0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF
*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF
metsanduse teemaleht
18. veebruar 2011
• METSAKINNISTUTE JA RAIDE OST (sobivad ka osaliselt raiutud ja hßpoteegiga koormatud metsakinnistud).
Info: Andrus Kalda, tel 510 3681, andrus@grundar.ee
• METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMINE • TREILERVEOD • METSAMATERJALI OST (transpordivþimalus) • LEHTPUUPALGI OST (transpordivþimalus) Pþltsamaal (Esku) Pärnumaal (Paikuse) Haavapalk 3,1 m ja 2,5 m, ¨ alates 16 cm, 38 ₏/tm Musta- ja valgelepa peenpalk 2,5 m, ¨ 10-20 cm, 29 ₏/tm Musta- ja valgelepa palk 3,1 m ja 2,5 m, ¨ alates 20 cm, 40–43 ₏/tm Info: Lauri Alu, tel 515 6884. www.grundar.ee
OĂœ Grundar Puit, Lille 4, 80010 Pärnu, reg nr 10602390
2
18. veebruar 2011
Metsa majandamine kui kavandatud tegevus Pille Mäerand OÜ Metsabüroo juhataja
E
esti üle 2,2 miljonist hektarist metsamaast kuulub riigile ligi 900 tuh ha (ca 41 %), eraomandusse ligi 1 milj ha (ca 45 %). Ülejäänud metsa osas on maareform seni lõpetamata. Õnneks on maade erastamisel suurest seisakust üle saadud ja viimastel aastatel on Maaameti maaoksjonitelt võimalik osta ka metsamaad. Muidugi neil, kel vaba raha, sest järelmaksu võimalust pole. Erametsadest on hinnanguliselt ¾ ehk 750 tuhat ha eraisikute omanduses ja ¼ ettevõtete omandis. Kui riigi- ja ettevõtete metsades korraldavad metsade majandamist vastava eriharidusega spetsialistid, siis paljudel eraisikutest metsaomanikel varasem metsamajandamise kogemus puudub, eriti kui elukoht oma metsast kaugemal ja ka amet hoopis muu tegevusega seotud. Sel juhul on suu-
reks abiks hea nõu metsaühis- kandmiseks. Enne registrikantult, metsakonsulendilt või met- de tegemist kontrollitakse andsakorraldajalt. meid olemasoleva informatsiooKehtiva metsaseaduse järgi ni alusel, aga vajadusel ka looon suuremamahuliste metsatöö- duses ülevaatamise teel. de tegemise eeldus vähem kui 10 aasta vanuste metsainventeerimis- Metsamajandamiskava on üks andmete olemasolu met- spetsialisti soovitatud võimalusaregistris. Arvutikasu- si metsa majandamiseks. tajatel on andmete olemasolu imelihtne kontrollida, kui nad toksivad Inventeerimisandmete alumetsaregistri kodulehe http:// sel koostab metsakorraldaja register.metsad.ee/avalik/ metsade majandamise kava, kus päringuaknasse oma kinnistu lisaks iga metsaosa takseerkirkatastritunnuse. Kui registris jeldusele on ülevaatetabelid andmed puuduvad, tuleks pöör- maaüksuse metsade kohta, metduda usaldusväärse ja sõltuma- saseadusele vastavad ja mõistlitu metsakorraldaja (-ettevõtte) kud metsamajanduslikud tegepoole, et tellida metsainventee- vused metsa seisundi parandamiseks ja/või puiduvaru kasutarimine. Pärast metsa kohapeal üle- miseks. Lisaks sisaldab kava vaatamist, vajalike mõõtmiste metsakaarte ja selgitusi metsategemist ja metsaosade kirjel- majandamisalaste mõistete ning duste koostamist, mida teeb põhimõtete kohta. metsakorraldaja, teostab metsaMetsamajandamiskava ankorraldusettevõte vajaliku and- nab omanikule põhjaliku ülemetöötluse ning esitab inventee- vaate tema metsade olemi ja seirimisandmed Keskkonnateabe sundi kohta. Täpsustuseks: metkeskusele metsaregistrisse samajandamiskava on üks spet-
sialisti soovitatud võimalusi metsa majandamiseks. Et mets on olemuselt keeruline kooslus, siis kindlasti on ka alternatiive ja metsamajandamiskava täpne järgimine ei ole omanikule kohustuslik. Kui metsavarumine on plaanitud oma majapidamise puiduvajaduse katmiseks (küttepuit, ehituspuit), pole puiduhindadel määravat tähtsust. Kui aga raiemaht on suurem ja osa metsamaterjali on kavandatud müügiks, peab raietööde kavandamisel arvestama ka puiduturu hinnatrendidega. Madalate hindade korral on mõistlik oodata turuhindade tõusu. Seega on metsaomanikel mõistlik metsamajandamist kavandades oma tegevust pikemalt planeerida. Metsainventeerimiseks (selleks sobib paremini lumevaba aastaaeg), andmete kontrolliks ja metsaregistrisse kandmiseks ning metsateatise kooskõlastamiseks võib kuluda paar-kolm kuud. Järgmiseks raiehooajaks tuleks hakata valmistuma kohe.
Metsa kasvatamine tähendab planeerimist Mets on Eesti rahvuslik rikkus. Metsadel on väärtusi, mida saab hõlpsasti rahas mõõta ning väärtusi, mis on hindamatud. Me kõik oleme huvitatud sellest, et meie metsad oleksid mitmekesised, elujõulised ja tootlikud. Aasta 2011 on rahvusvaheline metsa-aasta, mis väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Postimehe teemaleht kajastab mitmeid metsandusega seonduvaid aktuaalseid teemasid ning pakub muudki huvitavat lugemist. Kohtume metsas!
mets ja puit Teemalehe toimetaja: Margit Veromann, margit.veromann@ut.ee Reklaamitoimetaja: Virge Lomp, tel 739 0391 virge.lomp@postimees.ee Kujundus/küljendus: Andres Didrik Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301
Eriti sel kevadel, kui torm met- aitame kaasa nii enda kui ka Hea metsa kasvatamiseks on vaja juba väikeste omatahtsi toimetas. Paremi- naabermetsade tervisele. puude eest hoolt kanda ning õigeaegselt planee sas ni hooldatud metsad on vastuÕpi tundma oma pidavamad, seetõttu tuleb metrida hooldustegevusi metsas. Esimesel viiel sa majandada, töid vähemalt metsa puid aastal kasvab mets käsikäes inimesega, seejärel kaks aastat ette planeerides. Kevadel, aprilli lõpus või mai alguses tasub nii uutesse vajab mets vähem abi, kuni ta eluring saab täis. Putukad armastavad kui ka paari aasta vanustesse
Ülle Läll metsaomanik ja metsaomanike tugiisik Järvamaal
K
ui metsaomanik raiesmikule jõuab, on puud … kadunud!? Siiski mitte lootusetult, sest noori, eelmisel kevadel istutatud kuusekesi katab sügav lumi. Ühest küljest on see hea, sest siis on tulevikupuud kaitstud mõnel pool liiga suureks paisunud kitsekarja eest vähemalt seni, kuni kevad talvest võitu saab ja kuuseladvad lume alt välja sulavad. Siis tuleb taimede kaitseks appi võtta repellendid või taimekaitsevahendid, et ladvad alles jääksid. Kui metsaomanik on olnud sügisel hooletu ja rohu taimede ümber tallamata jätnud, võib lume raskuse all maadligi surutud rohi ka noored puukesed vastu
mahakukkunud puid
maad vajutada. Ise nad sealt enam välja ei tule. Kui ka kevadel nende jaoks aega ei leita, läheb istutusele kulunud aeg ja raha raisku, sest taimed hukkuvad.
Puid kahjustavad ka hiired Lume all tegutsevad hiired, kellele on meelt mööda noorte puude koor. Hiirekahjustusi näeb alles pärast lume sulamist, ent alati ei pruugi neid märgata enne, kui taimed on kuivanud. Asja lähemalt uurides selgub, et koore asemel on tüvel väiksed hambajäljed. Kevadel tuleb metsakultuurid kindlasti üle vaadata. Kui kahjustused on suured, tuleb taimi juurde istutada. Et metsapuutaimede kasvatamiseks kulub kaks kuni neli aastat, ei ole istikuid alati piisavalt saada.
Praegu on selleks õige aeg. Paika tuleb panna vajalikud raied ja uuendamise plaanid. Taimede tellimisega järgmiseks aastaks on vaja tegeleda juba sel kevadel. Samuti tasub varakult teada anda maapinna ettevalmistamise soovist. Jäävad küll riskid, et metsaraie võib takerduda ilma tõttu, nagu see on olnud eelmisel ja ka sel talvel - sügav lumi ei ole maapinnal külmuda lasknud ja masinad suudavad praegu metsas liikuda paremini kui inimesed. Siiski võiks juba nüüd võtta ette retke oma metsa ja vaadata, kuidas puud lumele on vastu pidanud. Kus puud on murdunud või maha kukkunud, sinna tulevad kevadel sooja ilma saabumisel elama putukad, kes metsale kahju võivad teha. Õigel ajal kahjustatud puude metsast äraviimisega
metsakultuuridesse paigaldada üraskipüüniseid. Neid tuleb vähemalt korra nädalas tühjendamas käia. Nii saab vaadata, kuidas kaskedel puhkevad lehed, kuuskedel arenevad noored võrsed, mets hakkab taas elama ja arenema. Koos istutatud puudega sirguvad ka vähemväärtuslikud puud ja metsaomanik peab tulema metsale appi, et soovitud liigid nooreks metsaks sirguksid. Et raiesmikule tuleb ka looduslikult uuendust, on hooldamise ajal vaja teha valik, milliseid puid jätta, milliseid mitte. Valiku tegemisel vaatab metsaomanik iga puud eraldi, õpib teda tundma ja langetab alles siis otsuse.
Raiesmikul sirgub uus metsapõlvkond Nii kasvab mets esimesed viis aastat justkui koos meiega,
kuni saab tükk aega ise hakkama. Veel veidi abi noores ja keskeas, kui metsas käime rohkem seeni ja marju korjamas, ning metsa eluring saab täis. Mets ei ole igavene! Küpse metsa raiumise ja uute taimede istutamisega anname võimaluse uuele metsapõlvele sirgumiseks. Looduse ringkäik jätkub. Vaadates tervet, hooldatud ja erivanuselist metsa, tunnedki, et metsaomanik olla on uhke ja hää!
Harilik männikärsakas (Hylobius abietis) – ohtlik metsakahjur värsketele raiestikele istutatud okas puukultuurides esimesel paaril aastal pärast raiet. Männikärsakate sobivaim sigimispaik on värskete okaspuukändude juured. Vt Eesti Mets 2003/1
3
18. veebruar 2011
Mida võiks tähele panna kodukasutussae valikul Smart Start, QuickStop, TrioBrake, Clean Power … Seesuguste lühendite taga peitub maailmas tunnustatud saetootjate Husqvarna, Jonseredi, Shindaiwa, Stihli pikkaajaline inseneritöö tulemus. Jaan Lusikas OÜ Reginett
N
eed sõnaühendid suudab siduda vaid asjast tõsiselt huvitatu või siis elukutseline metsamees. Tavainimesele kõlab tuttavana vaid mõni tootjanimi, millega mootorsaag ilmekalt kokku sobib. Mootorsaest rääkides on tavaliselt jutt kettsaagidest, kuigi Eestis suureneb ka võsasaagide e võsalõikurite osa. Allpool keskendume bensiinimootoriga kettsae lihtsamatele valikuprintsiipidele. Professionaalsed metsatööriistade müügikohad pakuvad lisaks saele kõike metsatööks vajalikku, alustades kaitseriietest ning lõpetades tööriista hooldusest.
Esmalt peaks olema siiski selge, kui sageli ja milleks saagi kavatsete kasutada. Kas tahate vaid koduõues küttepuid tükeldada, langetada-laasida üksikuid puid või on siiski plaan talumetsas tõsisem metsatööpäev ette võtta. Ühegi mootorsae kasutamisel ei tohi unustada, et töötav saag on suure ohu allikas. Kasuta saega töötamisel alati kaitsevarustust, mida pakuvad profileeritud margiesindused. Enne töö alustamist tutvu kasutusjuhendiga, kus on näidatud lihtsamad ja ohutud töövõtted. Sae heale vastupidavusele on väga oluline lõikeelemendi e saeketi seisukord. Terav kett lõikab igasuguse pingutuseta, jättes järele jämeda saepuru. Kui saepuru on muutunud peenemaks, vii-
HAKKEPUIDU TOOTMINE
tab see keti nürinemisele. Ketti saab teritada, kasutades ketile sobivas mõõdus ümarviili ja teritusrakist. Aegajalt on mõistlik lasta saekette teritada müügiesinduse hooldekojas, kus terituspingil teritamisega taastatakse keti lõikehamba õige kalle ja teritusnurk.
Õige kütus ja sobiv õli Väga oluline on ka kütus, mida mootorsaagides kasutatakse. Et tegu on enamasti kahetaktiliste kiirekäiguliste mootoritega, kasutatakse küttesegu bensiinist ja spetsiaalõlist. Sobiv õli tasub kindlasti koos saega müügiesindusest kaasa osta. Erinevad tootjad soovitavad erinevaid õlimarke, mille kasutamine on sae garantii üks eeldusi. Väiksemate töömahtude puhul võib julgelt kasutada tehases pakendatud küttesegu, mille kasutamine on mugav ja riskivaba. Lisaks on vajalik spetsiaalne ketiõli, mis tagab vastava sidusaine olemasolul saeketi õlituse kogu plaadiga kokkupuutepinna ulatuses. Tavaõlid täidavad selle funktsiooni poo-
likult ja ei oma piisavaid määrdeomadusi erinevates ilmastikuoludes.
Töö lõpus puhasta saag Lisaks ketiteritusele on saeomanikule jõukohane õhufiltri (asub sae pealmise katte all) puhtuse jälgimine. Igal sael on kombivõti, mille abil saab süüteküünla lahti keerata kas siis puhastamiseks või vahetamiseks. Elementaarne on pärast töö lõppu puhastada sae külgedel asuvad mootori jahutusribid saepurust ning laastudest. Soovitame osta mootorsae spetsiaalsest profileeritud müügiesindusest, kus on oma hooldekoda. Usalda müügimeest ja räägi plaanitavatest töömahtudest ning võimalikest erivajadustest (nt ehitusmaterjali lõikus, vana hoone lammutustööd vms). See aitab sae komplekteerimisel just selleks tööks sobiva lõikevarustusega. Lõpetuseks üks lihtne tõde: väikese võimsusega mootorsaag saab võimsamaks vaid uue sae ostu korral. Kaalutle ning osta kohe sobiv tööriist.
LIHTsaim kettsaagide liigitus • Professionaalseks kasutamiseks – mõeldud eelkõige igapäevatööks metsas. Võimsad, tugevad ja kõrgete tehniliste näitajatega. • Universaalsaed – vastupidavad, tootlikkus siiski mõnevõrra tagasihoidlikum kui profisaagidel. Mõeldud aeg-ajalt kasutamiseks, sobivad maa- ja metsaomanikule. • Saed koduseks kasutamiseks – soodsa hinna, aga väiksema võimsusega. Sobivad eramuomanikule ja väikeaiapidajale. Mõeldud kodukasutuseks neile, kes ei kasuta saagi tihti.
millest lähtuda kettsae valikul? • Kaal. Kui puuduvad kettsaega töötamise kogemused, vali julgelt väiksem saag, sellega on kergem töötada ja pole ka ohtu, et käed väsivad liiga kiirelt. Väsimus on suur turvarisk! • Võimsus võiks jääda vahemikku 1,3 – 1,7 KW. • Saeplaadi (-lehe) pikkus kodusaagidel on sobilik 13” -15” vahel. (Enamik suurtootjatest annab saeplaadi pikkuse tollides: 1” – 2,54 cm.) Jälgi alati konkreetse saemargi soovituslikku plaadipikkust! Plaat koos ketiga on vahetatavad, oskuste ja vajaduste suurenedes saab saelehe pikkust muuta, ostes juurde sobiva. • Turvalisus. Elementaarsed on ketipidur ja tagasilöögikaitse. Need turvaelemendid peaksid aktiveeruma nii inertsi (tagasilöök) kui kasutaja käepuute tagajärjel. On saemarke, mille ketipidur aktiveerub kolmel erineval viisil. Need mudelid sobivad algajale ohutuse seisukohalt kõige paremini. Oluline osa on ketipüüdjal, mis mõeldud purunenud või mahajooksnud keti kinnipüüdmiseks. Pane tähele seiskamislüliti käepärasust. Enamasti on see punane ja tähisega STOP. Jälgi sae tagumise käepideme haardealust pinda, laiem pind tagab käele tõhusama kaitse. • Vibratsioon ja müra – siin on raskem numbreid meelde jätta, küll saab erinevate saemarkide võrdlusandmeid müügikohas võrrelda. Väiksem vibratsioon tagab mugavama ja tervisesõbralikuma tööaja. Samuti on olemas erimudelid, mille heitgaaside tase väga madal ja kütusekulu väiksem tavamudelitega võrreldes. See on tehnoloogia, mis töötab inimese ja keskkonna jaoks. • Käsitsemislihtsus – kergkäivituse olemasolu. Teeb sae käivitamise lihtsaks ja käepäraseks, ei vaja suurt pingutust. Kiirketipinguti e tööriistavaba ketipingutus. Lõtvunud saeketi pingutamiseks ei pea kasutama eraldi tööriistu, toimingut saab teostada töökohalt lahkumata sae ketikaanel asuvast pingutusrattast. Kütusetaset saab jälgida paaki avamata tänu läbipaistvale kütusepaagile või lisatud indikaatorile. Täiteava korkide käsitlemine on lihtne, kuna sae kasutamisel on neid vaja tihti avada-sulgeda küttesegu ja ketiõli lisamiseks. • Kompaktsus – pöörlevad osad on koondunud võimalikult sae raskuskeskmesse. Mootoripöörete järsul lisamisel püsib saag seega stabiilsemana. Samuti võimaldab kitsam saekorpus parema juurdepääsu ja nähtavuse lõigatavale materjalile. • Usaldusväärsus – tunnustatud tootja tagab alati vajaliku lisavarustuse, garantii ning hoolduse kättesaadavuse. Samuti säilib vajadusel varuosade saadavus ka pärast mudeli tootmisaja lõppu.
4
18. veebruar 2011
Tarekesest kaasaegse palkmajani
eksootilised kõvapuud Tiigipuust mööbel säilitab hea välimuse ka vihma käes Tiigipuu (Tectona grandis ) on suur, heitlehine troopiline ja kõva puiduga lehtpuu. Tiigipuu kasvab peamiselt Indias, Indoneesias, Malaisias ja Birmas, kuid ka Aafrika ja Kariibi mere piirkonnas. Ligi kolmandiku kogu maailma tiigipuu tootmisest on Birma käes. Kiiresti kasvavaid istandusi on rajatud Kesk-Ameerikas (Costa Rica) ja Lõuna-Ameerikas. Tiigipuu puit on kollakaspruun ja hea tekstuuriga. Seda kasutatakse õuemööbli, paaditekkide, vineeri, mööbli ja ka vannide valmistamiseks. Puit on vastupidav isegi õli või lakiga töötlemata, kuna sisaldab ise naturaalseid õlisid. Ka pärast mitmeid aastaid säilitab tiigipuust valmistatud mööbel kvaliteetse välimuse, isegi väljas vihma käes. Seetõttu peetakse tiigipuud maailmas üheks kõrgeima kvaliteediga puiduks.
Triin Ahonen Eesti puitmajaklastri arendustöötaja
„T
takse Eestis viimasel ajal aga vaid passiivmaja mõistega. Viimased on kindlale energiasäästu standardile vastavad majad, kus väliste energiaallikate hulk on viidud miinimumi. „Kui passiivmajas keskendutakse näiteks tuulepidavusele jms, siis palkmajas ei saa rääkida „väga heast“ tuulepidavusest või „väga heast“ siseõhu reguleerimise võimalusest - küll aga reguleerub palkmajas õhk loomulikul teel,“ märgib Prangli. Kvaliteetselt ehitatud palkmajas liigub CO2 välja ja värske õhk sisse läbi puidupooride, mitte läbi liidete. Passiivmaja puhul on paljuski tegu tehnoloogiliste lahendustega, kus masinad reguleerivad siseõhku. Palkmajas reguleeritakse õhku aga iseeneslikult, mis tagab värske ja naturaalse siseõhu. Tänu viimasele sobivad palkma-
änased tehnilised lahendused annavad palgist ehitamiseks palju rohkem võimalusi, kui seda sajandite vanustele rehielamutele pilku heites eeldada võime,“ ütleb masintoodetud palkmajade tootja AS Ritsu müügiinsener Mari Loorman, kelle sõnul peljatakse sageli palkmaja ehitamist linnaruumi eeldusel, et sellistele elamutele nähakse detailplaneeringus ette kitsendused, mis tegelikkuses enamasti takistuseks ei saa. „Keelatud ei ole palkmaja, vaid selle väljaulatuvad ristnurgad, mis on omased igale korralikule maamajale,“ märgib Loorman. Näiteks sobib Loormani hinnangul linna hästi masintoodetud nelikantpalkidest linnanurgaga palkmaja, mida saab omakorda arhitektuurselt lahenda- OÜ Hobbiton juhi Andrus Prangli da väga omanäoliselt sõnul on tänaseks tekkinud suur ja samas ka keskkon- hulk inimesi, kes soovivad tervisda sobivalt. likuma ja energiasäästlikuma eluVähima palkide keskkonna tagamiseks elada just vajumisvaruga ja tugevat liimpuitmater- palkmajas. jali kandevõimet arvestades saab hoonesse planeerida nii suuri ruu- jad ideaalselt allergiate käes me, katusealuseid sopistusi, vaevlevatele inimestele. avaraid õhuruume, terrasse kui Samuti on Prangli sõnul võika rõdusid. Samas tõdeb Loor- malik tänapäeval toota ka kaasman, et maja projekti valimisel aegsesse keskkonda sobivat on eestlased enamasti pigem palkmaja. „Kui klient soovib linpraktilised, paigutades avarate na kaasaegset maja, siis leitakruumidega hoonesse kõik ele- se järgmises faasis sobiv arhimentaarse ja jättes sageli välja tekt, kes kindlasti ei lähene mavõimalikud väiksemad kõrval- ja kujundades sellele kui n-ö taruumid. rekesele.“ Rääkides üldisest linnapilPalkmaja tervislikkus dist, on nii Ritsu kui ka HobbiKäsitööna valmivate palk- toni esindajate sõnul kindlasti majade tootja OÜ Hobbiton ju- oluline roll maja asukohal. Eelhi Andrus Prangli sõnul on tä- kõige võiks palkmaja rajada linnaseks tekkinud hulk inimesi, napiirkonda, kuhu see ka sobib. kes soovivad tervislikuma ja Teisalt on oluline kasutada proenergiasäästlikuma elukesk- fessionaalse arhitekti abi. Vaskonna tagamiseks elada just tasel juhul ei pruugi maja ümbpalkmajas. ritsevasse keskkonda kuidagi Energiasäästlikkust seosta- sobituda.
foto: AS ritsu
Sageli seostub eestlastele palkmajaga standardne ja traditsiooniline elamu. Tänapäeva tehnoloogia abil ja koos arhitektiga on aga võimalik luua linnakeskkonda igati sobivaid originaalseid ja samas tervislikku elukeskkonda kindlustavaid palkmaju.
AS-i Ritsu masintoodetud nelikantpalkidest linnanurgaga palkmaja, mis asub Tartus Ülenurmel. Arhitekt: Endel Kuus.
Tumepunasest merantist aknaraam on vastupidav Meranti (Shorea) on samuti troopiline puu. Merantit on mitut tooni: helepunast, tumepunast, kollast ja valget. Tumepunasel merantil on eriti vastupidav puit. Meranti kasvab peamiselt Malaisias, Bruneis ja Indoneesias. Meranti puitu on kasutatud mitmeti. Sellest valmistatakse spooni ja vineeri, aiamööblit, aknaid ja uksi. Tumepunasest merantist aknaraam peab kaua vastu.
Eebenipuust klaveriklahvid ja malenupud
Sageli on inimestel Hobbiton OÜ juhi Andrus Prangli sõnul ettekujutus palkmajast kui iseäranis odavast majast. „Tihti küsitakse esmalt hinda ning seda vaid palkkarkassile, mis moodustab maja koguhinnast ligi viiendiku. Seejärel valitakse palkmajatootja karkassi hinna põhjal ja arvatakse, et see ongi põhiline majaehituse kulu.“
Tagatud kvaliteetne terviklahendus Mõnusa keskkonnaga maja tootmine saab alguse heast projektist, milles puitmajatootja koos arhitektiga määrab sobivad ilmakaared, vaate ning eeskätt maja funktsionaalsuse ehk kliendi vajadused ja soovid. Prangli märgib, et hoopiski teine teema on standardlahenduste müümine, mida tehakse pigem odava hinnaklassiga majade puhul – peaaegu kõik Eesti puitmajatootjad pakuvad eripäraseid lahendusi, näiteks kivimajast kallimaid ja ka odavamaid projekte. Seega on kvaliteetse puitmaja hinda üsna raske määrata. Selle lõplik väärtus võib küündida kallimaks kui kivimaja. Küll aga tagab puitelamu tervislikuma elukeskkonna, mida tasubki eelistada.
Nõrk siseturu nõudlus Puitmaju eksportivate ettevõtete müük siseturule on AS Ritsu müügiinseneri Mari Loormani sõnul viimastel aastatel vähenenud. Eestlane on jäänud äraootavale seisukohale. „Kui heal järjel olevates riikides on nõudlus puidust elumajade vastu järjest kasvanud, siis eestlaste seas võib prognoosida elamusse investeerijate kasvu taas kevadel,“ märgib Loorman, tuginedes Ritsu broneeringutele. Enamasti tellitaksegi just elamuid. Probleemiks palkmajade ehitamisel võib siinsel turul pidada osa omavalitsuste karmistatud tingimusi ja tõika, et puitu peetakse lihtsaks naturaalseks materjaliks, mille kasutusvõimaluste mitmekesisus on mõnevõrra väiksemat tähelepanu pälvinud. „Vahel reguleerib omavalitsus ainult katusekalde ja paari muu teguriga ehituse ära ning seatakse tingimus, et palkmaja ehitada ei tohi,“ kommenteerib Andrus Prangli, kelle arvates tuleks tervislike eluviiside eesmärgil riigis ja konkreetselt omavalitsustes rohkem propageerida just puitmajade ehitust.
Must eebenipuu ehk tseiloni eebenipuu ehk eebenidiospüür (Diospyros ebenum) kasvab looduslikult Lõuna-Indias ja Sri Lankal. Eebenipuud tuntakse eelkõige ta musta puidu poolest. Puu on igihaljas ning aeglase kasvuga, puit kõva ja suure tiheduse, peene ja ühtlase tekstuuri ja suhteliselt sirgete kiududega. Kõvaduse tõttu on eebenipuit üsna raskesti töödeldav, kuid tänu tihedusele ja ühtlusele hästi poleeritav, mistõttu võimaldab saavutada ülimalt sileda ja läikiva pinna. Puidust valmistatakse dekoratiivtooteid (eriti treitooteid) ja muusikariistu. Traditsiooniliselt valmistatakse eebenipuidust musti malendeid ja klaveri musti klahve.
UHTNA PUIT OÜ
Transport üle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192 E-post: uhtnapuit@gmail.com; www.uhtnapuit.ee
5
18. veebruar 2011
Vanadest lammutusjääkidest saab moodsa mööbli OÜ Muinasmööbel on messidel ja laatadel silma torganud omapäraste lahenduste otsija ja vana väärtustajana. Märksõnad, mis võiksid Muinasmööbli tooteid iseloomustada, on hubasus, loomulikkus, ürgsus ning isikupära. Merike Erkmaa OÜ Muinasmööbel
O
mapärase mööbli tootmise idee küpses osaühingu asutajaliikme Merike Erkmaa peas üle kümne aasta. Kuidas lisada praktilisele mööbliesemele emotsionaalne lisaväärtus? Selge oli, et mööbel pidi olema puidust kui soojast ja ehedast materjalist, võimalikult väikese masintöötlusega (soovitavalt käsitöö) – olema aja kujundatud või, veel parem, aja ning inimese kujundatud. Muinasmööbli materjaliks on põhiliselt lammutatud palkmajade palgid. Palke kogutakse erinevatest kohtadest erinevas koguses, mistõttu on need ka erineva kvaliteedi, välimuse ja mõõduga. Enamasti leitakse materjal juhusliku info põhjal. Palgid hangitud, puhastatakse need naeltest ja liivast ning veetakse saekaatrisse, kus materjal töödeldakse vajalikku mõõtu. OÜ Muinasmööblil on kavas soetada mobiilne saekaater, mis võimaldab palke saagida juba lammutusplatsil, et kulusid kokku hoida. Pealegi ei rõõmusta ükski saekaater vanade palkide töötlemise üle.
Kui võrrelda vana puidu ja uue puidu omadusi, siis vana puidu kasuks räägib pikk looduslik kuivamine. Kui tahta puitmaterjalile anda ajaloolist hõngu ja endale ühtlasi rohkem tööd, peaks valima vana puidu. Kui soovitakse valmistada täispuitmööblit, peaks valima uue puidu.
Viimistlus väärtustab ajalugu Materjalidest kasutatakse lauaplaatidena veel looduslikku kivi, sepiseid, värvilist klaasi, tammepuitu jm, mis lisab toodetele erilisust. Kõige olulisem tootmise juures on, et väljanägemine ja viimistlus väärtustaksid ajalooga puitmaterjali. Väga oluline on viimistlus, sest mööbli nähtavad pinnad on kujundanud aeg. Viimistlus toob välja puidu ilu. Aitab õige lihvimine, vajadusel peitsimine, mitme õli- või vahakihiga katmine. Kasutatakse looduslikke õlisid, vahasid ja vesipeitse, ka värvimuldadest segatud peitse. Lakkidest kasutatakse ainult looduslike õlide baasil valmistatuid. Ühe mööbli detailid peaksid olema varutud sama palkmaja puidust, sest puidutoonid
on erinevad (näiteks suitsusauna palgid ja elumaja palgid). Vanast puidust mööbli valmistamine on väga töö- ja ajamahukas. Pidevalt püsib oht valesti sobitatud detailidega kogu üldpilt ära rikkuda. Pealegi on neljast küljest siledat puutükki palju kergem töödelda ja kokku panna, kui kolme baaspinnaga materjali.
Huvi erilise mööbli vastu suur Kui algselt valmistati Muinasmööblis peamiselt väikemööblit (pinke, pildiraame, peegliraame jne), siis nüüd tellitakse maakodudesse ning palkmajadesse üha enam köögimööblit. Tellimusi kogutakse peamiselt laatadelt ja messidelt, ka kodulehe on huvilised üles leidnud (www.muinasmoobel.com). Hea koht endast teada anda on Tartu Lõunakeskus, kus korraldatakse aastaringselt käsitöölaatu. Eelmise aasta Lõunakeskuse Jõululaadal eksponeeris firma köögimööblit. Huvi oli suur ning köök osteti ära otse laadaplatsilt. Tartu Ökomessil osalemine näitas, et ei pea tingimata osalema mööbliga seotud üritustel.
FOTOD: OÜ Muinasmööbel
Ennast võib tutvustada ka loodust säästva mõtteviisi esindajana. OÜ Muinasmööbel kuulub Ökoehituse Ühingusse, mille eesmärk on propageerida loodusthoidvat mõtteviisi koolitus-
te ja praktilise tegevuse kaudu. Peale mööbli valmistamise juhendatakse ka Maarja Küla praktikante, kes soovivad õppida puutööd. On tore mõelda, et tänu taas-
kasutusele ei lähe kõik, sealhulgas ka väärtuslikud lammutusjäägid, küttepuudeks või hakkepuiduks. Neist sünnivad vanaduued asjad, mille väärtus aastatega aina kasvab.
Tippkvaliteet parima hinnaga
www.s hi ndai wa.ee Volitatud edasimüüjad ja teenindustöökojad: Haapsalu: VIITMAA IPF OÜ Havi keskus Jaama tn.13, tel. 4733 566 Jõgeva: ESTEM TEHNIKAKAUBAD OÜ, Kesk tn. 3, tel. 7762 080 Jõhvi: KIVIÕLI KAUBAHOOV AS kauplus Saed ja Rattad, Lille tn. 3, tel. 3325 759 Kuressaare: TEMPORE OÜ Tallinna tn 58, tel. 4545 459 Käina: STEVEN VV OÜ kauplus Rauapood, Hiiu mnt. 18, tel. 4636 323 Kärdla: STEVEN-VV OÜ kauplus Rauapood Leigri väljak 1, tel. 4631 489 Märjamaa: PAKA METS OÜ Pargi 8, tel. 4821 815 Otepää: MEHKA AS Valga põik 3, tel.7661 890 Paide: TIMEKS-TOP AS Pärnu 73c, tel. 3850 220 Põlva: ROOSMASHIIN OÜ Võru tn. 32, tel. 7995 923 Pärnu: FORAL , Savi tn. 3, tel.4475 118 Rakvere: KALLING OÜ Jaama pst.19, tel.3255 274 Rapla: PAKA METS OÜ Mahlamäe 10, tel.4855 056 Tallinn: VLT OÜ Männiku tee 104, tel.6586 699 Tartu: REGINETT OÜ, Ringtee 75 a (Lõunakeskuses), tel.7341 945 Valga: MEHKA AS Pikk tn. 4, tel. 7679 180 Viljandi: VILJANDI NURME OÜ Jämejala 71024 Pärsti vald, tel.4335 086 Võru: MEHKA AS Vabaduse 4b, tel. 7828 250 Vändra: VÄLU OÜ Jakobsoni 1, tel.4427 750
6
18. veebruar 2011
Muud asja saab kõik metsast, aga isekasvand vokiratast saa mette Triin Kusmin pärandkultuuri spetsialist
Foto: Eesti ajalooarhiiv, EAA5377.1.15
A
rtikli pealkirjaks olevat Eesti vanasõna on rahvusvahelisel metsa-aastal sobiv meelde tuletada: kui seotud on inimese elu läbi aegade olnud metsaga. Metsast saadi palgid majaehituseks, küttepuud, mitmekülgne toit, enamus eluks vajalikke tööriistu ja tarbeesemeid. Raskel ajal on ikka metsast abi otsitud, sõdade ajal leitud peidupaik metsasügavuses või soosaarel. Kuid metsast on keerulistel aegadel abi saanud ka riik. Teiste ekspordiartiklite puudumise või vähesuse tõttu moodustas metsasaaduste eksport 1920. a lausa 64,1% koguekspordist. Võib öelda, et ennesõjaaegne Eesti Vabariik ehitati suures osas üles just metsade toel. Eestlane on varem metsa suhtunud nii austuse kui asjalikkusega. Metsa raiudes püüti puit võimalikult säästlikult ja otstarbekohaselt ära kasutada. Kui puu maha võeti ja laasiti, vaadati kõigepealt, kui palju ja missugust tarbepuud sellest saab. Tarbepuu väljamõõtmisel arvestati tüve pikkuse ja kõveruse, materjali hinna ning sellega, millist materjali parasjagu kõige rohkem tarvis oli. Puude ladvad ning jämedamad oksad lõigati küttepuuks, peenemad oksad hagudeks. Kui loogaks kõlblikku kõverat puud ei leitud, siis painutati sobiva jämedusega sir-
Haaslava mehed Tartu-Petseri raudtee ehitusel liipreid vedamas. ge puu alla ja seoti kinni niikauaks, kuni «look valmis kasvas». Mööbel, käepidemed, hangu- ja rehavarred, nagid ja uksepöörad – kõik kasvas metsas. Metsatööd tehti põhiliselt talvel, kui puud olid «surnud», see tähendab toitainete liikumine puudes oli lakanud. Samuti oli talvel vähem talutöid ja talu meesperel aega metsatööd teha.
Aeateivaski on sügiseks mädand, kui sital ajal raiud Taluperedes vaadati tarbepuu raiumisel mõnel pool ka kuuseisu. Valitses arvamus, et noorkuu ajal kasvab ja areneb koos kuuga ka elu, vanakuu ajal aga vananeb, kuivab ja sureb. Näiteks peeti õigeks puid istuta-
Eksitaja metselkjas Kord olli jälle vanaisa üksinda jahe peal oma kahe koeraga, Õhta akkas kätte tulema ja ilm läks pilve; sellepärast akkas ta aegsaste koeo poole sammuma. Ku juba metsast olli vällä jõund külakarjamaale, olli pime täieste käes, aga ta teadis selgeste, et üle karjamaa minnes õueaia taha vällä piab tulema. Karjamaal kasus väike lepaviderik, ja kuuse-, männa- ning kadakapõõsad ollid leeda. Küll ta keis oolega edesi, aga karjamaast üle ta ei saand. Kesköö võis ammu mööda olla, kui ta viimati, puruväsind, põõsa ääre mätta peale maha istus, koerad tema ees, püss põlvede naeal, — nii uinuski magama. Korraga äratas teda kukelaul tukkumisest üles. Koit olli vähä välläs, ilm akkas seletama. Ta tõusis üles, et nüid omiti kuskele elumaeasse saada; ta olli üleni märg ja ele kui unt. Ja mis te arvate sest? Kümmekonna sammu taga olligi tema oma õueaid ja oma kodu kukk olligi, kis teda üles olli äratand. Selle karjamaa peal olli tema ja mitu muud inimest sagedaste eksitaja läbi ööd otsa ümmer lonkinud. E 36757/62 < Suhhum-Kalee < Pärnu khk. — Jakob Mihkelson < Mihkel Mihkelson (1898). („Endis-Eesti elu-olu, II“, Oskar Loorits)
da noorel kuul, et nad hästi kasvama läheksid, samuti soovitati lehtpuid kütteks raiuda noorel kuul, sest siis pidi mets hästi kännuvõsusid ajama. Võsa soovitati aga raiuda – vastupidi – vanal kuul, et see uusi võsusid ei annaks. Oluliseks peeti ka tuult, eristati «kõvu» (põhja- ja idakaare) ja «pehmeid» (lõuna- ja läänekaare) tuuli. Usuti, et kõva tuul külmetab, toob kuiva ja suretab; pehme tuul edendab elu, toob niiskust ja sooja. Suur osa tarbepuudest soovitati raiuda «kõva» tuulega, mis pidi andma puule erilise tugevuse ja kestvuse. Kui taheti saada hästi painduvat puud, soovitati see raiuda «pehme» tuulega.
Kui saagõ ei viili, sis viil saag sinnu Kuni 19. sajandi keskpaigani oli metsa langetamisel põhiline tööriist kirves. Sae üldisem
Töö kahemehesaega, 1929. a kasutamine puulangetamisvahendina algas Lääne-Euroopas 1830. aastail, meile jõudis saag arvatavasti sama sajandi keskel. Vanimateks Eestis kasutatud saagideks olid kahemehesaed, mida rahvasuu ka «sulle-mulle» saagideks hüüdis. Sae laialdasemat kasutuselevõttu piiras see, et erinevalt kirvest nõudis kahemehesaag kahe tugeva mehe tööd, kelle tööjõudlus jäi aga harjumatu töövahendiga töötades alla tublile kirvemehele. Leidus ka mõisnikke, kes püüdsid sae levikut tõkestada – varastel oli uue tööriistaga kergem metsas toimetada, kirve kolksatused olid palju kuuldavamad kui sae tekitatud helid. Kui mindi puid raiuma, pidid kirved ja saed korras ja teravad olema. Et saehammaste tee oleks küllalt lai ja saag ei jääks lõikamisel kinni, pidid saehambad olema kahele poole laiali painutatud, nii et hammaste tee oleks saelehest paar või kolm
Luudade lõikamisest ja kasutamisest Luua okse lõigati kasemõtsast, kus sihantse noore kase om, nee om sirge. Keväde käiti luua okse lõikamen, sis ku veel lehti puie küllen es ole; nee tetti suve jaos valmis, ja sügüse ku lehe maha lännu ollive, sis tetti jälle talve jaos luua valmis. Luuda pidi tetä mõistme, mõni teeb ku varese pesä, üits aru siin, tõine sääl, - luud piab ilus üteline oleme. Ku alvasti tett om, ega see midagi ei seisa kah, varsti laob ärä. Luua kespaika panti iki pikempe vitsa, äärte pääle lühempe. Luua tüvi kah lõigati ümarikses - keskelt kõrgemp , äärte poolt madalemp. Pajuvitstest aeti kaits või ka rohkemp võru luual tüve pääle. Vits kääneti keertu ja tetti võru valmis, sis aeti pääle. Pidi kõvasti kinni oleme. Mõni toll olli nende vitste vahet. Mõnelpool seoti luud kah londige kinni. L < Tartu < Halliste khk. - S. Lätt < Liisa Kutti, s. 1877 (1940). („Endis-Eesti elu-olu, II“, Oskar Loorits)
Foto: Eesti Ajalooarhiiv, EAA5377.1.15
korda laiem. Kui saehambad olid painutamisega korda seatud, siis viiliti need teravaks kolmekandilise saeviiliga.
Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure Et metsatöö nõuab lisaks osavusele ka füüsilist jõudu, tegid seda põhiliselt mehed. Naised käisid metsatööl harvemini ja olid seejuures põhiliselt meestele abiks kergematel töödel nagu puude laasimine ja okste põletamine. Metsatööga hakati pihta maast-madalast – noored poisid käisid isa või vanemate vendadega tööl kaasas ning aitasid «saeotsa hoida». Metsa langetamisel raiuti kõigepealt maha väiksemad puud ja peenike võsa. Nii ei takistanud võsa hiljem puude laasimist ja tükeldamist. Seejärel raiuti suuremad puud. Enne langetamist vaadati valmis sobiv suund, kuhu puu peaks kukkuma. Arvestati tuule suuna ja tugevuse ning võra kujuga, langetati allatuult. Puu saeti maha võimalikult maa lähedalt – mida madalamad kännud, seda vähem läks materjali kaduma ja oli lihtsam hiljem puid metsast välja vedada. Puu langetamisele järgnes
okste laasimine ja tüve tükeldamine. Kõigepealt mõõdeti, mitu palki tüvest saab. Ladva poolt sai paberi- või tugipuid, ülejääk saeti küttepuuks. Kõveruse korral saeti puu lühemateks pakkudeks. Sügisel tükeldati korraga rohkem, talvel vähem ning laoti kiiresti ära, et puud lume alla ei jääks. Puud püüti talvel metsast välja vedada. Puud veeti metsast välja lumeteega hobuse ja ree abil. Metsaveoga teenis üsna hästi. Leidus mehi, kes ostsid lisaraha teenimiseks sügisel metsaveo hooajaks hobuse ja kevadel müüsid jälle ära. Läbi aegade on leidunud ka inimesi, kellele mets on sõna otseses mõttes leiva lauale toonud. Metsatöölise rasket ametit pidades rikkaks ei saanud, aga pere sai toidetud. 19. sajandi lõpus teenis tubli töömees metsatööl rubla päevas. Sama kallis oli puud leivajahu (1 puud = 16 kg). 1930. aastatel teenis metsatööline 2-3 krooni päevas. Tasu maksti tükitöö eest. Töötasu hinnad olid riigimetsas igal pool ühesugused, eraettevõtja juures kõikusid vastavalt tööjõu nõudmisele ja pakkumisele. Metsa langetamine oli raske füüsiline töö ega sobinud igaühele. Eesti iseseisvuse algaastatel oli metsatöölistest terav puudus ning 1920. a alguses võttis Asutav Kogu vastu eriseaduse kuni 15 000 kindla elukutseta 18-50 aastase isiku sundkorras raietöödele saatmiseks. Seadust ei rakendatud, küll aga vähenes Tallinnas registreeritud töötute arv enam kui poole võrra.
info Lisainfot metsa-aasta ettevõtmiste kohta saab: www.metsaselts.ee ning kontsertsarja „Eesti metsa lugu“ kohta aadressilt: www.rmk.ee/loodusegakoos
Allikad: • Eesti Rahva Muuseum EA 114 • Etverk , I. (toim.) 1998. Eesti riigimetsad ja nende majandamine 19181998. Metsaamet. Tallinn • Meikar, T. 1982. Metsasaadused kodanliku Eesti ekspordis. Metsamajandus. Tallinn. • Meikar, T. 1999. Segased aastad Eesti metsamajanduses (1917-1919). Töid Eesti metsanduse ajaloost II, Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised X. EPMÜ Metsandusteaduskond. Tartu • Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Tartu. Ilmamaa.
7
18. veebruar 2011
Kõige-kõige-kõige! teemalehe toimetaja
Puuküte on soodsaim viis tuba soojaks kütta
Vanim!
Margit Veromann
2008. aastal avastasid Rootsi Umeå ülikooli teadlased, et Dalarnast Fulu mäestikust leitud kuuse geneetiline materjal ulatub tagasi 9550 aasta taha. Ülikooli professori Leif Kullmanni sõnul võis puu kasvama hakata umbes 7542. aastal e.m.a. Kuni 2008. aastani arvati vanimateks teadaolevateks puudeks Põhja-Ameerika igimännid (Pinus aristata var. longaeva). Neid 1957. a avastatud mände peeti esialgu ohtjassoomuselisteks mändideks (Pinus aristata). Hiljem määrati männid ohtjassoomuselise männi variatsiooniks e igimänniks. Vanim White Mountains’is kasvav mänd on 4725 aasta vanune, 18 m kõrgune ja kutsutakse teda Metuusalaks. Ohtjassoomusseline mänd kasvab ka Eestis, Ellamaa arboreetumis. Igivanade puude puhul tuleks juttu teha siiski ka vanimatest puudest n-ö fossiilide mõttes. Selline puu on volleemia igihaljas okaspuu, mis kuulub tänapäeval vaid lõunapoolkeral levinud araukaarialiste sugukonda. Volleemiat võib pidada maailma kõige haruldasemaks ja vanemaks taimeliigiks. Kasvas see puu ajal, mil dinosaurused veel ringi jalutasid ehk 150– 200 miljonit aastat tagasi. Volleemiad arvati olevat väljasurnud juba aastamiljonite eest, kuid 1994. a avastati puu kasvamas Austraalias Wollemi rahvuspargis. Volleemiat ei leitud juhuslikult ega juhusliku põõsapuhma taga kasvamas, vaid ligipääsmatust 600 m sügavusest kanjonist, kuhu rahvuspargi töötaja David Noble köiel laskus ning kuhu inimjalg polnud veel kunagi jälgi jätnud. Väikest volleemiapuukest võib 2007. aastast alates näha kasvamas näiteks TÜ ja ka Tallinna Botaanikaaias.
M
Margit Veromann
Kõrgeim! Kõrgeimaks kasvavaks puuks loetakse hetkel ranniksekvoiat (Sequoia sempervirens). Californias, Reedwood State’i pargis kasvab vähemalt 47 puud, mis on üle 105 meetri kõrgemad. Neist suurim Stratosp-
2 x foto: internet
teemalehe toimetaja
Põhja-Ameerika igimänd
illised küttepuud on kõige ahjusõbralikumad, millised annavad kõige rohkem sooja ning milliseid alternatiive lisaks puuhalgudele leidub? Erinevat liiki küttepuudel on erinevad omadused.
• Kuusk põleb kiiresti ja annab palju sooja, kuid otseselt küttepuuna ei ole hea, sest kuuskedel ei jää põlevaid süsi, mis kaua ahju soojana hoiaks, ka söed põlevad kiiresti läbi. • Mänd on vaigune puu ja ei ole üldse hea teda küttepuuna kasutada. • Lepp on sooja andmise poolest puude hulgas keskmine, kuid lepa eelis on see, et tal jääb palju süsi, mis kaua ahju soendavad. • Kask on veidi parem küttepuu kui lepp, samas ka tahmab ahju lepast veidi rohkem.
Baobab ehk ahvileivapuu
foto: margit veromann
• Haaval on kõrge kütteväärtus ja söed hõõguvad ahjus kaua, mistõttu haaba võiks pidada üheks paremaks küttepuuks üldse. Haab on tõenäoliselt parim küttepuu Eesti oludes, kuid on samas ka tavaliselt kallim kui lepp või kask. Haavale omistatakse ka omadust, et ta puhastab korstnaid ja ahjusid pigist.
Rasina remmelgas – mõnede andmete põhjal Eesti jämedaim puu. here Giant on kõrge 113 m. Kuid veel kõrgemaid puid on leitud Austraaliast. Need on hiiglaslikud eukalüptid, mis on koguni üle 150 m pikad. Nõnda on ühtede andmete järgi maailma kõrgeim puu sekvoia, teiste järgi eukalüptid. Mine võta kinni, kellel on õigus. Märkimisväärselt kõrgekasvulised on muidugi mõlemad.
Jämedaim! Maailma jämedaima puu tiitel kuulub harilikule kastanipuule Sitsiilias – 57, 9 m. Väga jämedad puud kasvavad ka Aafrika rohtlates. Need on kuni 18 m kõrgused bao babid ehk ahvileivapuud. Ahvileivapuu jässaka tüve ümbermõõt on kuni 45 m. Samas pürgivad need puud ka maailma pikaealisemate sekka - nad võivad elada väga vanaks, nimelt kuni 5000 aastaseks.
Eesti omad hiiud Eesti rekordpuud jäävad maailma kõige-kõige-kõige-puudest loomulikult kaugele maha, kuid on see-eest meie omad rekordipüstitajad. Eesti teadaolevalt vanim ning jämedaim puu on kirjade järgi Tamme-Lauri tamm Urvaste vallas Võru maakonnas – ümbermõõt rinna kõrgusel 8,3 m.
Uuringute järgi läks puu kasvama aastal 1326. aastal. Mõnede andmete järgi kasvab Eesti kõige jämedam puu remmelgas Põlva maakonnas, Rasina apostliku õigeusu kiriku juures. Tema ümbermõõt on 10 m 80 cm. Kuid puu haruneb 2 m kõrgusel ning nõutaval mõõtmiskõrgusel (1,3 m maapinnast) ei ole harud kasvanud täiesti üheks tüveks. Jämedad puud on tihti seotud ka rahvapärimusega. Teadatuntud on nt Sipa ohvripärn – Eesti jämedaim pärnapuu. Harunemiskohal on ta ümbermõõt 8,9 m. Selle sisse on osaliselt kasvanud ohvrikivi. Eesti jämedaimat vahtrapuud saab näha aga Tartu Ülikooli Botaanikaaias. Selle tüveümbermõõt on 424 cm.
Kord lehis all ja kuusk peal, siis jälle kuusk all ja lehis peal Järvseljal kasvavat kuuske ja Loodi lehist on mõlemat peetud Eesti kõrgeimaks puuks. Kumb seda siis täpsemalt on, pole jällegi kindlalt teada. Loodi lehis on ühtedel andmetel 46 m ja teistel 46, 7 m kõrge. Järvselja kuusk vastavalt 43,8 m ja 44,1 m. Kolmandate andmete põhjal on Loodi lehis mõne meetri jagu „kokku kuivanud“ ehk siis 43,9 m ja Järvselja kuusk 44,1 m kõrge.
• Saared, tammed ja õunapuud on küll tugeva kütteväärtusega, kuid on oma kõrge kvaliteedi tõttu kasutusel ka mööblitööstuses ja mujal, mistõttu neid küttepuuna üldiselt ei kasutata. Neil kolmel puul võib olla ka kütteväärtus olla liiga tugev selles suhtes, et need annavad liiga palju sooja - võivad hakata ahju lõhkuma.
Parim küttepuu Eelpooltoodu tõttu ongi kõige loogilisem kasutada Eestis küttepuudena kaske ja lepapuud, veidi kallim on ja vähem kasutatakse haavapuud. Kaminasse sobivad kõige paremini pöök, kask, tamm, vaher, kuusk ja nulg. Parim küttepuu on seega lepp, haab annab kõige vähem tuhka, kasega saab küll tulise ahju, aga pigise küttekeha. Kasutamiskõlbliku küttepuu niiskussisaldus peab olema alla 20%. Selline puuhalg tundub kaalult kerge ja on veidi tuhmunud. Selle saavutamiseks tuleb nii umbes käevarre jämedusi lõhutud küttepuid kuivatada riidas katuse all vähemalt terve suve. Veel parem oleks, kui puu saaks riidas vähemalt kaks aastat kuivada. Ühe suvega võib saada suhteliselt kuiva küttepuud, kui puud on lõhutud halgudeks ja laotud riita varakevadel, kaitstud vihma eest ja kuivamiskoht on olnud tuuline ja päikesepaisteline ning suvi suhteliselt kuiv. Lepp kuivab kõige kiiremini, okaspuu lepast natuke aeglasemalt. Haavapuu kuivab korralikult kuivaks kahe suvega. Punakas lepahalg tähendab, et puu on alles toores ja seda ei saa põletada. Niisket puud ei saa ladustada tihedalt puukuuri ega keldrisse, sest see läheb hallitama. Mida paremini on puuriit õhustatud, seda kiiremini kuivab puit. Puuhalud peavad olema paigutatud kihiti. Mingil juhul ei tohi puitu ümberringi katta plastikuga. Toores puit ei saa selle all kuivada. Kui puidul lastakse seista suletud ruumis, tuleb tagada kestev õhuvahetus. Kuiv puit ei suitse ja põleb keskkonnasäästlikult.
Kütteklotsid Puidu järkamisel tekkinud erineva pikkusega puidust klotse, mis on lõhutud väiksemaks ning kuivatatud küttesobilikuks, kasutatakse nii nende soodsa hinna kui ka mugavuse tõttu. Kütteklotsid sobivad suurepäraselt pliidi, katla ning saunaahju kütmiseks. Kütteklotsid ei aja pinde, on puhtad ja meeldiva väljanägemisega. Mõnedest klotsidest või muudest puidutööstuse jäätmetest on mõni osav mees isegi põrandaid, riiuleid jms teinud.
Pelletid ja puitbrikett Pelletite ehk saepurugraanulite põlemisel lenduvad aineosakesed on keskkonnasõbralikud, tegu on täiesti saastevaba kütusega, samuti on see taastuv bioenergia. Pelletite populaarsuse kasvule on kindlasti andnud tõuke fossiilsete energiaallikate pidev kallinemine. Näiteks on praegusel hetkel pelletitega kütmine kütteõliga võrreldes eratarbijale kaks korda odavam. Puitbrikett on biokütus, mis saadakse kuiva saepuru ja höövlilaastu mehhaanilisel kokkupressimisel. Pressitud puitbrikett ei sisalda lisaaineid, teda hoiab koos puidus sisalduv looduslik liimaine – ligniin. Tänu kõrgele kütteväärtusele on puitbriketiga kütmine soodsam kui küttepuudega. Kütteväärtuselt võrdub tonni puitbriketi kütteväärtus kuue ruumimeetri küttepuudega. Kõrge kütteväärtus saavutatakse puidujäätmete suure surve all kokkupressimises. Seetõttu on puitbrikett oluliselt raskem kui samas mõõdus küttepuu halg. Puitbriketti iseloomustab väga suur tihedus, väike niiskusesisaldus ja kõrge kütteväärtus. Põlemisel eralduv tahma ja tuha kogus on minimaalne – seega sobib puitbrikett kütmiseks kõigis tahkekütuse jaoks mõeldud küttekolletes, sh pliidid, ahjud, kaminad ja keskküttekatlad. Allikas: internet
8
18. veebruar 2011
Kuidas riskivabalt metsa müüa timaalne suhe. Mõistlik oleks vormistada selline raieõiguse võõrandamise leping, kus lõplik arvestus tehakse materjali väljatuleku järgi - nii on tagatud mõlema huvid. Hooldusraie tegemine on loominguline töö. Milline puu kasvama jätta ja milline maha võtta, selgub lõplikult alles raie tegemise käigus.
PIRET ARVI metsakonsulent
V
iimasel ajal on suurenenud metsaomanike huvi oma metsade majandamise vastu. Ilmselt on põhjuseks nii metsandusteadlikkuse tõus kui ka soov majanduslikult raskel ajal raiest tulu teenida. Ja raiuma on hakanud just need inimesed, kes seni on oma metsi kiivalt hoidnud. Metsaomanikud on mõistnud, et mets on taastuv loodusvara, mida tuleb suurema tulu saamiseks hooldada. Samuti peaks vanas metsas, kus juurdekasv on juba negatiivseks muutunud, andma uuendusraietega võimalusi metsa uuenemiseks või uuendamiseks. Enne metsateatise esitamist on kasulik pöörduda metsakonsulendi või metsaseltsi müügispetsialisti poole, et selgitada hooldusraiete vajadus, optimaal sed uuendusraie (lageraie või turberaie) alad ja raiutava puidu ligikaudne kogus. Metsateatise võib esitada Keskkonnaametile posti teel (tähtkirjaga), digiallkirjastatult, e-metsateatisena või ise kohale viia. Raiete õigusaktidele vastavuse kontrolliks on Keskkonnaameti metsaspetsialistil aega 15 tööpäeva. Kui kavandatud tegevuse lubamine või keelamine nõuab kooskõlastamist või metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimiseks aega kuni 30 tööpäeva.
Ülestöötamist ja müüki võib ka ise korraldada
Vanas metsas võiks uuendusraietega anda metsale võimaluse uuenemiseks.
Kiireim moodus – raie õiguse võõrandamine Sõltuvalt metsa iseloomust, omaniku soovidest ja rahast on kasvava metsa või metsamaterjali müügiks erinevaid võimalusi. Kui omanik ei soovi võtta metsa ülestöötamisega seotud riske ja tahab kogu kasvava metsa hinna kohe kätte saada, on kiireim võimalus raieõiguse võõrandamine. Lageraiete puhul saab raieõiguse müüja parima hinna metsaseltsi korraldatud enampakkumisel. Müügiüksusele määratakse koos omanikuga alghind, tähistatakse looduses raielangi piirid ja seemnepuud ning kuulutatakse välja oksjon. Võitja on kõige kõrgema pakkumise tegija. Kui pakkumi-
sed jäävad alghinnast madalamale, otsustab metsaomanik, kas sõlmib lepingu või jääb paremaid aegu ootama. Raieõiguse võõrandamise lepingus on täpselt määratletud lepingu objekt - millised on raiutavad metsaalad, andmed kinnistu ja metsateatise kohta. Samuti on kirjas mõlema poole õigused ja kohustused. Raieõiguse ostja peab metsa ülestöötamisel järgima kõiki metsaseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, näiteks parandama enda lõhutud aiad, teed, sihid, kraavid, truubid, koristama raiejäätmed jne. Lepingu allkirjastamise tingimuseks on 100% müügihinna laekumine metsaomaniku pangaarvele – enne ostja metsa raiuma hakata ei tohi.
foto: internet
Hooldusraie tegemine on loominguline töö Hooldusraiete puhul ei ole enampakkumise korraldamisel mõtet, sest kõige olulisem on raie tegemise kvaliteet. Kõigepealt tuleks välja raiuda haigestunud, kehva tüvevormiga ja allajäänud puud. Raie läbiviimisel peab jälgima, et metsa ei raiutaks liiga hõredaks. Hõredaks raiutud puistud muutuvad tormihellaks ja tootlikkus langeb. Kokkuveoteede asukohad tuleb valida mõistlikult. Et kokkuveoteede maksimaalne laius võib olla 4 m ja pindala kuni 20% raielangi pindalast, siis tuleb siit arvestatav osa raiemahust. Koos metsa ülestöötajaga tuleb saadava tulu ja raiekvaliteedi vahel tagada op-
Kui metsaomanikul on aega ja tahtmist, võib ta metsa ülestöötamise ise korraldada ja materjali müüa (enampakkumisel) laoplatsist. Sellisel juhul võtab ta enda kanda kõik riskid, mis on seotud ilmastikutingimuste (suur lumi, ootamatu sula, vihm) ja muutustega puiduturul. Tulemus võib paljudel juhtudel osutuda hoopis positiivseks, sest ta saab müüa just seda metsamaterjali, mida soovib. Nt kehvemate ja väiksemate lageraielankide puhul, mille vastu metsafirmadel huvi puudub või pakutakse turu keskmisest palju madalamat hinda, on müük metsamaterjalina kindlasti õigustatud. Raieõiguse võõrandamist ja metsamaterjali müüki vormistatakse lihtkirjaliku lepingu alusel. Kõige läbimõtlematum on seada oma metsakinnistule notariaalne kasutusvaldus võõra inimese või firma kasuks. See tähendab, et omanik annab kellelegi teisele lepingus määratud ajaks (nt üheks aastaks) kõik omanikuõigused. Metsaseadu-
sest tulenevaid nõudeid peab kasutusvaldaja küll täitma, aga ainult lepingu kehtivuse ajal. Raietööde käigus lõhutud kraavide, sihtide ja truupide parandamine ning loomulikult ka metsa uuendamise kohustus jäävad metsaomanikule! Kasutusvaldajal on lepingu sõlmimisel ainult üks eesmärk - saada lühikese aja jooksul maksimaalne kasum.
Metsaomanik olla ei ole kohustus Kui ei ole soovi enam olla metsaomanik, siis on igasuguste arusaamatute lepingute tegemise asemel alati kindlam mets koos maaga ära müüa; ka on näiteks tagastatud maade omanikel metsa müük kinnistuna tulumaksuvaba. Kõigil metsaomanikel on raieõiguse võõrandamisel ja FIE-del metsamaterjali müügi puhul võimalik saada maksusoodustusi. Kasutusvalduse seadmisel maksustatakse kogu saadud summa tulumaksuga! Raieõiguse või metsamaterjali müümisel peab metsaomanik esitama Maksu- ja Tolliametile teatise tehingu sooritamise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Teatist ei pea esitama, kui müüakse või ostetakse kuni 20 tm metsamaterjali aastas. Otsust teha ei ole kunagi lihtne ja metsa majandamisel on tavaliselt igale küsimusele mitu õiget vastust. Aga metsandus ei ole raketiteadus - nii palju tarkust ja oskust, et olla oma metsale hea peremees, suudab omandada igaüks.
Ise kasvatasin – seemnest! Kubatuur saeb hinda.
SA AD AG KAUP LU SE SS E, TO O OM A VA NA SA SA MA LT ! OD SO A RR VÕ I UR UU E SA E KU BATU näiteks nii: Oma soodustus arvuta
3 = 40,90 € soodsa Saag 435 = 40,9 cm 3 = 51,70 € soodsamalt Saag 353 = 51,7 cm
Vaata lähemalt www.husq
varna.ee
Husqvarna saagidele Pakkumine kehtib kõikidele
malt
veebruari lõpuni.
Emake loodus on suurim ja kogenuim aednik maailmas, vormides lakkamatult puid, põõsaid ja taimi. Aga samas on hetki, mil loodus võib külvata ka hävingut ja ohjeldamatult vohada. Husqvarna võimsate maailmatasemel tööriistadega tulete toime loodusjõudude põhjustatud kaosega ning kõikide puude, aedade ja suurte haljasalade haldamisega. Need masinad aitavad teil loodust natukenegi taltsutada. Proffide varustus. Välitöödel vältimatu. www.husqvarna.ee Copyright © 2010 Husqvarna AB (publ). All rights reserved. Husqvarna and other product and feature marks are trademarks of the Husqvarna Group as displayed at www.international.husqvarna.com
Seemnest puukese külvamine ning selle tärkamise ja kasvu jälgimine on huvitav ning õpetlik tegevus. Aega võtab, aga pärast on uhke vaadata ja teistelegi näidata – näe, mu enda kasvatatud puu, kohe päris algusest peale – suisa seemnest! margit veromann teemalehe toimetaja
I
danemiseks peab seeme olema eluvõimeline ja idanemisvõimeline. idu peab olema valminud ja läbinud puhkeperioodi. Seemnete idanemiseks on vajalik niiskus, vastav temperatuur ja õhu juurdepääs. Männi ja kuuse seemne idanemiseks vajalik temperatuur o on 5-33 C (männil kuni 37 Co). Kuivad seemned võivad taluda ka temperatuuri miinus 60180 kraadi ja pluss 60-75 kraadi, kuid paisunud ja idanenud seemned on nii madala (-10o) kui ka kõrge temperatuuri (45o-50o) suhtes õrnad ja kaotavad oma idanemisvõime. Seemnetest paljundatud puud on suure elujõuga, ka ei ole emastaimel viirushaigusi ja parasiite. Seemnest külvatud taimed võivad omadustelt emataimest erineda: väliselt, külmakindluselt, tüübilt ja kasvujõult. Ka pole võimalik ette arvata uue
taime sugu (see on oluline kahekojaliste taimede puhul). Mände võib külvata potti või peenrale. Potti on parem külvata haruldasemaid liike ja väiksemaid seemnekoguseid. Potikülvi saab teha ka südatalvel, kui on lisavalgustamise võimalus. Potis on seemned näriliste eest paremini kaitstud ja potti saab igal ajal tõsta ühest k o hast teise. Eelistuleks plastpotte, tada need ei kuiva nii ruttu läbi ega külmu talvel lõhki. Mullana võiks kasutada neutraliseeritud kasvuturba ja liiva segu vahekorras 4:1. Varem või hiljem tuleb männitaimed potist välja istutada, kuna nad tahavad juured juba noores eas võimalikult sügavale ajada. Seetõttu on õigem külvata maikuus õue peenrale või isegi lõplikule kasvukohale. Külvipinnas ei tohi männi puhul olla märg, rammus ja savikas, vaid peab olema kerge ja liivane. Hea on lisada männikoore ja männiokka kõdu. Kevadel võib külvata ka kõiki pika idanemisajaga
seemneid. Sügisel saab külvata kadakat ja jugapuud. Kollast ja rumeenia mändi tuleks külvata umbes 1 cm sügavusele, seedermänni seemneid umbes 2 cm sügavusele. Enamus mände idaneb 2-4 nädala pärast. Seedermänni puukesed tärkavad järgmisel aastal. Kuidas külvata taimede kasvatamiseks kuuse-, männi-, kaseseemneid avamaale? Mändi külvatakse aprilli lõpus ja mai alguses peenrale ridadena või hajali. Risti või piki peenart külvamisel valmistatakse külviread laiusega 4-6 cm. Ridade vahele jäetakse 15 cm laiune vahe. Seemet kulub jooksvale meetrile 1,5-2 g. Hajalikülvil kulub 7-10 g seemet ruutmeetrile. Külv tuleb katta 0,5-1 cm paksuse mulla-, turba- või liivakihiga. Männiseeme idaneb normaaloludes 2 nädalaga. Kuuske külvatakse mai I-II dekaadil ridadena või hajali peenrasse. Valmistatakse 4-6 cm laiused külviread, mille vahele jäetakse 15 cm. Ridakülvil kulub 1,8-2,5 g seemet jooksvale meetrile, hajalikülvil 8-15 g seemet ruutmeetrile. Külv tuleks katta 0,5 cm mulla-, turba- või liivakihiga. Kuusekülvi võib varjutada kuuseokste või selleks valmistatud katterestidega. Normaaloludes idaneb seeme 3 nädalaga. Allikad: • internet • „Puude ja põõsaste paljundamine“, H. Sarapuu. Tallinn: Valgus, 1969.
9
18. veebruar 2011
Metsatulekahjusid on kergem ära hoida kui kustutada Metsatulekahju on suur õnnetus. Kuival kuumal suvel peab iga metsaskäija olema hoolikas, et kogemata mahavisatud tikust või suitsuotsast tuli lahti ei pääseks. Veel targem on pidada kinni tuleohutuseeskirjadest, mis määravad, kas mets on tuleohtlik ja kas sinna üldse minna võib. margit veromann teemalehe toimetaja
M
etsamineku keelu kehtestab Metsaseaduse § 35 lg 3 alusel kohalik omavalitsus, tuginedes EMHI tuleohuhinnangule. Otsuse tegemisel lähtutakse ka varasemate metsatulekahjude arvust, mille alusel on Eesti erinevates maakondades metsad jaotatud suure, keskmise ja väikese tuleohuga metsadeks. Kohalik omavalitsus saab keelata metsa kasutamist puidu saamiseks, kõr-
valkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks ning võõras metsas viibimist (v.a teenistusülesannete täitmisel). Hästi kajastab tuleohtlikul perioodil metsas liikumise piiranguid RMK, mille kodulehel on välja toodud, millistel puhkealadel millised kohalikud omavalitsused metsaminekukeelu on kehtestanud. Põhimõtteliselt algab tuleohtlik aeg lumesulamisest ja püsib vihmaste ilmade saabumiseni sügisel. Tuleohtlikul ajal ei tohi metsas suitsetada, lõket teha
mujal kui ettenähtud kohas, kulu põletada, kasutada mootorsõidukeid ja prahti põletada. Erametsaomanikel peaks olema käepärast ka esmased kustutusvahendid. Kui tulekahju on puhkenud, tuleb meeles pidada, et väikest tulekahju saab kustutada oma jõududega. Kui tuli on juba haaranud pool hektarit, tuleb teatada metsavalvetöötajale, vallavalitsusele, metsnikule, päästeteenistusele. Kui olete avastanud tulekahju, siis tuleb enne igasugust tegutsemist kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi viibida allatuult.
Tulekahjud klassifitsee ritakse pinnatuleks, maatuleks ja ladvatuleks Pinnatule juhul põleb rohi, metsa all leiduv risu ja ka madal põõsastik. Tulekahju algfaasis saab igaüks selle esmaste vahenditega kustutada, kui tegu ei ole just roostiku või eriti kõrge taimestikuga kaetud alaga. Okaspuumetsades ja noorendikes on suur oht pinnatule ülekandumiseks ladvatuleks. Pinnatule korral on lihtsaim ja kättesaadavaim esmane vahend puuoksad. Murra või raiu umbes endapikkune võimalikult tihe oks (sobilikum on okaspuu). Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega ma-
terda tuld – nii annad tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast. Ladvatule korral levib tuli kiiresti nii mööda metsaalust rohttaimestikku (pinnatuli) kui ka puuvõrasid. Selline tulekahju on kõige ohtlikum ja võib lisaks keskkonna- ja varalisele kahjule hukata nii põlengu eest põgenejaid kui selle vastu võitlejaid. Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse. Maatule puhul on tegu põlenguga, mis hõõgudes ühtlasi laieneb ja liigub sügavuti maa sisse. Selline põleng on peamiselt turbapinnasega aladel ja üldjuhul saab see alguse hooletussejäetud või hooletult kustutatud lõkkest, on väga raskesti kustutatav ja sekkumiseta võib areneda pinnatuleks. Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkesti vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni jõuaks, on vaja see lahti kaevata. Iga metsa või kõrgete puude läheduses elav inimene peab võtma oma kohuseks jälgida, et puud ja põõsad ei puutuks kokku elektritraatidega; puhastama järjepidevalt vihmaveerenne kuivast prahist, hoidma süttimisohtlikke vedelikke ja materjale selleks kohandatud konteinerites, eemal eluhoonetest, puhastama regulaarselt korstnalõõre ja vältima lahtise tule tegemist eriti tuleohtlikul ajal. Allikas: EV Riiklik Metsaamet, Metsamajanduse ABC. Metsamajanduse Ökonoomikaja Infokeskus. Tallinn, 1995
Kindel kaaslane tõsistel metsatöödel 450HO 2011
Ranger 800 6x6
800EFI 2011
6790 €
7990 €
106 240 kr
Kõige suurem valik töömasinaid, saadaval ka TEELIIKLUSMUDELI ja EU-TRAKTORITENA!
125 016 kr Saadaval ka ELEKTRI mootoriga Ranger EV
Sportsman 800 EFI 6x6 Big Boss
500HO 2011
Ranger RZR 800 EFI
7490 €
Enimostetud ATV maailmas SPORTSMAN
117 193 kr
ainulaadne 100% nelivedu
Nüüd kauba peale TASUTA 2 tööriista VINTS
SAHK
549 € 8 590 kr
575 € 8 997 kr
Sportsman XP 850 EPS Forest
*
Tallinnas: OÜ Bike&Boat World Miiduranna tee 46, Viimsi, tel 605 44 77
Pärnus: OÜ Reiu Puhkekeskus Lao 10-3, tel 50 28 005
Tartus: OÜ Motohoov Puiestee 2F, tel 55 14 334
10
18. veebruar 2011
Puud meie ümber – sõbrad või vaenlased? Kadi Kaljulaid OÜ Linnahaljastus juhataja
Foto: OÜ Linnahaljastus
T
egeledes iga päev puude hoolduse ja raiega linnaruumis, kohtan kahjuks tihti väga vaenulikku suhtumist puudesse – puud kasvavad liiga suureks, varjavad valgust, langetavad sügiseti lehti, mida peab koristama, on muutunud ohtlikuks vale lõikuse tõttu või on aastakümneid hooldamata. Istutades puu sobimatusse kohta, arvestamata ta liigi ja kasvu iseärasuste, võra hilisema suuruse ja hooldusvajadusega, seisame ühel päeval probleemi ees, kuidas kunagi hea sooviga istutatud puust vabaneda. Haljastusspetsialistile esitatakse sageli küsimusi, kuidas vabaneda ohtlikuks või tülikaks muutunud puust, kuna raieluba ei antud. Sel puhul jääb spetsialist meelsasti vastuse võlgu ja üritab kogu hingest leida siiski võimalusi puude päästmiseks ja leides lahendusi puu omaniku ja puu lepitamiseks. Ka selle kirjutuse eesmärk võiks olla soov muuta suhtumist puudesse ja meid panna nägema tervikpilti, mitte vaid selle kinnistuomaniku vaadet, kes on õnnetu sügisest lehekuhilat silmitsedes. Ühtlasi soovin juhtida tähelepanu puudele kui meie sõpradele, kellest paraku võivad vahel saada tõsised vaenlased meie tähelepa-
Suurte puude hooldamine vajab kindlasti spetsialisti abi. nematuse või oskamatu käitumise tõttu.
Iga puu on tõeline väärtus, kui ta kaunistab linnaruumi Et puud linnaruumis säiliksid, on raie ja hoolduslõikus Tallinna linnas reguleeritud Looduskaitse seaduse alusel kehtestatud Tallinna volikogu määrusega, millega saab lähemalt tutvuda Tallinna kodulehel. Puude raieks ja hoolduslõikuseks linnas tuleb taotleda raie-
või hoolduslõikusluba. Kuivanud oksi lõigata või tormikahjustusi likvideerida võib luba taotlemata. Kaunid alleed ja pargid püsivad sajandeid, kui me nende eest vastutustundlikult ja õigesti hoolitseme. Regulaarne puude hooldus on vajalik ka turvalisuse tagamiseks. Pargis liigume pahaaimatult tihti pilku tõstmata ja ohtu märkamata. Samuti peaks tähelepanu pöörama puudele, mis pärast suuremat tormi, lähedal teos-
tatud kaevetööde või ka puu pikaajalise haiguse tõttu on lühikese aja jooksul kaldu vajunud. Üks ohumärk on juurte kerkimine maapinnast või lihtsalt maapinna kerkimine ja puu kalle teises suunas. Sel juhul peaks kiiresti pöörduma omavalitsuse keskkonnaametniku poole ja juhtunust teatama, et saada erakorraline raieluba. Kui puu on kasvanud aastaid kaldu ja tal pole haigustunnuseid ning võra on tasakaalus, ei kujuta ta endast mingit ohtu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mitmetüvelistele või mitmeharulistele puudele, mille tüvede harunemiskohta on tekkinud lõhed või seente viljakehad. Kui puul on näha seente viljakehi, on puu olukord üsna täbar ja kaaluda tuleks ta langetamist. Täpse vastuse puu seisukorra kohta annab resistograafuuring, mida vajadusel teostab Keskkonnaameti spetsialist.
Abi professionaalselt spetsialistilt Kui endal teadmistest puudu jääb, soovitan aeg-ajalt pöörduda arboristi (puuhooldusspetsialisti) poole, et hinnata puude seisukorda ja küsida nõu õige puuhooldusplaani tegemiseks. Puude hooldus ja nende jätkusuutlikkuse tagamine on pidev protsess. Arborist on professionaalne puuhooldaja, kes oskab hinnata puude tervislikku seisundit ja seejärel võtta vastu õi-
ge otsuse. Arboristid oskavad inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ohutult langetada puid ja teha puuhooldustöid. Puude hoolduseks kasutavad nad erinevaid korvtõstukeid, puude langetamiseks keerulistes tingimustes ka alpinistivarustust. Eestis koolitatakse arboriste Luua Metsanduskoolis. Suurte puude hooldamine vajab kindlasti spetsialisti, kes hindab õigesti puu väärtust ja seisundit ning kasutab õigeid hooldusvõtteid. Liiga palju kohtame aastakümneid valesti teostatud lõikuste (latvamine, tulbastamine) tagajärjel pikalt ja piinarikkalt surevaid puid, lisaks on vaatepilt inetu ja ebaeetiline. Kui soovime puid majandada nudipuudena ja kujundada neid nõnda, peame alustama juba noorte puudega. Vanas eas puud tulbastades temast enam nudipuud ei saa. Küll saame posti, mille otsa kasvavad vesivõsud, mis rabeda kinnituse tõttu suuremaks kasvades murduvad ja ohtlikuks muutuvad. Kui puu enam kasvukohale „ära ei mahu” ja meie elutegevust ikka möödapääsmatult segab, oleks targem ta raiuda täies pikkuses.
Puid lõika ja kujunda õigel ajal Õige aeg puude hooldus- ja kujunduslõikuseks on puu aktiivne kasvuperiood (juuni keskpaigast augusti lõpuni), siis on puude energiavarud maksimaalsed ja lõikehaavade kinnikas-
vamine toimub kõige kiiremini. Samuti ei teki sel ajal lõigates palju tülikaid vesivõsusid. Kindlasti ei tohi puid lõigata pungade puhkemisest täislehtede kasvamiseni, siis on puude energia suunatud eelnimetatu saavutamiseks ja lõikehaavad jäävad pikaks ajaks kaitsetuks. Tugeva mahlajooksuga puid nagu kask ja vaher tuleks lõigata kindlasti suve keskpaigas. Erinevate vahade-peitside kasutamine puuseente rünnaku eest ei kaitse. Tehkem siis koos spetsialistidega õigeid otsuseid, et puud meie ümber oleks sõbrad ja mitte vaenlased!
Puuhooldusel peaks lähtuma järgmistest põhimõttest: • parem vähe ja sageli, kui palju korraga ja harva • korraga võib maksimaalselt eemaldada ¼ okstest • puu talub paremini palju väikseid kui ühte suurt lõikehaava • üle 10 cm suurust lõikehaa va ei tohiks puule tekitada • kerget lõikust ja vesivõsude eemaldamist võib teha igal ajal • ära jäta oksa eemaldades alles tüügast ega vigasta oksakraed
11
18. veebruar 2011
Metsanädal 2011 – kohtume metsas! Heiki Hepner Eesti Metsaseltsi president
Pille Rõivas metsanduse kommunikatsioonijuht
M
etsapäevade korraldamisel on maailmas pikk traditsioon. Esimesed metsapäevad jäävad ligi pooleteise sajandi tagusesse aega, pioneerid olid Ameerika Ühendriikide metsamehed. 20. saj jõudis traditsioon Euroopasse. Eestis korraldati esimene metsapäev 16. mail 1928. aastal. Metsapäevade tähtsus ja eesmärgid on olnud väga erinevad, kuid juba traditsiooni algatajad seadsid üheks peaeesmärgiks viia noorsugu metsa uuendamise juurde, mille kaudu nad mõistaksid metsade tähtsust inimkonnale. See oli osa kodanikukasvatusest. Need päevad muutusid aegade jooksul USA-s lausa üldrahvalikeks pühadeks.
Peatati õppetöö koolides ja äritegevus ettevõtetes, et rahvas saaks osa võtta uue metsa rajamisest. Nõukogude ajal Eestis metsanädalaid ei korraldatud, kuigi ka siis viidi koolilapsi metsa istutama. Pärast taasiseseisvumist jõuti õige pea esimese metsanädalani. 2011. aasta on ühtlasi ka rahvusvaheline metsa-aasta. Eesti Metsaseltsi eestvõtmisel toimuv Metsanädal leiab tänavu aset juba 19. korda. Tänavuse tunnuslausega „Kohtume metsas!“ soovime kutsuda kõiki Eesti inimesi metsa, et vaadata, kuidas elu metsas käib, mida inimene seal teeb ja mis kasu me oma metsast saame ning kuidas kasutame rikkust, millele panid aluse vanaisad-vanaemad. Kui me kõike seda, mis toimub metsas, füüsiliselt tunnetame, siis loome paremad võimalused teineteise mõistmiseks. Seekord saab metsapealinna
Jrk nr
Aasta
Avamise koht, alates 2004. a ka metsapealinn
1
1993
Tallinn
2
1994
Paide
3
1995
Põltsamaa
4
1996
Tapa
Metsale peremees, peremehele mets
5
1997
Põlva
Metsal on mitu nägu
6
1998
Viljandi
Metsas targu talita
7
1999
Valga
Samm-sammult metsa poole
8
2000
Tartu
Enne mõte, siis tegu
9
2001
Tallinn
Mets - eestlase taastuv rikkus
Tunnuslause
tiitli tavapärane merelinn Haapsalu. Tiitel antakse Haapsalule 2.-8. maini toimuval metsanädalal. Nimelt sai merelinn Haapsalu tänavu jaanuaris metsaomanikuks – Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi andis 14. jaanuaril metsapäeval Haapsalu linnale enne Teist maailmasõda kuulunud Valgevälja metsa. Tamkivi tõdes, et metsa majandamine on vajalik nii metsale kui linnale – mets vajab hooldust ning linn saab pakkuda metsas tööd. Valgevälja mets paistab silma mitmekülgsusega - metsa saab rajada terviseradu ning seal asub ka vääriselupaik, kus pesitseb kanakull.
Palju erinevaid konkursse Metsanädalaga käivad käsikäes erinevad konkursid lastele ja noortele. Tänavu ootame kõiki joonistama, metsajuttu kirjutama, käsitööd tegema, häid fotosid klõpsutama ja looma met-
salaulu. Kõigile loetletud konkurssidele tööde esitamise tähtaeg on 11. aprillil. Metsanädal Haapsalus saab avapaugu esmaspäeval, 2. mail, mil on noorte seas väga populaarne metsanduslik orienteerumisvõistlus, kus tuleb rakendada nii teadmisi metsast ja loodusest kui ka orienteerumisoskusi. Metsanädala avatseremoonial annab Tartu metsapealinna tiitli üle Haapsalule. Istutatakse ka metsapealinna puu, mida traditsiooniliselt on istutanud Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes teeb seda ka tänavu. Muusikalise osa eest kannab hoolt metsameeste koor Forestalia. Avapäeva teiseks pooleks selguvad ka orienteerumisvõistluse parimad ning toimub autasustamine. Laupäeval, 7. mail muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd. Leiab aset puutöölaat,
on erinevad õpitoad ning kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Suurel perepäeval autasustatakse metsanädalal konkursside parimaid. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu.
Eelüritused juba aprillis Kuigi metsanädal on mai alguses ning üritused koonduvad sel ajal peamiselt Haapsallu, on rohkelt ka metsanädala eelüritusi. Üks suurimaid ettevõtmisi on hiiglaslik metsatelk Tartus Maamessil 14.-16. aprillini, kus kõik saavad meelt lahutada ning end metsandusvaldkonnas harida. Erametsaomanikel on hea võimalus küsida nõu metsanduse konsulendilt, kes samuti on metsatelgis. Telki on kogunenud kõigi olulisemate metsandusorganisatsioonide esindajad, seega hõlmab telk kogu metsasektori infot. 14. aprillil on Tartus eramet-
sapäev, kus tänatakse parimaid erametsanduse edendajaid. Maamessi teisel päeval on messialal populaarsed raievõistlused, kus lisaks noortele osalejatele on võistlustules ka meie maailmameistrid. Samal päeval toimub klassikalises mõttes tõsisemaid mõttetegevusi Tartus – metsanduse visioonikonverents. Aprilli teisel poolel, 23. aprillil tähistatakse pärandkultuuripäeva Jõgevamaal Kassinurmes. Alates 25. aprillist on Erametsaliidu, Keskkonnaameti ja RMK maakondlikud metsaistutustalgud, kuhu metsa istutavad abikäed on alati teretulnud. Kohtumiseni metsanädala ajal metsas ja metsapealinnas!
metsandustöötajate talimängud
Talimängude edukaim meeskond on taas RMK Kirde
10
2002
Tallinn
Mets muutub koos meiega
11
2003
Tallinn
Mets ühendab põlvkondi
12
2004
Räpina
Las jääda ükski mets
13
2005
Kilingi-Nõmme
Ühisel jõul - viribus unitis
14
2006
Kunda
Mets muutub ja muudab
15
2007
Võru
Mets läheb peale
16
2008
Pärnu
Kasvab mets, kasvab Eesti
17
2009
Viljandi
Mets toidab ja katab
18
2010
Tartu
Mets toidab ja katab
19
2011
Haapsalu
Kohtume metsas
PINSKA
KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST. Küsi pakkumist 5810 9840.
Traditsioonilistel metsandustöötajate talimängudel näitas parimaid tulemusi RMK Kirde meeskond, kes tuli üldvõitjaks ka mullu. Auväärsele teisele kohale tuli RMK Kagu. Erametsaliidu võistkond võttis tubli kolmanda koha. Pille Rõivas
Talimängude I koht: RMK Kirde esindaja Avo Siilak (keskel), II koht: RMK Kagu esindaja Kristo Kokk (paremal), III koht: Eesti Erametsaliidu esindaja ehk tegevjuht Ants Varblane.
metsanduse kommunikatsioonijuht
T
raditsioonilisel metsandustöötajate talimängudel 10.-11. veebruaril Põlvamaal Mammastes Eesti Metsaseltsi eestvõttel oli rekordiliselt 350 osalejat. „On hea meel tõdeda, et talimängudel osalemine on varasemast aktiivsem. Metsasektori ühisüritused ei ole ainult sporditegemise koht, vaid ka võimalus suhelda kõigil oma sektori töötajate või metsaomanikega, kellega iga päev kokku ei puutu. Iga sektor vajab sektoriüleseid üritusi, et tunda end ühise perena,“ ütles Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner. Võistelda sai kokku üheksal spordialal, lisaks meelelahutuslikul kelguvõistlusel. Võistlusalad olid suusatamine, male, kabe, lauatennis, bridž, koroona, korvpall ja võrkpall. Omavahel võrdlesid oskusi metsandustöötajad, metsanduslike õppeasutuste õpilased ja üliõpilased ning erametsaomanikud peredega. Võistkondlikus arvestuses osales 14 meeskonda.
Finišis on Ray Raiesmaa (vasakul), Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist ja Mikk Link, Läänemaa Metsaühistu tegevjuht. Fotod: Mart Kelk
12
18. veebruar 2011
TA S
UT A
IT
RMK ja Eesti Kontserdi koostööprojekt
„Eesti metsa lugu” on ainukordne üritustesari, mis on tänavuseks rahvusvaheliseks metsaaastaks loodud sulam kvaliteetsest muusikast ja Eesti metsa loo pajatustest.
ÜR
US
ED
Igal kontserdil keskendume ühele ajalooetapile – ennemuistsele ajale, mõisaajale, Eesti ajale, nõukogude ajale ja kaasajale – kuulame ajastule omast muusikat ning ajalookäsitlust pajatajate Samuel Golombi, Ott Sandraki, Vladislav Koržetsi ja Hendrik Relve vahendusel. Need põnevad ajalooseiklused avavad uusi tahke meie teadmistes ning aitavad mõista siinse inimese kulgemist läbi metsa ja koos metsaga. Lisaks pajatajate vahetule kõnele ilmestavad enamikke kontsertüritusi liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, mida on täiendanud tekstilugeja Aarne Üksküla.
Eesti aeg
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Mõisaaeg
27.03 kell 19 Rapla Kuluurikeskuses 28.03 kell 19 Kanepi Seltsimajas 29.03 kell 19 Mooste Folgikojas
Nõukogude aeg Kaasaeg
UMA
Hortus Musicus 20.02 kell 14 Narva kindluses 20.02 kell 18 Mäetaguse mõisas 26.02 kell 14 Sagadi mõisas
Eesti aeg
Bonzo ja Piispea 4.08 Mäetaguse mõisas 5.08 RMK Soomaa rahvuspargi keskuses 7.08 Olustvere mõisas
6.05 Kolgaküla Rahvamajas 7.05 Haapsalu Kultuurikeskuses 8.05 Rakvere Rahvamajas 8.09 Paide Kultuurikeskuses 9.09 Jõgeva Kultuurikeskuses 10.09 Viljandi Pärimusmuusika Aidas Novembris Tallinna Vene Draamateatris ja Jõhvi Kontserdimajas (venekeelsed üritused)
RAM 22.06 Tõstamaa mõisas 22.06 Treimani Rahvamajas
Ennemuistne aeg
RO:TORO 4.06 Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis
Mõisaaeg
Nõukogude aeg
Rondellus
Weekend Guitar Trio
1.07 Matsalu mõisas 3.07 Loona mõisas 7.07 Suuremõisa mõisas
5.10 Luua Metsanduskoolis 7.10 Võru Kultuurimajas „Kannel” 8.10 Tartu Ülikooli aulas
Vajalik eelnev registreerumine
www.rmk.ee/loodusegakoos
või telefonil 676 7532. Üritused on kõigile tasuta!
!
Ennemuistne aeg
Celia Roose/Tuule Kann 4.06 Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis 5.06 RMK Oandu Looduskeskuses