele küsimustele, korrastatakse parkimisalasid, täiustatakse prügimajandust. Prügimajade suletud süsteem hoiab eemale võõrad, selle tulemusena võib väheneda ka prügiautode liiklustihedus.

Sotsiaalsuse kasv Funktsionaalsuse kõrval peab tähelepanu pöörama siiski ka puhke- ja rohealade väljaarendamisele. Mõne põõsa või lillekese istutamine oma akna alla on lubatud tegevus, kuid kas see parandab kogu ümbruse kvaliteeti tervikuna? Korterelamu välisruumi kujundamisel tuleks lähtuda üht-

sest kontseptsioonist – abiks on siinkohal maastikuarhitekt. Oluline on see, et elanikud saaksid võimalikult palju rohelist elamispinda ehk aktiivselt kasutatavat ala nautida ka väliseluruumis. Okas- ja lehtpuuhekkidega, kuid samuti tõstetud istutuskastide ja võreseinte abil on võimalik luua mitmeid suuremaid ja väiksemaid ruume, kus leiavad tegevust nii väikelapsed, suuremad pereliikmed, aga ka täiskasvanud või eakad. Väliskeskkond peaks tekitama huvi seal viibimise vastu. Üheks oluliseks lüliks on sotsiaalsus, võimalus kohtuda ja koos mängida. Suurte puude kasutamine parandab majade vahel mikrokliimat ja vähendab tuuletõmmet. Kasutada võib arukaske, harilikku vahtrapuud, suurelehist pärna, rumeenia mändi, kitsamates kohtades serbia kuuske, samuti lehtpuude püramiidvorme. Tähtis on läbi mõelda ka erinevad käiguteed. Tavaliselt saavad elanikele oluliseks teed, mille kaudu saab lõigata, et lühendada ajakulu poodi või bussipeatusesse. Näiteks eksisteerib mänguväljak tihti inimese kujutluses eraldatud kohana. Lapse mäng võib toimuda aga tuhandes erinevas kohas. Seetõttu võivad äsja istutatud puud saada laste aktiivse mängu ohvriks. Puude istutamisel majade juurde tuleb arvestada, et nad kasvavad 2,5–3 meetrit kõrgeks. Haljastuslahendus peab olema vähest hooldust nõudev – pigem õitsvad põõsamassiivid

kui suvelillede peenrad jne. Põõsaistutusalad tuleks katta peenrakanga ja 6 cm paksuse koorepuruga, mis takistavad umbrohu levikut.

Häid näiteid on Leidsin Keilast ühe toreda kolmekorruselise korterelamu, mille kena fassaadi kõrval jäi silma põõsasmaranate ja enelatega ühtselt kujundatud majaesine. 2006. aastal sai see maja fassaadikauniduse eest kortermaja kategoorias «Kauni kodu» tiitli. Ka kogu majaümbruse kujundus on lahendatud eskiisprojektiga, mida finantseeris ühistu. Maja taha on plaanis rajada veel puitterrass, pesukuivatusplats, istutusalad koos roosipeenra, mägimändide ja sirelitega. Ala piiratakse hekiga. Projekt kooskõlastati linnavalitsuses arhitektiga. Rajamistööd väljas on teinud majaelanikud ise – nii jätkatakse ka edaspidi. Olulist rolli on mänginud ühistu tubli esinaine, kes on leidnud aega ja energiat, et motiveerida elanikke ja meelitada nad õue tööle. Kortermajas on ju palju elanikke – milline tööjõud! Nii annab igaüks panuse oma ümbruse kujundamisse, millest tunneb heameelt ka tükimaad hiljem, samuti tõuseb nii kinnisvara väärtus.

Eluruum jätkub õues Tiskre-Hansu korterelamupiirkonnas küsitletud inimestele meeldib omavahel suhelda, aga majade ümbruse kujundus ei soodusta seda. Hea mõttena tundus idee luua koht tänavakorvpalli mängimiseks.

Kui kortermaja ümbrus on oskuslikult ja majaelanikega üheskoos hubaseks kujundatud, võib majahoovis pidada suveõhtuti kas või piknikku. Pildil on Mari Jäätma kujundatud piknikulaud. Foto: Liis Treimann Majade esimese korruse terrassidel puudub privaatsus, kuna terrassid avanevad parkla poole ning hommikukohvi nautija on liikuvate inimeste ja akendest tulevate pilkude vaateväljas. Korterelamu ümbruse kujundamine on väljakutse, sest arvestada tuleb elanike vajadusega nii privaatsuse kui ka sotsiaalsuse järele. Miks kolib aga osa inimestest elama äärelinna kortermajja? Millist lisakvaliteeti võib see

linnas elamise asemel pakkuda? Eramu tüüpi elamistes jätkub eluruum ka õues, pakkudes vahetut seost aia ja siseruumi vahel, nagu on saavutatud Laagris Veskitammi tänavale rajatud värvilises korterelamus. Eluruum koosneb nii majast kui ka selle ümber olevast välisruumist – neid tuleb käsitleda tervikuna. Ühistute püüdlusi tuleb seejuures märgata, tunnustada ja julgustada. Vaadakem aknast välja – ka kortermaja ümbrus on teie kodu.

REKLAAMTEKST

Kodu turvalisus sõltub kolmest aspektist: lukustusest, signalisatsioonist ja kindlustusest “Minu kodu on mu kindlus,” armastame sageli ebakindlatel hetkedel endale kinnitada. Kindlus küll, aga kui kindel? Kuidas üldse hinnata oma kodu turvalisust? ASi Valnes nõukogu esimees Alvar Veersalu soovitab oma kodu turvalisusele hinnangut andes lähtuda kolmest aspektist: lukustusest, signalisatsioonist ja kodukindlustusest. Muukimiskindel lukk “Oma kodule tuleks valida niisugune lukk, mida ei saa lahti muukida,” ütleb Veersalu. Tõsi, ütlus “lukk ei pea ühtegi varast” peab küll ühtpidi paika, sest iga lukku annab ju toore jõuga lihtsalt lahti lõhkuda, ent mida keerulisemaks ja vaevanõudvamaks luku avamine vargale tehtud on, seda väiksem on tõenäosus, et ta selle üldse ette võtab. “Varas valib kõige hõlpsama variandi. Kui luku lõhkumine võtab palju aega ja tekitab valju müra, mis meelitab naabreid asja uurima tulema, valib varas sissemurdmiseks pigem niisuguse ukse, mille luku ta mõne hetkega lahti keerab,” tõdeb Veersalu. Valvesignalisatsioon Kui peaks aga juhtuma, et varas on siiski uksest sisse murdnud, on järgmise turvameetmena vaja tema edasist tegutsemist takistada. Veersalu sõnul on selleks kõige otstarbekam

lahendus paigaldada oma elamisse niisugune valvesignalisatsioon, mille häiressemineku korral sõidab sündmuspaika asja uurima turvafirma valvepatrull. Kindlasti tuleks eelnevalt veenduda, et turvafirmal on valvemeeskondi piisav arv, et häire puhul kiiresti kohale jõuda. Kodukindlustus Kolmanda sammuna riskide maandamisel tuleb kodu igal juhul ka kindlustada. “Kui ikkagi peaks juhtuma, et sel ajavahemikul, mis patrullil sõidu peale kulub, on midagi jõutud varastada, korvab kindlustus kahju,” põhjendab Alvar Veersalu kodu kindlustamise vajalikkust. “Muukimiskindel lukustus, valve-keskusega ühendatud signalisatsioon ja kodukindlustus üheskoos loovad piisavalt turvalise keskkonna.” Elektrooniline lukk Mis teeb luku muukimiskindlaks? “Muukimiskindlus seisneb kahes aspektis: lukusüdamikku pole võimalik lahti muukida ning võtit ei ole võimalik kopeerida,” selgitab Veersalu. Kõige kindlam on lahtimurdmise suhtes elektrooniline lukusüdamik. Sel puhul avab võti ust nii mehaaniliste kui ka elektrooniliste tegurite mõjul ning nn muukrauaga ei ole lukku võimalik avada. “Pealtnäha on mehaaniline ja elektrooniline lukk sarnased, kuid elektroonilise luku võtmepeas asub mikrokiip, mis paneb võtme sellele lukule sobima,” kirjeldab lukufirma Valnes nõukogu esimees. “Elektroonilisel lukul on teinegi eelis mehaanilise ees – kui võti kaob, saab võtme lihtsalt kasutusest kustutada, ilma et oleks seepärast vaja lukku vahetada. Kaotatud võtme asemele saab alati lasta uue teha.” Lisaks saab mikrokiibiga võtme puhul vajadusel kodusse

sissepääsu limiteerida. “Kui teie kodus käib näiteks koristaja, saab määrata, et ta pääseb talle antud võtmega teie majapidamisse sisse vaid kokkulepitud kellaajal. Kiibi saab ühendada ka teie kodus oleva valvesüsteemiga, nii et selle abil võib valve maha võtta,” toob Veersalu näiteid kiibiga võtme kasutusvõimalustest. Kopeerimiskindel võti Teine oluline tahk lukustuse turvalisuse juures on võtmel, mis peaks olema niisugune, mida ei ole võimalik järele teha. Võib ju juhtuda, et inimene, kellele olete oma võtme mingil põhjusel usaldanud, kuritarvitab teie usaldust, laseb võtmest koopia teha ja ühel päeval leiategi eest tühjaks tehtud kodu. “Kui võti on kopeerimiskindel, saab uut võtit teha lasta vaid võtme turvakaardiga – võtmekaart tuvastab võtme omaniku ning sisaldab salajast koodi, mille põhjal uus võti valmib. “Põhimõtteliselt käib see nii, et kompuuter loeb kaardil oleva koodi lahti ja valmistab selle järgi võtme. Ilma võtmekaardita võtit järele teha ei olegi võimalik, sest võti on oma ehituselt väga keeruline,” selgitab Veersalu. Ta soovitab ettevaatusabinõuna oma kodus iga viie kuni kümne aasta järel lukusüdamikud välja vahetada, sest kurikaelad, teadagi, on nupukad ja õpivad vanemat tüüpi lukke lõppude lõpuks ikkagi lahti muukima. Veersalu lisab, et lukusüdamiku väljavahetamine on lihtne ega eelda enamasti kogu lukusüsteemi väljavahetamist ka siis, kui varasemast on ukse ees kas või vana Vasara lukk. Valnese pakutavatest lukkudest on Alvar Veersalu kinnitusel täiesti muukimiskindlad sarja Valnes Kaba lukud, mille hinnad algavad 86 eurost. Elektrooniliste lukkude hinnad algavad 300 eurost komplekti kohta.

AS Valnes • Pärnu mnt 139 E/4, 11317, Tallinn tel 656 5485, faks 656 5486 • valnes@valnes.ee • www.valnes.ee

(Foto: Terje Lepp)

ASi Valnes nõukogu esimees Alvar Veersalu soovitab: muretsege oma koduuksele muukimiskindel lukk, paigaldage valvesignalisatsioon ja sõlmige kodukindlustusleping.

• AS Valnes on tegutsenud 17 aastat Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. • Valnese tegevus seisneb lukutoodete komplekteerimises, projekteerimises, tootmises ning projekti- ja hulgimüügis. • Valnese müügist 30% moodustab eksport. • Tuntumad objektid, kuhu on paigaldatud Valnese lukusüsteemid, on Tartu ja Jõhvi vangla, riigikoguhoone ja peaministri kantselei. • AS Valnes on Eesti turvaettevõtete liidu juhatuse liige ning tegeleb aktiivselt ka näiteks politsei ja kindlustusfirmade koolitamisega muukimiskindluse teemal.

9. märts 2011

Remondiplaanid vajavad tutvustamist Tänavune lumerohke ja pakaseline talv ning sellega kaasnenud lumeja purikatõrje ning üüratud soojaarved on ühistute eelarvetesse jätnud päris kindlasti märkimisväärsed augud. Kuidas selle valguses ühistuliikmetele remondiplaane tutvustada? Urmas Mardi

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

orteriühistute Liidu liikmete hulgas tuleb aina sagedamini kõneks korralik remont, mis toob kaasa peaaegu poole väiksemad küttekulud, lisaks maja hea väljanägemise ja korteri väärtuse tõusu kinnisvaraturul. Kuidas aga renoveerimistöid ühistus kokku leppida? Päris kindlasti on siin rusikareegliks hea ettevalmistus ning piisav kommunikatsioon, ehk nagu ütleb ka käesolevas Postimehe kinnisvara erilehes korteriühistu juht Tiiu Varik – inimestega tuleb rääkida. Korteriühistu juht või majahaldur, kes koos juhatusega

Kortermajade ventilatsioonitööd: 

puhastamine

ventilatsioonikanalite puhastamine nii katuselt korterini kui ka korterist. 

visuaalne inspekteerimine

enne ja peale puhastust toimub lõõride videouuring spetsiaalse kaameraga, et tuvastada probleemid ning hiljem näha puhastustööde tulemust. 



kaitsevõrkude paigaldus

Enne

Pärast

peale puhastustöid katame katusel asuvad ventilatsioonipüstakud katisevõrkudega, et vältida lendleva saaste ja muu prahi sattumist ventilatsioonilõõridesse.

Teostame töid nii loomuliku- kui ka sundventilatsiooniga korterelamutele. Soovi korral TASUTA ventilatsiooni videouuring ja konsultatsioon Mõistlikud hinnad ja paindlikud maksetingumused!

Aero Grupp OÜ

Kuigi hästi renoveeritud hoone tagab selle elanikele kokkuhoiu kommunaalkuludelt, tuleb renoveerimise vajalikkust ja eelarvet elanikele põhjalikult tutvustada. Foto: Peeter Langovits ekspertiis ning võtta tuleks vähemalt kolm hinnapakkumist – ent otsustada tasub kindlasti mitte odavaima, vaid kõige kvaliteetsema teenusepakkuja kasuks. Kindlasti tasuks tutvuda renoveerimisest huvitatud firma varasemate töödega, vältimaks hilisemaid halbu üllatusi.

Tähtsaimaks on aga veenda korteriomanikke selles, et kodumaja renoveerimine on kõigi huve arvestav – kellele röögatud soojaarved või elamu kole väljanägemine ikka nii väga meeltmööda on. Ilusas, soojas ning hea sisekliimaga majas on ju kõigil parem elada.

Millele peab korteri ostmisel tähelepanu pöörama?

õhuhulkade mõõtmine

peale puhastustöid mõõdetakse korteri väljatõmbe (sissepuhke) õhuvood ning fikseeritakse näidud aktis. Tänu mõõtmisele on võimalik tuvastada, kas korteri ventilatsioon toimib õigesti.

renoveerimist plaanib, peab aegsasti olema valmistunud kõigile küsimustele vastama – see aga tähendab, et tegemist peab olema ehitusvaldkonna asjatundjaga või siis tuleb renoveerimisprotsessi kaasata selle valdkonna asjatundja. Niisamuti tuleks renoveerimist alustades saada ülevaade riigi toest renoveerimise juures, sest päris kindlasti on toetuse saamise võimalusi praegu oluliselt rohkem kui kümme aastat tagasi. Alates mullu septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda näiteks Kred Exist kuni 35% ulatuses korter elamute rekonstrueerimistoetust, millele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu, täiendavaid võimalusi pakuvad ka kohalikud omavalitsused. Üldkoosolek, kus elanikele renoveerimisplaane tutvustatakse, tuleks aastalõpu asemel pidada pigem aasta alguses – kui alustada läbirääkimistega varakevadel, ei jää tööde lõpetamine külmaperioodi. Maja üldseisukorra hindamiseks on kindlasti tarvilik energiaaudit, mille tegemiseks annab riik ühistutele samuti rahalist toetust. Vajadusel võiks olemas olla ka ehitustehniline

Tel: +372 517 8821

Pakume teenuseid üle Eesti!

Lisainfo: www.aerogrupp.ee

Korteri otsimisel oleks hea pöörata tähelepanu alljärgnevale: • Kas on moodustatud korteriühistu (KÜ)? Kui KÜ moodustatud pole, siis kes maja haldab? Milline on haldaja maine? • KÜ käest võiks uurida, kas majas on võlgnikke. Kui võlgnikke on palju, võib tekkida olukord, kus igakuised hooldustasud tõusevad – maja igakuised kulud on ju vaja ikkagi tasuda, et vältida näiteks elektri väljalülitamist. • Kui tihti on KÜ koosolekud? See näitab, kui aktiivne KÜ on. • Millised remonditööd on majas juba tehtud ja millised on lähiajal plaanitavad tööd? Kui suur on kortermaja laenukoormus? Kindlasti peaks tulevane korteriomanik tutvuma kommunaalarvetega aasta lõikes. Tihti võetakse kütteperioodil vähem raha remondifondi, aga suvel, kui küttearved on väikesed, on remondifondi maksed suured. • Väiksemates korrusmajades uuri, kas trepikoja puhastamine on majaelanike korraldatud või ostetakse sisse vastavat teenust? Mida rohkem teenuseid võetakse sisse, seda suuremad on igakuised arved. • Kas majas on oma katlamaja? Kui on katlamaja, siis on küte soodsam. • Kas prügiveo tasu võetakse ostetava korteri m² või elanike arvu järgi? Võite leida ennast olukorras, kus omate 100 m² korterit ja maksate suurema osa maja prügiveost hoolimata sellest, et elate korteris üksi. • Kas korterile on kasutuskord? Kui maja juurde kuulub aed või kelder, siis kas nende kasutuskord on kinnitatud ka notari juures? Kui kasutuskord on korterile kinnitamata, on korteri ostmine pangalaenuga välistatud. • Soovitame internetti sisestada maja aadressi, et saada kergesti ülevaadet maja mainest. Allikas: Uus Maa Kinnisvara

60 60

EPS 60 SILVER

AS Reideni plaat 10033236 Paide mnt 7, Pärnu 80042 tel +372 443 7206 www.plaat.ee 06 EN 13163:2008

Tuletundlikkus Soojuserijuhtivus W/mK Paksus, mm Soojustakistus m2K/W Veeimavus, mahu% Toote kood

Klass E 0,033 50

100

150

1,5

3,0

4,55

<3 EPS EN 13163-T1-L1-W1S1-P1-BS100-CS(10)120DS(N)2-TR100-WL(T)3

Paisutatud vahtpolüstüreen, ette nähtud kasutamiseks soojusisolatsioonitootena ehitistes

VAHTPOLÜSTÜREENIST SOOJUSISOLATSIOONIPLAADID

EPS 60 SILVER

AS Reideni plaat 10033236 Paide mnt 7, Pärnu 80042 tel +372 443 7206 www.plaat.ee 06 EN 13163:2008

Tuletundlikkus Soojuserijuhtivus W/mK

Klass E 0,033 50

100

150

Soojustakistus m K/W

1,5

3,0

4,55

Veeimavus, mahu%

Paksus, mm 2

Toote kood

EPS EN 13163-T1-L1-W1S1-P1-BS100-CS(10)120DS(N)2-TR100-WL(T)3

Paisutatud vahtpolüstüreen, ette nähtud kasutamiseks soojusisolatsioonitootena ehitistes

VAHTPOLÜSTÜREENIST SOOJUSISOLATSIOONIPLAADID

EPS

-EN 200 F EVS

033 003 � 10=0,

PLAADI

MÕÕDUD

1085 x 615

x 50; 70;

100mm

13163:2

Tootja:

EPS 60 Fassaad

EPS 60 Silver

EPS 120 Perimeeter

EPS 200 Foam

Reideni plaat AS www.reideniplaat.ee

EPS 60 Fassaad soojustusplaati kasutatakse hoonete soojust amiseks karkassskonstruktsioonides või õhekrohvsüsteemiga . F assaadiplaadid sobivad kasutamiseks kõikide tunnustatud fassaadisüsteemide krohvisegudega.

EPS 60 Silver soojustusplaati kasutatakse hoonete lisasoojustusena eriti tõhusa tulemuse saavutamiseks. EPS 60 Silver valmistamiseks kasutatakse grafiiti sisaldavat toorainet, mis annab sellele tootele võrreldes tavaplaadiga ca 20% suurema soojapidavuse.

EPS 120 Perimeeter on soojustusplaat vundamentide soojustamiseks ja kaitseks külmakergete vastu. Toode on hea niiskuskindlusega ja võib paigutada otse pinnasesse.

EPS 200 Foam on parim valik vundamentide soojustamiseks eriti karmides, niisketes ja koormatud tingimustes. Toode sobib ideaalselt ka raskelt koormatud ja niisketes tingimustes olevate põrandate soojustuseks.

Tooted saadaval Espaki ehitusmaterjalide kauplustes kõikjal Eestis! Saadaval Espaki kauplustes üle Eesti

9. märts 2011

Kastelli – energiasäästlik maja mõistliku hinnaga

Meie lahendame kütte ja jahutuse mured

Tähelepanu uue kodu otsijad! Kastelli on täiendanud majapakettide tehnoloogiat Skandinaavias kehtivate uute energiatõhususe normide tasemele. Keskkonnasõbralikult ja madala energiatarbivusega ehitatud majas on õnnelik ka meie tulevane põlvkond. Tule ja telli oma uue kodu pakett juba märtsis, saad soodsa hinna ja jõuluks uude koju!

Täiendav info ja hinnapakkumised K-Majad OÜ, Veerenni 53 A / Töökoja 1, 11313 Tallinn telefon 6690 504, 6690 503 info@kastelli.com www.kastelli.com

9. m채rts 2011