Postimees 03 06 2014 by Postimees

ARESTITUD

KAHTLUSE ALLA SATTUNUD LUURAJATE VARA ULATUS SADADE TUHANDETE EESTI LK 6 EURODENI.

LAHJAD AASTAD

VANGID KAEBAVAD

Soome majandus on langenud kaks aastat järjest ja langust kardetakse ka selleks aastaks. Ettevõtjad otsivad pääseteed.

11 vangi kaebasid riigi kohtusse, sest nende hinnangul on vangikong liiga kitsas. Suurim hüvitisenõue ulatub 90 000 euroni.

MAJANDUS LK 8–9

TEHNIKA Nutikellade vahel algab suurem rebimine. LK 19

EESTI LK 6

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee ANDRUS VEERPALU: Korvpallis võib ka pelgalt andekuse pealt kuhugi jõuda, suusataja peab kõvasti tööd tegema.

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

MAKSUSÜSTEEM

Muutuste aeg Eesti on oma majandusliku ja ühiskondliku küpsuse poolest jõudnud faasi, kus edasist arengut saab toetada kapitali ja tööjõu maksustamise ühtlustamisega, leiab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder. LK 12

PEREVÄGIVALD

Iga lapse õigus Peaaegu igas neljandas perekonnas tuleb periooditi ette vägivalda, mis otseselt või kaudselt puudutab lapsi, kirjutab justiitsminister Andres Anvelt (SDE). Lapsed, kes on olnud vägivalla ohvrid või vägivalda pealt näinud, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas. Seega tuleb vägivallale reageerida. LK 13

TEISIPÄEV, 3. JUUNI 2014 • NR 128 (7119) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 661 • LUGEJAID 201 000

Väetis tapab Läänemere Põldudelt merre jõudnud väetisejäägid on poole sajandi jooksul tekitanud Läänemerele kahju, mida ilmselt kunagi heastada ei õnnestu, nendivad teadlased.

Juba praegu on Läänemere elutu ala sama suur kui Eesti ja Taani pindala kokku. Ja ehkki reostamine tasapisi väheneb, läheb olukord kliima soojenemise tõttu aina hullemaks.

Hispaania kuningas loovutab trooni pojale Hispaania kuningas Juan Carlos I (76) kirjutas eile alla avaldusele, milles teatas, et loobub troonist oma poja kroonprints Felipe kasuks. Avalduse võttis vastu Hispaania peaminister Mariano Rajoy. Millal 46-aastane Astuuria prints Felipe de Borbón aujärje üle võtab, pole veel teada, sest Hispaania praegused seadused ei näe võimalust, et kuningas troonist loobub, ettegi. Seetõttu koguneb Hispaania valitsus täna erakorralisele istungile, et kuningavahetuseks vajalikke seadusemuudatusi arutada. foto: ap photo / scanpix

VÄLISMAA LK 11

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4–5

SPORT LK 16

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Läänemere seisund – kas nutta või rõõmustada?

Egiptuse samm tagasi Egiptuse uueks presidendiks saab endine armeejuht Abd El-Fattah El-Sisi. Polegi nii oluline, kas valimiste ametlikuks lõpptulemuseks saab olema 95 või 96 protsenti – El-Sisi vannutatakse ametisse kindlasti. El-Sisi kerkis Egiptuse avaliku elu keskpunkti pärast möödunud aasta 3. juuli riigipööret, mil ta juhtis Egiptuse esimese demokraatlikult valitud presidendi, Moslemi Vennaskonda kuuluva Muhammad Mursi kukutamist. Kõigest mõni päev pärast 3. juulit olid Kairo tänavatele tekkinud päikeseprille kandva kindral El-Sisi plakatid. Vennaskonna suutmatus teisi poliitilisi jõude kaasata ning end pärast aastakümnete pikkust põlu all olekut rehabiliteerida, segatuna liiga suure annuse islamismiga, isoleeris neid ühiskonnas aegamööda aina enam. Miljonid inimesed tulid juulis tänavale ning nõudsid Mursi tagasiastumist. El-Sisi nägi võimalust ning sooritas elegantselt võimuvahetuse, justkui hoides ära kodusõja ja samal ajal täites rahva tahet. Moslemi Vennaskond ei ole senini uut võimu tunnistanud. Võimu kindlustamiseks asus El-Sisi organiseerunud toetajaskonnaga Moslemi Vennaskonda loomulikult elimineerima. Võimuvahetusele järgnenud ebastabiilsuses süüdistatigi vennaskonda ning El-Sisi roll rahutoojana sai veelgi kesksemaks. Turvalisuse tagamine oli ka presidendivalimiste põhisõnum. Kõva käe poliitika ja demokraatia kokkusobitamine on keeruline ning tegelikult ei tundu, et El-Sisi sellest ka väga huvitatud oleks. Poliitiline kaasamine on pärast sadade aktivistide arreteerimist ja Moslemi Vennaskonna (Egiptuse suurima poliitilise organisatsiooni) laialisaatmist saanud ilmselgelt teisejärguliseks. Seetõttu ennustatakse suvistel parlamendivalimistel edu Mubaraki-aegsele kaadrile, keda toetavad jätkuvalt riigi ärija poliitiline eliit ning kes on aastaid oodanud tagasituleku võimalust.

ealkirjad, mis hüüavad meile midagi Läänemere halvast seisundist, korduvad juba aastakümneid. Läänemere seisund on neis hüüatustes kord muret tekitav, kord hirmutav, kord… Praeguseks võime öelda, et Läänemerd ohustavad tegurid on võrdlemisi hästi teada ning Läänemere kaitseks on juba väga palju tehtud. Kas meie kodumeri Läänemeri on maailma kõige räpasem? Läänemeres on mitmeid mürkidega reostatud alasid, kuhu juba XIX sajandist alates lasti tööstusjääke. See ei tähenda kaugeltki, et kogu 365 000 ruutkilomeetril laiuv Läänemeri oleks ühtlaselt reostatud. Põhjus, miks kunagine vabrikutorudega reostamine on Läänemeres suurem probleem kui ookeanide kaldal, on üpris lihtne: Läänemeri on suhteliselt madal ja vesi vahetub siin väga aeglaselt. Ookeanide kallastel reostuskolded «lahjenevad», aga meil jäävad pikaks ajaks püsima. Li-

saks on Läänemere valgala umbes neli korda suurem mere enda pindalast ning valgalal elab umbes 85 miljonit inimest – potentsiaalne reostuskoormus on väga suur. Selle eripära mõistmine viis juba neli kümnendit tagasi (1974) esimese Helsingi konventsiooni sõlmimiseni toona seitsme Läänemere-äärse riigi vahel (nüüd on osalisi üheksa). Eesmärk oli maismaalt lähtuva reostuse piiramine ning selles on oldud edukad. Võib liialdamata öelda, et Läänemere kaitseks loodud lepingud ja tegevused on eeskujuks kogu maailma merekaitsele. Praeguseks on kõik Läänemere-äärsed riigid peale Venemaa Euroopa Liidu liikmed ning mõju avaldavad nii ELi veekaitse reeglid kui ulatuslikud investeeringud reovete puhastusse. Üldistades võib öelda, et lihtsad asjad on Läänemere kaitseks juba ära tehtud. Need ei kõrvalda küll varasema umbkaudu sajandi jooksul merre lastud reostuse pikaajalisi mõjusid, kuid vähemalt ei riku me oma kodumerd enam sama intensiivselt kui varem. Peaasjalikult põllumajanduse tõttu satub maalt merre endiselt ülemää-

ra palju toitaineid – sellest on tänane lehelugu. Mõju pole ühene. See paneb taimestiku vohama ning mitmesugustel mereelukatel on toitu rohkem. Üksiti muudab see aga vee läbipaistmatu(ma)ks ja (lihtsustatult) seetõttu sureb elu sügavamates kihtides välja.

JUHTMÕTE Üldistades võib öelda, et lihtsad asjad on Läänemere kaitseks juba ära tehtud. Põllumajanduse muutmine merekaitse huvides on aga tõeliselt keeruline ülesanne.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Pole tõsiseltvõetavat vastuargumenti tulumaksu alandamisele alates järgmisest aastast. Konkurentsivõime parandamise eesmärki täidab ka tööjõumaksude alandamine. Pigem tuleks küsida, kas me ei astu neid samme liiga tagasihoidlikult ja liiga hilja.

PÄEVA KOMM Kõva käe poliitika ja demokraatia kokkusobitamine on keeruline ning tegelikult ei tundu, et Egiptuse uus president sellest ka väga huvitatud oleks.

Riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond), PM 02.06

Postimees 1929. aastal

El-Sisi ei tegutse kindlasti puhtas mubarakilikus joones ning arvatavasti laseb tegutseda ka mõõdukal opositsioonil, kuid seda ainult väljanäitamiseks vajalikul määral. Mubaraki-aegse poliitilise aparatuuri naasmine paneb siiski riigi arengumootori taas aeglasemalt käima. Muidu küll revolutsioonilembesed egiptlased lasevad poliitilisel elul sel korral tarduda, kuigi väiksemaid väljaastumisi El-Sisigi vastu kindlasti tuleb. Sõjavägi on Egiptuse ühiskonnas see punane joon, millest üle ei astuta. El-Sisi on Egiptuse avalikkusele Moslemi Vennaskonna näidispoomisega mõista andnud, et tõsiste oponentidega läbirääkimisi pidama ei hakata. Egiptus on sisenemas järjekordsesse kummi- ja tinakuulidega tagatud stabiilsusse. Kuid ei maksa arvata, et kiirenenud ja araabia kevade järgses maailmas antakse El-Sisile valitseda aastakümneid.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Eutrofeerumise vähendamine pole aga paraku niisama lihtne kui reostavate vabrikutorude kinni panemine või asulatesse puhastusseadmete ehitamine. Isegi põldude kunstliku väetamise vähendamine pole imerohi, sest ka väetamata lagedalt põllumaalt kandub vette rohkem toitaineid kui näiteks metsast. Põllumajandusliku maastiku muutmine merekaitse huve silmas pidades oleks ülimalt keerukas ja ka kallis ettevõtmine.

urmas nemvalts

peeter raudsik

New-Yorgis korraldati hiljuti raamatute oksjon, kus ühe Locke’i raamatu «Essay on the human Understanding» eest 1500 dollarit makseti. Seda raamatut võib igast raamatukauplusest 1-2 dollari eest saada, kuid oksjonil pakkusid raamatute korjajad üksteist ikka üle ja üle, sest oksjoni kataloogis oli tähendatud, et raamat on harukordne eksemplar. Nimelt kõneldi, et see raamat on Bernard Shaw raamatukogust pärit ja et Shaw raamatu lehekülgedele palju märkusi kirjuta-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

nud. [---] Ostja rõõm oli aga üürike. Locke’i raamatu eest maksetud kõrge hind äratas Inglismaal kohe võõrastust. Iseäranis imestanud oli Bernard Shaw, kui ta oksjonist kuulis. Ta istus kirjutuslaua ääre ja kirjutas Londoni lehele: «[---] Mispärast ei juhtunud ma oksjoni kataloogi varem nägema? Kahtlemata oleksin siis teatanud, et ma seda Locke’i tööd üldse lugenud pole. Samuti oleksin rõhutanud, et ma raamatutesse põhimõtteliselt midagi ei kritselda.» 3.06.1929

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas eilsel istungil teha riigikogu juhatusele ettepaneku arutada järgmisel nädalal olulise riikliku tähtsusega küsimusena Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi esitamist riigikogu täiskogu istungil. Valitsuskabinet arutas ekspeaministri ja riigikogu liikme Andrus Ansipi (Reformierakond) Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks esitamist 29. mail. postimees.ee

OSCE andmeil on kadunud vaatlejad Donetski oblastis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE andmetel asuvad kinnipeetud vaatlejad, nende seas Eesti kodanik, Ida-Ukrainas Donetski oblastis. OSCE erimissioonide pressiesindaja Michael Bociurkiw (pildil) ütles eile Kiievis toimunud pressikonverentsil, et OSCE pole seni saanud vaatlejate kinnipidajatelt mingeid nõudmisi. Tema sõnul peab organisatsioon vaatlejate vabastamiseks kõnelusi mitmel tasandil. postimees.ee

355

inimest kuulus laupäevase seisuga poliitik Kristiina Ojulandi algatusel loodava Rahva Ühtsuse Erakonna liikmeskonda.

Eesti kaupmehed nägid vastseid eurokupüüre Uue kümneeurose rahatähe tutvustamiseks hakati eile Eestis ja Soomes levitama teabematerjale ning juuni lõpuks peaksid materjalid jõudma kolmele miljonile euroala kauplusele ja väikeettevõttele. Euroopa Keskpanga pangatähtede direktoraadi direktori Ton Roosi sõnul on ulatusliku teabekampaania eesmärk teavitada võimalikult paljusid sularahakäitlejaid kõigis euroala riikides. Uus kümneeurone pangatäht lastakse ringlusse 23. septembril. BNS

Omavalitsused kritiseerivad pankade käitumist Läänemaa omavalitsusjuhid kritiseerivad Eesti Panga presidendile Ardo Hanssonile saadetud avalikus kirjas kommertspankade nigelat sotsiaalset vastutusvõimet ning kutsuvad üles debatile kommertspankade rolli üle ühiskonnas. Lääne-Eesti seitsme omavalitsuse juhi kinnitusel on inimestel praegu kohustus arveldada kommertspankadega ja kanda sinna oma töötasu, aga pankadel endal on inimeste ees liiga väikesed kohustused. BNS

Elron teeb lauluja tantsupeo ajal hiliseid reise

Eesti buss rammis Saksamaal ratturit

Elron pikendab 4. ja 5. juulil mõne rongiliini tööaega, et võimaldada lauluja tantsupeolistel nautida pidu pikemalt. Tallinnast Keilasse väljub rong kell 00.00, Tallinnast Türile kell 00.00 ja Tallinnast Aegviitu kell 23.50. BNS

Saksa politsei pidas pühapäeva õhtul pärast tagaajamist Berliini lähedal kinni jalgratturile otsa sõitnud ja peatumata sõitu jätkanud Eesti reisibussi, kirjutas Berliner Morgenpost. Politsei alustas juhtunu uurimiseks menetlust. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas kannad jalgrattasõidul kiivrit?

11%

Kuidas kunagi, kannan kiivrit üsna juhuslikult

40%

Jah, pean rattakiivrit alati oluliseks kaitsevahendiks

3733 vastajat

49% Ei kanna, ei pea vajalikuks

EUTROFEERUMINE. See sõna peletab ka kõige kannatlikuma lugeja loo juurest minema, aga – pidage! See mõiste mõjutab vägagi meie tulevikku.

Kole sõna, jubedad nils niitra reporter

soome lahe aasta 2014

ä hem k a la , vähem kauneid liivarandu ja rohkem suviti õitsevaid sinivetikaid. Teadlased on seejuures üsna pessimistlikud, sest viimase poolesaja aastaga on Läänemerele tekitatud pöördumatu kahju. Läänemere põhjas on juba praegu tohutud alad, kus puudub elu, sest seal ei ole hapnikku. Ja hapnikku pole seal paradoksaalsel kombel just seetõttu, et inimesed on Läänemere lämmastiku ja fosforiga «üle väetanud». Kui pole põhjaloomastikku, siis pole ka kalu, vähemasti mitte neid liike, millega me oleme seni harjunud. Eutrofeerumise teemaga tegelevad otse või kaude sajad Läänemere-äärsete riikide teadlased ja üks neist on Turu rootsikeelse ülikooli Åbo Akademi professor Erik Bonsdorff, kes uurib toitainete mõju Läänemerele projekti COCOA raames. Teadlased üritavad oma uuringutes süvitsi minna. «Kui meres on hapnikku, siis toimub ringlus – mereloomad tegelevad süsteemi pideva ventileerimisega,» seletab Bonsdorff. «Nad toovad hapniku veepinnalt setetesse ja hoiavad omakorda elus põhjaloomastiku.»

Puhastusseadmed ei aita

Teadlased on kaalunud ka hapniku kunstlikku pumpamist merepõhja, ent paraku oleks sellel veelgi halvemad tagajärjed – see paneks ka liikuma mere põhja ladestunud kahjulikud ained, iseäranis fosfori. «Kui hapnikusisaldus kahaneb, siis ei räägi me ainult mere põhjast või erinevatest veekihtidest, vaid see kahaneb ka selles õhus, mis on mere kohal,» räägib Bonsdorff. «Hapniku merepõhja pumpamine toob endaga rohkem probleeme kui kasu.» Ehkki toitaineid jõuab praegu Läänemerre tublisti vähem kui 1970. aastatel, on saastet meres endiselt rohkem kui küll. «Pealekauba on paljude Läänemere-äärsete riikide põllumehed hakanud taas kasutama ohtramalt mineraalväetisi, mis suurendavad eutrofeerumist,» kinnitab professor. Bonsdorffi sõnul jääb juba praegu merepõhjast hapnikupuuduse tõttu vajaka 300 000 tonni biomassi, mis oleks muidu söödaks kaladele. Lõppkokkuvõttes jääme seetõttu ilma tohutust hulgast kalast. Samas ei paista professor üleliia innukalt uskuvat, et Läänemere kella saab üldse tagasi keerata. «Eutrofeerumine jätkub hoolimata Läänemerre jõudvate toitainete hulga kahanemisest,» tunnistab ta. «I-le panevad täpi kliimamuutused.» Teadlase sõnul mõjutab mere hapnikuringlust ka kalade ülepüük, mida on siiski suudetud viimasel ajal kontrolli all hoida. «Kõigi ülejäänud Läänemerd mõjutavate probleemide hulk ainult kasvab. Nii näiteks sõltub hulk mereelukaid jääst,» lausub ta. «Kui meri talvel ei jäätu, siis ütleb hulk organisme «aitäh!» ja «nägemist!».»

Bonsdorff näitab kaardil mustaks võõbatud merealasid, mille merepõhjas ei ela enam kedagi, sest seal pole hapnikku. Hallidel aladel on hapnikusisaldus kriitilise piiri lähedal.

Taani ja Eesti kokku «Tänaseks on Läänemeres surnud ala oma ligikaudu 90 000 ruutkilomeetriga sama suur, kui panna Taani ja Eesti kokku. Kõik see juhtus 110 aasta jooksul ja pole põhjust loota, et me lahendame probleemi mõnekümne aastaga,» räägib ta. Hapnikupuudus pole enam pelgalt meresügavike probleem, see on jõudnud juba ka rannikualadele. Läänemere keskmine temperatuur on kerkinud 40 aastaga 1,8 kraadi, järg-

leppima teistsuguste kaladega kui need, keda oleme seni harjunud sööma. Näiteks merepõhjas askeldav tursk tuleb unustada. «Hakkame sööma Norra lõhet,» ironiseerib Bonsdorff. Helsingi Ülikooli professori Kari Hyytiäineni sõnul on suurimaks toitainete lisajaks Läänemerre praegu tõepoolest põllumajandus, kus kasutatakse kunstlikke mineraalväetisi.

Meremudas toimetavad väiksed loomakesed ei ole pelgalt toiduks kaladele, nad ka mineraliseerivad selle uuesti ja hoiavad merepõhjas teatud hapnikutaset. Läänemere-äärsed riigid ja isegi Venemaa on teinud tublit tööd sellise reostuse vähendamiseks, mis lähtub linnadest. Nii on hiiglaslikul Peterbu-

ri linnal nüüdseks reoveepuhastussüsteem, kust jõuab lõpuks merre väga puhas vesi. Sellest hoolimata voolab toitaineid Läänemerre endiselt liiga palju ja peamiseks reostajaks on põllumajandus, kus kasutatakse usinasti fosfori- ja lämmastikurikkaid mineraalväetisi. Paraku ei suuda ka kõige paremad puhastusseadmed taastada seda, mis on juba kadunud – nagu ütleb Bonsdorff, ei suuda need meres taastada juba kaduma läinud hapnikuringlust.

Viimane jääaeg lõppes rohkem kui 10 000 aastat tagasi ja Bonsdorffi sõnul on praegu Läänemeres askeldavad organismid kohanenud praeguse keskkonnaga tuhandeid aastaid. «Nüüd aga muutusid olud mõne aastakümne jooksul,» lausub ta. «Kui me üldse loodame, et asjad paranevad, siis tuleb oodata aastakümneid. Isegi sel juhul ei pruugi kliimamuutused päästa meie kodumerd.»

mise 50 aasta jooksul tõuseb see veel kaks kraadi. «Soojem vesi ja aina väiksem hapnikusisaldus kujutavad endast Läänemerele üsna musta tulevikku,» leiab ta. Bonsdorffi hinnangul ei muutu asjad kiiresti. «Aega ümber pöörata pole sugugi kerge,» lausub ta. «Päris selge on see, et mida me ka Läänemere parandamiseks ette ei võtaks, ei saa selle ökosüsteem olema enam kunagi päris see, mis ta varem oli. Siin ei ole ühtki hõbekuuli, mis probleemi lahendaks.» Lõppkokkuvõttes peame

«Toitaineid toovad merre ka elusorganismid, aga kui nüüd võtta ajaloolised Läänemerre jõudnud toitainete tasemed, siis olid need neli-viis korda väiksemad kui 1980. aastatel – seega on mõju seotud eelkõige inimese tegevusega,» sõnab ta. Loo autor osales Soome välisministeeriumi kutsel Soome lahe aasta puhul korraldatud kohtumistel ja seminaridel.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Riigikogu arutab Ansipi kandidatuuri eurovolinikuks

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 3. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

tagajärjed Surnud alad Läänemeres aina kasvavad

Hoolimata riikide püüetest vähendada Läänemere reostamist jätkub eutrofeerumine hoogsalt ja osa teadlaste hinnangul on väga keeruline pöördumatut protsessi ümber pöörata.

Hapnikusisaldus merepõhjavees

1960 kuni 2 milliliitrit liitri kohta hapnikuta merepõhja alad

2013 kuni 2 milliliitrit liitri kohta hapnikuta merepõhja alad

Ekspertiis: VEB fondi kirja ei võltsitud tagantjärele oliver kund oliver.kund@postimees.ee

Vandenõuteooria Eesti Panga kokkumängust 32,3 miljoni USA dollari väärtuses VEB fondi nõuete sahkerdamisega Vene firmale sai eile hoogu juurde, kui selgus, et valeandmetega kiri saadeti Eesti Pangast välja tõepoolest 1995. aastal. Nimelt leidis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kirja blanketti, trükikoja märkmeid, vormistust ja tindiproove analüüsides, et endise pangajuhi Vahur Krafti allkirjaga valeandmeid sisaldav kiri saadeti Eesti Pangast teele 5. aprillil 1995 ja seda pole võltsitud tagantjärele. Riigikogu uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra (SDE) sõnul tõendab see, et pettust, mis aitas TSL Internationalil Venemaale külmutatud summad hiljem realiseerida, planeeriti kaks või kolm aastat ette. Eesti Panga kiri aitas sellele aga otseselt kaasa. Kirjaga tõendas Eesti Pank, justkui kuulunuks 1995. aastal alles Eesti riigi ja Eesti Panga nimel olnud VEB fondi sertifikaatidele vastavad summad Venemaa Välismajanduspangas äriühingule TSL International.

Mõtestatult ja teadlikult Firmal polnud sel hetkel fondis aga üldse nõudeid. Tegelikult ostis Eesti kodanikust Vene miljonäri Aleksandr Matti firma Ühispangalt Eesti riigile ja Eesti Pangale kuulunud nõuded

kokku 1997. ja 1998. aastal. Kuigi tehingu asjaolud pole avalikud, õnnestus TSL Internationalil tol hetkel need omandada kümneid kordi algväärtusest odavamalt. Eesti ettevõtete usk Venemaalt raha tagasi saamisse oli selleks ajaks kadunud ja see muutis nõuded peenrahaks. TSL Internationalil oli ühena vähestest olemas motiiv nõuete omandamiseks, sest erinevalt Eesti firmadest oli Venemaa valmis Vene äriühingute nimele külmutatud summad Välismajanduspangas välja maksma. Eesti Pank väidabki, et nende 1995. aasta valeandmetega kirja kasutades sai TSL International Venemaal 1998. aastal kätte 32,3 miljoni USA dollari väärtuses obligatsioone või rublasid.

Hetkel ei ole keegi täpselt tuvastanud, kelle käega see 32 miljonit dollarit sinna kirja kirjutati. Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra

«Komisjonil tekkis korduvalt kahtlusi, et võib-olla on see kiri tagantjärele vormistatud, et kogu süsteem näeks välja ausam, selgem ja kõrvaltvaatajatele loogilisem,» lausus Vakra. «Ekspertiis tõestas, et tegelikult oli tegu mõtestatud ja teadliku tegevusega, mis sai Eesti Pangas alguse 1995. aastal ja lõppes edukalt alles 1998. aastal.» Kes plaani korraldas, uuri-

vad praegu riigikogu komisjon, riigikontroll ja riigiprokuratuur. Kraft on riigikogu komisjoni ees käinud kahel korral. Mullu sügisel esitas ta uurimiskomisjonile paberid, millega üritas näidata, et TSL Internationalil oli 1995. aastal 32 miljoni dollari suurune nõue Välismajanduspangas olemas. Mõni kuu hiljem tuvastas kohtuekspertiis, et paberid olid võltsitud. Kraft hoidub ajakirjandusele kommentaare andmast. Ka Vakra ei avalda, keda komisjon skeemi autoriks peab või kellelt pärinesid Krafti võltsitud dokumendid.

15 päeva esitluseni Mattiga on komisjon olnud korduvalt telefoniühenduses, kuid kõigist lubadustest komisjoni ülekuulamisele tulla on mees kõrvale hiilinud. «Kahjuks peame tunnistama, et meil ei ole viimasel ajal temaga kontakte olnud – see olnud kassi-hiire mäng,» lausus Vakra. Tänavu märtsis tulid SEB pangas päevavalgele Matti allkirjaga dokumendid, mis näitavad, kuidas ta 1998. aastal vajalikud VEB fondi nõuded omandas. Matt tunnistas mullu detsembris Eesti Ekspressile, et sai 1998. aastal Välismajanduspangast nõuete alusel raha kätte. Raha olevat aga TSL Internationali oma ja tal pole vaja seda komisjoni ees selgitada. Riigikogu VEB fondi komisjon esitleb raportit parlamendi ees 18. juunil.

6 || EESTI || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Korrumpeerunud luurajate juurest leiti kulda risto berendson risto.berendson@postimees.ee

Kümmekond päeva pärast välisluures puhkenud korruptsiooniskandaali jõudis riigiprokuratuur niikaugele, et arestis osa väidetavate kurjategijate isiklikust varast. Investeerimiskuld ehk väikeste kuldplaatidena hoitud varandus – see on üks ere näide teabeameti korruptsiooniskandaalis kahtlustatavaks kuulutatud nelja ametniku kõrvalepandud varast. Uurimist vedav riigiprokuratuur oli selle nädala alguseks jõudnud tööga sinna-

maani, et oli lasknud enamiku sellest varast kohtus arestida. Lisaks investeerimiskullale on arestitud vara hulgas kinnistuid, sõidukeid, sularaha ja pangakontosid koos rahaga kokku sadade tuhandete eurode väärtuses, kinnitas riigiprokuratuur. Kahtlustatavate juurest leitud sularaha kogust ja vara teisi detaile keeldus prokuratuur avalikustamast. Arestimata jäi korruptsiooniloo ühe peategelase Pavel Kotkini kasutuses olnud Lexuse linnamaastur, sest see kuulub suures osas liisinguettevõttele. Kahtlustus sadade tuhande-

te eurode väärtuses riigi vara omastamises on esitatud neljale teabeameti ametnikule. Peale välisministeeriumis diplomaatilise julgeoleku eest vastutanud Kotkini oli neist poolavalik persoon veel Sergei Bõstrov, keda peetakse korruptsiooniskandaali niiditõmbajaks. Kui välisministeeriumis 2760-eurost kuupalka saanud Kotkin armastas luksuslikke asju, siis eriüksuse taustaga Bõstrov hoidis heale luurajale omaselt madalat profiili. Võimalusi riigi vara omastamiseks oli välisluurajail mitu. Esiteks jäid Kotkini otsustusalas-

se kõik diplomaatiliste esinduste turvahanked, mille sisu on rangelt kaetud riigisaladusega. Teiseks oli meestel ligipääs välisagentidele maksmiseks mõeldud tasudele. Erinevalt politseis «koputajatele» üksikjuhtumite eest makstavatest kümnetest eurodest ulatuvad luurealal olulistele agentidele ja operatsioonidele kuluvad summad tuhandetesse eurodesse. Siit ka suuremad võimalused omastamiseks. Välisluurajate kuritegusid uurib kaitsepolitsei, sest välisluurega tegelev teabeamet pole uurimisasutus.

RUUMIKITSIKUS. Hagide laine põhjustas inimõiguste kohtu otsus, et üht kinnipeetavat on Tallinna vanglas koheldud ebainimlikult.

Vangid nõuavad riigilt kannatuste eest raha risto berendson reporter

allinna vangla 11 kinnipeetavat kaebasid Eesti riigi kohtusse pärast seda, kui Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas eelmise aasta lõpus, et vanglas rikuti inimõigusi. 11 kohtuhagi põhjus on üks ja sama ning kaunis proosaline: neil kinnipeetavail tuli Tallinna vanglas elada liiga kitsastes tingimustes. Inimõiguste kohus otsustas, et 2,55 ruutmeetrit kambripinda ühe inimese kohta on vangi inimõiguste rikkumine. See aga oli just olukord, mis Tallinna vanglas eelmisel aastal valitses. Riiki hagevate vangide nõuded on erinevad. Kes tahab «ebainimlike» tingimuste talumise eest kompensatsiooni mõnisada, kes mitukümmend tuhat eurot. Üks äärmuslikke näiteid on kütuseärikast majanduskurjategija Marko Kalevi kaebus. Mees nõudis riigilt liiga kitsukese kambri eest moraalset hüvitist 89 400 eurot. Kokku viibis ta Tallinna vangla «ebainimlikes» tingimustes 156 päeva. Lisaks soovis Kalev, et riik hüvitaks talle 6,6 miljonit eurot, sest ta ei saanud vanglas viibides kaitsta oma huve teistes temaga seotud äriühingute kohtuasjades. Tallinna halduskohus rahuldas 16. aprillil Kalevi kaebuse osaliselt. Raha mees ei saanud. Esiteks olevat kuue miljoni euro suurune varaline kahju tõendamata. Teiseks korvavat moraalse kahju juba ainuüksi see, kui kohus on otsustanud, et vangla tegevus oli õigusvastane. 11 hagi seas pole ühtegi jõustunud juhtumit. Küll on kohtud andnud esimestes astmetes õiguse kinnipeetavaile ja jätnud konkreetsed kahjusummad välja mõistmata. Raha saamiseks peavad vangid ilmselt läbima kohtumõistmise pika kadalipu Euroopas. Ilmekas näide selle kohta on mees, kelle suhtes Euroopa koh-

Tallinna vangla kamber 221

AKEN

Tallinna vangla kambrites on mööbel ja esemed üldjuhul sarnaselt paigutatud. Plaan põhineb visandil, mille joonistas Postimehele kinnipeetav.

LA PI

PI UD

kokku 1,8 m 2

kahekordne nari 1,4 m 2

kahekordne nari

NAGI

1,4 m 2

VABA PIND 8,5 m 2 WC

1,85 m 2

nari

1,4 m 2

NAGI

kapp

KRAANIKAUSS

0,65 m 2

0,3 m 2

UKS

tus langetatud otsus põhjustaski eespool nimetatud hagide tulva. Staažikas narkoärikas (kolm karistust viimase kümne aasta jooksul), aastaid tagasi LääneVirumaal Laekvere vallas koos narkolaboriga õhku lennates plahvatusest õnnekombel eluga pääsenud Terki Tunis kaebas Eesti riigi kohtusse. Tunis kaebas, et teda oli Tallinna vanglas veedetud kahe aasta ja kümne kuu jooksul koheldud ebainimlikult: tal ei lubatud kasutada vangla spordisaali ja liiga väikese kambri tõttu tekkisid tal seljavaevused. Eestis kõigis kohtuastmetes kaotanud Tunis sai mullu 19. detsembril õiguse Euroopa Inimõiguste Kohtus. Tunisele mõisteti Eesti riigilt moraalse kahjuna välja 10 000 eurot ning 3000 eurot kohtukuluks. Otsus jõustus 18. märtsil.

Probleeme on vaid Tallinna, Harku ja Murru vanglaga Euroopa Inimõiguste Kohtu varasem praktika pidas alla kolme ruutmeetri suurust kambripinda kinnipeetava kohta inimõiguste seisukohalt vastuvõetavaks. Nii oli otsustatud juba 2001. aastal kohtuasjas Valašinas vs Leedu. Veel 2007. aastal märkis inimõiguste kohus kohtuasjas Trepaškin vs Venemaa, et põhimõtteliselt ei saa määrata minimaalset vajalikku pinda, sest kõik sõltub asjaoludest: kambris viibimise kestusest, võimalustest liikuda väljaspool kambrit, kinnipeetava füüsilisest ja vaimsest tervisest jne. Muutus toimus eelmise aasta alguses, kui kohus võttis kolmel korral (Blejusća vs Rumeenia

19. märtsil 2013; Torreggiani ja teised vs Itaalia 8. jaanuaril 2013; Insanov vs Aserbaidžaan 14. märtsil 2013) seisukoha, et aktsepteeritav miinimum on siiski kolm ruutmeetrit kambripinda inimese kohta. Tänavu 1. jaanuaril jõustus seepärast justiitsministri määrus, mis suurendas vangla sisekorraeeskirjas kambripinna nõutava suuruse kolmele ruutmeetrile kinnipeetava kohta. Muudatus puudutas vaid Tallinna ning Harku ja Murru vanglat, kus põrandapinna suurus oli enne vangi kohta 2,5 ruutmeetrit. Moodsates Tartu ja Viru vanglas on kambripinda vähemalt neli ruutmeetrit kinnipeetava kohta. Risto Berendson

POSTIMEES, 3. JUUNI 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

Uudmäe: linna spordikool lõhub süsteemi Olümpiavõitja ja Tallinna linnavolikogu liige Jaak Uudmäe (pildil) tegi pealinna lisaeelarvesse muudatusettepaneku, mille alusel läinuks munitsipaalspordikoolile mõeldud pool miljonit eurot hoopis seniste klubide töötoetuseks. «Munitsipaalspordikooli asutamine tähendab sisuliselt seni toiminud spordiklubide süsteemi lõhkumist ja edaspidi spordi toetamist pea täielikult partei äranägemise järgi,» ütles IRLi fraktsiooni liige Uudmäe. Iga uue spordiklubi või -kooli lisandumine on tema sõnul ainult tervitatav, kuid lapsi ei tohiks kohelda ebavõrdselt: Tallinna toetus spordiklubidele on lapse kohta 165 eurot aastas, samas kui munitsipaalkoolis treeniva lapse toetuseks on planeeritud 1000 eurot. Keskerakond lükkas Uudmäe ettepaneku tagasi. tallinncity.ee

Lastemuuseum rajas õppeotstarbelise peenramaa

Vabaduse puiestee ja Hõimu tänava nurgal oleva foori rike ajas autojuhid marru, kuid eile pealelõunaks oli viga juba parandatud.

foto: jaanus lensment

PUNANE TULI. Vabaduse puiesteel on võimalik rohelises laines mugavalt liikuda, kui sõita kiirusel 48 kilomeetrit tunnis.

Rikkis foor häiris Vabaduse puiestee rohelist lainet

allinnas Vabaduse puiestee liikluses juba paar nädalat edukalt toiminud rohelisse lainesse tõi segadust Hõimu tänava juures olev foor, mis sõidukijuhid rohkem kui minutiks punase tule taha ootama jättis. Teinekord aga lülitas foor sõidukijuhtidele vaid paariks sekundiks sisse punase tule, näidates seejärel jälle rohelist. Rikkis foor pani sõidukijuhtide seaduskuulekuse proovile ning nädalavahetusel võis korduvalt näha, kuidas mõni autojuht pärast pisukest ootamist lihtsalt punase tule alt läbi sõitis. Pärast Postimehe vastavasisulist teadet laskis transpordiamet foori kiiresti korda teha. «Rike on nüüdseks kõrvaldatud. Selle põhjuseks oli tõenäoliselt suur pinge kõikumine. Millest see tingitud oli, ei oska praegu öelda,» ütles transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. Rüütelmaa sõnul toimib roheline laine mõningate väikeste mööndustega Vabaduse puiestee

algusest kuni ühinemiseni Pärnu maanteega. «Kõik sinna vahele jäävad foorid on ühes grupis. Äsjane rike oli ainult Hõimu tänava fooris, see on kõrvaldatud ja foor on erilise jälgimise all,» kinnitas Rüütelmaa. Roheline laine toimib tema sõnul kiirusel 48 kilomeetrit tunnis ning sõidukijuhtide tagasiside on olnud valdavalt positiivne. «On olnud ka mõned negatiivsed telefonikõned, aga vestluse käigus on tulnud välja, et sõidukijuht on varem sõitnud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis ja nüüd poriseb, et miks enam ei saa. Lubatud on seal 50 kilomeetrit tunnis ja kui me soovitame, et sõitke 48ga, siis mõni lõpetab kõne ära, aga üldiselt ollakse rahul ja ka lapsevanemad on öelnud, et hullu kihutamist pole viimasel ajal enam olnud,» lisas ta. Autojuhtide seas levib ka jutt, et Vabaduse puiesteel on mõnel fooril lisaseade, mis mõõdab lähenevate sõidukite kiirust ja karistab lubatust kiiremini sõitjaid punase fooritulega. Rüütelmaa kinnitusel Vabaduse puiesteel selliseid foore ei ole. «Fooritsükkel on seatud

nii, et kui inimene sõidab umbes 50 kilomeetrit tunnis, siis ta saab oma sõidu rahulikult tehtud. Ja roheline tuli süttib natuke varem, nii et kui on natuke rohkem autosid foori taha kogunenud, saavad kõik normaalselt minema ja püsivad rohelises laines,» rääkis liikluskorraldaja. Üldist liiklusvoogu ei tohiks pidurdada ka need sõidukijuhid, kes enne parempöörde tegemist hoo maha võtavad. «Äsja tegime

Nädalavahetusel võis korduvalt näha, kuidas mõni autojuht pärast ootamist lihtsalt punase tule alt läbi sõitis.

veel ühe testsõidu ja veendusime, et ka see ei riku rohelist lainet. Seisma tuleb jääda vaid siis, kui jalakäijate foori nupuvajutus rohelise laine läbi lõikab. Aga jalakäijad tuleb ju ka üle tee lasta,» lausus Rüütelmaa. Ta möönis, et süsteem ei toimi siiski igal pool ja kogu aeg. «Süsteem on üles ehitatud nii, et hommikul kuni kella 12ni on prioriteetne kesklinna suunduv suund, kuna enamik autosid sõidab kesklinna. Ja alates keskpäevast on prioriteetne linnast väljuv suund. Kui need rohelised lained hakkavad kahest Vabaduse puiestee otsast tulema, kohtuvad need Jannseni, Hõimu ja Sõbra tänava piirkonnas,» kirjeldas Rüütelmaa. Selleks, et seal ei tekiks ohtlikke olukordi jalakäijatele, käituvadki nende tänavate ümbruse foorid autojuhi jaoks esmapilgul ehk raskestimõistetavalt. Muidu näeks rohelist tuld ootav jalakäija, et autod tulevad ja jäävad seisma, mispeale hakataks teed ületama, kuigi jalakäijatele põleb fooris punane tuli ning teisest suunast liginevad autod.

Lastemuuseum Miia-Milla-Manda tegi koos aia- ja kodukaupade tootjaga Fiskars muuseumi juurde õppeprogrammi osana peenramaa, kus linnalapsed koos vanematega saavad õppida aeda rajama ja taimede eest hoolt kandma. Programmijuhid jagavad seal lastele teadmisi ja praktilisi oskusi nii aiasaaduste kasvatamise, hooldamise kui ka tervisliku toitumise kohta. «Selline õppekava on väga vajalik, kuna linnas elavatel lastel ei ole sageli võimalust oma kätt mulda panna ja ise midagi kasvatada,» rääkis lastemuuseumi juhataja Tatjana Boeva. Peenardel sirguvad peiulilled, pelargoonid, neiusilmad, kikkapuu, till ja kõrvits, peatselt peaksid seal kasvama ka basiilik ja seller. Samuti on plaanis istutada kaks mustasõstrapõõsast. Fiskars omalt poolt annab väikeste rohenäppude käsutusse lastemõõtu aiatööriistad. tallinncity.ee

joobes autojuhti tabas politsei eile Tallinnas korraldatud reidi «Kõik puhuvad» käigus.

Tallinna randades antakse lastele randmepaelad Tallinna randades on tänavugi kasutusel randmepaelad, mida lapsevanemad saavad rannavalvuritelt randa tulles oma väikelaste jaoks küsida ning mis võimaldavad laste kaotsimineku korral lapsevanemaga kiiresti ühendust võtta. 3000 silmatorkavat oranži rebimis- ja veekindlat randmepaela on linna sotsiaal- ja tervishoiuamet tellinud OÜ-lt Madlikai. Randmepaelale saab kirjutada lapsevanema telefoninumbri ja lapse nime. Randmepaelu saab Stroomi, Pirita, Kakumäe, Pikakari ja Harku ranna valvepunktides tasuta. tallinncity.ee

VHK pidas vanalinnas heategevuslikku mailaata

Tallinna linnavalitsus kavatseb saata linnavolikogusse noorsootöö teenuste korraldamist reguleeriva määruse eelnõu, mille järgi likvideeritakse Tallinna Noorsootöö Keskus. Noortekeskuste tööd hakkavad korraldama linnaosavalitsused ning ülelinnalisi noorsootöö programme Tallinna spordija noorsooamet. Ümberkorraldustega ei koondata ühegi Tallinna noorsootöötajat ega suleta ühtegi praegu noortele avatud keskust. «Tänu muudatustele kasvab mobiilsete noorsootöötaja-

te arv, noortele suunatud teenuste maht ning tagatakse igas linnaosas kvaliteetne noortekeskuse teenus. Eelnõuga muutub noorsootöö teenuste juhtimine tõhusamaks,» selgitas keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvart. Eelnõu järgi on linna noorsootöö teenustel edaspidi kaks põhisuunda: noortekeskuse teenus, millega tagatakse noortele sobiv keskkond vaba aja sisustamiseks, ning ülelinnalised noorsootöö programmid, mis keskenduvad noorte osaluse, töötuse ning tervisekäitumise teemadele.

«Praegune segasüsteem, kus viis noortekeskust tegutsevad linnaosade all ning kuus noortekeskust on Tallinna Noorsootöö Keskuse hallata, ei võimalda teenust ühtlaselt heal tasemel arendada. Seetõttu on oluline, et Tallinna-suuruses linnas, kus võimalusi noortele on palju, tuleb noortekeskuste roll selgemalt määratleda, kui seda seni tehtud,» põhjendas Kõlvart. Eelnõu vastu võttis eelmisel nädalal sõna Eesti noorsootöötajate ühenduse juhatuse esimees Peeter Taim, kes ütles ERRi raadiouudistele, et uus la-

hendus ei pruugi olla kuigi hea, sest Lasnamäel, kus noorsootöö läks linnaosavalitsuse juhtimise alla kaks aastat tagasi, on nüüdseks kadunud noortekeskusest tasuta vaba aja veetmise võimalus. «Tegelikult muutus avatud noortekeskus huviringide majaks. Kuidas hakkavad seda tööd üles ehitama teised linnaosavalitsused, kellele langeb lisakohustus majandada noortekeskust, see oleneb väga palju nii linnaosa juhtidest kui ka ametnikest,» rääkis Taim. BNS / ERR Uudised

POSTIMEES.EE

Tallinn lõpetab noorsootöö keskuse tegevuse

Läinud nädalavahetusel rõõmustas pealinlasi vanalinnas peetud vanalinna hariduskolleegiumi (VHK) ja Miikaeli Ühenduse traditsiooniline heategevuslik mailaat, millega koguti rekordiliselt ligi 14 700 eurot. Ka laadal korraldatud oksjonil tehti rekord ja koguti 4627 eurot. tallinncity.ee foto: erakogu

Kood avab fotogalerii mailaadast.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

MAJANDUSLANGUS. Soome majandus on langenud kaks aastat järjest ning mõned ka

Komisjon lükkas LNG terminali arutamise edasi Euroopa komisjon lükkas nädala võrra edasi tänaseks kavandatud kohtumise, kus Eesti ja Soome pidid LNG terminali rajamises kokku leppima. Alexela Energia püsib kursil, et rajada kohe esimeses järgus Paldiskisse 160 000-kuupmeetrine LNG terminal. e24.ee

Margus Linnamäest sai BNSi ainuomanik

OMX TALLINN

majandusajakirjanik

793,25 ▼ –0,68%

800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

II 2014

Soome majanduse Nokia tõnis oja

Margus Linnamäe MM Grupi tütarettevõte UP Invest omandas möödunud nädala lõpus täisosaluse BNSi omavas Uudisvoog OÜs. Kui mai alguses omandas UP Invest 55-protsendilise osaluse Uudisvoog OÜs, siis reedel ostis firma Ilmar Kompusele kuuluvalt Koha Capitalilt ka ülejäänud 45 protsenti. e24.ee

1000

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

4,26 ▼ –15,98%

IV 2014 VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 +9,52 Baltika 0,450 +3,45 Ekspress Grupp 1,020 0 Harju Elekter 2,660 -2,92 Järvevana 0,701 +0,14 Merko Ehitus 6,990 0 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,900 -3,06 Premia Foods 0,670 +2,29 Pro Kapital Grupp 2,680 0 Silvano Fashion 1,950 0 Skano Group 0,950 0 Tallink Grupp 0,780 -0,51 Tln Kaubamaja 4,820 +0,63 Tallinna Vesi 13,100 -0,76 Trigon Property 0,495 0

2.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,4714 +0,54 Hiina jüaan 8,5043 +0,02 Jaapani jeen 138,9400 +0,42 Kanada dollar 1,4786 +0,28 Leedu litt 3,4528 0 Norra kroon 8,1605 +0,22 Poola zlott 4,1393 -0,04 Rootsi kroon 9,1027 +0,22 Rumeenia leu 4,3878 -0,35 Šveitsi frank 1,2214 +0,08 Suurbritannia nael 0,8129 -0,02 Taani kroon 7,4640 0 Tšehhi kroon 27,4820 +0,04 Ungari forint 302,8100 0 USA dollar 1,3611 +0,03 Venemaa rubla 47,4905 +0,38

bns

oome majandus toibus globaalsest finantskriisist väga lühikeseks ajaks, kasvades kriisijärgselt vaid 2010. ja 2011. aastal. Eelmisel kahel aastal kahanes majandus kokku peaaegu 2,5 protsenti ning töötuse määr on kasvanud enam kui kaheksale protsendile. Statistikaamet avaldab Soome esimese kvartali majanduskasvu ülehomme, aga esialgse prognoosi kohaselt oli langus 0,4 protsenti. «Selleks et aru saada, et ma-

janduskasv ja selle väljavaade on kehv, ei pea omama majandus- või astroloogiakraadi,» ütles Soome väliskaubandusminister ja uus peaministrikandidaat Alexander Stubb aprilli alguses Reutersile. Ökonomistid vaidlevad selle üle, kas sel aastal on tulemas ka kolmas langusaasta. «Paistab, et Soome majandus langeb kolmandat järjestikust aastat,» kirjutas Nordea panga ökonomist Pasi Sorjonen mõne nädala eest klientidele. «Eksport esimeses kvartalis kasvu ei ergutanud, jaemüük on olnud nõrk ja pole mingeid märke, et investeeringud kasvavad – majanduskasvu põhjusi pole endiselt,» lisas ta. Majanduslangus ajal, mil teiste sarnaste riikide majandus kasvab ja tööpuudus kahaneb, tähendab seda, et põhjanaabri-

te majandusel on tegemist sügavate struktuursete probleemidega, kirjutas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) eelmisel nädalal avaldatud raportis.

Selleks et aru saada, et majanduskasv on kehv, ei pea omama majanduskraadi. Soome uus peaministrikandidaat Alexander Stubb

Soome eksport kahanes infotehnoloogia- ning puidu- ja paberitööstuses, aga lisaks sellele on eksporti kahandanud asjaolu, et palgakulud on riigis kasvanud ajal, mil tööjõu tootlikkus on kahanenud. Soome majandusministeeriumi hinnangul on sealse tööstuse lisandväärtus võrreldes 2007.

aastaga kahanenud veerandi võrra. «Nokia pidu on nüüdseks läbi,» ütles majandusminister Jan Vapaavuori. Kuue aastaga on elektroonikatööstus, mille veduriks on poolteist aastakümmet olnud Nokia, kaotanud üheksa miljardit eurot lisandväärtust, paberi- ja metsatööstus 1,5 miljardit, selgub majandusministeeriumi eelmisel nädalal avaldatud raportist. Kui eelmise sajandi üheksakümnendate algul toimunud suur majanduskriis, lama, lahendati paljuski marga devalveerimisega, mis suurendas ekspordi konkurentsivõimet, siis nüüd seda enam teha ei saa. Ministeeriumi hinnangul peab Soome majandus liikuma puhtalt tootmisest teenuste pakkumise suunas. Mõned ettevõt-

POSTIMEES, 3. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Brüssel keelitab Eestit targalt kulutama

rdavad, et lisandub ka kolmas langusaasta.

pidu on lõppenud ted on seda juba teinud. Soome viimaste aastate üks edukamaid ettevõtteid, liftitootja Kone teenib poole oma tulust teeninduslepingutega, mis hõlmab nii hooldust kui ka liftide moderniseerimist. Nagu sellest veel vähe oleks, tuli esimese kvartali lõpus Ukraina kriis, mis mõjutab Soome majandust väga tugevasti. Kümnendik Soome ekspordist läheb Venemaale ning selle maht kahanes idanaabrite majanduskasvu aeglustumise ja rubla nõrgenemise tõttu juba enne kriisi. Majanduslangus toob endaga kaasa maksutulude kahanemise, mistõttu oli Soome valitsus sunnitud kokku hoidma 5,5 miljardit eurot, vastasel korral oleks riigi võlakoormus käest ära läinud. Kärped puudutavad peaaegu kõiki inimesi. IMFi värske raport hoiatab

siiski kasinuspoliitika ja eelarvetasakaalu liigkiire elluviimise eest. Liigsed kärped võivad pärssida majanduskasvu taastumist. Fond ennustab põhjanaabritele selleks aastaks 0,3-protsendilist majanduskasvu. IMFi soovitus sobib hästi Soome järgmisele rahandusministrile, kõigi eelduste kohaselt järgmisel kuul ametisse astuvale sotsiaaldemokraadile Antti Rinnele, kes on teatanud, et soovib märtsis kokkulepitud nelja-aastase kärpeplaani üle vaadata. «Peame keskenduma sellele, mida me saame teha majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive suurendamiseks,» ütles Rinne. «Kevadel otsustatud 600 miljoni euro suurune majanduse stimuleerimise pakett on hea algus, aga see pole piisav. Peame juunis jõudma kok-

kuleppele kasvuplaani laiendamiseks,» lisas ta. Soome on Luksemburgi ja Saksamaaga ainsad kolmest eurotsooni majandusest, kellel on kõrgeim AAA krediidireiting. Aprilli alguses ütles üks kolmest suuremast reitinguagentuurist Standard & Poor’s, et üks kolme vastu on võimalus, et Soome oma tippreitingu kaotab. Võlakoormuse vähendamiseks ja tippreitingu säilitamiseks tegi Soome valitsus otsuse müüa sel ja järgmisel aastal riigile kuuluvate ettevõtete aktsiaid kokku 1,1 miljardi euro eest. Esimene müügiotsus tuli eelmisel nädalal – riigile kuuluv maanteede ja raudtee-ehitaja Destia müüdi 148 miljoni euro eest kohalikule erakapitalifondile Ahlström Capital. Kuuldavasti olid osta soovijate hulgas ka Austria Strabag ning meie turult

kadri inselberg

kadri.inselberg@postimees.ee

lahkuv Skanska. «Ilmelt oleks Destia müümine välisettevõttele poliitiliselt keeruline,» kommenteeris müüki Reutersile investeerimispanga Pohjola Markets analüütik Matias Rautionmaa. Milline ettevõte või millised aktsiad järgmisena müüki pannakse, pole teada, kuid valitsus on öelnud, et suur osa loodetavast müügitulust tuleb ilmselt riigile kuuluva varahaldusfirma Solidium aktsiate müügist. Solidium haldab riigile kuuluvate börsiettevõtete aktsiaid kogumahus kaheksa miljardit eurot. Soome riigil on osalus 15s suures Helsingi börsil noteeritud firmas ja veel 44 ettevõttes. Kaks suurimat on 12-protsendiline osalus kindlustus- ja investeerimisfirmas Sampo ning 10-protsendiline osalus telekommunikatsiooniettevõttes Telia Sonera. Kuu aega tagasi ütles Soome rahandusministeerium, et plaanib müüa Solidiumi portfellist aktsiaid 460 miljoni euro eest.

Euroopa Komisjon avalikustas eile ettepanekud liikmesriikidele. Kui viimasel paaril aastal on Eesti olnud pailapse rollis ja meie eelarvepoliitikat on kiidetud, siis tänavu hoiatab Brüssel siiski meid võimaluse eest kalduda kõrvale stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest. Komisjon märgib soovitustes, et Eesti struktuurne eelarvepositsioon halveneb tänavu eeldatavalt 0,1 protsendipunkti võrra SKTst ning kaldub seega 0,3 protsendi võrra kõrvale stabiilsusprogrammist. Lisaks näeb komisjon ohtu kalduda kõrvale kulutuste eesmärgist sel ja järgmisel aastal. Komisjon soovitab tugevdada 2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse tekkivat lõhet, mis osutab riskile kalduda oluliselt kõrvale stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest. «Tugevdada oluliselt eelarvestrateegiat, et tagada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamine 2015. aastal ja selle järgimine edaspidi. Täiendada eelarvetasakaalu reeglit siduvamate mitmeaastaste kulueesmärkidega keskpika perioodi eelarveraamistiku raames ja jätkata avaliku sektori kulutuste tõhustamist,» seisab soovitustes. Teised soovitused on sarnased eelmiste aastate omadega. Komisjon muretseb endiselt Eesti tööturu ja hariduse olukorra pärast. Eestil tuleks madalapalgalistele töö-

tajatele suunatud meetmete kaudu innustada neid töötama ning aidata tööturust eemaldunud inimesi. Lisaks tuleks Eestil suurendada perepoliitika efektiivsust ja kulutõhusust ning samal ajal paranda lastehoiuteenuse kättesaadavust ja nendele juurdepääsu. Euroametnike soovituste järgi tuleb Eestil tagada haridus- ja koolitussüsteemi vastavus tööturu vajadustele, tõsta oskuste ja kvalifikatsiooni taset, laiendades elukestva õppe meetmeid ja süstemaatiliselt suurendades osalust kutsehariduses ja -koolituses. Prioriteet peaks olema teadus ja innovatsioon ning arendada tuleks ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd. Kui varasemalt on komisjon soovitanud Eestile energiatõhususe parandamiseks automaksu, siis seekord keskendutakse soovitustele muuta energiatõhusamaks elu- ja tööstushooned. Samuti soovitatakse aidata kaasa ühistranspordi populaarsusele ja soodustada Balti energiaturgude paremat integreerimist. Puudutamata ei jäeta ka kohalikke omavalitsusi, kelle tulud ja neile pandud kohustused tuleks komisjoni hinnangul paremini tasakaalustada. Rahandusminister Jürgen Ligi oli hinnangutega päri. «Eesti peab komisjoni ettepanekuid ja kogu majanduskoordinatsiooni oluliseks ning üldiselt on meie hinnangud sarnased,» kommenteeris Ligi.

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

HIINA. 25 aasta eest surus sõjavägi Pekingi Tiananmeni ehk Taevase Rahu väljakul veriselt maha demokraatiameelsete väljaastumise.

Punarežiim püüab kustutada mälestust veresaunast

Euroopa Komisjoni energeetikavolinikku Günther Oettingeri teatel on South Streami kõnelused peatatud.

Ukraina mässulised ründasid piirivalvebaasi Ukraina idaosas alustasid mässulised ööl vastu eilset rünnakut Luganski äärelinnas asuvale piirivalvebaasile. Eile keskpäevaks olid kokkupõrked lakanud, sest pooled olid ohvrite evakueerimiseks kokku leppinud vaherahus. Surma sai vähemalt viis separatisti, viga kaheksa sissi ja kuni kümme piirivalvurit. Varasema teate järgi asus sadakond relvastatud isikut kella 00.30 paiku piirivalve valitsuse juures positsioonidele. Esimene rünnak algas kell 04.00 ja kestis umbes 40 minutit, ründajad tulistasid püstolkuulipildujast ja granaadiheitjatest, ütles piirivalve. Nii see kui ka veel kaks rünnakulainet löödi tagasi, seisis teadaandes. Piirivalve teatel kasvas ründajate arv mõne tunniga 400ni. Piirivalve palus abi, kuid appi saadetud hävituslennuk ei saanud anda linnas täppistuld. BNS

inimest

sh neli last, uppusid Kambodžas kaevu, kui nad üritasid päästa kaevu raha järele roninud 11-aastast poissi.

Egiptuse kohus mõistis 43 islamistile vanglakaristuse Egiptuse kohus mõistis meeleavaldustel puhkenud vägivalla tõttu 28-le kukutatud islamistliku presidendi Mohammed Morsi toetajale tagaselja eluaegse ja 15-le kolmeaastase vangistuse. Kairost lõuna pool asuva Fayoumi kohus langetas eile esimese otsuse Morsi kukutamise järel puhkenud meeleavaldusi puudutavas süüasjas. Kohtualused tunnistati süüdi sabotaažis ja teede tõkestamises. BNS

Palestiina ühtsusvalitsus alustab tööd Palestiina president Mahmoud Abbas (pildil) vannutas eile ametisse rivaalitsevate parteide ühtsusvalitsuse. Tehnokraatide valitsusse kuulub 17 ministrit, neist viis Hamasi kontrolli all olevast Gaza sektorist. Abbasi juhitud Fatah ja islamistlik Hamas allkirjastasid aprillis aastaid kestnud rivaalitsemise järel leppimispakti ja lubasid alustada tööd sõltumatu tehnokraatide valitsuse moodustamiseks. Hamasi ja Fatah’ pikaajalised pinged kulmineerusid 2007. aastal, kui Hamas haaras Gazas võimu. Sellele järgnenud lepituskatsed nurjusid. Iisrael on nimetanud Palestiina ühtsusvalitsuse loomist surmahoobiks Lähis-Ida rahukõnelustele, kuna Hamas ei ole seni veel tunnustanud Iisraeli riigi õigust eksisteerida. BNS

India sai uue osariigi India lõunaosas moodustati eile ametlikult uus osariik Telangana. Riigi 29. osariigi sündi tähistati keskööl ilutulestikuga. Telangana peaministriks vannutati Kalvakuntla Chandrashekar Rao, kes on uue osariigi nimel pidanud näljastreiki. Telangana lõi lahku Andhra Pradeshi osariigist. Separatistid väitsid aastakümneid, et sisemaal asuv Telangana piirkond on rannikupiirkondadega võrreldes unarusse jäetud. Telanganas elab umbes 35 miljonit inimest. Uue osariigi pealinnaks saab India IT-keskus Hyderabad, mis jääb veel kümneks aastaks ka Andhra Pradeshi halduskeskuseks. BNS

jürgen tamme välisuudiste toimetaja

«Ma jään endalt alati küsima, miks mina ei surnud. Ma usun, et teen seda kogu oma ülejäänud elu,» ütles 1989. aasta kevadsuve sündmuste päevil protestijate seas esile kerkinud Örkesh Dölet, rohkem tuntud kui Wu’erkaixi. «Ma annan endast parima mäletamaks süüd ja püüan mõista nende unistusi, kes sel ööl surid.» 46-aastane uiguuri päritolu Wu’erkaixi on sunnitud elama dissidendina 1949. aastal lõppenud kodusõja järel Mandri-Hiinast eraldunud Taiwanis, mis sarnaselt Hiina Rahvavabariigiga väidab end olevat Hiina riigi legitiimne valitseja. Tagaotsitavana, keda kodumaal ootaks ees karm karistus, on Wu’erkaixil Mandri-Hiinasse pääsemine võimatu. 25 aasta eest nõudis Wu’erkaixi koos teiste tudengite, haritlaste ja tööliste, kuid ka kompartei liikmete ning isegi politseinikega Pekingis ja sadades teistes linnades sõnavabadust, demokraatlikke valimisi ning lõppu kompartei korruptsioonile ja karmi käe poliitikale. Kommunistlik režiim purustas aga relva jõul nende lootused. Wu’erkaixi oli sunnitud kättemaksu hirmus põgenema esmalt Hongkongi ja seejärel Prantsusmaale. Pärast aastatepikkust vahepeatust Ühendriikides jõudis ta lõpuks Taiwani. «Ma pean ennast endiselt demokraatiaaktivistiks, aktiivseks dissidendiks. Kuid selle eest kahjuks palka ei maksta, mistõttu pean leidma teise viisi oma pere toetamiseks,» ütles investeerimispankuri ja poliitikakommentaatorina töötav kahe lapse isa uudisteagentuurile AP. Wu’erkaixi sõnul on ta tundnud, et ülejäänud maailm on Hiina kommunistlikele valitsejatele alla vandunud ja reetnud demokraatia idee. «Kuid meie, Hiina demokraatia aktivistid, soovime oma pooleliolevat missiooni jätkata ja see lõpetada,» ütles ta. Lisaks sellele, et Wu’erkaixil on keelatud kodumaale naasta, pole ta alates põgenemisest näinud oma vanemaid. «See, et sa ei saa näha oma vanemaid ega naasta riiki, millest sa nii väga hoolid, on väga valulik, karm ja ebaõiglane,» ütles Wu’erkaixi. «Kuid mu vanemad, keda ma pole nii kaua näinud, on teinud minust inimese, kes teeb õiget asja. Ja ma tean, et see, mida ma tegin 1989. aastal, oli õige,» lisas ta. 1989. aastat peetakse eriti väljaspool rahvavabariiki Hiina lähiajaloo üheks olulisemaks sündmuseks. Hiina võimud püüavad aga intsidenti, nagu seda tänapäeval riigis ametlikult kutsutakse, inimeste mälust kustutada. Nii ei toimu ka tänavu, veresauna 25. aastapäe-

Tiananmeni veresauna 25. aastapäev 1989. aasta 3. juunil alustasid Hiina RV väeüksused Pekingi Tiananmeni protestimeeleavalduste verist mahasurumist. Hiina võimude teatel sai kokkupõrgetes surma umbes 200, teistel andmetel aga hinnanguliselt 3000 inimest. 1 km

Suur Rahvapalee

Muxidi

Keelatud linn

Tiananmeni väljak

P E K I N G P E K I N G

Esimees Mao mausoleum

LÄ LÄ ÄN ÄN E- EGU GU AN AN GC GC HA HA NG NG

Praeguses olukorras, kus IdaUkrainas on kodusõjalaadsed tingimused ja Moskva ei tunnusta Kiievi valitsust, ei saa me kõnelusi jätkata.

CH AN CH G’AN AN G’A N

PROTESTILAAGER PROTESTILAAGER

«Demokraatia jumalanna» kuju Hiina rahvusmuuseum

QIA N QIA MEN NM EN

Rahvakangelaste monument Tiananmeni värav (sissepääs Keelatud Linna) Lipumast

Vibutorn Zhengyangi värav PROTESTIDE LAIENEMINE 17. apr: tuhanded inimesed kogunevad Tiananmeni väljakule leinamaks korruptsioonivastase võitluse sümbolit ja juhtivat reformisti Hu Yaobangi. 18.–21. apr: protestijate arv mitmekordistub, nõutakse suuremat vabadust, demokraatiat ja diktatuuri lõppu. 27. apr: kuni 100 000 tudengit marsivad Tiananmeni väljakule, murdes läbi politseitõketest. 15. mai: NLi liider Mihhail Gorbatšov saabub Hiinasse riigivisiidile. Protestivate tudengite tõttu tuleb ära jätta plaanitud tervitusüritus Tiananmeni väljakul. 20. mai: kuulutatakse välja sõjaseisukord. Kümned tuhanded tudengid püstitavad barrikaade ja tõkestavad julgeolekujõude. 24. mai: häbistatud võimud annavad sõjaväele käsu taanduda.

ARMEE PEALETUNG 1 3. juuni kell 20.00–22.30: tuhanded sõdurid liiguvad Pekingi kesklinna, tappes Muxidi piirkonna lähedal 36 protestijat. 2 4. juuni, 00.15–1.30: sõjaväe üksused jõuavad Tiananmeni väljakule, purustades teel protestijate vastupanu. 3 4.00–4.30: «Demokraatia jumalanna» võetakse maha. Tudengid on nõus lahkuma, ent mitmed hukkuvad tankiroomikute all.

29.–30. mai: väljakule püstitatakse «Demokraatia jumalanna» 4 Koidik: sõdurid tulistavad inimeste pihta, kes püüavad uuesti väljakule pääseda. Sporaadiline tulevahetus kestab kogu päeva. kuju, kelle pilk on suunatud esimees Mao portreele. 5 5. juuni, «Tankimees»: mees astub Chang’ani avenüül 2. juuni: partei juhtkond lepib kokku sõjalise jõu kasutamises üksinda tankide vastu. Tema saatus on endiselt teadmata. protestijate laialiajamiseks. © GRAPHIC NEWS

val Hiinas ühtegi avalikkusele teadaolevat mälestusüritust. Võimude kampaaniat võib pidada edukaks. Nii puudub paljudel noortel arusaam, mida 1989. aasta sündmused tähendasid. «Ma tean, et see võib olla oluline, kuid ma ei tunne seda,» tunnistas sama aasta juulis veriste sündmuste toimumispaiga – Pekingi Tiananmeni väljaku – lähedal asuvas haiglas sündinud Steve Wang. Tema sõnul ei rääkinud vanemad ega õpetajad talle midagi väljaastumistest ja esmakordselt kuulis ta sellest ühe oma tudengist sõbra käest. «Ma olin üsna uudishimulik ja tahtsin selle kohta teada. Kuid ma ei leidnud midagi,» selgitas Wang, kes Inglismaal õppides nägi esmakordselt kuulsat videosalvestist, kus tundmatu valges särgis mees astus 5. mail Tiananmenil vastu tankikolonnile, sundides selle peatuma. «Sellest on möödunud pal-

Näiteks Hiina internetientsüklopeedias Baidu puudub 1989. aasta sündmuste kohta sissekanne.

ju aega ja Hiina sellest enam ei teavita,» ütles Wang, kelle sõnul pole toonastest sündmustest enam mingit põhjust rääkida. «Nüüd soovib välismeedia sellest suurt numbrit teha. Nad räägivad Hiinast negatiivseid asju,» märkis ta. Sarnaselt Wangiga on ka paljude teiste Hiina noorte jaoks Tiananmeni sündmused midagi, mida nad ei suuda mõista või mis neid lihtsalt ei huvita. «Ma ei tea, millest te räägite,» ütles 20-aastane Pekingi ülikooli tudeng, kui uudisteagentuuri AFP ajakirjanik temalt 25 aasta taguste meeleavalduste kohta päris. «Põhimõtteliselt nad ei vaevu midagi rohkem teada saama,» ütles Hongkongi ajakirjandusprofessor Fu King-wa. «Isegi kui nad selle kohta uuriksid, usuvad nad valitsuse versiooni,» lisas ta. Tugeva tsesuuri tõttu puudub Hiinas 25 aasta taguste sündmuste üle avalik arutelu. Nii ei leia väljaastumiste kohta selget viidet õpikutest, raamatutest, televisioonist, ajakirjandusest ega ka internetist. Näiteks

Hiina internetientsüklopeedias Baidu puudub 1989. aasta sündmuste kohta sissekanne. Tundliku aastapäeva lähenemisest annab märku aga see, et juba mitmendat päeva blokeerivad Hiina võimud ligipääsu Google’i teenustele, suhtlusvõrgustikele ning videokeskkonnale Youtube. Inimõiguslaste sõnul on võimud aastapäevale eelnenud nädalatel vahistanud kunstnikke, ajakirjanikke, advokaate, teadlasi ja teisitimõtlejaid, kuid ka neid, kes kaotasid veresaunas oma pojad ja tütred. Ka on võimud tugevdanud pealinnas julgeolekumeetmeid, soovitades välisriikide ajakirjanikel lähipäevil Tiananmenilt eemale hoida. «Kommunistliku režiimi püsimine sõltub interneti kontrollimisest ja Hiina kodanikele ligipääsu blokeerimises välismaale,» ütles Washington Postile protestides osalenud Zhou Fengsuo, kes nüüd elab ja töötab finantsanalüütikuna USAs. Tema sõnul võiks olukorda muuta see, kui Ühendriigid eraldaksid rohkem vahendeid internetitsensuuri murdmiseks.

POSTIMEES, 3. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Kuninglik perekond

Kuningas Juan Carlos I (76)

Kuninganna Sofia (75)

Astuuria prints Felipe (45)

Astuuria printsess Letizia (41)

Kuulub Bourbonide dünastia Hispaania liini. Õppinud Zaragoza sõjaväeakadeemias ja teeninud nii mere- kui ka õhuväes. Diktaator Francisco Franco nimetas ta järgmiseks riigipeaks 1969. aastal, kuid troonile asus mees 1975. aastal pärast Franco surma. Eestit külastas kuningas 2009. aastal.

Sündinud Glücksburgide dünastias Kreeka ja Taani printsessina. Abiellus Juan Carlosega 1962. aastal. Neil on kaks tütart ja üks poeg. Õppinud arheoloogiat ja muusikat. Valdab vabalt kreeka, prantsuse ja hispaania keelt. Väljendanud vastuseisu samasooliste abielule, abordile ja eutanaasiale.

Juan Carlose ja kuninganna Sofia ainuke poeg. Lõpetanud magistriprogrammi Georgetowni ülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal ja omandanud sõjaväehelikopteri piloodi kutse. Osales 1992. aastal Barcelona olümpial Hispaania purjemeeskonnas. Kuningaks saades hakkab kandma nime Felipe VI.

Sündinud töölisklassi peres. Lahutas oma esimesest abikaasast 1999. aastal ja abiellus Felipega 2004. Neil on kaks tütart. Õppinud ajakirjandust ning töötanud nii Bloombergis kui ka CNNis. Tegi otseülekandeid 11. septembri terrorirünnakute ajal New Yorgis. Toetab aktiivselt Hispaania moekunsti.

Hispaania kuningas Juan Carlos I loobub troonist peeter raudsik peeter.raudsik@postimees.ee

Hispaania kuningas Juan Carlos I (76) teatas eile, et loobub troonist oma poja kroonprints Felipe kasuks. «Olen otsustanud lõpetada oma valitsusaja ja loobuda Hispaania kuningatroonist,» ütles Juan Carlos telepöördumises, viidates vajadusele teha uuendusi ja parandada vigu ning avada tee paremale tulevikule. Kuningas andis peaminister Mariano Rajoyle üle kirja, milles teavitas ametlikult oma otsusest. Rajoy ei täpsustanud, mil-

lal Juan Carlos troonist loobub, kuna enne on vaja kehtestada seadusemuudatused troonist loobumiseks ja 46-aastase Astuuria printsi Felipe de Borbóni troonile tõusmiseks. Valitsuskabinet koguneb täna erakorralisele istungile, et arutada kuningavahetust. Seadusemuudatuste vastuvõtmisega probleeme ei tohiks tekkida, kuna Rajoy juhitav Rahvapartei on parlamendis enamuses. Allikate sõnul olid kuninga troonist loobumise põhjused poliitilised ja mitte niivõrd seotud Juan Carlose kehva tervisega. Hispaania kuningakoda on viimasel ajal raputanud mi-

tu skandaali ning praegugi on korruptsioonikahtlusega uurimise all kuninga tütar printsess Cristina ja tema abikaasa, Palma hertsog Inaki Urdangarin. Kuningas ise sattus avaliku halvakspanu alla 2012. aastal, kui osales salaja luksuslikul elevandijahil Botswanas. Samal ajal oli majanduskriisis vaevelnud riigis tööta iga neljas hispaanlane. Selle aasta jaanuaris avaldatud arvamusküsitluste järgi oli vaid 41 protsenti hispaanlastest kuningast väga heal või heal arvamusel. Väiksemad vasakpoolsed parteid kutsusid aga eile pärast kuninga troonist loobumi-

se teadet üles korraldama referendum küsimuse üle, kas monarhiaga peaks üldse jätkama. Juan Carlose 39-aastane võimulolek oli Hispaania jaoks märgilise tähtsusega. Ta tuli võimule 1975. aastal pärast diktaator Francisco Franco surma. Juan Carlose valitsemisajal läks varem diktaatorlik riik aegamisi üle demokraatiale. Tänavu jaanuaris avaldatud arvamusküsitluse järgi soovis 62 protsenti hispaanlastest, et Juan Carlos loovutaks trooni pojale. Viimast nähakse kui progressiivset ja praktilist juhti, kes suudaks kuningakoja mainet parandada.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti on oma majandusliku ja ühiskondliku küpsuse poolest jõudnud faasi, kus edasist arengut saab toetada kapitali ja tööjõu maksustamise ühtlustamisega, leiab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder.

Eesti vajab maksusüsteemi muutust

ikaajaliselt on see tendents veelgi selgem. Ajavahemikul 1970–1980 oli enamikus arenenud riikides tööjõukulu osakaal suurusjärgus 70–80 protsenti riigi SKTst. Tööjõutasude vähenemisel on mitu põhjust, millest mõned peamised tuleks ära nimetada. Esiteks on põhjuseks globaliseerumine ehk iga riigi majanduse suurem avatus ning transpordi ja kaubanduse suurenemine, mis on võimaldanud tööjõumahuka ettevõtluse viia pigem odava tööjõuga riikidesse (viimase 20 aasta jooksul Aasia piirkondadesse). See on suurema sissetulekuga riikides tekitanud palgasurve ning vähendanud teatud sektorite tööhõivet. Teine põhjus on tehnoloogia areng, mis võimaldab tootmist aina enam automatiseerida ja väheneb vajadus tööjõu järele. Kolmandaks tuleks nimetada tööturgude liberaliseerimist, mis on võimaldanud suurendada tootlikkust ning tekitab suurema konkurentsi tööjõuturul, mõ-

Palga osakaal SKTs 60%

49,61%

50%

EL 28

Poolaa

Slovakkiaa

Leedu u

Lätii

Iirimaaa

Tšehhii

Norraa

EESTI

Luxemburg g

Horvaatiaa

Austriaa

Saksamaaa

Holland d

Soome e

Sloveeniaa

Suurbritanniaa

Island d

Rootsii

Taanii

40%

Šveitss

iimase 20 aasta jooksul on Eesti palgatöötajate osakaal kogu riigis teenitud tulust vähenenud. Ettevõtjad ja finantseerijad teenivad aina suurema osa kogu riigis loodud väärtusest. Kriitilisemaks muudab olukorra asjaolu, et võrreldes teiste arenenud riikidega moodustavad palgad kogu riigis teenitud tulust suhteliselt väiksema osa. Kas ja kuidas seda peaks muutma? Riigi sisemajanduse kogutoodangu (SKT) võib tinglikult jagada kaheks: kui suure osa kogu majanduses loodud väärtusest teenisid palgatöötajad ning kui suure osa kapitali omanikud (ettevõtjad, finantseerijad). Kui 1996. aastal moodustasid töötavate inimeste palgad (sh tööjõumaksud) Eesti SKTst 50 protsenti, siis 2012. aasta seisuga on see osakaal alla poole – 46,2 protsenti. Vähenemine on toimunud töötajale makstava palga arvelt, st tööjõumaksude osakaal on mõnevõrra kasvanud. Võrreldes riikidega, keda endale tihti eeskujuks seame (Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa jt), on palga osakaal SKTs tunduvalt väiksem. Euroopa Liidus keskmiselt on see praegu ligi 50 protsenti. Mõnevõrra erinev on olukord Norras, kus suure osa majandusest moodustab naftatööstus, mistõttu ka palkade osakaal on teiste arenenud riikidega võrreldes mõnevõrra väiksem.

30%

Allikas: Eurostat

judes pidurdavalt keskmise palga kasvule. Eesti kontekstis on see samuti mõistetav. 90ndate alguses olime olukorras, kus riik pidi Eestisse meelitama välisinvesteeringuid, mis aitaks riigi majandust üles ehitada. Samas oli inimeste palgatase madal, mistõttu välisinvestori siia meelitamiseks jõutigi süsteemini, kus ettevõtjate kasumit ei maksustata, kui seda just dividendidena välja ei maksta. Suur osa riigituludest laekus tööjõumaksudena. Nüüd oleme seadnud endale eesmärgiks muuta Eesti majandus teadmistepõhiseks ehk luua suur osa väärtusest teadmistega. Sellest tulenevalt soovime, et siia loodaks kõrgetasemelisi töökohti, tuleks tipptasemel spetsialiste ja inimeste palgad oleks Euroopas konkurentsivõimelised. Sellest, et praegu oleme eesmärgist kaugel, annavad muuseas tunnistust tuhanded Eestist lahkunud noored. Tööjõumahukatesse sektoritesse on investeeringud märgatavalt vähenenud, kuna tööjõukulu poolest ei suuda me juba praegu konkureerida Poola, Leedu või Lätiga.

uhteliselt kõrgelt maksustatud tööjõud suurendab ettevõtjate jaoks töötajate palkamisega seotud riski. Töötaja, kes soovib netopalgana saada 800 eurot, läheb tööandjale maksma 1360 eurot kuus. Tippspetsialist või tipptasemel teadlane, kelle soovitav sissetulek võib ulatuda

3000 euroni kuus, läheb tööandjale maksma 5250 eurot kuus. Loomata jäänud töökohad tähendavad kõrgemat töötusmäära, suuremaid sotsiaalseid pingeid ning suuremat koormust riigikassale mitmesuguste toetusskeemide näol. Kui vaadata Eesti maksupoliitikat laiemalt, siis maksustabki riik praegu eelkõige tarbimist ja tööjõudu ning marginaalses osas ka kapitalitulu. 2014. aasta riigieelarve kogutulust, kaheksast miljardist eurost finantseeritakse sotsiaalmaksuga 2,25 miljardit, millele tööjõumaksudest lisandub veel 325 miljonit eurot üksikisiku tulumaksu. Võrdluseks, juriidiliste isikute tulumaks (maks makstud dividendidelt) ulatub u 330 miljoni euroni. Seega, sissetulekut töötasult ja kasumilt maksustatakse praegu proportsioonis u 8:1 töötasu «kasuks».

Teadmistepõhine Eesti on ilus eesmärk, aga see vajab realiseerumiseks maksusüsteemi muutust, kuna Eesti pole enam odava tööjõu riik. Kasumi jaotamisega on probleem veel ka selles, et paljud Eestis tegutsevad suurettevõtted ei jaota Eestis dividende. Näiteks Eestis tegutsevad välispangad pole tulumaksu maksnud aastaid.

Kas ei oleks õiglasem maksustada Eestis loodud väärtust, mitte Eestis jagatud dividende või tööjõudu? Ettevõtte tulumaksuga maksustataks ettevõtete Eestis loodud kasumit, hoolimata sellest, kas see jaotatakse dividendidena välja või mitte. 2012. aastal ulatus ettevõtete kogukasum 3,58 miljardi euroni ning dividendide tulumaks ulatus 220 miljoni euroni. See teeb efektiivseks maksumääraks 6,2 protsenti kasumilt. Eeldusel, et 2014. aasta riigieelarves on valitsus dividendi tulumaksu plaaninud sama määra alusel, oodatakse 2014. aastaks ettevõtete kasumi kasvu üle viie miljardi euro. Suurusjärgu illustreerimiseks võiks öelda, et 12-protsendiline ettevõtete tulumaks kataks ära kogu üksikisiku tulumaksu ning praeguse dividendide tulumaksu.

ttevõtete tulumaksu rakendamine on esile toonud mitu probleemi. Esimene probleem on ettevõtete ja üksikisikute erinev maksustamine, st tulumaksumäär ei tohiks erineda olenevalt sellest, kas makstakse palka või dividende. Teine probleem on see, et kasum on raamatupidamislik näitaja ning selle suurust saavad ettevõtted mõjutada, eriti kui kasumit maksustatakse. Esimese probleemi lahendaks üksikisiku tulumaksu oluline vähendamine ning ettevõtte tulumaksu kehtestamine, näiteks 15 protsendi tasemel. See võimaldaks tekitada netopalkade tõusu. Eelnevalt toodud arvude taustal tähendaks see riigile tulu suurusjärgus üks miljard eurot. See võimaldab omakorda vähendada sotsiaalmaksu kolme protsendi võrra, millest tulenevalt oleks ettevõtete kasutuses enam vaba raha, millega teha investeeringuid, palgata töötajaid või teenida suuremat kasumit. Lisaks oleks tagatud, et kogu Eestis loodud kasum maksustataks ka Eesti riigis, mitte ei viidaks Eestist välja. Eesti on oma majandusliku ja ühiskondliku küpsuse poolest jõudnud faasi, kus edasist arengut saab toetada, muutes maksusüsteemi. Kui seame eesmärgiks kõrgelt haritud rahva, head sissetulekud ja laiema heaolu, siis peaksime kapitali ja tööjõu maksustamist riigis ühtlustama. Teadmistepõhine Eesti on ilus eesmärk, aga see vajab realiseerumiseks maksusüsteemi muutust, kuna Eesti pole enam odava tööjõu riik.

POSTIMEES, 3. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAAR

Õigus vägivallavabale lapsepõlvele

Hardo Pajula

Eestis tuleb periooditi vägivalda ette peaaegu igas neljandas peres jäämise pärast või on ohvril emotsionaalne sõltuvus vägivallatsejast. Kas ei tundu see viimane lause kui projektsioon ühest untsu läinud peremudelist?

On väga oluline, et ka peresisest vägivalda märgataks ning julgetaks sellele reageerida ja sekkuda, kirjutab justiitsminister Andres Anvelt (SDE).

ks poliitiline valik perevägivalla ohjeldamiseks on Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni allkirjastamine. Minult on tihti küsitud, kuidas aitab järjekordne umbmäärane ja rahvusvaheline bürokraatia kaasa sellele, et naabrite juures toimuv pidev kukepoks lõppeks. Istanbuli konventsioon sisaldab tervet pikka rida ülesandeid, mida ühel riigil naistevastase vägivalla ja perevägivalla ärahoidmiseks ja tõkestamiseks teha tuleb. Sellele dokumendile on alla kirjutanud 32 riiki. Eesti ei ole veel kahjuks nende seas, mis annab ka riiklikul tasemel võimaluse nii mõndagi ignoreerida ja kahe silma vahele jätta. Lapsed, kes on olnud vägivalla ohvrid või vägivalda pealt näinud, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas. Sellepärast on väga oluline, et vägivalda märgataks ning sellele julgetaks reageerida ja sekkuda. Kahjuks ei teata paljud ohvrid vägivallajuhtumitest politseile. Näiteks selgus laste hälbiva käitumise uuringust, et lastest, kellele oli kallale tungitud, teatas politseisse ainult 17 protsenti. Tihti ei oska laps ise hinnata vägivalla tõsidust või on põhjuseks hirm kättemaksu ja vägivalla jätkumise ees, häbisse

Vägivalla vähendamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks on juba väga palju tööd tehtud, selle tõestuseks on registreeritud vägivallajuhtumite arvu pidev kasv.

Tallinn magab turistid maha

LUGEJA KIRI

onventsiooni vastuvõtmine toob riigile kaasa lisakohustusi vägivallaohvrite abistamiseks ja vägivalda kasutanud inimestele mõeldud rehabilitatsioonisüsteemi arendamiseks, samuti muudatusi mitmesuguste asutuste tööpraktikas ja põhimõtetes. Konventsiooni peamine eesmärk on kaitsta nõrgemat poolt kõigi vägivalla vormide eest, seda nii ära hoides kui ka tagajärgedega võideldes. Vägivalla all mõeldakse igasugust füüsilist, seksuaalset ja meie seadustes veel suhteliselt tundmatut psühholoogilist vägivalda. Kaitstes emasid, toetades vägivalla all kannatavaid peresid otse ja vahetult, vähendame otseselt neis peredes kasvavate laste riski kanda vägivallapisikut edasi ka tulevikus. Kahjuks on õiguskaitsjatel tekkinud selge arusaam perevägivallast kui kuriteoliigist alles mõni aasta tagasi. Veel hiljuti mõjutati kannatanuid juhtunust ametlikult mitte rääkima, soovitati unustada toimunu ja mitte lõhkuda perekonda (loe: koormata menetlejaid!). Õnneks on selline suhtumine enamjaolt juba minevik. Ka konventsioon paneb õiguskaitsjatele kohustuse reageerida vägivallajuhtumitele viivitamatult ja adekvaatselt, pakkudes ohvritele asjakohast ja kohest kaitset. Samuti on nad kohustatud tegema ennetustööd ja koguma tõendusmaterjale. Riigil tekib kohustus toetada ja abistada organisatsioone ja õiguskaitseorganeid selles, et nad teeksid tõhusat koostööd ning võtaksid omaks ühise lähenemise naistevastase ja perevägivalla kaotamiseks. Konventsioonile alla kirjutanud riigil on kohustusi u 80 artikli jagu. Neist peamine on teadlikkuse suurendamine, kampaaniate ning programmide korraldamine koostöös kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega. Eriti tähtsaks peetakse teadlikkuse suurendamist vägivalla tagajärgedest lastele ning vägivalla ärahoidmi-

Igal aastal Tallinna külastaval enam kui miljonil turistil pole siin midagi teha. Linn peaks arendama uusi ajaveetmisviise ja pildistamisväärsusi. Keskmine turist ei viitsi muuseumis käia, vaid tahab pigem värskes õhus liikuda ja tegevust leida. Paljudel suurlinnadel on oma traditsioonid, mis turiste paeluvad. Peterburil on sildade tõstmise tseremoonia, Barcelonal purskkaevude show, Stockholmil kuningapalee vahtkonna vahetus. Tallinna vanalinnas ei toimu turisti jaoks iga päev pea mitte midagi. Meie pealinna vanimad osad pärinevad 13. sajandist, kuid selgeid ja atraktiivseid igapäevaseid traditsioone pole. Kaua sa neid maju ikka pildistad, hing ihkab midagi elavamat. Vanalinna päevad on suurepärane üritus, kuid need kestavad kahjuks vaid nädala. Keskmine turist sellepärast siia eraldi ei sõida ja tahaks väikest etendust näha ka siis, kui tema siin on. Traditsioon ei pea olema tuhandeaastane, traditsioone võib

luua igal ajal. Näiteks võiks ka meie Raekoja platsil iga päev toimuda vahtkonna vahetuse moodi tseremoonia, mida kõigil elanikel tore vaadata. Või äratada koos ajaloolastega ellu mõni vana legend või tegelane, mida siis lavastada – kasvõi Vana Toomas tuleb tornist alla. Meil on palju kummituslugusid, mis inimesi paeluvad – neist legendidest peaks tegema etendusi ja reaalselt lavastama. Inimesed ootavad meie linnalt just sedalaadi kerget ja ajalooga põimunud meelelahutust. Peale vaatamise tahavad inimesed ka ise midagi kogeda. Tallinn on merelinn, aga peale lennusadama lihtsat merega seotud tegevust või merereisi võimalust pole. Stockholmis müüakse paadireise kulla hinnaga ja sõitjatest puudust pole. Ühe atraktsioonina võiks Snelli tiigi äärest liikuda Toompea astangule ka funikulöör ehk köisraudtee. Funikulöör on paljudes Euroopa linnades peamiste vaatamisväärsuste juures. Näiteks saab Pariisis kaldraudteega Montmartre’i või Vilniuses Gediminase mäkke sõita. Tallinnas võiks viia funikulöör Snelli tiigi

se vajadustest ja tegevustest. Lisaks avalikkusele tuleb teavitustegevust suurendada ka koolides ja seda tuleb teha hariduse kõigil tasanditel. Konventsioon näeb ette kohustuse koolitada spetsialiste, kes tegelevad vägivalla ohvrite või vägivallatsejatega, et nad oskaksid kindlaks määrata vägivalla tundemärke ning seda ära hoida. Ka perevägivalda pealt näinud lapsi tuleb käsitleda kui spetsiifilist abi vajavat sihtrühma ja neile tagada nii tugikui ka kaitsemeetmed. Näiteks tähendab see varjupaikade poolt abi pakkumist nii naistele kui ka nende lastele. Ohvrite abistamise puhul seisneb põhiline muudatus selles, et toetusteenuseid tuleb ohvritele pakkuda koordineeritult, see tähendab, et erinevaid teenuseid, nagu õigusabi, psühholoogiline nõustamine, eluase, rahaline abi, haridus, koolitus jms, pakutaks koos. Samuti tuleb tagada tugiteenuste kättesaadavus ühtlaselt kõigis piirkondades.

äga oluline on julgustada vägivallaakti tunnistajat või inimest, kellel on piisavalt alust uskuda, et selline akt võidakse toime panna, teavitama sellest pädevaid organisatsioone ja asutusi (politseid, sotsiaaltöötajaid). Praegu on tunnistajad tihtipeale sama nõutud kui ohvrid, puudub julgus ja oskus sekkuda. Vägivalla vähendamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks on juba väga palju tööd tehtud, selle tõestuseks on registreeritud vägivallajuhtumite arvu pidev kasv. Ohvrid julgevad rääkida. Lisaks on riigikogus menetlemisel seaduseelnõu, mis karmistab karistusi vägivalla eest pereringis, kuritegu lapse vastu või selle toimepanekut tema juuresolekul hakatakse käsitlema raskendava asjaoluna. Justiitsministeeriumis on koostamisel uus vägivalla vähendamise arengukava, sotsiaalministeerium valmistab ette lastekaitse seaduse eelnõu jne. Istanbuli konventsioonile allakirjutamine ei ole mingi imerohi, kuid kindlasti aitab see astuda järgmise ja suure sammu vägivalla vähendamise poole. Igal lapsel on õigus vägivallavabale lapsepõlvele, ja uskuge, ta vastab samaga ka oma lastele. Reaalsus on, et vägivallaga võideldes ei kaota me seda veel täna, kuid oleme sellest vabamad järgmises põlvkonnas.

äärest Toompea mäkke Rahukohtu tänavale. Tehniliselt lihtne köisraudtee on turismimagnet ja maamärk, mille juures pilti teha. Paljud linnad on ehitise rajanud kahasse erakapitaliga ning lisaks teenib atraktsioon head piletiraha. Tallinnas on ka vähe «peab pildistama»-maamärke. Kilukarbivaade, kõiksugu vanad majad ja kirikud on toredad, aga inimene, kes siin pealiskaudselt aega veedab, ei tea nende tausta ega legende. Ilma selleta on need lihtsalt vanad majad. Meil on vaja lihtsamaid, põnevamaid ja kergemini jäädvustatavaid maamärke. Näiteks Kalevipoeg Tallinna lahes või Ülemiste järve kallasraja osaline avamine promenaadiga Lindakivi juurde. Jõukas klientuur tuleb igal aastal sadade tuhandete kaupa Tallinna, kuid peamise raha teenivad neilt hotellipidajad ja suveniirimüüjad. Kui turistidel oleks Tallinnas rohkem teha ja vaadata, siis veedaksid nad siin ka kauem aega, kulutaksid rohkem, oleksid rahulolevamad ja tuleksid jälle tagasi. martin vahter 1Partner Kinnisvara tegevdirektor

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

sja tähistati Eestis lastekaitsepäeva. Tähtpäevade puhul tahame üldiselt rääkida ainult heast ja tunda ennast halvast eemal. Samas võiks just selle päeva puhul mõtiskleda, miks on meil nii palju kaitsetuid lapsi ja õnnetuid perekondi. Nende rohkust näitavad ka uuringud. Peaaegu igas neljandas perekonnas tuleb periooditi ette vägivalda, ligi veerandis neist on laps kas kaaskannatanu või peksu tunnistaja, kolmandik tapmistest ja mõrvadest toimub peredes. Mida saame teha, märgates nõrgemat, abivajavat? Mida saab kaitsetute toetamiseks ära teha poliitik ja poliitika ning millal ja kui palju peab riik sekkuma perekondlikesse suhetesse? Paljud arvavad, et ei peagi, lahendagu oma probleemid ise, arvestamata seda, et varem või hiljem väljub vägivald üksi jäetud perest ning võib rünnata meid kõiki – koolis, tänaval, halvimal juhul tulevikus ka mõnes esmapilgul turvalises peres.

Euroopa jõulud Ma olin rabatud. See oli sel hetkel tohutu samm edasi … Ameeriklased oli otsustanud teha suuremeelse pakkumise.» Nii kirjeldas läbimurret USA ja Briti 1942. aasta läbirääkimistel Briti majandusteadlane Roy Harrod. Kahe riigi eksperdid kavandasid juba tollal sõjajärgse maailma majanduskorda. Ameeriklaste ja brittide kahepoolne kokkulepe oli vundament, millele kaks aastat hiljem rajati Bretton Woodsi mängureeglid. Nädal enne 1942. aasta jõule tegid ameeriklased ootamatult oma partneritele kingituse ning mainisid esimest korda oma lepinguprojektis «nappiva valuuta klauslit». 1930. aastate kogemus oli näidanud, et kaubanduspiirangud olid pikas perspektiivis kõigile kahjulikud. Seetõttu oli rahvusvaheline vabakaubanduskord iga riigi huvides. Tee riigisiseselt esmatähtsa täishõiveni viis seevastu läbi kogunõudlust ergutava fiskaalpoliitika. Auahned investeerimiskavad suurendasid aga nõudlust nii tööjõu kui ka impordiks vajalike dollarite järele. Kui esimene mõju oli soovitav, siis teise rahuldamiseks puudusid eksporttööstusel veel paraku võimalused. Seepärast pidi kannustav eelarvepoliitika viima paratamatult suurte kaubanduspuudujääkideni ning põhjustama lõpuks ühe või teise võtmemuutuja kohanemise. 1942. aasta läbirääkimistel käiski jutt seesuguse kohanemismehhanismi olemusest. Et riiklike investeeringute kärpimine oli sisepoliitiliselt väga keeruline, jäid sõelale välismajanduslikud muutujad: kaubanduspiirangud ja valuutakurss. Mõlema instrumendi omavoliline kasutamine oleks aga lõpuks jälle kaasa toonud selle, mille kavandatav süsteem just ära hoidma pidi. Keynesi sulest pärit brittide kava lähtus kohanemisprobleemi vastastikusest iseloomust – igale puudujäägile pidi kuskil vastama ülejääk – ja sõjajärgses maailmas asus suurim ülejääk mõistagi USA kaubandusbilansis. Britid lähtusid eeldusest, et sõjajärgsest majanduskorrast kinnipidamine nõuab ohvreid nii deebitor- kui ka kreeditorriikidelt. Nii surus Keynesi plaan automaatse kohanemise peale ka võlausaldajatele. Nimelt oleks süsteemi keskpanga rolli täitev arveldusliit trahvinud ühtviisi nii lubatust suuremate puudu- kui ka ülejääkidega riike. Esimesed oleksid seega olnud sunnitud võtma midagi ette oma liigsuureks paisunud investeeringute kammitsemisega, teised vastupidi liigselt vaoshoitud nõudluse ergutamisega.

eynesi kava järgi oleks ameeriklastel tulnud oma püsivate maksebilansi ülejääkide korral maksta sel kombel ühiskassasse 23 miljardit dollarit. Hoiuseid maksustava rahvusvahelise panga idee ei leidnud aga loomulikult suurima kreeditori poolehoidu. Keynesi arveldusliidu idee maeti kohe maha ning selle asemel moodustatud IMFi nõustusid ameeriklased sisse maksma üksnes 2,75 miljardit dollarit. Ent selle kokkuleppeni jõuti alles poolteist aastat hiljem. 1942. aasta jõulude ajal lootsid jänkid, et pääsevad veel odavamalt. Eelnimetatud nappiva valuuta klausliga lubati lihtsalt IMFi nõusolekul rakendada krooniliste kaubandusülejääkidega riikide suhtes ajutisi kaubanduspiiranguid. Sellega tunnistasid ameeriklased vähemasti Keynesi loogikat, kuigi mitte probleemi ulatust. Viimane selgus alles aastatel 1948–1951, mil jänkid Euroopa poliitilise stabiilsuse hoidmiseks siia ühtekokku 13 miljardit dollarit majandusabi saatsid. Nii osutusid Euroopa jõulud USA-le esialgu arvatust mitu korda kallimaks. Praegu kalkuleeritakse ilmselt Pekingis, kui palju raha pühadeks kõrvale panna. 1942. aasta jõulude kogemus näitab, et tuleks panna ikka varuga.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

Kivirähk saab maineka Prantsuse auhinna Andrus Kivirähki romaan «Mees, kes teadis ussisõnu» sai parima välismaise romaani kategoorias Prantsuse fantaasiakirjanduse auhinna Le Grand Prix de l’Imaginaire. Auhind on vanim ja mainekaim oma valdkonnas ja seda antakse välja alates 1974. aastast. Tseremoonia leiab aset 7.–9. juunini kestval SaintMalo raamatu- ja filmifestivalil. «Mees, kes teadis ussisõnu» ilmus Prantsusmaal JeanPierre Minaudier’ tõlkes ja kirjastuse Attila (Le Tripode) väljaandes eelmisel aastal. BNS

229

etendust andsid klounid Piip ja Tuut lõppeval teatrihooajal Eestis.

Hispaania keeles ilmusid eesti muinasjutud Madridi kirjastus Xorki andis välja valimiku Hella Aarelaiu, Esther Bartolomé Ponsi ja Albert Lázaro-Tinauti tõlgitud eesti muinasjutte «Cuentos tradicionales estonios» (2014). Jüri Talveti koostatud raamatusse on võetud kaheksa juttu Eisenilt, 11 Juhan Kunderilt, seitse Kreutzwaldilt ning lisaks kolm setu muinasjuttu. Esmakordselt ilmus valimik 1990. aastal Tallinnas kirjastuse Perioodika väljaandel. Nüüdne uustrükk sisaldab koostaja pikema saatekäsitluse. PM

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KIRJANDUS. Eestis käinud Bookeri preemia laureaat jagab end kunstniku ja käsitöölise

Kõik kunstiteosed o intervjuu

surnuna, sest siis saavad nad oma töö ära lõpetada.

janar ala

Te ei lase neil ennast määratleda, paika panna?

toimetaja

iri kirjanikku John Banville’i peetakse üheks meie aja suurimaks stiilimeistriks, Prousti ja Nabokovi töö jätkajaks. 69-aastase Banville’i «barokne lausearhitektuur» kipub esitama lugejale ultimaatumeid ja tulemuseks on, et tema raamatud kas meeldivad väga või ei meeldi üldse. 2005. aastast kirjutab Banville Benjamin Blacki nime all ka kriminaalromaane, mille peategelane Quirke on saanud enesele kehastuse telesarjaski. Kirjanik oli pühapäeval lõppenud kirjandusfestivali HeadRead külaline, mõni päev tagasi ilmus ka tema romaani «Varjutus» eestikeelne tõlge. Kui sageli te kirjandusfestivalidel käite?

Mitte nii tihti kui vanasti. Mulle ei meeldi reisida ja mulle ei meeldi tegelikult eriti teised kirjanikud. Minu arust on nad igavad. Muust nad ei räägi kui rahast või kui halvad kellegi kirjastajad on.

Monty Python jätab hüvasti Monty Pythoni taasühinemistuuri viimase etenduse «Monty Python Live (mostly)», mis leiab aset 20. juulil Londoni O2 Arenal, kannavad otse üle ka Tallinna kino Coca-Cola Plaza ja Tartu kino Ekraan. Sellega jätab komöödialegend Monty Python ehk John Cleese, Terry Gilliam, Eric Idle, Terry Jones ja Michael Palin oma publikuga igaveseks hüvasti. Sõus ei pea nende enda kinnitusel ükski Pythoni sõber pettuma, sest lavale tuuakse ainult oma parimad ja palavalt armastatud sketšid. PM

Aga kuidas fännidega kohtumised on?

Mul ei ole eriti fänne. (Naerab.) Nooremana arvasin ma, et küll on huvitav kohtuda teiste kirjanikega, aga see muutus. Muidugi on mul kirjanikest sõpru ja nendegagi tuleb kohtumisi ette, aga nad on mu sõbrad sellepärast, et nad on mulle inimestena huvitavad. Veelgi isesugusem rahvas on kirjandusteadlased. Mul on tunne, et nad eelistaksid mind pigem näha

Jah, kirjutan muudkui uusi raamatuid juurde ja see on kirjandusteadlasele suur häda. Kas te sellepärast lõite ka oma teise kirjanikumina, krimiromaanide autori Benjamin Blacki, et vett segada?

Ei, Benjamin Blacki nime all hakkasin ma kirjutama, et igapäevane leib lauale tuua. Töötasin ajakirjanikuna kakskümmend viis aastat ja ühel hetkel leidsin, et aitab küll. Uueks päevatööks saigi Benjamin Black. John Banville’i romaanide kirjutamisest ei elaks kuidagi ära?

Muidugi mitte. Kõigepealt võtab nende kirjutamine juba kolm-neli- viis aastat aega ja keegi ei maksa sulle selle eest, et sa kirjutad romaani. Benjamin Blacki raamatuid kirjutan ma aastas ühe, igal suvel, sest ma vihkan suve. Kirjutamine võimaldab mul suve üle elada. Te olete öelnud ka, et Blacki romaanide puhul huvitab teid käsitööaspekt.

Jah, Benjamin Black on puhas käsitöö. Banville üritab olla kunstnik, mida iganes see ka tähendab, ma pole päris kindel. Benjamin Black aga on puhas käsitööline, kuigi ma olen tema töö üle üsnagi uhke. Arvan, et Blacki raamatud on kirjutatud ausalt ja nii oskuslikult, kui ma vähegi suudan. Banville’i raamatud mulle jälle väga ei meeldi, sest nad kõik on läbikukkumised. Kui sa üritad luua kunstiteost, tahad sa saavutada täiuslikkust. Paraku ei ole see võimalik, sest oleme kõigest inimesed. Inime-

ne ei ole võimeline saavutama täiuslikkust. Kõik kunstiteosed on läbikukkumised, ja see on muidugi paratamatu. John Banville’i raamatutele pilku heites näengi ma ainult läbikukkumisi. Sellepärast ei taha ma neid ka üle lugeda. Kuidas te Banville’i raamatut kirjutades jõuate äratundmiseni, et nüüd on see valmis, et nüüd võin ma oma läbikukkumise kirjastajale üle anda ja rahu majas?

Kirjanikule on kahte sorti raamatuid: ühed on need, mida sa kirjutad, ja teised on need, mille sa oled lõpetanud. Kui

oled kirjutamise lõpetanud, siis saab sellest teiste omand ja minul ei ole selle üle enam õigusi, sest igaüks tõlgendab raamatut omal viisil. Mingis mõttes kirjutab iga lugeja raamatu uuesti,

Topelt John Banville. foto: liis treimann

Eestikeelsed raamatud John Banville: • «Newtoni kiri» (1990) • «Puutumatu» (2005) • «Meri» (2006) • «Varjutus» (2014) Benjamin Black: • «Christine Falls» (2012)

POSTIMEES, 3. JUUNI UUNI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ELAMUS

rolli vahel.

on läbikukkumised hea olukord, sest sa oled pidevalt valvel, ebakindel ja tundlik. 20. sajandi tähtsamatest kirjanikest kaks – James Joyce ja Samuel Beckett – olid samuti iirlased. Kui palju te end selles traditsioonis mõõdate?

Muidugi on imeline, kui on sellised suurepärased kirjanikud ja traditsioon, samuti muudab see asjad ka keerulisemaks. Joyce üritas oma teostega kõike hõlmata ja Beckett, vastupidi, välistada, nii et mõlemad tegutsesid absoluutidega. Mida see hiljem tulnutele tähendas? Pidime leidma oma viisi, kuidas hakkama saada. Joyce’i «Dublinlased» oli raamat, mis teid üldse kirjutama olevat inspireerinud.

seega on ühest raamatust liikvel nii palju versioone, kui palju on sellel lugejaid. Teie viimane raamat on kevadel ilmunud Benjamin Blacki raamat «Black-eyed Blonde», mida kirjeldatakse kui väga peent krimiromaani. Olete oma varasema peategelase Quirke’i asendanud nüüd Raymond Chandleri kuulsa detektiivi Philip Marlowe’ga. Miks te Marlowe’ otsustasite taaselustada?

Tehti selline ettepanek ja mulle tundus see olevat hea mõte. Mulle oli see huvitav väljakutse, võib nii öelda, ning raamatu kirjutamine oli väga nauditav.

Mulle oli nooruses suur avastus jah, et kirjandus võis rääkida elust niimoodi, nagu ma nägin seda olevat. See ei olnud kauboide ja indiaanlaste lugu või mõni kooliraamat, mida olin varem harjunud lugema, vaid midagi, mis rääkis tavalisest elust. Pärast seda hakkasin kohemaid kirjutama «Dublinlaste» väga halbu imitatsioone. Aga niimoodi ma alustasin tõepoolest.

Raha maksti mulle selle eest ka. (Naerab.)

Milline on teie arust Joyce’i parim teos?

Kui tähtis on teile, et olete just iiri kirjanik? Kui oluline on see iirilikkus?

Oluline on kirjutada meie inglise keele variandis, mis on väga erinev n-ö inglise keelest. Iiri inglise keel on suurepärane, väga rikas keel oma mitmetähenduslikkuse ja veidrustega. Inglise keeles ei tunne ma end eriti kodus, mis on kirjanikule väga

Televisioon ajab nüüd sama asja, mida 19. sajandil ajas romaan: räägib ühiskonnast, poliitikast ja moraalist.

«Dublinlased» ongi. Me kaotasime suure 19. sajandi romaani, mille suurepärane jätkaja Joyce oleks võinud olla, kui ta poleks vaimustunud modernismist. Tema edasised raamatud lagunesid laiali, vaatamata sellele, et seal leidus suurepärast kirjandust. Need olid mitmel moel õnnestumised, aga mitte kunstilises mõttes. Minu eeskuju on olnud Henry James. Modernism liikus kahes suunas, üks oli Henry Jamesi suund ja teine Joyce’i

oma. Mulle on sobinud rohkem James. Arvan, et viis, kuidas James oma hilisemates raamatutes teadvust kirjeldas, oli Joyce’ist palju väljendusrikkam. Mõned kirjanikud on väljendanud muret romaani kui kunstivormi tuleviku pärast. Mida teie arvate?

Mind kunstivormi tulevik muretsema ei pane, pigem teeb muret laiatarberomaani võimalik väljasuremine. 19. sajandi suur romaan ei olnud n-ö suur kunst, vaid see romaani suur õitseaeg oli seotud pigem keskklassi ja tema enesepildi ja -väljendusega. Tegemist oli suure kodanliku vormiga, mis on oma tähendust minetamas, kuna selle võtab üle televisioon. Televisioon ajab nüüd sama asja, mida 19. sajandil ajas romaan: räägib ühiskonnast, poliitikast ja moraalist. Romaan kui kunstivorm? Tõelisi kunstiteoseid tuleb selles vallas ette vähe, aga see elab edasi. Minusugused hoiavad sel elu sees. Minu arust oligi just Henry James see, kes muutis romaani kunstiks. Kas romaanikunsti peaks hindama pigem esteetilistes või eetilistes kategooriates?

Kindlasti esteetilistes. Romaanil ei pea olema mingit pistmist moraaliga, kunstiteos on midagi autonoomset ja eneseküllast. Sellepärast ma ütlesingi, et väga vähe on romaani vallas kunstiteoseid. Võtame jälle Henry Jamesi, tema teostes puuduvad viited oma aja poliitilistele olukordadele, ta tegi kunsti. Te ütlesite, et Benjamin Blacki romaane kirjutate suvel, aga on teil mõni John Banville’i romaan ka hetkel töös?

Jaa, kavatsen selle veel sel aastal lõpetada. Olen raamatu kallal töötanud kolm aastat.

in memoriam

Jaan Isotamm (19.10.1939–02.06.2014)

Mäle(s)tades Johnny B-d

he ereda mälestuse igaviku teile läinud Johnny B-st olen jäädvustanud romaanis «Tund enne igavikku». On 1969. aasta sügis. Luuleõhtu ülikooli kohvikus. Tsiteerin nüüd romaani: «Aga siis oli seal veel üks saatüripilguga luuletaja, pikad nisukarva juuksed raamimas avarat laupa ning vuntsid ja teravnev lõuahabe ümbritsemas meelast suud. «See on Johnny B,» sosistas Sirje mulle tähendusrikkalt kõrva, «ma toon sulle lugeda «Marmi», see on põrandaalune luulekogu. Ja otsekui Sirje sõnade kinnituseks tõusiski Johnny B püsti, astus kohviku rõdusaali ühes seinas oleva valgest kahhelkividest ahju ette ning ütles, et loeb mõned luuletused eelmisel aastal koostatud «Marmist». [---] Luuletus kõlas peaaegu nagu skandeeri-

tud hümn mehelikkusele, aga see oli ka selgelt kindaheitmine kassetiluulele, mida mullegi sõjaväkke lugemiseks oli saadetud.» Põranda alt, kus on iga mässaja ja teisitimõtleja ajutine kodu – aga trotsija kuvand saatis Nõukogude vangilaagris eesti rahvusliku teo eest seitse aastat vaevelnud Jaan Isotamme läbi kogu tema elu –, pääses Johnny B luuletajana valguse kätte 1971. aastal ilmunud neljamehekogus «Närvitrükk». Sealtpeale sai selgeks, et luulelukku on pöördumatult astunud nii tema kui ka teised samas kogu debüteerinud luuletajad Jüri Üdi, Joel Sang ja Toomas Liiv. Siis tuli taas võimu vaenamisest tingitud pikk paus. Kuuekümnendate põlvkonna truu järelkõndijana pidasin

Marek Tamm

Keelte poeesia Jean-Pierre Minaudier

«Poésie du gérondif (vagabondages linguistiques d’un passionné de peuples et de mots)»

T Le Tripode, 2014

einekord tabab elamus sind ootamatus paigas, näiteks prantsuskeelses keeleteaduslikus raamatus. Nii juhtus alles äsja, kui festivali HeadRead külaline Jean-Pierre Minaudier tõi kingituseks oma vastse teose «Gerundiivi poeesia». Seda võluvat esseed maailma keelelise külluse kiituseks olin salamisi lootnud, sest autori kirge grammatikate kogumise vastu olen saanud tunnistada viimased viisteist aastat. Praeguseks on ta oma Pariisi korterisse kuhjanud 1163 keeleteaduslikku raamatut, mis kirjeldavad 864 maailma keelt (teadaolevalt räägitakse praegu maailmas u 6000 keelt). Kuid asi ei piirdu kollektsioneerimisega, vaid Minaudier on kõik need grammatikad ka läbi töötanud. Eesti lugejale teeb teose hinnaliseks tõsiasi, et sadade tudeeritud keelt seast on Minaudier selgeks õppinud vaid kaks: eesti ja baski keele (lisaks nooruses õpitud inglise ja hispaania keelele). Tema huvi siinse kultuuri vastu on viinud teda tõlkima eesti kirjandust (Kivirähki romaani «Mees, kes teadis ussisõnu» tõlget on Prantsusmaal müüdud juba 15 000 eksemplari) ja kirjutama üldkäsitluse Eesti ajaloost (2007). Ja mõistagi kätkeb ka «Gerundiivi poeesia» nii mõnegi näite eesti keelest. Kuid raamatu vahelt paiskub keeli nagu küllusesarvest, kokku on Minaudier’l õnnestunud oma lühikesse teosesse põimida näiteid koguni 257 keelest. Pea iga lehekülg pakub mõne üllatava näite: !xooni keeles, mida räägitakse Namiibias ja Botswanas, on vähemalt 117 kaashäälikut, samas kui Amazonase pirahã keeles on konsonante vaid 7; mõnes Amazonase keeles pole minevikuvorm mitte üksnes tegu-, vaid ka nimisõnadel; PõhjaAmeerika athabaskani keeles välditakse igasuguseid võõrsõnalisi laene, nii et «tank» kõlab seal chidínaa’ na’ íbee’ eldõõhtsohbikáá’ dahnaaznilígíi (sõna-sõnalt «raskerelvadega varustatud sõiduk, mis libiseb mööda maad»).

oma kohuseks ajakirja Vikerkaar toimetajana kohe ka Johnny B kirjandusavalikkusesse tagasi tuua. Ajakirja teises numbris (1986, juuli) avaldatud luuletus «*keha pestakse seebi ja veega» väljendabki usku uude hingamisse, või nagu luuletuse lõpuread kõlavad: «et kaoks et alaneks harjunud pinge / ja jälle taas tõsta pinnale pea / uute ning noorte sõprade seas.» Ent Johnny B valis ajapööristeski endaksjäämise. 1999. aastal ilmunud kogutud luule «Mina, Johnny B» fikseerib

luuletajamina selle terviklikkuses, selleks et 2013. aastal talle CD-plaadil sõnad peale lugeda: «Puhka rahus, Johnny B!» Nüüd on aeg öelda seda ka Jaan Isotammele, Akadeemia kauaaegsele toimetajale ja tõlkijale. Max Weberi monumentaalsete teoste tõlgete kõrval jääb Isotamme kui tõlkija luigelennuks tähenduslikul kombel Nikolai Danilevski «Venemaa ja Euroopa» (2013). Olgem tänulikud, et saime osa nii Johnny B-st kui ka Jaan Isotammest. re in veidemann

2000. aastal sai Jaan Isotamm riigi kultuuripreemia. foto: peeter langovits

ee pole aga üksnes raamat keeltest, vaid ka keeleteadlastest, neist vapratest Indiana Jonesidest, kes ei pelga tihkeid džungleid ega lagedaid steppe, et leida üles veel üks tundmatu keel ja panna kirja selle grammatika. Omal moel on see ühtlasi apoloogia nendele kirjastajatele, keda ei kohuta mõte avaldada järjekordne 1000-leheküljeline grammatika keelest, mille kõnelejaid on vähem kui raamatus lehekülgi (ostjatest rääkimata). Ehkki nii raamatu pealkiri kui ka teema võivad esmapilgul heidutada, on «Gerundiivi poeesia» tegelikult ühe hingetõmbega loetav vaimukas tekst, mis tõenäoliselt ravib nii mõnegi lugeja koolipingist saadud grammatikatraumast. Minaudier’ kirg on nakatav ja sulg kütkestav (muide, parimad palad on teadlikult peidetud joonealustesse). Tuleb loota, et raamat tõlgitakse peatselt ka eesti keelde. Kuid vaimuka vormi taga peituvad mõned olulised sõnumid: keelte küllus on üks maailma hinnalisemaid rikkusi; keeled ei ole taandatavad mingile universaalsele struktuurile (Minaudier pillab nii mõnegi krõbeda märkuse Chomsky ja Pinkeri pihta); kõnelejate hulk ei määra keele väärtust – paljud suured keeled on lingvistilisest vaatenurgast kaunis igavad, samas kui üks tänapäeva keeleteadlaste suurimaid huviobjekte on Põhja-Austraalias räägitav kayardildi keel, mille kõnelejaid pole tõenäoliselt kunagi olnud üle mõnesaja.

16 || SPORT || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Vennad Pihod lahkusid Norramaale KAHEVÕISTLUS. Eile lahkusid vennad Kail ja Han-Hendrik Piho Eestimaalt, et hakata elama ja treenima Trondheimi suusakeskuses Norra treenerite käe all. «Kui kõik sujub, tahaks Trondheimis harjutada kogu olümpiatsükli ehk neli aastat. Paraku on raha kõigest pooleks aastaks. Loodame siiski, et meisse usutakse ning me leiame toetajaid juurde,» sõnas Kail. Pihod loodavad Norras kõvasti areneda ja maailma tipule lähemale nihkuda. «Arvame, et Eesti treenerid pole piisavalt pädevad,» tõdesid vennad. «Norrasse tuleb uusim teave kõikjalt kokku, seal suudetakse häid suusatajaid hästi hüppama panna. Trondheimis on tasemel harjutuspaigad ja trennikaaslased, kellega saame end pidevalt võrrelda.» Eesti suusalidus kahevõistluse ja hüpete alajuht Roomet Pikkor lahkus töölt, tema asemele tuli Priit Talv. Eesti kahevõistluskoondise peatreenerina jätkab Tambet Pikkor. Jaan Martinson

SPORT. POSTIMEES.EE

Andrus Veerpalu hoiab suusatajatel, ka poeg Andreasel (paremal) kurja pilku peal.

Kõik oli valesti. Brasiilia jalgpallikoondise peatreener Luiz Felipe Scolari pole rahul oma hoolealuste viimaste treeningutega.

KULTURISM

18-aastane kulturist jäi dopinguga vahele 12. aprillil toimunud VI Reval Cup & Tallinna lahtistel meistrivõistlustel meesjuuniorid physique kategoorias 3. koha saavutanud 18-aastase Lauri Ööpiku dopinguproovist leiti anaboolset steroidi stanosolooli. Sihtasutusele Eesti Antidoping saadetud vastuses võttis sportlane dopingu tarvitamise omaks ning loobus B-proovi analüüsist. 29. mail toimunud Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi istungil otsustati Ööpikule määrata kaheaastane võistluskeeld. Keeld hakkas kehtima istungi toimumise päevast, 29. maist 2014 ja lõpeb 28. mail 2016. Samuti tühistatakse kõik sportlase võistlustulemused alates 12. aprillist 2014 ehk päevast, mil ta positiivse dopinguproovi andis.

TENNIS

Kanepi ja Panova langesid konkurentsist Eesti esitennisist Kaia Kanepi (pildil) pidas eile Prantsusmaa lahtiste paarismänguturniiril kolmanda ringi kohtumise, kui koos Aleksandra Panovaga kohtuti neljanda asetuse saanud tugeva Tšehhimaa-Sloveenia paariga Kveta Peschke – Katarina Srebotnik. Kanepi ja Panova suutsid kohe avaseti kolmandas geimis vastaste servi murda ja 2:1 juhtima minna, aga seisult 3:3 kuulusid järgmised kolm geimi Peschkele ja Srebotnikule. Pärast 6:3 lõppenud avasetti jätkasid Tšehhi ja Sloveenia esindajad kindlalt ning teises setis suutsid Kanepi ja Panova võita vaid ühe geimi, tulemuseks Peschke ja Srebotniku 6:1 võit teises setis.

Bachmann sai Prantsusmaal esikoha Lõuna-Prantsusmaal Montpellier’s toimunud mainekal ekstreemspordifestivalil «The Fise World Montpellier» võitis Eesti veelaudur Martin Bachmann Masters klassis esikoha. MTÜ AK Rahinge tiimi esindanud Bachmann osales võistlusel esimest korda.

Murray ja Monfils veerandfinaalis Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgusid viimased veerandfinalistid, kelleks on Andy Murray ja Gael Monfils. Teistes veerandfinaalides kohtuvad Rafael Nadal (ATP 1.) – David Ferrer (ATP 5.), Novak Djokovic (ATP 2.) – Milos Raonic (ATP 9.), Tomas Berdych (ATP 6.) – Ernests Gulbis (ATP 17.).

foto: margus ansu

ÕPIPOISS. Andrus Veerpalu juhendab peatreeneri äraolekul Eesti koondist ja teeb seda suusatajate sõnul suurepäraselt.

Veerpalu tahab Alaveriga konkureerida. Tulevikus jaan martinson spordireporter

ndrus Veerpalu on Eesti suusakoondise treenimise vaikselt üle võtnud. Tõsi, ajutiselt, kui suur pealik Mati Alaver asju ajab või puhkusel käib. Samas on Veerpalul nii palju spordimehe hinge, et Alaverile treenerina konkurentsi pakkuda. Tulevikus. Hommik Otepääl. Jahe ja karge. Oleks paar kraadi külmem, saaks lumemasinad tööle panna. Veerpalu on hoolealused ehk distantsimehed, paar sprinterit ja poeg Andrease jooksuringile saatnud ning siirdub jõusaali harjutuskorraks ette valmistama. Kas poistel silma peal hoidma ei pea, et äkki viilivad metsa vahel? «Ei nad viili,» arvab Veerpalu veendunult. «Korvpalliromaanis» kirjutati küll, kuidas lippamise asemel põõsas istuti või paadiga üle järve sõuti. «Korvpallis võib ka pelgalt andekuse najal kuhugi jõuda, suusataja peab kõvasti tööd tegema,» veab Veerpalu näo muigele. Küsimusele, kuidas tuleks Veerpalu tituleerida, asjaosaline vastata ei oska. Ehk Eesti distantsikoondise abitreener?

«Praegu aitan ma, jah, treeninguid läbi viia, aga kui Aleksei Poltoranin Otepääle elama kolib, siis vaatame, mis saama hakkab,» selgitab Veerpalu. «Eks ma tegele Poltoranini suuskadega, kuid juhendan teda ka treenerina.» Ühesõnaga, segane värk, kuid niipalju on selge, et Veerpalu omandab tasapisi treenerikutset. «Minulgi on Veerpalult nii mõndagi õppida,» selgitas Alaver läinud nädalal enne puhkusele lendu. «Ta saab tööga suurepäraselt hakkama. Eriti siis, kui mind kõrval pole. Oli siin juhus: läksin keset treeningut kohale ja rikkusin õhkkonna ära. Veerpalu justkui kohmetus.» Veerpalu peab pika pausi ning nõustub seejärel, et Alaver on siiski boss. «Kui tema on kohal, siis ma pigem vaatan kõrvalt või olen abistaja rollis. Aitasin Alaveri ja meie suusatajaid juba mullu suvel, õpeta-

sin ja analüüsisin tehnikat ja... Mõnikord küsib Alaver nõugi. Treeningplaanid teeb tema, mina vaatan üle ja pakun kohendusi.» Mehed saabuvad metsast ning asuvad saepururajal hüppeid tegema. Veerpalu räägib, mitte ei näita harjutusi ette. Põlved eriti ei luba. Seltskond seevastu rügab himuga, nende põlved on noored ja terved. Veerpalu ei pea ergutamagi.

Korvpallis võib pelgalt andekuse najal kuhugi jõuda, suusataja peab kõvasti tööd tegema. Kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu

«Mul endal on vähemalt tunne, et sportlased kuulavad mind,» naerab Veerpalu. «Kellelegi pole vaja olnud käratada, saan leebe jutuga hakkama. Alaver, tema teeb harva ka kõvemat häält. Pigem ergutamiseks, mitte vihaselt. Siin on mul

Veerpalu hämmastav avanemine «Hämmastav, kuidas Veerpalu on paari aastaga avanenud,» kiidab Karel Tammjärv. «Nüüd annab ta täiega treeneri mõõdu välja. Varem, kui koos harjutasime, andis ta Mati Alaveri palvel mokaotsast meile nõu. Nüüd – eriti kui Alaveri pole – selgitab ta väga asjatundlikult, et mis ja kuidas.» Tammjärve sõnul pole Veerpalu ja Alaver ühest

puust voolitud. «Kaks erinevat inimest ikkagi. Andrus on noorem, temaga suhtleme teistviisi. Alaveri on raske sinatada, Veerpalu lihtsam, kuid kah mitte lihtne. Mõlemad on austusväärsed isikud.» Veerpalu treeningud toovad kõvasti kasu, kinnitab Tammjärv. «Rullsuusatrennide ajal sõidab Alaver vaid puhuti meiega kaasa, Veerpalu pide-

valt. Ta näeb meie tehnikat ja aitab pidevalt seda korrigeerida. Ning tema enda klassikasamm on võimas, väärib õppimist, nagu ka see, kuidas tõusta tippu, taluda tagasilööke ja muud säärast.» Tammjärv arvab, et Veerpalu võiks õige pea täieõigusliku treenerina tööle hakata. «Kui peaksin mingil põhjusel uue juhendaja leidma, siis valiksin kindlasti Veerpalu.» PM

arenguruumi, sest teinekord on sportlastele vaja raskemat sõna öelda. Mina seda veel ei oska.» Hüpped tehtud, algab kangisikutamine ja jõumasinate piinamine. Töö käib suhtelises vaikuses, kostavad vaid puhkimine ning Veerpalu stardi- ja finišikäsklused: «Viis sekundit! Alustame! Viis sekundit jäänud. Stopp!» Puhuti haarab Veerpalugi kangi ja rebib selle kibekiirelt viis korda rinnale. Vormi üle ta nuriseda ei saavat: «Teinekord teen jõusaalis harjutused kaasa – distantsimeestele väga alla ei jää – ja rullsuuskadel sõidan samuti koos sportlastega.» Veerpalu on optimist ja arvab, et suusameestest võib asja saada. «Nende koormused on üsna samad kui minul omal ajal, 800 treeningtundi aastas. Nojah, parimail päevil tegin ma 850 tundi ja mõni tund – minut siin lisaks, minut seal – ka peale.» Kaks ja pool tundi saab läbi. Mehed tõmbavad soojad riided selga ning sörgivad koju. Veerpalu vaatab, et jõusaal korda jääks, ja suleb ukse. «Tundub tõesti, et see töö sobib mulle,» sõnab Veerpalu oma tagasihoidlikul moel. «Miks mitte oma õpilased võtta ja proovida neid tippu viia, treenerina Alaverile konkurentsi pakkuda, aga tulevikus. Praegu pean veel kõvasti õppima ja ka Poltoranini tiimis on tegemist piisavalt. Eks ma Andreast juhenda ja mõnd asjaarmastajat jõudu mööda aita, ent suurem treeneritöö tuleb ehk hiljem.»

POSTIMEES, 3. JUUNI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Jalgpalli sünnimaa Inglismaa on seni ihaldusväärseima trofee ehk MM-tiitli saanud vaid kodusel MMil 1966. aastal. Seepärast minnakse suurte lootustega vastu pea igale turniirile.

Alati favoriidid – vähemalt enda arvates madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis «Me võidame MM-tiitli,» teatas Inglismaa koondise kõige legendaarsem juhendaja Alf Ramsey 1963. aastal, kui sai Inglismaa koondise peatreeneriks. Võidukalt lõppenud 1966. aasta MMfinaalturniiri ajal kordas ta esimese ebaõnnestumise järel oma mõtet: «Osa ajakirjanikke pole mind õigesti mõistnud, kui nad kirjutavad, et võime MMi võita. Tahan korrata, et võidame kindlasti.» Toona saatiski inglasi suur edu ja kodune finaalturniir lõppes võidukalt. Aga ka enne MM-tiitlit ning hiljem on Inglismaa koondis samuti silma paistnud enesekindlusega, kuid reaalselt pole nad enam kordagi suurturniiril finaali jõudnud. See pole siiski seganud mängijaid ja Inglismaa meediat suuri sõnu tegemast.

Ajalugu Inglaste ainsa MM-tiitli puhul tuleb ikka ja alati jutuks nn sajandi värav. 1966. aasta MM-finaalis läksid inglased vastamisi Lääne-Saksamaaga, kes alistati lisaaja järel 4:2. Finaalis seisuks 3:2 teinud Geoff Hursti tabamus küttis kirgi toona ja põhjustab arutelusid ka tänapäeval. Kõige selle keskmesse tõusis aser Tofik Bahramov, keda laiemalt tuntakse «Venemaa joonekohtunikuna». Toona ei suutnud keegi kindlalt väita, kas Hursti löögist latist alla põrganud pall ületas väravajoone või mitte, aga finaalis joonekohtunikuna tegutsenud Bahramov kinnitas, et värav oli määrustepärane. Hiljem on tema kohta liikvele läinud mitmeid kuulujutte, millest kuulsaim pärineb tema surivoodilt.

«Stalingrad,» vastas 1993. aastal manalateele läinud Bahramov väidetavalt küsimusele, miks ta luges ära inglaste värava sakslaste vastu. Ametliku versiooni järgi põhjendas ta oma teguviisi aga sellega, et inglased asusid väravat tähistama, aga sakslaste väravavaht Hans Tilkowski langetas löödult pea. 1996. aastal jõudsid Ian Reid ja Andrew Zisserman Oxfordi ülikoolis tehtud uurimistöö käigus aga järeldusele, et tegelikult jäi väravast 6 cm puudu ja tabamus ei oleks tohtinud lugeda. Bahramovi nimi on aga igavesti ajalukku raiutud ja nii on tema järgi saanud nime ka Bakuus asuv Aserbaidžaani koondise esindusväljak. Inglaste puhul võib MMidel lisaks 1966. aasta tiitlile õnnestumiste sekka lugeda ka 1990. aasta finaalturniiri, kus lõpuks saadi kirja 4. koht. Tegemist ongi üldse teise korraga, kui jalgpalli sünnimaa on suurimal jalgpallipeol poolfinaali jõudnud. Lõpuks jäid inglastele seda turniiri meenutama keskväljamootor Paul Gascoigne’i pisarad poolfinaalis Lääne-Saksamaaga. Suuri lootusi hellitasid inglased ka eelmisel kümnendil, kui nende koondises jooksis väljakule üks maailma läbi aegade kuulsamaid jalgpallureid David Beckham. Siiski ei suudetud ka jalgpalliikooni juhtimisel 2002. ja 2006. aasta MMide veerandfinaalidest enamat.

enamasti oma esitustega alt vedanud. Rooney kõrval loodetakse ründeliinis eelkõige tema tiimikaaslasele Danny Welbeckile ning Liverpoolis suurepärase hooaja teinud Daniel Sturridge’ile. Keskväljal peab palli liikuma panema tiimi kapten Steven Gerrard ning väravapostide vahel loodetakse stabiilset mängu Joe Hartilt, kes pärast sügisel Manchester Citys pingile langemist suutis siiski oma koha tagasi võidelda. Koondisesse on pääsenud ka mitu huvitavat noormängijat, kellele inglased panevad tulevikuks suuri lootusi. Eelkõige jälgitakse tänavu Premier League’is esile tõusnud andekat 18-aastast äärekaitsjat Luke Shaw’d, 19-aastast poolkaitsjat Raheem Sterlingut ja 20-aastast poolkaitsjat Ross Barkleyt.

Ootused

Staarid Wayne Rooney. Inglased võivad küll rõõmustada selle üle, et nende silme all mängivad igapäevast klubivutti jalgpallimaailma suurnimed, kuid samas jääb nende enda roll selles osas aasta-aastalt aina väiksemaks. Rääkides ülemaailmsetest staaridest, on inglastel lauale lüüa vaid Manchester Unitedi ründetäht Rooney. Siiski tasub tema puhul meenutada, et säravale suurturniiride debüüdile 2004. aasta EMil on järgnenud pettumust valmistanud tiitlivõistlused ja pigem on ManU äss koondist

Inglased loodavad eelkõige Manchester Unitedi ründestaarile Wayne Rooneyle, kuid seni ei ole 28-aastane foto: reuters/scanpix Rooney loodetud taset suurturniiridel tihtipeale näidanud.

Inglismaa koondis ja saavutused • Koht FIFA tabelis: 11. • Peatreener: Roy Hodgson

• Suurim väravakütt: Sir Bobby Charlton, 49 väravat

Inglismaa mängud 2014. aasta MMil D-alagrupis:

• Kapten: Steven Gerrard

• Maailmameister – 1966

• 14. juunil Inglismaa – Itaalia

• Rekordinternatsionaal: Peter Shilton, 125 mängu

• Olümpiavõitja – 1896, 1908, 1912 (Suurbritannia)

• 19. juunil Inglismaa – Uruguay • 24. juunil Inglismaa – Costa Rica

Finaalturniirile tagas Inglismaa pääsme Euroopa valiksarja Halagrupi võitjana. Esialgu inglaste käsi kõige paremini ei käinud, esimesest kuuest kohtumisest saadi kirja kolm võitu – kaks korda alistati San Marino ja korra Moldova – ja kolm viiki. Kahes viimases voorus suudeti aga üle mängida Montenegro ja Poola ning nii edestati Ukrainat ühe punktiga. Ootused seoses Inglismaa koondisega on tänavu üldse ühed viimaste kümnendite väiksemad. Lisaks vähestele tähtmängijatele on inglaste esitusedki viimastel suurturniiridel olnud pigem kahvatud. Tänavu saavad nad lisaks kiruda ka õnnejumalannat, kes tõi nendega ühte alagruppi nii neljakordse maailmameistri Itaalia kui ka kahekordse ilmameistri Uruguay. Nii keskenduvadki inglased peale oma meeskonna ka Uruguay tiimi ründestaari Luis Suareze tervisliku seisundi jälgimisele. Kuigi Inglismaal praegu seoses MMiga suuri sõnu ei tehta, võib kõik muutuda juba üheainsa kohtumisega. Edukas mäng Itaalia või Uruguayga tõstab kohe kindlasti kõigi huulile küsimuse, et äkki sel korral...

Tänak manitseb end tähelepanelikkusele, Kangur vahetas kaardilugejat AUTORALLI. Eesti rallisõpru

ootab ees magus nädal: neljapäeval algaval Sardiinia MMrallil on stardis koguni neli Eesti rallipaari ja kõik nad konkureerivad WRC2 arvestuses. Eesti praegune parim rallimees Ott Tänak asub sarja kokkuvõttes 10. kohal, kuid Sardiinias püüab ta oma positsiooni parandada. Samas tuleb tal võistlust kasutada kaardilugeja Raigo Mõlderiga koostöö lihvimiseks. «Koostöö parandamiseks ongi meil rallid ja siin Sardiinias on meil järjekordne võimalus edasi areneda,» rääkis Tänak Postimehele. «Peamine eesmärk on teha oma tööd nii hästi, kui oskame – mis koha see meile annab, näeme ralli lõpus.» Tänak lisas, et Argen-

tina ja Sardiinia ralli vahelisel ajal ei õnnestunud tal Mõlderiga rallisõitu harjutada. «See aeg möödus kodus töölainel,» nentis ta. Sardiinia rallist on Tänakul head mälestused. Kaks aastat tagasi võitis ta samas koos Kuldar Sikuga oma karjääri esimese ja seni ainsa poodiumikoha WRC-sarjas. «Sardiinias on miskipärast meil tõesti siiani kõik hästi sujunud ja iseenesest teed on tõesti kohati päris lahedad,» märkis Tänak. «Sellegipoolest ootab meid ees järjekordselt väga keeruline ralli, kus tuleb olla ülimalt tähelepanelik.» MM-sarjas kokkuvõttes 4. kohal asuv Karl Kruuda sõidab Sardiinias sama Peugeot 208 T16ga, millega ta kihutas ka mais Harju rallil. Toona ei suut-

nud ta autot enda jaoks päris mugavaks seadistada ning väike ebakindlus valitseb temas siiani. Lisaks kilometraažilt lühikesele Eesti meistrivõistluste etapile on Kruuda Peugeot’ roolis veetnud ka ühe testipäeva. Harju ralli järel avaldas ta lootust, et auto insenerid võtavad masina seadistamisel tema ettepanekuid arvesse. «Mul ei ole auto suhtes veel täielikku usaldust ja seepärast alustame rallit rahulikumalt,» vahendas automobilsport.com Kruuda sõnu. «Peamine eesmärk on tuua auto finišisse. Kui aga tekivad probleemid, siis kasutame seda rallit nende kõrvaldamiseks.» Kruudal on Peugeot’ga kokkulepe Sardiinia ralliks, ent kui kõik sujub hästi, soovib Kruuda jätkata selle auto roolis hooaja

Ott Tänak testis eile autot.

lõpuni. Alternatiivse võimalusena on tal tagataskus naasmine Super-2000-autosse. Just Fordi Super-2000-masinaga kihutab Sardiinias Martin Kangur, kelle kõrval istub uue

foto: facebook

kaardilugejana poolakas Pawel Drahan. Tegemist on seni Poolas ja mujal Euroopas võistelnud mehega, kellel MM-kogemused puuduvad. «Kolm päeva harjutasime

Eestis legendi koostamist, lisaks tegime pühapäeval korraliku pika testipäeva,» loetles Kangur ingliskeelse lugemisega napiks jäänud võimalusi. «Vähemalt auto suhtes on tunne hea, kuid arvestama peab ka seda, et sõidan sellise masinaga alles kolmandat rallit. Usun, et selle autoga on võimalik kiiresti sõita, kuid konkurentidega võrdluse saab alles kiiruskatsete aegu võrreldes.» Sardiinias teeb oma tänavuse MM-debüüdi ka Egon Kaur, kes sukeldub Ford Fiesta R5-auto roolis samuti WRC2 tiitli heitlusesse. Kuna hooaja jooksul läheb arvesse vaid teatud arv võistlusi, on alles rahvusvahelist hooaega alustaval Kauril kõik võimalused püüda kokkuvõttes kõrget kohta. Peep Pahv

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

KELL. Iga mööduv hetk viib meid lähemale ajale, kui kõrvuti telefonidega leiame hulga nutikaid randmepaelu ja kellasid, millel ilutsevad suurfirmade logod.

Algab nutikellade pealetung kuldar kullasepp

eriprojektide juht

i möödu enam nädalatki, kui ei räägitaks õige p ea müüg i le jõudvastest nutikelladest. Kuigi paljude väiketootjate pakutav valik on juba mõnda aega saadaval olnud, võib lähikuudel oodata mitme suure ettevõtte aktiivset turule tulekut. Selle kohta kuuleme uudiseid ilmselt juba lähipäevadel ja -nädalatel. Siinjuures tuleb muidugi märkida, et suurtest tootjatest on Samsung oma toodetega juba turul. Õigupoolest on nad oma Geari nutikellaga jõudnud juba teise põlvkonnani ja kevadel lisandus mitu uut, veidi spetsiifilisemat kella, nagu Gear Fit ja Gear Neo. Teised potentsiaalsed tootjad on aga tegutsenud ettevaatlikumalt ning on valmis oma toodetega välja tulema suvel ja aasta teises pooles. Märkimist väärivad Google, Motorola, LG, aga ka Microsoft ning Apple.

Fookus tervisel Kui mõni aeg tagasi arvati, et nutikella peamine mõte on täita osaliselt telefoni funktsioone (telefonikõned, mitmesugused meeldetuletused), saab üha enam selgeks, et suur rõhk läheb tervishoiuga seotud teenustele. Möödunud nädalal kirjutas ajakiri Forbes, et neile teadaolevalt valmib Microsoftil õige pea nutikell, mis on varustatud inimese pulssi ööpäev läbi jälgiva anduriga. See teeb kella erinevaks näiteks Samsungi Galaxy Fitist, viimasel tuleb andur pulsi mõõtmiseks eraldi sisse lülitada. Microsoft ise pole nutikella kohta kommentaare jaganud, kuid Forbesi teatel võib kell tulla müügile juba suvel. Tähelepanuväärne on see, et kui Samsungi nutikellad töötavad Samsungi enda toodetud telefonidega, siis Microsofti kell saab väga hästi läbi nii Windows Phone’i platvormi kasutavate seadmetega kui ka platvormidega iOS ja Android. Äriliselt on see samm muidugi mõistlik, kuna Windows Phone’i kasutajaskond on võrreldes kahe enam levinud platvormiga väga väike. Seega peaks nutikell aitama Microsoftil oma positsiooni mobiilsete seadmete turul parandada. Aga veel Samsungist. Kui Lõuna-Korea ettevõtte esimesed nutikellad on tihedalt seotud nende enda teiste seadmetega, siis möödunud nädalal teatas ettevõte terviseandmete analüüsile spetsialiseerunud platvormi arendamisest. Samsungi sõnul on mitmesugustest seadmetest koosnevast tervishoiuandmete kogumiseks mõeldud platvormist abi nii patsien-

dile, arstidele kui ka riist- ja tarkvaraarendajatele. Lühidalt SAMI nime kandev platvorm kogub seadmed turvaliselt pilve ja võimaldab nende põhjal teha analüüse. Ettevõte kinnitab, et andmed on kaitstud sama a kindlalt kui näiteks andmed innternetipangas. SAMI eesmärk on pannana omavahel andmeid vahetama erinevad seadmed. Näiteks ks kui inimene tuleb jooksmast, st, mõõdab süsteem termostaadi di abil ära koduse temperatuuri ja alandab seda veidi, et aidata ininimesel paremini maha jahtuda. a. Kutsumaks üles teisi arenndajad platvormiga lähemat tututvust tegema, esitles Samsung nutikella prototüüpi. See on ehitatud moodulitena ja võimaldab arendajatel lisada mitmesuguseid sensoreid vastavalt oma vajadustele. Kella näol on tegemist arendajatele mõeldud prototüübiga, mis kunagi müügile ei jõua.

Apple valmistub tulema See, et üks maailma innovaatilisemaid ettevõtteid on asunud tööle kantava elektroonika valdkonnas, on tekitanud kuulujutte juba pikka aega. Mis aga täiesti puudub, on info, kas ja millal tuleb Apple välja nutikellaga ja mida see endast kujutab. Selle artikli kirjutamise ajal polnud veel alanud Apple’i igasuvine arendajate konverents, kuid kõigi eelduste järgi on see just üritus, kus Apple oma plaanidest konkreetsemalt räägib. Nutikellalt on tähelepanu läinud hoopis platvormi iOS uuele versioonile, mis kannab järjekorranumbrit kaheksa ja kõigi eelduste kohaselt sisaldab terviseandmeid koguvat rakendust Healthbook. See võimaldab koguda andmeid oma tervise, toitumise, magamise ja aktiivse liikumise kohta. Kuna praegu müügil olevad Apple’i seadmed selliseid andmeid automaatselt koguda ei saa, on selleks vaja kõigi eelduste järgi kas nutikella või äärmisel juhul uut iPhone’i telefoni. Samuti on arvatud, et hiljutine kõrvaklapifirma Beats ost võib sillutada teed tervist jälgivate sensorite paigutamisele kõrvaklappidesse. On kindel, et sel aastal peab Apple tulema välja konkreetsete toodetega tõestamaks, et ollakse tipptegija. Ja seda kuvandit pole Apple’il kindlasti plaanis kaotada. Näiteks võttis Apple hiljuti oma nutikella arendamise meeskonda uneuuringutele keskendunud teadlase.

Google’i kellad tulekul Kui Microsofti ja Apple’i plaanid on siiani eelkõige oletused, siis enam kui kindlalt tulevad suvel oma nutikelladega välja LG ja Motorola. 25. juunil alguse saav Google’i arendajate konverents on sobiv koht ettevõttel oma platvormil põhinevate nutikellade esitlemiseks. Eeldatavasti leiavad laval oma koha nii LG G Watch kui

POSTIMEES, 3. JUUNI 2014 || TEHNIKA || 19

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Moto orola Motorola hooli hoolitseb, et kell tõesti kella moodi odi nä asuvälja näeks, ja kasuümar disaini.. tab ümarat

ka vägagi moekas, ümmarguse ekraaniga Moto 360. Viimase müügile jõudmise ajaks on pakutut juulit ja hinnaks 249 USA dollarit ehk 148 eurot. Nii Moto 360 kui ka LG G Watch kasutavad sama platvormi Android Wear, mis tähendab, et neil on suhteliselt sarnane funktsionaalsus. See tugineb suuresti teenusele Google Now, mille eesmärk on anda olulist infot siis, kui kasutajal seda vaja on. Konkureerimaks Samsungi ja teiste tootjatega, sisaldab platvorm Android Wear ilmselt ka võimalusi sportimise ja tervisenäitajate jälgimiseks. Sarnaselt Nexuse sarja telefonide ja tahvelarvutitega kavatseb tuleviks päris oma nutikellaga välja tulla Google, kuid esialgu laseb ettevõte teistel esimesed sammud teha ja esimesed vasikad aia taha lasta.

Milleks nutikell? • Lühikeste meeldetuleuletuste vaatamiseks ei tist tepea taskust või kotist lefoni otsima, neid saab näha kellalt. • Treeningul jälgib harjuarjutuse mõju ja annab märhkaku, millal peaks puhkama. lgivad • Terviseseisundit jälgivad äk sensorid annavad märku suurematest muutustest ka treeninguvälisel ajal. • Und jälgiv tehnoloogia võimaldab hinnata une kvaliteeti. • Kui omanik pikalt istub, tuletab kell meelde, et on aeg veidi liigutada, ja loeb kokku tehtud sammud.

LG läht lähtub ub oma nutikella disainis ruuduk ruudukujulisest lahendusest. fotod: arhiiv

20 || REKLAAM || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

VARIANT EESTI OÜ Telliskivi 51, Tallinn 10611, tel 508 4432, info@composite.ee www.composite.ee

AHTI VÄIN KONSULT OÜ Mustamäe tee 55, Tallinn 10621, tel 677 6760, ahti@avkonsult.ee

VOGLERS EESTI OÜ Jaama 4, Kunda, Lääne-Virumaa 44106, tel 514 5702, info@voglers.ee

Industries SIMEON TRANSPORT OÜ Paneeli 2, Tallinn 11415, tel 607 6822, info@simeon.ee

MDC MAX DAETWYLER EESTI AS Betooni 4, Tallinn 11415, tel 605 5555, mdc.est@daetwyler.ee, www.daetwyler.com

TENSI REISID AS punane PANTONE 032 must

PK OLIVER Betooni 9, Tartu 51014, tel 513 2570, koit@pkoliver.ee

Ülikooli 4, Tartu 51003, tel 734 4207, tartu@tensireisid.ee

ALFA-TOUR OÜ Roosikrantsi 21-3, Tallinn 10119, tel 644 7777, faks 641 5475, info@alfatour.ee www.alfatour.ee

WILLENBROCK BALTIC OÜ

REVAL AUTO ESINDUSED OÜ Paldiski mnt 100A, Tallinn 13522, tel 611 2032, bruno.kubja@audi.ee

Tartu mnt 173/3, Peetri küla, Rae vald, Harjumaa 75312, tel 5334 0239, vilmar.neeme@willenbrock.ee

AMINOLTE OÜ TRIIMON OÜ Aia 31-25, Jõgeva 48304, tel 511 0675, egon@triimon.ee

VIIRATSI SAEVESKI AS Vana-Võidu, Viiratsi vald, Viljandimaa 70108, tel 433 8630, info@viiratsisv.ee

KOOPIA KOLM AS Rävala pst 8, Tallinn 10143, tel 660 4664, koopia3@koopia3.ee

S.V.K VIIMISTLUS OÜ Kaare tee 52, Veibri küla, Luunja vald, Tartumaa 62220, tel 505 1270, svkviimistlus@gmail.com

VENNAD EHITUS OÜ Teguri 37, Tartu 51013, tel 736 7535 www.vennad.ee www.ehitusfoorum.com

TRENDMASTER OÜ Kodasema 19, Hüüru, Saue vald, Harjumaa 76911, tel 5621 5096, indrek@katused.eu

Papisilla küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa 86013, tel 5349 2505, aminolte@gmail.com

KUNDA NORDIC TSEMENT AS Jaama 2, Kunda, Lääne-Virumaa 44106, tel 3229 900, knc@knc.ee

VANT AS Uusküla 23, Narva 20204, tel 356 2968, info@vant.ee

postimees, 3. juuni 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater

Ugala Teater

rahvusooper estonia

Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo.

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 3.06 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

4.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova jt 5.06 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hambrugi Riigiooper)

TANNHÄUSER

R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Lauri Vasar, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Jassi Zahharov jt 6.06 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 6.06 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis

13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas

10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer MaibaumVihmar jt.

Teater Vanemuine

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

Kassitoome org 27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014 Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

Kuressaare Linnateatris 3.06 kl 11 ja 13

SUUR MAALRITÖÖ

Ellen Niit, lastele Lavastaja ja kunstnik Oleg Titov, Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov.

Kuressaare Kultuurikeskuses 3.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

Tornimäe Rahvamajas 4.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

rahva-jutud-lood-laulud Piret Päär ja Tuule Kann pilet 5/10/15/20 9.06 kl 20

Priit Strandbergi autoriõhtu segakooriga HUIK! pilet5/10/15/20 17.06 kl 20

Abraham’s Cafe pilet 5/10/15/20 18.06 kl 20

WeekendGuitarTrio pilet 5/10/15/20

Theatrumis 8.06 kl 13

TREFF: Walny nukuteater Poolast

workshop Aidas. Pilet 2.Juunis on Ait avatud 10–20 jaanilaupäeval ja jaanipäeval suletud

kontsert Eesti Kontsert

www.concert.ee

Estonia kontserdisaal 3.06 kl 19

ENSEMBLE MOSAIK

(Berliin) Solist Monika Mattiesen (flööt) Dirigent Enno Poppe Helena Tulve, Jüri Reinvere, Eduardo Moguillansky, Oliver Schneller, Enno Poppe Koostöös Eesti Heliloojate Festivaliga

Stenbocki õu

VAT Teater

4.06 kl 18

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Kontsert Eesti Vabariigi lipupäeva puhul

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 9., 10., 11.06 kl 18

’’Masohhisti pihtimus’’

Stenbocki õuemuusika “Minu laulu pidu”

ANDRE MAAKER (kitarr) MARI KALKUN (laul) Koostöös Riigikantseleiga

Jõhvi Mihkli kirik 5.06 kl 18

Õisu mõisa pargis

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

VALGED ÖÖD

Rahvusraamatukogu Tornisaalis

Estonia kontserdisaal

11.06 kl 19 Esietendus! 12., 13., 14., 15.06 kl 19

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

Vargamäe rehetares

17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Saueaugu Teatritalus

18., 19., 20., 21., 22.06 kl 19

MEE HIND

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja 3., 4., 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Tooma talu

5.06 kl 18.30

POP, mida sooviksin jagada H. Hütt ja S. Põllu

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 3., 7., 9., 10., 30.06 kl 19 5.06 kl 21 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 4.06 kl 19 Esietendus! 5., 6., 11., 12., 13., 14.06 kl 19 7.06 kl 16

NO50 Lenni

16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Suursadamas Hiiumaal 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Kuressaare Linnateatris

26., 27., 28.06 kl 19 Et keha mäletaks (Memories for Life)

Segakoor DOMESTIK

(Venemaa) www.egdm.org/domestik

5.06 kl 19

Jevgeni Mravinski nimeliselt XX rahvusvaheliselt muusikafestivalilt

MICHAEL FOYLE (viiul, Suurbritannia) MAKSIM ŠTŠURA (klaver) Beethoven, Lutoslawski, Debussy, Brahms

Palmse mõisapark 7.06 kl 18

PALMSE MÕISA MUUSIKA “Aastaajad”

TALLINNA KAMMERORKESTER Solist ja kontsertmeister Arvo Leibur Vivaldi, Piazzolla 7.06 kl 22

Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester

KOIT TOOME Dirigent Jüri Ruut-Kangur 8.06 kl 18

OOPERIGALA: ERI KLAS 75

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solistid Johanna Rusanen (sopran), Marion Elvila (metsosopran), Angelika KlasFagerlund (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Andrei Breus (bariton), Koit Soasepp (bass), Matti Salminen (bass, Soome). Dirigendid Eri Klas, Vello Pähn ja Mihhail Gerts

Lääne-Virumaa, Uusküla 13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

VABA AEG

Esna mõisas 6.06 kl 19 Esietendus! 8., 9., 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19 6., 8., 9., 13.06 Välja müüdud!

Kajakas

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port. Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

ilmub esmaspäevast laupäevani

KLOOSTRI AIDAS 3.06 kl 20

KUULAMISED: «Uputiit»

A.H.Tammsaare katkeid loevad Theatrumi näitlejad + Peeter Margus viiulil, pilet 5/10/15/20 4.06 kl 20

KALLIS ÕHTU

Tõnis Rätsep ja Henn Rebane pilet 5/10/15/20

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

8.06 kl 21

SUVEÕHTU ERI KLASIGA Pärnu Linnaorkester Tallinna Linnateatri meeskvartett, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Diana Klas Dirigent Eri Klas ja Mihhail Gerts

Niguliste 10.06 kl 19

Tartu Jaani kirik 11.06 kl 19

Kontserdisari “Eliitkontserdid” URMAS VULP 60

Urmas Vulp (viiul) Toomas Trass (orel) Tobias, A. Kapp, Süda, Eller, Tubin, Arro, Mägi Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Haapsalu kuursaal 14.06 kl 20

Haapsalu suvemuusika Villu Veski & Tiit Kalluste - the best of! «Tango Nuevo», «Põhjala saarte hääled» jt Villu Veski (saksofon), Tiit Kalluste (akordion)

14.–17. juuni IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival

Väravatorn 14.06 kl 16

“Muusika viivuks”

Henry Purcelli ja inglise XVI– XVII sajandi heliloojate looming

Ott Indermitte (bariton), Ksenia Kutšukova (sopran), Auli Lonks (klaver), Marcel Johannes Kits (tšello)

Mart Saare majamuuseum Hüpassaare

17.06 kl 18 AVO KITTASK (bariton, Kanada) NORMAN-ILLIS REINTAMM (klaver, Kanada) Tubin, Tamberg, Saar, A. Kapp, Miido

Johann Köleri kodukohtmuuseum Lubjassaare 17.06 kl 21

“VÄIKE ÖÖMUUSIKA”

Keelpillikvintett: Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul) Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Tiit Pärtna (kontrabass) W. A. Mozart. “Väike öömuusika” L. van Beethoven. Keelpillikvartett op. 8 nr 4 V. Kapp. Eleegia

Suure-Jaani gümnaasiumi aula 18.06 kl 12

V MART SAARE NIMELINE VOKALISTIDE KONKURSS Vokalistide konkursi I voor

Suure-Jaani gümnaasium 18.06 kl 17

15.06 kl 16

II VILLEM KAPI NIMELINE HELILOOMINGU KONKURSS “UUS LAUL”

Kaugete maade traditsiooniline muusika

Vanaõue puhkekeskus

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014

J. S. Bach. “KOHVIKANTAAT”

“Oriendi lummuses”

Kunstiline juht professor Andres Uibo

Olustvere leivakoda 16.06 kl 14 Suure-Jaani Muusikafestival esitleb:

“IHULE JA HINGELE” Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello)

Kapi ühingu maja 17.06 kl 12

Jaanus Siimu fotonäituse “Suure-Jaani muusikafestival 2013” avamine Musitseerib Olavi Kasemaa (saksofon). Tall, Debussy, T. Kõrvits, Thomys

Kappide majamuuseum 17.06 kl 14

FESTIVALI AVAKONTSERT

Suure-Jaani Muusikafestivali konkursside laureaadid läbi aastate:

18.06 kl 21

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Arete Teemets (sopran), Anto Õnnis (tenor) Pavlo Balakin (bass, RO Estonia), Mari-Liis Uibo (viiul) Dirigent Toomas Vavilov

NARGENFESTIVAL www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

Estonia kontserdisaal 13.06 kl 19

AVAKONTSERT

Ludwig van Beethoven – Meeresstille und glückliche Fahrt, op. 112 Ralph Vaughan Williams – Flos Campi Gustav Mahler – Sümfoonia nr 4 G-duur Malin Hartelius (sopran, Rootsi) Andres Kaljuste (vioola) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Tõnu Kaljuste

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt

Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

7.06 kl 19

22 || KUULUTUSED || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

TEL 739 0396, KUULUTUS@POSTIMEES.EE

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Veoautojuhi ADR- ja ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts kutsub 5. juunil kell 17 avalikule loengule (TÜ Farmaatsia Instituudis, 7 k, ruum 707, Nooruse 1, Tartu). Apotheka internetiapteegi juhataja Merilin Nurk räägib teemal «Internetiapteek – mis see on?». Loeng toimub kl 17–18. Seejärel vestlus ja suupisted kl 18–18.30. Võimaluse korral eelregistreerige, saates e-kirja oma osalemissoovist info@easp.ee

Müüa tiibeti mastifi kutsikad kennelis Barnedi. Info barnedi.weebly.com, tel 5662 3705. Müüa maakarja aasta ja kolme kuu vanune mullikas, samas ostan põrsaid. Tel 5563 5922.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk). Tel 5558 8070.

Kambja Vallavalitsuse 22. V 2014 korraldusega nr 156 algatati Kambja vallas Kambja alevikus Kesk tn 2a ja Kesk tn 2b maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamine kogupinnaga 0,58 ha. Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste sihtotstarbe muutmine ärimaaks ja sinna kauplusehoone ning parkla kavandamine. Kambja Vallavolikogu 8. V 2014 otsusega nr 30 tunnistati osaliselt kehtetuks Kambja Vallavalitsuse 3. I 2013 korraldusega nr 889 kehtestatud Kambja valla Pangodi küla Purde maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneering selle detailplaneeringu seletuskirja lehekülje 16 punkti 5.8. alapunktide 13 ja 14 ning punkti 5.8.1. alapunktide 2) – 4) ja punkti 5.8.1. järel paikneva märkuse osas. Põhjuseks on nimetatud punktide (ehitus-, rekonstrueerimis- ja lammutustööde etapid) vastuolu Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringuga kehtestatud ehitistealuse kogupindala piirangutega.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

www.kinnistu.ee, tel 501 7886.

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Maiga Saliste 5. X 1933 – 30. V 2014

Päikene tõuseb ja vaob, inimene elab ja kaob ... Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis ema

Ärasaatmine 5. skp. kell 13 Raadi kalmistu leinamajas. Omaksed

Tean, midagi maailmas pole kaduv, kõik naaseb kaudu kummalisi radu, surm ainult olemisest teise retk. (A. Alliksaar)

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Estra Kauksi

Teatame oma armsa õe

(sünd. Sein) 16. VII 1925 – 1. VI 2014

20. XII 1920 – 30. V 2014

Agnes Arumetsa

Leinavad omaksed.

Leinavad lapsed Tiiu ja Udo peredega. Ärasaatmine 4. skp. kell 13 kodust Vanaussaia külast Alatskivi kalmistule.

surmast ning avaldame kaastunnet lastele ja lastelastele peredega. Ärasaatmine pereringis. Õed peredega

Selvi Salumets

Lahkunud on meie armas abikaasa, isa ja vanaisa

Helmut Kees

Mis aitaks hüüe, ära mine veel ... Mälestame

13. VI 1930 – 29. V 2014

Mati Kivi

Leinavad abikaasa ja poeg perega.

Sügav kaastunne omastele. Osaühing Anu Ait

Vaikib rõõm ja mure ... kõigest jääb järele miski, mis ei sure ... Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis ema, ämm, vanaema ja vanavanaema

Leili Männik

18. XII 1925 – 30. V 2014

Soe kevad võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda. Kallist vanaema

Ella-Marie Kriisat 2. VI 1923 – 30. V 2014

Teatame kurbusega meie kalli

On lahkunud kallis

Kallid Tiiu, Udo ja Melloni pered, siiras kaastunne ema, vanaema, ämma ja õe

Ilmar Põder Leinab õde perega.

Teatame kurbusega meie kalli

Maria Muhhortova

surmast.

surma puhul. Heidi, Ants poegade peredega

Lesk ja lapsed peredega

Mart Reim

kaotuse puhul. Eda ja Piret perega

Südamlik kaastunne Tiiu Valdmaale armsa isa surma puhul. Eesti Maaparandajate Selts

Südamlik kaastunne Linda Villerile perega ema, vanaema ja ämma

Johannes Muromets

Südamlik kaastunne Tiiu Valdmaale armsa isa

Mälestame muhedat naabrimeest. Avaldame kaastunnet Evile, Urvele, Avole, Ainile ja teistele lähedastele. Majanaabrid

Helju Kaev

Üks küünal kustus, üks eluraamat sulgus ...

Urni ärasaatmine ja muldasängitamine toimub 7. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumi väikeses kabelis. Omaksed

Leili Männik Siiras kaastunne Imbile ja Heilile peredega. Kersti ja Mare lastega

Avaldame südamlikku kaastunnet õpetaja Anitale

Avaldame kaastunnet õpetaja Liinale armsa ema

Endel Kalmuse

Valentina Nurmise

kaotuse puhul. Merivälja kooli VIa klassi lapsed vanematega

surma puhul. Sinilinnu rühma lapsed ja vanemad

kaotuse puhul. Naabrid Raivo ja Rein Käreverest

Lahkus igavikku

Ene Nõu

Mart Reimi surma puhul. Põllumajandusameti Tartu keskuse maaparandajad

Südamlik kaastunne Vaidole isa

Jaak Tenissoni surma puhul. Kolleegid AS A. Le Coqi villimisliinidelt

Raivo Reni surmast. Ärasaatmine 6. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis. Lapsed

kaotuse puhul. Sõber purjelaevade päevilt Ralf

On lahkunud meie kallis tädi

Maiga Saliste

Laos Vahi

Mõni hetk on elus valusam kui teine ... Sügav kaastunne vanematele poja

Tanel Õunapuu

Mälestavad õelapsed.

kaotuse puhul. Leinavad Voldemar ja Aiveli lastega.

Martin Tall

Südamlik kaastunne Virvele ja Toomasele kalli poja

Mälestame kauaaegset hinnatud õppemeistrit. Sügav kaastunne lähedastele. Eesti Maaülikooli maaehituse osakond

Eevi Prääm

18. XII 1923 – 29. V 2014

Avaldame kaastunnet Alarile ema surma puhul. Kolleegid Scania Eesti aktsiaseltsist

Martin Tall Mälestame unustamatut tädipoega. Malle, Tiia, Avo

Siiras kaastunne Merikesele, Anule, Toomasele ja Urmasele peredega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Teatame kurbusega meie kalli isa

Ärasaatmine 4. skp. kell 12 Tartu Baptisti kalmistul (Põllu tn). Lähedased

17. II 1938 – 28. V 2014

Marje Vooro

13. IX 1945 – 2. VI 2014

Selvi Salumetsa

surmast. Ärasaatmine 4. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis. Muldasängitamine Rahumäe kalmistul. Omaksed

Ellen Madala

2. XII 1931 – 30. V 2014

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea.

22. V 1933 – 30. V 2014

Avaldame kaastunnet Robert Madalale ema

Johannes Muromets

On tundeid, mis iialgi ei sure, ja mälestusi, mida aeg ei vii.

Ärasaatmine Pärnamäe krematooriumis 5. skp. kell 12. Omaksed

Mälestame töökaaslast. Südamlik kaastunne lähedastele. AS Epler & Lorenz

On kõrvus veel su häälekõla ja meeles valusalt see päev, kui maha jätsid valud, vaevad ja lahkusid meilt jäädavalt.

Leinavad lesk ja lapsed peredega. Hüvastijätt täna kell 13.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

10. X 1929 – 31. V 2014

1929–2014

Ärasaatmine 7. skp. kell 11 Metsakalmistu kabelis.

leinavad pojalapsed Kaire ja Kalle peredega ning Maire.

Ärasaatmine 5. skp. kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis.

Rando Liiv

ostab

Lahkus abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema

Ärasaatmine 5. skp. kell 12 koduaias Lillekülas. Pärgi palume mitte tuua. Tütar perega

lahkumise puhul. Indrek, Riina, Reet, Anti, Timo ja Urpo perega

ÜKS ÕIGE KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS

Miski siin ilmas ei vii ära soojust, mida jagasid...

1. IV 1924 – 31. V 2014

Gunta Gaismina Ennustamine kaartidega. Tel 550 0093.

Ärasaatmine Pärnamäe krematooriumis 6. skp. kell 14.30. Palume pärgi mitte tuua. Leinavad omaksed.

Mainu Pärtelpoeg

Liidia Adrati Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

7. V 1928 – 1. VI 2014

Felix Mandre

Teatame suure kurbusega, et on lahkunud meie armas Nami

Südamlik kaastunne Aimele, MariLiisile ja Andrusele peredega kalli

Müüa kombain DON ja heinakaarutaja. Tel 5341 0152.

Viive Ilves

Mälestused ei sure ...

75. sünniaastapäeval mälestavad lesk ja lapsed peredega.

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544 Alatskivi vallavolikogu võttis 29. V 2014 otsusega nr 19 vastu Alatskivi alevikus Staadioni, Spordi ja Koolimaja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu (töö – 0813-29). Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda 16.–30. VI 2014 Alatskivi vallamajas tööpäevadel kl 8–16 ja Alatskivi valla kodulehel www.alatskivi.ee. Avaliku väljapaneku ajal võib esitada ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu planeerimislahenduse kohta. Ettepanekud ja vastuväited esitada kirjalikult Alatskivi Vallavalitsuse nimele või e-posti aadressil sekretar@alatskivi.ee. Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 7. VII kell 16 Alatskivi vallamaja II k volikogu ruumis.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

3. VI 1939 – 18. IX 2012

Kesklinna hotelli otsitakse hooajaks nõudepesijat. Tel 524 5639. Kesklinna hotell otsib hooajaks toateenijaid. Tel 5345 1404 või 631 5754.

On tee, mis tagasi ei vii, hall ajaraudne rada – see meie saatus ilmas nii, on tee, mis tagasi ei vii – ei saa sind unustada.

Tanel Õunapuu kaotuse puhul. Eret ja Kulle peredega

Martin Tall

Südamlik kaastunne Toomas Õunapuule poja

Mälestame kauaaegset töökaaslast. Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. EMÜ tehnikainstituut

Tanel Õunapuu surma puhul. AS A. Le Coq

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Näitad oma päikeselist ja arukat poolt. Samas aga tõstab sinus pead ka sisemine madu. Oled keerukas, kuid samas väga huvitav isiksus.

SÕNN Miski annab sulle turvatunde. See on sinu elu alustala, millest sa ei loobu mitte mingi hinna eest. Elu võib seda nüüd raputada, kuid sead selle jälle korda. KAKSIKUD Sa ei ole kunagi valinud lihtsama vastupanu teed. Nüüd aga võid valida, sest see annab suurema kogemuse kui raskema variandi korral.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 3 JUUNI 2014 || VARIA || 23

Oled mingis valdkonnas seadnud edu eesmärgiks. Liiga paljude nüanssidega plaan sind ei aita. Pigem loo üks keskne kindel kujund, mida silme ees hoida.

2 a

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT PALKASIN KONSULTANDI HINNATUD FIRMAST INNOVARIA-ALKAŠID.

MINU ELU ON LÕPUTU KATSUMUSTE JADA, MIS KOOSNEB REISIMISEST, ÜKSINDUSEST JA UNEPUUDUSEST.

JA MA OLEN KÕIGEST 25-AASTANE!

TA ALLES TÄNA TULI. PAAR JOOKI HINGE ALLA JA SIIS TA ON RAHULIKUM.

HAGAR HIRMUS

AKNE

1. Europarlamendi valimistel võitsid Eestis taas oma erakondade kandidaadid. Vaid Indrek Tarand suutis üksikkandidaatide au kõrgel hoida. Samas said üksikkandidaadidki rohkesti hääli. Kes üksikkandidaatidest saavutas Tarandi järel teise tulemuse? 2. Ilmar Raamot kirjeldab oma «Mälestustes» ülikooliõpinguid Berliinis, muuhulgas kirjutab ta paukijatest, kellena ta isegi mõnikord tegutses. Kes olid paukijad? 3. See on viljakaupmeeste linn, kõige peenema nisujahu pealinn. Just selles linnas kirjutas Maksim Gorki üle 30 teose. Mis linn? Linnas paikneb maailma suurim raadiojaam. 4. Ajakirjas Director (2013, detsember) on tema kohta kirjutatud: «Ta on alati laitmatult riides ja sõidab Volvoga. Ta kõne ja käitumine on alati väljapeetud. Viimased kümmekond aastat on ta hoidnud väga madalat profiili. Seetõttu on tema seksuaalsete romaanide «Kevad saabub sügisel» ja «Suvi sulab talvel» ilmumine tähelepanuväärne kirjandussündmus.» Kellest jutt? 5. Keda maailmakuulsatest poliitikutest peetakse üheks pehme jäätise leiutajaks? Ta tegeles tõsiselt emulgaatorite väljatöötamisega, mida kasutatakse jäätise tootmisel.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD

Kellegi jutt on nii laialivalguv, et sa ei saa enam aru, kus on saba ja kus sarved. Hakkad tema esitletus korda looma ja jõuad huvitava ideeni. Just seda sul oligi vaja.

Mehele tuleb vastu tuttav, kes jalutab ahvipärdikuga. «Kujutad ette, tuttav meremees kinkis mulle ahvi, aga ma ei oska temaga midagi peale hakata!» «Siis vii ta loomaaeda.» Mõne tunni pärast tuleb mees jälle vastu, ahv käekõrval. «Kas sa ei läinudki loomaaeda?» «Loomaaias käisime juba ära, nüüd läheme kinno.» ••• «Kuulsin, et oled endale jahikoera muretsenud.» «Oo, see on suurepärane koer! Ilma temata ma lihtsalt ei saaks jahile minna.» «Aga miks sa teda kunagi metsa kaasa ei võta?» «Mis see mets siia puutub? Kui ma jahile lähen, jääb koer koju, kuulab naise loba, vaatab koos temaga televiisorit, klopib vaipu ja käib poes.» ••• Hääl jõest: «Appi! Päästke! Upun!» Hääl kaldalt: «Mina ei oska ka ujuda, aga mul ei tule pähegi seda kõva häälega kuulutada.»

Savo Zlatić – Jugoslavija National Tourney, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rb5!

Keegi on tavapärasest aktiivsem, teine aga aeglasem. Sina liigud kusagil vahepeal. Ära lase end võõrastest emotsioonidest kaasa kiskuda.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

Vastused: 1. Tanel Talve, kellele andis oma hääle enam kui 10 000 valijat. 2. Abilised eksamiteks ettevalmistamisel. 3. Samara (Venemaa). 4. Mart Kadastik. 5. Margaret Hilda Thatcher (neiupõlvenimi Roberts), Suurbritannia peaminister aastatel 1979–1990.

VEEVALAJA

AMBUR Oled pretensioonikas, kuid sul on selleks ka põhjus. Mingis asjas peetakse sind eksperdiks ja tead, mida oled väärt. Ennast sa odavalt ei müü. KALJUKITS Konkurendid ja nende sabarakud siblivad sinu ümber ja püüavad takistusi tekitada. Lähene ka kõige karmimale probleemile loominguliselt.

ERNIE

KAALUD Kas käegalöömise tunne? Vist jah, sest asjad ei läinud nii, nagu tahtsid. Lase lahti, sest alati on olemas uus ja parem viis, mida sa varem ei märganud. SKORPION

â à à ò ä

LÕVI

NEITSI Sa ei pruugi suuta end õigesti väljendada. Tunned, kuidas üks isik sind pärsib, kuna sul on varasemast temaga kana kitkuda.

VÄHK Oled täis indu. Usud, et oled õigel teel ja liigud õiges suunas. Kui mingi asi on mitu korda takistuseks osutunud, siis vaheta see teise vastu. Kellegi lähenemine probleemile on nii järsk, et see lööb sul jalad alt. Kui oled end püsti ajanud, on see tegelane kadunud, kuid lahenduse sulle jätnud.

â ê

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on NAIIVSELT Eelmise nädala võitja: ENNU PÄRNOJA

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 3. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, MILLISTE TULEMUSTENI JÕUDIS DOPINGUARST VITALI BERNATSKI TEGEVUST UURINUD KOMISJON.

NIMEPÄEV: KANNI, KANNIKE, VIOLA, JOLANTA Anu Rekkaro 72, arhitekt Mati Kaal 68, Tallinna loomaaia direktor Ivar Leimus 61, ajaloolane Aare Olander 55, mälumängur Reti Saks 54, graafik Gert Kullamäe (pildil) 43, korvpallur ja treener Ivar Veermäe 32, kunstnik

Kadrina laululava soditi kurikaelte poolt taas ära Lääne-Virumaal Kadrinas asuv laululava sai vähem kui nädala olla värske värvi all, kui kellegi kurjad käed selle taas ära sodisid. «Seda tehti kas neljapäeval või reedel,» arvas Kadrina vallavanem Erich Petrovits. Vallavanema sõnul tegi ta eile politseile avalduse, kus kahjusummaks märkis 1000 eurot. Samuti pannakse täissoditud laululava pildid üles valla kodulehele, kus kutsutakse inimesi üles andma vihjeid võimalike kurjategijate tabamiseks. Et eeloleval neljapäeval on kooli lõpetamine, siis soovitakse laululava enne seda taas korda saada. Virumaa Teataja

Naine otsis põdravasikale tulutult uut eluvõimalust

EUROOPA

Soe ja ühtlasi sajune

TALLINN +20

KÄRDLA +17 HAAPSALU +21

eva-maria sula ula

ilmateenistuse sünoptik optik

NARVA +25

RAKVERE +24

PAIDE +23

3–9 m/s

Lõunapoolne tsüklon jõuab täna Läänemerele ja jätkab sealt liikumist SkandinaaTARTU viasse. Jääme selle pöörise PÄRNU VILJANDI +25 +24 serva. Kaguvool kannab ko+24 KURESSAARE hale niisket õhku. Päev on +15 seega sisustatud sagedaste sajuhoogudega ja mõnd vihmavalingut võib äikegi saata. VÕRU Ühes niiskusega lisandub ka sooVALGA +24 +24 just ja termomeetrinäit kerkib sisemaal üle 20 kraadi. Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Mitmel pool sajab hoovihma, koKolmapäev, 4.06 Neljapäev, 5.06 Reede, 6.06 hati on äikest. Puhub idakaare Tallinn +13/+23 +13/+24 +11/+17 tuul 3–9 m/s, ennelõunal põhjaTartu +14/+26 +13/+25 +13/+24 rannikul kirdetuul puhanguti 14 Narva +14/+27 +13/+25 +13/+24 m/s. Õhutemperatuur on 19–25 kraadi, tuulepealsel rannikul koPärnu +13/+23 +13/+24 +10/+22 hati 15–17 kraadi. Kuressaare +11/+19 +12/+19 +10/+20

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: enn mälgand / virumaa teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLG KIRJUTAB SELLEST, MILLINE NÄEB VÄLJA TERAAPILISE HÄÄLETÖÖ SESSIOON.

PÄIKE

Keskkonnaamet on kimpus naisega, kes nädal aega tagasi püüdis kojutoodud põdravasikat paari päeva pärast ära anda, aga teda metsa tagasi viima ei soostunud. Sülli Reet Vaino rääkis TV 3 uudistele, et vigastatud jala tõttu ei oleks loom looduses saanud olla. Naine pöördus abi saamiseks mitme ametiasutuse poole, ent sealt ta nõu ei saanud. «Looma ei tohigi ilma riigi loata loodusest üldse eemaldada ja sellist varianti, et inimene looma üles kasvatab, sisuliselt ei ole,» ütles keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv. TV 3 kinnitusel suri vasikas nädalavahetusel, Koitjärve teada on vasikas elus. postimees.ee

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.13 4.15 4.26

loojub 22.26 22.09 22.30

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,9 kraadi (1995) –1,9 kraadi (1980) Tartus +30,7 kraadi (1995) –0,9 kraadi (1867)

KUUFAASID 28. mai 21.40 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 3. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 12/24 (Himmelblå, Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Varbla huumuseussid (ETV 2011) 55 Terevisioon* 11 55 Ringvaade* 12 35 ENSV: Kodurott (Rattus rattus)* 13 05 Saada sõber Euroopasse, 13/13* 35 3 hitti: 1980ndad. Rokk (ETV 2013) 45 Titanic, 1/2 (Inglise 2012)*. Eepiline film 15 15 Taevasina, 12/24* 16 05 Holby City haigla: Teadmata sihtkoht 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Jaanika 18 00 Õnne 13 (Eesti 2011) 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Albaania 19 15 ENSV: “Pravda” ja õigus 45 Kodused mehed, 16 20 30 Iga päev on esmaspäev (Eesti 2013). Dokfilm 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Pärandus, 10/10 23 15 Hyacinth Bucket* 45 Kodused mehed, 16* 00 36 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: 17. sajandi Prantsusmaa “kuldne ajastu” 30 Emakala surm* 10 00 Alo elu* 40 Kaev: veehääled Etioopiast* 11 39 ERR uudised 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood: Kadunuks kuulutatud 25 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt ja rakett 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Lenda pesast 45 Mesilane Maia: Nälkja kimbatus 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Juustumägi 19 05 Loomaaia tee 64: Lugu Kokku-Kividest 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Pealtnägija (v.k. subtiitritega)* 20 35 Eesti lipp ümber Islandi, 10/10* 21 00 AegRuum Kood, 1/3: Arvud (The Code, Inglise 2011) 22 00 Teaduspalavik, 1/6: Salasilm (ETV 2013) 30 Keskkonnakuu. Laul metsast (Saksa 2014)* 00 10 Keeluaja kuningas: Sajandi lahing 01 02 ERR uudised

06 00 Punased roosid, 768* 50 Manhattani tuhkatriinu, 150* 07 40 Imeline võlukunst: Koeraelu. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 10 Süütu süüdlane, 149* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5770 35 Rosamunde Pilcher – Nõmmliivatee (Saksa 1994) 13 30 Peitusemeistrid* 14 00 Lindprii: Põgenik 55 Punased roosid, 769 16 00 Küladetektiivid, 6: Tulilind 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 151 18 00 Süütu süüdlane, 150 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Nuuskija. Uus! 22 35 NCIS Los Angeles: Paarilised 23 35 Saladuste kütid. Uus! 00 35 Jahtunud jälg: Närvikõdi 01 25 Kaks ja pool meest: Bazinga!* 50 Mentalist: Punane taevas öösel 02 30 Ekstreemkalapüük XL 03 15 Sõber koer* 40 Suvereporter* 04 30 Rosamunde Pilcher – Armastuse võlujõud (Saksa 1999)*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 6* 08 55 Kirgede torm 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 6, 1: Kaelakeeafäär* 12 10 Ootamatult isaks 2, 11: Proua Targutaja 35 Ootamatult isaks 2, 12: Jälle hasartmängude küüsis 13 05 Ameeriklased 1, 1* 14 30 Seitsmes taevas 9, 6: Isad 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 7 16 50 Midsomeri mõrvad 1, 2: Verega kirjutatud 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 2: Uskumise küsimus, 1 21 00 Kupli all 1, 1 22 00 Suvesangarid, 1 30 Padjaklubi 1, 1: Uus elu 23 25 Copycat – mõrva kopeerija (USA 1995). Põnevik 01 50 CSI kriminalistid 13, 7: Langenud inglid 02 40 Sündmus, 9: Maailm su käeulatuses 03 30 Wilfred 1, 3: Hirm 50 Padjaklubi 1, 1* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 1* 50 Vaid Venemaal pluss*

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 85 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 642 09 15 Emmerdale, 196* 45 Küladetektiivid, 192: Surm golfiväljakul 10 45 Südametukse, 75 11 45 Top Shop 12 00 Pruudi ihukaitsja (USA 2012)*. Romantiline draama 13 55 Staariminutid: Jack Nicholson 14 00 Naistevahetus 10: Perekonnad Cameron ja Drago 15 00 Naistevahetus 10: Perekonnad McLeigh ka O’Dell 16 00 Ameerika tippmodell 15, 2/13 17 00 Superlapsehoidja: Wischmeyeri pere 18 00 Doktor Oz: Peidetud toiduallergiad 19 00 Kodus ja võõrsil 30 Emmerdale, 197 20 00 Kuula mu laulu, 2 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Surmav pööre 23 00 Kuidas alasti hea välja näha? 5 00 00 Suvereporter 01 00 Ameerika tippmodell 15, 2/13* 50 Klikitähed: Ülimad meistrid 02 15 Staariminutid: Nicole Kidman 20 Kokakool 04 00 Südametukse, 75* 45 Suvereporter*

06 30 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 97: Neljajalgne tunnistaja* 09 20 Conan, 246* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused (USA 1993)*. Uus seiklussari 15 20 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 98: Laste surmaiha 17 10 Supermani uued seiklused, 1/86: Veider külaline 18 05 Knight Rider, 6/90: Eelnõu 19 00 Galileo 30 Peitusemeistrid. Uus! 20 00 Tuvikesed: Ma tahan Psühhopapsi, 1-2* 21 00 Kaks ja pool meest: Kassile lestad jalga* 30 Viharavi (USA 2003). komöödia 23 30 Conan, 247/483: Steven Ho, Molly Shannon, Mike Recine 00 25 Kaks ja pool meest: Aita issil varbaküüs leida 50 Tuvikesed: Alasti ja surnud; Kelly teeb proovi 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 15, 5: Jäljetult* 11 00 Kuum pirukas 7: Armastuse raamat (USA 2009)*. Komöödia 12 45 Ulakad vanurid 2* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 1 (Eesti 2005). Romantiline seiklussari 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 6: Koodnimi Tiiger 17 00 A-Rühm 4, 12: Onu 18 00 Perepea 5, 9* 30 Simpsonid 1, 7* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 3, 1516: Karjumisahel; Liivalossid liivas 20 00 Perepea 5, 10: Ma võtan sinu, Quagmire 30 Simpsonid 1, 8: Väepealik Bart 21 00 Ulakad vanurid 2 30 Henry kuritegu (USA 2010). Komöödia 23 35 Puhkus Mehhikos 2, 26; ekstra 2, 26 00 50 Kuidas ma kohtasin teie ema 3, 1516: Karjumisahel*; Liivalossid liivas* 01 50 Malaisia, 1* 02 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 51/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised* 45 Suvemiks* 11 30 Ülekanne Riigikogust* 14 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 1/304* 17 00 Armuleek, 2/304* 45 Armuleek, 3/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 52/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda 30 Täna. Uudised 45 Vaba mõtte klubi 22 45 Kaup: Ela visalt, müü visalt (USA 2009). Mängufilm 00 15 Täna. Uudised* 30 Suvemiks* 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Ime, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik, Arp Müller 14 05 Reporteritund. Neeme Raud 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Nostalgia* 22 05 Sport 30 Ime* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Kauamängiv* 01 00 Huvitaja* 02 30 Öömuusika

+19 +21 +22 +21 +19 +18 +19 +20 +19 +23 +14 +17 +22 +16 +21 +20 +18 +28 +21 +20 +27 +20 +19 +24 +18 +11 +23 +26 +19 +14 +17 +19 +22 +21 +38 +13 +31 38 +16 +29 +26 +32 +28 +32 +17 +26

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Tsemendivabrik, 2 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Esineb Šveitsi Itaalia orkester Philippe Bachi juhatusel. 11 05 Album. Neeme Järvi. Scharwenka. Franz Xaver Scharwenka Klaverikontserdid. 12 02 Delta. Maria Lee Liivak 15 15 Amadeus + 16 05 Klassikud. Benjamin Britten 100, 2* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Kontserdisaalis. Ensemble Mosaik. Solist on Monika Mattiesen (flööt) ja dirigeerib Enno Poppe. Helena Tulve – Stream 2, Jüri Reinvere – uus teos (esiettekanne), Eduardo Moguillansky – uus teos (esiettekanne), Oliver Schneller – uus teos (esiettekanne), Enno Poppe – Salz. Kontsert toimub koostöös Eesti Heliloojate Festivaliga. 21 00 Nyyd-muusika. René Eespere. René Eespere teosed, mis kõlasid tänavu kevadel festivalil “Tallinn Music Week”. 22 05 Fantaasia 00 05 Nokturn