Tokyo 2020 by Postimees

SISUKORD

kem kui üks, spordisõpradel on põhjust pöidlaid pihus hoida. Tokyos on eestlased varem saavutanud häid tulemusi. Jaapani pealinnas peeti suveolümpia ka 1964. aastal, kus Nõukogude Liidu värvides võistlesid purjetaja Aleksander Tšutšelov, korvpallur Jaak Lipso ning kergejõustiklased Rein Aun, Rein Tölp ja Laine Kallas (toona veel Laine Erik). Kanadat esindas Tallinnas sündinud, aga 1944. aastal lapsena Rootsi pagenud ja kuus aastat hiljem vahtralehemaale rännanud 1500 meetri jooksja Ergas Leps.

Eessõna

Eestlaste 14 ala

Olümpia on siin, seal ja iga nurga peal, nagu kord ja kohus.

Meie omad võistlemas

Tölp sai 800 meetri jooksus Tokyos 18. koha, Tšutšelov oli Finn-klassis 12. ning Kallas 800 meetri jooksus kuues. Kümnevõistleja Aun, kes tegi Jaapanis oma suurvõistluste debüüdi, ja korvpallur Lipso said kaela hõbemedalid. Lisaks pälvis meie mees rahvusvahelist tähelepanu oma härrasmeheliku käitumisega 1500 meetri jooksu finišis, tõtates seal esimesena appi ülimalt kurnatuna ja lausa taarudes jooksu lõpetanud kullavõitjale, sakslasele Willi Holdorfile. Pildid finišis sakslast toetavast eestlasest levisid kulutulena ning on tänini aukohal mitmetes eriliste olümpialugude valikutes kõikjal üle ilma. 21. sajandil jäi Tokyo olümpia küll aasta võrra hiljaks, kuid see ei vähenda nende mängude tähtsust kuidagi. Head lugemist ja nautigem spordipidu täiel rinnal!

Esmakordselt kavas

Toimuva lahtiseletajad

Emotsioonid staadionilt

Tokyo tee olümpialinnaks

Tühjade tribüünide ees

HENRY LÄÄNE

üll on spordisõbrad tänavu õnnistatud: kuu aega kestnud jalgpalli EM-ist on möödas vaid 12 päeva, kui Tokyos peetakse suveolümpia avatseremoonia. See, et olümpiatuli olümpiastaadionil läidetakse, on mõneti ime. Ime, mille võtame kahe käega vastu! Kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teatas mullu märtsis, et Tokyo mängud on aasta võrra edasi lükatud, tundus loogiline, et küllap need toimuvad siis muretult. Võib-olla mingite piirangutega, aga toimuvad ning aastaid vaeva näinud sportlased saavad lõpuks jahtida oma karjäärile krooni panevat medalit. Tegelikkus on see, et piiranguid on enam kui palju, aga kõige olulisem on fakt, et olümpia toimub. Ja selle eest väärivad ROK ja jaapanlased palavat aplausi, sest neil on olnud mitu-mitu korda rohkem takistusi kui Rasmus Mägil 400 meetri tõkkejooksus. Kolgatatee on meid lõpuks toonud olukorda, kus 23. juulist 8. augustini hingab maailm spordi rütmis. Olümpia on siin, seal ja iga nurga peal, nagu kord ja kohus. Olümpia on siin, et pakkuda suuri emotsioone ja vägevaid saavutusi. Olümpia on siin, las koroonaviirus haugub, olümpiakaravan liigub edasi. Meie, eestlased, teame suurepäraselt, mida võib olümpia meiega teha. Iga võidetud medal, olgu see kulla-, hõbeda- või pronksikarva, kergitab meid maast lahti ja teeb uhkeks. Sest ka meie, eestlased, nii vähe, kui meid ka on, suudame maailma suurimale spordipeole värvi anda. Eestlastel pole Tokyos ühtegi kullasoosikut, kuid see ei tähenda veel, et meil pole midagi oodata. Medalipretendente on roh-

Olümpiamedalid

Rekordite ootuses

Võistluspaigad

FOTO: ISSEI KATO / REUTERS / SCANPIX

FOTO: WIKIMEDIA COMMONS

vastutav toimetaja

Edasilükatud mängud

Toimetaja: Tõnis Poom,  tonis.poom@postimeesgrupp.ee; Reklaamimüügi projektijuht: Rauno Vomm,  rauno.vomm@postimeesgrupp.ee; Keeletoimetaja: Miia Rubis,  miia.rubis@postimeesgrupp.ee; Reklaamitoimetaja: Elina Sirol,  elina.sirol@postimeesgrupp.ee; Küljendus: Jelena Kasterpalu,  jelena.kasterpalu@postimeesgrupp.ee; Trükk: AS Kroonpress; Väljaandja: Postimees Grupp AS.

16. juuli 2021

OLÜMPIAIME

23. juuli – 8. august

PÖIDLAD PIHKU

EESTI KOONDIS ON TOKYOS ESINDATUD REKORDARVUL ALADEL. MIDA OODATA? VILLE ARIKE, JARMO JAGOMÄGI

Tokyo olümpiamängud tulevad erilised ning varasemate kordadega võrreldes käis teistmoodi ka mängudele kvalifitseerumine.

16. juuli 2021

uures plaanis tuli ikka norme täita ja/või olla teatud arvu maailma paremate seas, samas venis kvalifitseerumisperiood aasta võrra pikemaks. See tähendas mõnelgi juhul parajat X-faktorit. Kõige enam muidugi maadleja, kahekordse maailmameistri ja Londoni olümpiahõbeda Heiki Nabi jaoks. Kui Tokyo mängud toimunuks õi-

gel ajal, 2020. aastal, saanuks ta suurpeol segamatult osaleda. Käesoleva aasta alguses püüti ta aga dopinguvõrku, hiljuti mõisteti kaheaastane võistluskeeld, sportlane lubas oma õiguste kaitseks pöörduda rahvusvahelisse spordiarbitraaži (CAS). Ent Tokyo-rong on läinud. Mõni sportlane jällegi täitis olümpianormi nõnda ammu, et õieti ei mäle-

tagi, millal. Mõnda jällegi grillis kvalifikatsiooniperiood kolm aastat. Ehkki võrreldes 2016. aasta Rio olümpiaga pääses Tokyosse üle kümne sportlase vähem ning palju ei jäänud puudu ka taasiseseisvusaja negatiivsest rekordist (32 sportlast 2012. aastal Londonis), oleme see-eest esindatud rekordiliselt 14 spordialal. Mida võime oodata ja mis oleks kellelegi õnnestumine?

KERGEJÕUSTIK

Põlvast pärit Maicel Uibo võitis 2019. aasta maailma meistrivõistlus tel kümnevõist luses hõbemedali. FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES / SCANPIX

Üldjuhul suurima esindatusega ala jääb tänavu kvantiteedilt eelnevatele kordadele veidi alla. Suurimat puudust tunneme meile palju edu toonud kettaheitest ja odaviskest. Kui neist esimese tase pole enam piisav, siis teiselt lootsime medalit, kuid Magnus Kirti segab vigastus. Ent kvaliteeti jagub ka Tokyo-koosseisus. Eelkõige tuleb pilgud pöörata

kümnevõistluse poole, kus stardib kolm tugevat eestlast. Tokyosse sõidab esinumbrina 2019. aasta MMi hõbemedalist Maicel Uibo. Kullaheitlusesse sekkumiseks jääb ilmselt veidi puudu, ent medalit ihkab nii Põlvast pärit sportlane ise kui ka kogu Eesti rahvas. Senine tippmark 8604 punkti võib olla pronksiks piisav, ent ei pruugi. Samas ei tohiks olla takistusi ka selleks, et 28-aastane dekatleet oma rekordit parandab. Uibost ei jää kaugele maha uue põlvkonna tegijad. Pikalt erinevate probleemidega maadelnud Karel Tilga (23) pani korraliku märgi maha tänavu aprillis, mil ta viis isikliku rekordi 8484 punktini. Johannes Ermi (23) tippmark, 8445 silma, pärineb 2019. aasta suvest, kuid pärast seda polegi ta kümnevõistlust teinud. Olümpiaettevalmistusele on pitseri vajutanud pöiavigastus. Mõlema puhul on peamine siht isikliku rekordi ületamine. Ilmselt läheb kohtadele alates kolmandast ja allapoole tihedaks rebimi-

seks, esikümneheitluses võiks Tilga ja Erm kenasti sees püsida. Neil on potentsiaali teha üle 8500 punkti, kuid lisandub esimese suurvõistluse koefitsient. Ainsa Eesti naiskergejõustiklasena kvalifitseerus Tokyosse Ksenija Balta. 34-aastase kaugushüppaja viimased hooajad pole olnud eriti säravad, olümpianorm 6.82 jäi kaugele, ent vabapääsmega õnnestus siiski Tokyo-pilet teenida. Tema peamine eesmärk võiks olla endise sära taastamine. Eesti rekord 6.87 jääb 2010. aastasse, kuid viimasel ajal on jäänud ka 6.60 piir ületamatuks.

Ksenija Balta eelmise kuu lõpus kerge jõustiku Eesti meistrivõist lustel. FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES / SCANPIX

16. juuli 2021

PÖIDLAD PIHKU

Sinna kanti hüpe peaks tagama finaalipääsu ja seda võiks Balta kolmandal olümpial lugeda õnnestumiseks. Umbes sarnase sihi peaks seadma ka Rasmus Mägile. 29-aastane 400 meetri tõkkejooksja jõudis Maarjamaa tippmargile (48,40) juuni alguses juba päris lähedale. Sileda staadioniringi isikliku rekordi viimine 45,45-le annab mõnusalt lootust. Samas liigub ala tipp jõuliselt edasi. Viis aastat tagasi oli Mägi kuues, ent tänavu ei pruu-

gi Eesti rekordist finaali pääsemiseks piisata. Väiksema eesmärgiga ta aga oma kolmandale olümpiale ei sõida. Maratonirajal hoiavad Eesti lippu taas kõrgel Tiidrek Nurme (35) ja Roman Fosti (38). Pole midagi parata, sel distsipliinil tulevad esmalt mängu aafriklaste poole kaldu füsioloogilised eeldused ja kindlasti pärsivad eurooplaste esitusi Tokyo suve kuumakraadid. Suur siht on Pavel Loskutovi Eesti rekordi 2:08.53 löömine, ent olümpial seda tõenäoliselt ei juhtu. 2016. aastal, mõlema maratoni olümpiadebüüdil lõpetas Fosti 61. (2:19.26) ja Nurme 63. (2:20.01). Need kohad ja ajad tuleb kuhjaga üle joosta, siis võib rahule jääda ja jõuda näiteks 40 parema sekka.

Tiidrek Nurme ja Roman Fosti Doha MMil.

Rasmus Mägi näitas umbes kuu enne Tokyo olümpiat kodumaisel tšempionaadil head vormi. FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES / SCANPIX

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES / SCANPIX

VIBULASKMINE Juunikuus Pariisis peetud viimasel valikturniiril ei õnnestunud eestlastel joone peale pääseda, kuid mõni päev hiljem avanes veel üks uks. Uus-Meremaa andis Tokyo-koha ära, Elevandiluuranniku sportlased ei täitnud normi. Nõnda said koha edetabeli kaks järgmist, sealhulgas juba 2012. aastal Londoni OMil võistelnud Reena Pärnat. Individuaalvõistlusel lasevad 64 naist esmalt 72 noolt, millega selgitatakse play-off’iks asetused. Seejärel jätkatakse väljalangemissüsteemis. Pärnatil on õnnestumiseks teise ringi, 32 parema hulka jõudmine. Vibulaskja Reena Pärnat. FOTO: MAILIIS OLLINO / PÄRNU POSTIMEES / SCANPIX

SÕUDMINE Pärast Rio olümpiamängudel medali võitmist saabusid meie pühale lehmale, neljapaadile, raskemad ajad. 2019. aasta MMil, kus mängiti välja enamik Tokyo-pileteid, jäädi sellest ilma. Koos uue treeneri, soomlase Veikko Sinisalo tulekuga hakati end uuesti üles töötama. 2020. aastal tuli koroona vahele, 2021. aasta algus tõi aga EM-pronksi, MK-etapivõidu ja Luzerni valikregatilt kindla olümpiakoha. Eesti neljapaadi kevadine minek oli nõnda võimas, et õnnestumiseks saab taas pidada ainult medalit. Tõnu Endrekson, Allar Raja, Kaspar Taimsoo ja Jüri-Mikk Udam ise sihivad kindlasti kulda, aga häid konkurente leidub. Varumehena sõidab Tokyosse Johann Poolak.

Luzerni kvalifikatsiooniregati võitnud Eesti neljapaatkond autasustamisel. Vasakult Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo. FOTO: REIN KILK / SOUDELIIT.EE

16. juuli 2021

PÖIDLAD PIHKU

VEHKLEMINE Eesti vehklemisnaised on sarnaselt sõudjatega püsinud juba mitu aastakümmet maailma paremikus. Paraku tabas erinevalt sõudjatest neid olümpiakvalifikatsioonis ikka ja jälle ebaõnn. Riosse saadi lõpuks peale ja kohe tuli ka neljas koht. Tokyosse pääsemisel mängiti taas kord enda ja poolehoidjate närvidel. Viimase MK-etapi eel polnud olümpiale pääs enam enda kätes, kuid ära võtta konkurendid seda ei suutnud. Viimase paari aasta jooksul on eestlannad mitmel MK-etapil jõudnud finaali, korra ka võitnud. Tokyos on koos kaheksa maailma absoluutset tippnaiskonda, kes kõik on võimelised kõiki võitma. Medal tähendaks Eestile õnnestumist, sellest madalamat eesmärki ei sea ka Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Katrina Lehis ega varuvõistleja Irina Embrich. Sama siht on kõigil ka individuaalturniiril. Eesti epeevehklemise naiskond koosneb neljast liikmest (vasakult Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich, Katrina Lehis).

SULGPALL

POSTIMEES / SCANPIX

Raul Must pääses meeste üksikmängus oma neljandale, Kristin Kuuba naistest oma esimesele olümpiale. Loos oli Kuubale soodsam kui Mustale. Must sai üheks vastaseks hiinlasest tiitlikaitsja ja kahekordse maailmameistri, maailma kuuenda reketi Chen Longi; lisaks sitke hispaanlase Pablo Abiáni. Kuuba kohtub maailma 13. reketi

Sulgpallur Kristin Kuuba. FOTO: KRISTJAN TEEDEMA / POSTIMEES / SCANPIX

Täiskasvanute tiitlivõistlustel 2015. aastast saati pronksiajastus elanud Epp Mäe sai tänavu kevadel peetud Euroopa meistrivõistlustel lõpuks koera sabast üle, jõudes esmalt finaali (ehk kindlustades vähemalt hõbeda) ja võites seejärel ka kulla. See kõik seab ka Tokyo sihid hoopis uude valgusesse. Olümpiakogemus on tal Riost olemas, nüüd püüab Mäe maksimumi. Ohtlikke konkurente jagub raskekaalus ka väljastpoolt Vana Maailma, aga Euroopa meistrile tähendaks õnnestumist medal. Ning kõik medaliheitlusesse jõudjad sihivad mõistagi ka täistabamust, kulda. Meeste raskekaalus pääses Artur Vititin olümpiale Heiki Nabi dopingusaaga tõttu tagauksest. Kui ta suudab võita kasvõi ühe matši, oleks see suur kordaminek. Maadluse Euroopa meister Epp Mäe. FOTO: SANDER ILVEST /

Busanan Ongbamrungphani (Tai) ja 88. numbri Daniela Macíasiga (Peruu). Neist esimesele tuleb anda kõva lahing ja teise vastu on ta selge soosik. Play-off’is jätkavad ainult alagruppide võitjad. Kuubale tähendaks õnnestumist alagrupis esimese koha, Mustale aga ühe võidu saamine.

16. juuli 2021

FOTO: AUGUSTO BIZZI

MAADLUS

16. juuli 2021

PÖIDLAD PIHKU

JUDO

JALGRATTASPORT Maanteeratturitele ei kujuta olümpiamängud karjääri tähtsaimat võistlust, kuid tugevaid tegijaid leiab stardirivist ikka. Meie esinumber on kogenud Tanel Kangert, kel viie aasta tagant spordipeo kogemus olemas. Toona lõpetas ta grupisõidu üheksandana. Selle tähise võiks 34-aastasele Kangertile ette anda ka tänavu, kuid ebaõnnestumiseks ei saaks kindlasti pidada ka «vaid» 20 parema sekka jõudmist. Tokyos on piisavalt raske rada, Giro d’Italial oli minek hea, ent tuleb meeles pidada, et ta pole iseloomult ühepäevavõistluste mees. Rein Taaramäe loobumisel täidab teise numbri rolli debütant, 32-aastane Peeter Pruus. Tema esmane ülesanne on olla Kangerti abimehe rollis. Seetõttu on talle võimatu seada kindlat kohalist sihti. Eesti delegatsiooni ilmselt meeldivaima üllatuse sepistas maastikurattur Janika Lõiv. Veel 2016. aastal harrastussportlasena treeninu olümpiale jõudmine on juba iseenesest suur saavutus. Tema arenguteed saab eelkõige vaadata MMide põhjal. 32-aastane Lõiv on iga aastaga kohta parandanud, mullu lõpetas 20. positsioonil. Seega võiks olümpial pidada õnnestumiseks selle tulemuse ületamist.

TENNIS Rõõm on tõdeda, et pika pausi järel osaleb olümpial Eesti tennisist. Debüüdi teeb meie viimaste aastate esinumber Anett Kontaveit. Viimati saime suurel spordipeol kaasa elada Kaia Kanepile, kes jõudis 2008. aastal Pekingis üksikmängus kolmandasse ringi. See on ka meie tenniseajaloo olümpiamängude parim tulemus. Tokyos on kohal suurem osa tipptegijatest. Naiste esikümnest jääb eemale kolm mängijat ja kogu supp püsib tummine. Palju oleneb loosiõnnest, ent 25-aastase Kontaveidi eesmärk võiks olla Kanepi ületamine ehk pääs veerandfinaali. Täpselt samasse faasi on ta jõudnud korra ka suurel slämmil, 2020. aasta Austraalia lahtistel. Kontaveit on võimeline ka medalit võitma.

Maastikurattur Janika Lõiv.

Viis aastat tagasi nii olümpiadebüüdi teinud kui ka EM-medali võitnud Grigori Minaškin on praegu 30-aastane ehk judoka jaoks parimas eas. Jõud ja kogemused on tasakaalus. Tänavu jõudis ta ühel MK-etapil poodiumile. Minaškini puhul oleneb palju loosiõnnest. Tal on kehakaalu kuni 100 kg tippude seas nii mugavaid kui ka ebamugavaid vastaseid. Kaheksa parema sekka tulek tähendaks õnnestumist, kõik edasi oleks boonus.

FOTO: MADIS VELTMAN / POSTIMEES / SCANPIX

Rinnuliujuja Eneli Jefimova saab juba 14-aastaselt osaleda olümpiamän gudel. FOTO: SANDER ILVEST / POSTIMEES / SCANPIX

PURJETAMINE Karl-Martin Rammost (klassis Laser Standard) ja Ingrid Puustast (purjelaud RS:X) said 2018. aasta augustikuus esimesed Tokyo olümpiapileti teeninud Eesti sportlased, nad pälvisid MMil vastavalt 17. ja 19. koha. Suurt starti tuleb neil seega oodata suisa kolm aastat. Puusta sai Londoni olümpial 15., Rios 11., tänavusel MMil 12. koha. Tokyos saab õnnestumiseks pidada sama tulemuse kordamist ehk esitosinasse tulekut. Rammo oli Londonis ja Rios vastavalt 18. ja 21., MMidel pole ta viimastel aastatel 20 parema hulka jõudnud. Tema õnnestumise piiriks seame Tokyos 20. koha.

UJUMINE A-normi täitsid Eneli Jefimova (100 m rinnuli) ja Kregor Zirk (200 m vabalt), edetabeli põhjal pääses Tokyosse ka Martin Allikvee (200 m rinnuli). A-normi täitjad tohivad Tokyos startida ka aladel, kus nad on küündinud B-normini. Ujujate tihedas konkurentsis on poolfinaali, 16 parema hulka jõuda väga raske. Paneme õnnestumise piiriks kõigile eestlastele ühe basseinitäie ujujaid lisaks ehk 24. koha.

TRIATLON Teist korda olümpiamängudel startiva Kaidi Kivioja debüüt Rios lõppes 44. kohaga. Pärast seda on ta olümpiadistantsil jõudnud nii EMil kui ka MK-etapil mitmel korral esikümnesse, korra teise kohaga ka poodiumile. Tokyo kuumuses kujuneb triatlon osalejatele kindlasti suureks katsumuseks. Seetõttu antakse nii meeste kui ka naiste võistluse start juba hommikul kell pool seitse! Seame Kiviojale õnnestumise piiriks esimese poole sekka tulemise ehk 28. koha.

LASKMINE Vaikselt, aga kindlalt on maailmas tegijate sekka rühkinud Peeter Olesk, kes tänavu võitis olümpiakiirlaskmises MK-etapi ja kõrvalalal ka EMi. Põhialal jõudis ta EMil finaali ja sai viienda koha. Rios 25. koha saanud Oleskil on olümpiakogemus olemas, Tokyos plaanib ta soojenduseks teha kaasa ka õhupüstoli harjutuses. Õnnestumiseks võib pidada põhialal, olümpiakiirlaskmises esikümnesse jõudmist.

Laskesportlane Peeter Olesk Männiku lasketiirus. FOTO: MADIS VELTMAN / POSTIMEES / SCANPIX

RATSUTAMINE Tokyosse pääses veel üks algselt varuvõistleja staatuses olnud eestlanna, koolisõidus Dina Ellermann hobusega Donna Anna. Ellermann teeb ajalugu, olles esimene olümpiamängudel osalev Eesti ratsasportlane. Koolisõidus võistlevad 60 ratsutajat jagatakse kuude kümneliikmelisse gruppi. Kõiki asjaolusid arvestades – sealhulgas seda, kuidas hobune pikale reisile vastu peab – võib Ellermanni võistlust lugeda õnnestunuks, kui ta väldib oma grupis viimast kohta.

16. juuli 2021

VORMI REALISEERIMA

KES EESTLASTEST ON MILLAL VÕISTLUSTULES? HENRY LÄÄNE

26. juuli

Tokyo olümpial osalevad 34 Eesti sportlast võistlevad parajalt erinevatel aegadel. Toome välja, millal keegi võistleb, aga täpse ülekannetekava koos kellaaegadega leiab om.postimees.ee-st. Siin välja toodud info on õige 9. juuli seisuga. 23. juuli Vibulaskmise kvalifikatsioon (Reena Pärnat) Paarisaerulise neljapaadi eelsõit (Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Jüri-Mikk Udam ja Tõnu Endrekson)

24. juuli Epeevehklemise individuaalvõistlus (Katrina Lehis, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu) Jalgratta maantee grupisõit (Tanel Kangert ja Peeter Pruus) Ratsutamise koolisõit (Dina Ellermann) õhkpüssist laskmine (10 m) (Peeter Olesk) Võivad lisanduda sulgpall (Kristin Kuuba ja Raul Must) ning tennis (Anett Kontaveit)

25. juuli Sõudmine, kui langetakse lohutussõitu Purjetamine (Ingrid Puusta RS:X- ja Karl-Martin Rammo Laser-klassis) Ujumise eelringid (Kregor Zirk 200 m vabaltujumises ja Eneli Jefimova 100 m rinnuliujumises) Võivad lisanduda sulgpall (Kristin Kuuba ja Raul Must) ning tennis (Anett Kontaveit)

Purjetamine Ujumine (Zirk ja Jefimova, kui eelringidest edasi pääsevad) Võivad lisanduda sulgpall (Kristin Kuuba ja Raul Must) ning tennis (Anett Kontaveit)

27. juuli Triatlon (Kaidi Kivioja) Ujumine (Martin Allikvee 200 m rinnuliujumises; Zirk ja Jefimova, kui jõuavad finaali) Sõudmine, kui jõutakse finaali Epeevehklemise naiskonnavõistlus (Kirpu, Beljajeva, Lehis ja Irina Embrich) Purjetamine Jalgratta maastikusõit (Janika Lõiv) Vibulaskmine, kui Pärnat pääseb kvalifikatsioonist edasi Võivad lisanduda sulgpall (Kristin Kuuba ja Raul Must) ning tennis (Anett Kontaveit)

28. juuli Ujumine, kui Allikvee jõuab poolfinaali Purjetamine Jalgratta temposõit (Kangert ja Pruus) Ratsutamise koolisõit (Ellermann) Vibulaskmine, kui Pärnat pääseb kvalifikatsioonist edasi Võivad lisanduda sulgpall (Kristin Kuuba ja Raul Must) ning tennis (Anett Kontaveit)

29. juuli Ujumine, kui Allikvee jõuab finaali Judo – 100 kg (Grigori Minaškin) Purjetamine Vibulaskmine, kui Pärnat pääseb kvalifikatsioonist edasi Võivad lisanduda sulgpall (Kristin Kuuba ja Raul Must) ning tennis (Anett Kontaveit)

30. juuli 400 m tõkkejooks (Rasmus Mägi) Purjetamine Võib lisanduda sulgpall (Kristin Kuuba ja Raul Must)

31. juuli RS:X-klassi medalisõit, kui Puusta sinna jõuab Tennise naiste üksikmängu finaal, kui Kontaveit sinna jõuab Võib lisanduda sulgpall (Kristin Kuuba ja Raul Must)

1. august Kiirlaskmine (Peeter Olesk) Kaugushüpe (Ksenija Balta) Maadlus (Epp Mäe – 76 kg ja Artur Vititin – 130 kg) Laser-klassi medalisõit, kui Rammo sinna jõuab 400 m tõkkejooksu poolfinaalid, kui Mägi sinna jõuab

2. august Kiirlaskmine (Olesk) Maadluse medalimatšid, kui Mäe sinna jõuab

3. august 400 m tõkkejooksu finaal, kui Mägi sinna jõuab

4. august Kümnevõistlus (Maicel Uibo, Karel Tilga ja Johannes Erm)

5. august Kümnevõistlus (Uibo, Tilga ja Erm)

8. august Jooksumaraton (Roman Fosti ja Tiidrek Nurme)

UUED ALAD

OLÜMPIA NELI DEBÜTANTI HENRY LÄÄNE

Olümpialiikumine on alati üritanud ajaga kaasas käia, tänu millele võetakse vahel kavva uusi võistlusalasid. Tokyo mängud pole põrmugi erinevad, sest oma debüüdi teevad neli ala: surf, karate, sportronimine ja rulasõit. Olgu öeldud, et kvartett lisati olümpiakavva vaid Tokyo mängudeks ehk järgnevatel suvemängudel ei pruugi neid olla, ehkki näiteks surfi, rula ja sportronimist näeme ka 2024. aastal Pariisis. Saame nende eriliste spordialadega lähemalt tuttavaks!

16. juuli 2021

KARATE See Jaapani võitluskunst tõstis pead 20. sajandi alguses. Tokyos võisteldakse kahes karate liigis: kumites ja katas. Neist esimene on ametlikult paarisharjutus ja teine vormiharjutus. Kumite meenutab spordisõpradele tuttavat karatet: kaks võistlejat lähevad tatamile ja üritavad punkte teenida. Katas teeb võistleja erinevaid karatele iseloomulikke liigutusi.

Üks sportlane ei või ühte ja sama kava kaks korda teha ning nad saavad valida 102 Rahvusvahelise Karate Föderatsiooni poolt tunnustatud kava vahel. Karates võistlevad nii mehed kui ka naised ja igal alal läheb starti kümme sportlast. Kumites on erinevad kaaluklassid ning ehkki katas on võimalik

Katas saab võistleja tehnilisi punkte näiteks liikumise, asendite, ajastuse ja õige hingamise eest. Kumites on eesmärk vastane pikali panna. FOTO: PA IMAGES / SCANPIX

võistelda ka tiimina, siis Tokyos minnakse tatamile üksi. Kumite matš kestab kolm minutit või senikaua, kuni üks sportlane saavutab vastase ees kaheksapunktilise edu. Viigi korral kuulutatakse võitjaks see, kes sai esimesena silma pähe. 0:0 seisu korral otsustavad võitja viis kohtunikku. Muide, punkte teenib vaid vastase mahapanemise eest, löökide eest punkte ei saa. Katas jagavad kohtunikud punkte skaalal viiest kümneni. Igale võistlejale antud skoorist võetakse maha kaks madalaimat ja kaks kõrgeimat ning järelejäänud kolme hinde summa moodustab lõpptulemuse. 70 protsenti sellest tuleb tehnilise ja 30 protsenti sportliku soorituse eest. Viigi korral võisteldakse uuel kaval. Tehnilisi punkte teenib näiteks liikumise, asendite, ajastuse ja õige hingamise eest. Sportliku poole peal hinnatakse jõudu, kiirust ja tasakaalu.

SPORTRONIMINE Medaleid lähevad jahtima nii mehed kui ka naised, kes panevad end proovile kolmest osast koosneval võistlusel: seinalronimises, kiiruse peale ronimises ja köisjulgestusega ronimises. Paremusjärjestus selgub kolme ala kokkuvõttes. Kiiruse peale ronimises minnakse 95-kraadise nurga alla seatud 12 meetri kõrgusele seinale ja üritatakse tippu jõuda vastasest kiiremini. Selleks kulub

16. juuli 2021

UUED ALAD

vaid mõni sekund ning valestarti karistatakse eemaldamisega. Seinalronimise ajal ronivad sportlased nelja meetri kõrgusele seinal nii palju fikseeritud marsruute, kui nad suudavad nelja minutiga läbida. Marsruudid on erineva raskusastmega ja ronijatel pole lubatud neil eelnevalt ronida. Kui mägironija haarab mõlema käega marsruudi ülaosas olevat lõpp-punkti, loetakse, et ta on selle lõpetanud. Mägironijad liiguvad seinal ilma turvaköieta, sest nende all on pehme turvamatt, ja võivad proovida marsruuti uuesti, kui nad algsel katsel kukuvad. Köisjulgestusega ronimises üritatakse kuue minuti jooksul ronida võimalikult kõrgele seinale, mille kõrgus on üle 12 meetri. Mägironijad kasutavad turvaköit ja kinnitavad selle piki tõmbeid-ankruid (varustus, mis võimaldab köiel vabalt liikuda). Kui mägironija kinnitab oma köie ülemise ankru külge, on ta ronimise lõpeta-

nud. Kui mägironija kukub, pannakse saavutatud kõrgus kirja. Kui kaks või enam sportlast lõpetavad tõusu või jõuavad täpselt samale kõrgusele, kuulutatakse võitjaks kiireim sportlane.

Lainel sõitmine pakub sportlas tele suurt naudingut. FOTO: ZUMAPRESS. COM / SCANPIX

Selleks, et sportlased ei saaks enne võistlemistulle asumist ronimsseina ja teiste ronimist vaadates eeliseid, hoitakse neid võistluspaigast eemal, stardi eel antaks igaühele vaid mõni minut seina ja marsruutidega tutvumiseks.

SURF Osalevad 20 meest ja 20 naist, kes jagatakse neljaliikmelistesse gruppidesse. Igas grupis on üks voor, mille kaks paremat liiguvad järgmisse ringi. Voor kestab 20–25 minutit ning arvesse võetakse iga sportlase kaks paremat skoori. Tulemuse panevad paika kohtunikud, kes hindavad näiteks sportlase sujuvust ja kiirust. Ühel lainel võib korraga sõita üks sportlane. Lainele võib esimesena minna see, kes on selle harjale lähemal. See on tavaline surfietikett.

Lainele võib esimesena minna see, kes on selle harjale lähemal. See on tavaline surfietikett.

Just selline näeb välja Tokyo pargi sõidu rada. FOTO: ZUMAPRESS. COM / SCANPIX

Sportronimine on raskem, kui see pealtnäha paistab. FOTO: REUTERS / SCANPIX

RULASÕIT Kokku on Tokyos starti oodata 80 sportlast. Kavas on kaks ala – tänava- ja pargisõit – ning võistlustulle asuvad nii mehed kui ka naised. Tänavasõit toimub rajal, kus on trepid, käsipuud, äärekivid, pingid, seinad ja nõlvad. Iga võistleja stardib individuaalselt ja kasutab iga sektsiooni läbimisel mitmesuguste oskuste või trikkide demonstreerimiseks rajal olevaid elemente. Pargisõit toimub õõnestatud rajal, mille põhjast tõusevad kõverad pinnad järsult ning kalde ülemine osa võib olla 90 kraadi.

16. juuli 2021

TELEPILT

Duo Media Networksi telekanalid Kanal 2 ja Kanal 12 vahendavad Tokyo olümpialt ligi 250 tundi otseülekandeid. FOTO: OLYMPIC BROADCASTING SERVICES

MARKO KALJUVEER LUBAB: MIDAGI OLULIST NÄITAMATA EI JÄÄ KARL MIHKEL ELLER

FOTO: KONSTAN-

Duo Media Networksi olümpia projektijuhil Marko Kaljuveeril olid viimased nädalad enne 16. juuli väljalendu Tokyosse käed-jalad tööd täis – suure spordipeo ajakava viimased nüansid saavad lõplikult paika alles vahetult enne tele-eetrit ja otseülekande algust.

«S

ee on katkematu protsess. Lahtisi otsi on niikuinii. Sulgpall, tennis, kus pole ette teada, kui kaugele meie sportlased jõuda võivad,» selgitas Kaljuveer tausta. Kuigi Jaapanisse kohapeale lendas Kanal 2, Kanal 12 ja postimees.ee ülekannete tarbeks üheksaliikmeline tiim, siis kõikide võistlusalade peale kokku vahendavad teleekraanil toimuvat üle 50 inimese. «See on tegelikult päris suur maht. Lisaks Tallinnas kommenteerivatele reporteritele on Tokyos kohapeal kaks operaatorit, kolm insener-režissööri, kommentaatorid Margus Uba ja Timo

Ülekannete projektijuhi Marko Kalju veeri sõnul on olümpia põhialad Eesti telepubliku jaoks jätkuvalt samad – kerge jõustik, korvpall ja ujumine.

Tarve, mina projektijuhi ja reporterina ning kergejõustiku ekspertkommentaator Erki Nool,» ütles Kaljuveer. Ta märkis, et kuigi kohapeal võistlusi kajastavaid inimesi on võrreldes varasemate suvemängudega vähem, on see osaliselt tingitud ka korralduskomitee palvest, et seoses koroonaviirusega saabuks Jaapanisse võimalikult vähe personali. «Kõik telejaamad on vähendanud oma meeskondi, ka meie esialgne tiim oli tegelikult suurem, aga tuleb mängida nende kaartidega, mis meile on antud. Tehnilise poole pealt pole järeleandmisi tehtud ja meil midagi olulist näitamata ei jää.»

TIN SEDNEV / POSTIMEES / SCANPIX

16. juuli 2021

TELEPILT

PÕHIRÕHK EESTI SPORTLASTE OTSESOORITUSTEL Kaljuveer kinnitas, et ülekannete jaotamine kahe telekanali vahel annab ka võimaluse näidata sisuliselt kõikide eestlaste esinemisi otsepildis. «Otseülekanded on meie prioriteet. Mõne sportlase sooritus läheb hiljem eetrisse vaid siis, kui Kanal 2 ja Kanal 12 on juba mõne teise ala poolt hõivatud.» 17 päeva jooksul jõuab Eesti televaatajateni otsepildis 250 tundi ülekandeid, mille sisse mahuvad kõik eestlaste esitused. Lõviosa eetriajast pälvivad kergejõustik, korvpall ja ujumine. «Suveolümpia on võrreldes talvega lihtsalt mahuliselt suurem. Reporterite ring ja kogu asjaajamine on mitmekesisem. Võrreldes näiteks Pyeongchangi mängudega jõuab eestlasteni 110 tundi rohkem ülekandeid,» märkis Kaljuveer. Tokyo on esimene suveolümpia, mis jõuab Eesti televaatajateni vaid erakanali vahendusel. Võrreldes eelmiste mängudega, mida on peaasjalikult näidanud ERR, pole Kaljuveeri sõnul hinnaalandust tehtud ja ülekannete maht on enam-vähem sama. Jalgratast pole siin mõtet leiutada. Põhialad on jätkuvalt samad – kergejõustik, ujumine, korvpall. Selle ümber käib tiirutamine. Näitena on olümpiakontekstis nn eksootilistest aladest meil kavas golfi, 3 x 3 korvpalli, karate, veepalli ja riistvõimlemise ülekanded.» Olümpia teisel nädalal saab suure tähelepanu kergejõustik, kus olümpia staadionil toimuvat vahendavad Margus Uba ja Timo Tarve ning oma ekspertkommentaaridega vürtsitab ülekannet kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool. Kaljuveer ja Nool vahendavad kergejõustikustaadionilt lisaks meie võistlejatele ka maailmastaaride inter vjuusid.

Marko Kaljuveer ja Erki Nool vahendavad kergejõustikustaadionilt ka intervjuusid maailmastaaridega. «Võime seda nimetada improviseeritud stuudioks. Alustame sealt saatepäeva, anname sõna reporteritele, pärast mõne ala lõppu annab Erki oma hinnangu, mida on kindlasti väga põnev kuulata,» selgitas Kaljuveer kergejõustikuülekannete ülesehitust. «Erki on ju tänasel päeval treener, ta liigub kerge-

jõustikuringkondades ning ma arvan, et tema kohalolek võib lihtsustada ka mõne intervjuu kättesaamist.» Viis aastat tagasi toimunud Rio olümpiamängude fopaad, kus konkureeriv telekanal näitas Eesti sportlaste tähtsate soorituste asemel jooksualasid või reklaami, Kanal 2 ja Kanal 12 eetris ei kordu. «Oleme TV3 vigadest õppinud ja luban, et meil reklaami tõttu olulised sündmused näitamata ei jää. Meil on reklaamiblokid paigutatud väga läbimõeldult. Selge see, et kommertskanalis reklaamipausidest ei pääse, kuid pika võistluspäeva jooksul tekib pausikohti küll ja veel,» ütles Kaljuveer.

ÜLEKANDED VARASEST ÖÖST HILISE PÄRASTLÕUNANI Võistluspäevad algavad Jaapanis Eesti aja järgi tavaliselt kahe-kolme paiku öösel ja kestavad kella 17ni pärastlõunal. Kuigi mõned võistlused võivad eestlaste jaoks jääda ebamugavasse ajatsooni, siis korduste ja järelvaatamise näol jõuavad ülekanded ikkagi huvilisteni. Näiteks varahommikul eetris olnud kergejõustikuprogramm läheb kordusesse ennelõunal. Lisaks on mängude ajal iga päev Kanal 2 uudistemagasinis «Reporter» rubriik «Olümpiareporter», mis annab ülevaate Tokyos toimunust. 10–15-minutilises saatelõigus näeb Eesti sportlaste sooritusi, intervjuusid ja maailmatippude õnnestumisi. «See võtab kõik olulise kokku ning on selline hea programm, kus ka inimene, kes ei leia aega, et suvel tunde teleri ees istuda, näeb kõik olulised hetked ära,» selgitas projektijuht. Lõpetuseks avaldas Kaljuveer, et erinevalt mõnest teisest on tema Eesti olümpiakoondise osas optimistlikult meelestatud ja usub, et meie sportlased võidavad koguni kolm medalit. «Eks igaüks mõtleb ise sinna nimed juurde. Võib juhtuda, et tuleb kuld, hõbe ja pronks, aga võib-olla näiteks kolm kulda. Kõik on võimalik,» lausus ta ning tõi välja ka mõned kõrgete kohtade nõudlejad. «Medalile võivad tulla

vehklejad, sõudjad, Peeter Olesk laskmises, maadleja Epp Mäe. Olen suhelnud ka inimestega, kes on väga pessimistlikud ja arvavad, et Eesti jääb tühjade pihkudega. Mina leian, et tuleb olla positiivne. Ma ei saaks seda tööd teha, kui lendaksin Tokyosse ja ütleksin, et Eesti ei saa ühtegi medalit.»

Erki Nool on kergejõus tiku ekspert kommentaator, kelle arvamus ei tohiks ükskõikseks jätta ühtegi televaatajat. FOTO: KONSTANTIN SEDNEV / POSTIMEES / SCANPIX

ÜLEKANNETE KOMMENTEERIJAD Kergejõustik – Margus Uba, Timo Tarve, Erki Nool Korvpall – Siim Raudla, Kristo Saage, Ivar Jurtšenko, Gert Kullamäe, Kristo Raudam, Heino Enden, Andri Kiige, Kristjan Toomsalu Purjetamine – Ants Väinsalu, Lauri Väinsalu, Kalev Vapper, Aivar Kajakas, Betti Vainküla Vehklemine – Taavi Libe, Meelis Loit Sõudmine – Timo Tarve, Mihkel Klementsov Jalgratas – Ivar Jurtšenko, Erki Pütsep, Kristo Enn Vaga Tennis – Margus Uba, Toomas Kuum Ujumine – Riho Järveläinen, Martti Aljand Maadlus – Taavi Libe, Arvi Aavik Triatlon – Margus Ader, Marko Albert Tõstmine – Karl Mihkel Eller, Leho Pent Laskmine – Timo Tarve, Fred Raukas, Meelis Loit Sulgpall – Rainer Kaljumäe Käsipall – Riho Järveläinen, Janar Mägi, Tarmo Ulla Võrkpall – Kert Kärner, Andrei Ojamets, Sten Esna Jalgpall – Eigo Kaljurand, Indrek Zelinski Veepall – Kristjan Toomsalu Ratsutamine – Annike Laving Vibulaskmine – Märt Oona Riistvõimlemine – Viktor Saaron, Alar Polt Judo – Martin Padar, Joel Rothberg Golf – Kristo Tohver, Martin Järve Iluvõimlemine – Natalja Inno, Evelin Daniel

16. juuli 2021

SÜNDMUSKOHAL

Kuni viimase hetkeni püsis lootus, et Tokyo olümpial pääsevad vähemalt kohalikud pealtvaatajad tribüünidele. Nüüd on aga teada, et võistelda tuleb inimtühjadel areenidel. FOTO: KYODO NEWS / AFP / SCANPIX

VÄLJAKUTSE: TUNDIDE KAUPA RÄÄKIDA JA SAMAL AJAL HÄÄLEPAELU SÄÄSTA KARL MIHKEL ELLER

Margus Uba (45) ja Timo Tarve (41) kommenteerivad Tokyos kergejõustikuülekandeid.

ba läheb olümpiale tööülesandeid täitma kuuendat korda, kuid sarnaselt Tarvele on Tokyo temale esimene kord kohapeal otseülekannet teha. Teadmatust on enne olümpiat olnud palju, mis ei ole peavalu tekitanud ainult sportlastele, vaid ka nende sooritusi vahendavatele ajakirjanikele.

Mida Tokyo mängudelt ootate? Margus Uba: Vaatamata pandeemiale võiks see olümpia olla nagu varasemad. Kaasakiskuvad, tribüünidel on publik, võistluspaigas valitseb korralik atmosfäär. Lisaks loodan, et esimest korda elus Jaapanisse minnes on huvitav vaadata, mismoodi selline tehnikamaa nagu Jaapan on mängude korraldamisega hakkama saanud. Timo Tarve: Minu senised suhted Jaapaniga on olnud hästi kummardavad, olen lapsest saati nende elektronkellasid imetlenud. Jaapanis pole ma seni veel käinud. Ootusärevust on mul märksa rohkem kui kunagi varem, sest tont teab, mis seal toimuma hakkab.

Teie põhitöö on Tokyos kommenteerida kergejõustikku. Mida ootate kõige enam Eesti kergejõustiklastelt? Tarve: Võin kohe välja öelda, et ootan 400 meetri tõkkejooksu ja loodan, et Rasmus Mägi suudab seal teha midagi muud, kui teenida välja pelgalt finaalikoha. Mul on selline tunnetus, et kuna Rasmus on nii hea ja tark sportlane, siis äkki oskab ta meid üllatada. See on ala, kus kindlasti kukub maailmarekord ja meie mees on maailma tipule väga lähedal. Kümnevõistlejaid on stardis tervelt kolm, mis on ka ennenägematu. Nad kõik on võimelised esikümnesse tulema. See saab olema kaasahaarav võistlus, mida jälgida.

16. juuli 2021

SÜNDMUSKOHAL

Uba: Mina loodan Eesti sportlastelt, et kui nad juba on kvalifitseerunud olümpiamängudele, siis igaüks läheb endast andma absoluutset maksimumi. Kas tehakse isiklikud rekordid või antakse endast vähemalt tolle hetke absoluutne parim. Kas selle preemiaks saavad olema ka medalid, see ei ole vaid meie sportlaste kätes, see oleneb ka sellest, kuidas konkurendid võistlevad. Mida on kergejõustikus oodata maailma mastaabis? Lihtne on öelda, et keegi ikka teeb mõne maailmarekordi, aga kui mõelda näiteks sprindialadele, siis vähemasti meeste konkurentsis on troon vakantne. Tarve: Jah, on küll, ja ameeriklased on väga kõvad tiitlipretendendid. Vaatasin USA katsevõistlusi ja see oli ikka täiesti pöörane, seal näidati ulmelisi tulemusi. Mitte ainult kuulitõukes ja 400 meetri tõkkejooksus, aga ka sprindis. Alade tase saab olümpial olema kindlasti kõrge. Pikamaajooksudes rekordeid vast ei purustata, aga sprintides ja n-ö plahvatuslikel aladel võib üllatusi tulla küll. Uba: Mul polegi siia rohkem midagi lisada. Timo räägib küll vähe, aga asjalikku juttu (mõlemad naeravad – toim). Kergejõustik algab olümpia teisel nädalal, aga ka avanädal pole teie jaoks puhkus. Margus kommenteerib tennist, Timo sõudmist ja laskmist.

Margus Uba

«Alguses taheti mulle ka sulgpall surada, aga õnneks ma sellest pääsesin.» Margus Uba

«Täpselt nagu sportlased, elame ka meie Tokyos mullis.» Timo Tarve Uba: Alguses taheti mulle ka sulgpall surada, aga õnneks ma sellest pääsesin. Mitte et mulle sulgpall ei meeldiks, aga lihtsalt ma natuke pelgan alasid, mida ma pole varem kommenteerinud. Sulgpall õnneks või kahjuks kuulub nende hulka.

hendada Eesti meistrivõistluste ülekandeid ja võib öelda, et sealne tempo oli hoopis midagi teistsugust, kui saab olema olümpia. Seal oli olümpiamängude programm surutud sisuliselt kahte võistlusõhtusse. Olümpial nii palju alasid ühel ja samal ajal ei toimu, selles mõttes on olümpial lihtsam. Aga kindlasti on kohapeal vahetult võistlust vahendada parem kui varahommikuses Tallinna külmas telestuudios, kus kõrva karjutakse, et «reklaamipaus, reklaamipaus».

FOTO: ERAKOGU

Timo Tarve FOTO: ELMO RIIG / SAKALA / SCANPIX

Ootan huviga, kuidas läheb tennise naiste üksikmängus Anett Kontaveidil. Kahjuks paarismängus Eesti esindatud pole. Väga suur osa maailma tippudest küll olümpiale ei sõida, aga see ei tähenda, et nende puhul, kes on seal tabelis, poleks, keda vaadata või kellele kaasa elada. Tarve: Sõudmise meeste neljapaat läheb veele juba enne mängude avatseremooniat. Ootusärevus on seal suur, kümme paati on võistlustules ja kahe sõiduga on medalid sisuliselt jagatud. Näiliselt lihtne, aga mis pingutus see kõik olema saab, seda on huvitav jälgida. Aga olen sõudmist varem kommenteerinud ja päris tundmatu ala see mulle ei ole. Uba: Me Timoga tunneme mõlemad sporti niivõrd hästi, et kui ka mingil hetkel juhtub selline imeasi, et mõni kohapeal elav eestlane saab wildcard’i seinaronimisele ja meil tekib medalilootus... Huumoriprisma. Küll me selle ülekande ka Timoga televaatajateni toome, pole probleemi. Kui raske on olümpiamängudel kergejõustikku kommenteerida? Nüüd saate seda teha kohapeal, mis muudab ilmselt alade jälgimise lihtsamaks? Tarve: Mõned nädalad tagasi saime Postimehes va-

Külma toa asemel tuleb nüüd siis harjuda kuuma olümpiastaadioniga. Tarve: Õnneks on Eesti kuumus meid natuke harjutanud, samas ma ei kujuta ette sealset õhuniiskust. Uba: Mina mäletan küll ühte seika 1996. aasta Atlanta olümpialt. Mul pole kurk vist elu sees nii haige olnud. Seal oli põrgulikult palav, niiske kliima. Kui korra õue astusid ja kätt tõstsid, siis olid hommikust õhtuni higi ja jääga kaetud. Ükskõik kuhu sisse astusid, igal pool olid konditsioneerid põhjas. Meil Timoga on põhiline töövahend häälepaelad ja tuleb ettevaatlik olla. Aga Eesti kliima on meid tõesti hästi ette valmistanud. Olen kuulnud, et kui on palav ilm, siis ei tuleks ennast turgutada külma joogiga, vaid pigem sooja joogiga. Ma nüüd ei ütle, et meil oleks kogu kommenteerimise ajal pudel saket laua all, aga küll leiame seal võimaluse, kuidas ennast turgutada. Tarve: Ühte asja tahan küll lisada. See olümpia saab olema väga erinev ka nendele kommentaatoritele, kes lähevad näiteks oma 20. mängudele. Täpselt nagu sportlased, elame ka meie mullis. Peame igast oma sammust aru andma, meidki jälgitakse GPSiga, anname esimesed neli päeva järjest koroonaproove. Põhimõtteliselt ei tohi etteantud marsruudist kõrvale pissile ka minna. Kui tahad poodi minna, et odavat Jaapani vorsti osta, olgugi et see võib olla hotellist 15 meetri kaugusel, tuleb läbi käia neli erinevat instantsi, enne kui loa saad, et turvamehe saatel sinna poodi minna. Loomulikult on sul ka seitsmekordne maskikiht peal. Uba: Olümpial on ikka selline tempo peal, et sinna vorstipoodi väga aega minna polegi. Eriti, kui läheb lahti kergejõustik, siis meil on iga päev 9–10 tundi otseülekandeid. Kui mõni öö saab üle viie tunni magada, siis oleme õnnega koos.

16. juuli 2021

KALLID MÄNGUD

TÕUSVA PÄIKESE MAA PEALINN EDESTAS KINDLALT TEISI KANDIDAATLINNU HENRY LÄÄNE

Tokyo valiti 2020. aasta mängude võõrustajaks 2013. aasta septembris. Viimases hääletusvoorus seljatas Jaapani pealinn Türgi suurima linna Istanbuli 60:36.

Tokyol, Istanbulil ja Madridil polnud ühtegi märkimisväärset nõrkust ning lõpuks saidki vaid need kandidaatlinnadeks.

KALLID MÄNGUD

FOTO: AP / SCANPIX

lümpiamängude võõrustamisõiguse võitmisel on kaks faasi. Esmalt tuleb kandidaatidel täita Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ankeet, mis puudutab spordipeo toimumiseks vajalikke detaile. See annab ROKile võimaluse analüüsida linnade tugevusi ja nõrkusi. Just selles faasis eraldatakse terad sõkaldest ehk ROK otsustab, kes pääsevad ametlikeks kandidaatideks. Seejärel on pretendentidel vaja täita järgmine küsimustik, mis on esimesest detailsem. Komisjon võtab vastused pulkadeks lahti ning külastab igat võimalikku võõrustajalinna neli päeva, kus vaadatakse üle spordiareenid, infrastruktuur ja kõik muu vajalik. Lõpliku valiku, kus olümpia toimub, teevad ROKi liikmed, kellel on igaühel üks hääl. Liikmed, kes on pärit kandi-

16. juuli 2021

Olümpiamän gude võõrusta mise võimalus oli Jaapani delegatsioonile nagu olümpia võit.

16. juuli 2021

KALLID MÄNGUD

deerivatest riikidest, ei saa hääletamisel osaleda, kui just nende kodumaa linn pole ühes või teises voorus välja langenud. Hääletus kestab seni, kuni üks linn teenib absoluutse enamuse. Kui see ei juhtu esimeses ringis, eemaldatakse hääletusest vähim hääli saanud linn ning liikmed peavad uuesti oma valiku tegema. Kui kaks või enam linna on saanud sama vähe hääli, tehakse nende vahel hääletus, mille kaotaja langeb välja. Muide, hääletus toimub alati linnas, mis ei esitanud olümpiamängude võõrustamiseks oma kandidatuuri. Näiteks selgus Tokyo võit kaheksa aastat tagasi Argentina pealinnas Buenos Aireses.

KOLM TUGEVAT KANDIDAATI Algselt avaldasid olümpia võõrustamiseks soovi kuus linna: lisaks Tokyole ja Istanbulile Rooma (Itaalia), Bakuu (Aserbaidžaan), Doha (Katar) ja Madrid (Hispaania). Rooma tõmbas enda nime viimasel hetkel maha. Tasub märkida, et nii Bakuu kui ka Doha tahtsid saada 2016. aasta olümpia kandidaatlinnadeks, kuid nende ponnistused ei kandnud vilja. Lõpuks Rio de Janeirole läinud spordipidu himustasid ka Tokyo ja Madrid, kuid nemad ei osutunud lõpuks valituks. Kui vaadata ROKi komisjoni raporteid, hinnati Tokyot, Madridi ja Istanbuli laias laastus üsna võrdselt. Bakuud peeti selgelt kõige kehvemaks variandiks, Doha kandidatuur oli muidu korralik, kuid neil oli väga nõrku kohti: majutus, kliima, spordivõistluste võõrus tamise vähene kogemus, olümpiat võõrustavad areenid ja üldine visioon, kuidas mänge korraldada. Tokyol, Istanbulil ja Madridil polnud ühtegi märkimisväärset nõrkust, lõpuks saidki vaid need kandidaatlinnadeks. Esimeses voorus olid jaapanlased võidumehed 42 poolthäälega, Madrid ja Istanbul said võrdselt 26 häält. Nende vahel eraldi tehtud hääletuses jäi Türgi linn peale 49:45. Finaalvoorus oli Tokyo 60 häälega kindel võitja, Istanbul sai 36 häält. Mõistagi oli tõusva päikese maa delegatsioon tohutult rõõmus. Kandidatuurile aktiivselt kaasa aidanud toonane peaminister Shinzo Abe lubas, et Tokyo olümpia saab olema vägev. Vehkleja Yuki Ota viitas, et pärast 2011. aasta maavärinat ja Fukushima tuumajaama katastroofi on jaapanlastel võimalik täita üks unistus. Hiljem on kirjutatud, et Abe roll oli valituks osutumisel märgiline. Ta kinnitas ROKile, et Fukushima tragöödia ja

sealne kõrge radioaktiivsustase ei mõjuta Tokyot. Istanbulile maksis lõpuks kätte riigis valitsenud poliitiline ebastabiilsus, arvukad dopinguskandaalid ja 2011. aastal ilmsiks tulnud kokkuleppemängud riigi jalgpalli kahes tugevamas liigas. Hispaaniale tõi miinuspunkte nõrk majandus. Muide, tol samal Buenos Aireses toimunud ROKi 125. kongressil valiti organisatsioonile uus juht: 12 aastat ametipostil olnud belglase Jacques Rogge’i vahetas välja sakslane Thomas Bach, endine vehkleja, kes tuli 1976. aastal Montréalis Lääne-Saksamaaga meeskonnavõistluses olümpiavõitjaks.

KUI PALJU LÄHEB OM MAKSMA? Raha on olümpiamängude korraldamise juures olnud pahatihti tüliõunaks. Kui jaapanlased võitsid võõrustamisõiguse, teatati, et olümpia läheb maksma 7,5 miljardit USA dollarit (6,3 miljardit eurot). Eelmise aasta detsembriks tõusis eelarve 15,4 miljardi dollari (13 miljardi euro) peale, ehkki Jaapani valitsuse poolt tellitud auditite sõnul on mängude tegelik maksumus hoopis 25 miljardi dollari (21 miljardi euro) kandis. Mullu Oxfordi ülikooli poolt tehtud uuringu andmeil on Tokyo ajaloo kalleim suveolümpia. Uuringu autori Bent Flyvbjergi sõnul on mitu põhjust, miks on Tokyo mängud oma esialgse eelarve mitmekordselt ületanud. Intervjuus AP-le sõnas Taanist pärit

Bent Flyvbjerg FOTO: TWITTER

majandusteadlane, et olümpiamängudest suuremat riski pole linnadel võimalik võtta. «See trend ei saa jätkuda. Ükski linn ei taha (varsti) endale olümpiat, sest see on lihtsalt liiga kallis. Nad langevad võlaorjusse ning enamik linnadest ei saa seda endale lubada.» Tõsi, on ka uuringuid, mis on ROKi toetav a m a d . Mainzi ja Sorbonne’i ülikoolid avastasid samuti, et olümpia läheb jaapanlastele planeeritust oluliselt kulukamaks, kuid seal märgiti, et see on võrreldav teiste väga suurte projektidega. Flyvbjergi hinnangul on üheks probleemiks fakt, et ROK nõuab ja nõuab, kuid ei maksa ise suurt millegi eest ning jätab kulud võõrustaja kanda. Samuti märkis skandinaavlane, et olümpia on tohutult kulukas, sest see on pidevalt suunatud linnadesse, kus on mängude võõrustamiseks vaja teha tohutuid investeeringuid. Mullu esitles ROK omalt poolt plaani, kuidas teha olümpia majanduslikult jätkusuutlikumaks ja võimalikele võõrustajatele atraktiivsemaks. Flyvbjergi sõnul on see küll tore, ent juhtus liiga hilja.

Mullu esitles ROK plaani, kuidas teha olümpia majanduslikult jätkusuutlikumaks ja võõrustajatele atraktiivsemaks. Sellegipoolest paistab, et olümpia võõrustamine huvitab riike ja linnu endiselt. Olümpiakohad on paigas 2028. aastani ning huvilisi on ka 2030. aasta tali- ja 2032. aasta suvemängudele. Sealjuures pole teps mitte võimatu, et üheksa aasta pärast toimuvad talimängud meile täitsa lähedal Ukrainas, Poolas ja Lätis. Lviv oleks peamine võõrustaja, Poolas toimuksid jääalad, kahevõistlus ja suusahüpped ning Lätis Siguldas kelgutamine.

COVIDI-HIRM

PÄRGVIIRUS KÕIGUTAB MÄNGUDE VAIMU JA RÄSIB RAHAKOTTI

16. juuli 2021

HENRY LÄÄNE

Koroonapandeemia on Tokyo olümpiamänge mõjutanud rohkem kui vaid aastapikkuse edasilükkamisega. Pihta on saanud nii fännid kui ka sportlased, kuid säherdusel ajal on tagasilöögid paratamatud.

aar päeva enne käesoleva erilehe trükkiminekut tuli lõpuks teade, mis mõjus usutavasti rusuvalt eelkõige atleetidele: OM peetakse suuresti tühjade tribüünide ees. Varem räägiti, et eemale jäävad välismaa fännid ning jaapanlased võivad minna sportlastele kaasa elama. Veel paar nädalat enne 8. juulil tulnud teadet avaldati, et pealtvaatajate vähendamiseks tehakse piletiomanike vahel lo-

terii, kes pääseb kuhugi vaatama ja kes mitte.

võistlust

PILETIRAHA KORSTNASSE Tokyo olümpia staadion jääb tühjaks. Seal näeme vaid sportlasi ja asjapulki. FOTO: AP / SCANPIX

Tõsi, olukorrale kaine pilguga vaadates pole otsus põrmugi üllatav. Mitmes Jaapani piirkonnas pikendati pandeemiast tingitud eriolukorda 22. augustini. Arvestades, et paljud jaapanlased ja erinevad meditsiiniorganisatsioonid olid üldse olümpia toimumise vastu, peame

jätkuvalt tundma rõõmu selle üle, et OMi ära ei jäetud. Saame pealtvaatajateta hakkama küll, loodetavasti on 2022. aasta veebruaris Pekingis rahvas kohal! Siinkohal on aga oluline märkida, et Tokyo mängudel saame siiski ka pealtvaatajaid näha. Kõik alad ei toimu pealinnas, prefektuuridel (sisuliselt maakondadel) oli võimalik otsustada, kas nemad tahavad publikut lubada või mitte. Miyagi, Fukushima ja Shizuoka otsustasid lubada, kuid areenidel võib olla 50 protsenti täituvusest ja maksimaalselt 10 000 inimest.

16. juuli 2021

FOTO: ZUMAPRESS.COM / SCANPIX

COVIDI-HIRM

See tähendab mõistagi ka seda, et korralduskomiteel jääb saamata loodetud tulu. Tokyos olevate areenide piletimüügist oodati umbes 690 miljonit eurot, kirjutas Jaapani ajaleht Asahi. See on küll suur löök, samas on mängude toimumiseks nähtud nii palju vaeva ja kulutatud tohutul hulgal raha, et nii kummaline, kui see ka pole, siis mõnisada miljonit võib mutiauku matta küll. Muide, korraldajad plaanisid Tokyos olümpiat näidata ka vabas õhus suurtel ekraanidel, kuid sellelegi plaanile tõmmati kriips peale. Ühisvaatamiste asemel kasutatakse neid kohti nüüd vaktsineerimiskeskustena.

SPORTLASED ON LOOBUNUD Ent olukord pole lihtne ka atleetide jaoks. Nii mõnigi neist on osalemisest loobunud, andes selgelt mõista, et ei soovi rikkuda oma mälestust olümpiamängudest. «Olen olümpial osalenud kaks korda ning mul on neist väga head mälestused. Tokyo olümpia koroonapiirangud on karmid. Lisaks karantiinireeglitele on teadmata, kas publikut tribüünile lubatakse või mitte. Viimase aasta jooksul on enamik turniire toimunud karantiini tingimustes ning tühjade tribüünide ees mängimine on teistsugune emotsioon kui publikuga. Ma soovin, et olümpiamängud jäävad minu mälestusse sellisena, nagu ma neid näinud olen – kus saan minna vaatama ja kaasa elama teistele Eesti sportlastele ning kus tribüünidel on publik,» kirjutas reketinaine Kaia Kanepi paar päeva enne jaanipäeva Eesti Tenniseliidule. Kanepil on õigus: koroonareeglid on olümpial tõepoolest ranged. Eeskirjad näevad ette, et kõigile sportlastele tuleb teha ninaneelutest 96 ja 72 tundi enne Tokyosse viiva lennuki väljumist. Ka kohe pärast Tokyosse jõudmist tuleb teha ninaneelutest. Edasi tuleb iga päev anda süljetest. Sportlastel on lubatud viibida ainult olümpiakülas või kindlaksmääratud kellaajal treeningupaigas. Olümpiakülast mujale minna ei tohi. Treeningupaika tohib sõita üksnes ametliku bussiga. Sportlased on kohustatud kandma kaitsemaski. Kuigi olümpiaküla söökla on avatud ööpäev ringi, soovitavad korraldajad igaühel süüa kindlal kellaajal ja üksinda, et vältida eri maade sportlaste läbikäimist, ning pärast söömist oma koht lapiga puhtaks pühkida. Sportlased ei saa minna vaatama teiste alade võistlusi. Kaks päeva pärast oma võistluse lõp-

pu tuleb alustada olümpialt koduteed. Puust ja punaseks tehes on sportlaste logistika lihtne: lennujaamast lennujaama, sealt hotelli, siis võistluspaigale ja alguspunkti tagasi. Meeste tennise maailma edetabelis 60. kohta hoidev austraallane Nick Kyrgios viitas Tokyo mängudest loobumisest sotsiaalmeedias teada andes ühest küljest vigastusele, kuid sõnas esmalt: «Austraalia esindamine olümpial on olnud minu unistus ning tean, et selline võimalus ei pruugi enam tulla. Samas tean iseend. Mõte mängudest tühjade tribüünide ees ei istu mulle kuidagi, see pole kunagi sobinud.»

KOHAD JAOTATI ÜMBER Ent olümpiale pole selja keeranud ainult sportlased, vaid ka üks terve koondis. Aprilli alguses teatas Põhja-Korea, et loobub koroonakartusele viidates Tokyos osalemisest. Tegemist on esimese korraga pärast 1988. aastat, mil diktatuuririiki pole suveolümpial. 33 aastat tagasi toimusid mängud Lõu-

«Ma soovin, et olümpiamängud jäävad minu mälestusse sellisena, nagu ma neid näinud olen.» Tennisist Kaia Kanepi na-Korea pealinnas Seoulis ja põhjakorealased otsustasid OMi boikoteerida. Nagu maailmas ikka, on igal mündil kaks poolt. Põhja-Korea loobumine oli mõnele sportlasele rõõmusõnum, sest Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas, et Põhja-Korea sportlaste kohad jagatakse teiste atleetide vahel ümber, mitte ei haihtu õhku. «Probleem oli selles, et ametlikult ei teavitanud nad meid loobumisest,» ütles olümpiasolidaarsuse direktor James Macleod Inside the Gamesile. «Tahaksime, et kõik 206 olümpiakomiteed osaleksid olümpial. Pidime aga kvoote ümber mängima, sest me ei taha ohtu seada nende sportlaste osalemist, kes on seda pikisilmi oodanud.»

16. juuli 2021

OLÜMPIAMEDALID

Tokyo 2020 olümpiamedalid Tokyo olümpiamedalid on tehtud taaskasutatud väikestest elektroonikaseadmetest, näiteks kasutatud mobiiltelefonidest, mida on kogutud viimase aasta jooksul. MEDALIPAEL Traditsioonilise Jaapani motiiviga pael, mis on loodushoidlikult tehtud taaskasutatud polüesterkiududest. MEDALI ESIKÜLG Kujunduse autor on Junichi Kawanishi, kelle disain valiti välja rohkem kui 400 kandidaadi seast. Medali andmed Diameeter 85 mm Paksus 7,7 – 12,1 mm Kaal: kuldmedal 556 g hõbe 550 g pronks 450 g Medal sümboliseerib sõbralikkust, sportlaste jõudu ja olümpia mitmekesisust. MEDALI TAGAKÜLG Rahvusvahelise Olümpiakomitee reeglid nõuavad, et medalitel peab olema olümpia ametlik nimi, olümpiarõngad ja Kreeka võidujumalanna Nike, kes seisab Panathinaikose staadioni ees. Seal toimusid 1896. aastal esimesed nüüdisaegsed mängud. 100 PROTSENTI TAASKASUTATUD METALL Jaapanlased kogusid 2017. aasta aprillist 2019. aasta märtsini 72 000 tonni elektriseadmete jääke. Mobiilioperaator NTT Docomo kogus kuus miljonit kasutatud mobiiltelefoni. Allikas: TOCOPG

*Predominant mobile phone operator

Seadmed võeti lahti ja haruldased metallid töödeldi ümber, nagu näiteks pildil olevad kullast pärlikujulised helmed. Kampaaniaga koguti 32 kg kulda, 3,5 tonni hõbedat ja 2,2 tonni pronksi (95 protsenti vask, viis protsenti tsink). Fotod: AP, Tanaka

VÕISTLUSPAIGAD

Tokyo 2020 olümpia võistluspaigad Asaka lasketiir – laskmine

Saitama superareen – korvpall

Kasumigaseki golfiklubi – golf

Saitama staadion – jalgpall Olümpiastaadion – ava- ja lõputseremoonia, kergejõustik ning jalgpall Nippon Budokan – judo ja karate

Tokyo Metropolitani gümnaasium – lauatennis Musashinonomori park – jalgratta maanteesõit Musashino spordiareen – sulgpall ja moodne viievõistlus Tokyo staadion – jalgpall, moodne viievõistlus ja ragbi

Kokugikani areen – poks Makuhari messikeskus – maadlus, DETAILNE KAART vehklemine ja taekwondo Tokyo rahvusvaheline foorum – tõstmine

TOKYO

Ratsapark – ratsutamise koolisõit, takistussõit ja kolmevõistlus

16. juuli 2021

Yokohama staadion – jalgpall

Tsurigasaki rand – surf Imperial Palace Garden – käimine

Fuji ringrada – jalgratta maantee- ja temposõit Enoshima jahisadam – purjetamine

Fuji mägi

Yoyogi rahvusareen – käsipall

Yokohama pesapallistaadion – pesa- ja pehmepall Izu velodroom – jalgratta trekisõit 10 km

Sagami laht

6 miles

Yumenoshima vibuväljak – vibulaskmine

Tatsumi veepallikeskus – veepall

Kasai kanuuslaalomikeskus – kanuuslaalom

Izu MTB – maastikuratas

Tokyo veekeskus – ujumine, kujundujumine ja vettehüpped

Ariake areen – võrkpall

Chuo linn Koto linn 2 km 1,2 miles

Ariake tänavaspordipark – rula, BMXi pargisõit ja kross

Sapporo staadion – jalgpall Vaikne ookean

Oi hokistaadion – maahoki Odaiba merepark – triatlon, avaveeujumine Shiokaze park – rannavõrkpall Aomi spordipark – sportronimine ja 3 x 3 korvpall

60 miles

JAPAN Miyagi staadion – jalgpall

Fukushima pesapallistaadion – pesa- ja pehmepall

Ibaraki Kashima staadion – jalgpall

Kyoto

Ariake tennisepark – tennis

Hiroshima

Ariake võimlemiskeskus – võimlemine

PÕHIKAART pärimustsoon

Sea Foresti maastikurada – ratsutamise kolmevõistlus

Tokyo lahe tsoon

Sea Foresti veetee – sõudmine ja kanuusprint Allikas: Tokyo 2020, Google Maps

100 km

Aomori

*Excluding Cross-country

Tule ja vali Talisman Stuudiost endale sobiv ja vääriline massaažirobot!

REKORDID ÕHUS

MILLISEID UUSI REKORDEID VÕIME TOKYOS NÄHA? HENRY LÄÄNE

16. juuli 2021

Sportlased on aastaid rihtinud enda tippvormi Tokyo olümpiamängudeks ja ehkki võistluse edasilükkamine aasta võrra segas nii mõnegi atleedi jaoks kaarte, tasub spordisõpradel Jaapanist oodata vägevaid tulemusi.

ealjuures tasub silma peal hoida ka eestlastel. Võtame näiteks 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes on tänavu viimaste aastate parimas vormis. 2016. aasta Rio mängude finaalis jooksis tartlane Eesti rekordi 48,40 ning tänavu on ta parimal juhul saanud kirja aja 48,49. Tippmargini pole teps mitte palju minna!

Kui Karsten Warholmi vorm oli kohe hooaja alguses nõnda vägev, mis siis juhtub veel Tokyos?!

Rasmus Mägi on olümpiahoo ajal väga heas vormis. Loodetavasti teeb ta Tokyos uue Eesti rekordi. FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES / SCANPIX

Meeste odaviskes on olümpiarekord 2008. aasta Pekingi mängudest 90.57 visanud norralase Andreas Thorkildseni käes. Sakslane Johannes Vetter on tänavu olnud aga fantastilises hoos, ületades 90 meetri joone mängleva kergusega. 29. mail viskas Vetter Poolas võistkondlikul EMil 96.29. Tegemist pole mehe isikliku rekordiga, sest mullu sai ta Poolas kirja rahvusrekordit tähistava 97.76. Ehk suudab Saksamaa vägilane ületada ka Jan Železný 1996. aasta maailmarekordi 98.48? Eks ole näha, kuigi olümpia eel on Vetterit seganud kerge vigastus. Olümpiarekordi langemist tasub oodata ka meeste kuulitõukes. Ameeriklane Ryan Crouser tõukas tänavu maailma

REKORDID ÕHUS OM

MILLISES HOOS ON KANADA VÄRAVAMASIN?

16. juuli 2021

See on võib-olla liiga suur amps, aga ehk on Tokyos ohus ka Erki Noole kümnevõistluse Eesti rekord. 2001. aasta MMil Edmontonis kogus ta 8815 punkti. Tunamullusel Doha MMil tõusis hõbemedali võitnud Maicel Uibo legendi järel teiseks, saades 8604 punkti. Ei saa Uibo võimalusi kuidagi mutta tampida.

16. juuli 2021

REKORDID ÕHUS

rekordiks 23.37. Muide, olümpiarekord on just jänki nimel, kui ta võitis viis aastat tagasi Rios kulla 22.52ga. Kergejõustikus ei saa me üle ega ümber Karsten Warholmist. Mägi konkurent püstitas 1. juulil 46,70ga uue maailmarekordi ning tegemist oli norralase alles esimese stardiga sel hooajal. No kui vorm oli kohe alguses nõnda vägev, mis siis juhtub veel Tokyos?! Jalgpalli olümpiaturniir pole meeste jaoks tavaliselt kuigi oluline. Pealegi on võistkondade komplekteerimine raskendatud vanusepiirangute tõttu, sest koondised saavad põhivaliku teha mängijatest, kes on sündinud 1997. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Olümpiale on võimalik kaasa võtta kuni kolm sellest vanemat pallurit. Naiste jaoks on olümpiakuld aga vähemalt sama oluline, isegi ihaldusväärsem, kui MM-tiitel. Õrnema soo esindajate turniiril pole mingit vanusepiirangut ehk koondised saavad lahingusse saata, keda soovivad. Kanada eest tasub väljakule oodata ka Christine Sinclairi (pildil). 38-aastane legend on vahtralehemaa eest löönud 299 koondisemänguga võimatuna näivad 186 väravat. Tee järele, Cristiano Ronaldo! Sinclairil on olümpiamängudelt kaks pronksi, vanuse tõttu on tal tänavu ilmselt viimane võimalus teenida kirkam medal. Lisaks on kanadalannal võimalus ületada legendaarse brasiillanna Marta rekord, kes on olümpiaturniiril sahistanud võrku 14 korda. Sinclairil on kirjas 11 tabamust. Meeste võrkpalliturniir on Tokyos pallimängualadest üks huvitavamaid. 1964. aastal, mil mängud toimusid Jaapani pealinnas esimest korda, kavva võetud võrkpallis on meeste hulgas kolm kulda võitnud nii Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid kui ka Brasiilia. Neist esimene ei saa enam midagi juurde võita, viimased kaks aga küll. Tõenäoline näib, et Brasiilia võtab Tokyos olümpiakuldade tippmargi endale. Nad võitsid tänavu juuni lõpus Rahvuste liiga ning on ekspertide hinnangul Jaapanis kõige suuremad favoriidid. USA pole küll nõrk, aga kuld oleks suurüllatus, medal veidi pisem sürpriis.

RIIGID JAHIVAD MEDALIREKORDEID Suurbritannia panustab sporti palju raha, mis aitab neil saavutada olümpial väga häid tulemusi. 2016. aastal Rios

Adam Peaty võitis viis aastat tagasi Rios ühe kulla. Tokyos peaks neid tulema hulgim. FOTO: AFP / SCANPIX

seati eesmärgiks võita 48 medalit, kuid tuli suisa nende jaoks rekordilised 66, mis oli USA järel teine tulemus. Tokyos on Suurbritannia koondises mitu kullasoosikut, rääkimata kümnetest medalifavoriitidest, seega on Brasiilias uutesse kõrgustesse seatud lati ületamine igati õigustatult nende uueks sihiks. Eriti hoolsalt tuleb silma peal hoida rinnuliujumise staaril Adam Peatyl. 26-aastane inglane võitis 2019. aasta pika raja MMil ja aasta hiljem EMil rinnuliujumises kõik, mis võita andis. Lisaks andis ta oma panuse teateujumistes. Tunamullu võitis Peaty Gwangjus kolm kulda ja ühe pronksi, eelmisel aastal Budapestis sai ta kaela neli kuldmedalit.

Christine Sinclair FOTO: THE CANADIAN PRESS / PA IMAGES / SCANPIX

Statistikaagentuuri Gracenote hinnangul võidavad madalmaalased koguni 46 medalit.

Uut medalite rekordit tahab ka Holland. Sada päeva enne olümpia algust teatas statistikaagentuur Gracenote, et nende hinnangul võidavad madalmaalased Tokyos 46 medalit. Sellega ületaks Holland praeguse rekordi kindlalt, sest 2000. aasta Sydney mängudel toodi koju 25 autasu.

16. juuli 2021

TÕKKED TEEL

Olümpiarõngad ei kao Jaapanist kuhugi!

FOTO: REUTERS / SCANPIX

JAAPANIL ON PROOSALINE PÕHJUS, MIKS EI SAANUD OLÜMPIAMÄNGE ÄRA JÄTTA

R VILLE ARIKE

Tokyo suveolümpiamängud lükati korra edasi ning ka tänavuse ürituse osas oli eeskätt kevadel küsimärke. Samas kinnitasid mitmed võtmetegelased üha uuesti ja uuesti, et mängud toimuvad igal juhul.

ahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sakslasest president Thomas Bach kinnitas mais peetud viimasel koordinatsioonikomisjoni koosolekul, et rohkem kui 80 protsenti olümpiaküla asukatest kas on või saab koroonaviiruse vastu vaktsineeritud ning Tokyos tulevad turvalised ja ohutud mängud. Bach püüdis nende sõnadega rahustada jaapanlasi. Mai esimeses pooles tõusva päikese maal tehtud petitsioon kogus sealmail mängude vastu 350 000 allkirja, riigi valitsusele avaldati tõsist survet. Ent on väga mõjuvaid asjaolusid, miks olümpiamängud ikkagi toimuvad. BBC tõi välja telgitaguseid.

Jaapani peaminister Yoshihide Suga kinnitas aasta alguses, et olgu olukord milline tahes, mängud toimuvad igal juhul. Tõsi, mai keskel märkis ta esimest korda, et valitsuse jaoks pole olümpia esikohal (võrreldes terviseküsimusega), kuid vaatlejad nägid selles rahva rahustamise sõnumit. Kõige lihtsam vastus, miks mängud ikkagi ära ei jää, kõlab tõepoolest lihtsalt: see pole niisama lihtne. Esitada tuleb küsimus, kuidas üldse saavad mängud ära jääda? Kes saab vastava otsuse teha? ROKi ja Tokyo vahel sõlmitud lepingu mängude ärajätmist käsitlev punkt ütleb selgelt: seda saab teha ainult ROK ja mitte korraldajalinn.

16. juuli 2021

TÕKKED TEEL

ROKi TAHTE VASTU EI SAA KUIDAGI Rahvusvahelise spordi küsimustele keskendunud jurist Alexandre Miguel Mestre ütles BBC-le, et olümpiamängude «omanik» on ROK. Ning seetõttu saabki ainult ROK mängude korraldamiseks sõlmitud lepingut katkestada. Mänge saavad ära jätta sõda ja suured rahvarahutused. Veel on selleks punkt, kui ROKil on tõsised põhjused karta, et mängudel osalejad võivad mis tahes põhjusel sattuda suurde ohtu. Olümpiaharta kohaselt peab ROK tagama sportlaste tervise. Eelmisel aastal tehtigi otsus lükata mängud aasta võrra edasi, tänavu viib ROK kõigele vaatamata mängud läbi. Kas korraldajalinnal olnuks võimalust astuda soovi korral ROKi vastu ja ise juhe seinast tõmmata? «Kui Jaapan katkestab ühepoolselt lepingu, tähendab see korralduskomiteele väga suuri riske ja kaotusi,» selgitas Melbourne’i ülikooli professor Jack Anderson. Tema sõnul on tegemist tüüplepinguga ja Tokyo teadis väga hästi, millele alla kirjutas. Küll aga mõistagi ei saadud lepingu sõlmimise ajal teada, et suurde pilti tekib ka globaalne pandeemia (Tokyo sai olümpialinnaks 2013. aastal – toim). «Lepingud näevad ette erinevaid olukordi, aga nüüd juhtunu on muidugi pretsedenditu,» viitas Anderson koroonale. «Olümpiamängud kujutavad endast maailma suurimat spordisündmust, nii Jaapanil kui ka ROKil on teleõigustega seoses mängus miljardid. Kõigil osapooltel on ülisuured kohustused.»

Jaapani peaminister Yoshihide Suga andis oma panuse nimeste maharahusta miseks. FOTO: ZUMAPRESS. COM / SCANPIX

Mai keskel märkis Yoshihide Suga siiski, et valitsuse jaoks pole olümpia võrreldes terviseküsimusega esikohal. Seega olnuks Jaapani jaoks ainus mõeldav lepingu raamesse jääv stsenaarium juhtme seinast tõmbamine koos ROKiga. Kui see juhtunuks, astunuks mängu kindlustusteema. End on ootamatuste vastu kindlustanud ROK, korralduskomitee, teleõiguste omanikud ja sponsorid. «Ilmselt on ohutu öelda, et kui Tokyo olümpia jääks ära, on tegemist maailma kõigi aegade suurima kindlustusjuhtumiga. Selles pole küsimust,» nentis professor Anderson mais. Selge oleks seegi, et kindlustus katnuks konkreetseid korraldajate tehtud kulusid, kuid mitte kaudseid investeeringuid, mida on tehtud üle terve Jaapani. Näiteks on turistide hordide ootuses re-

noveeritud hotelle ja restorane, ehitatud uusi objekte jne. Turistide horde muidugi ei tule, aga seda polnud ju võimalik ette ennustada!

HIILIV KONKURENTS HIINLASTEGA Tokyo olümpiatee on olnud väga takistusterohke – aasta edasilükkamist, tõrvikujooksu korduv katkestamine ja välismaiste fännide tuleku keelamine. Kahtlusi on esitanud ka tippsportlased, sõna võtnutest kuulsaim on Jaapani suurim staar, tennisist Naomi Osaka. «Loomulikult tahan, et olümpiamängud toimuksid. Aga elus on muudki tähtsat. Ma isiklikult tunnen, et inimeste tervisega riskimine... Seda tuleks kindlasti arutada,» rääkis ta kevadel. Ameerika Ühendriikide kergejõustikukoondis tühistas Jaapanis peetava mängude-eelse treeningulaagri, mitu

Teadmist, et hiinlased suudavad mänge korraldada ja nemad mitte, ei elaks jaapanlased hästi üle.

Tokyo-lähedast linna omakorda on teatanud, et ei soovi enam olümpiaks valmistuvaid välissportlasi võõrustada. Kuid suures plaanis on olümpiale mõeldes Jaapani jaoks mängus ka midagi muud peale rahalise ja tervisliku aspekti. Järgmised mängud tulevad juba pool aastat pärast Tokyot, mil Jaapani suur sealse regiooni rivaal Hiina võõrustab talisportlasi. Ning teadmist, et hiinlased suudavad mänge korraldada ja nemad mitte, ei elaks jaapanlased hästi üle. Viimati võõrustas Jaapan suveolümpiat 1964. aastal. Toona oli tegemist vägagi sümboolse üritusega, riik tahtis end rehabiliteerida ja näidata, et ehitab end pärast Teist maailmasõda kenasti üles. Ja ka tänavustel mängudel on oma sümboolne väärtus. Professor Andersoni sõnul on Jaapani majandus olnud pikka aega stagnatsioonis, kümme aastat tagasi juhtus tuumaõnnetus Fukushimas, mängud sümboliseerivad Jaapani taastumist. Nüüdisaegsed olümpiamängud on ära jäänud 1916., 1940. ja 1944. aastal – alati maailmasõja tõttu. ROK soovis vastutuulele vaatamata näidata, et spordikogukond suudab takistustest üle olla ja olümpiamängud läbi viia.