23. november 2020
|1
2 | PUIDU- JA METSATÖÖSTUS
23. november 2020
Tänavu oktoobris valiti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimeheks Raul Kirjanen.
Foto: Sander Ilvest / Postimees
Metsaliidu uus juht Raul Kirjanen:
Meie metsamajandajad on väga tublid «Metsa tuleb majandada meie saja-aastase metsateaduse kogutud teadmiste ja kogemustega kooskõlas. Arvan, et meie metsamajandajad on tublid ja saavad oma tööga väga hästi hakkama,» ütleb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu värske juhatuse esimees, Graanul Invest ASi juht Raul Kirjanen. Gerli Ramler
K
irjanen on puidutööstuses olnud tegev üle kahekümne aasta. «Alustasin taastuv energia äriga 1999. aastal, esindades Taani investoreid Eestis.
Nägin bioenergeetikas perspektiivi ja koostöös teiste investoritega sai 2003. aastal loodud ettevõte Graanul Invest, mis tegeleb puidu-ja metsatööstuse jää kidest puidupelletite tootmisega. Aas tatega on Graanul Invest grupp kas vanud ning tänaseks tegeleme lisaks
pelletite tootmisele ka taastuvenergia, metsanduse ja biomaterjalide arenda misega.» 1996. aastal asutatud Metsa- ja Pui dutööstuse Liidu etteotsa valiti Kirja nen tänavu oktoobris. Tema sõnul on liidul sisemine kord, et üks inimene
Vastutav toimetaja Gerli Ramler Reklaami projektijuht Karl-Erik Saarm, karl-erk.saarm@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendus Andres Didrik, andres.didrik@postimeesgrupp.ee Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Postimees Grupp
SISUTURUNDUS | 3
23. november 2020
Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc Kiilto on välja töötanud uue D3 PVAc liimi, mis võimaldab puidutööstussektori klientidel kiirelt järgmisele tootmistõhususe tasemele minna. See on ühtlasi asendus seni populaarseimatele karbamiid-formaldehüüdvaigul põhinevatele toodetele, seejuures kvaliteedis kompromisse tegemata.
U
us toode Kestokol D 320 HF töötati välja kasutamiseks tööstuslikel kõrgsagedus-liimpuidupressidel ja see võimaldab saavutada senisest lühemaid pressimisaegu, kiirendades läbilaskevõimet liimpuitpaneelide tootmisel isegi kuni 20–40 sekundini.. Eelmise põlvkonna PVAc-toodete probleem oli liimi lühike avatud aeg, mis ei võimaldanud tootmist sujuvalt kavandada. Uue väljatöötatud liimi võib jätta puidupindadele enne detailide kokkupressimist
kauemaks avatuks. Liimi soojus- või kuumapüsivus on lõppkasutajale samuti oluline ning ka siin on uuel tootel paremad näitajad võrreldes eelmise põlvkonna tootega. Formaldehüüdi heide on karmistuvate õigusaktide tõttu kogu Euroopas oluline teema. Tänu väikesele heitetasemele (<20 ppm standardi ISO 15373 kohase katse tulemuste alusel) on toode suuteline asendama tavapäraselt levinud karbamiid-formaldehüüdil põhinevaid tooteid kvaliteedis järeleandmisi tegemata.
Kiilto soovib ka tulevikus olla tervislikku elukeskkonda toetav juhtpartner. Seetõttu tegeleme tõhusate ja väikese formaldehüüdisisaldusega lahenduste väljatöötamisega ka teistele puidutööstussektoritele, näiteks akna- ja uksetööstusele. Kontaktandmed: Läike tee 4, Rae vald Tel 603 1900 info.ee@kiilto.com
4 | PUIDU- JA METSATÖÖSTUS
23. november 2020
Praegu töötab metsa ja puidusektoris otseselt ja kaudselt kokku ca 10% Eesti tööealisest elanikkonnast, maapiirkondades on see proportsioon piirkonniti kuni 20%. Foto: Margit Veromann / erakogu
saab olla juhatuse esimees kaks aastat ja uuesti olla ei saa. Järjekord jõudis temani ja mees võttis koha vastu soo viga panustada Eesti puidu- ja metsa tööstuse arengusse. Liitu kuulub 67 liiget, sealhulgas neli erialast haridust andvat õppeasutust. Lisaks Kirjaneni le valiti juhatusse Ando Jukk (Estonian Plywood AS), Ivar Dembovski (Rait AS), Jaak Nigul (Tarmeko Spoon AS), Jaan Kers (TalTech), Jaano Haidla (Graanul Invest AS), Jüri Külvik (Lemeks AS), Linnar Pärn (Eesti Maaülikool), Argo Aavik (Stora Enso Eesti AS), Mati Polli (EMPLi asutajaliige), Margus Kohava (Combimill Sakala OÜ), Silver Rõõmus saar (UPM-Kymmene Otepää OÜ), Tiit Nilson (Woodwell AS), Tõnu Ehrpais (Viiratsi Saeveski AS), Mait Kaup (War meston OÜ) ja Lauri Raid (Estonian Cell AS).
Eesti puidutööstusest saab sama äge valdkond nagu IT-sektor «Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on demokraatlik katusorganisatsioon, seega ei ole liidu eesmärk minu isiklike ambitsioonide, vaid liikmete huvide esindamine,» nendib Kirjanen. «Pui
dutööstus on Eesti majanduse vedur ja globaalses plaanis on puidul kui materjalil väga suur potentsiaal. Ei ole näha, et inimkond lähiajal tarbimist täielikult lõpetaks ja meil on valida, kas ressurss tuleb maa alt või maa pealt. Arvestades Eesti puidutööstuse innovaatilisust ja paindlikkust, teeme sellest sektorist vähemalt sama ägeda majandusharu kui täna on meie IT-sek tor, õigemini annaks meil seda teha IT-sektoriga koos.» Puidusektor on Swedbanki uurin gu põhjal Eesti kõige digitaliseeritum tööstusharu. Suur osa tänaste tehaste tööst toimub arvutiekraanide taga. Kõrge digitaliseeritus ja paindlikkus on tegureid, mille abil Eesti puidusek tor on globaalses konkurentsis läbi murdnud. Uued lahendused võimal davad teha tööd väiksema keskkon namõjuga ja efektiivsemalt. Ta lisab, et Eesti metsa- ja puiduettevõtted peavad tegema aktiivselt tööd selle nimel, et meie puidutööstus oleks rah vusvaheliselt konkurentsivõimeline ja suudaks piisavalt panustada innovat siooni. Samuti peab suutma paremini selgitada oma rolli ühiskonnas ehk mida me kõik võidame hästi toimivast puidutööstusest ja jätkusuutlikust metsamajandamisest.
Kuigi maailm on kriisis, läheb pui dusektoril Kirjaneni hinnangul väga hästi. «Tegu on ühe kõige kiiremini taastunud tööstusharuga Eesti majan duses. Mul on selle üle väga hea meel, sest sektori eripära on pikk väärtus ahel Eestis sees alates metsaomanikest ja lõpetades valmistoote eksportijate ga. Samuti on tegu ühe väga olulise töö andjaga maapiirkondades, eriti Kaguja Kesk-Eestis.» Kasvanud on tarkade töökohta arv ja Kirjaneni hinnangul näiteks mõju IT-sektorile tööandjana. Käsitööd jääb järjest vähemaks ja nii peabki, et Eesti ettevõtted suudaksid globaalselt kon kureerida. Praegu töötab metsa- ja pui dusektoris otseselt ja kaudselt kokku ligi kümme protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast, maal on see proport sioon piirkonniti kuni 20 protsenti.
Iga puu potentsiaal peab saama võimalikult hästi kasutatud Lähiaja plaanidest rääkides on liidu uue juhatuse esimene sõnul oluline, et metsanduse arengukava jõuaks lõpuks selguseni. «Mul on kahju, et arengu kava vestlustes ei ole piisavalt kesken
dutud lahendustele, mida puidusektor tänastele keskkonnaprobleemidele pakub. Mitu teist metsarikast riiki on need võimalused selgelt sihikule võt nud – pakkuda keskkonnaväljakutse tele lahendusi ja samal ajal luua hea olu oma inimestele. Oluline on avalik debatt. Ma ei ole aga kindel, kas see käib täna ümber õigete sõlmpunktide. Näiteks raiemahtude asemel tuleks keskenduda majandusmetsade kvali teedi parandamisele ja leppida kokku, kui palju kaitsealust metsa on vaja. Ajaloolistel põhjustel on Eesti metsade seisukord hetkel selline, et palju on haigeid või surnud puid, millest maja või tooli ei ole võimalik teha. Peaksime majandusmetsi harima nii, et iga puu potentsiaal saaks võimalikult hästi ära kasutatud.» Samas ütleb Kirjanen, et ei näe, et Eesti elanikud tohutult tööstust kritiseeriks. «Puidu- ja metsatööstus on ajalooliselt osa meie ühiskonnast, pakkudes inimestele võimalust leida töö linnast väljaspool. Meile meeldib metsas käia ja tunda rõõmu puhtast loodusest samuti nagu kasutada puitu majapidamises – üks ei välista teist! Metsaomanikele on jätkuv probleem metsa jõudva prügi hulk. Iga inimene
PUIDU- JA METSATÖÖSTUS | 5
Puidutööstus on ja jääb Eesti majanduse lipulaevaks. Kestlik ja kaasaegne metsaning puidutööstus tagavad meile riigi, mis suudab ennast ise majandada ning võimaldab pärandada edasi terved ja tugevad metsad. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Raul Kirjanen
Foto: Sander Ilvest / Postimees
23. november 2020
6 | PUIDU- JA METSATÖÖSTUS
23. november 2020
Kuna ei ole näha, et inimkond lähiajal tarbimist täielikult lõpetaks, on meil Raul Kirjaneni sõnul valida, kas see ressurss tuleb maa alt või maa pealt. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
saab aidata hoida meie metsad puhtad. Iga metsaomanik saab panustada oma metsa hooldamisega. Noortele soo vitan minna õppima puiduga seotud erialasid, valdkonnal on väga suur po tentsiaal.» Ta lisab, et puidul materjalina on mitu eelist. «Erinevalt naftast on puit kiirelt taastuv ressurss. Puidust pi kaajaliste toodete eelistamine mitte taastuvatest toorainetest alternatiivi dele aitab kliimamuutusi leevendada. Eesti puidutööstus on orienteeritud ehitussektori suunas, kus puit leiab pikaajalist kasutust. Siin on ka meie suur võimalus: kasutades puitu metalli või betooni asemel, suudame ehitada keskkonnasõbralikumalt. Eesti puidu tööstused on kaasa löönud positiivse süsinikubilansiga hoonete ehitusel Skandinaavias.» Eelmisel aastal tehti Eestis istutus rekord: istutati kokku 39 miljonit puud. Metsaomanikul on seadusest tulenev kohustus tagada, et metsamaal hak kaks kasvama uus mets. Umbes pooled lankidest uuendatakse istutamise teel, teine pool jääb looduslikule uuenemi sele. Väga tublit tööd metsa istutamisel teeb Kirjaneni hinnangul Riigimetsa Majandamise keskus. Ta lisab, et met samaa hulk on Eestis viimase 30 aasta jooksul aga kasvanud umbes Saaremaa ja Hiiumaa jagu.
Metsamaa hulk on Eestis viimase kolmekümne aasta jooksul kasvanud umbes Saaremaa ja Hiiumaa jagu. Foto: Margit Veromann / erakogu
SISUTURUNDUS | 7
23. november 2020
KOROONAVIIRUSE MÕJU? Puidutööstussektoris tõuseb tootmismaht kõige enam aiamajade tootjatel.
Puidutöötlemisseadmete müügi ja hooldusega tegeleva Ingelandi juht: «Mehhaniseerimine
ja digitaliseerimine on meie tulevik.»
«
Kui me Ingelandiga alustasime, oli tootmises ühe tootmisoperatsiooni jaoks üks masinaoperaator ja üks masin. Nüüd oleme jõudnud selleni, et on üks masin, mis teeb vähemalt viis operatsiooni,» ütleb Ingelandi juht Dmitri Mošarov, kel on kogemust puidutöötlemisseadmete müügis juba üle 20 aasta. Ingeland alustas tegevust aastal 2003. Tegemist on pereettevõttega ja nagu Dmitri rõhutab, ei ole plaanis suurettevõtteks areneda, sest väikeettevõte annab võimaluse olla paindlikum ning arvestada paremini oma klientide soovidega. «Me ei müü otseselt masinaid, vaid püüame kliendile leida võimalikult sobiva lahenduse tootmise efektiivsemaks muutmiseks. Klient peaks teadma, mida, millest ja kui palju on plaan toota ning seejärel saab leida sobivad seadmed,» ütleb Dmitri. Kui paluda meenutada, mis oli alustamise juures keeruline, ütleb Dmitri, et kui teha asja südamega, ei ole miski keeruline. Lihtsamaks muutis alguse ka see, et ta on hariduselt puidutööstustehnoloog – kogemused, teadmised ja haridus olid olemas ning see aitab kliendi probleeme ja soove paremini mõista. Samas on ajaga palju muutunud ja muutustega tuleb kohaneda. «Kui alustasime, oli tootmises põhimõtteliselt üks masin, üks inimene, üks tööoperatsioon. Nüüd oleme jõudnud selleni, et on üks masin, mis teeb vähemalt viis operatsiooni ja ilmselt liigub tulevik selles suunas, et kui on seadmed, ostu- ja müügiladu, on kõik ühes infosüsteemis ja masinad häälestuvad inimese sekkumiseta vastavalt tellimusele. Mehhaniseerimine ja digitaliseerimine – see on tulevik ilmselt mitte ainult meil, vaid igal pool,» ütleb ta.
VAATAMATA COVIDILE LÄHEB HÄSTI Olles mitmete Euroopa juhtivate masinatootjate ametlik edasimüüja Eestis (näiteks Hundegger, Auertech, Howial, Spänex ja Katres) on Ingelandi peamised kliendid majatehased Eestis, aga ka Lätis, Leedus ja Venemaal. «Vaatamata Covidile läheb meil hetkel hästi, kuna suurseadmete tellimuse täitmise tähtaeg on aasta kuni kaks, siis paigaldame seadmeid, mis olid tellitud mõni aeg tagasi. Ning kuna sektoris mahud kas-
Hooldus Timbeco tootmises.
Ligna mess.
Hundegger PBA.
vavad, siis on tellimused ees ka lähimaks kaheks aastaks,» ütleb Dmitri. Samas nendib ta, et kuna suurseadmete tarneahelad ja tarneajad on pikad, siis kriis kohe ei mõju, küll võib mõju näha mõne aasta pärast.
leiab ta ning lisab: «Puit kasvab uuesti peale, betoon on aga kunstlikult tekitatud.» Lisaks on puitpaneelidel mitu eelist: on tõestatud nende positiivne mõju tervisele, nende mitmekülgne arhitektuurne kasutus, kuluefektiivne ja lühike ehitusperiood, kõrge tulepüsivus, hea sooja- ja helipidavus, kandevõime ja stabiilsus, kerge kaal – väiksem kulu vundamendile ning hea CO2 siduvus. «Puit on tulevikus ilmselt järjest enam tähtsam ehitusmaterjal ning kuna Tööstus 4.0 ehk tööstuse digitaliseerimine on aina aktuaalsem ja sellega seoses tootmise automatiseerimine, siis pakume tootmise automatiseerimise lahendusi üha rohkem. Meie koostööpartneriks on Saksa firma H.I.T Maschinenbau GmbH + Co. KG ning vaakumtõstukid Prantsuse firmalt Manut LM. Kindlasti tahame olla jätkuvalt abiks Eesti puidutööstussektori arengule,» ütleb ta.
CLT-DE JA AIAMAJADE TOOTMISMAHUD TÕUSEVAD Üldisemalt vaadates on Dmitri sõnul märgata puidutööstussektoris tootmismahu tõusu aiamajade ja MHM, PHE ning CLT paneelide ehk kokku liimitud ristkihtpuitpaneelide tootjatel. Aastatel 2017–2020 on Euroopas toodetud CLT paneelide kogumaht kasvanud enam kui kaks korda, igal aastal ligemale 15 protsenti. Miks see nii on? Dmitri usub, et seda mõjutab kindlasti Covid, kuna inimesed püsivad rohkem kodus ning tegelevad oma kodude remondi ja täiustamisega. «Kui reisida ei saa, mõeldakse, mida rahaga peale hakata ja ilmselt ehitatakse sauna- või aiamaja. Teine põhjus võib olla ka rohelise ja taastuvenergia poole liikumine,»
Lisainformatsioon: Tel 529 9334 Teeninduse tee 1 Tõrvandi 61715 Tartu maakond, Eesti info@ingeland.ee
8 | SISUTURUNDUS
23. november 2020
Isolta muudab e-arvete saatmise imelihtsaks.
Isolta annab ettevõtjale arvete saatmisest vabad nädalavahetused
I
solta on arvete saatmise programm ja mõeldud ettevõtjate elu lihtsamaks tegemiseks, räägib Isolta Baltikumi juht Laura Algo. Ettevõtjatel on mitmeid erinevaid väljakutseid. Isolta on keskendunud sellele, et ettevõtjal oleks lihtne arveid saata ja finantse hallata. Eesti turul teist nii lihtsat arvete saatmise lahendust ei ole. Isolta kliendid hindavad teenuse lihtsust, mugavust, ajasäästu ja iseseisvust, mis meie selle kasutamisega kaasneb. Isolta tarkvara saab kiiresti kasutusele võtta ja teatud mahus saab arveid saata tasuta ning ka mitmes eri keeles, kui on näiteks ka rahvusvahelisi kliente. Isoltast näeb ettevõtja ise, kui palju on valitud perioodil olnud müüki ja laekumisi ning kui palju nõudeid veel üleval on. Müügiaruanded saab alla laadida ja raamatupidajale saata. See aitab ettevõtte juhile raamatupidamise kuludelt kokku hoida ning lihtsustab ka raamatupidaja tööd. «Soomes räägitakse ka eraldi arvete saatmise laupäevast – ettevõtjad saadavad arveid nädalavahetusel ja selleks kulub neil pool päeva. Meie üritame seda ajakulu vähendada, et saaks arved käigu pealt ja juba otse näiteks kliendikohtumisel välja saata ning nädalavahetused koos perega veeta,» räägib Algo. Euroopas on e-arvete saatmine jõudsalt kasvav trend, mis on Soomes kasutusel juba aastaid ning ka Eestis jõudsalt kasvamas. Isolta kaudu saab saata e-arveid nii Eesti kui ka Soome. Laiendame katvust lähiajal ka mujale Euroopasse.
E-arvete saatmine Isolta kaudu on väga lihtne. See võtab aega ainult paar minutit. Küsimuste tekkimisel on abimaterjalid ja sõbralik klienditeenindus alati abiks. Lisaks e-arvetele saab Isolta teenusest saata sularahaarveid, arveid e-postile või need PDF-failina alla laadida. Teenust saab kasutada igas seadmes, sõltumata asukohast. Seda ei ole vaja eraldi arvutisse installeerida. Põhimõtteliselt saab ettevõtja suvalisel ajal ja suvalises kohas, kus on internetiühendus, oma telefoniga minna Isolta süsteemi ja telefonist otse arve välja saata. Arvete kohustuslikud nõuded ja rekvisiidid on teenuses automatiseeritud. See vähendab ettevõtja muret arvete väljastamisel. Ka mujale Euroopa Liidu riikidesse arve saatmisel on kehtivad arvete nõuded teenuses täidetud. Igas riigis on veidike erinevad arve põhjad. Läti puhul on tarkvara ka veidi rohkem kohaldatud, samuti on Eesti ja Soome arve põhja puhul väikseid erisusi. Teenust saab kasutada tasuta, kui ettevõttel on nii kümme arvet aastas – pakume sageli ka mitmeid võimalusi teenida boonus arveid juurde. Proovime alati ettevõtjatele vastu tulla. Kümme arvet aastas tasuta ei ole ainult üheks aastaks, vaid see jätkub ka järgmisel aastal uuesti ehk nii-öelda lõpmatu tasuta prooviperiood. Kuniks ettevõte hakkab kasvama, kliente ja arveid on rohkem ja mõistlik on võtta piiramatu pakett kasutusele. Pärast registreerimist saab esimese arve välja saata paari minutiga. Registreerumisega mingeid rahalisi kohustusi ei kaasne.
Arve saatmise näidis.
Isolta ettevõttena Isolta soovib aidata ettevõtjatel keskenduda enda äri edendamisele ning ehitada üles jätkusuutlik ettevõte. Isolta on pika ajalooga ja usaldusväärne Soome tarkvaraettevõte, kes pakub arvete koostamise programmi. Tänase seisuga kasutab Isoltat üle 30 000 aktiivse kliendi Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist ja Saksamaalt. Kui ka teil tekkis huvi, siis vaadake www.isolta.ee
23. november 2020
ELEKTROONIKATÖÖSTUS | 9
Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets:
Eesti elektroonikatööstus on kõige digitaliseeritum tööstussektor Eestis Gerli Ramler
M
urumets liitus Kra kuliga 2013. aasta ok toobris. Tollal oli tegu ühemehefirmaga, mil le oli rajanud ta lapsepõlvesõber. »Minust sai Krakuli teine töötaja. Kui ettevõtte asutaja tagasi astus, sai minust juht. Tänaseks oleme kasvanud 18 töötajaga ettevõtteks, jõudnud miljonieurose käibeni ning meie lahendusi on nii kosmo ses, saja meetri sügavusel vee all kui maa peal.»
Tööstust peetakse kohati veidi iganenud majandusharuks, kuid tegelikult on elektroonikatööstus kõige automatiseeritum ja digitaliseeritum tööstussektor Eestis ning meie elektroonikatööstusettevõtted ekspordivad toodangut üle kogu maailma, ütleb IoT ehk asjade interneti ja autonoomseid süsteeme arendava ettevõtte Krakul OÜ tegevjuht, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tänavuse noore ettevõtja konkursi võitnud Jaan Hendrik Murumets.
10 | ELEKTROONIKATÖÖSTUS Enda kohta ütleb Murumets, et on segu loovast ja tehnilisest inimesest. Seda väljendavad ka ta õpingud erine vates koolides erinevates kohtades ja erialadel. Ta on lõpetanud Hugo Treff neri gümnaasiumi humanitaarklassi, õppinud aasta Tartu ülikoolis IT-d, Tar tu kutsehariduskeskuses mehhatrooni kat, teinud Talllinna Tehnikaülikoolis bakalaureusekraadi elektroonika ja telekommunikatsiooni erialal ning käi nud kõikvõimalikel juhtimis-, stratee gia- ja muudel koolitustel. Lisaks on Murumets alates eelmi sest aastast Eesti Elektroonikatööstu se Liidu volikogu liige. Otsus volikokku astuda tuli tema sõnul kergelt. «Krakul oli olnud juba mõnda aega liidu liige, kui liidu juht Arno Kolk eelmisel suvel helistas ja tegi ettepaneku, et võiksin volikogusse kandideerida. Ma ei usu, et üle poole päeva sellele mõtlesin. Eks lii dus olemine võtab oma aja, aga teisalt on mulle ja Krakulile oluline ühiskon nast laiemalt osa võtta kui vaid tööjõu makse maksta.» Ta lisab: «Liidus olen sattunud kõ neisikuks noorte seas elektroonikaga seotud erialade populariseerimisel. Kevadel viisime läbi eduka kampaa nia noorte elektroonikute leidmiseks
23. november 2020
Krakuli tubli meeskond. Ettevõte on viimase poole aastaga töötajate arvult kasvanud ning Foto: erakogu lähiajal on plaanis kaasata veelgi oma ala spetsialiste.
ja motiveerimiseks. Olin kampaania kõneisik ja panustasin kampaania sisu väljatöötamisse, promosime elektroo nikaga seotud erialasid nii välirek laami, digimeedia kui sotsiaalmeedia kaudu.» Aktsiooni tulemused olid ül latavalt head – näiteks asus sel sügisel TalTechi riistvara ja programmeeri mise erialal bakalaureuseõpingutele
eelmise aastaga võrreldes kolm korda rohkem tudengeid.
Kuidas läheb meie elektroonikatööstusel? Üldiselt läheb Murumetsa hinnan gul Eesti elektroonikatööstusel hästi. «Meil on väga tugevad rahvusvahelised
ELEKTROONIKATÖÖSTUS | 11
23. november 2020
ettevõtted, aga ka väiksemaid aren dusettevõtteid. Oleme Eestis võimeli sed arendama ja tootma kõik vajaliku kohapeal. Elektroonikatööstus on kindlasti kasvav sektor. Kui mõelda, kui palju iga päev kasutame elektroo nikatooteid, olgu need nutitelefon, ekraan, GPS, külmkapp või muu, on selge, et elektroonikatööstuse tulevik on võimas. Elektroonikainsenerid on innovatsiooni keskmes ja loovad too teid, mis muudavad inimeste eluviisi ja heaolu. Rahvastiku vananemine, klii mamuutused või koroonapandeemia – elektroonikatööstusel on nende väl jakutsete lahendamisel ülioluline roll.» Näiteks on elektroonikatööstus Krakuli juhi sõnul juba olemuselt pal ju keskkonnasõbralikum kui teised tööstusharud. Lisaks kehtivad Eesti ettevõtetele sarnaselt teiste Euroopa riikidega ranged Euroopa Liidu õigus likud määrused, näiteks RoHS direk tiiv, mille eesmärk on tagada elektri- ja elektroonikatoodete ohutum tootmine ning vähendada mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Elektroonikatöös tus on ka oluline partner keskkonna sõbralike rohetehnoloogiate tootjatele – tuuleparkidest ja päikesepaneelidest tööstuslike akupankadeni.
Elektroonikatööstusega on seotud praegu 12 000 inimest, kuid kindlasti vajab tööstus tulevikus rohkem järel kasvu, noori insenere, kes hoiaksid Eesti elektroonikatööstust maailma kaardil. Tööstusharuna on tööjõudu vaja tegelikult kõikjal, nii oskustöölisi kui ka insenere. Murumetsa hinnan gul on ilmselt üks spetsialistide põua põhjus elektroonikatööstuse maine. «Arvatakse, et tegemist on valdavalt allhankeäriga. See võis kunagi nii olla, aga kindlasti mitte praegu. Tööstust peetakse kohati ka justkui iganenud majandusharuks, mis ei inspireeri noori. Tegelikult on Eesti elektrooni katööstus kõige automatiseeritum ja digitaliseeritum tööstussektor Eestis, meie elektroonikatööstusettevõtted ekspordivad üle kogu maailma toodan gut. Eestis toodetud lahendusi leidub kõikjal maailmas mobiilsidevõrkudes, rohetehnoloogiates, meditsiiniseadme tes, droonides, ühistranspordis, len nukites, luksusautodes, tuletornides, droonides ja elektritõukeratastes.» Lisaks suurtele tehastele on meil Krakuli-suguseid arendusettevõtteid, kes muudavad reaalsuseks ka kõige hullumeelsemad ideed – nutikatest õl lepudeliavajatest isesõitvate süsteemi
deni. Krakul on viimase poole aastaga kasvanud töötajate arvult. See võib Murumetsa sõnul lähiajalgi kasvada. «Et otsime eelkõige õiget inimest, mit te niivõrd suurt inimeste arvu, on meil siiamaani inimeste kaasamisega võrd lemisi hästi läinud. Leian, et kuna meie kollektiiv on täiuslik segu professio naalsusest, asjaarmastusest ja lõbust, ei tohiks õigete inimeste kaasamine probleem olla.»
Siht on kiiremini, kõrgemale, kaugemale Krakuli tuntumad ja säravamad pro jektid, kus nende lahendused on kasu tusel, on BiKeepi nutikad rattaparklad, Barkingu nutikad parklad, AuveTechi isesõitvad bussid ning Threod Systemsi mehitamata õhusõidukid, aga näiteks
12 | ELEKTROONIKATÖÖSTUS
23. november 2020
Krakuli-sugused arendusettevõtted muudavad reaalsuseks ka kõige hullumeelsemad Foto: erakogu ideed – nutikatest õllepudeliavajatest isesõitvate süsteemideni.
ka Valnese nutikad ukselukud üle Eesti. Praegu käib koostöö muuhulgas Ampleriga ning arendatakse nutikaid sisetaldu tippsportlastele. «Pean Krakuli üheks oluliseks saa vutusteks, et meil on väga head pika ajalised partnerlussuhted klientidega. Uued kliendid tulevad meie juurde tugevate soovitustega, mis aitab väga
kiiresti läbipaistvusel ja heal usul põ hinevad kliendisuhted luua,» sõnab ettevõtte juht. «Teise tugevusena toon välja, et oleme suutnud hoida tööl väga mõnusa õhkkonna. Meil on tänu selle le väga väike kaadrivoolavus ja lihtsalt lõbus koos töötada.» Koroona ajal avastati Krakulis, et ühelt poolt on suurt osa tööst võimalik
lühikese etteteatamisega kodus teha. Teiselt poolt ollakse ühiselt leidnud, et inimestele meeldib tihedalt koos tööta da ja on väga suur väärtus, kui loovat ja koostööd eeldavat tööd saab ikkagi teiste spetsialistidega samas ruumis teha. Eksporti teeb Krakul omajagu, sa mas töötatakse koos uskumatult tubli de Eesti ettevõtetega, kes ekspordivad tooteid ja teenuseid üle maailma, nii et Krakuli arendusi võib leida palju dest kohtadest ning maailmajagudest. Ise esitatakse arveid näiteks Küprose, USA, Inglismaa ja Singapuri firmadele. «Meie siht on ikka kiiremini, kõr gemale, kaugemale. Plaanime eksporti laiendada ning kindlasti tahaks veel suuremaid ja uhkemaid projekte ette võtta. Sõlmisime suvel partnerlusle pingu maailma ühe suurima juhtme vaba ühenduse komponentide tootjaga Richardson RFPD. Koostöö tähendab, et Richardson RFDP kaasab Krakulit suuremahulistesse rahvusvahelistesse asjade interneti arendusprojektidesse,» ütleb Murumets. «Meil on väga võime kas meeskond, kes suudab palju ära teha. Mind siiralt huvitab, mida kõike oleks meil veel võimalik teha ja kuhu välja jõuda!»
MASINATÖÖSTUS | 13
23. november 2020
Tööstuse areng vajab hädasti insenere. Kust neid leida? Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul pöördub liidu poole vähemalt korra nädalas mõni ettevõte päringuga, kas nad oskavad soovitada, kust leida masinaehituse või mehaanikainseneri. Nii liit, ettevõtjad kui ka õpetajad leiavad, et hädavajalik on muuta aegunud paradigmat inseneri «igavast» elukutsest. Gerli Ramler
«T
ööstus on täna väga kiires arengus. Kui tahta teha hüppelist kasvu, oleks tööstu sesse vaja rohkem insenere. Ehk kui räägime igapäevaselt tootmise efek tiivsuse tõstmisest, tootearendusest või robotite integreerimisest, siis inse neriteadmisteta seda teha ei saa,» ütleb Ploompuu. Ta lisab, et näiteks Soomes on in seneeria väga kallis teadmine ja au
sees, nemad arendavad seda poolt ja ülejäänud madalama lisandväärtuse ga teenused proovitakse võtta mujalt allhankena. Ka Eesti tootjad liiguvad kõrgema lisandväärtust pakkuva töö suunas, kuid inseneride põud takistab väga selgelt ettevõtete kasvu. Lõuna-Eestis tegutseva masinaehi taja QTH OÜ juhatuse liige Tanel Haak ütleb, et hea insener on vähemalt viie kuni kümne aastase kogemusega sa mal erialal töötav insener ja selliseid masinaehitus insenere on turul saada vähe. «Pigem leiab neid läbi tutvuste
da – olen hakanud otsima välismaalt,» tunnistab ta.
Eriti suur puudus on tööstusautomaatika spetsialistidest Haak lisab, et reeglina töötavad mehaanikainsenerid väga kitsal «ribal» ja ei tasu oodata, et nad on pädevad mitmel alal. «Masinaehitaja taustaga insenerid, kellelt teenusena töö sisse ostame, on kujunenud erine
14 | MASINATÖÖSTUS
23. november 2020
Insero OÜ tegevjuht Oliver Mets leiab, et inseneri eriala võiks jõulisemalt tutvustada ning suuremat tähelepanu ja toetust peaks pöörama sel alal laste huvitegevusele. Foto: Insero
vate valdkondade lõikes heaks ja osa des valdkondades lausa kohutavaks. Lihtne näide: lintkonveier versus kett konveier. Projekteerimise tulemusel
võib inseneride projekteeritud seadme tootmise maksumus erineda viie- kuni kümnekordselt sama lähteülesande korral. Tüüpilise murena toon välja
inseneri arusaama sõnapaarist soodne lahendus.» Kõige rohkem tuntakse tema sõnul Lõuna-Eestis puudust standardsete masinaehitussõlmede projekteerija test, kes projekteerivad põhimasinate ümber abikonveiereid ja abiseadmeid. «Hetkel tunnevad kliendid – töötleva tööstuse juhid – puudust tööstusauto maatika spetsialistide ja universaalro botite projekteerimise ja paigalduse järgse toe osas. Ühest suust väidavad kõik, et uue seadme või universaalro boti rikke korral ei ole abi kusagilt lei da mõistliku ajaga ja omad tehase me haanikud ja automaatikud ei oska ega ole täna vastava pädevusega. Kogemus te najal võib öelda, et inseneride areng on individuaalne – osa saab enda käe järgi välja õpetada, kuid see ei pruugi vilja kanda. Palju on kinni eelnevates kogemustes ja huvis valdkonna vastu,» ütleb Haak. «Oleme leidnud töötajaid teisiti, mitte kuulutades tööportaali des. Töökuulutuste tagasiside on null. Tutvused ja soovitused on kõige pare mini töötanud.» Tööstusautomaatika ja masin ehitusliku projekteerimise ettevõtte Insero OÜ tegevjuht Oliver Mets tõ deb, et kuna nende eesmärk on igal
MASINATÖÖSTUS | 15
23. november 2020
aastal kasvatada tegevusmahtusid, tuleb täiendada meeskonda mehaa nikainseneridega. «Meeskonda sobib uudishimulik, innovaatilise mõtlemi sega valdkonda hästi tundev, õppi misvõimeline ja särasilmne insener. Lisaks huvile valdkonna vastu peame äärmiselt oluliseks julgust suhelda ja valmisolekut töötada meeskonnana. Hindame kõrgelt koostööd, mis aitab ühiselt kasvada ja areneda – ainuüksi valdkondlikust töökogemusest ei pii sa.»
Abiks on sotsiaalmeedia ja aktiivne suhtlus koolidega Inseros kasutatakse inimeste leidmi seks info levitamist ja hankimist sot siaalmeediavõrgustikest. Üha enam tegeletakse nii-öelda otseturundusega ehk käiakse ülikoolis insenerierialade üliõpilastele ettevõtte tegevust ja väär tusi tutvustamas. Lisaks osaletakse erialastel ja üliõpilastele suunatud messidel, et näidata, mis arenguvõima lused avanevad inseneritööl. Näiteks tuleb kaasaegsel mehaanikainsene ril tegeleda ka 3D-laserskaneerimise,
3D-printimise, virtuaalreaalsuse ja tehisintellektiga. «Oleme pööranud fookuse veel ette poole ning paar korda aastas tutvusta me inseneritöö võlusid ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele. Peame täht saks äratada noortes huvi loodus- ja reaalainete õppimise vastu võimalikult vara, et valmistada neid ette karjääri valiku tegemiseks,» ütleb Mets. «Kui täna on töötleva tööstuse populari seerimise ülesanne ettevõtjate, eriala liitude ja haridusasutuste kanda, siis siin peaks ka riik kaasa aitama. Hea eeskuju piisavalt ja vajalike oskuste ga töötajate ettevalmistamisel on IKT sektor, kes on riigiga valdkonna aren gule suure tõuke andnud IT Akadeemia näol – arendatud on nii õppekavu kui loodud stipendiume.»
Tehnikahuvi peab inimesse istutama võimalikult varakult Suurem peaks Metsa sõnul olema tähe lepanu ja toetus laste huvitegevusele. Täna on küll väga populaarsed robooti karingid, ent paraku kõigil neis osaleda ei ole võimalik. Takistus on kas õppe
kohtade piiratus või ringitasu. Enam rõhku tasuks panustada karjäärinõus tamisele erinevates kooliastmetes – vähesed noored oskavad teadlikult planeerida õpinguid inseneriteadustes. Ta lisab, et näiteks Eesti Masinatöös tuse Liidu liikmed on meelsasti valmis kogemusi jagama karjäärinõustajatele, et tutvustada nüüdisaegse inseneri nn töölauda ja arenguvõimalusi. Vaja on muuta aegunud paradigmat inseneri «igavast elukutsest». «Valdkonna populariseerimine ja õppe toetamine tagab valdkonna jätku suutliku arengu ning aitab tõsta Eesti tööstuse konkurentsivõimet, viies ta väärtusahelas kõrgemale tasemele. In seneride ja inseneribüroode koostööd ülikoolidega tuleb järele aidata, vaja on tuua kokku Eesti heal tasemel akadee miline teadus ja ettevõtetes töötavad insenerid,» ütleb Mets. Ka Tanel Haak lisab, et inseneriala aitaks populariseerida noorte tehni kaklubide ja haridussüsteemi tugevam tehnikaalase suunitlusega rahastami ne, näiteks võiks luua tehnikaalased õppekavad. «Kindlasti aitab selline te gevus tekitada sädet silma rohkematel. Kaasa aitaksid üle-eestilised võistlu sed igas vanusegrupis ja tehnikavald
16 | MASINATÖÖSTUS konnas, mis motiveeriks pingutama ja süvendama huvi tehnika vastu. Alustama peaks juba põhikoolis või gümnaasiumis, et tekiks maailmapilt masinaehitusest. Kogemus on näida nud, et säravad insenerid tegelesid juba lapsena tehnikaga. Tehnikahuvi peab istutama võimalikult vara noore elukunstniku hinge või ajju.» Triin Ploompuu nendib, et Eestis on inseneride põua pärast keerulises olukorras kõik, nii tööstus kui ka võt med-kätte-lahendusi pakkuvad kas vufaasis inseneribürood, kes paku vad projektipõhistki tuge tööstusele. «Tänane koolituspakkumine ei kata kaugeltki tööturu vajadust, Kutseko da prognoosib probleemi süvenemist. Peame sügavalt läbi mõtlema, kuidas talente Eestis leida ja hoida, sest pal jud siin koolitatud insenerid valivad rahvusvahelise karjääri mujal, mis jätab Eesti ettevõtted abita. Kindlasti tuleb rohkem insenerteadusi propa geerida noortele, kel oleks võimalus ise olla millegi uue loomise juures. Tulevikutrendid on seotud tehnoloo giavaldkondadega, Eestil tervikuna oleks palju võita, kui suudaksime fo kuseerida tehnikavaldkondade ja in seneeria arendamisse!»
23. november 2020
TALTECH KOMMENTAAR «Inseneride põud on tõsine ja ülikooli poolelt näeme, et suurem osa baka laureuse tasemel õppivatest inseneri teaduskonna tudengitest juba tööta vad või on neil enne kooli lõpetamist teada, kuhu ettevõttesse nad tööle suunduvad. Kui varasemalt pakkusid tudengitele lõputöö teemasid ülikoolis juhendajad, siis täna on enam kui 90 protsendil juhtudest tudengil olemas konkreetse ettevõtte reaalse problee mi lahendamisega seotud teema, olgu tegemist ehitus-, energeetika-, mehaa nika- või materjaliteaduse valdkonna ga. See näitab, et vabu insenere töötu rul palju ei liigu. Samas on ettevõtjad mures, sest kõrge kvalifikatsiooniga insenerideta on keeruline areneda, eriti situatsioo nis, kus nii tööstuses, tootmises kui ehituses pidevalt automatiseeritakse ja digitaliseeritakse, vajades seejuures hädasti kõrgelt kvalifitseeritud töö jõudu, kes suudaks uusi tehnoloogiaid hallata. Jääb kaks võimalust: tellida teenust piiri tagant või püüda leida insener kodumaalt. Eestis õppinud
inseneride tase on väga hea, aga nen de haridus on kallis, nõudes koolituse läbiviimiseks spetsiaalseid laboreid ning kaasaegset tehnilist baasi. Lisaks laboritele ehk finantsvõimekusele jääb väheks inimesi, kes insenere kooli taks. Ülikoolina näeme, et huvi inse neriks õppimise vastu on suur, kuid täna jääb meil mõnedes valdkondades kõigi soovijate õpetamiseks ressursse puudu. Oleme tõstnud näiteks sisseas tumise lävendeid, et püüda tabada tõ sise huviga inimesi. Positiivsena võib inseneeria vald konnas välja tuua, et insenerid saavad Eestis täiesti konkurentsivõimelist palka. Enam ei ole IT-sektor kõige ees, vaid sissetulekud on tänu inse neride kõrgele kvalifikatsioonile ning inimressursi põuale ühtlustunud.»
Professor Kristo Karjust, Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor Professor Ivar Annus, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna õppeprodekaan
18 | SISUTURUNDUS
23. november 2020
INNOVAATILINE JA TÄPNE. CleverBini süsteemis kontrollib kastide sensor toodete taset ja süsteemi tarkvara hoolitseb tarvikute õigeaegse tellimise eest.
Nutikas CleverBin haldab väiketarvikuid sinu eest J aanuaris tõi Ferrometal turule nutika lahenduse väiketarvikute ladustamise optimeerimiseks. Esimesed CleverBinid on juba kasutust leidnud ning praegu käivad arendustööd süsteemi funktsioonide laiendamiseks. Ferrometal on tuntud kui üks juhtivaid kinnitustarvikute ja teiste C-osade tarnijaid, mis pakub logistikalahendusi, mis on kohandatud vastavalt klientide vajadustele, kasutades uusimaid tehnoloogiaid. Nii on Ferrometal teerajaja LEAN-tootmiseks vajalike lahenduste arendamisel ja on toonud Soome ja Eesti turule näiteks RFID-jälgimise Kanbani süsteemile: kui üks kast saab tühjaks, tellitakse uus, seni saab kasutada teist. RFID tegi tellimise automaatseks ehk kui kast saab tühjaks, tellitakse automaatselt uus, ilma et inimene sekkuma peaks. Ferrometalli toodete tarnimisaeg on Soomes ja üle Eesti vaid ööpäev, aga tootmise töös hoidmiseks võib seegi olla pikk aeg. Ööpäeva jooksul võib tootmine seiskuda, vahel kulub mõne erilise detaili otsimisele tohutu aeg ja veel enam: teatud juhtudel võib olla keeruline tootmisvajadust täpselt prognoosida ja suurte varude ostmine hoiab kapitali kinni.
TOOTMINE KIIREMAKS, EFEKTIIVSEMAKS JA TÄPSEMAKS Selleks arendatigi välja CleverBin, mis on mitmekülgne nutilahendus eri suuruses karpide ja riiulimodifikatsioonidega ning sobib kasutamiseks hooldusautodest suurte laokompleksideni, tootmisest tervishoiuni. Ennekõike on selle loomisel mõeldud toot-
misettevõtetele ja spetsialiseerunud kauplustele. Sel on optiline andur, mis monitoorib ise kinnitusvahendite või muude väiketarvikute taset karbis ning edastab määratud taseme saabumisel GSM ühenduse kaudu tellimuse Ferrometali ERP süsteemi. Nii saab klient keskenduda põhitööle ning nutikarp hoolitseb tarvikute õigeaegse tellimise eest. Sama tehnoloogia võimaldab riiulis eraldi ladustatavate ühikute ja muude pakendikarpide monitooringut. Nagu öeldud, algasid CleverBini kastide tarned käesoleva aasta jaanuaris ja selle aja jooksul on kliendid seda praktikas juba kasutada saanud, näiteks Hansadoor OÜ. «Tagasiside on olnud positiivne: kiirus, innovaatilisus ja tegevuse läbipaistvus on olnud võtmesõnad,» ütleb Ferrometali müügijuht Priit Hoyer. Lisaks on esimesed nutikarbid jõudnud juba Lätti ja teistele sihtturgudele, kus tegutsetakse, Soomes on need märkimisväärselt laia kasutust leidnud. Turule tulemise hetkest on tootes tehtud arendusi. Näiteks kuvab nüüd teenuse veebipõhine monitor lisaks protsendiväärtusele toote tükiarvu kastis ja artiklipõhist laoseisu pöörlemiskiiruse dünaamikat, võimaldab tellimiskoguse seadistamist ja palju muud. Lisaks on valikusse tulnud erinevate suurustega kastid, et pakkuda kliendile paindlikumat lähenemist. Praegu töötatakse selle nimel, et tehnoloogiat saaks kasutada ka tavalistes kliendi kaubariiulites ja et kaubaalustel ladustatava kauba kogust saaks reaalajas mõõta. Lisainformatsioon: eesti@ferrometal.fi Tel 699 0470 www.ferrometal.fi
CleverBini keskkond hoolitseb tellimuste automaatse edastamise eest, nii et tellimus saab täidetud õigesti ja õigel ajal.
Mida CleverBin võimaldab? • CleverBin on paindlik nutikarp, mille saab paigutada nii riiulisse kui ka oma töölaua juurde. • Piisab ainult ühest kastist, et hoida kokku nii aega kui raha. • CleverBini kastide sensor kontrollib kastis olevate toodete taset. Varem kindlaks määratud punkti kättejõudmisel saadab süsteem automaatselt tellimuse. • Tellimus tehakse aegsasti enne kriitiliste C-osade otsa saamist, et tootmine ei seiskuks. • CleverBin annab ettevõtte juhile kindluse, et tooted on alati kokkulepitud mahus kohapeal saadaval.
20 | TRANSPORT
23. november 2020
Eesti paistab silma maailmas ainulaadsete avameretehnoloogiate arendamisega Eesti laevaehitusfirma BLRT Grupp on oma projektidega äratanud tähelepanu kogu maailmas, projekteerides, arendades ja ehitades laevade kõrval ka muud unikaalset avamerel kasutatavat tehnoloogiat. Viimaste suurte projektidena võiks välja tuua maailma suurima kalakasvatuspargase ning ainulaadse, 1100-tonnise naftasaadusi pumpava ujuvsüsteemi. Gerli Ramler
B
LRT Grupi tütarettevõte Marketex Marine sai äsja valmis unikaalse kalakasva tuspargase, mille omanikuks sai Norra kalakasvatusettevõte Norway Royal Salmon. Vastvalminud pargas on 64,8 meetri pikkune ja 12 meetri laiu ne ning mahutab 800 tonni kalasööta, olles suurim tipptehnoloogial põhinev ujuv kalafarm.
Pargas läkitati kliendi poole teele oktoobri keskel. Kalakasvatuspargase ehitamiseks antud tähtajad olid BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Berma ni sõnul ütlemata lühikesed, eriti kui arvestada asjaolu, et Marketex Marine sai päringu 2019. aasta mai lõpus ning tegemist oli katseprojektiga, mis sisal das projekteerimist. «Taolised tingi mused sundisid meid mugavustsoonist välja astuma, välkkiirelt reageerima ning uutmoodi planeerima ressursse,
inseneride rühma, tootmisosakonna ja alltöövõtjate tööd, et maandada projek ti tähtaegade ületamise riske!» Pargase omapära ei seisne ainult selle mõõtmetes, vaid ka sööda ette andesüsteemis. Tavapargaste sumpad asuvad veepinnal, kuid tellija insenerid projekteerisid valmis ehitatud farmile uut tüüpi sumpasid. Sööta võib sumpa desse juhtida otse vee all ning sumpad sukelduvad kuue kuni kaheksa meetri sügavusele, aidates vältida kalahaigu
TRANSPORT | 21
23. november 2020
Vastvalminud pargas on 64,8 m pikkune ja 12 m laiune ning mahutab 800 tonni kalasööta, olles suurim tipptehnoloogial põhinev ujuv kalafarm.
si, mida tekitavad vee pinnakihtides levivad patogeensed mikroorganismid. Selline tehnoloogia on keskkonnasõb ralikum ja energiasäästlikum. Katse tused näitasid, et uue süsteemi ener giakulu on võrreldes pinnasööturiga 70–90 protsenti väiksem. Samas säilib võimalus sööta kalu veepinnal. Nii saab valida, millist süsteemi konkreetsel ajahetkel kalade tõhusamaks söötmi seks kasutada. Pargas veetakse avamerele, seetõt
tu on ta varustatud õõtsumissummu tiga ja BLRT välja töötatud V-kujulise kerega. Suurem vastupidavuse klass võimaldab taluda kõrglaineid ning eba soodsaid mere- ja ilmastikutingimu si. Kalakasvatuspargast ehitati kahes eraldi osas. «Pärast kereplokkide vär vimist tuli need ühendada, mida ei saa nud pargase suure massi ja mõõtude tõttu teha ei tsehhis ega kail, mistõttu leiti lahendus võtta asi ette laevatehase dokis. Kahe nädala jooksul said liide
Foto: BLRT Grupp
tud kereplokid ja lõpetatud keevitus tööd. Seejärel tehti algust liitekohtade värvimisega ning kere omandas lõpliku kuju. Pärast seda veeti pargas dokist välja ning kinnitati kai pollarite külge lõplikeks seadistustöödeks ja kliendile üleandmiseks. Kõik ujuvad kalafarmid antaksegi kliendile üle testituna, võt mevalmina ning vette lastuna,» kirjel dab Berman ehitusprotsessi. Et pargas te ehitamisel arvestatakse alati tellija soove, on kõik pargased erinevad.
22 | TRANSPORT
23. november 2020
34 m pikkuse, 24 m laiuse ja 24,4 m kõrguse ujuvsüsteemi abil saab tankeritesse pumbata suures koguses naftat ilmast sõltumata.
Esimese naftalaadimis poi valmis vaid 11 kuuga 11 kuuga ehitas BLRT Grupi tütarette võte Marketex Offshore Constructions eelmisel aastal esmakordselt valmis Euroopas avamerel naftasaadusi pum pava ujuvsüsteemi. Norra firma tel limusel tarindatud ujuvsüsteem ehk laadimispoi paigaldati meres asuva naf
Foto: BLRT Grupp
tamaardla kohale. 34 meetri pikkuse, 24 meetri laiuse ja 24,4 meetri kõrguse ujuvsüsteemi abil saab tankeritesse pumbata suures koguses naftat ilmas tikuoludest sõltumata. «Et avamere nafta- ja gaasitootmise valdkonnas kehtivad karmid nõuded, eelnesid lepingu saamisele arvukad, kõiki tegevusvaldkondi, sealhulgas fi nantsküsimusi, üldist olukorda riigis
ja linnas, korporatiivset kultuuri, töö ohutust ja kvaliteedisüsteeme puudu tavad auditid. Eriti ranged nõudmised olid kehtestatud kõrgustes töötamise le,» loetleb Berman. «Meie konkuren did olid Hollandi ja Poola firmad.» Poi ehitustöödega alustati jaa nuaris 2019 ja lõpetati poi saatmisega kliendile 15. detsembril 2019. Projekti viisid ellu Marketex Offshore Const ruction ning muud kontserni tütaret tevõtted ja teised Euroopa partnerid. Marketex Offshore Constructions valmistas projekti raames poi tarindi. Baltic Prematori spetsialistid värvisid tarindit kolm nädalat, anti 20-aastane garantii. Pärast seda tegeleti poolteist kuud poi seadmestuse paigaldamise ga: paika pandi vintsid, päikesepanee lid, sealhulgas Hollandis valmistatud 250-kilogrammine turrel ehk süsteem, mis võimaldab pumbata naftat tormi ga. Seejärel teostati elektri- ja hüdrau likatöid ja testiti süsteeme. «Tulevikus, alates 2021. aastast saa me ise Tallinnas turreleid valmistada, kasutades oma tootmisvõimsusi. Või malus avaneb pärast moodsa ja võimsa, kuni 200 tonni kaaluvate suurte detai lide töötlemiseks mõeldud Škoda töö pingi kasutuselevõttu,» räägib BLRT
ASUME UUEL AADRESSIL JÜRI TEHNOPARGIS
Moduleston OÜ
Kesk tee 32/14, Aaviku küla, Rae vald
tel: 5347 4965
info@moduleston.ee
www.vesilõikus.ee
TRANSPORT | 23
23. november 2020
Grupi juht, lisades, et kõige raskemaks operatsiooniks oli poi puhul 1100 tonni kaaluva ehitise teisaldamine ja laevale laadimine. «Operatsioon kestis kuus tundi. Laadimispoid veeti autonoom sete hüdrovankrite abil. Laadimispoi vedu aitasid korraldada meie partnerid Sarens NV ja Havator OY.»
Suurtesse projektidesse kaasatakse erinevate riikide insenerid Projektidesse olid Bermani sõnul kaa satud kontserni spetsialistid. «Laadi mispoi ehitamiseks vajalik kompetents oli meil just seetõttu, et oleme kaua tegutsenud avamere nafta- ja gaasitoot mise turul ning selle aja jooksul on firma ellu viinud unikaalseid projekte. Kokku on pandud tugev meeskond, kus töötavad eri riikide spetsialistid. Viimase 15 aasta jooksul on Marketex Marine ehitanud vesiviljelustööstusele enam kui 350 pargast, mis töötavad edukalt paljudes riikides üle maailma: Jaapanist Tšiilini ja Norrast Kreekani.» Tulevikust rääkides lisab ta, et juba 2020. aastal on Marketex Offshore Constructions lõpetamas 3550-ton
Kõige raskem operatsioon oli poi puhul 1100 tonni kaaluva ehitise teisaldamine ja laevale laadimine.
nise kogukaaluga raudtee-jalakäijate silla valmistamise ulatuslikku pro jekti Stockholmi kesklinnas. Tänavu augustis läbisid seda esimesed rongid. 360-tonnine jalakäijate osa toimeta takse Stockholmi 2020. aasta detsemb ris. Jätkub 2019. aastal alanud projekt, mille käigus Marketex Offshore Const ruction valmistab Norra mandrilaval
Foto: BLRT Grupp
toimivatele nafta ammutamise süstee midele kandvaid aluseid. Samuti on lõpusirgel põnev ja keeruline projekt, millega saab esimesena maailmas Hol landis ehitatav teemandiotsimislaev seadmete tõstmiseks ja langetamiseks mõeldud tõstetorni-platvormi, mille kõrgus on 40 m ja kaal 200 tonni. Need projektid peaksid lõppema 2021. aasta alguses.