Maaelu Edendaja / aprill 2015

13. aprill 2015 || postimees

maaelu teemaleht p천llu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

13. aprill 2015 nr 4/18

maaelu edendaja 1

Alo Pettai suurmesside eesotsas Kaksikud varsad teevad krutskeid Uued sadamad elavdavad j천eelu Mahekaubanduse areng t천stab ootusi tootjatele

2 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Kõhklustele vaatamata edulooks

K

maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal, marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

Sarvikpütt (Podiceps auritus) aprilli lind

ui Maamessi eelkäia Tartu Agro 1993. aastal alustas, leidus rohkelt skeptikuid. «Kes sinna «kaugele» Tähtverre ikka tuleb?» küsiti kahtlevalt, meenutab käesoleva lehe persoon, Tartu Näituste juht Alo Pettai. Ometi on Maamess kasvanud järjest suuremaks ja vaatamata iga-aastasele jutule, et enam pole kuskile laieneda, ületab Maamess iga kord mulluseid rekordeid. Nii on tänavunegi Maamess suurem kui kunagi varem.

Lisaks asjaolule, et Maamessil näeb uusimat põllutehnikat ja mitmesuguste tootjate viimaseid saavutusi, mis hõlbustavad põllutöid ja loomapidamist, on Maamess ka oluline sotsiaalne sündmus. See toob Eesti eri paigust kokku paljud vanad koolivennad ja nüüdsed ametikaaslased, kes tihtilugu kohtuvadki vaid kord aastas ja seda just põllumeeste suurüritusel Maamessil.

Tõsisemaks teeb nüüdse Maaelu Edendaja lugu seakasvatajate käekäigust. Seevastu toovad naeratuse näole hiljuti Läänemaal sündinud haruldased kaksikud varsad. Kõigile metsamajandajatele pakub põnevat kaasamõtlemist Eesti Maaülikooli professori Hardi Tulluse arutelu, milliseid muutusi vajaks kehtiv metsaseadus. Tavapärasest rohkem on seekordses numbris juttu veel sadamate arengust ja kalandusest.

Mõistagi ei puudu meie lehest ka esimesed kevade märgid, mida on hoolikalt jälginud aiapäeviku pidaja.

Aprilli keskel, kui ilmad muutuvad soojemaks, võib taimestikurohketel järvedel või tiikidel näha tegutsemas vilgast väikest värvilist lindu ehk sarvikpütti.

Kuna Eestisse pesitsema tulnud sarvikpütt eelistab tegutseda omaette ja pigem varjatult, siis on teda mõistlik vaadelda just praegusel ajal, kui veesilmad pole endale veel katvat rohelist taimemüüri kasvatanud.

Aprill on lausa loodud selleks, et sarvikpütt saaks aegsasti välja valitud partneriga kurameerida ja pesa ehitada ning mainitud tegevuse juures juba tagasihoidlik ei olda. Vahva kujundujumine, sukeldumised ja häälitsused püüavad kindlasti iga loodushuvilise pilku. Sarvikpütt on tuntud osava sukeldujana, kes vupsab tihti vee alla, et siis hoopis teises kohas pinnale tulla, ringi vahtida ning oma kaasaga linnupulmi jätkata.

Hundsulestikus ehk pulmarüüs sarvikpüti tunneb kergesti ära erksa oranži ja pruuni värvuse järgi.

Eriliseks tunnuseks on peas asuvad uhked oranžid ehissuled, mis meenutavad sarvi. Segi võib linnu ajada vaid mustkael-pütiga, aga viimasel, nagu nimigi ütleb, on must kael. Sarvikpüti oma on roostepunane.

Kuna sarvikpütt on Eestis harv haudelind ning oma vähese arvukuse tõttu looduskaitse all, siis tasub teda otsida sealt, kus ta ikka ja jälle on kanda kinnitanud – Eesti parimad vaatlusalad jäävad Lääne-Eestisse. See pilt on tehtud keset Haapsalu linna Väikese viigi ääres, kus möödunud aasta aprillikuus toimetas koguni kolm sarvikpütipaari. Loodetavasti võib mööduv linnarahvas neid värvilisi sulekerasid seal tänavugi kohata.

Tekst ja foto Marko Paloveer

maaelu edendaja 3

13. aprill 2015 || postimees

Sel suvel, 19. juulil avavad esmakordselt üle Eesti enam kui 100 talu kõigile huvilistele oma uksed, et näidata, kust pärineb toodang, mis jõuab igapäevaselt taludest meie toidulauale.

Hulk talusid avab huvilistele oma uksed Tekst kristiina kruuse, foto erakogu

Ü

ks ettevõtmises osalevaid talusid on Lääne-Virumaalt OÜ Taali Mesila, mille eestvedajad Aili ja Tõnis Taal said esmase avatud talude päeva kogemuse Hollandis. Seal kogetu tõi Taalide sõnul hästi esile sarnase ürituse kasu nii külastajatele kui ka ettevõtjatele.

Talude avatud uste päev  Algatus sündis

Põllumajandusministeeriumi, Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa Avatud Talude eestvedajate koostöös.  Talud saavad avatud uste päevale registreeruda kuni mai lõpuni.  Rohkem infot internetiküljelt www.avatudtalud.ee

Tagasi juurte juurde

«Kiire linnastumisega kaasneb paraku maaelust võõrandumine väga ruttu. Lapsed ja isegi täiskasvanud ei tea täpselt, kuidas käib tootmine erinevates taludes ja erineva suurusega ettevõtetes,» rääkisid Aili ja Tõnis Taal.

«Avatud talude päeval saavad kõik osalejad ise veenduda, kuidas kasvab ja valmib meie eestimaine toit. See võib kõlada leierdatult, kuid mida rohkem maailmas ringi liigud, seda enam tõded, kui väärtuslik on kõik see, mida saab kasvatada siinsamas Maarjamaal,» lisasid nad.

Teiste hulgas on avatud talude päeval otsustanud osaleda ka ka-

Kristel, Taali Mesila pidajate Aili ja Tõnis Taali lapselaps, on mesilaste maailmaga juba hästi tuttav. Talude avatud uste päeval tutvustavad Taalid ka kõigile teistele huvilistele, kuidas käib nende talus meetootmine.

nepitooteid valmistav Tammejuure talu Läänemaalt.

Selle noore perenaise Karin Kuusemaa sõnul on algatuse kasu vastastikune. Talu saab oma tooteid tutvustada, tarbijatelt tagasisidet, uusi tutvusi ja võimalikke kliente.

Külastajatel on jällegi võimalus nä-

Toiduainetööstused kasvatasid märgatavalt kasumit Põllumajandusministeeriumi analüüsid näitavad, et eelmisel, põllumajanduse jaoks küllaltki heitlikul aastal kasvatasid müügitulu ja kasumit nii teravilja-, piima- kui ka lihatööstused.

Eesti teravilja töötleva tööstuse müügitulu kasvas Statistikaameti esialgsetel andmetel 2014. aastal 408,9 miljoni euroni, mis tähendab 10,2-protsendilist suurenemist võrreldes aasta varasemaga. Seejuures teeniti 26,9 miljonit eurot kasumit, mida on mullusest 36,9% rohkem.

Piimatööstused teenisid läinud aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu. See tähendab vaatamata Venemaa sanktsioonide tugevale mõjule 0,3 protsendilist kasvu. Antud müügitulu juures teenisid piimatöötlejad 18,8 miljonit eurot kasumit, seda on aasta varasemast 78,5% enam. «Viimases kvartalis müügitulu siiski selgelt langes, kuid aasta keskmist tõusu mõjutas tugevalt majanduslikult kasumlik periood aprillist juulini,» rääkis Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Eesti lihatööstused teenisid mullu 310,3 miljoni euro suuruse müügitulu juures 16,8 miljonit eurot kasumit ehk aasta varasemaga võrreldes üle 55% rohkem.

Taavi Kand Põllumajandusministeeriumist selgitas, et kasumlikkuse suurenemise üheks põhjuseks on Venemaa sanktsioonide tõttu Euroopa Liidu turul tekkinud liha ületootmine, mis on muutnud tooraine odavamaks. Põllumajandusministeerium

ha, kust tema toit tuleb ning jälgida kõrvalt talu igapäevaelu kogu selle vaheldusrikkuses.

Laialt levinud

Avatud talude päevi korraldatakse paljudes paikades üle maailma, näiteks Ahvenamaal, Austraalias, Suurbritannias, Kanadas, Portugalis, USAs ja mujal, et tuua linnainimesed taas maale ja näidata neile toidu teekonda talust poodi.

Eestis on varemgi toimunud piirkonniti talude avatud uste päevi, kuid sedavõrd suures mahus ja üleeestilisena on üritus esmakordne. e

RMK istutab 14 puud iga Eesti elaniku kohta Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab tänavu riigimetsadesse 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta.

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul ootavad metsaistutajaid ees väga kiired nädalad. «Iga päev pannakse mulda umbes pool miljonit taime, see teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,» sõnas Laigu.

Kõige enam paneb

RMK riigimetsa kasvama okaspuid: 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske. Lehtpuid istutatakse 1,3 miljonit – peamiselt kaski, aga vähesel määral ka sangleppi.

«Valdava osa taimedest paneme maha kevadel, kuid juba neljandat aastat jätame osa metsauuendusest ka sügiskuudele,» selgitas Laigu. Tänavu jääb sügisest istutust ootama üle 700 000 kuuse.

Maakondadest kõige rohkem ehk ligi 3,4 mil-

jonit puud istutatakse Ida-Virumaale – see on metsarohke piirkond ning seal taasmetsastatakse ka põlevkivikarjääre.

Kui tavapäraselt viiakse istikud raiesmikule maasturi, traktori või ATVga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikeseid puid juba teist aastat ka helikopteriga.

RMK uuendab tänavu metsa kokku 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. RMK

Kuidas liikuda Maamessil?

Maamessi territoorium on tänavu enam kui 60 000 m². Välialadel on üles seatud põllu- ja metsatehnika, raskemasinad, oma koha on leidnud aiandus.

Samuti asuvad siin Show Arena, F-hall (Maamessi turg) ning E-hall. Viimases eksponeeritakse loomi.

Väliterritoorium on jagatud kuueks tänavaks: Metsatee, Kesktee, Ringtee, Farmitee, Aianduse tee ja Suur Ring.

Huvipakkuva leidmiseks tuleb määrata oma asukoht messialal. Selleks on piletimüükides ja infopunktides üleval territooriumi plaanid. Küsimuste korral aitavad külastajaid 1182 infotüdrukud.

Orienteerumisel on abiks vastavad viidad, mida tasub kindlasti jälgida. Kuna Maamessi külastab alati palju rahvast, siis tuleb liikumiseks varuda aega.

Kui jalad kipuvad väsima, siis võib istuda mõnda kohvikusse, tellida süüa ja turgutuseks tassi kohvi ning taas edasi liikuda. Tualetid, söögikohad ja kätepesu on messialal tähistatud vastavate sümbolitega.

Taksopeatus asub Tallinna maantee poolses küljes otse 1. sissepääsu lähedal. Sissepääse on kolm: Tallinna maantee poolses küljes, Maaülikooli loomakliiniku vastas ja eksponentide parkla poolses küljes vastu raudteed.

Kes plaanivad Maamessile tulla autoga, siis sõiduki saab parkida laululava ülemisse või alumisse parklasse. Need on tasuta. Laululava parklatest suunavad viidad läbi maaülikooli territooriumi otse messile. Messikeskuse parkla on mõeldud ainult eksponentidele ja sinna pole mõtet hakata trügima! Messi ajal tuleb arvestada oluliselt suureneva liiklusega Tähtvere ja Betooni tänaval ning Tallinna poolsel sissesõidul. Võib esineda ummikuid! Palume kindlasti jälgida reguleerijate korraldusi ja üles seatud ajutisi liiklusmärke.

Küsimuste korral palume pöörduda A-hallis asuvasse infosse või messikeskuse ees olevasse 1182 infoalasse.

Margus Kikkul Maamessi projektijuht

4 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Kolm aastat tagasi kehtestatud elusloomade sisseveokeelust Venemaale sai Eesti seakasvatajate jaoks alguse Kolgata tee, millel kahjuks tänase seisuga lõppu ei paista. Hakkama saavad need, kes tegelevad kõrvalharudega, toodavad oma loomadele ise jõusööta ning ei pea erinevaid põllumajanduslikke teenuseid sisse ostma.

Seakasvatajad mõlgutavad lõpetamise mõtteid Tekst Eili Arula, foto margus ansu

S

iiski vannuvad paljud kurnatud seakasvatusettevõtted majandusraskustele alla ning on sunnitud tootmist olulisel määral vähendama või sellest üldse loobuma.

Laiuse Põllumajanduse osaühing on otsustanud septembriks oma kolmetuhandepealise seakarja likvideerida ning tegevust jätkatakse vaid piimakarja- ja teraviljakasvatusega. Ettevõtte juht Tiit Maripuu selgitas, et seakasvatus toodab juba kolm aastat kahjumit ning ettevõtte elujõuliseks jätkamiseks tuli vastu võtta raske otsus ning seakarjast loobuda. Selle tõttu ootab paraku kaheksat Laiuse POÜ töötajat ees koondamine.

Väike-Maarja lähistel tegutseva SF Pandivere OÜ tootmist vähendatakse käesoleval aastal poole võrra. «Möödunud aastal oli meil veel 10 000 looma, nüüd jääb alles 5000. Koondama oleme pidanud seitse töötajat ning veel kahte ootab ees sama saatus,» nentis ettevõtte juht Aare Kalson.

Kuigi ettevõtte tegevuse vähendamine on kahetsusväärne asjaolu, suudab Kalson veel halva mängu juures head nägu teha, öeldes, et vähemalt ei pea ta farmi uksi lõplikult kinni panema. Ettevõttel on hinge sees hoidnud nende tooteid pakkuv Rotaks-R nimeline lihapood Tartu-Jõgeva maantee ääres.

«Oleksin ammu pidanud tegevuse lõpetama, kui seda lihapoodi poleks,» kinnitas Kalson.

SF Pandivere juht proovib poole väiksema seafarmiga käesoleva aasta üle elada. «Me saame hakkama juhul, kui liha hind jääb samale tasemele ja rohkem ei lange.» Tema sõnutsi on seakasvatajatel praeguses majandusolukorras hakkama saamisel otsustavaks teguriks liha omahinna vähendamine. «Maailmaturu hinda meie muuta ei saa,» märkis Kalson.

Tarbijate valik

Veel kolm aastat tagasi kasvas Põltsamaa külje all Paju talus 3700 kärssnina. Praeguseks on sellest kogusest alles vaid kolmandik.

«Loobusin suurest karjast pärast seda, kui Venemaa keelas elusloomade sisseveo,» selgitas Paju Talu Kaubanduse juht Toomas Tõnts.

Sarnaselt teiste Eesti seakasvatajatega müüs Tõnts toona pea kogu oma toodangu elusloomadena Venemaale.

Praegu ta enam elusloomade müügiga ei tegele, vaid realiseerib enda kasvatatud loomad otsetoomise kaudu.

«Mul on oma tapapunkt ja sügisel sain käima lihalõikuse. Teeme ise vorsti, šašlõkki, grill-liha, singivalmistamise teenust ostame sisse. Klientideks on söögikohad, koolid ning läbirääkimised käivad ka ühe lasteaiaga. Proovin niimoodi seda välismaist liha meie turult välja tõrjuda. Panen väga palju rõhku söödale. Kasutan loomasöödana ümberkaudsete toiduainetetööstuste jääke. See annab lihale hea sametise ja magusa maitse,» jutustas Tõnts, keda paneb imestama importliha madal hind. «Ma ei mõista, mismoodi nad neid sigu kasvatavad, et liha omahind nii madal on.»

Kuigi Toomas Tõnts on suutnud hulga kliente veenda tarbima kohalikku liha, pole see säästnud teda majanduslikest raskustest. «Praegu on olukord nii, et käin müts peos palumas maksetähtaja pikendusi ja ajatusi,» tunnistas mees. Teda on kõige hullemast päästnud oma talu teraviljakasvatus ning söödatootmine.

Paju talu peremehe arvates paraneks Eesti seakasvatajate seis juhul, kui kodumaal söödaks ainult siin kasvatatud, mitte tuhandete kilomeetrite kauguselt veetud odavat doteeritud sealiha. Teise võimaliku, kuid hapra õlekõrrena oleks tema arvates siinsete seakasvatajate päästjaks Venemaa turu taasavanemine, mida paraku praegustes majanduslikes ja poliitilistes situatsioonides on ehk palju loota.

Loodetakse riigi toetusele

OÜ Triigi Seakasvatuse juht Aare Mölder sõnas, et seakasvatajatel ei jää hetkel muud üle kui kannatada. Nende farmi viie tuhande looma suurust karja pole kahandatud, sest ettevõtte juhi sõnutsi ei ole see lahendus. «Karja vähendamisega saab küll käibevahendid loomade alt kätte, kuid tootmise efektiivsus sellega ei parane. Niisugusel juhul tuleks üldse ära lõpetada,» lausus Mölder, kes kolmandiku oma too-

dangust müüb lihakehadena ning ülejäänu elusloomadena.

Ka Saaremaal tegutsev Valjala Seakasvatuse OÜ pole raskete aegade kiuste ettevõtte toodangu mahtu vähendanud. «Me oleme parandamatud optimistid ja loodame olukorra leevenemisele ning loodetavasti saab riik ka aru, et põllumeest on keerulisel ajal tarvis aidata,» märkis Valjala seakasvatuse juht Margus Õunpuu. Tema ettevõtte suuruseks on ligi 30 000 looma. Veerand toodangust müüakse kohalikule lihatööstusele ning ülejäänu eksporditakse elusloomadena Baltikumi.

Olukorra parandamiseks seakasvatuse sektoris jäävad Margus Õunpuu arvates siinsetel seakasvatajatel käed lühikeseks. «Hind dikteeritakse ikka kõrgemalt poolt ning seda me muuta ei saa. Praegu pole meil võimalik importliha hinnaga võistelda. Meie loomade eluskaalu kilo omahind on umbes 1,2 eurot, kui kokkuostu hind on vaid 1,05 eurot,» ilmestas turuolukorda Õunpuu.

Vahel tuleb oma sigadest puudu

Ida-Virumaal Lüganuse vallas kasvatab OÜ Sigwar ligi kolme tuhande pealist seakarja. Ettevõtte juht Margo Jäger tunnistas, et Eesti seakasvatajatel on keerulised ajad, kuid enda ettevõtte majandusliku olukorra pärast mees ülearu ei kurda. «Hetkel on seakasvatus madalseisus ning raske on neil, kel puuduvad kõrvalharud. Minul on olemas teraviljakasvatus ja teen ise ka jõusööta ning seetõttu ei pea seda sisse ostma,» rääkis Jäger.

Osaühing Sigwar teeb oma farmis kasvatatud sead kohapeal lihaks ja vorstiks. Vahel harva on sigu ka eksporditud või müüdud Rakvere lihakombinaadile, kuid on olnud ka juhuseid, kus tootmiseks on tarvis ettevõttel loomi hoopis sisse osta. Sellisel juhul tehakse valik kindlalt kodumaise tooraine kasuks.

Turustamine pole Margo Jägeri sõnutsi neile probleemiks. Sigwari kaubamärgiga tooteid müüakse enam kui viiekümnes müügikohas üle Eesti. Lisaks on ettevõtte klientideks koolid, lasteaiad, restoranid ning isegi presidendi kantselei. «Ka Obama on saanud meie valmistatud verivorsti,» kinnitas ettevõtte juht. e

Tõnu Rahula: Tuleks moodustada turustamisega tegelev ühistu Osaühingul Raikküla Farmer on leping Rakvere lihakombinaadiga. «Meile tulevad sisse pea seitsmekilosed põrsad, meie kasvatame need 120–130 kilosteks nuumsigadeks ning müüme edasi Rakvere lihakombinaati.

Aastas läheb meilt läbi ligi 18 000 siga,» selgitas Rahula. Ette-

võtte juht lisas, et tänu lepingule Rakvere lihakombinaadiga neil seakasvatussektoris probleeme pole, pigem on murelapseks piimakarja pidamine.

Samas mõistab Rahula, et seakasvatajatel, kel Raikküla Farmerile sarnast turustamise lepingut pole, on seis ikkagi äärmiselt keeruline. «Kui

piimakasvatuses on olemas ühistud, mis tegelevad turustamise probleemidega, siis seakasvatuses need praktiliselt puuduvad.

Usun, et palju oleks abi, kui loodaks turustamisega tegelev ühistu ka seakasvatajate hulgas, pandaks kokku suurem kogus liha ja otsitaks ühiselt uusi turge,»

arvas Rahula, kes imestab Eesti seakasvatajate visaduse üle, sest hakkama on saadud kahjumit tootvas harus juba aastaid. «Olen mõelnud, et kas ma ise suudaks nii kaua vastu pidada kui siin mõni on hakkama saanud.

Müts maha nende ees, kes seda on suutnud.» e

13. aprill 2015 || postimees

maaelu edendaja 5

6 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Tobe mõte, ütlesid skeptikud 1990. aastate alguses loodud AS Tartu Näitused juhile alo Pettaile, kes otsustas toona, pöörasel rublaajal, hakata Tartus sisuliselt tühjalt kohalt messe korraldama. Nüüd on messid Tartu loomulik osa, aprilli keskel peetavale rahvusvahelisele maamessile tuleb kümneid tuhandeid huvilisi kogu Eestist ja piiri tagant, hotellikohta pole sel ajal lootust Tartust leida.

Jutuajamises Alo Pettaiga selgub, miks skeptikud eksisid.

ALO PETTAI

püsib visalt uue tehnika juures Kuidas tekkis mõte hakata väikeses puust linnas Tartus messe korraldama?

Päris tühjalt kohalt me ei alustanud. Eesti Maaülikooli eelkäija Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) juurde oli 1973. aastal loodud riiklik ettevõte Uue Tehnika Näitus (UTN), et tutvustada uut põllutehnikat ja tehnoloogiat üliõpilastele ning õppejõududele.

Siis palju uut põllutehnikat polnud, lipulaev oli Saksa DV firma Fortschritt, mille masinaid kutsuti meil mudeli numbri ees olnud E tõttu eedeks.

UTN oli Fortschritti esindaja, koolitasime tehase spetsialistide abiga meie põllumehi. Ühel ajal loodi Tartusse põllumajanduse tippspetsialistide koolitamiseks Juhtimise Kõrgem Kool (JKK) ja Uue Tehnika Näitus läks selle alluvusse.

Kui 1990. aastatel algas erastamine, siis erastasime UTNi, 1992. aasta juunist kannab firma nime AS Tartu Näitused. Nüüd on firmal kuus eraisikust omanikku, neist kolm töötavad Tartu Näitustel, kolm on väljaspool.

Mina olen siin olnud kõige

TeksT vilja kohler foTod Margus ansu, as tartu nÄitused

kauem. Kui 1987. aastal tulin UTNi direktoriks, asutust nagu polnudki. Olid vaid kontoriruum ja suured plaanid ehitada Tähtvere väljale näitusehall. Raha võisid tol ajal Moskvast veel kuidagi saada, aga pidi olema ka limiit, et saada näitusehallid. Meil see õnnestus, saime Moskva eraldusega hallid Valgevenest Molodetšnaja linnast. Käisin neil ise järel, suitsuvorsti ja Vana Tallinnaga nagu siis ikka.

Kui palju suitsuvorsti ja vana Tallinna tuli viia?

Ei olnud palju vaja, mõni latt vorsti ja paar pudelit Vana Tallinna. Vorst ja pudel olid lihtsalt külakostiks, et oleks parem suhelda. Ära ma need hallid sealt tõin.

Olin sisuliselt ainus töötaja ja mõelge ise, kui helistatakse raudteejaamast ja öeldakse: on saabunud 20 vagunit kaupa, rasket metalli, teie hallid, ja olge kena, laadige need päeva jooksul maha. Tuli asi ära korraldada.

Esimene, 1728-ruutmeetrine Ahall valmis 1991. ja teine hall 1996. aastal. Nüüd on meil ligi 4500 ruutmeetrit sisepinda ja 60 000 ruut-

meetrit välipinda. Olemegi dilemma ees – kas laieneda või ei.

1990. aastate algus oligi kurioosne aeg: polnud mingit kindlust, kuid oli rohkesti võimalusi ettevõtlusega tegeleda, toona teeniti palju kütuse- ja metalliäriga. Miks te messikorralduse valisite?

Tartu Näitused on mu teine töökoht, ma pole hüpanud ühelt kohalt teisele, kuigi pakkumisi on olnud palju.

Ahvatlevaid pakkumisi on tehtud eriti eraettevõtluses ja olengi

tegelenud ka teiste asjadega, kuid olen jäänud messide juurde.

Tuleb uskuda sellesse, mida teed. Enamik inimesi ütles mulle alguses, et on väga tobe idee hakata tegema messe Tartus Tähtveres. Öeldi isegi, et kes ikka Tähtverre tuleb, see ju kauge, bussigi ei käi.

No kui viiksite hallid Raekoja platsi, siis oleks ehk teine asi ...

Aga jäime endale kindlaks, toimime ja pole plaanis siit kuhugi kaduda. Peab olema usku, tuleb teha kõvasti tööd, siis tuleb ka tulemus.

Oleme ainulaadne ettevõte, Ees-

maaelu edendaja 7

13. aprill 2015 || postimees

asi tartu nÄitused juhataja alo Pettaile (54) meeldib ilmas ringi rännata, kuid mitte töökohti vahetada, kuigi ahvatlevaid pakkumisi on olnud palju. tartu Näitused on alo Pettai teine töökoht, kus koos peremehega käib ametis ka Šveitsi suur karjakoer morris. «koer on tore ja kasulik seltsiline, ta viib su ju jalutama,» kiitis alo Pettai pere lemmiklooma.

ti suurim messitegevus käibki Tartus. Meie lähimad konkurendid on Tallinnas, Riias ja Helsingis. Olen kolleegidele öelnud: ärge võtke mõõtu Tallinnast ja Riiast, võtke mõõtu Helsingist ja Stockholmist.

Meil on vaja nende järgi atra seada, tahame pakkuda kvaliteetsemat teenust ning rohkem temaatikat oma messidel.

Müüa oli siis küll üht-teist, aga meil polnud bokse. Need tuli kalli hinna eest rentida, kuid meil, alustajatel, oli raha vähe.

Esimene õnnestunud mess toimus 1991. aasta sügisel – ärinäitus, kus olid väljas Eesti ettevõtted, sokist allveelaevani olid asjad esindatud. See oli ülevaade tollasest Eesti ettevõtlusest.

teks olid tol ajal uued asjad arvutid, neid käidi vaatamas, katsumas ja imetlemas. Isegi üks kurioosum oli – üks arvutifirma tellis boksi bändi, mis mängis seal kolm päeva, kogu messi. Tänapäeval sellist asja enam ei juhtu, keegi ei kannata seda kisa ja müra välja.

Mis oli aktsiaseltsina esimene mess?

Millest enamik peagi kadus.

Alustasime sellega 1993. aasta septembris, siis oli messi nimi Agro Tartu. Loomulikult oli see väiksem, ühes hallis ja natuke ka väljas.

Päris esimene mess jäi ära! Tahtsime 1990. aasta detsembris teha jõululaata, aga tuli plaane muuta.

Ka seda. Ärimessil kindlat teemat ei olnud, küll aga meenuvad mõned asjad, mis seal domineerisid. Näi-

Millal korraldasite esimese maamessi?

Alo Pettai Sündinud 14. XII 1960 Tartus.

Lõpetanud Tartu 10. keskkooli (millest on välja kasvanud Reiniku kool ja Poska gümnaasium) ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) insener-mehaanikuna (1984). Õppinud Tartu Ülikooli avatud ülikoolis majandust, kuid sellele jäi lõpetamise ajale sattunud ränga jalaluumurru pärast punkt panemata.

Töötas pärast EPAt Tartu Laeva katsesovhoosis insenerina, 1987. aasta sügisest asus Tartu Uue Tehnika Näituse (UTN) direktoriks, 1990. aastate algusest UTNist moodustatud ASi Tartu Näitused juhataja ja üks omanik.

8 maaelu edendaja Suurel maamessil on pikem lugu. Nimelt oli aastatel 1993–1998 üks meie aktsionär Rootsi suur messikorraldaja Elmia AB, mis asub Jönköpingi linnas. Rootslaste näpunäidete ja soovituste järgi tänane maamess sündiski, nemad aitasid.

Maamessil on koos meie neli messi: rahvusvaheline põllumajandusnäitus, rahvusvaheline puidutööstus- ja metsandusnäitus, toidumess ja aiandusnäitus. Me ise poleks ehk julgenud sellist sammu te-

postimees || 13. aprill 2015

ha, aga rootslased soovitasid kõik teemad kokku panna. Nad ütlesid: vaadake, kuidas see asi hakkab kasvama ja tulevikus näete, missugune vahva suur üritus sellest tuleb. Nii on läinud ka. Koostöö rootslastega oli mulle kolmanda ülikooli eest, sest Eestis ei ole võimalik messikorraldust õppida.

Märkisite eespool, et olete valiku ees, kas laieneda või ei. Igal aastal käib jutt, et maamessil on nüüd piir käes,

rohkem sinna enam ei mahu. Aga ikka läheb see mess üha suuremaks.

Jah, ka tänavu rentisime maaülikoolilt hektari maad juurde. Meie teine hea naaber, alumiiniumitehas IAC AS Tartu on samuti nõus maamessiks maad rentima.

Maamess on tõesti kogu aeg kasvanud ja meil on unistus, et see võiks haarata kogu Tähtvere. Näiteks Tartu laululava seisab tühjalt, võiks ju sinna midagi välja panna.

Käisin ühel Soome aiandusmessil,

kus olid eksponendid väljas pargi all, meilgi saaks Tähtvere parki kasutada. Kui kõigil osapooltel on koostöösoov, siis on võimalik laieneda.

Aga maamess haarab kogu Tartu ja kuuleme ka kriitikat, sest Tähtvere tänavad on siis täis pargitud, inimesed ei pääse koju. Kipub nii olema, et öeldakse: tehke, aga mitte siin.

Kuid milleks üldse mess, kui on internet! Piisab sellest, kui kodus laua taga tippida Google´i otsingusse näiteks «murutraktor» või «kombain» ja muudkui vali! Pole vaja soetada messipiletit ega tungelda rahvamurrus.

Aastaid tagasi helistas mulle üks ajakirjanik ja teatas: «Nii, Alo Pettai, nüüd on lugu selline, et teil messid kaovad ära, vaadake, mis arvutis toimub – kõik on olemas, kõigega saab laua tagant lahkumata tutvuda.»

Ma esialgu ehmatasin ära – ehk ongi tal õigus. Mõtlesin natuke, rääkisin siinsete töökaaslaste ja välismaa kolleegidega ning nad rahustasid: klassikalised messid ei kao kuhugi. Miks? No võtke või tool, millel istun. Kuidas käib tooli ostmine? Istud sellele ja proovid.

Aga kuidas sa arvutis toolile istud?!

Võimatu!

Või siis auto. Olen käinud autosalongis, kus müüja pakkus mulle arvutist auto pilti vaadata. Olen ju insener ja ütlesin kohe, et mina küll nii autot ei osta, sest tahan proovida, vaadata, näppida. Järelikult: tulen messile, vaatan, uurin, mõtlen. Ega messilt pea ostma, siit saad mõtteid.

Hulga rohkem kui internet mõjutavad meie tööd hoopis maisemad asjad. Kui alustasime 1990. aastatel koostööd rootslastega, küsisid nad kohe: kas Tartusse on korralik maantee, kas on lennujaam ja kas on hea rongiliiklus. Siis vastasin eitavalt.

Nüüd on need asjad veidi paranenud, aga pole ka sealmaal, kus oma vaimusilmas näen. Meie lennuliiklusest rääkides – loomulikult tean, et turumajanduses vaadatakse reisijate hulka. Kuid Põhjamaades toimuvad väikestes linnades regulaarsed lennud, kuidas seal on see võimalik? Ikka dotatsioon, midagi pole teha. Nagu tahame Eesti riiki üleval pidada, nõnda tahame ka Tartus elada täisväärtuslikult ja selleks tuleb raha leida.

Mulle meeldib reisida ja hea meelega alustaksin lende Tartust, aga kellaajad jätkulennuks ei sobi kuidagi. Kevadisel koolivaheajal käisime perega reisil ning pidime kõigepealt laevaga Helsingisse sõitma.

Kui soovime olla täisväärtuslik rahvusvaheline messikeskus, siis on Tartusse vaja lennuliiklust. Euroopa ärimees hindab aega, ta tahab otse kohale tulla, olla messil ja siis tagasi minna. Seda võimalust Tartus pole, meile on see tõsine probleem.

Tartu Näitused korraldab aastas kümmekond messi. Nende vahepeal valitseb vaikus, mida sel ajal teete?

Paljud arvavad, et me sel ajal midagi ei tee, kuid see pole nii. Mes-

maaelu edendaja 9

13. aprill 2015 || postimees

AS Tartu Näitused ASi Tartu Näitused põhilised messiteemad on teadus, haridus, põllumajandus, metsandus, metsatööstus, ehitus, autod, turism, vaba aeg, meditsiin, veterinaarmeditsiin (Maamess, Motoshow, Tartu Ehitusmess, Tööriist, Sisustus, Suvi, Motoexotika, Ilumess, jõululaat).  Messikeskuses korraldatakse ka rahvusvahelisi koertenäitusi ning meelelahutus- ja müügiüritusi. 

side vaheajal müüme messe, messi ettevalmistamine käib aasta läbi. Kui mess kolmeks päevaks lahti tehakse, siis see on meile vaid vormistamise küsimus, oleme mõtetes juba järgmise töö juures.

Kõva müügitöö ongi messide korraldamisel otsustav. Maamess näitab, et firmadel pole messi teemast sooja ega külma, peaasi, et oleks hästi palju rahvast. Maamessil käib keskmiselt 30 000 külastajat, see on Tartu kohta suur number. Linn hakkab meile väikeseks jääma, sest inimene tahab auto parkida ja süüa, suure ürituse ajal jääb siin hotellikohti väheks, maamessile pannakse hotellikohad aasta varem kinni. Ütlesite, et teile meeldib reisida. Kui palju teil vaba aega on ning mida sel ajal peale reisimise teete?

Saan oma elu peremees olla niivõrd, kui ise otsustan ja loomulikult püüan endale aega võtta. Kuid on palju takistusi: esimene takistus on töö, teine kõige väiksema, teises klassis käiva tütre kool ja kolmas on meie koer Morris, tedagi ei saa üksi jätta.

Olen tähtkujult ambur, kes ei taha ühe koha peal püsida. Mulle meeldib rännata, nii lähedal kui kaugel. Meie pere teine kodu on

1993. aasta sügisel esimest korda korraldatud mess Agro Tartu oli nii tehnika kui osalejate poolest praegusest maamessist kümneid kordi väiksem.

Saaremaal Salme vallas Imara külas, siit ukse eest sinna ukse ette on 350 kilomeetrit. Käin seal vähemalt korra kuus, üks ots on kõva tööpäev autosõitu. Sõidu peale kulub kaks päeva ja muidugi tahan seal ka olla, midagi on alati vaja teha.

Saaremaal on huvitav, mulle meeldib, et seal on teistmoodi inimesed nagu Võrumaalgi, juba nende rääkimisviis on teistsugune. Minu juured on Võrumaal, Pettai tähendab ju mändi, aga Saaremaa tõmbas rohkem, sest seal on meri ning see oligi peamine, miks me 2005. aastal Saaremaal oma koha rajamist nullist alustasime.

Peale mere on mu teine kirg purjetamine. Ma ei saa seda veel

hobiks nimetada, olen alles alustaja. Eelmisel aastal läksin laevakooli, tegin ära väikelaevajuhi paberid. Aga mitte selleks, et hakata Emajõel paadiga sõitma, see mind ei tõmba. Minu eesmärk oli minna purjetama. Läinud suvel tegime sõprade-tuttavatega ühise purjetamisretke Kreeka saarte vahel. Üritasin kogu aeg roolis olla, kolman-

Olen kolleegidele öelnud: ärge võtke mõõtu Tallinnast ja Riiast, võtke mõõtu Helsingist ja Stockholmist. Meil on vaja nende järgi atra seada.

dal päeval ületasime suuremat avamerd. Ühe mandrimehe jaoks olid seal väga võimsad lained, sellised 4–5meetrised, meie laevake käis küljelt küljele. Hoidsin vapralt roolist kinni, aga korra viis laine mu roolist minema, õnneks kapten sai mul tukast kinni.

Insenerina meeldib teile tehnika, miks siis nüüd purjetamine, purjekal pole ju mootorit?

Mootorpaadiga oskab sõita igaüks, purjekaga kõik hakkama ei saa, ei julgegi. Mulle meeldib end proovile panna, uusi asju teha. Kui murdsin lastega uisutades raskelt jalaluu, soovitasid arstid mul grupile minna, arvati, et ma ei hakka enam käima. Nalja teete või – mina ja grupp?! Kui mu jalg sai terveks, läksin mägedesse ja proovisin ära mäesuusatamise. See oli eneseületamine – lähed kõrgele üles ja muud ei jää üle, kui alla tulla. Purjetamine on sama.

Peale selle meeldib mulle maismaal reisida kas haagissuvila või matkaautoga. Võid igal ajal auto kinni pidada ja olla paigal nii kaua, kui tahad.

Kõige vahvam on siiski meri ja purjetamine: merel oled mõtetega ainult seal, ei mõtle sellele, mis maha jäi. Mõtled üksnes merele, jälgid vasakult tulevat lainet ja see ongi su ainus probleem. e

10 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Lõuna-Läänemaal Lihula vallas Rootsi külas Topi talus tõi Tori tõugu mära Päike märtsi alguses ilmale kaksikud varsad.

Lõuna-Läänemaal Topi talus sündisid kaksikud varsad Tekst Kaie Ilves, FotoD Arvo Tarmula

S

ündmus iseenesest on niivõrd erakordne, et Topi talu noor p ere mees Andres Vaan (pildil) ei uskunud oma kõrvu, kui vanaperemees Aldo Vaan talle 7. märtsi hommikul kella seitsme paiku helistas, et varsad on sündinud.

Topi talu hobustest oli tiine vaid üks mära, Päike, nii et kaht varssa ei saanud kuidagimoodi olla. Nii pidaski noorperemees Andres isa Aldo (pildil) sõnu lihtsalt naljaks, seda enam, et isa ollagi üks suuremat sorti naljahammas, kuni jõudis boksi juurde ja nägi kaksikuid hobutittesid oma silmaga.

«Hobustega nimelt on nii, et kaksikud on väga haruldane sündmus ja suur erand,» ütles Andres Vaan.

Eesti maaülikooli andmeil sündisid Tori tõugu märal elusad kaksikud viimati 1984. aastal. Viimase 30 aasta jooksul teatakse Eestis üldse kolme paari elusaid hobukaksikuid.

Andres Vaan rääkis, et interneti järgi olla hobukaksikute sagedus kogu maailmas üks 10 000 sünni kohta. Nii et, esiteks: hobustel kaksikuid ei sünni, ja teiseks: ei saagi sündida. Tiinuse alguses vaatab ve-

terinaar mära üle. Kui on näha, et on tulemas kaksikud, siis segab inimene vahele ja teine loode «näpistatakse» ära.

«Tõenäosus, et kaksikud sünnivad elusalt, on äärmiselt väike. Hobune on loodud saama ühe varsa,» sõnas Andres Vaan. Üllatuslikud kaksikud

Seda kõike arvestades on Topi talu hobukaksikutel, Piruetil ja Prettyl, oma lühikese elu jooksul juba mitu korda kõvasti õnne olnud.

Kõigepealt, et neid varem ei avastatud. Kui oleks avastatud, sündinuks kaksikute asemel üksik. Kui aga veterinaar Topil 11-aastase Päikese üle vaatas, tegi ta kindlaks vaid asjaolu, et mära on teist kuud tiine. Nii ei olnud kellelgi kaksikutest kuni 7. märtsi varahommikuni õrna aimugi.

«Hea investeering. Saime kaks ühe hinnaga,» tõdes Andres Vaan tagantjärele. Õnne oli kaksikutel

Piruetti ja Prettyt võib oodata ees suur tulevik.

Nende ema Päike on Topi talu üks paremaid sugumärasid ja isa Peron on viimastel aastatel takistussõidus üks silmapaistavamaid Eesti sündinud hobuseid.

Eesti maaülikooli andmeil sündisid Tori tõugu märal elusad kaksikud viimati 1984. aastal.

ka ses asjas, et Päikese paaritamine üldse ette võeti. «Hobuste hinnad on maas ja väga suureks ei taha karja ajada. Majanduslikku mõtet sellel ei ole,» lausus Andres Vaan.

Hobuseid on Topil kasvatatud 1990. aastast. Kui alguses olidki hobused ehk tuluallikas, siis nüüd enam ammugi mitte. Andres Vaan kõneles, et see on pigem hobi, millele talu peale maksab: varsa kasvatamine ja õpetamine läheb ikka tükk maad kallimaks, kui on hobuse müügihind. Topi talu karjas oli 24 hobust, üks neist Eesti tõugu, üks trakeen, ülejäänud Tori hobused, nii et päris paras hulk.

Nii kaalutigi Päikese paaritamist pikalt, aga lõpuks võeti otsus vastu ja sõideti Viljandisse. Selle asemel, et Päike mõneks päevaks täku juurde jätta, nagu hobuste puhul tavaks, sõidutas Andres Vaan mära veel samal õhtul koju tagasi, aga sellest hoolimata läks õnneks.

Päike ei oleks pruukinud jääda, aga jäi tiineks.

Andres Vaani sõnul oli esimene asi pärast kaksikute sündi hoolt kanda, et tited saaks ternespiima, mis annab varsale vajalikud antikehad ja immuunsuse. Suurem kaksik, poisike Piruett, oli ternespiima juba iseseisvalt kätte saanud, väik-

maaelu edendaja 11

tegevus süüa, magada ja mängida nagu lastel ikka. Kasvanud ja kosunud on nad esimese kuu jooksul tublisti, eriti jõudsasti sirgub täkupoiss Piruett. Pretty tahab poputamist ja saab lutipudelist piimapulbrist tehtud piima juurde. Sellele ja emapiimale lisaks maitsevad mõlemale varsagraanulid.

Kui ilm lubab – selleks peab õues olema seitse-kaheksa kraadi sooja ja mitte väga suurt tuult – käivad varsad emaga iga päev natuke aega õues, et värsket õhku hingata ja ammutada päikesest D-vitamiini, mis on varsale sama kasulik kui inimlapsele. Kehvema ilmaga jäävad hobutited emaga küüni alla.

Krutskeid täis

Varssade 12. elupäeval, kui Maaelu Edendaja kaksikuid vaatamas käis, kepslesid õde-venda kevadises päikesepaistes rõõmsalt ringi. Emast suurt kaugemale minna ei juletud, aga jalad tahtsid joosta. Tited kappasid ümber mamma ringiratast. sem kaksik, tüdruk Pretty, aga ei tõusnud jalgele.

«Aitasime ta püsti, aga imema ei saanud. Siis lüpsime mära ja jootsime titte lutiga,» meenutas Andres Vaan.

Segaduses

Päike, kellel tänavune oli neljas kord poegida, ei saanud esialgu aru, miks tal on korraga ühe asemel kaks last. Esialgu pooldas hämmeldunud Päike suuremat ja tugevamat varssa, sest loodus on kord juba nii seadnud, et hoida tuleb tugevamat, aga võttis üsna pea omaks ka poole pisema lapse. «Suuri prob-

leeme sellega ei olnud,» ütles Andres Vaan.

Sündinud varssu Andres Vaan ei kaalunud, aga kümnepäevaselt kaalus pisike Pretty 37 kilo, suurem Piruett üle 60 kilo. «Suurt oli toona juba päris raske süles hoida, ja nüüd ei jõua enam üleski tõsta, aga väike võibki jääda väiksemaks, kuigi ei pruugi,» sõnas Andres Vaan.

Kõige kriitilisem aeg varsakaksikute elus on kaks esimest elunädalat. «Kui tittedega selle aja jooksul midagi halba ei juhtu, siis tõenäoliselt ei juhtugi,» lausus Andres Vaan. Praegu on veidi üle kuu aja vanuste varssade põhiline elu-

Pretty oli nii pisike, et mahtus ema kõhu alt läbi jooksma. Suurem ja julgem Piruett proovis ka, aga ei mahtunud, kuid tegi ema juurest eemale mõned pikemad väljasööstud.

«Nagu poisid ikka,» muheles Andres Vaan ja ütles, et täkupoiss tundub krutskeid täis olevat: ise tuleb küll juurde, aga kui tema lähedale minna, siis jookseb eest ära. Kui saba poolt katsuda, siis võib müksata. Mõne nädala vanuselt hakkas Piruett saama peremehelt ka «inimesega harjumise» õpetust: poisike on juba päitseid pähe saanud. «Et ei kasvaks metshobuseks,» nentis Andres Vaan naljaga pooleks.

Pisiõde pole õpetusega veel kiusatud. Las kosub. Peale selle on õde vennast nagunii tükk maad malbem ja tagasihoidlikum. «Eks ta tunneb ennast siin maailmas veel natuke ebakindlalt,» tõdes Andres Vaan.

See-eest aga on õeke vennast tükk maad jutukam.

Sugupuu järgi võib Piruetti ja Prettyt oodata ees suur tulevik.

Nende ema Päike on Topi talu üks paremaid sugumärasid: hinnatud Tori noorhobuste üleriigilistel katsetel kümnepalliskaalas kaheksate ja üheksatega. Isa Peron on trakeeni tõugu täkk: viimastel aastatel takistussõidus üks silmapaistvamaid Eestis sündinud hobuseid.

Andres Vaan sõnas, et emalt peaksid kaksikud saama dünaamilisust, universaalsust, head liikumist ja iseloomu, isalt jälle on loota suuri sportlikke eeldusi. e

12 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Eesti kalakasvatajaid koondav tootjaorganisatsioon Ecofarm avas mullu Audrus oma uue töötlemistsehhi. Samas panid seljad kokku ka Liu kandi kalamehed, kes Euroopa Kalandusfondi abiga rajasid uue hoone kala esmavastuvõtuks ning esmaladustamiseks.

Pärnu kalanduspiirkond areneb jõudsalt

K

Tekst Maarja Otsa

alanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku sõnul on tegemist kiiduväärt ettevõtmistega ning eriti suureks edusammuks peab ta seda, et erinevad kalakasvatajad on suutnud ühineda üheks toimivaks organisatsiooniks ning väärindavad omakasvatatud kala edasi. «Liu kandi kalamehed saavad jällegi ühiselt toimetades enda püütud kala eest õiglasemat hinda,» rääkis ta uuest ettevõtmisest Liu kalasadamas.

Ecofarmi värske toodang jõuab jaekaubandusse hiljemalt 48 tun-

di pärast eluskala saabumist kalatöötlemiskeskusesse. «Teeme ainulaadset eluskalatöötlemist Baltikumis,» lausus Ecofarmi tegevjuht Oleg Epner ja lisas, et tellija soovil märgistavad nad värske kala põsemärgisega, kus on peal kala töötlemise kuupäev. Sellega eristutakse teistest pakkujatest ja koostöös jaekaupmehega saab tarbija kala värskusele garantii.

Kalafarmid, kust Ecofarm TO kalatöötlemiskeskus saab oma tooraine, on täiesti uue ajastu suunitlusega. Sealne juhtimine ja jälgimine on viidud elektroonikale, seda siis nii söötmise kui ka hoolduse osas. «Kalafarmides rakendatav

söötmisprogramm tagab rasvhapete olemasolu, mis lubab meie toodetel kasutada tervislikkuse ja Omega-3 märgistust,» kõneles Oleg Epner. Ta lisas: «Kõnealune kalakasvatustehnoloogia tagab parasiitideja haigustevaba kalade kasvu ilma veterinaar-keemiliste lisade manustamiseta.»

Oleg Epner kirjeldas, et värske kala töödeldakse uues kalatöötlemiskeskuses viisil, mis ei lase piimhappel lihaskiusse koguneda ning selle tulemusel on kala liha eriti tihe ja mahlane.

Kalatöötlemiskompleks

Oleg Epneri sõnul tuli kalatöötlemiskeskuse rajamise idee kalakasvatuste poolt. «Ettevõtmise peamine eesmärk on anda Eestis kasvatatud kalaliikidele maksimaalne lisandväärtus ja turustada värske kala ning kvaliteetne toode otse tarbijani,» ütles ta. Täiendades, et antud keskus rahuldab mitmeid erinevaid vajadusi: «Farmid on rahul, et saavad oma toorainet stabiilse ja õiglase hinnaga müüa ning väärindada. Jaekaupmehed rikastavad olemasolevat tooteportfelli ning tarbijad naudivad usaldusväärseid eestimaiseid kalatooteid.»

Ecofarmi kaasaegne kalatöötle-

Teeme ainulaadset eluskalatöötlemist Baltikumis, rääkis Ecofarmi tegevjuht Oleg Epner.

miskompleks asub Pärnumaal Audru vallas Lemmetsas ning selle osanikeks on viis Saaremaa kalakasvatajat.

Liu kandi kalurite ühisprojekt

Liu kalasadamasse on aga rajatud uus hoone, kus MTÜ Rannakalad korraldab kala esmavastuvõttu ja MTÜ Kaladex esmaladustamist.

Uute projektide peamine eesmärk on, et rannakalur saaks oma saaki väärindada ning seeläbi tõsta kala kvaliteeti. «Kui kalal ei ole kvaliteeti, siis mis hinnast me saame rääkida,» sõnas MTÜ Rannakalad juhatuse liige Arne Taggo ja lisas, et need võimalused on loodud kõigile Pärnumaa veeala kaluritele.

Kalandussektoris on enamjaolt tegemist hooajalise tööga, nii et ühel hetkel on kõigil võimsus suur ja siis mõne aja möödudes valitseb jälle vaikus. «Täna võime aga selle kala merest välja tuua ja laos ladustada,» rääkis hooajalisuse pikendamisest Arne Taggo, mida võimaldatakse tänu uuele ühisprojektile.

Arne Taggo sõnul ei hakka ükski uus asi kohe tööle nii nagu paberi peal kirjas, kuid Pärnumaa kalamehed võivad rõõmustada, sest seadistamise etapp hakkab nüüd lõpule jõudma ja Liu kalasadamas ollakse kevadpüügiks valmis. «Eelmise aasta kevadel me ei saanud masinaid tööle, kuna elektri tarnimisega tekkis probleeme, kuid need mured leidsid lahenduse ja loodame, et tänavune kevad tuleb helgem,» kõneles ta. Kevadel saavad kalamehed Liu sadamas kasutada ka uusi kalasorteerimist kergendavaid vahendeid – pumpamissüsteemi ja sorteerimisliini.

MTÜ Rannakalad juhatuse liige Arne Taggo lausus, et praegusel hetkel on ladu tühi, kuid ta oleks palju rõõmsam, kui laopinnad oleksid täidetud. Sellega seoses tegeletakse hetkel haarde laiendamisega, et nad saaksid ka kalaperioodi välisel ajal ladustamisteenust pakkuda.

«Kogu protseduuriline pool võtab aega ja iga tegevusluba tuleb eraldi taotleda ning vastavad tingimused peavad olema täidetud. Kindlasti tahaks sobivad ladustamisvõimalused luua metsamarjadele, seentele, lihale ja piimale, mis annaks täiendavat lisandväärtust,» sõnas ta. e

13. aprill 2015 || postimees

maaelu edendaja 13

14 maaelu edendaja / maamess 2015

postimees || 13. aprill 2015

maamess 2015 / maaelu edendaja 15

13. aprill 2015 || postimees

Uue-Rõuna talu seemnekeskus HEINASEEME et vikatil oleks tööd ja kariloomadel ninaesist nii suvel kui talvel MURUSEEME kauni ja pikaajalise muru rajamiseks Eesti seeme Eesti tootjalt! vastavalt otstarbele ja kasvukohale MURU- JA HEINASEEMNESEGUD vajadusel vastavalt tellija soovile s algaval kevadel!

Head algust ja visadust kõigis ettevõtmiste

www.uuerouna.ee

Soovi korral saadame pärast arve tasumist heina- ja muruseemnesegud kahe tööpäeva jooksul kohale postiga. Saatekulu tasub ostja.

Telefonid 502 4385, 553 3731, 434 3050, e-post info@uuerouna.ee Meid on lihtne leida: asume 1 km Viljandi linna piirist mööda vana Viljandi–Põltsamaa maanteed.

16 maaelu edendaja / maamess 2015

postimees || 13. aprill 2015

Ostame metsakinnistuid, hind kuni 10000 â‚Ź/ha.

Tel 517 9866 info@landeker.ee www.landeker.ee

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja pĂľllumaad.

Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee

13. aprill 2015 || postimees

maamess 2015 / maaelu edendaja 17

18 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

13. aprill 2015 || postimees

maaelu edendaja 19

20 maaelu edendaja / maamess 2015

postimees || 13. aprill 2015

maamess 2015 / maaelu edendaja 21

13. aprill 2015 || postimees

Messil osalejate nimekiri A.K.K. AS VP-12 A.Tammel AS C-1/VP-3 Aardla Kaubandus OÜ F-41 Aasta Auto AS VP-195 Aasta Auto Pluss AS VP-195 Abefarmer OÜ VP-241 Agraarkeskus / Pyti Talu OÜ VP-66 Agri Con / Precision Farming Ltd VP-135 Agri Partner OÜ VP-2 Agriland OÜ VP-38 Agritech OÜ VP-82 Agritrading Company AS C-7 Agroekspert OÜ C-10 Agrofort OÜ VP-20 Agroproff OÜ VP-101 Agrosilva AS VP-117 Agrovaru AS VP-43 Aiarajatised OÜ VP-227 Aiatehnika Eksperdid VP-13 Aiatäht OÜ VP-44 Aiatäht OÜ VP-44 Airvitamin Grupp OÜ VP-220 Ala Talutehnika OÜ VP-73 AlfaFlame OY A-33 ALPHA Kaubandus OÜ B-23/F-14 Alve OÜ A-6 Ameerika Auto VP-292 AML prekuba VP-98 Anfisco OÜ C-3 Anu Poed OÜ VP-228 A-Profiil OÜ VP-255 Arco Vara AS D-2 ARKA / DOS2000 OÜ VP-258 Arli Puukool / Kangro OÜ VP-252 Arskametalli OY VP-96 ART21 UAB D-48

Arting Trade OÜ VP-257 Artocarpus OÜ B-34 Assistor AS VP-207 Astelpajutooted OÜ B-1 AT. Handel OÜ VP-203 Atlas Tehnika OÜ VP-163 Audiofookus OÜ VP-164 Autospirit Tartu OÜ VP-25 Autra OÜ VP-69 A-Viimistluse OÜ D-36 Bacula AS / Aakre moos B-1 Balbiino AS B-13/VP-210A Balmax OÜ VP-188 Balmec Forest OÜ VP-63 Baltem AS VP-50 Baltic Agro Machinery OÜ VP-19 Baltic Industrial OÜ VP-88 Baltichouse Production OÜ VP-259 Baltoil AS VP-190 Baltyre Eesti AS VP-75 Barrelmann OÜ VP-272 Begin OÜ B-22 Best Events OÜ / Kingu talu B-6/F-16 Bestnet AS / Tiki Treiler VP-10C Bevi Est OÜ C-11 BH Trading OÜ D-22 BlueSpot OÜ F-46 BMF / Lisako OÜ VP-126 Bobcat Balti OÜ VP-172 C.R.Jakobsoni Talumuuseum B-39 Carmello Grupp OÜ / Gruusia veinid B-12/F-17 Cerbos OÜ A-32 C-G Berg Metal OÜ VP-74 City Motors AS VP-196 Cleanserv OÜ VP-201 Coma Investing OÜ VP-61

Compensa elukindlustus D-24 Creative Woodworks OÜ VP-265 D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS B-19 Dairytec OÜ VP-283 DeLaval OÜ C-27 Dilar Kasvuhooned OÜ VP-229 Dotnuvos Projektai AS VP-26 Dunlop Hiflex Oy A-26 Dynaset OY VP-136 Eastcon AG Eesti OÜ B-38 E-Betoonelement AS A-34 Ecohouse Palkmajad OÜ VP-166 Ecopood OÜ VP-240 Eduardstechnics OÜ VP-231 Eesti Erametsaliit MTÜ A-41 Eesti Haagisekeskus OÜ VP-180 Eesti Hobusekasvatajate Selts VP-300 Eesti Hoiu -ja laenuühistute Liit C-19 Eesti Juustusõprade Klubi MTÜ B-2 Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühistu MTÜ VP-300 Eesti Lambakasvatajate Selts VP-300 Eesti Maakarja Kasvatajate Selts VP-300 Eesti Maaülikool VP-262 Eesti Metsaselts MTÜ VP-56 Eesti Piimandusmuuseum B-39 Eesti Puidumüügikeskus A-41 Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda C-22, C-35 Eesti Põllumajandusmuuseum B-39 Eesti Sojaliit MTÜ C-37 Eesti Taimekasvatuse Instituut D-1, VP-187 Efipa OÜ A-5 Eha Metall- ja Puidutooted VP-180 Eljunga UAB D-42 Elves OÜ C-13 EM-Serv AS VP-238

EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus VP-262 EMÜ Rõhu Katsejaam VP-262 ERAA Rehvid OÜ VP-208 Erametsakeskus SA A-41 ERGO Insurance SE D-8 Estko AS C-12 Estover Piimatööstus OÜ B-11 Estre Masinaehitus OÜ VP-214 Euroopa Liidu Maja / Euroopa Komisjoni Eesti Esindus D-43 Europarts Autodet AS VP-209 FarmEst OÜ VP-152 Farmitek OÜ C-31 Farron Tehnika OÜ VP-57 FCR Media AS D-29 Fesma Alu OÜ C-26 FinnMetko OY A-21 Flexoil OÜ A-30 Flint Kaubandus OÜ VP-39 Fogmaker International AB VP-164 Forestplanter OÜ A-44 Forklift / Awre OÜ VP-133 Formiko Hydraulics Ltd. VP-160 Fusion Varahalduse AS VP-76 Gamma SIA A-3 Garniis OÜ VP-273 Gea Farm technologies Sp.z.o.o. C-31 Genco Trade SIA D-25 GKR Trade OÜ B-41 Grader Service Tootmine OÜ VP-92 Green Fuel Energy OÜ C-29 Green Souplin OÜ B-36 Hades Invest OÜ C-25 Haldjaleib OÜ B-34 Hansa-Flex Hüdraulika OÜ D-40 Hansashop / Borsa Eesti OÜ VP-7

22 maaelu edendaja / maamess 2015

postimees || 13. aprill 2015

Messil osalejate nimekiri Hea tegu Heategevusühing VP-274 Heikkinen oÜ VP-249 Hekotek as A-40 Hidronex sia A-10 Husqvarna eesti oÜ A-29 Hydroline oÜ A-27 Hydroscand as VP-205 Hydroseal oÜ VP-94 iaGro oÜ A-31 industech baltic oÜ VP-162 info-auto as VP-189 infraroad oÜ A-13 innovative Water systems VP-245 inpuit oÜ VP-276 inter-silo uab C-15 intrac eesti as VP-23 iron baltic VP-200 jakoch agro oÜ VP-17A jana Poljakova F-42 janssens eesti oÜ VP-234 jatiina oÜ VP-35 jCb / stokker VP-13 jH telasto oY VP-155 jõgevamaa koostöökoda B-35 järvamaa kutsehariduskeskus D-26 kaalumaja oÜ VP-138 kalmar mägi Fie B-26 kalvet Capital oÜ F-28 karu karus oÜ D-10 kattocenter D-14 keil m.a. VP-202 keila veskimees oÜ F-15, B-7 kelts oÜ VP-281 kevadkarikas 2015 VP-56 kinema oÜ VP-157 kirderanniku koostöökogu mtÜ B-36

kiretec oÜ VP-16 kitse-, sea, lamba - ja veisekasvatajate näituste ja õppekorralduse mtÜ VP-300 klaasplast oÜ D-21 komatsu Forest oY VP-45 koneita.com / utec oY A-13 konekesko eesti as VP-40 konetex Grupp oÜ VP-137 konju mõisa talu B-36 krk mõigu oÜ A-22, VP-95 krone scanbalt oÜ VP-84 kruusakingu oÜ F-51 k.t.machinery oÜ A-28 kuusakoski as kv kaubandus oÜ F-27 küttemeister oÜ VP-176 laadur oÜ VP-153 latakko sia VP-156 lat-set sia VP-256 latter Nt oÜ VP-211 lehola oÜ C-30 leiba ja tsirkust oÜ B-14/F-4 leiva kodu oÜ B-36 liivimaa lihaveis mtÜ VP-161 linee oÜ F-22 linery oÜ C-28/VP-34 livikard oÜ A-23 logman oY VP-116 loodus invest as A-1 loodusajakiri mtÜ D-11 lotservi F-7 lubemex oÜ A-9 lõuna-eesti mesi oÜ B-20 lõuna ehitus oÜ VP-200 lõunaleht B-18 lääne meeli Fie F-2/F-29

lX Cosmetics oÜ B-28 maa- ja metsatehnika oÜ VP-165 maaelu edendamise sihtasutus - mes C-32 maakorraldaja / maa Finants oÜ A-11 maaleht / as eesti ajalehed B-30 maamajanduse infokeskus C-32 maamasin oÜ VP-10B madix teritus oÜ A-7 magnum veterinaaria as C-5 maheveski / Fie tiina kjärvepera B-26 malmerk klaasium oÜ VP-278 mariine auto as VP-141 marikiri oÜ / ajakiri mari VP-203 marina kobõlkina F-45 marta raadio / mP meedia oÜ F-49 mascus / Fos Group oÜ G-1 massin oÜ VP-248 matkasuvilad / Heidenline oÜ VP-201 matsimoka oÜ F-5 meie Pagar mtÜ B-36 meiren engineering oÜ VP-113 melit aP oÜ VP-64 melker baltik oÜ VP-159 meltestar oÜ F-11 metsaoksjon.ee / Forest esolutions oÜ A-39 metsaomanik oÜ VP-65 metsatek sia VP-60 metsis oÜ VP-134 mikkeni lambatalu VP-300 milviteka uab D-51 miridon oÜ A-20 moderator oÜ VP-215 monier oÜ A-19/VP-110 morbela oÜ VP-77 motohobi oÜ VP-200 motohoov oÜ VP-190

motoral eesti as VP-70 multaveX oY VP-178 mäetalu sepp oÜ B-37 Naturali tekstile B-16 Nessat oÜ B-5 Niitlind oÜ F-24 Nisula Forest oY VP-6 Nobenäpp oÜ B-17 Nord varaaliising oÜ VP-99 Nordamus oÜ VP-91 Nordecon betoon oÜ A-37 Nordic rabbit oÜ VP-300 Novewater oÜ VP-217 Nuustaku seebid / anne sepma B-1 oberts ltd VP-128 oilseeds Grupp VP-35 older Grupp oÜ C-2 olustvere teenindus- ja maamajanduskool C-17 oniar oÜ VP-151 optitrans oÜ VP-87 oskando oÜ A-8 oskar lt as B-3 otepää lihatööstus edgar oÜ B-1 otokar / bts vilnius uab VP-204 Paadi talu oÜ B-10 Paadisildade oÜ VP-243 Palmako as / eesti metsaseltsi kaaseksponent VP-56 Palmse mehaanikakoda oÜ VP-49 Palmse metall oÜ VP-15 Palvemaja talu B-26 Pasi lääninpää oY VP-47 Peetri talutehnika / maskin Grupp oÜ VP-42 Peipsi kalamees as F-1 Photopoint / Nordic digital as VP-294 Pihtla veskid oÜ VP-297

maamess 2015 / maaelu edendaja 23

13. aprill 2015 || postimees

PILT Trading OÜ C-24 Plastok OÜ A-17 Pohjola Finance Estonia AS VP-132 Pomemet OÜ VP-14 Postimees AS D-35/VP-58 Potter TM OÜ F-52 PR Betoon OÜ VP-233 Praktov OÜ B-36 Prenton OÜ VP-46 PRIA - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet C-32 Primulaator Eesti AS B-25 Probus SIA VP-173 PROFI EESTI / Baltic Publishing Group OÜ ProfiPro OY VP-127 Protyre OÜ VP-236 Pruuli-Kaska talu D-28 Puhastid OÜ VP-93 Puuvestja / puuloomade näitus VP-300 Põllumajandusamet C-32 Põllumajandusministeerium C-32 Põltsamaa Ametikool D-27 Põlvamaa gurmee / Moosivabrik OÜ B-26 Päidre Puukool VP-251 Radviliskis Machine Factory VP-118 Raivo Teder FIE F-44 Ramo AS VP-193 Ramtec OY VP-112 Ranna Rantso VP-300 Ransuco OY C-9 Rapla Metall OÜ A-35 Reginett OÜ A-2 Remedium AS C-3 Respo Haagised AS VP-125 Rexus OÜ F-43 Ristemäe talu FIE B-34

Rodnas OÜ VP-78 Roogoja talu VP-263 Rotaks-R OÜ VP-290 Rotator Eesti OÜ VP-53 Runso Masinakaubandus OÜ VP-166 Ruukki Products AS D-16 Ruumi Grupp OÜ D-32 Rõuge Vallavalitsus B-37 Räpina Aianduskool VP-56 Saare Talutehnika OÕ VP-5 Saaremaa Saunad OÜ VP-235 Saemeister OÜ VP-130 Salo Machinery OÜ VP-114 Same OÜ VP-18 Sami AS VP-10 Saviukumaja OÜ D-36 Scania Eesti AS VP-106 Schmitz Cargobull Eesti OÜ VP-79 Schotter AS A-12 SEB Liising AS Seesam Insurance AS VP-132 Selgesilm OÜ B-40 Sibullilled.com VP-260 Sike Agri OÜ VP-80 Sindelkatuse OÜ D-47 Sinumaitse OÜ F-12 SKF Estonia OÜ A-18 Slipest OÜ C-8 SmartFarm OÜ VP-10A Solar4You OÜ D-3 Specagra OÜ VP-86 Starco-E OÜ VP-97 Starfeld OÜ VP-8 Starman AS D-9 Starter ST OÜ VP-24 Sternoberg OÜ VP-235



Stokker Agri OÜ VP-11 Stokkeri Tööriistakeskus VP-13 Strangko Grupp AS VP-4 Swecon AS VP-51 Säga-Aaviku talu F-23 Sök Agritec OÜ VP-285 Zeigo Service OÜ VP-45 Zerna Ökotalu B-26 Zogu Fabrika SIA D-5 Tallinna Kunstkeraamika Tehas OÜ F-21 Tamsalu EPT AS VP-68 Tankla Abi OÜ VP-244 Tartu Mill AS B-31, C-4 Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ seminar Tartu Tervishoiu Kõrgkool D-31 Tatoli AS VP-1 Taure AS VP-17 TeeJet Technologies C-6 Tehnoturg-T Raadiosidekeskus OÜ A-44 Teknest OÜ C-23 Teknos OÜ VP-134 Tentest Trade OÜ VP-216 Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus OÜ C-36 Tevo Kaup VP-90 Therm OÜ VP-218 Tia-Mall Ruutopõld FIE B-36 Tiina Lübek FIE F-48 Tiivi Liibert FIE F-25 Tilde Eesti OÜ D-23 Timber AS A-15 Timbeter / Timber Diameter OÜ A-38 Tinolog OÜ VP-175 Tommi Laine Trading OY VP-140 Toome Metall OÜ VP-223 Toppi Plast OÜ D-38

Tornado chipo F-50 Truck Trading Estonia OÜ / DAF VP-79 Truckmaint OÜ VP-21 TS-Hydraulic OÜ VP-47 Tsuburka Mahetalu B-15 Tuli ja Suits OÜ D-36 Tõrvaaugu Mahe talu OÜ F-26 Tööinspektsioon D-7 Tööriistamarket / Järva Tarbijate Ühistu VP-89 Türi Bel-Est OÜ VP-3 UOT SIA VP-62 Usewood Forest Tec OY VP-177 Uuem Viis OÜ VP-261 Valgamaa Arenguagentuur SA B-1 Vana-Torokse talu B-34/F-18 Veikand AS VP-213 Vendo Suurman FIE B-26 Vermeer Baltic OÜ VP-139 Vigale Piimatööstus / Asperk LTD F-47 Viitanet OÜ C-16 Vilomix Finland OY C-21 VitalFields / WeatherMe OÜ Volvo Estonia OÜ VP-52 VTA Tehnika AS VP-100 Võrumaa Karaskid / FIE Liina Virolainen B-21 Vädestad OÜ VP-9 Värkär OÜ VP-282 Werneco OÜ VP-237 Wetorex OÜ VP-219 Wihuri AS VP-41 Willenbrock Baltic OÜ VP-171 Õkotoode OÜ B-34 Äripäev AS D-46 Ökomeeter OÜ C-18 Ööbiku ürditalu B-1 Ööbikuoru Villa / Management OÜ B-37 Ühinenud Ajalehed AS VP-22

24 maaelu edendaja / maamess 2015

postimees || 13. aprill 2015

maaelu edendaja 25

13. aprill 2015 || postimees

Eesti maaülikooli metsateadlaste analüüs näitab, et Eestis kasutatakse metsade uuendamisel, majandamisel ning kaitsmisel liiga vähe turberaiet ja valikraiet ning viimase rakendamise tulemust – püsimetsamajandust.

Milliseid muutusi vajaks metsaseadus?

S

amas on metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas fikseeritud suur hulk piiranguid nende raieviiside suhtes. Põhjuseks on pikka aega olnud hirm, et nende raieviiside piiranguteta rakendamisel lagastavad peremehetundeta ja väheste teadmistega omanikud oma metsa.

Aga metsaomanik aastal 2015 ei ole see, kes ta oli 1990. aastate alguses.

Tänapäeva metsaomanik on huvitatud jätkusuutlikust metsa majandamisest ja loodussõbralikest raievõtetest. Riigimetsas töötavad metsandusliku hariduse ja kutseeetikaga spetsialistid, kes on samuti huvitatud võimalustest rakendada mõttetutest piirangutest vabastatud ja samas edukaid metsade uuendamise võtteid, arvestades seejuures ühiskonna üldist kriitilist suhtumist lageraiesse. Teisalt mõistavad keskkonnakaitsjad järjest enam, et metsaraiete täielik keelamine rangelt kaitstavates metsades ei ole paljude liikide jaoks parim kaitsemeede.

Arvestades praktilise metsamajanduse kogemusi ja teadustöö tulemusi, on soovitav pehmendada turberaie ja valikraie suhtes kehtivaid piiranguid ja osa neist tühistada.

Praegu kehtivad regulatsioonid on suunatud eelkõige vanametsa pikaajalisele hoidmisele, mitte aga selle

kiirele ja efektiivsele uuendamisele.

Edukaid näiteid metsade uuendamisest turberaiete abil leidub Eesti metsades vähe. Paremini on turberaied õnnestunud keskmise boniteediga männikutes. Valikraie ja püsimetsa kordaläinud näited praktiliselt puuduvad.

Tekst hardi tullus,

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse professor

Mitu eesmärki

Turberaiete teostamisel võib tulevikus olla kaks erinevat, eesmärgist tulenevat suunda, millest sõltuvalt

tuleb esitada ka soovitused metsa majandajale või piirangud loodusobjekti kaitse-eeskirjas. Majandusmetsas on eesmärgiks metsa kiire ja ökonoomne looduslik uuendamine, kasutades vanametsa puid turbena ja seemnelise uuenduse andjana. Kaitstavates metsades ja kõrge rekreatiivse väärtusega metsades on eesmärgiks vanametsa elementide võimalikult rohke ja pikaajaline hoidmine nii liikide elupaiga kui ka maastiku ilmestajana.

Kujundusraie kohta ei ole vaja täiendavaid piiranguid ja kriteeriume seadusandlusesse.

Igal kaitsealal saab objekti (sihtkaitsevööndi) kohta eraldi fikseerida, millise liigi elutingimuste hoidmiseks tuleb metsa hõrendada, alusmetsa likvideerida või teatud suurusega lageraielankidena (häiludena) uuendada. Turberaie, valikraie ja kujundusraie erinevad kombinatsioonid annavad selleks võimaluse.

Foto priit pullerits

Metsaseaduses on liiga palju kunstlikku, metsanduslikust terminoloogiast tulenevat eristamist ja arvulisi piiranguid.

METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST. Pakume lõikust ja väljavedu.

Tel 5354 2824, Heiti@vosasalu.ee

26 maaelu edendaja Suhteliselt sarnane võib olla sihtkaitsevööndis lubatav kujundusraie ja pika perioodiga turberaie. Näiteks metsise elu- ja mängupaikades vanametsa täiuse hoidmine 70% juures ja alusmetsa või sobimatu liigilise koosseisuga uuenduse likvideerimine.

Kehtivas metsanduslikus seadusandluses on liiga palju kunstlikku, metsanduslikust terminoloogiast tulenevat eristamist ja arvulisi piiranguid. Seaduses käsitletakse eraldi turberaiet ja selle kolme alamliiki (aegjärkne, häil- ja veerraie), valikraiet ja uudse viisina kujundusraiet. Eraldi käsitletakse ka seemnepuid ja säilikpuid.

Samas on neis metsakasvatuslikes terminites ja vastavates tegevustes väga palju kattuvat. Tuleks kaaluda, kas viia klassikaline valikraie hooldusraiete või turberaiete hulka. Ühildada võiks ka aegjärkse raie ja seemnepuude rohkearvulise jätmise. Pigem võiks eristada metsa kasvu ja arengu suunamist rangelt kaitstavates metsades ja metsa uuendamist majandusmetsades.

Praegu kehtib metsaseaduses põhimõte, et kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Kujundusraie eesmärki tuleks tulevikus laiendada ja lubada seda ka ilma kaitsepiiranguteta metsades. Ühildada tuleks kujundusraie ja varasemast metsanduslikust terminoloogiast tuntud parkmetsa ja vaba-valikraie mõiste sisu ja eesmärgid. Kujundusraie võiks kujuneda näiteks kõvalehtpuude kasvatamise ja parkmetsade kujundamise võimaluseks.

Põhitõed

Peamine metsaökoloogia tõde, mida peab arvestama puistute loodusliku uuenemise taotlemisel, on juurja valguskonkurentsi vahekord metsaökosüsteemis. Põhjamaa üherindelises metsas on piisavalt valgust.

Metsa hõredamaks raiudes jagame sinna alles jäävate puude vahel ümber mulla toitaineressursid.

Loodusliku uuenduse arenguks ei ole vaja mitte niivõrd parandada valgustingimusi kui võimaldada uutele puudele piisavalt toitaineid ja osal kasvukohtadel ka mullaniiskust. Kesk-Euroopa toitaineterikastel muldadel tihedat puistut hõrendades antakse tekkivale uuendusele juurde kasvuks vajalikku valgust.

postimees || 13. aprill 2015

Eestis praegu kehtivad normatiivid ja õpiklikud soovitused turberaiete ja valikraie kohta lähtuvad liialt valguskonkurentsist kui limiteerivast faktorist puude ja puuliikide konkurentsis ja metsa looduslikul uuenemisel või metsa alustaimestiku kujunemisel. Rohkem tuleks arvestada, et meie metsade väheviljakatel kasvukohtadel tuleb uue metsapõlve saamiseks vana metsa puude all vähendada eelkõige vanade puude juurkonkurentsi mõju, raiudes metsa hõredamaks.

Juurkonkurentsi mõju tuleb vähendada rohkem kui seni kehtivad eeskirjad seda nii turberaie esimese etapi kui ka valikraie järel alles jääva vana metsa täiuse või ristlõikepindala kohta lubavad.

Viljakatel kasvukohtadel tuleb jälgida, et soovitavate puuliikide uuendusel oleks kasvuks ja arenguks piisavalt toitaineid, vett ja valgust, aga rohttaimestiku vohamine ja pinnase kamardumine oleks vanametsa puude poolt pidurdatud. Tehes turberaiet veerraiena või uuendades metsa häiludena, tuleb arvestada, et vanametsa servast 6–8 meetri kauguseni elujõulist uuendust ei teki.

Aegjärksel raiel nõutav esimese etapi järgne minimaalne täius on liiga kõrge ja ei võimalda edukat uuenduse teket ja arengut. Seaduses võiks lubada selle vähendamist täiuseni 30% või tiheduse-

ni 150 puud hektari kohta. Samuti võiks aegjärkset raiet lubada kaheetapilisena, sõltumata vanametsa algsest täiusest. Turberaiele eelnevat, 10–15 aastat enne küpsusiga teostatavat harvendusraiet, mille käigus täius viiakse 70 protsendini, võib soovitada metsakasvatuslikes juhendites.

Turberaie edukaks lõpule viimiseks on oluline hooldada tekkinud uuendust valgustusraie põhimõttel, mida on siiani vähe propageeritud.

Viljakamatel aladel eduka okaspuuuuenduse saamiseks on see aga vältimatu.

Mitmed metsaseaduses kehtivad piirangud ei ole sellisel kujul vajalikud ja põhjendatud, kirjutab professor Hardi Tullus.

Vastuolud

Kuigi turberaied on boreaalsetes metsades rakendatavad eelkõige okaspuumetsade puhul ja puuliikidest peamiselt keskmise viljakusega männikute uuendamisel, puudub vajadus seadusandlusega kehtestada piiranguid teiste puuliikide või kasvukohatüüpide suhtes. Seaduses võiks lubada turberaie ja valikraie tegemist kõigis metsakasvukohatüüpides ja kõigi puuliikide puistutes. Olulisem on metsaomaniku nõustamine: selgitades näiteks hõredaks raiutud kuusikutes ja/või

Metsaomanik aastal 2015 ei ole see, kes ta oli 1990. aastate alguses.

liigniisketel kasvukohtadel tekkivat tormikahjustuste riski.

Turberaiete juhendmaterjalides tuleb eriti rõhutada maapinna mineraliseerimise vajadust ning tekkiva uuenduse hooldamise ja valgustusraie vajadust. Raieaasta valikul tuleb lähtuda seemneaastast. Senisest enam võib soovitada kuusikute uuendamisel veerraiet. Männikute edukaks uuendamiseks on oluline kuuskede väljaraie. Soovitada võib turberaiel tekkiva loodusliku uuenduse täiendamist istutuse või külvi teel.

Eesti metsaseaduses fikseeritud valikraie põhimõtted ei vasta KeskEuroopa arusaamadele valikraiest ja püsimetsast. Metsaseaduses fikseeritu on kompromiss erinevate arusaamade taustal valikraiete olemuse kohta. Arvestada tuleb Eesti looduslikke tingimusi ja meil kasvavate puuliikide bioloogilisi ja ökoloogilisi iseärasusi. Meie õigusaktides olev käsitlus on kasutatav vaid juhul, kui on vajadus hakata majandama valikraietega seni ühevanuselist lihtsa liigilise koosseisu ja struktuuriga puistut.

Aga ideaalsel püsimetsal ei ole vanust ja püsimetsas puurindeid.

Püsimetsa saab kirjeldada puude jaotuse alusel diameetri järgi. Tuleks lähtuda põhimõttest, et valikraiet tehakse ainult püsimetsas või püsimetsana kavandatavas puistus. Ja püsimetsas tehakse üksnes valikraiet. Püsimetsa ebamäära-

maaelu edendaja 27

13. aprill 2015 || postimees

sus praegustes regulatsiooniaktides põhjustab palju segadust. Tekib arusaam, et valikraiet võib mõne korra samas puistus teha ja siis taas teisi raieviise rakendada.

Eesti seadusandlus kehtestab valikraie läbiviimist lubava puistu minimaalse vanuse ja valikraie järgse minimaalse lubatava esimese rinde rinnaspindala. Metsa minimaalse lubatava vanuse kehtestamisel valikraiele ei ole piiranguna mõtet. Metsaomanikul peab olema võimalus asuda kujundama püsimetsa ka enne ametliku küpsusea (lageraieks nõutava vanuse) saabumist. Metsa majandamise eeskirjas fikseeritud rinnaspindala, mis pärast valikraiet peab alles jääma, on liiga kõrge. Võib soovitada selle piiri vähendamist, orienteerudes täiusele 40%. Seejuures võib metsa struktuur olla ebaühtlane, moodustades nii tihedamaid kui ka hõredamaid kohti.

Enam selgust

Kui me ei lähtu Eesti metsaseaduses valikraie osas Kesk-Euroopa arusaamadest, siis tuleks seda põhimõtet ka selgelt seadusandluses väljendada. On tungiv vajadus valikraie mõistet, sisu ja piiranguid senisest enam selgitada metsaomanikele, ka ühiskonnale tervikuna, ning publitseerida kirjalikult juhendmaterjalid. Praegu on valikraied kõigi raieviiside hulgast kõige enam erinevaid arusaamu tekitanud. Eriti on vaja juhendmaterjali väikemetsaomanikele, kes soovivad

oma metsades rakendada säästlikke ja looduslähedasi metsakasvatuse võtteid. Ühel aastal valikraie käigus maksimaalselt raiuda lubatavat puidu kogust, mis praegu on 10% tagavarast, võiks suurendada kuni 20 protsendini tagavarast. Praegu kehtiva loetelu metsa kasvukohatüüpidest, kus valikraiet võib teha, võiks seadusandlusest likvideerida. Nimetatud piirang suunab valikraiete tegemise eelkõige männikutesse, mis on tormikindlad ja kus võib loota okaspuude edukat seemnelist uuenemist – tegemist on pigem soovitusega. Samas on kuusk boreaalsete metsade ainus varjutaluv puu majandatavate puuliikide hulgas. Metsaomanikul peab olema võimalus ja õigus katsetada valikraiega kõigi metsakasvukohatüüpide ja puuliikide korral.

Sertifitseerimisnõuete kaudu võib kehtestada turberaietele ja valikraiele täiendava piirangu, niisamuti nagu on säilikpuude jätmise kohustus lageraiel, määrates ka turberaite ja valikraie kohta vajaliku säilikpuude koguse: surnud ja/ või elusad puud, puutüükad, metsa küpsusvanust ületavad puud.

Tervikuna vajab metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri raietega seotud mõistete ja normatiivsete arvnäitajate vähendamist ning samas metsakasvatajale suunatud nõustava tegevuse – koolitused, metsakasvatamise ja metsamajandamise näidisalad, metsanduslikud käsiraamatud – suurendamist. e

Tornhoidlate pakkuja loodab Soome edulugu Eestis korrata Tekst Kristiina Kruuse

L

eedu-Taani ühisettevõte Inter-Silo otsustas läinud aasta lõpus laieneda Eesti turule, hakates sellest kevadest pakkuma ka siin teravilja tornhoidlaid ja nende paigaldust.

Ettevõtte müügi- ja turundusjuht Elonas Černiauskas rääkis, et tegemist on loogilise sammuga turuosa laiendamisel. Mujal Euroopas on ettevõte senise nelja tegevusaasta jooksul paigaldanud ja hooldanud enam kui 400 tornhoidlat.

«Teistes riikides, sealhulgas näiteks Soomes, on meie tooted juba väga populaarsed, kuid Eestis on see turg veel väga väike,» nentis Černiauskas.

Kiirem ja soodsam

Inter-Silo pakub mitmesuguseid teravilja ladustamise seadmeid nagu tornhoidlaid, teisaldussüsteeme ja mobiilseid teraviljakuivateid ning nende paigaldust ja hooldust. Seejuures on nad Ameerikast pärit segamis- ja kuivaatusseadmetega varustatud teravilja tornhoidlate Sukup müüjad Euroopas.

Sukup tornides saab Inter-Silo Eesti müügiesindaja Raido Lääne

selgitusel nii teravilja hoida, kuivatada kui ka jahutada. «Tavaliselt vajatakse selleks rohkem seadmeid, aega ja kulutusi,» tõdes Lääne.

Tornhoidlasse paigaldatud seade segab niiskeid teri ühtlaselt ning ventilaator puhub soojendatud õhu torni alaosast üles välja, samal ajal kui terad on ringluses. Nii kulub umbes kaks päeva, et tornitäie teravilja (umbes 1300 tonni) niiskust ligi ühe protsendi võrra vähendada.

Soome edulugu

Ettevõtte müügi- ja turundujuht Elonas Černiauskas möönis, et Eesti turg on praegu sarnane Soome olukorraga mõned aastad tagasi. «Soomlased olid alguses üsna skeptilised, aastas paigaldati üksikuid torne, kuid praegu on need seal väga populaarsed, nii et aastas paigaldame 15–20 uut tornhoidlat ja kokku on neid seal üle saja,» kõneles Černiauskas. «Me usume, et Soome edulugu on võimalik Eestis korrata,» lisas ta.

Kõige populaarsemad on sarnased tornhoidlad aga Taanis, kus neid on kasutuses üle 2000. e

28 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Enam kui 15 aasta eest mahekauba maaletoomise ja müügiga alustanud Tiiu Saks, Eesti suurima ökopoe Mahemarketi juht, nendib, et tarbijate teadlikkus on aastatega märgatavalt muutunud ning mahekauba ostjaskonna laienemine seab kohalikele tootjatele järjest suuremaid ootusi.

Mahekauba kasvav tarbimine seab tootjatele suuremaid ootusi Tekst Kristiina Kruuse, foto erakogu Käisite hiljuti Saksamaal maailma ühel suurimal ökomessil Biofach. Milliseid uusi trende teile seal silma jäi?

Selle aasta üks peamisi märksõnu oli kõik mitmesuguste uute toitumissuundadega seonduv – see tähendab näiteks gluteenivaba, vegan, toortoit, paleo jne. Nende pakkujate ring on väga järsult laienenud. Seda ka Eestis.

Kes on Eestis mahepoodide peamised külastajad?

Aastaid tagasi olid põhikliendid noored emad. Tavaliselt hakataksegi pärast laste sündi mõtlema rohkem toidu kvaliteedile. Ka praegu on noored emad üks suur rühm, kes mahepoode külastavad.

Teise suurema hulga moodustavad inimesed, kes pööravad teadlikult toitumisele tähelepanu ja püüavad mingeid aineid vältida.

Kolmandaks on inimesed, kes jõuavad mahetoiduni läbi keskkonnateadlikkuse. Neid on siiski vähem.

Ennekõike saab huvi mahetoidu vastu alguse tervisest. Kui oled terve ja sul on hea olla, siis ei mõtle sellele, aga kui endal või lähedastel tekib mõni tervisemure, näiteks ilmnevad allergiad, siis hakatakse toidule rohkem tähelepanu pöörama.

Teie mahe- ja taimetoidukohvikus on näha ka päris palju ülikonnas ja lipsuga meesterahvaid, keda võib-olla ei oskaks siia oodatagi.

Jah. See on mõnes mõttes müüt, et mehed ei hooli tervisest. Hoolivad küll. Mehed on isegi rohkem uuele avatud kui naised. Seda on messidel hästi näha. Mees vaatab: «Ohhoo,

mingi uus asi.» Naine ütleb: «Lähme nüüd edasi.»

Naisteni jõuab info rohkem läbi eeltöö, mehed on spontaanselt uuele teabele avatud.

Kuidas võib Eestis mahekauba valikuga rahule jääda?

Tallinnas on küll praktiliselt igas linnaosas mõni pood, kust saab mahekaupa. Aga kui lähme Tallinnast välja ja räägime teistest linnadest, siis ei ole võimalused väga head. Liha ja piim võivad olla maal isegi paremini kättesaadavad, kuid näiteks keskkonnasõbralikku kodupuhastusvahendit ei ole maal kahjuks võimalik saada.

Kuivõrd on mahetoodang nišikaup ja kuivõrd on see muutunud laiatarbekaubaks?

Kui me räägime nn superfood’idest, gluteenivabadest toitudest jne – siis need on küll nišikaup, aga igapäevased toiduained nagu teravili, munad või piim ei tohiks nišikaup olla. Neid võiks saada laiatarbekaubana ja Eestis on ses osas veel arenguruumi.

Kui võtame näiteks Saksamaa, siis seal võid minna ka kõige tavalisemasse nn säästumarketisse ja neil on oma mahetoodangu sari.

Kui suure osa kaubavalikust moodustab teie poes praegu Eesti toodang?

Umbes 10–15 protsenti – seda on väga vähe.

Miks see osakaal nii väike on?

Selleks, et Eesti mahekauba osakaal kasvaks, on vaja uusi tootjaid või tooteid.

Praegu moodustab meie müügist suure osa värske köögivili, aga kust sa võtad Eestis keset talve värsket köögivilja. On küll hooajaliselt teatud tooted, kuid võiks mõelda, kuidas pakkuda pikema perioodi jooksul kohalikku köögivilja ja salatit.

Suur puudujääk on valmis lihatoodete osas. Eesti tootjate mahesinke ja -vorste praktiliselt polegi.

Samuti mahekanaliha. Kui kanakasvatusega juba tegeleda, siis tahetakse seda suurelt ette võtta, ent Eesti turg on suhteliselt väike. Viljandimaal üks kasvataja proovis, aga mingil põhjusel oli see pakkumine väga lühiajaline.

Samas läheb aeg edasi, inimeste elatustase tõuseb ja millalgi võiks taas üritada. Kui nõudlus suureneb, siis tulevad ka tootjad järele.

Milliseid ootusi või soovitusi on teil Eesti tootjatele?

Kui mahekauba tootmiskulud on niigi suured, siis tasub mõelda, kuidas luua suuremat lisandväärtust.

Tuleks välja mõelda tooteid, mis on erilisemad.

Maailmas on mahetoidu järele nõudlus suurem kui pakkumine.

Tarbija ei ole nõus maksma lihtsa õunamoosi eest oluliselt rohkem.

Küll aga võib ta enam maksta mõne uue ja üllatava toote eest, mida ta tahab proovida.

Mida te arvate toiduvõrgustike kiirest arengust?

See on väga positiivne nii tarbija jaoks, kel on võimalus mitmesuguste toodete seast valida, kui ka tootjatele, kes saavad oma kaupa müüa.

Nii mõnigi on hea tootja, kuid pole hea turundaja. Toiduvõrgustikud on sel juhul heaks võimaluseks.

Kas mahepõllundus võiks olla Eesti üheks nišiks, nagu on välja pakutud?

Võiks olla küll. Mahepõllumajandust nimetatakse tihti alternatiivseks, aga see ei ole alternatiivne.

Mahepõllumajandus on loomulik ja n-ö tavapõllundus võiks olla alternatiivne. Kaasajal on see kuidagi vastupidi.

Oleks suurepärane, kui Eesti suudaks need proportsioonid jälle paika nihutada, nii et mahe on tavaline ja keemiat täis on nišitoode.

Kui inimene ostab poest mahekaupa, siis kui kindel ta saab olla, et see apelsin või tomat on ikka öko?

Tagamaks, et mahe oleks kindlasti mahe, on Euroopa Liidus ühtsed reeglid, mille täitmist jälgib iga riigi kontrollorganisatsioon.

Mahekaup peab vastama väga paljudele kriteeriumidele, alates seemne mahapanekust ning lõpetades sellega, kuidas kaup jõuab poelettidele.

Põllumaid kontrollitakse pidevalt, võetakse mullaanalüüse, jälgitakse, kuidas kaup kastidesse pannakse ega seal midagi vahetusse ei lähe jne. Kui kasvataja nende reeglite vastu eksib ja ta vahele jääb, võetakse talt võimalus edaspidi mahedalt kasvatada. Nii et see on tema valik, kas ta riskib.

Pealegi ma usun, et enamik

maaelu edendaja 29

13. aprill 2015 || postimees

lased taimedel kasvada omas loomulikus tempos. Aja- ja töökulu on suurem ning saagikus väiksem, kuid saadav toode kindlasti väärtuslik.

Mahetootja näeb suurt vaeva ja ta peab küsima õiglast hinda, et end ära majandada. Praegu on populaarsed õiglase kaubamärgi kohv ja šokolaad, mis on väga tore. Samamoodi peame mõtestama õiglase hinna maksmist oma tootjatele.

Suures plaanis paneb muidugi hinnad paika nõudluse ja pakkumise suhe – maailmas on mahetoidu järele nõudlus suurem kui pakkumine. Hindu mõjutab ka ilmastik.

Mahetoodete puhul on seda mõju rohkem tunda. Näiteks Türgis ikaldusid aprikoosid ning seetõttu on nende hinnad märgatavalt tõusnud.

Te olite 15 aastat tagasi üks esimesi, kes hakkas Eestis mahekaupa müüma. Kuivõrd raske oli alustada ajal, mil öko polnud veel n-ö moes?

Eesti mahekasvatajaid tegutsevad mitte üksnes ärilistel kaalutlustel, vaid maailmavaatelistest küsimustest tulenevalt.

Mulle meeldiks näha päeva, mil ei heidetaks ette, et mahetoit on kallis. Küsimus on mõistmises, miks mahetoit on kallim.

Mahekaubale heidetakse tihtilugu ette, et see on liiga kallis.

Selgitage, millest hinnavahe tuleneb?

Kui räägime toidust, siis jah, mahekaup on kallim, aga kui räägime kosmeetikast, siis on see kohati odavamgi tavapoe toodangust.

Esiteks on mahetoidu tootmine töömahukam. On suur vahe, kas hävitad keemiaga umbrohtu ja kasvatad taimed kunstväetiste abil kiiresti suureks või rohid käsitsi ning

Mahemarketi juht Tiiu Saks Euroopa suurimal mahekaubanduse messil Saksamaal koos koostööpartneritega firmast GEPA.

Loomulikult väga raske. Siis ei olnud mingit laiemat tuge meediast ja inimeste suhtumisest. Toon lihtsa näite: praegu ei kahtle keegi, isegi mitte suurtootjad, et mineraalõli pole kosmeetikas hea, kuid kui meie 15 aastat tagasi seda rääkisime, siis öeldi, mis jama sa ajad, kõik ju kasutavad seda. Nüüd on inimesed ise juba väga teadlikud ja see aitab palju kaasa.

Kui 2000. aastal esimese poe tegime ja Eesti tooteid otsisime, siis

ei leidnud me praktiliselt midagi.

Ainult teravilja sai. Mõned kasvatasid ka köögivilja, kuid enda tarbeks, nii et sisuliselt polnudki pakkuda Eesti oma mahekaupa. Aga 2000. aastate alguses tuli rohkem riiklikke toetusi ja need aitasid mahepõllunduse arengule kaasa.

Kas on ka mingi periood, mida võib pidada mahekaubanduse arengus Eestis eriti murranguliseks?

Suurem kasv tuli vahetult enne viimast suurt majanduslangust 2006– 2007. Mahekaubandust ei mõjutanud majanduslangus sedavõrd kui teisi sektoreid, sest ilmselt inimesed, kes kord mahetoiduga harjuvad, on pigem nõus kokku hoidma muudelt kulutustelt kui toidult.

Arvatavasti oli kasvu taga ka teadlikkuse tõus ning võib-olla teatud määral trendi järgimine.

Mida te prognoosite – kuidas mahekaubanduse areng Eestis jätkub?

Viimased aastad on olnud stabiilne kasv ja ma ei näe põhjust, miks peaks mahekauba tarbimine vähenema. Inimeste teadlikkus järjest kasvab, samuti vajadus, sest kaasajal on palju tervisemuresid, mis taanduvad, kui valed toidud menüüst välja jätta.

Kokkuvõttes on tarbimise kasv kasulik nii ostjatele kui ka tootjatele, sest mida rohkem on tarbijaid, seda kättesaadavamaks ja soodsamaks mahekaup muutub. e

30 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Madalatest hindadest tulenevalt on paljudel põllumajandusettevõtetel taas probleemiks kapitalipuudus. Piima (ja ka sealiha) müügihind on omahinnast madalam ning seegi raha ei pruugi lepingukohaselt laekuda, võlgnevused tarnijatele kasvavad iga kuuga, suhted pankade ja liisingupakkujatega on pingelised. Mida teha?

Kapitali kaasamisest põllumajandusettevõttesse

E

Tekst Aadi Remmik, AGRI Consulting OÜ juhataja, Eesti Maaülikooli doktorant

nne erinevate lahenduste kaalumist tuleks võtta hetkeks aeg maha ning teha selgeks probleemide põhjused, vastasel korral võib selguda, et rakendatav «ravim» mitte ei lahenda probleeme, vaid hoopis võimendab neid.

Võib ka juhtuda vastupidine – probleemi saaks lahendada lihtsamalt ning odavamalt.

Kuigi tänaste kokkuostuhindade juures ei ole valdav osa piima- ja sealihatootjaid võimelised põhitegevusest kasumit teenima, on üksikute ettevõtete majanduslik olukord siiski üsna erinev. See tähendab, et ka tänases situatsioonis sõltub ettevõtte juhtimisotsus-

test väga palju. Kui tootmisest teenitav rahavoog suudab katta igapäevased väljaminekud, kuid probleemiks on kohustuste teenindamise võime varem kokku lepitud graafikute alusel, siis võib väita, et tegemist on likviidsusprobleemiga – tootmisest tekib raha, kuid mitte nii palju, et katta kohustuste maksegraafikut. Sama kehtib raskuste kohta hooajaliste väljaminekute finantseerimisel.

Likviidsusprobleemi lahendamisel on esimeseks sammuks realistliku rahavoogudeplaani koostamine ning selle alusel läbirääkimiste alustamine panga või tarnijatega. Eelnevalt tuleks kindlasti läbi mõelda võimalikud sisemised reservid – näiteks mõne vähem olu-

lise põhivara müügi võimalused –, ka väikese omapoolse täiendava panuse andmine võib läbirääkimisi oluliselt lihtsustada.

Halvemal juhul on tegu efektiivsusprobleemiga ehk ettevõte oma põhitegevusega raha ei teeni või isegi hävitab seda. Loomulikult tekivad sellises olukorras kiiresti ka likviidsusprobleemid ning siis ongi raske esmapilgul aru saada, kus on probleemi juured. Ükski võlausaldaja ei saa sealjuures olla konkreetse ettevõtte siseeluga ligilähedaseltki sama hästi kursis kui ettevõtte juhid või omanikud. Seega ei tasu eriti loota panga vastutulelikkusele olukorras, kus ka ettevõtte juhtidel endil puudub selge arusaam, milles probleemid tegelikult seisnevad.

Efektiivsusprobleemide lahendamist raskendab kriisiolukorras kindlasti asjaolu, et sageli on tootmise efektiivsuse tõstmiseks vaja täiendavaid investeeringuid kas põhivarasse või käibekapitali. Kui aga juba olemasolevate kohustuste teenindamisega on probleeme, siis ei kipu pangad just vastutulelikud olema. Siin tulebki mängu ettevõttesse täiendava kapitali kaasamise vajadus.

Kui ettevõtte omanikud on jõudnud järeldusele, et probleeme omal jõul lahendada ei suudeta ning vaja on ettevõttesse kaasata täiendavat kapitali, siis on lahendusi laias laastus kolm: • Ettevõtte müük • Täiendava omakapitali kaasamine • Põllumaa müük-tagasirent (leaseback) Ettevõtte müük on tänases majandusolukorras kindlasti viimane variant. Raskustes põllumajandusettevõtte omakapitali väärtus võib olla nullilähedane, kui ettevõttel on olulisel määral kohustusi – teisest küljest ei tohiks ilma oluliste kohustusteta ettevõte täna veel kriitilises seisukorras olla. Seega, kui ka omanikud on ettevõtte müügist huvitatud, oleks igal juhul mõistlik oodata turuolukorra paranemist ning püüda vahepeal ettevõtte väärtust tõsta.

Täiendava kapitali kaasamine näiteks välise vähemusosaniku leidmise kaudu võib ettevõtte pikaajalisele arengule oluliselt kaasa ai-

maaelu edendaja 31

13. aprill 2015 || postimees

data, võimaldades realiseerida pikaajalisi arenguplaane ning teostada nendeks vajalikke investeeringuid. Välise investori kaasamisega on aga seotud mitu põhimõttelist küsimust.

Esiteks. Milliseks hinnata ettevõtte väärtust investeeringu kaasamisel – kui suure osaluse ja kui kaaluka investeeringu eest investor omandab?

Ettevõtte väärtuse hindamiseks on välja töötatud mitmeid meetodeid, kuid valdavalt põhinevad nad kõik ühel printsiibil: ettevõttele loob väärtuse tema poolt tulevikus teenitav rahavoog, mitte olemasolevad varad. Siin võib tuua sisse ühe erandi – ettevõtte omandis olevat põllumaad võib käsitleda iseseisva väärtusena, kuna see võib teenida tulu sõltumata ettevõtte muust tegevusest (kasvõi välja rendituna), ei amortiseeru ning sel on välja kujunenud arusaadav turuhind.

Kogu ülejäänud vara (hooned, loomad, seadmed, varud) on ettevõttele vaja ainult rahavoo tekitamiseks, vastasel korral on selle reaalseks väärtuseks antud hetke kiirmüügihind.

Teiseks. Kuidas investeering parandab ettevõtte kasumiteenimise võimet?

Kuna investeering ettevõtte omakapitali tähendab suure riski võtmist, siis tähendab see ühtlasi vastavaid eeldusi loodetavale tootlusele. Kui planeeritav omakapitali

tootlus jääb isegi teoreetilises mudelis alla 20–25%, siis ei ole niisugusele äriplaanile mõtet rohkem aega kulutada. Samas ei ole selline tootlus mingil juhul utoopiline – ettevõtte laiendamine, kasumlikkust oluliselt tõstev põhivara investeering või juba olemasolevate ressursside tõhusam kasutuselevõtt võimaldavad sageli isegi märksa kõrgemat tootlust.

Kolmandaks. Kas senised omanikud on valmis kaasama juhtimisprotsessi inimesi väljaspoolt?

Investorite kaasamine ettevõttesse tähendab seniste omanike jaoks sisemise asjaajamise ning otsustusprotsesside olulist muutmist – otsused vajavad kooskõlastamist ning põhjendamist sageli harjumatul viisil. Peab arvestama, et uutel omanikel ei ole ettevõttega samasugust emotsionaalset sidet kui selle aastate jooksul üles ehitanud inimestel. Teisest küljest võivad uued asjaosalised tuua ettevõtte juhtimisse värskeid mõtteid ning arusaamu, mis kombineerituna kohapealsete põhjalike erialaste teadmiste ja olude tundmisega võivad anda suurepäraseid tulemusi.

Neljandaks. Kuidas investor oma investeeringu realiseerib – ettevõttest väljub?

See on põllumajandussektoris alati väga kriitilise tähtsusega küsimus, kuna põllumajandusettevõtte tulude suurendamise võimalused on maaressursiga piiratud ning tavalised riskikapitali mudelid (täna sada klienti, ülehomme miljon klienti) seetõttu traditsioonilises põllumajanduses ei toimi. Nii on kõige reaalsemad väljumisvariandid investorile: väljaost põhiomanike poolt (näiteks, kui ettevõtte laenukoormus tulevikus väheneb ning on võimalik võtta investorite väljaostuks ettevõtte varade tagatisel uut laenu),

ühine müük kolmandale isikule või regulaarse dividenditulu jaotamine tulevikus, kui investor ei soovigi oma osalust realiseerida. Loomulikult on võimalikud ka nende variantide erinevad kombinatsioonid.

Tähtis on, et see teema räägitakse läbi ja lepitakse üheselt kokku juba enne tehingu sõlmimist, vastasel korral on suur tüli juba praktiliselt sisse programmeeritud.

Ei maksa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et kapitalikaasamise protsess iseenesest nõuab märkimisväärselt juhtkonna ja omanike aega ning ka rahalist panustamist vajalike nõustamisteenuste näol.

Lisaks ettevõtte müügile ja uute omanike kaasamisele on viimastel aastatel kasutusele tulnud ka põllumaa nn leaseback-tehingud, mis oma olemuselt on nii laenu kui omakapitali tunnuseid omav finantseerimisviis. Sel juhul müüb põllumajandusettevõte omandis olevat põllumaad asjast huvitatud investorile koos kasutusvalduse (notariaalse rendilepingu) seadmisega müüja nimele ning kokkuleppega maa hilisemaks tagasiostuks esialgse hinnaga. Kapitali hind väljendub sellisel juhul maa kasutusvalduse tasu määras. Kuigi kõnealune finantseerimisviis on pangalaenust kallim (tänane hind suurusjärgus 10% aastas), on see oluliselt odavam omakapitalist. Tähtaeg võib olla üsna pikk (üle 10 aasta) ja samuti võib maa müügihind taolises tehingus olla oluliselt kõrgem kui selle väärtus laenutagatisena. e

32 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Eesti-Vene ühisprojekti toel on jõudsalt edenenud Peipsi järve ja Tartu piirkonna sadamad. Nüüdisaegse sadama on saanud Tartu, Mustvee ja Räpina ning Kallastele rajati laevaremondislipp.

Uued sadamad elavdavad jõeelu Tekst MAARJA OTSA, fotod erakogu

Mustvee uus paadisadam mahutab käi äärde korraga 30 paati.

V

alminud objektidest esimene, Räpina kai-tehissaar ning sellele ehitatud sadamapaviljon on kasutajate seas kiirelt populaarsust kogunud.

«Räpina sadamat kasutavad sajad harrastuskalurid, mitmed kalapüügiga tegelevad ettevõtted ja kutselised kalurid ning veespordi harrastajad ja turistid,» rääkis Räpina vallavalitsuse arendusspet-

sialist Ester Lemats. «Tegemist on avatud sadamaga, mille infrastruktuur toetab kogu piirkonna kutselisi ja harrastuskalureid ning turismi valdkonnaga tegelevaid ettevõtjaid,» lisas ta.

Räpina kai-tehissaar mahutab vähemalt kahtkümmet külalisalust ning ujuvkaile on rajatud 36 püsikohta. Aluste veeskamiseks on kaks betoonkattega slippi ning slippide teenindamiseks kuuemeetrine sild.

Läinud suve alul avati Räpina sadamapaviljonis ka kohvik, kus suveperioodil pakutakse kergemat kehakinnitust ning kohalikku, Räpina loomemajas pruulitud õlut, mida mujal ei müüda.

Karlova paadisadam

Tartus Rebase tänaval avati mullu oktoobris Karlova paadisadam, kus lisaks kaile ja sadamahoonele on ujuvkai, paatide hoiuplats, juurdepääsuteed ning parkla. Paadi-

sadamasse viivad Emajõe-äärsed korrastatud kallasrajad.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul oli paadisadam Tartule äärmiselt vajalik, et edendada väikelaevanduse arengut Emajõel. «Jõel liikleb arvukalt väikepaate, kelle omanikele siiani Tartus vajalikul tasemel teenuseid ei pakutud. Uus korralik sadam Karlovas tõstis Tartu sadamakultuuri täiesti uuele tasemele,» ütles linnapea. «Õnnestunud projekt on heaks

maaelu edendaja 33

13. aprill 2015 || postimees

Tartus avatakse uus jõejaam

eeskujuks, kuidas koostööprogrammide raha edukalt kasutada,» täiendas ta.

Mustvee sadam

Kõnealuse suurprojekti raames valmis veel Mustvees moodsa arhitektuuriga sadamahoone, lisaks remonditi põhjakai, süvendati Mustvee jõge kahe silla vahel ning ehitati uus paadisadam, mis mahutab kai äärde korraga 30 paati. «See on hea šanss Peipsi regiooni kiiremaks arenguks, et Eesti idakaldale saabuksid uued ajad, mis tõstaksid kogu piirkonna elatustaset,» lausus Mustvee linnapea Max Kaur.

Kahekorruselisse sadamahoonesse on Mustvee linnavalitsus kavandanud ruumid nii sadama kaptenile kui ka keskkonnainspektsioonile. «Oleks tore, kui tulevikus õnnestuks avada maakondadevaheline turismi- ja reisiliikluse liin, mis võimaldaks minna Mustvee sadamast romantilisele Peipsi järve reisile,» sõnas linnapea.

Kallaste laevaremondislipp

Kallastel aga avati eelmisel aastal Eesti esimene siseveekogude laevaremondislipp, mis on mõeldud suuremate laevade veest välja tõmbamiseks. «Kallaste üks eeliseid laevaremondislipi asukoha valikul oli keskne geograafiline paiknemine Peipsi kaldal. Laevade veest välja tõstmine kraanadega on kallis ja ajamahukas ning tihti ei võimalda

väljatõstmist ka sadamakai piiratud kandevõime,» kõneles Kallaste linnapea Gerli Koppel.

Oluline on Gerli Koppeli sõnul seegi, et tänu laevaremondislipi kasutuselevõtule avaneb uusi töövõimalusi. «Laevaremondislipi tegevuse käivitamine ja edasiarendamine võimaldab tuua siia tänapäevast laevade hoolduse ning remondiga seotud tehnilist pädevust, mis omakorda annab võimaluse leida kohalikel inimestel tööd,» sõnas Kallaste linnapea.

Projekti «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond» eesmärk oli aidata kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi paranemisele ja veeturismi arengule. Projekti rahastati Euroopa naabrus- ja partnerlusdokumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programmist 2007– 2013. Selle kogueelarve oli 9,47 miljonit eurot, millest programmi toetus 8,53 miljonit eurot. e

Uus korralik paadisadam Karlovas tõstis Tartu sadamakultuuri täiesti uuele tasemele, ütles linnapea Urmas Klaas.

Tartu Karlova uues paadisadamas Rebase tänaval avatakse tänavu tankla ja teenindushoone, mis teeb paadiomanikele oma veesõiduki tankimise märksa lihtsamaks.

Jõejaama rajamise idee üle on Tartus arutletud juba mitu aastat, kuid reaalseks sai see tänu Tartu uue jõesadama valmimisele 2014. aasta suve lõpus. Jõejaama ehitava AS Tartu Terminaali juhatuse liige Raido Raudsepp kõneles, et esialgu plaaniti sadamasse rajada automaattanklat, kuid lõpuks nähti suuremat vajadust mehitatud teenindusjaama järele.

Tartu abilinnapea Jarno Laur nentis, et linna huvi on olnud tegevuse elavdamine Emajõel ja selleks on hädavajalik paatide tankimise võimalus. «Paatide tankurit kail on paadiomanikud pikalt oodanud,» sõnas ta.

Raido Raudsepa sõnul on nende ettevõtte

jaoks oluline, et nad saavad pakkuda hulgihinnaga kütust nüüd otse Tartu südames.

Raudsepp avaldas lootust, et soodsamad kütusehinnad aitavad kaasa veesõidukite arvu suurenemisele Emajõel.

Samuti möönis Raudsepp, et uus mitmeotstarbeline teenindusjaam kasvatab mõnevõrra konkurentsi, kuna lisaks veesõidukitele teenidab see ka teisi sõidukeid, veomasinaid ja busse.

Uus jõejaam on tähtis keskkonnaohutusegi seisukohalt, sest kanistriga veesõiduki paagi täitmine kätkeb endas mitmeid ohte.

Näiteks suvel suure kuumaga madalrõhkkonna meelevallas on bensiini käsitlemine ülimalt ohtlik, sest pisemgi säde võib tekitada plahvatuse.

«Kaks aastat tagasi leidis aset kurb juhtum Tartus Kvissentalis, kus veesõiduk plahvatas,

kuna tankimise ajal käivitati paat,» meenutas Raido Raudsepp.

Tartu abilinnapea Jarno Laur tõdes samuti, et üheks suuremaks võiduks jõejaama rajamise juures on puhtam jõgi, sest lehtri abil kanistrist tankimine võis viia mitmete keskkonnakahjudeni, kuna paratamatult loksus osa kütusest tankimise ajal jõkke.

Tänavu oma 20. aastapäeva tähistaval aktsiaseltsil Tartu Terminaal on praegu kokku kolm teenindusjaama – Tõrvandis, Kärknas ja Põlvas. AS Tartu Terminaali juhatuse liige Raido Raudsepp kõneles, et suurim väärtus, mis nad kollektiivi poolt ettevõttele kinkisid, on uus arengukava aastani 2024.

Mastaapsemad pidustused on planeeritud 2018. aastaks, kui AS Tartu Terminaali eelkäija Kärkna Naftabaas saab 50-aastaseks. Maarja Otsa

34 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Järjest kasvav inimkond nõuab üha enam toitu. Lisaks otsesele näljale suureneb arengumaades nn varjatud nälg ehk vitamiinide ja mikroelementide puudus, mis on tingitud ühekülgsest toitumisest, eelkõige ebapiisavast puu- ja köögivilja tarbimisest.

Aiandusteadus toetab tervisliku toidu tootmist Tekst Ulvi Moor, Eesti Maaülikooli aianduse osakonna dotsent, Fotod Uku Moor, erakogu

K

a arenenud riikides, kus kohustuste paljususest ja ületöötamisest tingitud stress põhjustab organismis vabade radikaalide teket, suureneb vajadus antioksüdantide tarbimise järele. Vabad radikaalid on oksüdeerumisprotsessi käigus tekkivad väga reaktsioonivõimelised ühendid, mis võivad kahjustada erinevaid rakke. Antioksüdandid reageerivad vabade radikaalidega ja

katkestavad nende alustatud ahelreaktsioonid.

Antioksüdantidena käituvad puu- ja köögiviljades leiduvad vitamiinid ja mitmed polüfenoolsed ühendid, näiteks antotsüaanid, mis annavad paljudele viljadele punase, sinise või musta värvuse. Nende ühendite sisalduse mõjutamine puu- ja köögiviljades ongi viimastel kümnenditel olnud üheks aiandusteaduse prevaleerivaks suunaks.

Lisaks liigile ja sordile mõjutavad antioksüdantide moodustu-

mist kasvuaegne temperatuur, päikesekiirguse hulk, mulla või kasvusubstraadi struktuur, vee ja toitainete kättesaadavus, koristusküpsus ja säilitustingimused ning näiteks õunapuude puhul mitmed spetsiifilised agrotehnilised võtted nagu pookealus, võralõikusviis, viljade harvendamine jne.

Kuna aiandusteadus on rakendusteadus, siis ei piisa sellest, kui me suudame taimedega manipuleerida vaid laboris või kasvukambris.

Puu- ja köögivili jõuab meie lauale siiski tootmisistandikest ja põllult.

Looduses on kõik seotud: kui muutub üks tegur, kaasnevad sellega muutused kogu süsteemis. Lisaks tuleb arvestada, et puu- või köögivilja kasvatamine on aiandustootjale elatusallikaks ehk teisisõnu peab tootja teenima kasumit. Eesti aiandusettevõtja peab olema avatud turul konkurentsivõimeline. Seega ootab tootja teadlaselt abi eelkõige kultuuride saagikuse, haiguskindluse ja viljade säilivuse parandamisel.

Tarbija muutub samas üha enam tervise- ja keskkonnateadlikumaks ning aiandusteadlane peaks ideaalis teenima mõlema grupi huve.

Ulvi Moor korjamas «Maikki» õunu maaülikooli Rõhu katseaias.

Eesti õunad

Aedviljade tervislikkuse määravad eelkõige liik ja sort. Seetõttu tehakse esmalt kindlaks erinevused nende keemilises koostises ja seejärel hakatakse olulisemaid antioksüdante agrotehniliste võtetega mõjutama.

Võrreldes tuntud importõuntega on mitmed Eestis kasvatatavad õunasordid tervisele kasulike ühendite poolest kordades rikkamad.

Võtame näiteks eestlaste jaoks kõige tuntuma puuvilja – õuna. Paljude jaoks on õun lihtsalt õun, tegelikkuses on vahe erinevate sortide vahel väga suur. Eesti Maaülikooli aianduse osakonnas läbi viidud uuringud näitavad, et võrreldes tuntud importõuntega on mitmed Eestis kasvatatavad õunasordid tervisele kasulike ühendite poolest kordades rikkamad. Juhul, kui õuna C-vitamiini sisaldus on 20 mg/100 g, siis piisab juba kolmest õunast keskmise inimese päevase C-vitamiini vajaduse rahuldamiseks. Nii kõrget või ligilähedast C-vitamii-

ni sisaldust oleme mõõtnud Eestis kasvatatud õuntes «Sinap Orlovski», «Veteran», «Alesja», «Katre», «Krista» ja «Karksi renett».

Näiteks «Veterani» õunad sisaldasid isegi märtsis pärast viiekuist säilitamist 30 mg/100 g C-vitamiini. Võrdluseks oleme mõõtnud C-vitamiini sisaldust nii Poolast kui Saksamaalt pärit «Golden Delicious» õuntest ja talvel on see jäänud vahemikku 3–4 mg/100 g.

Seega peaks neid õunu päevase C-vitamiini vajaduse katteks sööma ära 10–15 tükki, mida vaevalt keegi teeb. Ka mitmetes teistes tuntud importõuntes nagu «Idared» ja «Jonagold» on C-vitamiini sisaldus olnud vaid 5–7 mg/100 g.

Lisaks C-vitamiinile on õuntes veel teisigi kasulikke aineid. Üheks kõige tugevamaks õunas leiduvaks antioksüdandiks peetakse kvertsetiini, mille tarbimist on seostatud südame-veresoonkonna haiguste, kopsuvähi ja astma riski vähendamisega. Lisaks õuntele on oluliseks kvertsetiiniallikaks sibulad, tee ja vein. Kuna lapsed sibulaid ei armasta, veini juua ei tohi ja paljudel juhtudel ei ole väga vaimustatud ka tee joomisest, siis neile on sobivaks kvertsetiini allikaks eelkõige õunad.

EMÜ aianduse osakonnas hiljuti kaitstud doktoritöös uuriti Eesti õunte polüfenoolide sisaldust. Tööst selgus, et näiteks «Krista» õunad sisaldasid kvertsetiini 117,6 mg/ 100 g. Mujal maailmas tehtud uuringutes on erinevate õunte kvertsetiinisisaldus jäänud vahemikku 21–72 mg/100 g. Polüfenoolide suure sisalduse poolest tõusid veel esile «Liivi kuldrenett» ja «Antei».

Seega võib öelda, et mitmed Eestis kasvatatavad õunad ei ole mitte ainult kõrgema C-vitamiini sisaldusega, vaid sisaldavad ka keskmisest enam kasulikke polüfenoole.

Viljade koostis

Taimed toodavad antioksüdante enda kaitseks, mitte inimese jaoks.

Seetõttu on mõõdukas stressis kasvanud taimede viljad võrreldes optimaalsetes tingimustes kasvanutega reeglina tervislike ainete poolest rikkamad. Küllap on paljud kuul-

13. aprill 2015 || postimees

nud, et maheviljeluses kasvanud viljad on tervislikud või et põhjamaades kasvanud viljad sisaldavad rohkem vitamiine kui lõunapool võrsunud viljad.

Esimesel juhul ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja taimed on sunnitud end kahjurite ja haiguste vastu kaitstes tootma mitmesuguseid erinevaid ühendeid, mis osalt võivad olla ka inimesele kasulikud. Teisel juhul põhjustab taimedes stressi ulatuslik ööpäevane temperatuurikõikumine, mida saab veelgi suurendada teatud kasvatustehnoloogiaid kasutades. Näiteks oli Eestis kiletunnelites kasvatatud viinapuusortide «Zilga» ja «Hasanski Sladki» viljade antotsüaanide sisaldus avamaal kasvanutega võrreldes märksa suurem. Üheks oluliseks põhjuseks oli ilmselt suur ööpäevane temperatuurikõikumine.

Teatud väetised ergutavad taimede immuunsüsteemi. Õunte antioksüdatiivset aktiivsust on õnnestunud kaltsiumi- ning lämmastikusisalduse reguleerimise ning pookealuse valiku kaudu suurendada isegi kaks korda. Aedmaasikataimede juurte istutuseelne töötlemine nõrga fosfiitväetise lahusega aktiveeris taime kaitsemehhanisme sedavõrd, et viljade antotsüaanidesisaldus suurenes 20% ja C-vitamiini sisaldus 40%, seejuures jäi saagikus muutumatuks. Taolisi näiteid leidub veel mitmete kultuuride kohta.

Mükotoksiinid mahlas

Euroopa Liidu mahepõllumajanduse teaduskoostöövõrgustik ERANet CORE Organic Plus valis möödunud aastal rahastamiseks välja üksteist teadusuuringute projekti.

Toetust said ka kolm Eesti teadlaste osalusega uuringut, mida rahastab Põllumajandusministeerium.

Eesti Maaülikooli aianduse osakond osaleb koos teiste Euroopa riikidega projektis, kus vaadeldakse maheviljeluses kasvatatud puuja köögivilju ning neist valmistatud toodete koostist nii inimtervisele kasulike kui ka ohtlike ainete (allergeenid, mükotoksiinid) aspektist. Viimast on siiani vähe uuritud.

Kuna maheviljeluses ei kasutata sünteetilisi fungitsiide (seenhaiguste tõrjeks mõeldud preparaate), siis nakatuvad sel viisil kasvatatud viljad rohkem seenhaigustesse. Mõnede hallitusseente mürgised ühendid (mükotoksiinid) on inimtervisele väga ohtlikud. Üheks selliseks on patuliin, mida toodab ka õunu nakatav rohehallitus.

Rohehallitus võib õuntel mõnikord esineda südamikumädanikuna, mida ei ole õuna pealt vaadates näha. Kui niisugustest näiliselt tervetest õuntest pressitakse mahla, siis satub patuliin ka mahla sisse. Mahla pastöriseerimine ei hävita patuliini, seega tuleb rohehallitusega õunte sattumist mahlaõunte sekka iga hinna eest vältida. Eesti töögrupp selgitabki uuringus, kas ja mil määral maheviljeluses kasvatatud õuntest pressitud mahl seda ohtlikku mükotoksiini sisaldab, ja mida teha, et tarbijani jõuaks võimalikult tervislik ja ohutu õunamahl. e

maaelu edendaja 35

Mida punasemad on maasikad, seda rohkem sisaldavad nad inimtervisele kasulikke antotsüaane. Pildil sordid «Salsa», «Sonata» ja «Polka» vasakult paremale.

kiskjasiil.blogspot.com

aiapidaja päevik

36 maaelu edendaja

postimees || 13. aprill 2015

Igal kevadel või nii kaua, kui ma aednik olen olnud, juhtub sama lugu. Tuled koju – vihma lõhn ja linnud käratsevad tagaaias. Ükskõik, kui palju on sadanud enne ja vahepeal, see vihm on eriline, sest maa on nii soe nagu lubadus, et nüüdsest lähebki aina valgemaks ja soojemaks.

Kui kevad on kännu taga kinni Tekst ja fotod Merike Karolin

I

segi siis, kui järgmisel päeval tuleb alla sulaselget lörtsi ja vastutuult liikudes peab jõudu rakendama. Kevad on aga veel kännu taga kinni.

Nii nagu vihmalõhn, tabab mind igal varakevadel raskekujuline rahutus, mis väljendub selles, et leiutan igasuguseid ettekäändeid, et niipea kui võimalik aias midagi ette võtta. Taimi liiga vara torkida ei tohi – või kui, siis ettevaatlikult. Taimesilte võib maa sisse toppida ja külmakergituse tõttu pinnasest üles tõusnud taimi tagasi vajutada või neile mulda kuhjata. Veel nipet-näpet.

Külvamine on lubatud, ent sellega ma viivitan veel nädalakese. Talikülvi potid on ka veel õues, hoian

neil silma peal, et nad läbi ei kuivaks. Tellitud taimed ootavad kasvuhoones mitmekordse katteloori all. Püsikute kevadkülv jääb aprilli. Lähipäevil lähen okaspuude pookimist harjutama, see on mind juba pikemat aega huvitanud.

Rahutus aga kasvab. Kuna aed on veel nooruke, siis leidub räämas kohti üksjagu. Eriti palju on igasuguseid tellistega pikitud kände. Ma olen kändude alal varsti spetsialist, näiteks vaher pluss toomingas on väga nigel kombinatsioon. Lepakännud aga on mahedad, kõdunevad hästi.

Mida teha kändudega?

Savimaa seest kändude kättesaamine on omaette ettevõtmine. Kui seda

käsitsi teha, nagu ma esimesel aastal proovisin, siis minu kogemuse põhjal oleks vaja pealmine mullakiht kuhugi teisaldada, sest see, mis kännu juurte ümbert tuleb, kasvupinnaseks küll ei sobi. Üht nõlva parandasin pärast juurimist terve suve, sest kõik kihid läksid segamini.

Pärast pealmise kihi teisaldamist oleks vaja vintsi ja abiväge. Asja ajab korda ka vilunud kopamees, eriti siis, kui sellega kaasneb tiigi süvendamine. Aasta pärast on see kraam, mis tiigist välja tõstetakse, juba kasvukõlbulik või vähemalt niidetav.

Kännufreesi pole ma veel proovinud.

Muide, põletaminegi ei ole mõistlik, känd söestub ja kivistub. Jääb veel kolmas võimalus, mida mulle soovitati – kännud kompostihunniku alla kõduma. Tänavu on siis see kevad, kui otsustasin vaadata, mis sellest saanud on. Hea töö, saab kontorilihastele koormust ja kaevates ka sooja, eriti kui tuulekindlamalt riietuda. Suvel sooja ja sääskedega pole see kaugeltki nii mõnus.

Aga igal varakevadel tuleb see töö pooleli jätta, sest esimene kangestunud sisalikurull tekitab suured süümepiinad, kuidas sa nad jätad lagedale külmetama, teised nii mõnusalt magavad. See töö jäigi nüüd aprillisooja ootama, sest igas korralikus aias peab ohtralt sisalikke olema ja kui veesilm on, siis vesilikke ka, ilma nendeta ei saa kuidagi, sest kes siis kivil pikutab või rohus suhistab.

Järgmine varakevadine katsumus on, mida minu lapsed nimetavad taimejooksuks. Vaatad aias ringi ja see, mida sa näed, ei meeldi teps mitte. Kui kohe mitu päeva ei meeldi, siis pärast mõningast mõttetööd algab taimejooks. Üldiselt korralikud aednikud taimejooksu ei tee, aga see mind ei morjenda. Taimejooks tabab sind siis, kui sa täpselt ei tea, millised taimed sulle tegelikult meeldivad ja kus nad peaksid kasvama. Mõned

aednikud peavad alustama helmikpööristest, mõned astilbedest, see on üsna erinev. Õnneks ei pea kõiki taimegruppe läbi kasvatama, varem või hiljem saab taimehuvi kindlama suuna ning erinevad istutusalad võtavad õige kuju.

Kevade märk

See on esimene kevad, kui kolepiltide kontrastiks on kivila ja siin on kevad juba muudest kohtadest ees.

Mägisibulad hakkavad tasapisi priskemaks minema ja värve näitama.

Pulsatilla vulgaris, harilik karukell, on udusulis leheotsad välja ajanud.

See on kindel kevade märk. Hilissügisel maha tipitud võrkiirised on otsad välja ajanud, sain teada, et esimesel aastal õitsevad nad hiljem. Pole viga, ma ootan.

Sibullilli on minu aias vähe.

Neidki väheseid kipuvad närilised igale poole vedama. Kui eelmisel kevadel leidsin tulbid lohuaiast, siis sel kevadel on tulpe paljundatud kivila suurte kivide alla. Nartsisse nad ei himusta, mõned peenemad liiliasordid on küll ümber istutatud. Võrkiirised saidki sellise koha peale, et närilistel ikka kruus hammaste vahel krigiseks. See pidavat toimima.

Saame näha.

Lähinädalal tuleb sõprade juurest ära tuua mõned unistuste okaspuuvormid ja need siis maha istutada, sest varakevadine aeg on selleks sobivaim, maa on niiske, jõuavad soojaga kasvama minna ja kergemalt kohaneda.

Kui vihmaga sai alustatud, siis vihmaga ka lõpetaks. Märtsikuu viimase koerailma lõpetas vikerkaar.

Aastas on kaks erilist vihma – esimene kevadvihm ja esimene hoovihm. Mäletate veel seda vihma, mis algab ootamatult, sajab maha ja lõpeb ära. See vihm on alles ees, koos välgu ning müristamisega. Seniks aga rõõmsaid otsakesi ja taaskohtumist taimedega! e