Postimees 01 10 2014 by Postimees

UUED TUULED

ÕIGUSKANTSLER INDREK TEDER EI PRUUGI TEIST AMETIAEGA SAADA. EESTI LK 3

TEATED VANGLAST

UUS KORD

Moskva ühiskondliku vanglakomisjoni liikmete kinnitusel ei kurda Lefortovo vanglas viibiv Eston Kohver millegi üle. EESTI LK 6–7

Krimmis äri ajanud eestlased pole plaane muutnud, küll aga teevad nad ettevalmistusi, et oma vara ja firmad Venemaal registreerida.

TERVIS

Menopausiga kaasnevaid vaevusi leevendab hormoonravi. LK 16–17

MAJANDUS LK 8

www.postimees.ee Ettevõtja

MARTI HÄÄL: Meil on plaanis gaasiterminaliga edasi minna, kuid tuleb leida teised lahendused.

MAJANDUS LK 8

KOLMAPÄEV, 1. OKTOOBER 2014 • NR 228 (7219) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 136 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

TERVISHOID

Tihedam sõel Meie praegune E-tervis tuleviku tervishoidu ei võimalda, kui me ei alusta sihipärast teadusja arendustööd, mis eristaks olulise terviseinformatsiooni ebaolulisest, kirjutab TÜ tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet. Sest praegu tekitab probleeme andmete küllus, mitte vähesus. LK 11

Suured neelavad tillemad Kaks suuremat haiglat, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum, haarasid haiglavõrgu arendamisel ohjad enda kätte ning sisuliselt jagavad väiksemad haiglad omavahel ära.

Päris nii, et kaardile tõmmatakse horisontaalne joon ning ühele või teisele poole jääjad ongi jagatud, asjad siiski ei käi. Ka haiglad ise saavad sõna sekka öelda.

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4–5

arvamus.postimees.ee

Tulevikulootused treenivad meistri käe all

KROONU MAJAD

Vale suund On meie riigil ikka nõnda suurt aparaati vaja, küsib arhitekt Ike Volkov, sarjates plaani ehitada Tallinna praeguse rahandusministeeriumi kohale hiigelhoone, kuhu mahuks neli ministeeriumi. Suured arvutusmasinad on asendunud mikroskoopiliste vidinatega, riigimasin aga aina paisub, imestab Volkov. LK 10

Kuu aega on Eesti ujumiskoondist peatreenerina juhendanud mitmekordne maailma- ja Euroopa meister, sloveen Peter Mankoc. Ta ei jäta mingit kahtlust, et võtab oma tööd tõsiselt. Üsna ruttu tegi ta näiteks selgeks, et tema asi on sportlased kiiremini ujuma panna, mitte nendega sõbrustada.

Koos Mankoci tulekuga algas Eesti ujumises uus ajastu. Loodi rühm, kuhu kuuluvatele Martti Aljandile, Martin Liivamäele, Martin Allikveele, Pjotr Degtjarjovile ja Ralf Tribuntsovile luuakse võimalust mööda kõik elukutselisele sportlasele vajalikud tingimused. PM foto: liis treimann

SPORT LK 14

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

liisa tagel

1 8 5 7

Mõõt sai täis

Suurhaiglate juhid haarasid poliitikute maha pillatud ohjad

Möödunud nädalal võttis ÜRO vastu resolutsiooni, mis kohustab kõiki liikmesriike tõkestama džihadistide värbamist ja tegelema nendega, kes juba terrorirühmitusega seotud. USAst võitleb Süürias vähemalt sada inimest, Suurbritanniast kuni 500, Prantsusmaalt ligi 350, Austraaliast 250, Rootsist vähemalt 85, Soomest ja Kanadast ligi 30. Eestist, kapo aastaraamatu järgi oletades, ilmselt mõned. USA välisministeeriumi hinnangul võitleb Süürias üle 12 000 välismaalase, kellest vähemalt 3000 on Euroopast. Neid arve ei saa kuidagi täpseteks pidada, ent arvestades juba «džihadisti-karjääri» alguses kinnipeetavate hulka ja neid, kes esinevad meedias ülestunnistustega, et tegemist ei olegi nii glamuurse ja Allahile meelepärase ettevõtmisega, kui neile varem tundus, on värvatute hulk ja mitmekesisus hirmutavad. Suur osa Süüriasse jõudnud eurooplastest on väga noored – teismelised ja varastes kahekümnendates poisid-tüdrukud. Kodus postitaks nad sotsiaalmeediasse kodukootud räpivideoid ja ängi täis teateid, mis oma piinlikkuselt ei jääks palju alla praegustele etteastetele islamisõdalastena. Ainult et keegi on kutsikatele kätte andnud päris relvad ja nad tulistavad päris inimesi. Sealjuures ei tasu unustada, et neid on kuidagi veendud selle tegevuse õilsuses ja neist paljud on nii noored, et ei peaks saama märkamatult Lähis-Idasse kaduda. Ambitsioonikat nime Islamiriik kasutavad äärmuslased värbavad hämmastavalt edukalt üha rohkem võitlejaid väljastpoolt Lähis-Ida, kõigist maailmajagudest, ja seda isegi sõltumata varasemast religioossest taustast. Nende tugevaks mõjutusvahendiks on täpselt see, mis täidab tavalise noore igapäeva: Facebook, Youtube, Twitter, foorumid, veebiajakirjad.

ui sa ise otsustada ei suuda või ei julge, siis haarab tihtipeale keegi teine ohjad ja teeb seda sinu eest. Seda siis aga juba oma tingimustel ja oma nippidega. Mõneti niisugune tundub olukord ka Eesti haiglavõrgu korraldamisel. Poliitikud pole julgenud väikehaiglate asjus otsuseid vastu võtta ja nüüd on initsiatiivi haaranud kahe regionaalhaigla juhtkond. Käib võistlus, kus suured konkureerivad omavahel, millise turuosa kumbki haarata suudab. Plaanid, mida regionaalhaiglate juhid tänase Postimehe loos kirjeldavad, langevad väga suurel määral kokku Eesti riigi haiglavõrgu arengukava sihtidega. Kui praegu midagi ette heita, siis just kaotatud aastaid ning vast ka väikehaiglate suures ja pikas plaanis mõttetut, kulukat «võidurelvastumist». Viimase all peetakse eelkõige silmas (olusid arvestades) väga kallite, ent tehniliselt tasemelt siiski kesk-

päraste seadmete ostmist kohtadesse, kus ei jagu nende käigushoidmiseks ei arste ega õigupoolest ka mitte patsiente. Muuseas, nii talitati Kreeka meditsiinis ja kriisi puhkedes lehvitati loosungeid, et ei taheta grammi võrragi järeleandmisi teha tomograafuuringute kättesaadavuses. Eesti meditsiin on juba praegu efektiivne võrreldes Euroopa keskmisega, rääkimata maailma keskmisest tasemest. Meid kannustav tegur on aga see, et Eesti lähinaabrid on ühed maailma rikkamad ühiskonnad, kus pealekauba väärtustatakse kogu sotsiaalsüsteemi ja meditsiini selle hulgas. Soome, Rootsi ja Norra palgad ahvatlevad loomulikult meie meedikuid – nii noori kui kogenuid. Eesti on oma põhjala naabritega võrreldes veel vaene maa ja seetõttu pole meil konkureerimiseks mingit muud võimalust, kui olla oma meditsiiniraha kasutamisel ülimalt tõhus – st mitte kulutada selle peale, mida otseselt vaja pole. Osa tänapäevaste diagnostiliste seadmete hind on samas suurusjärgus mitmekümne arsti kogu elu jooksul teenitava palgaga. Operatsiooniplo-

ki sisseseadest maksab näiliselt lihtne element – operatsioonilaud – kümneid tuhandeid eurosid. Seda mateeriat on kahtlemata vaja, aga keegi peab masinatega tuvastatud infost looma diagnoosi ja raviplaani ning viimaks selle ka ellu viima. Seda teevad head Eesti arstid ja õed. Nii mateeriat (loe: laenuraha) kui inimesi (loe: palgakulu) tuleb optimaalselt koormata, et raha jätkuks mõlemale. See on juhtide töö.

JUHTMÕTE Eestil pole mingit muud võimalust, kui olla oma meditsiiniraha kasutamisel ülimalt tõhus – st mitte kulutada selle peale, mida otseselt vaja pole.

LK 4–5, 11

urmas nemvalts

Pubekate tapatalgud

Räägime sellest, mis seisab ambitsioonika nime Islamiriik taga ning miks sajad lääne noored sellega liitunud on. Lisaks küsime, mis saab Eesti haiglatest, ning uurime, mis on põhjuseks, et prostitutsioon on sotsiaalministeeriumi hinnangul pea kaks korda kasvanud. Stuudios on Postimehe ajakirjanikud Anneli Ammas, Liisa Tagel ja Tiina Kaukvere. Saatejuht on arvamustoimetaja Urve Eslas.

Keegi on kutsikatele kätte andnud päris relvad ja nad tulistavad päris inimesi. Keegi on neid kuidagi veennud selle tegevuse õilsuses. USA välisministeeriumi hinnangul on neist vähemalt 3000 Euroopast. Sealjuures on väga paljud materjalid ingliskeelsed ja suunatud väljapoole traditsioonilist araabia maailma – sinna, kus äärmusliku islami kõrval ei pruugi mõõdukat võrdluseks alati ollagi. Väidetavalt on valmimas isegi «Grand Theft auto» (GTA) sarnane džihaadimäng. Vormiks on sel endiselt röövimine, kihutamine ja tapmine. Sisu on aga «noorte ettevalmistamine selleks, et nad süstiksid uskmatute südameisse hirmu», nagu teatas üks Islamiriigi häälekandjana esinev veebileht. Ambitsioonika nime Islamiriik kasutamine aitab kaasa muljele, et kümned riigid on alustanud sõda islami vastu, ning esitleb terroriste millenagi, mida nad pole – kogu maailma moslemite eest seisva autoriteedina. Võitlus käib siiski Süüria kodusõja ja teiste piirkonna konfliktide veelgi ebameeldivama tulemusega, mis on jõudnud praktiliselt igaühe koduõuele. Seal tuleb aga hilinenud õhurünnakute asemel jõuda kuidagi efektiivse ennetuseni, nii uute ohvrite värbamisel kui juba võitluskogemusega naasnud noortega seotud ohtude maandamisel.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Täna kell 13 Kuku raadios

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Poliitikud pole julgenud paljudes kohtades astuda samme, mis on esmapilgul ebameeldivad, ehkki lõpuks loodetavasti ikkagi inimestele kasulikud. Nüüd on regionaalhaiglad haaranud initsiatiivi ja minister toetab neid. Poliitiku(te)l peab aga isegi sellises olukorras olema julgust ja jõudu valvata avaliku huvi eest.

Postimees 1924. aastal 6000 kristlast põgenevad Türgi-Iraki piirilt. Londonist, 29. sept. (Trj.) Irakist teatatakse, et läinud nädalal 6000 kristlast Türgi-Iraki piirilt põgenenud ja Amaadia’s varju otsinud. Põgenejate arv kasvab järjest. Suurem osa neist jääb Amaadia’s peatama, mis väikesele linnale suuri raskusi sünnitab. Türklaste teguviis rikub status quo’d, mis Lausanne’i lepingus ette nähtud on, et kumbki pool hoiduma peab seisukorda muutmast, seni kuni rahvasteliit rahuliku lahenduse leiab.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Hedshari kodusõda, Mekka langenud. Londonist, 29. sept. (Trj) Hedshari vägede katse Taifi linna, mis hiljuti vabaabide kätte langes, tagasi võtta, on nähtavasti täielikult äpardunud. Briti poliitika pidas alati kinni mittevahelesegamise põhimõttest usulistesse asjadesse ja Inglismaa ei ole kunagi osa võtnud võitlustest islami pühapaikade pärast, mis aegajalt Araabia suguharude vahel puhkevad. Raadio teatab: vabaabide suguharu vallutas Mekka. 1.10.1924

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

Esinduslik õhuturbeharjutus Eesti õhuruumis

Eesti jätkab Afganistanis veerandsaja kaitseväelasega Eesti kavatseb Afganistanis NATO jätkumissioonil osaleda kuni 25 kaitseväelasega, kes ei osale lahinguoperatsioonides. «Nende hulgas on Põhja-Afganistani suunduvad demineerijad ja staabiohvitserid,» sõnas kaitseministeeriumi pressiesindaja ning lisas, et ministeerium on algatanud mandaadi taotlemise riigikogult. Afganistan ja USA allkirjastasid eile leppe, mis võimaldab viimasel jätta osa sõdureid Afganistani ka pärast selle aasta lõppu. BNS

Iga sajas «puhuja» oli joobes Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson (pildil) tõi eile Tallinnas korraldatud liiklusseminaril välja, et liikluses on endiselt suureks probleemiks joobes juhid. 42 protsendil roolist tabatud joobes juhil oli mullu joove üle 1,5 promilli ja vaid 19 protsendi puhul oli tegemist jääknähtudega. Adamsoni sõnul pole need osakaalud tänavu eriti muutunud. Mullu pandi reidide käigus «puhuma» umbes 496 000 juhti, kellest 5233 olid joobes. postimees.ee

12 061 970 NATO riikide õhuväelased harjutasid eile Ämari lennubaasis, kuidas eksinud lennukit viisakalt koju tagasi suunata. Stsenaariumi panid paika sakslased Ramsteini õhuväebaasist Edela-Saksamaalt: side- ja navigatsioonivahendite rikkega sõbraliku riigi lennuk eksib võõrasse õhuruumi. Sealt lähevad selle juurde Soome hävitajad, et lennuk viisakalt suunata kodumaa poole, kust selle võtavad üle Saksa hävitajad. Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien lausus, et eelkõige huvitavad meie õhuväge «õhk-õhk»-tüüpi õppused ehk õhus toimuvad aktsioonid. Arvestades pingeid Euroopa Liidu välispiiril, oli eilse ürituse stsenaarium üsna leebevõitu, aga Eestil pole tema sõnul põhjust meie õhuruumi pärast liialt muretseda. Osa toimuvast õppusest oli päris õhusõit, millest võtsid osa Eesti ja Saksa fotograafid. NATO õppustel viibisid soomlased, rootslased, kanadalased, portugallased, hollandlased, tšehhid, britid, ameeriklased fotod: erik prozes ja sakslased. Marian Männi

eurot maksumaksjate raha kulutab Tallinn tänavu pensionäridele pensionilisa maksmiseks ja soodustuste tegemiseks.

Eesti ja Holland allkirjastavad leppe Kood avab galerii õppelennukis tehtud piltidest ja videolood.

JÄRELEVALVAJA. Õiguskantsleri kohale võib kerkida uusi kandidaate.

Tederi jätkamine pole kindel karin kangro Eesti uudiste päevatoimetaja

iigikogul seisab enne viie kuu pärast toimuvaid valimisi ees ülesanne nimetada ametisse uus õiguskantsler, kelle leidmiseks alustab president lähikuudel konsultatsioone. Praegune õiguskantsler Indrek Teder (56) on avaldanud valmisolekut jätkata oma tööd ka järgmisel seitsmel aastal. Õiguskantsleri kantselei pressiesindaja kinnitas eile, et kui president esitab Tederi taas kandidaadiks ja riigikogu ta ametisse nimetab, on Teder valmis õiguskantslerina jätkama. Sama sõnumi andis hiljuti riigikogu fraktsioonide juhtidele edasi riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).

Teised nimed pole teada Parlamendis on küll poliitikuid, kes sooviks Tederi jätkamist arutada, kuid on ka neid, kelle arvates tuleks otsida teisi kandidaate. Õiguskantsleri kandidaadi pakub pärast riigikogu fraktsioonidega konsulteerimist välja president Toomas

Hendrik Ilves, kes mitme saadiku hinnangul võib eelistada mõnd uut kandidaati. Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal ütles, et kuigi konsultatsioonid pole veel alanud, võiks saadikurühm tema hinnangul olla Tederi kandidatuuri poolt. Tema sõnul pole vaidlused Tederiga olnud lihtsad ega alati oodatud, kuid kunagi pole tekkinud ka tunnet, et mõnda vaidlust oleks alustatud vaid uudistesse pääsemiseks. «Praegune õiguskantsler on kedagi eelistamata olnud seadusandjale ja võimule tervikuna tugev vastane, ning see on õnnestumine,» märkis Michal, kelle sõnul on oravapartei valmis arutama teisigi kandidaate, kuid neid pole seni välja käidud. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tunnustas samuti praeguse õiguskantsleri ja tema meeskonna tööd. «Ma arvan, et õiguskantsler koos asetäitjatega on oma tööga korralikult hakkama saanud ja ma ei oska küll midagi välja tuua, mis tal tegemata oleks jäänud,» ütles ta. Samas lisas Simson, et õiguskantsleri ametiaja pikkust arvestades võiks võtta eelduseks, et «üks ametiaeg sellel kohal on küll». Nii Simson kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esi-

Hiljem pole saadikurühm õiguskantsleri nimetamist tema sõnul aga eraldi käsitlenud. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on riigikogu fraktsiooni esimehe Karel Rüütli sõnul kokku leppinud, et õiguskantsleri nimetamist arutatakse pärast kohtumist president Ilvesega. «Ühegi nimega praegu spekuleerida ei saa,» lausus ta.

Selgus uuel aastal

Indrek Teder

foto: peeter langovits

mees Urmas Reinsalu kinnitasid, et edasisteks aruteludeks oodatakse presidendi initsiatiivi. Reinsalu avaldas ühtlasi lootust, et riigipea teeb oma ettepaneku aegsasti ehk juba sel aastal, et arutelud ei jääks täielikult riigikogu valimiskampaania saginasse. Rääkides praegusest õiguskantslerist, ütles Reinsalu, et IRL toetas Tederit eelmisel korral ning üldjoontes on ta täitnud õiguskantsleri ja ombudsmani rolli igati normaalselt.

Parlamendis on poliitikuid, kes sooviks Indrek Tederi jätkamist arutada, kuid on ka neid, kelle arvates tuleks otsida teisi kandidaate.

Presidendi kantselei teatel esitab riigipea õiguskantsleri kandidaadi riigikogule hiljemalt 30 tööpäeva enne praeguse õiguskantsleri volituste lõppu ehk mitte hiljem kui jaanuari teises pooles. «Kindlasti konsulteerib riigipea eelnevalt ka parlamendifraktsioonide juhtidega, et leida tugev kandidaat, kes pälvib riigikogu toetuse,» ütles presidendi avalike suhete nõunik. Seadus nõuab õiguskantslerilt muu hulgas kõrgeid kõlbelisi omadusi ja akadeemilist kõrgharidust õigusteaduses. Samuti peab ta olema kogenud ja tunnustatud jurist. Enne ametisse nimetamist peab kandidaat läbima kaitsepolitsei julgeolekukontrolli. 2008. aastal ametisse astunud Tederi ametiaeg lõpeb märtsi alguses, vaid nädalapäevad pärast järgmisi riigikogu valimisi.

Eesti ja Hollandi kaitseminister allkirjastavad täna Eesti kaitseväele 44 jalaväe lahingumasina CV90 ja toetusmasinate hankimiseks koostööleppe. Vastav hankeleping on plaanis sõlmida selle aasta lõpuks. Sven Mikser ja Jeanine Hennis-Plasschaert arutavad veel Walesi tippkohtumise tulemusi, julgeolekuolukorda nii Euroopas kui ka Lähis-Idas ning Eesti ja Hollandi vahelise kaitsekoostöö küsimusi. postimees.ee

Kross kutsub Kohvri kaitsja osas ettevaatusele Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Krossi sõnul tuleks suhtuda ettevaatlikult kaitsepolitseinik Eston Kohvri advokaadi Jevgeni Aksjonovi väljaütlemistesse. «Hetkel jääb tema sõnumitest segaseks, kas ta kaitseb Kohvrit või FSBd,» ütles Kross. «Kui advokaat väidab avalikult, et Venemaal olevat «veenvad tõendid» Kohvri «süüs», siis õõnestab see ju kaitsealuse jalgealust.» postimees.ee

Soovijad saavad Joalaga hüvasti jätta

Teder loobus hinnangu andmisest

Möödunud nädalal surnud laulja Jaak Joalaga saavad inimesed hüvasti jätta täna kella 12.30–14 Tallinna Metsakalmistu kabelis. Laulja ärasaatmine ja muldasängitamine toimub samas kell 14 perekonna ja lähemate sõprade ringis. BNS

Õiguskantsler Indrek Teder teatas, et ei hinda Elvas ja Tallinnas praegu kehtivate alkoholi avalikus kohas tarbimise piirangute põhiseaduspärasust, kuna need piirangud kaasa toonud korrakaitseseadus on juba muutmisel. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas jätate seadusrikkumisest politseile teatamata, kui teate, et rikkujani jõuab info, kes tema peale kaebas?

Ei, mitte kunagi

29%

Oleneb rikkumisest

3231 vastajat

67% Jah, kindlasti

4 || EESTI || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

TULUS ETTEVÕTMINE. Esimestele suurhaiglatega liituvatele maakonnahaiglatele lubab minister eelisjärjekorras lisaraha.

Suurhaiglad veavad Eestis võrgustumist reporetr

Eelarve: 140 mln eurot Laenukoormus: 50 mln eurot Voodipäevi aastas: 334 963 Ravijuhte aastas: 363 000 Voodikohti: 1200

Rakvere haigla 807

150

1374

Rapla haigla Eelarve: 4 mln eurot Voodikohti: 110

55 Läänemaa haigla Eelarve: 4,4 mln eurot Voodikohti: 98

Eelarve: 1,7 mln eurot Voodikohti: 32

167

535

22 Hiiumaa haigla

Eelarve: 8,6 mln eurot Voodikohti: 158

Järvamaa haigla Eelarve: 6 mln eurot Voodikohti: 95

46 64

87 aks suurhaiglat, Tartu Ülikooli kliinikum ja arstide arv Põhja-Eesti reõdede arv gionaalhaigla, muud tervisetöötajad on võtnud haiglavõrgu arendamisel arstide arv initsiatiivi enda kätte ja õdede arv Pärnu haigla 130 ootavad nüüd, et riik muud tervisetöötajad Eelarve: 30 mln eurot 191 omalt poolt haiglaVoodikohti: 376 te võrgustamiseks tähtajad seaks ja et127 50 316 tevõtmisse ka raha panustaks. Kuressaare haigla la Haiglavõrgu aren269 Eelarve: 7,4 mln eurot ot 120 gukava rakendamine on Voodikohti: 157 57 juba aastaid paigal seisnud. Väikesed maakonnakeskustes asuvad, kohalikele omavalitsustele kuuluvad üldhaiglad ponnistavad igaüks, et võimalikult palju ise teha, kuigi damiseks nii planeenii patsiente kui arste-õdesid ritavate maakondlike jääb paratamatult vähemaks. tervisekeskuste omafiEnam-vähem saadakse hakkanantseeringu kui ka teisma, kuigi üldhaiglate arstid jär- te lähiaastate vajaduste rahuljest vananevad ning kohati ku- damiseks,» selgitas Allik. ni pooled meedikud käivad teisKui kliinikum on Lõuna- Tartu Ülikooli kliinikum on ostnud osaluse Lõuna-Eesti haiglas ja test, eelkõige suurtest haigla- Eesti haiglasse panustamas Põhja-Eesti regionaalhaigla omandab osalust Rapla ja Läänemaa haiglas. test maakonnakeskustes abiks. oma raha, siis PERH peab mi- See on haiglate võrgustumise algus, mis peaks lõpule jõudma 2022. aastaks. Kehtiva arengukava aeg saab nisteeriumiga läbirääkimisi, et 2015. aastaga täis. osalusraha tuleks riigilt. «Kuna Ootamata senise omavoolu- võrgustumisega kaasnev inves- ringuraha taotlenud. «Seal on kui kliinikum vaatavad Ida-Vi- da, nagu on toimumas Läänetee lõppu, otsustasid Tartu Üli- teering ei too regionaalhaigla- kaks suunda: kahe tippkompe- rumaa poole. Tõsi, Ida-Virumaa maa ja Rapla haiglaga. Nii kliinikum kui PERH on kooli kliinikum ja Võrus asuv le lisatulu, siis oleks loomulik, tentsikeskuse ja tervisekeskus- keskhaiglaga on kümme aastat Lõuna-Eesti haigla saata vähe- et riik paneb sellele protsessile te arendamine,» selgitas Kruuse. tihedat koostööd teinud ja haig- üldhaiglatele pakkumisi teinud, malt oma piirkonnale selge sõ- õla alla,» lausus Allik. «PERH ja kliinikum peaksid võt- la nõukokku kuulunud kliini- aga seni ei ole ükski lisaks käed numi: Lõuna-Eestis jääb täies ma suurema vastutuse, et arsti- kumi esindajad. Siigur tuletab löönud kolmele haiglale neist mahus üldhaiglana kindlalt al- Ministeerium plaaniga päri abi kättesaadavus eri piirkonda- meelde, et kilomeetrites võttes kinni haaranud. «Kliinikum Lõuna-Eestis ja les Võru haigla. Aasta algul lõid Ka Tartu Ülikooli kliinikumi ju- des oleks jätkusuutlikum ning asub Tartu Jõhvile 35 kilomeetTartu ja Võru haigla käed, mis hatuse esimehe Urmas Siiguri tippkompetentsikeskustest saa- rit lähemal kui Tallinn, kuigi meie Põhja-Eestis peame suhtähendas, et kliinikum omandas arvates võiks riik haiglate võr- vad nad anda maakonnakeskus- Tallinnast võib paista, et miks teliselt kiiresti tõestama, et see enamusosaluse Võrumaa koha- gustamisel kaheks piirkonnaks te haiglatele ja tervisekeskuste- Tartu Põhja-Eestisse tungib. muudatus annab meiega ühilikele omavalitsustele kuulunud rahaliselt appi tulla, kuid tema le kompetentsi juurde ja tagada Teine väljaspool Tallinna nenud haiglatele uut hingamist haigla aktsiaseltsis. 51 protsendi nägemuses võiks see toimuda nende jätkusuutlikkust.» asuv keskhaigla, Pärnu haigla ja oleks positiivseks eeskujuks aktsiate eest käib kliinikum väl- konkreetsete projektide abil, mis «Puhta joone tõmbamist ja sealsed patsiendid, on tihe- teistele, kes praegu on äraooja kaks miljonit eurot, mis inves- suurendaks piirkonna tervishoiu ei ole,» vastas Allik küsimuse- damalt seotud Tallinna ja PER- taval seisukohal,» ütles Allik. teeringutena makstakse kolme võimekust. Ta tõi näiteks mam- le, kuidas kliinikum ja PERH Higa, kuigi Siigur lisas, et see «Tulemus ei pea olema puhaasta jooksul. Põhiliselt investee- mograafibussi-laadse kõrgtehno- Eestit omavahel jagavad. «Laias on erialati erinev – mõnel eri- talt haiglate kokkuostmine, vaid rib kliinikum Võrus diagnostilise loogiliselt sisustatud bussi mu- laastus võib Eesti Jõhvist Pär- alal teeb Pärnu koostööd klii- vaja on administratiivset otsusvõimekuse tõstmisse. retsemise kõrva-, nina- ja kurgu- nuni pooleks tõmmata, kus joo- nikumiga. tust, regioonikeskse arengukava Põhja-Eesti regionaalhaigla haigete teenindamiseks. nele jääb Järvamaa üldhaigla, Üldhaiglatest jääb Ida-Vi- järgi tegutsemist,» nägi Siigur rii(PERH) juhatuse esimees Tõnis Reformierakondlasest töö- mille puhul ei tea, kumma- rumaale Narva haigla ja Siigur gi rolli kahe suurhaigla algatatud Allik tunnistas, et kliinikumi ja tervishoiuminister Urmas le poole ta võrgustub – see on peab loogiliseks arenguks, et haiglate võrgustumise protsessis. samm pani samas suunas mõt- Kruuse ütles, et ta põhimõt- haigla omanike otsustada,» see oleks tihedamalt seotud Ida- «Sõnum peaks riigi poolt olema, lema ka PERHi ning sügiseks teliselt pooldab PERHi mõtet arutles Allik. Viru keskhaiglaga, mitte Tartu et meil on edaspidi kaks haiglaon Tallinnas asuv regionaalhaig- toetada võrgustumist ka rahaEbaselgeid kohti on lisaks või Tallinna suurhaigla osa. võrgu piirkonda, mitte 19 haiglala löönud põhimõtteliselt käed liselt, aga ta toetab ka Siiguri Järvamaale teisigi. Nii PERH Vahetsooni jääb oma asu- võrgu arengukava haiglat, ja on Rapla ja Läänemaa haiglaga. ideed hankida eriarstibusse. koha tõttu ka Kuressaare haig- määratud ka tähtaeg, mil prot«Need haiglad, kes võrgusPERH saab mõlemas haigla, mis võiks Siiguri sõnul jääda sess peab olema lõpule viidud.» las jämeda otsa enda kätte – tuvad ja teevad seda ratsionaalEestit kaheks piirkonnaks jagaasutatakse uued sihtasutused, sel moel, lepivad esimestena des mõlema keskuse hoole alla. Üldhaiglad ei kao mille nõukogudes on regionaal- kokku ja koostavad oma funkt«PERH ja kliinikum võiks Kruuse sõnul peaks võrgustuhaiglal kolm ja kohalikel, Rapla sionaalse arengukava, on eelis- Laias laastus võib olla valmis mõnes kohas ka mine kahe tipphaigla ümber puhul maakonna omavalitsus- seisundis, et taotleda investee- Eesti Jõhvist Pärnuni koos töötama,» lausus minis- olema lõppenud 2022. aastaks tel ja Haapsalu puhul linnava- ringuteks Euroopa raha,» lauter Kruuse. «Võidurelvastumi- – nii nagu on Euroopast raha litsusel, kaks kohta. sus Kruuse. »Kindlasti on või- pooleks tõmmata, kus ne ja patsientide haaramine ei andjatele lubatud. Ministri sõKa neis haiglais tuleb suur- malik ka mitte võrgustuda, aga joonele jääb Järvamaa ole mõistlik.» nul ei peaks me käituma kui haigla osanikuks investeerin- siis ei saa neid nii ka toetada.» üldhaigla, mille puhul Hiiumaa haigla tulevik on popsid, et kasutame raha – regute kaudu, mis Alliku sõnul Kruuse viitas valitsuses Alliku sõnul riigi otsustada. Riik gionaalhaiglaile kahepeale 45 jäävad ühe-kahe miljoni euro heaks kiidetud tervishoiu aren- ei tea, kummale võiks Hiiumaa haigla sihtasutu- miljonit ning tervisekeskustepiiresse. «Raha peab minema gukavale aastani 2020, mille alu- poole ta võrgustub. se omanikuna regionaalhaiglaga le 80 miljonit eurot – ära ja jäthaiglate infrastruktuuri paran- sel on Eesti Euroopast investee- PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik koos uue sihtasutuse moodusta- kame endistviisi.

62 23 Jõgeva haigla

Eelarve: 3,2 mln eurot Voodikohti: dikohti: 120

1324

12 anneli ammas

Põhja-Eesti regionaalhaigla

68 Viljandi haigla Eelarve: 13,4 mln eurot Voodikohti: 431

278

Kaks suurhaiglat jagavad mõjuja tegevusvälja

77 Valga haigla 61

37 Eelarve: 4,9 m

Voodikohti: 10

Milline tulevik võiks oodata maakonnakeskuste üldhaiglaid, kui jäme ots läheb regionaalhaiglate kätte? Siiguri arvates ei peaks Lõuna-Eestis ei Põlvast ega Valgast haiglad kaduma, aga nende ülesanded muutuksid. Alliku sõnul lepitakse Rapla ja Läänemaa puhul asutamislepingus kokku, et mõlemad jätkavad üldhaiglatena ning ei vähendata ka erialasid, mida need haiglad praegu rohkem pakuvad kui üldhaiglalt eeldatakse. PERHi juht lisas, et iseasi on see, kuidas üldhaiglale esitatavad nõuded edaspidi muutuvad. Nii Siigur kui Allik rääkisid, et igas maakonnakeskuse haiglas peaks olema ööpäevaringne sisehaiguste ja kirurgia võimekus ning suutlikkus erakorraliste haigete seisund kohapeal stabiliseerida, et patsient edasi kõrgema etapi haiglasse saata. «Iga lõhkilöödud kulmuga ei peaks ka edaspidi patsienti Tartusse saatma,» tõi Siigur näite. Samuti ei vaja kroonilised sisehaigused alati kõrgema taseme arstiabi, kui patsiendi tervist toetab ka aeg-ajalt lühemaajaline haiglaravi. Samamoodi jätkub senine praktika saata pärast aktiivravi kõrgema astme haiglas patsient järelravile maakonnahaiglasse. PERHil on järelravikliinik Hiiul endises onkoloogiahaiglas, aga patsiendid, kellel Tallinnas

POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Arstide pendelränne mööda Eestit hoiab väikehaiglaid käigus

Ida-Viru keskhaigla Eelarve: 22 mln eurot Voodikohti: 248

121

hanneli rudi

110

Tarbija24 juhataja

135 337

Narva haigla 205

Eelarve: 15,6 mln eurot Voodikohti: 274

arstide arv õdede arv muud tervisetöötajad

534

Tartu ülikooli kliinikum Eelarve: 141,5 mln eurot Laenukoormus: 14,5 mln eurot Voodipäevi aastas: 261 822 Ravijuhte aastas: 660 000 Voodikohti: 975

35 Põlva haigla Eelarve: 4,4 mln eurot

72 Voodikohti: 115

45 111

mln eurot 09

Lõuna-Eesti haigla Eelarve: 6,8 mln eurot Voodikohti: 158

113

graafika: alari paluots

lähedasi pole, saavad järelravi Raplas. «Niisuguseid patsiente pole sugugi vähe ja Raplas võib neil olla isegi parem ravi jätkata kui Hiiul,» kinnitas Allik. Üldhaiglate osanikuks hakates võtavad PERH ja kliinikum endale ka kohustuse tagada, et maakonnakeskuses asuvas haiglas oleks järjepidevalt tagatud eriarstide olemasolu. Siitsamast kõrvalolevast loost saab lugeda, kui suur osa on üldhaiglates nn külalisarste. Alliku sõnul arvestab PERH edaspidi oma arstide vajadust hinnates ka üldhaiglatega ning mõne aasta pärast jagub regionaalhaigla erinevate erialade arste ka Rapla ja Haapsalu jaoks. Kindlasti ei pea neis kahes haiglas teistest haiglatest, mitte PERHist lisatööl käivad arstid muretsema, et jäävad nüüd lisa teenimise võimalusest ilma. Patsiendil jääb Alliku kinnitusel endiselt valikuvõimalus, millises haiglas ja arsti juures ta tahab end lasta ravida – ei pea ilmtingimata Haapsalust Tallinna tulema, vaid võib ka Tartusse minna. Samas ta tõdes, et loomulikult on PERH huvitatud, et Rapla ja Läänemaa patsiendid pigem nende juurde Tallinna tuleksid, kui vajadus seda tingib.

Üldhaiglates töötab rohkelt külalisarste

101

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

esti haiglasüsteem toi m ib praegu suuresti tänu arstide töötamisele mitmes haiglas korraga, mõnes haiglas on külalisarste juba rohkemgi kui kohapealseid meedikuid. «Eestis kehtib süsteem, et haiglavalved peavad olema kaetud – see tähendab, et osa inimesi on alati huvitatud natukene rohkem teenimisest,» rääkis Põlva haigla ülemarst Margit Rikka. Põlva haigla suudab oma arstidega ära katta igapäevase töö, kuid teatud erialadel, nagu günekoloogia, anestesioloogia ja kirurgia, käivad valveid tegemas n-ö külalisarstid. «Nad ei tule ainult (Tartu Ülikooli – toim) kliinikumist, vaid meil käib näiteks lõikamas ka Räpina haiglas töötav kirurg, kes seal operatsioone teha ei saa, sest tegu on hooldushaiglaga,» tõi Rikka näite. Ta möönis, et väikehaiglas pole öine töö nii intensiivne kui päevane. «Aga meil on valvekohustus. See tähendab, et kui midagi juhtub, peavad meil arstid olemas olema,» selgitas ülemarst. Ta sõnas, et haigla ei saa endale lubada «seda luksust, et kõik viiakse Tartusse». «Ei suuda Tartu ka sellele vastu panna, kui hakatakse öösel sinna pisiasjadega saatma,» rääkis Rikka. Ta lisas, et Tartul on niigi raske, sest inimesed pöörduvad otse sinna. «Põhjuseid, miks arstid mitmes haiglas töötavad, on palju,» nentis arstide liidu juht Katrin Rehemaa. Haiglajuhid otsivad ja kutsuvad arste ambulatoorseid vastuvõtte ja valveid tegema, sest kohalikke arste on lihtsalt liiga vähe. Palju valveid katavad nii residendid, aga ka teiste haiglate eriarstid. Samas pole mõnes haiglas näiteks kitsa eriala spetsialistile pakkuda piisavat koormust. Ka on levinud olukord, kus oma haiglas oleks tööd küllalt, aga haiglal pole raha, et arstide ületunde kinni maksta ja nii käiakse lisavalveid tegemas mõnes teises haiglas, kus see ei lähe enam ületundidena kirja. Eesti seadused ei keela mitme tööandja juures täiskohaga töötamist. «Arstide liit on seisukohal, et normaalne on töötada normkoormusega. Kes soovib ja suudab, võiks seaduses lubatud mahus ületööd teha, kuid kindlasti peab jääma ka vajalik puhkeaeg. Paraku päris elus see nii ei ole,» tõdes Rehemaa. Ta on veendunud, et kui Eesti arstid hakkaksid tööle vaid normkoormusega ja arstide arv ei suureneks, jääks praeguse tervishoiukorralduse juures hulk haigeid lihtsalt arstide nappuse tõttu ravimata. Eesti suurhaiglad on hakanud ostma osalust väiksemates maakonnahaiglates. Nii on Põhja-Eesti regionaalhaiglast saamas Läänemaa haigla omanik

Haigla

PõhiKülalis- Arstide kohaga arste keskmine arste vanus (aastat)

Vanim Erialad, kus patsiente teenindab arst ainult külalisarst (aastat)

Rapla

Endokrinoloogia, uroloogia, ortopeedia, nefroloogia, taastusravi, pulmonoloogia

Valga

Endokrinoloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia

Põlva

Nefroloogia

Lõuna-Eesti haigla

Vaskulaarkirurgia, ortopeedia

Narva haigla

Nefroloogia (ambulatoorne vastuvõtt)

Läänemaa haigla

Nefroloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, 1 pulmonoloogia, ortopeedia, taastusravi, uroloogia

Rakvere haigla 28

Endokrinoloogia, ortopeedia, nefroloogia

Väljaspool Eestit õppinud arstid

* Andmed käivad vaid viimase kaheksa aasta jooksul väljastpoolt Eestit tööle tulnud arstide kohta; haiglas töötab lisaks neile rohkelt arste, kes on saanud oma hariduse mujal, kuid asusid haiglas tööle juba enne Eesti taasiseseisvumist. Päringule ei vastanud Kuressaare, Hiiumaa ja Järvamaa haigla.

ning Võrus tegutsevast LõunaEesti haiglast sai Tartu Ülikooli kliinikumi tütarettevõte. Nii mõnedki väikehaiglad näevad just sellises võrgustumises lahendust neid kimbutavale arstide põuale. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on nad juba sõlminud noorte arstidega lepinguid, kus on kirjas punkt, et näiteks kaks päeva kuus saadab haigla nad väljapoole Tallinna tööle. «Noor arst tahab tulla tööle suurhaiglasse ja perspektiivis võimaldaksime seda rohkematele arstidele kui praegu, aga lisatingimus tööle tulemisel on, et nad osa koormusest teeksid mujal. Ma arvan, et see loogika töötab, sest siiani pole ükski arst sellele vastu vaielnud,» sõnas Allik. Ta möönab, et uuendusest hoolimata jätkab osa nende maja arstidest lisaraha teenimist ka teistes haiglates. «Kui arstil on selline soov, siis miks mitte,» sõnas ta. Arstide liidu juht Katrin Rehemaa möönab, et haiglate võrgustiku ja vastutuspiirkondade loomine oleks teatud tingimustel mõistlik. «Aga selleks peaks olema terviklik tervishoiu juhtimine, meil on haiglad eraõiguslikud ja kõik kulgeb isevooluteed,» tõdes ta.

Praegu aitavad arstide nappust leevendada väiksema koormusega töötavad pensionieas meedikud, kes teevad peamiselt ambulatoorset tööd. «Kui nemad pensionile jääksid, oleks probleem veelgi suurem,» tunnistas Rehemaa.

Kui lahendustest rääkida, siis on inimesi igal juhul puudu. Võib-olla ka nende jaotus ei ole päris otstarbekas. Arstide liidu juht Katrin Rehemaa

Valveid katavad residendid, aga ka teiste haiglate eriarstid. Samas pole mõnes haiglas kitsa eriala spetsialistile pakkuda piisavalt koormust. Samas ei lahendaks väikehaigla liitmine suurega tema hinnangul tööjõuprobleemi, sest isegi kui arst või õde töötaksid geograafiliselt eri kohtades asuvates haiglates, oleks tegu juriidiliselt ühe haiglaga ning ületundide eest tuleks maksta kõrgemat tasu. See aga pole haiglate huvides, vähemalt kuni haigekassa rahastus ületööd ei arvesta. «Kui lahendustest rääkida, siis on inimesi igal juhul puudu. Võib-olla ka nende jaotus ei ole päris otstarbekas, aga summa summarum on tööjõupuudus,» kinnitas arstide liidu juht.

Arvestades lisanduvate noorte arstide arvu ja teiselt poolt pensionile jäävate ja välismaale lahkujate hulka, on selge, et tagatud ei ole isegi arstide praeguse arvu säilimine. «Ülikooli vastuvõtu suurendamisest rohkem aitab see, kui vähendada arstide välja-

rännet, aga selleks on vaja siinseid tingimusi parandada,» oli Rehemaa veendunud. Keskmiselt töötab arst Eestis ligi 1,3 täistöökoha koormusega ning selle üheks põhjuseks on Rehemaa sõnul asjaolu, et haiglate rahastamine põhineb tükitööl. «Haiglajuhi eesmärk on, et ravijuhte oleks palju ja haigekassast saaks rohkem raha, aga keegi peab selle töö ära tegema,» tõdes Rehemaa. Tema hinnangul peaks riik rohkem tegelema tervishoiu juhtimise, korraldamise ja planeerimisega ning alternatiivi pole ka rahastamise suurendamisele. «Suurt pilti ja plaani Eestis ei ole. Tekkinud ummikseisu tuleks hakata harutama ja seda tuleks teha kõikidest otstest korraga,» oli Rehemaa seisukohal.

6 || EESTI || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Riik ei pea tunnistaja anonüümsust vajalikuks merike teder merike.teder@postimees.ee

Seda, et tunnistajakaitset võiks ka väärtegudest teatajate puhul rakendada, ei poolda politsei ega ka justiitsministeerium. Näiteks kui kedagi häirib avalikus kohas alkoholi pruukimine, peab ta politseisse teatades olema valmis hiljem korravalvuritele andma ütlusi, mis on aluseks õigusrikkujale karistuse määramisel. Samas on õigusrikkujal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumentidega, kust ta saab teada tunnistaja nime ja ilmselt ka isikukoodi, kirjutas Virumaa Teataja möödunud nädalal. «Süüteod jagunevad kergemateks ja raskemateks ülesastumisteks. Sellest ka süütegude jagunemine kuritegudeks (ohtlikumad) ja väärtegudeks (vähem ohtlikud). Sellest tulenevalt olen seisukohal, et tunnistajakaitset väärteomenetluses ei ole otstarbekas rakendada,» ütles Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Einar Hillep ütles, et tunnistaja anonüümsuse tagamine on erandlik. «Seetõttu on see ette nähtud üksnes kuritegude osas, mis on raskemad rikkumised. Kõigi tunnistajate anonüümsust ei tagata, kuna õiglase kohtuliku arutamise juurde kuulub kuriteos süüdistatava õigus küsitleda või lasta kü-

sitleda süüdistuse tunnistajaid. See õigus on osa demokraatliku ühiskonna toimimisest. Samuti tuleneb see inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, millega ka Eesti on ühinenud,» selgitas ta. Kriminaalmenetluse seadustik ütleb, et kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest tulenevalt võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel muuta tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks määrusega anonüümseks. Kui aga tegu on näiteks avalikus kohas korra rikkumisega, on see väärtegu, millest teataja anonüümsust ei tagata, sest nii ütleb väärteomenetluse seadustiku paragrahv. Postimees küsis politseilt, kas mõni inimene on seetõttu korrarikkumisest teatamisest loobunud, sest ei taha oma nime avaldada ning hiljem politseis ja kohtus tunnistusi anda. «Kahjuks on väga raske öelda, kas just selle tõttu on ini-

Tunnistajakaitset väärteomenetluses ei ole otstarbekas rakendada. Rakvere politseijaoskonna juht Joel Alla

mesed jätnud pöördumise tegemata. Samas tuleb tõdeda, et on tulnud ette juhtumeid, kus on küsitud selle kohta, kas õigusrikkuja saab tunnistaja isiku teada või ei,» lausus Alla. Rakvere politseijaoskonna juht lisas, et korrakaitsjatel on küll ka anonüümsed vihjetelefonid ja vihjemeilid, kuhu laekub teateid korrarikkumistest. «Kõiki vihjeid kontrollitakse, töötatakse läbi ja võetakse tarvitusele meetmed vihjatud juhtumite lahendamiseks. Paljudel juhtudel võtab politsei ka vihjajaga ühendust ja täpsustatakse vihje üle, kuna ilmselge on, et kõike politseile vajaminevat infot ei pruukinud teataja vihjes kajastada,» selgitas ta. Politsei ei leia, et asjaolu, et õigusrikkuja saab tunnistusi andnud isiku nime teada, pärsiks korrarikkumistest teatamist. «Kindlasti mitte, kuna kuriteo ohvriks langeja soovib siiski politseilt abi kurjategijate tabamiseks ja nende toimetamiseks kohtupinki,» ütles Alla. «Seni ei ole minu pika tööaja jooksul esinenud juhtumeid, kus kuriteo pealtnägija pelgaks kurjategija vastu ütlusi anda.» Politseijuhi sõnul soovivad kõik seaduskuulekad inimesed, et meie ühiskond paraneks ja seadusrikkujaid jääks vähemaks. «Selle nimel teeb politsei igapäevaselt tööd ja loodab väga ka inimeste abile,» lausus ta.

TRELLIDE TAGA. Neljandat nädalat Moskvas Lefortovo vangl vangistust ühes kambris koos moslemiga, keda FSB süüdista

Inimõiguste kaitsjad jaanus piirsalu Moskva

oskva ühiskondliku vanglakomisjoni liikmed (ÜVK) on ainsad inimesed vabadusest, kellel on praegu õigus Lefortovos otse vanglakambris külastada Eston Kohvrit, keda Venemaa julgeolekuteenistus süüdistab spionaažis, aga kaitsepolitsei väitel FSB hoopis röövis ta töökohustuste täitmisel EestiVene piiril. Ei advokaat ega Eesti konsul Moskvas kohtu Kohvriga tema vangikambris, vaid spetsiaalselt kohtumisteks eraldatud ruumis. Nad ei näe, kuidas mees vanglas elab. Tõepärase pildi Kohvri elamistingimustest vanglas saab ainult ÜVK liikmetelt, keda pole põhjust kahtlustada, et nad teeksid Venemaa võimudega koostööd. Paljud komisjoni liikmetest on näiteks seotud erinevate sõltumatute MTÜde ning ka opositsiooniliikumistega. Postimehe andmetel on ÜVK liikmed Kohvrit vanglas külastanud kaks korda.

Postkasti polnud 10. septembril käis Kohvriga rääkimas tuntud ajakirjanik ja inimõiguste kaitsja Zoja Svetova ning 29. septembril Aleksandr Kulikovski ja Alla Pokras. Kulikovski oli kuni viimase ajani Moskva linna inimõiguste ombudsmani nõunik ühiskondlikel alustel ning Pokras töötab rahvusvahelise organisatsiooni Penal Reform International Venemaa esinduses. Kulikovski rääkis Postimehele, et Kohver ei kaevanud millegi üle. «Ta oli rahulik, naeratas meile. Temas ei olnud midagi, mis peaks meis ärevust tekitama,» ütles ÜVK liige. «Meile jäi mulje, et mingit välist survet talle ei avaldata, ka kinnipidamistingimused on tal samasugused nagu ülejäänud kinnipeetavatel.» Kohvril ja tema islamirühmituse Hizb ut-Tahriri liikmest kongikaaslasel on näiteks kambris televiisor ja külmkapp toiduainete jaoks, samuti viiakse neid regulaarselt üheks tunniks jalutama. Seljas olid Kohvril isiklikud dressipüksid ja T-särk, mis olid talle Eestist saadetud. Eraelus arvutispetsialistina töötav Kulikovski lausus, et võimalik, et Kohver on nüüdseks juba olukorraga leppinud ja seepärast rahunenum, sest on tänaseks juba veerandsada päeva Lefortovos kinni istunud. «Võib-olla ta elab seda endiselt üle, aga kindlasti ei näidanud ta seda kuidagi välja. Pealegi, ta on ju ohvitser,» ütles aktivist. Kulikovski sõnul teatas ta Kohvrile, et Venemaa seaduste järgi peab tal olema võimalus vajadusel otsekohe anonüümselt pöörduda Venemaa inimõiguste ombudsmani poole. Selleks peab

Eesti kaitsepolitseiametnik Eston Kohver maski kandva mehe saatel 25 päeva t

igas eeluurimisisolaatori kambris Venemaal seaduse järgi olema spetsiaalne postkast, kuhu saab jätta kirja Kremlis töötavale ombudsmanile, kelleks on praegu üsna liberaalsete vaadetega Ella Pamfilova. «Kohvri kambris sellist anonüümse kaebuse jaoks mõeldud postkasti polnud ning jätsime vangla juhtkonnale sellekohase märkuse, et see puudus tuleb kõrvaldada,» ütles Kulikovski. «Nagu selle kaudu kaebus peaks laekuma, oleme kohustatud seda kohe kontrollima.»

Vananenud James Bond ÜVK liikmetele on seadusega tagatud pidev vaba juurdepääs Venemaa eeluurimis- ja tavavanglatele ning kinnipeetavatele, kuid neil on lubatud esitada neile küsimusi vaid kinnipidamistingimuste kohta ja uurida, kas kinnipeetavatel on kaebusi. Neil pole õigust küsida midagi, mis puudutab konkreetse kinnipeetava kriminaalasja sisu. Komisjoni liikmeid saadab vangikongides alati kaks vangla administratsiooni liiget, kellest üks alati filmib kohtumist. «Selge, et kinnipeetavad ei taha alati oma saatust rikkuda ja vangla peale kaevata,» ütles 10. septembril Kohvrit Lefortovos vaatamas käinud Zoja Svetova.

Kohvrist rääkides lausus naine, et ilmselt oli siis kinnipidamise šokk mehel toona veel nii tugev, et ta ei soovinud eriti ÜVK liikmetega suhelda. «Ta ei tahtnud algul isegi oma nime öelda,» meenutas Svetova. «Ta oli väga ettevaatlik. Näha oli, et kinnivõtmine üllatas teda. Ma ütleks isegi, et oli selline pahviks löödud, aga ta kontrollis ennast hästi.» Inimõiguste kaitsja sõnul küsis ta Kohvrilt, kas teda on psühholoogiliselt või füüsiliselt mõjutatud, ja vastus oli «ei». Edasi küsis Svetova, et kuidas ta ennast vanglas tunneb, mille peale oli vastus: «Kuidas saab end tunda vanglas?» Kohvrist jäi naisele mulje kui targast inimesest, kes teeb kõik selleks, et võimalikult ruttu Venemaalt vanglast koju pääseda. «Temast oli selgelt näha, et ta tahab välja, ja teab, mida selleks on vaja teha. Ta ei ole selline, kes on nõus istuma ja kangekaelselt ei ole nõus uurijale midagi ütlema,» lausus Svetova. «Ta on väliselt väga ilus inimene, targa näoga. Näha, et ta teeb palju sporti. Minu jaoks nägi ta välja nagu veidi vananenud James Bond.» Aastaid kohtuasjadest, ka FSBga seotutest, kirjutanud Svetova hindas, et kui Kohver peaks minema võimalikult kii-

POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

las istuv kaitsepolitsei ohvitser Eston Kohver ei kaeba vanglas millegi üle, veetes ab kuulumises Venemaal keelatud liikumisse Hizb ut-Tahrir.

d: Eston Kohver on rahulik ja peab vastu

tagasi Lefortovo rajoonikohtus.

re väljapääsemise nimel FSBga koostööle, võidakse ta teatud tingimustel varem vabastada. «Kui ta räägib FSB-le vajalikku infot ja annab tunnistusi teiste kohta, siis ta võib saada väiksema karistuse ja antakse Eestile välja. See on tema ainuke võimalus,» arvas inimõiguste kaitsja. «FSB jaoks oli ta kahtlemata hea saak.» Svetova kinnitusel pole tema kuulnud, et Lefortovo vanglas kasutataks kinnipeetavate peal füüsilisi mõjutusvahendeid, eriti veel välismaalaste peal. «Seal ei piinata, seal on lihtsalt psühholoogiliselt väga raske istuda, sest ümbrus on väga rusuv,» lausus ta.

Kaks versiooni

foto: itar/tass

FSB pidas kaitsepolitsei töötaja Eston Kohvri kinni 5. septembril. FSB versiooni järgi kohtus mees enne vahistamist Venemaa pinnal FSB töötajaga, kelle ta värbas koostööle. Raha eest soovis ta väidetavalt andmeid FSB Petseri osakonna töötajate ja nendega salajast koostööd tegevate inimeste kohta. Kaitsepolitsei on korduvalt kinnitanud, et Kohver viis Eesti-Vene kontrolljoone läheduses läbi operatsiooni, mis oli seotud salakaubandust puudutava kriminaalasja uurimisega. Seejuures kinnitab kaitsepolitsei kindlalt, et mees viibis kogu operatsiooni ajal kindlasti Eesti territooriumil piiriposti nr 121 lähedal, kus FSB ta kinni võttis ning viis jõuga kaasa Venemaa territooriumile. Svetova väitis, et oma pikaajalise ajakirjanikukarjääri jooksul pole ta kunagi kuulnud juhtumist, et FSB või selle eelkäija nõukogude ajal KGB oleks võõrriigist röövinud sealse eriteenistuse töötaja.

Zoja Svetova kohtus Eston Kohvriga 10. septembril.

foto: erakogu

Eesti riik peab edasi võitlema Eston Kohvri tulevik sõltub peale tema enda otsuse, kas minna FSBga koostööle või mitte, ka sellest, kui tugevasti võitleb tema nimel Eesti riik, ütles Moskvas Zoja Svetova. «See on ju selgelt poliitiline lugu Eesti riigi vastu,» oli naine veendunud. Svetova sõnul on hea märk, et Kohvri juurde lasti, kuigi mitte kohe, Eesti konsul Moskvas. «See on märk, et suhteid Eestiga ei taheta siiski

väga ära rikkuda,» lausus ta. Näiteks tõi Svetova Ukraina režissööri Oleg Sentsovi juhtumi, millega ta on pikalt tegelenud. FSB vahistas mehe kevadel Krimmis ja süüdistab teda terrorismis. Samuti Lefortovos istuva Sentsovi juurde pole Ukraina konsulit inimõiguste kaitsja sõnul siiani lubatud. Kui Eesti suudab Kohvri eest välispoliitilises plaanis piisavalt tugevalt võidel-

da, siis pole Svetova sõnul välistatud, et teatud aja pärast FSB vabastab ta, nagu tehti eelmisel sügisel Kara meres Vene piirivalve poolt kinni võetud Greenpeace’i protestilaeva Arctic Sunrise 30 meeskonnaliikmega. «Siis ka kõik arvasid, et nad jäävad kaua istuma, aga lõpuks lepiti ju Kremli ja Hollandi valitsuse vahel poliitilisel tasandil kokku ning nad lasti kõik lahti,» märkis ta. Jaanus Piirsalu

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Oleg Ossinovski jätkuvalt Eesti jõukaim

Tallinna Sadam lubab 2016. aastaks parvlaevu

Äripäev hindab oma eile avaldatud iga-aastases edetabelis Eesti rikkaimaks inimeseks transpordiärimees Oleg Ossinovski (pildil), kelle varanduse väärtuseks on lehe hinnangul 286,3 miljonit eurot. Teisele kohale on leht paigutanud teist aastat järjest kaubandus- ja kinnisvaraärimees Hillar Tederi, kelle varanduse suuruseks hindab leht 238,4 miljonit eurot. Kolmandale kohale paigutab Äripäev samuti teist aastat järjest keemiatööstur Priit Piilmanni, kelle vara väärtus on 183,5 miljonit eurot. BNS

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul on riigiettevõtte juhatus veendunud, et saab ülejärgmise aasta sügiseks, uue suursaarte parvlaevalepingu algustähtajaks, neli laeva kokku. «Kui ma poleks selles veendunud, ei läheks me majandusministeeriumile pakkumust esitama,» ütles Kaljurand. Hiljemalt täna õhtuks peab Tallinna Sadam pakkumuse ministeeriumile üle andma. Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadamal kolm pakkumist parvlaevade ehituseks. «Kolme tehasega räägime praegu tõsiselt,» ütles ta. «Kinnitan, et need on tõesti Soomest, Poolast ja Türgist, aga rohkemat ei saa praegu avaldada.»

Euroopa Liit ei toeta LNG terminalide rajamist Euroopa Liit ei toeta Alexela Energia ja Gasum Oy ühisprojekte veeldatud gaasi (LNG) terminalide rajamiseks Soome lahe äärde. Gasumi tegevjuht Johanna Lamminen teatas, et ettevõte jätkab oma terminaliprojektiga nüüd iseseisvalt. «Meil on plaanis oma projektiga edasi minna, kuid tuleb leida teised lahendused,» lausus Alexela Energia juhatuse liige Marti Hääl. Tema sõnul ei olnud euroliit nõus katma neid lisakulutusi, mida oleks tinginud projekti läbiviimine koos Gasum Oy-ga. BNS

165

miljoni euro suuruse abipaketi pani Euroopa Liit kokku Venemaa sanktsioonide tõttu kahju kandvate talunike abistamiseks.

Ebola võib kergitada järsult šokolaadi hinda

Prantsusmaa riigivõlg ületas kahe triljoni piiri

Surmava nakkushaiguse Ebola leviku laienemine Lääne-Aafrikas kergitab kiiresti šokolaadi tooraine hinda, sest kauplejad kardavad, et haigus võib peagi jõuda Elevandiluurannikule, mis on suurim kakaotootja, kirjutas Financial Times. majandus24.ee

Prantsusmaa riigivõlg ületas esimest korda sümboolse kahe triljoni euro piiri, teatas riigi statistikaamet eile. Teises kvartalis oli Prantsusmaa riigivõlg 2,023 triljonit eurot, mis moodustas 95,1 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust. BNS

765,22 ▲ +0,47%

800 600 X 2013 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

Otsuse, kes saab aastatel 2016–2025 praamiliinidel vedajaks, teeb majandusja taristuminister.

pole veel kohale jõudnud. Sarnasel seisukohal, et nii lühikese ajaga pole reaalne parvlaevu kokku saada, on ka Baltimaade suurim laevaehitusettevõte BLRT. «Juba harjumuspärase tasemega nelja uue parvlaeva ehitamiseks kahest aastast ei piisa,» ütles BLRT Grupi pressiesindaja. Tallinna Sadama laual teiste pakkumuste seas BLRT pakkumust pole. «Me küsisime neilt mõni aeg tagasi, aga nad kadusid ära. Tundus, et ei olnud huvitatud,» kommenteeris Kaljurand. «Indikatiivsele hinnapäringule andsime vastuseks indikatiivse hinnapakkumise,» märkis Danilova. Aivar Õepa

ÄRI LÄHEB EDASI. Tõnis Palts ja Hillar Teder asuvad kirjutama taotlusi, et oma Krimmi ärikinnisvara lähikuudel Venemaa Föderatsiooni kinnisturegistrisse kanda.

Eesti ettevõtjad kohanduvad Krimmis Vene seadustega majandusajakirjanik

Alates teise pensionisamba loomisest on keskmise palgaga inimesel kogunenud teise sambasse viiendiku võrra rohkem vara, kui ta sinna sisse on maksnud, selgub Swedbanki arvutustest. Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul on keskmise palgaga inimesed maksnud teise pensionisambasse keskmiselt 5090 eurot, sinna on kogunenud keskmiselt 6080 eurot. majandus24.ee

1000

ti nõudeid kasutatavatele materjalidele, ohutusele jm,» ütles ta. Eile saatis SLK laiali kirja, kus kritiseeris Tallinna Sadama parvlaevaostuplaane, sadamat küll kordagi nimepidi nimetamata. SLK teatel on Türgi ja Aasia laevaehitajatega olnud probleeme nii tähtaegade kui ka kvaliteediga. Rihvki allkirjaga kiri hoiatas olukorra eest, kus praegune laevaomanik viib praegu kehtiva lepingu lõppemisel 2016. aasta sügisel oma laevad mujale, kuid riigi laevad

andres reimer

Teise samba fondid on vara kasvatanud

OMX TALLINN

Oma pakkumuse plaanib ministeeriumile esitada ka praegune vedaja Väinamere Liinid, kes vajab lisaks olemasolevale kolmele laevale neljandat. Väinamere Liinide emafirma Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhataja Tõnis Rihvki sõnul ei saa temagi neljanda laeva ostuplaani praegu detailselt kommenteerida. «Kindlasti saab SLK lubada, et hanke võitmise ja uue lepingu sõlmimise korral ehitatakse neljas nüüdisaegne ja mugav parvlaev kõiki Eesti- ja Põhjamaade parvlaevaliikluse eripärasid silmas pidades, arvestades raskeid jääolusid, kohati madalates vetes ja rohkete sildumistega merele avatud sadamaid, samu-

3,74 ▲ +0,27%

VIII 2014

evadel Krimmi vallutanud K rem l nõuab kohalikelt võimudelt Venemaa seaduste kehtestamist, mistõttu peavad sinna investeerinud Eesti ärimehed nüüd ka oma ettevõtluse uuesti registreerima. «Annan oma alluvatele korralduse, et nad paberid korda ajaksid,» ütles riigikogu liige ja ettevõtja Tõnis Palts (IRL). «Praegu valitseb Krimmi ametiasutustes suur segadus, mistõttu pole võimalik ette arvata, kuidas asjad minema hakkavad.» Paltsule kuulub Sevastopoli linnas 20 hektari suurune Balaklava Sotka kinnistu, kuhu ta soovib ehitada mitu korrusmaja ja korrastada supelranna. Hillar Tederi ärikinnisvaraettevõte Arricano, mis lükkas augusti lõpus ümber väited, et kavatseb müüa Simferopolis esindusliku kaubanduskeskuse Lõunagalerii, asub samuti taotlema oma kinnistu kandmist Venemaa registrisse. «Meie äri läheb Krimmis edasi ja viime oma tegevuse uute võimude nõuetega vastavusse,» lausus eile Kiievisse lennanud ärimees.

Krundid teise registrisse

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,951 -4,42 Baltika 0,485 -1,22 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,600 0 Järvevana 0,820 0 Merko Ehitus 7,150 +0,14 Nordecon 1,010 +2,02 Olympic Group 2,040 +0,99 Premia Foods 0,623 -1,89 Pro Kapital Grupp 2,640 +3,13 Silvano Fashion 1,640 0 Skano Group 0,930 0 Tallink Grupp 0,633 -0,31 Tln Kaubamaja 5,070 +1,20 Tallinna Vesi 12,700 0 Trigon Property 0,411 -14,20

30.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,444 -0,78 Hiina jüaan 7,726 -1,13 Jaapani jeen 138,110 -0,62 Kanada dollar 1,406 -0,80 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,119 -0,94 Poola zlott 4,178 -0,12 Rootsi kroon 9,147 -0,60 Rumeenia leu 4,410 -0,05 Šveitsi frank 1,206 -0,07 Suurbritannia nael 0,777 -0,69 Taani kroon 7,443 0 Tšehhi kroon 27,500 -0,15 Ungari forint 310,570 -0,52 USA dollar 1,258 -0,93 Venemaa rubla 49,765 -0,85

bns

Pärast annekteerimist sai Venemaa sõjalaevastiku baas Sevastopol ülejäänud Krimmist sõltumatu administratiivüksuse õigused ning tekkis oht, et linnas jämeda otsa enda kätte saanud sõjaväelased asuvad kujundama nn suletud linna. Uue linnavõimu määramiseks korraldatud hääletuse ajal tekkis just linna edaspidise arengu pärast terav vastasseis Kremli soosikuna kuberneriks tõstetud admiral Sergei Menjailo ning n-ö rahvalinna-

Simferopolis avatud Lõunagalerii nime kandev ligi 40 000-ruutmeetrine kaubanduskeskus on kogu poolsaare suurim. foto: erakogu

peaks tõusnud ärimehe Aleksei Tšalõi vahel. Kui Tšalõi ja Menjailo matsid sõjakirve avalikult maha, võis kujuneda olukord, et varasemad, ettevõtjatele võimalusi pakkuvad linna arenguplaanid võivad jääda kehtima. «Sevastopoli muutmisest nn piiritsooniks pole seni juttu olnud ja linn jääb nii ettevõtjatele kui ka külalistele avatuks,» kinnitas Sevastopoli administratsiooni avalike suhete osakonna ülem Kirill Somov. «Balaklava ümbrus, kus asub ka Eesti ärimehe kinnisvara, on ette nähtud välja arendada rekreatsiooni piirkonnaks. Mingisugust sihtotstarbe muutmist või omandi ümber jagamist pole kavas,» rääkis ta. 1. jaanuarist 2015 hakkavad Krimmis hakkama kehtima Venemaa seadused, mistõttu tuleb ka seni Ukraina kinnisturegistris olevad krundid omanike endi initsiatiivil Venemaa registrisse kanda. «Kui 31. detsembriks pole registrid

valmis, siis võime nn üleminekuperioodile lisaaega saada, sest objekte on palju,» selgitas Somov. Väidetavalt sidefirma Levicomi müügist teenitud ra-

haga Balaklavas asuva endise tiibrakettide baasi, Sotka-nimelise kinnistu ostnud Palts sai Ukraina võimu aegselt Sevastopoli linnaadministratsiooni esimehelt Valeri Saratovilt loa arendada samuti Balaklava supelranda, kuid tingimusel, et see jääb avalikku kasutusse.

Sündmuste käik • Ukraina autonoomses piirkonnas Krimmis puhkes tänavu kriis pärast seda, kui president Viktor Janukovõtš põgenes Maidanil puhkenud protestide survel Kiievist. • 27. veebruaril hõivasid eraldusmärkideta Venemaa sõjaväelased – nn rohelised mehikesed – Krimmi parlamendihoone, 28. veebruaril Simferopoli ja Sevastopoli lennujaama ning hävitasid sidekanalid Krimmi ja Ukraina vahel. • Seejärel relvastas Venemaa Ukrainast lahkulöömist pooldavaid Krimmi võitlejaid ning hõivas Ukraina sõjaväeosad. Vene armee kontrolli all 16. märtsil läbi viidud hääletusega liideti Krimm Venemaaga. ÜRO kuulutas referendumi õigustühiseks. allikas: pm

Hiiglaslik kaubanduskeskus Sotkale kavandab Palts ehitada korrusmajad kogumahus kuni 150 000 ruutmeetrit, 2010. aasta ehitusmaksumusega kuni 100 miljonit dollarit. Tederi suurosalusega Ukraina ärikinnisvara arendaja Arricano avas just keset Venemaa anneksiooni Simferopolis Krimmi poolsaare suurima, 40 000-ruutmeetrise kaubanduskeskuse Južnaja Galereja (Lõunagalerii – toim). Tederile kuulub Ukrainas viis kaubanduskeskust, senise äriplaani järgi ootab lähiaastatel avamist veel kolm.

POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Meid püütakse ilma jätta meie hingest. Valgevene välisminister Vladimir Makei ründas ÜRO Peaassambleel esinedes homoabielusid ning süüdistas lääneriike katses suruda peale oma kultuurilisi eelistusi.

Julgeolekulepe sai allkirjad Afganistani riikliku julgeoleku nõunik Hanif Atmar ja USA suursaadik Afganistanis James Cunningham allkirjastasid eile julgeolekuleppe, mis võimaldab Ühendriikidel jätta osa sõdureid Afganistani ka pärast selle aasta lõppu. Leppe kohaselt jääb järgmise aasta alguseks Afganistani 9800 USA sõdurit, kellest pooled lahkuvad 2015. aasta lõpuks. Koos NATO liitlaste vägedega on USA juhitav missioon Afganistanis 2015. aasta alguseks umbes 12 500-meheline. AFP/BNS

Vihmavarjudega meeleavaldajad eile Mongkoki äripiirkonnas. Protestijad nõuavad vabu valimisi ja Hongkongi liidri tagasiastumist.

foto: reuters/scanpix

TÄNAVAPOLIITIKA. Vabu valimisi nõudvad meeleavaldajad on hõivanud Hiina turismi- ja finantskeskuseks peetava Hongkongi südame.

Varjudega pisargaasi vastu jürgen tamme toimetaja

õrreldes nädalavahetusega oli eilne päev Hong kongis võrdlemisi rahulik. 17 aasta eest Hiina võimu alla läinud erihalduspiirkonnas juba kuid valitsenud pingetest andsid märku aga tänavatel magavad meeleavaldajad. Tänase Hiina asutamise 65. aastapäeva eel saabus tänavatele juba tuhandeid inimesi, kes plaanisid jääda sinna terveks ööks. «Ma kasvasin üles vabaduses. Nüüd näen pinguldamist ja ma ei soovi, et mu tütred kasvaksid üles nagu Mandri-Hiinas, kus inimesed ei saa rääkida ega oma soove väljendada,» selgitas Guardianile pisitütrega tänavale tulnud 31-aastane õpetaja Hymn Tse. Vastasseis korrakaitsjate ja

aktivistide vahel sai alguse juba suvel. Juunis toimus kuni 1997. aastani Briti võimu alla kuulunud ning seejärel Hiina Rahvavabariigi koosseisu läinud, kuid märkimisväärse autonoomiaga Hongkongis mitteametlik rahvahääletus valimisreformi üle, millest võttis korraldajate sõnul osa ligi 800 000 inimest. Hääletusel, mida Peking nimetas ebaseaduslikuks farsiks, pälvis valimisreform suure toetuse. Seda kinnitas ka 1. juulil toimunud massimeeleavaldus. Sellest innustust saanud demokraatiat toetav liikumine Occupy Central käis aga pärast seda välja hoiatuse võtta enda kontrolli alla alasid erihalduspiirkonnas, kui võimud ei luba ellu viia valimisreformi. Põhiseaduse kohaselt ei tohiks Hiina keskvalitsus Hongkongi sisepoliitikasse sekkuda veel aastaid. Hongkong säilitab 50 aastaks eristaatuse põhimõttel «üks riik, kaks süsteemi» – nii nägi ette lepe, millega piirkond Hiina võimu alla läks. Pekingis nähakse eristaatust aga lõpliku lõimumise vaheetapina.

Möödunud kuul teatas Peking, et lubab 2017. aastal Hongkongis korraldada otsevalimised, kuid välistas võimaluse, et piirkonna elanikud saaksid kandidaadid ise valida. Praegu nimetab Hongkongi liidrid ametisse 1200-liikmeline Pekingi-meelne komitee, tulevikus toimuks küll valimised, kuid komitee valitud kandidaatide vahel. Pekingi otsus tõi tänavatele rahvamassid. Suuremad kokkupõrked meeleavaldajate ja korrakaitsjate vahel puhkesid pühapäeval, kui politseinikud kasutasid rahvamasside laialiajamiseks pisar- ja pipragaasi. Meeleavaldajad varjusid kõrvetava päikese ja äikesevihmade eest kaitseks kaasa võetud vihmavarjude taha. Nii sai vihmavarjust meeleavalduste sümbol. Pärast kokkupõrkeid on märulipolitseinikud taandunud, piirkonna liidri Leung Chun-

Põhiseaduse kohaselt ei tohiks Hiina keskvalitsus Hongkongi sisepoliitikasse sekkuda veel aastaid.

yingi tagasiastumist nõudvad meeleavaldajad blokeerinud aga osa linnast. Suletud on koole ja ametiasutusi, tänavate blokeerimise tõttu on häiritud ka liiklus. Leung on sarnaselt Pekingiga nimetanud meeleavaldajate tegevust ebaseaduslikuks, nõudes eile protestijate kohest lahkumist tänavatelt. Mitte kõik Hongkongis, kus elab üle seitsme miljoni elaniku, ei poolda meeleavaldusi. Nii kardab osa neist, et protestidel on piirkonnale majanduslikult negatiivne mõju. Viimase eest on hoiatanud ka Hiina võimud, kelle sõnul ei too tänavapoliitika Hongkongis demokraatiat, vaid tekitab segadust ja kaost. Praegu näivad pooled ootavat teineteise järgmist sammu. Nagu näitas märulipolitseinike tagasitõmbumine, eelistaks võimud konfrontatsiooni vältida. Rahumeelset arengut näeb ette ka poliittehnoloogide koostatud lõimumisdoktriin. Küll aga tekitab küsimusi, mis saab siis, kui protestide korraldajad peaksid ellu viima ähvarduse hõivata valitsushooneid.

aastani pikendas Iraan kohustuslikku ajateenistust

Vene sõdurid ei lahku Ukrainast NATO kõneisik Jay Janzen ütles eile, et Ukrainas on endiselt sadu Vene sõdureid, kelle arv pole viimase nädala jooksul vähenend. Samuti märkis Janzen, et Ukraina piiri lähedal on endiselt umbes 20 000 Vene sõdurit. Euroopa Liit teatas aga eile, et rahuplaani pole veel täielikult jõustatud ja seega jäävad Venemaale kehtestatud ranged sanktsioonid kehtima. AFP/BNS

Rünnakud Islamiriigi vastu jätkusid USA juhitav koalitsioon ründas eile sunniäärmusliku Islamiriigi (IS) sihtmärke ümber piiratud Ain al-Arabi (kurdipäraselt Kobane) linna lähedal Süüria ja Türgi piiril, teatas Süüria inimõiguste vaatluskeskus. ISi pühasõdalased ründavad Ain al-Arabit alates septembri keskpaigast. Õhulöökidest hoolimata õnnestus äärmuslastel jõuda esmaspäeval viie kilomeetri kaugusele linnast. AP/BNS

Žvania säilmed kaevatakse üles Gruusia prokurör andis eile korralduse kaevata üles 2005. aastal segastel asjaoludel surnud endise peaministri Zurab Žvania (pildil) säilmed. Žvania oli üks roosirevolutsiooni juhte, mis tõi 2004. aastal võimule president Mihheil Saakašvili. Aasta hiljem surnud Žvania lahkamine tegi kindlaks, et peaminister suri ühes Thbilisi korteris vingumürgitusse, kuid kahtlusi see ei leevendanud. 2012. aastal algatati uus uurimine. AP/BNS

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Piiriäärsed külad jooksevad tühjaks, meie aga lammutame pealinnas korralikke maju ja ehitame nende asemel samasuguseid kontorihooneid nagu plaanitav nelja ministeeriumi ühishoone, kirjutab arhitekt Ike Volkov.

Kaksiktornid kummitavad

nterneti vahendusel ilmus 22. septembril sõnum, mis oli illustreeritud hoogsa perspektiivvaatega traditsioonilisest kontorihoonest. Kaksiktornist. Ninna lööb magus kinnisvaraarenduse lõhn, kuuldub raiskamist õigustavat vaikset pominat. Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) väljakuulutatud nelja ministeeriumi ühishoone ehitustööde kontsessiooni riigihankele laekus tähtajaks kuus taotlust, neist kolm jäid eeldatava maksumuse piiresse. Ministeeriumide ühishoone arendajaga on plaanis leping sõlmida novembris ja hoone ehitamine on kavandatud aastateks 2015– 2017. Ühishoone võimaldab riigil kümne aasta jooksul kokku hoida ligi seitse miljonit eurot. Rahandusministeeriumi, majandusja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi ühishoone koos kahe (!) maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinna Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule. Praegu on nelja ministeeriumi kasutuses kokku ligi 20 000 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ja mille energiatarve on suur. Olemasolevad hooned vajaksid lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe tõstmiseks ja töökeskkonna parendamiseks. Energiatarve väheneks uues hoones enam kui 40 protsendi võrra aastas ja see on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Lootsin seni siiralt, et see arendus on vaikselt hääbunud. Ka raadiomaja ehitamise eufoorias kõlasid täpselt samad argumendid, mis nüüdseks on häbelikult unustatud. Meenutagem, et praegune rahandusministeeriumi hoone, mis sellel krundil asub, on täiesti korras, mõni aeg tagasi euroremonditud. Karkassmaja sisemist struktuuri saab vastavalt soovile lihtsalt muuta. Kujutlegem hetkeks, et Oscar Niemeyeri 1947. aastal projekteeritud ÜRO peahoone lammutatakse ja ehitatakse umbes samal kujul uuesti üles, kuna nurinat on palju, mood muutunud, vihma tilgub läbi ja energiasäästlikkus pole see.

ahandusministeeriumi hoone ehitati 1977. aastal ja oli algul ENSV plaanikomitee arvutuskeskus. Lisaks plaanikomiteele oli majas Eesti majandusarengu instituut ja hiljem majandusministeerium. Teise korruse ruume renditi välja ka riigivaraametile ja Eesti Pangale. Kõik nad mahtusid

ära. Alates 1993. aastast on hoones rahandusministeerium. Maja ehitamiseks kasutati valuuta eest ostetud ehitusmaterjale, mis tegid majast ühe Tallinna esinduslikuma büroohoone. Meenutatakse, et maja hoiti hästi korras, remonditi pidevalt, vahetati aknaid ja soojustati. See võib olla ka põhjus, miks hoone nii kaua vastu on pidanud. 16.06.2012 EPLis kirjutati: «Läinud kuul tutvustati (uue ministeeriumide maja) projekti ja ideed hoonet lammutada praeguse hoone arhitektile Ülo Ilvesele, kes aga ei ole projektiga täielikult nõus. Tekkisid küsimused: miks on uue hoone sissepääs tihedama liiklusega Suur-Ameerika poolsest küljest ja miks hoonet on üleüldse tarvis lammutada. «Kui ta üldse maha võetakse, siis võiks olla ka mõni teine lahendus. Ei pruugi matkida seda torni, mis praegu on,» arvas arhitekt.»

lvesega oli samal seisukohal ka Eesti Arhitektide Liit. Nimelt soovitas ta maja praegusel kujul säilitada, põhjendades seda kirjalikus seisukohas: «Hoone näol on tegemist arhitektuuriväärtusliku ehitisega 1970. aastatest, mis stiilipuhtalt kajastab oma ajastu arhitektuurilist suundumust.» Fassaadil on kaitse all olev kunstiteos – Edgar Viiese fassaadikompositsioon, mis peaks kujutama hoone kunagisele funktsioonile viitavaid sümboleid. 12.09.2012 tegi Kadri Simson päringu riigikogus: «Rahandusministeeriumi praegune hoone ehitati 1977. aastal. Kui me paneme siia kõrvale Mustamäe, mida asuti ehitama 1963. aastal, siis näeme, et valitsus julgustab korteriomanikke Mustamäe maju renoveerima. Kas ei ole imelik, et 1977. aastal ehitatud rahandusministeeriumi hoonet on mõttetu renoveerida, samas kui korteriomanikele soovitatakse just midagi muud?» Andrus Ansip vastas: «Küllap on korteriomanikel olemas konkreetsed arvutused, mis kinnitavad, et ei ole mõistlik korterelamut maha lammutada, vaid mõistlik on seda elamut soojustada ja renoveerida. Aga mina olen tutvunud rahandusministeeriumi kohta koostatud analüüsiga, mis kinnitab, et ministeeriumi uue hoone ehitamine on vana hoone remontimisest otstarbekam. Kõigepealt, ruumijaotus on praeguse hoone arhitektuuriga kindlaks määratud ja seda mingite väikeste kulutustega tänapäevasteks vajadusteks ümber kohandada ei ole võimalik (!). Teiseks, energiasäästuküsimu-

sed. Selliseid meetmeid, nagu korterelamu soojustamisel võetakse, et saada vajalik efekt, ei ole võimalik selle hoone puhul võtta (!). Ma ei pea ennast ehituseksperdiks, et arvustada tehtud analüüse. Ma saan lihtsalt usaldada seda, mida Riigi Kinnisvara AS on väitnud, kusjuures ta ei ole seda väitnud mitte ainult mulle, vaid ka avalikkusele. Arvutused kinnitavad, et rahalises mõttes ja kasutuse otstarbekuse mõttes on vana hoone remontimise asemel mõistlikum ehitada uus hoone.» Kõlab kahtlaselt. Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm selgitas, et tehnilised ekspertiisid näitasid: hoone fassaad on sedavõrd halvas seisukorras, et ei vasta enam säilitamiseks vajalikele nõuetele (!). Samuti on hoone kandekonstruktsiooni seisukord halb ja vundament tuleb ümber ehitada (selge, kuna soovitakse maa-alust garaaži). Põhjusi on teisigi. «Näiteks tuleb vastavalt kehtivale detailplaneeringule parkimiskohad rajada olemasoleva hoone alla,» lisas Idnurm. Ja et kehtestatud detailplaneeringut pole vaja muuta, sest uus hoone jääb väliselt samasuguseks (see on juba täiesti absurdne). Selge, et mitmes ebasobivas hoones paiknevad valitsusasutused on ebaefektiivsed ja kulukad pidada. Siit kiuslik küsimus: on meie riigil ikka nõnda suurt aparaati vaja? Ehk saaksime hakkama väiksema ja moodsamaga? Suured tubasid täitvad arvutusmasinad on asendunud mikroskoopiliste vidinatega, meie riigimasin aga aina paisub. Ruumide rentimisega RKASilt on alati suurenenud ka asutuste rendi- ja halduskulud. Miks ei või asutused rentida ruume vabaturult, miks peab seda tegema monopoolselt ettevõttelt, rääkides samal ajal turumajandusest. Kaasaegne keskkond on ju hinnaline!

giasutusi hajutada, tekitada täiendavaid töökohti maal. Kahe peahoonega haridusministeerium pole ehk parim õnnestumine. Mõelgem riiklikult uut moodi, kaasaegselt. Projekteerimisfirmade osakonnad on tänapäeval hajutatud üle maailma, arhitektuur tuleb Eestist, ventilatsioon Indoneesiast, raudbetoon Kanadast. Ja saavad hakkama! Piiriäärsed külad jooksevad tühjaks, meie aga lammutame pealinnas korralikke maju ja ehitame nende asemel samasuguseid kontorihooneid.

Meenutagem, et praegune rahandusministeeriumi hoone, mis sellel krundil asub, on täiesti korras, mõni aeg tagasi euroremonditud.

Selge, et mitmes ebasobivas hoones paiknevad valitsusasutused on ebaefektiivsed ja kulukad pidada. Kas poleks siiski tulusam head asja mitte ära visata, vaid taaskäitlusse anda, maha müüa ja enda tarbeks korralik, tugev ja innovaatiline uus maja soetada? Riigil on vabu maatükke mitmeid. Ka Tallinnas. Ent regionaalpoliitiliselt oleks siiski kaalumist väärt tänapäeva digiajastul ka rii-

Mõnda vaba maatükki Tallinnas tutvustan juhuks, kui ikka kuidagi ei saa ehitamata jätta. Ja projekteerimiseks kulunud miljoneid oleme ju harjunud maha kandma.

uisu tänav. Äpardunud ja läbimõtlemata katse ERRi maja Rahumäele teisaldada. Miljonid raisatud, vastutajat pole. Kolde puiestee 67a. Ministeeriumide hoonele reserveeritud maa-ala, kuhu naabrusesse ehitati politseijaoskond. Turvaline paik looduskaunis kohas. Lasnamäe veerg lauluväljaku lähistel. Juba Saarise Suur-Tallinna projektis oli kauni asukohaga Tallinna kaalutud keskmes asuv kant esinduslikele valitsushoonetele mõeldud. Transport kõigis suundades avatud! Mustakivi tee 23, 25. Mereakadeemia mahajäetud hoone, avar krunt selle ümber. Renoveerimistuhin saaks väärilise väljundi. Vesilennuki 9, 12. Suured maatükid Lennusadama kõrval looduskaunis kohas. Saaks ka Lennusadama parkla ja juurdepääsutee korda. Aga samas on piinlik, et meil ei ole olnud raha riigipiiri (kontrolljoont) maha märkida ning võsast ja nõgestest puhastada. Pole võtnud vaevaks mõelda. Üle piiri tulnud aafriklase või idamaalase tunneme Võru või Vastseliina kandis ehk veel kuidagi ära ja pistame soolaputkasse, roheliste mehikestega aga on juba raskem. Kuuldavasti hakkavad asjad piiril ehk muutuma. Muus osas ma nii optimistlik pole.

POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Unistus universaalsest terviseloost Tervisesüsteemide arendamisel pole probleemiks andmete puudus, vaid üleküllus

ellest on kakskümmend aastat, kui president Lennart Meri innustas meid otsima oma Nokiat. Igatsus suure ja ilusa järele püsib ja kuna IT-riik Eesti arendab teaduspõhist majandust, on otsitava nimetuseks nüüd nutikas spetsialiseerumine. IT-vallas on konkurents tohutu ja massiga siin ei löö. Uute äppide ja vidinate müügiedu on üürike ja ühekordne müügitehing pole nutikas. Nutikas on toota tarkvara, mida teised (loe suured) teha ei suuda. Eesti eelisteks ITs on isikukood, X-tee ja väike rahvaarv, mis võimaldavad välja töötada ainulaadseid isikupõhise terviseinfo analüüsimeetodeid, mis pole võimalikud mujal Euroopas ega üheski suurriigis, kus aga neid lahendusi pikisilmi oodatakse. Ühendades isikukoodi alusel terviseinfo, saab ehitada individuaalse terviseloo, millest tõuseb personaalset kasu igale eestimaalasele, kui ta arstiabi vajab. Miljoni elaniku terviselood annavad aga maailmas ainulaadse andmebaasi (infrastruktuuri) teadusja arendustööks tervishoiu juhtimise ning arstiabi kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks tarvilike tarkvaralahenduste väljatöötamiseks.

Meie praegune E-tervis tuleviku tervishoidu ei võimalda, kui me ei alusta sihipärast teadusja arendustööd, mis eristaks olulise terviseinformatsiooni ebaolulisest, kirjutab TÜ tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet.

ehes seda sihikindla plaani järgi tõenduspõhise meditsiini põhimõtete alusel, on nutika spetsialiseerumise tulemuseks (toodeteks) algoritmid ja otsusetoed haiguste diagnoosimise ja raviplaanide koostamiseks ning raviasutuste tööprotsesside juhtimiseks. Selliseid tööriistu vajab kogu arenenud maailm, sest arstiabi kvaliteet, kättesaadavus ja optimaalne ressursikasutus on globaalsed probleemid. Tervisesüsteemide arendamisel infoühiskonnas pole probleemiks andmete puudus, vaid nende üleküllus. Ka Geenivaramu pakub eestlastele geenikaarti, et meist igaühe kohta oleks veel tuhandeid uusi andmeid. Tõeliselt innovaatiline ei

ole uus test, analüüs ega vidin, mis uusi andmeid toodab, vaid intellektuaalne lahendus, mis andmete merest informatsiooni tekitab. Nutikas on eristada oluline ebaolulisest ja kujundada tervikpilt konkreetse isiku tervisest ja haiguskäigust – individuaalne terviselugu. Selle kontseptsiooni sisu kannab viimane sõna – lugu, mis tähistab arengut ajas, sest tervis ei ole staatiline mõõde. Tänasel pildil, analüüsil või enesetundel on informatsiooniline väärtus ainult teades eilset. Ainult sel juhul tekib andmetest informatsioon, millest kujuneb diagnoos ja raviplaan või teadusliku küsimuse lahendus.

ndividuaalne ehk patsiendikeskne terviselugu vajab olemasolevast E-tervisest totaalselt erinevat lähenemist. Praeguse E-tervise digiloo kaks komponenti – haiglaravi kokkuvõte (epikriis) ja ambulatoorse visiidi kokkuvõte – on struktureerimata andmemürakad, millest terviselugu ei ehita, sest ehituskivideks neid lammutada ei saa. E-tervise keelde tõlgituna – vabatekstina sisestatud tähtedest ja numbritest ei teki infot, olgu neid tähti ja numbreid kuitahes palju. Mida vajame, on moodulipõhine lähenemine, n-ö legoland, mille väikesemahulisi standardiseeritud andmemooduleid ühendavaks niidiks on isikukood. Igaühe tervis on küll individuaalne, kuid võimalikud tervisehädad on kõigil samad – luumurd või kasvaja, infarkt või depressioon. Selliseid tervisesündmusi iseloomustavad muutus tervises (diagnoos või vigastus), tehtud tegevused (operatsioon või tablettravi) ja tulemus (paranemine või mitte). Modulaarne ülesehitus teeb andmete standardiseerimise ja struktureerimise lahendatavaks ülesandeks ja abstraktne mõis-

Ühendades isikukoodi alusel terviseinfo, saab ehitada individuaalse terviseloo, millest tõuseb personaalset kasu igale eestimaalasele, kui ta arstiabi vajab.

te «tervis» on kirjeldatav 500–1000 erineva andmemooduli abil, mis kajastavad enam levinud tervisesündmusi. Andmemoodulid (tervisesündmused) on paindlikud detailid nii kliiniliste registrite loomisel kui analüüside teostamiseks haigete ravi tulemuslikkuse hindamisel mistahes elanikerühmade lõikes. Erinevalt personaalsest meditsiinist, mis on elitaarne, otsides erisusi ja erisustele erilisi lahendusi, on isikupõhise terviseloo koostamise aluseks ühisosa otsimine ja standardiseerimine. Otsides erisusi, jõuame ummikusse, sest kogemus ühe inimese ravis ei ole üle kantav teistele, kuid arstiabi vajab just ühendavat ja üldistavat informatsiooni. Andmemoodulitest terviselugu on ühtaegu individuaalne ja universaalne. Individuaalne, sest tagab isikukoodi abil info kogumise järjepidevuse ja kujunev lugu kajastab igaühe eripära. Universaalne, sest kaasatud on kõik eestimaalased ja kõigi kohta kogutakse andmed moodulitesse sama formaadi alusel. See teeb andmemoodulid (tervisesündmused) võrreldavaks ja analüüsitavaks nii rahvastiku tervise, raviasutuse töö kvaliteedi kui kliinilise arstiteaduse mõistes. Isikupõhine terviselugu täieneb uue tervisesündmusega, kui uuesti tervishoiusüsteemiga kokku puutume.

eie praegune E-tervis ega personaalse meditsiini lahendused tuleviku tervishoidu ega tuleviku arstiteadust ei võimalda, kui me ei alusta sihipärast ja massiivset teadusja arendustööd, mis eristaks olulise terviseinformatsiooni ebaolulisest ning koguks ja kuvaks seda isiku omapärale kohasel viisil. Nutikas innovatsioon oleks siin uute IT-lahenduste tekitamine vastavalt kliinilistele küsimustele. Intellektuaalne pingutus tuleb selleks teha meedikutel, sest arvutite jaoks on kõik numbrid ja tähed võrdse tähendusega, kui neile pole õpetatud vastupidist.

Venemaa tõukab Rootsit NATO suunas

esti kaitsepolitseiniku röövimine Venemaa poolt on teinud paljud inimesed Rootsis ärevaks. See näitab, et Venemaa agressioon ei piirdu Ukrainaga, vaid võib tabada ka ühte Rootsi põhjapoolsetest naaberriikidest – Eestit. Julgeolekupoliitiline pinge hiilib Rootsi enda territooriumile lähemale. Viimastel nädalatel on arutelu Rootsi suhetest lääne kaitsealliansi NATOga saanud uue hoo. Tugevalt lihtsustatult kõlaks poolt-väide Rootsi NATO liikmesusele nõnda: Rootsi NATO liikmesus tõstaks riigi julgeolekupoliitilist turvalisust. Ning lisaks looks suurema stabiilsuse Läänemere piirkonnas. Vastuväide liikmesusele võiks kõlada aga nõnda: Venemaa tõlgendaks Rootsi NATO liikmesust agressiivse käiguna. Venemaa oleks oma julgeoleku nimel sunnitud suurendama sõjalisi jõude Rootsi lähinaabruses. See omakorda võib viia ahelreaktsioonina Läänemere piirkonna relvastumiseni. Ja Rootsi kui NATO-maa võib olla sunnitud minema vastumeelselt sõtta. Ei, sellisel juhul oleks parem, et Root-

mats hallgren

vabakutseline ajakirjanik

si (ja Soome) ei kuuluks NATOsse. See tagab praeguse stabiilsuse Läänemere piirkonnas. Rootsi kaitsepoliitika on pikka aega tuginenud deklaratsioonile, et «Rootsi on rahuajal alliansivaba riik, et suuta olla neutraalne sõja korral meie lähinaabruses». Üldiselt arvatakse, et see seisukoht on teeninud riiki hästi paljude külma sõja aastate jooksul. Kuid Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa täiesti uue välis- ja julgeolekupoliitilise maastiku Rootsi lähinaabruses. Vana väide kaotas tugevuse. Rootsist sai Euroopa Liidu liige ning riigi tugevat kaitsevõimekust võis vähendada. Küsimus NATO liikmesusest tõusis taas päevakorda 1990. aastate lõpus. Arvatakse, et Rootsi avalik arvamus ei ole siiski küps nii suureks sammuks kui NATO liikmesus. Selle asemel on Rootsi väikeste sammudega lähenenud NATOle. Näiteks on Rootsi sõdurid osalenud NATO juhitud rahuvalveoperatsioonides. Poliitiline taktika on õnnestunud. Rootsi on tasahilju teinud aina enam koostööd NATOga Rootsi avalikkusele muret valmistama-

ta (enamik rootslastest on jätkuvalt NATO liikmesuse vastu). Nüüd on Rootsi lähenemine NATO-le ühes taktis president Putini Suur-Venemaa impeeriumi unistustega veelgi intensiivsemaks muutunud. Hiljuti kirjutati alla lepingule, mis lubab NATO väed Rootsi kutsel Rootsi territooriumile. Ning NATO hiljutisel tippkohtumisel pakuti mitmetele riikidele, sealhulgas Rootsile ja Soomele, nn kuldkaarti tihedamaks partnerluseks ametliku liikmesuseta. «Kuldkaart» avab tihedama koostöö luureks, sõjalisteks õppusteks ja kaitsetehnika ostmiseks. Rootsi teekond on selge. Suund viib Rootsi aina lähemale NATO liikmesusele. Aga me ei ole veel seal. Pärast hiljutisi valimisi 14. septembril näitab enamik märke, et Rootsi saab sotsiaaldemokraatide juhitava valitsuse. Sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt NATO liikmesuse vastu. Lõpetuseks. Rootsi suhet NATOga ei otsusta vaid Rootsi ise. Väga tähtis on, kuidas Soome otsustab. Rootsi taotleks ilmselt NATO liikmesust, kui ka Soome seda teeks. Kuid Soomegi ei ole sinnani veel jõudnud.

TEELINE JA TÄHED D

Mart Raudsaar Piisavalt põhjendamata taotlused

õppenud nädalavahetuse seisuga ulatus Tallinnas Õle tänava maja ühes korteris koeraekskrementide hunnik aknani. Ehkki Põhja-Tallinna linnaosa on valmis tellima korteri koristuse, pole taotlus kohtu hinnangul piisavalt põhjendatud ning nii haiseb hunnik seal edasi. Mäletate küll, see on see korter, kus vanaproua koerakarja pidas. Äärmusliku näite varal võiks rahulolevalt eeldada, et eraomand on Eesti Vabariigis kindlalt kaitstud. Omaniku loata ei tohi korterisse siseneda ja julkagi minema viia: sissetung tuleks kõne alla ehk vaid siis, kui omanik toas tuumapommi valmistaks. Siiski võib leida ka näiteid, mis seavad kodu turvalisuse kahtluse alla. Ja ma ei räägi sellest, et keegi võiks kehtivat üldplaneeringut rikkudes püstitada kodu lähedale 1200-pealist karja mahutava lauda, nagu on juhtumas Haljala vallas. Kuulake, räägin hoopis lihtsama loo – mis võib juhtuda igaühega. Suve lõpul trimmerdas Valgamaal elav tuttav õues heina. Juhuslikke inimesi tema elamisse naljalt ei satu, sestap oli uks suletud nii-öelda luuavarre meetodil. Tuppa naastes avastas naine, et keegi oli vahepeal majja tunginud, haige koera toast välja lasknud ning kõik toad läbi käinud. Sissetungijast oli jäänud segases käekirjas teade, mis nõudis võla tagasimaksmist ja kuhu oli lisatud mobiiltelefoni number. Võiks küsida Emil Rutiku häälel: kuidas teile meeldiks kõik see? Augustiõhtud on hämarad ning mõtted maja ümber luusivast koduvanast ei kuulu meeldivate kilda. Naine otsis internetist politseiprefektuuri üldkontakti ja helistas. Laupäevaselt oli prefektuuri maja üsna inimtühi ning talle vastati, et teemaga tegeleb esmaspäeval kohalik konstaabel. Midagi ei olnud varastatud ja polnud otsest rünnet kellegi elule. Paraku ei nõustunud politsei uurima, kellele telefoninumber kuulub ning milles on asi. Tänapäeval puudub eraisikul igasugune võimalus telefoninumbri omaniku kindlakstegemiseks, kui number on salastatud. Politseil on niisugune võimekus olemas, ent taas – taotlus peab olema põhjendatud.

smaspäeval saabus politsei mu tuttava tallu ning uuris asjaolusid. Kuna midagi jubedat polnud juhtunud, siis tuli neid veenda teemaga tegelema. Paari tunni pärast tuli politsei tagasi ja teatas, et on isiku kindlaks teinud. «Selle mehe käest ostsite mõni aeg tagasi trepi,» ütles politsei. Kuna mees pole kogu raha kätte saanud, siis tuleb ilmselt algatada kaks uurimist: üks sissetungi ja teine võlgujäämise kohta. Ma ei näinud, kuidas politsei seda serveeris, ent tean, et suur osa inimesi oleks selle peale avalduse kirjutamisest loobunud. Mu tuttavale meenus, kuidas enam kui viis aastat tagasi tõepoolest ta ühe vana trepi ostis, kusjuures tehing sai lõpule viidud; kuid miski ei põhjenda sissetungi teise inimese eluruumidesse. Ja ta läks kohalikku politseijaoskonda ja esitas avalduse. Mul pole vähimatki kahtlust, et ametkonnad suudaksid kummagi kaasuse kohta kirjutada alustuseks neli lehekülge juriidilist teksti, mille võib kokku võtta sõnadega: taotlus peab olema põhjendatud. Keskendudes seaduse mõttele, peaks olema selge, et põhiseaduslik kodu kaitse ei tähenda, nagu võiks ühismajas elav omanik täita toa ekskrementidega. Ning teisalt, kodu kaitse tähendab seda, et võõra sissetung, olenemata asjaoludest, ei ole tühiasi ka siis, kui midagi pole varastatud ja puuduvad laibad. Mõnes Ameerika osariigis võib sissetungija rahumeeli maha lasta. Õnneks ei ela me Ameerikas (iroonia). Mis sai aga politseile esitatud avaldusest? Sellest pole siiani kippu ega kõppu. Praeguse seisuga on kohus siiski lubanud Tallinna linnavalitsusel korterit koristada.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || vaba aeg || postimees, 1. oktoober 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER

Indrek Sammul, Sulev Teppart (külalisena), Johannes Tammsalu.

Teatri Kodu

RAHVUSOOPER ESTONIA

Väikses saalis

Lastelavastus 5.10 kl 12

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 2.10 kl 12

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt 2.10 kl 19 Soodustus pensionäridele 40 %

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Maris Liloson, Tõnu Kilgas jt 3.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 3.10 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Kristel Pärtna jt 4.10 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Aare Saal, Janne Ševtšenko jt 4.10 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Abigail Sheppard jt 5.10 kl 17

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Asszonyi, Rauno Elp, Juuli Lill jt

Kuressaare Linnateatris 12.10 kl 18

PIKK JÕULUEINE

P. Hindemithi lühiooper Dirigent: Risto Joost Osades: Janne Ševtšenko, Annaliisa Pillak, Rauno Elp, Mart Laur, Oliver Kuusik jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 1., 17.10 kl 19

Rahauputus

Michael Cooney. Lav Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt. 2., 12., 16.10 kl 19

Leke

Jordi Galceran. Lav Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart (külalisena), Lauri Kaldoja (külalisena). 3., 8., 25.10 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja. 4., 10., 30.10 kl 19 Viimaseid kordi!

Kollaborandid

John Hodge. Lav Merle Karusoo, osades Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Roland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor,

1., 11., 23.10 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja. 2., 26.10 kl 19

2.10 kl 11

KULDVÕTMEKESE LUGU PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

UGALA TEATER

Orvud

Lyle Kessler. Lav Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi. 3., 25.10 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov. 4., 10., 30., 31.10 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja

4.10 kl 19 Esietendus!

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra või Hanna-Liina Võsa, Koit Toome jt. Lavastaja Georg Malvius, dirigent Martin Sildos 5.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste 2.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Pähklimägi, Andres Mähar 3.10 kl 19

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov 4.10 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt. 5.10 kl 16

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Sadamateater 1.10 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia). Jaanika Arum,Linda Kolde,Kärt Tammjärv,Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas 2.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 3.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

3., 31.10. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus) 4., 30.10 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

Kahe isanda teener

Kullervo

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee 3., 4., 7., 8., 9.10 kl 19

Hei, õeke

Üksikisiku mentaliteet. Karja identiteet. Egokeskne loogika. Aktiivne passimine. “Hei, õeke” on näitlejate ja etenduskunstnike Riina Maidre ning Inga Saluranna teatraalne & minimalistlik lavastus.

TEATER NO99

1., 17.10 kl 19

1., 02.10. kl 19

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs 3.10 kl 13; 18

(lav. Lauri Maijala) 3., 30.10. kl 19

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt. 8.10 kl 19

Kaasavaratu

1.10 kl 19

Haapsalu kultuurimaja

2.10 kl 19 Viimane etendus Eestis

Printsess Luluu ja härra Kere

Sajand

Autor Tõnu Õnnepalu. Lavastaja Margus Kasterpalu. Osades Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Triinu Meriste, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Rait Õunapuu jt. 9.10 kl 19 Viimane etendus!

Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud

Väike saal

PAPLID TUULES

RAKVERE TEATER

väike maja

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra või Hanna-Liina Võsa, Koit Toome jt. Lavastaja Georg Malvius, dirigent Martin Sildos

1.10 kl 19

KVARTETT

Suur saal

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

Väike maja

VON KRAHLI TEATER

8.10 kl 19

suur maja

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra või Hanna-Liina Võsa, Koit Toome jt. Lavastaja Georg Malvius, dirigent Martin Sildos 7.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

Lihula Kultuurimajas

1.10 kl 13

Suur Maalritöö

Autor Ellen Niit. Lavastaja Oleg Titov. Osades Oleg Titov ja Merle Liinsoo. 4. 25.10 kl 17

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam. Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

Võru Kultuurimaja 6.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 3.10 kl 19

TESTOSTEROON 4.10 kl 19 Esietendus! 10., 23.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

Küünis

2., 17., 23.10 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU 4., 10., 25.10 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 7.10 kl 11 ja 13

PÕRR…!!!

Kuressaare Linnateatris 1.10 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 1.10 kl 18

KVARTETT

Abja Rahvamaja 6.10 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG

Leping

(lav. Indrek Apinis) 4., 09.10. kl 19

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

Mooste Mõisa Folgikojas

Paide Püha Risti kirik

17.10 kl 19

1.10 kl 18

Tallinnas Nordea Kontserdimajas 19.10 kl 19

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Haljala Rahvamaja 2.10 kl 19

Südamesõbrad

Salme Kultuurikeskus 4.10 kl 19

Südamesõbrad

Kunda Linna Klubi

Paide linna sünnipäevaaktus

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Kavas Läte, Mägi, Türnpu, Saar, Tubin, Ernesaks, A. Kapp, Kreek, Tobias, Sink, Uusberg

Kuusalu kunstide kool 1.10 kl 18

LAURI VÄINMAA (klaver)

Chopin, Schumann, Vihmand, Liszt

Lihula kultuurimaja 2.10 kl 19

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent MIKK ÜLEOJA

Kreeka muusika õpituba, juhendajad Margarita ja Peep Raun Ukraina muusika õpituba, juhendaja Ruslan Trotšinski

ERSO

www.erso.ee

Estonia kontserdisaal 3.10 kl 19

Kontserdisarja GURMEE avakontsert Bohuslav Martinů - Süidid balletist “Špalíček” Ludwig van BeethovenKlaverikontsert nr 2 Richard Strauss Sümfooniline fragment balletist “Joosepi legend” Kalle Randalu (klaver) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent NEEME JÄRVI

13.10 kl 19

Antsla kultuurija spordikeskus

Tamsalu Kultuurimaja

3.10 kl 19

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR

14.10 kl 19

Meie esimene miljon

Tapa Kultuurikoda

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas. www.epcc.ee

NO54 Kolmapäev

Toila Seltsimaja

3.10 kl 19

4., 6.10 kl 19 Viimaseid kordi

17.10 kl 19

Meie esimene miljon

Elina Netšajeva (sopran) Johan Randvere (klaver)

Tallinna Niguliste muuseumis

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

Pürksi Kultuurimaja

GREGORY ROSE SURMATANTS

18.10 kl 19

(lav. Lauri Maijala)

13., 14., 15.10 kl 19 16.10 kl 20

Jõhvi kontserdimaja

Kanuti Gildi Saal

18.10 kl 15 Eelviimane etendus

Rannu Rahvamaja

Balti Teatri Festivalil Riias

Südamesõbrad

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov) 7., 21.10. kl 19 (lav. Elili Neuhaus)

1.10. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Endla Küün 3.10. kl 19

Kullervo

NO54 Kolmapäev

NO65 Suur õgimine 8., 9., 10.10 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

4.10. kl 16

NO54 Kolmapäev

(lav. Lauri Maijala)

18.10 kl 21 Viimane etendus

Kullervo

Salme kultuurikeskus 6.10. kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

Aruküla rahvamaja 8.10 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 2.10 kl 18 6.10 kl 16

Andromeda saar

I. Hargla. Lav Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Faust

A. Toikka. Lav Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 9.10 kl 16

Pal-tänava poisid

F. Molnar. Lav Aare Toikka Osades: Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kaspar Jancis 10., 13.10 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny. Lav Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Jõgeva Kultuurikeskus 15.10 kl 19

Karin ja Pearu

A. Toikka. Lav A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

NO54 Kolmapäev

Balti Teatri Festivalil Riias 22., 23., 24.10 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 25.10 kl 23

NO99 Tantsulaager: Hiiumaa Tantsufestivali-eri 27., 28., 29.10 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Laagri City Kontserdimajas 4.10 kl 19

Viimsi Kooli aulas 5.10 kl 19

Märjamaa Rahvamajas 6.10 kl 19

Paide Kultuurikeskuses 7.10 kl 19

Kuressaare Kultuurikeskuses 9.10 kl 19

Haljala Rahvamajas 10.10 kl 19

Meie esimene miljon

Meie esimene miljon 20.10 kl 19

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis 2., 4., 5., 19., 20., 21.10 kl 19

(T)öö klubis

John Godber, komöödia Lavastaja Sander Pukk Osades: Kait Kall, Tõnis Niinemets, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Tubin

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Vanemuise kontserdimaja 1.10 kl 15

RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV

telekonkursil “Klassikatähed” säranud noored muusikud. Elina Netšajeva (sopran) Ksenia Kutšukova (sopran), Auli Lonks (klaver) Koostöös Eesti Muusikanõukoguga Tasuta sissepääs

Pärnu kontserdimaja 1.10 kl 19

RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV

telekonkursil “Klassikatähed” säranud noored muusikud. Anni Ruugla-Toompere (flööt), Henri Zibo (akordion), Pipilota Neostus (flööt) Jakob Teppo (klaver) Koostöös Eesti Muusikanõukoguga Tasuta sissepääs

Jõhvi kontserdimaja

Tartus Vanemuise Kontserdimajas

1.10 kl 17

11.10 kl 19

telekonkursil “Klassikatähed” säranud noored muusikud. Ansambel ABRAHAM’S CAFE Koostöös Eesti Muusikanõukoguga Tasuta sissepääs

Pärnus Endla Teatri suures saalis 12.10 kl 19

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV

Ansambel BOMBILLAZ

“Klassikatähed”

3.10 kl 19

Estonia kontserdisaal 4.10 kl 19

Vanemuise kontserdimaja 5.10 kl 17

Kontserdisari “Kuldne klassika”

Tallinna Kammerorkester MARTIN KUUSKMANN (fagott) Dirigent RISTO JOOST C.P.E. Bach, Hummel, Mozart, Haydn

Väravatorn 4.10 kl 16

11.10 kl 19

Solistid, kammeransambel, Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Gregory Rose (Suurbritannia) Pool tundi enne kontserdi algust toimub loeng „Surmatantsu“ maalist.

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Keila Miikaeli kirik 5.10 kl 16

Kirikuklassika

Suur Muusikakadeemia - Vivaldi sonaadid III Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (klavessiin) Taavo Remmel (kontrabass)

Kristina Kriit (viiul) Tiia Tenno (orel) Kavas: Bach, Paganini, Händel jt. Vaba sissepääs

Kärdla kultuurikeskus

Rootsi-Mihkli kirik

4.10 kl 18

Otepää gümnaasium 6.10 kl 18

«Isa tuli koju»

Lauri Saatpalu ansambel

Peterburi Jaani kirik 4.10 kl 19

“Bachist Zappani” QUASAR SAXOPHONE QUARTET (Kanada) Bach, Glazunov, Vivier, Gregory, Andriessen, Zappa

Jõhvi kontserdimaja 6.10 kl 9.30 ja 11.15

Pärnu kontserdimaja 7.10 kl 10.15 ja 11.45

Estonia kontserdisaal 13.10 kl 9.30; 11.15 ja 13.15

Vanemuise kontserdimaja 14.10 kl 9.30; 11.15 ja 13.15

Lastepäev “Teeme ise muusikat”

Õpitoad: “Flamenco!” juhendaja Maria Rääk “Rääkiv rütm” (india muusika) Juhendavad Arno Kalbus ja Jamila Löökpillide tuba maailmamuusika rütmidest juhendaja Reigo Ahven

7.10 kl 15

Hingemuusika RootsiMihkli kirikus

Dotsent Lauri Väinmaa klaveriklassi õpilased: Priidik Purga, Georg Mirek King Kavas: Beethoven, Liszt, Chopin, Rahmaninov Vaba sissepääs

Randvere Peetri kirik 12.10 kl 14

Hingemuusika

Madis Kari (klarnet) Kadri Ploompuu (orel) Kavas: Mozart, Saint-Saens, Ravel jt. Vaba sissepääs

Tartu Linnamuuseum (Narva mnt. 23) 22.10 kl 18

Meistrite Akadeemia

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Ralf Taal (klaver) Kavas: Beethoven, Debussy (5€, 3€)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB 1.10

Muusikapäev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias

Avatud loengud ja kontserdid! Sissepääs tasuta Vaata lisa: www.ema.edu.ee/kontsert

POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

arvustus martin luiga kriitik

«Ebamugavad narratiivid» Galeriis ISFAG avatud 5. oktoobrini

Terake uuemat kunstiajalugu

S Kurt Billy (Pääru Oja, paremal) ja tema perekond (Tiit Sukk, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson ja Piret Krumm) lavastuses «Hõimud» .

foto: teet malsroos

HÕIMUD. Priit Pedajase uuslavastus rikastab Eesti Draamateatri mängukava.

Oletan, et sa ei kuule mind pille-riin purje teatrikriitik

Nina Raine’i «Hõimud» Tõlkinud Krista Kaer. Lavastaja Priit Pedajas. Osades: Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan. Esietendus draamateatri väikses saalis 21. septembril

ina Raine’i «Hõimud» («Tribes», 2010) on värske valik kaasaegsest dramaturgiast, mis rikastab draamateatri mängukava, ärgitab mõtlema ja teeb rahutuks, aga mõjub teraapiliselt. Kui esietenduse vaheajal arutleti veidi ebalevalt, kas kellelgi on tutvuskonnas kurte inimesi, siis koduteel mõtlesin nähtust-kuuldust juba isiklikumalt. «Hõimud» on osavalt kirjutatud näidend suhtlemisraskustest, suutmatusest üksteist, aga ka iseennast kuulda, kuulata. Loo keskmes sünnist saadik kurt noormees Billy, teda ümbritsev perekond ja sinna «hõimu» uustulnukana sisenev Billy tüdruksõber Sylvia, kelle kuulmine pärilikkuse tõttu kadumas. Puuetega inimeste teema testib publiku empaatiat ja samas võimet üldistada.

Priit Pedajase lavastus mõjub karge ja allhoovuses tundlikuna, näitlejad mängivad hoolivalt, hetketist sentimentaalsuse ohtu igaüks oma rollist sõltuvalt ületades, kord leebelt, kord tormakalt. Muusika lisab nukrust nagu vihmatilk haaval ja mustade lindude parv toaseinal (kunstnik Riina Degtjarenko) sahistab kergeid tumetiibu. Alguses, kui isa ja ema ja vend ja õde Billy ümber kärarikkalt ja tüütult nääklevad, jääb pilk nagu enesekaitseks Pääru Oja Billy silmadesse kinni. Ja Billy püüd sõnamürast peamist välja kuulata hakkab külge. Pääru Oja osalahendus oleks kui uus variatsioon «Orbude» Philipi teemale, iseseisvuda ihkavale üksiklasele. Billy on mõistagi vanem, näitleja väljendusvahendid uued, alates kurdi kähe-katkevast häälekasutusest, mida pole kerge kuulata. Aga Philipi ja Billy sisemaailmu, elus olemist ühendab Pääru Oja südamlik helgus ja teadlik, täiskasvanulik andestamissuutlikkus. Isemoodi võrreldav «Orbudega» on ka oma venna hoidmise teema, mis kaasab Tiit Suka Danieli rolli, tema tuttavlik joviaalne kaitsekiht mureneb aina õhemaks, just kaitsetus avab Suka lavaelus erandlikke hapraid tundetoone. Keeruline ja uudne ülesanne on Marta Laanel Sylviana, tema pingsa, hetketi meeltheit-

Vene teatri paremik Eestis

ümne päeva pärast algab festival «Kuldne Mask Eestis», mille programmist saab esile tõsta leedu lavastaja Rimas Tuminase tööd «Jevgeni Onegin» (Moskva Jev. Vahtangovi nim teater), briti lavastaja Declan Donnellani Shakespeare’i-ainelist tõlgendust «Mõõt mõõdu vastu» (Moskva A. S. Puškini nim teater). Sama teatri esituses saab näha ka mitme Kuldse Maski preemia

laureaatlavastust «Hea inimene Sezuanist». Lasteprogrammist leiab kolm lavastust Peterburi Suurelt Nukuteatrilt: «Kakuke», «Barmalei» ja «Vii». Festivalil näeb ka Peterburi Mihhailovski teatri kolme ühevaatuselist balletti Nacho Duatolt, kusjuures «Nunc dimittis» on lavastatud Arvo Pärdi muusikale. Festivali lõpetab ebatavaline Tolstoi «Anna Karenina» käsitlus Jev. Vahtangovi nim teatrilt. PM

va tõsiduse ja ootamatult vilksatava eluhuumori piir äraarvamatu. Sylvia ja Billy eneseotsingu ja -kaotuse faasid, elutõe ja eluvale suhtelisus paneb mõtlema, kuivõrd üldse saab end teisele kuuldavaks teha, lähedust lootes või lunides. Kas usume, et meid kuulatakse. Kas kuulame ise. Või suhtlemegi ainult iseendaga, lõputult üle ja juurde mõeldes. Lukustame end vaimsesse, intellektuaalsesse, hingelisse kurtusesse. Kasutamata mängupind eeslaval annaks nagu mõista, kuidas taandume oma turvaalale, söandamata piire avardada.

Aga Philipi ja Billy sisemaailmu, elus olemist ühendab Pääru Oja südamlik helgus ja teadlik, täiskasvanulik andestamissuutlikkus. Näidendi etteaimatav armukolmnurk osutub püüniseks publikule, aga üksteise mõjuväljades pääsevad Billy, Sylvia ja Daniel millelegi iseendas lähemale. Kolm ülejäänud tegelast, Billy vanemad ja õde Ruth, jäävad või jäetakse pigem iseenda hooleks, värvikalt sekundeerima, ei minda hinge kallale. Mis ei tähenda, et nad piisavalt ei torgiks üksteist, iseennast, publikut. Tõnu Oja iroonilis-intellektuaalne pujäänist isa näikse koduseid madinaid kaifivat, aga oma nõrku-

L LÜHIDALT postimees

arvustus

si varjab kiivalt; Kaie Mihkelsoni ema on lepitav pool, humoorikas, salliv, hajali; Piret Krummi Ruth rapsib enesekeskses tähelepanuvajaduses ja eneseusalduse puuduses. Tore on jälgida, kuidas perekond kriisihetkedel ärevaks sülemiks koondub, et taas tükkideks laguneda, rutiinses enesehaletsuses ja salvavas sarkasmis lohtu leida. Pinevaks muutub olukord, kui leplik Billy haarab initsiatiivi ja lavastab peres rollivahetuse: korraga peavad teised tema ümber pingutama, et kuulda ja aru saada. Subtiitrid laval, mis tõlgivad viipekeelt, hakkavad aga ühtäkki kirjapildis fikseerima varjatud mõtteid, «tõlkima» lauseid, mida välja ei öelda. Kelle vaate- või kuuldepunktist need subtiitrid tekivad? Mida püüame lugeda huulte liikumisest või arusaamatust viipekeelest – kas üksnes seda, mida tahame või ei taha uskuda? Ka (näiliselt) puudevabana, tervena me aina oletame, inkrimineerime üksteisele süüd, mis lähtub iseenda kompleksidest. Lahendus võib peituda ühes hoidvas viipes, lahkes sõnas, ligimese ärakuulamises, tunnete keele õppimises. Paraku on see elus määratult keerulisem kui teoreetilises väitekirjas või kohmakas kriminaalromaanis. Ent lavastuse lõpetab Billy vaikne, hele naeratus.

Kolm uut esietendust

Toomikul näitus Saksamaal

«Kadri» ilmus Soomes

Laupäeval esietendub Vanemuises «Ooperifantoom», peaosa laulmas Stephen Hansen Norrast. Endlas esietendub Kadri Adamsoni ja Merilin Kirbitsaga «Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid» (lav Laura Mets). Tallinna Linnateatris aga Vallo Kirsi töö «Hiirtest ja inimestest».

Müncheni galeriis 84GHz näeb kunstnik Jaan Toomiku videonäitus «Alone», kus eksponeeritakse viit tuntud teost viimasest kümnendist. Iga video keskne tegelane on kunstnik ise, teoseid läbib üksinduse meeleolu. Tegu on Toomiku esimese videonäitusega Saksamaal.

Silvia Rannamaa «Kadri» ilmus soome keeles pealkirjaga «Kadrin päiväkirja», tõlkijaks Anniina Ljokkoi. Raamatule on lugemiskogemuse lihtsustamiseks lisatud ka ajaloo konteksti seletav järelsõna ning sõnastik, mis selgitab, mida tähendavad pioneerid ja noorteajaleht Säde.

iim Preimani kureeritud «Ebamugavad narratiivid» ISFAG galeriis (asub kohe EKKMi kõrval) võtab mälestada viit krooniaegset ühiskonnakriitilist kunstiaktsiooni. Alul tundub kontseptsioon kuidagi algeline või lihtne. Natuke järele mõeldes on asjal oma rahvahariduslik väärtus. Tuleb tunnistada, et neist aktsioonidest ei olnud ükski täielikuna mu teadvusesse jõudnud, ehkki Suurel Meedial on igaühega neist tegemist olnud. Ennevanasti polnud Suur Meediagi nii totaalne. Ei siinkirjutaja elus ega üldse. Need aktsioonid ise tunduvad täna mulle justkui enesestmõistetavana, ent nende toimumise ajal poleks see nii olnud. Samuti oleks nürim elada, kui mõned asjad, mis praegu tunduvad iseenesestki mõis-ta, oleks tänini tegemata. Enam kõnetas töödest disainer Margus Tamme disainitud Arvo Pärdi festivali plakat aastast 2005, millele oli Arvo Pärt kirjutatud Coca-Cola sildi stilistikaga. Reklaamid said lausa mõne aja väljas rippuda, kuni jaole saadi ja ära lõpetama hakati. Lõpuks arutati juhtumit isegi riigikogus. See oleks saanud kõigile väga õpetlik olla. Esitada küsimusi nagu a) mis vahe on CocaColal ja Arvo Pärdil, b) miks kõik selle pärast nii närvis on või c) ehk võiksime sellesse fenomeni kuidagi kriitilisemalt suhtuda, sest tegelikult teavad meist väga vähesed midagi klassikalisest muusika. Inimesel, kes on ise üritanud midagi teha, on Pärdiga seoses see lisanüanss ka juures, et Pärt on ilmselt ainuke eesti soost inimene, kes on «saanud oma asjad» (üldühiskondlik äramärkimine selle eest, kui tegeletakse millegi olulisega). Isegi ilma eluterve kadeduse ja üldise vastalisuseta võib tekkida küsimus: kuidas see täpselt juhtus, et üks inimene sai oma asjad ja teised ei saanud. Tunnustus ei peaks olema nii püha asi, et selle tekkimise struktuure mitte kahtluse alla seada. Tunnustuse kinnistumise mehhanismid on ju primitiivsed.

iwa projekt «Grafiti patrull» (1997), mis seisnes Euroopa Komisjoni territooriumile grafiti tegemises, kõnetas ka. Toona oli rahvuse poliitiline teadvus alles tekkimas – inimene võis poliitiliste asjadega tegeleda ja parteisse kuuluda ning keegi ei arvanud, et see oleks palju patusem kui muud asjad. Variatsioonid teemal «kunstnik on vaene» jätsid aga külmaks. Kunstniku vaesust ei peaks käsitlema muutüübilisena ülejäänud vaesusest. Selgitada kapitalile ja riigisüsteemidele, et kunst tuleb neile kasuks – vähemalt üks pool saab sellest tehingust tünga ja kõik teavad seda. Universaalse vabaduse fragmendid tuleb sisse nõuda või välja petta. Performance’is raha hävitav Ene-Liis Semper («Raha») tundub ka mage, juba Oru Pearu pani kümnerublasega piibule tuld. Sama raha eest vara hävitada oleks palju tugevam sõnum. Avalikult või salaja oma loomingut hävitada, tugevam sõnum. Oma karakterit sotsiaalselt saboteerida, tugevam sõnum. Näitust võib vaadelda ka kui harjutusi ühiskonnaks olemises. Täna me oleme ühiskonnaks olemises juba vilunumad. Aeg on küps ühiskondlikkuse kategooria kriitika jaoks.

14 || SPORT || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Tahan kõigile tõestada, et ma pole argpüks. Ma ei reetnud oma kodumaad. Venemaa iluuisutaja Jevgeni Pljuštšenko tahab Pyeongchangi olümpial kaasmaalastele näidata, et armastab endiselt oma kodumaad ning loobus Sotšis lühikava esitamisest terviseprobleemide tõttu.

KORVPALL

Korvpalli karikavõistlused pakkusid üllatuse Korvpalli Eesti karikavõistluste kaheksandikfinaal lõppes üllatusega, kui noormängijatest koosnev Audentese SG / Noortekoondis alistas 101:95 Valga meeskonna. Audentes alustas vastavalt reglemendile kohtumist 15:0 eduseisus ning kasvatas poolajavileks vahe juba 22 punktile. Valgal õnnestus lõpuks küll vahet vähendada, kuid kaotusest see neid ei päästnud. Audentese poolelt tegid hiilgava mängu Ivo-Van Tamm ja Siim Markus Post, kes said kumbki kirja 32 punkti. Valga parimana viskas Jurijs Aleksejevs 28 punkti.

JALGRATAS

Wiggins sihib maailmarekordit Suurbritannia jalgrattur Sir Bradley Wiggins (pildil) kinnitas, et tema järgmise aasta üks põhieesmärke on tunnisõidu maailmarekordi purustamine. «See sunnib mind talvel end voodist välja ajama,» lausus Wiggins muheledes. Tippmarki hoiab enda käes Jens Voigt, kes läbis kuu keskel Šveitsis Grenchenis 51,115 kilomeetrit. «Olin üllatunud, kui Voigt oma rekordikatsest rääkis, kuid see, mida ta tegi, oli fantastiline. Ma võiksin juba järgmisel nädalal sama üritada, kuid tahan selleks korralikult valmistuda,» rääkis Wiggins.

1:0

võidu

võttis Müncheni Bayern eilses Meistrite liiga kohtumises Moskva CSKA üle. JALGPALL

Pehrsson nimetas koondise eelseisvateks mängudeks Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson (pildil) valis välja 23 mängijat, kes kogunevad 6. oktoobril Tallinnas, et astuda eelseisvates EM-valikmängudes vastu Leedule ja Inglismaale. Koondisesse kuuluvad Mihkel Aksalu, Sergei Pareiko, Pavel Londak, Artjom Artjunin, Alo Bärengrub, Enar Jääger, Ken Kallaste, Gert Kams, Ragnar Klavan, Igor Morozov, Taijo Teniste, Henri Anier, Ilja Antonov, Aleksandr Dmitrijev, Rimo Hunt, Dmitri Kruglov, Joel Lindpere, Karol Mets, Henrik Ojamaa, Sergei Zenjov, Konstantin Vassiljev ja Martin Vunk.

Kahekordne olümpiavõitja lõpetas karjääri 27-aastane kahekordne ujumise olümpiavõitja Jessica Schipper võttis pärast Londoni olümpiat aja maha ja sai emaks. Sellel nädalal otsustas ta lõplikult, et teeb spordiga lõpparve.

Villemi kerkis punktikohale Vormel Renault 2.0 Eurocup sarja eelviimane etapp sõideti Prantsusmaal Paul Ricardi ringrajal, kus Itaalia Prema Powerteami meeskonnas sõitev Hans Villemi lõpetas 10. kohaga.

Peatreenerite vahetused: Avo Keel (paremal) liikus Tallinna Selverist Pärnusse, Rainer Vassiljev (vasakult teine) Rakverest Selverisse. Nende kõrval Selveri foto: liis treimann juhatuse liige Lauri Kasper, Pärnu mänedžer Reio Tilk ning Pärnu kapten Andrus Raadik.

VÕRKPALL. Sel nädalal algav võrkpallihooaeg tuleb tänu rohketele mängijate ja treenerite liikumistele ning tasemel välismängijatele viimaste aastate põnevaim.

Hooaja eelvaade: võrkpall lendab vahetuste tuules mariel gregor mariel.gregor@postimees.ee

esti ja Läti klubidest koosnev Schenkeri liiga alustab oma 10. hooaega, osaleb seitse Eesti ja viis Läti klubi. Postimees vaatab algava hooaja eel Eesti võrkpalliklubide seisu, toob välja olulisemad muudatused koosseisudes ja vaeb meeskondade võimalusi.

1. Huvitavaim vangerdus – Keel Tallinnast Pärnusse Üheksa aastat Tallinna Selverit juhendanud Avo Keel läks Pärnusse ning võttis kaasa eelmise hooaja ühisliiga MVP ja suurima punktitooja, diagonaalründaja Hindrek Pulga ning sidemängija Martti Keele. Nende kahe koostööst sündis eelmisel hooajal kõikide vastaste jaoks palju meelehärmi. Lisaks tuli pealinnast Pärnusse tempomees Timo Tammemaa ja TTÜst liitus kogenud Jaanus Nõmmsalu. Juures on noor leedulane Arnas Rumševicius ning olulisematest lülidest jätkavad Pärnu senine liider Andrus Raadik ning Kardo Kõresaar ja Tamar Nassar. «Minu arvates on loogiline, et klubi juhtkond kuulab kõigepealt treeneri soove mängijate osas ja siis ütleb, kas see on võimalik või mitte,» sõnas Keel Selverist Pärnusse siirdunud meeste kohta. Keel on nõus, et enim on kahe hooaja vahel tugevnenud TTÜ. «Nemad on tugevamad kui eelmisel aastal ja ega Tartu mehed ka kehvemaks ei jää,» sõnas Keel. «Kodused konkurendid on suutnud väga head leegionärid soetada.» «Pärnus on ootused alati kõrged ja eks meiegi tahame olulistel mängudel osalised olla,» avaldas juhendaja eesmärgi. Postimehe kommentaar: Avo Keel on Avo Keel, emotsionaalne inimene ja naljamees, ent nutikas ja kaval treener, kes suudab ka «karud mängima» panna. Usu-

tavasti teeb Pärnu eelmisest aastast tublisti etema hooaja.

2. Suurim tugevneja – TTÜ Möödunud hooajal karikavõistlustel triumfeerinud TTÜ on selleks aastaks suutnud kokku panna veelgi konkurentsivõimelisema meeskonna, vahetunud on seitse meest. Üheksa mängijat koosseisust on seejuures TTÜ üliõpilased. Vaatamata senise liidri Mart Tiisaare lahkumisele Soome liigasse, on hooaja eel näidatud päris kena mängu. Värvatud on kaks tasemel leegionäri: brasiillane Daniel Maciel ja valgevenelane Kirill Krasnevski. Jätkab ka juba eelmisest aastast tuttav väliseestlane Sander Rätsep. Meeskonna üks olulisemaid lülisid, sidemängija Kusti Nõlvak on kahest seljalõikusest samuti taastunud ning juhib taas TTÜ rünnakuid. «Kui suudame meiega sarnaste eelarvetega klubid selja taga hoida, siis on hästi. Samas tahaks mõnel suurel ka selja prügiseks teha,» viitas peatreener Janis Sirelpuu tunduvalt suuremate eelarvetega Tartule, Selverile ja Pärnule. Postimehe kommentaar: Sirelpuu pole treenerina väga kogenud, ent on juba tõestanud, et seda mängu ta jagab ning suudab ka rasketes olukordades julgeid taktikalisi käike leida. Hooaja põnevaim meeskond, võimeline kõiki võitma.

3. Verinoored sidemehed ja kogenud vanameistrid – Tartu Bigbank Kevadel Eesti meistrivõistluste finaalis Selverist jagu saanud Tartu Bigbank jäi kahe hooaja vahel ilma Itaaliasse siirdunud liidrist Renee Teppanist. Tema puudumisel langeb suur koormus kogenud Argo Meresaarele, kes on pärast põlvelõikust taas väljakul, ent vigastused kimbutavad vanameistrit jätkuvalt ja seetõttu on ta hooajaeelsetes mängudes saanud kaasa teha osaliselt. Teise diagonaalina saab rohkem kogemusi Taavi

Nõmmistu. Sidemängijad Artis Caics ja Andres Toobal on lahkunud, neid asendavad 21-aastane bulgaarlane Georgi Topalov ja 17-aastane Robert Viiber, kes kontrollmängudes pole kaaslastega väga head klappi leidnud. Rakverest tuli üle kogenud moldovalane Denis Sintov, põhitegijatest jätkab ka nurgamees Robert Täht ning temporündajad Kevin Soo ja Henri Treial, samuti raudvara Rait Rikberg libero kohal. Peatreener Andrei Ojamets ei soovinud valitseva Eesti meistrina üheski liigas favoriidikoormat enda õlule võtta. «Ma eelmise aasta ja selle aasta meeskondi ei võrdleks, olulisi muutusi on toimunud. Sel aastal on väga raske midagi ennustada,» sõnas ta.

on hea. Olen meestega väga rahul.» Postimehe kommentaar: Korralik kooslus – piisavalt noorust, piisavalt kogemust. Osalevad suure tõenäosusega nii mõnelgi medalimängul.

5. Rakvere – Kaibald ja lätlased Rainer Vassiljevilt võttis peatreeneriohjad üle Aigor Kaibald. Tugevduseks on toodud lätlased Lauris Iecelnieks ja Arturs Briedis. Selverist naasis kodulinna sidemängija Ronald Järv ning TTÜst tulid Karel Ellermaa ja Karlis Mesila. «Igale positsioonile on konkurents,» on Kaibald komplekteeritusega rahul. Postimehe kommentaar: Selverile, Tartule, Pärnule ja TTÜ-le on raske vastu saada, ent playoff’id on jõukohased.

Eesmärk on mängida medalitele ehk olla olulistel nädalavahetustel saalis. 6. Võru/Danpower Selveri peatreener Rainer Vassiljev

Postimehe kommentaar: Kui vigastustest üle saadakse ja noored sidemehed oma mängu leiavad, on Tartu tiitlinõudleja nii Schenkeri liigas, karikamängudel kui Eesti meistrivõistlustel.

4. Vassiljev ja Tallinna Selveri uus nägu Ühisliiga tiitlikaitsjat Tallinna Selverit juhendab ambitsioonikas Rainer Vassiljev. Meeskonnas on seitse uut mängijat. Lisaks sidemängijale Andres Toobalile on värvatud kaks tasemel leegionäri, austraallane Lincoln Williams ja itaallane Federico Marretta. Kapten Martti Rosenblatt tegutseb sel hooajal tempoosakonnas ja senine libero Denis Losnikov nurgaründajana. «Seni toimib kenasti,» kommenteeris Vassiljev positsioonide vahetust. «Eesmärk on mängida medalitele ehk olla olulistel nädalavahetustel saalis,» ütles Vassiljev. «Oleme suhteliselt noored, ent senised trennid ja mängud on näidanud, et seis

Noortekoondise asemel on Võru meeskond sel hooajal väljas peamiselt omakandi meestega. Ent värvatud on ka kolm leegionäri: ukrainlasest sidemees Dmõtro Kozlovskõi ning leedulased Robert Juchnevic ja Andzej Savostenok. «Suuri sõnu ei tee, võtame samm-sammult,» lausus peatreener Marko Mett. Postimehe kommentaar: Kõrges mängus ei osale, iga võit on saavutus.

7. Uustulnuk Järvamaa Järvamaa pääses kõrgemasse seltskonda esiliiga võiduga. Lisandunud on Selverist Kristjan Õuekallas, samuti meelitati veel jätkama Pärnus pallinud Siim Põlluäär ja Romet Priimägi. Klubi eestvedaja Veiko Tihemets: «Püüame kohaneda ja märgi maha panna, playoff’idest tahaks osa võtta.» Postimehe kommentaar: Palju kogenud pallureid, kes võivad mõnes mängus üllatada, ent hooaja kokkuvõttes kõrgete kohtade eest ei heitle.

POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

TŠEMPIONI ÕPPETUNNID. Sloveenia endine ujumisäss Peter Mankoc tahab viia viis eestlast Rio olümpiale.

Mankoc – Eesti ujujate aus piitsutaja intervjuu uu jaan martinson spordiajakirjanik

esti ujujate eliitgrupi treener, Sloveenia endine staar Peter Mankoc näikse olevat karm mees, teinekord põrutab hoolealustele häälekalt. «Minu eesmärk pole olla sportlastega sõber, vaid neid kiiremini ujuma panna. Tulemus on ainus, mis maksab.» Ujujad omakorda kiidavad Mankocit. «Ta on aus mees, kui vaja, annab piitsa, kui vaja, siis präänikut. Usun temasse,» teatas Pjotr Degtjarjov. Ujumises algas siinmail uus ajajärk. Milleni see viib, näitab tulevik. Loodi viiest tipust koosnev grupp, kellele tagatakse võimalusel kõik profisportlasele väärilised tingimused. Gruppi juhendab spordiga lõpparve teinud medaliujuja Triin Aljandi abikaasa Mankoc, kolmekordne maailma- ja 11-kordne Euroopa meister. Miks just viisik – Martti Aljand, Martin Liivamägi, Martin Allikvee, Degtjarjov ja USAs õppiv Ralf Tribuntsov? «Mõistagi soovinuks kaasata rohkem sportlasi, kuid me pole praegu võimelised enamatele tingimusi looma,» selgitas Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen. «Selleks, et pühenduda täielikult spordile, olla proff ning loota tulemusi, peavad olema tagatud treeningvõimalused, laagrid, meditsiiniline teenindus, taastusvahendid, teaduslik tugi. Lisaks eluks vajalik – ulualune, auto, et varahommikul trenni saaks, ja taskuraha. Praegu veel kõike pole, kuid liigume selles suunas, et oleks.» Mankoc omakorda poetab, et ei suuda suurema seltskonna resultaatide eest vastutada, kuid üritab treeningutel juhendada ka teisi, kannaleastujaid. «Konkurents peab olema. Kui keegi näitab tulemuste ja suhtumisega, et peaks eliiti kuuluma, siis teeme vahetuse.» Hommikune treening Kalevi ujulas. Koondislastele on eraldatud kaks rada. Mankoc jalutab basseini veerel edasi-tagasi, saades tervisest hoolivale inimesele ette nähtud päevase kilometraaži kuhjaga täis, võtab kahe

stopperiga aega ning karjub inglise keeles aktiivselt õpetussõnu. Karjub seepärast, et veesolinast, õhutusseadmetest ja muudest segavatest häältest üle olla. «Õpime üksteist alles tundma,» selgitab Mankoc. «Mina nende eeldusi, võimeid, vigu ja iseloomu, nemad minu filosoofiat ja tööstiili.»

Peter Mankoc • Sündinud: 4. juulil 1987 Ljubljanas • Rahvus: sloveenlane • Pikkus ja kaal: 192 cm ja 87 kg • Elukoht: Tallinn • Perekonnaseis: Triin Aljandi abikaasa • Amet: Eesti ujujate eliitgrupi treener • Lühiraja MM: 3 kulda, 3 hõbedat, pronks • Pika raja EM: hõbe • Lühiraja EM: 11 kulda, 6 hõbedat, 8 pronksi

Kumb on lihtsam, sportlasetöö või treeneritöö?

Küsimus pole töö sisus, vaid selles, kas teed seda maksimalisti kombel südamega või ükskõikselt, kellast kellani. Teisalt... Sportlasena vastutad vaid iseenda, treenerina kogu tiimi eest. Igatahes treeneritöö on mulle uus väljakutse. Väljakutsed panevad sind liikuma ja annavad jõu.

Usud endasse ja Eesti ujujaisse?

Usun, ent keegi pole minu külge kinnitatud. Kui minu filosoofia ja metoodika ei sobi, võib leida teise treeneri. Tiimis on väljakujunenud ujujad, kardinaalselt neid muuta ei saa, küll aga anda kätte suund, mis viib kõrgemale, tipu poole. Samas võivad mul olla maailma parimad ideed, kuid lõpuks sõltub kõik sportlasest. Treener on vaid nõuandja. Kui ujuja asub stardipukile, saan ainult loota, et ta teeb nõnda, nagu olen õpetanud, kuid protsessi enam sekkuda ei saa.

Millises seisus on Eesti ujumine praegu ja kahe aasta pärast?

Oleneb, mida me mõõdame. Tuleb arvestada, et ujumine ja kergejõustik on olümpiamängude alustalad. Kogu maailm ujub, teist nii konkurentsitihedat ala tegelikult pole. Eestis on kõigest 1,4 miljonit elanikku. Teie, õigemini meie, ei hakka iial ujumist valitsema. USAs on 350 000 võistlustel osalevat ujujat, Jaapanis üle 4000 ujumisklubi, Eestis aga... Peame sportlastele lähenema väga individuaalselt. Ameerikas, Venemaal, Austraalias, seal võib hulga sportlasi hakklihamasinasse heita, osa jääb ellu ja tõuseb tippu. Kui Eestis või minu kodumaal Sloveenias keegi ujumises medaleid tooma hakkab, on see kui loteriivõit. On täiesti eri asi, kas olla maailma kümnes ujumises või mõnel talialal. Mul pole midagi talispordi vastu. Ausalt! Olen laagrites suusatanud ja laskesuusatanud – ääretult raske tegevus. Võtan talisportlaste ees mütsi maha, aga... Ka Sloveenias panustati minu arvates liiga palju talisporti. Mõistan, riigil on vaja medaleid, ning selleks, et ükskõik, millisel alal kulda võita, pead olema superman, aga ujumises super-superman. Eesti ujumine kahe aasta pärast... Probleem peitus selles, et puudus tugev tiim, kus käiks halastamatu võitlus ka treeningul. Nüüd on tiim loodud. Need viis, kes sinna kuuluvad, on võimelised jõudma Rio de Janeiro olümpiale, annet neil on, tahet samuti.

Sa näikse olevat karm treener?

Mitte karm, vaid nõudlik. Minu eesmärk pole olla sportlastega sõber, vaid neid kiiremini ujuma panna. Tulemus on ainus, mis maksab. Kui näen, et ei tehta seda, mida vaja, või nii, kuidas vaja, siis ütlen seda kenal toonil. Kui kuulda ei võeta, kordan öeldut valjul kenal toonil. Siis asjad enamasti muutuvad. Räägitakse, et sa polnud kuigi andekas ning võitsid medaleid tänu tahtele, suhtumisele ja maksimalismile?

Peter Mankoc selgitab Eesti tippujujatele: tee tööd, näe vaeva, siis tulevad ka medalid.

foto: liis treimann

Liivamägi: Mankoc oskab teadmisi edasi anda Ujumiskoondislane Martin Liivamägi tunnistas, et treener Peter Mankoc on ootusi ületanud: «Ta on väga positiivne inimene. Teadmisi on tal palju, ja mis oluline – ta oskab neid sportlastele edasi anda. Mankocit võib pidada otsekohe-

seks inimeseks ja see otsekohesus on mulle uus ja huvitav, USAs õppides ja treenides seda ei kohanud. Mankoc ei häma, ütleb, kuidas asjad on.» Liivamägi tõdes, et Mankoc on samavõrd õpilane – õpib treeneri-

tööd ja ka Eesti ujujaid tundma: «Üritame teda seejuures igati aidata. Kuid Mankoc ei suru enda arvamust peale, vaid arutame asjad üheskoos läbi.» Pjotr Degtjarjov nõustus Liivamäega: «Mankoc on aus mees.

Kui vaja, annab piitsa, kui vaja, siis präänikut. Usun temasse, muidu ma siin grupis ei treeniks. Mis tema metoodikasse puutub, siis kilometraaž pole suurenenud, küll aga harjutame kvaliteetsemalt, kasutame aja paremini ära.» PM

Olin eeldustelt tõesti keskpärane – väiksed käelabad, lühikesed käed, jalanumber kõigest 44, mitte 48 nagu rivaalidel. Jah, mul oli hea veetunnetus, aga mis peamine – sain aru, et kui tahan kuhugi jõuda, pean tegema ropult tööd. Kvaliteetset tööd. Südamega. Olin iseendale suurim vastane, üritasin olla homme parem kui täna. Kui püstitasin maailmarekordi, hakkasime treeneriga kohe arutama, kuidas seda parandada. Minu filosoofia on: piir tuleb ette alles siis, kui tabloole ilmub aeg 0.00,00.

Värske president hakkab Eesti jäähokit uueks looma JÄÄHOKI. «Ma ei hakka lu-

bama, et kolme aasta pärast mängime KHLis ja viie aasta pärast on igas Eesti linnas jäähall, alustada tuleb palju väiksematest ja lihtsamatest asjadest,» sõnas eile Eesti Jäähokiliidu presidendiks valitud Rauno Parras. Alaliidu värske juht on veendunud, et just lihtsate asjade abil on võimalik Eesti hokit ja selles toimuvat palju paremaks muuta. Jäähokiliidu juhi koht pole Eestis unistuste amet. Aastaid on hokiga kaasnenud tülid, skandaalid ja suured segadused. Parras, endine Eesti mõistes tipptasemel hokimees,

teab seda kõike väga hästi ning seepärast kaalus ta alaliidu etteotsa asumist väga põhjalikult. «Tean, et kõrvalseisjana on alati lihtsam kritiseerida kui ise midagi teha. Olen elus selle õppetunni juba saanud, seepärast otsustasin proovida ise midagi teha,» rääkis ta oma otsuse tagamaadest. Igapäevaselt Saksamaa lennundusettevõttes Lufthansa Consulting vanemkonsultandina töötav Parras kavatseb muuta kogu alaliidu juhtimise vastavaks tänapäevasele kultuurile. «Tuleb luua selge süsteem, kuidas alaliit toimib, püstita-

da selged eesmärgid ning igas valdkonnas peab olema vastutaja,» selgitas ta. Ühe esimese asjana peab ta otsustama, kas alaliit saab endale tegevjuhi. Siiani kandis seda rolli oma vabast ajast senine president Jaan Mölder. «Alguses olin kindlasti seda meelt, et alaliidul peab olema tegevjuht, kuid peame vaatama oma võimalusi, väikese raha eest pole võimalik korralikku inimest leida.» Lisaks Parrasele on uus inimene alaliidu juhatuses ka Veiko Süvaoja, kelle õlule jääb juba laupäeval algavate Eesti meistrivõistluste koordineerimine. Kodused meistrivõistlused on

Rauno Parras

foto: sille annuk

Parrase arvates üks täiskasvanute hoki prioriteete. «See, kui mõni klubi mängib kusagil kõrgemal tasemel, on tore, kuid praegu pole selleks ilmselt reaalseid võimalusi. Peame arendama oma liigat, et tekiksid normaalselt toimivad klubid ja oma fännid,» arutles ta ja lisas, et algavate meistrivõistlustega on veel piisavalt probleeme – ühel klubil on varasemast võlad, teine ei saa aga õigeks ajaks meeskonda kokku. Eesti jäähoki lähiaastate peamiseks prioriteediks peab Parras aga noorte hokit. «Jääaladest on iluuisutamises teh-

tud aastaid süsteemset tööd, kuid jäähokis on tegeletud põlve otsas nokitsemisega,» nentis ta. «Tegelikult tahan kiita oma eelkäijat Jaan Mölderit, kes on asjades loonud natukenegi selgust, varem oli sasipundar veelgi suurem.» Alaliidu juhi sõnul tuleb pöörata tähelepanu probleemsete keskuste töö parandamisele. Probleemsete keskuste all pidas ta silmas Tallinna ja Tartut, lisaks loodab ta tekitada uue keskuse Viljandisse. «Praegu pole ju küsimus jäähallide vähesuses, vaid hoopis nende järele käivas nõudluses,» tõdes ta. Peep Pahv

16 || TERVIS || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

ÜLEMINEKUIGA. Günekoloog Hedda Lippuse sõnul ei tasu peljata menopausi vaevuste leevendamist hormoonraviga.

Kolmandik elust möödub menopausis sirje niitra reporter

enopaus algab ja kulgeb igal naisel erinevalt, kuid reeglina hõlmab see kolmandiku naise elust, mistõttu on oluline teada, kuidas vähendada sellega kaasnevaid vaevusi. Arstresident günekoloogia erialal Hedda Lippus vastab kõige põletavamatele menopausi puudutavatele küsimustele. Kui vanalt menopaus algab ja mis on premenopaus?

Menopausist rääkides on oluline mõista, et menopausi saame diagnoosida n-ö tagantjärele ehk siis, kui menstruatsioonid on puudunud viimase 12 kuu jooksul. Premenopausi all mõtlevad arstid menopausile eelnevat perioodi, mil menstruaaltsükkel on veel regulaarne. Perimenopaus tähendab perioodi, mis esineb vahetult enne menopausi ja aasta pärast seda ning mille ajal esinevad menopausi lähenemisele viitavad sümptomid ja ka hormonaalsed muutused. Sel ajal on oluline silmas pidada, et fertiilsus on küll langenud, kuid rasestumine ei ole võimatu. Seega peab hoolimata esimestest klimakteeriumile viitavatest sümptomitest end jätkuvalt raseduse eest kaitsma, kui ei ole plaanis enam sünnitada. Keskmine menopausi tek-

kimise vanus on 50–51 eluaastat. Menopaus võib tekkida ka varem, kui mingil põhjusel on operatiivselt eemaldatud naissuguelundid. Samuti seostatakse menopausi varasemat algust suitsetamisega. Seega elab keskmine naine üle kolmandiku oma elust postmenopausis. Sümptomite esinemise algus, lõpp ja intensiivsus on väga individuaalsed. Mõni naine ei pruugi kogeda muud kui menstruatsioonide lõppemist, samas mõni võib kannatada aastaid erinevate vaevuste tõttu. Millised on esimesed menopausi tundemärgid?

Üleminekueale iseloomulikeks sümptomiteks peetakse lisaks menstruatsioonitsükli häiretele ja menstruatsiooni ärajäämisele kuumahooge (esinevad kuni 70 protsendil naistest), unetust, muutusi kaalus, rindade valulikkust, peavalusid, meeleolukõikumisi ja depressiooni.

Günekoloogi juures käimine ei tohi lõppeda koos fertiilse ea ja laste sünnitamisega. Arst-resident Hedda Lippus

Hormonaalsetest muutustest tingituna leiavad aset muutused ka kuse- ja suguelundites, millest tingituna võib esineda tupekuivust, valulikkust vahekorra ajal ja urineerimisel. Mis on kliimaks ja kas seda esineb ka meestel, mismoodi see neil kulgeb?

Klimakteerium ehk üleminekuiga hõlmab enda all mõisteid pre-, peri- ja varane postmeno-

paus – viimane hõlmab viit aastat pärast menopausi. Kliimaks esineb ka meestel ning sellest on viimastel aastatel järjest rohkem rääkima hakatud. Ka meestel esinevad muutused hormoonide tasemes, mis omakorda võib põhjustada kuuma- ja külmahooge, seksuaalse huvi langust ja muud. Probleemide korral peaksid mehed pöörduma androloogi vastuvõtule. Mida tuleks teha, kui ilmnevad esimesed menopausi tundemärgid?

Klimakteeriliste sümptomite esinemisel ei ole põhjust midagi ette võtta, kui sümptomid ei sega elukvaliteeti. Kui aga sümptomid peaksid tekkima tavapärasest oluliselt varem ehk enne 45. eluaastat, siis tasuks minna günekoloogi vastuvõtule. Millised on sümptomite leevendamise võimalused?

Kõige olulisem on tervislik elustiil. See tähendab, et tuleks pöörata tähelepanu mitmekesisele toitumisele ja piisavale liikumisele. Uuringud on näidanud, et mõõdukas füüsiline aktiivsus vähendab kuumahoogude esinemist. Samuti on fakt, et vananedes hakkab vähenema kalorite arv, mida keha enda igapäevaseks tööshoidmiseks vajab, seetõttu tuleb oma toitumist ka vastavalt sellele korrigeerida. Suitsetamine ja alkoholi liigne tarbimine on riskiteguriks osteoporoosile ja ka paljudele teistele haigustele, seetõttu tuleks püüda kahjulikest harjumustest vabaneda, vajadusel selleks oma perearsti poole pöörduda. Lisaks soovitatakse

osteoporoosi ennetamiseks tarvitada toidulisandina kaltsiumi ja D-vitamiini. Naistel, kellel on tugevalt elukvaliteeti häirivad sümptomid, tuleks siiski täiendava ravi saamiseks pöörduda günekoloogi poole, kes vastavalt konkreetsetele kaebustele saab määrata kõige sobivama ravi. Hormoonasendusravis kasutatakse naissuguhormoone, vastavalt vajadusele kas ainult östrogeeni sisaldavaid preparaate või östrogeeni ja progesterooni kombinatsiooni.

saab lisaks manustada ka nahaaluselt ja emakasiseselt. Naistearst kaalub enne hormoonasendusravi määramist võimalikke plusse ja miinuseid ning soovitab sobivaimat varianti. Kasutatakse võimalikult madalat hormoonide doosi, mis tagab sümptomite leevendumise. Tänapäevastes uuringutes on leitud, et teatud antidepressantidel on kuumahooge vähendav toime. Meeleoluhäirete ja depressiooni korral võib vajalikuks osutuda antidepressantide kasutamine.

Kas ravivõimalused on aastatega ka paranenud?

Kes vajavad hormoonasendusravi ja kui kaua seda teha võib?

Hormoone on tänapäeval võimalik manustada erineval viisil – suu kaudu, läbi naha ja limaskesta, tupe kaudu. Progesterooni sisaldavaid vahendeid

Hormoonasendusravi vajalikkus sõltub otseselt naise kaebustest. On eraldi riskirühmad, kes kindlasti vajavad hormoonasendusravi, nendeks on nai-

Arst-resident Hedda Lippus rõhutab, et elusügist ei maksa karta – lihtsalt tuleb elustiili vastavalt kohandada ja vajadusel kindlasti arstilt abi küsida. foto: margus ansu

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

aga püsiva iseloomuga – näiteks põhiainevahetuse aeglustumine, naha elastsuse vähenemine.

Naiste kogemusi

Kas naised on menopausist piisavalt teadlikud? Milliste rumalate küsimustega on teie poole pöördutud?

Merle (60)

Rumalad on ainult need küsimused, mida ei esitata. Kõige olulisem on naistel teadvustada, et günekoloogi juures käimine ei tohi lõppeda koos fertiilse ea ja laste sünnitamisega. Naised peavad just pärast seda perioodi väga hoolikalt ja regulaarselt kontrollis käima, et haigused, sealhulgas pahaloomulised kasvajad, võimalikult vara saaksid diagnoositud ja ravitud. Kui on mure, siis ei tohi üksinda kodus muretseda, vaid peab asjatundjalt nõu ja abi küsima. Kuidas mõjutab kliimaks naise välimust ja psüühikat?

sed, kellel on menopaus tekkinud enne 45. eluaastat. Lisaks vastavalt olukorrale ka naised madala luutihedusega või riskiteguritega selle tekkele. Hormoonasendusravi pikkust ei ole konkreetselt määratud. Põhimõte on, et ravi tehakse vaid niikaua, kuni patsiendil püsivad kaebused ehk ravi ajutisel katkestamisel sümptomid taastuvad. Missugused negatiivsed kõrvalmõjud on hormoonasendusravil?

Nagu igal ravimil, on ka hormoonasendusravil oma negatiivsed kõrvaltoimed, mis on võib-olla liigagi palju kõlapinda leidnud, seetõttu on tekkinud paljudel naistel sellega seoses hirmud ja eelarvamused. Hormoonasendusravi kasutatakse selekteeritud juhtu-

del ja võimalikult lühiajaliselt. Sellega saavutatakse märkimisväärne elukvaliteedi paranemine, osteoporoosi ja luumurdude esinemissageduse langus ning jämesoolekasvajate esinemissageduse vähenemine. Rinnavähi kohalt on uuringud vastukäivad, kuid kindlalt on tõestatud, et pärast hormoonasendusravi kasutamise lõpetamist on rinnavähi esinemissagedus võrdne tavapopulatsiooniga. Millal see kõik lõpeb või kestab see igavesti, küsivad paljud naised.

Klimakteeriumi iseloomulike sümptomite kestus on väga individuaalne ja ravi kestus otsustatakse individuaalselt. Konkreetselt klimakteeriumiga seotud sümptomid esinevad keskmiselt kolme kuni viie aasta vältel. Paljud muutused on

Nagu juba eelnevalt mainitud, põhjustavad menopausis aset leidvad muutused meeleolu kõikumist ja depressiooni. On leitud ka seoseid menopausi ja mälufunktsioonide halvenemise vahel. Sellest tulenevalt on huvi hormoonasendusravi ja mälufunktsiooni säilitamise vastu maailmas suur, kuid hetkel on uuringute tulemused veel ebaselged. Sellel teemal käivad pidevalt uuringud ning loodetavasti saame varsti anda ammendavaid vastuseid. Ealised muutused leiavad aset ka välimuses, näiteks naha elastsus väheneb. Oluline muutus on märkimisväärne luutiheduse langus, mis küll väliselt ei ole nähtav, kuid võib anda endast märku luumurdudega. Kui suure osa oma ajast naistearstid üleminekueast tulenevate probleemidega tegelevad?

Nagu eelnevalt mainitud, elab keskmine naine üle ühe kolmandiku oma elust postmenopausis. Seega moodustavad selles eagrupis naised märkimisväärse osa naistearstide patsientidest. Pigem on Eestis probleemiks see, et naised ei käi pärast laste sünnitamist ja fertiilse ea lõppu enam piisavalt palju naistearsti juures, kui et nad seda liiga tihti teeksid.

Mul algas menopaus üsna vara, ehkki olin sünnitanud kaks last ja ühtki günekoloogilist lõikust polnud olnud. Lootsin ikka, et see tuleb alles pärast 50. eluaastat, aga tuli 45 aasta vanuselt. Ehmatus oli suur, kui «päevad» ära jäid ja need vastikud kuumahood algasid. Piinlik oli, kui keset tööd – aga ma suhtlen inimestega –, äkki näost punaseks läksin ja üleni higiga kattusin. Tegelikult oli sellest suurem löök eneseteadvusele, et kas nüüd siis olen vana ja ongi kõik läbi. Arsti abiga sain sellest kõigest pisitasa üle – kuumahood kadusid mõne aja pärast ja enesetunne paranes. Elu jätkus vanaviisi ja isegi voodielus polnud tagasilööke. Võtan ühe hormoontableti päevas ja käin iga aasta arsti juures kontrollis.

Jaanika (63) Mul algas see umbes 52-aastaselt, täpselt ei mäleta. Vaevused olid nagu kõigil. Kuumahood käisid päris tihti: kunagi mõõtsin isegi ära, olid iga tund ja kestsid ikka mõne minuti, mitte nagu kirjanduses, et vaid üks minut. Alguses soovitas arst plaastreid, aga need on rohkem vist lastele, umbes nagu suitsetajatel – ei võta nad mingit suitsuhimu ju ära. Hiljem sain hormoontabletid ja nendega olukorra kontrolli alla. Nüüd olen proovinud kaks korda lõpetada, aga kuna käin tööl, on see seni võimatuks osutunud.

Aada (75) Mul need kuumad hood käivad aeg-ajalt siiamaani, aga ma ei pane neid eriti tähele. Arsti juures pole sellega käinud ja ka mingeid luumurde pole olnud, mis pidid sellega seoses tekkima. Olen kuulnud, et ka neil tablettidel on igasugused kõrvalmõjud – mida vähem võtad, seda parem.

POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 || TERVIS || 17

18 || VARIA || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Kas oled sattunud ohvri ja tagakiusatava mängu? Õnneks on mitmeid võimalusi sellest väljaastumiseks. Sellised mängud ei haaku enam sinuga.

SÕNN Tead, et sul on õigus vaadata elu läbi oma filtri ja tõlgenduste. Sa ei pea reageerima igaühele, kes sind enda arvates solvata püüab. KAKSIKUD

Kui vaim on töötanud autopiloodil, siis nüüd on õige aeg sellele täiskäik anda. Seda eriti veel siis, kui sinult oodatakse loovust.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

8 6 4

1 a

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SÄÄSTA MIND TÜÜTUTEST TEHNILISTEST PARAMEETRITEST. MINA LANGETAN OTSUSEID ASJAGA SEOTUD INIMESTE JÄRGI.

NII ET ASENDASID PÕHJENDAMATU USU HEADE PROJEKTIDE ÄRATUNDMISSE PÕHJENDAMATU USUGA HEADE INIMESTE TUNDMISSE?

ÄRA JÄTA MINUST NII NÕMEDAT MULJET!

KAS MA PEAKSIN SIIS JÄTMA MEELEGA VALE MULJE?

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kui midagi hakkab nii vastu, et sa ei saa enam hingata, on aeg sellega lõpparve teha. Vabanemise tunne teeb ruumi millelegi paremale. KALJUKITS Näed, et ootused sinu ideemaailma ja tegeliku maailma vahel ei haaku. Reaalsus teeb haiget, samas vabastab sind liigsetest kohustustest ja inimestest.

1. Kes Eesti sportlastest on tulnud nii olümpiavõitjaks, maailmameistriks kui ka Euroopa meistriks? 2. Nõukogudeaegsed napsusõbrad mäletavad kindlasti üht tõelist peedikat ehk barmatuhhat, mida kutsuti naljanimega «Kolm kirvest». Mis jook see oli? 3. Kauksi Ülle mahuka loomingu hulka kuulub ka näidend «Ah tsusku külh». Tükk räägib kolme Eesti kultuurilukku olulise jälje jätnud inimese ühisest kalalkäigust Võrumaal. Kes on need kolm? 4. Ajakiri Spear’s on teinud kindlaks, millistes linnades elab kõige rohkem miljonäre. Ülekaalukalt on selles nimekirjas esimesed kolm Euroopa linnad. Mis linnad? 5. Sellel muusikainstrumendil mängimist peavad ameeriklased maailma kõige keerukamaks ametiks. Mis pill? Väidetavalt ei ole ilmas olemas kahte ühesugust pilli. Vastused: 1. Jaan Talts ja Viljar Loor. 2. «Portvein 777». 3. Juhan Jaik, Jaan Vahtra ning Johannes Vares-Barbarus. 4. Monaco, Zürich, Genf. 5. Orel.

Kui esitad armastusele tingimusi, siis hakkab see hääbuma. Pead võitlema ja ka maadlema, et end uuele lainele viia. Tõestad partnerile, et oled suuteline muutuma.

Michael Lipton – Die Schwalbe, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lg4!

KAALUD Kõigud kogumise ja pillamise vahel. Näed, et püüdled selle poole, mis ei ole sulle omane, sest oled selle kelleltki teiselt omaks võtnud. Suudad surnud ringi lõhkuda. SKORPION

æ ê

ERNIE

LÕVI

Kui oled varem olnud rumal tarbija, siis nüüd ajad pea püsti ning asud õigeid küsimusi esitama ja enda eest seisma.

ô â

Lõvi või kass? Sa ei pruugi praegu olla neist mitte kumbki, vaid kuskil vahepeal. Oskad olla möirgav, kuid ka nurruv.

NEITSI

VÄHK

Võid rääkida inimestele, mida nad tahavad kuulda ja mis on poliitiliselt korrektne, mitte seda, mida tõesti arvad ja tunned. Kui selle tegemist jätkad, siis võid varsti tunda end kahestatuna.

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Tunned lausa eufoorilist rõõmu ja naudid seda. Kui kardad, et see ei säili kuigi kaua, siis tõmbadki sellise olukorra külge. Õnneks on sul üks eluankur, mis aitab sind mitmel viisil. KALAD Kas jooksed suurema elu nimel nagu orav rattas? Hakkad esitama küsimusi, et kas ikka teed seda, mida tegelikult teha tahad.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Õpetaja tutvub klassiga ja pöördub siis kahe õpilase poole, kes sarnanevad teineteisega nagu kaks tilka vett. «Teie olete siis kaksikud?» «Ei ole.» «Kuidas ei ole? Ühel päeval ja ühes kohas sündinud, ühed vanemad, üks aadress.» «Seda küll, aga kaksikud me ei ole.» «Kes te siis olete?» «Oleme kolmikud, aga Tõnu teeb täna poppi.» ••• Haige ja arsti dialoog. «Te ei tohi suitsetada!» «Ma ei suitseta, doktor!» «Mitte tilkagi alkoholi!» «Ma ei tarvita alkoholi, doktor!» «Ei kanget teed ega kohvi!» «Ma joon ainult vett, doktor!» «Kartuleid te ometi sööte?» «Jah.» «Sellisel juhul mitte grammigi kartuleid!»

Eelmise ülesande lahendus

RISTSÕNA

Eelmise ristsõna õige vastus on ELURAAMAT

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

postimees, 1. oktoober 2014 || kuulutused || 19

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Lahkunud on armastatud laulja ja muusik, armastav abikaasa ja Eesti Esitajate Liidu pikaaegne juhatuse esimees

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee Ehitusmeeskond. Tel 5820 2040.

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara ja märke kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040. Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu. Tel 734 1901.

Jaak Joala

Avaldame kaastunnet abikaasale ja teistele lähedastele. Hüvastijätt ja muldasängitamine täna kell 12.30 Metsakalmistul.

Ostan vinüülplaate. Tel 5686 5540.

Puudehoidja – stiilne ja praktiline. Rohkem infot tel 552 3869, www. puudehoidjad.wix.com/puudehoidjad

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis. www. sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Ma tean, et mu Lunastaja elab

26. VI 1950 – 25. IX 2014

Aino Birnbaum

Autode keretööd. Tel 504 0334.

Ja nüüd, kui oled manalamees, elad ikka me südame sees, elad kevadkaunis öös ja kõrgel Linnutee vöös, elad sügishommiku kastes ja me lastes ja lastelastes.

Arvo Albert Erik Sauks

28. III 1920 Harju-Risti, Eesti – 18. IX 2014 Owen Sound, Ontario, Kanada

Leinavad lesk, lapsed, lapselapsed peredega Kanadas ning sugulased Eestis.

Hans Pajutee Telli endale leiliruumi mõõtude järgi lavakomplekt. www.saunapoint.ee, tel 5375 7000. Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Töö Soomes kahele Mic-Mac keevitajale. Tel 5845 5548. Pakume tööd CE-kat veoautojuhile (25-meetrised autod, täispära). Töö vahetustega: 2 nädalat tööl, 1 nädal kodus. Abiks on töökogemus poolja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tuleb kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome–Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065. Vajame operaatorit harvesterile John Deere 1070D. OÜ Formforest, Sulev Oras tel 503 4300.

Leinas mälestame oma armast onu. Meie südamlik kaastunne tädi Augustele ja lesk Virvele perekonnaga. Vennalapsed USA-st: Maret, Priit, Tarmo

Meie kaastunne Valeri Kürsale ema

Maria Arbuzova kaotuse puhul. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku töötajad

Avaldame kaastunnet Maire Joalale

Jaak Joala

Lahkus kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Alma Mitt

Alide Paasik

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Südamlik kaastunne Katrinile perega armastatud ema, ämma ja vanaema

Reet Rosentali

7. IX 1930 – 29. IX 2014

Leinavad Asta, Aime peredega ja Rein. Ärasaatmine 3. oktoobril kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Suule Traat-Jaaksoni mälestavad 60. sünniaastapäeval õde Anu, tütar Triinu ja poeg Tauno peredega.

Omaksed Hüvastijätt 3. oktoobril kell 16 Pärnamäe krematooriumi kabelis.

Kas ema südant tunned sa, nii õrn, nii kindel, muutmata ...

Eda Võhmar

12. VII 1949 – 1. X 2013

1. surma-aastapäeval mälestavad lesk ja pojad peredega.

surma puhul. Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing

Meie südamlik kaastunne Karin Leale kalli ema

Laine Lea kaotuse puhul. Kolleegid SA TÜK närvikliinikust Mälestame kallist

Vaike Palvarit 6. VI 1924 – 26. IX 2014

Mälestame kallist kursusekaaslast

Reet Rosentali Avaldame kaastunnet tütardele ja pojale. Tartu Ülikooli 1964. a. lõpetanud arstid

Mälestame armast inimest ja tunneme südamest kaasa Margitile, Katrinile ja Jaanile perega kalli

Avaldame kaastunnet prof. Andres Salumetsale isa

Heino Salumetsa kaotuse puhul. Pelgulinna sünnitusmaja

Südamlik kaastunne dr. Olev Salumile ema

Reet Rosentali

Leida Salumi

surma puhul. Ülle, Ave, Kaire, Monika, Tiit, Rauno

kaotuse puhul. 3M Eesti

Südamlik kaastunne Ann Heinsoole ema ja Aare Kõivule vanaema

Südamlik kaastunne Kaja Kikermanile perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Jagame südamest Katrini, Margiti ja Jaani perede kaotusvalu armsa ema ja vanaema

Avaldame kaastunnet Tiinale perega ema, ämma ja vanaema

Endla Raidväli

Reet Rosentali

Erene-Benita Vaheri

lahkumise puhul. Riin perega ja Laine

surma puhul. AS Decora Ehitus

Avaldan sügavat kaastunnet Raivole, Lilianile, Fredile ja Priidule abikaasa ja ema

Mõni hetk on kohe väga, väga valus ...

Mälestame

Lempi Kirsi

Mart Rätsepat

Tamara Volikovat

Südamlik kaastunne armsa ema kaotuse puhul. Tartu Maanaiste Liidu juhatus

Tunneme südamest kaasa lahkunu lähedastele. ESS Kalev Jahtklubi

Endised kolleegid Nõustamis- ja õpiabikeskusest: Eha, Ellen, Aime, Ly, Hene, Ana

Südamlik kaastunne Meriisele ja Maidule peredega isa, vanaisa ja vanavanaisa

Reet Rosental

Mälestame unustamatut rühmavanemat

Siis, kui tunned armastust ja märkad lõpus valgust ...

kaotuse puhul. Maire

kogu Eestis.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Lahkus meie kallis mammi

Avaldame siirast kaastunnet abikaasale. Sugulased ja sõbrad Ärasaatmine 4. oktoobril kell 15 Pärnamäel.

kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku V osakond

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Leinab Taavi perega. Ärasaatmine 4. oktoobril kell 14 Pärnamäe väikeses kabelis.

kaotuse puhul. Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste

Hilja Jürgensi

Ostan ülikoolide lõpumärke. Pildil olevate eest maksin 50 €/tk. Tel 5450 7799.

Üle elu käis surmatuul vinge, sinu ajast sai ajatu tee. Aga alles jääb mälestus hinge, meie päevades helendab see. (V. Osila)

Ain Kull

12. V 1957 – 26. IX 2014

Teatame kurbusega kalli abikaasa, isa ja vanaisa lahkumisest. Lesk, poeg perega ja tütar Ärasaatmine 3. oktoobril kell 11 Tartu Raadi kalmistu kabelis.

28. XI 1930 – 27. IX 2014

Ostan EW hõbemünte. 1. «Toompea» 10 €; 2. «Ülikool» 40 €; 3. «Laulupidu» 80 €. Tulen ise järele. Tel 5558 9066.

Ostan Lorupi klaasikoja värvilise kristallkarahvini. Maksan 120 €. Tel 5558 8070.

100. sünniaastapäeval mälestavad kallist abikaasat ja isa lesk ja pojad perekondadega.

Kurvastusega teatame, et meie seast on lahkunud kallis vanaema ja vanavanaema

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa dr.

Ostan Lorupi korralikke värvilisi kristallkarahvine. Maksan 150 €/tk. Tel 5450 7799.

1. X 1914 – 14. IX 1984

Eesti Esitajate Liit

Põllutehnika USA-st. Müük, rent. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Tartu LV sotsiaalabi osakond palub ühe nädala jooksul alates teate avaldamisest ühendust võtta Aleksandr Mirski (sünd 29. IV 1971) lähisugulastel matuste korraldamiseks. Tel 736 1306 või Raekoja plats 3, tuba 103.

Ostan jahimeeste märke parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Hermann Lusikas

surma puhul. Mäksa maanaiste selts

Endla Raidväli

Valdek Käärdi

kaotuse puhul. Leinavad Asta ja Õie peredega, Helju, Riina, Milvi.

Mälestame unustamatut sõpra, avaldame sügavat kaastunnet lastele perekondadega. Aade, Helle, Kai ja Välja

Valdek Käärdi

Armast sõpra ja toakaaslast ülikooli päevilt

Mälestame head ja sõbralikku jahikaaslast. Avaldame siirast kaastunnet omastele. Amme jahiselts

Reet Rosentali leinab ja avaldab kaastunnet lastele peredega Ene.

Aavo Saart Sügav kaastunne perekonnale. TPI 1963. a. lõpetanud ehitajad

Avaldame kaastunnet Andresele isa

Heino Salumetsa lahkumise puhul. Reproduktiivmeditsiini TAK AS kolleegid

Linda Vool

Südamlik kaastunne Sigridile ja Holgerile. Marka ja Lenne

Linda Vool Südamlik kaastunne Sigritile ja Holgerile ema surma puhul. Mälestavad Maimu, Silvi ja Ants.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 1. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB MUUSIKAPÄEVA MELU JA KONTSERTE.

NIMEPÄEV: REINHARD, RAINER, RAIN, RAGNAR, RAUNO Els Oksaar 88, keeleteadlane Vello Toomemets (pildil) 60, muusik ja laululooja Tiina Lokk 59, filmindustegelane ja poliitik POSTIMEES Andrus Ansip 58, poliitik ÕNNITLEB: Avo Keel 52, võrkpallitreener Tiina Kolk 58, Andres Noormets 51, lavastaja ja näitleja Arteri toimetaja Rain Veideman 23, korvpallur

Puskariajaja jäi oma minitehasest ilma

EUROOPA TALLINN +10

KÄRDLA +11 HAAPSALU +11

maile meius ilmateenistuse sünoptik

NARVA +9

RAKVERE +10

PAIDE +11

Eile Skandinaavias paiknenud kõrgrõhkkond leiab täna meelepärase koha Eestis. TARTU Antitsükloni südamik PÄRNU VILJANDI +11 +12 hoiab oktoobrikuu esime+11 KURESSAARE se päeva meil tuulevaikse+12 na ja sademeteta. Õhk on aga jahe ja päevased termomeetrinäidud kerkivad maksiVÕRU maalselt paar pügalat 10 kraadist VALGA +11 +12 kõrgemale. Täna on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suuna- KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS ga tuul 2–7 m/s. Sooja on 9–12 Neljapäev, 2.10 Reede, 3.10 Laupäev, 4.10 kraadi. Tallinn +3/+13 +8/+12 +5/+11 Tartu 0/+12 +2/+12 0/+10 Narva –2/+11 +6/+12 +6/+9 Pärnu +4/+13 +7/+14 +4/+11 Kuressaare +6/+13 +9/+14 +9/+12

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Lääne-Virumaal Rägavere vallas Nurkse külas elav Aleksander Brunfeld ehmatas tõsiselt, kui põrkas päevasel ajal koduõues kokku karuga. Mõmmik maadles parajasti mesitaruga. Majaomanik pidas nõu tuttava jahimehega, kes arvas, et tõenäoliselt on loomal kõht tühi. Nii andiski mees kutsumata külalisele ämbritäie õunu, mille viimane isukalt nahka pani. Seejärel heitis väsinud tegelane puu alla magama ja põõnas seal mitu tundi. Hiljem transportisid Vinni jahimehed karu loomade veoks kohandatud furgooniga taluõuest minema. Virumaa Teataja

Kõrgrõhkkonna meelevallas

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

Mõmmik käis taluõues ukse taga süüa nurumas

«AED JA KODU» MEENUTAB, ET PRAEGU ON ÕIGE AEG TALIKÜÜSLAUK MAHA PANNA.

m 2–7

foto: erakogu / virumaa teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 7.25 7.17 7.33

loojub 18.55 18.48 19.03

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Möödunud nädalal avastas politsei LääneVirumaal Sõmeru valla ühes külas puskari ajamiseks vajalikud seadmed ja toorainet, mille mundrikandjad konfiskeerisid. Kontrollimise hetkel salalake tootmist ei toimunud. Politsei võttis kaasa kaks puskariaparaati, mis saadetakse ekspertiisi. Lisaks veel kaks nõud, milles oli meski. Ekspertiis selgitab, kas puskariaparaadiga ja toorainega on võimalik alkoholi valmistada. Virumaa Teataja

Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+19,7 kraadi (2000) –1,4 kraadi (1968) +20,0 kraadi (1899) –4,4 kraadi (1976)

KUUFAASID 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05 24. oktoober 00.57

+19 +27 +23 +22 +19 +20 +18 +21 +20 +23 +14 +10 +13 +15 +27 +20 +19 +25 +12 +21 8 +11 +23 +10 +20 +8 +13 +25 +20 +11 +16 +17 +12 +21 +31 +17 +31 +31 +20 +27 +28 +33 +22 +13 +29 +23

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 1. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Igavesti õnnelikud 09 45 Ilus maa: Magusa marmelaadi saladus 55 Terevisioon* 11 55 Mehed ja mõrrad, 3/8* 12 25 Kirjandusministeerium* 55 NO99 Kunstikool* 13 00 Sügise laulud 05 Suurmaarjapäev (Eesti 2011). Dokfilm 30 SEB 17. Tartu Rattamaraton* 14 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 4* 30 Isa Brown: Hullematest hullem* 15 15 Maahommik* 16 00 Holby City haigla: Sellest hetkest alates 17 00 AK 10 Õnne 13 40 Doktor Martin: Igavesti õnnelikud* 18 30 AK 19 00 Rahvusvaheline muusikapäev. Muusikapreemiad 2014 20 05 Pealtnägija 21 00 AK. Ilm 30 Sport 40 Foorum. Kuidas parandada elu Eestis? 22 30 Võimu kants, 1/10: Mõõdukas kesktee (Taani 2010). Draamasari 23 30 Matthew Bourne’i maailm (Inglise 2011). Dokfilm 00 20 Holby City haigla* 01 25 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 5/10* 35 AegRuum. Elu ja surma piiril* 11 25 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 50 ERR.ee uudised 15 30 Kadekops, 10/20 55 Tom ja Fluffy 16 00 Lastetuba* 15 Cedric 30 Indiaanipoiss Yakari: Tuletõke 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Lennukid 18 00 Väike prints 25 Maša ja karu 30 Lastetuba 45 Džungliraamat 55 Mukk ja Tšavapa 19 05 Muumide maailm 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Arnika 25 Kapital* 55 Minuscule 21 00 BFM esitleb. lyhikas: Kolm 15 BFM esitleb. lyhikas: Öine vahetus 30 Maailma kino: Paradiis. Armastus (Austria 2012). Draama 23 25 Kahetsejad 00 25 Meloodia 67 55 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 16* 10 00 Taltsutamatu süda, 70* 11 00 Viimane võmm* 12 00 Radar* 13 00 Krimi* 30 Tuhat ja üks ööd, 55 15 25 Lastega kodus: Napikas 16 00 Küladetektiivid, 92: Kinnisvaramaakleri surm 17 00 Taltsutamatu süda, 71 18 00 Keelatud armastus, 17 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Saladused 30 Pilvede all 22 30 Rizzoli ja Isles: Tants saatanaga 23 25 Charlie inglid: Aheldatud inglid 00 20 Pan Am: Münt purskkaevus 01 10 Vampiiripäevikud: Püüa kinni kui suudad 55 Kalailm* 02 20 Krimi* 45 Rooli võim* 03 10 Reporter* 04 00 Lemmikretseptid* 40 Küladetektiivid, 92: Kinnisvaramaakleri surm* 05 25 Doktor Oz: Üleriigilise seksiküsitluse šokeerivad tulemused

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 92* 08 55 Südameasi 3, 7* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Kaua võib!* 12 10 Suletud uste taga 6, 5: Rekkamehe naine* 13 15 Padjaklubi 2, 3: Zombid ja vampiirid* 14 15 Seitsmes taevas 1, 2: Peresaladused 15 15 Vaprad ja ilusad, 6826 50 Armastuse pisarad, 93 16 50 Kirgede torm, 1942 17 55 Südameasi 3, 8: Ohustatud liik 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Naistevahetus, 5 21 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 44 22 30 Kättemaks 3, 5: Kontroll 23 30 Top Gear 19, 1 00 35 Firma 1, 16: 16. peatükk 01 30 Uus normaalsus 1, 1 02 00 Louie 2, 6 25 Naistevahetus 5* 03 15 Võimalik vaid Venemaal* 45 Top Gear 19, 1* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Olen New Kids On The Blocki järele hull

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 728 09 05 Emmerdale, 35-36 10 05 Küladetektiivid: Tants on läbi 55 Süütu süüdlane, 62 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 43* 30 Uus võimalus, 44* 13 00 Doktor Oz: Kuidas vähendada Alzheimeri riski?* 14 00 Kadunud: Kara Kopetsky* 15 00 Ebatavalised kahtlusalused, 2: Miljonäri mõrv* 16 00 Kodutunne* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Magusate jookide vastu 19 00 Uus võimalus, 45 30 Uus võimalus, 46 20 00 Naabriplika: Muutuste aeg 21 00 Karvapallide kättemaks (USA 2010). Perekomöödia 22 50 Soovitused iseendale 23 00 Näpud põhjas, 23: Martha Stewarti ball I 30 Sõbrad, 23: Sünnitus 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 62/153* 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 16: Tummad karjed* 09 20 Conan, 294: Kevin Nealon, dr Jennifer Berman, Nick Griffin* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 86: Perekonna kokkutulek* 14 40 Näljased meremehed 15 40 Supermani uued seiklused (USA 1993). Kultuslik seiklussari 17 25 Knight Rider, 1/18 19 00 Tuvikesed, 105: Buck, sugutäkk* 30 Tuvikesed, 106: Meie beebi, 1* 20 00 Krimi 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 10: Head tänupüha* 30 Punkri kaunimad hetked 22 30 Punker. Uus hooaeg! 23 30 Conan, 295: Marisa Tomei, Jim Jefferies, Old Crow Medicine Show 00 20 Kaks ja pool meest, 11: Alan Harper, kiropraktik 45 Tuvikesed, 107: Meie beebi, 2 01 10 Tuvikesed, 108: Kui Alil oleks haamer 35 Südamelt ära, 41 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 8, 11: Halastamatult* 11 00 Kalamehejutud 5, 9-12 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 8, 11: Halastamatult* 15 00 Malaisia, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 8, 12: Võlts sõprus 17 00 NCIS kriminalistid 6, 19: Peitusemäng 18 00 Perepea 10, 6 30 Simpsonid 6, 22: Ümber Springfieldi* 19 00 Suure paugu teooria 3, 3: Gothowitzi kõrvalekalle 30 Suure paugu teooria 3, 4: Piraadi lahendus 20 00 Perepea 10, 7 30 Simpsonid 6, 23 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga. Kohtuvad: Arsenal FC – Galatasaray A.Ş. 23 40 Euroopa pokkeriturnee 00 40 Suure paugu teooria 3, 3-4* 01 40 Malaisia, 3* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 135/142* 45 Kas tohib?* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Vaba mõtte klubi* 11 30 Arvutitark* 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Klimt (AustriaPrantsuse 2006)*. Mängufilm 14 05 Kinnisvaraveeb 16 00 Vaba mõtte klubi* 17 00 LV pressikonverents* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 136/142 19 00 Täna. Uudised 30 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Rahvaadvokaat 22 00 Kultuurimeeter 30 Eliitrühm (Brasiilia 2007). Mängufilm 00 20 Meedia keskpunkt* 50 Täna. Uudised* 01 20 Täna +* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Arthur Conan Doyle – Mõrv Abbey Grange’is, I. Jutustust loeb Hans Kaldoja 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Beethoveni sõber. Kordame sarja, autor Märt Treier 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Tõlkes leitud* 01 00 Huvitaja * 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi. Rahvusvahelise muusikapäeva viktoriini link kl 7 – 12 aadressil klassikaraadio.err.ee 09 30 Jutujärg Kogu lugu minu mätta otsast, 2. Truman Capote’i 90. sünniaastapäeva puhul. 10 05 Muusikapäeva soovikontsert. Kuulajate tervitused, muusikasoovid ja parimad palad otseeetris. 14 05 Kooskõla. Pjotr Tšaikovski – Klaverikontsert nr 1 b-moll. Tutvustab Anne Prommik 15 15 Amadeus + 16 15 Teatriluup. Teatrijuttudega on stuudios Keiu Virro 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Pärnu Muusikafestival. Pärnu Muusikafestivali kontsert Pärnu Kontserdimajast. Esineb Pärnu Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi, solist Ksenija Sidorova (akordion, Läti). 21 00 Braavo. Renee Fleming* 22 05 Fantaasia. Hedvig Hanson 00 05 Nokturn