Spordiaasta Tähed 2018

SPORDIAASTA

TÄHED

2018

DETSEMBER

Elu hooaja teinud Magnus Kirt mõtleb mineviku asemel tulevikule Magnus Kirt parandas aasta jooksul kolm korda Eesti odaviskerekordit.

Foto: Tairo Lutter/PM/SCANPIX

Kui spordirahvas peaks valima aasta läbimurdja, siis suunataks ilmselt kõik näpud ühe mehe poole. Mehe, kes tasa ja targu iga aastaga paremaks läinud, ent kes just tänavu oma võimsate sooritustega maailma absoluutsesse eliiti tõusis. Saage tuttavaks, tema on Magnus Kirt – sportlane, kes tänavu viis Eesti odaviske maagilise piiri lähedale ning tõi meile Berliini olümpiastaadionil peetud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt ainsa medali.

OLIVER LOMP

K

ui Andrus Värnik 2003. aasta 19. augustil Valgas Eesti odaviskerekordiks 87.83 põrutas, ennustasid paljud, et Värnikust võib saada esimene eestlane, kes tulevikus maagilise 90 meetri piiri alistab. Elu läks aga teisiti.

Kuigi Värniku karjäär oli võimas – maailmameistritiitel seda ju ometigi kinnitab – ei kestnud isikliku elu probleemide tõttu tippsportlaskarjäär kuigi kaua.

Tõrvast pärit Magnus Kirt käis Värniku tippaegadel alles põhikoolis ja oli 13-aastane, kui Valga staadionil Eesti tippmarki püstitati. Kui temalt küsisin, mida ta Värniku superviske hetkel teha võis, pakkus ta, et mängis kuskil rannavõrkpalli. Toona ta kergejõustikust veel ei hoolinud. Veel vähem odaviskest.

«Jõudsin kergejõustiku juurde alles 14-aastasena. Tegelikult oli odavise kohe sümpaatne ja tuli mingil määral välja, ent tõsisemalt keskendusin sellele 2010. aastast alates,» meenutas Kirt oma teekonda viskealani.

2

EESTI ODAVISKEREKORDI TEEKOND (uus oda) 73.84 – Heino Puuste – 23.02.1986, Adler 78.62 – Heino Puuste – 14.02.1986, Adler 78.80 – Heino Puuste – 18.05.1986, Leselidze 83.20 – Heino Puuste – 18.06.1986, Tallinn 83.30 – Marek Kaleta – 12.08.1990, Pieksamäki 85.28 – Donald-Aik Sild – 10.06.1994, Saint Denis 85.47 – Andrus Värnik – 12.06.2002, Ostrava 87.83 – Andrus Värnik – 19.08.2003, Valga 88.45 – Magnus Kirt – 03.06.2018, Tartu 88.73 – Magnus Kirt – 05.06.2018, Turu 89.75 – Magnus Kirt – 12.07.2018, Rabat

Toimetaja Oliver Lomp Vastutav toimetaja Johanna Heinmaa  johanna.heinmaa@postimees.ee Reklaami projektijuht Rainer Lomp  rainer.lomp@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova  jelena.bazanova@eestimeedia.ee Keeletoimetaja Triin Ploom-Niitra Küljendus Tiit Sermann Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Eesti Meedia

Foto: Sandre Ilvest/Eesti Meedia/Scanpix

Nimi MAGNUS KIRT Sünnikuupäev 10.04.1990 Suuremad saavutused 2018. aasta Euroopa meistrivõistluste pronks (85.96 m) 2017. aasta maailmameistrivõistluste 11. koht Isiklike tippmarkide areng 2009 – 72.97 2010 – 71.41 2011 – 70.07 2012 – 76.97 2013 – 79.82 2014 – 79.70 2015 – 86.65 2016 – 84.47 2017 – 86.06 2018 – 89.75 Nüüdseks on uus ettevalmistus hooajaks juba täies hoos ning pilgud pööratud 2019. poole.

Foto: Tairo Lutter/Eesti Meedia/Scanpix

takse reeglina tiitlivõistluste medaleid.

28-aastane Kirt sai Berliinis toimunud Euroopa meistrivõistlustele oma sportlase curriculum vitae’sse ka selle märgi kirja.

Hirmtugevas konkurentsis tuli ta avakatsel lennutatud 85.96 pronksmedalile.

«Seda emotsiooni on keeruline sõnadesse panna. Kui hooaja tähtsaimal võistlusel tuleb kõik enam-vähem välja ja stsenaarium on lõpuni põnev, siis valmistab see erilist rahulolu. Võistluse lõppedes tead, et treenerite ja muude abilistega on tehtud hea töö,» meenutas Kirt. «Kui lisada veel juurde, et olud olid keerulised ja pingelise võistlusega kaasnes esimene tiitlivõistluste medal, on see minu jaoks väga eriline.»

Ent, kui tulnuks taas Eesti rekordi vääriline katse, võinuks ehk autasu veelgi võimsam olla. Olgem ausad, arvestades Kirdi suurepärast hooaega, lootis iga eestlane sisimas kuni viimase katseni kõige kirkamat autasu. Meediapoolne peenhäälestamine ja ootuste lakke kruttimine käis nädalaid enne.

«Ma pole kunagi oleksite peale mõel-

nud. 12 meest oleks võinud sel võistlusel tulla medalile, aga tulid kolm. Ma enamasti ei mõtle sellele, mis on olnud, vaid sellele, mis on ees,» märkis Kirt, kuigi tunnistas, et survet oli tunda. «Kõik teadsime, et minult oodatakse palju ja et ma saaksin rahulikumalt ettevalmistusele keskenduda, soovitasid treenerid viimased kaks nädalat lehti üldse mitte lugeda. Nii ka tegin.»

Nüüdseks on uus ettevalmistus hooajaks juba täies hoos ning pilgud pööratud 2019. poole. Detsembri alguses käis Kirt kolm nädalat vormi treenimas Lõuna-Aafrika Vabariigis, kaks laagrit ootavad veel ees. Võistlushooaja ootustest rääkides jääb Kirt pigem kidakeelseks.

«Ma pole oma eesmärke kunagi tahtnud kõva häälega välja öelda ja sama kehtib ka uue hooaja puhul. Mida aga võin öelda, et soovin oma stabiilsust veelgi kasvatada, kuna see on suuresti edu eeldus,» ütles Kirt. «Kindlasti ei jää ma vanadel tulemustel liugu laskma. Möödanikku on vahel tore meenutada, aga pigem on see mõistlik unustada. Minevikku ei saa kinni jääda.»

Läks vaid kaheksa aastat ja Eesti uus odaviskeiidol oli sündinud. Tänavu parandas ta ühe suve jooksul Värniku tulemust koguni kolmel korral. Esmalt Tartus (88.45), siis Soomes Turus (88.73) ja lõpuks eriti võimsalt – Marokos Rabatis peetud Teemantliiga etapil maandus odakaar 89.75 peal, mis püsib siiani Eesti rekordina.

Maagiline piir algusega 9 jäi veel napi 25 sentimeetri kaugusele, ent võimas tähis siiski.

«Kui meenutada, tekitab see meeldivaid tundeid, ent ma pole kunagi liialt numbritest kammitsetud olnud. Olen lasknud endal areneda loomulikult ja andnud treeningutel maksimumi. Samas pole ma ka kunagi arvanud, et ma selleks võimeline pole,» sõnas Kirt. «Kui ma nii ei arvaks, võiksin koheselt trennitegemise ära lõpetada. Kindlasti ei ärka ma hommikul üles mõttega numbrist 9, kuid tahan teha kõik selleks, et näha tulevikus, mis on minu maksimum.»

Numbrid numbriteks. Erinevatel võistlustel, ka isegi Teemantliiga etapil särada on üks asi, ent karjääri lõppedes loe-

4

SPORDIAASTA TÄHED 2018

Seljavigastust raviv Mart Seim elab iga päev tõstmisele Eesti parim tõstja Mart Seim kinnitab, et tippu jõudmiseks on vaja kannatlikkust.

Mart Seim püstitas tänavu seljavigastusest hoolimata Türkmenistanis toimunud tõstmise maailmameistrivõistlustel üliraskekaalu rebimises uue isikliku ja Eesti rekordi ning sai kokkuvõttes kuuenda koha. Tagantjärele tunnistab 28-aastane jõumees, et kõiki tegureid arvesse võttes oli nii hea tulemus talle endalegi üllatus. Ent alustame päris algusest.

OLIVER LOMP Kas sa oled Eesti kõige tugevam mees?

(Hakkab naerma.) Kas nüüd kõige tugevam, aga üks tugevamaid kindlasti.

Tõstmine on väga klassikaline spordiala, ometi parajalt spetsiifiline, et sellega ei tegele just liiga paljud.

Räägi enda jõudmisest ala juurde.

Minu puhul on see kõik väga lihtne ja loogiline. Nii vanaisa kui isa olid mõlemad omal ajal head tegijad ja kui isa 2004. aastal Piritale klubi lõi, hakkasin ka ise tegelema. See oli hästi selge valik.

Samas tegelesin noorena veel väga mitme asjaga ja olin aktiivne. Alguses mängisin korvpalli, siis tuli jalgpall ja tegeli-

6

kult võib öelda, et ma sisuliselt elasin staadionil. Tavapärane suvepäev nägi välja selline, et ärkasin kell üheksa, läksin koolikaaslaste või teiste nõmmekatega staadionile ja viibisime seal kaheksani õhtul. Oli päevi, kus ei jõudnud koju isegi lõunale. Küll aga oli see minu jaoks puhtalt lõbu pärast ja ma kunagi ei arvanud, et minust saaks tippjalgpallur. Jalgpall on lihtsalt väga lõbus ajaveetmisviis ja tippjalgpalli jälgin endiselt suure huviga. Olen Madridi Reali fänn ja käinud kolme mängu ka kohapeal vaatamas. Siiamaani on vedanud: kolmest kohapeal nähtud matšist on tulnud kolm võitu.

SPORDIAASTA TÄHED 2018

Foto: Liis Treimann/Eesti Meedia/Scanpix

Millal otsustasid, et nüüd on tõstmisest saanud spordiala, kus tahad maailma absoluutsesse tippu jõuda?

Siis, kui kooli lõpetasin. Ega kooli kõrvalt tegemine pole mingi tippsport. Tõstmine on selline spordiala, mis nõuab sajaprotsendilist keskendumist.

Räägi natukene tõstja igapäevast.

Milline on sinu päevarežiim? Ärkan. Söön. Kuna ise olen pigem õhtuinimene, siis minu hommikune trenn on kell 11. Järgneb lõunasöök, pärast seda üritan teha umbes tunni pikkuse lõunauinaku. Siis tuleb õhtune trenn, pärast seda külmakamber, õhtusöök ja erinevad hooldused lihastele. Terve päev kulub tõstmisele.

Millised näevad välja treeningud ja kui suur tähelepanu läheb sobivale dieedile?

Treeningstiile on mitmeid erinevaid.

Tehnika lihvimisel on ülisuur rõhk, ent ise panustan väga suure osa ka jõule.

Mõne konkurendi meelest ei pea jõule niivõrd palju keskenduma, ent mina pean jõusaalis pumpamist äärmiselt oluliseks. Toon alati niisuguse paralleeli: kui autorallis on sul võimalus kasuta-

Nimi MART SEIM Sünniaeg 24.10.1990 Isiklikud rekordid Rebimine – 192 (2018) Tõukamine – 253 (2017) Koondtulemus – 444 (2017) Suuremad saavutused 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste pronks 2015. aasta maailmameistrivõistluste hõbe 2016. olümpiamängude 7. koht

Tuleva aasta EMil on pronks võimalik.

da viieliitrist mootorit, siis sellega on sul oluliselt suuremad šansid kui kaheliitrisega.

Kaaluteema on kindlasti väga oluline. Ega seda 150–160 kg pole üldse nii lihtne hoida. Põhimõte on see, et saada 400 g valku iga päev kätte ja süüa võimalikult palju süsivesikuid, mida hangin kartulist, makaronist või riisist. Kuid üldiselt püüan toidukordi tasakaalustada nii, et kolmandik on valgud, kolmandik süsivesikud ja kolmandik roheline.

Kui sa peaksid tõstmist reklaamima, siis kuidas sa seda teeksid?

Tõstmine on tegelikult üks keerulisemaid spordialasid. Tehnika osa pole üldse nii lihtne nagu ehk väljastpoolt tunduda võib. Aga kui tehnika lõpuks siiski omandad ja võid hakata oma piire kompama, on see ikka väga rahuldustpakkuv.

Milliseid isikuomadusi on vaja, et olla hea tõstja?

Kindlasti järjepidevust ja kannatlikkust.

Iseenesest on jube fun käia suuri rasku-

8

Foto: Kristjan Teedema/Eesti Meedia/Scanpix

seid proovimas, et näha, milleks oled võimeline, kuid seda ei tohi väga tihti teha. Enamuse treeningutest moodustab põhja ladumine ja vormi ajastamine õigeks hetkeks. See, kui tiitlivõistlusel võtad ette 190 kg ja 250 kg, ei tähenda, et kaks kuud enne võistlust ja kaks kuud pärast sama suudaks.

jätsid ka Euroopa meistrivõistlused vahele. Kui tõsine su seis on?

Olen nüüdseks käinud kolmel uuringul: röntgenis, MRT-s ja kompuuteruuringus. Õnneks on selgunud, et diskid on korras, aga kolmandas ja neljandas lülis on luuturse. See aga peaks olema oluliselt leebem kui probleem diskidega.

Võta palun möödunud hooaeg oma sõnadega kokku. Püstitasid rebimises 192 kg isikliku ja ühtlasi Eesti rekordi, tõukamises said kirja 235 kg ning koondtulemusena 427 kg, mis andis MMil kuuenda koha. Ometi segas sind seljavigastus …

Tulin maailmameistrivõistlustel esikaheksa hulka, mis tähendas miinimumprogrammi täitmist. Jään veel vähemalt kaheks aastaks EOK palgale, mis on hea.

Lisaks olen rebimise tehnikaga kõvasti vaeva näinud ja see näeb ka parem välja.

Arvestades, et mu selg on haige, vaatan tulemustele tagasi positiivselt.

Mida ootad uuelt hooajalt?

Esmalt lähme veebruaris Armeeniasse mäestikulaagrisse ühe Austria tulevikulootusega. Seal oleme kolm nädalat, mis peaks igal juhul andma särtsu ka taastumise osas. Siis olen kaks nädalat kodus kergema trenni peal ning enne Euroopa meistrivõistluseid kolm nädalat Ukrainas laagris. Seal on kindlaks eesmärgiks pronksmedal, mis peaks vägagi tehtav olema, kui saada koondtulemuseks 430–440. Ent kõige eeldus on saada selg täielikult korda. Pean tunnistama, et tänavusele MMile oli vaimselt üsna keeruline keskenduda, kuna teadsin, et selg pole sajaprotsendiliselt korras ka võistluse ajaks.

Said seljavigastuse juba kevadel ja SPORDIAASTA TÄHED 2018

Foto: Tairo Lutter/Eesti Meedia/Scanpix

Kontaveit sihib maailma populaarseimal üksikalal esikümnekohta Tänavu ajalugu teinud Eesti esitennisist Anett Kontaveit jätab selja taha karjääri kõige edukama hooaja ning püüab edaspidi maailma populaarseimal spordialal esikümnekohta.

OLIVER LOMP

K

ontaveit viibis selle artikli kirjutamise hetkel ehk detsembri alguses Tais, kus valmistus uueks aastaks. Teatavasti algab Suure Slämmi karussell igal aastal just Australian Openiga (tuleval aastal 14.–27. jaanuaril) ja nii on naeratuste maal päikeselises Tais hea kuumusega harjuda. Ehk on sel aastal Kontaveidi jaoks Austraalia eriti olulise tähtsusega, sest tänavusest hooajast pärineb just rohelise mandri olulisimalt turniirilt kibedaim mälestus. Pärast serblanna Aleksandra Krunići, sakslanna Mona Bartheli ja lätlanna Jelena Ostapenko üsna kindlat alistamist tuli vastu võtta valus 6:4, 4:6, 6:8 kaotus hispaanlannalt Carla Suarez Navarrolt. «Seda võib lugeda hoo-

10

aja kõige suuremaks pettumuseks, kuna mul oli väga hea võimalus jõuda veerandfinaali,» meenutas Kontaveit.

Kuigi erinevalt mullusest hooajast WTA turniiri võite jõululaupäeval alles 23-aastaseks saava eestlanna kontole ei lisandunud, oli aasta meeletult edukas.

Aasta maailma edetabelis 21. kohaga lõpetanud sportlase skalpide kogumik oli muljetavaldav. Esikümnetennisistide võitmine muutus Kontaveidi jaoks tänavu juba üsna tavaliseks: näiteks alistas ta kaks korda Venus Williamsi, korra Petra Kvitová, Caroline Wozniacki ja Sloane Stephensi. Samas on just viimasena nimetatuga seotud ka Kontaveiti hooaja suurim küsimärk.

Aasta teisele Suure Slämmi turniirile SPORDIAASTA TÄHED 2018

Nimi ANETT KONTAVEIT Sünniaeg 24.12.1995 WTA edetabelikoht 21 Kõrgeim edetabelikoht 20 (22.10.2018) Suure Slämmi turniirid Austraalia lahtiste 4. ring (2018) Prantsusma lahtiste 4. ring (2018) Wimbledoni 3. ring (2017 ja 2018) US. Openi 4. ring (2015) Teisi saavutusi WTA turniirivõit Hertogenboschis (2017) 11 ITF-i turniirivõitu

12

see oli minu karjääri parim aasta. Saavutasin mitmeid eesmärke ja olen selle progressi ja tulemuste üle õnnelik,» sõnas ta. «Positiivseid külgi selle aasta puhul oli päris mitmeid. Ma arvan, et üks suur saavutus oli WTA Premier turniiri finaali jõudmine, mida ükski eestlane veel teinud polnud. Positiivne oli ka see, et lõpetasin aasta tugevalt ja tundsin, et muutusin kogu aeg stabiilsemaks. Ja eks päris palju positiivseid emotsioone on võtta ka sel aastal saadud headest võitudest.»

Kontaveit tunnistas, et praeguse seisuga läheb ettevalmistusperiood uueks hooajaks edukalt ja kuigi ta uueks aastaks ennustusi tegema ei hakka, sest ta pole lihtsalt seda tüüpi sportlane, on järgmiseks eesmärgiks pääseda maailma TOP 10 hulka. Töö selle nimel käib.

«Ma arvan, et minu tagajoonemäng on suur tugevus ja sellega tunnen end väga kindlalt. Samas on väikseid tehnilisi lihvimisi ja pidev töö käib ka üldfüüsilisega,» märkis Kontaveit. «Ja ma arvan, et me kõige üksmeelsemalt töötame treeneriga selle nimel, et tulemused ja mängud oleksid läbi aasta stabiilsemad.»

Foto: Tairo Lutter/Eesti Meedia/Scanpix

Foto: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia/Scanpix

Roland Garros’le ehk Prantsusmaa lahtistele saabus ta väikse viirushaiguse kiuste, oli seetõttu esimeses ringis ameeriklanna Madison Bremgle’i vastu veidi raskustes, ent läks siis hoogu. Edasi alistas ta üsna kindlalt kahes setis tugevad Alexandra Dulgheru ja eelpool mainitud Kvitová ning paljudele tundus, et Kontaveit mängib elu parimat tennist ning äkki läheb päris lõpuni välja. Kontaveit oli ka ise toona oma väljaütlemistes enesekindel ning tunnistas, et ta enam ei vaata vastaste reitinguid, vaid on valmis kõiki võitma ning lõpuni välja minema. Ent kaheksandikfinaalis tabas teda krahh: Stephensile kaotas ta 11 geimi järjest ja kogu mängu kõigest 52. minutiga 2:6, 0:6.

«Stephens hävitas Kontaveidi. Täna oli väljakul selle mängija kahvatu imitatsioon, kes Petra Kvitová alistas,» ei halastanud ka Eurosport. Kas sellises ärakukkumises mängis oma rolli ka treener Glenn Schaapi lahkumine keset turniiri, on raske öelda, ent selle koostöö lõppemise osas on jäänud mitu küsimärki. Ja samas, kas sellistel teemadel üldse peabki urgitsema? Küllap teab sportlane ise kõige paremini, mis talle hea.

Loodus tühja kohta aga ei salli ja juba Wimbledoni, maailma tenniseturniiridest ilmselt kõige mainekama Suure Slämmi turniiri eel teatas Kontaveit, et on palganud uueks juhendajaks nimeka inglase Nigel Searsi. Wimbledonis jäi eestlanna laeks sedapuhku kolmas ring ja US. Openil langes ta suisa esimeses. Kaugelt sündmusi vaatlevad tennisesõbrad olid mures, kas meie tulevikulootus ikka tegi Searsiga koostöö alustamisel õige otsuse, ent aasta lõpp kujunes jällegi taas väga tugevaks. Hiinas Wuhanis peetud WTA turniiril näitas ta väga head mängu – kusjuures 64 parema seas alistas ta just Stephensi –, jõudis finaali, kuid pidi valgevenelanna Arina Sabalenka paremust tunnistama.

Kremli Cupil pääses Kontaveit veerandfinaali, ent kõige vahvamad uudised tabasid Eesti tennisesõpru oktoobris, kui sai selgeks, et Kontaveit on esimese eestlannana ajaloos pääsenud Elite Trophy aastalõputurniirile. Ka seal hoidis ta Eesti lippu kõrgel, alistas alagrupis Julia Görgesi, ent esimeses kohtumises saadud kaotus Elise Mertensilt ei lubanud paraku edasipääsu. Kuid tugev tulemus ja soliidne punkt aastale igal juhul.

Spordiaasta Tähtede gala eriajakirja jaoks aastale tagasi vaadates märkis eestlanna, et võib 2018. aastaga kindlasti rahule jääda.

«Kindlasti on veel arenguruumi, aga

Kontaveit – globaalselt Eesti kõige kuulsam sportlane üksikalal Anett Kontaveit on kahtlemata kõige kuulsam Eesti sportlane. Jah, Suure Slämmi turniire pole ta veel võitnud, ent tennis on ilma mingi kahtluseta kõige populaarsem individuaalala maailmas.

Vaata, millist vastavat edetabelit tahes – kui jalgpall on jälgitavuselt nelja miljardiga konkurentsitult spordiala nr 1, siis tennist vaatab vähemal või rohkemal määral hinnanguliselt umbes üks miljard inimest. Suure Slämmi turniire ja eriti Wimbledoni on kuulnud isegi need, kes muidu tennisega kursis pole. Suurkujusid teatakse ja mäletatakse. Legendidest SPORDIAASTA TÄHED 2018

või kasvõi ikoonilistest sündmustest kirjutatakse raamatuid ja vändatakse filme. Ehk kõige parem viimatine näide on sel aastal lansseeritud linateos «Strokes of Genius», mis räägib 2008. aasta Wimbledoni meeste üksikmängu turniiri finaalist, kus kohtusid Roger Federer ja Rafael Nadal. Selle matši kohta on öeldud, et see oli nii muutlik ja ettearvamatu, et hoolimata tulemusest (Nadal võitis viies setis 6:4, 6:4, 6:7, 6:7, 9:7 – toim) oli tõeline võitjasport. Seda kõike arvesse võttes rõhutan veel kord: tennise skaalaga üksikala maailma ei eksisteeri.

Saskia Alusalu: tahan alati 24. veebruaril olümpiamängudel saadud 4. kohaga Eesti Vabariigile 100 aasta juubeliks kauni kingituse teinud kiiruisutaja Saskia Alusalu arvab, et vaid ise eesmärke seades ja endast kõik andes leiab inimene tõelise õnne. Rääkisime Saskiaga spordist, elus tehtud valikutest ja tulevikuplaanidest.

OLIVER LOMP

Naistepäeval kirjutasid sotsiaalmeedias, et naiste õnn ei tohiks põhineda meestel. Kirjelda see mõte lahti.

Kõlab ehk natukene imalalt, aga kõik algab iseendast. Sellest, et sa ise tead, kes sa oled ja mida elult tahad. Olgu mees, sõber, isa või kes iganes: keegi ei tee sinu eest midagi ära ega saa sind õnnelikuks teha, kui sa ei saa iseendaga hästi läbi. See tundub lihtne, ent tegelikult väga paljud ei tea, mida nad elult tegelikult tahavad.

Sportlaskarjääris püüan lisaks füüsilisele poolele võtta aega selleks, et tegeleda enda vaimse arendamisega, mis tegelikult on ehk veelgi olulisem. Tahan alati olla täna parem kui eile.

Kas Saskia alusalu on täna (intervjuu toimus 4. detsembril) õnnelik?

Jah, ma arvan küll. Olen väga tänulik selle

14

eest, et mul on võimalus tegeleda sellega, mis mulle väga meeldib ja et minu ümber on inimesed, kes selle võimalikuks teinud.

Tulid Eesti vabariigi 100 aasta juubeli päeval olümpiamängudel neljandale kohale, mis jäi Eesti parimaks tulemuseks. Kui õnnelik sa siis olid?

Ega mul võistluspäeval polnud aega sellele mõelda, et täna on 24. veebruar.

Kõik need lapsepõlves kogetud traditsioonid, nagu lipu heiskamine, paraadi vaatamine, pidusöökide söömine …

Minu jaoks oli tegemist siiski tavalise võistluspäeva rütmiga. Kuigi soojendusel mäletan küll, et ütlesin treenerile veidi irooniliselt: «Täna on Eestis kalendris punane päev ning usutavasti on väga suur hulk inimesi televiisorite ees.

SPORDIAASTA TÄHED 2018

See ju üldse ei pane pingeid peale.» Tulemus tõi mõistagi ülisuure rahulolu, sest lõpuks tuli mul tõesti midagi väga suurt välja, mida olin kaua oodanud.

Eriti head meelt tekitas, et julgesin võtta riski – ma ei jäänud ootama oma võimalust ja seda, et keegi midagi minu eest teeks, vaid haarasin initsiatiivi ja kasutasin oma šanssi, mis ära tasus.

Kas see oli tol päeval maksimumeesmärk? Kas midagi kripeldama ei jäänud?

Uisutamises ja näiteks jalgrattaspordis on tuules sõitmise faktoril väga oluline roll ning loomulikult olen mõelnud, mis juhtunuks, kui keegi oleks koos minuga eest ära sõitnud. Äkki oleks me teineteisele sellise taktikaga medalid toonud? Ent selliseid asju ei saa planeerida ja kindlasti

täna olla parem kui eile Nimi SASKIA ALUSALU Sünniaeg 14.04.1994 Suuremad saavutused 4. koht 2018. aasta OMi ühisstardiga sõidus 10. koht 2015. aasta MMil ühisstardiga sõidus 8. koht 2018. aasta MK-sarja üldarvestuses ühisstardiga sõidus 38-kordne Eesti meister kiiruisutamises Eesti rekordiomanik kõikidel distantsidel 500 m (41,27) 1000 m (1.19,85) 1500 m (2.02,44) 3000 m (2.00,64) 5000 m (7.19,14)

Foto: Madis Veltman

pole ma pettunud. Kahetseda pole mul midagi, sest julgesin ise võtta initsatiivi ja anda endast kõik. Olen hiljem saanud väga palju komplimente teistelt uisutajatelt ja treeneritelt enesekindla ja riskantse rünnaku eest. Kui grupp püüdnuks mu ringiga kinni, kadunuks ka punktid ja kunagi ei tea, mis sõidus juhtub: 4. kohta ei pruugiks olla. Samas tunnistan ausalt, et ma pole ise olümpiamängudest viimasel ajal palju mõelnud, kuna see on minevik ja mul on elus järgmised eesmärgid. Ma püüan elada praeguses hetkes ja tegutseda selle nimel, et saada paremaks.

Olid olümpiamängude avatseremoonial Eesti lipukandja? Kirjelda seda emotsiooni.

Mõistagi oli see minu jaoks väga suur au.

Eriti arvestades tõika, et olen kasvanud

väga patriootlikus perekonnas. Eestlaseks olemine on olnud meie jaoks alati ülitähtsal kohal, oleme õdedega kõik käinud laulu- ja tantsupidudel. Mäletan, et kui käisin 2015. aastal esmakordselt maailmameistrivõistlustel ja nägin Eesti lippu ning teadvustasin, et see lehvib seal minu pärast, oli samuti hästi eriline tunne. Eesti on väga väike riik ja olen saanud palju tagasisidet, et minu pärast on üldse hakatud uurima, kus see maa asub. Ja see teeb seest soojaks.

Kuna oled väga kaunis, siis sinu väljanägemisele pööratakse palju tähelepanu. Pooled Eesti mehed on sinusse armunud ja sinu ilu võimendab tugevalt ka meedia. Kas see häirib ka?

Loomulikult meeldib mulle saada komplimente, kuigi ma pole kunagi kasvanud vaimus, et välimus peaks mulle andma suure lisaväärtuse. Mulle meenub ütlus raamatust «Väike Prints», kus roosi kohta öeldi: «Sa oled ilus, aga seest tühi.»

Olen alati arvanud, et väline ilu pole sisemise kõrval sugugi oluline. Mis teha välise iluga, kui oled seest tühi?

Milliseid väärtusi sa inimeste juures hindad?

Loomulikult märkab iga inimene esmalt välist ilu, ent mind võlub, kui inimesed end ilusaks räägivad. Siin pean silmas intellektuaalseid persoone, kellel on asjadest oma nägemus ja arvamus ning kellega on huvitav vestelda. Need arvamused ei pea minuga ühtima, ent vähemalt on need põnevad. Mulle meeldivad karakteri ja iseloomuga inimesed. Kindlasti on minu jaoks oluline ka ausus: mulle ei meeldi kahepalgelisus ja see, kui inimesed püüavad näida kellegina, kes nad tegelikult ei ole.

Liikusid juba 17-aastaselt üksi välismaale elama, et saada tõsiselt tegelda kiiruisutamisega. Kui raske see otsus sinu jaoks oli?

Kuigi vanavanemad olid spordisõbrad, polnud nad algselt sugugi veendunud, et sportlaseks olemine on õige elukutse, mis annab kindlustunde. Mõni õpetajagi vangutas pead ja ütles, et haridus peaks olema kõige olulisem. Ka minu peres on haridus alati olnud väga olulisel kohal, seega oli see otsus keeruline. Ent ma tundsin, et kas nüüd või mitte kunagi. Nüüd, mil olen juba mõned oma unistused täitnud ja midagi SPORDIAASTA TÄHED 2018

saavutanud, on õnnelik nii minu pere kui ka need samad skeptilised õpetajad: kui näiteks kedagi juhuslikult kaupluses näen, tullakse kallistama ja kiidetakse.

Kui raske oli Saksamaal kohaneda?

Väga keeruline. Olin oma grupis kõige noorem ning sain ühtäkki mitu korda suurema treeningkoormuse, kui olin harjunud. Kui teised keskendusid ainult treeningutele, siis mina püüdsin samal ajal ka gümnaasiumit lõpetada. Mäletan, et esimesed kaks aastat oli mu keha konstantselt läbi, aga praeguseks ei pea oma valikut kahetsema: lõpetasin gümnaasiumi hõbemedaliga ja kui ma poleks Saksamaale kolinud, poleks ka OMilt 4. kohta ja ma poleks täna see, kes ma olen.

Sa teed kuuldavasti suurema osa oma karjääriotsuseid ise alates treenerite valimisest kuni raamatupidamiseni.

Kuidas see sind inimesena arendab?

On tõepoolest sportlasi, kes ei pea muretsema muu pärast, kui õigel ajal trennis või lennujaamas olla. Mina olen uhke selle üle, et olen kõigega seni üksi hakkama saanud ning kindlasti tuleb see mulle edaspidises elus kasuks. Õnneks mul on tänaseks võimalused veidi rohkem avanenud ja saan teatud ülesandeid jagada.

Olen väga tänulik oma tugitiimile, sest saan nüüd ise rohkem treeningutele ja paremaks saamisele keskenduda.

Oled praegu 24-aastane. Kui kaua kavatsed üldse tippsporti teha ja millised on sinu ambitsioonid?

Uisutan selle päevani, kuni tunnen, et see mulle meeldib. See on liigraske spordiala, kus pidevalt vere ja laktaadi maitse suus, et tegeleda sellega, kui enam ei naudi. Kui ühel hetkel nii on, siis on aeg millekski muuks. Kuid tegelikult on selle spordialaga võimalik tipptasemel tegelda väga kaua, näiteks on praegu maailma tipus 46-aastane sakslanna Claudia Pechstein. Ma tean väga hästi, et mul on veel väga palju potentsiaali ja arenguruumi. Näen pidevalt edasiminekud abistavates treeningutes (nii jõusaalis kui jalgrattasõidus), aga ka jääl tehnika poole pealt, kus on ehk kõige rohkem minna paremaks. Oleksin enda peale elu lõpuni pahane, kui ei saa endast karjääri lõpuks maksimumi välja pigistada. Loomulikult tahan olla parem, sest tean, et suudan, ja see on see, mis mind täna motiveerib.

15

Foto: Tairo Lutter/Eesti Meedia/Scanpix

Ott Tänak – Martin Järveoja hooaeg: kas kõik või mitte midagi Eesti spordimaastikul polnud emotsionaalse kõikumise mõttes ilmselt kedagi, kes rallipaarile Ott Tänak – Martin Järveoja kuidagi vastu oleks saanud. Hooaeg kulges kui kihutamine kõige peadpööritavamatel Ameerika mägedel ja sellega sõitsid Tänak-Järveoja end nii kodumaiste kui ka maailma rallifännide südamesse.

OLIVER LOMP

K

ohati oli meie hooaeg kas kõik või mitte midagi ja seepärast kaotasime palju punkte. Siiski esimese aastaga uues meeskonnas olin rohkemgi kui rahul ja usun, et uuel aastal suudame veelgi tugevamad olla,» sõnas Tänak Spordiaasta Tähtede eriajakirja tarbeks.

Tõepoolest, üldarvestuses MM-sarja kolmandale kohale lisab väärtust tõsiasi,

« 16

et 31-aastane Tänak vahetas mulluse hooaja järel meeskonda. Vana neljarattaline sõber Ford ja meeskond M-Sport jäi ajalukku, vastu võeti pakkumine Toyotalt, mille tiimijuht on Soome rallilegend, neljakordne maailmameister Tommi Mäkinen. Ent kuigi Toyota ajalugu WRC-sarja ajaloos on muljetavaldav, tuli uue masinaga harjuda. Tänakul ei võtnud see õnneks kuigi kaua aega. Juba avaetapil SPORDIAASTA TÄHED 2018

Monte Carlos tõusis ta poodiumi teisele astmele. Võidusõidud Rootsis ja Mehhikos küll erinevatel põhjustel ebaõnnestusid, ent pärast seda tuli kohe Prantsusmaal taas teine koht ja lõpuks Argentinas esimene etapivõit Toyotaga. Poodiumi kõrgeimale astmele tõusmiseks kulus seega Tänakul vaid viis etappi.

«Autoga harjusime kiiresti, selles on meeskonna panus väga suur. Järgmisel

Nimi OTT TÄNAK Sündinud 15.10.1987 Kaardilugejad Martin Järveoja (2017– …

Raigo Mölder (2014–2016) Kuldar Sikk (2010–2012) Kristi Kraag (2009) Tulemused WRC-sarjas Rallisid 92 Etapivõite 6 Poodiumikohti 17 Kiiruskatse võite 150 Punkte kokku 607 Parimad kohad üldarvestuses 2017. aastal 3. koht (M-Sport, 191 punkti) 2018. aastal 3. koht (Toyota, 181 punkti)

Foto: Tairo Lutter/Eesti Meedia/Scanpix

aastal saab mingil määral kindlasti lihtsam olema, kui saame minna rallidele, kus oleme juba sama autoga varem sõitnud,» märkis Tänak, kellele sekundeeris Järveoja. «Võrreldes esimese etapiga oleme autoga omajagu kilomeetreid läbinud, aga kuna ralliauto on pidevas arengus, siis tuleb kohaneda uuendustega, mis autoga tehakse. Isiklikult tunnen ennast oma istmes ja autos hästi!»

Pärast Argentinat olid Tänak-Järveoja taas ebaõnnesõdurid. Portugalis tuli katkestada, Sardiinias Itaalias, kus eestlane sai mullu karjääri esimese WRC-etapi võidu, tuli piirduda alles 9. kohaga. Näis, et unistus võimalikust MM-tiitlist on täielikult hajunud.

Kuid siis tegid eestlased sellise seeria, mis on ilmselt üks olulisemaid põhjuseid, miks hooaja lõppedes Austraalias Sydneys peetud WRC-lõpugalal Tänak-Järveoja platsi sisuliselt auhindadest puhtaks lõid. Etteruttavalt olgu öeldud, et Tänak sai hooaja lõppedes esmalt kõige kiirema sõitja auhinna, kuna suutis olla parim lausa 70 kiiruskatsel. Tänak valiti fännide hääletusel ka hooaja parimaks sõitjaks ning Järveoja parimaks kaardilugejaks. Kusjuures samal galal sai rallipaar ka eriauhinna «Kõige imelisema hetke» kategoorias, millega saame hooaja ülevaatesse tagasi tulles sujuvalt üle minna.

Nimelt hõivasid Tänak-Järveoja pärast kaht ebaõnnestunud rallit kõige kirkama autasu kolmel korral järjest: Soomes, Sak-

18

samaal ja Türgis. Kuna kibedaimad konkurendid Sebastien Ogier ja Thierry Neuville andsid samadel etappidel veidi tagasi, tekkis ühtäkki Eesti rallifännide seas taas lootus, et äkki on see tõesti Tänaku aasta. Ka Järveoja lisas, et sellest heast jadast pärineb tema enda jaoks ka kõige tugevam tunne.

«Kõige positiivsemate emotsioonide poolest meenub esimesena kindlasti Soome ralli võit. See on ralli, mille võidust on ilmselt iga rallisportlane unistanud. Sajad Eesti lipud raja ääres lehvimas ning eestlased poodiumil hümni laulmas – see kõik lisas võidule vaid kaalu juurde!» meenutas Järveoja.

Kuna Tänak oli marulises hoos, mindi Wales’i rallile vastu suurte ootustega ja neid ootuseid ta ka ei petnud. Ta haaras ülivõimsa algusega kindlalt ralli liidrikoha. Paraku oli Tänaku kiirus nii suur, et Toyota ei olnud selleks lihtsalt valmis. 16. kiiruskatsel lõhkus üks hüpe masina radiaatori ja nii tuli rallil leppida alles 19. kohaga. Kuigi teoreetiliselt olid šansid tiitliks olemas ka veel kahel viimasel katsel, sai Tänak Kataloonias 6. koha ja Austraalias katkestas.

«Neid rallisid oli omajagu, kus punkte läks palju kaduma, aga hooaja eelviimane ralli Hispaanias oli tiitliheitlust silmas pidades otsustav hetk,» nentis Järveoja.

Kokkuvõttes MM-arvestuses 181 punktiga 3. koht. Esimene oli juba kuuendat aastat järjest valitsev Ogier (219) punkti ja SPORDIAASTA TÄHED 2018

kolmas Neuville (201). Kuid üks väga oluline tiitel tuli Toyotale siiski. Kuna võrdlemisi eduka hooaja tegi ka Jari-Marri Latvala (üldarvestuses 4. koht 128 punktiga), võeti meeskonnaarvestuses võit.

«Hooaja kõige positiivsemad emotsioonid pärinevad loomulikult võistlustelt, kus täitsime omale seatud eesmärgid. MM-hooaja põhieesmärk on alati tiitel ja iga võistlus ja selle tulemus on lihtsalt osa sellest teekonnast. Tugevad tulemused on olulised enesekindluseks, aga sama tähtsad ka meeskonnaliikmetele ja eriti inseneridele kinnitamiseks, et töö, mis on tehtud, on õiges suunas,» ütles Tänak hooaja järelvaates. «Meie jaoks oli murdepunkt ehk isegi Monte Carlo ralli aasta alguses, kus suutsime kohe tugevalt alustada ja sellega teenisime ka meeskonna usalduse ja toetuse.»

Tänak tõdes, et ta ei tähtsusta üle WRC lõpugalal saadud eriautasusid, kuigi tähelepanu ja toetajate hulk on mõistagi positiivne, ent pigem mõtleb ta uuest hooajast, et seal olla veelgi parem.

«Uuel aastal on meeskonna jaoks kindlasti oluline kaitsta meeskondlikku tiitlit, aga nähes, kui väga konkurendid seda meilt tahavad ära võtta, ei saa see kindlasti lihtne olema,» nentis Tänak. «Meie isiklik eesmärk on kindlasti võidelda sõitja tiitlile. Kas ja mis võimalused meil on, seda näeb, kui hooaeg algab.»

Järveoja oli veelgi resoluutsem: «Meie eesmärk on võita maailmameistritiitel!»

Uude eluetappi astunud Ott Ott Kiivikase nime teavad Eestis praktiliselt kõik.

Ta pole pelgalt sportlane, vaid omaette bränd, kes astub üles reklaamides, jutusaadetes ja isegi poes, kui vaatab tervitades mõne tootepakendi pealt vastu. Kui sa kulturismist midagi ei jaga, siis Kiivikast ikka tead. Lõppev aasta oli ikoonilise tegelase jaoks märgilise tähendusega. Juba ammu legendi staatuses elav mees tõmbas amatööride seas võistlemisele joone alla, kuid mitte karjäärile – 41-aastasena siirdub ta professionaalide hulka.

OLIVER LOMP

13.

20

oktoobril peeti Tallinnas Alexela kontserdimajas mitut juubelit.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud 50. Eesti meistrivõistlustel kulturismis ja fitnessis võttis Kiivikas oma 20. kuldmedali absoluutkategoorias. Kusjuures kirkaimad autasud olid saadud järjestikustel aastatel mitte ühtegi hooaega vahele jätmata.

Ent ühtlasi märkis see Kiivikase jaoks

amatööriajastu lõppu. Aeg on edasi liikuta.

«Ma ausalt öeldes ei oskagi maailmas ühestki riigist ühtegi näidet tuua, kus mõnel alal on 20 aastat järjest võidetud. Ja seda just absoluutkategoorias.

Võib-olla selliseid polegi. Ma võiksin ju amatööride seas veel vaikselt edasi tiksuda, kuid see ei anna mulle emotsionaalselt midagi. Kui mul sisuliselt konkurentsi pole, on end raske motiveerida.

Nimi OTT KIIVIKAS Sünnikuupäev 10.09.1977 Suuremad saavutused 20-kordne Eesti meister absoluutkategoorias 2018. Maailma reitingu üldvõitja 2016. aasta Amateur Olumpia võitja 2016. aasta Euroopa meister

Kiivikas: olen maksimalist Paned aga võistluse eel püksid jalga, määrid end kokku ja lähed lavale,» põhjendas Kiivikas uute väljakutsete vastuvõtmist.

Teatavasti pole Kiivikas kõigest kohalik staar, vaid on kulda-karda kokku kraapinud praktiliselt igast maailma otsast, regionaalsetest võistlustest tiitlivõistlusteni. Kusjuures huvitaval kombel pärineb just sellest hooajast mehele endale kõige olulisem saavutus. Nimelt oli ta tänavuse hooaja järel maailma esinumber, mis tähendab sisuliselt maailmakarikaetapi võitu.

«Tabelis on punkte 605 mehel ning olla nii suure pundi seas esimene – ükskõik, mis külje alt vaadates – on ikka väga kõva sõna. Eriti arvestades, et oled pidevalt Adamsi dopingujälgimisprogrammis ning sind testitakse,» märkis Kiivikas. «Mõistagi pole minu suhtumine pelgalt sel hooajal muutunud. Olen alati olnud arvamusel, et sport peab olema igal juhul puhas, kuid kulturismi spetsiifikat arvestades on see ehk tähelepanuväärsem kui mõnel muul alal.

Ott Kiivikas jätkab karjääri proffide seas.

Foto: Joakim Klementi/Eesti Meedia/Scanpix

21

Kiivikat teavad kõik – kui kulturismiga pole kursis, siis Kiivika nimega ikka.

22

«Kõige kõrgem autasu, mida võib võita, oleks proffide maailmameistritiitel, ent annan endale aru, et see saab olema sisuliselt võimatu. Ma ei saanud seda ju amatööride seaski. Küll aga usun, et suudan jõuda maailmameistrivõistlustel finaali ehk esimese kuue sekka. Arvestades

tõika, et selle aasta TOP 5 seas olnud meestest olen ma kolme meest viimasel kahel aastal võitnud, siis miks mitte medal?» mõtiskles Kiivikas. «Kuid panen endale esialgu reaalse eesmärgi, mille poole püüelda: tahan esmalt võita mõne profiturniiri!»

Foto: Elmo Riig/Eesti Meedia/Scanpix

Näiteks vehklemises puhtalt dopinguga midagi ära ei teeks – sa pead olema osav, kiire, taktikaline ja mida kõike veel –, ent kulturismis annab doping kohe märkimisväärsed tulemused.»

Kulturism, ka amatööride seas tipptasemel, pole mitte sport, vaid elustiil. Kui otseselt tegeleb tippkulturist alaga umbes viis tundi päevas, mille sees on treeningud, toitumiskordade ja päeva planeerimine, siis tegelikkuses ollakse asjas sees ööpäev läbi. Hooaja sees peab hoidma kindlat elurütmi, ei saa endale lubada sõpradega väljas käimist või õhtul liiga kaua ülevalolemist. Kõik käib kindla takti järgi, mida muuta ei tohi. Tegelikult võib, ent siis kannatavad kohe ka tulemused. Kusjuures kui nelja- kuni viiekuune treeningtsükkel ja kuue- kuni seitsmekuune dieediperiood kokku liita, tähendab see, et režiim kestab peaaegu aastaringselt. Proffide seas on asi veelgi täpsem. Kui tahta tulemusi, peab tegema edasimineku.

«Kui puhtalt lihastest rääkida, siis jalad on mul alati väga tugevad olnud, ent kindlasti pean ülakehale massi juurde andma. Lisaks peab vaeva nägema tuharaosaga. Piltlikult öeldes peab tuhar välja nägema triibuline, kuna see on viimane koht, kust rasv kaob,» ütles Kiivikas.

«Vaimselt olen vägagi valmis ja tugevalt meelestatud, ent kas keha ka järele tuleb?

Seda on nüüd vaheaastal näha.»

Maksimalistina pole Kiivikasel ambitsioonide seadmises probleemi. Tema eesmärk on endiselt jõuda kõige kõrgema tipu lähedale, ent selle vallutamine saab olema üliraske.

Foto: Joakim Klementi/Eesti Meedia/Scanpix

Treener Kiivikas soovitab kulturismi Eesti kulturismilegend ei tegutse ainult ise tippspordis, vaid aitab ka noortel talentidel kõrgeid eesmärke püüda. Näiteks on tema õpilased ta lihane tütar Amani Kiivikas ning Kristjan-Johannes Konsap. Lisaks sellele, et kulturismi võib kõrgel tasemel viljeleda teiste spordialadega võrreldes ka kõrgemas eas, mille ehe näide ta ise on, soovitab treener ala mitmel teiselgi põhjusel.

«Esiteks õpetab see distsipliini. Kui muidu lähevad noored mehed distsipliini sõjaväkke õppima, siis kulturismiga omandab seda samamoodi. Seejuures ei taha ma sugugi väita, et sõjaväes ei peaks käima. Teiseks annab see kindlasti enesekindlust ning teatud mõttes ka visuaalset atraktiivsust – kes see ikka ei tahaks, et talle tänaval järele vaadataks,» loetles Kiivikas, ent lisas, eeltoodud omadusi võib hästi rakendada ka igapäevaelus. «Kui oled distsiplineeritud ja hea analüüsivõimega, lööd igas eluvaldkonnas läbi. Samuti näiteks äris, mida ma isegi teinud. Üks näide on minu värskeim ettevõtmine Mealy, mille kontseptsiooniks on pakkuda inimestele tervislikku ja meeldivat maitseelamist. Esimeste toodetena värskeid salateid.»

SPORDIAASTA TÄHED 2018