Postimees 01 07 2014 by Postimees

DEFITSIIT VÕIMEKAID TUDENGEID ON VÄHEM KUI ÜLIKOOLIDES EESTI LK 4 KOHTI.

VAHETAB ALA

VÄLJAÕPE

Teeärimees Konstantin Ivanišvili lööb sõiduteedele käega ja hakkab raha küsima pumplate, torude ja muu hädavajaliku kasutamise eest.

Ligi 400 Vene merejalaväelast saabus eile Prantsusmaale, et õppida käsitsema dessantlaeva Mistral, mille Pariis otsustas Moskvale müüa vaatamata NATO ja USA valjuhäälsele protestile.

TALLINN LK 7

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

VÄLISMAA LK 10

www.postimees.ee Soome peaminister

ALEXANDER STUBB: Olen alati olnud suur Eesti fänn. EESTI LK 5 TEISIPÄEV, 1. JUULI 2014 • NR 150 (7141) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 058 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Kaelamurdev reform Tartu Ülikooli uue põhikirja koostamine meenutab TÜ põhikirjakomisjoni liikmele Margit Sutropile koolipoisi rehkendust, kus tuleb välja mõelda, kuidas saaks paadiga üle jõe viia hundi, kitse ja kapsapea nii, et kedagi nahka ei panda ja korraga saab paadis olla vaid kaks üleveetavat. LK 12–13

ALKOHOLIAKTSIIS

Aitab targutamisest! Kas need iseloomujooned, mida me eestlastele omistame, ei ole mitte alkoholist tingitud muutused psüühikas, küsib psühhiaater Airi Värnik, ajendatuna avalikust targutamisest selle üle, kas lisada alkohoolsetele jookidele aktsiisi, kui palju, millal ja millisele joogile. LK 13

Maadevahetajad jäid süüdi Riigikohus loeb tõendatuks, et riigi esindajad Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid või nõustusid vastu võtma vara oma ametiseisundi kasutamise eest.

Neile andsid vara või lubasid seda anda ärimehed Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus. Kriminaalmenetlus lõpetati ärimees Einar Vettuse suhtes.

«Puudutus»: 10 000 tantsijat harjutab suureks peoks Tantsupeoks valmistuvatel tantsijatel eile, esimesel harjutuspäeval vedas, sest ilm püsis üsna kuiv. Veel täna harjutavad 654 tantsurühma hommikul kella üheksast õhtul kella üheksani omaette pealinna staadionidel, homme saavad kõik kokku Kalevi keskstaadionil, kus reedel antakse tantsupeo «Puudutus» esimene etendus. Kui veab, siis nad vihma kaela ei saagi, vaid toovad koos puudutusega hoopis tervele Eestile suve. PM

foto: martin ilustrumm

EESTI LK 6

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 3

TARKUSESAMBAD

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Korruptant ei pääse

peeter raudsik

Ka kõrgeimal tasemel korruptsiooni saab tulemuslikult uurida

«Kiiev peab alustama läbirääkimisi Ida-Ukraina separatistidega,» on olnud Moskva sõnum aprillist alates. Seni oli Kiievi vastus lühike: «Ukraina ei pea läbirääkimisi terroristidega!» Seda mõtet kordas Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk nädalast nädalasse ja sellele jäi truuks ka juunis ametisse astunud president Petro Porošenko. Raudkindlalt püsinud põhimõte on praegu kadumas. Kahel järjestikusel reedel on suletud uste taga kohtunud Venemaa toetatud separatistid ja Ukraina võimu esindajad. Läbirääkimisi vahendavad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) diplomaadid. Ida-Ukraina separatistidest on Kiievi jaoks saanud partner rahukõnelustes. Lahenduste otsimise taustal kuulutas president Porošenko välja ka ühepoolse nädalase relvarahu, mida pikendas hiljem kolme päeva võrra. Niinimetatud Donetski Rahvavabariigi peaminister, moskvalane Aleksandr Borodai näitas omalt poolt üles vastutulelikkust: nädalavahetusel vabastati kaks vangistuses olnud OSCE vaatlejate rühma. Samuti nõustusid separatistid väljapakutud relvarahuga, mida on küll korduvalt rikutud. Vägivald on Donetskis ja Luganskis siiski vähenenud. Pingelise olukorra maharahustamine on olnud Euroopa Liidu ja USA peamine eesmärk. Esimesed sammud rahuni jõudmiseks näivad olevat nüüd tehtud. Venemaa president Vladimir Putin omakorda kutsus üles pikendama praegust relvarahu veelgi, rõhutades vajadust lisatingimusteta Kiievi ja separatistide vahelise dialoogi järele. Ja lõppude lõpuks, kellele ei meeldiks rahu? Pikas perspektiivis pole praegune rahu ja dialoog Kiievile siiski kasulik. Näiline vaherahu on selgelt Venemaa toetatud separatistide võit, mis näitab nende toetajatele, et rünnakud on vilja kandnud – hävitamise asemel on tuldud läbirääkimiste laua taha.

ohus on pärast peaaegu viis aastat kestnud tööd viimaks maadevahetuse protsessiga finišisse jõudnud. Enam-vähem aastaste vahedega oleme saanud kolm otsust, eile esitas oma seisukoha riigikohus – see otsus on teadupärast lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Hiigelmahukas, tavainimesele hoomamatult suureks paisunud kohtuasi oli proovikivi ka riigikohtule – tulemuseks rekordiliselt pikk, enam kui 200-leheküljeline lahend. Kohus ei tee otsuseid iseendale, juristidele ega eliidile ükskõik millises tähenduses. Otsustatakse Eesti Vabariigi nimel demokraatliku ühiskonna huvides. Seega on igati paslik küsida, kuidas peaks avalikkus kõnealuse otsuse vastu võtma. Kahe endise ministri (Villu Reiljan, Ester Tuiksoo), endise tippametniku (Kalev Kangur) ja nimekate ettevõtjate kohtuasi pälvib ja peabki pälvima suurt avalikku tähelepanu.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata, vaid Einar Vettuse suhtes lõpetati kriminaalmenetlus mõistliku aja möödumise tõttu, Ester Tuiksoo karistust kergendati. Siiski muutis riigikohus paragrahve, mille alusel kohtualused süüdi mõisteti. Altkäemaksu andmise ja võtmise asemel räägib lõplik kohtuotsus pistise andmisest ja võtmisest. Kui esimese astme otsust tabas avalikkuse kriitika ses mõttes, et kogu kohtuasja sisuline külg ju selles ei kajastunudki, siis teise astme puhul tekkis avalikkusel õigustatud küsimus, kuidas saavad kohtuotsused siiski olla erinevad nagu öö ja päev. Meenutame. Aastal 2012 mõistis Harju maakohus kõik kohtualused õigeks. Uurimisorganid said sõna otseses mõttes sauna: süüdistatavaid oli kohtu hinnangul pika aja jooksul jälitatud ebaseaduslikult ning valedel alustel, mis tähendab, et tõendusmaterjal polnud kasutuskõlblik. Aasta hiljem lükkas ringkonnakohus palli teise väravasse. Teise astme kohus leidis nimelt, et varjatud pealtkuulamisega tõendeid koguda on lubatav, ning mõistis kohtualused tõendusmaterjali alusel süüdi.

Kindlasti vajavad kohtuotsuse alusel tehtavad järeldused veel põhjalikku diskussiooni ning võimalik on ka teema tõstatumine Euroopa Kohtus. Kuid esimese hooga võime siiski öelda, et riigikohtu otsus on põhimõtteliselt, oma olemuses avalikkusele arusaadav. Jäänuks sisuline otsus mingite JOKK-skeemide taha, võinuks avalik õiglustunne olla tugevasti häiritud ja õiguskaitseorganite maine põhjalikult määritud.

JUHTMÕTE Riigikohtu otsus kinnitab meile, et kõige kõrgemal tasemel korruptsiooni mitte ainult ei pea uurima, vaid ka saab uurida ja tulemuseni jõuda.

LK 3

KÕVA SÕNA Prantsuspäraste eesnimedega germaani verd Beneluxi poliitikud on ELis hinnas. Kolumnist Ahto Lobjakas Jean-Claude Junckerist kui tulevasest Euroopa Komisjoni presidendist, PM 30.06

PÄEVA KOMM

Postimees 1935. aastal

Lääne meedia unustab «rahvavabariigi» ümbert peagi jutumärgid ja tasapisi tekib ümber verinoore riigihakatise kaitsekraav.

Vihm sundis laulupidu katkestama. Pöördusime laulupeo einelaua korralduse üldvastutaja pr E. Sarali poole küsimusega, kui suured puudujäägid tekkisid naiskodukaitsjatel toitlustamise alal. Pr. E. Saral tähendas, et kokkuvõtete tegemisega jõutakse lõunaks lõpule, siis selgub täpsem ülevaade. Praegu võib aga öelda, et sissekukkumine nii katastroofiline pole, kui seda ehk võidakse arvata. Ja seda tuleb lugeda meie naiskodukaitse tegelaste teeneks, kes kogu aeg ennastsalgavalt tegutsesid, olles ise seejuures täiesti läbimärjad. Kui algas vihmasadu, siis jooksid lauljad ja peolised einelaua juure laudade alla. Agarad naised katsid aga lauad ja isuäratav supilõhn

Porošenko 15-punktilise rahuplaani olulisim osa on separatistide ebaseaduslike relvastatud rühmituste laiali minemine ja hõivatud hoonete tagasi andmine. Neid tingimusi pole separatistid Borodai või Pušilini (nn Donetski Rahvavabariigi president) isikus valmis täitma. Relvarahuga, mida nemad tohivad pidevalt rikkuda, on nad valmis siiski jätkama. Ajal, mil Ukraina armee tegevus on peatunud, pesevad separatistid oma vormidelt maha Ukraina sõdurite vere ja asuvad rajama oma rahvavabariigi toimimiseks vajalikke institutsioone. Lääne meedia unustab «rahvavabariigi» ümbert peagi jutumärgid ja tasapisi kerkib ümber verinoore riigihakatise kaitsekraav. Praegune relvarahu teenib kõigi huve peale Ukraina omade. Vaid näiliselt on lääs suutnud sanktsioonide ja terava sõnaga panna vaikima relvad ning andnud Venemaale õppetunni. Mida kauem Kiiev ootab, seda raskem on neil jätkata terroritõrjeoperatsiooniga.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Praegune otsus kinnitab meile, et kõige kõrgemal tasemel korruptsiooni mitte ainult ei pea uurima, vaid ka saab uurida ja tulemuseni jõuda. Väikesed sulid võllas, suured tõllas – seda vanasõna meenutati pärast esimese astme otsust korduvalt. Praktika kinnitab, et nii see siiski olema ei pea.

urmas nemvalts

Kes ei tahaks rahu?

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

meelitas varsti laudade all varjusolejaid einestama. Nii suudeti realiseerida 10 katlatäit suppi, s.o kogu supp, mis oli valmistatud. Uut suppi enam ei valmistatud, kuigi tagavaramaterjali oli võrdlemisi rohkesti olemas. Vihmast hoolimata asusid naiskodukaitse liikmed ka kookide realiseerimisele. Võeti kandam kooke vihmavarju alla ja käidi publiku keskel ringi kooke pakkudes. Nii suudeti umbes 1000 kooku ära müüa. Einelaua juures realiseeriti 500 koogi ümber, seega saadi ühest osast kookidest lahti. Ülejäägid olid muidugi suuremad ja vihma käes kannatada saanud kooke, saia ja muud söögimaterjali on praegu suur telgitäis alles jäänud. See tahetakse anda täna üle lasteaedadele. 1.07.1935

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Maadevahetuse kohtuasi sai lõpliku lahendi Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas eile maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, jättes ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Ainsana lõpetati kriminaalmenetlus Einar Vettuse suhtes menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Riigikohus luges tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses ASide Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides. Kolleegium tõdes, et arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei ole süüdistata-

vate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul praeguseks veel rikutud. Erandiks on Tuiksoo, kelle taotluse kriminaalasja eraldamiseks jättis maakohus alusetult rahuldamata. Heastamaks Tuiksoo õiguste rikkumist, kergendas riigikohus talle mõistetud karistust. Endise keskkonnaministri Reiljani lõplikuks karistuseks jääb riigikohtu otsuse järgi kolme aasta ja kuue kuu pikkune tingimisi vangistus nelja-aastase katseajaga. Endine maa-ameti juht Kangur saab karistuseks nelja aasta, kolme kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse viie aasta pikkuse katseajaga. Merko Ehituse suuromaniku Annuse karistuseks jääb otsuse järgi kahe aasta ja kuue kuu pikkune tingimisi vangistus ning Pedjasaarel kahe aasta, nelja kuu ja 23 päeva pikkune tingimisi vangistus kolmeaasta-

se katseajaga. Liblikule mõistis kohus kaks aastat, viis kuud ja 27 päeva vangistust kolme aasta pikkuse katseajaga. Kui Tuiksoole mõistis ringkonnakohus aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse, siis riigikohtu otsusega jäi tema karistuseks kolm kuud vangistust kolmeaastase katseajaga. Juriidiliste isikutena kohtu all olnud AS Merko Ehitus sai 798 000 ning AS E.L.L. Kinnisvara 127 823 euro suuruse rahalise karistuse. Annus lahutas ehitustegevuse kohtu alla antud firmast, mistõttu süüdimõistetud firma AS Merko Ehitus kannab praegu nime AS Järvevana.

See kood avab kohtuotsuse.

Ester Tuiksoo peab riigikohtu süüdimõistva otsuse tõttu lahkuma nii riigikogust kui ka Keskerakonnast.

Kaitseväelased pakkisid Helmandis laagri kokku

Reiljani kaitsja Aivar Pilv pidas eile tõenäoliseks, et keegi süüdimõistetutest pöördub ka Euroopa Inimõiguste kohtusse. Riigikogu liige Ester Tuiksoo peab riigikohtu süüdimõistva otsuse tõttu lahkuma nii riigikogust kui ka Keskerakonnast, riigikogusse võib tema asemel pääseda keskerakondlane Siret Kotka. Põhiseadus ja riigikogu liikme staatuse seadus näevad ette, et saadiku volitused lõpevad enne tähtaega, kui jõustub teda süüdi mõistev kohtuotsus. Keskerakonnast peab Tuiksoo lahkuma vastavalt erakonna põhikirjale, mille järgi arvatakse liige erakonnast välja, kui tema kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. postimees.ee

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Algas aasta suurim ajateenistusse kutsumine

Afganistanis Helmandis Camp Bastionis teenivad kaitseväelased andsid eile ligi kaheksa aastat eestlaste kasutuses olnud laagriala üle Ühendkuningriigi kaitseväelastele. «Ligi kaheksa aastat tagasi rajatud Eesti logistikaalalt on demonteeritud ja minema viidud kogu kaitseväe varustus, muutes laagriala selliseks, nagu see oli enne meie kaitseväelaste saabumist – tühi plats kõrbesse rajatud sõjaväebaasis,» ütles kaitseväe logistikakeskuse esindaja. postimees.ee

Parlament koguneb täna taas erakorraliselt Riigikogus toimub ka täna erakorraline istungjärk, mille kutsus eile 23 koalitsioonisaadiku ettepanekul kokku riigikogu esimees Eiki Nestor (pildil). Keskpäeval algaval istungil võtab parlament tõenäoliselt vastu kuus seadusemuudatust: lisaks eile teisel lugemisel olnud viiele eelnõule lähevad lõpphääletusele ka teeseaduse muudatused. Samuti arutatakse majanduskomisjoni ettepanekul Arengufondi nõukogu koosseisu muutmist. Viimane päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek muuta ravimiseadust. postimees.ee

5,8

miljonit eurot tuli 12 781 maksumaksjal eelmise aasta tuludeklaratsioonide põhjal 1. juuliks tulumaksu juurde tasuda.

Õigusteaduskonna nimes jõuti kokkuleppele Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm kohtus eile õigusteaduskonna kolleegide ja tudengitega, et arutada teaduskonna nimeküsimust ja õigushariduse õppe sisu. Lõpliku otsuse teeb ülikooli senat, aga mitu tundi väldanud kohtumisel jõuti kokkuleppele, et õigusteaduskonna nimi on võimalik säilitada. Täna kohtub Kalm Tartu Ülikooli Tallinna esinduses juristide ja nende esinduskogudega. postimees.ee

Valge-toonekurgede pesades on palju poegi

korda aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris. Tänavu näeb kaitseministri määrus ette kokku 3162 kutsealuse ajateenistusse kutsumise. Juulikuise kutsumisega alustavad ajateenijad, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist teenistust ehk autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Lisaks enam kui 1700 noormehele alustavad vabatahtlikult ajateenistust ka 19 neidu.

Peagi algavat üldlaulu- ja tantsupidu silmas pidades tuli kaitseressursside amet vastu enam kui poolesajale lauljale-tantsijale, kelle ajateenistusse asumine satub samale ajale suurpeo ja selle proovidega. Laulu- ja tantsupeol osalevad noormehed said erandkorras võimaluse ilmuda varem määratud väeosadesse alles 7. juulil. postimees.ee foto: dmitri kotjuh / järva teataja

Valitsus läbis riigikogu istungil usaldushääletuse

Õlleaktsiisi kiirem tõus ei leidnud riigikogus toetust

Riigikogu lõpetas eile terve päeva kestnud erakorralisel istungjärgul viie eelnõu teise lugemise ning võttis vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud vanemapensioni rakendamist edasi lükkava seaduse – seda toetas 56 koalitsiooni- ja vastu oli 30 opositsioonisaadikut. Esimesena arutas parlament vanemapensioni rakendamist edasi lükkavat eelnõu, mille valitsus sidus 28. juunil usaldushääletusega. Valitsuse otsus võttis eelnõule tuhat muudatusettepanekut esitanud opositsioonilisele Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) või-

Riigikogu täiskogu hääletas eile erakorralisel istungil aktsiisiseadusi muutvast eelnõust välja ettepaneku tõsta õlleaktsiisi varem plaanitust kiiremini, mida parlamendi rahanduskomisjon eelmisel nädalal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu häältega toetas. Muudatusettepaneku poolt hääletas 36 Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning selle vastu oli 50 Reformierakonda ja Keskerakonda kuuluvat riigikogu saadikut. Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev (SDE)

maluse eelnõu arutelu vaheaegade ja hääletustega venitada. Eelnõu teisel lugemisel ettekandega esinenud rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) ütles, et vanemapensioni kolmanda etapi rakendumise edasilükkamist 2018. aastani tuleb vaadata koos 73 miljonit eurot nõudva lastetoetuste tõusuga, mille parlament kiitis heaks ilma katteallikata. Viimati sidus valitsus usaldusküsimusega 2009. aasta negatiivse lisaeelarve ja sellega seotud muudatused, mille parlament võttis vastu sama aasta veebruaris.

ütles eelmisel nädalal muudatust põhjendades, et saadikute poole on pöördunud mitu terviseedendusorganisatsiooni, kes on leidnud, et eelnõuga kavandatud hinnatõus on eelkõige just õlle puhul liiga väike ega piira alkoholi kättesaadavust. Nii tekkis tema sõnul ettepanek tõsta aastatel 2015–2018 õlleaktsiisi seni kavandatust rohkem: kui eelnõu järgi tõuseb alkoholiaktsiisi määr 2015. aastal 15 ning järgnevatel aastatel 10 protsenti, siis muudatuse järgi oleks õlleaktsiis kasvanud järgmisel aastal 20 ja edaspidi 15 protsenti.

POSTIMEES.EE

Esmaspäevast kolmapäevani asub kaitseressursside ameti kutsel ajateenistusse enam kui 1700 noormeest, kellest kolmandik teeb seda oma vabal tahtel. Eile lõunaks oli Paide kultuurikeskuse parklasse kogunenud paarteist Järvamaa noormeest ning nende lähedased ja sõbrad-tuttavad (pildil). Ajateenistuse kohustust kutsutakse täitma kolm

Inimesed on rahvusvahelise valge-toonekurgede loenduse esimese kahe kuu jooksul andnud veebirakenduse kaudu teada juba 1600 kurepesa asukoha ning praeguste andmete põhjal on valge-toonekurgede pesades tänavu haruldaselt palju poegi. «Esialgsete andmete põhjal tundub, et tänavu on toonekurgedel hea aasta,» ütles eile Eesti Ornitoloogiaühingu valge-toonekure projekti koordinaator Margus Ots. BNS

Tšaštšini kaaslased läkitati USAsse Kummituskliki nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud arvutispetsialisti Vladimir Tšaštšini kaassüüalused Timur Gerassimenko ja Konstantin Poltev saadeti 27. juunil kohtupidamiseks USAsse. BNS

Korb saab õiguskomisjoni liikmeks Riigikogu juhatus registreeris eile Mihhail Korbi Keskerakonna fraktsiooni ja õiguskomisjoni liikmeks. Korb läks riigikokku oma europarlamenti suundunud erakonnakaaslase Yana Toomi asendusliikmena. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas pooldad Jean-Claude Junckeri saamist Euroopa Komisjoni presidendiks? Mul on sellest sügavalt ükskõik

Jah, ta on sobilik kandidaat

13%

76% 4559 vastajat

11% Ei, oleks paremaid valikuid

4 || EESTI || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

* Tärniga tähistatud erialadel on vajalik sooritada sisseastumiseksam või akadeemiline test. Seetõttu pole selge, kui paljud avalduse esitanud kandidaatidest lävendi ületavad.

Tartu Ülikooli astumiseks saab reedeni avaldusi viia Vastuvõtustatistika (30. juuni seisuga) bakalaureuseõppe erialade kohta, kus nõutakse matemaatika riigieksami tulemust avaldusi 2013. aastal

Ajalugu

avaldusi 2014. aastal

Eesti ja soomeugri keeleteadus

lävendit ületavaid avaldusi 2014

Eripedagoogika

Filosooﬁa

Füsioteraapia

PROBLEemne

õppekohti

Haridusteadus

(humanitaarained)

(loodusteaduslikud ained)

(reaalained)

Informaatika

– erialad, kus kohtade täitmisega on probleeme

Kehaline Kirjandus MajandusMatekasvatus ja kultuuri- teadus maatika ja sport teadused 427

Matemaatiline statistika

Riigiteadused

402

(eesti keel mitmekeelses ühiskonnas)

287

196 164

153

145

151

124

150 113

107

101

87 51

57 54

38 18

10 2

PROBLEemne

2 7

PROBLEemne

39 30

47 14

15 19 134

PROBLEemne

32 27

27 35

36 2

PROBLEemne

2 15

PROBLEemne

28 4

48*

4 15

104 100

33 16

PROBLEemne

16 25 31

PROBLEemne

31 25 23*

PROBLEemne

DEMOGRAAFILINE KRIIS. Võimekaid tudengeid on vähem kui ülikoolides kohti.

Ülikoolid jäävad üha tühjemaks kaspar jõgeva reporter

õrreldes aasta varasemaga vähenes 2013. aastal avalduste hulk bakalaureuseõppesse kümme protsenti. Haridusministeerium ennustab sama tendentsi jätkumist: ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul esitatakse tänavu viis kuni kümme protsenti vähem avaldusi kui mullu. Rahvastikupüramiidi kohaselt taastub möödunud aastaga võrreldav sisseastumisavalduste tase kümne aasta pärast, kui ülikoolidesse astuvad 2005. aastal sündinud. 2012. aastaga võrreldav avalduste hulk bakalaureuseõppesse astumiseks taastub tõenäoliselt alles 2020. aastate lõpus. Täiendavat vastuvõttu siiski ei planeerita. Hetkeseisuga kavatsevad ülikoolid avada

kõik õppekavad, milles vastuvõttu korraldatakse. Samas möödunud aastal ei jätkunud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži klassiõpetaja õppekavale tudengeid, mistõttu liideti tudengid Tallinna õpperühmaga. Sarnased stsenaariumid pole võimatud ka sel aastal. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) õppeprorektor Jakob Kübarsepp ütles, et täiendava vastuvõtu küsimuse otsustavad nad augustis. Välistada seda hetkel ei saavat. Kübarsepa sõnul suudetakse enamikul õppekavadel kohad siiski täita. Eelkõige nägi ta probleeme tasuliste ingliskeelsete õppekavadel puhul.

Loeb vaid kvaliteet TTÜ vastuvõtu- ja õppenõustamistalituse juhataja Anne Urbla sõnul jätab matemaatikaeksami-põhine süsteem vähem eksimisruumi. Varasematel aastatel oli teisiti. Näiteks kui matemaatikaeksam ebaõnnestus, võis loota tugevale füüsikaeksami tulemusele ja vastupidi. Seetõttu võimaldas TTÜ sisseastujatel

matemaatikaeksami tulemust parandada. Vastavad tulemused selguvad 2. juulil. Eesti Maaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Eda Aitsen nõustus, et avaldusi on vähem nii demograafilise olukorra kui ka matemaatikaeksami-keskse sisseastumiskorra tõttu. Tartu Ülikooli kandideerimisel on matemaatikaeksami sooritamine eeltingimuseks 16 õppekaval. Eilse seisuga on enam kui pooled neist õppekavadest alatäitunud. Lisaks on näiteks majandusteaduse erialal lävendit ületavaid avaldusi esitatud sama palju kui kohti jagub. See kehtib ka informaatika õppekava kohta. Paljud esitavad aga avalduse mitmesse ülikooli erinevatele õppekavadele. Seega, ka majandusteaduse ja informaatika õppekaval võib tudengeid vajaka jääda. Viimast seetõttu, et viimaks peab iga tudengikandidaat ühe eelistuse välja valima. Tartu Ülikooli puhul väärib äramärkimist, et sellest aastast tõsteti lävendit kümme protsenti. Kui varasemalt oli kan-

dideerimiseks vajalik keskmine punktisumma 60 ühikut, siis tänavu 66 ühikut. Seetõttu jääb teatud osa kandidaatidest kohast ilma. Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik rõhutas, et kvaliteet on kvantiteedist olulisem ja seetõttu latti tõstetigi. Tema sõnul on järelduste tegemine sisseastumise infosüsteemi SAIS andmetel hetkel veel ennatlik. Hallik nõustus, et demograafiline olukord mõjutab kandidaatide hulka. Alates 2013. aastast pole ülikoolidel kohustust täita riiklikku koolitustellimust. Samas rahastatakse ülikoole lähtuvalt lõpetajate arvust. Muu hulgas

Alates 2013. aastast pole ülikoolidel kohustust täita riiklikku koolitustellimust. Samas rahastatakse ülikoole lähtuvalt lõpetajate arvust.

võetakse rahastamisel arvesse tudengite õppetulemusi ja lõpetajate võimekust tööturul konkureerida. Seega – raha saamiseks ei saa latti langetada. Haridusministeeriumi osakonna juhataja Põllo tõdes, et riigisisene õppekavade dubleerimine on endiselt probleem. Demograafilist kriisi nähti ette juba 2009. aastal, kui sel teemal ülikoolidega läbirääkimistesse asuti. Samas ei saa ülikoolidelt eeldada, et õppekavad n-ö päeva pealt suletakse. Tekib küsimus – kui tudengid on mõnele õppekavale juba vastu võetud, siis mis saab neist pärast sulgemist? Lisaks on ülikoolid pingutanud õppekavade väljatöötamise ja juurutamise nimel ning teinud selleks investeeringuid. «Uste kinni panemine on valulik otsus,» ütles Põllo, kelle sõnul võib lähiaastatel siiski näha mitmete õppekavade kadumist. Seda põhjusel, et demograafiline kriis süveneb ja ülikoolid on viimastel aastatel ebavajalikult palju humanitaare tootnud. Lävendite langetamist haridusministeerium ei poolda. Põllo

Ivor Onksion läks korraks kaotsi Eile keskpäeval jätkus pärast sunnitud vaheaega Harju maakohtus kohtuistung riigikogu keskerakondlastest liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi üle, keda süüdistatakse Tallinna linnavolikogu endise ametniku Ivor Onksioni kallutamises ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummu meilikontole. Kell 10 algama pidanud kohtuistung lükkus edasi, sest süüdistatav Onksion ei tulnud kohale. Teda püüdsid kätte saada nii riigiprokurör Inna Ombler kui ka tema kaitsja, vandeadvokaat Urmas Simon, kuid mees ei vastanud telefonikõnedele. Hiljem sai prokurör ühendust Onksioni emaga, kes teadis, et otsitav on läinud Kohila kooli eratunde andma.

Onksion tunnistas end kohtuprotsessil talle esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. Toobal end süüdi ei tunnistanud. Samuti vastas ta Keskerakonna esindajana, et MTÜ Keskerakond ei tunnista end süüdi. Ka Laasi ei tunnistanud süüd. Prokurör rääkis avakõnes, kuidas Onksion avastas 19. juunil 2011 võimaluse siseneda Tallinna linnavolikogu tööarvuti kaudu Rummu e-postkasti ja andis sellest juba samal õhtul teada nii Laasile kui ka Toobalile. Siis printiski Onksion välja peaaegu kogu Rummu postkasti sisu ja andis selle Laasile üle. Varasem sotsiaaldemokraat Onksion soovis n-ö pehmet maandumist Keskerakonda, tõendid näitavad süüdista-

Kood avab galerii ja video.

ja sõnul, et seda talle ka lubati. Nii Laasi kui ka Toobal otsisid talle töökohta Keskerakonnas, mida näitab kirjavahetus Laasi, Toobali ja Onksioni vahel. Eile kannatanuna tunnistusi andnud Rumm ütles, et tema erapostkastis oli suur hulk Sotsiaaldemokraatliku Erakonna töist kirjavahetust, sest ta oli riigikogust lahkudes sinna salvestanud olulisema töökirjavahetuse. Prokuröri küsimusele, kas Rumm leiab, et rikuti tema privaatsust, vastas ta: «Jah, leian küll. Ükskõik, kes avastaks, et 400 lehekülge tema kirju on välja prinditud, korduvalt läbi loetud, olulisemad kohad alla joonitud, märgid vahele pandud – iga inimene tunneks samuti.» Merike Teder

Ivor Onksion ja tema kaitsja Urmas Simon eile kohtus. Onksion ütles, et ei jõudnud õigeks ajaks istungile, sest fotod: erik prozes andis lastele matemaatikatundi.

kinnitusel tuleks kriitiliselt vaadata, milliseid spetsialiste ühiskond vajab ja milliseid mitte. Fookus tuleb seada ühiskondliku vajaduse põhimõtet järgides.

Õpetajaid jääbki nappima Vananevast õpetajaskonnast on viimastel aastatel palju räägitud. Puudub selgus, kust tuleb uus generatsioon. Tallinna Ülikoolis on klassiõpetaja õppekavale 65 kohta. Eilseks oli esitatud 43 avaldust. Pole selge, kui paljud neist lävendi ületavad, kuna erialakatset pole veel tehtud. Humanitaar- ja reaalainete õpetaja õppekavadele on kokku 65 kohta ja esitatud on 29 avaldust. Erialakatseid pole veel toimunud ning seega osa kandidaate ei pruugi lävendit ületada. Sama tendentsi näeb Tartu Ülikooli puhul. Kui humanitaarainete õpetajaks tahab õppida 27 noort, siis reaalainete õpetajaks pürgib neli ja loodusteaduste õpetajaks vaid kaks kandidaati. Noorte vähene huvi õpetajahariduse vastu on vastuolus ühiskondliku vajadusega. Õpetajaid napib ja tulevikus probleem süveneb.

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

UUS VALITSUS. Põhjanaabrite viimaste aastate majandusprognoosid on olnud liiga optimistlikud.

Alexander Stubb: olen Eesti fänn ti sõber ja olen alati imetlenud Ilvest, keda pean üheks maailma kõige paremaks välis- ja julgeolekupoliitika asjatundjaks. Seda nii praktilises poliitikategemises kui ka akadeemiliselt.

intervjuu argo ideon poliitika- ja majandusanalüütik

oome vastne peaminister Alexander Stubb (46) ütles eile Tallinnas, et tema valitsus tegeleb küll majanduse elavdamise abinõudega, ent kasvu loojateks on siiski ettevõtted ja ettevõtjad.

Saab muidugi öelda, et Ilvese maailmapilt on kujunenud Münchenis ja Ühendriikides, ent ka teie olete ju pikka aega Ühendriikides elanud.

Jah, kindlasti on minu maailmapilt välja kujunenud nii Soomes, Ühendriikides, Prantsusmaal kui ka Suurbritannias – kõigis neis riikides, kus olen elanud ja õppinud. Ning muidugi Belgias, sest olen elanud seal kümme aastat. Selles mõttes oleme meie, inimesed, üks kentsakas liik, et oleme oma kogemuste vangid ja enamasti nende kogemuste üle ka uhked – ja see ongi hea.

Soome rahandusministeeriumi kevadine majanduskasvu prognoos oli tänavuseks 0,5 protsenti, Euroopa Komisjoni oma 0,2 protsenti. Kuidas teie valitsus Soome kasvama paneb?

Jah, muidugi on. Kui Soome võtab tänavu seitse miljardit eurot laenu juurde, siis on meil n-ö struktuurne probleem ning peame sellega tegelema. Oleme juba selle valitsuse ajal rakendanud üle seitsme miljardi euro

ulatuses kohanemismeetmeid, ning kui vaja, tuleb neid pikas vaates jätkata. Kuid hetkel ma ei usu, et maksukõrgendused või kärped oleks õige tee. Seetõttu leppisime valitsuskõnelustel kokku ministimuleerimispaketi, mis loodetavasti säilitab meie riigireitingu tasemel AAA ning paneb stabiilse ja ennustatava majanduspoliitika toel ka meie majanduse taas kasvama.

Paljudel parteidel ja poliitikutel on häid mõtteid. Otsused sünnivad üheskoos, mitte aga vastandumise kaudu. Eelmine, Jyrki Kataineni valitsus otsustas kärpida lastetoetusi. Seni oli esimese lapse toetus Soomes 104 eurot – kui palju seda vähendatakse ja kuidas seda vastu on võetud?

Olime sunnitud kärpima servast serva kõikjalt, sealhulgas lastega peredelt. Lastetoetusi kärbiti kaheksa euro võrra kuus. Nüüd üritame lastega perede maksukoormust ker-

gendada ligikaudu 70 miljoni euro eest, nii et nende sammude koosmõju lastega peredele oleks tasakaalustav. Algne otsus tuli märtsis ja 70 miljonit puudutav otsus nüüd nn minivalitsuskõnelustelt. Teie kabinet on majandusdistsipliini valitsus?

Seda ei peaks nii mustvalgelt määratlema. Püüdsime teha uue valitsusega sellise paketi, kus on kolm eesmärki: esiteks jääda varasema raamotsuse juurde, teiseks vähendada võlgnevust ja kolmandaks tööhõive- ja kasvumeetmed. Loodetavasti läks see meil korda. Näiteks panustame suurtesse infrastruktuuri projektidesse, sidudes need piirkondlike ehitusplaanidega – Helsingi uus läänesuunaline metrooliin, tilgakujuline linnalähirongide liin Helsingi südames ning kasvõi Tampere trammiprojekt. Linnad kohustuvad nendega seoses ehitusprojekte arendama. Tegemist on kiire mõjuga stimuleerimisplaaniga – teeme

oma kavad pikaks ajaks, kuid töid alustatakse kohe. Nendest minivalitsuskõnelustest ... Lugesin Helsingin Sanomatest, et nendel võitsid sotsiaaldemokraadid ja teie andsite järele. On see tõsi?

Olen meeskonnamängija. Minu arvates on väga oluline see, et võidaks kogu valitsus ja seejärel võib igaüks anda sellele oma tõlgenduse. Kõige tähtsam, et Soome võidab.

lepingu kestus on kümme aastat. Sealjuures on riigil õigus tulevikus laevad välja osta. Hankeleping hõlmab ka piletimüügi, eelmüügi ja broneerimise korraldamist nii sadamates kui ka e-keskkonnas. Reisiparvlaevad peavad sõitma aasta ringi ja iseseisvalt, ilma välise puksiiri või jäämurdmiseta. Iga laev peab mahutama vähemalt 150 sõiduautot või kümme autorongi. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti peab olema laeval vähemalt 600 sõitjale, sealhulgas sisesalongis peab olema istekohti vähemalt 400. Reisile kuluv aeg sõitjate pardalevõtu ja pardalt lahkumisega ning koos sõidukite lastimise ja lossimisega ei või üle-

Parvlaev Kuivastu. foto: küllike rooväli

tada tavapärastes ilmaoludes Rohuküla-Heltermaa liinil 90 minutit, sealjuures ülesõidu aeg ei tohi olla pikem kui 75 minutit. Kuivastu-Virtsu liinil ei tohi koguaeg ületada 35 minutit,

foto: tairo lutter

Eestis oldi mõneti imestunud Soome välisministri Erkki Tuomioja märkuse peale Kauppalehtis. (Viimane ütles Toomas Hendrik Ilvese seisukohtade peale Ukraina osas, et «Ilvese maailmavaade on kujunenud Münchenis ja Ühendriikides, samal ajal kui teised on elanud ja hakkama saanud siin.» – toim.) Oli teil sellest kohtumisel Ilvesega juttu?

Kõik kõnelused, mida me peame president Ilvese, peaminister Taavi Rõivase või välisminister Urmas Paetiga, on usalduslikud vestlused ja ma ei hakkaks nende sisu siinkohal avaldama. Mina olen Eesti fänn, suur Ees-

Ministeerium kuulutas välja laevahanke Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas eile välja rahvusvahelise hanke avaliku liiniveo teenindamiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel. Majandus- ja taristuminister Urve Palo (SDE) sõnul tagab varakult korraldatud hange saarte elanikele kindluse, et mugav ja kiire parvlaevaühendus jätkub ka kahe aasta pärast. Nelja laeva hankimine tähendab, et Hiiumaa liinile peaks tulema juurde üks uuem ja suurem laev. Neli alustavat laeva peavad olema kas spetsiaalselt hankeks ehitatud uued või kuni 86 kuud kasutuses olnud reisiparvlaevad. Avaliku liiniveo algusaeg on 1. oktoober 2016 ja

Alexander Stubb tunnistas eile, et ilmselt on see ajaloos esimene kord, kui Soome peaminister esimesena Tallinna külastab. Põhjanaabrite valitsusjuhi sõnul läheb ta üsna pea ka Rootsi.

kusjuures ülesõidu aeg ei tohi olla pikem kui 25 minutit. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 15. septembriks 2014 ning see peab jõus olema üks aasta. Pakkumuste võrdlemisel võetakse arvesse nii avaliku liiniveo teenuse maksumust lepinguperioodil kui ka reisiparvlaevade hinda lepinguperioodi lõpus. Riik sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkujaga. Vastavalt valitsuskabineti korraldusele osaleb hankel ka riigile kuuluv AS Tallinna Sadam. Lisaks saadab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutse hankel osaleda kümmekonnale ettevõttele nii Eestis kui ka välismaal. majandus24.ee

See pilt ei sobi žanriliselt kuigi hästi minu uude kabinetti, ent viisin selle koju ja üritan paluda abikaasalt luba, et kuhu võiksin selle üles riputada. Ütlesite Lahti kõnes, et Soome vajab uut, paremat poliitikategemist, et tahate positiivsemat poliitikat. Mida te sellega mõtlete?

See tähendab, et minu arvates poliitikas sõimatakse inimesi liiga tihti. Täiskasvanud inimene sõimab teist inimest. Minu arvates ei ole see sobiv viis poliitikat teha. Tahan julgustada inimesi tegema häid valikuid ja kõneleda teistest inimestest hästi, olgugi nad teistes erakondades. Paljudel parteidel ja poliitikutel on häid mõtteid. Otsused sünnivad üheskoos, mitte aga vastandumise kaudu. Kas vedelgaasi (LNG) terminal ehitatakse Soome või Eestisse?

Kood avab galerii Stubbi külaskäigust.

L LÜHIDALT

Soome Koonderakonna Lahti kongressil ütlesite: «Oleme kaotanud suurel hulgal töökohti. Rahvastiku vananemise tõttu ei piisa avaliku sektori tuludest praeguse tempoga kulude katmiseks.» Kas olukord on tõesti nii tõsine?

Välisministrina rippus teil kabinetis seinal kunstnik Kaj Stenvalli piilupardimaal «Head maailmapoliitika argipäeva», mis kannab tugevat Euroopa Liidu ja NATO sümboolikat. Kas võtsite selle kaasa peaministri kabinetti või jätsite välisministeeriumisse?

postimees.ee, tallinncity.ee

Esimene tähelepanek on see, et majandusprognoosid on viimastel aastatel olnud kahjuks ülimalt optimistlikud. Kui saavutame 0,5-protsendise kasvu, on see hea uudis. Teine tähelepanek: pole mõtet luua illusiooni, et kasvu rajab riik või Soome valitsus. Seda teevad Soome ettevõtted ja ettevõtjad. Meie loome kasvule raamid. Neis raamides on mitu elementi: esiteks struktuuripakett, struktuurimuudatused, nendega seonduvad muu hulgas ka haldusreform ning sotsiaal- ja tervishoiuteenustereform, mis nüüd on käima nõksatanud. Samuti peame kinni kokkulepitust, et saame 2018. aastast võlga vähendada ja muidugi veel – õigusruumi abil ettevõtete tegevuse toetamine. Selle näiteks on ettevõtete tulumaksu kahandamine 26 protsendilt 20-le.

Ütleksin nii, et loodetavasti liigub vedelgaas võimalikult kiiresti Balticconnectori torudes edasi-tagasi, Soome ja Eesti vahel.

Linnajuhid vaidlustasid ERJK ettekirjutuse

Viru ringil hakkas tööle jalakäijate foor

Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, abilinnapea Arvo Sarapuu, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi ja tema asetäitja Priit Kutser ning Tallinna ettevõtlusametis töötav Jaanus Mutli vaidlustasid kohtus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutuse, mille järgi peavad nad linna raha eest sügisel tehtud valimisreklaamide kulud linnavalitsusele tagastama. Tallinna halduskohtu pressiesindaja ütles, et kõik nad esitasid halduskohtule kaebuse 27. juunil.

Eile hommikul kell 11 lülitati Tallinna kesklinnas Viru ringil sisse valgusfoorid, mis tagavad jalakäijatele ohutu ülepääsu Mere puiesteest. Keset päeva on jalakäijate ooteaeg 47 sekundit ja roheline tuli põleb 28 sekundit. Hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal on fooritsükkel teistsugune ning öösel vilgub foorides kollane tuli. Eile olid valgusfooride juures väljas ka kaks liikluse reguleerijat, kelle peamine ülesanne oli juhtida jalakäijate ja sõidukijuhtide tähelepanu sellele, et liikluskorraldus on muutunud.

6 || EESTI || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

A segarühmade rahvatantsijad harjutasid eile Tallinnas Wismari jalgpallistaadionil tantsupeo repertuaari.

foto: martin ilustrumm

Puudutused staadionidel meribel sinikalda reporter

aruge vett, kannatust ja rõõmsat meelt, soovitab rahvatantsija Martin nendele, kellele tantsupeo pikad harjutuspäevad üle jõu käivad. Martin on üks 10 000 tantsupeolisest, kes eile varahommikul Tallinna saabus, et hakata siinsetel staadionidel ja harjutusväljakutel tantsupeoks valmistuma. Tantsupeol on

esindatud 654 rahvatantsurühma, neist 26 harjutavad Wismari jalgpallistaadionil. Kõik tantsurühmad on jagatud liikidesse, Wismari staadionil harjutavad A-segarühmad, keda nimetatakse ka eliitrühmadeks. «A-rühmad on rahvatantsus kõige tublimad, edasijõudnumad meie riigis. Nendele on usaldatud kõige raskemad ja tähtsamad tantsud,» jagas selgitusi liigijuhi assistent Marina Kuznetsova, kelle ülesandeks on väljakul tantsijaid joonise järgi õigesti paigutada ja juhendada. Tantsupeolised harjutavad A-rühmade liigijuhi Jaanus Randma käe all Wismari staadionil homseni, siis saadetakse nad koos kõikide teiste rühmadega Kalevi keskstaadionile, kus toimuvad ka tantsupeo etendused. «Wismari staadionil tehakse ära n-ö must töö, et kes kuidas ja kuhu liigub. Siinne staadion on väiksem, Kalevi keskstaadionil tuleb osata natuke

ümber orienteeruda. Muidu tantsud on ju kõigil juba selged,» rääkis Kuznetsova. Sellegipoolest on harjutuspäevad pikad – täna alustatakse näiteks hommikul kell üheksa ja lõpetatakse õhtul kell üheksa. Kuid tantsijad teadsid rääkida, et ega pikad päevad konti murra. «Midagi tapvat pole, kui vesi on kaasas ja päikesepõletust ei saa,» ütles üks tantsija, kes on tantsupeol osalenud kolmel korral. Ka A-rühmade liigijuhi abi Margus Toomla sõnul ei ole pikkades päevades midagi kohutavat. Tantsijad on kaks aastat energiat kogunud, et tantsupeole tulla. Ja suvi on see aeg, kus on energiat alati rohkem, et selles mõttes on pagasit küllaga!» rääkis ta. Toomla lisas, et koos olemine ja melu tekitab energiat ainult juurde. Tema sõnul on pärast rohket tööd tantsupeol etendust vaadata väga ülev tunne: «Kui kõik kaunilt, graatsiliselt ja emotsionaalselt

ära tantsida, tuleb siit välja midagi väga suurt.» Toomla kinnitusel pole vaja ilma üle kurta, sest see on pikkadeks harjutuspäevadeks ideaalne. «Õnneks vihma ei saja, ei ole kuum ega kõrvetav. Meeleolu on väga hea! Täna (eile – toim) olen kaks tundi maganud, viimased parandused sai joonistele tehtud eile õhtul,» rääkis ta ning lisas, et vaatamata vähestele unetundidele on korraldustiimis väga hea olla. Kui küsisin tantsijatelt, mis motiveerib neid kõige enam ikka ja jälle kokku tulema ning tantsima, vastati enamasti, et ühes tantsimine on meeliülendav. «Ja see rahvuslik fiiling,» tõi tantsija Martin välja. Tema jaoks tähendab tantsupeo märksõna «Puudutus» just üheskoos südamest tantsimist. Tantsupeo üldjuht Maido Saar on aga «Puudutuse» olulisust sõnastanud umbes nii: «Raha sind ei kallista, edu sind kaissu ei võta ja karjäär sind koju ei oota.»

Peotuli Raplamaal ja Harjumaal 1.07 Suurupi

4.07 LÕPP Tallinn

30.06 Hageri

LÄÄNEVIRUMAA V

IIDADAVIRUMAA VIRU U MAA UM M

JÄRVAMAA JÄRVA VA A MAA AA

LÄÄNEMAA JÕGEVAMAA JJÕ JÕGEVAMA Õ MAA MA

RAPLAMAA

TARTUMAA TARTUMA MA AA

PÄRNUMAA A

PÄEVA

HARJUMAA

2.07 Metsanurme

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

VILJANDIMAA

15.06 ALGUS Tartu PÕLVAMAA VALGAMAA VÕRUMAA

TuleTulemine lõpetas oma rattamatka teise nädala vihmase ilma, rataste alt pritsiva poriga, aga vaatamata märjale tundele ja mustadele riietele jätkuvalt hea tujuga. Pühapäeva õhtul peatuti ka Kuimetsas Ööbiku gastronoomiatalu õuel, kus taluperemees Ants Uustalu kostitas teelisi hõrgu lõhesupiga. Kunstilisi elamusi pakkus Kuimetsa rahvatantsurühm Agnes, kelle eestvedamisel kõik kohaolijad nende loodud tuletulemise regilaulu laulsid. Eile hommikul võeti suund Juuru, Kohila ja Hageri poole. Täna õhtuks foto: jaanus ree jõutakse Tallinna külje alla Suurupisse. ERR Uudised

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

ÄRIPLAAN. Ettevõtja Konstantin Ivanišvili teekasutuse müük Rae vallas on läbi kukkumas, mistõttu küpseb tal juba plaan hakata raha küsima muude oluliste infrastruktuuri osade kasutamise eest.

Teeärimees kavandab uusi skeeme uwe gnadenteich reporter

Ivanišvili Rae vallas Uuesalus talle kuuluval teel, mille korrashoiu eest tahab ta raha saada kohalikult omavalitsuselt.

SUSI TEE TALLINN

TALLINN U u e s a lu

te e

im nt

listati politseist ja ähvardati, et ma ei tohi oma pumplas vett kinni panna. Kas meie riigis kehtib tõesti telefoniõigus või?» küsis ta. Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang uuris Postimehe palvel asja ning selgitas, et ettevõtjale tõepoolest helistati, kuid ähvardamisest või käskimisest olevat asi olnud kaugel. «Piirkonnapolitseinik helistas Ivanišvilile, palus tal mitte hakata omavolitsema ning soovitas lahendada kõikvõimalikud äri- ja tüliküsimused tsiviilkohtu kaudu, mitte teisi ähvardades,» selgitas Sang.

and

maatika pole sugugi nii lihtne, kui kõrvaltvaatajale võib-olla paistab. Teenuse hinna kehtestamiseks tuleb esitada materjalid konkurentsiametile, kelle sõel on väga tihe. Näiteks Tallinna Vesi ei ole siiani suutnud konkurentsiametiga vee hinnas kokkulepet saavutada ja nad käivad sellepärast kohut,» rääkis Põldmäe ning lisas, et selles valdkonnas ei läheks teeärimeeste skeemid läbi. Ivanišvili aga ei tee tühja juttu. Talle kuuluva veepumpla pärast Haaberstis on konflikt juba õhus ning sellesse on segatud ka politsei. «Mulle he-

foto: jaanus lensment

V i lj

ankrotipesadest erateede ülesostmisega tuntuks saanud ettevõtja Konstantin Ivanišvili lubab teede kokkuostmise lõpetada, selle asemel kavatseb ta raha teenida pumplate, torustike ja teiste elamute jaoks oluliste taristuelementide omanikuna. «See tee on minu oma. Aga ma ei hakka seda siin sulgema. Las sõidavad, kui tahavad,» kuulutas Ivanišvili eelmisel nädalal talle Rae vallas Uuesalus kuuluva Susi tee otsas seistes. Ta lisas, et siiani on teeomanikud ja elanikud vägikaigast vedanud, kuid see pole õige. «Nüüd meil on teistsugune taktika. Me anname omavalitsuse kohtusse ja nad peavad andma meile raha tee korras hoidmise eest. Pole oluline, kas see maksab kolm eurot aastas või kolm miljonit eurot aastas,» rääkis ettevõtja. «Kui omavalitsus andis inimestele loa siia ehitada, siis see tähendab, et ta on nõus seda teed korras hoidma. Siin on kaks varianti: kas te ostate selle tee meie käest ära või meie hoiame tee korras ja teie annate meile selleks raha,» selgitas ta. Ivanišvilil on hästi meeles, kuidas ta Rae valla teises servas asuva teega kohtus vastu näppe sai. Mees küsis kohalike sõnul tee kasutamise eest igalt majapidamiselt 50 eurot kuus ning veomasinaga sisse ja välja sõitmise eest sada eurot korra pealt. Veebruaris määras kohus talle tee korrashoidmise tasuks

mõnikümmend eurot majapidamise pealt aastas – 0,03 senti ruutmeetri eest. Majapidamisi on tee läheduses kümmekond. «Niipea kui ma selle tee kinni panen, nii nad jooksevad kohe kohtusse. Ja kohus määrab tee kasutamise tasu 13 eurot aastas. Mis ma selle 13 euroga teen?» küsis ta. Ivanišvili rääkis, et üks arendaja tahtnud talt Susi teed ära osta ja olevat nüüd asja kohtusse andnud, süüdistades teda väljapressimises. «Aga ma ju ei pressi välja. Sõitke, palju tahate, ja las kohalik omavalitsus maksab. Ma ei taha seda teed ära müüa. Ma tahan seda hooldada. Seda tööd ma oskan ja ma tahan sellega natuke teenida. Ja maksja peab olema omavalitsus, kellele riik eraldab selleks raha,» rääkis ta. Rae abivallavanem Priit Põldmäe ütles, et vallal oleks kindlasti odavam maksta riigilt saadav teehoolduse raha eraettevõtjale, sest see ei kata ära tegelikke kulusid. «Iseküsimus on see, et iga äri peaks olema mõistlik ja toimiv. Kui me anname osa sellest rahast talle, siis tema peaks selle osaga välja tulema ja sealt veel mingit tulu saama,» ütles abivallavanem. Ivanišvili aga rääkis sealsamas talle kuuluval teeotsal seistes juba uuest äriplaanist. «Nad muudavad nüüd seadust nii, et ma ei saa enam oksjonil teid osta. Hea küll, ma hakkan ostma pumplaid, igasuguseid tehnilisi rajatisi, torustikke ja muud, mis on samuti müügis. Siis tuleb välja, et seadust on vaja muuta kõige osas, mida oksjonitel müüakse,» sõnas ta. Põldmäed, kes on muuhulgas ka Rae valla vee-ettevõtte Elveso nõukogu esimees, ajab selline jutt naerma. «Vee ja kanalisatsiooni te-

RAE VALD Raku jv

KANGRU

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

KULD. Väärismetall on võrreldes tipuga kaotanud peaaegu kolmandiku oma väärtusest

Jordaania kiitis heaks Eesti Energia põlevkiviprojekti Jordaania valitsus kiitis pühapäeval heaks Eesti Energia põlevkivielektrijaama rajamise. 470-megavatise võimsusega, 2,4 miljardit USA dollarit maksvat jaama ehitavad Eesti Energia, Malaisia YTL Power International ja Jordaania Near East Investments. Jaam peaks valmima 2018. aastal. Majandus24.ee

Elion tõstab 90 000 kliendi internetipaketi hinda 1. augustist muutub Elioni erakliendi internetipakettide pakkumine, mis tähendab 90 000 kliendi jaoks hinnatõusu. Näiteks 30M/10M paketi kiirus suureneb, olles edaspidi 40 Mbit/s/10 Mbit/s, ning kuutasu tõuseb 2 euro võrra. Ligi 100 000 kliendi jaoks hind siiski ei muutu. Majandus24.ee

OMX TALLINN

802,26 ▲ +0,60%

1000 800 600 VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

5,93 ▲ +94,05%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 0 Baltika 0,450 1,35 Ekspress Grupp 1,040 1,96 Harju Elekter 2,720 2,26 Järvevana 0,736 0,82 Merko Ehitus 7,180 -0,83 Nordecon 1,020 0,99 Olympic Group 1,960 2,08 Premia Foods 0,654 0 Pro Kapital Grupp 2,400 0,42 Silvano Fashion 2,020 1,00 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,760 0 Tln Kaubamaja 5,020 0 Tallinna Vesi 13,200 0,76 Trigon Property 0,487 4,73

30.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,454 0,53 Hiina jüaan 8,472 0,04 Jaapani jeen 138,440 0,25 Kanada dollar 1,459 0,23 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,404 0,42 Poola zlott 4,157 0,11 Rootsi kroon 9,176 -0,22 Rumeenia leu 4,383 -0,12 Šveitsi frank 1,216 -0,05 Briti naelsterling 0,802 0,23 Taani kroon 7,456 -0,02 Tšehhi kroon 27,453 -0,02 Ungari forint 309,300 0,23 USA dollar 1,366 0,28 Venemaa rubla 46,378 1,05

bns

Tavid sai ajaloo esimese tõnis oja tonis.oja@postimees.ee

üüdseks juba peaaegu kaks aastat kestnud kulla hinna langus on mõjutanud Põhja-Euroopa juhtivat kullamüüjat AS Tavidit, kes sai eelmisel aastal oma ajaloo esimese kahjumi. Tavidi omanik Alar Tamming selgitas, et Tavid hoiab oma varadest suure osa ehk ligi 400 kilo füüsilises kullas. Aasta bilansis võetakse kuld arvele 31. detsembri hinnaga ja kuna möödunud aastal langes kulla hind üle 30 protsendi, vähenes kulla raamatupidamislik väärtus ja ettevõte sai kahjumi. «Tõe huvides peab mainima, et varasemate aastate suurte kasumite puhul moodustas suure osa sellest kulla kallimaks hindamine, mis samuti ei peegeldanud reaalset olu-

Kulla keskmine hind eurot unts

329,06

480,52

giga. Ajastus oli hea, sest sajandivahetuse paiku oli toimunud kulla hinnatrendi muutus – kaks aastakümmet kestnud langus asendus tõusuga. Kulla hinna tõusu peamisteks põhjusteks olid madalad intressimäärad, börsil kaubeldavate kullafondide ehk nn kullaaktsiate loomine ning suurte riikide keskpankade kokkulepe mitte müüa rohkem kulda kui 500 tonni aastas.

Kulla massiline tagasimüük on pigem pankurite soovunelm, mis lubaks praegusel majandussüsteemil kauem püsida. Tavidi omanik Alar Tamming

kade nn rahatrüki poliitikaga muutsid investeeringud kulda üha populaarsemaks, mis tagas ka Tavidile korraliku käibe ja kasumi kasvu. Hinnatõus kestis 2012. aasta septembrini – pärast seda hakkas väärismetalli hind eurodes tasapisi langema. Dollarites algas langus juba aasta varem. Hinnalangusest ei jäänud puudutamata ka Tavidi majandustulemused – 2012. aastal kahanes käive 17,4 ja eelmisel aastal üheksa protsenti. Kasum vähenes 2012. aastal 53 protsenti ning eelmisel aastal saadi esimene kahjum. «Küsimusele, kas AS Tavid suudab tagasi osta kulda, kui massiliselt pettunud inimesed hakkavad edasise hinnalangu-

See kokkulepe kehtib vähemalt selle aasta septembrini. Kas keskpangad lepet ka pikendavad, pole esialgu teada. Kulla hinna tõus koos globaalse finantskriisi ja keskpan-

506,83

0,80 2005

925,11 696,92

593,08

358,32

0,59 2004

korda,» nentis Tamming. «Õige pildi saamiseks tuleks vaadata viimast kahte aastat koos, sest ühel aastal hinnati kuld üles, teisel alla,» lisas ta, kinnitades, et reaalsuses on Tavidil endiselt 400 kilo kulda. Tavidi eelmise aasta kahjum oli 1,8 miljonit eurot võrrelduna 4,88 miljoni suuruse kasumiga 2012. aastal. Kontserni käive kahanes üheksa protsenti, 136,8 miljoni euroni. Valuutavahetusfirmana alustanud Tavidi äritegevus muutus oluliselt pärast seda, kui 2002. aastal tuli euro käibele sularahana. Eurovaluutade osakaal käibest muutus aasta lõpuks peaaegu olematuks. Ka järgmine, 2003. aasta oli ettevõtte jaoks morn ja firma aruandes kinnitati, et olulisim on turuosa säilitamine. 2004. aasta tuli aga Tavidi jaoks helgem, sest sel aastal hakkas ettevõte tegelema investeerimiskulla ostu ja müü-

4,11

4,20

2007

2008

7,95

7,67

2009

2010

1,74 2006

Allikad:Tavidi majandusaruanded, LBMA

Erilised elamused! SEBE Tellimusreis

BLRT Grupp Aktsiaseltsi erakorralise üldkoosoleku teade 9. juuli 2014 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja päevakord BLRT Grupp Aktsiaseltsi, registrikood 10068499, asukoht Kopli 103, Tallinn 11712 (edaspidi aktsiaselts või BLRT) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, mille toimumise aeg on kolmapäev, 9. juuli 2014. a algusega kell 14.00 (EET) BLRT administratiivhoone saalis nr 403, aadressil Kopli 103, Tallinn. Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab BLRT jalgvärava pääslas kell 13.35 ja lõpeb kell 13.55. Üldkoosolek lõpeb või katkeb samal päeval hiljemalt kell 17.00. Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.t 1. juulil 2014 kell 23.59 (EET). I PÄEVAKORD BLRT nõukogu poolt on kinnitatud alljärgnev aktsionäride üldkoosoleku päevakord: 1. Nõukogu liikme valimine 2. Nõukogu liikme tasustamine II ÜLDKOOSOLEKU MATERJALID JA MUU TEAVE Kui erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku aktsionäri nõudel, võib sama aktsionär nõuda koos üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega küsimuste võtmist erakorralise üldkoosoleku päevakorda (ÄS § 293 lg 2-1). Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist (ÄS § 293-1 lg 4). Aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses (ÄS § 287). Aktsionäride küsimused on soovitatav esitada kirjalikult kaks tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. Õigustatud huviga isikud võivad tutvuda üldkoosolekule esitatavate dokumentidega ning aktsiaseltsile esitatud aktsionäride seisukohtadega päevakorrapunktide kohta kuni üldkoosoleku päevale eelneva tööpäevani aktsiaseltsi asukohas Kopli 103, Tallinn, tööpäeviti kella 10.00–15.00 (EET), vajalik on eelregistreerimine vähemalt üks tööpäev ette telefonil 610 2251 või e-posti aadressil yldkoosolek@blrt.ee. Nimetatud dokumendid tehakse aktsionäridele kättesaadavaks ühes eksemplaris. Üldkoosoleku toimumise päeval saab dokumentidega tutvuda üldkoosoleku toimumise kohas alates osalejate registreerimise lõppemisest kuni üldkoosoleku lõpuni. Dokumentidega tutvumiseks peab (1) füüsilisest isikust aktsionär esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi ja tema esindaja lihtkirjaliku volikirja; (2) juriidilisest isikust aktsionär esitab (a) väljavõtte vastavast registrist, kus isik on registreeritud; (b) esindaja isikut tõendava dokumendi (c) esindusõigust tõendava dokumendi (registriväljavõte, kirjalik volikiri vm dokumendid esindusõiguse kohta). Üldkoosolekul osalemiseks palume esitada: ǩ füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument, esindajal kirjalik volikiri; ǩ juriidilisest isikust aktsionäri esindajal (a) väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud; (b) esindaja isikut tõendav dokument (c) esindusõigust tõendav dokument (registriväljavõte, kirjalik volikiri vm dokument esindusõiguse kohta). Kui seadusest ei tulene teisiti, peab välisriigi ametiisiku väljastatud dokument olema vajadusel kas legaliseeritud või dokumenditunnistuse apostilliga kinnitatud. Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos notariaalselt kinnitatud tõlkega eesti keelde, v.a dokumendid vene või inglise keeles. Elektroonilist osavõtmist ei võimaldata.

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal! Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada aktsiaseltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile yldkoosolek@blrt.ee või toimetades teate aadressil BLRT Grupp Aktsiaselts, Kopli 103, Tallinn 11712 hiljemalt üldkoosoleku toimumise päevale eelneva tööpäeva kella 16.00-ks (EET). Küsimused seoses aktsionäride üldkoosoleku või selle päevakorraga palume esitada e-posti aadressil yldkoosolek@blrt.ee. BLRT Grupp Aktsiaseltsi juhatus Kopli 103, 11712 Tallinn, Eesti www.blrt.ee

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Soomlased peavad hakkama Eestist ostetud alkoholikoguseid põhjendama

kahjumi se tingimustest investeerimiskullas pettununa seda tagasi müüma, saab vastata jaatavalt,» kinnitas Tamming, kelle sõnul ei ole selles küsimustki, kuni Hiina on valmis ära ostma kogu toodetava kulla. Tammingu sõnul on kulda ostnud peamiselt nn teadlikud investorid, kes on eelnevalt teinud kodutöö ja endale selgeks saanud praeguse, võlal põhineva majandussüsteemi, raha tekkimise alused ning selle süsteemi jätkusuutmatuse. «Füüsilise kulla müük prae-

anette parksepp anette.parksepp@postimees.ee

guses olukorras, kus maailm on uue majanduskatastroofi lävel ja meie näiline stabiilsus on saavutatud ainult rahatrükkimise ja majanduslike manipulatsioonidega, on iga iseseisvalt mõtleva investori poolt välistatud, välja arvatud võlgade ja raha kohese vajaduse olukorras,» sõnas Tamming. «Kulla massiline tagasimüük on pigem pankurite soovunelm, mis võimaldaks praegusel majandussüsteemil natuke kauemaks püsima jääda, kuid ei mõjutaks AS Tavidi tegevust,» lisas ta.

1298,70 1063,80

1129,70

Tavidi kasum kasvas käsikäes kulla hinnaga 10,57

2 0

800 700

500

900

600

1000

4,89 Tavidi kasum

300 200

miljonites eurodes

2011

400

100

2012

-1,80

Tänasest peavad turistid Soomes tõestama, et kasutavad Eestist kaasa ostetud alkoholi vaid enda tarbeks – see on pannud soomlased viimastel nädalatel veelgi rohkem siinset soodsat alkoholi ostma. Uue seaduse järgi võib viia korraga maksuvabalt Soome 110 liitrit õlut, 90 liitrit viina ja kümme liitrit muid alkohoolseid jooke. Sellest suuremate koguste puhul tuleb tõestada, et alkohol on ostetud isiklikuks otstarbeks, näiteks pereliikmetele, kingituseks või pidudeks. Inimesed, kes ei suuda seda tõestada, peavad maksma tollimaksu. Soome rahvusringhääling Yle kirjutas, et peatse muudatuse tõttu viisid soomlased viimastel nädalatel Eestist tavalisest rohkem alkoholi kaasa. Soome turistid Aira ja Osmo tõstsid eile sadama kõrval SuPerAlko poe ees autosse 35 kasti alkoholi. Abielupaar ütles, et nad tähistavad järgmisel kuul mõlemad 60. sünnipäeva. Lisaks lugesid nad täna kehtima hakkavast seadusest ja seega on nende sõnul praegu õige aeg joogid ära osta. Aira ja Osmo tunnistasid, et käivad Eestist alkoholi ostmas umbes korra aastas. Paar arvas, et pärast seadusemuudatust võivad nad hakata Eestit vähem külastama.

Soome turistid Aira ja Osmo varusid Eestist odavat alkoholi peagi saabuvaks juubeliks.

Saginat oli alkoholipoes ja selle ümbruses palju. Joogikaste tõstis koos sõbraga autosse ka soomlane Timo, kes väitis, et ostab Eestist alkoholi kord aastas – sõpradega purjetamas käies. Timo rääkis, et on muudatuse kohta lugenud ning see on soomlaste jaoks palju segadust tekitanud, kuna pole selgelt aru saada, mis on täpne kogus, kui palju võib alkoholi riiki viia. Timole jäi ka arusaamatuks, kuidas tõestada alkoholi kasu-

tamist enda tarbeks. «Soome lehed kirjutasid, et seda tuleb tõestada pärast kasutamist – kuidas?! See on rumal regulatsioon, sest keegi ei saa seda täpselt kontrollida,» sõnas Timo. SuPerAlko kaupluse juhataja Imre Polli sõnul pole märgata, et turistid ostaksid varasemast rohkem alkoholi. «Meil käib elu tavalises taktis. Täiesti eelmise aasta juunikuu tasemel,» lausus Poll. Tallinna sadama turundusja kommunikatsiooniosakon-

foto: tairo lutter

na juhataja Sirle Arro rääkis, et võrreldes eelmise aasta juunikuuga on kasvanud TallinnaHelsingi liinil reisijate arv 8,5 protsenti. Arro sõnul ei saa täpsemaid põhjuseid teadmata järeldada, kas reisijate hulga kasv tuleb alkoholi maksustamise muutusest, sest juunikuus toimus ka mitu suursündmust, nagu mootorratturite kokkutulek lauluväljakul ja Andrea Bocelli kontsert. Arro tõdes, et mõningane mõju alkoholi maksustamisel ilmselt siiski on.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

VEREVALAMINE JA POLIITILINE TUPIK. Iraagi peaministri Nouri Al-Maliki jätkamine on sattunud suure küsimärgi alla.

Uue kalifaadi vä peeter raudsik reporter

Vene mereväelased Prantsusmaal sildunud fregati Smolnõi juures.

foto: reuters/scanpix

Vene mereväelased õpivad Mistraliga ümber käima mari kamps mari.kamps@postimees.ee

Ligi 400 Vene merejalaväelast saabus Prantsusmaale, et alustada väljaõppeprogrammiga Mistral-klassi dessantlaeval, mille Pariis otsustas vaatamata NATO, USA ja veel mitme teise alliansiliikme kriitikale Moskvale müüa. Vene mereväe õppelaev Smolnõi sildus eile hommikul Loode-Prantsusmaal SaintNazaire’i sadamas. Samas asuvas laevatehases valmivadki Venemaa tellitud kopterikandjad Vladivostok ja Sevastopol. Mereväelaste grupp jagatakse kaheks 200-liikmeliseks meeskonnaks. Õppelaevast saab aga neljaks kuuks meremeeste kodu. Laevaehitusfirma STX Europe juht Laurent Castaing selgitas, et merejalaväelased hakkavad õppima, kuidas käsitseda Vladivostokki tavapärastes ja ka ebasoodsates tingimustes. Prantsuse telekanal France 3 teatas umbes kuu aega tagasi, et Smolnõi pidi Prantsusmaale jõudma juba 1. juunil,

kuid sai Kroonlinnas sildumisel viga ja vajas remonti. Prantsusmaa allkirjastas laialdast poleemikat põhjustanud 1,2 miljardi euro suuruse lepingu kahe kopterikandja müügiks 2011. aasta juunis. Tehingus leppisid kaks riiki aga kokku juba 2008. aastal pärast Venemaa invasiooni LõunaOsseetiasse, kui Prantsusmaa presidendiks oli Nicolas Sarkozy. Üks Vene kindral on öelnud, et kui Moskval oleks juba tollal olnud Mistral-klassi kopterikandja, oleks operatsioon Lõuna-Osseetias kestnud 26 tunni asemel 40 minutit, vahendas Financial Times. Pariisile avaldatav surve hakkas tugevnema pärast Krimmi annekteerimist ja Ukraina kriisi teravnedes. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ütles mõni aeg tagasi, et tema näeks hea meelega, et «Prantsusmaa vajutaks müügi asjus pausinupule». Prantsusmaa president François Hollande on seni seisnud vastu kõnealuse tehingu lisamisele Euroopa Liidu ja USA Vene-vastas-

te sanktsioonide nimekirja. Prantsusmaa pole välistanud lepingu edasilükkamist, kuid on samas kinnitanud, et lõplik otsus tehakse enne oktoobrit, kui Vladivostok tuleks Venemaale üle anda. Sevastopol tuleks lepingu järgi üle anda 2015. aastal. Välisminister Laurent Fabius on öelnud, et igasugune katse peatada lepingut tuleks ühitada teiste lääneriikide samasuguste karmide sanktsioonidega. Ta vihjas sellele, et näiteks Suurbritannia võiks külmutada Vene oligarhide varad Londonis. Mistralide müük on andnud tööd tuhandele prantslasele sõjatööstuses ja laevaehituses. Selle tühistamine tooks Prantsusmaale kaasa kopsaka trahvisumma. Pariisi kinnitusel teeks see Pariisile rohkem kahju kui Moskvale.

Kood avab galerii Vene mereväelastest.

unniäärmuslastest Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIL) võitlejad kuulutasid oma kontrolli all olevatel territooriumidel välja nn islamikalifaadi. Isehakanud uueks kaliifiks ja kõigi moslemite juhiks sai organisatsiooni võtmefiguur Abu Bakr Al-Bagdadi. Helisalvestises öeldi, et nüüd valmistutakse pealetungiks šiiidi pühapaikadele Iraagi lõunaosas Karbalas ja Najafis. Vastloodud kalifaadile pole rahvusvaheliselt keegi toetust avaldanud. Juuni algul Iraagis kiiret edu saavutanud ISIL peab oma verivärske riigiga tegelemise ja pealetungide korraldamise asemel tegelikkuses hoopis veriseid lahinguid Iraagi keskvõimuga lõunas ja kurdidega idas. Lõunas on lahingutegevus koondunud ISILi poolt kolm nädalat tagasi hõivatud Tikritisse. Iraagi sõjaväe esindaja kindral Kasim Atta sõnul haaras armee pärast ööpäeva kestnud lahinguid ja 70 mässulise tapmist oma kontrolli alla Tikriti ülikooli. Kurdi vägede kontrollitava Kirkuki lähistel toimuvad samuti relvastatud kokkupõrked, kuid seni on kurdide pešmerga suutnud end seal kehtestada.

ISILiga koos võitlemas mitmed šiiitliku Iraagi keskvõimu vastu meelestatud sunni klannid ja võimult tõrjutud endise diktaatori Saddam Husseini Baathi partei lojalistid. Viimaste seas mängib põhirolli umbes 5000 võitlejaga Izzat Ad-Douri juhitud Naqšbandia armee. Põhjapoolsete alade rahvastikus on sunniidid ülekaalus ning seetõttu avaldatakse ISILi praegusele mõõdukale kursile ka toetust. Iraagi armeega liitunud vabatahtlikud üksused, mille toel suudeti ISILi pealetung peatada, koosnevad paraku enamikus šiiitidest. Iraagi armee püüab ühelt poolt ISILit välja tõrjuda, kuid samas hoiduda sellest, et konfliktist saaks usulahkude vaheline arveteklaarimine. Tihedalt asustatud linnades on raske vältida tsiviilohvreid ja seetõttu ka äärmiselt keeruline eelmist kaht eemärki ühel ajal saavutada. ISILi Süüriast sisse toodud ja Iraagi kohapealsete toetavate üksuste vastu edu saavutamiseks püüab Iraagi armee kasutada ära oma ülekaalu õhus. Peaminister Nouri Al-Maliki palus abi Ameerika Ühendriikidelt õhulöökide andmiseks ISILi positsioonidele. USA, kartes liigselt šiiitide poolel sõdimist, pole seda seni teinud ning nõuab Al-Malikilt kriisivalitsuse moodustamist, kus sunniitidel oleks enam sõnaõigust. Abi aga saabus Venemaalt, mis tar-

Ettevaatlik sõda Iraagi armee edenemine on siiski vaevaline. Vaatamata kalifaadi väljakuulutamisele pole ISIL Iraagis hõivatud territooriumidel karmi šariaadikorda veel kehtestanud. Seetõttu on

Tihedalt asustatud linnades on äärmiselt raske vältida tsiviilohvreid.

nis Iraagile viis SU-25 hävituslennukit. Iraagi armee esindaja kindralleitnant Anwar Ahmedi sõnul on lennukid paari päeva jooksul valmis esimesteks rünnakuteks. Iraagi ühtset vastupanu ISILile raskendab jätkuv poliitiline ummikseis. Peaminister AlMaliki tagasiastumist on nõudnud peale sunniitide ja kurdide ka seni neutraalset joont hoidnud šiiidi vaimulikud. Iraagi šiiitide kõrgeim usujuht, peaajatolla Ali As-Sistani kutsus rivaalitsevaid pooli üles kokku leppima kriisivalitsuses, mis esindaks kõiki iraaklasi võrdväärselt. As-Sistanile sekundeeris tugevat šiiidi vabatahtlike armeed juhtiv usujuht Muqtada As-Sadr, kelle sõnul peab Iraagi valitsus arvestama mõõdukate sunniitide tahtega. AsSistani ja As-Sadri oodatavad kompromissid eeldavad Al-Maliki tagasiastumist.

Poliitiline ummikseis Kriisi lahendamiseks on peaminister tänaseks kokku kutsunud erakorralise parlamendiistungi, kus võidakse valida ka uus peaminister. Paraku kutsus Al-Malikile vastanduva Iraagi Rahvusliku Koalitsiooni juht, endine peaminister Ijad Allawi saadikuid üles istungil mitte osalema ja nõudis erakorralise kriisivalitsuse moodustamist ilma valimisteta. Al-Maliki on öelnud, et tema erakorralist võimult tõrjumist tuleb võtta kui ebaseaduslikku riigipöördekatset. Loomulikult ei too Bagdadis sõlmitav poliitiline kokkulepe, millega Al-Maliki lõpuks taanduma sunnitakse, Iraagile kiiret rahu, kuid aitab siiski ehk üle võita neid sunniite, kes pelgavad ISILi kerkivat radikaalset kalifaati.

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

väljavaated on kesised

Me tervitame Hiina rahumeelset kasvu. See, kui Hiina hakkaks õmblustest kärisema, oleks julgeoleku mõttes meile hoopis suurem oht.

ISILi äärmuslaste kalifaat

USA president Barack Obama rääkis raadiojaamale NPR antud intervjuus Hiinast, millest Ühendriigid on üha suuremas majanduslikus sõltuvuses.

TÜRGI Ar- Raqqah

LIIBANON

Mosul

IRAAN

Kirkūk

SÜÜRIA

Tikrīt

Damaskus

Ar- Ramādī

JORDAANIA SAUDI ARAABIA

IRAAK

Kurdistani piirkondliku valitsuse all ISILi tegutsemisala Islamikalifaadi piirid

Bagdad

100 km

KUVEIT © GRAPHIC NEWS

Autonoomse Kurdistani dilemma

Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIL) võitleja avaldab toetust värskelt välja kuulutatud foto: reuters/scanpix kalifaadile.

Iraagi kirdeosas asuva Kurdistani autonoomse piirkonna president Massoud Barzani ütles USA uudistekanalile CNN antud intervjuus, et demokraatliku Iraagi ülesehitamine viimase kümne aasta jooksul pole vilja kandnud ja praeguses uues olukorras peavad kurdid ise määrama oma tuleviku, vihjates võimaliku iseseisvusreferendumi korraldamisele. Kurdistan on oma 6,5 miljoni elanikuga pärast Saddam Husseni kukutamist olnud Iraagis üks turvalisemaid paiku. Praeguse vägivallalaine harjal on ÜRO andmetel sõja eest Kurdistani pagenud

umbes 300 000 Põhja-Iraagi elanikku. ISILi äärmuslaste pealetungi on kurdide armee (pešmerga) samuti suutnud peatada. Eriti oluline on Kirkuki hõivamine, mis seni oli vaidlusalune linn, kus võimu taotlesid nii sunni araablased, türkmeenid kui ka kurdid. Suurte naftavarudega Kirkuk on nüüd pešmerga käes, Kurdistani parlamendi eesistuja Jossuf Sadiqi sõnul ei kavatse nad kontrolli linnas loovutada. Sõjas olevas piirkonnas on suutlikkus tagada turvalisus äärmiselt oluline, sellega tulevad kurdid toime. Analüütikud ütlevad siiski, et Iraa-

gi keskvalitsusest sõltumatu Kurdistan on hoopis midagi muud. Majanduslikus mõttes on Kurdistani pealinn Erbil endiselt suures sõltuvuses Bagdadist, saades endale 17 protsenti riigi naftatulust. Kuigi ka kurdide enese käsutuses on suured naftavarud, sõltuvad nad selle töötlemisel Iraagi suurimast, Baiji rafineerimiskompleksist. Iraagist lahkulöömine tähendaks praeguses olukorras Kurdistanile soovimatuid naabreid. Sunniäärmuslaste kalifaadiga 1000-kilomeetrise piiri jagamine oleks Kurdistanile keeruline katsumus. Peeter Raudsik

Putin ja Porošenko püüavad pikendada relvarahu Ukraina president Petro Porošenko ja Vene riigipea Vladimir Putin leppisid eile telefonivestluses kokku, et püüavad pikendada relvarahu Kiievi ja Ida-Ukraina venemeelsete separatistide vahel, ütles Prantsuse presidendi esindaja. Tegu oli neljapoolse konverentskõnega, millest võtsid osa ka Prantsuse president François Hollande ja Saksa kantsler Angela Merkel. AFP/BNS

Oslo imaami tapmiskatsega võib olla seotud usukaaslane Norra politsei pidas eile kinni Pakistani päritolu Norra kodaniku, keda kahtlustatakse Oslo suurima mošee imaami tapmiskatses. Norra politsei kinnitusel kuulatakse umbes 30-aastane mees üle nii kiiresti kui võimalik. Samuti ei välistanud politsei esindaja, et kahe nädala taguse juhtumiga seoses võidakse kinni pidada veel mõni isik. Imaam Nehma Ali Shahi rünnati 17. juuni õhtul terava esemega Oslo kesklinnas umbes 50 meetri kaugusel Jamaat AhleSunnati mošeest. 57-aastasele Shahile tekitati näo- ja käevigastusi ning ta viidi haiglasse, kus talle tehti operatsioon. AFP/PM

Putin pakub Vene-Ukraina piirile ühispatrulle Vene president Vladimir Putin on välja pakkunud võimaluse, et Ukraina piirivalvurid ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) vaatlejad pääsevad Venemaa poolele piiri, et teha ühispatrulle piirilõikudel, kus Ukraina piiriületuspunktid on Vene-meelsete separatistide kontrolli all, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov eile. «Putin pakkus ka välja, et samadesse piiriületuspunktidesse paigutataks Venemaa poolel OSCE vaatlejad,» ütles Lavrov pärast Venemaa, Ukraina, Prantsusmaa ja Saksamaa liidri konverentskõnet. Interfax/BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2261, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kahe teaduskonna kaotamise plaan on viinud TÜ juhtimiskriisi. Kuidas ülikool sellisesse olukorda jõudis, seletab TÜ põhikirja komisjoni liige Margit Sutrop.

Tartu Ülikooli struktuurirefo kaelamurdev rehkendus?

likooli kõrgeim akadeemiline otsustuskogu – senat – võttis 30. mail 17 häälega 20st vastu ülikooli uue põhikirja. Nüüd otsustas ülikooli nõukogu panna sellele otsusele veto, kuigi kiitis heaks ülikooli uue juhtimisskeemi ja nelja akadeemilise üksuse moodustamise. Tegemist on selge juhtimiskriisiga, kus ministri määratud liikmetega ülikooli nõukogu hääletab vastu ülikooli akadeemilisele otsustuskogule – senatile, ülikooli rektorile ja omaenda esimehele. Hoolimata algavast suvepuhkusest peab senat 30 päeva jooksul uue põhikirja mingil kujul ikkagi vastu võtma. Teist korda nõukogu senati otsust enam vetostada ei saa. Püüan põhikirja komisjoni liikmena selgitada, kuidas ülikool sellisesse olukorda jõudis. Ma ei mõtle vaid oma teaduskonnale ja valdkonnale, vaid valutan südant, kuidas eri otsustuskogud jõuaksid sellise lahenduseni, mis ülikooli tõesti edasi viiks. Tartu Ülikooli uue põhikirja koostamine meenutab mulle koolipoisi rehkendust, kus tuleb välja mõelda, kuidas viia paadiga üle jõe hunt, kits ja kapsapea nii, et kedagi nahka ei panda ja korraga saab paadis olla vaid kaks üleveetavat. Kuidas kõik algas? Praeguses ülikoolis on väga erineva suuruse ja toimimispõhimõttega akadeemilised üksused. Mitte kõik neist pole väheneva tudengikandidaatide arvu ning kõrghariduse ja teaduse kroonilise alafinantseerimise tingimustes akadeemiliselt ja finantsiliselt jätkusuutlikud. Vähem edukad kipuvad elama edukate kulul. Nii on kõigi tublide huvides, et juhtidel oleksid hoovad, millega motiveerida inimesi ja üksusi arengule. Ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi on üritanud läbi viia juba kolm rektorit. Seekordne põhikirja komisjon alustas tööd 2012. aasta sügisel ja pidas kokku 27 koosolekut. Lähtetingimuseks oli, et 2012. aastal jõustunud Tartu Ülikooli seadust ei hakata ümber tegema. Seadus ütleb, et ülikooli juhtimine on jagatud senati ja nõukogu vahel. Senat vastutab ülikooli akadeemiliste küsimuste, nõukogu aga ülikooli strateegilise juhtimise eest. Ülikooli uus põhikiri pidi viima terve ülikooli juhtimise seadusega ette antud raamidesse. Peamiseks väljakutseks oli tagada «efektiivne juhtimine», mis tähendab vajadust kindlustada mõistlikud otsused olukorras, kus ministeerium on jätnud strateegiliste valikute tegemise ülikoolidele endile, ülikoolide rahastamine sõl-

2012 UAR

JAAN

Jõustub uus Tartu Ülikooli seadus.

OBER

OKTO

SÜGIS

tub tulemuslikkusest, aga tulemuslikkuse mõõdikuid alles töötatakse välja või muutuvad need pidevalt ning erasektori raha vool kõrgharidusse on peaaegu keelatud. Seejuures on ülikooli juhtimine usaldatud ühiskonna esindajatele, kellest mitmed elavad ja töötavad välismaal ning kuigi saavad Tartu Ülikoolilt iga kuu kolmandiku kuni poole ülikooli keskmisest palgast, käivad heal juhul koos vaid seitse korda aastas ega hooma ülikooli seesmist toimimist ja arenguloogikat. Ülikooli nõukogu ja senat otsustasid, et struktuurireform tuleb viia läbi nii, et juhtimistasandeid juurde ei tehta. Nii sündiski põhikirja projekt, milles nähti ette, et ülikooli neli valdkonda – humaniora, socialia, medicina ning realia et naturalia – muutuvad koordinatsioonitasandist otsustustasandiks. Teaduskonnad senises tähenduses kaovad ja valdkonnad muutuvad teaduskondadeks, mille eestikeelseteks nimedeks on filosoofia-, sotsiaal-, arsti- ja loodusteaduskond. Järgmisele juhtimistasandile jäävad instituudid ja kolledžid, kusjuures instituutide tähtsus suureneb – nad saavad ka oma põhikirja. 16. juuni istungil otsustas nõukogu, et toetab põhikirjaga sätestatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi, sh kahetasandilise juhtimisstruktuuri kehtestamist ja nelja keskse akadeemilise üksuse moodustamist. Samas palus ülikooli nõukogu senatil kaaluda «seniste teaduskondade identiteedi toetamiseks võimalust viia põhikirja sisse akadeemiliste üksuste nimetusi puudutavad muudatused».

astavalt nõukogu soovitustele arutas senat 20. juunil kolme võimalikku varianti nimeküsimuse lahendamiseks. Ükski nõukogu soovitatud muudatus ei saanud vajalikku hulka poolthääli. Miks? Sest ülesannet, mille nõukogu senatile andis, oli võimatu lahendada. Ei ole võimalik korraga viia ülikoolis sisse kahetasandilist juhtimisstruktuuri, luua nelja akadeemilist üksust

Ülikooli rektor moodustab põhikirjakomisjoni, et viia ülikooli struktuur ja juhtimine vastavusse uue põhikirjaga.

Ülikooli põhikirjakomisjon alustab tööd. Eesmärk on ülikooli juhtimis- ja struktuurireform, sest kõik akadeemilised üksused pole väheneva tudengikandidaatide arvu ning kõrghariduse ja teaduse kroonilise alafinantseerimise tingimustes akadeemiliselt ja finantsiliselt jätkusuutlikud.

2014 MAI

Ülikooli senat võtab 17 häälega 20st vastu ülikooli uue põhikirja. Põhikirja projekt näeb ette senise üheksa teaduskonna asemel nelja suure, mitme eriala teaduskonna moodustamise: sotsiaalteaduskond, filosoofiateaduskond, arstiteaduskond ja loodusteaduskond.

Ülikooli nõukogu otsustab, et toetab põhikirjaga sätestatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi, sh kahetasandilise juhtimisstruktuuri kehtestamist ja nelja keskse akadeemilise üksuse moodustamist. Samas tehakse senatile ettepanek kaaluda akadeemiliste üksuste puhul erinevaid nimevariante, et seniste teaduskondade identiteet oleks kaitstud.

Ülikooli senat aruta võimalikku varianti simuse lahendamis Ükski variant ei saa ku hulka poolthääli. jääb senati 30. mai moodustada neli tea sotsiaalteaduskond, filosoofiate arstiteaduskond ja loodusteadus I

JUUN

Ülikooli nõukogu ot panna senati poolt v tud uuele põhikirjal veto, mis annaks os lisaaega täiendavat teludeks nii ülikooli ka väljaspool.

kogu pädevusse antakse nt eelarve jaotamine teaduskonda kuuluvate struktuuriüksuste vahel. Pean seda oluliseks edasiminekuks, sest seni oli ülikooli nõukogu pädevuses jagada ülikoolile eraldatud tegevustoetus teaduskondade ja kolledžite vahel. Nõukogu teeb seda, huvitumata sellest, mida ja kuidas õpetatakse või mis on õppekava tegelik maksumus. Kui tuua eelarve jagamine ja vastuvõetavate üliõpilaste arvu määramine erialadele lähemale, nende otsustusõigus suureneks.

ja säilitada kõikide teaduskondade nimed. Mille üle tegelikult vaieldakse? Lahkarvamused ei puuduta vaid seda, mis nime loodavad neli keskset akadeemilist üksust kandma hakkavad. Kõik algab sellest, mida me mõistame «teaduskonna» all ja kellele tahame anda otsustuspädevuse.

raegu on ülikoolis mitut tüüpi teaduskondi. On ühe eriala teaduskonnad: usu-, õigus-, majandus-, matemaatika-informaatika, arsti- ja kehakultuuriteaduskond. Ja mitme eriala teaduskonnad, nagu filosoofia-, sotsiaal- ja haridus- ning loodus- ja tehnoloogiateaduskond, kus koos väga palju erinevaid erialasid. Kui nõukogu andis senatile ülesande toetada seniste teaduskondade identiteeti, siis kelle identiteeti ta silmas pidas? Kas ühe eriala teaduskondade oma või mitme eriala teaduskondade oma? Ilmselt mõtles ta vaid sellele, kuidas juristide muret ühe eriala teaduskonna kadumisel leevendada. Aga struktuurireform puudutab ju kõiki teaduskondi! Põhikirja projekt, mille senat 30. mail vastu võttis ja millele nõukogu veto pani, näeb ette nelja suure, mitme eriala teaduskonna moodustamist. Kuigi nelja loodava teaduskonna nimed kattuvad praegu olemasolevatega, ei tähenda struktuurireform seda, et neli senist teaduskonda jääks alles ja ülejäänud viis liidetaks allesjäänutega. Pigem tuleks seda mõista nii, et kõik üheksa teaduskonda lõpetavad oma tegevuse senisel kujul ja moodustatakse neli uut nn superteaduskonda. Nelja «superteaduskonna» nõu-

JUUN

TÜ uue põhikirja koostamine meenutab rehkendust, kuidas viia paadiga üle jõe hunt, kits ja kapsapea nii, et kedagi nahka ei panda ja korraga saab paadis olla vaid kaks üleveetavat.

Tegemist on selge juhtimiskriisiga, kus ministri määratud liikmetega ülikooli nõukogu hääletab vastu ülikooli akadeemilisele otsustuskogule – senatile, ülikooli rektorile ja omaenda esimehele.

«Superteaduskonna» nõukogu pädevusse antaks ka õppekavade avamise ja sulgemise algatamine, kuigi lõpliku otsuse teeb endiselt senat. Mitme eriala teaduskondades on see kogu aeg nii olnud ja mingit katastroofi pole juhtunud. Loodetav kasutegur on siin selles, et kui «superteaduskonnal» on ühine rahakott, siis hakatakse rohkem vaatama, kuidas õppekavasid nii üles ehitada, et vältida dubleerimist ning piiratud ressurssidega võimalikult paremat haridust anda. Ajalooliste nimede taga võib olla uus sisu. Illustreerin olukorda oma valdkonna, humaniora näitel. Filosoofiateaduskonnal ei oleks midagi selle vastu, kui oleksime ühes suures teaduskonnas koos usuteadlastega, kes praegu on eraldi teaduskonnas. Humanitaarharidus mahuks kenasti ära ühe katuse alla. Mitmed uued algatused, millega filosoofiateaduskond on viimasel aastal välja tulnud, nagu maailma keelte ja kultuuride kolledži või erialasid ühendavate magistrikoolide loomine, pakuksid ka usuteadlastele häid võimalusi võidelda väheneva üliõpilaste arvu või eelarveras-

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

orm –

ab kolme i nimeküeks. a vajalik. Jõusse otsus aduskonda: aduskond, skond.

tsustas vastuvõee viivitava salistele teks aruis sees kui

Ametisse asuv senati uus koosseis peab kogunema 30 päeva jooksul alates nõukogu otsusest ja väljendama oma seisukohta kord juba vastu võetud põhikirja ning selle võimalike muudatuste suhtes. Teist korda nõukogu senati otsust enam vetostada ei saa. JUULI

kustega. Koostööd saaks teha nii keeleõppes kui ka näiteks orientalistika kõrvaleriala või mitme aine õpetaja õppekavade arendamisel. Samas saan väga hästi aru usuteaduskonna soovist säilitada oma senine positsioon – omada samal tasemel otsustusõigust mitme eriala teaduskondadega. Ent võrdleme korraks arve. Ülikooli kõige väiksem teaduskond – usuteaduskond – peab bakalaureuse- ja magistriaktust koos, sest 29 inimesele diplomi andmiseks pole mõtet korraldada kahte aktust. Samasse valdkonda kuuluva filosoofiateaduskonna magistriaktusel anti sel aastal 167 diplomit ja bakalaureusekraadi andmiseks peeti koguni mitu aktust, sest 250 lõpetajat ei mahu koos vanematega saali ära.

suteaduskonnas on 25 töötajat, filosoofiateaduskonnas 403! Mõlemad on ajaloolised teaduskonnad, loodud 1632. aastal. Samas on toimunud hulk sisulisi muutusi. Filosoofiateaduskonnas õpetati omal ajal ka loodusteadusi, mis praeguseks moodustavad töötajate arvult ja eelarvelt ülikooli kõige suurema, 1100 töötajaga loodus- ja tehnoloogiateaduskonna. Filosoofiast on kasvanud välja ka psühholoogia, mis praegu asub sotsiaal- ja haridusteaduskonnas. Seega on meil filosoofiateaduskonna järjepidevus säilinud küll nime kaudu, ent sisu sildi taga on suuresti uus. Praegu on filosoofiateaduskonnas sõbralikus suures peres koos ajaloolased, arheoloogid, eesti keele ja kirjandusteadlased, anglistid, germanistid, romanistid, slavistid, skandinavistid, klassikalised filoloogid, filosoofid, semiootikud, etnoloogid, folkloristid, teatriteadlased ja kujutava kunsti viljelejad. Filosoofiateaduskonnas ei ole eriala ja teaduskonna identiteet omavahel seotud. Üks fennougristika dotsent ütles struktuurireformi arutelul toredasti: «Ma olen töötanud ajaloo-keeleteaduskonnas, filoloogia- ja filosoofiateaduskonnas. Mis vahet seal on? Iga kord, kui

võtan vastu töötelefoni, ütlen, et «Siin fennougri», kuna minu jaoks on oluline eriala identiteet.» See ei pruugi olla nii lihtne selliste suurte, professionaalsele väljaõppele orienteeritud erialade nagu juura või meditsiini puhul. Eks sellepärast olegi paljudes maailma ülikoolides eraldi koolid (School of Law, School of Medicine). Seetõttu võib olla õigustatud jätta juura ja meditsiin eraldi teaduskondadeks. Samas ei pea teaduskond olema tingimata kõrgeim otsustustasand. Kuidas jõuda lahenduseni? Küsiksin, kas meil on midagi õppida sellest kitse, hundi ja kapsapea ülesandest. Äkki seda, et keerulise ülesande lahendust ei saa kätte ühe tehtega. Ka ülikooli struktuurireformi puhul on ilmselt vaja teha rohkem kui üks samm. Kõigepealt tuleks leppida kokku, kas igal erialal peab olema oma teaduskond. Kui jah, siis tuleb suuremad teaduskonnad lõhkuda väiksemateks. See aga hävitaks praeguse filosoofia- ja loodus-tehnoloogiateaduskonna. Kui ei, siis tuleb vaadata, millised erialad saavad rahulikult ja üksteist toetavalt koos eksisteerida, ning olla nimede kasutuses paindlik.

ks võimalik kompromiss oleks selline. Võiks lasta ülikooli neljal valdkonnal otsustada, kas nende kõrgemat juhtimistasandit nimetatakse valdkonnaks või teaduskonnaks. Kui kõrgem tasand on valdkond, siis teisel tasandil võivad olla teaduskonnad ja kolledžid, aga edasi ei tule enam ühtki otsustustasandit. Kui kõrgem tasand on teaduskond, siis võivad teisel tasandil olla ka instituudid. See variant kaotab ülikooli struktuurist teaduskonnad kui pahanduse tekitajad üldse ära, kuigi pärisnimedes sõna «teaduskond» ikkagi kasutatakse. Juriidilises mõttes oleksid ülikooli struktuuris vaid valdkonnad ja instituudid. Esimese tasandi struktuuriüksused on valdkonnad: humaniora, socialia, medicina ning realia et naturalia valdkond, mille nimes võib olla «teaduskond» või «valdkond». Näiteks humaniora valdkonna nimi võiks olla filosoofiateaduskond; socialia valdkonna nimi sotsiaalvaldkond; medicina valdkonna nimi arstiteaduskond ning realia et naturalia valdkonna nimi loodusteaduskond. Kõiki valdkondi juhivad dekaanid. Teise tasandi üksuste hulka kuuluvad instituudid ja kolledžid, aga socialia valdkonna instituutide nimes võib kasutada sõna «teaduskond». Nii jääks alles majandus-, sotsiaal-haridus- ja õigusteaduskond. Samas ei peaks aga arsti-, filosoofia- ja loodus-tehnoloogiateaduskonda ära kaotama, mis juhtuks juhul, kui ka humaniora, medicina ja realia et naturalia valdkondi nimetada valdkondadeks, mitte teaduskondadeks. See tundub olevat ainus võimalik lahendus, mis võimaldaks minna üle kahetasandilisele juhtimisstruktuurile ja säilitada enamiku erialade identiteedi ja ajaloolised nimed. Lõpetuseks ei saa jätta märkimata, et ilmselt alustati põhikirja koostamise protsessi valest otsast. Oli viga anda põhikirja komisjonile ülesanne valmistada põhikirja kavandi raames ette ka juhtimis- kui struktuurireform. Põhikirja koostamise juurde oleks pidanud asuma alles siis, kui juhtimis- ja struktuurireformi läbiviimises on kokku lepitud. Võimalik, et see oleks eeldanud, et mängitakse kogu kaardipakiga, st et arutleda oleks saanud ka selle üle, kas Tartu Ülikooli seadusega paika pandud ülikooli juhtimisskeem ikka toetab ülikooli arengut. Margit Sutrop on TÜ filosoofiateaduskonna dekaan, humaniora valdkonnanõukogu esimees.

Alkohol on psühholoogiline probleem Kas need iseloomujooned, mida me eestlastele omistame, ei ole mitte alkoholist tingitud muutused psüühikas, küsib Airi Värnik.

lkohol kui kehalisi haigusi tekitav meditsiiniline probleem on aeg-ajalt meedias käsitlust leidnud, kuid piisava tähelepanuta on jäänud alkoholi tarvitamisega paratamatult kaasnevad psühholoogilised kahjustused, mis kulgevad hiilivalt ja muudavad aja jooksul inimese iseloomu tundmatuseni. Kas need poodide ümber kakerdajad, keda surm organipatoloogia tõttu ei ole veel ära viinud, keda me põlastusega nimetame bomžideks ja kellest me kaugelt mööda läheme, on alati sellised olnud? Olen 20 aastat töötanud praktilise psühhiaatrina ja näinud seetõttu alkoholi laastavat toimet mitte üksnes statistiliste andmete alusel, vaid ka inimese elukäigu foonil. Tean, et kõikide nende inimeste puhul oleks olnud võimalik katastroofi ära hoida, kui keskkond ei oleks pakkunud külluslikult ahvatlusi alkoholi soetamiseks ja tarvitamiseks. Kui ühiskondlik arvamus ei oleks soosinud või vähemalt talunud purjus olemist ja kommet, et iga kokkusaamise puhul peab pudel laual olema. Kui sõltuvuse ilminguid oleks märgatud ja reageeritud varakult ja kui toimiv (arsti) abi oleks olnud käepärast. Kuidas kulgeb teekond bombži staatusesse? Erinevalt, kuid siiski teatud ühiste joontega. Alkohol on eneseravi meetod, millega teatud psüühikaomadustega inimesed püüavad korrigeerida oma defitsiiti, aru saamata, et alkohol süvendab ja lisab sümptomeid. Võiks öelda, et alkohol on häbematu, sest kui ta hakkab tsirkuleerima veres ja jõuab närvisüsteemi, siis võib tekkida mulje, et nii on parem: üürikeseks ajaks saab julgusetu julgust, ärev lõõgastuse, unetu und ja murelik lustliku olemise. Ent see on närvisüsteemi halvamise tagajärg, see on meeleolu reguleerivate virgatsainete funktsiooni häire tagajärg, see on otsmikusagara rakkude häving.

Kobavad targutused selle üle, kas lisada alkohoolsetele jookidele aktsiisi, kui palju, millal, millistele jookidele, on ikka ja jälle esitatud arvamise tasemel, mitte tõenduspõhiste tulemuste pinnalt. Alkoholi mõju psüühikale sõltub sellest, kui palju juuakse ja kui kaua see on kestnud. Alkohol pakub ajutise põgenemise, kuid psüühikat laastav sümptomaatika areneb pääsmatult. Me võime kujutleda, et meie sees on anum, mida me elu jooksul täidame ja mida tühjendada ei ole võimalik. Ka need inimesed, kes joovad mõõdukalt, kuid regulaarselt, hakkavad ajapikku tundma närvilisust, tusameelt, väsimust, mõtlemisvõime tuhmumist, kontsentratsioonivõime nõrgenemist, kergesti ärritatavust, kuid seda ei seostata algava alkohoolse iseloomumuutusega. Aja möödudes võib regulaarne alkoholi manustamine esile kutsuda dramaatilisi muutusi iseloomus. Varem delikaatsed inimesed muutuvad järsumaks, küünilisemaks, isegi jõhkraks, nad erutuvad kergesti tühistel põhjustel, nende naljad on kohatud ja ütlused kohmetukstegevad. Alkohol on oma psüühiliselt

toimelt samas grupis teiste uimastitega, sh narkootikumidega, mille puhul on oluline tung saada uus annus ja vastav mõju. Nõnda käsitleb seda ka käibelolev rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kümnes versioon. Soov alkoholi tarbida hakkab mõjutama inimese otsuseid, eelistusi seltskonna suhtes. Pikkamööda sõbrad vahetuvadki ning varem huvitanud inimesed ja teemad jäävad tagaplaanile. Teiste süüdistamine oma ebaedus vaheldub enesehaletsuse ja lubaduste andmisega. Psühholoogiliste sümptomite hulka kuulub ka see, et haiguskriitikat ei teki. Seetõttu jääb haiguse arengu tõkestamine hiljaks. Lähedased ei taha suhteid rikkuda, ei taha ka ise tõde tunnistada või hakkavad olukorda varjama. Sõltuvuse siiras eitamine on üks hiiliva alkoholismi raskesti käsitletavaid sümptomeid. Tõehetkeks võib soovitada kuu aega karskust pidada. Perekonnas võib kergesti juhtuda nii, et algava alkoholitungiga kaaslane hukutab ka teise, teeb harjumuseks õhtuse «hea äraolemise», valib seltskonna ja paigad, kus tarvitatakse alkoholi.

ma mõtteid kirja panema ajendasid praegu meedia kaudu esitatavad ilmetud kobavad targutused selle üle, kas lisada alkohoolsetele jookidele aktsiisi, kui palju, millal, millistele jookidele. Ikka jälle arvamise tasemel, mitte tõenduspõhiste tulemuste pinnalt. Alkoholiteemalisi teadustöid pole vaja kaugelt otsidagi, Tervise Arengu Instituudil on olemas küllaltki mahukas andmepank, Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituut on rahvusvaheliste projektide koosseisus uurinud teismeliste alkoholi tarvitamisega seonduvat. Meie eristume muust Euroopast sellega, et meil pole 14–15-aastaste puhul probleemiks üksnes alkoholi proovimine, vaid meil on pooled lastest purjus olnud (enam kui kolm korda on elu jooksul purjus olnud on 21 protsenti), 40 protsenti on kogenud pohmelli, 20 protsenti tarvitab alkoholi probleemselt. Kui laps on näinud pereliiget purjus, siis seda tõenäosem on, et laps on juba alkoholitarvitaja või probleemne alkoholitarvitaja. Alkoholi tarvitamine algab alkoholiseeritud limonaadidega. Kuhu edasi? Isegi ajakirjas Eesti Arst on eesti autorid juba aastaid tagasi avaldanud uurimuse, mis tõendab, et kõige kuluefektiivsemad võimalused alkoholist tingitud tervisekaotuse vältimiseks on alkoholi suurem maksustamine, reklaami keelustamine, juurdepääsu piiramine ja nõustamine esmatasandi arstiabis. Miks siis on otsused nii visad tulema? Üks on kindlasti alkoholitootjate mitmekesine lobitöö, teine aga otsustajate hirm valijahääli kaotada, kuid võib-olla ka (julgen selle välja öelda) alkohoolne iseloomumuutus Eesti ühiskonnas tervikuna. Elanikkond on ju alkoholilembene, üle kümne liitri absoluutset alkoholi aastas inimese kohta (arvestuses hällist hauani) kandub vereringe kaudu eestimaalaste ajurakkudesse ja asub seal toimet avaldama. Kas need iseloomujooned, mida me eestlastele omistame, ei ole mitte alkoholist tingitud muutused psüühikas? A iri Värnik on vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi juhataja

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KUNSTIILMA SUURSÜNDMUS. Peterburis avati nädalavahetusel rahvusvaheline biennaal Manifesta, kus Eestist osaleb Kristina Norman.

Manifesta 10 –

katse olla diplomaatiline janar ala toimetaja

änavust ja järjekorras kümnendat Manifestat võõrustas vahva linn Neeva kaldal – Peterburi, ürituse tsentrumiga Ermitaažis. «Kas sa tead, väike laps, mis see on?» küsib ema laupäeva hommikul Ermitaaži ees väikeselt lapselt. Laps on veel sellises vanuses, et ei tea maailma asjadest suurt midagi. «Kuula nüüd palun hästi, see on Ermitaaž,» selgitab ema, «suurim ja võimsam kunstimuuseum me maal.» Nüüd on tulnud üks tähtis kuraator Lääne-Euroopast Kaspar König ja võtnud endale ülesande panna see ajalooline verstapost suhestuma nüüdiskunstiga, selle kõige uuemaga, mille näitamiseks Manifesta 20 aastat tagasi loodud sai. Ülesanne, mis pole just liiga kerge. Manifesta sünniajad olid kunagi sellised, et külma sõja järel vabanenud Ida-Euroopa oli koht, mille poole pilgud pöörata, sest sealt tuli uus kunst, mida sünnitas vangistusest vabanenud kujutlusvõime. See kunst ei olnud ehk alati kõige uuem võimalike formaalsete kriteeriumide põhjal, piisas sellestki, et IdaEuroopa varjatud pale oli nüüd läände lahti kistud ja eksootiline Teine võis märatseda. Manifesta on tont, mis liigub mööda Euroopat ja külastab iga kahe aasta tagant just kunstimaailma marginaalsemaid paiku. Vaatamata sellele, et Peterburis asub üks maailma tähelepanuväärsemaid kunstimuuseume, Ermitaaž, on linn kunstimaailmas siiski marginaalne paik (vähemalt nii mulle targemad inimesed ütlesid).

Klassik sogab vett Nõukogude minevik kummitas Peterburi Manifestat mitmel moel, millest väikseimaks ei saa pidada traumade turundamist, sellist mõnusat turvalist traumaturismi, väikest klaasitagust pilku teiste õnnetusele. Ehkki jah, nagu hästi teame, on need traumad nüüd vene praegusaja kõige suurema kunstniku Vladimir Vladimirovitš Putini poolt uuesti aujärjele tõstetud ja taaslavastatud. Ermitaaži uude osasse nimega Kindralstaap oli kuraator König paigutanud särava plejaadi kaasaegse kunsti tippnimesid, nagu Bruce Nauman, Francis Alys, Joseph Beuys, Wolfgang Tillmans ja paljud teised, lõpetades või alustades vana Henri Matisse’iga, kelle kaasamine eriti nooremates huvilistes palju segadust tekitas. Et mis mõttes Matisse, Ma-

nifesta on ikkagi oma aegade algusest olnud pühendunud radikaalse uue kunsti viljelemisele ja nüüd äkki mingi vanamees oma punaste piltidega ka mestis. See kõik võis jätta mulje nagu juhul, kui noored tahavad pidu pidada, aga keegi vanainimene on ka kampa löönud, kuulab, tunneb huvi, kipub rääkima – ühesõnaga, segab. Parem, kui teda ei oleks. Ermitaažis pidada olema aga üldse suurim Matisse’i kogu maailmas ja kuna kuraatori lähteülesanne oli suhestuda ka muuseumiga, siis miks mitte kontekste ümber tõsta. Kaspar König pidada muide olema selline mees, kes ei kasuta e-posti. Saatnud talle e-kirja, jääb üle oodata ja loota, et vastus tuleb. Vastus tuleb aga mõne nädala pärast ja krüptilise sõnumiga postkaardil, mida tuleb dešifreerima hakata. Mees, kes võib endale lubada meie kiirel ajal sellist vigurdamist, võib ilmselt lubada ka Manifesta seinte Matisse’idega kinni löömist. Võib-olla selline ongi tagurpidine rokenroll.

Mõnus kompromiss Ka võib Matisse’i kaasamine mõnele meenutada Manifesta poliitiliste ideaalide reetmist ja elevandiluust torni sulgumist, mida tänavusele sündmusele heitis ette näiteks Peterburi rühmitus «Tšto delat?», kes end selle tõttu ka ametlikult Manifestal osalemast taandas. Küll sisenesid nad omaalgatuslikult ja väljaspool programmi ning esitasid reede õhtul performance’i «Atlas on väsinud», viidates ilmselgelt Putinile. Suur kunstnik on oma suurest kunstist väsinud, tema pintsel ja lõuend on hõredaks kulunud. Keegi ütles selle samuti natuke kulunud olemisega performance’i kohta nii: «Selliseid asju tehakse südametunnistuse rahustamiseks, sest kõik ju teavad, et tegelikult toetab Putinit 99,9 protsenti venelastest.» Ehkki mõne jaoks tundus Matisse tõeline hardcore, oli kuraator König liikunud võrdlemisi turvalist teed mööda ja jaganud näituseprogrammi kõikide võimalike kunstidistsipliinide vahel. Kohtas võimsaid arhitektuuriinstallatsioone, natuke vähem võimsaid arhitektuuriinstallatsioone, mastaapset videokunsti ja natuke vähem mastaapset videokunsti, mastaapseid maaliseeriaid ja natuke vähem mastaapseid maaliseeriad, suhestumist muuseumiga keldrist ja lae alt. Kerge poliitiline vine ujus ka läbi, aga niimoodi kergelt. Sama kergelt, kui on võimalik lusikaga sefiiritordilt ära napsata üks punane kirss. Kuna Venemaal on geidele saabunud rasked ajad, ei olnud Manifestalgi sellest võimalik mööda vaadata. Kunagine Tur-

ner Prize’i laureaat, fotokunstnik Wolfgang Tillmans, kelle väljapaneku oli kuraator üles sättinud Matisse’i kõrvalruumi ja arvatavasti mitte juhuslikult, eksponeeris pilte oma Venemaa-reisidelt – teiste hulgas ähvardava olemisega, poolmilitaarseid sõnumeid kiirgavat õigeusu kirikut kui üht praeguse Vene võimu tugevaimat argumenti. Samuti sai näha Tillmansi ikoonilisi pilte vedelevatest riietest – nii et ärgu keegi arvaku, et vedelevad riided pole olulised, need on ühed olulisemad inimhinge mõõteriistad (ei ole irooniline). Kui 2009. aasta Moskva biennaalil tekitas Tillmans furoori pildiga gei-suudlusest, oli tema panus seekord pisut taltsam. Ei hakatud ikka inimesi liigselt närvi ajama. Drag-queen’i-teemat arendas möödunud aastal tõelise rokkstaari kombel Bali saarel basseini uppunud Vladislav Mamišev-Monroe, kes oli pildistanud ennast Marilyn Monroena ja mitte lihtsalt Monroena, vaid Monroena Andy Warholi perspektiivist filterdatuna. Kuraatori poolt üks julgemaid samme, sest varem on selle kunstniku töid nähtud pigem väiksemates, nurgatagustes galeriides. Mehhikos resideeriv belgia kunstnik Francis Alys, kellel erinevalt Mamišev-Monroest on olenemata oma Manifesta töö iseloomust eluvaim sees, tegi Manifesta tellimusel Ermitaažiga suhestuva «Lada Kopeika projekti». See kandiski kunstniku aega, mil ta soovis koos oma vennaga belgia kodanlikest kammitsatest põgeneda ei kuhugi mujale kui sovetliku «eksootilise Teise» rüppe.

semalt, sest oli, mida pildistada. Kuuekorruselise kortermaja fassaadi purunemine nägi efektne välja. Nõukogudeaegse bardaki teemat käsitles kuulsate vene avangardistide-kontseptualistide, Tallinna kunstihooneski kunagi näitusega maha saanud Ilja ja Emilia Kabakovi soojakuinstallatsioon, mille külgedele olid sätitud töövõite kujutavad sotsrealistlikud maalid.

Manifesta on ikkagi oma aegade algusest olnud pühendunud radikaalse uue kunsti viljelemisele ja nüüd äkki mingi vanamees oma punaste piltidega ka mestis.

Nõukogude minevik kummitas Peterburi Manifestat mitmel moel, millest väikseimaks ei saa pidada traumade turundamist. Nüüd, aastaid hiljem ja natuke teistsugusel kujul, oli ta oma unistuse teoks teinud ja imaginaarne nõukogudeaegne roadmovie VAZ 2101ga ehk kopikaga peaosas lõpetas oma maise teekonna otsasõiduga puule just Ermitaaži ees. (Vahemärkusena olgu öeldud, et ma ei ole ammu näinud nii palju vähem või rohkem mõlgitud esiotsaga autoronte tänavaliikluses seiklemas kui Peterburis.) Lömmis auto on ka üks 20. sajandi kunstiajaloo tõhusamaid metafoore – mõtleme siis JG Ballardi, Armani (mitte moekunstnik) või Jean-Luc Godardi peale. Kõige tavalisema olme orgastiliselt arhitektuursest purunemisest rääkis šveitsi kunstniku Thomas Hirschorni töö, mis samuti rahvast suhtumise poolest kahte lehte ajas. Huviliste fotoaparaadid klõpsisid selle juures ehk kõige intensiiv-

Maalidel kujutati töövõite, kuid soojaku kõrval lebas kõige suvalisem olmepraht. Kuna veel avamispäevaks olid Manifesta põhinäitusel probleemid sellega, et töödel polnud silte, sest keegi oli kuhugi kaotanud ära kasti, milles olid kruvikeerajad, võis arvata, et ka Kabakovide töö just organisatoorse võimetuse tõttu kannatab. Aga ei, see käis töö juurde ja rääkis asjadest nii, nagu need on. Bussiga Venemaale sõiteski kohtasime teetöölisi, kes käsitsi teed panid, samas kui kopad ja muud inimese abimehed loiult seisid, justkui ei osataks või ei juletaks neid käima panna.

Ajad ei ole enam need Põhiprogrammile lisaks võõrustas ja võõrustab Peterburi linn ka mitmesuguseid linnaruumiprojekte, milles loodetakse näha just seda tõeliselt uut kunsti, millest põhinäituse võrdlemisi turvalise oleku tõttu puudust tunti. Tagasiteel Peterburist Tallinna korüfeede jutte kuulates ja nende põhjal järeldusi tehes võisin mina kui esimest korda Manifestale sattunu mõelda, et asi ongi alla käinud ja hambaid kaotanud. EKKMi boss Anders Härm meenutas peaaegu heldinult 2004. aastal Ljubljanas toimunud Manifestat, kus skandaalsed vene kunstnikud Brener ja Schulz tegid sellise performance’i, mille tagajärjel kolm biennaali kuraatorit niimoodi tülli pöörasid, et omavahel pressikonverentsil demonstratiivselt ei suhelnud ja oli vaja suuri pingutusi, et üritus üldse edasi kestaks. «Oh, olid ajad,» ohkas Härm. Eestlastest on tänavuse Manifesta põhiprogrammis Kristina Norman, kelle performance toimub Talvepalee ees 11. juulil. Sellest on juba jõutud rääkida kui plahvatusohtlikust. Teada on, et performance’il näidatakse Maidani väljaku jõulukuuske. Ülejäänu on veel saladus. Manifesta 10 jääb Peterburis avatuks 31. oktoobrini.

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || KULTUUR || 15

Liiga lähedal, liiga kaugel andreas trossek KUNST.EE peatoimetaja

Läbi aastate on Manifesta nüüdiskunstibiennaali korraldajad kogu ürituse identiteeti kirjeldanud küll Euroopa DNA lahtiharutamisprojektina, küll kultuuripiiride kompamise katselavana, ja mida kõike veel. Tegelikult on Manifesta bränd muidugi hoopis lihtsamini sõnastatav. See on nimelt ainus biennaal, mis rändab nagu ringreisil oleva staadionibändi tuuribuss. Seetõttu hellitatakse igas väiksemas provintsis lootusi, et rändkaravan millalgi ka nende tagasihoidlikus kodupaigas peatuks. Et kohale tuleksid maailmanimed ja heidaksid veidike staariglamuuri ka omakandiinimestele. Et tsirkus tuleks linna. Mul on tunne, et seekordne Manifesta, mis toimub Eestist sisuliselt kiviviske kaugusel Peterburis, jääb siinsete kunstinimeste mällu pigem vastuolulise kui meeliülendavana. Liiga lähedal oma kodule, liiga ligi oma särgile. Samas liiga kaugel, et Manifestaga kaasnevat staariglamuuri mõne satelliitürituse kaudu siiakanti importida. Võime analoogia põhjal lisaks eeldada, et see, mis toimub praegu Peterburis, hakkaks toimuma ka siin, kui Manifesta kunagi tulevikus Eestis aset leiaks. Et rahvusvahelised staarid tuleksid kohale ning linna majutus- ja toitlustusasutuste käibenumbrid teeksid hüppe, kuid kohalikud kunstnikud tunneksid end ikkagi kuidagi kõrvalejäetuna. Et tekiks küsimus, kas selle sama rahaga ei olnuks mõttekam juba ise mingi suurem asi ära teha. Et viinamarjad osutuksid eeldatust hapukamateks. Mul ei ole soovi midagi pahasti öelda seekordsel Manifestal eksponeeritud kunsti enese kohta. Lauskonservatiivse mainega Ermitaaž oli tänavu avamas oma uut moodsa kunsti tiiba ja piltlikult öeldes jätkus neil taipu tellida catering Manifestalt, nüüdseks 20-aastase ajalooga rändbiennaalilt, mis garanteerib sellele hiiglaslikule renoveerimisprojektile maailma kunstipressi tähelepanu. Plusspoolele jäävadki peaaegu kõik peakuraatori tellitud teosed, mis keskenduvad näitusepaigale (ennekõike Erik van Lieshout ja Francis Alÿs). Pealtnäha pole ekspositsiooni puudutanud ka poliitiline tsensuur, sest programmis on esindatud nii Venemaal peljatud seksuaalvähemuste teema (Vladislav Mamõšev-Monroe, Wolfgang Tillmans) kui ka Ukraina sündmused (Boris Mihhailov, Kristina Norman). On väikeseid lugusid, on suurt spektaaklit (Thomas Hirschhorn). Kunstihariduslikku funktsiooni täidab omakorda orienteerumismäng Talvepalees, kus külastaja saab kaardi abil otsida üles Ermitaaži püsiekspositsiooni sekka peidetud nüüdiskunstiteoseid (Gerhard Richter, Louise Bourgeois jt). Nii et kõigile on midagi. Mulle meeldisid näiteks kõik kassidega teosed. Ütleme siis, et neli pluss viie palli süsteemis.

Kunst aitab alati! rebeka põldsam Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

1. Tänavuse Manifesta üks pilkupüüdvamaid töid – Thomas Hirschhorni «Abschlag». foto: olga maltseva

2. Boriss Mihhailovi Maidani-sündmusi käsitleva fotoseeria sildid tuli avamispäeval ära korjata, sest neile olid tekkinud mõned «lisaväärtused». Nagu pildilt näha, soovitab tundmatu külastaja veel õppida. foto: sandra kosorotova

3. Wolfgang Tillmansi töö «Jäätorm» ning kaks külastajat Manifesta 10 kottidega. Kunst kui elustiil.

foto: olga maltseva

4. Francis Alyse mälestusteauto on sõitnud Ermitaaži aias vastu puud. Nii jääb. Rõõmus sagin auto ümber on osa Manifesta avamispeost.

foto: maria-kristiina soomre

5. Henri Matisse «Tants» – Ermitaaži alateadvus ei lasknud ennast päriselt alla suruda. foto: olga maltseva

Manifesta 10. biennaaliga tähistatakse Ermitaaži 250. sünnipäeva ja muuseumi kaasaegse kunsti osakonna avamist generaalstaabis. Avamiseks oli näitus veel nii värske, et kõik ei paistnud tehniliselt veel päris töötavat, siiski võib öelda, et Peterburis avati võimas Euroopa kunsti näitus. Maailmalõpust näitus kedagi ei päästa, ajalootraumasid ei lahendata, sõda ei lõpetata, ent kõige olulisem: vaba vaim on õhus, mida rasketel aegadel on veel eriti vajalik säilitada. Näitus algab metafooriga kassidest ja hiirtest ning jätkub küsimustega inimeste võrdsetest võimalustest ja sellest, kuidas kauged katastroofid jäävad kaugeks ka siis, kui need on meie ette toodud monumentaalsetes mastaapides, nagu tegi Thomas Hirschhorn 10 meetri kõrguse installatsiooniga «Abschlag», mis kujutas plahvatusest katkirebitud kortermaja, ning Dominique Gonzalez-Foersteri omalaadne fiktiivne ooper, mille pealkirjaks võiks lugeda «Olen käinud põrgus ja tulnud tagasi. Lubage, ma ütlen: see rännak oli vaimustav!». Järgmistelgi korrustel puudutatakse mitmel pool sõjaolukordi tänapäeval ja keskajal, tsiviilisikute ja erinevate ajalookäsitluste perspektiivist. Kui nendime, et teiste katastroofid on meile kauged, isegi seikluslikud, peame endale teadvustama, et meie traumad on teistele sama võõrad kui Hirschhorni kujutatu. Paremaks, mõistetavaks ja terviklikumaks saamiseks peame oma probleemides ise urgitsema ja neile lahendused leidma. Kunst aitab alati!

16 || SPORT || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Suarez palus hammustuse pärast vabandust JALGPALL. Uruguay jalg-

pallikoondise ründaja Luis Suarez (pildil), kes FIFA hinnangul hammustas MM-finaalturniiril keset mängu Itaaliaga vastaste kaitsjat Giorgio Chiellinit ja sai selle eest neljakuulise jalgpallimängukeelu, palus oma Twitteri-konto vahendusel Chiellinilt vabandust. «Pärast seda, kui olin veetnud mitu päeva koos oma perekonnaga, on mul olnud võimalus ennast koguda ja järele mõelda, mis tegel i k u lt Itaalia-Uruguay kohtumise ajal 24. juunil juhtus. Hoolimata tülist ja vasturääkivatest väljaütlemistest, mis on viimastel päevadel pinnale kerkinud ning mille eesmärk pole olnud minu rahvuskoondise heade esituste rikkumine, on tõsi, et minu kolleeg Giorgio Chiellini langes pärast kokkupõrget minuga füüsilise teo ehk hammustuse ohvriks. Seetõttu kahetsen juhtunut väga, palun Giorgio Chiellini ja kogu maailma jalgpallipere ees vabandust ning vannun avalikult, et selline sündmus ei kordu enam iialgi,» teatas Suarez oma avalduses. Kuna Suarez ei tohi neli kuud ühegi Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) egiidi alla kuuluva klubi ega koondise juures isegi treeningutel osaleda, Kosovo pole aga veel FIFA täieõiguslik liige, otsustas Hajvalia klubi juht Xhaviot Pacolli võimalust kasutada. «Usun, et ta tohiks Kosovos mängida. Seega koostame pakkumise ja saadame selle Liverpoolile,» lubas Pacolli Suareze praeguse koduklubiga ühendust võtta. Hajvalia on valmis Liverpoolile maksma 25 000 naela ning Suarezele 1200 naela kuus. «Talle võib see summa naeruväärsena tunduda, aga enamat me ei suuda,» lausus Pacolli kohalikule kanalile Sport Plus. «Kui ta tahab tulla ja mängida, on ta teretulnud.» Kristjan Jaak Kangur

Costa Rica mängijad rõõmustasid pärast otsustavat viiendat penaltit nagu üks mees - veerandfinaali pääsuga oli tehtud ajalugu.

foto: reuters/scanpix

JALGPALL. MM-finaalturniiri suurima üllatusmeeskonna Costa Rica edulugu sai uue peatüki võiduga Kreeka üle kaheksandikfinaalis.

Ühtsus kannab rikast rannikut kristjan jaak kangur reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

ad pidid olema peksupoisid – meeskond, kelle arvelt kolme peale seitse MM-tiitlit võitnud jalgpalli suurriiki alagrupis väravate arvet kasvatavad. Vähemalt kõigi teiste meelest. «Itaalia, Inglismaa ja Uruguay on kolm suurepärast meeskonda, kes võitlevad ühe koha nimel,» teatas Costa Rica väravavaht Keylor Navas enne MM-finaalturniiri algust enesekindlalt. Seda peeti praalimiseks – kuid pärast dramaatilist võitu Kreeka üle on väike, vaid nelja ja poole miljonilise rahvaarvuga Costa Rica maailma kaheksa parema jalgpalliriigi seas. Nii kaugele on varem jõudnud vaid neli neist väiksemat riiki. Recifes peetud kaheksan-

dikfinaalis saatis Bryan Ruiz esimest korda palli Kreeka väravaraami 52. minutil, kuid see maandus võrgus. Poolaja keskel kümnekesi jäänud Costa Rica pidas vastu kuni lisaminutiteni, alles siis tagas Sokratis Papastathopoulose löök meeleheitlikult rünnanud Kreekale – kui mitmendat korda juba! – mängu jätkumise. Lisaajal aga Kreeka costaricalaste kaitset murda ei suutnud ning penaltiseerias tõrjus Navas imelisel moel Theofanis Gekase löögi. «Harjutasime penalteid treeningutel, seepärast meie viis lööjat täpsed olidki,» selgitas peatreener Jorge Luis Pinto võidu valemit, kui esimene rõõmupidu oli mängumurul peetud. Enne alagrupiturniiri viimast mängu Inglismaaga sõnastas ta oma meeskonna trumbid veel lihtsamalt: «Mingeid saladusi pole – oleme teinud tööd vaimse ja emotsionaalse ettevalmistuse kallal. Meie tugevus peitub meie ühtsuses,» märkis ta. Sama võib öelda kogu Costa Rica riigi kohta. Erinevalt enamikust teistest Kesk-Ameerika riikidest, mis visklevad kodusõja ja võimuvõitluste keerises, on kunagisest vaesest Hispaania kolooniast pärast 19. sajan-

dil saavutatud iseseisvust saanud erakordselt stabiilne riik, mille juured on sügaval demokraatia aluspõhimõtetes – igas mõttes rikas rannik, nagu riigi nimigi ütleb. Kunagine sügav vaesus säästis neid hispaanlaste massilisest sisserändest ning orjanduspõhise majanduse tekkest. Riigil pole isegi oma armeed – see saadeti laiali juba 1949. aastal. Costaricalased on teinud palju selleks, et oma elukesk-

Jalgpalli MM Kaheksandikfinaalid Costa Rica – Kreeka 1:1 (la., pen 5:3) Väravad: 52. Bryan Ruiz – 90.+1. Sokratis Papastathopoulos Eemaldamine: 66. Duarte Penaltid: Borges 1:0, Mitroglou 1:1, Ruiz 2:1, Christodoulopoulos 2:2, Gonzalez 3:2, Holebas 3:3, Campbell 4:3, Gekas 4:3 (vv tõrjus), Umaña 5:3 Prantsusmaa – Nigeeria 2:0 Väravad: 79. Pogba, 90.+1. ov. Yobo

Ajakava 2. juuli: 19.00 Argentina – Šveits 23.00 Belgia – USA

konda säilitada – kahe aasta vanuses keskkonnaindeksi raportis asuvad nad maailmas koguni kõrgel, viiendal kohal. Mitte kuskil mujal maailmas ei leidu nii väikesel maa-alal nii vaheldusrikast loodust, sest väidetavalt elutseb riigis 10 000 ruutkilomeetril keskmiselt 615 liiki. Valitsus viljeleb ettenägelikku poliitikat, mis ärgitab maaomanikke metsi istutama ja nende eest hoolitsema ning ajal, kui paljudes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides on suureks probleemiks arutu raie, Costa Ricas metsamaa protsent hoopis kasvab. Võrdsus ja vabadus pole mitte ainult Costa Rica riigi, vaid ka Pinto viljeldava jalgpallikultuuri alustalad. Vajadusel kaitstakse ka seitsme mehega, kui kaitsvad poolkaitsjad viiemehelisele kaitseliinile appi tulevad. Ühtmoodi hästi saadakse seejuures hakkama nii mees-mehe- kui ka tsoonikaitsega. Samas on Ruiz ja Arsenali hingekirjas olev Joel Campbell igal hetkel valmis organiseerima ohtlikke vasturünnakuid. Lisaks 1990. aastal MM-finaalturniiril 16 parema hulka jõudnud koondisele tõi teadmise, et ka Costa Rica nimelises riigis jalgpalli mängitakse, pal-

jude eurooplaste ja küllap eestlastegi teadvusesse mees nimega Paulo Wanchope. Kunagine Mart Poomi klubikaaslane Derby Countys istub täna Costa Rica koondise treeneripingil Pinto paremal käel ning leiab, et töökus on rohkem väärt kui miski muu. «Näitasime maailmale, et elu ei käi raha ümber,» torkas aastaid Inglismaal pallinud Wanchope pärast 0:0 viiki inglastega. «Jah, meie edu on ehk raske selgitada, kuid jalgpall ongi selline. Meie trump on see, et 15-16 Costa Rica jalgpallurit mängib pidevalt välismaal. Nad ei karda tugevaid vastaseid,» märkis Wanchope. Costa Rical on võimalus riigi jalgpalliajalukku uus peatükk kirjutada laupäeval, kui kohtutakse eelmise MMi hõbedameeskonna Hollandiga. «Võitleme edasi. Ja pääseme edasi. Näeme veel ilusaid asju – ärge muretsege, me ei kavatsegi veerandfinaalis välja langeda!» andis Pinto lubaduse. Prantsusmaa kustutas hoolimata vastaste väravavahi Vincent Enyeama hiilgemängust 2:0 võiduga Nigeeria lootused. Avavärava lõi Paul Pogba, teine tabamus sündis Nigeeria kaitsja Joseph Yobo jalast.

Rein Taaramäe läheb Tourile, ja loodetavasti on ta hoos JALGRATTASPORT Klubi Co-

fidis lisas Rein Taaramäe viimasel hetkel Tour de France’i sõitjate nimekirja. Samas ei osanud Taaramäe täpsemalt öelda, kui tugev ta on: «Praegu mitte eriti, aga Touri teisest nädalast, kui hakkavad mäed, tahaksin vormis olla.» Veel pühapäeva pärastlõunal, Eesti grupisõidu meistrivõistluste finišis, polnud Taaramäel selgust, kas ta läheb laupäeval Suurbritannias Leedsis Tour de France’i starti või mitte. Esialgu teda kirjas ei olnud. «Cofidisel on tavaks lõplik koosseis välja kuulutada Touri-eelsel esmaspäeval, siis näeme,» rääkis Taaramäe. «Ega mul vormi veel ole. Kui tiimist helistataks ja küsi-

taks, siis nii ütlekski, valetama ei hakkaks.» Eile hommikul teataski Cofidis Facebookis need üheksa meest, kes maailma mainekaimal velotuuril joonele asuvad: prantslased Nicolas Edet, Cyril Lemoine, Rudy Molard, Adrien Petit, Jerome Simon, hispaanlased Egoitz Garcia, Luis Angel Mate, Daniel Navarro ja Taaramäe. Kusjuures Cofidis otsustas Taaramäe tiimi arvata prantslase Jerome Capelle’i asemel, kes pole tänavu suurt midagi näidanud. Taaramäel on seevastu kirjas etapivõit ja teine koht Türgi velotuuril. Samas teatas Cofidis Prantsusmaa meedias, et üldkokkuvõttes loodetakse kõrget kohta Navarrolt, ent tei-

sed võiksid tuua mõne etapivõidu. Taaramäe minek Eesti tšempionaadil polnud suurem asi. Jalad olid pigem pehmed, kuid mehe enda sõnul ta seks võidusõiduks ei valmistunud. «Prantsusmaal tegime meeskonnaga korraliku laagri, pärast seda tulin koju ja puhkasin viis päeva. Touril suuri eesmärke endale ei seaks. Kokkuvõtte peale sõitma kindlasti ei hakka, pole jõudu ega ambitsioonegi. Minu mäng algaks teisest nädalast, kui tuur Alpidesse ja Püreneedesse jõuab, siis sooviksin paremas vormis olla. Esimene nädal kulgeks treeningu tähe all. Ennustada ei oska ma samas midagi, verenäidud on keskmised, kuid tree-

nides tunne normaalne,» sõnas Taaramäe, lisades hiljem oma paf.com Ratta-Rambo blogis, et hetkeseisund tekitab küsimärke. «Eks küsimus ole õhus, kas olen valmis? Sellele küsimusele on raske vastata, viimane kena ja stabiilne sõit oli Türgis. Pärast seda olen käinud rohkem üle kivide ja kändude, kuid miskit hullu pole ka olnud. Enesekindlust lisab Dauphiné tuuri lõpp, kus tundsin, et tuuri lõpuks kogunes ka võimu kehasse. Nagu olen juba öelnud, siis loodan, et hea minek tuleb sisse alles tuuri käigus. Kui minekut on, siis sihiks mingit etappi. Kolmapäeval lendangi juba Inglismaale… Tuju on hea ja motivatsioonist puudust ei

ole. Vaja on ainult õnne ja head tunnet,» lõpetas Taaramäe optimistlikul toonil. Seega asuvad tänavusel Touril võistlustulle kaks eestlast, peale Taaramäele esmakordselt ka Astana mees Tanel Kangert, kel ülesanne teada: aidata tiimi liidril Vincenzo Nibalil triumfeerida Pariisis. «Kui hästi läheb, saan mõnel etapil loa eest ära minna ja võitu püüda,» tõdes Kangert. «Oleme kaks kuud ainult Touri nimel trenni teinud ja võidu sõitnud ning ma peaksin üsna heas vormis olema. Nagu ka Nibali, kes loodetavasti toob esikoha Astanasse.» Tour de France algab 5. juulil Leedsis ning finišeerib 27. juulil Pariisis. Jaan Martinson

Rein Taaramäe foto: mihkel maripuu

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Eestlane Andrus Laur hoiab Ukraina ärimehest rallisõitja ümber koondunud, MM-sarjas osalevas tiimis ohje.

Tiimijuhi töö täidab unistuse MMist tamata ning rallisõprade mällu on ta sööbinud pigem oma raju sõidustiili ja sellega kaasnenud «uhkete» väljasõitudega. Justkui polekski tegemist sama inimesega, kellest nüüd, tiimipealikuna, õhkub ülimat rahulikkust. «Selleks et autorallis kuhugi jõuda, pead olema õigel ajal õiges kohas,» nendib Laur. «Minul oli karjääri jooksul paar võimalust, kuid näiteks OMW meeskonda pääsemisel sai saatuslikuks see, et olen väikesest riigist, aga mitmed asjad jäid ka oma lollide otsuste ja raha taha.»

peep pahv

sporditoimetuse juhataja, Mikolajki – Tallinn

eel kümmekond aastat tagasi pakitses toona noore rallimehe Andrus Lauri hinges unistus pääseda tehasetiimi ja osaleda MM-sarjas. Nüüdseks on ta saanud juba neli hooaega MM-sarja melu nautida – tõsi, mitte sõitjana, vaid tiimi juhina, ning mitte tehasemeeskonnas, vaid väikses eratiimis. «Aga ka nii on MMil osalemine väga põnev,» kinnitab Laur. Neli aastat tagasi tirises Lauri taskus telefon. Helistaja oli rallihuviline Ukraina ärimees Valeri Gorban, kes küsis, kas Eesti mees poleks huvitatud asuma MM-sarjas osaleva meeskonna juhi kohale. Laur, kes selleks ajaks oli ise aktiivsest rallisõidust loobunud ja tegeles ühe Venemaa meistrivõistlustel osaleva meeskonna abistamisega, võttis pakkumise vastu. «Sellest hetkest algas meie koostöö ja teise hooaja lõpuks jõudis Gorban PWRC-sarja kokkuvõttes pronksmedalini. Pärast seda otsustasime astuda sammu edasi ja liituda WRC2sarjaga,» meenutab Laur tiimi arenguteed. Pühapäeval lõppenud Poola MM-rallil sai ukrainlane kõrge, 4. koha ning Lauri rolli selles on raske üle hinnata.

Huvitavad pakkumised

Rahaprobleeme pole

Andrus Laur (vasakul) ja Valeri Gorban arutavad Poola rallil sõidutaktikat.

Ralli ajal istub Laur hooldusalasse püstitatud telgis kõrvuti Prodrive’i saadetud inseneriga – meeskond kasutab Mini ralliautot – ja jälgib arvutist hoolealuse liikumist. Pärast igat kiiruskatset räägib ta rallimehega telefonitsi, annab nõu ja lahendab ettetulevaid probleeme. Täpselt nii, nagu tegutsevad kümned samasuguste tiimide juhid kõrvaltelkides. «Pean jälgima, et autoga oleks kõik korras, varuosad tellitud ja kogu meeskonna töö jookseks kenasti kokku. Võistluse ajal määran sõidutaktika,

rallide vahel suhtlen tehasega ja korraldan sõidutreeninguid,» loetleb Laur oma ülesandeid. Seejuures pole tema alluvuses töötav tiim sugugi väike – kui rallile minnakse ühe võistlusmasinaga, on sellega seotud 14 inimest. Meeskonnal on aga neli autot ja vaikselt üritatakse end ka renditurule pressida. Näiteks Sardiinia rallil osutati teenust noorele venelasele Vassili Grjazinile. Väga ranget ülemuse-alluva suhet Lauril ja Gorbanil pole, sest tiimi rahastamise eest vastutab sõitja ise. Rahaproblee-

me meeskonnal pole ning peamiselt reklaamib Gorban oma äritegevusega seotud ettevõtteid – aastaid ilutsesid tema autol Mentose kirjad, tänavu kannab meeskond nime Eurolapm. Laur on küll tiimi juht, ent ikkagi palgatud tööjõuna. «Meil on tekkinud väga hea suhe – arutame asjad läbi ja ta kuulab mind,» räägib Laur ja annab mõista, et rallisõitja jaoks juba küpses eas – 41-aastase – Gorbani jaoks pole uute sõiduvõtete omandamine kuigi lihtne. «Ta on selline mees, kes peab õigete asjade oman-

foto: timo anis

damiseks väga palju tööd tegema. Eks ta otsib oma piire ja mina püüan neid piire edasi liigutada.» Ukrainas valitsev kriis pole meeskonna plaane seni muutnud. Vaid ralliautod ja muu tehnika, mis varem asusid vaheldumisi Eestis ja Ukrainas, on nüüd peamiselt Tallinnas. Eestis tehakse ka enamik testisõite ning võrreldes näiteks noorte Eesti pilootidega on sellel meeskonnal treeningsõitude võimalusi palju rohkem. Testidel istub Laur Gorbani auto kõrvalistmel, kuid tihti

asub ka ise rooli, et kiireks sõiduks vajalikke võtteid ette näidata. Sellega kustutab 34-aastane mees ka oma sõidunälga. «Oma rahulduse saan nendest kordadest kätte, sõitmisvõimalusi on päris palju,» kinnitab ta. «Olen enda jaoks selgeks mõtelnud, et rallisõitjana ma enam nagunii kuhugi ei jõua. Olen hoopis õnnelik, et saan tegeleda auto testimisega.» Üheksakümnendate lõpus ja eelmise kümnendi alguses komeedina koduse ralli tippu kerkinud noorel Lauril jäid sõitjana siiski tippkõrgused vallu-

Lauril oli suur unistus sõita kasvõi kordki Jyväskylä MMrallil ja ta käis isegi tuleviku tarbeks sealset kiiruslegendi koostamas, kuid alati tuli midagi ette ja võistlema ta ei jõudnudki. «Vaatamata sellele tahan tänada kõiki oma toonaseid toetajaid, sest nendeta poleks ma saanud olla autorallis ja seega poleks praegu ka siin,» räägib ta. «Töö, mida praegu teen, on huvitav ja vaheldusrikas – iga päev ootavad ees uued olukorrad.» MM-sari on tihe ning Ukraina meeskonnaga tegelemine võtab peaaegu kogu Lauri aja. Mõnikord õnnestub tal siiski näpistada päevi, et korraldada Venemaalt pärit klientidele sõidukoolitusi. «Kui inimene tuleb ja palub endale sõitmist õpetada, siis võtame asja ette,» ütleb Laur, andes mõista, et sellestki tegevusest on saanud omaette äri ning rahakate klientide soovide täitmisest pole põhjust keelduda. Igatahes tööpuudust tal pole ning tuleviku ees suurt hirmu ta ei tunne. «Lähema paari aasta jooksul pole Gorbanil plaanis rallisõitu lõpetada. Kui see aga ükskord juhtub, peab edasi vaatama – viimasel ajal olen saanud mitu huvitavat pakkumist,» tunnistab Laur. «MMsarjas tiirlev seltskond on väike ja tiimide vahel liiguvad peamiselt samad inimesed. Siin oldud aastatega on tekkinud head kontaktid ka suurte meeskondadega.»

Raivo Peetsmanni traagiline avarii oli äärmiselt õnnetu juhtum VEEMOTO. Eesti (veemoto)

sporti tabas raske kaotus. OSY 400-klassi MMil Poolas hukkus noor ja andekas võidusõitja Raivo Peetsmann (22). «Jumal on võtnud meilt ühe kõige ausama, heasüdamlikuma ja siirama inimese, keda ma olen kunagi tundnud,» kirjutas järelehüüdes sama klassi kahekordne maailmameister Sten Kalder. Õnnetus juhtus pühapäeval kolmanda võistlussõidu kolmanda ringi kolmandas kurvis, kui viiendana kihutanud Peetsmann ja ameeriklane Michael Akerstrom kokku põrkasid. «Tegu oli äärmiselt õnnetu juhtumiga, kus kedagi süüdistada ei saa,» rääkis Eesti Veemoto Liidu peasekretär Algo Kuus, kes samal võistlusel osa-

les. «Pöördest välja tulles võib teinekord paat külg ees kantima hakata. Kui Peetsmann paati sirgeks hakkas keerama, väljus kurvist ameeriklane ning sööstis talle otsa.» Mõlemad kukkusid vette, Akerstromil polnud häda midagi, tõsiseid vigastusi saanud ja teadvuse kaotanud Peetsmann toimetati kiiresti Poznani haiglasse, kuid arstidel tema elu päästa ei õnnestunud. Peetsmanni süda lakkas töötamast pühapäeva õhtul. «Väga-väga õnnetu ja raske juhtum – üks paat oli peal, teine all,» kordas Kuus sõnu. «Samas tavaline sõiduintsident, mis lõppes traagiliselt.» Võistlus katkestati ning medalid jagati kahe sõidu tulemus-

te põhjal. Tseremooniat ei korraldatud. Tšempioniks krooniti Rasmus Haugasmägi, kes medalit kaela saades pisaratega võitles. «Esikoht, õigemini kõik muu oli sel hetkel teisejärguline,» kommenteeris Kuus. «Raivo oli veemotohuviline juba lapsest saati, jõe ääres aastaid võistlusi vaatamas käinud. Ma mäletan, kui ta mulle 2010. aastal kirjutas, et tahaks veemotoga tegelema hakata, ja kui me ta esimest korda vee peale saime, siis ta lihtsalt plahvatas õnnest,» meenutas Kalder järelehüüdes sõpra. «Iga võistlus tegi Raivo tõeliselt õnnelikuks, ta oskas võidusõitu nautida rohkem kui keegi teine. Ta hindas kõike, mida tema heaks tehti, ja pingutas veemoto nimel nii,

Ränk õnnetus viis meie seast noore ja lootustandva võidusõitja Raivo Peetsmanni. foto: erakogu

kuidas suutis, aga elu on nii kuradima ebaõiglane. Lihtsalt ei suuda sellega leppida ja soovin, et ma poleks veemotoga ära lõpetanud ja Raivo poleks minu paadiga seal võistelnud. Kõik võiks olla hästi... Sügav kaastunne perele!» Räägitakse, et kokpitita võidusõidupaadid pole piisavalt ohutud. Kuusi sõnul veemotosportlased probleemi ei näe: «Pole ju mõtet panna kartautole tanki keret ümber, selliste monstrumitega poleks võidusõit enam see. OSY 400-paat on suhteliselt ohutu: maksimaalne kiirus on vaid veidi üle 100 km/h, kere ääred on tugevad, kaetud kevlariga... Ütlen veel: see, mis toimus, oli erakordne, õnnetu juhtum.» Jaan Martinson

18 || TEHNIKA || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

PEAGI TULEKUL. Google surub uue Androidi lisaks nutiseadmetele näiteks autosse ja telerisse.

Google kipub kõikjale kuldar kullasepp

eriprojektide vastutav toimetaja

oogle’i aasta suursündmus – arendajate konverents – kannab nime I/O ja tutvustab arendusi, mis mõne nädala või kuu pärast tarbijani jõuavad. Nädalapäevad Apple’i arendajate konverentsist hiljem toimunud üritus tõi mitu olulist uudist: valminud on täiesti uus versioon nutiseadmetele mõeldud Androidist, auto meelelahutuskeskuse platvorm ja nutikellade platvorm Android Wear ning Google valmistub uuesti sisenema teleriturule. Alustan Android Wearist, sest lõpuks ometi on võimalik esitada tellimusi uue põlvkonna nutikelladele. Nii LG kui ka Samsung esitlesid uusi kellasid: vastavalt LG G Watch ja Samsung Gear Live. Mõneti ootamatult ei tulnud aga uut infot vast kõige enam oodatud Motorola nutikella Moto 360 kohta. Seevastu LG ja Samsungi kellasid on võimalik Google’i veebipoe Play kaudu tellida kõikjal, kus pood avatud on. See tähendab paraku halba uudist Eesti kellahuvilistele, kes vähemalt esialgu seda tellida ei saa. Samsungist ei osatud ka öelda, millal kell siinmail müügile jõuab.

Samsung on nutikellade maailmas juba vana tegija (kui nii öelda saab), kelle randmeseadmed on vajanud töötamiseks aga Samsungi enda nutitelefoni. Gear Live’il seda piirangut enam pole – nutikell töötab iga Android 4.3 kasutava telefoniga. Samadel tingimustel töötab ka LG G Watch. Kellad on ühesuguse disaini ja funktsionaalsusega. LG kell maksab napilt alla 200 euro, Samsungi kell veelgi vähem – napilt alla 150 euro. Seda muidugi juhul, kui see õnnestub Google Play Store’ist kätte saada.

Android istub autosse Enim tähelepanu pälvis aga Androidi uus versioon, mis kannab esialgu väheütlevat nime Android L ja jõuab lisaks nutitelefonidele autodesse ja teleritesse. Huvitavaim ongi vast autodele mõeldud lahendus, mille kasutamiseks on Google sõlminud koostöölepingu enam kui 40 autotootjaga, kellest omakorda mitmed teevad juba samasugust koostööd Google’i otsese konkurendi Apple’iga. Android Auto on lahendus, mis ühendab nutitelefoni auto meelelahutuskeskusega ja kuvab telefonis oleva informat-

Tarbijale tähendab see sama kasutamiskogemuse kandumist üha uutele seadmetele, asugu need randmel, autos või toanurgas

siooni ja autosõitu silmas pidades asjakohased rakendused auto puutetundlikul ekraanil. Telefonis olevat muusikat, navigatsioonirakendust ja muud on võimalik juhtida auto ekraani puudutades või roolil olevate nuppudega. Samuti töötavad häälkäsklused, mis saab enam kasutatavate keeltega maades ilmselt valdavaks viisiks süsteemi juhtida. Apple esitles samalaadset lahendust mõne kuu eest, analoogne süsteem on olemas ka Microsoftil. Igal juhul on see väga selge signaal, et ka autost on saamas üks osa Androidi üha laienevast haardest. Tarbijale tähendab see aga sama kasutamiskogemuse kandumist üha uutele seadmetele, asugu need randmel, autos või toanurgas.

Android trügib telerisse Telerid on olnud tarkvaraarendajatele uus ja huvitav mängumaa juba mõnda aega. Paraku pole revolutsiooni selles vallas toimunud – teleritest rääkides on fookuses endiselt tootjad ise ja nende endi arendatud nuti-TV-platvormid, mis on teinekord paraku üpris konarlikud. Google’gi on selles vallas katsetusi teinud, kuid Android L on uus tulemine. Platvormi saab paigaldada nii telerile kui ka teleri lisaseadmele (digiboksile). Ootuspäraselt pakub tele-Android kasutajale võimaluse edastada nutiseadmetest videot ja pilti suurele ekraanile

ning suurt valikut internetipõhiseid rakendusi. Android L-i teeb teleritel eriti ahvatlevaks see, et eri seadmetele rakenduste tegemine ei nõua tarkvaraarendajatelt pärast seda enam nii suurt vaeva – nii nutikelladele, autodele,

teleritele kui ka telefonidele rakenduste loomiseks piisab ühe ja sama tarkvaraarenduspaketi kasutamisest. Enamik inimesi puutub Android L-iga aga kokku ilmselt siiski nutitelefonis. Uus versioon on väga suur edasi-

Android Auto ühendab telefoni auto multimeediasüsteemiga ja võimaldab seadet kasutada roolilt või puuteekraanilt. foto: reuters/scanpix

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

Nutikas lahendus vähendab telefonivargusi

minek just kasutamist silmas pidades. Android L-i disainikeel on lame, nagu jällegi tuttav Apple’i iOS-süsteemi viimasest versioonist. Funktsionaalsust on lisatud näiteks meeldetuletustele ja teadetele, mis ilmuvad isegi

lukustatud ekraanil kohe nähtavale. Android L-i võimalustest täpsemalt aga siis, kui see on ametlikult kättesaadav. Vaadates kõrvuti Apple’i ja Google’i arendusi ning rõhuasetusi, on sarnasused ilmsemad

kui kunagi varem. Suund on mõlemal ettevõttel üks: olla tarbijaga igal sammul kohast ja tegevusest sõltumata. Ka Google arendab parasjagu kasutaja terviseandmeid koguvat platvormi Google Fit. Apple esitles HealthKiti mõni nädal tagasi.

Nii Google kui ka Microsoft on lubanud, et kummagi mobiiliplatvormile lisatakse kill-switch ehk võimalus varastatud telefon kasutuskõlbmatuks teha. Seesugune võimalus on juba olemas Apple’i arendataval operatsioonisüsteemil iOS 7, hiljuti lisas selle oma Galaxy S5 telefonile Samsung. Kuigi idee tundub igati mõistlik ja kasulik kõigile, olid huvitaval kombel veel hiljuti sellele vastu paljud USA mobiilioperaatorid. Põhjus peitub nimelt selles, et koos kalli nutitelefoniga on võimalik müüa ostjale seadme kindlustus. Kui aga telefon on võimalik pärast vargust kasutuskõlbmatuks muuta, mis omakorda kahandaks seadme varastamise mõttekust, siis pole ju vaja ka kindlustust. Apple’i andmetel on kill-switch osutunud edukaks. Väidetavalt vähenes iPhone’ide vargus pärast funktsiooni lisamist tervelt 19 protsenti. Samal ajal kasvas näiteks Samsungi seadmete varguste hulk aga tervelt 40 protsenti. Ei saa öelda, et need muutused on otseselt seotud vargust vähendava funktsiooniga, kuid mingi seos siin kindlasti on. Pole ju mõtet riskida, kui varastatud seade on niikuinii täiesti kasutuskõlbmatu – ei saa kasutada ega edasi müüa. Veelgi enam – varastatud ja andmetest puhastatud iPhone jätkab oma asukohaandmete edastamist, et aidata kaasa varga tabamisele. Kuna telefonivargused on laialt levinud, on mitmed USA osariigid tootjatele ühe suuremat survet avaldanud, et see funktsioon jõuaks teistessegi telefonidesse. Hinnanguliselt aitaks uuendus maailmas säästa ligi kaks miljardit eurot aastas. Millal täpselt kill-switch Android- ja Windows Phone’i telefonidesse ja nutiseadmetesse jõuab, pole siiski veel teada. Kuldar Kullasepp

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || TEHNIKA || 19

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR.

Mingi uus asi hakkab juuri ajama. Sinu ülesanne on jälgida, kui kindlalt juurdumine toimub ja kas kõik kulgeb õiges suunas. Kui mitte, pead asja sekkuma või selle isegi peatama.

SÕNN Lähed pimedusest läbi ja jõuad just sinna, kuhu pidid jõudma. Algab uus ajastu, millesarnast küll ootasid, kuid ei olnud endale selgelt ette kujutanud.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 1. JUULI 2014 || VARIA || 23

5 ê â

KAALUD Sisemise kooskõlaga kaasneb ka spirituaalsus. Instinktiivne tarkus annab sulle eelised ja edumaa. Usaldad tundeid, kuid kas ka mõistust?

ERNIE

1 a

Eeltje Visserman – Problem 18. TT, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rh5!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT PARIM SOOVITUS, MIS MA EALES OLEN SAANUD, ON «JÄÄ ENDA VASTU AUSAKS».

SEE EI TÄHENDA TEGELIKULT MIDAGI.

HARILIKULT MA EI SEKKU, AGA MINUS TEKKIS UUDISHIMU, ET MIS SIIS ON OLNUD KÕIGE HALVEM SOOVITUS, MIDA SA SAANUD OLED?

HAGAR HIRMUS

Oled kahe tugeva jõu vahel, ja võimalik, et ees ootab poole valimine. Neutraalsus võib teatud olukordades kasulik olla, kuid praegu võib see hoopis probleeme tekitada.

AMBUR Eesmärk õigustab sinu silmis kõiki vahendeid, mida kasutad. Osa neist on moraalsed, osa mitte. Tead, et oled edukas ja läbikukkumine on välistatud.

1. Kes on see eesti kirjamees ja poliitik? Tema mõlemad vanaisad olid samuti kirjanikud ja poliitikud, küll väga punast, et mitte öelda vere värvi poliitikaga tegelesid ka vanaemad. Ühe vanaisa venda aga peetakse esimese Vene iseliikuva kombaini väljamõtlejaks. 2. Soome ainus marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim oli suur gurmaan ning ka hea napsu sõber. Nii ei meeldinud talle paljast haljast manustada ja ta nuputas endale viinast maitsva kange napsu. Marskin ryyppy täpset retsepti ei tea keegi ja kas seda oligi olemas. Kindel on vaid see, et viinale lisati veel kahte alkohoolset jooki, et maitset mõnusamaks teha. Mis joogid on Marskin ryyppy komponentideks lisaks viinale (akvaviidile)? 3. See neljavarbaline on olnud Guinnessi õlle üks reklaamnägudest. Tema ametlik nimi on tulnud kreeka keelest ja tähendab otsetõlkes «kaamel-varblast». 4. Milline enne Kristuse sündi avastatud keemiline element on saanud oma nime sanskritikeelsest sõnast, mis tähendab «kõva»? 5. Vandel on teatavasti elevandimõhkadest saadav elevandiluu. Kes tõi eesti keelde sõna «vandel»? Vastused: 1. Justiitsminister Andres Anvelt. Vanaisad olid Richard Majak (enne Nõukogude Venemaale minekut Anslaud) ja Jaan Anvelt, vanaema Alice SteinAnvelt (Leevald). Kombaini SKAG-5 üks leiutajatest oli Jüri Anvelt. 2. Kuiv vermut ja džinn. 3. Jaanalind (Struthio camelus). 4. Tina (Stannum, Sn), varasem eestikeelne nimetus inglistina. 5. Ain Kaalep.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA

Tunnustad lahknevat vaatenurka, sest see võib lõppkokkuvõttes ka sind aidata. Muutud aina lustlikumaks ja suhtud ellu kerge huumoriga.

KALAD Uurid, millised on sinu tugevused. Kas tõesti ei sõltu sinust mitte midagi? Sõltub, ja väga palju. Lõpetad enda alahindamise, kuid ka ülehindamise.

à ò

SKORPION

KALJUKITS Annad järele sellele, mille järele januned. Kui varem tundsid selle suhtes südametunnistuspiina või moraalset vastuolu, siis nüüd sukeldud naudingutesse.

VÄHK Näed, et kannatlikkus kannab alati vilja. Nüüd on aga käes aeg, mil pead otsekohe tegutsema ja oma kaardid avama. Tee seda targalt.

NEITSI Oled olukorras, kus võitlustahe tuleb kasuks. Oskad oma positsiooni kaitsta ja mittevajaliku kahtluse alla seada. Hoia end seesmiselt tasakaalus.

ì ì

â à à ô

Koos intellekti teravnemisega on suurenenud ka sinu intuitsioon. Aina enam pakub elu positiivseid olukordi ja sobivaid lahendusi keerukatele asjadele.

Mingi ebakõla võib segav olla, kuid samas annab võimalusi. Vaidlused vaidluste pärast on läbi ja nüüd saad minna tüliõuna sisuni.

ä ê

KAKSIKUD

LÕVI

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Juku tuleb spordikooli ja tahab suusaosakonda astuda. «Kas sa suusatada oskad?» küsib treener «Muidugi,» vastab Juku. «Ja kus sa seda õppisid?» «Eks ikka lumel.» ••• Soomlane, norralane ja rootslane võistlevad, kes jõuab üle Atlandi ookeani ujuda. Kõigepealt stardib norralane. Tal jääb kaldast puudu vaid pool kilomeetrit, kuid siis ägiseb mees: «Enam ei jaksa!» ja vajub vee alla. Järgmisena stardib rootslane. Temal jääb ujuda üksnes viiskümmend meetrit, siis nõrkeb temagi ja kaob lainetesse. Viimasena asub teele soomlane. Kümne meetri kaugusel Ameerika rannikust kostab karjatus: «Jõud saab otsa!», ning pealtvaatajad näevad, kuidas soomlane ümber pöörab ja tagasi ujuma hakkab.

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ELUKOMBED Eelmise nädala võitja: AARI KIRIKALL

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 1. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, KES SAAVAD VIIMSI VALLA UUTEKS JUHTIDEKS.

NIMEPÄEV: EHA, EHALA, HÄMARIK Ester Pajusoo (pildil) 80, näitleja Nasta Pino 80, ajakirjanik Ines Aru 75, näitleja Merle Karusoo 70, lavastaja, näitekirjanik ja pedagoog Priit Kaljapulk 60, arhitekt Tõnu Kees 60, ajakirjanik Marina Volkova 55, balletipedagoog

Muru ei püsi Viljandi lauluväljakul Ehkki Viljandi lauluväljaku nõlvadele on juba kaks korda muru külvatud, on need endiselt porised, sest esimene suurem vihm viib seemne minema. Ehitaja süüdistab selles projekteerijat ja projekteerija ehitajat. «Nii halvasti ehitatud objekti, kui on Viljandi lauluväljak, minu töökogemuses rohkem ei ole,» teatas arhitekt Ott Kadarik, kes on väljaku idee autor, arhitekt ja projekteerija. Tema hinnangul on tekkinud olukorras süüdi ehitaja. YIT Ehituse Lõuna-Eesti piirkonna juht Aivar Tõnnis ütles eelmisel nädalal Viljandi abilinnapea Malle Vahtrale aga, et poriste nõlvade põhjus on halvas projektis. Sakala

Kiviõli seikluskeskus pakub 600-meetrist laskumist Ida-Virumaal Kiviõli seikluskeskuses, mida tuntakse eeskätt suusa- ja lumelauanõlvade poolest, jätkub põnevat tegevust suvelgi: äsja pandi seal üles Baltimaade pikim laskumistross ja mäest alla saab ka spetsiaalsete mägiautodega. Üks seikluskeskuse arendajaid Janek Maar rääkis, et pikk trossilaskumine, mis pakub mõnusat närvikõdi adrenaliinisõltlastele, peaks pärast testimisi olema avatud kõigile alates juulist. Laskumiskiiruseks võib tulla kuni 80 km/h. Laskuma ei lubata alla 50-kiloseid ega üle 110 kilo kaaluvaid seiklejaid. Virumaa Teataja

EUROOPA

Vihma veelgi lisaks

TALLINN +16

taimi paljak

KÄRDLA +17 HAAPSALU +17

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +15

RAKVERE +16

5–10 m/s

foto: marko saarm / sakala

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLG KIRJUTAB ÜLIINTENSIIVSEST TREENINGUST, MIS AITAB 60 PÄEVAGA VORMI SAADA.

PAIDE +17

Balkani maadest on meie poole tulekul lisaports niiskust. Enim kallab täna vihTARTU ma Eesti idapoolses osas, PÄRNU VILJANDI +15 +18 nõrgem on sadu Kesk-Ees+16 KURESSAARE tis. Laiguti saab vihmata lä+18 bi Lääne-Eestis, kus võib vilksamisi näha isegi päikest. Lõunavoolus saabuv soe valgub VÕRU Peipsi taha ning meil tuleb veel VALGA +13 +15 mõni päev tagasihoidliku temperatuurifooniga läbi ajada. Täna on valdavalt pilves ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Hooti sajab vihma, mandril on koAnne kanal +17 Kolmapäev, 02.07 Neljapäev, 03.07 Reede, 04.07 hati sadu tugev. Paiguti võib olla Emajõe vabaujula +15 Tallinn +10/+17 +10/+19 +13/+18 äikest. Lääne-Eestis on enam selKakumäe rand +11 Tartu +9/+19 +12/+19 +11/+20 gimisi ja sajuhooge vaid kohati. Kuressaare +16 Narva +7/+19 +12/+17 +11/+19 Puhub põhjakaare tuul 5–10 m/s, Pirita rand +11 rannikul iiliti kuni 13 m/s. Sooja Pärnu +8/+18 +8/+20 +12/+19 Pärnu rand +12 on 13–18 kraadi. Kuressaare +10/+17 +11/+20 +14/+19 Pühajärv +20

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.09 4.12 4.22

loojub 22.40 22.22 22.44

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +30,0 kraadi (1997) +7,0 kraadi (1931) Tartus +31,1 kraadi (1907) +4,1 kraadi (1977)

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+18 +32 +26 +24 +19 +20 +24 +20 +24 +25 +17 +16 +28 +17 +22 +23 +19 +28 +22 +23 +27 +18 +22 +15 +20 +11 +17 +27 +21 +17 +21 +23 +18 +23 +32 +12 +31 +37 +18 +28 +27 +31 +32 +33 +23 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 1. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed, 6/10: Phoebe tulek 09 40 Holby City haigla* 10 40 Elolinõ: Mahepõllundus 11 10 Ajavaod. Ärimehed: Märt Raud ja põlev kivi 40 Paradiisi päästmise nimel (USA 2010). Dokfilm 13 00 Kihnu naine (Eesti Telefilm 1974) 50 Peiar (Eesti 1984) 14 20 Mehed, kes ujuvad.* Dokfilm 15 20 Kodused mehed, 6/10: Phoebe tulek* 16 05 Holby City haigla: Häda tõega 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Maria 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Jalgpalli MM FIFA 2014: 1/8-finaal 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Noortepidudest läbi aegade 35 Rongisõit. X Lasteja noortelaulupidu Ilmapuu lävel 45 Jalgpalli MM FIFA 2014: 1/8-finaal 01 00 Jalgpalli MM FIFA 2014: Kokkuvõte. 1/8-finaalid 50 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: W. Shakespeare ja tolleaegne teater 30 Maa ja taeva vahel, 4/10* 55 Kirjandusfestival HeadRead* 10 40 Sulerahvas* 11 35 EÜE segu, 4: Melu* 12 03 ERR uudised 17 00 Ööülikooli rännakud, 1/8* 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 20 Väikese Muti seiklused 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Vooderda oma pesa 45 Stella ja Sam: Kastid 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Loomaaia tee 64 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Vana aja asjad: Kool ja teadus 20 00 Ümber India ookeani koos Simon Reeve’iga, 4: Omaanist Maldiividele* 21 00 Vana aja asjad: Majandus ja tootmine (Eesti 2004) 15 AegRuum. Isemeelne ilm 22 10 Teaduspalavik, 4/6: Salasilm 35 Aung San Suu Kyi – kartmatu naine 23 35 Keeluaja kuningas* 00 30 Metsapeatus, 3 01 06 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 4* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 15* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Armastuse hind (Saksa 1998). Romantiline draama 13 30 Peitusemeistrid* 14 00 Lindprii: Pearahaküttide heitlus, 2 55 Punased roosid 16 00 Küladetektiivid, 26: Verena M-i juhtum 17 00 Taltsutamatu süda, 5 18 00 Armastus ja karistus, 16 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi. Politseisaade 30 Nuuskija 22 35 NCIS Los Angeles: Haldjas ja draakon 23 30 Kalailm 00 00 Saladuste kütid: Tõeallikas 55 Jahtunud jälg: Lahutamatud 01 40 Kaks ja pool meest: Lehmad, teid lükatakse külili* 02 05 Mentalist: Punane häire 45 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Sri Lanka 03 30 Suvereporter* 04 20 Armastus fjordi ääres: Naiste meri (Saksa 2010)*. Romantiline draama

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 26* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 2: Tiigrijaht, 2* 12 10 Moodne perekond 3, 2-3: Kui head lapsed pahandusi teevad; Phil köie peal 13 05 Suvesangarid, 14* 35 Ameeriklased 1, 5* 14 30 Selline on elu!: Kaheksa õde ja venda, aga enda tuba mitte 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 27 16 50 Midsomeri mõrvad 5, 4: Surnud riimid 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 3: Stringiteooria, 1 21 00 Kupli all 1, 5: Sinine sinise peal 22 00 Suvesangarid, 15 30 Padjaklubi 1, 5: Vana arm 23 30 X-mehed (USA 2000). Ulmemärul 01 25 CSI kriminalistid 13, 15 02 20 Sündmus, 17 03 05 Wilfred 1, 7: Uhkus 25 Padjaklubi 1, 5* 04 05 Suvesangarid, 15* 30 Seitsmesed suvesadamas 05 20 Suvesangarid, 15* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 105 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 662 09 15 Emmerdale, 216* 45 Küladetektiivid, 212: Surm saabus pärast sulgemist 10 45 Südametukse, 96 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Keanu Reeves; Brad Pitt; Drew Barrymore 15 Staariminutid: Bruce Willis 20 Poissmees, 5* 14 00 Naistevahetus 11: Perekonnad Fireheart ja Terry 15 00 Poiss, kes ei suuda unustada. Dokfilm 16 00 Briti tippmodell, 78 17 00 Superlapsehoidja: Carsley pere 18 00 Doktor Oz: Tony Hortoni uudne plaan 19 00 Kodus ja võõrsil, 5791 30 Emmerdale, 217 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Raudteemõrvar 23 00 Poissmees, 6 00 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell, 78/82* 02 25 Eesti tippmodell 2* 03 10 Superlapsehoidja: Carsley pere* 55 Staariminutid: Catherine Zeta Jones 04 00 Südametukse, 96* 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 117: Nõiad ja teised naised* 09 20 Conan, 258* 10 10 Näljased meremehed, 36/50: Bude* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 20* 14 35 Knight Rider, 25* 15 30 Näljased meremehed, 37/50: Penzance 16 20 Komissar Rex, 118: Surnud mees ja beebi 17 10 Supermani uued seiklused, 21/86: Madam Eks 18 05 Knight Rider, 26/90: Surmakaupmehed 19 00 Galileo 30 Peitusemeistrid 20 00 Tuvikesed: Õpipoiss Bud*; Kohvinaise suudlus* 21 00 Kaks ja pool meest: Igavene natsinädal* 30 Pikk nädalavahetus (USA-KanadaInglise 2005). Komöödia 23 30 Conan, 259: David Mizejewski, Max Greenfield, Bernhoft 00 20 Kaks ja pool meest: Parim võimalus 45 Tuvikesed: Tõrvikukandja; Naerualune Al 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Otse sinu koduuksel (USA 2006)*. Põnevik 13 00 Kõige naljakamad koduvideod* 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 9 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 12: En Voque 17 00 A-Rühm 5, 8: Tagasipöördumist pole 18 00 Perepea 6, 9: Teekond Ruperti juurde* 30 Simpsonid 2, 22* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 1112: Viimane sigaret; Tüdrukud versus ülikonnad 20 00 Perepea 6, 10: Peteri kaks isa 30 Simpsonid 3, 1: Flandersi äpardused 21 00 Suvesangarid, 1 30 Rahuhoidja (Kanada-USA 1997). Märul 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 42; 2: ekstra 2, 42 00 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 11-12* 01 35 Tenerife, 9* 02 25 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 70/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Aja puudutus, 5/5* 12 10 Vahetades pooli (Prantsuse-IngliseSaksa-Austria 2001)*. Mängufilm 13 55 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 79/304* 17 00 Armuleek, 80/304* 45 Armuleek, 81/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 71/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Gordioni sõlm, 4/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kuidas me bändi tegime, 1/3 22 15 Reetur (USA 2008). Mängufilm 00 10 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Margit Kilumets 09 45 Naljatilgad lähevad laulupeole 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Kohvioad, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Ahjualune. P. I. Filimonov ja Urmas Vadi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Naljatilgad lähevad laulupeole* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Maian Kärmas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Kohvioad* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ainult kolm tundi, 2 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Esineb Concerto Köln. Johann Sebastian Bach – Brandenburgi kontsert nr 5, Charles Aviso – Concerto grosso, Johann Sebastian Bach – Brandenburgi kontsert nr 4. 11 05 Album. Quatour Modigliani. Quatuor Modigliani – Haydn. 12 02 Delta. Hedvig Lätt 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Eesti heliloojad. Miina Härma* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. ERSO, Anu Tali. Galakontsert Itaalia Euroopa Liidu eesistuja–maaks saamise puhul. Esinevad ERSO Anu Tali juhatusel ja Bergamo festivali solistid. Kavas Donizetti, Puccini, Verdi. Otseülekannet Estonia kontserdisaalist vahendab Anne Prommik. 21 00 Nyyd muusika. Erkki-Sven Tüür. 22 05 Fantaasia. Vallo Järvis 00 05 Nokturn