koolieri 2010 teemaleht
18. AUGUST 2010
koolieri 2010
2
18. august 2010
koolieri 2010
18. august 2010
Sisukord lk 2
Avatud noortekeskused ootavad aktiivseid
lk 3
Noored Kooli toob 15 uut õpetajat
lk 4
Noored ja raha – kas suhted on paigas?
lk 5
Kutseõppurid käivad välismaal praktikatel
lk 6
Kuidas tellida koolivormi? lk 8
tasub meelde jätta! Sel aastal asuvad lisaks tuhandetele õpetajatele klassi ees oma tarkust jagama ka programmi Noored Kooli 15 osalejat.
Uuringud näitavad, et majanduskriis on pannud küll raha rohkem lugema ja selle kasutamist planeerima, kuid rahandusalased põhiteadmised on noortel puudulikud.
Sajad noored ametikooliõpilased on õpingute raames Hispaanias, Küprosel, Portugalis, Rumeenias ja teistes riikides.
Mida õpetajakätt proovivad noored eelseisvast kogemusest ootavad? / Loe lk 4
Kuidas siis kasvatada oma last nii, et ta oskaks rahaga ümber käia ja väljaminekuid planeerida? / Loe lk 5
Kuidas hindavad praktikal käinud noored saadud kogemusi ise? / Loe lk 6
Noortelt ühiskonnale või ühiskonnalt noortele?
õpilaste istub koolipinki 2010. aasta 1. septembril. Neist 13 520 lähevad esimesse klassi. (Haridus- ja Teadusministeeriumi prognoos).
30% õpilastest asub kooli Tallinnas. Esimesse klassi läheb pealinnas 3347 last, mida on 25 jagu enam kui möödunud aastal. Allikas: Tallinna Haridusamet
kontaktid Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Kaire Lind kaire.lind@postimees.ee | tel 666 2322 Küljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Päisefoto: SXC Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301
Foto: PRAXIS
138 330
Foto: PRAXIS
ARVUD
Eve Mägi
Katrin Pihor
Poliitikauuringute keskuse PRAXIS hariduspoliitika analüütik
PRAXISe majanduspoliitika hindamisekspertprojektijuht
JUHTKIRI. Tänapäeva ühiskond ootab noortelt rohkem kui eales varem, püstitades kõrgeid nõudmisi nii hariduses, hoiakutes ja käitumises kui ka ühiskondlikus aktiivsuses.
oorte osakaal Eesti rahvastikus näitab drastilist vähenemist – kui 2000. aastal moodustasid 7–26-aastased elanikkonnast ligikaudu 29 protsenti, siis 2009. aastaks kahanes see 25 protsendile. 2015. aastaks moodustavad noored elanikkonnast hinnanguliselt vaid viiendiku. Kui lisame sellele ka üha populaarsemaks muutuva väljarände, õnnetusjuhtumid ja terviseprobleemid ning mingil määral kuritegelikud kalduvused, oleme silmitsi probleemiga – meie tuleviku alustalad muutuvad üha hapramaks. Seega tuleb meil napiks kahanenud noorteressurssi üha paremini kasutada. Kas see tähendab noortest läbipõlemiseni viivat maksimaalse tööpanuse väljapigistamist või noorte individuaalsete huvide parimal viisil arvestamist, neile arenguvõimaluste loomist ja võimete rakendamist, sõltub ühiskonna valikutest.
Noored saavad otsuste tegemisel kaasa rääkida, kui nad osalevad maakondlikes noortekogudes, kohalike omavalitsuste osaluskogudes ning erinevates noorteorganisatsioonides. Riiklikul tasandil osalemiseks on mõnevõrra kitsamad võimalused, peamiselt vaid erinevate nõukogude kaudu. Samuti on võimalus ennast teostada noorsootöö kaudu erinevates noorsootööasutustes ja tegevustes, näiteks huvikoolides, noortekeskustes, noorteühingutes, huvikeskustes, osaluskogudes, malevates ja laagrites. Vaatamata sellele jääb noorte osalus senises ühiskonnaelus tagasihoidlikuks. Kuidas saavutada olukorda, kus noorte kaasatus ühiskonnaellu suureneks? Vältimatuks eeltingimuseks on noorte panuse senisest suurem väärtustamine ühiskonna arendamisel. Ühiskond peab üle saama kompleksist, et meie teame kõige paremini, mida noorel vaja on. Tuleb küsida, millised te olete, noored? Mida te ootate ühiskonnalt? Mida on teil ühiskonnale pakkuda? Noored soovivad oma energiat ja võimeid rakendada.
Individuaalsus on hinnas
Tugev kodanikuühiskond
Olulisel kohal tasakaalu saavutamisel on ühiskonna ootuste kooskõla noorte võimete ja huvidega. See omakorda eeldab ühiskonnalt suuremat rõhuasetust personaalsusele, individuaalse arengu toetamisele. Arendades välja ühiskonna, kus noor on eluga rahul, tuleb hästi toime ning soovib olla ühiskonnale kasulik ja aktiivne liige, on tal vaja piisavalt vajalikke oskusi, ressursse ja võimalusi, et ühiskonna kujundamises ka ise osaleda.
2008. aastal käivitati Eestis Euroopa Sotsiaalfondi toel «Noorsootöö kvaliteedi arendamine», mille ühe väljundina ilmus kevadel Noortemonitor 2009, teenides just eesmärki saada rohkem teada, millised on meie noored, mida nad hindavad ja kuidas käituvad. 2009. aastal märkis sama programm noortevaldkonna arengus ka teist olulist verstaposti, nimelt noorsootöö kvaliteedi ja arengu tagamise tähtsustamist.
N
Küsige noored, mida on teil ühiskonnale pakkuda?
Noorte paremaks kaasamiseks ühiskonna kujundamisse poliitikute kaudu käivitasid 2010. aastal Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS, Eesti Noorteühenduste Liit ja noorteorganisatsioon POW projekti «Noored dialoogis poliitikutega», mille peamiseks eesmärgiks on noorte poliitikas kaasarääkimise oskuste ning võimaluste parandamise ning poliitilise kultuuri tõstmise kaudu kodanikeühiskonna tugevdamine.
P
rojekti käigus korraldatud seminarid ning diskussioonid on näidanud selgelt, et noored tahavad kaasa rääkida väga paljudel ühiskonnale olulistel teemadel – alates pensionireformist ja lõpetades riigi haldusreformiga. Samuti tuleb tõdeda, et poliitikud on olnud huvitatud dialoogist noortega. Noorte ja poliitikute vahel toimunud diskussioone jälgides on olnud rõõm tõdeda, et neis ei keskenduta oponeerimisele, vaid probleemide olemuse väljaselgitamisele ning üheskoos võimalike töötavate lahenduste otsimisele. Selleks, et tulevikus paljulubav koostöö noorte ja poliitikute vahel veelgi aktiivsem oleks, on loomisel veebikeskkond (www. valitsejad.eu), kus noored saavad poliitikute kohta fakte ja infot, neile küsimusi esitada, ühiselt diskuteerida probleemide üle ja koos lahendusi välja pakkuda. Seega, noortes peitub potentsiaal ühiskonna arendamiseks – andkem siis noortele rohkem võimalust ühiskonnaelus kaasa rääkida, iseotsustamisõigust ja vastutust. Lae Noortemonitor 2009 alla Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt: www.entk.ee/ NM2009_online.pdf
FOTO: MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
Juhtkiri
Avatud noortekeskus – võimalus igale noorele! NOORTEKESKUSED. Vaba aja veetmiseks pärast koolipäeva on paljudel omad väljakujunenud eelistused ja tegevused. Aga miks mitte avastada uuel kooliaastal midagi uut ja uurida, mida huvitavat on pakkuda noortekeskustel? Need pakuvad võimalusi uute oskuste ja kogemuste omandamiseks ning sõprade ja tuttavatega suhtlemiseks. Heli Erik MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht
E
estis tegutseb üle 200 noortekeskuse, mis on küll erinevate nimede ja sisuga, kuid mille tegevuspõhimõte on üks – olla avatud igale noorele. Seda põhimõtet järgides on iga noortekeskus küll erinev, ent selle kujunemises on olulist rolli mänginud keskuste külastajad ise. Võib julgelt öelda, et noortekeskus on paindlik ja innovaatiline, käib ajaga kaasas ning võimaldab noortel katsetada uusi põnevaid asju, mis praegusele noorele korda lähevad ja millest huvitutakse. Keskuse töötajad ja arendajad on alati avatud noorte soovidele, mõtetele ja ideedele, püüdes neid igati toetada nende elluviimisel. Samas ei ole keskus loodud selleks, et noorele kõik kandikul ette tuuakse – eelkõige on keskus koht, mis kutsub noori aktiivselt osalema, pakkudes võimalust korraldada näiteks üritusi ja osaleda mitmetes programmides. Hea on tõde-
da, et uued ehitatavad noortekeskused pole enam keldrikorrusel asetsevad pimedad toad, vaid kena välimusega multifunktsionaalsed ja paljusid tegevusi võimaldavad keskused.
Keskused oma nišiga Nii palju kui on erinevaid noortekeskuseid on ka erinevaid suundumusi ja fookuseid. Näiteks Anne Noortekeskuses Tartus on juba aastaid toetatud multimeediaalaseid tegevusi, kust on välja kasvanud nii mõnedki põnevad foto- või filmiprojektid. Mitu aastat tagasi alustas tööd noorte enda algatusel loodud Noorteraadio, millele möödunud aastal lisandus Noorte TV. Praeguseks on MEISi toel sisustatud oma stuudio ka Lasnamäe Noortekeskuses ning Noorteraadio ja Noorte TV laienevad sügisest oma tegevusega Tallinna. Tallinnas Kopli Noortekeskuses on aga keskendutud toiduvalmistamisele, keskusest võib leida väga korralikult varustatud köögi. Projekti RestorANK raames õpetataksegi noortele söögitegemise kunsti ning nippe.
Pärnumaal Tahkuranna noortekeskuses alustab sügisest tööd animatsiooniring, mille tulemusena valmivad detsembriks alkoholi ja suitsetamise vastased animatsioonid, mida noored lähevad ise teistesse noortekeskustesse noortele tutvustama. Möödunud õppeaastal toimus Tahkurannas põnev aarete jahi võistlusmäng, kus noored pidid lahendama erinevaid ülesandeid ja mõistatusi, mis puudutasid nii kohalikku ajalugu kui ka loodust ning orienteerumist. Hooaja lõpuks kõige enam nädalasi võite kogunud noor sai vägeva auhinna. Muhu saarel tegutseb aga muusikakallakuga noortekeskus. Erilist põnevust on loonud trummikool, mis on väljakutseks nii kohalikele kui noortele kogu Saaremaalt ja mandriltki. Kokkuvõtvalt võib nõustuda Tallinna Noorsootöö Keskuse direktori Riina Vaapi arvamusega, et noortekeskused pakuvad neid tegevusi, mis on noorte hulgas parasjagu populaarsed ning toovad noori keskusesse. Sügisega lõppev suvehooaeg tõi samuti palju põnevaid tegevusi. Näiteks korraldati erinevaid töömalevaid ning laagreid, ringreise ja ühistegevusi. Nende hulgas oli nii traditsioonilisi üritusi nagu Põlvamaa noortekeskuste suvepäevad, kui ka esimest korda toimunud Valgamaa noortekeskuste suvekool. Juuni lõpul kogunesid aga pea 250 noort ja noorsootöötajat Hiiumaal toimunud noortekeskuste kokkutulekule. Kaugemad tulijad olid kohal Narvast ja Meremäelt.
Programm Varaait toob keskustele vahendeid Alates 2006. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Hasartmängumaksunõukogu toetusel toimuv programm Varaait aitab noortekeskustel soetada vahendeid, mida kasutada tegevuste elluviimiseks, aga ka tasuta laenutada teistele noortekeskustele, koolidele ja noorteühendustele. Programmi raames on üle 40 noortekeskuse
soetanud erinevaid vahendeid alates batuutidest, välimale atribuutikast, jalgratastest, rulluiskudest ja kanuudest kuni heli-, valgus- ja multimeedia tehnikani välja.
algul loota, et vahendid panevad noortekeskused koostööd tegema. Tegelikkus on tõestanud vastupidist, koostöö areneb hästi ja partnerid on järjest kaugematest piirkondadest.
Programm on loonud eeldused heaks koostööks noortekeskuste omavaheliseks tihedaks koostööks. Keila ANK juhataja Tiina Siniveeri sõnul ei osanud ta
Nii noortekeskuste kui programmi Varaait kohta saab rohkem infot www.ank.ee Allikas: autor
3
koolieri 2010
4
18. august 2010
Uued õpetajad alustavad kooliteed NOORED KOOLI. Uueks õppeaastaks valmistuvad tuhanded õpetajad, nende seas ka programmi Noored Kooli 15 osalejat, kes sel sügisel esimest korda õpetajarollis on. Triin Noorkõiv Sihtasutus Noored Kooli
Õ
igusteaduse taustaga, aga eesti keele ja kirjanduse huviga Annika Laanpere, kes veel hiljuti notaribüroos juristina töötas, kasutas juulikuud mõtlemiseks ja arutlemiseks, et jõuda selgusele, mis on talle õpetamises oluline. «Hetkel arvan, et vastus on rõõmus ja naudingus,» võtab Laanpere ideed kokku. «Et õpilased naudiksid uute teadmiste ja oskuste omandamist ning et õpetajana tunneksin rõõmu avastamisprotsessi suunamisest.» Et see võimalik on, sai Annika tunda juunis, kui ta õpetas suvetööle jäänud õpilasi. Augusti teises pooles kolib Annika pealinnast Valgamaale Karula valda ja hakkab õpetama Lüllemäe Põhikoolis. «Olen jõudnud järeldusele, et hariduse andmine on üks kindlamaid viise maailma muutmiseks,» usub äsjane õpetaja. «Küsimus ei ole ainult selles, mida me õpetame, vaid ka selles, kuidas õpetamine toimub. Tahan anda oma panuse, et kool oleks iga õpilase jaoks huvitavam, loomingulisem ja turvalisem keskkond.» Annika arvates tuleks enne, kui hakata süsteemi kritiseerima või uut looma, olemasolevaga põhjalikult tutvuda. «Oleme küll kõik kunagi koolis käinud, aga see ei tee veel kedagi haridusspetsialistiks.»
Väljakutse endale ja teistele Eelmisel aastal rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni AIESEC juhtkonna ridades töötanud Birgot Tammik naudib metsas käimist ja aias tegutsemist. «Tahan end laadida täis värsket õhku ja suhtumist,» rääkis Birgot. Lisaks keerleb tema peas mitmesuguseid küsimusi. Kuidas õpitud meetodeid ja teadmisi koos õpilastega rakendada? Kuidas aidata kaasa tulevaste õpilaste kasvamisele headeks inimesteks ja mitte ainult headeks ainetundjateks? «Vastutus teiste inimeste arengu eest, pidev avalik esinemine, motiveerimine, järjekindlus, avatud meel – mulle tundub, et hea õpetaja saab ükskõik millega hakkama! Minu jaoks on õpetamine suur väljakutse, pidev areng ja kasvamine. Ootused on kõrged nii mulle endale kui mu õpilastele.»
Tähelepanu igale õpilasele Tulevane inglise keele õpetaja Karoliine Limmer soovib anda tunde nii, et õpilased tahaksid neisse tulla ning tekiks soov õppida ja uusi asju uurida. Seejuures on aga võti iga õpilase kaasamises. «Oluline on tegeleda nii tublide õpilastega, kellele on tähtis esitada piisavaid väljakutseid ja hoida nende huvi üleval, kui aidata
neidki, kes on tagasihoidlikumad ja passiivsemad või kellel õppimine teistest aeglasemalt edeneb,» usub Limmer. Hiljuti vaatas Karoliine internetist mõtlemapanevaid ja innustavaid videoklippe. Saime temalt lugejategi jaoks kasuliku viite leheküljele, mis koondab kõnesid kõige erinevamate eluvaldkondade tegijatelt-mõtlejatelt (www.ted.org). «Nii palju häid ideid! Just nii tulebki teha ja olla, õpetada ja õppida!» rõõmustab ta. «Mõnikord taban end ka mõttelt, et ma ise ju tulen meie veidi kiiva vajunud haridussüsteemist. Kipume oma lapsi kasvatama viisil, nagu meid endid on kasvatatud – isegi siis, kui oleme endale vandunud, et me seda iial ei tee». Kas sama võib kehtida õpetamise kohta? Et eneselegi teadvustamata võime õpetada oma õpilasi samamoodi nagu meid on kunagi õpetatud? «Seda trotsides tahan enda koolikogemusest võtta õpetamisse kaasa ainult parimad eeskujud.»
Teadmisi elukogemusega vürtsitades Peagi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks hakkav Heino Viik peab oluliseks anda õpilastele teadmistega koos edasi n-ö päriselu. Suur ajaloohuvi, aga samas majandusharidus ning tegutsemine finants- ja kinnisvara valdkonnas on selle juures heaks kombinatsiooniks. «Tahan aidata õpilastel näha seoseid eri distsipliinide ja eluvaldkondade vahel, et neil tekiks parem arusaamine ühiskonna toimimisest.»
Sel aastal kandideeris Noored Kooli neljandasse lendu 137 inimest.
Heino jagab lugemissoovitusi hea meelega kõigile. «Just lõpetasin Thomas Gordoni «Targa lapsevanema», lugemisel on Kay Pittelkow’ ja Angelica Jacobi «Andekas laps» ning gümnaasiumi ajalooõpik «Inimene, Ühiskond, Kultuur. I osa, vanaaeg». Muuseas, see viimane on üllatavalt huvitav ja hästi kirjutatud,» kutsub Heino üles teisigi huvilisi koolikirjandusega (taas)tutvuma.
Uudne koolitus Kaheaastase Noored Kooli programmi raames läbivad Annika, Birgot, Karoliine, Heino ja nende lennukaaslased õpetamisja liidrioskuste koolituse, mis toimub koolis õpetamisega paralleelselt. Esimesel aastal keskendutakse konkreetsemalt õpetamisoskuste arendamisele, et neist kujuneksid väga head õpetajad. Teisel aastal koolitus laieneb – ees-
märgiks on osalejate juhtimisoskuste süvendamine, et toetada nende kujunemist eestvedajateks Eesti hariduses ja ühiskonnas laiemalt. «Niivõrd tähtis pole mitte see, kas tulevikus panustavad Noored Kooli osalejad haridussüsteemi koolis ja hariduse valdkonnas tegutsedes või näiteks ettevõtjate või kolmanda sektori tegijatena, kuivõrd hoopis see, et Eesti saaks rikkamaks ärksate kodanike võrra, kellel on otsene kogemus koolist, kes hoolivad haridusest ning võtavad nende teadmistega ka midagi ette,» ütles Noored Kooli liidri- ja vilistlasprogrammi koordinaator Sandra Lillemaa. Liidrikoolituse elluviimises on oluline panus Euroopa Liidu struktuuritoetusel Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Täpsemalt öeldes saavad Noored Kooli õpetajad selle raames läbi praktilise õpetamistegevuse ja kooliprojektide juhtimise täiendada oma kaasamis-, motiveerimis-, meeskonnatöö- ja esinemisoskusi, mis on vajalikud eestvedajatele igas eluvaldkonnas. «Meil on suur rõõm, et koostöö veel paljude teistegi toetajate ja partnerorganisatsioonidega võimaldavad teha koolitusprogrammi tõeliselt mitmekesisel viisil,» rääkis Sandra Lillemaa. Juba enne õppeaasta algust toimuva ettevalmistuskoolituse juures on suur rõhk praktikal. Esimest korda juhendasid uued Noored Kooli programmi osalejad sel aastal Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammi toetusel suvetööle jäänud õpilasi ja neidki, kes soovisid ise möödunud aastal õpitut korrata.
Tihe konkurss Noored Kooli neljandasse lendu kandideeris sel aastal kokku 137 inimest. Läbi tiheda konkursisõela valiti programmi välja need 15, kes nüüd uute õpetajate seas kooli lähevad. Kuu aega kestnud valikuprotsessi käigus kaaluti hoolikalt iga kandidaati – erinevate ülesannete kaudu uuriti nende saavutusi, vastupidavust, planeerimise ja organiseerimise, loogilise mõtlemise ning suhtlemisoskusi. Sihtasutus Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi sõnul oli huvi programmi vastu rekordiliselt suur. «Järjest rohkem meie säravaid noori tunneb õpetamises ja sellega kaasnevas ära võimaluse anda suur panus Eesti ühiskonna arengusse,» selgitab Kroos. «Seejuures teadvustatakse seda ka kui väljapaistvat isikliku arengu võimalust, oma oskuste ja teadmiste uuele tasemele viimist,» lisab Kroos. «Lisaks on hea meel, et koolid on Noored Kooli õpetajatega rahul – näiteks on Tartu Forseliuse Gümnaasium võtnud tööle programmi osalejaid igast senisest lennust.» Hiljutises kõnes parimatele koolilõpetajatele nimetas president Ilveski, et kõige põnevam ja pinget pakkuvam töö, mida lähikümnenditel Eestis tegema hakatakse, toimub haridussüsteemis. Noored Kooli programmi järgmisesse lendu kandideerimine avatakse lähikuudel. Samuti ootab sihtasutus Noored Kooli veel augustis märguandeid koolidelt, kes on huvitatud programmi õpetajaid oma ridadesse võtma.
koolieri 2010
18. august 2010
Kodu, kool ja pangad tagavad koos noorele parima rahandusliku ettevalmistuse RAHA. Majanduslikult keeruline aeg on pannud rohkem raha lugema. Kuid kas seda oskavad teha ka noored? Nagu selgub läbiviidud uuringust, siis noorte teadmised rahaga ümberkäimisest on ebapiisavad. Piret Suitsu Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
P
Noored Kooli neljas lend ettevalmistuskoolitusel teadmisi kogumas.
5
Foto: Teibi Torm
aljud vanemad ei vaeva paraku pead sellega, kas ja kui palju taipavad nende lapsed rahaasjadest. Küsige endilt, on teie lapsel aimu, kui palju raha vanemad teenivad? Kas ta teab, milline summa kulub teie perel igakuiste arvete tasumiseks või mis kulub selleks, et iga päev söök laual oleks? Masuaeg on pannud enamikku meist rohkem raha lugema ja väärtustame varasemast enam ehk ka seda, et meie lastel oleksid ellu astudes raha planeerimise alased elementaarsed teadmised ja kogemused. Siiski näitab Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tehtud uuring, et meie noorte teadmised rahaasjadest on kõike muud kui piisavad. Küsitlesime uurimust läbi viies nii noori endid, nende vanemaid, õpetajaid kui ka võlanõus-
tajaid. Uuringu tulemusena selgus, et vaid 48 protsenti 16–19-aastastest noortest on viimase aasta jooksul millegi jaoks raha kogunud ning suure osa 16–29-aastaste noorte inimeste rahakotist moodustab vanemate tugi. Viimane väide kehtib üllataval kombel ka nende noorte kohta, kes juba ise tööl käivad ja raha teenivad.
Kust teadmised tulevad? Peamiselt saavad noored rahaasjus teadmisi ja eeskuju kodust. Kodu rolli pere majandamise teadmiste andmisel hindavad oluliseks nii noored ja vanemad kui ka pedagoogid ja võlanõustajad. Mitmete õpetajate meelest ei täida paljud kodud seda kohustust paraku hästi – koolist saadud eeskujulikest teoreetilistest teadmistest on vähe kasu, kui kodune rahakasvatus nende teadmiste kinnistumist ei toeta. Siiski ei saa kogu vastutusekoormat pelgalt kodu õlgadele asetada. Noorte õpetamine raha kasu-
tamise, säästmise ja kõikvõimalike muude rahasse puutuvate teemade osas on enamiku küsitlusele vastanute kohaselt kodu ja kooli ühine kohustus. Tänapäeva ühiskonnas on oma osa noorsoo harimises raha teemal kindlasti ka riigiasutustel ja pankadel.
Eeskuju ja kaasamine Lapsevanemana usun, et rahakasvatuses on väga oluline roll vanemate eeskujul. Kui pere oma tulude ja kulude üle arvestust peab ja püüab vähehaaval säästa, näeb ka noor, et raha ei ole lõputult ning seda tuleb kasutada arukalt, et mitte rahalistesse raskustesse sattuda. Kui aga pere iga kuu lõpus viletsa planeerimise või sootuks eelarve puudumise tõttu rahaprobleemidega maadleb, omandab ka laps paraku rahaga ümberkäimiseks sarnase mustri. Samuti on kriitilise tähtsusega noore kaasamine pere rahaasjade planeerimisse. Kui tema arvamust küsitakse ja temaga pere rahakoti alast infot jagatakse, tunneb ka noor ennast täiskasvanumana, vastutavana oma kulutuste ja valikute eest. Et noor mõistaks, mida tähendab säästmine, arvutage näiteks üheskoos, kui palju on vaja säästa pere ühise reisi jaoks ja kui kaua selleks aega kulub. Näidake oma
lapsele, kui palju kulub kuus raha söömisele, kodule ja vaba aja veetmisele. Samuti on mõistlik koos arvutada, kuidas mõjutab laenu kasutamine soovitud ostu maksumust võrreldes säästmisega. Näiteks kui palju kulub raha jalgratta või arvuti ostuks ja kui palju järelmaksu kasutamine ostu kallimaks teeks. Noorukitega, kes peagi juba kooli lõpetamas on, võiks juba arutada ka pikemaajaliste eesmärkide üle, näiteks ülikooliõpingute maksumuse teemal. Kaasamine õpetab noort pere võimaluste piire tajuma ja ta adub siis ka paremini, kui palju erinevad asjad-teenused maksavad.
Tasakaal kooli ja kodu vahel Et kodust saadud baasteadmisi ja eeskuju toetada, peaks kooli pakutav majandusõpe andma noorele teoreetilised teadmised lihtsamatest majandusprotsessidest ning pere rahandusest. Seda möönsid ka kõik uuringus esindatud sihtrühmad. Ehkki praegu pole majandusõpe veel kaugeltki kõigis Eesti koolides, on selle olulisust siiski mõistetud. Lähiaastatel järk-järgult jõustuv uus õppekava sisaldab ühiskonnaõppes eraisiku rahanduse aluseid ja teeb majandusõppe pakkumise kohustuslikuks kõigile gümnaasiumidele. Lisaks teoreetilisele õppe-
le peavad koolid pakkuma ka võimalust õpilasfirma loomisega ettevõtluses kätt proovida. Samuti pakub uus õppekava võimalusi rahandus- ja majandusteemade lõimimiseks teiste ainetega – näiteks arutatakse ajaloos suurte majanduskriiside tekkepõhjuste üle. Juba tänavu oli aga näiteks ühiskonnaõpetuse riigieksamis sees ülesanne, mis puudutas SMS-laenu võtmisega seonduvat. Nii on oma osa noorte rahaalases harimises peagi paremini täitmas ka haridussüsteem.
Pangad seovad teooria praktikaga Kolmandaks osapooleks, kes nõu ja jõuga appi tulla saab, on pangad. Koolidel on mitmesuguseid vajadusi ja mõtteid, kuidas saaksid pangad aidata kasvatada meie lastest teadlikud ja nutikad tarbijad, kes valede valikutega iseendale «jalga ei tulista». Uuringus osalenud pedagoogid pakkusid muu hulgas välja, et juba põhikooli lõpus võiks noortel olla võimalik külastada mõnd pangakontorit, kus neile räägitaks hoiustest ja laenamisest, samuti õpetataks õigesti lugema lepinguid, et inimesed «kirbukirjas» osa lugemata jättes endale ebasobivaid leppeid ei allkirjastaks. Samuti saaksid pangad panustada majandusõppe materjalide praktilisemaks muutmisse.
Pangatöötajaid oodatakse väga ka koolidesse loenguid pidama.
Euro muudab asja pakiliseks Rahavääringu muutumine on mingis mõttes katseks, kas suudame üheskoos pakkuda meie noortele piisavaid teadmisi, et nad oma taskuraha hooletult ära ei kulutaks, arvates, et asjade hinnad on väiksemad, kui need varem olid ega kurvastaks selle üle, nagu oleks kogutud säästud ühtaegu ligi 16 korda väiksemaks muutunud. Keskkooliealistel on aga kindlasti mõtet mõtiskleda sellegi üle, kas ja kuidas mõjutab euro tulek Eesti majandust ja seega ka nende tulevikku. Iga pere valmistub euro tulekuks kindlasti omamoodi, ent nagu öeldud, on lisaks kodule oma roll ka koolil ning ka pangad pakuvad uues olukorras abi nii täiskasvanutele kui noortele. Usun, et paljud koolid on juba mõelnud selle üle, kuidas kutsuda oma õppureid euro teemal kaasa mõtlema ja arvama. Kui veel pole, oleks sügiskuudel kindlasti viimane aeg seda teha. Pangad on omalt poolt igakülgselt valmistumas, et rahavahetus kõigi jaoks võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt sujuks ning inimesed, olgu nad siis noored või vanad, saaksid vastused kõigile neid euroga seoses vaevavatele küsimustele.
koolieri 2010
6
18. august 2010
Kutseõppureid ootab praktika välismaal LÜHIDALT
Rakvere Ametikoolis enim välispraktikante
Kuressaare Ametikooli õpilased Jörgen Kohal, Helina Puss, Viljar Uljas ja Ave-Riin Aul käisid praktikal Küprosel.
PRAKTIKA Võimalus omandada uusi kogemusi innustab noori osalema välismaal toimuvatel praktikatel. Õpitu kinnistub ja uued olukorrad annavad palju juurde. Liis Kängsepp SA Innove spetsialist
A
ina enam on neid kutseõppureid, keda ootab õpingute käigus tore boonus – sihtasutuse Archimedes toel saavad paljud tublid ametikoolide õpilased võimaluse sõita välismaale praktikale. «Olen superrahul! Kindlasti peaksid kõik, kel vähegi võimalust, välispraktikale minema,» jätkub välispraktika kiitmiseks vaid ülivõrdes kiidusõnu Ku-
ressaare Ametikoolis kokaks õppival Ave-Riin Aulil. Aul käis koos kolme sõbraga kevadel praktikal Küprosel sealse hotelli restoranis ning tunnistab, et sooviks uuesti välismaale praktikale minna. «Kogemus on juba see, et näed teist kultuuri, iseseisvud rohkem, õpid igas olukorras hakkama saama,» nimetab ta praktika positiivseid mõjusid. «Õppisin, et ei tohi karta uusi kogemusi, vaid tuleb neile julgelt vastu astuda.» Auli sõnul aitab praktika välismaal ka aru saada, mis noort reaalselt tulevases tööelus ees ootab ja paneb mõistma, et ta saaks hakkama töötamisega välismaal ning soovi korral on selleks ka erinevaid võimalusi. Oma Kreeka kolleegidega peab Aul siiani sidet ning teab, et kogu nende neljaliikmelist eestlaste seltskonda oodatakse seal avasüli tagasi. Uusi sõpru leidis välispraktika ajal ka Pärnu Kutsehariduskeskuse õppur Risto Känd, kes koos koolikaaslastega käis praktikal Soomes asuvas Kotkas. «Saime teiste töö-
välismaal praktikal käinud õpilaste arv Leonardo programmist rahastatud/ rahastatavad välispraktikad perioodil 2005–2010 Kool õpilaste arv Rakvere Ametikool 193 Räpina Aianduskool 180 Kuressaare Ametikool 178 Allikas: SA Innove
Kust leiab infot? Rohkem infot välispraktika võimaluste kohta leiad ametikoolide kodulehtedelt ja samuti Leonardo da Vinci programmi kodulehelt www.archimedes.ee/leonardo Programmi kodulehel saab lugeda ka erinevaid praktikalugusid kutseõppuritelt, kes on juba Leonardo programmi kaudu käinud välismaal praktikal. Allikas: SA Innove
Fotod: SA Innove
meestega hästi läbi, nad rääkisid meile huvitavaid fakte Soome ajaloost,» meenutab kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust õppiv Känd. Soome ehitusmeestest suuremateks sõpradeks said Kännule aga hoopis koolikaaslased Eestist, kes temaga koos välispraktikal käisid. «Hakkasime rohkem suhtlema, varem ei tundnud eriti üksteist,» räägib Känd, kes töötas koos koolikaaslastega ehitusel. Omapäi tal seal eriti tegutseda ei lastud, Soome meistrimehed hoidsid noortel eestlastel karmi pilku peal. Känd pani praktika käigus näiteks välisseinale soojustust, puusepad aga paigaldasid aknaid. «Kõik jäime praktikaga väga rahule,» kiidab Känd nüüd, kui praktikal käimisest on möödas peaaegu aasta. «Soovitan teistele ka minna – näed rohkem maailma,» ergutab Känd, kes nõustub Ave-Riin Auliga, öeldes, et praktika välismaal oli väga kasulik ning kindlasti tuleb tulevikus päriselt tööellu sisenedes kasuks, kui tead rohkem sellest, kuidas kolleegid teistes riikides töötavad.
Kõige rohkem on läbi aegade kutseõppurite välispraktikal käinud Rakvere Ametikooli õpilasi. Kooli direktori Hannes Metsa sõnul on õpilaste välispraktikale saatmine olnud kooli teadlik taktika. «See on nagu kirss tordil sellele õpilasele, kes on tubli ja tahab õppida,» tunnistas Mets . Rakvere Ametikooli õpilased on Leonardo programmi raames käinud praktikal Itaalias, Saksamaal, Hispaanias, Rootsis, Soomes, Rumeenias, Portugalis ja Tšehhis. Metsa sõnul jäävad õpilased välispraktikaga enamasti väga rahule, peavad kogemust arendavaks ja kasulikuks. Tihti üllatab neid positiivselt, kui hästi teistes riikides praktikante koheldakse ja kuidas neisse suhtutakse kui teistega võrdsetesse töötajatesse. «See kogemus julgustab neid endid ise rohkem riske võtma,» lausus Mets. «Nad saavad positiivse tunde tehtud erialavaliku suhtes.» «On erialasid, kus praktikakohtade pärast käib rapsimine ja ka neid, kus peame ise õpilasi natuke ärgitama,» lausus Mets. Näiteks kokad ja autotehnikud käivad välismaal hea meelega, samas kui lukkseppade ja ehitajate seas tuleb teha rohkem kihutustööd. «Heal õpilasel on tihti juba teiseks kursuseks korralik töökoht olemas ja ta ei taha loobuda heast koostööst ettevõttega,» toob Mets välja ühe põhjuse, miks mõne eriala õppurid välispraktika vastu ehk vähem huvi tunnevad. Mets mäletab, et kui esimesed Rakvere Ametikooli praktikandid Hispaaniasse sõitsid, kirjutati ajalehes, kuidas Rakvere Ametikool koolitab spetsialiste välismaa jaoks. Kõigile toonastele esimestele välispraktikantidele pakutigi tõesti Hispaanias ka päris tööd, aga ükski neist ei võtnud seda vastu. «Kodu on kodu,» usub Mets. «Hea töö Eestis on palju rohkem väärt kui poolpidune töö mujal.»
Aastas käib välismaal 500 Eesti kutseõppurit Merike Sanglepp Leonardo da Vinci programmi spetsialist Leonardo da Vinci programmiga on selle algusest ehk siis 1998. aastast peale saanud välismaale tööpraktikale minna ligi 3000 tublit Eesti noort, kusjuures aasta-aastalt on rahastatavate praktikate arv jõudsalt kasvanud. Näiteks kui 1998. aasta esimeses taotlusvoorus sai programmi kaudu välispraktikale 43 kutseõppurit, siis nüüdseks on see arv kümnekordistunud. Keskmiselt sooritab aastas erinevate Leonardo projektide raames välismaal tööpraktika ligi pooltuhat Eesti kutseõppurit. Välispraktikale pääsemise võimalust arvestades tasub enne õppima asumist uurida, kas valitud ametikoolis välispraktika kogemust tähtsustatakse ja Leonardo programmis osaletakse.
Miks on välispraktika oluline? Taavi Tuisk Kuressaare Ametikooli infojuht
Külmlaud täis hõrgutisi – Kuressaare Ametikooli praktika Küprosel.
Kui kooli jaoks on kõige tähtsamad keelepraktika, võõrriigis omal käel toimetulek ning erialaste oskuste täiendamine, siis noored ise hindavad muidugi lisaks ka vaba aja veetmise ning reisimisvõimalusi. Kas või seda, et saad märtsikuus oma Facebooki kontole pilte laadida sellest, kuidas sa Küprosel päevitad! Kuressaare Ametikool on juba aastaid olnud innukas EL Leonardo da Vinci programmis osaleja, mille toel õppijad saavad oma praktikaid välisriikides teha. Kuigi kogu seonduv asjaajamine on projektijuhtidele päris mahukas lisakoormus, oleme pidanud seda väga oluliseks arenguvõimaluseks tublimatele õppijatele ning sellesse palju panustanud. Oleme oma taotluste koostamises olnud läbi aastate päris edukad. Ka järgmise kahe aasta jooksul saadame 50 õpilast Soome, Saksamaale, Suurbritanniasse, Iirimaale ja Küprosele. Paljudel õpilastel on kindlasti väike ärevus sees, enne kui nad teise keele- ja kultuurikeskkonda end tõestama peavad minema, aga tagasi tulles on kõik väga rõõmsad ja rahul.
18. august 2010
koolieri 2010
7
REKLAAMTEKST
Kas teie arvuti ja andmed on pahavara eest kaitstud? Virtuaalmaailmas toimuvad pidevalt ründed – kogu maailmas kaotavad inimesed internetipahalaste tõttu nii raha kui isiklikku infot.
«O
ma arvuti ja andmete kaitsmisse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Samuti tuleb internetti kasutades olla ettevaatlik, sest sinna jääb teie tegevusest alati jälg,» lausub Katrin Anniko, ESETi müügi- ja tootejuht. Internetiga, eriti avatud wifi-võrguga ühendatud arvutit, samuti nutitelefoni ja pihuarvutit ohustavad viirused, troojad, reklaamvara ja muu pahavara. Pahavara levib ka kaasaskantava meedia, nt mälupulga kaudu. Lisaks sellele võidakse teie arvutit ja internetiühendust kasutada rünnakuks teiste kasutajate vastu – näiteks rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks. Teie arvutile juurdepääsuks võidakse kasutada e-posti, kiirsuhtlusprogramme nagu msn, skype, icq, internetis allalaetavaid programme, failivahetusprogramme. Petturid kasutavad kahju tegemiseks jõudsalt selliseid suhtlusportaale nagu rate.ee, facebook.com ja orkut.com.
Me kaldume sõpru usaldama ja see muudab sotsiaalvõrgud netikurjamitele suurepäraseks tegutsemisalaks. Piisab sõbralt saadud näiliselt usaldusväärsest meilist, lingist, rakendusest või kutsest pilte vaatama, et sattuda kurjamite ülesseatud lõksu. Selle tagajärjel on oht kaotada raha, privaatsus või isiklikud andmed.
Mõned kuldsed reeglid, kuidas vältida sotsiaalvõrgustikke kasutades asjatut kahju: • Reguleerige konto turva- ja privaatsusseadeid. • Vältige edastatud linkide kasutamist ja edasisaatmist. • Aktsepteerige sõpradena ainult neid inimesi, keda tunnete. • Arvestage, et kõik mida te internetis teete, jätab maha märgi. Teie andmeid, sealhulgas pilte, võidakse kasutada ilma teie loata. • Olge erinevaid rakendusi käivitades ettevaatlik. «Pahavara oskab käituda kavalalt, olles võimeline nime ning asukohta muutes peitu pugema. Selle ärahoidmiseks on oluline kasutada head viirustõrjetarkvara, mis takistab pahalaste toiminguid,» sõnab Katrin Anniko.
Peale tasuliste toodete on olemas korralikud tasuta viirustõrjeprogrammid, kuid on tähtis meeles pidada, et viirus- või nuhkvaratõrje edukaks tööks on turvatarkvarafirmades suured uuringuosakonnad, mis tuvastavad uusi pahavarasid ja nuputavad välja, kuidas neist lahti saada.
Mida viirustõrjet soetades arvesse võtta? • • • • • •
Sõltumatute laborite võrdlustestide tulemused Toote süsteeminõuded Viirustõrje skaneerimiskiirus Kasutajaliidese lihtsus Tehnilise toe olemasolu Hind
ESETi tootevalikus on kaks viirustõrje tarkvaralahendust, mis on erinevate testide käigus tunnistatud omataoliste seas parimateks ja pärjatud ka erinevate auhindadega. Esimene on ESET NOD32, mis pakub põhjalikku viirus- ja nuhkvaratõrjet. Programm on kiire ning töötab teie arvutis märkamatult. Teine toode on ESET Smart Security, mis lisab ESET NOD32 viirustõrjeprogrammile tulemüüri ja rämpspostivastase tehnoloogia, kaitstes arvutit internetist lähtuvate ohtude eest ja blokeerides tüütu rämpsposti. Mõlemat lahendust on väga lihtne kasutada ning nad ei koorma teie arvutit.
ESETi viirustõrje tarkvara uuendatakse pidevalt, kuna tuleb alati sammu jagu ees olla pahavara loojatest. ESETi tarkvara kasutajad saavad kõik versioonivahetused ja uuendused alla laadida tasuta meie kodulehelt www.eset.ee.
Kuidas muuta arvuti turvalisemaks? • Paigaldage arvutisse ESETi viirustõrje tarkvara, kasutage ja uuendage seda. • Kasutage riist- ja tarkvaralist tulemüüri, mis teatud reeglite alusel filtreerib sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. • Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ning rakendusprogrammide uuendusi/ täiendusi. • Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete. Kontrollige allalaetavad failid enne käivitamist viirustõrjega üle. Samuti tuleks viirustõrjeprogramm seadistada kontrollima kirjakasti sisu ja e-kirjade manuseid ning messengeriga allalaetavate failide sisu. • Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meilimanuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge kirjas seletada, mida nad saatsid. • Kontrollige oma flash-kettaid ja USB-seadmeid: kaasaskantav meedia on praegu kõige levinum pahavara kandja. Kontrollige neid pahavara suhtes.
koolieri 2010
8
18. august 2010
Koolivorm võib olla lahe Sigrid Prits Haga Uniforms’i disainer-projektijuht
K
uigi uuringud on näidanud, et tihti ei soovi koolilapsed vormi kanda, siis selle vajalikkust on taas mõistma hakatud. Pealegi ei ole koolivormid enam ammu ebamugavad. Vastupidi – head materjalid ja trendikad lõiked teevad koolivormi lahedaks. Koolivormi luues tuleb aga arvestada nii mõnegi nüansiga. Selleks, et tahta õpilast vormi kandma panna peab esmalt arvestama ealiste ning seejärel sooliste erisustega. Nooremas kooliastmes ei mängi soolised nõudmised suurt rolli, küll on aga oluline julge värvivalik, sportlikkus ning eriti vastupidavad kangad. Praktikale toetudes soovitan kostüümikangaks twill-tüüpi kangast, mida on saadaval väga suures värvivalikus ning erineva paksusega. Twill-kangas on tiheda lõimekoega spetsiaalne niinimetatud töörõivakangas, taludes suurt hõõrdekoormust ning kõrgeid temperatuure ebamugavate
plekkide eemaldamiseks. Samas jääb see hinnaklassilt soodsamaks kui vastupidavust suurendavate spetsiaaltöötlustega villasisaldusega kostüümikangad. Nimetatud kangast on saadaval venivust tagava elastaankiuga, plekkide, bakterite ja kortsumisvastaste pinnatöötlustega. Klassikalisi päevasärke nooremale kooliastmele ei soovitaks, kui, siis piduliku komplekti juurde vanemate valikul. Tüüpkomplekti peaks kuuluma lisaks pükstele ja seelikule pikeesärk, T-särk, mille kangakoostis peaks piisavalt sisaldama ka kunstkiudu hõõrde- ja värvipüsivuse tagamiseks. Ka kootud ja lõbusavärvilised kardiganid ning vestid on igati eale sobilikud.
Tänavamood hakkab mõjutama Keskmises kooliastmes (4.–9. klass) hakkab vormi meeldivust mõjutama tänavamood. Seetõttu võiks julgelt mõelda näiteks stiliseeritud teksakangast komplektile ning moekohastele pluusilõigetele (lühendatud alaosa, kitsad kraed ja esiliistud,
slim ehk kehasse töödeldud mudelid). Kui tänavamoe trende täielikult eirata, ei maksa oodata, et õpilased rõõmsal ilmel koolivormi kannavad. Nii keskmises kui vanemas kooliastmes saab pluuside omanäolisemaks muutmiseks kombineerida erineva mustri ning värvigammaga kangaid ühel tootel. Näiteks erivärvilised kraekannad, manseti ja esiliistu sisedetail, miks mitte eri värvi kangast esihõlmad, samuti eemaldatavaid detaile, mis kinnituvad nööbiliistule. Nimetatud vanuseastmes hakkavad noored inimesed kasutama aksessuaare oma isikupära rõhutamiseks. Miks mitte anda neile selleks sobivad «tööriistad» nagu kooli logodega trendi jälgivad sallid, mida saab kanda vööna, juustes, randmel, kaelas. Noormeestele lisaks moekohased kitsad lipsud või rihmad. Vanemas kooliastmes on paljudel neidudel välja kujunenud isikupärane riietumisstiil, üha enam muutub see oluliseks ka noormeestel. Siinkohal tasuks ennekõike mõelda n-ö kohustuslikule ühele vormitootele, mis selle vanuseastme kooliperega visuaalselt seob. Näiteks moekohane pluus, trendikas kardigan või taas mõni lahe aksessuaar. Ei julge soovitada vanemale kooliastmele täiskomplekti, sest kui tahta, et see oleks moekohane, tõuseb selle hind vanemate jaoks vastuvõetamatult kõrgeks ning loob juurde täiendava konfliktiallika väljakujunenud riietumisstiili-
ga õpilaste seas, kui hinnasurve tõttu tuleb täiskomplektiks valida lihtsustatud lahendus.
Mugavus ja funktsionaalsus on oluline Läbivalt oluline kõikide kooliastmete puhul on koolivormi funktsionaalsus – see peab olema vastupidav ning pakkuma tema kandjale ka turvatunnet. Esimene funktsioon saavutatakse peaasjalikult põhjaliku kangavaliku kaudu, milleks saab professionaalset nõu ametirõivastele spetsialiseerunud ettevõtetest. Turvafunktsiooni tagab läbimõeldud ja sertifitseeritud tootjalt pärit helkurpaela kasutamine näiteks plisseeritud seeliku voltide vahel, helkurkantidena pükste välimises küljeõmbluses või krae servakandina – ühesõnaga selliselt, et turvaelementi ei saa unustada lisamast või tahtlikult eemaldada. Samuti kuulub funktsionaalsuse juurde teenuspakett – kuidas on korraldatud koolivormi ostmine, jooksev juurdetellimine ning järelhooldus. Kui koolivormi üle otsustavad koolide hoolekogud, siis ei peaks kool ise liialt sekkuma vormi tarniva ettevõtte ning vanemate vahele. Piisab, kui vormi müük korraldatakse lastevanematele vahetult enne kooli algust või muul kokkulepitud ajal. Küll peaks aga hoolitsema selle eest, et valitud partner oleks piisavalt paindlik erinevate võimalike olukordade ja soovide lahendamiseks.
Foto: Haga Uniforms
rõivad. Paljudele seostub ehk nüüdki koolivorm nõukogudeaegse sinipunase ebamugava komplektiga. Praegused koolivormid on aga mugavad, kannavad kooli identiteeti ning aitavad vähendada brändikultusest tekkida võivaid pingeid.
Koolirõivaste disainimisel peab arvestama nii laste vanusega kui ka näiteks tänavamoega.
koolivorm Mida pidada koolivormi tellimisel silmas? • koolivorm peab lisaks kooli identiteedikandjale olema ihaldatud riietekomplekt, mida õpilane tahab kanda. Olulised märksõnad on tänavamood, moekohasus, kombineerimisvõimalus oma riietega; • pidage nõu spetsialistiga vanuseastmele sobiva komplekti leidmiseks; • ärge hoidke kokku kvaliteetselt ja suurele hõõrdetegurile vastupidavalt kangalt, pidage nõu spetsialistidega; • võtke aega, et kooliperega vorm läbi arutada: ärge unustage, et kõige olulisem arvamus tuleb õpilastelt. Samas ärge liigse demokraatiaga kogu protsessi halvake – riietumise kohta on kõigil mingi arvamus, kui küsite ettepanekuid kõigilt, peate olema valmis hilisema pettumuse vältimiseks kõiki tehtud ettepanekuid rakendama või vähemalt põhjendama, miks ettepanek tagasi lükati; • olge fantaasiarikkad ning ärge vaadake, mida varem on tehtud, vaid rõhuge omanäolisusele; • ärge unustage koolivormi maksumust – ülepaisutatud vormikomplekt tekitab pingeid vanemate hulgas; funktsionaalse ja moekohase koolivormi saab spetsialisti abiga ka mõistliku hinnaga. Allikas: autor
18. august 2010
koolieri 2010
9