PM 100 nägu 2020

2020:

koroona-aasta

Aivar Reinap Postimehe peatoimetaja asetäitja

T

apjaviirus Covid-19 ehk koroona hakkas levima 2019. aasta lõpus Hiinas Wuhanis.

Eestis tuvastati esimene viiruskandja 27. veebruaril. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas 11. märtsil, kui viirus oli jõudnud juba 114 riiki, et sel on pandeemia mõõtmed. 12. märtsil kuulutas valitsus Eestis välja eriolukorra ja 17. märtsist suleti piirid.

Maakera jäi justkui seisma.

Lennukid jäid maale seisma, laevad kai äärde, tänavad tühjenesid, koolid pandi kinni, paljud ettevõtted seiskusid, inimestel kästi püsida kodus ehk kõik jäi seisma. Kord päevas teatati otsesaates uute nakatunute arvu hirmutavalt kiirest kasvust, haiglasse jõudnutest ja surnutest ehk inimestele sisendati, et oht oma elu kaotada on suur.

Kevadpäikesega tuli viiruskõver alla, nakatunute arv vähenes, suurlaenudega toetati ettevõtteid ning hoiduti kärpimistest ehk elu läks edasi. Sügisel tõstis viirus taas pead koos sellega kaasnevate piirangutega.

Samas pole halba ilma heata – kasvuhoonegaaside kogused vähenesid ja Maakera tervis paranes.

Roheline pööre muutus lisaks loosungitele ka sisuliseks. Kaugtöö sai lõppeval aastal tänu koroonale enneolematu hoo sisse ning seetõttu polegi enam paljudele ainus võimalus elada pealinnas.

Vaktsiinid muutusid hüpoteetiliste ohtude asemel hoopis kindlustuseks hea ja muretu elu tagamisel ning kui varem oli inimesi vaja gripi vastu vaktsineerimisele meelitada, siis sel aastal joosti gripivaktsiinile tormi. Kogu maailm ootas palavikuliselt koroonavaktsiine.

Teadlased tõusid taas ausse ning nende rahulikud selgitused tekitasid usku, et me saame hakkama. Oli väga huvitav aasta, mis õpetas meile palju, kui me muidugi õppida tahame.

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 JUHID JA LIIDRID ............... 5 Emmanuel Macron Prantsusmaa president .........................5 Tedros Adhanom Ghebreyesus WHO juht ....................................................5 Jüri Ratas Eesti peaminister......................................6 Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni president ............6 Jukka Toijala Eesti korvpallikoondise peatreener ...................................................6 Irja Lutsar viroloogia professor................................8 LeBron James korvpallur .....................................................8 Sarah Al Amiri Araabia Ühendemiraatide kosmoseprogrammi juht ....................8 VALITSEJAD ........................ 11 Mark Zuckerberg Facebooki juht .........................................11 Xi Jinping Hiina Rahvavabariigi president .......11 Recep Tayyip Erdoğan Türgi president ........................................11 Joe Biden USA tulevane president ....................12 Jerome Powell USA Föderaalreservi juht ...................12 Arvo Pärt helilooja ....................................................12 Lewis Hamilton rallisõitja .....................................................12 Vladimir Putin Venemaa president ..............................12 Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea ....................................13 ETTEVÕTJAD ..................... 14 Martin Helme EKRE esimees ja rahandusminister ..............................14 Jeff Bezos Amazoni asutaja, suuromanik ja juht ...........................................................14 Pony Ma Tencenti asutaja ja juht.......................16 Paavo Nõgene Tallinki juhatuse esimees....................16 Urmo Aava Rally Estonia direktor ...........................16 Rainar Aamisepp Synlabi Põhjamaa operatsioonide tegevjuht ....................................................16 Jack Ma Alibaba asutaja ja suuromanik ........ 17 Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus TransferWise’i asutajad ...................... 17 Mukesh Ambani Reliance Industriesi suuromanik..... 17 VISIONÄÄRID .................... 18 Elon Musk Tesla ja SpaceXi juht ja suuromanik ..........................................18 Zhang Yongzhen professor ....................................................18 Tomas Pueyo koroona-oraakel .....................................18 Edward Laane haiglajuht ...................................................18 Charpentier ja Doudna geeniteadlased ...................................... 21

Jüri Reinvere helilooja...................................................... 21 Neil Ferguson epidemioloog ......................................... 21 Marten Kaevats riigikantselei diginõunik .................... 21 Mart Ustav akadeemik ............................................... 21 SANGARID.......................... 22 Arkadi Popov Lääne-Tallinna keskhaigla juht ...... 22 Martin Kadai endine terviseameti tippjuht .......... 22 Pääru Oja filminäitleja ............................................. 24 Tom Moore rüütel .......................................................... 24 Svjatlana Tsihhanovskaja Valgevene opositsiooniliider ........... 24 Johannes Vetter Saksamaa odaviskaja ........................ 24 Martin Fourcade Prantsusmaa laskesuusataja ......... 25 Li Wenliang Wuhani arst ............................................ 25 TÕUSVAD TÄHED ............... 26 Anna Roberta baleriin ........................................................ 26 Carolina Pihelgas kirjanik ja tõlkija ..................................... 26 Erling Braut Haaland jalgpallur .................................................... 26 Luka Dončić Sloveenia korvpallur ............................ 27 Kelly Sildaru freestyle-suusataja ............................. 27 German Golub filmirežissöör ........................................... 27 Allan-Hermann Pool neuroteadlane ....................................... 28 Armand Duplantis Rootsi teivashüppaja .......................... 28 TULEVIKULOOTUSED ....... 29 Uku Andreas Reigo «Rakett 69» võitja ............................... 29 Hend Zaza lauatennisist ........................................... 29 Tähe-Lee Liiv pianist ......................................................... 29 Tuul Sepp ökoloog ......................................................30 Karl Jakob Hein Eesti jalgpallikoondise väravavaht . ..............................................30 Eva-Lotta Kiibus iluuisutaja ................................................30 Uğur Şahin ja Özlem Türeci koroonavaktsiini loojad ....................30 Nathan Law Hongkongi aktivist ...............................30 RAPUTAJAD ...................... 32 Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi president.................... 32 Kristi Peegel diabeedilapse ema ................................ 32 Mikk Pärnits kirjanik, tõlkija, kultuurikriitik ......... 32 Rainer Kuuba metsamees ............................................... 33 Lionel Messi Argentina jalgpallpallur ...................... 33 İlham Aliyev Aserbaidžaani president .................... 33

Henrik Evertsson filmirežissöör ........................................... 35 Veiko Õunpuu filmirežissöör ........................................... 35 Dan Gilbert ettevõtja..................................................... 35 George Floyd mustanahaline ohver .......................... 35 TRENDILOOJAD................. 36 Krista Fischer ja Mario Kadastik TÜ matemaatilise statistika professor ja KBFI vanemteadur ..... 36 Anne Hidalgo Pariisi linnapea...............................................36 Tambet Teesalu nanomeditsiini professor .................. 38 Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo teatriloojad ............................................... 38 Bong Joon-ho filmirežissöör ........................................... 39 Kris Lemsalu ja Kyp Malone kunstnikud................................................ 39 Anders Tegnell Rootsi riigiepidemioloog....................40 Olev Subbi kunstnik .....................................................40 Jane Greaves astronoomiaprofessor ........................40 Jaagup Roomet filmi- ja teatrikunstnik ........................40 KAOTAJAD......................... 42 Donald Trump USA president ........................................ 42 Mati Alaver endine suusatreener............................44 Aljaksandr Lukašenka Valgevene president ............................44 Richard Branson ettevõtja.....................................................44 Amancio Ortega Inditexi asutaja ja suuromanik........46 Aivar Mäe endine teatrijuht ....................................46 Feliks Mägus Nordic Hotel Forumi juht ja omanik...................................................46 Bernard Arnault LVMH juht ja suuromanik ...............46 Petter Northug Norra suusataja .....................................46 Warren Buffett investor ......................................................46 KLIKISTAARID ...................47 Kylie Jenner suunamudija ............................................ 47 Margus Hunt NFL-i jalgpallur........................................48 Future populaarseim video..............................48 5miinust räpipunt .....................................................48 Charli D’Amelio tantsija, TikToki staar ..........................48 Marko Murruste Tartu Ülikooli kliinikumi üldkirurg ....................................................49 Jumalanna Sekhmet mütoloogiline olend .............................49 Ott Tänak rallisõitja ....................................................50

Projektijuht ja toimetaja Aivar Reinap,  666 2241,  aivar.reinap@postimees.ee; Fototoimetaja Erik Prozes,  666 2305,  erik.prozes@postimees.ee; Keeletoimetaja Angela Kristian,  angela.kristian@postimeesgrupp.ee; Reklaamitoimetaja Elina Sirol  5366 0715,  elina.sirol@postimeesgrupp.ee; Reklaami projektijuht Karl-Erik Saarm  5380 9027  karl-erik.saarm@postimeesgrupp.ee; Kujundus Kaido Kelp,  kaido.kelp@postimeesgrupp.ee; Trükk AS Kroonpress; Väljaandja AS Postimees Grupp.

JUHID JA LIIDRID O 5

Emmanuel Macron Prantsusmaa president Emmanuel Macron suutis ärritada paljusid islamiusulisi.

Prantsusmaal elab rohkem moslemeid kui üheski teises lääneriigis – 5,7 miljonit ehk ligi üheksa protsenti rahvast. Tänavu suutis president Emmanuel Macron ärritada paljusid islamiusulisi prantslasi ja sama religiooni järgijaid üle maailma.

Sõnavabadus ja sekulaarsus on vaieldamatult väärtused, mida riigipea peab kaitsma. Samas ei teeks nüüd üldise julgeoleku seisukohast paha, kui ta teeks rahumeelset islamit tunnustavaid lepitusžeste. Terroristid ei tohi saada õigust, aga tavausklike tundeid tuleb austada. Evelyn Kaldoja

Tedros Adhanom Ghebreyesus Ühisosa otsija.

Kriitikutele vastab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht dr Tedros Adhanom Ghebreyesus sageli: «Minu tähelepanu on elude päästmisel.» Ta teab, et teisitimõtlejaid jagub, kuid tema väärtus selgub alles siis, kui pandeemia on alistatud. WHO juht peab inimõiguseks kõigile kättesaadavat Covid-19 ravi.

Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel hoidis ta pöialt Joe Bidenile, sest demokraadid lubasid ameeriklastele taskukohasemat tervishoidu.

Veel olulisem oli Tedrose jaoks Bideni lubadus tühistada Donald Trumpi otsus, et USA lahkub WHOst ja lõpetab eeloleval suvel ühenduse toetamise. Ühendriigid on 15 protsendiga kogueelarvest WHO suuremaid rahastajaid.

Tedrost teatakse osava läbirääkijana. Juba kümme aastat varem, Etioopia terviseministrina, lõi ta head suh-

ted president Bill Clintoni ja miljardär Bill Gatesiga. Nende abi tõi Tedrose koduriiki terviseprojektid, millest ülejäänud Aafrika alles unistas.

Ootamatult sai aga Tedrosest poliitiline peksupoiss suurriikide võitluses. Trump süüdistas teda vusserdamises, sest WHO viivitas maailma jõulise hoiatamisega Hiinas puhkenud ohtli-

ku nakkuse eest. Tedros soovis aga suurvõimu avalikku noomimist vältida ja isegi vastupidi – kiitis hiinlasi epideemia tõkestamise eest. Viimase sammuga läks ta mitme riigipea arvates üle piiri, kuid erinevalt Trumpist asusid teised riigipead WHOga koostööle, et Covid-19 vastu ühiselt rohtu leida. Kadri Tammepuu

FOTOD: SIPA / SCANPIX, AFP / SCANPIX

WHO juht

6 O JUHID JA LIIDRID

Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni president

Euroopat juhib meditsiiniteaduste doktor.

Mullu 1. detsembril Euroopa Komisjoni presidendi ametisse asudes ei saanud Ursula von der Leyenil olla aimu, kui ajastusobilik saab olema tema hariduslik taust.

Kolm kuud hiljem seisis abiarstina töötamise kogemuse ning meditsiiniteaduste doktori ja rahvatervise magistrikraadiga von der Leyen silmitsi Euroopa Liiduga, kus mitmes riigis uppusid haiglad patsientidesse ja hirmunud liikmesriikide vahele olid taas kerkinud riigipiirid.

Nüüd lasub tal kohustus arstida ELi üsna piiratud vahenditega, sest tervishoid on jätkuvalt rahvusriikide pädevus. Evelyn Kaldoja

Jüri Ratas Koroona kõrval pidi võitlema ka poliitiliste kriisidega.

Eelmise aasta lõpus paistis uue valitsuse esimestele kuudele tagasi vaadates, et ainus, millega Jüri Ratas kiitust võiks väärida, on maksimaalselt kokkusobitamatu koalitsiooni kooshoidmine. Valitsuskriise tuli söögi alla ja söögi peale, kuid kõik need suutis Ratas lappida.

12 kuud hiljem tuleb tõdeda, et selles vallas ei ole suurt midagi muutunud. Skandaalid on muutunud vaat et igakuisteks, skandaalidest väljavingerdamise lakoonilisus suisa absurdseks. Nii ei tihanudki Ratas anda mõistlikku selgitust küsimusele, kuidas jäi rahandusminister Martin Helme ametisse, kui siseminister Mart Helme sama patu eest tagasi astus.

Kõige selle taustal ei saa aga salata, et Ratas läheb ajalooannaalidesse koroonaaja eduka peaministrina. Vähe on Euroopas riike, kus Covid-19 ei oleks põhjustanud humanitaarset ja/ või majanduslikku katastroofi. Eesti pääses kevadisest esimesest lainest vaid kriimustustega ning eelmainitud katastroofidest ei ole siin põhjust rääkida olnud.

See, milliste tagajärgedega päädib teine laine, on iseküsimus. On muidugi tõsi, et teise laine algus ei ole veel

liiga julgustavaid märke näidanud, aga õnneks oleme ka Leedu saatusest veel kaugel.

Kurat peitub küll detailides, kuid koroonaviiruse kontekstis tuleb rõhk asetada suurele pildile – ja suurele pildile pilku heites on Ratas koroonakriisiga eeskujulikult hakkama saanud. Üks näide: novembri keskpaiga seisuga oli Euroopas vaid Lätil, Norral ja Küprosel Eestist madalam koroonasse surnute määr. Ja vast on märgiline, et koroonamõjude meediakajastuse mõttes on seni esikohal olnud mitte ülekoormatud haiglad või intensiivravi kohtade puudus, vaid mädanema läinud maasikad.

Riigijuhtide pärandit ei defineeri üldiselt mitte küsimused, nagu mitu protsenti kasvas sisemajanduse kogutoodang või mitme kilomeetri jagu ehitati neljarajalisi maanteid. Kui paljud üldse mäletavad seda, et Winston Churchill oli administratiivsetes küsimustes pehmelt öeldes keskpärane peaminister? Riigijuhtide pärandit defineerivad seega kriisid ja see, kuidas nendega hakkama saadi. Jüri Ratase pärandi lahutamatuks osaks jääb koroonakriis. Tõsi, paratamatult jääb seda varjutama pretsedenditu kogus poliitilisi kriise.

Meinhard Pulk

FOTOD: DIMITRI KOTJUH / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, MADIS VELTMAN / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, OLIVIER HOSLET / AP / SCANPIX

Eesti peaminister

Jukka Toijala

Eesti korvpallikoondise peatreener Soomlane murrab müüdi.

Kui 2019. aasta lõpus valiti Eesti korvpallikoondise peatreeneriks soomlane Jukka Toijala, olid paljud «eksperdid» fakte vaagimata tagajalgel.

Peamiseks pettumuse argumendiks toodi rahvus. 20 aastat tagasi olimegi põhjanaabritest korvpallis iga ilmaga üle, aga ajad on muutunud ja rollid vahetunud.

Spordis loeb praktika. Värske peatreener tõestas kiiresti oma taset. Kõiki matše pole võidetud, kuid Toijala kirglikkus, pühendumus, teadmised ja uuendused kannavad juba vilja.

Soomlane tõi endaga hoobilt vajalikku värskust ning energiat. Korvpall tõusis taas Eestis pildile.

Jarmo Jagomägi

SISUTURUNDUS O 7

8 O JUHID JA LIIDRID Lutsarist ei pääse üle ega ümber.

Läbivalt on olnud koroonakriisi üheks kainestavaks hääleks Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar – teenekas teadlane, kellest on kujunenud üks kogu Eesti koroonateaduse esikõneleja.

Teadusnõukoja juhina on ta nõustanud riigi tegutsemist koroonakriisis ja osalenud vajalike uuringute rahastamisotsustes. Alati on ta valmis olnud kommenteerima viimaseid koroonanäite või meetmete otstarbekust, otsides viise võimalikult normaalse elutegevuse jätkamiseks. Kas ja kus kanda maske? Kas kultuuriasutused võiksid juba tavaviisil tööle naasta? Lutsar teab vastuseid. Ning tuletab meelde sedagi, et sügisel ei tasuks gripivaktsiini unustada.

Lisaks üksikutele näitajatele on aga inimestel vaja ka mõtestamist ning sedagi on Lutsar suutnud pakkuda. Tema pikad ja analüüsivad Facebooki-postitused on leidnud kajastust kõigis uudisväljaannetes ning vast saame aasta lõpuks aru, et tal oli õigus, kui ütles, et niipea me viirusest lahti ei saa, pigem peame õppima sellega elama.

Seejuures on Irja Lutsari nimi juures pea kõigil Eesti Covid-19 seire- ja seroloogilistel uuringutel. Eesti koroonavõitluses ei saa temast üle ega ümber ning eriolukord või ei, erakordne on olukord igatahes ning enamikule on Lutsari kõrgetasemeline tegutsemine kindlasti kergenduseks.

Irja Lutsar viroloogia professor

LeBron James korvpallur

NBA superstaar särab nii palliplatsil kui ka selle kõrval.

USA suurlinnas Los Angeleses on korvpall olnud alati au sees, kuid viimasel ajal polnud neil suurt edu ette näidata. Tänavu suudeti tänu Lakersi meistritiitlile panna punkt kümme aastat kestnud põuale ning suurim roll selles oli mõistagi LeBron Jamesil.

35-aastane pallur oli aasta varem Lakersiga liitudes põrunud ning eksperdid hakkasid teda vaikselt juba kõrge vanuse tõttu maha kandma.

Spetsialistidel oli õigus, sest vanuse tõttu tuli Jamesil muuta oma mängustiili, kuid endiselt tuleb tema kohta öelda kuningas. Selle tõestu-

seks ulatati talle läinud hooaja finaalide parima mängumehe autasu, seejuures võitis ta selle tunnustuse esmakordselt kolmanda erineva võistkonnaga. Mis veelgi olulisem: temast on saanud liider, kes sütitab visalt töötama ka nooremaid pallureid.

Tegelikult mõjutas jänki viimasel aastal inimesi üle maailma. James vedas kampaaniat, mis aitas tegeleda sotsiaalsete probleemidega Ameerika Ühendriikides. Ta valgustas mustanahalisi kaasmaalasi, et muutusteks tuleb osaleda valimistel, kus võetakse nende häält kuulda.

See polnud esimene kord, kus NBA superstaar särab nii palliplatsil kui ka selle kõrval. Paar aastat tagasi avas ta koolimaja vähekindlustatud noortele.

Karl-Joosep Küngas

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, MARK J. TERRIL / AP / SCANPIX, AFP / SCANPIX

Kaur Maran

Sarah Al Amiri

Araabia Ühendemiraatide kosmoseprogrammi juht Noor naine viib Emiraadid kosmosesse.

Kosmoseriikidele mõeldes ei pöördu vist kellegi mõte esimeses järjekorras Araabia poolsaarele.

Ometigi on araabiamaailma üks modernsemaid riike, Araabia Ühendemiraadid võtnud moderniseerimisel üheks sihiks just nimelt kosmose.

Uute tuulte märk on ka tõsiasi, et kosmoseprogrammi juhiks on tõusnud vaid 33-aastane Sarah bint Yousef Al Amiri. 19. juulil tõusis Jaapani Tanagashima kosmodroomilt õhku Ühendemiraatide Marsi-missioon, mis on programmi seni suurim saavutus. Punase planeedi orbiidile peaks jõutama juba 2021. aasta veebruaris. Kaur Maran

VALITSEJAD O 11 Kasvab raskuste kiuste.

Kui koroonakriis algas, tabas pea kõiki maailma aktsiaid häving, mis pühkis kevadel rikaste varadest miljardeid. Juba enne seda tundus, et F-tähe täht FAANGi aktsiates (Facebook, Apple, Amazon, Netflix, Google) hakkab kustuma: ei olnud siin tükk aega meeletut kasvu märgata ja pealegi pitsitasid Mark Zuckerbergi nii USA kui ka Euroopa võimud. Facebookile oodati suuri trahve ja päitsete pähe panemist. Kuid kriisiajal suutis Zuckerberg oma vara 20 miljardi dollari võrra kasvatada. Praegu liigub maailma rikkuselt neljas mees 100 miljardi dollarilise varanduse kursil. 16 aastat tagasi Facebooki loonud neljast tudengist on tänaseks kolm miljardärid.

Kuigi andmekaitsjad viibutavad õigusega Facebooki suunal vitsa – andmed, mida kasutajate kohta kogutakse ning, mis seal salata, teinekord ka lekivad, on massiivsed –, on Zuckerberg siiani suutnud paari trahvi maksmisega enda jaoks siiski halvema ära hoida.

Samuti on püüdnud USA võimud Facebooki monopoolset seisundit murda, kuid seni tulutult – kui sul ikka on 2,5 miljardit kasutajat üle maailma, siis saab Jupiter endale lubada asju, mis härjal läbi ei läheks.

Facebook on kasvanud palju enamaks kui tavaline suhtlusrakenduste pakkuja, koroonaajal kogus tuntust marketplace‘i platvorm ning makselahendused ning praeguseni ostab ta meelsasti üles väiksemaid firmasid.

Tänavu napsas Zuckerberg geoandmete firma Mapillary otse naaberriigist Rootsist. Liina Laks

Mark Zuckerberg

Xi Jinping

Hiina Rahvavabariigi president Hiina liider Xi Jinping ei karda enam näidata oma režiimi tegelikku palet.

Uiguuride represseerimine Xinjiangis ja Hongkongi suukorvistamine uue julgeolekuseadusega on klassikalised näited autoritaarsete riikide käsiraamatust.

Paraku võib Xi sellise lähenemisega endale jalga tulistada, nagu tõestasid katsed mätsida kinni Wuhanist alguse saanud koroonaviiruse levik.

Kuigi Hiina mõju on vaieldamatu, sõltub Keskriik siiski ümbritsevast maailmast ja ei ole väärt mitte kübetki, kui muu maailm sellele selja keerab.

Margus Parts

FOTOD: TRENT NELSON / AP / SCANPIX, IMAGO IMAGES / XINHUA / SCANPIX, ADEM ALTAN / AFP / SCANPIX

Facebooki juht

Recep Tayyip Erdoğan Türgi president

President Erdoğan näeb end Atatürgi mantlipärijana.

Ilmalikkusele ja heanaaberlikele suhetele rajatud vabariigi põhimõtteid on Erdoğan uuristanud, asendades selle neo-osmanliku kuvandiga, kus Türgi on muutunud autoritaarsemaks, korrumpeerunumaks ja nepotislikumaks.

Erdoğan proovib oma murenevat toetust päästa. Koroonaviiruse levikut hakatakse tunnistama alles siis, kui IMF lubab raviks raha anda. Istanbuli tuhandetele mošeedele lisatakse Hagia Sophia. Rahandusministeeriumi juhtima pandud väimees teatab oma tagasiastumisest Instagramis.

Selle peale tõuseb liiri väärtus 5 protsenti.

Ehk saab kodust positsiooni toetada

välispoliitiliste avantüüridega? NATO hukkamõistu saatel alustatakse Süürias pealetungi. Euroopa ees lehvitatakse immigratsiooni punast rätikut. Ameeriklaste pahameeleks hakatakse õhutõrjerelvastust soetama Venemaalt. Samal ajal norib Türgi venelastega tüli Mägi-Karabahhis, sest vennasrahvast asereid ei saa ju toetamata jätta. Teise käega noritakse tüli Emmanuel Macroniga, kui Erdoğan kutsub üles prantsuse kaupu boikottima. Vahemerel teravdatakse pingeid Kreekaga.

Konfliktide vahel ristuvad liitlased ja vaenlased, ärritades nii kõik üles. Kui Erdoğan tuli võimule, polnud Türgil halbu suhteid pea kellegagi. Nüüd pole tal häid suhteid enam pea kellegagi. Merili Arjakas

12 O VALITSEJAD

Arvo Pärt

Joe Biden USA tulevane president

Tõusis USA presidendiks.

Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Joe Bideni ametiaja algus saab olema üks keerulisemaid riigi lähiajaloos. Demokraat ei pea rinda pistma mitte ainult jätkuva koroonapandeemia ja kasvava töötusega, vaid peab hakkama lappima lõhesid ka sügavale poliitilistesse kaevikutesse taandunud riigis.

Esimesed tagasilöögid sai Biden juba valimisvõidu järel, kui sisuliselt kogu Vabariiklik Partei keeldus presidendi eeskujul demokraadi võitu tunnistamast. See jättis Bideni ilma sujuvaks üleminekuks vajalikust luureinfost ja seadis küsimärgi alla uue administratsiooni võimekuse 20. jaanuaril tööd alustada.

Bideni kasuks räägib ligi 50-aastane kogemus Washingtonis, mistõttu demokraat ilmselt suudab navigeerida ka olukorras, kus uustulnukal oleks keeruline vee peale jääda. Samuti nähakse Bideni tugevusena pikka koostööd vabariiklastega, mis annab lootust kuristikuna haigutavaid poliitilisi erimeelsusi lappida.

Esialgse lendstardi andis Bidenile fakt, et suur osa Ameerikast hingas

kergendatult Donald Trumpi valimiskaotuse järel. Ilmselt mõne aja pärast see oreool lahustub ja Bideni tegevus võetakse luubi alla ka väljaspool võrdlust Trumpiga.

Tõsi on see, et Biden ei olnud demokraatide eelvalimistel populaarne kandidaat, kuid võitis silm silma vastu jäädes sotsialistliku Bernie Sandersi. Samas on endine asepresident näidanud kampaaniarajal end oodatust kindlamalt ja tõestab poliitikaplaanidega, et suudab kohaneda muutuvate oludega.

Kuigi Bideni enda näol on tegu keskteedemokraadiga, kaasab ta inimesi mõlemalt parteitiivalt, sest partei on samuti pooleks progressiivide ja konservatiivsemate demokraatide vahel. Näiteks tema tervishoiukava ja kliimapoliitikat võib pidada igati tulevikku vaatavaks – nimelt on Bideni eesmärk saavutada USA süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.

Samuti saadab selge sõnumi tema asepresidendivalik – Kamala Harrisest saab esimene nii kõrgesse ametisse valitud naine ja tumedama nahavärviga inimene USAs. Ilmselt aitab seegi Bideni administratsioonil lepitada suve alguses lahvatanud rassipingeid, mille järel on hakatud pidama diskussioone ammu lahendamist ootava orjanduspärandi üle. Margus Parts

Jerome Powell

USA Föderaalreservi juht Reageeris pandeemiale operatiivselt.

USA keskpanga (Föderaalreservi) presidenti Jerome Powelli nimetas maailma parimaks bürokraadiks ajakiri The New York Magazine. Ajakirja hinnangul tegi Powell seda, mis on Washingtonis midagi uskumatut – head tööd.

Kui koroonaviiruse pandeemia märtsis puhkes, reageeris Powelli juhitav Föderaalreserv imekiiresti, alandades baasintressi varasemalt 1,5 protsendilt nullini ning asus ostma 700 miljardi dollari väärtuses riiklikke ja munitsipaalvõlakirju.

Sellega hoidis keskpank ära (vähemalt esialgu) tuhandete ettevõtete pankrotistumise ning ka tööpuudus oleks kasvanud ilma keskpanga sekkumiseta ilmselt suuremaks, kui see praegu on. Tõnis Oja

FOTOD:KEVIN LAMARQUE / REUTERS / SCANPIX, CNP VIA ZUMA WIRE / SCANPIX, EERO VABAMÄGI / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, PA WIRE / PA IMAGES / SCANPIX, MIKHAIL KLIMENTYE / TASS / SCANPIX, TAIRO LUTTER / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

helilooja

Võlub oma helidega muusikamaailma.

Koroonaviiruse piirangute tõttu tähistati mõnevõrra tagasihoidlikumalt Arvo Pärdi 85. sünnipäeva. Kuid paljude eriliste kontsertide seast tuleb esile tõsta 22. septembril Belgias Gentis toimunud teose «Für Jan van Eyck» esiettekannet.

Segakoorile ja orelile loodud teos põhineb 1990. aastal valminud «Berliini missa» viimase osa «Agnus Dei» muusikal. Teose sünni impulsiks on aga vendade Hubert ja Jan van Eycki loodud maailmakuulus altarimaal «Talle kummardamine» («The Adoration of a Mystic Lamb»), mis asub Gentis püha Bavo katedraalis. Pärast restaureerimist paigutati altari keskne osa taas oma kohale ja piduliku avamise õnnistamiseks tellitigi Arvo Pärdilt imeline heliteos. Heili Sibrits

Lewis Hamilton vormelisõitja

Britt valitseb suveräänselt vormelimaailma.

Kui Michael Schumacher tegi tippspordiga lõpparve, jättis ta vormel 1 sarja endast maha suured saapad, mida näis võimatu täita. Enamik tähtsamatest rekorditest kuulus sakslasele.

Lewis Hamilton jõudis tänavu Schumacheriga ühele pulgale, olles võitnud seitse maailmameistritiitlit. Seejuures kuus nendest on tulnud viimase seitsme hooaja jooksul. See näitab veelkord, et britt on praegustest konkurentidest selgelt üle ning pärast tänavust aastat kuulub tema nimele ka kogu sarja sõiduvõitude rekord.

Karl-Joosep Küngasa

Vladimir Putin Venemaa president

Pikendas referendumi toel oma valitsemisaega.

Venemaa president Vladimir Putin vormistas suvel ära selle, mida paljud juba niigi teadsid.

68-aastane endine kagebežnik ei kavatse Kremlist kuhugi minna ja jääb sinna riikliku rahvahääletuse tahtel veel vähemalt kaheks ametiajaks.

Põhiseaduse muudatustega andis Putini režiim selgelt mõista, et ei pea rahvusvahelist õigust millekski, samuti pole Kremli meelest riigis vaja ka tülikaid inimõigusi. Uued seadused raskendavad opositsiooni tegevust, kuid saab näha, kas kasvav surve ja tüdimus viimaks rahval kaane pealt viskab. Margus Parts

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 | 13

Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea

Tallinna linnapea kehtestab ennast igal tasandil.

Mihhail Kõlvart ei saanud Tallinna linnapeaks mitte partei armust, vaid isikliku töö tulemusena. Nii pole ta ka erakonnale midagi võlgu, vaid otsustab asju ise. Ning otsustab kiiresti ja alluvaid säästmata.

Kui Lasnamäe linnaosavanemaks ülendatud parteikaaslane tööga hakkama ei saa, siis asendatakse ta kiiresti ja kõhklusteta senise Kesklinna vanemaga.

Niipea, kui Kõlvart linnapeaks sai, ei kulutatud enam maksumaksja raha Reidi tee vastu

sõdiva Roheliste abilinnapea Züleyxa Izmailova palgal pidamiseks. Küll aga kulutati raha Reidi tee esialgses mahus väljaehitamisele.

Samas tehti Eckerö Line’ile kiiresti selgeks, et uue laevaliini avamine ja sellega kaasnevad ummikud kesklinnas pole mitte linna, vaid laevafirma probleem. Kõlvart ütles ajakirjanikele, et laevalt tulevaid autosid ei lasta lihtsalt tipptunni ajal sadamast välja. Kohe pärast seda teatas laevafirma, et uus laev Finbo Cargo hakkab siiski sõitma Vuosaari ja Muuga sadama vahet.

Ka linnavalitsuse struktuuri korraldab

Kõlvart jõuliselt ümber. Need, kellele see ei meeldi, võivad minna. Luuakse uus asutus, mis kannab kõlavat nime strateegiakeskus. See paneb veidi kulmu kergitama, sest strateegiate mõistmisega paistab linnasüsteemis probleeme olevat. Näiteks mõne aja eest koostatud jalgrattastrateegia põhimõtetest ei saa vist küll ükski ametnik mitte midagi aru.

Ja last, but not least. Kõige rohkem on Kõlvart ennast valitsejana kehtestanud koroonaviiruse ajal. Tõenäoliselt oleks ilma tema käskude ja keeldudeta viiruse levik Tallinnas märgatavalt suurem. Uwe Gnadenteich

14

O ETTEVÕTJAD

Martin Helme

EKRE esimees ja rahandusminister

Ettevõtlik poliitik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tipus.

Startup’ide ajastul teeb ettevõtlik vaim ka poliitikat hoogsalt ja uuenduslikult, kõiki käepäraseid ressursse loovalt ära kasutades.

Martin Helme on proovinud kätt kohvikupidaja ja kirjastuse juhina, kuid õitsele on löönud tema ettevõtlikkuse soon ühiskondlike liikumiste korraldamises. Tema esimene suur iduettevõte oli euroskeptikute liikumine enne 2003. aasta referendumit Eesti Eu-

roopa Liitu astumise küsimuses. Toetus liikumisele jäi seekord napiks, kuna Eesti hääletati liidu liikmeks.

Rahvuslaste klubide eestvedajana otsis ta kaua võimalust organisatsiooni poliitiliselt mõjukaks kujundada. Idufirma oli olemas, nüüd otsiti äriingleid. Oma isa Mart Helme Rahvaliidu sidemete abil löödi käed ideedest ja poliitilisest kapitalist, kuid mitte liikmetest tühjaks jooksnud Rahvaliiduga, millele pakuti liikmeskonna eest ideoloogiat ja juhtimisteenust.

Uus startup, EKRE ehk Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, õnnestus niivõrd, et juba 2015. aastal saadi poliitikute börsile ehk riigikokku. 2019. aasta valimiste järel jõudis eduka kasvu läbi teinud Helmete startup juba Eesti suurimate ja mõjukamate hulka. Me ei tea, mida ettevõtlik Martin Helme ette võtab, kui käimatõmmatud ettevõtte suur eeskuju, ookeanitagune ükssarvik langeb, kuid me kuuleme kindlasti edaspidigi tema vanadest ja uutest ettevõtmistest. Aimar Altosaar

novembri esimese nädalaga kasvas Bezosi vara 14 miljardit dollarit (12 miljardit eurot).

On peaaegu kindel, et Bezosest saab esimene inimene, kelle vara väärtus ületab 200 miljardi dollari piiri, vaatamata sellele, et 2019. aasta alguses toimus abielulahutus, mille käigus pidi ta suure osa oma Amazoni aktsiatest eksabikaasale loovutama. MacKenzie, kelle perenimi on nüüd Scott, on jõukuselt teine naine maailmas ning miljardäride edetabelis oli ta novembri alguses 13. kohal.

Kui enamikus tööstusharudes põhjustas koroonaviiruse pandeemia massilise koondamise, osalise tööaja või palkade vähendamise, siis Bezose juhitav internetipood Amazon palkas töökoormuse kasvu tõttu aprillis juurde 75 000 töötajat ning tõstis ajutiselt kõiki-

de töötajate palka (kestis juunini), aga kehtestas ka piiramata tööaja (kestis augustini).

Samas toimusid mitmel pool töötajate protestid, sest kui ladudes avastati positiivse Covid-19 prooviga töötajaid, siis töökohtadel mitte midagi ei muutunud – töö vahetustes toimus, nagu mitte midagi poleks juhtunud.

Kui kõige enam seostatakse Jeff Bezost internetikaubamajaga Amazon ja mõned teavad, et ta on maailma ühe prestiižsema ajalehe The Washington Post omanik, siis võrdlemisi vähe teatakse, et talle kuulub ka kosmosefirma Blue Origin ning veel terve rida investeeringuid, mida ta teeb peamiselt oma riskikapitalifondi Bezos Expeditions kaudu.

Muu hulgas on ta investeerinud ka sotsiaalmeedia ettevõttesse Twitter. Tõnis Oja

FOTOD: ERIK PROZES / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, SAJJAD HUSSAIN / AFP / SCANPIX

Jeff Bezos Amazoni asutaja, suuromanik ja juht

Koroonakriisi suuremaid võitjaid. Ühtede õnnetus võib olla teiste õnn. Kui koroonaviiruse pandeemia hävitas kruiisilaevanduse, lennunduse ja turismisektorid peaaegu täielikult, siis niigi õitsva tehnoloogiasektori pani see veelgi rohkem särama.

Lõppenud aastal enim vara kasvatanud inimeste eesotsas ongi peamiselt tehnoloogiasektori ettevõtete suuromanikud ja juhid.

Päeval, mil Mart Helme teatas oma tagasiastumisest, hindas Bloomberg planeedi rikkaima inimese Jeff Bezose vara väärtuseks 194 miljardit dollarit (163 miljardit eurot), mis on pea kuus korda suurem kui Eesti sisemajanduse kogutoodang. Aasta algusest oli Amazoni kaasasutaja ja juhi vara kasvanud 79 miljardi dollari (67 miljardi euro) võrra. Ainuüksi

Pony Ma

Tencenti asutaja ja juht Tõusis Hiina rikkaimaks inimeseks.

Kui Alibaba kaasasutaja ja suuromanik Jack Ma on üsna hästi tuntud, siis Aasia kõige väärtuslikuma ettevõtte, internetihiiglase Tencent asutaja ja juht Ma Huateng, rohkem tuntud kui Pony Ma, hoiab madalat profiili ning on seetõttu ka vähetuntud.

Novembri alguse seisuga oli Pony Ma vara väärtus kasvanud aasta algusest 22 miljardi dollari (18,6 miljardi euro) võrra ning septembris tõusis ta Hiina rikkaimaks inimeseks.

Tencent on üks suuremaid tehnoloogia- ja internetikonglomeraate maailmas, mille ettevõtted tegelevad internetimängude ja -meelelahutuse ning investeeringutega. Konglomeraat arendab ka Hiina suurimat mobiilset sõnumiteenust WeChat ning veel igasuguseid internetiga seotud teenuseid nii Hiinas kui ka globaalselt. Nii ajakiri Time kui ka ajakiri Forbes on paigutanud Pony Ma korduvalt maailma mõjukaimate inimeste nimekirja. Ajakiri Fortune nimetas ta 2017. aastal «Aasta ettevõtja» nominentide sekka.

Pony Ma sündis 1971. aastal ja kui tema isast sai Shenzhenis sadama juht, oli poiss temaga palju aega töö juures kaasas. 1993. aastal lõpetas Pony Ma bakalaureuse kraadiga Shenzheni ülikooli arvutiteaduste alal.

2016. aastal paigutas ta 2,3 miljardi dollari väärtuses Tencenti aktsiaid isiklikku heategevusfondi. Ajakiri Forbes pole neid siiski tema vara väärtuse arvutamisel maha arvanud. Tõnis Oja

Paavo Nõgene Tallinki juhatuse esimees Püüab Tallinki nina vee peal hoida.

Tal on õnnestunud Eesti riigilt välja kaubelda abi, millest paljud teised firmad võivad vaid und näha. Tema juhtimisel on Tallink alustanud uusi ärisuundi, käivitanud uusi laevaliine, kuid ka koondanud paar tuhat töötajat.

Iseküsimus on, kas see päästab raskustes laevafirma. Ja kui päästab, siis millisel kujul, sest teada on see, et laevandus ja turismindus ei taastu niipea. Seda on pidanud tunnistama isegi Paavo Nõgene. Lennart Ruuda

FOTOD: BOBBY YIP / REUTERS / SCANPIX, SANDER ILVEST / POSTIMEES GRUPP /SCANPIX, TAIRO LUTTER / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, MIHKEL MARIPUU / / POSTIMEES GRUPP /SCANPIX, CHARLES PLATIAU / REUTERS / FILE PHOTO / SCANPIX, TRANSFERWISE, ADNAN ABID/ REUTERS / SCANPIX

16 O ETTEVÕTJAD

Urmo Aava Rally Estonia direktor

Septembris said Eesti spordisõbrad nautida oma koduõuel autoralli MM-etappi.

See oli Rally Estonia peakorraldajate Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Kütti kümneaastase töö oluline verstapost, aga mitte peamine eesmärk. Nende palgapäev saabus kuu aega hiljem, kui autoralli MM-sari avaldas 2021. aasta kalendri. Sinna kuulub ka Rally Estonia.

Aava ja Co rõhutasid ralli eel korduvalt, et vaatavad suuremat pilti. Nad ei tahtnud, et koroonaviiruse poolt kätte mängitud suurvõistlus jääks viimaseks. Ent kuidas on ilma näomaskideta maailmas 1,3 miljoni elanikuga turul üldse võimalik konkureerida Euroopa suurriikidega? Aava sõnul vaid siis, kui Rally Estonia teeb parima korraldu-

sega maailmale silmad ette.

Jah, ka 2021. aasta möödub tõenäoliselt koroonapilve all ning see eeldus tõstis Rally Estonia aktsiaid MM-kalendrisse saamisel.

Töötas ju Eesti meeskond kolme kuuga välja toimiva koroonaennetuse protokolli, mis sai rallijuhtidelt positiivset vastukaja. Kuid lisaks hakkajatele korraldajatele on meil veel kaks trumpi.

Need on Eesti riik ja rahvas. Fakt, et meie valitsus toetas ja jätkab võistluse toetamist suures mahus, ajas hirmu nahka isegi soomlastele, kes kardavad oma korraldajakohast ilma jääda. Ka Eesti fännid väärivad äramärkimist, sest neid on üle maailma märgatud. Nagu ütles Hyundai tiimipealik Andrea Adamo: «Tore on viimaks minna kohtadesse, kus ralli on tähtis.» Siim Kaasik

Rainar Aamisepp

Synlabi Põhjamaa operatsioonide tegevjuht

Unikaalsus võidab raha.

Eestis tuleb tikutulega otsida juhti, kes saja miljoni eurose riigihanke võitmise eel ütleb, et parem, kui seda ei juhtuks. Rainar Aamisepp on selline mees.

Aasta alguses mõlkus Aamisepa peas mõte arendada Geenivaramu teadlaste leidudest uusi teste. Isiklik geenikaart näitab, miks ühel ja samal ravimil on inimestele erinev toime. Õige geenitest aitaks tohtril paremini rohtu määrata.

Covid-19 tulek lükkas need arendused kõrvale. Riik pani arstiabi seisma ja märtsis-aprillis kukkus raha sissetoov igapäevatöö 80 protsenti, ees terendasid koondamised, kuni terviseamet abi küsis.

Algas Synlabi tõus suurimaks koroonaproovide analüüsijaks Eestis võimekusega

10 000 proovi päevas, sõsarlabor Soomes suudab veel kaks korda sama palju. Jätkuvat laienemist tõukab tagant teiste Euroopa riikide huvi leida oma Covid-19 proovidele kusagil vaba laborimahtu, Aamisepp suudab seda pakkuda.

Avara mõtleja geenid sai mees oma sordiaretajast vanaisalt, Julius Aamisepalt. Nii peetakse Põhja-Euroopa regiooni, mida Aamisepp juhib, Euroopa suurima Saksa juurtega laboriteenuseid pakkuva Synlabi kontserni üheks võimekamaks osaks.

Uuel aastal on investoreid rõõmustamas Synlabi aktsiate avalik emission (IPO), millelt kontsern loodab teenida 5–6 miljardit eurot lisakapitali. Covid-19 taandudes vajavad unarusse jäänud uuendused taas vaba raha. Kadri Tammepuu

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 | 17

Mukesh Ambani

Jack Ma

Reliance Industriesi suuromanik

Alibaba asutaja ja suuromanik Hiina võimud katkestasid tema IPO päevapealt.

Kaks aastat tagasi sai maailm üllatuslikult teada, et Hiina rikkaim inimene Jack Ma on kommunist.

Parteipilet teda siiski ei päästnud, kui ta kritiseeris kõrgetasemelisel finantsfoorumil Hiina pangandust, kutsudes sealseid panku pigem pandimajadeks.

Ettevaatamatu kriitika läks Male maksma 35 miljardit dollarit, sest Alibaba sidusettevõtte Ant aktsiate avalik esmapakkumine, mis oleks olnud maailma suurim, katkestati regulaatorite poolt päevapealt. Üheks põhjuseks toodi mikrolaenude regulatsioonide muutumine. Tõnis Oja

Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus TransferWise’i asutajad

Eesti rikkamad ettevõtjad.

Natuke veel ja Eesti võib saada endale esimese ametliku miljardäri: Transferwise‘i loojad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus tegid suvel USA suurfondiga magusa tehingu, mis mõlema vara tublisti paisutas. Käärmanni vara kasvas Äripäeva andmetel ligi 843 miljoni euroni.

Kompanjon Hinrikuse vara aga 612 miljonini. Mehed lõid Transferwise‘i 2011. aastal ning firma tegeleb riigiüleste rahaülekannetega. Äriidee tuli sellest, et noortele asutajatele oli vastukarva, kui kallis, aeglane ja tüütu on riigiüleste maksete tegemine tavapankades. Praeguseks on firma väärtus kerkinud 5 miljardi dollarini.

Liina Laks

Aasia rikkaim inimene.

Alates aprillist on Eesti e-residendi Mukesh Ambani ettevõtetesse investeeritud kümneid miljardeid dollareid.

On juba üsna keeruline jälgida, kui palju rahastust Aasia rikkaima inimese, hindu Mukesh Ambani ettevõtetesse tuleb. Aprillis tegi otsa lahti sotsiaalmeediahiid Facebook, kes investeeris tema telekomifirmasse Jio Platforms 5,7 miljardit dollarit. Ka Eestisse investeerinud Jio’sse investeeriti mõne kuuga kokku 21 miljardit dollarit. Seejärel hakkasid investorid omandama osalusi tema jaekaubandusketis Reliance Retail.

Novembri lõpus tuli aga uudis, et saudid soovivad omandada 20 protsenti tema kontrolli all olevast tööstuskonglomeraadist Reliance Industries. Tõnis Oja

18

O VISIONÄÄRID

Elon Musk

Tesla ja SpaceXi juht ja suuromanik Ärigeenius ei väsi üllatamast.

Elon Muski juhitava elektriautode tootja Tesla aktsia on kerkinud taevastesse kõrgustesse. Ettevõtjatest on kahtlematult lõppeva aasta üheks suurimaks võitjaks elektriautode tootja Tesla juht ja suuromanik Elon Musk. Tesla aktsia hind on aasta algusest kerkinud pea viis korda ning Muski enda vara väärtus kolm ja pool korda.

Muskile kuulub 21 protsenti Tesla aktsiatest, aga tänu väga heldele kompensatsioonipaketile, mis sõltub ettevõtte turuväärtusest, on tema osalus juba kasvanud ning kui aktsia hind kerkib edasi, kasvab see veelgi.

Investorid on aga ahned Tesla aktsiaid krabama. Ehkki autotootja oli esimest korda oma ajaloos juba viiendat kvartalit kasumlik, on siiski tegemist vähemalt kahekordse mulliga. Üks mull on Tesla ise, mis küll müüb pisikese murdosa maailma autotoodangust, aga on turuväärtuselt tõusnud maailma suurimaks. Tõnis Oja

Tomas Pueyo

koroona-oraakel

professor

Viiruse esmatuvastaja.

Kui SARS-CoV2 Wuhani linnast levima hakkas, ei teadnud keegi, et ebatavalise kopsupõletiku taga on uus viirus. Kui viiruse proovid 3. jaanuaril Shanghai avaliku tervisekliiniku professori Zhang Yongzheni laborisse jõudsid, läks tema tiimil vaid 40 tundi näitamaks, et tegu on 2003. aasta SARSiviiruse lähisugulasega. Kuigi Hiina ametkonnad olid keelanud teadlastel uue viiruse kohta infot avaldada, andis Zhang selleks siiski loa ja 11. jaanuariks oli info uue viiruse kohta levinud juba üle kogu maailma. Võitlus viirusega sai alata. Kaur Maran

Tutvustas kõigile koroonatantsu.

Pandeemia alguses ühiskonda tabanud infolaviin oli peadpööritav: iga päevaga lisandus koroonakaardile uusi riike, iga uus teade seni tundmatu viiruse kohta oli kuldaväärt. Kuigi lisanduvad infobitid aitasid kindlasti teaduslikul kogukonnal meid kõiki tabanud olukorda mõtestada, tekkis avalikus ruumis siiski kiiresti mõtestamise vaakum, kus Tomas Pueyo ülimenukad pikad analüüsid tohutult tähelepanu pälvisid.

Tema tekstid tutvustasid laiemale maailmale nakkuskordajat, näitasid viiruse leviku piiramise ja kahjude leevendamise strateegiate tagajärgi ning ütlesid meile, kuidas viirusega «tantsida». Mis kõige tähtsam: miks karmid piirangud on hädavajalikud. Neid plahvatuslikult levivaid tekste tõlgiti paljudesse keeltesse, eestikeelsed tõlked ilmusid ka Postimehes.

Aga kes on Tomas Pueyo? Selle küsimusega oli enne tekstide avaldamise otsustamist kimpus ka Postimehe toimetus. Kirjutiste ilmumise ajal oli ta maailma üldsusele täiesti tundmatu nimi, mille guugeldamine ei andnud erilisi autoriteeti tõstvaid tulemusi.

On teada, et ta on insener, ärimees ja loo jutustamise psühholoogia õpetaja. Nüüdseks on tema kohta olemas vähemalt Wikipedia sissekannegi, kuid üldiselt on ta siiski tundmatu koroona-oraakel – «mees metsast», kelle blogipostitused teavitasid kogu maailma.

Kaur Maran

Edward Laane haiglajuht FOTOD:ALEXANDER BECHER / PA / SCANPIX, 2 X ERAKOGU, KAADER VIDEOST

Zhang Yongzhen

Julge haiglajuht otsis võimalusi koroonaraviks.

Kevadel polnud maailmas veel tõendust, kuidas Covid-19 ravida tuleks. Õnneks juhtus nakkuse epitsentris Kuressaare haiglat juhtima julge ja arukas Edward Laane.

Nii testis ta massiliselt viiruskahtlusega inimesi ning keelitas avalikus ruumis maske kandma.

Mees jättis mandrile saatmata rasked Covid-19 haiged ja tellis neile puuduvad rohud saarele. Ta kasutas ravimeid, mida ka tema kolleegid teistes riikides katsetasid. Ametnikud küll allumatust ei salli, kuid haigekassa audit haigla tegevuses puudujääke ei leidnud.

Kadri Tammepuu

VISIONÄÄRID O 21

Charpentier ja Doudna geeniteadlased

jude vaatlejate reaktsioon uudisele kindlasti lühike ja õnnelik: «Tuli ära!».

Mis sest, et vaidlused CRISRPi patendiõiguse üle veel käivad. Lisaks teaduslikule tähtsusele on Charpentier’ ja Doudna premeerimises tähelepanuväärne seegi, et varem pole ükski teadus-Nobel läinud jagamisele kahe naise vahel. Kaur Maran

Tõi juba kolmanda jõudnud kolme täistäispika ooperi pika ooperini. Eestlalavale. sed võivad ühtaegu Kõigest loetud päevad nii uhkuse kui kurbupärast seda, kui Rahsega tõdeda, et kõik vusooper Estonia Reinvere muusikakuulutas oma algupädraamad on esietenraste uute ooperite dunud välismaal: konkursi vormiliselt «Puhastus» tuli 2012. lõppenuks ja sisuliselt Jüri Reinvere aastal välja Soome läbikukkunuks, hooli- helilooja Rahvusooperis ning mata asjaolust, et sel«Peer Gynt» 2014. lele laekus koguni 16 ideekavandit 13 aastal Norra Rahvusooperis. Eestis pole heliloojalt, esietendus Saksamaal Re- neist kolmest seni ühtegi ette kantud. gensburgi teatris Jüri Reinvere kolmas Ühena vähestest (ning sarnaselt täispikk ooper «Minona». See on lugu Richard Wagneriga!) on Reinvere olBeethoveni väidetavast tütrest Mino- nud seni heliloojana ühtlasi oma oonast, kes elas pikka aega Tallinnas. An- perite libretist. Võib spekuleerida, et tud teosega alustas Regensburgi teater tema nimega on seotud mitte üksnes oma Beethoveni 250. sünniaastapäevale eesti algupärase nüüdisooperi olevik, pühendatud üritusi. vaid ka tulevik. Iseasi muidugi, kas 48-aastane Reinvere on esimene või kuivõrd saadakse sellest osa eesti helilooja pärast Eino Tambergi, kes kodu-Eestis... Alvar Loog

Neil Ferguson

epidemioloog

Mudel, mis pani Ühendkuningriigi kurssi muutma.

Kevadel, kui riigid üle maailma oma piire ja majandusi sulgema asusid, pälvis Ühendkuningriik eesotsas peaminister Boris Johnsoniga rahvusvaheliselt karmi kriitikat oma otsuse eest minna leviku piiramise asemel kahjude leevendamise teed. Suurt rolli valitsuse meelemuutuses mängisid Imperial College Londoni epidemioloogid eesotsas Neil Fergusoniga, kes näitasid ära leevendamise katastroofilised tagajärjed.

Hiljem, juba karantiini ajal jäi Ferguson aga vahele karantiinireeglite rikkumisega ja pidi seetõttu ameti maha panema. Kaur Maran

Marten Kaevats riigikantselei diginõunik

Maailmaorganisatsioonid teel x-teele.

Kevadel saime teada, et meie x-tee tehnoloogia põhjal hakatakse üles ehitama Maailma Terviseorganisatsiooni turvalise infovahetuse süsteemi. Sügisel aga tuli avalikuks info, et Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Assotsiatsioon asub Eesti vedamisel ehitama ülemaailmset digiriigi standardit. Mõlema projekti taga on riigikantselei diginõunik Marten Kaevats. Arhitektiharidusega ja Uue Maailma Seltsi aktivistina tuntud Kaevats ütleb, et seegi on kogukonna ehitamine – seekord lihtsalt globaalselt. Kaur Maran

FOTOD: ELOY ALONSO / REUTERS / SCANPIX, MIHKEL MARIPUU / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, KAADER VIDEOST, MADIS VELTMAN / POSTIMEES GRUPP, / SCANPIX, SILLE ANNUK / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

Teadusrevolutsionääride teenitud preemia.

Selle aasta teadus-Nobelite staarideks võib lugeda duot Emmanuelle Charpentier ja Jennifer Doudna, kelle käivitatud CRISPR-Cas9 geenitehnoloogia revolutsioon on juba praegu bioteaduste maailma radikaalselt muutnud, mistap oli pal-

Mart Ustav akadeemik

Tunnetas turgu ja asus tegutsema.

Kui mõnele teadlasele heidetakse ette liigset elevandiluutorni kapseldumist, siis ei saa midagi sellist kindlasti öelda Tartu biotehnoloogia ettevõtte Icosageni asutaja ja juhi, akadeemiku Mart Ustavi kohta. Icosagen üllatas sel aastal avalikkust teatega, et patenteeris USAs Eesti patsientide vereproovidest kogutud antikehadel põhineva ravimi. Võimsamagi, kui see, millega Donald Trumpi raviti.

Kui Postimees Ustavit ja kolleege Icosagenis külastas, tunnistas firma arendusjuht Andres Männik, et töö viirusega algas juba enne, kui viirus Eestissegi jõudis, kuna Ustav «tabas turgu – nagu ikka». Seejuures ei piirdu Icosageni plaanid vaid ühe koroonaravimiga, vaid rahastuse leidmise korral panevad nad Tartus püsti terve ravimitööstuse, mille jaoks on olemas juba kõik plaanid laboriseadmete paiknemiseni välja.

Mõneski mõttes on tegu täpselt sellise teadusest välja kasvava miljoniäriga, millest teaduse visionäärid räägivad – kõrgtehnoloogiline, suure lisandväärtusega tootmine, kõrgepalgaliste töökohtade loomine jne. Teadlaskonnas tekitas aga üksjagu vastukaja ka Ustavi Eesti Ekspressile antud intervjuu, milles ta kritiseeris Eesti praegust teadust kui liialt kirjeldavat ja majanduskauget.

Kuigi avalikkuses sel teemal räägitud ei ole, on Postimehega rääkinud allikad öelnud koguni, et väljaütlemised ajasid paljud teadlased «tagajalgadele».

Samas on teada, et nagu teaduses, nii kaasneb ka äris suurte ettevõtmistega läbikukkumise risk ning oma õppetunnid on kätte saanud ka akadeemik Ustav – aastatuhande alguses tegeles ta aktiivselt HI-viiruse vaktsiini väljatöötamisega.

Aastaid kestnud ja miljoneid eurosid endasse neelanud arendustöö tulemus jäigi aga tulemata ning tänaseks on ka arendusest välja kasvanud Soome firma FIT Biotech pankrotis.

Seekord küsib Icosagen arendustööde jaoks erinevate allikate kohaselt summasid vahemikus 12 miljonist 60 miljoni euroni. Artikli kirjutamise ajal ei ole veel teada, kas riik arendust toetab. Ustav ise kinnitab, et neil on igatahes parimad molekulid, millega Covid-19 ravida. Kas mujal võib siiski olla arenduses midagi vängemat? Elame, näeme. Kaur Maran

22

O SANGARID

Arkadi Popov Lääne-Tallinna keskhaigla juht

ajal. Samuti hindab ta endise ametikaaslase kõrget töövõimet.

Popovile meeldivad uued algatused, muidu jääb ta oma sõnul igavlema. Sügisel ei toonud Covid-19 pandeemia enam palju põnevat kaasa.

«Viimasel poolel aastal pidin pidevalt sama juttu rääkima,» meenutab Popov.

Lääne-Tallinna keskhaigla juhtimine toob mehe ellu taas uued tuuled. Haiglas töötab üle 1800 inimese, keda ei huvita niipalju koroonaviirusega nakatunute arv Eestis, kuivõrd enda palk ja töötingimused. Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda juhib Popovi abikaasa. Nii tuleb mehel iga juhtimisotsus hoolikalt läbi mõelda, et mitte ainult olla erapooletu, vaid sedamoodi ka kõrvalseisjatele näida.

Popovi trumpideks on julgus ja koostöövõime. Isikuomadusi on tal aidanud lihvida psühholoogiaõpingud läinud sajandi 90ndatel Leningradi Riiklikus Ülikoolis. Neid läheb kõvasti vaja, sest ülemuseks ei ole tal enam kolleegid, vaid poliitikud.

Ees seisavad ettevalmistustööd uue Tallinna haigla rajamiseks ning ühinemine Ida-Tallinna keskhaiglaga, mida juhib legendaarne Ralf Allikvee.

Kes keda? Igatahes on Popov praegu kõige popim haiglajuht Eestis.

Kadri Tammepuu

Martin Kadai

endine terviseameti tippjuht

FOTOD: TAIRO LUTTER / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

Koroonavõitluse esindusnägu selgitas nii eestlastele kui venelastele väsimatult koroonaga seotud ohte.

Aasta tagasi oli Arkadi Popov laiemale avalikkusele tundmatu kiirabiarst.

Koroonaviirus lennutas mehe karjääri uutesse kõrgustesse. Märtsi lõpus sai temast terviseameti kriisikeskuse meditsiinijuht ja detsembris asus Popov juba Lääne-Tallinna keskhaiglat juhtima.

Skandaalid pole vastsele haiglajuhile külge hakanud. Näiteks jutud, justkui soosinuks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart üle haigla nõukogu pea uues ametis just Popovi. «Need ajad on möödas, kus keegi tuleb sind vaikselt paluma või ametikohale määratakse ilma konkursita,» usub Popov.

Kriisijuhina mõjus Popov rahvale väga veenvalt. Tal oli olemas just see, mis terviseametil Covid-19 kriisi esimestel nädalatel puudu jäi – oskus kõnetada inimesi. Kuigi Popov luuletab ja mõtleb vene keeles, peab ta sagedasi riigikeeles esinemisi põhjuseks, miks ta eesti keelt ei pelga, lisaks teeb ta kõva eeltööd. Vaba aega veedabki Popov sageli uute teadusandmetega slaide koostades, aga ka raamatuid neelates.

Tallinna kiirabi juht Raul Adlas peab Popovi teadmistejanuliseks praktikuks ja teadlasetüübiks ühel

Idealistlik teadlasehing lahkus keset kriisi.

Kümne aasta tagusest seagripi leviku ajast vaevalt Martin Kadaid kõneisikuna mäletati, kuid koroonaviirus tegi mehe paari nädalaga tuntuks.

Neil, kes kohe algul ootasid Kadai sõnumitest selgeid juhiseid, tuli pettuda. Teadlane räägib kindlas kõneviisis vaid tõendatud infost, Covid-19 oli aga tol ajal tundmatu.

Teiseks puudus riigis valmisolek pandeemiaks. Mõne kuuga paljastusid vajakajäämised, mille eest Kadai oli aastaid oma ülemusi hoiatanud. Tulutult.

Eriolukorra ajal sai selgeks, et ka Kadai veregrupp valitsusega ei sobi. Suvel teataski ta, et ei soovi enam olla tuim käsutäitja ning tõmbas terviseameti ukse lahkudes kinni.

Kadri Tammepuu

24 O SANGARID

Pääru Oja filminäitleja

Pääru Oja mängis neljas* 2020. aastal linastunud Eesti filmis.

Eelmisel aastal kahes, aga 2018. aastal jälle neljas.

Neist tähtsaimaks saab pidada Veiko Õunpuu filmi «Viimased», kus Oja tegi segaduses kaevandusmehe Rupina tõeliselt võimsa rolli. Pärast seda filmi oli selge, et Original Basic (kiri Rupi lilla bomberjope seljal) on võimsam, kui «Basic Instinct». Vähemalt meile siin Euroopa serval, kus taevas ja maa hakkavad kokku saama ja pilu nende vahel järjest ahtamaks jääb.

Mida kõike üks näitleja peab tegema – ja Oja teeb neid asju väga hästi – õppima filmi jaoks selgeks võõra keele (antud juhul soome), õppima mootorrattaga sõitma ja neljast kohast rangluu murdma. See viimane käis stsenaariumiväliselt, aga vapper Oja kannatas ära mitu nädalat Lapimaa haiglas, metallpoldid oma luudes, ja tegi ikka suurepärase rolli.

Septembrikuised intervjuud, kui «Viimased» viimaks esilinastus, toimusid Ojaga zoomide ja skype’ide vahendusel, aga mitte selle pärast, et Oja oleks staariks kätte läinud (ja uuest koroonalainest oli maailm siis veel üsna puutumata), vaid sellepärast, et ta tegi tööd välismaal. Kus, mida ja kelle jaoks, ei öeldud. Aga tööd seal välismaal Eesti näitlejale jätkub, võtted pidid kestma märtsikuuni.

Nüüdseks on juba iga film või telesari, kus Pääru Oja ekraanile ilmub, kindla peale sündmus. *Kui PÖFFi ajal linastunud Lauri Randla film «Hüvasti, NSVL» kaasa arvata. Hendrik Alla

Tom Moore rüütel

Sõjaveteran Tom Moore kogus pandeemia ajal tervishoiutöötajatele üle 30 miljoni naela.

Raskel koroonakevadel elati nii Ühendkuningriigis kui mujal maailmas kaasa Tom Moore’ile ehk lihtsalt Kapten Tomile. Suure südamega härra lubas enne oma 100. sünnipäeva kõndida koduaias 100 ringi, et koguda annetustena 1000 naela tervishoiutöötajatele. 1000 naelast sai aga rohkem kui 32 miljonit ja auvahtkonna saatel võiduka lõpuni jõudnud Kapten Tomist rahvuskangelane, kes kõige raskemal hetkel andis vanaisaliku patsutuse põlvili surutud rahva õlale. Mõõgaga andis Moore’i õlale aga omalt poolt patsutuse kuninganna Elizabeth II, kes lõi vanahärra rüütliks. Martin Kutti

Johannes Vetter Saksamaa odaviskaja

Sakslase õiged meetodid.

97 meetrit ja 46 sentimeetrit lennutas sel suvel oda Johannes Vetter. Saksamaa vägilane tõusis pildile juba aastal 2017, tulles Londonis maailmameistriks. Paistis, et toona 24-aastasest atleedist kujuneb oma ala valitseja.

Mõnda aega tagasi koomiksikangelast Hulki meenutanud Vetteri

areng aga peatus. Teda kimbutasid vigastused ja muud hädad. Kummalisel kombel selgus, et atleet oli liiga musklis. Viimase aastaga kaotas ta lihasmassi arvelt umbes kuus kilogrammi ja oda hakkas taas lendama.

Järjekordne tõestus, et spordis ainult toorest jõust ei piisa.

Jarmo Jagomägi

Svjatlana Tsihhanovskaja Valgevene opositsiooniliider

Võitleb naiste esirinnas diktatuuri vastu.

Aljaksandr Lukašenka väitis tänavu suvel, et naine kukuks Valgevene põhiseaduse koorma all kokku, kui ta presidendiks saaks. Tema väljakutsuja valimistel Svjatlana Tsihhanovskaja ei teinud midagi, et nõrgukese muljet tõrjuda: kampaanias esitles ta end tasase koduperenaisena, kes kandideerib vaid oma vangistatud abikaasa eest.

Ometi, või just tänu sellele, innustas ta koos oma lähimate kaasvõitlejatega – nemadki naised – võltsitud valimistulemuste avaldamise järel tulema tänavatele sadu tuhandeid inimesi, kes jätkavad miilitsa brutaalsuse kiuste proteste veel kuid hiljemgi.

Esimest korda 26 aasta jooksul on valgevenelastel tunne, et nad võivad vabaneda diktatuurist.

Ja selle võitluse eesliinil on olnud valgesse rõivastatud ja lilli kandvad igas vanuses naised. Tihti on nad astunud kaitsvalt meeste ette, et säästa neid võimude vägivalla eest, ja langenud nii ise miilitsa jõhkrutsemise ohvriks.

Tõsi, on neidki, keda pahandab protestijate katse mängida naiselikkuse kaardile. Maskuliinsusest domineeritud riigis aastaid võrdõiguslikkuse eest seisnud feministid leiavad, et esitledes end habraste rahu ja armastuse eest võitlejatena, langevad tänaval marssivad naised just sellesse stereotüüpi, kuhu Lukašenka neid surub – nõrgad ja riigi juhtimiseks kõlbmatud.

Tsihhanovskajat see ei heiduta.

«Valgevene naised on nüüd maailmakuulsad ja see on imeline,» lausus ta oktoobris Berliinis. Berit Nuka

Martin Fourcade Prantsusmaa laskesuusataja

Suurmeister lõpetas karjääri väärikalt.

Laskesuusatamist valitsesid sel sajandil peamiselt norralased ja sakslased, kuid ühtäkki kerkis Prantsusmaa koondises esile Martin Fourcade. Ta võitis kõik, mis võimalik, ning kerkis aegade parimaks peetava Ole Einar Björndaleni kõrvale.

Seitse järjestikust MK-sarja üldvõitu, 13 MM-kulda ja viis olümpiavõitu – need autasud ehivad Fourcade’i auhinnakappi igavesti. Lisaks triumfidele jäädakse igatsema tema enesekindlust, sest polnud ju harv juhus, kui pärast viimast tiiru viskas prantslane käed demonstratiivselt õhku. Karl-Joosep Küngas

FOTOD: RAUNO VOLMAR / EKSPRESS MEEDIA / SCANPIX, PA WIRE / PA IMAGES / SCANPIX, MICHELE TANTUSSI / REUTERS / SCANPIX, LUKASZ SZELAG / AFP / SCANPIX, KIMMO BRANDT / EPA / SCANPIX, LI WENLIANG / REUTERS / SCANPIX, KRISTJAN TEEDEMA / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 | 25

Li Wenliang Wuhani arst

Julge arst andis ohust teada.

Wuhani keskhaiglas töötanud Li Wenliang märkas detsembri lõpus midagi kahtlast. Mitmel patsiendil olid sümptomid, mis meenutasid Hiinast alguse saanud SARSi. 30. detsembril saatis ta kolleegidele ringkirja, milles soovitas nakatumise vältimiseks kaitseriietust kanda.

Neli päeva hiljem kutsuti Li julgeolekuametisse, kus pidi kinnitama, et esitas avalikku korda ohustavaid valeväiteid. Kuigi Hiina valitsus vabandas hiljem, oli juba hilja. Kuu aja pärast oli Li koroonaviirusesse surnud ja Hiina lasknud käest võimaluse pandeemiat pidurdada. Margus Parts

Andres Merits viroloogia professor

Viroloogiatarkuse hoidja.

Vaevalt oli kuigi palju eestimaalasi kuulnud enne koroonakriisi Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsa nime. Alates veebruari algusest on tema nimi aga pea kord nädalas pealkirjadest läbi käinud. Pole vist ühtegi uudisteportaali või ajalehte, kus ei oleks Meritsaga intervjuud ilmunud.

Sest Andres Merits on Eesti viroloogia lõpuboss, kes teab alati küsimustele vastuseid. Isegi rumalatele. Seejuures on tema vastused oma habemenoana terava huumoriga alati nauditavad.

Kaur Maran

O TÕUSEV TÄHT

FOTOD: JACK DEVANT, SANDER ILVEST / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, INA FASSBENDER / AFP / SCANPIX, CIRO DE LUCA / REUTERS / SCANPIX, BEN QUEENBOROUGH / REUTERS / SCANPIX

26

Anna Roberta baleriin

Noor baleriin särab Estonias.

Balletipublik on konstantselt uute lavatähtede ootel, kuid eesti ballett püsib paraku juba pikki aastaid seisus, kus kohalikel tantsijatel on üha keerulisem pääseda meie kahte kutselisse balletiteatrisse – Estoniasse ja Vanemuisesse – isegi rühmatantsijaks.

Seda suurema rõõmu, elevuse ja ootusega on balletisõbrad elanud kaasa 2017. aastal Tallinna Balletikooli lõpetanud ning sealtpeale Estonia trupis tantsinud Anna Roberta (Lahesoo) tehnilisele ja lavalisele küpsemisele, mis on osutunud üle ootuste kiireks. 2020. aasta veebruaris astus ta Estonia laval esmakordselt üles balleti «Luikede järv» Odette/Ottilie nõudlikus kaksikrollis, septembris tantsis nimiosas Marina Kesleri uue täispika suure lava balleti «Anna Karenina» maailma esietendusel. Oktoobris anti Anna Robertale Estonia nooremsolisti staatus.

Alvar Loog

Erling Braut Haaland jalgpallur

Carolina Pihelgas

kirjanik ja tõlkija Pälvis kirjandusmaastikul palju tähelepanu.

Hinnates eesti kirjandusmaastikul toimuvat läbi erinevate avalike tunnustuste, võib väita, et aastal 2020 oli eelkõige 34-aastase Carolina Pihelga aasta.

Jaanuaris omistati talle kogu kalendriaastaks Tartu linnakirjaniku nimetus ja loomestipendium, veebruaris võitis tema luulekogu «Valgus kivi sees» Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, septembris pälvis ta tšiili luuletaja Pablo Neruda XLVI soneti tõlkimise eest August Sanga nimelise tõlkeluule auhinna.

Aasta jooksul ilmus talt luule valikkogu «Tuul polnud enam kellegi vastu» ning tõlge Ilya Kaminsky luulekogust «Kurtide vabariik». Alvar Loog

Noor jalgpallitäht lööb väravaid.

Tippspordis jõuavad säravate saavutusteni mitmed noored, kuid vaid vähesed särava komeedina taevasse sööstnud atleedid suudavad olla rohkemat kui üheööliblikad.

Jalgpalluri Erling Braut Haalandi puhul võib kindel olla, et temast kuuleme veel ja veel.

20-aastase norralase areng on sammunud kui seitsme penikoorma saabastega ning ta ei suuda kuskil lõpetada väravate löömist.

Et Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo karjäär on lõpusirgel, vajab vutimaailm uut superkangelast. Haaland on valmis mantlit pärima. Henry Lääne

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 | 27

German Golub

Luka Dončić

filmirežissöör

Sloveenia korvpallur 21-aastane sloveen on tõusnud NBA staariks. «Ärge püüdke teda võrrelda teistega. Ta rajab oma teed,» säutsus NBA korvpalliklubi Dallas Mavericksi omanik Mark Cuban pärast mängu, kus Luka Dončić kogus 43 punkti, 17 lauapalli ja 13 korvisöötu ning tabas lisaaja viimasel sekundil võidukolmese, vedades meeskonna play-off-mängus võidule favoriidi Los Angeles Clippersi vastu.

Dončić on väljakul kui maletaja, kes näeb vastasest käigu võrra kaugemale ette. Teda võrreldakse omaaegsete legendide Larry Birdi ja Magic Johnsoniga. Ta on noor mees, kes määrab järgmisel kümnendil NBA näo. Ville Arike

Kelly Sildaru freestyle-suusataja Noor medalimasin jätkab võitmist.

Eestlased on Kelly Sildaru (kuld)medalitega juba nii ära harjunud, et mõte sellest, kui neid üks hetk enam ei tule, tekitab ärevust. Esimesed kõhklused olid õhus juba eelmise hooaja eel. Sildaru otsustas pühenduda õpingutele ja vahetas treenerina oma isa välja poiss-sõbra vastu. Ent kui saabusid võistlused, seisis ta taas poodiumi kõrgeimal astmel. Seda noorte olümpiamängudel ja kahel korral X-mängudel.

Loodetavasti pakub freestyle-suusatamine talle motivatsiooni veel pikka aega. Vähemalt Pekingi 2022. aasta olümpiamängudeni on ta lubanud pingutada täiega. Siim Kaasik

Võitis tudengifilmi Oscari.

German Golubi lühifilm «Mu kallid laibad» sai parima tudengifilmi Oscari rahvusvahelise mängufilmi kategoorias ning see lubab automaatselt osaleda ka nn suure Oscari lühifilmide konkursil.

Film räägib kodust ilma jäänud noormehest, kes oma üksiku ema eest hoolitsema peab ja võtab vastu esimese pakutava töö. See on laibavedamine, millega ka Golub ise on pidanud tegelema. «See on venelane, kes vihkab lolle venelasi,» iseloomustas Postimehele teda üks režissööri tolle perioodi kolleeg. Hendrik Alla

28 O TÕUSEV TÄHT

Armand Duplantis Rootsi teivashüppaja

Allan-Hermann Pool neuroteadlane

Särav välismaal tegutsev noorteadlane.

Kuidas sünnib meie ajurakkudes teadlikkus ja näiteks soov juua soolast vett, on teadusele seni suuresti müstika.

Eestist maailma läinud noorteadlane Allan-Hermann Pool oskab seda nüüd vähemalt hiirte peal üksikute neuronite tasemel näidata.

Järeldoktorantuuri lõpus tippajakirjas Nature avaldatud artikkel avab talle olulisi uksi, mis võivad juba mitte kuigi kauges tulevikus viia oma laborini maailma tippülikoolides, olgu selleks siis MIT, Harvard või mõni muu. Nii kõval teadlasel pole Eestis paraku kuigi palju teha. Kaur Maran

Teivashüppe maailmarekordimees.

Kui enamiku laste puhul ütleksime: «Oi, kui palju sa oled kasvanud», siis Duplantise puhul oleks kohasem: «Oi, kui palju sa oled hüpanud».

20-aastane rootslane ületas kaks meetrit enne, kui sai kätte aabitsa ning täiskasvanud kaelkirjakustki (4.20) lennanuks ta üle juba 13-aastaselt. Ehk teivashüppe maailmarekordi enda nimele haaramine näiski tema jaoks vaid aja küsimus.

Ning see aeg jõudis kätte tänavu veebruaris, kui Duplantis ületas sisehallis 6 meetrit ja 17 sentimeetrit. Nädal hiljem viis ta maailmarekordi veel sentimeeter kõrgemale.

Osa inimeste jaoks ei tähendanud see aga midagi, sest välitingimustes oli Duplantise tipptulemus tol hetkel «kõigest» 6.05 ehk üheksa sentimeetrit vähem kui ala kunagise superstaari Sergei Bubka 1994. aastal püstitatud välitippmark.

Ent tänavu 17. septembril sai ümber ka selle rekordi aeg, kui tiibadeta rootslane ületas Rooma olümpiastaadionil 6.15 ning istus nõndaviisi teivashüppe kuningale mõeldud troonile. Sealt on edasi teha vaid üks samm – tõusta kogu kergejõustiku kaanenäoks ning hetkeseisuga on noormees selleks ka pürgimas.

Kus on aga Duplantise võimete lagi? Nagu ta aprillis Postimehele antud intervjuus sõnas, ei tea ta seda isegi, kuid üks on kindel: ta jätkab piiride kompamist. Karl Juhkami

Tõnu Esko professor

Viib kokku teaduse ja äri.

Geenivaramu on Eesti üks ikoonilisemaid teadusasutusi ning Tõnu Esko on selle direktori Andres Metspalu kõrval aastaid teaduse asedirektorina n-ö esimest viiulit mänginud. Märtsis sai temast vaid 35-aastaselt inimesegenoomika juhtivteadur – tiitel, mis peaks pea võrdsustuma professoriga.

Seda üllatavam oli teade, et kevadel asus Esko hoopis erasektoriga sidemeid looma – et luua süsteem, kus erasektor saaks panustada teadusesse ja ülikoolilgi oleks asjast kasu. Et tekiks nii-öelda win-win olukord.

Kaur Maran

TULEVIKULOOTUSED O 29

Uku Andreas Reigo «Rakett 69» võitja

Hend Zaza

Teadussaate «Rakett 69» võitja seab kõrgeid eesmärke.

Uku Andreas Reigo sõnastab edu saladuse: «Lootusest üksi piisa. Tuleb teha vahet, mis on sinu kontrolli all ja mis ei ole».

Uku on silmapaistev noor talent mitte üksnes lahtise pea ning töökuse poolest. Tal on taskus kolm suurt trumpi, mis tänases maailmas on defitsiidiks saanud. Esimene on oskus hoida fookust ning eristada olulist ebaolulisest. «Meil on infot ja võimalusi rohkem kui eales varem. Ja tulemus on see, et inimene hajub. Hajusus eri tegevuste vahel takistab edu saavutamast,» teab noor teadushuviline. Kuid sama haruldane on maailmas, kus näib valitsevat mugavusekultus, ka oskus olla enda vastu nõudlik.

«Hästi tähtis asi on enesekontroll, enda juhtimise võime. Distsipliin – kui ei ole viit-

simist ega tahtmist liigutada, teed ikkagi asjad ära.»

Kolmas Uku eelis on oskus eesmärke seada ja nende poole liikuda. Noormehe ambitsioonikas tulevikuunistus on lahendada energiakriis maailmas. «Energeetika köitis mind alguses puhtalt põnevusega – mingi müstiline jõud, mis paneb lambid põlema, autod sõitma. Aga praeguseks olen selgeks saanud, et jätkusuutlik energeetika on pudelikael, mis hoiab väga paljusid protsesse tagasi. Sellepärast on see oluline maailmale ja oluline mulle. Ma tahan selle lahendada!»

Olgugi Uku kireks teadus, peab ta oma jõu- ning tasakaaluallikaks sidet loodusega.

Ta on kasvanud talus ja hoolitseb hobuste eest. «Minu saatjaks on mets ja rahu, mida siit leiab.» Kristina Herodes

FOTOD: MARGUS ANSU / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, RAUL MEE / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, SANDER ILVEST / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, IMAGO IMAGES / SÄMMER / SCANPIX

lauatennisist

Noor olümpialane.

Tänavu koroonaviiruse poolt räsitud maailma üks eredamaid lootusekiiri tuli Süüriast, kui 11-aastane lauatennisist Hend Zaza lunastas 26. veebruaril pääsme Tokyo suveolümpiale. Lääne-Aasia kvalifikatsiooniturniiri finaalis alistas Zaza endast 31 aastat vanema Mariana Sahakiani.

Ajaloo noorima olümpialase tiitlit Zaza siiski ei pälvinud. See au kuulub Kreeka võimlejale Dimitrious Loundrasele, kes oli 1986. aasta Ateena mängudel pronksist autasu (!) kaela saades 10 aastat ja 218 päeva vana.

Karl Juhkami

Tähe-Lee Liiv

pianist

«Pisike ime,» iseloomustas teda Klassikatähtede žürii liige Kadri Tali.

Eduks on pianistil vaja annet, töökust ja head õpetajat. Kui üht pole, siis teised kaks kannatavad, ütleb tänavune klassikatäht Tähe-Lee Liiv. Tal on need kõik olemas.

Ajaga tuleb oskus jutustada klaveril lugu, tekitada meeleolu, omanäoliselt interpreteerida, räägib ta. Selle nimel on tal käsil neli muusikakooli korraga: muusikakeskkool ja EMTA noorteakadeemia Tallinnas, Sibeliuse akadeemia Soomes ja Perosi Itaalias.

Kokku tuleb vähemalt viis tundi klaverimängu päevas: kodus Estonia tiibklaveril, Helsingis Steinwayl, ühel maailma hinnatumal pillil. Juba on tal ette näidata mullune Eesti pianistide konkursi võit. Mõistagi keerleb «Klassikatähtede» telekonkursi ajaloo noorima võitja, tol hetkel 16-aastase pianisti Tähe-Lee Liivi elu suuresti klassikalise muusika ümber. Teistmoodi ei saakski. Britt Rosen

30 O TULEVIKULOOTUSED

Tuul Sepp ökoloog

Jõuab kõike.

Sel aastal sai aasta noorteadlase tiitli ökoloog Tuul Sepp, kes on kahtlemata juba aastaid avalikkuse silme all olnud, olgu see siis arvamusartiklite kirjutamisega või teadust populariseerivate tekstide avaldamisega.

Sügisel Postimehele antud intervjuus kirjeldas ta, kuidas nelja lapse kõrvalt tippteadust teeb: uurib kalade kasvajaid, et seeläbi ka inimeste vähile lahendust leida, samuti püüab ta evolutsioonibio-

Uğur Şahin ja Özlem Türeci

loogia abil meie ümber lahti rulluvat hullumaja mõtestada. Tuul Sepa laadset kainet mõtlemist võiks Eestis igal juhul rohkem olla.

koroonavaktsiini loojad

Kaur Maran

Karl Jakob Hein

Tõusis debüütmängus Eesti koondise parimaks.

Elu ise tekitas septembrikuu alguseks olukorra, kus Eesti jalgpallikoondise peatreeneril Karel Voolaidil tuli viimastel aastatel postide vahel seisnud meeste puudumisel valida, kas panna väravasse mõni kollanokk või veteran. Loogiline valik langes Londoni Arsenalis mehistuva 18-aastase Karl Jakob Heina kasuks.

Hein kerkis kohe debüütmängus Gruusiaga Eesti parimaks ning võib öelda: ta tuli, et jääda. Kui

teist veel kõvemat noort alt peale ei tule, saab Hein oma mentori Mart Poomi kombel koondise esikinda rolli rohkem kui kümneks aastaks enda kätte. Ville Arike

Eva-Lotta Kiibus iluuisutaja

Sihikindel iluuisutamise graatsia.

Jaanuaris Austrias peetud iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel saavutas 17-aastane Eva-Lotta Kiibus naiste üksiksõidus seitsmenda koha. Välk selgest taevast? Tavalisele spordihuvilisele küll, kuid tegelikult seadiski treener Anna Levandi juba eelmise hooaja eel hoolealusele kõrged eesmärgid.

EMil saadud 181 punkti tähendab juba korralikku rahvusvahelist taset.

Kümmekond aastat varem meie esiuisutaja tiitlit kandnud Jelena Glebova lagi jäi mitukümmend silma madalamale. Ent Levandi ja Kiibuse jaoks on see alles algus. Ehkki iga järgmist sammu on üha raskem astuda, seatakse järjest uusi sihte.

«Varem kartsin tohutult eksimusi. Veidi enne EMi peetud noor-

teolümpial olin ebakindel ning kartuse tõttu läkski võistlus untsu.

Rääkisin treener Annaga, vanematega. Kõik ütlesid, et pean ise enda peas selle kartuse ületama. Treener ja vanemad toetasid väga. Kui mõni kaigas kodaratesse lendab, oskab Anna mu sellest välja tuua. Nüüd EMil Grazis toimus vabanemine.

Just siin ja praegu, enne võistlust.

Küsisin endalt: miks karta?! See oli nii ebameeldiv tunne, kui kardad ja värised,» rääkis Kiibus jaanuarikuus eduka suurvõistluse alustest.

Koroonapausi järel jätkas piiga sealt, kust eelmisel talvel pooleli jäi. Mitu sügisest võistlust tõi erinevaid isiklikke rekordeid, kavasid muudetakse üha keerukamaks.

Kiibuse arengut on põnev jälgida.

Ville Arike

FOTOD: MARGUS ANSU / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, RAUL MEE / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, SANDER ILVEST / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, IMAGO IMAGES / SÄMMER / SCANPIX

Eesti jalgpallikoondise väravavaht

Koroonavaktsiini kiirarendajad.

Väikese Saksa biotehnoloogiafirma BioNTech asutajad on türgi päritolu saksa abielupaar Uğur Şahin ja Özlem Türeci. Koroonavaktsiini kandidaat, mida nad koos farmaatsiahiid Pfizeriga arendanud on, oli esimene, mille tulemused kliiniliste katsete kolmandas faasis selgusid. Tulemus on muljet avaldav, räägitakse üle 90-protsendilisest efektiivsusest. Vaktsiini arendamine algas jaanuaris ja juba septembris ostis firma kokku tootmisüksusi ja sõlmis partnerlepinguid maailma suurimate tootjatega.

Aasta nägude nimekirjas võiks abielupaar paigutuda mitmesse kategooriasse. Nad on juhid ja liidrid, kuna on võtnud juhtrolli maailmas praegu ühe tähtsama küsimuse lahendamisel. Nad on visionäärid, kuna nende loodav vaktsiin põhineb uudsel info-RNA tehnoloogial, mille abil ei ole seni veel ühtegi vaktsiini valmis saadud.

Nad on trendiloojad, kuna analüütikute hinnangul võib nende töö just seetõttu viia uutmoodi vaktsiinide tootmiseni. Tehnoloogia eeliseks ongi kiire arendustöö.

Nad on sangarid, kuna võtsid härjal sarvist ja asusid maailma päästvat vaktsiini looma, ilma et oleksid varem ühtegi vaktsiini turule toonud, ning tõestasid seejuures, et viiruse ogavalk, mida kõik vaktsiinikandidaadid sihivad, on õige sihtmärk. Kuid lõpuks on nad ikkagi tulevikulootused, kuna nende töö on reaalselt lootus meie kõigi tulevikuks. Kaur Maran

Nathan Law

Hongkongi aktivist Hongkongi vabaduse kaitsja oli sunnitud lahkuma.

Aktivist Nathan Law on saanud Hongkongi demokraatialiikumise üheks sümboliks ja nagu paljud teised kaasvõitlejad, otsustas ka tema repressioonide kartuses pärast uue julgeolekuseaduse ootamatut vastuvõtmist 30. juunil riigist põgeneda.

Kunagise Aasia vabaduse, majanduse ja hariduse kantsi tulevik paistab üha tumedam. Vaid aasta pärast sütitavaid tänavaproteste ja lootust vabadele valimistele on selge, et Law’-sugustele on antud valik: lahku riigist või vaata kodumaa tulevikku trellide tagant. Margus Parts

32

O RAPUTAJAD

Kersti Kaljulaid Tasakaalustab konservatiivset valitsust.

Parlamentaarses riigis, nagu Eesti seda on, nähakse presidenti ühiskondliku majakana. Mida see tähendab, ei ole ühiskonnas täpsemalt määratletud. Kersti Kaljulaidi viieaastane ametiaeg võiks ju senisest selgemalt selle debati välja tuua.

Näiteks Siim Kallas nägi 2016. aasta suvel presidendiks kandideerides ühiskondliku majakana presidenti, kelle «seisukohad peavad olema rahva ja tema juhtide ühistahte väljendused» ja peavad «arvestama ja suhtlema kõigi ühiskonnagruppidega, looma nende vahele tasakaalu».

Jüri Ratase teise valitsusega on kinnitust saanud, et Kersti Kaljulaid on nende kriteeriumite täitmisel hätta jäänud.

Samas, vaadates, kuidas EKRE esilekerkimisega on ühiskondlik polariseeritus aina süvenenud, siis ehk ei saagi Kaljulaidile ette heita, et ta ei ole suutnud kõiki ühiskonnagruppe kõnetada ning nende vahel tasakaalu leida.

Ehk võib omaette väärtust leida selles, kui silmatorkavalt konservatiivse valitsuse kõrval täidab president nn «liberaalse frondi» vaatest tasakaalustavat rolli ja pakub ühiskondliku majaka mõistele nii täiesti uue dimensiooni. Seega seisneks tasakaalupunkt mitte selles, et Kaljulaid arvestab kõigi ühiskonnagruppide seisukohtadega, vaid ta hoolitseb selle eest, et poliitilisel maastikul ei läheks jõudude vahekord liiga kreeni konservatiivse telje suunal. Meinhard Pulk

Mikk Pärnits

kirjanik, tõlkija, kultuurikriitik

Kristi Peegel

diabeedilapse ema

Vapper ema võttis kohtutee jalge alla.

Mõnikord tundub, et enam halvemaks minna ei saa, kuid ka piskut annab vähendada. Nimelt muutis riik sotsiaalsüsteemi, nii et lükkas osa abiandmise kohustusi vaikselt omavalitsuste õlule, ilma neile selleks raha eraldamata.

Ka diabeedilaste peredel katkesid seetõttu elutähtsad teenused, mis viivad arstide sõnul tulevikus haigemate laste ja nende vanemateni. Kristi Peegel otsustas riigi omavolile vastu astuda ning minna nii oma pere kui saatusekaaslaste õiguste kaitseks kohtusse, sest taganeda ei ole enam kuhugi.

Kadri Tammepuu

Roosa kleidiga šokeerija.

35-aastast noormeest lapseks nimetada võib olla ülekohtune, ometigi tundub see tiitel süsteemivastasele sobivat.

Pärnitsa elutöö on torkida Eesti ühiskonna tabusid. Nii mõnigi kord on torge asjatu, samas aga tabab ta ka pakitsevaid mädapaiseid.

Vägivallaennetuse auhinda vastu võtma minnes oli ta eesti mehele ebaomaselt palju pannud rõhku oma riietusele, hüperboolidest paisutatud kõnes osundas ta traditsioonilise perekonna ohtlikkusele lastele.

Tema sõnum jäi tähelepanuta – kogu aur läks roosale kleidile ja minister Raivo Aegi juhmusele. Aarne Seppel

FOTOD: FRANCOIS LENOIR / SCANPIX, REUTERS / SCANPIX, RAUL MEE / POSTIMEES GRUPP /SCANPIX, FACEBOOK, REMO TÕNISMÄE / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, SILLE ANNUK / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, REUTERS / SACANPIX

Eesti Vabariigi president

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 | 33

Rainer Kuuba metsamees

Seisab Eesti metsa eest.

Jakobsoni habemega metsa eest kõneleja Rainer Kuuba (49) relv metsasõjas on vanade metsameeste tarkus, et puu kasvab nii, nagu kasvab, ükski Exceli tabel teda selles ei mõjuta.

Tänu metsandusharidusele ja omaaegsele töötamisele riigikontrollis oskab Kuuba metsastatistika puntrast välja tõmmata just need arvud, mis näitavad ära, kui palju Eestis metsa võib raiuda, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele. Ta seletab niikaua, kuni tõde kohale jõuab. See annab omakorda võtme metsasõjas rahu sõlmimiseks. Ülle Harju

Lionel Messi Argentina jalgpallpallur

Argentina jalgpallivõlur käseb, poob ja laseb.

Tänapäeva tippkonkurentsis hägustub üha rohkem piir äri ja sportlikkuse vahel. Heaks näiteks on kogu senise karjääri Barcelonas mänginud Lionel Messi.

Vutitäht ähvardas suvel võistkonnast lahkuda, kruttides sellega üles oma palgalipikut ja kindlustades võimu.

Messi sai oma tahtmise: Barcelona vabanes tema initsiatiivil presidendist Jordi Bertomeust. Lisaks käib tiimi mäng väga tugevalt läbi 33-aastase pallivõluri. Messile tuleb meele järele olla, sest tal on võim olulisi niite tõmmata.

Paraku kahvatub spordi ilu, kui mängija tõuseb suuremaks kui klubi. Jarmo Jagomägi

İlham Aliyev

Aserbaidžaani president Taastas rahva silmis riigi territoriaalse terviklikkuse.

27. septembrist kuni 10. novembrini kestnud Mägi-Karabahhi sõjast Armeenia ja Aserbaidžaani vahel väljus võitjana aserite president İlham Aliyev.

Aliyev soovis oma rahvale tagastada okupeeritud alad ning alustas sõjategevust Mägi-Karabahhis. Koostöö türklaste ja venelastega tõi võidu Aserbaidžaani poolele, mis tähendab armeenlaste lahkumist ning aserite taasasustamist Mägi-Karabahhis.

Sõda lõppes vene rahuvalvajate sissetoomisega ning aserite õnnejoovastusega. Stina Aava

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 | 35

George Floyd mustanahaline ohver

Henrik Evertsson Avastas uppunud parvlaeva Estonia kerest augu.

Põhja-Rootsi avarustest pärit Henrik Evertsson on mitmekülgselt andekas mees – fotograaf, ajakirjanik ja videoajakirjanik.

Just see viimane and, mis ilmnes septembris 2020 valminud dokumentaalis «Estonia – leid, mis muudab kõike», on ta viinud rahvusvahelise tuntuseni ning toonud inimkonna aktiivsesse mällu tagasi juba üle veerand sajandi Läänemere vete all puhanud reisilaeva. Laeva hukkumise asjaolude kohta teadsime küll paljut, kuid mitte kõike.

Näiteks mitte seda, et Estonia küljes on suur auk, tekkis see sinna siis kuidas tahes.

Evertsson, kes oli Estonia uppumise ööl alles kooliteed alustanud jõnglane, kandis laevahuku traumat kaasas suure osa oma isiksusena kujunemise east. Ot-

sekui tektooniline stress, mis vallandub lõpuks maavärinas, oli ka tema juhtimisel valminud dokumentaal pikaajalise varjatud protsessi tagajärg, mis tõi paradigma olulise nihke kaasa kõigis laevahukust puudutatud maades.

Korraga küsisid miljonid endalt, miks ja kuidas võis midagi nii suurt, nagu see auk laevaküljes, jääda välja varasemate uurijate, sealhulgas ametliku uurimiskomisjoni tähelepanu alt? Kas oli õigustatud kiirelt tehtud otsus panna Estonia huku kohta valvama hauarahuleping, mis seal uurimistööd sisuliselt võimatuks muudab?

Need küsimused kerkivad pinnale ka 2021. aastal, kui Göteborgis algab kohtuistung oma tööd tehes Rootsi seadusi rikkunud Henrik Evertssoni ja operaator Linus Anderssoni üle. Krister Kivi

Dan Gilbert

ettevõtja

Veiko Õunpuu filmirežissöör

Filmirežissöör, kelle iga film on juba enne linastumist sündmus.

Oma «Püha Tõnu kiusamisega» (2009) andis ta «raagus puu ja surnud koera lohistamisega» käepärase kaika, millega piiratuma filmimaitsega tegelased said kogu Eesti filmi materdama hakata. Kujutavas kunstis on sama suutnud vaid Jaan Toomik oma purkidega. Õunpuu viimast filmi «Viimased» vaadates tunneb aga kõhevil publik, et režissöör tuleb talle veidi vastu, tegu on tema seni kõige vaatajasõbralikuma filmiga. No ja reklaamlause «põhjamaine vestern» aitab ka narratiivikera harutama hakata. Hendrik Alla

Viis oma ettevõtte börsile.

Kuigi miljardär Dan Gilbert polnud ka enne vaene, suutis ta tänavu päevaga pea 38 miljardit dollarit teenida. Nimelt viis ta Rocket Companiesi kaudu börsile talle kuuluva kinnisvaralaenuäri Quicken Loansi aktsiad. IPO ei läinud päris planeeritult: aktsia hinda tuli tublisti alla lasta ning CNNi admetel oli isegi siis huvi väärtpaberi vastu väike, aktsia pole ka hiljem börsil suurt tõusnud.

Investoritelt koguti siiski ligi 2 miljardit dollarit. Laenuäri peab mees alates 1985. aastast, aga eriti hästi hakkas tal minema pärast viimast finantskriisi, kui pangad olid kinnisvaralaenude andmisel väga kartlikud. Bloombergi miljardäride indeksi andmetel on Gilbert tänavu kasvatanud vara 25 miljardi dollari jagu, 32 miljardile, mis teeb temast maailmas jõukuselt 33. inimese. Liina Laks

FOTOD: ANDRES HAABU / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, ALVARO BARRIENTOS / AP PHOTO/ SCANPIX, EZRA SHAW/ GETTY IMAGES / AFP / SCANPIX, CARLOS BARRIA /REUTERS / SCANPIX

filmirežissöör

George Floydi tapmine tõstis fookusesse rassiküsimused.

8 minutit ja 46 sekundit on saanud Ameerika Ühendriikides mustanahaliste õiguste liikumise uueks sümboliks. 8 minutit ja 46 sekundit kulus selleks, et valge politseiniku põlve all ägav George Floyd lõpetaks hingamise.

Sarnaselt Rodney Kingiga oli ka Floyd juhuslik ohver ja nagu 28 aastat tagasi Los Angeleses, sai ka nüüd rahutuste katalüsaatoriks fakt, et taoline ülekohus jõudis massimeedia vahendusel laiema avalikkuseni.

Floydi juhtumis oli erandlikuks selle jõhkrus. Strukturaalne ebavõrdsus on Ühendriikides olnud probleem juba kauem, kui keegi tahaks tunnistada.

Seda, et mustanahalised ja latiinod langevad ebaproportsionaalselt palju politseivägivalla ohvriks, tõestavad uuringud ikka ja jälle. Muutused on olnud aga visad sündima.

Seetõttu lendaski suve hakul pudelilt kork pealt ja peagi olid protestid levinud ligi 200 Ameerika linna. Võitlus võrdsuse eest muutus väga kiiresti hüperpoliitiliseks lahingutandriks, kus esialgne sõnum kippus kaduma minema.

Olukorda ei aidanud leevendada president Donald Trumpi süüdistav retoorika ja Valge Maja reaktsioon saata linnadesse korda hoidma föderaalagendid, sageli kohaliku omavalitsuse vastuseisust hoolimata.

Teiselt poolt imbusid meeleavaldajate ridadesse äärmusvasakpoolsed, kes käitusid, nagu oleks rüüstamine ja korrakaitsjate ründamine asi iseeneses.

See ei ole aidanud edendada eesmärki, milleks tänavatele tuldi, ja ainult määris protestide mainet.

Mis siis poole aastaga muutunud on? Väljak Valge Maja kõrval kannab nüüd nime Black Lives Matter Plaza, Kongressi liikmed põlvitasid aafrikapäraste mustritega salle kandes ja keelustati mitmed sarjad, mis näitavad võmme märuli keskel. Kõik need muutused on kosmeetilist laadi ega ütle tegelikult midagi Ühendriikide probleemide kohta siin ja praegu.

Palju sisulisemad on näiteks mitmes osariigis vastu võetud seadused, mis kohustavad politseinikke kandma kehakaameraid, keelavad neil kägistusvõtete kasutamise ja sunnivad neid enne jõu kasutamist hoiatama. Samuti on Floydi tapmisele järgnenud diskussioonid orjandus- ja koloniaalpärandi üle, mida Ameerikal oli juba ammu aeg maha pidada. Margus Parts

O TRENDILOOJAD FOTOD: SILLE ANNUK / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, TAIRO LUTTER / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, AFP / SCANPIX

36

Krista Fischer ja Mario Kadastik TÜ matemaatilise statistika professor ja KBFI vanemteadur Möödunud kevad tõi esile mitu koroonasuperstaari.

Krista Fischer ja Mario Kadastik solistiseisusesse ei tõusnud, küll aga moodustasid asendamatu rütmigrupi. Nende juba märtsis alanud töö

Anne Hidalgo Pariisi linnapea

tõi nii otsustajate kui ka avalikkuse teadvusesse piiramatult levida võiva epideemia varjupoole.

Esialgu pidid nad koroonat mudeldama põlve otsas kogutud andmetega, hiljem pääsesid teenitult

epideemiaga tegelevasse teadusnõukokku. Juba paremate andmetega suutis tandem esimese laine kulgu positiivse stsenaariumi järgi erakordselt hästi prognoosida.

Aarne Seppel

Rohepöörde eestvedaja.

Oma esimese kuue aastaga Pariisi linnapeana jättis Anne Hidalgo maha selge jälje. Ta kahekordistas jalgrattateid 1400 kilomeetrile. Selle käigus kadus Prantsusmaa pealinnast tuhandeid parkimiskohti ja kümned tänavad suleti täielikult autodele.

50 000 maja kohandati energiatõhusamaks. Ka ei pea pariislased enam kodu juurde puude istutamiseks närima end läbi kurnavast bürokraatiast.

Sellega jagas meer elanikud kahte lehte: osa hindavad tuleviku ökometropoli ehitamist, teisi ajavad kõikjale kerkivad teetõkked marru.

Raevutsejad Hidalgot ei heiduta, sest tänavuste kohalike valimiste eel lubas ta, et tänavaäärsetest parkimis-

kohtadest kaob Pariisis koguni üle 70 protsendi, igale teele ja sillale rajatakse rattatee ja iga linlane saab tulevikus kõik eluks vajaliku kätte 15 minuti teekonna kauguselt – ilma autota.

Ta võitis valimised kindlalt.

Rohelise mõtteviisiga poliitikute edu valimistel, seda eriti kohalikel valimistel, ei tohiks enam kuskil üllatada. Kuigi Hidalgo on olnud teerajaja ja paistab endiselt oma julgete algatustega silma, pole ta sugugi üksi: üle Euroopa annavad meerid lubadusi rajada uusi parke, toetada ettevõtteid päikeseenergia kasutamisel, renoveerida maju ja piirata autode kasutamist.

Uus, rohelisem ja jätkusuutlikum ettekujutus elamisväärsest linnast on osutunud menukaks. Berit Nuka

38 O TRENDILOOJAD

FOTOD: KRISTJAN TEEDEMA / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, EERO VABAMÄGI / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

Tambet Teesalu nanomeditsiini professor

Koroonal on mitu muukrauda.

Oktoobris avaldas tippteadusajakiri Science kaks eraldiseisvat uuringut, millega näidati ära seni teadmata mehhanism, millega SARSCoV2 inimese rakkudesse siseneb. Kui juba kevadel said teadushuvilisematele vaatlejatele selgeks sõnad nagu «ogavalk» ja «ACE2 valk» – viiruse muukraud ja raku lukuauk, siis nimetatud uuringud näitasid, et olemas on ka teine, tõenäoselt sama oluline sisenemispunkt, täpsemini: valk nimega neuropiliin-1.

Kahe uuringu ühenduslüliks on tõsiasi, et mõlemad arendasid edasi avastusi, mille tegi Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu juba kümme aastat tagasi. Tegu on õpetliku looga sellest, kuidas ammu tehtud fundamentaalteaduslik töö võib aastaid hiljem osutuda potentsiaalseks elupäästjaks. Teaduses võib järgmine läbimurre alati tulla kusagilt, kust me seda oodatagi ei oska.

Kuigi tollase uuringu lõpus oli välja too-

dud terve rodu viiruseid, mille puhul võib kirjeldatud mehhanism oluline olla, ei saanud see tollal kuigi suurt tähelepanu. Tõsi, Teesalu ise kündis oma vagu edasi ning koroonapandeemia alguseks oli tal olemas juba hulk laboritehnikas vajalikke preparaate, mis võimaldasid SARS-CoV2 ja neuropiliini seose kiiresti kindlaks teha. Nüüd võib just see olla üks uurimissuund, mis toob meile kunagi ravimi. Töö selle nimel peaks juba käima. Kaur Maran

Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo teatriloojad

Eduka teatripaari edu erinevatel teatrilavadel jätkub.

Viini Burgtheateris tehtud lavastuse «Meister ja Margarita» visuaal (kostüüm/lava/video) tõi Ene-Liis Semperile ja Tiit Ojasoole Austria teatriauhindade jagamisel kõrge tunnustuse.

«Meeldiv üllatus, just mõtlesime, et pea aasta on möödas ajast, mil Viinis proove tegime. Kui saabus teade, et oleme pälvinud preemia, oli see justkui ilus lõppakord pikale ja intensiivsele protsessile,» vastab kunstnik

ja lavastaja Ene-Liis Semper küsimusele, mida tähendab temale ja Tiit Ojasoole Austria teatripreemiate laureaadiks valimine.

Ene-Liis Semperi kinnitusel austerlased ise hindavad Nestroy Preisi preemiat väga – see märgitakse oma CVsse ega häbeneta ka aastaid hiljem mainida. Auhindade tseremoonia toimus sel aastal eriolukorra tõttu online-keskkonnas, aga eestlastest lavastajapaar poleks ilmselt saanud Viini lennata ka juhul, kui tegu oleks olnud tavapärase gala-

ga. Sest oktoobri alguses toimusid Peterburis Tovstonogovi-nimelises Suures Draamateatris «Julia» peaproovid. «Saatsime siit videotervituse ja õnnitlused kõigile, kellega koos seal aasta tagasi seda lavastust tegime.

See on ju tunnustus kogu teatrile.»

Eesti publikul on Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavamaailmaga võimalik taas kohtuda 2020. aastal lõpust – 13. detsembril esietendub Eesti Draamateatris «Kuritöö ja karistus». Heili Sibrits

Bong Joon-ho filmirežissöör

Üllatusmees Lõuna-Koreast.

Kui režissöör Bong Joon-ho film «Parasiit» sai tänavu kolm Oscarit, muu hulgas parima filmi eest, liikus Lõuna-Korea kino, mis muidu meil siin vähestes armsates art house’i kinodes linastus, korraga peavoolu helgiheitjate valgusvihkudesse.

«Ah niisuguseid filme tehakse seal,» imestas kogu läänemaailm, «vaatame, mis sealt veel on tulemas.» Nii et peale suurepärase filmi tegi Joon-ho, keda seni vaid riikide ja kriitikute siseringides austati, teene kogu oma riigi kinotööstusele. Ajakiri Time valis ta pealegi aasta 100 kõige mõjukama inimese sekka. Hendrik Alla

FOTOD: AFP / SCANPIX, REMO TÕNISMÄE / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 | 39

Kris Lemsalu ja Kyp Malone kunstnikud

Kris Lemsalu ja tema abikaasa Kyp Malone lummasid sel aastal inimesi oma kunstiga kahekordselt.

Veebruaris avas müstiline paar ühisnäituse «Love-Song Sing-Along» Berliini KW keskuses – Saksamaa trendikamas kunstimajas. Juulis aga võis samast näitusest veelgi uhkemat ver-

siooni näha Kai kunstikeskuses.

Mõlemal puhul tegelesid kunstnikud armastuse ja muude julgete küsimustega. Näituse mõlemad versioonid meelitasid kokku palju tänulikke vaatajaid nii lähedalt kui kaugelt – seda ka rasketes koroonaoludes.

Juhan Raud

40 O TRENDILOOJAD

Olev Subbi Subbi maalid üllatasid rekordhindadega.

Tänavu tähistati maalikunstnik Olev Subbi 90. sünniaastapäeva.

Ilmselt oleks klassikule palju rõõmu teinud ka tõsiasi, et selle aasta maikuus toimunud kunstioksjonitel

müüdi tema maale erakordsete hindadega.

Vernissage Kunst ja Raam virtuaalsel kevadoksjonil tõusis Olev Subbi maali «Via della Lungara» (2000) 22 000-eurone alghind enampakkumisel 115 000 eurole. Veidi enne seda toimunud Haus Galerii kevadoksjonil kasvas Olev Subbi maali «Õu vana autoga» hind 16 500 eurolt 100 500 eurole. Juhan Raud

Jane Greaves

Jaagup Roomet

Maavälise elu otsija.

Septembri keskel raputas teadusmaailma uudis, et Veenuse atmosfäärist olla leitud midagi, mis võib olla märk elust. Kuigi hiljem tuli välja, et maaväline elu veel kinnitust ei leidnud, oli fosfaani tuvastamine siiski põrutav uudis, kuna ainus seletus aine püsivusele on, et miski peab seda pidevalt juurde tekitama.

Ainus realistlik seletus paistab olevat mingi eluvorm. Uuringut juhtinud Cardiffi ülikooli astronoomiaprofessor Jane Greavesile on see juba mitmes põrutav avastus.

Neid võib temalt veelgi oodata.

Märkamatu kunstnik pälvis tähesära.

Jaagup Roomet vastutab selle eest, mida me tihti teatris ja kinos ei tajugi: ta on teinud enam kui 30 filmi ja kümmekonna lavastuse kunstnikutöö.

Ta ise ütlebki, et hea kunstnikutöö on natuke nagu hea filmiheliloojatöö: see peab toetama režissööri arusaama, mitte eraldi silma või kõrva hakkama. Intervjuud (30. oktoobri Postimees) ei tahtnud kunstnik ka eriti anda, sest soovis jääda tagaplaanile.

Aga siis ei tohi ju saada ka rahvusvahelisi auhindu, kuid just seda Roomet sügisel tegi: võitis Soome rahvusliku filmiauhinna Jussi filmi «Maria paradiis» kunstnikutöö eest. Hendrik Alla

kunstnik

Anders Tegnell

Leebemad koroonapiirangud tõid ülemaailmse kuulsuse.

Anders Tegnell elas kuni tänavu kevadeni suhtelises tundmatuses ning tema 2020. aasta plaanid kätkesid Somaalias tervishoiusüsteemi ülesehitamist ja rootslaste heaolu uurimist.

Selle asemel sai Rootsi koroonastrateegist maailmakuulsus: palavalt armastatud nende seas, kes peavad õigeks koroonaviiruse ohjamist ilma rangete piiranguteta, ning vihatud nende hulgas, kes näevad temas inimeste elude ohtuseadjat.

Kogenud nakkushaiguste arst ise on kogu aeg rahulikult selgitanud, et karjaimmuunsus polnud kunagi Rootsi tervishoiuvõimude eesmärk, et suremus riigis on olnud liiga suur, aga see pole tingimata strateegia viga, ning igal pool peavad võimud lähenema asjale oma oludele kohaselt, sest see, mis toimib Rootsis, ei saakski toimida näiteks Prantsusmaal ja vastupidi.

Seejuures meenutab Tegnell, et tegelikult Rootsi taktika ei erine ülejäänud Euroopa omast, lihtsalt kui teised riigid annavad rahvale käske, siis Rootsi võimud soovitavad samu asju. Peamiselt seetõttu, et Rootsis pole kommet kodanikele käske jagada, küll aga järgivad inimesed soovitusi meelsasti.

Tegnell on kogu aeg ka rõhutanud midagi, mida tasuks ehk meeles pidada: pandeemia pole võistlus ning eri riikide nakatumise ja suremuse numbrite võrdlemisest on vähe tolku, sest keegi ei tea päriselt, millal on käes finiš, ega sedagi, kes sel hetkel näeb võrdluses parem välja. Berit Nuka

FOTOD: JONAS EKSTROMER/ EPA / SCANPIX, REPRO/ VERNISSAGE GLERII, ERAKOGU, SANDER ILVEST / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

Rootsi riigiepidemioloog

astronoomiaprofessor

Kaur Maran

filmi- ja teatrikunstnik

42

O KAOTAJAD

Donald Trump

FOTO: BRENDAN SMIALOWSKI / AFP / SCANPIX

USA president

Jäi koroonale ja Joe Bidenile alla.

Alati, kui Donald Trumpi puhul tundub, et ettearvamatuse latt on juba nii kõrgele seatud, et seda ületada ei ole enam võimalik, tõmbab Ameerika Ühendriikide president varrukast järgmise kaardi.

Trumpi ametiajale tagasi vaadates tundub uskumatu, kui palju segadust ja skandaale on võimalik nelja aasta sisse mahutada. Seda enam, et 2015. aastal kandideerimisest teatades pidasid paljud vabariiklased Trumpi pelgalt naljanumbriks.

Nüüd tundub Trumpi haare Vabariikliku Partei üle vankumatu ja kõik need, kes Trumpi naeruvääristasid (ja neid ei olnud vähe), seisavad presidendi ees vankumatu inimkilbina. Steve Bannoni ja teiste paremäärmuslike ideoloogide vaimusünnitis tuli, nägi ja võitis. Trump võis ju valimised kaotada, kuid trumpism ei kao ilmselt kuhugi.

See toob meid järgmise probleemi juurde – kui kaugele lubab Ameerika ühiskond Trumpi-sugustel minna? Kui palju tõendeid on vaja varjamatust nepotismist, maksudega sahkerdamisest, autoritaarsete juhtidega küljesoojendamisest ja justiitssüsteemi kasutamisest enda käepikendusena, et ameeriklased ütleksid – aitab?

Sest tuletagem meelde – Trump kaotas 2020. aasta valimised vaid mõne miljoni häälega, mis tähendab, et pool USA valijaskonnast kas pooldab Trumpi ksenofoobset ja autoritaarset käitumist või siis on valmis selle osas vähemalt silma kinni pigistama muude lubatavate hüvede lootuses.

Pool ameeriklastest valis Trumpi, hoolimata sellest, et tema juhtimise all on koroonaviirusesse surnud üle 250 000 inimese. Pool ameeriklastest valis Trumpi, hoolimata sellest, et ta ei ole soostunud avaldama oma maksuandmeid, hukka mõistma paremäärmuslaste tegevust või kinnitama USA demokraatia alustala – valimiste – legitiimsust.

Osava meediamanipulatsiooni ja orwelliku uuskeele kasutamisega on Trumpi ümber loodud keskkond, kus president on sisuliselt haavamatu.

Alati leidub mõni allikas, mis presidendi õigsust kinnitab. Seda käsiraamatut kasutavad meeledi ka teiste riikide populistid.

Tõsi on see, et lõpliku hinnangu annab riigipeadele aeg. Kuid võimalik, et tulevik näeb Trumpi pöördepunktina Ühendriikide ajaloos, kus pealispinna lähedal podisev mädapaise muutus nii suureks, et ühel hetkel lõhkes.

Margus Parts

44 O KAOTAJAD

Mati Alaver endine suusatreener

Aljaksandr Lukašenka Valgevene president

Euroopa viimane diktaator Aljaksandr Lukašenka tegi saatusliku vea.

Lukašenka tegi vea, mis on maksnud ametikoha mitmele tema kolleegile – ta luges valesti olukorda rahva seas.

Kuni Valgevenet tabanud koroonapandeemiani paistis, et kõik kulgeb vana rada pidi ja presidendivalimiste järel saab ta pisukese pettuse ja jõu abil rahulikult kuuendat ametiaega nautida.

Paraku leidis ta end tundmatust olukorrast, kus rahvas järsku enam ei allunud. Sajad tuhanded muudkui marssisid ja sõimasid teda prussakaks. Nüüd ei paista Lukašenkal muud varianti, kui leida võimalikult pehme koht maandumiseks.

Margus Parts

FOTOD: TAIRO LUTTER / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, ZUMA PRESS / SCANPIX, BRENDAN MCDERMID / REUTERS / SCANPIX

Hinnatud suusatreeneri tegelik olemus sai avalikuks.

Kui kellelgi oli pärast mullu Seefeldis lahvatanud dopinguskandaali soov kaitsta häbistatud suusatreenerit Mati Alaveri, sest ta ju vahendas kõigest telefoninumbrit, siis sügisel avaldatud kohtutoimikud põrmustasid kõik illusioonid.

Kurikuulsa juhendaja käitumine oli metoodiline ning selles polnud midagi juhuslikku. Tema abil petsid suusatajad iseennast, spordiüldsust, toetajaid (nii

fänne kui ka sponsoreid) ja ühiskonda.

Jah, ainsa tippsuusatajana jäi vahele Alaveri ja Andrus Veerpalu näpunäidete järgi treeninud Aleksei Poltaranin, kes on kasahh ja kellest on meil laias laastus kama kaks, kui juhtub midagi negatiivset.

Muidugi, kui Poltaranin võitis, oli uhke vastu rinda taguda ja märkida, et tema edus mängivad suurt rolli eestlased. Kuigi Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja Algo Kärp pole tipud, ei vähenda see spordifännil tunnet, et teda on solvatud.

Kohtutoimikutest selgus seegi, et dopingutegudest hoolimata on Alaver mõne mehe silmis endiselt austatud. Aastatega üles ehitatud võimas aura on avalikkuse ees löödud pihuks ja põrmuks, kuid paistab, et suusaringkonnas mitte.

Varem palavalt armastatud treener on meie spordikamaral ametlikult persona non grata. Seda teab liiga hästi Aivar Rehemaa, kellele määras Eesti Antidoping koostöö eest Alaveriga ajutise tegutsemiskeelu. Henry Lääne

Richard Branson ettevõtja

Tuntud ärimees on rahahädas.

USA miljardär Richard Branson on üks neist ärimeestest, kes on maksumaksja rahaga antud riigiabi eraettevõtetele igati pahaks pannud. Seepärast sattus ta tänavu ise rahva viha alla, kui tema kuulus lennufirma Virgin Atlantic koroonakriisis hammasrataste vahele jäi ning miljardär riigilt abi küsima läks.

Tõsi, ta oli valmis panti panema oma Kariibi meres asuva Neckeri erasaare ning rahahädas müüma jupi oma Virgin Galacticu kosmoseturismi ärist. Suve keskpaigaks sai Branson siiski investorid taha ning lennufirma päästmiseks 1,2 miljardi naela suuruse abipaketi kokku pandud. See pole Bransonil esimene kord lennufirmat päästa, 1990ndatel pidi ta päästeoperatsiooni käigus maha müüma Virgin Recordsi.

Praeguseks [detsembri algus] ei ole kumbki ettevõtmine jalgu alla saanud ning mõlemad ettevõtted toodavad järjest kahjumit. Virgin Galacticu viimase kvartali müügitulu oli rasvane 0. Ärimees sellepärast norutama pole jäänud ja Bransoni võime keset koroonakriisi raha hankida on siiski fenomenaalne: lisaks Atlanticu abipaketile kaasati Virgin Galacticu aktsiate müügiga augustikuus pea pool miljardit dollarit. Oktoobris teatas Branson, et tahab koguda investoritelt vähemalt 200 miljonit dollarit oma kosmosesatelliidiäri Virgin Orbiti jaoks. Juba käivad jutud, et Branson hakkab ehitama hyperloop’i testkeskust, mis tõestab, et tänapäeval pole ettevõtlusega tegelemiseks kasum oluline: kui kliendid ei maksa, tuleb otsida investorid, kes tegevusele peale maksaksid. Liina Laks

Amancio Ortega

Inditexi asutaja ja suuromanik Zara brändi suuromaniku vara kahanes pea seitsme miljardi euro võrra.

Ehkki maailma suurima moerõivaste tootja Inditex, mille tuntuim bränd on Zara, asutaja ja suuromaniku Amancio Ortega (84) vara kahanes lõppeval aastal kaheksa miljardi dollari (6,8 miljardi euro) võrra, on ta endiselt Hispaania rikkaim inimene.

Kiirmoetööstusel ei ole viimastel aastatel eriti hästi läinud ning koroonaviiruse pandeemia andis uue tugeva hoobi. Olgu virtuaalse väärtusega kuidas on, aga 2. novembril sai Ortega ettevõttelt 650 miljonit eurot dividende. Vara väärtus võib tulenevalt aktsia hinnast tõusta või langeda, aga saadud omanikutulu on reaalne raha. Tõnis Oja

FOTOD: AFP / SCANPIX, TAIRO LUTTER / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, SANDER ILVEST / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

46 O KAOTAJAD

Aivar Mäe endine teatrijuht

Pikaaegne teatrijuht oli sunnitud ahistamisskandaali tõttu ametist loobuma.

Eesti aasta suurim skandaal, mille ootamatus ja ulatus teeb ära isegi erinevatele meie valitsuskoalitsiooni sees ja ümber toimunud tormidele, sündis Estonia teatris. Ning paraku mitte laval, vaid selle taga.

Juunikuus avaldas Eesti Ekspress artikliseeria, milles mitmed (seni avalikkuse ees valdavalt anonüümseks jäänud) Estonia endised naistöötajad süüdistasid alates 2009. aastast organisatsiooni juhtinud 60-aastast Aivar Mäed aastaid kestnud seksuaalses ahistamises ning ametivõimu kuritarvitamises.

Mäe eitas süüdistusi ja kaebas süüdistajad kohtusse, ent astus kaks kuud hiljem siiski teatrijuhi kohalt tagasi. Kas või kuivõrd on esitatud süüdistustel juriidilist alust, peab näitama uurimine.

Alvar Loog

Bernard Arnault

Nordic Hotel Forumi juht ja omanik Feliks Mägus räägiks seda lugu nii, et tema elutöö ei kukkunud kokku, vaid ta alustab elutööga puhtalt lehelt.

Pärast kevadist koroonašokki võttis ta vastu julge otsuse Nordic Hotel Forum täielikult ümber ehitada.

Nii tabas ta kaks kärbest ühe hoobiga: kliente pole nagunii ja hotelli väsinud interjöör vajas värskendust.

Palju unetuid öid veetnud Mägus võib olla siiski lootusrikas.

Tema hotell asub väga hea koha peal. Ja ega inimeste soov tulevikus reisida pole samuti kuhugi kadunud. Lennart Ruuda

Warren Buffett investor FOTOD: 2 X AFP / SCANPIX, SCOTT MORGAN / REUTERS / SCANPIX

LVMH juht ja suuromanik

Tiffany ülevõtmine sattus halvale ajale.

Maailma suurima luksuskonglomeraadi LVMH keti suuromanikku Bernard Arnaulti tavatseti kutsuda kašmiirkuues hundiks. Koroonapandeemia puhkedes soovis ta aastatagusest juveeliketi Tiffany ülevõtmispakkumisest loobuda, kuid kohus seda ei lubanud. Kohtuotsuse kohaselt peab Arnault ülevõtmistehingu siiski läbi viima, ainult hind oli 500 miljonit dollarit ehk ligi kolm protsenti odavam ehk 16,1 miljardit dollarit. Financial Times kommenteeris lõpptulemust, et kašmiirkuuest hundist on saanud lükras lammas. Tõnis Oja

Feliks Mägus

Petter Northug Norra suusataja

Suusakuningas kaotas hiilguse.

«Olen nendel teedel näinud igasuguseid inimesi, kuid see oli täiesti hullumeelne.» Need sõnad kuuluvad lihtkodanik Trond Stöfringile, kes nägi, kuidas murdmaasuusatamise 13-kordne maailmameister Petter Northug üritas taltsutada oma 550-hobujõulist Jaguari.

Kui politsei Northugi kinni pidas, sõitis ta 58 km/h lubatust kiiremini. Paar päeva hiljem tunnistas mees avalikult, et tal on suur alkoholi- ja narkoprobleem. Kuningas oli jõudnud põhja, kuid pere ja sõprade abiga üritab ta sealt välja ronida.

Henry Lääne

Kõik investeerimisotsused ei õnnestunud.

Kui koroonaaeg tegi internetimiljardärid veel rikkamaks, siis maailma kuulsaim investor, Berkshire Hathaway’ looja Warren Buffett hoopis vaesus veidi ning kaotas tänavu suurusjärgus 11 miljardit dollarit.

Kuigi ta on viimastel aastatel panustanud suurelt Apple‘ile, mis on tema varandust ka paisutanud, on vanameistri leivanumbriks siiski n-ö alahinnatud ettevõtete kokkuostmine ehk ilusama sõnaga väärtusinvesteerimine. Ja kui millelgi on tänavu kehvasti läinud, siis on need just nn väärtusinvesteerimise aktsiad, kinnitavad eksperdid. Liina Laks

KLIKISTAARID O 47

Kylie Jenner

FOTO: FRAZER HARRISON / GETTY IMAGES / AFP / SCANPIX

suunamudija

Kylie Jenner paelub miljoneid jälgijaid.

Tänapäeva suunamudija Kylie Jenner postitas 2018. aasta alguses pildi oma vastsündinud tütrest, postitus kogus ruttu enam kui 18,4 miljonit meeldimist. See oli tollal maailma enim meeldimisi saanud postitus.

2019. aasta alguses tekkis Instagrami uus konto @world_record_ egg, millele postitati tavalise muna pilt ja üleskutse, et see muna võiks saada rohkem meeldimisi kui Jenneri pilt.

Tänaseks on muna saanud 55 miljonit meeldimist ja löönud sellega kõik rekordid, mitte keegi pole internetis munast rohkem meeldimisi saanud. Muna toksiti lõpuks katki, aga Kylie postitab Instagrami endiselt.

Tuule sai ta tiibadesse koos vanema õe Kendalliga telesarjast «Keeping up with Kardashians», ema poolt ongi ta Kardashianide suguvõsa liige. Praegu on Kylie 23-aastane ja tema Instagrami kontol on enam kui 200 miljonit jälgijat. Ronaldol ja Ariana Grandel on rohkem, aga mitte meeletult palju. Küll aga suudab Jenner oma jälgijaid enim innustada – miljonid laigid tema postitustel on pigem reegel kui erand.

2020. aastal on ta kõigest kaheksa postitusega kogunud enam kui 105 miljonit meeldimist. Mõnel pildil on tal vähe riideid ja siis mõnel veelgi vähem, inimestele meeldib, kui ta on koos lapsega, aga veelgi enam, kui on koos elukaaslase räppar Travis Scottiga.

Mis on aga sotsiaalmeedias tuntuse kogumisest ja inimeste kaasahaaramisest kasu? Lisaks ilus olemisele on ta modell, näitleja, aga ka ärinaine. Talle kuulub endanimeline kosmeetikafirma ja ta teeb ka moodi.

Kylie Jenneri rahaasjad päris korras ei tundu siiski olevat, sest kui 2019. aastal kuulutas ajakiri Forbes ta noorimaks ise teenitud varandusega miljardäriks, siis tänavu mais teatas ajakiri, et see võis olla pisut ennatlik.

Noor suunamudija oskab hinnata sümbolite väärtust – miljardär on palju kangem kui natuke vähem, 900 miljonit dollarit väärt naine. Nii nagu miljonid meeldimised on hoomamatud, on sama hoomamatu ka tema väärtus. Selge on aga see, et maailm Kylie Jenneri aktiivsusest ei pääse.

Aarne Seppel

48 O KLIKISTAARID

Margus Hunt

Üks enim teeniv Eesti sportlane.

Kunagine kergejõustikulootus ja juunioride maailmarekordimees Margus Hunt on spordiajakirjanduse üks meelisteemasid. Pahatihti pole 33-aastasest eestlasest suurt midagi kirjutada, aga kui on, taotakse kuuma rauda võimalikult palju. Nii nagu žurnalistidele kohane!

Ehkki NFL ei kuulu Põhja-Ameerika profiliigadest eestlaste hulgas kõige populaarsemate sekka, on sellel kindel jälgijaskond. Hundi vastu tuntakse rohkem huvi, olgugi et erinevalt Ott Tänakust ei kajastata tema igat hingetõmmet. Henry Lääne

Future

populaarseim video 10. jaanuaril laaditi Youtube’i üles laul «Life is good», selles rahuliku pildikeelega videos räpivad Future ja Drake oma elust.

Mehed astuvad üles igasugu kummaliste ametite pidajatena: prügimeestena, kiirtoidukoha töötajatena, IT-meestena, kultusbrändi poe müüjatena, automehaanikuna, kokana, rokkivate räpparitena ka muidugi.

Laul on üsna lihtsakoeline, kellele meeldib, sellele meeldib. 2020. aastal on see Youtube’is kõige vaadatum tänavuse aastanumbriga video – kokku on Future ja Drake’i toimetusi vaadatud 1,2 miljardit korda. Ja eks neid vaatamisi tuleb juurde. Aarne Seppel

5miinust räpipunt

Kohalikud räpparid suudavad ületada välisstaare.

Pole saladus, et välismaise muusikaimpordiga suudavad Eestis juba pikemat aega artistidest võistelda üksnes räpparid. Ning viimastel aastatel on sellega läbivalt kõige paremini toime tulnud vist Võsult pärit 5miinust.

2020. aastal avaldas grupp nii veebis kui raadioeetris populaarseks osutunud lood: «Paaristõuked» (koos villemdrillemiga), «Peo lõpp» ning «Loodus ja hobused» (koos Hendrik Sal-Salleriga). 5miinust on kujunemas põlvkondadeüleseks artistiks, võtmas sisse kohta väärikas reas, kus on ees näiteks: Uno Loop, Laine, Rock Hotel, 2 Quick Start jne. Alvar Loog

FOTOD: ZUMA PRESS / SCANPIX, KUVATÕMMIS VIDEOST, MARGUS ANSU / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, GILBERT FLORES / BROADIMAGE NEWSWIRE / SCANPIX, SILLE ANNUK / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX, KONSTANTIN SEDNEV / POSTIMEESGRUPP / SCANPIX

NFL-i jalgpallur

Charli D’Amelio tantsija, TikToki staar Sotsiaalmeediakanali TikTok kaudu noorte valitsejaks.

Lühivideote valmistamise ja jagamise telefonirakendus TikTok on tähelepanuväärne kolme asjaolu pärast: see asutati neli aastat tagasi Hiinas, sel on ligi 800 miljonit aktiivset kasutajat ja neist 40 protsenti on nooremad kui 24 aastat.

Sellepärast pole ime, et suurima jälgijaskonnaga TikToki staar on USAs Connecticuti osariigis Norwalkis elav 16-aastane tüdruk Charli D’Amelio. Umbes aastaga on tema tegemisi hakanud jälgima ligi 98 miljonit inimest. Sellest tulenevalt on New York Times nimetanud teda TikToki valitsevaks kuningannaks, teda on koos õega nimetatud TikToki tegelikuks juhiks, Washington Posti järgi on ta TikToki vaieldamatu valitseja, New Yorker aga

peab teda TikToki näoks.

Aastaga oma kodus videoid tehes teenitud 4 miljonit dollarit viisid ta noorimana Forbesi noorte tegijate edetabelisse 40 Under 40. Lisaks TikTokile on ta jõudnud Super Bowli reklaami, astunud üles NBA tähtede mängus ja sõlminud podcast’i lepingu. Ühiskonnauurijad näevad Charlis pead tõstva veebi valitseva kummalise, ebakindla ja ettearvamatu Z generatsiooni tavapärast esindajat. Lisaks muusika- ja tantsuvideotele (ta on oma elust kümme aastat tegelenud tantsimisega) on ta aktiivne olnud mitmes tänapäeva iseloomustavas liikumises, nagu Black Lives Mattersi toetamine, koolikiusamise, söömishäirete ja häbistavate kommentaaride vastu võitlemine.

Aarne Seppel

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2020 | 49

Marko Murruste

Tartu Ülikooli kliinikumi üldkirurg

Inimeste elu pikendaja.

Marko Murruste lõikab tihti. Lisaks on ta esimene pankrease siirdaja – viie aasta jooksul üksteist edukat operatsiooni, alati koos neeruga. Suhkruhaigusega patsient pääseb seepeale neeruasendusravist, insuliini süstimisest, veresuhkru mõõtmisest, lisaks ei pea ta pelgama jäseme kaotust ega pimedaks jäämist. Inimene on tänulik.

Siirdamine võib kesta kuni 20 tundi ja vajab õnnestumiseks ühes rütmis hingavat meeskonda. Erakorralised olukorrad on aga Murrustet alati innustanud. Karastus tekkis Armeenia maavärina ja Indoneesia tsunami katastroofikolletes.

Kirurgidele heidetakse alatasa ette, et nad polevat suuremat sorti jutumehed.

Murruste kohta see ei käi. Ta räägib palju ja

viskab nalja. Valge kitliga ametile hakkas ta poisina mõtlema, sest isa töötas piimatööstuses, kus ka kõik valges käisid. Tundus äge, aga noormehest sai siiski arst.

Tööd mõtestades parafraseerib Murruste tihti Juhan Peeglit – kirurg võid sa olla, aga inimene pead olema. Tohtri suhtumine püsivat õigel rajal siis, kui ta peab meeles, et patsient tuleb haiglasse tervist parandama, mitte sapipõiest või pimesoolest vabanema.

Murruste avatud olek tõmbab ligi ka tudengeid, kes on teda aasta parimaks õppejõuks valinud. Tulevastele kolleegidele soovitab Murruste armastada oma tööd, hoida silmad lahti ja nina tuules, sest nii leidvat võimalusi teha teadust ning ravida inimesi, nagu Eestis pole keegi varem osanud.

Kadri Tammepuu

Jumalanna Sekhmet mütoloogiline olend

Vana-Egiptus paelub publikut.

Kumu näitusel «Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst» saab kuni märtsini muu hulgas näha ka jumalanna Sekhmeti kuju. Nii elustus ülipopulaarseks osutunud näitusega iidne traditsioon: erinevatest jumalatest ja jumalannadest said taas persoonid, kellele inimesed oma ressursse – antud juhul siis aega ja tähelepanu – ohverdavad.

Tänapäevases keeles võiks neid nimetada ka klikistaarideks. On selge, et näitus äratas Vana-Egiptuse müüdid paljude jaoks taas ellu – seda näitasid ka kunstimuuseumi pikad järjekorrad.

Jumalad on rahul. Juhan Raud

FOTOD: TAIRO LUTTER / POSTIMEES GRUPP / SCANPIX

50 O KLIKISTAARID

Ott Tänak Ralliäss hullutab lugejaid.

«Vabandan, aga jälle ralli? Kas tõesti on selle järele nii suur tellimus, et kõikide uudisportaalide kõige tähtsamad uudised on rehvivalikust ja teekattest? Võib-olla olen lihtsalt erand,» säutsus Reformierakonna esinaine Kaja Kallas Rootsi ralli esimesel võistluspäeval.

Pole kahtlustki, et eelmise aasta autoralli maailmameister Ott Tänak on Eesti populaarseim sportlane. Pika puuga. Enda tuules on ta rambivalgusesse tõstnud kogu rallimaailma tipu.

Kaubaks läheb kõik, mis puudutab WRC-sarja. Aga mitte ainult. Loetavuse numbrid on suured ka kodustel rallivõistlustel.

Rallifänni pidupäevad on siiski MM-etapid. Postimehe veebiportaali esileht mattub siis otseblogi, -ülekannete ja sõitjate kommentaaride alla.

Sama jutt kehtib ka konkureerivate väljaannete kohta. Käib võidujooks, kes saab esimesena üles Tänaku mõtted lõunapausilt. Kui mõnel kiiruskatsel peaks juhtuma midagi dramaatilist, on kümme minutit hiljem sellest eraldi uudisnupp esiküljel.

Neile, kellele sport hingelähedane pole, tekitab see arusaadavalt tuska.

Ent ükski uudisteportaal ei paneks Tänakut esikaanele, kui ta inimestele korda ei läheks. Eestlased vajavad spordikangelast ja me tahame teda rohkem tundma õppida. See tähendab ka lugusid rehvivalikutest ja teekatetest. Ega see 2000. aastatel teistmoodi olnud. Siis teadis iga teine eestlane, millise ilmaga milline määre suusale alla läheb. Siim Kaasik

Tõlge reklaamile lk 52 «Ideest minimaalse töötava tooteni, prototüübist globaalselt skaleeritava süsteemini.»

rallisõitja