PYEONGCHANG 2018

SPORTLASTE OLÜMPIA

I

deaalses maailmas kuuluksid olümpiamängud saba ja karvadega sportlastele, kes on enda karjääri tähtsaima võistluse nimel neli aastat pingutanud, et siis maailma parimatega konkureerides selgitada, kes on tugevam ja osavam. Ning mitte ainult füüsiliselt, vaid eelkõige just vaimselt.

Olümpiamängud muudab eriliseks nende harukordsus – olümpiavõitjaks saab tulla vaid iga nelja aasta tagant, maailmameistriks sõltuvalt spordialast kas igal aastal või üle kahe, maailmajao meistriks enamasti igal aastal. Just harukordsusega kaasnev suur vaimne pinge – kui nüüd ebaõnnestuda, siis ei pruugi teist võimalust avaneda mitte kunagi! – sorteerib paljude tugevate sportlaste seast välja olümpiatšempionid.

Näiteks eelmisel olümpial mahtusid meeste kiiruisutamise 1500 meetri distantsil 11 paremat sportlast 0,98 sekundi sisse ehk 11. koha omaniku tulemus jäi olümpiavõitja omale alla vähem kui ühe protsendiga. Hollandlane Koen Verweij kaotas kuldmedali poolakale Zbigniew Brodkale 0,003 sekundiga ehk 0,0028%-ga!

Kuhu see olematu aeg jäi? Verweij ilmselt juurdleb senini, aga halastamatu stopper ütles, et kahe võrdse tasemega sportlase duellis suutis Brodka keha ja vaimu harmoonia minimaalselt paremini klappima saada. 0,003 sekundiline võit ei tulnud tänu higistamisele, vaid mõtlemisele, sest inimene pole masin. Olümpiavõidu taga pole reeglina üksnes tugev keha, vaid ainulaadne inimlik tervik.

Just sel põhjusel pälvivad olümpiavõitjaid ühiskonnas erakordse lugupidamise.

Paraku pole maailm ideaalne ning vahvate sportlaste asemel kipuvad olümpiamängud üha enam kuuluma kõigele kõrvalisele – eelkõige pälvivad pattudest tähelepanu doping ja korruptsioon, mis omakorda peletavad potentsiaalsete korraldajate ringist mitmed tunnustatud ja demokraatlikud talispordimaad, kus toimuv olümpia oleks nimetatud ohtude eest paremini kaitstud.

Ning kõigi nende jamade ees pole võimalik ka silma kinni pigistada, sest vaikimine tähendaks valelikkuse heakskiitu, mis muudaks olümpia koheselt mõttetuks. Probleemidest tuleb rääkida, ainult nii on lootust olukorra paranemisele. Postimees just seda Pyeongchangi taliolümpial teebki – me toome lugejani nii Eesti kui ka maailma

sportlaste võitlused ja võistlused, aga ei jäta tähelepanuta ka kõike seda, mis telepildist kätte ei paista. Olgu see puhas või räpane.

Kontsernisisene sünergia Kanal 2, Kanal 12 ja Kuku raadioga tagab, et just Postimehe veebileht on Eestis olümpiamängude koduks – aadressil om2018. postimees.ee saab vaadata otseülekandeid, võistluste tipphetki, intervjuusid Eesti ja maailma sportlastega. Lisaks tulemused, ajakava, medalitabel, ekspertide arvamused ja palju muud põnevat olümpiasisu.

Loodetavasti talletub Pyeongchangi taliolümpia ajalukku helgemalt kui Sotši 2014 ja Rio de Janeiro 2016, mida tähistavad paraku doping ja korruptsioon. Maailma parimad sportlased väärivad kindlasti, et olümpia kuuluks neile. Oleks maruvahva, kui 10 või 20 aasta pärast mäletatakse Pyeongchangi kui sportlaste olümpiat.

Lõuna-Korea võõrustab olümpiamänge teist korda. 1988. aasta Seouli suveolümpia tähistas boikottide ajastu lõppu ja võimaldas olümpialiikumisel tulevikku sammuda puhtamalt ja üllamalt.

Kui Pyeongchangi talimängudega suudetaks tõmmata joon alla olümpialiikumist mürgitanud valskusele, võib Lõuna-Korea kujuneda taas paigaks, mis annab viiele rõngale uue hoo ja kaunima varjundi.

OTT JÄRVELA

vastutav toimetaja

23. taliolümpiamängud toimuvad 9.–25. veebruarini Pyeongchangis Lõuna-Koreas.

FOTO: REUTERS/KIM HONG-JI/SCANPIX

SISUKORD 6

INTERVJUU Kristjan Ilves kartis poisipõlves hüpata

18

KAHEVÕISTLUS Sakslaste troon kõigub

22

MURDMAASUUSATAMINE Kas Norra lööb platsi puhtaks?

26

LASKESUUSATAMINE Televaatajate lemmikuks tõusmise saladused

29

PERSOON Roland Lessingu viies olümpia

32

SUUSAHÜPPED Poolas valitseb Stochomania

34

MÄESUUSATAMINE Viis staarihoiatust

36

TELEVISIOON Mida näidatakse ja kes kommenteerivad?

39

SPORTLASED Eesti olümpiakoondis

42

ILUUISUTAMINE 15-aastane imelaps sihib olümpiavõitu

46

JÄÄHOKI Miks NHL olümpiast loobus?

50

KIIRUISUTAMINE Adavere ime Pyeongchangis

52

LÜHIRAJA KIIRUISUTAMINE Võõrustajate paraadala

54

FREESTYLE JA LUMELAUD Ettearvamatustest kubisev vaatemäng

60

SKELETON Läti suur kullajaht

62

JÄÄKEEGEL Karge graniit, külm jää, kuum süda

66

TELEKAVA Kanal 2, Kanal 12 ja Postimees

73

KOMMENTAAR Kaasaeg ja olümpism – kokku või lahku?

Projektijuht ja toimetaja Ott Järvela,  ott.jarvela@eestimeedia.ee; Keeletoimetaja Triin Ploom-Niitra  739 0386,  triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee; Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova  666 2253,  jelena.bazanova@eestimeedia.ee; Reklaami projektijuht Kristianne Melanie Liit  515 1053,  melanie.liit@eestimeedia.ee; Loovjuht Merilin Kukk; Kujundus ja küljendus Tiit Sermann,  666 2331,  tiit.sermann@postimees.ee; Trükk AS Kroonpress; Väljaandja AS Eesti Meedia.

6 | INTERVJUU

KRISTJAN ILVES Sündinud 10. juunil 1996 Tartus.

Pikkus ja kaal 179 cm / 64 kg.

Treenerid Isa Andrus Ilves ja Anatoli Šmigun, varem Petter Kukkonen ja Tambet Pikkor.

Paremad tulemused (individuaalselt) Juunioride MM-i kolmekordne pronksivõitja (2013, 2015 ja 2016).

Sotši OM (2014): 34. ja 41. koht.

MM 2013: 39. ja 48.

MM 2015: 38. ja 40.

MM 2017: 23. ja 27.

Parimad kohad MK-etappidel: 6., 15., 16. (Seefeldi minituur jaanuaris 2018) 12. (november 2017), 14. (märts 2017), 17. (november 2016 ja märts 2017), 18. (märts 2017) ja 19. (november 2017).

Võitis 2017 suvise GP-sarja.

Eesti parim kahevõistleja 2016 ja 2017.

ÕHUKUNN, KES POISIPÕLVES KARTIS HÜPATA ANDRES VAHER

Kristjan Ilves annab endale veidi aega, aga kui medalid näivad siis kättesaamatud, lubab küsida: miks ma üldse sporti teen?

K

ui Eesti talispordis valitseb kuldajastu kiiluvees närb ajastu, tuleb osata rõõmu tunda väikestest võitudest ja tulevikutegijate arengusammudest. Kahevõistleja Kristjan Ilves, kolmekordne juunioride MM-i medalimees on mõnegi arvates juba Eesti nüüdse olümpiakoondise suurim lootus, ent tegelikult tuleb vaid 21-aastast Elva noorsandi hinnata siiski teiste mõõdupuude järgi.

Läbi-lõhki spordipere võsu räägib, miks tahtis saada kahevõistlejaks ja mitte suusahüppajaks, millised on ta sportlikud eesmärgid ja tõekspidamised, miks vahetas ta treenerit, aga ka, mida tähendas talle ühtäkki terve Eesti olümpialootuseks kerkimine. Kuid meie vaade on pigem Pekingil (2022. aasta taliolümpia toimumispaik), mitte Pyeongchangil.

Olgu lisatud, et intervjuu toimus enne Ilvese karjääri parimat nädalavahetust jaanuari lõpus, kui ta sai Seefeldi minituurilt 5., 16. ja 15. koha.

Noor Kristjan Ilves võistlustel Otepääl.

FOTO: ERAKOGU/ REPRO/MARGUS ANSU

Hakatuseks viktoriiniküsimus. Mis oli see suur rahvusvaheline spordivõistlus, mis toimus Lõuna-Eestis kaks nädalat pärast sinu sündimist?

Mhh … Aasta 1996 juuni lõpp … LõunaEestis … Ei tule küll kohe esimese hooga.

Esimene vihje: on väga otseselt seotud sinu praegu spordialaga.

Muidugi, suvine MK-etapp! Kusjuures mul oli tunne, et see toimus hiljem.

Need olid Eesti kahevõistluse kuldaja lõppaastad. Kui palju oled sa tahtnud hiljem ise Allar Levandi ja Ago Markvardti tegudest teada saada?

Kas sind seob selle ajastuga miski?

See side on isegi üllatavalt tugev. Mulle väga meeldib ajalugu uurida – eriti spordiajalugu. Olen end kõigi tähtsamate tulemustega kurssi viinud, oma ala võistlusi püüdnud ka järele vaadata – nii palju, kui internetiavarustest leida võimalik.

Nii et Allar-poisi pronksine Calgary olümpia, kus tuled Eestimaa kodudes ei kustunud, on üle vaadatud?

Tervet võistlust pole kuskilt tuvastanud.

Aga olulisemaid lõike ETV arhiivist olen näinud. Sain neile jaole kunagi tutvuste kaudu.

Kas sina, vaba Eesti laps, oled mõelnud, kuidas oli võimalik, et kaks meest püsisid peaaegu korraga maailma tipus?

Ikka olen. Mu isa tegi Agoga samal ajal sporti, nad olid koolivennad, vist isegi toanaabrid. Temalt olen kuulnud neist võimalustest, mis Liidu koondis pakkus.

Millestki ei tulnud puudust. Suure venna õlg aitas, aga muidugi tuli kõva mees olla, et sinna pääseda. Hiljem järgnesid juba head tulemused ka Eesti lipu all.

Kahju vaid, et nad nii vara tippspordiga lõpparve tegid – viis aastat oleks vähemalt veel saanud teha. Vanus lubanuks.

8 | INTERVJUU Kes sinu kaasaegsetest on kõige andekam kahevõistleja?

Ega seal muud olegi, kui et tuleb vaadata protokolli. Kes kõrgeimas tipus püsivad, need ongi.

Kui mõtled päris reaalselt: võimaldavad su eeldused jõuda kah sinna, absoluutsesse tippu?

Kui ma seda ei usuks või võimatuks peaks, jätaksin asja pooleli. Oskan 20. kohast rõõmu tunda, kuni see on loomuliku arengu osa. Aga kui olen ühel päeval 25-aastane (praegu on ta 21 – toim) ja tiksun ikka samas kandis, küsin kindlasti endalt: miks ma üldse siin olen? Olen väga selgeks mõelnud, et teen sporti kahel põhjusel: kuna see mulle nii väga meeldib ja sellepärast, et olla tipus, saavutada ja võita midagi.

Niisama kaasa lohisemine ega keskpärasus pole mulle.

Sina tõusid just siis suuskadele, kui Ago areenilt lahkus.

Mu isa oli Elva suusaklubis treener. Käisin seal ja teadsin juba väga varakult, kes on Ago Markvardt ja Allar Levandi. Kuna Ago oli samuti Elva poiss ja temast oli pidevalt palju juttu, siis sai temast mulle väga selge ja käegakatsutav eeskuju.

Kuid vaevalt et mantlipärimisest mõtlesid.

Siis muidugi veel mitte, aga hiljem – umbes kümnesena – küsiti koolis sageli: kas sinust saab uus Ago Markvardt? See võrdlusmoment jäigi mind saatma. Mul pole selle vastu midagi, sest aimdus, et hakkan kahevõistlejaks, tekkis ka minus endas päris varakult. Olin ikka veel õige väike, kui esimesed selged sihid olid silme ees.

Äsja nelja-aastaseks saanud Kristjan Ilves koos isa ja treeneri Andrusega kodulinna Elva suusahüppetornis. «Alates ajast, kui mul tekkisid spordis sihid, isa roll muutus. Temast sai abiline, treener, tugiisik, aga ka pidurdaja. Mind on väga palju tulnud tagasi hoida,» sõnab Kristjan Ilves.

FOTO: OVE MAIDLA

Kui palju oled sa ise Ago või Allariga oma sporditegemisest rääkinud?

Algul väga vähe. Aga alates ajast, kui ta paari aasta eest nii-öelda meie süsteemiga liitus ja info vahendajana tegutses, juba tihedalt. Allariga otsene kokkupuude puudub.

Küll on Allar aeg-ajalt meedia vahendusel su arengu kohta arvamust avaldanud. Kas sind huvitavad taolised seisukohavõtud?

Kui su enda ala kunagine absoluutne tipp, pealegi rahvuskaaslane, midagi ar-

vab, on see mõistagi oluline. Allar on tänu oma kogemustele ja teadmistele kahtlemata autoriteet, isegi kui ta enam nii tihedalt kahevõistlusega kokku ei puutu.

Sina oled Agoga sarnase profiiliga kahevõistleja – hea hüppaja, suusarajal tuleb aga pigem kannatada. Juhus? Või mitte?

Küllap ikka juhus. Neid asju ei määra sünnikoht, vaid see, kas oled loodud plahvatuslikuks või vastupidavaks sportlaseks. Minu jaoks on kahevõistlus täiesti absurdne ala: sul peavad olema korraga suusahüppaja ja suusataja omadused, mis on ju täiesti erinevad. Kümme kilomeetrit pole küll võrreldav 50-ga, kuid vastupidavusel lasub ometi meeletu tähtsus. Et need kaks kokku saada, on looduse poolt antul väga oluline kaal.

«Teen sporti kahel põhjusel: kuna see mulle nii väga meeldib ja sellepärast, et olla tipus, saavutada ja võita midagi.

Niisama kaasa lohisemine ega keskpärasus pole mulle.»

Aga ikkagi need eeldused … … Jaa. Hüppemäel kuulun heal päeval juba nüüd maailma paremikku. Vahel on seda õnnestunud ka tõestada. Suusasõiduga on nii: tean, et ma ei saa iial parimaks, aga kui olen täiesti välja arenenud, siis umbes 15. meheks on kõik võimalused küündida. Näiteks Erik Frenzelile on piisanud isegi veel kehvematest sõiduaegadest, et olla parim. Üüratu vahe igas mõttes, kas alustad sõitu eest või näiteks 20. kohalt. Ühel juhul saad jõukohases tempos alustada, teisel pead koos kõige rajumate suusavendadega algusest peale koos uhama. Maha ei saa jääda, pead proovima. Olen kogenud, et sõidan esimese variandi korral minuti kiiremini, kuigi vorm on sama. Ehk et mul ongi kõige tähtsam end stabiilselt etteotsa hüpata.

Kas sa oled inimtüübina piisavalt nahaalne, et suusasõidu karmides mängudes – kus koos suured grupid ja vend venda ei tunne – end kehtestada?

Sul on õigus: sõidetakse tõesti nii-öelda üle laipade ja pundis saab parema koha mitte kiirem, vaid nahaalsem. Mitmed tüübid närveldavad ja kobisevad pidevalt, ükspuha, mis olukorras. See pole ka hea – mõnigi kord on just neile koht kätte näidatud, kas siis tahtlikult või tahtmatult.

Mina olen loomult pigem tagasihoidlik ega suru end kõikjalt läbi. Aga rajale ja võistlusolukorda jõudes tulvab adrenaliin nii lakke, et vahel imestan isegi: see ei saanud ometi olla mina! Kui vaja, lasen küünarnukid käiku. Muidu ei jää tõesti ellu. See on tulnud ajaga – varem olin pehmem, kui keegi kõva häält tegi või suusakepi peale astus. Enam ma ei ehmu.

INTERVJUU | 9 Su noorem vend Andreas on kukkunud sinust päris kaugele.

Tema hiilgab rajal ja vaevleb mäel.

Sportlased jagatakse mõtteliselt viide gruppi: esimesse ja teise kuuluvad väga aeglase lihasega, neljandasse ja viiendasse äärmiselt plahvatuslikud.

Anatoli Šmigun ütles kohe pärast meie juures tööle asumist ja esimeste EKG-testide tegemist, et mina olen neljandas, Andreas teises grupis. Paar-kolm aastat tagasi keskendusime minu puhul väga palju ka plahvatuslikkuse arendamisele, aga hüpe ei muutunud sellest eriti paremaks. Nüüd oleme seda osa vähendanud ja püüdnud mind muuta nii-öelda tuimemaks. Kahevõistlejal on pigem oluline omada mäel head tehnikat kui üliteravat jalga.

Eesti kahevõistluskoondise liige on ka Kristjani neli aastat noorem vend Andreas, keda ta sel fotol suusatama õpetab. Õpetaja Ilves on viie-aastane, õpilane Andreas aasta ja 10 kuu vanune.

FOTO: ERAKOGU/REPRO/MARGUS ANSU

Kas oled Eesti perespordifirmade tüüpiline kasvandik, kus isa veab võsukese spordiradadele?

Jah, ka minu puhul läheb kogu süü ainult ja ainult tema kapsaaeda. Küll aga tuleb kergendava asjaoluna lisada: kuna sporti ei saa kuidagi teha vastu tahtmist või

kellegi sunnil, siis ma võtsin mingil hetkel tahte ja kohustuse öelda, et nüüd lähme ja teeme, enda õlule. Alates ajast, kui mul tekkisid spordis sihid, isa roll muutus. Temast sai abiline, treener, tugiisik, aga ka pidurdaja. Mind on väga palju tulnud tagasi hoida. Olen alati tahtnud rohkem kui vaja. Eriti noorpõlves, kui endal mõistust veel peas polnud. Mis seal salata: isa on ka parim piksevarras, kelle peal pingeid maandada. Õnneks olen lühikese põlemisega. Naaksun natuke ja unustan ära. Suur aitäh isale, et ta on suutnud mind taluda ja ohjeldada.

Kas teie kodus on sport läbiv teema?

Püüame kodus mõtted nii palju mujale viia kui võimalik. Aga samas annab pidevalt koos olemine minu silmis siiski suure plussi: see tagab, et isal on treenerina mu seisundist, mõtetest ja millest iganes igal sekundil ülevaade. Nii on otsuseid palju lihtsam langetada. Kokkuvõttes sünnivad lahendused ka kiiremini.

Ma ei kujutaks ausalt öeldes ette, kus ma oleks või kes ma oleks, kui isa ei oleks mu treener.

Kui raskelt on tulnud nõrgema jala järele lohistamine ehk vaikne areng murdmaarajal?

INTERVJUU | 11

Kristjan Ilves jaanuari alguses Saksamaal, Titisee-Neustadtis peetud kontinentaalkarikasarja etapil, kus ta sai korra suusarajale esimesena startida.

FOTO: ROMINA EGGERT/SUUSALIIT

INTERVJUU | 13 Kui 17–18aastasena MK-sarja tulin ja nägin, kuidas poisikesest lihtsalt üle sõidetakse, siis võttis masti küll mõneks ajaks maha. Nüüd olen sedavõrd siiski arenenud, et hea vormi korral jaksan suurema osa distantsist vastu pidada.

Viimased paar kilomeetrit küll mitte.

Kuid üldistades on murdmaa läinud igas mõttes palju meeldivamaks.

Karme mahutrenne sa iial vihanud pole?

Ei, seda mitte. Vastupidi. Kui saaksin, annaksin pidevalt tuld. Kiirendustel püüan alati maksimumi kätte saada.

Tunne, et pingutasin end sodiks ega suuda liigutada ainsatki kehaosa, toob naudingu. Mind on tulnud pidevalt tagasi hoida, et põhi tugevamaks ehitada ja et ma piiride kompamisega liiale ei läheks.

Loomulikult ei vihka ma midagi, mida paremaks saamiseks tegema pean, aga pigem ei meeldi mulle aeglane ja tuim töö. Ei ole loivaja tüüp.

Kuidas sinust kasvas hea hüppaja?

Olin vist kolme ja poolene, kui koos isaga pihta hakkasime. Pean teda väga heaks suusahüppetreeneriks. Kõik need aastad on tema silm mul pidevalt peal olnud ja õiges suunas tüürinud. Tema panus on siin hindamatu. Jah, mul on head eeldused, aga järjepideva tööta ei jõudnuks kuhugi.

Hüppamine ja hirm. Tuttav või võõras teema?

Olen kaks korda tulnud tornist alla mitte hüpates, vaid jalgsi. Esimene oli Elvas 25 meetri mäel ja teine Tallinnas 50 meetri mäel. Istusin kummalgi juhul juba poomil, aga ei julgenud lahti lasta. Lihtsalt ei julgenud ja kogu lugu. Tulin ära, ütlesin, et ma ei lähe ja kõndisin alla. Suuremale mäele üleminekul tekkis tõrge. Eriti esimesel korral, kui seni olin hüpanud vaid 10 meetriselt trampliinilt. See oli ikka päris hirmus – lähed lamedalt maalt järsku kõrgesse torni. Teisel korral tundsin end maru halvasti, sest olin suures laagrigrupis ainuke, kes ei julgenud. Autunne sai kõvasti riivata, mõtlesin: saan kasvõi surma, aga pean selle ära tegema. Kummalgi korral ei saanud pärast terve öö rahu, aga juba järgmisel varahommikul läksin ja ajasin asja kõhklusteta korda.

Suuremaks saades pole enam hirmu tundnud. Hüppamine tundub mulle sama loomulik kui tavainimesele näiteks tänaval jalutamine.

Kas kunagi – kasvõi sekundiks – on peast läbi käinud mõte: hakkan suusahüppajaks?

Kui olin 13 ja Martin Höllwarth oli meil siin suusahüppajate pealik, siis suruti mind omajagu. Nooremas eas oli sellele teele suunajaid üle ühe. Olen õbluke tüüp, nälgimist pole peljanud. Aga minu jaoks sõltub suusahüpetes liiga palju teadusest, kus suurriigid saavad tohutu eelise. Kõik need kombinesoonid, tunnelites testimised, aerodünaamika – iga pisiasi loeb tohutult. Ja mitte ainult ei loe, vaid ka maksab meeletult. Eesti oludes ei ole see minu arvates reaalne.

Sestap polegi ma suusahüpetele keskendumisel iial näinud sügavat mõtet.

Kahevõistluses on tippu jõudmine märksa mõeldavam.

Kaarel Nurmsalu tulevik ehk alavahetus sind ees ei oota?

Kindlasti mitte. Kaareliga oli lugu minust erinev: ta oli hüppemäel ikka üliandekas. Minust kohe raudselt andekam.

Pyeongchangi taliolümpia on Kristjan Ilvese jaoks teine.

2014. aastal naasis ta 17-aastasena Sotšist 34. ja 41. kohaga.

FOTO: LIIS TREIMANN

Teatud hetkeni leidus tal ka võimalusi.

Kahju, et tal see tee pooleli jäi.

Kristjan Ilves, Eesti suurim olümpialootus. Kuidas kõlab? Kas häirib?

Nimetus nimetuseks, vahet pole kokkuvõttes. Tean ju ise oma seisu ja eesmärke. Tean, kui palju olen nende täitmiseks andnud. Tean, et kui kõik klapib, võib midagi tulla.

Lihtsalt pärast Kelly Sildaru vigastada saamist kasvas minule suunatud tähelepanu ühtäkki kordades. Meediakära, erinevad kohustused, kohtumised, muud pisiasjad – neid hakkas tulema

«Tunne, et pingutasin end sodiks ega suuda liigutada ainsatki kehaosa, toob naudingu.»

16 | INTERVJUU

meeletult. Tundus, et laviin on mind kaasa haaranud. Mulle oli see ootamatu, mõjus kerge šokina ja röövis energiat. Lõppude lõpuks on kõige tähtsam, et mul põhitegevuses midagi tegemata ei jääks.

Milline kahevõistlejate tippseltskond on? Kas näiteks Frenzeli ja Rydzeki sugused tuusad hoiavad omaette või olete kõik üks suur pere?

Sakslased hoiavad omaette. Ma ei ütleks, et nad on otseti ülbed, pigem võib-olla üleolevad. Osa austerlastega sama lugu. Norralased jällegi on väga sõbralikud sellid. Mina räägin enamasti eakaaslaste – Tomaš Portyku, Jarl Magnus Riiberi ja teistega – või siis soomlastega, kellega oleme maast madalast palju läbi käinud.

Ka Eesti kahevõistluses pole intriigid päris võõrad. Kuidas sa vaatasid eelmise olümpia eel

Hüppehirm pole Kristjan Ilvesele võõras tunne. Nii Elvas 25 kui ka Tallinnas 50 meetri mäel tuli ta esimest korda torni ronimise järel alla jalgsi, mitte hüpates.

Praegu on aga suusahüpped tema trump.

FOTO: ROMINA EGGERT/SUUSALIIT

toimunud eri leeride maadejagamist?

Selge see, et olümpiakohtade jaotamine võib olla valulik teema. Aga ajades koos üht asja, võiks üritada hästi läbi saada.

Mina isiklikult olen lähtunud sellest põhimõttest. Ei tea ka, et kellegagi tülis oleksin.

et vajan muutusi. Kiiresti.

Muidu oli oht jääda sama koha peale tampima. See oli tegelikult viimane aeg. Mul jäi vorm pidevalt realiseerimata. Võistluspäeval mu koostöö Tambetiga ei klappinud.

Hakkasin üle mõtlema ja pingutama.

Põhjus polnudki ilmselt tema treeningvõtetes, vajasin lihtsalt inimest, kes mind kõrvalt kasvõi rahustaks.

Isa on inimene, kes mõistab mind kõige paremini. Ta on loomult rahulik, samas väga motiveeriv. Just seda vajasingi. Tulemused on tõestanud, et tegin õigesti.

Kuidas ja miks toimus Tambet Pikkori sinu tiimist lahkumine?

See oli minu soov ja otsus. Mingitel hetkedel on mul nappinud egoismi, olen soovinud, et kõigil mu ümberkaudsetel oleks hea olla. Väldin tülisid. Aga spordis nii kaugele ei jõua. Pealegi pole ju treenerivahetuses midagi halba või imelikku.

Mul ei ole Tambeti kohta öelda ainsatki halba sõna, aga tol hetkel tundsin,

Kas enne seda otsust oli isa su jaoks nii-öelda kodune nõuandja?

Ta teadis kogu aeg, mis toimub, aga treeningplaanid tegi siiski Tambet. Isa jälgis kõrvalt. Sel ajal oli tal veel palju muud tegemist: töötas Audenteses, suusaklubis olid noored. Aga kuna sel ajal polnud hullu tahtmisega poisse ja ta nägi ka minu olukorda, siis tegimegi mõlemad muutuse.

INTERVJUU | 17

PSÜHHOLOOG ÕPETAS VÕISTLUSPÄEVA NAUTIMA Alates eelmisest kevadest kuulub Kristjan Ilvese taustajõududesse uus inimene: psühholoog Snežana Stoljarova.

«Ta on endise iluvõimlejana teinud ise piisavalt kõrgel tasemel sporti, et mind mõista ja aidata. Lisaks erinevad kõrged erialased kraadid,» kirjeldab Ilves abilist. «Kui olen Eestis, saame kokku – ta on isegi Otepääl meie laagrites käinud. Kui olen ära, suhtleme skaibi vahendusel. Vajadusel saan alati kõik mured ära rääkida. Klapime hästi. Ta on mind palju õpetanud ja aidanud.»

Ilves ütleb, et ta suhtumine ellu, sporti ja võistlustesse on nende kuude jooksul üsna tuntavalt muutunud. «Varem võtsin võistluspäeva kui midagi täiesti eriskummalist. Mõtlesin üle, olin pinges, tundsin raskust ja nii edasi. Nüüd ootan ja naudin neid päevi. Olen märksa lõdvestunum. Võtan seda võimalusena enda oskusi näidata. Võistlus on pidupäev,» sõnastab ta õhinal suurima muutuse.

Nihe on toimunud ka mõtlemises, kas sportlane on sportlane eelkõige iseenda või kellegi teise jaoks. «Jah, mu käekäik läheb nii õnnestumiste kui ebaõnnestumiste korral korda ka teistele, aga eelkõige teen sporti siiski endale. Ja isegi kui läheb halvasti, siis tean, et järgmine päev ja võistlus tuleb ilusam. Suudan võtta vabamalt,» räägib noor sportlane.

Kristjan Ilvese medalikollektsioonist leiab praegu kolm juunioride MMi pronksi (2013, 2015, 2016). Eesmärgiks on täiendada seda kogu tulevikus täiskasvanute medalitega. FOTO: FOTO: ROMINA EGGERT/SUUSALIIT

18 | KAHEVÕISTLUS

SAKSLASTE PIDU LÄBI!?

OTT JÄRVELA

vastutav toimetaja

Kahevõistluse medalinõudlejate arv ületab medalite hulga mitmekordselt.

K

ahevõistlus on üks kuuest spordialast, mis kuulunud alates 1924. aastal Chamonix’s peetud esimestest taliolümpiamängudest katkematult võistlusprogrammi. Norralased selle ala välja mõtlesid ja pikalt ka valitsesid, kuniks sekkusid sakslased, kellele kahevõistlus samuti sobis. Just need kaks riiki ongi omavahel ära jaganud pooled kõigi aegade jooksul välja antud olümpiamedalid.

2014. aasta Sotši olümpial võitis Norra kaks ja Saksamaa ühe kuldmedali.

Vahepealsed aastad on kulgenud Saksamaa täieliku valitsemise all (2015. ja 2017. aasta MM-idelt võideti kuus kuldmedalit, kuna Norra jäi nullile), aga olümpiahooajaks on Norra end taas esiplaanile upitanud ning eelmisel hooajal 23-st individuaalsest MK-etapist 21 võitnud Saksamaa nelik Johannes Rydzek, Eric Frenzel, Fabian Riessle ja Björn Kircheisen on tänavu võitnud kõigest kolm võistlust 12-st. «Ülemvõimu sakslastel enam pole,» tõdeb 1994. aasta Lillehammeri olümpiamängude 5. koha omanik Ago Markvardt, Eesti Suusaliidu kahevõistluse alakomitee esimees. «Põhjus peitub eelkõige hüppemäel – kui eelmistel aastatel olid nad suusadistantsi alguses täitsa ees või liidri lähedal, siis nüüd on nende kaotus suurem. Midagi on sakslastel kas untsu läinud või teistmoodi. Aga võib-olla keskendutakse hoopis olümpiamän-

Hooajal 2017–18 on kahevõistluse MK-sarjas võitnud enim etappe jaapanlane Akito Watabe. Mullu esiplaanil olnud sakslaste hoog on raugenud.

FOTO: AP/KERSTIN JOENSSON/SCANPIX

gudele. Sakslased ei tohi murdmaadistantsi alguses liidritele kaotada üle 40 sekundi, maksimum minut, et omada selget esikohašanssi.»

Rydzeki ja Frenzeli ülemvõimu kadumisel on MK-sarjas enim võite noppinud jaapanlane Akito Watabe, aga samuti norralased Jan Schmiid, Espen Andersen ja Jörgen Graabak. Markvardti kõhutunne ütleb, et Pyeongchangis on individuaaldistantsidel parimad šansid Watabel, Schmiidil ja soomlasel Eero Hirvonenil.

«Sakslased on neil kolmel kohe kannul. Aga konkurents esikohale on kahevõistluses tänavu selgelt laiem kui mullu, kui oli sisuliselt teada, et võidab sakslane,» sõnab Markvardt.

Loodetavasti on nelja aasta pärast enne Pekingi taliolümpiamänge medalikonkurentsist rääkides põhjust mainida ka Kristjan Ilvest.

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 14.02 NORMAALMÄE VÕISTLUS 20.02 SUURE MÄE VÕISTLUS 22.02 MEESKONNAVÕISTLUS KAHEVÕISTLUSE KÕIGI AEGADE OLÜMPIAMEDALITE TABEL 13

9

8

30

Saksamaa

8

5

8

21

Soome

4

8

2

14

Austria

3

2

8

13

Jaapan

2

2

0

4

Prantsusmaa

2

1

1

4

Norra

USA

1

3

0

4

Šveits

1

2

1

4

KAHEVÕISTLUS PYEONGCHANGIS – VIIMAST KORDA NAISTETA? Mis on ühist kujundujumisel, iluvõimlemisel ja kahevõistlusel? Need on ainsad olümpiaalad, kus võistelda saavad vaid ühe soo esindajad. Kui esimesel kahel pääsevad starti ainult naised, siis kahevõistluses ainult mehed. Meessoo rõhumine – praegu ollakse ju 1:2 kaotusseisus! – tõotab süveneda, sest 2022. aasta Pekingi taliolümpial peaks Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) plaanide kohaselt olema kavas ka naiste kahevõistlus.

Selle tarbeks toimub käimasoleval hooajal esimest korda kontinentaalkarikasari (MK-sarjast kraadi võrra lahjem võistlus) ning järgmisel aastal kuulub naiste kahevõistlus juunioride MMi programmi. FIS kavatseb esitada ROK-ile taotluse lisamaks ala 2020. aasta noorte taliolümpiale ning hooajal 2020–21 peaks käivituma MK-sari. Säärase kava toel loodetakse veenda ROK-i, et ala kaasataks 2022. aasta taliolümpiamängude kavva.

ROK-i veenmiseks peab kandideerival spordialal olema lisaks korralikule tehnilisele tasemele (näiteks antud juhul ei tohi suusahüpetes esineda tavatult palju kukkumisi) arvestatav sisemine konkurents nii sportlaste kui ka riikide mõttes. Just puudujäägid neis kolmes aspektis olid põhjus, miks ROK näitas 2010. aasta Vancouveri taliolümpia eel punast tuld naiste suusahüpetele, mis pääsesid mängude kavva neli aastat hiljem, kui olid muudel rahvusvahelistel võistlusel (MK, MM jms) oma olümpiaküpsust tõestanud. Rahvusvahelist areeni sihivad ka kaks Eesti neidu, 16-aastane Annemarii Bendi ja 15-aastane Triinu Hausenberg.

22 | MURDMAASUUSATAMINE

KAS NORRA LÖÖB PLATSI PUHTAKS? SIIM KAASIK

reporter

Pikalt Norras elanud endiste tippjalgpallurite ja praeguste maratonisõprade Raio Piiroja ja Marek Lemsalu sõnul tuleb Norra suusaedu põhjuseid otsida traditsioonidest.

K

ui Brasiilial on jalgpall ja Kanadal jäähoki, siis Norral murdmaasuusatamine. Mujal maailmas pigem nišiala, kuid fjordide maal tõeline rahvussport. Nagu ütleb üheksa aastat Norras elanud Raio Piiroja: sügisest kevadeni elab Norra suusatamise rütmis.

Kui Norra on taliolümpia ajaloo edukaim riik 329 võidetud medaliga, siis murdmaasuusatamine on omakorda 107 olümpiamedaliga Norra kõige edukam ala. Norras on suusatajad ilmselt isegi suuremad staarid kui sealsed jalgpallurid. Tõsi, Norra jalgpallil pole viimastel aastatel ühtegi tõelist esilekerkijat olnud, kui jätta kõrvale 16-aastaselt Madridi Reali siirdunud Martin Ödegaard, kes osutus siiski kiireks arenejaks, mitte imelapseks.

Viimaste aastate jooksul on murdmaasuusatamise populaarsus aga Norras veidi kahanenud, sest suusahüppajad ja laskesuusatajad teevad maailmakarikasarjas ilma ning pakuvad kuninglikule alale konkurentsi. «Aga jätkuvalt loed kevadest kuni sügiseni lehest eelkõige suusatajatest ja nende tegemistest,» ütles Piiroja, kel Norras elamise aegadest on tänaseni küljes harjumus sealset meediat jälgida.

DOPINGUSKANDAALIDE MÕJU Oma põntsu Norra murdmaasuusatamisele andsid ka kaks dopingujuhtumit – Martin Johnsrud Sundby astmaravimi

Norra on olümpiamängudel võitnud murdmaasuusatamises 107 medalit, neist 40 kuldset.

Kui palju tuleb lisa Pyeongchangist?

FOTO: RIA NOVOSTI/ SCANPIX

ning Therese Johaug huulepalsami skandaalid. Sarnaselt Piirojale aastaid Norras jalgpalli mänginud Marek Lemsalu sõnul olid need kaks juhtumit Norra suusasõprade eneseuhkusele valusaks löögiks. «Väga paljudel norralastel viskas suusatamise jälgimine kopa ette. Oli neid, kes kohe silmad kinni sportlasi kaitsma hakkasid, aga veidi eemalt vaadanud fännid nägid suuremat pilti. Norralaste jaoks on puhas sport väga tähtis ja see oli valus laks,» sõnab Lemsalu.

Tegelikult tuleb Norras elanud Eesti jalgpallurite sõnul murdmaasuusatamine jagada kaheks. On tippsport ehk see, mida suuresti meie Norra suusatamise all silmas peame, ning on harrastajad.

«Kui tavaline norrakas räägib suusatamisest, siis ta räägib pigem matkamisest.

Suusatamine ongi neile kui värskes õhus liikumisviis,» märgib Lemsalu.

Norra suusatamise edu taga on traditsioonid. Praktiliselt igas Norra külas on mõni aktivist, kes esimese lume tulekuga suusajäljed ette lükkab. Piiroja sõnul on tavaline, et Norras tehakse suusarajad üle heinamaade ning on 20, 30 või isegi 40 kilomeetri pikkused. «Kui Eestis on suusaradadel tavaliselt klassika- ja uisujälg, siis Norras tehakse pigem klassikajälge,» sõnab Piiroja.

Lisaks kirjutavad Norra nädalavahetuse ajalehed määrimisnippidest ning MK-etappide ajal elu praktiliselt seisab.

«Kõik on telerite ees. Täpselt nii nagu meil Andruse, Jaagu ja Kristina ajal. Suusatamine läheb neile korda. Mäletan, et kui eestlased medaleid võitsid, tekitas see norralastes ikka paksu verd,» meenutab Piiroja.

Mõlemad Norras profijalgpalli män-

ginud mehed hoiavad vanast harjumusest ka tänaseni Norra meedial pea igapäevaselt silma peal. Oma aja parimad suusatajad on Norras suured arvamusliidrid, kes ei võta sõna ainult murdmaasuusatamise teemal, vaid ka spordist üldisemalt. «Vegard Ulvang, Bjørn Dæhlie ka Bente Skari – nende arvamus läheb inimestele korda,» ütleb Lemsalu.

NAISTE SEIS PAREM KUI MEESTEL Tänavust MK-sarja on norralased valitsenud, sest nii meeste kui ka naiste seas hõivatakse pingerea kaks tipmist rida.

Kindlatest olümpiakuldadest fjordide maal siiski ei räägita, vaid ollakse äraootavad. Naistest lasuvad ootused eelkõige Heidi Wengi ja Ingvild Flugstad Østbergi peal. Kindlasti soovib tugeva sõna sekka öelda mullu Lahtis neli MM-tiitlit võitnud 37-aastane Marit Bjørgen. Meestest võitis 21-aastane Johannes Høsflot Klæbo MK-sarja kuus esimest starti, kuid kas vunki jagub ka olümpiaks? «Emil Iversen ja Didrik Tønseth ja teised pole suurt midagi näidanud. Meeste seis on halvem kui naistel,» ütleb Lemsalu.

Norra meeskond sõidab Pyeongchangi ilma viimaste aastate suurima staari Petter Northugita, kes ei mahtunud väga kehva vormi tõttu koondisesse.

«Ta on olnud vastuoluline persoon. Kui sinu suhtumine on selline, et võistkond pole tähtis ja keskendud ainult endale…,» sõnab Piiroja. Lemsalu arvates minetas Northug fookuse ja maksis selle eest kallist hinda: «Ta on viimased paar hooaega korraldanud tsirkust ning pidevalt end teistega vastandanud. Northug on rohkem sõuga tegelenud ja eks ta sellepärast olegi seal, kus ta on.»

Aga isegi 13-kordse maailmameistri Northugi puudumine ei muuda tõika, et Pyeongchangi murdmaaradadel on Norra soosik number üks.

24 | MURDMAASUUSATAMINE

KEDA TASUB PYEONGCHANGI MURDMAARADADEL HOOLIKALT SILMAS PIDADA?

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 10.02 NAISTE 7,5 + 7,5 KM 11.02 MEESTE 15 + 15 KM 13.02 SPRINT (K) 15.02 NAISTE 10 KM ERALDISTART (V) 16.02 MEESTE 15 KM ERALDISTART (V) 17.02 NAISTE 4 × 5 KM TEATESÕIT 18.02 MEESTE 4 × 10 KM TEATESÕIT

JOHANNES HØSFLOT KLÆBO

(Norra, 21). Tiitlivõistluste medaleid: 1. Individuaalseid MK-etapi võite: 12.

Alles teist hooaega täiskasvanute seas võistlev Trondheimi noormees on Norra suusakoondise suurim lootus meeste seas. Ta alustas tänavust hooaega vägevalt, võites ühtekokku kuus starti järjest. Klæbo otsustas sel hooajal vahele jätta Tour de Ski, et keskenduda kvaliteetsetele treeningutele ning koguda vormi olümpiaks.

Olümpiaeelne eelviimane MK-etapp Planicas näitas, et ilmselt tehti õige otsus. Meeste 15 km klassikasõidus teenis ta teise, klassikasprindis aga esikoha.

DARIO COLOGNA

(Šveits, 31).

Tiitlivõistluste medaleid: 6. Individuaalseid MK-etapi võite: 25.

Kolmekordne olümpiavõitja näitas sel hooajal võimu Tour de Skil. See oli tema karjääris juba neljandaks suusatuuri võiduks, mis tähistab meeste seas rekordit. Šveitslase edukaim olümpia oli 2014. aastal Sotšis, kus ta võitis kuldmedalid suusavahetusega sõidus ja 15 km klassikas. Tol aastal ta Tour de Skil ei osalenud, seega on põnev jälgida, kuidas Cologna suudab ränkraskest katsumusest taastuda.

MARTIN JOHNSRUD SUNDBY

(Norra, 33). Tiitlivõistluste medaleid: 10. Individuaalseid MK-etapi võite: 30.

Norra viimaste aastate stabiilseim meessuusataja jahib Pyeongchangis oma esimest olümpiakulda. Individuaalselt on tal ette näidata kaks olümpiamedalit – hõbe 50 km vabatehnikasõidus ja pronks suusavahetusega sõidus (mõlemad 2014 – toim). Ka teatesõidus pole Sundbyle õnn olümpial veel naeratanud. 2010 jäädi Norraga Rootsi järel hõbedale, 2014 Rootsi ja Prantsusmaa järel pronksile (algselt teise koha saanud Venemaa diskvalifitseeriti – toim). Küll aga näidati võimu mullu Lahti MMil, mistõttu on norralastel põhjust optimismiks.

21.02 SPRINDITEADE (V) 24.02 MEESTE 50 KM ÜHISSTART (K) 25.02 NAISTE 30 KM ÜHISSTART (K)

HEIDI WENG

(Norra, 26). Tiitlivõistluste medaleid: 7. Individuaalseid MK-etapi võite: 11.

Hooajal 2016–17 MK-sarja võitnud Weng sai karjäärile tuule tiibadesse Otepäält, kus võitis 2011. aasta juunioride MMilt kolm medalit. Sel hooajal on tal ette näidata Tour de Ski võit. Öösel enda sõnul vähemalt 10 tundi magav ning lõunal veel tavaliselt kahetunnist uinakut tegev Weng võtab olümpiaks valmistumist äärmiselt tõsiselt. Näiteks ei lubanud võistlus- ja treeninggraafik tal oma poiss-sõbraga kohtuda viimased kaks kuud. Olümpialt on norralannal seni ette näidata Sotši suusavahetusega sõidu pronksmedal.

MARIT BJØRGEN (Norra, 37). Tiit-

livõistluste medaleid: 36. Individuaalseid MK-etapi võite: 112.

2015. aastal emaks saanud Bjørgeni jaoks on Pyeongchang karjääri viies olümpia. Kuuekordsel olümpiavõitjal pole küllap tarvis kellelegi enam midagi tõestada, teisalt on ilmselt tegu tema viimase olümpiaga ning tahtmine karjäärile ilus punkt panna on suur. Sel hooajal on mullu Lahtist neli MM-kulda võitnud norralanna MK-sarjas valinud oma starte väga hoolikalt, ette on näidata ka kaks etapivõitu – mõlemad eraldistardis.

KRISTA PÄRMÄKOSKI (Soome,

27). Tiitlivõistluste medaleid: 7.

Individuaalseid MK-etapi võite: 3.

Soomlanna näitas olümpiale eelnenud eelviimasel MK-etapil head minekut 10 kilomeetri klassikasõidus, võites esikoha. Eelkõige ongi Pärmäkoski tugev klassikasõidus, olümpial on kavas 10 km eraldistart aga vabatehnikas. Kuid soomlannal on võimalus särada 30 km ühisstardiga klassikasõidus, miks mitte ka suusavahetusega sõidus. Just viimases võitis soomlanna Lahti MMil Marit Bjørgeni järel hõbeda.

26 | LASKESUUSATAMINE

LASKESUUSATAMISE NUTIKAS TEE EUROOPA TIPPU SIIM KAASIK

reporter

L

askesuusatamine on sel aastatuhandel teinud vägeva tõusu Euroopa ilmselt kõige populaarsemaks talispordialaks. Suure edu taga on eelkõige teleülekannetest teenitav tulu ning rahvusvahelise alaliidu põhimõte arendada laskesuusatamist nii paljudes riikides kui võimalik.

Laskesuusatamine on telesõbralik ning haarav ala, kus reeglina pole kuni viimase lasketiiruni päris kindel, kes võitjana üle finišijoone tuleb (tõsi, Martin Fourcade’il on tavaks aegajalt antud reeglit rikkuda). Laskesuusatamise selle aastatuhande arengutempo on olnud kõva, aga vundament laoti sellele juba üpris ammu. Üheks laskesuusatamise edu verstapostiks on 1978. aasta, kui võeti esimest korda kasutusele väikesed 5,6 mm kaliibriga relvad. Lisaks kergematele ning kiiremalt laetavatele relvadele toimusid muudatused lasketiirus. Kui laskesuusatamise alguspäevadel olid märgid tehtud klaasist, mis kokkupuutel purunesid, siis ajapikku jõuti välja mehaaniliselt ümberpöörduvate sihtmärkideni. Mehhaanilised sihtmärgid tegid oma olümpiadebüüdi 1980. aastal Lake Placidis.

Need kaks tehnoloogilist arengut andsid aluse tuleviku eduks. «Varem ei olnud laskesuusatamine tagasiside mõttes haarav. Lisaks läks relvade laadimise-

Laskesuusatamine on haarav nii võistlust kohapeal jälgiva publiku kui ka televaataja jaoks. Seeläbi teenitud vahendid on investeeritud spordiala areaali laiendamisse, mis on osutunud targaks lükkeks.

FOTO: ALEXEY FILIPPOV/SPUTNIK/ SCANPIX

ga väga kaua aega,» selgitab ekspert Margus Ader, kes kommenteerib Kanal 2-s Pyeongchangi taliolümpiamängude laskesuusavõistlusi.

Teine ning väga oluline verstapost on aasta 1993. Seni koos moodsa viievõistlusega ühise rahvusvahelise alaliidu all tegutsenud laskesuusatamine otsustas luua iseseisva alaliidu (IBU). «Ning sealt hakkas kiiresti müstiline areng toimuma,» meenutab Ader.

Teleõiguste müügist saadud raha andis alale suure tõuke ning IBU juhtkond otsustas julgelt investeerida – tulud suunati tagasi laskesuusatamisse, et seda veelgi mastaapsemaks muuta. Kuigi massispordiks kujunemise variante polnud toona ega pole ka praegu, sest mängus on tulirelvad, seisneb IBU strateegia riikide hõlmamises. Mida rohkem riike stardirivis, seda parem.

Juba 1990. aastate lõpus hakati laskesuusatamise mõttes vähemarenenud riike kaasa aitama ning tehakse seda tänaseni, korraldades erinevaid laagreid ning koolitades treenereid.

Igal alaliidul on ka võimalik IBU kaudu endale mõne projekti jaoks raha taotleda. «Näiteks Kasahstani koondisel on vaja uut bussi. Koos nendega taotleb bussi jaoks raha veel neli koondist. Taotlused vaadatakse üle ning neist näiteks kolmele ostab IBU uued bussid,» toob Ader ühe näite, kuidas IBU laskesuusatamisesse panustab.

«Laskesuusatamine on viinud ala paljudesse riikidesse. See on seest väljapoole kasvamine.

Näiteks murdmaasuusatamises on pidevalt norrakas norraka otsas.»

Laskesuusaspetsialist Margus Ader spordiala edu valemist

Ning nagu öeldud, on see kõik saanud võimalikuks tänu telerahadele. Eesti Meedia peaprodutsendi Marko Kaljuveeri sõnul on lumepalli veerema lükkamisele andnud suure panuse Eurosport, kes sõlmis alanud aasta hakatuseks laskesuusatamise teleõiguseid omava Euroopa Ringhäälingute Liiduga uue nelja-aastase lepingu.

Teleülekannete osas on Kaljuveeri sõnul aastakümnetega toimunud kõva areng. «Vanasti oli tegu põneva alaga, aga teleülekanded tehti tavalisel või isegi halval moel. Nüüd on seda kvaliteeti tõstetud ning seda ala on väga põnev ja lihtne jälgida,» ütleb Kaljuveer.

Mille võrra siis kvaliteet tõusnud on?

«Telekaamerate arv ja nende asetus, ettevalmistus ülekanneteks, viis, kuidas info ülekandejaama tõuseb,» loetles Kaljuveer, kelle sõnul ei kardeta ülekannete kvaliteeti investeerida, sest teatakse, et need müüakse sakslastele, norralastele ja venelastele suure raha eest maha.

Saksamaal elab laskesuusatamisele ARD kanali vahendusel kaasa keskmiselt viis miljonit inimest ülekande kohta. Paremad numbrid on aga ette näidata ainult kuningal jalgpallil. «Laskesuusatamine on oma edu saavutanud sellega, et on viinud ala paljudesse riikidesse, kus on olemas võistlejad, keda jälgitakse. See on seest väljapoole kasvamine. Näiteks suusatamises on pidevalt norrakas norraka otsas. Nad ei tee sellist tööd, mida võiks teha,» märgib Ader.

Parimad laskesuusatajad on tänasel päeval ka oma koduriikides superstaarid.

«Martin Fourcade’i kutsutakse Prantsusmaal telesaadetesse ning pea kõik teavad, kes ta on. Aga see pole alati nii olnud,» ütleb Ader ja meenutab, et Prantsusmaal toimus populaarsuse mõttes murrang 2004. aastal, kui Raphaël Poirée võitis koos oma norralannast abikaasa Liv Grete Poirée’ga Oberhofi MMilt kokku üheksa medalit.

Mida toob laskesuusatamisele lähem tulevik? «Põhiline on vältida suuri vigu. Praegu on laskesuusatamisel suur hoog sees ning väiksemad tagasilöögid pole hoogu maha tõmmanud. Üks, mis võib kindlasti arengut pärssida, on mõni

LASKESUUSATAMINE | 27 suurem dopinguskandaal. Kuid IBU panustab ise väga palju sellesse, et ala oleks puhas,» sõnab Ader.

Eestit esindab Pyeongchangis kuus laskesuusatajat. Erinevalt 2010. aasta Vancouveri ja 2014. aasta Sotši taliolümpiast naiskond seekord mängudele ei kvalifitseerunud, viie mehe kõrval võistleb Lõuna-Koreas Johanna Talihärm.

«Tegelikult on üldse ime, et Eesti laskesuusatajad meie kolme lasketiiru pealt MK-sarjas sõidavad,» soovitab Ader olukorda realistlikult hinnata.

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD

KES VÕIKSID SÄRADA PYEONGCHANGIS? JOHANNES THINGNES BØ

(Norra, 24). Tiitlivõistluste medaleid: 9. Individuaalseid MK-etapi võite: 21.

Tarjei Bø väikevend Johannes on põhjus, miks meeste laskesuusatamine on sel hooajal eriti põnev. Ta on suutnud tänavu võita kaheksa MK-etappi ning kaotab üldarvestuses Fourcade’ile vaid 54 silmaga. Bø trump Fourcade’i ees on kiirus suusarajal, lisaks on norralane prantslasest kiirem lasketiirus. Kuid agressiivse laskmisega on ta mõnel korral endale ka näppu lõiganud.

10.02 NAISTE 7,5 KM SPRINT 11.02 MEESTE 7,5 KM SPRINT 12.02 NAISTE 10 KM JA MEESTE 12,5 KM JÄLITUSSÕIT 14.02 NAISTE 15 KM INDIVIDUAAL 15.02 MEESTE 20 KM INDIVIDUAAL 17.02 NAISTE 12,5 KM ÜHISSTART 18.02 MEESTE 15 KM ÜHISSTART 20.02 SEGATEATESÕIT 22.02 NAISTE 4 × 6 KM TEATESÕIT 23.02 MEESTE 4 × 7,5 KM TEATESÕIT

MARTIN FOURCADE

(Prantsusmaa, 29). Tiitlivõistluste medaleid: 29. Individuaalseid MK-etapi võite: 69.

Laskesuusatamise valitsejal on MK-sarjas käsil täiesti pöörane seeria – ta on 18-l järjestikusel võistlusel jõudnud poodiumile. Etapivõite on prantslane sel hooajal kogunud kuus. Fourcade’i tugevusteks on stabiilsus ning kõikumatu psüühika. Eriti huvitavaks kujuneb olümpial duell norralastega, sest mullu otsustas prantslase kauane isiklik juhendaja Siegfried Mazet kolida vastasleeri. Fourcade võttis üleminekut isiklikult ning annab endast kõik, et «treeneri varastamise eest kätte maksta.»

28 | LASKESUUSATAMINE KAISA MÄKÄRAINEN (Soome, 35).

JAKOV FAK

(Sloveenia, 30). Tiitlivõistluste medaleid: 6. Individuaalseid MK-etapi võite: 8.

Vancouveri talimängudel (2010) Horvaatia lipukandja olnud Fak võitis nondel mängudel 10 km sprindis pronksmedali. Pärast kodakondsuse vahetamist esindas ta Sotšis juba Sloveeniat, kuid jäi ühisstardis esimesena medalita. Sel hooajal on Fak MK-sarjas poodiumile tõusnud vaid kolm korda, aga hoiab tänu stabiilsusele Fourcade’i ja Bø järel kokkuvõttes kolmandat kohta.

Tiitlivõistluste medaleid: 6. Individuaalseid MK-etapi võite: 22.

Kahtedel olümpiamängudel osalenud soomlanna pole seni veel medalit võitnud. Sotšis tuli küll kaks esikümnekohta, aga eesmärgid olid suuremad. Soome olümpiakoondise suurim staar on võitnud tänavu ühe MK-etapi ja jõudnud neli korda poodiumile, mis teeb temast MK-sarja üldliidri. Aga hooaja eesmärk ei ole Mäkäräineni jaoks MK-sari, vaid puuduv olümpiamedal, mida terve Soome temalt ka loodab.

DARJA DOMRATŠEVA

LAURA DAHLMEIER (Saksamaa,

24). Tiitlivõistluste medaleid: 13.

Individuaalseid MK-etapi võite: 19.

Dahlmeier võitis esimese MM-kulla 2015. aastal, esimene individuaalne võit tuli aasta hiljem. 2017. aasta MMil Hochfilzenis võitis ta aga kokku suisa viis kuldmedalit. Oleks väga ootamatu, kui tänavu kaks MK-etappi võitnud Dahlmeier ei mängiks Pyeongchangis medalite jagamisel üht peaosa.

(Valgevene, 31). Tiitlivõistluste medaleid: 11. Individuaalseid MK-etapi võite: 30.

2016. aasta oktoobris Ole Einar Björndaleniga lapsevanemateks saanud Domratšova naasis tippsporti juba 2017. aasta jaanuaris. Ja äärmiselt edukalt – Hochfilzeni MMil võitis valgevenelanna 10 km jälitussõidus hõbemedali. Tänavu on ta MK-sarjas võitnud kaks etappi ning olnud veel kahel korral kolmas. Olümpiaradadel asub ta kaitsma kolme olümpiakulda – Sotšis võitis ta individuaaldistantsi, jälitussõidu ja ühisstardi.

PERSOON | 29

VETERANI VIIES OLÜMPIA SIIM KAASIK

reporter

Eesti laskesuusataja Roland Lessingu (39) jaoks on Pyeongchangi taliolümpiamängud karjääri viiendad. Sportlasdelegatsiooni veteran meenutas eelmise nelja olümpia meeldejäävamaid hetki.

Salt Lake City 2002 (tulemused: 10 km sprindi 70., 20 km individuaali 45. ja teatesõidu 11. koht).

«Ei teagi, mis statuutide alusel ma olümpiale pääsesin, kuid siis polnud ka konkurents ülemäära tihe. Olin olümpial kergelt varuliige, kuid üllatuseks pääsesin kohe distantsisõidus starti. Keskmäestikus oli väga raske sõita. Kui vähegi kiirema liigutuse tegin, jäi hing kohe kinni. Aga kõigil oli raske. Kohe oma esimese stardiga tegin olümpiamängudelt karjääri parima tulemuse.

Salt Lake City on minu olümpiamälestustes kõige ehtsam. Ma ei teadnud, mida täpselt oodata, kuid ei tundnud debüüdi eel ka suurt ärevust. Käisin lõputseremoonial, kus esinesid suured ansamblid, näiteks Bon Jovi. Lõpetamisel jalutas vahetult meie ees Monaco prints, paljud eestlased tegid temaga pilti. Õnnestus ka Rootsi kuningaga ühes ruumis süüa, kui ta käis olümpiasööklas oma sportlastel külas. Käisime laskesuusatajatega 50 km distantsil Andrus Veerpalu abistamas.

Olime sel ajal suur suusamaa ning meie väikesed laskesuusatajad – saime oma emotsiooni Andruse medalitest kätte.»

Torino 2006 (tulemused: 10 km sprindi 58., 12,5 km jälitussõidu 51., 20 km individuaali 62. ja teatesõidu 15. koht).

«Olin juba spordis rohkem kanda kinnitanud ning tulemused olid olümpiale pääsemiseks väärilisemad. Olümpiaeelsel MK-etapil tegin hea tulemuse ning selle põhjalt ootasin kohta 30 sees, kuid olümpia ebaõnnestus. Miks? Olin füüsilise vormi juba saavutanud, kuid läksin vahetus ettevalmistustsüklis vinti veel peale keerama. Juhtus nii, et keerasin selle hoopis maha.

2002. aastal Salt Lake City’s sõitis 23-aastane Roland Lessing 20 km individuaaldistantsil välja 45. koha, mis on siiani tema parim tulemus olümpiamängudelt, sest järgnenud Torino, Vancouveri ja Sotši olümpiatelt parandust ei tulnud. Kas Pyeongchangist tuleb?

FOTO: JAREK JÕEPERA/ SL ÕHTULEHT

Torino olümpia ajal oli Eesti suusaringkonnas tegija ning kõigile sportlastele otsiti parimad tingimused. Meie majutuspaik oli algselt 200 meetri kaugusel laskesuusastaadionist.

Kuid mäestikus meie taastumine ei toiminud, seetõttu läksime hiljem elama veidi madalamale olümpiakülasse. Tol korral meil staadioni lähedal elamisest kasu ei olnud.»

Vancouver 2010 (tulemused: 10 km sprindi 62., 20 km individuaali 65. ja teatesõidu 14. koht).

«Sain mõned nädalad enne olümpiat tollaselt olümpiakomitee presidendilt Mart Siimannilt kõne küsimusega, kas olen valmis avatseremoonial Eesti lippu kandma. Muidugi olin nõus, see oli minu jaoks väga suur au. Mäletan, et olin vahetult enne avatseremooniat väga närvis ning mõtlesin, kas vean ikka selle olukorra välja. Millegipärast tekkis lapselik mõtlemine ning hirm, et midagi võib valesti minna. Aga ega seal muud midagi olnud, kui lihtsalt kõndida.

Miks just mind lipukandjaks paluti?

Täpset põhjust ei mäleta, aga eeldan, et murdmaasuusatajad olid siis suured sportlased, kes läksid alati tulemuste peale välja ning seetõttu avatseremoo-

LASKESUUSATAJA ROLAND LESSING

Sündinud: 14. aprill 1978.

Olümpia: Parim tulemus 45. koht 20 km distantsil Salt Lake City’s (2002). Olümpial kokku 12 starti (2002–2014).

MM: parimad tulemused 15. koht Kontiolahti 20 km distantsil (2015) ja 17. koht Östersundi sprindis (2008). Kokku MM-idel 53 starti (1999–2017).

MK-sari: parimad tulemused 2. koht Pokljuka jälitussõidus (2009), 7. koht Oberhofi sprindis (2015) ja 10. koht Trondheimi sprindis (2009). Kokku MK-sarjas 279 starti (1998–2018).

nial ei osalenud. Ka minu sportlikud tulemused olid tol hooajal head ehk võib-olla taheti mind siis veelgi motiveerida.

Kui avatseremoonia välja jätta, jääb Vancouveri mänge meenutama ränk bussisõit olümpiakülast võistluspaika.

See oli ligi tunni pikkune teekond mööda mägiteed. Aga need olid väga elamusterohked bussisõidud. See loodus oli seal nii puutumata ning ürgne. Kord tervitas meid tee ääres hunt.

Sportliku poole pealt midagi head ei olnud. Ma ei saanud laskmisega üldse hakkama. Kõik esimesed tiirud panin kahe või kolme kaupa mööda ja sinna need võistlused läksidki.»

Sotši 2014 (tulemused: 10 km sprindi 66. ja teatesõidu 17. koht).

«Sotši olümpiamängud olid korraldusliku poole pealt meeletult suured. Raha lõhna oli igal pool tunda, isegi maapind oli kohati roheliseks värvitud, et see tunduks muruna. Kui Vancouver oli võistluspaigana mitte oluliselt suurem kui Haanja, siis Sotši kolossaalne. Isegi võistluskeskuse hooned olid klaasist.

Meeskond oli Sotšis viieliikmeline ning olime varem kokku leppinud: kes esimeses sõidus viimaseks jääb, see distantsisõidus peale ei pääse. Mina jäin seal viimaseks. Mees oma sõnu ei söö.

See oli kindlasti minu kõige kehvem olümpia. Teatesõidus ei jõudnud me finišissegi.

Olin sel hetkel tegelikult sportlaskarjääri lõpetamas. Oli kehv hooaeg ning tegin sellele otsa veel kehvema olümpia.

Ei näinud põhjust, miks sporti edasi teha. Kevadel hakkasin aga mõtlema, et ei ole võimalik lõpetada nii kehvasti midagi, millele olen terve oma elu pühendanud. Praegu on mul väga hea meel, et Sotši järel karjääri ei lõpetanud. Need vahepealsed neli aastat ongi võib-olla kõige rohkem emotsioone pakkunud, sest koondisesse tulid noored tegijad, kellega on huvitav.»

32 | SUUSAHÜPPED

STOCHOMANIA! Adam Malyszi loodud vundamendile ehitab kuldset lossi Kamil Stoch.

KARL RINALDO

reporter

P Kamil Stoch Nelja Hüppemäe turnee võidukarika – kuldse kotkaga.

FOTO: AFP/APA/GEORG HOCHMUTH/SCANPIX

oola suusahüppaja Kamil Stoch seisab Pyeongchangis silmitsi ainulaadse saavutusega: tal on võimalus võita esimese suusahüppajana kahel järjestikusel olümpial nii normaalmäe kui suure mäe võistlus.

Ala kuumimat nime aitab lugejatele tutvustada poolaka endine konkurent Kaarel Nurmsalu.

Veel enne, kui asume Stochi enda juurde, on põhjust peatuda legendaarsel Adam Malyszil. Detsembri alguses 40. sünnipäeva tähistanud Malysz lendas esimese poolakana suuskade abil maailma tippu ja tekitas katoliikluse kõrvale omamoodi religiooni nimega suusahüpped. «Stoch on tänaseks saavutanud kõik, mida üks suusahüppaja saavutada võib, aga Malysz on ja jääb Poola rahva suurimaks suusahüppajaks,» ütleb Nurmsalu.

«Suusahüppajate seas ringi liikudes kuulsin mitmel korral järgnevat lugu,» jätkab Nurmsalu. «Sajandivahetuse paiku olevat Poola rahva seas korraldatud populaarsusküsitlus. Esimeseks hääletati jumal, teine oli paavst Johannes Paulus II, kolmas toonane president ja neljas Adam Malysz.

Pärast 2003. aasta Val di Fiemme MMi, kus Malysz võitis mõlemad individuaalvõistluse kullad, korraldati uus hääletus, kus Malyszist ettepoole jäi vaid jumal. Aga mul pole fakte, et tõestada, kas tegu oli pelgalt poolakate naljaga või vastab see ka tõele. Küll aga on selge see, et Malysz tuli eikusagilt ja tekitas Poolas tänaseni kestva suusahüppebuumi.»

Malysz võitis oma viimased tiitlivõistluste medalid – hõbedad – 2010. aasta Vancouveri olümpial. Stoch oli

SUUSAHÜPPED | 33 toona mõlemal individuaalalal paremuselt teine poolakas, teenides 27. ja 14. koha. «Stoch on juba selle uue põlvkonna liige, millele pani aluse Malyszi loodud süsteem,» teab Nurmsalu. «Mäletan, et umbes viis aastat tagasi valisime sportlaste nõukokku, kus igast riigist oli esindatud üks hüppaja, uut juhti. Valituks osutus oodatult Stoch, sest ta paistis juba toona silma oma heasüdamlikkuse ja soojusega.»

Nurmsalu toonitab seejuures, et sportlasena on Stochi valikud olnud alati julged ja targad. «Ta võib rahuliku südamega jätta mõne MK-etapi vahele, kui tunneb, et midagi ei klapi. Kõik teised hüppajad teavad, et kui ta seda teeb, on ta tagasi tulles alati sigatugev.

Ta on tõeline tippsportlane, kes oskab oma treeneri abiga alati oma hüppes korrektuurid teha ja ka raskest olukorrast võitjana väljuda.»

30-aastase Stochi edu saladuseks ei pea Eesti kõigi aegade parim suusahüppaja sugugi tehnikat. «Esiteks, tal on ääretult hea hüppevõime, mida ta oskab väga ökonoomselt ja täpselt äratõukega ka realiseerida. Ja teiseks, tema kaal on suusahüppajatest üks väiksemaid (Stoch kaalub vaid 55 kilo – toim). Stochi lennutehnika pole aga midagi supererilist. Veidike ebakindlust ja

temasugune staar võib isegi 30 parema seast välja jääda. Seega ma ei saa öelda, et ta kuuluks kõige stabiilsemate hüppajate hulka. Samas, Stoch on tuntud ka selle poolest, et ta suudab telemark-maandumise teha isegi ülipika hüppe puhul,» arutleb Nurmsalu.

Stoch võitis karjääri esimese MK-etapi 2011. aastal oma kodulinnas Zakopanes, kus ta juba nelja-aastasena esimese õhulennu tegi. 2013. aastal krooniti ta Val di Fiemmes ehk paigas, mis kümme aastat varem oli Malyszi poolt juba poolakate südamesse raiutud, suure mäe maailmameistriks.

2014. aasta Sotši olümpial osutas Jaapani väsimatu kotkas Noriaki Kasai Stochile küll tugevat vastupanu, ent Poola uus täht suutis ikkagi mõlemad individuaalvõistlused võita.

Pärast mõnd tagasihoidlikumat aastat on Stoch tänavu kindlalt troonile naasnud. Aastavahetusel sai temast sakslase Sven Hannawaldi järel teine mees, kes võitnud ühe Nelja hüppemäe turnee kõik osavõistlused. Jaanuari alguses valiti sügavalt usklik Stoch ka Poola aasta sportlaseks Müncheni Bayerni jalgpallituusa Robert Lewandowski ees. Stochomania, nagu sealkandis öelda tavatsetakse, jätkub olümpia ootuses täie hooga.

NELI OHTLIKKU KONKURENTI Kaarel Nurmsalu vangutab pead, kui kuuleb küsimust, kas Kamil Stoch on Pyeongchangi olümpial kindel suurfavoriit.

«Seda kindlasti mitte,» vastab ta. «Kui sakslane Richard Freitag saab tervise korda, on ta väga samuti selge kullapretendent. Teine sakslane, kellel tasub silma peal hoida, on Andreas Wellinger. Võimalik, et oma esimese tiitlivõistluste individuaalse kulla võidab ta just Lõuna-Koreas.

Isiklikult hoian pöialt aga austerlasele Stefan Kraftile.

Minu silmis on ta väärt olümpiakulda. Ja ärgem unustagem muidugi ka neljakordset olümpiavõitjat Simon Ammanni, kes suudab nelja aasta tähtsaimaks võistluseks alati mingil moel heasse vormi kerkida.»

KAMIL STOCH Sündinud 25. mail 1987 Zakopanes. 173 cm ja 55 kg.

Kahekordne olümpiavõitja (2014 Sotši normaal- ja suur mägi), MMidelt kaks kulda ja kaks pronksi.

Nelja hüppemäe turnee kahekordne võitja (2017 ja 2018).

LÄBI AEGADE EDUKAMAD SUUSAHÜPPAJAD OLÜMPIAL: Matti Nykänen (Soome, 1984 ja 1988) – neli kulda ja üks hõbe Simon Ammann (Šveits, 2002 ja 2010) – neli kulda Jens Weissflog (Saksamaa, 1984 ja 1994) – kolm kulda ja üks hõbe Thomas Morgenstern (Austria, 2006, 2010 ja 2014) – kolm kulda ja üks hõbe OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 17.02 10.02 MEESTE SUUR MÄGI MEESTE NORMAALMÄGI 12.02 19.02 NAISTE NORMAALMÄGI MEESKONNAVÕISTLUS

34 | MÄESUUSATAMINE

VIIS TÄHTE IHKAVAD KULLAPÕUA LÕPETADA KARL RINALDO

G Tänavuse mäesuusatalve kuumim nimi on ameeriklanna Mikaela Shiffrin.

reporter

eograafiliste eripärade tõttu on mäesuusatamine Eesti spordisõprade jaoks jäänud pigem kaugeks, ent maailmas sellest naljalt populaarsemat taliala ei leia. Parimal juhul 150-kilomeetrisel tunnikiirusel mäest alla tuhisevate sportlaste olümpiavõistlusi oodatakse pingsalt nii Kesk- kui Põhja-Euroopas, ent ka Ameerika Ühendriikides, kus selle vaatajate arv ületab kordades murdmaa- ja laskesuusatamise ning suusahüpete koondnumbri. Kellest kujunevad Pyeongchangi taliolümpiamängude nõlvade – kiirusaladel võisteldakse Jeongseonis ja tehnikaaladel Yongpyongis – suurimad staarid?

Toome ära viis kõige tõenäolisemat pakkumist.

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 11.02 MEESTE KIIRLASKUMINE 12.02 NAISTE SUURSLAALOM 13.02 MEESTE ALPI KAHEVÕISTLUS 14.02 NAISTE SLAALOM 15.02 MEESTE ÜLISUURSLAALOM 17.02 NAISTE ÜLISUURSLAALOM 18.02 MEESTE SUURSLAALOM 21.02 NAISTE KIIRLASKUMINE 22.02 MEESTE SLAALOM 23.02 NAISTE ALPI KAHEVÕISTLUS 24.02 VÕISTKONNAVÕISTLUS

FOTO: ZUMAPRESS.COM/MEGA/SCANPIX

TINA WEIRATHER

MIKAELA SHIFFRIN

(22), USA Heledapäine Mikaela Shiffrin krooniti neli aastat tagasi Sotši olümpial slaalomis läbi aegade noorimaks olümpiavõitjaks.

Lõuna-Koreas tuleb ameeriklanna, kelle puhul on meeletu talent langenud kokku tugeva töötahtega, starti juba mängude ühe suurema staarina. Enam pole ta pelgalt slaalomispetsialist, vaid naine, kes võib hea päeva korral alistada konkurendid kõigil aladel. See aga tähendab, et Shiffrini neli aastat tagasi Sotšis välja öeldud eesmärk olümpial kõigil viiel individuaalalal kuldmedali võitmisest ei tundugi absoluutse utoopiana. Aastavahetuse paiku võitis ta 20 päeva jooksul 8 MK-etappi. Ent rõhutagem – ennekuulmatu oleks juba viiel alal medalile jõudmine.

LINDSEY VONN

(33), USA Kui Mikaela Shiffrinit peetakse USA-s mäesuusaprintsessiks, siis kuningannaks on Lindsey Vonn. Sarnaselt oma koduse konkurendiga nii sõidustiili kui ka hea välimusega pilke püüdev Vonn on võitnud rohkem MK-etappe kui ükski teine naismäesuusataja läbi aegade, ent on olümpialt teeninud vaid kaks medalit – 2010. aastal Vancouveris kiirlaskumise kulla ja ülisuurslaalomi hõbeda.

Vonni firmamärgiks on kujunenud võitlejamentaliteet. Ja tema suurimad vastased pole õigupoolest kunagi olnud kaasvõistlejad, vaid tõsised vigastused.

Sotši mängud pidi Vonn põlvetrauma tõttu sootuks vahele jätma, ent nüüd on ta tagasi ja sugugi mitte halvemas hoos kui varem.

(28), LIECHTENSTEIN Liechtenstein on võitnud taliolümpiamängudelt kokku üheksa medalit, neist neli – seejuures mõlemad kuldmedalid – tõi 37 000 elanikuga väikeriigile Tina Weiratheri ema Hanni Wenzel. Kehvad mäesuusatajad polnud ka Tina onu Andreas Wenzel (kaks olümpiamedalit) ja isa Harti Weirather (MM-kuld).

Tina Weiratheril kulus esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali teenimiseks oluliselt kauem aega kui kuulsatel sugulastel.

Kiirusaladele keskendunud naine võitis aastatel 2007–2009 küll viis juunioride MM-medalit (kaks kulda ja kolm hõbedat), ent täiskasvanute seas tuli esimene medal alles eelmise aasta MM-il, kui ta võitis St. Moritzis hõbeda oma meelisalal ülisuurslaalomis, mille peafavoriidiks on Weirather ka Pyeongchangis.

MARCEL HIRSCHER (28), AUSTRIA Olgugi, et Marcel Hirsher on jätkuvalt alles kahekümnendates eluaastates sportlane, võib teda juba praegu nimetada üheks kõigi aegade silmapaistvamaks ja stabiilsemaks mäesuusatajaks. Üksnes slaalomile ja suurslaalomile keskenduv austerlane on võtnud kuuel järjestikusel hooajal MK-sarjas üldvõidu. Ta on ainus mees legendaarse rootslase Ingemar Stenmarki kõrval, kes olnud MK-sarjas poodiumil enam kui sajal korral. Ent sarnaselt mitme teise antud loo kangelasega pole ka Hirscher olümpiamängudel loodetud edu veel saavutanud. Oma esimestel mängudel Vancouveris jäi ta kahel korral napilt medalita, neli aastat hiljem Sotšis tuli slaalomis hõbemedal ja suurslaalomis neljas koht. Pyeongchangis on Hirscheri eesmärgiks kaks kulda.

AKSEL LUND SVINDAL

(35), NORRA Pärast ebaõnnestunud Sotši mänge loodab kolmekordne olümpiamedalist ja viiekordne maailmameister Aksel Lund Svindal Lõuna-Koreas medalisoonele naasta. Kogenud norralane on pikka aega muret teinud põlvevigastusest viimaks edukalt taastanud.

Detsembris alguses võitis ta kaheaastase pausi järel MK-etapi, millele lisandus peagi veel kaks esikohta. Õigupoolest pole Svindal enam Norra ainus mäesuusatamise medalilootus. Tänavu on MK-etappidel juba paarkümmend poodiumikohta röövinud nn Viikingite trio, kuhu kuuluvad lisaks talle ka Kjetil Jansrud (32) ja Henrik Kristoffersen (23). Kui kogenud Svindal ja Jansrud keskenduvad kiirusaladele, siis noor Kristoffersen klammerdab norralased telekate ette ka tehnilistel aladel.

36 | TELEVISIOON

PYEONGCHANG 2018 – EESTI JAOKS AINULAADNE OLÜMPIA

Esimest korda näitab Eestis olümpiamänge täies ulatuses erameedia – telepilt Pyeongchangist jõuab Eesti televaatajateni Kanal 2, Kanal 12 ja Postimehe kaudu.

2

016. aasta novembris omandas AS Eesti Meedia 2018. aasta Pyeongchangi tali- ja 2020. aasta Tokyo suveolümpiamängude tele- ja internetiülekannete õigused, mis oli Eesti kontekstis ainulaadne samm, sest seni on olümpiamänge alati näidanud rahvusringhääling. Järgmisel päeval pärast lepingu sõlmimist algas töö kvaliteetsete ülekannete nimel, meenutab Eesti Meedia peaprodutsent Marko Kaljuveer.

«Nii-öelda ettevalmistusperioodi pikkuseks oli aasta ja kolm kuud. Oleme rahulikult oma tiimi kasvatanud ja koostööd organiseerinud. Võrreldes ERRiga, kus varem töötasin, on Eesti Meedia olümpiaprojekt minu jaoks põnevam, sest erinevaid osapooli on rohkem. Teleülekannetele pakub toekat ja sisukat tuge Postimees oma paber- ja veebiväljaandega,» märgib Kaljuveer.

Olümpiamängude telepildi Lõuna-Koreast Eestisse toomine ei kuulu lihtsate ülekannete kilda, sest tehnilises mõttes keerukamaid projekte spordimaailmast naljalt ei leia.

«Signaale on hästi palju, tehnoloogilisi vidinaid samuti. Näiteks erinevalt enamike spordialade tiitlivõistlustest, erandiks jalgpall, on kogu Maakri tänavale laekuv telepilt krüpteeritud. Aga tänu Toivo Taremaa, Aimar Prousi, Ago Lõbu ja Ingrid Toomise heale tööle oleme olümpiaks täielikult valmis,» sõnab Kaljuveer.

Pyeongchangi olümpiastaadion, mis võõrustab ava- ja lõputseremooniat.

FOTO: XINHUA/LUI SIU WAI/SCANPIX

Telekava koostades seati keskmesse Eesti televaataja harjumused ja meie sportlased. Murdmaa- ja laskesuusatamine, samuti suusahüpped ja kahevõistlus jõuavad ekraanile täies mahus. Lisaks enamik mäesuusatamise ja iluuisutamise võistlusprogrammist. Palju eetriaega saab muidugi jäähoki. «Näitame otseülekandes kõigi Eesti sportlaste kõiki võistlusi, aga samas ei unusta olümpiamängude mitmekesisust – kavast leiab ka kelgutamist ja lumelauasõitu,» sõnab Kaljuveer. Ülekannete kommentaatorid on kõik kogemustega tegijad, kes on pikemat või lühemat aega oma vahendatavaid alasid erinevates Eesti telekanalites kommenteerinud. «Kõik reporterid kommenteerivad ülekandeid Tallinnast. Tänapäevaste tehnikalahenduste juures pole see mingi probleem. Hea reporter saab hakkama igal pool ja Pyeongchangi olümpiamänge vahendavad Eesti televaatajale eranditult head reporterid.»

Nagu kõigi viimase aasta jooksul Eesti Meedia kanalite ekraanile jõudnud suurte spordiülekannete (Eesti tennisistide matšid Suure Slämmi turniiridel, Tour de Ski, kahevõistluse MK-sari, Hispaania jalgpalli kõrgliiga) puhul, näidatakse ka olümpiamängude ülekannetes reklaami.

Kaljuveer soovitab televaatajal mitte muretseda, sest mõnusa ülekandeelamuse tagamine on prioriteet.

«Esiteks on paljudel aladel, näiteks jäähoki, iluuisutamine, mäesuusatamine, freestyle-suusatamine ja lumelauasõit, reklaamipauside jaoks olemas kas spetsiaalsed või loomulikud kohad. Murdmaa- ja laskesuusatamise ülekannetes näitame reklaami minimaalselt. Lisan, et minu hinnangul peaks reklaam ülekannet täiendama, pean siinkohal silmas näiteks temaatilisust,» selgitab Kaljuveer.

«Näitame otseülekandes kõigi Eesti sportlaste kõiki võistlusi, aga samas ei unusta olümpiamängude mitmekesisust.»

Eesti Meedia peaprodutsent Marko Kaljuveer (pildil).

Iga olümpiapäeva võtab kokku Kanal 2 olümpiastuudio, mida juhivad Rasmus Kagge ja Madis Kimmel ning mis läheb eetrisse kohe pärast uudistemagasini «Reporter» – argipäeviti kell 20.00, nädalavahetustel kell 19.30.

«Olümpiastuudio on mitmekülgne, ülevaatlik ja kokkuvõtlik. Kindlasti soovitan olümpiastuudiot vaadata ka spordikaugematel, sest seal ei tule juttu ainult võistlustest, vaid räägime ka olümpiamängude telgitagustest ning tutvustame Lõuna-Koread ja Pyeongchangi. Ma tean, et Roald Johansonil on mitu väga vahvat mõtet põnevate reportaažide tarbeks,» sõnab Kaljuveer.

Olümpiastuudio läheb esimest korda eetrisse 8. veebruaril kell 20.00, mil on ka esimene võistlusülekanne – päev enne avatseremooniat toimub suusahüpete normaalmäe kvalifikatsioon, kus stardis kolm eestlast. Eesti sportlased on olümpial stardis kõigil päevadel peale 19. veebruari.

OLÜMPIAÜLEKANNETE TELEKOMMENTAATORID Ava- ja lõputseremoonia Margus Uba ja Timo Tarve Murdmaa- ja mäesuusatamine Margus Uba ja Timo Tarve Laskesuusatamine Margus Ader koos spetsialistidega Kahevõistlus ja suusahüpped Jüri Butšakov ja Kaarel Nurmsalu Jäähoki Indrek Petersoo ja Rauno Parras, abikommentaatorid Argo Kungla ja Silver Kerna, võib-olla ka Robert Rooba Iluuisutamine Margus Hernits koos spetsialistidega Kelgutamine Timo Tarve Kiiruisutamine Timo Tarve Freestyle’i pargisõit Riho Laast-Laas Lumelaua- ja suusakross Joel Pärle ja Magnar Freimuth Lumelauaalad Joel Pärle ja Hindrek Väravas EESTI MEEDIA PYEONGCHANGIS Teletiim: Marko Kaljuveer, Steiv Silm, Roald Johanson, Raivo Teeäär, Martin Mae. Postimehe tiim: Ott Järvela, Andres Vaher, Siim Kaasik, Tairo Lutter.

EESTI KOONDIS | 39

EESTI SPORTLASED 2018. AASTA PYEONGCHANGI TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL

Eesti läkitab Pyeongchangi taliolümpiamängudele 22-liikmelise sportlasdelegatsiooni.

KRISTJAN ILVES

Spordiala: kahevõistlus Sünniaeg: 10. juuni 1996 Varasemad olümpiad: 2014 2017–18 parim tulemus: 6. koht Seefeldi MK-etapil (5 km).

KARLAUGUST TIIRMAA

Spordiala: kahevõistlus Sünniaeg: 7. juuli 1989 Varasemad olümpiad: 2014 2017–18 parim tulemus: 40. koht Seefeldi MK-etapil (5 km).

SASKIA ALUSALU

Spordiala: kiiruisutamine Sünniaeg: 14. aprill 1994 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 4. koht Calgary MK-etapi ühisstardist sõidus.

MARTEN LIIV

Spordiala: kiiruisutamine Sünniaeg: 23. detsember 1996 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 31. koht Calgary MK-etapil 1000 m distantsil.

TORMIS LAINE

Spordiala: mäesuusatamine Sünniaeg: 6. august 2000 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: Itaalias Vipitenos toimunud FISi võistluse 4. koht slaalomis (FIS-punkt 30,90).

ANNA LOTTA JÕGEVA

Spordiala: mäesuusatamine Sünniaeg: 4. juuli 1999 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: Soomes Tahkovuoris toimunud FISi võistluse 9. koht slaalomis (FIS-punkt 110,27).

ARTTI AIGRO

Spordiala: suusahüpped Sünniaeg: 29. august 1999 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 50. koht Titisee-Neustadti MK-etapil.

MARTTI NÕMME

Spordiala: suusahüpped Sünniaeg: 7. august 1993 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 39. koht Ruka MK-etapil.

KEVIN MALTSEV

Spordiala: suusahüpped Sünniaeg: 4. juuli 2000 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 37. koht Ruka kontinentaalkarikasarja etapil.

JOHANNA TALIHÄRM

Spordiala: laskesuusatamine Sünniaeg: 27. juuni 1993 Varasemad olümpiad: 2014 2017–18 parim tulemus: 29. koht Hochfilzeni MK-etapi jälitussõidus.

ROLAND LESSING

Spordiala: laskesuusatamine Sünniaeg: 14. aprill 1978 Varasemad olümpiad: 2002, 2006, 2010 ja 2014 2017–18 parim tulemus: 30. koht Anterselva MK-etapi jälitussõidus.

KAURI KÕIV

Spordiala: laskesuusatamine Sünniaeg: 25. juuli 1983 Varasemad olümpiad: 2010 ja 2014 2017–18 parim tulemus: 46. koht Ruhpoldingi MK-etapi individuaaldistantsil.

RENE ZAHKNA

Spordiala: laskesuusatamine

TEENINDAV PERSONAL JA JUHTKOND

Murdmaasuusatamine: treener Anti Saarepuu, hooldespetsialistid Raul Seema, Meelis Aasla, Asko Saarepuu, füsioterapeut Kaire Leibak.

Laskesuusatamine: treenerid Ilkka Luttunen ja Indrek Tobreluts, hooldespetsialistid Kaarel Kuusik, Kalmer Tramm ja Eeri Vahtra, füsioterapeut Keio Kits.

Kahevõistlus: treener Andrus Ilves, hooldespetsialistid Tarvi Kuus ja Rain Kuresoo, füsioterapeut Joosep Mooses.

Kiiruisutamine: treenerid Väino Treiman ja Tristan Loy. Mäesuusatamine: treenerid Deyvid Oprja ja Oliver Hugo Nindl.

Suusahüpped: treenerid Jaan Jüris ja Hillar Hein.

Delegatsiooni juht Martti Raju, delegatsioonijuhi abi Merle Kaljurand, pressiesindaja Aivo Normak, delegatsiooni arst Mihkel Mardna. * Koosseis toodud 29. jaanuari seisuga.

Sünniaeg: 2. oktoober 1994 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 34. koht Östersundi MK-etapi sprindis.

Sünniaeg: 25. mai 1989 Varasemad olümpiad: 2014 2017–18 parim tulemus: 15. koht Ruka MK-etapi klassikasprindis.

Spordiala: laskesuusatamine Sünniaeg: 19. september 1992 Varasemad olümpiad: 2014 2017–18 parim tulemus: 14. koht Annecy MK-etapi sprindis.

Spordiala: murdmaasuusatamine Sünniaeg: 24. mai 1994 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 32. koht Planica MK-etapi 15 km klassikatehnika eraldistardis.

KALEV ERMITS

JOHAN TALIHÄRM

Spordiala: laskesuusatamine Sünniaeg: 27. september 1994 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 46. koht Lenzerheide IBU karikasarja etapi sprindis.

MARKO KILP

Spordiala: murdmaasuusatamine Sünniaeg: 1. november 1993 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 11. koht Ruka MK-etapi klassikasprindis.

KAREL TAMMJÄRV

Spordiala: murdmaasuusatamine Sünniaeg: 25. mai 1989 Varasemad olümpiad: 2010 ja 2014 2017–18 parim tulemus: 13. koht Davosi MK-etapi 15 km vabatehnika eraldistardis.

RAIDO RÄNKEL

Spordiala: murdmaasuusatamine

ANDREAS VEERPALU

ALGO KÄRP

Spordiala: murdmaasuusatamine Sünniaeg: 13. aprill 1985 Varasemad olümpiad: 2010 ja 2014 2017–18 parim tulemus: 40. koht Planica MK-etapi 15 km klassikatehnika eraldistardis.

ANETTE VEERPALU

Spordiala: murdmaasuusatamine Sünniaeg: 24. juuli 1996 Varasemad olümpiad: 2017–18 parim tulemus: 51. koht Planica MK-etapi klassikasprindis.

TATJANA MANNIMA

Spordiala: murdmaasuusatamine Sünniaeg: 10. jaanuar 1980 Varasemad olümpiad: 2006 ja 2010 2017–18 parim tulemus: 54. koht Davosi MK-etapi 10 km vabatehnika eraldistardis.

42 | ILUUISUTAMINE

JÄÄKUNINGANNA TROON KÕIGUB VILJAR VOOG

reporter

G

lamuur. Spordis on tihti sellest puudu. Või(s)tlejad lõpetavad oma soorituse, laubal leemendab higi, vahel veri, nad on väsimusest murtud lihaskogumid, mis vaevu inimest meenutavad. Iluuisutamine särab sel hetkel aga kõigist teistest spordialadest ülemana: higi ja kukkumistega kaasas käivaid sinikaid ei ole võimalik vältida, aga vaatamata kõigele paari minutiga jääle jäetule on atleet sooritust lõpetades alati kaunis, viimistletud, särav.

Viimased aastad on üks sportlane säranud eredamalt kui ükski teine konkurent. 2015. aastal Tallinnas toimunud juunioride MMil sai alguse venelanna Jevgenia Medvedjeva võidumarss, millel ei näinud lõppu. Kaks GP-finaali, EM ja MM – kõigil neist oli ta naiste üksiksõidus vastastest üle ning krooniti kindlaks tšempioniks.

Kui suureks täheks teda kodumaal peetakse, näitasid venelased maailmale mullu detsembris. Kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) arutas Sotši olümpial massiivse dopingupettusega vahele jäänud Venemaa Pyeongchangis osalemise küsimust, saadeti ROKilt armu paluma just 18-aastane Medvedjeva.

«Mul on au täna siin olla. Aitäh, et andsite mulle võimaluse kõnelda Venemaa sportlaste nimel. Ma olen kuni viimase hetkeni üritanud mitte tähelepanu pöörata Venemaa sporti puudutavatele negatiivsetele uudistele. Ma arvasin, et meil, puhastel Vene sportlastel, pole põhjust millegi pärast muretseda. Kui keegi tõesti saatis korda dopingureeglite rikkumisi, siis meil kohe kindlasti nende-

Euroopa meistrivõistlustel pidi viimaste aastate naiste üksiksõidu valitseja Jevgenia Medvedjeva (vasakul) tunnistama 15-aastase Alina Zagitova paremust.

Milliseks kujuneb kahe venelanna jõudude vahekord Pyeongchangi olümpial?

ga midagi pistmist ei olnud,» mängis venelanna ROKi täitevkomitee ees süütut, kuid muutis siis kiiresti oma tooni ja ähvardas OMi boikoteerida. «Mulle on vastuvõetamatu variant, et võiksin olümpiamängudel võistelda ilma Venemaa liputa ja neutraalse sportlasena. Ma olen oma riigi üle uhke ja mul oleks suur au seda olümpial esindada. See annab mulle jõudu ja inspireerib mind esinedes.»

ROKi juhtide hingekeeli Medvedjeva avaldus helisema ei pannud – venelased peavad Pyeongchangis võistlema olümpialipu all. Nende seas ka Medvedjeva, kes tuleb siiski jääle (loe: sööb oma sõnu).

Jätkuvalt favoriidina, kuigi resümeele lisandus vahepeal üks poriplekk – tänavusel EM-il piirdus venelanna hõbemedaliga, sest kulla noppis koondisekaaslane Alina Zagitova.

Uuralitest pärit kõigest 15-aastase Zagitova võit polnud üllatus, sest esikoht kuulus talle ka tänavuses GP-finaalis, mis on olümpia ja MM-i järel käimasoleva iluuisuhooaja tähtsuselt kolmas jõuproov. Medvedjeva jäi GP-finaalist jalavigastuse ravimise tõttu eemale. EM-il oli ta jääl tagasi, kuid kaotas Zagitovale nii lühikui ka vabakavas. Kas väike kohmetus

FOTO: AP/PAVEL GOLOVKIN/SCANPIX

«Neljakordne on väga raske hüpe – teha neid pinge all ära viis tükki ja sinna vahele ka mingi kavaehitus? Kipub natukene ulme valdkonda.»

Iluuisutamisspetsialist Margus Hernits (pildil).

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 12.02 VÕISTKONNAVÕISTLUS 15.02 PAARISSÕIT 17.02 MEESTE ÜKSIKSÕIT 20.02 JÄÄTANTS 23.02 NAISTE ÜKSIKSÕIT 25.02 GALAETENDUS

pärast sunnitud võistluspausi või ongi jõujooned maailma iluuisutamises muutumas?

«Paras kurioosum, et neil kahel on sama treener ja Zagitova võistles EM-il ju Medvedeva vanas kostüümis,» muheleb naiste võitlusele mõeldes kolmedel olümpiamängudel Eestit esindanud Margus Hernits, kes kommenteerib Kanal 2-s ja Postimehes Pyeongchangi olümpiamängude iluuisuülekandeid.

Märgid võimuvahetuses on Hernitsa sõnul õhus: «Zagitova vastu on Medvedjeval praegu raske, sest Zagitova on hästi stabiilne ja teeb kõik oma hüppeelemendid kava teises pooles, mis tähendab, et ta saab nende eest rohkem boonuspunkte. Medvedjeva selleks võimeline ei ole. Sealt punktivahe tekibki.»

Kui eestlased lootsid läbi Kelly Sildaru teada saada, kuidas 15-aastase sportlase närvikava OM-pingele vastu peab, siis venelastel on seesama küsimus Zagitova kohta. «Moskva GP-finaali vaadates jäi mulle mulje, et liiga suure löögina teine koht Medvedjevale ei tulnud. Ilmselgelt ei meeldi kellelegi teiseks jääda, aga ta ei näidanud seda kuidagi välja. Ta ongi väga tugev inimene,» usub Hernits, et kogenum venelanna ei lase end konkurentsist kõigutada.

Meestest võidutses EM-il kuuendat aastat järjest hispaanlane Javier Fernandez, aga erinevalt venelannadest tema Pyeongchangi kullalootustega ei sõida, sest kirkaim medal jagatakse ilmselt USA-Aasia teljel.

Kui 2010. aastal krooniti Vancouveris olümpiavõitjaks ameeriklane Evan Lysacek, kes ei pidanud Jevgeni Pljuštšenko ees kulla võitmiseks tegema ainsatki neljakordset hüpet, siis vahepealsete aastatega on meeste tase kerkinud kosmosesse: USA esinumber Nathan Chen on suutnud ühte kavva mahutada neid suisa viis.

44 | ILUUISUTAMINE «Neljakordne hüpe on erakordselt keeruline, kõige keerulisem element iluuisutamises. Mõnele uisutajale sobib see hästi, mõnele mitte – väga huvitav,» mõlgutas Moskvas toimunud EMil mõtteid nüüdseks jäält pensionile jäänud Pljuštšenko. Seega on Chen suurfavoriit?

«Ma pigem arvan, et ei ole,» sõnab Hernits. «Chen on ju neid neljakordseid hüppeid varemgi teinud. Küll mitte viit, aga kolm-neli. MMil ei mahtunud ta nendega poodiumilegi (lõpetas kuuendana – toim). Teise hinde osakaal on tegelikult väga suur ja Chen kava ülesehituse poolelt väga ei hiilga. Kui ta kõik viis hüpet ära teeb, siis on talle ilmselgelt raske vastu saada. Aga selle tõenäosus … Nagu Pljuštšenko ütles, on see väga raske hüpe – teha neid pinge all ära viis tükki ja sinna vahele ka mingi kavaehitus? Kipub natukene ulme valdkonda.»

Ameeriklase üks peamisi ohustajaid võiks olla 23-aastane jaapanlane Yuzuru Hanyu, kes oma karjääri jooksul püstitanud 12 maailmarekordit – viimati mullusel MMil vabakava eest saadud 223,2 punktiga – ning võitis kuldmedali ka Sotši olümpial. Ometi tuleb viimastel aastatel uisujääd valitsenud Hanyu võidušanssidest rääkida tingivas kõneviisis, sest meest pole viimastel kuudel näha olnud.

Novembris maandus olümpiavõitja treeningul pärast neljakordset hüpet halvasti

ja tegi liiga hüppeliigesele. Vigastus osutus visaks taanduma ning järjepanu on jaapanlane loobunud kõigist võistlustest. Olümpiamängud on tema tänavune esimene start.

«Kas ta ikka on tervise ja vormi poolest sellises seisus, et ta saab minna ja sõita oma parima tulemuse ära? Hanyu puhul on see praegu peamine küsimus. Kommentaare jagatakse, et tervisega on kõik okei, jalg on paranenud, aga nad on sisult jäänud nii lakooniliseks, et tegelikku tõde ei tea keegi,» selgitas Hernits. Jääl hakkas jaapanlane harjutama kõigest kuu enne olümpiastarti. «Tõde selgub ilmselt Pyeongchangis,» tõdeb Hernits.

Viimati suutis kahel olümpial järjest iluuisutamises kuldmedali võita ameeriklane Dick Button. Aasta oli siis 1952. Samas on jaapanlastel lisaks ässale taskus ka kuningas – kui Hanyu ikkagi ei suuda, siis loodetakse mullusel MM-il tema järel teise koha teeninud Shoma Unole. Fernandezi ees võitis siis pronksi hiinlane Jin Boyang.

Iluuisutamisprogramm algab Pyeongchangis 9. veebruaril ja nelja päevaga selguvad olümpiavõitjad nelja aasta eest Sotšis esimest korda kavva kuulunud võistkonnavõistluses. Nii-öelda tavapärastest aladest on esimesena kavas paarissõit.

EMil kuulus paarissõidus kolmikvõit Vene duodele, kusjuures Jevgenia Tarasova ja Vladimir Morozov edestasid lähimaid konkurente enam kui 10 punktiga. Aga Euroopa kõige tugevam duo, Saksamaad esindavad Aljona Savtšenko ja Bruno Massot jäid võistlusest kõrvale. Ametlik põhjus olümpiale keskendumine, aga kõlakad räägivad vigastusprobleemidest. Kullanõudlejad on kindlasti ka valitsevad maailmameistrid Sui Wenjing ja Han Cong Hiinast.

Jäätantsus on Pyeongchangi eel vaba veel vaid pronksmedal. «Ilmselgelt on tugev duell tulemas kanadalaste ja prantslaste vahel,» selgitas Hermits kirkamate medalite saatust. Mullusel MMil suutsid Tessa Virtue ja Scott Moir Kanadast Gabriela Papadakise ja Guillaume Cizeroni hõbedale jätta, tänavuses GP-finaalis jäid aga omakorda peale prantslased. «Mõlemad paarid on väga head ja ülejäänutest omajagu üle.»

Kanada jäätantsupaar Tessa Virtue – Scott Moir valiti vägeva talispordimaa lipukandjateks Pyeongchangi olümpia avatseremoonial.

FOTO: THE CANADIAN PRESS/SEAN KILPATRICK

46 | JÄÄHOKI

MIKS NHL JONNIMA HAKKAS? OTT JÄRVELA

vastutav toimetaja

E

elmistel olümpiatel oli jäähoki tänu NHLi mängijatele kui aristokraat, kes pööblit sõltuvalt tujust kas heatahtlikult või kõrgilt silmitses. Aga alati ülalt alla. Mitte kunagi vastupidi.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja Rahvusvaheline Jäähokiliit (IIHF) olid NHLi staaride osalemisest sedavõrd huvitatud, et ümmardasid neid igati – hokimehed toodi Põhja-Ameerikast kohale erilennukitega ja nuputati välja ainulaadne (loe: vähe aega nõudev) turniirisüsteem. Tohutu tähelepanu ja lõpmatu aupaiste sinna juurde.

Pyeongchangis aga NHLi mängijaid ei ole. Esimest korda pärast 1994. aastat peetakse meeste jäähokiturniir ilma maailma parimate mängijate osaluseta.

Põhjuseks ROK’ist, NHLi klubiomanikest ja NHLi mängijate ametiühingust koosnenud jäähokikoalitsiooni lagunemine.

Just nende kolme osapoole kokkulepe tagas NHLi mängijate osalemise.

Mis siis juhtus? ROK ei soovinud enam jäähokile privileegide loomiseks suuri summasid kulutada (mängijate transport ja kindlustamine maksis ligi 10 miljonit dollarit). IIHF oli küll nõus selle summa enda taskust välja käima, aga NHLi omanikud olid juba ROKi tõrksuse peale omi plaane hauduma hakanud.

Rootsi koondislane Par Lindholm ja Soome ründaja Eeli Tolvanen novembris Helsingis peetud kontrollturniiril.

Olümpiamängudel kohtutakse taas, sest Soome ja Rootsi kuuluvad mõlemad C-alagruppi.

FOTO: LEHTIKUVA/ RONI REKOMAA/ REUTERS/SCANPIX

Hooaja kaheks nädalaks katkestamine polnud neile kunagi üleliia meeldinud.

Maailma jäähoki üldise hüvangu nimel oldi sellega seni nõustutud.

Kindlasti aitas, et viiest NHLi osalusel peetud olümpiast kaks toimusid Põhja-Ameerikas (2002 Salt Lake City ja 2010 Vancouver), üks rikkas Jaapanis (1998 Nagano) ja üks põlises jäähokikantsis Venemaal (2014 Sotši). Lõuna-Koreal säärane tõmme puudus.

NHLi klubiomanikud leidsid, et mängijate sinna saatmine on puhas kahjum ja hakkasid selle tasandamiseks nõudma lisahüvitist.

Eesmärgiks polnud raha, vaid kindlustunne. NHLi klubiomanike suurim mure on tööseisak, mis on liigat sel aastatuhandel tabanud kaks korda (2004– 05 hooaeg jäi ära täielikult ja 2012–13 hooaega tuli ligi poole võrra lühendada).

Tööseisaku põhjuseks on alati puuduv kollektiivleping, millega NHL ja NHLi mängijate ametiühing lepivad kokku töösuhete tingimustes. Nagu nende lepingutega

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 22.02 NAISTE TURNIIR 25.02 MEESTE TURNIIR

ikka, soovivad mõlemad tekki enda suunas tõmmata.

Et NHLi hokimeestele on olümpiamängudel osalemine alati väga meelepärane olnud, siis haistsid NHLi omanikud soodsat võimalust ja tegid pakkumise – kui nõustute praegu 2022. aastani kehtiva kollektiivlepingu pikendamisega kolme aasta võrra, siis oleme meie nõus Pyeongchangiga. Tuli välja, et nii palju NHLi mängijad olümpiamänge ka ei armastanud.

Pakkumine lükati tagasi.

Vaatamata IIHFi püüdlustele osapooled kokkuleppele ja NHLi hokimehed olümpiale viia, keeldusid kõik osapooled sammu tagasi astumast. Koalitsioon lagunes ja NHLi mängijaid Pyeongchangis ei näe.

ROOBA JA KOITMAA: OLÜMPIAL MAKSAB ÜHTSUS Soome kõrgliigaklubis Jyväskylä JYP mängiva ründaja Robert Rooba ning Eesti

5 PÕNEVAT JÄÄHOKIFAKTI Ainsana on kolmel eelmisel olümpial alati meeste jäähokis medali võitnud Soome (hõbe Torinost 2006, pronksid Vancouveris 2010 ja Sotšis 2014). Soome meeskonna medalistabiilsus on muljetavaldav – eelmiselt kaheksalt olümpialt on võidetud kuus medalit (kaks hõbedat, neli pronksi), millele ei saa vastu isegi Kanada, kes on samas vahemikus võitnud viis medalit (kolm kulda, kaks hõbedat).

Esimest korda pärast 1998. aasta Nagano mänge ei kvalifitseerunud olümpiale Läti koondis, kes kaotas Riias otsustavas valikmängus 2:3 Saksamaale. Võrreldes Sotši turniiriga on puudu ka Austria meeskond. Lisandujateks on Saksamaa ja võõrustaja Lõuna-Korea.

Olümpiamängude valiksarjas osales ka Eesti, kes võitis esimeses ringis alagrupi, kus vastasteks Mehhiko, Iisrael ja Bulgaaria, aga jäi teises ringis kolmandaks alagrupis, kus jäädi alla Poolale ja Ungarile, aga edestati Leedut.

Lõuna-Korea meeskond teeb korraldajana olümpiadebüüdi. 25-st koondisesse nimetatud mängijast kuus on sünnilt kanadalased ja üks ameeriklane, aga praeguseks kõik ka Lõuna-Korea kodanikud. Mullusel MMil saavutas Lõuna-Korea 1. divisjonis teise koha ja tõusis tänavuseks aastaks maailma 16 tugevama sekka.

Lõuna-Korea naiskonna asemel osaleb olümpial Korea naiskond, sest jaanuari lõpus lepiti kokku, et võistkonda täiendatakse 12 Põhja-Korea mängijaga. Naiskonna kanadalasest peatreeneril Sarah Murray’l on kohustus nimetada igaks kohtumiseks koosseisu (st 22 mängija sekka) vähemalt kolm põhjakorealast.

48 | JÄÄHOKI

MEESTE JÄÄHOKITURNIIR A-alagrupp: Kanada, Tšehhi, Šveits, Lõuna-Korea.

B-alagrupp: OAR , USA, Slovakkia, Sloveenia.

C-alagrupp: Rootsi, Soome, Norra, Saksamaa.

Viigi korral selgub võitja 5-minutilisel lisaajal (kolm kolme vastu) või karistusvisete seerias.

Alagrupiturniiri järel moodustatakse 12 meeskonnast pingerivi (esimene kriteerium koht alagrupis, seejärel punktid, väravate vahe, visatud väravate arv, koht maailma edetabelis), mille 4 esimest pääsevad otse veerandfinaali ja 8 tagumist moodustavad kaheksandikfinaalide paarid.

Play-off’is järgneb viigile 10-minutiline lisaaeg (finaalis 20 minutit), mis mängitakse neli nelja vastu. Kui väravat ei sünni, selgub võitja karistusvisete seerias.

NAISTE JÄÄHOKITURNIIR A-alagrupp (tugevam): Kanada, USA, OAR , Soome.

B-alagrupp (nõrgem): Rootsi, Šveits, Jaapan, Korea.

Tugevama alagrupi kaks paremat pääsevad otse poolfinaali. Tugevama alagrupi kaks tagumist ja nõrgema alagrupi kaks paremat kohtuvad veerandfinaalides.

Play-off’is järgneb viigile 10-minutiline lisaaeg (finaalis 20 minutit), mis mängitakse neli nelja vastu. Kui väravat ei sünni, selgub võitja karistusvisete seerias.

koondise väravavahi Villem-Henrik Koitmaa arvates muudab NHLi mängijate puudumine päris oluliselt jäähokit, mida olümpiaturniiril näeb. «Näeme pigem ühtsusele ja kokkumängule rõhuvaid meeskondi, mitte kõige kirkamaid tähti tegemas väga erilisi asju,» sõnab Rooba.

«Näeme läbimõeldumat hokit. Iseasi, kas see suurele publikule meeldib, sest soovitakse näha ju kõige suuremaid staare, aga mina ootan küll väga põnevat turniiri,» ütleb Koitmaa.

Medaliomanikke tuleb ilmselt ikkagi otsida suure kuuiku – Kanada, USA, Venemaa, Rootsi, Soome, Tšehhi – seast.

«Isiklikult arvan, et Soomel pole kunagi olnud nii head kõige kirkama medali šansid kui seekord. NHLi mängijate puudumine on Soome jaoks hea, sest edu on nad ikkagi saavutanud tugeva meeskonnamängu, mitte staaride pealt. Soomel on hea koosseis,» sõnab Rooba.

Põhja-Ameerika tiimid (Kanada koosseis tuleb poolenisti Venemaal baseeruvas profiliigas KHL, USA on oluliselt kirevam) on Rooba hinnangul paras müsteerium. «Nad võivad lati alt läbi minna, aga ka midagi väga head teha. Jäähokirahvas teab väga hästi, et 1980. aastal Lake Placidis tegid USA üliõpilased tuule alla kõigile, ka võimsale Nõukogude Liidule. Hea näide jäähoki ettearvamatusest.

Esimest korda toimub naiste olümpiaturniir ilma Kanada legendi Hayley Wickenheiseri osaluseta.

FOTO: AP PHOTO/THE CANADIAN PRESS, MARK BLINCH

Olümpialgi maksab väga palju see, kas meeskond hingab ühes rütmis.»

Koitmaa rõhutab vormiajastuse tähtsust. «Jäähoki on niikuinii mikromomentide mäng. Lühikestel turniiridel, kus mängijate tasemevahed väikesed ning eksimusi ei andestata – play-off-seerias saab kaotuse järel teise võimaluse, sest see kestab mitme võiduni –, sõltub tulemus väga-väga väikestest detailidest,» ütleb Koitmaa. Üks neist detailidest võib olla väravavaht. «Kui jäähoki väravavahil on hea päev, võib ta mängu üksinda ära võita ja meeskonna kuldmedalile viia. Parim näide on 1998. aasta Nagano olümpia, kus Dominik Hašek võitis Tšehhile sisuliselt üksinda selle kuldmedali. Tõsi, mõned mehed, näiteks Jaromir Jagr, olid abiks, aga sangar oli kindlasti Hašek,» meenutab Koitmaa legendaarse ametivenna olümpiasoolot.

Pyeongchangis annab Koitmaa väravavahtide osas eelise Rootsile, kelle puuri peaks valvama Jhonas Enroth (Minski Dinamo). «Aga kui Mikko Koskinen mängib Soome väravas sama hästi kui 2016. aasta MMil, võib ta meeskonna väga kaugele viia. Ameeriklaste Ryan Zapolski oli KHLi hooaja esimesed kolm kuud Helsingi Jokerite väravas müür, aga on nüüd veidi ära väsinud.»

Rooba kavatseb huviga jälgida ka võõrustajate Lõuna-Korea meeskonda, kellega Eesti 2015. aasta MM-il 1. divisjoni B-grupis kohtus (3:7 kaotus), aga kes praeguseks välja jõudnud maailma 16 tugevama sekka. «Korealaste olümpiaprojekt oli toona täies hoos. Samad mehed, kes praegu olümpial, mängisid toona meie vastu. Siiralt loodan, et Lõuna-Koreal läheb hästi, sest nad on meeskonna arendamisel tõsist vaeva näinud,» sõnab Rooba.

NAISTE GRETZKY PUUDUB ESIMEST KORDA Naiste jäähoki lisandus olümpiakavva 1998. aastal Naganos, kui USA alistas finaalis 3:1 Kanada. Kõik järgmised kuldmedalid on võitnud Kanada (kolm korda on finaalis alistatud USA, 2006. aastal Rootsi). Pyeongchangi tullakse kogenud rivistusega – 23-st naisest 14 võitsid neli aastat tagasi Sotšis kuldmedali.

Aga esimest korda toimub olümpiamängude naiste jäähokiturniir ilma Hayley Wickenheiseri osaluseta. Kanadaga olümpialt ühe hõbeda ja neli kulda võitnud ründaja, kes on naiste jäähokis analoog Wayne Gretzky’le, lõpetas aasta aega tagasi karjääri.

Naised panevad Pyeongchangis litri mängu 10. ja mehed 14. veebruaril.

50 | KIIRUISUTAMINE

ANTSONI JÄLGEDES ADAVEREST OLÜMPIALE KRISTJAN-JAAK KANGUR

reporter

Eesti kiiruisutamine on 40-aastase pausi järel olümpial esindatud.

K

ohtla-Järve poiss Väino Treiman oli 11-aastane, kui vaatas, kuidas Ants Antson Innsbruckis kiiruisutamise olümpiavõitjaks tuli. Eeskuju innustas – Väino pani koos sõpradega uisud jalga ja läks Jõhvi staadionile uisutama. Üle poole sajandi hiljem saab ta taas teleri ette istuda. Seekord aga selleks, et näha, kuidas olümpiajääl mõõdavad meetreid kaks tema käe alt sirgunud kiiruisutajat. Esimesed pärast Antsonit.

«Praegu meil Eestis 400-meetrist ringi pole, tollal oli hulgem. Uisutamine oli sel ajal isegi populaarsem kui suusatamine. Ja nii palju kui ma mäletan, oli rada tol päeval rahvast täis,» meenutab Treiman Antsoni olümpiavõidu-päeva.

Kiiruisupisik puges tollal küll Treimani südamesse, ent ise hakkas ta tegelema hoopis kergejõustikuga ja jõudis takistusjooksus isegi Eesti meistrivõistluste medalini. Alles 1970. aastatel Adaverre jõudnuna asus ta seal uisurada ehitama. Ehk «tingimusi looma», nagu Treiman ise ütleb.

«Oli aeg, kus seitse aastat järjest lund ei olnud, aga külma ikka oli. Hakkasin liuvälja valama,» meenutab Treiman, kes ei osanud toona unistadagi, et kunagi võiks keegi sellelt väikeselt uisuringilt laia maailma jõuda. Tänaseks on jõudnud kaks: Saskia Alusalu ja Marten Liiv.

«See on suur ime,» ei väsi Treiman kordamast. «Kunagi läksin Mart Siimanni juurde ja küsisin: kelle asi see on, et püsiks

Marten Liiv stardib Pyeongchangis 1000 m sõidus ja samal distantsil (1500 m), kus Ants Antson 1964. aastal Innsbruckis olümpiavõitjaks tuli.

FOTO: VLADIMIR PESNYA/SPUTNIK/ SCANPIX

elus ala, kus meil on olümpiavõitja?

Uisuliidu? EOK? Minu? Siimann küsis vastu: ütle, kas on võimalik, et meil pääseb mõni sportlane kiiruisutamises olümpiale? Vastasin, et praegustes tingimustes ei ole. Siimann seepeale: tead, mulle meeldib su ausus, aga ära sa sama asja jumala pärast kuskil rohkem välja ütle! Ja määras meile kaks EOK toetust, mida oleme tänaseni saanud,» kerib Treiman ajaratast tagasi.

Marten Liiv oli tollal kümne-, Saskia Alusalu 13-aastane. Tänaseks on mõlemad jõudnud välismaa akadeemiate kaudu oma ala tipu lähedale. Treiman peab Liivi suuremaks talendiks, Alusalu aga see-eest tohutuks töörügajaks. «Loomulikult ei ütle ma, et Saskia poleks ka andekas! Aga et päris tippu jõuda, peavad mõlemad pooled paigas olema. Marten sai alles 21 ja ta on juunioride seast väga valutult meesteklassi liikunud, ühtegi tagasilööki pole seni olnud. Näis, kuidas ta hakkama saab, kui esimene seesugune tuleb,» mõtiskleb Treiman.

Alusalu ja Liivi edu valem on kehakultuuriharidusega Treimani hinnangul lihtsam, kui arvatakse. «Kõigepealt tuleb kõvasti trenni teha. Kui oled kõvasti teinud, alles siis on võimalus teha valesti või teha üle,» on ta veendunud. «Aga üks on selge: last ei saa üle treenida. Loomulik pidur tuleb peale: väsib ära, hakkab jonnima!»

Teistele on seda «saladust» vahel raske selgitada. «Välismaa-laagrid on meil sageli olnud Valgevenes. Neil on traditsioonid, on kiiruisuhall. Sageli on küsima tuldud: Väino, mis metoodikat sa kasutad, et Marten on jõudnud kaugemale kui meie poisid? Vastan: mitte mingit,» sõnab Treiman.

Mida Treiman Pyeongchangis oma kunagistelt õpilastelt ootab? «Marten lubas, et viimaseks ta ei jää,» sõnab treener 1000 ja 1500 meetri distantsil 35 konkurendiga rinda pistva Liivi kohta. «Kui ta 30 hulka jõuab, on ta end juba ületanud. Ta on Koreas üks nooremaid startijaid – tema õige olümpia on järgmine, võib-olla isegi ülejärgmine,» märgib Treiman.

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 10.02 NAISTE 3000 M 11.02 MEESTE 5000 M 12.02 NAISTE 1500 M 13.02 MEESTE 1500 M 14.02 NAISTE 1000 M 15.02 MEESTE 10 000 M 16.02 NAISTE 5000 M 18.02 NAISTE 500 M 19.02 MEESTE 500 M 21.02 MEES- JA NAISKONDLIK JÄLITUSSÕIT 23.02 MEESTE 1000 M 24.02 MEESTE JA NAISTE ÜHISSTART Ta toonitab, et iga kiiruisutaja tulemusi hinnates tuleb need õigesse taustsüsteemi asetada. «Saskia oli kaks aastat Inzelli akadeemias olnud, kui mõned hakkasid rääkima, et tal on ju 500 meetri rekord ikka sama mis Eestis. Tuli siia ja kaotas lühikesel distantsil kodusele konkurendile, hakati küsima: mis lahti on?

Aga saja meetri jooksjat ja maratoonarit me ju ei pane ühte patta ja ei hakka arvustama,» toob Treiman ilmeka näite. «500 ja 3000 meetrit on täiesti erinevad distantsid. Tuleb oma väljund leida. Saskia ja Marten on õnneks leidnud.»

Alusalu asub Gangneungi olümpiaovaalil ringe mõõtma esmakordselt pärast 1932. aasta Lake Placidi mänge kavva võetud ühisstardist sõidus. Treimani sõnul passib selle ala selgitamiseks kõige paremini võrdlus jalgrattasõiduga: «Ettearvamatu distants, kus pead olema vaimselt väga küps ja tasakaalukas, et tabada õiget momenti.»

Detsembri alguses Calgarys Alusalu täpselt seda suutiski, näpates kahe vahefiniši võiduga piisavalt punkte, et saada sõidu kokkuvõttes neljas koht ja olümpiapilet. Treiman rõhutab, et medalimõtetel ei maksa lasta end uimastada. «See oleks ulme. Aga saada mõne vahefiniši võiduga koht näiteks kaheksa hulgas ... Miks ka mitte?»

52 | LÜHIRAJA KIIRUISUTAMINE

KAS KOREA PANEB KULLAPEO PÜSTI? KRISTJAN-JAAK KANGUR

reporter

Pyeongchangi olümpial on kodupubliku üheks peamiseks tõmbenumbriks lühiraja kiiruisutamine.

L

igi pooled kullad, peaaegu kolmandik kõigist medalitest – pole kahtlustki, et lühirajauisutamise valitsejariik on olümpiamängudel olnud Lõuna-Korea. Sotši mängudelt viidi koju aga vaid üks individuaalkuld ja seda viga tahetakse koduses Gangneungi uisukeskuses kindlasti parandada.

Tegelikult võinuks Lõuna-Korea nelja aasta eest omaks pidada veel kolme kulda, ent Torinos kolmekordseks olümpiavõitjaks kroonitud Ahn Hyun-Soo kordas saavutust Sotšis juba Viktor Ani nime all ja Venemaa värvides. Lõunakorealased «ülejooksikuga» toona väga ei pahandanud, kurjad oldi hoopis kohaliku uisuliidu peale, kes polevat suutnud staarile sobilikke tingimusi tagada.

Pyeongchangis olnuks Anil võimalus kerkida kõigi aegade edukaimaks lühirajauisutajaks, kuid kadunud poja tagasitulek jääb ära. Ehkki An võitis alles jaanuari alguses Dresdenis peetud EMil hõbemedali, pole tema nime olümpiale sõitvate venelaste hulgas. Miks, teab täpselt vaid Rahvusvaheline Olümpiakomitee. An pole iial andnud positiivset dopinguproovi, kuid tema nimi käis läbi kurikuulsast McLareni raportist ning näiteks Prantsusmaa ajaleht Le Monde on väitnud, nagu oleks ka tema dopinguproovidega Sotšis manipuleeritud.

Kui lühirajauisutamine 1992. aasta Albertville’i mängude kavva võeti, oli see «kukepoks jääl» puhtalt Aasia ja Põhja-Ameerika siseasi – tosinast medalist vaid ühe teatesõidupronksi suutsid näpata olümpialipu all võistelnud venelan-

Tüüpiline episood lühiraja kiiruisutamise võistluselt. Kuna ruumi on vähe ja kiirus suur, otsib hollandlane Sjinkie Knegt (paremal) tuge lõunakorealase Hyo Jun-limi seljast.

FOTO: ATTILA VOLGYI/ IMAGO/XINHUA/ SCANPIX

nad. Muu maailm on vahepealse veerandsajandiga kõvasti järele tulnud, kuid ikkagi on tegu korraldajatele broneeritud pidupäevaga: Lõuna-Korea on läbi aegade talimängudelt korjanud 53 medalit, millest 42 on tulnud lühirajauisutamises. Neist omakorda pooled on kuldsed.

Pole siis ime, et koduste mängude eel on pinged laes – suursoosikule Shim Suk-heele läks tema enda treener vaid mõni nädal enne olümpia algust treeningul suisa kättpidi kallale. Põhjus? Shim olevat kullavormi minetanud ...

See tuhkatriinulugu kirjutab end õigupoolest ise: 20 aasta eest Gangneungi uisuareeni naabruses sündinud Shim võitis juba Sotšist täiskomplekti medaleid, ent individuaalkulda tal veel pole.

Väidetavalt muutis neiu pärast nelja aasta taguseid mänge oma mobiiltelefoninumbrit, valides neljaks viimaseks numbriks 2018 ...

Seesuguse ootuste koorma all on varemgi murdutud. Teisalt osatakse Aasia kultuuris end eesmärgi nimel motiveerida pea inimvõimete piirini ja pingete talumine on korealastele sestap loomuomane. Sellest annab aimu ka Shimi koondisekaaslase Choi Min-jeongi sõnades lihtne ja samas oi-kui-raske lubadus. MK-sarja avaetapil võidutses seitsmekordne maailmameister kahel alal ja teatas seejärel, et on «kõigest 60-protsendilises vormis».

Nüüd, paar kuud hiljem, on 19-aastane Choi enesekindlam. «Olen valmistunud, et olümpial vormis olla. Ma arvan, et mul läheb seal päris hästi. Kui peaks tekkima võimalus kõiki nelja kulda jahtida, siis oleks ilmselt parem, kui prooviksin neist võimalikult paljud kätte saada,» teatas ta.

Kui korraldajad pelgavad, et mõndagi ala kummitab algavate mängude ajal publikupuudus, siis Gangneungi jäähallis ei tohiks seda muret olla – juba enne aastavahetust oli kullasaju ootuses kau-

baks läinud kolmveerand piletitest. Tavatut tähelepanu naudivad ka võõrustajate konkurendid. «Lõuna-Korea pärandit arvestades näeme Pyeongchangis senistest suurimat võistlusareeni ja suurimat publikuarvu,» oli kolmekordne olümpiavõitja, kanadalane Charles Hamlin elevil.

«Naudin alati Koreas võistlemist, sest seal suhtutakse meisse kui ülemaailmsetesse tähtedesse. Ja korealased innustavad kõiki, ka välismaalasi.»

Lõpetuseks: võõrustajad võivad olla soosikud, kuid võitjale panuseid panna ei soovitaks lühirajauisutamises küll kellelgi. Ei usu? Võtke siis lahti mõni otsingumootor ja otsige üles video sellest, kuidas liugles Salt Lake City mängudel sõidust sõitu ja lõpuks kullale Steven Bradbury. Sellal kui finaali viimases kurvis üksteist pikali ramminud konkurendid rajaäärsete mattide vahel siplesid, pidas austraallane meeles vana sporditarkust, mis passib lühirajauisutamisse ehk paremini kui ühelegi teisele spordialale: et esimesena lõpetada, pead esmalt lõpetama!

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 10.02 MEESTE 1500 M 13.02 NAISTE 500 M 17.02 MEESTE 1000 M JA NAISTE 1500 M 20.02 NAISTE 3000 M TEATESÕIT 22.02 MEESTE 500 M JA 5000 M TEATESÕIT, NAISTE 1000 M LÜHIRAJA KÕIGI AEGADE OLÜMPIAMEDALITE TABEL Lõuna-Korea

21

12

9

42

Hiina

9

13

8

30

Kanada

8

11

9

28

USA

4

6

9

19

Venemaa

3

1

1

5

Itaalia

1

3

4

8

54 | FREESTYLE

HALASTAMATU FREESTYLE EI ANDESTA MIDAGI EGA KUNAGI MERILI LUUK

P

reporter

laan nägi ette, et 17. veebruari hommikul kell 6 vaatab terve Eesti Kanal 2-st freestyle-suusatamise naiste pargisõidu finaali, kus 16. sünnipäeva tähistav Kelly Sildaru lustib (justnimelt lustib, mitte ei võitle või heitle või rüga!) Pyeongchangi taliolümpiamängude kuldmedali nimel. Ning kuigi päikesetõusuni on veel kaks tundi aega, valgustavad Eestimaad akendes põlevad tuled.

Umbes nii, nagu 30 aastat tagasi, kui Allar Levandi Calgary olümpiamängudel pronksmedali võitis. Ainult selle vahega, et kui toona vaadati esimestest, 1924. aastal Chamonix’s peetud taliolümpiamängudest saati kavva kuulunud läbinisti põhjamaist kahevõistlust, siis nüüd olnuks teleka ette naelutajaks alles teist korda olümpiaprogrammis nähtav pargisõit. Algosadeks lahustatuna koosnevad mõlemad spordialad suusatamisest ja hüppamisest, aga erinevad valmiskujul teineteisest totaalselt.

Veel 30 aastat tagasi raputasid spordisõbrad uskmatusest pead, kuuldes, et olümpiamängudel hakkavad võistlema

Kelly Sildaru eemale jäämisel on naiste pargisõidu üks soosikuid ameeriklanna Maggie Voisin, kes võitis X-mängudel kuldmedali. FOTO: AP PHOTO/JULIE JACOBSON/SCANPIX

FREESTYLE | 55 trikisuusatajad. 1992. aastal olümpiamängude kavva võetud freestyle-suusatamine tundus midagi robustset, kuid on praeguseks üks enimvaadatumaid talialasid. Kes ei tahaks näha judinaid tekitavaid hüppeid ning saltosid, sekka mõnd hirmuäratavat kukkumist!

Eesti spordisõbra jaoks oli freestyle-suusatamine pikalt nagu kaelkirjak Riia loomaaias – tead, et ta on olemas ja iga mõne aasta tagant vaatad üle, aga olematu isikliku kontakti tõttu puudub sügavam hingesugulus. Erinevalt näiteks Tallinna loomaaia jääkarupojast, kes on ju täiega oma jope. Homie. Olukord muutus 2015. aasta detsembris, kui Sildaru võitis Dew Touri ja vallandas koduvabariigis Kellymaania.

Kui isegi triki switch double cork 1080 olemusest (kahekordne salto kolme ümber telje pöördega, kusjuures hüppesse minnakse või maandutakse selg ees) täielikult aru ei saa, ajavad Sildaru X-mängude tiitlid ikka uhkusest rinna kummi. Seda enam oli Sildaru septembris saadud põlvevigastus rahvuslik katastroof, sest purunes lootus, et saame pärast 2006. aastat jälle olümpiakulda tähistada.

PARKI ERISTAB RENNIST ALATI ERINEV RADA Sildaru on mõistagi olümpialt eemale

«Ma olen veel nii noor ja saan edasi suusatada. Ka olümpiatel.

Midagi hullu pole juhtunud.»

Kelly Sildaru (pildil).

FOTO: KONSTANTIN SEDNEV

jäämise tõttu kurb, aga on suutnud olukorraga leppida. Pigem on ta kurb, et hooaeg jäi vahele. «Aga ma olen veel nii noor ja saan edasi suusatada. Ka olümpiatel. Midagi hullu pole juhtunud,» ütleb Kelly, kes on nelja aasta pärast toimuva Pekingi olümpia aegu kõigest 19-aastane.

Olümpia eel on ka paljud Sildaru konkurendid vigastustega hädas. «Päris palju on neid inimesi, kellele põlv häda teinud,» räägib Kelly.

«2014. aasta Sotši olümpia eel oli Maggie Voisinil ristatisidemega probleeme (olümpialt jäi ta siiski eemale kannavigastuse tõttu – toim), Kaya Turskile tegi põlv häda,» lisab isa ja treener Tõnis Sildaru. Turski teataski oktoobris, et lõpetab pärast tosinat erinevat operatsiooni oma keha kurnamise ning Pyeongchangi ei pürgi. Sotši olümpiamängud samuti põlvevigastuse tõttu vahele jätnud ning sellele järgnenud kolmel hooajal nii põlve ristati- kui külgsidemeid lappinud norralanna Tiril Christiansen peaks aga rivis olema.

Pargisõidu olümpiavõitjat ei taha aga perekond Sildaru ennustama hakata. «Kaarte ma laiali laduma küll ei hakka,» muigab Kelly. Tõnis lisab, et on oma vitsad korra saanud. «Kui Sotšis pakuti, kas võidab Lisa Zimmermann või Kaya Turski (esimene freestyle-suusataja, kes tegi naiste konkurentsis switch 1080 triki), siis tegelikult ei pääsenud kumbki finaaligi. Dara Howelli võitu poleks ma elu sees arvanud! Eks see ongi spordi eripära. Jalgpallis ju samamoodi: võid olla tugev meeskond, aga saad finaalis ikka 0:4 kolaka. Spordis on kõik võimalik, ekstreemspordis eriti,» räägib ta.

56 | FREESTYLE JA LUMELAUD Naispargisõitjaid, kes ka rennisõiduga tegelevad, pole palju. Õigemini on neid peale Sildaru vaid üks – ameeriklanna Devin Logan. Tõnis selgitab, et kuigi esmapilgul tunduvad alad üsna sarnased ja osaliselt on seda ka trikid, on rennisõidutehnika hoopis teistsugune. «Lisaks on pargisõit tunduvalt loomingulisem, sest seal on alati uus rada. Renn on alati ühe ja sama kujuga ning täpselt raamides,» selgitab ta.

«Eks sellest sõltubki, mis kellelegi sobib.»

VIGURHÜPPED – AKROBAATIKA SUUSKADEL Kui pargisõit ja rennisõit on nutiajastu laste ehk uue koolkonna lemmikud, siis vana kooli austajad armastavad Tõnis Sildaru sõnul vigurhüppeid ja küngaslaskumist. «Aasias on vigurhüpped eriti tugevad,» räägib ta. Ometi on see ala näiliselt väga sarnane järjest populaarsemaks muutuva Big Airiga, kus tähtis on üks võimalikult tehniliselt keerulise, kuid stiilipuhta sooritusega hüpe. Vigurhüppajad ja Big Airi mäest alla tuhisevad sportlased peavad ise neid alasid täiesti erinevaks.

«Vigurhüpped on puhas akrobaatika, kus tähtsad käte ja jalgade sirutused, Big Air on natuke vabam. Vigurhüpetes õpitakse enamasti ära üks hüpe ja kogu aeg tehakse identset liigutust – sõidetakse hüppesse otse ja keeratakse vaid ühele poole, mingeid selg ees või vasakule-paremale hüppeid ei tehta. Big Air on mitmekülgsem ja oluline on loovus,» selgitab Tõnis.

31-aastane Shaun White võitis lumelaua rennisõidus olümpiakulla nii 2006 Torinos kui ka 2010 Vancouveris, ent jäi 2014 Sotšis neljandaks, sest kukkus finaalis (pildil).

Pyeongchangis on veteran vaatamata sügisel Uus-Meremaal treeningul üle elatud raskele kukkumisele, mis nõudis näopiirkonnas 62 õmblust, taas stardis ja püüab oma kolmandat olümpiakulda.

FOTO: REUTERS/LUCAS JACKSON/SCANPIX

Muidu skeptilised olümpiaisad nägid, et Big Air kogub üha populaarsust ning Pyeongchangis kuulub see esimest korda programmi, kui selles võistlevad lumelauasõitjad.

Et just pärast esimest katsetust lumelaual jõudis olümpiakavva ka freestyle-suusatamise rennisõit, ei tasu pahaks pidada šansse, et Pekingis võistlevad Big Air’is medalite nimel ka suusatajad.

Ometi ei usu Sildarud, et vigurhüpped Big Air’iga asendatakse. «Aasias on vana kooli koolkond nii suur, et vaevalt enne Hiina olümpiamänge vigurhüpped välja võetakse. See on ju nende medaliala,» sõnas Tõnis.

Sulatõsi. Hiinlased tähistasid oma esimest taliolümpiamängude suusaalade kuldmedalit 2006. aastal Torinos. Kui eestlasi rõõmustasid toona murdmaasuusatajad Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpalu, siis hiinlaste pilgud olid naelutatud vigurhüppajale Han Xiaopengile. Nüüd loodetakse samasugust triumfi 27-aastaselt Xu Mengtaolt. «Lõppude lõpuks on sel alal ka õnne vaja, aga mina pean ekstra täpselt kontrollima, et kõik muu ka klapiks,» sõnas Xu. Täpselt sama plaaniga lähevad starti ka kõik teised freestyle-suusatajad sõltumata sellest, kas tegu pargivõi rennisõidu, vigurhüpete, küngaslaskumise või suusakrossiga. Need alad ei andesta. Üks väike valearvestus võib tähendada kõige kaotamist.

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 11.02 NAISTE KÜNGASLASKUMINE 11.02 MEESTE LUMELAUA PARGISÕIT 12.02 MEESTE KÜNGASLASKUMINE 12.02 NAISTE LUMELAUA PARGISÕIT 13.02 NAISTE LUMELAUA RENNISÕIT 14.02 MEESTE LUMELAUA RENNISÕIT 15.02 MEESTE LUMELAUAKROSS 16.02 NAISTE VIGURHÜPPED 16.02 NAISTE LUMELAUAKROSS 17.02 NAISTE SUUSATAMISE PARGISÕIT 18.02 MEESTE SUUSATAMISE PARGISÕIT 18.02 MEESTE VIGURHÜPPED 20.02 NAISTE SUUSATAMISE RENNISÕIT 21.02 MEESTE SUUSAKROSS 22.02 MEESTE SUUSATAMISE RENNISÕIT 23.02 NAISTE SUUSAKROSS 23.02 NAISTE LUMELAUA BIG AIR 24.02 MEESTE LUMELAUA BIG AIR 24.02 NAISTE JA MEESTE LUMELAUA PARALLEELNE SUURSLAALOM

KÜNGASLASKUMINE SOBIB KANADALASTELE, SUUSAKROSS ÕPIHIMULISTELE

Maailma parim küngaslaskuja, tänavu löömatuna püsinud kanadalane Mikael Kingsbury soovib Pyeongchangis üle kullata 2014. aastal Sotšis võidetud hõbeda. FOTO:

TOM PENNINGTON/GETTY IMAGES/AFP/SCANPIX

Kanadast pärit Dufour-Lapointe viieliikmeline perekond armastas suve ja purjetamist ning igal reede õhtul kiirustati töölt koju, et minna nädalavahetuseks paadiga merele. Tõsi, talvel käidi Montrealist põhjas mägedes suusatamas, kuid see oli lihtsalt üks ajaveetmisviis.

Ometi pandi kolm tütart – Maxime, Chloe ja Justine – kolmeaastaselt suuskadele.

Kui Maxime sai 10-aastaseks, nägi ta ühte sõpra küngaslaskumist proovimas.

Väikesed künkad tekitasid temas erutust ning ta otsustas ala proovida. Mõne aja pärast kutsuti ta naiskonda ning nähes, et õde reisib mööda ilma ringi ning muudkui naeratab, liitusid temaga ta õed.

Noorimat õde – Justine’i – meelitati küngastest alla laskuma suisa šokolaadi abil!

«Proovisime neid ühel treeningul lahku ajada, aga see oli liiga raske. Nad tahtsid kogu aeg ninapidi koos olla,» rääkis naiskonna treener Marc-Andre Moreau CBC-le. Sotši olümpial tõi koostöö edu – Justine (23) tuli olümpiavõitjaks, Chloe (26) sai hõbeda ning vanim Maxime (28) pidi leppima 12. kohaga.

Kuigi tänavu pole keegi õdedest ainsagi MK-etapi võiduni küündinud, on Kanadal kün-

gaslaskumises ikkagi kuldmedal soolas, sest meeste seas valitseb seda spordiala Mikael Kingsbury.

Ka Kelly Sildaru on küngaslaskumist proovinud, aprillis juunioride MMi aegu. «Kuna ma ei valda õiget sõidutehnikat, siis oli ikka päris raske. Jalad väsisid kiiresti ära,» meenutab ta.

«Seal on neid künkaid hästi tihedalt, tundub võimatu pöördeid teha.» Isa Tõnis lisab, et üldjuhul pargisõitjad küngaslaskumisega tegelema ei hakka – pigem vastupidi.

Ainus freestyle-suusatamise olümpiaprogrammi ala, millega Sildarul igasugune hingesugulus puudub, on suusakross. «Sellel alal on vaja väheke õnne, sest kõike võib juhtuda.

Sotšis läks kõik perfektselt, aga meil kõigil oli uskumatult hea päev,» meenutas Sotši olümpiavõitja, prantslane Jean-Frederic Chapuis.

«Suusakross on mäesuusatamise järgmine tase. Seda on väga lihtne mõista – stardis on meid neli, kuid pärast hüppeid, kukkumisi ja tõuklemisi on finišis vaid üks võitja. Oleme igalt alalt midagi õppinud. Vaatan meeleldi küngaslaskumist, et panna põlved paremini tööle ning naudin pargisõidus tehtavaid hüppeid.»

60 | SKELETON, BOBISÕIT JA KELGUTAMINE

LÄTI KULLAJAHT KRISTJAN-JAAK KANGUR

reporter

Läti skeletoniässade Martins ja Tomass Dukursi isa ja mänedžer Dainis andis Postimehele intervjuu.

K

ui eestlaste jaoks tähendab taliolümpia enamjaolt kõike lumega seonduvat, siis lätlasi huvitab ennekõike see, mis leiab aset jääl. Hokimeeskonna eemalejäämise tõttu tõuseb lõunanaabrite jaoks seekord tähelepanu keskpunkti Alpensia jäärennis toimuv. Just seal asub iseseisva Läti esimest talikulda püüdma kahekordne olümpiahõbe Martins Dukurs. Enamgi veel, medališanss on ka tema kolm aastat vanemal vennal Tomassil.

Läti kelgutamise ning skeletoni- ja bobisõidu au, mõistus ja südametunnistus on üks mees – Dainis Dukurs. Postimehel õnnestus vendade Dukursite isa ja Sigulda raja haldaja lühikeseks telefoniintervjuuks tabada hetkel, kui olümpiamängude alguseni jäi kaks nädalat.

Parasjagu käis kibekiire töö kelkude kallal, sest neid ootas kohe-kohe ees teekond Lõuna-Koreasse. Martins ja Tomass rügasid aga samal ajal trenni teha: hommikupoolikul kergejõustik, pärast lõunat jõusaal.

Mis vägi paneb inimese heitma kõhuli väikesele kelgule ja mööda jäärenni, pea ees, kiirusega kuni 130 km/h alla kihutama? Dainis Dukurs nõustub, et pealtnäha on skeletonisõit hullumeelne ala. Ta märgib ka, et tegu on bobisõidust ja kelgutamisest keerulisema ettevõtmisega. «Skeletonikelgu jalased on ümmargused – nagu kaks toru. Asend kelgul pole just kõige lihtsam, sest näed vaid jääd, mitte midagi muud. Pead täielikult oma keha usaldama,» avab Dukurs skeletonisõidu saladusi.

Kaheksa aastat järjest (!) MK-sarja valitsenud Martins Dukurs pidi tänavu loovutama üldvõidu lõunakorealasele

Kaheksa hooaega järjest MK-sarja võitnud Läti skeletonisõitja Martins Dukurs.

FOTO: AFP/APA/ JOHANN GRODER/ SCANPIX

Yun Sung-binile, sest tema tulemus eelviimasel etapil Sankt Moritzis tühistati. «Sõidu järel tuvastati, et meie kelgu jalased on lubatust minimaalselt raskemad,» selgitab isa Dainis juhtunut. «Küll aga jäi meile silma see, et kelke kontrolliti erineval moel – üks kontrollija hoidis kelku käes, teine jällegi laual. Kuna filmisime protsessi, saatsime videod ka alakomiteele ja nad nõustusid, et olümpiaks tuleb koostada kindel protokoll,» kirjeldab Dukurs.

33-aastane Martins on siiski oma ala kroonimata kuningas: viiekordne maailmameister, kaheksakordne MK-sarja võitja. Puudu ongi vaid kroon ehk olümpiakuld. 2010. aastal jäi tal Vancouveris sellest nelja sõidu kokkuvõttes puudu vaid 0,07 sekundit, olümpiavõitjaks kerkis kanadalane Jon Montgomery. Pronksi sai toona venelane Aleksandr Tretjakov, kes pressis end neli aastat hiljem Dukursist mööda kullale.

Täna Tretjakovi nime enam Sotši medalitabelist ei leia – mis muud kui kurikuulus doping. Nii oleks Martins justkui ikkagi olümpiavõitja, kuid kuldmedalit pole ta postiga saanud. Ja papa Dukursi sõnul seda väga ei oodatagi. «Kui tuleb, siis tuleb. Aga ROKi tegutsemisest on praegu väga raske sotti saada,» tõdeb ta.

Sotšis juhtunu kohta on tal aga oma selge arvamus olemas.

«Asend skeletonikelgul pole just kõige lihtsam, sest näed vaid jääd, mitte midagi muud.

Pead täielikult oma keha usaldama.»

Läti skeletoniässade Martins ja Tomass Dukursi isa Dainis (pildil).

FOTO: LETA/SCANPIX

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 11.02 MEESTE ÜHEKELK 13.02 NAISTE ÜHEKELK 14.02 KAHEKELK 15.02 KELGUTAMISE TEATESÕIT 16.02 MEESTE SKELETON 17.02 NAISTE SKELETON 19.02 MEESTE KAHEBOBI 21.02 NAISTE KAHEBOBI 25.02 MEESTE NELJABOBI

Ühtlasi on see ainus teema, millest rääkides muidu muhe Dukurs korraks pisut häält tõstab: «Midagi sellist, mida Venemaa Sotšis korraldas, võiks juhtuda ehk veel vaid Põhja-Koreas! Selline asi tapab kogu sporti. Mina isiklikult leian, et terve Venemaa koondis tulnuks Pyeongchangist eemale jätta. Miks? Sest nad pole kordagi öelnud: vabandust, me tegime valesti. Mitte kordagi!»

Kuid miks ikkagi bobisõit ja kelgutamine Lätis nii menukad on? Dukurs vastab ühe sõnaga: traditsioonid. Ala ajalugu on lõunanaabrite juures juba sajandivanune, 1986. aastal valmis Nõukogude Liidu sportlaste jaoks tipptasemel Sigulda rada.

Ja edu sünnitab edu. Dukurs tuletab meelde, et juba Sarajevo mängudel võitis Zintis Ekmanis punalipu all kahebobil pronksmedali. Neli aastat hiljem Calgarys krooniti Jānis Ķipurs ja Vladimir Kozlov suisa olümpiavõitjateks. «Olime Ida-Euroopas selles vallas kindlalt esikohal. Meil oli üks hull mees, Rolands Upatnieks, kes kõigele aluse pani,» meenutab Dukurs kaasmaalast, kes konstrueeris Nõukogude Liidu esimesed bobikelgud ja juhendas 1980. aastatel suurriigi koondist.

Tänasel päeval peab «hullu mehe» rolli täitma Dukurs ise. Ent ta teeb seda mõnuga. «Vanemad õpetasid: kui midagi teed, tee võimalikult hästi! Me pole staarid, ei tahagi olla. Muidugi meid teatakse, toetatakse. Läti lippu mastis nähes tunneme südames uhkust. Aga ennekõike naudime lihtsalt seda, mida teeme,» sõnab ta.

Ja palub usutluse lõpetuseks kindlasti kirja panna veel ühe asja: «Soovin head ka Eesti sportlastele! Kogu südamest!»

62 | CURLING

KÕIK SAAB ALGUSE AINULAADSEST GRANIIDIST KRISTJAN-JAAK KANGUR

reporter

M

illal sätib end Pyeongchangi mängude ajal pilvepiirile jalgu kõlgutama ja vaatemängu nautima parun Pierre de Coubertin? Arvata võib, et siis, kui Gangneungi halli jääl hakkavad libisema ümmargused kivid. Hoiab ju nimelt curling ehk maakeeli jääkeegel olümpiamängudel parimal võimalikul moel õhus amatörismivaimu selle sõna parimas võimalikus mõttes: sport pakkugu ennekõike esteetilist naudingut, mida ei ole sobilik allutada võidujanule.

Jääkeegli mängimiseks vajalikud kivid tehakse graniidist, mida leidub maailmas vaid kahes kohas – Šotimaa ranniku lähedal asuval Ailsa Craigi saarel ja Walesis asuvas Trefori karjääris.

Neist kahest on traditsioonilisem allikas Ailsa Craig ning sealseid kive kasutatakse alates 2006. aastast ka olümpiamängudel.

Koos Marie Turmanniga Eesti hetke parima jääkeeglipaari moodustava ja ühtaegu siinse alaliidu peasekretärina tegutseva Harri Lille sõnul toodetakse saarel kaevandatud graniidist kauni välimusega mängukive kahes tehases. Üks neist asub sealsamas Šotimaal Ailsa Craigil, teine Kanadas. Kivide valmistamisel kasutatakse kahte eri tüüpi graniiti, Ailsa Craigil leidub mõlemat – sinine neelab väga vähe vett ja seetõttu kulub mööda jääd libisedes aeglasemalt, roheline on pisut madalama kvaliteediga.

Varem kasutati kivide tootmisel seejuures rohkem rohelist graniiti, kuid tänaseks päevaks on Ailsa Craig kuulutatud looduskaitsealaks ja lõhkamistööde keelustamise tõttu pole roheline graniit enam nii kergesti kättesaadav.

Mõistagi on üritatud kive ka muust

Jääkeegliturniiri üheks tõmbenumbriks on alati Norra meeskonna värvikad püksid.

FOTO: AP PHOTO/ ANDY WONG/SCANPIX

materjalist valmistada, kuid need plaanid on jäänud mitmel põhjusel üksikürituste tasemele.

«Keraamilisi kive on testitud küll ja Saksamaal tegutseb praegugi üks ettevõte, mis neid toodab. Aga meie ala on mõnes mõttes väga iidne ja maailma alaliit on samuti traditsioonides väga kinni,» selgitab Lill. Pole ka ime – esimesed märgid ala harrastamisest pärinevad juba 16. sajandi alguse Šotimaalt.

Lisaks jätkub Ailsa Craigi graniidist kivide tootmiseks materjali veel aastakümneteks, märgib Lill. «Kui hakkaks otsa saama, küll siis jalad kõhu alt välja võetaks ja hakataks midagi leiutama,» muigab ta.

Kui mõnelgi alal pole ilma üüratu rahakotita põhjust tipptehnoloogiast unistada ja tihti ei saa seda osta isegi raha eest, siis jääkeeglis on teisiti. Eesti esipaar Turmann-Lill kasutab täpselt sama varustust nagu maailmameistrid, kinnitab Lill ja naerab: «Isegi selle vabanduse taha ei saa pugeda!»

Eestis on üks rada, kus igaüks saab end soovi korral olümpiasportlasena tunda ehk harjutada olümpiaspetsifikatsioonis kividega. Lille sõnul maksab 16 kivist koosnev komplekt koos sangadega paarkümmend tuhat eurot. Esmapilgul tundub summa suur, kuid Lille sõnul kannatab tipptasemel kividega mängida umbes kaheksa aastat. «Teistel Eesti radadel on samuti korralikud kivid: taha-

JÄÄKEEGEL PYEONGCHANGI TALIOLÜMPIAL Esimest korda on olümpiamängude kavas segapaarismäng, kus olümpiapiletist ei jäänud kaugele ka Eesti esindus.

Curling’u võistlussüsteem on lihtne – nii segapaaride, naiste kui ka meeste turniiril mängivad kõik kõigiga läbi ning neli paremat jätkavad poolfinaalides.

1924. aastal Chamonix’s peetud esimestel taliolümpiamängudel medalialaks olnud jääkeegel naases olümpiakavva 1998. aastal Naganos. Eelmise viie olümpia valitsejaks oli Kanada, kes on alati võitnud medali nii meeste kui ka naiste seas ning kümnest olümpiakullast kuuluvad neile pooled.

me küll uued hankida, aga praegused pole ka kaugeltki halvad,» sõnab ta.

Kive tuleb aeg-ajalt ka lihvida. Selleks vajaliku väljaõppe on Eestis läbinud kaks inimest, kellest üks on Lill. Kivi teekonda suunatakse jääd harjates ning siin käiakse ajaga sammu – tänapäevane hari on valmistatud süsinikkiust ja maksab umbes 130 eurot. Samas on tegu ühekordse väljaminekuga. Tihedamini vahetatakse küll kuluvat osa ehk patja, ent see maksab Lille sõnul vaid paarkümmend eurot.

Mängijad kannavad spetsiaaljalanõusid, mille hinda Lill võrdleb korraliku iluuisuga – umbes 350 eurot. «Samas ostsin just endale uue paari ja eelmised kulutasin läbi kolme aastaga. Arvestades, et mina mängin praktiliselt iga päev, peaksid need tavainimese jalas vähemalt viis aastat vastu pidama,» arvutab Lill.

Olgu varustus milline tahes, ühte asja peab esmakordselt rajale astuja või ka mängu vaataja silmas pidama: siin pole kohta ebasportlikule käitumisele.

Olümpial ei pea küll võitja kaotajale joogiringi välja tegema, nagu tavapäraselt kombeks, ent isegi vastase eksimuse üle rõõmustamisele vaadatakse kindlasti väga pahase pilguga.

Lisaks eeldatakse tipptasemel mängijatelt, et eksimuse korral tunnistab väärataja seda ise. Vaidluste lahendamine on jäetud võistkondade kaptenite hooleks, kohtunik sekkub viimasel vajadusel. Täielik pühaduseteotus on aga konkurendi mis tahes moel segamine.

OLÜMPIAVÕITJAD SELGUVAD 13.02 SEGAPAARISMÄNG 24.02 MEHED 25.02 NAISED JÄÄKEEGLI KÕIGI AEGADE OLÜMPIAMEDALITE TABEL Kanada

5

3

2

10

Rootsi

2

2

2

6

Suurbritannia

2

1

1

4

Šveits

1

2

2

5

Norra

1

1

1

3

66 | TELEKAVA NELJAPÄEV, 8.02 Kanal 2 14.15–15.40 Suusahüpped (meeste normaalmägi, kvalifikatsioon) 20.00–20.30 Olümpiastuudio Kanal 12 22.30–23.05 KORDUS Olümpiastuudio 23.05–00.40 KORDUS Suusahüpped (meeste normaalmägi, kvalifikatsioon) REEDE, 9.02 Kanal 2 11.50–12.20 KORDUS Olümpiastuudio 12.20–12.50 KORDUS Teel Olümpiale 6/6 12.50–15.10 Avatseremoonia 20.00–21.00 Olümpiastuudio 21.00–23.10 KORDUS Avatseremoonia Kanal 12 11.30–12.05 KORDUS Olümpiastuudio 22.30–23.40 KORDUS Olümpiastuudio 23.40–01.35 KORDUS Avatseremoonia LAUPÄEV, 10.02 Kanal 2 9.00–10.05 Murdmaasuusatamine (naiste 7,5 + 7,5 km) 13.00–14.30 Laskesuusatamine (naiste 7,5 km sprint) 14.30–15.20 Suusahüpped (meeste normaalmägi, 1. voor) 15.30–16.10 Suusahüpped (meeste normaalmägi, 2. voor) 19.30–20.30 Olümpiastuudio Kanal 12 7.35–9.05 KORDUS Suusahüpped (meeste normaalmäe kvalifikatsioon) 11.30–12.30 KORDUS Olümpiastuudio

14.55–16.00 KORDUS Murdmaasuusatamine (naiste 7,5+7,5 km) 22.30–23.40 KORDUS Olümpiastuudio 23.40–1.00 KORDUS Laskesuusatamine (naiste 7,5 km sprint) 1.00–1.50 KORDUS Suusahüpped (meeste normaalmägi, 1. voor) 1.50–2.30 KORDUS Suusahüpped (meeste normaalmägi, 2. voor) PÜHAPÄEV, 11.02 Kanal 2 3.50–5.55 Mäesuusatamine (meeste kiirlaskumine) 7.00–8.00 KORDUS Olümpiastuudio 8.00–9.55 Murdmaasuusatamine (meeste 15 + 15 km) 10.00–11.40 KORDUS Lumelauasõit (meeste pargisõidu finaal) 11.40–13.00 Mäesuusatamine (meeste kiirlaskumine) 13.00–14.45 Laskesuusatamine (meeste 10 km sprint) 14.45–15.35 Kelgutamine (meeste ühekelgu finaalsõit) 19.30–20.30 Olümpiastuudio Kanal 12 2.50–4.35 Lumelauasõit (meeste pargisõidu finaal) 12.30–13.30 KORDUS Olümpiastuudio 14.50–16.55 KORDUS Murdmaasuusatamine (meeste 15 + 15 km) 16.55–18.40 KORDUS Laskesuusatamine (meeste 10 km sprint) 18.40–20.45 KORDUS Mäesuusatamine (meeste kiirlaskumine) 20.45–22.30 KORDUS Lumelauasõit (meeste pargisõidu finaal)

22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.30–1.30 KORDUS Murdmaasuusatamine (meeste 15 + 15 km) 1.30–2.30 KORDUS Olümpiastuudio ESMASPÄEV, 12.02 Kanal 2 3.05–4.55 Mäesuusatamine (naiste suurslaalomi 1. sõit) 6.35–8.25 Mäesuusatamine (naiste suurslaalomi 2. sõit) 8.25–10.10 KORDUS Lumelauasõit (naiste pargisõidu finaal) 10.10–11.50 KORDUS Mäesuusatamine (naiste suurslaalomi 2. sõit) 12.00–12.50 Laskesuusatamine (naiste 10 km jälitussõit) 13.50–14.45 Laskesuusatamine (naiste 12,5 km jälitussõit) 20.00–21.00 Olümpiastuudio Kanal 12 2.50–4.35 Lumelauasõit (naiste pargisõidu finaal) 8.50–9.50 KORDUS Olümpiastuudio 15.00–16.50 KORDUS Mäesuusatamine (naiste suurslaalomi 1. sõit) 16.50–18.50 KORDUS Mäesuusatamine (naiste suurslaalomi 2. sõit) 21.00–22.30 KORDUS Lumelauasõit (naiste pargisõidu finaal) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.40–1.15 KORDUS Mäesuusatamine (naiste suurslaalomi 2. sõit) TEISIPÄEV, 13.02 Kanal 2 4.30–6.10 Mäesuusatamine (meeste alpi kahevõistlus, kiirlaskumine) 6.55–7.50 KORDUS Olümpiastuudio

7.50–9.10 10.15–11.45 11.45–12.35 12.45–14.45

Mäesuusatamine (meeste alpi kahevõistlus, slaalom) Murdmaasuusatamine (sprindi kvalifikatsioon) KORDUS Mäesuusatamine (meeste alpi kahevõistlus, slaalom) Murdmaasuusatamine (sprindi finaalid) Olümpiastuudio

20.00–21.00 Kanal 12 8.50–9.50 KORDUS Olümpiastuudio 12.40–13.40 Kiiruisutamine (meeste 1500 m, paarid 1–9) 13.45–14.35 Kiiruisutamine (meeste 1500 m, paarid 10–18) 14.35–15.40 KORDUS Laskesuusatamine (naiste 7,5 km sprint) 15.40–17.00 KORDUS Murdmaasuusatamine (sprindi kvalifikatsioon) 17.00–19.30 KORDUS Murdmaasuusatamine (sprindi finaalid) 19.30–21.10 KORDUS Mäesuusatamine (meeste alpi kahevõistlus, kiirlaskumine) 21.10–22.30 KORDUS Mäesuusatamine (meeste alpi kahevõistlus, slaalom) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 0.10–2.20 KORDUS Murdmaasuusatamine (sprindi finaalid) KOLMAPÄEV, 14.02 Kanal 2 2.00–3.00 KORDUS Olümpiastuudio 3.05–4.50 Mäesuusatamine (naiste slaalom, 1. sõit) 4.50–6.45 Iluuisutamine (paarissõidu lühikava)

68 | TELEKAVA 7.45–8.55 8.55–10.30 10.30–11.30 11.30–12.50 12.50–14.50

Kahevõistlus (normaalmäe hüpped) KORDUS Iluuisutamine (paarissõidu lühikava) Kahevõistlus (murdmaa 10 km) Mäesuusatamine (naiste slaalomi 2. sõit) Laskesuusatamine (naiste 15 km) Olümpiastuudio

20.00–21.00 Kanal 12 6.35–8.15 Mäesuusatamine (naiste slaalomi 2. sõit) 8.40–9.40 KORDUS Olümpiastuudio 12.20–14.00 KORDUS Mäesuusatamine (meeste alpi kahevõistlus, kiirlaskumine) 14.00–16.25 Jäähoki Slovakkia – OAR 16.40–17.50 KORDUS Kahevõistlus (normaalmäe hüpped) 17.50–18.50 KORDUS Kahevõistlus (murdmaa 10 km) 18.50–20.40 KORDUS Mäesuusatamine (naiste slaalom, 1. sõit) 20.40–22.30 KORDUS Mäesuusatamine (naiste slaalomi 2. sõit) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.30–1.55 KORDUS Jäähoki Slovakkia – Venemaa 1.55–3.50 KORDUS Laskesuusatamine (naiste 15 km) NELJAPÄEV, 15.02 Kanal 2 4.05–4.55 KORDUS Olümpiastuudio 4.55–6.55 Iluuisutamine (paarissõidu vabakava) 6.55–8.15 KORDUS Mäesuusatamine (meeste ülisuurslaalom)

8.15–10.00 10.00–12.00 12.00–12.45 12.45–14.45

Murdmaasuusatamine (naiste 10 km eraldistart) KORDUS Iluuisutamine (paarissõidu vabakava) KORDUS Lumelauakross (meeste finaalid) Laskesuusatamine (meeste 20 km) Olümpiastuudio

20.00–21.00 Kanal 12 3.50–6.00 Mäesuusatamine (meeste ülisuurslaalom) 6.20–7.55 Lumelauakross (meeste finaalid) 8.50–9.50 KORDUS Olümpiastuudio 12.20–14.00 KORDUS Murdmaasuusatamine (naiste 10 km eraldistart) 14.00–16.25 Jäähoki Šveits – Kanada 16.30–18.40 KORDUS Mäesuusatamine (meeste ülisuurslaalom) 21.00–22.30 KORDUS Lumelauasõit (meeste krossi finaalsõidud) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.30–1.55 KORDUS Jäähoki Šveits – Kanada REEDE, 16.02 Kanal 2 4.40–5.30 KORDUS Olümpiastuudio 5.30–7.30 Iluuisutamine (meeste lühikava) 7.45–9.40 Murdmaasuusatamine (meeste 15 km eraldistart) 9.40–11.50 KORDUS Iluuisutamine (meeste lühikava) 11.50–12.40 KORDUS Lumelauakross (naiste finaalid) 12.40–14.15 KORDUS Murdmaasuusatamine (meeste 15 km eraldistart)

14.15–15.40 Suusahüpped (meeste suur mägi, kvalifikatsioon) 20.00–21.00 Olümpiastuudio Kanal 12 5.05–6.05 Lumelauakross (naiste finaalid) 8.50–9.50 KORDUS Olümpiastuudio 14.00–16.25 Jäähoki Soome – Norra 18.05–20.05 KORDUS Murdmaasuusatamine (meeste 15 km eraldistart) 20.05–21.30 KORDUS Suusahüpped (meeste suur mägi, kvalifikatsioon) 21.30–22.30 KORDUS Lumelauakross (naiste finaalid) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 0.00–2.30 KORDUS Jäähoki (FIN–NOR) LAUPÄEV, 17.02 Kanal 2 3.00–3.50 KORDUS Olümpiastuudio 3.50–5.45 Mäesuusatamine (naiste ülisuurslaalom) 5.45–7.25 Iluuisutamine (meeste vabakava) 7.45–9.40 KORDUS Mäesuusatamine (naiste ülisuurslaalom) 9.40–11.15 KORDUS Freestyle–suusatamine (naiste pargisõidu finaal) 11.15–12.35 Murdmaasuusatamine (naiste 4 × 5 km teatesõit) 13.00–13.55 Laskesuusatamine (naiste 12,5 km ühisstart) 14.15–16.05 Suusahüpped (meeste suur mägi) 19.30–20.30 Olümpiastuudio

Kanal 12 5.50–7.25 8.50–9.50 12.20–14.00 14.00–16.25 18.05–19.00 19.00–20.55 20.55–22.30 22.30–23.30 0.00–2.30 2.30–4.20

Freestyle–suusatamine (naiste pargisõidu finaal) KORDUS Olümpiastuudio KORDUS Iluuisutamine (meeste vabakava) Jäähoki OAR – USA KORDUS Laskesuusatamine (naiste 12,5 km ühisstart) KORDUS Mäesuusatamine (naiste ülisuurslaalom) KORDUS Freestyle–suusatamine (naiste pargisõidu finaal) KORDUS Olümpiastuudio KORDUS Jäähoki OAR – USA KORDUS Suusahüpped (meeste suur mägi)

PÜHAPÄEV, 18.02 Kanal 2 3.05–5.10 Mäesuusatamine (meeste suurslaalom, 1. sõit) 6.05–7.40 Freestyle–suusatamine (meeste pargisõidu finaal) 8.00–10.00 Murdmaasuusatamine (meeste 4 × 10 km teatesõit) 10.00–12.00 KORDUS Mäesuusatamine (meeste suurslaalom, 2. sõit) 13.00–14.00 Laskesuusatamine (meeste 15 km ühisstart) 19.30–20.30 Olümpiastuudio Kanal 12 6.35–8.35 Mäesuusatamine (meeste suurslaalom, 2. sõit) 8.50–9.50 KORDUS Olümpiastuudio 9.50–12.00 KORDUS Mäesuusatamine (meeste suurslaalom, 1. sõit)

70 | TELEKAVA 12.00–14.00 KORDUS Mäesuusatamine (meeste suurslaalom, 2. sõit) 14.00–16.25 Jäähoki Rootsi – Soome 18.35–19.30 KORDUS Laskesuusatamine (naiste 12,5 km ühisstart) 19.30–21.30 KORDUS Murdmaasuusatamine (meeste 4 × 10 km teatesõit) 21.30–22.30 KORDUS Laskesuusatamine (meeste 15 km ühisstart) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 0.00–2.30 KORDUS Jäähoki Rootsi – Soome ESMASPÄEV, 19.02 Kanal 2 4.45–6.45 Iluuisutamine (jäätantsu lühikava) 7.10–8.00 KORDUS Olümpiastuudio 9.00–11.00 KORDUS Iluuisutamine (jäätantsu lühikava) 14.15–15.25 Suusahüpped (Meeskonnavõistluse I voor) 15.35–16.15 Suusahüpped (Meeskonnavõistluse II voor) 20.00–21.00 Olümpiastuudio Kanal 12 8.50–9.50 KORDUS Olümpiastuudio 18.40–20.40 KORDUS Iluuisutamine (jäätantsu lühikava) 20.40–22.30 KORDUS Suusahüpped (Meeskonnavõistlus) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.30–2.30 KORDUS Iluuisutamine TEISIPÄEV, 20.02 Kanal 2 4.45–6.35 Iluuisutamine (jäätantsu vabakava) 7.05–8.00 KORDUS Olümpiastuudio

10.00–11.50 KORDUS Iluuisutamine (jäätantsu vabakava) 11.50–12.55 Kahevõistlus (suure mäe hüpped) 13.00–14.35 Laskesuusatamine (segateatesõit) 14.35–15.35 Kahevõistlus (murdmaa 10 km) 20.00–21.00 Olümpiastuudio Kanal 12 8.30–9.30 KORDUS Olümpiastuudio 9.30–11.55 Jäähoki (meeste play–off nr 2) 14.00–16.25 Jäähoki (meeste play–off nr 3 või 4) 16.25–18.50 KORDUS Jäähoki (meeste play–off nr 2) 18.50–20.25 KORDUS Laskesuusatamine (segateatesõit) 20.25–21.30 KORDUS Kahevõistlus (suure mäe hüpped) 21.30–22.30 KORDUS Kahevõistlus (murdmaa 10 km) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.30–1.55 KORDUS Jäähoki (meeste play–off) KOLMAPÄEV 21.02 Kanal 2 3.00–3.50 KORDUS Olümpiastuudio 3.50–5.40 Mäesuusatamine (naiste kiirlaskumine) 5.40–7.30 Iluuisutamine (naiste lühikava) 8.30–9.45 KORDUS Iluuisutamine (naiste lühikava) 9.45–11.30 Murdmaasuusatamine (sprinditeate poolfinaalid) 11.45–13.05 Murdmaasuusatamine (sprinditeate finaalid)

13.05–15.00 Mäesuusatamine (naiste kiirlaskumine) 20.00–21.00 Olümpiastuudio Kanal 12 5.00–7.25 Jäähoki (meeste veerandfinaal nr 1) 7.25–9.25 KORDUS Mäesuusatamine (naiste kiirlaskumine) 9.30–11.55 Jäähoki (meeste veerandfinaal nr 2) 11.55–13.50 KORDUS Iluuisutamine (naiste lühikava) 14.00–16.25 Jäähoki (meeste veerandfinaal nr 3 või 4) 16.55–19.20 KORDUS (meeste veerandfinaal nr 1) 19.20–21.10 KORDUS Murdmaasuusatamine (sprinditeate poolfinaalid) 21.10–22.30 KORDUS Murdmaasuusatamine (sprinditeate finaalid) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.30–1.55 KORDUS Jäähoki (meeste veerandfinaal) NELJAPÄEV 22.02 Kanal 2 3.05–4.45 Mäesuusatamine (meeste slaalomi 1. sõit) 5.45–6.35 KORDUS Olümpiastuudio 6.35–8.25 Mäesuusatamine (meeste slaalomi 2. sõit) 9.15–10.10 Kahevõistlus (meeskonnavõistluse hüpped) 10.10–12.00 KORDUS Mäesuusatamine (meeste slaalomi 2. sõit) 12.10–13.10 Kahevõistlus (meeskonnavõistluse teatesõit) 13.10–14.35 Laskesuusatamine (naiste 4 × 6 km teatesõit)

20.00–21.00 Kanal 12 6.00–8.55 9.00–10.00 15.35–16.35 16.35–17.35 17.35–19.00 19.00–20.40 20.40–22.30 22.30–23.30 23.30–2.30

Olümpiastuudio Jäähoki (naiste finaal) KORDUS Olümpiastuudio KORDUS Kahevõistlus (meeskonnavõistluse hüpped) KORDUS Kahevõistlus (meeskonnavõistluse teatesõit) KORDUS Laskesuusatamine (naiste 4 × 6 km teatesõit) KORDUS Mäesuusatamine (meeste slaalomi 1. sõit) KORDUS Mäesuusatamine (meeste slaalomi 2. sõit) KORDUS Olümpiastuudio KORDUS Jäähoki (naiste finaal)

REEDE, 23.02 Kanal 2 4.25–5.15 KORDUS Olümpiastuudio 5.15–7.15 Iluuisutamine (naiste vabakava) 8.20–9.55 KORDUS Suusakross (naiste finaalid) 9.55–11.55 KORDUS Iluuisutamine (naiste vabakava) 11.55–12.30 Kiiruisutamine (meeste 1000 m, paarid 1–9) 13.00–14.35 Laskesuusatamine (meeste 4 × 7,5 km teatesõit) 20.00–21.00 Olümpiastuudio Kanal 12 6.05–7.40 Suusakross (naiste finaalid) 8.40–9.30 KORDUS Olümpiastuudio

9.30–11.55 12.45–13.20 14.00–16.25 16.40–18.10 18.10–18.45

18.45–19.20

19.20–20.55

20.55–22.30 22.30–23.30 23.30–1.55

Jäähoki (meeste poolfinaal nr 1) Kiiruisutamine (meeste 1000 m, paarid 10–18) Jäähoki (meeste poolfinaal nr 2) KORDUS Laskesuusatamine (naiste 4 × 6 km teatesõit) KORDUS Kiiruisutamine (meeste 1000 m, paarid 1–9) KORDUS Kiiruisutamine (meeste 1000 m, paarid 10–18) KORDUS Laskesuusatamine (meeste 4 × 7,5 km teatesõit) KORDUS Suusakross (naiste finaalid) KORDUS Olümpiastuudio KORDUS Jäähoki (meeste poolfinaal nr 1)

LAUPÄEV, 24.02 Kanal 2 5.55–6.45 KORDUS Olümpiastuudio 6.45–9.50 Murdmaasuusatamine (meeste 50 km ühisstart) 12.50–15.15 Kiiruisutamine (naiste ja meeste ühisstardid) 19.30–20.30 Olümpiastuudio Kanal 12 8.50–9.50 KORDUS Olümpiastuudio 11.15–13.30 KORDUS Jäähoki (meeste poolfinaal nr 2) 14.00–16.50 Jäähoki (meeste pronksimäng)

16.50–17.30 KORDUS Kiiruisutamine (naiste ja meeste ühisstardid) 17.30–20.35 KORDUS Murdmaasuusatamine (meeste 50 km ühisstart) 20.35–22.30 KORDUS Kiiruisutamine (naiste ja meeste ühisstardid) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.30–02.20 KORDUS Jäähoki (meeste pronksimäng) PÜHAPÄEV, 25.02 Kanal 2 2.20–5.00 Iluuisutamine (gala) 7.00–8.00 KORDUS Olümpiastuudio 8.00–10.05 Murdmaasuusatamine (naiste 30 km ühisstart) 10.05–12.45 KORDUS Iluuisutamine (gala) 12.50–15.00 Lõputseremoonia 19.30–20.30 Olümpiastuudio 22.00–24.00 KORDUS Lõputseremoonia Kanal 12 6.00–8.50 Jäähoki (meeste finaal) 9.00–10.00 KORDUS Olümpiastuudio 14.00–17.00 KORDUS Jäähoki (naiste finaal) 17.35–19.40 KORDUS Murdmaasuusatamine (naiste 30 km ühisstart) 19.40–22.30 KORDUS Jäähoki (meeste finaal) 22.30–23.30 KORDUS Olümpiastuudio 23.30–1.40 KORDUS Lõputseremoonia Telekava võib muutuda seoses viimase hetke muudatustega võistlusprogrammis. Värske ja täpseim info om2018.postimees.ee.

KOMMENTAAR | 73

VIIS OLÜMPIAMÕTET Spordikolumnist Joosep Susi mõtiskleb, kuidas sobituvad olümpiamängud, -ideaalid ja -aated kaasaega ning kuhu see omapärane kooslus omadega jõuda võib?

1.

Hiljuti laekus minu virtuaalpostkasti mõtlemapanev kiri ühelt armastusväärselt väljamõeldud sõbralt. Olümpiamängude eel igati kõneka läkituse algus kõlas sedaviisi: «Tead, Jonathan Haidt kirjeldab siin ühte inimesele ainuomast universaalset emotsiooni, mis on kujunenud oluliselt hiljem kui näiteks viha ja hirm. Ta nimetab seda «teise-ülistamiseks» (ing k other-praising). Kuidagi lihtsalt sõnastades seisneb see selles, et inimesel on kombeks imetleda teiste inimeste tegevusi, nende kvaliteete, saavutusi, oskusi. Imetlemine pakub seejuures naudingut. Kusjuures selline tunne on sügavuti integreeritud meie sotsiaalsesse käitumismustrisse. Nii et, Joosep, nii nagu kunstitarbijad imetlevad kunstnike oskusi, naudivad tugitoolisportlased ka atleetide imetlemist.» Nojah, ehk just loomuldasa inimesega kaasas käiv tung televiisori taga nautida sportlaste imetlemist ongi olümpialiikumise populaarsuse tuum.

2.

Ilmselgelt on Rahvusvaheline Olümpiakomitee võtnud hoiakuks käia spordiväljal toimuvate laiemate muutustega kaasas, olla ülesehituselt nii dünaamiline kui võimalik ja nii traditsiooniline kui tarvilik. Kuidas muidu seletada populaarsusega noorte seas ning korraldajamaast johtuvate traditsioonide arvestamist aladevalikul. 2020. aastal Jaapanis näeme võistlejaid ruladel, surfilaudadel, osa ronib seinapidi üles ja olümpiamedaleid jagavate võistluskunstide perre lisanduvad (vähemalt üheks korraks) karatekad.

Ideoloogiliselt laetud diskussiooni olümpialiikumise kahe võimaliku suuna üle on see muidugi võimendanud. Väga skemaatiliselt võiks esitada küsimuse: kas olümpiamängud peaksid sarnanema muuseumiga, milles eksponeeritakse inimeste kunagisi olelusvõitlusi me-

tafoorselt läbi mängivaid arhailisi spordialasid ja nende teisenemist (sest muul ajal nende vastu nagunii huvi ei tunta), või spordialade populaarsusedetabeliga, kust iga nelja aasta tagant võib näha spordivälja kvantitatiivsetel alustel toimunud muutusi ning pidevalt imestada, missuguseid kentsakaid alasid küll rahvarohketes piirkondades harrastatakse?

Teine suund võiks kaasa tuua masside viisi spordihipstereid, kes vinüülide kogumise asemel vanu maadlusvõistlusi VHS-idelt järele vaatavad. Teisisõnu seisneb visandlik dilemma selles, kas olla põhimõtetest krampis või põhimõttetusest lötakil, kui Jaan Krossi sõnu kasutada.

Keskne küsimus näikse siiski olevat, kuidas populaarsusedetabeli vaimus ja kommertslikest tendentsidest lähtudes säilitada olümpialiikumisele omane inimlik väärtussüsteem? Kuidas luua pidevalt muutuva vormi sisse (sest sellisel juhul pole spordialad ise enam mitte sisu, vaid pakend) püsiv väärtuspõhine platvorm?

Retooriliselt seda muidugi suudetakse. Iseasi, kuivõrd sisendusjõuliselt.

Kas pedagoogiliselt on olümpia kümmekonna aasta pärast näide tervislike eluviiside ning kehalise aktiivsuse vajalikkusest või midagi radikaalset vastupidist? Või ehk hoopis midagi arusaamatut? Selles, et olümpiamängude bränd on piisavalt tugev, et püsida populaar-

Võrreldes kaasaegsete olümpiamängude algusega on nii mõnedki kandvad loogikad pea peale pööratud.

FOTO: AP PHOTO/ JOHN LEICESTER/ SCANPIX

Kas pedagoogiliselt on olümpia kümmekonna aasta pärast näide tervislike eluviiside ning kehalise aktiivsuse vajalikkusest või midagi radikaalset vastupidist? Või ehk hoopis midagi arusaamatut?

sena veel pikka aega, ei tasu kahelda.

Variante, millise sisuga bränd täita, on aga mitmeid.

3.

Ameerika liberaalide väljaanne Huffington Post avaldas vahetult enne Rio de Janeiro suveolümpiamängude algust põneva loo. Nimelt küsiti seitsmelt ulmekirjanikult, kuidas nad kujutavad ette olümpia tulevikku. Huvitaval kombel seostasid kõik autorid oma visiooni mitmete oluliste eetiliste probleemkohtadega kaasaja globaliseerunud maailmas. Mis pole muidugi üllatav, eks kujutab igasugune ilukirjanduslik tulevikukirjeldus endast eeskätt hinnangut olevikulisele situatsioonile. Üllatav pole seegi, et üldiselt jäi kõlama võrdlemisi düstoopiline pilt (kuigi tänapäeval kipub utoopia ja düstoopia erinevus häguseks muutuma, tunnused ühte langema), mis iseäranis tõukus kriitilisest hoiakust Rahvusvahelise olümpiakomitee kommertslikule toimimisloogikale ja kaheldavale väärtusterägastikule (korruptsiooni- ja dopingujuhtumid).

Paljude mööndustega võiks väita, et kõige olulisemad murepesad on kirjanike jaoks kliimasoojenemine (kus kurat peaksid talimängud toimuma, kui lund enam pole?); geenimutatsioonid (kuidas suuta armastada rahvusvahe-

74 | KOMMENTAAR list staari nimega X4-T34G ja kas lõpuks näeme oma silmaga «perfektset sportlast»?) ja transsooliste sportlaste osalemisest tekkivad küsimused (kas soopõhised klassid kaovad või tuleb neid juurde?).

Viimased kaks on muidugi eetiliselt komplitseeritud teemad. Viimase puhul oli tõukeks ROKi 2015. aasta lõpus langetatud otsus nõuda sugu vahetanud sportlastelt üksnes aastapikkust hormoonravi.

Arvestades, et n-ö sünteetilise inimese tootmine ei tarvitsegi väga kauge tulevik olla, siis mine tea, ehk on igasuguste korruptsioonijuhtumite asemel mõnekümne aasta pärast peamised skandaalid seotud justament nende kategooriatega. Meenub 1960. aastate suusalegendi, kolmekordse olümpiavõitja Eero Mäntyranta juhtum: geneetilise testi käigus ilmnes, et geenimutatsiooni tagajärjel tootis soomlase keha võrreldes n-ö tavainimesega 65 protsenti rohkem punaseid vereliblesid. Mäntyranta ise pidas edu ainsaks põhjuseks muidugi visa tööd ja pühendumust.

Olgu öeldud, et visioone oli ka positiivsemaid. Nii näiteks võivad tulevikumängud olla musternäide kõige keskkonnasõbralikumast sündmusest, mille jaoks ei ehitata ühtegi uut hoonet ja kasutatakse vaid taaskasutatavaid esemeid. Ja veel. Olgu see tulevik milline tahes, rahvusvahelise koostöö viljaka pinnase ja võimaliku dialoogiplatvormina jääb olümpialiikumine ulmekirjanike nägemuses püsima. (Muidugi juhul, kui see ära ei kao, lisaksin omalt poolt.)

Pyeongchangi taliolümpiamängude maskottideks on kaeluskaru Bandabi (vasakul) ja valge tiiger Soohorang.

FOTO: REUTERS/ FABRIZIO BENSCH/ SCANPIX

vokatsioon. Aga eks ole suurvõistluste korraldamine viimasel ajal kujunenud jõukate mittedemokraatlike riikide maine- ja prestiižiprojektiks nii ehk nii.

Sestap on üha populaarsemaks saamas alaliste olümpiavõõrustajate idee. Talimängud toimuksid alati näiteks Oslos. Või toimuvad seal iga nelja aasta tagant põhja suusaalade olümpiavõistlused, samas kui laskesuusatamine viiakse samal ajal läbi Saksamaal.

Ega häid variante ei paista just üleliia palju olevat. Ehk näkkab ja Eesti saab koos lõunanaabritega 2032. aastal näiteks postitantsu eelvõistlused!

4.

2022. aasta taliolümpiamängude korraldusõigusele kandideerinud üheksast linnast jäi eeskätt tulenevalt elanike vastuseisust lõpuks alles vaid kaks – Almatõ ja Peking. Krakowis oli vastu enam kui kaks kolmandikku, Münchenis üle 60 protsendi elanikest. Loobusid ka Stockholm, Davos ja Oslo. Nagu näha, isegi kõige spordilembesemate piirkondade elanikud suhtuvad mängude korraldamise mõistlikkusesse tugeva skeptilisusega.

Oxfordi ülikoolis läbi viidud uuringust selgus, et mängude maksumus on pärast 2010. aastat tõusnud enam kui viis korda. Sotši ja 16 või 25 või 50 miljardit on muidugi lihtsalt röögatu pro-

Meelelahutuslikke alternatiive on ka spordiväljal tekkinud olümpiale lõpmatult palju. Enam ei küünita inimesed mitte olümpia poole, vaid vastuoksa, oodatakse, et olümpia veenaks end vaatama. Olümpiamängude kui sündmuse autonoomsus spordiväljal on purustatud.

5.

ROKi valmidus hüljata traditsiooniline sisu on paljuski mõistetav. Meelelahutuslikke alternatiive on ka spordiväljal tekkinud olümpiale lõpmatult palju.

Enam ei küünita inimesed mitte olümpia poole, vaid vastuoksa, oodatakse, et olümpia veenaks end vaatama.

Olümpiamängude kui sündmuse autonoomsus spordiväljal on purustatud, keskmesse on tõusnud hoopis alad, mis seostuvad pidevalt (mitte üksnes kord kahe või nelja aasta tagant) ja tugevalt vaatajate identiteediga, perekonna, kogukonna või rahvuse traditsioonidega, mälu ja kultuurilooga. Käed taskus ja mokk töllakil passides on nende spordialadega keeruline konkureerida.

Sattusin hiljuti kuulama ameerika filosoofi Simon Critchley loengut jalgpallist. Põnevas analüüsis jõuab ta muuhulgas arusaamale, et jalgpalli – mis oma vormilt on sotsialism ja materjalilt räpane raha, mõneti nagu olümpialiikuminegi – eesmärgiks on alati mäng ise, mis on esmajoones suunatud publikule.

Jalgpalli fenomen avaneb alles siis, kui mängija enam ei mõtle (iseendale).

Olümpia murekoht on just sportlastekesksus. Alad, milles võisteldakse, ei kanna eri ühiskonnagruppide identiteeti, alad ei ole suunatud mitte publikule, vaid sportlaste sooritusele. Seega: proovitakse turustada midagi, mille sisu ei kipu meelelahutuslikku kommertsruumi sobituma. Kui kibestunud hoiakut veelgi võimendada, võiks ju väita, et olümpia on kaasajaga sedavõrd hästi kohanenud, et midagi head sealt küll tulnud ei ole. Ääremärkus: kultuursetel inimestel on ikka olnud kombeks vahel muuseume väisata.

Olgu, olgu. Tegelikult on algavad mängud ikkagi traditsiooniline olümpia traditsiooniliste aladega, kus saame rahuldada oma iha nautida atleetide imetlemist ja kinnistada rahvuslikku ühtsustunnet. Therese Johaug rajale kahjuks ei pääse. Õnneks annab väljamõeldud sõber kirja lõpetuseks suurepärase soovituse: «Tead, vaatasin siin intervjuud laskesuusataja Dorothe Wiereriga. Hm. Dorothea. Jumala kingitus arvatavasti.

Etümoloogia poolest. Ma olen vist armunud …»