Postimees 02 09 2014 by Postimees

NATO

VÕTAB WALESI TIPPKOHTUMISEL UUE SUUNA.

PIIMA HIND KUKUB Venemaa toiduembargoga kaasnenud hinnalangusest tulevad eluga välja hiigelfarmid ja paari lehmaga hobitalunikud. EESTI LK 3

EESTI LK 6–7

PIMETEATER Mitte pimedaid ei pea ühiskonda integreerima, vaid vastupidi – ühiskond tuleb nägevamaks muuta, leiab pimedate näitlejatega lavastuse välja toonud Jaanika Juhanson.

TEHNIKA Nokia Lumia 930 võib olla seni parim operatsioonisüsteemi Windows Phone kasutav telefon. LK 20–21

KULTUUR LK 17

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Rahandusminister (RE)

JÜRGEN LIGI: Sisuliselt kõik, mida praegu loodetakse riigieelarvest saada kui hädavajadust, tuleb kuskilt kokku kraapida, aga lisataotlusi on tunduvalt vähem kui eelmises valitsuses.

EESTI LK 4–5

ARVAMUS arvamus.postimees.ee BARACK OBAMA

Presidendi loojang Obamal on praegu palju kergem esineda tähendusrikka kõnega Tallinnas Nordea kontserdimajas kui USA Kongressi saalis. Kas Obamal õnnestub mõnd välispoliitilist probleemi käsitledes oma ametiajale uhke punkt panna, küsib politoloog Vello Pettai. LK 13

TEISIPÄEV, 2. SEPTEMBER 2014 • NR 203 (7194) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 121 • LUGEJAID 201 000

Tallinn Obama ootel Täna õhtul või homme hommikul Tallinna lennuväljal maanduv Air Force One toob Eestisse visiidile USA presidendi Barack Obama. Eile õhtuks oli Tallinn külalise saabumiseks valmis. Homme on targem Tallinna südalinna autoga mitte sattuda, ent kui see on möödapääsmatu, tuleb arvestada, et sõitmiseks võib kuluda rohkem aega ja kõige kiiremini jõuab kohale jalgsi. TALLINN LK 9

Eile õhtul sai paika turvatara Obama tõenäolise ööbimiskoha Swissoteli ees.

foto: mihkel maripuu

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Pinnal püsiv majandus

liisa tagel

Eelarve kokkusaamise tulipunkti kerkib riigitöötajatele lubatud palgakasv

Ma ei arva, et peaksin kuidagi kommenteerima presidendipaari omavahelisi suhteid või nende moraalseid aspekte, ja ei hakkagi seda tegema. Ent näen vähemalt üht teemat, mis vajaks käsitlemist. See on kommentaaride ring, millest on tõusnud esile sedalaadi arvamusavaldused, mis räägivad sügavalt meestekesksest maailmast, kus naisi lahterdatakse eelkõige skaalal «madonna ja hoor» – ning paigutumisest sellel skaalal sõltub naise väärtus. Ja nagu vähemalt ühest, päris palju tähelepanu saanud avaldusest selgub, kõigi Eesti naiste oma. Need on kommentaarid, mis avaldavad sedasorti suhtumist naistesse, nende rolli ja õigustesse, mille puhul loodan pidevalt, et ühel päeval seda enam aktsepteeritud normaalsuseks ei peeta ega esitata nii silmatorkavalt ja kriitikavabalt. Just seepärast leian, et kui need arvamusavaldused on nähtavale toodud, ei pea neid mitte ignoreerima, sest siinkohal tähendab vaikimine nõusolekut ja alistumist teatud normile. See on laias laastus sama norm, mis ütleb, et naised saavad vähem palka lihtsalt sellepärast, et nad ei oska piisavalt palju küsida, ja sellega on süü tuvastatud. Või et juhuslike möödujate seksuaalseid kommentaare peaks võtma komplimentide, mitte ahistamisena. Normi vastu sõnavõtjad olevat aga hüsteerikud või lihtsalt parasjagu regulaarsete hormonaalsete muutuste kütkes liigemotsionaalsed olevused. Võimalik ka, et neil puudub huumorimeel ja pole lihtsalt midagi targemat teha.

evadel teatas rahandusministeerium Eesti tänavuse majanduse reaalkasvu prognoosi – kaks protsenti. Eile tuli ministeerium välja juba palju realistlikuma arvuga – 0,5 protsenti. Piltlikult öeldes püsime tänavu oma majandusega vee peal, vähemalt ninaots ulatub ikka välja. Aga mitte ka palju enamat. Vaadates, mis toimub ka lähiriikide majanduskeskkonnas, ei ole palju lootust, et mõni olulistest naabritest käituks majandusvedurina ning avaldaks siin niipalju mõju, et saaksime Eestis tema tuules kiiremini kasvama hakata. Järgmise aasta suhtes on ministeerium jätkuvalt suhteliselt optimistlik, oodates 2,5-protsenti reaalkasvu, kuid ka see ennustus on protsendipunkti võrra tagasihoidlikum kui kevadel. Edaspidi peaks kasv kiirenema – kui uskuda eile avaldatud arve. Pole mingi üllatus, et Eesti (ning ka teised Euroopa riigid) majanduse käi-

masaamise ootusi üha tulevikku lükkab. Ebakindlus Euroopa laiemas geopoliitilises taustas mõjub meile vahetult, sanktsioonidega viibutamisest on ELi–Venemaa suhetes jõutud nende konkreetse rakendamiseni, ning ehkki nende sammude mõju ei pruugi avalduda veel kohe lähiajal, on igasuguste prognooside tegemisel praegu targem mitte liigsesse optimismi kalduda. Isegi kui Vene toiduimpordi piirangute mõju jääb kokkuvõttes tõesti nii väheseks, kui meid selles veenda üritatakse. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on ka tänavune inflatsioon Eestis harjumatult madal – hinnad tõusevad aastases võrdluses 0,3 protsenti. See tähendab, et Eesti hinnatõus on aeglustunud, läheneb euroala keskmisele, ning kui meenutada, et Euroopa Keskpanga eesmärgiks on keskpikas perspektiivis hoida hinnatõusu umbes kaks protsenti juures ning EKP on teinud juba hulgaliselt jõupingutusi ülimadalast inflatsioonist ülesaamiseks, siis ei aita selline olukord ka Eestis kuigivõrd kasvule kaasa. Majanduskasvu ootus on siiski vaid üks sisendeist, mille alusel Eestis riigieelarvet kokku pannakse. Järgmise aasta eelarvest väljalubatud pal-

gatõuse ei kiirusta võimuliit hülgama. Põhimõttelised valikud lepiti koalitsioonis kokku juba kevadel ning nüüdne madalam prognoos oli pigem ootuspärane. See ei tähenda kindlasti sellist allasööstu, nagu nägime 2008. aasta sügisel enne suurt kriisi.

JUHTMÕTE Pole mingi üllatus, et Eesti oma majanduse käimasaamise ootusi üha tulevikku lükkab. Ebakindlus Euroopa laiemas geopoliitilises taustas mõjub meile vahetult.

LK 4–5

PÄEVA KOMM

KÕVA SÕNA

Naisi pisendav ja patroneeriv suhtumine, mis praegu torkab silma päris paljudest presidendipaari elu käsitlevatest lookestest, on hoopis laiemalt juurdunud.

Palk on küll tõusnud, kuid püsib endiselt häbitsoonis, isegi Türgi õpetajatele pole eestlased järele jõudnud. TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets õpetajate palgatasemest, PM 1.09

Peaks arutlema vast selle üle, miks neid arvamusavaldusi rõhutatakse – kas see on lihtsalt janu suurema hulga lugejate ja reklaamitulu järele või näitab see samuti omakorda midagi nii meedia kui ka selle tarbijate maailmavaate kohta. Sealjuures ei saa asja ka lihtsalt «äh, kollane meedia» ühmates kõrvale lükata – samadel teemadel arvamusavaldusi leidub kõikvõimalike kollasusastmetega meedias ning arvamust avaldavad nime ja näoga inimesed kõikvõimalikelt elualadelt. Meedias töötades on muidugi võimalik isiklikult lihtsalt ignoreerida ebameeldiva sisuga kirjutisi ja mitte anda neile rohkem kõlapinda, kui need juba saanud on. Ei saa aga loota, et sellel oleks mingi mõju. Mind naisena ei alaväärista kellegi teise suhted, isegi siis, kui tegemist on riigi esimese paariga. Väide «presidendiproua alavääristas kõiki Eesti naisi» on sama sisutu kui hüüatus, et samasooliste kooselu registreerimine lõhub traditsioonilist perekonda. Naisi pisendav ja patroneeriv suhtumine, mis praegu torkab silma päris paljudest presidendipaari elu käsitlevatest lookestest, on aga hoopis laiemalt juurdunud. See viib meid tagasi aegadesse, kus arutati «naesterahva pääajuliku energia nõrkuse üle». Sealt peaks me olema aga juba küllalt kaugele liikunud.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Küll aga viibib kavandatud eelarvetasakaalu jõudmine: nüüd oodatakse seda 2016. aastal ning 2015. aastal on puudujääk eeldatavalt suurem kui tänavu. Tavainimese jaoks oluliste näitajate, üldisema palgakasvu ootuse ja tööpuuduse taseme asjus on rahandusministeerium optimistlik. See peaks aga enamasti käima Eesti-siseste jõupingutuste arvel. Algava valimiskampaania käigus kuuleme kahtluseta hulgaliselt lubadusi Eesti vähesegi majanduskasvu paljukordseks väljajagamiseks mitmesugustes vormides.

urmas nemvalts

Ignoreerimine ei päästa

Postimees 1896. aastal Wenemaalt. Orellis olla noored mehed kohalike lehe teate järele joodikute seltsi asutanud. Seltsisse astuja pidada teatud osa wiina ilma suupisteta ära jooma. Seltsi eestseisjad ja auuliikmed olla need, kes kõige rohkem «kannavad». Jakutskist. Tschuktschlased olla, nagu «Amursk. Gazeta’le» teatatakse, Sibirjakowi seltskonna osalise, Bogorasi, paljaks rööwinud, kes nende elu ja olu oli uurima läinud. 25 kasakat ja 300 lamutlast olla nende wastu wälja saadetud. Ristitud tschuktschlased põgenenud Kolõma ja Indigirka jõgede äärde oma suguwendade kättemaksmist kartes. Prantsuse walitsus on juba Wene Keiserlikkude Majesteetide wastuwõtmise eeskawa walmis teinud. Majesteedid jõuawad 18.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

septembril, õhtul, Cherbourg’isse, kus nad mõni tund saawad wiibima. Sadam kindluse-wärgid ja linn saawad ilutuledega hiilgawalt walgustatud olema. Cherbourg’ist sõidawad Majesteedid tasahiljukesti Pariisi. Selle rongi ees sõidawad ise rongis Prantsuse wabariigi president ja kõrgemad riigiametnikud. Pariisis ehitatakse Bois de Boulogne’i lähedal ise waksal Majesteetide wäljaastumiseks rongist. Siin ootawad neid 5 gala tõlda, wabariigi-presidendi tõld ja weel 20 muud tõlda, mida selle külaskäigu tarwis iseäraldi muretsetakse ja ehitatakse. Üleüldse saab Prantsusemaa Majesteetide wastuwõtmisel nii suurt toredust awaldama, nagu ei walitseks sääl mitte lihtne president, waid mõni keiser. 02.09.1896

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Vaida silla katkine koht paigati ajutise laudisega

Ilves sõidab Norra-visiidile ilma abikaasata President Toomas Hendrik Ilves sõidab täna ühepäevasele riigivisiidile Norra kuningriiki. Ilves kohtub Norra kuningaperega, parlamendi spiikri Olemic Thommesseni ja peaministri Erna Solbergiga. Kohtumistel räägitakse julgeolekuolukorrast Euroopas, Ukraina sündmustest ja Eesti-Norra suhetest. Tagasi Eestisse jõuab Ilves ööl vastu kolmapäeva. Algselt pidi visiit kestma 2.–4. septembrini, ent seoses USA riigipea Barack Obama külaskäiguga Eestisse tehti Norra-visiidi kava ümber. postimees.ee

Valmis kiusamisteemaline koduleht Lasteombudsmani, õiguskantsler Indrek Tedre (pildil) eestvedamisel valmis kiusamisteemaline koduleht «Kool kiusamisest vabaks», kus selgitatakse, mis on kiusamine ja mida selle vastu teha. Eraldi näpunäited on lehel nii õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele, lapsevanematele kui ka tugispetsialistidele. Sealjuures on näiteks juhised nii neile õpilastele, keda kiusatakse, kui ka neile, kes on ise kiusajad. Õpetajad aga leiavad nõuandeid, mida teha kiusamise ärahoidmiseks. BNS

1/3

Vaida jalakäijate silla kõnnitee peale, mis oli ühest otsast osaliselt sisse varisenud, löödi eile peale ajutine laudis. Silla lagunenud tekiosa lammutati ja laudis ehitati katkisele kohale. 2008. aastal valminud 124 meetri pikkune liimpuidust sild suleti augustis. Inimesed pidid seetõttu kasutama maantee ületamiseks Vaida liiklussõlme ning see pikendas jalavaeva ligikaudu kolme kilomeetri võrra. Silla lagunemise põhjuse peab selgitama ekspertiis. Silla põhjalik remont on aga planeeritud järgmisse aastasse. Naljahambad olid aga Vaidal sillalkäiku keelavale sildile kirjutanud «Silt suledud». postimees.ee

lastega juhtunud liiklusõnnetustest põhjustavad lapsevanemad.

Riik tahab keelata kiirlaenu reklaami

fotod: mihkel maripuu

PÕLLUMAJANDUS. Venemaa toiduembargoga kaasnenud hinnalangusest tulevad eluga välja hiigelfarmid ja paari lehmaga hobitalunikud.

Piima hind kukkus järsku korraga kümne aasta taha andres reimer majandusajakirjanik

ui Valio piimatööstus maksis veel üleeile piimakilo eest ligi 33 senti, siis alates eilsest vaid 26 senti. «Loodan väga, et tegemist on hinnalanguse põhjaga ning lähikuudeks turg vähemalt stabiliseerub,» ütles Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov. «Oleme valmis kokkuostuhindu kohe tõstma, kui turg pöördub tõusule.» Venemaa kehtestatud piirangute otsemõjust suuremaks osutus ühtäkki tekkinud globaalne ületootmine, mis ei võimalda edukalt eksportida näiteks Hiinasse. «Isegi kui Vene turg oleks meile avatud, oleksid hinnad praegu all,» tõdes Solovjov. Tooraine hinna järsku langust tunnistas ka piimatööstus Estover, kes suvel maksis kilo piima eest 32 senti, nüüd aga vaid 25 senti. «Suur osa piimast, mis varem läks Venemaale, töödeldakse nüüd piima-

403,3

Piima hind langeb

märts 2014

400

Alates tänavu septembrikuust maksavad tööstused farmerile tonni piima eest 250-260 eurot, mis tähendab turu allakäiku ligi kümne aasta taguse hinnatasemeni. 334,6

Piima kokkuostu keskmine hind, eurot/tonn

veebr 2008

300 3

273,3 juuli 2012

250- 260 sept 2014

233,5 jaan 2004

200

190,6 juuli 2009

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

2011

2012

2013 2014

Allikas: statistikaamet, Postimees

pulbriks ja võiks,» rääkis Estoveri tegevjuht Hannes Prits. «Võin kinnitada, et tooraine hinna langus on nüüd jõudnud Eesti tarbijani, sest tavapärast poolekilost juustukangi müüakse praegu kaubanduskettides varasemast märkimisväärselt odavamalt.» Suurfarmid kiirustavad aga just praegu tootmisvõimsust kasvatama, sest näevad embargoga tekkinud olukorras võimalust oma turuosa suurendada. «Venemaa embargo kiirendas Balti riikide piimaturul protsesse, mis oleksid toiminud niigi: moodsad suurfar-

mid kasvavad tänu efektiivsusele üha suuremaks ning väiketalud langevad mängust välja,» lausus riskiinvestor Joakim Helenius, kelle investeerimisfirma Trigon Agri avab septembri lõpus Väätsal 2000 lehmaga farmi.

Tooraine hinna langus on nüüd jõudnud Eesti tarbijani, sest poolekilost juustukangi müüakse praegu kaubanduskettides varasemast märkimisväärselt odavamalt. Estoveri tegevjuht Hannes Prits

«Kuna suurfarmid pakuvad töötlejale paremat kvaliteeti ja mugavamat logistikat, kehtib piimanduses muudest ärivaldkondadest erinev müügiloogika: mida suurema koguse müüd, seda kõrgemat hinda makstakse.» Seetõttu kõigub piima hind Eesti turul praegu väga suures vahemikus ning väiketootja võib saada 19 senti kilo eest, samal ajal kui suurtootjale võidakse maksta 30 senti. Vastupidiselt suurel turul toimuvale kavatseb Võrumaal Pratto talus nelja lehma pidav Uno Kaur oma piima hinda praeguselt 50 sendilt liitri eest tõsta 60-le. «Kui Maximas müüakse piima 60 sendiga, siis miks peaksin mina odavamalt ära andma,» põhjendas Kaur. «Külarahvas ostab minu käest selle pärast, et erinevalt poepiimast läheb minu piim korralikult hapuks.» Varem väiketalunikuna lehmakarja abil elatist teeninud Kaur tunnistas, et on nüüd jäänud pensionile ja peab lehmi selleks, et saada põllumajandustoetusi. «Kui mulle maksti veel mõned aastad tagasi 25–28 senti kilo pealt, siis ega sellest paljuks ei jätkunud – hooned lagunevad,» lisas Kaur.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas eelmise nädala reedel valitsusele reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega keelatakse turunduslikud reklaamlaused ja kiirlaenureklaam raadios, televisioonis ja internetis. Seadust muudetakse nii, et reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, on lubatud esitada vaid seaduses sätestatud teavet. majandus24.ee

President kuulutas välja ajalootööde võistluse President Toomas Hendrik Ilves kuulutas eile uue kooliaasta alguse puhul välja ajalooalaste uurimistööde võistluse «Eesti II maailmasõja ajal». Juba 16. korda toimuv konkurss on mõeldud kooliõpilastele, et süvendada noortes huvi ajaloo vastu. Uurimistöös võib pühenduda nii sõjaajaloole, suurele põgenemisele, eluolule sõja ajal kui ka oma kodukandi käekäigule ja lähedaste saatusele Teise maailmasõja keerises. BNS

Kaitsevägi huvitub elektriautodest Kaitsevägi leiab, et elektriauto on neile sobiv majandussõiduk, ja on valmis kohe kasutusele võtma umbes 50 elektriautot, kui sotsiaalametnikele jagatud sõidukitest midagi vabaneb, kirjutas Äripäev. Kaitseväe bilansis on praegu seitse elektriautot. majandus24.ee

Riigid teevad seakatku tõkestamise kava Baltimaade ja Poola veterinaarameti juhid allkirjastasid eile Poolas Aafrika seakatku tõkestamise tegevuskava. «Tegevuskavas on ühtlustatud neljas riigis rakendatavad tauditõrjemeetmed,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. majandus24.ee

Postimees.ee küsitlus Kas toetate NATO baaside rajamist Eestisse? Ei

Jah

13%

87%

3671 vastajat

4 || MAJANDUS || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TULUD-KULUD. Täna esimest korda ühe laua taga järgmise aasta riigieelarvet arutava valitsuskabineti proovikiviks kujuneb see, kuidas jaotada riigitöötajate palgatõusud.

Valitsus vaeb riigipalgaliste palgatõusu reporter

ärast eile avaldatud majandusprognoosi on rahandusministeeriumil pilt klaar: kui majanduses realiseerub oodatud stsenaarium, paisub riigieelarve 4,5 protsenti ja Eestil on 2015. aastal kulutada 368 miljonit eurot tänavusest enam. Suurt rahapidu see aga ei too, sest lõviosa summast on juba ette kulutatud koalitsioonilepinguga, mille kallimad lubadused on lapsetoetuste tõus ja tööjõumaksude langetamine. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul lisanduvad neile veel fikseeritud kulud, nagu näiteks rahvusvahelised kaitsekulutused. «Nii et tegelikult, kui ma võtaksin suurt pilti, siis sisuliselt kõik, mida praegu loodetakse riigieelarvest saada kui hädavajadust, tuleb kuskilt kokku kraapida. Kas seniste kulude või siis jääkide arvel,» hoiatas Ligi. Põhiküsimuseks kujunevad palgatõusud. Koalitsioonilepinguga on Reformierakonna ja sotside liit lubanud lisapalka õpetajatele, kultuuritöötajatele ja siseturvalisuse valdkonna ametnikele. Samuti on palkade tõstmiseks paisutatud haigekassa eelarvet. Kui suur palgafondiks jagatav summa olema saab ja kas see jaotatakse ära võrdselt nagu tänavu, pole Ligi sõnul veel selge. Oma seisukoha raha jaotamise suhtes esitab lähiajal rahandusministeerium. Küll aga on Ligi sõnul selge, et üle järgmise aasta oodatava keskmise palgatõusu ehk kuue protsendi saab palgatõus küündida vaid juhul, kui mõni ministeerium ise oma haldusalas selleks lisaraha leiab. See võiks juhtuda näiteks hariduse või sisekaitse valdkonnas, kus Ligi sõnul on veel optimeerimisruumi. Siseminister Hanno Pevkur tõdes, et sisejulgeolekus töötavate inimeste palk kindlasti tõuseb, aga vaidlus selle suuruse üle on praegu üks keerulisemaid. «Eesmärk on üks: liikuda politsei palgaga Eesti keskmisele palgale lähemale. Viimane kvartal näitas aga, et üldine keskmine palk on päris kõvasti tõusnud, ja see kindlasti raskendab meie eesmärki,» ütles Pevkur. Teine siht on senisest rohkem panustada teistele sisejulgeoleku tugisammastele. «Pii-

oliver kund reporter

ril töötavate inimeste varustust parandatakse märkimisväärselt,» lubas minister. «Samamoodi suurendame kriisideks ja kiirreageerimiseks valmis olevate inimeste hulka ja nende varustust. Eelkõige seda poolt, mis puudutab masside ohjeldamist ja selleks vajalikku varustust ja kiirreageerimiseks vajalikku väljaõpet.» Arvestades praegust heitlikku maailma, saab jõudu juurde kaitsepolitsei. «Järjest keerulisemaks muutunud julgeolekuolukord paneb meid vaatama vastuluure poole ja selle võimekust me kindlasti parandame. See on ka loogiline, sest kui liitlased panustavad meisse üha rohkem, siis kasvab ka meie idanaabri huvi meie vastu. Me peame selleks valmis olema,» tõdes Pevkur. Mõnevõrra üllatuslikult ei küsi kaitseminister Sven Mikser ei läbirääkimistel riigikaitse-eelarve suurendamist ega ka lisaraha sihtotstarbelisteks relvaostudeks. Selle asemel loodab ta tuge, et katta järgmisel aastal liitlaste üksuste majutuskulu, sest kaitseministeeriumi eelarvest Mikser selle kulu katmist mõttekaks ei pea.

Suurendame kriisideks ja kiirreageerimiseks valmis olevate inimeste hulka ja nende varustust. Eelkõige seda poolt, mis puudutab masside ohjeldamist. Siseminister Hanno Pevkur

«Kuni arutelud NATO pikaajalise heidutuslahendi üle alles käivad, seni ei ole minu arvates mõistlik rahastada liitlastele pakutavat vastuvõtva riigi toetust Eesti oma võimearenduse arvel. Need vahendid tuleb leida sellele kahele protsendile lisaks,» leidis Mikser. «Seda suudeti teha käesoleva eelarve puhul ja eeldan, et mõistlik oleks see ka järgmise aasta eelarves samamoodi lahendada. Riigikaitse on kindlasti praeguses olukorras väga kõrge prioriteet.» Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on koalitsioonis olemas sisuline kokkulepe tagada järgmisest aastast tasuta koolilõuna 22 000 gümnasistile, mis läheb maksma üle kolme miljoni euro.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

tuuli koch

Samuti ollakse ühel meelel el ülikoolide tulemusstipendiuumite kahekordistamises, milille eest tänavu maksab minissteerium, kuid järgmiseks aasstaks vajalikud 900 000 eurot peaks tulema juba riigieelarvest. Ossinovski sõnul esitas ta rahandusministeeriumile ka lisarahataotlused doktorantide sotsiaalsete garantiide parandamiseks. «See on ühelt poolt see, et doktoranditoetuse pealt saaks hakata arvestama vanemahüvitist ja pensionistaaži, teisest küljest, et me saaks doktoranditoetust ka tõsta,» kirjeldas haridusminister. Kuigi lisaraha vajatakse kolm miljonit eurot, tuleb kaks sellest riigile maksude näol tagasi. Samuti näeks Ossinovski meeleldi lisaressursse IT-akadeemiale, et rahastada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavu ja erialastipendiume. Neljas taotlus puudutab teaduse andmebaaside ja teadlaste väliskoostöö rahastamist. «Siin meil läbirääkimised käivad. Me läheneme ratsionaalselt ja realistlikult, väga suuri numbreid ei kirjuta,» lubas Ossinovski. Teine lugu on õpetajate palkadega, mille jaoks lisapalgafondi eraldamine on kirjas ka koalitsioonileppes. Kui palju õpetajate palk järgmisel aastal tõusta võiks, on Ossinovski sõnul aga keeruline öelda, sest lõviosas koolides ei tule palgatõus otse, vaid kohalikele omavalitsustele antava haridustoetuse kaudu. Sealt omakorda soovivad tänavu palgalisa veel koolidirektorid ja uue otsusena võib sellest finantseerida ka tugispetsialiste. «Kui palju tõuseb järgmisel aastal õpetajate palk, sõltub otsustest selle haridustoetuse jagamisest,» ütles Ossinovski. Need põhimõtted omakorda peaks selgeks vaieldama uue seadusega, mis peagi valitsusest riigikogule menetlemiseks saadetakse. Kultuuriminister Urve Tiidus ütles, et tema kaks põhilist taotlust rahandusministrile puudutavad riigieelarvest palka saavate kultuuritöötajate palgatõusu ning lisaraha laste- ja noortespordi treeneritele, kes viiakse stipendiumitelt üle töötasustamise süsteemile. Kui suure palgakasvu kultuuritöötajad saada võiks, Tiidus avaldada ei soovinud. Küll aga on koalitsioonilepingus sätestatud, et tõus peaks olema võrdne haridustöötajate palgatõusuga. Täna minnakse valitsuskabinetis eelarvearuteluga edasi. Kõigil ministritel on hulk lisataotlusi ja nüüd vaadatakse võimalike lisakatteallikate poole.

SKT ka sv

0,5%

täna Rahand vu, tuleval aa võrreld usministeeri stal 2,5 prots es prog enti. um väh n e o n o d s ja järgm a i iseks a selleks aasta s kevadega k astaks ühe pro s 1,4 protsend i tsendi v õrra.

Tarbijahinnaindeks

0,3%

al 1,9 protsenti. st a a l a v le tu , u av n tä el kiirenema is g sü b a k k a h sv a Hinnak use pidurdumise g n la e ad d in h ia rg e en ise tõttu. m e in ll a k te e in a u id ning to

Keskmise p alga kasv

tänavu, tule val aastal 6 ,1 protsenti. Palgakasv o n o ln ud k majandusk asv, kuid pik iirem kui emas plaan peaksid ne is ed tempod ühtlustuma .

e tasakaal ln a a in m o n e rv a el Riigie

–0,2% l –0,5 protsenti. a st a a l a v le tu , u av tän eelarve Nominaalselt jõuab . aastal. tasakaalu alles 2016

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

asv Ekspordi k

rotsenti. p ,5 3 l a t s ti leval aa tänavu, tu vu hoiab tagasi Ees ik as Ekspordik rtnerite kehv käekä spa õudlus. n s kaubandu li ä v k r õ n ja seetõttu

ÄRILAUSE Austraallase jaoks ei ole ju vahet, kui ta juba Skandinaavia poole vaatab, et kas minna tööle Soome, Rootsi, Taani või Eestisse. Jürgen Ligi, Andrus Säälik ja Sven Kirsipuu andsid eile ülevaate rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majanfoto: erik prozes dusprognoosist.

Riik prognoosib olematut majanduskasvu kadri hansalu kadri.hansalu@postimees.ee

dus u u p ö Tö

% 5 7,

tuse ö ö T . i t otsen eatunud r p 8 , 6 on p astal v a s l a a k ema. v e e n l v i e u õ h t h , ä u v tänav angeb, kuid 16. aastast l määr hakkab 20 ning

Eratarbimise kasv

3,6%

otsenti. Tarbijate tänavu, tuleval aastal 3,8 pr henemine kindlustunne ja töötuse vä ule kaasa. aitavad eratarbimise kasv

Riigieelarve struktuurn e tasakaal

0,9%

tänavu, tule val Riigieelarve aastal 0,8 protsenti. seadu valitsussek tori struktu se järgi peab urne eelarv olema tasa epositsioon kaalus või ülejäägis. allikas: ra handusmin isteerium

Kui aprillis langetas rahandusministeerium selle aasta majanduskasvu prognoosi 3,6 protsendilt kahele protsendile, siis eile esitletud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu vaid napp 0,5 protsenti. Riskistsenaariumi kohaselt aga isegi vaid 0,3 protsenti. Kevadel ütles rahandusministeerium, et veebruaris alanud Ukraina kriisi mõjusid ei jõudnud nad oma prognoosi arvestada. Selle üle heideti veel hiljemgi nalja ja seekord rõhutati prognoosi esitledes, et kuigi põhiprognoos on kokku pandud juuli lõpu seisuga, siis on arvesse võetud ka augustis kehtestatud toiduainete impordikeeldu Venemaale. Samas hindab ministeerium, et sanktsioonide mõju ei saa olema Eestile suur. Fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles esitlusel, et Venemaa majandus on liikunud allamäge juba mitu aastat. «Rubla kursi langus, venemaalaste nõudluse ja ostujõu vähenemine – sealt tuleks otsida mõju meie majandusele. Sanktsioonide mõju on suhteliselt vähene, aga läbi nõrgema Venemaa majanduse on mõju meie majandusele juba ammu kohal,» rääkis Säälik. Säälik ütles, et veel paar nädalat tagasi ootasid nad 2014. aastaks vaid nullkasvu, kuid tõstsid ootusi pärast statistikaameti teise kvartali 2,2-protsendilise majanduskasvu andmete avalikustamist. «0,5 protsenti on samuti alla ootuste, kuid olukord on paranemas. Riskid on endiselt allapoole, aga aasta esimene pool on olnud tugev ja aasta langusse ei kuku,» lausus ta. Eesti majanduse nõrkus ongi ministeeriumi hinnangul tingitud meie ekspordipartnerite allapoole korri-

geeritud kasvuväljavaadetest, mistõttu püsib nõudlus meie tööstustoodangu järele endiselt madal. Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine ning eksport hakkab selle aasta teisel poolel analüütikute sõnutsi kiirenema. Sisetarbimist hoiab üleval pea olematu hinnakasv, mis ulatub ministeeriumi hinnangul tänavu vaid 0,3 protsendini, kuid kiireneb järgmisel aastal 1,9 ja ülejärgmisel aastal 2,5 protsendini. Keskmise palga kasv aeglustub aga prognoosi kohaselt tänavu kuue protsendini ja püsib seal ka järgmisel aastal. Sarnaselt eelmise aastaga jääb investeeringute tase tänavu tagasihoidlikuks ning võib pöörduda langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja valitsussektoris süsinikdioksiidikvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine. Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks 2015. aastal viima ettevõtete investeeringud taas selgele kasvule. Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub prognoosi järgi tänavu 0,2 protsendini SKTst. Peamine puudujäägi tekitaja on valitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad prognoosi kohaselt defitsiiti. Järgmisel aastal suureneb puudujääk juba 0,5 protsendini SKTst. Prognoosi järgi jõuab eelarve tasakaalu 2016. aastal. Strukturaalselt on aga eelarvepositsioon küllalt hea ja ligi protsendiga ülejäägis. Võlakoormus väheneb selle aasta lõpuks 9,9 protsendini SKTst ja kuna prognoosi kohaselt puudub vajadus uute laenude võtmise järele, jätkab võlakoormus vähenemist ka järgmistel aastatel.

Suurimad kuluartiklid 2015. aasta riigieelarves 1. Lapsetoetuse tõus (kulu kasv 73,2 miljonit eurot). Lapsetoetust esimese ja teise lapse kohta tõstetakse 19,18 eurolt 45 eurole kuus ja iga järgneva lapse kohta 76,72 eurolt 100 eurole. 2. Vajaduspõhise lapsetoetuse tõus (kulu kasv 4,8–7,3 miljonit eurot). Ühe lapsega pere vajaduspõhine lapsetoetus tõuseb 9,59 eurolt 45 eurole. Kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine lapsetoetus tõuseb 19,18 eurolt 90 eurole. 3. Maksuvaba tulu määra tõstmine 10 euro võrra, 144 eurolt 154-le (kulu kasv 17 miljonit eurot).

Teenusmajanduse koja tegevjuht Kristina Narusk. PM, 1.09

Ministeerium muretseb Eesti gaasivarustuse pärast Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei ole Eesti gaasivõrgu süsteemihalduril lepingut gaasi varustuskindluse tagamiseks. Leedu ja Läti varustamine maagaasiga on Venemaa-poolse gaasivarustuse katkestamise järgselt võimalik osaliselt säilitada, kuna Leedu ja Läti saavad vajaliku gaasi Läti gaasihoidlast. «Maagaas moodustab Eestis lõpptarbimisest ainult 9 protsenti, kuid varustusraskuse korral satub suurimasse hätta eelkõige gaasi kodumajapidamises kasutav tarbija,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda. BNS

3,2

protsenti

kasvasid augustis Tallinna korterite keskmised tehingute hinnad, kuni 1486 euroni ruutmeetri eest.

EE nõukogu valis esimeheks Erkki Raasukese Eesti Energia nõukogu valis eile esimeheks Erkki Raasukese. «Esimene koosolek on just lõppenud ja kinnitan, et nõukogu on täis töötahet,» vahendas pressiteenistus Raasukese esimest sõnumit uues ametis. Seni nõukogu juhtinud Jüri Käo lahkumisavalduse rahuldas rahandusminister Jürgen Ligi möödunud nädalal. Raasuke nimetati Eesti Energia nõukogusse 1. augustil. Ta töötab LHV Grupis, ta on olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik ja Estonian Airi nõukogu esimees. majandus24.ee

EMT, Elion ja Eesti Telekom ühendati ASi EMT, Elion Ettevõtted ASi ja ASi Eesti Telekom ühinemine jõustus eile, ühisettevõtte ärinimeks sai AS Eesti Telekom, kasutusele jäävad nii EMT kui Elioni kaubamärgid. Esimeses etapis alustasid EMT ja Elion klientidele ühist teenuste pakkumist, avades ühised esindused ja käivitades ühise suurkliendihalduse. EMT, Elioni ja Eesti Telekomi töötajad jätkavad tööd ühinenud ettevõttes. BNS

OMX TALLINN

779 ▲ +0,13%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,87 ▲ +0,16%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,990 -1,98 Baltika 0,500 5,49 Ekspress Grupp 1,050 -3,67 Harju Elekter 2,620 -1,13 Järvevana 0,827 0 Merko Ehitus 7,110 -0,14 Nordecon 1,000 0,50 Olympic Group 1,930 0,52 Premia Foods 0,650 0,62 Pro Kapital Grupp 2,470 2,07 Silvano Fashion 1,670 -1,76 Skano Group 1,010 1,00 Tallink Grupp 0,710 0 Tln Kaubamaja 5,030 1,00 Tallinna Vesi 12,80 -0,78 Trigon Property 0,446 -7,85

1.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,406 -0,45 Hiina jüaan 8,068 -0,42 Jaapani jeen 136,970 -0,1 Kanada dollar 1,427 -0,34 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,133 -0,17 Poola zlott 4,208 -0,21 Rootsi kroon 9,192 0,29 Rumeenia leu 4,396 -0,24 Šveitsi frank 1,207 0,09 Briti naelsterling 0,790 -0,63 Taani kroon 7,449 -0,03 Tšehhi kroon 27,738 0,05 Ungari forint 314,250 -0,24 USA dollar 1,313 -0,42 Venemaa rubla 48,982 0,49

bns

NATO TIPPKOHTUMINE

6 || NATO || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

28 LIITLAST JA NENDE SÕBRAD. Neljapäeval ja reedel Suurbritannias Walesis aset leidval kokkusaamisel on keskseks teemaks Ukraina sündmuste mõju NATO riikide julgeolekule.

Kõik on kutsutud. Peale Putini evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

Kuigi kollektiivkaitse ja NATO enda julgeolek on võtnud varem planeeritud ISAFi missiooni lõpetamise asemel Walesi tippkohtumisel keskse koha, on Afganistanist alliansile siiski kasu – see andis läänele suurepärase ettekäände kutsuda enamiku Venemaa naaberriike Putini-vabale nõupidamisele. Siinkohal on ära toodud ABC põhilistest Cardiffis ja Newportis jutuks tulevatest teemadest.

AFGANISTAN. Afganistanis pole siiani kokku lepitud, kes võitis kevadised presidendivalimised ja pärib Hamid Karzai mantli. Seetõttu pole ka ikka veel selge, kas tänavu 31. detsembril lõppeva Rahvusvaheliste Julgeolekuabijõudude (ISAFi) missiooni järel algab ka NATO jätkuoperatsioon Resolute Support. NATO-l on vajaminevad plaanid valmis. Ühtlasi on mõlemad võimalikud Afganistani presidendivalimiste võitjad väljendanud valmisolekut allkirjastada lääne sõdurite jätkamiseks vajalikud paberid. Kuid kuni kestab segadus küsimuses, kes on president, kes allkirja annab, ei tule Kabulist ka vajaminevat paberit. Näib, et Kabul kaotab rohkem kui NATO. Kuigi afgaani ajakirjanikke ja diplomaate tuuakse abiprogrammidega jätkuvalt Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse n-ö elu vaatama, on lääne tähelepanu Ukraina sündmuste järel juba pöördunud omaenese julgeoleku juurde. Kui Resolute Supporti ei tule, jääb Afganistan ilma suurest osast neile juba paljude maade järgmiste aastate riigieelarvetes mõtteliselt eraldatud abist: mitte ainult ei jää laekumata raha nende armee ja politsei palgafondi, vaid puuduliku julge-

oleku pärast ei riski seal jätkata ka pealtnäha NATOga üldse mitte seotud humanitaarorganisatsioonid. 13 sõja-aasta jooksul on Afganistanis elu jätnud 3468 ISAFi operatsioonil osalenud sõdurit, nende seas üheksa eestlast. Vigastatuid on mitu korda rohkem. Langenutele, vigastatutele, nende lähedastele ning kõigile NATO operatsioonides osalejatele ja nende peredele avaldab austust ka üks Walesi tippkohtumise lõppdokumente. Samas möönavad alliansi kindralid ka seda, et NATO liikmesriikide sõjaväed pole olnud kunagi nii hästi kokku harjutanud kui pärast Afganistani sõda. Eestlane või prantslane, poolakas või portugallane – kui sa räägid kutselise kaitseväelasega, siis suure tõenäosusega on üks olulisi osasid tema kui sõduri kujunemisloost rotatsioon või kaks või kolm Afganistanis. Lisaks andis ÜRO mandaadiga peetud Afganistani sõda Põhja-Atlandi liidule võimaluse leida samasuguse mõtteviisiga riike Vaikse ookeani äärest ja sõlmida nendega tugevamad sidemed kui kunagi varem. Samas on oluline märkida, et Resolute Support pole veel jäänud toimumata. Ning kuigi Eesti jaoks on ISAF läbi, teenib sellel operatsioonil veel praegugi 44 300 NATO sõdurit.

DEBÜTANT. Vene agressioon Ukrainas on Moskva enda retoorika järgi osaliselt tingitud sellest, et nad ei taha NATO mõjuvõimu laienemist oma naabruses. Vähemalt mõnel juhul paistab nende praegune käitumine täiesti kontraproduktiivsena. NATO-Ukraina Komisjoni kaudu on Kiiev 1997. aastast kõigi oma presidentide juhtimisel alliansiga koostööd teinud. Alliansi liikmeks astumine oli aga tänavuseni teema, mida rahva eeldatava vastuseisu tõttu üldiselt eriti jutuks võetud pole. Möödunud nädalal teatas peaminister Arseni Jatsenjuk,

et ka nende riik võtab kursi alliansi liikmesusele. Hädas ukrainlastest kõvasti suurem üllataja on Walesis aga Moldova – põliselt NATOleige riik. Ülemöödunud kuul rabas Chișinău väga sihipärase ja avaliku teatega, et läkitab esindaja oma kõigi aegade esimesele NATO tippkohtumisele. Ametliku võimaluse Walesi sõita annab Moldova delegatsioonile Afganistan – nad on osalenud ISAFi missioonil ning saavad istuda ühes lauas koos 28 NATO ja 24 alliansivälise Afganistanis sõdinud riigiga.

G RUUSIA. Kuigi NATO-Gruusia Komisjoni formaadis Thbilisi sel korral eritähelepanu ei saa, on nende esindaja oodatud rohkematele kohtumistele kui ükski teine neljast alliansi kandidaatriigist. Lisaks kandidaatide ja Afganistanis võidelnud riikide kohtumisele on nende esindaja kutsutud ka esimeste NATO süvendatud koostöö programmi riikide sekka. Praegu ei paista, et Thbilisile antaks Walesis NATO-liikmesuse tegevuskava ehk MAP, mis pärast seda, kui grusiinid sellest 2008. aastal Bukarestis ilma jäeti, varasemast kõvasti maagilisema kõla on omandanud. Samas ei ole sisuliselt väga palju vahet, kas Gruusia arendab oma kaitseväge ja ühiskonda NATO-kõlblikuks ülemüstifitseeritud MAPi või neile praegu pakutava iga-aastase riikliku aastaprogrammi ehk ANPi alusel. Kummagi saamine pole allianssi pääsemise eeltingimus.

JORDAANIA. Lubab Walesis hakata osalema NATO süvendatud koostöö programmis. Sama uue algatusega liituvad ka Austraalia, Gruusia, Soome ja Rootsi. Tänu põhjanaabrite NATO-

teemast tavapäraselt ülierutunud meediale ja sellele omakorda järgnenud tavapäraste mõõdukalt terroriseerivate – stiilis «Soome ei tohi iial NATOsse minna» – avaldustele Venemaalt on sellest Eestiski põhjalikult juttu olnud. Samas pole päris selge, mida see programm sisuliselt tähendab. Võimalike süvendatud koostöö variantidena on välja pakutud näiteks nende riikide eelisjärjekorras õppustele kutsumist, teistest avatumat infovahetust, varajast kaasamist operatsioonide planeerimisse ning isegi ameteid NATO struktuuris. Arvestades, kuivõrd üksteisest erinev on juba süvendatud koostöö programmi algviisik, ei saa seal ilmselt olema mingit ühtse mõõduga tegutsemist. Pigem on tegu lihtsalt NATO rahupartnerlusprogrammi kõrgema tasemega, mis paneb kutsutud end uhkemalt tundma ning on vähemalt praeguses faasis suur «aitäh» eriti suure kaaspanuse eest Afganistanis. Tulevikus võib kutsutuid olla teisigi – näiteks Jaapan või Ukraina.

KÜBERKAITSE. Eesti ja NATO esindaja sõlmivad Walesis vastastikuse mõistmise memorandumi. See pealtnäha abstraktne dokument tõotab Eestile praktilist kasu. Nimelt, kuigi tahtjaid oli teisigi, õnnestus Eestil endale napsata NATO küberkaitselabor, mis rajatakse siinse küberkaitselabori baasile. Küberkaitse lisatakse kõigile NATO õppustele. See tähendab, et allianss mitte ainult ei investeeri Tallinna, vaid Eesti kätt on edaspidi tunda iga NATO harjutuse juures.

aastat tagasi. Allianssi kuuluv Kreeka vetostab nende vastuvõttu nimevaidluse tõttu täie jõuga edasi ja majanduskriis on Ateena kiusu väikese slaavi naabri vastu vaid suurendanud. Sestap pääsebki Skopje esindaja tippkohtumisel kandidaatriikide üritustele vaid Bosnia, Gruusia ja Montenegro seltsis. Üks kolmest riigist, kes palus Eestilt Walesis kahepoolset kohtumist – ilmselt ennekõike just oma õnnetu olukorra meenutamiseks.

NATO-VENE ALUSLEPE. Ei saa suurima tõenäosusega mingit tähelepanu. On tõsi, et osa liitlaste hinnangul tuleks dokument lihtsalt prügikasti heita, sest Venemaa on niikuinii seda korduvalt ja mitmekülgselt rikkunud. Samas on siiani jäädud siiski seisukohale, et las see paber jääb – NATO näitab nii Moskvale eeskuju, kuidas kokkuleppeid austatakse. Et hoolimata Kremli korduvatest vastavasisulistest sooviavaldustest pole kunagi tegelikult paika pandud, kui palju NATO sõdureid nende piiri kõrval on liiga palju, on Brüsselis jõutud ka järeldusele, et praegune idaliitlaste julgestuspakett lepet ei riku. Kui küsimus on aga Venemaa naaberriikides paiknevates NATO baasides, siis need pole mingi uudis. Iga NATO liikmesriigi sõjaväebaas on NATO baas, kus võivad peatuda nii selle liikme kui ka liitlaste sõdurid. Seega: NATO baasid on Venemaa naabruses muretult tegutsenud juba aastaid.

P M MAKEDOONIA. NATO tunnistas nad liitumiskõlblikuks kuus

PROTSENDID. Tippkohtumise lõppdokumentide seas on ka üleatlandiline deklaratsioon, kus liitlased Atlandi ookeani ida- ja läänekaldalt kinni-

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || NATO || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eile keskhommikul tegid neli Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvanud Taani hävitajat F-16 hüvastijätulennu üle Tallinna. foto: erik prozes

tavad üksteisele kestvat truudust. Muuseas tõotatakse truudust ka kriteeriumile panustada vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele. Praegu täidab kahe protsendi reeglit 28 liitlasest vaid neli: Eesti, Kreeka, USA ja Ühendkuningriik. Võib arvata, kummale poole jääb see nelik tippkohtumise eelõhtul vaidluses, kas deklaratsiooni tuleks panna lubadus, et kõik liikmed hakkavad kahe protsendi nõuet täitma lähima kümne aasta jooksul, või siis lubadus, et kõik hakkavad kahe protsendi nõuet täitma millalgi ja kunagi. Nagu näitavad viimased arvutused, kipuvad riigid, kes kulutavad vähem, kulutama ka asjadele, mis otseselt alliansi kaitsevõimet ei suurenda. Kui raha on vähe vähe, kipub see ära kuluma vältimatule – struktuuri mingisuguselegi ülalhoidmisele ja näiteks erusõjaväelastele pensionite maksmiseks – ning edasine elujõud investeeringute ja operatsioonivõimekuse vallas kipub hooletusse jääma. Ajakirja Jane’s Defence Weekly andmeil kuulub aastatel 2012–2014 20st maailma kõige kiiremini kahanenud kaitse-eelarvest 13 NATO riikidele. Alliansi kõrval paiknev Venemaa tõusis juba tunamullu maailma suuruselt kolmandaks kaitsekulutajaks ja peaks praeguste prognooside järgi olema peagi maailma kõige kiiremas tempos kasvava kaitse-eelarvega maa.

RAP. NATO jaoks pole see mitte muusikažanr, vaid lühend sõnadest rapid action plan ehk kiirreageerimisplaan – kava, mis peaks tagama hätta sattuvale liitlasele võimalikult kiiresti appi jõudmise. Kuigi vaevalt see Kremlil nii plaanis oli, suutsid nad oma eriti tigedaks muutunud palge paljastada just parajalt nii palju kuid enne tippkohtumist, et al-

lianss sai muutunud julgeolekukeskkonna põhjalikult ette võtta. Sestap saab algsete kavade järgi suuresti Afganistanile mõeldud Walesis heakskiidu mitu olulist kollektiivkaitset puudutavat algatust. Pärast aastaid mõlgutamisi pannakse näiteks lõpuks tõesti alus kiirreageerimisjõudude sees nn väga kõrge valmisolekuga väekoondisele. See tähendab, et lisaks tõenäoliselt samuti tugevdatavatele tavalistele kiirreageerimisjõududele saab alliansi Euroopa vägede ülemjuhataja käsutuses iga kell olema brigaad, kelle ta võib igal vajalikul hetkel 48 või 72 tunniga saata just sinna NATO otsa, kuhu tahab. Mingit väeloomet, liikmesriikidelt eraldi panuste ja heakskiidu küsimist sellele ei eelneks – valmisolekus riigid on juba ette andnud oma nõusoleku ülemjuhataja käsku täita.

si toetusmeetmeid saanud Baltimaadel, Poolal ja Rumeenial olevat vähemalt see kindlus, et praegu ainult selle aasta lõpuni kestvaid meetmeid pikendatakse määramata ajaks. See tähendab, et paralleelselt ja varasemaga võrreldes tugevdatult nii Zokniaist kui ka Ämarist käiv Baltimaade õhuturve jääb kindlasti. Nagu jäävad ka Baltimaadesse ja Poolasse saadetud Ameerika jalaväekompaniid. Kindel paistab olevat ka see, et Eestile lähimast NATO väekoondisest – Poolas Szczecinis paiknevast Kirdekorpusest – saab artiklile viis pühendatud korpus ja sellele antakse lisaressursse. saressursse

S U «-STANID». Lisaks NATO-välistele Venemaa Euroopa naabritele, kellest enamiku soovi Walesi tippkohtumisel osaleda on Kremli viimase aja teod ilmselgelt suurendanud, on Cardiffis platsis ka suurem osa nende kõhu alla jäävaid KeskAasia riike. Kutsutud kui «Afganistani piirkonna riigid», on Brüsseli kutsekaardile «jah» öelnud Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan ja Pakistan. Naabrid Armeenia ja Aserbaidžaan saadavad oma esindaja kui ISAFi panustajariigid.

TURVAPAKETT. Justkui kartusest midagi ära sõnada on idaliitlaste kaitseametnikud tippkohtumise eel üsna napisõnalised. Ometigi näib alates Ukraina sündmuste lahtirullumisest alliansilt üsna kiirelt uu-

UKRAINA. NATO tunnistas juba möödunud nädalal, et Ukrainasse on tunginud üle tuhande Vene sõjaväelase ja lisaks neile passib veel vähemalt 20 000 Vene vormikandjat otse piiri teisel poolel. President Petro Porošenko saab oma muredest alliansi valitsusjuhtidele ja riigipeadele rääkida kohe tippkohtumise avapäeval peetaval NATO-Ukraina Komisjoni arutelul. Möödunud nädalavahetusel Euroopa Liidu tippkohtumise eel Brüsselisse kutsutud Porošenko avaldas seal lootust, et alliansi riigid lubavad Walesis tema riigile relvaabi. Otsest rahalist abi saab NATO Ukraina kaitsejõududele anda nelja nende jaoks rajatud usaldusrahastu kaudu. Lisaks kutsutakse kõiki liitlasriike üles andma oma otsepanust hätta sattunud ukrainlaste toetuseks. Eesti, kelle jaoks oli Ukraina tähtis abistamise sihtriik juba enne konflikti puhkemist, kulutab mitmesuguste kahepoolsete projektide raames tänavu ukrainlaste toetuseks 680 000 eurot. Selle eest antakse nii

toiduabi ja ravimeid kui ka korraldatakse näiteks maksukuritegude uurimise projekti. Praeguseks on valitsuses langetatud ka otsus, et lisaks kahepoolsetele toetusprojektidele annab Eesti raha Ukraina kaitsejõudude tarbeks loodud NATO usaldusrahastutesse. Eile õhtuks polnud veel selge täpne summa ega ka see, kas panus tehakse teatavaks juba Walesis. Ukraina on koos Afganistaniga üks neist kahest riigist, kellele pühendatakse omaette üks Walesi tippkohtumise avalikest lõppdokumentidest. Selles resolutsioonis mõistetakse Venemaa kindlasti tõsiselt hukka nii sissetungi kui ka valitsusvastaste toetamise eest. Samuti pole kahtlust, et meenutatakse juulis Ida-Ukraina kohal venemeelsete jõudude poolt alla tulistatud Malaysia Airlinesi reisilennukit. NATO liikmesriik Holland pole saanud kodumaale omastele matmiseks tuua sugugi mitte kõiki seal võika lõpu leidnud kodanikke. Samuti pole siiani võimalikuks saanud MH17 katastroofi asjaolude korralik uurimine.

VENEMAA. Helgematel aastatel on Vene riigipäid tõepoolest NATO tippkohtumistele kutsutud. Näiteks Vladimir Putin andis kaunis pahura pressikonverentsi 2008. aastal Bukarestis, kui oli ebameeldiva üllatusena leidnud ürituse lõppdeklaratsioonist alliansi lubaduse võtta ühel heal päeval liikmeks nii Gruusia kui ka Ukraina. Märksa helgemal toonil esines 2010. aastal Lissabonis Dmitri Medvedev, tema jutust võinuks jääda suisa mulje, et raketikilpi asuvad NATO ja Venemaa tegema koos. Sel korral pole aga keegi

Kremlile kutset saatnud. Seoses Venemaa käitumisega Ukrainas on külmutatud sama hästi kui kogu suhtlus Moskva ja Brüsseli vahel. Kui venelastel on NATO-le midagi öelda, öelda saavad nad seda teha suursaadiku vahendusel. Selles valguses tuleks vaadelda ka lähipäevil tõenäoliselt Vene meediasse ilmuvaid uudiseid, kuidas Walesi «otsustati» mitte minna. Tippkohtumise tutvustuses on alajaotuse «NATO-Vene suhted» alla kirjutatud üsna lakooniline selgitus: «2014. aasta 1. aprillil mõistsid NATO välisministrid hukka Venemaa ebaseadusliku sõjalise interventsiooni Ukrainasse ning Venemaa-poolse Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise. NATO ei tunnusta Venemaa illegaalset ja õigusvastast katset annekteerida Krimm.»

ÜHENDATUD EKSPEDITSIOONIVÄED. Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Suurbritannia ja Taani sõlmivad kokkuleppe, mille järgi moodustavad need riigid omavahel ühendatud ekspeditsiooniväe. Praeguste plaanide järgi tähendab see sagedast üksteise pool õppustel käimist ning seeläbi nii koos tegutsemise kui ka üksteise territooriumitel ja nende kaitseks võitlemise harjutamist.

Leppe allkirjastavad riigid pole teinud saladust, et nende otsus ühistegevust suurendada on seotud julgeolekukeskkonnaga, mis pärast Venemaa agressiivset käitumist Ukrainas on märkimisväärselt muutunud. Üks sagedamini üksteise juures õppustel käimise kiireid kõrvalprodukte saab olema suurenenud heidutus – liitlaste üksused on lihtsalt puhtfüüsiliselt sagedamini üksteise pinnal kohal. Teisalt lihtsustab selline lepe ka laiemalt PõhjaAtlandi Nõukogul kahtlase olukorra tekkides omavahel konsulteerimata üksteisele abivägede saatmist. Kuigi algatus saab allkirjad Walesi tippkohtumise ajal ja esialgu vaid NATOsse kuuluvatelt riikidelt, pole rajatav riikidevaheline kiirreageerimisüksus ametlikult alliansiga seotud. Ehk teoorias võiks sellega edaspidi liituda ka NATOsse mittekuuluvaid sarnase maailmavaate ja huvidega riike, näiteks mõni vastne süvendatud koostöö programmi maa. Praegu on selle ühendatud ekspeditsiooniväega liitumise vastu huvi ilmutanud ka Kanada, kel sarnaselt suurema osaga uue algatuse tuumikgrupist on Lõuna-Afganistanis võitlemise kogemus. Skeptikud võivad sellest iseenesest heast algatusest rääkides aga küsida aja kohta. Juba aastaid on brittidel käsil samasuguse projekti arendamine koos prantslastega – loodetakse, et käiku läheb see 2016. aastal.

8 || EESTI || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Osa tünne lendas õhku, sellal kui teistel sulasid metallist jalad ja need vajusid lääbakile.

Antsla toiduõli töötlemistehase kustutamine võttis päästjatel tunde.

fotod: jassu hertsmann

Esimeste seas kohale jõudnud Antsla komando vanempäästja Marco Sööt leemendas pärast tööd koos kolleegidega higist.

PÕLENG. Seoses tuleõnnetusega bussiärimehe tehases oli Võrumaa suuruselt teises linnas eile häiritud mobiiliside ja kannatada sai tootmishoone kõrval asuv suur alajaam.

Tulevärk Antsla tehases nils niitra

T reporter

Taisto bussifirma omanikule Taisto-Taimo Kängsepale kuuluv toiduõli töötlemistehas Võrumaal Antslas plahvatas eile juba teist korda. Seekordne plahvatuste tulevärk oli siiski mitu korda võimsam kui 2005. aastal. Ent erinevalt eilsest sai rapsiõli tootmiseks kohandatud kolhoosiaegses ait-kuivatis toona üks tööline surma ja teine raskelt vigastada. Esimeste seas kohale jõudnud Antsla komando vanempäästja Marco Sööt leemendas pärast tööd koos kolleegidega higist. «Meeletu kuumus ja kõrge leek,» iseloomustas ta ränka tööpäeva. «Tonnised plastikust õlimahutid olid tõstetud üksteise peale – need sulasid nagu küünlad ja voolasid siis tee peale laiali. Siinsamas on tankla ja leek hakkas juba tankla poole liikuma.» Kohale jõudes nägid Antsla mehed plahvatavaid mahu-

teid. «Kõigepealt lendasid väiksemate mahutite kaaned, seejärel lendas juba kolm-neli tünni taeva poole nagu filmis,» rääkis Sööt. «Siis käis veel hoone sees ühe suurema tünni pauk.» Osa mahutite metallist jalad sulasid aga tules lihtsalt üles ja need vajusid lääbakile. «Kõikjal oli meeletu krääksuv metalli hääl,» lausus Sööt, kelle viieaastase päästjastaaži juures oli eilne põleng igal juhul üsna terav elamus. Kas ohutusnõuded tehase territooriumil olid päästja hinnangul täidetud? Seepeale Sööt muigas. «Ohutuse seisukohalt ütlen ma küll, et ... Jah, mina pole õige mees ütlema, aga kui me siia kohale tulime, siis tekkis küll alul abituse tunne – et kas me suudame siin üldse midagi teha.»

Vahu ootel Kustutustöid juhtinud Raini Vaarask ütles, et tema sai teate põlengust Antsla linna piiril eile kell 11.04. «Intensiivne põleng kestis poolteist tundi,» lausus ta. «Õli on ilma vahuta väga keeruline kustutada, aga esialgu alustasime mahutite jahutamisega ja piirasime tule levikut. Kui Tõrvandist (Tartumaalt, 75 kilomeetri kauguselt – N. N.) saabus kohale vahuhaagis, siis saime läbi viia ka vahurünnaku.»

Puka

PÕLVAMAA

Otepää

Kanepi

VALGAMAA Sangaste

VÕRUMAA Vana-Antsla Tsirguliina

Sõmerpalu ANTSLA

Nii meenutaski nõekihi alla jäänud ning vahu ja kustutite veega kaetud tehaseesine veidi varakevadet. Vaaraski sõnul tõuseb õli paratamatult veepinnale ja sestap on seda veega raske kustutada. Vaht jääb siiski kihina õli pinnale ja nii ei pääse põlemiseks tarvilik hapnik enam õlile ligi. Tulekahju kustutasid päästemeeskonnad Antslast, Elvast, Mõnistest, Otepäält, Põlvast, Sangastest, Tartust, Tsoorust, Tõrvandist ja Valgast. Tegu oli neljanda ehk nn kõrgeima järgu väljakutsega. Päästekeskuse andmetel

Tulekahju tagajärjel põles ära ja voolas mahutitest välja umbes 20–30 tonni sööda valmistamiseks kasutatavat õli.

toodeti tehases kasutatud toiduõlist loomasööta. Tulekahju tagajärjel põles ära ja voolas mahutitest välja umbes 20–30 tonni sööda valmistamiseks kasutatavat õli. Lisaks hulgale õhku lennanud või niisama põlenud mahutitele hävis ka tootmishoone. Tulekahju tekkepõhjuste selgitamiseks toimub ka juurdlus. Juba pilk maa-ameti aerofotodele annab ülevaate kõikjale tehase territooriumile paigutatud sadadest tünnidest ja mahutitest. Tehase külje alla jääb aga Taisto busside tankla (sic!), mille süttimise suutsid päästjad eile siiski ära hoida. Kes on näinud Jõgevamaal asuvat Painküla õlitehast või üldse üht moodsat tootmishoonet, sellel tekib küsimus, kuidas saab sellistes tingimustes tegelda süttimisohtlike ainetega.

Mitu kontrollijat 2005. aastal kirjutas õnnetusest Õhtuleht, mille teatel oli plahvatus nii tugev, et mahuti, milles õli süttis, paiskus hoonest umbes saja meetri kaugusele, bussifirma tankla territooriumile. Samuti süttis ka toona tootmishoone, mis suudeti siiski kustutada. Kängsepp tunnistas, et kahju ettevõttele on päris suur. «Täpsemalt ei oska veel öelda,» lausus ta. «Selles kohas oli meil

siiski niikuinii plaanis tootmine osaliselt lõpetada – plaanisime lõpetada õlide villimise.» Kängsepa sõnul sattus ta ise esimesena tuleõnnetuse allika juurde. «Üks portatiivne voolik oli hakanud õli üle pumbates tõenäoliselt lekkima,» selgitas ta. «Samal ajal pidi ka sealne portatiivne pump sädet andma ja õli süütama. Ja kolmandaks ei juhtunud keegi parasjagu juures olema, et [juhtunut] eos märgata ning tegutseda.» Ehkki mõne kohaliku andmetel toodetakse tehases biodiislikütust ehk rapsiõlist autokütust selle diislikütusega segamiseks, ei tehta Kängsepa kinnitusel biodiislikütust enam aastaid. Ettevõtjale kuuluva firma BioOil koduleht räägib siiski endiselt ka biodiislikütusest. Samas on selge see, et ka tavaline rapsiõli on süttides väga ohtlik. Küsisin tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitjalt Kaur Kajakult, kes peaks sedalaadi tehaste ohutust kontrollima. «Tööstusettevõtteid kontrollime nii meie, tööinspektsioon, päästeamet kui ka igasugu muud asutused,» lausus ta. «Eks sedalaadi tootmised võivad mõnikord jääda mitme asutuse pädevuse vahepeale, mis siiski ei tähenda, et puuduksid nõuded ja normid.»

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || TALLINN || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

AJALOOLINE PÄEV. Politsei soovitab jälgida tähelepanelikult ajutisi liiklusmärke ja võimalusel mitte planeerida oma käike kesklinna homsele.

Pik

Obama turvalise külaskäigu nimel Lai Pü ha va im u

silla

Teatri väljak

Lii

Pos ka

Fae hlm ann i

mnt

Swissôtel

Ta r

laia Liiva

Politsei sulgeb USA presidendi autokolonni möödumise ajaks liikluse kuni 15 minutiks. Liikluskatkestused on 3. septembril kella 9.3017.30 teedel, mis jäävad lennujaama, Swissôteli, Kadrioru, Stenbocki maja, Eesti Panga ja Solarise keskuse vahele. Autokolonni täpseid liikumismarsruute politsei ei avalda. Parkimispiirangud 1. septembri õhtust 3. septembri õhtuni

Eesti Panga kvartal 3. septembri varahommikust kuni tööpäeva lõpuni on autodele ja jalakäijatele suletud osa Sakala tänavast ja Estonia puiesteest ehk sisuliselt Eesti Panga kvartali ümbrus.

Toompea 3. septembri varahommikust kuni tööpäeva lõpuni ei saa jalgsi ega autoga liigelda Toompeal Stenbocki maja läheduses ehk Rahukohtu tänaval ja Kiriku platsil. Samal ajal on jalakäijatele suletud Patkuli trepid ja vaateplatvorm.

Liikumispiirangud Tornimäe 2. septembri õhtust 3. septembri õhtuni on auto- ja jalakäijate liiklusele suletud Rävala puiestee lõik Liivalaia ja Kivisilla tänava vahel. Jalgsi saab liikuda kõnniteel, mis jääb Swissôtelist üle tee. Suletud on ka ala Swissôteli hoone taga kuni Postimehe majani. Maakri tänavalt Postimehe majja sissepääsupiiranguid ei ole. Tornimäe maa-alune parkla jääb avao P T pääseb piirangute kehtimise tuks, ttuk uks, sisse s ajal ainult Kivisilla tänava poolsest sissepääsust läbi turvakontrolli. pää pääsu P R Rävala parkimismaja on visiidi ajal Rä ä avatud. avatu ava atu tu u

Solarise keskus 3. septembri varahommikust tööpäeva lõpuni võib Solarise keskuse ümbruses olla liikumispiiranguid jalakäijatele, kuid Solarise So Solari Sola o lari keskus jääb avatuks. P S Solarise keskuse parkimismaja So o on 3. sseptembril kella 6-18 suletud.

9.30 ja 11 vahel suletakse autokolonni liikumise ajaks lühikeseks ajaks liiklus Rävala puiestee ja Kadrioru lossi vahelistel teedel ning kella 11.30 ja 13 vahel marsruudil Kadriorg – Estonia puiestee. Ajavahemikul kella 13–14 sulgeb politsei 15 minutiks liikluse Estonia puiestee ja Toom-

pea vahelistel teedel ning kella 14 ja 15 vahel marsruudil Toompea – Kadriorg. Kella 16 ja 18 vahel sulgeb politsei veerandtunniks liikluse marsruudil Kadriorg – Rävala puiestee ning pärast seda Rävala puiestee ja lennujaama vahelistel teedel. Politsei laseb teisaldada

Tallinna kesklinna kerkib uus kõrghoone nii, et korterite ja büroopindade kasutusalad omavahel ei ristu, esimesele korrusele on planeeritud äripind väljapääsuga Tartu maanteele. Hoonesse on kavandatud imposantne, läbi kahe korruse kõrguv ja Pronksi tänavale avanev fuajee. Teisest kuni 12. korruseni asuvad büroopinnad suurusega 57–187 ruutmeetrit. 13. ja 14. korrusel on kummalgi viis keskmisest suuremat Premiumklassi korterit ning viimasel, 15. korrusel kolm penthouse-tüüpi eksklusiivset korterit. Kõikidel korteritel on suu-

repärased vaated kas merele või vanalinnale. Parkimine on lahendatud kahe maa-aluse korrusega. Välisviimistluseks on hoonel valdavalt klaasfassaad ja vähesel määral tsingitud plekk. «Ehitusleping on juba allkirjastatud, aga rohkem informatsiooni ma veel avalikustada ei saa. Platsi ettevalmistus- ja kaevetööd juba käivad,» ütles Novira Capitalis müügi ja turundusega tegelev Madis Brjantsev, kelle sõnul on valmimistähtajast veel vara rääkida. tallinncity.ee

LENNUJAAM

kõik autod, mis on parkimispiirangute kehtivusajal keelatud alale pargitud. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul üritab politsei sõiduki omanikega enne teisaldamist kontakti saada ning auto äravedamine on viimane meede, mida korrakaitsjad üritavad vältida. Tallinna elanikel, kellel on

L LÜHIDALT tallinncity.ee

Pinev päev

Kinnisvaraprojektide finantseerimise ja arendamisega tegelev ettevõte Novira Capital rajab Tallinna Tartu maantee, Liivalaia ja Pronksi tänava nurgale korteritega büroohoone. Eeltöödega alustati juba suvel. Vastavalt väljastatud ehitusloale rajatakse kesklinna 15-korruseline büroo- ja kortermaja, millest esimesed 12 korrust on äri- ja büroopinnad ning 13.–15. korrusele on projekteeritud luksuslikud ja läbimõeldud planeeringuga korterid. Hoone on projekteeritud

tee

an m

ägi sm

i Tõn

Sü

KUMU

nt Ke

Kentmanni

i er ut La

Rävala pst

Tart u

Maakri

Sakala

na ag La

pst

Pä rnu

va lai a

ea Toomp

VABADUSE VÄLJAK

Mäekalda

Gonsio

Kivi

Estonia pst

Ta t

Tina

Pronksi

Koidula

a av är siv Ve

TOOMPEA

a Rau

si Vilm

Laikmaa

rn Pä

Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal tuleb arvestada liikumis- ja parkimispiirangutega. Politsei sulgeb tema saabudes ööl vastu kolmapäeva või kolmapäeva varahommikul 15 minutiks liikluse marsruudil lennujaam – südalinn. Homme hommikul kella

KADRIORU PARK

Narva mnt

Viru

Piiskopi

rli Kaa

Weizenbergi

t Mer e ps

Ve ne

RAEKOJA PLATS

Kirikuplats

Tuukri Jõe

Rahukohtu

ToomKooli

Aht

tasulisel parkimisalal sõidukit parkida lubav kaart, võivad selle alusel parkida oma sõiduki piirangute kehtivuse ajal mõnel muul tasulise parkimisala piiresse jääval tänaval. Juhul kui sõiduk on siiski teisaldatud, saab autoomanik oma äraveetud sõiduki kohta infot politsei infotelefonilt 612 3000.

Jalakäijate liikumine on Obama visiidi päeval piiratud Eesti Panga kvartali ümbruses, Toompeal, Kadriorus ja südalinnas Tornimäe kvartalis, kuid politsei kinnitusel on kõigile kohalikele elanikele ja töötajatele piirangute kehtivuse ajal ligipääs tagatud. Andres Einmann

Kultuurikatla aias saab roboteid valmistada

Dvigatel teenindab tuhandeid kundesid päevas

Algasid Kotka tänava rekonstrueerimistööd

Kultuurikatla aias toimub 9. ja 10. septembril roboti valmistamise töötuba «Esimesed sammud robootikas», mis õpetab programmeerima isevalmistatud robotit puldi abil liikuma või lihtsamaid käsklusi täitma. Koolituse eesmärk on jagada noortele algteadmisi programmeerimisest ja materjali töötlemisest, näidates, et ise loomine ei ole kosmoseteadus, vaid põnev ja arendav protsess.

Ülemiste Citys avas uksed Eesti seni suurim restoran – 1743 ruutmeetri suurune söögikoht kannab samas paigas kunagi asunud sõjatehase nime Dvigatel ja suudab teenindada kuni 3000 inimest päevas. Dvigatelis toitlustab rahvast Sodexo kontsern, klientuuri osas panustatakse peaasjalikult Ülemiste Technopoli töötajatele. Söögikoha ruum on ära jagatud kolme eri köögiga toitlustusala vahel.

Kotka tänava lõigul (Nõmme tee – Tihase tänav) Kristiine linnaosas algavad täna rekonstrueerimistööd. Tänava uuendamisega kaasnevad ajutised liikluskorralduse muudatused. Rekonstrueeritava lõigu ühistranspordi liiklus suletakse täna, ümbersõit toimub vastavalt liiklusskeemile mööda Spordi tänavat. Töid teostab Lemminkäinen Eesti ja lõpptähtaeg on 14. november.

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KONFLIKT JÄTKUB. Donbassi lahingutes on surma saanud ligi 800 terrorismitõrjeoperatsioonis osalenud sõdurit.

Ukrainat tabavad idas sõjalised tagasilöögid

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel õigustas Iraagis islamistidega võitlevatele kurdidele relvade saatmist.

Rasmussen: NATO ei saa takistada relvatarneid NATO ei saa sekkuda oma liikmesriikide iseseisvasse otsusesse Venemaale relvi tarnida, ütles eile alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Niisugused otsused langetatakse liikmesriigi tasandil ja NATO neisse sekkuda ei saa, seletas Rasmussen Brüsselis ajakirjanikele, vastates küsimusele, kas relvade, eriti helikopterikandjate Venemaale müümine on ikka hea mõte. Küsija viitas ilmselt Prantsusmaale, kes ei ole seni loobunud tulusast Mistrali-tehingust Venemaaga. BNS

kadri veermäe toimetaja

k raina väed tõmbusid eile tagasi riigi idaosas asuva Luganski linna lennujaamast, käigule eelnesid öö otsa venemeelsete separatistidega peetud lahingud. Ukraina julgeolekuallikate teatel ründas sõjaväelasi Vene tankikolonn. «Luganski suunal said sõjaväelased käsu ja taganesid organiseeritult Luganski lennuvälja ja Heorgiivka asula juurest,» ütles Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu kõneisik Andri Lõssenko eile Kiievis teabetunnis. «Ukraina vastu toimub naaberriigist otsene ja varjamatu agressioon,» kommenteeris toimunut eile Ukraina president Petro Porošenko. Lisaks teatas ta eile, et jõustruktuure ootavad hiljutiste arengute tõttu ees kaadrimuudatused. Ukraina idaosas on terrorismivastase operatsiooni algusest saadik surma saanud ligi 800 sõdurit. Ukraina vägede taganemine märgib Kiievi viimast tagasilööki. Nädal aega tagasi olid nad pidevalt suutnud Luganski ja Donetski mässuliste käes olevaid alasid vähendada, kuid siis toimus pööre – mässulised avasid lõunas uue rinde. NATO ja Kiievi väitel abistasid neid seejuures Vene regulaarväed. Uue rinde avamisest saadik on mässulised sundinud Ukraina vägesid hülgama paljusid positsioone riigi lõuna- ja idaosas. Kiievi sõnul on praegu oluline kaitsta strateegilise tähtsusega Mariupolit. Aasovi mere kaldal asuvas 500 000 elanikuga linnas on olukord rahulik olnud juunist alates, mil valitsusväed separatistid sealt välja ajasid. Mariupoli inimesed on viimaste päevade jooksul kaevanud linna lähistele kaevikuid

Me saame takistada terroriste endile järjekordset turvasadamat loomast. Me peame seda võimalust kasutama.

Afganistanis süveneb kriis Afganistani presidendikandidaat Abdullah Abdullah loobus kõigist katsetest üha süvenevale poliitilisele kriisile läbirääkimistega lahendust leida. Esialgsete valimistulemuste kohaselt võitis valimised teises voorus endine Maailmapanga ökonomist Ashraf Ghani, kogudes 56,4 protsenti häältest, endine välisminister Abdullah sai 43,6 protsenti häältest. Mõlemad kuulutasid end aga võitjaks. BNS

Venemeelne separatist valmistumas Donetski lennujaama lähistel Ukraina vägede ründamiseks.

ning valmistunud seda kaitsma. Kiievi teatel kaitsevad valitsusväed Mariupoli kõikvõimalike rünnakute eest, kuid tegelikult pole separatistide tagasilöömiseks palju tehtud ning enamik linna võimalikke kaitsjaid on pärit vabatahtlike pataljonidest. Novoazovski ja selle lähedal asuva Bezimenne küla vallutamine on mässulistele andnud kätte head positsioonid Aasovi mere rannikul. Üleeile tulistasid nad mürsu rannavalve patrull-laeva pihta, lastes selle põhja. Kaks meeskonnaliiget on jätkuvalt kadunud, kuid kaheksa suudeti päästa. AFP Ida-Ukrainas viibiva korrespondendi sõnul on Ukraina armee kohalolu piirkonnas viimaste päevade jooksul silmanähtavalt kahenenud, mässuliste kantsi Donetski lähistel läänes jätsid sõdurid eile maha järjekordse kontrollpunkti. Donetski lähedal lennuvälja juures toimusid eile jätkuvalt lahingud ning separatistide väitel andsid kaks Ukraina rühma alla. Ukraina uudisteagentuur

UNIAN teatas, et ühe Ukraina vanemametniku teatel on Donetski oblastis hiljutiste kokkupõrgete käigus vangi langenud ligi 680 sõdurit. Neist neli viiendikku võeti kinni Donetskist idas asuva Ilovaiski lähedal, kuhu oli pärast mässuliste viimast pealetungi lõksu jäänud sadu Ukraina sõdureid. USAs asuva konsultatsioonifirma Eurasia Group juht Ian Bremmer kirjutas äsja Briti väljaandes Financial Times, et kõigi osaliste põhjalikud valearvestused on viinud Ukraina praeguse pingelise olukorrani. Venemaa eeldas Bremmeri sõnul, et peab Donbassi olukorda minimaalselt sekkuma, sest kohalikud toetavad seda niigi. Ukraina aga eeldas, et suudab separatistid maha suruda ja Moskva ei asu neid abistama. «Ukraina konfliktile on ette määratud süveneda: Kiiev surub tugevamini peale ja Venemaa vastab sügavama sekkumisega. See on ainult aja küsimus, mil lääs tunnistab, et see «hõivamine» tähendab sõda,» kirjutas Bremmer.

foto: ap/scanpix

«Novorossija» naasis Reedel kasutas Venemaa president Vladimir Putin Ukraina kontekstis korraks unustusse vajunud, kuid varem tihti pruugitud sõna «Novorossija». Seekord ilmus see Kremli kodulehele pressiteatesse «Venemaa president pöördus Novorossija võitlejate poole». Pressiteates Novorossijat mujalt kui pealkirjast ei leia, kuid see märgib siiski nihet – viimati kasutas Putin nime aprillis, mil Luganskis ja Doneskis vallutasid mässulised alasid ja õhus oli võimalus Krimmi stsenaariumi kordumiseks. Separatistid pidasid sõnakasutust Putini vaikiva toetuse märgiks. Viimaste päevade jooksul on

Putin võtnud taas väga aktiivselt separatistide poolt sõna. Nimi ise on pärit 18. sajandist, mil Katariina Suur sai Osmani impeeriumiga peetud sõdade järel oma kontrolli alla Mustast merest põhja pool asuvad alad ja sinna loodi lühidalt Novorossija nime kandnud kubermang. Donbassi venemeelsed võtsid kasutusele nii Novorossija nime kui ka kunagise keisririigi kubermangu lipu. Sümboolne valik peaks viitama piirkonna ajaloolistele ja kultuurilistele seostele Venemaaga, seades kahtluse alla sobivuse iseseisva Ukraina koosseisus. Kadri Veermäe

1420

inimest hukkus Iraagi vägivallas möödunud kuul.

Türgi president tegi esimese visiidi Põhja-Küprosele Türgi vastne president Recep Tayyip Erdoğan tegi eile oma esimese välisvisiidi riigipeana rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariiki. Erdoğan maandus Nikosias, sõites Airbusi uue presidendilennukiga, mis oli kohale jõudnud alles eelmisel nädalal, kuid juba rahvusvärvidesse maalitud. Türgi president kohtus Põhja-Küprose presidendi Derviş Eroğluga. Türgi on ainus riik, kes Põhja-Küprose vabariiki tunnustab, sestap teeb president traditsiooniliselt esimese visiidi sinna. BNS

Kreeka välistas uued kärped Kreeka välistas enne täna algavaid kõnelusi võlausaldajatega täiendavad kasinuskärped. Valitsuse pressiesindaja Sofia Voultepsi ütles eile, et palgakärpeid ja tulumaksutõusu Pariisis peetavatel kolmepäevastel kõnelustel ei arutata. Kuus aastat väldanud Kreeka majanduslangus peaks prognooside järgi selle aastaga lõppema. BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2261, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Läinud nädala teisipäeval ilmus Postimehe arvamusküljel Hardo Pajula sajas kolumn. Monty Pythoni koomik John Cleese ütles kord, et kui keegi võtaks ette kirjutada inimolemise naeruväärsuse paljastava sketši, jääks ta sellele materjalile alla. Kui selle asemel aga kirjutada millestki, mis juhtub apteegis, siis … Apteegist ja naeruväärsusest rääkis kolumnistiga Urve Eslas.

100 kolumni sellest, mis juhtus apteegis

eoloog Toomas Paul võrdles kord kolumnisti tööd kirikuõpetaja omaga.

Jah, tal on õigus. Ma olen ise ka selle peale mõelnud. Kolumnikirjutamine on moodsa jutluse vorm. Harimine ja vahendamine, koos väikse moraliseeriva aspektiga.

Nii et sa oled moodsa aja kirikuõpetaja.

Võib nii öelda küll. Siit võib kohe edasi mõelda, et majandusteadus ongi sisuliselt sekulaarne religioon. Kuigi majandusteadusega on mu kirjutistel järjest vähem pistmist. Kui veel edasi mõelda, siis mitte üksnes majandusteadus, vaid teadus ise on pärast Prantsuse revolutsiooni võtnud üldise sekulariseerumise käigus religiooni koha ja religiooni suuresti välja tõrjunud. Majandusteadusel on teiste sotsiaalteaduste hulgas eriline roll seetõttu, et see kasutab palju füüsikast ja matemaatikast laenatut ja jätab sellega mulje, et tal on tugev teaduslik vundament. Aga kui hakata lähemalt vaatama, siis jõuab see välja ikka sellesama vana moraalifilosoofiani. Majandusteaduse juured on selgelt religioosses pinnases. Majandusteadlase töö on raskem kui kirikuõpetajal, neilt oodatakse ennustusi tuleviku kohta. Mis tähendab alati natuke valetamist – mida pikema ajavahemiku peale ennustusi teha, seda enam on muutujaid, mida tuleb arvesse võtta, ja neid ei suudeta enam hallata. Pierre Bayard, kes on ise kirjandusõppejõud, kirjutas raamatu «Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?», kus ta rääkis survest, mille all õppejõud on. Kuna nad ei jõua kunagi läbi lugeda kõiki raamatuid, mida neilt eeldatakse, peavad nad pidevalt selle kohta valetama. Kas see tunne on sulle tuttav?

Kõik, kes me turul oleme, peame osavalt valetada oskama. See pole ainult analüütikute ja õppejõudude, vaid ka ajakirjanike puhul nii. Väike vale teeb selle elu üldse talutavaks. Mingist piirist muutub see muidugi taunitavaks, aga väike luiskamine käib asja juurde. Sada kolumni on päris suur hulk. Esimene kolumn, mille 2012. aprillis kirjutasid, kandis pealkirja «Öömütsis kosmopoliidid» ja rääkis Kreeka võlakriisist ja Saksamaa reaktsioonist sellele, viitega Saksamaa natsistlikule minevikule ja Kreeka neonatsistlikule olevikule. Läinud nädalal, kaks ja pool aastat hiljem, ilmus sinu sajas kolumn pealkirjaga «Õpetlaste jumalariik», mis rääkis Venemaast, millest on alles elutu koorik, ja sellest, kuidas meie tulevik sõltub, millise müstilise sisuga Venemaa selle kooriku läbi immutab. Mis on vahepeal maailmas muutunud?

Eks see pilt on järjest tumedamaks läinud ja tõenäoliselt läheb

veel edasi. Paljud räägivad, et oli raske ette näha, mis Ida-Ukrainas toimub. Loomulikult ma ei ütle, et ma oleks seda ette näinud, aga midagi üllatavat selles minu jaoks küll ei olnud. Üks oluline areng on see, et 2012. aasta suvel saadi eurokriis näiliselt kontrolli alla. EL oli lagunemisest kukesammu kaugusel, nüüd on küsimus, kui püsiv see hetkel saavutatud tasakaal on. Kriisi järgmine faas saab selgelt olema poliitiline. Põhiküsimus on, kui kaua see praegune eurofiilne eliit ELi liikmesriikides võimul püsib. Seda hoiavad suuresti kaks sammast: sotsiaaldemokraatia ja multikultuurilisus. Võlakriis on mõlemat sammast iga päev uuristanud. On aja küsimus, et üks neist järele annab. See, mis praeguste parteide asemele tuleb, saab olema selgelt rahvuslik. Ükskõik mis nime praegu võimulolev partei konkreetses riigis ka ei kannaks – erinevad on üksnes kommipaberid, šokolaad seal sees maitseb igal pool ühtemoodi. Globaliseerumine töötab Euroopa sotsiaaldemokraatiale vastu. Üüratu reegli- ja maksukoormaga on väga raske võistelda olukorras, kus Aasiast tuleb odavat kaupa nii palju peale. Kuivõrd sotsiaaldemokraatiat seostatakse hoolekanderiigi praeguse läbikukkumisega, siis ma miskipärast arvan, et see vastulöök saab olema paremalt tiivalt. Suure tõenäosusega saab see olema rahvuslik ja antikapitalistlik. 2012. aasta novembris kirjutasid sa loo «Elujaatuse toetuseks» – see rääkis Ronald Reaganist –, kus tsiteerisid majandusajaloolast David Landesi, kes leidis, et maailm kuulub optimistidele. Aga mitte sellepärast, et neil on alati õigus, vaid sellepärast, et nad on elusõbralikud.

See, et ma ise olen pessimist, ei tähenda, et ma optimiste ei imetle. Optimistiga on alati mõnusam aega viita. Seetõttu pean ma Reaganist väga lugu. Praegu ei ole puudu rahast, mida kogu ilmarahva rõõmuks kogu aeg juurde trükitakse, vaid just sellest California päikesepoisist, kes ütleks, et poisid, nüüd teeme nii. Optimism on oluline, ehk isegi kõige olulisem, aga see ei tohiks olla päris arulage. USA välispoliitika ekspert Robert Kaplan on üks neist, kes käib mu kolumnidest läbi sagedamini kui teised. Tema kirjutas hiljuti, et inimesed ja rahvad, kes on minetanud oma traagilise elutunnetuse, peavad tragöödia uuesti ja uuesti läbi elama. Ma arvan, et me võime olla just säärase epohhi künnisel. Samas ma püüan selle pessimistliku vundamendi baasil olla nii optimistlik kui võimalik. Paul Tillich, kes on üks 20. sajandi juhtivaid teolooge, ütles «Religioossetes kõnedes», et me ei peaks häbe-

nema lootust, kui see pole ammutatud nähtuste pealispinnalt. Kui sa elu traagika läbi tunnetad, siis selle pinnalt võib tekkida lootus ja optimism. Kui Kaplanist ja Tillichist juba juttu tuli, kes on veel need mõtlejad, kes su kolumne tihedamini külastavad?

Briti poliitikafilosoof John Gray on üks sellistest. Tema «Musta missa» esimene lause kõlab selliselt: «Moodne poliitika on peatükk religiooniajaloost.» See oli minu jaoks mingis mõttes ilmutuslik raamat. Mitmed asjad, mille poole ma ise kobamisi olin liikunud, olid seal niivõrd hästi ära sõnastatud. Veel üks selline mõtleja on poliitikakommentaator Mark Steyn. Võrratu stiil, üliterav sulg, erakordselt poleemiline, väga vaimukas. Tema tuleb samalt peenralt, kust Monty Python, mis on üks minu maailmanägemuse põhisammastest. Steynilt pärineb näiteks lause: «Albaania tervishoiusüsteem seisneb ujumises Itaaliasse.» Väga teravmeelne. Kindlasti on oluline ka Financial Timesi kolumnist Christopher Caldwell. Tema seni ainuke raamat kannab pealkirja «Reflections on the Revolution in Europe» ja see on väga hea. Nii Caldwelli kui ka Steyni puhul on sümpaatne moraalsest üleolekutundest kantud vasakpoolse ideoloogia kriitika, vastuseis sotsiaaldemokraatlikule multikultuurilisele eliidile, millele nad mõlemad oponeerivad.

foto: erik prozes

Kriisi järgmine faas saab selgelt olema poliitiline. Põhiküsimus on, kui kaua see praegune eurofiilne eliit ELi liikmesriikides võimul püsib. Sulle sümpatiseerivad seega autorid, kes on võtnud endale mingis mõttes valitseva ideoloogia suhtes kriitiku rolli. Protestivaim on sulle omane?

Seda küll. Ma olen 20 aastat olnud seotud Eesti haridussüsteemiga. Ma arvan, et see protestimeelsus tuleb suuresti sealt. Aga ma loodan, et see ei ole väga destruktiivne protest. Kui on vaja keerulist teemat seletada, alustad sa looga, näiteks kuidas Reagan valimiskampaania ajal Fordi endise majandusnõuniku Alan Greenspani lennukis anekdoote rääkis, selle asemel, et majandusteooriaalaste raamatutega tutvuda. Või kuidas keskealised prouad rõõmustasid, et Lenini nime kandnud linnahallis, selsamal laval, kus «kommunistimölakad veel mõned aastad tagasi oma lolle kõnesid pidasid», kalpsavad nüüd ilusad paljad Ameerika poisid, USA

meesstripparite tantsurühm Chippendales. Sa oled väga hea lugude jutustaja.

Saja kolumniga jäävad mõned asjad lõpuks käppa. Loo jutustamise oskus on hea kolumnisti omadus, eks ma olen seda õppinud teistelt. Mulle on väga sümpaatne, mida John Cleese Monty Pythonist ühes dokumentaalfilmis ütleb: ma olen alati pidanud väga tulutuks lähenemist, et me nüüd istume maha ja paneme kirja kogu inimolemise naeruväärsuse paljastava sketši. Sellele materjalile jääd sa alati alla. Aga kui selle asemel kirjutada millestki, mis juhtub apteegis, siis sealt hakkab kogu asi hargnema. Ma teen vist sedasama. Kolumni pikkus on 3500 tähemärki. See ei saa olla kõiksuse täielik kirjeldus. Aga saab kirja panna, mis juhtus apteegis. Nii võib öelda, et kõik mu lood on sellest, mis juhtub apteegis. Igas kolumnis on ka ajalooline viide. Mida sa minevikust otsid? Kindlust tuleviku kohta?

Kui meenutan oma kogemust finantssektorist, siis seal väga kaugele ajas tagasi ei vaadata. Halvemal juhul võetakse nelja aasta aegrida ja tehakse selle pealt tohutuid järeldusi. Paremal juhul võetakse 20 aasta aegrida ja tehakse selle põhjalt järeldusi. Aga me peaks ennekõike aduma seda konteksti, mille pinnalt see aegrida esile tuleb. Selleks on vaja vaadata palju pikemat ajavahet. Kui kogu su analüüs rajaneb sellel, mis on juhtunud viimase nelja aasta jooksul, siis sinna on läbikukkumine juba sisse programmeeritud. Kuna elu on olemuselt traagiline nähtus, siis on läbikukkumine nagunii sisse programmeeritud, aga milleks seda lühinägelikkusega suurendada? Mis edasi saab? Sada kolumni ei ole ju ometi lõpp?

Ei, see ei ole veel lõpp. Sain valmis oma esimese raamatu. Vahepeal tõmbasin veidi hinge, aga eks ma patran edasi.

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2256, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Homme tuleb Eestisse USA president Barack Obama. Politoloog Vello Pettai kirjutab, et USA sisepoliitikas on Obama kuni ametiaja lõpuni pigem senitehtu kaitsja kui uue algataja rollis ning ilmselt otsib ta meeskond võimalust teha selle ajaga midagi olulist välispoliitikas.

Obama videvik

ii mõnigi Ameerika poliitika vaatleja on tähele pannud, kuidas iga mees, kellel olnud au pidada riigi presidendi ametit kaheksa aastat, näitab selle teenistuse ajal järjest enam vananemise märke, üks silmatorkavamaid näiteks see, et juuksed hallinevad märgatavalt. Täites ise juba kuuendat aastat USA riigipea kohustusi, pole Barack Obama enam kaugeltki see nooruslik figuur, kes ta alguses oli. Tema näojooned vajuvad, tema meel on tõsisem. Ning tema enamasti lühikeseks pöetud juuksed ei aita kuidagi varjata seda, et juuksevärv pole see, mis ühel 53-aastasel mehel võiks olla – maailma kõige võimsa riigi juht elab paratamatult läbi oma ameti raskusi. Seda enam on seletatav, miks üks möödunud nädala elevust tekitanud uudiseid oli, et Obama ilmus esmakordselt Valge Maja pressikonverentsile mitte tumedas, vaid sootuks beežikas ülikonnas. Mõnede arvates tõstis selline riidevärv eriti esile presidendi vanahärra-ilme.

Poliitiline hääbumine Kuid praegu elab Barack Obama üle veel teist seaduspärasust Ameerika presidentuuri juures. Selleks on vaikne poliitiline hääbumine koguni kaks ja pool aastat enne ametiaja ametlikku lõppu. Juba praegu teab Obama, et sisepoliitiliselt ei täida ta enam muud kui korrapidaja rolli. Ta vaid hoiab tooli soojana, kuni tuleb järgmine ametipidaja. Ent too saabub alles jaanuaris 2016. See seaduspärasus on enam kui 200 aastat vana – sellest ajast, mil sai tavaks (ning hiljem ka põhiseaduses reglementeeritud), et Ameerika presidendid tohivad ametis olla vaid kaheksa aastat. See viib selleni, et kuuenda ametiaasta saabudes on kerge tunne, et presidendil polegi enam täit autoriteeti. Vaadatakse juba horisondi poole, kes võiks tema järglane olla. Poliitvaatlejad tunnevad enam huvi selle vastu, kes võiks end kandidaadina üles seada, kui et mida ametisolev president veel saavutada tahab või suudab. Obama väljavaade on seda armetum, mida tõenäolisemaks muutub see, et tema vastane vabariiklik partei saavutab novembri alguses toimuvatel vahevalimistel lisaks olemasolevale enamusele esindajatekojas kontrolli veel senatis. Praegused prognoosid näita-

vad, et vabariiklased võiksid saada kuni kümme lisakohta, pöörates täpselt ringi praeguse 55:45 vahekorra demokraatide kasuks. Eriti tähendusrikkad kaotused Obama ja demokraatide jaoks oleksid Arkansase, Louisiana ja Montana osariigis. Enamuse kaotamine senatis seaks Obama täielikult kaitsja positsiooni. Tema põhiülesanne oleks vaid tõrjuda oma vetoõigusega kõiki vabariiklaste katseid tagasi pöörata neidki väheseid poliitikaid, mida ta viimase viie aasta jooksul on suutnud ellu viia. Sisepoliitilist initsiatiivi tal enam poleks. Juba suvel lubas vabariiklaste juht senatis Mitch McConnell, et kui sügisel saavutavad vabariiklased mõlemas kojas ülekaalu, algab tõeline seadusandlik sõda Obamaga.

Pettumus või pettus Pole seega ime, et mõned kommentaatorid juba pärivad, mida sellest Obamast lõpuks arvata. See hope (lootus), millega ta paljude jaoks ametisse tuli, on nüüdseks asendunud pettumusega. Mõni räägib koguni pettusest, väites, et Obama polnudki see suur reformija, kellena ta end serveeris. Ta on vaid järjekordne pealiini demokraat, kes on pigem tsentrist kui progressiivne. Ta ei pruukinud isegi oma lubadustesse tõsiselt uskuda, kui võtta arvesse, et riigisisene jälitamine on veelgi ulatuslikum kui George W. Bushi ajal, Guantánamo vangla töötab edasi, immigratsioonisüsteem on krahhi äärel ning rassirahutused puhkevad taas. Mõistagi võib kõigi nende ebaõnnestumiste puhul süüdistada 2008. aastal vallandunud majanduskriisi, mis ei võimaldanudki läbi viia suuri reforme, kui süsteem ise oli kokkuvarisemise äärel. Samuti ei saa eitada, et praegune vabariiklik partei on üks obstruktsionistlikumaid, mis USA poliitikas on kunagi olnud. Ning poliitika tegemine kui selline on muutunud täiesti ennustamatuks tänapäeva polariseerunud ja killustatud massimeedia tingimustes.

Välispoliitika võlu Ameerika presidentuuri seaduspärasused ütlevad, et suurema osa oma ametiaja lõpust pühendavad USA riigipead välispoliitikale, kus üldjuhul pole parteipoliitilisi kemplemisi ning seetõttu on suurem lootus panna iseseisev märk maha. Praegu annab maailma olukord selleks enam kui ühe võimaluse. Süüria kodusõda, Iraagi sissi-

sõda, Iisraeli-Palestiina kokkupõrked, Afganistani presidendivalimiste määramatus, rääkimata Venemaa agressioonist. Obama külaskäik Eestisse ei ole selles mõttes küll tingitud soovist põgeneda oma koduste murede eest. Nüüdne USA presidendi visiit on palju eksistentsiaalsema tähendusega kui George W. Bushi 2006. aasta vahepeatus Tallinnas teel Riiga. Aga tõsi on see, Obama presidentuuri kaalukauss hakkab järjest enam kalduma välisasjade poole. Obamal on palju kergem esineda tähendusrikka kõnega Nordea kontserdimajas kui USA Kongressi saalis. Kas Obamal õnnestub mõne välispoliitika probleemi puhul oma ametiajale uhke punkt panna? Küllap tema nõunikud juba analüüsivad erinevaid variante. Kui välisminister John Kerry on üritanud viimase aasta jooksul panustada Iisraeli-Palestiina konflikti reguleerimisse, mis ilmselgelt pole tulemust andnud, siis Obama võiks hakata vaatama mujale. Vahest tuleks kõne alla Afganistani stabiliseerimine pärast liitlasvägede lahkumist ning uue valitsuse paika saamist. Siis saaks vähemalt öelda, et üks George W. Bushi sõdadest sai otsustavalt läbi. Ametiaja alguses kuulutatud pööre Aasia ja Hiina poole näib olevat samuti vähe vilja kandnud, kuna Hiina ise liigub suhteliselt aeglaselt. Üksi ning piiratud aja jooksul on Obamal raske läbimurret realiseerida. Karta on, et Barack Obama järelejäänud kahte aastat jäävad varjutama eeskätt Ukraina kriis ning selle taustal totaalselt pea peale pööratud suhted Venemaaga.

ses saab loota vaid sellele, et olukord vähemalt stabiliseeruks. Mälestus Hillary Clintoni reset- ehk taaskäivituspoliitikast Venemaaga jääbki mälestuseks.

Sõda kahel rindel Halvim stsenaarium Obama jaoks oleks sõda kahel rindel, nii kodus kui võõrsil. Kodus võivad vahevalimiste tulemusena uut (hull-)julgust saanud vabariiklased üritada Obamat väidetava võimupädevuse ületamise eest lausa kohtusse kaevata, kui too üritab jätkuvalt valitsuse määrustega realiseerida neid reforme, milleks otseselt seadusandja heakskiitu pole vaja.

Enamuse kaotamine senatis seaks Obama täielikult kaitsja positsiooni. Sisepoliitilist initsiatiivi tal enam poleks.

Obamal on palju kergem esineda tähendusrikka kõnega Nordea kontserdimajas kui USA Kongressi saalis. Kas Obamal õnnestub mõne välispoliitika probleemi puhul oma ametiajale uhke punkt panna? Kuna see kriis puudutab ka Euroopat, peab USA selles mängima jätkuvalt olulist rolli, kasvõi sanktsioonide kehtestamise või muude vastumeetmete eestkostjana. Isegi kui lähikuudel peaks avanema võimalus peatada suhete allakäik, ei oleks see veel saavutus, mille eest ajalukku minna või tagantjärele lunastada oma Nobeli rahupreemia. Selles välispoliitika küsimu-

See ei võrduks küll ametist mahavõtmisega (nagu Clintoni ajal prooviti), aga kitsendaks siiski oluliselt Obama poliitilist manööverdamisruumi. Kindlasti aitaks seesugune aktsioon mobiliseerida demokraate 2016. aasta valimisteks ning võimaldaks sellel, kes osutub demokraatide presidendikandidaadiks, näidata näpuga kogu vabariiklaste erakonnale. Ent Obama roll selles kõiges oleks olla vaid pealtvaataja, halvimal juhul peksupoiss. Veel enam oleks Obamal raske omaenese tuju üleval hoida, kui järjest tuleb tegeleda külma sõja järgse geopoliitilise tasakaalu ja võitude kaitsmisega Venemaa eest. Tõsi, Euroopa Liidu ning NATO laiendatud kooslused on nüüdseks kindlad. Neid ei saa isegi Putin tagasi pöörata. Kuid selleks hinnaks ei pidanud olema see, et Euroopas tekib uus jäik sõjaline-poliitiline piir, vaid ikkagi avatud ning õitsev piirkond Atlandi ookeanist Uurali mägedeni. Selles mõttes võib Obama ajalooline saatus sarnaneda ühe teise demokraadist eelkäija, Harry Trumani omaga, kes pärast Teist maailmasõda pidi võitlema nii majanduslike, sisepoliitiliste kui ka välispoliitiliste kriisidega. Oma võimalust agendat seada Truman lõpuni ei saanud. Tagantjärele vaadates tuleb nentida, et Truman kõige hullem president ei olnud. Ilmselt võiks Obama loota jõuda umbes sinna kanti. Vello Pettai on Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor ja riigiteaduste instituudi juhataja.

16 || KULTUUR || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KOOMIKS KINOS. Kogu vajalik klišeemajandus on «Patu linn 2s» filigraanselt

Tallinnas toimuvad 11. septembrini Pärdi päevad. Avakontserdil 2. septembril tuleb Jaani kirikus Eesti ja Läti muusikute esituses tervikuna ettekandele Grammy auhinna võitnud plaadi «Adam’s Lament» kava. 3. septembril kannab Eesti Filharmoonia Kammerkoor ette kevadel ka Metropolitani muuseumi saalis kõlanud teose «Kanon Pokajanen», mida 6. septembril on võimalik kuulata Vox Clamantise esituses. 4. septembril esitavad EFK ja Tallinna Kammerorkester peamiselt 1980. aastatel sündinud teoseid ja 9. septembril kannab YXUS Ensemble ette valiku 27. oktoobril 1976 Estonia kontserdisaalis aset leidnud Hortus Musicuse legendaarse kontserdi kavast, mille pealkirjaks olevat sõna – tintinnabuli – kuulis toonane publik esimest korda. 11. septembril toimuval sünnipäevakontserdil tulevad ERSO ja Tõnu Kaljuste esituses ettekandele kaks monumentaalset suurteost: Tate Moderni tellimusel loodud «Lamentate», solistiks Marrit Gerretz-Traksmann, ja «Como cierva sedienta», milles soleerib unikaalse häälega inglise sopran Patricia Rozario. PM

«Patu linn 2» – ku

Dokumentalistid tunnustasid isekeskis Joosep Matjust Eesti Dokumentalistide Gildi kolleegipreemia Doki Kild, mis tänavu esimest korda välja anti, sai Joosep Matjus filmi «Kajaka teoreem» eest. «Kajaka teoreem» on filosoofiline mõtisklus inimese ja kajaka kooseksisteerimisest linnaruumis. Matjuse enda sõnul ei pea loodusfilm olema üksnes looduse ja loomade elutsüklite dokumenteerimine, vaid ka selles saab kasutada kunstilisi väljendusvahendeid, mis loovad uusi tähendusi ja lähendavad loodusteemat inimkogemusele. Kinolevisse tuleb «Kajaka teoreem» sügisel. Preemia sai Matjus kätte Esna mõisas aset leidnud dokumentalistide suvekoolis. PM

POSTIMEES.EE

Tallinnas kõlab Pärdi muusika

arvustus janar ala toimetaja

«Patu linn 2» Režissöörid Robert Rodriguez ja Frank Miller USA 2014 Alates 29. augustist Eesti kinolevis

ežissöör Robert Rodriquez koos koomiksi k u n st n i k u Frank Milleriga said pea kümme aastat tagasi maha viimase samanimelisel koomiksil põhinenud ja filmikunsti ajalukku jälje jätnud filmiga «Patu linn» («Sin City»). See film oli sama cool kui Milleri koomiks, ainult et nagu film ikka – liikuvate piltide kujul. Seda võis pidada uuenduslikuks ja sellest sai kultusteos. Kes «Patu linna» materjaliga tuttav pole, neile selgituseks, et see on ülimalt hästi stiliseeritud film noir’i ja hardboiled detektiivika koosmõju (ehkki need üldiselt ongi käinud käsikäes). «Patu linnas» nagu «Batmaniski» valitseb ainult öö, sest seal on koos ju patused, ja patused, teadagi, päevavalgust ei kannata. Seal elavad peamiselt kurjategijad ja prostituudid, kes joovad ja seksivad ja kelle üle valvab omakasupüüdlik kuri senaator. «Patu linna» koomiksite keskne tegelane on suur ja

brutaalne, kuid hea südamega Marv, kelleks filmis on rohke make-up’i abil muudetud Mickey Rourke. Rourke’i mängitud Marv on kuuldavasti pälvinud fännidelt suurt heakskiitu ja võitnud erinevatel nišifilmide auhinnajagamistel auhindu. Ka Frank Miller, nähes Mickey Rourke’i sellesse rolli proovitavat, ütles kohe, et Marv on just tema. «Patu linn 2s» on Marv aga pigem kõrvalosaline. Üldistades võib öelda, et seda järge iseloomustabki selline kõrvalosalisus. Võib-olla tuleks nüüd alustada päris algusest, sellest hetkest, kui vaataja (mina) siseneb kinno, praegusel juhul Coca-Cola Plazasse. Ta võtab istet, närib oma värvilisi komme ja popkorni ning laseb suurelt ekraanilt ennast ülikiire montaažiga pildil ja esinduslikult paukuval Dolby Surroundi helil end treilerite ja reklaamidega paanika äärele viia. See kõik on nagu stroboskoop, mis epileptikutel võib kaasa tuua epilepsiahoo. Ka kinno ei soovitata epileptikutel sellepärast tänapäeval minna. Niisiis, kõik on väga kiire, mis tähendab seda, et miski ei saa jääda väga kauaks keskpunkti. Niisiis: kõrvalosalisus. Kõrvalosalised liiguvad tajude äärtel ega jõua kunagi keskpunkti. Kuna vaataja on veel enne filmi algust juba HDBlitzkrieg’ist nii ära väsitatud, suudab ja tahabki ta veel ainult kõrvaltegelastele kaasa elada. «Patu linn 2» võtab mitu Milleri kättemaksulugu ja laseb neil praktiliselt üks-

teisest sõltumata joosta. Umbes nii, nagu panna ühe loo asemel plaadimängijal mängima kaks. Senised peategelased (ka näiteks koomiksite fantaasiamaailmadele vääriliselt hüperseksikas Jessica Alba tantsijatar Nancy) peavad paratamatult jääma kõrvalosadesse, kuna sündmused on muutunud kiiremaks. Ka esimeses «Patu linnas» ilma teinud vana Bruce Willis (Hartigan) ilmub nüüd vaid kui fantoom. Muidugi ilma Alba ega Rourke’ita Patu Linna ei saaks, nemad on absoluudid. Kuid ärgem laskem võimalusest popkultuuri tendentse teoretiseerida end liialt kaasa viia. Sellel filmil on ka peategelased – need on Ava (Eva Green), kes on selline stereotüüpne (koomiks võimendabki stereotüüpe) Paha ja Ilus Naine, keegi, kellel on koht tüüpilises macho-fantaasias, milleks Patu Linn kindlasti on. Paha ja Ilus Naine on keegi, kelle võlude vastu ei saada, kuid kel pole hinge ja kes neid võlusid halastamatult ekspluateerib. Ava, muide, on nagu kord ja kohus, suurema osa filmist alasti. Paha Naise vastas seisava Head Mehed, kes on küll tu-

Hea Mehe stereotüüp on tavaline näiteks ka platnoikultuuris, mis võib aeg-ajalt olla väga sentimentaalne.

gevad, kuid kellel on hing, mis muudab nad haavatavaks. Kui nüüd natuke macho-sensibiliteeti lähemalt vaadata, siis seda laadi Hea Mehe stereotüüp on tavaline näiteks ka platnoikultuuris, mis võib aeg-ajalt olla väga sentimentaalne, valuhell ja pisaratealdis. «Naised tulevad ja lähevad, sõber jääb sulle kogu eluks,» on üks machokultuuri põhitõdesid, millest ei soovita taganeda. «Patu linn 2s» on Heaks Meheks Dwight McCarthy (Josh Brolin), kes koos Marviga üritab õiglust jalule seada, olles samal ajal saatuslikult kirevangis. Kuid õigluse sünnil on kõige enam jalus linna valitseja, läbinisti kuri senaator Roarke (Powers Boothe), kellega teisest loost ja teise nurga alt üritab arveid klaarida koomiksifilmide veterani Joseph Gordon Levitti kehastatud Johnny, kes on kibe käsi kaardimängus. Läbinisti kurja senaatorit ei võta ka kirevangla, sest ta ei tunne kirge. Hollywood armastab järgesid ja kuna «Patu linn» oli igas mõttes õnnestumine ja materjali ikka jagub, siis tõenäoliselt pidi see nr 2 varem või hiljem ka sündima. Filmi on teinud spetsialistid – pulp-žanri suured meistrid Rodriquez-Miller ja stiili osas ei saa sellele midagi ette heita. Kogu vajalik klišeemajandus on filigraanselt ette mängitud. Sisu aga eriti pole. Lood on, aga need on suvalised, karakterid samuti. Põhimõtteliselt korratakse esimest filmi, kuid nüüd selle vahega, et uudsusemomenti ja sädet enam pole.

Augustitants, tee järele või mine vaata arvustus jarmo karing tantsukunstnik

Augusti tantsufestival 21.–31. augustini Tallinnas

änavune Augusti tantsufestival läks nagu Eesti kergejõustikukoondisel, kes kogus viimaselt EMilt hea saagi. Publikut ei olnud tuhandetes, aga see ei olegi massiüritus – selleks on meil tantsupidu. Need, kes nägema pidid, olid kohal. Ikkagi oluline festival, mis pakub uusi vaateid kehalise liikumise ja vaimse mõtlemise sünteesile. Olen alati imestanud, kuidas on võimalik nii kasina eelarvega sellist asja teha – aga ju on Priit Raual ja tema meeskonnal siin Eestis ja Euroopas nõnda hea maine. Ühe sellise festivali programm on ikka korraldajate nägu, esindab nende maitse-eelistusi. Hea, et Augustitantsu puhul oli see maitse meeldivalt mitmekesine. Hea asi on hea asi. Nagu toitki. Iseasi, kas just lemmik. Vaatajale pakuti teatrit, tantsu, tsirkust (žongleerimist), val-

gus- ja helikunsti. Videol oli seekord tagasihoidlik osa. Ainult kodumaine Mihkel Ernits («Mehed») kasutas seda efektselt koos heliga. Eestis juhtub harva, et etenduskunst, valgus- ja helikujundus lavastuses terviku moodustavad. Tihti on müra võimsam kui vaikus, abstraktne video valitseb puhta selge stseeni üle. Philippe Quesne / Vivarium Studio lavastuses «L’Effet de Serge» oli kõik tasakaalus – oma pealtnäha lihtsuses ja situatsioonikoomika tekkimises/tekitamises osutus see suisa geniaalseks. Suurepärane, kui näitleja õpib välisriigis etendust andes ära natuke selle maa keelt ja kasutab seda. Nagu Quesne tegi. Teame ju, et eesti keel ei ole just maailma lihtsaim. Lihtne trikk, aga public on peos. Etendus ise oli justkui livefilm, elust enesest. Seejuures äärmiselt stiilselt välja mängitud, suurepärase helikujundusega. Võimalik, et selline muhedus ja huumor said võimalikuks tänu eestlastest statistide kasutamisele. Neil tuli lavale astuda Quesne sõpradena, kellele ta iga pühapäev oma kodus lühinumbreid etendab. Võiks öelda ka, et see on zugalik lavastus (nt «Kohe näha,

«L’Effet de Serge»

foto: repro

et vanad sõbrad») oma kohmetuses. Selle ja ka «Püha öö» (Flo Kasearu, Riina Maidre, Oksana Tralla, Marianne Männi, Veronika Vallimäe) puhul polnud veel ülemõtlemist. Ka siit on õppida. Nii mõnegi etenduse puhul tekkis tunne, et vaatan hoopis filmi: niivõrd geniaalselt oli valgus-heli-liikumine ühendatud. Näiteks «Grind» (Jefta van Dinther, Minna Tiikkainen ja David Kiers), justkui film, mida tehakse otse vaataja silme all. Kui ma koreograafiatudeng olin, soovisin luua just sellist lavastust, kus tants muutuks filmiks ja film tantsuks. Nüüd on see siis tehtud ja nähtud.

Selle liikuvuse (dünaamika) ja valgusmängu skaala teises otsas oli Kadri Noormetsa ja Diego Agulló «Darks in blues». Noormetsa puhul on imekspandav tema oskus mängida (ei oskagi teist sõna kasutada) igavuse piiriga. Viia pealtvaatajad seisundisse, mis asub loovuse ja igavuse vahepeal. Kui ma seal Viimsi ranna pimeduses siis istusin, kuulates Soome lahe laineid ja trotsides külma tuult, kujutasin ette, kui teistmoodi võiks see kõik olla mõnele Pariisist või New Yorgist pärit inimesele. Lavastuse võlu peitub naturalistlikkuses. Julguses olla. Oodata, kuni aistingud tööle hakkavad ja lavastusele tähendus (sisu) tekib. Tantsugurmaanidele oli suuremat sorti kirss tordil Anne Teresa De Kreesmaeker, kes tõi kaasa oma «Faasi», mis on pärit 1982. aastast. See on iga sekund täis füüsilist liikumist, pingutust, kooskõla muusikaga. Teisipidi tundsin igas sekundis lõputut proovi. Nad on vist pidanud seda miljon korda tegema. Niivõrd täpne liikumine oli. Ajastu märk vist. Tänapäeval püütakse enam ideega (läbi) lüüa ja vähem tööga (aga ka siin on erandeid). Veel kord: hea festival oli!

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 17

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Nieuw Amsterdamist kaksiktornide hävinguni. Novellides

ette mängitud. Sisu aga eriti pole.

uum, kuid nüri

arvustus jaan martinson reporter

Edward Rutherfurd

«New York» tõlkinud Rein Turu, Varrak, 856 lk

Ilma Jessica Alba kehastatud tantsijatar Nancyta ei oleks «Patu linn 2» enam see. Nancy on absoluut!

foto: kaader filmist

Vaegnägijate teatrilavastus – teine tera helena tamm helena.tamm@postimees.ee

Täna õhtul on võimalik vaadata Tallinnas Kanalas (Kultuurikatlas) uue ja erilise teatri lavastust – pimedate ja vaegnägijate teater Terateater mängib Indrek Hargla lugu «Roos ja lumekristall», mille on lavale seadnud Jaanika Juhanson. Terateatri avamine toimus kaks päeva tagasi, 31. augustil, mil «Roos ja lumekristall» esietendus. Teater on aga loodud aasta aega tegutsenud PõhjaEesti Pimedate Ühingu (PPÜ) teatriringi baasil ja eesmärk on pakkuda pimedatele ja vaegnägijatele võimalust end teatrivaldkonnas arendada. «Roosis ja lumekristallis» naispeategelast mängiv Hedy Haavlaid on täiesti pime, Julia Kabanova eristab valgust ja mõningaid värve, Indrek Kaljumäe, Ahti Tomp, Katrin Margus ja Merle Koger on osalise nägemisvõimega. Lavastuses teeb kaasa ka PPÜ juhiabi Helen Künnap. Et näitlejad on vaegnägijad, Juhansoni sõnul tööd keerulisemaks ei muutnud. Samas tunnistab ta, et tema eripäraks on visuaalne mõtlemine. «Ka mu elu koosneb piltidest,» lausub Juhanson.

Üks terateatri eesmärk on muuta ühiskond erivajadustega inimeste suhtes tolerantsemaks ja teadlikumaks. Etendusi plaanitakse anda üle Eesti ja teemade osas enesele piire ei seata. «Mitte pimedaid ei pea ühiskonda integreerima, vaid vastupidi – ühiskond tuleb nägevamaks muuta,» on Juhanson kindel. «Näiteks, millist restorani soovitaksid oma pimedale sõbrale kõikidest vanalinnas asuvatest?» viskab Juhanson õhku küsimuse. Sest vaegnägijatele on restoranis lisaks toidule olulised ka mööbel, lõhnad ja loomulikult erinevad hääled, alates kohviaparaadi surinast ja lõpetades inimeste saginaga. Nii on ka Terateatri lavastustes tavapärasemast olulisemal kohal just helid ja hääled. Etenduse eel palutaksegi nägijatest vaatajatel uue kogemuse saamiseks silmad sulgeda ja mitte harjumuspärasel moel laval toimuvat jälgida. «Mõeldud on sellele, et etendust saaksid vaadata nii nägijad kui ka pimedad. Pidime tekstiga palju tööd tegema, lisandusid mõningad sisemonoloogid ja tegelaste kirjeldused, aga ma pole kunagi ühtegi näidendit lavastanud, alati drama-

Terateatri näitlejad on vaegnägijad. foto: peeter langovits.

Kogemus vaatajana Nägijana laval toimuvat mitte vaadata on üsna keeruline ülesanne. Sellegipoolest tegin proovi etendusest pimesi kui kuuldemängust osa saada. Näitlejad tulevad esimese stseeni ajal kõik ükshaaval lavale, kirjeldades kordamööda oma välimust. Saan ülevaate enda ees seisvatest isikutest, aga piilun ikka salamisi, kas öeldu

vastab tõele, just nagu ma ei usaldaks ennast või lavastajat. Kõik on täpselt nii; nagu kirjeldusest meelde jäi. Läheb lahti hoogne lugu, mida jälgin; kord silmad kinni, siis jälle lahti. «Tõepoolest, näitemäng on jälgitav kahepidiselt!» olen avastuse ja esmakordse kogemuse üle rõõmus. Helena Tamm

tiseerin. Ma ei oskagi teisiti,» ütleb Juhanson. Esietendusel viibis ka «Roosi ja lumekristalli» autor Indrek Hargla, kes on lavastaja materjalivaliku üle üllatunud. «Tekst on loodud ligi kümme aastat tagasi, siis ei olnud veel puutetundlikku tehnikat,» meenutab Hargla. «Jaanika tõi isegi Skype’i sisse. Ma mäletan, et raamatus sõitsid inimesed selle asemel teineteisega kohtuma. » «Roos ja lumekristall» põhineb virtuaalmaailma ja reaalse igapäevase elukeskkonna kokkupuutel ning on tõukunud Hans Christian Anderseni muinasjutust «Lumekuninganna». Hargla lugu on fantaasiaküllane ning sealt ei puudu reaalsed inimesed ja igavikulised, kuid samas igapäevased teemad, nagu õnn ja armastus, hool ja mõistmine. «Vaimustav! Ainult tekstil põhinev lugu sai lavateoseks,» on Hargla rahul. Jaanika Juhanson soovitab teatri nime lahtimuukimiseks mõelda järgmistele kõnekäändudele ja väljenditele: «Pime kana leiab tera», «See on hoopis teine tera!», «kahe teraga mõõk», «üle noatera» ning «silmatera», «tarkusetera» «päevatera».

Edward Rutherfurdi suurteos laotab novellide kaupa lahti kauge ja suure Ameerika ajaloo ning avab ameeriklaste hinge. Raamatu lisapealkiri võiks kõlada «How americans are made». Paar kümnendit tagasi sai käidud ookeani taga, kus kohalikud näitasid uhkusega Savannah’t, üht USA vanimat linna. Mõnigi maja oli algusaegadest alles. Tore oli, kuid mitte vaimustav. Mis võõrustajaid pisut imestama pani. Et kuidas need eestlased ei oska ajalugu hinnata. Ameeriklaste imestus sai otsa aasta hiljem Tallinna vanalinnas, kui nad pidid kesk keskaegset õhustikku tunnistama: kogu nende riik koos Savannah’ga on Eesti, Euroopa ja Tallinna kõrval poisike. Ajaloo mõistes mõistagi. Tegelik probleem peitus aga selles, et enesekesksed ameeriklased ei tea laiast maailmast enamasti mõhkugi. Teadnuks, poleks eurooplasele 17. sajandi Savannah’ maju eriti vanade pähe reklaaminud. Aga see selleks. Palju meiegi USA ajaloost teame. Kolumbust ja lahinguid indiaanlastega, Metsiku Lääne vallutamist, iseseisvussõda, kodusõda... Asjast. Niisiis, Edward Rutherfurd ja tema «New York». Ega tegelikult oskagi raamatut kuhugi liigitada. Ülevaade Ameerika Ühendriikide ajaloost läbi Hollandi ja Inglismaa immigrantide Van Dycki ja Masteri pereliini, koos arvukate kõrvalliinidega, kus kõrvalosi täidavad aafriklased Quashid, iirlased O’Donnelid, sakslased Kellerid, juudid Adlerid, itaallased Carusod, episoodilistes rollides esinevad Vanderbildid, Morganid, Ben Franklin, George III, George Washington, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln ja teised kuulsad ameeriklased – see kõlaks liiga lihtsalt. No ei ole pereromaan à la «Tuulest viidud» või «Downton Abbey». Pigem on ses telliskivi-teoses kimp suurepäraseid novelle, mis jutustavad lahti ühe riigi ja ühe linna ajaloo ning mida seob üks perekond ja indiaaninaise kingitud vampumivöö. Aastast 1664, kui praegune miljonilinn oli pisike kaubaküla Nieuw Amsterdam, rühitakse lugu loo kaudu tänapäeva. Iga novell on isepärane – on sõjajutustusi, on onu-Tomi-onnikese-laadseid, on kelmilugusid, stoorisid à la how west was won, poliitilisi pajatusi, maffiamänge, masendust Suurest Depressioonist ning rõõmu lihtsast armastusest. «New Yorki» võib nautida kui pilti, aga raam – USA tegelik ajalugu – on omaette väärtus, mida uurida. Ja tunnetada. Sest liikudes käsikäes inimestega, kes on jätnud ühel või teisel põhjusel kodumaa, et üles ehitada tühermaa ja enese tulevik, hakkad mõistma, et ameeriklane on siiski rahvus. Või äkki siiski inimtüüp? Hea küll, raamatus on ehk tõesti liiga palju võitjaid ja vähe kaotajaid – aga leidub neidki –, kuid just võitmine ongi ameeriklastele igiomane. Teisalt ei varja autor (kunagist?) kurjust, vaid toob esile sellegi, mille üle peaks piinlikkust tundma: orjapidamise, newyorklaste «kristallööd» 1863. aastal, kus mõrvati sadu tumedanahalisi, ka lapsi, Triangle’i tehase suurpõlengu, milles hukkus kümneid töölisi, tänaseni kehtiv vimm põhja ja lõuna vahel... Ent ameeriklasedki on inimesed. Siiski.

foto: reuters/scanpix

18 || SPORT || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Kanepi kaotas maailma esireketile TENNIS. Eesti naiste tennise

Ma ei anna alla enne, kui Abu Dhabi etapil (hooaja viimane etapp – toim) lõpulipp lehvib. Lewis Hamilton pole maha matnud mõtet võita vormel-1 sarja meistritiitel

KORVPALL

Arbet jääb ilmselt Kalev/Cramosse Valitsev Eesti korvpallimeister hakkab jõudma kokkuleppele Eesti koondislase Gregor Arbetiga ja Kalev/Cramo kodulehe väitel on jõutud omavahel suusõnalise kokkuleppeni. Juba varem on lepingutingimustes kokku lepitud Reinar Halliku ja Mindaugas Kupšasega. Lisaks osalevad praegu meeskonna treeningutel ka lätlane Armands Škele, Erik Keedus ja Sten Olmre.

JALGPALL

Ibrahimovic naasis edukalt võistluspausilt Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigas tegi hea mängu võistluspausilt taas oma koduklubi Pariisi Saint-Germainiga liitunud rootslane Zlatan Ibrahimovic (pildil), kelle väravad aitasid PSG 5:0 võiduni Saint-Etienne’i üle. Pariisi meeskond läks kohtumist juhtima 24. minutil, kui omavärava sai kirja Saint-Etienne’i väravavaht Stephane Ruffier. Seejärel lõi Ibrahimovic väravad vastavalt 41. ja 62. mänguminutil, seisu 4:0 tõi 63. minutil tabloole Edison Cavani. Kohtumise lõppseisu vormistas Ibrahimovic 72. mänguminutil. Klubihooaja vahepeal ootab Ibrahimovici Rootsi koondise ridades ees maavõistlusmäng Eestiga.

45.68

on Eha Rünne seenioride EMil heidetud uus kettaheite maailmarekord. VÕRKPALL

Eesti naiskond kaotas Aserbaidžaanile Eesti võrkpalli naiskond osaleb 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude rannavõrkpalli kontinentaalse karikasarja turniiril Serbias, kus nädalavahetusel tunnistati Aserbaidžaani paremust. Eesti naiskonda kuuluvad teisel etapil tänavused Eesti meistrid Kristi Nõlvak – Erle Püvi ning U-20 meistrid Anett Hollas – Juudit Kure-Pohhomov. Nõlvak ja Püvi jäid üleeilses esimeses mängus 0:2 (-16, -16) alla Julia Karimovale – Raquel Goncalves Ferreirale. Hollas ja Kure-Pohhomov kaotasid 0:2 (-13, -7) Vivian Danielle Da Canceicao Cunhale – Zinaida Liubymovale, vahendas volley.ee. Eile kohtusid eestlannad Albaaniaga.

Real sai ManU ründeässa

Veemotosportlased tegid ajalugu

Madridi Reali jalgpalliklubi teatas, et nendega on liitunud Manchester Unitedis mänginud Javier Hernandez. Real teatas oma kodulehel, et nad on 26-aastase Hernandeze endise koduklubi ManUga sõlminud laenulepingu ning eile tutvustati ründajat ametlikult Reali liikmena. Hernandez mängis ManUs aastatel 2010– 2014.

Inglismaal Nottinghamis pühapäeval lõppenud veemotoklasside GT-15, GT-30 ja OSY400 Euroopa meistrivõistlused lõppesid Gregor Eevardi ja Rasmus Haugasmäe võitudega. Ühtlasi tegid mõlemad Eesti sportlased ka Eesti veemoto ajalugu, tulles esimeste sportlastena ühel hooajal nii maailma kui ka Euroopa meistriteks.

esireket Kaia Kanepi (WTA 50.) kaotas eile USA lahtistel meistrivõistlustel 3:6, 3:6 maailma esireketile Serena Williamsile. US Openi peaväljakul toimunud matš algas tasavägiselt ja seisuni 3:3 suutsid mõlemad mängijad oma servi hoida, ent siis võttis Williams kolm geimivõitu järjest ja vormistas esimese seti punktideks 6:3. Teine sett algas maailma esireketi kindla mänguga, kui Williams suutis kohe avageimis Kanepi servi murda. Eestlanna vastas omakorda samuti

murdega, ent maailma esireket jätkas võimsalt ja taaskordse murde järel oli tablool seis 2:1. Seisul 5:2 oli Williamsil juba üsna kindel edu, ent siis murdis Kanepi taas ameeriklanna servi ja kuigi ka järgnevas geimis oli eestlannal veel seisul 30:30 võimalus mängu pikendada, lõpetasid servil tehtud topeltviga ja auti löödud pall matši eestlanna jaoks punktidega 3:6. Williams lõi mängu jooksul kaheksa ässa ja tegi neli topeltviga, Kanepi ei saanud kirja ühtegi ässa ning tegi kolm topelt-

Serena Williams (vasakul) võis võidu üle rõõmustada, Kaia Kanepi jaoks sai hästi kulgenud US Open läbi. foto: afp/scanpix

viga. Veerandfinaalis on Williamsi vastaseks Itaalia esindaja Flavia Pennetta, kes alistas eile 7:5, 6:2 Austraalia eest mängiva Casey Dellacqua. Lisaks on juba veerandfinaali pääsenud omavahel mängivad šveitslanna Belinda Bencic ja hiinlanna Shuai Peng, samuti taanlanna Caroline Wozniacki ning Itaalia mängija Sara Errani. Neljas veerandfinaalpaar on alles selgitamisel. Kahel viimasel aastal on USA lahtistel meistrivõistlustel võidutsenud just Serena Williams. Kadi Parts

JALGPALL. Eesti peab matšis Rootsiga saama vastuse küsimusele, kes asendab EM-valiksarja avamängus vigastatud Konstantin Vassiljevit.

Nädal koondise tähtsa küsimuse lahendamiseks madis kalvet reporter

ile kogunes Eesti jalgpallikoondis, et alustada viimast ettevalmistust järgmise nädala esmaspäeval algavaks 2016. aasta EM-valiksarjaks. Selle aja jooksul tuleb sinisärkide juhendajal Magnus Pehrssonil ja tema abilistel lahendada üks oluline küsimus. Koondist tabas valus tagasilöök eelmise nädala lõpus, kui selgus, et põlvevigastuse tõttu jääb valiksarja esimesest kohtumisest Sloveeniaga kindlasti eemale üks tiimi liidreid Konstantin Vassiljev. «Vassiljev on olnud meile väga oluline mängija ning tema puudumine on toonud viimasel minutil palju lisatööd,» rääkis Pehrsson. «Vassiljeviga oli meil kindel mänguplaan. Saame ka edasipidi mängida sama plaaniga ning kasutada tema asemel kedagi teist, kuid kaalume ka alternatiivseid variante. Järelejäänud päevade jooksul katsetame erinevaid võimalusi.» Vassiljevi puududes võiks tema koha üle võtta Tšehhi kõrgliigas Ostrava Baniku ridades mängiv Joel Lindpere. Seni on Eesti koondis Pehrssoni juhendamisel pidanud kuus kohtumist, kuid traumade tõttu pole Lindpere veel rootslase käe all mängida saanud. Seega on neljapäevane maavõistlusmäng Rootsiga ideaalne võimalus järele proovida. Kevadistes mängudes tõusid poolkaitses uute meestena koondises pildile Ilja Antonov ja Karol Mets ning esimest korda on Pehrssoni valikus ka Aleksandr Dmitrijev, kes seni pole samuti traumade tõttu rootslase käe all mängida saanud. Siiski tuleb tõdeda, et viimastes valiksarjades on Vassiljev olnud koondises kandev jõud ja tema puudumine on alati valus hoop. 2014. aasta MM-valiksarjas osales praegune Poola kõrgliiga mängumees kümnest kohtumisest üheksas

Joel Lindpere (esiplaanil) eile koondise trennis rassimas.

ja ainsana jäi ta kõrvale võõrsil peetud matšist Ungariga, mis kaotati koguni 1:5. 2012. aasta EM-valiksarjas tuli Vassiljevil samuti vahele jätta üks matš ja selles kaotati 0:3 Itaaliale. Kui vaadata aga kõiki kohtumisi, mida Eesti koondis on alates meile ülimalt edukaks kujunenud 2012. aasta valiktsükli algusest pidanud, siis nendest on tiimi mängumootor eemale jäänud 14 mängust, millest lõpuks on võidetud kuus, viigistatud üks ja kaotatud seitse (vaata tabelit). «Kindlasti on see halb uudis meie koondise jaoks, ta on üks meie võtmemängijatest. Tema kaotus on väga valus löök meie jaoks. Kes iganes tema po-

foto: mihkel maripuu

Mängud Vassiljevita 07.06.2014 Eesti – Tadžikistan 2:1 31.05.2014 Eesti – Soome 0:2 19.11.2013 Liechtenstein – Eesti 0:3 10.09.2013 Ungari – Eesti 5:1 MM-valikmäng 11.05.2013 Eesti – Kõrgõzstan 1:1 07.06.2013 Eesti – Trinidad ja Tobago 1:0 08.11.2012 Omaan – Eesti 1:2 03.06.2012 Eesti – Leedu 1:0 29.02.2012 El Salvador – Eesti 0:2 23.06.2011 Uruguay – Eesti 3:0 19.06.2011 Tšiili – Eesti 4:0 03.06.2011 Itaalia – Eesti 3:0 EM-valikmäng 22.12.2010 Katar – Eesti 2:0 18.12.2010 Hiina – Eesti 3:0

sitsiooni sisse võtab, siis tema suhtes on sama suur usaldus nagu Vassiljevi vastu,» hindas olukorda koondise kapten Ragnar Klavan. Kui nädalavahetusel teatati, et Vassiljev võib jääda palliplatsilt eemale neljaks kuni kuueks nädalaks, siis eilne uuring kinnitas, et vasaku põlve seesmiste külgsidemete osaline rebend vajabki kuni poolteist kuud puhkust. «Sain sellele kinnitust, mida koondise arst Kaspar Rõivassepp mulle juba varem ütles. Taastumisajaks on neli kuni kuus nädalat,» sõnas Vassiljev eile. «Selle nädala viibin Eestis ja kui tervislik seis on selline, et saan juba midagi teha, siis lähen klubi juurde tagasi.» Seega on praegu olemas võimalus, et poolkaitsja jääb eemale ka järgmistest valikmängudest, kui Eesti koondis kohtub 9. oktoobril võõrsil Leeduga ja võõrustab 12. oktoobril Inglismaad. «Praegu ei taha veel nii kaugele mõelda, kuid loodan, et selleks ajaks olen mänguvalmis,» ütles Vassiljev. Kui eelmine ehk 2012. aasta EM-valiksari kujunes Eesti jaoks edukaks ning lõpuks jõuti välja play-off’i, siis algavas tsüklis soovitakse jõuda Euroopa 24 parema tiimi sekka ehk mängida esimest korda finaalturniiril. «Unistus ja eesmärk on EMile pääseda ning selle suunas püüame ka liikuda. Unistused ja eesmärgid peavad olema, kuna muidu pole mõtet valikturniiri mängima minnagi,» seadis Klavan sihte. «Eesti ei ole seni kunagi EMile jõudnud ning järelikult peame tegema midagi erakordset ja ületama seni püüdmatuks jäänud piiri,» rääkis Pehrsson. «Tähtis on säilitada positiivne mõtlemine. Kindlasti tuleb tee peal sisse vigu, aga neist tuleb õppida ja siis on meil võimalus olemas.» Esmalt ootab koondist aga täna ees reis Stockholmi, kus neljapäeval peetakse viimane maavõistlusmäng enne esmaspäeval algavat valiksarja. Rootsis ootavad eestlasi ees peatreener Pehrssoni rahvuskaaslased eesotsas nende superstaari Zlatan Ibrahimoviciga.

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Tõbine Kangert: kuni juuksed ei valuta, lähen starti RATTASPORT. «Minu ter-

Suurekaliibrilise vabapüssi laskmise Euroopa meister Anžela Voronova ja tema võimas relv.

foto: mihkel maripuu

LASKMINE. Iga nelja aasta järel toimuv laskmise MM on selle ala harrastajatele suursündmus.

Voronovast, karikast ja neiust jaan martinson

spordiajakirjanik

ädala pärast algaval laskmise MMil lähevad Eesti täpsuskütid Rio de Janeiro olümpiapääsmeid hankima ja ajalugu tegema. Üle kolmveerand sajandi läheb suurekaliibrilise vabapüssi meeskond võitlema legendaarse Argentina karika nimel, mis toodi Eestisse 1937 ja 1939 ja mille Nõukogude Liit tahtis pihta panna, ning esmakordselt osaleb tiitlivõistlustel meie naisjahilaskur, kes juunioride klassis kohalikele noorhärradele tuule alla teeb. Iga nelja aasta järel toimuv laskmise MM on ala harrastajatele suursündmus, kuid laiemale publikule mitte. Samas võib iga asja enda jaoks põnevaks teha, kui teada, mida jälgida ning kellele pöialt hoida.

Siinkohal mõningaid märkmeid Hispaanias Granadas algava MMi eel. • Sõjaeelsel ajal olid Eesti püssilaskjad maailma parimad ning võitsid kahel korral vabapüssi 300 m distantsi meeskonnavõistluse võitjale määratud igavesti rändava Argentina karika. Kui algas Teine maailmasõda, jäi karikas selle valdajale ehk Eestisse. Rahu saabudes tahtis Rahvusvaheline Laskespordi Föderatsioon suursugust trofeed tagasi, kuid see oli juba vaikselt Moskvasse nihverdatud ning Nõukogude Liit ei tahtnud kuidagi sellest loobuda. Viiekümnendail seati punariigi laskjad aga fakti ette: kui karikat ei tagastata, MMile ei pääse. Nii hakkas 30 kilo kaaluv auhind taas rändama. Paraku polnud taasiseseisvumise järel Eesti püssimeestel võimalust karika eest võidelda sel lihtsal põhjusel, et sedavõrd pikki tiiregi on siinmail vaid üks, Männikul ning puudusid konkurentsivõimelised suurekaliibrilised vabapüssid. Üks relv maksab 7000 eurot ning sportlastel ja alaliidul ei

olnud nende soetamiseks raha. Nüüd on püssid viimaks tänu Kaitseliidu toele olemas ning Ain Muru, Meelis Kiisk ja Aivar Kuhi asuvad võistlustulle. • Eesti naislaskurid said suurekaliibrilised püssid pisut enam kui aasta tagasi, harjutasid pisut ning võitsid mullusel EMil pronksi, kusjuures Anžela Voronova krooniti suisa maailmarekordilise tulemusega Euroopa meistriks. MMil sihitakse igatahes medalit ning tuntakse kahetsust, et parimale naiskonnale vägevat karikat ei anta. Voronova selgitas, et suure-

kaliibrilises püssis pole muud erinevust, kui et tagasilöök on võimas, mistap nõrgukesed selle relvaga hakkama ei saa. Miks Eestimaa naised püssilaskmises meestest paremad on, Voronova öelda ei osanud, kuid oli valmis diskuteerima teemal, kumb sugupool tegelikult tugevam on. • Olümpiakohti jagatakse sel MMil näpuotsaga, suurem osa pääsmeid mängitakse välja tuleva aasta EMil, Euroopa olümpial ning MK-etappidel. Siiski on just Voronoval suurim võimalus esimesena Eesti atleetidest lunastada pilet Rio de Ja-

Oleski pikk tee ja rekordid Mullusel EMil juunioride klassis kulla, hõbeda ja pronksi võitnud püstolilaskja Peeter Olesk võistleb tänavusest täiskasvanute seas. Müncheni MK-etapil püstitas ta olümpiakiirlaskmises 577 silmaga uue Eesti rekordi ja sai 9. koha. «Tasapisi arenen,»

oli Olesk tagasihoidlik. «Tipuni on pikk tee minna, aga küll ma kunagi kohale jõuan. Kui MMil oma rekordeid parandaks – saaks nii kiirlaskmises kui standardpüstoli harjutuses kirja 580 silma –, oleksin rahul. Paraku saavad MMil olümpiakoha vaid kaks

esimest, seega suuri lootusi ei hellita, proovin järgmise aasta MK-etappide kaudu Riosse pääseda. Laskmises on tulemus, millega võib üht-teist korda saata, ette teada. Kiirlaskmises saad finaalikoha 583–584 silmaga, ole vaid mees ja tee ära.» PM

neirosse, sest sportpüssilaskjatest saavad olümpiakoha viis, õhupüssilaskjatest kuus parimat. Voronova on tänavu võistelnud kahel MK-etapil ja korra jõudnud finaali, saanud 5. koha. Peagi 46-aastaseks saav Voronova tunnistas, et vanus – kui nägemine terav ja keha terve – tuleb laskjale vaid kasuks. «Kogemusi tuleb aina juurde. Asja tuleb võtta rahulikult, mitte aga mõelda paaniliselt, et võistled MMil.» • Jahilaskjatest saavad olümpiakoha vaid medalistid, seega peavad Andrei Inešin kaarrajal ja Andres Kull kaevikrajal end ületama, kui tahavad kohe asjaga ühele poole saada. Küll aga saabub Granadas ajalooline hetk, kui juunioride kaevikrajal asub starti Eesti esimene naisjahilaskur tiitlivõistlustel – Cassandra Krass. Neiu võttis relva kätte poolteist aastat tagasi ning areneb mühinal. Kuna Eesti meistrivõistlustel jahilaskmises naistele eraldi medaleid välja ei anta, pidi Krass võistlema meestega – ta võitis veenva ülekaaluga.

USAd võib haavata aeglane mängstiil ja oma staari jonn KORVPALL. Türgi korvpal-

likoondis tõestas, et USA, üks MMi suursoosik, on tegelikult haavatav ja võidetav. Võtmesõnadeks on kannatlikkus, distsipliin ja mõistagi ka meisterlikkus, et pika rünnaku lõpuks leida õiged lahendused. Türgi sai selle kõigega väga hästi hakkama 25 minutit, täielikult laguneti alles viimasel veerandajal. Ilmselt pole käimasoleval MMil meeskonda, kes suudaks ameeriklastega võistelda jookse-viska-stiilis – igale kiirustatud ja mööda läinud pealeviskele järgneb USA pallurite kiir-

rünnak ning iga sellise jooksuga saavad nad üha indu juurde. Türklased suutsid aga rahulikult tegutsedes NBA staaride hoogu pidurdada ning avapoolaja viie punktiga võita. «See mäng aitas meil üksteise kohta saada teada palju uut,» sõnas 22 punkti visanud Kenneth Faried. «Läksime väljakule ainult võidumõtetega – treener kinnitas meile, et peame mängima oma mängu ja mitte mingil juhul sellest loobuma. USA koondisena oleme kohustatud võitma!» Vaatamata raskustele pakatasid USA mängijad vähemalt

sõnades enesekindlusest. Näiteks Anthony Davis leidis, et neil õnnestus türklastele suruda peale oma mängutempo. Tõsi, ta möönis, et eriti hästi õnnestus see teisel poolajal, mil ameeriklased viskasid 63 punkti. Peatreener Mike Krzyzewski leidis aga, et tema hoolealused said 98:77 võidu teenitult, kuid erinevalt Davisest möönis ta, et vähemalt esimesel poolajal lubati türklastel mängu kontrollida. «Päev varem võitsime suurelt Soomet ja sellises olukorras kipuvad mängijad võtma asju enesestmõiste-

tavalt. Kuid me ei saa seda endale lubada, eriti kui mängime nii tugeva meeskonnaga nagu Türgi,» vahendas USA meeskonna koduleht oma treeneri sõnu. «Saime väga hea õppetunni.» Krzyzewskil on aga põhjust muretseda ühe oma suurima staari Derrick Rose’i pärast. Kaks viimast hooaega jalavigastustega kimpus olnud Rose polnud oma rolliga ilmselgelt rahul ja kippus mängu lõpus jonnima. 17 minutiga kogus ta vaid kaks punkti ning oli oma meeskonnas ainus, kes jäi efektiivsusnäitajaga miinuspoolele. Peale-

gi ei usaldanud peatreener talle kohta algviisikus, eelistades sellel kohal hoopis Kyrie Irvingut, ning väljakul polnud teda ka siis, kui USA tegi otsustava vahespurdi. MMi seni suurim üllataja on Senegali meeskond. Veel poolteist nädalat tagasi Eesti koondise käest lüüa saanud meeskond alistas pühapäeval Puerto Rico 82:75 ja eile juba tõelise üllatusena ka Horvaatia 77:75. Senegali staariks kerkis Gorgui Dieng, kes viibis mängus Horvaatiaga platsil kõik 40 minutit ja tõi 27 punkti. Peep Pahv

vis, seisund ja vorm on kaugel sellest, mis olema peaks,» tunnistas Hispaania velotuurile esikümnekohta jahtima läinud, kuid esimese nädalaga lootuse minetanud Tanel Kangert. «Sel on objektiivseid ja ka ootamatuid põhjusi. Haigestusin ja lõpetasin just antibiootikumide kuuri, kuid katkestada ei kavatse.» Kangerti hoog Vueltal, kus Astana meeskond lubas tal kõrget üldkohta üritada, kustus esimesel suuremal tõusul. Üheksa etapi järel kaotab ta liidrile Nairo Quintanale ligi 25 minutit ja paikneb 49. kohal. «Ma pole enda tasemel,» tõdes Kangert eilsel puhkepäeval. «Ilmselt pole Tour de France’ist korralikult taastunud. Jäin ka veel haigeks – bronhiit ja sinusiit, köhin röga välja – ilmselt jahedas jõusaalis rassides. Ju organism tõmbas käsipidurit. Samas on mu tervis üsna omapärane – põen, kuid palavikku pole ja haigus mind maha ei niida. Panin edasi, kuigi olemine oli kehv. Siin, Vueltal, läks hullemaks, haigus süvenes. Arst määras antibiootikumikuuri, ütles, et kataboolne efekt pole suur. Vaidleksin talle vastu, on suur – lihased valutavad ja sada vatti võimsust jalgadest kadunud.» Õigupoolest pole tänavu kordagi õiget minekut olnud, rääkis Kangert. «Sõidan nagu vati sees. Sõitsin Tourilgi. Jah, ma olin seal enamvähem, kuid tänu aastatega saavutatud tasemele, mitte heale vormile. Pärast Touri ei puhanud end välja ja nii ta läks.» Kui ise sõita ei jõua, aita tiimikaaslasi, käis Kangert välja elutõe. «Vueltal on kaks nädalat veel minna. Loodan lõpuks saada korralikud abimehe jalad. Ise mõnel etapil midagi korda saata? Kõike võib juhtuda, on ka kehva enesetundega etappe võidetud, kuid mul puudub lootus, et hea vorm, mida pole aasta otsa olnud, siin äkitselt saabub.» Katkestamisvõimalust ei hakanud Kangert vaagimagi, kuigi tulevikku silmas pidades võiks sellest kasugi olla. «Ma pole nelja aasta jooksul, mil Astana vormis sõidan, ühtki võidusõitu pooleli jätnud. Ei oska katkestada, kannatada küll. Olen seda tüüpi, nagu Jaak Mae kunagi ütles: kuni juuksed ja silmamunad ei valuta, lähen starti.» Jaan Martinson

Tanel Kangert foto: mihkel maripuu

20 || TEHNIKA || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

VIDIN. Nokia Lumia 930 on parim operatsioonisüsteemi Windows Phone kasutav astub kandadele iPhone’ile ja Androidi kasutatavatele tipptelefonidele.

Nokia tegi jälle väga priit kuuseorg

reklaamarenduste projektijuht

inu viimane Nokiakogemus oli legendaarse 5110ga. Nüüd on sellest enam kui kümme aastat möödas ja mobiiltelefonid on läbi teinud väga suure arengu. Nokia on küll algusest peale olnud nutitelefonide võidujooksus suhteliselt tagasihoidlikul positsioonil, kuid tuleb tunnistada, et Lumia seeria näol on tegu korraliku comeback’iga. Nokiale kohaselt on palju vaeva nähtud ehituskvaliteediga. Nutitelefoni Lumia 930 käes hoides tundub kõik tugevasti koos seisvat. Materjalide valik üllatab võrreldes paljude teiste müügil olevate telefonidega meeldivalt, esialgu võib olla isegi harjumatu. Lumia 930 värviline tagumine plastist külg mõjub pehmelt, mis teeb seadme käeshoidmise eriti mõnusaks. Värvivalik on julge – erksad ja tähelepanu tõmbavad toonid, mis minule meeldivad. Muidugi on värvivalikus ka klassikalised must ja valge. Nokia, sealhulgas Lumia 930, sobib hästi inimesele, kel varem on telefonid kippunud kätte ära lagunema – Lumia tundub heas mõttes korralik tükk. Nokia kasutab operatsioonisüsteemi Windows Phone värskeimat versiooni 8.1. Võrreldes Androidi või iOSiga on Windows Phone väga erinev ja Androidi või iOSiga har-

junult nõuab Nokia nutitelefoni kasutusele võtmine ümberharjumist. Minul, igapäevasel Androidi kasutajal, võttis harjumine aega neli-viis päeva, pärast seda tulid kõik igapäevased tegevused juba iseenesestmõistetavalt. Muidugi ei saa Windowsi telefonidest rääkides ümber rakendustest. Väga suurele rakenduste sõbrale ei tohiks Windowsiga varustatud telefon praegu veel olla esimene valik. Olemas on põhilised ja populaarsemad rakendused, nagu Facebook, Skype jne, ent kui soovitakse näiteks virtuaaltreenerit või investeerimisrakendusi, siis Windowsi rakenduste poes on valik tunduvalt väiksem kui Androidi või iOSi puhul. Siin tulebki mõista, et see probleem lähtub platvormist, mitte Nokia ehitatud telefonist endast. Tõsi, nii kiites kui ka kritiseerides tuleb vaadata Microsofti poole. Nokia ametlikus suhtluses räägitakse järjepidevalt ja suure uhkusega 20-megapikslisest kaamerast. Hämaras on Lumia 930 kaamera küll hea, kuid teiste sama hinnaklassi telefonide kaamerate seast pole ta esiletõstmist väärt. Igapäevasel kasutamisel tundus kaamera aeglane, liiga pikalt otsitakse fookust, kontrastsust ja värviseadeid. Teatavaid viivitusi võis telefoni ka-

Kasutamisel tundus kaamera aeglane, liiga pikalt otsitakse fookust.

sutades märgata ka mujal ujal – näiteks internetilehitsejaga ga veebis liikudes oli viivitus tuntav. ntav. Uue telefoniga tuleb aga mõelda ka SIM-kaardi peale. Vanasti oli lihtne: kõigil oli üks ja sama. Siis tekkisid micro-SIMid, mis on eelmistest väiksemad. Ja nüüd on kasutusel nano-SIMid ehk veel väiksemad. Seega, ostes Lumia 930, peab arvestama vajadusega vahetada välja SIMkaart või tuleb ise sellele kääridega kallale minna. Minul ajutise kasutajana oli sellega omajagu peavalu, sest pärast, telefoni tagasi vahetades, käärid enam ei aidanud. Nutitelefonide ajastul oleme harjunud üsna tihti oma telefoni elektrivõrku ühendama. Lumia 930 on varustatud korraliku, 2420 mAh liitiumakuga, uga, kuid selle vastupidavus on n küllaltki keskpärane – keskmise mise kasutuse korral annab aku ku voolu kaks ööpäeva. Tehniliselt on Lumia 930 tippklassi kuuluv telefon. Enim esiletõstmist väärib 2.2 GHz Quad-core’i protsessor, 2GB RAMi ja AMOLEDi ekraan, mille resolutsioon on 1080 x 1920 pikslit. Kuna ekraanidiagonaal on viis tolli, teeb see pildi tiheduseks vägagi hea 441 pikslit tolli kohta. Põnevust tekitas juhtmevaba laadimine, paraku seda

katsetada ei saanud, sest juhtmevaba laadija on lisaseade – karbist leiab ikka tavalise USBlaadija. Nokia Lumia 930 koostekvaliteet on esmaklassiline ning Androidi või iOSi vahetamine Windows Phone’i vastu tundub hea mõte. Ümberõppimisaeg pole pikk ja telefon mõjub igati soliidselt. Samas domineerib Android tippklassi telefonide hulgas nii tugevalt, et Lumia 930-le veel suurt edu ennustada ei maksa.

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

v telefon ning

hea telefoni

Nokia Lumia 930, mille hind jääb 530–624 euro vahele, mõjub erksa tagumise küljega rõõmsalt, konservafoto: nokia tiivsemad võivad aga valida musta värvi mudeli.

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || TEHNIKA || 21

22 || kuulutused || postimees, 2. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Ostan korteri Tallinnas ja Tartus. Tel 5300 3330.

ADR- ja veoautojuhi ameti koolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas, ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik ... (V. Luik)

Kaevumeister: kaevu kaevamine, salv- ja puurkaevu puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljaku rajamine. Tel 5873 9451.

Teatame kurbusega, et on lahkunud ema ja kasuema

Südamlik kaastunne lähedastele kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Hans Kruuse

2. IX 1923 – 28. VIII 2014

Martha Haabmets

(sünd. Simberg) 23. IV 1931 – 31. VIII 2014

Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

kaotuse puhul. Armast onu mälestavad Urmas, Heli ja Enn peredega.

Tütred Epp ja Rita Ärasaatmine 6. skp. kell 11 Urvaste kirikus.

Müüa kasutatud suurköögi tehnikat. Vaata kodulehte: tarvikud.wix.com/tarvikud. Viljar, tel 527 5674. Kui elab veel su emake, siis rikas oled sa. Kui suigub ta kord unele, end tunned vaesena.

Olen lastud puhkusele, jätke hüvasti minuga, mu sõbrad. (Tagore)

Lahkunud on kallis emake, vanaema ja vanavanaema

Lahkunud on meile kallis

Veokijuhi täienduskoolitus 6., 7. ja 13., 14. septembril Tallinnas, Pärnu mnt 28. Tel 648 8080, www.autosoit.ee

Ostan ordeneid, medaleid, münte, maale, aukirju. Tel 5688 5375. Müüa talusealiha. Tel 5612 2661.

20. VII 1944 – 30. VIII 2014

Tütar ja poeg peredega Ärasaatmine 6. skp. kell 13.30 Pauluse kirikust Pauluse kalmistule.

Lesk ja pojad peredega Ärasaatmine 4. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumis.

30. VII 1922 – 28. VIII 2014

Telli endale mõõtude järgi lavakomplekt www.saunapoint. ee. Tel 5375 7000.

Täht, sütti haua üle, lill, kasva kalmule; muld, vaikne sügav süle sind võtku varjule. (H. V. Pärn) On lahkunud kallis mehevend

Hans Kruuse

2. IX 1923 – 28. VIII 2014

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544 Kallid Jana, Joel, Elis ja Eri Sügav kaastunne kalli ema, vanaema ja ämma

Kasutatud hambakroonide ost tööpäeviti kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Põltsamaa Ametikool kuulutab välja konkursi ehituse eriala kutseõpetaja ametikohale. Avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad saata 15. IX 2014 e-posti aadressile kool@pkpk.ee või postiga Väike-Kamari küla, Põltsamaa vald, 48030 Jõgevamaa. Täpsem info tel 5330 2495. Sensitiiv-tervendaja. Tel 5679 0181.

Aili Kiisk

Avaldame kaastunnet Margotile kalli ema

Anu Liias

Virve Sepa

23. XI 1947 – 28. VIII 2014

surma puhul.

Omaksed

Töökaaslased Sepa Keskusest

Ärasaatmine 4. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Tunneme südamest kaasa perekond Kruusele kalli

Hans Kruuse kaotuse puhul. KÜ Liivi 8

surma puhul. Naabrid Nikolai ja Anna ning perekond Sula

Evi-Silvia Eenpere

Avaldame kaastunnet

Südamlik kaastunne Helenile ja Ellenile kalli isa ja vanaisa

Mälestame head sõpra ja avaldame kaastunnet Tiinale perega kalli

Hans Kruuse

Illar Pauksoni

kaotuse puhul. Ene, Valdur, Rita, Andrus, Ly, Margus ja Katrin

(sünd. Vuks)

Anton Kostritski

HEA HIND!

Tel 553 3663, e-post raul.koll.bbq@gmail.com

Selma Nöpsi

Mälestame klassiõde. Tartu I keskkooli 1960. a. lõpetanud XIa klass

perekonnale ja lähedastele. Merevägi

kaotuse puhul. Kerli, Kerttu, Kristina, Külli, Kristiina

kaotuse puhul. Helve ja Kerli, Laine, Virve, Valve, Ilmar peredega

Kallis Aino, tunneme sulle ja perele kaasa kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Siiras kaastunne Svetlanale ja Vadimile abikaasa ja isa

Südamlik kaastunne Õrnele abikaasa

Avaldame sügavat kaastunnet Tiinale abikaasa ja kõigile lähedastele kalli

Jaan Kannelmäe

Aleksander Kropivka

kaotuse puhul. Luule ja Maie perega

surma puhul. Kaunase pst 34 elanikud

Avaldame sügavat kaastunnet Madis Kaupile lähedastega

Mälestame endist töökaaslast ja avaldame kaastunnet lähedastele

Ruth Kaupi

Hans Kruuse

surma puhul. KM Element OÜ

surma puhul. TÜ keemia instituut

Aili Kiisk Siiras kaastunne Mallele ema surma puhul. Maxilla Hambakliinik

30. V 1953 – 31. VIII 2014

Südamlik kaastunne Kaja ja Einar Saare perele isa, äia ja vanaisa

Hans Kruuse surma puhul. Perekond Käärik ja Anneli perega

Avaldame kaastunnet Ants Kruusele isa

Hans Kruuse surma puhul. Vahur ja Gunnar

Hans Kruuse lahkumise puhul. Kursusekaaslased ülikooli päevilt

Avaldame kaastunnet Toomasele ema

Maimu-Marie Laidna kaotuse puhul. Klassikaaslased keskkooli päevilt

Liisa Laurits Unustamatut kauaaegset naabrit mälestavad perekonnad Naan, Parbo ja Raud Vaskjalast ning avaldavad kaastunnet lahkunu lastele ja lastelastele peredega.

Mälestame head pere sõpra

Anu Liiast Sügav kaastunne lähedastele. Perekonnad Heinap ja Saarmann

FIRMA OSTAB

• musta metalli • mahuteid • vanu gaasiballoone • vana põllumajandustehnikat

Avaldame kaastunnet Hiljale ja Lembitule perekondadega armsa ema, ämma ja vanaema

Avaldame sügavat kaastunnet Olavile kalli ema kaotuse puhul. Tava Mets OÜ

Südamlik kaastunne Taivole kalli ema kaotuse puhul. AS RPM Grupp

Jurist Aare Nahk, tel 506 3148, e-post jurist.nahk@gmail.com

Olen mõtetes ja leinas koos lähedastega. Maie Ärasaatmine 3. skp. kell 14 Tartu Pauluse kalmistu kabelis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Evi-Silvia Eenpere

Aili Kiisk

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara E–R kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Anu Pendra

Selma Nöps

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Väikereklaamid tel 739 0390 marvi@postimees.ee Maailm mõtestatud

Illar Pauksoni surma puhul. Ain perega ja Rein Me südames oled ikka meie keskel ... Südamlik kaastunne Toivole, Kulvole, Üllole ja Kahrole kalli abikaasa ja ema

Anu Pendra

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Maida Urm

21. XII 1922 – 30. VIII 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 5. skp. kell 12 Nõmme Rahu kirikus. Muldasängitamine Rahumäe kalmistul.

Virve Sepp

11. XI 1926 – 29. VIII 2014

Südamlik kaastunne Margotile kalli ema kaotuse puhul. Signe, Kadi, Külli, Marianne ja Angelina

Virve Sepp Südamlik kaastunne Margotile kalli ema kaotuse puhul. Saree Tekstiil OÜ

Virve Sepp Avaldame kaastunnet Margotile kalli ema surma puhul. Anne, Herki, Liia

Südamlik kaastunne Annika Siimulale kalli isa

Mati Siimula

kaotuse puhul. Merike ja Jane perega

kaotuse puhul. AS Kroonpress

Anu Pendra

Pärast rasket haigust lahkus meie hulgast

(sünd. Kivel)

Jaan Tamm

Sügav kaastunne lesele ja lastele peredega. Elina

Omaksed. Urni muldasängitamine 6. skp. kell 16 Kambja kalmistul.

Vilja Salo

Südamlik kaastunne Kajale, Tarmole ja Erikule kalli

Mälestame kallist klassiõde. Avaldame kaastunnet omastele. Tartu III keskkooli 1958. a. lõpetanud

Jaan Tamme kaotuse puhul. Evi, Merje ja Kaja peredega

Virve Sepp

Meinhard Täheväli

Südamlik kaastunne Margotile ema kaotuse puhul. Saree Tekstiil OÜ

Südamlik kaastunne Helvile ja Helvele abikaasa ja isa kaotuse puhul. Töökaaslased Stenströmsist

(sünd. Kubjas)

Virve Sepp

11. XI 1926 – 29. VIII 2014

Südamlik kaastunne Margotile kalli ema kaotuse puhul. Külli ja Ülle lastega

22. I 1942 – 28. VIII 2014

1944–2014

Maida Urm Avaldame kaastunnet Paavole perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Katrin, Eve ja Kaja peredega

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kellegi öeldut võib tõlgendada mitut moodi ja see moonutab elu. Just see kõverpeegliefekt aga võib anda sinu elu ühe parima momendi.

SÕNN Püüad end vabastada liigsest kiindumusest. Sa ei püüa enam kedagi õnnelikuks teha, sest õnn on igaühe enda sees. Ka sinu sees, ja saad seda välja kiirata. KAKSIKUD Annad endast parima, mida sul teistele anda on, ja loodad, et saad seda ka vastu. Kui tunned hirmu, siis lase see endast lahti. Igaühel meist on raskemaid aegu.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

Võtad endale aega, et sa ei peaks mitte mingit rolli mängima ega emotsionaalses draamas kaasa lööma. Just siis saad oma vaimsest ja füüsilisest seisundist kõige parema pildi.

NEITSI Kellegi poolt pealesunnitu võib sinu lõpuks endasse neelata. See ei tekita just meeldivaid tundeid. Kui muudad seda, mis sinu sees toimub, siis tumedad tunded ja mõtted kaovad. KAALUD Mängid ühte negatiivset kogemust oma minapildis ikka ja jälle läbi. Selle uuesti esile toomine võib luua uue negatiivse kogemuse. Parem andesta ja lase vanal minna.

æ ê ô è à à ä à â

ä 3 ì 4 2

ERNIE

è ò

1 a

Comins Mansfield – South African Chess Magazine, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vc4!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KUULE, NOHIK! ME ANNAME SULLE KOHE TAPPA, SEST SA KANNAD PRILLKAAMERAT.

KUI LÄBINISTI AUS OLLA, SIIS SEE EI LÄINUD PLAANIDE KOHASELT.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Naudingute ja privileegide aeg. Oled seksuaalihade kütkes ega lepi selles vallas vähesega. Esitad emotsionaalses plaanis oma nõudmised ja tingimused.

1. Pianist Heljo Sepp tituleeriti omal ajal imelapseks. 1938. aastal võitis ta Londonis rahvusvahelise konkursi, saades auhinnaks kolmeaastase stipendiumi Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Oma tulevast abikaasat kohtas ta päev pärast kurikuulsat märtsipommitamist Tallinnas konservatooriumi varemete juures. Kes on Heljo Sepa abikaasa? 2. Aastatel 1663–1673 emigreerus Prantsusmaalt tollasesse Uus-Prantsusmaale (praegune Kanada) suur hulk noori vallalisi naisi, et abielluda koloonia poissmeestega. Neide kutsuti les Filles du Roy ehk kuninga piigad. Miks? 3. Üht Eestimaa kuulsat inimest kutsuti koduses miljöös Eiaks. Tema abikaasa hellitusnimi oli Ännu. Kellest jutt? 4. Üks legendaarsemaid ja kuulsamaid Euroopa piraatraadiojaamu läks esmakordselt eetrisse 28. märtsil 1964 Inglismaa ranniku lähedal seilavalt parvlaevalt. Jaama asutaja – iiri muusikatööstur Ronan O’Rahilly – pani jaamale nimeks Caroline. Millest selline nimevalik? 5. Vaid üks mõttesportlane on tulnud Eesti meistriks nii males kui ka kabes. Tõsi küll, kabes jagas ta esikohta. Kes? Vastused: 1. Valter Ojakäär. 2. Sõidukulud ja osale ka kaasavara tasuti kuninga varakambrist. 3. Gustav Ernesaks (1908–1993). 4. Jaam sai nime USA 35. presidendi John Fitzgerald Kennedy (1917–1963) tütre järgi. 5. Johannes Türn (1899–1993).

AMBUR Mingi väline ilming blokeerib sinu energia ja tegutsemistahte. Pead midagi peatama, et sellega sobival ajal edasi minna.

VÄHK Otsid põnevust ja vaheldust. Kõik ei ole siiski kuld, mis hiilgab, ning põnevuses võib leiduda ka midagi sellist, mis sunnib kahtlema ja ettevaatlik olema. LÕVI

ê æ

AKNE

KALJUKITS Hoidud negatiivsusest ja viid jutu kiiresti positiivsele. On ka neid, kes sinuga kaasa ei tule, sest see ei haaku nende isiksusega.

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Raha paneb nüüd kõik rattad käima. Oskad teha uut raha lausa õhust, sest tabad ära kõik sobivad ärivõimalused. KALAD Saad karmi kogemuse, kuid oled selle üle rõõmus, sest see on ainulaadne nagu sina ise. Tõmbasid selle oma ellu alateadlikult, tahtes kogeda tavamõtlemises väljapool asuvat.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Ma pean teile teatama, et teie poeg ei tea matemaatikast ja eesti keele grammatikast mitte midagi!» teatab õpetaja emale ja isale. «Aga sellepärast me ta ju kooli panimegi,» vastavad need üksmeelselt. ••• «Juku, kas tead, missugune loom on kõige rumalam?» «Kukk.» «Miks sa nii arvad?» «Tal on nii palju sulgi, aga ta ei oska sellele vaatamata kirjutada.» ••• Reamees on kodus puhkusel. Isa küsib: «On teil väeosas ka kõva kord?» «Sa veel küsid!» vastab poiss. «Üks poiss sai riviõppusel südamerabanduse ja teda hoiti seni püsti, kuni õppus läbi sai!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ADRESSAAT Eelmise nädala võitja: REET SAUL

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 2. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: MAIVE, MAIVI, TAIVE, TAIVI

ANNAB ÜLEVAATE, MIDA VÕIB TUUA NATO TIPPKOHTUMINE WALESIS.

Leo Võhandu 85, matemaatik ja informaatik Mihhail Lotman (pildil) 62, kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik Henn Põlluste 62, maadlustreener Tarmo Leinatamm 57, dirigent ja poliitik Aldur Vunk 55, ajaloolane Margus Mets 53, meediategelane Neeme Suur 46, poliitik

Purjelaudur kihutas kergliiklusteel Pühapäeval üllatas Lääne-Virumaal Vinni vallas paljusid rulluisutajaid ja kepikõndijaid uljas purjelaudur, kes mõõtis meetreid PiiraPajusti kergliiklusteel. Omapärane meelelahutus ei piirnenud ainult purje abil ühe rula peal sõiduga, vaid koos teise rula sleppi võtmisega tehti ka tandemsõitu. Üks pealtnägija kirjeldas, et see kõik tundus väga veider, kuid samas rakverelik. Virumaa Teataja

Metsas vedeles purk elavhõbedaga Pühapäeval said päästjad teate, et Pärnumaal Sauga vallas Tammiste külas on metsast leitud umbes üks liiter elavhõbedat. Lääne päästekeskuse pressiesindaja sõnul oli elavhõbe purgis ja vedeles metsa all. Leidja andis sellest teada häirekeskusele. Päästjad korjasid aine kokku ning viisid ohtlike ainete vastuvõttu. Kuidas ja millal purk elavhõbedaga metsa alla sattus, polnud eile pärastlõunaks teada. Pärnu Postimees

TERVISEKÜLG KIRJUTAB ALGAJAID JOOKSJAID KIMBUTAVATEST TERVISEHÄDADEST. EUROOPA TALLINN +17

KÄRDLA +16 HAAPSALU +17

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +16

RAKVERE +16

1–4 m/s

Suurema sajuta, aga jahe

PAIDE +17

Kõrgrõhkkond hoiab meid suurematest sadudest. Vaikse ilmaga võib aga pilvekiht mõTARTU PÄRNU nes kohas taevasse jääda ja VILJANDI +18 +18 õhutemperatuuri vaid 16 °C +18 KURESSAARE piirile jätta. Kus päikeselisi +17 tunde kauemaks jagub, seal on sooja 18–19 °C. Veelgi enam annab õhu jahedus endast VÕRU märku saabuval ööl, mil taimi võiVALGA +18 +18 vad kimbutada esimesed hallad. Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS olulise sajuta ilm. Tuul on nõrk ja valdavalt põhjakaarest. ÕhutemKolmapäev, 03.09 Neljapäev, 04.09 Reede, 05.09 peratuur on 15–18 °C. +10/+20 +10/+19 Tallinn +7/+18 Tartu +5/+18 +8/+21 +9/+20 Narva +4/+19 +8/+21 +9/+21 Pärnu +7/+18 +8/+21 +9/+20 Kuressaare +8/+19 +12/+19 +12/+19

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: marko pomerants / virumaa teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 6.19 6.14 6.28

loojub 20.21 20.11 20.28

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

* Tugevussorteeritud puit

+27,6 kraadi (1938) +1,5 kraadi (1972) +27,1 kraadi (1963) –1,8 kraadi (1972)

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14

+20 +28 +27 +26 +20 +15 +16 +21 +26 +29 +16 +16 +26 +18 +25 +15 +19 +37 +17 +24 +19 +19 +21 +15 +15 +11 +17 +28 +24 +19 +20 +15 +17 +15 +30 +13 +31 +35 +28 +27 +27 +27 +24 +22 +24 +28

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 2. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Džentelmenide eelistus 09 45 Ilus maa: Mööblimeister 55 Terevisioon* 11 55 Lauluga maale: TriSmile triatlon ja käsitöölaat Pühajärvel* 12 55 Osoon (subtiitritega)* 13 25 Välisilm* 14 00 September (Eesti 2010). Dokfilm 55 Minuscule: Kihutajad 15 00 Normanni vallutused: Kreeta läänerannik* 30 Tippkohtumine, 7* 16 00 Holby City haigla: Armastuse köidikud 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin: Džentelmenide eelistus* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Vabariigi kodanikud 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 OP!: kunst 22 10 Broadchurch, 1/8 (Inglise 2013) 55 Hyacinth Bucket* 23 25 Ringvaade* 00 30 Holby City haigla: Armastuse köidikud* 01 34 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Rakett 69: Teadusteater* 35 Francis, rääkiv muul (USA 1950)*. Komöödia 12 03 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 2/13 16 00 Lastetuba: Huvitav uus algus* 10 Lotte (Eesti 2000) 15 Cedric 30 Indiaanipoiss Yakari 45 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Naabrid 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead 30 Lastetuba 45 Džungliraamat: Mustad mesilased 55 Mukk ja Tšavapa: Langevad tähed 19 05 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Tagasi Euroopasse 40 Bluestone 42 21 10 TEDx Tartu: Marina Kaljurand 30 AegRuum. Loomamõistuse saladused, 1/3 (Inglise 2014) 22 20 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 1/10 50 Barack Obama ja suured ootused, 1-2/2 (Inglise 2012)* 00 35 Lilyhammer, 8/8* 01 26 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Nii see algas* 40 Lucky Luke seiklused 07 05 “Reporteri” 10. sünnipäev* 09 00 Armastus ja karistus, 60* 10 00 Taltsutamatu süda, 49/162* 11 00 Kodutunne* 12 00 Kanal 2 uus hooaeg* 30 Saladused: Teistmoodi. Meestenäljas Marianne 13 30 Tuhat ja üks ööd, 34 15 25 Lastega kodus: Meie esimene õhtu 16 00 Küladetektiivid, 71: Ilus Hannes, surnud Hannes 17 00 Taltsutamatu süda, 50 18 00 Armastus ja karistus, 61 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Putini propaganda 21 30 Must nimekiri. Põnevussari 22 30 Sõida vihaga (Drive Angry, USA 2011). Põnevik 00 35 Üksainus (USA 2001). Põnevik 02 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Ascension 55 Reporter* 03 45 Aia- ja kodusaade* 04 40 Küladetektiivid, 71* 05 25 Doktor Oz: Arseen õunamahlas

TV3 06 15 joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 71* 08 55 Südameasi 1, 6: Vana ja uus sinine* 09 55 Kirgede torm, 1915* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 30 Tõeline teras (USA 2011)*. Seiklusfilm 14 15 Selline on elu!: Transis: Lõpp lahutusdraamale! 15 15 Vaprad ja ilusad, 6805 50 Armastuse pisarad, 72 16 50 Kirgede torm, 1921 17 55 Südameasi 1, 7: Välimus on petlik 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kaua võib! 30 Suletud uste taga: Nelja lapse ema vanglas. Uus hooaeg 21 30 KINO3: A-Rühm (USA 2010). Märulikomöödia 00 10 CSI New York 9, 10: Tõeline McCoy 01 05 Õigluse nimel 2, 3: Veretänav 02 00 Suletud uste taga: Nelja lapse ema vanglas* 50 Kaua võib!* 03 20 Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Transis: Lõpp lahutusdraamale!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 150 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 707 09 10 Emmerdale, 2 40 Eluteed, 37 10 05 Küladetektiivid, 255: Külm tapab 55 Süütu süüdlane, 41 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 1* 30 Uus võimalus, 2* 13 00 Doktor Oz: Suurimad meditsiinimüüdid* 14 00 Miss Eriagent (USA 2000)*. Komöödia 16 00 Sajandi armastuse telgitagused* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Rasvapõletajad 19 00 Uus võimalus, 3-4 20 00 Kodutunne 21 00 Kadunud: John Glasgow 22 00 Naisuurijad: Õigluse nägu 23 00 Näpud põhjas, 2: Lahkuminekustseen 30 Sõbrad, 2: Isaks saamise rõõmud 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Unustamatu: Sa oled siin 02 25 Staariminutid: Drew Barrymore 30 Küladetektiivid, 255: Külm tapab* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 41/153* 45 Reporter*

06 15 Reporteri 10. sünnipäev 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 162: Vaimude maja* 09 20 Conan, 282* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 65* 14 35 Knight Rider, 70* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Senegal & GuineaBissau 16 20 Komissar Rex, 163: Kõik ühe ööga 17 10 Supermani uued seiklused, 66: Sõjatanner Maa 18 05 Knight Rider, 71: Kitti rööv 19 00 Tuvikesed, 6364: Õiglane vahetus*; Miss Oktoober* 20 00 Eesti tätoveerib 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Surematu Billy Joel* 30 Veerev segadus (RV, USA-SaksaInglise 2006). Seikluskomöödia 23 30 Conan, 283: Jessica Alba, Marcus Haney, Tove Lo 00 20 Kaks ja pool meest: Võlupritsi rihtimine 45 Tuvikesed, 65-66: 976 – king; Vägev tunne 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Põrgulik kättemaks (USA 2010)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 7, 4: Surmav last* 15 00 Kälimehed 3, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11* 17 00 NCIS kriminalistid 5, 17: Täispööre 18 00 Perepea 9, 6* 30 Simpsonid 5, 16* 19 00 Suure paugu teooria 1, 5-6 20 00 Perepea 9, 7: Jerome on uus must 30 Simpsonid 5, 17: Bart saab elevandi 21 00 Suvesangarid, 46 30 Tiksuja (USA 2001). Põnevusmärul 23 25 Korvpalli maailmameistrivõistlused. Kohtuvad: Austraalia – Leedu 01 15 Suure paugu teooria 1, 5: Hamburgeri postulaat* 45 Suure paugu teooria 1, 6: Keskmaa paradigma* 02 15 Kälimehed 3, 6* 03 05 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 30 TÄNA +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 114/142* 45 Terve tervis* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 HeadRead 2011. Kassetipõlvkond, 1/2* 11 00 Minu ema, 1/2*. Itaalia miniseriaal. 12 45 Kinnisvaraveeb 15 15 Armuleek, 266/304* 16 00 Armuleek, 267/304* 45 Armuleek, 268/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 115/142 19 00 TÄNA. Uudised 30 Peterburi-Tallinn* 20 00 TÄNA. Uudised 30 TÄNA + 21 00 HeadRead 2011. Kassetipõlvkond, 2/2 30 Vaba mõtte klubi 22 30 Sisering (Prantsuse, 2009). Mängufilm 00 05 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 20 Peterburi-Tallinn* 50 TÄNA. Uudised* 01 20 TÄNA +* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Nagu teile meeldib, pastor, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Reporteritund. Peeter Kaldre 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Peatage lennuk, 2. Jüri Krjukovi 60. sünniaastapäeva puhul Efraim Sevela “Peatage lennuk, ma ronin maha!”. 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Muusikatoimetaja valik. 11 05 Album. Uue heliplaadi tutvustus 12 02 Delta. Jaan Leppik 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kultuuriuudised 15 Järjehoidja*. Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Pärdi päevad. Adam´s Lament – Grammy kontsert. Esinevad Tui Hirv (sopran), Rainer Vilu (bariton), Vox Clamantis, Läti Raadio koor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Sinfonietta Riga ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Berk Vaher 00 05 Nokturn