Matkarajad ootavad avastama LK

MATKARAJAD. On aeg avastada Eestimaa ilu! Üle Eesti on kümneid matkaradu, mis viivad matkajad looduse rüppe, avastama kauneid rabasid, maagilisi luiteid, ürgseid orge. Siin on mõned matkarajad, mida sel suvel külastada.

Matkarajad ootavad avastama

lemast Pakri poolsaarele. Kogu seda ilu saab nautida viie kilomeetri pikkusel matkarajal, kuid kes soovib lühema jalutuskäigu teha, saab iga hetk tagasi parklasse suunduda. Parkla juures on trepp alla randa, kus saab uudistada looduse väljapanekut erinevatest kivikihtidest ja ojakestest.

Hüpassaare võlub matkajaid igal aastaajal.

Kakerdaja raba on eestlaste seas väga populaarne.

Kakerdaja raba Ligi tuhande hektari suurune raba on Kõrvemaal üks suuremaid rabasid. Selle kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk teisisõnu paikneb laukavöö kahel erineval kõrgusel. Keset raba asub Kakerdaja järv. Lisaks leidub Kakerdaja rabateel hulganisti erinevaid saadusi: mustikaid, jõhvikaid, seeni ja murakaid. Kevadel ja sügisel peatuvad Kakerdaja rabas tuhanded veelinnud.

Loodusraja algus asub Harjumaal Anija vallas, Kalajärve kaldal. Kakerdaja loodusrada saab läbida lõikudena mööda neljakilomeetrist laudteed või Kalajärvede rajalõiku. Kakerdaja rabas on võimalik teha kahes kohas grilli: Noku lõkkekohas ja Kalajärve lõkkekohas. Grillialadel on lubatud telkimine. Kõnnu suursoo Kõnnu suursoo koos selle kõrval asuva Paukjärve loodusrajaga on suurepärane võimalus pikaks kümnekilomeetriseks matkaks. Kui see liiga suur ettevõtmine tundub, saab emma-kumma raja läbida poole lühemalt. Kõnnu suursoos vahelduvad metsatukad soisemate aladega ning vaatetornist laudtee ääres avaneb maaliline vaade kogu rabale. Kevadise matka puhul tasub jalga panna veekindlad jalanõud, kuna mõni koht võib rajal olla üle ujutatud.

Huvilised saavad rännata üle Soodla jõe, kus asuvad Tammsaaret inspireerinud maastikud. Ligiduses asub Tammsaare onu metsavahikoht, kus täna saab puhata jalga lageda taeva või katuse all. Viru raba Lahemaa rahvuspargi pärl Viru raba on eestlaste populaarne matkamiskoht. Viru raba õpperada tutvustab 3,5 kilomeetril matkajatele mitmekesist taimestikku, metsa, liivaluiteid ja palju muud, mida ühel rabal on pakkuda. Kes soovib pikemalt jalutada, saab ette võtta 5,5 kilomeetrit pika ringi. Raja ääres on puhke- ja vaatlusplatvorme ning raja keskel suur vaatlustorn. Vaatetornini viib 1,4-kilomeetrine laudtee, mida saab kasutada ka lapsevankri või ratastooliga. Üldse on Viru raba üks parima ligipääsetavusega rabasid Eestis.

Viru raba näitab teelistele kõike, mis ühel rabal pakkuda saab olla.

RMK Taevaskodade matkarada Taevaskoja rada kulgeb mõlemal pool Ahja jõge ning sinna on põimitud hulk erinevaid muistendeid, filme ja pajatusi. Maalilised vaated paljanditele ja allikakoobastele pakuvad huvi nii väikestele kui suurtele teelistele. Vaatamisväärsustest kohtab RMK Taevaskodade matkarajal näiteks Emalätet, Neitsikoobast, Salakuulajakivi. Mõnigi teab rääkida, et Taevaskojas ringi liikudes võib kohata jäälindu.

Raja algus on Saesaare parklas. Rajal on rohkelt treppe, kuid kuni Väikese Taevaskojani saab rada läbida kruusateed mööda ka ratastooli või lapsevankriga. Käesoleval suvel on Suure Taevaskoja sild rekonstrueerimistööde tõttu suletud. Pakri matkarada Kaunis mererand, võimas 25 meetri kõrgune pank ning muinasjutuline tuletorn – tere tuHüpassaare õpperada Viljandimaal asuv matkarada on ideaalne koht, kus veeta kas või mitu päeva. Raja alguses on ligi kilomeeter kõdusoometsa, mis tekkinud soometsast kuivenduse tagajärjel. Edasi ootab Kuresoo raba koos omanäoliste piklike laugastega. Laudtee viib matkalised mööda maagilisest mändidega rabasaarest, kus on korraldatud ka kontserte.

Hüpassaare rajal on grillimis- ja telkimisvõimalus, kuivkäimla, prügikastid ja muu telkimiseks vajalik. Rabas on pinke, kus nautida raba vaikust ja ilu, lisaks on rajal redeliga supluskoht. Raja lõppu jõudes saab külastada helilooja Mart Saare majamuuseumi.

Nõmmeveski-Liiapeksi on pärl, mis paljudel tänaseni avastamata.

NõmmeveskiLiiapeksi matkarada Lääne-Virumaal asuv Lahemaa rahvuspark peidab palju erinevaid matkaradu. NõmmeveskiLiiapeksi on pärl, kuhu paljud veel jõudnud pole. Põnev rada viib matkalised kohe raja alguses orgu, Nõmmeveski joa äärde, kust avaneb vaade ligi sajandivanustele hüdroelektrijaama varemetele. Seal hargneb matkarada

Kurtna matkarada viib mööda mitmetest maalilistest järvedest.

kaheks: metsarada ja kärestike rada. Mööda jõge kulgev kärestike rada on kokku 16 kilomeetrit pikk, kuid juba esimene kolmandik pakub hea ülevaate raja võludest. Ülevalt metsarajalt saab imetleda ürgorgu kõrgelt. Metsarada pakub võimalusi ka pikniku pidamiseks. Matkarajal on kaks telkimisvõimalusega lõkkekohta. Naissaare keskrada Naissaar on tuntud oma huvitava ajaloo ja idüllilise looduse poolest. Saarel asub 11-kilomeetrine RMK matkarada, mis saab alguse telkimisalalt. Teelised läbivad Taani kuninga aia, suunduvad mööda Naissaare kõrgeimat küngast Kunila mäge ning saavad uudistada ringi miiniladudes. Rada on varustatud infotahvlitega, mis aitavad tutvuda saare põnevate lugude ja paikadega. Olemas on ka lõkke- ja telkimisvõimalus. Kurtna matkarada Ida-Virumaal, Alutaguse rahvuspargis saab läbida üheksakilomeetrise unikaalse matkaraja. Raja erilisus seisneb rohketes järvedes. Matkarajal avaneb võimalus tutvuda väga erinäoliste maastiku- ja järvetüüpidega, uudistada Pannjärve liivakarjääri ning nautida kaunist rabareljeefi. Eriti hea aeg on Kurtna matkaraja läbimiseks suve teine pool, mil teelised saavad end kostitada mustikate, metsmaasikate, kukeseente ja riisikatega.

Rajal on mitu lõkke- ja telkimiskohta. Kaleste õpperada Hiiumaal asuv Kaleste õpperada kulgeb Kaleste lahte. Metsastunud luited, kuivanud rannamännid ja erinevad rannikukooslused pakuvad 1,8-kilomeetrisel rajal võimalust energiat koguda ja vaateid nautida. Lisaks saavad seiklushimulisemad matkajad läbida raja, mängides nutimängu. Selleks tuleb laadida Play või App Store poest Loquizi äpp. Mängu nimi on «Kaleste rannal ja metsas» ning täpsemad juhtnöörid leiab raja algusest, Kaleste telkimisalal olevalt infotulbalt.

Hiiumaad külastades ootab Kaleste matkarada uudistama.

KUIDAS MATKATA KÕIGE PIKEMAT TEED PIDI RIIAST TALLINNASSE?

Eestlane on metsarahvas, eestlane on matkarahvas. Kui keegi julgeski selles vahepeal kahelda, siis kahe koroonakevadega on selgeks saanud, et andke eestlasele ainult veidi vaba aega ja juba on ta mõnel matkarajal, et nautida värsket õhku, loodust, vaateid ja omaette olemist. Selle omaetteolemisega läks kahel kevadel isegi veidi keeruliseks, niivõrd palju sattus rahvast Eestimaa erinevatele matkaradadele.

Seepärast on eriti tore, et sel aastal on paariaastase Eesti-Läti koostöö tulemusena maha märgitud uhiuus matkarada, mis kannab nime Metsa matkarada. See on juba mõnevõrra tuntud Ranniku matkaraja noorem vend, mis kulgeb täpselt samuti Riiast Tallinnasse, ainult olulisemalt pikemat teed pidi. Kui mööda maanteed on Riiast Tallinnasse 315 km ja mööda Ranniku matkarada 758 km, siis Metsa matkarada läheb nii suure ringiga, kui veel saab ning pakub matkamisvõimalust koguni 1060 km pikkuses, millest suurem osa ehk 725 km kulgeb Eestis.

Riiast Võrumaa ja Alutaguse kaudu Tallinnasse? Lätis langeb Metsa matkarada üsna suures osas kokku Gauja ehk Koiva jõe oruga, kuid selle asemel, et jõuda Eestisse läbi Valga, keerab rada hoopis Paganamaa poole, põikab vahepeal korraks Eestisse, tiirutab seejärel Korneti kõrgustikul ning suundub lõpuks Luutsniku lähedal, Väike-Laitsna järve kohal lõplikult Eestisse. Ees ootab retk läbi Haanja looduspargi, edasi Setomaale ja sealt Peipsimaale, kuni lõpuks jõuab rada Voka lähedal Eesti põhjarannikule ning lõpuks Tallinnasse välja.

Et rada paremini hoomata ja matka kavandamist hõlbustada, on Metsa matkarada jagatud lõikudeks ehk päevateekondadeks. Riia ja Tallinna vahel on selliseid tinglikke lõike 50. Seega on kõvemal matkasellil kogu rada võimalik läbida umbes 50 päevaga! Aga mõned lõigud on nii pikad ja ka füüsiliselt rasked, et need on pigem soovitatav jagada kaheks. Pole ju mõtet koguda ainult kilomeetreid, vaid pigem nautida loodust, liikumist ja vaateid ning võtta aega, et nautida kohalikku toitu, tutvuda vaatamisväärsustega ja kohalike inimestega.

Metsa matkarada kannab küll Metsa nime ja kulgebki õige mitmes paigas läbi metsa, kuid tegelikult jääb teele arvukalt suuremaid ja väiksemaid asulaid. Need toovad matkajale mõnusat vaheldust ja aitavad piirkonda selle kultuuri kaudu hoopis paremini tundma õppida kui ainult metsas kulgev rada. Kui Lätist alustada, siis esimene päev kulgebki läbi Riia vanalinna ja eeslinnade. Tallinna kandis on linnalist asustust veel rohkem: umbes viimased kaks ja pool päevateekonda mööduvad Tallinna eeslinnades, alates Maardust ja Muugast. Matkarada läbib Viimsi poolsaare ja lõpeb Tallinna sadamas.

Metsas, külas ja rannal. Eelkõige on Metsa matkarada ikka looduses ja maal matkamiseks loodud. Kui Läti piirilt alustada, viib rada üle Haanja kõrgustiku ja selle südames asuva Haanja looduspargi. Haanja on mõnusalt reljeefne, rahutult üles-alla ja paremale-vasakule hüpleva tee ning väga erinevate vaadetega piirkond. On metsa ja mägesid, talusid ja põlde, niite ja soolappe, järvi ja jõgesid. Muidugi möödub Metsa matkarada Suurest Munamäest, nii et veidi jõudu võiks jätta ka selle vallutamiseks. Haanjas on pigem rohkem kultuurmaastikku kui sügavat metsa, aga kultuurmaastikus tulebki piirkonna muljetavaldav reljeef paremini esile.

Setomaa looduse maiuspalad on Piusa jõe ürgorus ja Mustoja mõhnastikul kulgevad rajalõigud. Piusa ürgorus asub muide Eesti kõrgeim liivakivipaljand – Härma Mäemine müür, mille kõrgus on 43 meetrit. Mustoja mõhnastikul on aga kõige ilusamad valgusrikkad männimetsad, kus suviti on ohtralt mustikaid, pohli ja seeni, eelkõige kukeseeni ehk Setomaa kulda. Metsa matkarada möödub ka Piusa koobastest – kel seal käimata, see saab sellegi vea jooksvalt parandada.

Kui Metsa matkarada ületab Võõpsus Võhandu jõe, jõuab matkaja juba Peipsimaale. Ees ootab Räpina polder ning tõelise metsasõbra unistus – Järvselja ürgmetsad. Tasub tähele panna, et asustust siin pole ning metsarajal on tõenäolisem kohata mõnd metslooma kui teist inimhinge. See tähendab ka, et poode ega kohvikuid pole. See on mõnus ja ilmselt üsna vähe matkatud kant, mis viib kaarega mööda ka Emajõe Suursoost. Põnevust ja vaheldust loob parvesõit üle Emajõe – ei saa sest Emajõest üle muidu kui Kavastu parvega, mis on Eesti ainus regulaarselt liikuv parv.

Varnja kohal jõuab Metsa matkarada otse Peipsi järve kaldale ning siit algab hoopis teistsugune maailm. See on järveäärsete külatänavate, lõputute sibulapõldude, vanausuliste ja Peipsi ranna maailm. Ega päris Peipsi rannal ühtegi teist matkarada polegi. Just siin on erakordne võimalus jalutada kilomeetrite viisi mööda tiheasustusega külatänavaid. Need tänavad on tulvil salapära, sest matkaja võib vaid aimata, mis peitub kõrgete suletud aedade taga. Selliseid pikki, kilomeetrite pikkusi külatänavaid on Peipsi veeres kaks: lõunapoolsem ühendab Varnjat, Kasepääd ja Kolkjat ning põhjapoolsem kulgeb läbi Omedu, teise Kasepää, Kükita ja Raja kuni Mustveeni välja.

Peipsi põhjarannikul, Kauksi laulvate liivade kandis, kulgeb Metsa matkarada kohati lausa rannaliival. Kauksi ja Remniku vaheline valgusrikka männimetsaga liivarand, kümnete tuhandete lemmik, meenutab kohati lausa paradiisisaare randa. Kes metsasemat maastikku eelistab, seda rõõmustavad kindlasti kaks Alutaguse rahvuspargis kulgevat teelõiku.

Eesti põhjarannikul muutub loodus Metsa matkaraja ümber karmimaks ja põhjamaisemaks. Siin on õige mitu teelõiku, mida võiks nimetada raskeks, sest rada ronib siin-seal mööda kõrget klindiastangut üles-alla ning kulgeb kohati pangaseina all, otse kivisel rannal. Põhja-Eesti pank saadab punase niidina matkajat nüüd Tallinnani välja. Saka-Ontika kandis ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini, lääne pool on kõrgused madalamad. Põhja-Eesti pärlid on uhke Valaste juga, mis on vaatamisväärsus igal aastaajal ja ehk kõige enamgi külma talveilmaga, samuti arvukad suured rändrahnud, rannamännikud, Jägala juga ning Lahemaa rahvuspark kalurikülade ja pärandmaastikega.

Matkasõber, sind ootab 725 kilomeetrit värsket matkarada Eestis. Köidab sind mets või meri? Külad või linnad? Künkad ja kurvid või pikad vaated Peipsile? Metsa matkarajal on midagi igale maitsele. Vali lemmiklõigud välja ja kui kõike ei jõua, siis matka kasvõi päev või paar, et õndsalt ohata: küll see Eestimaa on ikka ilus!

HEA TEADA!

• Metsa matkarada on looduses tähistatud valge-oranživalge markeeringuga puudel ja liiklusmärkide postidel, välja arvatud paikades, kus rajamarsruut kattub RMK radadega. Kõige lihtsam on õigel teel püsimiseks kasutada mobiilirakendust Navicup,

millest leiab ka palju muud infot ümbritseva kohta. • Rohkem infot Metsa matkaraja kohta, sh marsruutide, vaatamisväärsuste, teenusepakkujate jms kohta leiad veebilehelt https://baltictrails.eu/et/forest. • Eestis on Metsa matkarada

jagatud 35 lõiguks, matkata võib mõlemas suunas ning alustada ja lõpetada mis tahes punktis. • Tore oleks, kui jagaksid oma matkaelamust sotsiaalmeedias, kasutades @metsamatkarada ja #metsamatkarada.