Postimees 02 07 2014

UUE HOOGA RELVARAHU LÕPP VALLANDAS UKRAINA IDAOSAS UUED LAHINGUD. VÄLISMAA LK 8–9

PEOBUSSID Tallinn paneb laulupeoöödeks käima kuus bussiliini, mis viivad peolised üle linna kodudesse laiali. Ööbussidel pole liininumbrit, on üksnes marsruut.

UUS TREENING Kilod kaovad lennates, kui harrastada Insanityt. Üliintensiivne treening sobib ainult julgetele ja tugevatele.

EESTI LK 7

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

TERVIS LK 17

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Õiguskantsler

INDREK TEDER: Seadusandjal puudub tahe seaduse andmiseks, mis lõpetaks ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise apteegiturul.

KOLMAPÄEV, 2. JUULI 2014 • NR 151 (7142) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 068 • LUGEJAID 201 000

EESTI LK 3

ARVAMUS

Kust pärinevad sõnad?

Oranži maja poleks maadevahetuseta

arvamus.postimees.ee

ÕIGLUSTUNNE

Õiglus võidab Kolumnist Ahto Lobjakas pakub, et maadevahetajate tulevik polnuks oluliselt teistsugune, kui nad oleks kohtus õigeks mõistetud, sest avalik õiglustunne mõistab kohut järjest enam südametunnistuse järgi ning interneti levik on võtnud võimulolijatelt pühaduse kaitse. LK 11

Keegi ei oska öelda, kuidas on eesti keelde tulnud sõnad «põis» ja «lubi». Üsna kindel on vaid, et need on väga vanad sõnad, kinnitab leksikograaf Udo Uibo, kel ilmus äsja sõnalugude raamat, kus autor pakub välja 151 sõna päritolu seletuse.

MASKIROVKA

Venemaa kaugjuhitav sõda Kreml eitab osalust Ukraina kriisis provokatsioonide, käsilaste ja usutava valetamise ehk kokku maskirovka abil, kirjutab Interpreteri ajakirjanik Pierre Vaux.

Nii säilitab Venemaa võime maailmas mõju avaldada. LK 10

2005. aastal käskis keskkonnaminister Villu Reiljan maa-ameti juhil Kalev Kanguril võtta osaühingult Woody üle suur krunt Pirita jõeoru maastikukaitsealal, kuhu ei tohtinud midagi ehitada.

Kangur pidi osaühingule vastu andma viis krunti Tallinnas kesklinnas ja Kristiines. Vahetuse väärtuseks hinnati ligikaudu 40 miljonit krooni. Ühele Hobujaama tänava krundile ehitati pärast naaberkruntidega liitmist Rotermanni kvartali oranž maja. PM foto: liis treimann

EESTI LK 4–5

Näiteks kuulub sõna «nõid» meie keelesugulastega ühise sõnavara kõige vanemasse kihistusse, soome-ugri ühissõnavarasse. Sõna pakub igal juhul huvi, sest see on üks väheseid vaimse tegevuse valdkonda kuuluvaid vanu ühissõnu.

KULTUUR LK 12–13

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 2. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

oliver kund

145 aastat puudutust

Ei kuulu arutamisele

Suur pidu läheneb, Eesti riigis ja meis enestes

Lauljad ja mängomehed üksikult ehk seltsi kaupa /…/ ruttasid piddo maea pole, mis nad juba pääw enne kennaste ehhitud, tundma ollid öppinud.

Kes sedda keik omma silmaga näinud, on südameliko römo tundnud,» pajatas Johann Voldemar Jannseni Postimees (Perno Postimees ehk Näddalileht) juulis 1869.

Papa Jannsenile oli esimese üldlaulupeo korraldamine kahtlemata üks elu ettevõtmisi ja õnnestumisi. Seega pole kuigi üllatav, et muljeid jagus veel pikkadeks nädalateks pärast «Eestirahwa römo-piddo» – ülevaateid kontsertidest, kõnedest, aga ka lihtsalt valitsenud meeleolust. Need tunded pole 145 aasta jooksul kuhugi kadunud, elades edasi igaühes, kes kord on ise laulukaare all seisnud, tantsinud, jälginud lähedasi rongkäigus või nautinud lihtsalt melu. Meis kõigis. Laulu- ja tantsupeost on saanud üks meie rahvusliku enesetead-

vuse võimsaid alustalasid, mis on tajutav ka siis, kui me mõnikord kipume kahtlema, oma riigis ja iseendas.

Ja kui me ise mingil põhjusel ei ütle, ütlevad teised. Juba enam kui kümme aastat tagasi kandis UNESCO meie peotraditsiooni inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. «Kus mujal võiks näha esinemas 30 000 lauljat, kes tähistavad lauldes niivõrd uhkelt oma kultuuripärandit ja keelt? Teised kultuurid teevad seda ka, aga ma arvan, et Eestis tehakse seda kõige tähendusrikkamalt,» ütles tänavugi oma koori laulupeole toonud USA dirigent Lonnie Cline Postimehe usutluses.

Eestlaslikku eneseuhkust see muidugi tõstab, kuid pidu oleks suur ka ilma kõlavate tiitlite ja kiidulauluta. See on läbi sajandite olnud eneseväljendus, mille olemust ei ole murdnud sõjad ega vaenulikud ideoloogiad. Ilmast rääkimata. Kui kümne aasta eest peetud peol teatati esialgu rongkäigu ärajäämisest, toimus see osaliste algatusel siiski. Seda aastat jäi meenutama lööklause, mis kõlas tuhandete osalis-

te suust ikka ja jälle: «Selle väikse vihma pärast laulupidu ära ei jää!»

Peotuli jõuab päev-päevalt Tallinnale lähemale ning pealinnas on tunda ka kasvavat peotunnet. Kes satub laululavast mööda sõitma, näeb, kuidas edenevad kolm aastat kestnud ettevalmistused oma viimases järgus. Koori- ja tantsujuhid jagavad esinejatele käepaelu ja infot. 42 000 peolist valmistuvad – kes mõttes, kes juba proovis. Ja muidugi käib aktiivne piletimüük – kokku on laulu- ja tantsupeo kontsertidele müüdud juba ligi 80 000 piletit.

JUHTMÕTE Peotuli jõuab päev-päevalt Tallinnale lähemale ning pealinnaski on tunda ka kasvavat peotunnet.

Tänavusel XXVI üldlaulu- ja XIX tantsupeol on kõnekas pealkiri «Aja puudutus. Puudutuse aeg». Kuid pealkiri pealkirjaks, see pidu puudutab meid kõiki tahes tahtmata. Juba ülehomme läheb lahti.

urmas nemvalts

Pidasin «Kevadtormil» kuus suurepärast vestlust ajateenijatega, kellest osa olid tänavuse lennu mustersõdurid. Kui küsisin naiivselt, mida nad ütleksid teenistusest kõrvalehoidjatele, vaatasid kuuest mehest neli saapaninasid. Nad ei saanud viilijaid hukka mõista: aasta tagasi oleksid ise haaranud samast võimalusest.

Seitsme aasta statistika reedab, et ajateenistust puudutavates arusaamades valitsevad lõhed ei vähene. Toetus püssi alla minekule püsib suur, aga valmidus ise osaleda väike. Noormehi Eestis on, ent tervise poolest kõlblikke aina vähem. Kaitsevägi küll pingutab programmi sisukamaks muutmiseks, aga kevaditi nimetab ikka 65 protsenti reservi minejaist teenistust liiga pikaks ja väheintensiivseks.

Neid vihjeid eirata on ohtlik, sest kohustuslik ajateenistus on Euroopas vähemuses.

2004. aastal pidi Kreeka riigikaitse süsteem peaaegu kokku kukkuma, kui kaks kolmandikku kutsealustest jättis teenistusse tulemata. Valitsus avastas, et noored mehed olid ostnud ametnikelt altkäemaksuga vabastusi, teeselnud hullumeelset või lihtsalt vältinud minekut, sest kõrvalehoidmist keelavas seaduses oli auk. Parlament andis paanilise vastulöögi, võttes viilijatelt seadusega hulga õigusi.

Mehed saadi jõuga kasarmutesse, aga šokk jäi.

Miks? Sest Kreeka on traditsiooniliselt ühiskond, kus naised sünnitavad ja mehed kaitsevad riiki. Vähesed kujutasid ette, et uus põlvkond sellest tavast irdub.

Moraal on, et praeguste põlvkondade maailmapilti ei sobi mõte, et riik võtab minult aasta, midagi erilist vastu andmata. Sama uinutav on Soome aastatepikkune kujutelm, et kui isad on käinud ajateenistuses, lähevad ka pojad usinalt. 1990ndatel läbis seal tõesti ajateenistuse 90 protsenti meestest, tänaseks on see protsent kahanenud alla 70. Kehva olukorda tajudes panidki soomlased 2010. aastal kokku töögrupi, kes jõudis lõppraportis valgustuslikule järeldusele: kaitsejõud peavad tegema kõik, et pakkuda lisandväärtust mitte ainult ühiskonnale, vaid ka kutsealusele.

KÕVA SÕNA Kas need iseloomujooned, mida me eestlastele omistame, ei ole mitte alkoholist tingitud muutused psüühikas?

Vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi juhataja Airi Värnik, PM 1.07

Postimees 1901. aastal Toimetusele tulnud kiri.

Auustatud «Postimehe» toimetus! Teie kirjutus, mis «Postimehes» nr. 139 minu vastuse kohta avaldatud, sunnib mind, ehk küll vastu tahtmist, Teile veel kord vastama. Ilma mingi isikliku vaenuta ja paha meeleta avaldasin ma oma lühikese vastuse Teie kirja pääle, lootes, et asi sellega lõpetatud oleks. Teie aga kirjutate minu vastuse kohta kolm korda nii pika järelsõna ja tarvitate jällegi sõnu, mille pärast Teie järelsõnast vaikides ei või mööda minna. Teie ütlete, Teie nägevat häämeelega, et mina põllutöö kursuseid toime panen, aga laidate minu näituse mõttegi ära, ehk ma oma näituse küll ainult kursuse jaoks toime panin. See on Teie poolt vähemalt väga imelik, et ühe käega kiitust jagate, teisega aga laitust välja külvate.

Siis pahandate, miks minu näituse kuulutuses kuuluta-

PÄEVA KOMM Kaitsejõud peavad tegema kõik, et pakkuda lisandväärtust mitte ainult ühiskonnale, vaid ka kutsealusele.

Siin jõuamegi Eestini. 20 aastat on ajateenistuses lähtutud kreedost formeerida reservüksusi. Sel, kas kutsealune ka tahab ajateenistusse tulla või mitte, ei ole suurt tähtsust.

Ajateenistus on suuresti dogma, mille sisu üle arutlemine lämmatatakse tihti väitega, et riigikaitse on torkimiseks liiga oluline.

Ometi on sellel, mida ajateenistuses tehakse, otsene mõju suhtumisele. Kui toonane pataljoniülem Martin Herem juurutas Kirde kaitseringkonna väeosades 2008.–2012. aastani tunnid, kus räägiti ajateenijale tema rollist suures pildis, vähenes tervise tõttu väljakukkunute arv seitse protsenti. Ehk nagu ütles KRA juht Margus Pae: kui motivatsioon on kõrge, valutavad ka kondid vähem.

Kui riigikogu on kirjutanud seadustesse 23 alust ajateenistuskohustuse edasilükkamiseks, oleks paslik teha vastukaaluks ka 23 ettepanekut, kuidas suurendada noorte jaoks ajateenistuse väärtust.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tud olnud, et ma ka auuhindasid välja jagan. Mis haiget see siis kellelegi teeb, kui mina omal näitusel auuhindasid andsin. Neid antakse igal näitusel, miks ei pidanud neid siis mina andma. Sest just auuhinna saamiseks toodakse asjad näitusele.

Kui auuhindasid ei anta, pole näitusest juttugi. Et näitus just kursuse pärast toime pandi, seda olen ma ju «Põllumehe» aprillikuu numbris avaldanud, kus kursuse eeskava ära on trükitud, samuti olen «Postimehes» mitu korda kuulutanud, et kursused ja näitus ühendatult ära peetakse. Ka olen ma alati kuulutanud, et näitus just kursusest osavõtmiseks kasulik on. Teie ütlete, et mina oma «kõhnade katsete läbi põlluasjanduse kui ka teiste näituste asja meie rahva keskel naeruvääriliseks ja tühiseks teha». See on põhjendamata süütõstmine. 2.07.1901

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Riigikogu ei muutnud apteekide ajutist piirangut karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Riigikogu ei toetanud eile erakorralisel istungil õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut muuta apteekide asutamisele seatud aastast piirangut, mis tema hinnangul on põhiseadusega vastuolus.

Tederi ettepaneku poolt hääletas kaheksa, selle vastu oli 58 riigikogu saadikut. Seadusemuudatus, millega uute apteekide asutamisele kehtestati aastaks ajutine piirang, hakkas kehtima 9. juunil. Samal päeval jõustus ka riigikohtu eelmise aasta lõpu otsus, mis tühistas senised piirangud apteekide asutamisele.

Muudatused näevad ette, et kuni 2015. aasta 9. juunini võib suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Kui taotlusi laekub rohkem kui üks, heidetakse esitajate vahel liisku. Ajutise piirangu eesmärk on takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal.

«Sellisel viisil apteekide asutamise vabadust piirates kohtleb seadusandja ettevõtjaid põhjendamatult ebavõrdselt ning kindlustab olemasolevate apteegipidajate positsioone apteegiturule siseneda või seal oma tegevust laiendada soovi-

vate ettevõtjate arvel,» lausus Teder.

Ta ütles, et kuigi uued piirangud on ajutised, kehtestati nendega taas riigikohtu otsuse järgi lõppema pidanud põhiseadusvastane olukord, ilma et objektiivne vajadus seda oleks tinginud.

Teder märkis, et kui parlament on põhjendanud ajutise piirangu kehtestamist ajapuudusega, siis tegelikult on saa-

Seadusandja tegevus annab tunnistust sellest, et tegelik põhjus on tahte puudumine seaduse andmiseks, mis lõpetaks ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise. Õiguskantsler Indrek Teder

Ojuland kulutas ühele häälele enim

dikutel olnud põhiseaduspärase regulatsiooni leidmiseks aega umbes neli aastat, kuna eelnõu esitati riigikogule juba 2010. aasta sügisel.

«Seadusandja tegevus annab tunnistust hoopis sellest, et tegelik põhjus on tahte puudumine seaduse andmiseks, mis lõpetaks ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise apteegiturul. Seadusandja tahte puudumine ei saa olla õiguslikult asjassepuutuv põhjendus põhiseadusvastase olukorra jätkumisele,» ütles õiguskantsler.

Kuna riigikogu ei toetanud Tederi ettepanekut viia seadus põhiseadusega kooskõlla, on õiguskantsleril võimalus viia vaidlus riigikohtusse.

Sossi mäel on üles löödud mustlaslaager

Kampaaniakulude aruande järgi maksis Kristiina Ojulandi kampaania 24 044,75 eurot. Et ta sai kokku 3024 häält, pidi ta ühe eest välja käima peaaegu 8 eurot.

7,95 Kristiina Ojuland

Kuludesse ei ole arvestatud kautsjoni.

2,1 Imre Mürk

0,76

0,76

0,37

0,14

Silver Meikar

Krista Mulenok

Tanel Talve

Indrek Tarand

Allikas: Erakondade rahastamise järelevalve komisjon

Eestlased on kodulaenu võtmisel ettevaatlikud SEB uuringu järgi on eestlased kodulaenu võtmisel pigem ettevaatlikud, kuid tuleviku suhtes optimistlikud. SEB arendusjuht Triin Messimas ütles, et Eesti inimesed investeerivad kinnisvarasse enamasti siis, kui sääste jääb üle, mitte ei võta selleks laenu. Uuringu järgi on kodulaenu võtjad tuleviku suhtes optimistlikud. Vaid viis protsenti vastanutest usub, et pere majanduslik olukord halveneb kahe järgmise aasta jooksul, samas kui 51 protsenti eeldab, et see pigem paraneb. Mais oli eluasemelaenu jääk 5,9 miljardit eurot, eelmisel aastal samal ajal oli see 5,8 miljardit eurot. Anette Parksepp

Andrus Ansipist sai euroliberaalide asepresident Eestist suurima häältearvuga Euroopa Parlamenti valitud Andrus Ansip (Reformierakond) valiti europarlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) asepresidendiks. Euroliberaalidel on kokku seitse asepresidenti. Millised teemad selles ametis tema vastutada jäävad, Ansip ei teadnud, sest valdkondi pole veel jaotatud. postimees.ee

13,2

kraadi oli juunis Eesti keskmine õhutemperatuur.

Riigikogu võttis vastu aktsiisitõususeadused

nud Sossi mäel ööbinud mustlaste seltskond selles kohas sugugi esimene. Vaevalt jõudis eelmine seltskond oma kraami kokku pakkida ja minema sõita, kui olid platsis nende suguvennad.

Nii nagu eelmised, magas ka see seltskond telkides ja käis foto: erik prozes hommikuti Statoilist kohvi ostmas. PM

Riigikogu kinnitas firmaautode soodustust vähendava seaduse

Riigikogu arutab, kas langetada valimisiga

Riigikogu võttis eile vastu käibemaksuseaduse muutmise seaduse, mille järgi ei saa enam 50 protsendi ulatuses maha arvata sõiduautode ja nendega seonduvate kulude sisendkäibemaksu.

Seaduse poolt hääletas 56 riigikogu liiget, vastu oli 32 ja erapooletuid 1. «Autode puhul on vastuseis emotsionaalne olnud, loomulikult ei tahaks keegi ju maksta, aga me ei taha ju automaksu,» on öelnud rahandusminister Jürgen Ligi.

«Erasõidud ei tohiks olla käsitletud ametisõitudena.

See on ainus kaup, kus eratarbimine on lubatud ametlikult kanda praeguse seaduse järgi firma kuludesse. See lihtsalt on üks seaduseviga, mis sin-

Riigikogu 41 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut algatasid eilsel istungil põhiseadust muutva eelnõu, mis võimaldaks kohalikel valimistel hääletada noortel alates 16. eluaastast.

Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütles eelnõu üle andes, et valimisea alandamise mõte on eri intensiivsusastmega arutlusel olnud aastaid ja nüüd andis initsiatiivile uue tõuke Eesti Noorteühenduste Liit. «Koalitsioonifraktsioonides, samuti mitmetes akadeemilistes ja kodanikuühiskonna ringkondades leidis see idee positiivset vastukaja,» märkis ta.

«Usume Eestisse kui avatud ja

na kunagi sattus,» sõnas ta.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldine piirang on jätkuvalt ka eratarbeks kasutatavatel firmaautodel 50 protsenti.

Seega arvatakse ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või lepingu alusel kasutamisel ning selle sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksu.

Arvestades, et muudatuse rakendamine mõjutab ettevõtete käitumist ning 10 protsenti otse välja ostetavatest autodest ostetakse muudatuse rakendumise eel ette ära, on muudatuse mõju 2015. aasta eelarvele 47 miljonit eurot. Seadus jõustub 1. detsembril. BNS

Kood avab fotogalerii mustlaslaagrist

dünaamilisse ühiskonda, kus noorte hääle kuulamine ja arvestamine on kasuks kogu ühiskonnale,» ütles Maruste riigikogus.

Valimisea alandamine eeldab põhiseaduse kahe paragrahvi muutmist, mis algatajate soovi järgi eeldab riigikogu kahe järjestikuse koosseisu heakskiitu. Aktiivse valimisea langetamine mõjutaks otseselt umbes 24 000 noort vanuses 16–17, kes saaksid eelnõuga õiguse kohalikel valimistel hääletada. Kui riigikogu praegune ja tuleval kevadel valitav koosseis otsustavad muudatust toetada, võivad koolinoored hääletada 2017. aastal toimuvatel kohalikel valimistel. Karin Kangro

POSTIMEES.EE

Tallinnas Sossi mäel, Fahle maja ja Statoili tankla vahel on leidnud endale mugava peatuspaiga ringi rändavate mustlaste seltskonnad.

Kuna ajad on muutunud, kasutavad rändrahva esindajad hobuste ja vankrite asemel liiklemiseks musta Mercedest.

Sealsamas lähedal klienti oodanud taksojuhi sõnul pol-

Riigikogu võttis eile 56 poolthäälega vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse, millega tõstetakse alkoholi, tubakatoodete ja maagasi aktsiisimäära ning kehtestatakse biogaasile aktsiisivabastus. Alkoholi aktsiisimäär tõuseb seaduse järgi 2015. aastal 15 protsenti ning 2016., 2017. ja 2018. aastal kümme protsenti. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi tõstetakse viis protsenti aastas alates 2016. aastast kuni 2018. aastani. Majandus24

Kehv ilm kasvatas huvi välisreiside vastu Juuni halb ilm on suurendanud eestlaste huvi välisreiside vastu, uutest sihtkohtadest kogub populaarsust Horvaatia. Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein ütles, et peamised puhkuse sihtkohad on endiselt Türgi, Kreeka, Hispaania ja Bulgaaria. «Uutest sihtkohtadest on populaarsust kogumas Horvaatia, kuhu sellest kevadest alustas otselendudega ka Estonian Air – Horvaatia kasuks räägib turvalisus ja rannajoone pikkus,» märkis Lahtein. Majandus24

Eilsest võib avalikult alkoholi juua Eile jõustus seadus, mis lubab mõningate eranditega avalikus kohas tarvitada alkoholi. Seaduse järgi ei või alkoholi tarvitada ühissõidukipeatustes, sõitvates ühissõidukites, koolides, lasteasutustes, noortelaagrites, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes ning lastele mõeldud avalikel kogunemistel. postimees.ee

Kehtima hakkasid uued öörahu ajad Eile jõustunud korrakaitseseadus muudab öörahu korda. Varem kestis öörahu kella 23–7, nüüd kehtib öörahu esmaspäevast neljapäevani ja pühapäeviti kella 22–6 ning reedeti ja laupäeviti kella 24–7.

Kui seni ei kehtinud öörahu ööl vastu 1. jaanuari ja jaanipäeva, siis nüüd võib lärmakalt pidutseda ka 24. veebruaril. postimees.ee

4 || EESTI || POSTIMEES, 2. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KES JUHTIS MÄNGU? Maadevahetusafääris on seni ületähtsustatud endise keskkonnaministri Villu Reiljani osa ning alatähtsustatud kuritegeliku äri tegeliku võtmefiguuri, maa-ameti kunagise peadirektori Kalev Kanguri rolli.

Maadevahetajad käisid viie aa Kalev Kangur – varju jäänud peategelane

M

aadevahetuse kriminaalasja põhitegelane on toon a ne maa-ameti juht Kalev Kangur, kelle kriminaalsel teel saadud tulu küündis kroonides seitsmekohalise summani. Ühest maadevahetustega seotud ettevõttest teenis mees 7,8 miljonit, teisest 2,7 miljonit ja kolmandast kaks miljonit krooni tulu. Samuti omandas ta osaluse ühes ettevõttes turuväärtusest kümme miljonit krooni odavamalt ning sai ehitusettevõtte Merko juhtkonnalt uhke korteri koos ligi 300 000 krooni maksnud sisustusega.

See on vaid osa Kanguri korruptiivsetest hüvedest, mille lõppenud kriminaaluurimine esile tõi. Usutavasti pole see kaugeltki kõik.

Kanguri rolli maadevahetuse skeemis on varjutanud endise tipp-poliitiku Villu Reiljani osalus loos, kuid kohtuotsusest nähtub, et sisuliselt oli Kanguril selles asjas otsustavamgi roll kui eksminister Reiljanil.

Kangur vastutas konkreetse vahetusmenetluse sisulise ettevalmistamise eest. Selleks et iga tehing üldse toimuda saaks, pidi ta tegema keskkonnaministrile ettepaneku jätta iga objekti puhul kasutamata riigi seaduslik ostueesõigus.

Ei pea vast täpsustama, kes seetõttu maadevahetusi suunas ja kelle kaudu valdav osa kuri-

tegelikku toimetamist käis.

Ehkki seadusega oli maadevahetus lubatud, teadsid asjaosalised väga hästi, mida nad teevad ning milliseid tagajärgi see kriminaalõiguslikus mõistes endaga kaasa võib tuua.

Seda teadmist tõendab seegi, et Kangur tegi kriminaalmenetluse algusjärgus oma ametikabinetis «juhuslikku lutikatõrjet» ja leidis nii kaitsepolitsei paigaldatud pealtkuulamisseadme.

Kangur teavitas sellest oma ülemust Reiljanit ja saatis järelepäringu toonasele riigi peaprokurörile. Arusaadavatel põhjustel viimane Kanguri kirjale ei vastanud.

Et maadevahetuse tehingud olid legaalsed ja nendega seotud pistise võtmises olid osalised vaid «siseringi» ettevõtjad, tundus vahelejäämisvõimalus väike. Seetõttu polnud imestada, et kuritegudega jätkati isegi siis, kui Kangur oma ametikabinetist «lutika» avastas.

Ainult et nüüd toimus see rafineeritumalt, ja nagu Kangur ühes salvestatud telefonivestluses kinnitas, oli ta isegi oma arvuti «asjadest» nii puhtaks teinud, et neid taastada polevat võimalik.

Pärast maa-ameti juhi kohalt vallandamist on Kangur hoidnud madalat profiili. Äriregister ei näita, et Kangur oleks praegu seotud mõne ettevõttega, samuti pole kinnistusregistris praegu ühtegi temaga seotud kinnistut.

Risto Berendson

5 käskkirjaga kohustas Ainult üks näide. 2. detsembri 200 Pirita jõeoru maastikuVillu Reiljan maa-ametit vahetama use krundi (pildil) suur ari kaitsealal asuva asuva 9,3 hekt u Tallinnas. vast el) piltid istel (alum viie asendusmaa foto: erik prozes

Hobujaama 17b. fotod: liis treimann

Hobujaama 11a.

Krundiäri valitutega 2001 • Seaduseparandusega läheb maadevahetuse otsustusõigus keskkonnaministrile. Minister on Heiki Kranich (Reformierakond).

• Tekivad uut tüüpi kinnisvarakuulutused: «Ostame maad looduskaitsealadel.»

• Kranich ostab ka ise looduskaitsealuseid maid ega tee saladust, et on nende maade vahetamisega kasu teeninud.

• Riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kangur alustab varjatud investorina maade kokkuostmist Ikaros Grupi kaudu.

2003 • 10. aprill – Rahvaliidu esimees Villu Reiljan saab keskkonnaministriks.

• Kangur rahastab maade oste Tarmo Pedjasaare osaühingus Mell. Tullio Libliku osaühing Saarte Investeering saab Mellilt laenu, et maid osta.

2005 • 18. august – prokuratuur alustab ametlikult maadevahetuste uurimiseks kriminaalasja.

2006 • 3. oktoober – kaitsepolitsei vahistab lennujaamas Libliku, seejärel ka Pedjasaare, Einar Vettuse ja Kanguri. Kõigi maine on seni olnud laitmatu. Vahistamine tuleb suure üllatusena.

• Maa-ameti juht Kangur on vahi all kaks kuud ja 19 päeva, Pedjasaar ja Vettus ühe kuu ja 17 päeva. Liblik pääseb kolmepäevase vangistusega.

• 8. oktoober – Reiljan astub puhkenud skandaali tõttu ministrikohalt tagasi.

2009 • 31. märts – Reiljan, Kangur, Pedjasaar, Vettus, Liblik, Toomas Annus, Ester Tuiksoo, AS Merko Ehitus ja AS E.L.L Kinnisvara saavad süüdistuse ning asi saadetakse kohtusse.

• 12. november – asja hakkab arutama Harju maakohus kohtunik Valeri Lõõnikuga.

2012 • 19. juuni – kohtunik Lõõnik mõistab maadevahetajad täielikult õigeks.

2013 • 19. juuni – Tallinna ringkonnakohus mõistab maadevahetajad altkäemaksu andmises ja võtmises süüdi.

2014 • 30. juuni – riigikohus tunnistab maadevahetajad altkäemaksu andmise ja võtmise asemel süüdi pistise andmises ja võtmises ning jätab ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata.

Ainsana lõpetati kriminaalmenetlus Vettuse suhtes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

Maa-ameti endine peadirektor Kalev Kangur (vasakul) ja Merko suuromanik Toomas Annus 2011. aasta lõpus Harju maakohtu majast lõunapausile minemas. Kohtufoto: liis treimann protess oli selleks ajaks kestnud kaks aastat.

Lõplikud karistused

Sõpruse pst 29.

• Kalev Kangur (45) Neli aastat, kolm kuud ja 11 päeva vangistust viieaastase katseajaga.

• Villu Reiljan (61, pildil üleval) Kolm aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga.

• Toomas Annus (53) Kaks aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust.

• Tullio Liblik (49, ülevalt teisel pildil) Kaks aastat, viis kuud ja 27 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga.

Riigimaa 40.

• Tarmo Pedjasaar (46, ülevalt kolmandal pildil) Kaks aastat, neli kuud ja 23 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga.

• Ester Tuiksoo (49, ülevalt neljandal pildil) Kolm kuud vangistust kolmeaastase katseajaga.

• AS Merko Ehitus (praegune AS Järvevana) Rahaline karistus 798 000 eurot.

• AS E.L.L. Kinnisvara Rahaline karistus 127 823 eurot.

Kristiina 12.

fotod: erik prozes

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

astaga läbi kõik kohtuastmed Mõistliku uurimisaja ületamisele oldi väga lähedal Riigikohus luges eksitavaks advokaatide väite, et kriminaalprotsess ületas mõistliku aja piiri. Kaitsjate väide ebamõistlikult pikast uurimisajast, mis segas kahtlustatavate igapäevaelu, põhines kriminaalmenetluse esimesel kuupäeval – 18. august 2005 –, st asi vältas peaaegu üheksa aastat.

Riigikohus põrmustas selle seisukoha Euroopa Inimõiguste Kohtu varasema praktikaga. See tõmbab inimese eraelu häiriva joone päevale, kui inimene saab tema suhtes käimasolevast uurimisest teada kas kinnipidamise, läbiotsimise, ülekuulamise, süüdistuse esitamise või muu uurimistoimingu tõttu. Maadevahetuse protsessi kohtualuste puhul oli see joon väga erinev. Kõige kauem oli teoreetiliselt ebamugavas olukorras maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, kes leidis oma kabinetist pealtkuulamisseadme juba kaheksa aastat ja üheksa kuud tagasi ning pidi sellest ajast arvestama, et on «mingi» uurimise huviobjektiks. Teiste puhul loeti selleks ajaks seitse aastat ja üheksa kuud, kui nad 2007. aasta oktoobris käimasolevast uurimisest menetlustoimingute käigus teada said. Kõige lühemaks – kuus aastat ja üheksa kuud – kujunes see aeg Ester Tuiksoole, kes sai tema suhtes tekkinud kahtlusest teada viimasena, teistest kohtualustest umbes aasta aega hiljem.

Riigikohus nentis, et mõistlik menetlusaeg oli maadevahetuse protsessi puhul tervikuna juba ammendumas, lubatud piiri ületamisele oldi väga lähedal. PM

Tuiksoo õiguste rikkumist pehmendas kergem karistus Süüdistatavatest ainsana ületati mõistlikku menetlusaega eksminister Ester Tuiksoo puhul, kelle sooritatud kuriteol polnud maadevahetusega vähimatki tegemist. Seetõttu tulnuks tema süüasi teistest eraldada, leidis riigikohus.

Kuigi mõistlikku menetlusaega ületati ja Tuiksoo kriminaalasi tulnuks teoreetiliselt lõpetada, leidis riigikohus, et avalikkuse huvi tema kui endise ministri juhtumi lahenduse vastu kaalub argumendina lõpetamise vajaduse siiski üles.

Küll nentis kohus, et Tuiksoo õiguste rikkumist saab heastada seeläbi, et talle mõistetavat karistust kergendatakse. PM

Venitajaiks kaitsjad ja maakohus Kolm ja pool aastat kestnud kohtuprotsessi venimisel olid riigikohtu hinnangul süüdi kaitsja, prokuratuur ning isegi kohus. Riigikohtu hinnangul oli kohtueelne uurimistegevus intensiivne ja vahepealsed näilised pausid tingitud vajadusest kogutud materjali analüüsida.

Küll oli igas osas puudusi kohtumenetluse käigus. Esiteks koostas riigiprokuratuur liiga mahuka kriminaaltoimiku, mis koosnes 193 köitest ja umbes 40 000 leheküljest. Hilisemal kohtuprotsessil avaldati toimikust vaid kuni kolmandik.

Riigikohus nentis, et prokuratuur pidanuks toimiku koostamisel olema hoolikam, sest see sisaldab palju läbiotsimistel saadud materjali, millel polnud Harju maakohtus tõenduslikult vähimatki väärtust. Samuti on 76 lehekülje pikkuses süüdistuses kordusi.

Riigikohus ei nõustunud kaitsjate väitega, et prokuratuuri poolt maakohtusse kutsutud 80 tunnistajat olid tarbetud, sest ei andnud altkäemaksu asjus sisulisi tunnistusi. Selle kummutavat ringkonnakohtu otsus, kus viidatakse 60 tunnistaja ütlustele.

Riigikohus heitis maakohtule ette protsessi halba planeerimist, sest juba eelistungil selgus, et määratud 49 istungipäevast protsessi lõpetamiseks ei piisa. Lõpuks tuli istungipäevi kokku 92. Kui prokuratuur soovis protsessi venimise vältimiseks määrata uusi lisapäevi, olid nendele vastu kaitsjad. PM

Maakohtu uus istung olnuks liig Advokaatide kinnitusel pidanuks ringkonnakohus süüdimõistva otsuse langetamise asemel saatma kriminaalasja hoopis uuele arutlusele maakohtusse.

Riigikohus selle väitega ei nõustunud, sest ringkonnakohus analüüsis samu tõendeid, mis toodi välja maakohtus.

Pealegi olnuks asja uuele kohtulikule arutlusele saatmine menetlusökonoomika seisukohalt äärmiselt koormav. PM

Ekspertiis loeti kõlbmatuks Riigikohus luges tõendina kõlbmatuks süüdistuse seisukohalt olulise raamatupidamisekspertiisi. Põhjus: selle teinud ekspert osales mitu kuud varem ise kaitsepolitsei korraldatud läbiotsimistel sama kriminaalasja raames. PM

Villu Reiljanist peetakse tema kodukandis lugu

S

õidame Palamuse valda Luua külla.

Linnulennult asub küla umbes 20 kilomeetrit Jõgeva linnast kagu poole. Autoteed ümbritsevad Vooremaa voored. Rohkesti võib näha helekollaseid rapsipõlde.

Luua küla lähistel peaks elama üleeile riigikohtus süüdi mõistetud endine keskkonnaminister Villu Reiljan.

Vihma sajab ja porilompide suurusest võib järeldada, et Luua külas on sadanud juba vähemalt pool päeva. Külakeskus on justkui muinasjuturaamatu järgi püsti pandud. Siin asub Luua metsanduskooli õppekompleks ja korralik haljastus teeb silmad ette ka pealinna parkidele.

Mida arvate Reiljani kohtusaagast, küsin punapäiselt keskealiselt Luua poe müüjalt.

«Võib ju teha kedagi mustaks lambaks. Aga kõik nad on ju tegelikult ühesugused,» avaldas Merle-nimeline naisterahvas arvamust.

Oskate ehk öelda, kus ta elab?

«Ei tea,» järgneb välkkiire vastus ning müüjanna muutub resoluutseks. Ta ütleb, et pole kohalik, kuid kinnitab, et Reiljan elab Palamuse vallas.

Kas Reiljan ise? Koputan veel.

Keegi ust ei ava.

Mõne minuti möödudes avaneb aken, kust vaatab vastu helehallide juustega, mureliku näo ja kurbade silmadega naine. Surume tervituseks kätt.

Proual on tugev käepigistus.

Kas Villu Reiljan elab siin?

«Villu on Tallinnas tööl,» ütleb naine.

On see tõsi? Ennist tundus seal mitu inimest sammumas ...

Vestlus üleaedsega

«Villu on Tallinnas tööl» Palamuse kaupluse noorem heledapäine müüja on abivalmim. Muuhulgas pöördub ta nii kolleegi, elukaaslase kui ka kliendi poole. Selja tagant kostab kellegi vali hõige. «Poisid!

Tulge siia,» hõikab ühtäkki seesama müüja.

Vanaproua laob oma kaupa kotti ja seletab, et teab täpselt, kus Villu Reiljan elab.

Proua võtab pastaka ja tšekipaberi näppu ning joonistab sellele kaardi. «Sõidate otse,

Jõgevamaal elav Villu Reiljan jäi eile Postimehele tabamatuks, naabrimehe Ants foto: toomas tatar Mölderi suust kostsid tema kohta ainult kiitvad sõnad.

siis läbi metsa ja kohe pärast seda läheb pikk tee vasakule,» kõlab selgitus.

Võtame proua nõuandeid kuulda ning juba viie minu-

Vanaproua laob oma kaupa kotti ja seletab, et teab täpselt, kus Villu Reiljan elab.

Kas Järvevana aktsionärid saavad nüüd raha kätte?

Nüüd, kus riigikohus on maadevahetuse asjus oma lõpliku otsuse teinud, teiste hulgas Toomas Annuse ja börsil noteeritud ASi Järvevana lõplikult süüdi mõistnud, tekib küsimus, mis saab Järvevanast edasi.

«Kuna nii Merko Ehitus kui ka Järvevana on börsiettevõtted, ei saa selliseid teemasid meedias kommenteerida, otsuse korral informeeritakse börsisüsteemi kaudu,» vastas Merko/Järvevana küsimusele.

Merko Ehitus jagunes 2008. aastal kaheks – ühte jäi ettevõtte majandustegevus ning teise, millest hiljem sai AS Järvevana, tõsteti kogu maadevahetuse kohtusaagaga seotud tegevuse ja võimaliku maksimaalse trahvi raha, milleks oli 300 miljonit krooni (19,2 miljonit eurot) ehk 1,08 eurot aktsia kohta. Järvevanast sai ilm-

selt maailma ainus börsil noteeritud kohtutoimik. Nüüdseks on kohtusaaga lõppenud ja Järvevana trahv ulatus murdosani – 798 000 eurot – maksimaalsest võimalikust.

Edaspidiseks stsenaariumiks on kaks võimalust.

Esimese ja loogilisemana makstakse Järvevana aktsionäridele raha tagasi. Esimese kvartali lõpu seisuga oli Järvevana varade maht 15,89 miljonit eurot ehk 90 senti aktsia kohta. Praegu kaubeldakse väärtpaberiga 77 senti aktsia.

Teise võimalusena võtab Merko Ehitus aktsiavahetusega Järvevana üle.

Kui Järvevana (ehk Annus) otsustab ettevõtte likvideerida ja kogu vara aktsionäridele laiali jagada, peaks Annus ise aktsiate eest saama umbes seitse miljonit eurot. Tõnis Oja

ti pärast oleme kohal. Reiljani maja asub looduskaunis kohas keset Vooremaa voori.

Paariselamu ees seisab kaks autot, Toyota Hiluxi kastimaastur ning sedaankerega Toyota Corolla.

Lasen uksekella. See ei tööta. Koputan uksele. Kuulen müttamist. Keegi on kodus.

Kõrvalaias paistab valge lahtise pagasiluugiga Lada Niva.

Samas hoovis askeldab nokkmütsiga 50. eluaastates mees.

Kuidas on Reiljan naabrimehena?

«Villu võib kasvõi varahommikuni anekdoote rääkida. Mälu on tal hea,» räägib naaber.

Mehed töötasid 1980. aastatel koos ja tegid metsa.

Varem käisid nad sagedasti kalal, kuid praegu vähem.

«Viimati paar aastat tagasi,» lausub Mölder.

Praegu suhtlevad mehed vähem. Reiljan viibib kodukandis vaid nädalavahetustel. Töönädala veedab eksminister Tallinnas ja Tartus. Viimati nägi naabrimees Reiljanit paar päeva tagasi, kui tähistati koos viimase abikaasa Anne sünnipäeva.

Reiljani kodus tundus ennist olevat mitu inimest, kas teda tõesti kodus pole?

«Kodus on abikaasa ja ema,» lausub naaber.

Palju ei teadnud Mölder eksministri tegemistest rääkida, kuid ütleb, et Reiljan võib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. «Sellest on ta rääkinud küll,» lausub ta ning lisab, et naabrimehel olevat selleks piisavalt põhjust.

Kaspar Jõgeva

Aivar Pilv: ilmselt jõuab kaasus Euroopa Inimõiguste Kohtusse Kunagist ministrit Villu Reiljanit maadevahetuse protsessil kaitsnud vandeadvokaat Aivar Pilv peab tõenäoliseks, et riigikohtust riigisisese lõpplahendi saanud kaasus jõuab Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Pilv ütles, et ei ole Reiljaniga eelnevalt mingeid käitumisvariante arutanud ega tegevusplaane teinud.

«Oleme lähtunud põhimõttest, et ootame ära riigisisese kohtumenetluse arengud ja seejärel otsustame ja vaatame, kas on põhjust edasi minna ja kas kaitsealune üldse soovib kurnavat, väsitavat, üle seitsme aasta kestnud menetlust sellisel kujul jätkata,» lausus ta.

Samas kaldub Pilv arvama, et keegi kohtualustest läheb ilmselt seda teed ja viib kaasuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse. «Need

on küsimused, mis tuleb nüüd lähiajal läbi arutada ja mingi põhimõtteline seisukoht kujundada. Praegu mingit sellist arutelu minu ja kaitsealuse vahel toimunud ei ole,» lisas ta.

Pilve sõnul näitab kohtualuste tegevuse ümberkvalifitseerimine, et kohtumenetluses palju aega nõudnud küsimus, kas kõnealused tehingud olid seaduslikud ja kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega, on saanud kaitsjate seisukohti toetava lahendi.

«Oleme algusest peale toonud välja ja esitanud kohtule väga palju argumente, näitamaks, et süüdistuse aluseks olevad maadevahetused olid analoogsed kõigi teiste maadevahetustehingutega, mida üldse maa-ameti poolt tehti,» lausus ta ning lisas, et riigikohtu otsusest nähtu-

valt ei ole seaduse ega haldusmenetluse põhimõtete rikkumist tuvastatud.

Pilve sõnul on see põhimõtteline erinevus, sest süüdistus polnud esitatud mitte pistise, vaid altkäemaksu võtmise kohta, mis tähendab, justkui oleksid ametiisikud teinud oma ametiseisundit kasutades ebaseaduslikke toiminguid.

«Seda pole riigikohus tõendatuks lugenud,» märkis ta.

Samuti selgus eile pärast ligi viis aastat väldanud ootamist, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei võtnud menetlusse Tallinna Rävala 8 kinnistu süüasja, mis tõi kriminaalkaristused endisele keskkonnaministrile Villu Reiljanile, ärimees Aivo Pärnale ja omaaegsele advokaadile Tarmo Sillale. Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördusid Reiljani ja Pärna kaitsjad. postimees.ee

6 || EESTI || POSTIMEES, 2. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TANTS LÄBI ELU. 1985. aastast üldtantsupidudel tantsivad Ain ja Merike meenutavad, et vanasti peeti pidu ka väljaspool peoplatsi ning öörahust ei peetud rangelt kinni.

Tantsuveteranid tantsivad iga ilmaga reportaaž meribel sinikalda reporter

K

ui koos fotograafiga esimest korda Aini ja Merikesega nende ööbimispaigas reaalkoolis kohtusime, saime üllatuse osaliseks. Olime oodanud Võrumaa memme ja taati, aga vastu tulid hoopis Lasva rahvatantsurühma nooruslikud tantsijad, kes on pastlaid kulutanud üheteistkümnel tantsupeol.

Ain ja Merike jäid esiti eestlaslikult tagasihoidlikuks ning polnud kindlad, et nende meenutustest peaks midagi kirjutama. Aini sõnul oli tema esimene tantsupidu 1967. aasta noorte laulu- ja tantsupidu. Kui ütlesime, et meid polnud sel ajal veel sündinudki, adusid nad, et tegelikult oleks neil ju nii mõndagi jutustada.

Järgmine kord kohtun Aini ja Merikesega juba Kalevi keskstaadionil, kus nende tantsupeo ajalugu hakkas vaikselt lahti rulluma. Selgub, et rahvatantsijad leidsid teineteist just tantsu kaudu ning 1985. aastast on nad käinud koos igal tantsupeol.

Mis on sellest ajast muutunud? «Nüüd on bürokraatiat rohkem! Vanasti ei kogutud tantsupeoliste allkirju. Lihtsalt tuldi peole ja tantsiti,» toob Ain esimese erinevuse välja. «Aga aeg nõuab seda,» teab Merike täiendada.

Tema arvates on tänavu platsi peal palju lihtsam hakkama saada, kõik on paremini organiseeritud. Ain ütles, et vanasti oli ka toitlustus kuidagi kihvtim. «Sült,» lisavad nad justkui ühest suust.

Ain ja Merike leidsid teineteist tantsu kaudu ja alates 1985. aastast on koos käidud igal tantsupeol.

Nad mäletavad, et nende algusaegadel olid asjad kuidagi vabamad. Kui tänapäeval on öörahu au sees, siis nemad mäletavad ikka öiseid koolimajapidusid. «Selle jaoks ikka tuldigi, mitte et nurgas võileiba nosida

Ain lisab väikse kurvastusnoodiga, et see aasta jääbki talle viimaseks, sest viie aasta pärast on ta juba 70 ja siis ei luba vanusepiir enam osaleda.

ja õhtul kell üksteist magama keerata,» räägib Ain. Noorem generatsioon on ikka samaks jäänud – lärmavad ja jooksevad samamoodi.

Ikka kehtib põhimõte, et mida suurem lomp, seda parem hüpata. «Mäletan, kui ma veel viiendas klassis käisin. Tantsupeo ajal sadas nii kõvasti, et kaerajaani tantsisime suurtes vihmalompides,» muljetab Ain. Suurt vihma mäletab ta ka 1994. aasta peost, kui kõikvõimalikud asjad olid läbi vettinud ning isegi rongkäik ära jäeti.

Terrassi tugipost betoonist

Tel: 5015483 Q martijoon@hot.ee

bituumeniriba

Q kasutamisvalmis toode, mis hõlbustab ja kiirendab kergehitiste (terrass, kasvuhoone, auto varjualune, saun, aiamaja jne) püstitamist Q puudub tarvidus segu valmistada ning selle kivistumist oodata Q pealispinnal olev 55 mm laiune ist tagab kandva ehituspuidu liikumatuse külgsuunas ning jätab ära lisakulutused kinnitustarvikutele Q istu põhja liimitud bituumenriba takistab mädandava niiskuse tungimist puitu Q Mõõt 150x150x800 mm Q Kaal 41 kg Q Survetugevus 43 MPa Q Külmakindlusklass KK1

NB! PUUMARKETIS MÜÜGIL ILMA BITUUMENRIBATA.

Merikese ja Aini sõnul on vabas Eestis tantsimise tunne päris sama nagu Nõukogude Liidu ajal. Nad on kindlad, et ega poliitika tantsu ei mõjuta: «Tantsud on tantsud ja tuljak on ikka sama. Tunne hinges on sama,» ütleb Ain. «Melu on samasugune, siin ei olene poliitikast ega riigikorrast mitte midagi,» on Ain veendunud.

Ta jutustas, et ühel aastal vahetas ta tantsurühma ja pidi eemale jääma Võrus toimuvast tantsupeost, mis igal aastal toimub. «Pole ikka sama tunne vaadata, kuidas teised

foto: jaanus lensment

tantsivad, väike kadedus tuleb sisse,» räägib ta.

Merike ütles, et tantsimine on nende jaoks nagu elustiil: «Lapsi meil ei ole, lehmi ja lambaid ka mitte!» Ain lisab väikse kurvastusnoodiga, et see aasta jääbki talle viimaseks, sest viie aasta pärast on ta juba 70 ja siis ei luba vanusepiir enam osaleda. «Aga kohale tuleme igal juhul,» lubab Ain kindlalt.

Pärast väikseid meenutusi jalutatakse käsikäes läbi vihma lõunasöögile, et siis hiljem jälle proovidega alustada.

Vaata tantsupeo veteranide tantsukaari.

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Mobiilirakenduses saab proovida «Kaerajaani»

Merivälja Aiatee Mähe tee Randvere tee Pirita Lillepi Maleva

LAULUVÄLJAK Priisle

Madala Liikuri Liikur L Kolde pst

Zoo

Looga

Kelmiküla

Humala Sõle Taksopark

Haabersti

Tedre KALEVI STAADION

Sääse

Väike-Õismäe

Kalevii

Siili Lepistiku

Lehola

Rauna Laagna

Mustakivi

Koskla

Marja

Sinilille

Hobujaama ama Hobujaama A. Laikmaa A. Laikmaa

Risti

Valdeku Hiiu J. V. Jannseni

Laulu- ja tantsupeo eribussid Seoses Tallinnas toimuva XXVI laulu- ja XIX tantsupeoga pannakse 5. juuli ööl vastu 6. juulit kella 00.30–02.00 piduliste teenindamiseks tööle kuus eribussiliini: Lasnamäe, Pirita, Mustamäe, Väike-Õismäe, Pelguranna ja Pääsküla.

Bussid liiguvad vaid linnast väljuval suunal.

Vikerkaare

BUSSISÕIT. Laupäeva öösel pärast laulupeo lõppu hakkavad sõitma kuus ajutist ööbussiliini, mis viivad kõik soovijad tasuta Tallinna eri osadesse.

Laulupeolt viivad koju tasuta ööbussid uwe gnadenteich reporter

A r vestades sellega, et laulupeo kontsert lõpeb küllaltki hilja, aga inimestel on ikkagi vaja koju saada, vaatasime oma võimalused üle ja leidsime, et paneme pärast lauluja tantsupeo lõppu käima ööbussid,» ütles Tallinna transporti juhtiv abilinnapea Taavi Aas. Ta lisas, et tegemist ei ole tavapäraste bussiliinide töögraafiku pikendamisega, vaid spetsiaalsete liinidega, mille marsruudid on planeeritud nii, et bussid peojärgsetesse ummikutesse seisma ei jääks. «Me teame, et kui laulupidu lõpeb, siis see inimeste hulk, mis lauluväljakult ära tuleb, on hästi suur

1.07 Suurupi

4.07 LÕPP Tallinn

ja Narva maantee on igasugusele transpordile suletud. Sealt ei pääse läbi ei tavatransport ega ühissõidukid. Seetõttu me planeerisime need bussiliinid nii, et nad algavad sellistest kohtadest, kus inimesed tänavaid täiesti ära ei ummista.»

«Kui on ilus ilm ja inimesi on palju, siis ei ole kogu selle inimhulga laialivedamine ühistranspordiga kuidagi võimalik.

Loomulikult ei rahulda need liinid sajaprotsendiliselt kõikide laulupeoliste vajadusi, aga me loodame, et need aitavad natukenegi olukorda leevendada,» ütles abilinnapea. «Öised liinid ei dubleeri ühtegi tavalist ühissõidukiliini. Ööbussidel ei saa olema ühtegi liininumbrit, mis ajaksid ainult inimesi segadusse. Liinidel on peal suunad: Õismäe, Mustamäe, Pääsküla, Lasnamäe, Pirita ja Kopli,» lisas transpordiameti juhataja Andres Harjo.

«Näiteks Õismäe suund saab

3.07 Viimsi

LÄÄNEV VIRUMAA

I DAIDAVIRU U MAA UM M VIRUMAA

JÄRVA VA A M AA AA JÄRVAMAA HIIUMAA

LÄÄNEMAA JÕGEVAMA JÕ MAA MA JÕGEVAMAA

RAPLAMAA

TARTUMA MA AA TARTUMAA

PÄRNUMAA SAAREMAA

VILJANDIMAA

15.06 ALGUS Tartu PÕLVAMAA VALGAMAA

VÕRUMAA

Eile jõudis vihma ja jahedust trotsiv TuleTulemise seltskond Harjumaale Suurupisse, täna peatutakse Metsanurme külakeskuses.

Sealne Üksnurme viimane mõisahärra Roman von Antropoff oli Estonia seltsi esimene president ja estofiil, kellele eestlus ja eesti keel ning kultuur palju korda läks.

Homme õhtuks jõutakse Viimsi vabaõhumuuseumisse. PM foto: jaanus ree

Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul alustavad ööliinid oma sõite kell 00.30 ja sõidavad kella kaheni öösel. Seega, kell 02.00 väljub kõikidest alguspeatustest viimane buss.

Laulupeo transporditoimkonna juhataja Valdur Talts aga soovitas tallinlastel tulla peole hoopis jalgrattaga. «Maalt tuleb niigi palju autosid ja lauluväljaku tagumine serv, Lasnamäe pool on autodest täitsa umbes. Üks häda on see, et pole kusagil parkida. Teiseks ei saa pärast kontserti lauluväljaku juurest liikuma, sest nagu varasem praktika on näidanud, hoiab politsei autoliiklust pärast kontserdi lõppu kuni tund aega kinni.

Selle aja jooksul ei lasta parklatest ühtegi autot välja,» hoiatas Talts.

Jalgratastele aga rajatakse tema sõnul kolm parklat lauluväljaku juurde ning kaks tantsustaadioni lähedusse.

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

HARJUMAA

2.07 Metsanurme

alguse Laikmaa tänavalt bussiterminali kõrvalt ja kulgeb kõige otsemat teed mööda Väike-Õismäe dispetšerpunkti. Väga oluline on ära märkida ka peatused, sest ööliinide bussid ei peatu kõikides nende teele jäävates peatustes,» lausus Harjo.

Pääsküla liin saab alguse Hobujaama tänavalt ja sõidab kuni Nõmme ujulani. Pirita liin algab Pirita teel Lillepi peatusest, Pelguranna liin Hobujaama peatusest ning Mustamäe liin samuti Laikmaa tänavalt.

«Lasnamäe liini puhul oli arutusel ka see, kas esimese peatuse peaks lauluväljakule lähemale tooma. Aga varasem kogemus on näidanud, et kui laulupeo kontsert lõpeb, siis on seal tänavatel liiga suur rahvahulk.

Seetõttu algab Lasnamäe liin Liikuri peatusest Smuuli teel ja liigub siis edasi mööda Laagna teed ja peatub Laagna, Mustakivi, Rauna ja Priisle peatustes,» rääkis Harjo.

2

PÄEVA

Vahetult enne laulu- ja tantsupidu valmis Balti Filmi- ja Meediakooli magistritudengitel mobiilirakendus FingerFolk, milles on võimalik proovida rahvatantse üle maailma.

Esindatud on mitu eesti rahvatantsu, teiste seas ka «Kaerajaan» ja «Tuljak». «FingerFolk võimaldab mängida erinevaid rahvatantse üle maailma,» rääkis üks rakenduse autoritest Reigo Kimmel. «Lisaks eesti rahvatantsudele saab proovida ka tuntud läti, leedu, itaalia ning isegi Filipiinide tantse,» ütles Kimmel. Eri maade rahvatantse tutvustava rakenduse prototüüp on loodud 48

tunniga aprillis Valgevenes toimunud üritusel Garage48, kusjuures autorid lubavad huvilistel sellesse ka oma tantse sisestada. Rakendust saab tasuta alla laadida aadressilt fingerfolk.me. Praegu on see saadaval Androidi kasutajatele, autorid on lubanud teha ka IOSi ehk Apple’i versiooni, kui seda laaditakse alla üle 1000 korra. laulupidu.postimees.ee

Kood avab veebilehe fingerfolk.me.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 2. JUULI 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

MÜRSUD JA KUULID. Venemaa president Vladimir Putin mõ

Relvarahu lõpp paisk kadri veermäe toimetaja

Tapetud Eyal Yifrach, Gilad Shaar ja Naftali Frenkel (vasakult paremale).

foto: reuters/scanpix

Iisrael tõotas mõrvatud teismeliste eest Hamasile kättemaksu Iisrael tõotas eile tabada Palestiina äärmusrühmituse Hamas liikmed, keda juudiriik peab vastutavaks kolme teismelise röövi ja tapmise eest okupeeritud läänekaldal.

12. juunil kadunud Naftali Frenkeli (16), Gilad Shaari (16) ja Eyal Yifrachi (19) laibad leiti üleeile õhtul Hebroni lähistelt.

«Hamas on vastutav ja Hamas maksab selle eest,» sõnas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Ööl vastu eilset tegi Iisrael Hamasi valitsetavasse Gazasse enam kui 30 õhurünnakut, tabades üle kogu enklaavi 34 sihtmärki. Inimohvreid rünnakud kaasa ei toonud.

Iisraeli kaitseminister Moshe Yaalon lubas, et noormeeste surmade eest makstakse kätte. «Hamas on noorte röövi ja mõrva eest vastutav ja me teame, kuidas nendega arveid õiendada,» ütles ta. «Me jätka-

me noorukite tapjate tagaajamist ja me ei puhka enne, kui nad kätte saame,» tõotas ta.

Netanyahu kutsus üleeile õhtuks kokku julgeolekukabineti istungi, kuid kolme tunni jooksul erinevaid lahendusi soosivad leerid üksmeelt ei leidnud. Teemat tundva Iisraeli ametniku sõnul jäi peale Yaaloni mõõdukas kava, mis ei viiks olukorra eskaleerumiseni Gazaga. Ka peaminister kaldus seda varianti toetama.

Noorukid kadusid 12. juunil, kui nad Halhuli lähistel maanteel hääletasid. Nende laibad leiti sealt umbes kümneminutilise teekonna kauguselt tühermaalt kivihunniku alt. Iisraeli võimude teatel tapeti nad tõenäoliselt üsna pea pärast röövimist. Frenkel ja Yifrach olid pärit Iisraeli keskosast, Shaar elas läänekalda Ramallah’ linna lähistel Talmoni asunduses.

Iisrael peab peamisteks kahtlusalusteks kahte Hebronis tegutsevat Hamasi liiget: Marwan Qasmaweh’d ja Amer Abu Eishe’t. Nad on endiselt tabamata, ent pealtnägijate sõnul lasid juudiriigi väed eile varahommikul õhku nende elamud, mis osutusid siiski tühjaks.

Hamas pole noormeeste tapmise eest vastutust võtnud ning nimetas seda Iisraeli väljamõeldiseks. Lisaks hoiatas rühmitus, et Iisrael avab Gaza sektori vastu karistusrünnakut korraldades enda jaoks põrguväravad.

Mõni tund hiljem pärast noormeeste kadumist alustas Iisrael ulatuslikku julgeolekuoperatsiooni, mille käigus on juudiriigi väed tapnud neli ja kinni pidanud 419 palestiinlast, kellest 276 kuulub Hamasi. AFP/BBC/PM

Uus inverterkeevitusseade ESABilt

Vastupidav ja töökindel Lihtne kasutada Energiasäästlik

Lisainfo: Tel: 56 636 235 E-mail: andres.metsmaker@alas-kuul.ee

U

kraina idaosas puhkesid eile uued lahingud, kui riigi president Petro Porošenko oli välja kuulutanud 11-päevase püssipaugutuste saatel möödunud relvarahu lõpu. Porošenko teatas, et valitsuse terrorivastasel operatsioonil algab nüüd uus aktiivne faas ning Ukraina väed tungivad Vene-meelsetele peale.

«Pärast olukorra analüüsimist otsustasin relvajõudude ülemjuhatajana ühepoolset relvarahu mitte pikendada,» ütles Porošenko pöördumises rahva poole. «Unikaalset võimalust viia rahuplaan ellu ei realiseeritud. See juhtus mässuliste kuritegelike tegude tõttu,» ütles Porošenko separatistidele viidates.

«Me asume ründama ja vabastame oma maa,» sõnas Porošenko eile kohe pärast südaööd televisioonis üle kantud pöördumises. «Otsus lõpetada relvarahu on meie vastus terroristidele, mässulistele, rüüstajatele ja kõigile, kes mõnitavad kodanikke, halvavad piirkonnas majanduse, mineerivad

raudteed, hävitavad veetrasse, takistavad palkade, pensionide ja toetuste maksmist ja võtavad ära võimaluse elada rahumeelset elu,» sõnas riigipea.

Ukraina valitsusväed ei raisanud aega, Donetski ja Luganski oblastis algasid esimesed rünnakud juba presidendi kõne ajal. Operatsiooni taasalustamist kinnitas ka parlamendi esimees Oleksandr Turtšõnov. «Hommikul jätkus terroritõrjeoperatsiooni aktiivne faas. Meie relvajõud ründavad terroristide baase ja kantse,» ütles Turtšõnov ülemraadale.

Idaoblastites kestsid eile varahommikust õhtuni tõsised lahingud. Donetskis ründasid separatistid linna kesktänaval Artjomal asuvat siseministeeriumi hoonet ning neil puhkes miilitsaga tulevahetus. Kramatorskis sadas mässuliste positsioonide pihta Ukraina vägede tulistatud mürske ja rakette. Kramatorsk on separatistide haardes olnud aprillist alates.

Vähemalt kuus inimest sai Kramatorskis surma ja viis haavata, kui tsiviilelanikke vedav väikebuss jäi kuulirahe alla, kirjutas kohalik uudisteportaal kramatorsk.info. Sündmuskohal tehtud fotol on näha laskudest läbistatud kollast bussi, vahekäigus naise surnukeha. Jäi ebaselgeks, kes avas bussi pihta tule. Donetski võimude sõnul on sealsed maan-

Slovjanski elanik julgeolekujõudude eilse r

teed muutunud nii ohtlikuks, et mitu linnadevahelist bussiliini pandi seisma.

Ka kukkus Kramatorskis ümber Karatšuni mäel asunud 220-meetrine teletorn, kus oli nädalaid asunud Ukraina vägede staap. Põhjuseks oli ilmselt plahvatus, mis purustas

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

õistis operatsiooni taasalustamise hukka.

kas Ida-Ukraina lahingutesse Rahutu relvarahu • Ühepoolne relvarahu kehtis 20.–27. juunini.

•. President Porošenko pikendas relvarahu 72 tundi ehk 30. juuni kella 22ni.

•. Ukraina välisministeeriumi andmetel hukkus relvarahu ajal 27 sõdurit.

rünnaku käigus mürsutabamuse saanud maja ees, süles viga saanud kass.

ehitise kandekonstruktsiooni. Slovjanskist jõudsid eile meediasse jäädvustused hiiglaslikke auke täis kortermajadest ja kraatritega kuumaastikuks moondunud tänavatest – põhjuseks valitsusvägede mürsurünnak.

Mõlemad pooled kinnitasid,

et Donetskis Karlivka linna lähedal käis samuti äge tankilahing ja tulevahetus oli toimunud ka naabruses asuvas Mariinka külas.

Luganski oblastis Vene piiri ääres sai viga kaks Vene telekanali REN-TV reporterit, kui piirkonda tabas Ukraina armee

foto ap/scanpix

väeüksuste mürsurünnak, teatas jaama esindaja uudisteagentuurile Interfax.

Venemaa väljendas kahetsust Ukraina otsuse üle mitte pikendada relvarahu ja alustada uuesti pealetungi. Prantsuse välisminister Laurent Fabius ütles, et Prantsusmaa ja Sak-

samaa ei loobu diplomaatilistest pingutustest Ukrainas rahu saavutamiseks. Avalduse tegi ka president Vladimir Putin, kes mõistis operatsiooni taasalustamise hukka.

«Kahjuks otsustas president Porošenko lahingutegevuse juurde naasta. Me – ja selle all mõtlen ma iseend ja oma Euroopa kolleege – ei suutnud teda selles veenda, et tee stabiilse, kindla ja pikaajalise rahuni ei vii läbi sõja,» sõnas Putin eile Moskvas välisministeeriumis toimunud kohtumisel suursaadikute, saadikute ja diplomaatidega. «Muidugi on Ukrainas toimuv Ukraina riigi siseasi. Meil on kahju, et inimesi, ka tsiviilisikuid sureb. Venemaale saabuvate põgenike arv kasvab ja me pakume tingimusteta abi neile, kes seda vajavad,» lisas ta.

LOE KA KOMMENTAARI LK 10

Schulz valiti taas europarlamendi presidendiks Sakslasest sotsiaaldemokraat Martin Schulz valiti eile Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimesel kohtumisel europarlamendi presidendiks. Viimased 2,5 aastat parlamendi presidendina töötanud Schulzi poolt hääletas salajasel hääletusel 409 ja vastu 314 saadikut. «On suur au olla esimene tagasivalitud Euroopa Parlamendi president. Võtan seda ülesannet väga tõsiselt, sest parlament on Euroopa demokraatia süda,» ütles Schulz lühikeses sõnavõtus pärast hääletustulemuse avaldamist. «Saadikud peaksid nõudma, et need, kellel on ELiga kaubandussuhted, austaksid õigusriigi põhimõtet, mitte tugevama õigust. Kui EL kaitseb inimesi, siis võidame tagasi nende usalduse. Austuse ja inimväärikuse põhimõte peaks meid meie tegevuses juhtima.» AFP/PM

2500

rubla (54 eurot) trahvi peab nüüdsest maksma eraisik, kes Vene filmis, teatris või meedias rikub vandesõnade kasutamist keelavat seadust.

Õigusallikas: Sarkozy peeti küsitlemiseks kinni Prantsuse ekspresident Nicolas Sarkozy peeti eile kinni, et küsitleda teda seoses korruptsioonijuurdlusega, teatas õigusallikas AFP-le.

Reutersi andmetel uuritakse ka võimalikku mõjuvõimuga kauplemist. Sarkozyd saab küsitlemiseks kinni pidada 24 tundi, pärast võib tähtaega pikendada ööpäeva võrra. Vaid päev varem olid uurijad pidanud kinni Sarkozy advokaadi ja kaks kohtunikku. Uurijad püüavad selgitada, kas Sarkozy püüdis oma advokaadi abiga takistada kohtumõistmist. Nad kahtlustavad ka, et ta üritas ühelt kohtunikult hankida siseinfot enda kohta käiva uurimise kohta. AFP/Reuters/PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 2. JUULI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Provokatsioonid, käsilased ja usutav valetamine – need on viisid, mille abil Kreml oma osalust Ukraina kriisis eitab, kirjutab Interpreteri ajakirjanik Pierre Vaux.

Venemaa kaugjuhitav sõda

V

enemaa sõjavägi ja luure on olnud juba kuid aktiivselt segatud Ida-Ukraina konflikti, nagu on kinnitanud Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit, rääkimata Ukraina võimudest. Kuid tõendeid, mis selgelt annaksid tunnistust Venemaa valitsuse otsesest sekkumisest teisel pool piiri, on olnud üsna raske hankida, sest Vladimir Putin on vähemalt seni eelistanud pidada naaberriigi territooriumil «erilist sõda», millel on kõigiti maskirovka tunnused.

Maskirovka kujutab endast Nõukogude sõjalises doktriinis kasutusele võetud maskeerimise ehk eitamise ja petmise kontseptsiooni.

Maskirovka peamised tunnused on usutava eitamise võimalus, jõudude varjamine, desinformatsioon ning pettestruktuurid, mis kõik peavad vastast segadusse ajama ning takistama sündmusi ette aimamast ja neile reageerimast. Üks Ukraina praeguse kriisi tähtsamaid osiseid ongi olnud Kremli võimalus usutavalt eitada oma osalust selge agressiooni, sekkumise ja sissetungi tingimustes. Ilma selleta muutuksid haavatavaks diplomaatilised ja majanduslikud sidemed, millest sõltub Venemaa võime maailmas mõju avaldada. Eriti oluline on see Euroopa riikide suhtes, mis kõhklevad, kas tasub ohverdada ärihuve ja gaasitarneid.

Need suhted oleksid sattunud palju suuremasse ohtu, kui Venemaa oleks tunginud Ukrainasse otseselt tähistatud sõjaliste üksustega. Saates Krimmi eraldusmärkideta sõjaväelasi ja eitades Venemaa sõjajõudude sealviibimist kuni operatsiooni lõpuni, jättis Vladimir Putin endale hädavajaliku tegutsemisruumi, mis lubas tal säilitada hea näo. Sissetungi Krimmi käsitlesid Euroopa ja Ameerika diplomaadid alles tulevase stsenaariumina veel tükk aega pärast seda, kui oli selge – 24 tundi pärast «väikeste roheliste mehikeste» jõudmist lennuväljadele ja haldushoonetesse –, et Venemaa on alustanud sõjalist sissetungi Euroopa riigi territooriumile.

T

eadmine, et vastasel on vähe või üldse mitte huvi sõdida, tähendab seda, et agressor peab ainult oskama anda neile võimaluse mingil määral oma nägu säilitada. Seda katsetati edukalt ja traagiliste tagajärgedega Süürias, mille puhul Putin ja Assad andsid sõjast tüdinud ja huvitule läänele võimaluse taganeda sõjategevusest põhimõtteliselt tühise triumfiga, milleks oli kokkulepe Süüriast välja viia ja hävitada keemiarelvaarsenal (mis ei peatanud ei tapmist tavapäraste ega ka, nagu näitab kloorimürskude kasutamine viimasel ajal, keemiliste relvadega).

Mõistagi, kui lääne sõjategevus kujutas endast vaevu tõsiselt mõeldud ähvardust Assadi režiimi vastu, siis lääne sõjategevus Venemaa vastu on lausa absurd. Säilitades mi-

nimaalse usutava eitamise taseme, eemaldades sõjaväevormidelt eraldusmärgid, käskides sõduritel mitte kellelegi öelda, kust nad on tulnud (mida nad ometi mõnikord tegid) ja eitades korduvalt kõike, ise samal ajal käbekähku tegutsedes, suutis Putin Krimmi täielikult okupeerida ja annekteerida juba siis, kui diplomaatiamasina kohmakad hammasrattad alles üritasid välja töötada kooskõlastatavat, aga siiski piisavalt taktitundelist vastust.

Nähes seejärel, et NATO ei kavatse rünnata Sevastopolit, et see Ukraina nimel tagasi vallutada, tundis Putin end piisavalt kindlana, et möönda Venemaa vägede osalemist.

O

lukord Lõuna- ja Ida-Ukrainas on siiski palju keerulisem ning nõuab seepärast palju suuremat usutava eitamise taset. Sellel on hulk põhjusi: territoorium on palju suurem kui Krimmi poolsaar; toetus Venemaale ei ole elanike seas nii suur; piirkonnas pole suuri Venemaa sõjaväebaase, kust alustada operatsioone ja teeselda samal ajal, et nad tegelevad ainult ettenähtud asjadega.

Pelgalt sõjaväelaste identiteedi varjamise asemel on Kreml oma operatsioone korraldanud nii, et neid saaks esitada iseseisvate rühmituste sammudena, kelle huvid lihtsalt juhtuvad kokku langema Venemaa valitsuse omadega.

Eriti selgelt on separatistlike rühmitustega olnud viimasel ajal seotud kolm Venemaa poliitikut.

Kaks neist, Aleksandr Barkašov ja Vladimir Žirinovski, on Venemaa paremäärmuslike parteide juhid.

Kolmas, Ramzan Kadõrov, on Putini käsilasest diktaator, kes valitseb jõhkralt kunagi iseseisvusmeelse ja nüüd rängalt represseeritud Tšetšeenia üle.

Jutud «provokatsioonidest» on kõlanud järjepidevalt Putini perifeersemate suuvoodrite hoiatustes ja ähvardustes. Veebruari alguse intervjuus telekanalile Al-Jazeera hoiatas Venemaa riikliku strateegia nõukogu kaasesimees ja Vladimir Putini endine nõunik Sergei Markov vaatajaid võimalike «provokatsioonide» eest Ukrainas Sotši olümpiamängude ajal. Seejärel väitis ta, et 2008. aasta sõja Gruusiaga põhjustas kellegi «organiseeritud verevalamine» Gruusia sõjaväe ja «Venemaa rahuvalvajate» vahel piirialal.

Ukrainas kahtlustavad paljud, et Kreml ise korraldab niisuguseid «provokatsioone». Maidani protestide ajal arvati nii Ukrainas kui ka kaugemal, et tegelikult seisid röövimiste, piinamiste ja mõrvade taga Venemaa julgeolekuteenistused.

Samuti peljati vägivaldseid provokatsioone, mida võivad opositsiooni maine kahjustamiseks korraldada valitsusmeelsed tituška’d või salapärased «Narnia» aktivistid, kes ilmusid välja, kuulivestid seljas, ründasid militsionääre ning hõivasid ja rüüstasid Kiievi linnavalitsust.

Kremli liinist kinni pidades äh-

vardas Putini nõunik Sergei Glazjev, kes tegeleb suhetega Ukrainaga, Venemaa sammudega vastukaaluks tema meelest selgele lääne sekkumisele, tsiteerides nii Venemaa kui ka Ühendriikide 1994. aasta Budapesti memorandumiga võetud kohustust säilitada Ukraina suveräänsus.

Tagasi vaadates on väited, et USA organiseerib ja relvastab Ukrainas mässulisi, jultunud katse ähmastada pilti ajal, mil Venemaa valmistus ise just sedasama tegema.

Kuid veelgi varem, juba 2013. aasta septembris, andis Glazjev väga selgelt mõista Venemaa kavatsustest juhul, kui Ukrainaga peaksid tekkima erimeelsused. Glazjev hoiatas, et kui Ukraina liigub ELi poole ja venekeelne elanikkond seisab sellele vastu, on Venemaa «juriidiliselt kohustatud neid toetama».

Separatistliku liikumise algusnädalatel maa idaosas kõhkles Ukraina sõjavägi otseselt sekkumast kartuse tõttu muuta olukord veel pingelisemaks. Kuid aprilli lõpuks kontrollisid separatistid idas juba suurt maa-ala ja Ukraina sõjavägi alustas terrorivastast operatsiooni (TVO). 23. ja 24. aprillil oli sõjavägi positsioonidel, mis võimaldanuks tagasi vallutada mässuliste peakorteri Slovjanskis.

Ent sama päeva videod ja pealtnägijate teated kinnitasid, et Venemaa tankide, meeste ja varustuse konvoid kiirustavad piiri poole. Selle ohu tõttu teatas Ukraina, et peatab TVO, vältimaks võimalust, et Venemaa sekkub otseselt. Niisiis võimaldas Venemaa sõjalise jõu avalik oht varjatult Venemaa toetatud vastuhakul kasvada, nii et mai lõpul olid separatistid juba sel määral relvastatud ja varustatud, et suutsid saavutada sõjalisi võite Ukraina julgeolekujõudude üle. Kui mässajate lüüasaamise oht oli kadunud, tõotas Venemaa sõjajõud Ukraina piirilt taas kaugemale tõmmata.

Lugu ilmus eebiväljaandes The Interpreter 24. juunil.

Ilma maskirovka’ta muutuksid haavatavaks diplomaatilised ja majanduslikud sidemed, millest sõltub Venemaa võime maailmas mõju avaldada.

Mässuliste kohale kerkinud uue ohu valguses kinnitasid videod ja pealtnägijate teated Ukraina valitsuse väiteid, et konvoid Venemaa sõjajõududega kiirustavad taas Ukraina piiri poole.

Väidetavalt nädalaid kestnud deeskaleerimise järel reageeris Kreml just hetkel, mil Ida-Ukraina mässulisi ähvardas lüüasaamine, otsese ähvardusega, katsega hirmutada Ukrainat taas edukat sõjakäiku peatama hirmu tõttu vallandada Venemaa sõjaline rünnak, mis võiks pea kindlasti lõppeda kaotusega.

H

Hambuni relvastatud Vene kodanikud, kes tegutsevad sõjaliselt tõhusalt, mis eeldab korralikku sõjalist luuret – see on tõend, et separatistlikke mässajaid toetab otseselt Venemaa sõjaväeluure.

Viimastel nädalatel on ajakirjandus koondanud tähelepanu märkidele, et Venemaa vaibutab konflikti, tõmmates oma väed tagasi ja tunnustades Ukraina presidendivalimisi. Ehkki Venemaa on tõotanud vägesid ära viia kokku kolm korda, täheldas NATO alles mitu päeva pärast kolmandat lubadust vähegi olulist vägede vähenemist Ukraina piiril. Koos tõsiasjaga, et Venemaa on tunnustanud Ukraina uue presidendi Petro Porošenko valimist, on see jätnud ajakirjandusele mulje, et Venemaa on huvitatud kriisi lõpetamisest. Selle seisukoha järgi on Ve-

nemaa nüüdseks loobunud kavast tungida Ukrainasse. Ent samal ajal on nende Venemaa sammudega olukord Ida-Ukrainas tegelikult järsult halvenenud.

14.–16. juunini tugevdas Ukraina sõjavägi siiski terrorivastaseid operatsioone. 16. juuni hommikuks oli Ukraina senisest jõulisema sõjategevusega suutnud võtta tagasi Mariupoli ning ees terendas Luganski tagasivallutamine ja piiri täielik kindlustamine, mis lõiganuks separatistid Venemaast ära.

LOO TÄISVERSIOONI LOE POSTIMEES.EE

ambuni relvastatud mehed, kellest paljud on Venemaa kodanikud, kes koordineerivad oma rünnakuid ja tegutsevad sõjaliselt tõhusalt, suunates ründeteraviku objektide vastu, mis eeldavad korralikku sõjalist luuret – kõik see on veenev, aga siiski kaudne tõend, et separatistlikke mässajaid toetab otseselt Venemaa sõjaväeluure. Venemaa valitsuse diplomaatiliste, propagandistlike ja sõjaliste sammude süstemaatiline kattumine Ida-Ukraina sõjalise ja poliitilise tegelikkuse muutumisega viitab sellele, et Venemaa sõjaväeluure koordineerib oma pingutusi Kremli-meelsete separatistidega Ida-Ukraina destabiliseerimiseks ja Venemaa kontrolli süvendamiseks Janukovõtši-järgses Ukrainas.

Ukraina ja lääs seisavad paraku silmitsi probleemiga, et Putin suudab säilitada oma näo ning seeläbi majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu seni, kuni ta suudab eitada otsest riiklikku sekkumist. Mitmesuguste käsilaste abil ja võimalikult kaua desinformatsiooni levitades ostab Kreml endale aega Ukraina olukorra destabiliseerimiseks punktini, kus Ukraina ei suuda enam olukorda kontrollida.

Teades väga hästi, et Euroopa riigid viivitavad viimse hetkeni, enne kui toovad ohvriks majanduslikud huvid, võib Putin edasi tegutseda seni, kuni püsib kas või õhkõrn kahtlus, kas operatsiooni kontrollib ikka täiel määral just Vene riik.

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Poliitik kui iseenda vaenlane

hanno pevkur

Üha enam näib, et poliitikud ise on oma reputatsiooni hävingus süüdi

On kahtlane, et maadevahetajate tulevik oleks olnud oluliselt teistsugune, kui nad olekski kohtus õigeks mõistetud, leiab kolumnist Ahto Lobjakas.

LOE KA LK 4–5

Ü

sna platonlikult: vabad kodanikud teevad ise vahet heal ja halval, seda paremini, mida selgem on nende silmapiir. Moraalses mõttes pole viimane olnud kunagi nii selge kui praegu. Ajaloo kaar kaldub avalikkuse poole. Avalikkus on ühekorraga nii suverääni (ühiskonna) nimi kui ka tingimus, milles vaba ühiskonna liige saab päriselt olla see,

Õ

iglust on siinkohal mõistetud esmajoones läbi avalikkuse. Kahtlemata on olemas indiviididena õiglasi poliitikuid – ausaid ja õigeid inimesi –, aga klassina on nende täht hakanud langema. Poliitik olla on üha raskem, tänamatum ja heitlikum.

See on midagi, mida poliitikud üha valusamalt tunnetavad.

Targemad poliitikud lahkuvad poliitikast. Tihti hoiatavad poliitikud Cassandra moel, et avalikkust ähvardab asjade praeguse käigu juures oht jääda üldse ilma poliitikata. Poliitikast ilmajäämisega käiks omakorda kaasas oht jääda riigita. Siit tuletatakse lühiühendusena karjuv vajadus tolerantsuse järele poliitikute suhtes. Aga siin võib olla tegemist kujutlusvõime defitsiidiga.

Reaalne on oht jääda poliitikuteta, aga see oleks hoopis teine asi.

Mis saaks ilma poliitikuteta, pole kaugeltki selge. Poliitika ingliskeelse policy ehk ühiskondlike suunavate otsuste tegemise mõttes läheks edasi. Mingi kombinatsioon otsedemokraatiast ja kompetentsete ametnike klassist näib üha võimalikuma väljapääsuna. Seda enam, kui vaadata tehnoloogilise muutuste kiirust ja poliitika enese tehnokratiseerumist kogu maailmas. Miks oli Ansip uhke oma numbrimälu üle? Üha enam näib, et poliitikud ise on oma reputatsiooni hävingus süüdi. Õiglusega veab nimelt vägikaigast enesekasu, täna nagu iga päev. See on iseenesest üks väga

Tänapäeva poliitik elab muljest, aga üha enam võib talle saada saatuslikuks paljas mulje purunemine, avalik kahtlus. Nii ei ole parata, et avalikkuse õigustunne usurpeerib endale üha enam kohtuniku positsiooni.

Aja puudutus, puudutuse aeg

LUGEJA KIRI

kes ta on. Vastavalt on 21. sajandi prohveti nimi «vilepuhuja». Vilepuhuja on kodanik, kes oma heaoluga riskides toob välja selle, mis poliitikas on loomu poolest varjul.

Mõnikord toob ta avalikkuse ette ehk liiga paljugi, aga on väga vähe olukordi, kus avalikkuse õigus teada ei oleks suurem hüve poliitikute soovist vaikida.

Mis toob meid poliitikute juurde. Poliitikute kaar on üks ajaloo alamkaartest, mis kipub kalduma õiglusest madalamale.

Laulupeod on läbi aegade Eesti rahvale olnud pühalik üritus, näitamaks läbi okupatsioonide oma rahvuslikkust ja vabaduse armastust. Tulid 1940ndad, kus enamik neist eesti kultuuri edasiviijatest tunnistati kulakuteks ja rahvavaenlasteks ning küüditati Siberi vangilaagritesse ja asumisele. Kõik need repressioonid ei suutnud aga eesti rahvast ja eestlust murda. Laulupeod jäid, täiesti ära keelata neid vist ei julgetud.

Seadus ütleb, et represseeritul on õigus külastada tasuta laulu- ja tantsupidu. Väga ilus – kes siis veel peaks peol aukülaliste hulgas olema, kui mitte meie vabadusvõitlejad. Seadus on vajalik, aga siiski poolikult läbi töötatud ja mitmeti peokorraldajate poolt mõistetud.

Läksin eelmisel laulupeol avakontserdile, kuid kujutage ette mu üllatust, kui turvamees väravas ütles, et mind sisse lasta ei saa. Ta olevat teadlik, et represseeritu peab piletita sisse saama, aga nende jaoks olevat määratud päevane, teine kontsert, mis toimub pühapäeval.

Korraldajate staabis rääkisin korraldajatele, et seadus annab represseeritutele õiguse külastada tasuta laulu- ja tantspeo kontserte ja kontsertide kohta pole mingeid erandeid esile toodud. Rääkisin neist, kes heas usus kohale tulid ja väravast tagasi koju pöördusid. Paistis, et staabis mõisteti, et on viga tehtud ja anti mulle priipääsmed. Aga kes teab, kui palju sel päeval selliseid solvunud inimesi võis olla.

Külastasin ka pühapäeval teist kontserti, väravast lasti represseeritu tõendi esitamisel vabalt läbi. Kontserti jälgides jäi mu pilk eespool murul istuvate inimeste hulgas vanahärrale, kes end kepi najal püüdis püsti ajada, aga ei saanud.

Astusin ligi ja käe alt toetades aitasin ta püsti. Minu üllatuseks ütles härra, et on represseeritu, tasuta lasti küll kontserdile, aga istekohta ei raatsita anda. Häda olevat selles, et ei tohtivat kaua aega külma ja niiske maa peal istuda, võtab jalad päris alt ära.

Vaatasin siis ees olevaid pinkide ridu, kuhu kallimaid pileteid müüakse, vaatasin ka lava ette paigutatud sadu mugavaid seljatoega toole, mis meie eliidile ta-

vana, et mitte öelda piibellik konflikt. Probleem poliitikute jaoks on uute ja radikaalsete lahenduste üha suurem kättesaadavus – ja nõutavus. Hälbeid avalikkuse õigustundest on üha avalikemates oludes üha lihtsam diagnoosida. Diagnoosi lihtsus omakorda suurendab nõudmist ravi järele. Loomulikult on korruptsioon halb ühiskonna jaoks, aga seda kipub praegu varjutama kahju, mida teeb korruptsioon – ehk täpsemalt korruptsiooni taju avalikkuses – poliitikutele enestele.

Sõnaga, poliitikust hakkab saama iseenese ja oma klassi suurim vaenlane. Üha läbipaistvama avalikkuse tingimuses on poliitik üha kaitsetum. Tema võimetus avalikult ja ilma igasuguse kahtluseta ajaloo kaarega õigluse poole liikuda paistab üha reljeefsemalt silma.

Probleem on selles, et mingis fundamentaalses mõttes on poliitikute ja ülejäänute suhe vanatestamentlikum kui kunagi varem. Tänapäeva poliitik elab muljest, aga üha enam võib talle saada saatuslikuks paljas mulje purunemine, avalik kahtlus.

N

eil, kelle pea kohale kahtluse Damoklese mõõk on ametlikult rippuma pandud, on jäänud – olgu nad süüdi või mitte – kaks teed. Üks käib läbi kohtute, kuid seal ei mõisteta enam ammu õigust. O. J. Simpson on siin klassikaline kaasus. Kõik on tehnika (ja pahatihti raha) küsimus. Nii ei ole parata, et avalikkuse õigustunne usurpeerib endale üha enam kohtuniku positsiooni. On kahtlane, et maadevahetajate tulevik oleks olnud oluliselt teistsugune, kui nad olekski kohtus õigeks mõistetud.

Sellises olukorras on poliitiku lips läbi, pigem varem kui hiljem.

Lahendus, vähemalt lühemas plaanis, peitub ilmselt vanas klassikas. Poliitikute klass peab püüdma end reformida Prantsuse ja USA 18. sajandi printsiipidega. Amet ei ole privileeg, vaid võimalus poliitiku jaoks anda endast ühiskonnale parim. Mida sagedamini privileegi valdajad vahetuvad, seda parem nii ametile, poliitikuile kui ka ühiskonnale. Mida avalikumad on avalikud asjad (ehk res publica), seda parem kõigile. Parteid on taandumas ajaloo taaskäitlusmehhanismidesse, võibolla on aeg sama teha elukutseliste poliitikute klassil.

suta on ette nähtud, millest aga ometi umbes kolmandik tühjana seisis, ja mõtlesin, kas tõesti meie seadusandjad, kes on enamjaolt noorepoolsemad inimesed ja kellele need mugavad toolid ette on nähtud, ei mõelnud seadust tehes, et represseeritud on vanad ja haiged inimesed, kel läbi käidud Siberi vangilaagrite kannatuste rada? Et andes neile priipääsme laulupeole, oleks tulnud leida neile austusavaldusena ka istekoht neile samadele toolidele. Praegused eliidile mõeldud kohad meenutavad kangesti nõukogudeaegseid punajuhtidele mõeldud tribüüne ja aukohti.

«Laulud nüüd lähevad...», nii hakatakse suurel peol laulma ja küll need laulud lähevad ka, vaatamata nendele mõnedele tumedatele pilvedele, mis ma oma kirjatöös esile tõin. Arvan, et veel pole hilja neid pilvi hajutada: represseeritud peaksid saama minna millisele kontserdile tahavad, üks sektor istekohti tuleks märgistada neile ja väravavalvurid peaksid tunnistama represseeritu tõendi kõrval ka rohelist Tšernobõli veterani tõendit. jüri reinmann Eesti Tšernobõli Ühingu esimees

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Moraalse ilmaruumi kaar on lauge, aga see paindub õigluse poole,» kohendas eelmisel sajandi 60. aastail Martin Luther King mõttetera, mis originaalis kuulub 19. sajandi USA usumehele Theodore Parkerile.

Poliitilise universumi kaarega, niivõrd kui see on silmaga jälgitav, on keerulisem. Avalikkuse jaoks kaardub see samuti üha enam õigluse poole. See on osa asjade loomulikust käigust. Avalikkuse õiglustunne kattub üha enam parema äratundmise ehk südametunnistusega.

Mida aeg edasi, seda võimatum on avalikult seista ebaõigluse eest. Ajaloo kaar läheb Kanti öeldud suunas: me kõik oleme võrdsed ja sellest tulenevalt võlgneme kõigile sama. Eesti näitel: need, kes manavad samasooliste abielusid, põlgavad tumedanahalisi, teevad Eesti elanike vahel vahet rahvuse ja keele järgi, räägivad mingi grupi «psühholoogilisest» kaitsest – nad kõik on jalgu jäämas sellele, mis on ajalugu. Läänemaailma – tänaseks juba terve maailma – ajaloo kaar osutab indiviidi kui kõige ülema väärtuse suunas.

Praktilises poliitikas tähendab see, et üleüldine valimisõigus, lugemis- ja arvutamisoskus ning viimastel aastakümnetel interneti levik on võtnud võimulolijatelt pühaduse kaitse. Poliitik on inimene nagu iga teine. Sakraalsusele pretendeeriv poliitik on naeruväärne.

Poliitik on inimene, kellele teatud lubaduste eest võidakse usaldada teatavaks ajaks teatav võim. Suveräänne pole mitte võimukandja, vaid rahvas – mõistetud vabade üksikinimeste kogumina. Jäme ametikett, mis Eestis veel sajandi eest kaitses poliitikut olukordades, kus tegelikkus läks kardinaalselt lahku avalikest ootustest, on tänapäeval pigem raskendav asjaolu.

sise- ja regionaalminister

Enam politseid, vähem juhte

K

urvad sündmused Ukrainas on näidanud ilmekalt, et politsei ja piirivalve nõrkus võib ühel hetkel osutuda kogu riigi nõrkuseks.

See teadmine on lähtekohaks ka praegu politsei- ja piirivalveametis toimuvatele muudatustele. Meil on vaja tugevat politseid ja piirivalvet, kes teab, mis toimub riigis ja selle piiril, ning reageerib õigel ajal. Selleks on meil vaja oma ala parimaid eksperte, kes on motiveeritud ja vääriliselt tasustatud.

Arvamusuuringud näitavad, et valdavalt tunnevad Eesti inimesed suurimat muret liiklusõnnetuste, narkomaania ning varavastaste kuritegude pärast. Inimeste ootus on sealjuures igati mõistetav, politsei peab olema nähtav ja efektiivne. Kuritegusid kontorist ei avasta, küll aga aitab kuritegevuse vähendamisele kaasa aktiivne patrullimine ning järjepidev töö kogukondadega. Ehk teisisõnu, politsei on efektiivsem, kui suurem jõud suunatakse tasemele, kus reaalselt kuritegusid avastatakse, menetletakse ja ära hoitakse. Praegu lahkuvad politseist eelkõige kahjuks just need inimesed, kes kannavad hoolt patrullimise ning kogukonna töö eest. Politseid ei saa aga täita inimestega tänavalt, see on amet, mis eeldab väga põhjalikku väljaõpet, keskmisest kõrgemat õiglus- ja moraalitunnetust, head vaimset ja füüsilist vormi.

Politseis tehtavate muudatuste eesmärk on suurendada välitööd tegevate politseinike arvu, tõsta politseinike palka ja vähendada seeläbi personalivoolavust. Seetõttu on 900-eurose miinimumbrutopalga tagamine kõikidele politseinikele kriitilise tähtsusega. See on muudatus, millega ei saa venitada. Vastasel juhul riskime sellega, et varsti ei ole meil piisaval arvul mundrikandjaid, keda suunata patrulli või konstaabli tööd tegema. Kui õnnestub järgmisel aastal riigieelarvest lisaks vajalikele arendustegevustele anda lisatõuge ka politseinike palgatõusuks, astume suure sammu lähemale soovile tagada politsei miinimumpalgaks vähemalt Eesti keskmine palk.

M

inu kui siseministri tellimus politseijuhile on väga selge: reformi tulemusel tuleb panustada ressursiga eelkõige jaoskondadesse, konstaablite ja patrullide töösse. Konstaablite ja patrullide töötundide arv ei tohi võrreldes praegusega väheneda – minu ootus on, et see kasvaks.

Ehk lihtsustatult öeldes on eesmärk vähendada juhte keskaparaadist ning suurendada nende juhtide vastutust, kes on kodanikele lähemal, tunnevad kohalikke olusid ning oskavad hinnata ka ressursivajadust.

Miks on see kõik oluline ja vajalik kodanike vaatenurgast? Esiteks aitavad muudatused kaasa sellele, et meil on endiselt olemas head ja motiveeritud politseiametnikud. Heade inimeste hoidmine on iga asutuse juhi jaoks üks keerukamaid väljakutseid ning tänased otsused mõjutavad olukorda järgnevatel aastatel. Teiseks aitab see kaasa paremini mõõdetava ja inimeste vajadustega arvestava teenuse pakkumisele.

Tallinn ei pea dikteerima Pärnu jaoskonnale, kuidas seal asjad peavad olema. See, kui palju suunata kedagi patrulli või kui palju panustada konstaabli töötundidele, jääks suuresti jaoskonna juhi otsustada.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektoril on viis valdkondliku asejuhti, mis näitab, et asutuste aastatetagune liitmine ei ole kahjuks jõudnud juhtimistasandini. Seetõttu mõistan Elmar Vaheri soovi ümberkorralduste tulemusel vähendada juhtide arvu kolmeni, kes vastutavad konkreetsete tööprotsesside, mitte aga eriliigiliste mundrikandjate eest. Need muudatused tähendavad ka keskjuhtimises 2010. aastal alustatud politseiameti, piirivalveameti ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise lõpuleviimist. Oli ju toonase ühendamise eesmärk tagada tugiteenuste suurem efektiivsus ja inimjõu parem kasutus.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 2. JUULI 2014

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

RAAMAT. Oma kauaoodatud etümoloogiasõnaraamatut lubab Udo Uibo kahe aasta pärast.

Pontu annab Bondile käppa intervjuu tiit tuumalu toimetaja

L

eksikograaf Udo Uibo on hea vestja – see tuleb välja tema uuest raamatust «Sõnalood», mis seletab enam kui 150 eesti keele sõna saamislugu ja on kaanest kaaneni põnev, humoorikas ja silmaringi avardav.

Televiisor näitab jälle vanu Bondi filme. Nagu tellitult lugesin teie raamatust, et Bond võib olla meie pontu nimekaim. Tohoh?

«Võib olla» on täpne määratlus, see on raamatus välja pakutud võimalusena, mida ma ei oska kinnitada ega ümber lükata. Sõna pontu tuleb koeranimest Pontu, mis omakorda tuleb saksa koeranimest Bondo, ning see inglise koeranimest Bond või Bondy.

Kas inglise koeranimi Bond ja perekonnanimi Bond lähtuvad ühest ja samast allikast, inglise sõnast bond ’side, köidik’, varem ka ’pärisori’ (need kaks tähendust on pärit eri sõnadest, mis on ajaloolise arengu käigus ristunud), seda ma õigupoolest ei tea. Perekonnanimi Bond tulenevat pärisorja tähendavast sõnast, aga kas sama kehtib ka koeranime kohta, selle kohta mul informatsioon puudub. Vähemalt mõttemänguna võib seda ju oletada.

Selliseid toredaid mõttevigureid, tõelisi üllatusi on raamatus teisigi.

Näiteks tegi mu meele rõõmsaks teie hüpotees, et sõna «susped» – ujumispükste tähenduses – võis

siia ilma sündida meditsiinitudengite siivutu naljana. Kui palju te kõiki neid sõnu uurides veel ise üllatuda suudate?

Üllatusi tuleb siis, kui suudad lahti muukida mõne sõna, mida oled aastate kaupa tuimalt põrnitsenud ja mõelnud, et selle päritolu selgitamine on üpris lootusetu ettevõte.

Näiteks murdesõnaraamatuid lehitsedes oli mulle meelde jäänud kahest Viljandimaa kihelkonnast kirja pandud haruldane murdesõna igitigine ’põline’. Ega ma selle vastu suurt huvi ei ilmutanud, mõtlesin ainult, et kuidas nii pentsik sõna saab üldse eesti keeles olemas olla ja jumal tänatud, et ma ei pea selle kohta midagi arvama.

Selle lootusetuna näiva sõna seletus jooksis ise kätte, kui tegelesin sõna iidne etümoloogiaga, mille päritolu senine tõlgendus mind ei rahuldanud.

Ilmselt lähtuvad mõlemad sõna iga ’vana(dus)’ põlisest variandist igi-: sõna iidne on õigupoolest «igitine», kust g ja kolmanda silbi i on täiesti reeglipäraselt välja langenud, igitigine aga on kujunenud tähendust rõhutavast sõnaühendist «igiti igine».

Kui asjad lõpuks paika loksusid, oli kõik lihtne ja selge, nii et tundus lausa arusaamatu, kuidas keegi, kaasa arvatud ma ise, varem nii lihtsa seletuse peale ei tulnud.

Kui palju meil selliseid sõnu üldse on, mille kohta annaks sama värvikalt jutustada, nagu te oma raamatus teete?

Küllap saab huvitavaks kirjutada iga sõna. Mõne puhul on tekkelugu iseenesest põnev, vahel isegi veider ja anekdootlik, mõne puhul tuleb pisut kavaldada ja rohkem rõhuda kon-

Sõnalugude raamat • «Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid» sisaldab 151 sõna päritolu seletust • Valik sõnu: abrakadabra, aitäh, boss, emakeel, gorilla, hookuspookus, kabuhirm, kammajaa, leib, malev, nõid, kunksmoor, ori, palagan, patuoinas, püksid, süüfilis, tohuvabohu, täi • Osa vesteid on varem kõlanud raadiosaates «Keelekõrv» • Raamat valmis kirjastuse Tänapäev ettepanekul

tekstile. See on võimalik isegi sel juhul, kui me sõna päritolu ei tea. Siis võib kõnelda sellest, kuidas sõna on kirjakeelde tulnud.

Näiteks on tänapäeva eesti keeles käibel unikaalne sõna valm, millel teadaolevalt puudub igasugune rahvakeelne alus. Selle vanim kindlakstehtud tarvitamisjuht kirjakeeles on krahv Peter August Friedrich von Mannteuffeli rahvaraamatus «Aiawite peergo walgussel» (1838), kus see esineb ühel korral moraliseerivaid palakesi sisaldava alajaotise pealkirjana mitmuslikult – Walmid.

Ferdinand Johann Wiedemann noppis selle oma eestisaksa sõnaraamatusse ja sealt avastasid ta kirjamehed, kes seda 19. sajandi teisel poolel tarvitama hakkasid. Ega me ju õigupoolest ei tea, kust Mannteuffel selle sõna võttis, aga tuletada seda sõnast valmis, nagu on tehtud, näib tähendust arvestades küll kaunis mõttetu.

Mõtlesin ainult, et kuidas nii pentsik sõna saab üldse eesti keeles olemas olla ja jumal tänatud, et ma ei pea selle kohta midagi arvama.

Õige mitmed inimesed, kellega ma olen sel teemal vestelnud, on arvanud, et tegemist on trükiveaga ja Walmid asemel peaks olema Salmid. Et aga hullu krahvina tuntud Mannteuffel oli suur veidrik ja iseärak, siis pole päris võimatu, et ta mõtles oma valmid lihtsalt välja.

Viise, kuidas üks sõna võib sündida, on mitmeid – kuni tavalise inimliku eksituseni välja. Millise sõnaga seondub teie arvates aga kõige iseäralikum tekkelugu?

Neid iseäralikke tekkelugusid on palju, aga kui tuleb just see «kõige-kõige» välja valida, siis annaksin esikoha üsna uuele sõnale spämm, mis on kujunenud inglise keeles ühe Monty Pythoni sketši vahendusel sealihakonservide tootenimest Spam (< inglise spiced ham ’vürtsisink’). Nimelt püüavad selles sketšis kaks odava söögimaja kundet endale rooga tellida, aga mida nad ka ei valiks, peaaegu iga toit osutub Spami konserviks.

Tundub kaunis uskumatu, aga kuna see sõna on tekkinud interneti jututubade ja foorumite kasutajate seltskonnas, siis on tema kujunemiskäik ülitäpselt dokumenteeritud ja huvilistele internetis kättesaadav.

Sõnade päritolu vastu on huvi tuntud igiammustest aegadest, nagu te raamatu eessõnas kirjutate, ja Eestis ulatub see tingimisi kirjakeele algusaegadesse ehk kolme ja poole sajandi taha. Juba Heinrich Göseken tuletas «sitika» tähenduse «sitast» ja «kõrtsmiku» tähenduse Eestimaa väidetavalt esimese kõrtsimehe Miku nimest.

Millal sai aga alguse teie enda sõnahuvi?

See huvi on mul kogu aeg ol-

nud, niikaua kui ma mäletan, aga dokumenteeritavalt alates ülikooliaastatest. Mäletan, et pärast esimest kursust saatsin oma õppejõule Paul Aristele kirja, kus pakkusin välja ühe slängisõna etümoloogia, ja professor Ariste vastas: poiss, sinust saab veel etümoloog!

Vahepeal, kui tegelesin kirjanduskriitika, tõlkimise, toimetamise ja muude asjadega (Udo Uibo on töötanud ajakirjades Looming ning Keel ja Kirjandus, tõlkinud), ei osanud küll aimata, et tema sõnad võivad kunagi täide minna, aga etümoloogiaalast erialakirjandust lugesin ka sel ajal, nii et see huvi pole vaibunud kunagi.

Millest on see tulnud?

Raske öelda. Üht huvitab jalgpall, teist sõnade päritolu. Võibolla on asi selles, et etümoloogia on nagu rännak või seiklus tundmatutel maadel. Sõnu, mille päritolu ei teata, on piisavalt, igaühel neist oma lugu, ja nii ei taba avastajat ka kunagi tüdimus.

Seesama Paul Ariste sõnas omal ajal, et talle on etümologiseerimine vaid muu töö kõrvaliseks lõdvestushüppeks. Mis on see teile?

Ka mulle oli see esialgu harrastus, aga sellest ajast, kui ma Eesti Keele Instituuti palgatööle tulin, on see niihästi töö kui ka harrastus. 2018. aastasse kavandatud üheköitelisse, umbes 100 000 sõna sisaldavasse uude seletussõnaraamatusse tulevad ka sõnade lühietümoloogiad ja nende kirjutamine on minu palgatöö. Seevastu uute etümoloogiate väljapakkumine ja oma etümoloogiasõnaraamatu tegemine on suurelt jaolt harrastus.

Mille poolest hakkab teie tulevane

Udo Uibo värske raamat on

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ühemehe etümoloogiasõnaraamat erinema kaks aastat tagasi ilmunud Eesti etümoloogiasõnaraamatust?

Ja millal see ilmuda võiks?

See sõnaraamat on põhimõtteliselt teisiti üles ehitatud, sõnavalik on laiem ja sõnade päritolu selgitused rohkem lahti kirjutatud, nii et tavakasutajale peaks ta olema lihtsamini arusaadav. Millal see ilmuda võiks? Seda päritakse pidevalt ja ma olen välja mõelnud hea vastuse, mida sobib kasutada igal ajal: kahe aasta pärast.

Kui palju sinna märksõnu tuleb?

Ei ole kokku lugenud, aga hinnanguliselt arvan, et neid on vahest 10 000 ringis. Käsikiri on praegu ebaühtlane, algusosa on üsna trükivalmiduse lähedal, hiljem on aga suuri lünki ja valmiskirjutamata osi. Püüan vabal ajal lünki vähendada, aga see ettevõtmine nõuab rohkesti aega ja tagumiktunde.

Kas teil on mingi kindel põhimõte, mille järgi te sõnu, mida etümologiseerida, valite? Käib see süsteemselt või valikuliselt? Vaatate näiteks, et Eesti etümoloogiasõnaraamatus «kunksmoori» või «tripperit» ei ole, ja…?

Noh, tripper ei ole minu etümoloogia, selle päritolu on ammu teada. «Sõnalugude» raamat on ikkagi tutvustav ja populariseeriv teos, minu enda etümoloogiaid on siin omajagu, aga suurem osa on siit-sealt erialakirjandusest kokku nopitud. Raamatu iseloomu tõttu on igasugused veidrad ja iseäralikud tekkelood saanud siin muidugi tähtsama koha, kui neil sõnavara arengus tegelikult on.

Aga kui jutt käib sõnade päritolu uurimisest ja uutest etümoloogiatest, siis keskendub tähelepanu ikkagi eelkõige neile sõnadele, mille kujunemine pole seni saanud seletust – või siis usutavat seletust.

Kui palju on üldse sõnu, mille päritolu pole teil mitte ühelgi viisil õnnestunud välja selgitada? tõeline maiuspala kõigile tugitoolietümoloogidele.

foto: tairo lutter

Neid ikka jagub. Näiteks sõnad põis ja lubi, millel puuduvad

sugulaskeeltes vasted, aga mis vormi järgi otsustades – põis : põie : põit, lubi : lubja : lupja – võiksid olla väga vanad sõnad, eriti sõna põis. Sellele on mingi seletus küll välja pakutud, aga üsna spekulatiivne, mitte kuigi usutav.

Sõna lubi on täielik mõistatus, sest siin ootaks asja olemust arvestades algselt ladina keelest lähtuvat laensõna kalk, nagu on germaani keeltes ja soome keeles (ning saksa uuslaenuna kohati ka eesti murretes) – aga ei, meil on millegipärast lubi, tõenäoliselt vana sõna, mille päritolu kohta ei oska keegi midagi öelda.

Kui ilmus suur etümoloogiasõnaraamat, kommenteerinud Mati Sirkel naljaga pooleks, et eesti keel on kaotanud oma süütuse. Vaidlete vastu?

Mul pole süütuse kaotamise vastu midagi. Mõni rahvas peab süütuse kaotamist elusündmuseks, mille tähistamiseks aknast vereplekilised voodilinad välja riputatakse. Seda oleks tulnud teha ka Eesti Keele Instituudis.

Toote oma raamatus ridamisi näiteid rahvaetümoloogia kohta. Kas etümoloogia võiks aga olla ka tore harrastus ja kui tõsiseltvõetav see sellisel juhul oleks?

Eestis on etümoloogiaid avaldanud ka näiteks etnograafid Ilmari Manninen ja Ants Viires, geograaf Leo Tiik, taimenimetuste koguja Gustav Vilbaste. Nende käsitlused pärinevad alalt, mida nad põhjalikult tunnevad, ja on täiesti tõsiselt võetavad. Ja teiselt poolt, ega keeleteadlasedki üksnes kuldmune ei mune, vahel on asi sellest üsna kaugel.

Minul isiklikult pole ka täieliku pseudo vastu midagi – kui inimene tõesti arvab, et saksa artikkel der tuleb eesti sõnast türa, nagu ma kunagi lugesin ühest 1930. aastatel Saksamaal välja antud raamatust, las ta siis arvab pealegi.

Seda on ju üpris lõbus lugeda ja vaidlema ma temaga küll ei hakka. Las laps mängib, peaasi, et ei nuta.

PEEGEL

on laenatud hiliskeskaegsest alamsaksa keelest – sõnast spegel.

PALAGAN on tulnud Baltimaadesse Venemaalt. Vene балаган tähistas esialgu laadatelki või -putkat ning tänapäeval on vene sõna kasutus üsna sarnane eesti sõna omaga.

ONKEL

ehk ’onu’, mis on samal kujul ka eesti keelde laenatud, on saksa keeles uus, 18. sajandil käibele tulnud sõna. See on laenatud prantsuse sõnast oncle ’onu’, mis on ajaloolise arengu käigus kujunenud samatähenduslikust ladina sõnast avanculus ’emavend’. See enam meie onu ei meenuta. Ja veel vähem meenutab seda avus ’vanaisa’, millest avanculus on tuletatud.

NÕID

kuulub meie keelsugulastega ühise sõnavara kõige vanaemasse kihistusse, soome-ugri ühissõnavarasse. Sõna on igal juhul huvipakkuv, sest see on üks väheseid vaimse tegevuse valdkonda kuuluvaid vanu ühissõnu.

SAI

on märksa noorem kui leib ja tõenäoliselt kujunenud juba eesti keele eraldielu päevadel. Sai on laenatud meilt vene keelde, oli seal omal ajal küllalt laialt levinud ja laenati edasi ukraina ja valgevene keelde.

14 || SPORT || POSTIMEES, 2. JUULI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Teppan ja Aganits unistuste liigasse VÕRKPALL. Eelmisel hoo-

ajal Tartu Bigbanki Eesti võrkpallimeistriks aidanud diagonaalründaja Renee Teppan ning Saksamaal TV Bühlis pallinud tempomees Andri Aganits hakkavad uuel hooajal mängima Itaalia kõrgliigas Altotevere meeskonnas.

Noortele Eesti koondislastele leidis uue töökoha itaallasest agent Leonardo Caponi.

«Mulle tegid nad pakkumise juba Eesti meistrivõistluste finaalseeria ajal ja sealtmaalt suhtlesime. Kuigi lõpuks venis lepinguni jõudmine mitu kuud, saan nüüd kergendunult hingata. Itaalia liiga on lapsepõlve unistus ja mõistagi on väga hea meel. Algul ei suutnud uskuda, et see saigi teoks,» sõnas Teppan.

Põhja-Itaalias San Giustino linnas asuv Altotevere sai eelmisel hooajal Serie A-s 12 meeskonna seas põhihooajal 7. koha, play-off’is kaotati veerandfinaalis Copra Elior Piacenzale.

Mitu põhimeest ja senine peatreener on klubist lahkunud ja komplekteerimine pooleli. «Üheks argumendiks sinna minekul oli minu jaoks peatreener Andrea Radic, kes tegi just seal klubis paljudest mängumehed, kes nüüd lahkuvad. Nüüd vahetas ta ise samuti klubi, ent ka uus juhendaja on kogenud ja tasemel,» sõnas Teppan.

Diagonaalründaja peab mänguaja eest konkureerima 32-aastase kogenud serblase Goran Mariciga. «Ta on suure osa karjäärist Itaalias mänginud ja kerge mul olema ei saa. Aga olen harjunud oma koha eest kogenud meestega võitlema,» vihjas Teppan Tartule, kus eelmisel hooajal tuli konkureerida Argo Meresaarega ja üleeelmisel Eivo Žuravljoviga.

Andri Aganitsa sõnul on Itaalia liiga võrreldes Saksamaaga samm edasi. «Itaalia on ikka tõeline tippliiga.

Uurisin ka Altotevere tausta ja tegu on igas mõttes väga professionaalse klubiga.

Mind värvati sinna põhikoosseisumeheks ja olen valikuga rahul,» rääkis Aganits, kes ka eelmisel hooajal sai Saksamaal ühes meeskonnas pallida koondisekaaslasega, sest Bühlis mängis ka Martti Juhkami. «Kuidagi on nii läinud, jah,» sõnas Aganits. «Ta vist ei julge üksinda minna,» kommenteeris Teppan naerdes. Mariel Gregor

Renee Teppan foto: margus ansu

Saksamaa koondise väravavaht Manuel Neuer (paremal) on edestanud Alžeeria koondise ründajat Islam Slimanit ja löönud peaga palli alžeerlase eest ära.

foto: afp/scanpix

JALGPALLI MM. Saksamaa koondise väravavaht Manuel Neuer tegutses kaheksandikfinaalis Alžeeria vastu tihtilugu vabakaitsja positsioonil ja sai sellega edukalt hakkama.

Saksa legendide ajastu on tagasi madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

S

aksamaa jalgpallilegendid Franz Beckenbauer ja Lothar Matthäus on kindlasti läinud ajalukku kui ühed edukamad vabakaitsjad ehk libero’d. Kui praeguseks on selline positsioon vajunud unustusehõlma, siis tänavuse MMi kaheksandikfinaalis saime tihtilugu vabakaitsja rollis tegutsemas näha sakslaste väravavahti Manuel Neuerit.

Müncheni Bayerni puurilukku on juba aastaid loetud maailma parimate väravavahtide sekka ning kaheksandikfinaalis tema Alžeeria vastu pakutud etteaste tõstis ta kindlasti käimasoleva turniiri silmapaistvamate mängijate sekka, kus seni on enamasti figureerinud sellised ründetähed nagu James Rodriguez, Lionel Messi, Neymar ja Arjen Robben.

Alžeeria ja Saksamaa vahelises kohtumises võis tihti näha vaatepilti, kus kõrgele tõusnud sakslaste kaitseliini taha tulnud palle tuli karistusalast väljapoole klaarima just Neuer.

Nii ennetas ta kõikides sellistes olukordades alžeerlaste ründajaid ja sakslaste väljakumängijad võisid rohkem keskenduda

vastaste värava ohustamisele.

Kui lisaaja lõpus suudeti Bayerni puurilukk küll korraks üle mängida, siis enne seda olid eurooplased löönud juba kaks väravat ja võtsid 2:1 võidu.

«Neueri selline roll on välja kujunenud Saksamaa koondise ründava ja domineeriva mängustiili tõttu. Saksamaa hoiab kohtumise jooksul suurema osa ajast palli keskväljal või vastaste poole peal ning seetõttu jääb kaitseliini taha palju ruumi, mida on vaja valvata,» põhjendas Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ja koondise abitreener Janno Kivisild, miks Neueril tuli täita ka vabakaitsja rolli. «Praegu ei ole Saksamaa koondise keskkaitsjad eriti kiired ega mobiilsed. Väravavahi roll ongi oluline sellistel juhtudel, kui pall kaotatak-

Jalgpalli MM KAHEKSANDIKFINAALID • Saksamaa – Alžeeria 2:1 (la.)

Väravad: 92. Andre Schürrle, 119. Mesut Özil – 120.+1. Abdelmoumene Djabou • Argentina – Šveits 1:0 Väravad: 118. Ángel di María AJAKAVA Täna ja homme on MMil puhkepäevad ning mängudega jätkatakse reedel.

4. juuli, veerandfinaalid • 19.00 Prantsusmaa – Saksamaa • 23.00 Brasiilia – Kolumbia

se ning vastastel tekivad kiiretest vasturünnakutest võimalused. Sellisel juhul peabki väravavaht selle tühja koha ära katma ja vajadusel õigel hetkel sekkuma.»

Nii tegi Neuer kaheksandikfinaalis koguni 59 pallipuudet, millest 21 olid väljaspool tema karistusala. Kokku jagas ta kaaslastele 42 söötu. Ründajana tegutsenud Thomas Mülleri kontosse jäi näiteks 36 täpset söötu.

«Neueri roll ja tema liikumised joonistusid Alžeeria vastu peetud kohtumises väga hästi välja. Tema jaoks on selline stiil aga tuttav, kuna ka tema koduklubi Bayern harrastab domineerivat ja palli valdavat mängustiili. Tal tulebki olla rünnakute algataja ja vajadusel täidab ta ka vabakaitsja rolli,»

märkis Kivisild, et millegi uuega väravavaht otseselt hakkama ei saanud, vaid kohtumise iseloom võimendas tema rolli.

«Ma ei ole oma mängustiili muutnud. Ma mängin väga tihti ka Bayerni ridades samamoodi,» tunnistas Neuer ka ise APle, et tal oli vaja lihtsalt tavapärasest rohkem karistusalast väljaspool mängida.

Lisaks sellele, et Neuer on sellise stiiliga harjunud, siis Kivisilla hinnangul on tal olemas ka kõik vajalikud oskused, et nendest olukordadest edukalt välja tulla. Alžeeria vastu peetud kohtumises suutiski ta kõik sarnased situatsioonid enda kasuks kallutada. «Neueril on piisavalt meisterlikkust ning ta läheb olukordadesse piisavalt külma peaga. Ta loeb hästi mängu ning tal on võime aru

Staarid kukutasid sitke Šveitsi Üks tänavuse jalgpalli MM-finaalturniiri favoriite Argentina jõudis eile õhtul pingelise duelli järel veerandfinaali, kui lisaaja järel alistati 1:0 Šveits.

Kui Šveits seisis argentiinlaste rünnakutele sitkelt vastu, siis lõpuks olid otsustajateks ikkagi Lõuna-Ameerika tiimi suured staarid.

Neljakordse maailma parima mängumehe Lionel Messi ilusa eeltöö vormistas 118. minutil võiduväravaks Angel Di Maria.

Seejärel tekkis

šveitslastel veel paar head võimalust, kus korra raksatas Blerim Dzemaili pealöök ka posti.

«Argentina puhul ei ole sel turniiril veel näha olnud, et nad oleksid suutnud kellegi mänguliselt üle mängida. Ka kohtumine Šveitsiga oli samasugune,» hindas FC Flora peatreener Norbert Hurt. «Argentina puhul ei olnud selgelt näha, kuidas nad tahavad vastaste kaitset lahti harutada. Kohtumise loogiline käik oligi, et mõni argentiinlaste

tähtmängija võtab asja lõpuks enda peale ning aktiivsust näidanud Messi ja Di Maria otsustasid asja lõpuks ära.»

Eilse kohtumise käik ei olnud tänavuse turniiri kaheksandikfinaale arvesse võttes mingi üllatus ja vastas pigem senisele mustrile. Nii on hädas olnud mitmed favoriidid ja pääsu veerandfinaali tagasid nii Brasiilia, Holland, Prantsusmaa kui ka Saksamaa alles viimastel minutitel.

Madis Kalvet

saada, millal on piisavalt ohtlik olukord ja sekkumine on vajalik,» loetles Kivisild sakslaste puuriluku positiivseid omadusi. «Saksamaa mängustiili arvestades on ta neile kindlasti ideaalne väravavaht.»

Kui Neuer sai pärast kaheksandikfinaali kiita, siis Saksamaa mängus leiti ka probleemsemaid kohti ning peamiseks murekohaks on äärekaitsjate positsioonid, kus viimati tegutsesid tavapäraselt keskkaitses mängivad Shkodran Mustafi ja Benedikt Höwedes. Praeguseks on selge, et Mustafi jaoks on tänavune turniir vigastuse tõttu läbi ja juba Alžeeria vastu haaras lõpuks paremkaitsja koha tiimi kapten Philipp Lahm, kes on viimasel ajal pallinud rohkem keskväljal. Äärekaitsjana tegutsedes näitaski Lahm ka oma tavapärast ohtlikkust ründefaasis.

«See kohtumine näitas, kui haavatav võib olla sakslaste kaitseliin rünnakute ülesehitamisel. Kui poolkaitsjad ja ründajad on neil valmis ladusalt mängima, siis üks probleemidest ongi see, kuidas pall nendeni toimetada. Tihti pandigi poolkaitsjad keerulisse olukorda ning sellele järgnes pallikaotus. Sakslaste kaitsjad ei ole natuurilt päris sellise jalgpalli mängimise jaoks. Nende jaoks võiks ideaalmaailmas olla mäng lihtsam ja riskivabam,» hindas Kivisild. «Alžeeria vastu peetud matšis suutis Neuer aga kõik tekkinud augud lappida.»

Veerandfinaalis ootab Saksamaad ees kohtumine Euroopa jalgpalli teise suurjõu Prantsusmaaga.

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIK. Ksenija Balta plaanib keskenduda Zürichi EMil 200 m jooksule.

Balta lükkab kaugushüppe edasi peep pahv

sporditoimetuse juhataja

T

änavu 100 m jooksus kaks korda Eesti rekordit parandanud, ent mõtetes oma meelisalal kaugushüppes võistlemisest unistanud Ksenija Balta otsustas koos treenerist elukaaslase Andrei Nazaroviga, et kiirustamine pole õige, ja lükkab seepärast kaugushüppes võistlemise järgmisesse hooaega.

«Ma ise tunnen, et kiirustan – tean, et minu tahtmine kaugust hüpata on üle võlli, ja seepärast saan aru, et võin endale sellega viga teha,» selgitas Balta, kes pole pärast ränka põlvevigastust kolm aastat kaugust hüpanud. «Langetasime selle otsuse pärast võistkondlikku EMi. Tean, et seda aastat pole mul enam raske oodata. Õige on keskenduda kiiruse täielikule arendamisele ja teha enne võistlemist piisavalt palju hüppetrenne. Siis tean, et olen kaugushüppeks täiesti valmis.»

Esialgu kavatses Balta teha esimese kaugushüppevõistluse eile Viljandis, kuid tegelikult piirdus ta külmas ja vihmas peetud jõuproovil 100 m jook-

suga. Näiliselt kergelt lipates läbis ta staadionisirge 11,88 sekundiga ja võttis koduste konkurentide ees kindla võidu. Balta tunnistas, et tema jaoks oli see justkui treeningjooks.

Poolteist nädalat tagasi toimunud võistkondliku EMi järel rääkis Balta, et on tihedast võistlemisest väsinud ning on vahepealsel ajal püüdnud energiat taastada. «Terve hooaeg pole ju võimalik ühte jutti lasta,» nentis ta ja lisas, et keskendub nüüd taas treeningutele. Augustis Zürichis toimuval EMil kavatseb ta panustada ühele alale ning selleks on ilmselt 200 m jooks. Treener Nazarovi arvates on Baltal just sellel alal suurem võimalus jõuda EMi finaali. «Tänavu on Ksenija jooksnud seda distantsi alati pärast 100 m jooksu ja seepärast võib tunduda, et tema tulemus pole nii hea, aga tegelikult on ta sellel alal tugev,» rääkis ta veendunult ning viskas õhku üllatava lause. «Kui trennis jooksed 22,5, siis oled ka võistlusel valmis samaks tulemuseks.» 22,5 sekundit tähendab aga Euroopas naiste 200 m jooksus absoluutset tipptaset. Ühe mõttena mõlgub Balta peas ka EMil koos kaaslastega 4 x 100 m jooksus osalemine. Ühe korra on Eesti nelik tiitlivõistlusele pääsemiseks vajaliku normi täitnud, kuid Zürichisse jõudmiseks tuleb seda teha ka teist korda. Sama mõte

on ka Eesti meeste teatenelikul ning 11. juulil toimubki Tallinnas teatejooksude võistlus, kus üritatakse norme uuesti täita.

Meeste teateneliku tugitalaks on Marek Niit, kes eile jooksis Viljandis 100 m 10,47 ja 200 m 20,89. Terve talve USAs harjutanud mees rääkis, et on Eesti kliima ja ajavööndiga juba kohanenud ning erinevalt mõnest eelmisest aastast on seisundis, mis lubab EMi poole optimistlikult vaadata. Nagu Balta sihib temagi 200 m finaali kohta.

Kuna Niidul luhtus võimalus ühineda treeninguteks mõne Euroopas tiirutava sprinterite seltskonnaga, lasi ta USAst saata endale võistlusperioodi treeninguplaanid ning üritab end nende ja võistluste abil vormi viia.

«Just selline võistlus nagu siin, et alguses 100 m ja tunnikese pärast 200 m otsa, on treeninguks väga hea,» leidis Niit. «Arvestades siin valitsenud olusid võib tulemustega isegi rahule jääda.» Üks eilse Viljandi võistluse tihedamaid alasid oli meeste odavise, kus võidutses lätlane Ainars Kovals 80.31ga. Eestlastest viskas Tanel Laanmäe 80.17, Risto Mätas 79.88 ja Magnus Kirt 78.96. Üksinda võistelnud Anna Iljuštšenko ületas kõrgushüppes 1.81 ja kurtis, et ei saanud tehnikat kuidagi klappima.

Kanter ootab kuiva ja sooja ilma

Ksenija Balta keskendub sel hooajal jooksmisele.

ERC-sarja juhtiv tugev soomlane tuleb Rally Estoniale võitu noolima peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

Kuigi juulis toimuva Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava sõnul poleks mingi ime, kui ERC-sarja etapiks oleva võistluse poodiumi vallutaksid vaid Eesti rallimehed, teeb ta kõik, et võitmine oleks nende jaoks äärmiselt raske. Viimati õnnestus tal meelitada Lõuna-Eesti teedele kihutama sarja üldliider soomlane Esapekka Lappi ja teist kohta jagav sakslane Sepp Wiegand. Mõlemad mehed kuuluvad Škoda Motorsporti tehasetiimi.

23-aastane Lappi on tänavu võitnud kaks ERC-sarja etappi, olnud korra neljas ja korra katkestanud. Wiegandil on kirjas kaks poodiumikohta. Škoda Motorsport on aga ERC-sarjas ja selle eelkäijaks olnud IRC-sarjas üks tugevamaid tiime – viimasel neljal aastal on üldvõit läinud just selle meeskonna pilootidele.

Lappi teab Eesti ralli kõrget taset ja ootab juuli keskel toimuvalt kihutamiselt tugevat konkurentsi. «Kohalikud sõitjad eesotsas Ott Tänakuga on kindlasti väga kiired,» sõnas ta. «Aga see ralli peaks ka mulle hästi sobima, kuna meenutab Soome rallisid. Tõsi, ma pole Soomes ammu sõitnud ja seepärast kulub mul ilmselt veidike aega, et selliste kiirete teedega harjuda.»

Kuna Lappi hoiab sarjas liidrikohta, on tema jaoks ilmselt võidust tähtsam üldarvestuses

Rally Estonial asub starti ka nimekas soomlane Esapekka Lappi.

edu kindlustada. «Meie peamine eesmärk on jõuda hea tulemuseni ja koguda meistrivõistluste arvestuses võimalikult palju punkte,» rääkis ta oma plaanidest.

Lappi on karjääri jooksul osalenud ka mõnel MM-rallil ning silmapaistvaima tulemusena saavutanud mullu Portugalis WRC2-sarja arvestuses võidu. Stabiilselt pole ta aga suutnud maailma mainekaimas sarjas kanda kinnitada. Arvestades tema tänavusi võistlemisi, on ta ilmselt võtnud sihiks tekitada endale tulevikuks võimalusi just ERC-sarja meistritiitli abil.

Aava sõnul on kiiretel meestel ERC-sarja kaudu silma jääda kerge, kuna tänu Eurospordi toele on tegemist maailma kõige paremini märgatava ralli-

sarjaga. «ERC on ainus ralli sari, mis kasutab professionaalset promootorit. WRC-sarjal on ka promootor, kuid nende nähtavus on vilets,» leidis Aava ja lisas, et ERC-etapist saab kasu lõigata ka korraldajariik. «Eurospordi vahendusel on ERC vaadatavus suur ja nendes ülekannetes on umbes 60 protsenti võistlust, kõik ülejäänu aga etapi korraldajamaa tutvustus.»

Euroopa meistrivõistlused on vanim tegutsev autoralli sari, millest mõned aastad tagasi üritati IRC nime all tekitada WRC-sarjaga konkureerivat võistlust. Nüüdseks on sellest plaanist loobutud ning sisuliselt ollakse hüppelauaks riikide meistrivõistluste ja WRC-sarja vahel. Just seepärast peab-

foto: skoda motorsport

ki Aava oluliseks, et ka Eesti noorema põlvkonna rallimehed selles sarjas osaleksid või vähemalt Rally Estonial kihutaksid.

Tänaseks on teada, et kodustest tippudest sõidab Ott Tänak Ford Fiesta R5-autoga.

Tegemist pole MM-sarjas Tänaku tiimiks oleva D-Macki meeskonna masinaga. «Rally Estonial sõitmiseks pean ise leidma vahendeid ja võimalusi. Auto osas teeme koostööd Markko Märtini tiimiga,» rääkis Tänak.

Vaatamata poola MM-rallil tehtud raskele avariile ja auto lõhkumisele on Tartus stardis ka Peugeot 208 T16 R5-autoga sõitev Karl Kruuda. Sama marki masina toob meeskonna Peugeot Sport koosseisus rajale ka Siim Plangi.

foto: tairo lutter

Meeste kettaheites alistas Gerd Kanter pärast pikka pausi taas kodumaal võistelnud Märt Israeli, ent tulemuste tase jäi keskpäraseks – 62.71 ja 61.94. Juba homme võistleb Kanter Teemantliiga jõuproovil.

«Juba teist võistlust järjest olid sellised olud ning mõistagi ei tee see mingit rõõmu,» viitas Kanter kogu eilse päeva sadanud vihmale ja jahedale temperatuurile. «Tegelikult on paljud tänavused võistlused olnud just sellistes tingimustes, nüüd ootaks juba kuiva ja sooja.»

Kanteri sõnul segavad teda hiljutise vigastuse tõttu tekkinud probleemid heitetehnikaga.

«Usun, et normaalsetes oludes võiksin heita 65 meetrit,» lausus ta. «Pean samm-sammult edasi liikuma, aga aeg muudkui liigub ja EM tuleb lähemale.»

Israel tundis heameelt, et on saavutanud 61 meetri kanti heitmisel stabiilsuse, kolm päeva tagasi püstitas ta aga Rootsis oma hooaja tippmargi 64.40. «Hiljem vaatasin, et see heide õnnestus tänavuse hooaja sooritustest tehniliselt kõige paremini,» rääkis ta. «Püüame rõhuda heite tunnetamisele. Olen tuleviku suhtes positiivne, sest tunnen, et praegusest seisust on võimalik edasi minna.» Peep Pahv

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || TERVIS || 17

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

KEHA VORMI. Insanity ehk otsetõlkes «hullumeelsus» on üliintensiivne, kahe kuu jooksul viis-kuus korda nädalas toimuv treening.

Treeningprogramm ainult julgetele marina lohk Tarbija24 reporter

I

nsanity treening lubab osalejatele, kes kavast kinni peavad ja õigesti toituvad, totaalset muutumist ehk supervormis keha vaid 60 päevaga. Pooleteise aasta jooksul kolm treeningprogrammi läbi teinud Margit Udikas (30) tõestab, et see on tõepoolest võimalik.

Koos abikaasa Siim Susi ja paari sõbraga Tallinna vanalinnas kohvikuid Must Puudel ja Sinilind pidava Udikase edulugu sai alguse eelmise aasta jaanuaris, kui ta otsustas ennast treenimise mõttes käsile võtta.

«Olin kaks last üsna järjest sünnitanud ja siis sain aru, et lapsed olid juba piisavalt vanad ja ma ei saanud ennast enam sellega välja vabandada,» meenutas ta, lisades, et üks lastest oli siis kahene ja teine viiene.

Udikas liitus MyFitnessiga ja mõne aja pärast jõudis klubisse esimest korda ka Insanity programm. «Liitusin sellega ja sattusin hasarti – koduperenaine nagu ikka,» muigas ta.

Alguses toimus treening kuus korda nädalas (hiljem viis korda), nagu originaalprogrammis on ette nähtud – ainus puhkepäev oli pühapäev.

Kuid sellegipoolest ei muutunud treeningud Udikase sõnul tüütuks, sest harjutused ei olnud iga päev samad.

Naine seadis treenima hakates ka kindlad eesmärgid, mis õnnestus saavutada. Kahe ja poole kuuga kaotas ta kehakaalust ligi 10 kilogrammi.

Väga suureks motivaatoriks

oli talle treenimisel abikaasa.

Udikas meenutas, et tema suurest spordisõbrast mees oli rühmatreeningute suhtes varem skeptiline – need olevat vaid naistele –, kuni ta naise suust treeningu kirjeldust kuulis.

«Siis ta läks täitsa mossi: «Ma tahaks ka, tundub olevat täitsa mehine treening!».

Sest seal on hästi palju kätekõverdusi, kükke, hüppeid, põlvetõstejooksu. Tõesti, see sobib meestele väga hästi,» rääkis naine.

Juba järgmisel päeval tuli Susi naisega kaasa ja sellest ajast peale hakkasid nad koos trenni tegema. «Meil hakkas omavahel toimuma mõnus võistlus, et kes vähem puudub ja kes rohkem sooritab – saime omavahel neid numbreid võrrelda,» rääkis Udikas.

Naine tunnistas, et sattus Insanity treeningust kiirelt hasarti ning üheks suuremaks tõukejõuks olevat seejuures olnud võimalus näha reaalseid tulemusi. Ja mitte pelgalt kehavormis, vaid ka sportlikus soorituses.

«Ma ei olnud elu sees sporti teinud ja koolis olin alati eelviimane-viimane. Siin võtsin eesmärgiks treeningutest mitte puududa ja aktiivse kohalkäijana oli mul eeliseid puudujate ees,» jutustas Udikas.

Kuid ehkki intensiivsele ja edukale treeningperioodile järgnes esialgu pikk paus, otsustasid abikaasad selle aasta kevadel uuesti sama läbi teha, nüüd juba kaks korda järjest: üks Insanity programm algas veebruaris ja teine aprillis, vahepeal oli vaid nädal aega puhkust.

Udikas tõdes, et paljud osalejad ei jälginud treeningprogrammi ajal toitumist, kuid tema jälgis, ning ta teab, et ka

Margit Udikase kinnitusel on ta iga treeningprogrammiga suutnud alla võtta 6–10 kilogrammi.

teised, kes seda tegid, saavutasid väga head tulemused. Ehkki internetis on olemas ametlikud soovitused – naise sõnul olevat neid väljatrükituna kokku ligi 50 A4-lehekülge –, pidas ta lihtsalt kinni põhitõdedest: juua palju vett, süüa õhtuti vähem, loobuda magusast ja alkoholist ning magada korralikult.

Kas nüüd on saavutatud ideaalvorm? «Arvan, et kakskolm kilo annab veel alla võtta, aga ma olen üsna rahul,» tõdes Udikas, kelle rasvaprotsent oli treeningute alguses 25,1 ja nüüd 17.

Ent trennitegemist naine enda sõnul enam ei jäta. «Olen nüüd hakanud osalema jooksuvõistlustel. Käisin teletorni trepijooksul ja mul läks seal üsna hästi – sain oma vanuseklassis hõbeda,» on ta uhke.

Margit Udikase tulemused Harjutus

Jalalöögid Harkihüpped Power knee Kõrgele hüpped Ruuthüpped Militaarhüpped Kätekõverdused Plank + põlved

Kordusi minutis treeningprogrammi alguses

60 38 43 27 9 9 11 34

Kordusi minutis kolmanda treeningprogrammi lõpus 162 90 144 87 12 29 41 119

allikas: margit udikas

foto: liis treimann

Insanity treening • Kõige raskem treening, mida on võimalik DVD järgi ise läbi teha. Algajale treeningut ei soovitata, tervis peab olema korras, harjutuste tehnika teada ja baasvastupidavus olemas.

• Ametlikult reklaamitakse programmi 60-päevasena, kuid tegelikult on ette nähtud kokku 54 trenni – kuus trenni nädalas üheksa nädala jooksul. MyFitness teeb kokku 45 trenni ehk jätab osalejatele terve nädalavahetuse puhkamiseks.

• Iga päeva kohta on vastav programm, mis kestab 45–60 minutit. Tegemist on vastupidavusharjutustega, nagu kätekõverdused, põlvetõsted ja hüpped, mille sooritamisel ei kasutata raskusi ega muid abivahendeid. Harjutused kestavad kolm kuni kuus minutit, vahepeal on väikesed puhkepausid.

• Üks treening nädalas on n-ö puhketreening, kus kasutatakse rohkem staatilisi harjutusi ja lõdvestusi. allikas: myfitnessi insanity treener eva ottas

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Segav müra ja selle tekitajad on kadunud. Elu muutub selgemaks ja rahulikumaks.

Pööbellik suhtumine on minevik.

SÕNN

Saad sõnumi, mis on seotud rahaga. Tunned end järsku nagu kala vees, sest sinu plaan osutus õigeks. Kuulujuttudel on jõud kadunud.

KAKSIKUD Tunnetad, et üht armukadedat isikut ei saa usaldada ega temale loota. Suheteprobleemid lahenevad vaid siis, kui kõik osalised on selleks valmis.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 2. JUULI 2014 || VARIA || 19

7 5

æ a

ê

b

ò c

à d

e

f

g

h

Pierre Biscay – Problem 18 TT, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re4!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MA PEAN SÕITMA ERAKORRALISSE KOMANDEERINGUSSE, ET PARANDADA OLULISEL KLIENDIL TARKVARAVIGA.

EI SAA, SEST EELARVE PIIRES PÜSIMINE ON TÄHTSAM KUI KLIENTIDE RAHULOLU.

OOTA ... MIKS SEE NII HALB TUNDUS, KUI MA SELLE VÄLJA ÜTLESIN?

KUI SEE SIND LOHUTAB, SIIS MA EI KUULANUD.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Koos varjatud info päevavalgele tulemisega tõusevad pinnale ka allasurutud tunded. See, mis varem tundus heana, on saanud negatiivse värvingu.

1. Moskva vürst Ivan I oli esimene, kes endale ise mongoli-tatari Kuldhordi toel ametlikult suurvürsti tiitli omistas. Aasta oli siis 1328. Kes oli esimene Moskva valitseja, kes hakkas ennast nimetama kogu Venemaa suurvürstiks?

2. Keeleteadlase Johannes Aaviku hiiglaslikust uudsete sõnade loomest on umbes 30 eesti keelde püsivalt juurdunud, nende hulgas sõna «relv». Milline sõna oli Aavikule selle sõna loomisel inspireerivaks sõnaks?

3. Kes on see kuuekordse maailmameistri poeg, kes kandideeris 2009. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel oma partei esinumbrina, kuid ei osutunud valituks? 2013. aastal kandideeris ta üksikkandidaadina Tallinna linnavolikogusse, kuid ei osutunud valituks. Tänavustel europarlamendi valimistel kandideeris üksikkandidaadina, et saada üheks kuuest Eestist valitud eurosaadikuks.

4. Mis ühendab Jaapanis nimesid Kōkaku, Ōgimachi, Sutoku, Suzaku, Junna, Kammu, Mommu, Temmu, Buretshu, Nintoku, Kaika jt? Täisnimekirja saaks õige pika.

5. Kui üldlevinud legend räägib, et Ülemiste järv on tekkinud Linda pisaratest, siis kunstnik Lembit Sarapuul on lisaks sellele teooria, millest on tekkinud Läänemeri. Millest? Läänemere tekkimist on ta kujutanud ka oma maalil.

Vastused: 1. Semjon Ivanovitš ehk Semjon Uhke (Gordõi), aastatel 1340–1353 Moskva ja VladimirSuzdali suurvürst, 1346–1353 ka Novgorodi vürst.

2. Revolver. 3. Joeri Wiersma, kelle isa Harmen (Harm) Wiersma on kuuekordne maailmameister rahvusvahelises kabes. Nime Joeri sai ta Juri Gagarini auks. 4. Need on Jaapani keisrite nimed. Esimene oli Jimmu, endise nimega Kan’yamato Iwarebiko.

5. Linda kusest.

AKNE

VEEVALAJA Kuulad hoolega, mida sulle öeldakse, sest sõnum ei ole otsene, vaid peidetud. Käes on aeg sekkuda suhtemängu. Mängid oma rolli võimalikult hästi.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD

Saad aru, et mitte keegi ei tee midagi sinu, vaid ikka iseenda pärast. See, mida teised teevad, väljendab nende suhtumist ja elust arusaamist.

«Onu, kas te elate metsas?» küsib Juku ühelt külaliselt.

«Miks sa nii arvad?» tunneb see huvi.

«Isa ütles, et jälle tuleb see vana känd meile külla.»

••• Kuidas eristada mürgiseid seeni söödavatest?

Metsast korjatud seened tuleb pesta, praadida ja ära süüa. Kui teil hing sisse jääb, oli tegemist söögiseentega.

••• Daam: «Võite minult tasuta lõunasöögi saada, kui need puud peeneks lõhute.»

Kerjus: «Sel juhul tahaksin ma enne menüüd näha.»

••• «Kohtasin just metsas suurt grislikaru,» räägib üks jahimees teisele.

«Jumal hoidku!» hüüab teine.

«Kas põrutasid talle mõlemast rauast?»

«Mõlemad rauad olid juba tühjaks lastud. Ma virutasin talle terve püssiga.»

â ô

ì

1

KAALUD Sind raputatakse sõna otseses mõttes rutiinist välja. Riskimissoov ja iseseisvus kasvavad. Keskendud enda jaoks tõeliselt olulistele asjadele.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

à

2

ERNIE

NEITSI Külvatakse segadust, kuid just see saab sinu päästerõngaks. Leiad vastuse sealt, kust sa seda ilmaski ei oleks arvanud. Sinu ellu saabub midagi spirituaalset.

KALJUKITS Oled jõudnud sellisele tasemele, et muutud teiste arvamuste ja tegude suhtes immuunseks. Kui oled varem nende pärast kannatanud, siis nüüd on see möödas.

ì

à

3

LÕVI

Oled armunaudingute meelevallas. Millal siis veel, kui mitte suvel. Samas ei vaja sa odavaid naudinguid, vaid neis peab olema stiili ja elegantsi.

æ à

4

Lõikad mingist varasemast jõupingutusest ka nüüd kasu. See aga võib tekitada kadedust neis, kes ei ole sinu varasemate sammudega kursis.

SKORPION

è

6

VÄHK

Suurte muudatuste algatamise ajal ei tasu neile vastu seista. Kui sa ei ole nendeks valmis, siis nii ütlegi. Sulle antakse aega ja hiljem uus võimalus.

ê â

8

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ERAKORDNE

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 2. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

UURIB, KUIDAS ON ÕNNESTUNUD TANTSUPEO PROOVID.

NIMEPÄEV: MILVI, MILVE

Lätlaste asustatud tuurad jõudsid Pärnu lahte Läti riik lasi mullu septembris Daugava jõe suudmealal Liivi lahte 1500 märgistatud noort Atlandi tuurakala, kellest vähemalt seitse jõudsid tänavu kevadel Pärnumaa vetesse (pildil üks neist). Kalade märgistusel on kiri RIGA BIOR ja viiekohaline arv. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev palus nii kutselistel kui ka harrastuskalameestel nende püünistesse sattunud märgistatud tuuradest talle teada anda telefonil 511 3279 või e-postiga heli.shpilev@ ut.ee. Pärnu Postimees

Järgmise aasta linnuks valiti viu u

HOMME POSTIMEHES:

Tiina Kama 51, Tartu Postimehe küljetoimetaja Toomas Tiidu 40, reklaamiosakonna võtmeklientide reklaamijuht Linda Pärn 31, Naine24 toimetaja

«AED JA KODU» ÕPETAB, KUIDAS PIDADA KODUKOHVIKUT. EUROOPA

Tasapisi ilm paraneb

TALLINN +18

taimi paljak

KÄRDLA +17 HAAPSALU +17

PAIDE +18

m

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +18

RAKVERE +18

5– 10

foto: erakogu / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

/s

Enn Kreem 75, ajakirjanik Peeter Oja 54, näitleja Jüri Siim 54, arhitekt Hirvo Surva 51, koorijuht ja dirigent Mariann Raisma (pildil) 40, muuseumijuht Jüri Ratas 36, poliitik Sten Karpov 30, näitleja

Suurem sadu jääb selja taha ja tänasest alates on lõheneva pilvekihi vahelt enam TARTU päikest näha. Kuid hoovihPÄRNU VILJANDI +19 +18 madest me päevasel ajal +18 KURESSAARE veel ei pääse. Temperatuu+16 rinäidud on esialgu jätkuvalt tagasihoidlikud. Alles nädalavahetus annab lootust kuivemale VÕRU ja soojemale ilmale.

VALGA +20 +19 Täna on muutliku pilvisusega ilm. Siin-seal sajab hoovihma. Puhub edelatuul 5–10 m/s, rannikul KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR iiliti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur Anne kanal +16 Neljapäev, 3.07 Reede, 4.07 Laupäev, 5.07 on 15–19 kraadi.

Emajõe vabaujula +15 Tallinn +9/+19 +12/+18 +11/+22 Kakumäe rand +12 Tartu +10/+19 +12/+20 +11/+24 Kuressaare +16 Narva +9/+20 +11/+19 +9/+22 Pirita rand +13 Pärnu +8/+20 +12/+19 +11/+24 Pärnu rand +12 Kuressaare +10/+19 +13/+19 +12/+21 Pühajärv +20

PÄIKE PÄ

Möödunud nädalavahetusel usel kuulutati Eesti Ornitolooogiaühingu suvepäevadel välja aasta lind 2015, kelleks on viu. Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Hiireviu (pildil), herilaseviu ja karvasjalg-viu ehk taliviu on n välimuselt sarnased, kuid eluviiuviisidelt küllaltki erinevad. Just seetõttu pööratakse viuaastal aastal tähelepanu nii viude eluviisi viisi tutvustamisele kui ka nende e eristamisele üksteisest ja teistest est röövlindudest. ilmajaam.ee foto: ülo väli

Ta Tallinnas Ta Tartus Kä Kärdlas

tõuseb 4.10 4.13 4.23

loojub 22.40 22.22 22.43

MAAILM

KÕ KÕIGE SOOJEM JA KÕ KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Ta Tartus Ta

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+31,3 kraadi (1997) +5,0 kraadi (1861) +30,7 kraadi (1907) +4,4 kraadi (1964)

KUUFAASID KU 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08

+19 +32 +26 +27 +19 +21 +27 +20 +28 +25 +21 +17 +23 +19 +21 +25 +22 +27 +19 +23 +26 +21 +23 +17 +21 +11 +19 +27 +25 +20 +20 +25 +19 +26 +34 +13 +31 +39 +21 +28 +26 +31 +33 +28 +24 +28

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 2. JUULI ETV

06 50 Aia elu: Kiviktaimlaaed 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed, 7/10: Harmooniapäev 09 40 Holby City haigla* 10 40 Elolinõ: Külapood 11 10 Ajavaod. Ärimehed: Autokuningas Hans Vinnal 40 Kirjad laulupeolt, 2/3: Meri* 12 05 Minuscule 15 Täär treenib triatloniks, 2/9 30 Operetigala F. Lehari “Lõbusa lesega”* 14 05 Stereo 50 Mahemaa, 4/4* 15 20 Kodused mehed* 16 05 Holby City haigla: Jõululaul, 1 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Istanbul 19 15 Pidu vihmas ja päikeses 50 Laulutaadi hümnid 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Eri Klas 75 – suur ooperigala Palmses 23 35 Allakäigurada.

Sarajevo atentaadist suure sõjani* 00 30 Eesti Jazzi gala.

Jaak Lutsoja Kvintett* 49 ERR uudised

ETV 2

07 30 Lastesaated 09 00 Energiat avastamas (Eesti 2009) 30 Püramiidi tipus 10 00 AegRuum.

Isemeelne ilm* 50 Klassika koos Klasiga: Richard ja Johann Strauss 11 50 Klassikatähed 2013: Finaal 13 04 ERR uudised 16 35 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 50 Kirjandusfestival HeadRead* 17 35 Töötuba: Puurid 18 00 SimsalaGrimm 25 Väikese Muti seiklused 30 Beni ja Holly väike kuningriik 45 Eddie ja karupätsu: Koristada või mitte?

55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Loomaaia tee 64 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 15 Ameerika telesarja lugu, 1/4 21 10 Surma õukond, 1/5: Henry Neljas 22 00 Eesti lood: Kuumad naised vabast tahtest 22 30 4x4. Taimõr ja Jamal, 2/9* 22 55 Eesti TOP 7 23 30 NWR (Nicolas Winding Refn) (NWR, Prantsuse 2012)* 00 35 Rock Summer 25: Zucchero ja Pantokraator 01 12 ERR uudised

KANAL 2

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 5* 07 40 Garfield: Väike tukastus. Agent X. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 16* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5791 35 Rosamunde Pilcher – Kaks õde (Saksa 1997).

Romantiline draama 13 30 Krimi* 14 00 Lindprii: Carrick O’Quinn 55 Punased roosid, 789 16 00 Küladetektiivid, 27: Surmavad kõrgused 17 00 Taltsutamatu süda, 6/162 18 00 Armastus ja karistus, 17 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Puskariaurud 23 00 Elav märklaud: Ooperiõhtu 55 V: Punane vihm 00 50 Seadusesilm: Kunstikogu 01 40 Vampiiripäevikud: Ära ole õrn 02 25 Mentalist: Veri vere eest 03 05 Krimi* 30 Suvereporter* 04 20 Kalailm* 45 Peitusemeistrid* 05 10 Küladetektiivid, 27: Surmavad kõrgused*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 27* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 3: Stringiteooria, 1* 12 10 Moodne perekond 3, 4-5 13 05 Suvesangarid, 15* 35 Kupli all 1, 5* 14 30 Selline on elu!: Ema tahab mind lastekodusse panna 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 28 16 50 Midsomeri mõrvad 5, 5: Mõrv Püha Malley päeval 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 4: Stringiteooria, 2 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 17 22 00 Suvesangarid, 16 30 Suletud uste taga 4, 7 23 30 Top Gear USA 2, 5 00 30 Firma 1, 3: 3. peatükk 01 25 Anarhia pojad 4, 2: Väljas 2 02 15 Louie 3, 6 40 Võta või jäta 03 40 Suvesangarid, 16* 04 05 Vaid Venemaal pluss* 30 Seitsmesed suvesadamas 05 20 Suvesangarid, 16* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 106 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 663 09 15 Emmerdale, 217/289* 45 Küladetektiivid, 213: Pulmad põrkasid takistusele 10 45 Südametukse, 97 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Jodie Foster 05 Staariminutid: Gwyneth Paltrow 10 Staariminutid: Mel Gibson 15 Staariminutid: Jennifer Lopez 20 Poissmees, 6* 14 00 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Raudteemõrvar* 16 00 Briti tippmodell, 79 17 00 Superlapsehoidja: Jacksoni pere 18 00 Doktor Oz: Söö topelt ja kaota kaalu!

19 00 Kodus ja võõrsil, 5792 30 Emmerdale, 218 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Wall-E (USA 2008). Eestikeelne joonisfilm 23 00 Poissmees, 7 00 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell* 02 25 Eesti tippmodell 2* 03 10 Superlapsehoidja: Jacksoni pere* 55 Staariminutid: Demi Moore 04 00 Südametukse, 97* 45 Suvereporter*

KANAL 12

06 30 Peitusemeistrid* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex*, 118/167: Surnud mees ja beebi 09 20 Conan, 259* 10 10 Näljased meremehed, 37: Penzance* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 21* 14 35 Knight Rider, 26: Surmakaupmehed* 15 30 Näljased meremehed, 38: St. Mary & St. Agnes 16 20 Komissar Rex, 119/167: Viimane pühapäev 17 10 Supermani uued seiklused, 22/86: Müravall 18 05 Knight Rider, 27/90: Pime koht 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed: Tõrvikukandja*; Naerualune Al* 21 00 Kaks ja pool meest: Parim võimalus* 30 Kill Buljo (Norra 2007).

Põnevuskomöödia 23 30 Conan, 260: Elijah Wood, Jason Mantzoukas, The Both 00 20 Kaks ja pool meest: Pinocchio suu 45 Tuvikesed: Tornaado; Maisi lapsed 01 35 Südamelt ära, 15 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Rahuhoidja (Kanada-USA 1997)*. Märul 13 00 Kõige naljakamad koduvideod* 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 13: Perekondlikud asjad 17 00 A-Rühm 5, 9: Kristalne kolju 18 00 Perepea 6, 10* 30 Simpsonid 3, 1: Flandersi äpardused* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 13-14: Jenkins; Täiuslik nädal 20 00 Perepea 6, 11: Steve Zissou päevitus 30 Simpsonid 3, 2 21 00 Suvesangarid, 2 30 Cosmopolis (Kanada-PrantsusePortugali-Itaalia 2012). Draama 23 40 Euroopa pokkeriturnee 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 1314: Jenkins*; Täiuslik nädal* 01 30 Tenerife, 10* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 71/142* 45 Gordioni sõlm, 4/6* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Kuidas me bändi tegime, 1/3* 45 Reetur (USA 2008)*. Mängufilm 13 40 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 82/304* 17 00 Armuleek, 83/304* 45 Armuleek, 84/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 72/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ühistegevuse pooltund* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Inimese mõõde* 22 20 Peaminister, 3/14 23 15 Pillimeeste klubi* 00 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 01 15 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik.

Taavi Libe 09 45 Naljatilgad lähevad laulupeole 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Kohvioad, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Ahjualune. Evald Aavik ja Urmas Vadi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 18 00 Päevakaja 30 Naljatilgad lähevad laulupeole* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Kohvioad* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater.

Ainult kolm tundi, 3 10 05 Muusikatuba.

Anne Prommik. Inglise nüüdishelilooja Mark Anthony Turnage´i uudisteose Speranza ettekanne Rootsi Raadio sümfooniaorkestrilt Daniel Hardingi juhatusel.

11 05 Album. Missa Baltica. Kiriklikku koorimuusikat esitab Key Enseble Teemu Honkaneni juhatusel.

12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis.

RAM, Primo vere.

Eesti Rahvusmeeskoori kontsert “Primo vere”, dirigent Mikk Üleoja.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Kontserdisaalis.

Esineb Sao Paulo Sümfooniaorkester Isaac Karabtchevsky juhatusel. Darius Milhaud – Saudades do Brasil, Francis Hime – Viiulikontsert (solist Claudio Cruz), Heitor Villa-Lobos – Sümfoonia nr 12.

22 05 Fantaasia. Tarmo Tabas 00 05 Nokturn