Kinnisvara ja ehitus

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ăœlikool hakkavad Ăźheskoos kinnisvaramaaklerite Ăľppetegevust arendama 12. juulil allkirjastasid Tallinna Ăœlikooli Ă•igusakadeemia ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda koostÜÜkokkuleppe, mille eesmärgiks on Ăľppetegevuse arendamine kinnisvara valdkonnas ning teadustÜÜ ja arendustegevuse edendamine.

KoostÜÜkokkulepe ßlikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tþstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täiendusþpet akadeemilisele koolitusele, sþnas Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Ingmar Saksing.

Kokkulepe loob esimest korda Eestis lähiaastatel ka vþimaluse kþrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks.

Lisaks vþimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale hu-

Järgmine

vipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatÜÜtamise pĂľhjendatus, kommenteeris Saksing. ĂœliĂľpilastele loob kokkulepe paremad vĂľimalused sooritada praktikat kinnisvarasektoris ning kaasata kursuse-, diplomi-, bakalaureuse ja/vĂľi magistritÜÜde kirjutamisse kinnisvaramaaklereid juhendajate ja retsenseerijatena.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda tegeleb kutseala arendamise ning kinnisvaramaakleri kutse andmisega.

Praegu on Eestis ligikaudu kaks tuhat kinnisvaramaaklerit, kutsetunnistus on väljastatud neist 174-le. (PM)

KINNISVARA

,SVOU $5 WĂŒJ $/ ,SVOU $5 WĂŒJ $/ 7BIUQPMĂ“TUĂ“SFFOJ LMFFQFTFHV $5 $5 WĂŒJ ;4 NJOFSBBMWJMMB LMFFQFTFHV $5

7BIUQPMĂ“TUĂ“SFFOJ LMFFQFTFHV $5 $5 WĂŒJ ;4 7BIUQPMĂ“TUĂ“SFFO WĂŒJ NJOFSBBMWJMM NJOFSBBMWJMMB LMFFQFTFHV $5

"SNFFSJNJT KB LMFFQFTFHV WBIUQPMĂ“TUĂ“SFFOJMF $5 WĂŒJ ;6 NJOFSBBMWJMMBMF $5

7BIUQPMĂ“TUĂ“SFFO WĂŒJ NJOFSBBMWJMM "SNFFSWĂŒSL

,SVOUWÂťSW $5 WĂŒJ $5

"SNFFSJNJT KB LMFFQFTFHV WBIUQPMĂ“TUĂ“SFFOJMF ,BUUFLSPIW $5 $5 $5 $5 $5 $5 $5 WĂŒJ ;6 NJOFSBBMWJMMBMF $5 $5 $5 $5 $5 $5 WĂŒJ $5 ,BUUFWÂťSW WBKBEVTFM

$5 $5 $5 $5 WĂŒJ $5 4JMJY 9%‡

"SNFFSWĂŒSL

,SVOUWÂťSW $5 WĂŒJ $5 TALLINN

,BUUFLSPIW Forelli 10 avatud: E-R 8-18; L 9-15 $5 $5 $5 $5 $5 $5 tel: 650 7440 $5 $5 $5 $5 $5 WĂŒJ $5 forelli@varvikeskus.ee

,BUUFWÂťSW WBKBEVTFM

$5 $5 $5 $5 WĂŒJ $5 4JMJY 9%‡

Kinnisvara ja ehituse erinumber Eramuehitus ilmub

7. septembril

EHITUS KOLMAPĂ„EV, 17. august 2011

2

17. august 2011

online-küsitlus

ARVAMUS

uudised Eesti kalleima eramu eest küsitakse 2,9 miljonit eurot

Kas sina/sinu pere plaanite teises poolaastas teha kinnisvaratehinguid (osta/müüa/vahetada kodu-suvilat)?

Jah – 15.5% Ei – 75.6% Oleme sellele mõelnud, aga otsust veel pole – 8.9% 672 vastajat www.e24.ee

kinnisvaratehingud (ost-müük) juuni 2011 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond

1131 748 37 277 94 56 111 122 74 172 74 145 246 60 76 63

(+86)* (+13)* (+15)* (+32)* (+47)* (-21)* (+44)* (+10)* (+17)* (+23)* (+7)* (+74)* (+9)* (+3)* (-33)* (+13)*

KOKKU

2738

(+326)* tehingut

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) juuli 2011 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1019 687 33 207 59 70 80 91 80 159 79 110 222 60 70 61 2400

(-27)* (-16)* (-16)* (-29)* (-11)* (-10)* (+29)* (-21)* (+10)* (-2)* (+9)* (-32)* (+3)* (+17)* (-98)* (-16)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(-194)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1774 754 1767

Tallinn 7351 2753 6469

Eesti kokku 14 845 7345 15 564

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1682 897 2060

Tallinn 706 351 628

Eesti 6010 3684 7689

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

1

Poelettidel toimuv hinnahorror sööb ära rahva vaba raha, mistõttu kannatab ka kinnisvaraturg, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Foto: Toomas Huik 2 3

Miks kinnisvaraturg ei kasva?

Eesti kinnisvaraturg on hoolimata kriisi lõppemisest tugevas tõmbetuules, mida räsivad peale kohalike probleemide ka pidevad halvad rahvusvahelised uudised.

Peep Sooman

Pindi Kinnisvara juhatuse liige

O

lgu kohe alguses ära öeldud, et selles artiklis ei pühenda ma sõnagi kinnisvarahindadele, vaid kasvust ja tõusust rääkides pean silmas tehingute arvu, kuna igasuguse väärtuse kasvu eelduseks on kõigepealt siiski aktiivsuse kasv.

Kui turgu iga päev monitoorivatele büroodele ei ole järgnevad arvud suureks üllatuseks, siis üldiselt on siiski jahmatuseks asjaolu, et 2011. aastal on elukondliku kinnisvara tehingute arv mullusega võrreldes suisa langustrendis.

Kuhu suundub vaba raha?

neid kokku (nii tähtajalisi kui tähtajatuid) ligi 4,5 mld euro eest. Kuna vaba raha otsib tavaliselt väljundit ning tugevaks alternatiiviks peetavad aktsiaturud on ebastabiilsed nii meil kui mujal maailmas, olekski loogiline eeldus, et vaba raha, vältimaks n-ö hallitama minemist, suunatakse betooni ehk kinnisvarasse.

Tegelikult kõik siiski nii must-valge pole, kusjuures kinnisvaraturu kesise tehingute arvu põhjused on küllaltki inimlikud ja lihtsad.

Raha pole enam rumal Esimene jokker kaardipakis oli euro käibelevõtt, mis «hindu ei tõsta». Tegelikult toimub poelettidel täielik hinnahorror ning otse öeldes sööme ära selle vaba raha, mille eest oleksime võinud veel aasta tagasi minna puhkusereisile või maksta eluasemelaenu.

Ainuüksi saja euroga on võimalik maksta ligi 20 000 euro suurust, 30-aastase tähtajaga eluasemelaenu, seega iga saja euro suurune lisakulu kuus on kinnisvara osta soovijatele kulu, mis on võrdne ühe lisatoaga Tallinna keskpärases korteris.

Muidugi muutis euro tei-

Eesti kinnisvaraturul on juba aasta jagu levinud ootus, et kohe-kohe muutub kauplemine vilkamaks ja aastaid tehinguid edasi lükanud pered viivad oma uue kodu soe- Kui buumiaegu oli käibel tertamise plaani lõpuks ellu.

Palju on räägitud ka min «rumal raha», mis toonase investoritest, kes justkui äriloogika kohaselt tuligi selle kõike kokku krahmaks. omanikult välja kavaldada, siis On ju meil kriis läbi, SKT praegused vaba raha valdajad kasvab, töötus väheneb, isegi keskmine palk on on kõike muud kui rumalad. vaikselt tõusuteel... salt meie kinnisvarahinnad Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijate teistele eurotsooni investoritele läbipaistvaks, kuid nende kindlustunde indikaator on nulltasemel (plussis oli ta vaid roll Eestis on siiski pigem marbuumi ajal) – rahva usk pareginaalne ja selliseks ta ka masse tulevikku püsib seega jääb.

Teiseks ei jagune eraisikute justkui igati sobival platvormil. hoiustatud raha ühtlaselt.

Kahjuks ei tea keegi seda jaguKui meenutame eraisikute nemist täpselt ning pangad deposiitide mahtu, siis ka see hoiavad seda infot samuti kiiteeb uusi rekordeid. Juunis oli

Andmed seisuga 15. august 2011 kell 08:40

TEHINGUTE ARVUD VIIMASED 4 AASTAT

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

17 Eesti suurema linna (maakonnakeskused, Kohtla-Järve, Narva) korteriomandite tehingute arvud perioodil jaanuarist juulini: 2011 – 4871 2010 – 5154 2009 – 4638 2008 – 7233 Tallinna korteriomandite tehingute arv (jaanuarist juulini): 2011 – 2922 2010 – 3164 2009 – 2428 2008 – 4311 Allikas: Pindi Kinnisvara

valt kinni, kuid on selge, et vaesed on jäänud masuga veelgi vaesemaks ja lõviosa vabast rahast on koondunud küllaltki väikese, võib-olla ehk 10 000-pealise seltskonna kätte.

Kui buumiaegu oli käibel termin «rumal raha», mis toonase äriloogika kohaselt tuligi selle omanikult välja kavaldada, siis praegused vaba raha valdajad on kõike muud kui rumalad.

Ja neil pole oma miljonite laiali laotamisega mitte kuskile kiiret. Just see asjaolu viib meid viimase olulise sündmuse juurde, milleks on pidevalt juurde toodetavad halvad uudised laiast maailmast.

Jahutuspakett Hiinas Euroopa võlakriisile järgnes poliitiline kemplus Ameerika Ühendriikides, mis meenutas meile, et 2009. aasta kriisikoldena toiminud superriik on oma staatuses vaid poliitikute armust, kuna tegelikult elab see superriik nii nagu eestlane neli aastat tagasi – ainult juurde laenates.

Värske kirss tordil on ka Standard & Poor’si otsus USA 93 aastat püsinud riigireitingut alandada. Tegemist oli ehmatusega, millele reageeris terava sõnumiga isegi Hiina, mida peetakse juba aastaid üheks maailmamajanduse tegelikuks alustalaks.

Ka Hiina ise istub viitsütikuga pommi otsas, kuna sealne kinnisvararalli hakkab samuti kontrolli alt väljuma ning selle suure riigi elanikkonna ostujõu järsk langus lööks tugevalt ka meid. Õnneks on Hiina valitsus lasknud käiku jahutuspaketi, mis vähemalt esialgsetel andmetel avaldab mõju. Elamenäeme.

Kokkuvõtteks Lihtne palgatöötaja praegu endale eluaset osta ei saa, sest suur osa sissetulekutest kulub esmatarbekaupadele või vanade laenude tagastamisele. Vaba raha omanikud aga jälgivad pinevalt sündmusi maailmas ega kiirusta investeerimisotsuste vastuvõtmisega.

Eeldused tehingute arvu kasvuks on kahtlemata olemas, kuid kuni ilmateade annab vastakaid sõnumeid, on väga raske langetada otsust, kas targem oleks soetada endale päikesekreem või hoopis vihmavari.

Seetõttu valivadki paljud kuldse kesktee ja istuvad selguse saabumiseni lihtsalt toas.

Sakslasest omanik pani juunikuus müüki Meriväljal asuva merevaatega villa, mille hind on läbi aegade üks kallimaid – 2,9 miljonit eurot ehk enam kui 45 miljonit krooni.

Villa müüki koordineeriva 1Partner Kinnisvara konsultandi Kaili Tamme sõnul on Eestis väga väike ring inimesi, kes sellist maja endale lubada saaksid, seega on peamine müük suunatud pigem välismaalastele, ennekõike vene ärimeestele.

«Mitmed potentsiaalsed kliendid, kes hindavad Eesti turvalisust ja ärikliimat ning tahavad kogu perega siia kolida, on silmapiiril,» ütles Tamm.

2000-ruutmeetrise krundiga maja asub 50 meetri kaugusel merest. Kolmekordse hoone üldpind on 450 ruutmeetrit, millele lisandub 150 ruutmeetrit välisterrasse. Villa kõigist tubadest peale koduabilise eluruumi avaneb merevaade, majas on ujumisbassein koos spaaga, kaks sauna ja kaks garaaži. (PM)

Arco Vara investeeringute uus sihtmärk on Virumaa Arco Vara Kinnisvarabüroo on asunud jõuliselt investeerima Virumaale, avades uue investeeringute haru, mida juhib Andrus Viks, teatas ettevõte.

«Usume, et Virumaa on investeeringuteks atraktiivne piirkond juba praegu ja ka tulevikus ning oleme valmis sinna panustama,» sõnas Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mart Saa. (PM)

Tuntud hoone Pagari 1 Tallinnas muutub taas elumajaks Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas Tallinnas Pagari 1 asuva hoone rekonstrueerimise ehitusloa, mis võimaldab alustada 42 lukskorteriga korterelamu väljaarendamist, teatas arendusettevõte Pagari 1.

«Hoone saab tagasi esialgse funktsiooni, muutudes jälle korterelamuks,» ütles arendusettevõtte Pagari 1 esindaja Hindrek Leppsalu.

Alates 1920. aastast kasutasid hoonet Eesti Vabariigi ametiasutused ning hiljem Nõukogude julgeolekuorganid. 1990ndate algusest oli hoone Eesti Vabariigi Siseministeeriumi valduses. (PM)

Ehitusloa saanud eluruumide arv kerkis aastaga 52 protsenti Statistikaameti andmeil sai 2011. aasta teises kvartalis uusehitistes ehitusloa kokku 727 eluruumi, mis on võrreldes 2010. aasta teise kvartaliga 52 protsenti rohkem ja võrreldes tänavu esimese kvartaliga 27 protsenti vähem.

Kasutusloa sai uusehitistes selle aasta aprillist juunini 173 mitteeluhoonet, mis on 2010. aasta sama perioodiga võrreldes 6,5 protsenti vähem ja tänavu esimese kvartaliga võrreldes viiendiku võrra rohkem.

(E24)

3

17. august 2011

Üllatustevaene europoolaasta kinnisvaraturul Käesoleva aasta kinnisvaraturust loodeti palju.

Mäletatavasti möödus mullune aasta kõikvõimalikke ennustusi tehes ning euro saabudes oodati nii buumi kui ka seisakut. Ei juhtunud üht ega teist.

Risto Vähi

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik

K

okku tehti tänavu aasta esimeses pooles 14 749 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida on 2,2 protsenti enam kui mullu samal ajal. Kinnisvara vahetas omanikku 720,5 miljoni euro väärtuses, mis on suisa 31 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil.

Võrreldes 2009. aasta esimese poolaastaga, mis oli kinnisvaraturul üks viimaste aastate raskemaid perioode, on tehingute koguarv poolaastal suurenenud 23,7 protsenti, samas kui võrreldes buumiaegse 2007. aasta esimese poolaastaga, mil Eestis tehti kokku 27 587 kinnisvara ostu-müügitehingut, on tehinguaktiivsus vähenenud 46,5 protsenti.

Buumi ei tulnud Seega elab kinnisvaraturg oma tavapärases rütmis. Just nii nagu see pärast suurt madalseisu võikski olla – kerge, mitte liiga tormakas tõus.

Mida me esimeselt europoolaastalt õppisime? Kindlasti seda, et eestlane harjub uue rahaga kiiresti. Seetõttu märkimisväärset vaikust aasta alguses ei saabunud – jaanuar on kinnisvaraturul alati unisem.

Samuti ei saabunud kinnisvarabuumi, nagu mõned kartsid. Sellel on kolm põhjust.

Esiteks puudub odav raha, mida kõik saaksid laenata. Teiseks on elanikkonna ostujõud väike ning üha kehvem reaal-

Inimesed on muutunud ratsionaalsemaks – kui suur eramu sööb kogu vaba raha, tuleb müüa ja vähem kulukamale pinnale kolida.

Illustratsioon: repro (kv.ee) palk ei võimalda teha lisakulutusi eluasemelaenule või säästa omafinantseeringuks.

Kolmandaks pole saabunud ka välismaalaste horde, kes massiliselt kortereid ja maid kokku kahmaksid.

Laenuturg elavneb

on finantsasutuste valmisolek laenu anda võrreldes kriisiaastatega suurenenud.

Enamasti saavad laenu vähemalt Eesti keskmist palka teenivad ja haritud inimesed, kellel on olemas piisav tagatis.

Teiseks annavad korteriturul aina rohkem tooni uusarendused. Kuigi elamuehitus muutus aktiivsemaks juba

Enamasti jõuab majanduses toimuv kinnisvaraturule viiteajaga. Ja kuigi uudistest võime lugeda üha positiivsemaid sõnumeid Suur nõudlus on hüppeliselt kergikasvava ekspor- tanud heade üürikorterite hindu, di ja kerkiva ma- kuid hinnad päris taevasse tõusta janduskasvu kohta, pole kin- ei tohiks, sest üürnikel on väga n i s v a r a t u r u l selge taluvuspiir. suurt tõusu näha. Siiski on hoomatavad mõningad posimöödunud aastal, on kinnisvaraturgu analüüsides uutele tiivsed märgid. korteritele olnud enam põhTaas on elavnenud laenuturg. Pankade kehtestatud tinjust tähelepanu pöörata just gimused on küll karmimad kui viimasel poolaastal. buumiajal ning lahtisel käel raKui ehitus algas esmalt Talha andma nad ei tõtta. Siiski linna kesklinnas, on nüüd üha

enam hakatud uusi kortermaju rajama ka äärelinnadesse, Tallinna lähivaldadesse, aga ka Tartusse ja Pärnusse.

Ostjaskonnaks on peamiselt kohalikud elanikud ning arendajate sõnul on isegi pealinna südames rajatud uute korterite ostjate seas välismaalaste osakaal väike.

Hinnatõus sunnib müüma Möödunud poolaastal ilmnesid väga selgelt ka mõned negatiivsed suundumused. Pole saladus, et meie toidu- ja tarbekaupade ning kommunaalkulude hinna tõus on üks Euroopa kiiremaid. See avaldab aga otsest mõju ka Eesti kinnisvaraturule. Üha suurenevad kommunaalarved sunnivad inimesi kriitiliselt oma kulusid ja tulusid üle vaatama. Kuigi kokkuhoiu tõttu kannatavad pigem kõht ja laste huviringid, et suures korteris või majas edasi elada, on üha enam ini-

mesi otsustanud vahetada suurema elamispinna väiksema vastu.

Vanemad inimesed müüvad eramuid, sest need on neile suureks jäänud, väike korter kesklinnas on aga kergemini hallatav. Kui varem hoiti piltlikult kümne küünega oma aastakümneid koduks olnud eramust kinni, siis nüüd ollakse ratsionaalsemad ja antakse endale aru: kui kodu võtab kogu vaba raha, tuleb kolida.

Samuti on muutunud noorte perede esimese kodu valik. Kui buumi ajal eelistati pigem uuemat kortermaja, siis nüüd on aina rohkem populaarsust koguma hakanud renoveeritud kahetoalised korterid magalates.

Hinnavahe vana ja uue korteri vahel võib küündida kuni 350 euroni ruutmeetri eest ning ostuks võetud laenusummat ja olmekulusid arvesse võttes on see päris muljetavaldav arv.

Üüriturg elavneb Kui Euroopas on oma kodu üürimine populaarne, siis Eestis on enamik rahvast seotud isikliku kinnisvaraga. Majanduslangus ja hinnatõusud teevad aga siingi oma korrektiive.

Sel aastal on märgata üürituru aktiivsuse tõusu ning kohati on juba heade korterite defitsiit. Üüriturg pole enam ammu tudengite ja iseseisva elu alustajate pärusmaa.

Elamispinna üürimine, enamasti korterite, aga ka eramute näol, on paratamatu samm näiteks neile, kel pole võimalik eluasemelaenu saada.

Samuti on inimesed nõus töö nimel üha enam liikuma ja lisaks päris kodule peetakse üleval ka üht üürikorterit.

Sellised tendentsid on vaikselt, kuid üha selgemini hakanud turule tooma kortermaju, kus arendaja, kes pole valminud kortereid maha suutnud müüa, on elamispinnad hoopis välja üürinud. Niisuguseid

maju asub näiteks Viimsis ja Pelgulinnas.

Suur nõudlus on hüppeliselt kergitanud ka heade üürikorterite hindu, kuid hinnad päris taevasse tõusta ei tohiks, sest üürnikel on väga selge taluvuspiir. Hinnad võivad kerkida seni soodsamates magalapiirkondades, kuid mitte lõpmatult.

Hea büroo läheb kaubaks Hästi läheb käidavas kohas asuvate äripindade omanikel, kel on kohati tekkinud võimalus üürnike vahel taas valida.

Uute ostukeskuste ehitamise plaanidest on teada andnud ettevõtted nii Tallinnas kui ka näiteks Viljandis. Küsitav on aga, kas uutele keskustele ka piisavalt kliente leidub.

Vabade büroopindade hulk on hakanud vähenema ja kriisiaastate ülepakkumine nii palju enam mõju ei avalda.

Tallinna südalinnas võib täheldada nõudlust uute ja kõrge kvaliteediga pindade järele, kuid uusi ärimaju pole juurde tulemas. Selle põhjuseks on rahapuudus – pole rahakaid investoreid, kes sellisesse projekti investeeriksid.

Üllatusi pole Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata erinevatele, kohati päris pessimistlikele ennustustele, ei juhtunud esimesel europoolaastal suurt midagi üllatavat. Turg muutus veidi aktiivsemaks, sest majandus hakkas kriisist välja tulema.

Kuna aga rasked sotsiaalsed olud pole veel sugugi lahendatud, ei tulnud ka mingit buumi.

Lähitulevik kinnisvaraturul tuleb stabiilne ning suurt hinnatõusu oodata pole. Võib öelda, et magalarajoonide korterid maksavad tuleval aastal sama palju kui praegu, samal tasemel püsib ka eramuturg.

Kerget hinnatõusu veavad pigem heas asukohas, korraliku kvaliteediga ehitatud uued korterid.

KORTERID

Müüa uued korterid Haaberstis Vana-Rannamõisa tee 1F. Osad majad valmis, osad aasta lõpus 48-84 m², 2-4 tuba.

Hind alates 66 560 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 3-toal krt vanalinnas, Pärnu mnt. 6 1933, 4/3, 111 m², kamin, saun, garderoob, renoveeritud Hind: 188 500 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

MAJAOSAD

Müüa 3-toal katusekorter südalinnas Kentmanni tn 10 99 m², 5/5, sisustatud, saun, kamin!

Hind: 172 000 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa uued ridaelamuboksid Kristiines. A klassi energiamärgis, vastab passiivmaja standartitele, 125 m², kivimaja, 4 tuba, terrass, Hind: 212 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa 2-toal krt kesklinnas, Kollane 7 2006, kivimaja, 46 m², terrass 13 m², panipaik-garderoob Hind: 188 500 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

Müüa uus 1-toal krt Pirital Kase 68 5/3, lift, autokoht, panipaik, köögimööbel Hind: 52 000 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa majaosa Härjapea tn-l! aed! Garaaž! 4 tuba, 77, 9 m² gaasiküte!

Hind: 83 000 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa renov 3-toal krt Hagudi 24 hoovimajas. 2/2, üp 84 m². Ilus ja valgusküllane renoveeritud korter.

Suur terrass. Sisehoov.

Hind: 150 000 € Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Müüa 3-toal krt garaažiga K.Türnpu 5 3/1, üp 53 m². Asub 6 korteriga majas oma hooviga. Renoveeritud kahhelahjud.

Hind: 83 800 € Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Müüa kivimaja 55 kmTallinnast , Kuldallikal, Risti. Üp 170 m², 5 tuba, garaaž. Kinnistu piirneb jõega.

Hooldatud aed, maakelder.

Hind: 71 500 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa maja Nõmmel Lemmiku tn PARIM PAKKUMINE NÕMMEL! Üp 200 m², krunt 1455 m², 6 tuba, keskküte, garaaž, saun, kamin, kelder.

Hind: 223 000 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Suurupi külas Kinnistu 1806 m², 2008 a, 194 m², kivimaja, 6 tuba, saun, garaaž, lok. kanal, universaalkatel, meri 500 m.

Hind: 175 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa eramu Nõmmel. Kinnistu 1102 m², 1968 a, 262 m², kivimaja, tsent.kommunikats, keskküte, sobilik kahele leibkonnale, kõrghaljastus. Hind: 224 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

MAJAD

Müüa maja Mäekalda tee 2, Türisalu 2005. 154,5 m², 1795 m², 6 tuba, saun, keskküte, kamin, mereni 300 m.

Hind: 118 000 € Tel 668 4700, 5564 5949 Kaido Harjak

KRUNDID

Müüa ehitusjärgus eramu Luige alevikus. Kinnistu 1267 m², 216 m², kivimaja, 6 tuba, saun, bassein, garaaž, puurkaev, lok.kanal, haljastus Hind: 69 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa maja, Pärnamäe, Kesk-Kaare 1 149 m² 1-korrusel., ehit. 2006.

4 tuba, suur köök, garaaž.

Krunt 1369 m². Soojusvahetiga vent.

Hind: 179 000 € Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa eramu Nõmmel, Veskimöldres. krunt 1500 m², 2001a, 154 m², 5 tuba, garderoob, saun, terrass, abihoone, grillinurk, kõrghaljastus Hind: 307 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa uuem (2007) kivimaja Riisipere lähistel. Üp 200 m², krunt 15000 m², 5 tuba, saun, bassein, privaatne koht! Tallinnast 40 km.

Hind: 67 500 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa luksuslik eramu Ilmandu külas kinnistu 2688 m², 2010a, 6 tuba, kivimaja, -katus, aurusaun, bassein, garaaž, maaküte, sundvent Hind: 545 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa maja Suurupi, Öötulemaja Arh.mälestis Suurupi alumise tuletorni hooned. Renov. palkmaja, 145 m², abihooned. Meri 100 m.

Hind: 240 000 € Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa elamukrunt Pirital, Vaksiku teel. Üp 2000 m², hinna sees kõik liitumised (vesi, kanal, elekter, gaas).

Hind: 125 000 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

4

17. august 2011

Hollandi oksjon annab müügiprotsessile põneva alternatiivi Hollandi oksjon on Eesti kinnisvaraturul uus ja värskendav mõiste. Rime Kinnisvara võib lugeda ennast hollandi oksjoni maaletoojaks – kasutasime seda müügimeetodit kinnisvaraturul esimest korda Eestis juba aastal 2008.

Siiri Maask

Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja

M

välimuse lühikese säilivusaja tõttu.

Hollandi oksjonit ehk «tagurpidi oksjonit» ei kasutata kinnisvara müügil mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, aga siiski mitte eriti tihti. Eesti kinnisvaraturul on sel viisil vara müümine tekitanud palju elavust ja rohkesti tagasisidet.

Tähelepanuväärne on fakt, et peaaegu kõik hollandi oksjonid Eesti kinnisvaraturul on lõppenud edukalt. Peamiselt neile osaks saanud suure tähelepanu tõttu, mis on tihedas konkurentsis väga oluline.

Eduka lõpptulemuse saavutamisel ei saa alahinnata ka professionaalset ettevalmistust ja turundust. Meie meeskon-

õiste on pärit tõepoolest Hollandist, kus meetodit kasutatakse peamiselt tulpide hulgimüügil. Hollandi oksjon kui suhteliselt Tähelepanuväärne on fakt, et kiire müügimeetod on le- peaaegu kõik hollandi oksjovinud ka paljudes teistes nid Eesti kinnisvaraturul on piirkondades ning põhimõtteliselt saab seda kasu- lõppenud edukalt. tada mis tahes kaupade müümisel. nas on oksjonispetsialistiks ja Peamiselt on ta suunatud läbiviijaks atesteeritud kinnissiiski kaupadele, mille müügi- varamaakler Ainar Lampe, kelperiood on piiratud kauba at- lel nüüdseks mitu edukat koraktiivse (loe: kaubandusliku) gemust hollandi oksjoni mee-

todil majade ja korterite müümisel.

Huvitaval algatusel on olnud ka järgijaid – meile teadaolevalt on nüüdseks seda meetodit kui tavapärasest erinevat müügitehnikat rakendatud mitmel korral ja mitte ainult kinnisvaraturul.

Senised kogemused Oleme korraldanud mitu edukat hollandi oksjonit, mille lõpptulemustega on jäänud rahule kõik osalised. Muu hulgas on hollandi oksjonit kasutanud Rime Kinnisvara Tallinnas Luha 16 arendatud ja ümber ehitatud korterelamu korterite müümisel juba 2008. aastal, samuti Pärnus Paju tänava uues korterelamus ning suhteliselt uue, tänapäevase eramu müümisel Tallinnas Pirital.

Viimane oksjon korraldati moodsa arhitektuurilise lahendusega, Tallinna lähistel Murastes asuva majaosa müümiseks tänavu juulis. Lõpptulemus oli edukas ning kõiki pooli rahuldav – maja müügiperiood (oksjoni algusest kuni tehingu realiseerimiseni) oli vaid üks kuu.

hollandi oksjoni korraldamine Hollandi oksjon on nn tagurpidi oksjon. Kui tavaliselt oksjonil hind tõuseb, siis hollandi oksjon toimub vastupidi – hind langeb.

• Kui oled mõelnud oma kinnisvara hollandi oksjoni teel müüa, siis kõigepealt vali välja usaldusväärne kinnisvarabüroo, kes on varem hollandi oksjoneid ka korraldanud.

• Räägi oma soovidest ja eesmärgist kinnisvarabüroole.

Konsulteerides selgub, kas sinu kinnisvara sobib hollandi oksjoni objektiks.

• Lepi kinnisvarabürooga kokku oksjoni detailides ja tingimustes – millised on objekti alghind ja lõpphind ning kui palju ja millise perioodi järel hind langeb. Leppige kokku, kui kaua ja millistel tingimustel oksjon kestab.

• Usalda asjaajamises kinnisvarabürood – nemad on erinevaid müügivõtteid varem kasutanud, mistõttu teavad müügiprotsessi detaile ning oskavad sulle parimat nõu anda.

• Hea kinnisvarabüroo annab sündmuste käigu kohta ka tagasisidet. Kui nad seda ei tee, siis ole ise julge ja palu tagasisidet ise.

Allikas: Rime Kinnisvara

Reeglid paika Hollandi oksjoni puhul on tegemist meetodiga, mis erineb oluliselt teistest müügitehnikatest. Kogu protsess eeldab oksjoni korraldajalt põhjalikke teadmisi nii müügi- kui turundusalalt, müügi tavapärasest

erinevat ettevalmistust ja väga head turutunnetust.

Seega – oksjoni korraldamine kinnisvarale erineb tavamüügist ning kogu protsess seab müüdavale varale teatud eritingimusi.

Oksjoni lõpptulemus peab

vastama nii korraldaja, vara müüja kui ka ostja ootustele.

Iga vara müümisel lepitakse kokku oksjoni reeglid ning erinevate objektide puhul on reeglid ka veidi erinevad.

Peamisteks kokkulepeteks on kindlasti müüdava kauba alghind ja lõpphind, oksjoniperioodi kestus, alghinna muutuse suurus ja hinnamuutuse sagedus.

Olenevalt kinnisvara tüübist võib hinna langetamise sagedus olla väga erinev: kord päevas, kord nädalas (näiteks kokkulepitud nädalapäeval teatud kellaajal) või siis lausa kord tunnis.

Kõik oleneb kokkulepetest kauba omaniku ja müüja vahel.

Oksjon lõpeb müüdavale varale kirjaliku broneerimislepingu sõlmimise päeval. Lepingus fikseeritakse lepingupäeval kehtiv oksjonihind, mis jääb ka ostetava eseme müügihinnaks.

Huvitavaks teeb kogu protsessi asjaolu, et hinna kujunemist kogu oksjoniperioodi vältel saab jälgida ka internetis.

Kodu Muraste südames!

Sel kuul hind alates

99 900 €

Uued paarismajad Hindreku elurajoonis

www.hindreku.ee | Tel. 56 58 188

K

I

N

N

I

S

V

A

R

A

www.tonisson.ee

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA 2-TOAL KORTER

MÜÜA 3-TOAL KORTER

MÜÜA 3-TOAL KORTER

MÜÜA 4-TOAL KORTER

MÜÜA KORTER

MÜÜA MAJAOSA

Avara terrassiga eksklusiivne korter Ilmatsalu 26a (1/5, 52 m², katusealune parkimiskoht, 84 750 €). Tel 529 5618 Ilona

3-toal ahjuküttega renov. korter Ilmatsalu alevikus Järve teel (ü-p 52 m², lisaks elektriküte, saun, soodsad kulud, 37 500 €). Tel 508 2396 Agnes

3-toal korter eriprojektiga majas FI linnaosas Aardla 132 (2/5, ü-p 65,9 m², rõdu, kõrghaljastus, 49 500 €). Tel 506 8707 Urmas

4-toal väga heas korras korter Mõisavahe 47 (6/9, ü-p 78,5 m², 49 851 €).

Tel 529 5618 Ilona

Korterid vanalinna piirkonnas botaanikaaia kõrval Kroonuaia 37.

Tel 5666 4873

Maja I korrus Karlovas Malmi tn (kinnistu 600 m², ü-p 135 m², notariaalne kasutuskord, 54 325 €).

Tel 5804 0621 Varje

MÜÜA MAJA

MÜÜA MAJA

MÜÜA SUVILA

MÜÜA KINNISTU

KIIRE JA SOODNE HINDAMISTEENUS

elamispinnad äripinnad eriotstarbeline kinnisvara krediidiasutustele, finantsaruandluseks ja muudel eesmärkidel 2-korruseline täiskeldriga maja Kopli 15 (kinnistu 833 m², 125 000 €).

Tel 5295 618 Ilona

Maja Veeriku linnaosas Ehitaja tn (kinnistu 698 m², ü-p 220 m², 6 tuba, ahjuküte, osaliselt renoveeritud, 127 825 €). Tel 508 2396 Agnes

Suvila Vehendis (kinnistu 1740 m², maja 2,5 k, Võrtsjärv 100 m, ujumis- ja paadihoidmiskoht, kõrghaljastus, 22 000 €). Tel 506 8707 Urmas

Kinnistu Luunja vallas (2 ha, maja ü-p 114 m², 63 800 €).

Tel 5804 0621 Varje

Aivar Kõiv, tel 501 2477 Natalja Rüütel, tel 5559 8301

17. august 2011

5

6

17. august 2011

Maja müügil ja ostul tuleb veenduda projektdokumentatsiooni korrasolekus Nii majanduse kõrghetkedel kui ka madalseisus on paljud hooned ehitatud, laiendatud ja renoveeritud kas puudulikult koostatud või üldse ilma seaduses nõutud lubade ja projektideta. Millised probleemid seoses nende hoonetega võivad ilmneda ning kuidas nendega toime tulla?

L i i s V av u l s k i

arhitekt, DTZ Kinnisvaraekspert

E

ter. Ehitisregistrist nähtub, kas elamu ja selle juurde kuuluvate hoonete ehitus- ja kasutusload on olemas või mitte.

Kui need puuduvad, tuleb arvestada edaspidiste kulutustega, mis tulenevad nende dokumentide taotlemisega seotud toimingutest.

Ostes eramu eluasemelaenu abil, tuleb sellele tellida hindamine. Turuväärtust määrates on hindajad kohustatud hindama hoonet registrites olevate andmete järgi ning lisada võib vaid selgitavat laadi parendusi.

Hoone ehitusloa/kasutusloa olemasolul kajastab ehitisregister praegust olukorda ning hoone hind võiks olla parendustele vastavalt suurem.

Hoone ehitamise aluseks on ehitusluba. Selleks et ehitusluba taotleda, tuleb koostada ehitusprojekt, mille alusel kohalik omavalitsus annab ehitusloa.

Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.

Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, laiendada

hitusluba või kasutusluba puudub, ehk on ehituski veel pooleli?

Ja kui ka on projekt, siis kas hoone on ka selle Kohalikud omavalitsused on järgi ehitatud?

Inimeste teadlikkus võtnud oma kriitilise pilgu alla ehituse puhul nõutava- puudulikult koostatud või üldse test dokumentidest on küll paranenud, aga ilma seaduses nõutud lubade ja siiski leidub veel kinnis- projektideta ehitatud, laiendavaraomanikke, kes pole tud ja renoveeritud hooned. kursis, mida nad võivad oma hoone juures omavoliliselt teha ja mis vajab ko- ehitusloale märgitud ehitist haliku omavalitsusega kooskõ- või selle osa, rekonstrueerida lastamist. ehitusloale märgitud ehitist või selle osa, lammutada ehiEhitisregister tusloale märgitud ehitist või Nii ostul kui ka müügil on selle osa. oluline infoallikas ehitisregisEhitusprojekti juurde kuu-

lub ka energiamärgis ning see esitatakse koos ehitusloa taotlusega kohalikule omavalitsusele. Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või juba valmis olevale hoonele ja millest saab teada, kui suur on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine.

Vanemad hooned Vanemate hoonete puhul (eramud, vanad talud jne) tuleb jälgida, et hoone oleks üleüldse ehitisregistrisse kantud.

Kui seda pole tehtud, võivad pangad keelduda hoone võõrandamiseks laenu andmast.

Sellisel juhul tuleks tellida mõõdistusprojekt, mille alusel on võimalik hoone ehitisregistrisse kanda.

Hoone ostmisel tuleks kindlasti võrrelda selle tegelikku pinda ning ehitisregistris kajastatud andmeid. Seda selleks, et tagada eelmise omaniku juurde ehitatud, muudetud jm hoone osade seaduslikkus (luba). Muidu võib juhtuda, et esimese asjana tuleb uuel omanikul varem tehtud muudatusi seadustama hakata.

Lisaks tuleb küsida eelmiselt omanikult kõik hoone ehitusega seotud dokumendid.

Vastasel juhul ei pruugi omanik teadmatusest ostjale kõiki pabereid kaasa anda, kuid hiljem neid taastama hakata on keeruline, kui mitte võimatu.

Ehitamise lõppedes on ehitise omanik kohustatud taotlema ehitisele kasutusloa või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise. Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamisotstarbele.

Ka kasutusloa puudumine võib kaasa tuua probleeme võõrandamisel. Paljud ostjad on muutunud teadlikumaks ja soovivad osta seadusele vastava projektdokumentatsiooniga

maja. Peale selle võib tekkida probleeme pangast laenu saamisega, kui hoonel kasutusluba puudub. Ilma kasutusloata on hoone kasutamine ebaseaduslik ning kindlustusettevõtted võivad loobuda nii kindlustamisest kui ka hüvitise väljamaksmisest.

Suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise ehitamise korral enda tarbeks ei pea ehitajaks olema ehitusettevõtja, see teeb ka lihtsamaks kasutusloa taotlemise. Suuremate hoonete puhul on kasutusloa taotlemiseks vajalike dokumentide hulk suur ja kui mõni dokument on jäänud õigel ajal vormistamata, on seda hiljem väga keeruline taastada.

Enamik hoonete seadustamisega seotud töid vajab asjatundja abi, et säästa aega ja raha.

Tagajärjed Kohalikud omavalitsused on võtnud oma kriitilise pilgu alla puudulikult koostatud või üldse ilma seaduses nõutud lubade ja projektideta ehitatud, laiendatud ja renoveeritud hooned.

Aktiivselt tegeletakse järelevalvega, kontrollimaks hoonete ehitusdokumentide vastavust nõuetele ja hoonete seaduspärasust. Tõsisemate puuduste ilmnedes võidakse omanikule määrata rahatrahv. Teatud olukordades võidakse nõuda ka hoone lammutamist.

Kui on plaanis hakata hoonet laiendama, tuleks nõu pidada arhitektiga, kuidas sobiks planeeritav hooneosa kokku juba olemasolevaga, kuidas kasutada ruumi otstarbekalt ja nii, et see ei seaks kedagi ohtu ja vastaks ehitusnormidele.

Ka korterite ümberehitamisel, kui muudetakse kandekonstruktsioone, on vajalik ehitusluba. Omavolilised ja kooskõlastamata tehtud ümberehitused võivad hiljem kaasa tuua kohtuvaidlused naabrite ja omavalitsusega.

uudised Uusi eluruume on Eestis vaid murdosa 2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit. Uued eluruumid moodustasid vaid 0,4 protsenti kogu elamufondist.

Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades, selgub Eesti statistika aastaraamatust.

Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim, 62 protsenti, siis 2010. aastal see suurenes taas. Elamuehituse piirkondlikest erinevustest hoolimata on kogu elamufondi jaotus asukoha järgi püsinud enamvähem muutumatu.

2011. aasta alguses asus maal 224 470 ja linnas 431 430 eluruumi. Seega paiknes kolmandik eluruumidest maal ja kaks kolmandikku linnas.

2011. aasta alguses oli elaniku kohta 30,1 ruutmeetrit pinda ja 1000 elaniku kohta 489 eluruumi. Eluruumi kättesaadavus ja elamistingimused on aasta-aastalt järjest paranenud.

Ehkki oma osa selles on üha väheneval rahvaarvul, on eluruumide suhteline arv ja suurus pidevalt kasvanud. Eluruumi keskmine pind on 1994. aastaga võrreldes 24 protsenti suurem, eluruumide arv 1000 elaniku kohta on kasvanud 18 protsenti.

Viimastel aastatel on mõlema näitaja kasv siiski aeglustunud.

2011. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 0,4 protsenti ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta 0,6 protsenti suurem kui aasta varem. (E24/PM)

Juulis müüdi Eestis kinnisvara 110,6 miljoni euro eest Juuli oli puhkustekuu, mil tehingute arv langeb tavapärasest mõnevõrra allapoole. Puhkasid nii erinevad asutused, kus tehinguid vormistatakse, kui ka uue kodu otsijad, kes pigem reisil või suvilas olles end välja lülitavad.

Juulis teostati üle Eesti 2383 kinnisvara ostu-müügitehingut.

Võrreldes juuniga langes tehingute arv 13 protsenti, samas kui jaanuari ja veebruariga kõrvutades oli juuli aktiivsem. Aasta esimese kuuga võrreldes tehti juulis 25,2% enam kinnisvaratehinguid. Mullu juulis teostati Eestis 2594 kinnisvara ostu-müügitehingut, millega võrreldes oli tehinguaktiivsus möödunud kuul 8,1 protsenti madalam.

Kokku müüdi möödunud kuul kinnisvara 110,6 miljoni euro eest. Võrreldes juuniga langes tehingute koguväärtus 7 protsenti, kuid jaanuariga võrreldes tõusis vastav näitaja 50,4 protsenti.

Korterite hinnad tõusid juulikuu jooksul enamikus vaadeldavates linnades, välja arvatud Tallinnas, Tartus ja Viljandis. (Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade/adaur.ee)

Uue kodu soetamise kasuks räägib suurem kindlustunne Uut kodu otsides on inimene valiku ees, kas soetada uus elamine vanemate korterite seast või eelistada uut, vastvalminud elamut.

Ühistu laenu maksmise kõrval saab kokkuhoidu ka väiksemate remondifondimaksete pealt, sest uus maja tõenäoliselt suuremat remonti vajada ei tohiks.

T õ n u T o o m pa r k

Vanema korteri ostul on samuti hulk eeliseid. Esmalt muidugi madalam hind, mis sageli on määrava tähtsusega.

Madalam hinnaklass teisesel turul tähendab ka seda, et vajadusel on võimalik soetatud korter müüa edaspidi ostuhinnale lähedase summa eest. Seda muidugi eeldusel, et turuolukord pole vahepeal põhjalikult muutunud.

Samuti on vanema maja puhul enamasti toimima pandud hoone haldamine – nii ei pea vaeva nägema ühistu asutamiskoosolekute korraldamise ning sinna juhtoinaste leidmisega, mis sageli kujunevad ületamatult rasketeks ülesanneteks.

Vanema maja eelis on ka see, et selle vead on juba aja jooksul välja tulnud. Iseasi on muidugi see, kas korterimüüja julgeb heade külgede kõrval ka puudustele tähelepanu juhtida.

Adaur.ee kinnisvaraanalüütik, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige

U

ute, vastvalminud korterite hind on teistest müügil olevatest korteritest märksa kõrgem. Siin võiks tõmmata paralleeli uute autode müügiga, kus autosalongist välja sõites kukub auto järelturuväärtus kümneid protsente. Sama kehtib ka uute korterite puhul.

Uus korter Korteriostja saab uut korterit ostes kindluse, et on esimene elanik. Kindlustunnet annab kindlasti juurde ka arendaja antav ehitusgarantii.

Esmalt võib see tunduda ehk tüütu pisiasjana, kuid uut korterit ostes on oluline ka tõsiasi, et seintes puuduvad kruvid, mille küljes on rippunud eelmiste elanike perepildid, ja uut seinakappi ei pea mahutama piinliku täpsusega eelmise elaniku kapiga samale kohale, et selle tagune pleekimata tapeet silma ei torkaks.

Uut korterit soetades võib olla kindel ka selles, et maksma peab ainult korteri ostuks võetud eluasemelaenu. Sellega paralleelselt ei pea tasuma korteriühistu püstikute või rõdude renoveerimiseks võetud laenu, mil puudub tulumaksusoodustus.

Vanemad korterid

Kokkuvõtlikult Uue korteri ostja saab kindlustunde, et tema eluase on värske ning võõrastest kätest puutumata. Uue korteri oluline eelis on arendaja minimaalselt kahe aasta pikkune ehitusgarantii.

Vanema korteri poolt räägib eelkõige soodsam hind ja n-ö läbiproovitud ehk kindel kaup, nii et positiivseid ja negatiivseid üllatusi pole oodata.

17. august 2011

REALIA GROUP

PINDI KINNISVARA/ERI KINNISVARA Tartu mnt 16, Tallinn tel 610 3900 gsm 512 0280 e-post tallinn@pindi.ee www.pindi.ee www.eri.ee

Terrassisoojendajaga on suvi pikem!

KAARE TEE EHITUSMATERJALIKESKUS Espak AS, Tallinn, Viadukti 42 ESPAK TARTU Espak Tartu AS, Tartu, Turu 24 ESPAK PÄRNU Espak Pärnu AS, Pärnu, Papiniidu 4 ESPAK RAKVERE Espak Rakvere AS, Rakvere, Rägavere tee 42 ESPAK VILJANDI Espak Viljandi AS, Viljandi, Reinu tee 35 ESPAK VÕRU Võru Empak AS, Võru, Kubja 15; Räpina, Pargi 7a; Vastseliina, Võidu 3a ESPAK KURESSAARE Tiir AS, Kuressaare, Uus-Roomassaare 35; Saare maakond, Muhu vald, Piiri ESPAK JÕGEVA Valmeco AS, Jõgeva, Tallinna mnt. 2a ESPAK JÕHVI Taali Ida AS, Jõhvi, Lille 3 ESPAK RAPLA N&N Invest Grupp OÜ, Rapla, Tallinna mnt 3b ESPAK PÕLVA Linaarus OÜ, Põlva, Jaama 16D ESPAK NARVA Espak Narva AS, Narva, Rahu 36a ESPAK PAIDE Paide, Prääma tee 20 www.espak.ee

7

8

17. august 2011

Büroopindade turg saab taas jalad alla Büroopindade turg on majanduse elavnemise lainel uuele elule ärganud.

Olemasolevad pinnad on täitumas, uusi büroohooneid on aga rajama hakatud vaid väga üksikuid.

Gert Jostov

Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees

T

Ukse taha oleme pidanud jätma üürnikke, kellele praegu sobivat pinda pakkuda pole. Üks vähestest büroohoonete arendustest ongi Technopolis Ülemistesse rajatav Lõõtsa 8, kuhu tuleb 24 000 m² uhiuut büroopinda. Peagi saab nurgakivi selle kompleksi esimene etapp, kus pinda on 7000 m². Üürnike ukse taha jätmine sobivate pindade puudumise tõttu on praeguse Tallinna terviklik probleem. Uute pindade turule tulemine võtab aega ja seetõttu hinnad tõusevad.

Viimast soodustab ka üldine hinnatõus kõikides majandusvaldkondades.

Samuti kallineb märgatavalt uute büroohoonete ehitus.

asapisi kasvava nõudluse tingimustes pole keeruline ennustada A-klassi büroopindadele aastast hinnatõusu suurusjärgus 5–15 protsenti.

Majanduskriisi esimene laine on üle Eesti rullunud ja muutunud möödanikuks.

Paistab, et nüüd hakkavad Üürnike ukse taha jätmine ettevõtted suurest ehmatu- sobivate pindade puudumise sest üle saama. Tehakse taas investeeringuid, et suuren- tõttu on praeguse Tallinna dada tootmisvõimsust; te- terviklik probleem. kivad uued ärid; julgemad hakkavad ruumiressursse ammendama ja mõtlevad laieHindade tõusu soodustab nemisplaanidele. See kõik seegi, et büroode praegune hinnõuab uut büroopinda. natase on veel mõjutatud majanduskriisi ajal alandatud hinHinnad liiguvad üles dadest ehk on ebamõistlikult Kunagised tühjad büroo- madalal tasemel. See tähendab, pinnad on nüüd täis rõõmsat et olukorra normaliseerumise sagimist ja vakantsustase on nimel peavad hinnad hakkama normaliseerunud. Nii näiteks allasurutud tasemelt ülespoole oleme Technopolis Ülemiste liikuma. vakantsuse hoidnud suurusjärRaske on uskuda, et büroogus viis protsenti. See annab de üürihinnad jäävad kriisiaja võimaluse pindade vahel ma- tasemele. Üldist hinnatõusunööverdada ja ettevõtetele va- fooni arvestades võib büroode hinnatõusuks prognoosida aasbaduse vajadusel liikuda.

tases perspektiivis 5–15 protsenti.

Vabad büroopinnad Tallinnas 2005-2011

Tagasi normaalsusesse

35%

Masu ajal konkureerisid büroodekompleksid selles, kes teenib madalale surutud üürihindade tingimustes vähem kahjumit. Nüüd hakkab Eesti üldine majanduskeskkond end taas jalgele upitama.

See tähendab büroopindade jaoks nõudluse kasvu ja majanduspendli liikumist tagasi normaalsuse poole. Normaalsusesse tagasi jõudmine tähendab büroopindade üüriturul aga paratamatult pikalt alla surutud hindade vähemalt mõningast tõusu.

Ka äriregistris registreeritud ettevõtete arv näitab aasta-aastalt kasvutrendi, mis tähendab lihtsustatult seda, et büroo- ja kaubanduspinda on vaja järjest enam ning konkurents vabadele pindadele suureneb.

30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% Jaanuar Juuni Jaanuar Juuni Jaanuar Juuni Jaanuar Juuni Jaanuar Juuni Jaanuar Juuni Jaanuar Juuni 2005 2005 2006 2006 2007 2007 2008 2008 2009 2009 2010 2010 2011 2011

Allikas: Technopolis Ülemiste

Äriregistris olevate ettevõtete arv aasta lõpus 200 000 180 000 160 000 140 000

• 2010. aasta esimese poolaasta seisuga oli Tallinnas büroopinda kokku ligikaudu 473 500 ruutmeetrit, sellest vaba oli Bklassi büroomajades veidi alla 20% ja A-klassi büroomajades veidi üle 20%.

120 000

• 2011. aasta juuniks on vabade bürooruutmeetrite suurusjärk langenud alla 15% kogu pakutavast bürooruumide pindalast.

20 000

100 000 80 000 60 000 40 000 0 2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Allikas: stat.ee

Augustis pakume kõiki Oras tooteid vähemalt soodsamalt Oras OY on tunnustatud tippkvaliteediga köögi- ja vannitoasegistite, dušikomplektide ning ventiilide tootja, tehastega Soomes, Norras ja Poolas. Orase laia tootevalikut iseloomustavad kasutajasõbralikkus, hügieenilisus, innovatiivsus, veesäästlikkus ja turvalisus. Meie segistite disain järgib Põhjamaadele omast kaasaegset joont, pakkudes kõige erinevamatesse interjööridesse sobituvaid lahendusi.

Köögi- ja valmusegistite komplekt Saga 1923F

€ 921.54-.-

-40%

Erilist kohta Oras tootevalikus omavad elektroonilised kontaktivabad segistid, mille veesäästlikkus ja hügieenilisus on laialt tuntud.

Viimastel aastatel on Orase kontaktivabade segistite valikusse lisandunud hulgaliselt nägusa disaini ja soodsa hinnaga mudeleid, mis on lisaks avalikele ruumidele teinud neist ka säästlikkust ning kasutusmugavust hindavate kodukasutajate lemmiku.

Lähem info kogu Oras tootevaliku kohta koos Orase veesäästukalkulaatoriga meie kodulehel www.oras.com

tavahind

omadused Komplekt sisaldab valamusegistit Saga 1910F ja köögisegistit Saga 1930F Keraamiline seadeosa

Vannitoakomplekt Optima 7176Y

5-aastane seadeosa tilkumatuse garantii Painduvad ühendustorud

-30%

omadused Komplekt sisaldab dušisegistit

Kontaktivaba segisti Cubista 2814F

Kiiresti ja täpselt töötav termostaat hoiab

omadused

Turvaline ka lastele ja vanemaealistele

Väga sobiv nii kodu- kui avalikku kasutusse

Säästunupp tagab vähese veekulu

Painduvad ühendustorud 6V patareitoide

aastat kogemust

veetemperatuuri püsivana

Äärmiselt veesäästlik ja hügieeniline Temperatuuriseadekahv

-40%

Optima 7160Y ja dušikomplekti Sensiva 350

.€ 17in7 d 253.-

AutoFocus sensor - ei vaja täiendavaid seadistusi

tavah

Kaks duširežiimi: masseeriv ja tavaline Katlakivi kogunemist vältiv silikonääristega dušipihusti

.-€ 13in5 22 d 5.

Sanitaar- ja keskkonnatehnika Tööriistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

tavah

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

9

17. august 2011 YlOMD DQWXG DSULOO NHKWLE NXQL DSULOO

Ă•Ă•NESPLOKK

(7

}}QHVSORNLG VLOLNDDWSORNLG HKLWXVSORNLG PÂ Â ULP|UW OLLPLG

ÂŻÂŻ1(63/2..

6LOLNDDWNLYLG HKLWXV MD WlLWHOLLYDG HKLWXVVHJXG IUDNWVLRRQLWXG NXLYOLLYDG

$6 L 6,/,.$$7 XXV HKLWXVSORNN ² ¯¯1(63/2.. RQ P}}WPHWH

AS-i SILIKAAT uus ehitusplokk – ÕÕNESPLOKK on mþþtmetega JD [ [ PP 3ORNLO DOXPLVHO N OMHO RQ  KHNVD }}QVXVW ‡ PP PLOOHVW NDNV 250 x 240 x 192 mm.

RQ SORNNL OlELYDW YHUWLNDDOVXXQD OLVW DYD MD PLGD RQ KHD NDVXWD GD HOHNWULNDDEOLWH SDLJDOGDPLVHNV Plokil alumisel kĂźljel on Ăźheksa þþnsust Ă˜ 50 mm, millest kaks on plokki läbivat vertikaalsuunalist ava ja.$6786.2+$' mida on hea kasutada elektri3ORNN RQ P}HOGXG kaablite paigaldamiseks. ‡ NDQGYDWH VHLQWH MD

Värvitud voodrilaud alates 10,70 ₏/m²

‡ YDKHVHLQWH ODGXPLVHNV ULGDHODPXG W||VWXVKRRQHG KDOOLG MP

KASUTUSKOHAD

((/,6('

‡ 3ORNL NRQVWUXNWVLRRQ Y}LPDOGDE ODGXGD P  UL S VWYXXNH Plokk on mþeldud WlLW PDWD . OMHG RQ UHOMHHIVHG QQ SXQQ VRRQ KHQGXVHJD MD • kandvate seinte ja KDDNXYDG RPDYDKHO ‡ 0  UL ODGXPLVHO HL ROH YDMD NDVXWDGD DUPHHULPLVW • vaheseinte ladumiseks (ridaelamud, tÜÜstushooned, hallid jm) ‡ 9DOPLV VHLQD HL SHD NURKYLPD ‡ 7lQX OlELP}HOGXG NRQVWUXNWVLRRQLOH VllVWHWDNVH VHJX OLVD PDWHUMDOH W||DHJD MD WUDQVSRUGLNXOXWXVL ‡ 0  ULVHJX SDLJDOGDPLVHNV P}HOGXG NHON MD KDDUDWV OLKWVXV WDYDG SORNNLGH ODGXPLVW

EELISED

• Ploki konstruktsioon vþimaldab laduda mßßri pßstvuuke täitmata.

7(+1,/,6(' $1'0(' Kßljed on reljeefsed nn punn-soonßhendusega ja haakuvad %UXWRNXLYWLKHGXV NJ P omavahel 6XUYHWXJHYXV 0 0 UDSLGDYXV • Mßßri ladumisel ei ole vaja kasutada armeerimist G% 7XOHNLQGOXV HXURNODVV $ • Valmis seina ei pea krohvima 9HHLPDYXV

PLQ 9HHLPDYXVH NLLUXV NJ P • Tänu läbimþeldud konstruktsioonile säästetakse segu, lisamater WV NOLW jale, tÜÜaega ja transpordikulutusi . OPDNLQGOXV 1LLVNXNDKDQHPLQH PP P • Mßßrisegu paigaldamiseks mþeldud kelk ja haaratsP lihtsustavad 9HHDXUX OlELODVNYXVWHJXU

(ULVRRMXVPDKWXYXV F N- NJ. plokkide ladumist

'LII OLKWQH NDVXWDPLVHO PXJDY NDVXWXVHO NLQGHO QLQJ WXJHY N}LJH RGDYDP

‹ 2h (KLWXVWHDYH (7 ,QIR }LJVXVH HHVW YDVWXWDE $6 6,/,.$$7

1LPHWXV MD P}}WPHG D [ E [ F

PP

3ORNL NDDO NJ

.RJXV SDNLV WN

3DNL PDVV EUXWR

NJ

.LYL NXOX WN P

0|UGL NXOX NJ P

ÂŻ}QHVSORNN [ [

3$,*$/'$0,1( .YDOLWHHWVH WXOHPXVH VDDYXWDPLVHNV RQ VRRYLWDWDY NDVXWDGD 6LOLNDDGL P  ULP|UWL 0 9XXJL N}UJXVHNV RQ DUYHVWDWXG PP VW NRRV YXXJLJD RQ SORNL N}UJXV PP /LVDYDKHQGLG XXHOH HKLWXVSORNLOH ‡ P  ULVHJX SDLJDOGDPLVHNV P}HOGXG NHON ‡ KDDUDWV SORNNLGH W}VWPLVHNV

WXOHYLNX NODDVLPLQH HL YDMD HULOXED SDLJDOGDPLVHNV PDNVLPDDOQH OlELSDLVWYXV YDOJXVHOH NDDVDHJQH YlOMDQlJHPLQH

+DDUDWV

3ORNL W}VWPLQH KDDUDWVLJD

NODVVLNDOLQH NODDVLPLQH Q}XDE HULOXED SDLJDOGDPLVHNV PDNVLPDDOQH VRRMDSLGDYXV PDVVLLYQH

/2'ĂĽ$'( MD 5ÂŽ'8'(

WRRWPLQH SDLJDOGXV YLLPLVWOXV 6,6(0,1( 922'(5'$0,1(

88

3/

' ,6 8 ' ,6 8

8

8

8 ' ,6 8 ' ,6

58/22' -$ 5,%$.$5',1$' 5

30

WHOOLGHV WHUYH WHHQXVWH SDNHWW SDNNXPLQH NHKWLE NXQL D

Septembri lþpuni kþigis Puumarketi kauplustes 4- kßljest krunditud ja värvitud voodrilauad kampaaniahindadega.

WWW.PUUMARKET.EE

10

17. august 2011

Energiasäästlikkus kinnitab Eesti elamuehituses kanda Eesti koduomanikud hakkavad muutuma ratsionaalsemaks. Kuigi Eesti kinnisvaraturul on energiasäästlike eramute või kortermajade pakkumine veel väga tagasihoidlik, on esimesed tehingud energiasäästliku ehituse tippsaavutuse ehk passiivmajaga juba tehtud.

A i va r K a l j u l a i d

Arco Vara kinnisvaramaakler

T

õelisi passiivmaju, mis vastavad kehtestatud standarditele, on praeguseks ehitatud üks Jürisse, kaks Piritale, kaks Viimsisse ja üks Nõmmele. Nendes majades on kulud energiale ligi kümme korda väiksemad kui tavalises majas ja seega võib julgelt väita, et sellise maja ostmisel pole tegemist edevusega käia kaasas uusimate trendidega, vaid väga ratsionaalse otsusega.

Huvi väiksemate kuludega elamispinna vastu kasvab energiahindade tõustes. Eesti inimesed on sunnitud mõtlema ratsionaalsemalt, et elamiskuludest ka muuks tarvilikuks raha üle jääks. Oma töös näeme, et koduostjate esimene küsimus eramaja või korteri valikul puudutabki küttekulusid, ent kahjuks pole energiasäästlikke kodusid peaaegu üldse saada.

Kulude alandamiseks on üks võimalus senine eluase soojustada, teine aga soetada uus, nüüdisaegse ehituskvaliteediga eluase. Isegi passiivmaja standarditele vastava madalenergiamaja ehitamine on tegelikult lihtne – tänu elementlahendustele ja lihtsale ehitustehnoloogiale.

Kvaliteetne maja Peamine väärkujutlus, mida oma töös palju kohtame, on see, et energiasäästlik maja on väga kallis ja selle arhitektuursed lahendused on piiratud.

Vastupidi levinud arusaamale võivad ka energiasäästlikud hooned välja näha trendikad ja isikupärased.

Energiasäästliku maja ehitus ka energiasäästliku maja ehitavõib tõepoolest minna ligi 10– misel.

20 protsenti kallimaks, seda Projekteerimise juures on peamiselt kvaliteetsemate ma- vaja hoolikalt läbi mõelda kõik lahendused ja alles siis alustaterjalide tõttu.

Ent juba lühikeses perspektiivis on energiasääst märga- Passiivmaja vajab kütmiseks tav – küttekuludelt ja jahutamiseks 80 protsenti saavutatakse kokku- vähem energiat kui teised, tavapähoid kuni 90 protrastele standarditele vastavad senti.

Arhitektuurselt uued hooned ja 90 protsenti ei teki energiasääst- vähem kui ülejäänud hooned. liku maja ehitamisel ühtegi suurt piirangut. Energiat säästva maja da ehitusega. Korralikult proehitus algab projekteerimisest, jekteerides hoitakse hiljem ehimillele tuleks pöörata erilist tä- tuskuludelt tublisti kokku. helepanu. Nagu eesti vanasõna ütleb: «Üheksa korda möö- Mis on passiivmaja?

Mitte iga energiasäästlik da, üks kord lõika.» See kehtib

maja pole passiivmaja. Passiivmaja infokeskuse definitsiooni järgi on passiivmajad hooned, kus on kasutatud väga energiasäästlikke komponente.

Nendeks on väga hästi isoleeritud hoone tarindid, väljamineva soojuse taaskasutamine ning päikesekiirguse kasutamine talveperioodil. Passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80 protsenti vähem energiat kui teised, tavapärastele standarditele vastavad uued hooned ja 90 protsenti vähem kui ülejäänud hooned.

Passiivmaja sobib Eestisse Arco Vara kinnisvarabürool on olemas ka elav näide, mis tõestas möödunud külmal talvel, et passiivmaja sobib meie

Foto: Arco Vara

karmi kliimasse ideaalselt. Nimelt vastab Madalenergia Ehituse rajatud eramaja igati passiivmaja standardile.

Maja valmis käesoleva aasta alguses, asub Jõelähtme Golfi elamurajoonis ning on

suurusega 153 m2. Nimetatud maja energiaklass on A ja kütteenergiavajadus aastas on 17 Kwh/m2.

Omaniku rahakotile tähendab see ligi 275 euro suurust kokkuhoidu aastas. Selliseid arve vaadates tasub 10–20-protsendiline lisainvesteering end igal juhul ära, sest tulevikus tagab see kuni 90 protsendi suuruse säästu küttekuludelt.

Seda kõike võimaldab kvaliteetne ehitus – külmasillavaba –, mille tagab sertifitseeritud Wolf Thermo Module’i isolatsioonielement. Niimoodi ehitatud välissein tagab hoonele hea sooja- ja rõhupidavuse.

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem tagab majas hea ja tervisliku sisekliima. Lisaks sellele väärivad märkimist ka külmakatkestusega aknaraamid, spetsiaalne välisuks jpm.

Arhitektuurselt näeb maja välja samasugune nagu naabermajadki, mis on aga ehitatud tavastandardite järgi.

Euroopa Liidu seadustest lähtuvalt peavad 2020. aastast olema kõik uued eramud «ligi nullenergia hooned». Energiasäästu propageerimine on ülemaailmne trend – suurem osa toodetavast energiast maailmas läheb inimeste soojatarbeks. Ressursid hakkavad aga ammenduma ja hinnad jätkavad tõusu.

Lahendus ühe pere tasandil, aga ka maailmas laiemalt on võtta kasutusele passiivsed ja looduslikud energiaallikad, milleks on päike, tuul, vesi ja maapinna soojus.

Passiivmaja standard • Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/ (m²a) • Primaarenergia tarve – küttele, soojale veele ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) • Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) • Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Allikas: passiivmajad.ee

TermoPlokk / TermoPlokk Silver TermoPlokk ja TermoPlokk Silver on EPS-soojustusmaterjalist vormitud ehitusplokid elamute kandvate välisseinte ehitamiseks. Laotud sein armeeritakse ja täidetakse betooniga.

TermoPlokk Silver on võrreldes TermoPlokiga ca 20% madalama soojusjuhtivusega.

TermoPLokk Silveri valmistamisel kasutatakse grafiiti sisaldavat toorainet ning tänu sellele on see parim materjal passiivmajade ehitamiseks esitatavate nõuete täitmiseks. TermoPlokist või TermoPlokk Silverist ehitatud majad on lisaks energiatõhususele ka mugavad – hea soojustus tagab selle, et talvel on need ühtlaselt soojad ja suvel ei kuumene need nii kiiresti ka üle. Tervisliku kliima kindlustab ventilatsiooni abil kontrollitud õhuvahetus.

Reideni plaat AS Tootmine Paide mnt 7, Pärnu Tööstuse 29, Kadrina Müük Tel +372 656 2727 www.reideniplaat.ee

Mis on TermoPlokk / TermoPlokk Silver? · Mõõdud 1160x300x320 mm · Ploki kaal 2,5 kg · Isolatsioonikiht 2x100 mm · U-väärtus: 2 TermoPlokk 0,15 W/m K 2 TermoPlokk Silver 0,13 W/m K

2

1 m seina ehitamiseks on vaja:

· 3 plokki · 8 mm armatuurterast 6 m 3 · 0,1 m betooni (C25) vajadusel 2,3 m metallprofiili kipsplaadi kinnitamiseks

EKS

VIT SOO

SO AME

OJU

IS STAM

11

17. august 2011

Vee- ja küttetorustike esmaklassiline kvaliteet

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest?

Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

www.malmerkfassaadid.ee Uponor vee- ja küttetorustike terviklahendus tagab hingerahu aastakümneteks. Saksamaal toodetud komposiittorusüsteem on kauakestev ning turvaline. Värvilised pressimisindikaatorid liitmikel aitavad kontrollida süsteemi veepidavust.

www.uponor.ee

AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

12

17. august 2011

Meid kliendid soovitavad!

UUS MAA HARJUMAA KINNISVARAPAKKUMISED KLIENDIPÄEV KESKLINNAS

PÕHJA-TALLINN

KADRIORG

PALKSEINAD

HINNATUD PIIRKOND

Asula tn 12 korterelamus 04.09 kell 12-14 Rahu ja vaikus ajaloohõngulises keskkonnas!

http://www.uusmaa.ee/asula Ave Klaser: 5557 0055

3-toaline korter J.Vilmsi tn-l Üp: 66 m² Hind: 130 000 EUR Hubane ja valgusküllane korter renoveeritud majas.

Uus Maa ID: 28560 Ave Klaser: 5557 0055

KESKLINN

HAABERSTI

2-toaline korter Härjapea tn-l Üp: 46,3 m² Hind: 59 000 EUR Päikesepoolne renoveeritud korter.

Uus Maa ID: 28284 Margit Alloja: 5615 9661

PALJU PANIPAIKU

3-toaline korter Järveotsa teel Üp: 67,5 m² Hind: 62 630 EUR Väga ilus ja hubane läbi maja planeeringuga korter.

Uus Maa ID: 27203 Margit Lipstuhl: 5680 1020

KRISTIINE

KÖÖGIMÖÖBEL HINNAS

VAADE MERELE

2-toaline korter Koidu tn-l Üp: 51,7 m² Hind: 78 000 EUR Avar ja valgusküllane korter vaiksel tänaval.

Uus Maa ID: 28592 Eve Kaunis: 503 1898

3-toaline korter Tartu mnt-l Üp: 106 m² Hind: 440 000 EUR Luksuslik korter otse südalinnas.

Uus Maa ID: 28546 Uuve Mast: 508 8957

UUS HIND

SUUR RÕDU

2-toaline korter Kotkapoja tn-l Üp: 64,5 m2 Hind: 109 000 EUR Originaalse ruumilahendusega ilus korter.

Uus Maa ID: 28137 Kristjan Kungla: 5649 4525

Maja Kännu tn-l Üp: 182,3 m2 Hind: 175 000 EUR Väga hea asukohaga maja vaiksel tänaval.

Uus Maa ID: 28402 Silva Rahnel: 502 5181

JÕELÄHTME VALD

LASNAMÄE

KORTERIS SAUN

3-toaline korter Kärberi tn-l Üp: 66,8 m² Hind: 52 000 EUR Avar ning väga heas korras korter.

Uus Maa ID: 23231 Olga Fjodorova: 5347 4482

4-toaline korter Kärberi tn-l Üp: 79,6 m2 Hind: 55 000 EUR Kvaliteetselt remonditud korteris asuvad kõik toad eraldi.

Uus Maa ID: 26612 Olga Fjodorova: 5347 4482

RAE VALD

PIRITA

SUUR VILJAPUUAED

Maja Jüri alevikus Üp: 268 m² Hind: 210 000 EUR Soe ja ruumikas maja suurele perele.

Uus Maa ID: 28636 Mari Rõuk: 509 3995

2-toaline korter Paasiku tn-l Üp: 49,6 m2 Hind: 38 900 EUR Värskelt remonditud eraldi asetsevate tubadega korter.

Uus Maa ID: 28136 Virve Roots: 5690 9344

MAHUKAS GARDEROOB

Majaosa Loo alevikus Jõeääre teel Üp: 152,9 m² Hind: 180 000 EUR Looduskaunis kohas asuv majaosa on ehitatud aastal 2005.

Uus Maa ID: 28163 Maksim Morgunov: 5809 3618

KEILA VALD

VIIMSI VALD

1-toaline korter Kase tn-l Üp: 42,9 m² Hind: 54 000 EUR Väga avar kaasaegse planeeringuga korter.

Uus Maa ID: 27693 Marina Hodus: 509 9765

SUUR KRUNT

KÖÖGIS RÕDU

KLAASITUD RÕDU

MERE LÄHEDAL

KAUNIS AED

Majaosa Haabneeme alevikus Lehtmetsa teel Üp: 136,2 m2 Hind: 146 995 EUR 2-korruseline valgusküllane ridaelamuboks.

Uus Maa ID: 28046 Marje Soosaar: 5620 1238

Maja Laulasmaa külas Üp: 223,2 m² Hind: 86 000 EUR Ajaloolise hõnguga vana talukoht.

Uus Maa ID: 28232 Külli Friedrichson: 5649 0753

UUED KORTERID

Adamsoni 27 - roheline ja kaasaegne keskkond Sinu kodule! http://www.uusmaa.ee/adamsoni

Eve Kaunis: 503 1898

Sinu Kassisabakodu – Wismari 24!

Mardi 14 – Sõbralik ja rahulik keskkond Sinu kodule!

Vana-Posti 2 - avastamata aare vanalinnas!

http://www.uusmaa.ee/kassisabakorterid

http://www.uusmaa.ee/mardi

http://www.uusmaa.ee/vana-posti

Ave Klaser: 5557 0055 Margit Sild: 515 0069

Kristina Sõmerik: 521 6697

Margit Sild: 515 0069

Eestimaine kinnisvarabüroo aastast 1992!