Postimee 01 09 2014 by Postimees

TÜHJAD READ

KÜMNE AASTAGA ON EESTI KOOLIDEST KADUNUD ÜLE 60 000 ÕPILASE. EESTI LK 4–5

TERE TULEMAST!

RANGEM JOON

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus hakkab välismaalasi Eestisse tööle meelitama, sest meil on puudu 3500 spetsialisti.

Euroopa Ülemkogu juhiks saanud Poola peaminister Donald Tusk eelistab suhetes Venemaaga järsemat tooni.

MAJANDUS LK 7

KASU

Kiirremondiks vajaliku saab hilisel tunnil ka supermarketist. LK 16

VÄLISMAA LK 8–9

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

Leedu president

DALIA GRYBAUSKAITĖ: Täna peab Ukraina sõda kogu Euroopa eest.

VÄLISMAA LK 9

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VENEMAA

Teine maailm Venemaa juhtide sõnavõtte ja tegusid analüüsides näeb üha selgemini, et Venemaa loob jätkuvalt läänele alternatiivset hüperreaalset maailma, mis on tõene esialgu ainult Vene poliitilises ruumis, n-ö mentaalselt, kirjutab Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar. Lihtsalt sellepärast, et Venemaa juhid usuvad, et neil on õigus. LK 11

UUS KOOL

Vajadust mööda Kogu maailm otsib ajale kohast koolimudelit. Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets arutleb, mida toob kaasa nii õpetaja kui ka õpilase rolli vältimatu muutumine. LK 10

ESMASPÄEV, 1. SEPTEMBER 2014 • NR 202 (7193) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 359 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Kooli väärtustamine – eduka ühiskonna alus

Reetmine kui valik Viimase aja sündmused on pannud inimesi mõtisklema lähisuhetes ette tuleva reetmise üle. Mis see reetmine on ja kas selline nähtus ülepea eksisteerib? Kõike saab ju millegagi põhjendada ja igasugust käitumist õigustada. «Lisaks füüsilisele turvalisusele on üks kõige olulisemaid suhte kvaliteedi määrajaid emotsionaalne turvalisus – olgu see siis sõnastatud või sõnastamata, kokku lepitud või kokku leppimata. Reetmine, olgu see siis lubadustest mitte kinnipidamise, truuduse murdmise või mis iganes muul viisil, tähendab emotsionaalse turvalisuse väga tugevat kahjustamist,» kommenteerib paarisuhtekoolitaja ja pereterapeut Tiit Kõnnussaar. Seega saab reetmine toimuda vaid siis, kui emotsionaalne turvalisus on juba eelnevalt kahjustatud. «Kuid olgu olukord ükskõik kui halb, reetmine on alati reetja valik, nii et vastutus lasub siiski temal, sest ta võiks valida ka teisi käitumisi – näiteks omavahelise asjade selgeks rääkimise, või kui see ei tundu olevat võimalik, siis näiteks pereteraapia,» lisab Kõnnussaar. Emotsionaalset turvalisust võidakse märkamatult, kuid järjekindlalt hävitada ka ilma kaaslast otseselt petmata – teda päevast päeva alavääristades, narrides või tema kallal näägutades. Ja alles siis, kui emotsionaalne turvalisus kahe inimese vahel on juba tugevasti kahjustatud, võivad juhtuma hakata ootamatud, väikesed ja suured reetmised. Kriisi sattununa võiks mõelda, mida saaks jahtunud suhtega veel teha, kuidas taastada seda kaunist, mis on kunagi olnud ja mis on seal tegelikult ikka veel olemas, kuid mida me ei suuda aastatega kuhjunud negatiivsete kogemuste alt kätte saada. Selle asemel et otsida süüdlast ja rääkida reetmisest, võiks rääkida mõlema poole vastutusest ja panustamisest sellesse, et suhe püsiks. Tasub meeles pidada, et mõnikord on teatud reageerimis- ja käitumisviisid lihtsalt appikarje...

äna on väga tähtis päev, uue kooliaasta algus. Eeskätt muidugi neile ligi 15 000 lapsele, kellele 1. september 2014 tähendab koolitee algust. Kuid päeva tähendus ei piirdu ainult 137 000 üldhariduskooli õpilasega. Lisanduvad tudengid, kutsekoolide õpilased. Lisanduvad need täiskasvanud, kes omandavad täiendusharidust või asuvad õppima hoopis uut eriala. Kui me tahame olla tark ja edukas ühiskond, võiks kooliaasta algus tähendada igaühele väikest seesmist jõnksu. Et korraks mõelda, millises seisus on praegu Eesti kool ja haridus. Mida ja kuidas õpetatakse ning kes on meie õpetajad? Rääkides haridusest, räägime alati reformimisest, puudutagu see ainekavasid, koolivõrku, õpetajate töötingimusi vms. Aeg-ajalt kõlab seisukohti, et kool tuleb rahule jätta, kool on reformidest väsinud. Meie õpilaste tase rahvusvahelises võrdluses on ju väga hea

(näiteks PISA testi tulemusi arvestades), milleks siis pidevalt midagi muuta? Teisalt kõnelevad hariduse innovaatorid, et meie kool on vaat et 19. sajandist, ajale jalgu jäänud ning vajab kiirkorras põhjalikku ümberkujundamist. Küllap on tõde, nagu ikka, kuskil äärmuste vahel. Loomulikult vajab haridussüsteem edukaks toimimiseks teatavat stabiilsust, kuid nii nagu muutub maailm meie ümber, nii peavad arenema kõik valdkonnad, haridus ennekõike. Ning tegelikult pole ju Eesti kool läbi oma ajaloo kunagi arengus paigal seisnud. Digipööre koolis, millest on olnud palju juttu, ei saa olla kindlasti midagi sellist, mis sünnib päevapealt – see ei ole lihtsalt tahvelarvutite riigihange. Küsimus on hariduse sisus, mitte pelgalt vahendites. Ühiskonnas seisab ees tõsine arutelu, kas tõsta koolikohustuse iga 18. eluaastani – kui kodanik ei suuda omandada keskharidust, siis omandagu vähemasti kutse. Haridusministeeriumis valmib sel teemal põhjalikum analüüs. Valus küsimus on endiselt õpetajate töötasu. Et saavutatud taset hoida, seda ajakohastada ja tuua kooli ärksa mõtlemisega noori. Haridusminister

Jevgeni Ossinovski on Õpetajate Lehele antud intervjuus välja öelnud, et õpetajakutse atraktiivsemaks muutmiseks oleks vaja 30–40-protsendilist palgatõusu. Targa ühiskonna tunnus võiks olla see, et kooliteemalistes aruteludes suudetaks vältida väiklust, ärapanemist ja omakasupüüdu.

JUHTMÕTE Targa ühiskonna tunnus võiks olla see, et kooliteemalistes aruteludes suudetaks vältida väiklust, ärapanemist ja omakasupüüdu.

LK 4–5, 10–11

KÕVA SÕNA Kui Vene valitsus vägede väljaviimisest ka otsesõnu ei keeldunud, siis esitati tingimusi, mis polnud Eestile mingilgi viisil vastuvõetavad, olgu siis kodakondsuse või piiri küsimuses.

PÄEVA KOMM

Suursaadik Jüri Luik, PM 30.08

Lähedase inimese reetmist on väga raske üle elada. Ja see ei puuduta mitte ainult abikaasat või elukaaslast, kannatavad ka kõik teised, kes meist hoolivad.

Postimees 1931. aastal Koolides algas õppetöö. Esmaspäeval algas keskkoolides õppetöö peale suvist vaheaega. Tartus oli koolitöö algus kõikides koolides peale õhtuse gümn. kell 9 hommikul. Õpilased kogusid kooli saali, kus leidis aset traditsiooniline õppeaasta avamisaktus vaimuliku talitusega ja koolijuhataja tervituskõnega. Nii õpetajad kui õpilased olid pea kõik kohal, puudumisi oli võrdlemisi vähe. Näib, et sõjaaegadel sissejuurdunud puudumine esimestel õppetöö päevadel on muutunud mineviku mälestuseks. Sellest ollakse nüüd täiesti üle saanud. Suvel on puhatud, üks rohkem, teine vähem; nii kuidas võimaldas seda kel-

Reetmine võib olla ka lihtsalt mõte, pilk või puudutus. Selleks ei pea suudlema võõrast meest või naist, rääkimata millestki enamast. Kellel meist poleks olnud ahvatlusi kiusatusele järele anda? Aga sellistel puhkudel tasub asetada ennast teise olukorda ja mõelda, kas mulle meeldiks, kui tema nii teeks. See kainestab alati. Kui reetmine on juba toimunud, siis pole oluline, kas see tuleb välja või jääb igavesti saladuseks, sest see mürgitab suhet igal juhul ja selle taagaga on reetjal endal raske edasi elada. Lähedase inimese reetmist on väga raske üle elada. Ja see ei puuduta mitte ainult abikaasat või elukaaslast, kannatavad ka kõik teised, kes meist hoolivad. Eriti tuleb selles olukorras mõelda oma lastele ja vanematele, kes pole ju milleski süüdi. Andeks palumine on ilus komme, kuid alati ja kõike ei saa andestada, kui väga me seda ka tahaks. Mõelgem sellele, enne kui oma käitumisega lähedastele haiget teeme!

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Nii ei tohiks õpetajate töötasu ei olla mingi ajutise poliitilise profiidi lõikamise võimalus, kus tehakse nipet-näpet, et seejärel «saavutatul» pikka aega kõlavate hüüete saatel liugu lasta. Palgatõus võiks olla teema, milles valitseb põhimõtteliselt poliitiline konsensus ja otsitakse parimaid võimalikke lahendusi. Õpilaste arv väheneb ning rahvastikuprotsessid nõuavad ka koolivõrgu edasist reformimist. Ka siin võiksid otsustajad kaasa mõelda, selmet odava populaarsuse võitmise nimel üksteisele kaikaid kodaraisse loopida.

urmas nemvalts

sirje niitra

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

legi olukord. Suur osa õpilasi pidi muidugi vanematel aitama töötada, sest eelolev õppeaasta nõuab jälle küllalt suuri kulusid ja neid ei ole nii kerge katta praegusel majandusliselt raskel ajal. Eriti raskeks muutuvad koolitamise kulud maainimestele. Põllusaaduste hinnad on väga langenud, kuid poja või tütre õppekulud mitte, ennemini näitavad need tõusu. Kuigi suvine füüsiline töö väsitav, on ta siiski omamoodi vastandiks talvel tehtud vaimlisele tööle ja nii võis füüsiliselt ametis olles vaimliselt puhatagi. Nõnda näis õpilaspere üldiselt puhanud ja heas tujus olevat, samuti ka õpetajad. 1.09.1931

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Ilves rõhutas Vene vägede väljaviimise olulisust President Toomas Hendrik Ilvese sõnul kinnitab praegu Ukrainas toimuv okupatsioonivägede väljasaamise olulisust Eestist 20 aastat tagasi. Riigipea meenutas eile riigikogus peetud kõnekoosolekul Nõukogude vägede väljaviimiseks tehtud diplomaatilisi pingutusi. Ta pidas kõige olulisemaks 1992. aastal CSCE tippkohtumise lõppdokumenti sisse saadud lauset: «Varajane, korrapärane ja täielik Nõukogude vägede väljaviimine.» postimees.ee

Eesti lööb kaasa uues sõjalises kiirreageerimisjõus Neljapäeval ja reedel Walesis peetaval NATO tippkohtumisel sõlmib kaitseminister Sven Mikser ühiste kavatsuste leppe Ühendkuningriigi, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi ministritega, et alustada ettevalmistusi ühendekspeditsiooniväe loomiseks. Ministri sõnul on veel vara rääkida, milliste üksustega Eesti ühendekspeditsiooniväes osaleb. Üksuse suurus ja koosseis pannakse paika sügisel. postimees.ee

euroga toetab välisministeerium Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust, et tõkestada Ebola edasist levikut Lääne-Aafrikas.

Valge Maja manitses Venemaad Valge Maja sõnul on järgmisel nädal Euroopat külastava USA presidendi Barack Obama sõnum, et Venemaa ei üritaks Balti riikides korraldada sama, mida on siiani teinud Ukrainas, vahendas Business Insider. «Presidendi mõlemad visiidid (Eestisse ja Walesi – toim) on osa samast jõupingutusest, et saata venelastele sõnum, et nende käitumine pole vastuvõetav,» ütles Valge Maja julgeolekunõukogu töötaja Charles Kupchan. postimees.ee

Valitsus annab toimetulekutoetusteks raha Rahandusministeeriumi eelnõuga saavad mõned omavalitsused tänavu toimetulekutoetuste maksmiseks täiendavalt 92 020 eurot, samas kui esimesel poolaastal on toimetulekutoetust ja üksikvanema täiendavat toetust makstud kümnendiku võrra mullusest vähem. Toetust saab 41 omavalitsust, kellel eeldatavasti ei jagu raha aasta lõpuni. BNS

Kelam kutsub tähistama patriotismipäeva

Taani hävitajad teevad hüvastijätulennu

Europarlamendi liige Tunne Kelam tegi ettepaneku hakata Nõukogude vägede Eestist lahkumise päeva 31. augustit edaspidi tähistama patriotismipäevana. postimees.ee

Täna sooritavad neli Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvanud Taani hävitajat F-16 hüvastijätulennu üle Tallinna kesklinna. Lend leiab aset orienteerivalt kell 10. postimees.ee

Eestis kehtib ajutiselt taas piirikontroll

Seoses USA presidendi Barack Obama peatse visiidiga kehtib 31. augusti pärastlõunast kuni 3. septembri õhtuni Eestis ajutiselt piirikontroll ka Schengeni viisaruumi piires reisijatele. Näiteks Eesti-Läti maismaapiiri tohib ületada ainult kümne ajutise piiripunkti kaudu, mis kõik töötavad ööpäev läbi. Juba eile päeval tund aega enne ametlikku aega olid Valga linna tänavatel piki Eesti-Läti piiri üles seatud tõkked (pildil). PM foto: arvo meeks / valgamaalane

1. SEPTEMBER. Raplas elav perekond Lill saadab täna kooli kolm poissi, üks jääb veel lasteaias käima.

Mis on 11 aastaga koolis muutunud? anneli ammas reporter

illede pere Raplas on oma nelja poisiga teinud kaasa Eesti demograafilise kõvera allaü les-jõnk sud ning poiste kooliteed 11 aasta jooksul on saatnud õpilaste arvu ehmatav kahanemine kogu Eestis. Kui praegu Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 12. klassis viimast kooliaastat alustav Ken Lill 2003. aastal esimesse klassi läks, käis Eesti üldhariduskoolides ligi 200 000 õpilast, 11 aastaga on see arv kahanenud alla 140 000. Keniga samal päeval 2003. aastal alustas kooliteed 13 000 koolijütsi, aga kui tema noorem vend Kusti 2006. aastal kooli läks, oli esimesse klassi minejaid vaid 12 000. «Meie kaks üheksandat klassi on kooli väikseimad – kokku vaid 40 õpilast,» teab Kusti, kes sündis 1999, ühel kõige väiksema sündide arvuga aastal. Ülejäänud paralleelklassides on Vesiroosi gümnaasiumis 50–60 õpilast. Kui aga Keni ja Kusti järjekorras järgmine vend Juss 2012. aastal kooli läks, olid kooli jõudnud esimesed nn emapalga lapsed. Tõeline esimesse klassi minejate buum on alanud sellest sügisest – nüüd jõuavad kooli esimesed nn emapalga aastakäigud, mil sündis üle 15 000 lapse. Haridusministeerium on arvutanud, et esimesse klassi läheb täna umbes 15 000 last. Järgmisel aasta kasvab nende arv veelgi – 2008. aastal beebibuumi ajal sündis üle 16 000 lapse. Kui Lillede pere noorim

poeg, praegu viieaastane Jako, kahe aasta pärast kooliranitsa selga võtab, tuleb küll juba väike tagasilangus, aga 15 000ni küünib esimese klassi astujate hulk ka 2016. aastal. Kui Juss kaks aastat tagasi kooliteed alustas, käis laste vähesuse tõttu koolivõrgu kokkutõmbamine juba täie hooga. Kui Ken kooli läks, oli Eestis 625 üldhariduskooli, tänavu on neid 545.

Aasta pärast koolid kokku Kaks vanemat poissi Ken ja Kusti jõuavad gümnaasiumi lõpetada enne, kui koolivõrgu muutused Raplas senise olukorra pea peale (või hoopis jalgele?) keeravad. Ilmselt võib Kusti, kui ta pärast põhikooli koduses Vesiroosi gümnaasiumis jätkab, kuuluda viimasesse selle kooli lendu, enne kui Raplas alustavad kahe praeguse 12-klassilise kooli asemel riigigümnaasium ja põhikool. Läinud nädalal Rapla valla ja haridusministeeriumi vahel sõlmitud põhimõtteline kokkulepe, et Raplasse tuleb 2018. aastal riigigümnaasium, Lilledele ei meeldi. Mõlemal gümnaasiumil on ilusad koolimajad, mõlemasse jagub lapsi ning mõlemal on oma nägu välja kujunenud. «Raplal pole riigigümnaasiumi vaja – lammutame vana struktuuri laiali ja ehitama uue maja – milleks?» kritiseerib pereisa Margo Lill, kes ise lõpetas 1990. aastate algul just teise, praeguse nimega ühisgümnaasiumi. «Meil on hästi ilus kool!» kiidab poiste ema Jaanika Lill, kes lõpetas 1990. aastate algul Vesiroosi gümnaasiumi. On ka põhjust. Kui Ken ja Kusti kooliteed alustasid, nägi koolimaja välja kulunud ja kole ning eelkõige valiti poistele see kool koduläheduse tõttu – alla kilomeetri minna. Neli aastat

tagasi sai aga Vesiroosi gümnaasium täiesti uue ilme: kogu koolimaja on põhjalikult uuendatud ja ehitatud korralik spordihoone. «Meil olid ehituse ajal terve aasta 30-minutilised tunnid, et koolipäev kiiremini lõpeks ja ehitajad saaksid tööle hakata,» meenutab Ken. Poiste ema lisab naljatades, et uuenenud koolimajaga tuli lisamure: jalatsid peavad olema heleda tallaga, et ei veaks ilusale heledale põrandale musti triipe. «Selliseid jalatseid on raske leida, aga need on meil kõigil olemas.» Uuenenud kooliga on eriti pidulikuks muutunud 1. septembri aktused. 12. klass, Ken sel korral sealhulgas, peab kõigepealt koos 1. klassi jütsidega koolimajas omaette aktuse. Seejärel võtavad suured väikesed käekõrvale ja kõnnivad õue, kus ülejäänud koolipere ootab ja neid tervitab. «Meie kooli tahetakse tulla, sest siin on palju koolivälist tegevust ja korraldatakse näiteks isegi üle-eestilist noortebändide konkurssi Vesiroosivisioon (juba 1997. aastast – A. A.),» kiidab poiste ema veel. «Ainueesmärk pole võimalikult kõrgeid eksamitulemusi saada, või nagu meie direktor ütleb: laps tuleb ette valmistada iseseisvaks eluks, et ta toime tuleks.» Lilled kiidavad oma kooli õpetajaid. Kusti arvates on eriti hea õpetaja niisugune, kes ka õpilastelt arvamust küsib – ka selle kohta, kuidas õpetaja võiks õpilaste meelest arusaadavamalt ja paremini õpetada.

Lillede pere suuremad poisid on 1. septembri puhused poiss Juss, isa Margo, põhikooli lõpuklassi poiss Kusti

2014.–2015. õppeaasta arvudes Üldhariduskoolid • Eestis on 545 üldhariduskooli • Neist 69 on 1.–6. klassiga põhikoolid, 277 1.–9. klassiga põhikoolid, 168 põhikooliga gümnaasiumid, 15 nn puhtad gümnaasiumid ja 16 täiskasvanute gümnaasiumid • Avatakse 9 uut kooli ja suletud on 14 kooli (osa seoses kooli ümberkorraldamisega)

Kutsekoolid • Eestis on 41 kutseõppeasutust • Neist 30 on riigi kutsekoolid, 8 erakutsekoolid ja 3 munitsipaalkutsekoolid

Kõrg- ja ülikoolid • Eestis on 25 kõrgharidust pakkuvat õppeasutust • Neist 6 on avalik-õiguslikud ülikoolid, 8 riigi rakenduskõrgkoolid, 8 erarakenduskõrgkoolid, 1 eraülikool ja 2 kutseõppeasutused allikas: haridusministeerium

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

50 000

Lillede peres on kaks koera ja kass, tagahoovis teevad oma tähtsat munemistööd kanad koos kukega. Juss on peres kanade kõige suurem sõber ja nende eest hoolitseja.

Suurem väljaminek on alati riided ja jalanõud. Pereema arvab, et poistega on lihtsam kui tüdrukutega, sest poisid pole riiete suhtes nõudlikud.

Pisem koolipoistest Juss teatab aga, et tema tahab kooli minna, sest talle meeldib matemaatikat õppida. «Oskan hästi liita, lahutada ja korrutada, aga jagada veel nii hästi ei oska,» täpsustab 3. klassi poiss. Ema täiendab, et matemaatikaga sai Juss sõbraks juba enne kooli, kui ta iseseisvalt kodulähedases poes käis ning ise arvutama pidi, kui palju raha kulub ja kui palju järele peab jääma. Kusti on põhikooli viimase klassi eel teismelisele iseloomulikult ükskõiksem ja ilmselgelt veedaks nagu suvelgi ikka pikki (öö)tunde arvutis sõpradega internetis strateegiamänge mängides. Ema kiidab tema head pead ja viitab poisi laiskusele, millega Kusti rahumeelselt nõustub. Vähemalt praegu mõtleb Kusti, et läheb pärast 9. klassi

POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

riided selga passinud ning vaatavad vanemate ja pisivendadega, milliseid koolitarbeid oleks veel vaja. Vasakult lasteaiapoiss Jako, ema Jaanika, 3. klassi fotod: sander ilvest ja gümnaasiumi lõpuklassi noormees Ken.

Kehtnasse kutsekooli ITd õppima. Kui just muusika – tal on nii hea tenor, et lisaks koorija solistikarjäärile Rapla laulustuudios ning hoolimata noorusest valiti ta Eesti noorte segakoori liikmeks – poisi praeguseid plaane ei mõjuta. Keni peas on enne viimast kooliaastat mure: pärast seda tuleb valikuid tegema hakata. Sportliku noormehena, Eesti noortekoondise tasemel korvpalli mänginuna mõtleb ta, et käib kõigepealt kaitseväes ja siis vaatab ülikooli poole. Jaanika Lill püüab meelde tuletada, mis on 11 aasta jooksul poisse kooli saates muutunud. Talle meeldib, et Jussi õpetaja saatis juba suvel vanematele e-posti teel nimekirja, mida lapsel uuel kooliaastal vaja läheb. Nii on ta saanud vaadata, kust võiks koolitarbeid soodsamalt leida. Keni algkooliajal e-kirju veel ei saadetud.

Kulud riietele-jalatsitele Kulutuste kohta ütleb müüjana töötav pereema, et eraldi eelarvet ta poiste kooli saatmiseks ei tee – mida on vaja osta, selle peab ostma ja lihtsamad koolitarbed pole ka hirmus kallid. Lillede pere, kes elab peamiselt restauraatorist isa ehitatud majas, ei ole jõukas ning pereema vaatab iga päev, kust kõike soodsamalt osta saab. Lisaks osales ta suurperede ja Selveri heategevuskampaanias, kus inimesed said suurperede toetuseks koolitarbeid osta. Suurem väljaminek on alati riided ja jalanõud. Ema arvab, et poistega on lihtsam, kui oleks tüdrukutega, sest poisid pole riiete suhtes nõudlikud. Seda poistega peres paraku pole, et teksapükse üksteisele n-ö pärandada saaks – need kannab igaüks ise läbi. Suuremad poisid ostavad endale riideid ise – on juhtu-

nud, et ema valitu ei ole meeldinud. Osa raha riiete ostuks annavad muidugi vanemad, aga Lillede poisid kulutavad rõivastele ka osa suvel ise teenitud rahast. Ken käis suvi läbi sõbraga Raplamaal muru niitmas ja Kusti oli Rapla linnamalevas. Jaanika Lill mõtleb, et oleks lihtsam, kui koolis oleks koolivorm. «Aga mis seal praegugi keerulist,» lööb ta käega, «teksad ja T-särgid.» Pereema lisab uhkusega, et Ken on gümnaasiumis iga päev triiksärki kandma hakanud ja pidulikel puhkudel läheb kooli ülikonnas. Kõigil Keni klassikaaslastel sellist kommet pole. «Põhikooli lõpuülikond sobib siiamaani ja ilmselt jääb see ka gümnaasiumi lõpuks,» lisab Jaanika Lill. Suure pere jaoks on kindlasti olnud tähtis see, et kui Ken kooli läks, oli just hakatud algkoolis kõigile lastele tasuta koolitoitu andma, ning kui vanem poiss jõudis neljandasse klas199 084

si, oli tasuta koolitoitu hakatud pakkuma kogu põhikoolile. Ja nüüd, 12. klassi poole pealt, 2015. aasta jaanuarist, jõuab Ken osa saada ka tasuta koolitoidust gümnaasiumis.

Suuremad nõudmised Lillede vanemad poisid on jõudnud õppida kahe riikliku õppekava järgi. Ken jõudis gümnaasiumi, kui koolid pidid pakkuma vähemalt kolme õppesuunda ning noormees sai juba valida ka laia ja kitsa matemaatika vahel – tema valis laia. Jaanika meenutab, mida pidi enne kooli oskama Ken 2003. aastal ja mida Juss 2012. aastal. «Kenil oli esimeses klassis veel töövihik, kus trükitähti harjutati, ja vahel tulid pisaradki silma, kui koos lugemist harjutasime. Juss enam trükitähti ei õppinud ja juba teisest poolaastast hakkasid nad kirjatähtedega tekste lugema – neil, kes enne kooli üldse lugeda ei osanud, läks väga raskeks,» võrd-

leb Jaanika Lill. «Isegi sirklit hakatakse nüüd juba esimese aasta teises pooles või hiljemalt 2. klassis kasutama.» Eelkool oli pereema sõnul juba Keni ajal ja see on Raplas tasuta erinevalt Tallinna paljudest koolidest, kus eelkool on kujunenud koolidele lisasissetulekuallikaks. Raplas tähendab eelkool tunnikest kord nädalas ning pereema arvates on see lasteaialaste jaoks eelkõige võimalus koolimajaga ja klassijuhatajaga enne kooli harjuda. Osa vanemaid paneb oma lapsed mõlema Rapla kooli eelkooli – et laps saaks valida, kummas talle rohkem meeldib. Koolikatsete hullus maakonnalinna jõudnud pole. 1. septembri tähistamisega on Lillede peres väike segadus, sest see on ka ema sünnipäev, aga esimese poisi Keni koolialgust peres mäletatakse. Üks põhjus on, et siis prooviti üheskoos Lõuna-Eesti perereisilt kaasa toodud jaanalinnumuna.

Õpilaste arvu muutumine alates 2003. aastast 170 994

ÕPILASTE ARV

Võrreldes 11 aasta taguse ajaga on üldhariduskoolide õpilaste koguarv vähenenud peaaegu kolmandiku jagu, seevastu 1. klassi minejate nimekiri on 15 protsendi võrra pikem. 161 961 154 481 149 641 145 939 142 983 140 945 140 467 137 000

kokku 12. klass 1. klass

13 017

10 762

2003

13 540

12 945

12 556

12 078

12 608

12 426

2006

Allikas: haridusministeerium

2007

2008

12 548

12 648

13 260

13 698

11 600

11 265

10 374

9864

2009

2010

2011

2012

14 152

8472

2013

15 000

7440

2014

6 || EESTI || POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

RAHA. Tervishoiutöötajate ja haiglate liidu kõnelused kollektiivlepingu sõlmimiseks kulgevad visalt, kuna haiglate liit peab arstide nõudmisi utoopiliseks.

Meedikud nõuavad paremat palka tiina kaukvere reporter

ueks takistuseks läbirääkimistele sai see, et haigekassa nõukogus vähendati ravikindlustusmaksu planeeritavat laekumist ja otsustati kahel järgmisel aastal haigekassa jaotamata kasumit arstiabiks mitte kasutada. Kõige suurem kokkuhoid tabab eriarstiabi. Esialgset eelarvet kärbiti 24 miljoni euro võrra. Haiglate liit on seni arstidele teinud ettepaneku vaid palga asjus. Haiglate liidu esindaja Urmas Sule kinnitusel lähtuti eelarveprognoosist. «See ettepanek ei olnud meile vastuvõetav,» ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Kui meenutada streigiaegseid palganõudmisi, siis selgub, et tegelikult on tervishoiutöötajad oma nõudmisi tublisti tagasihoidlikumaks muutnud. Nimelt nõudsid arstid streigiga, et 2012. aasta 1. jaanuarist oleks nende miinimumpalk 8,6 eurot ning 1. jaanuarist 2014 koguni 12 eurot tunnis. Õdedele nõuti vastavalt 5,5 eurot ja 7,7 eurot tunni eest ning hooldajatele vastavalt 3 ja 4,2 eurot tunnis. Nüüd nõuavad arstid, et tuleval aastal oleks nende miinimumpalk 9,5 eurot tunnis ning 2016. aastal 11 eurot tunnis. Palk on vaid üks osa arstide nõudmisest. «Kehtiv kollektiivleping lõppeb selle aastaga ja 1. jaanuarist peaks kehtima hakkama uus. Millal see leping sõlmitakse, se-

da ma vastata ei oska,» ütles Rehemaa. Sule kinnitusel ei ole kindlasti kõiki arstide nõudmisi võimalik täita. «Ainuüksi üks protsent tervishoiutöötajate palgatõusu läheb maksma kolm miljonit eurot,» rääkis Sule. «Seda, et meie nõudmised täielikult täidetakse ja kollektiivleping sõlmitakse sellisel kujul, nagu me projekti oleme esitanud, me väga tõenäoliseks ei pea. Oleme valmis kompromisse tegema,» nentis Rehetu d esita k i maa. õ K n «Möödus) palgnaidmoumi n n u mii d ja nud nädalal a rot t u p a l g ava d e ( nõu k o g u le u ld s a s i s esitatud haise nnita u 8 mak T gekassa 2015. ,5 9 id aasta eelarve Arst 8,5 11 4 1 esimeses pro20 stid 9, 5 siali jektis on tert e 5 p 1 20 tugis vishoiutöötajahoiu s i v r te palgatõusuks e d ja t 201 6 planeeritud aranda m e ma vestu sl i k u lt 4,5 d , äm e Õ 5 ,7 6,2 protsen4 ,7 8 6 2014 ti, mis on vei6, di kiirem kasv 2015 0 5, 9 kui rahandusE MIN EG U ÕUD PR A ministeeriumi N E 201 6 D TI DU ud prognoositud ARS E LII hnik , 8 3 e L AT E t i G I b 3 A keskmise palga IN H Kiira KUM 4,85 PA K kasv Eestis ter4 1 6 20 4 ,0 vikuna,» selgitas 5 ,6 5 1 haigekassa avali20 4, 33 ke suhete osakonna juht Katrin Romanen201 6 kov. Haigekassa valmistab nüüd ette eelarve teise versiooni, kus määratakse ära järgmise aasta suunad ravikindlustuse raha jaotuseks. Rehemaa kinnitusel on eesmärk pidada rahumeelseid läbirääkimisi, ent vajadusel ei saa välistada surveabinõusid. Meedikute ja haiglate kõnelused jätkuvad 15. septembril.

PRAEGU

201 6

3 ,4 2 , 76 4 2 ,94

a ig li it , h t id e : a r s ri Paluots s a A ll ik ika: Ala f Graa

PAKKUMINE

1,5-kordne töötasu, kokkuleppel hüvitatakse vaba ajaga.

Pole esitatud.

lisatasu 50%.

Pole esitatud.

Ületundide hüvitamine Eraldi kokkulepet pole, vastavalt töölepingu seadusele hüvitatakse vaba ajaga või 1,5-kordse tasuga, tegelikus elus ei hüvitata arstide hinnangul iga kord üldse.

Öötöö lisatasu Erikokkulepet pole.

Nädalavahetusel töötamise lisatasu Erikokkulepet pole.

lisatasu 30%.

Pole esitatud.

28-päevane põhipuhkus + 7 p lisapuhkust.

Pole esitatud.

Esmane vastuvõtt 25 min, korduv 15 min.

Pole esitatud.

Eriarstile 20% kõrgem töötasu ja arst-õppejõule lisaks 10% kõrgem töötasu.

Pole esitatud.

Tööandja tagab täienduskoolituse vähemalt 60 tundi aastas ja katab selle kulud. 20 koolituspäeva eest aastas makstakse keskmist töötasu.

Koolitused peavad kajastuma haigekassa hinnakirjas ning tervishoiutöötajatel peab olema võimalus osaleda seadusega ette nähtud koolitustel.

Puhkus 28-päevane põhipuhkus.

Ambulatoorne koormus Kokkulepet pole – haigekassa arvestab esmasele vastuvõtule 25 min, korduvale 15 min, tegelikult järgivad seda vähesed haiglad.

Erinevad palgatasemed Praegu kehtib kõigile ühine miinimum 8 eurot tunnis: residendid, erialata arstid, eriarstid, arst-õppejõud.

Koolitus

tajad stöö u d l 2 ,6 Hoo 2014 2015

NÕUDMINE

la t e

li it

Koolituskulude katmise kokkulepet pole, haiglad maksavad koolituskulusid osaliselt ja erinevalt. Seaduses ja kollektiivlepingus on ette nähtud aastas 20 koolituspäeva keskmise töötasuga, kuid haigekassa arvestab hinnakujunduses eriarstiabis 5, üldarstiabis 7,5 koolituspäevaga, mille eest makstakse keskmist töötasu.

Tallinnas tehti ettevalmistusi USA presidendi tulekuks

Eile hommikul maandus Tallinna lennuväljal USA õhuvägede transpordilennuk, mis tõi Eestisse Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidiks vajalikku tehnikat, sealhulgas Sikorsky helikopteri. Keskpäeval oli USA presidendi limusiin Toompeal, et katsetada sõiduki toimetulekut vanalinna kitsastel tänavatel. President Obama saabub Tallinna teisi-

päeva hilisõhtul. Kolmapäeval kohtub Obama president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Taavi Rõivase ning Läti ja Leedu presidendiga. Nordea kontserdimajas peab ta kõne tudengitele, kodanikuühenduste esindajatele ja poliitilistele liidritele. Õhtul lahkub Obama Eestist, et lennata Walesi, kus toimub NATO tippfotod: erik prozes, karli saul kohtumine. PM

POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Enam kui pooled tööandjad tunnetavad tööjõupuudust Palgainfo Agentuuri kevadisele veebiküsitlusele vastanud ettevõtjad tunnetavad küll tööjõupuudust, kuid välisriikidest on valmis töötajaid värbama vaid 6,7 protsenti vastanutest.

3% 1% meil jääb vajame uusi inimesi üle inimesi, jääb ka üle

36% vajame juurde uusi inimesi

Hinnang tööjõuvajadusele

60% töötajaskond on püsiv

8% Mõlemast puudus

15% Lihttööliste puudus

42% Ei tunneta tööjõupuudust

Tööjõupuuduse tunnetamine

42% Spetsialistide puudus

EASi rahvusvahelistumise osakonna juht Kristi Tiivas tutvustab välismaal Eestit töömigratsiooni sihtkohana.

foto: jaanus lensment

EESTISSE TÖÖLE. EAS hakkab looma kuvandit Eestist kui ahvatlevast töömigratsiooni sihtkohast.

Eesti sekkub üleilmsesse talendijahti kadri hansalu majandustoimetuse juhataja

änavu märtsis sai majandusja kommunikatsiooniministeerium valmis Eesti ekspordi ja välisinvesteeringute arengukava «Made in Estonia 3.0», mille üks alapeatükk on pühendatud spetsialistide nappusele kui arengut piiravale tegurile. Arengukava järgi vajab Eesti aastatel 2011–2019 keskmiselt 3400 töötavat spetsialisti, kelle leidmine Eesti tööturult muutub iga aastaga järjest keerulisemaks. Seega on riiklikult aru saadud, et me ei saa enam endale riigipiiride kinnihoidmist lubada. Eelmisel aastal kehtima hakanud välismaalaste seadus lubab riiki vähemalt kahekordse Eesti keskmise palgaga spetsialistid, kuid neid spetsialiste tuleks kuidagi veenda meie riiki tööle tulema. Üks kava «Made in Estonia 3.0» eesmärke ongi tutvustada Eestit kui atraktiivset riiki töötamiseks ning selle keskseid osi on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) portaal workinestonia.com. Arengukava plaani järgi lisatakse portaali jooksev info tööpakkumiste kohta, kuhu oodatakse kandideerima spetsialiste, kes eesti keelt ei kõnele. Kui siiani ongi projekti

«Work in Estonia» idee jäänud vaid koosolekuruumidesse, siis septembris alustab EASi rahvusvahelistumise osakonnas Kristi Tiivase käe all tööd selle projekti juht Kristel Kask ning idee peaks saama teoks. Tiivase sõnul on siseministeerium teinud seaduste ja kohanemisprogrammi loomisega siia saabunud välismaalaste jaoks väga head tööd, kuid EASi kui Eesti turundaja ülesandeks saab nüüd spetsialistid välismaalt siia meelitada. Siiani on välismaalasel Eestisse jõudmiseks vaja läinud kõrvale Eesti tütarlast, kes on teatavasti suhteliselt kangest puust, naljatles Tiivas. «Laias laastus valivad kosmopoliitse mõtlemisega inimesed töötamiseks ikkagi koha, millel on mingi kuvand olemas,» selgitas Tiivas. «Kuna me tutvustame välismaal juba Eesti majanduskeskkonda, siis tundus, et saaksime projekti «Work in Estonia» kui Eesti tööalase migratsiooni sihtkoha vähemalt esialgu enda alla võtta või vähemalt otsa lahti teha.» Mõte ise on Tiivase hinnangul veel veidi toores, kuid edukas katseprojekt andis julgust asjaga edasi minna. Koostöös teenusmajanduse kojaga pandi kokku esialgsed materjalid ja isegi veebileht ning mindi koos paari ettevõtjaga IT-messile ICTexpo Helsinki. «Läks piisavalt hästi, et tekkis tunne, et sellega tasub edasi tegeleda,» ütles Tiivas. Eesti ei leiuta siin jalgratast

– välismaalt talentide jahtimise programmid on juba olemas suurel osal Euroopa riikidest, aga ka Austraalial, Ameerika Ühendriikidel ja Singapuril. Teenusmajanduse koja tegevjuhi Kristina Naruski sõnul tegelevad väga aktiivselt spetsialistide oma riiki meelitamisega näiteks Soome, Rootsi ja Taani. «Kui need riigid Eestist oluliselt ette jõuavad, siis me oleme juba sellest rongist maha jäänud. Austraallase jaoks ei ole ju vahet, kui ta juba Skandinaavia poole vaatab, kas minna tööle Soome, Rootsi, Taani või Eestisse,» kirjeldas Narusk.

Austraallase jaoks ei ole ju vahet, kui ta juba Skandinaavia poole vaatab, kas minna tööle Soome, Rootsi, Taani või Eestisse. Teenusmajanduse koja tegevjuht Kristina Narusk

Naruski sõnul on muidugi oluline, et välismaal info Eestis töötamise võimaluste kohta leviks, kuid kõigepealt tuleks selgeks teha, millised on need valdkonnad, kus on tööjõuprobleem kõige pakilisem, et siis just neid tutvustama hakata. «Number üks on IT-valdkond, kus ettevõtted teevad ise üha suuremaid pingutusi, et oleks võimalik Eestisse välismaalastest spetsialiste palgata. Aga spetsialistide puudujääk on ka ettevõtetes, mis ta-

haks Eestis natuke laieneda, või rahvusvahelistel ettevõtetel, kes tahaks oma üksusi Eestisse tuua,» kirjeldas Narusk. Samas pole tööd vaja teha ainult välismaalastega, vaid ka Eesti ettevõtetega, kellest paljudele tundub inglise keelt rääkivate töötajate palkamine veel ületamatu raskusena. Naruski sõnul hirmutavad ettevõtjaid muutuv töökultuur, keelekeskkond, info ja kommunikatsioon ettevõtte sees. «Aga personaliotsinguettevõte Simplika/CVO on selle kohta hästi öelnud, et need firmad, kes täna ei palka ja loodavad sellele, et küll seda kohalikku tööjõudu ikka kuskilt tekib, peavad palkama kahe aasta pärast ja selleks ajaks on konkurendid juba kaks aastat ette jõudnud,» selgitas Narusk. Ka Tiivase sõnul vajab ingliskeelsete töökohtade loomine mõtlemise muutust ühiskonnas. «Eesti on laias laastus olnud ikkagi küllaltki suletud ühiskond, oleme olnud suhteliselt homogeenne, meil on riigikeel, mida kahjuks paljud ei räägi. Asutustes on tihti töökeel vastavalt kas eesti või vene keel,» kirjeldas Tiivas. Tema hinnangul ei saagi välismaalaste palkamist muuta populaarseks üleöö, aga on oluline, et sellest teemast räägitaks ja selle poole liigutaks. Projekti täpsem sisu ja rahalised võimalused alles selguvad. Tiivase sõnutsi võib ehk sügiseks olla selge, millistele riikidele turunduses keskendutakse.

Välismaalaste vastuvõtuks muudetakse seadusi Mullu septembris hakkasid kehtima välismaalaste seaduse esimesed muudatused, millega lihtsustus välismaalastest tippspetsialistide Eestisse toomine. Kui enne võis see aega võtta kuid, siis uue korra järgi saab vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka teeniva spetsialisti tööle võtta paari päevaga. Lisaks antakse nüüd lühiajalise Eesti tööviisa saanud välismaalasega samadel tingimustel viisa ka tema alaealisele lapsele, abikaasale või puudega täiskasvanud lapsele. Lihtsustus ka kolmandatest riikidest Eestisse õppima asumine ja samal ajal siin töötamine. Nüüd on juba järgmised välismaalaste seaduse muudatusettepanekud läbinud ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi ja valitsusse peaksid need jõudma tänavu septembris. Muudatustega soovitakse luua välismaalastele võimalus pärast elamisloa tähtaja saabumist jääda ajutiselt Eestisse veel järgnevaks kolmeks kuuks, mille jooksul võib Eestist lahkumata leida uue aluse tähtajalise elamisloa andmiseks. Lisaks tahetakse luua välismaalastele võimalus töötada mitmel töökohal korraga, järgides töötami-

seks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. Eraldi luuakse uus elamisloa liik – suurinvestori elamisluba. Eesti tööandjatele tahetakse luua võimalus värvata välismaalasi teenuste kaudu, mida pakuvad personalirendiettevõtted. Järgmise aasta sügisel hakkab tööle välismaalastele mõeldud kohanemisprogramm, mis aitab kaasa nende praktilisele seosele siinse eluga. Kohanemisprogrammiga taotletav laiem eesmärk on uussisserändajatele ajakohase sissejuhatava tugisüsteemi loomine, mis võimaldab neid paremini siduda Eesti ühiskonnaga ja loob eeldused tulemuslikuks toimimiseks. 2015. aasta sügisel peaksid algama kohanemiskoolitused, mis on mõeldud kõikidele alla viie aasta seaduslikult Eestis elanud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele, muuhulgas ka rahvusvahelise kaitse saajatele. Koolitusele suunab välismaalasi politsei- ja piirivalveamet, kuhu pöördutakse elamisloa või elamisõiguse alusel isikut tõendava dokumendi taotlemiseks. Kohanemisprogramm koosneb mitmest moodulist ja algtaseme keeleõppest. Kadri Hansalu

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EL. Jean-Claude Junckeri juhitava Euroopa Komisjoni portfellijaotus avalikuks sa

Ülemkogu toetas Venem evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

«Me aitame Ukrainat, me aitame oma naabreid lõunas vaid siis, kui suudame formuleerida ühise ja üksmeelse vaatenurga,» ütles kolleegidelt järgmiseks Euroopa liidunõukogu juhiks asumiseks heakskiidu saanud Poola peaminister Donald Tusk. «Peame olema korraga vaprad ja vastutustundlikud. Kujutlusvõime ja terve mõistus peavad käima käsikäes, eriti arvestades ELi naabruses olevate väljakutsete dramaatilisust.» Tusk on end Poola ajalukku jäädvustanud sellega, et on 1989. aastast ainsa parteijuhina võitnud järjest kahed valimised. Nüüd saab temast pärast europarlamendi presidendi kohta pidanud Jerzy Buzekit teine poolakas ja n-ö uusliikme esindaja ELi tippkohal. Tuski puhul tõid nii mõnedki vaatlejad olulise tugevusena esile tema karmi hoiakut Venemaa suhtes. Laupäeval Brüsselis peetud ülemkogult välispoliitika kõrge esindaja kohale asumiseks heakskiidu saanud Itaalia välisminister Federica Mogherini kukkus juulis läbi just vastupidisel põhjusel – teda peeti liialt venelembeseks.

Nüüd pidas Mogherini vajalikuks selgitada oma kriitikat toonud juulikuist reisi Moskvasse. Tema sõnul oli see kooskõlastatud ELi praeguse välispoliitika juhi Catherine Ashtoniga ja osa püüdest aidata kaasa dialoogile Venemaaga. Mogherini tunnistas ka seda, et üritus kukkus läbi. Samuti meenutas, et kui Itaaliast sai ELi eesistuja, viis esimene välisreis ta Kiievisse. Tulevaks nädalaks peaks järgmise Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker esitlema oma volinike täisnimekirja. Esitatud volinikukandidaatide seas paistab olevat tõsine konkurents nii mõnegi portfelli pärast. Näiteks nii Soome, Eesti kui Läti endistest peaministritest kandidaadid on esimese eelistusena maininud majandust ja rahandust ning nii Iirimaa kui ka Rumeenia sihivad põllumajandusvoliniku kohta. Kui Juncker on oma kandidaadid esitanud, tuleb mängu Euroopa Parlament. Uue Euroopa Komisjoni lõplik nimekiri – võimalik, et mõne nime vahetusega, kui parlament peaks otsustama võimu näidata ja kellegi läbi kukutada – peaks europarlamendi täiskogule kinnitamisele minema oktoobris. Kui ajakava toimib, vahetab Junckeri meeskond Jose Manuel Barroso Euroopa Komisjoni välja 1. novembril.

Algab võistlus eurovolinike po

Lähima nädala või kahe jooksul peaksid paika saama Jean-Claude Junck Komisjoni volinike kohad.

Paigas ametid Euroopa Komisjoni president Luksemburg Jean-Claude Juncker

ülemkogu eesistuja Poola Donald Tusk

kõrg väli Itaa Fed Mog

Ametlikult nimetatud kandidaadid (sulgudes praegune amet Austria Johannes Hahn (eurovolinik) Eesti Andrus Ansip (eurosaadik) huvipakkuvad portfellid: majandus, rahandus

Läti Valdis Dombrovskis (eurosaadik) huvipakkuvad portfellid: majandus, rahandus Malta Karmenu Vella (turismiminister)

Horvaatia Neven Mimica (eurovolinik)

Portugal Carlos Moedas (riigisekretär)

Iirimaa Phil Hogan (keskkonnaminister) huvipakkuv portfell: põllumajandus

Prantsusmaa Pierre Moscovici (endine rahandusminister) huvipakkuvad portfellid: majandus, konkurents

Kreeka Dimitris Avramopoulos (kaitseminister) huvipakkuvad portfellid: siseasjad, immigratsioon Leedu Vytenis Andriukaitis (tervishoiuminister) huvipakkuv portfell: tervishoid

Rootsi Cecilia Malmström (eurovolinik) huvipakkuv portfell: inimõigused Rumeenia Dacian Cioloș (eurovolinik) huvipakkuv portfell: põllumajandus Slovakkia Maroš Šefčovič (eurovolinik)

Günt huvip geet

Jyrki huvip raha digit

Věra minis huvip regio oonid

Tibor dusm

Jona juht) huvip ühist

POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

aama tuleva nädala alguseks.

maa suhtes karmi Tuski

ortfellidele eri juhitava uue Euroopa

ge isesindaja lia erica gherini

Kandidaat nimetamata Belgia Võimalikud: Karel De Gucht (eurovolinik), Marianne Thyssen (eurosaadik), Didier Reynders (välisminister) Bulgaaria Võimalikud: Kristalina Georgijeva (eurovolinik), Gergana Passy (endine eurominister), Sergei Stanišev (eurosaadik, endine peaminister), Kristian Vigenin (välisminister)

Saksamaa ther Oettinger (eurovolinik) pakkuvad portfellid: enerika, kaubandus

Hispaania Võimalik: Miguel Arias Cañete (eurosaadik)

Soome i Katainen (eurovolinik) pakkuvad portfellid: majandus, ndus, energeetika, konkurents, aal

Holland Võimalikud: Jeroen Dijsselbloem (rahandusminister, eurogrupi president), Frans Timmermans (välisminister), Liliane Ploumen (väliskaubanduse ja arengukoostöö minister)

Tšehhi Jourová (regionaalarengu ster) pakkuvad portfellid: transport, onaalareng, tööstus, institutside vahelised suhted, digitaal

Ungari r Navracsics (välis- ja kaubanminister)

Ühendkuningriik than Hill (endine lordidekoja ) pakkuvad portfellid: kaubandus, turg

Küpros Võimalik: Christos Stylianides (eurosaadik) Sloveenia Võimalikud: Alenka Bratušek (endine peaminister), Karl Erjavec (välisminister), Tanja Fajon (eurosaadik) Taani Võimalikud: Mette Gjerskov (parlamendisaadik), Christine Antorini (haridusminister) Allikas: Dods EU Monitoring / EUObserver

Ukraina kaotab venelastele maad Samal ajal kui kahe kuu pärast ameti Donald Tuskile üle andev Herman Van Rompuy lubas Euroopa Ülemkogu nimel uus sanktsioone Venemaale, valmistusid Mariupoli linna elanikud kaitsma end Vene pealetungi eest. «See on selle piirkonna viimane Ukraina kontrolli all olev suur linn, poole miljoni inimese kodu,» ütles Azovi pataljoni komandör Andrõi Biletskõi eile AFP-le. Ta tunnistas, et valitsusvägesid ja nende tanke on linnas napilt, kuid avaldas kindlust, et olukord pole veel kriitiline ja neile saadetakse lisavägesid. «Me ei saa jätta maha neid, kes meile loodavad,» sõnas ta. Ukraina sõjaväe esindaja tunnistas üleeile, et Luganski lähistel Novosvitlivkas purustasid linna rünnanud Vene tankid peaaegu kõik selle majad. Ukraina väed said käsu sealt taanduda.

Nii lääne kui Kiievi esindajad on veendunud, et Ida-Ukraina nn separatistide viimase aja edu taga on Venemaalt naaberriiki läkitatud sõjaväelased. Üleeilse tippkohtumise eel Brüsselis käinud Ukraina president Petro Porošenko kutsus ELi üles astuma Venemaa agressiooni ja terrori vastu karmimaid samme ning hoiatas, et täiemahuline sõda Moskvaga on lähemal kui iial varem. «Täna räägime Ukraina saatusest, homme võib see olla kogu Euroopa,» sõnas ta europealinnas antud pressikonverentsil. Porošenko avaldas ka lootust, et sel nädalal Cardiffis toimuval NATO tippkohtumisel suureneb lääne relvaabi Ukrainale. Venemaa president Vladimir Putin hakkas eile aga rääkima sellest, et IdaUkrainas tuleks tekitada omaette riik.

Varem on Kreml üles kutsunud vaid Ukraina föderaliseerimisele ja rohkem venekeelsetega asustatud idaaladele suurema autonoomia andmisele. Van Rompuy kinnitusel valmib uus sanktsioonipakett Euroopa Komisjonis nädalaga. «Kõik on täiesti teadlikud, et me peame viimaste päevade arengute ja kaotatud elude valguses tegutsema kiiresti,» sõnas ta. Umbes sama sõnumit kandis pärast kohtumist ka Prantsusmaa president François Hollande: «Kas me laseme olukorral halveneda, kuni see jõuab täieliku sõjani? Sest täna see risk on. Aega pole raisata.» Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė sõnul on Venemaa praktiliselt sõjas Euroopaga. «Me peame toetama Ukrainat ja saatma sõjavahendeid, et aidata Ukrainal end kaitsta,» lau-

sus ta. «Täna peab Ukraina sõda kogu Euroopa eest.» Samas leidus tippkohtumise järel ka üks sellel osalenud valitsusjuht, kes võttis sõna sanktsioonide vastu. «Minu arvates on need sanktsioonid mõttetud ja kontraproduktiivsed,» kuulutas eile Slovakkia peaminister Robert Fico. «Kuni me ei tea juba kehtestatud sanktsioonide mõju, pole mõtet rakendada uusi.» Fico lubas vetostada sanktsioonid, mis seavad ohtu Slovakkia majanduskasvu. Komparteist alustanud ja läbi mitme vasakerakonna praeguseks sotside ridades tegutsev Fico on venemeelseid, euroskeptilisi ja muuseas ka näiteks USA raketikilbi vastaseid avaldusi teinud varemgi. Samas on ta üldiselt suuremates küsimustes lõpuks siiski keskteega kaasa läinud – kui ka vaikides. PM

Meie võitlus on võitlus relva jõu ja tõe jõu vahel. Lühikeses plaanis on relva jõud palju tugevam, väga otsustav. Kuid pikas plaanis on palju tugevam tõe jõud. Dalai-laama, olukorrast Tiibetis

Islamistid hõivasid USA saatkonna Tripolis Tripolit kontrolliv Liibüa islamistide rühmitus Liibüa Koidik teatas eile, et on rüüstamise ärahoidmiseks hõivanud linnas USA saatkonnakompleksi. Ühendriikide saatkonna töötajad evakueeriti riigis jätkuva vägivalla tõttu Liibüast enam kui kuu tagasi. AP/AFP/BNS

100

põgenikku oli eile Liibüa rannikul asuva al-Qarbouli lähedal põhja läinud paadis.

Rootsi armee tugevdab valmisolekut Rootsi kaitsevägi teatas üleeile, et tugevdab valmisolekut ja tõhustab luuretegevust seoses Ukraina olukorra pingestumisega, vahendas uudisteportaal The Local. «Me tõstsime peastaabi valmisoleku taset teatud valdkondades, näiteks luureandmete kogumises,» ütles kaitsejõudude pressiesindaja Niklas Englund. Rootsi sõjavägi on otsustanud viia kaks Gripen-hävitajat Gotlandile, kus neil on parem võimalus reageerida muutustele Läänemere piirkonna olukorras. BNS

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kogu maailm otsib ajale ja elule kohast koolimudelit. TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets arutleb, mida toob õpetaja-õpilase rollide vältimatu muutumine – Eestil tuleb sel teemal kaasa mõelda ja tegutseda.

Uus kool

ECD peasekretär Angel Gurria juhatab maailma suurima õpetajauuringu TALIS 2014. aasta raporti sisse järgmise mõtteavaldusega: «Oskused, mida tänane maailm vajab, uuenevad pidevalt. Paraku pole haridus suutnud muutustega kaasa minna. Enamik koole näeb välja nii nagu meie isaisade ajal, õpetajad pole võimelised õppuritele pakkuma uutes oludes vajalikke tarkusi ja oskusi.» Karm hinnang arenenud maailma koolikorraldusele. Paraku ei paku Gurria ega ka kogu OECD raport lahendusi ega ütle, mida see «uutes oludes vajalike tarkuste ja oskuste pakkumine» tähendab, kuidas see praktikas välja näeb. Ega saagi öelda, ühest ja selget alternatiivi «isaisade koolile» pole olemas. Kogu maailmas käib innukas uue kooli otsimine, seda erinevate siltide ja loosungite all – konstruktivistlik haridusmudel, uus haridusparadigma, kaasav õppimine, huvitav kool, uus õpikäsitus jne. Otsijate unistus on pakkuda «isaisade koolile» tänapäevast edasiarendust, mis oluliselt paremini haakuks muutunud eluga ning toetaks unistusi targast majandusest.

Rollinihe Vaatamata tuhandetele otsijatele koosneb praegune alternatiiv ikka vaid ideejuppidest ja mõttekildudest selle kohta, mida tuleks teisiti teha. Mõned näevad lahendusi avastusõppes ja õpimängudes, teised pööratud klassiruumis, kolmandad õhinapõhisuses, mõned peavad vajalikuks kool hoopis ära kaotada. Otsijatel on ka ühisjooni. Kõige selgemaks ühisosaks on soov muuta sajandeid püsinud õpetaja ja õpilase rollisuhteid. Õpetajat tahetakse nihutada eemale tõeteadja ja ainuotsustaja rollist, tuua tema rollipilti rohkem partneri, suunaja ja nõustaja elemente. Ning ka õpilane lükata eemale pelgalt äraõppija ja korralduste täitja positsioonist, pakkudes talle võimalusi isemõtlemiseks ja -otsustamiseks. Soovis muuta õpetaja-õpilase rollisuhteid on sarnaseid jooni läänemaailmas pikka aega tiksuva soorollide liikumisega võrdsema positsiooni ja sarnasemate ootuste poole. Mõlemad toimuvad vaikselt ja pikkamisi, mõlemal on kirglikke toetajaid ja häälekaid vastaseid, lõppkokkuvõttes pole aga muutustest pääsu. Õpetaja ja õpilase suhete tei-

senemine võiks olla plaastriks ka peasekretär Gurria hingele. Sest selle tagamõte ongi kooli elule lähemale toomine. Pole tänane elu ju enam sugugi väliste olude poolt paika pandud elukaar, kirjus maailmas toimetulek eeldab üha rohkem igaühe enda valikuid, otsustamist ja läbilöögivõimet. Sama tahab ka tööturg, ka siin ei oodata mitte lihtsalt head asjatundjat, vaid just loominguliselt mõtlevat ja julgelt otsustavat tegijat. Kool, kus noor inimene pole pelgalt käsutäitja, vaid ka otsustaja ja valikute tegija, kus ta saab ka inimeseksolemise võimekust harjutada – selline kool haakub praeguse eluga selgelt paremini kui isaisade oma. Õpetaja-õpilase rollide muutumine nihutab kooli võimusuhteid, ülalt alla tarkuse jagamise kõrvale saabuvad arutlus ja kõhklused, otsimine ja koostöö. Mis paratamatult muudab kogu koolipilti – enam pole vaja sirgeid pingiridasid ja 45-minutilisi koolitunde, hindamine sisaldab ka õpilase enda arusaama oma tulemustest, õppimise kiirus hakkab sõltuma iga õppuri geenigarnituurist, kooliellu saabuvad uurimine ja avastamine, rühmatööd ja projektiõpe. Kui siia lisada juba praegu koolis toimuv digipööre, siis tähendab see kõik traditsioonilise, klassi-ees-seletaval-õpetajal põhineva koolimudeli loojangut, õppimispilt läheb hoomamatult mitmekesiseks. Välise vaatleja jaoks ongi see uus kool, mis otsijate veendumuse kohaselt peaks märksa paremini kokku klappima õues jalutava 21. sajandiga.

Eesti väljakutse Esmapilgul võiks Eesti kogu seda uue kooli otsimist üleolevalt pealt vaadata. PISA järgi oleme me maailma parimad, las kehvemad seal allpool sebivad. Tegelikult on Eestil vähemalt kolm põhjust uut kooli ja rollinihutamist tõsiselt võtta. Esiteks – Eesti kooli vundament mureneb. Oleme juba harjunud igasuviste hüüatustega teemal, et jälle ei taha nad õpetajaks õppida. Teisalt soovime kõik, et meie laste ja lastelaste tulevikku kujundaksid just need kõige targemad, innukamad ja nutikamad, need, keda õpetajakoolituse auditooriumites jääb järjest vähemaks. Õpetajakutse olematu maine on üks praeguse Eesti elu kõige vastikum viitsütikuga pomm. Mainet ei muuda üleskutsed ega loosungid, seda muudab see, mis koolis tege-

likult toimub. Lootus on, et uus kool võiks siin lahendust pakkuda. Teiseks – PISA on vaid pool tõde. Eesti noorte teadmised on maailmatasemel, samas nn pehmet tarkust, seda, mida 21. sajandi elu ja tööturg üha häälekamalt küsivad – eestvedamist ja loomingulisust, ettevõtlikkust ja meeskonnavõimekust, riskijulgust ja leidlikkust –, meie noortel napib. Meie haridussüsteem toodab palju tarkust, aga kasinalt isiksuslikke kvaliteete. Meil on palju tarku nohikuid. Tõenäoliselt just siin peitub ka vastus sagedasele küsimusele, miks Eesti väga head haridusnäitajad ei konverteeru piisaval määral targaks majanduseks. Vastus on: ei piisa heast teadjast, vaja on ka tulemuslikku tegutsejat. Ja tegutsemisoskust ja -julgust tuleb treenida juba algkoolipingist peale. Kolmandaks – Eesti õpetajad on väga head äraõpetajad. Nii head, et PISA testi täitmine pole enamikule Eesti noortest probleem. Samas osutavad rahvusvahelised haridusvõrdlused, et Eesti õpetajad on valdavalt nn teadmiste otseülekande traditsiooni kandjad, mõtestamise, reflektsiooni ja kriitilise vaate asemel domineerib äraõppimine. Tulemuseks on tugev keskmine, aga vähe tippe, tulemuseks on head teadmised, aga kesine võimekus neid loovalt ja nutikalt kasutada. Hiljutine PIAAC (nn täiskasvanute PISA) aruanne on karm, öeldes: «Eesti haridussüsteem annab noortele head infotöötlusoskused, kuid need on tulenevalt õpetamismeetoditest ja eksamiteks drillimise hirmust head vaid lühikest aega pärast lõpetamist. Võrreldes teiste riikidega on oskuste langus pärast hariduse omandamist Eestis kiirem kui mujal.»

hiaastatel muutuma?» Eesti õpetajate kolm suurt muutmissoovi olid: koormus, palk ja maine. Õpetaja unistab normaalsest töökoormusest, äraelamist võimaldavast palgast ning ühiskonna toetavamast suhtumisest. Mis ongi pudelikaelad – sama uuringu andmetel viibib täistööajaga õpetaja tööpäeviti koolis keskmiselt kaheksa tundi ning lisaks kulutab ta õppetööga seotud ülesannete täitmiseks kodus keskmiselt kaks tundi päevas. Kokku kümnetunnine tööpäev.

Õpetaja-õpilase rollide muutumine nihutab kooli võimusuhteid, ülalt alla tarkuse jagamise kõrvale saabuvad arutlus ja kõhklused, otsimine ja koostöö.

Jõulise hüppe teekaart on tegelikult olemas. Sahtlist tuleb välja võtta Eesti elukestva õppe strateegia ja selle alusel toimetama hakata. Eesti väljakutse on väga heale kõvale haridusele juurde monteerida sama hea pehme komponent.

Õpetaja vaade Mingit hüpet uue kooli poole ei toimu, kui Eesti õpetaja seda ei taha. 2014. aasta kevadel TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse tehtud uuringus küsiti õpetajatelt nii: «Mis on Sinu arvates kõige olulisem asi, mis peaks Eesti koolis lä-

Palk on küll tõusnud, kuid püsib endiselt häbitsoonis, isegi Türgi õpetajatele pole eestlased järele jõudnud. Ning TALISe andmetel vaid 14 protsenti Eesti õpetajatest tunneb, et õpetajaametil on Eesti ühiskonnas hea maine. Oodata sellises olukorras jõulist hüpet uue kooli poole pole lihtne. Sellele vaatamata on osa Eesti õpetajaskonnast juba teel, ise otsides ja katsetades. Et liikumine muutuks massiliseks, vajavad Eesti kool ja õpetaja üldrahvalikku toetust. Vajavad toetust kõigist torudest – ülikoolidelt tuge uue kooli mõtestamisel ja praktikasse viimisel, riigi meelekindlust türklastele järelejõudmisel, avalikkuse heatahtlikkust nägemaks seda, mis Eesti koolis suurepärane on.

Teekaart Jõulise hüppe teekaart on tegelikult olemas. Sahtlist tuleb välja võtta Eesti elukestva õppe strateegia ja selle alusel toimetama hakata. Abiks oleks ka vigade parandamine. Muutes näiteks valitsuse määrust, millega Eesti arengu jaoks kõige olulisematel õppekavadel õppivatele tudengitele kehtestati nn erialastipendiumid. Loe, kuidas tahad, õpetajakoolitust seal kirjas pole. Kindlasti on ka keskkonnatehnoloogid ja loomakasvatajad Eesti arengu võtmetegijad, praeguses olukorras on aga tulevaste õpetajate toetamine mitu korda strateegilisem. Seda mitte ainult peasekretär Gurria rõõmustamiseks, vaid Eesti tuleviku huvides.

POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Mida mõtleb vene õpetaja Ljudmila Vladimirovna? Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik püüab tarkusepäeval kirjeldada, mida mõtleb keskmine venekeelse kooli õpetaja.

len Ljudmila Vladimirovna, ühe Ida-Virumaa suure linnakooli 51-aastane õpetaja. Olen tänases Peterburi Herzeni-nimelises Ülikoolis õppinud geograafiaõpetajaks. Ma olen igas mõttes keskmine. Just minu vanus on venekeelsete koolide aineõpetajate keskmine vanus ning õppinud olen ma Venemaal nagu enamik mu kolleegidest-aineõpetajatest. Olen kuulnud, et Eesti koolides on õpetajad keskmiselt ligi viis aastat nooremad. Uusi õpetajaid minu kooli ei tule. Minu hinge närib kahtlus: kas Eesti riik tahab vene kooli kinni panna? Mis siis minust saab? Mis saab minu lapselapsest, kes käib alles neljandas klassis? Aga täna, pidupäeval püüan ma sellele mitte mõelda, ehkki õhtul ikka need mõtted vaevavad. Ma olen kindel, et Eesti venekeelne kool peab püsima jääma, nii on alati olnud, ja õpilastel on kole raske. Teadmised kannatavad ka, sest nad ei oska eesti keelt, ehkki nad seda keerulist keelt kogu aeg õpivad. Midagi on viltu, kas süüdi on eesti keele õpetaja, see tore ja püüdlik Maria Fjodorovna, kes näitab tunnis filme ja teeb rühmatööd? Kodus näen, et lapsel on püüdlikult täidetud töövihik ja töölehed. Grammatikat õpivad iga päev, aga tütretütar eesti keeles üldse ei räägi. Paistab, et tunnis õpetaja õpilasi omavahel rääkima ei pane. Või on meil halvad ees-

ti keele õpikud? Ei tea. Kui lapselt küsin, kas talle meeldib eesti keel, siis ta vastab mulle, et Eestis peavad kõik eesti keelt oskama. Küsin uuesti, kas talle eesti keel meeldib, ja ta vastab, et ta tahab Eestis ülikooli minna, arstiks õppima. Aga vene keeles Eestis arstiks õppida ei saa. Oh, hea, et minu lapselaps on tüdruk. Minu enda noorema pojaga oli üldse raske, poiss ei tahtnud eesti keelest kuuldagi. Aga nüüd on tubli ja õpib Inglismaal matemaatikat. Matemaatikas on vene poisid tublid, isegi selles PISA testis, millest nii palju räägitakse. Eestisse poiss tagasi tulla ei taha. Ta ütleb, et meie vene perekonnanimega siin tööd ei leia. No aga ma ikka ei tea, eesti keele õpetaja Maria Fjodorovna on kena inimene ja direktor kiidab teda ka – ja direktorit ma muidugi austan ja usun –, aga midagi on ikka viltu. Maria õpetab veel ka käsitööd, ajalugu, ühiskonnaõpetust ja filosoofiat. Kuidas ta seda kõike jõuab? Mõned kolleegid vaatavad veel viltu, et näed, võtab töö ära. Aga ta on tubli naine, õppis eesti keele õpetajaks, tegi ära C1-eksami ja näed nüüd: tööd jagub.

a meie Maria Fjodorovna, tema töötab veel ka nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis, mina samamoodi. Meil on ikka üks kool ja sellest imelikust mõttest põhikool ja gümnaasium lahutada ei saa ma üldse aru. Aga kuidas mu lapselaps põhikooli lõpuks eesti keele selgeks saab, seda ma ei tea. Minu noorema õe poiss käib eesti koolis ja räägib eesti keelt, aga tal on ka koduõpetaja. Ja ikka ütleb ema, et 6. klassis läks väga raskeks ja poiss ei taha vahel kooli minna. Aga teinekord talle jälle meeldib, sest koolis tehakse põnevaid asju, näiteks andsid eesti kooli õpilased eelmisel aastal välja kooli ajalehte ja müüsid seda lastevanematele. Pärast käisid selle raha eest koos teatris. Meie koolis ei ole see kombeks, direktor ei luba selliseid asju ja ütleb, et tuleb täita riiklikku õppekava ja sellised projektid ei ole kohustuslikud. Ei tea, kuidas siis ikka õigem on? Mu tütretütre gümnaasiumi minekuni on veel mitu aastat aega, aga eesti gümnaasiumi ma teda kindlasti ei pane, see on teist-

«Ma olen kindel, et Eesti venekeelne kool peab püsima jääma, nii on alati olnud ja õpilastel on kole raske.»

Lahkujatest nii ja teisiti

LUGEJATE KIRJAD

TÜ kriminoloogia professor

Loomulikult on Eestist lahkumine alati väga isiklik ja mitmetest asjaoludest tingitud ettevõtmine. Kindlasti tuleb siin eristada ajutiselt minejaid, kes enamasti ka naasevad Eestisse – need on õppimise ja enesetäiendamisega seotud, samuti ka tööalased ajutisemad eemalviibimised. Teine on aga lugu nendega, kes lahkuvad eesmärgiga igavesti Eesti tolm jalgadelt maha raputada. Selle ajendiks on sageli inimlikust egoismist tulenev soov oluliselt paremini elada, tavaliselt ka mingi kibestumine vms. Vähem saab selleks olla hädavajadus või eluga ummikusse sattumine. Sisuliselt pole muidugi kellelgi õigust teiste inimeste tegemisi arvustada, veelgi enam neid hukka mõista. Kas on aga eetiline paljudel meist nüüd ennast püsivalt sisse seada teiste rah-

vaste poolt raske töö ja vaevaga ülesehitatud heaoluühiskondades, ja seda sageli veel eneseväärikust alla surudes, oma haridusele ja kvalifikatsioonile mittevastavat tööd tehes. Selle asemel võiks veidi vaeva näha ja ise panustada OMA RIIGI heaolu ülesehitamisse. Just neid võib täie õigusega nimetada lodevus- või mugavuspagulasteks. andres jaeger, Tartu

Teine Venemaa Lääs on Venemaa jaoks midagi koletut ja vajalikku samaaegselt. Läänelt on õpitud, isegi ideoloogiaidki imporditud (nii kommunism kui kapitalism), kuid läänemaailma osaks pole Venemaa siiani saanud. Viimane katse Jeltsini poolt jättis sügavad armid Vene ühiskonda. Hakati rohkem sissepoole vaatama, otsima venepärast, n-ö õiget vene hinge. Ja nii

moodi kool. Ausalt öeldes, ega ma eesti koolist rohkem ei tea, kui mu õde räägib. Meie koolil eesti kooliga ühiseid projekte ei ole – kes neid ikka jõuab kirjutada – ja nii ma ka ei tea. Kunagi meil käis üks klass Tartust külas, noor õpetaja ei osanud veel üldse vene keelt. Meil olid kõik mängud ette valmistatud, aga eesti lapsed ei teadnud neid mänge ja nii toimetasid eestlased ja venelased ikka eraldi. Lapsed vahetasid küll aadresse ja me kirjutasime koos kogu klassiga kõik kirjad valmis, aga eestlastest vastasid ainult paar. Kuidas see saab ikka nii olla? Minu klassis vastavad kõik, kui ma nii ütlen. Ega eestlased ikka ei taha meiega väga suhelda.

o näed, muretsen siin oma lapselapse pärast. Aga mul endal on ka suur muudatus ees. Ma hakkan sel sügisel geograafiat õpetama eesti keeles. Ma ütlesin seitse aastat tagasi, kui see eestikeelsele õppele ülemineku jutt algas, et mina küll eesti keeles õpetama ei hakka. Nüüd käisin kursustel Tallinnas ja Narvas. Sel suvel tegin kõikide tundide slaidid valmis, siis on Powerpoint alati võtta. See eestikeelne õpik, see on ikka liiga keeruline. Kui väga vaja, otsin internetist veel materjali juurde. Kursustel kuulsin, et integratsiooni sihtasutus on ühed töölehed ka teinud, neid saavad siis õpilased täita. Ma küll ei tea, kuidas õpilased minust aru saavad. Meie koolis küll kõik õpilased põhikooli lõpus eesti keele eksamit edukalt ei teinud. Ja see B1, mida nõutakse, seda on ikka vähe eesti keeles õppimiseks. Geograafiat peetakse veel eriti raskeks. Aga eks siis tõlgin, kui on vaja. Kes see ikka jõuab kontrollida, mis keeles ma tunnis räägin. Üldiselt õppealajuhataja ei luba tunnis vene keelt kasutada. Peaasi, et ikka kõik õpilased aru saavad ja hinded kogu klassil head tulevad. Maria ja Jana saavad kindlasti hästi hakkama, ühel töötab ema linnavalitsuses ja teisel on arst. Kuidas Vova ja Ljuda hakkama saavad, ma ei tea. Nende peredel ei lähe üldse hästi, Vova vanemad teenivad kahe peale ainult 800 eurot kuus, mõlemad töötavad meie uues ameeriklaste kaablitehases, ja Ljudat kasvatab ainult ema. No näete, jäin siin Radio 4 kuulates pikalt mõtisklema. Vaatan veel Pervõi Baltiiski uudised ära ja siis veel Rossija omad ka. Süda kohe valutab selle Ukraina pärast!

hakkas taas maad võtma arvamus, et Venemaa puhul on tegemist läänest erineva kultuuri ja tsivilisatsiooniga. Eelkõige tähendab see erinevat arusaama maailma asjadest ja sellest, mis on oluline. Ukraina puhul oli lootus. Sama lootus, mis alguses oli paljudel Venemaa osas. Et sünnib demokraatlik ja vaba ühiskond. Et see, mis luhtus Venemaal, saaks teoks teisel Venemaal. Pooleldi läänelikus, pooleldi slaavilikus Vene tsivilisatsiooni hällis. See unistus nagu ka eelminegi on kustumas. See on paljuski suurem sõda kui vaid Venemaa ja Ukraina konflikt. Kuigi paljud seda ei mõista või ei taha mõista, on see tsivilisatsioonide konflikt. Läänemaailm vs Venemaa ja lääs on kaotamas. Sest koos rindejoonega liigub ka tsivilisatsiooni ja arusaamade piir. allan aksiim

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

äna, 1. septembril läheb iga viies laps Eestis venekeelsesse kooli. Õigupoolest ei ole kooli kohta enam korrektne öelda, et see on venekeelne, sest gümnaasiumis käib õppetöö suures ulatuses eesti keeles, või oleme ausad: eestikeelses koolitunnis kasutatakse ilmsesti kahte keelt. Nii on lihtsam nii õpilastel kui ka õpetajatel. Venekeelsetes koolides töötab ligi neli tuhat õpetajat, kellest vahest iga üheksas-kümnes on eestlane. Just ühest vene õpetajast tahan ma kirjutada. Seejuures ei mõtle ma välja muinasjuttu, vaid kirjutan teiste sõnadega seda, mida räägivad viimaste aastate teadusuuringud sellest, mida õpetajad ja õpilased ise ütlevad. Ma saan samas väga hästi aru, et keskmist õpetajat, Ljudmila Vladimirovnat on raske leida. Mina mõtlesin ta lihtsalt välja.

jüri saar

Putin püüab luua simulaakrumist reaalsust

nalüüsides Venemaa retoorikat ja tegevust, jõudis Kaupo Känd pädevale järeldusele («Pürrose mängud geopoliitikas», PM 28.08), et Vene välispoliitika telos’eks on luua läänele paralleelne ja alternatiivne maailmakorraldus, mille raskuskeskmeks oleks uus Venemaa. Läänekeskses reaalpoliitilises maailmas valitseb tasakaal teatavate kokkulepete, arusaamade ja institutsioonide kogumina, mis ei ole kunagi ideaalsed, kuid see on püütud luua maksimaalselt parima võimalikuna. Venemaa lubab luua midagi paremat ja tema juhtide arvates õiglasemat, kuid on unustanud küsida teistelt asjaosalistelt, kas ka nemad seda soovivad. Tahtmisel luua esmalt kujund ilma substantsita ja see hiljem täita sisuga on kultuuriline tagapõhi. Esiteks tasub mäletada Putini ütlust «Me ei tohi olla nõrgad, sest nõrku pekstakse». Tegeliku nõrkuse ületamiseks tuleb mängu teine Vene kultuuriline eripära, mille järgi on kogu maailm hingestatud erinevate tahete kokkupõrke areen. Ainult kõigekõrgema tahe on absoluutne ja lihtsatele inimestele tabamatu, kuid valitsejad seisavad jumalale nii lähedal, et saavad tõde teada. Seetõttu nad ei valeta ega eksi kunagi ja võivad rikkuda ka iseenda loodud seadusi. Nii hakkavad segunema valetamine, vassimine ja kangelaslikkus, oma tõele kindlaks jäämine. Venemaa juhtide sõnavõtte ja tegusid analüüsides näeb üha selgemalt, et Venemaa loob jätkuvalt läänele alternatiivset hüperreaalset maailma, mis on tõene esialgu ainult Vene poliitilises ruumis, n-ö mentaalselt. Lihtsalt sellepärast, et Venemaa juhid usuvad, et neil on õigus. Venemaa nõuab näiteks ELi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingu ülevaatamist. Venemaa tahab sellega öelda, et ende subjektide vahelised kokkulepped muutuvad kehtivaks ainult pärast seda, kui Venemaa need kinnitab. Venemaa püüab korraldada Euroopa Liidu ja Euraasia Liidu vahelisi läbirääkimisi Lissabonist Vladivostokini kulgeva ühise majandusja haldusruumi asjus. Euroopa Liit on reaalsus, Euraasia Liit aga lennukas nägemus, visioon, unistus. Kuidas saavad omavahel teha kokkuleppeid reaalne ressurss, võimekus ühelt poolt ja nägemus teiselt poolt, kui jääda edasi kahe jalaga maa peale ja täie mõistuse juurde?

utiniaanast kui simulaakrumist on saanud looming, mille üheks kaasautoriks kujunes märkamatult läänemaailm ise. Lääs, arvates, et tegeleb reaalpoliitikaga, on siiani lasknud end kaasa tõmmata tegevusse, mis ei arvesta reaalse olukorraga, vaid hoopis kujundab reaalsust. Just sellist, mille on esmalt oma peas välja mõelnud Putin koos kambajõmmidega, kuid millest pärast selle tunnistamist realiteedina hakkabki saama tegelikkus. Paraku mida rohkem saab see nägemus tegelikuks, seda enam hukkub inimesi, ja seda juba päriselt, mitte fantaasialendudes. Näeme, et kogu protsess hakkab tõepoolest samastuma Baudrillardi arusaamaga simulaakrumist, mille järgi reaalse moonutatud koopia saab tõeseks iseendas. Esialgu on see simulaakrum veel valdavalt Putini-keskne, kuid 20. sajand näitas, et teatud visioonid on suutelised saavutama globaalset haaret, juhul kui neid ei peatata eos. Lääs, aktsepteerides Gruusias 2008. aastal toimunut reaalsusena, tegelikkuse faktina, kutsus sellega esile Ukrainas 2014. aastal toimuva. Kui läänemaailm aktsepteerib mingiski vormis praegu Ukrainas toimuvat, ootavad maailma üha tungivamad nõuded Venemaa päritolu paralleelmaailma koos kõige sellega kaasneva aktsepteerimiseks. Kes seda tahab, tõstku käsi! Autor kuulub Eesti Vabaerakonna algatusrühma.

POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Õnnepalu teatrimaitset näeb Tartus festivalil

äna algab Tartus festival «Draama 2014» pealkirjaga «Kohaloleku kunst», mille põhiprogrammi koostas kirjanik Tõnu Õnnepalu. Pühapäevani toimuval festivalil on kavas 20 lavastust, kokku antakse 30 etendust. Festivali avab täna kell 17 uus teater nimega Teatro Poetico – luuleteater, mis sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul. Teatri koduks saab Tartu Ülikooli endine kirik Jakobi tänaval. Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjali valikul olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate

Põhiprogramm • «Külaline» (autor Éric-Emmanuel Schmitt / lavastaja Ingomar Vihmar / Eesti Draamateater) • «Ma olen tuul» (Jon Fosse / Lembit Peterson / Theatrum) • «Neli aastaaega» (Arnold Wesker / Alo Kõrve / Tallinna Linnateater) • «Petroskoi» (Ari Numminen / Telakka, Vanha Juko, Rakvere Teater) • «Pure mind» (Renate Valme / Kompanii Nii ja Tartu Uus Teater) • «Tuvi» (Andri Luup / Maria Peterson / MTÜ Arhipelaag) • «Vaikus» (Esko Salervo / Andres Noormets / Endla) • «Õnn kaasa» (Viktor Rozov / Ivan Strelkin / Vene Teater) Täpne kava www.draama.ee.

tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ning paikades harjutatu lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poeticos astuvad publiku ette järgmised kooslused: Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit

Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus; Tiina Mälberg ja Taavo Remmel. Kui «Draama 2014» põhiprogramm «Kohaloleku kunst» ja luulelavastustest sündiv Teatro Poetico vahendavad kirjanikust kuraatori Tõnu Õnnepalu teatrinägemust, siis lisaprogramm keskendub tänavu ühele kirjanikule. Fookuses on Tom Stoppard – nelja teatri (Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Ugala, Endla) koostöös valminud triloogia «Utoopia rannik» kõiki lavastusi mängitakse laupäeval. Stoppardi-programmi raames näeb ka Üllar Saaremäe lavastust «Rosencrantz ja Guildenstern on surnud» (Ugala).

Birte Schnöinki kehastatav Henriette Vogel näib filmis küll natuke naiivsena, kuid samas on ta õrn ja tundliku meelelaadiga.

Lisaprogrammis saab näha kahel õhtul Tartu Uue Teatri ja Vene Teatri koostöölavastust «Illusioonid» ning festivali viimasel päeval, 7. septembril kell 12 Vanemuise teatris äsja esietendunud lavastust «Armastan! Armastan! Armastan!», nii autor kui ka lavastaja Avtandil Varsimašvili Gruusiast. Festivali kavas on teemaarutelusid Festivali klubis, mis asub sel aastal Ülikooli kohvikus, aastaraamatu «Teatrielu 2014» esitlus, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse konverents «Esilekerkivad identiteedid nüüdisteatris», avatakse lavastaja Mladen Kiselovi mälestusnäitus. 7. septembril peab Tartu Loomemajanduskeskuses loengu maailmakuulus Ameerika Ühendriikide lavastaja ja kunstnik Robert Wilson. PM

foto: kaader filmist

FILM. Heinrich von Kleisti ja Henriette Vogeli kaksikenesetapu lugu.

Lõhutud südamete kurbmäng arvustus kristiina davidjants filmitegija ja -kriitik

«Sõge armastus» Režissöör Jessica Hausner Austria 2014 Alates 29. augustist Tallinna kinodes Sõprus ja Artis

äbi aegade on armastatud jutustada lugusid armastusest ja surmast. Mida õnnetum armastus või ebaharilikum surm, seda suurema dramaatilisema fantaasiapuhangu on see sündmus teose loojas tekita-

nud. Vähesed on otsustanud need kaks elementi oma maises elus täiuslikult realiseerida. Saksa kirjanduse suurkujul Heinrich von Kleistil õnnestus teha seda märkimisväärse aplombiga aastal 1811, lastes vastastikusel kokkuleppel kõigepealt maha oma sõbratari Henriette Vogeli ning võttes seejärel elu ka iseendalt. Mees, keda ei tunnustatud tema eluajal, on nüüd saksa romantikute esifiguur, ja isegi üllatav, et von Kleistist on tehtud vaid ükskaks biograafilist filmi. Jessica Hausneri «Sõge armastus» («Amour Fou») räägib nüüd oma loo ülalkirjeldatud kaksikenesetapust ja režissööri fookus on koondunud Vogelile, naisele, kes von Kleistiga vabasurma läks.

Hausneri linateos pakub alternatiivset vaatenurka seni valitsenud sündmuste tõlgendusele. Kui enamasti ollakse keskendunud tol hetkel 34-aastase tulevase saksa kirjandusklassiku motiivide üle arutlemisele, siis «Sõge armastus» on Henriette’i (Birte Schnöink) lugu: von Kleist (Christian Friedel) on siin üksnes taustategelane, korraga nii traagiline kui ka naeruväärne oma wertherlikkuses. Hoopis Henriette on see, kes üritab sotti saada oma elust empaatilise mehe ja armsa tütre kõrval. Vähetähtsad pole maailmas, eriti Prantsusmaal tol ajal toimuvad sündmused, mis mõjutavad ka eluolu Preisimaal. Midagi on Henriette’i tervisega lahti, aga mis see olla

võiks, ei oska öelda keegi. On need närvid või on see kasvaja, seda teab ainult jumal taevas – arstid kohe kindlasti mitte. Pere on armastav, kuid kõik see pole päris see, kõik on justkui mõttetu ... Need, kes on näinud Austria režissööri Hausneri eelmisi filme («Lourdes», «Hotell»), teavad enam-vähem, mida «Sõgedast armastusest» oodata.

Tegelaste soovid on suured, kuid pea keegi filmis nähtud aadlikest pole võimeline jäist koorikut sulada laskma.

Kaader on staatiline, selle vorm napp, ja peaosas naine, kes otsib vastuseid oma olemise mõttele. Ajuti on film justkui külmikus maha mängitud kammerdraama. Tegelased on vaoshoitult lähedased, nende soovid on suured, kuid pea keegi filmis nähtud aadlikest pole võimeline jäist koorikut sulada laskma. Väidetavalt pöörati filmi puhul suurt tähelepanu loo visuaalsele küljele, interjöörideleeksterjööridele, vältimaks levinud väärarusaamu biidermeierlikust elulaadist. Ning tõsi ta on, «Sõgeda armastuse» autoritel on nappide vahenditega õnnestunud tuua linale küllaltki tõeselt mõjuv miljöö, igal juhul tõesem kui nii mõnigi holliwoodilik lavastus.

14 || SPORT || POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Me otsustasime, et laseme Ronaldol nii sellel kui ka järgmisel kahel nädalal vigastusest täielikult taastuda. Madridi Reali peatreener Carlo Ancelotti selgitas, miks Reali väravakütt järgmistel nädalatel mänge pingilt peab vaatama.

JALGRATAS

Kangert ebaõnnestus eilsel Vuelta etapil Eile sõideti Hispaanias Vuelta velotuuri üheksas, 185-kilomeetrine etapp Carboneras de Guadazaonist Aramon Valdelinaresesse, mille võitis 4.34,14ga kolumbialane Winner Anacona. Kangert lõpetas etapi 110. kohal, kaotades liidrile 19 minutit ja ühe sekundi. Gert Jõeäär lõpetas etapi 184. positsioonil, kaotades võitjale 26 minutit ja 31 sekundit. Üldarvestus tõusis Vuelta liidriks 35.58,05ga Nairo Quintana. Kangert asub üldarvestuses 49. positsioonil, kaotades liidrile 24 minutit ja 31 sekundit. Jõeäär on üldarvestuses 181. kohal, kaotades Quintanale 1.37,38.

aastat

on möödunud maailma kõigi aegade edukaima vormelisõitja Michael Schumacheri esimesest etapivõidust vormel-1 sarjas, mis toimus Spa ringrajal. KERGEJÕUSTIK

Mätas võidutses heitjate seeriavõistlusel Audentese staadionil toimus laupäeval heitjate seeriavõistluse tänavuse hooaja finaaletapp, kus Risto Mätas (pildil) sai odaviskes 78.47ga esikoha. Odaviskes sai teise koha Magnus Kirt 78.16ga. Tanel Laanmäe oli 75.35ga kolmas. Meeste kettaheites tegi korraliku esituse Martin Kupper, kes teenis 62.71ga esikoha. Teine oli 54.97ga Priidu Niit ning kolmas Mikk Pahapill 50.27ga. Heitjate seeriavõistluses võidutses tänavuse hooaja kokkuvõttes Kristo Galeta, kellele järgnesid Priidu Niit ja Karl Koha. Naiste seas oli taas parim mullune võitja Anu Teesaar, kellele järgnesid Kati Ojaloo ja Kätlin Piirimäe.

JALGPALL

Sillamäe Kalev jätkas võimsa hooga Eesti jalgpallimeistrivõistlustel jätkab suurepärases hoos Sillamäe Kalevi meeskond, kes alistas koduväljakul 8:0 Tallinna Kalevi. Võitjate poolel lõi neli väravat Jevgeni Kabajev, kolm väravat lõi Stanislav Murihhin ning korra oli täpne Aleksandr Volodin. Turniiritabelis on FC Floral 61, FC Levadial 57, Nõmme Kaljul 57 ja Sillamäe Kalevil 55 punkti. Levadial on võrreldes konkurentidega üks kohtumine vähem peetud.

Põlva Serviti alistas Tallinn Cupi finaalis Kehra

Poola vasaraheitja püstitas uue maailmarekordi

Läinud nädalavahetusel toimus Tallinnas Kristiine spordihallis rahvusvaheline klubimeeskondade käsipalliturniir Tallinn Cup, mille võitis Põlva Serviti, kes alistas finaalis Kehra käsipalliklubi 26:13.

Poola vasaraheitja Anita Wlodarczyk püstitas Berliinis toimunud võistlusel uue maailmarekordi 79.58. Wlodarczyk parandas sakslanna Betty Heidleri 2011. aastal püstitatud maailmarekordit 16 sentimeetriga.

Eesti paarisaeruline neljapaat Kaur Kuslap (vasakult), Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo püsisid finaalis küll medalikonkurentsis, kuid rasketes foto: fred killing ilmaoludes tuli leppida siiski viienda kohaga.

SÕUDMINE. Neljapaat saavutas teist MMi järjest viienda koha, kuid tuleviku seisukohast on paatkonnaliikmete sõnul aastaga tehtud samm edasi.

Taas viies, kuid sisukam madis kalvet reporter

ullu kokku istunud Eesti paarisaeruline neljapaat lõpetas teist MMi järjest viiendana. Kahe aasta pärast toimuvaid Rio de Janeiro olümpiamänge silmas pidades ollakse paatkonna liikmete sõnul õigel teel. «Meil on väga tugev kasvupotentsiaal mitmes valdkonnas,» usub eessõudja Kaspar Taimsoo. Tänavusele MMile medalimõtetega läinud neljapaadi finaaliesitusele vajutasid seekord pitseri kehv ilm ja tõsiasi, et oma poolfinaalis saavutati alles kolmas koht. Kuna laupäeval oli Amsterdamis väga tuuline, siis paigutati paatkonnad veel nii, et tugevamad said endale sobivamad rajad. Lõpuks jäigi üle tõdeda, et tuleb saada nii tugevaks, et radade paigutamise korral saada ise sobivamad tingimused. «Kahtlemata medalita jäämine kripeldab. Olime päris heas hoos ning tehniline koostöö lubas sõita kõrgemate kohtade eest. Lõpupoole padistasime tuulistes oludes juba ise

ka ning keeruline oli hoida aere lainetest eemal,» kirjeldas Taimsoo. «Maksis kätte see, et me ei suutnud poolfinaalis näidata head minekut ja ise seda sõitu võita.» Praegune koosseis Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Taimsoo käis koos teisel MMil, samas koosseisus soovitakse ka jätkata ning ees nähakse helget tulevikku. Mullu jõudis neljapaat MK-sarjas kahel korral kolmanda kohani, tänavu jäi saagiks üks teine ja üks viies koht. «Mullu oli olümpiamängude järgne aasta ning seega ei olnud ka konkurents nii tihe. Tänavu on läinud tipus heitlus tunduvalt karmimaks. Ka meil on kiirust ja jõudu juurde tulnud,» hindas Taimsoo. «Tahaksin näha seda meest, kes suudab ära põhjendada, miks peaksime mõne mehe praegusest

nelikust välja vahetama. Üleöö niimoodi me kindlasti kiiremaks ei saaks. Julgen öelda, et praegune suund on õige. Oleme näidanud, et võrreldes eelmise aastaga on meis sisu rohkem.»

Maksis kätte see, et me ei suutnud poolfinaalis näidata head minekut ja ise seda sõitu võita. Kaspar Taimsoo

«Kui mullu pandi meid vaikse ilma korral paika, siis tänavused sõidud on näidanud, et oleme tippseltskonnas täiesti kohal,» leidis Raja. «Aastaga on just füüsiliselt edasi mindud, seda eelkõige nooremate meeste pealt. Areng toimub ja nüüd tuleb uue hooaja ettevalmistuses parandada auke, mis tänavu ette tulid.» Sellega nõustus ka paatkon-

Endreksoni ja Jämsä MM ebaõnnestus Eesti paarisaeruline kahepaat koosseisus Andrei Jämsä ja Tõnu Endrekson ei leidnud head minekut ka Amsterdamis toimunud MMil, kus lõpuks tuli leppida 16. kohaga. Kui duo eesmärk oli jõuda poolfinaali ehk 12 parema sekka, siis vahesõidus jäi sellest eesmärgist puudu veidi alla

nelja sekundi. C-finaalis tuli eestlastel leppida neljanda kohaga ja kokkuvõttes saadi kahepaatide konkurentsis 16. koht. Kahepaatidest krooniti võitjaks Horvaatia. «Lõpuks tuligi enamvähem välja vaid vahesõit,» sõnas Endrekson ja märkis, et parema koostöö otsimine tõi en-

daga kaasa tagasilöögi. «Kui sujuvamat koostööd taga ajada, siis tuleb paratamatult füüsilise poole pealt lõivu maksta.» MMil oli stardis ka naiste kahepaat koosseisus Kaisa Pajusalu ja Mariliis Reinkort, kes saavutas 22 naiskonna konkurentsis 21. koha. PM

na noorim liige, 23-aastane Anderson: «Kindlasti oleme vastupidavuse poole pealt saanud tugevamaks. Eelmine aasta ei olnud veel nii palju võimu. Tundsin enne finaali, et medalivõimalused on olemas. Tegemist on siiski välisspordialaga ja tuleb kokkuvõttes rahul olla.» Tugev tuul valmistas eestlastele probleeme nii võistluse lõpuosas kui ka stardis, kust saadi selgelt kõige viimasena minema. Seejärel tõusti võistluse keskpaigaks küll pronksmedali konkurentsi, kuid see oli ka kõik. Kuldmedali sai Amsterdamis kaela tänavune Euroopa meister Ukraina, kes sõitis finaalis tuulise ilmaga välja ka maailma absoluutse tippaja 5.32,26 (varasem rekord kuulus 5.33,15ga venelastele). Hõbemedali teenis Suurbritannia ning pronksi Saksamaa, Eestit edestas veel ka Hiina. «Taimsoo ja Raja viimasest 30 ühisest rahvusvahelisest stardist on nad finaalist välja jäänud vaid kolm korda. See näitab stabiilset taset ja seda, et oleme tippseltskonnas kohal, kuid nüüd tuleb millalgi ka teraviku vallutamine ära teha,» seadis paatkonna treener Matti Killing sihte. «Korralik vundament on laotud, järgmine aasta on oodata veel tihedamat konkurentsi, kuna siis hakatakse jagama ka olümpiapileteid.»

Vassiljev jääb olulisest valikmängust kõrvale JALGPALL. Eesti jalgpalli-

koondist tabas järgmise nädala esmaspäeval toimuva EM-valikmängu eel valus tagasilöök. Selgus, et üks võistkonna liidreid Konstantin Vassiljev (pildil) tegi Poola liiga debüütmängus põlvele viga ja seega jääb poolkaitsja koondise kahest järgnevast matšist kõrvale. Eelmisel nädalal Gliwice Piasti meeskonnaga liitunud Vassiljev käis uue tööandja

eest esimest korda väljakul, kui reedel alistati koduplatsil 3:0 Bydgoszczi Zawisza. Teiseks poolajaks platsile pääsenud Eesti koondislane lahkus väljakult 78. minutil. «Midagi juhtus, kuid seejärel mängisin veel pool tundi. Kuna seis oli korralik, siis otsustasin, et ei ole põhjust rohkem riskida,» rääkis Vassiljev juhtunust. «Esimeste prognooside kohaselt on tegemist külgsidemete venitusega, kuid uu-

ringud annavad täpsema selguse. Olen kohtunud ka koondise arsti Kaspar Rõivassepaga, kuid täpsematele uuringutele lähen homme (täna).» Rõivassepa hinnangul on juba esmase vaatluse järel selge, et poolkaitsja ei saa osaleda 4. septembril mängus Rootsiga ning vahele tuleb jätta ka 2016. aasta EM-valiksarja esimene kohtumine Sloveeniaga, mis peetakse 8. septembril Tallinnas. «Läbivaatuse põhjal on te-

gemist vasaku põlve seesmise külgsideme osalise rebendiga. On päris kindel, et Vassiljev ei saa eelseisvates mängudes kaasa teha ning esialgsel hinnangul võtab paranemine aega neli kuni kuus nädalat. Täpsustav uuring, mis selgitab vigastuse ulatuse, toimub esmaspäeval,» selgitas Rõivassepp. Vassiljevi asemel kutsus peatreener Magnus Pehrsson koondise rivistusse Kaimar Saagi. Madis Kalvet

POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Soome autoralli meistrivõistluste viimase etapi eel on Karl Kruuda ja Kaspar Koitla kumbki oma klassis liidrikohal.

Viik pöördus Kruuda võiduks peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

«Õhtul võtsin stopperi kätte ja proovisin seda ühe sekundi peal kinni saada – lihtne see pole. Metsas suurtel kiirustel sõitvad autod lõpetasid aga täpselt ühe ajaga. Ma küll võitsin, kuid päris õige võit see pole. Nagu jalgpall, kus mängid 90 minutit viiki ja lõpuks võidad penaltite abil,» rääkis Soome autoralli meistrivõistluste etapil erakordselt napi võidu saanud Karl Kruuda. Tegelikult rippus Kruuda võit juuksekarva otsas. Taibanuks ta sekundikümnendiku võrra hiljem, et ralli viimasele kiiruskatsele valitud tempo võib olla liiga aeglane, jäänuks ta finišis kaotajaks. Sest ralli kokkuvõttes sai ta Juha Saloga kümnendiku pealt võrdse aja, Ari Vihavainenit edestas ta aga vaid 0,9 sekundiga. Kruuda kuulutati võitjaks, kuna võrreldes Saloga oli ta ralli esimesel kiiruskatsel kiirem. Ka see vahe oli napimast napim – kõigest 0,5 sekundit! «Viimasele kiiruskatsele minnes olid meie jaoks kõige olulisemad oma klassi punktid. Juhtisime Vihavaineni ees seitsme sekundiga – arvestades kiireid teid oli seda päris palju ja seepärast otsustasime sõita rahulikult, et mõne rumala eksimuse pärast ei kaotaks punkte. Poolel maal sain aga aru, et sellest kiirusest ei pruugi võiduks piisata,» kirjeldas Kruuda viimase kiiruskatse sündmusi. «Pärast taipasin, et oleks võinud varem hakata vajutama.» Lisaks oma klassi võidule saadud üldvõit oli koos kaardilugeja Martin Järveojaga sõitnud mehele boonuseks. Kruuda pole siiski esimene eestlane, kes nii napilt ralli võitnud. 1997. aastal sõide-

Karl Kruuda sai Soomes napimast napima võidu.

foto: karli saul

Ott Tänak aitas DMACKil rehve arendada Eesti parim rallimees Ott Tänak lõpetas Tšehhis peetud ERC-sarja asfaldiralli 7. kohaga. Võidu napsanud kohalikule kihutajale Vaclav Pehcile kaotas ta 2.41,5. Ford Fiesta R5 autoga sõitnud Tänaku ja tema kaardilugeja Raigo Mõlderi ülesandeks oli testida DMACK rehve, et aidata sellega kaasa kor-

ralike asfaldirallideks mõeldud rehvide väljatöötamisele. «Meie eesmärk on testida erinevaid rehve ja ralli lõpuks valida neist parim, millega edasi töötada,» sõnas Tänak enne starti. Ilmselgelt polnud mõned rehvisegud rallisõiduks sobivad. Näiteks reede õhtul sõidetud esimesel kiiruskatsel

kaotas ta 10 kilomeetriga võitjale 17,1 sekundit ning Tänak nentis, et rehvid muutusid pehmeks ja auto libises väga palju. Laupäeval oli lisaks rehvidele probleeme ka piduritega ning rahulolu tundis ta vaid kahest viimasest kiiruskatset. Päris esimeste tempos ei püsinud Tänak ka püha-

päeval, ent talle püstitatud ülesanded said täidetud. «See ralli oli meie tiimile väga hea – saime anda palju tagasisidet, mis aitavad rehve edasi arendada,» rääkis Tänak. «Liigume õiges suunas, kuid heade asfaldirehvide väljatöötamine on väga keeruline.» Peep Pahv

Kas Kanepi purustab ka Williamsi? TENNIS. Kaia Kanepi mängib

New Yorgis USA lahtistel suurepärast tennist. Kolmandas ringis purustas ta muljetavaldavalt maailma 15. reketi Carla Suarez Navarro. Kas järgmisena langeb esinumber Serena Williams? Eksperdid on üllatunud. Kanepi ei suutnud US Openi eel New Haveni turniiri kvalifikatsioonistki läbi murda, kuid nüüd on võitnud kaht endast edetabelis kõrgemal asuvat mängijat. Kui teises ringis hakkas austraallanna Samantha Stosur vastu ja langes alles otsustava seti kiires lõppmängus, siis hispaanlanna Suarez Navarro suutis Kanepi tempos püsida vaid mängu alguses. Kui Kanepi hoo üles sai, polnud Suarez Navarrost enam vastast, ta kaotas kümme geimi järjest ja mängu 5:7, 0:6. USA lahtiste kodulehel nimetati 29-aastast Kanepit veteraniks, kes mängib ülimalt jõulist tennist oma parimate päevade tasemel: «Kesise alguse järel tuli Kanepi tagasi, tegutsedes kõikuvalt, aga võimsalt: 17 punktilöögi kõrval tegi ta 17

Kaia Kanepi, nagu parimail päevil.

lihtviga. Teises setis oli Kanepi märksa silutum.» «Alguses ei saanud hästi minema, olin kuidagi ärevil,» kirjutas Kanepi kodulehel. «Samas tundsin, et pallitunnetus oli hea. Proovisin lihtsalt mängus sees olla ja julgelt lüüa. Kaotusseisus olles ei sattunud ma paanikasse. Mingil hetkel esimeses setis sain ennast käima ja pärast seda oli väga hea ja kindel tunne mängida.»

foto: ap/scanpix

Mis oli, see oli. Täna läheb Kanepi kokku Serena Williamsiga. Ameeriklanna on omavahelistes kohtumistes kõik kolm korda Kanepit kahes setis võitnud – viimati 2009. aasta Pekingi turniiril –, kuid tänavuste suure slämmi turniiride statistika ei räägi tema kasuks. Karjääri jooksul 17 suurturniiri võitu saanud Williams pole sel aastal neljandast ringist kaugemale jõudnud: Austraa-

lias kaotas ta neljandas, Prantsusmaal teises ning Wimbledonis kolmandas ringis. US Openi koduleht peab mõistagi Williamsit kindlaks soosikuks, kuid arvab, et kui Kanepi teeb vähe vigu, mängib jõuliselt ja enesekindlalt, on tal võimalus. Tegelikult on Williamsi õlgadel piisavalt pinget – ta on ainus USA tennisist, kes kodutšempionaadil üksikmängus veel jätkab. Lisaks uurivad ajakirjanikud, kas tal läheb seegi suure slämmi turniir nässu. «Oleks suurepärane, kui ma teiselgi nädalal mängida saaks,» teatas Williams turniiri alguses, kuid lisas siis, et ta on lihtsalt sarkastiline. Pärast võitu kolmandas ringis 6:3, 6:3 Varvara Lepchenko üle Williams liigsest kindlusest ei pakatanud: «Vaatame, mis edasi saab. Üritan olla mängus nii kaua kui võimalik.» Williamsi – Kanepi mängu võitja kohtub veerandfinaalis kas itaallanna Flavia Pennetta (WTA 12.) või Casey Dellacquaga (30.). Jaan Martinson

tud Tallinna rallil lõpetasid Ivar Raidam ja Riho Parts samuti võrdse tulemusega ja toona sai tänu esimese kiiruskatse võidule esikoha Raidam. Kruuda sõitis Soomes Ford Fiesta Super-2000 autoga. Just selle masina roolis tunneb ta end väga mugavalt ja suudab vastavalt vajadusele tempot sättida. «Tegelikult kontrollisime kogu võistlust. Meie jaoks oli oluline edestada klassi liidrit Jarkko Nikarat, kuid tema närvid pidasid vastu ainult kaks kiiruskatset,» sõnas Kruuda, kes kerkis enne viimast etappi Soome meistrivõistluste liidriks. Vihavainen kaotab talle 15,5 ja Nikara 19 punkti. Viimane etapp sõidetakse septembris ning enne seda Kruuda ilmselt kusagil ei võistle. MM-sarjas teeb ta selle hooaja kaks viimast võistlust Hispaanias ja Suurbritannias. WRC2-klassis on ta praegu neljas. Super-2000, R5 ja vanemate WRC-autode ühisklassis liidrikohta hoidev Kruuda pole aga ainus eestlane, kes Soome meistrivõistlustel oma klassis juhib. N-rühma masinate hulgas kerkis Turu ralli järel liidriks seekord oma klassi teise koha saanud Kaspar Koitla. «Kuna meil tekkisid probleemid tuledega, kaotasime palju aega, kuid kokkuvõttes oli tulemus meie jaoks hea,» vahendas rally.ee Koitla sõnu. «Nüüd on meil uus eesmärk – võita viimane etapp Tamperes!» Samal ajal, kui Kruuda ja Koitla pidasid Soomes erakordselt pingelist võitlust, kihutati Lätis Kurzemes Eesti meistrivõistluste punktide nimel. Võidu noppis Aleksei Lukjanuk, kes edestas Markus Abramit 42,2 sekundiga. Roland Murakas oli kokkuvõttes viies.

Soome negatiivne rekord KORVPALL. MM-finaalturniirile vabapääsme ostnud Soome sai avavoorus hävitavalt – 59 punktiga – lüüa USA-lt. 114:55 kaotus on suurim, mille Euroopa meeskonnad on MM-turniiridel saanud, kuid see ei näita sugugi seda, et soomlased on suurturniiril peksupoisid. Eile peetud teises voorus olid nad 81:76 üle Ukrainast, kes omakorda oli avapäeval alistanud kindlalt Dominikaani. Soome koondise statistilised näitajad mängus USAga olid kohutavad: visketabavus 27,7 protsenti, 31 pallikaotust, ainult viis resultatiivset söötu ning kogu meeskonna efektiivsuse näitaja oli 17. Vaatamata sellele jagus USA koondise peatreeneril Mike Krzyzewskil soomlaste kohta kiidusõnu. «Soomlased pingutasid kõik 40 minutit ja ka meie pingutasime 40 minutit – osutusime tugevamaks, kuid mõlemad meeskonnad näitasid ennastsalgavat mängu,» lausus Krzyzewski. «Vastase 31 pallikaotust ja ainult viis söötu näitavad meie suurepärast kaitsemängu ja vägevat mänguks häälestumist. Võitsime suurelt, kuid leian, et Soome on tugev ja hästi ettevalmistatud meeskond ning neil on suurepärased fännid.» Ukraina vastu olidki soomlased korralikul tasemel, tabades viskeid 46,8-protsendiliselt, tehes vaid 11 pallikaotust ja saades terve meeskonna peale kirja 19 söötu. Kaks tulise lõpuga mängu oli turniiri alustuseks valitseval Euroopa meistril Prantsusmaal. Avapäeval jäid prantslased 63:65 alla Brasiiliale, eile saadi aga tänu sekund enne lõppu tabanud vabaviskele 74:73 jagu Serbiast. Peep Pahv

16 || KASU || POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

REMONDITEGIJALE. Peale riiete saab Prismast soetada ka vahendeid korteri remondiks – sealne ehituskaupade valik avaldab muljet isegi kogenud töömehele.

Supermarket müüb ehituskaupu KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

piret lakson reporter

rismades on praegu paljud remondikaubad alla hinnatud. Seda, kas supermarketi remondikaupade valik on ka hea ja kvaliteetne, nõustus kommenteerima Griger OÜ objektijuht Sergei Martijanov. «Mulle jätab Prisma positiivse mulje,» märkis ehitusmees, kelle sõnul on suurem osa sealsest valikust mõeldud korteri remondiks. Martijanovi sõnul on Prisma puhul suur pluss see, et vajalikke asju saab osta ka siis, kui teised ehituspoed on juba kinni. «Usun, et paljud ehitusmeistrid kasutavad samuti Prismat, kust saab kiiresti väikseid vidinaid osta ja ühes sellega ka kiire lõuna haarata,» leidis Martijanov. «Mis puutub aga akutrellidesse ja teistesse elektritööriistadesse, siis need sobivad ikka pigem korteriremondiks kui igapäevatöös kasutamiseks,» lisas ta. Remondikaupu on Prisma Peremarket müünud algusest peale. «Kindlasti ei konkureeri me ehituskauplustega valiku laiuses, küll aga hinnataseme poolest,» ütles Prisma Peremarketi tarbekaupade peaostujuht Tõnis Tomingas. Remondikaubad on tema sõnul mõeldud pigem tavalisele kodukasutajale, kes saab osta neid kiiresti ja mugavalt koos igapäevaste toiduostudega. «Küll aga leidub meie valikus palju tooteid, mida kasuta-

Sikupilli Prisma töötaja Mihkel sätib riiulis ehituskaupu.

vad hea meelega ka spetsialistid,» lisas Tomingas. Tomingase kinnitusel kasvab Prisma remondikaupade müük stabiilselt. «Prisma remondikaupade valiku laius on marketite segmendis kindlasti parim ning seetõttu pole prae-

Remondikampaania ajal võib Prismast neid kaupu saada tõesti odavalt.

gu plaanis ka sortimenti suurendada.» Tarbija24 tegi tiiru ka Bauhofis ja Bauhausis. Muidugi ei anna suurte ehituspoodide valikut supermarketi omaga võrrelda. Paljusid kaupu, mis olid Prismas alla hinnatud, ehituspoed ei pakugi või on seal müügil analoogtooted. Bauhofi turundusdirektor Britte Maidra toonitas, et ehituskauplustes on peale hinna väga tähtis valik. «Remonti te-

foto: sander ilvest

hes on klientidele oluline, et nad saaksid valida nii erineva hinnataseme, kvaliteedi kui ka materjalide vahel,» märkis Maidra. Näiteks kui Prismas on müügil vaid mõni segisti, siis Bauhofi valikus on neid sadu. Remondikampaania ajal võib Prismast neid kaupu saada tõesti odavalt. Ent kui võrrelda tavahindu, siis on mõned asjad seal isegi kallimad kui ehituspoodides.

Kaupade hinnavõrdlus Kaup

Prisma

Bauhof

Silikoon Moment Repair (250 g)

6.29*

8.49

8.46** 9.40

Montaažiliim Moment (250 g)

5.69

7.49

5.65

6.80

Püstolivaht Makroflex (750 ml)

4.59

5.59

3.80

5.50

Sanitaarsilikoon Macroflex, valge (300 ml)

2.29

2.79

3.47

3.85

Loctite’i kiirliim Super Attak (5 g)

2.69

3.79

4.45

4.65

Kiirliim Bison Super (5 g)

2.69

3.79

–

Teibiga kaitsekile Tesa Easy 3.89 Cover (33 m x 550 mm)

5.39

5.25

5.50

Tesa maalriteip (50 m x 19 mm)

0.99

1.40

0.95

1.35

Tesa maalriteip (50 m x 25 mm)

1.29

1.65

1.20

1.50

Flexoviti lõikeketas metallile, 0.79 universaalne (125 x 1 mm)

1.29

0.85

1.30

Flexoviti lihvketas metallile (125 x 6,55 mm)

1.19

1.79

1.25

1.85

Flexoviti lamellketas Z60 (125 x 22,2 mm)

2.99

4.19

2.95

4.10

Flexoviti lõikeketas kivile

0.79

1.19

0.80

1.45

Kroomi dušisegisti (pika tilaga)

29.90

40.90

27.99

29.39

Kroomi köögisegisti

15.59

19.90

13.79

14.39

Täitetabletid Metylan (2 x 450 g)

7.39

9.90

6.95

8.80

Pintslikomplekt Color Expert (4 tk)

1.49

–

2.50

2.65

Fere nuga kummikäepidemega (100 mm)

1.90

3.55

2.49

2.60

Stanley mõõdulint (5 m)

7.39

9.99

7.30

10.39

Stanley mõõdulint (3 m)

3.29

4.39

3.35

5.50

Stanley saag (45 cm)

11.90

16.90

8.05

8.45

Stanley 12-osaline multitööriist

12.69

16.99

12.90

19.90

Stanley klaasikraabits

1.89

2.59

1.90

2.40

*Remondikampaania hinnad kuni 3. septembrini **Hind Meistriklubi kaardiga

18 || kuulutused || postimees, 1. SEPTEMBER 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Katuste pesu. Tel 5638 8994. Teen korterite ja eramute remonti. Tel 501 6542.

Raamatupidamisteenus. Tel 505 4665, info@kliiring.ee

Miski siin ilmas ei vii ära soojust, mida jagasid.

Jaan Kannelmäe Järve aiand müüb toidukartuleid. Kojuvedu Tartus Elvas. Tel 509 1117.

Rannu vallavalitsus korraldab 12. septembril kl 15 Rannu vallamajas Tuule kinnistu (Järveküla küla) detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu. Eskiislahendusega saab tutvuda www.rannu.ee. Info tel 745 4118 või vallavalitsus@rannu.ee

Kasutatud hambakroonide, märkide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Nõo vallavalitsuse 26. VIII 2014 korraldusega nr 237 vastu võetud Nõo vallas Nõgiaru külas asuva Haava kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 8.–21. IX 2014 Nõo vallavalitsuse kantseleis ja Nõo valla kodulehel www.nvv.ee. Detailplaneeringu eesmärk on krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 0,64 ha. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga.

On lahkunud kallis ema

16. XII 1933 – 28. VIII 2014

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Virve Sepp

Südamlik kaastunne Aino Kannelmäele tütarde ja peredega kalli abikaasa, isa ja vanaisa surma puhul.

(sünd. Kaart) 11. XI 1926 – 29. VIII 2014

Ruti ja Mart lastega

Leinab tütar. Ärasaatmine 4. septembril kell 13 Tartu krematooriumis.

Saab igaüks meist kingituseks aja, mille kestust keegi meist ei tea.

Joann Allikas

1. VII 1914 – 15. XII 1959

Melania Allikas 1. IX 1914 – 4. IV 2008

Kalleid vanemaid, vanavanemaid ja vanavanavanemaid mälestavad 100. sünniaastapäeval poeg ja pojalapsed peredega.

Mälestuste päiksekullas elad ikka meiega.

Hans Kruuse

Mu kõrvus armsa sõbranna hääl ja silme ees kurb, valus päev.

Anu Liias

1. IX 1924 – 18. XII 2013

Mälestame ning avaldame kaastunnet Õrnele, Karmenile, Antsule, Helenile, Marisele ja Kajale abikaasa, isa ja vanaisa surma puhul.

mälestab 90. sünniaastapäeval poeg Vello perega.

Vello Audova ja Lea Klemmer peredega

Kallist ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Elsa Illakut

Avaldame kaastunnet lähedastele. Sõbrannad Urve ja Astrid

Siiras kaastunne Ruthile perega armsa tädi

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36. Kojukutsed tel 655 0040.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Telli endale mõõtude järgi lavakomplekt www.saunapoint.ee. Tel 5375 7000. Jurist Aare Nahk, tel 506 3148, e-post jurist.nahk@gmail.com Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Anu Liiase

kaotuse puhul. Karen, Imre, Marju, Birgit, Rene, Maarika, Erik, Diana

Kallist poega

Rene Solovjovi 31. VIII 1969 – 16. IX 2013

mälestab 45. sünni- ja 1. surma-aastapäeval ema.

Mälestame

Liidia Uuki

30. VIII 1920 – 23. VIII 2014

Avaldame kaastunnet omastele. Endised töökaaslased Toome sisekliinikust

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Kuuluta Postimehes! kuulutus.postimees.ee

JALGRATTAMEHAANIK

KALLE KIRSIAED OOTAB VANU JA UUSI KLIENTE

NÜÜD UUEL AADRESSIL

Näituse 26, Tartu. Tel 740 6116, www.velotandem.eu

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Väärtustad end sellisena, nagu oled. Koos oma kõige suuremate vigadega. Pärast seda hakkad end nägema uuel viisil ja elu läheb mõnusamaks.

SÕNN

Virisemist ja näägutamist on palju, kuid sa ei lase end sellest mõjutada. Oled leidnud enda jaoks sihi, mis sinu silmis on just see õige.

KAKSIKUD

Ebamugav tunne ei kao millegipärast mitte kuhugi. Sa ei ole veel aru saanud, et mis või kes on selle allikas. Ajad tundlad välja ja kogud infot.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 19

8 æ 7 6 5 4 3

ERNIE

2 1

LÕVI

DILBERT VÕÕRAD INIMESED TULEVAD MULLE KALLALE, SEST KANNAN MEIE UUT PRILLKAAMERAT.

OLED SA PROOVINUD PAISTA VÄHEM KAITSETU JA NÕME? EI.

TUNDUB, ET KASUTAJA VIGA SIIS.

PRAEGU PHOTOSHOPIN SINU PEAD EESLI KEHA KÜLGE.

KAALUD Tempo on väga kiire. Isegi nii kiire, et suhtlemine muutub mingis asjas selgusetuks. Osa infot nagu kaoks või neelduks. Pead tühjad kohad täitma oletatavaga. HAGAR HIRMUS

AMBUR Väärtustad oma tundeid just sellistena, nagu need on. Kui tunned viha, siis oled vihane. Kui tunned rõõmu, siis oled rõõmus. Tundetu olekuga kahjustad ennast.

1. Paljud maailmakultuuri suurkujud olid ja ilmselt ka on suured kohvijoojad. Nii olla Victor Hugo (1802– 1885) tarbinud päevas 60 tassi ja François-Marie Arouet ehk Voltaire (1694–1778) 72 tassi, Honoré de Balzac (1799–1850) aga rüübanud oma «Inimliku komöödia» kirjutamise ajal ära koguni 50 000 tassi ergutavat jooki. Üks tuntud eestimaalane on ühes oma intervjuus kirjeldanud oma kohviarmastust järgmiselt: «Aga Park Hotellis oli üks väike armas kohvik, hommikul läksin sinna, tellisin 20 tassi kohvi, lõunaks oli see joodud, tellisin järgmised 20 tassi kohvi – sellise suure kannuga.» Kes on see omaaegne Tartu fänn? 2. Jamaica Blue Montain on maailma üks kalleimaid kohve. Mille poolest on see kõigi teiste kohvide seas eriline? 3. Mis pealkirja kannab vanim ja armastatuim krimisari saksa kultuuriruumis? 1970. aastast jooksva teleseriaali ühes tänavu valminud osas mängis üht peamist kahtlusalust Tambet Tuisk. 4. Millise spordiala Eesti tippvõistkond on Märjamaa Vikat? 5. Milline pealinn pälvis 2014. aasta Euroopa rohelise linna tiitli (Green Capital Award)? Vastused: 1. Edgar Savisaar. 2. Ainus, mida ei pakita kottidesse, vaid puust tünnidesse. 3. «Tatort». 4. Ragbi. 5. Kopenhaagen.

KALJUKITS Kõik, mida teed, jõuab sinuni tagasi – nii hea kui ka halb. Viimane võib teha murelikuks ja rahutuks, sest võid tunda, et sa ei ole õigel teel.

MÄLUMÄNG

Keegi võib tahta sinult mingi lubaduse välja pigistada. Sa ei pea laskma seda teha, sest siis annaksid oma elu juhtimise käest ära.

Ära otsi juhendeid väljapoolt, vaid vaata enda sisse, sest vastus on seal olemas. Aga kas oled enda vastu lõpuni aus või pooleldi aus?

mtü liivimaa mälu

NEITSI

SKORPION

à à è ê â à â æ ô ì à à

Eeltje Visserman – South African Chess Magazine, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lh1!

VÄHK Vaatad, milliseid kogemusi oled oma senises elus saanud. Tahad kogeda veel palju sellist, mida sa seni kogenud ei ole. Selle seas ka ekstreemsusi. Sa ei pea mitte kellelegi midagi põhjendama ega tõestama. Oled praegu just sellises vormis, nagu oled. Kui sa kellelegi ei meeldi, siis on see tema probleem.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kas ikka kuulad oma südamehäält või liigud rada pidi, mis on sarnane teiste omaga? Siis küll lähed rappa, sest meie igaühe tee on ainulaadne. KALAD Uudishimu energia viib edasi, hirm ja endasse mitteuskumine aga tagasi. Millessegi siiralt uskumine annab sulle enesekindluse ja jõu.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Huvitav, kuidas küll teie ateljee fotodel on kõikidel lõbusad näod?» «Kui te vaid teaksite, kuidas meie fotograaf välja näeb ...» ••• Sõjaväearst kontrollib välilaagri veevarusid. «Missugune on infektsioonide vältimise profülaktika?» «Noh, algul me keedame vett,» vastab valveohvitser. «Hästi. Ja edasi?» «Filtreerime.» «Väga hea. Ja edasi?» «Noh, edasi, et mitte riskida, joome ainult õlut!» ••• Arst pärast operatsiooni narkoosist ärkavale patsiendile: «Operatsioon möödus edukalt, kuid enne operatsiooni käitusite te lihtsalt võimatult: kiskusite end lahti, karjusite, sõimasite. Teie naaber oli aga veelgi hullem.» «Siin pole midagi imestada, me tulime ju teie haigla aknaid pesema.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on PUUPALJAS

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 1. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: ÜLO, ÜLEV, ÜLAR, ÜLARI, ÜLLAR, ÜLLAS, ÜLLO

VAHENDAB RAHANDUSMINISTEERIUMI MAJANDUSPROGNOOSI.

Dolores Hoffmann 77, vitraažikunstnik Eevi Ross 76, murdeuurija Enn Sarap 69, majandustegelane Andres Mustonen (pildil) 61, vanamuusik ja dirigent Elmar Trink 55, näitleja Anu Reinart 53, füüsikateadlane Silvia Vissak 85, ajakirjanik (31.08)

Oiu sadamas äratati paadid uuele elule Laupäeval tegid kümmekond paadientusiasti Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Oiu sadamas põhjaliku uuenduskuuri kahele räsitud kuuemeetrisele puupaadile, mis said päeva jooksul puhtaks nühitud. Töötuba juhendas kogenud Hiiumaa paadimeister Andrus Padu, kes jagas juhtnööre, kuidas paate hooldada, taastada ja hooajaks ette valmistada. Sadamakapteni Anmar Pihlaku sõnul toimus ettevõtmine esimest korda, kuid eesmärgiks on huvilised ühise mütsi alla koondada ning tulevikus regulaarsete koostegemiste käigus kogemusi vahetada ja oskusi lihvida. Sakala

TEHNIKAKÜLJEL ÜLEVAADE NOKIA TIPPTELEFONIST LUMIA 930.

Karin Kangro 30, uudistetoimetuse reporter

EUROOPA

Uus kuu algab kuiva ilmaga

TALLINN +17

KÄRDLA +16 HAAPSALU +18

ülle jõemaa

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +15

RAKVERE +15

PAIDE +16

8 2–

Täna on kõrgrõhuala kese Soome kaguosas, seejärel aga nihkub aeglaselt Baltimaade TARTU PÄRNU kohale. See tagab septembVILJANDI +16 +18 rikuu alguses peamiselt sa+17 KURESSAARE juta ja nõrga tuulega ilma. +17 Täna on kõrgemates õhukihtides ligikaudu viie-kuue kilomeetri kõrgusel Eesti kagupiiri läVÕRU hedal pisike osatsüklon, mis kauVALGA +15 +16 geneb itta. Seetõttu tekib taevaveerele rünkpilvi, mis aga erilist KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS sadu ei anna. Ööl vastu homset pilvekiht uuesti hajub ning maaTeisipäev, 02.09 Kolmapäev, 03.09 Neljapäev, 04.09 pinna madalamates kohtades võib +8/+18 +9/+19 Tallinn +5/+17 temperatuur langeda –2 °C-ni. Tartu +4/+16 +6/+18 +8/+20 Täna on vähese ja vahelduva Narva +5/+15 +7/+19 +7/+21 pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 2–8 m/s. Pärnu +6/+18 +9/+18 +9/+20 Õhutemperatuur on 15–18 °C. Kuressaare +10/+17 +11/+17 +12/+19

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: anmar pihlak / sakala

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

POSTIMEES ÕNNITLEB:

PÄIKE tõuseb 6.17 6.12 6.26

loojub 20.24 20.13 20.31

Pärnu meenutab Gorit karikatuurivõistlusega

Tallinnas Tartus Kärdlas

Tänavu möödus 120 aastat Pärnust pärit Vello Agori ehk Gori, eelmise iseseisvusaja Eesti tuntuima karikaturisti sünnist, sügisel aga 70 aastat tema surmast ning selle tähistamiseks korraldab Gori sõprade selts karikatuurivõistluse. Formaadis A4 võistlustööd nii sise- kui ka välispoliitilistel teemadel tehtud pilapiltidega vabalt valitud tehnikas on oodatud aadressil Pärnu Postimees, Rüütli 14, 80010, Pärnu «Gori konkurss». Pilapiltide saatmise tähtaeg on 1. oktoober (postitempel). BNS

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,5 kraadi (1938) +1,9 kraadi (1980) Tartus +30,3 kraadi (1992) +0,6 kraadi (1993)

KUUFAASID 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05

+19 +30 +26 +27 +18 +15 +16 +19 +22 +26 +17 +15 +25 +17 +33 +15 +18 +34 +16 +24 +16 +17 +20 +16 +15 +11 +17 +24 +25 +17 +19 +15 +16 +16 +31 +18 +31 +35 +27 +26 +28 +26 +29 +26 +27 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 1. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Bodmini minek (Doc Martin, Inglise 2004) 09 45 Ilus maa: Ausalt maaparandusest 55 Terevisioon* 11 55 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 3* 12 25 Jamie Oliveri 30 minuti road* 50 Hakkab jälle pihta* 13 20 Silver ja Viki* 25 Eesti lood: Tähelepanu, start! 14 00 Meie puudutuse aeg. XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo kokkuvõte* 15 00 Allveelennud, 1/10: Lugu lendavast mõttest 05 Kontakti laulud* 16 00 Holby City haigla: Saladused ja valed 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin* 18 30 AK 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Raio 55 Koolikell. XXVI laulupidu. Aja puudutus. Puudutuse aeg 21 00 AK. Ilm. Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dok: Droon (Drone, NorraRootsi-Taani 2014) 23 10 Ringvaade* 00 15 Holby City haigla: Saladused ja valed* 01 22 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 10 00 Ellujäämise kunst: Linn (ruum) 25 Siin ja praegu: Marika Vaarik 11 05 Eesti TOP 7* 39 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 1/13 55 Tiiger Engelbert 16 00 Cedric 10 Lotte (Eesti 2000) 20 Kunksmoor 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle 50 Maša ja karu 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead: Perekonnapildid 30 Lastetuba: Huvitav uus algus 45 Džungliraamat 55 Mukk ja Tšavapa: Hanami 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Lotte ja kuukivi saladus (kirjeldustõlkega) 21 10 Suur poiss (Soome 2007) 22 05 Vana aja asjad: Kool ja teadus 15 Kinoklassika: Francis, rääkiv muul (USA 1950). Komöödia 23 45 Gentel-Dentel. Genialistid 00 53 ERR uudised

06 00 Taltsutamatu süda, 48/162* 40 Lucky Luke seiklused: Liki-Liki 07 05 Uudishimulik George 35 Garfield: Armastus ja lasanje. Õiged värvid. Joonissari 08 00 Suvereporter* 09 00 Armastus ja karistus, 59* 11 00 Sajandi armastus, 53* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 33 15 25 Lastega kodus: Nii see algas 16 00 Küladetektiivid, 70: Kirst kahele 17 00 Taltsutamatu süda, 49 18 00 Armastus ja karistus, 60 19 00 “Reporteri” 10. sünnipäev 21 00 Kanal 2 uus hooaeg 30 Kodutunne 22 30 Mentalist: Mustad kopterid 23 30 Pärapõrgu perekond: Jälle suvi 00 00 Uppuv maailm (Saksa 2008). Katastroofipõnevik 01 50 Nädal emata* 02 35 Merevaade* 03 00 “Reporteri” 10. sünnipäev* 04 40 Küladetektiivid, 70: Kirst kahele* 05 25 Doktor Oz: 5 märkamatut munasarjavähi sümptomit

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 70* 08 55 Südameasi 1, 5: Naljast kaugel* 09 55 Kirgede torm, 1914* 10 55 Vaprad ja ilusad, 6803* 11 25 Bond: 007 ja luba tappa (Inglise-USA 1989)*. Seiklusmärul* 14 15 Selline on elu!: Otsitakse isale naist, meile ema 15 15 Vaprad ja ilusad, 6804 50 Armastuse pisarad, 71 16 50 Kirgede torm, 1920 17 55 Südameasi 1, 6: Vana ja uus sinine 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Tõeline teras (Real Steel, USA 2011). R: Shawn Levy. O: Hugh Jackman, Dakota Goyo. Seiklusfilm 22 30 Professionaal (Safe, USA 2012). Märul 00 20 CSI New York 9, 9: Veri väljas 01 20 Õigluse nimel 2, 2: Puutumatud 02 10 New Yorgi varjus (USA 2013)*. Krimidraama 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Otsitakse isale naist, meile ema*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 149 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 706 09 10 Emmerdale, 1 40 Eluteed, 36 10 05 Küladetektiivid, 254: Surm ökopoes 55 Süütu süüdlane, 40 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees: Jasoni pulmad* 14 00 Mr Deeds (USA 2002). Komöödia 16 00 Maailma suurimad lemmikloomad. Dokfilm 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Suurimad meditsiinimüüdid 19 00 Uus võimalus, 1 30 Uus võimalus, 2 20 00 Sajandi armastuse telgitagused 21 00 Miss Eriagent (Miss Congeniality, USA 2000). R: Donald Petrie. O: Michael Cane, Sandra Bullock. Komöödia 23 00 Näpud põhjas, 1 30 Sõbrad, 1: Nii see algas 00 00 Ellen 50 “Reporteri” 10. sünnipäev 02 25 Staariminutid: Colin Farrell 30 Küladetektiivid, 254: Surm ökopoes* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Reporteri 10. sünnipäev*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Merevaade 30 Komissar Rex, 161: Sügav sina* 09 20 Hr. Päiksekiir, 2-3: Aasta töötaja*; Heatheri õde* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 64* 14 35 Knight Rider, 69* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Brasiilia 16 20 Komissar Rex, 162: Vaimude maja 17 10 Supermani uued seiklused, 65: Kärbeste jumal 18 05 Knight Rider, 70: Jagannatha rüütel, 2 19 00 Tuvikesed, 61-62: Hambaarst*; Tola, aga minu oma* 20 00 Merevaade* 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Libud, libud, libud* 30 Kriminaalne Venemaa, 235-236: Blondiin internetis; Nõrk lüli 22 30 Valged hundid 23 30 Conan, 282 00 20 Kaks ja pool meest: Surematu Billy Joel 45 Tuvikesed, 63-64: Õiglane vahetus; Miss Oktoober 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 7, 3* 11 00 Fantastiline nelik ja Hõbesurfar (USA-Saksa 2007)*. Seikluspõnevik 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 7, 3* 15 00 Kälimehed 3, 5 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 4: Surmav last 17 00 NCIS kriminalistid 5, 16: Tagasilöök 18 00 Perepea 9, 5* 30 Simpsonid 5, 15* 19 00 Suure paugu teooria 1, 3-4: Karvaste saabaste järeldus; Helendava kala efekt 20 00 Perepea 9, 6 30 Simpsonid 5, 16 21 00 Suvesangarid, 45 30 Põrgulik kättemaks (USA 2010). Põnevusmärul 23 30 Korvpalli maailmameistrivõistlused. Kohtuvad: Brasiilia – Hispaania 01 20 Suure paugu teooria 1, 3-4* 02 20 Kälimehed 3, 5* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Kultuurimeeter* 30 Aleksei Turovski lood* 10 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 6/13* 45 Kohtumine Georg Otsaga* 12 15 Pillimeeste klubi laulud* 13 15 Kinnisvaraveeb 15 15 Armuleek, 263/304* 16 00 Armuleek, 264/304* 45 Armuleek, 265/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 114/142 19 00 TÄNA. Uudised 30 Terve tervis 20 00 TÄNA. Uudised 30 TÄNA + 21 00 HeadRead 2011. Kassetipõlvkond, 1/2 30 Minu ema, 1/2. Itaalia miniseriaal 23 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 30 Terve tervis* 00 00 TÄNA. Uudised* 30 TÄNA +* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Ökosoop. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Roald Dahl - Nagu teile meeldib, pastor, I. Loeb Jüri Krjukov. 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökosoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Peatage lennuk, 1. Jüri Krjukovi 60. sünniaastapäeva puhul Efraim Sevela “Peatage lennuk, ma ronin maha!”. 10 05 Muusikatuba. Johanna Mängel. Esinevad mandoliinimängija Joseph Brent, Meehan–Perkins duo ja ansambli Hotel Elefant liikmed. 11 05 Album. Alice Sara Ott – Pictures 12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 02 Lõunakontsert Londonist. Cadogan Hallis esineb pianist Benjamin Grosvenor 16 05 Kultuuriuudised 15 Helileid. MarcAndre Dalbavie – Kontsert viiulile ja orkestrile. Estavad Elichi Chijiiwa (viiul), Orchestre de Paris, dirigent Christoph Eschenbach. 17 05 Da Capo 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Ooperiõhtu. Gioachino Rossini – Wilhelm Tell. Rossini viimase ooperi itaaliakeelne variant Šveitsi rahvuskangelase vägitegudest. 22 05 Fantaasia. Tarmo Tabas 00 05 Nokturn