Maaelu Edendaja

8. detsember 2014 || postimees

maaelu teemaleht põllu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

8. detsember 2014 nr 10/14

maaelu edendaja 1

Kuusekasvataja Heiki Kruusalu innustab leidma oma nišŠi Põllumehed teevad kokkuvõtteid Oma Põrsas toob liha tootjalt otse tarbijateni Põllutehnika uusimad trendid

2 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

Kokkuvõtete aeg

A

asta viimane Maaelu Edendaja teeb esmalt kokkuvõtteid – missugune oli läinud aasta põllumeestele ning milliste ootuste ja plaanidega nad lähevad uuele aastale vastu?

Tulevikku vaatab ka meie tehnikalugu, sest Eesti põllumees on teadagi üks uuendusmeelsemaid ja läheb huviga kaasa põllutehnika viimase sõnaga.

Selle numbri persoon – Heiki Kruusalu – viib lugejad aga kuusemaailma ning purustab kiirelt müüdi, et jõulukuuskede kasvatamiseks pole muud vajagi kui taim mulda istutada.

Maaelu Edendaja vahest ehk kõige intrigeerivam teemapüstitus tuleb sel korral ühe piimanduskonsulendi arvamusartiklist, kus ta pakub välja, et üks alternatiivne turuosa võiks piimale olla selle kasutamine spaades iluprotseduuridel.

Praktilise poole pealt jagame nõuandeid, kuidas teha käepäraste vahenditega jõuluseadeid ning milliseid raamatuid võiks aiandushuviline endale pikkadeks pühadeks koju varuda, et uueks hooajaks ideid koguda.

Kohtumisteni juba uuel aastal!

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

novembri lind

maaelu edendaja toimetus

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) Merikotkas on üks Eesti suursugusemaid linde, kelle käekäigule on taasiseseisvumise algusest palju tähelepanu pööratud. Üheksakümnendate hakul oli õnnelik see loodusesõber, kel õnnestus merikotkast mõne merelahe ääres silmata. Täna on õnneks merikotka populatsioon Eestis üsna heas seisus ning meie suurima röövlinnu toimetamisi on tähelepanelikul vaatlejal hõlbus jälgida.

Matkadel Läänemaal, Saaremaal või Tartumaal satun merikotkaga tihti kokku. Kord passib ta mererannas kivide vahel, kord liugleb saagijahil kõrgel taevas, teinekord aga lendab laisalt ja üsna madalalt üle pea, nii et tiivalöökidest tekitatud tuul kõrvus vihiseb.

Kui näha on seda majesteetlikku lindu suhteliselt lihtne, siis pildistada hoopis raskem. Niisama

looduses liikujal on võimatu merikotkale pildistamiskaugusesse hiilida. Kotkapilguga lind näeb looduses ära väiksemadki liikumised ning on kõikide kahtlust tekitavate asjaolude suhtes erakordselt umbusklik. Seepärast pildistatakse kotkaid enamasti spetsiaalsetest varjetest.

Seegi pilt on tehtud ühel kõledal jaanuarikuu hommikul varjendist, kus peab hommikupimedusest kuni õhtuhämaruseni lamama, et linde mitte ära hirmutada. Väljas oli kümme kraadi külma ühes lõikava tuulega. Kaks üheksatunnist passitud päeva andsid siiski kena tulemuse – kokku käis söögiplatsil kaheksa kotkast, väärikatest hallpeadest pruunikate noorlindudeni.

Tekst ja foto Marko Paloveer

maaelu edendaja 3

8. detsember 2014 || postimees

Millised olid teie jaoks lõppeva aasta suuremad õnnestumised ja millega sai alt mindud? Mida ootate uuelt aastalt?

Põllumehed võtavad aasta kokku

Avo Samarüütel, Männiku Piim OÜ

Ütleme nii, et väga heitlik aasta on olnud.

Meil on kaks suunda – piim ja teravili.

Piimaga läks kuni poolaastani hästi, aga teine pool on olnud jällegi väga negatiivne. Praegu toodame piima alla omahinna.

Realistina tundub mulle, et järgmisel aastal olukord väga palju paremaks ei lähe ja tuleb lihtsalt püüda kuidagi ära elada.

Teravilja poole pealt olid saagid korralikud. Saime meie ettevõtte kõigi aegade teise saagi.

Keegi ei osanud ette prognoosida taolist olukorda ja kõik lootsid, et vahepealne hinnatase hakkab ikka tõusma. Praegu on hind kuigivõrd kerkinud, aga põllumees ei saa sügisel oodata. Mingi müük tuleb teha, et saaks pangalaenud ja muud kohustused makstud.

Kui langus ka peatub, siis ma ei usu, et hinnad jõuavad niipea samale tasemele, mis need olid aasta tagasi. Aga elu läheb edasi ja vili vajab müümist.

Põllumajanduses jääb uuelt aastalt soovida ikka seda, et ei oleks mingit seataudi ja saagid tuleksid head. Ootus on seegi, et Euroopa Liidu toetustega ei tekiks tagasilööke ning teraviljahinnad hakkaksid normaliseeruma.

Mart Timmi, Jaagumäe talu

Hans Kruusamägi, Simuna Ivax OÜ

Täiesti tavaline aasta on olnud. Saagiga jäid kõik põllumehed rahule. Need, kes ei jää, tegid ilmselt ise midagi valesti, et ei saanud maksimaalset saaki. Asjaolu, et hinnad on madalad, on teada. Eelmise aastaga võrreldes on hinnad lausa katastroofiliselt all, nii et kasum ei tulnud selline, nagu eelnevalt planeeritud.

Aasta oli nagu kõigil põllumeestel – saagirohke, kuid rahavaene.

Hea oli, et jagus päikest ning saime töödega graafikus püsida. Midagi ei ikaldunud. Halb on aga, et tarbija tahab toodangu eest vähe maksta.

Me oleme üks väheseid, kellel on otseturustus ja kes proovib sealiha kõik ise ära müüa ning meid toetab ka hulgikaubandusega tegelev tütarettevõte.

Raske aja positiivsus seisneb selles, et kui on erinevaid valdkondi, siis vajadusel need toetavad üksteist. See on üks meie tugevusi.

Uueks aastaks peab korrigeerima oma tegevusi ja lootma, et turud stabiliseeruksid. Eks inimene elabki nii, et loodetakse kogu aeg paremat. Lootma peab.

Maamess 2015 ületas ekvaatori!

Guido Lindmäe FIE, köögiviljakasvataja

Saaremaa oli sel aastal enneolematu palmisaar. Niisugust kuumust ja kuiva polnud ma oma põldudel 20 aastat näinud.

Põua tõttu oli saak umbes kolmandiku võrra tavapärasest kehvem. Samal ajal on ka köögiviljahinnad maas ja keeruline on toodangut realiseerida.

Kasvatan peamiselt kartulit, kapsast, porgandit ja peeti. Tänu sellele, et kunagi hakkasin hapukapsast tegema, tiksun ma hapukapsa varal selle aasta mööda.

Olen mõelnud, mis siin edasi saab ja mida tegema peaks, sest Vene turule loota ei saa. Mulle tundub, et nende köögiviljade osas, mida mina kasvatan, on Euroopas natuke ületootmine. Ennekõike peame turuna ikkagi oma lähiriikidega arvestama ja rohkem enda ümber vaatama. Mina ei saa tootmist nii kiiresti vähemaks tõmmata, vaid pean alternatiive otsima.

Nii võib arvata, et tuleb üks muutlik aasta. Esialgu on minu jaoks põhiline küsimus, kas õnnestub tänavune saak maha müüa.

Pärna talu

• tel 5562 3006, info@rv.pri.ee, www.rv.pri.ee

Maamessil on kindlasti palju uuendusi – maateemaline suurüritus peab ju olema pidevas arengus.

Koostöös Põhjamaade Põllumajandusteadlaste Assotsiatsiooni (NJF) ja Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi farmitehnika ja ergonoomika osakonnaga korraldame messipäevadel rahvusvahelise konverentsi «Ergonoomika, riskitegurid ja ohutus metsa- ja põllumajanduses».

Arenev tehnoloogia põllumajanduses ajendab tähelepanu pöörama töökeskkonna ohtudele. Konverentsi eesmärgiks on teadvustada seoseid ergonoomika ja tööohutuse valdkonnas, nagu füüsilise töö raskus, vananev tööjõud, stressi mõju inimestele ja loomadele. Oodatakse spetsialiste üle kogu Euroopa, eelkõige Skandinaaviast ja Baltimaadest. Konverentsi toetamiseks ja oma ettevõtte tutvustamiseks palume kontakteeruda evelin@publicon. ee või telefonil 740 4095.

Koostöös sihtasutusega Innove on plaanis kutsuda Maamessile võistlema Eesti ja naaberriikide aianduskoolid.

Aiandusala kutsemeistrivõistlused on heaks võimaluseks nii õppuritele kui ka aiandusfirmadele oma tegevuste tutvustamisel messikülastajatele.

Hillar Kald, • Kuivatid • Säilituspunkrid • Trummelpuhastid/sorteerid • Torusüsteemid/tarvikud • Transportöörid • Ventileeritavad koonuspõhjad • Elektritööd

Järgmine Maamess pole enam kaugel: 16.–18. aprillini täituvad Tähtveres asuva messikeskuse hallid ja platsid taas moodsaima tehnika ja tehnoloogiaga.

Rõõm on teatada, et messipindade broneerimine on ületanud ekvaatori – 65% välipindadest ja 40% sisepindadest on 2015. aasta Maamessi eksponentfirmadega kaetud!

Meie tegevusalaks on mahevilja tootmine ja hobusekasvatus, nii et meil ei ole nii rasket aastat olnud kui piimatootjatel, kellele avaldas suurt mõju Vene kriis. Meil on pigem keskmine aasta olnud. Viljasaagid on head, kuid hinnad all. Hobusekasvatusega on nõnda, et kui teed normaalselt tööd, siis tuleb ka tasu.

Kui uue aasta soovidest rääkida, siis loodan, et järgmisel aastal, kui on riigikogu valimised, tuleks niisugune riigikogu, kes põllumeeste eest seisaks.

Kordan veel üleskutset – kõik ettevõtjad, kel on Maamessiga seoses ideid, võtke julgelt ühendust margus@tartunaitused.ee või telefonil 504 2575. Kõik ettepanekud ja arvamused on kulda väärt!

Meenutades veelkord möödunud Maamessi. Kohale tuli 402 firmat kokku üheksast riigist. Lisaks Tähtverele haaras Maamess üheks päevaks enda alla Tartu kesklinna – toimus traktorite näitus ning paraad läbi linna. Kasvamata ei jäänud ka osalenud rahva arv. Kolme päevaga külastasid Maamessi rekordilised 37 800 inimest.

Ilusat jõuluaega ja Maamessi ootust!

Margus Kikkul AS Tartu Näitused Maamess 2015 projektijuht

4 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

Talviseid meelelahutusi pakkuvad ettevõtted loodavad, et ilusat talveilma jätkub tänavu kauemaks kui mullu, sest möödunud hooaeg jäi neile lumenappusel armutult lühikeseks. Siiski ei saa edukad talveturismiettevõtted lootma jääda vaid ilmataadi pakutavale ning elus püsimiseks mõeldakse välja alternatiive, mis hoiaks neid lumeoludest ja temperatuurist sõltumatuna.

Heitlikud ilmad sunnivad puhkusepakkujaid pingutama Tekst Eili Arula, foto margus ansu

I

da-Virumaal asuva Alutaguse seikluspargi turundusjuht Silvia Peets tunnistas, et läinud talv oli nende ettevõtte jaoks väga keeruline. «Meid päästis ainulaadne suvine tuubirada, tä-

nu millele on meie juures võimalik aastaringselt liugu lasta. Veel on meil rajatud unikaalse turvalise julgestussüsteemiga laste seikluspark, kus lapsed saavad ronida iseseisvalt ning see on sobilik isegi nelja aasta vanustele,» rääkis Peets. Kee-

ruliste talveoludega toimetulekuks on Alutaguse seikluspargis igal aastal atraktsioonide hulka suurendatud, et mitte sõltuda vaid ühe aastaaja ilmast.

Alutaguse seikluspargis on talvel peamiseks atraktsiooniks kolm lumetuubirada ning talvehooaeg läheb seal lahti kohe, kui maha sajab vähemalt viis sentimeetrit lund.

«Lisaks avatakse detsembri alguses Alutaguse puhke- ja spordikeskuses esimest korda Jõuluküla, mis pakub programme nii üksikutele külastajatele, peredele kui ka suurematele gruppidele,» tutvustas alanud hooaega Silvia Peets.

Mis puutub konkurentsi teiste selle piirkonna talviste teenusepakkujatega, siis seikluspargi turundusjuhi arvates jätkub kliente kõigile. «Eks paremini läheb ikka neil, kes hoiavad oma teenuste taset stabiilselt kõrgel,» kinnitas ta.

Kunstlumi appi

Järvamaal Albu vallas tegutsev Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus elas möödunud talvehooaja üle tänu kunstlumele, mille tootmine on keeruline ning paraku ka kallis. Kehva talihooaja tõttu tuli enam rõhku panna suvisele perioodile. «Eelmisel talvehooajal oli meil kliente varasemaga võrreldes poole vähem, kuid tänu sihikindlale tööle aprillist novembrini kasvatasime külastajate hulka ligi nelikümmend protsenti,» kiitis ettevõtte töötajaid Albu vallavanem Kalju Kertsmik, kes on ametis ka Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse projektijuhina.

Paraku alustati ka tänavust hooaega Valgehobusemäel kunstlume abiga, sest looduslikku lund oli soovitust vähem. «Loodame, et talv tuleb pikk ning aitame ka ise sellele kaasa, hakates novembri lõpust alates kunstlund valmistama,»

sõnas Kertsmik. Talvehooaja tipphetk Valgehobusemäel on märtsi keskel, mil 13.–15. märtsini peetakse Talvefestivali.

Konkurentsi peab Albu vallavanem Eestimaal talviste teenusepakkujate seas tihedaks ning ühtlasi ka edasiviivaks jõuks. Valgehobusemäe trumpidena konkurentide ees toob Kertsmik välja lumelauakooli koos hea laskumisnõlva ja mäetõstukiga, hästi hooldatud suusarajad ja lumelauapargi. «Lisaks on siin kaunis loodus, kus saab perega talvemõnusid nautida. Kliendid ütlevad meie kohta, et siin on Eestimaa puhtad kopsud,» sõnas ta.

Kõige parem talv on Otepääl

Juba veerand sajandit eksklusiiv- ja ekstreemspordi teenuseid pakkuv Paap Kõlar tegutseb suvel Hiiumaal Ristnas ning talvel Otepää kandis.

Enda sõnutsi on ta aastatega õppinud elama nii, et ükski sündmus pole ilma tõttu ära jäänud.

«Ilm mõjutab meie tegevust aastaringselt ning meie peame oma tegevusi kujundama ilma järgi. Tegutsetud aastatega on meil selleks vajalikud teadmised kogunenud,» selgitas talvel peamiselt mootorsaanisafarite korraldamisega tegelev Kõlar.

«Eesti kõige parem suvi on Ristnas ning Eesti kõige parem talv Otepääl. Tunnen siiralt kaasa neile, kes pole sellest osa saanud.

See pole mingi reklaamijutt, vaid fakt,» kinnitas mees. «Tean juhtumeid, mil Tallinnas ja isegi Tartus on maa täiesti must, kuid Otepää ümbruses on lumi maas. See kant on klimaatiliselt juba nii eriline,» rääkis Kõlar ning lisas, et inimestel ei maksa talvepuhkuseplaane veel sellepärast maha matta, kui nende koduaknast välja vaadates sajab vihma ning lumest pole jälgegi.

Paraku oli möödunud talv eran-

maaelu edendaja 5

8. DETSEMBER 2014 || POSTIMEES

Maailma toiduhinnaindeks oli kolmandat kuud stabiilne

Ka tänavust hooaega alustati Valgehobusemäel kunstlumega, sest looduslikku lund oli soovitust vähem. ditult kogu Eestis väga lumevaene. Nimetatud asjaolu siiski ekstreemsporditeenuse pakkujat ei kohutanud ning selle tõttu mootorsaanid garaaži tolmu koguma pole jäänud.

«Enne eelmist aastat oli kolm väga lumerohket talve. Umbes kümmekond aastat tagasi vältas jällegi niisugune periood, kus olid

Viimased kasina lumega talved pole midagi esmakordset, tuleb lihtsalt osata seda vähestki lund ära kasutada.

Paap Kõlar, eksklusiiv- ja ekstreemspordi teenuste pakkuja

lausa järjest väga lumevaesed talved,» meenutas Kõlar, viidates asjaolule, et praegused kasina lumega talved pole nende tegutsemisajal esmakordseks nähtuseks, tuleb lihtsalt osata seda vähestki ära kasutada.

TalVel PuHKa VeeBRuaRis

Paap Kõlar ei usu pikemate perioodide ilmaennustust. «Nädal või isegi kuni kümme päeva ette tasub ilmateadet vaadata. Pikem prognoos on juba üsna ebatäpne,» selgitas ta.

Veel lisas Kõlar, et ei võta raadiost ja telest pakutavat ilmateadet tõsiselt ning isegi ühest spetsiaalsest ilmateadet pakkuvast internetikanalist jääb väheks.

Ilmateate jälgimine on tema jaoks terve teadus, mis hõlmab isegi kuni kümne ilmateatekanali uurimist ning sealt adekvaatse info välja filtreerimist. Selle tulemusena võib ta sageli tunni täpsusega ette öelda, milline ilm lähipäevil olema saab. Ta meenutas juhuseid, kus va-

hetult enne saanisafarile minekut sõidukoolituse ajal pole maas kübetki lund. «Rahustasin osalejaid, öeldes, et koolituse lõppedes ja sõitma minnes on lumi maas. Just täpselt nii ka läkski ning seda on juhtunud isegi rohkem kui üks kord,» kinnitas Kõlar.

Kuna ilmaennustus on täpne vaid väga lühikese perioodi, teeb see talvepuhkuse planeerimise keeruliseks. Paap Kõlar soovitab võimalusel planeerida talvepuhkus Eestis veebruarikuusse, sest siis on lootust parimaks talveilmaks, kuid tark oleks jätta igaks juhuks puhkuse tarvis ka mingi reservaeg.

«Kindlasti ei tohiks puhkuseplaanid piirduda ainult majutuse broneerimisega, vaid alustada tuleks just põnevatest tegevustest, mis on ju puhkuse põhieesmärgiks. Sealtkaudu selguvad enamasti ka sobivamad majutusviisid ning muud lisateenused,» nentis Kõlar. e

detsembri alguses avaldatud maailma toiduhinnaindeks on novembrikuu tulemuste põhjal 192,6 punkti, jäädes seega kolmandat kuud järjest stabiilseks. Piimahinnaindeks küll langes, kuid seda korvas taimeõlide ja teravilja hinnaindeksi tõus. «toiduhinnaindeks näib olevat põhja saavutanud ja näitab pigem võimalusi kasvuks järgmistel kuudel,» ütles maailma toiduorganisatsiooni (Fao) vanemökonomist abdolreza abbassian. Praegune toiduhinnaindeks on võrreldav 2010. aasta augusti tasemega. toiduhinnaindeksit mõõdetakse mitmetes alakategooriates: piim, liha, suhkur, taimeõlid ja teravili.

Fao piimahinnaindeks langes novembris 3,4 protsenti võrreldes oktoobriga ning 29 protsenti aasta varasemaga võrreldes. suhkruhinnaindeks alanes 3,2 protsenti kuuga ja 8 protsenti aastataguse tulemusega võrreldes. seevastu viljahinnaindeks tõusis esimest korda märtsist alates (oktoobriga võrreldes kasv 2,6 protsenti). ka taimeõli hinnaindeks kasvas 0,7 protsenti kuuga ning aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti. lihahinnad olid novembris stabiilsed, kuigi veiseliha ja veel mitmete lihatüüpide hinnad on praegu ajaloo kõrgeimal tasemel. lihahinnaindeks oli novembris 210,4 punkti, mis on 13,3 protsenti kõrgem aasta varasemast. FAO

Loodus tuleb toime kalade ristamisega Farmikalade ja looduslike kalade hübriidid on mõne põlvkonna pärast sama elujõulised kui nende looduslikud liigikaaslased, selgub uuest uuringust. kanada Concordia Ülikooli teadlased viisid looduslikke ja kasvanduse forelle ning farmi ja looduslike forellide hübriide uutesse keskkondadesse ning jälgisid nende ellujäämist ja füüsilisi tunnuseid. sel viisil püüdsid nad aru saada, kas looduslike ja farmikalade ristamine mõjutab kalade kohanemisvõimet looduses pärast mitut põlvkonda looduslikku valikut. uuringust selgus, et viie kuni üheteist põlvkonna jooksul (umbes 25–50 aastat) eemaldatakse loodusliku valiku käigus võõrad geenid, mis ristamise kaudu looduslikku populatsiooni viidi. see tähendab, et kalade populatsioonid, mis said alguse kunstlikes tingimustes, on geneetilises tähenduses hiljem eristamatud looduslikest populatsioonidest. uuringu üks läbiviijaid, professor dylan Fraser ütleb, et antud tulemused pakuvad lootust, et looduslikud populatsioonid, mida algselt mõjutasid hübriidid negatiivselt, taastuvad. Andrew Harbicht, Chris C. Wilson & Dylan J. Fraser (2014). Does human-induced hybridization have long-term genetic effects? Empirical testing with domesticated, wild and hybridized fish populations. Evolutionary Applications, 2014.

6 MAAELU EDENDAJA

POSTIMEES || 8. DETSEMBER 2014

Agronoomiharidusega Heiki Kruusalu seisis mõne aasta eest teelahkmel: kas jätkata suurettevõtluses või pühendada end rohkem vanavanematelt päritud ajaloolisele talule. Mees valis talu, müüs aastatega üles ehitatud eduka ettevõtte selle tipul maha ning kasvatab nüüd endisel kartulipõllul kuuski. Mesi, mida ta külalistele tee kõrvale pakub, on samuti enda oma.

HEIKI KRUUSALU: väiketalunik peab oskama end müüa

J

õulukuu on kuusekasvatajale teadagi üks aasta kiiremaid. Nii ka Heiki Kruusalule, kes istutab oma Harjumaal Kehra külas asuva Mardi talu maadele aastas keskmiselt 1000 uut taime – peamiselt harilikke kuuski, aga sekka veidi ka nulgi ja hõbekuuski. Ta nendib, et ostjaid leiduks nulule piisavalt, kuid kasvatajale on nulg siinses kliimas palju riskantsem taim kui harilik kuusk.

Näiteks kaks talve tagasi tegi ere talvepäike Mardi talus nulgudele sedavõrd liiga, et need jäidki inetuteks pardipoegadeks, samas kui harilikud kuused taastusid kenasti. Seepärast eelistab Kruusalu riske hajutada ning minna võimalusel kindla peale välja.

Mardi talu kuuseistandikku katab õhuke lumekirme ning jutu soojus aurab karges õhus, kui Heiki Kruusalu oma kuuskedest kõneleb – nende istutamisest (täpselt nii, et iga taime vahe oleks 1,3 meetrit), okste lõikamisest, taimekahjurite tõrjest, istandiku niitmisest suviti ja kuuskede ATV-ga väljavedamisest talvel.

Kruusalu purustab kiirelt müüdi, et jõulukuuse kasvatamiseks pole muud vajagi, kui taim maha istutada. «Kui tahta ilusat ja tihedat jõulupuud, mille eest inimesed on nõus maksma, siis tuleb taime eest järjepidevalt hoolitseda,» lausub ta.

Kuni selleni välja, et kord algusaastail palunud Heiki Kruusalu kohaliku tuletõrjeauto kastmisel appi, kui äsja istutatud 4000 taime polnud kaks kuud vihma tundnud.

Heiki Kruusalu räägib kuusemaailmast, justkui oleks tal sel alal staaži kümneid jõule. Tegelikult on tänavune hooaeg alles neljas, mil Mardi talu kuuski müüb. Varasemalt kulus Heiki Kruusalu aeg, tähelepanu ja energia oma firmale, kus ta tegeles kahjuritõrjevahendite maaletoomise ja müügiga. Ettevõtluseni jõudis mees pärast seda,

     , 

kui esimesed katsetused põllumajanduses ebaõnnestusid.

Oli üheksakümnendate algus.

Maaülikoolis agronoomiat õppinud ja Endla kolhoosis osakonnajuhatajana töötanud Heiki Kruusalu otsustas, et pärast vanavanemate talumaade tagastamist võiks proovida seal rapsi kasvatada – esialgu 15 hektaril. «Võtsin veel pangalaenu, et saaks alustada. Saak näis hea, aga siis tuli täpselt enne koristusperioodi viimase kümne aasta tugevaim rahe, lõi kaunad pooleks ja paiskas põllul kõik tagurpidi,» meenutab Heiki Kruusalu. Toona päästis meesaak kõige hullemast ning aitas pangalaenu tagasi maksta. Pärast esimest katsetust pole Kruusalu enam rapsi kasvatama kippunud, vaid leidis end ettevõtlusest.

Kõik muud talutegemised, näiteks köögiviljakasvatus ja mesindus, jäid ennekõike isiklikuks tarbeks.

«Kui end millelegi täielikult pühendad, siis tuleb ka edu,» nendib ta. Neli aastat tagasi oligi Kruusalu kahjuritõrjevahendite müügi firma seisus, kus ettevõte oli kasvanud juba liiga suureks, et juht jõuaks üksinda kõiki töötajaid ja protsesse hallata. Samas oli vajadus veelgi laieneda.

Kruusalu tundis, et suurettevõtlus pole talle loomuomane. «Ma olen rohkem isetegeja. Mulle meeldib pigem asjad ise ära teha, kui et nende tegemist hallata,» räägib ta.

Nii otsustaski Kruusalu heas mõttes üle käte läinud ettevõtte selle tipus maha müüa ning lõi uue väikese firma PestEkspert OÜ, mis tegeleb puidukaitse ja ehitusmükoloogiaga ehk teisisõnu tuleb appi neile, kel mureks vamm, hallitus või muud kahjustajad. «Probleeme jagub. Meil Põhja-Eestis on ju puitu, niiskust ja kaltsiumi – kõik tingimused, et vamm saaks rõõmsalt areneda,» tõdeb ta.

Praegu tähendab ettevõtlus Kruusalule pigem kõrvaltegevust

Heiki Kruusalu Sündinud 1966. aastal.

Haridus Eesti Põllumajandusülikool (praegune Eesti Maaülikool), agronoomia.

Töö Endla kolhoosis osakonnajuhataja, Kehra paberivabrikus valvur, Harju politseiprefektuuris ekspert-kriminalist, aianduskaupade firmas taimekaitsevahendite müügimees, ettevõtte Pest-Chemical OÜ asutaja ja juht, mille müügi järel asutas firma PestEkspert OÜ, kuusekasvataja.

Pere Abikaasa Zinaida, lapsed Mart ja Marta 9a, Mikk 14a, Sofia 16a, Mark 20a.

Hobid Oma talukoht ja selle korrashoid, mesindus, liikumine looduses, matkamine, rahvasport (peamiselt suusatamine, jalgrattasõit, ujumine).

Juhtmõte elus Tunded, mõtted ja teod peavad olema kooskõlas.

talu juurest, sest ta on õppinud, et kõiki töid ei pea ise ära tegema.

Usaldades oma töötajaid, saab tegemised korraldada nii, et päevad jäävad talutöödele ning firmaasjad saab aetud hommikuti ja õhtuti. Seejuures enamikel päevadel ei pea ta talust lahkumagi. «Tänapäeval on ettevõtlus väga mobiilne.

Ma saan kodust väga palju tehtud ja ega kliendid ei tea, et ma siin samal ajal kuuske lõikan,» muigab ta.

LINNAST PÄRIT MAAPOISS

Heiki Kruusalu on küll linnas – Pääskülas – kasvanud ja koolis käinud, kuid tunneb end maapoisina.

«Kõik suved sai maal vanaisa juures siinsamas talus käidud ja talutöid tehtud.»

Heiki Kruusalu vanavanemate talu on teadaolevalt üks vanemaid sarnaseid Harjumaal.

POSTIMEES || 8. DETSEMBER 2014

8. detsember 2014 || postimees

maaelu edendaja 7

AS Agrovaru Täname kõiki kliente ja koostööpartnereid!

Soovime teile kauneid jõule ja edukat uut aastat!

Kohtumiseni juba uuel aastal!

Agrovaru AS kollektiiv

8 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

Sel suvel istutas Kruusalude pere 1000 uut kuusetaime.

«Vanaisa ostis selle 1892, kuid need hooned on vähemalt aastast 1860, arvatavasti vanemadki,» jutustab Kruusalu. Järgemööda on mees ajaloolisi hooneid taastanud.

«Ega see lihtne ja odav ole, aga ma tunnen, et pean püüdma talu korras hoida.» Praegune peremees lisab, et nii mõnigi kord, kui ta on talus midagi korda teinud või millegi uue – kas või kuusekasvatusega – alustanud, mõtleb ta, mida vanaisa sellest arvata võiks. Oma juurte tundmine ja väärtustamine on Heiki Kruusalu meelest kirjeldamatult oluline.

Heiki Kruusalu ja tema meditsiiniõest abikaasa Zinaida kasvatavad koos viit last, neist kolm ühised. Noorim poeg, 9-aastase Marta kaksikvend Mart sai nime vanavanaisa järgi. «Heiki suguvõsas on kombeks, et igas põlvkonnas peab olema vähemalt ühe lapse nimi Mart,» selgitab ema Zinaida. Just viimane on ema meelest ka kõige tõenäolisemalt Mardi talu jätkaja. «Temal tulevad talutööd

kuidagi loomulikult ja ta ise tahab kõike teha,» räägib pereema.

Heiki ja Zinaida on seda meelt, et lapsi ei tohi talutöödele liiga pealetungivalt sundida, muidu tekib vastumeelsus. Käskimise asemel tuleb ise eeskuju näidata ning siis on lapsed enamasti valmis töödes kaasa lööma.

Heiki Kruusalu nimetab Mardi talu pidamist elustiiliks. Hobiks on igal aastal 1000 taime istutamist, nende hooldamist ja jõulude ajal realiseerimist liiga palju pidada.

«Tööd on ikka rohkem kui hobi puhul.» Ka mesindus kipub kasvama enamaks kui hobi. Tänavune saak oli kolme korpustaru pealt 150 kilo ning uuel aastal on plaanis tarude arvu suurendada.

Heiki Kruusalu poeg Mikuga Kazbeki baaslaagris.

Toota oskab enamik inimesi, aga kunst on see ka edukalt maha müüa, ütleb Heiki Kruusalu.

Mardi talu on üks vanimaid sarnaseid säilinud talukomplekse Harjumaal.

Samuti on peremees uurinud Šoti mägiveiste kohta, sest maid, mis praegu Mardi talus niitmist vajavad, on palju. Seega võiks peremehe arvates loomad appi võtta ning saada lisakasu liha näol. «Minu eesmärk on, et ma ei peaks talule peale maksma, vaid see tuleks omadega nulli või teeniks kasumit,» selgitab Heiki Kruusalu, miks ta püüab väiketalu tegevusalasid mitmekesistada.

Siiski nii nagu ettevõtluses, ei soovi Heiki Kruusalu ka oma talus, et tegemised kasvaksid liiga suu-

reks. Kuuseistandus, mesindus ja veisekasvatus peavad jääma täpselt nii mahukaks (või väikeseks), et pere saaks kõigi tegemistega enamjaolt ise hakkama, mitte ei peaks palkama töötajaid. «Kui ma võtan kellegi palgale, siis saan küll rohkem toota, aga mul on ka enam kohustusi ja stressi. Pealegi pole siin maal lojaalse tööjõuga üldse lihtne,» lausub Kruusalu.

Mees lisab, et ta ei kõhkleks talupidamist suurelt ette võtmast, kui oleks äsja maaülikooli lõpetanud noor mees, kuid ümmargusele 50.

maaelu edendaja 9

8. detsember 2014 || postimees

eluaastale lähenedes meeldib talle talu pidada elustiilina, mis küll suurt kasumit ei tooda, kuid siiski kulud katab.

Selleks, et väiketalu ära majandada, on Heiki Kruusalu arvates oluline oskus end müüa. «Midagi toota oskab enamik inimesi, aga kunst on see ka edukalt maha müüa,» ütleb ta. Mees tunnistab, et igal suvel uusi kuuski istutades pole ta sugugi kindel, et neile viie aasta pärast täpselt sama palju ostjaid jagub. «Selleks, et oma toodangut müüa, tuleb vaeva näha. Keegi ei sõida su talu hoovi kuuski ostma, kui nad ei teagi, et sa kuuski pakud.»

Reisimine annab rahu

Kord aastas peab Heiki Kruusalu saama reisida, veel parem, kui reis oleks midagi ekstreemsemat, viiks näiteks mäekõrgustesse ronima või ookeanile purjetama. Vastasel korral poeb hinge rahutus, mis ei anna asu seni, kuni mõni uus mägi või sihtkoht ette võetud. Venemaa, Kaukaasia, Gruusia, Itaalia, Usbekistan, Nepaal – need on mõned kohad, kus Heiki Kruusalu on käinud füüsiliselt kurnavatel, kuid vaimselt kirgastavatel mägimatkadel. Viimati Gruusias matkati 12-aastase pojaga kahekesi ning vaatamata poja kergele jalavigastusele jõuti nii Kazbeki baaslaagrisse 3600 meetri kõrgusel kui üle Kaukasuse peaaheliku.

«See oli omaette kogemus, et sain pojaga kahekesi matkata,» räägib suure pere isa, kellel tavaliselt ei jää väga palju võimalusi lastega üks-ühele tegeleda. «Ma märkasin siis esimest korda, et saan 12-aas-

tase pojaga rääkida nagu mehega.

Ta oli järsku nagu täiskasvanu, ainult selle vahega, et pärast ei saanud Tbilisis koos õlut juua.»

Mõne aasta eest tegi Heiki Kruusalu teoks ka Mowgli raamatutest alguse saanud lapsepõlveunistuse – reisi Uus-Meremaale.

Selgus, et unistus ei olnudki ilusam kui tegelikkus. «Sinine ookean, helerohelised mäenõlvad, lambad ja lumised mäetipud moodustasid väga võimsa koosluse.»

Raeplatsi kuusk

Seoses kuusekasvatusega on Heiki Kruusalul veel üks väike unistus – soov, et Mardi talu puu jõuaks kord Tallinna raekoja platsile jõulupuuks. Ta näitab talu hoovi servas kasvavat kuuske, mis peremehe nutitelefoni mõõtmiste järgi kõrgub praegu umbes 15–17 meetrini.

«See on ilus puu, mida nooruses sõid lambad. Kui see veel kasvab, võiks sellest väga ilus linnajõulupuu saada,» nendib Heiki Kruusalu.

Kahju ei oleks hoovilt kuuske maha võtta? «Ainult natuke.»

Esimesed huvilised käivad juba novembris endale Mardi talus kuuski lipukestega ära märgistamas ning viivad need detsembri alguses koju.

Kruusalude pere toob kuuse tuppa aga alles jõulaupäeval või päev varem. «Minu meelest on mingid traditsioonid, millest tuleb kinni hoida. Kui tuua kuusk liiga vara tuppa, lörtsib see jõulud ära. Siis on jõuluõhtuks kuusk juba tavaline,» räägib ta. «Jõulurõõmu tipp peaks langema jõuluõhtule ja seepärast toome meie oma peres kuuse tuppa alles jõuluõhtuks.» e

Kuidas kuusk kauem kaunis püsib?

Kuusekasvataja Heiki Kruusalu nendib, et nippe, mida kuuse kauem ilusana hoidmiseks tehakse, on väga mitmeid ja kindlasti neist paljud toimivadki. Tal endal on kaks kuldtõde, mida ta järgib.

Esiteks ei tohi külmunud kuuske tuua otse tuppa sooja, sest temperatuurivahe on ehmatavalt suur. Kruusalu soovitab jätta kuuse

esmalt kuskile jahedamasse – garaaži või eesruumi – ning lasta puul seal paari päevaga rahulikult üles sulada. Seejuures paneb Kruusalu kuuse kohe ka vette.

Teine põhitõde seisneb kuuse janu kustutamises. «Vesi ei tohi kunagi otsa saada. Kui vesi otsa lõpeb, siis tõmbab see rakud kinni ja okkad langevad maha. Kui puu jääb kuivale,

siis peaks enne uue vee panekut seibi maha võtma, et kuusk saaks taas hästi vett kätte, aga praktikas on see võimatu, kui okstel on ehted küljes,» rääkis Kruusalu. «Seega on oluliselt lihtsam hoolikalt jälgida, et vett jaguks. Seejuures ei tasu kuuse joomisvõimet alahinnata. Eriti esimestel päevadel pärast tuppa toomist.» ME

10 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

Tehnikamüüjatele on Eesti põllumees teada kui üks uuendusmeelsemaid Euroopas, tulles kergesti kaasa innovatiivsete tehnikasaavutustega, et töid veelgi tõhusamalt korraldada. Mida toob saabuv aasta põllutehnika vallas?

Uus aasta jätkab trendi efektiivsema põllutehnika suunas

K

Tekst maarja otsa

onekesko Eesti AS põllumajandusmasinate osakonna juhataja Tiit Kihulase sõnul ei ole tänavu kellelgi väga rabavaid uudiseid, kuna suured masinatootjad tahavad oma uuendusi näidata peamiselt maailma mastaapseimal põllumajandusnäitusel Agritechnica, mis toimub iga kahe aasta tagant ja sel aastal seda ei peetud.

«Küll toimuvad jooksvalt mudelivahetused iseliikuvate masinate turul seoses mootoritele esitavate heitgaasinormidega ja lisaks arenevad kiiresti arvutitel põhinevate tehnoloogiate valdkonnad, mis aitavad põllumeestel oma tegevusi paremini kaardistada,» rääkis ta.

Stokker Agri müügijuht Andres Suitsu sõnul on üleüldiseks trendiks maailmas masinate ökonoomsus ja efektiivsus, mille poole tootjad püüdlevad.

Sama kinnitas OÜ Jatiina ostujuht Jaanus Põldmaa. «Viimastel aastatel on maailma põllumajandustehnika tootjad väga palju investeerinud elektriliste ja elektrooniliste tarkvaraliste lahenduste ning erinevate GPS-süsteemide väljaarendamisesse,» sõnas ta ning selgitas, et põllumajandusmasinad muutuvad üha rohkem automatiseeritumaks ja selle kaudu muutub

töö nendega lihtsamaks, mis omakorda koormab vähem töö tegijat ja suureneb tuntavalt tegevuse efektiivsus ning täpsus.

Uued lahendused

«Kõigi nende ülisuurte ja innovaatiliste kombainide, hekseldite ja traktorite kõrval, mis viimastel aastatel Eestisse on jõudnud, peaks kindlasti ära märkima järgmise põlvkonna väetisekülvikute jõudmise meie turule,» lausus Jaanus Põldmaa ja täiendas, et võrreldes eelmise põlvkonnaga on need teinud läbi väga suure muutuse, olles tunduvalt tootlikumad ja «targemad».

«Tänu uutele tehnilistele ja tarkvaralistele lahendustele on põllumehel vastavalt mullaviljakuskaartidele võimalik teha väetisekülvi väga suure täpsusega, kusjuures väetisekülvik ise sobitab end olemasolevate tingimustega nagu põllu kuju, väetise iseärasused ja isegi tuule suund,» rääkis ta.

Väderstad OÜ müügijuht Tarmo Jõemäe sõnul jõuab selle aasta

Eesti põllumehed on kogunud kuulsust sellega, et tellivad alati võimalikult kaasaegseid ja maksimaalse varustusastmega masinaid.

lõpus Eestisse esimene iPadiga varustatud külvik.

«Enim on meil sel aastal arenenud e-teenused – külvimasinate juhtimine läbi ISOBUS-i ja iPadi ning sektsioonikontroll külvil,» nentis ta. Sektsioonikontroll külvil tähendab tema sõnul, et iga seemendit on võimalik eraldi sulgeda, mille tulemusel saab põllumees optimeerida külvatud seemnete koguseid ja vähendada ülekülvi.

Kaasaegsed Eesti põllumehed

OÜ Jatiina ostujuhi Jaanus Põldmaa tähelepanekul on tänases Euroopas raske leida nõudlikumat ja kiiremini uusi tehnoloogiaid omaks võtvat klienti kui Eesti põllumees.

«Vaatamata asjaolule, et Eesti põllumajandusmasinate turg on Euroopa

mastaabis väga väike, on meie põllumehed kogunud kuulsust sellega, et tellivad alati võimalikult kaasaegseid ja maksimaalse varustusastmega masinaid,» nentis ta.

Sama täheldas Stokker Agri müügijuht Andres Suitso: «Eesti põllumehed on avatud uutele lahendustele, kuna nad saavad väga hästi aru, et paigalseis ja tänase tasemega leppimine on taandareng.»

Väderstad OÜ müügijuhi Tarmo Jõemäe sõnul räägivad müügitulemused enda eest. «Kui vaatame Väderstadi tootevalikut, siis Eestis on esindatud kõik meie tingimustesse vähegi sobivad masinad.

Näiteks 2014. aastal telliti kuus uut SeedHawki otsekülvikut ning kaks täppiskülvikut Tempo, mida Eestis varem polnud,» rääkis ta.

maaelu edendaja 11

8. detsember 2014 || postimees

Konekesko Eesti AS põllumajandusmasinate osakonna juhataja Tiit Kihulase tähelepanekul on Euroopa Liidu toetuste vaheaastast tulenevalt turg ühikuliselt päris palju kukkunud, kuid rahaliselt mitte niivõrd, sest müüdud masinate suurus ja seetõttu ka hind on märgatavalt kasvanud. «Samuti on suurenenud kasutatud masinate osakaal kogu müügis,» sõnas ta.

Justkui stardipakul

Vaheaasta on jätnud Stokker Agri müügijuhi Andres Suitso sõnul põllumehed mõneti äraootavale seisukohale. «Vaheaasta on mõjunud stagneeruvalt. Piltlikult öeldes on kõik kummardunud stardipakkudele ja ootavad selgust järgmiste aastate osas. Samas on endiselt sood-

sad finantslahendused aidanud ära hoida suurema languse,» lausus ta.

Väderstad OÜ müügijuht Tarmo Jõemäe tõdes, et ostjaid on küll vähem, kui nad tuleb üles leida – nii suudeti ka toetuste vaheaastal müüginumbreid varasemate aastatega võrreldes sarnasel tasemel hoida.

«Selle aasta käive jäi vast eelmise aasta tasemele, kuid põhiline müük tehti ära kevadel, sügis oli juba väga vaikne,» nentis OÜ Jatiina ostujuht Jaanus Põldmaa. Ta arvas, et järgmine aasta tuleb masinate müügi seisukohalt ülirahulik. «2015. aastat mõjutavad suuresti praegused madalad vilja ja piima hinnad. Ainult investeeringutoetused võivad pisut hoogu juurde anda,» prognoosis Jaanus Põldmaa. e

Tellides enne aasta lõppu Horschi mullaharimistehnika, anname 5% soodustust!

Satelliidid võimaldavad metsi nutikamalt majandada

I

iri firma Treemetrics kasutab metsategemisel satelliitidelt saadavat infot metsade kaardistamiseks, metsatehnika liikumise jälgimiseks ning transpordi korraldamiseks. Kogu info liigub tegijatele praktiliselt reaalajas.

Treemetricsi välja töötatud mitmekülgne seade kasutab tööks satelliite, maapealseid sidevahendeid ja GPSi. Masin annab harvesterijuhile detailset infot selle kohta, milliseid puid ja kuidas langetada ning

laasida. Samal ajal liigub kogu info tööde käigust satelliitide kaudu kesksesse veebipõhisesse süsteemi.

Ka teised töölised saavad infot jälgida ning selle põhjal toimida – viia näiteks palke tee äärde kohtadesse, kust need saekaatrisse transporditakse.

Seadmest on kasu nii metsaomanikul, kes saab kogu tööprotsessi jälgida kui ka metsatehnikaomanikel, kelle jaoks detailne navigatsiooniinfo lihtsustab tööd ja aitab valvata tehnikat. phys.org

Tartu, tel 740 9415 Pärnu, tel 442 4420 Paide, tel 389 3400

Edasimüüjad: OÜ Rodnas, tel 513 2417 Lemar Auto OÜ, tel 510 2980

tel 740 9145 tatoli@tatoli.ee www.tatoli.ee

12 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

Kellelgi ei ole õigust oma metsa majandada maaomaniku arvelt. Mõistlik on, et maaomanik teenib väikest tulu oma tee kasutada andmisest ja kirjalikult on paigas metsa majandaja kohustused kahjustatud eratee taastamisel.

Kuidas erateid hoolimatute metsamajandajate eest kaitsta?

Tekst tõnis kõiv, riigikogu keskkonnakomisjoni liige (Reformierakond), foto priit pullerits

T

eatavasti katab poole Eesti maismaast mets ning oleme metsasuselt inimese kohta Euroopa kolmas riik. Metsade majandamise ja töötlemisega on hõivatud 35 000 inimest, enamasti väljaspool tõmbekeskuseid. Puidul baseeruvate toodete eksport moodustab Eesti koguekspordist 16 protsenti, aga potentsiaal on veelgi suurem.

Jätkusuutliku metsamajandamise peamiseks mõõdupuuks on metsaressursi võimalikult ühtla-

ne kasutamine juurdekasvu ulatuses. Metsanduse arengukava aastani 2020 paneb paika, et Eesti pikaajaliseks jätkusuutlikuks eesmärgiks loetakse 12–15 miljardi kuupmeetri metsamaterjali kasutamist aastas. Tegelik metsamaterjali kasutamise määr on alla 10 miljardi kuupmeetri aastas.

Seega saame järeldada, et majandusmetsi ei majandata meil piisavalt. Teisiti väljendudes: tänasest seisust saab veel palju paremini.

Majandusmetsa puhul tuleb arvestada iga-aastast juurdekasvu, mis küpsenud metsa korral võib lausa

negatiivseks muutuda. Kui mets hakkab otsast mädanema, siis on asi majanduslikust tegutsemisest kaugel. Õigeaegne metsa uuendamine tagab pideva aastase juurdekasvu ehk metsaomaniku jõukuse kasvu.

Kuna Eesti riigile kuuluvat metsa majandab RMK, siis keskendungi erametsaomanike jaoks olulisele küsimusele – kuidas eraettevõtjast metsa majandajaga kokku leppida oma kinnistu või metsatee kasutada andmises nii, et pärast ei peaks kahetsema või kahju kandma.

Kokkulepped olgu kirjalikud

Asjaõigusseadus näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ning selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Kui seadus ütleb, et ühel on õigus nõuda ja teise huve tuleb arvestada, siis praktilises elus tähendab see vältimatut vajadust kokkuleppeks.

Kuidas kokkuleppele jõuda?

Hea oleks alustada oma seisukoha loomisest. Pakun, et see võiks olla järgmine: mulle teeb rõõmu, et naaber oma metsa majandab, ma ei taha selle pealt alusetult rikastuda, aga niisamuti ei ole ma nõus naab-

Õigused ja kohustused Asjaõigusseadus näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.  Metsamajandaja peab tagama, et tee või kinnisasi oleks samas olukorras ka pärast metsa majandamise lõppu või vähemalt taastatud mõistliku aja jooksul.  Läbirääkimistel saavutatud kokkulepete sisu ja rahalised tehingud tuleb fikseerida kirjalikult, mitte jääda lootma suulistele kokkulepetele. 

ri tegevusele peale maksma. Metsamajandaja peab tagama, et minule kuuluv tee või kinnisasi oleks samas olukorras ka pärast metsa majandamise lõppu või vähemalt taastatud mõistliku aja jooksul.

Suulised kokkulepped võivad sobida pikaaegsete tuttavate vahel asjades, kus rahalist suhet ei ole.

Rahaga seotud tehingud tuleb teha kirjalikult – läbirääkimistest alates.

Mõnikord juhtub, et maksuametit (riiki) petta soovides küsitakse küll raha, aga hoidutakse raha saamise kohta jälje jätmisest. See on kahe teraga mõõk, sest nii olete endalt võtnud kõik relvad metsa majandajaga võitlemiseks, kui tee saab lõhutud ja kordategemisest hoidutakse.

Kes on aidanud teil petta riiki, selle jaoks ei ole ka teie enda petmine mingi kunsttükk.

Kui teiega võetakse telefoni teel ühendust, kuulake jutt ära ja paluge saata kiri. Kas siis tänapäevane e-kiri või klassikaline paberkiri, kus maatükist üle sõita soovija kirjeldab oma plaane ning pakub

maaelu edendaja 13

8. detsember 2014 || postimees

välja tingimused kokkuleppe sõlmimiseks. Seejärel saate enda tingimustega vastata, kas või samale paberile juurde kirjutades. Koopia jätke alles.

Kui kirja saatmisega on takistusi, siis viimases hädas ajavad asja ära telefoniga saadetud SMS-id.

Oluline on, et tingimused oleksid esitatud viisil, mida on võimalik hiljem taasesitada. Telefonist saab sõnumid välja trükkida, aga suulisest jutust ei jää mingit märki. Pealegi võivad inimesed telefonitsi üksteisest valesti aru saada. Kõige kindlam on ikkagi kirjalik asjaajamine. Ärge unustage seadusesätet, mis ei luba teil lihtsalt juurdepääsu andmisest keelduda. Niisamuti olgu meeles, et kellelgi pole õigust oma metsa majandada teie arvelt. Mõistlik on, et maaomanik teenib pisikest tulu oma tee kasutada andmisest ja täpselt on reguleeritud metsamajandaja kohustused kahjustatud metsatee taastamisel.

Mõtle negatiivne stsenaarium läbi

Kirjaliku lepingu sõlmimisel ongi kõige olulisem läbi rääkida võimalikud negatiivsed stsenaariumid, nende lahendamine ja tulemus kirja panna. Tavaliselt jäävad halvad tagajärjed saabumata, kui eelnevalt on lahendustes kokku lepitud.

Kui keegi tuleb teie juurde oma lepinguga, soovides sellele allkirja, siis esimene soovitus on: ärge mit-

te mingil juhul kohe alla kirjutage.

Võtke lepingupakkumine oma kätte ja leidke paar-kolm päeva läbilugemiseks, mõtlemiseks, konsulteerimiseks. Ärge unustage sedagi, et juba välja trükitud ja teise poole allkirjastatud lepingus saab teha muudatusi vaid juhul, kui teine pool neid aktsepteerib. Kui teie juurde allkirjastatud lepinguga tulnud isik ise ei ole allkirjaõiguslik ja te siiski soovite kohe lepingule alla kirjutada, siis teadke, et võite lepingus teha parandusi, maha kriipsutada punkte ja teha täiendusi, kuid igal juhul oma allkirja ja kuupäeva lisamisel.

Sel juhul loetakse teie muudatustega allkirjastatud lepingut uueks lepingu sõlmimise ettepanekuks. Uus leping loetakse kehtivaks juhul, kui teine pool teie muudatustega nõustub, lisades oma allkirja iga muudatuse juurde, kus on teie allkiri.

Viimati kirjeldatud lepingu sõlmimise viis on tülikas, aga võimalik. Igal juhul pidage meeles, et suuline jutt kirjaliku lepingu juures ei maksa midagi. Loeb vaid see, mis on kirjas. Lepingus saab muudatusi teha vaid selleks õigustatud isik. Äriühingu puhul on selleks juhatuse liige.

Kui mets hakkab otsast mädanema, siis on asi majanduslikust tegutsemisest kaugel.

Kui te ei usalda metsamajandajat ja tundub, et ta võib pärast metsa väljavedamist ära kaduda või oma kohustused täitmata jätta, siis on otstarbekas nõuda lepingu sõlmimisega samal ajal tagasivõtmatu pangagarantii esitamist ning seda metsatee võimaliku kahjustamise taastamise kulude ulatuses.

Konkreetset garantiiliiki nimetatakse täitmisgarantiiks.

Kui metsa majandaja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida, siis maksab pank garantiisumma välja ja raha saaja täidab kohustuse. Kui pangagarantiist ei piisa, on võimalik kohtu kaudu raha juurde nõuda.

Kõik Eesti neli suuremat panka väljastavad pangagarantiisid. Kui pank nõustub metsa majandajale garantii väljastama, siis võib sedagi juba kvaliteedimärgiks lugeda.

Pangagarantii puhul peab lepingus olema selgesti kokku lepitud, millal loetakse metsa majandaja poolt lepingu tingimused täidetuks ja pangagarantii kehtivus lõpeb. Tavaliselt vormistatakse sellekohane kirjalik akt.

Metsa majandamise hea tava

Eesti Metsaseltsi eestvedamisel sõlmisid 2013. aasta aprillis Riigimetsa Majandamise Keskus, Erametsa-

liit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kokkuleppe järgida oma tegevuses metsa majandamise head tava. Ka metsahariduse andjad Eesti Maaülikool, Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus ühinesid leppega.

Metsa majandamise hea tava ütleb, et raietööde järel korrastame metsateed. Iga metsanduses tegev ettevõtja saab liituda hea tava järgijatega. Otse loomulikult on turvalisem asju ajada ettevõtjaga, kes kokkuleppeid järgib.

Kohustus järgida metsade majandamise head tava tuleks kirja panna ka maaomaniku ja metsamajandaja vahel sõlmitavasse lepingusse.

Niisamuti tasub maaomanikul alati kontakteeruda kohaliku metsaühistuga, et vastastikku infot jagada. Võib-olla on teistel metsaomanikel juba sama ülestöötajaga kogemusi, nii positiivseid kui negatiivseid. Metsaühistul võiks ka metsatee kasutamise lepingu projekt käepärast olla, kas erametsakeskuse kodulehelt www.eramets. ee võetud või siis enda poolt välja töötatud.

Soovin koostöös metsa majandajatega rahulikku meelt ja edukat asjaajamist! e

Suuline jutt kirjaliku lepingu juures ei maksa midagi. Loeb vaid see, mis on kirjas.

METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST. Pakume lõikust ja väljavedu.

Tel 5354 2824, Heiti@vosasalu.ee

14 maaelu edendaja

Malberg Arenduse OÜ METSA ÜLESTÖÖTAMISTEENUS

MTZ 82 väljavedu. Harvesteri- ja saemeestelõikus • metsamaterjali ost • lankide kokkuost • kraavide ja teeäärte puhastamine võsast • hakkematerjali ost Teeme teie metsad korda! Kuulutus ei aegu!

Tel 525 4732, e-post metsadkorda@gmail.com

postimees || 8. detsember 2014

Ostame metsakinnistuid, hind kuni 10000 €/ha.

Vostok Wood OÜ ostab kasepaberipuud üle Eesti.

Tel 517 9866 info@landeker.ee www.landeker.ee

Tel 5345 4927.

maaelu edendaja 15

8. detsember 2014 || postimees

Põllumajandus on riigi jaoks oluline valdkond. Peame väärtustama iga põllumajandustöötajat. Samas juhtub ka selles valdkonnas tööõnnetusi, kus inimesed saavad vigastada või surma. Kui öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles, siis tegelikult hüüab küll. Saame päris palju tööõnnetuste vältimiseks ära teha.

Põllumajanduses juhtus aasta jooksul mitmeid raskeid tööõnnetusi TeksT moniCa-linde klemet, Tööinspektsioon

E

estis on põllumajandussektoris viimase kümne aasta jooksul tööõnnetuste arv vähenenud. Kui 2005. aastal registreeriti ligi 200 tööõnnetust aastas, siis viimasel kolmel aastal on jäänud see 130–140 vahele. See tähendab, et registreeritud tööõnnetuste koguarv põllumajanduses on vähenenud ligi 30%. Eriti rõõmustav on märkida, et pea poole võrra on vähenenud just raskete tööõnnetuste arv.

Sama optimistlik ei saa olla surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu suhtes. Jätkuvalt saab pea igal aastal põllumajandussektoris surma üks töötaja, erandiks vaid 2012. ja 2013. aasta. Alates 2005. aastast on põllumajandussektoris saanud tööõnnetustes surma 11 töötajat.

Tööõnnetused põllumajanduses

loomade etteaRvamatus

Kolmandik tööõnnetustest põllumajanduses on seotud loomadega.

Sageli kiputakse ära unustama, et loom võib käituda ettearvamatult ning valvsuse kaotamisel on tööõnnetused kerged toimuma. Näiteks tuleb ette juhtumeid, kus saadi vigastusi, kui loom astus töötajale jalale, jäädi looma ja seina või piirde vahele või kus loom ründas inimest.

Teine levinud tööõnnetuste põhjus põllumajanduses on seotud töötaja libisemise, komistamise ja kukkumisega. Taolisi õnnetusi juhtub kõigis majandussektorites, seepärast viis Tööinspektsioon novembrikuus läbi teavituskampaania «Kukkumist tagasi ei pööra!», mis juhibki tähelepanu libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetuste ennetamisele. Üks oluline ettevaatusabinõu vältimaks libisemist ja komistamist põllumajanduses oleks hoida liikumisteed puhtad, seda nii vedelikest kui ka erinevatest objektidest.

Kiputakse ära unustama, et loom võib käituda ettearvamatult ning valvsuse kaotamisel on tööõnnetused kerged juhtuma.

On kahetsusväärne, et põllumajanduses esineb endiselt väga raskeid tööõnnetusi. Näiteks leiab viimase aja statistikast juhtumi, kus töötaja kukkus söödamikseriga töötamise käigus mikserisse. Samuti juhtus ränk õnnetus töötajaga, kes koristas vasikalauda katusel lund, katuse eterniitplaat purunes ja inimene kukkus 7,5 meetri kõrguselt lauda katuseharjast läbi betoonpõrandale. ebapiisav välJaõpe

Nende õnnetuste põhjusteks on olnud töötajate ebapiisav väljaõpe ja juhendamine, puudulik töökeskkonna sisekontroll ning riskianalüüsi puudumine. Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu selgitab: «Kui ettevõttes ei ole töökeskkonna ohutegureid ja riske hinnatud, siis ei oska tööandja tervist säästvat töökeskkonda luua ega töötaja erinevate ohtudega arvestada. See kinnitab, kui tähtis on, et tööandja panustaks riskianalüüsi tegemisse ja ka töötaja väljaõppesse ning juhendamisse.»

Eesti põllumajanduse edasikestmiseks vajame terveid töötajaid. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja nii tööandja kui töötaja panust. Tööandjal tuleb tagada turvaline töökeskkond ning töötaja väljaõpe ja juhendamine. Töötaja aga peab tööohutusnõudeid järgima ning mitte unustama tervet talupojamõistust ja ettevaatlikkust.

Teavet, kuidas luua turvaline töökeskkond põllumajanduses, leiab portaalist www.tooelu.ee e

16 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

võimalik otse kasvatajalt värsket liha osta, sest tema õde ja isa tegelevad seakasvatusega. Pidev huvi viitas sellele, et tarbijatel on soov osta liha võimalikult lühikese tarneahelaga ning nii asutaski ta kaks aastat tagasi internetipoe ja sündis ettevõte Oma Põrsas.

Oma Põrsa eripära

Kirke Lahe sõnul töötab igas poes lihameister, kes vajadusel täidab ka klientide erisoovid.

Eesti suuruselt neljas seakasvataja Urmas Laht moodustab tütardega koos omanäolise pereettevõtmise, kus vanuselt keskmine tütar tegeleb tõuaretusega, isa kasvatab sigu ja vanim tütar müüb toodangu maha Oma Põrsas kaubamärgi all. Tegemist on küll ühe perekonna, kuid kolme erineva ettevõttega (Viru Mölder, Markilo ja Oma Põrsas), mille koostöö tulemusel jõuab värske kodumaine liha tarbijaini otse farmerilt.

Ühe pere kolm ettevõtet toovad liha tootjalt otse tarbijaini Tekst ja fotod maarja otsa

I

sa Urmas Laht rajas oma ettevõtte Markilo 21 aastat tagasi ning kasvatab praegu ligi 15 000 siga, olles seega üks suuremaid seakasvatajaid Eestis. Ta nendib, et nende pere ärimudel on mõnevõrra teistsugune – iga pereliige on iseseisev oma ettevõtmistes, kuid kokku moodustavad firmad ühtse terviku.

«Keskmine tütar Marvi Laht tegeleb tõuaretusega ja juhib ettevõtet Viru Mölder, mina ostan tema käest oma farmi loomad, kasvatan need suureks ja müün vanemale tütrele Kirke Lahele, kes siis ise omakorda realiseerib need, juhtides ettevõtet Oma Põrsas,» kirjeldas isa Urmas Laht.

Kõige noorem tütar Loore Laht aitab õdesid raamatupidamisega ning lahendab erinevaid finantsküsimusi. Ka tema mõtleb juba isikliku firma asutamise peale, mille põhitegevuseks kujuneks raamatupidamisteenused.

Liha müügi eest vastutav Kirke Laht meenutab, et tuttavad küsisid temalt varem pidevalt, kas oleks

Veebipood tõestas ennast juba viie kuuga ning seejärel avati lisaks internetimüügile ka pood Lasnamäe turul. Edasi on liigutud väga kiirelt ja jõudsalt, sest praegu saab Oma Põrsa tooteid osta veel ka Nõmme ja Mustamäe turult, Rakverest Oma Põrsa poest ning selle aasta novembri lõpus avas uksed ka Tabasalu pood. Uusi poeruume otsitakse veel kesklinna ja Viimsi piirkonda.

Sarnase pereettevõtmise eripära võrreldes paljude teiste lihamüüjatega seisneb lühikeses tarneahelas. «Talitaja, tapja, veterinaararst, lihameister ja seejärel annab müüja väljavalitud lihatüki juba kliendile,» seletas Kirke Laht ja lisas, et nende toodang ei seisa vahelaos, ei ole külmutatud ega pakendatud vaakumisse. Eelmisel päeval tapetud loom on juba järgmisel päeval jahutatud kujul poelettidel ning igas poes töötab eraldi lihameister, kes kohapeal lõikab liha sobivateks tükkideks ja täidab vajadusel klientide erisoovid.

Oma Põrsas pakub ka omanäolist marmortüüpi sealiha. Urmas Laht on pikka aega teinud koostööd Eesti Tõusigade Aretusühistuga, mille nõukogusse ta kuulub ning üheskoos toodi neli aastat tagasi Kanadast Eestisse uus kulditõug «Kanada Djurok».

Eelnevalt kasvatas Urmas Laht sigu, kelle emaliinid pärinevad Eesti tõugudest «Yorkshire» ja «Landrass», kuid nüüd on tõugude ristamise tulemusel saadud uus marmortüüpi liha. «Imepeenikesed rasvakiud on tailiha sisse ära peidetud, mille tulemusel on liha mahlasem ja maitsvam,» kirjeldas Kirke Laht marmortüüpi liha.

«Kvaliteeti me nõuame – hinna osas võime järelandmisi teha, kuid kvaliteedi osas kindlasti mitte,» rõhutas ta.

Kvaliteedi küsimus

Urmas Lahele on arusaamatu, miks müüb Eesti praegu riigist välja neljandiku elussigu ja teist sama palju veel rümpadena ehk pool seakasvatajate toodangust läheb võõrsile, samas kui eestlased ise tarbivad jällegi mujalt sisse ostetud liha.

«Miks me veame välja kvaliteetset Eesti liha ja meile tuuakse sisse seda Hispaania liha,» tõstatas Urmas Laht küsimuse. «Piltlikult öeldes: kui te ei ole teadlik tarbija, siis iga teine kilo liha, mida te sööte, on importliha. See on kurb ja arusaamatu,» rääkis ta ja lisas: «Hispaaniast siia jõudnud liha kohta me ei tea, mitu korda on seda sulatatud ja külmutatud ning milliseid mikroelemente see sisaldab.»

Urmas Laht leiab, et Eestis on välja kujunenud kaks äärmuslikku tarbijatüüpi – esiteks need, kes eelistavad ainult mahedat, ja teiseks

maaelu edendaja 17

8. detsember 2014 || postimees

need, kes söövad odavamat ja mitte eriti kvaliteetset toodangut, samas viivad nad rohkem raha ravimifirmadele.

«Kui enesetunne ei ole hea, siis minnakse apteekri juurde ja küsitakse abi ning ilma vereproovi ja uuringuteta saad soovituse tarvitada vitamiine,» arutles Urmas Laht ning lisas, et pihuga mineraalide söömise käigus aetakse oma sisemine balanss segamini ning organism ei suuda ise enam eluks vajalike aineid toota. Seega soovitab Urmas Laht süüa kvaliteetset toitu, kust saab organism kõik vajalikud mineraalid ja vitamiinid ise kätte ning mõistagi tasuks eelistada Eesti oma toodangut.

Eestimaine on mahe

«Eestimaal kasvatatud on kõik praktiliselt mahe,» sõnas Urmas Laht ja põhjendas, et meil on tänapäeval niivõrd ranged nõuded nii veterinaaria kui ka taimekasvatuse poole pealt. «Öeldakse, et loom peab saama piisavalt tuhnida, siis on mahe, mina isiklikult ei ole selles kindel, et tuhnimine annab maheduse,» rääkis ta ja täiendas, et loomal tekib stress muudest asjadest – vähe õhku, ei ole piisavalt sööta ega jooki või puudub eraldi magamisala.

Vajangu farmis Lääne-Virumaal, kust pärineb Oma Põrsa toodang, on loodud kõik tingimused selleks, et loom tunneks end hästi. «Meil

Pidev huvi viitas sellele, et tarbijatel on soov osta liha võimalikult lühikese tarneahelaga.

on Rootsi laua süsteem – neil on vesi ja söök päev otsa olemas, lisaks on neile eraldatud magamise ja roojaalad ning vaba aja veetmiseks on sigadel ka mänguasjad,» kirjeldas Kirke Laht. Mängimisega seoses meenus farmi omanikule üks vahva seik. Peremees viskas loomadele kord plastikpurgi, mille peale läks sigade jalgpall lahti – kõik hakkasid sihtmärki taga ajama, ja kes esimesena kätte sai, see pani jooksu.

Rasked ajad

Urmas Laht ei mäleta, et tema ettevõtte 21 tegevusaasta jooksul oleks nii keerulist aega olnud kui praegu.

«Neli aastat järjest on väga raske olnud, algas sellega, et aastal 2011 põrutasid viljahinnad lakke ja seejärel tuli üks krahh teise järel,» rääkis Urmas Laht. Ta arvas, et 2015. aasta tuleb ka veel ränk. Kui tagasi vaadata, siis eelmine keeruline periood oli seakasvataja meenutusel 2007. aastal, kui võeti maha pronkssõdur ning lõigati sellega päevapealt ära Venemaa turg.

«Hommikul tõusin üles ja mõtlesin, kuhu nüüd, aga mõtlesin välja ja liikusin edasi,» meenutas ta.

Kirke Laht noore ettevõtjana leiab jällegi, et praegusel hetkel on kõige raskem heade töötajate leidmine. «Raske on leida inimest, kes armastab seda liha sama palju kui meie ja väga oluline on, et klient tahaks tema käest osta ning müüja suudaks anda adekvaatset nõu,» rääkis ta ja jätkas, et päris palju tuleb neil ostjaid, kellel on kaks kätt taskus ja nad ei tea, mida õhtuks süüa teha.

Pereettevõtte võlu

Urmas Laht on algusest peale tahtnud oma tegemistesse kaasata tütreid. Tähelepanelikumad lugejad said kindlasti juba aru, et tema ettevõtte nimi Markilo on pandud kokku tütarde nimedest – Marvi,

hiljuti avas Kirke Laht Tabasalus uue lihapoe, kus müüb isa Urmas Lahe seakasvatuse ja teiste Lääne-Virumaa farmerite toodangut.

Kirke ja Loore. Sellel hetkel ei osanud isa veel arvatagi, et tütardest sirguvad talle tõelised mõttekaaslased ja äripartnerid.

«Ega mina ei jää maailmasambaks, kõik peavad saama kogemusi ja kõige parem on, et ma olen olemas, aga samas ei ole ka, sest ma otseselt ei sekku nende äritegevusse,» nentis Urmas Laht ja lisas: «Mina ütlen ainult, kuidas võiks teha – kas nii või naa – ja nemad peavad ise otsustama.» Isa peab kõige olulisemaks seda, et tütred saavad ära kasutada tema teadmisi enda ettevõtete arenguks. «Minul on hea meel, kui neil läheb hästi, ja et nad suudavad ka edaspidi ilusti hakkama saada,» võttis oma mõtted kokku Urmas Laht.

Vanema tütre Kirke Lahe meelest on pereettevõtmise suurim väärtus see, et saab kõike üheskoos arutada, sest isal on suur kogemustepagas ning ta ei hoia tütarde ees mingeid ärisaladusi, vaid jagab neid lahkelt. «Arutame ja räägime palju, kuid oma ettevõttesisesed otsused teen lõpuks ikkagi mina ise,» nentis tütar. Ühe olulise ettevõtliku pere tugevusena tõi Urmas Laht välja ka selle, et igaüks neist näeb asju omamoodi. «Tütred räägivad internetist ja Facebookist, mina ei tea sellest midagi. Mina näen, mismoodi näeb tema ärisid minuvanune inimene ja tema näeb, mismoodi näeb neid ärisid temavanune inimene,» sõnas Urmas Laht. Samuti saavad pereliikmed ükskõik millisel hetkel üksteisel abis käia, kui ainult vaja-

dus tekib. «Keda sa veel usaldad kui mitte oma last ja kui midagi läheb väga halvasti, eks ma siis olen ise elus midagi valesti teinud ja saan karistada,» leidis ta. Tänu tütardele võib isa rahuliku südamega aegajalt ka puhkusele sõita, teades, et juhtimine on kindlates kätes ning ettevõtte pärast ei pea muretsema. Õpetaja ja toitja

Perekond Laht peab väga lugu jõuludest ning nende laualt ei puudu traditsioonilised sealihatoidud – seapraad, sült, pasteet, marineeritud lihad ja keel. Pere on veendunud, et kõige parem jõulupraad valmib hea seltskonnaga ning kasutada tuleks kvaliteetset eestimaist toorainet, mida on maitsestatud soola ja pipraga.

Oluline on seegi, et jõuluaeg ei mööduks töiselt. «Suuremad rahmeldamised tuleb enne ära teha ning jõululaupäevaks jätta ainult seaprae ahju panemine ja kartulite keetmine, sest see päev tuleb veeta koos lähedastega,» leidis Kirke Laht. Isa Urmas Laht lisas, et jõululaupäevaks on hea kõik aastatööd ära lõpetada, sest viimase viie päevaga ei muuda enam midagi.

Urmas Laht tõi intervjuu lõppedes välja huvitava mõtte, mille üle me tavaliselt oma igapäevatoimetusi tehes ei juurdle. «Me peaksime kahest ametist lugu pidama – üks on õpetaja ja teine see, kes rahvast toidab, sest kui me normaalselt ei toitu ja meie aju ei tööta ning õpetust ei võta, siis ei ole meil midagi teha.» e

18 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

Piimavannid spaades – kas lihtsalt idee või uus reaalne turg piimale?

Nelly Oinus,

piimakarjakasvatuse konsulent

Seoses Vene embargoga oleme olukorras, kus tuleb otsida uusi turge. Peamiselt vaadatakse kaugemale. Kuid ehk on ka siinsamas perspektiivi piima enamaks kasutamiseks?

Ilmselt toidulauale palju juurde ei mahu – me lihtsalt ei suuda rohkem süüa, kuid leidub teisigi võimalusi.

A

ugusti alul planeerisime sõbraga üht kokkutulekut ja mõtlesime tegevustele, mida võiks koos kokkutulijatega nautida lisaks saunale, ujumisele ja tünnisaunale. Kuna piimaturu probleem oli üha aktuaalsem, siis käisin spontaanse mõttena välja, et võiksime võtta piimavanni: ostame lähima piimakarjakasvataja käest piima ja katsetame oma nahal ära, mis tunne oli Anu Saagimil ja Anatoli Tafitšukil, kui nad kord teleeksperimendi käigus piimavanni proovisid.

Toona augustis me kõnealust ideed erinevatel põhjustel ellu ei viinud, aga mõte piima kasutamisest spaades jäi edasi kummitama.

Piima mitmekülgsus

Spaades pakutakse meil küll savi-, muda-, vetika-, ürdi- ja kõiksugu muid vanne. Aga miks mitte võimaldada ka piimavanni? Piimas leidub ju nii palju häid ja vajalikke toitaineid nahale välispidiseks kosutuseks.

Lehmad toodavad värsket piima iga päev. See keerulise koostisega bioloogiline vedelik sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid: süsivesikuid, valkusid, lipiide, suhkruid, mineraalsooli, vitamiine jne. Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%), millele lisanduvad eelpool nimetatud looduslikud ained. Piimas sisalduvate ainete loetelu kasvab koos analüüsimeetodite tehnilise täiustumisega, praeguseks on identifit-

seeritud umbes 100 000 üksikkomponenti.

Kõik üldtuntud mineraalained on olulise tähtsusega terve naha ainevahetuses. Nimetagem tähtsamad makroelemendid: kaltsium on kaalukas element kapillaaride koostises; magneesium on tähtis ensüümide süsteemi funktsioneerimiseks; vask osaleb melaniini tekkeprotsessides; tsink on oluline rakkude uuenemisprotsessis jne.

Kõiki neid leidub piimas. Näiteks kaltsiumi 0,65–2,65 g/l, fosforit 0,47–1,44 g/l, magneesiumi 0,02– 0,23 g/l.

Igasugune vitamiinipuudus jätab jälje ka nahale. Soovides, et nahk oleks terve, on eriti vajalikud järgmised vitamiinid: A-vitamiin, mida läheb tarvis naha normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks, see reguleerib ülemise nahakihi rakkude taastootmist ja osaleb kollageeni sünteesil; B-vitamiinid on vajalikud terve naha kasvuks ning püsimiseks; C-vitamiin on vesilahustuv antioksüdeerija, kaitstes nahka seesmiselt, osaleb see kollageeni tekkeprotsessis ja tõstab vastupanuvõimet nakkustele; E-vitamiin on tähtis oma antioksüdeerivate omaduste poolest ja kaitseb rakukesta oksüdeerumise eest. Piim sisaldab kõiki tuntud vitamiine, mis on lahustunud kas rasvas või veefaasis.

Juba Kleopatra käis piimavannis

Mingeid vastunäidustusi pole piimavannidega seoses tuvastatud.

Piimavannide idee ise ei olegi nii lähiminevikuline. Ajalooliselt on tea-

da, et piimavanne tegid oma nooruslikkuse ja ilu hoidmiseks näiteks Cleopatra, Elizabeth I, Baieri Elisabeth ja teised tuntud naised. Piimavannidele lisati veel mett, lavendlit või eeterlikke õlisid.

Varasemalt saidki piimavanne kui luksuslikke protseduure võimaldada endale vaid ülikud. Nüüd võiks see olla rohkematele inimestele kättesaadav. Leiduks vaid teenuse pakkujaid – küll tarbijaid leidub. Praegu on asi peamiselt mõtlemise ja praktilise elluviimise taga.

Kui mõni innovaatiline spaateenustega tegelev ettevõte hakkaks pakkuma Eestis piimavanne, siis tuleks ka huvilisi.

Piimavann on üks võimalikke alternatiivturge mitte üksnes Eestis, vaid kogu Euroopas.

Piim, mis tänapäeva tingimustes toodetakse, on väga puhas. Tuleb luua vaid täiendav tehnoloogiline süsteem, et kosutavad vannid saaksid tarbijatele kättesaadavaks. Mõeldes piimavannide laiemale levikule, võib õpetaja Lauri ütlust parafraseerides järeldada, et kui tervele kehale ei jaksa piimavanni lubada, siis näiteks jalgade ja käte hoolduses saab seda rakendada pea iga maniküürija ja pediküürija.

Tegelikult on piimavann üks võimalikke alternatiivturge mitte üksnes Eestis, vaid kogu Euroopas, sest embargo kehtestati tervele Euroopale. e

Ostame põllumaad.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

maaelu edendaja 19

8. detsember 2014 || postimees

Lasertäpp aitab määrata õuna küpsust

T

eadlased töötavad välja seadet, mis aitaks laseri abil välja selgitada, millal on vili saavutanud oma parima küpsusastme.

Viljad jagatakse küpsemise alusel kahte gruppi. Klimakteersed viljad – tomat, avokaado, pirn, õun, banaan, mango ja papaia – jätkavad pärast korjamist küpsemist, eraldades etüleeni ning tehes läbi märkimisväärsed muutused koostises ja tekstuuris. Mitteklimakteersetes viljades, nagu apelsin, sid-

run ja maasikas, selliseid muutusi ei toimu.

Saint Joseph University ja Université de Bretagne Occidentale de Bres ülikoolide teadlased on välja töötanud viisi hindamaks lasertäpi tekitatava mustri abil viljade küpsust.

Rakkude aktiivsus kasvab, kuni vili saavutab maksimaalse küpsuse ning langeb seejärel järsult.

Jälgides lasertäpi mustri muutusi, on võimalik hinnata, millal on vili jõudnud «parim just nüüd» küpsusastmesse.

Teadlaste sõnul vajab nende meetod veel täiustamist ja kergemini kaasaskantavaks muutmist, kuid tulevikus võiks sellest saada tänuväärt abiline puuja köögiviljakasvatajatele, sest praegu kasutusel olevad muud meetodid eeldavad füüsilist sekkumist või siis visuaalset vaatlemist, mis võib tihtilugu alt vedada.

Lasermeetodil vilja küpsuse hindamine tähendab üksnes, et viljale tuleb suunata lasertäpp.

Nature World News

20 maaelu edendaja

Kohtumisest kirjanik Sass Hennoga meenub mulle «hea loo» teema.

Me ei tarvitse osata kirjutada head lugu, aga me tunneme alati ära, kas see, mida loeme, on hea lugu. Milline on hea aiaraamat?

Loeb, mida loed ehk aiandusraamatutest TeksT merike karolin, hobiaednik, Tartu linnaraamatukogu teenindusjuht

N

ii kaua, kui mäletan end mis tahes kirjandusmaastikelt, on mind alati huvitanud, kuidas lugu on alguse saanud ja arenenud. Kui teatmeteosed kõrvale jätta, siis huvitungi rohkem loomisloost, kus peegelduvad autori mõtted ja ideed. Tõenäoliselt ei hakka ma rajama Beth Catho kruusaaeda, aga mind huvitab väga, kuidas ta selleni jõudis ja mismoodi seda rajas. Hea aiaraamat toetub praktilisele kogemusele. Seda võib täheldada nii Riho Terase «Seemnest suureks», Rein Sanderi «101 ilupuud- ja põõsast», Elle Ahse «Iirise» või Helle Väärsi «Kõrreliste lummuses» puhul. suundumusi muJalt maailmast

Välisautorite raamatute puhul hindan väga kõrgelt kogemust, mis jõuab minuni üldisemates teemakäsitlustes. Siit leian infot mujal maailmas toimuva ja maastikukujunduse üldisemate arengute kohta.

Kui mitte täna, siis homme jõuab see ka meie aedadesse ja mõjutab pakutavate taimede valikut. Ka on heaks tavaks teoste lõppu lisada kasutatud kirjanduse nimekiri või viidata teistele allikatele. Eesti autorid kasutavad seda kahetsusväärselt vähe, kui mõned erandid välja arvata.

Viimased viis aastat olen vahel-

duva eduga tutvustanud aiandusalast kirjandust – subjektiivselt ja blogivormis. Need ajad, kui raamatukoguhoidja istus leti taga ja luges raamatut, on juba ammu möödanik. Nüüd oleme pigem need, kes tööd koju kaasa võtavad. Aiaraamatute blogi sai alguse ühest näituse ülevaatusest ja toona olin ma veel üsna algaja aednik. Kes blogi on jälginud, on loodetavasti märganud teatud arengut.

Olen tihti mõelnud sellelegi, kuivõrd lihtsam oleks raamatututvustusi teha suuliselt või vestluse vormis. Oleks ju väga huvitav kuulda meie tuntud aednike raamatusoovitusi, kuigi ma mõistan, et Eesti on väike ja konkurentsitingimustes pole kerge oma eelistusi välja tuua. Sestap ma väga ei muretsegi, mina ei konkureeri ei aednike ega blogijatega, see on lihtsalt minu töö üks väike, aga huvitav osa.

Teisisõnu – raamatukogutöö eeldab ka eneseväljendusoskust ja meil on siin oi-kui-palju varandust.

Loomulikult on selle viie aasta jooksul tekkinud omad lemmikud.

Edetabeliks seda nimetada ei saa, sest neid järjestada oleks üsna keeruline. Ülevaatest jätsin välja tarbeaianduse ja aia rajamise käsiraamatud – need moodustaksid juba omaette teema. Üldharivate lemmikute hulka kuulub viimati eesti keeles ilmunud Geoff Hodge «Botaanika aednikele. Aianduse kunst ja teadus,

Süüakse silmadega!

Kollaseima rebuga munad teie toidulaual! www.linnutalu.ee.

Kaupmees&Ko, Selver, Kaubamaja, Prisma, Maksimarket

.

üle 3000 botaanikamõiste». Raamat on kaunilt kujundatud ja sisukas, ent vormi või pigem kirjafondi suuruse üle tahaks küll nuriseda. Käsi kobab prillide järele. «Taimede talveuni. Eesti aednike praktilised näpunäited» on tänagi väga aktuaalne ja hariv lugemine ning kohe-kohe tõusevad oluliseks teemaks Katrin Uverskaja «Talikülv.

Hobiaedniku eksperimendid» ja Riho Terase «Seemnest suureks». Kui jõuate pühade ajal need neli raamatut läbi töötada, tuleb teie kevad seekord teisiti, seda võin küll lubada. taimevalik aeda

Penti Alanko, «Püsililled», Tallinn, 2009. Soome aiakirjanduse klassika. Taimekirjeldused on esitatud perekondade kaupa ning iga taimeperekonna puhul näitab autor nende sobivust teiste püsikutega. Eraldi peatükis kirjutatakse dekoratiivsetest kõrrelistest ja sõnajalgadest. Leiame ülevaate ka Soome iluaianduse ajaloost. Üks mahukamaid eesti keeles ilmunud püsililleraamatuid. Soome keelest on teose tõlkinud Anne Tihaste ja Anu-Kristin Tara.

«Iluaianduse käsiraamat», Tallinn, 2012. Tegemist on juba neljanda ja täiendatud trükiga, ainuüksi see asjaolu viitab nõudlusele. Mati Laane koostatud põhjalik käsiraamat on kokku pandud Eesti nimekamate aednike koostööna

AIAPIDAJA PÄeVIk

postimees || 8. detsember 2014

maaelu edendaja 21

8. detsember 2014 || postimees

Oleks ju väga huvitav kuulda meie tuntud aednike raamatusoovitusi. ning sobib nii aia rajamise kui kujundamise käsiraamatuks. Käsitletud on nii püsililli kui ka puittaimi.

Lisaks erinevatele registritele on lisatud kasutatud ja soovitatava kirjanduse nimestik.

Püsilillede uute sortide kohta saab lugeda saksa keelest tõlgitud Andrea Barlage ja Frank M. von Bergeri raamatust «Suur püsikuraamat.

1800 püsilille, ilukõrrelist ja sõnajalga» (2012). Taimekirjeldused on esitatud lühidalt liikide kaupa. Raamatu pluss on lisaks liikidele ka sortide tutvustus. Kahjuks ei ole ära toodud kliimatsooni numbreid.

Neil aednikel, kes on saanud «vana aia» uuteks omanikeks ja tahaksid jätkata meie vanaemade traditsioone, tasuks kindlasti läbi lugeda Reet Palusalu 2011. aastal ilmunud raamat «Taluaia taimed».

Peale eestikeelsete väljaannete kasutan oma aeda taimi valides Briti Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) välja antud entsüklopeediat «RHS Encyclopedia of Perennials», London, 2011.

Tegemist on mahuka teatmeteosega: üle 5000 taime ligikaudu 100 perekonnast, 1400 fotot 500 leheküljel. Raamatust on välja jäetud sibullilled, lühiajalised püsikud (kaheaastased taimed), veetaimed, õitsvad põõsad. Entsüklopeedia keskendub külmakindlatele püsililledele Suurbritannias. Eesti lugeja peaks antud asjaolu silmas pidama, sest meie ilmastikuolud on mõnevõrra erinevad.

Kuna iga taime puhul on ära nimetet ka kliimatsooni number, siis ei peaks see väga keeruline olema. Erilist tähelepanu pööratakse neljale grupile, mis on viimasel ajal aednikes suurt huvi tekitanud: perekond «Arum», perekond «Dryopteris», lisaks veel looduses kasvavad käpalised ning kõrrelised. Kasutatud on «aednikumärkmeid», kuhu on kirjutatud taime ajaloost või uute kultivaaride saamise lugu.

Väiksem versioon kõnealusest teatmeteosest on «RHS Encyclopedia of Planting Combinations», mis on üsna inspireeriva fotomaterjaliga erinevatest taimekombinatsioonidest ja muidugi taimekirjeldustest. Peatoimetajaks ehk koostajaks on Graham Rice. Eesti keelde on tõlgitud tema raamat «Segaaed: puu- ja köögiviljad, maitse- ja ilutaimed ühes aias», Tallinn, 2006.

Sibullillede huvilistele on ilmunud Sulev Savisaarelt kaks raamatut: «Eesti sibullillede entsüklopeedia», 2004 ja «100 sibullille», 2007.

Teemasse süveneda soovija võib juurde lugeda tuntud Läti lillearetaja Janis Ruksansi 2011. aastal ilmunud teost «Crocuses: A Complete Guide to the Genus».

Kahjuks on eesti keeles väga lünklik alpitaimede valdkond. Sõprade abiga on minu viimaste nädalate lugemisvarasse jõudnud kaks

inglisekeelset väljaannet: Baldassare Mineo «Rock Garden Plants. A color encyclopedia», Timber Press, 1999 ja Jim Jermyn «Alpine Plants of Europe a Gardener’s Guide», Timber Press, 2005. Jim Jermyni raamat kirjutab alpitaimedest nende looduslikus keskkonnas ning on äärmiselt huvitav lektüür alpitaimede kasvatajale.

Puittaimeraamatute osas valik aasta-aastalt paraneb. Lisaks klassikale – Elmar Laasi «Okaspuud», 2004 – on viimastel aastatel ilmunud Urmas Rohu sulest kolm väikest teatmeraamatut: «90 kodumaist puittaime» (2011), «90 tähtsamat okaspuud» (2013), «90 tavalisemat võõrpuittaime» (2012). Kõik kolm annavad lühiülevaate liikidest ja sortidest.

Rein Sander on kirjutanud mitmeid raamatuid. Minu lemmikute hulka kuuluvad kindlasti «101 Eesti puud ja põõsast», 2011. aastast ning sel aastal ilmunud «Koduaia ilupuud ja -põõsad». Puittaimedest on ajakirjanduses ilmunud põhjalikke ülevaateid Andres Vaasalt ja ma ei jäta kunagi lugemata Tapio Varese kirjutisi. Loeb pühendumus ja kogemus.

Lõpetuseks kahest ingliskeelsest väljaandest.

Adrian Bloom, «Garderning with Conifers», 2010. See raamat väärib esile tõstmist, kuna on üks väheseid väljaandeid, mis räägib aiakujundusest okaspuudega. Rikkalikult illustreeritud, sisaldab ka taimekirjeldusi ja okaspuude hoolduse õpetust. Kes inglise keelt ei valda, võib väljaannet lihtsalt sirvida. Kõigil taimekirjeldustel on olemas ka kliimatsooni number ja märkus selle kohta, kas kirjeldatud sort vajab kaitset kevadise päikesepõletuse eest.

«RHS Entsyclopedia of Conifers», London, 2011, on entsüklopeedia, mis rõõmustaks iga okaspuude vastu süvahuvi tundvat aednikku. Niisuguseid teatmeteoseid antakse välja paar-kolm korda sajandis.

Teos on igas mõttes kaalukas.

Kahes köites on kirjeldatud 615 okaspuuliiki üle maailma, nende alamliike ja üle 8000 sordi. Iga puittaime perekonna kohta on kirjutatud üldiseloomustus, vormide kohta tuuakse lühikirjelduses ära päritolu, oodatav kõrgus ja laius kümne aasta pärast, samuti juurdekasvu pikkus aastas. Liigikirjeldused on kontrollitud ja võrreldud Briti Kuningliku Aiandusseltsi okaspuude registriga ja raamatusse on lisatud varem avaldamata andmeid okaspuu varieteetide kohta. Lisaks on iga sordi kohta väga hea fotod.

Meil on tänavu nii pikad jõulud, et aega jätkub nii enese kui teiste jaoks. Raamatukoguhoidjana soovitan enne pühi raamatukogust läbi astuda ja varuda pühadeks üks hea virn raamatuid. Loeb, mida loed. e

22 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on ühed vanemad organismid Maal. Ehkki fossiilseid leide mikrovetikatest on suhteliselt vähe, hinnatakse olemasolevate fossiilide – sinivetikate kivistunud kogumite ehk stromatoliitide – vanust ligikaudu 3.5–3.8 miljardile aastale.

Mikrovetikate biotehnoloogilistest rakendustest Tekst Lara

S

Podkuiko, Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi põllundus- ja tootmistehnika osakonna nooremteadur

ee on mitmekesine organismide rühm, kuhu kuulub nii baktereid (tsüanobakterid ehk sinivetikad), taimede eellasteks peetavaid organisme, keda seetõttu nimetatakse mõnikord alamateks taimedeks (näiteks rohevetikad) kui ka rida ainurakseid päristuumseid rakke protistide riigist. Mikrovetikad ei moodusta monofüleetilist rühma ehk teisisõnu ei pärine nad ühisest eellasest, ent neid ühendab sarnane ainurakne morfoloogia ning teatud pigmentide – klorofüllide – olemasolu.

Mikrofüüte võib kohata pea kõikjal, kus on valgust ja niiskust – lisaks veekogudele, muldadele ja niisketele puutüvedele ka näiteks

Antarktika lumeväljadel ja kõrbekivide pragudes. Mikrovetikaid iseloomustab efektiivne fotosünteesivõime ning kiire kasv. Soodsates tingimustes (eelkõige toitainete külluses) saavad nad lühikese aja jooksul oma biomassi mitmekordistada. Taolist nähtust tuntakse veeõitsengu all. Ulatuslikud veeõitsengud põhjustavad vee kvaliteedi langust ning võivad kaasa tuua kalade suremise, toksiliste vetikate puhul aga eraldub vette kahjulikke mürkaineid, millega kokkupuutel võivad tekkida erinevad haiguslikud seisundid. Kuna veeõitsengut seostatakse tavaliselt negatiivsete nähtustega, siis võib jääda mulje, et vetikad on kahjutoovad organismid.

Tegelikult on mikrofüüdid väga kasulikud, ökoloogilises mõttes lau-

ON D U N A L A SUUR TALVINE K! L AO M Ü Ü Hinnad all pea KÕIKIDEL haagistel kuni 100€

Toodame üle 100 erineva mudeli.

Meie valikus:

Müüme kvaliteetseid haakekonkse ja varuosasid Euroopa tootjatelt.

• • • • •

AS Respo Haagised

Tõrvandi, Tartumaa, tel 730 1841 haakekonksud ja varuosad, tel 730 1846

Madelhaagised Platvormhaagised Paadihaagised Autoveotreilerid Sihtotstarbelised haagised

Müük Tallinnas: Balti Haagis OÜ Laki 5, Tallinn tel 650 6061, 5332 6560

sa asendamatud organismid. Hinnanguliselt pärineb ligi pool, mõnede arvutuste kohaselt aga koguni kuni 85% atmosfääri hapnikust ookeanides olevate mikrovetikate ehk fütoplanktoni elutegevusest.

Lisaks on fütoplankton pea kõigi veeökosüsteemide toiduahelate esmaseks lüliks, toetades seeläbi nii kalade kui ka teiste veeorganismide populatsioone.

Kasulikud omadused

Oma kasulike omaduste tõttu on mikrovetikad saanud suurt tähelepanu biotehnoloogias. Teatud vetikaid, näiteks perekonna Arthrospira (tuntud ka Spirulina nime all) esindajaid – A. platensis ja A. maxima – on nende valkude-, vitamiinide- ja mineraalaineterikka biomassi

tõttu kasvatatud söögiks väga pikka aega, neid sinivetikaliike tarvitasid toiduna Kesk-Ameerika indiaanlased juba u 14 sajandil. Tänapäeval kasutatakse mitmeid vetikaid ning nendest pärinevaid komponente (nt pigmente, teatud rasvhappeid jt) kosmeetikas, toiduainetööstuses ja farmaatsias.

20. sajandil lahvatanud ülemaailmne 1970. aastate energiakriis, mil nafta näiline otsasaamine ja kõrge hind tõukas teadlasi otsima alternatiivseid kütuseallikaid, tiivustas muuhulgas ka 1950. aastatel alanud vetikate uurimist potentsiaalse kütuseallikana. Ehkki kriisi möödumisel nimetatud uurimissuund soikus, on see nüüdse nafta hinna kasvu prognoosi, globaalse soojenemise ja nn roheliste tehnoloogia-

maaelu edendaja 23

8. detsember 2014 || postimees

te kasutuselevõtu kontekstis taas aktuaalne.

Hetkel toodetakse biodiislit ja -etanooli suures osas õli-, tärklise- ja suhkrurikastest kultuurtaimedest nagu raps, päevalill, mais, suhkruroog jpt. Need nn esimese põlvkonna kütuste energiakultuurid vajavad paraku kasvamiseks viljakat põllumaad ja konkureerivad seeläbi toiduks kasvatavate taimedega. See kergitab toidu hinda ning tõstatab rea selleteemalisi eetilisi küsimusi, eriti näiteks arengumaade puhul.

Vetikate kasvatamisel biokütuse toormena seevastu niisuguseid küsimusi ei teki, kuna neid kultiveeritakse vesikeskkonnas kas avatud basseinides või suletud bioreaktorites, seega vajadust viljaka pinnase järele ei ole. Ehkki hetkel pole mikrovetikatest saadud kütuse hind veel konkurentsivõimeline naftaga, annab nimetatud valdkonna kiire areng lootust peatse «rohelise» kütuse odavaks ja kättesaadavaks muutumisele.

Oma kiire kasvu ja erinevate keskkonnatingimuste taluvuse tõttu on mikrofüüdid leidnud kasutust ka bioremediatsioonis ehk biotervendamises. Näiteks omavad mikrovetikad suurt potentsiaali heitvete puhastamiseks nitraatidest, fosfaatidest ning mõnedest raskemetallidest, sealhulgas rauast ja kroomist. Kuna nitraadid ja fosfaadid on peamisteks toitaineteks loodulikult esinevatele vetikatele, siis võib nende liigne hulk põhjustada veeõitsenguid ning veekogude kinnikasvamist. Selle vältimiseks tulebki heitvett enne looduslikesse veekogudesse laskmist nimetatud ühenditest korralikult puhastada.

Tavapärase heitveepuhastuse bioloogilise käitluse etapis kasutatakse orgaanika ning nitraatide ja fosfaatide eemaldamiseks aeroobseid ja anaeroobseid baktereid ehk nn aktiivmuda. See etapp eeldab biotiikide pidevat hapnikuga varustamist, mis on aga energiakulukas protsess. Fotosünteesivad mikrovetikad seevastu hapnikku ei vaja.

Vetikate kasutamine koos aktiivmudaga heitvee bioloogiliseks käitluseks soodustab nitraatide ja fos-

Suitsugaasi puhastamise katse Maaülikoolis.

Näited mikrovetikate mitmekesisusest.

faatide ärastamist ning võimaldab vähendada biotiikide aereerimiseks tehtavaid kulutusi, kuna bakterid kasutavad mikrovetikate fotosünteesi käigus vabanevat hapnikku.

Veepuhastuse käigus akumuleeritud biomassi saab olenevalt selle koostisest kasutada biokütuse (näiteks biogaasi) tootmiseks, kompostimiseks või väetiseks.

Suitsugaaside puhastamine

Mikrovetikaid on võimalik kasutada ka CO2 sidumiseks suitsu- ja korstnagaasidest. Antropogeensetest emissioonidest (transpordist, tööstusest, elektritootmisest jne) pärinevat CO2 peetakse üheks põhiliseks globaalse temperatuuri tõusu põhjustavaks teguriks, millega kaasneb hulk probleeme nagu kliima muutumine ja kataklüsmide sagenemine, ookeanitaseme tõus ning ookeanide hapestumine, ökosüsteemide häiringud jms.

Ehkki süsihappegaasi tarvitatakse fotosünteesi käigus orgaanilise aine (peamiselt suhkrute) tootmiseks, lisandub seda praegusel ajal atmosfääri rohkem, kui seda taime-

de poolt omastada jõutakse. Olukorda halvendavad ka ulatuslikud metsaraied ning monokultuuride (nt õlipalmide) istanduste rajamine, mis seovad vähemal hulgal süsihappegaasi võrreldes segametsadega. Mikrovetikad omavad taimedest kõrgemat fotosünteesi efektiivsust, mistõttu on nad võimelised siduma rohkem süsihappegaasi oma biomassi koosseisu.

Paljud mikrovetikaliigid suudavad kasvada kõrge, 5–80 %, süsihappegaasi kontsentratsiooni tingimustes. See omadus võimaldabki kasutada neid organisme suitsugaaside puhastamiseks süsinikdioksiidist ning vähendada potentsiaalselt atmosfääri paisatava süsihappegaasi kogust.

Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudis uuritakse eeskätt põlevkivienergeetikast pärineva suitsugaasi puhastamise võimalikkust

Oma kasulike omaduste tõttu on mikrovetikad saanud suurt tähelepanu biotehnoloogias.

mikrovetikate abil. Põlevkivisektor on suurim õhu süsihappegaasiga saastaja Eestis. Mikrovetikate kasutamine suitsugaasi biopuhastamiseks täidaks mitmeid eesmärke. Esiteks aitaks see vähendada süsihappegaasi heidet atmosfääri, mis nõrgendaks põlevkivienergeetika koormust keskkonnale ja ühtlasi aitaks parandada õhu kvaliteeti. CO2 sidumise ehk sekvesteerimise käigus tekkinud biomassi on aga taas kord võimalik ümber töödelda biokütuseks, mis võimaldaks kahandada fossiilsete kütuste osakaalu ja suurendada Eesti sõltumatust välismaisest kütusest.

Põlevkivi põletamisel eralduv suitsugaas sisaldab ligikaudu 10– 12% süsihappegaasi, lisaks lämmastiku- ja väävligaase jt lisandeid.

Suitsugaasi puhastamiseks tuleb seda juhtida vetikate kasvukeskkonda CO2 lahustumiseks. Ent ülalmainitud NOx ja SOx gaaside tõttu muutub vesikeskkond tugevalt happeliseks, mis pärsib vetikate elutegevust märkisväärselt ja võib põhjustada rakkude surma. Selle vältimiseks tuleb niisugust vett neutraliseerida. Selleks katsetatakse Eesti Maaülikoolis põlevkivituhka, mis on põlevkivi põletamisel tekkiv tugevalt aluseline jääde. Kuna tegemist on jäätmega, siis selle utiliseerimine väikeseski mahus omab positiivset keskkonnamõju.

Puhastusprotsessi hõlbustamiseks on tehnikainstituudis välja töötatud uudse bioreaktori kontseptsioon, mis võimaldaks biopuhastamist ja biomassi akumuleerimist suletud tingimustes aastaringselt ja tagaks seeläbi protsessi katkematu toimimise. Lisaks uuritakse suitsugaaside ning linnaheitvee koospuhastamise võimalikkust.

Heitvee kasutamine aitaks vähendada vetikate kultiveerimiskulusid, mis muudaks biomassist toodetud produktide hinna konkurentsivõimeliseks.

Mikrovetikad on niisiis ühed huvitavad ja kasulikud elusorganismid, mis väärivad suurt tähelepanu ja põhjalikku uurimist. Nende kasutamisest inimkonna hüvanguks võib saada kasu nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil. e

24 maaelu edendaja

postimees || 8. detsember 2014

supitirin enne ja pärast.

Igas köögis või panipaigas leidub hulganisti nõusid, mida ei raatsi ära visata, aga igapäevast kasutust nendele ka ei leita. Seega ei jää muud üle, kui pea tööle panna ning anda riiulinurgas seisvatele asjadele uus elu.

Isetehtud jõulud

J

Tekst ja fotod Mairo Pajula, teostus Malva Raun ja Mairo Pajula (Art Flore)

õulude ajal kaetakse söögilaud tunduvalt pidulikumalt kui argipäeval ning siis ei puudu laualt ka elav küünlatuli. Tavaliste küünlajalgade kasutamine iga-aastaselt on muutumas juba rutiiniks, ent samas leidub kindlasti mõni dekoratiivne tühi pudel, mida ei ole raatsitud ära visata. Lisades pudelile juurde veidi glamuuri pitside, pärlite ja ehete näol, saame hoopis huvitavama küünlajala, mis püüab kindlasti tunduvalt rohkem tähelepanu kui kusagilt poest ostetud masstoodang. Kui majapidamises juhtub olema erineva suurusega

pudeleid, siis miks mitte kasutada laual mitut ning mida külluslikumalt neid kaunistate, seda enam jagub silmailu.

Väga oluline on siinkohal mainida, et õige värvivalik on erinevate kaunistuste puhul samuti ülitähtis. Dekoratsioonid peavad sobituma interjööriga. Lisaks värvile on tähtis ka õige suuruse valik.

Kaunistus ei tohi olla liialt suur, et see laual kõike ümbritsevat varjutama hakkaks. Kõik dekoratsioonid peavad olema sobilikuks aktsendiks tervikule, mitte aga pealetükkivaks osaks vaateväljas.

Samuti saab ära kasutada näiteks keraamilist supitirinat, mis ju-

ba oma olemuselt on ideaalne kaunistuselement toidulaual. Lisades juurde mõõdukalt jõuluhõngu ning rohkelt loovust, saame taas pilkupüüdva lauakaunistuse terveks pikaks pühadeajaks. Ühtlasi saab ära kasutada erinevaid purke, taldrikuid, kausse jne. Mõnikord piisab isegi sellest, kui jõulukuusel kasutamata jäänud kuulid asetada lihtsalt vaagna peale ning ongi jõuluhõngu tuppa toov kaunistus lihtsate vahenditega olemas.

Käbid talveseadetes

Kui huvi lilleseade vastu on juba piisavalt suur, siis tasub proovida ka mõne vormitöö tegemist. Siin-

kohal peab meisterdamise käigus pidevalt jälgima, et plaanitud kuju oleks lõpptulemuses selgelt arusaadav. Esimesel korral võib näiteks ümara vormi saavutamine olla parajalt aeganõudev tegevus, kuid ei tasu alla anda, sest seda suurem on rõõm, kui seade saab just niisugune, nagu oli soovitud. Erinevat dekoori võib karkassi peale kleepida või siis traadiga kinni siduda. Üks hea lahendus on ka pärast jõuluaja lõppu kuulide ja ehete asemel kasutada näiteks käbisid või mõnda muud looduslikku materjali ning ongi tegemist talveseadega ja alles varakevadel panna kaunistus järgmist talve ootama. e