Kuidas nautida päikest ohutult LK

PÄIKE. Tõeliselt sooja päikest on Eesti kliimas vähe. Pole siis ime, et iga suvise ilmaga tahetakse nahka paljastada ja pisut jumet saada. Liigne UV-kiirgus võib aga teha rohkem kahju kui kasu – nahakahjustused, kortsud, nahavähk ja naha enneaegne vananemine on vaid mõni näide. Et hoida ennast ja oma naha tervist, on oluline end päikese eest õigesti kaitsta. Kuidas nautida päikest ohutult?

Enne suvist päeva väljas on oluline selgeks teha, kuidas ohutult päikese käes viibida. Intensiivseim on päike kella kümnest hommikul neljani pärastlõunal. Sel ajal on päike kõige ohtlikum. Kui siiski soov on sel ajal väljas viibida, on oluline kaitsta nahka ja tervist. Mis kaitseb kahjuliku kiirguse eest? Kõige olulisem on kasutada päikesekreemi, millel on kaitse nii UVA- kui UVB-kiirguse eest ning piisav päikesekaitsevõime ehk SPF. UVA kiired jõuavad sügavamatesse naha kihtidesse ning mõjutavad kudesid. Just UVA kiired on vastutavad nahavananemise eest ning neid ei peata ka aknaklaas. UVB kiired tungivad naha pindmistesse kihtidesse, tekitades põletikku ja punetust. UVB kiired on peamised nahavähi tekitajad.

SPF-faktor on rohkem tuntud näitaja ning näitab päikesekaitse tugevust. Et eestlastel on üldjuhul heledam nahk, oleks hea, kui SPF-faktor jääks vahemikku 30–50. Paljud kardavad, et suure SPF-faktoriga kreemi kasutades nahk ei päevitu, kuid see pole tõsi. Lastel peaks kasutama päikesekaitset, mille SPF-faktor on vähemalt 50.

Parim kaitse päikese eest on kahtlemata vari. Ka rannapäeval võiks kaasas olla väike päikesevari, mille all turvaliselt õhuvanni võtta ja merekohinat nautida. Eriti oluline on see lastele. Kindlasti ei tasu soojal suvepäeval jalutama minnes unustada ka nahka katvaid riideid ning peakatet, et vältida päikesepõletust ja -pistet. Kas teadsid, et ka õhukese riietusega on võimalik saada nahale kerge jume? Lisaks saab organism igal juhul kätte mõnusa annuse D-vitamiini. Ära unusta kaitsta ka silmi! Päikeseprille valides veendu, et tegu pole vaid aksessuaariga ning klaasidel on UVkaitse. Silmadele piisav kaitse on UV 400. Vaid õige kreemitamine annab maksimaalse kaitse Nutikas on kreemitada end pool tundi enne päikese kätte minemist, et päikesekaitse jõuaks imenduda. Nii on nahk kohe päikese kätte minnes kaitstud. Oluline on pika rannapäeva jooksul kreemi kehale regulaarselt juurde kanda. Sagedus sõltub valitud SPF faktorist, naha tüübist ning ka sellest, kas vahepeal käiakse ujumas. Küll on soovitatav uus kiht kreemi kanda iga kord pärast ujumist või iga paari tunni tagant. Pea meeles, et ka pilvise ilmaga on võimalik saada päikesepõletus – ohtlik kiirgus tungib kergesti läbi pilvede.

Enamasti kantakse päikesekreemi suurtele aladele – käed, jalad, kõht, selg – ning unustatakse mõni oluline kehaosa. Päikest saavad lisaks kõrvad, kael, jalalabad ja nägu. Näonahka aitavad hoida SPF-kaitsega näokreemid.

Suvise päeva meelespea

• Kasuta päikesekreemi, millel on olemas UVA– ja UVB-kaitse ning

SPF- faktor vähemalt 30.

• Kreemita ka väiksemaid piirkondi – kõrvu, jalalabasid, nägu.

• Kaitse silmi päikeseprillidega, millel on UV-kaitse.

• Kanna päikesekreemi päeva jooksul regulaarselt uuesti nahale.

• Kaitse lapse nahka päikesekreemi ja õhukeste riietega.

LEMMIKLOOM. Neljajalgne pereliige ei pea olema takistus suvisele reisile minnes. Küll nõuab lemmikloomaga reisimine põhjalikku ettevalmistust ja valmisolekut ootamatusteks.

Ole kursis: millised ohud varitsevad lemmikut suvisel väljasõidul?

Lemmikloom vajab kogu reisi vältel hoolt ja kaitset ohtlike olukordade eest. Nii on omaniku ülesanne tagada looma ohutu reisimine. Enne suvist reisi lemmikuga ole teadlik võimalikest ohtudest. Ülekuumenemine Suvehooajal ähvardab lemmikuid kõige enam ülekuumenemine, eriti kui reisitakse autoga. Autos tõuseb temperatuur kiiresti ning isegi kümneks minutiks autosse jäetud loom võib saada tõsise tervisekahju. Erinevalt inimesest ei reguleeri lemmiklooma keha oma temperatuuri ning eluohtlikuks olukorraks piisab lühikesest ajast. Kuumarabandust ei aita ära hoida ka paokile jäetud aken. Veepuudus Reisil kipub aeg käest kaduma. Vahemaad on pikemad, autos või muus transpordivahendis viibimine pikem ning lemmiku võimalused piiratud. Inimene suudab enda veetarbimist planeerida – sõidame veel tunnikese, siis teeme peatuse. Loom seda kahjuks teha ei saa ning seetõttu peaks iga natukese aja tagant suvel reisides talle vett pakkuma. Täna on saadaval erinevaid termopudeleid, mis hoiavad vee jahedana ning on mugavad kaasas kanda. Puugid ja rästikud Suvise reisimise juurde käib telkimine või matkamine looduses. Ka lemmikuid varitsevad looduses ohud, mille eest ta end ise kaitsta ei oska. Suvel kohtab looduses putukaid ja parasiite, kes võivad lemmikule halba teha, näiteks kirbud ja puugid. Puukborrelioosi vastu on võimalik looma vaktsineerida ning kaitsta tõrjevahenditega – tabletid, kaelarihmad, täpilahused ja muu säärane. Nii kaitsed lisaks lemmikule ka ennast, et loom puuke tuppa või autosse ei tooks.

Üks ohtlikumaid varitsejaid on rästik. Õnneks pole Eestis palju usse, kes võiksid lemmikule ja inimestele ohtlikud olla, kuid rästiku eest tuleb end ja neljajalgset kaitsta. Rästikuhammustuse korral peab viivitamatult loomakliinikusse pöörduma. Allergiad ja mürgistused Kevadsuvised õitsejad ei tekita vaid inimestel allergiaid – ka lemmikloomadel võib allergiaid esineda. Kui on põhjust lemmikul allergilist reaktsiooni kahtlustada, saab seda kindlaks teha loomakliinikus vereproovi abil.

Suvel vee ääres käies tuleb olla hoolikas, et koer vetikaid ei sööks ega merevett jooks. Mõlemad võivad tekitada loomal mürgistuse. Nii mürgistuste kui allergiate osas on tarvis eriti tähelepanelik olla välismaisel reisil, kus võib esineda lemmiku jaoks uusi tundmatuid taimi ja ärritajaid.

Pane tähele!

Lemmikuga välismaale reisides ole kursis lennufirmade ja sihtkohariigi piirangutega!

«Lemmikloom on loom, kes on kaasas tema omanikel või omanike nimetatud vastutavatel isikutel (volitatud isik) ning pole ette nähtud müümiseks või teise omaniku juurde viimiseks. Nendeks lemmikloomadeks võivad olla koerad, kassid, valgetuhkrud, selgrootud (v.a mesilased, kimalased ja koorikloomad, näiteks vähid ja krevetid), troopilised dekoratiivkalad, kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud), roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid), närilised ja koduküülikud, mõned linnuliigid.»

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht

Enda asjad pakitud. Aga lemmiku?

REISIKAVA. Eestimaal reisimine ja kodumaa pärlite avastamine on populaarsem kui kunagi varem. On ju nii palju huvitavaid, maagilisi ja vaimustavaid paiku, kus veel käidud pole. Siin on suur spikker, kuhu sel suvel suund sättida.

23 põnevat kohta, mida Eestis sel suvel avastada

Liblikaaias on võimalus teha kaugkontorit.

Liblikaaed

Lõuna-Eestis Võrumaa metsade vahel on liblikaaed, kus saab imetleda ja õppida uusi teadmisi päevaliblikate kohta. Sinna on rajatud looduslik keskkond, kus liblikatel on olemas kõik vajalik mõnusaks ja mugavaks eluks. Kes suvel töölt puhkust ei saa, saab minna liblikaaeda kaugkontorit tegema, sest just seda võimalust liblikaaia omanikud kollektiividele pakuvad. Suurepärane võimalus veeta päev inspireerivas stressivabas keskkonnas!

Kassari kaldavesi soojeneb kiiresti ning on hea supluskoht.

Setomaa

Setomaa idüll on puhkuseks ideaalne koht.

Tere tulemast Setomaale, kus Eestis olles tekib tunne, nagu asutaks hoopis välismaal. Piirkond on minevikus kuulunud eri Vene riikide koosseisu ning peab ka täna lugu erinevatest kirikutest ja pühadest. Au sees on hea söök, seto leelo ja keel. Setod naljatlevad, et Setomaa on piiripealne ala – pole ei lääne ega ida kultuur, vaid nende kahe piir. Setomaal leidub palju muuseume ja vaatamisväärsusi. Külalislahked setod peavad ka puhkemaju ja -keskusi, kus minipuhkust veeta.

Rakvere linnus viib külastajad 16. sajandisse.

Rakvere linnus

Rakvere linnus on võimsa ajalooga koht, mis viib külastajad otse 16. sajandisse. Avastada saab piinakambrit, surmatuba, põrgut, veinikeldrit, alkeemiku töötuba ja veel palju muud huvitavat. Osa saab võtta töötubadest ja panna end proovile nii mõõgavõitluses kui takistusribal. Suviti harjutatakse linnuse eeshoovis sõjameheelu, relva- ja rivivõtteid. Linnus väljapanekute ja demonstratsioonidega annab hea ülevaate nii lastele kui täiskasvanutele, milline nägi välja elu linnuses.

Linnuse lähedal asub kuulus Tarva kuju, mis andnud nime linnale ja endisele Tarvapää linnusele. 3,5-meetrise kuju skulptor on Tauno Kangro.

Kassari saar

Pole palju neid, kes oleks käinud Eesti suuruselt viiendal saarel – Kassaril. Saar vabanes mere alt alles 3000 aastat tagasi ning on tõeline pärl! Seal on 40 laidu, karet ja rahu. Eraldi saareks seda enam ei loeta, kuna see on tammteedega Hiiumaaga ühendatud. Kassari Piibunina mereranna kaldavesi soojeneb eriti kiiresti ning on armastatud supluspaik. Saarel saab ette võtta ka ratsamatka.

Loodus on hea koht, kust ammutada energiat.

Pärnu rannapromenaad on kaunite vaadetega mõnus kulgemine. Eesti oma suvituspealinn Pärnu pakub suurepärast võimalust nautida kaunist suvepäeva või sumedat suveõhtut pikal promenaadil. Promenaad lookleb läbi purskkaevude ning pakub oma valguslahendustega õhtuhämaruses tõelist valgusshow’d. Rannapromenaadilt algab rannaniidu matkarada, kus asub vaatetorn.

Kirna mõisapark

Äntu järved on Eesti kõige selgema veega järved.

Kirna mõisat ja selle ümbrust loetakse maailma viie ürgjõuliseima paiga hulka. See koht on au sees loodusravitsejate seas. Ainulaadsete raviomadustega maa-alal on tugevad magneetilisanomaalsed tsoonid. Nõrgad madalsageduslikud lained on teatud sageduse ja intensiivsuse juures inimorganismile kasulikud.

Algsest mõisahoone hiilgusest pole küll palju alles, kuid see läbib järjest renoveerimisi. Külastajatele avatakse üha uusi ruume, mõisa territooriumil toimub palju üritusi ja näitusi.

Äntu järved

Eesti kõige selgema veega järved asuvad Väike-Maarja läheduses ning on huvitav piirkond ka pinnavormide poolest. Järvede ligidal asuvad lubjakivikarjäärid. Ka oma ebatavaliselt selge vee on seitse Äntu järve saanud tänu lubjasele põhjale. Suurimad seitsmest on Valgejärv, Sinijärv ja Roheline järv. Äntu järved on suviti populaarsed suplejate seas. Matkarada ümber Sinijärve on jõukohane ka pere noorimatele liikmetele.

A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Muuseumi territooriumil on palju võimalusi perega aega veeta ja ka uusi teadmisi hankida. Avasta Eesti ühe armastatuima kirjaniku sünnikodu. Uudistada saab nii elumaja kui kõrvalhooneid – aita, rehielamut, lauta ja saunikute hooneid. Muuseumi territooriumil on palju ruumi lastel joosta ja mängida ning võimalus end taluelanikuna pildile püüda. Muuseumist saab ringkäigule kaasa küsida mängukaarte, mis muudavad külastuse pere noorimate jaoks veel põnevamaks.

Ida-Virumaal asub Eesti kõrgeim juga – Valaste juga. See on valitud ka Põhja-Eesti pankranniku looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. 30,5-meetrine juga on eriti võimas suurvee ajal. Sealselt matkarajalt ja trepistikult avaneb vaade kihtidele, mis tekkisid pinnases 400 000 miljoni aasta jooksul. Joa juurest pääseb treppi mööda mere äärde ning läheduses asub 1,3-kilomeetrine matkarada.

Harilaid

Maaliline Harilaid.

Harilaid on Saaremaa liidetipus asuv ebakorrapärase kujuga poolsaar. Poolsaar kerkis merest kahe tükina, mis hiljem kokku kasvasid. Poolsaart piiravad külgedest erinevad lõukad ja lahed ning poolsaare keskel on järvekesi ja ojasid. Kuna poolsaar on võrdlemisi noor, on ka sealne taimestik noor ning välja kujunemata. Sellegipoolest leiab sealt üle 173 liigi taimi. Kivine Harilaid on peatuspaik mitmetele merelindudele. Poolsaarel on mitu eri pikkusega matkarada, kus suvine päev veeta.

Toila oru park

Toila on vahva koht, kuhu ilusa ilmaga sõita. Omanäoline lapikute kividega rand ning lummav presidendiloss ja park pakuvad põnevat avastamist kõigile. Suurejooneline loss valmis 1899. aastal ning lossi ümber kerkisid ilu- ja talveaed, laskuvad terrassid, paadisild ja palju muudki. Loss hävis täielikult II maailmasõjas.

Toila pargis on lisaks kaunile arhitektuurile imeilus loodus – alleed ja lopsakad lillepeenrad. Võimalus on kogeda kogu kompleksi virtuaalreaalsuse läbi, mis viib külastajad 1939. aastasse ning ajaloorännakuile.

Hinni kanjon

Eesti kõrgeim juga pakub võimsat vaatemängu.

Toila oru pargis saab näha kaunist loodust ja imelisi vaateid.

Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis asub kuni 20 meetri sügavune Hinni kanjon, mis on Eestis ainuke omataoline. 300 meetrit pikk järskude nõlvadega sälkorg pakub vaatemängu igal aastaajal. Kanjoni põhjas on näha väike allikakoobas ning vee uuristatud käike. Kitsasse kanjonisse pääseb laudteed mööda. Pane tähele, et kanjon asub eramaadel ning koertega käimine pole seal lubatud! Hinni kanjon on maagiline igal aastaajal. Kaevanduslinnana tuntud Kohtla-Järve peidab nii kauneid parke kui põnevat ajalooretke.

Kohtla-Järve

Ida-Virumaal on palju unustatud pärle. Üks neist on Kohtla-Järve, kus on palju vaadata ja teha. Just Kohtla-Järvel Kukruse alevikus alustati 90 aastat tagasi põlevkivi kaevandamist. Täna leiab sealkandis palju põnevat sellega seotut, mida uudistada. Muuhulgas on seal põlevkivimuuseum, kaevandusmuuseum ning mitu mõisa.

Kohtla-Järve Järve linnaosas asub muinasjutuline linnapark. Pere noorimad leiavad tegevust mängu- ja spordiväljakutel, vanemad saavad nautida kaunist jalutuskäiku vee ääres ning purskkaevu vaatemängu. Huvilistele on avatud võrkpalli- ja korvpalliplatsid. Tee parki suundub kesklinna promenaadilt kultuurikeskuse poole.

Tallinna vanalinn pole ilmselt esimene koht, mis tuleb ilusa suvepäeva sihtkohana meelde. Sellegipoolest on vanalinn ja raekoda ideaalne koht suvepäeva veetmiseks. Tallinnas asub Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud gooti stiilis raekoda. Väikesed kohvikud ja restoranid, suveniiripoed ja vaateplatvormid hoiavad tegevuses pere noori ja vanu. Platvormidelt, tornidest ja vanalinna müürilt avaneb vaade pea kogu Tallinnale. Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kaali meteoriidikraatrid

Kaali meteoriidikraater on Saaremaal populaarne turismisihtkoht. Saaremaal asuvad haruldased meteoriidikraatrid, mis on muuseas Euraasia efektseim kraatriväli. 7500 aastat tagasi siia kukkunud Kaali meteoriit on viimane hiidmeteoriit, mis langes maailmas tihedalt asustatud piirkonda. Kokku on kraatriväljas seitse kraatrit. Peakraatri läbimõõt on 110 meetrit ning seal asub Kaali järv. Kraatri ümber on teerajad, kus saab uudistada nii kraatreid kui ümbritsevat loodust.

Keila juga

Keila juga on Eesti suuruselt teine juga. Keila vallas asub Eesti suuruselt teine juga. 6,1 meetri kõrguselt alla langev vesi pakub suurejoonelist vaatemängu. Ümber joa on Keila-Joa park teeradade, rippsilla ning mõisaga. Keila joal asub ka renoveeritud hüdroenergiajaam. KeilaJoa pargi 2,1-kilomeetrine loodusrada on hea võimalus tutvuda sealse loodusega. Pargi alal voolab ligi 200 oja.

Suvi on ideaalne aeg UNESCO pärandi nimekirja kantud saart põhjalikumalt tundma õppida. Mitmekesise ajaloopärandiga idüllilisel saarel jääb aeg seisma ning puhkus saab uue tähenduse. Saar on seitse kilomeetrit pikk ja 3,3 kilomeetrit lai ning on ideaalne rattaga avastamiseks. Ühtlasi on Kihnu väin üleeuroopalise tähtsusega lindude koondumispaik.

Kihnu saar jaguneb neljaks külaks: Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre. Saare põhjaosas on lennuväli. Kihnu kuulub UNESCO pärandi nimekirja. Pranglile sõites tundub, et aeg on seisma jäänud.

Prangli saar

Kolme külaga Prangli saar viib külalised ajas tagasi. Väike koolimaja, pisike puukirik, tolmused teed ikooniliste autodega, kaunis mets ja rannajoon. Vanad rannatalud on puhas ajalugu. Keskajal oli Prangli saar hansakaupmeeste seas kardetud – siin varitsesid piraadid mööduvaid laevu. Tol ajal olid Prangli elanikud soomlased ja rootslased. Täna on see armastatud suvituspaik. Püsielanikke on saarel sadakond. 6,44-ruutkilomeetrine Prangli saar on suurepärane sihtkoht ka päevaseks reisiks. Päevaga jõuab hea tahtmise korral läbi käia või rattaga sõita kogu saare. Prangli pole kuurort, vaid pakub külastajatele ehedat maakoha võlu.

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuus asub Eesti pikim liivarand.

Eesti oma suvekuurort. 7,5-kilomeetrine puhas liivarand on Eesti pikim ning kulgeb käsikäes metsaviiruga. 1. maist 30. septembrini on Narva-Jõesuus parkimine tasuline. Linnakeses on palju väikesi kohvikuid ja spaahotelle. Sealsed värvilised puitpitsiga ääristatud majakesed on suisa omaette vaatamisväärsus. Siin kohtuvad uus ja vana – uhkete uute häärberite kõrval võib kohata päevinäinud majakesi. Ehedus ongi Narva-Jõesuu võlu.

Jaapani aed on hea koht, kus mõtteid koguda ja looduse ilu nautida.

Kadrioru pargi Jaapani aed

Kunagisest kindlusest on alles vaid varemed.

Rosaariumis saab imetleda enam kui 300 roosisorti.

Roosoja talu rosaarium

300 erinevat roosisorti ja enam kui 500 roosipõõsast – on see vast vaatepilt! Roosoja talu on pereettevõte, millega tehti algust kümme aastat tagasi. Imetleda saab pargi- ja roniroose, põõsas- ja pinnakatteroose, peenra- ja dekoratiivseid roose. Ilusal suvisel päeval saab nautida rooside lõhna ja teha lillemerega pilte. Roosoja talu rosaarium asub Harjumaal Kose vallas. Kadrioru park on nii pealinlaste kui turistide armastatud jalutuskoht. Paljud aga pole kunagi sattunud sealsesse Jaapani aeda, mis on justkui värav hoopis eksootilisemasse paika. 2011. aastal avatud Jaapani aed sai kujunduse ja näo Misao Sonelt, kes õppis aiakujundust just Tokyos. Koha märksõnad on kulgemine, mõtisklus ja loodusesse põimumine. Jaapani aed toetub elu ringkäigu filosoofiale. Seal peavad pidu julged oravad ja linnud, kes peo pealt süüa tulevad võtma ning see on elupaik lindudele. Tiik, kosk ja võimsad puud pakuvad meelerahu ning inspiratsiooni. Aed on pidevas arenemises ning seetõttu on hea sinna ikka ja jälle tagasi minna.

Viljandi lossimäed

Lossimäed on üks Viljandi visiitkaarte. 1224. aastal hakati looma sinna kivikindlust, mis sai täieliku kuju 16. sajandi alguseks. Sõdade tõttu on paraku vaid mõni kivisein alles jäänud, kuid varemed ja park on siiani omaette vaatamisväärsus. See on armastatud puhkamis- ja ajaveetmispaik kohalikele. Varemetelt avaneb kaunis vaade Viljandi järvele. See on ideaalne paik, kus kahekesi romantiliselt aega veeta – rippsild, looklevad pargirajad ja nõlvadel kõndivad lambad loovad selleks suurepärase keskkonna. Elistveres saab lähedalt näha ka karu.

Elistvere loomapark

Üle 20 aasta on Tartu vallas asuv Elistvere loomapark näidanud huvilistele kodumaiseid metsloomi. Algselt loodi loomapark, et pakkuda võimalikult looduslähedast kohta loomadele, kes olid jäänud emata või saanud viga. Nüüd elavad loomapargis nende järglased ja ka teistest loomaparkidest vahetuse teel saadud loomad. Pargi eesmärk on jagada loodusharidust ning näidata huvilistele, kuidas loomad Eesti metsades elavad. Loomade juures on infotahvlid, kus saab tutvuda nende eluoluga. Lastel on eriti põnev, sest näha saab väga erinäolisi loomi lähedalt.