100 nägu Eestist ja maailmast 2018 by Postimees

Toimetajalt

2018.

aastat meenutada võib aastakümnete pärast olla suhteliselt keeruline. Suuri ülemaailmseid konflikte ei olnud, majandus nautis endiselt rahatrüki toel häid aegu, kuigi õhus oli tagasilöökide kartust. Selgelt tõusis fookusesse tehisintellekt ning robotite võimalik ülemvõim ei tundugi enam nii hirmutav ja ebausutav. Teedele hakkasid tungima isesõitvad autod, sõda peavad erinevate riikide isemõtlevad robotid ning riigid ja erinevad firmad kolivad võrku. Pole siis ka ime, kui uuteks ülemaailmseteks kuulsusteks kerkivad lauljate, filminäitlejate ja sportlaste asemel hoopis sotsiaalmeedia staarid, keda jälgivad erinevatel platvormidel miljonid fännid. Huvitaval kombel nihkusid samal ajal ka inimvõimete piirid suure sammu võrra edasi ning seda eelkõige vastupidavust nõudvatel aladel – maratonijooksus, ultrajooksus ja ka kümnevõistluses tehti lõppeval aastal suurepärased maailmarekordid. Eesti elu pulbitses muu maailma rütmis kaasa – üha paisuv rahamass otsis ka meie firmade seast ostuobjekte. Teisalt lõhkes suure pauguga viimaste aastate suurim mädapaise, mis paljastas rekordilistes kogustes rahapesu, millega olid otseselt seotud seni laitmatu renomeega pankurid. Ehk lõppevat aastat jäävad kirjeldama ka hiigelsuured rahanumbrid – olgu need siis rikkamate inimeste varandus või Venetsueela bolivari väärtus või siis siinsetes pankades pestud rahasummad. Usuleigeid eestlasi külastanud paavst andis meile märku, et elus on raha kõrval märksa olulisemaid väärtusi. Omal moel juhtis sellele tähelepanu ka viimase aja kuumim suvi, mis iseloomustab vast kõige paremini meie elu aastal 2018.

Aivar Reinap Postimehe peatoimetaja asetäitja

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 VALITSEJAD...........................6 Donald Trump USA president............................................6 Jeff Bezos Amazoni juht ja suuromanik...............6 Xi Jinping Hiina president...........................................8 Hunt rahvusloom..................................................8 Kevin Mayer kümnevõistleja...........................................8 Vahur Afanasjev kirjanik............................................................8 Satya Nadella Microsofti tegevjuht...............................9 Angela Merkel Saksamaa kantsler...................................9 Martin Selmayr Euroopa Komisjoni peasekretär........9 LeBron James korvpallur....................................................10 Arvo Pärt helilooja........................................................10 Mario Draghi Euroopa Keskpanga president.........10 TRENDILOOJAD..................11 Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi president.......................11 Paavo Järvi dirigent..........................................................11 Valdo Kalm Tallinna Sadama juht..............................11 Valter Lang Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor............................12 Raivo Sell Iseauto projekti juht, TalTechi teadlane.....................................12 He Jiankui teadlane.......................................................13 Endo Tõnuver Endover Kinnisvara omanik...............13 Ragnar Klavan jalgpallur......................................................13 ETTEVÕTJAD...................... 14 Enn Kunila kunstikollektsionäär..............................14 Ivar Põllu teatrijuht......................................................14 Aavo Kärmas Enefit Green’i juht...................................15 Armin Karu ettevõtja......................................................16 Margus Kohava ja Aadu Polli metsaettevõtjad......................................16 Masayoshi Son SoftBanki tegevjuht...............................18 Kristjan Rahu ettevõtja......................................................18 Markus Villig Taxify kaasasutaja...................................18 SANGARID.......................... 20 Saskia Alusalu kiiruisutaja.................................................20 Eliud Kipchoge jooksja.........................................................20 Rait Ratasepp ultrasportlane..........................................20 Anett Kontaveit tennisist......................................................20 Ott Tänak rallisõitja..................................................... 22

Magnus Kirt odaviskaja.................................................. 22 Nikki Haley endine USA saadik ÜRO juures...... 24 Karmen Joller perearst....................................................... 24 Gerd Kanter kettaheitja.................................................. 24 Kuido Nõmm meedik......................................................... 24 JUHID JA LIIDRID.............. 26 Paavst Franciscus kirikupea..................................................... 26 Mihhail Lotman semiootik................................................... 26 Jüri Ratas peaminister............................................... 26 Larry Page Google’i juht............................................. 26 Erkki Raasuke Luminori panga juht............................. 27 Didier Deschamps jalgpallitreener......................................... 27 Recep Tayyip Erdoğan Türgi president........................................ 27 Kim Jong-un Põhja-Korea ülemjuht.......................... 27 Elmar Vaher Politsei- ja piirivalveameti peadirektor................................................ 28 Tim Cook Apple’i juht................................................ 28 Toomas Asser TÜ rektor.................................................... 28 Martin Herem kindralmajor.............................................. 28 Theresa May Suurbritannia peaminister.................30 KAOTAJAD...........................31 Mark Zuckerberg Facebooki asutaja ja tegevjuht........31 Marje Hansar festivalikorraldaja....................................31 Jevgeni Ossinovski Endine tervise- ja tööminister..........31 Andres Herkel poliitik...........................................................31 Serena Williams tennisist...................................................... 32 Arnout Lugtmeijer Vopak E.O.S. juhatuse liige................ 32 Anne Mere HKScan Estonia juht............................ 32 Aivo Adamson Endine pangajuht................................... 32 Igor Mang astroloog.................................................... 32 Brian Wansink paljastatud teaduspettur................... 34 Thomas F. Borgen Danske Bank’i eksjuht......................... 34 Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.34 Teater NO99 eestvedajad.................. 34 Urve Palo eksminister................................................ 34 TÕUSVAD TÄHED.................35 Elina Nechayeva koloratuursopran................................... 35 Kaja Kallas Reformierakonna juht.......................... 36 Katrina Lehis vehkleja....................................................... 36

Hendrik Toompere jr Eesti Draamateatri kunstiline juht.......................................... 36 Pedro Sánchez Hispaania peaminister......................... 36 Kristina Kallas, Priit Alamäe Eesti 200 eestvedajad......................... 38 Moonika Siimets filmirežissöör............................................ 38 Mart ja Martin Helme EKRE juhtfiguurid.................................. 38 RAPUTAJAD....................... 39 Kadri Simson majandus- ja taristuminister............ 39 Margus Hunt ameerika jalgpalli mängija.................. 39 Eero Epner ja Tarmo Jüristo «Panga» stsenaristid............................ 39 Deniss Metsavas riigireetur....................................................40 Viktor Orbán Ungari peaminister................................40 Robert Mueller FBI eksdirektor.........................................41 Mohammed bin Salman kroonprints................................................41 Jessikka Aro ajakirjanik................................................... 42 Urmas Reinsalu justiitsminister......................................... 42 Bill Browder ettevõtja..................................................... 42 Elon Musk tehnoloogiaettevõtja ja leiutaja...... 43 Tehisintellekt robot............................................................ 43 TULEVIKULOOTUSED........ 44 Luna-Aleksandra Lagoda jooksja.........................................................44 Kelly Sildaru freestyle-suusataja................................44 Robin Kool e-sportlane................................................ 45 Leopold Parts aasta noorteadlane............................... 45 Uudo Sepp laulja............................................................. 45 Els Heinsalu Noorte Teaduste Akadeemia president....................................................46 Richard Luhtaru õpilane ........................................................46 KLIKISTAARID....................47 Meghan Markle Sussexi hertsoginna.............................. 47 Justin Bieber laulja............................................................. 47 Selena Gomez laulja ja näitleja........................................ 47 Katy Perry lauljatar.......................................................48 Tommy Cash räppar ja visuaalartist..........................48 Nublu räppar..........................................................48 Cristiano Ronaldo jalgpallur.....................................................50 DJ Khaled DJ ja muusikamogul..............................50 Michel Sittow renessansiajastu kunstnik.................50

Projektijuht ja toimetaja Aivar Reinap,  666 2241,  aivar.reinap@postimees.ee; Fototoimetaja Erik Prozes,  666 2305,  erik.prozes@postimees.ee; Keeletoimetaja Ester Põldma  666 2432,  ester.poldma@postimees.ee; Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova  666 2253,  jelena.bazanova@eestimeedia.ee; Reklaami projektijuht Janelle Koel  5887 9782  janelle.koel@eestimeedia.ee; Kujundus Tiit Sermann,  666 2331,  tiit.sermann@postimees.ee; Trükk AS Kroonpress; Väljaandja AS Eesti Meedia.

O VALITSEJAD

FOTOD: TRUMP - REUTERS/SCANPIX/JOSHUA ROBERTS | BEZOS - PHILLIP FARAONE/GETTY IMAGES/AFP/SCANPIX

Donald Trump USA president

Ebatraditsioonilise käitumisega USA president jätkab üllatamist. USA kultusjoonisfilmil «Simpsonid», mis ennustas ärimehe Donald Trumpi ametiaega presidendina mitu aastat ette, poleks vaja palju juurde lisada, et viimase igapäevategemisi sarja veidi üle võlli tegelaste hulgas kajastada. Trump sobiks nende ridadesse hästi. Iga «Simpsonite» tegelaskuju on kui dopinguaineid kasutanud stereotüüp keskmisest ameeriklasest, politseinikust, India poepidajast, koolidirektorist ja nii edasi. Trumpi tänavune aasta pole eelmisele millegagi alla jäänud. Enne läheks Issanda päike looja, kui kõik tema skandaalsed tegemised ja ütlemised üles õnnestuks lugeda. Raamatuid tema vaid poole peal oleva ametiaja kohta ilmub kui seeni pärast vihma ja iga järgnev on eelmisest skandaalsema sisuga. Samas ei üllata neis kirjutatu enam kedagi – Trump on selle lävendi ammugi ületanud. Väide, et Valge Maja meeskond peidab presidendi eest üleilmse julgeoleku nimel dokumente, tundub kuidagi loogiline, või mõistetav – ei pane kulme kergitama, vaid toob omamoodi kergenduse. Siis veel tema alatine võitlus peavoolumeedia vastu, mida ta nimetab valeuudistekanaliteks, mis kõik tema vastu meelestatud on. Trumpi hääletoruks ongi põhiliselt saanud meedia-

kanal Fox News ja sotsiaalmeediakanal Twitter, kuhu ta otse omi mõtteid postitab. Sealt võis enne novembrikuiseid vahevalimisi vaadata ka reklaami, milles etendas keskset rolli kaks korda USAst välja saadetud illegaalne immigrant, kes lasi 2014. aastal Californias maha kaks politseinikku. Reklaami nimetatakse viimaste aastate üheks rassistlikumaks poliitreklaamiks. Siis veel asjaolu, et kliimasoojenemine on tema hinnangul teadlaste vandenõu ja seda kajastavad raportid teenivad kellegi huve. Teda võluvad pehmelt öeldes ebademokraatlikud riigipead nagu Põhja-Korea liider Kim Jong-un, Saudi Araabia de facto juht prints Mohammed bin Salman ja Vene president Vladimir Putin. Ta on seda ka ise avalikult tunnistanud. Võrreldes 2017. aastaga tegi suurima muutuse aga läbi Trumpi läbisaamine Kimiga. Kaevikusõda asendus armastusavaldustega. Sama ei saa öelda Trumpi suhte kohta Putiniga – nende kohtumine Soomes Helsingis oli kui nukuteater – niite tõmbas Putin ja Trump täitis nuku osa. Pole kahtlustki, et Trump jõuab tõeliselt unustamatute USA riigipeade nimekirja. Põhjused ei pruugi selleks aga samad olla näiteks Barack Obama, Abraham Lincolni või John Kennedyga. Kerstin Meresma

Jeff Bezos

Amazoni juht ja suuromanik Amazoni juht loob uue maailma. Eelmisel aastal maailma rikkaimaks inimeseks kerkinud Jeff Bezose vara on selle aasta algusest kasvanud (novembri keskpaiga seisuga) 46 miljardi dollari võrra, mis on Eesti nelja aasta eelarve), 145 miljardi dollarini. Tema juhitud Amazon on üks väheseid üheksakümnendatel aastatel tekkinud internetifirmasid, mis on praeguseks tõeliselt õitsele löönud. Bezos on laiahaardeline visionäär, kelle tegevus ulatub ka väljapoole infotehnoloogiat. Lisaks on ta ka prominentse meediaettevõtte Washington Post omanik ning igal aastal kulutab miljard dollarit kosmoseprogrammi arendamiseks. Tõnis Oja

8 O VALITSEJAD

Vahur Afanasjev kirjanik

Xi Jinping Hiina president

Hiina valitseja Xi Jinping tahab valitseda maailma. Hiina president ja kommunistliku partei peasekretär Xi Jinping on kindlustanud endale võimu, mida pole nähtud Mao Zedongi ajast alates. Kui eelmisel aastal lisati partei põhikirja Xi mõttelugu, siis sel aastal võttis kongress vastu põhiseadusmuudatuse, millega kaotati presidendi valitsemisaja ülempiir ning Xi valiti piiramatu ametiajaga presidendiks. Xi ambitsioonidel ei näi olevat muud piiri kui terve maailma esimängijaks tõusmine ja Aasias raudse monopoli kehtestamine. Selleks panustab Peking triljoni dollari suurusesse Ühe Tee projekti, millega rajatakse Aafrika ja Aasia riiki-

desse hiiglaslik taristuvõrgustik, seda loomulikult hiinlastest tööjõu abiga. Xi südameprojektiga kaasneb paljudele vaesematele riikidele aga astronoomilise ulatusega välisvõlg, mis sundis näiteks Sri Lankat loovutama Hiinale 99 aastaks India ookeani kaubandusteede sõlmpunktis asuva sadama kasutusõiguse. Sellist «võladiplomaatiat» saab Peking kasutada edaspidi väljapressimismeetodina inimõiguste rikkumiste või territoriaalsete nõudmistega seonduvates küsimustes. Arvestades Hiina jätkuvat tegevust uiguuride ja tiibetlaste represseerimisel, meedia- ja sõnavabaduse piiramisel ja kemplemisel nii rannikulähedaste erihalduspiirkondade kui Lõuna-Hiina mere territooriumi osas, on Pekingil vaja tohutult kaalu, et mänguvälja enda poole kaldus hoida. Margus Parts

Vahur Afanasjevi «Serafima ja Bogdan» rahuldas nii kriitikute kui ka lugejate ootuse uue rahvaliku suurromaani järele. Tänapäeva eesti kirjandusega seoses on pikka aega räägitud mõttelisest ootusest järjekordse suure, tammsaarelikult rahvaliku ja isegi rahvusliku romaani järele, mis kannaks lisaks põnevale karakteri- ja süžeeloomele eneses ka aegade- ja kultuuridevahelist üldinimlikku sisu. Vahur Afanasjevi Peipsiveere staroveride elust rääkiv «Serafima ja Bogdan», mis võitis 2017. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse ning 2018. aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosapreemia, vastab neile ootustele nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi poolest. Lisaks žüriidele on selle 560-leheküljelise teose vastu poolehoidu avaldanud ka laiem lugejate ring: juba aastajagu kuid figureerib Afanasjevi romaan raamatupoodide müügiedetabelites, raamatukogudes on selle laenutamiseks järjekorrad. Tundub tõenäoline, et tulevikus leiab teos omale täiendava väljundi (suve)lavastuse, teleseriaali ja/või mängufilmina ning levib tõlgetena ka teistesse keeltesse. Alvar Loog

Hunt

rahvusloom Kriimsilma 10. amet. Paarkümmend loodushoiu ja kultuuriga seotud asutust ja ühendust valisid aprillis Eesti rahvusloomaks hundi. Otsus rõhutas, et hunt on metsasanitar, kes «mõõdab metsa tervist ja peegeldab eestlaste arusaama looduse terviklikkusest». Nagu mis tahes sümboli puhul lõid kired lõkkele, sest rahvahääletusel osalenud nõudsid siili. Argumenteeriti nii- ja teistpidi, aga mis teha – armsal okaskeral puudub võsavillemile iseloomulik vastuolulisus. Hunt tekitab emotsiooni. Rahvasuu kutsub teda kümnete nimedega ja pajatab rohkem lugusid kui ühestki teisest elukast. ETV kunagise lastesarja Hunt Kriimsilmal oli 9 ametit. Nüüd sai ühe juurde. Neeme Korv

Kevin Mayer kümnevõistleja

Kevin Mayer püstitas 9126 punktiga kümnevõistluse maailmarekordi. Suur oli Berliini olümpiastaadionile kogunenud kergejõustikusõprade jahmatus, kui kümnevõistluse suurfavoriit Kevin Mayer sai kaugushüppes nulli.

Kuu aega hiljem tegi prantslane aga vigade paranduse, püstitades hooaja viimasel võistlusel Talence’is maailmarekordi 9126 punkti. «Kümnevõistlus pole sport, see on elustiil!» rõkkas Mayer pärast kurnavaid päevi. Talence’is suutis Mayer üheksa alaga koguda 8421 punkti. Berliini EMil võideti kuldmedal kõigest kümme punkti parema tulemusega. On oluline vahe, kas maha arvutada kaugushüppe tulemus või 1500 meetri jooks, ent kõnekas on see fakt ikkagi. Seda imekspandavam on aga tõik, et pelgalt kuus aastat tagasi oli Mayer üsna keskpärane sportlane, kelle kiiruslikud võimed olid kasinad. Puudujäägi korvas tehnika, mis avaldub prantslase kettaheites, odaviskes ja teivashüppes. Ka kiirus tuli aegamööda järele ning endise 11 sekundi asemel sprindib prantslane 100 meetrit ajaga 10,55. Tööd on tehtud kõvasti, ent kus peitub inimvõimete lagi? Ilmselt veelgi kõrgemal, sest Mayeri rekordite koondtulemus on 9328 punkti. Mehele teiselt planeedilt suudaks konkurentsi pakkuda vaid karjääri lõpetanud endine maailmarekordimees Ashton Eaton (30), ent ameeriklane kinnitas, et jätab rekordid 26-aastase Mayeri murda. «Maailmal on imemehi vaja.» Merili Luuk

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 9

Angela Merkel Saksamaa kantsler

Satya Nadella Microsofti tegevjuht

Kohmakast ja ebakindlast tarkpeast kasvas Bill Gatesile väärikas mantlipärija. Kui Satya Nadella 2014. aastal Steve Ballmeri asemel Microsofti etteotsa asus, päris ta sisuliselt kasvu-, et mitte öelda keskeakriisis oleva ettevõte. Aktsia ei suutnud ei tõusta ega ka langeda, mistõttu investorid kutsusid seda «surnud» väärtpaberiks. Microsoft seisis toona silmitsi väljavaatega, et põhiäri hakkab kahanema. Tarkvaragigant püüdis küll saada uut hingamist, omandades 2011. aasta mais Skype’i ja 2013. aasta septembris Nokia mobiiliäri. Kumbki ülevõtmine oodatud edu ei toonud ja ühe esimese radikaalse asjana, mida Nadella tegi, oligi Nokia varade mahakandmine ja kaardipaketi Bing müümine Uberile. Mis aga ehk veel olulisem, ja tänu millele on Microsofti aktsia Nadella juhtimise all kerkinud pea kolm korda, on asjaolu, et ta investeeris miljardeid dollareid andmekeskuste ehitamiseks üle maailma, mis toetavad pilvetehnoloogiale toetuvaid ärisid. See võimaldas muuta senist ärimudelit, kus tarkvarapakette müüdi tähtajatute litsentsidena ja tasu sai võtta ühe korra – tellimusteks, kus tulud on pidevad. Nii mõnigi arvab, et Nadella on Microsofti jaoks olnud isegi parem juht kui Bill Gates. Satya Nadella, ametliku nimega Nadella Satyanarayana sündis 1967. aastal Indias, Hyderabadis. Tema isa on julgeolekuteenistuse töötaja ning ema sanskriti keele professor. Nadella kasvas üles ajal, mil kommunistid võitlesid Indira Gandhi valitsuse vastu. Tolleaegsed rahutused kujundasidki tema seisukohta, kuidas mobiliseerida muutusi. Oma tegevjuhiameti esimesel kuul kinkis Nadella kõikidele oma juhtmeeskonna liikmetele raamatu «Vägivallatu kommunikatsioon». Nadella omandas bakalaurusekraadi elektriinseneri erialal Manipali tehnoloogiainstituudis pärast mida suundus Ameerika Ühendriikidesse Wisconsini ülikooli arvutiteadust õppima ning tema magistritöö käsitles värvigraafikat. Paralleelselt töötas ta tarkvarainsenerina tarkvarafirmas Penta Technologies. Pärast lõpetamist kolis Nadella Californiasse, kus asus tööle tarkvara hiigelfirmasse Sun Microsystemsi. See oli just personaalarvutite õitsengu algusaastatel. Microsoft meelitas ta 25-aastaselt oma ridadesse. «Nadella oli ülinoor, kohmakas ja ebakindel, aga püüdlik oma potentsiaali ära kasutama,» ütles 2014. aastal ajakirjale Puget Sound Business Journal teda palganud Richard Tait. Aga ta oli uskumatult tark ning tal olid sügavad teadmised arvutisüsteemidest, mida ettevõtted kasutavad. «Ta oli meie salarelv,» lisas Tait. Nüüdseks on selgunud, et see salarelv osutus väga tõhusaks. Tõnis Oja

On vähe tipp-poliitikuid, keda saadaks selline austus nagu Saksamaa kantsler Angela Merkelit. Poliitika absoluutses tipus oli veel mõnda aega tagasi pea enneolematu, et üks endises idablokis üles kasvanud naine suudaks oma sõna maksma panna. Samas Merkeli pea kohale kogunenud tumedad pilved muutusid viimase aastaga tihedamaks, igast väiksemast asjast kerkis torm, mis piitsutas tihti kõige teravamalt just kantslerit ennast. Paistis, justkui oleks Merkel sisepoliitikas kaotanud selle miski, mille abil ta varem ikka ja jälle probleemidest puhtalt välja ujus. Kes teab, ehk oli proua lihtsalt väsinud. 13 aastat Euroopa võimsaima riigi tüürimist, selle kõrvalt Euroopa Liidu moraalse juhi ülesannete täitmist ning alates Donald Trumpi valimisvõidust 2016. aastal ka vaba maailma liidrirolli kandmine peabki olema väsitav. Kõik see ja veel sada faktorit olid ilmselt põhjuseks, miks Merkel teatas, et ei kavatse enam erakonda juhtida ning 2021. aastal saab keegi teine kantslerina kätt proovida. Eeldusel, et Merkel veel kolm aastat ametis püsib. Euroopale tähendab see, et silmapiirilt kaob majakas Merkel, kelle värvilise pintsaku järgi rasketel aegadel joonduda. Merkeli taandumisega algab jaht uue kontinentaalse ja ka globaalse liidri leidmiseks. Selge on see, et Merkel jätab oma järeltulijale täitmiseks hiigelsuured kingad. Martin Kutti

Martin Selmayr

Euroopa Komisjoni peasekretär Kui muidu on euroametitesse pääs pikk protsess, siis Martin Selmayr hüppas tippu mõne tunniga. Douglas Adamsi raamatus «Pöidlaküüdi teejuht galaktikas» on vogonite juhtida Maa hävitamise projekt, et teha ruumi galaktikatevahelisele kiirteele. Tolle vogosfäärist pärit tulnukarassi kohta öeldakse, et nad pole olemuselt kurjad, küll aga halvas tujus, bürokraatlikud, dotseerivad ja kalgid. Näib kohane kahtlustada, et Martin Selmayr on üks neist peatamatutest tulnukbürokraatidest. Juba tema sugupuu viitab sellele: mõlema vanaisa sõjaväelasekarjäär kestis Weimari vabariigist läbi Natsi-Saksamaa liitvabariigini ja lõppes väärika kindralina erru minnes; tema isa aga administreeris nii Saksa kaitseministeeriumis kui liidukantsleri kabinetis. Tänavu kevadel lasi 47-aastane noor-Selmayr end edutada Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kabinetiülema kohalt Euroopa Komisjoni peasekretäriks. Juba enne räägiti, et Selmayr valitseb Junckeri nimel kõike, ka mikrojuhtimise tasemel. Ühe Econo-

misti jõudnud nalja kohaselt küsiti: «Mis on vahet Martin Selmayril ja Jumalal?» ja vastati: «Jumal ei arva, et ta on Martin Selmayr.». Vogonlikult ei lasknud Selmayr end tema karjäärihüppest jahmunud nägudest ega protestidest segada, sest kõik oli juriidiliselt korrektne. Nagu siis, kui ta mullu jõulupuhkuse ajal kella 3–4 ajal öösel enda kohta käivat Wikipedia artiklit lihvis. Evelyn Kaldoja

10 O VALITSEJAD

Arvo Pärt helilooja

Mees, kes valitseb helide maailma. Aasta alguses teatas klassikalise muusika andmebaas Bachtrack, et 2017. aastal mängiti Arvo Pärdi heliloomingut maailmas kõige rohkem. Kõige enam esitatud elava helilooja tiitlit hoiab Pärt juba kuuendat aastat. Võimas. Arvo Pärt on eriline, õnneks on seda märgatud ka Eesti riigis ning Eesti Vabariigi juubeliaasta sildi all valmis Laulasmaale 8,5 miljonit eurot maksnud Arvo Pärdi Keskuse hoone, rahastajaks just riik. Uue hoone rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitsid Hispaania arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano võistlustööga «Tabula». Arhitekte inspireeris hoone loomisel Arvo Pärdi muusika vaikus, ilu ja geomeetria. Täisnurkadeta, ümarate seintega maja süda on arhiiv. Keskuse senise tegevuse jooksul on tegevjuhi Anu Kivilo kinnitusel näha, et huvi Arvo Pärdi muusika ja selle uurimise vastu maailmas üha kasvab. Aga uus keskus pole mõeldud ainult spetsialistidele, vaid kõigile, kes tunnevad huvi Arvo Pärdi loomingu vastu. Ühe helilooja loomingulise tegevuse keskmes on mõistagi muusika ning seepärast asub majas 151-kohaline kontserdisaal. Erilise maja muudab veel erilisemaks Kreeka stiilis kabel ja 32 meetri kõrgune spiraaltorn. «Kui ma vaatan nende puude peale siit, sellelt kõrguselt, siis ma näen, et see on Eesti rahvas, et need on kõik inimesed,» lausus esimest korda tornist vaadet ja männimetsa imetlenud Arvo Pärt ETV kaamerate ees. Lõppev aasta oli Arvo Pärdile taas eriline, lisaks eelpool nimetatule tunnustati teda mitmel pool maailmas, näiteks novembri lõpus andis Poola vanim muusikakõrgkool, Fryderyk Chopini Muusikaülikool Arvo Pärdile audoktori kraadi väljapaistvate muusikaliste saavutuste ja loomingu universaalse sügavuse eest. Poola vabariik aga tunnustas Pärti Poola kõrgeima autasuga kultuuri valdkonnas, kuldmedaliga Gloria Artis. Heili Sibrits

LeBron James korvpallur

Maailma parim korvpallur LeBron James teeb, mida tahab. Maailma parim korvpallur jätab soovi korral ka teist korda Clevelandi maha, et Inglite linnas end proovile panna. Maailma parim korvpallur ei huvitu, et Los Angeles Lakersi hetkeseis pole säravaim ja tiimikaaslased pole kõige osavamad. Maailma parim korvpallur teab, et kui tema kuhugi läheb, siis tulevad sinna ka muud tähed kohale ja varem või hiljem mängib Lakers taas NBA meistritiitlile. Ja maailma parim korvpallur ei pahanda, kui ta seda aega oodates pistab tasku 135 miljonit eurot. Viljar Voog

Mario Draghi

Euroopa Keskpanga president Super-Mario tõmbab otsi kokku nii rahapoliitikas kui ka oma ametikohas Euroopa Keskpangas. Kui Mario Draghi 2011. aasta novemb-

ris Euroopa Keskpanga (EKP) presidendiks sai, hakkas ta kohe tegutsema. Euroopas oli sügav võlakriis, aga eelmine juht Jean-Claude Trichet ei julgenud mitte midagi ette võtta. Draghi, kes oli juba varem pälvinud hüüdnime Super-Mario, võttis härjal sarvist ning kohe hakati agressiivselt baasintresse alandama, mis tänaseks on nullilähedane (keskpanga hoiuseintress on koguni miinuses) ning suurendama rahapakkumist. 2015. aasta märtsis alustas Draghi juhitud keskpanga nõukogu tegevusega, mille kohta käivat sõna ei söandanud Vana Maailma keskpankurid varem isegi suhu võtta – see oli rahatrükk. Draghi oli väga otsustav ka 2012. aasta suvel, kui ta Londoni ärifoorumil esinedes soleeris ja lubas teha euro päästmiseks kõik mis võimalik ning kinnitas, et vahendeid selleks keskpangal jätkub. Ilmselt see lubadus päästiski euro. Nüüd hakkab nii Euroopa Keskpanga rahatrükk kui ka Draghi valitsemisaeg otsa saama. Võlakirjade kokkuostumahtu on juba vähendatud drastiliselt ning uuest aastast lõpeb see täielikult. Järgmisel aastal lõppeb Draghi ametiaeg ning nagu moodsas eesti keeles öeldakse, otsib ta uusi väljakutseid või läheb pensionile, mis on siiski väheusutav. Aga meie jaoks on kõige intrigeerivam küsimus, kes saab Draghi järglaseks. On ju üks võimalik kandidaat ka Eesti Panga president Ardo Hansson. Tõnis Oja

O TRENDILOOJAD

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 11

Kersti Kaljulaid FOTOD: PÄRT - DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX | JAMES - MATTHEW STOCKMAN/ GETTY IMAGES/AFP/SCANPIX | DRAGHI - RALPH ORLOWSKI/REUTERS/SCANPIX KALJULAID - TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX | JÄRVI - URMAS LUIK/PARNU POSTIMEES/SCANPIX | KALM - EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Eesti Vabariigi president

President Kersti Kaljulaidi ametiaasta märksõna oli «Narva». Eesmärk – tõmmata eestlaste pilgud valdavalt venekeelsele Eesti ja Euroopa Liidu piirilinnale, mis viimastel aastatel oli otsekui hajunud ja avalikus teadvuses seotud stereotüüpidega. «Mina jätkan seda teed Tallinna ja Narva vahel vähemasti seni, kuni Tallinna ja Narva vaheline kaugus kõigi eestimaalaste jaoks võrdub täpselt nende kilomeetrite arvuga,» lubas president Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva künnisel, pidades 21. veebruaril

Paavo Järvi dirigent

Eesti Festivaliorkerstriga Eesti suureks looja. Augustis mängis Eesti Festivaliorkester Euroopa kõige olulisemates kont-

kõne Narva raekoja platsile kogunenud inimestele. Augustis asus president kümmekonnaks päevaks Narva tööle, kohtus sealsete inimestega, käis asutustes ja ettevõtetes. President pole teinud saladust, et toetab Narva saamist Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024. Ja ehkki igale mõjule tekib demokraatlikus ühiskonnas loomulik vastasmõju, mis Narva puhul avaldus ilmingutes, et linlased pole suure ja mõnevõrra ootamatu tähelepanuga harjunud («teised tulevad siia meie asju ajama»), on

serdisaalides – Londoni Royal Albert Hallis mainekal BBC Promsi festivalil ja Hamburgi imelises Elbphilharmonies, dirigendipuldis orkestri asutaja Paavo Järvi. Meediat ei huvita muusika, vaid lood, seda teab Paavo Järvi suurepäraselt. Ja just Eesti lugu tahab ta oma orkestriga rääkida, näidata, et Eesti on oluline koht maailma kultuurikaardil. Eesti tutvustamine on ta missioon. «Tähtis pole ühest triumfist teise minek, vaid enda kehtestamine,» lausus Paavo Järvi. «Siiani olime ühe väikese linna festivaliorkester, aga nüüd oleme end kehtestanud kui üks tähtis ja väga hea orkester. Meile öeldi anytime! nii Hamburgis kui ka Londonis, ja nõnda ei öelda igaühele. Ma tean seda, olen käinud eri orkestritega igal pool, sageli öeldakse: mõtleme, arutame jne. Aga meile öeldi: tulge!»

Heili Sibrits

riigipea missioonil ometi olnud käegakatsutavaid tulemusi. Tartu Uus Teater lavastas suvel endises Kreenholmi Manufaktuuris Jaak Joalast rääkiva teatritüki «Kremli ööbikud», mida käis vaatamas enam kui 23 000 inimest. Väga paljud avastasid enda jaoks esimest korda Narva. Kultuuriüritusi oli teisigi – detsembris peeti muusika ja linnakultuuri festivali Station Narva. Aasta lõpus avati uhiuus Vaba Lava teatrikeskus. Neeme Korv

Valdo Kalm

Tallinna Sadama juht Viis riigifirma börsile. Ilmselt paljuski tänu Valdo Kalmule sai riik hakkama sellega, mida polnud tehtud pea kümme aastat. Börsile viidi Tallinna Sadama vähemusaktsiad. Viimati toimus riigile kuuluva ettevõtte, Eesti Telekomi, erastamine aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) teel 1999. aasta veebruaris. Ka telekomifirmaga oli Valdo Kalm pikka aega seotud – algul tütarettevõtte EMT, hiljem Telia Eesti juhina. See aga tähendab, et ühe koha pealt võivad enam kui 10 000 Tallinna Sadama aktsionäri olla suhteliselt rahulikud: ettevõtte juhil on pikaajaline börsikogemus olemas. Tõnis Oja

12 O TRENDILOOJAD

Valter Lang

Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Lang pani läänemeresoomlaste juured kaante vahele. Teadusharude koostöös on eestlaste ja meie sugulasrahvaste päritolu mosaiik aina paremini kokku saama hakanud. Eestlaste jaoks on meie soomeugri päritolu teatavasti ülioluline, kuid teaduslik teadmine aastatuhandete eest toimunud rännete kohta pole nagu Tallinna linngi kunagi valmis saanud. Aegade jooksul on ideoloogilised voolud mõjutanud meie päritolu lugusid ning eri teadusharudki pakkunud välja seletusi selle kohta, kuidas eestlane kui rahvas üldse tekkis. Seetõttu on ka väga tänuväärne, et Tartu Ülikooli teadusharude päritolu-uurijad on pead kokku pannud ja loonud meie rahva tekkega seotud küsimuste vastamiseks sidusuuringute kolleegiumi. Veelgi enam, Eesti Vabariik 100 tähistamise ajaks avaldas üks kolleegiumi liikmetest, arheoloogia professor Valter Lang ka oma koguteose «Läänemeresoome tulemised», milles võtab kokku suurema osa uusimatest teadmistest. Tõenäoselt kujuneb sellest üks oma valdkonna tüvitekste. Praeguseks näib olevat selge, et meie maa rahvaga täitumine on olnud keerukas protsess, mis hõlmab endas sisserännet nii lõunast, läänest kui ka Uuralite jalamilt. Samas vajavad paljud suured küsimused veel vastuseid ja uurimistöö jätkub. Näiteks avaldasid kolleegiumi liikmetest geneetikud eesotsas Kristiina Tambetsiga sügisel töö, mis näib toetavat Uurali sisserände toimumist. Eestlaste päritolu lugu saab seega järjest selgemaks. Kaur Maran

Raivo Sell

Iseauto projekti juht, TalTechi teadlane Iseauto projektijuht Raivo Sell teeb meid suureks. Pole kahtlust, et praegune 4–5-aastaste põlvkond ei pea enam autokooli minema ja vuntsidega sõiduõpetajaid taluma. Autod saavad juba umbes viie aasta pärast liikluses ise palju paremini hakkama kui meie, ja inimese roolilubamine oleks kuritegelikult suur risk. Pealegi vabastab see meid tüütust ja motoorsest roolikeeramise-käigukangi väänamise kohustusest ja annab võimaluse tegeleda millegi palju loovama või meeldivamaga. Pole kahtlust ka selles, et juhtrolli uue põlvkonna autode loomisel on võtnud tõeliselt tehnoloogia- ja tööstusgigandid alates Google’ist ja Elon Muskist ning lõpetades Saksa autotöösturitega.

Aga ometi tegutseb kusagil Euroopa äärealal, olematu rahvaarvuga piirkonnas Mustamäel keegi teadlane, kes võttis suurema kärata kätte ja tegi vähem kui aastaga valmis täiesti töötava isejuhtiva väikebussi. Pani oma ülikooli rektori selle sisse, lasi masinal ülikoolilinnaku ühikate vahel tiirutada ja näitas kogu ilmarahvale lausa otseülekandes, et too sealt ka elusa ja tervena välja tuli. Selle mehe nimi on Raivo Sell ning imemasinale pani ta nimeks Iseauto. Ta tunnistab ise ka, et autotööstuse ülesehitamine Eestis on lootusetu ettevõtmine. Kuid pange siia lause lõppu üks suur AGA. Isejuhtivate autode arendamisel oleme kogu maailmaga praegu võrdsel stardipositsioonil. Kas saaks olla paremat motivatsiooni praegustele ja tulevastele tudengitele ning meie ettevõtetele. Aivar Pau

FOTOD: LANG - MARGUS ANSU/EESTI MEEDIA/SCANPIX | SELL - KASPER MÄE/EESTI MEEDIA/SCANPIX | JIANKUI - CHINA STRINGER NETWORK REUTERS/SCANPIX | TÕNUVER - ANDRAS KRALLA | KLAVAN - MIGUEL MEDINA/AFP/SCANPIX

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 13

He Jiankui teadlane

Salatsev Hiina teadlane raputas maailma uudisega esimeste geenmodifitseeritud laste sünnist. Biotehnoloogia on viimase mõnekümne aasta jooksul mühinal arenenud ning iga järgmine samm on ikka tõstatanud küsimusi, et ega nüüd hakata ometi mutant-inimesi looma. Uudse CRISPRi-nimelise meetodiga on seni muundatud nii imetajaid kui ka inimembrüoid, samuti täiskasvanud inimeste kudesid. Muundatud geenidega inimbeebi loomine on seni aga olnud selgelt tabuteema. Novembri lõpus ilmus aga avalikkuse ette hiina teadlane He Jiankui, kes väitis, et on just seda teinud ning

Endo Tõnuver

Endover Kinnisvara omanik Uus kroonimata kinnisvarakuningas. Mees, keda võiks pidada Tallinna uueks kroonimata kinnisvarakuningaks. Vähemalt nii paistab, kui turule pilk peale heita. Endo Tõnuverile kuulub kinnisvaraarendusettevõte Endover Kinnisvara, mis peamiselt linna keskusest väljas aina suurejoonelisemaid projekte arendab. Kuigi ettevõte

aidanud ilmale tuua kaksikõed Lulu ja Nana, kellel on «välja lülitatud» HIVi arenemist võimaldav geen. Uudis esimestest CRISPR-beebidest mõjus teadlastele nagu ootamatu maavärin. He eksperiment sai kiiresti kurikuulsaks salatsemise ja oma mitmete eetiliste kitsaskohtade ja seadusest üleastumiste poolest. Nagu ütles 1975. aasta meditsiini-Nobelist David Baltimore, seisab teadlaskond nüüd silmitsi enesekontrolli süsteemi läbikukkumisega. Teadus areneb aga mühinal edasi ning küsimused sellest, mida uute võimsate vahenditega peale hakata, kasvavad temaga koos. He ise on kinnitanud, et järgmine CRISPR-beebi on juba eostatud. Pretsedent on loodud, kuhu edasi? Kaur Maran

asutati juba 1995. aastal, siis tõelise hoo sai see sisse just viimasel kümnendil pärast kriisi. Seejuures väikestelt mõne korteriga arendustelt on jõutud Eesti kõige suuremateni. Ilmekas näide on Lasnamäele rajatud Vega projekt. Alguses hullumeelsena kõlanud plaan rajada 12-korruselise endisesse Mereakadeemiasse 300 korterit, on saamas tõelisuseks. Sel aastal tabas firmat esimest korda ka tagasilöök, kui suvel süttisid ootamatult sama firma arendatavad Volta loftid. Kuid firma hoogu pole see kuidagi peatanud. Ettevõte on olnud ka mitmes mõttes uuenduslik. Nii näiteks on Endo Tõnuver praegu Loit Linnupõllu juhitud Crowdestate’i põhikunde ning korjab investoritelt 100 euro kaupa sisuliselt projektide stardi- või jätkuraha, kuigi ta oli alguses kuuldavasti kahtlev ühisrahastuse mõttekuses. See uuendus on viinud kogu grupi ka nutika ärimudelini, kus iga projekti tarbeks tehakse uus firma. Nii saab riske maandada ning ühe projekti ebaõnnestumisel ei kannata teised. Samuti on Endover üks esimesi, kes alustas korterite müüki, täpsemalt broneerimist veebis. Vähemalt nii nad ise väidavad. Harry Tuul

Ragnar Klavan jalgpallur

Eesti jalgpallimeeskonna kapten seilas saarele. «Uuringud ju kinnitavad, et oht Alzheimerisse ja dementsusesse haigestuda on oluliselt väiksem, mida rohkem keeli oskad. Samuti tulevad kindlasti kasuks hea toit ja punane vein,» muigas Eesti parim jalgpallur Ragnar Klavan, kui ajakirjanikud palusid tal selgitada, miks ta vahetas maailma teravaimasse tippu kuuluva Liverpooli särgi suvel Itaalia klubi Cagliari vastu. «Kus kohas see veel on?!» asusid vutisõbrad näpuga saapamaa kaardil järge ajama. Kaks Liverpoolis veedetud aastat pole ülemäära pikk aeg, ometi jättis Klavan sellega Eesti jalgpalli- ja kogu spordilukku jälje, mille täit tähtsust hakkame ehk mõistma alles aastaid hiljem. Kui Viljandi kruusaväljakult võib jõuda Meistrite liiga finaali, pole elus miski võimatu. Me ei tea veel, kui mitut poissi-tüdrukut on Klavan oma tegudega julgustanud nii unistama, endasse uskuma kui ka unistuste nimel tööd tegema. Ent üks mis kindel – neid on. Me veel kuuleme neist. Klavani klubivahetus sai teoks üleminekuakna viimasel päeval, üsna ootamatuna mitte ainult Eesti jalgpallirahvale, vaid talle endalegi. Samas teavad kõik, kes Klavanit vähegi tunnevad, et koondise kapten hoidub tormakast rapsimisest nii palliplatsil kui ka elus. Järelikult pidi Sardiinia kutse olema tema hingele õige. Sellest tähtsamat suunanäitajat elus ju polegi. Kristjan Jaak Kangur

O ETTEVÕTJAD Ivar Põllu teatrijuht

Enn Kunila kunstikollektsionäär

Postimees kuulutas aasta alguses kultuuriveduriks kunstikollektsionääri Enn Kunila. Ärimehest kultuuritoetaja südameasjaks on tänavu Konrad Mägi loomingu tutvustamine nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Pisut vähem kui kuuskümmend aastat tagasi vaatasid Kadriorus tõtt emaga kunstimuuseumi külastanud Nõmme poiss ja Konrad Mägi maal «Merikapsad». 105 aastat tagasi maalitud Saaremaa motiiv hoiab toonast muuseumikülastajat siiani

oma kütkes ja see nõidus on nii tugev, et tänaseks on saanud sellest kümneaastasest poisikesest Eesti üks mõjukamaid kunstikollektsionääre. NG Investeeringute üks juhte ja suuromanikke muutub kunstist rääkides taas särasilmseks poisikeseks, kes usub, et suudab muuta kunstiajalugu. «Konrad Mägile tuleb anda koht, mis talle kuulub,» põhjendab Enn Kunila. Konrad Mägi sünnist möödus tänavu 140 aastat. Heili Sibrits

Aasta teatriteoga sai tänavu hakkama Ivar Põllu loodud Tartu Uus Teater, kes liitis Narva taas Eestiga. Tartu Uue Teatri Jaak Joala elust rääkivale lavastustele «Kremli ööbikud» müüdi ca 20 000 piletit. Suur osa vaatajatest sõitis Narva eri Eestimaa nurkadest. Paljud jõudsid Euroopa Liidu piirilinna pärast kümme-kakskümmend aastat kestnud pausi, nii mõnedki aga esimest korda. Lahkudes oldi Narvast aga vaimustuses. «Kremli ööbikud» sarnanes õnnestunud tehnilise produktsiooniga populaarse saatega «Su nägu kõlab tuttavalt» – uhke lavaline sõu, kus vahelduvad eri tasemega laulunumbrid, mis ei moodusta tervikut. Aga lavastust TV3 saatega võrreldes teen teletegijatele liiga. «Kremli ööbikud» on viimaste aastate suurim õnnestunud regionaalpoliitiline tegu. Seetõttu polegi oluline, et Robert Annuse lavastus polnud kunstiliselt õnnestunud. Ivar Põllu ideest alguse saanud lavastust võib hoopiski võrrelda NO99 suurprojektiga «Ühtne Eesti Suurkogu», sest «Kremli ööbikud» on rohkem kui teater ja seetõttu jääb see lavastus Eesti teatrilukku ja Eesti

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 15

Aavo Kärmas

FOTOD: KUNILA - ERIK PROZES/ EESTI MEEDIA PÕLLU - SILLE ANNUK/EESTI MEEDIA KÄRMAS - TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA

Enefit Greeni juht

ajalukku. «Kremli ööbikud» nihutas Eesti piiri Peipsi äärest ning Rakvere tagant Narva taha, sinna, kus see piir ka päriselt on. «Kremli ööbikute» piletimüük oli Tartu Uuele Teatrile aga eluliselt oluline, sest saadud raha eest soovitakse osta Tartu Botaanikaaia vastas asuv maja. Ivar Põllu kinnitusel on nüüd vaid aja küsimus, millal neist saavad üürnikest omanikud. Heili Sibrits

Mees hiiglasliku energiatehingu taga. Sündinud juhiks, näib olevat kirjas Aavo Kärmase tööraamatus. Kümmekond aastat kindlakäeliselt Eesti Posti juhtinud Kärmas pööras uue lehekülje pärast seda, kui mullu talvel otsustas minister Urve Palo koos mõttekaaslastega ta ootamatult toonasest ametist taandada. Kahjuks või õnneks sai Kärmas puhata vaid paar-kolm kuud, sest sama aasta juulist asus ta Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni etteotsa. Tegu on riigile kuuluva ettevõttega, mis toodab elektrit taastuvenergia allikatest ehk tuulest, veest, puidust ja päikesest ning mille valitsus plaanib järgmisel aastal börsile viia nii, et enamusosalus siiski riigile jääks. Kärmas tõestas uues ametis, et pole papist

poiss. Enne, kui börsile tõtata, sai ta eesmärgiks äri mitmekordistada. Kuna ise kõike valmis ehitada ei jõua, siis sündiski üks ajaloo suurimaid tehinguid, kus Eesti kapital laieneb. Nimelt ostis riigiettevõte norrakatele kuulunud taastuvenergiafirma Nelja Energia. Tehingu maht on ligi pool miljardid eurot, millest suurem on olnud vaid tehing, milles Tallink ostis Silja Line’i. Tehingu hind on küll 290 miljonit eurot, kuid lisaks võtab riiklik energiakontsern üle Nelja Energia laene 204 miljoni euro väärtuses. Tehingut tabas ka ridamisi kriitikat ja see jõudis isegi peale konkurentsiameti positiivset otsust kohtusse, kuid fakt on see, et ambitsiooni nii firmal kui ka selle juhil jagub.

Harry Tuul

16 O ETTEVÕTJAD

FOTOD: KARU - EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA/SCANPIX | KOHAVA/POLLI - ERIK PROZES/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Armin Karu ettevõtja

Kui kasiinos võidetakse suuri rahasummasid harva, siis kasiinofirma Olympic OG maha müünud Armin Karu teenis tehinguga korraliku jackpot’i. Ei ole palju inimesi, kelle elutöö on saanud konkreetse hinnalipiku, kuid Olympic OG kaasasutaja, ülesehitaja ja pikaaegne juht Armin Karu, kes otsustas kasiinokompanii ära müüa, seda on. Raha hulk, mida erakapitalifirma Novalpina Capital välja käis, oli 136 miljonit eurot – 130 miljonit eurot 45-protsendilise osaluse eest grupis, millele lisandus kuus miljonit eurot Olympic OG tütarettevõtte Olympic Casino viieprotsendilise osaluse eest. Tegemist oli siis suurima reaalse rahaga, mida üks Eesti ettevõtja oma ettevõtte müügist saanud on. Varem on meie ettevõtete ja osaluste müüjate teenitud summad jäänud alla 50 miljoni euro inimese kohta. Tõsi, novembri lõpus teenis veel suurema summa, 280 miljonit, Utilitase suuromanik Kristjan Rahu. Koos partneri Jaan Korpusoviga kahest Raplasse üles seatud mänguautomaadist Baltimaade suurimaks kasiinokompaniiks kasvatatud Olympicu asutamisest möödus just 25 aastat. «Me ei teinud ettevõtet selleks, et saada palju pappi ja ruttu,» on Karu rääkinud laienemisest Olümpia purjespordikeskusse, kust pärineb ka ettevõtte tänane nimi. Esimesed 15 aastat oli Olympic väga edukas ettevõte, millest ihkasid osa saada ka paljud kurikaelad. Börsileminek 2006. aasta sügisel viis Armin Karu hoobilt Eesti rikkaimaks inimeseks. Paraku ei kestnud edu kaua. Finantskriis tõi kaasa Olympicule suured kahjumid ning Ukraina ja hiljem Rumeenia turgudelt lahkumise. Ka aktsia hind, mis börsil oleku esimestel kuudel raketina taevasse lendas, ei suutnudki aktsiate avaliku emissiooni (IPO) tasemeni tõusta kuni ettevõtte börsiajaloo lõpuni. Juriidilise kurioossumina on Olympic ametlikult börsiettevõte edasi, aga kuna kõik aktsiad on ühe omaniku käes, ei toimu ka mingit kauplemist. Tõnis Oja

Margus Kohava ja Aadu Polli metsaettevõtjad Ärimehed hirmutasid Eestit hiigelinvesteeringuga. Kõik algas ju tegelikult ilusti. Hea renomeega puiduettevõtjad tulid 2017. aasta alguses välja plaaniga ehitada ajakohane puidurafineerimistehas. «Miljardieurone investeering,» ahhetasid ühed. «Me julgeme jälle suurelt unistada,» kiitsid teised. Isegi rohelised tunnistasid, et uus tehas aitaks meie puitu paremini väärindada. Järk-järgult aga meelsus muutus. Puidurafineerimistehase asemel hakati seda halvustavalt nimetama tselluloositehaseks. Hakati rääkima kassipissihaisust, metsade maharaiumisest ja Emajõe hävitamisest. Aasta hiljem olid inimesed Emajõe ääres ja võitlesid tehase vastu juba barrikaadidel. Varem projekti toeta-

nud poliitikud pöörasid üksteise järel arendajatele selja. Valitsus vingerdas, proovis nii- ja naapidi, aga viimaks andis survele järele ja tühistas tehase eriplaneeringu. Mida me sellest õppisime? Seda, et poliitikud on rahvale lähemal kui kunagi varem. Nad kuulavad rahvast ja arvestavad rahvaga. Ka seda, et poliitika on mäng emotsioonidel, mitte ratsionaalsetel argumentidel. Eriti enne valimisi. Mingist teadus- ja faktipõhisest valitsemiskultuurist, mida arendajad ootavad, pole juttugi. Aga kõige valusam õppetund võib saabuda tagantjärele, tulevikus, kui me imestame, et miks Eestis enam suuri asju ei tehta ega siia suuri summasid investeerita. Arendajad panid plaani küll sahtlisse, aga õnneks kõige ülemisse. Ma arvan, et sahtli võiks esimest korda taasavada järgmise aasta kevadel, pärast valimisi. Lennart Ruuda

SISUTURUNDUS | 17

Ruf Ilutulestikud on tegutsenud Eesti turul üle 25 aasta ja ettevõtet võib nimetada oma valdkonna pioneeriks. Rufi sünd oli 1990. aastatele omaselt seotud juhuste, õnne ja julgusega – kõik sai alguse tööstuskaupade messilt, kus üks Saksa pürotehnika ettevõte end reklaamis. Rufi loojad sattusid olema õigel ajal õiges kohas.

Ilutulestikust lummatud juba üle 25 aasta V

eerandsada aastat on korralik iga ühele ettevõttele ja selle aja peale võib uudsus kaduda, kuid ettevõtte omanik Ivo Melder kinnitas, et tema jaoks tekitab töö endiselt põnevust. Melder sõnas, et ilutulestiku puhul on vaatepilt lummav ka pärast tuhandendat või isegi kümnetuhandendat korda ja see annab suurepärase võimaluse argirutiinist eemaldumiseks. Rutiiniga aitab võidelda ka asjaolu, et iga tellimus on erinev ja mõni töö võib olla paras väljakutse. Suurimateks väljakutseteks on olnud keerulised või suuremahulised tööd, samuti tuleb aeg-ajalt ette töid, mis on erilised toimumiskoha, aja või tellija soovide poolest. Hea sõnaga meenutatakse rahvusvahelisi konkursse, näiteks ilutulestikuvõistlusi Euroopas või Kanadas. Erilistest töödest tõi Melder välja näiteks Weekend festivali Pärnus, Eurovisiooni eriefektide lahenduse, samuti Eurovisiooni Lätis ja sümfooniaorkestriga püromuusikalid Tamula järvel. Viimased jäävad küll kaugemasse aega, aga oma mahu poolest ületavad paljusid teisi projekte. Tulevikuplaanid ja trendid Ettevõtte tulevikuplaanidesse kuulub klientidele uute, põnevate ja kvaliteetsete lahenduste pakkumine. Pürotehnika sünnimaaks on teatavasti Hiina, mistõttu pole kuigi ootamatu asjaolu, et ka eestlased käivad selles valdkonnas just seal uute trendidega tutvumas. Rufil on välja kujunenud kindel koostööpartner Hiinas, kelle juures käiakse igal aastal uusi tooteid uudistamas, kaubavalikuga tutvumas ja suhteid arendamas. Siiani on pürotehnika valdkonnas olnud keeruline Hiina kõrvale teist partnerit leida, aga Ruf on loonud pikaajalised kontaktid mitmete pürotehnikaettevõtetega Saksamaal, Rootsis, Leedus ja mujal Euroopas. Ruf toob igal aastal maale umbes 12 tonni erinevaid pürotehnikatooteid. Peamised «moesuunad» ilutulestiku vallas selguvad tavaliselt ülemaailmsetel sümpoosionitel. Kui käiakse Hiinas ja teistes riikides pürotehnika tehastes sortimenti uuendamas, võetakse arvesse nii trende kui ka klientidelt tulnud soove.

Mida Ruf pakub? Ruf Ilutulestike abil saab muuta tähtpäevad, pulmad, firmaüritused ja aastavahetused erinevate ilutulestikulahendustega meeldejäävamaks. Ruf pakub ilutulestikke kõikides selle liikides: sise- ja lavailutulestik, pulmailutulestik, klassikaline ilutulestik, päevane paugutulestik, pürotehnilised eriefektid ja erinevad tuleatraktsioonid. Olenevalt soovidest ja võimalustest saab oma ürituse jaoks ilutulestikku organiseerida kahel viisil: valida Rufi kodulehelt või müügikohtadest meelepäraseid tooteid või tellida professionaalne ilutulestikuteenus. Aastate jooksul on ilutulestikke tehtud erinevates paikades ja tingimustes, tänu millele osatakse iseärasustega toime tulla ja panustatakse alati maksimaalselt ka turvalisusele. Ruf teeb koostööd Päästeametiga, et tõsta inimeste teadlikkust pürotehnika ohutust kasutamisest. Enne pürotehnilise toote kasutamist on vajalik lugeda kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerida spetsialistiga ning järgida toote kasutamisel avalikus kohas käitumise nõudeid.

18 O ETTEVÕTJAD

ettevõtja

Soojakuningas loobus troonist hiiglasliku summa eest, mida tal polnud kahju jagada kõigi töötajatega. Postimehe toimetusse jõudsid vihjed sellest, et Kristjan Rahu on loobumas oma soojakuninga troonist oktoobri alguses. Kirjutasime siis, et välisinvestorid tunnevad suurt huvi Rahule kuuluva energiakontserni Utilitase vastu, mis varustab soojaga sadu tuhandeid majapidamisi üle Eesti. Rahu toona tehingut ei kinnitanud, vaid lubas, et kontrollpakki nad käest ei anna. Küll aga tunnistas ettevõtja, et nende poole on viimase pooleteise aasta jooksul pöördunud paljud välismaa pangad ja fondid, kes tahaksid neid osta ning nad on põhimõtteliselt huvitatud finantsinvestorist, kes

Masayoshi Son SoftBanki tegevjuht

SoftBank ja Saudi Araabia verine raha. Washington Posti kolumnisti Jamal Khashoggi brutaalne mõrv on pannud Jaapani suurkonglomeraadi SoftBanki tegevjuhi Masayoshi Soni keerulisse olukorda, sest teda seovad Saudi Araabia kuningliku perekonnaga väga suured rahasummad. Jaapani miljardär on loonud Saudi kroonprintsi Mohammad bin Salmaniga väga tihedad isiklikud sidemed, sest viimane panustas peaaegu pool saja miljardi dollarini ulatuvast Vision Fondist, mille eesmärk on rahastada tehnoloogia idufirmasid. Son on avaldanud Khashoggi mõrva suhtes küll sügavat kahetsust ja loobus isegi Saudi Araabia investeerimiskonverentsil osalemisest, kuid teatas siiski, et ei ütle praeguseid leppeid üles.

Vision Fond on Ränioru suurim rahajagaja, olles tõmmanud ligi isegi sellised investorid nagu Apple ja Ühendriikide kiibihiiglane Qualcomm. Kokku on pumbanud fond raha üle 30 iduettevõttesse. Möödunud kvartalis tõi Vision Fond SoftBankile tegevuskasumina sisse 3,5 miljardit dollarit – rohkem kui kõik teised konglomeraadi ärid kokku. Fond teeb Sonist sisuliselt Ränioru kuninga. Son pole veel kinnitanud, kas SoftBank osaleb koos Saudi Araabiaga ka plaanitava teise Vision Fondi loomisel, kuhu kroonprints on lubanud anda juba 45 miljardit dollarit. Soni sõnul ootavad nad ära juurdluste tulemused ja «Saudi Araabia selgitused». Uue fondi loomine koos saudidega ei pruugi Sonile aga enam nii ahvatlev tunduda, sest analüütikute sõnul võivad firmad hakata pelgama Vision Fondi investeeringuid, pidades seda veriseks Saudi režiimi rahaks. Rait Piir

aitaks neil uutel turgudel kasvada või mõne uue ärisuunaga alustada. Novembri viimasel nädalal käiski oodatud pauk. Austraalia investeerimisfond ostis 85 protsenti Eesti suurimast kaugküttefirmast Utilitas ning maksis selle eest 320 miljonit eurot, millest Rahule läks umbes 273 miljonit. Kui lisada siia veel fakt, et ka laenud jäid endiselt Utilitasele, mitte Rahu kanda, on suurärimehe võit veelgi suurem. Sisuliselt laenurahaga ostetud tehingult teenida ligi 300 miljonit eurot pole teadaolevalt Eestis varem suutnud mitte keegi. Tehinguga lõi Rahu kohe ridamisi rekordeid. Ilmselt aasta suurim eestlaste tehing. Kõige rohkem raha ettevõtte müügilt teeninud eestlane. No ja muidugi 50 000-eurosest boonusest igale töötajale, millest küll lähevad veel maksud maha, räägime veel aastaid. Millise trooni ta järgmisena vallutab, näitab aeg. Harry Tuul

Markus Villig Taxify kaasasutaja

Markus Villig tegi Taxifyst ükssarviku. Olgu te hilja peale jäänud České Budějovices, Monterreys, Nairobis või Pariisiis – lööge aga mobiilis Markus Villigi kaasasutatud Taxify äpp lahti ja küll teid turvaliselt ja mõistliku hinna eest hotelli toimetatakse. Mitte ükski teine Eesti ettevõte pole nii julgelt ja isegi agressiivselt julgenud üle kogu maailma laieneda, võttes järjest suuremat osa Euroopa sõiduvahendusärist ära Uberilt. Pole kahtlust, et just need kaks asjaolu tõid sel aastal 175-miljonilise investeeringu Daimleri juhitud investoritelt ja kasvatasid ettevõtte väärtuse miljardidollariliseks. Sündis Eesti esimene päris ükssarvik. Aivar Pau

FOTOD: RAHU - PRIIT SIMSON/EESTI MEEDIA/SCANPIX | SON - RODRIGO REYES MARIN/AFLO/ZUMA PRESS/SCANPIX | VILLIG - LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kristjan Rahu

O SANGARID

Saskia Alusalu kiiruisutaja

Rait Ratasepp

Saskia Alusalu uisutas Eestile olümpiamängudelt parima koha. Harva saab sportlast kiita selle eest, et ta läks starti kindla plaaniga medalijahist loobuda. Aga Alusalu võttis Pyeongchangis olukorrast maksimumi – kiiruisutamise ühisstardi eripärasid arvestades pani ta kohe stardist gaasi põhja, kindlustas vahefinišite võiduga neljanda

koha ja lasi siis neil, kes vägagi tõenäoliselt temast lõpuspurdis niigi teravamad olnuks, medalid ära jagada. Rõõmu jagus kõigile: Eesti sai sajandal sünnipäeval 24. veebruaril ootamatu üllatusena olümpiamängude parima koha, sportlane pääses aga EOK toetusele, millega kindlustas oma tulevikku sportlasena. Viljar Voog

Eliud Kipchoge jooksja

Jooksis maratonis uueks maailmarekordiks 2:01.39. Et saada aru, mida suutis tänavu septembris Keenia jooksja Eliud Kipchoge, tuleb tema tulemus harutada osadeks ning esitada tavakodanikele seeditavalt. Sest mida ütleb lihtsurelikele, et 33-aastane Kipchoge jooksis Berliinis maratoni ajaga 2:01.39? Isegi kui lisada, et tegemist oli uue maailmarekordiga, isegi kui rõhutada, et ta ületas eelmise maailmarekordi minuti ja 18 sekundiga, on need arvud, mis iseenesest lihtinimest suurt ei kõneta. Aga 1000 meetrit on jooksnud küllap igaüks. Vähemasti koolipõlves. Või kui ei ole jooksnud, pange tossud jalga ning minge ja proovige. Kui te üldse harjutanud ei ole, ent olete veidigi talutavas kehalises vormis, siis ilmselt veendute, et aeg neli minutit ei tule sel distantsil sugugi kergelt. Aga Kipchoge – tema jooksis 42,195 kilomeetrit keskmise kilomeetri tempoga 2.53. 2.53! Kujutate ette? Kui ei kujuta, siis võtke teadmiseks, et sel suvel leidus Eestimaal kõigest üks jooksunaine, kes suutis üheainsa kilomeetri joosta 2.53-st kiiremini. Mis tähendab, et kõik teised Eestimaa treenitud jooksunaised ei suudaks Kipchoge tempos püsida ühtainsat kilomeetritki. Kas nüüd mõistate, kui ulmeline on Kipchoge saavutus? Selle ulmelisust üksnes suurendab tõsiasi, et kui tema rekordijooks oleks toimunud

staadionil eelmise rekordimehe vastu, oleks too kaotanud talle rohkem kui ringiga. Ehk enam kui 400 meetriga. Viimati suudeti maratonis parandada maailmarekordit rohkem kui minutiga üle poole sajandi tagasi. Kui 56 kilo kaaluva Kipchoge teenistuslehele vaadata, tuleb tõdeda, et ega tema fenomenaalse jooksu peale maksa üleliia üllatuda. Ta oli kõigest 18, kui võitis 2003. aastal Pariisi MMil 5000 meetris kulla. Tõsi, too jäi pikaks ajaks tema ainsaks suureks tiitlivõiduks. Ateena olümpial 2004 ja Pekingi olümpial 2008 pidi ta 5000 meetris leppima vastavalt pronks- ja hõbemedaliga. Pärast seda, kui ta ei mahtunud Keenia koondisse ega pääsenud Londoni olümpiale 2012, pühendus ta maratonidele. Ja edukalt. Viimasel viiel hooajal on ta võitnud kõik suured maratonid, kus ta on startinud – lisaks Berliinile Londonis ja Chicagos. Ja muidugi tunamullu Rio olümpial. Huvitav, kas võib loota, et järgmisena võtab Kipchoge maratonis ette kahe tunni piiri murdmise? Priit Pullerits

Nihutab inimvõimete piire – püstitab 20-kordses ultratriatlonis maailma tippmargi. Rait Ratasepp on teinud oma kehast justkui inimlabori. Ja mitte ainult kehast, vaid ka hingest ja vaimust. See ei tundu ju kuskilt otsast enamikule normaalne, et katsetada omal nahal, oma luude, lihaste ja liigestega, mis tunne on läbida võimalikult palju triatlone ühtejutti. Sel sügisel viis juristiharidusega Ratasepp läbi järjekordse ebainimlikuna näiva eksperimendi, kui läbis Kanaaridel 20 päeva jooksul iga päev ühe täispika triatloni – s.o 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksu. Proovige ükski triatlon läbi teha ja vaadake, kas jääte ellu! (Palun, ärge treenimata proovige, sest ei pruugi jääda!) Aga 20 triatloni üksteise otsa, kokku 76 km vees, 3600 km rattal ning 844 km joostes... 35-aastasest Ratasepast sai maailmas kuues inimene, kes suutnud läbi teha 20-kordse ultratriatloni. Kusjuures selle formaadi maailma tippmargi lõi ta üle ligi 13 ja poole tunniga. Seni oli ta pikima katsumusena läbinud kahel korral 10-kordse ultratriatloni. Tahaks ju teada, kuidas ta seda suudab. Maailmas väga vähesed suudavad. Selle kohta on ta öelnud: «Seni kui mõtled, et mina hakkama ei saa, siis sa ei saagi.» Järelikult usub ta iseendasse. Aga mis paneb jätkama, jätkama, jätkama? «Ainus, mis sunnib edasi liikuma, on sisemine võitlus iseendaga.» Kuid milleks see kõik? «Põhimõtteliselt spordid 20 päeva selleks, et saaks sportimise lõpetada ja kogeda, kui hea tunne on seisma jääda.» Priit Pullerits

Anett Kontaveit tennisist

Anett Kontaveit tõusis tennises tippu, kuid on seni suuremate tiitliteta. Kui rääkida turniirivõitudest, siis jäid Kontaveidile möödunud hooajast tühjad pihud. Kui rääkida võidetud rahasummadest, siis on meie esitennisisti kukrus aga rohkem raha kui kunagi varem. Lisaks rekordtulusale hooajale võitis eestlanna aasta peale 20 korral maailma edetabelis 20 parema sekka kuulunud rivaali ehk ta mängutase aina paraneb. Nüüd tuleb vaeva näha stabiilsuse kallal ja tugevdada vaimu – siis peaks temaga kohtumist kartma ka maailma kõige kangemad tennisenaised. Viljar Voog

FOTOD: ALUSALU - SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX | KIPCHOGE - FABRIZIO BENSCH/REUTERS/SCANPIX | RATASEPP - SILLE ANNUK/EESTI MEEDIA/SCANPIX | KONTAVEIT - MAXIM SHIPENKOV/EPA/SCANPIX

ultrasportlane

Ott Tänakust kasvas maailma kiireim rallisõitja. WRC-sarja esikoha pärast võisid tänavu kembelda küll kolm meest, aga kui Toyota Yaris poleks Tänaku roolimisel vahelduva ebaeduga koost lagunenud, oleksid Sebastien Ogier ja Thierry Neuville pidanud nukralt pealt vaatama, kuidas üks saarlane MM-tiitli kaissu haarab ja sellega päikeseloojangusse kihutab. Tänak on oma karjääris jõudnud tasemele, mis veel kolm aastat tagasi näis uskumatuna: tema kunagistest põrumistest ei räägi enam keegi. See, mida varem peeti tuulde loobituks, on nüüd väärt kooliraha, mille tulemusel on andekas sportlane saanud oma potentsiaali realiseerida. Täpp jäi küll i-le tänavu panemata, aga aega on küllalt! 31 eluaastat pole rallimehe jaoks midagi – nagu demonstreeris Kataloonia MM-etapil triumfeerinud 44-aastane Sebastien Loeb. Rallimaailmal on põhjust muretseda, sest järgmisel hooajal on reaalne oht, et Tänak vajutab Monte Carlos gaasi põhja ega võta seda enne Austraaliat pedaalilt, jättes kõik konkurendid kaugele maha. Märgid, et temast võib saada ala ainuvalitseja à la Ogier või Loeb, on õhus. Ja sellest oleks kahju, sest viimaste aastate tasavägised tiitliheitlused on olnud erakordselt põnevad. Olgu, ärme häma, ühelgi eestlasel poleks sellest tegelikult kahju. Viljar Voog

Ott Tänak rallisõitja

Magnus Kirt odaviskaja

Odaviskaja Magnus Kirt tõi Eestile EM-pronksi. Kui Eesti odaviskaja viimati tiitlivõistluste medalit tähistas, oli aasta 2005. Andrus Värniku vägev kullavise Helsingi olümpiastaadionil peetud MMil kannustas ka Magnus Kirti, kes oli toona 15-aastane spordihuviline. 13 aastat hiljem rullis Kirt ise Berliini olümpiastaadionil värske EM-pronksina Eesti lipu lahti. Ent Kirdi imelist aastat ei tähista mitte ainult esimene täiskasvanute tiitlivõistluste medal, vaid tema uskumatu stabiilsus. Kui mullu tegi ta 19 võistlust ning viskas alati üle 80 meetri, siis tänavu jõudis ta igal 19 võistlusel vähemalt 83-meetrise viskeni. Veel enam – kolm korda Eesti rekordit parandanud Kirt tõusis Rabatis visatud 89.75-ga ka vasakukäeliste odaviskajate maailmarekordiomanikuks. Kirt tunnistas, et jälgib ka ise statistikat. «See paneb mingil määral pingutama ega lase end lõdvaks lasta. Seda eriti hooaja lõpus.» Millal võiks aga oodata Kirdilt unelmate piiri ehk 90 meetri alistamist? Kõik eeldused on selleks olemas, ent eestlane jääb kindlaks oma senisele mentaliteedile – tuleb tööd teha ja veel palju vaeva näha. «Olen õnnelik kõikide heade asjade üle. Eks 90 on ikka ilus number ja iga odaviskaja unistus, aga loodan, et olen veel nii noor, et mul on aega seda püüda,» ei hakka ta enne uut hooaega veksleid välja käima. Merili Luuk

FOTOD: TÄNAK - EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA/SCANPIX | KIRT - LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

22 O SANGARID

24 O SANGARID

Nikki Haley

Gerd Kanter

Inimpuhver ÜRO ja Valge Maja vahel. Oktoobri lõpus teatas tulihingeline Venemaa ja Süüria kriitik ning Põhja-Korea vastaste sanktsioonide läbisuruja Nikki Haley, et lõpetab ligi kaheaastase ametiaja USA saadikuna ÜRO juures. Tema samm oli ajastatud suurepäraselt – ta lahkub ametist hetkel, mil suhted president Donald Trumpiga on head, ta on suutnud luua oma näo ja kasvatada populaarsust. Kohati on 46-aastase Haley ja ÜRO peasekretäri António Guterresi hea koostöö olulisemaks viljaks peetud ÜRO rahumissiooni Trumpi vastu. Haley on teatava inimpuhvrina ÜRO ja Valge Maja vahel mänginud määravat rolli selles, et Trump ei ründa ÜROd nii, nagu ta ründab NATOt või WTOd.

Karmen Joller perearst

Tallinna perearst Karmen Joller julgeb sekkuda. Eestis on nukraks tegevalt vähe neid inimesi, kes probleemi märgates julgevad sekkuda. Lihtsam on aur sotsiaalmeedias kirudes välja lasta, kui püüda olukorda muuta. Tallinna perearst Karmen Joller julgeb sekkuda ka siis, kui ametnikud annavad alla ja tunnistavad, et ei suuda peatada terviseohtlikku MMSi müümist ravimina. Just tema pöördumise peale sulges rahvusvaheline maksesüsteem PayPal oma uksed Eestis tegutsenud MMSi müüjatele. Ta ei pelga vaktsineerimisvastaste isiklikke

Kahe aastaga ÜROs on ta näidanud võimekust olla hübriid, kelles on parasjagu Trumpi toetamist, samas enda näo hoidmist. Teatades lahkumisotsusest enne USA Kongressi vahevalimisi, vältis ta riski, et peab pärast vabariiklaste võimalikku kaotust uppuval parteilaeval edasi seilama ja erasektorisse suundumise kõrval poliitilisi sõnavõtte tehes saab ta end parasjagu pildil hoida. Kuigi Haley kinnitas, et 2020. aastal ta Trumpi asemel vabariiklaste presidendikandidaadiks ei pürgi, siis kõigi eelduste kohaselt jääb tal piisavalt aega, et sillutada teed kandideerimaks Valgesse Majja 2024. aastal. Võib olla kindel, et lahkumisavalduse esitamine polnud viimane kord, mil temast kuuleme. Bretty Sarapuu

rünnakuid ja on ikka ja jälle valmis selgitama, miks vaktsineerimine vajalik on. Aga kui teravas vaidluses selgub, et ka tohter on eksinud, siis ei salga ta seda maha, vaid tunnistab – jah, ma tegin vea. Kuigi tegelikult pole Joller perearstide seltsi juht, siis just temast on saanud paljudele selle ameti võrdkuju. Ta leiab alati aega küsimustele vastata ja suudab anda tervisenõu nii, et lugeja ei tunne end rumalana. «Ma imestan, et ta ikka veel jaksab seda rahvavalgustustööd teha, vahet pole, kas küsijaks on mõni naisteportaal või soliidne väljaanne,» kiitis algaja ajakirjanik. Jolleri väljaütlemistel on kaalu, sest ta sõnakasutus on täpne, ta ei liialda ega halvusta, ei kasuta ajakirjandust isikliku poliitkampaania tegemiseks. Kogenud tõlkijana hindab ta ilusat eesti keelt. Sel suvel jäi ta kaamerate ette tahmasena pärast pikka päeva metsapõlengu kustutamisel. Kuigi vaktsineerimisvastased ja MMSi sõbrad heitsid tohtrile ette odava populaarsuse tagaajamist, on ta aastaid käinud vabatahtliku päästjana abiks nii metsapõlengutel kui ka kadunud inimese otsingutel. Maailma päästmine on osa tema elust. Hanneli Rudi

Kettaheitja Gerd Kanter lõpetas ülieduka karjääri. Aastast aastasse on Eesti spordisõber harjunud küsimusega: «Kas Gerd Kanter võidab tiitlivõistlustel medali?» Nüüd peame uue sangari otsima. Ent asi polegi 11 tiitlivõistluste medalis, olümpiakullas, MM-tiitlis ja võimsas Eesti rekordis 73.38. Kanter on olnud kõikide nende aastate jooksul justkui pereliige, kes on suutnud meie südametesse pugeda just oma suure sõbraliku hiiglase hinge ja südamega. Kanteri lahkumisvõistlusel Kadriorus nuttis publik ja nuttis temagi. Ent mitte kurbusest. «Emotsionaalne päev. Raske päev. Aga tegelikult rõõmupäev.» Merili Luuk

Kuido Nõmm meedik

Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht Kuido Nõmm väsis ja pani ameti maha. Suurhaigla erakorralise meditsiini osakond on kui lakkamatu turmtule all olev lahinguväli, kuhu haavatute voor ei lõppe. Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht Kuido Nõmm oli selle rindelõigu üks kõige sõnakamaid arste, kes ravimise kõrval püüdis koputada nii inimeste kui ametnike südametunnistusele, et praegune olukord hävitab arste ja ohustab patsiente. Kaasakiitjaid oli palju, süsteemi muutjaid mitte. Sel sügisel sai otsa ka seni raugematult võidelnud Nõmme jõud – läbipõlenud tohter pani ameti maha. Hanneli Rudi

FOTOD: HALEY - DON EMMERT/AFP/SCANPIX | JOLLER- KONSTANTIN SEDNEV/EESTI MEEDIA/SCANPIX | KANTER - LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX | NÕMM - SILLE ANNUK/EESTI MEEDIA/SCANPIX

kettaheitja

endine USA saadik ÜRO juures

O JUHID JA LIIDRID

Paavst Franciscus

kirikupea

Balti-reis jäi paavst Franciscusele üheks helguslaiguks tema lõppevasse aastasse. Lõppeval aastal tegi paavst Franciscus (81) neli välisreisi, millest vaid kaks olid

pikemad külaskäigud konkreetsete rahvaste juurde, mitte sündmustele. Neist esimene toimus 15.–22. jaanuaril Tšiilisse ja Peruusse ning teine 22.–25. septembril Baltimaadesse. See, et viimase rahvaloenduse andmeil 4500 katoliiklasega Eesti sattus 25 aasta jooksul teist korda paavsti teele ning sel korral oli tulijaks suhteliselt vähe reisiv Franciscus, on väike ime. Vaatamata teist usku või sootuks usuta olemisele oskasid tuhanded eestlased 1,3 miljardi inimese vaimuliku liidri õnnitluskäiku meie 100. sünnipäeva tähistavasse riiki hinnata. Alates hommikul teda Kadriorus võõrustanud president Kersti Kaljulaidist ja lõpetades õhtusele missale kogunenud umbes 10 000 inimesega, näitas Eesti Franciscusele sooja nägu. Ka Franciscuse sõnum mängis siinse rahva enamusele sobivatel nootidel: kommunismikuritööde võikust ei saa alahinnata, NATOsse ja ELi kuulumine on hea ning kuigi pagulasi tuleb aidata, Baltimaadesse neid väga palju ei mahu. Arvestades järjest lahti rulluvaid kiriku pedofiiliaskandaale, millega Franciscus enne ja pärast seda visiiti rinda pistma pidi, jääb Balti-reis üheks helguslaiguks tema lõppevasse aastasse. Selle ta oli ka ära teeninud, sest paistab, et ka kiriku räpast puhastamise töös ta jõudu ei säästa. Evelyn Kaldoja

Larry Page Google’i juht

Internetimaailma üks valitsejaid on Google’i juht ja suuromanik Larry Page. Kui Google oli veel Stanfordi ülikooli väitekirjade sisuotsinguprojekt nimetusega BackRub, lootis selle kaasasutaja Larry Page (koos Sergey Briniga) ettevõtte miljoni dollari eest maha müüa, kaitsta doktoriväitekiri ja saada professoriks. Läks aga veidi teisiti – Google’i emafirma Alphabeti väärtus on täna kolmveerand triljonit ja mõlemad asutajad on miljardärid. Nii nagu paljudel verinoorte asutatud internetifirmadel, oli ka Google’il nn lapsehoidja – 15 aastat tegevjuhiks olnud Eric Schmidt. Nüüd on kaasasutajad «saanud täiskasvanuks» ning Page juhib ettevõtet väga edukalt. Tõnis Oja

Jüri Ratas peaminister

Mihhail Lotman semiootik

Õpetlasest esiarvaja. «Olen igav kuiv õpetlane,» ütles semiootikaprofessor Mihhail Lotman enda kohta intervjuus, olles just saanud Johann Voldemar Jannseni kuju ja aasta arvamusliidri tiitli. Ometi ei jäta «kuiv õpetlane» kedagi külmaks, kui ta ajalehes või oma ajaveebis Eesti ja maailma asju kommenteerib. Erudeeritus, julgus, väärikus ja paras annus satiirilist eneseirooniat on vaid mõned professor Lotmanit iseloomustavad küljed. Avalikus debatis paistab ta silma iseäraliku tundlikkusega ega pelga vajadusel ujuda ka vastuvoolu. Neeme Korv

Peaministriks kasvamine: Jüri Ratase valitsus paistab kõrvalt üsna heitlik. 23. novembril 2016 ametisse astunud Keskerakonna, SDE ja IRLi koalitsioon on näinud koguni üheksat ministrivahetust. Kui hakatuseks olid lahkumise põhjuseks skandaalid (Martin Repinski, Mihhail Korb), siis 2018. aastal nägime ka päevapoliitilisi manöövreid, nagu Jevgeni Ossinovski taandumine ja Janek Mäggi esiletõus. Ratas, kes esimesel ametiaastal paistis silma eelkõige segaste sõnumitega eesti ja lihtsakoelistega inglise keeles, on valitsusjuhi ametiga ära harjunud. Keskerakonnas on Ratas tõusnud selgeks liidriks, pannes vaikima nii savisaarlaste kui vene tiiva. Turu-uuringute AS mõõtis tänavu EPLi tellimusel peaministrieelistusi. Kui aasta alguses kuulus rahva poolehoid

opositsioonilise Reformierakonna juhile Kaja Kallasele (märtsis toetas Kallast 28 ja Ratast 21 protsenti), siis kevadel ja suve hakul toetus võrdsustus (juunis nt 22:22). Sügiseks rebis Ratas kindlalt ette – novembris oli skoor juba 31:18 Ratase kasuks. Kui erakondade juhid kogunesid septembris ETV «Esimesse stuudiosse» väitlema, kirjutas Postimehe erikorrespondent Vilja Kiisler, et Ratas «valdab ruumi, haarab initsiatiivi, võtab sõnast ja sõna, reageerib adekvaatselt ja isegi täitsa kiiresti». Ratase nõrkus on endiselt väga kriitiliste dilemmade lahendamine, nagu ÜRO rändekompakti kriisi puhul. Siiski võimaldab kasvanud enesekindlus koha peal ringi käivate ratastega masina viimaks liikvele saada. Neeme Korv

FOTOD: FRANCISCUS, RATAS, LOTMAN, RAASUKE - TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX | PAGE - JEFF CHIU/AP/SCANPIX | DESCHAMPS - FRANCK FIFE/AFP/SCANPIX | ERDOĞAN - PRESIDENTIAL PRESS SERVICE/AP/SCANPIX | JONG-UN - AFP/SCANPIX

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 27

Erkki Raasuke Luminori panga juht

Hinnatud pankur ehitab uut hinnalist panka. Ei juhtu just iga päev, kui vastloodud ettevõtte vastu hakkavad huvi tundma maailmamastaabiga investeerimishaid, kes seda kohe ära osta tahavad. Nii igatahes juhtus Erkki Raasukese juhitava Luminori pangaga. Kohe, kui eelmise aasta oktoobris Luminor asutati, hakkas selle vastu huvi tundma maailma suurim erakapitalifond Blackstone. Ei möödunud aastatki, kui ülevõtmine sai teoks. Blackstone’i Euroopa investeeringute eest vastutav Nadim El Gabbani ütles Postimehele, et fond oli pangast huvitatud eelkõige Raasukese kokku pandud meeskonna tõttu. Tõnis Oja

Recep Tayyip Erdoğan Türgi president

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan haaras kodumaal veelgi kõvemini kõrist kinni. Türgi läks hirmuõhkkonnas peetud valimiste järel üle presidentaalsele riigikorrale, andes Erdoğanile seni-

sest veelgi suuremad volitused. Valimisvõidu nimel pandi tööle kogu riigiaparaat ning tulemuses kahtlusi õhku ei jäänud. Riigikorra muutumisega astus sultanit meenutav Erdoğan sammukese lähemale diktatuurile, tehes ühtlasi hüppe Euroopa Liidust veelgi kaugemale. Erdoğani valitsemist iseloomustab paranoia. Tänini nähakse iga nurga peal režiimi poolt 2016. aasta riigipöördekatses süüdistatava islamivaimuliku Fethullah Güleni varju. Terrorismiga võitlemise ettekäändel rikutakse räigelt inimõigusi ja Türgi riiki iseloomustavad Erdoğani võimu all hoopis puhastused, vangistamised ning sõna- ja ajakirjandusvabaduse piiramine. Samal ajal üritab riigipea väsimatult oma käpa all oleva meedia kaudu jätta muljet, et ta viib ühtlasi ellu ka suuremat plaani, mille ta ise tahaks ajalukku kirjutada erdoğanismi nime all. Ehkki Erdoğan sooviks endast maha jätta suurema pärandi, kui seda suutis tänapäevase Türgi riigi asutaja Mustafa Kemal Atatürk, siis vähemalt läänemaailmas jäädakse teda ajaloos meenutama kui tülikat sultanit. Martin Kutti

Didier Deschamps jalgpallitreener

Doktor Didier Deschamps tõi Prantsusmaale võidukarika. Sõim, ähvardused, boikott, piinlik väljakukkumine, mängukeelud ja üldrahvalik hukkamõist. Sellises seisus naasis Prantsusmaa jalgpallikoondis suviselt MM-finaalturniirilt. Jutt käib mõistagi 2010. aastal Lõuna-Aafrikas peetud MMist. Kaks aastat pärast seda, kui koondis Raymond Domenechi käe all MMil tuumapommina plahvatas ja katastroofi põhjustas, võttis rahvusmeeskonna tüüri üle Didier Deschamps. Et 1998. aastal Pariisis mängijana Kuldse Jumalanna taeva poole tõstnud mehest saab toonase hiilguse taastaja, julgesid toona uskuda vähesed. Üks uskujaist oli Deschamps ise. Nelja aasta pärast näiski, et ajalugu kordub ja Prantsusmaa võidab koduseinte toel jälle suurturniiri. Ent EM-tiitli, mis pidanuks justkui juba Prantsusmaale kuuluma, näppas prantslaste sõrmede vahelt hoopis Portugal. Deschamps ei heitnud meelt, vaid asus valmistuma MMiks. Koondisesse pääsesid vaid mehed, kes olid valmis sulanduma 23-liikmeliseks tervikuks.

Kim Jong-un

Põhja-Korea ülemjuht

Introvertne tööloom N’Golo Kante ja paabulinnuna läbi elu tantsisklev Paul Pogba, väike võlur Antoine Griezmann ja nooruslikult uljas Kylian Mbappe ning kõik nende kaaslased allutasid oma ego ühiselt hingavale organismile, mille südamerütmi suunas Deschamps. Kakskümmend aastat hiljem seisiski Gallia kukk taas kõigist kõrgemal, haarates tiibade vahele Kuldse Jumalanna. Kristjan Jaak Kangur

Ettearvamatu Kim Jong-un. Põhja-Korea liider Kim Jong-un näitas sel aastal, et lisaks julmale despoodile peidab ta endas ka oskuslikku strateegi, kelle järgmist käiku on võimatu ette näha. Kuigi Põhja-Korea osalemine Souli taliolümpial ja kohtumised USA ja Lõuna-Korea juhtidega andsid lootust pingete lõdvenemisele, ei oma Korea meeskonna PR-trikk tegelikult mingit poliitilist väärtust. Kohtumiselt Donald Trumpiga väljus Kim selgelt võitjana ning sinisilmne Moon Jae-in paistab olevat Pyongyangi suhtes igasuguse valvsuse kaotanud. Naeratava fassaadi taga jätkab Kim aga sanktsioonide rikkumise ja ränkade repressioonidega. Margus Parts

28 O JUHID JA LIIDRID

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Politseijuht Elmar Vaher võitleb idapiiri paisuvate ehitushindadega.

Tim Cook

Apple’i juht

Apple’i juht Tim Cook ei üllata, aga raha mees teha oskab. Juba mitu aastat pole iPhone suutnud

Toomas Asser TÜ rektor

Ajukirurg asus tüürima Tartu Ülikooli. 2018. aasta avapäevil lehvis Tartu Ülikooli peahoonel leinalipp. Rektor Volli Kalm oli jõulu eel ootamatult surnud. Ees seisid erakorralised rektorivalimised. Kuu hiljem teatas praktilise filosoofia professor Margit Sutrop, et on valmis kandideerima, kolmandat korda 11 aasta jooksul.

maailmale midagi sellist pakkuda, mida seal juba olemas poleks olnud. Edukast šokeerijast on saanud edukas ahvija. Tagatipuks tõukas hiinlaste Huawei ta mobiilimüügi turuosalt kolmandaks ning Apple lõpetas seejärel üleüldse oma müügistatistika avalikustamise. Tim Cook aga särab igal uue seadme esitlusüritusel nagu jõulupuu ja tema huulilt kostub «Wow!» üha tihedamini. Selle sõna on ta õppinud Apple’i investoritelt. Lõppenud finantsaasta kasum oli koguni 60 miljardit dollarit, mis on suur kasv võrreldes eelmise aasta 48 miljardiga. Täielik müstika. Asi on usus. Aivar Pau

Vastaskandidaadiga läks aega. Rahvusvaheliselt tuntud ja sõnakas professor ütles ära. Suur arstiteaduskond, kes valimistel kaalukeel, seisis silmitsi olukorraga – et valimised oleksid valimised, peab meditsiiniprofessorite seast leitama kandidaat, kes nõus võitlusse astuma. Selleks sai neurokirurg Toomas Asser. Esimestel debattidel näis, et Sutropi pika ja põhjalikult läbimõeldud jutu vahele saab Asser torgata vaid nõustuvaid remarke. Aga Asser kohanes kiiresti ning aprilli lõpus aulas toimunud valimistelt tuli Asser välja ülekaaluka võitjana, esimese arstiteadlasest rektorina pea sajandi jooksul. Mõni päev hiljem, volbrirongkäigus tühjendas ta tudengitega kuue samba all õllekannu. Suvel jättis Asser hüvasti kirurgitööga, kuigi keerulisi juhtumeid tuleb aeg-ajalt nõustada ka rektoritoolist. Augustist on ta ülikooli rektor, kes tsiteeris oma vanaema: «Toomas, oled liiga rahulik ja tagasihoidlik, nii keerulises maailmas edu ei saavuta.» Asser väitis, et vanaema eksis – just rahulikkus ja sõbralikkus on olnud talle abimehed. Asseri esimesed kuud rektorina on näidanud, et Jaak Aaviksoo kombel suurde sõtta tema ei torma. Pigem ikka tasa ja targu. Villu Päärt

Martin Herem kindralmajor

Eesti uus esisõjard Et aru saada, mis puust on värske kaitseväe juhataja, tuleb alustada võsast. Praegu 44-aastane kindralmajor Herem oli oma esimesele palgatööle minnes umbes seitsmene. Mõnetunnist kolhoosi peedipõllul kõplamist liialt nüriks hinnanud teise klassi poiss võttis selle asemel isa nimele metskonnast objekti, hakkas rattaga alevist metsa tööle käima ja seal üksi kiiniga võsa raiuma. Külge jäid nii tööfilosoofia kui ka laiguline vorm. Selle kümnendi keskpaigaks oli eakaaslastest karjääris mööda tuisanud kolonel Herem tõusnud KVÜÕA ülemaks, ja veeretas Tartus tõsimeeli mõtet, kas kaitsevägi teda pärast seda üldse enam vajab. «Ohvitserid, kes mingisugusel ametikohal järgmisele ja järgmisele jõuavad, ei saa ju kõik saada kaitseväe juhatajaks,» ütles Herem 2013. aastal ega välistanud talle omase jalad-maas-tagasihoidlikkusega oma eelkäija eeskujul reservi saatmist. Elul olid teised plaanid. Herem tegi KVÜÕAst mõne aastaga teaduspõhise asutuse. Murdis pead ohvitseride karjäärimudelite uuendamisega ja oli ajateenistuse visionäär. Kui raskeid vastuseid otsiv ajakirjanik tahtis kaitseväe tuleviku kohta kellegagi mõttepoksi mängida, sai ta varem või hiljem peastaabist soovituse helistada Tartusse Heremile. Viimase toorelt sõnakad väljaütlemised võisid trükis ilmudes mõnegi kindrali silmi pööritama panna, aga militaarmõtlejale oli raske ka vastu vaielda. Paljud Heremi esialgu valusad ideed – näiteks sõduri baaskursuse uuendamine või tervisenõuete lati alandamine kutsealustele – muutusid hiljem ministeeriumis poliitikaks ja kaitseväes reaalsuseks. Kindral Riho Terrasega võrreldes on Herem märgatavalt teisest puust. Vähem diplomaat, rohkem strateeg. Miinus see pole, sest kindralite rahvusvahelises seltskonnas võivad edu tuua mõlemad. Õppustel muda ei pelga, vabal ajal jookseb maratone. Suitsetab, aga sedagi vabandavalt. Kaitseväele paneks ta koolipoisi hinde – kolme. Leiab, et mehistutakse mitte ajateenistuses, vaid palju enam lapsi kasvatades või peret ülal pidades. Kui Eesti kultuuris leiduks «lumehelbekese» arhetüübi vastand, võiks see alata h-tähega. Oliver Kund

FOTOD: VAHER - TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX | COOK - YVES HERMAN/REUTERS/SCANPIX | ASSER - MARGUS ANSU/EESTI MEEDIA/SCANPIX | HEREM - EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Elmar Vaher

«Eesti väärib kallist piiri,» leiab politseija piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Kui kallist? Vaevalt ta seda pärast lõppevat aastat oletada enam julgeb. Iga kord, kui valmib mõni oluline dokument, on sinna kirja pandud summa märgatavalt paisunud. Kord on see 70 miljonit, teine kord 170, kolmandat korda arvestades maksab meie idapiir juba 250 miljonit. Kahtlevad pilgud pöörduvad igal sellisel korral härra peadirektori poole. Lisada veel võrrandisse poliitiline kemplus, muutub politseijuhi jalgealune juba vägagi kõikuvaks. Kuid Vaher on skandaalidest ennegi terve nahaga välja tulnud. Nii seegi kord. Järgmised viis aastat tuleb end aga seda rohkem tõestada. Martin Laine

30 O JUHID JA LIIDRID

Theresa May

Suurbritannia peaminister Vankumatu raudne leedi raiub edasi. Lõppev aasta Suurbritannia peaministrit Theresa Mayd troonilt ei viinud. Üritasid seda siiski paljud – muuhulgas opositsioonierakond Briti leiboristid kui ka tema oma erakonnaliige ja endine välisminister Boris Johnson. Ei murdnud teda ka aina hapumaks muutuv lahutus Euroopa Liidust, mille tähtaeg on kohe-kohe saabumas. May võitleb sihikindlalt edasi, kelle huve silmas pidades, jääb aga aina hägusemaks. Rahvas nõuab uut Brexitihääletust, kuid peaminister on mõtte kindlalt tagasi lükanud, väites, et ta teeb seda, mida rahvas temalt ootab. Kerstin Meresma

O KAOTAJAD

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 31

Jevgeni Ossinovski

FOTOD: MAY - HENRY NICHOLLS/REUTERS/SCANPIX | ZUCKERBERG - LEAH MILLIS/REUTERS/SCANPIX | OSSINOVSKI - MAILIIS OLLINO/EESTI MEEDIA/SCANPIX | HANSAR - EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA/SCANPIX | HERKEL - JOAKIM KLEMENTI/EESTI MEEDIA/SCANPIX

endine tervise- ja tööminister

Mark Zuckerberg Facebooki asutaja ja tegevjuht Mark Zuckerberg on sunnitud võtma vastutuse oma loomingu eest. Maailma suurima ja mõjukaima sotsiaalmeediaplatvormi juht Mark Zuckerberg on sellel aastal seisnud silmitsi terve hulga skandaalidega, mis puudutavad Facebooki turvalisust ja usaldusväärsust. Facebook, mis mängib nüüdseks olulist rolli miljardite inimeste igapäevaelus, seisab aina enam silmitsi tõsiasjaga, et nad ei suuda alati kontrollida oma keskkonnas toimuvat. Propaganda ja valeuudiste levik, küberrünnakud, valimiste manipuleerimised ning andmelekked on andnud Facebooki usaldusväärsusele tugeva hoobi. Juht peab vastutama. Zuckerberg on pidanud andma vastuseid juba nii USA kongressi kui ka Euroopa Parlamendi ees ning üha enam valitsusi nõuab Facebooki tugevamat reguleerimist. Rait Piir

Alkohol murdis ministri. Poliitikaringkondades sahistati juba ammu enne kevadet, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Jevgeni Ossinovski plaanib tervise- ja tööministri ameti maha panna. Kui ta sellest aprilli algul teatas, kehitasidki paljud ilmselt õlgu. «Argpükslik! Vastutustundetu!» kõlas opositsioonist. Ent Ossinovski oli alkoholiaktsiisi raske taaga all piltlikult öeldes kössi vajunud ega pääsenud kuidagi tule alt välja. Koos sellega oli tule all kogu partei ja seda ei saa ükski erakond aasta enne valimisi endale lubada. Kõik see väljendus sotside toetusprotsendis, mis üha rohkem maadligi vajus. Mõned äkilisemad sotside hulgast julgesid toona isegi välja öelda, et sotside esimees tuleks seetõttu välja vahetada. Spekuleeriti ka uute võimalike kandidaatide üle. Üks neist oli ja on siiani Indrek Saar, kes pole ka kordagi saladust teinud, et sellest kohast ta ära ei ütleks. Kuid Ossinovski jäi partei etteotsa, ent lahkus ministrikohalt. Selle käiguga oli ta järjekorras

juba kuues minister, kes Jüri Ratase valitsusest lahkus. Hiljem on lahkujate rivi veelgi pikenenud. Ja ehkki sotsiaaldemokraadid on üritanud kõigest väest alkoaktsiisi tõusuga kaasnenud piirikaubanduse süüd Reformierakonna kaela veeretada, ei ole see kuigi hästi õnnestunud. Alkopoliitika prohmaka peaarhitektina läheb ajalukku ilmselt siiski Ossinovski. Helen Mihelson

Andres Herkel poliitik

Marje Hansar festivalikorraldaja

Viimased veerand sajandit Õllesummerit korraldanud Marje Hansar otsustas tänavu üritusel stepsli seinast tõmmata. Raske öelda, kas selle fakti valguses tuleks pidada suuremaks kaotajaks Hansarit või eesti rahvast ja kohalikke muusikuid. Sest Õllesummer oli meie kultuurimaastikul juba pikki aastaid midagi muud kui tema üle-eelmisest kümnendist pärinev avalik kuvand. 1994. aastal mastaapse õllepeona alusta-

nud üritus, kuhu mindi eelkõige kohtuma oma sisemise seaga, kujutas enesest juba aastaid suhteliselt väärikat (ning ühtlasi Tallinna suurimat) kogupere muusikafestivali, kus astus lisaks kohalike popartistide paremikule (viimastel aastatel eksklusiivse suure lavasõuga Ruja, Tommy Cash, Kerli Kõiv jt) üles ka maitsekalt valitud rahvusvahelisi staare (Pet Shop Boys, Moby, Manic Street Preachers, Placebo, The Cardigans jt). Alvar Loog

Idealistide erakonna tõetund. Aasta 2018 jääb märkima aega, kus Vabaerakonnast, sellest idealistide parteist, kuhu koondus kodanikuühiskond – nii Eesti iseseisvuse taastajate kui uue vabakonna näol – sai vaatlejate meelest küünikute erakond. Andres Herkelile, kes paljude meelest tegi võimatu võimalikuks, viies 2015. aastal uue poliitilise jõu riigikokku, oli aasta keeruline. Tänavu uuesti erakonna Artur Talvikult üle võtnuna jäi ta sellest mõni kuu hiljem uuesti ilma, kui juhiks tõusis Kaul Nurm. Kevadel 2019 saabub Vabaerakonna tõetund. Kui valimiskünnist ei ületata, on üks tee lõpuni käidud. Neeme Korv

32 O KAOTAJAD

Serena Williams Parimast naistennisistist sai kõige kehvem kaotaja. Meistrile on sageli rohkem lubatud kui teistele. Kuid vahel kuritarvitavad nemadki usaldust. Meie aja parim naistennisist Serena Williams seisis US Openi finaalis enda arvates õigluse eest, kuid läks pukikohtuniku Carlos Ramosega vaieldes üle piiri. Vabandusi-õigustusi leidis Williams endale ise ja neid leiti ka tema eest kuhjaga. Ühtede arvates olevat Williamsit keelatud juhendamise ning seejärel reketiloopimise ja suupruukimise eest karistanud Ramos käitunud seksistlikult või rassistlikult, teiste meelest tahtnud ta lihtsalt oma võimu kehtestada. Ent miks heita kohtunikule ette seda, et ta järgis reegleid? Miskipärast võttis Williams kohtuniku hinnangut isikliku rünnakuna. Paisu tagant pääses valla tema sisemine veendumus, mille tunnistajaks on tennisepublik varemgi olnud – kogu maailm on tema vastu. Muidugi on just selline hoiak teinud temast viimse veretilgani võitleja, viinud ta 23 slämmitiitli võiduni. Ent seekord keeras Williams vindi üle. Hilisema sisutühja väitega, nagu käitunuks Ramos seksistlikult, tema

Arnout Lugtmeijer

Vopak E.O.S. juhatuse liige

Anne Mere

HKScan Estonia juht

Aivo Adamson endine pangajuht

enda tegutsemine tulenenud aga feministlikest motiividest, naeruvääristas ameeriklanna end paraku veelgi rohkem. Mida Williamsi juhtum meile näitas? Küllap ennekõike seda, et isegi suurimad sportlased on inimesed ühes kõigi inimlike nõrkustega. Jagugu neil vaid julgust seda endale tunnistada. Kristjan Jaak Kangur

Mees, kes kaotas panga. Kuigi praegu räägivad kõik Danske pattudest, neelas rahapesuskandaal tänavu tervenisti ühe Eesti pisipanga. Aivo Adamson, Versobanki viimane juht, tegi enda sõnul kõik, et ligikaudu 200 miljonit musta raha enne Adamsoni ametisse astumist läbi lasknud finantsasutusest veel elulooma teha. Kuid paat oli juba vett täis ja keegi tegi põhja veel auke juurde, nagu mees ise ütles. Adamsoni õnneks pole teda tabanud Aivar Rehe saatus. Hiljuti teatas Adamson oma uuest prestiižsest töökohast – ta hakkab ÜRO teenuseid digiteerima. Lennart Ruuda

Eelmisel aastal püstitati Eestis kahjumirekord ja seda sektoris, mis veel kümmekond aastat tagasi õitses. Nimelt sai naftasaaduste ladustamisja ümberlaadimisettevõte Vopak E.O.S. eelmisel aastal 99 miljonit eurot kahjumit. Varem oli suurimat kahjumit saanud SEB pank 2009. aastal 88,3 miljonit eurot. Tõsi, suur osa kahjumist oli varade allahindlus. Sellegipoolest on tegu märgilise kahjumiga, mis peegeldab ilmekalt sektori seisu. Seda enam, et varem jutukas Vopaki käilakuju Arnout Lugtmeijer keeldus kommentaaridest ja intervjuudest. Harry Tuul

Korralikust suurettevõttest sai sendiveeretaja. «Kas tal tõesti on nii raske töötajate palka tõsta?» küsisid ilmselt paljud, kes Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate ja ettevõtte juhi Anne Mere vägikaikavedu jälgisid. Merest jäi kuvand kui külmast ja kalgist sendiveeretajast, kelle jäikus viis taasiseseisvunud Eesti pikima tööstreigini. Vähem tahetakse teada seda, et ka Mere seisis ise kahe tule vahel, sest Soome omanikud käskisid iga hinna eest tal kulusid kokku hoida. On öeldud, et kui alluvate palgatõus olnuks vaid Mere teha, oleks see ammu juhtunud. Lennart Ruuda

Igor Mang astroloog

Horoskoobimeistri varjatud pale Lõppeva aasta vaat et suurim kodumaine uudispomm lõhkes kevadel. Selgus, et tuhandete horoskoobisõprade jaoks jumala staatusse tõusnud Igor Mang oli väidetavalt aastaid, isegi aastakümneid oma naiskliente käperdanud. Telesaate «Pealtnägija» paljastusele järgnesid üksteise järel Mangi klientide avameelsed kirjeldused. Politseisse pöördus siiski vaid üks inimene. Mang ise ütles uurijale, et tal on inimeste probleemidest arusaamiseks välja kujunenud «oma meetod». Politsei pidas «Mangi meetodit» seksuaalseks ahistamiseks ja tegi talle 96 eurot trahvi. Helen Mihelson

FOTOD: WILLIAMS - USA TODAY SPORTS/SCANPIX | LUGTMEIJER - LAURA OKS/EESTI MEEDIA/SCANPIX | MERE - SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX | ADAMSON - MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA/SCANPIX | MANG - KONSTANTIN SEDNEV/EESTI MEEDIA/SCANPIX

tennisist

Brian Wansink

paljastatud teaduspettur Tippteadlane osutus šarlataniks. Paljastatud petturi loo ilmsikstulek ilmestab probleeme tänapäeva teaduses. Teadus pole teatavasti ammugi enam ainult rahulik laboris nokitsemine ja elu suurtele küsimustele vastuste otsimine. Ühelt poolt soosib fraasiga «publitseeri või kao uttu» kokku võetav kõrgendatud konkurentsiga teaduskultuur aina vähemoluliste teadustulemuste avaldamist, teiselt poolt nõuab klikijanune meedia aina enam lihtsaid, kuid samas suurekõlalisi pealkirju. Möödunud aastal kerkis selle süsteemi ühe sümptomina avalikkuse ette Ameerika toitumiskäitumise uurija Brian Wansinki juhtum. Teiste seas ka USA põllumajandusameti toitumis-

poliitikat kujundanud ja riigi toitumishariduse programmi juhtinud Wansink jõudis oma pea 30 aastat väldanud teadlase karjääri jooksul avaldada hulgaliselt avalikkuse tähelepanu tõmmanud uurimusi ja populaarteaduslikke raamatuid, milles lahatakse seoseid elukeskkonna ja toitumisharjumuste vahel. «Maailma tasemel toitumisteadlase» renomee kukkus aga kaardimajana kokku, kui ajakirjandusse jõudis tema kirjavahetus, milles ta soovitas oma juhendatavatel sooritada teaduses lubamatuid statistilisi manipulatsioone, et saada võimalikult «kajastatavaid» tulemusi. Novembriks oli tagasi võetud juba 15 tema artiklit ning Cornelli Ülikool lõpetas temaga lepingu. Kuigi Wansinki enda süüd ei saa pisendada, tasub loota, et juhtum viib teaduse süsteemi parandamiseni. Kaur Maran

Thomas F. Borgen Danske Banki eksjuht

Eesti rahapesuskandaal võttis Danske Banki juhilt ameti. Norrakas Thomas F. Borgen sai Danske Banki tegevjuhiks 2013. aastal. Enam-vähem samal ajal andis Eesti finantsinspektsioon peahoonega Kopenhaagenis asuvale Taani suurimale pangale märku, et rahapesuvastase võitlusega pole nende siinses filiaalis kõik korras. Danske peakontoris suhtuti teemasse, kas teadlikult või mitte, leigelt ning läks üle kahe aasta, enne kui Danske Eesti siinse mitteresidentide äri sulges. Borgen ise lahkus ametist avalikkuse surve tõttu tänavu septembris, kuid see ei takistanud tal saamast kuldset, mitmetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat lahkumishüvitist. Tõnis Oja

Urve Palo eksminister Urve Palo lahkus ootamatult ministriametist ja samal ajal ka poliitikast. Südasuvel astus sotsist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo erakonnast välja ja kartes ümberveenmist, teatas sellest alles siis erakonna juhile Jevgeni Ossinovskile. Palo lahkumist ministriametist ja SDEst saatis kisma tema liitlase Ossinovskiga oponeerima asunud Indrek Saarega. Palo lajatas, et kui üldse mõnda erakonda, siis sobiks Saar juhtima EKREt. Jäädes märtsini riigikogu aknaaluseks, lahkus kannapöördeministri kuulsusega Palo tagasi tuttavale erasektori rajale, saatjaks ID-kaardi skandaal ja maarahva saamata jäänud kiire internet, kuid ka kümme aastat tipp-poliitika kõrgliigas. Mari Mets

Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo Teater NO99 eestvedajad Teatrijuhid otsustasid teater NO99 tegevuse ootamatult lõpetada. «Kuhu kaob raha ja kust tuleb tolm» – nii pealkirjastasid NO99 «Ühtsest Eestist» rääkiva ja 2013. aastal valminud dokumentaalfilmi. Loodetavasti tehakse kunagi dokumentaalfilm «Mis juhtus tipus ja kuhu kadus usaldus», sest see, mis meie silme all teatriga NO99 neljateistkümne aastaga toimus, on eriline, imetlema ja imestama panev. Neil oli kõik, nad on Eesti teatritest kõige kaugemale (ja seda igas mõttes) jõudnud teater, kuid täna tuleb Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi juhitud teatrist rääkida juba minevikus.

Vaid kahe käe jagu inimesi teadis enne oktoobri viimast päeva, et NO99 on jõudnud punkti, kust ühiselt edasiminek toob rohkem tüli ja pingeid kui valus otsus lõpetada. Polegi tegelikult oluline jälile jõuda inimeseni, kes esimesena kõva häälega ütles «aga mida me venitame, teeme selle lõpu kohe ära», sest see mõte oli paljudele tuttav. Aga ikkagi oli NO99 lõpp ootamatu. 2017. aasta detsembris oli veel kõik võimalik – Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper ning NO99 trupp nautis Roomas tähelepanu ning tunnustust, oli ju kogu teater saanud Euroopa ühe kõige olulisema teatriauhinna, proovisaalis olid mõlema kunstilise juhi lavastused, mis tõotasid tulla intrigeerivad. Näitlejad ja teatrijuhid uskusid, et nad teevad ka numbrit 99 kandva lavastuse. Viimase 11 kuuga läks selles väikeses teatriperekonnas midagi lõplikult katki ning usk asendus pettumuse, kurbuse, jõuetuse ning vangis oleku tundega – NO99 inimesed olid iseenda teatri vangid, selle teatri, mis säras minevikus uhkemalt kui praegu. NO99 lõpp on kurb ja eriti traagiline on see, et teatri murenemise taga on paljude teiste põhjuste seas teatrijuhi eraeluline otsus ning sellele järgnenud tegu. Elu oli taas teatrist suurem. Heili Sibrits

FOTOD: PALO - LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX | WANSINK - MIKE GROLL/AP/SCANPIX | NECHAYEVA - MADIS SINIVEE/EESTI MEEDIA/SCANPIX | BORGEN - EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA/SCANPIX | OJASOO/SEMPER - MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA/SCANPIX

34 O KAOTAJAD

O TÕUSVAD TÄHED

Elina Nechayeva koloratuursopran

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 35 Ooperilaulja Elina Nechayeva tõi Eesti Eurovisioonil taas esiritta. Lõppeva aasta esimese poole suurim nimi kohaliku meedia ja meelelahutuse konnatiigis oli 27-aastane Elina Nechayeva. Nechayeva on noor, kaunis, andekas, siiras, positiivne ja multikultuurne lauljanna, baleriini välimusega koloratuursopran, Eesti Laul 2018 võitja, rahvusvaheliste kihlveokontorite algne favoriit Eurovisiooni võidule Mihkel Mattiseni ja Timo Vendti lauluga «La forza». Ehkki lõppvõistlusel tuli tal leppida pettumust valmistanud 8. kohaga, kujunes omamoodi triumfiks paar nädalat hiljem toimunud suur soolokontsert Tallinnas Alexela kontserdimajas. Elinal on õnnestunud nii oma artistikuvandis kui ka isikliku repertuaari seni ainsas laulus segada kõrgkultuuriks peetud ooperi kaanoneid ja sümboolset kapitali popkultuuri intellektuaalse ja esteetilise ligipääsetavusega. Ta on ooperitäht neile, kes ooperit (veel) ei kuula. Loodetavasti saab ta peagi võimaluse end tõestada ka kutselisel ooperilaval. Alvar Loog

36 O TÕUSVAD TÄHED

Pedro Sánchez

Kaja Kallas

Reformierakonna juht Algus oli paljutõotav. Opositsiooni kopitama tõrjutud Reformierakond janunes värske vere, see tähendab uue juhi järele. Muidugi oli kahtlejaid, et kuidas põhiliselt Brüsselis poliitilisi kogemusi korjanud Kaja Kallas koduses konnatiigis hakkama saab. Kuid miks kohe eeldada, et ei saa, küsisid Kallase kaitsjad vastu. Nüüd, pool aastat hiljem on Reformierakond küll endiselt kõige populaarsem partei, kuid küsida tuleb, kas see on tänu Kallasele või pigem vaatamata Kallasele. Pevkuri-aegset tippmarki pole suudetud veel korrata. Erakonna sorgu kiskuv reiting pole kindlasti see, mida Kallas oravate etteotsa asudes taotles. Kaja Kallases on midagi, mis ei

suuda inimesi veenda. Liiga tark, liiga naine, liiga Euroopa, liiga Kallas? Ilmselt on põhjus kõiges selles kokku ning erakond ei näi teda ka kuigivõrd toetavat. Või õigemini: tal pole eriti abi meeskonnast, kelle ta enda ümber on moodustanud. Eks meeskonna moodustamise oskus on samuti üks näitaja, mille abil juhi edu saab ennustada. Aga tundub ka, nagu ootaks vana kaardivägi Kallase põrumist eelseisvatel valimistel, et siis erakond tagasi võtta ja valitsusse tüürida. Kuni kolmikliidul armastus otsas pole ja valimistulemus seda liitu õnnistab, seni oravad Stenbocki ei pääse. Sunnitud võimupaus ongi suurepärane võimalus lasta igasugu trooninõudlejatel end ära väsitada. Sigrid Kõiv

Katrina Lehis

Tõi sotsid Hispaanias võimule. Hispaania sotsist peaminister Pedro Sánchez tõestas sel suvel oma laitmatut taju õige hetke tabamisel. Ta kutsus umbusaldushääletuse Mariano Rajoy valitsuse vastu esile ajal, kui Rahvaparteid juba pikalt vintsutanud korruptsiooniskandaal oli ajanud kopsu üle maksa isegi konservatiivide enda toetajatel ning napsas ripakile jäänud valitsusjuhi koha vaevata endale. Boonusena andis Sánchezse kaval nüke sotsialistlikule PSOE-le uue hingamise: üle pika aja on sotsid taas populaarseim partei Hispaanias. Suurt rolli Sáncheze menus on mänginud tema julge avang peaministrina. Ta pani kokku Hispaania esimese naiste enamusega valitsuse. Ta lubas Hispaanias maabuda migrantide päästelaeval Aquarius. Ta plaanib kangelaskalmistult minema viia diktaator Francisco Franco säilmed. Ja ta otsustas kõrvale heita karmikäelise hoiaku Kataloonia küsimuses. Tõsi, nüüdseks paistavad tema mesinädalad läbi olevat. Nagu tihti Hispaanias, on kerkinud esile süüdistused, et Sánchez on oma doktoritöö plagieerinud. Lisaks pahandab paljusid, et riik jätkab relvamüüki Saudi Araabiale. Tema vähemusvalitsuse peamine peavalu on seotud aga tuleva aasta eelarvega. Aga ka kõige tumedamatel hetkedel võib Sánchez lohutada end sellega, et paljudes kõige nägusamate poliitikute edetabelites on ta kõigutamas seni konkurentsitult esikohta nautinud Kanada peaministri Justin Trudeau trooni. Berit Nuka

Hendrik Toompere jr

Eesti Draamateatri kunstiline juht

vehkleja

Vehkleja Katrina Lehis tõusis läbi raskuste vehklemismaailma tippu. Tippsporti naasmisel tuleb alati arvestada mõne tagasilöögiga. Ent vehkleja Katrina Lehise jaoks oli tagasilöök esmalt veidi suurem – pärast poja sündi vehklemisrajale naasnud ja Eesti meistriks tulnud vehkleja tõusis küll Eesti edetabelis esikolmikusse, ent jäi EM-koondisest välja. Mängu tuli vehklemisliidu ju-

hatus, kes andis värskele Eesti meistrile võimaluse. Nagu nüüd teame, oli tasuks EM-kuld, mis rändas kõigepealt Lehise kaela, aga sealt juba õige pea pisipoeg Henri näppude vahele. Juhatuse otsusega ka MM-koondisesse lülitunud Lehis on oma kanda nüüdseks kinnitanud ning hiljutisel MK-etapil Tallinnas saime näha juba teatepulga ülevõtmist, kui teda prooviti kogenud Irina Embrichi asemel naiskonna ankrunaisena. Merili Luuk

Eesti Draamateatri uus hingamine. Eesti Draamateatri kunstilise juhi konkursi komisjon valis nelja kandidaadi seast Priit Pedajase asemele uueks kunstiliseks juhiks Hendrik Toompere juuniori, see tähendab, et augustist keerati Eesti teatriajaloos ette uus lehekülg. Kui huvitavaks see lehekülg muutub, on 2018. aasta lõpus veel vara rääkida, sest Toompere pole oma esimestel ametis oldud kuudel veel ühtegi väljapoole paistvat muutust teinud. Aga tark ei torma ja nii suure laeva, nagu seda on draamateater, pööramine võtabki aega. Kuid 32-aastase Toompere valimine suurteatri juhiks on julge samm, mis näitab, et teatris mõistetakse muutuste vajadust. Oma eesmärgiks ütles Toompere, et ta soovib maksimaalselt panustada ja teha nii, et KÕIK lavastused oleks hästi tehtud ja hästi valitud. «Tuleb hoolega suhtuda. Teater pole maja, vaid on sisu.» Heili Sibrits

FOTOD: KALLAS - MARGUS ANSU/EESTI MEEDIA/SCANPIX | LEHIS - SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX | SÁNCHEZ - RAUL CARO/ EPA/SCANPIX | TOOMPERE - MADIS SINIVEE/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Hispaania peaminister

38 O TÕUSVAD TÄHED

Kristina Kallas, Priit Alamäe Eesti 200 eestvedajad

Uue erakonna sünnitunnistusel oli viis allkirja, millest kohe kerkisid meedias esile kaks: Kristina Kallas ja Priit Alamäe. Poliitilistes kuluaarides räägitu ja sahistatu jõudis 3. mail avalikkuse ette. Postimehe arvamustoimetus avaldas uue poliitilise liikumise Eesti 200 manifesti. «Järgmisesse riigikokku kuuluvad poliitikud hakkavad kujundama 200-aastase Eesti nägu,» seisis manifestis poliitilise jõu kreedo – tuleb vaadata pikka perspektiivi. Üks asutajatest, Priit Alamäe on tarkvaraettevõtte Nortal looja. Ettevõtjana on ta seni ka aeg-ajalt, peamiselt majandusteemalisi arvamusartikleid kirjutades avalikkuse ees sõna võtnud. «20 aastat ettevõtluses tegut-

Moonika Siimets filmirežissöör

Tõi eestlased Eesti filmi vaatama. Vaevalt viis linastusnädalat ja režissöör Moonika Siimetsa film «Seltsimees laps» kogus üle 100 000 vaataja. Seda Eestis, kus kodumaise filmikunsti kohta on laialt käibel üks labasevõitu võrdlus.

senud inimesena võin teile kinnitada, et kapitalil on rahvus. /.../ Eesti ettevõtted /.../ võiksid olla rahvusliku kapitali toel mitu korda suuremad,» kirjutas ta septembris Postimehes. See kapital võiks tulla pensionifondidest. Novembri alguses Eesti 200 juhiks valitud Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallasel on poliitikateadustes doktorikraad, ta on teinud teadustööd ja osalenud ka ühiskonnaelus (mh kandideerides 2015. aastal riigikogu valimistel sotside nimekirjas). Ise venekeelses peres kasvanuna on ta püüdnud eestivenelaste maailma Eesti avalikkusele lahti mõtestada ja neid tabavaid mõttekäike on saatnud ka avalik tähelepanu. Neeme Korv

Ilmselt tegi EV 100 filmiprogrammi komisjon just seda ideed toetades väga õige ja hea valiku. Populaarsus on seda hinnatavam ja üllatavam, et «Seltsimees laps» on Siimetsa esimene täispikk mängufilm. Varem on ta teinud nii kiiksuga dokumentaalfilme («Salme saladus», «Moekoer») kui vaimukaid lühifilme («Viimane Romeo»). Siimetsa Leelo Tungla raamatute põhjal valminud filmis on niisugune sisu, mis puudutab iga eestlast. Ja mitte ainult eestlast. Tänavu oktoobris näiteks sai see olulisel Busani (Lõuna-Korea) filmifestivalil publikupreemia. «Teid ma vaatan, teist ja teile ma jutustan lugusid,» ütles Siimets augustis Kadrioru roosiaias presidendi vastuvõtul. Hästi jutustab. «Seltsimees last» vaadates ei ole ka küünilisel keskealisel meesoost kriitikul häbi tunnistada, et ta saalis nuttis. Tundeline, aga mitte sentimentaalne film. Kui te tahate, et Eesti filmil ka 30 aasta pärast läheks sama hästi nagu praegu, peate kohe tegutsema. Siimetsa vanemad viisid oma 4-aastase tütre Tartu filmiklubisse vaatama David Cronenbergi «Kärbest» ja Stanley Kubricku «Hiilgust» ja tema tegi meile nüüd «Seltsimees lapse». Tehke järele. Hendrik Alla

Mart ja Martin Helme EKRE juhtfiguurid

Isa ja poeg Mart ja Martin Helme viisid EKRE reitingu enneolematule tasemele, EKRE meeleavaldusega jõudis Eesti poliitikasse füüsiline arveteklaarimine. Kui Eesti Konservatiivse Erakonna reiting aasta keskel 20 protsendi piiri ületas, oli üllatus suur: kõik need, kes nii kõva toetuse võimatuse peale kihla olid vedanud, pidid ära sööma oma suusamütsid. Ekspressiivsete kõnemeestena on mõlemad Helmed ära teinud mitme mehe töö – eriti arvestades, et EKRE pink pole just ülearu pikk. Peale nende kahe kaabukandja on EKRE omadest suuremale pildile murdnud Jaak Madison, teised on esialgu ikkagi veel kõik teised. Tuntud nimede värbamisega läks aga suuresti nihu: Siiri Sisask loobus erakonnaga liitumast, sest ei tahtnud samasooliste vanematega peresid kimbutama hakata; Jaan Männikule olid aga vastukarva laste pidevad küsimised, kas nende isa on nüüd rassist. Männiku närv ei pidanud vastu, ta jättis poliitika üldse kus seda ja teist. Riigikogus ennast juba igati kodusena tundvad Helmed on kinnitanud, et nemad juba valitsusse jõudmise korral põlissoomlaste eeskujul ei mahene. Siiski on opositsioonis lärmata üks asi ja valitsusvastutust kanda teine. Nii et võib-olla võtaks EKRE valitsusse pääsemine maha nende inimeste hirmud, kes üle kõige kardavad populistlikke poliitikuid. NO99 pani ennast niikuinii juba ise kinni ja ilmselt jääks kohtunike pead ikka õlgadele. Päris kindel ei saa pärast Indrek Tarandi löömist EKRE meeleavaldusel aga enam milleski olla – kui poliitilises debatis võetakse kasutusele käed ja jalad, siis on midagi jäädavalt muutunud. Vilja Kiisler

FOTOD: KALLAS/ALAMÄE - ERIK PROZES/EESTI MEEDIA/SCANPIX | MART JA MARTIN HELME - LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX | SIIMETS - TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX | SIMSON - KONSTANTIN SEDNEV/EESTI MEEDIA/SCANPIX HUNT - BOBBY ELLIS/GETTY IMAGES/AFP/SCANPIX | EPNER/JÜRISTO - EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA/SCANPIX

O RAPUTAJAD

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 39

Kadri Simson majandus- ja taristuminister Roheline buss sõidab mööda Eestit. Sõita saab tasuta ja roolis istub keskerakondlasest majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Umbes nii kujutas Tallinna venekeelse ajalehe Stolitsa karikaturist tasuta maakondliku ühistranspordi saabumist. Ehkki suur sõda käis enne ja pärast, algas maakondades juulist tasuta ühistranspordi aeg. Probleeme ja segadust jagus kogu sügiseks, aga poliitiline karavan läks ettevõtjate, poliitiliste konkurentide ja mõne ametniku haukumise saatel liikvele. Simson sai ellu viidud lubadust viimaks ometi hakata loosungina valimisplakatile maalima. Lubatud – tehtud! Aasta algas ebameeldivalt. 10. jaanuaril andsid riigikogu opositsiooniera-

Margus Hunt Ameerika jalgpallur

Margus Hunt tegi USA profiliigas NFL 31-aastasena läbimurde. Ei juhtu tihti, et sportlase täht lööb tõeliselt särama alles neljandal aastakümnel. Veel harvem on see nõnda sellisel füüsilisel spordialal nagu Ameerika jalgpall. Aga Indianapolis Coltsi treenerid usaldasid Margus Hundile koha algrivistuses ja meie vägilane haaras härjal sarvist ja rapib vastaseid, kuis jaksab. Tore on siit kaugest Eestist vaadata, kuidas oma poiss USA populaarseimas pallimänguliigas tõega tegusid teeb ja ka Hundil endal on elu mängudest kasu – oodata on uut lepingut, mis toetab pere tulevikku mitme miljoniga. Viljar Voog

konnad täiskogu istungil üle minister Simsoni umbusaldusavalduse, teemad huvide konfliktist seakasvatajate toetuste jagamisel sellesama tasuta bussiliikluseni. Tulemusega 44:49 jäi Simson ettearvatult ametisse. Kuigi Simson oli see, kes ministrina tartlaste vihatud tselluloositehase eriplaneeringu kooskõlastas, läks see äikesepilv temast suuresti mööda. Polnud vaja vihmavarjugi lahti teha, need valingud said endale Jaak Aab ja hiljem Janek Mäggi. Aasta lõpp oli Simsonile juba palju toredam. Näiteks avanes meeldiv võimalus vastata riigikogus arupärimisele jalgrattateede arendamise kohta. Õige mitmes paigas saab tasuta bussiga valimistele sõita. Neeme Korv

Eero Epner ja Tarmo Jüristo «Panga» stsenaristid

Seriaalimeistrid lõhestasid ühiskonna. Telesarja «Pank» stsenaristid Eero Epner ja Tarmo Jüristo trügisid võõrale põllule: üks neist on pärit teatri- ja teine rahandusmaailmast, aga kirjutasid telesarja, mis tekitas Eesti ühiskonnas suurt vastukaja ja jagas selle kahte lehte. EV 100 filmiprogrammi raames tehtud kümneosaline telesari on Eesti ajaloo kalleim, eelarvega üle 1,5 miljoni euro. Selle filmimiseks kulus summa, mis keskmises HBO või Netflixi sarja puhul kuluks ära vaid 60-minutilise jao valmimiseks. Mõjuv osa kriitikast ja sotsiaalmeediast avaldas pärast sarja ekraanile jõudmist nördimust. Kurdeti, et sündmustik oli arusaamatu ning sari ei meenutanud kõneleja isiklikke mälestusi 1990. aastatest. Teiselt poolt väitsid sarja apologeedid, et tegemist on kogu Eesti teleajaloo parima sarjaga. Samalaadi kriitika – see ei kõneta laiu vaatajamasse – sai osaks ka tänavu veebruaris Eesti vabariigi 100. sünnipäeval korraldatud presidendi vastuvõtu kontsertetendusele ERMis, mille lavastasid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Võimalik, et vastuolulise teatri NO99 aura, mida hõngub ka Epnerist, põhjustas teatava osa negatiivsest retseptsioonist. Sellest hoolimata on «Pank» televägitegu, mis ületab loominguliselt kõigi ülejäänud Eesti telemaastiku lavastuslike sarjade taseme. Hendrik Alla

40 O RAPUTAJAD

Viktor Orbán Ungari peaminister

Deniss Metsavas riigireetur

Kõrge sõjaväelane, kes raputas usku eestivenelastesse. Patrioot. Eeskuju. Integreerumise käilakuju. Need on märksõnad, millega iseloomustasid major Dennis Metsavast kõik, kes temaga olid kokku puutunud. Seejärel nägi kogu Eesti, kuidas Metsavase näos ei liikunud tema vahistamise hetkel ükski närv. Tohutut truudust kiiranud fassaad purunes korraga kildudeks. Hunt lambanahas. Riigireetur. Vaenlane. Metsavase kõrge kukkumine oli paraku reaalsuskontroll, mille tagajärjel kannatasid needki, kes tema teeseldud väärtusi tegelikult kannavad. Martin Laine

«Mitte miski ei saa Ungaris juhtuda, ilma et härra Orban otsustaks, et see peab juhtuma, ning kõik, mis ta otsustab, juhtub.» Nii võttis New York Timesi veergudel Viktor Orbáni režiimi kokku Ungari filosoof Ágnes Heller. Enne kevadisi parlamendivalimisi oli riigi liberaalidel õhkõrn lootus, et äkki suudab lõhenenud opositsioon kasvõi natukenegi Orbánile ja tema parteile Fideszile hambaid näidata. Üllatuspomm jäi lõhkemata – Orbán jätkab kindlalt võimul ja süüdistab muutumatult kõigis maailma hädades immigrante, George Sorost ja Euroopa Liitu. Just euroliidu ja Euroopa Rahvaparteiga (EPP, mille osaks on ka Fidesz) käib Orbánil viimasel ajal vihane kanakitkumine ja lõppu sellele ei paista. Septembris karistas Euroopa Parlament Ungarit, kuna riik on taganenud Euroopa Liidu alusväärtustest, ning EPPs käib arutelu, kas hoida Orbán oma rüpes või visata Fidesz välja. Orbán kuulutab aga, et just tema on see õilis rüütel, kelle isetu missioon on päästa Euroopa rahvuspuhtad ja kristlikud riigid globalismitonti mahi-

tava Euroopa Liidu käest, kelle ülim siht on ujutada Euroopa üle sisserändajatega ja luua impeerium, kus võim on rahvusvaheliste jõugruppide käes. Vähemalt väitis ta seda 1956. aasta Ungari ülestõusu aastapäevakõnes. Ja seal peitub ka EPP dilemma – nii vastumeelne kui see ka pole, toob Orbáni praalimine neile tuleva kevade europarlamendi valimistel paraja portsu saadikukohti. Berit Nuka

FOTOD: METSAVAS - TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX | ORBÁN - BERNADETT SZABO/REUTERS/SCANPIX MUELLER - ALEX WONG/AFP/GETTY IMAGES/SCANPIX | MOHAMMED BIN SALMAN - HANDOUT/REUTERS/SCANPIX

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 41

Robert Mueller FBI eksdirektor USA vahikoera Robert Muelleri mihklipäev. Donald Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa kokkumängu uurimist juhatav endine FBI direktor Robert Mueller on trotsinud meeletut kriitikatormi ja toonud õigusemõistjate ette üksjagu mõjukaid lobiste ja ärimehi, alates Trumpi endisest kampaaniajuhist Paul Manafortist kuni Vene oligarhi ja trollifarmi rahastaja Jevgeni Prigožinini. Muelleri meeskonna töö lõpliku tulemuse selgumiseni läheb veel aega, kuid juba praegu on USA vahikoer kaevanud korruptsioonikihis sügavamale, kui keegi juurdluse alguses arvata osanuks. Margus Parts

MEIEGA ON SINU SALADUSED KINDLALT KAITSTUD! KÜSI SOODUSPAKKUMIST

Mohammed bin Salman kroonprints

Vastuolulise kuulsusega kroonprintsi maine sai räpase pleki. Saudi Araabia kroonprintsist Mohammed bin Salmanist poleks pidanud õigupoolest kunagi saama troonipärijat. Alates Saudi Araabia asutaja Ibn Saudi surmast 1953. aastal kuni praeguseni on troonil olnud vaid tema pojad. Kui kuningas Salman 2015. aastal pärast poolvenna surma võimule sai,

raputas ta aga troonipärilusjärjekorra paigast: esmalt tõrjus ta kõrvale oma eaka poolvenna Muqrini ning asetas tema kohale vennapoja Mohammed bin Nayefi. Siis vaatas aga väidetavalt dementne kuningas ringi oma lastekarjas – tal on kolme naisega 12 poega ja üks tütar – ning otsustas, et hoopis tema enda kaheksandast pojast, prints Mohammedist saab tulevane valitseja. Või tõtt-öelda ainuvalitseja, sest otsuseid naftariigis langetab ikkagi poeg. Lühikese ajaga on 33-aastane kroonprints omandanud vastuolulise maine – tundub, et lisaks uuendusmeelsele valgustatud monarhile on samas kehas peidus verine despoot. Nagu doktor Jekyll ja mister Hyde. Naisi soosivate reformide ja usudogmade lõdvendamise kõrval on bin Salman jõudnud pidada hävitavat sõda Jeemenis, mis ähvardab näljasurma saata miljoneid inimesi, röövinud Liibanoni peaministri, surunud väikse naabri Katari isolatsiooni ning vangistanud luksushotelli 300 ärimeest ja pressinud neilt välja sada miljardit dollarit. Pärast kuningaperega pahuksisse läinud ajakirjaniku Jamal Khashoggi elajalikku mõrva on Mohammed bin Salmanil ilmselt raske paaria kuulsust maha pesta. Berit Nuka

Jessikka Aro

Bill Browder ettevõtja

ajakirjanik

Blond «bimbo», kes raputas Vene trolle. Kremli-meelsed veebiahistajad nimetasid Soome rahvusringhäälingus YLE töötavat ajakirjanikku Jessikka Arot enam kui kolm aastat kestnud rünnaku jooksul nii USA luureagendiks, uimastikaubitsejaks kui ka russofoobseks bimboks. Trollide vastu algatatud kohtuasi lõppes Aro võiduga. Tegu oli esimese korraga, kui mõni Euroopa riik on venemeelsete isikute levitatava valeinfo vastu kasutusele võtnud õigusmeetmed. Infosõda Aro vastu algatati pärast seda, kui ta hakkas 2014. aastal uurima venemeelseid trollivabrikuid. Uurimise käigus avastas ta Moskva rahastatud propagandamasina, mis surus sotsiaalmeediakanalites nagu Twitter,

Urmas Reinsalu justiitsminister

Justiitsminister Urmas Reinsalu viskub ühesuguse kirega nii «kanakarja» kui ka rändepakti kallale, okupatsioonikahjudest rääkimata. Reinsalu on kindlasti Jüri Ratase valit-

VKontakte ja Facebook loodud võltskontodega läbi Kremli-meelset tegevuskava. Aro märgiline võit pole aga siiski veel sõja lõpp, sest kohtus kolmest süüdimõistetust karmima karistuste saanud MV-Lehti peatoimetaja Ilja Janitskin lubas otsuse edasi kaevata. Teise süüalusena kohtupingis viibinud Johan Bäckman nimetas kogu protsessi aga alatuks NATO trikiks. Yle ajakirjanik on Vene trollivabriku rünnakut aga enese jaoks hoopis positiivses võtmes ära kasutanud ja selle abil oma karjääri edendanud. Tema nimi ja lugu on leidnud üleilmset kajastust kõigis nimekates väljaannetes. Arot peetakse selle teema eksperdiks, ta on selle kohta avaldanud ka raamatu ning hulga artikleid. Kerstin Meresma

suse kõige reljeefsem minister – isegi siis, kui ta vabandust palub, on täitsa selge, et ta mõtles kõike, mida ütles ega kahetse päriselt mitte natukestki: nõrganärvilised valitsus- ja fraktsioonikaaslased vaadaku ise, kuidas nad selle tuld ja tõrva pritsiva tegelasega ühte (avalikku) ruumi ära mahuvad. Hoidku ise oma piip ja prillid! Reinsalu peale ei kipu hakkama ei ussi- ega püssirohi. Üks Reinsalu tipphetki lõppeval aastal oli kahtlemata avaldus, et ei Jevgeni Ossinovski ega keegi teine teda ja Isamaad juba põlvili ei suru. Isamaa valijatele see kindlasti meeldis – iseasi, kas sellest tulevastel riigikogu valimistel piisab, et reitingutes pidevalt valimiskünnise piiril püsimisega tegelev Isamaa sarnast valijagruppi püüdva EKRE kõrval arvestatava tulemuse teeks. Reinsalu tuntakse tubli juristina, kes asja tunneb ja teab. Tavaliselt on ta juriidilise kompetentsuse demonstreerimise asemel eelistanud kõnelda oma valijatega, mida ei saa lõpuks ka ühele poliitikule pahaks panna. Vilja Kiisler

USA päritolu investeerimisärimehe survel tõusis rahapesu fookusesse nii Eestis kui Taanis. Bill Browderil oli tegus aasta. Just tema peale keeratud surve sundis Eesti ja Taani ametivõimud rahapesu puudutavaid kriminaaluurimisi alustama. Mais elas Browder üle šoki, kui Hispaania politsei surus mehe ootamatult autosse – põhjuseks Venemaa poolt Interpoli sisse antud rahvusvaheline vahistamiskäsk. Ehkki sel korral Browder vabastati, hõljub vahistamisoht tema pea kohal jätkuvalt ning sunnib äärmiselt ettevaatlikuks reisikavade koostamisel. Ja nagu eelnevast veel vähe oleks, võttis Venemaa president Vladimir Putin isiklikult suvel Helsingis toimunud kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga üles Browderi teema. Putin avaldas valmisolekut lubada ameeriklastel küsitleda 12 Venemaa luurajat, keda USA süüdistab valimistesse sekkumises. Kui ainult vastutasuks antaks venelastele välja Bill Browder. Novembris teatas Venemaa, et Browderi vastu alustati uus kriminaalasi. Seekord süüdistatakse teda oma advokaadi Sergei Magnitski tapmise korraldamises. Olgugi et Magnitski suri Venemaa vanglas pärast seda, kui sealse režiimi ametnikud olid teda jõhkralt peksnud ja jätnud ilma arstiabist. Uus süüdistus on seda absurdsem, et just Magnitski tapmise korraldajatele kättemaksmise võttis Browder oma elu ülesandeks ning selle õigluse jalule seadmine on teda jonnakalt kannustanud kõikide aastate vältel. Seda jonnakust on oma nahal kõige ehedamalt tundnud Eesti prokurörid, kes aastate jooksul suhtusid Browderi ette laotud tõenditesse – mille järgi Magnitski surma põhjuseks olnud 230 miljonit USA dollarit pesti muuhulgas läbi Danske panga Eesti haru – umbusklikult. Kriminaalmenetlus küll alustati, ent sisuliselt seisis see riiulil. Seejärel lõpetati. Browder vaidlustas nii palju kui võimalik, ent tema argumente ei kuulatud. Kuni sel suvel valis ta uue taktika. Browderi viimane kaebus kriminaalmenetluse alustamiseks tõi nimeliselt välja 26 Danske Banki Eesti filiaali töötajat eesotsas panga pikaaegse juhi Aivar Rehega. Kaebuse sisu oli lihtne: Eesti pangatöötajad tegutsesid teadlikult ja organiseeritult ning omakasust lähtudes, et võimaldada läbi panga sadade miljonite eurode väärtuses musta raha liikumist. Küllap mängis oma osa ka kaasnenud meediakajastus ning prokuratuur alustaski uut kriminaalmenetlust. Septembris liideti selle juurde ka Danske Banki enda esitatud avaldus kaheksa töötaja suhtes. Eesti prokuratuur on lubanud kiiret ja täpselt sihitud menetlust. Tulemustest kuuleme arvatavasti juba uue aasta esimestel kuudel. Holger Roonemaa

FOTOD: ARO - EESTI VÄLISMINISTEERIUM | REINSALU - TAIRO LUTTER/EESTI MEEDIA/SCANPIX | BROWDER - DREW ANGERER/GETTY IMAGES/AFP/SCANPIX | MUSK - NOAH BERGER/REUTERS/SCANPIX | TEHISINTELLEKT - ISSEI KATO/REUTERS/SCANPIX

42 O RAPUTAJAD

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 43

Elon Musk

tehnoloogiaettevõtja ja leiutaja Mees, kelle Twitteri säutsud raputavad aktsiaturge. Elon Musk elab Ameerika mägedel – ta kihutab oma näiliselt lõputu energiaga suurtesse langustesse ja kuidagi, kõigi takistuste kiuste, tõuseb taas kõrgustesse, ainult selleks, et uuesti langeda. Kõige ilmekam näide sellest on Tesla. Vaatamata sellele, et Musk suutis panna aasta alguses oma auto päikese orbiidile, on ta meedias figureerinud peamiselt siiski oma Tesla skandaalide ja vastuoluliste Twitteri-säutsudega. Kuuldused tema vaimse seisundi

ja ränga ületöötamise ümber ei lase investoritel öösiti magada, sest nad teavad, et suure osa Tesla väärtusest moodustab tegelikult Muski isiksus. Nii on nad pidanud ärevusega vaatama, kuidas Tesla aktsia pendeldab üles ja alla, sõltuvalt sellest, mida Muski sõrmed parajasti Twitterisse toksivad. Augustis sai mees hakkama tõelise fopaaga, kui säutsus ühtäkki, et viib Tesla börsilt minema ning isegi rahastus on selleks olemas. Tesla aktsia tõusis lendu nagu SpaceXi rakett ja põrmustus seejärel nagu Sojuz, kui selgus, et rahastust tegelikult ei ole. Muski säuts ei läinud hästi peale USA börsi- ja väärtpaberikomisjonile, kes süüdistas teda pettuses ja lubas mehe kohtusse kaevata. Tesla hoidis hinge kinni, sest kohtusse minek võinuks Muskile tähendada tegevjuhi koha kaotust. Suurtes võlgades ettevõttele, mis püsis paljuski püsti Muski lubaduste peal, tähendanuks see võib-olla lõppu. Musk jõudis komisjoniga siiski kokkuleppele ja Tesla aktsia läks taas tõusuteele. Hiljem teatas ettevõte isegi üle hulga aastate kvartalikasumisse jõudmisest. Võiks öelda, et Musk tegi seda jälle. Rait Piir

Tehisintellekt robot

Tehisintellekt on aina enam meie igapäevaellu ronimas ning paneb küsima, kuidas tarkade masinatega koos elada. Tehisintellekti ajastu on aina jõulisemalt peale pressimas – masinad on alistanud inimese juba peaaegu kõigis mõtlemist kontrollivates testides malest Go ja pokkerini. Suures mahus tehisintellekti kasutav Google on imbunud igatpidi inimeste igapäevaelusse. Seda on rakendatud meditsiinis, kosmoseuuringutes, ilmaennustustes, isesõitvates autodes. Kõikjal. Läänemaailmas on tehisintellekti võidukäik kutsunud esile üksjagu ettevaatlikke või ka päris paranoilisi reaktsioone ning seadusandjatel seisab ees keeruline ülesanne – kuidas eri eluvaldkondadesse levida ähvardavat kunstlikku mõistust ohjata? Samal ajal kui demokraatlik maailm intelligentsete masinate reguleerimise üle pead vaevab, on Hiina pannud käima maailma suurima riikliku andmekorje ja -analüüsi eksperimendi, kus inimesed saavad oma seaduskuulekuse, üldise käitumise ja muude tegevuste eest punkte. Praegu veel vabatahtlik süsteem peaks aastaks 2020 kõigile kodanikele kohustuslikuks saama. Niisiis on targast masinast kujunemas George Orwelli Suure Venna käepikendus. Milliseks kujuneb inimkonna suhe uue tehissõbraga, ei ole tõenäoselt võimalik ette ennustada, aga võimalik, et kunagi ajas tagasi vaadates peetakse just 2018. aastat masinate võidukäigus murranguliseks. Kaur Maran

O TULEVIKULOOTUSED

Luna-Aleksandra Lagoda jooksja

Kelly Sildaru freestyle-suusataja

15-aastane freestyle-suusataja tõusis vigastuspausi järel uuesti tippu. «Kelly Sildaru sai vigastada.» Mis juhtus? Miks? Kas ta saab terveks? Kas ta saab veel kunagi suusatada? Need õnnetud küsimused käisid läbi paljude eestimaalaste peast, kui 15-aastane freestyle-suusataja veidi rohkem kui pool aastat enne olümpiamänge Uus-Meremaal treeningul kukkus ja põlveoperatsioonile läks. Kõik on läbi! Või kas ikka on? Ei, kui sul on motivatsiooni (eriti kui su neli aastat noorem vend areneb müstilise kiirusega) ja usku. Samal ajal, kui veebruaris Pyeongchangis pargisõidu olümpiamedaleid jagati, tõusis Eesti parim talisportlane uuesti suuskadele ning täpselt pool aastat pärast seda võitis operatsioonijärgsed esimesed medalid – kaks kulda ja hõbeda juunioride MMilt. Tõsi, tuleb rõhutada, et see oli juunioride jõuproov, mille tase X-mängudest nõrgem. Ent X-mängud on veel ees ja Kelly harjutab juba kahekordseid saltosid, mis konkurentidel üldse välja tulla ei taha. Ja mis eriti äge, Kelly naudib trikkide tegemist ja nõlvadel liuglemist rohkem kui kunagi varem. Maailm pole aga Kelly eest ära nihkunud. Freestyle-suusatamise kommertsvõistluste üle arvet pidava veebilehe AFP (Association of Freeskiing Professionals) ja Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) andmebaaside järgi on Sildaru pärast 2013. aasta 5. märtsi võitnud 25 rahvusvahelist pargisõiduvõistlust järjest (neile lisanduvad ka mõned kohalikud võistlused Eestis). Vaata, kust otsast tahad – tegu on läbinisti fenomenaalse seeriaga. Merili Luuk

Eesti jooksja maailma kiireim! Võimatu? Sugugi mitte. Sel suvel püstitas 13-aastane Ida-Virumaa tüdruk Luna-Aleksandra Lagoda omavanuste neidude maailma tipptulemuse 10 000 meetri jooksus ajaga 35.33,33. Vähe sellest: seni kehtinud maailma tipptulemuse ületas ta ligi poole minutiga. Ta on kahtlemata imelaps. Ilmunud mullu välja justkui eikuskilt, lõpetas ta tänavuse hooaja Eesti naiste edetabelijuhina nii 3000, 5000 kui 10 000 meetri jooksus. Loomulikult on vara veel talle suuri medaleid kaela riputada, ent vähemasti praegu näib, et oktoobris 14-aastaseks saanud Luna-Aleksandrale pole miski tulevikus võimatu. Priit Pullerits

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 45

Robin Kool FOTOD: LAGODA - DMITRI KOTJUH/EESTI MEEDIA/SCANPIX | SILDARU - NEIL KERR/AP/SCANPIX | KOOL - KUVATÕMMIS/TWITCH | PARTS - UTTV.EE | SEPP - MADIS SINIVEE/EESTI MEEDIA/SCANPIX

e-sportlane

Eesti videomängur Robin Kool ehk Ropz on tõusnud maailma absoluutsesse tippu. Kui esimene Counter-Strike’i videomäng aastal 2000 välja tuli, polnud Ropz veel aastanegi. Nüüd on ta jõudnud CS:GO versioonis maailma absoluutsesse tippu, mängides Saksamaal baseeruva Mousesportsi tiimi ridades suurturniiridel sadadele tuhandetele eurodele. Seda ühe käega hiirt hoides ja teisega klaviatuuril toksides. Kui sportlane ei nõreta pärast turniirivõitu higist ega ahmi põrandal pingutusest õhku, kui kange selline sportlane ikka olla saab?! See on traditsiooniliste spordialade austajate seas ikka ja jälle videomängurite kohta kostev kriitika. Paneme asja konteksti: Ropzi 47 600 fänni Twitteris on parem tulemus kui Anett Kontaveidi 40 400 jälgijat Instagramis.

Kas see tähendab, et ühe videomänguri tegemised huvitavad inimesi rohkem kui samuti maailma tippu rühkiva tennisisti omad? Kui sa loed seda teksti praegu paberilt, siis ilmselt mitte, kui aga arvutiekraanilt, siis miks mitte. Digimaailm on spordis jala ukse vahele saanud ja on vaid aja küsimus, mil vanad stambid murduvad ja sealsed tähed saavad ilmakuulsaks. Kõik see võtab aega – Ropz ei võida näiteks kunagi Eesti aasta sportlase tiitlit ja sama kehtib Clement Ivanovi ehk Puppey kohta, kelle ala mäng Dota 2. Aga ei võitnud ka Markko Märtin – tema pidi leppima kahe võistkonnale omistatud autasuga. Ott Tänak Märtini järglasena sai aga juba päris oma Kristjani. Keegi peabki järgmistele tähtedele teed rajama. Viljar Voog

laulja

Leopold Parts aasta noorteadlane

Andmeteadlane avab rakkude saladusi. Aasta noorteadlane Leopold Parts töötab korraga mitmel rindel. Andmeteaduse taustaga Parts on korraga hingekirjas nii mainekas inglise Wellcome Trust Sanger Instituudis, kus tema juhtida on terve uurimisrühm kui ka Tartu Ülikoolis. Partsi peamiste uurimisvaldkondade sekka kuuluvad võimalikud geneetikapõhised vähiravi meetodid ja ka närvivõrkude toimimise uurimine. Maailma tippülikoolides hariduse

Uudo Sepp

omandanud noorteadlane on hea näide sellest, et hariduse omandamisel on piirid jätkuvalt igati lahti ning kes selle nimel pingutab, sellele on tee teaduse tippu avatud. Kaur Maran

Telesaate «Eesti otsib superstaari» rikkumatult siiras võitja. Kas staarikombinaadist saab tulla ka midagi rikkumatult siirast? Uudo Sepp on just sedasorti superstaar. Nagu Saaremaa kadakas – lihtne, samas vastupidavust ja väge täis. Ta ei arva, et oleks saatekaaslastest parem ning temast ei leia üleöökuulsusele omast upsakust. «See pole mu saavutus, vaid kingitus – mulle anti suur võimalus oma muusikat inimesteni tuua.» Siirust artistiimago südameks sättida näib paljudele lihtsameelne. See väärtus peaks olema juba muusika DNAs. Kas maailmas on tõesti selline üledoos feiki ja sisutühja produktsiooni, et algtõed on defitsiidiks saanud? Näib nii. Uudo ei puhu loomulikke asju ka liiga suureks, et eheduse sarm sellest haihtuks. «Keegi ei käi ringi mõttega, et küll ma nüüd olen siiras. Ole lihtsalt selline, nagu oled.» Uudo Sepp kõnetab lihtsa, pretensioonitu tundelisusega, kasutades edsheeranlikus võtmes tuttav-turvalisi helimustreid. Teraapiamuusik? Täpselt nii. Sulatab soojusega ka kõige kibedama ja külmema meisteririseja. Kristina Herodes

46 O TULEVIKULOOTUSED

Els Heinsalu

Noorte Teaduste Akadeemia president Eesti noored teadlased on saanud esindusnäo. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president on akadeemia esimese tegevusaasta jooksul noorteadlaste sõna suutnud maksma panna. Kui Eesti Noorte Teaduste Akadeemia 2017. aastal asutati, jäi selle täpne funktsioon mõnelegi kõrvaltvaatajale esialgu arusaamatuks. Esimese tegevusaastaga on noorteadlaste hääl ühiskonnas aga oluliselt valjemini kõlama hakanud, suures osas noorte akadeemia juhi Els Heinsalu töö tulemusena. Igapäevatöös komplekssüsteemide kaudu lingvistikat ja ökosüsteeme uuriva Heinsalu sulest on viimase aasta jooksul ilmunud arvukalt Eesti teaduskeskkonna ja laiema ühiskonna kitsaskohtadele osutavaid artikleid nii Postimehes kui ka muudes väljaannetes. Lisaks oli tema ka üks suvel korraldatud teadusmarsi peamistest korraldajatest. Kuigi Eesti teadlaste protestiaktsioon ei saavutanud vähemalt USA omaga sarnast mastaapi, tõmbas see siiski tähelepanu kodumaise teaduse ja sedakaudu ka meie kõigi käekäigu olemuslikule probleemile. Riik on lubanud teaduse rahastamist suurendada, kuid maailma tasemel edukast teaduse arendamisest hoolimata kipuvad rahakraanid siiski pigem koomale tõmbuma. See, kuidas kulgeb Eestis viljeldav teadus ja kuidas käib meie (noor)teadlaste käsi, määrab suuresti ka meie riigi edasise arengu. Kõigele lisaks ei saa me lubada seda, et teadlaste hääl jääks kõlama vaid rangelt erialastes vaidlustes. Seetõttu ongi Els Heinsalu 2018. aastal silmapaistvalt tegutsenud, nii ühiskonnaellu sekkuva teadlase kui ka eeskujuna. Kaur Maran

Richard Luhtaru õpilane

Gümnasist Richard Luhtaru võitis Euroopa meistri tiitli füüsikas. Ühe Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi poisi tänavune aasta kulges nii – mais Euroopa füüsikaolümpiaad Moskvas – üldvõit. Juulis rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad Rumeenias – hõbemedal. Seejärel rahvusvaheline füüsikaolümpiaad Portugalis ja veel üks hõbe. Septembris sõit Jaapanisse, kust tuli pronksmedal rahvusvaheliselt informaatikaolümpiaadilt. Novembris kuldmedal Hiinast astronoomia- ja astrofüüsikaolümpiaadilt. Tartu koolipoiss Richard Luhtaru on kõik need ja varasemate aastate medalid välja teeninud peaasjalikult iseseisva tööga. Huvi on lihtsalt nii suur. Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer nendib, et Eesti üldharidussüsteemil Luhtarule suurt midagi pakkuda pole. Õpetajad näevad vaeva, et talle midagi uut õpetada. «Oleme talle öelnud, et ta ei pea iga päev kooli tulema, aga tema käib ikka,» ütleb Ojaveer. Luhtaru-suguseid üliandekaid suunatakse Tartu Ülikooli teaduskooli kursustele, neile korraldatakse olümpiaadikursusi. Peaasjalikult pusivad sellised õpilased aga ise. Hasardist ja ilma igasuguse sunnita. Küllap ongi säärane huvi edu võti. Luhtaru on tänavu oma pusimistega jõudnud 18 eluaasta suurima läbimurdeni – Euroopa füüsikaolümpiaadi üldvõit tähendab, et füüsikas talle Euroopas vastast pole. Kui muidu antakse rahvusvahelistel olümpiaadidel parimale kaheksale protsendile kuldmedal, järgmised 17 protsenti saavad hõbeda ning järgmised 25 protsenti pronksmedali, siis üldvõidu pälvib ainult üks, kõige suurema punktisummaga osaleja. See kõik on aga ilmselt millegi veel suurema algus. «Hetkel kandideerin USA ja Suurbritannia tippülikoolidesse ja tulevikus on plaan hakata füüsikat õppima,» ütleb abiturient Luhtaru. Tiina Kaukvere

FOTOD: HEINSALU - MADIS SINIVEE/EESTI MEEDIA/SCANPIX | LUHTARU - SILLE ANNUK/EESTI MEEDIA/SCANPIX | MARKLE - CHRIS JACKSON/AP/SCANPIX | BIEBER - YUI MOK/PA/SCANPIX | GOMEZ - VALERIE MACON/AFP/SCANPIX

O KLIKISTAARID

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2018 | 47

Meghan Markle Sussexi hertsoginna

Tuhkatriinu, kes muutis moodi. Meghani ja Harry pulm oli ilus nagu muinasjutt ning vähemalt pool maailma elas sellele südamest kaasa. Kui Meghan ka terve edaspidise elu enam midagi tähelepanuväärset ei tee, siis vähemalt moeajaloos on tal kindel koht: skandaalselt lihtsa pruutkleidiga muutis ta päevapealt kogu läänemaailma pulmamoodi järgnevaks kümneks aastaks. Kevad toob paarile pisipere ning Meghani valikud hakkavad mõjutama ka lastemoodi ja moodsat vanemlust. Loodetavasti ei lähe temaga nagu Gwyneth Paltrow’ga, keda praeguseks keegi enam eriti ei salli. Sigrid Kõiv

Selena Gomez laulja ja näitleja

Justin Bieber laulja

Justin Bieber on Twitteris ja Youtube’is esikolmikus. 105 miljonit jälgijat Twitteris, Youtube’i jälgijate arvult kolmas (41 miljonit), muusika vallas teine – paistab, et Justin Bieber kannab alati igavese teise tiitlit. Pärast lauljatar Selena Gomezest lahku minekut on klikistaar ja laulja Bieber ilmselgelt hädas vaimse tervisega, mis on kõmujanustele jälgijatele vaid maiuspala. Mehe vastuolulisest mainest annab aimu ka kõnekas fakt, et tema 2010. aasta lugu «Baby» on 7,8 miljoni dislike’iga Youtube’i kõige enam mahahääletatud lugu. Dagmar Lamp

Sotsiaalmeediakanalis Instagram troonib kõrgel kohal lauljatar Selena Gomez. 26-aastane Ameerika laulja, näitleja ja produtsent Selena Gomez on oma lühikese elu jooksul jõudnud rohkem, kui mõned iial suudavad. Kuni oktoobrini sai ta tänu oma 144 miljonile jälgijale uhkelt kanda ka Instagrami kuninganna tiitlit, kuid siis rebis temast jälgijate arvu poolest miljoniga ette jalgpallur Cristiano Ronaldo. Instagrami ja kõmulehtede kuningannaks jääb Gomez aga siiski. Disney-lapsena üles kasvanud Gomez on võitnud palju mainekaid auhindu, sealhulgas ALMA, AMA, MTV, People’s Choice’i, Billboard’s Women in Musicu ja suisa 18 Teen Choice’i auhinda.

Kogu edu juures on aga Gomez maadelnud tervisemuredega. Juba 2014. aastal kinnitati, et ta veetis aega sõltuvushäiretekliinikus, siis selgus, et noorel naisel on autoimmuunhaigus luupus. Luupuse tõttu siirati talle ka neer. 2016. aastal jättis ta pooleli oma turnee, kuna heitles depressiooni ja paanikahoogudega. Tema kokku-lahku armusuhe laulja Justin Bieberiga on olnud kõmulehtede hambus juba aastast 2010, lõplikult läks paar lahku selle aasta märtsis ning nii Gomezele kui Bieberile on see olnud emotsionaalne aeg. Oktoobrikuu leidis naise taas sõltuvushäiretekliinikust, kust ta novembris oma algatusel lahkus. Selena heitlused vaimse tervise pärast ja avameelsus sel teemal on aga kindlasti miski, mis kõiki tema miljoneid fänne puudutab. Dagmar Lamp

48 O KLIKISTAARID

Katy Perry lauljatar

Tommy Cash

räppar ja visuaalartist Tommy Cash on teinud oma muusikavideotes ja Instagrami postitustes paroodiast ja perverssustest kõrgkultuuri. Veel enne oma esimese «päris» albumi avaldamist Glastonbury ja Roskilde festivalidel esineda jõudnud Tommy Cash on Eesti kultuuri uusim ja suurim ekspordiartikkel. Cashi näol on tegu rohkem self-made-friigi kui ready-made-popstaariga; tema artistikuvand ja looming põhineb oma algupäralt suuresti paroodilisusel ning imagoloogiline külg on selgelt intensiivsem – ja minu meelest ka tugevam – kui muusikaline. Tommy Cashi alatoidetud keha, süütu silmavaade ning retrolõikega vuntsid anna-

vad talle lunastajailme, mis segatuna perverssuse piire kompava visuaalfantaasia, venepärase bling- ja trash-esteetika, forsseeritud slaaviliku inglise keele aktsendi, pealtnäha justkui error-meetodil disainitud riiete ja soengute, teatraalse megalomaania (nerd’ist wannabe gängsta), naivistliku koreograafia, minimalistliku muusika ning kultiveeritud androgüünsusega annab tulemuseks ülimalt veetleva ja originaalse artistikuvandi. Tommy Cash – see «real professional original rap superstar» – on praegu Eesti noorte silmis suurem kui elu. Paroodia on saanud tõeluseks. Ja kus osataks seda paremini hinnata kui Instagramis, kus Cashil on – eesti parimana – hetkeseisuga 336 000 jälgijat. Alvar Loog

Nublu räppar

22-aastane pominaräppar Nublu on parim asi, mis peale Tommy Cashi eesti nooremale põlvkonnale suunatud popmuusikas juhtunud. Anonüümsust väärtustav ning eksklusiivsusele rõhuv Nublu on noormees «metsast», täpsemalt Soundcloudist ja Youtube’ist, kes pööras mõne kuuga ringi paljud siinmail seni valitsenud arusaamad hiphopist (ning otsapidi popmuusikast laiemalt) ning tõi eestikeelse musa juurde terve põlvkonna õrnas ning väga õrnas eas noori inimesi, kelle klikid, laigid ja download’id kipuvad muidu minema pigem piiritagustele ja ingliskeelsetele artistidele. Sealjuures väärib märkimist, et Nublu on seda kõike teinud kõigest mõne kuuga (tema esimene kontsert toimus tänavu aprillis), ilma albumi, korporatiivse turundamise ning kõneväärse meediakajastuseta, avalikkuse tähelepanu võitmisel abiks vaid mõni veebisingel Youtube’is ja Soundcloudis. Ükski kohalik artist või lugu pole olnud ammu nii vastupandamatul ning tervet mõistust eiraval moel cool kui Nublu ning tema «Mina ka» ja «Öölaps», mis on kogunud Youtube’i keskkonnas mõne kuuga kumbki üle 3 miljoni kliki. Alates temast ei jookse põlvkondlik piiri- ja lahingujoon enam mitte räpi ja mitteräpi, vaid räpi ja pominaräpi (tuntud ka kui mõminaräpp) vahelt. Alvar Loog

FOTOD: PERRY - ANGELA WEISS/ AFP/SCANPIX | CASH - MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA/SCANPIX | NUBLU - RAUNO LIIVAND

108 miljoni jälgijaga on lauljatar Katy Perry Twitteri (mitte)ametlik valitsejanna. Kümme aastat tagasi looga «I Kissed a Girl» rambivalgusse sattunud lauljat peetakse üleilmseks seksisümboliks: GQ, Maxim ja Elle on pannud talle meeste fantaasiatüdruku sildi, seega pole vist ime, et ta oli esimene inimene, kes ületas Twitteris möödunud aasta juunis 100 miljoni jälgija piiri. Ta on harukordne kuulsus, kes suudab oma fännidega siiralt ja naabritüdrukulikult suhelda ning pakkuda neile peaaegu intiimset lähedust. Dagmar Lamp

50 O KLIKISTAARID

DJ Khaled

Cristiano Ronaldo

Sotsiaalmeediakanali Snapchat suurim tegija. 42-aastane Ameerika DJ ja muusikamogul on leidnud tee uue põlvkonna südamesse – tema Snapchatis avaldatud videod kogusid nii suure populaarsuse, et mehele on antud suisa hellitusnimeks Elav Meem» või Meeminimene. Khaled Mohamed Khaledi ehk DJ Khaledi internetifenomenaalsust pole raske seletada, kui tema videosid vaadata. Tema elust suurem isiksus sobib ekraanile ideaalselt. «Ma olen lihtsalt mina ise,» ütleb mees oma sotsiaalmeediataktika kohta. «See on suurepärane platvorm, kus inimesed saavad näha tõelist mind.» Dagmar Lamp

jalgpallur

Portugali jalgpallur Cristiano Ronaldo on väravate löömise kõrval ka suurim tegija Facebookis. Mida kõrgemalt kukud, seda valusam on. Selline elutõde õpitakse tavaliselt selgeks juba lapsepõlves. Cristiano Ronaldo armastab end sageli ise kõige kõrgemaks upitada, kuid tal on selleks ka põhjust. Tundugu portugallane kui tahes edev, tahes-tahtmata tuleb ikka ja jälle tema kui jalgpalluri geniaalsust tunnistada. Kuidas tänapäeval kuulsust mõõta? Eks ikka sotsiaalmeedia kaudu. Ronaldol on Facebookis, Twitteris ja Instagramis 340 miljonit jälgijat, enam kui poptähtedel Justin Bieberil ja Taylor Swiftil või ühelgi teisel inimesel. Kui ta suvel Torino Juventusega liitus, said Itaalia klubi sotsiaalmeediakontod päevaga juurde poolteist miljonit jälgijat.

Ent seda, et Ronaldo nime mõju ulatub kaugele väljapoole jalgpalliplatsi, sai Juventus õige pea teada-tunda õige valusal moel. Kümmekonna aasta tagant üles kerkinud vägistamissüüdistust üritasid portugallase advokaadid esialgu naeruvääristada. Asjata. Selle mõju tema paipoisimainele näeme lõplikult ilmselt alles siis, kui langeb kohtuhaamer. Seniks kehtib veel süütuse presumptsioon. Ronaldo 450 miljonit dollarit väärt äriimpeeriumile on aga esimesed hoobid juba antud, niisamuti Juventuse aktsiahinnale. Kui kohus peaks portugallase tõesti vägistajaks kuulutama, kaovad tema selja tagant kõik toetajad ja kokku kuivavad rahavood. Mäng käib hiigelsuurtele panustele. Kristjan Jaak Kangur

Michel Sittow

renessansiajastu kunstnik Michel Sittow tõi kunstisaalid rahvast täis. Tänavu tehti Tallinnast pärit renessansiajastu kunstniku Michel Sittowi esimesele isikunäitusele Kumu kunstimuuseumis rekordilised 64 011 külastust. Näituse viimasel nädalavahetusel müüdi pileteid erandkorras kella kuue asemel kaheksani õhtul ning maja uksed keerati lukku alles pärast kella kümmet, kui oma uudishimu olid rahuldanud ka viimased külastajad. Kumus pole selliseid järjekordi enne olnud. Erakordselt populaarse näituse kuraatorid olid Greta Koppel Eesti Kunstimuuseumist ja John Oliver Washingtoni Hand Rahvusgaleriist. Juhan Raud

FOTOD: RONALDO - HANNAH MCKAY/REUTERS/SCANPIX | DJ KHALED - GASTON DE CARDENAS/AFP/SCANPIX | SITTOW - LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

DJ ja muusikamogul

Hooldab Hooldabpisarakile pisarakilekõiki kõikikolme kolmekihti. kihti.

Jääb Jääb püsima püsima silma silma pinnale pinnale ja pakub ja pakub intensiivset intensiivset niisutust, niisutust, leevendab leevendab sümptomeid sümptomeid koheselt koheselt ja pikaks ja pikaks ajaks. ajaks.

• Diabeet • Diabeet • Hormonaalsed • Hormonaalsed muutused muutused • Menopaus • Menopaus • Ravimid • Ravimid • Silma• ilmailmaSilmaoperatsioonide operatsioonide järgselt järgselt Arvuti Arvuti kasutamine kasutamine

Meditsiiniseade Meditsiiniseade

Kontaktläätsed Kontaktläätsed • Küttesüsteemid • Küttesüsteemid • Konditsioneer • Konditsioneer • Saaste • Saaste (näiteks (näiteks sigaretisuits) sigaretisuits) • Ilmastik • Ilmastik (tuul)(tuul)

A r tAer ltaecl a Tr c iTr p liep l A e c At icotni o o n n o n i ins iui st au vt asv ü s üt es et eme, mm , im s i jsä ljgäilbg i b l o ol omouml iuk lki u k kpui spai rsaakr a i l ke i lkeo k o os o t isstti.s S t .e Se esei ssai lsdaal d b albo ol od ou ds u l i sk lki u kku n i ins iui st aujtaatj ahtü ha ü l uarlouor on oh na h p ae pt ej ta jlai s lai n s ai ins iui st aujtaaijda igdl ügtlsüet rsoeor ol i o, l i , kak r baor bmoeme er ie jrai jkaa ktaä iteäni ed na d v a tv al itpliiipdiki d om k opmo pn oe n et in t i

Vabasta Vabasta oma oma silmad silmad

Saadaval Saadaval hästivarustatud hästivarustatud apteekides. apteekides.

ART-EE-1803-40

EiEi sisalda sisalda puhvreid puhvreid ega ega säilitusaineid. säilitusaineid.