MEISTRITE LIIGA 18. september 2018
2|
18. september 2018
PEAMISED SOOSIKUD | 3
18. september 2018
Madridi Realil on võimalik algaval Meistrite liiga hooajal saavutada midagi, millega on varem hakkama saanud ainult… Madridi Real! Nimelt on kolm kevadet järjest Meistrite liiga võitnud Real ainuke klubi, kes suutnud Euroopa meisterklubiks tõusta rohkem kui kolm korda järjest, kui 1956–1960 võideti viis tiitlit. Kolmene seeria on ette näidata ka Amsterdami Ajaxil (1971–1973) ja Müncheni Bayernil (1974–1976), aga sellest enamat on suutnud vaid Real. Foto: Kai Pfaffenbach/Reuters/Scanpix
Seitse suurt koos paari sõbraga riisuvad koore OLUKORD TIPUS. Õhtu tipphetke ajaks olid tantsupõrandale alles jäänud vaid igapäevased külalised koos paari pooltuttava sõbraga. Just nii võiks tänavu kirjeldada klubijalgpalli iga-aastast suurimat pidu ehk Meistrite liiga alagrupiturniiri. Kristjan Jaak Kangur
S
iiski on lootus, et üllatuskülalisi näeb finaalis ja ehk isegi võidukarikat tõstmas, viimastel aastatel aina kasvanud. Viiest viimasest tiitlist neli võitnud Madridi Real näib esmapilgul haavatavam kui kunagi varem. Kevadel nelja parema sekka jõudnud Liverpooli ja Roma edu annab aga küllap usku teistelegi klubidele, et käesoleva kümnendi alguses kõigutamatuna tundunud kolmiku Real-Barcelona-Bayern üle-
võimu on võimalik murendada. Sellegipoolest oleks tohutu üllatus, kui võitja või isegi finalist tuleks väljastpoolt viit Euroopa tugevaimat liigat (Hispaania, Saksamaa, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa). Viimati küündis mõne muu riigi klubi Meistrite liiga poolfinaalini, rääkimata finaali jõudmisest, 13 aastat tagasi – hollandlaste PSV Eindhoven jäi toona nelja parema seas napilt alla AC Milanile. Kolmel viimasel aastal finaalis alistamatuks jäänud Realist kauem on suutnud
Euroopa nimekaimat sarja valitseda vaid Real ise, kui Euroopa meistrite karikasari võideti selle asutamise järel aastatel 1956– 60 alustuseks koguni viis korda järjest. Tänavu on Reali õlul kohustus, aga teisalt ka võimalus tõestada, et nad pole ühemehemeeskond. Cristiano Ronaldo lahkumise järel on peaosatäitja rolli astumise võimalus nii Sergio Ramosel, Luka Modrićil, Gareth Bale’il kui ka Karim Benzemal. Või ehk ongi meeskonnale parem, kui eeslaval seistakse kõrvuti ning keegi ei kipu soleerima? Samuti on end vaja
Toimetaja Ott Järvela, ott.jarvela@postimees.ee Reklaami projektijuht Rainer Lomp 5192 6443, rainer.lomp@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova 666 2253, jelena.bazanova@eestimeedia.ee Keeletoimetaja Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee Küljendus Kristiina Sillandi Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Eesti Meedia
4 | PEAMISED SOOSIKUD
18. september 2018
Madridi Atlético hooaeg algas 15. augustil Lillekülas võidetud Euroopa superkarikaga ja selle tähistamisega. 2014 ja 2016 jõuti Meistrite liigas finaali, aga kaotati Realile. Kas tänavu suudab Diego Simeone juhitud meeskond tiitlini küündida? Foto: Chine Nouvelle/SIPA/Scanpix
tõestada skandaaliga ametisse asunud uuel peatreeneril Julen Lopeteguil. Real ei ole küll ehk nii selge soosik kui eelmistel aastatel, ent kuulub kindlasti väikesesse klubideringi, kelle jaoks oleks igasugune tulemus alla võidu pettumus. Lisaks tiitlikaitsjale võib samasse patta panna veel kuus meeskonda. Torino Juventus ei kavatsegi teha nägu, nagu kannaks Ronaldo saabumine nende ridadesse mingit muud eesmärki peale selle, et Meistrite liiga karikas pärast 22-aastast pausi taas koju tuua. Viimased seitse aastat koduliigat valitsenud klubi on jõudnud neljast viimasest aastast kahel küll Meistrite liigas finaali, kuid seal Hispaania gigantidele Barcelonale ja Realile alla jäänud. Kui Ronaldo suudab Juventuse ihaldatud autasuni vedada, saaks temast alles teine mees, kes suutnud karika pea kohale tõsta kolme eri klubi eest – on tal ju kodus juba üks Manchester Unitediga ja neli Realiga võidetud tiitlit. Varem on kübaratrikiga hakkama saanud vaid hollandlane Clarence Seedorf, kes võitis Meistrite liiga 1995. aastal Amsterdami Ajaxi, 1998. aastal Reali ning 2003. ja 2007. aastal Milani ridades. «Keegi ei kingi meile midagi, kõik karikad tuleb ise võita,» manitses Juventuse peatreener Massimiliano Allegri pärast portugallase palkamist fänne siiski tagasihoidlikkusele. «Kuid samas on selge, et Ronaldo toob meie ridadesse kogemust ja oskusi. Ennekõike suudab ta motiveerida noori mängijaid arenema ning aidata kogu klubi. Keegi ei ulatanud Realile Meistrite liiga karikaid kandikul, need tulid tänu sellele, et kogu klubi nägi vaeva ja ohverdas palju. Nüüd peame meie sama tegema. Ronaldo väravavõimalused ei teki juhuslikult, ta on võit-
MEISTRITE LIIGA 2018–19 - Alagrupiturniiri mängupäevad on 18.–19. september, 2.–3. oktoober, 23.–24. oktoober, 6.–7. november, 27.–28. november ja 11.–12. detsember. - 1/8-finaalide paarid loositakse 17. detsembril. - Igal mängupäeval on kohtumistel kaks algusaega – 19.55 ja 22.00 (Eesti aja järgi), mil algab vastavalt kaks ja kuus kohtumist. - Finaalkohtumine toimub 1. juunil Madridis, Wanda Metropolitano staadionil.
nud viis korda maailma parima mängija auhinna ja purustanud väravarekordeid,» lisas Allegri. «Ta ihkab alati võita. Juventus on saanud endale mängija, kes on hea väljakul, aga veel parem selle kõrval.» Reali kõrval on traditsiooniliselt tiitlipretendendid ka nende kodused konkurendid Barcelona ja Madridi Atlético. Tallinnas peetud superkarikafinaalis Reali skalbi võtnud Atlético pidi mullu rahulduma «vaid» Euroopa liiga võiduga, ent enne seda jõuti neljast hooajast kolmel Meistrite liiga poolfinaali ja kahel korral koguni finaali, mida võib kindlasti nimetada absoluutses tipus kanna kinnitamiseks. Nüüd, kus Atléticot ei ahista enam uute mängijate ostukeeld, ollakse kirgliku peatreeneri Diego Simeone käe all taas valmis lõpuni võitlema. Eelmise kümnendi lõpus korraks justkui ainuvalitsejaks kerkinud Barcelona võitis oma viimase tiitli 2015. aastal, ent viimasel kolmel hooajal on nelja parema seast sootuks välja jäädud. Andrés Iniestalt kaptenipaela pärinud Lionel
Messi ei jää küll nooremaks, kuid kuniks ta Barcelonas mängib, on võimatu Kataloonia au ja uhkust suursoosikute ringist välja arvata – seda enam, et Messil on ebaõnnestunud MMi ja kevadises poolfinaalis Rooma olümpiastaadionil üle elatud häbi taustal kindlasti suur soov näidata, et tema aeg ei ole veel läbi. Nagu Juventusel ja Barcelonal, on ka Müncheni Bayerni käsi pärast 2013. aasta tiitlit käinud põhimõtte «nii lähedal, kuid ometi nii kaugel» järgi. Poolfinaali on pärast seda jõutud viiest hooajast neljal, ent finaali samas enam mitte kordagi. Pep Guardiola toodi klubisse ühe kindla eesmärgiga. Temast pidi saama mees, kes viib Bayerni taas Euroopa valitsejaks, sest sarnaselt Juventusele ei paku koduliiga võitmine Bayernile enam ammu mingit pinget. Kuid Barcelonaga Euroopa enda taktikepile allutanud Guardiola ei suutnud Bayernis sama teha. Et sakslastele kõlbas vaid parim, näidati Guardiolale ust. Nagu järgnevad aastad on tõestanud, polnud sellest abi. «Kui keegi suudab Reali lüüa, on see Bayern!» kuulutas alati enesekindel klubijuht KarlHeinz Rummenigge kevadel enne omavahelist poolfinaali. Ei läinud nii. Nüüd on mindud uut teed ja õnne proovitakse Niko Kovačiga, kel pole küll treenerina veel mingeid suuri saavutusi ette näidata, kuid Bayern loodab, et horvaat kompenseerib selle noorusliku edujanuga. Guardiola on aga maandunud Manchester Citysse ja pannud Inglismaa tööstuslinna helesinise poole rõkkama. Eelmisel hooajal võeti Inglismaa liigatiitel seesuguse mängleva kergusega, mis meenutas kangesti Guardiola parimate päevade Barcelonat. Veider on öelda, et veel kümne aasta eest Inglismaa keskmike hulka kuulunud, ent siis Araabia naftaraha näol kullapaja otsa komistanud City saaks juba ülbelt väita, nagu oleks Inglismaa meistritiitlitest neile vähe. Ometi on neid viimase seitsme hooajaga korjatud juba kolm ning eelmise hooaja ülevõim sunnib šeike aina kõrgemaid sihte seadma. Paberil on City koosseis suisa nii kõva, et nii mõnigi kihlveokontor pakub neid algava hooaja suurimateks võitjasoosikuteks. Ilmselt neavad sisimas oma ebaõnne kõik meeskonnad, kes neile tänavu vastu loositakse. Viis, kuidas eelmisel hooajal koduliigas võidult võidule purjetati, oli seejuures mitte ainult efektiivne, vaid ka efektne. Kevadine tuline veerandfinaal Liverpooliga lõppes aga sedavõrd kirglikult, et kohtunikku sõimanud Guardiola peab tänavu avalahingut sootuks tribüünilt vaatama. Varemgi on City ihaldatule lähedale jõudnud, näiteks 2016. aastal langeti alles poolfinaalis, kuid samas pole teiste Euroopa hiiglaste löömine iial tun-
18. september 2018
dunud nii tõenäoline kui tänavu. Cityga üsna sarnases seisus on Pariisi Saint-Germain. Omanikud on klubisse raha pumbanud igal suvel, kõige krooniks muidugi Neymari 222-miljoniline ost Barcelonast. Kevadel läks edasipääsuvõimalus paljuski brasiillase vigastuse nahka, ent kui rivis on nii Neymar, Kylan Mbappé kui ka Edinson Cavani, lööb see trio näost valgeks kõik kaitseliinid. Kes võivad astuda kõige valusamalt eelnimetatud suure seitsmiku kannale? Esmalt kindlasti kevadine finalist Liverpool, kes on koduliigas teinud võimsa alguse. Jürgen Kloppi hoolealused muutuvad mänguliselt aasta-aastalt üha paremaks ning karismaatilise sakslase rokkiv jalgpall on ka silmale ilus vaadata. Juventust kõrvale jättes on Itaalia klubid olnud juba aastaid suurest mängust pigem väljas, kuid tänavu tahavad nii Milano Inter kui ka Napoli seda Roma mullusel eeskujul kindlasti muuta. Võimalike üllatajatena võib kümnekonna mainitu kõrvale seada veel Dortmundi Borussia Saksamaalt, ehk ka Tottenhami ja Manchester Unitedi Inglismaalt. Schalke, Hoffenheimi, Valencia või Porto edu oleks aga juba suurüllatus ning kellegi muu pääs poolfinaali võrduks suisa šokiga.
|5
Maailma kalleim jalgpallur Neymar on Meistrite liiga võitu ihaleva Pariis Saint-Germaini ambitsioonika projekti nurgakivi. Mullu jäädi toppama kaheksandikfinaali…
Foto: Lodi Franck/SIPA/Scanpix
6 | CRISTIANO RONALDO
18. september 2018
Euroopa ei ole enam endine SUPERSTAAR. Cristiano Ronaldo siirdumine Madridi Reali ridadest Torino Juventusesse võib Euroopa jalgpallimaastiku totaalselt ümber kujundada.
Ott Järvela
«K
ui Ronaldo poleks suvel Juventusesse siirdunud, näeks Tallinn praegu hoopis teistsugune välja. Ronaldo pärast sõitnuks siia tuhandeid inimesi. See on hullumaja. Tsirkus. Nagu ususekt,» sõnas Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) pressiametnik tänavu 15. augustil enne Lillekülas mängitud superkarikafinaali toimunud kohtumisel Eesti jalgpalliajakirjanikega.
Lisaaja järel 2:4 kaotusega Madridi Atléticole lõppenud UEFA superkarikafinaal oli Madridi Reali esimene võistlusmäng pärast Ronaldo lahkumist. Üheksa maailma edukaimas jalgpalliklubis veedetud hooajaga aitas Ronaldo meeskonnal võita arvukalt tiitleid, aga kerkis seda tehes isiklikus plaanis võimsaks brändiks, mis suuteline kehtestama jalgpallimaailma domineerivaid narratiive. Hispaania kõrgliiga jaoks on Ronaldo lahkumine Realist tohutu hoop. Ilmselt kirub La Liga tegevjuht Javier Tebas siia-
CRISTIANO RONALDO
Cristiano Ronaldo siirdus möödunud suvel pärast üheksat Madridi Realis veedetud hooaega Torino Juventuse ridadesse. Foto: Massimo Pinca/ Reuters/Scanpix
Sündinud: 5. veebruaril 1985 Funchalis, Madeira saarel. Positsioon: ründaja. Klubikarjäär: Lissaboni Sporting (2002–2003), Manchester United (2003–2009), Madridi Real (2009–2018), Torino Juventus (2018–...). Koondisekarjäär: 154 mängu, 85 väravat, Portugali kapten alates 2008. aastast. Kolmekordne Inglismaa meister (2007, 2008, 2009) ja karikavõitja (2004). Kahekordne Hispaania meister (2012, 2017) ja kahekordne karikavõitja (2011, 2014). Viiekordne Meistrite liiga võitja (2008, 2014, 2016, 2017, 2018). Neljakordne klubide maailmameister (2008, 2014, 2016, 2017). Euroopa meister 2016, EMi poolfinalist 2012, EMi veerandfinalist 2008, EMi finalist 2004; MMi neljas koht 2006. Viiekordne maailma parim jalgpallur ehk Ballon d’Or auhinna võitja (2008, 2013, 2014, 2016, 2017). Neljakordne Euroopa klubijalgpalli parim väravakütt (2008, 2011, 2014, 2015). Aasta ilusaimale väravale omistatava Ferenc Puskáse auhinna võitja 2009. Seitsmekordne Meistrite liiga parim väravakütt (2008, 2013, 2014, 2105, 2016, 2017, 2018). Kolmekordne Hispaania kõrgliiga parim väravakütt (2011, 2014, 2015). Ainuke jalgpallur maailmas, kes löönud värava kaheksal järjestikusel suurturniiril (EMid 2004–2016 ja MMid 2006–2018). Meistrite liiga kõigi aegade resultatiivseim mängija (120 väravat). Euroopa koondiste kõigi aegade resultatiivseim mängija (85 väravat). Madridi Reali kõigi aegade resultatiivseim mängija (451 väravat). Hispaania kõrgliiga kõigi aegade resultatiivseim mängija (311 väravat).
18. september 2018
RUBRIIK | 7
8 | CRISTIANO RONALDO ni Hispaania maksuametit, kelle intensiivsus oli üks põhjuseid, miks portugallane kohvrid pakkis ja Itaaliasse kolis. Ronaldoga kadus Hispaaniast ka tema vahetu duell kaasteelise Lionel Messiga. Just see kemplus oli jalgpallimaailma viimased kuus-seitse aastat üks juhtivaid teemasid, mis tagas tähelepanu püsimise Hispaania jalgpallil ja selle vägevaimal vastasseisul El Clásico’l, mille erinevatesse leeridesse Ronaldo ja Messi kommertslikus plaanis ülisobival moel kuulusid. Teineteise võidu püstitatud rekordid, löödud väravad ja võidetud tiitlid tähendasid, et Real ja Barcelona olid pildis pidevalt ja igal pool. Ronaldo asendamine on võimatu. Isegi, kui Real palkaks Neymari. Brasiillane on virtuoosne jalgpallur, ent avalõigus kirjeldatud ususekti meenutavat jälgijaskonda pole ta suutnud erinevalt Messist ja Ronaldost endale tekitada. Ilmselt ei suudagi, sest ta ei suuda rivaalidest eristuda nii võimsalt, nagu tegid seda oma hiilgeaja alguses Messi ja Ronaldo. Portugallasse siirdumisel Itaaliasse on suur potentsiaal kujundada ümber jõujooni Euroopa jalgpallis. Hispaania kõrgliiga on pikalt nautinud esinumbri staatust, mida pole olnud võimalik vaidlustada – alates hooajast 2013–14 on nad võitnud üheksa Meistrite ja Euroopa liiga tiitlit kümnest võimalikust.
18. september 2018
Inglismaa, kelle parimad meeskonnad olid armutu sisekonkurentsi tõttu eurosarjas mõnda aega tagasihoidlikud, ilmutas mullu toibumise märke, olles UEFA kõrgliigade edetabelisse teenitud punktide osas parim. Itaalia Serie A renessanss oli hoogu kogumas juba enne Ronaldo saabumist, sest lisaks viimastel aastatel Juventusele väärikaid lahinguid andnud Napolile ja AS Romale on pildile tagasi kerkimas AC Milan ja Milano Inter. Ronaldo Juventuses kergitab huvi Serie A vastu igas maailma nurgas. See huvi omakorda tähendab suuremat tulu klubidele, mis peaks targa talitamise puhul kaasa aitama esitustele eurosarjades. Itaalias mäletatakse siiani helgelt 1980ndate lõppu ja 1990. aastate algust, kui Serie A oli Euroopas etaloniks. Kui Hispaania klubide viis aastat kestnud ülemvõim Meistrite liigas algava hooajaga otsa saab, sõlmitakse too fakt ja Ronaldo Realist lahkumine kindlasti kokku. Cristiano Ronaldo senise koondisekarjääri tipphetk on Portugali koondise Euroopa meistritiitlini juhtimine 2016. aastal. Foto: Massimo Insabato/PA Images/Scanpix
Foto: Mihkel Maripuu
18. september 2018
7
SÄRAVAD TÄHED | 9
põnevat jalgpallurit, kellel Meistrite liigas silm peal hoida
MÄNGUTAHE. Meistrite liiga alagrupiturniiril osaleb 32 meeskonda, kes igaüks saavad võistlusteks üles anda 25 jalgpallurit. Tõsi, mitmed neist väljakule ei pääse, aga sisuliselt osaleb Euroopa tugevaimal klubivõistlusel 800 jalgpallurit.
SAÚL ÑÍGUEZ (23), MADRIDI ATLETICO
K
ui vaadelda neile 800-le osaks langevat isiklikku tähelepanu, pälvivad sellest lõviosa kuue-seitsme tippklubi staarid. Aga Lionel Messi, Sergio Ramose, Antoine Griezmanni, Neymari, Cristiano Ronaldo, Manuel Neueri, Paul Pogba, Kevin de Bruyne, Harry Kane’i, Mohamed Salah’ ja teiste igapäevaselt jalgpallimaailmas kajavate nimede kõrval on Meistrite liigas veel hulganisti pallureid, kes pole kaugeltki sedavõrd tuntud, ent kellel võiks ühel või teisel põhjusel silma peal hoida.
Foto: Maffia/UK Sports Pics/SIPA/Scanpix
Foto: David Davies/PA Images/Scanpix
Hispaania uue põlvkonna poolkaitsja on Atlético enda kasvandik, kes kinnitas põhimeeskonnas kanda hooajal 2015–16, kui lõi ka Meistrite liiga poolfinaalis Müncheni Bayernile oivalise värava. Tema vastutus Diego Simeone juhendatavas meeskonnas on seejärel üha tõusnud ning pärast Andrés Iniesta erruminekut on Tallinnas peetud UEFA superkarikafinaalis Atlético võiduvärava löönud Saúl väga tähtis lüli ka Hispaania koondise jaoks, nagu tõestasid väravad Rahvuste liiga mängudes Inglismaa ja Horvaatiaga.
Ott Järvela
ANDY ROBERTSON (24), LIVERPOOL JUSTIN KLUIVERT (19), AS ROMA Ühe oma isa Patricki saavutuse kordamine on 19-aastase AS Roma ründaja jaoks kindlasti võimatu, sest too lõi 18-aastasena Meistrite liiga finaalis võiduvärava (1995, kui Amsterdami Ajax alistas 1:0 AC Milani). Aga tegu on põneva ääreründajaga, kelle mängijaõiguste eest maksis AS Roma möödunud suvel Amsterdami Ajaxile 17,25 miljonit eurot. Romas tuleb Kluivertil mänguaja nimel kõvasti vaeva näha, aga märtsis Hollandi koondises debüteerinud Justini jälgimine on veidi pikema mäluga jalgpallisõpradele kindlasti väga huvitav, sest saab tõmmata paralleele isaga.
Hoovi- ja koolijalgpallis oli äärekaitsja pikalt positsioon, kuhu lükati kõige kaikamad tegelased, sest seal ei jäänud nad ette, ent teoorias võisid nad seal mingil moel kohati isegi kasulikud olla. Cafu algatatud revolutsioon on teinud äärekaitsjatest jalgpalli kõige dünaamilisema positsiooni, ilmekaimateks näideteks Marcelo ja David Alaba. Andy Robertson on äärekaitsja, kes liitus Liverpooliga 2017. aasta suvel suurema furoorita, aga kerkis meeskonna põhitegijaks ning nimetati äsja Šotimaa koondise kapteniks. «Ta on inspiratsioon kõigile noormängijatele, kellele öeldakse, et nad ei jõua kunagi tippu. Tuleb rassimist jätkata. Ma usun hilistesse arenejatesse,» põhjendas Šotimaa peatreener Alex McLeish otsust. Robertsoni roll Liverpoolis üha kasvab.
10 | SÄRAVAD TÄHED
Foto: Pedro Rocha/imago/GlobalImagens/Scanpix
Foto: TEAM2sportphoto/imagi/Scanpix
18. september 2018
WESTON MCKENNIE (20), SCHALKE 04 Mis ühendab Mesut Özili (Arsenal), Ivan Rakitići (Barcelona), Manuel Neuerit (Bayern), Julian Draxlerit (PSG), Joël Matipi (Liverpool) ja Leroy Sanet (Manchester City)? Nad kõik on Gelsenkircheni Schalke 04 kasvandikud. Selles Ruhri piirkonna klubis suudetakse talentidest tippjalgpallureid vormida ning võibolla on just 20-aastane USA jalgpallur Weston McKennie superstaarivabriku järgmine toode? Kaks aastat tagasi Schalke akadeemiaga liitunud poolkaitsja tõusis mullu põhirivistusse ja on klubi spordidirektori Christian Heideli sõnul teel saamaks esindusmeeskonna võtmemängijaks. «Tänu talendile ja õppimisvõimele on Weston liikunud klubiga liitumise järel suurte sammudega edasi,» märkis Heidel. Nüüd saab McKennie end proovile panna Meistrite liigas.
PIZZI (28), LISSABONI BENFICA Portugali jalgpallis peituva talendivaranduse ilmekas näide on tõik, et viimaste aastate riigi edukaima klubi Benfica keskvälja kindel põhimees Pizzi (täispika nimega Luís Miguel Afonso Fernandes) ei mahtunud MM-koondisesse ning sellest ei tehtud isegi suuremat juttu, sest ta polnud sugugi kõige nimekam puuduja. Ent kahekordse endise Euroopa meisterklubi Benfica ridades on Pizzi tõusnud üha asendamatumaks mängijaks, kes suuteline heal päeval püsti panema põrguliku tulevärgi. Pizzi on jalgpallur, keda jälgides igav ei hakka!
SÄRAVAD TÄHED | 11 Foto: Arron Gent/PA Images/Scanpix
Foto: Nobert Scanella/imago/panoramic/Scanpix
18. september 2018
ALEKSANDR GOLOVIN (22), AS MONACO Kui Venemaa koondis 2008. aasta MMil poolfinaali jõudis, said ründajatest Andrei Aršavinist ja Roman Pavljutšenkost ihaldatud jalgpallurid, kes mõlemad mängisid peagi Inglismaa kõrgliigas. Venemaa jaoks edukaks kujunenud (jõuti ju veerandfinaali) kodusele MM-finaalturniirile suurt suvist väljarännet ei järgnenud. Ainuke oluline siirdumine Venemaalt Euroopasse on Golovini üleminek Moskva CSKA-st Monacosse. Poolkaitsjat jälgitakse tähelepanelikult igalt poolt, sest ta toimib ühelt poolt luurajana, teisalt markerina. Kui Golovini saadab edu, võivad teisedki Venemaa jalgpallurid soovida Lääne-Euroopas töötada ning samuti võib Golovin kasvatada sealsete klubide huvi venelaste vastu.
AYMERIC LAPORTE (24), MANCHESTER CITY Talvel Baskimaa esiklubist Bilbao Athleticist 65 miljoni euro eest ostetud keskkaitsjas peitub kõva tõestamisvajadus. Nimelt ei mahtunud ta suvel maailmameistriks kroonitud Prantsusmaa koondisesse, mille järel andis ta mõista, et kaalub hoopis Hispaania esindamist, milleks tal seoses baski juurtega samuti võimalus on. Hetkel pole Laporte’i vastu suurt huvi üles näidanud ei Prantsusmaa peatreener Didier Deschamps ega Hispaania juhendaja Luis Enrique. Mis oleks parim viis neid ümbet veenda kui majesteetlikud esitused Meistrite liigas?
12 | UUS SÜSTEEM
18. september 2018
Uut moodi Meistrite liiga tähendab rohkem lahinguid tippude vahel Konkurents. Erinevalt eelnevatest hooaegadest võib tänavu kindel olla, et mitu tippklubi saavad Meistrite liigas valusa laksu vastu nosplit kätte juba alagrupiturniiril, sest tihenenud sõela tõttu tuleb mitmel viie tippliiga (Hispaania, Inglismaa, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa) esindajal suu 1/8-finaalidest puhtaks pühkida. Ott Järvela
V
arem juhtus seda haruharva, sest nimetatud viie riigi esindatus alagrupiturniiril oli kokku minimaalselt 13 ja maksimaalselt 18 klubi. Sel suvel tehtud reformi tulemusel on aga viiel tippriigil alagrupiturniiril vähemalt 18, aga teatud puhkudel ka 20 esindajat. See tähendas, et 30. augustil Monacos toimunud loosimisel oli saalis senisest rohkem närveldavaid klubijuhte. Kui oled Hispaania, Inglismaa, Itaalia või Saksamaa kõrgliigas saavutanud koha nelja parema seas ja kvalifitseerunud Meistrite liigasse, on ootushorisondiks, mille järgi poolehoidjad meeskonna esitusele hinde annavad, automaatselt edasipääs. Eduga kaasnevad ootused ja staatus kohustab. Ent oli väga tõenäoline, et surmagruppidest pääsu pole. Ei olnudki. B-alagrupis on koos valitsev Hispaania meister FC Barcelona, Inglismaa pronks Tottenham ja endist hiilgust taastav Itaalia
tippklubi Milano Inter. Ükskõik kelle jaoks neist oleks 1/8-finaalidest väljajäämine mitte ainult põrumine, vaid ka häbi. Kartus selle ees on aga teatavasti jõud, mis tekitab spordis intriigi ja pinged, mis omakorda vormuvad sportlikuks draamaks. Publiku nauding alagrupiturniirist peaks seega olema suurem. Sama põnev on olukord C-alagrupis, kuhu sattusid kokku mullune finalist Liverpool, Itaalia kõrgliiga hõbe Napoli ja üliambitsioonikas Prantsusmaa meister Pariis Saint-Germain. Eeldusel, et Belgradi Crvena Zvezda (erinevalt Napolist ja PSG-st on nemad endine tšempion!) tohutut üllatust ei lõhka ja kahe parema sekka ei jõua, peab üks kolmest tipust Meistrite liiga kevadistest mängudest kõrvale jääma. Tippriikide survel tehtud muudatused Meistrite liiga struktuuris tähendavad, et senise 21 otsepääsme asemel jagatakse neid välja suisa 30. Pisemate riikide esindajaid jõuab valikvõistluse kaudu sihile senisest vähem ning supp on senisest tummisem.
18. september 2018
Lionel Messi ja N’Golo Kanté eelmise hooaja Meistrite liiga 1/8-finaalis FC Barcelona – Londoni Chelsea. Kui seni on tippklubide lahingud elu ja surma peale jäänud pea ainult kevadesse, siis tummisem alagrupiturniir peaks neid nüüd rohkem ka sügisel serveerima. Foto: Pau Barrena/AFP/Scanpix
Sellele viitab ka statistika – alates 2010. aastast oli Meistrite liiga alagrupiturniiril olnud alati esindatud 17 või 18 riiki, siis nüüd on neid 15. Et Euroopa jalgpalli klubivõistlusi viiakse läbi kolm hooaega kestvate tsüklitena, püsib süsteem täpselt sellisena ka järgmisel ja ülejärgmisel hooajal. Midagi võib muutuda 2021–22 eurohooajaks, aga suund, et Euroopa tugevaimate riiklike liigade esindatus Meistrite liigas kasvab, on ilmselt pöördumatu.
MEISTRITE JA EUROOPA LIIGA SAAVAD VÄIKESE VENNA Euroopa jalgpalliliit (UEFA) plaanib hooajaks 2021–22 tekitada praeguse kahe eurosarja, Meistrite liiga ja Euroopa liiga kõrvale ka kolmanda, avaldas eelmisel nädalal Horvaatias toimunud Euroopa jalgpalliklubide ühenduse (ECA) konverentsil Torino Juventuse president Andrea Agnelli. Lisaks Itaalia valitseva meisterklubi presidendi ametile ka UEFA täitevkomiteesse kuuluv ja ECA-d juhtiva Agnelli sõnul on ECA võistlussarja loomise poolt. «Kui luuakse ka kolmas võistlussari, mängiks hooajal 2021–22 eurosarjades kokku 96 jalgpallimeeskonda,» sõnas Agnelli. Praegu on selleks arvuks 80 (32 Meistrite liiga ja 48 Euroopa liiga alagrupiturniiril). Agnelli väljaöeldud number 96 viitab, et uue mudeli kohaselt tekib kolm eurosarja, milles igaühe alagrupiturniiril mängib 32 võistkonda. Eeldusel, et tippriigid, kel praegu võimalik eurosarjadesse läkitada maksimaalselt seitse klubi, 16-st lisakohast midagi endale ei saa, peaksid need jaotuma eelkõige keskmike ja väiksemate riikide vahel. Postimees uuris Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) presidendilt Aivar Pohlakult, kas 2021–22 eurohooajaks kavandatavate muudatuste läbi suureneks ka Eesti klubide šanss eurosarja alagrupiturniirile jõuda? «Mõnevõrra suureneb see juba matemaatilistel põhjustel. Aga eelkõige sõltub alagruppi jõudmise tõenäosus ikka meie klubide ja Premium liiga koefitsiendist UEFA edetabelis. Vähemalt sama oluline on ka, kas ja kuidas sarjade kvalifikatsioonimängud omavahel seotakse. Teoreetiline võimalus ja selle praktiliseks tulemuseks vormimine on eraldiseisvad asjad, sest primaarseks jääb ikkagi see, kuidas meie klubid arenevad ja kuidas oma sportliku taseme kallal tööd teevad,» märkis Pohlak. Eesti jalgpallijuhi sõnul on räägitud valikringide arvu vähendamisest, aga mida rohkem on eurosarjad omavahel seotud, seda vähem jääb selleks võimalusi. «Näiteks Joonas Tamme koduklubi Sarpsborg jõudis Euroopa liigasse läbi kvalifikatsiooni, kus nad mängisid kaheksa nädalat järjest kaks mängu nädalas – ühe eurosarjas ja teise Norra meistriliigas. See ei ole mõistlik koormus,» sõnas Pohlak.
UUS SÜSTEEM | 13
14 | HOOAEG 2018–19
EUROOPA MEISTRITE KARIKASARJA JA MEISTRITE LIIGA FINAALKOHTUMISED 1956–1960 1956 Madridi Real - Reims 4:3 1957 Madridi Real - Fiorentina 2:0 1958 Madridi Real - AC Milan 3:2 (la) 1959 Madridi Real - Reims 2:0 1960 Madridi Real - Frankfurti Eintracht 7:3
18. september 2018
Finaal mängitakse Madridis
1961–1970 1961 Lissaboni Benfica - FC Barcelona 3:2 1962 Lissaboni Benfica - Madrid Real 5:3 1963 AC Milan - Lissaboni Benfica 2:1 1964 Milano Inter - Madridi Real 3:1 1965 Milano Inter - Lissaboni Benfica 1:0 1966 Madridi Real - Belgradi Partizan 1:0 1967 Glasgow Celtic - Milani Inter 2:1 1968 Manchester United - Lissaboni Benfica 4:1 (la) 1969 AC Milan - Amsterdami Ajax 4:1 1970 Rotterdami Feyenoord - Glasgow Celtic 2:1 (la) 1971–1980 1971 Amsterdami Ajax - Ateena Panathinaikos 2:0 1972 Amsterdami Ajax - Milano Inter 2:0 1973 Amsterdami Ajax - Torino Juventus 1:0 1974 Müncheni Bayern - Madridi Atlético 4:0 1975 Müncheni Bayern - Leeds United 2:0 1976 Müncheni Bayern - Saint-Étienne 1:0 1977 Liverpool - Mönchengladbachi Borussia 3:1 1978 Liverpool - Club Brügge 1:0 1979 Nottingham Forest - Malmö 1:0 1980 Nottingham Forest - Hamburg 1:0 1981–1990 1981 Liverpool - Madridi Real 1:0 1982 Aston Villa - Müncheni Bayern 1:0 1983 Hamburg - Torino Juventus 1:0 1984 Liverpool - AS Roma 1:1 (pen 4:2) 1985 Torino Juventus - Liverpool 1:0 1986 Bukaresti Steaua - FC Barcelona 0:0 (pen 2:0) 1987 FC Porto - Müncheni Bayern 2:1 1988 PSV Eindhoven - Lissaboni Benfica 0:0 (pen 6:5) 1989 AC Milan - Bukaresti Steaua 4:0 1990 AC Milan - Lissaboni Benfica 1:0 1991–2000 1991 Belgradi Crvena Zvezda - Marseille’ Olympique 0:0 (pen 5:3) 1992 FC Barcelona - Genoa Sampdoria 1:0 (la) 1993 Marseille’ Olympique - AC Milan 1:0 1994 AC Milan - FC Barcelona 4:0 1995 Amsterdami Ajax - AC Milan 1:0 1996 Torino Juventus - Amsterdami Ajax 1:1 (pen 4:2) 1997 Dortmundi Borussia - Torino Juventus 3:1 1998 Madridi Real - Torino Juventus 1:0 1999 Manchester United - Müncheni Bayern 2:1 2000 Madridi Real - Valencia 3:0 2001–2010 2001 Müncheni Bayern - Valencia 1:1 (pen 5:4) 2002 Madridi Real - Leverkuseni Bayer 2:1 2003 AC Milan - Torino Juventus 0:0 (pen 3:2) 2004 FC Porto - AS Monaco 3:0 2005 Liverpool - AC Milan 3:3 (pen 3:2) 2006 FC Barcelona - Londoni Arsenal 2:1 2007 AC Milan - Liverpool 2:1 2008 Manchester United - Londoni Chelsea 1:1 (pen 6:5) 2009 FC Barcelona - Manchester United 2:0 2010 Milano Inter - Müncheni Bayern 2:0 2011–2018 2011 FC Barcelona - Manchester United 3:1 2012 Londoni Chelsea - Müncheni Bayern 1:1 (pen 4:3) 2013 Müncheni Bayern - Dortmundi Borussia 2:1 2014 Madridi Real - Madridi Atlético 4:1 (la) 2015 FC Barcelona - Torino Juventus 3:1 2016 Madridi Real - Madridi Atlético 1:1 (pen 5:3) 2017 Madridi Real - Torino Juventus 4:1 2018 Madridi Real - Liverpool 3:1
Kui Madridi Atlético 15. augustil Tallinnas mängitud Euroopa superkarikafinaalis Madridi Realist lisaaja järel 4:2 jagu sai, oldi võidust elevil ka põhjusel, et see oli ütlemata hea enne klubi jaoks erilise hooaja eel. Nimelt selgub 2018–19 Euroopa parim jalgpalliklubi 1. juunil 2019 Atlético kodustaadionil Wanda Metropolitanol. Muidugi on Atlético suur unistus ise selles finaalis osaline olla ja kolme kaotatud finaali (1974, 2014, 2016) järel lõpuks Meistrite liiga võitjaks tulla. Aasta tagasi avatud Hispaania moodsaim staadion mahutab 67 703 pealtFoto: Sergio Perez/Reuters/Scanpix vaatajat.
HOOAJA 2018–19 MEISTRITE LIIGA ALAGRUPPIDE KOOSSEISUD A-alagrupp
E-alagrupp
Madridi Atlético
Müncheni Bayern
Club Brügge
Amsterdami Ajax
Dortmundi Borussia
Ateena AEK
AS Monaco
Lissaboni Benfica
B-alagrupp
F-alagrupp
Tottenham Hotspur
Lyoni Olympique
FC Barcelona
Donetski Šahtar
PSV Eindhoven
Hoffenheim
Milano Inter
Manchester City
C-alagrupp
G-alagrupp
Napoli
Moskva CSKA
Liverpool
Madridi Real
Pariis Saint-Germain
AS Roma
Belgradi Crvena Zvezda
Plzeni Viktoria
D-alagrupp
H-alagrupp
FC Porto
Torino Juventus
Galatasaray
Berni Young Boys
Moskva Lokomotiiv
Manchester United
Schalke 04
Valencia
18. september 2018
TERA SOBIB KA FUSION® KÄEPIDEMELE* *HYDRO CONNECTTM 5 TERAD SOBIVAD KÕIGI FUSION® JA WILKINSON SWORD HYDRO CONNECTTM KÄEPIDEMETEGA HYDRO CONNECTTM TOOTJA EGA LEVITAJA EI OLE GILLETTE COMPANY LLC, KES ON REGISTREERITUD KAUBAMÄRGI FUSION® OMANIK
| 15
16 |
18. september 2018