Kinnisvara ja ehitus by Postimees

Kinnisvaramaaklerid peavad uut teenusstandardit hakkama järgima

Uuest aastast kehtivad Eestis energiatõhususe uued nõuded

Novembris võtab kinnisvaramaaklerite koda kasutusele uue teenusstandardi, mille kohaselt hakkavad maaklerid edaspidi vaid kirjaliku lepingu alusel tööd tegema. See teeb aga viimaste vastutuselevõtmise lihtsamaks. Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul pole veel siiani üllatuslikult eriti levinud kirjalike kokkulepete sõlmimine maakleriga, et viimane saaks mingit teenust pakkuda. Saksingu sõnul on praegu vägagi tavapärane, et maakler hakkab omaalgatuslikult vahendama näiteks üürikorterit, mida ta pole ise oma silmaga näinud ning veelgi enam – pole sellest ka korteriomanikule teada andnud. (E24)

Augusti lõpus võttis valitsus vastu uued energiatõhususe miinimumnõuded, mis jõustuvad 2013. aasta jaanuaris ja on olemasolevatest tunduvalt rangemad. Näiteks ei tohi eramutel summaarne energiakulu küttele, valgustusele ja hoones paiknevatele olmeseadmetele ületada 160 kWh/m² aastas (varasema 180 kWh/m² asemel). Uued nõuded eeldavad ka muutusi projekteerimisel, et vältida vigu. Määruses on defineeritud ka madalenergiahoone ja liginullenergiahoone mõisted ja kriteeriumid. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peavad alates 2020. aastast olema kõik uued elamud liginullenergiahooned. (PM)

KINNISVARA

EHITUS KOLMAPÄEV, 10. oktoober 2012

10. oktoober 2012

online-küsitlus

TURUKOMMENTAAR

uudised Vanalinnas vähem kinnisvaraostjaid

Kas olete juba jõudnud kutsuda korstnapühkija, et korsten kütteperioodiks puhtaks teha?

Vanalinna korterite turul oli tänavune kolmas kvartal üks kehvemaid: toimus ainult 22 tehingut. Eelmise aasta samas kvartalis toimus samal ajal 35 tehingut ja selle aasta teises kvartalis 23 tehingut. Ober-Hausi analüütiku Rain Räti sõnul võiks arvata, et praeguses ebakindlas majandussituatsioonis püütakse investeerida eelkõige vanalinna korteritesse, kuid statistika seda ei kinnita. (E24)

Jah, korstnapühkija juba käis – 18,8% Jah, oleme korstnapühkija juba tellinud – 4.3% Puhastame ise – 25.4% Ei, veel ei ole jõudnud sellega tegeleda – 9.4% Eelmisel aastal korstnapühkija alles käis, sel aastal ei telli – 4.3% Ei puhastagi korstnat – 5.8% 138 vastajat www.e24.ee

Meil polegi korstnat – 31.9%

Eluasemete hinnad tõusid aastaga 7,7 protsenti

kinnisvaratehingud (ost-müük) august 2012 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1334 922 35 362 95 83 98 153 90 223 93 150 339 70 125 94 3344

(+135)* (+100)* (-1)* (+38)* (-9)* (+13)* (-24)* (+37)* (+1)* (+46)* (+24)* (-35)* (+39)* (+8)* (+29)* (+20)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

kinnisvaratehingud (ost-müük) september 2012 / ESIALGNE

KOKKU

1377 930 15 297 80 56 97 131 79 238 83 111 313 68 135 91 3171

Kinnisvarainvestorid Venemaalt peavad samuti lugu heast tootlikkusest, õiglasest tehingust ning kokkulepetest kinnipidamisest. Foto: Scanpix/CORBIS

(+321)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond

Hinnaindeksi kohaselt tõusid eluasemete hinnad teises kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 7,7 ja tänavu esimese kvartaliga võrreldes 3,1 protsenti. Korterite hinnad tõusid aastaga 9,9 ja majade hinnad 2,6 protsenti, teatas statistikaamet. Selle aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 5,6 ning majade hinnad langesid 2,7 protsenti. (E24)

(+228)* (+113)* (-33)* (+44)* (-68)* (-92)* (0)* (-24)* (+6)* (+21)* (-36)* (-29)* (-3)* (+10)* (+32)* (+17)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+73)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv

Ebareaalsed ootused pärsivad investeeringute turgu Eestis Viimasel ajal kinnisvaraturu kommentaarides ilmunud liigpositiivsed ootused idapoolsete välisinvestorite suhtes on osutamas meie kinnisvaraturule karuteenet. Aivo Hallist

1Partner Kommertskinnisvara juhtivpartner

stuhuvilisi investoreid Venemaalt on küll rahapaigutuseks sobilikke võimalusi otsimas mitmeid, kuid üleliigne optimism on kohalike kinnisvaramüüjate ootused liialt kõrgele kruvinud. Paljukommenteeritud Vene

päritolu investorid on otsimas head kaupa üüritootlusega 8–10%, neile aga pakutakse kinnisvara, mille tootlus peaks investori arvates olema 15%. Kaheksaprotsendiline tootlus on reaalne heas asukohas olevate investeerimisobjektide puhul, kus on pikaajaliste üürilepingutega stabiilsed üürnikud. Kui aga tegemist on madala krediidireitinguga üürnikega, halvas asukohas oleva remontivajava hoone ning lühiajaliste üürilepingutega, tuleb rääkida juba märksa kõrgematest riskidest ja kõrgematest tootlustest – selline on investorite mõttemaailm. Välisinvestoritelt oodatakse tihti kohalikust keskmisest turutasemest kõrgemat tehinguhinda, mis pärsib investee-

rimisobjektide müüki, seda võimendab kohalik nõrk müügioskus. Sageli on müügimaterjalid kehvalt ette valmistatud. Samuti häirivad investoreid müüjate läbirääkimiste käigus muutuvad nõudmised. Kui Eestis mõistliku hinnaga kinnisvarakaupa teha ei saa, lahkuvad segadusse aetud investorid Läänemere kaldalt Šveitsi ja Londonisse, mis on venelaste alternatiivsed eelistatud investeerimispiirkonnad. Kinnisvaramüüjad peaksid kahe jalaga maa peal seisma – Venemaal on rikkust palju, kuid seda ei kulutata hoolimatult. Turutingimuste lähedaste hinnaootustega investeerimisobjektid leiavad huvilised loetud nädalate ja kuudega.

Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokku City24 1697 6099 13 290 Soov.ee 505 1524 4847 Kv.ee 1725 5691 14 000

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti City24 1626 698 5932 Soov.ee 476 188 2392 Kv.ee 2186 645 9106 *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 8. oktoober 2012 kell 10.00

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

KINNISVARAOSTJATE TÜÜPVEAD Kinnisvara ostmine on paljudele elu suurim finantstehing. Sellest lähtuvalt võiks eeldada, et ostu kaalutakse pikalt ja põhjalikult ning valik on nii ratsionaalne kui võimalik. Samas näitab praktika, et tihti lähtub ost emotsionaalsest otsusest ning sellega kaasnevad paratamatult mõned tüüpvead. 1. Kiirmüük või pankrotivara – «Kiirmüük on levinumaid müüginippe, mida mõned maaklerid kurjalt ära kasutavad. Kui ostuhuviline näeb kiirmüügi või pankrotivara kirja, eeldab ta automaatselt, et saab objekti alla turuhinna. Tegelikult võib olla vastupidi – ostja maksab turuhinnast rohkem. Selle vea vältimiseks soovitan klientidel teha alati põhjalik turuanalüüs või küsida nõu maaklerilt, kes tunneb kohalikku turgu.» (Urve Lihten) 2. Ideaalse pakkumise ootamine – «Kes meist ei sooviks maalilises kohas, ilusa arhitektuuriga ja kvaliteetselt ehitatud kodu, mis on saadaval poolmuidu. Kahjuks selliseid pakkumisi päriselus tihtipeale ei kohta. Ostja, kes on liiga valiv, võib lasta minna nii mõnelgi heal pakkumisel, mida ta hiljem kahetseb. Enda otsusega on tavaliselt rahul need, kes mõtlevad enne põhjalikult läbi, millised on nende vajadused, soovid ja võimalused ning lähtuvad otsimisel nendest kriteeriumitest.» (Triinu Liis Raudmägi) 3. Ebarealistliku pakkumise tegemine – «Aeg-ajalt kohtab ostjaid, eriti välismaalasi, kes mõtlevad, et Ida-Euroopas saab kinnisvara võileivahinnaga ning nad teevad objektile ebarealistlikult madala pakkumise. Näiteks pakutakse 300 000-eurose maja eest 200 000 eurot. Maaklerina olen kohustatud selle pakkumise kliendile edastama, kuid tihtipeale on tulemuseks solvunud klient, kes ei soovi ostjaga isegi läbirääkimisi jätkata. Läbirääkimised on kinnisvaratehingute puhul igapäevased, kuid ülimadal pakkumine võib anda soovitule risti vastupidise tulemuse.» (Kristiina Laas) Allikas: Epicenter

Eesti Arhitektide Liit tähistas 91. sünnipäeva Eesti Arhitektide Liit tähistas esmaspäeval 91. sünnipäeva, ametlik tähistamine toimub aga 18. oktoobril kell 18, mil avatakse pidulikult Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus «Lasn» Arhitektuuri- ja Disainigaleriis (Pärnu mnt 6). «Eesti Arhitektide Liidu visioon on olla tegus loomeliit, kes arendab Eesti riigi ruumilist keskkonda loominguliselt ja jätkusuutlikult,» sõnab Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere. «Arhitektide sõnum on lihtne – targalt planeeritud ehitised parandavad meie kõigi füüsilist ja vaimset heaolu.» (PM)

Arhitektuurikonkurss otsib tasakaalu uue ja vana vahel Keskkonnaameti ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuurivõistlusele «21. sajandi kodu Lahemaal», mille raames otsiti tänapäevase eesti maakodu eskiislahendusi lähtuvalt Lahemaa ja Eesti külaarhitektuuri ruumilistest ja kultuurilistest eripäradest, laekus 28 tööd. Võitjate väljakuulutamine ning preemiate üleandmine toimub 26. oktoobril Palmses Lahemaa looduskeskuse lõpuseminaril. Konkursile kvalifitseerunud võistlustöödega on võimalik tutvuda kuni 10. novembrini Lahemaa looduskeskuses Palmses ning alates 10. novembrist Tallinnas Arhitektuurimuuseumis. (PM)

Korteriühistute liit korraldab tasuta õpitubasid Oktoobris korraldab Eesti Korteriühistute Liit üle Eesti tasuta õpitubasid, et parandada korteriühistujuhtide ja korteriühistute liikmete keskkonnateadlikkust ning jagada praktilist keskkonnainfot, millest korteriühistu juhil oma töös kasu on. «Oodatud on kõik teemast huvitatud kortermajade elanikud,» ütles liidu koolitusjuht Ave Uustal. (PM)

10. oktoober 2012

Kinnisvarakonverentsi

kinnisvaramaaklerite Septembri eelviimasel neljapäeval toimus Tallinnas Eesti kinnisvaramaaklerite koja eestvedamisel koja 15. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline kinnisvarakonverents «Kinnisvaramaaklerite roll ja vastutus majanduses».

Põhjamaade praktika konverentsil

Ingmar Saksing

• Samuti leidsid käsitlust teemad Soome, Rootsi, Taani ja Norra kinnisvaramaaklerite katusorganisatsioonide, kinnisvaraportaalide ning avaliku sektori vahelisest koostööst ning Eesti perspektiivist koostöökokkuleppega liituda.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja ja LVM Kinnisvara juhatuse liige

onverentsil tõdeti, et Eestis tegutseb ligikaudu kaks tuhat kinnisvaramaaklerit – kinnisvaraturg, kus tegutsetakse, moodustab ligi veerandi riigieelarvest. Seetõttu oli juba 1997. aastast tegutseva kutseühenduse korraldatud konverentsi keskne idee arutleda kasvava kinnisvaramaaklerite rolli ja vastutuse teemadel, et selle baasil kujundada lähiaastate tegevuskava, tagamaks valdkonna jätkusuutliku arengu.

Puudulik seadusandlus Konverentsi diskussioonipaneelide puhul kõneldi Eesti kinnisvaramaaklerite tegevusest ning võrreldi seda lähi-

• Kuigi Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, mis erineb Skandinaavias (sh Rootsis) toimivast õigussüsteemist, on Eesti (sh kinnisvaraturg) tihedasti seotud Põhjamaade majandusruumiga. • Lähtuvalt ka tugevast seotusest Põhjamaade pankadega, tulid konverentsi esimeses pooles ettekandmisele ülevaated kinnisvaramaaklerite rollist Põhjamaades, mis peatusid frantsiisilepingute, eri sidusorganisatsioonide koostöö ning kinnisvaratehingute pankadevälise rahastamise teemadel.

• Konverentsi esimese osa lõpetas peaettekanne, mis tegi ülevaate kinnisvaramaaklerite järelevalve printsiipidest Euroopas ja tarbijakaitse rollist selles. Allikas: Ingmar Saksing naabrite praktikaga. Arutelu tõi ilmekalt välja Eesti arenguruumi eelkõige tarbija huvide kaitsel ning kinnisvaramaaklerite vastutuse teemal. Konverentsil osalenud Eesti ja Rootsi tarbijate kaitsmisega seotud spetsialistide töö kõrvutamisel ilmnes selgelt Eesti mahajäämus tarbijakaitse valdkonnas. Õigem oleks öelda, et kuni kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste eestikeelse standardi vastuvõtmiseni selle aasta novembris puu-

dub Eestis kinnisvaramaaklerite tegevust mis tahes viisil või määral raamistav dokument. Ilmekas oli näide Rootsist, kus kinnisvaramaaklerina tööd alustaval isikul tuleb läbida õppeprogramm, mis vastab bakalaureuseõppe tasemele, registreerida enda tegevus kinnisvaramaaklerite registris, tasuda selle eest iga-aastast 180 euro suurust maksu ning dokumenteerida iga tema müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi.

Uus korter vanast poole kallim Keskmiselt on uhiuute korterite hinnad järelturul müüdavatest varadest enam kui poole võrra kallimad. Siim Simson

Pindi Kinnisvara analüütik

ui kõrvutada kogu Tallinna korteriomanditehingute keskmist hinda uute korterite tehingute hinnaga, saame vaheks 53%, kusjuures kogu linna tehingutest on veel üldist keskmist tõstvad uued tehingud maha arvamata. Uus korter vajab ka täielikku sisustamist, seepärast käriseb lõplik hinnavahe veelgi suuremaks. Praegu liiguvad uusarendused keskmisest kiiremini – Tallinna keskmine on jaanuarikuiselt 994 eurolt ruutmeetri kohta tõusnud 1077 eurole ruutmeetri kohta, uusarenduste puhul on aga ruutmeetrihind kerkinud 1383 eurolt 1647 eurole septembris. Siin tuleb muidugi arvestada asjaoluga, et peaaegu pooltest uute korterite tehingutest tehakse kesklinnas ja PõhjaTallinnas (eelkõige Kalamajas), kus on väljamüügihind kõrgem, kui oleks magalarajoonides. Hoolimata kiirest hinnatõusust on nõudlus uute korterite järele püsinud ja pannud arendajaid planeerima uute hoonete ehitamist, sest valmis ehitatud uute korterite jääk kahaneb. Miks on inimesed valmis

uue korteri eest rohkem maksma? Analüüsime mõnda tähtsamat aspekti. Energiasääst. On selge, et 40 aastat tagasi ehitatud paneelmaja ei suuda küttekulude osas uue ehitisega konkureerida. Mitmekümneprotsendiline sääst muudab aga korteri laenuga ostmisel objekti ülalpidamiskulud küllaltki võrreldavaks. Näiteks kolmeprotsendilise intressiga, 70 000 euro suuruse ja 30 aasta pikkuse eluasemelaenu igakuine tagasimakse on 324 eurot, 100 000 suuruse laenu korral 456 eurot. Ainuüksi keskküttearved kulusid täielikult ei taanda, aga kui amortiseerunud maja vajab lisaradiaatoritega kütmist või uus maja on gaasiküttel, siis küll. Eluaset kohe välja ostes on rahaline võit loomulikult olemas. Vabadus valida planeeringut. Eriti ehitusfaasis korteri broneerinud inimesel on võimalik kaasa rääkida paljuski – alates kergemate vaheseinte asukohast kuni pistikupesade arvuni. Üldjuhul on uute eluasemete planeeringud märksa avatumad, vabamad ja inimsõbralikumad. Sisekliima. Vanade majade puudulikule ventilatsioonile ja sellest tingitud haigustele on palju tähelepanu pööratud, kuid odavat lahendust sellele pole. Naabrid. Naabreid ei saa valida, küll on aga uutes majades tavaliselt ühtlasem läbilõige ühiskonnast, kelle vajadused ja valmisolek probleeme lahendada on sarnasemad. Va-

Uues korteris on lihtsam kõik detailid enda järgi seada. Foto: Scanpix/CORBIS nades üheksakordsetes paneelmajades on nii mõnedki tööd tegemata jäänud osa elanike vastuseisu tõttu. On selge, et suure ja kõikehõlmava hinnatõusuta uue korteri ostja pigem siiski rahaliselt kaotab. See kehtib kõikide toodete puhul – on ju lausa kõnekäänd, et salongist välja sõitev auto kaotab 20% oma salongihinnast. Elujärje paranedes on üha rohkem inimesi, kes on selleks kaotuseks valmis, eriti kui see püsikulude kasvus paremal juhul üldse ei kajastu ning annab nii tervislikke kui ka meeleolulisi lisaväärtusi.

10. oktoober 2012

kokkuvõte:

e tegevus Eestis vajab seaduslikke raame Seejuures lähtutakse nii kinnisvaramaaklerite seadusest kui ka Euroopa standardist, mis nüüd novembrist alates hakkabki eestikeelsena kättesaadav olema.

Kohustused puuduvad Nii on võimalik Rootsi riigil omada ülevaadet kinnisvaramaaklerite tegevusest, tarbijalt tulnud kaebusele vastavalt reageerida või sooritada kontrolloste, kontrollimaks, kuidas inimesele kõige hinnalisema varaga tehinguid ette valmistatakse ja sooritatakse. Kirjeldatud süsteem on efektiivne, kuivõrd tõsiseid rikkumisi on aastas umbes 180 000 tehingu kohta vaid kolm kuni neli. Seevastu Eestis võib kinnisvaramaaklerina alustada igaüks, sõltumata haridusest ja kogemusest. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi praktiliselt pole ning järelevalvet keegi ei tee. Seega puudub kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste osas tarbijal oma õiguste kaitseks võimalus. Jah, võimalus on pöörduda otse kohtusse, kuid suurte riigilõivude ja suhteliselt tagasihoidlike nõuete tõttu (võrreldes vara väärtusega) sellest pigem loobutakse,

makstakse nõutu osaliselt või talutakse olukorda. Viimased viisteist aastat on Eesti kinnisvaramaaklerid tegutsenud vaid headele tavadele toetudes. Paraku on neid järgivaid maaklereid orienteerivalt vaid kümnendik. Sisuliselt puuduvad enamikul kinnisvaramaakleritel tarbija ees kohustused.

Kontrolli registrist Maaklerteenustega seotud alused on küll kirjas võlaõigusseaduse paragrahvis 658, kus defineeritakse maaklerilepingu mõiste, mille kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele ning käsundiandja kohustus maksta maaklerile selle eest tasu. Ka viitab kohustustele sama seaduse paragrahv 620, millest tuleneb kinnisvaramaakleri hoolsuskohustus käsundi täitmisel ning kohustus toimida oma majandus- või kutsetegevuses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Probleemid algavad aga sellest, et Eestis puudub siiani selline dokument. Selle aasta novembrist jõustuv dokument loob kinnisva-

raturul uue olukorra, võimaldades kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile – see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Kuivõrd tegemist on Euroopas ühtselt kehtiva reeglistikuga, hakkab see standard puudutama mitte ainult Eesti kinnisvaramaaklerite koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid kinnisvaramaaklereid. Loodetavasti leiab dokument kiiresti tee tarbija teadvusse ning ühe kallima teenuse ehk kinnisvaramaakleri teenuse ostmisel hakatakse tegema teadlikke valikuid. Oma panuse sellesse annab kindlasti ka Eesti kinnisvaramaaklerite koda, kes tuli konverentsil välja kinnisvaramaaklerite registri pidamise ideega kojas ning mis annab tarbijale esimest korda võimaluse enne maakleriga lepingu sõlmimist kontrollida, kas ta üldse selles valdkonna spetsialistina on registreeritud.

Täna leidub kinnisvaraturul veel jätkuvalt maaklereid, kes koos kliendiga prospektist müüdava kinnisvara kohta infot otsivad – uue korra kohaselt peaksid ebaprofessionaalsed maaklerid kaotama töö. Foto on illustratiivne. Foto: Scanpix/CORBIS

10. oktoober 2012

Esimesena valmis Pagari 1 näidiskorter, mis annab aimu taotletavast stiilsusest ja väärikatest materjalidest.

Fotod: Arhitektuuribüroo Ars Projekt

Noobli korrusmaja uus ja põnev algus Vastuolulise minevikuga suursugune hoone, sajaaastane Pagari 1 Tallinna vanalinnas taastatakse uuesti korterelamuks. Tiina Kolk

Arteri toimetaja

allinna vanalinna kohta tavatult suure korrusmaja projekti tellis Briti kodanik William Tulip arhitektilt Hans Schmidtilt, kes pidi kolme keskaegse elamu asemele ühe uhke kavandama. 1912. aastal valmiski luksuslik viiekorruseline hoone, mis tänu oma hästi liigendatud ja detailirohketele fassaadidele – rõdud, sambad, karniisid ja medaljonid – sulandub ümbritsevasse miljöösse.

Teenijatel oma trepp Mõõtmetelt ning arhitektuuriliselt lahenduselt meenutab see elamu Kesk-Euroopa suurlinnade bulvarite äärseid silmapaistva arhitektuuriga maju. Maja siselahendused on samuti elegantsed. Kui vanalinna keskaegsetes hoonetes on ruumid väikesed, erilise kuju ja paksude seintega, siis Pagari 1 hoonel on kandeseinad niimoodi paigas, et igal korrusel

saab neljas-viies suures ruumis tad. Esimese Eesti Vabariigi ajal vabalt siseseinu planeerida. paiknesid selles ametiasutused Schmidt oskas ette näha, et ja nõukogude aastail julgeoletulevikus võib ruumiplaneekuorganid, 1990ndate algusest oli hoone siseministeeriumi ring muutuda ja seetõttu oli valduses. Praegu taastatakse seda tööd väga mõnus teha, kommenteerib ümberehituse kaunis maja jälle korterelaprojekti üks autoreid, büroo muks. Ajahambast ja ümberehiArs Projekt arhitekt Rasmus Tamme. tustest puutumata jäänud ning hästi säilinud pööningul võib Tema sõnul olid vastupidi välisele ilustuste küllusele maja siseruumid palju tagasihoidlikumad – neid il- Kui maja 1912. aastal valmis, mestasid vaid peegelvõlvid ja rosetid laes. Paraku on oli selles 25 korterit, praegu vahepealsete ümberehitus- tuleb neid 40. te tõttu väga vähe algupärast alles. veenduda maja ehitajate meisKui maja 1912. aastal valmis, oli selles 25 korterit, praeterlikkuses. «Seal tundub, et sagu tuleb neid 40. Algselt oli da aastat on vaid viiv,» täheligal korrusel vaid neli luksusdab Raudsepp. likku elamist ning igas korteris Ometi on sajandi jooksul oli teenijatuba. Teenijail olid kodukultuuris üks suur muueraldi sissepääsud hoovist, härtus toimunud. «Kui 1912. aasrasrahvas käis peauksest, selgital oli 250 m2 kohta vaid üks tab Ars Projekti sisearhitekt pesemiskoht, siis nüüd tuleb Reio Raudsepp. 140 m2 korterisse kaks-kolm Majas on kolm teenijate vannituba ja need on elamise trepikoda, kus trepi keskele oli kõige kallimad ruumid,» märpaigaldatud küttepuude lift. gib Tamme. «Toona ei olnud vannituba üldse tähtis ja selle Sellega veeti keldrist üles nii tulehakatust kui ka toidukraakujundamisega ei nähtudki mi. Huvitaval kombel olid vaeva.» need trepikojad ümberehitusTänapäeval on vannituba vaat et kodu keskpunktiks. Sutest puutumata jäänud. vel valminud näidiskorteri peVäärikaid materjale rohkelt suruumidesse on valitud vääKortermajana oli see hoorikas sisustus: seinu katab marmor, igasse vannituppa on ne kasutuses vaid loetud aas-

projekteerinud erimööbel jpm. «Väärikate materjalide puhul on väga oluline nende kooskõla,» selgitab arhitekt. «Seda maja tehes oleme püüdnud omavahel kokku sobitada uksed, piirdeliistud, põrandalauad, karniisid jms. Kõige paremini on seda näha vannitoas – selle ruumi jaoks valitud marmori veenid moodustavad mustri.» Tema sõnul on iga korteri interjöörid niimoodi kujundatud, et sinna võib nii modernse kui ka klassikalises stiilis mööbli paigutada. Kuigi korterid on eriilmelised, on kõigis säilinud seinatahveldused, paneelid ja karniisid, mis viitavad maja ehitusajale. «Oleme rakendanud vaid ehedaid, ajatuid ja elegantseid materjale,» märgib sisearhitekt. «Näiteks katab tubade põrandaid eritööna valmistatud tammeparkett.» Majas on alles uhked trepikojad ja kaks vestibüüli, originaalsed välisuksed restaureeritakse, samuti tehakse korda väärikad liftid ja trepikojas taastatakse jooniste järgi nii trepipiirded kui ka käsipuud. «Selles majas on 20. sajandi alguse suurlinnalikkust: nagu asuks ta Pariisi bulvaril või esindaks Riia juugendit – ja see asjaolu teeb ta meie oludes unikaalseks,» arutleb Raudsepp.

Segase ajalooga maja taastatud välisilme annab võimaluse selle detailirohkust nautida. Fotod: Peeter Langovits

10. oktoober 2012

Ökomajas on tervis vastupidavam Looduslähedane ja roheline mõtteviis on muutumas selle sajandi märksõnadeks ning looduslikud ehitusmaterjalid ja ökoehitus on tänapäeva arhitektuuris ja sisekujunduses järjest populaarsemad.

eleri soonseiD

Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant

eie ümber on juba majad, tehnilised lahendused ja sisekujundused, kus saame oma silmaga vaadata ning kogeda, millised need looduslikud lahendused on, kuidas neid kasutada, ning kui ener-

giat säästvad need on. Enamikul meist on olemas kogemus mõne kodu või öömaja heast energiast – tunneme end seal hästi. Ringi vaadates ja asja uurides leiamegi põhjused naturaalsetest materjalidest ja rahulikust keskkonnast.

Mõju tervisele Mis on ikkagi peamised põhjused, mis ajendavad inimesi valima naturaalset elukeskkonda ja ökonoomset majapidamist? Esimene ja peamine põhjus on hea tervis ja enesetunne. Tänapäeva levinuimad probleemid on allergia, energiapuudus, stress, väsimus jms. Kindlasti mängivad rolli ka muud tegurid nagu keemiliselt töödeldud toit, elektromagnetlainete kiirgus või suurlinnade saastunud õhk. Seega peaksime arvestama kõigi nende aspektidega, kui soovime endale ja oma lähedastele head enesetunnet ja tervist. Kui oma kodu ehitada algusest peale naturaalseid materjale kasutades, muutuvad nii sisekliima kui ka elukvaliteet. Inimesed teevad oma valikud ikka enda käegakatsutava heaolu ja mugavuse nimel ning esmase rahulolutunde annab ruumide avarus ja valgusküllus, materjalide ehtsus, hea ruumiõhk ja küte. Mingil hetkel võibki teha järelduse – peale mõnusa elamise ja õhkkonna, mis kodus

tekib, annavad järele ka paljud tervisehädad. Looduslikest materjalidest on võimalik ehitada algusest lõpuni terve kodu, mis peab hästi sooja ja on kvaliteetne. Materjale, mida kasutatakse ökoehituses, on mitmeid. Puit sobib hästi konstruktsioon- ja dekoratiivmaterjaliks, savipiima ja hakkpuidusegu kasutatakse seinas. Põletamata ja pressitud savitellis on üks vanemaid massiivsaviseina jaoks kasutatavaid ehitusmaterjale. Savi- ja lubikrohvi kasutatakse siseviimistluses seinakattena, linavilti heli- ja soojusisolatsioonimaterjaliks maja vahelaes ja seintes.

Naturaalne katusel ja toas Pilliroog on peamiselt katusematerjaliks, kuid kasutatakse ka seinte soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalina. Ka lambavilla kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks – erinevalt tööstuslikest soojusvilladest ei lendu lambavilla puhul õhku mikrokiude. Katus on kas puidust laast, roost, kivist või näiteks mätaskatus. Soojustusmaterjale saab samuti valida looduslikke, neist enam on kasutust leidnud puitkarkass koos saepuru ja höövlilaastudega, aga soojustuseks sobivad ka linatakk, roog, merihein ning õled. Siseviimistluses on levinuimad naturaalsest puidust põrandad ja seinad, tapeetidest pabertapeedid või krohv ja naturaalsed värvid.

Kui eesmärk on seatud, tasub kindlasti konsulteerida ehitus- ja viimistlusspetsialistidega, kes oskavad juba täpselt juhendada.

Oma energiavarud Teine väga oluline märksõna on ökonoomne majandamine. Perele on tähtis pikaajaliselt saadav sääst kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja muudelt majandamiskuludelt. Järjest levivad lahendused on päikesepaneelid, tuulegeneraatorid, päikesearhitektuur ning kõige lihtsam lahendus – vana tuttav ahi. Päikesepaneelid on juba üsna laialt levinud. Mitmed uued ja ka vanemad kortermajad on võtnud lisaks tavalisele küttele juurde päiksepaneelid, mis toodavad aasta ringi sooja vett ning on talvel tavaküttele toetavaks allikaks. Elanikud on üldjuhul väga rahul ja kulud ootuspäraselt soodsamad. Päikesearhitektuur on hästi läbimõeldud arhitektuuri ja soojustusega hoone, mis võib tavalise majaga võrreldes kulutada kuni 90% vähem kütteenergiat. Seda põhimõtet järgides keeratakse hoone klaasfassaad päikse poole, kasutades nõnda maja kütmiseks päikseenergiat. Aknast sisse paistev soe päike muudetakse aastaringseks radiaatoriks. Rahva hulgas on tuntud ka tuulegeneraator. Neid on saada nii ühele majapidamisele sobivas suuruses, väikseid ja kom-

paktseid, aga ka suuremaid. Meie tuulisel põhjarannikul on oma majapidamise varustamine isetoodetud energiaga igati asjakohane lahendus. Nagu eespool juba märgitud, on tänapäeval kõige levinum kütteallikas tänu oma odavale hinnale ikka kamin, ahi või puupliit. See küttesüsteem sobib hästi just maapiirkondadesse, kus on võimalik küttematerjali toota, koguda ja ladustada.

Ökoehitus areneb Ökoloogiline elustiil ehituses, majapidamises, samuti ka muudes eluvaldkondades saab aina enam tähelepanu ja selle järgijate hulk kasvab – ökomajade populaarsus kasvab. Eestis ja Skandinaavias on ökoehitus värske trend, kuid

lOODUSlIKE mATERJAlIDE PlUSSID • Viimistlus- ja ehitusmaterjalid on tervisele ohutud, ei sisalda kahjulikke ühendeid. • Naturaalsed materjalid ei tekita staatilist elektrit ega erita õhku mürgiseid lõhnu, mis on oluline nii ehitustöid tehes kui ka hiljem selles keskkonnas päevast päeva elades. • Materjalid on enamasti kohalikku päritolu ning ei tekita keskkonda koormavaid mürgiseid jääke, vaid on biolagunevad. • Õhu kvaliteet elamises muutub. Loodusmaterjalide puhul hingavad ka seinad. Savimajade puhul kasvab ruumides õhuniiskuse tase. • Lõpplahendused on kõrgema kvaliteediga ning loomulikult ilusad. • Hea enesetunne, tervis ja meeleolu. Allikas: Eleri Soonseid

ViiMane aeg SoojuStada enne külMa talVe! Miks on tühja õhuvahega sein külm?

Seinavahes olev õhk, mis on seina sisemise osa mõjul soojenenud, tõuseb üles. Selle asemele tungib alt poolt hõredatest kohtadest külm õhk. Katusealusesse ruumi tõusnud õhk viib pragudest välja kuni 80 protsenti seinte kaudu kaduvast soojusest. Soe õhk, mis ei ole veel katusealuse kaudu väljuda jõudnud, puutub kokku külma välismüüritisega ja langeb jahtudes allapoole, kuni seina sisemise osa mõjul taas soojeneb. Niisugune kon vektsiooniring põhjustab umbes 20 protsenti seinakaudsest soojuskaost.

Lääne-Euroopas on see suund juba kümmekond aastat vana. Saksamaal on ehituspoodides vabalt saada looduslikke materjale koos kasutusjuhendiga ning see ei ole seal enam piiratud levikuga toode nagu meil. Ka Eestis on viimastel aastatel tekkinud väikefirmad, kes teavad ja oskavad tegeleda ökoehitusega ning pakkuda sellekohast teenust. On olemas ka ühingud (ökoloogilise tehnoloogia keskus ja ökoehituse ühing), kelle ülesanne on ärgitada ökoloogiliste materjalide tootmist ja kasutamist, et kasvaks kasutajate hulk. Roheliselt mõtlevad kogu maailmas need, kes soovivad endale ja oma lastele pingevabamat, tervislikumat ja paremat keskkonda, looduslähedast ja tervislikku kodu.

Sellest “korstnast” väljub soojus hoo nest palju kiiremini, kui seda ette ku jutatakse.

Süstime seinad soojaks!

Spetsiaalsete ainete vesilahused se gatakse vajalikes suhetes kokku ja muudetakse suruõhu abil vahuks, mis pumbatakse seinatühimikesse. Soojustusvaht koosneb miljonitest väikestest purunenud õhumullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, valgeks, veeauru läbilaskvaks materja liks termovahuks. Materjal on mõeldud spetsiaalselt elumajade seintes olevate õhuvahede täitmiseks. Termovaht sobib ka ide

aalselt vana klaasvatiga soojustatud majade nö ületäitmiseks. Vaht ei paisu ega riku hoone konstruktsioone. See on ainus võimalus, kui sinu maja seina konstruktsioonis on õhutühimikud. • Soojustatava maja fassaadi ei ole vaja lõhkuda • Soojustamine on kiire ja efektiivne • Teie küttekulud vähenevad mär gatavalt • Termovaht on veeauru läbilaskev ja vett mitteimav materjal • Termovaht on suurepärane soojus isolaator • Termovahul on hea tulepüsivus • Termovahuga soojustamine on väga soodne

teostame töid üle eesti! Telefon 56 60 60 10 info@therm.ee www.therm.ee

Pakume ka kaua oodatud põrandate ja siseseinte soojaks süstimist.

10. oktoober 2012

Eesti mõisaomanike ettevõtlikkus vaimust Septembris kogunesid Saka mõisa ajalooliste hoonete majandamise teemalist konverentsi pidama ning Euroopa ajalooliste hoonete ühenduse peaassamblee istungile Euroopa esinduslikumate ajalooliste hoonete omanikud. Kristel Kossar

vabakutseline ajakirjanik

«Mõisate ning losside tulevik ja nende majandamisvõimalused on teemad, mis kogu Euroopa mõisaomanikel ühtviisi mureks,» rääkis Eesti mõisate ühenduse (EMÜ) president Tõnis Kaasik. Ühendus võõrustas sel moel esimest korda sõsarorganisatsioonide juhte, kes esindavad rohkem kui 50 000 ajaloolise hoone omanikke 18 Euroopa riigis. Eesti mõisaid ühendav katusorganisatsioon EMÜ kuulub alates 2010. aastast Euroopa ajalooliste hoonete ühenduse täisliikmete hulka koos enamiku Lääne-Euroopa ja Põhjala riikide vastavate ühendustega. Konverentsil «Ajalooliste hoonete majandamine kiiresti muutuvas Euroopas – Põhjamaade kogemus» esinesid ettekannetega põhjamaade ja Euroopa riikide esindajad, kes rääkisid ajalooliste hoonete taastamise ja nende jätkusuut-

liku majandamisega seotud teemadel.

Riigil pole vahendeid «Eesti mõisate puhul tuleb samuti vaadata tulevikku – mis neist edasi saab,» nentis EMÜ president, Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik. Kui taasiseseisvumise alguses oli mõisate olukord Kaasiku hinnangul üsna masendav, siis vahepeal läksid asjad siiski paremaks – tekkis uusi omanikke, kel oli ka rahaliselt piisavalt võimalusi. «Hakati päästma, mis päästa annab,» rääkis Kaasik. «Nüüd tundub mulle aga, et toimub tagasilöök, iseäranis selles osas, mis puudutab riigi omanduses olnud mõisakomplekse – mõisates asunud hooldekoduhooned paisatakse müüki,» rääkis Kaasik. «Kui ikka 5-6 uhket mõisahoonet, kus hooldekodud on tegutsenud, paisatakse ühel ajal müüki, ei saa ma hästi aru, kustkohast need varakad ostjad välja ilmuma peaks. Kõige hullem on siis, kui selle tagajärjel tekivad uued lagunevad arhitektuurimälestised,» tunneb Kaasik mõisate saatuse pärast muret. Kaasiku sõnul nõuab mõis suurt investeeringut, millest ostuhind enampakkumisel on vaat et kõige väiksem. «Eestis napib sellist kapitali,» rääkis Kaasik, viidates taasiseseisvumise algusaastatele, kui välismaised investorid võileivahinnaga Eestis komplekse kokku ostsid ning need siis lagunema jätsid.

Saka mõisakompleks mõlkus viimase taastanud Eesti mõisate ühenduse presidendi Tõnis Kaasiku meeles juba tudengiajast saadik – nüüdseks on see unistus tal realiseerunud. Fotod: Sven Tupits «Riigil pole aga vahendeid, et ajalooliste hoonete taastamisele kaasa aidata – tänavu jagus kogu Eesti kultuuripärandile vaid 600 000 eurot,» möönis konverentsil osalenud muinsuskaitseameti juht Kalev Uustalu.

Kohalik tööandja Saka mõisa taastanud Kaasik pole selleks riigilt ega eurofondidest raha saanud, kui välja arvata keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud toetus pargi heakorrastamiseks. «Mõisa peahoone oleme aga taastanud puhtalt oma jõudu-

dega,» rääkis Kaasik. Mehe sõnul on tema jaoks olnud oluline taastada mõis võimalikult ajalootruult. «Muinsuskaitseametnikud olid minu jaoks pigem partnerid, kellelt abi küsida, sest tahtsin taastada kõigile nõuetele vastava ilusa mõisa,» selgitas ta. Saka mõisakompleksi, mis Kaasiku jaoks unistustes mõlkunud tudengiajast saadik, kui ta kord piirivalvekordonis kinni peeti, on mees nüüd omanikuna turismivaldkonnas üles töötanud, olles piirkonna ainus suurem tööandja. «Võin uhkusega öelda, et meil tööta-

vad ainult kohalikud,» tõi Saka mõisa omanik näite, rõhutades mõisate rolli ka kohaliku kogukonna arengus. «Ajalooliselt olid mõisad aga majandusüksused – kui mõnel pool tootmist jätkatakse, on see ju igati tervitatav,» avas Kaasik tulevikuperspektiive. «Miks mitte olla külarahvale tööpakkujaks?» Kümnetele inimestele annab Muhu- ja Saaremaal tööd ka tänavuse Euroopa kultuuripärandi auhinna, Heike Kamerlingh Onnes European Heritage Award 2012 laureaat Pädaste mõis. Mõisakompleks va-

liti Euroopa 2012 hinnatuimaks ajalooliseks hooneks viie Eesti mõisa – Pädaste, Karlova, Atla, Saue ja Saka – hulgast. Auhind antakse igal aastal ajaloolistele hoonetele riigis, kus koguneb Euroopa ajalooliste hoonete ühenduse peaassamblee, silmas pidades nii ajaloolise hoone taastamist kui ka panust mõisakultuuri arendamisse laiemalt. Laureaat kuulutati välja pidulikul galaõhtusöögil Vihula mõisas. Pädaste mõisa omanik Imre Sooäär pidas Euroopa ajalooliste hoonete ühenduse aastaauhinda suurimaks tunnus-

10. oktoober 2012

tas Euroopa kolleege

Pädaste mõisa omanikud Martin Breuer (paremalt) ja Imre Sooäär, Karlova mõisa omanik Terje Villems, Euroopa ajalooliste hoonete ühenduse president Rodolphe de Looz-Corswarem ja Eesti mõisate ühenduse president ning Saka mõisa omanik Tõnis Kaasik tähistamas üheskoos olulist hetke – 16 aastat tööd sai vääriliselt märgitud. tuseks, mida tema ning ta äripartneri Martin Breueri 16 aasta pikkune töö seni pälvinud. «Kolleegide tunnustus on äärmiselt tähtis, sest nemad teavad kõige paremini, mida ajaloolise hoone taastamine tähendab,» sõnas Sooäär. Ühenduse president Rodolphe de Looz-Corswarem kiitis siinsete mõisate ülesehitustööd. «Siinsete mõisaomanike ettevõtlikkus ja tohutu tahe on teinud mõisad kaunimaks, kui need kunagi olnud on,» lausus ta.

Eesti mõisate ühenduse presidendi Tõnis Kaasiku sõnul on enamik Eesti mõisaid või mõisakohti – mida on rohkem kui tuhat – uudistajatele ühel või teisel moel avatud – ringi võib käia ka seal, kus omanikud mõisa oma koduks ehitanud. «Loomulikult ei saa minna ja teise koju suvalisel hetkel sisse astuda, kuid viisakalt mõisapargis ringi jalutada ja hoonetega tutvuda pole keelatud,» rääkis ta. Mõisate ühe tulevikuvisioonina näebki Kaasik just turismi, see aga sõltub tema sõ-

nul paljuski ka mõisa asukohast ja omaniku eesmärkidest. «Kiire kasumi teenimine ei tohiks siin kindlasti olla eesmärk omaette.» Samuti on Kaasiku sõnul tervitatav tendents, kui hoolivad omanikud mõisast oma kodu ehitavad. «Kodu puhul on muidugi kõigil inimestel omad ootused, kuid mõne inimese unistuseks ja sooviks ongi just mõisakodu,» rääkis Kaasik. «See on lihtsalt nii eriline ja unikaal ne kodu, mille sarnast pole kellegi teisel.»

10. oktoober 2012

Põhja-Eestis asuva kauni palkmaja plekk-katus harmoniseerub loodusega kenasti.

20. sajandi alguse villat Vaasas kaunistab samuti kena plekk-katus.

Fotod: Weckman

Katus – osa miljööst meie ümber Miljöö ja miljööväärtus on osa meid ümbritsevast keskkonnast – meil kõigil on kohustus seda hoida. Uute hoonete ehitamisel ja vanade renoveerimisel mõjutavad linna või asula üldpilti ka hoonete katused. Elister Kangur

vabakutseline ajakirjanik

atuse renoveerimist planeerides tuleb arvestada keskkonnaga, kus hoone paikneb. «Enamasti on nii uute hoonete projekteerimisel mingisse konkreetsesse keskkonda kui ka vanemate majade renoveerimisel selles keskkonnas mõeldud ka

katuse tüübile,» räägib Weckman Eesti juhataja Peep Siimon. «Kui aga kõne all on näiteks renoveeritav miljööväärtuslik hoone, tuleb juhinduda kohaliku omavalitsuse ette antud tingimustest.» Tema sõnul tuleb katusetüübi valikul arvestada nii maja üldist seisukorda kui ka ajaloolist tausta. Enamiku katusetootjate konsultandid on valmis igale katusevahetust planeerivale inimesele huvi korral nõu andma, mis oleks konkreetse hoone puhul optimaalne valik. «Kui mõne ajaloolise hoone puhul ei ole hoone omanik nõus kohaliku omavalitsuse soovitustega, siis kindlasti ei võimaldata tal oma valikut siiski realiseerida, eriti kui see ei ole antud keskkonda sobiv ega kohane,» märgib Siimon, et nii suudetakse tagada piir-

konnale omane arhitektuuriline eripära.

Milline katus valida? Siimoni sõnul on sobiva katuse valikul dilemma tänapäevaste materjalide puhul kaalukas – kõiki katusematerjale arendatakse ja tooted muutuvad üha paremaks. Samas on plekk katusematerjalina maailmas tuntud juba aastasadu ja ka tänapäeval on üha enam inimesi tegemas valikut just plekist katusekatte kasuks. Plekist katusematerjal tuleb kõne alla esmalt nende hoonete puhul, mis puht tehniliselt ei kannatakski enam raskemat katust. «Kivikatused on mõeldud selleks piisava kandevõime ja konstruktsiooniga hoonetele,» jätkab ta. «Enamikul vanematel hoonetel on arukam paigaldada renoveerimise

käigus siiski plekk-katus, mis on kivist pea kümme korda kergem.» Hinna poolest võistleb plekk-katus teiste konkureerivate katusekatte materjalidega. Kõigil on oma lihtsamad ja odavamad tooted ning ka eksklusiivsemad ja kõrgema hinnaklassiga tooted. Plekkkatuse materjalidest on eksklusiivsemateks vask ja titaan tsink, odavamateks aga tsingitud ja värviga kaetud teras plekk. Teraspleki eelistena toob Siimon esile eriti head vastupidavust meie kliimas – teras talub vapralt temperatuurikõikumisi. «Siin näen ma selget sarnasust Skandinaaviaga, kus on plekkkatuste osakaal üle 60% hoonetest. Eks meie siin Eestis olemegi ju üle võtnud trende pigem Soomest ja Rootsist kui näiteks Saksamaalt, kus on kivi väga populaarne,» räägib Siimon.

«Enamik Kesk-Euroopast on oma katuste poolest seni peamiselt n-ö kivi-maad. Samas oleme firmasiseselt täheldanud toodete müügi kasvu Saksamaal, mis räägib teatud väärtuste muutumisest sealgi,» ütleb Siimon.

Konservatiivne valik Et plekk-katustel on sedavõrd palju materjalitüüpe ja profiile, ei tohiks konkreetsesse keskkonda sobiva katuse leidmine olla keerukas. «Valida saab nii kivikujulise, laine- ja trapetsikujulise kui ka valtsprofiili vahel. Et kivikujuline profiil on päriskiviga väga sarnane, on see sobitatav pea igasse keskkonda,» sõnab Siimon. Ta märgib samas, et mõistagi on piirkondi, kuhu ajalooliselt sobib vaid kivikatus, näiteks vanalinn ja ka mõned erakordse ajalooga suured kivihooned.

Värvist rääkides sarnanevad eestlased ennekõike skandinaavlastega, olles värvide suhtes valdavalt konservatiivsemad. «Kuigi meil on saada vägagi särtsakaid värvitoone, pole eestlane kuigi aldis neid kasutama,» märgib mees. «Arvan, et eestlased võiks siiski julgemalt ka heledamaid katusetoone kasutada, seni on eelistatud millegipärast valdavalt tumedamaid toone – tumepruuni, tumepunast…» Siimoni sõnul on heleda katuse eeliseks ka väiksem mõjutatavus päikese poolt. Ta julgustab kõiki, kellel katuse vahetamine plaanis, pöörduda nõu saamiseks otse katusetootja konsultantide poole, et leida koos kas siis kinnitusi oma valikutele või hoopis uusi lahendusi, mille peale ehk ise ei oskakski tulla.

10. oktoober 2012

ELEKTRITURG 2012–2013: ÜLEMINEK AVATUD ELEKTRITURULE September 2012

Oktoober 2012

November 2012

Elektrimüüjad avaldavad paketid ja hinnad. Ära sõlmi tähtajalist lepingut, muidu kahandad tunduvalt oma edaspidiseid valikuid.

Tark ei torma! Konkurents mõjutab hindu sulle positiivses suunas. Kiiret pole kuskile, oota paremaid pakkumisi.

Küsi praeguselt elektrimüüjalt, mitu kilovatt-tundi (kWh) sa kuus ja aastas tarbid. Vaata, millise pakkuja pakett sulle kõige paremini sobib. Loe läbi lepingu tingimused. Küsi pakkujailt lisainfot või personaalset pakkumist.

10. detsember 2012 Sõlmi elektrileping parima pakkujaga hiljemalt 9. detsembril. Tee seda internetis, nii väldid järjekordi ja võimalikke lisakulutusi.

Jaanuar 2013

Veebruar 2013

Vabaturg avaneb. Kui sa lepingut sõlminud pole, siis elektrita sa ei jää. Elektrit tarnib sulle siis võrguettevõtja üldteenuse raames. Hind arvestatakse vastavalt eelmise kuu börsihinnale, millele lisatakse kasum.

Oled saanud kätte jaanuari elektriarve. Võrdle seda elektrimüüjate pakkumistega ja sõlmi soovi korral uus leping.

Allikas: Urmas Mahlapuu, TERA AS

Kõikuv elektrihind nõuab kohanemist Sügistalve pimedaid õhtuid soovime valgusega täita elektrienergia abil – avatud elektrituru tingimustes on seni lihtsana tundunud elektriost aga paljudele üleliia keeruline ja segane. U r m a s M ah l a p u u

TERA AS juhatuse esimees, kinnisvara hooldusjuht IV

lektrituru avamise eesmärk on võimaldada konkurentsi erinevate elektritootjate ning -müüjate vahel, mis garanteeriks tarbijatele elektrienergia võimaliku odavaima hinna. Elektrituru avamine võimaldab turule tulla uutel, efektiivsematel ettevõtjatel ning sunnib praeguseid monopole oma tegevust kliendisõbralikumaks ümber korraldama.

Uuri pakkumisi Elektrienergia kulud moodustavad korterite majapidamiskuludest olulise osa. Aasta lõpuni kehtib elektrienergia väiketarbijaile riigi reguleeritud hind. Alates 2013. aasta algusest järgib elektrihind elektribörsi kõikumisi. Hind sõltub nõudlusest ja seepärast kõigub elektrihind nii aasta, nädala kui ka päeva lõikes. Elektriarve koosneb kol-

mest osast – elektrienergia hinnast, võrgutasust ja riiklikest maksudest. Konkurentsile avaneb esimene ehk energiahind. Väiketarbijale on see ligi kolmandik tarbimise koguhinnast. Elektrimüüja valimine on nagu iga teise teenusepakkuja valik: ei tasu otsustada kohe esimese pakkumise laekumise järel. Kindlasti on üks olulisemaid valikukriteeriume elektrimüüjate pakutav hind. Pakkumisi võiks võrrelda ka elektribörsil Nord Pool Spot kujunevate hindadega. Samas tuleb arvestada, et elektribörsil kujunevad hinnad on pidevas muutuses.

Hind kõigubki Õiglase hinnaga elektrit ostes võib tarbija aastane kokkuhoid olla märkimisväärne. Siiani said elektrit vabaturult osta ettevõtted, kes tarbisid aastas üle 2 GWh elektrit – alates 1. jaanuarist on kõigil tarbijail võimalus endale meelepärane elektrimüüja valida. Talvel, kui elektriküte töötab ja lambid põlevad, võib elekter olla pea kaks korda kallim kui suvel. Nädalavahetustel on elekter odavam kui äripäevadel, sest tootmisettevõtted tarbivad nädalavahetustel vähem energiat ja seetõttu tekib turul ülejääk ning elekter odavneb. Hea näide on 2012. aasta juulikuu, mil oli soe ja Skandinaavias esines rohkesti sade-

KOMMENTAAR Vahur Kukk, 220 ENERGIA OÜ müügidirektor Kallima elektriga ei põle lamp kauem. Kallima elektriga küttes ei ole tuba soojem. Kallim elekter ei ole võimsam, ilusam, värvilisem ega saledam. Ei ole ühtki põhjust, miks elektri eest rohkem maksta. Ostame elektrit tootjatelt, hulgimüüjatelt ja elektribörsilt. Me ei raiska oma klientide raha uhkete kontorite ja hulga valgekraede peale – see raha las jääb meie kliendile alles. Elektrilepingu saab sõlmida see, kellel on leping võrguettevõttega ehk oma elektriarvesti. Müüme elektrit hea meelega nii korteriühistule kui ka igale korterile eraldi – määravaks on siiski võrgulepingu olemasolu. Korteriomanikud, kes otse elektri eest maksavad, on valiku ees, kas odavam on osta elektrit korteriühistuna või igaüks eraldi korterina. Lihtne vastus oleks – koos võetud pakkumine on ilmselt odavam. Miks? Ühe korteri elektritarbimine ei ole hästi prognoositav. Mõni tarbib rohkem päevasel ajal, kui elekter on kallim, mõni jälle öisel ajal ning nädalavahetustel, mil elekter odavam. Paljudest korteritest koosneva ühistu tarbimine on aga hoopis paremini ennustatav, sest öise ja päevase tarbimisega korterid tasakaalustavad üksteist. Mida paremini on tarbimine prognoositav, seda väiksem on elektrimüüja risk ja seda odavamalt saab ta elektrit müüa. Samas on elektrit iseseisvalt ostes eeliseks võimalus ise otsustada ja elektrimüüjat ning paketti alati vahetada. Iga turu avanemine tekitab segadust nii ostjates kui ka müüjates. Seepärast on õige osundada rahvatarkusele – tark ei torma. Jaanuari elektrilepingu sõlmimisega on aega 10. detsembrini, seni surub tekkiv konkurents ilmselt hindasid allapoole.

meid. Nii langes Põhjamaade elektribörsil elektrihind hüdroenergia ülejäägi tõttu kuises võrdluses 45%, olles 2,2 korda madalam Eesti riigi määratud hinnast. Tarbijal on väga keeruline elektribörsi jälgida ja endale soodsa hinnataseme juures elektrit osta. Elektrit ei saa ju keldris, kuuris või külmikus ladustada. Siin tulevadki appi elektrimüüjad, kes kauplemise ja «ladustamise» oma kliendi eest ära teevad.

Erinevad paketid Juba 2012. aasta lõpus on kõigil elektritarbijatel võimalik ise elektrimüüja valida ja temaga hinnas kokku leppida. Elektrimüüjad ei ole enam monopoolsed ettevõtted, vaid neid võib valida ja vahetada nagu näiteks kütusemüüjat, kelle juures oma sõidukit tangite. Paljud Eesti elektritarbijad pole rahul senise pikaajalise monopoli ehk Eesti Energia teenindusega ning suhtumisega klientidesse. Kindlasti suudavad nende konkurendid pakkuda soodsamaid hindu, sest ei soovi nii suurt kasumiosa. Tänu sellele tekib elektrimüüjate vahel konkurents ja klientide võitmiseks on nad huvitatud paremate pakettide ja teeninduse arendamisest.

Kliendil tekib võimalus osta elektrit üldiselt kolme hinnakujunemise järgi. • Tarbijatele, kes tahavad oma kulusid kontrollida ja pole nõus hinnariske võtma, pakutakse fikseeritud hinnaga pakette – klient maksab tarbitud kilovatt-tunni eest kokkulepitud hinda ja börsihinna tõusurisk jääb elektrimüüjale. • Tarbijatele, kes soovivad,

et nende elektriostu aktiivselt juhitakse ning on seega nõus väikseid riske võtma, kuid sooviksid elektri börsihinna võimalikust langusest kasu saada, pakutakse muutuva hinnaga pakette – tarbija maksab muutuvat, ent eelnevalt prognoositud hinda. • Tarbijatele, kes on madalama elektrihinna lootuses nõus täies ulatuses tururiske

võtma, pakutakse elektrit börsihinnaga. Siin ostab elektrimüüja börsilt oma kliendi jaoks elektrit börsihinnaga ja tarnib seda, pannes juurde oma (kes suure, kes väikese) tegevusmarginaali. Tarbijale jääb ka võimalus elektrimüüjat mitte valida ehk kasutada üldteenust, mis jätab tarbijatele alles ka börsihinna liikumise riskid.

www.dtz.ee

OST-MÜÜK

HINDAMINE

HALDAMINE

TURU-UURINGUD

HOONETE MÕÕDISTAMINE

NÕUSTAMINE KORTER TARTUS

ARDO LEPP

elamispindade osakonna juhataja, maakler EKMK juhatuse liige +372 517 3617 ardo.lepp@dtz.ee

IRIS OLLE

kutseline maakler EKMK +372 510 5340 iris.olle@dtz.ee

KRISTIINA OLEV

maakler +372 515 5880 kristiina.olev@dtz.ee

Kitsas? Ei mahu enam koju ära? Meil on uued teenuspaketid kinnisvara ostuks ja müügiks:

2toal krt Tartu, Karlova, Alevi 30, üp 53 m², renoveeritud, panipaik, avatud köök, parkimiskoht kinnises hoovis. ID 69293 67 000 € Martin Viiask 5554 4446

OK pakett on maaklerteenuse tavapakett, mis aitab meie kliendil edukalt müüa oma kinnisvara.

KINNISTU TARTUS

Ekstra pakett pakub tavapaketi juurde erinevaid lisavõimalusi kinnisvara müügiks.

Ostja paketiga leiavad maaklerid Teile sobivaima kinnisvaraobjekti. KRISTA TOOMEMETS maakler +372 517 3624 krista.toomemets@dtz.ee

Tartu linn, Annelinn, Kalda tee 13, krunt 6977 m². Sihtotstarve: ärimaa. Katastritunnus: 79516:038:0018. ID 70935 1 000 000 € Martin Viiask

Täpsem info: www.dtz.ee/paketid

MÜÜA KORTER

5554 4446

KINNISTU PÄRNUS

IVE PULMA

maakler +372 517 3629 ive.pulma@dtz.ee

Uus hind ÜLLE MÄEHANS

maakler EKMK +372 503 0033 ylle.maehans@dtz.ee

2toal merevaatega krt Pirita tee 26F, üp 81,5 m², 13/16, rõdu, 2 parkimiskohta, panipaik. Majas saun, bassein, jõusaal. ID 71003 250 000 € Ardo Lepp

MÜÜA KORTER

3toal krt Endla 33, üp 50,1 m², 4/5, gaasiküte, kelder, kõrged laed, vajab san.remonti, parkimine kinnises hoovis. ID 68276 65 000 € Kristiina Olev

MÜÜA MAJA

3toal krt Rae vald, Peetri, Kuldala tee 15, üp 70,8 m², 2/4, rõdu 4 m², gaasiküte, puit-alumiiniumaknad, autokoht, panipaik. ID 67389 118 000 € Ülle Mäehans

MÜÜA MAJA

3toal krt Rae vald, Peetri, Vägeva tee 43/Uusmaa tee 12, üp 68,1 m², 1/3, gaasiküte, panipaik, parkimiskoht. ID 70769 86 000 € Ive Pulma

MÜÜA MAJA

Supeluse 1, üp 533 m², huvitava arhitektuuriga ajalooline puitmaja kesklinna ja rannarajooni vahelisel alal, krunt 1366 m². ID 71032 Arne Pent 296 000 € 529 3739

KINNISTU PÄRNUS

TOOMAS VESKIMÄE

äripindade osakonna juhataja +372 5669 7949 toomas.veskimae@dtz.ee

Uus hind TARMO TAMMEL

kutseline maakler äri- ja korporatiivkliendid EKMK +372 517 3619 tarmo.tammel@dtz.ee

3toal krt Viimsi, Idapõllu tee 7, üp 71,8 m², 1/3, möbleeritud, prants. rõdu, võim. osta juurde autokoht maja all ja panipaik. ID 65713 81 000 € Ülle Mäehans

MÜÜA PAARISMAJAD

Saare mk, Orissaare vald, Kavandi küla, Pestu talu, üp 170 m², krunt 6500 m², palkmaja, renoveeritud, köögimööbel. ID 58052 218 000 € Tarmo Tammel

MÜÜA SUVILA

Saare mk, Kuressaare, üp 170 m², krunt 1350 m², äärelinnas, 5 tuba, vesipõrandaküte, saun, kamin, garaaþ, meri 400 m. ID 68515 299 000 € Ardo Lepp

MÜÜA RIDAELAMU

Saue vald, Hüüru küla, Kadaka tee 11, üp 127,9 m², krunt 1719 m². Ökonoomse planeeringu ja ülalpidamiskuludega kodu. ID 69206 170 000 € Iris Olle

Oleme esimene ettevõte Eestis, kellele on antud RICS* tunnustus

maakler äri- ja korporatiivkliendid +372 5395 5890 gert.rahnel@dtz.ee

Uus hind

kutseline maakler äri- ja korporatiivkliendid +372 502 8972 ennu.susi@dtz.ee

EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige

Uued paarismajaboksid Kakumäel Räga tn 13 ja 15, üp 154 m², 4 tuba, rõdu, terrass, saun, gaasiküte, 2 korrust. ID 62398 al.179 500 € Iris Olle

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250

Suvemaja Valga mk, Taheva vald, Koiva küla, Prange, üp 322 m², krunt 145 600 m², signalisatsioon, köögimööbel. ID 61177 79 500 € Tarmo Tammel

505 8832

ÄRIPIND KESKLINNAS

GERT RAHNEL

ENNU SUSI

Suur-Jõekalda

Kuninga 1, üp 513 m², renov, I k äripind (toitlustus) 232 m², II k 4 toal krt üp 178 m², kelder, sisehoov. Kinnistu 564 m². ID 56021 465 000 € Janno Peterson

Ridaelamuboks Viimsi, Laiaküla, üp 140 m², krunt 780 m², saun, garaaþ, köögimööbel, signalis., müüakse kogu sisustusega. ID 29399 207 000 € Krista Toomemets

Rendile anda äripind Veerenni 31 täielikult renov. korterelamus, üp 47,12 m², 3 tuba, parkimine sisehoovis. rent 6 €/m²

*Royal Institution of Chartered Surveyors

www.dtz.ee/veerenni

Ülle Mäehans

dtz.tallinn@dtz.ee