Minu Ettevõte, märts 2011 by Postimees

Millised sammud viivad ekspordini ja eduni? Näpunäiteid jagab Annika Metsala Eesti Kaubandusja Tööstuskojast. Loe lk 2

IKT Demoklaster on ruum, mis täis innovatiivsete Eesti firmade tooteid ja teenused. Miks koondusid IT-firmad klastrisse? Loe lk 5

Endine Sloveenia majandusminister räägib intervjuus oma riigi kogemustest klastripõhise majanduse arendamisel. Loe lk 4

Inkubaatorid aitavad noori ettevõtjaid eksportijaks. Väljakutsetest ja nende ületamisest räägib Peeter Mõistlik. Loe LK 8

MINU ETTEVÕTE ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT

29. MÄRTS 2011

Konkurendist saab parim sõber Üksinda nokitsemises on midagi väga ürgselt eestlaslikku, kuid käimasolevad muutused majandusruumis teevad koostöö eri poolte vahel aina mõttekamaks ja möödapääsmatumaks. TIIU EVERT klastrite programmi koordinaator, EAS

õnes mõttes on see maailmavaate küsimus – kas näeme konkureerimist võitlusena, kus on võitjad ja kaotajad või konkureerime hoopis õiguse eest teha koostööd. Esimesel juhul on meil võitjad ja kaotajad, teisel juhul võidavad loodetavasti kõik osapooled. Koostööd on võimalik teha mitmel tasandil. Üks võimalus on ühendada jõud sama sektori ettevõtetega ehk otseste konkurentidega (!) saavutamaks tulemusi, mis igale ettevõttele eraldi käiks üle jõu. Maailma mastaabis tillukesed Eesti ettevõtted peavad suuremate välistellimuste täitmiseks jõud ühendama, see on sisuliselt möödapääsmatu. Kuid välisturul konkureerimine pole sugugi ainus põhjus klastriga ühinemiseks. Ka näiteks kulukaid uuringuid on kasulikum teha mitmekesi. Klastrid pole võimalus ainult sama sektori ettevõtetele. Vahest huvitavamgi on koostöö eri majandusharudesse kuuluvate ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Sellisel juhul luuakse võimalus erinevate sektorite sidumiseks – tööle hakkab niinimetatud Medici efekt, kus eri liiki teadmuse kokkupuutekohas hakkavad arenema uued ja vahest üllatavadki kombinatsioonid. Hea näide on IT ja meditsiini valdkonna koostöö või IT-rakenduste kasutamine ehitusvaldkonnas. Koos tegutsemine aitab luua uut teadmust kiiremini kui üksinda toimetades.

Tiiu Evert ärgitab ettevõtjaid klastritesse koonduma.

STRATEEGILISEST KOOSTÖÖST EHK KLASTRITEST Klastrite roll muutub aina tähtsamaks nüüd, mil toibume majanduskriisist. Sellest, et edukas saab olla ainult eksportides,

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Reklaami projektijuht: Anne Linnas anne.linnas@postimees.ee | 666 2328

EAS-I TOETATUD TÄISKLASTRID:

PROGRAMMI RAAMES TOETATAKSE:

• Eesti puitehituse klastri konkurentsivõime arendamine;

• seminaride ja konverentside korraldamist rahvusvahelise koostöö arendamiseks ja klastri partnerite teadlikkuse tõstmiseks;

• Eesti IKT klaster; • Eesti IKT Demokeskuse ekspordiklaster;

• õppereiside läbiviimist, et tutvuda ja arendada koostööd teiste riikide klastritega;

• Tuuleenergia klaster;

• valdkonnapõhiste uuringute tegemist;

• Eesti puitmaju eksportivate ettevõtete klaster;

• valdkonna arengu kaardistamist;

• Eesti logistikaklaster;

• osalemist õppekava arengus;

• Eesti ECO klaster: Solarbase.ee;

• uute toodete ja teenuste väljatöötamist;

• Jäätmete taaskasutamise klaster.

• nii Eesti kui ka välisekspertide kaasamist klastri arendamiseks.

Rohkem infot EASi kodulehel: www.eas.ee

Küljendus ja makett: Andrus Rebane

Teemalehe väljaandmist toetavad:

Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

ALLIKAS: TIIU EVERT, EAS

kuuleme aina tihedamini. Koduturg on liiga väike, et pelgalt selle najal kasvaks maailma mõistes edukaid firmasid. Maailmas läbilöömiseks on aga vaja jõudu, mida väikefirmad võivad saavutada omavahel tihedat koostööd tehes. Koostöö konkurentide vahel ja innovatsioon aitavad tagada ettevõtete pideva arengu ja edu üleilmsel turul. Klastri käivitamiseks ja arendamiseks on Eestis loodud eraldi programm. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) ellukutsutud programmi eesmärk on tõsta ettevõtete ja teiste partnerite konkurentsivõimet strateegilise koostöö stimuleerimise ja arendamise abil. Selle raames toetatakse erinevaid kooslusi, mille osapoolteks on kas sama sektori või erinevate sektorite ettevõtted, teadus- ja/ või haridusasutused, samuti kohalikud omavalitsused. Erinevad osapooled moodustavadki klastri, mille raames arendatakse pikaajalist strateegilist koostööd, et luua klastris osalevatele partneritele konkurentsieeliseid ja paremaid arenguvõimalusi nii sise- kui ka välisturul. Ettevõtetevaheline strateegiline koostöö on eelkõige vajalik selliste tegevuste jaoks, mille käigus toimub valdkonna, sektorispetsiifilise või veelgi olulisem, sektoriteülese probleemi lahendamine ja kitsaskohtadega tegelemine. Nendeks võivad olla näiteks tööjõu ühine koolitamine või tehnoloogilise probleemi ühine lahendamine. Samuti on olulised valdkonnad ühisturundus ja ühine suurte tellimuste täitmine. Klastrite arendamine on jõuliselt ette võetud. Programmi eelarve on 6,39 miljonit eurot ehk ligi 100 miljonit krooni. Programmi raames on seni finantseeritud 49 eelklastrit ja kaheksat täisklastrit. Ettevalmistusfaasis on aga juba 5-6 uut klastrialgatust.

MINU ETTEVÕTE

29. MÄRTS 2011

Alustame ekspordiga! Selleks, et oma firmas eksporti arendada ja uusi turge vallutada, on vaja astuda hulga olulisi samme. Eesti vanasõna küll ütleb, et julge pealehakkamine on pool võitu, kuid samavõrra oluline on alustada õigest kohast. ANNIKA METSALA

KASULIKKE LINKE

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna projektijuht

• www.koda.ee

• www.enterprise-europe.ee • www.eas.ee • www.vm.ee • http://ec.europa.eu/youreurope/ • http://madb.europa.eu

FOTO AUTOR: CORBIS / SCANPIX

uvi välisturgude vastu eeldab põhjalikku kodutööd ning seda ei tohi mingil juhul alahinnata – just hea ettevalmistus on õnnestumise esimene eeldus. Võimaliku sihtturu, kliendi või partneri otsimiseks tuleb ennekõike teada, mida omalt poolt pakutakse. Paremaid tulemusi ekspordi planeerimisel annab ettevõtte kui meeskonna ühine panus ekspordiplaani. Kindlasti ei saa seda jätta müügisekretäri või assistendi ülesandeks. Esmalt tuleb endale selgeks teha, millist toodet või teenust välisturul pakkuda kavatsetakse. Tuleb kindlaks teha, kas toode on suunatud massidele ehk eratarbijale või on tegemist spetsialistidele ehk äriklientidele suunatud tootega. Ka toote sihtrühma elustiiliga peab kursis olema. Näiteks eratarbija puhul on väga kasulik teada sihtkliendi vanust, sugu, elatustaset, sotsiaalset staatust, hobisid ja muud. Mida rohkem te saate oma sihtkliendi või otsitava äripartneri profiili kohta teada, seda efektiivsemalt on võimalik temani jõuda. Pärast sihtkliendi kindlaks tegemist tuleb valida sihtriik või mitu. Vastavalt oma tootele ja kirjeldatud sihtrühmale tuleb uurida välja, millistes riikides on toodetele suurim potentsiaal. Peale elatustaseme tuleb kindlasti arvestada ka näiteks poliitilist olukorda riigis ja sellest tulenevaid võimalikke riske. Järgmiseks tuleb väljavalitud turgu veelgi põhjalikumalt uurida, et end võimalikult hästi kurssi viia. Tohutul hulgal pakub võimalusi internet. Otsi märksõna järgi turuanalüüse, külasta riikide, kaubanduskodade, erialaliitude veebilehti, loe CIA riikide ülevaateid, Euroopa Komisjoni loodud veebilehti turgude, väliskaubandustõkete ja sertifikaatide kohta (näiteks Your Europe ja Market Access) ja Eesti Välisministeeriumi riikide ülevaateid äridiplomaatia rubriigis. Kasuta ka EASi internetiküljel olevat otsingumootorit. Vajaduse korral osta usaldusväärsest allikast turu-uuring. Eestis pakuvad spetsiifilisemat infot konkreetse sihtturu kohta näiteks Kaubandus-Tööstuskoja korraldatavad sihtturuseminarid ja hommikukohvid Eesti suursaadikutega. Kui kodutöö tehtud, tuleb asuda koostama turule sisenemise strateegiat. Vastused tuleb leida näiteks küsimusele, kas sihtturuni jõudmiseks oleks otstarbekam müüa tooteid otse või vahendaja kaudu, kellel on klientuur juba olemas. Tuleb teada ka seda, kuidas on lahendatud müük, logistika ja garantiiküsimused. Millised on tooteteenuse konkreetsed ekspordieelised? Strateegiasse tuleb sisse kirjutada ka realistlik aja- ja rahaline kulu. Edasi tuleb asuda kontakti-

Edukas eksport suurendab kindlustunnet PETER GORNISCHEFF Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste osakonna direktor

iimase aja majandusuudistes on jätkuvalt rõhutatud, et Eesti vedas ennast majanduskriisist välja tänu ekspordisektorile. See tähendab, et eksportivate ettevõtete käibed on oluliselt kasvanud ning seeläbi on kosunud kogu majandus. Seejuures pole sisetar-

bimine veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Ekspordiga tegelevate ettevõtjate eelist ainult siseturule orienteeritud ettevõtjate suhtes iseloomustab Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kindlustunde indeks. Näiteks 2010. aasta jaanuaris oli vastav indeks eksportööride seas -13, ekspordiga mittetegelevate ettevõtjate seas aga -45 ehk märkimisväärselt madalam. Kusjuures sel momendil hindasid eks-

portöörid, et nende toodangu maht viimasel kolmel kuul on vähenenud 7 protsenti, samal ajal kui ekspordiga mittetegelejad hindasid vähenemiseks tervelt 42 protsenti. Teada-tuntud on asjaolu, et üldiselt sama valdkonna eksportivas ettevõttes on lisandväärtus töötaja kohta oluliselt suurem kui mitteeksportivas. Seega eksport tagab nii kindlustunde kui ka võimaluse teenida suuremat kasumit.

de otsimisele ja leidmisele. Selleks saab kasutada näiteks Kaubandus-Tööstuskoja teenuseid, ärivisiite, konsultantide abi, külastada messe. Vastavalt kirjeldatule on kojal võimalik ettevõtteid kontaktide leidmisel aidata. Kui partnerit valides tekib soov kontrollida tema majanduslikku olukorda, saab seda teha e-äriregistri kaudu, mis võimaldab esitada päringuid ka piiritagustes riikides asuvate ettevõtete kohta. Vajalikku nõu oskavad anda ka teised Eesti ettevõtted, kes valitud sihtturul juba tegutsevad. Tasub uurida, kas on klubisid, organisatsioone või klastreid, mis liidavad konkreetse riigi või konkreetse valdkonna vastu huvi tundvaid Eesti ettevõtteid, et nendega liituda ning ühiste ideede ja ponnistuste abil jõudsamaid vilju maitsta. Kontaktide loomisel välismaiste partneritega tuleb teada kolme peamist aspekti. Esmalt tuleb kaugema perspektiiviga koostöökontaktide loomisel vältida esmase kontakti loomist eposti teel. Eestlaste e-suhtluse lembus siinkohal ei toimi. Me ei räägi otseturundusest ja internetimüügist, vaid klassikalises mõttes pikaajalise strateegilise äripartneri leidmisest. Teine väga oluline aspekt kontakti loomisel on sujuv ja julge suhtlemisoskus. Vajalik on osata mõnd rahvusvaheliselt kasutatavat keelt. Üldjuhul ei tehta koostööd teise ettevõttega pelgalt toote või selle kvaliteedi pärast, vaid otsustavaks teguriks saab firma esindaja suhtlemisoskus, usaldusväärsus ning meeldiv läbisaamine. Kolmandana toon välja visaduse – see viib sihile! Kujundlikult öeldes, kui oled käinud Hiina partneriga kohtumas korra, aasta pärast teise, siis ehk kolmanda korra järel hakkavad nad mõtlema, et teil on äritegemisega tõsi taga – miks muidu te ikka ja jälle sihikindlalt tagasi tulete! Kontaktide loomine välispartneritega ei ole lihtne ja sellesse ei saa suhtuda pealiskaudselt. Seepärast on igati asjakohane kasutada võimalusi, mida pakuvad erinevad ettevõtluse tugiorganisatsioonid. Kaubandus-Tööstuskojal on rahvusvaheliste visiitide, ärikontaktide ja koostööpakkumiste vahendajana pikaajaline kogemus. Tänu kuulumisele Enterprise Europe Networki on kojal rahvusvahelisi partnereid rohkem kui 45 riigis. Laialdaste kontaktide tõttu saavad meie kaudu abi nii välismaised ettevõtjad, kes Eesti turule siseneda soovivad, kui ka meilt välisilma pürgivad ettevõtjad.

MINU ETTEVÕTE

29. MÄRTS 2011

Börsilt raha kaasamiseks ei pea olema suur NASDAQ OMX Tallinn, juhatuse esimees

ga ettevõtte juhil ja omanikel tuleb äri kasvades teha otsuseid edasise arengu ja selle rahastamise kohta. Kui tarbija soovib sageli mitmekülgset toodet või teenust, mis rahuldab korraga erinevaid tarbimisvajadusi, siis ettevõtjad käituvad äri arendamiseks raha otsides väga ühekülgselt. Üldjuhul seatakse sammud panka laenu küsima. Sageli kaalumata ja teadvustamata teisi ettevõtte arengu rahastamise võimalusi ning nendega kaasnevaid lisaväärtusi. Eelmise aasta lõpus avaldatud ülevaates leidis Eesti Pank, et ettevõtete suurenevast kapitalivajadusest hoolimata on kodumaine krediiditurg jätkuvalt loid. Möödunud aasta novembri lõpu seisuga anti ainuüksi ettevõtete tegevuse laiendamiseks või alustamiseks laene rohkem kui 500 miljoni euro ulatuses. Võrreldes varasema aastaga on seda ligi 60% rohkem. Tähelepanuväärne ei ole siinkohal aga laienemiseks suunatud laenumahu kasv, vaid asjaolu, et sama perioodi jooksul toimus Tallinna börsil vaid üks esmane avalik pakkumine, mille käigus kaasati samal eesmärgil 13 miljonit eurot. Tegelikkuses võib lisaks kapitalivajadusele sageli väärtuslikumgi olla suurem tuntus, lä-

bipaistvus ja usaldusväärsus, mis kaasneb avaliku ettevõtte staatusega. Just parem nähtavus võib olla üks võtmetegureid, mis aitab kliente ning koostööpartnereid leida ja hoida ning keerulised ajad üle elada. Kui ettevõte suudab nähtavuse ja suurema tuntuse enda huvides tööle panna, toob see peagi kaasa oluliselt laiemad võimalused lisakapitali edasiseks kaasamiseks ja äri arendamiseks. Ka ekspordiga alustada ja seda laiendada on börsiettevõttel tänu kasvanud usaldusele ja läbipaistvusele oluliselt lihtsam. Paraku seondub börsile tulekuga jätkuvalt mitmeid müüte. Üks peamisi on seotud ettevõtete, nende kasumi ja ka avaliku pakkumise oodatava suurusega. Tihti kuuleme ettevõtete kriitilisi enesehinnanguid ja saame ajakirjanduse vahendusel teada, et turule tulekuks peab kasum olema vähemalt viis kuni seitse miljonit eurot. See pole siiski päris õige. Näiteks teatas jaanuari alguses USAs ametlikult oma turuletulekust sotsiaalvõrgustik LinkedIn, mille 2010. aasta kasum ulatus napilt üle 7 miljoni euro. Nende esmase avaliku pakkumise suuruseks on planeeritud 126 miljonit eurot. See on kolmandiku võrra väiksem, kui oli Tallink Grupi aktsiaemissiooni suurus, mis ulatus 183 miljoni euroni. Ometi kirjutavad LinkedIn börsiletulekust aktiivselt suuremad USA majanduslehed ja

seda ilma viiteta, justkui oleks tegemist liiga väikse emissiooniga, ettevõtte kasum liiga napp või on ettevõte börsile jõudmiseks liiga uus. Seega on põhjendamatu arvata, et USA turust sadu kordi väiksema Tallinna Börsiga liitumine peaks eeldama Tallink Grupi või Eesti Telekomi esmaemissioonide rekordite ületusi. Premia Foodsi kevadine esmane avalik pakkumine ehk IPO näitas ilmekalt, et edukalt on võimalik investoritelt kaasata ka oluliselt väiksemaid summasid. Möödunud aasta Euroopa üheks edukamaks börsiks peetud Varssavi börsi alternatiivturu aasta viimase kvartali keskmiseks IPO suuruseks kujunes vaid 200 000 eurot.

FOTO: CORBIS / SCANPIX

ANDRUS ALBER

TALLINNA BÖRS KASVAB TUBLISTI Palju kahtlusi on olnud Tallinna börsi suuruse, investorite investeerimisvalmiduse ning börsi kauplemisaktiivsuse osas. Tallinna börsiindeks kerkis mullu 72,6%, mis on meie börsi ajaloo suurim aastane tõus ning ka kogu maailma 2010. aastal aktsiaturgude suurimate tõusjate esirinnas. Börsitehingute arv on Tallinnas olnud viimastel aastatel ühtlases kasvutrendis. Eelmisel aastal ületas see rekordilise 2007. aasta järel taas 100 000 tehingu piiri, andes börsiajaloo paremuselt teise tulemuse. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta esimestel kuudel on kasvanud uute kohalike ja välisinvestorite

huvi kauplemise alustamise vastu meie turgudel. Tegu võib olla investoritega, kelle tähelepanu on püüdnud eelkõige aktsiahindade mullune tõus, aga ka Eesti liitumine euroala ja OECDga. Selle aasta jaanuar tõi meie turule esimest korda nähtuse, mis on iseloomulik arenenud ja väga likviidsetele turgudele – arvutipõhise automatiseeritud kauplemise ehk algo-trading’u, mis aitab tasandada ajutisi turuhälbeid. Veebruari algul tuli turule esimene Balti aktsiaindeksit jälgiv ja börsil kaubeldav fond. Seega arengud, mis Eesti ja Baltikumi aktsiaturgudel on toimumas, viitavad selgelt turu

elavnemisele ja huvi kasvule meie regiooni vastu.

LOJAALSED TÖÖTAJAD JA USALDAVAD KLIENDID Kuid börsiga liitumine ei tähenda mitte üksnes võimalusi kapitali kaasamiseks, vaid on heaks tööriistaks ka ettevõtte-sisesel arendamisel. Üks oluline lisaväärtus, millele erinevalt Euroopa ja USA ettevõtetest ei ole Eestis veel palju tähelepanud pööratud, on börsiettevõtte suuremad võimalused personali ja klientide kinnistamiseks ning motiveerimiseks. Noteerimine annab ette-

võtte omanikele ja juhtkonnale suurepärase ning paindliku võimaluse personalile täiendavate motivatsiooniskeemide loomiseks, eraldades töötajale aktsiad või optsioone. Palgatöötaja siirdumine omanikeringi tagab töötaja suurema motiveerituse ning vastutustunde. Tänu käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud tulumaksuseaduse muudatustele sai töötajate aktsiaoptsioonidega motiveerimise kord oluliselt soodsamaks ja selgemaks. Optsioonidelt kaotati erisoodustusmaks ning maksukohustus viidi optsiooni realiseerimise hetkele.

PRAEGU ON ÕIGE AEG Tänavu oodatakse maailmas majanduse kasvu aeglustumist, sest riikide jätkuvad eelarveprobleemid toovad endaga kaasa suurema majanduskeskkonna reguleerituse. Samas ennustatakse suurimat kasvu lähimaks paariks aastaks just arenevatele turgudele, samuti oodatakse IPO-de arvu suurenemist. Praegu on õige aeg ambitsioonikatel kasvuettevõtetel oma strateegiaid üle vaadates analüüsida avarama pilguga oma (finantseerimis)plaane. Avalik väärtpaberiturg on seni olnud ülemüstifitseeritud. Nüüd on aeg kaaluda viise, kuidas panna väärtpaberituru finantseerimise ja teabe levitamise taristu enda kasuks tööle.

MINU ETTEVÕTE

29. MÄRTS 2011

Tea Petrin: klaster ei saa tugineda ainult valitsuse toele Hinnanguliselt 38% Euroopa töötajatest teenib oma leiba klastritesse kuuluvates ettevõtetes. Euroopas on kokku üle 2000 klastri, nende roll aina kasvab, ütleb European Cluster Policy Groupi (Euroopa klastrite poliitika töögrupp) kuuluv Sloveenia endine majandusminister Tea Petrin. KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

FOTO: ERAKOGU

loveenias alustati klastrite arendamisega enam kui kümme aastat tagasi, aastal 1999. «Majandusministeerium käivitas uue ettevõtluse ja konkurentsivõime arendamise plaani, mille eesmärk oli teadmiste ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamine ja ettevõtlusteadlikuse kasvatamine koos pakutavate võimaluste laialdasema kasutamisega,» ütleb Petrin, kes oli üks kava väljatöötajaid ja selle elluviimise hetkel ka majandusminister. Ettenähtud eesmärkide saavutamiseks arendati muu hulgas klastreid. Sloveenia kogemusest rääkides toob Petrin välja, et klastrite arendamine toimus kolmes järgus. Esiteks oli võimalike klastrite leidmine ehk tuli identifitseerida piirkondi ja ettevõtteid, mis võiksid klastrisse koonduda ning analüüsiti nende omavahelisi seoseid. Teiseks sammuks oli konkreetsete meetmete väljatöötamine klastrite arendamiseks, millele järgnes kolmas samm ehk konkreetsete klastrite käivitamine. «2001. aastaks oli Sloveenias käivitunud kolm klastrit, mis tegutsesid autonduses, transpordis ja tööriistade valmistamises,» ütleb Petrin. «2003. aastaks kasvas klastrite hulk 17ni, neisse kuulus 300 ettevõtet, kus töötas üle 57 000 inimese.» Ettevõtlusklastrite riigipoolne toetamine senisel kujul lõpetati 2004. aastal, selleks ajaks oli Sloveenias sündinud 32 erinevat klastrit. Pärast riigi otseseid toetusi on nende hulk mõnevõrra kahanenud. «Eelkõige lõpetasid tegevuse need, kelle peamiseks tegutsemise motivaatoriks oligi riigi finantseering,» ütleb Petrin. Praegu on Sloveenias alles 14 aktiivselt tegutsevat klastrit, edukaimad neist autonduse, plasti-, puidutööstuse, tööriistade tootmise, aga ka tehnoloogiaettevõtete klastrid.

Tea Petrin teab, et üleilmselt edukad klastrid toovad ligi talente.

VAJADUS TEKKIS VÄHESEST KONKURENTSIVÕIMEST Uurimaks ja mõistmaks, miks üldse tekkis Sloveenias vajadus klastrite arendamise järele, peab minema ajas 1990. aastatesse. «Alates iseseisvumisest aastal 1991 arenes Sloveenia majandus eelkõige vabaturumajandusele ja sisemajanduse stabiilsele kasvule tuginedes,» räägib Petrin. «Kümne aastaga sai Sloveeniast avatud turumajandusega riik, mis sai suuri investeeringuid ja nautis stabiilset 3% majanduskasvu.» Selle perioodi jooksul ei kasvanud aga Sloveenia ettevõtete konkurentsivõime välismaistel turgudel kuigi oluliselt. «Üheks põhjuseks oli näiteks Sloveenia ettevõtete liiga aeglane kohanemine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, samuti

valmistas probleeme ettevõtete arendamine.» Selle tulemusena oli 90ndate lõpul suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtete hulk ebaproportsionaalselt kõrge, tööefektiivsus jäi aga kuni kolm korda alla arenenud riikide efektiivsusele. Just nende probleemidega võitlemiseks loodigi ettevõtluse arendamise programm, kus klastrite ellukutsumine oli olulisel kohal. «Soovin rõhutada veel üht aspekti – nimelt ei olnud Sloveenia ettevõtjad altid vabatahtlikult teiste firmadega

koostööd tegema. Klastrite ellukutsumine on seega toonud kaasa ka muutumise mõttemallis, tõestades ettevõtetevahelise koostöö olulisust,» ütleb Petrin. Nii võibki öelda, et klastrid aitasid Sloveenia ettevõtetel lisaks rahvusvahelise konkurentsi võime suurendamisele ka riigisiseselt oluliselt areneda.

HEA KLASTER ON RAHVUSVAHELINE Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, Islandil, Iisraelis, Norras, Šveitsis ja Türgis tegutseb üle 2000 regionaalse klastri. Nende hulgas

on palju selliseid, mida võiks heade näidetena esile tuua. Kuid mis teeb klastri heaks? «Esimene tingimus on konkurentsivõime, hea klaster on konkurentsivõimeline üleilmsel turul,» ütleb Petrin. «Ülemaailmselt tuntud klastrid tõmbavad ligi talente ja investeerivad maailma erinevatesse paikadesse,» jätkab ta. «Nad funktsioneerivad kui väikesed paindlikud ekosüsteemid, olles valmis kiiresti reageerima muutuvatele turusituatsioonidele.» Heade näidetena toob Tea Petrin välja biotehnoloogia ja bioteaduste klastrid Ühendkuning-

Klastritega liitumine toob muudatusi ka mõttemallides.

Klastrid peavad silmas pidama pikaajalist perspektiivi

«K

lastrid on üliolulised Austria majandusele,» ütleb Ülem-Austria liidumaa, Clusterland Upper Austria juht Werner Pamminger. «Konkurentsieelise saavutamiseks muutub innovatsioon aina olulisemaks, kuid innovatsiooni tehniline keerukus seab oma piirid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel pole vajalikke ressursse ja teadmisi.» Esimesed klastrid loodi Ülem-Austrias 1998. aastal, seitse aastat hiljem loodi aga klastrite katusorganisatsioon Clusterland Upper Austria, kuhu kuuluvad

näiteks autonduse, mööbli ja puidutööstuse, tervishoiutehnoloogia, keskkonnatehnoloogia ja teiste valdkondade klastrid. «Enne 2005. aastat olid klastriorganisatsioonid osa regionaalse arengu agentuurist TMG (Regional Development Agency TMG) ja see ei keskendunud niivõrd ettevõtete vajadustele konkreetsetes regioonides.» Clusterland Upper Austria põhieesmärgiks on toetada innovatsiooni, pannes eriti suurt rõhku tootearenduse ja uuringute toetamisele. «Klastrite arendamisele suunatud

majanduspoliitika on kasulik, sellekohaseid näiteid on Euroopas mitmeid,» ütleb Pamminger, kes oma ideid ka Tallinnas toimuval klastrikonverentsil tutvustab. «Minu kogemus näitab, et parim viis klastrite rahastamiseks on era- ja avaliku sektori koostöö, kus esimene investeering tehakse avaliku sektori poolt.» Samuti rõhutab ta klastrite ellukutsumisel ja toetamisel pikaajalist perspektiivi. Sellest tulenevalt on oluline ka klastriorganisatsioonides töötavate inimeste oskus näha kaugemat perspektiivi ja juhtida klastrit pika aja jooksul.

riigis – Glasgow-Edinburghi klaster, Šotimaa, Manchester-Liverpool ja Londoni klastrid. Eesti lähinaabritest mainib Petrin aga Soome keskkonnatehnoloogiate klastrit. Mis neid siis eriliseks teeb? «Võti peitub mitme teguri koosmõjus – õigel ajal tuleb olla õiges kohas, kasutada värskeimat tehnoloogiat, arendada juhtimist ja pääseda ligi kapitalile.» Need on Petrini sõnul kõige olulisemad koostisosad eduka klastri toimimiseks.

SÕNUM EESTI ETTEVÕTETELE Tea Petrini mõtteid on võimalik kuulda juba homme-ülehomme toimuval klastrikonverentsil Tallinnas. Petrin tutvustab konverentsil European Cluster Policy Groupi ideid ja soovitusi, kus nähakse suuremat vajadust klastrite arendamiseks. Sõnum Eesti ettevõtetele on, et kuigi Euroopas tehakse pingutusi klastrite arendamiseks ja toetamiseks, on peamine arengumootor klastrisse kuuluvad ettevõtted ise. «Vastasel juhul on oht, et klastrite eksisteerimine saab otseselt sõltuvaks vaid riiklikust toetusest,» hoiatab ta. See aga hävitab tema sõnul ettevõtlikkuse ja innovatiivsuse klastris, mis samas on klastri olemuse alustalaks.

MINU ETTEVÕTE

29. MÄRTS 2011

IKT Demokeskus ja Ekspordiklaster tutvustavad e-Eestit Seitsme valdkondliku eraettevõtte poolt 2008. aastal asutatud MTÜ IKT Demokeskus võõrustab järjest suuremat hulka välismaiseid delegatsioone, kes huvituvad Eesti tehnoloogilistest saavutustest. Ekspordiklastri 24 liiget käivad aga välisreisidel partnereid otsimas ja sidemeid loomas.

Eksportööride koolitused

KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

«U

2010–2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS FOTO: LIIS TREIMANN

ksed külalistele avasime 29. jaanuaril 2009,» räägib keskuse tegevjuht Indrek Vimberg. Tema sõnul rajati Demokeskus selleks, et teha Eesti kui e-riik nähtavamaks rahvusvahelisel areenil ning hoogustada kohalike IKT-teenuste ja kogemuste eksporti. «2009. aastal külastas keskust 127 delegatsiooni, kellest ligikaudu pooled olid välismaalt. 2010. aastal oli selleks numbriks 269 delegatsiooni, kolm neljandikku neist välismaalt,» räägib Vimberg. Demokeskusest kasvas välja IKT Ekspordiklaster, mille sünnipäevaks loetakse 31. märtsi möödunud aastal. Klastrisse kuulub 22 eraettevõtet ja kaks teadusasutust. «Projekti raames korraldatakse ühiseid õppereise välisriikidesse, turuuuringuid, analüüsitakse Eesti kõrgkoolides loetavaid mobiiltehnoloogiate ja -teenuste alaseid kursusi ning vajadusel tehakse täiendusettepanekuid,» tutvustab ta klastri tegevussuundi. Mõte ja vajadus luua Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Ekspordiklaster pärineb mõistmisest, et koostöö ja ressursside ühendamine toob märgatavalt suuremat kasu kui omavahel konkureerimine. «Demokeskus ja Ekspordiklaster on loodud selleks, et maailma mastaabis Eesti väikesed ettevõtted saaksid üksteise abiga välisriikides oma äritegevust laiendada,» toob Vimberg välja klastri peamise tegevussuuna – ekspordi. «Peamine eesmärk on motiveerida veelgi tõhusamalt ettevõtteid omavahelisele koostööle, kaasates ka teadusasutusi,» räägib Vimberg. Tema sõnul avaneb ettevõtetel võimalus jagada oma seniseid ekspordikogemusi ning aidata üksteist ole-

Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks.

Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 12., 13., 20 aprill Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5., 6., 13. mai

masolevate kontaktvõrgustike jagamise teel. Igapäevaselt tegeleb ITK Ekspordiklaster erinevate klastri algatuste tarbeks hangete korraldamisega, samuti õppereiside ettevalmistamisega. «Kord kuus peetakse korraline klastri koosolek, mille käigus arutletakse algatuste üle ja võetakse vastu otsuseid nende elluviimiseks.» Demokeskuse peamine tegevus on välisdelegatsioonide võõrustamine. Külastuste käigus räägime, kuidas Eesti on e-riigi arengus sedavõrd kõrgele tasemele jõudnud, kui lihtne on e-teenuseid reaalses elus kasutada ning millist kasu need ühiskonnale tervikuna toovad. Näiteks selgitatakse Demokeskuses ID-kaardi toimimispõhimõtteid, milleks ja kuidas seda saab kasutada, räägime X-teest ja erinevatest e-teenustest. Demokeskuse liikmetel ja Ekspordiklastri partneritel on

võimalus külastustel osaleda, oma lahendusi esitleda ja otsekontakte luua. Ekspordiklastrist ja selle edusammudest rääkides nimetab Vimberg esimese suure sammuna klastri kokkupanemist. «24 partnerit, kellest paljud on omavahel konkurendid – see ei olnud just kergemate ettevõtmiste killast,» ütleb ta. Nüüdseks on käidud ühiselt mitmetel õppereisidel, mille käigus on tutvutud eri riikide kohalike ärivõimalustega ning loodud kasulikke kontakte. 10. aprillil 2011 avalikustab klaster ühise veebilehe www. e-Estonia.com, mis räägib Eesti e-riigi saamislugu, kirjeldab elu nüüdisaegses infoühiskonnas ning annab lugejale kasulikke näpunäiteid, kuidas selleni jõuda. «Avatava veebilehe eesmärk on Eesti innovaatiliste e-lahenduste tutvustamine, uute kontaktide leidmine otsus-

tajate hulgast, vanade kontaktide hoidmine ning päringute hulga suurendamine,» räägib Demokeskuse juht. IKT Ekspordiklastri tööshoidmine ja planeeritud tegevuste elluviimine nõuab omajagu raha. Klastri projekti pikkus on kolm aastat ja rahaliseks mahuks 639 116 eurot, millest 70% tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. 6% ulatuses finantseerib Tallinna Ettevõtlusamet ja 24% ulatuses klastri ettevõtted ise. «IKT Demokeskuse tegevuskulud kaetakse täielikult MTÜ liikmesettevõtete omavahenditest,» tutvustab Vimberg organisatsiooni rahastamise viise. IKT Ekspordiklastrit toetatakse senisel kujul 2013. aastani. «Pool aastat enne klastri toetuste lõppemist tuleb alustada uue taotluse ettevalmistamisega, loodame olla edukad ja saada toetusi ka edaspidi,» ütleb Vimberg.

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 4. aprill (vene k) • 2. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 16. mai Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 6. juuni

MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5. aprill (vene k) • 3. mai • 7. juuni Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 18. mai

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turuuuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 7. aprill (vene k) • 8. juuni Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 17. mai

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehel

www.koda.ee Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

MINU INU ETTEVÕTE Õ

29. MÄRTS 2011

Quo vadis, Eesti ettevõtl(ikk)us? Näib, et kriisiaeg Eesti majanduses on möödas. Ettevõtete käibed kosuvad, eksport veab ka seekord kasvu. Milline on aga eri sektorite lähitulevik? TAUNO VANASELJA Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor

esti majandus on näidanud kasvu alates 2009. aasta viimasest kvartalist ning 2010. aastal kasvas majandus 3,1%. Nii nagu oli päästjaks möödunud majanduskriisis, on ka praeguse normaliseerunud seisundi peamine vedur Eestis eksport. Ekspordi mahtude osakaal meie sisemajanduse kogutoodangust on suurusjärgus 80%. Aastaga võrreldes suurenes maht 22%. Need on positiivsed ja kindlust andvad numbrilised faktid, mille taga kümnete tuhandete Eesti ettevõtjate igapäevane pingutus ja töö. Ent mis on selle positiivse seisundi tagamaaks ehk millised on senise eduka tegevuse kokkuvõtvad kriteeriumid üldistatult? Ja kas kasvuperspektiivi laiendamiseks on meil veel lõpuni kasutamata võimalusi?

MEIE TRUMBIKS ON KIIRUS, PAINDLIKKUS JA SPETSIIFILISED OSKUSED Industrialiseerimise ajastu lööklause Big is beautiful (tõlkes: suur on ilus) ei ole oma tähendust veel lõplikult kaotanud, küll aga on selle kõrvale tõusnud teised erinevat lähenemist ja valmisolekut nõudvad oma-

Edulood vajavad tunnustamist ja üldsuse tähelepanu.

dused. Praegusi majanduse dünaamilisi olusid võib võtta nii ohu kui ka võimalusena. Suurte süsteemide väljakutseks on inertsus ning tihti on keeruline pakkuda arenevate ettevõtetega võrreldavat kiirust ja paindlikkust. 21. sajandi infoajastu hästi informeeritud tarbija teadlikkus ja nõudlikkus on oluliselt suurenenud. Ostja ootuseks on väga kiire reageerimisvõime ning paindlik lähenemine tema äri vajadustele. Eesti eksporttööstus vastab sellisele turusuundumusele hästi – meid iseloomustavad vägagi erinevatel tegevusaladel tegutsevad ja mingi konkreetse oskusega eristuvad ettevõtjad. Mitmed Eesti ettevõtted on suutnud end välisturule välja võidelda eelkõige tänu oma võimekusele toimetada lühiajalise tarneajaga piiratud arvu toodangut väikeste partiidena, kindlalt ja kvaliteetselt kohale. Lihtsustades võib öelda, et kui kellelgi on vaja 22 punast kolme jalaga ja kuut triibulist nelja jalaga taburetti ülehomme õhtul kella neljaks viia Tallinnast 280 km kaugusele asuvasse põhjala väikelinna, siis kokkulepitud ajal on küsitud kaup vajalikus vormis kohal. Eesti tootmisettevõtete eelistena tuuakse välja ka reklamatsioonide vähesust, suhtlemise kiirust ning teineteise head mõistmist kokkulepete sõlmimisel ja kokkulepetest kinnipidamist.

HEADEST EESTI ETTEVÕTMISTEST TULEB ROHKEM RÄÄKIDA Suured saavutused ei juhtu üleöö, uued Skype’id ja Tallinkid ei sünni iga päev. Meie ettevõtjate oskus ja tahtmine konkurentsitihedal välisturul kiirelt ja paindlikult tegutseda paneb väga kõrged ootused ettevõtte meeskonnale. See aga tekitab ettevõttele positiivse sunni säilitada meele värskus ja äriline ärksus. Vajadus praeguses keskkonnas kestlikult toime tulla kultiveerib pidevalt oma kogemustest õppiva, koolitava ja arendava organisatsiooni mõttelaadi. Valmisolek (turu)muutusteks on elu- ja tööhoiak, mis tagab nii isikliku kui ka organisatsioonilise võimekuse. Heal oskusteabel põhinev edukas äri väljaspool koduturgu kasvatab aga tegija kogemuste pagasit, annab uut enesekindlust ja tegutsemisjulgust.

Mis mõjutab majandussektoreid järgneva 12 kuu jooksul kõige enam? Ülevaate annavad Swedbanki sektorite juhid.

RASKETÖÖSTUS – MARKO KEERD

elles sektoris tegutsevatel ettevõtetel tuleb aktiivselt analüüsida oma eksportturge, eelkõige nende muutlikkust ja jätkusuutlikkust. Mõju võivad avaldada poliitilised sündmused Põhja-Aafrikas, majanduslikud muutused Põhja-Ameerikas ja Aasias. Ära tuleks kasutada võimalused tegevuse laienemiseks rahulikumalt arenevates piirkondades. Võib prognoosida, et omatoodangut tootvate ja suuremat lisandväärtust pakkuvate allhankega tegelevate ettevõtete edu kasvab ning Eestisse võib juurde tulla veel mõni Põhjamaadele omast traditsioonilist rasketööstuse allhanget pakkuv tehas (näiteks metsa-saetööstusseadmete tootmine). Võimalik, et näeme eeloleval 12 kuul allhankeid tegevate ettevõtete ja tegevuste konsolideerumist nii Eestis kui ka piiriüleselt. Seejuures tuleb ettevõtetel ilmselt tegemist tööjõuküsimuse ja spetsialistide kasvavate palganõudmistega.

PUIDUTÖÖSTUS – MAIT KAUP

010. aasta oli puidusektori ettevõtete jaoks pöördeline ja müügikäive näitas eelmiste aastate võrdluses hüppelist kasvu. Eelkõige aitas siin kaasa nõudluse taastumine eksporditurgudel. Tänavu on oodata puiduhindade keskmisest kiiremat kasvu madalama kvaliteediklassiga puidu osas. Seda peamiselt seetõttu, et taastuvenergia toetused on soodustanud Euroopas viimastel aastatel investeeringuid koostootmisjaamadesse ja seeläbi kasvatanud nõudlust energiatootmiseks sobiva taastuva loodusressursi järele. Järgmise aasta alguses võib puidusektori ettevõtete sisendhindu mõnevõrra mõjutada ka Venemaa võimalik liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, mis eeldab Venemaalt ümarpuidu eksporditollide vähendamist kuni poole võrra.

EHITUSMATERJALIDE TÖÖSTUS – MATS TOOTS

ohalik nõudlus ehitusmaterjalide järele on jätkuvalt väike, mis on otseselt seotud kodumaise ehitusturuga ning seepärast on tootjad üha enam motiveeritud suurendama ekspordi osakaalu, mis on selle sektori mootoriks. Ehitusmaterjalide sektorit mõjutavad eelkõige arengud ehituse valdkonnas, nii Eesti kui ka välisturgudel. Olulisimal välisturul – Skandinaavia maades – võib nõudlus eeloleval aastal küll veidi väheneda, kuid üldine trend on pigem positiivne. Tõenäoliselt turg korrastub ning võimalikud on ka ettevõtete konsolideerumised ja müügitehingud. Eeloleval aastal on olulisel kohal tootjate ekspordisuunalised tegevused – arendatakse ja täiendatakse müügimeeskondi, külastatakse messe, otsitakse koostööpartnereid. Vaadatakse üle senine tootevalik ja püütakse leida võimalusi keerulisemate toodete valmistamiseks. Näen trendi tegevuste koondamisele, sest eksporditurul on lihtsam läbi lüüa, pakkudes teenust «kõik ühest kohast».

TOIDUAINETÖÖSTUS – ARTUR LEEMET

iimaste aastate jooksul on toidu tootmistsükkel saanud kannatada – olgu siis tulenevalt Venemaa viljaikaldusest, Austraalia üleujutustest, maailma rahvastiku kiirest kasvust või energia kallinemisest. Seepärast on nõudluse ja pakkumise tasakaal häiritud. Fakt on, et kõikide toidutööstuse alamsektorite sisendkaupade hinnad on tõusnud, sest maailmas on nõudlust rohkem kui pakkuda jõutakse. Sellega on seotud ka Eestis toimunud pagari- ja piimatoodete hinnatõusud – sisenditena kallimaks on läinud küte, elekter, vili, tööjõud jne. Seega jätkavad tootjad tarbijani ülekantavate kulude korrigeerimist. Et Eesti toidutööstus areneks ehk investeeriks tootmisefektiivsusesse, looks uuenduslikke tooteid, ekspordiks ja toidaks rohkem kui ainult oma rahva, on vaja jätkusuutlikku hinnastust, pankade tuge ja julgeid otsuseid.

INFOTEHNOLOOGIA – SULEV KRAAM

T-valdkonna ettevõtete jaoks on 2011. aasta peamisteks märksõnadeks tugev nõudlus modernsete ning efektiivsete lahenduste ja teenuste järele ning jätkuv kvaliteetse tööjõu nappus. Mitmed ettevõtted on pööranud tähelepanu ekspordile ning jätkuvaks laienemiseks ollakse tõenäoliselt sunnitud tööjõudu ka väljast sisse ostma. Oluline märksõna selles valdkonnas on internetiteenuste kolimine mobiiltelefoni. Uute ja mugandatud teenuste loomine on hea ärivõimalus eelkõige väikestele ja paindlikele firmadele.

MINU ETTEVÕTE

29. MÄRTS 2011

Ekspordi kasvatamise võtmesõnaks on tootlikkus Hiljutised uudised Eesti ekspordi kasvust süstivad optimismi. Taas näeme tunnelis valgust ja majanduslangus jääb seljataha. Kui aga hakkame vaatama, mida eksporditakse, tekib küsimus – kas oleme ikka jätkusuutlikul rajal? Kas see tee viib meid Euroopa rikkamate riikide hulka? Ekspordi Akadeemia konsultant

tatistikat uurides leiame, et Eesti ettevõtted ekspordivad suurel määral sarnaseid tooteid nagu enne majanduslangust. Kasv tuleneb sellest, et sama maht saavutatakse vähema tööjõuga. Selgub ka, et suurem osa toodetest ei ole teadmistepõhised ja kõrge lisandväärtusega. Oleme veel paljuski allhankepositsioonis kõikide nende ohtudega, mida see kaasa toob – hinnatundlikkus ja risk, et ostja hangib tulevikus veelgi madalamate kuludega riigist. Mida teha, et Eesti eksport liiguks õiges, jätkusuutlikus suunas? Eestis paiknevates tootmistes on hõivatud ligikaudu 30 000 töölist vähem kui aastal 2007. Selles on osaliselt «süüdi» rahvusvaheline konkurents, mis sunnib meid rohkem tootma vähema tööjõuga. Suur tööpuudus ja peagi saabuda võiv surve palgakasvule paneb küsima, kuidas seada oma tootmine nii, et see lubaks kaasata rohkem töökäsi? Võtmesõnaks on tootlikkus. See on prioriteetne eesmärk, mis lubab meil tõsta konkurentsivõimet rahvusvahelisele tasemele. Kuid tootlikkust ei saa suurendada üleöö, see nõuab pikaajalist ja jätkusuutlikku tegutsemist. Kui vaatame praegust lisandväärtust töötaja kohta, oleme Euroopa pingerea lõpus, samuti investeeringutega põhivarasse töötaja kohta. Tootlikkust saame arendada vaid siis, kui oleme selle hindamispõhimõtted kokku leppinud ja mõistame neid üheselt. Ka lisandväärtuse tekitamine võiks olla mõõdik, mille järgi hinnata konkurentsivõimet. Peame arvestama kogu protsessiga, nii kulude kärpimise kui ka tulu poolega – kõrgem lisandväärtus võimaldab küsida kõrgemat hinda. Konkurentsivõime suurendamise korral peab ettevõtte juht arvestama ennekõike kolme tegurit. Esiteks inimkapital: teadmised, oskused ja arenemisvõime. Teiseks kulude juhtimine: kuidas olemasolevate ressurssidega parimat tulemust saavutada, kuidas tootmist juhtida. Kolmandaks müügivõime kasvatamine, sealhulgas tulude kasvatamine brändingu ja kliendikesksete strateegiate rakendamisega.

INIMESI EI SAA ALAHINNATA Inimesed määravad ettevõtte tuleviku ja edu. Tugevas rahvusvahelises konkurentsis on üha tähtsamaks muutunud nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele. Võib öelda, et käib võitlus talentide pärast, et suuren-

dada konkurentsivõimet. On ju igale ettevõttele oluline, et kõik, mida tehakse, peab olema konkurentidest parem, kvaliteetsem ja atraktiivsem. Konkurentsivõimeline ja ekspordile orienteeritud ettevõte peab hoolitsema, et nende ridadesse kuuluvad parimad võimalikud töötajad ettevõtte igal tasandil. Kindlasti ei tähenda see, et ettevõtted peaksid pimesi jooksma ainult noorte ja ambitsioonikate järele. Kogenud töötajad on väga vajalikud valdkondades, kus kogemus eelise annab. Samuti peab tänapäeva ettevõtja arvestama elukestva õppe põhimõtetega. Ka ettevõttesisest arengut tuleb soodustada, pakkudes samal ajal piisavalt koolitusvõimalusi. Kuigi Eestis valitseb endiselt kõrge tööpuudus, on asjatundliku personali leidmine probleemiks. Koolitussüsteemile on tihti ette heidetud, et ei suudeta pakkuda inimesi, keda läheb vaja näiteks tootmises. Samuti on Eestis vähe leida juhte, kes suudaks ettevõtet rahvusvahelises konkurentsis arendada. Välismaal hariduse ja kogemusi saanud talente on aga koju tagasi raske meelitada. Mida siis teha, et ettevõtted suudaksid leida personali, kes arendaks ettevõtte rahvusvaheliseks? Esiteks tuleb kõrghariduse õppekavad ja õpetamine viia tasemele, mis tagaks lõpetajate rakendamise rahvusvahelisel tasandil. Paraku on sel puhul tegemist pikaajalise ettevõtmisega, mida tulevik nõuab ja millele ei ole alternatiivi.

KULUDE JUHTIMINE ON EDU VÕTI Eelnevalt oli juttu kvalifitseeritud tööjõu ja talentide tähtsusest konkurentsieelise saavutamisel, kuid mitte vähem oluline on ka ettevõtte kulude juhtimine. Ka selles peame olema konkurentidest paremad. Kulude juhtimine ei tähenda ainult eesmärki teenida suuremaid kasumeid, vaid ka oskust arendada ja turustada tooteid, palgata õigeid kaastöötajaid ja kasvada samas taktis konkurentidega. Tähtis osa kuludest on tootmises, logistikas ja tarneahelas. Uuringud ja vaatlused Eesti tootmisettevõtetes näitavad, et meie tootmiskorraldus ei ole tipptasemel. Siiani on meid konkurentsis päästnud suhteliselt madalad palgakulud, mis aga enam piisavat eelist ei anna. Võib öelda, et viimane aeg on alustada ettevõtte kõikide protsesside optimeerimist. Tootmises tuleb rakendada juhtimismeetodeid, mis muudavad tootmise efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Toomisprotsessi optimeerimine on jõudu ja aega nõudev

protsess, mis eeldab ettevõtte juhtimiskultuuri muutmist. See tee tuleb rahvusvahelisel turul läbilöömiseks läbi käia.

MÜÜGIVÕIME VAJAB ARENDAMIST Üks Eesti ettevõtete nõrgemaid külgi on olnud müügivõime kasvatamine. Müügivõime tähendab, et suudame luua lisandväärtust ja müüa seda kõrgemate hindadega kui «paljast» toodet. Tihti üritame hinnaeelist saavutada väikese turundus- ja müügieelarvega. Omamoodi ilmekas näide iga hinna eest hinnaeelise saavutamisel on Eesti ettevõtete väikesed müügi- ja ekspordiosakonnad. Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2010. aastal ligi 400 ettevõtte seas tehtud ekspordiuuringust selgub, et teadmiste ja oskustega seotud takistustest ekspordi arengul on suurim mure kitsas kontaktvõrgustik välismaal ja müügialane pädevus. Erinevalt Eesti ettevõtetest on meie välismaised konkurendid olnud rahvusvahelisel turul palju kauem. Nad on ellu jäänud suuresti just seetõttu, et oskavad ja suudavad müüa tihedas rahvusvahelises konkurentsis. Sellistes ettevõtetes on müügiressursid ja -struktuurid suuremad kui meil. Paljudes firmades aga polegi eraldi ekspordiosakonda, sest ettevõte on rahvusvaheline igal tasandil. Müügi- ja turundusprotsess algab klientide ja turu mõistmisega. Edukaks tegutsemiseks välisturul peame teadma, mis sihtturul toimub, mida kliendid soovivad, mida konkurendid teevad ja millised trendid valitsevad. Selle info tähtsust ei ole võimalik alahinnata, kui tahetakse edukalt tegutseda esialgu veel võõral territooriumil. Küsimus on ka ettevõtte eesmärgis, kas eksport on lihtsalt väikest lisatulu tõotav kõrvaltegevus või on tegemist strateegilise suunaga. Ettevõtte juhtkond ja nõukogu peavad olema selles kokku leppinud. Kui strateegias konsensust ei ole, on oht ebaõnnestuda ülimalt suur. Lõpetuseks jääb veel küsimus, kas ja mida saab riik teha, et aidata Eesti ettevõtjaid välismaistele turgudele? Näeme vajadust haridussüsteemi muutuste ja rahvusvahelistumise, infrastruktuuri arendamise, välisinvestorite Eestisse ligitõmbamise ja stabiilse maksupoliitika järele. Praegu on ekspordi arengut soosivad tegevused ja meetmed killustatud. Selle asemel läheb vaja integreeritud poliitikat, mis tagaks nii tootlikkuse kui ka ekspordi kiire kasvu, kasutades selleks tõhusalt Euroopa Liidu ja riigi enda pakutavaid vahendeid.

FOTO: SXC.HU

JUHAN BERNADT

Ekspordi kasvatamiseks peavad ettevõtte kõik üksused töötama teineteist toetades ja maksimaalselt efektiivselt.

Osale ekspordivaldkonna koolitustel Koolitused on suunatud peamiselt väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele valdkondlike ja sihtturge puudutavate teadmiste ning oskuste arendamiseks. 2011. aastal toimuvad koolitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Kuressaares, Haapsalus, Põlvas, Võrus ja Pärnus. Aprillikuu koolitused: 04.04.2011

Välismessikoolitus (vene keeles)

05.04.2011

Müügivõrgu loomise ja arendamise Tallinn koolitus (vene keeles) Turu-uuringute koostamise koolitus Tallinn (vene keeles) Brändikoolitus Haapsalu

07.04.2011 07.04.2011

12.-13.04 ja Ekspordiplaani koostamise 20.04.2011 koolitus 14.04.2011 Internetiturunduse koolitus

Tallinn

Tartu Haapsalu

Täpsem info koolituste kohta ja registreerimine www.eas.ee/ekspordikoolitused

Eksport toob sisse

MINU ETTEVÕTE

29. MÄRTS 2011

FOTO: THUNIA STUUDIO

Ülemiste ettevõtlusinkubaatorist kasvab mitmeid ekspordijõulseid noori ettevõtteid.

Välisturgudele sisenemine nõuab julgust ja analüüsi Eesti noored ettevõtjad peavad mõtlema suurelt ja kirjutama äriplaani ekspordi varakult sisse. Kõike seda tuleb teha võimalusi ja ohte kainelt hinnates ning analüüsides, soovitab Kopli ettevõtlusinkubaatori juhataja Peeter Mõistlik. KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

SA Tallinna ettevõtlusinkubaatorid on koduks ja hüppelauaks kümnetele noortele firmadele, kes üha enam huvituvad ekspordist. Viimaste aastate arengutrendid majanduses on huvi ekspordi vastu aina kasvatanud, räägib Mõistlik. «Idee ekspordi osas on aga tihti ebaküps, täpselt nii nagu idee kogu ettevõtlusest,» ütleb Mõistlik. Sellest aga pole midagi. «Eksportijaks kasvatakse, arenetakse koos toote-teenusega ja koos organisatsiooniga tervikuna.» Peeter Mõistliku sõnul aitavad nii ettevõtlusinkubaatorite pakutavad tugiteenused kui ka näiteks EASi erinevad tugimeetmed küll ekspordiga alustada, kuid idee ja innustus peab tulema ikka ettevõtjalt endalt. «Noorte ettevõtjate entusiasm on tervitatav, ent plaane tehes ja analüüse koostades tuleb olla realistlik ja kriitiline,» soovitab ta. Mõistliku sõnul peaks kasv rahvusvaheliseks olema ettevõtte arengustrateegiasse sisse kirjutatud. «Tihti tullakse inkubaatorisse äriideedega, mis on liiga lokaalsed. Need peavad kasva-

Hea on kui eksporti alustades on sihtriigis nö. oma inimene.

ma ekspordiküpseks.» Kuid nagu viimane majanduskriis ilmekalt näitas, siis koduturg on meil liiga väike. «Kui sul on kohalikul turul tuhande inimese hulgas üks klient, on seda väga vähe. Kui sul üks klient tuhandest Ameerika Ühendriikides, siis on võimalus rikkaks saada,» näitlikustab Mõistlik. Välismaisele turule kippuv ettevõte ei pruugi aga seal jalga kinnitada hõlpsalt. Kohalike ettevõtete vahel on tihti turg jagatud, mistõttu uusi ettevõtjaid, ja eriti välismaiseid, avasüli just ei

INKUBAATORID AITAVAD Mõned näited, millist tuge pakuvad oma liikmetele ESA Tallinna ettevõtlusinkubaatorid: • Iga ettevõte saab omale n-ö ihukonsultandi, kes konsulteerib ettevõtluse eri aspektides, lisaks annavad spetsialistid nõu turundus- ja finantsküsimustes ning juriidikas; • vajadusel saab inkubaatori toel kasutada välisekspertide nõuandeid või osaleda koolitustel oma tööalaste kompetentside arendamiseks; • seminarid ja kontaktüritused partnervõrgustiku loomiseks; • ühised kontaktreisid eksport- ja kultuuriliste sidemete tihendamiseks; • ühisturundus, mille kaudu on võimalik koos ellu viia eesmärke, mis väikesele ettevõttele üksinda oleksid keerulised saavutada – nt osalemine tootekataloogides, näitusmüükidel Eestis ja välismaal ning teistes inkubaatori korraldatavates eriprojektides. LISAINFO: WWW.ESA.EE.

Eksportijaks ettevõtlusinkubaatori toel: «Pehme maandumine» SMEDGE projekti abil MART BRAUER akrediteeritud ettevõtluskonsultant

nterreg IVA SMEDGE projekt koondab kuut Eesti, Läti, Soome ja Rootsi partnerorganisatsiooni – ettevõtlusinkubaatoreid, teadusparke ja tehnoloogiakeskusi. Projekti eesmärgiks on võimendada ettevõtete laienemist välisturgudele. Ettevõtte poolt saadava võimenduse võib jagada laias laastus kolmeks: või-

malike sihtturgude analüüs, turu-uuringute läbiviimine sihtturgudel ja nõustamisteenus konkreetsele sihtturule sisenemisel. Näiteks on ESA ettevõtlusinkubaatorid toetanud nelja inkubaatoriettevõtte turu-uuringuid Soomes ja Rootsis mahus kuni 6000 eurot ettevõtte kohta. Kui sihtturg valitud ja ärivõimaluse ulatus turu-uuringuga kaardistatud, suunatakse ettevõte vastava sihtriigi partneri juurde, kes jagab oma oskustea-

vet sisenemisstrateegia valikul, personali värbamisel ning partnerotsingul. Esmatasandi konsultatsioonid on ettevõttele tasuta, hiljem võib aga osutuda otstarbekaks teenuslepingu sõlmimine, millega määratakse kindlaks teenuste täpne iseloom ja ulatus. Senine kogemus on näidanud, et SMEDGE projekt maandab oluliselt ettevõtete ekspordiriske, kuna neile pakuvad oma tuge kohalikke olusid tundvad konsultandid ja eksperdid.

oodata. «Kui turg on stabiilne, ei kasva ega kahane, siis uus tulija peab paratamatult kelleltki turuosa ära võtma,» põhjendab Mõistlik, miks isegi meiega sarnase kultuuriga naabrid ei pruugi Eesti ettevõtjaid alati tervitada. «Hea oleks, kui eksporti alustaval ettevõttel on sihtriigis ees n-ö oma inimene,» räägib ta. See kohalik inimene saab uurida turgu, leida kontakte ja aidata luua soodsa pinnase turule sisenemiseks. Sageli võib üheks heaks turule sisenemise viisiks olla sihtriigis tütarettevõtte asutamine, mis kannab kohalikku nime ja näib seeläbi kliendile pigem kohaliku firmana. «See on väike, kuid kasulik nipp,» räägib Mõistlik. Kuigi Mõistliku sõnul on ekspordituru leidmine oma toodetele ikkagi iga ettevõtja enda ülesanne, siis abikäe saab pakkuda ka ettevõtlusinkubaator. «Oleme SMEDGE projekti abil teinud turu-uuringuid nendele ettevõtetele, kelle puhul näeme suuremat ekspordipotentsiaali,» tutvustab Mõistlik ühte võimalikku viisi, kuidas inkubaatorettevõtteid ekspordi alustamisel aidatakse. Ka EASiga on ESA Tallinna ettevõtlusinkubaatoritel tihe koostöö ning sealtki on võimalik noortel ettevõtjatel abi saada.

Inkubaatorist kasvab välja edukas eksportija

lemiste ettevõtlusinkubaatoris paiknev ITfirma Network Tomorrow on kiiresti kasvanud edukaks väikefirmaks koduturul ja üha tõsisemalt tegeleb ka ekspordiga. Network Tomorrow juhataja Kalmer Langi sõnul liitus ettevõte asutamise järel kohe ettevõtlusinkubaatoriga, et kasuta-

da kaasnevaid tugiteenuseid. «Inkubaatori ettevõtted saavad kasutada tugiteenuseid, mis on eriti oluline just alustavale ettevõttele – inkubaator aitab säästa kulusid,» ütleb ta. Network Tomorrow asutati 2008. aasta lõpul, inkubatsiooniperiood saab läbi aasta pärast. «Muudatusi toob see kaasa kindlasti, üks on näiteks kulude

kasv, kuna peame loobuma mitmetest praegu pakutavatest tugiteenustest.» Ka personali tuleb Langi sõnul ilmselt juurde palgata. Väikese IT-firmana tegutsetakse suhteliselt spetsiifilises nišis, mistõttu Eesti turg jääb ettevõttele varem või hiljem kitsaks. «Praegu moodustab eksport umbes 7% meie müügist,»

märgib Lang. Ekspordi sihtriikidena nimetab ta Saksamaad, Inglismaad, aga ka Malaisiat ja Madagaskarit. Aasta pärast progonoositakse ekspordimahuks juba kuni 40%. «Meie tegevusvaldkonnas loevad väga palju isiklikud kontaktid ja soovitused,» sõnab ta. Ettevõtlusinkubaator pakub ekspordi hoogustamiseks mit-

meid teenuseid ja konsultatsioone, kuid need on eelkõige üldisemat laadi ja väga spetsiifiliste ettevõtete puhul ei saa neid alati rakendada. «Inkubaatoritel on mitmeid ekspordi arendamisele suunatud programme, olulist osa mängivad näiteks võimalike sihtriikide turu-uuringud,» räägib Lang. Neid saavad aga kasutada eelkõige laiemale üld-

susele tooteid-teenuseid pakkuvad ettevõtted. «Meie oleme oma ettevõtet rajades ja kohalikul turul arenedes kasutanud igati kasulikult inkubaatori tugiteenuseid, mis on aidanud meil Eestis kanda kinnitada ja hakata üles ehitama kontaktide võrgustikke, mis lubavad tulevikus ekspordile suuremat rõhku panna.»