Silmapaistev Põllumajandus by Postimees

SILMAPAISTEV

November 2021

PÕLLUMAJANDUS Eriväljaanne valmis koostöös eriprojektide ja sisuturundusosakonnaga.

2 || Silmapaistev põllumajandus

postimees, 30. november 2021

KULUD. Eri põllumajandusharudes on täna keskse küsimusena üleval, kuidas kasvanud kuludega toime tulla. Eesti põllumajanduses on alates 2015. aastast tõsine majanduslik probleem, kus kulud on sissetulekutest oluliselt kiiremini kasvanud ja sektori võime tulu teenida drastiliselt langenud.

Aasta on põllumajandusele toonud mitmeid katsumusi

Põllumajanduspoliitika süvendab ebakindlust

Gerli Ramler

«Ü

Üldine olukord põllumajandussektoris tervikuna on hetkel pigem segane ja ebakindel. Eesti põllumajandustootjad ootavad uue perioodi ÜPP keskkonnameetmetelt, et need aitaksid tootjaid üha ambitsioonikamate keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Sissetulekutoetuste suur langus koosmõjus kavandatavate keskkonnameetmetega paljudele Eesti põllumeestele kindlustunnet tuleviku osas aga ei paku. Koja juht nendib, et muret tuntakse just keskkonnameetmete osas. «Keskkonnasõbraliku majandamise meede (KSM) on üks peamisi taimekasvatusele suunatud keskkonnameetmeid, mis hõlmab pea poolt Eesti põllumajandusmaast. Peame tähtsaks, et uuel perioodil jätkatakse laiapõhjalise keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemiga, mis aitab tootjatel täiendavaid keskkonnakohustusi võtta. Praeguses eelnõus välja pakutud toetuse baasmäära langus hetkel kehtivalt 50 eurolt 30 eurole hektari kohta seab ohtu meetme eduka rakendamise. KSMi toetusmäär peab motiveerima tootjaid täiendavaid keskkonnakohustusi võtma, seda eriti praeguses muutunud turuolukorras,» toob ta näite.

lesanne seda negatiivset trend i murda pole lihtne – toime tuleb tulla nii tootmiskulude kiire kasvuga kui ka üha uute keskkonnanõuete täitmisega,» nendib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Loomakasvatus võitleb kasvanud kuludega Suurim murelaps on hetkel seakasvatus, kus juba üle kolme kuu on püsinud väga sügav kriis, samas kui eelmisest madalseisust sektor taastuda ei jõudnudki. Hetkel on sealiha vabaturuhind pikalt püsinud 1,20 euro tasemel, mis on umbes kolmandiku võrra madalam tootmiskuludest. Sõrmuse sõnul on paljud Eesti seakasvatajad väga tõsise küsimuse ees, kas tootmisega on üldse võimalik jätkata. «Loodetavasti pakub seakasvatajatele leevendust valitsuse hiljutine erakorraline abipakett, kuid kriisiabi andmisel vajalikus mahus on saamas suureks takistuseks kehtivad riigiabi reeglid. Osadel ettevõtetel on riigiabi määrad kas juba täis või saavad kohe täis, sest alles juunis maksti välja eelmine toetus möödunud aasta septembris alanud kriisi kahjude kompenseerimiseks.» Valitsus otsustas kahjumite katmiseks piiratud mahus toetada ka piimatootmist. «Piimasektori tänavune olukord on esmapilgul möödunuga võrreldes pisut parem, kuid ka piimatootjaid kummitab tootmissisendite väga kiire hinnatõus. Piima keskmine kokkuostuhind ulatub tänavu põllumajanduskoja prognoosi kohaselt umbes 315 euroni tonni eest, mis on möödunud aastaga võrreldes ligi seitse protsenti suurem. Samas on tootmissisendite hinnatõus kaasa toonud tootmise omahinna tõusu,» selgitab Sõrmus. Koja poolt septembris maaeluministrile saadetud pöördumises märgiti, et kui varasemalt oli toorpiima tootmise keskmine omahind umbes 300 eurot tonni kohta, siis praeguseks on kõikide tootmissidendite hind – sööt, energia, maa, tööjõukulud – suurenenud ning tootmiskulude tase on jõudnud juba 330–350 euroni. Loomasööda hinnad on praeguseks kümnendi kõrgeimad, teravilja hind on võrreldes möödunud aastaga tõusnud 35 protsenti. Kulude kasvu on tunnetanud kõik ettevõtjad. Keeruliste valikute ees seisavad ka lihaveise- ning lamba- ja kitsekasvatajad – kuigi liha hinnad on hetkel tõusnud, siis nende sektorite üldine majanduslik jätkusuutlikkus on juba pikemat aega küsimuseks olnud. Koja juhi sõnul mängivad pikemas vaates toetused ekstensiivse loomakasvatuse elujõu tagamisel teiste sektoritega võrreldes palju

Valmistume uue poliitika rakendamiseks

Suurim murelaps on hetkel seakasvatus, kus juba üle kolme kuu on püsinud väga sügav kriis. Hetkel on sealiha vabaturuhind pikalt püsinud 1,20 euro tasemel, mis on umbes kolmandiku võrra madalam tootmiskuludest.

suuremat rolli, mistõttu peeti tänavu tuliseid arutelusid ka 2023. aastast rakendatava Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava üle. «Nii lihaveise- kui ka lamba- ja kitsekasvatuse, kus oluline roll on ka mahetootmisel, positsioon toetuste paketis võrreldes esialgsete ettepanekutega ongi paranenud,» märgib Sõrmus.

Oodatud rekordsaagid jäid põua tõttu saamata Eestis kasvatati tänavu teravilja 367 000 hektaril, millest pisut üle poole moodustas suvivili. Kõige enam kasvatati taliviljadest nisu ja suviviljadest otra. «Teravilja-

kasvatuses on suurimaks teguriks ilm. Põllumajandustootjad pidid tänavu suvel rakendama parimaid teadmisi ja kogemusi, sest kliimaolud olid hooajal väga keerulised – suvi üllatas ülikõrgete soojakraadidega ja vähese niiskusega. Eelneval sügisel ja kevadel panustatu tagas õnneks taliviljalt suhteliselt head saagid, kus keskmiseks saagikuseks kujunes 4500 kilogrammi hektarilt. Suvivilja puhul oli seis märkimisväärselt kehvem, oli põlde, mis lausa ikaldusid. Keskmiseks saagiks saadi suviviljalt vaid 2600 kilo hektarilt,» räägib Sõrmus. Sama seis oli ka mujal

Euroopas – põud tõstis viljahinnad erakordselt kõrgeks. «Viljakasvataja seisukohalt on see muidugi hea, kuid siin on kindlasti kannatajaks loomakasvatussektor, sest söödavilja hinnad on väga kõrgele tõusnud ning kasumlikku tootmist on loomakasvatuses sellise kulutaseme juures keeruline säilitada,» sõnab Sõrmus. Järgmisesse aastasse vaadates rõõmustavad viljakasvatajad küll kõrgete turuhindade üle, kuid teraviljakasvatus, nagu ka teised põllumajandussektorid, seisab silmitsi tootmissisendite drastilise hinnakasvuga. Suureks murekohaks Sõrmuse sõnul on

mineraalväetiste hinnad, mis on kasvanud kuni kolm korda. Kiiresti kasvavad ka tööjõu ja teiste tootmissisendite kulud. Teisalt on alates 2023. aastast kavas teraviljakasvatuse toetamist oluliselt vähendada. Eesti Maaülikooli teadlase AntsHannes Viira analüüs näitab, et alates 2023. aastast terendab üle poole meie maast majandavatele põllukultuuride kasvatajatele suur toetuste ja ettevõtjatulu langus. See paneb teraviljakasvatajad keerulisse olukorda, kuidas tagada ettevõtete majanduslik jätkusuutlikkus, eriti arvestades taimekasvatusega seotud suurt ilmastikuriski.

2022. aastal jätkub ettevalmistus ülejärgmisest aastast rakenduva uue ühise põllumajanduspoliitika meetmete rakendamiseks. Põllumajanduspoliitikas on tulemas üsna põhimõttelised muudatused, mis toovad endaga kaasa uued reeglid, toetuste ümberjaotamise ja olulise osa meie põllumeeste jaoks – ka toetuste languse. Põhiliseks küsimuseks uue ÜPP kava puhul kujuneb, kas see toetab Eesti põllumajanduse arengut ja aitab kindlustada kodumaise toidutootmise kestlikkust ning konkurentsivõimet. Sõrmuse sõnul on väga oluline, et tuleviku ÜPP toetaks põllumajanduse majanduslikku toimetulekut ning üha uute ja aina ambitsioonikamate eesmärkide saavutamist. Tulevikku vaadates on toetuste kõrval oluline aga silmas pidada sedagi, milliste tegevustega suudaksime suurendada meie põllumajanduse ja toidusektori väärtusahelas loodud lisandväärtust, et tagada turutingimustel ettevõtte edukas toimimine. «Järgmise aasta oluliseks märksõnaks kujuneb kindlasti ka valmistumine 2023. aasta kevadel toimuvateks riigikogu valimisteks,» ütleb Sõrmus. «Arvestades ambitsioonikaid rohe-eesmärke muutuvad kindlasti rõhuasetused ka valimiseelsetes aruteludes. Ühiskonna ootused põllumeestele üha kasvavad, loodetavasti on meie inimesed tulevikus valmis ka toidu eest õiglast hinda maksma.»

postimees, 30. november 2021

REKLAAM || 3

4 || Silmapaistev põllumajandus

postimees, 30. november 2021

AASTA PÕLLUMEES. Aasta põllumehe tiitli pälvinud Pärnumaa lihaveisekasvataja Andres Vaani sõnul on Eesti kõigis põllumajandusvaldkondades jätkuvalt arenev riik: saagikused taimekasvatuses kasvavad, loomakasvatuses paranevad lehmade piimatoodangud ja lihaveisekasvatuses paranevad aasta-aastalt jõudlusnäitajad. Seega on, mille üle uhkust ja rõõmu tunda.

Andres Vaan: Eesti põllumajanduses on suures plaanis rohkem rõõmu kui muret

«P

õllumehed on väga innovaatilised ja teadlikud, mida nad teevad. Meie puhas keskkond pakub eelduse kvaliteetse ja puhta toodangu tootmiseks,» ütleb Vaan, kes kasvatab lihaveiseid Pärnumaal Lääneranna vallas Rootsi külas tegutsevas pereettevõttes Topi Mõis. Sõltuvalt aastaajast ligi 400 lihaveist omav ettevõte on aastate jooksul investeerinud uutesse lautadesse ning teeb tõuaretuses rahvusvahelist koostööd. Lihaveisekasvatus on Eestis olnud umbes 25 aastat. Aastatel 2005–2015 oli lihaveiste arvu suurenemine väga intensiivne, tänaseks on nende arv stabiliseerunud ning viimaste aastate kokkuostu hindade tõttu võib hakata isegi langema. «Samas on koroonakriis muutnud tarbijate eelistusi, süüakse rohkem kodudes ja kvaliteetsemalt. Siinkohal on Eesti kasvatajatel koostöös lihatööstustega hea võimalus pakkuda kodumaisele ja Euroopa tarbijale kõrge

kvaliteediga antibiootikumivaba liha. Aretuses on suund puhtatõuliste tõugude suunas, väheneb ristandloomade hulk, mis omakorda annab võimaluse eksportida tõumaterjali teistesse riikidesse,» räägib Vaan. Topil sai lihaveisekasvatus alguse 2001. aastal Andrese isa Aldo Vaani eestvedamisel. Kooli kõrvalt oli poeg pidevalt asjaga kursis ning pärast Maaülikooli lõpetamist – ta õppis viis aastat põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist – ehk 2010. aastast on ta täiskohaga talus tööl olnud. Topi Mõis sai aga alguse 2005. aastal, kui alustati lisaks tavatootmisele ka mahetootmist. Vaani sõnul asub talu suhteliselt väheviljakatel aladel, kus intensiivne teraviljatootmine ei ole efektiivne. Nii tundus nende alade hooldamine ja rohusööda väärindamine läbi lihaveisekasvatuse olevat õige tee.

Edu toob töökus ja munade mitmesse korvi jagamine Topi Mõisa edu võtab Vaan lühidalt kokku nelja sõnaga: töökus, teadmised, õigel ajal õiged otsused ning Euroopa

Liidu toetused. «Pikemalt selgitades peab põllumajandustootja edu saavutamiseks olema väga laiapõhjaline ja avatud uutele teadmistele ning muutustele. Meie traditsioonilise peretalu edu aluseks võib kõigepealt nimetada inimeste töökust ja sihikindlust. Tegeletakse taime- ja lihaveisekasvatusega, mis teineteist täiendavad ja toetavad. Kui ühes valdkonnas on olnud madalseis, siis me ei ole tootmist lõpetanud, kuna enamasti järgnevad siis paremad ajad ning kokkuvõttes loeb stabiilsus.» Samuti on tema hinnangul kindlasti edu taganud erialased teadmised, koostöö teadlastega ning pidev koolitamine. «Kui tootmisest täpsemalt rääkida, siis põllumees peab tundma hästi on põhilisi tootmisvahendeid: mulda ja põhikarja. Eesmärk on igale mullale leida kõige efektiivsem kasutusviis: rasked savimullad on sobilikud rohusööda tootmiseks ja kergemad mullad taimekasvatuseks. Lihaveiste puhul on edu taganud tõumaterjali ostmine umbes kümme aastat

tagasi. Parem tõumaterjal tagab parema jõudluse ka LääneEesti kehvapoolsema biomassi väärindamisel.» Kui Vaan ülikoolis õppis, siis tõuaretust tema erialal eriti palju ei õpetatud, kuid täna on Maaülikoolis lihaveistealane õpetus paranenud ja loodetavasti täieneb veel. «Teatud määral on mind aidanud erinevad koolitused, kuid kõige tähtsamaks pean kogemusi ja igapäevast praktikat oma farmis. Samuti on edasi aidanud koostöö teiste kasvatajatega nii Eestist kui ka mujalt Euroopast, lisaks info internetist,» kõneleb aasta põllumees 2021. Topi Mõisa viimaste aastate suund on genoomanalüüs looma karvaproovist. Ettevõttel on partner Prantsusmaal, kus saab uurida karvaproovi kaudu kasvõi vastsündinud vasika potentsiaali. Varem saadi looma aretusväärtus teada alles mitmete aastate pärast tema järglaste kaudu. Mina näen Topi tulevikku positiivsena, põllumajandustootmine talus jätkub. Võimalusel võime

tootmise mahtu kasvatada, kuid eesmärk on parandada efektiivsust eelkõige lihaveisekasvatuses. Üldiselt tuleb olla valmis turusituatsiooni muutustele, millest ühe võimalusena näen toodangule lisandväärtuse andmist. Elusloomade müügi asemel pakkuda tarbijale otsemüüki,” ütleb Vaan.

Lihaveisekasvatus Eestis vajab taseme tõstmiseks suuri investeeringuid Öeldakse, et igas karjas on viis kuni kümme protsenti tipploomi, ülejäänud on keskmised ja osa neist pole väga head. Vaanil on suur soov parandada tipploomade osakaalu Topi karjas, kasutades selleks maailma parimat tõumaterjali. «Rohepööre on viinud mõtted süsinikuemissiooni väljaselgitamisele lihaveisekasvatuses. Tuleb välja töötada meetod, kus oleks arvestatud ka kõigi positiivsete teguritega, mida lihaveiste pidamine ja karjatamine meie keskkonnale pakub. Märksõnad siinkohal: süsiniku sidumine läbi rohumaade, elupaikade säilitamine,

liigirikkus, positiivne mõju põllulindudele jne,» loetleb ta. «Üldiselt soovitan lihaveiste kasvatajatel panustada kvaliteetsesse tõumaterjali ja tõsta puhtatõuliste lihaveiste arvu. Ostjate poolt on tulnud sõnum, et Eestis on väga palju eri tõuge, mis teeb ühetaoliste koguste ostmise keeruliseks. Lihaveisekasvatus Eestis vajab taseme tõstmiseks suuri investeeringuid lautadesse, samuti sõnnikuhoidlatesse, et täita 2023. aastal kehtima hakkavaid keskkonnanõudeid. Lihaveisekasvatus on ekstensiivne tegevusala, kus ainukeseks toodanguks on kord aastas sündiv vasikas, keda saab realiseerida 15–24 kuu vanuselt. Seega on sissetulek suhteliselt väike ning erineb võrreldes piimakarjakasvatusega neli-viis korda,» selgitab Vaan. Ta lisab, et lihaveisekasvatajad ootavad suuremat tuge riigi poolt, et teha investeeringuid tootmisesse ja olla paremas konkurentsis teiste põllumajandusvaldkondadega. «Maaomanik soovib maa välja rentimisel saada maksimaalset

Silmapaistev põllumajandus || 5

postimees, 30. november 2021

Andres Vaan on pärjatud mitmete autasudega, näiteks aastal 2019 sai ta parima lihaveisekarjakasvataja tiitli ning kvaliteedimärgise «Eesti Lihaveis» omanikuks.

tulu, hetkel ei suuda lihaveisekasvatajad konkureerida teraviljakasvatajatega.» Üldiselt võibki meie põllumajanduse miinuspoole pealt nimetada vaatamata heale juhti-

misele Vaani sõnul nõrka majanduslikku seisu ilma toetusteta. «Seda tingivad aina kerkivad sisendite hinnad. Lisaks teeb põllumeestele muret suurenev paberitöö hulk. Usun, et põllu-

mehed sooviksid tegelikult hakkama saada ilma toetuseta, kui toodangu hind kataks sisendite hinna ja tooks ka leiva lauale. Põllumajandustoetused on ju tegelikult mõeldud

tarbija jaoks, et vähendada toidu hinda. Paraku on sisendite hinnad võrreldes sissetulekutega kasumi teenimiseks liiga suured ja nagu on selgunud ka Eesti Maaülikooli poolt tehtud

uuringus, on tootmine ilma toetusteta kahjumlik.» Ta nendib, et riigi poolt ootavad eri sektorid tootmise eripäradega arvestamist – panust keskkonda, sotsiaal-

Foto: Sander Ilvest

majanduslikku olukorda maal ning kokkuvõttes nende tegurite kaasamist toetuste jagamisel. Et säiliks maaelu Võrust Vilsandini, tuleks riigil arvestada piirkondade eripäraga.

6 || Reklaam

postimees, 30. november 2021

REKLAAM || 7

8 || Silmapaistev põllumajandus

postimees, 30. november 2021

TOETUSED. Aastal 2022 saab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) taotleda neid samu toetusi, mida tänavugi. Lisandub uus taasteja vastupidavusrahastu fondi kaudu rakendatav meede – investeeringud bioressursside väärindamiseks, mis on suunatud bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele.

Toetuste hulk järgmisel aastal ei vähene Gerli Ramler

«K

okkuvõtl i k u lt võib öelda, et 2022. aastal saab jätkuvalt taotleda samu toetusi, mida käesolevalgi aastal. Kui tuua eraldi välja otsetoetused ja investeeringutoetused, siis otsetoetuste puhul saab 2022. aastal jätkuvalt taotleda kõiki pindala- ja Eesti maaelu arengukava loomapõhiseid toetusi, mida tänavugi. Samuti on järgmisel aastal võimalik taotleda tootmiskohustusega seotud loomatoetusi piimalehmade, ute ja kitse kasvatamise ning mesilasperede pidamise eest,» tutvustab PRIA teabeosakonna meediasuhete juhtivspetsialist Tiia Tamm-Suik. Investeeringutoetuste osas on teadaolevalt kavas avada kõik suuremad juba tuttavad meetmed: põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus, põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetused, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus, väikeste põllumajandusettevõtete aren-

damise toetus, investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, LEADERi ning erinevad kalanduse valdkonna toetused. Tamm-Suiki sõnul lisandub järgmisel aastal ka uus taasteja vastupidavusrahastu fondi kaudu rakendatav meede ehk investeeringud bioressursside väärindamiseks, mis on suunatud bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele. «Täpsem toetuste ajakava on meil veel koostamisel, aga lisame selle peagi PRIA kodulehele,» märgib ta. Kuigi PRIA on alates 2020. aasta märtsi keskpaigast olnud kaugtööl, siis koroonaaeg väga suuri muudatusi taotluste menetlemises kaasa ei ole toonud, asutus on suutnud taotlused menetleda tavapärases tempos ning toetusrahad on toetuse saajatele võimalikult kiiresti ja õigel ajal välja makstud. Pandeemia tõttu on PRIA lisaks tavapärastele toetustele maksnud ka erakorralisi toetusi, näiteks erakorraline toetus põllumajandustootjatele ja erakorraline toetus kalapüügitoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale.

PRIA on maksnud meie põllumeestele üle nelja miljardi euro eest toetusi PRIA tegevusaja jooksul, see tähendab 21 aasta jooksul, on selle aasta 2. novembri seisuga klientidele välja makstud kokku üle 4,2 miljardi euro. Toetuse taotlejate arvu põhjal toob Tamm-Suik eraldi välja ka kõige populaarsemad otsetoetused ja investeeringutoetused. Otsetoetuste osas on kõige populaarsem ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus. Mõlema toetuse puhul on igal aastal taotlejaid keskmiselt 14 000. Kõige populaarsem loomapõhine toetus on loomade heaolu toetus. Investeeringutoetuste osas oli käesoleval aastal üks populaarsemaid maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus, kus esitati tunduvalt rohkem taotlusi, kui varasemates voorudes. Lisaks võib populaarsete toetuste all välja tuua LEADERi meetme ja koolikava meetme. 2022. aastal avaneb taas põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse meede, mis on programmperioodil olnud väga populaarne, taotlusvoorudes taotletud toetuse summa on

oluliselt ületanud ettenähtud eelarvelisi vahendeid. Samuti on populaarseks meetmeks noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus, kus alati on taotlusi rohkem kui eelarvet. Kalanduse valdkonnas on populaarseimaks toetuseks püügivahendite parendamise toetus. «Uuel programmperioodil oleme võtnud sihiks olla Eesti põllumehele ja maaettevõtjale esimeseks väravaks ning partneriks nutikuse maale toomisel ja põllumeheni viimisel. Seda uute teadmusteenuste kaudu, mis põhinevad andmestikel, mida põllumehed, karjakasvatajad ning tootjad on nii PRIA-le kui ka teistele riigiasutustele edastanud või hoopis kogunud ja talletanud oma igapäevases tegevuses,» ütleb Tamm-Suik. «Soovime, et PRIA kliendid hakkaksid oma andmetest kasu saama tänapäevasel viisil ning neil oleks võimalus oma infost saadud teadmuse pinnal teha tarku otsuseid. PRIA tahab toetuste taotluste esitamise kujundada võimalikult lihtsaks ning luua sündmuspõhised ja taotlusevabad teenused.» Lisaks PRIA-le toetab maaelu Maaelu Edendamise Sihtasutus

(MES), mille tegevused on võlakohustuste käendamine, laenamine ja maaelu maine kujundamine. Näiteks pakub MES põllumaa kapitalirenti summas 5000 kuni miljon eurot põllumajandustoodete esmatootmisega, põllumajandustoodete esmatootjate kontrolli all oleva varustamise, turustamise ja ümbertöötlemisega ning maamajandusega tegelevatele ettevõtjatele. Samuti maksab sihtasutus alates 2013. aastast ühekordset õppetoetust Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusliku õppekava üliõpilastele. Toetuse suurus on 1000 eurot õpilase kohta. Toetuste jagamisega tegeleb Eestis ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mis osutab ka nõustamisteenuseid, korraldab meistriklasse ning praktilisi koolitusi ja töötubasid oma valdkonna tippude poolt. EASist saab taotleda väga erinevaid toetusi, näiteks on olemas tootearenduse või arendatava turismitoote toetus, ekspordimeetmed, toetus ettevõtetele, kellel on soov viia toode/teenus uutele turgudele ning suurendada ekspordi võimekust, samuti innovatsiooni ja digitaliseerimise toetused.

Riik soosib inimeste maale kolimist Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas novembri keskel maale elama asumist soodustava eluaseme kaaslaenu tingimused, mille eesmärk on eraisikute kapitalile ligipääsu parandamine kodu rajamiseks maapiirkonda. Laenu sihtgrupp on maal elavad või sinna elama asuvad inimesed, kes koos eluasemega loovad endale piirkonda ka töökohad või leiavad ise samas piirkonnas tööd. Tegemist on katseprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas ehk Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Koostöös pankadega hakatakse pakkuma kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksuses. Laenu saab elamu, ka paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Katseprojekti elluviimiseks eraldab MES omakapitalist viis miljonit eurot. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. Laenuperiood on kuni 50 aastat. Laenuperioodi sisse peab jääma ka krediidiasutuse kaaslaen eeldusega, et mõlemad laenud on tagasi makstud laenusaaja 80. eluaastaks. Esimesed laenud loodab MES anda välja veel sel aastal. ALLIKAS: WWW.AGRI.EE

postimees, 30. november 2021

Silmapaistev põllumajandus || 9

10 || Silmapaistev põllumajandus

postimees, 30. november 2021

FINANTS. Nii ebastabiilne olukord maailmas kui ka kasvav kulubaas põllumaa ja maa rendihinna, palgakulude ning rohepöörde nõuete näol on meie põllumeestele korralikuks väljakutseks. Võtmesõnaks on siin oskus muutustega kohanduda ning ka hea finantspartneri valik.

Pangad: põllumajandus on väga oluline sektor ja põllumehi tuleb aidata Gerli Ramler

«P

õllumaja ndus on Swed banki jaok s väga olu line sektor, kus oleme viimase kuue aasta jooksul kasvatanud turuosa 40 protsendini. Hoolimata koroonapandeemiaga tekkinud majanduslikust ebakindlusest oleme põllumajanduse pikaajalist stabiilsust arvestades rahastanud sektori investeeringuid igal aastal kasvavas mahus. Rohepööret arvesse võttes on meil valmisolek rahastamismahtusid kasvatada ka järgnevatel aastatel. Pelgalt toidujulgeoleku seisukohalt on oluline, et Eesti põllumajandustootmine oleks jätkusuutlik ning toetatud,» ütleb Swedbanki põllumajandusüksuse juht Brit Padjus. Ta lisab, et põllumajandus-

ja metsandusettevõtete investeerimissoov küll koroonapandeemiast tingitud ebakindluse tõttu 2020. aastal vähenes, esimesel poolaastal investeeriti põhivarasse tavapärasest vähem ehk 153 miljonit eurot. 2021. aastal toimus taastumine, esimesel poolaastal tõusid investeeringud põhivarasse 228 miljoni euroni. Investeeringuid on asunud taas tegema nii teraviljakasvatajad kui ka piimatootjad. Farmide laiendamine ning põllumaa ostmine on kaks kõige levinumat investeerimise põhjust. «Pakume põllumeestele terviklahendust nende äritegevuse finantseerimiseks, olgu selleks siis pikaajalised investeerimislaenud, lühiajalised käibelaenud või liisingud. Rusikareegel finantseerimistoote valimisel on järgmine: ettevõte peaks oma lühiajalisi varasid finantseerima lühiajaliste kohustustega ja põhivara

pikaajaliste kohustuste ning omakapitali arvelt. Käibevahendite arvelt investeeringute tegemine põhjustab likviidsusprobleeme, mida on hiljem keerukam lahendada,» selgitab Padjus. Pikaajaline investeerimislaen on näiteks sobilik põllumaa ostmiseks ning farmi ehitamiseks või laiendamiseks. Tagatisena kasutatavad varad hinnatakse üldjuhul pangasiseselt, see on Padjuse sõnul kliendile tasuta. Vajadusel võib varasid hinnata ka vastava pädevusega ning aktsepteeritud väline hindaja.

Põllumaade finantseerimisel on mõistlik kasutada pikaajalist tagasimaksegraafikut Põllumeestele pakub Swedbank pikemat, kuni 30-aastase graafikuga laenu põllumaa ostmiseks. Farmi- ning muude põllumajandushoonete puhul

võiks vara amortisatsiooni arvestades olla tagasimaksegraafik kuni 15-aastane. Omafinantseeringu olemasolu on üldjuhul investeeringute tegemisel väga oluline. «Sageli tuleb põllumaa müüki ootamatult ning vajalikku omafinantseeringut ei ole kohe kuskilt võtta. Seetõttu on võimalik omafinantseeringuna arvestada ka varasemalt ostetud ja pangale tagatiseks antud põllumaid,» ütleb Padjus. Ta lisab, et lühiajalistest laenudest on väga populaarne kevadkülvilaen, mille abil saab aasta alguses osta väetist, seemnevilja ja teisi sisendeid. «Tagasimaksetel on mõistlik kasutada erigraafikut, kus põhiosa tagasimaksed saab teha saagi realiseerimise ja toetuste laekumise perioodidel, näiteks novembrist veebruarini. Suur osa PRIA toetustest laekub detsembris ja veebruaris, hea on siduda

tagasimaksed toetuste laekumisega.» Liisingu abiga on võimalik soetada nii uut kui ka kasutatud põllumajandustehnikat. Nii nagu ka eelnevalt kirjeldatud finantseerimistoodete puhul, on võimalik ka liisingvara puhul kasutada sesoonset ja paindlikku tagasimaksegraafikut. «Meie eesmärk ei ole põllumeestele pelgalt finantseerimist pakkuda, vaid olla pikaajaliseks partneriks. Kogemus on näidanud, et tihtipeale tuleb sõlmitud lepingutes teha muudatusi näiteks tagatiseks oleva maa ostmise või müügi korral või täiendava laenu võtmiseks. Samuti üle vaadata maksegraafikuid vastavalt vajadustele ja hetkeolukorrale. Näiteks aastatel 2015-2016 toimunud piimakriis ning 2018. aasta põud olid sektorile suuri väljakutseid pakkuvad aastad – piimakriisi aastatel

oli maksepuhkusel peaaegu veerand Swedbanki finantseeritud piimafarmidest!» toob Padjus näite. Põllumajandussektoris on hindade volatiilsus olnud kogu aeg suu r, seetõttu peavad sektoris tegutsevad ettevõtted sellega arvestama ning leidma mooduseid ka pikema languse puhul vastu pidada. Kasvav kulubaas, nagu näiteks põllumaa hind, maa rendihind, palgakulud, rohepöördest tulenevad nõuded, on põllumehele väljakutseks. Kokkuvõttes on hea finantspartneri valik, efektiivsus ning oskus koos kohanduda muutustega põllumajanduses ellujäämise võti.

Tänane intressitase soodustab investeeringuid SEB põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi nendib, et kui vaadata põllumajandusettevõtete laenuvõimekust, siis suures plaanis ei ole probleemiks krediidi kättesaadavus ega ka tagatistega seonduv, samuti soodustab investeeringute tegemist üldine intressitase. «Pigem suurima probleemine näeme klientide kulubaasi pidevat kasvu, millega ei suuda sammu pidada müüdav piima- ja teraviljahind. Sellest tulenevalt kannatab põllumeeste kasumlikkus ja seeläbi nõrgeneb laenuteenindamise võime.» Ta nendib, et SEB jaoks on oluline maksevõime ja rahavood ning arusaamine planeeritavate investeeringute läbimõeldusest ning vajalikkusest. «Kui rääkida konkreetselt laenutingimustest, siis põllumajandus on võrreldes

postimees, 30. november 2021

Silmapaistev põllumajandus || 11

teiste sektoritega eelistatud seisus ja neile pakume tavapärasest pikemat maksegraafikut, sest antud sektoris on investeeringu tasuvusaeg oluliselt pikem. Haritava maa vastu saame pakkuda kuni 25-aastast maksegraafikut ja finantseeringut kuni 70 protsenti turuväärtusest. Vaid betooni ehk tootmishoonete puhul tasub arvestada konservatiivsemate tingimustega.»

Rohetemaatika on tulnud, et jääda Mägi räägib, kuidas Eesti Rahva Muuseumis toimunud finantskonverentsil jäi kõlama, et rohepöördega kaasnevate investeeringute puhul tuleb suure tõenäosusega tõdeda, et tegemist ei ole veel suuresti tootlike investeeringutega, samas on need vähemalt osaliselt möödapääsmatud. «Klientide tänane maksevõime pigem ei luba suuremamahulisi roheinvesteeringuid teha, erandiks on siinkohal vaid päikesepargid, mis loovad kohe efekti ja vähendavad sektori eripärast tulenevat jalajälge. Samas on rohetemaatika tulnud selleks, et jääda ja puutumata ei jää sellest ka põllumajandus.» «Loodetavasti jõutakse lähiajal kokkulepeteni nii Euroopa kui ka riigi tasandil, milliseks kujuneb edaspidine sektori rohestrateegia, et osapooled saaksid muutustega võimalikult kiiresti kohaneda,» ütleb Mägi. «SEB on sellel teekonnal oma partneritele toeks ja kaasamõtlejaks, leidmaks sobiva lahenduse, mis oleks kooskõlas ka jätkusuutlikkuse normidega.»

«Põllumeeste tänane maksevõime pigem ei luba suuremamahulisi roheinvesteeringuid teha, kuid loodetavasti jõutakse sektori rohestrateegias lähiajal kokkulepeteni nii Euroopa kui ka riigi tasandil, et osapooled saaksid muutustega võimalikult kiiresti kohaneda,» ütleb SEB põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi.

12 || Reklaam

postimees, 30. november 2021

Reklaam || 13

14 || Silmapaistev põllumajandus

postimees, 30. november 2021

MASINAD. Multifunktsionaalsus, täisautomaatika ja ergonoomika on see, mida tänased põllumehed oma uutelt masinatelt ootavad. Eesti põllumees käib ajaga kaasas ning kasutab meelsasti uuenduslikku tehnoloogiat, tõdevad põllutöötehnika müüjad.

Mulfifunktsionaalne tehnika ruulib monofunktsionaalse ees

Silmapaistev põllumajandus || 15

postimees, 30. november 2021

«N

ii nagu digimaailmas on Eesti üks juhtivamaid riike maailmas, pole innovatsioon jäänud Eestis tahaplaanile ka põllumajanduses. Keskmiste ja suurte traktorite ostmisel on juba üsna tavaline, et soovitakse osta kõige nüüdisaegsemaid lahendusi, mis on igati ka mõistetav ja majanduslikult põhjendatud suurtootmise valdkonnas. Täppisviljelus on saamas järjest enam igapäevasemaks,» nendib Valtra traktorite ja BECO haagiste esindaja ASi Taure tegevjuht Andres Kontse. Ta lisab, et põllumehed ja masinakasutajad on üsna avatud uutele lahendustele ja tehnoloogiatele. «Ostuhetkel peetakse neid üliolulisteks võrdlustes ja otsuste tegemisel, kuid paraku tuleb rõhutada, et hilisem nende võimaluste tundmaõppimine ja kasutamine jääb juba pisut juhuse hooleks. Pahatihti pole aga katse-eksitusmeetod parim lähenemisviis ja võib põhjustada tagasilööke, mida hiljem näiteks sotsiaalmeedias kajastatakse kui masina viga, teadmata ja rääkimata tegelikest põhjustest. See tähendab, et ostes modernse masina, tuleb leida aega ja tahtmist selle kõigi võimaluste õppimiseks. Masinamüüjad on kindlasti valmis ja huvitatud klientide aitamisest ja koolitamisest.»

Ideaalis võiks masin teha kogu töö ära ilma juhita Uutelt masinatelt oodatakse mugavust, kiirust, ergonoomikat ja ökonoomsust, eelkõige Kontse sõnul aga seda, et masin teeks kogu töö ilma juhita ära.

«Silmatorkavam trend on ilmselt see, et monofunktsionaalseid masinaid püütakse järjest rohkem asendada multifunktsionaalsetega. Sellest johtuvalt on üheks põllumehe mitmekülgseimaks ja nõutuimaks abiliseks saanud näiteks teleskooplaadur, mis koos erinevate lisaseadmetega suudab ära teha kolme, nelja või rohkemagi masina töö,» ütleb Forklift OÜ Lõuna-Eesti müügijuht Heiki Kohal. Ta nendib, et põllumeeste avatus uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta sõltub vajadusest. «Ma ei tähelda, et uut masinat komplekteerides valitakse mõtlemata kõik pakutavad ägedad lisad, reeglina need ju maksavad. Kui aga näiteks laudas postide maha sõitmise vältimiseks on vaja masinale mitmeid kaameraid või köögiviljade koguse mõõtmiseks kaaluga kahvleid, siis need enamasti ka võetakse.»

Enam oodatakse põllutöömasinatelt mugavust ja esteetikat Kohali sõnul on hea põllumajandusmasina definitsioon ajas kõvasti muutunud: mootorid on läinud üksjagu võimsamaks ja masinad teevad mistahes liigutusi oluliselt kiiremini, seda võetakse juba iseenesestmõistetavalt. «Kuid tänapäeval on lisandunud veel üks oluline faktor,» ütleb ta. «Kuna masinates veedetakse tihti pikki päevi, tahetakse neilt ka mugavust ja esteetikat. Näiteks Dieci põllumajanduslike teleskooplaadurite näitel ütleksin, et healt masinalt võiks tänapäeval oodata ka autotööstuse standarditele vastavat salongi – head heliisolatsiooni, vähem

U T S A EKS V E M VAD A T VÕ SI KE U M I L L E T

vibratsiooni, pehmeid kattematerjale, nahatatud rooli, õhkvedrustuse ja soojendusega ergonoomilist istet, bluetooth´i käed-vabad süsteemiga makki, reguleeritavat päikesesirmi ning isegi pedaalide ja astelaudade ambientvalgust. Miks istuda päev otsa kolisevas ja ebamugavas traktoris, kui töötada võib ka kesk- või kvaliteetklassi autos?» Teleskooplaadurite arengust rääkides teavad Kohali hinnangul kõik, et teleskooplaaduriga saab tõsta aluseid, vaate, nn bigbag-kotte ja muud. Ent hüdraulilise üleskorjevõimekusega haakeseadme abil saab sõltuvalt masinast vedada ka kuni mitmekümnetonnise täismassiga haagiseid – nii saab sellega põllult ära tuua näiteks suure koguse silopalle korraga. Silopallide tõstmiseks on teleskooplaaduritel olemas hüdraulilised haaratsid ja silopiigid. Vilja laadimise või hoidlates kokku kuhjamise muudab kiireks ja efektiivseks üks piisava suurusega, näiteks 2 või 2,5 m³ suurune kergkopp ning sõltuvalt konkreetse vilja erikaalust saab ühe kopatäiega liigutada 1,6 kuni 2 tonni vilja. Ka loomad saab söödetud teleskooplaaduri ette käiva silo- või söödapuisturi abil – tuleb vaid masinaga läbi lauda sõita ja salongist nuppu vajutada. Kogumiskastiga roteeriva tänavapuhastusharja abil saab aga hõlpsasti hoida puhtana laudaesised platsid ja kõva kattega teed. «Lisaks eksisteerivad teleskooplaadurite jaoks ka mitmed erinevad sahad, alustades leevenditega lihtsahkadest kuni hüdrauliliselt reguleeritava nurga ja laiusega libliksahkadeni. Viimaste abil saab talvisel perioodil teha väga suuremahulisi

Täppisviljelus on saamas järjest enam igapäevasemaks ning see tähendab ka aina suuremat nutikust Fotod: Taure AS traktorikabiinis.

ja kiireid lumekoristustöid. Neid näiteid võiks tuua veel väga palju – raputid viljade korjamiseks, kivikammid põldude kividest puhastamiseks, tõstekorvid kõrgustesse küündimiseks jne,» loetleb Kohal. Põllumajanduse kontekstis toob ta esile masina nimega Dieci Mini Agri Smart. See on kahetonnise tõstejõuga eriti tragi ja kompaktne teleskooplaadur, mis on mõeldud kasutamiseks kohtades, kuhu väga hästi ligi ei pääse, või kus on ebamugavalt kitsas – näiteks vanades nõukogudeaegsetes lautades. Ilmselt on üllatusi

oodata ka põllumajandusmasinate elektrifitseerimise osas, näiteks on Kohali sõnul liitiumtehnoloogial töötavate vastukaalutõstukite kõrval Eesti turule tulemas ka elektrilised teleskooplaadurid. Forklifti müüdava tehnika viimane sõna on uued Dieci Agri Max 65.8 VS EVO 2 GD laadurid, millel on 6500 kg tõstejõudu ja seda täiendavate hüdrauliliste tugijalgadeta. Need on kuni 40-protsendilise ronimiskaldega, võimekad vedama isegi 20 000 kg kaaluvat piduritega haagist, ning 128-kilovatise maksimumvõimsusega mootoritega. Taure

viimane uudis on see, et Eesti turule on jõudnud viienda põlvkonna Valtra traktor ja sellele on kohe tulemas ka lisa.

INFO Transpordiameti statistika andmete põhjal oli 2020. aastal soosituim traktor Eesti põllumeeste seas John Deere, aasta jooksul registreeriti 75 ostu. Koguturg T-kategooria ratastraktorite seas oli mullu 377 ühikut.

HAAGISED

16 || Sisuturundus

postimees, 30. november 2021

PANE TÄHELE. Kaheksa nõuannet halli rajamiseks ehk «alati teeb keegi ikka odavamalt».

Raja hall nutikalt toetusega või ilma! U

ut hoonet planeerides on PVC-hall, profiilplekkhall või sandwich-hall nutikas valik, mille kasuks järjest enam otsustatakse. Seda tüüpi lahendused sobivad hästi näiteks laudaks, laoks, abi- või tootmishooneks, sööda- ja viljahoidlaks, remondihalliks või niisama varjualuseks. Anname nõu, kuidas enne tellimist teha tõhusalt eelplaneerimist, hoides kokku aega ja raha. Kes tuleb appi, kui soov teha on suur, aga raha jääb puudu? PVC halli, pforiilplekkhalli või sandwich hall eelised toob välja www.pvchall24.ee : - personaalne: halli suurus ning kuju vastavalt kliendi soovile; - kuni kahe kuuga tellimusest «võtmed kätte» lahenduseni; - pikk eluiga ja lihtne hooldus: halli eluiga on 50 aastat; - paindlik kasutus: halli saab vajadusel teisaldada ühest kohtast teise; - halli saab pikendada, kui vajadus tekib; - rajada juurdeehitusena olemasolevale hoonele; - vastavad kõigile lume- ja tuulekoormus normatiividele. Kaheksa nõuannet nutikaks halli rajamiseks eelplaneerimisest rahastamiseni on järgmised.

Number 1. Sõnasta oma täpne vajadus Lauda, abihoone, söödahoidla, tootmishalli või muu sellise halli rajamine algab sinu kui tellija infost, mida sa täpselt vajad! Koosta kirjalik lähteülesanne ehk pane paika halli täpne otstarve, soovitud asukoht, suurus, ukseavade ja akende vajadus ning võimalik laienemise vajadus tulevikus. Halli otstarbest tulenevalt lähtu sellest, kas vajad soojustamata või soojustatud hoonet.

Number 2. Aluspind Hall vajab aluspinna ettevalmistamist. Aluspinna rajamine sõltub halli otstarbest, suurusest ja pinnasest. Valikud on järgmised: asfalt, plaatvundament, lintvundament, kannvundament, tihendatud aluspind. Plaatvundamedi lahendust kaaluge kui: - hoone vajab eraldi põrandat ja nt põrandakalde tekitamist (nt virtsa äravool); - hoones toimub rasketehnikaga liikumist;: - ladustatakse midagi sellist,

kus maapinnast tulev niiskus võib seda rikkuda; Lintvundamenti kaaluge, kui: - põranda vajadus puudub, kuid pinnas on ebastabiiline halli paigalduseks (nt liivane pinnas). Näiteks loomade varjualune vms. Tihendatud aluspinda kaaluge kui: - põrandat pole tarvis, pinnas on sobiv halli paigalduseks. «Plaatvundamendi rajamine on kõige parem, aga ka kallim lahendus. Näiteks karjamaale või põllule rajatavale abihoonele või varjualusele võib kasutusotstarbest tulnevalt piisata vaid tihendatud aluspinnast,» soovitab Tarmo Pikk, Riomax Hall OÜ juhatuse liige, kellel on üle 12 aastane kogemus Eestis hallide rajamisel, «Kui aluspind on asfalt, võib see kõrgema õhutemperatuuri juures pehmeks muutuda, ning traktoriga sellel liikudes võib asfalt ehk põrandat kahjustada saada,» lisab ta.

Number 3. Kaasa teostaja lähteülesande koostamisse (halli tootja või ehitusettevõte) Kaasates teostaja juba lähteülesande koostamise faasis, saad head nõu ja optimaalse alginfo. «Lähteülesande koostamisel saame anda nõu, kas ja kuidas on võimalik sinu soovitut tegelikkuses ellu viia, pakkuda vajadusel erilahenduste ideid, soovitada projekteerijat, anda nõu materjalide valikul, valgusallikate ja uste planeerimisel ja palju muud,» ütleb Tarmo. «Klient, tootja, ehitaja ning projekteerija koos teevad lähteülesande kokkupanekul ära kõige suurema töö, et tagada soovile vastav, aga samas optimaalne lõpptulemus.»

Number 4. Projekteerija – aja ja raha kokkuhoidja Tootja poolt on halli eskiisjoonis üldjuhul tasuta. Küll ei pruugi eskiisjoonis alati olla piisav ehitusloa saamiseks. Siin tuleb appi projekteerija. Sinu antud esialgse info põhjal koostab projekteerija lähteülesande, taotleb omavalitsuselt projekteerimise tingimused, koostab projekti ning taotleb ehitusloa. Projekt koostatakse, võttes arvesse kõiki nõudeid hallile kasutamise iseloomust ja asukohtast tulenevalt, sealhulgas keskkonnanõudeid (näiteks lauda puhul avatud põhjavesi antud piirkonnas). «Tugev projekt aitab viia

ehituse käigus tehtavad muudatused minimaalseks. Need kipuvad kliendile alati kulukad olema. Seega, hea projekt hoiab kokku teie raha ja aega!» soovitab Tarmo.

Number 5. PVC halli elukaar ehk eluiga Eestis on levinud arusaam, et ehitise eluiga võiks olla üldjuhul vähemalt 50 aastat. Kuigi sellise numbri kujunemise tagamaad ei ole teada, on projekteerijad selle arvu võtnud ehitatavate hoonete puhul reegliks. «Riomax Hall OÜ rajatavate hallide eluiga on vähemalt 50 aastat, sest oleme võtnud tugevusarvutustes arvesse Eesti ilma ning meie hallid vastavad kõigile lume- ja tuulekoormus normatiividele. Meie hallide teraskonstruktsioonid on kuumtsingitud, mis tagab nende pika eluea,» ütleb ettevõtja esindaja, ning annab nõu: «Näiteks PVC-halli vastupidavuses mängib kõige olulisemat rolli konstruktsiooni ja PVC koos toimimine, mitte ainult PVC paksus, nagu ekslikult arvatakse. Soovitan alati veenduda, et teostaja on projekteerinud halli Eesti kliimas vähemalt 25 aastat vastu pidama ning küsida, kas konstruktioonide ja materjalide tugevusarvutusi tõendavad sertifikaadid (CE) ka väljastatakse.»

Hea eeltöö ja projekt hoiab kokku Sinu raha ja aega! Tarmo Pikk Riomax Hall OÜ

Number 6. Ehitusluba on vajalik On müüt, et PVC-halli rajamine ei vaja ehitusluba. PVC-halli rajamist käsitletakse samuti ehitustegevusena ning olenemata sellest, et tegu on teisaldamist võimaldava objektiga, ei loeta seda üldjuhul ehitusloa väljastaja poolt ajutiseks ehitiseks.

Number 7. Eelarve: hinnapakkumused ja hind Teostaja valikul lähtutakse enamasti vaid hinnast, kuna see on mõistetav võrdluse koht. Kuid mille arvelt tuleb odavaim hind? - Võrlde võrreldavat! Eelarve koostamisel otsi abi mahutabelist, kus ehitusmahtude ja maksumuste hinnad oleks eraldi ridadel lahti

kirjutatud. Pakkujate esitatud sarnast mahutabelit võrreldes oled kindel, et võrdled võrreldavat ja tead, et odavam hind ei tule kvaliteedi arvelt. - Veendu, et hinnastamine on tehtud lähtuvalt projektist, sest vara või loomade ohutuse ja rajatud halli eluea tagab õige teostus. - Veendu, et konstruktioonide ja materjalide tugevusarvutusi tõendavad sertifikaadid (CE) on olemas. - Veendu, et uksed, aknad ja avad sisalduvad pakkumuses ning on pakkujate lõikes sarnaselt lahendatud. - Veendu, et hind sisaldab paigaldust ja garantiid tehtud töödele.

Number 8. Projekti rahastamine: toetus, omavahendid, laen või liising - Halli on võimalik finantseerida nii laenu kui liisinguga. Liisingu puhul on liisinguperiood kuni viis aastat, omafinantseering alates kümnest protsendist, tagatiseks rajatav hall ise. - Halli saab rajada sihtotstarbest ja asukohast tulenevalt ka toetusega (näiteks PRIA). Toetuste, laenu ja liisinglahenduste kohta leiad täpsemat infot näiteks kodulehelt www. hanked.net. Täpsemat infot hallide ja nende erilahenduste kohta leiad Riomax Hall OÜ kodulehelt www.pvchall24. ee. Riomax Hall OÜ-l on 12 aastast kogemust erinevate hallide rajamisel nii Eestis kui Põhjamaades. Hallide eluiga on vähemalt 50 aastat, need vastavad lume- ja tuulekoormuse normatiividele ning teraskonstruktsioonid on kuumtsingitud, mis tagab konstruktsioonide pika eluea. Konstruktioonide ja materjalide tugevusarvutusi tõendavad sertifikaadid (CE). Küsi nõu: Riomax Hall OÜ, Tarmo Pikk, juhatuse liige, tel 501 6000.

Kogemus PRIA toetusega Rikets Tootmine OÜ juhatuse liige Riina Hermlin: «Riketsi aiandi rajamisest saadik aastal 2006 oleme kasvatanud kvaliteetset ja suure sortimendiga kodumaist lõike- ja potilille. Meil on üle 20 lillepoe üle Eesti. Klientide nõudlus kodumaise kauba järele tõi kaasa vajaduse müügipinda laiendada ning tekitada eraldi ala 1250 ruurmeetrile, kus saame müüa nii oma- kui ka koostööpartnerite toodangut. Tegime valiku PVC-välimüügitelgi kasuks. Teostaja Riomax Hall OÜ-ga sujus koostöö väga hästi ja paindlikult ning oleme lõpptulemusega väga rahul!»

www.pvchall24.ee PVC profiilplekk sandwitch "Võtmed kätte lahendus!” Küsi nõu: +372 5016000 epost:info@riomax.eu

postimees, 30. november 2021

REKLAAM || 17

18 || Silmapaistev põllumajandus

postimees, 30. november 2021

PIIM. Eesti farme kimbutavad mitmed probleemid, nagu näiteks kvalifitseeritud tööjõu puudus ning söödasisendite ja pakkematerjalide hindade kiirem kasv võrreldes piima hinna kasvuga. Samas sammuvad piimatootjad reipalt oma rada, tehes investeeringuid ning plaanides uute toodete turule toomist.

Kuidas läheb meie piimandussektori ettevõtetel? S aaremaa Piimatööstus ASi turundus- ja ostujuht Ruta Kallaspoolik alustab ülevaadet ettevõtte viimase aasta käekäigust positiivsest: «Tegime aasta alguses investeeringu, et taasja ristkasutada majas tekkivat energiat. Saame kasutada nüüd külmade toodete energiat soojade toodete jahutamiseks ning vastupidi, saavutades olemasoleva jääkenergia taaskasutamisel kokkuhoiu ning vähendades oma ökoloogilist jalajälge. Lisaks saime PRIAlt toetust juustutootmise lisakatla jaoks, mis võimaldab suurendada juustu tootmismahtu, stabiliseerida ning

parendada kvaliteeti ja oluliselt pikendada juustu säileaega. Need kaks projekti on tänaseks lõpetamisjärgus ning annavad meile järgmiseks aastaks paremad eeldused konkurentsisituatsioonis toime tulla.» Negatiivse poole pealt nendib Kallaspoolik, et ka neid on mõjutanud koroona ja sellega seonduv. «Meie klientidele seatud piirangud on mõjutanud müüki, eksporti ning uute toodete turule toomist. Muret teevad kõikide sisendite hinnatõusud – gaasi ja elektri hind on tõusnud kakskolm korda, tooraine hind on seoses sööda ja muude tootmiseks vajalike sisendite

hinnatõusu tõttu suurenenud ligi 20 protsenti, jätkates tõusmist. Pakkematerjalide hinnad on kerkinud 10–30 protsenti, lisaks on paljude osas ka reaalne defitsiit! See on meid pannud äärmiselt keerulisse olukorda, kuna ühistulise piimatöötlejana oleme vastutavad ka piimatootjate ees. Loodame, et läbirääkimised heade klientidega võimaldavad tõsta lõpptoodete hinnad tasemele, mis tagaks jätkusuutliku ühistulise piimatootmise Saare- ja Hiiumaal.»

Muret teeb riigi ükskõiksus, rõõmu aga Eesti tooteid hindavad tarbijad Eesti suurima mahepiima-

tootja na teeb Saa remaa piimatööstusele muret Eesti riigi ükskõiksus sektori osas. «Tänane toetussüsteem ei soosi üleminekut tavapiimatootmiselt mahepiimatootmisele. See ei lase pikemas perspektiivis meie regiooni ehk Saaremaa kehvema boniteedi, kuid samas ääretult puhta keskkonnaga aladel anda enda maksimaalset panust ühekorraga kestlikkuse ja elurikkuse edendamisse ning riigi ekspordituludesse. Kiiremaid lahendusi oleks uues meetmeperioodis käivitada reaalne motivatsioonimehhanism kuni 270-pealistele piimakarjadele üleminekuks mahetootmisele, saarte ja rannakarjamaade piirkonnas

tegutsevatele piimatootjatele. Loodame siinkohal riigi panusele.» Viljandimaal tegutseva Pajumäe Talu OÜ juht Viljar Veidenberg ütleb, et tänavusele aastale andis tooni suvine kuumus, mis ei lasknud lehmadel karjamaal rahulikult rohtu süüa ja tõmbas viljasaake koomale. «Saime oma loomadele vajaliku söödavilja põllult kätte, kuid tavapärast viljamüüki sel aastal ei olnud. Ka piimatoodete müük ei läinud aasta alguses sellise hooga kui varasemalt, kuid aasta teises pooles leidsime mitu head klienti juurde ja müük läheb jälle hästi. Rõõmu teevad ka jõuludeks ette tehtud juustutellimused.» Järgmisel aastal tahab Pajumäe tulla välja mõne uue piimatootega. «Mahedatele lehmadele tahame maha panna jälle mahemaisi, et saaks hiljem head maisisilo sööta. Eks näis, kui kuum järgmise aasta suvi tuleb,» ütleb Veidenberg. «Meile teevad muret sisendihindade ja piima väljamüügi hinna suhe, mis on piimatootja kahjuks. Rõõmu aga teeb see, et Eesti inimesed oskavad head Eesti piimatoodet hinnata.»

Tööjõuprobleeme võiks lahendada tehnoloogia julgema kasutuselevõtuga «Kindlasti mõjutab farmide igapäevatoimetusi töötajate puudus, väga keeruline on leida veterinaare ja lüpsjaid, kuigi nende palgad on Eesti keskmised. Loomulikult on üheks alternatiiviks uuenduslike tehniliste lahenduste kasutuselevõtt – torusselüpsilaut renoveeritakse robotlau-

daks või suurendatakse karja sedavõrd, et paigaldatakse juba suurem lüpsikarussell. Uued tehnoloogiad äratavad huvi noortes ning noortel tekib tahtmine liituda farmi personaliga,» annab tööjõuprobleemide osas nõu farmide terviklahendusi arendava DeLaval OÜ müügijuht Jüri Anepaio. DeLaval farminõustaja Kärt Kalvet nendib, et farmide peamine surve hetkel on elus püsimine, kuna madal piimahind ei võimalda unistada uuendamisest, rohelisemaks muutumisest. «Põlvkondade ja tehnoloogiate vahetumisega on suur puudus kvalifitseeritud spetsialistidest, kes moodsast tehnikast viimast võtaksid, kuna farmidel on suurenenud vajadus teha tööd andmetega ning ressursside piiratuse juures on efektiivsuse saavutamine oluline.» Ta nendib, et piimafarmis on lüpsmine ja lüpsiga seotud tegevused ainult üks väike osa suurest tervikust, sest jälgima peab veel söödaefektiivsust ja -kulusid, karja haiguste ennetust, loomade heaolu tagamist, rohepööret ning ressursitõhusust, tööd personaliga, seadmepargi maksimaalset ekspluatatsiooni ning lisandväärtuste loomist näiteks biogaasi näol. Tehes päevast päeva tihedat koostööd Eesti piimafarmidega soojendavad Kalveti sõnul südant pühendunud, kohusetundlikud ning visad töötajad. «Farmis ei ole võimalik minna kaugtööle või tegevusi edasi lükata. Need inimesed võtavad omaks uusi asju, on õppimisja arenemishuvilised.»

postimees, 30. november 2021

Silmapaistev põllumajandus || 19

Tööjõunappus kummitab «Kuigi palgad on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, on omaette teemaks põllumajandus- ja toidusektoris kujunenud tööjõu kättesaadavus. Maapiirkondades on inimesi aja jooksul üha vähemaks jäänud, samuti on põllumajandusettevõtete töötajate vanus kasvanud. Pingeid on tekitanud kestev koroonakriis, kus on päris keeruline tagada tööjõud nii põllumajandussektoris kui ka toidutööstustes. Põlvkondade vahetus on käimas, kuid paraku napib noori spetsialiste, kes oleksid valmis oma tuleviku maaeluga siduma. Statistikast näeme, et Olustveres ja Säreveres oli tänavu põllumajanduserialade lõpetajaid umbes viiendiku võrra vähem kui möödunud aastal. Tööjõu olukorda pole lihtsamaks muutnud ka koroonapandeemia – kevadel olid paljud ettevõtted tõsiselt hädas, et haigestunud töötajatele asendust leida. Põllumajanduskoja hiljutine ettevõtjate küsitlus näitas, et nii põllumehed kui ka toidutööstused on üha rohkem sunnitud ka välistööjõudu kasutama, sest kohalikke töötajaid lihtsalt napib.» Roomet Sõrmus Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhatuse esimees

Lihtne pole kellelgi, ka piimatootjad kurdavad hinnatõusu – gaasi ja elektri hind on tõusnud kaks-kolm korda, tooraine hind on seoses sööda ja muude tootmiseks vajalike sisendite hinnatõusu tõttu tõusnud ligi 20 protsenti ning pakkematerjalide hinnad 10–30 protsenti..

20 || Silmapaistev põllumajandus

postimees, 30. november 2021

TALUTOODANG. Eesti põllumajanduse eripäraks on väiketalud ja talutoodang – väike riik, väike tarbimine, väike tootmine. Tuleb tõdeda, et see aasta pole olnud kellelegi kerge, sest pandeemia tekitab tootjatele ebakindlust ning kuum ja kuiv suvi ei mõjunud põllumajandustootmisele positiivselt.

Talud on tublid, kuigi kriis on tekitanud palju ebakindlust Gerli Ramler

estimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats nendib, et raske on kõigil tootjatel. «Kuigi näiteks teraviljahinnad olid üle ootuste kõrged, siis kahjuks kuumus ja sademepuudus tekitasid olukorra, kus põllumajandustootjad oodatud saaki ei saanud. Kuumus mõjutas ka loomakasvatussektorit, tekitades loomadele kuumastressi. Loomakasvatussektorit on oluliselt

mõjutanud ka söödahindade tõus. Üleüldine sisendihindade tõus on negatiivselt mõjutanud tootjate kasumlikkust ning tekitanud tulupuudujäägi. See omakorda mõjutab investeeringuid ning põllumajandustootjate reserve uueks hooajaks.» Ta lisab, et põllumajanduses ei ole aastad vennad – igal aastal on midagi, mis turgu tugevalt mõjutab. «Mulluse viiruspuhangu alguses oli märksõnaks suur tööjõukriis, seda just aiandussektoris – mäletame ju kõik põllule jäänud maasikaid. Tänavu on märkimist väärt suur

sisendihindade kallinemine, mis mõjutab põllumajandustootmist negatiivselt.» Positiivsena toob ta aga välja, et kui eelmisel aastal oli vaja paljudel väiketöötlejatel ja talutoidutootjatel tegeleda kiirelt oma ärimudelite ümber korraldamisega, et leida ja luua uusi müügikanaleid toodangu müümiseks, siis nüüd oldi juba kohanenud uue olukorraga. Tänaseks on turule tekkinud e-poed ja talupoed ning ka tarbijad on harjunud uutest kanalitest kaupa hankima.

«Taluliit vaatab tulevikku positiivselt meelestatult, sest tarbijate teadlikkus säästvatest toidusüsteemidest on kasvamas ning see suurendab nõudlust talutoodangu järele. Meil on täna hea pinnas, millelt arendada lühikesi tarneahelaid, et talutoit jõuaks otse tootjatelt tarbijateni. Nende eesmärkide rakendamiseks kaasame uuenduslikke lahendusi, näiteks alustasime koostööd nutipostkastide arendaja Parcelseaga,» ütleb Ats. «Meil on edukaid talusid, meil on noortalunikke, kes on sektorisse sisenenud ning valmis panustama toiduga kindlustatusesse. Paraku pole noortalunike järelkasv siiski piisav – neid tuleks sihipärasemalt toetada ning pärast starditoetust võimaldada ka järgnevaid väiksema omaosalusega investeeringutoetusi, et kasvatada nende jätkusuutlikkust.»

Eestis on saanud hoo sisse kohalik veiniturism Karmo Haas Tori Jõesuu siidri- ja veinitalust möönab, et juba teist aastat elatakse ja töötatakse koroonast räsitud majanduse tingimustes. «Vaatamata keerulistele välismõjudele oleme suutnud hoida ettevõtte arengu positiivsena ja julgenud teha ka mitmeid investeeringuid, et tootmist tõhustada ning tuua uueks hooajaks turule uusi põnevaid tooteid. Üha tihenevas konkurentsis käsitööjookide sektoris tuleb lähtuda kiiresti muutuvatest trendidest, kaotamata samas oma nägu ja fookust.» Tori siidritalu on tegelenud lisaks joogitootmisele algusest peale ka turismiga, Haasi sõnul

on hea meel selle üle, et kohalik veiniturism kui eraldi turismivaldkond on koroonapiirangute tõttu saanud mõneti hoo sisse. «Kui eelnev ja käesolev aasta möödus tootearenduse mõistes paljuski säästurežiimil, siis tulevaks hooajaks on plaanitud päris mitu uut põnevat toodet. Lisaks omakasvatatud mahetoorainele ostame toorainet kokku ka teistelt Eesti tootjatelt. Liigume üha enam tootmise tõhustamise suunas ja tahame jõuda 2023. aastaks nii kaugele, et tootmisega ei kaasne jääkide teket.» Haas kiidab arenguid, mis on sektoris toimunud viimase viie-kuue aasta jooksul. «Kui Tori siidritalu alustas, siis olime ühed esimestest siidrivalmistajatest Eestis. Tarbijate osas oli palju umbusku ja vähe teadlikkust. Tänaseks on toimunud positiivsed muutused: oleme koos teiste väiketootjatega kujundanud välja täiesti uue segmendi, mis puudus Eesti turul veel vaid loetud aastad tagasi.» Samas teevad talle muret üha karmistuvad piirangud. «Näiteks riigi ebavõrdne kohtlemine käsitööõlle tootjate ning siidri- ja veinivalmistajate vahel. Reklaamiseadusest tingitud piirangud, mis ei lase meil oma tooteid vabalt reklaamida. Samas on palju ilmselgeid rumalusi siiski lubatud. Ei saa nõus olla sellega, et segujoogid, mis on valmistatud suhkrusiirupist, maitseainetest, piiritusest ja kontsentraadist kannavad nime siider! Kõige parema tahtmise juures võiksime neid siidrilaadseks tooteks nimetada. Siider on siiski puhtast õunamahlast kääritatud alkohoolne jook.»

Tori siidri- ja veinitalu siider on pudeldatud

postimees, 30. november 2021

d ja maitsmiseks (nautimiseks) valmis.

Silmapaistev põllumajandus || 21

Kui väetiste hinnad on laes, on mõistlik otsida uusi lahendusi «Praegusel ajal, mil väetiste hinnad on väga kõrgeks tõusnud ning tarned raskendatud, on mõistlik otsida uusi lahendusi riigi seest. Samuti on oluline toetada rohepööret,» ütleb Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Liina Edesi, kes on rahvusvahelise projekti Sea2Land Eesti esindaja. Üheks võimaluseks on kasutada ära kalatööstuste jääke, mida hinnanguliselt tekib kuni 6000 tonni aastas. Aasta alguses alanud projekti Sea2Land eesmärgiks on pakkuda orgaanilisi jäätmeid kasutavaid lahendusi, tänu millele vähenevad toidu tootmise, kliimamuutuste ja jäätmete ringlussevõtuga seotud probleemid. Edesi sõnul tugineb Euroopa põllumajandus paraku peamiselt imporditud väetistele, kuid samal ajal jääb igas riigis kasutamata suur hulk orgaanilistes jäätmetes sisalduvaid toiteelemente. «Meie eesmärk on väärindada biojäätmeid, keskendudes just kalade ja vesiviljeluse kõrvalsaadustele, millega on

paljudel mereriikidel suur probleem,» selgitab Edesi. Eesti Taimekasvatuse Instituudi roll projektis on viia läbi taimkatseid ja hinnata erinevate väetiste sobivust põllukultuuridele. Lisaks on projekti kaasatud Eesti ettevõte Nutriloop OÜ, kelle rolliks on luua täiustatud fermenteerimislahendus väetiste tootmiseks, kombineerides kalajäätmeid teiste biojäätmetega – puulehtede, pilliroojääkide, toidujäätmetega. Samuti optimeeritakse Sea2landi käigus teisi tehnoloogiaid – täiustatud kompostimine, biokuivatamine, külmkuivatamine ja ekstraheerimine, vetikate tootmine, pürolüüs, membraanitehnoloogia, kitiini ekstraheerimine, termomehaaniline fraktsioneerimine ja ensümaatiline hüdrolüüs. «Eestis on olemas nii väikesed kui ka suuremad kalatööstused, kelle tootmisest jääb alles palju jääkprodukte. Eelnevalt läbiviidud küsitluste

tulemuste põhjal on selgunud, et suuremad tööstused on leidnud enamasti neile kasutuse kalajahu ja loomasööda näol. Ent mure on just pisemate ettevõtetega, kes ei ole oma jäätmetele veel edasisi väärindamisvõimalusi leidnud,» selgitab Edesi. «Kui need jäätmed fermenteerida ja töödelda, saaks neid koos teiste toidutööstuste jäätmete, köögiviljajääkide, puulehtede ning pillirooga kasutada väetiste tegemiseks. Põllumajandustootjad on meie küsitluse kohaselt valmis sellist lähenemist proovima, eriti mahe- ja väiketootjad.» Projekti kuuluvad neli kalandussektori piirkonda: Põhja-, Läänemere, Atlandi ookeani, Kantaabria, Vahemere ja Aadria mere piirkond. Koordinaator on Hispaania organisatsioon Neiker Instituto Vasco De Investigacion Y Desarrollo Agrario. Gerli Ramler

22 || Silmapaistev põllumajandus

postimees, 30. november 2021

TALUTOODANG. Äsja lõppes kolm aastat kestnud rahvusvaheline uuring SuMaNu (Sustainable Manure and Nutrient Management for reduction of nutrient loss in the Baltic Sea Region), mille eesmärk oli leida lahendusi, kuidas muuta loomasõnniku ja toitainete kasutamine Läänemere piirkonnas jätkusuutlikumaks. Projekti eestvedaja, Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) vanemteadur Kalvi Tamm räägib lähemalt, mis projektist selgus ja mida on plaanis tulemustega ette võtta.

Kuidas kasutada sõnnikut säästvamalt ja vähendada selle mõju Läänemerele? Gerli Ramler

rojekti eesmärk on pakkuda kaksühes-lahendusi ühelt poolt nii keskkonnahoiuks ehk Läänemere saastamise vähendamiseks toitainetega, teisalt aga mõelda, kuidas sõnnikut majanduses tõhusamalt ära kasutada. Kokku koostas projekt kuus soovituste paketti sõnnikupoliitikate kujundamiseks.

1. Fosforiga väetamise ühtse poliitika väljatöötamine Läänemere piirkonnas Läänemere piirkonnas peaks välja töötama ühtse fosforiga väetamise poliitika, et riigid saaksid väetamisprobleemidest ühtmoodi aru ja võtaksid kasutusele sarnased lahendused. Näiteks rakendama keskkonnaorganisatsiooni HELCOM-i soovitust kasutada maksimaalselt 25 kg fosforit põllumaa hektarile aastas, aga ka kultuuride vajaduse piirväärtusi, et vältida üleväetamist. Eestis lubatakse fosforipuuduses muldadele anda ka rohkem fosforit, aga põllumees peab tõendama seda puudust mullaanalüüsidega. Vastasel juhul võib juhtuda üleväetamine ning fosforit kandub põllust põhjavette, piirnevatesse veekogudesse ja edasi merre. Soovitatav on ka fosforiindeksi rakendamine, mis aitaks väetamise kavandamisel arvestada fosforikao riski põldudelt.

2. Väetamise kavandamine ja taimetoitainete tasakaalustamine Kõik Läänemere piirkonna põllumajandusettevõtted peaksid tegema igale põllule igal aastal lämmastiku ja fosforiga väetamise kava. Täna käib väetamine sageli väetisemüüja soovituste kohaselt, ent kas põllukultuurid tõesti kõike seda ka reaalselt vajavad? Lämmastiku ja fosfori kohta peaks iga põllumajandusettevõte koostama igal aastal taluvärava bilansi, lähtudes sellest, kui palju tuuakse neid ettevõttesse väetiste, seemnete, loomasöötade ja teiste tootmissidenditega, ja palju läheb sõnniku, piima, teravilja ja muu toodanguga välja. See annab võimaluse analüüsiks, kas ettevõttes on taimetoitainete liig või vaegus ning arvestada seda muuhulgas ka väetamise kavandamisel. Eestis peab täna väetamisplaani koostama lämmastikuga

väetamise osas, fosforile mitte. Taluvärava bilansi pidamine on praegu vabatahtlik ning seda saab arvutada Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kodulehel asuval kalkulaatoril.

3. Riiklikud sõnniku käitlemise ja laotamise normatiivid 1. Kehtestada riiklikud normatiivid sõnniku aastakogusele ja toitainete sisaldusele kõigi põllumajandusloomade tootmisrühmade ja sõnnikutüüpide osas ning uuendada normatiive regulaarselt. Näiteks Taanis uuendatakse uuringute alusel andmeid igal aastal, sest nii loomade omadused, söötmine, pidamine kui ka sõnnikutehnoloogiad on pidevas arengus ning see mõjutab sõnniku omadusi. 2. Lubada sõnniku laotamist eelkõige kevadel, kasvavatele kultuuridele suvel ning sügisel ainult talvituvatele kultuuridele, sest siis lähevad toitained kohe tarbimisele ja väheneb keskkonda kandumise oht. Eestis on sügisel vedelsõnniku laotamist juba piiratud. 3. Määratleda sõnniku käitlemise minimaalselt vastuvõetavad tehnoloogiad ja praktikad, samas piirata või keelustada keskkonnavaenulikke tehnoloogiaid nagu paisklaotamine, mille puhul on ammoniaagi lendumine väga suur. Lendunud ammoniaak põhjustab õhu reostamist ja veetaimestiku vohamist, kui aga sisestada see väärtuslik toitaine mulda põllukultuuride juurte piirkonda, väheneb vajadus kasutada mineraalväetisi.

4. Toitainete ümberjaotamine piirkondade vahel Põllumajandusloomade suur kontsentratsioon tekitab palju sõnnikut ning on risk, et seal piirkonnas saavad põllud rohkem taimetoitaineid kui vajavad. Kuna sõnnikuvedu on kulukas, peaks poliitikad soodustama sealt liigsete sõnnikutoitainete suunamist piirkondadesse, kus ettevõtetel on sõnnikupuudus ning enamik toitaineid antakse mulda mineraalväetistega. Ergutada tuleks sõnnikuväetiste tootmist, luua näiteks toitaineteliiaga piirkondadesse sõnnikutöötlemise keskused ja toetada taastuvenergia ning sõnnikuväetiste koostootmist. Samuti ergutada sõnnikuväetiste kasutamist mineraalväetiste asemel, ka nende kasutamise mõjude ja tehnoloogiate esitlusi.

Täna käib Eestis väetamine sageli väetisemüüja soovituste kohaselt, ent küsimus on, kas põllukultuurid tõesti kõike seda ka reaalselt vajavad?"

Eestis ei ole täna piirkondade taimetoitainete bilansse kaardistatud ning puudub sõnniku säästva kasutamise riiklik kava. Samas on võimalik taotleda toetusi sõnniku käitlemise ja töötlemise seadmete soetamiseks. Taastuvenergia tootmiseks on Eestis küll 17 biogaasijaama, aga neist vaid viis kasutavad muuhulgas sõnnikut.

5. Sõnniku ohutus Kahjulike ainete minimaalne kasutamine ja hoolikas sõnniku töötlemine soodustavad sõnnikutoitainete ohutut ringlusse võtmist. Tagades loomadele head pidamistingimused on neil hea tervis, väike ravimite vajadus ja seega sõnnikus vähem ravimite jääke. Mikroelemente tuleb sööta loomadele ainult nii palju, kui vaja, mitte rohkem, et vältida nende elementide liiga sõnnikus. Kindlasti peab

sõnnik olema võimalikult puhas patogeenidest, ravimijääkidest ning raskmetallidest, et need ei jõuaks mulda ega taimedesse ning sealt toitu või loomadesse. Reoveesette ja sõnniku koostöötlemine ei ole soovitatav. Eestis on eelnimetatud valdkonnad seadustega reguleeritud üldiselt samas suunas, kui eespool soovitatud. Reoveesette kasutamine koos sõnnikuga on küll lubatud, kuid esimese kasutamise osas on siiski hulga piiranguid.

6. Teadmussiire põllumajandustootjate, nõustajate, teadlaste, ametiasutuste ja poliitikakujundajate vahel Poliitikad peaksid soodustama teadmussiiret teadusest tootmisesse piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. Seetõttu on soovitatav: 1. Moodustada riiklik sõnni-

kukomisjon, millel oleks eeskätt nõuandev roll sõnnikuga seotud seadusandluse, teadmussiirde poliitika ja teadusuuringute osas nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kuigi sõnnikukomisjoni Eestis loodud ei ole, katab keskkonnaministeeriumi põllumajanduse veekaitse töörühm osaliselt selle komisjoni ülesandeid. 2. Luua riiklik sõnnikualase teadmussiirde süsteem, mis soodustaks tehnoloogiate ja praktikate rakendamist. Eestis riiklik kava eraldi sõnnikualase teadmussiirdesüsteemi osas puudub. Küll aga tuleks kaaluda selle korraldamist Eesti maaelu arengukava teadmussiirde pikaajalise programmi raames. 3. Toetada digisüsteemide loomist, mis suurendaksid taimetoitainete andmete rakendamise tõhusust ja ulatust nii tootjate kui ka riigi jaoks.

Projektijuht: Kadri-Ann Lell, ,kadri-ann.lell@postimeesgrupp.ee Toimetaja: Gerli Ramler Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, Elina.sirol@postimeesgrupp.ee Väljaandja: Postimees Grupp AS Küljendaja: Martin Perens, Martin.perens@postimeesgrupp.ee Trükk: Kroonpress AS

Põllumajandustootjatele on olemas erinevad tarkvarad väetamise kavandamiseks. Puudub tarkvara toitainete ja väetiste kasutamisega seotud andmete haldamiseks ning analüüsiks riiklikul tasemel. Selleks oleks vaja põllumajanduslikku suurandmete süsteemi, mille arendamise käivitamisega on maaeluministeerium juba mõnda aega tegelenud. Põhjalikum ülevaade soovitustest on avaldatud ETKI veebilehel, loodetavasti leiavad need edaspidi kasutamist Eesti sõnnikupoliitikate kujundamisel ja rakendamisel. SuMaNu projekt kestis 2018–2021, täitjatena osalesid seal Eesti, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Saksamaa ja Taani organisatsioonid. Lisaks assotsieerunud liikmena Venemaa.

postimees, 30. november 2021

REKLAAM || 23