Heategu tulevikku 6. mai 2011
Lastehaigla ei ole ainult haigla suhtlemine loob. Ta joonistas tahvlile kaks figuuri, ühe pontsaka ja teise sihvaka. Lapsed pidid mõlemat kirjeldama. Ümarat figuuri kirjeldati sõnadega «nõme, inetu, räpane ja loll». Ei ole keeruline siit arutlust jätkata, kuidas omavanused ülekaalulisi lapsi kohtlevad.
EVEL I N IL V E S Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon
iljuti algas minu väikesel ristipojal uus elu Stockholmis. Kui ma tema emaga jõulude ajal rääkisin, arvas ta, et elu seal on siinsega üsna sarnane, vaid kahe suure erinevusega: pensionisüsteem ja kõik see, mis puudutab lapsi. Seda mõistagi kindlustunde mõttes. Kindluse loovad lihtsad asjad. Just detailid võivad olukordi tundmatuseni muuta. Öeldakse, et kõik õnnelikud perekonnad on sarnased, kuid kõik õnnetud omamoodi. Siis, kui oled nõrk või hädas, on ülioluline teadmine, et oled hoitud ja et saad vajadusel kindlasti abi. Näiteks maksab lapse eluohtliku haigestumise puhul Rootsi riik haiguslehe kinni mõlemal vanemal korraga ja nii kaua, kuni oht on möödas. On teisigi, esmapilgul väikesi, kuid inimese jaoks väga suure tähtsusega abinõusid. Külastasin Rootsi riigivisiidi ajal kahte sealset suuremat lastehaiglat. Karolinska kuulsate kliinikute koosseisu kuuluvas Astrid Lindgreni lastehaiglas, kus asub ka laste ülekaalulisuse uurimise üleriigiline uurimiskeskus Childhood Obesity Center, oli dr Claude Marcus teema tutvustamiseks ette valmistanud põhjaliku esitluse. Rootsi on Euroopa Liidu statistika järgi ülekaaluliste laste arvu poolest selgelt alumises kolmandikus: 7–11-aaastate hulgas on ülekaalulisi lapsi ligikaudu kümme protsenti. Ent mis on teistmoodi kui kõikjal mujal, sh ka meil
H
UUE PÕLVKONNA ELUIGA ON LÜHEM KUI NENDE VANEMAIL
Eestis, on see, et probleem on välja selgitatud ja sellega tegeldakse aktiivselt. Ülekaalulisuse teemal viiakse läbi kursusi nii õpilastele kui õpetajatele, tegeldakse kogu nn sotsiaalse toitlustamise üleviimisega kohalikule ja orgaanilisele toorainele – seda nii lasteaedades, koolides, haiglates kui hoolde- ja vanadekodudes. Dr Marcus demonstreeris lihtsat testi, kuidas tunneb end normaalkaalus ja kuidas ülekaaluline laps ning missuguse keskkonna nende omavaheline
Kehakaal ei ole ainult välimuse küsimus – sellest sõltub üheselt tervis ja seega kogu elukvaliteet. Probleemi kõige tähtsam osa on, et lapseea rasvumisest saavad alguse nii südame-veresoonkonna kui liigeste- ja ainevahetushaigused täiskasvanueas. On tuvastatud sarnased seosed ka mitme vähiliigiga ning depressiooniga. USA ja ELi suurriikide tohtrid on ennustanud, et praegu kasvav põlvkond on suure tõenäosusega lühema elueaga kui nende vanemad. Just kehakaalust tingitud probleemide pärast. Rootsi on vist peaaegu ainus, kes on vastupidist deklareerinud – rootslaste keskmine eluiga kasvavat ka edaspidi. Dr Marcuse sõnul on ülekaaluliste laste hulk Rootsis hakanud langema; pole küll teada, kui püsiv see on, kuid kindel on, et nende süsteemsel tegevusel on mõju ja tulemus. Arsti sõnul näevad nemad tulevikku helgemais värvides. Tõenäoliselt on Rootsi esimene maailmas, kes seda võib teatada. Ent nii kaua kui poes on ülekemiseeritud, -suhkrustatud, -värvitud, -soolatud ja -töödeldud toit, tuleb olla valvas ja pi-
,ǸȵȵȨȇ ɕ͠ǾɑǸȇѮ
ȹȐȨȐ ɕιȇǸȹȵȨȰ ɜʎȽɤ ɜȐȨȵȐ ȣȐǸɜȐɄ ȐȐɕɜѳ
& fnk^ml^]Z oªbd^eZlm^ d»ggbkh[hmb & hlmZ l¿]Zf^nemkZa^ebZiZkZZ]b !^aahdZk]bh`kZZÛ " & mZln]Z eZlm^ dZeebabggZeblm^ kZobfbm^ cZ kZob ^^lm & mh^mZ]Z i^klhgZeb dhhebmnlm
devas võitluses. Võitluses kõigil tasandeil: alates põllumajandusest ning lõpetades toiduainete märgistamise ja tervislikele eluviisidele õhutamisega. ABIKS ON TAJUDE TUBA Ringkäigu haiglas lõpetas tõeline üllatus. Ruumi astusid kolm kõige värvikamat liiget haigla personalist – klounitüdrukud. Nemad aitavad iga päev naljaga keerulisi asju selgeks rääkida, samuti süsti kartvaid põnne ja diagnoose pelgavaid vanemaid arstidega sina peale, aga ka lapsi, kes on suremas. Ent põhiaja nad lihtsalt mängivad, sest mäng on väikese inimese töö ja see on isegi Rootsi seadustesse sisse kirjutatud. Õigus mängida kuulub lapse põhiõiguste hulka, mis peab olema tagatud kõikjal. Ka haiglas, kus peab olema personali hulgas piisaval arvul lasteaednikke ehk eelkooli pedagooge. Kuidas see süsteem toimib, näidati meile Uppsala ülikooli lastehaiglas. See on suur keskus, mis on mitmete haiguste ravis Rootsis juhtiv teadusbaas ning kus ravitakse aastas 20 000 tillukest patsienti, kelle päralt on seal terve 10-toaline lasteaed. Haigla keeles mänguteraapia keskus. Selles keskuses pole haiglast aimugi. Nagu ütles osakonna juht: see on ainus koht majas, kus laps saab ise otsustada, mida teha tahab, ja sellest seal lähtutaksegi. Igas toas toimub midagi toredat: ühes mängitakse kodu, teises meisterdatakse, kolmandas turnitakse, ronitakse, hullatakse. On eraldi tüdrukute ja poiste tube, on rokkgruppide
plakateid ja autogrammidega hokisärke tulvil teismeliste tuba, kus saab ka kõrvulukustavaid kontserte pidada. On tuba, kus mängitakse arsti, et laps saaks ise kõiki neid protseduure, mida tal endal tuleb üle elada, nukkudele või mõmmikutele teha. Kõik päris arstiriistadega, ka nonde kõige koledamatega. Ja on üks üleni valge ja kinnine tuba, Room of Senses, kus on meditatiivne muusika, helevalge pallimeri ja suured karvased valged metsloomad. See on tuba, mille ukse taha peavad kõik segajad maha jääma: siin proovitakse kummutada talumatut valu, olgu füüsilist või hingepiina, siin saavad mängida lapsed, kes isegi seismiseks liialt nõrgad või kära suhtes tundlikud. Ka onkoloogiaosakonnas on selline tuba. Seal saab pere olla omaette siis, kui lapsele on jäänud vaid mõni päev. Kindlasti pole see tavaline haiglatuba. Selle mõtlesid välja ja tegid teoks haigete laste vanemad. Ma pole kunagi midagi sellist varem näinud. Pooled minuga koos olnud delegatsiooni liikmed ei suutnud sealt väljudes tükk aega rääkida. Laste haigused on kindlasti elu tumedamast poolest üks selline osa, mida me kõik saame ise mõjutada ja muuta. Kas või pisut. Alustades endast ja enda lähedalt. Meil kõigil on tulevikku määrav roll: peame olema vastutustundlikud omaenda tervise, oma pere tervise ja ka oma maa tervise eest. Ja nendelt, kes mõnda asja paremini teevad, on alati mõistlik õppida, andes vastu seda, milles ise tugevamad oleme.
:;B O:C:O:M> E:LM> I:K:G>GN= M>KOBL HG F>BE> DÓB@BE> LNNKBF:DL M GNDL :gg^mnlm^e^_hgb] hg ^g]bl^em ZoZmn]3 2)) 00). .' € Zgg^mnl 2)) 00*) *)' € Zgg^mnl 2)) 00*. +.' € Zgg^mnl :gg^mnlb lZZ[ m^aZ dZl ¿a^dhk]l^& o»b i¿lbdhkkZe]nl^gZ MZeebggZ EZlm^aZb`eZ Mh^mnl_hg]b iZg`ZZko^m^e^3 Lp^][Zgd Z(Z ++*))**,0/)2 Ghk]^Z iZgd Z(Z *0)))+/.+/. L>; Z(Z *)++))+/1-0)*0 LZfih iZgd Z(Z ,,,,)/0+)))0 D»b`^ ebamlZfZem eª[b dh]ne^a^
ppp'mh^mnl_hg]'^^
Heategu tulevikku 6. mai 2011
Tallinnas peeti «Heategevuse aastakonverents 2010» allinnas toimus 3. detsembril 2010Tallinna Lastehaigla Toetusfondi eestvedamisel «Heategevuse aastakonverents 2010», kus arutleti heategevuse rolli üle ühiskonnas. Konverentsil kõnelesid Evelin Ilves, Laine Jänes, Priidu Pärna, Margus Saar, Tiia Tulviste, Jaan Tammsalu, Toomas Luman ja David Vseviov. «Heategevuse roll Eesti ühiskonnas on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud,» ütles Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves. «Samas on hoolivuse arenguks veel ruumi küll. Heategevuse aastakonverentsi korraldamise mõte sündis just seepärast, et heategevuse olulisusest ühiskonnas rohkem räägitaks – et toimuks diskussioon, mille läbi me muutuksime ehk veidi paremateks inimesteks oma lähedaste ja kaasmaalaste suhtes.» «Tänaseks on jõutud väga suure ühekordse heategevusprojektini – laste kõnniroboti soetamiseni Tallinna lastehaiglale,» rääkis Evelin Ilves. Ühtlasi andis Evelin Ilves ülevaate, kuidas on Eestis heategevusüritused alguse saanud ning millised projektid on praegu käsil. Laine Jänes rõhutas oma ettekandes head tegemise kasvatuslikku poolt – lastele tuleks heategevuse näiteid tuua ning nad «kättpidi» kohale viia – nagu kassikest topitakse ninapidi piima sisse, et ta jooma õpiks. Heategevuse õpetamine maast madalast tähendab vastava mõtteviisi väljakujundamist. Tiia Tulviste avas inimese psühholoogilist külge, tuues välja erinevaid teooriaid teadusmaailmast, mis kujundavad inimese käitumist ja olemust. Teadus suudab küll mingil määral selgitada inimese käitumuslikku kujunemist, kuid ühest vastust ja retsepti head tegemise õpetamisest pole olemas. Toomas Luman tegi kokkuvõtte isiklikust kokkupuutest heategevusega, seda nii eraisiku kui ka ettevõtte juhina. Luman tõi välja palju erinevaid võimalusi, kuidas ettevõtted saavad panustada heategevusse – paljud projektid on suunatud näiteks haridusse ning sellised ettevõtmised on alati väärt investeeringud. Toomas Lumani sõnul on viimastel aastatel liikunud tema algatatud projektide ja tehtud annetuste kaudu heategevusse ligemale 50 miljonit krooni. Eesti Juristide Liidu president Priidu Pärna kõneles võimalusest teha head oma testamendiga, samuti tõi Pärna huvitavaid näiteid oma juristipraktikast. Tema ettekandest saab pikemalt lugeda ka meie lehest. Konverentsil kõneldi nii head tegemise filosoofilisest kui ka praktilisest väärtusest. Jaan Tammsalu avardas heategevuse printsiipide religioosset tausta ja käsitlust kaasajas, teda täiendas David Vseviov, kes andis ülevaate ajaloo suurkujudest ja nende suhtest heategevusega. Koos ajalooliste teemadega andis konverents tervikliku pildi heategevusest kui nähtusest ühiskonnas ning andis kätte suunad, mille poole võiks ühiskond püüelda, et inimsuhetes valitseks harmoonia. Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer märkis, et vaatamata keerulistele aegadele majanduses ja ühiskonnas on Tallinna Lastehaigla Teotusfond suutnud annetustelt tõusta buumiaja paremate aastate tasemele. «Hoolivus on ühiskonnas võib-olla just tänu masule märkimisväärselt kasvanud,» sõnas Inna Kramer. «Konverentsiga tahame tänada kõiki annetajaid ja ühiskonnale näidata, kuidas lihtsad heateod võivad muuta elu Eestis oluliselt paremaks. Me loodame, et heategevuse aastakonverentsist saab ilus traditsioon.» Konverentsi korraldamist toetasid AB MedicalGroup Eesti OÜ, Roche Eesti OÜ ja RadissonBluHotel Olümpia.
T
Evelin Ilves.
Jaan Tammsalu.
Margus Saar.
Laine Jänes.
David Vseviov.
Toomas Luman.
Priidu Pärna.
Tiia Tulviste.
Heategu tulevikku 6. mai 2011
Heategevuse õitseaeg J ANEK M ÄG G I SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimees
allinna Lastehaigla Toetusfondile on viimased paar aastat olnud teguderohked ja tulemuslikud. Eelmise aasta suursaavutuseks oli kindlasti laste kõnniroboti jõudmine Tallinna lastehaiglasse, mis on mõeldud kuni 12-aastatele lastele. Sellest on seekordses lehes ka pikemalt juttu. Eesti kõigi aegade suurim eraalgatuslik annetuskampaania tõi paari aastaga kokku 5,5 miljonit krooni ehk 350 000 eurot. Ma olen tänulik kõigile, kes selle projektile õla alla panid. Aitäh! Teine oluline sündmus oli kindlasti «Heategevuse aastakonverents 2010», mille korraldas Tallinna Lastehaigla Toetusfond. Järgmise aastakonverentsi plaanime korraldada järgmise aasta lõpus, et tähistada 2013. aasta alguses 20-aastaseks saava toetusfondi sünnipäeva. Me eemärk on head tegemise kõrval ka heategevusest ja kõigest sellega kaasnevast avalikkuses rääkida – miks ja kellele seda vaja on. Sest toetusfondi roll ühiskonnas on olnud lisaks annetuste kogumisele ka heategevuse teadvustamine ja ühiskonna kaasamine heategevusse. Me tahame olla heategevuse eestkõnelejatele toeks nende sõnumite viimisel ühiskonna kõigi liikmeteni – nii nendeni, kes abi vajavad, kui ka nendeni, kes abi annavad.
T
2010.A. REKORDILISELT 7,6 MILJONIT KROONI ANNETUSI Eelmisel aastal koguti Tallinna Lastehaigla Toetusfondi poolt rekordilised 7,6 miljonit krooni.
Tallinna Lasteahaigla Toetusfondil on olnud õnne ja ka töökust väärida annetajate usaldust. Seetõttu tänan kõiki annetajaid, haigla töötajaid, toetajaid, fondi töötajaid, nõukogu liikmeid ja patrooni, kes kõik üheskoos on ühise meeskonnana seisnud hea selle eest, et heategevus ühiskonnas areneks ning hoolimine kaasinimestest oleks iseenesest mõistetav. Armastus on edasiviiv ja tulevikkusuunatud jõud. Neile inimestele, kes heategevusega väga palju kokku puutunud ei ole, annan nõu teha mõni annetus või ai-
data lihtsalt teisi, kes abi vajavad. Kõiki me kunagi aidata ei jõua, aga kui igaüks meist annab oma väikese panuse, muutub meie ühiskond järjest paremaks ja paremaks. Väikesed heateod teevad suuri imesid. KOOSTÖÖ KUTSUB IMED ELLU Ühest küljest on Tallinna lastehaiglas suudetud toetusfondi abiga väga palju ära teha. Kuid väga palju on veel teha: lastehaigla on nagu elav organism, mis vajab pidevat arendamist. Sellel aastal tahame soetada näiteks kõnnirobotile
66 000 eurot maksva lisaseadme, millega on võimalik treenida ka 12–18-aastasi noori. Eelkõige innustavad meid projektid, mis ilma fondi toeta võiksid kas väga kaugesse tulevikku edasi lükkuda või suisa tegemata jääda. Sealjuures on kindlasti väga oluline märksõna innovaatilisus. Ma olen kaugel arvamusest, et riik ja haigekassa peaks tegema kõik. Ei. Ma arvan, et heategevus aitab paremaks inimeseks saada just neil, kes head teevad. Heategevus õilistab inimest. Samas on mul hea meel, et näiteks laste
kõnniroboti puhul oli sotsiaalministeeriumi ja haigekassa toetus märkimisväärne. Kui me tahame midagi muuta, siis peame hakkama ise seda muutust ellu viima ja kaasama teisi. Tallinna Lastehaigla Toetusfondi näitel võin julgelt kinnitada, et heategevus Eestis on heal järjel – me teeme head, me tahame head teha ja me suudame panna üksteist head tegema. Heategu ei ole kohustuslik, aga head võib teha – see on võimalus. Ja heategevusest hakkab inimestel enamasti hea. Olge head!
Kõnnirobot tõstab lapse enesehinnangut SA Tallinna Lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakonna juhataja Valentin Sander räägib, kuidas seni suurima summa kogunud (350 000 eurot) eraalgatusliku heategevusaktsiooni abiga ostetud laste kõnnirobot Pediatric Lokomat ennast pärast kolmekuulist töösolemist õigustanud on.
me hätta isegi 9-aastase tüdruku robotisse paigutamisega: oma pika kasvuga oli ta napilt piiri peal, kus ta veel jalgu fikseerivaid ortoose sai kasutada. Sellepärast tuleb meil väga kiiresti hankida lisaseade, mis võimaldab kõnnirobotit kasutada ka pikematel lastel kui 147 cm. Oletame, et hakkame tegelema 8-aastasega, kes kasvab 10-aastaseks saades pikkuse täis – aga ta ju vajab ikka veel treeningut! Praeguseks oleme aru saanud, et seade tõepoolest õigustab ennast – ootame sellelt liikumispuudega laste ravi kvalitatiivset hüpet. Hüpe ei tule küll täna ega homme, sest ükski tulemus ei sünni üleöö, peame veel paar aastat tööd tegema. Enne kui võiksime oma töö vilju nägema hakata, peab iga patsient robotil ära tegema vähemalt 50 000 sammu. Sellest tulemusest on aga kõik patsiendid, kes on treeninguid alustanud, veel üsna kaugel.
Kas kõnniroboti-teraapiasse ikka patsiente jätkub? Meie esimene mure oli, et töö alustamine võtab liiga palju aega ja me ei leia piisavalt kiiresti sobivaid patsiente üles. Elu näitas, et kaks nädalat pärast kõnniroboti avamist oli päevaplaan juba paariks kuuks täidetud ja ravile soovijad polnud kaugeltki lõppenud: nii on meeskonnal ja robotil tegemist kaheksaks tunniks päevas! Kuidas info nii kiiresti inimesteni jõudis? Kodanikualgatuse ümber tekkis positiivne reklaamikära ja massikommunikatsioon täitis oma eesmärgi inimeste informeerimisel. Ka inimeselt inimesele «telegraaf» näib hästi töötavat: selleta ei jõuaks me Lõuna-Eesti patsientuurini, kellest enamik ei ole varem meie juures ravil käinud. Kui meie klassikaline teeninduspiirkond on PõhjaEesti ja saared, siis kõnnirobotile on registreerunud lapsi üle kogu Eesti. Mis oli algselt nii ka planeeritud. Kuidas füsioterapeudid ja arstid keeruka masinaga hakkama on saanud ja mida õppinud?
Esimese patsiendi esimesed sammud kõnnirobotil.
Keegi meist ei ole saanud aparaadi väljaõpet selle sünnikodus Šveitsis, see on plaanis alles aasta teises pooles. Jalgratas on tulnud ise leiutada ning näidustuste ja vastunäidustuste nimekirja pisut enda järgi kohendada. Nt Šveitsist tulnud instruktsioonide järgi on epilepsiahaigetele kõnnirobotil käimine vastunäidustatud. Meie oleme teinud mööndusi ja lubanud ravile lapsed, kellel epilepsiahoo tekke risk ei ole suur. Arvestasime, et muidu jääksid ebavõrdsesse olukorda väga
paljud haiged, kes vajavad oma füüsilise puude tõttu kõnniteraapiat täpselt sama palju kui teised. Oleme ka kiiresti teada saanud, et robotist üksi ei piisa – endiselt on see vaid üks kompleksse taastusravi osa teiste taastusravimeetodite kõrval. Üks küllalt tavaline takistus roboti kasutamisel on, et osal lastel on juba välja kujunenud liigeste jäikus. See tähendab, et tehnilises mõttes saab robottreeningut rakendada, kuid see ei täida oma eesmärki. Selliseid haigeid
peab enne robottreeningut pikka aega ette valmistama – äärmuslik näide on, et enne robottreeningule minemist tuleb teha operatsioon kõõlustele ja liigestele või peab lapse jäikadesse lihastesse Botox’it süstima. Nii saavutab robotil kõndimine parema eesmärgi. Üsna varsti selgus – ja see on asja negatiivne pool –, et kui seade on mõeldud 4–12-aastastele, siis arvestatud on väiksemakasvuliste lõunaeurooplaste, mitte sihvakate põhjamaa inimeste dimensioone. Ühel juhul jäi-
Aga kas mõne praegu ravi saanud lapse puhul on mõndki silmaga nähtavat muutust? Üksikutel lastel oleme väikest tulemust suhteliselt ruttu näinud. Otsese ravitulemusega samaväärne on fakt, et treeningul käinud laste enesehinnang ja -väärikus tõuseb tohutult. Nad näevad tagasiside-programmi kaudu, et suudavad liikuda teistega samaväärselt, olgugi et kõrvalise abiga. Suurelt televiisoriekraanilt vaatavad nad iseennast jalaga palli löömas või tegemas muid liigutusi, millest enne unistadagi ei ole osanud.
Heategu tulevikku 6. mai 2011
Anda või mitte anda – see on küsimus PRI I DU PÄR N A notar, Eesti Juristide Liidu president
estimaa solidaarsus ei alga astmelisest tulumaksust – oleks see ju teatud mõttes maksuameti loodud ja administreeritud heategevussüsteem. Riiklikult tekitatud mehaaniline hoolivus andami kogumise abil oleks kunstlik, mis paneb alati kellegi hambaid krigistama ja mitte ligimest armastama. Tõeline solidaarsus elab vabatahtlike annetajate südames. Selline ühes hingamine on erakondadeväline, mis pakub ühtemoodi rõõmu ja rahulolu miljoni andmisel jõuka või euro kinkimisel vaese poolt. Paljud jõuavad heategevuseni pärast mingit isiklikku läbielamist: õnnetust või imelist pääsemist. Kuni selle murdepunktini ei ole abivajajad neid huvitanud ega puudutanud. Kuidas jõuda selleni, et me ei vajaks heategevusega alustamiseks sellist pööripäeva? Ühiskond on nagu ookeaniaurik, mis pöördub aeglaselt, kuid siiski. Head näited ja eeskuju ning sellest rääkimine aiataks kaasa. Et ebaloomulik muutuks loomulikuks ja iseendastmõistetavaks. Vähe on neid, kes saavad aru, et taevasesse kuningriiki ei saa midagi kaasa võtta ning ka seal vajame õige vähe. Kui, siis meelerahu ja usku, et maapealsed asjad said õigesti korraldatud. Aino Järvesoo võib seal ennast samuti rahuolevalt tunda, kui tervelt 156 katseklaasilast jäävad teda hea sõnaga meenutama. Aadu Luukase missioonipreemia on taas kord leidnud väärilised omanikud. Meest ennast enam pole, aga tema nimi ja teod kestavad edasi. Need on näited, kus tublid kodanikud on jätnud oma pärandi heategevuslikuks otstarbeks.
E
Kahjuks on meie ühiskonnas selline käitumine erandlik. Suured pärandid tulevad reeglina välismaalt ning neist kõneletakse. Kas tõesti hoolivad
siit aastakümneid eemal olnud inimesed meie valukohtadest rohkem kui me ise või me lihtsalt ei märka enda ümber abivajajaid?
Aastas tehakse Eestis keskmiselt 6000 testamenti, kuid korraldusi heategevuseks leiab neist haruharva. Ikka jagatakse seal oma maist mammonat lähimate sugulaste vahel. Põlvkondade vara ladestumise katkestas okupatsioon ja natsionaliseerimine 1940. aastal, mistõttu on vähest kogunenud varanatukest kahju perest välja anda. Minu viimaste aastase praktika jooksul on viimse tahte avalduses jäetud ühel korral vara kirikule, korra lastekodule ja paar aastat tagasi pärast järjekordset lennuõnnetust tegi üks sage lendaja testamendi, millega lõi stipendiumi tudengitele ja jättis oma raamatukogu ülikoolile. Tõenäoliselt ongi ülikoolid need, kes on enim saanud pärandeid eelkõige välismaal elanud vilistlastelt. Kui vanahärra jättis oma kinnisvara ühele erakonnale, oli see üleriigiline uudis. Ühiskond ei paistnud seda sammu mõistvat ja sugulased vangutasid pead, et küllap oli tegemist meeltesegaduse või mõjutamisega. Tubli mees oli! Testamendi tegemise vabadus on igaühe põhiseaduslik õigus. Enda kogemusest võin kinnitada, et selliseid «meelsustestamente» on teisigi. Millal hakkame hukkamõistu asemel mõistma, et iga põlvkond peab ise endaga toime tulema ja mitte nautima võõraid vilju. Kui skandinaavlastel ei ole probleeme annetada miljoneid eurosid Aafrika laste jaoks, siis eestlane on neis asjades vaoshoitud, pärandiasjades lausa rehepaplik. Meie folkloor ja kirjandusklassika avab rahva väljakujunenud olemust hästi. Heategu ununeb ja liiga palju on käitumist stiilis «Jaak, kurat, jalad põhjas!». Küpsemine ühiskonnaks, kus heategevus on normaalne vajadus, võtab aega. Lubatud lühtrid jäävad kirikutesse jõudmata. Ka Vanas Maailmas
on olnud esmalt põlvkonnad, kes on kogunud, seejärel põlvkonnad, kes on kulutanud, ning siis põlvkonnad, kes on asunud annetama. Meid aitaks edasi, kui me Luukastest ja Järvesoodest rohkem räägiksime – ühiskond vajab eeskujusid ja pioneere. Ja seda hoolimata piibli õpetussõnadest, et heast teost ei pea heeroldid kuulutama. Riik on pärandiasjades olnud võrreldes muu Euroopaga helde – meil ei ole kümnetesse protsentidesse ulatuvat pärandimaksu. Lääneeurooplane lööb meie notari juures imestusest käsi kokku, et ei ole mingit maksu! Säärasele riigi heasoovlikkusele võiks vastu astuda kodanike suuremeelsus kasutada selles ulatuses pärandit heategevuseks. Või kui tuleks pärandimaks, siis seda ei peaks seda maksma juhul, kui mingi osa pärandist läheks heategevuseks. Heategevuslikeks korraldusteks piisab testamendis annakust ehk soovist pärast surma mingi rahasumma või ese üle anda koolile, haiglale, varjupaigale või soovist, et tema varast luuakse stipendium või sihtasutus, mis häid tegusid korraldama hakkab. Vajadusel võib selliste korralduste elluviimiseks määrata ka testamenditäitja. Ja kui inimestele ei taha oma vara jätta, võib ju jätta loomadele. Heategevuseks korralduste tegemiseks ei pea isegi notari juurde minema. Sellise meeldiva üllatuse võib endast maha jätta ka koduse endakirjutatud testamendiga. Viimasel juhul on muidugi oht, et pärijad teid pärast hulluks tembeldavad. Järgmise aasta «Teeme ära!» võiks võtta sihiks, et iga eestimaalane annetab heategevuseks vähemalt ühe euro. Kujutage vaid, kuidas ühel kindlal kuupäeval hakkab euromündi tagaküljel kujutatud Eestimaa igast nurgast Sampona sadama raha sellesama Eestimaa abivajajate tarvis. Teeme ära!
Unistus laste vaimse tervise keskusest Mul on unistus – et Tallinna lastehaigla taga kõrguks rohelisel mändidealusel platsil uus avar kahekorruseline maja.
MER IK E M AR T IN SO N SA Tallinna Lastehaigla nõukogu esimees Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu liige
ellesse majja saaksid mõneks ajaks tulla «väsinud ja vaevatud» – õpiraskustega ja käitumishäiretega lapsed, riskilapsed, sõltlasnoorukid, mures lapsevanemad – ja saaksid siit professionaalset nõu ja ravi. Parimat, mis Eestis võimalik. Selles majas töötaks oma ala tundvate ja armastavate lastepsühhiaatrite ja psühholoogide meeskond, kes suudaks aidata ka lootusetumal juhul. Lapsed ja noorukid ei eksleks enam linna erinevate spetsialistide vahel, vaid saaksid abi ühtsest süsteemist, enne kui väikesest probleemist jõuab kasvada suur. Toimiks tõhus ennetus- ja koostöövõrk ning tegeldaks spetsialistide koolitamisega terve Eesti jaoks. Jah, lastehaiglas töötavad praegugi psühholoogid ja psühhiaatrid ning tee-
S
nistust on laiendatud viimased kümme aastat võimaliku piirini. Laste vaimse tervise keskust hakkasime planeerima juba 2002. aastal. Neil aastatel oli aga esikohal haigla täismahus renoveerimise lõpetamine, milles olulist osa kandis heategevus. Uue maja, LVTK ehitamine ei olnud mõeldav ainult heategevuse või teiste erialade arenduseks mõeldud raha arvelt. Siin jäime lootma riigile. 1990ndatel keskendusime lasteerialade sisulisele arendamisele – praeguseks on pakutav ravi ja diagnostika võrreldav Lääne-Euroopa parimate haiglatega ning somaatilistel lasteerialadel enam suuri arenguhüppeid oodata ei ole. Küll on juba aastate eest jõudnud kätte aeg, kus põhitähelepanu tuleb suunata psühhiaatrilise teenistuse arendamisele.
rad lastehaigla psühhiaatrite juurde on paraku kuni kaks kuud pikad. Aga lastele on abi vaja kohe: vähimgi viivitus võib osutuda saatuslikuks, viia seisundi süvenemiseni või koguni enesetapuni.
Nii näeb lastehaigla välja mõne aasta pärast.
TUHANDED LAPSED ABITA? 1990. aastate algul hämmastas mind, et Soome kolleegid räägivad ebaproportsionaalselt palju laste vaimsest tervisest. Tundus, et igas keskhaiglas oli vähemalt laste psühhiaatriline ambulatoorne teenistus ning selle üle oldi uhked. Kui küsisin, millest selline rõhuasetus, vastati, et heaolu- ja eduühiskond toob kaasa psüühikahäireid laste hulgas ja mõne aja pärast seisavad Eesti ees samad probleemid. Praegu on Eestis hinnanguliselt 20 000 psüühikahäiretega last, Tallin-
nas vähemalt 6000. Alarmeeriv on, et Tallinna koolilaste seas läbi viidud uurimuse põhjal oli 33 protsenti neist mõelnud enesetapule. Õpetajatest 88 protsendi arvates on kõige põletavamaks kooliprobleemiks puudumine ning 50protsendi arvates alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine ja kättesaadavus. Ehkki vaesus ei ole ainus põhjus, peab Maailma Terviseorganisatsioon vaesust suureks psüühilise ja füüsilise tervise riskiks. Kui Eestis on 100 000 vaestes peredes kasvavat last, võib ai-
nult oletada, kui paljud neist puuduse pärast hingeliselt ja vaimselt kannatavad. Löögi all ei ole ainult vaesed pered: vähimgi erinevus ja vanemate poolt tähelepanuta jätmine võib viia lapse kiusatavate, alavääristatavate või ka vägivallatsejate sekka, otsima sõpru kriminaalse käitumisega eakaaslaste seast, see aga kisub teda juba kindlalt alkoholi, uimastite jm juurde. Tallinna lastepsühholoogide sõnul on külastuste arv viimaste aastate jooksul kahe-kolmekordistunud. Järjekor-
VALGUS TUNNELI LÕPUS Olen juba kolm viimast aastat Tallinna Lastehaigla Toetusfondis tõstatanud teema, kas ei võiks samal viisil, nagu me omal ajal ümber ehitasime ja taastasime lastehaigla, kutsuda ka praegu inimesi appi LVTK rajamise heaks annetama. Et kutsuda eeskuju järgima, olen ise selle rajamist toetanud igakuise annetusega. Lõpuks paistab tunneli lõpus ka valgus. Jättes seljataha mõningase nukruse selle pärast, et Põhja-Eesti ainukest kõrgema etapi lastehaiglat ei ole meie riigis seni justkui kunagi päris võrdsena võetud (oleme 2004. aastast osalenud LVTK projektiga igal Euroopa regionaalarengu fondi haiglavõrkude arendamiseks mõeldud raha jaotamise konkursil ning saanud seni vaid eitavaid vastuseid), on meil lootus sotsiaalministeeriumi kaudu taotletavale Norra riigi abile tingimusel, et haigla kannab omaosaluse. See lootus on võtmas konkreetsemat kuju ning kui see on tõesti nii, saab teoks meie kauane unistus ning täidetud üks ühiskonna praeguseid suuremaid kohustusi laste ees.
Heategu tulevikku 6. mai 2011
Toetusfondi aasta faktides ja arvudes Eestis on head tahet rohkemgi, kui arvata oskame – täname kõiki toetajaid. AITÄH, ET AITATE AIDATA! maldas kõnniroboti kiiremini hädalistest laste kasutusse tuua. Just kodanikualgatuse võimuses on täita neid pealtnäha ületamatuid vajadusi, mida haigekassa ei suuda – jah, ühest küljest täidab haigekassa küll suurema osa meie vajadustest, kuid kõike paratamatult ei jõua. Eestis on head tahet rohkemgi, kui arvata oskame.
INNA KRAM E R SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond juhataja
KÕNNIROBOT Selle aasta jaanuari lõpus avasime lastehaiglas pidulikult 4–12-aastaste laste taastusraviks mõeldud kõnniroboti Pediatric Lokomat. Aparaadi muretsemiseks loodud heategevusprojekt «Elisabet» kogus annetustena enam kui 350 000 eurot, mis teeb sellest suurima eraalgatusliku heategevusprojekti Eesti ajaloos üldse. Otsusel toetada kõrgtehnoloogilise kõnniroboti maaletoomist oli mitu põhjust – seni puudus Eestis kõnnirobot, mida saavad kasutada 4–12-aastased lapsed, samas on just selles vanuses liikumispuudega laste jaoks õige kõnnimustri omandamine eriti vajalik. Olulisim tahk projekti juures oli aga selle päritolu ehk sünnilugu. Kahe Viljandimaal elava perekonna murest alguse saanud eraalgatus kasvas välja koguni kahe heategevusega tegeleva organisatsiooni – Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Liikumispuudega Inimeste Liidu – ühistegevuseks, mis või-
EHHOKARDIOGRAAFIST lasen rääkida Tallinna Lastehaigla kardioloogiateenistuse juhatajal dr Tiiu Jalasel: «Kardioloogid on juba kolm kuud töötanud uue ehhokardiograafiga ARTIDA, mis osteti haiglasse lastehaigla toetusfondi ja lastehaigla poolt kahasse (tõe huvides olgu märgitud, et ostuhind, ligi 190 000 eurot, on veel tarnijale tasumata). See aparaat on Eestis täiesti uus toode ja seetõttu pidid lastehaigla kardioloogid valiku tegema aparaati nägemata/katsetamata, mis tekitas teatud kõhklusi. Praeguseks on spetsialistid kogenud, et uus aparaat on parema pildikvaliteediga ja võimaldab saada selgema pildi südame sisemusest (klappidest, südame seintest jne). Värvidoppleriga hinnatavad verevoolud nõuavad veel silmale harjumist, sest igal aparaadil on need veidi erinevad. Uuel ehhokardiograafil on lisavõimalused näha südant ka kolmemõõtmelisena ja söögitoru kaudu, mis teeb teatud struktuuride nägemise oluliselt informatiivsemaks.» Nimetatud on projektide õnnestumisele on Tallinna Lastehaigla Toetusfondi toetajad tublisti kaasa aidanud. Kokku laekus Tallinna Lastehaigla Toe-
tusfondile eelmisel aastal 7 633 774 krooni väärtuses nii rahalisi kui materiaalseid toetusi, millest on rahalise annetusena lastehaigla heaks üle kantud 5 070 791 krooni, lisaks veel materiaalne abi ja peagi tasutav 77 000 eurot ehhokardiograafi eest. KES ON TALLINNA LASTEHAIGLA TOETUSFONDI TOETAJA 2010? Toetajate isikukoodi järgi saime määrata 445 annetaja soo ja vanuse. • 445 annetajast 284 (63,8%) olid naised ja 161 mehed (36,2%) (nii USAs kui ka Suurbritannias on annetajad peamiselt mehed ja naiste kaasamiseks nähakse suurt vaeva). • Meeste annetused on reeglina suuremad kui naiste annetused. • Kõige rohkem on annetajaid vanusegrupis 31–40 aastat ja seda nii meeste kui naiste osas. • Edasi lahknevad aga mees- ja naissoost annetajate vanusegrupid – naistel järgneb vanusegrupp 71 ja vanemad, seejärel 41–50 aastat ja 61–70. Järgnevad vanusegrupid 51–60, 21– 30 ning 20 ja nooremad. • Meestel aga vanusegrupid 41–50, millele järgnevad vanusegrupid 51– 60 ja võrdselt 21–30 ning 71 ja vanemad mehed. Seejärel 61–70 ning 20 ja nooremad. TELEFONIANNETUSTEST tegime kokkuvõtte kuude lõikes erinevate annetusnumbrite (annetuse suuruse järgi) kasutuse osas. TFil puudub info telefoniannetajate soo ja vanuse kohta.
Värvidoppleriga hinnatavad verevoolud nõuavad veel silmale harjumist.
Elion Ettevõtete AS on Tallinna Lastehaigla Toetusfondile võimaldanud juba aastaid kasutada tasuta annetustelefoninumbreid. Samuti on ka teised operaatorfirmad – EMT, Elisa, TELE2, Starman – kindlustanud oma klientidele nende numbrite kasutuse. TFile tehti 3112 telefoniannetust. Lahkeimad annetajad on EMT kliendid, teiste operaatorite kliendid on esindatud enam-vähem võrdselt (v.a Starman, kelle osakaal on tunduvalt väiksem). Kõige rohkem annetusi (2116) on tehtud 50-kroonisele annetusnumbrile (et tegemist on 2010. aasta andmetega, siis kasutame andmetes veel kroone), järgneb 859 annetust 100-krooni-
sele ja 137 kõnet 500-kroonisele annetustelefonile. Kuude lõikes tehtud kokkuvõte näitab olulist kasvu annetustelefoni kasutuses ajal, mil on toimunud aktiivsed toetusfondi meediakampaaniad, tuues eriliselt esile jõuluaja annetuste kasvu. Eeltoodud statistika kehtib eraisikutest annetajate kohta. Olgu lisatud, et vastavalt uuringutele annetatakse kõige enam tervise-, haridus-, keskkonna- ning puuetega inimeste ja lastega seotud probleemide lahendamise heaks. Annetamist peetakse läänemaailmas kõrgemaks kodanikuaktiivsuse väljendusvormiks kui osalemist poliitikas.
Heategevuslik projekt «Südamega nukk» jõuab esimese oksjonini elle projekti raames loovad kuulsad inimesed autorinukke, mis müüakse hiljem heategevuslikul oksjonil. Oksjonist saadud tulu läheb raskelt haigete laste raviks. «Südamega nukk» on Eesti Nukukunsti Maja ja Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ühisprojekt. Projekti algatajad on Moskva kunstnik ja nukkude koguja, Venemaa nukukollektsionääride klubi president, Briti nukuassotsiatsiooni liige, USA nukkudeklubide liidu auliige Svetlana Ptšelnikova ja Tallinna Lastehaigla Toetusfondi direktor Inna Kramer. Mitu aastat tagasi algatas Svetlana Ptšelnikova sarnase projekti Venemaal. «Tähtnukkude paraad» nime kandnud projektis toetasid Svetlanat paljud nimekad poliitikud, ärimehed, näitlejad, kunstnikud, muusikud ja kirjanikud. Kogenud nukumeistrite juhendamisel lõid oma nukud lauljad Jossif Kobzon, Anita Tsoi ja Dima Bilan, telesaatejuht Vladimir Pozner, balletitantsija Nikolai Tsiskaridze, muusik ja saatejuht Andrei Makarevitš ja mitmed teised kuulsused. Selle heategevusliku projekti raames koguti suur hulk raha ja osutati reaalset abi kümnetele haigetele lastele. 30. mail toimub Tallinna esimene oksjon, kus pannakse müüki kümmekond nuk-
S
ku. Nende seas on kuulsuste koopiad, näiteks Silvio Berlusconi, Nicolas Sarkozy ja Anne Veski järgi tehtud nukud, samuti ka Eesti Vabariigi presidendi abikaasa, proua Evelin Ilvese loodud nukk. Evelin Ilves on Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon ning tema oli esimene, kes vastas «Südamega nuku» projekti korraldajate üleskutsele sellest osa võtta. Eesti esimesest leedist võivad eeskujule võtta kõik hoolivad inimesed. Projekti algatajad on veendunud, et nende ideed toetavad need, kellele pole võõrad kaastunne ja südamlikkus, kellel on võimalus ja valmisolek teha kõik endast olenev, et väike süda ei lakkaks tuksumast ning laste nägudel säraks naeratus, mitte ei oleks nägu moonutatud valust ja kannatustest. Kutsume kõiki üles heategevuslikust oksjonist osa võtma ja soetama endale meeldiv nukk, abistades sellega haigeid lapsi. Pilet oksjonile, mis leiab aset Tallinnas 30. mail «Südamega nukk» projekti raames, maksab 100 eurot. Piletimüügist kogutud raha läheb samuti Tallinna Lastehaigla Toetusfondi – see tähendab, et igaüks, kes tuleb oksjonile, annab oma panuse laste päästmiseks. Piletite kogus on piiratud. Lisainformatsioon: http://www.toetusfond.ee/, http://www.dollart.ee/.
Piletitulust moodustatakse fond täiskasvanuks saanud andekate vesipea- ja seljaajusonga-haigete noorte kunstiõpinguteks ning –harrastusteks.
HEATEGEVUSKONTSERT NOORTE VESIPEA- JA SELJAAJUSONGAHAIGETE HEAKS 20. mail kell 18.00 esinevad Estonia kontserdisaalis laululapsed ühendusest „Kelluke” koos Eesti Filharmoonia kammerkoori solistidega, Ellerheina mudilaskoori ja Revalia poistekooriga. Kaks laulu tulevad esitlusele viipekeeles. Kontserti külastab ka presidendipaar.
Kontserdipilet maksab 5 eurot, piletid müügil Piletilevis.
Heategu tulevikku 6. mai 2011
Väike suur asi MAR IAN N V OL K ON S K I , heategevusportaali help.ee kaasasutaja
inu sõbranna külastas hiljuti viieaastase tütrega lastekodu. Õhtul küsis tüdruk kodus suurt karpi ja kogus kõik oma ilusamad lelud sinna sisse. Kui ema uuris, miks ta nii teeb, vastas tüdruk, et tahab anda mänguasjad lastekodulastele, sest neil ei ole ju vanemaid, kes mänguasju kingiks! Sarnased siirad ja lapsemeelsed ettevõtmised pannakse sageli väikeste inimeste väikese maailmamõistmise arvele. Ent kui mõni täiskasvanu on nõus loobuma oma maisest varast võhivõõra heaks, siis märkab kõrvaltvaatajate pilgus umbusku ja arusaamatust. Aga uskuge – just lapselikust omaka-
M
supüüdmatust maailmapildist on meil vägagi palju õppida. Tegelikult ei ole igapäevaelus millegi hea kordasaatmiseks nii suuri žeste tarviski. Vaja on märgata elu enda ümber ja aidata seal, kus jõud üle käib. Üks tuttav imestas, et mis heategevusest me räägime, kui laual laiutavad makaronid? Laps ütles selle peale, et pangu ta ketšupit hulka, maitseb paremini! Eesti inimene kipub asju üle materialiseerima ja miskipärast alahindab oma võimet head teha. Aidata saavad ju tegelikult kõik – lapsed, vanemad ja vanaemad, jõukad ja vähem jõukad. Nii, nagu lapsed lahendavad makaroniprobleemi ketšupiga, saab ka heategemist alustada millestki väga lihtsast. Vahel on vaja üksnes kuulata, teha lemmikloomale pai või kasuliku nõuandega keerulisest olu-
korrast välja aidata. Andjale ei maksa sedalaadi abi suurt midagi, aga saajale võib olla kulla hinnaga. Ka mitmed teaduslikud uuringud tõestavad sarnase emotsionaalse kontakti soodustavat mõju tervisele. Need tunduvad ehk tühipaljad ilusad sõnad – kuid tuleb olla julge ja järele proovida. Näiteks sisaldab minu käekott alati väikest šokolaadi, millega saab tänutäheks kellegi päeva ilusamaks muuta. Ühel päeval on vaja rõõmsaks teha varahommikuses rõskuses morn tänavapühkija, teisel bussijuht, kes liikuma hakanud sõiduki kinni peab. Ning kellele šokolaadid ja sõnumid liiga triviaalsed tunduvad, võivad kinkida ilusa päeva vanadekodulistele, võttes kaasa korvitäie sinililli ja palju aega kuulamiseks. Minnes veredoonoriks või kirjutades alla elundi-
doonorlusele, on võimalus päästa suisa elu! Üldiselt olen seda meelt, et heategemine peaks algama sealt, kuhu abikäsi kõige paremini ulatub. Seda ei peaks piirama mastaapide ja ressurssidega – alustada tuleks koduõuest, naabrist, külast, vallast. Kõigile neile aga, kes on kilomeetri raadiuses juba inimesed rõõmsaks teinud ja tahavad abi veelgi kaugemale pakkuda, on loodud heategevuslik ettevõtmine internetis aadressil www. help.ee. Me kaasame oma tegevusse nii suuremad heategevusorganisatsioonid kui need, kelleni meedia ei jõua või kellel lihtsalt ei jätku raha, et end ise kuuldavaks teha. Võib-olla leiad just siit võimaluse oma kodulinnaski kedagi rõõmustada? Heategevus on eelkõige mõtteviis.
TEA Kirjastus korraldab lasteraamatute heategevuslaada INNA KRA MER Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja
EA Kirjastus on olnud Tallinna Lastehaigla Toetusfondi heaks partneriks juba ligi kümme aastat. Selle aja jooksul on TEA Kirjastus korduvalt annetanud raamatute müügist saadud rahast märkimisväärseid summasid, mis on läinud lastehaigla renoveerimiseks ja vajaliku aparatuuri muretsemiseks. TEA annetatud laste- ja terviseraamatud on leidnud tee nii haiglas olevate lasteni, nende vanemateni kui arstideni. Raamatud on laste ravimise protsessis alati olnud oodatud ja väga vajalikud abivahendid. Hea lasteraamatu mõju lapsele on tohutu – tervet last hoiab ta rõõmsa ja lõbusana, haigele lapsele on hingeraviks ja lootusetoojaks. Raamatute biblioteraapilised omadused on ju üldtuntud. Tallinna Lastehaigla Toetusfond kutsub teid aktiivselt osalema TEA lasteraamatute suurel heategevuslaadal ja toetusüritustel, mis toimuvad 6. maist 1. juunini. Iga lasteraamatuostu pealt annetab TEA Kirjastus ühe euro Tallinna Lastehaigla Toetusfondile. Sellest on suur abi nii haigetele lastele kui Tallinna lastehaiglale.
T
TEA lasteraamatute suur heategevuslaat 6. maist 1. juunini TEA e-poes: www.tea.ee
Nii sünnib hea tegu.
Kaks head asja korraga – lasteraamat lapsele ja abi lastehaiglale SI L V A T OM ING AS TEA Kirjastuse juhatuse esimees
lgu laps terve või haige, lugemine teeb alati head. Raamatuga õpib väike laps lugema, suurem mõtlema ja arutlema. Hea raamat õpetab tegema vahet heal ja kurjal, ilusal ja inetul. Raamat annab lapse fantaasiale tiivad, lohutab ja rõõmustab teda ning aitab samas elu pahupoole ja raskustega hakkama saada. Sama oluline kui hea jutu- või luuleraamat, on lapsele tähtis ka eakohane teatmekirjandus – raamatud kõigist maailmaasjadest ehk loodusest, näh-
O
tustest meie ümber, inimestest. Siia kuuluvad lastele mõeldud entsüklopeediad, käsiraamatud, õppemängud, igat laadi teatmekirjandus, mis lapse maailmapilti avardab ja last arendab. Tänapäeval kuulub kirjanduse alla ka kõik see, mis e-raamatutena internetis, iPodis, iPadis, CD-ROM-idel ja DVD-del. Ka e-raamatute osas on TEA Kirjastusel igale lapsele – olgu ta suur või väike – juba väga palju pakkuda. TEA Kirjastuse e-väljaannetest on lastele kindlasti kõige olulisem ja arendavam TEA laste ja noorte veebientsüklopeedia www.teadur.ee. See on kaasaegne ja interaktiivne veebiväljaanne, mis mõjutab positiivselt iga lapse aren-
gut ning on asendamatu ja põnev teejuht maailma avastamisel. Siit leiab laps teavet kõige kohta, mis maailmas tema ümber on: see toob lähemale kauged maad ja ajaloosündmused, aitab hästi valmistuda koolitundideks, kuid pakub oma värvikülluse ja vahelduva illustratiivse poolega ka lihtsalt puhast avastamisrõõmu nii väikestele kui suurtele. TEA Kirjastust seob Tallinna Lastehaigla Toetusfondiga aastatepikkune tihe koostöö. Arvan, et igaüks mäletab oma lapsepõlvest mõnd tõvevoodis veedetud kurba hetke ning seda, kuidas raamat äkki kogu olemise lahedamaks ja rõõmsamaks muutis. Nii oli see aastakümnete eest, on praegu ja
kindlasti ka aastakümnete pärast. Haige laps saab raamatust alati tuge ja lohutust. Mõelgem siis selle peale ja ärgem pidagem paljuks loovutada iga raamatuostu pealt üks euro Tallinna Lastehaigla Toetusfondi tarbeks. Nii saamegi kaks head asja korraga – lapsed head ja harivad raamatud, lastehaigla aga ülivajalikku tehnikat, et parandada meie laste ravikvaliteeti. Tallinna lastehaigla toetamise raames on TEA Kirjastusel kavas ka mitmeid üritusi ja raamatuesitlusi, millega on võimalik lähemalt tutvuda kirjastuse koduleheküljel www.tea.ee. Aita meil aidata!
TEA Kirjastuse raamatupoodides Tallinnas: • Tammsaare tee 47, E–R 9–18 • Liivalaia 28, E–R 9–18 TEA raamatupoes Rakveres: • Laada 16 (Turu kaubamaja 2. korrusel) E–R 9–18 ja L 9–14 TEA heategevuslaada letid on väljas ka: • Tallinna kesklinna lastepolikliiniku fuajees Ravi 27 16. ja 17. mail kella 9–16 • Tallinna lastehaigla fuajees Tervise 28 18. ja 19. mail kella 9–16 Tartu kirjandusfestivalil PRIMA VISTA • 6. mail TÜ raamatukogu ees Rahvusraamatukogu kevadlaadal Tallinnas • 18.–20. maini rahvusraamatukogu fuajees Täpsemat infot lasteraamatute laada ja hindade kohta leiate TEA Kirjastuse kodulehelt www.tea.ee
Heategu tulevikku 6. mai 2011
Heategevus on rohkem kui vaid hea tegemine Sokos Hotel Viru konverentsikeskus kingib iga konverentsil osaleja pealt 5 krooni ehk 0,32 eurot Tallinna Lastehaigla Toetusfondile. PEEP EH ASAL U Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuht
okos Hotel Viru on läbi aastate toetanud kultuuri – Jazzkaart, Draamateatrit ja rahvusooperit Estonia, teeme koostööd Kumu ja paljude teistega. Lisaks pakume külalistele elamusi hotellimuuseumis ja kabaree-etendustel, nii et isekeskis nimetame oma hotelli juba kultuurimajaks. Eelmisel aastal otsustasime õla alla panna ka Tallinna Lastehaigla Toetusfondile. Meie ise ja meie külastajad hindavad Eesti kultuurielu – kuid kust peaks tulema kultuuri edasi kandev järelkasv? Laste ja nende tervise toetamine ongi loogiline jätk kultuuri toetamisele. Tulevased (võib-olla maailmakuulsad) kultuuritegelased, kirjanikud, muusikud, filmitegijad, kunstnikud, näitlejad ja paljud teised meie kultuuri edasiarendajad vajavad täna lastehaigla abi. Millise kvaliteediga see abi on, sõltub meist kõigist. Kui altruistlik andmine võõras tundub, siis võib mõelda ka nii: andes täna ise, saate selle tulevikus tagasi. Kultuur on samasugune elutingimus kui tervis – kumbki pole asi, mida võib toetada vaid siis, kui raha üle jääb. Tervis ja kultuur on alus nii äritegevusele kui majanduselule üldiselt. Vähemalt nii usume me Sokos Hotel Virus ja pole põhjust olnud selles kahelda. Meie hotelli konverentsikeskus kogub eelmise aasta juunist kuni 2011. aasta lõpuni iga konverentsil osaleja pealt 5 krooni ehk 0,32 eurot Tallinna Lastehaigla Toetusfondile. Juba esimese poolaastaga õnnestus kokku saada üle 70 000 krooni ehk üle 4500 euro, mis on tugeva hinnakonkurentsi tingi-
S
mustes tähelepanuväärne summa. Tänavu tahaks summa mitmekordistada – niimoodi saavad kultuuriaastast kasu ka kõige väiksemad patsiendid. Teeme sügava kummarduse oma
Lastearst kuuleb INGR I D L U U K pediaater
«L
astearst kuuleb!» – see kahesõnaline lause on paljudele lastevanematele tuttav, kui valitakse
number 1599. SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond on selle numbriga andnud informatsiooni juba üle 15 aasta. Esialgu oli nõustajaid ainult üks – dr. Reet Taba. Järk-järgult nõustajate arv suurenes. Nõustajateks olid ja on lastearstid nii lastehaiglast endast kui ka mujalt. Praegu töötab nõuandetelefoniga üheksa lastearsti. Diagnoosi me ei püstita, kuid anname nõu, kuidas konkreetses olukorras tegutseda. Anname suunad ja juhised edaspidiseks tegevuseks. Helistatakse nii ägedate haiguspuhangute kui hooldusküsimuste (toitmine jne) lahendamiseks. Üheks suureks teemaks on ka traumad. Perearstisüsteem on ennast küll igati õigustanud, kuid sageli vajatakse ainult pediaatrilist abi. Sageli pöördutakse just telefoniabi järele – siis, kui perearsti enam kätte ei saa. Ka on perearstide koormus suur ja kiiresti vastuvõtule pääsemine on võimatu. Kõnede arv on aastate jooksul olnud erinev. Ajal, mil avati perearsti tasuta nõuandetelefon, arvati, et tasulisele lastearsti telefonile tuleb vä-
hem kõnesid. Siiski on kõnede arv olnud küllalt suur. 2009. aastal oli kõnesid üle 14 000. Nüüd on olnud 12 000 piires. Ka päevade lõikes on kõnede arv erinev. Argipäevadel on kõnesid tavaliselt vähem, puhkepäevad on aga eriti pingelised. Laupäeval ja pühapäeval ei saa perearste kätte ja seega pöördutakse meie poole. Sageli on ka nii, et laps on juba mitu päeva haige ja nädala lõpus ei saa abi. Lapse läbivaatus ja kontroll on muidugi vajalikud. Seega me suuname vajadusel lapsi ka lastehaiglasse, nakkushaiglasse või anname nõu kutsuda kiirabi. Me püüame vanematele olukorda selgitada ja anda suuna edaspidiseks. Vajadusel helistame ka tagasi, kui oleme saanud teatud probleemile kinnitust või lahendust. Helistatud on ka Eestist väljastpoolt (Soome, Rootsi, Norra), kuid helistajaiks on siiski seal elavad eestlased. Nõuandetelefoni kutsus ellu toetusfondi toonane juhataja proua Liis Klaar. Seda tegevust jätkab ka toetusfondi praegune juhataja proua Inna Kramer. Praegused lastearstid, kes seda tööd teevad, teevad seda suure missioonitundega. Meie töötasu on siin sümboolne. Lastevanematele maksab üks minut ühe euro ja telefoninumber on endiselt 1599. Meie kuulame teid ja abistame!
konverentsikeskuse külastajatele, sest just nende abiga on laste südamemonitori hankimiseks ja toetusfondi tegevuse toetamiseks väikestest panustest saanud kokku suur summa. Tahaksime
väga uskuda, et lisaks rahaeraldusele pühendab meie klient vähemalt mõne hetke laste tervisest mõtlemisele. Et nad seda teevad, on omamoodi tõestuseks hotelli fuajees olevasse korjandus-
karpi kogunenud kroonid ja eurod – laste tervis läheb korda nii meie kodukui välismaistele külalistele. Meie käest on küsitud, kas laste tervise ja kultuuri toetamine on meile kasulik? Mis mõttes? Lühikeses perspektiivis võime öelda, et ei ole – välja antud toetus ei tule meile järgmisel päeval intressidega pangaarvele tagasi. Ettevõtete jaoks, kes tahavad olla turul ka homme ja saja aasta pärast, on aga kasu väga suur. Kuidas te mõõdaksite rõõmu elule aidatud lapse silmades? Või maailma parimate džässiartistide esinemisest saadavat naudingut? Või ooperietenduse kordumatut aurat? Need on hindamatud ja mõõtmatud emotsioonid, kuid mitte ainult. Läbi väärtuslike emotsioonide tuleb ka majanduslik tulemus, see on läbi proovitud mujal maailmas ja võime öelda sama ka oma kogemusele tuginedes – hea tegu ja koostöö tasub ennast perspektiivis alati ära. Loomulikult valime hoolikalt oma koostööpartnereid. Tallinna Lastehaigla Toetusfond on ennast aastate jooksul näidanud avatud, tegusa ja efektiivse organisatsioonina, mis on suurema kärata suutnud hankida hulgaliselt laste tervise jaoks eluliselt vajalikku. Lisaks konkreetsele tööle lastega on toetusfond aidanud teadvustada heategevuse olemust laiemalt, paljuski tänu nende tegevusele on heategevus muutunud meie ühiskonna normaalseks osaks. Me oleme uhked, et saame koos oma klientidega lisada toetusfondi heale tegevusele oma panuse.
8EWYPMRI R~YERHIXIPIJSR
0EWXIEVWX OYYPIF :EWXEZEH OSKIRYH PEWXIEVWXMH OIPP ) 4 O~RIQMRYXM LMRH º
Heategu tulevikku 6. mai 2011
Tallinna Lastehaigla päev piltides F OTOD : TEET M ALSROOS
Esimesed päevad siin ilmas on ikka nii väsitavad.
Mina olen väike inimene ja maailm on põnev koht.
Küll see on üks äge tuba – minuga mängivad kõik!
Meie teeme oma tööd südamega.
Varsti ma kõnnin ise.
Arsti valvsa pilgu eest ei ole pääsu.