Majandusmootorid

Eksport avab akna rikkuse juurde Intervjuu Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmanniga

Eesti 500 majandusmootorit Eksportijate esikümme Maakonna eksportijate esikümme

Suur mööbli­ tootja riskib viimased kümme aastat

Kohvipauside najal elav tehas

MAJANDUSMOOTORID Lk 2

APRILL 2019

Lk 2–10

Lk 8

Lk 10

2 || Majandusmootorid || postimees, 29. aprill 2019

Eesti 500 majandusmootorit Eksportijad on piltlikult Eesti majanduse eliit, sest suuresti just ekspordile toetub Eesti avatud majandus. Need on ettevõtted, kes majandusse raha sisse toovad. Seetõttu reastame 500 Eesti tublimat ekspordikäibe järgi. Andmed pärinevad 2017. majandusaasta aruannetest.

1.

2.

ERICSSON EESTI AS Harjumaa MANOIR ENERGY OÜ Harjumaa

3.

4.

NT BUNKERING AS Harjumaa PKC EESTI AS Harjumaa

5.

6.

MBR METALS OÜ Harjumaa ABB AS Harjumaa

7.

8.

9.

STORA ENSO EESTI AS Harjumaa TOYOTA BALTIC AS Harjumaa CARDIFF TRADING OÜ Harjumaa

10.

CROSS OFFICE OÜ Harjumaa

11.

VIKING TRADING OÜ Harjumaa

12.

AGRITERA OÜ Harjumaa

13.

TALLINK DUTY FREE AS Harjumaa

14.

15.

16.

VKG OIL AS Ida-Virumaa VALIO EESTI AS Harjumaa CRONIMET NORDIC OÜ Tartumaa

17.

WENDRE AS Pärnumaa

18.

NOVOTRADE INVEST AS Ida-Virumaa

19.

BALTIC MARINE BUNKER AS Harjumaa

20. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA AS Harjumaa 21. ENICS EESTI AS Tartumaa 22. ITS ESTONIA OÜ Harjumaa 23. ESTONIAN CELL AS Lääne-Virumaa 24. BLRT REFONDA BALTIC OÜ Harjumaa 25. BALTIC AGRO AS Harjumaa 26. ENSTO ENSEK AS Harjumaa

Tegevusala

Ekspordi käive (milj eurot)

Sideseadmete tootmine Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük Muud veondust abistavad tegevused Mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine Metallide ja metallimaakide hulgimüük Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine Puidu saagimine ja hööveldamine Sõiduautode ja väikebusside müük Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük Puhastatud naftatoodete tootmine Piima-, piimatoodete ja juustutootmine Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine Valmis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad Muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük Haiglaravi

798,96 418,68

Trükkplaatide tootmine Puidu ja ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük Paberimassi tootmine Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine Sideseadmete tootmine Keemiatoodete hulgimüük Sõitjate õhutransport

96,81 89,45

27. EOLANE TALLINN AS Harjumaa 28. AGRO IMPORT OÜ Harjumaa 29. SMARTLYNX AIRLINES ESTONIA OÜ Harjumaa 30. TALLINK AS Harjumaa Restoranid ja liikuvad toitlustuskohad 31. KONESKO AS Järvamaa Juhtmestiku tarvikute tootmine 32. PRYSMIAN GROUP BALTICS AS Muu elektroonika- ja elektrijuhtmete või -kaabli tootmine Harjumaa 33. SCANFIL OÜ Pärnumaa Elektronkomponentide tootmine 34. EASTMAN SPECIALTIES OÜ IdaMuude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine Virumaa 35. GLAMOX AS Harjumaa Elektriliste valgustusseadmete tootmine 36. STONERIDGE ELECTRONICS AS Mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine Harjumaa 37. ERTENERGY OÜ Harjumaa Elektrienergia müük 38. NPM SILMET OÜ Ida-Virumaa Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine 39. OOKEANI KONTEINERVEDUDE OÜ Muud veondust abistavad tegevused Harjumaa 40. SAINT-GOBAIN GLASS ESTONIA SE Lehtklaasi vormimine ja töötlemine Tartumaa 41. FORMUS BALTIC OÜ Harjumaa Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük 42. EESTI VILJASALV OÜ Tartumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 43. FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ Harjumaa Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine 44. SOLIFINANCE OÜ Harjumaa Puidu ja ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük 45. F-TKO OÜ Harjumaa Mitmesuguste kaupade vahendamine 46. KORSOL TRADE OÜ Harjumaa Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus 47. FORTACO ESTONIA OÜ Ida-Virumaa Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 48. HANZA MECHANICS TARTU AS Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine Tartumaa 49. METAPRINT AS Harjumaa Kergmetalltaara tootmine 50. EVERWELLE OÜ Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 51. ABC MOTORS AS Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 52. SKYWALK TRADING OÜ Harjumaa Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine 53. R&D PNEUS OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 54. HKSCAN ESTONIA AS Lääne-Virumaa Liha töötlemine ja säilitamine 55. NOVATOURS OÜ Harjumaa Reisibüroode tegevus 56. KIA AUTO AS Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 57. AQ LASERTOOL OÜ Pärnumaa Mehaaniline metallitöötlus 58. RUUKKI PRODUCTS AS Pärnumaa Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia 59. SALUTAGUSE PÄRMITEHAS AS Mujal liigitamata toiduainete tootmine Raplamaa 60. NAFTA TRADE PLUS OÜ Harjumaa Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük 61. DSV TRANSPORT AS Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 62. RAILTRANSUNION OÜ Harjumaa Kauba raudteevedu 63. D&A MOBILE OÜ Harjumaa Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 64. E-PIIM TOOTMINE AS Järvamaa Piima-, piimatoodete ja juustutootmine 65. TYOR OÜ Harjumaa Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine 66. KUUSAKOSKI AS Harjumaa Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine 67. PLAYTECH ESTONIA OÜ Tartumaa Programmeerimine 68. KARL STORZ VIDEO ENDOSCOPY Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine ESTONIA OÜ Harjumaa 69. SKYPE TECHNOLOGIES OÜ Harjumaa Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused 70. KM ELEMENT OÜ Tartumaa Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 71. BALTEM AS Harjumaa Kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük 72. ADCASH OÜ Harjumaa Veebiportaalide tegevus 73. SAUE PRODUCTION OÜ Harjumaa Maitseainete ja -kastmete tootmine 74. HILDING ANDERS BALTIC AS Harjumaa Valmis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad 75. AUTO-BON BALTIC OÜ Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 76. GLOBAL INVESTMENTS OÜ Tartumaa Metallide ja metallimaakide hulgimüük 77. KEYSTONE SHIPPING OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 78. VOLVAX BALTIC OÜ Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük

Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@postimees.ee Toimetaja: Harry Tuul, harry.tuul@postimeesgrupp.ee Projektijuht: August Tammik ∙ Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Keeletoimetaja: Pilleriin Torim ∙ Küljendaja: Andres Didrik Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn ∙ Andmed: CreditInfo

180,83 174,24 168,95 155,44 151,46 149,20 146,56 140,31 135,31 126,53 125,09 116,59 115,82 115,34 109,93 104,87 102,34 97,40

80,14 71,97 70,30 68,77 68,11 66,27 63,53 61,51 59,68 59,58 54,49 53,59

Foto: Eero Vabamägi

Ettevõte Maakond

Eksport avab akna rikkuse juurde Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann rääkis intervjuus Postimehele, et just kasvav eksport on taganud Eesti jõukuse kiire kasvu.

52,37 51,83 51,37 50,64 50,33 48,75 48,02 45,77 44,20 43,77 43,68 43,67 42,06 41,92 41,66 40,89 40,15 39,45 39,15 38,63 37,97 37,72 37,26 36,96 36,58 36,49 35,81 35,48 35,44 35,38 35,01 34,86 34,66 34,52 33,54 33,49 31,83 31,73 31,47 31,44 31,32 30,76 30,55 30,47

Harry Tuul

harry.tuul@postimees.ee

E

esti Panga ökono­ misti Natalja Viil­ manni sõnul on meie riigi kiiresti suurenenud jõuku­ se taga üha kasvav eksport. Nii on viimase 20 aastaga Eesti si­ setoodang kasvanud viis korda, kaubaeksport 5,5 korda, keskmi­ ne palk viis korda, samas hõive vaid 10 protsenti. See tähendab, et suurem ekspordivõimekus võimaldas ka palku tõsta, see­ juures jagunes teenitud tulu va­ rasemaga võrreldes elanikkonna peale ühtlasemalt.

Muuhulgas mainis Viilmann, et kui võrrelda Euroopa Liidu eksportivaid ja mitteeksporti­ vaid ettevõtteid, siis esimeste töötajad saavad üldiselt kõrge­ mat palka – nende kasvuvõime on suurem, avatud turg tagab suurema nõudluse ja võimaluse müüa jõukamale tarbijale ning tänu sellele maksta ka kõrgemat palka. «Nii me rikkaks saame, aga kahjuks mitte nii kiiresti, kui võib-olla tahaks,» ütles Viil­ mann.

Kui oluline eksport Eesti majandusele on? Kui suur on selle mõju?

Kui erinevate riikide praktikat võrrelda, siis igas riigis ei pea eksport ilmtingimata olema see, mis riigi majandust edasi viib.

Paljudel on suurim mõjutaja si­ senõudlus. Aga väikeste avatud majanduste jaoks on just ekspor­ diaken võimalus, kuidas rikkaks saada.

Näiteks kui võrrelda meie majanduse mahtu nüüd ja 20 aastat tagasi, siis majandus kasvas viis korda ja eksport 5,5 korda. Ka keskmine palk kas­

vas viis korda. Ehk me teenime raha, saame maksta tehtud töö eest ja investeerida, ning nii saa­ me jõukamaks. Mulle meeldib ütlus, et suur teekond koosneb väikestest sammudest. Nüüd tähendab iga kasvuprotsent muidugi viis korda suuremat sammu kui kakskümmend aas­ tat tagasi.

Just kasvav eksport on taganud Eesti jõukuse kiire kasvu.

Ajaga on Eesti ekspordi ole­ mus palju muutunud. Kaubad ja teenused on teised. Mulle meel­ dib ka tsitaat, et ei konkureeri mitte riigid, vaid ettevõtted. Me saame luua ettevõtetele tingi­ musi, aga lõplik edu sõltub juba ettevõtjatest endist, nende ris­ kivalmidusest, tarkusest, inves­ teerimisoskustest, võimekusest tabada ja arendada nišitoodet jne. Kui varem oli meil üks suur kaubanduspartner idast ning paljud lepingumahud ja hinnad nagu kivisse raiutud, siis praegu on maailm nii palju muutunud.

Kuulume alates 2004. aas­ tast Euroopa Liitu ning selle mõju Eesti majandusele on ol­ nud erakordselt suur. Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt on Eesti suutnud ühisturult võita palju­ dest teistest riikidest oluliselt enam. Kui keskmiselt jäi ühis­ turu mõju liikmesriigile kahek­ sa-üheksa protsendi kanti sise­ majanduse kogutoodangust, siis Eestile oli see 15 protsenti. Kui meie majanduse sisetoodang on praegu umbes 25 miljardit eurot, siis kolm miljardit sellest oleme

võitnud osalemisest Euroopa Liidu ühisturul. Ühised reeglid ja tariifide puudumine osutusid meie ettevõtetele väga viljakaks pinnaseks. Ei saa ka unustada, et Euroopa Liit on maailma üks rikkamaid piirkondi, mis oma turu suuruselt on maailmas USA järel teine.

Samas arenenud riikidega konkureerida on palju raskem.

Sul pole ühtegi lepingut, mis on kivisse raiutud. Kõrval on konkurendid ning kasvamiseks ei piisa sellest, kui oled parem kui enne – pead olema parem kui nemad või hoopis eripärane, teistsugune. Üha enam liigume olukorra poole, kus ei konku­ reerita mitte sellega, et suudad odavamalt müüa, vaid sellega, et oled millegi poolest eriline ja pa­ rim. Kvaliteedinäitajad lähevad üha rohkem hinda. Tootmisprot­ sessid seejuures sisaldavad aga palju enam piiriülest tegevust. Ja see omakorda loob uusi võimalu­ si. Kui meil ei ole Eestis näiteks oma iPhone’i tehast, siis see ei tähenda, et me ei saaks osaleda selle loomise väärtusahelas rek­ laami, äriteenuste, infoteenuste või millegi muu kaudu.

Eesti ekspordi struktuur on aastatega väga muutunud. Kui 20 aastat tagasi oli meil kuuen­ dik ekspordist tekstiil ja tekstii­ litooted, siis praegu moodustab tekstiil kõigest kolm protsenti ekspordist ning Baltikaga seotud uudised vähendavad seda veelgi. Ülikonnad on ju hea kvaliteedi­ ga, aga turul on raske konku­ reerida, sest konkureeritakse madalate palkadega riikidega, samas kui meil on palgad kiires­ ti kasvanud. Samas pole meil ka piisavalt tugevaid või elitaarseid brände, nagu näiteks Versace, kus on väikesed partiid, kallid

ja eksklusiivsed materjalid, palju käsitööd, aga hinda ei vaadata.

Ka puidu ja mööbli osatäht­ sus ekspordis on muutunud.

See on tõusnud 24 protsendilt 28 protsendile, mis tähendab, et kui kogu kaubaeksport kasvas 5,5 korda, siis puidueksport kas­ vas rohkem. Kui vaadata detai­ lidesse, siis varem eksportisime rohkem toorpuitu, aga praegu hoopis palkmaju. Need lähevad Skandinaaviasse, Saksamaale ja teistesse hea ostujõuga riiki­ desse. Me konkureerime seal vägevamate konkurentidega ja suudame olla edukad. See on vä­ ga tore, kuid kahjuks ei ole see segment veel nii lai, et kompen­ seerida varasemate, odavamate toodete äralangemist.

Eesti ekspordi osakaal Euroopa Liidu turul on suurenenud.

Teenuste ekspordi puhul on struktuur samuti muutumas.

Kuigi telekommunikatsiooni-, info-, arvuti- ja muude äritee­ nuste ekspordi osatähtsus ei ole veel suur – kaheksa protsenti si­ semajanduse kogutoodangust –, on nende eksport viimase kuue aastaga kasvanud üle 2,5 kor­ ra kiiremini kui teiste teenus­ te eksport. Teisisõnu laieneb see segment kiiresti, meil on hea maine ja digiriigina teatud konkurentsieelis, mida saab ära kasutada. Ettevõtted püüavadki seda teha.

Millised sektorid – peale puidusektori – meie eksporti praegu veavad?

Kindlasti kütteõli, mida kaks­

4 || Majandusmootorid || postimees, 29. aprill 2019

Ettevõte Maakond

Tegevusala

Ekspordi käive (mln eurot)

79. SANTA MARIA AS Harjumaa Maitseainete ja -kastmete tootmine 80. TOFTAN AS Võrumaa Puidu saagimine ja hööveldamine 81. HARJU ELEKTER ELEKTROTEHNIKA Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine AS Harjumaa 82. ALFEY SOLUTIONS OÜ Harjumaa Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine 83. TEZ TOUR OÜ Harjumaa Reisikorraldajate tegevus 84. SCANOLA BALTIC AS Jõgevamaa Õli ja rasva tootmine 85. TRADEWISE OÜ Harjumaa Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine 86. KINEX BUNKERING OÜ Harjumaa Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük 87. A-GRAIN EESTI OÜ Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 88. NOTE PÄRNU OÜ Pärnumaa Sideseadmete tootmine 89. GLOBAL GUARANTEE OÜ Harjumaa Muud finantsteenuste abitegevusalad, v.a kindlustus ja pensionifondid 90. HEIDELBERG BALTIC FINLAND OÜ Muude vahetoodete hulgimüük Harjumaa 91. REDEEM NORDICS OÜ Tartumaa Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 92. KODUMAJATEHASE AS Tartumaa Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 93. ESTMA OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 94. VICHIUNAI NORDIC AS Harjumaa Muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused 95. FLEXA EESTI AS Lääne-Virumaa Muu mööbli tootmine 96. EESTI HÖÖVELLIIST OÜ Viljandimaa Puidu saagimine ja hööveldamine 97. EDELION TRADING OÜ Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 98. ECOMETAL AS Ida-Virumaa Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine 99. VETTEL OÜ Saaremaa Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine 100. MISTRA-AUTEX AS Harjumaa Vaipade ja vaipkatete tootmine 101. TLG HOTELL OÜ Harjumaa Hotellid ja muu sarnane majutus 102. POST11 OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 103. METSÄ FOREST EESTI AS Harjumaa Puidu ja ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük 104. REGIONAL JET OÜ Harjumaa Sõitjate õhutransport 105. SIROWA TALLINN AS Harjumaa Parfüümide ja kosmeetika hulgimüük 106. ORICA EESTI OÜ Ida-Virumaa Lõhkeaine tootmine 107. DUOTRADE OÜ Harjumaa Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük 108. TRAFOTEK AS Harjumaa Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine 109. GEOSERVICE OÜ Harjumaa Kaubavedu merel ja rannavetes 110. HAANPAA OÜ Harjumaa Kaubavedu maanteel 111. TV PLAY BALTICS AS Harjumaa Satelliitsideteenuste osutamine 112. OLEREX AS Tartumaa Mootorkütuse jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 113. ELPA OÜ Harjumaa Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva hulgimüük 114. BALTI SPOON OÜ Harjumaa Spooni ja puitplaatide tootmine 115. AKZO NOBEL BALTICS AS Harjumaa Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine 116. HEKOTEK AS Harjumaa Muude tööpinkide tootmine 117. PUIDUKODA OÜ Viljandimaa Puidu saagimine ja hööveldamine 118. INTERCONNECT PRODUCT ASSEMBLY Mootorite ja turbiinide tootmine, v.a õhusõidukite, mootorsõidukite ja AS Harjumaa mootorrataste mootorid 119. MORTELLAR INVEST OÜ Harjumaa Muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused 120. SKS ESTONIA TEXTILE OÜ Ida-Virumaa Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine 121. AGRO WHITE COMPANY OÜ Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 122. ETS NORD AS Harjumaa Mujal liigitamata metalltoodete tootmine 123. SCANDAGRA EESTI AS Viljandimaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 124. KOLMEKS AS Viljandimaa Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine 125. RVT LOGISTICS EST OÜ Harjumaa Maismaaveondust teenindavad tegevusalad 126. BUNKER PARTNER OÜ Harjumaa Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine 127. DEELAKE OÜ Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 128. AMRITA BALTIC OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 129. EUROBIO LAB OÜ Harjumaa Parfüümide ja tualetitarvete tootmine 130. INFOMIR OÜ Harjumaa Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 131. MARKETEX MARINE OÜ Harjumaa Laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitus 132. ROXTRADE OÜ Harjumaa Keemiatoodete hulgimüük 133. TALLINN SHIPYARD OÜ Harjumaa Laevade ja paatide remont ja hooldus 134. AGRO-REGION TRADING OÜ Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 135. LOGISTIC-EKSPRESS OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 136. EMINARY OÜ Harjumaa Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük 137. KÜHNE + NAGEL AS Harjumaa Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused 138. MAST EUROPE OÜ Harjumaa Raua, terase ja ferrosulamite tootmine 139. TORI TIMBER OÜ Pärnumaa Puidu ja ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük 140. AMISCO AS Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 141. PIPEDRIVE OÜ Harjumaa Programmeerimine 142. HANZA MECHANICS NARVA AS Ida- Mujal liigitamata metalltoodete tootmine Virumaa 143. GLOBAL GAMING ESTONIA OÜ Reklaamiagentuurid Harjumaa 144. INTERCHEMIE WERKEN DE ADELAAR Ravimpreparaatide tootmine EESTI AS Harjumaa 145. SAKU ÕLLETEHASE AS Harjumaa Õlletootmine 146. FRATCOM BUSINESS OÜ Harjumaa Metallide ja metallimaakide hulgimüük 147. HESBURGER AS Harjumaa Restoranid ja liikuvad toitlustuskohad 148. TAKEDA PHARMA AS Põlvamaa Põhifarmaatsiatoodete tootmine 149. OEM AGRIPARTS OÜ Harjumaa Põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüük 150. AVENA NORDIC GRAIN OÜ Järvamaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 151. ZEROTURNAROUND AS Tartumaa Programmeerimine 152. TELIA EESTI AS Harjumaa Traadita sideteenuste osutamine 153. ARGO TRADING OÜ Ida-Virumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 154. PAULIG COFFEE ESTONIA AS Harjumaa Kohvi, tee, kakao ja maitseainete hulgimüük 155. CORALLANE HOLDINGS OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 156. IPF DIGITAL AS Harjumaa Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine 157. ESTIKO - PLASTAR AS Tartumaa Muude plasttoodete tootmine 158. BALTHOLDING OÜ Harjumaa Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva hulgimüük 159. VEHO EESTI AS Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 160. ALEXELA TERMINAL AS Harjumaa Laondus 161. BALTIC WORKBOATS AS Saaremaa Laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitus 162. INNOVIOR OÜ Harjumaa Mitmesuguste kaupade vahendamine 163. PORT ONE OÜ Harjumaa Mootorkütuse jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 164. MEST FOOD OÜ Harjumaa Liha ja lihatoodete hulgimüük 165. HENKEL BALTI OÜ Tartumaa Keemiatoodete hulgimüük 166. MYJAR IT OÜ Harjumaa Mujal liigitamata infoalane tegevus 167. COPYMAX OÜ Harjumaa Muude kontorimasinate ja -seadmete hulgimüük 168. RAIT AS Tartumaa Puidu saagimine ja hööveldamine 169. WOOD PRODUCT TRADING OÜ Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine Harjumaa 170. LANTMÄNNEN UNIBAKE ESTONIA AS Kuiviku- ja küpsisetootmine; Harjumaa säilitusainetega pagaritoodete tootmine 171. IM ARVUTID AS Harjumaa Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 172. REYKTAL AS Harjumaa Merekalapüük

30,36 30,20 29,82 29,66 29,14 28,84 28,77 28,71 28,70 28,40 28,24 28,06 28,01 27,91 27,63 27,20 27,18 27,00 26,82 26,78 26,64 26,61 26,24 26,14 26,14 26,08 25,88 25,83 25,71 25,65 25,56 25,49 25,33 25,32 25,25 25,05 25,04 24,23 23,95 23,70 23,41 23,36 22,68 22,64 22,52 22,52 22,35

kümmend aastat tagasi ekspordi olulise komponendina ei olnud.

Elektroonika ehk nn Ericssoni sektor, aga seal on teisigi ette­ võtteid. Ka nemad kasvavad tu­ ru keskmisest kiiremini. Meie eksport on piisavalt mitmeke­ sine.

Aastaid tagasi rääkisime just Ericssoni näitel, et kui nende eksport ära kukub, siis oleme kummuli. Kuidas see tasakaal eri ettevõtete ja sektorite vahel praegu on?

Mäletan hetke, mil Kreenholm pani uksed kinni, seegi oli suure mõjuga. Paljud kaotasid töö ning lühiajaline mõju majandusele oli suur ja negatiivne. Huvitav on aga see, et nagu inimene ei is­ tu kodus palgata, vaid otsib uut töökohta, nii ka ettevõte otsib uusi väljakutseid ja võimalusi.

Nii areneb majandus edasi. Ka läbi raskuste ja kriiside. Kui me madalapalgaliste osas enam konkurentsivõimelised ei ole, siis peame otsima võimalusi mujalt – sealt, kus üha enam väärtus­ tatakse haridust, oskusi, nuti­ kust, kvaliteeti. Kõrgema hinna ja suurema palga eest peame suutma pakkuda parimat kaupa ja teenust. Kui mõni meie ette­ võte paneb uksed kinni, siis on see kahtlemata kurb, aga pika­ ajaliselt võib mõju majandusele olla positiivne.

Aga sõltuvust ühest ettevõttest või

sektorist – kas seda on või ei ole?

Arvan, et teistega võrreldes on sõltuvus väiksem. Meil ei ole nii suuri loodusvarasid. Kui oleks, siis oleksime ka sellest sekto­ rist enam sõltuvuses. Meil on küll olemas teatud ajaloolised kompetentsid – näiteks puidu­ sektoris või põlevkivitööstuses ja digiteenustes, aga ka teised ettevõtted on konkurentsivõi­ melised ja avatud.

Kas pakume pigem allhanget või oleme hakanud ka ise bränditooteid tootma?

Kokkuvõttes teeme Eestis all­ hanget praegu rohkem kui lõpp­ toodangut. Aastatega on allhan­ kega Eestis loodud lisandväär­ tus kasvanud. Allhanget ei pea pelgama. Oma brändid on meil samuti, kuid nende osakaal eks­ pordis ei ole veel suur. Üldiselt öeldes, rikkamad ja innovaatili­ semad riigid konkureerivad idee­ de tasandil, neil on patendid ja oskusteave. Järele jõudvad riigid püüavad neid patente ja oskus­ teavet kasutada, aga ei ole veel võimelised neid ise sama suures ulatuses looma. See ongi põhjus, miks me poliitikutele räägime, et teadusesse tuleb investeerida senisest rohkem.

Milline on vahekord toodete ja teenuste ekspordis? Kas see on kuidagi muutunud?

Kaupu ekspordime endiselt roh­

kem kui teenuseid. Vahekord on umbes 60–40. Kaupu samas ka impordime päris palju, teenuseid impordime vähem. Kokkuvõttes on meil väliskaubandusbilanss positiivne ning seda tänu tee­ nuste müügile.

Mis on meie peamised turud?

75 protsenti Eesti kaupadest ja teenustest läheb Euroopa Liitu, mis on väga mitmekesine turg.

Kui läksime 2011. aastal eurole üle, oli sel sammul tugev posi­ tiivne mõju meie ekspordile. Ül­ diselt hinnatakse, et ühisvaluuta mõju meie majandusele on selle aja jooksul olnud ligi viis prot­ senti sisemajanduse kogutoo­ dangust. Pääsesime suurele tu­ rule, kus pole tariife, valuutava­ hendajaid ega valuutakõikumisi.

Eesti ekspordi osakaal Euroopa Liidu turul on suurenenud. See tähendab, et väga tugeval turul, kus on tihe konkurents, oleme suutnud kasvada kiiremini kui turg keskmiselt.

Neljandik Eesti ekspordist läheb Euroopa Liidust välja: Ameerika Ühendriikidesse, Aa­ siasse, aga ka idaturule. Vene­ maaga me küll praegu palju ei kauple, aga teistesse idariikides­ se ekspordime küll.

Mis turud on peamised Euroopa Liidu sees? Soome, Rootsi…?

Kahtlemata on Soome ajalooli­ selt meie kõige tähtsam kauban­

duspartner. Sinna ekspordime nii toiduaineid, puitu, teenuseid kui ka palju muud. Rootsi turg on natuke spetsiifilisem, sest sinna läheb Eestist peamiselt elektroonikatööstuse allhanget, näiteks Ericssoni tooteid, mille lisandväärtus on aastatega suu­ renenud. Aga Läti ja Leedu part­ nerid on samuti olulised.

Millist seisu ekspordile lähiaastateks prognoosite?

Praegu on see hetk, kus kõikide suurte rahvusvaheliste organi­ satsioonide prognoosid räägivad kui ühest suust, et horisondil kogunevad pilved. Need pilve­ kesed on erinevad. On USA-Hii­ na kaubanduskõnelused, on ka Brexit ja raskused Saksamaa au­ totööstuses, Pariisi rahutused, probleemid võla ja eelarvega Itaalias. Kuna neid on nii pal­ ju, siis meenutab see olukorda, kus ilmateateportaalid ütlevad, et homme tuleb vihma. Ja mida me siis teeme? Vihmavari tuleb kaasa võtta, olla kehvemaks il­ maks valmis. Esialgu me arvu­ des mingit laastavat mõju ei näe.

Autotööstuse väärtusahelas me eriti ei osale ja see meid otseselt ei puudutanud. Meil olid head kasvunäitajad, aga kui negatiiv­ seid sõnumeid on nii palju, siis on raske uskuda, et jääme täies­ ti puutumata. Ütleksin, et kasv jääb, aga väga tõenäoliselt on see madalam kui enne.

Eksportijate esikümme Eesti eksportijate esikümnesse mahuvad suured rahvusvahelised lääne tööstushiiud, nagu Ericsson või ABB, aga ka mitu suhteliselt tundmatut kütuse, metalli või teraviljaga kauplejat, kelle omanikud asuvad idas.

21,47 21,40

Märt Belkin

mart.belkin@bns.ee

21,38 21,26 21,06 20,95 20,94 20,93 20,91 20,63 20,60 20,44 20,21 19,96 19,95 19,86 19,84 19,83 19,76 19,66 19,60 19,55 19,37 19,36 19,36 19,35 19,32 19,25 19,22 19,15 19,08 18,80 18,79 18,76 18,55 18,48 18,46 18,30 18,27 18,15 18,05 18,01 17,96 17,89 17,87 17,72 17,69

ERICSSON EESTI AS 1. 798,96 mln € Rootsi Ericssonile kuuluv elekt­ roonikatehas on eksportijate edetabelis trooninud juba pikki aastaid ning mõnes mõttes ongi tegu Eesti ekspordi sümboliga, mis on pikalt siinsele majandu­ sele võtmetähtsusega olnud. Ees­ ti ekspordistatistikaski mängib kvartalist kvartalisse suurt rolli see, mis riigist Eesti tehasel pa­ rajasti tellimusi on või kui suur on müügimaht.

Aastal 2017 müüs Ericsson Eestist välja pea 800 miljoni eu­ ro eest kaupu – võrdluseks olgu öeldud, et üldse oli Eesti eksport toona 12,8 miljardit. Teisisõnu annab üks firma väljaveost üle kuue protsendi. Tõsi, aasta varem oli eksport isegi üle 1,2 miljardi ning veel paar aastat varem ula­ tus osakaal koguekspordist 14 protsendi ligi.

Järsu languse taga on esiteks muutunud tooteportfell – uute toodete omahind on madalam –, teisalt aga logistika ümberkor­ raldamine kontserni sees, mis­

tõttu Eesti Ericsson enam osa tooteid ei vahenda, toob ettevõte välja.

Tooteportfellis on asjade interneti lahendused, 3G ja 4G tooted ning praeguseks on fir­ ma teinud suuri panuseid ka 5G arendamisele. Ericssoni kontserni äri oli konkurentsi ja muutuva turu tõttu pikalt surve all, mis peegeldub hästi ka Eesti tehase 2017. aasta tulemustes. Vahe­ pealsel ajal on firma restruktu­ reerimine aga tublisti edenenud ning mullu ületas kontsern igas kvartalis analüütikute ootusi. Tõ­ si, neljandas kvartalis oldi siiski kahjumis.

2017. aastal juhtis Ericsson Eestit veel Seth Lackman, kes liitus Ericssoniga Soomes ühek­ sakümnendate keskel. Alates 2018. aasta aprillist tüürib fir­ mat samuti veerandsada aastat kontserni heaks töötanud And­ rus Durejko.

MANOIR ENERGY OÜ mln € 2. 418,68 2010. aastal asutatud Tartu firma tegeleb vedelkütuste ostu-müügi ning veoteenuse vahendamise­ ga. Kodulehel toob Manoir esi­ le, et koostööpartnerite seas on Alexela terminalid kahes Eesti sadamas, lepingud on firmal ka terminalidega Riias, Murmans­ kis ja Pihkvas. Ettevõte märgib ka, et juhatusel ja kauplejatel on pikaaegne toormekauplemise ko­

gemus suurtegijatest, nagu En­ ron Energy Services, Gazprom ja Trafigura. Äri teeb firma samuti hii­ dudega, klientide seas on juba mainitud Trafigura, aga ka näi­ teks Shell, E.ON, Vitol ja Dow Europe. Firma tarnijate seas on Gazprom Neftehim Salavat ja Sibur International, ent ka Eesti firmad Eesti Energia ja VKG, sei­ sab kodulehel.

Firma omanik on Eesti et­ tevõtja Valeri Stefanovitš. 2016. aastal rääkis ta Äripäevale, et Manoiri edu põhjus on lihtne: puhas töö ja kliendibaasi raja­ mine.

Müügimaht on küllaltki peadpööritav: kui 2016. aastal oli käivet pisut üle 101 miljoni euro, siis 2017. aastal see enam kui nel­ jakordistati, 423 miljoni euroni.

Riikide lõikes oli suurim turg 296 miljoniga Singapur, Eesti roll oli suures pildis tagasihoidlik 4,4 miljonit eurot.

Nagu vahendusäris kombeks, oli kasumimarginaal tagasihoid­ lik, ent suure käibe tõttu tuli pu­ haskasumit kokku siiski soliidsed 3,9 miljonit eurot. Dividende ot­ sustas Stefanovitš firmast mitte võtta, mis tähendab, et 2017. aas­ ta lõpus oli Manoiris jaotamata kasumit 6,5 miljoni euro jagu.

NT BUNKERING AS 3. 180,83 mln € Baltic Sea Bunkeringi kontser­ ni kuuluv firma tegeleb laevade punkerdamise ja laevakütuse

hulgimüügiga. Kaupa müüb et­ tevõte sisuliselt täielikult teistele Euroopa Liidu riikidele.

Omanikud on ametlikult Aleksei Tšulets ning Hollandi An­ tillidel registreeritud firma CNP Investment N.V. Äripäev on kirju­ tanud, et offshore-firma taga on Tšulets ise ning tema Venemaa äripartner ja sõber Sergei Pasters.

CNP ning Tšulets on eelkõi­ ge tuntud Paldiski Põhjasada­ ma omanikena, samuti kuulu­ vad neile ekspedeerimisfirma Merktrans, Paldiski raudteejaa­ mas opereeriv Railservis AS ning kinnisvarafirma Altoona. Lisaks kuuluvad Tšuletsile kütuse müü­ giga tegelevad Saurix Petroleum ja Infast Oil. Meedia on Tšuletsi hinnanud Paldiski kohalikus po­ liitikas ülitähtsaks ja mõjuvõim­ saks inimeseks.

Tšulets on offshore-firmade kasutamise poolest tuntud – kurikuulus Panama dokumen­ dileke advokaadibüroost Mos­ sack Fonseca paljastas, et CNP Investment N.V. on omakorda kahe Briti Neitsisaarte ettevõtte omanik, neist ühes Paldiski Sada­ mate juhtkonna kõrval. Seotud on Tšulets veel mitme välismaise ettevõttega.

PKC EESTI AS 4. 174,24 mln € PKC tegeleb tarbesõidukite ja põllumajandustehnika tootjatele juhtmeköidiste ja ühenduskaabli­ te projekteerimise ja lepingulise tootmisega. Veel 2014. aastal töö­

postimees, 29. aprill 2019 || Majandusmootorid || 5

tas firma heaks Eestis üle tuhan­ de inimese, ent aasta lõpul suleti kulude kokkuhoiuks Haapsalu tehas. 2017. aasta kevadel sulges uksed ka Keila tehas ning toot­ mine suunati ümber peaasjalikult Leetu ja Venemaale.

Nii ongi PKC Eesti praegu üldjuhtimisega tegelev keskus, mis tellib allhanget teistest kontserni firmadest ning tege­ leb kohapeal ka tootearenduse ja projekteerimisega. «Üha muutuv maailm ja tegevuskeskkond toob kaasa uusi ärimudeleid, mitmeid väljakutseid ja valikuid. Ettevõ­ te tugineb edasistes plaanides ja tegevustes ennekõike kontserni rahvusvahelisele haardele, enda tugevustele ja klientide ootuste­ le,» kirjeldab firma majandusaas­ ta aruandes äriseisu.

2017. aasta jaanuaris sõlmisid firma Motherson Sumi Systems Limited ja varem Soome börsil noteeritud PKC Group Oyj juha­ tus ühinemislepingu ning alates sama aasta kevadest kuulub PKC Eesti läbi PKC Groupi uue omaniku rahvusvahelisse kont­ serni Motherson Sumi Systems Limited.

5.

MBR METALS OÜ 168,95 mln €

Denis ja Ilja Treštšalovile kuuluv firma tegeleb metallide ja metal­ limaagi hulgimüügiga. Ettevõtte peakorter on Tallinnas ning äri tehakse SRÜ riikides, Euroopa Liidus ja Aasias. 169 miljoni euro ligi küündiv müügitulu jagunes peaaegu pooleks ELi ja ühendu­ sest väljaspool asuvate turgude vahel.

Firma toodete hulka kuu­ luvad näiteks roostevabad ja eriterase toorained, metallid ja sulamid supersulamite tootmi­ seks ja lennunduses kasutami­ seks, ent ka metallid ja sulamid alumiiniumsulamite tootmiseks, reeniumi tooted ning haruldased muldmetallid ja sulamid.

Kasumit teenis metallifirma 2017. aastal 4,8 miljonit eurot, pea kahekordistades aasta vara­ sema 2,6 miljoni suuruse plussi.

Dividende Treštšalovid firmast ei võtnud, nii et aasta lõpuks oli MBR Metalsil jaotamata kasumit 12,5 miljoni euro jagu.

tuses, elektrijaamades ja infra­ struktuuris ning tarnib tervik­ lahendusi ja seadmete pakette, et tagada klientidele elektriva­ rustus. Lisaks pakutakse töös­ tusfirmadele tootmisseadmete hooldust.

Eesti ettevõte toodab peami­ selt koduturule elektrijaotuskil­ pe ja ekspordiks generaatoreid, mootoreid, eri komponente muu­ dele elektrimasinatele, komplekt­ alajaamu, sagedusmuundureid ja taastuvenergia seadmeid.

2017. aasta peaaegu 183 mil­ joni euro suurusest müügitulust andis Eesti 27,5 miljonit eurot, ülejäänud kaup läks ekspordiks.

Suurim turg oli seejuures Soome, kuhu firma müüs 101,2 miljoni euro eest. Kaupa müüb firma aga sisuliselt üle kogu maailma, EList USA, Korea, Brasiilia ja Uus-Me­ remaani.

ABB ASis töötas 2017. aastal 1258 inimest, mida oli tublisti rohkem kui 1096 töötajat aasta varem. Palgakulu oli 29,7 miljonit eurot ehk ühe töötaja kohta oli keskmine kuine brutopalk ligi­ kaudu 1971 eurot.

STORA ENSO EESTI AS 7. 151,46 mln € Soome Stora Enso kontserni Eesti ettevõttele kuuluvad pui­ dutööstused Imaveres – seal asub saeveski ning toodetakse puitliimtalasid, puitkomponente, graanuleid – ning Näpil, kus asub samuti saeveski ja toodetakse hööveldatud-värvitud saemater­ jali ja puidugraanuleid. Lisaks on Stora Enso Eestil metsava­ rumisüksus kontoritega Pärnus, Tartus, Kuressaares, Imaveres ja Näpil. Firmal on tütarettevõtted Lätis ja Leedus.

Peale tootmise ja varumise tegutseb Stora Enso Eesti juures Tallinnas globaalne tugiteenus­ te keskus, milles finants-, IT- ja logistikaüksused teenindavad grupi ettevõtteid üle maailma, märkis firma majandusaasta aru­ andes. Mullu laiendas firma oma Tallinna finantsteenuste keskust veelgi, luues pealinna ligikaudu 70 uut töökohta. 2017. aasta lõ­ pus oli Eesti üksustes palgal 603 töötajat.

201 miljoni eurosest käibest teenis Stora Enso Eesti üksus 2017. aastal 49,6 miljonit kodu­ turul, ülejäänu saadi ekspordist.

Suurim turg oli seejuures 30,4 miljoni euroga Jaapan, järgnesid Soome ja Austraalia.

ABB AS 6. 155,44 mln € Tegu on Eesti lüliga ŠveitsiRootsi tööstushiiust ABB, mis tuli ajakirja Fortune maailma 500 suurima ettevõtte edetabe­ lis mullu 341. kohale. Kontserni ülemaailmne peakontor asub Zü­ richis, 1991. aastal asutatud Eesti üksust juhitakse aga Rae vallast Jüri alevikust.

Jüris asuvad ka firma müügi­ üksused, madalpingesüsteemide, komplektalajaamade, mootorite ja generaatorite ning ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehased ja turbokompressorite hooldus.

ABB Eesti üksus tutvustab kodulehel, et pakub keskpinge-, madalpinge- ja automaatikatoo­ teid, teostab automaatika- ja elektrifitseerimise projekte töös­

TOYOTA BALTIC AS 8. 149,20 mln € Eesti firma otsene omanik on Soomes tegutsev Toyota Auto Finland, ent lõplik kasusaaja on Jaapani Toyota Motor Corpora­ tion ise. Ettevõtte suureksportija staatus tuleb aga eelkõige sellest, et Eestist müüb firma autosid üle kogu Baltikumi. Nii teeniti­ gi 252 miljoni suurusest käibest Eestis 103, Lätis ümmarguselt 61

ning Leedus pisut üle 85 miljoni euro.

Uusi sõiduautosid ja kaubi­ kuid registreeriti Baltimaades mullu märtsis lõppenud majan­ dusaastal kokku 80 700, mis oli 13,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Toyota Baltic müüs sa­ mas 11 469 sõidukit ning turu­ osa kasvas 12,7 protsendilt 13,4 protsendile.

Autoturu kasv Baltimaades koos kulude optimeerimisega tõigi Toyota Balticule majandus­ aastal 3,2 miljonit eurot kasumit, mida on tublisti rohkem aasta varasemast 2,2 miljonist.

CARDIFF TRADING OÜ 9. 146,56 mln € Raudteevagunite rendi ja teravil­ ja hulgimüügiga tegelev ettevõ­ te, mille omanikud on Ukrainas elavad Alona ja Iaroslav Shkut.

Kogu müügitulu teenib firma väljaspool Euroopa Liitu (ja Uk­ rainat) ning Eestis pole neil ka ühtegi töötajat. Kodulehel seisab Tallinna Paldiski maantee kõrval aadressireal ka Borõspilska tänav Kiievis.

Kodulehel selgitab Cardiff Trading, et vahendab peamiselt Musta mere piirkonna teravil­ ja – maisi, söödaotra ja -nisu, soja, rapsi ja muud – ning pakub raudteelogistika teenuseid. Põ­ hiliselt keskendutakse süvame­ resadamatele.

Logistikaäriks on Cardiffil oma vagunid ning tihedat koos­ tööd tehakse ka Ukraina veofir­ maga Seedrail. Ühiselt veetakse peamiselt vilja, ent sekka satub ka muud tahket ja vedelat lasti.

Nagu hulgiärile kombeks, on ettevõte küll kasumis, ent marginaalid vägagi õhukesed: 2017. aasta pea 147 miljoni euro suuruse müügitulu juures kogu­ nes kasumit 174 500 eurot, mis teeb marginaaliks umbes 0,11 protsenti. Aasta varem oli 42,2 miljoni juures kasumit 672 000 euro kandis. Suure käibe- ja ka­ sumimuutuse tagamaid firma aastaaruandes ei ava.

CROSS OFFICE OÜ 10. 140,31 mln € Täies ulatuses Läti elanikule Oleg Riabovile kuuluv ettevõte tegeleb kütuse tankimisega lae­ vadele. Alles 2016. aasta sügisel tegevust alustanud firma on Ees­ tis küllaltki vähe tuntud ning ka meediakajastus on olnud taga­ sihoidlik.

Esimesel täistegevusaastal ehk tunamullu ulatus müügitu­ lu 141 miljoni euro juurde, mil­ lest 37 miljonit teenis ettevõte Venemaalt. Klientide seas loet­ leb Cross Office palju tuntud laevaomanikke ja -operaatoreid, näiteks Eesti Hansa Shippingu, Atlas Balticu, Taani logistika­ hiiu Maerski, Finnlinesi, CMA CGMi. Põhitarnijate seas tuuakse aruandes välja näiteks Rosneft, Gazpromneft ning Vene riiklik naftagigant Lukoil.

6 || Majandusmootorid || postimees, 29. aprill 2019

Ettevõte Maakond 173.

174.

175.

176.

KROONPRESS AS Tartumaa VINDOR OÜ Raplamaa FAVOR AS Harjumaa INCAP ELECTRONICS ESTONIA OÜ Saaremaa MERINVEST OÜ Saaremaa LASBET TOOTMINE AS Harjumaa O-I ESTONIA AS Raplamaa GOODYEAR DUNLOP TIRES BALTIC OÜ Harjumaa LUNDEN FOOD OÜ Harjumaa OUMAN ESTONIA OÜ Saaremaa

Tegevusala

Ekspordi käive (mln eurot)

Muu trükkimine 17,58 Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 17,58 Mehaaniline metallitöötlus 17,55 Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete 17,21 tootmine 177.

Muude kummitoodete tootmine 17,11 178.

Betoonist ehitustoodete tootmine 17,06 179.

Klaasanumate tootmine 17,04 180.

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete 16,98 hulgimüük 181.

Valmistoitude tootmine 16,93 182.

Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete 16,83 tootmine 183. DOLD PUIDUTÖÖSTUS OÜ Viljandimaa Spooni ja puitplaatide tootmine 16,81 184. EURASIA ENERGY TRADING OÜ Spetsialiseerimata hulgikaubandus 16,61 Harjumaa 16,49 185. ARROW ELECTRONICS ESTONIA OÜ Elektroonika- ja Harjumaa telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 186. GRAINEXPO OÜ Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja 16,45 loomasööda hulgimüük 187. GUNVOR SERVICES AS Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 16,45 188. ESTANC AS Harjumaa Terasvaatide jms mahutite tootmine 16,34 189. VAIDAWOOD OÜ Harjumaa Puidu saagimine ja hööveldamine 16,29 190. GLAXOSMITHKLINE EESTI OÜ Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja 16,25 tehnikaalane tegevus Harjumaa 191. TMB ELEMENT OÜ Tartumaa Betoonist ehitustoodete tootmine 16,06 192. ALEXELA BUNKERING OÜ Harjumaa Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete 16,00 hulgimüük 193. SCHENKER AS Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 15,93 194. KRICON BALTICS OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 15,91 195. BILLERUDKORSNÄS ESTONIA OÜ Puidu ja ehitusmaterjalide ja 15,88 sanitaarseadmete hulgimüük Pärnumaa 196. SANDMANI GRUPI AS Harjumaa Elektriliste kodumasinate hulgimüük 15,84 197. AUTO FORTE TALLINN OÜ Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 15,65 198. VIKING LINE EESTI OÜ Harjumaa Muu inimressursiga varustamine 15,40 199. TARMETEC OÜ Tartumaa Mootorsõidukite muude osade ja 15,29 lisaseadmete tootmine 200. TUINDECO BALTICS OÜ Harjumaa Puidu ja ehitusmaterjalide ja 15,13 sanitaarseadmete hulgimüük 201. MARINE ENERGY SOLUTIONS OÜ Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete 15,10 hulgimüük Harjumaa 202. YUMA EESTI OÜ Harjumaa Muude kodutarvete hulgimüük 15,07 203. TRANS OPTIMA GROUP OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 15,06 14,98 204. SONAKS EST OÜ Harjumaa Rauakaupade, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük 205. BELLUS FURNITURE OÜ LääneMuu mööbli tootmine 14,95 Virumaa 206. HOLMEN METS AS Lääne-Virumaa Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine 14,94 207. AKSO-HAUS OÜ Harjumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 14,79 208. FORWARD PROJEKT OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 14,79 209. PROPOOLA OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 14,73 210. NORINTRADE OÜ Harjumaa Liha ja lihatoodete hulgimüük 14,71 211. TARTU MILL AS Tartumaa Jahu ja tangainete tootmine 14,58 212. SÄÄSTKE OÜ Pärnumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 14,52 213. CM TALLINN AS Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja 14,38 loomasööda hulgimüük 214. NASON DAVIS EESTI OÜ Tartumaa Puidu ja ehitusmaterjalide ja 14,37 sanitaarseadmete hulgimüük 215. DOTNUVA BALTIC AS Tartumaa Põllumajandusmasinate, -seadmete ja 14,36 lisaseadmete hulgimüük 216. BIRGER OÜ Jõgevamaa Mootorsõidukikerede tootmine; haagiste 14,29 ja poolhaagiste tootmine 217. LEMEKS WOOD SUPPLY AS Tartumaa Metsavarumine 14,28 218. AZOV CABLE TRADING COMPANY OÜ Spetsialiseerimata hulgikaubandus 14,16 Harjumaa 219. TAPA MILL OÜ Lääne-Virumaa Puidu saagimine ja hööveldamine 14,08 220. KOHILA VINEER OÜ Raplamaa Spooni ja puitplaatide tootmine 14,06 221. ALEXELA SILLAMÄE AS Ida-Virumaa Laondus 13,98 222. BALTIC PULP & PAPER OÜ Harjumaa Muude kodutarvete hulgimüük 13,95 223. EQUIP HORECA OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 13,85 224. ECOLINES ESTONIA OÜ Harjumaa Sõitjate muu mujal liigitamata 13,81 maismaavedu 225. LEAB EESTI OÜ Harjumaa Muu elektroonika- ja elektrijuhtmete või 13,80 -kaabli tootmine 226. DHL EXPRESS ESTONIA AS Harjumaa Kaubavedu maanteel 13,77 227. CUTFORM OÜ Harjumaa Mujal liigitamata metalltoodete tootmine 13,76 228. VICTOR STATIONERY OÜ Harjumaa Muude paber- ja papptoodete tootmine 13,76 229. PRINTALL AS Harjumaa Muu trükkimine 13,68 230. REVAL SEAFOOD OÜ Harjumaa Merekalapüük 13,64 231. TIKSOJA PUIDUGRUPP AS Tartumaa Muu mööbli tootmine 13,60 232. SAAREK PRODUCTIONS AS Tartumaa Muu puu- ja köögivilja töötlemine ja 13,48 säilitamine 233. NEFAB PACKAGING OÜ Harjumaa Puittaara tootmine 13,47 234. LENNE OÜ Harjumaa Muude rõivaste ja rõivalisandite tootmine 13,43 235. SCC BALTICS OÜ Ida-Virumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja 13,41 loomasööda hulgimüük 236. HANSA CANDLE AS Viljandimaa Muu mujal liigitamata tootmine 13,29 237. NAVIGAATOR OÜ Harjumaa Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva 13,21 hulgimüük 238. PLASTHIM OÜ Harjumaa Keemiatoodete hulgimüük 13,19 239. EESTI AVIOKÜTUSE TEENUSTE AS Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete 13,06 hulgimüük Harjumaa 240. T-TAMMER OÜ Harjumaa Metalluste ja -akende tootmine 13,06 241. A. LE COQ AS Tartumaa Õlletootmine 13,01 242. CIKLOMEN INVESTMENT OÜ Harjumaa Mitmesuguste kaupade vahendamine 12,98 243. GREINER PACKAGING AS Harjumaa Plasttaara tootmine 12,96 244. SLD INVEST OÜ Harjumaa Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 12,88 245. REVAL AUTO ESINDUSED OÜ Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 12,83 246. BALTICCOAL COMPANY OÜ Harjumaa Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete 12,83 hulgimüük 12,82 247. SEAGATE.EE OÜ Harjumaa Rauakaupade, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük 248. ALANDIA ENGINEERING ESTONIA OÜ Laevade ja paatide remont ja hooldus 12,77 Harjumaa 249. BALTEKS KEM OÜ Harjumaa Keemiatoodete hulgimüük 12,72 250. MARKETEX OFFSHORE Metallkonstruktsioonide ja nende osade 12,64 tootmine CONSTRUCTIONS OÜ Harjumaa 251. A.M AUTO-GROUP OÜ Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 12,59 252. PUIT-PROFIIL AS Jõgevamaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 12,54 253. KIM JOHANSEN TRANSPORT OÜ Ajutise tööjõu rent 12,44 Harjumaa 254. TRIVES OÜ Tartumaa Puidu saagimine ja hööveldamine 12,37 255. ESTVALVE OÜ Harjumaa Muude masinate ja seadmete hulgimüük 12,25 256. VIA HANSA EESTI AS Harjumaa Reisikorraldajate tegevus 12,17 257. HUMANA SORTEERIMISKESKUS OÜ Kasutatud kaupade jaemüük kauplustes 12,13 Harjumaa 258. SAKU METALL ALLHANKE TEHAS AS Mujal liigitamata metalltoodete tootmine 11,96 Harjumaa 259. PINEST AS Põlvamaa Spooni ja puitplaatide tootmine 11,95 11,93 260. MECONET AS Harjumaa Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia 261. TOP CONNECT OÜ Harjumaa Muu telekommunikatsioon 11,83 262. LITRADA GROUP OÜ Harjumaa Enda või renditud kinnisvara 11,83 üürileandmine ja käitus 263. MISS MARY OF SWEDEN OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 11,78 264. KÜHNE + NAGEL IT SERVICE CENTRE Muud infotehnoloogia- ja arvutialased 11,75 tegevused AS Harjumaa 265. DANA INTERNATIONAL OÜ Harjumaa Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva 11,68 hulgimüük 11,64 266. ADK TRANS OÜ Harjumaa Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 267. KUNDA NORDIC TSEMENT AS LääneTsemenditootmine 11,53 Virumaa 268. AIREST AS Harjumaa Kauba õhutransport 11,46 269. EU GIG OÜ Harjumaa Muude masinate ja seadmete hulgimüük 11,44 270. TIETO ESTONIA AS Harjumaa Programmeerimine 11,43

Maakonna eksportijate esikümme Kui Eesti suurimad eksportijad kuuluvad valdavalt väliskapitalile, siis väljaspool Tallinna ja Harjumaad asuvate ettevõtete edetabeliliider on Eesti kapitalil põhinev VKG Oil AS. Väliseesti kapitalile kuulub veel kodutekstiilitoodete, voodite ja madratsite tootmisega tegelev Wendre.

Märt Belkin

mart.belkin@bns.ee

VKG OIL AS mln € 1. 116,59 Viru Keemia Grupi tähtsaim lüli.

Nagu nimigi viitab, tegeleb VKG Oil põlevkivist õli tootmisega ning saadud õli töötlemisega, seejuures on tegu suurima põ­ levkiviõli tootjaga Eestis. Firmal on kasutusel kaks tehnoloogiat: vanem Kiviter ning uuem Petro­ ter, mis on omakorda kasutusel kolmes tsehhis, millest uuem pandi tööle 2015. aastal.

Petroteri tehased kasuta­ vad toormena peenfraktsioo­ nilist ehk kuni 25-millimeetrist põlevkivi. Toore lagundatakse kuuma põlevkivituha otsesel se­ gamisel põlevkiviga. Saadusteks on õliaur ja kõrge kütteväärtu­ sega gaas, kõrvaltoodanguna ka küttevesi ja aur, mis on aluseks kontserni soojaärile Kohtla-Jär­ vel.

Kiviter-tehnoloogias juhitak­ se põlevkivikihist läbi kuumad suitsugaasid, mille abil toore lagundatakse. Kahe tehnoloo­ gia paralleelne kasutamine või­ maldab firmal toorainet paind­ likumalt kasutada: ära kulub põlevkivi fraktsioon suuruses nullist 125 millimeetrini, kus­ juures Kiviteri toormest välja sõelutud peent toorainet saab kasutada Petroteris.

Peale energiatoodete val­ mistab VKG põlevkivist ka muid kemikaale, mis lähevad nii kosmeetika-, farmaatsia-, elektroonika- kui ka autoreh­ vitööstusesse. Lõppkasutajate seas on näiteks Schwarzkopf, Lexus, Samsung ja LG, toob firma majandusaasta aruandes uhkelt välja.

VKG suurim omanik on 38,9 protsendiga Priit Piilmanni fir­ ma Tristen Trade, järgnevad 25,5 protsendiga Margus Kangro firma Alvekor, 19,5 protsendiga Ants Laos ning viimaks 16 prot­ sendiga Elar Sarapuule kuuluv firma Sergos Invest.

male Cronimet Holding GmbH ning 25 protsendiga Eva Ped­ jakule, kes on ka Tartus tegut­ seva Eesti firma juhatuse liige.

Cronimet Nordic tegeleb musta ja värvilise vanametalli ostmisega Baltimaadest, Soo­ mest, Rootsist ja teistest Eu­ roopa Liidu riikidest. Ostetud toodang eksporditakse peami­ selt Türki, Aasiasse ja euroliidu liikmesriikidesse, selgub majan­ dusaasta aruandest.

Tunamullu suurenesid et­ tevõtte kõigi tegevusliikide mahud, eriti roostevaba terase valdkonnas. Väga hinnavola­ tiilsel turul suudeti hoida te­ gevusriskid kontrolli all ning see strateegia osutus 2017. aas­ ta kokkuvõttes tulemuslikuks, annab juhatus aruandes teada. Ühtlasi teeniti rekordiline 1,75 miljoni euro suurune puhas­ kasum. Tegevusmahu kasvuga investeeris ettevõte 2017. aastal põhivarasse ka 400 000 eurot.

WENDRE AS 3. 109,93 mln € Kodutekstiilitoodete, voodite ja madratsite tootmisega tege­ leva Pärnumaa ettevõtte oma­ nik on Rootsi Trading House’i kontsern, mis kuulub ettevõtja Peter Huntile. Suurele golfisõb­ rale Huntile kuulub Eestis ka mitu teist ettevõtet, nende seas Saare Golfi ja Pärnu Bay Golfi rajad.

Wendre müügitulu ulatus 2017. aastal 113,4 miljoni euroni, kusjuures eksport andis sellest koguni 97 protsenti. Suurimad müügiturud olid Euroopa Liidu riigid ja Ameerika Ühendriigid.

2017 oli firmale madratsite ja voodite tootmise mõttes väga edukas, sest müügitulu kasv oli kõige suurem. Tänu investee­ ringutele, arendustegevusele ja tarneahela muudatustele pa­ ranes tunduvalt ka tegevusala kasumlikkus, seisab majandus­ aasta aruandes.

Poolteist aastat tagasi os­ tis Wendre samasse kontserni kuuluva Rootsis asuva Style Station Garden AB äritegevuse.

Selle tulemusena alustati uue ärivaldkonna ehk aiamööbli arendamise ja müügiga, milles Wendre näeb lähiaastatel head kasvupotentsiaali.

NOVOTRADE INVEST AS CRONIMET NORDIC OÜ 4. 104,87 mln € 2. 115,34 mln € 2014. aasta sügisel asutatud me­ tallihangeldaja kuulub 75 prot­ sendi ulatuses Saksamaa fir­

tevõtja Evgeniy Erofeev ning Eestis tegutsev Sergei Volžins­ ki, kes on seotud veel kolme mitte eriti aktiivse äriühinguga.

Firma kasvas välja Viru Au­ tomaatikast, mis kuulus 2002. aastani Viru Keemia Grupile.

Ettevõte töötleb naftaproduk­ te, põhilised lõppsaadused on naftapolümeervaigud ja solven­ difraktsioon.

Müügiturgudest suurim on Lõuna-Aafrika, mis andis pi­ sut enam kui 105 miljoni euro suurusest käibest mullu 43,5 protsenti. Oluline turg on 17,7 protsendiga ka Läti. Enam kui miljoni eest läks kaupa Hollan­ disse, Suurbritanniasse, USAs­ se, Saksamaale ja Poola.

2017. aasta oli Novotrade In­ vestile hea: müügimaht kasvas kolmandiku võrra ja puhaska­ sum 10 protsenti. Ettevõte sel­ gitas, et nafta- ja naftatoodete turu stabiliseerimine üldises majandusolukorras võimaldas stabiliseerida tooraine sisseostu hindu ja valmistoodangu väl­ jalaset, mis omakorda mõjutas kasumit.

Ida-Virumaal Kohtla-Järvel te­ gutseva naftakeemiatööstuse omanikud on Kasahstani et­

ENICS EESTI AS mln € 5. 96,81 Elvas tegutsev Enics Eesti sai alguse 1992. aastal asutatud sa­ telliidiseadmete tootjast Fine­ satist, mis sajandi alguses läks Ahltronixi omandusse ning 2004. aastal liideti Enicsiga.

Praegu tegeleb firma elektroo­ nikatootmisega tööstus- ja me­ ditsiinisektorile.

Ettevõtte omanik on Šveit­ si grupp Enics AG, millel on tehased veel Hiinas, Rootsis, Slovakkias, koduturul Šveitsis ja Soomes. Elva tehases valmib üle tuhande toote ning pea kogu kaup läheb ekspordiks – kokku 101,3 miljoni eurose käibega firma müüs Eestisse tunamullu 4,4 miljoni euro eest.

«Kõige lihtsam näide: sel­ leks et hommikul kohvikann sisse lülitada, on vaja elekter kuidagi Narvast kohale tuua, ja seda juhib elektroonika,» rääkis Enicsi juht Jaanus Aal 2014. aastal Postimehele firma tegevusest. «Meie toodetud elektroonilised süsteemid juhi­ vad liftide liikumist üles-alla, meie süsteemid juhivad ronge, et rongid sõidaksid õigesse koh­ ta.»

Arvuliselt on neil klien­ te küllaltki vähe. Aali sõnul on strateegiliselt valitud tee, et mitte ükski klient ei ole väiksem kui viis protsenti müügitulust ning mitte ükski pole suurem kui 25 protsenti.

Klientide seas on ülemaailm­ sed suurfirmad, näiteks ABB ja Bombardier.

Keskmiselt 670 töötajaga 2017. aastal on Enics Elva üks suurimaid tööandjaid, kusjuu­

res kodulinnas jääb töökäsi vähekski: 2014. aastal kirjutas Postimees, et palgalisi veeti kohale kolme bussiliiniga Valgast, Rõngu-Puhja kandist ja Tartust.

Palkadeks läks firmal 2017. aastal 8,2 miljonit eurot, keskmine kuupalk oli toona 1024 eurot. Juhatusse kuulus Aali kõrval tunamullu ka Mikko Lassas, juhatuse liikmete tasu oli aasta peale kokku 107 000 eurot.

ESTONIAN CELL AS 6. 80,14 mln € Austria Heinzeli gruppi kuuluv haavapuitmassitehas tegutseb Kundas ning alustas tootmist 2006. aasta kevadel. Paberitoot­ misel toorainena kasutatava haavapuitmassi müüb firma edasi Euroopasse ja Aasiasse.

Toorainet ehk haavapaberipui­ tu tarnivad firmale Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Nor-Est Wood, seisab Estonian Celli kodulehel.

Tootmine on energiamahu­ kas ning nõnda ongi tehas Eesti suurim elektritarbija. Seetõttu on firma pikalt seisnud elektri­ aktsiisi langetamise eest suur­ tarbijatele, märkides, et Eestis on märksa kehvem tegutseda ja investeerida kui mitmes tei­ ses Euroopa riigis, kus suurtele tegijatele seesugused erisused kehtivad.

Praeguseks on firma oma tahtmise saanud ning selle aasta alguses jõustus seaduse­ muudatus, mis näeb energia­ mahukatele tootmistele ette väiksema aktsiisimäära. Nii andis Estonian Cell taas gaasi enam kui 17 miljoni euro suuru­ sele investeerimisprogrammile, mis varem oli sahtlisse pandud.

KONESKO AS 7. 59,68 mln € Äriregistri järgi 49,5 protsen­ di ulatuses Soome kraana- ja liftiehitusfirmale Konecranes ja 46 protsendiga Mart-Järvo Hirtentreule kuuluv ettevõ­ te tegeleb elektrimootorite ja elektrikomponentide valmis­ tamise ning masinaehitusliku allhankega. Firma valmistab näiteks elektrikappe ja -kilpe, sildkraanade otsavankreid, juhtpulte ja toitekaableid.

Toodangut müüvad Ko­ nesko tehased Euroopa Liitu, USAsse ja Hiinasse, suur osa tooteid müüakse seejuures Ko­ necranesi kaudu. Eesti andis

postimees, 29. aprill 2019 || Majandusmootorid || 7

2017. aasta 59,7 miljoni suuru­ sest käibest vaid 55 000 eurot, nii et peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks, kusjuures lõviosa müügitulust teenib Ko­ nesko Soomes.

Tunamullu renoveeris firma Põltsamaa tehase valgustuse, soetas seadmeid ning maatü­ ki, kuhu rajati maaküte. TüriAlliku tootmise juures ostis Konesko aga kolm kõrvalkin­ nistut, millel maad kokku neli hektarit. Ühtlasi laiendati TüriAllikul tootmistegevust.

Töötajaid oli mullu 358 ning palgakulu 4,8 miljoni euro ligi, keskmiselt oli kuine brutopalk 2017. aastal 1113 eurot. Aastaga palkas firma juurde 18 töötajat.

Suure probleemina tõi Konesko aastaaruandes välja tööjõupuu­ duse.

SCANFIL OÜ 8 . 54,48 mln € Helsingi börsil avalikult kaubel­ dav Soome elektroonikafirma Scanfil toodab tellimuse peale kommunikatsiooniseadmeid ja elektroonikat. Firma teatab ko­ dulehel uhkelt, et 80 protsenti tootmisvõimsusest on madala kulubaasiga riikides.

Soome, Rootsi, Hiina, Poola, Saksamaa ja USA kõrval kuulub grupile ka tehas Pärnus, Eestis alustati äri 1997. aastal. Scanfil OÜ suurendas 2017. aastal kor­ ralikult nii käivet – sealhulgas eksporditulu – kui ka kasumit.

Kokku 62,9 miljoni euroni ula­ tunud käibest andis üle poole Soome, tähtsuselt järgnesid Eesti, Itaalia, Šveits, Hiina ja

USA. Plussi jäädi 2,7 miljoni euroga, kasumimarginaaliks annab see umbkaudu 4,3 prot­ senti.

Scanfili Eesti tehase juha­ tuse esimees on Jari Linnala ja juhatuse liige Petteri Jokitalo.

Juhatuse esimehe töötasu oli 2017. aastal 122 000 eurot, sei­ sab aruandes. Palgal oli firmal mullu 636 inimest, ent mõni neist osakoormusega, nii et keskmisele tööajale taandatuna oli töötajaid 566 ning palgaku­ lu 6,2 miljonit eurot, keskmine brutopalk kuus oli ligikaudu 914 eurot.

SPECIALTIES 9. EASTMAN OÜ 53,59 mln € Ida-Virumaal Kohtla-Järvel te­ gutseva Eesti ettevõtte omanik on 2017. aastal 9,5 miljardit eu­ rot käivet teinud rahvusvahe­ line firma Eastman Chemical Company, mille peakontor asub USAs Tennessee osariigis Kingsportis. Toodetakse kemi­ kaale, kiud- ja plastmaterjale.

Kontserni Eesti firma asu­ tati 1995. aastal toonase ärini­ mega Velsicol Eesti AS, 2008. aastal sai emafirma nimemuu­ tuse tõttu uueks nimeks Ge­ novique Specialties AS. Alates 2011. aastast kannab firma aga nime Eastman Specialties.

Selle taga on 2010. aasta mais toimunud tehing, millega East­ man Chemical Company oman­ das Genovique Specialties Cor­ porationi äri ja varad. Aasta hiljem sai seni aktsiaseltsina tegutsenud Eesti ettevõttest osaühing.

Eastman Specialties OÜ toodab peamiselt bensoe­ hapet, mis on põhitooraine naatriumbensoaadi ja plas­ tifikaatorite tootmisel, kuid mida ka turustatakse eraldi.

Naatriumbensoaati kasutatak­ se konservandina peamiselt toiduainete ja karastusjookide tööstuses, kuid ka loomasööda lisandina. Naatriumbensoaati toodab firma kaubamärgi Pro­ benz all. Suurima käibe teenis Eastman Specialties 2017. aastal aga Benzoflexi plastifikaatori müügist.

Kohtla-Järve firma palgal oli 2017. aastal keskmiselt 166 töötajat, kellele maksti tööta­ suks veidi üle 3,1 miljoni euro.

Keskmiseks kuutasuks teeb see 1568 eurot, mille sees on ka li­ satasud ja preemiad.

NPM SILMET OÜ 10. 50,64 mln € Sillamäel äri ajav NPM Silmet OÜ tegeleb haruldaste metal­ lide ja muldmetallide tootmi­ sega. Need tooted on tähtsad paljudes tehnoloogiaharudes, sealhulgas olmeelektroonikas, arvutitehnoloogias, energeeti­ kas ja tervishoius.

Silmet sündis 1940ndatel, kui Nõukogude Liit otsustas hakata Sillamäel uraani toot­ ma. Aastal 1970 algas tänapäe­ vane äri ehk haruldaste metal­ lide ja muldmetallide tootmi­ ne. Uraani tootmine Sillamäel lõppes 1990. aastal ning siis sai firma ka Silmeti nime.

Riiklik aktsiaselts erastati 1997 ning ostja oli ühes ASiga Ephag Toomas Waldin, kes müüs hiljem kõik oma aktsiad ekspeaminister Tiit Vähile.

2005. aastal müüs Vähi kont­ rollosaluse Vene taustaga Šveit­ si ettevõttele Zimal, ent ostis selle 2010. aastal tagasi.

2011. aastal ostis Silmetis algul 90-protsendilise ning aasta lõpus täisosaluse USA metallurgiafirma Molycorp, kes maksis paki eest 89 miljo­ nit dollarit. 2015. aasta juunis Molycorp pankrotistus. Pärast pankrotiprotsessi sai ettevõte USA varahaldusfirma Oaktree Capital Managementi toel uue nime Neo Performance Mate­ rials. Nii sai ka Eesti üksuse nimeks NPM Silmet.

2017. aastal töötas NPM Sil­ meti haruldaste muldmetallide tootmine täie võimsusega ning ka toodangu hinnad maailma­ turul näitasid tõusujoont. Ühes müügimahu kasvuga tähendas see segmendis 24-protsendist käibekasvu.

2015. aastal toimus nioobiu­ mi ja metallurgia tootmisüksu­ ses tulekahju, mille tagajärjel hävis täielikult üks tootmis­ hoone. Haruldaste metallide tootmine taastati täielikult 2017. aastaks.

Nii oligi NPM Silmeti käive 2017. aastal 51,2 miljonit eurot, kasvades aasta varasema ta­ semega võrreldes 11 protsenti, seejuures oli puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Turuhindade ja müügimahu kasvu kõrval oli parema tulemuse taga ka ku­ lude kokkuhoid.

Kui 2016. aastal oli töötajaid 530, siis 2017. aasta lõpuks oli alles jäänud 466 töötajat. Siiski on NPM Silmet Sillamäel vä­ ga tähtis tööandja. Palkadeks maksis firma tunamullu pisut alla 6,2 miljoni euro, keskmi­ seks kuiseks brutopalgaks teeb see 1105 eurot.

Ettevõte Maakond 271. CLEVERON AS Viljandimaa

Tegevusala

Ekspordi käive (mln eurot)

Mujal liigitamata üldmasinate ja 11,22 mehhanismide tootmine 272. PIIMALAEV TULUNDUSÜHISTU Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva 11,16 hulgimüük Tartumaa 273. MARINE TECHNICS BALTIA OÜ Laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitus 11,15 Harjumaa 274. M JA P NURST AS Hiiumaa Muude elektriseadmete tootmine 11,14 275. KARIA FOOD OÜ Harjumaa Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete 11,07 spetsialiseerimata hulgimüük 276. PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE LIIT Segapõllumajandus 11,01 TULUNDUSÜHISTU Jõgevamaa 277. FUJITSU ESTONIA AS Harjumaa Arvutialased konsultatsioonid 11,00 278. REMEKSI KESKUS AS Ida-Virumaa Metallkonstruktsioonide ja nende osade 10,96 tootmine 279. TNC-COMPONENTS OÜ Ida-Virumaa Muu mööbli tootmine 10,94 280. BALTIMARK OÜ Harjumaa Keemiatoodete hulgimüük 10,77 281. ANTSLA-INNO AS Võrumaa Muu mööbli tootmine 10,73 282. AUTO 100 AS Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 10,73 283. BURFA MEDIA OÜ Harjumaa Muud infotehnoloogia- ja arvutialased 10,71 tegevused 284. ANAVA EESTI AS Harjumaa Elektriliste kodumasinate hulgimüük 10,71 285. VALMOS OÜ Pärnumaa Spooni ja puitplaatide tootmine 10,69 286. IPTE AUTOMATION OÜ Harjumaa Mujal liigitamata erimasinate tootmine 10,60 287. BESTAIR OÜ Harjumaa Torustiku, kütte- ja kliimaseadmete 10,54 paigaldus 288. ENGEROS OTEPÄÄ OÜ Valgamaa Muude mootorsõidukite müük 10,46 289. ROSENTOR OÜ Harjumaa Elektrimootorite, -generaatorite ja 10,44 trafode tootmine 290. PREAB AS Pärnumaa Muu mööbli tootmine 10,43 291. ADDINOL LUBE OIL OÜ Tartumaa Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete 10,41 hulgimüük 292. TALLINN AIRPORT GH AS Harjumaa Õhutransporti teenindavad tegevusalad 10,29 293. PESMEL EESTI AS Harjumaa Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine 10,27 294. SMAKK OÜ Harjumaa Muude toidukaupade hulgimüük, k.a 10,25 kalad, vähilaadsed ja limused 10,21 295. GAMMA COMPONENTS OÜ Harjumaa Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 296. ONIAR OÜ Raplamaa Põllu- ja metsamajandusmasinate 10,17 tootmine 297. JAPS M.V.M. AS Pärnumaa Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine 10,11 ja säilitamine 10,10 298. RECOVERSO RMC OÜ Harjumaa Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse ja sarnastesse finantsvahenditesse 299. PLASTONE OÜ Harjumaa Muude plasttoodete tootmine 9,95 300. HASHCOINS OÜ Harjumaa Muud infotehnoloogia- ja arvutialased 9,94 tegevused 301. MUUGA BETOONELEMENT AS Betoonist ehitustoodete tootmine 9,93 Harjumaa 302. SKANO FIBREBOARD OÜ Pärnumaa Spooni ja puitplaatide tootmine 9,93 303. RECAR GROUP OÜ Tartumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 9,85 304. PARME TRANS OÜ Harjumaa Kaubavedu maanteel 9,84 305. MIROBALT OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 9,80 306. ARVATO SERVICES ESTONIA OÜ Kõnekeskuste tegevus 9,78 Harjumaa 307. TELE2 EESTI AS Harjumaa Traadita sideteenuste osutamine 9,74 308. TNT EXPRESS WORLDWIDE EESTI AS Kauba õhutransport 9,68 Harjumaa 9,66 309. TIKKURILA AS Harjumaa Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine 310. VARMERA TRADING OÜ Harjumaa Muude toidukaupade hulgimüük, k.a 9,62 kalad, vähilaadsed ja limused 311. CIPAX EESTI AS Läänemaa Plasttaara tootmine 9,60 312. LAEVA PIIM TULUNDUSÜHISTU Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja 9,45 loomasööda hulgimüük Harjumaa

8 || Majandusmootorid || postimees, 29. aprill 2019

Ettevõte Maakond

Tegevusala

Ekspordi käive (mln eurot)

313. MODULE TECH OÜ Harjumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 314. NAFTELF EESTI AS Harjumaa Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük 315. TIMBECO WOODHOUSE OÜ Harjumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 316. DAGÖPLAST AS Hiiumaa Plastplaatide, -lehtede, -torude ja -profiilide tootmine 317. WÄRTSILÄ BLRT ESTONIA OÜ Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus Harjumaa 318. VOLLER SISUSTUS OÜ Harjumaa Muud mujal liigitamata eriehitustööd 319. ART LINK BALTIC OÜ Raplamaa Muude kodutarvete hulgimüük 320. KEIL M.A. OÜ Valgamaa Muude mootorsõidukite müük 321. OSILIA TRADING OÜ Harjumaa Mitmesuguste kaupade vahendamine 322. LEIBUR AS Harjumaa Leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine 323. EBM GRUPP AS Harjumaa Õli ja rasva tootmine 324. MDC MAX DAETWYLER EESTI AS Mujal liigitamata erimasinate tootmine Harjumaa 325. BALTIC LOG CABINS OÜ Lääne- Muude puittoodete tootmine; korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete Virumaa tootmine 326. FRELOK AS Harjumaa Metallide ja metallimaakide hulgimüük 327. LOTUS TIMBER OÜ Harjumaa Puidu saagimine ja hööveldamine 328. VIKINGLUX OÜ Harjumaa Muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused 329. ARROW ECS BALTIC OÜ Harjumaa Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 330. TECH GROUP AS Harjumaa Mujal liigitamata üldmasinate ja mehhanismide tootmine 331. JUNGENT ESTONIA OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 332. NOSTRADA EST OÜ Harjumaa Kaubavedu maanteel 333. PIGIPADA OÜ Järvamaa Mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 334. HORIZON TISSUE OÜ Harjumaa Lainepaberi ja -papi ning paber- ja papptaara tootmine 335. SCANIA EESTI AS Harjumaa Muude mootorsõidukite müük 336. TVINEX OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 337. JTK POWER FINMEC ESTONIA AS Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine Harjumaa 338. MOBITEC GRUPP OÜ Harjumaa Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 339. GRANIIDIKESKUS OÜ Pärnumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 340. PALJASSAARE KALATÖÖSTUS AS Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine Harjumaa 341. LAESTI AS Pärnumaa Puidu saagimine ja hööveldamine 342. DELUX PRODUCTION OÜ Viljandimaa Muu mööbli tootmine 343. TRANSPORTIR GROUP OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 344. HURTIGRUTEN ESTONIA OÜ Harjumaa Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus 345. WWS TRADING OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 346. RASILL OÜ Ida-Virumaa Keemiatoodete hulgimüük 347. NAUTILUS TRAVEL AS Harjumaa Reisibüroode tegevus 348. HHLA TK ESTONIA AS Harjumaa Laadungikäitlus 349. PIPELIFE EESTI AS Harjumaa Plastplaatide, -lehtede, -torude ja -profiilide tootmine 350. KOMINOX OÜ Harjumaa Metallide ja metallimaakide hulgimüük 351. SCA METSAD EESTI AS Harjumaa Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine 352. ISC INTERNATIONAL OÜ Hiiumaa Valmis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad 353. M.V.WOOL AS Harjumaa Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine 354. ENEFIT ENERGIATOOTMINE AS IdaElektrienergia tootmine Virumaa 355. APL PRODUCTION AS Harjumaa Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 356. COMBALT TRADE OÜ Harjumaa Mitmesuguste kaupade vahendamine 357. BED FACTORY SWEDEN OÜ Viljandimaa Muu mööbli tootmine 358. OTTO BOCK ESTONIA AS Harjumaa Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine 359. VELOCITER INVEST AS Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 360. TRELLEBORG INDUSTRIAL PRODUCTS Muude kummitoodete tootmine ESTONIA OÜ Saaremaa 361. MATEK AS Harjumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 362. VIKING WINDOW AS Järvamaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 363. AGRI WORLD TRADING OÜ Harjumaa Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük 364. GIFER OÜ Harjumaa Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük 365. BALTIC MARINE GROUP AS Harjumaa Muude masinate ja seadmete hulgimüük 366. M.A.S.I COMPANY AS Valgamaa Muude pealisrõivaste tootmine 367. NORDKALK AS Lääne-Virumaa Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine 368. VMT TEHASED AS Viljandimaa Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 369. TATKRAFT OÜ Harjumaa Muude kodutarvete hulgimüük 370. SAUE AUTO AS Harjumaa Kaubavedu maanteel 371. TAMRO EESTI OÜ Harjumaa Farmaatsiatoodete hulgimüük 372. BAUROC AS Lääne-Virumaa Betoonist ehitustoodete tootmine 373. MODIRUM MDPAY OÜ Harjumaa Arvutialased konsultatsioonid 374. SWEDBANK SUPPORT OÜ Harjumaa Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused 375. ARU GRUPP AS Lääne-Virumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 376. PÕLLUMEESTE ÜHISTU KEVILI Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük Tartumaa 377. ALLERDEAN GROWTH OÜ Harjumaa Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük 378. VIDEOB OÜ Harjumaa Programmeerimine 379. PLUSPAK OÜ Harjumaa Muude vahetoodete hulgimüük 380. INTEREST MEDICAL OÜ Harjumaa Farmaatsiatoodete hulgimüük 381. SINITTA AS Harjumaa Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük 382. SYMANTEC ESTONIA OÜ Harjumaa Programmeerimine 383. MEP TRANS AS Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 384. TRIMTEX BALTIC OÜ Pärnumaa Muude pealisrõivaste tootmine 385. SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ Viljandimaa Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine 386. SHISHI AS Harjumaa Disainerite tegevus 387. INGMAR CHEMICALS AS Harjumaa Keemiatoodete hulgimüük 388. EESTI CHEM OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 389. ICP SOLUTIONS OÜ Harjumaa Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine 390. ENSTO LIGHTING OÜ Järvamaa Elektriliste valgustusseadmete tootmine 391. NORDEO E AS Harjumaa Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 392. ASSA ABLOY BALTIC AS Harjumaa Rauakaupade, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük 393. ACLIMA BALTIC AS Valgamaa Alusrõivaste tootmine 394. LOGOWEST OÜ Ida-Virumaa Muud veondust abistavad tegevused 395. DB2 MANAGEMENT OÜ Harjumaa Reklaamiagentuurid 396. ESTNOR OÜ Harjumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 397. PRINT BEST OÜ Viljandimaa Muu trükkimine 398. A & R CARTON AS Harjumaa Lainepaberi ja -papi ning paber- ja papptaara tootmine 399. NORDIC SALES OÜ Harjumaa Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine 400. FORT AERO AS Harjumaa Sõitjate õhutransport 401. NORDIC HOUSES KT OÜ Harjumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 402. GENIUS SPORTS SERVICES EESTI OÜ Mujal liigitamata infoalane tegevus Harjumaa 403. LEOLART.COM OÜ Harjumaa Muude masinate ja seadmete hulgimüük 404. RETA PUIT OÜ Saaremaa Metsavarumine 405. ENEFIT SOLUTIONS AS Ida-Virumaa Masinate ja seadmete remont 406. FURNICO OÜ Harjumaa Muu mööbli tootmine 407. STARBUNKER OÜ Harjumaa Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine 408. NCG IMPORT BALTICS OÜ Harjumaa Sõiduautode ja väikebusside müük 409. FAROVENT OÜ Harjumaa Muud mujal liigitamata eriehitustööd

9,41 9,40 9,39 9,36 9,36 9,31 9,28 9,27 9,24 9,24 9,19 9,16 9,14 9,14 9,12 9,09 9,06 9,02

Suur mööblitootja riskib viimased kümme aastat, kuid edukalt Eesti mööblitootjate edetabelis figureerib Pärnumaa firma AS Preab viimastel aastatel teise ja neljanda koha vahel.

Omapärane on kasepuidust garderoobidetaile tootva ettevõtte ärimudel, mis paneb imestama: «See on ju suur risk!»

8,96 8,91 8,89 8,84 8,80 8,78 8,78 8,77 8,74 8,69 8,67 8,61 8,59 8,56 8,51 8,48 8,43 8,41 8,40 8,39 8,39 8,33 8,32 8,29 8,29 8,28 8,27 8,23 8,20 8,11 8,08 8,04 8,00 7,99

ASi Preab tegevjuht Rauno Mikkor on ettevõttes töötanud 12 aastat ja kahe omaniku käe all. Esialgu oli ta ametis tootmisjuhina, kuid hiljem andis Fotod: Mailiis Ollino omanik üldjuhtimisegi talle üle.

7,98 7,96 7,95

Sirle Matt

7,91 7,91 7,90 7,89 7,87 7,84 7,82 7,80 7,78 7,74 7,73 7,73 7,66 7,65 7,63 7,61 7,58 7,55 7,50 7,49 7,47 7,45 7,45 7,39 7,37 7,36 7,32 7,30 7,29 7,29 7,26 7,22 7,21 7,20 7,15 7,12 7,06 7,05 7,04 7,03 7,03 6,99

sirle.matt@parnupostimees.ee

E

esti mööblitootjate edetabelis figuree­ rib Pärnumaa firma AS Preab viimastel aastatel teise ja nel­ janda koha vahel. Omapärane on kasepuidust garderoobide­ taile tootva ettevõtte ärimudel, mis paneb imestama: «See on ju suur risk!»

Selleks, et valmiks lõpptoo­ de – kodudesse paigaldatav gar­ deroobi- ja panipaigamööbel –, peavad lisaks Preabi toodangule olemas olema metallosad, mille­ ga tegeleb Rootsi koostööpart­ ner ELFA. «Nemad ostavad meilt puidu metallile juurde, et valmis saaks terviklik asi,» kirjeldas protsessi ASi Preab tegevjuht Rauno Mikkor.

10 miljoni eurose ekspordi­ käibega eksportijate tabelis 290. kohale platseerunud Preab on spetsialiseerunud ELFA telli­ muste täitmisele. Turgu kauba­ le otsib Rootsi ettevõte, suhtleb klientidega ja pakub täisteenin­ dust garderoobide paigaldami­ seni välja. Ometi ei ole ELFA Pärnu firmaga omandisuhete kaudu seotud. Preabi omanik on üks Soome perekond. Partnereid seob vaid koostööleping.

Mikkor märkis, et eripä­ raseks teeb sellise suhte suur toodangumaht. Preabil on 135 töötajat ja aastane müügikäive ulatub 12 miljoni euroni. «Ta­ valiselt on emaettevõte sellises

situatsioonis loonud endale tü­ tarfirma,» sõnas ta.

Tihti küsitaksegi Mikkorilt, kas tegutsemisega kaasnev risk ei ole liiga suur. Kui Rootsi fir­ ma tellimustest loobuks, tähen­ daks see Eesti firmale sisuliselt tegevuse lõpetamist. Ent Mikkor vaatab asjale nii, et toote kok­ kusaamiseks ollakse üksteise­ le vastastikku kasulikud. «Kui meile peaks äkki öeldama, et enam ei soovita meie puitdetaile, siis tervik ei töötaks ka,» kõne­ les ta. Teiseks ühendab partne­ reid pikk ajalugu. «Meie kind­ lus on lepingus ja 15–17-aastases kogemuses,» lausus Preabi juht.

Rootsi kaudu USA turule Kuigi Preabi toodang rändab täies mahus Rootsi, on 85 prot­ senti lõpptarbijaid hoopis USAs. Seal on üles ehitatud suur müü­ gikett. Rootsi partneri emaette­ võte on lahetagune firma, mille kaudu kaup Ameerikasse liigub.

Sealsed inimesed saavad Eestis ja Rootsis valminud toodangu­ ga sisustada terve garderoobitoa, valides ise komponendid ning otsustades kas ainult metall­ mööbli kasuks või ostes lisaks Pärnus valminud puidudekoori,

Tavaliselt on emaettevõte sellises situatsioonis loonud endale tütarfirma.

mis on juba eksklusiivsem ja kal­ lim lahendus.

Mikkori sõnul on Rootsi firmal kavas lähiaastatel ka Eu­ roopa turul kanda kinnitada.

Eestlased saavad Preabi toodan­ gut praegu osta vaid veebipoe kaudu.

1997. aastal asutatud Preabi­ ga toimetas algul üks Rootsi pe­ rekond ja esiti keskenduti okas­ puidust liimpuitkilpide tootmi­ sele. Kuid turusituatsioon muu­ tus ja nende pakutavat enam ei vajatud. 2000. aastate algusest hakkas arenema koostöö Rootsi partneriga ja 2008.–2009. aas­ taks jõuti sinnamaani, et Pärnu tehas keskendus pea täies ma­ hus just Rootsi partneri telli­ muste täitmisele.

Preabi tootevalik on aja jook­ sul laienenud, kuid Mikkori kin­ nitusel teevad nad endiselt ka mudeleid, mida valmistati juba 2000. aastate alguses. Ühest too­ test võib olla kolm-neli versioo­ ni, aga ka lausa kolmkümmend.

Tooted varieeruvad värvitooni ja mõõdu poolest. Materjalina kasutatakse kaske, kuigi algul prooviti ka teisi puuliike. Kask jäi Mikkori selgitusel värvi ja laki all kõige ühtlasema välimu­ sega ning hindki kujunes tarbi­ jatele vastuvõetavaks.

Tootearendus toimub põhili­ selt Rootsis, kuid osalt Pärnus­ ki. Rootsi firmas on sisse seatud tootearendusüksus. «Kui seal jõutakse mingisugusele heale lahendusele, algab koostöö meie­ ga,» rääkis Mikkor.

AS PREAB Eksportijate tabelis 290. kohal Töötajaid 135 Tootmisüksused Pärnus (ligikaudu 70 töötajat) ja KilingiNõmme lähistel (ligikaudu 60 töötajat).

Toodab kasepuidust mööblidetaile, millest valmib garderoobimööbel.

Toodang eksporditakse täies ulatuses Rootsi ja tooted jõuavad peamiselt USA turule.

Omanik AS Taritvo, mis omakorda kuulub Soome perekonnale: Hannu Heino Tapio Törmälehtole (65 protsenti), Brenda Maria Törmälehtole (15 protsenti) ja Eija Heli Maarit Mattsonile (15 protsenti).

Andmed: Postimees

Eestis napib toormaterjali Toormaterjali hangib Preab pea­ le Eesti veel Lätist, Leedust, Soo­ mest ja Poolast. Kuna tootmine on aasta-aastalt laienenud, pole tihtilugu võimalik puitu seda­ võrd suurtes kogustes Eestist leidagi. On veel teinegi põhjus.

«Toormemüüjatel oli teatud tunnetus, et on nõudlus, hakati hinda korrigeerima ja sellepärast vaatasime Läti ja Leedu poole,» selgitas ta, et turgu laiendades saadi kaup parema hinnaga kätte.

Preabi põhiline tooraine on juba mõõtu lõigatud saematerjal, mida kohapeal veidi töödeldak­

postimees, 29. aprill 2019 || Majandusmootorid || 9

KÄIVE JA KASUM AINA KERKIVAD 2016: käive 8,4 miljonit eurot, kasum 2,0 miljonit eurot 2017: käive 10,5 miljonit eurot, kasum 1,7 miljonit eurot 2018: käive 11,9 miljonit eurot, kasum 2,3 miljonit eurot Andmed: Ettevõtte majandusaruanded

se, aga suuresti käib töö eelvalmistatud detailide kokku panemise ja viimistlemise kallal. Ent tootmises kasutatakse ka sellist tooret, mida Eestis ei valmistata: paberkärge. Seda saab Poolast.

Preabi üks tootmisüksus paikneb Pärnu linnas ja teine suvepealinnast 40 kilomeetri kaugusel Kilingi-Nõmme külje all. Kahes tehases on kokku 135 töötajat, kellest valgekraesid vaid viis: peale tegevjuhi kaks tootmisjuhti, personalitöötaja ja raamatupidaja.

Kilingi-Nõmme tootmine lisandus 2015. aastal, kui vahetus omanik. Uuel omanikul oli tootmiskompleks Kilingi-Nõmmes

juba olemas. Seal käis osaliselt juba samade toodete valmista­ mine Preabile alltöövõtu korras, sest tellimuste hulk oli aastaaastalt sedavõrd palju suurene­ nud, et Pärnu tehas ei suutnud neid üksi täita.

Pärnu tehastki on etapiti laiendatud, viimane juurdeehi­ tus valmis mullu. «Turu olukord on olnud meile soosiv, mahud on suurenenud, oleme tahtnud igal aastal rohkem toota,» tähendas Mikkor.

Peas laienemismõtted Veebruari lõpus omandas Preab kuus kinnistut Uulu tööstuspar­ gis, mis jääb Pärnu linna piirist

vähem kui 10 kilomeetri kau­ gusele Riia suunas, Via Baltica äärde. Ühel kinnistul paiknevad ladu ja tootmishoone, kus varem tegutses puitmajatootja Pärnu Log Homes, mis tunamullu tege­ vuse lõpetas. Mikkor nentis, et praegu töötavad mõlemad Preabi tootmiskompleksid täisvõimsu­ sel. «Kui tulevikus tahaks veel midagi suuremas mahus teha, võiks olla see Uulu tööstuspar­ gis,» kõneles ta. Ühtegi otsust veel siiski vastu võetud ei ole.

Kuigi tööjõurutul on kitsas käes, sõnas ettevõtte juht, et neil on piisavalt töötajaid, et tellimu­ si täita. «Töötajate nappuse üle me kurta ei saa,» kinnitas ta.

Mikkor arvas, et firma eeliseks on hajutatud tootmiskohad.

Kui üksused asuvad teine­ teisest eemal, on logistikat aga keeruline korraldada. «Võimalik, et protsessi saaks efektiivsemalt läbi viia,» tõdes Mikkor. Samas arvas ta, et üksnes Pärnusse enam kui saja töötaja leidmi­ ne oleks raske. Kilingi-Nõmme tootmisse sõidavad inimesed naabermaakonnast Viljandi­ maaltki. «Territoorium, millelt inimesi värbame, on laiem. See leevendab logistikamuret,» kõ­ neles ta. Ütlematagi on selge, et ka konkurentsivõimelist palka tu­ leb maksta. «Järelikult maksa­ me,» sõnas Mikkor, lisades, et selle aasta algul tõsteti palku.

Võõrtööjõudu pole firma kunagi kasutanud.

Territoorium, millelt inimesi värbame, on laiem. See leevendab logistikamuret.

Töö käib kahes vahetuses ja kolmanda sisseviimist pole juhi sõnul isegi kaalutud. Seda põh­ jusel, et loomulik töötamise aeg on inimesele päev, mistõttu võib öösel toodete kvaliteet kanna­ tada. Kvaliteet on Preabile aga esmatähtis.

Robotid annavad oma panuse Pidevalt kerkivat palgakulu üri­ tab Preab efektiivsusega kom­ penseerida. Pärnu üksuses on rakendatud nelja robotit. Ettevõ­ te on sihina paika pannud soovi lisada igal aastal üks automaat­ seade. Kui palju inimesi robotid asendavad, ei tihanud Mikkor täpselt pakkuda, aga tema kinnitusel on masin inimesest kolmandiku võrra efektiivsem.

Kahe vahetuse peale kokku on tõhusus veelgi suurem. Näiteks raamide montaaži roboti asemel peaks olema neli kuni kuus töö­ tajat. «Praegu on vaja, et üks või kaks inimest söödaks detailid sisse ja võtaks monteeritud raa­ mid välja, rohkem pole tarvis,» tähendas ta.

Mikkor mainis, et tisleri eriala praktikante Pärnumaa kutsehariduskeskusest võtavad nad vastu hea meelega. Ometi ei jõua väljaõppinud noored hiljem Preabisse tööle. Mikkor ei osa­ nud arvata, kas lõpetajad valivad teise eriala või satuvad teistesse ettevõtetesse. Õnneks on personali liiku­ mist firmas üsna vähe – töö­ kohta vahetavad pigem lihtsama ameti pidajad. Suurema vastutu­ sega pinkide operaatorid, kelle töö on keerukam ja nõuab ena­ mat väljaõpet, viimastel aastatel sisuliselt vahetunud ei ole. «Eks nad on meie võti – kui operaa­ torit ei ole, siis masin ei tööta,» võttis Rauno Mikkor kokku.

Ettevõte Maakond 410. CLYDE BERGEMANN EESTI AS Harjumaa 411. SVARMIL AS Ida-Virumaa 412. ASTLANDA HOTELLI AS Harjumaa 413. PREFABCON OÜ Tartumaa 414. NEISER GROUP AS Harjumaa 415. TRIEST-VAL AS Ida-Virumaa 416. MULLO TRANSPORT AS Läänemaa 417. TALENT PLASTICS TALLINN AS Harjumaa 418. PALMSE METALL OÜ Lääne-Virumaa 419. RHUMVELD BALTIC OÜ Harjumaa 420. AVEKTRA OÜ Harjumaa 421. TRANSPOINT INTERNATIONAL (EST) AS Harjumaa 422. E-BETOONELEMENT AS Harjumaa 423. SIEVERT EESTI AS Tartumaa 424. HAKA PLAST OÜ Lääne-Virumaa 425. WIENERBERGER AS Lääne-Virumaa 426. MTF LOGISTICS AS Harjumaa 427. TRANSFERA LOGISTICS OÜ Harjumaa 428. ROCHE EESTI OÜ Harjumaa 429. RAGN-SELLS AS Harjumaa 430. ESTOVER OÜ Harjumaa 431. ALTIA EESTI AS Harjumaa

Tegevusala

Ekspordi käive (mln eurot)

Aurukatelde tootmine, v.a keskküttekuumaveekatlad Töörõivaste tootmine Hotellid ja muu sarnane majutus Elamute ja mitteeluhoonete ehitus Muu mööbli tootmine Töörõivaste tootmine Kaubavedu maanteel Muude plasttoodete tootmine

6,98

Põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine Muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine Muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused Muud veondust abistavad tegevused

6,81

Betoonist ehitustoodete tootmine Mujal liigitamata üldmasinate ja mehhanismide tootmine Plastplaatide, -lehtede, -torude ja -profiilide tootmine Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine Muud veondust abistavad tegevused Muud veondust abistavad tegevused Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tavajäätmete kogumine Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva hulgimüük Kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine Muud veondust abistavad tegevused

432. LOGISTIC OPERATOR EUROPE OÜ Harjumaa 433. RAUAMEISTER AS Võrumaa Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine 434. FINSTERWALDER TRANSPORT & Kaubavedu maanteel LOGISTIK AS Tartumaa 435. HUPPA OÜ Harjumaa Muude rõivaste ja rõivalisandite tootmine 436. HMPK OÜ Hiiumaa Metsavarumine 437. REILEM OÜ Harjumaa Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük 438. VESTA TERMINAL TALLINN OÜ Laadungikäitlus Harjumaa 439. LOGISTIC-EKSPRESS FS OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 440. SOL BALTICS OÜ Harjumaa Hoonete üldpuhastus 441. INFLIGHT SERVICE ESTONIA EESTI OÜ Muu jaemüük spetsialiseerimata kauplustes Harjumaa 442. RAPALA EESTI AS Pärnumaa Sporditarvete tootmine 443. ESPAK AS Harjumaa Puidu ja ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük 444. SEVE EHITUSE AS Harjumaa Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 445. INTERNATIONAL ALUMINIUM Kergmetallide valu CASTING TARTU AS Tartumaa 446. MERKOLEK OÜ Harjumaa Muude vahetoodete hulgimüük 447. BALTIC BEARING FACTORY OÜ Metallitöötlus ja metallpindade katmine Harjumaa 448. HENKEL BALTI OPERATIONS OÜ Värvide, lakkide ja muude Pärnumaa viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine 449. AMPHENOL CONNEXUS OÜ Harjumaa Muude elektriseadmete tootmine 450. MICRO ELECTRONICS TRADE OÜ IdaElektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning Virumaa nende osade hulgimüük 451. ASB GREENWORLD EESTI OÜ Turba tootmine Pärnumaa

6,96 6,96 6,96 6,95 6,95 6,83 6,82

6,80 6,75 6,73 6,71 6,71 6,69 6,69 6,69 6,66 6,65 6,61 6,61 6,61 6,58 6,57 6,56 6,55 6,52 6,51 6,49 6,47 6,47 6,46 6,46 6,46 6,43 6,42 6,39 6,39 6,38 6,38 6,32 6,31

10 || Majandusmootorid || postimees, 29. aprill 2019

Ettevõte Maakond 452. AGOMER REHVID OÜ Raplamaa 453. PAKENDIKESKUS AS Harjumaa 454. BELSTROJ BALTIC OÜ Harjumaa 455. FAZER FOOD OÜ Harjumaa 456. NATURAL AS Järvamaa 457. INTERPAP AS Harjumaa 458. R-GROUP BALTIC OÜ Harjumaa 459. WINDAK OÜ Harjumaa 460. BALTRONIC OÜ Harjumaa 461. TALLINNHOTELS OÜ Harjumaa 462. INISSION TALLINN OÜ Harjumaa 463. WOODMAN OÜ Järvamaa 464. KALLOVEEN EESTI OÜ Harjumaa 465. TOOTSI TURVAS AS Pärnumaa 466. EUROBRA OÜ Harjumaa

Tegevusala

Ekspordi käive (mln eurot)

Muude mootorsõidukite müük Spetsialiseerimata hulgikaubandus Ajutise tööjõu rent Valmistoitude tootmine Puidu saagimine ja hööveldamine Muude vahetoodete hulgimüük Metallide ja metallimaakide hulgimüük Mujal liigitamata erimasinate tootmine Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük Hotellid ja muu sarnane majutus Trükkplaatide tootmine Muu mööbli tootmine Muude vahetoodete hulgimüük Turba tootmine Tekstiili, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete vahendamine Muude kindlate kaupade vahendamine Muude masinate ja seadmete hulgimüük Muude vahetoodete hulgimüük

467. WESTWOOD GROUP OÜ Jõgevamaa 468. CAMOZZI AUTOMATION OÜ Harjumaa 469. BÜFA COMPOSITES BALTIC OÜ Harjumaa 470. OJALA ESTONIA OÜ Harjumaa Mujal liigitamata metalltoodete tootmine 471. BUSLAND OÜ Harjumaa Mootorsõidukite hooldus ja remont 472. STERA SAUE AS Harjumaa Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 473. MALMERK FASSAADID AS Harjumaa Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 474. EKO TRADE & FINANCE OÜ Harjumaa Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük 475. RAINIK OÜ Harjumaa Spetsialiseerimata hulgikaubandus 476. ITELLA ESTONIA OÜ Harjumaa Muud veondust abistavad tegevused 477. TRANSBALTIC ESTONIA OÜ Võrumaa Muud veondust abistavad tegevused 478. FASTVPS EESTI OÜ Ida-Virumaa Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused 479. AMEERIKA AUTOTEENINDUSE OÜ Sõiduautode ja väikebusside müük Harjumaa 480. GVS NORTH EUROPE OÜ Harjumaa Metallide ja metallimaakide hulgimüük 481. HELLAND BALTIC OÜ Harjumaa Muu mööbli tootmine 482. KRAH PIPES OÜ Harjumaa Plastplaatide, -lehtede, -torude ja -profiilide tootmine 483. TRIMIX POINT AS Harjumaa Farmaatsiatoodete hulgimüük 484. TEAMWOOD OÜ Ida-Virumaa Puidu saagimine ja hööveldamine 485. SAARIOINEN EESTI OÜ Raplamaa Valmistoitude tootmine 486. DERIVCO ESTONIA OÜ Harjumaa Programmeerimine 487. APCHEMICALS OÜ Tartumaa Mujal liigitamata keemiatoodete tootmine 488. PROEKSPERT AS Harjumaa Programmeerimine 489. REUSNER AS Harjumaa Muu trükkimine 490. RÄPINA PABERIVABRIK AS Põlvamaa Muude paber- ja papptoodete tootmine 491. OSHINO ELECTRONICS ESTONIA OÜ Elektronkomponentide tootmine Pärnumaa 492. LINDAB AS Harjumaa Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine 493. BLRT MASINAEHITUS OÜ Harjumaa Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 494. KLAASIMEISTER AS Harjumaa Muu klaasi tootmine ja töötlemine, sh tehniline klaas 495. SAAJOS AS Harjumaa Metalluste ja -akende tootmine 496. PROSPERE LOGISTIC BALTIC OÜ Muud veondust abistavad tegevused Harjumaa 497. MASCOT BALTIC OÜ Harjumaa Muude elektriseadmete tootmine 498. PRINTCENTER EESTI AS Harjumaa Muu trükkimine 499. COMBISTOCK OÜ Harjumaa Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine 500. BOARDIC EESTI OÜ Pärnumaa Puittaara tootmine

6,30 6,30 6,28 6,27 6,27 6,25 6,25 6,24 6,21 6,20 6,20 6,18 6,16 6,15 6,12 6,09 6,08 6,05 6,04 6,04 6,01 5,99 5,98 5,98 5,95 5,90 5,89 5,88 5,88 5,88 5,87 5,87 5,86 5,85 5,84 5,84 5,84 5,82 5,81 5,79 5,77 5,77 5,75 5,74 5,73 5,71 5,67 5,67 5,63

Kohvipauside najal elav tehas Kui eestlane käib ringi, kohvitops ühes ja nutitelefon teises käes, siis rootslane võtab kohvi joomiseks aja maha ja sööb selle kõrvale värske saiakese, mis on suure tõenäosusega valmistatud Sauel ning külmutatuna mere taha saadetud.

Hanneli Rudi

hanneli.rudi@postimees.ee

«Olgem ausad, Skandinaavia turg on meie toodangu kodumaa, seal on fika (kohvipaus, mille oluline osa on suhtlemine – toim) klas­ sika ning meie oleme need, kes selle jaoks saia teevad,» rääkis Lantmännen Unibake Saue teha­ se juht Kristjan Toomjärv. Kuigi Rootsi turu osakaal on aja jooksul vähenenud, läheb kaks kolman­ dikku toodangust siiani sinna.

Teine suur turg on Soome, aga pisut võib Saue tehase toodangut leida ka Taanist ja Norrast. Bal­ timaades on Saue pärmitainast saiakesi vähe müügil, sest siin eelistatakse lehttainaküpsetisi.

«Kui tahate meie toodangut siin süüa, siis ainus võimalus on tehasesse tööle tulla,» kinnitas firma müügijuht Kaarel Karu.

Võib-olla leiab mõne Saue saia­ kese ka Eesti supermarketite pagarilettidelt, sest suurpoed os­ tavad seal küpsetatavaid saiakesi sisse eri tootjatelt. Kuid tarbija­ pakendis külmutatud saiakeste riiulist Sauel tehtut ei leia. «Seal on teised tegelased ja kohalikud maitsed, meie sinna ei trügi,» sõnas Karu.

Tema sõnul erineb eestlaste ja skandinaavlaste maitse üsna palju. «Kardemon eestlasi enam ei ehmata, aga nad märkavad

Mõnes peenes Taani kohvikus koos jäätisepalliga serveeritud n-ö otse ahjust tulnud õunakook on tegelikult Fotod: Tairo Lutter valminud Saua tehases mitu kuud tagasi ja sööjaid oodanud sügavkülmas.

seda. Skandinaavlased ei pane seda tähelegi, sest see on maitse loomulik osa,» rääkis Karu. Ka kaneeli peab skandinaavlaste saiakestes olema küllaga.

Rootslaste lemmik Mullu sai ettevõte magusa in­ novatsiooni auhinna koos Circle K-ga välja töötatud kaneelisaiake­

se eest, mis on tehtud just roots­ laste maitse järgi. «Ma olen küll väga suur magusasõber, aga minu jõud raugeb, kui olen kolmvee­ rand saiakesest ära söönud,» üt­ les Karu. 150-grammine hiiglane on eriti mahlase kaneelitäidisega ning õige magus. «See on häm­ mastav, kui magusaid asju roots­ lased suudavad süüa,» imestas

LANTMÄNNEN UNIBAKE ESTONIA AS Ekspordikäive 17,9 mln eurot Ekspordiedetabelis 170. kohal

postimees, 29. aprill 2019 || Majandusmootorid || 11

Kui ajaga on kitsas käes, siis on mõistlik kasutada proffide abi.

Karu. Kõrgelt tunnustatud saia­ kese «väikevenda» müüakse ka Eesti bensiinijaamades, kuid seal kaalub see kõigest sada grammi.

Kohvi juurde sobivate saia­ keste kõrval on Saue tehase teine edulugu mitmesugused leivad-saiad, mida lõppklient ise kergitab ja küpsetab. «Root­ si kaupluste pagaritöökojad on meie kliendid, nad võtavad kül­ mutatud taina, küpsetavad selle kohapeal ära, raputavad letis na­ tuke jahu ka peale ning müüvad kui värsket leiba,» ütles Saue te­ hase juht. Toomjärve sõnul pole mingit alust väitel, nagu ei sobiks külmutatud tainast tehtud saia kohta öelda värske. Tõeline saia­ küpsetamine algabki kergitami­ sega ja eelnevat võib nimetada ettevalmistustööks.

Müügijuhi sõnul oleks nende pakutavale ainus alternatiiv see, kui pagar tuleks varahommikul tööle ja paneks taina kerkima.

«Kas see tulemus oleks iga päev sama kvaliteediga? Võib-olla, kui on hea tegija, aga tööjõupuudus on ka seal sama suur kui siin,» nentis ta, lisades, et kui ajaga on kitsas käes, siis on mõistlik kasutada proffide abi ning jätta pagarile see töö, milles ta kõige parem on – küpsetamine.

Ka Eesti jaekettides suure­ neb aina enam bake-off-toodete müük ning klassikalise kilepa­ kendis viilutatud leiva-saia müü­ gimaht väheneb. «Kui ma poes ei või kindel olla, et kilekotis on värske leib, siis bake-off’i leib on

Rootsi tehases ei tasu purukoogi tegemine end ära, sest käsitsitöö osakaal on väga suur. Eestis on see veel mõistlik, kuigi palgaralli hingab kuklasse.

alati värske, sest selles riiulis al­ gab iga päev nullist,» rääkis Karu.

Tõusuteel on poe pagarile­ tis küpsetatud saiakeste müük, kuigi Karu sõnul on kiire kasvu aeg sellel turul möödas. Domi­ neerivad magusad saiakesed, kuid soolaste pirukate nõudlus ja müük on suurem.

Saiakeste ränne Kaarel Karu möönab, et Eesti poodide pagarilettide valik on siiani olnud üheülbaline ning nüüd pingutavad poed eristu­ mise nimel. Nii ei küsi jaeketid enam mingit kindlat tüüpi too­ det, vaid soovivad midagi eri­ list. «Mina usun meie helgesse tulevikku, sest Unibake grupi tehastes on erinevaid liine ning külmutatud toode võib vabalt kaugele rännata,» sõnas müügi­ juht. Värskelt küpsetatud pagari­

toote, millel palju õhku sees, saab transportida kuni 500 kilomeetri kaugusele, tainast aga kannatab viia kaugemale ja nii võib seda saata igasse Euroopa nurka.

«Suurema lisandväärtusega tooted suudavad rännata kauge­ male kui odavamad,» ütles Karu.

Ta tõi näiteks Unibake Soome tehase, mis mullu enne jõule sai ootamatu rukkileivatellimuse Hispaaniast. «Ma ei tea, kust neil see mõte tuli, aga me saatsime sinna rekade viisi külmutatud lei­ bu. Kõik söödi ära ja siiani suu­ dame selle kliendiga rahulikult rääkida,» mainis ta.

Kuigi toidumaailma tabanud tervislikkuse laine on mõjuta­ nud ka Unibake sortimenti, pole müügijuhi sõnul põhjust saiakes­ te tegemisele lõppu ennustada.

«Kas itaallased loobuvad nüüd pitsa ja pasta söömisest?» viskas

ta küsimuse õhku. Ka tervislikult toitujatel on Karu sõnul omad nõrkushetked, kui nad kohvi kõr­ vale nautimiseks mõne küpsetise võtavad. «Üks asi on toidu koos­ tis, aga tegelikult tahab inimene ka heaoluhetke, ja seda suudame meie oma toodetega pakkuda,» lausus Karu, lisades, et paljuski on küpsetiste müük emotsiooni äri.

Pagaritööstuses on uueks trendiks tervislikum jahu, näi­ teks spelta- või täisterajahu.

«See on väike lisandväärtus, mis aitab toodet eristada. Süües tun­ neb inimene end palju paremini, teades, et saias on pisut speltaja­ hu sees,» selgitas Toomjärv. Moes on ka suure kiudainesisaldusega, juuretisega või väiksema pärmi­ sisaldusega tooted, mida saab toota ka tavalistel liinidel, mis on Sauel olemas.

Kui Saue tehas kuue aasta eest avati, siis põhjendati toonast asukohavalikut sellega, et toot­ mise kasvades on ruumi laiene­ miseks. «Uue tehase rajamiseks peab olema piisavalt nõudlust, mida ei suudeta Unibake olemas­ olevate tehastega rahuldada ja mida on mõistlikum siin teha,» ütles Karu. Müügijuhi sõnul on Unibake omaniku Lantmännen Grupi üks tugevusi investeeri­ misvalmidus ning võime näha asju pisut pikemas perspektiivis kui üks aasta. «Ta ei ole riskika­ pitalist ega börsiettevõte, vaid 25 000-le Rootsi maamehele kuuluv kooperatiiv,» lisas ta.

Baltikumi müügimahud on Karu sõnul ka kasvades nii väik­ sed, et need suudab Unibake ole­ masolevate liinidega täita, küll aga võiks laienemine tulla kõne alla, kui suurtel turgudel õnnes­ tub suure kliendi juures jalg ukse vahele saada. Esialgu on kavas Saue tehases olevaid liine moder­ niseerida, et praegu käsitsi tehta­ vat tööd automatiseerida. Samas on just käsitöö Saue tehase üks eeliseid Unibake grupi sees.

«Meile annab väikse eelise see, et saame teha keerukamaid ja spetsiifilisemaid tooteid, mis nõuavad lisatööjõudu ja mida suurtel automatiseeritud liinidel ei tasu teha,» selgitas Saue teha­ se juht. «See on nii meie võlu kui valu,» lisas ta. Nii näiteks on koo­ giliini partiid nii väiksed, et selle tegemine Rootsi tehases ei ole mõistlik. «Mitte et rootslased ei oskaks seda teha, aga tööjõuvaja­ dus on nii suur ja partii nii väike, et see ei mängi välja,» ütles Karu.

Eesti endiselt odavam Üks põhjuseid, miks Rootsi te­ hased kuus aastat tagasi Sauele koliti, oligi odavam tööjõud. Pal­

garalli on Eestis viimastel aasta­ tel hoogustunud, kuid Toomjär­ ve sõnul tasub tootmine prae­ gu sellegipoolest veel ära. «Ega palgaralli lõputult kesta,» oli ta lootusrikas.

Tema kinnitusel on nende palgad tööjõuturul konkurent­ sivõimelised, sest muidu pole võimalik vajalike oskustega töö­ tajaid hoida. Oskusteta pole aga võimalik toodangu kvaliteeti tagada. Toomjärv tunnistas, et mullu oli Saue tehases keeruli­ ne hetk, kui aasta alguses soovis üks Rootsi põhikliente toodete mahtu märgatavalt kasvatada.

See tähendas lisatööjõu leidmist ajal, mil töökäsi nappis. «Tulime toime ja tegime mahurekordeid, kuigi see oli raske,» sõnas Toom­ järv.

Tehase ümbruses on vaevu jõudnud lumi sulada, kui juba valmistutakse uusi töötajaid pal­ gates ja välja õpetades augustiks, mil algab kõige kiirem tööaeg.

«Igal asjal on oma säilivusaeg ja ega külmutatud tooted ka iga­ vesti ei seisa,» selgitas Karu, miks kiireimad ajad sügisesse jäävad.

Sügise hakul hakatakse Sauel tegema miljoneid Rootsis Lucia päeval (13. detsember – toim) müüdavaid safranisaiakesi nime­ ga lussekatter, aga ka küpsetisi Soomes ja Rootsis peetavaks ka­ neelisaiapäevaks. Sel päeval müü­ dud traditsioonilised kaneelisaia­ kesed on kaetud roosa suhkruga ning iga saiakese hinnast läheb mingi osa Roosa Lindi (rinnavähi teavituskampaania – toim) fondi.

«Augusti alguses hakkab mahu kasvatamine pihta, mis tähendab lisavahetusi kahele liinile. Selleks ajaks vajame lisatööjõudu,» sõ­ nas Toomjärv. Juba praegu töö­ tab tehas mitmes vahetuses ja seitse päeva nädalas.