Kinnisvara ja ehitus by Postimees

Nõmme ajalooline elektrijaam muutub eluruumiks Aasta lõpuks renoveeritakse Nõmme keskuses piirkonna esimene ja ühtlasi muinsuskaitsealune elektrijaam, millesse tulevad elupinnad. Renoveerimist korraldava Endover Kinnisvara tegevjuhi Robert Laudi sõnul on uhke maja ehitatud 19. sajandi lõpus, kuid praeguseks amortiseerunud. «1922. aastani töötas hoones elektrijaam ning see oli kasutusel ka raudteelaste majana, mida iseloomustavad tänini säilinud raudteearhitektuurile omased detailid,» ütles Laud. Mehe sõnul taastatakse objekt rangeid muinsuskaitse nõudeid arvestades. «Hoone renoveerimistööd on kestnud pool aastat ja nüüdseks hakkab maja juba ilmet võtma,» sõnas Laud. Hoone renoveerimisel säilitatakse algupärased detailid ning värvi- ja ehituslahendused. «Maja taastamisel võetakse kasutusele ka seni tühjalt seisnud pööningud, korterid valmivad valge karbina ning viimistletakse koostöös kliendiga,» ütles Laud. (PM) Foto: Endover Kinnisvara

KINNISVARA

EHITUS KOLMAPÄEV, 7. november 2012

7. november 2012

online-küsitlus

TURUKOMMENTAAR

uudised Korteriühistud tahavad elektrit osta ühiselt

Millal sirvisid viimati kinnisvarakuulutusi internetis? Alles täna tegin seda – 15,6%

Korteriühistud üle Eesti tunnevad korteriühistute liidu kavandatud elektri ühisostu vastu suurt huvi, kinnitas liidu juhatuse liige Urmas Mardi, kelle teatel tuli initsiatiiv ja idee ühisostu tegemiseks just korteriühistutelt. «Meie soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga,» rääkis Mardi.

Sel nädalal – 35,9% Mõned nädalad tagasi – 17,2%

Aasta esimeses pooles – 6,3% Eelmisel aastal – 1,6% Ei mäletagi, millal/Tükk aega tagasi – 23,4%

64 vastajat www.e24.ee

Internet mõjutab kinnisvarateenuste kvaliteeti

kinnisvaratehingud (ost-müük) september 2012 / TÄIENDATUD Harju maakond 1373 sh Tallinna linn 926 Hiiu maakond 15 Ida-Viru maakond 299 Jõgeva maakond 80 Järva maakond 56 Lääne maakond 98 Lääne-Viru maakond 131 Põlva maakond 79 Pärnu maakond 238 Rapla maakond 83 Saare maakond 123 Tartu maakond 313 Valga maakond 68 Viljandi maakond 135 Võru maakond 91 KOKKU 3182

(+225)* (+110)* (-33)* (+46)* (-68)* (-92)* (+1)* (-23)* (+6)* (+21)* (-36)* (-17)* (-3)* (+10)* (+32)* (+17)* (+86)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) oktoober 2012 / ESIALGNE Harju maakond 1412 sh Tallinna linn 959 Hiiu maakond 46 Ida-Viru maakond 337 Jõgeva maakond 95 Järva maakond 88 Lääne maakond 122 Lääne-Viru maakond 162 Põlva maakond 94 Pärnu maakond 212 Rapla maakond 88 Saare maakond 174 Tartu maakond 343 Valga maakond 81 Viljandi maakond 163 Võru maakond 83 KOKKU 3500

(+280)* tehingut (+154)* tehingut (+12)* tehingut (+91)* tehingut (-16)* tehingut (-21)* tehingut (+50)* tehingut (+50)* tehingut (+17)* tehingut (-76)* tehingut (-2)* tehingut (+26)* tehingut (+86)* tehingut (+9)* tehingut (-76)* tehingut (-15)* tehingut (+415)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokku City24 1645 5830 12 977 Soov.ee 510 1498 4828 Kv.ee 1597 5052 13 256 Estate24 766 2229 6739

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti City24 1569 680 5940 Soov.ee 466 183 2388 Kv.ee 1983 582 7516 Estate24 692 514 4131 *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 5. november 2012 kell 10.00

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

Vastakad arvamused, kelle tasuda peaksid üüriturul jääma maakleritasud, tekitavad siiani vaidlusi. Tihenev konkurents kinnisvaraturul on aga juba muutusi toonud. Foto: Scanpix/CORBIS

Eesti üürituru eripärad ulatuvad 90ndate algusesse Eesti üüriturg koos kõigi oma eripäradega on käesoleval aastal palju kõneainet pakkunud. Üüriturul reegliks olev ja üürilevõtjaid pahandav kohustus maksta maakleritasu on kirgede tormi üks peamisi põhjusi. Miks see aga nii on ja kuidas selline tava on välja kujunenud? Raul Reino

Domus Kinnisvara juhatuse liige

seenesest pole komme, et tarbija maksab kinni kõik toodete ja teenustega seotud kulud, ju midagi enneolematut. Kinnisvaraturgu eristab aga teistest majandusharudest see, et tarbija maksab kinni kõik kulud ja enamjaolt ei maksa teenusest tulu saav osapool midagi. Et aru saada, kuidas selline veidravõitu olukord on tekkinud, peame tagasi minema 90ndate algusesse, kui nii meie riik kui ka kinnisvaraturg olid verinoored.

Ähmane algus Omandireformi käigus, mil vara erastati ja tagastati, tehti varade omanikeks tuhandeid kaasmaalasi, kellest paljude jaoks oli tegemist ootamatu ja õnneliku sündmusega. Endistest üürnikest ja varade kasutajatest olid korraga saanud omanikud ja seda suure algustähega. Popsitalu-rahvast oli korraga saanud härrasrahvas ja see tõstis eneseuhkuse skaala lakke. Tekkis teatav arrogantsus nii maaklerite kui üürilevõtjate suhtes – värskete omanikena tajuti enese jõupositsiooni ning kuna omanikeks oligi saanud suurem osa täisealisest elanikkonnast, siis oli ka põhjust. Loomulikult ei peetud vajalikuks hakata kellelegi vahendamise eest maksma. Kes elamispinda tahtis, see pidi ka maksma. Konkurents üürileandjate vahel puudus, korteri tühjaks jäämise ohtu ei olnud siis ega ole ka praegu. Tõsist vastast sellisele mõtteviisile polnud toona ka kinnisvaramaakleritest, kes üleöö tekki-

nud kinnisvaraturul ja erastaLaiemad protsessid võivad aga miste-ärastamiste sogasevõitu turuosaliste käitumisele veelgi vees alles ujuma õppisid. enam mõju avaldada. Märkimisväärselt on 20 aasKinnisvara olemus, kinnisvaraturu toimimise põhimõttaga muutunud turuosaliste ted ja tegevused olid kinnisvamõtteviis ning eriti viimaste ramaakleri tiitli saanud tegelasaastatega on turule lisandunud te jaoks paras udu. Maakleri inimesi, kes olude sunnil või vabal valikul peavad igati norametit alles hakati õppima maalseks ja mõistlikuks üüri ning kes peaks ja kas üldse korteris elamist. mingi teenuse eest maksma, Omanikuks olemise võlud selle üle mõtiskleti hiljem. Nõuka ajal polnud ju midagi ja valud on eriti hästi selgeks sellist nähtud ega kuuldud, kosaanud viimase viie aasta jookgemus puudus, mistõttu maaksul. Seega on üürihuviliste lerite enesekindlus oli habras hulk justkui tõusuteel. Samas ja nägemus kinnisvaraturu õigmõjutavad majandust ja kinlasest toimimisest ähmane. nisvaraturgu rahvastikuprotSama kehtis tegelikult ka sessid, mis näevad ette elanike üürilevõtjate kohta, kes ei osaarvu kahanemist ja järelikult nud seisukohta võtta ega selga ka üürilevõtjate vähenemist. sirgeks ajada. Turg oli noor, tavad kujunemata. Seetõttu polegi midagi imestada, et võit- Eriti viimaste aastatega on sid need, kes esimese- turule lisandunud inimesi, kes na reageerisid ja oma olude sunnil või vabal valikul seisukoha peale surupeavad igati normaalseks ja sid. Oli see nüüd mõist- mõistlikuks üürikorteris elamist. lik või teadlik tegevus, on juba iseküsimus. See võib tähendada aga seElus on ikka kombeks, et kes da, et üürileandjate konkuesimesena reageerib ja kindla seisukohaga esineb, see edurents majanduslikult kindlusmaa saavutab ja teatavatel juhtatud ja pikaajalist üürisuhet tudel standardi kehtestab – nasoovivate üürnike nimel muugu juhtus ka Eesti üüriturul. tub tõsisemaks – maakleritasu küsimata jätmine on hea müüKonkurents tiheneb giargument ja eristumise võiKas viimased 20 aastat kehmalus. tinud harjumuses on veel eluÜüriturul tundub kindel jõudu järgmised 20 aastat, on olevat vaid see, et järsku ei muutu siin midagi. Turuosalipraegu veel enam kui keerulisi on palju, erilist üksmeelt ne öelda. Jää on igal juhul liikuma hakanud, kuid triivimise nende vahel pole ning see täkiirus ja tulemus on teadmata. hendab, et muutused toimuKeeruline on tulevikku progvad aeglaselt. Üks võimalikke noosida seetõttu, et paralleelstsenaariume on elamispindaselt on käimas mitu protsessi. de üüriturul sama, mis on juhtunud äripindade üüriturul – Ühelt poolt näitab kinnisvaramaaklerite koda julget initka seal valitses hulk aastaid tasiatiivi ning on koostöös Eesti gasi komme, et üürilevõtja standardikeskuse ja tarbijakaitmaksis kinni maakleritasu. seametiga reguleerimas nõuAastatega, justkui tasahilju, deid kinnisvaramaaklerite teesee aga muutus ning nüüd nuste pakkumisele. Kui osamaksab maakleritasu valdavalt pooltel jõudu ja energiat jätkinni üürileandja. Sagedased kub, võib see tähendada muuon ka juhtumid, kus maakleridatusi maaklerite töös ning tasu makstakse pooleks, kuid teenustasu küsimine muutub harvad on juhtumid, kus vaid läbipaistvamaks ja põhjendaüürilevõtja maksab üksinda tud tegevuseks. kogu summa kinni. Kas nii läMaaklerid üksi – ja päris heb ka elamispindade üüritukindlasti mitte siis, kui enamik rul, saame näha ilmselt mitte maakleritest kaasa ei tule – tuvarem kui kümne aasta pärukäitumist muuta ei suuda. rast.

Interneti levik on viimase kümne aasta jooksul muutnud oluliselt kinnisvaramaaklerite kutset ja nõudeid. «Kvaliteetset teenust saab pakkuda vaid laia kogemuste- ja oskustepagasiga maakler,» kirjutas Raid & Ko tegevjuht Andree Raid portaalis E24. Interneti jõudmine kõige kaugematesse maakolgastesse sunnib tõstatama küsimuse kinnisvaramaaklerite vajalikkusest, kirjutas Raid. (E24)

Investorid otsivad kindla rahavooga kinnisvara Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et mitmed ettevõtted laiendavad oma kontoreid või otsivad uusi ja paremaid pindasid. «Investeerimisturul otsivad investorid pidevalt uut kvaliteetse rahavooga kinnisvara, kuhu oma vaba kapital paigutada,» lisavad analüütikud. (ehitusuudised.ee)

Eestis pakutakse üürile 4753 äripinda 2012. aasta septembris pakuti KV.ee andmeil üle Eesti üürile 4753 äripinda. Aastaga on pakkumiste arv kahanenud 403 pakkumise võrra ehk 8%. Harjumaa äripindade üüripakkumiste arv on kahanenud koguni 11%. Septembris pakuti Harjumaal üürile 3691 äripinda. Äripindade üüripakkumiste arv on kasvanud ainult Lääne-Virumaal ja Tartumaal. (adaur.ee)

Tallinn pani oksjonile kallist kinnisvara Tallinna Linnavaraamet ootab muude objektide seas ostjat Raplamaal asuvale Lümandu mõisa kinnistule ning Kivimäe saunale. Ligi 3,7 ha suuruse Lümandu mõisa kinnistu alghind on 70 970 eurot. Kinnistul asuvad mõisahoone kõrval ka ait, kelder, tõllakuur-tall ja laudavare, teatab linnavaraamet. Nüüdseks tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud 3052 m2 suurune Sihi 122 / Voolu 15 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 460 000 eurot. (Äripäev)

Merko teadis Solarise lae varinguohust Asjatundjad hoiatasid enne õnnetust Merkot, et Solarise keskuse kinosaali lagi on ohtlik, kirjutas Eesti Ekspress. Kolm aastat tagasi, vahetult pärast Solarise keskuse avamist alla varisenud teise kinosaali lae varingus jäi Harju maakohtu hinnangul süüdi Merko alltöövõtjana lae ehitanud kipsifirma Straf, kriminaalasja materjalid aga näitavad, et Merko oli ohust teadlik. (PM)

7. november 2012

Privaatne maja Viimis vallas Tammeneeme külas Hind: 220 000€

Suure aiaga kaunis paarismaja Viimsi vallas Pärnamäe külas Soosepa 26 Hind: 139 000€

Nõmme roheluses ja vaikuses asuv ridaelamu Särje tn Hind: 232 480€

Luksuslik korter Kadriorus Fr. R. Kreutzwaldi 12 Hind: 249 000€

Korter Kadrioru renoveeritavas majas Faehlmanni 41 Hind: 250 000€

5 tuba, üp: 220m², Uus Maa ID: 40498 Eleri Soonsein: 527 7354

4 tuba, üp: 117,1m², Uus Maa ID: 40752 Marje Soosaar: 5620 1238

5 tuba, üp: 145,3m², Uus Maa ID: 37301 Eleri Soonsein: 527 7354

3 tuba, üp: 85,6m², Uus Maa ID: 40786 Tiiu Lehtonen: 5336 3708

5 tuba, üp: 143m², Uus Maa ID: 40455 Margit Sild: 515 0069

Uued korterid Kadrioru renoveeritavas majas Faehlmanni 41

Peetri küla Aasa põik 4 ridaelamute ehitus on alanud!

www.uusmaa.ee/kodukadriorus Margit Sild: 515 0069

www.uusmaa.ee/aasa Kristina Sõmerik: 521 6697

WWW.UUSMAA.EE/KASSISABAKORTERID

MARGIT SILD: 515 0069 KAIJA KULLAT: 515 2945 Uhiuued rõduga perekorterid Lillekülas Keemia 7!

Viimane korter Kadrioru Köleri 14a kortermajas KLIENDIPÄEV 8.NOVEMBRIL KELL 16.00-18.00

www.uusmaa.ee/keemia7 Margit Sild: 515 0069, Kaija Kullat: 515 2945

www.uusmaa.ee Margit Sild: 515 0069

4-korteriga maja Keila südames Haapsalu mnt 7 Hind: 73 000€

Remonti vajav eramu Keila vallas Kersalu külas Hind: 48 900€

Maitsekalt sisustatud korter Haabneeme alevikus, Tammepõllu 1 Hind: 79 000€

Kauni aiaga majaosa Kristiines, Linnu tee 81 Hind: 115 000€

Avarate vaadetega koter vanalinnas, Suur-Karja 18 Hind: 137 000€

üp: 241,5m², Uus Maa ID: 40787 Külli Friedrichson: 5649 0753

4 tuba, üp: 77,9m² , Uus Maa ID: 40584 Külli Friedrichson: 5649 0753

2 tuba, üp: 51,3m², Uus Maa ID: 40739 Marje Soosaar: 5620 1238

3 tuba, üp: 84,1m², Uus Maa ID: 38722 Silva Rahnel: 502 5181

2 tuba, üp: 55,6m², Uus Maa ID: 40724 Tiiu Lehtonen: 5336 3708

Kaunite vaadetega korter Nõmmel Pärnu mnt 453D tornmajas Hind: 44 000€

Ainulaadne korter vanalinnas avara sisehooviga majas Uus tn Hind: 239 000€

Väikese aiaosaga korter Nõmmel Kagu tn 14/Männiku tee 54 Hind: 49 000€

Renoveeritud korter Lasnamäel Kärberi 39 Hind: 53 000€

Päikseküllane ja merevaatega korter Kristiines Mustamäe tee 29 Hind: 72 000€

2 tuba, üp: 46m², Uus Maa ID: 40672 Inga Viileberg: 5620 0936

4 tuba, üp: 120,6m², Uus Maa ID: 40818 Eve Kaunis: 503 1898

3 tuba, üp: 48,7m², Uus Maa ID: 36917 Silva Rahnel: 502 5181

3 tuba, üp: 64,5m², Uus Maa ID: 35143 Ülve Vaarmets: 552 9262

2 tuba, üp: 43,9m², Uus Maa ID: 40835 Margit Lipstuhl: 5680 1020

Maitsekalt renoveeritud korter Haaberstis Järveotsa tee 2 Hind: 46 500€

Merevaatega korter Lasnamäel Alvari 33 Hind: 32 900€

Valgusküllane renoveeritud korter kesklinnas Pärnu mnt 131 Hind: 35 900€

Ainulaadne korter Viimsi alevikus Aiandi tee 16 Hind: 210 000€

Valgusküllane rõduga korter kesklinnas Keava tn Hind: 77 000€

2 tuba, üp: 53m², Uus Maa ID: 40708 Margit Lipstuhl: 5680 1020

1 tuba, üp: 33,8m², Uus Maa ID: 38832 Ave Klaser: 5557 0055

1 tuba, üp: 26,9m², Uus Maa ID: 38846 A.Klaser: 5557 0055, K.Sõmerik: 521 6697

5 tuba, üp: 239,8m², Uus Maa ID: 40493 Margit Lipstuhl: 5680 1020

1 tuba, üp: 44m², Uus Maa ID: 40783 Eve Kaunis: 503 1898

Rävala pst 6, Tallinn Tel. 627 2600, faks 627 2601 uusmaa@uusmaa.ee, www.uusmaa.ee

7. november 2012

Kaubanduskinnisvara tulevik: kõrgtehnoloogiad ja multikanalisus KOMMENTAAR

Tallinna kaubandus muutuste eel Miks peaksid suured kaubandusketid laienema Balti riikidesse, kus rahvaarv on ligi seitse miljonit? Miks on Balti riikidel elaniku kohta Euroopa keskmisest kaks korda suurem kaubanduslik müügipind? Kas ja kuhu uued arendusprojektid Tallinnas mahuksid ning milline neist väga tugeva konkurentsi ja väikese turu tingimustes võidaks?

Mati Pops Cityconi Baltimaade äridirektor, rahvusvahelise kaubanduskeskuste nõukogu Baltimaade komitee juht

Türgi pealinnas asuvat Istanbul Forumi kaubanduskeskust peetakse Euroopa moodsaimaks.

Juba praegu on Eestis kaubanduspinda tuhande inimese kohta peaaegu kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt, kuid arendajaid see ei heiduta – lähiaastatel lubatakse laiendada kahte suurt Tallinnas juba olemasolevat kaubanduskeskust ning ehitada kolm uhiuut. Kuidas tihedas konkurentsis tarbijate poolehoidu võita, rääkisid maailma tipptegijad rahvusvahelise kaubanduskeskuste nõukogu Baltimaade kaubanduskinnisvara konverentsil. Rain Uusen

teemalehe toimetaja

allinnas 18. oktoobril toimunud Rahvusvahelise kaubanduskeskuste nõukogu (ICSC) konverentsil arutleti Balti riikide kaubanduskinnisvara arengute ja tuleviku üle. Vaatamata oma väiksusele on siinne turg huvitav mitmel põhjusel.

Võimutsev tarbija Maailma juhtiva ärikinnisvarale spetsialiseerunud grupi CBRE Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute juht Jos Tromp märkis, et kui vanas Euroopas on kaubanduskinnisvara turul tunda palju pessimismi, siis Balti riikides, Poolas ja Venemaal nähakse arengut ja potentsiaali. «Kuna 80–90% investeeringutest on piiriülesed, panustavad arendajad aina rohkem Ida-Euroopa suunal,» ütles Tromp. «See on olemasolevatele keskustele üks oluline mõttekoht, sest kolmanda põlvkonna kaubanduspindade kasv jätkub ning moodsad lahendused pakuvad tarbijale rohkem, kui lihtsat võimalust kaupa soetada.» Mida kujutavad endast need kolmanda põlvkonna kaubanduskeskused ja kuhupoole areneb globaalne ostukeskkond? Multikanalisus on esimene, mida rõhutavad absoluutselt kõik kaubanduskinnisvara spetsialistid. «Clicks vs Bricks» (klikid telliskivide vastu) ehk internetikaubanduse pealetung on paljud jaekauban-

dusettevõtted muretsema pannud – kui inimkond kolib internetti, kas lähitulevikus üldse on kaubanduskeskusi vaja? Kaubanduskinnisvara rahvusvahelise arendaja Multi Development Türgi projektide eest vastutav Joao Xavier usub, et kaubanduskeskused ei kao kuhugi, kuid need muutuvad aina interaktiivsemaks. Xavieri juhitavad Türgi kõige moodsamad kaubanduskeskused Istanbul Forum ja Marmara Forum olid maailma esimesed ostukeskused, kes tulid välja oma nutitelefonidele mõeldud äpiga. Xavier usub, et see on alles algus. «Lähitulevikus näeme nutitelefonide mitmeid uusi rakendusi, mis võimaldavad näiteks triipkoodide lugemist ja kassapidaja abita toimuvaid iseteenindavaid kaardimakseid,» ütleb Xavier. «Kaupluste riiulitele aga kolivad kaupade virtuaalsed kehad, kus visuaalse kujutuse kõrval kuvatakse ekraanile ka kogu vajalik informatsioon tootest.» Kaubanduskinnisvara visionäär, TDG Global Retail direktor Tony de Graaf teab samuti täpselt, milline näeb välja tuleviku kaubanduskeskus. «2020. aastal on maailmas kasutusel 30 miljonit robotit, 2050. aastal aga juba sada miljonit robotit, kes tervitavad ja teenindavad kliente, võtavad tellimusi vastu või koristavad,» on Graaf kindel. «Innovatsioon on niivõrd arenenud, et riietuskabiine polegi varsti vaja – teksaseid saab jalga proovida arvutiprogrammi abiga

ning hologramm näitab, kuidas riided seljas istuvad. Kõik need tehnoloogiad on juba olemas ja nende laiem kasutus on väga lühikese aja küsimus.» Nii saab offline-kaubandus online’i eeliseid rakendada. Samas toimub ka vastupidine liikumine: suured internetikaubamajad kolivad juba praegu pärisellu – Amazon, Google ja eBay on avanud oma esimesed kauplused Inglismaal. «Kauplejad saavad aru, et sellist võimu ja valikut pole tarbijal kunagi olnud, sellepärast on kaubanduse ainuvõimalik tulevik multikanalisus ehk internetikaupluste, kaubanduskeskuste ja kataloogide sünergia,» on Joao Xavier veendunud.

Helitaust määrab edu Kaubanduskinnisvara arendaja ja konsultatsiooniettevõtte Reteam asutaja Kathrine Heiberg Taanist on veendunud, et iga kaubanduskeskuse edu taga on oskus oma tarbijat kuulata ja tema vajadustega arvestada. Oma klientidele soovitab Kathrine alati lõpptarbijaga otse suhelda. «Lihtsad küsitlused aitavad aru saada, mis taustaga inimene käib konkreetses keskuses, mis kaubaliike ta otsib, mis värvilahendused ja interjööri stilistika on talle meelepärasem, mis trajektooril ta keskuses liigub ning milliseid keskuse nurki ta kunagi ei külasta,» selgitab naine. «Seinte ülevärvimine, kaupluste ümberpaigutamine ja liikumisskeemi ümberkorraldamine ei nõua suuri investeeringuid, kuid võib külastatavust ja müüki tõsta kolmandiku kuni poole võrra,» teab Heiberg, kui tähtis on klienti kuulata. Vähem tähtis pole ka see, mida klient ise kaubanduskeskuses kuulab ja kuuleb. The Sound Agency juhatuse esimees Julian Treasure väidab, et ka tavapärane liiklusmüra

Foto: Multi Development

meie ümber mõjutab miljonite inimeste töövõimet ja elukvaliteeti. «Mittesobilik taustaheli võib langetada müüki kuni 30%, kuid vaatamata sellele on akustika siiani enamikus kaubanduskeskustes suurim probleem,» ütleb Treasure. Keskmiselt kulutatakse 83% turunduseelarvest visuaalsetele lahendustele, kuigi uuringud näitavad, et heli mõjutab tarbijakäitumist sama palju nagu pilt. Kui mängida Nokia tunnuseks olevat telefoniheli, saavad inimesed ka kinnisilmi kogu maailmas aru, mis brändiga on tegemist. See on muide maailma enim mängitav muusikapala, mis kõlab 1,8 biljonit korda päevas. «Igal brändil on olemas oma heli-identiteet ning helidisain on jaekaubanduse tulevik!» usub Treasure, kelle ettevõtte helilahendus aitas näiteks Glasgow lennujaamal tõsta müüki kümme protsenti. Treasure üks viimaseid projekte on Londoni kaubamaja Harrods’i lasteosakonna helidisain, kus vastavalt kaubatemaatikale kuuleb poekülastaja sobilikku taustaheli – tsirkusemuusikat, muinasjutulise orkestri muusikat, autode mürinat, kosmosefilmide stiilis muusikat või beebide lalinat ja naeru. Prognooside järgi kasvab perioodil 2012–2016 tarbimine Eestis aastas keskmiselt 4%. Multi Developmenti rahvusvaheliste turgude uuringute ja kontseptsioonide osakonna juhataja Herman Kok usub, et Balti riigid on võrreldes Euroopa keskmisega investeeringuteks suhteliselt hea regioon ning ka siin on tarbijate käitumine muutumas. «Inimesed käivad nüüd kaubanduskeskustes mitte lihtsalt ostlemas, vaid oma vaba aega veetmas,» teab Kok. «Seega peavad ka kohalikest kaubanduskeskustest saama mitte lihtsalt funktsionaalsed, vaid lisatähendusega kohad.»

Alustuseks veidi statistikat: Euroopa Liidus on kaubandusettevõtete keskmine müügipind tuhande elaniku kohta 250 m2 – Eestis on see arv 400 m2, Lätis ja Leedus 350 m2. Kuigi müügipindade vahe ulatub pea kahekordseks, on rendile antavate pindade arv väljaspool populaarseid kaubanduskeskuseid minimaalne või olematu. Kuid turud seisavad järgmise viie aasta jooksul silmitsi uute arengutega, seega – kas on oodata ka muutust? Kuidas täita uusi üüripindu? Kas võidab uudne lähenemine? On mitmeid majanduslikke põhjuseid, miks brändid peaksid laienema Ida-Euroopa regiooni, sh kolme Balti riiki, mille sisemajanduse kogutoodangu näitajad on Euroopa kõrgeimad. Juba aastaid on kinnisvaraspetsialistid Lätis, Leedus ja Eestis olnud masenduses, kuna paljud suured rahvusvahelised jaemüüjad ei ole Balti regioonist huvitatud. Kuid majanduslanguse tingimustes on atraktiivsemaks muutunud ka Põhja-Euroopa turud – seetõttu võtame hea meelega järgmisel aastal vastu H&Mi ja Debenhamsi kauplused Tallinnas. Tegelikult on H&M oma koha sisse seadnud juba ka Riias. Eelnimetatud brändid ootavad usaldusväärseid ja pikaajalisi partnereid, millele Cityconile kuuluvad keskused Tallinnas ka vastavad, olles suurimad, vanimad, kõige populaarsemad ja parimat valikut pakkuvad keskused. Teiseks: turismisektor kasvab, turistid kulutavad aga oluliselt rohkem kui kohalikud kliendid. Kui Balti riigid ühendavad jõud lähinaabrite Rootsi, Soome, Norra ja Peterburiga, oleks meil kombineeritud populatsioon ligi 30 miljoni ulatuses, mis on jaemüüjatele tunduvalt mastaabisäästlikum. Kinnisvara kvaliteet on hea, üürihinnad mõistlikud ning kuna Soome ja Rootsi turg on sarnane Balti riikide turuga, on oluliselt lihtsam tekitada ühtne klaster ja neis regioonides ka laieneda. Uutele brändidele ja jaemüüjatele on laienemine hea viis kaitsta end majanduslike väljakutsete eest ning riske hajutada. Selles perspektiivis on Balti- ja Põhjamaade regioon atraktiivne koht investeeringuks. Kolmandaks – me laieneme ja areneme. Näiteks lähima kolme kuni viie aasta jooksul võetakse Tallinnas käsile uute kaubanduskeskuste rajamise projektid. Ühest küljest tunnevad jaemüüjad segadust läheneva kasvu valguses – ligi 91% viie aasta jooksul, kui kõik projektid töösse võetakse. Teisest küljest nõuavad kasvu ka jaemüüjad, kes otsivad praegustele üüripindadele lisa. Kuna meie kaubanduskeskustes vaba üüripinda pakkuda pole, on vanade tegijate turul laienemisel mitmeid plusse, näiteks parimad pinnad ja kliendid, kes on harjunud vastavas piirkonnas ostlema. Uutel projektidel pole end kindlasti lihtne sisse seada, sest konkurents on tihe, turg väike ning tarbijate ostuvõimekus madal. Meie peamine eesmärk on hoida turupositsiooni kasvamise, arendamise ja kvaliteedi lisamise näol. Usun, et konkurentsi tugevdamine on meie võimalus, kuid eks paistab, kuidas läheb.

7. november 2012

Kuidas kodukuludelt säästa? Sügisel, kui kulukas suvepuhkus seljataga ning kooliaasta alguski omajagu väljaminekuid kaasa toonud, tuleb esimene küttearve paljudele peredele halva üllatusena. Pidevalt kasvavate kodukulude puhul on aga soovitada mitu head nippi, kuidas kulutusi ise kontrolli alla hoida. Kristel Kossar

vutused, mis toovad välja hoone aastase energiatarbimise ühe köetava pinnaruutmeetri kohta aastas. «Kui ühistu otsustab maja küttesüsteemi uuendamise ette võtta, tuleks hästi palju infot koguda võimaluste ja toetuste kohta,» rääkis Sägi. Eesti Korteriühistute Liit on samuti ühistute kogemustele toetudes kinnitanud, et renoveerimine toob kaasa kokkuhoiu küttekuludes. Võimalikke kulutusi, näiteks küttele, soovitab Sägi tähele panna juba oma kodu soetamisel. «Tutvuge muu hulgas kindlasti maja energiamärgisega ning uurige, millises seisus on maja küttesüsteem,» soovitas ta. «Uue elamu ehitamisel on võimalik projekteerimisel arvestada kõiki vajalikke

Kõigepealt tasub hoolikalt lugeda ühistu, energia- või veefirma saadetud kommunaalarvet, sest tarbijal peab olema täpne ülevaade, mille eest ja kui palju tal maksta tuleb,» rääkis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Anne «Tutvuge muu hulgas kindKalberg-Sägi. «Kõrvutada ta- lasti maja energiamärgisega suks praegust arvet ka vara- ning uurige, millises seisus semaga ning kui seal on näon maja küttesüsteem.» ha tõusu, millele te täpset selgitust leida ei oska, ärge kartke ühistu juhtkonnalt või aspekte, et lõpptulemus oleks energiasäästlik tulevikumaja, firmalt selle kohta küsida.» Kodukulude kohta parema mille puhul on läbi mõeldud ülevaate saamiseks soovitab energiakulu nii kütte, sooja vee, valguse kui elektri kasutaSägi ka kodumaja käekäigu vastu aktiivselt huvi tunda ja misel.» Sägi hinnangul vajaksid ühistu töös kaasa lüüa. «Kaaluge, kas maja küttesüsteem iseäranis laste ja noorte seas või maja tervikuna vajab renoselgitamist paljud kütte, vee ja veerimist, kaasates spetsialiste, elektri tarbimisega seotud elukes aitavad mõõta maja enertõed. «Inimesele tasub südamele panna, et mõistlikult käigiatarvet ja soojakadu,» selgitudes säästetakse nii perekontas ta. Ülevaatamist vajab ka venna rahakotti kui ka keskkontilatsioonisüsteem. Olukorra da,» rääkis Sägi. «Parim õpetahindamisel on abiks energiaarja on siiski vanema eeskuju,

mistap peavad vanemad ka ise hoolikad olema ning vaatama, et nad lampe asjatult põlema või vett solisema ei jäta.» Heaks kokkuhoiuvõimaluseks peab Sägi ka termostaate, millega küttekehi reguleerida. «Pole mõtet jätta huugama põrandakütet, kui kedagi kodus pole – ka eluruumide küttekehad võiks sellisel juhul keerata mõnevõrra madalamale temperatuurile.» Spetsialisti sõnul tasuks kütteperioodi alguses ka radiaatorid üle vaadata. «Radiaatoritest tuleks välja lasta sinna kogunenud õhk ning veenduda, et radiaatorid lähevad ühtlaselt soojaks. Tähelepanu tasub pöörata igale radiaatorile, mis teistega võrreldes sama soojaks ei lähe, see võib viidata puudustele kogu süsteemis. Kui mõni radiaator pole töökorras, võib see mõjutada kogu teie kodu ning ka teie naabrite toatemperatuuri ja küttearveid,» hoiatab Sägi. Kütte puhul tasuks tähelepanelikult võrrelda erinevaid pakette ning alates 2013 jaanuarist ka erinevate pakkujate hindu avatud elektriturul. «Tuleks vaadata, missugustel kellaaegadel on elektri hind odavam – sellega säästate samuti,» soovitas Sägi. Veel soovitab spetsialist silmas pidada veekulu. «Tasub jälgida ka sooja vee tarbimist ning siingi raiskamist vältida.» Kes tahab vett kokku hoida, peaks kindlasti eelistama dušši vannile. Samuti saab säästa köögis – nõudepesumasinaga pestes säästab hoopis enam kui pottide-pannidega voolava vee all lobistades.

7. november 2012

Kütteseadmeid tuleb regulaarselt hooldada Kütteseadmeid tuleb kontrollida ja hooldada enne igat kütteperioodi, et ära hoida võimalikke avariisid ning vältida kõrgeid küttekulusid. maRKo ValGe

tehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna peaspetsialist

oolduse õigeaegne tegemata jätmine, kütteseadme vale seadistamine ja valesti valitud kütus võivad põhjustada katla efektiivsuse langemise ning selle kasutusea lühenemise. Hooldamata katla kasutamine võib kergemal juhul tuua kaasa rahalise kulutuse remonttöödele, halvimal juhul aga lõppeda tulekahju ning vara hävimisega.

Kütteseadmete paigaldamisel ja hooldamisel tuleb alati järgida kasutusjuhendi instruktsioone ning selles välja toodud hoolduse tegemise sagedust. Olenevalt seadme liigist võib hooldustöödel vaja minna ka spetsiaalseid vahendeid, mistõttu on soovitav kaasata pädev spetsialist. Väikekatelde ja küttesüsteemide hooldustöid võib küll ise teha, kuid kasutusohutuse ning pika ja probleemideta kasutusea tagamiseks on siiski soovitav lasta vähemalt kord aastas kütteseadme spetsialistil katel üle kontrollida ning vajadusel ka hooldus teha. Korstna või lõõride hooldustöid võib teha ainult asjatundja, andmed selliste spetsialistide kohta on kättesaadavad kutseregistrist. Enam kui 15 aasta vanustele gaasiseadmetele peab tellima pädeva ettevõtte tehnilise

kontrolli iga nelja aasta tagant. Kohustuslikule tehnilisele kontrollile ja registreerimisele kuuluvad auru-, kuumavee- ja vedelikukatlad, millele tuleb teha tehniline kontroll nii enne kasutuselevõttu kui ka kasutamise ajal. Tehnilise kontrolli teostamine on registreerimisele kuuluvate katelde puhul kohustuslik ning katla omanik peab kehtestatud tähtaegadest kinni pidama. Registreerimisele kuuluvate katelde tehnilist kontrolli teostab vastava kompetentsusega asutus, Eestis on sellise pädevusega ainult Inspecta Estonia OÜ. Kütteseadmete paigaldamise, remondi ja hooldamise käigus peab pädev ettevõte tegema ka surveseadmetöid, selliste ettevõtete andmed on kättesaadavad majandustegevuse registrist.

REGISTREERIMISELE KUULUVAD KATLAD aurukatlad, mille töörõhk on üle 1,0 baari või mille maht on üle 1 m³ Kuumaveekatlad, mille töötemperatuur on üle 120 ºC või mille maht on üle 1 m³ Vedelikukatlad, mille töötemperatuur jääb üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1 baar või mille maht on üle 1 m³ Registreeritavate katelde perioodilised tehnilised kontrollid tehakse järgnevalt: • Kord aastas – kasutuskontroll, millega tehakse kindlaks, kas katla kasutamine on ohutu. • Kord iga nelja aasta tagant – visuaalne uuring, millega tehakse kindlaks, kas katel ja selle osad on nii seest- kui väljastpoolt korras. • Kord iga kaheksa aasta tagant – survekatse, millega tehakse kindlaks, kas katla osad on piisavalt tugevad ja nendevahelised liited piisaval määral tihedad.

Allikas: tehnilise järelevalve amet

KOMMENTAAR

Viimane aeg valmistuda talveks

Heliis anto Pindi Kinnisvarahalduse vanemhaldur Suuremate ebamugavuste vältimiseks tasub vastu talve teha majades ära mitmed spetsiifilised tööd, et tagada hoone toimivus ka suuremate külmade ajal. Alustada võiks lihtsamatest võtetest, mida on kasutatud juba aastakümneid. Kuldreegel on, et kõik uksed ja aknad, mida ei ole suure külma ajal vaja avada, suletakse ja tihendatakse, et külm siseruumidesse ligi ei pääseks. Korralikult suletud keldriavad tagavad siseruumis kõrgema temperatuuri, mis omakorda on ülioluline keldris paiknevatele veetorudele, samuti ei õhka tihendatud kelder läbi põranda/vahelae esimesele korrusele nii palju külma. See kehtib ka näiteks pööningu ja trepikodade kohta, kust võib lisaks lumi sisse tuisata ja veekahjustusi tekitada. Väga lihtne nipp on aknatihendite silikoonimine – kui tihendid muidugi kummist on. See võimaldab aknaid ka külmaga avada, ilma et kinnikülmunud tihendid rebeneks. Rebenenud tihendid kaotavad enamiku oma

kaitsevõimest ning külm tuul hakkab kohe tuppa pressima. Kui majas on mõni veetoru, mis igal külmal talvel kinni külmub (nt saun vms), siis lihtsam moodus on panna sinna küttekaabel, mida kergematel juhtudel saab paigaldada tervet torustikku avamata. Loomulikult on igihaljaks teemaks ka torude soojustamine, seda eriti külmades ruumides, sest tihti külmuvad torud ära just keldrites. Maa-aluste torude soojustamisega ollakse tänavu paraku hiljaks jäänud, kuid kevadtööde nimekirja tasuks see igal juhul lisada, kui väga külmade talvede korral on oht veest ilma jääda. Iseäranis suurt tähelepanu vajavad küttesüsteemid ja -kolded. Kindlasti tuleb igal sügisel korstnapühkija kutsuda – see pole kokkuhoiukoht, kuna nõge täis korsten võib põhjustada hoone põlengu. Küttesüsteemide korral tuleb tellida korraline hooldus, suuremates majades näiteks tasakaalustamine, eramutes torustiku läbipesu. Elektrikütte korral tuleb vanemates majades jälgida, et küttekehade taga poleks ühtegi vana alumiiniumjuhet, kuna viimaste voolutugevuse taluvus on oluliselt nõrgem ning harvad pole juhud, kui põlengu põhjustajaks on olnud just vanad elektrijuhtmed. Vähetähtis pole ka turvalisus. Viilkatusega majade puhul soovitame võimalusel paigaldada lumetõkked, seda vähemalt välisukse lähedusse, sest suure hooga peale sulaperioodi alla kukkuv lumi võib möödujale tõsiseid vigastusi tekitada. Ja lõpetuseks – igas eramajas võiks olla varuks kotike graniitliiva, et libe trepp ka teistele pereliikmetele juba varahommikul turvaliseks teha.

7. november 2012

Tuleohutus: hoonete funktsioon ajas muutub Reeglid ja nõuded muutuvad, samuti hoonete otstarve. Soovides vähendada vastutust tulekahju tagajärgede eest praegu ja tulevikus, riskivad hoonete omanikud ning projekteerijad vähem, kui nad valivad tulekindlad isolatsioonimaterjalid juba hoonete ehitamisel. Alar Kalmus

Rockwool Groupi projektijuht

hitamisel tuleb tõsiselt kaaluda hoone tulevasi kasutusvõimalusi, näiteks seda, et praegu elumajana kasutatavasse hoonesse võidakse tulevikus paigutada kas hooldekodu või lasteaed. Elumaja jaoks välja arvestatud evakueerimisaeg võib olla absoluutselt sobimatu auväärses eas hooldekodu elanike jaoks, kui hoone on muudetud hooldekoduks. Põlengu korral hoonest evakueerimise aeg võib varieeruda olenevalt hoone elanike mobiilsusest ning nende teadmistest avariiväljapääsude paiknemise kohta. Ehitusmaterjalide ja tuleohutusmeetmete valikul tuleb neid tegureid arvestada. Näiteks on inimeste kaitsmisel paljukorruselistes hoonetes äärmiselt suur tähtsus põlengukoha lokaliseerimisel. Enamikul juhtudel tekitab ohtu elule mitte esmane tulekahjuallikas, vaid tule ja suitsu kii-

re, järkjärguline levik, mis sulgeb evakueerimisteed. Kortermajad peavad olema ehitatud nii, et tulekahju korral oleks inimestel lihtne majast lahkuda, kuid samal ajal oleks pidurdatud ka tule levimise võimalus.

Turvalisus või kokkuhoid? Arhitektid ja projekteerijad puutuvad sageli kokku ehitusvõi renoveerimistööde eelarvete koostamisega. Tihti jätab soovida valitud lahenduste ja materjalide kvaliteet. Paljud inimesed, kes selle probleemiga kokku puutuvad, teavad, et algne põhjus on odavama hinna tagaajamises. Isolatsioonimaterjalide valikul võetakse arvesse ainult hinda, muid näitajaid, näiteks toote põhilisi parameetreid, peetakse tähtsusetuiks. Tuleohutuse seisukohalt võib toodete valik sellise põhimõtte järgi tuua endaga kaasa äärmiselt ebameeldivad tagajärjed, mis võivad mõjutada mitte ainult neid, kes said tulekahju ajal otseselt kannatada, vaid ka projekteerimise (ehitustööde) ajal otsuseid vastu võtnud isikuid.

Tulekindel isolatsioon Kõige kummalisem on see, et sageli võib teisejärguline ehitusmaterjal või -toode, mille täpseid omadusi hoone omanikud ei tea, muuta olukorda väga palju. Sellisteks ehitusmaterjalideks on just isolatsioonimaterjalid. Isegi kogenud insenere ja

arhitekte on üllatanud faktid selle kohta, millised võivad tulekahju puhkemise korral olla turvalisuse erinevused, kui kasutatud on kehvemate omadustega isolatsioonimaterjale. 2003. aastal puhkes Ühendkuningriigis tulekahju, mille järel süüdistati arhitekti hooletuses, sest tema projekti järgi ehitati toiduainetehase vaheseinad kergesti süttivatest isolatsioonimaterjalidest. Kuigi tulekahju puhkes hoone omaniku tegevuse tõttu, tunnistati arhitekt süüdi tulekahju kiires levikus ja ta pidi kandma vastutust suurema osa kahjude eest. Apellatsioonikohus tühistas selle kohtuotsuse, sest selgus, et hoone omanik ei esitanud arhitektile piisavalt andmeid nende ruumide otstarbe kohta, kus hiljem tulekahju puhkes. Seega loodi pretsedent – kindlustusfirmad said aru, et neile võidakse hakata esitama kahjuhüvitiste hagisid ehitustoodete sobimatute spetsifikatsioonide tõttu, eriti juhtudel, kui projekteerijatele esitatakse hoone kasutamise kohta ebaõiget teavet.

Ennetavad meetmed Projekteerijad ja tehnika järelevalvespetsialistid peavad läbi mõtlema erinevad võimalused, millist mõju võib tulekahju avaldada ehitusmaterjalidele ning tagama, et valitakse sobivad materjalid. Uuringute tulemused ja muu teave ei ole levinud nii laialdaselt kui peaks, ent selliste organisatsioonide nagu USA

www.tonisson.ee

Kortermajad peavad olema ehitatud nii, et tulekahju korral oleks inimestel lihtne majast lahkuda, kuid samal ajal oleks pidurdatud ka tule levimise võimalus. Foto: Scanpix/CORBIS tuleohutusagentuuri ja Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni (EOTA) internetilehekülgedel on tuleohutuse küsimustes avalikustatud piisavalt palju nõuandeid. Riigi- ja tuletõrjeasutuste pädevad spetsialistid võivad aidata projekteerijatel välja valida tooted, mis sobivad kõige paremini erineval otstarbel ehitatavatesse hoonetesse. Olenevalt riigisisestest tuleohutunõuetest võivad isolatsioonimaterjalid vastata tuletundlikkuse ning tuleohutuse

erinevatele standarditele ja klassifikatsioonidele. Näiteks on praegu mõnes Ida-Euroopa riigis tuletundlike isolatsioonimaterjalide kasutamine lubatud kuni 25 meetri kõrguste paljukorruseliste hoonete välisseinte piiretes. Mujal, näiteks Saksamaal, on paljukorruselistes hoonetes süttivate isolatsioonimaterjalide kasutamine täielikult keelatud. Üha sagedamini tuleb ette, et standardite kooskõlastamise ja rahvusvahelise praktika tunnustamise vaimus ei

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

pruugi ehitusmaterjalid vastata nõuetele, mille järgi loeti hooned varem tuleohutuse seisukohalt turvaliste hulka. Ainult A1 ja A2 tuletundlikkuse klassidesse kantud tooted vastavad tuletundlikkuse rangeimatele standarditele ning võivad vähendada tulekahjuohtu ja põlengutega seotud tagajärgi. Kivivillast toodetud isolatsioonimaterjalid on tavaliselt kantud A1 tuletundlikkuse klassi ja vastavad tuletundlikkuse seisukohalt kõige rangematele nõuetele.

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA KORTER

MÜÜA MAJA

2-toaline mug korter J. Kuperjanovi tänaval (38 m², 4/5, maja ajakohaselt soojustatud). Hind 39 900 €. Tel 506 8707, Urmas.

2-toaline mug korter 2004. a renov kivimajas Kroonuaia 37 (51,4 m², 2/3, kesklinn, botaanikaaia kõrval). Hind 66 500 €. Tel 506 8707, Urmas.

2-toaline ahiküttega korter Uuel tänaval (40 m², 2/2, aknad vahetatud, fassaad uuendatud, kuur). Hind 34 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

2-toaline korter korter Ilmatsalu 26a (50 m²). Tel 529 5618, Ilona.

3-toaline näidiskorter Emajõe kaldal uues majas Siili tn 6 (60,4 m², 6/7, sisustatud, rõdu 18,6 m², parkimiskoht). Hind 109 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

3-toaline korter Ranna tee uute majade kompleksis (58,8 m ², 3/3, köögimööbel ja tehnika, maaalune garaaž) 103 500 €. Tel 508 2396, Agnes.

MÜÜA KORTER

MÜÜA ½ MAJA

MÜÜA MAJA

KIIRE JA SOODNE HINDAMISTEENUS

elamispinnad äripinnad eriotstarbeline kinnisvara krediidiasutustele, finantsaruandluseks ja muudel eesmärkidel 3-toaline renoveeritud korter Elva kesklinnas (64,6 m², 2/3). Hind 55 000 €. Vahetusvõimalus korteri vastu Tallinnas. Tel 529 5618, Ilona.

Pool maja Karlova linnaosas Nigula tänaval. Heas korras, vaikne piirkond. Võimalik osta kas alumine või ülemine korrus. Tel 506 8707, Urmas.

Kivimaja Külitsel Olevi teel (üp 187 m², kinnistu 2048 m², 5 tuba, maaküte, kamin, saun, järv 1,5 km) 145 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

Maja Elvas Põllu tn (üp 120,2 m², kinnistu 1182 m²). Hind 73 500 €. Tel 529 5618, Ilona.

Aivar Kõiv, tel 501 2477 Ailen Kuusik, tel 5373 0096 (Võrumaa)

7. november 2012

Kinnisvara – osta, müüa või hoida? Euroopa võlakriis süveneb ning majanduskeskkonna väljavaated on ebaselged, mis teeb olukorra kinnisvaraturul põnevaks. Kuigi kinnisvarasektoris äkilist hinnatõusu lähiajal tulemas pole, on see siiski turvaline rahapaigutus, arvestades kasvavat inflatsiooniohtu. M a rk o L i n d

1Partner Kinnisvara konsultant

adalate intresside tõttu pole mõtet raha pangaarvel hoida. Kinnisvarasse raha paigutamise huvi tõusu näitab maa-ameti statistika, mille kohaselt on tehingute arv võrreldes mullu sama ajaga tõusnud 32 protsenti. Keskmine hinnatase on aastaga tõusnud kümme protsenti, eriti Tallinnas, kus tööturg kiiremini taastus. Kümneprotsendiline hinnatõus on pigem korrektsioon

reaalse ehitushinna poole ning pole alust arvata, et kallinemine sama hoogsalt jätkub. Pigem toimub külgsuunaline liikumine praegusel tasemel, kuid viie aasta perspektiivis on hinnad kindlasti praegusest märgatavalt kõrgemad.

Tasub osta

jäämise hirm on liialdatud, sest turg on likviidne ning ostetud vara on võimalik kas edasi müüa või üürida. Äkilist hinnatõusu, mis ootamist põhjendaks, tulemas ilmselt ei ole, pigem on ette näha vaikset ja stabiilset liikumist. Hind küll tõuseb, aga kindlasti mitte tempokalt. Uut buumi, mis hinnad kahe aastaga kahekordistaks, ei tule – selleks pole turul lihtsalt raha.

Asjatu oleks karta, et võimalik majanduskriis hinnad oluliselt allapoole viiks. Põhi, mille kinnisvaramulli lõhkemine 2008. aastal teki- Ostmise puhul tuleks kindlasti tas, oli väga sügav arvestada, et vara oleks jõukohane – – kuni 37 protsen- mõistlik on kasutada laenumakseks ti ning langeda pole enam kuhu- 15–25% netosissetulekust, mis võimaldab ka pisut säästa. gi. Praegu on ost- Normaalse tootlusega üürikorter miseks hea aeg, teenib end tasa 15 aastaga. kuna Euribor on läbi aegade madalaim. Pangamarginaalid on Ostmise puhul tuleks kindküll kevadisega võrreldes pisut lasti arvestada, et vara oleks tõusnud, aga kui arvestada, et jõukohane – mõistlik on kasuinflatsioon on 3–5% aastas, tada laenumakseks 15–25% maksab pank pigem laenuvõtnetosissetulekust, mis võimaljale peale. Tänu madalale intdab ka pisut säästa. Ostu- või müügitehingut tehes tasub arressile alaneb laenujääk kiiresvestada, et pakkumis- ja tehinti. Panga ees «sunnismaiseks»

guhindade vahe on keskmiselt 3–5%. Normaalse tootlusega üürikorter teenib end tasa 15 aastaga.

Üürimajade nõudlus Kui müümiseks otsest vajadust pole, tasub vara välja üüri da. Üürihinnad on Tallinnas ja Tartus aastaga 20–25% tõusnud ja turg väga aktiivne – üürilise võib leida juba paarikolme päevaga. Kui korter üüritulu teenimiseks osta, tasub jälgida, et korteri ostuhind saaks üürituluga optimaalselt 15 aasta jooksul tasutud. Kui selline kaup õnnestub, on investeeringu tootlus kordades kõrgem pankade pakutavast tähtajalise hoiuse intressist. Investorina tasuks kaaluda ka üürimajade ehitamist. See nišš on Eestis peaaegu olematu, kuid kapitalipaigutuse seisukohast mõistlik. Vaadates ehitushinda suletud netopinna kohta ja teenitavat üüritulu, on oskusliku majandamise korral võimalik investeering 12–15 aastaga tagasi teenida.

Üürimajade teema muutus aktuaalseks ka Londonis toimunud suveolümpia eel – selles Stratfordis olümpiamängude ajaks valminud majas teenis iga korter omanikele mitmeid tuhandeid eurosid tulu nädalas. Foto: Scanpix/CORBIS

Järgmine

Kinnisvara ja ehitus ilmub

12.

detsembril Reklaami müük: Marianne Peep tel 666 2188 Jaanus Sarapuu tel 666 2330