Postimees 03 09 2014

OBAMA EESTIS

USA PRESIDENDI TÄNASE KÕNE OTSEÜLEKANNE POSTIMEHE VEEBIS. EESTI LK 4–5

LEIVATEHAS KOONDAB Töökäte puuduses vaevlevad Eesti toiduainetööstused ootavad Fazeri Tallinna leivatehasest koondatavaid.

MAJANDUS LK 7

MISSIOONILT TAGASI Kesk-Aafrika Vabariigist naasnud kontingendi ülem ütleb keerutamata, et Eesti üksus oli seal parim.

TERVIS

Algajale jooksjale annavad ülepingutusest märku pisted kõhus ja liigesevalu.

VÄLISMAA LK 8–9

www.postimees.ee Tennisist

KAIA KANEPI: Mängisin US Openil agressiivselt ega läinud platsil närvi, olin kõikides kohtumistes väga rahulik.

SPORT LK 15

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

JULGEOLEK

NATO-võrdsus Meie peamine eesmärk ja ootus nii USA presidendi Eesti-visiidilt kui ka NATO tippkohtumiselt on see, et julgeolekutase oleks ühesugune kõigis NATO liikmesriikides, kirjutab välisminister Urmas Paet (RE). LK 11 TERVIS

Info kättesaadavaks Raviplaan on aastasadu põhinenud infol, mille arst saab patsienti küsitledes, osutab akadeemik Toomas Asser. Moodsa meditsiini väljakutse pole terviseandmete kättesaamine haigelt, vaid mitmetest infosüsteemidest, sest tervikpildi killud on laiali raviasutustes üle Eesti. LK 10

KOLMAPÄEV, 3. SEPTEMBER 2014 • NR 204 (7195) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 105 • LUGEJAID 201 000

LK 16–17

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Welcome, Mr President!

Tank on parem kui mõttetank

Kevadel käisin kahe kolmandikuga oma järeltulijatest – kahe- ja nelja-aastasega – Kloostrimetsas maikellukesi korjamas. Meie ajal võibki ju isa lisaks metsalangetamisele ja küttimisele ka lastega lilli korjata, või kuidas? Ma olen alati nautinud seda, et Kloostrimetsa Türi-Paides (st keskel) peaaegu ei kuule autode müra – seal on midagi vaikuselaadset. Kaarnate kume hääl, hiireviude vii-vii-vii – see muudab natuke värvuliste vidinat, kui vaid märgata oskad. See on metsatuka sisepoliitika.

Ja siis järsku lendavad meist madalalt ja möirates üle Taani hävitajad. Ma vastasin lastele, mis ja miks see möirgamine on, ja mul tulid, vabandage mind, pisarad silma. Sealsamas Kloostrimetsas, siinsamas Tallinnas on hulk pommiauke. Igaühe diameeter ühe maja mõõtu. Kas see lendur lihtsalt ei tihanud minna õhutõrje tule alla või oli temas piisavalt inimlikkust, et visata oma laadung metsa? Kui üks seitsmeaastane poiss ühel 1944. aasta hommikul ärkas, ei saanud nende pere köögiuksest välja, sest ukse taga oli lõhkemata lennukipomm – sest poisist sai mu isa.

Mu laste vanavanaisa oli ühe teadusharu rajaja Eestis. Pole kahtlustki, et tõsised kolleegid nii läänes kui isegi idas tundsid temas ära iseendid. Eestit see äratundmine, millest on hulgaliselt dokumentaalseid jälgi, paraku ei päästnud. Ei päästnud needki tõsiasjad, et hilisem Soome president üliõpilaspõlves Tartut külastades tema juures külas käis ja ta vanim poeg Soome vabaduse ja Eesti au eest võitles. Üks mu vanaonudest langes Sinimägedes pärast pikki lahinguid, päev enne puhkusele saamist – sellest on meil kiri. Mart Laari teooria järgi aitas ta säilitada Soome iseseisvust. Üks mu vanaonudest suri sakslaste koonduslaagris viimasel päeval, kui SS võttis end kuulipildujatega positsioonidele laagri ümber. Ka selle sündmuse kohta on me kodus kiri, mille saatis vanaisa venna laagrikaaslane Lääne-Saksamaalt aastakümneid hiljem.

T

äna toimuv Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse kannab korraga mitut sõnumit.

Küsimus, mis Eestit huvitab, koondab need sõnumid fookusesse: kui palju aitavad need kaasa Venemaa naaberriikide – nende seas ka kolme Balti riigi – turvatunde kasvamisele. Ühendriikide 20. sajandi alguse mõtleja William James leidis muu hulgas, et asjade mõistmiseks on vajalik õige taust.

Just sobiva tausta kontekstis tuleks täna aset leidva Obama-visiidi sõnumit vaadata.

Kaks aastat tagasi valiti Washingtonis asuvas Kongressi raamatukogus välja need raamatud, mis on kõige enam kujundanud Ühendriikide mõtteviisi. Üks olulisematest oli juba mainitud mõtleja William Jamesi 1907. aastal ilmunud «Pragmatism», millest sai nurgakivi kogu järgnevale Ühendriikide mõtteloole. James tutvustab seal toonase aja kohta uudset mõtteviisi: esiteks, tõde ei ole antud, vaid seda tehakse – just nagu rikkust ja võimu – kogemuse käigus. Ja teiseks, kahe poole arusaama sellest, mis tegelikult toimub, ei saa hinnata mitte nen-

de ütluste, vaid nende tegevuse ja selle tagajärgede kaudu. Teisisõnu, tõde ei ole sõnades, vaid tegudes ning selles, mis on tegude tagajärjed.

See pragmaatiline lähenemine on põhjus, miks Ühendriikidel on praegu Venemaa süstemaatilise valetamise taustal kergem hinnata Ukrainas toimuvat Venemaa tegude, mitte tema sõnade läbi, ning aru saada, et Venemaa karistamatul tegevusel Ukrainas võivad olla tagajärjed, mis võivad hakata ohustama kogu läänemaailma turvalisust.

See omakorda aitab lahti mõtestada Obama NATO-kohtumise eelset Eesti-visiiti. Pragmaatiliselt vaadatuna annab see võimaluse saata korraga vähemalt viis sõnumit.

Esiteks on siin sõnum Venemaale: pehme reageering, mis järgnes 2008. aasta Gruusia sündmustele, ja pigem tagasihoidlikud sanktsioonid, mis on seni saatnud sissetungi Ukrainasse, ei tähenda, et Kreml võiks omavolitsemist jätkata.

Teiseks on see sõnum Ukrainale.

Eesti on seni kõige selgemalt väljendanud seisukohta Ukraina sündmuste suhtes: tegu on sõjalise agressiooniga, mis on ÜRO harta, Helsingi lõppakti ja Pariisi harta jäme rikkumine ning nõuab lääne senisest konkreetsemat sekkumist. On ilmne, et Ukraina-küsimus tõuseb visiidil teemaks, ja on ilmne, et Eesti oma seisukoha esitab.

Kolmandaks on see sõnum Euroopa Liidule: julgeolekuolukord on muutunud ning mitmed Euroopa riigid, kes on majanduskriisi poliitilise reaktsioonina nihkunud kaugemale liberaalse demokraatia väärtustest, peaksid sellega arvestama.

JUHTMÕTE Barack Obama NATO-kohtumise eelne Eesti-visiit annab võimaluse saata korraga vähemalt viis sõnumit: Venemaale, Ukrainale, Euroopale, NATO-le ja Venemaa lähinaabritele.

LK 4–5, 11

urmas nemvalts

marti aavik

Kui meie liitlased ei tunne minu perekonnaloos otsustaval hetkel ära iseendid, siis mis üldse jääb järele me ühistest Euroopa ja Põhja-Ameerika väärtustest?

Seesama vanaisa varjas üht oma kolleegi natside okupatsiooni ajal ja varjas Stalini ajal majas, kus mina praegu elan, omakülamehest omakaitselase naist ja last. Sellest kaitstud liinist, muuseas, tunneb terve Eesti mitut toredat näitlejat.

Kui meie liitlaste parlamendid ja valitsused ei tunne minu ja teiste Eesti inimeste perekonnaloos otsustaval hetkel ära iseendid, siis mis üldse jääb järele me ühistest Euroopa ja Põhja-Ameerika väärtustest?

Me oleme vabadust ihkavate üksikisikutena, perekondadena, oma ühendustena ja riigina teinud kõik endast oleneva, et Eesti oleks vaba maailma osa. Jah, mõttetankid – ideede genereerimise asutused – on kahtlemata olulised. Eesti on oma andekate ja sõnakatega panustanud mõttetankidesse, aga me oleme ka ühena neljast NATO riigist täitnud kahe protsendi kokkulepet ja panustanud füüsilisse, kombatavasse kaitsevõimesse. Ma tahan näha Eestis NATO tanke.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Täna kell 13 Kuku raadios Räägime asjadest, mis hetkel kõige olulisemad: Ühendriikide presidendi Barack Obama Eesti-visiidist, algavast NATO tippkohtumisest, Ukraina sündmustest ning Euroopa püüdlustest leida uus, liimesriikide kodanikke ühendav siht. Stuudios on Postimehe ajakirjanik Jürgen Tamme, Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaas ja lavastaja Jaanika Juhanson.

Telefoni teel on ühendus Ukrainaga, kus olukorrast annab ülevaate Silver Meikar. Saatejuht on Urve Eslas.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Neljandaks on sõnum NATO teistele liikmetele: Eesti on üks vähestest NATO riikidest, kes täidab kokkulepet kulutada kaks protsenti SKTst kaitsekulutustele. Kui üks pool võtab lepet tõsiselt, peab seda võtma ka teine pool.

Ja mis peamine, siin on sõnum NATO liikmetest Venemaa lähinaabritele: artikkel viis – kindlustada ja kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust – kehtib.

Venemaa käitumine sõltub lääne reaktsioonist. Siin peaks olema ka vastus kolme Balti riiki huvitavale küsimusele, kas Obama-visiit meie turvatunnet kasvatab. Tere tulemast, härra president!

Postimees 1901. aastal Lubagu auustatud «Postimees» ja tema laialine lugejate ringkond täna mulle oma südame päält seda ära ütleda, mis sääl väga kaua kipitanud, millest aga meie väikestes seltskondades keegi rääkida ei tohi, kes ei taha välja visatud saada.

Kui lapsed pimedas toas kolli kardavad, siis räägivad nad kõigest muust, mitte aga sellest, et igaüks hirmu pärast väriseb. Ometi teab igaüks toas oleja, et kõik kardavad.

Nii teevad ka meie seltskonna liikmed, meie «armsad» ja «auustatud» piduli-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

sed, sugulased, sõbrad ja tuttavad, kes köstri isanda, apteekri herra ehk metsaülema juurde kokku käivad kas pulmi või sündimise mälestuspäivi pidama ehk pühi mööda saatma. Kes aga niisuguses seltskonnas on käinud, see on näinud, kuidas peened inimesed igavuse pärast higistavad; see ei taha teine kord enam niisugusesse seltskonda sattuda, et peenuse piina kannatada ja haleduse ja häbi tundmusega «haritud» inimeste mõtteahtruse, sõnapuuduse ja hingetühjuse väljanäitust vaadata. 03.09.1901

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Riigi peaprokuröriks kandideerib Lavly Perling

Pärdi muusika huvilised tunglesid kontserdile

Justiitsminister Andres Anvelt tegi riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtiv riigiprokurörile Lavly Perlingule (pildil) ettepaneku kandideerida riigi peaprokuröri ametikohale ning eile andis Perling kandideerimiseks ka nõusoleku. Ministri sõnul rääkis Perlingu kasuks tema kogemusterikas ja silmapaistev töö prokuratuuris ning selge visioon prokuratuuri rollist ja tulevikust. Perlingu tugevustena nimetas minister ekspertteadmisi kriminaalmenetluse valdkonnas. postimees.ee

Eesti suursaadik Lätis andis üle oma volikirja Eesti uus suursaadik Lätis Tõnis Nirk andis eile Läti presidendile Andris Bērziņšile üle oma volikirja. Bērziņš märkis, et Läti on huvitatud kahe riigi koostöö edasisest arendamisest kõikidel tasanditel ja valdkondades. President ja suursaadik arutasid olukorda Ukrainas ja energiajulgeolekut, samuti olid kõne all Venemaa kehtestatud sanktsioonid Euroopa Liidu kaupadele ning Rail Balticu raudteeühendus. BNS

442 266 euro ulatuses on Tallinna munitsipaalpolitsei määranud tänavu trahve ühistranspordis sõiduõiguseta sõitjatele ja linnas valesti parkijatele.

Muusikakeskkooli noortekoor võitis Itaalias konkursi

Nargenfestivalil algasid Arvo Pärdi päevad ning teisipäeval tähistasid Eesti ja Läti parimad interpreedid ühiskontserdiga kahe riigi muusikutele osaks saanud suurt tunnustust – Grammy võitu parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi loomingut sisaldava plaadi «Adam’s Lament» («Aadama itk») eest.

Eile Tallinna Jaani kirikus toimunud kontserdil kõlaski sellelt plaadilt pärit muusika, mida nautima kogunes nii palju rahvast, et kontserdi eel moodustus Jaani kiriku ette üle Vabaduse väljaku pikk järjekord Pärdi loomingu austajatest.

Peagi 79-aastaseks saavat heliloojat ennast kontserdil siiski foto: mihkel maripuu kohal polnud. PM

Kood avab galerii kontserdi külastajatest.

TÕHUSAM SÜSTEEM. Kui seni oli Ametlikes Teadaannetes info avaldamine peamiselt vaid formaalsus, siis edaspidi saab inimene teda puudutava teadaande kohta teate ning võib ka lõpetada selle avaldamise.

Ametlikud teadaanded jõuavad otse inimeseni tiina kaukvere postimees.ee päevatoimetaja

A

metlike Teadaannete infosüsteem läbis põhjaliku uuenduskuuri, mille tulemusel saab inimene ise lõpetada teadaande avaldamise, kui kinnitab, et on selle kätte saanud. Üleeile lõppes võrguväljaande ja andmekogu Ametlikud Teadaanded uue versiooni katsetamine ning justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla kinnitusel on ka viimased vead süsteemis parandatud.

Heinla põhjendas uuendusi sellega, et praegu ei ole täidetud Ametlike Teadaannete peamine eesmärk – teavitada

inimesi. Süsteemi kasutatakse enamasti lihtsalt selleks, et menetlustoimingutega edasi minna. See, kas teave ka tegelikult inimeseni jõuab, on teisejärguline.

Ta tõi näite: kohtutäiturid avaldavad 300-pealise nimekirja võlglastest, keda kutsutakse korraga ühte kohta vastuvõtule. Võlglaste niimoodi vastuvõtmine ei ole mõistagi reaalne ning eesmärk ei ole sellistel puhkudel tegelikult inimeste informeerimine. Seega peab midagi muutuma.

Uus süsteem otsib ametlikest registritest (peaasjalikult rahvastiku- ja äriregistrist) üles inimese kontaktandmed ja teavitab teda, et andmed tema kohta on avaldamisel. Inimene saab uues portaalis ka ise määrata oma kontaktandmed. Teadaanne jõuab inimeseni tasuta e-postiga, tulevikus ilmselt ka SMSiga.

Uues infosüsteemis saab

inimene pärast ID-kaardiga sisselogimist kinnitada, et on eelteate kätte saanud ja sellega tutvunud. Samal ajal teadaanne arhiveeritakse ja välistatakse teadaande avaldamine veel enne, kui see muutub avalikuks.

Selline võimalus tekib aga vaid siis, kui teadaande avaldamise eesmärk on konkreetse isiku teavitamine.

ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logides saab inimene tutvuda kõigi oma ja endaga seotud juriidiliste isikute (kui ta on nende esindaja) vanemate teadaannetega arhiivis ning muuhulgas lugeda ka, kes on tema kohta käivaid teadaandeid arhiivis vaadanud. Üht-

ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logides saab inimene muuhulgas lugeda ka, kes on tema kohta käivaid teadaandeid arhiivis vaadanud.

lasi on tal õigus järele pärida, miks tema andmetega tutvuti.

Ka vähendatakse isiku kohta teadaandes esitatud andmete hulka – teadaandesse jääb vaid konkreetse teabe avaldamise eesmärgi täitmiseks vajalik.

Septembris ja oktoobris tehakse ettevalmistusi süsteemi kasutuselevõtuks. Uut süsteemi juurutatakse oktoobrist tuleva aasta aprillini. Vana Ametlike Teadaannete infosüsteem asendatakse uuega tõenäoliselt järgmise aasta aprillis.

Projekti läbiviimise eest vastutas justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Seda rahastati Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Ametlikud Teadaanded on Riigi Teataja seaduse alusel tegutsev justiitsministeeriumi võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamine on õigusaktides ette nähtud.

Tallinna muusikakeskkooli noortekoor Ingrid Kõrvitsa juhatusel saavutas 27.–30. augustini Itaalias Arezzos toimunud, Euroopa karika sarja kuuluval rahvusvahelisel koorikonkursil esikoha naiskooride ja teise koha 20.– 21. sajandi muusika kategoorias ning pääses grand prix’ vooru. Konkursil osales teinegi Eesti koor – Musamari koorikooli lastekoor dirigent Tiina Mee juhatusel saavutas teise koha lastekooride kategoorias. tallinncity.ee

IRL tahab teada Tallinna ajalehtede väljaandmiskulusid Homme tuleb Tallinna linnavolikogus arutlusele IRLi fraktsiooni esitatud eelnõu, mille järgi peab Tallinna linnavalitsus nõudma Keskerakonna käest välja Tallinna ajalehtede väljaandmiskulud. «Kuna nii Tallinna kui ka Keskerakonna esindajad on korduvalt väitnud, et erakonna ja linna rahakotid hoitakse konkreetselt eraldi, ei saa olla õige tänane praktika, kus Tallinn maksab kinni ajalehtede ilmumise, mille üks väärtuslikumaid osi kuulub Keskerakonnale,» ütles IRLi kuuluv linnavolikogu liige Tarmo Kruusimägi (pildil). tallinncity.ee

Bussijuht vaigistas väikelast klassikalise muusikaga Pühapäeval Tallinnas linnaliini bussiga sõitnud neiu kirjeldas sotsiaalmeedias, kuidas bussijuht kasutas pikalt nutnud väikelapse uinutamiseks klassikalist muusikat. «Tita muudkui karjus ja nuttis,» kirjeldas reisija. «Äkitselt hakkas bussi kõlaritest tavapärasest kõvemini kostma klassikaline muusika. Ja ma ei valeta, kui ütlen: laps uinus otsekohe. Kui muretud lapsevanemad bussist väljusid, soovis bussijuht neile mikrofoni kasutades head koduteed ning lapsele magusat und.» tallinncity.ee

Poodi läinud mees jäi ööseks metsa Esmaspäeva õhtul kell 23 paiku sai politsei teate, et Pärnumaal Halinga vallas on poodi suundunud hooldekodu elanik eksinud metsa.

58-aastase mehe leidsid politseinikud eile varahommikul. postimees.ee

Alkoholijoobes ema sõidutas last aktusele Esmaspäeva hommikul peatasid politseinikud Tartus kontrollimiseks sõiduauto, mille roolist tabasid purjus 29-aastase naise, kes sõidutas oma kümneaastast last kooli avaaktusele. postimees.ee

4 || EESTI || POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

TÄHTIS PÄEV. Eesti riigijuhtide eesmärk on saavutada täna maailma mõjuvõimsaima mehega põhimõtteline kokkulepe Baltikumis. Mingisugust suurt avaldust Tallinna külastavalt president Barack Obamalt aga oodata ei maksa, usuvad an

Parimate sõprade sümbooln oliver kund reporter

T

äna varahommikul Tallinna lennuväljal maandunud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama liigub Tallinnas napil, mõnekilomeetrise raadiusega alal, mis jääb Kadrioru ja kesklinna vahele.

Visiidi käigus – see pole pikem kui tavalise eestlase tööpäev – kohtub ta USA diplomaatide ja sõdurite, Baltimaade presidentide ning Eesti valitsusega. Külaskäigu kulminatsiooniks kujuneb tõenäoliselt Obama kõne valitud auditooriumile, millest loodetakse jätku tänavu juunis Varssavis välja käidud mõtetele NATO ühtsusest ja artikli viis kehtivusest.

Välispoliitika analüütiku Ahto Lobjaka sõnul on Obama visiidi ajastus teraselt valitud, sest see on lühiajaliselt kõige efektiivsem viis anda Venemaale sõnum Ühendriikide toetusest alliansi väikeriikidele.

Teisest küljest seab visiidi ajastus ka teatud raamid, sest kui USA president tuleb NATO tippkohtumise eelõhtul vaid mõnesaja kilomeetri kaugusele Venemaa piirist, ongi sõnumiks visiidi toimumise fakt, mitte aga seal sündivad kokkulepped.

«Ta võib teatada mõnest suhteliselt väikesest sammust: näiteks teha avalikuks tankide saabumise (oktoobris saabuv Ühendriikide maaväekompanii – O. K.). Aga mingit mängumuutjat ta teatada ei saa,» ütles Lobjakas.

Negatiivne stsenaarium Mitte et Eestil soove poleks.

On küll. Näiteks Saksa ajakiri Spiegel on paljastanud, et Baltimaad ja Poola soovivad taotleda NATO-Venemaa 1997. aastal sõlmitud alusdokumendi tühistamist. See nägi ette, et püsivaid NATO baase piiririikidesse

rajada ei või. Just sellele leppele viidates on liidukantsler Angela Merkel seni välistanud, et NATO alalised baasid Balti riikidesse loodaks.

«Eesti on rumala dilemma ees. Kuna me teame, et neid soove me ei saa, siis ei ole mõtet neid ka Obamalt avalikult küsida. Muidu jääks mulje, et Ühendriigid ei anna meile seda, mida tahame,» arutles Lobjakas. «Niisiis, teatud mõttes see visiit seob meie käed. Osa asju tuleb küsida mujal kui siin.»

Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp on veendunud, et president Toomas Hendrik Ilves omavahelises vestluses selle ettepanekuga siiski välja tuleb. «Oleks patt seda võimalust mitte kasutada,» märkis professor.

Kasekampi sõnul peaks Balti riikide presidentide siht olema korrata Obamale Baltikumi praeguste kõhkluste ulatust, et USA president võiks aidata leida neile kõlapinda NATO tippkohtumise läbirääkimistel teiste alliansi liikmetega.

Tõenäoliselt NATO-Venemaa aluslepet Walesis sellele vaatamata ei tühistataks, kuid selle ümber võiks tekkida tuline arutelu. Allianss võiks aga leppida kokku sedavõrd tähtajatus vägede roteerumises, et see oleks pea võrdväärne alalise kohalolekuga.

Kasekampi sõnul ei ole välistatud ka see, et visiit jääb sõnumi tasandile. «Ameeriklaste vaatepunktist võibki visiit olla see kaart, mida nad lauale panevad, ning sellele ei järgne midagi muud sisulist.

See oleks negatiivne stsenaarium, mida välistada ei saa,» lausus ta. Üks neist, kelle nõuannete järgi Eesti riigipea täna Obamaga kohtumisel jututeemasid valib, on Ilvese julgeolekunõunik Merle Maigre. Tema sõnul on Eesti eesmärgid eelkõige seotud julgeolekupoliitikaga.

«Konkreetse punktina on kavas sisuline arutelu selle üle, kas ja mil määral USA plaanib Eestis ja Balti riikides, Poolas ja Rumeenias oma kohalolekut pi-

Ilves tegi kiire riigivisiidi President Toomas Hendrik Ilves viibis eile ühepäevasel riigivisiidil Norra kuningriigis. Trollide maa pealinna Oslo tänavad oli sel puhul ehitud vaheldumisi Norra ja Eesti lippudega (vasakpoolsel pildil). Pidulikul vastuvõtutseremoonial kuningapalee ees tervitas Eesti riigipead kuningas Harald V (teisel pildil). Riigipeade kingituste ja ordenite vahetamist tunnistasid kuninganna Sonja, kroonprintsess Mette-Marit ja kroonprints Haakon (kolmandal pildil). President Ilves kinkis Norra kuningapaarile Eesti Kunstnike Liidu presidendi Vano Allsalu maali «Trooja», mille kohta palus selgitusi kuninganna Sonja (neljandal pildil). Hiljem panid president, kuningas ja kuninganna pärja Teise maailmasõja ohvrite mälestusmärgile. Samuti kohtus Eesti riigipea Norra parlamendi spiikri Olaf Michael Thommesseni ja Norra valitsusjuhi Erna Solbergiga. PM fotod: raigo pajula / vabariigi presidendi kantselei

kendada, kinnitada ja fikseerida,» sõnas ta. Ühtegi lepet presidentide kohtumisel aga ei allkirjastata.

«Aga see ei tähenda, et seda ei tehtaks suuliselt. Päris detailideni ei ole kõik punktid paika pandud, vaid natuke peab olema ka hetke inspiratsiooni ja lummust,» märkis Maigre.

Julgeolekuküsimustest võib sõltuda see, kuidas on eestlased valmis veel hulgaks muudeks aruteluteemadeks, nagu näiteks olukord Iraagis või arengukoostöö uute demokraatlike süsteemide ülesehitamisel.

Veel võib kõne alla tulla Eesti ja USA küberkoostöö, milleks mullu detsembris sõlmisid koostööleppe USA asepresident Joseph Biden ja välisminister Urmas Paet. Selle käigus aitab Eesti Ühendriikidel parandada õiguskaitsevõimekust ja haridussüsteemi ning tagada piiranguteta ligipääsu sotsiaalmeediale ja internetile.

tegelikkuses, siis see sõnum talle kohale ei jõua.»

Välispoliitika analüütiku Lobjaka sõnul on Obama Eesti-visiidi lühiajaline mõju see, et Venemaa president võtab selle toimumise arvesse. Kremli jaoks maksab aga pikk perspektiiv ehk see, kuidas muutub visiidi järel Balti riikide kaitsevõime.

Kui USA president tuleb NATO tippkohtumise eelõhtul vaid mõnesaja kilomeetri kaugusele Venemaa piirist, ongi sõnumiks visiidi toimumise fakt.

LOE KA LK 2 JA LK 11

Sõnum Putinile Eesti põhilootused on aga sellel, et Obama jätkab oma sõnavõttudes joont, millele ta pani alguse 4. juunil Kesk- ja Ida-Euroopa presidentide kohtumisel Varssavis. USA riigipea nimetas Poolas peetud kõnes viit riiki – sealhulgas Eestit –, kelle territoriaalse terviklikkuse eest seisavad Ameerika Ühendriigid ja NATO sama vankumatult, nagu oleks tegu nende enda vabadusega.

Eesti põhilootused on sellel, et Barack Obama jätkab oma sõnavõttudes joont, millele ta pani aluse tänavu 4. juunil Varssavis.

Professor Kasekampi sõnul ongi nüüdse Eesti-visiidi peamine signaal suunatud Kremlile, et Venemaal ei tuleks pähe korrata Ukraina agressiooni Baltimaades või Poolas.

«Kui Vladimir Putin on ratsionaalselt kalkuleeriv küüniline oportunist, siis peaks sõnum kohale jõudma,» analüüsis ta. «Kui aga on tõsi Saksamaa kantsleri Angela Merkeli väide, et Putin elab paralleelses

«Sellest sõltub piltlikult see, kui kauaks jääb Obama lahkudes siin õhku see viiruk, mis peaks saatanat eemal hoidma,» iseloomustas Lobjakas.

Kauaaegne USA poliitika vaatleja Jonatan Vseviov lausus, et Eesti jaoks tähendab Obama visiit ka laiemat tuntust Ühendriikides, kuna seda saabuvad kajastama sajad sealsed ajakirjanikud.

«Meie tuntusele Ameerikas aitab see kindlasti kaasa. Saadakse teada, mis riik Eesti on ja kui palju me liitlassuhtesse panustame,» sõnas Vseviov.

Nii Maigre kui ka Vseviov olid ühel meelel selles, et Barack Obama visiit pole revolutsiooniline, vaid kahe riigi viimase aja tihedat koostööd vaadates pigem loogiline samm. Kuna Eesti ja Ameerika Ühendriigid on olulistes küsimustes, nagu näiteks kaitsekulutuste suurendamine, niigi ühel meelel, pole Tallinnas vaja pingutada eelkokkulepete sõlmimiseks.

Kood avab teemalehe «Obama Eestis».

Kood avab täna kella 16 paiku otseülekande Barack Obama kõnest.

Esmaspäeval Wisconsini osariigi suurimas linnas Milwaukees tööpü Obama, et jätkab Kongressi survestamist kõrgema miinimumpalga poliitilistest vaatenurkadest.

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Seli tervisekeskus hakkab ravima Ukraina sõdureid

e liitlasvägede kohaloleku pikendamiseks nalüütikud.

ne kohtumine Politsei soovitab Obamat tervitada Tallinna Ülikooli kandis andres einmann

andres.einmann@postimees.ee

Politsei soovitab kõigil inimestel, kes soovivad täna tervitada Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama autokolonni ja talle lehvitada, minna Narva maanteele Tallinna Ülikooli kanti.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul on see piirkond Obama tervitamiseks sobiv ka seetõttu, et USA presidendi autokolonn peaks sealt homme mitu korda mööda sõitma.

Obama autokolonni liikumise täpset aega ei avalikustata, kuid politsei on varem teada andnud, et täna hommikul kella 9.30 ja 11 vahel suletakse autokolonni liikumise ajaks lühikeseks ajaks liiklus Rävala puiestee ja Kadrioru lossi vahelistel teedel ning kella 11.30 ja 13 vahel marsruudil Kadriorg – Estonia puiestee.

Postimehe kaameramehed saadavad täna USA riigipead kogu tema külaskäigu vältel saabumisest lahkumiseni. Obama saabub Eestisse varahommikul, tema täpne saabumisaeg ei ole teada, orienteerivalt saabub ta Eestisse kella 6–7 vahel. Ametlikul tervitustseremoonial Tallinna lennujaamas esindab Eestit välisminister Urmas Paet.

Postimehel on Obama visiidist kavas kaks otseülekannet: president Toomas Hendrik Ilvese ja Barack Obama ühiselt pressikonverentsilt Eesti Pangas ning USA riigipea avalikust kõnest Nordea kontserdimajas. Kõne ülekanne on varustatud eestikeelse sünkroontõlkega. Ilvese ja Obama

pressikonverents algab vahemikus 11.45–12.00, USA presidendi kõne algusaeg Nordea kontserdimajas on umbes 16.00–16.30.

Lisaks näitab Postimees videopildis nii Obama kohtumist Eesti presidendiga Kadriorus kui ka kokkusaamist Ilvese, Läti riigipea Andris Bērziņši ja Leedu riigipea Dalia Grybauskaitėga Kadrioru kunstimuuseumis. Samuti saab vaadata Obama ja Eesti valitsusjuhi Taavi Rõivase kohtumist USA ja Eesti kaitseväelastega Tallinna lennujaamas.

Presidentide kohtumine Kadriorus algab ajavahemikus 10.15– 11.00, Balti presidentide ja Obama kohtumine 14.15–15.00 ning Rõivase ja Obama kohtumine kaitseväelastega 17.15–18.00. Üritustel osalevad ka Postimehe reporterid ja fotograafid, kes vahendavad kohapealt meeleolusid ja asjaosaliste kommentaare nii sõnas kui ka pildis. Kokku on USA presidendi visiiti kajastamas üle 300 ajakirjaniku, neist 200 välismaalt. Välismaistest ajakirjanikest omakorda 100 on USA ajakirjanikud, kes saabuvad Tallinna koos Obamaga.

Visiidi ajal peab Tallinnas korda sadu politseinikke, kokku on külaskäiguga seotud kuni 1700 politseinikku ehk kolmandik politsei- ja piirivalveameti isikkoosseisust. Lisaks osaleb visiidi turvalisuse tagamisel kuni 300 kaitseväelast ja kaitseliitlast.

Eesti visiidi järel suundub Obama täna õhtul edasi Walesi, kus osaleb NATO tippkohtumisel. USA riigipea lahkub Eestist umbes kella 18–19 paiku.

Iseseisvuse taastajad kutsusid kindlustama Balti riikide kaitset

üha puhul toimunud tööfestivalil peetud kõnes kaasmaalastele lubas Barack a kehtestamiseks. Täna ootab kogu maailm temalt olulisi sõnumeid USA välisafp/scanpix

1990. aastate alguses Balti riikide iseseisvuse taastamise eest hääletanud Eesti, Läti ja Leedu seadusandjad kutsusid Barack Obamale saadetud ühispöördumises kindlustama liitlaste kohalolekut Baltimaades ning seisma otsustavalt vastu Venemaa agressioonile.

Ligi 200 kunagist saadikut, kes

hääletasid Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamise poolt, toonitasid, et Balti riikide kaitsele panustamine ei ole vaid NATO ühisesse julgeolekusse panustamine, vaid ka kinnitus alliansi ühistest põhimõtetest ja sellest, et enesemääramisõigus on tugevam rõhumisest ja vägivallast. postimees.ee

Eestist saab peagi üks neist NATO ja Euroopa Liidu riikidest, kes vastab jaatavalt Kiievi palvele võtta ravile või taastusravile nende riigi idaosas käivates lahingutes viga saanud Ukraina sõjaväelasi.

«Eesti kavatseb veel sel aastal võtta Seli tervisekeskusesse (kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus paikneb Rapla vallas – toim) taastusravile 15 lahingutes vigastada saanud Ukraina sõdurit,» ütles kaitseminister Sven Mikser. «Järgmisel aastal suudab Seli vastu võtta kuni 70 taastusravi vajajat Ukrainast.»

Ministri sõnul kestab üks taastusraviperiood ühele vigastatule 12 päeva. «15 vigastatu ravi, ülalpidamise ja transpordi kulud on suurusjärgus kuni 20 000 eurot ja need kannab Eesti kaitseministeerium,» täpsustas ta.

Samasuguse palve esitas Kiiev ka teistele euroliidu ja NATO riikidele. Praegu on teada, et Läti on ravile võtnud kaks Ukraina kaitseväelast.

Samuti teatas Ukraina presidendi nõunik Olga Bogomo-

lets eile, et hommikul võttis 15 erivarustusega kiirabiautost koosnev kolonn ette teekonna Kiievi sõjaväehaiglast Borispoli lennuväljale. Autodes oli 20 Ilovaiski lähedal lahingutes raskelt haavata saanud Ukraina sõdurit, kes tõsteti Borispolis Saksa õhujõudude lennukile, mis viis nad ravile Saksamaa haiglatesse.

«President Porošenko andis mulle kui oma nõunikule korralduse kontrollida haavatute läbivaatuse protsessi Kiievi sõjaväehaiglas, et tekiks võimalus saata 20 sõdurit, kelle seisund vajab otsekohest ravi ja operatiivset sekkumist, mida ei saa Ukrainas võimaldada, Saksamaale,» vahendas Bogomoletsi sõnu uudisteagentuur Unian.

Seli tervisekeskuse peamine ülesanne on korraldada taastusravi ja füsioteraapiat teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikutele ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis langenud või püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelase perekonnaliikmetele. Evelyn Kaldoja

6 || EESTI || POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

METALLIVARGUSED. Uurijail kulus kaks aastat tõestamaks, et kolme lapse isa ajas eakate inimeste pangakontosid kasutades Kohtla-Järvel ligi 700 000-eurose käibega illegaalset metalliäri.

Rahapesu asotsiaalide ja invaliidide osalusel risto berendson reporter

P

ealtnäha on Andrei Ožjogin (50) tavaline kolme lapse isa, kellel saab Ida-Virumaal Toilas kohe valmis kahekorruseline eramu.

Sel suvel mõistis kohus Ožjogini süüdi rahapesus – ta pidas Kohtla-Järvel illegaalset metalli kokkuostu punkti, mille käive ulatus aastate jooksul 685 514 euroni.

Ehkki Ožjogini nimi on läbi käinud mitmest politsei materjalist, on teda kriminaalkorras karistatud vaid korra ja sedagi purjuspäi autojuhtimise eest.

See, et ta 2008. aastal oma garaažis varastatud metalli kokkuostuga alustas ja kaks aastat hiljem, 2010. aastal sealt edasi Kohtla-Järvel vanasse linnaosasse, Viru Keemia Grupi kontorihoone vastas asuvale tööstusterritooriumile laienes, jäänukski ilmselt märkamatuks.

Ožjoginile sai saatuslikuks hoopis teine, Ida prefektuuri menetluses olnud narkoäri kriminaalasi. Selle asjaosaliste varalist seisu analüüsinud uurijaile hakkas silma ühe narkoäri asjaosalise leibkonna liikme konto väljavõte. Sealt nähtus, et tema kontole oli lühikese aja jooksul liikunud 100 432 eurot.

Ise puudega inimene seda raha teenida poleks suutnud. Kohati isegi mitmel päe-

val üle kantud rahasummade selgituseks oli märgitud «metalli kokkuost». Uurijad arvasid, et tegelikult võib see olla narkoraha.

Selgus, et raha pärines tõepoolest metalli kokkuostust.

Kuid kontoomanikul endal polnud neist summadest vähimatki aimu. Seda raha polnud ta ise näinud. Selgus, et ta oli küll teinud endale pangakonto, kuid andnud selle paroolid ühele pooltuttavale mehele.

Selleks oli keegi Andrei Ožjogin, keda iseloomustatakse kui suurepärast suhtlejat. Selgus, et see polnud ainus omataoline Ožjogini kontrollitav konto.

Paljulapselise pere pea suutis inimesi veenda, et hea inimesena vajab ta oma rahaasjade ajamiseks kontot, mida tema nimega seostada ei saa.

Uurimisandmetesse tekkis nimekiri kaheksast inimesest, kes olid kas Ožjogini kauged perekonnatuttavad või siis mingil moel elu hammasrataste vahele jäänud kodanikud. Neist ühe arvele laekus hilisema uurimise jooksul 229 583, teisele 193 161 eurot jne.

Kontoomanikud seda raha ei näinud. Nad olid paroolid kas niisama või kuni paarikümne euro eest Ožjoginile loovutanud. Paljulapselise pere pea suutis nimelt inimesi veenda, et hea inimesena vajab ta oma rahaasjade ajamiseks kontot, mida tema nimega seostada ei saa.

Kriminaaluurimist alustanud politseil läks andmete kogumine esialgu üsna vaevaliselt. Oli küll teadmine, et Ožjogin toimetab Kohtla-Järvel vanametalliga, kuid tõestamist vajas, et seal tegeldi varastatud metalliga. Metalli eest maksti seal sularahas, vajadusel seda töödeldi ja viidi juba legaalsesse kokkuostu, kus toodud metalli päritolu asjus silm kinni pigistati.

Raha kanti üle Ožjogini antud kontodele, kust selle võttis välja kas ta ise või siis mõni tuttav. Viimastel käskis Ožjogin automaadist raha võttes nägu prillide või kapuutsiga varjata.

Metalliäri toimis õlitatult – umbes seitsekümmend inimest teadis, kuhu varastatud metalli viia, ja sellest piisas. Paaril korral tuli Ožjoginil küll maksta keskkonnateenistuse määratud trahv ebaseadusliku tegevuse eest, kuid see oli peenraha.

Et äril hoidis juba teist aastat silma peal politsei, oli asjaosalistele üllatus. 2012. aasta suvel ja sügisel kogusid uurijad äri kohta salvestisi, kuid esialgu otsustati kaartide avamisega veel oodata. Tõendeid nappis.

Konkreetseks läks asi 2013. aasta sügisel, kui politsei kohapeal kolm kuud asjaosalisi jälitas. Jälitus tipnes sellega, et oktoobri lõpus õnnestus politseinikel metallivargad koos varastatud kaubaga kokkuostus kinni pidada.

Läbiotsimisel saadi kätte kokkuostukoha must arveraamat. Sealt edasi viis uurijate tee Ožjogini ukse taha. Pooleks aastaks vahi alla võetud mees

Ožjogini ebaseaduslik metalli kokkuostu punkt asus Kohtla-Järvel Viru Keemia Grupi kontorifotod: politsei hoone vastas tööstusterritooriumil.

nõustus kokkuleppemenetlusega. Kohus mõistis talle kolmeaastase vangistuse, millest tuli ära kanda a veidi üle poole aasta. Ožjooid gin, kellelt saadi kätte vaid 70 eurot sularaha, pidi maksksma riigi tuludesse 10 000 euurot, mis vastas tema isikliku ku vara väärtusele. Nii pääsess ta kodu konfiskeerimisest.

Muud temalt reaalselt võtta pole. Peale selle, et arestitud itud on ka 15 000-eurose väärtusega sega metalli kokkuostu punkt.

E Ebaseadusliku Ebase metalliäri töömeta m vahendid: kaalud vahe v käru. ja kä

P Politsei sai lläbiotsimise käigus kätte k musta arveraamatu.

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KOONDAMINE. Töökäte puuduses vaevlevad Eesti toiduainetööstused ootavad Fazeri Tallinna leivatehasest järgmise aasta kevadel koondatavaid töölisi avasüli.

Tehase sulgemisega säästab Fazer viiendiku palgarahast

Venemaa embargo kiirendas Balti riikide piimaturul protsesse, mis oleksid toiminud niigi: moodsad suurfarmid kasvavad tänu efektiivsusele üha suuremaks ning väiketalud langevad mängust välja.

Riskiinvestor Joakim Helenius. Postimees, 2.09

andres reimer majandusajakirjanik

Kiirlaenureklaamikeeld teeb muret kiirlaenuandjale

E

hkki Fazer Grupi pagaritööstuse juhi Petri Kujala sõnul polnud kõrged palgad Tallinna leivatehase suretajaks, nimetas Fazer Eesti juht Riina Aamisepp just palgasäästu määravaks Eestist lahkumisel. Fazer teatas, et koondab kaheksa kuu jooksul 95 töötajat, sest sulgeb leivatehase.

«Tallinnas on tööjõukulud märkimisväärsed ja see on üks põhjus, miks otsustati tootmine üle viia naaberriikidesse,» ütles Aamisepp. «Lätis ja Leedus võidetakse palkadelt hinnanguliselt 15–20 protsenti.»

Fazeri Balti riikide turundusjuhina jätkav Aamisepp ei soovinud samas avaldada oma ettevõtte palku. Kuid teiste pagaritööstuste sõnul jäävad kuutasud sõltuvalt ametikohast 600–1000 euro vahele.

Tallinnas veel aprilli lõpuni töötav Fazeri leivatööstus on ettevõtte Balti riikide tehastest vanim ja seadmete võimsus kõige väiksem. «Siin oleks vaja teha suuri investeeringuid, mida meie teistes Baltikumi leivatööstustes pole vaja teha,» selgitas tootmise Ogresse ja Kaunasesse kolimise põhjuseid Kujala.

Fazeris kuni paarkümmend aastat truult töötanud leivameistritele mõjus Soome peakorteris langetatud sulgemisotsus nii suure pettumusena, et firma juhtkond ei soovinud neid ajakirjanikega kokku lasta. Kuid võib juhtuda, et suurem osa tehaserahvast ei pea mõne kuu pärast uude töökohta sõitmiseks isegi senist bussiliini vahetama.

«Kõik, kes Fazeris töötavad, võiksid meie poole pöörduda,» ütles Fazeri naabruses Kadaka teel tegutseva Leiburi juhatuse liige Asso Lankots.

«Meil tuleb kaadri voolavust ette igas kuus viis kuni kümme inimest. Kevadeks saaksime niimoodi enamiku

ÄRILAUSE

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas valitsusele reklaamiseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse kiirlaenu reklaam nii teles, raadios kui ka internetis, välja arvatud laenuandja kodulehel. Laenuettevõtte Credit24 tegevjuht Rain Sepp ütles, et muudatus puudutab kogu finantsettevõtlust. «Meie majandusministril on tekkinud aga üks kummaline kinnisidee – arvestatav osa pangandus- ja finantsettevõtlusest pigem välja suretada. Ma väga loodan, et see eelnõu ei leia siiski valitsuses toetust,» ütles Sepp. majandus24.ee

Fazeri Eestis tegutsemise kahekümnenda aastapäeva puhul mullu mais külastas kontserni pärija Majlen Fazer (vasakul) foto: liis treimann ettevõtte Tallinna leivatehast.

23 3

KÄIVE

22

2 0 20 Fazer Eesti kehvad tulemused miljonites eurodes

0,2 -0,4 2011 20 11

KASUM

-0,5 2012

2013

Allikas: Äriregister

Fazeri pagaritööstuse juht Petri Kujala (paremal) tutvustas Baltimaade tootmisüksuse juhti Mindaugas Snarskist, kes viib leivatootmise foto: mihkel maripuu Ogresse ja Kaunasesse.

Fazerist ära saadetavaid inimesi enda juurde võtta, sest vajame töötajaid alates lihttöölistest kuni keskastme juhtideni.»

Soome Vaasan Gruppi kuuluv Leibur, mis ekspordib 40 protsenti toodangust, kiirustas avalikkusele kinnitama, et hoolimata Fazeriga sarnasest tootmisstruktuurist ja Soome omanikest ei kavatse ettevõte Eestist lahkuda.

«Ettevõttel pole plaane Eesti tootmist mujale kolida ega kärpida ning eestimaist leibasaia saab poest ka edaspidi,» rõhutas Lankots. Saku õlletehas oleks valmis kevadel vastu võtma sada Fazeri töötajat, kui nende ametioskused ja tahtmised pruulikoja soovidega kokku langevad.

«Kevadel õlletehase töömaht tõuseb ja me võtame suurel arvul tähtajalisi töölisi. Kuid tänu Carlsbergi kontserni tellimustele viimasel ajal meie tootmise kõrghooaeg üha pikeneb ning pingutame selle nimel, et ka tähtajalisi töölisi tehasega pikaajaliselt siduda,» rääkis õlletehase personalijuht Ave Kala.

«Tänavu pidime tooma hooajatöödele näiteks tõstukijuhte Carlsbergi Bulgaaria ja Serbia tehastest, sest kohapealt polnud inimesi võtta.» Saku õlletehas ootab tööle pakendajaid,

liinioperaatoreid, komplekteerijaid ja tõstukijuhte ning lubab vajadusel inimesed ka ümber õpetada.

Suures rahvusvahelises kontsernis töötamine tähendab Saku õlletehase töölistele võimalust, et neid komandeeritakse soovi korral samuti mõnda Carlsbergi kontserni tehasega välisriiki õlleteo hooajatöödele.

«Pole välistatud, et meie töötajad satuvad tulevikus lühiajaliselt näiteks Serbiasse või Bulgaariasse,» lausus Kala.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul võis Fazeri tootmisüksuse Eestist lahkumise põhjustada ebaõnnestunud maksupoliitika. «Äris pole emotsioone ja ettevõtja arvestab kõiki pisiasju, mistõttu võisid just kõrged tööjõumaksud Fazeri Lätisse ja Leetu kolima sundida,» rääkis Potisepp.

Eesti tarbijad peavad Potisepa sõnul leivaturul 15-protsendilise osaga Fazerit selgelt välismaiseks firmaks, kuid ostavad ettevõtte tooteid ennekõike kõrge kvaliteedi tõttu.

«Fazeri toodete puhul ostetakse pigem maitset, mitte päritolu, mistõttu tema lahkumine turul suuremat segadust ja ümberjagamist kaasa ei too,» selgitas Potisepp.

2

rohkem tootsid Eesti tööstusettevõtted juulis võrreldes mullu sama ajaga.

SOK koondab Soomes, Eestis otsitakse tööjõudu Soome tarbijate keskühistu (SOK) koondab 110 inimest endale kuuluvatest kaubanduskettidest, samas SOKile kuuluv Prisma Peremarket Eestis koondamisi ei plaani, vaid vastupidi, otsib uut tööjõudu. Algul kavatses SOK koondada 130 töötajat, kuid pärast läbirääkimisi ametiühinguga otsustati vähendada tööjõudu 110 inimese võrra. majandus24.ee

Juulis kasvasid tootjahinnad kuuga euroalas enim Eestis Tootjahinnad langesid juulis euroalas kuuga 0,1 protsenti, enim, 1,7 protsendi võrra kasvasid tootjahinnad Eestis, teatas Eurostat. Tootjahinnad langesid juulis kuuga enim Belgias ja Taanis, vastavalt 0,9 ja 0,8 protsenti. Enim kasvasid tootjahinnad Eestis (1,7 protsenti) ja Küprosel (1,1 protsenti). Kokku langesid euroalas tootjahinnad 0,1 protsenti ja Euroopa Liidus 0,2 protsenti. Aastaga vähenesid tootjahinnad euroalas juulis 1,1 protsenti ja Euroopa Liidus 1,3 protsenti. Enim langesid tootjahinnad Belgias (5,7 protsenti) ja Leedus (4,8 protsenti), enim kasvasid tootjahinnad – 0,2 protsenti – Lätis, Rumeenias ja Rootsis. BNS

OMX TALLINN

aivar õepa aivar.oepa@postimees.ee

VEB fondi sertifikaadiomanikud taotlevad riigikohtult VEB fondi kohtuasjas kaks aastat tehtud otsuse ülevaatamist, samuti et kohus tuvastaks 20,5 miljonit dollarit pangast välja võtnud inimese nime.

Oktoobri alguses arutab riigikohus sertifikaadiomanike teistmisavaldust ehk taotlust varem tehtud otsuse uuesti läbivaatamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu.

«Küsimus on, kas riigikohus leiab, et asja uuesti läbivaatamiseks on alused olemas. Meie

arvates on,» ütles sertifikaadiomanike esindaja, advokaadibüroo Glimstedt juhtivpartner Indrek Leppik.

2012. aastal tegi riigikohus otsuse, et VEB fondi sertifikaatide omanikel pole alust riigilt õiglast hüvitist nõuda. «Taotleme nüüd selle varasema otsuse tühistamist, arvestades uusi asjaolusid, mis on selgunud riigikontrolli ja riigikogu komisjoni uurimise käigus,» ütles Leppik.

Leppiku sõnul on riigikohtu 2012. aasta otsus ja kaks aastat varasem ringkonnakohtu otsus vastukäivad ses osas, kuidas peaks riik sertifikaadiomanikele kahju hüvitama. «See on

üks kummaline olukord: ringkonnakohtu otsus, kus riigil on kohustus leida uus meede sertifikaadid kompenseerida, on jõustunud. Aga riigikohtu otsus seda miskipärast ei arvestanud,» rääkis Leppik.

Lisaks taotlevad sertifikaadiomanikud, et riigikohus tuvastaks isiku või isikute nime, kes sai kätte VEBst äriühingu TSL International nõude abil

Küsimus on, kas riigikohus leiab, et asja uuesti läbivaatamiseks on alused olemas. Meie arvates on.

Advokaadibüroo Glimstedt juhtivpartner Indrek Leppik

väljavõetud raha: 20,5 miljonit USA dollarit. «Riigikogu komisjoni raporti avalikustamisel teatati, et see info on kaitsepolitseil olemas, kuid see on riigisaladus. Kohtumenetluses on võimalik dokumente riigisaladuse alt vabastada, seda taotlemegi,» ütles Leppik.

VEB fondi sertifikaadiomanike taotlus on esitatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid veel pole teada, kas kohus asja menetleda võtab. «Poolteist aastat ootame. Inimõiguste kohtuga ongi raske ennustada – teinekord nad reageerivad kiiresti, teinekord peab pikalt ootama,» sõnas Leppik.

777,91 ▼ –0,14%

1000 800 600

Sertifikaadiomanikud taotlevad VEB otsuse muutmist

protsenti

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,71 ▼ –4,13%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,000 1,01 Baltika 0,509 1,80 Ekspress Grupp 1,050 0 Harju Elekter 2,600 -0,76 Järvevana 0,827 0 Merko Ehitus 7,150 0,56 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,940 0,52 Premia Foods 0,647 -0,46 Pro Kapital Grupp 2,470 0 Silvano Fashion 1,680 0,60 Skano Group 1,090 7,92 Tallink Grupp 0,696 -1,97 Tln Kaubamaja 5,080 0,99 Tallinna Vesi 12,900 0,78 Trigon Property 0,446 0

2.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,413 0,5 Hiina jüaan 8,063 -0,06 Jaapani jeen 137,630 0,48 Kanada dollar 1,431 0,29 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,122 -0,14 Poola zlott 4,214 0,14 Rootsi kroon 9,202 0,11 Rumeenia leu 4,412 0,35 Šveitsi frank 1,207 0 Briti naelsterling 0,793 0,39 Taani kroon 7,448 -0,02 Tšehhi kroon 27,784 0,17 Ungari forint 315,490 0,39 USA dollar 1,312 -0,14 Venemaa rubla 49,151 0,35

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KESK-AAFRIKA. ELi suutmatus kooskõlastada omaenese sõ

Kontingendi ülema s intervjuu evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

K

esk-Aafrika Vabariigist vastselt EUFORRCA missioonilt naasnud kontingend i ülem kolonelleitnant Sten Allik ütleb igasuguse valehäbita, et Eesti üksus oli seal parim.

Samamoodi keerutamata tunnistab ta ka, et ELil on sõjalise missiooni korraldamisel arenguruumi.

Kui palju muutus Kesk-Aafrika Vabariik tänavu maist augustini, kui Eesti kontingent seal teenis?

Olukord on selgelt parem. Nii selle väga tähtsa killukese osas, mille eest EUFOR ja Eesti kontingent hoolitsesid, kui ka muidu on pilt ilmselgelt parem kui sinna minemise ajal ja veelgi parem võrreldes ajaga, kui sinna minekut plaaniti.

Aga ega seal midagi head ka veel pole – nagu näha ka viimastest sündmustest enne Eesti kontingendi tagasitulekut.

Milline oli eestlaste kõige teravam hetk sellel missioonil?

Nii paradoksaalne kui see ka pole, juhtus see viimastel päevadel, kui olime otsad juba kok-

ku tõmmanud. Meie vastutusalas rünnati Prantsuse üksuseid. Sealt tuli kogu operatsiooni kõige suurem arv haavatuid ja vigastatuid, umbes kümmekond. Me pidime oma juba kokku pakitud asjad uuesti välja võtma ja «põllule» minema, sest pataljonil oli abi vaja.

Miks te ütlete, et eestlased olid kõige tugevamad?

Kes kolisid EUFORi Bangui baasis eestlastest tühjaks jäänud konteinerelamutesse?

Üks asi oli kindlasti meie soomusmasinad, meie varustus, relvastus. Sisuliselt olime kõige paremini varustatud ja relvastatud üksus. Me olime valmis palju rohkemateks asjadeks, kui jõudsime teha.

Kindlasti andis meile eeliseid ka meie aktiivsus kohapeal. Paljuski elimineerisid eestlased endavastased rünnakud oma tegevuse ja hoiakuga. Keegi lihtsalt ei nokkinud meie kallal nii, nagu nokiti teiste kontingentide kallal. Kui teiste samades kohtades tegutsenud üksusi rünnati, siis meid ei rünnatud.

Itaallased võtsid üle. Itaalia kontingent toodi kohale sama lennukiga, millega eestlased lahkusid. Poolteist või kaks tundi, mil nii eestlased kui ka itaallased korraga Banguis viibisid, oli EUFOR kogu oma täisvõimsuses KAVi pinnal.

Mis see EUFORi täisvõimsus oli?

Ma arvan, et küündis peaaegu 800ni. Itaallasi on enam-vähem sama suurusjärk, mis oli eestlasi.

Arvestades ka aega, mis kulub kohanemisele ja pakkimisele, kui mõttekas on kaitseväel nii lühikesel missioonil käia?

Ma arvan, et selle nelja kuuga saime kätte kogu efekti. Pikendamine poleks meile enesele tõenäoliselt enam ei sisuliselt ega vormiliselt midagi juurde andnud. Loomulikult oleks see olnud väga kasulik EUFORile, sest olime kõige tugevam üksus, ja kui meie lahkusime, jäi sinna ikkagi väga suur võimelünk.

Meil oli kõige parem varustus, kõige parem tehnika, me töötasime hästi. Eestlaste rühm oli sellel taktikalisel tasemel tihti strateegilise tähtsusega.

Mis konkreetsemalt olid eestlaste tugevused?

Kas Eesti kaitseväelastel oli KAVist õppida midagi spetsiifilist, mida varem mujalt pole saanud?

Kui võtame üksikmehe tasandil, siis kindlasti räägime sellest keskkonnast ja seal tegutsemisest. Eks tavalised rutiinid jäävad ikka tavapäraseks.

Mida ülespoole minna, seda erinevamaks kogemus läheb.

Tipnedes sellega, et üldse osalemine üksusega ELi missioonil oli paras pähkel. See andis

Kiievi teatel märgatakse jürgen tamme

jyrgen.tamme@postimees.ee

Ida-Ukraina suuremates mässuliste käes olevates linnades Donetskis ja Luganskis ning nende ümbruses on märgatud Vene vägesid, teatas eile Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu esindaja Andri Lõssenko.

Kuigi teate avalikustanud uudisteagentuuri AP teatel polnud Lõssenko väidetele võimalik sõltumatutest allikatest kinnitust saada, on Vene sõduritest Ida-Ukrainas teatanud ka mitu teist väljaannet.

Näiteks Soome päevalehe Helsingin Sanomat ajakirjanikud Petteri Tuohinen ja Kalle Koponen kohtusid Vene piirist nelja kilomeetri kaugusel Markine asula juures mässuliste võitlejatega. Oma sõnul märkasid nad nende ridades nii Vene sõdureid kui ka tanke, teiste seas ka uusi R-72-tüüpi masinaid, mida Venemaa pole teadaolevalt veel kellelegi müünud. Samuti juhtisid ajakirjanikud, kes enda sõnul saadeti relvaga ähvardades tagasi, tähelepanu sellele, et Vene sõdurite relvastus oli mässulistega võrreldes parem.

Piirkonnas viibivad väed valmistuvad Mariupoli ründamiseks. Linnas viibivate välisajakirjanike sõnul valmistutakse strateegiliselt tähtsas sadamalinnas küll võimalikuks sõjategevuseks, kuid erinevalt Vene meedia teadetest pole linn siiski veel piiramisrõngas.

NATO andmetel viibib Ukrainas tuhatkond Vene sõdurit

ja riiki on saadetud ka raskerelvastust, veel hinnanguliselt 20 000 sõdurit on positsioonidel Ukraina-Vene piiril. Vene sõjaväelaste perekondi esindava organisatsiooni Vene Sõduriemade Komitee andmetel on Ukrainasse viimase kahe kuu jooksul saadetud aga kuni 15 000 sõdurit, vahendas uudisteagentuur AFP. Kuigi ka nn separatistide liidrid on tunnistanud Vene sõdurite osalemist sõjategevuses, kinnitas Vene presidendi Vladimir Putini peamine nõunik välispoliitika küsimustes Juri Ušakov eile, et Vene sõdureid Ukrainas ei viibi.

Ukraina kaitseministri Valeri Heletei sõnul tuleb Ukrainal nüüd muuta oma senist strateegiat, mis on suunatud võitlusele terroristidega. Heletei hinnangul peab uus strateegia hõlmama ka vastasseisu Vene relvajõududega.

«Täna on meil tegemist diviiside ja rügementidega. Homme aga võib-olla juba korpusega,» märkis Heletei oma suhtlusvõrgustiku Facebook kontol, lisades, et Venemaa oli sunnitud alustama tavavägedega täiemõõdulist invasiooni Ukraina relvajõudude edu tõttu riigi idaosa tagasivallutamisel.

Käimasolevat konflikti Ukraina Suureks Isamaasõjaks nimetanud Lõssenko lisas, et see nõuab ilmselt veel tuhandete inimeste elusid. «Suur sõda, millist Euroopa pole näinud alates Teisest maailmasõjast, on jõudnud meie ukselä-

Donetski lähedal asuva Spartaki elanikud

Kreml eitas Puti Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnad, nagu võiks Venemaa vallutada Ukraina pealinna Kiievi kahe nädalaga, olid kontekstist välja rebitud ning tähendasid tegelikult hoopis midagi muud, teatas Kremli esindaja.

«See oli kontekstist välja rebitud ning sellel oli hoopis teine tähendus,» kinnitas Venemaa presidendi välispoliitika nõunik Juri Ušakov. Konteksti ega seda, kuidas öeldut mõistma peaks, Ušakov aga ei täpsustanud, vahendas uudisteportaal Newsru.com.

Itaalia päevaleht La Repubblica kirjutas üleeile Putini ja Euroopa

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

jaline ja humanitaarabi lahjendab ka nende Banguisse saadetavate toetusmiljonite mõju.

sõnul oli Eesti üksus EUFORi tugevaim Missioon EUFOR-RCA • ELi rahuvalvemissioon Kesk-Aafrika Vabariigis, mille eesmärk on pealinna Bangui turvamine.

• Eesti oli esimene riik, kes vastas kutsele sellele missioonile panustada. Möödunud nädalal pärast kolmekuist teenistust sealt naasnud Eesti üksus jõudis ka Banguisse esimesena pärast algatajariiki Prantsusmaad.

• Lisaks Eestile ja Prantsusmaale panustasid või panustavad missiooni jalaväelastega veel Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Läti, Poola, Rumeenia ja Soome ning ELi-välise riigina Gruusia.

• Missioon peaks lõppema tänavu detsembris.

meile võimaluse proovida-kontrollida oma logistilist poolt. Me oleme ju harjunud olema Afganistanis suuremate liitlaste logistilise süsteemi osa ja harjunud lihtsusega, millega see sisse on töötatud. Nüüd tuli palju lahendusi leida tavapärasest väljastpoolt.

ELi võimekus sõjalisi operatsioone korraldada on… väga mõõdukas.

Kas kohapeal nähtu kinnistas seda arusaama?

Kolonelleitnant Sten Allikul õnnestus saada Eesti esimeseks ja tõenäoliselt ka viimaseks kontingendi ülemaks Kesk-Aafrika Vabariigis. foto: kristel maasikmets

Kõik ju teavad raskusi, millega see operatsioon käivitati. Kui selge poliitiline tahe puudub, siis ei tule ka võimekused taha.

Kuni lõpuni ei saadud ju kokku väepaketti, mida taheti sinna saata. Kogu operatsioon algas miinusega.

Tänapäeval, kui sellistes konfliktides tegutsetakse, on oluline viia kokku kineetilised

Vene sõdureid üha enam

on suurtükitule eest keldrisse varjunud.

foto: reuters/scanpix

ini väidetavat ähvardust Komisjoni presidendi José Manuel Barroso telefonivestlusest, kus Vene riigipea väidetavalt sõnas, et kui vaja, võivad Vene väed Kiievi kõigest kahe nädalaga vallutada. Väljaande hinnangul tahtis Putin niimoodi Barrosole mõista anda, et ELil ei tasu Venemaad uute sanktsioonidega ärritada.

La Repubblica andmetel rääkis Barroso vestlusest Putiniga 30. augustil Euroopa Ülemkogu kohtumisel. «Kui küsisin talt Ukraina piiri ületanud Vene vägede kohta, hakkas Venemaa liider ähvardama,» olevat Barroso lehe andmetel märkinud. Komisjoni presiden-

di sõnul olevat Putin öelnud, et kui ta tahab, võib ta Kiievi vallutada kahe nädalaga.

Ušakovi sõnul väljus Barroso Putinit tsiteerides aga diplomaatiliste tavade piirest, mis on äärmiselt ebakorrektne. «Kui seda tõesti tehti, siis ei ole see niivõrd tõsisele poliitikategelasele kohane,» sõnas Putini assistent.

La Repubblica kaudu jõudis info ka teistesse väljaannetesse. Sama infot kinnitas ka Saksa nädalakiri Spiegel, viidates allikana lääne diplomaadile, kes kohtumisel viibis ja Barroso sõnavõttu kuulis. PM

vele. Kahjuks ei mõõdeta kaotusi sellises sõjas sadades, vaid tuhandetes ja kümnetes tuhandetes,» kirjutas Heletei, kes lisas, et Venemaa on vastasseisu, mida kindral nimetas hübriidsõjaks, kaotanud.

Venemaa välisministeerium nimetas Heletei seisukohti šokeerivaks, lisades, et kaitseminister püüab niimoodi juhtida endalt kõrvale vastutust Ukraina vägede kaotuste pärast.

Kremli nõunik Mihhail Popov andis aga mõista, et Venemaa võib Ukraina kriisi ja NATO vastusammude valguses muuta oma senist sõjaväedoktriini, täpsustamata siiski võimalike muudatuste sisu.

Vaatamata sellele, et Kiievi teatel on riigi idaosas Vene sõdurid, pole võimud välja kuulutanud sõjaseisukorda. Küsimust arutasid viimati esmaspäeval Ukraina president Petro Porošenko ja parlamendifraktsioonide juhid, kuid sõjaseisukorda otsustati mitte välja kuulutada. Üleeile Valgevene pealinnas Minskis alanud ja kinniste uste taga toimuvad kõnelused Ukraina, nn separatistide ja Venemaa esindajate vahel pole tulemusi andnud. Näiteks nõuavad nn separatistid Luganskile ja Donetskile eristaatust, kuid ka tingimusteta amnestiat. Ka teatati, et läbirääkimisi Kiieviga peetakse ainult ühiselt ega sõlmita eraldi kokkuleppeid.

LOE KA LK 5

ja mittekineetilised vahendid ehk sõjaline abi ning humanitaarabi ja arengukoostöö. Vähemalt selle hetkeni, kui me sealt ära tulime, ei suudetud neid absoluutselt kokku viia. Ressursid olid valedes kohtades, ajamõõde hoopis teine. EL on panustanud ja panustab KeskAafrikasse miljoneid, aga seda ei suudetud absoluutselt sõjalise poolega nii siduda, et need oleksid üksteist toetanud. Sõjaline ja humanitaarabi käisid täiesti omi radu pidi ja olid täiesti erineva loogikaga.

See piiras ka EUFORi tegevust. Mingil hetkel võib saavutada rahunemise julgeoleku mõttes, aga niipea, kui sinna ei tule mittekineetilised vahendid järele, võib efekt muutuda ajutiseks ja tekib tagasilöök. Oli näha, et selle kallal tuleb ELil kõvasti töötada, kui ta tahab end üldse usutavaks teha.

Eesti sõdurid pääsesid KAVis suurematest tervisemuredest Kuigi Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni eel avaldasid nii mõnedki kriitikud muret Mustal Mandril sõdureid varitsevate troopiliste tõbede pärast, õnnestus eestlastel kolm kuud Banguis teenida tõsisemate terviseriketeta.

Vastuseks küsimusele, kuidas Eesti sõdurite tervis KAVis vastu pidas, ütles major Targo Lusti kaitseväe meditsiiniteenistusest: «Rahuldavalt. Väiksemaid tervisehädasid esines, kuid kedagi pikaaegselt hospitaliseerima või tervise pärast tagasi Eestisse saatma ei pidanud.»

Ometigi ei pääsenud kordagi haigestumiseta ükski KAVis teeninud eestlane – nad kõik põdesid kõhulahtisust, eriti põhjalikult laastas see kontingendi ridu missiooni alguses. «Kõhutõve all kannatasid kõik missioonil viibinud, kes rohkem, kes vä-

hem,» kinnitas Lusti.

«Maksimaalne haigestumine oli esimesel kuul, hiljem taandus kahele-kolmele juhule nädalas.»

Palve peale võrrelda Eesti sõdurite terviseprobleeme KAVis, Afganistanis ja juba teist aastat käival Mali missioonil, ütles Lusti esmalt, et KAVis lahinguvigastusi ei esinenud.

«ISAFi missioonil prevaleerisid sõdurite hulgas sporditraumad ja külmetushaigused. KAVi puhul kõhutõved,» jätkas ta. «Mali missioonil on meil tegemist pigem üksikvõitlejatega ning oma meedikut kaasas pole. Üks kaitseväelane on malaariakahtlusega Malist Eestisse suunatud.»

Nakkuslikust malaariast hoidumisega oli eestlastel KAVis tõsiselt õnne. See haigus on Kesk-Aafrikas väga levinud, sealhulgas leidub seal malaaria ohtlikemat

vormi, mille vastu ei aita ei profülaktika ega ravi. Kuigi kõik EUFORi riigid jagasid oma sõduritele malaariatablette, haigestus eestlastegi elukohaks olnud Ucatexi baasis malaariasse mitu sõdurit nädalas.

Eesti missioonisõdurid nii KAVis kui ka Malis ja varem ka Afganistanis said malaaria profülaktikaks enamasti Lariami tablette. Neile, kellele tugevate kõrvalmõjude poolest tuntud Lariam ei sobi, pakub kaitsevägi Lusti sõnul alternatiivseid malaaria profülaktika ravimeid.

Eesti kaitseväe välismissioonide jooksul on kinnitust leidnud kaks malaariasse nakatumist. Mõlemad said sääskedega leviva nakkuse Afganistanist. Muid raskeid troopilisi haigusi peale malaaria Lusti sõnul Eesti sõdureil diagnoositud pole.

PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti e-tervise kontseptsiooni ja ülesehitust on vaja põhjalikult muuta, et arstid, patsiendid ja riik saaksid e-tervisest kasu määral, mida ootaks kümme aastat kestnud pingutuselt selle loomisel, kirjutab akadeemik, Tartu Ülikooli neurokirurgia professor Toomas Asser.

Personaalmeditsiini tulevik on terviselugu

S

õnad «personaalmeditsiin» ja «personaalne tervishoid» on viimastel aastatel muutunud universaalseks turundusmeetodiks, millega tähistatakse kõike uut tervishoius ja arstiteaduses, alates pulsisageduse arstile saatmisest mobiiltelefoniga ja geenitesti tegemisest vähiravimi valikul kuni geenikiibi koostamiseni rahvastiku tervise parandamiseks.

Muidugi on õigus headel kolleegidel Urmas Siiguril (Sirp, 26.09.2013) ja Ralf Allikveel (Postimees, 11.10.2013), et personaalseks ei muuda meditsiini ei geenitest ega mobiilirakendus, vaid tervikpilt konkreetse inimese tervise erinevatest aspektidest ehk personaalne terviseinformatsioon. Testide, uuringute ja analüüside tulemused saavad tähenduse ainult üheskoos ja eelnevate tulemuste foonil.

Aastasadu on personaalne meditsiin saanud rajaneda vaid sellel informatsioonil, mille arst sai patsiendilt küsitluse ja vaatluse teel.

See aitas valida sobivat raviplaani ja anda personaalseid ravi- või tervisesoovitusi. Haige kaebused ja selgitused on olulised ka täna.

Kuid tänapäeval, mil kliinilise meditsiini diagnostiline võimekus on tohutult arenenud, pole väljakutseks mitte vajalike terviseandmete kättesaamine haigelt endalt, vaid kõikvõimalikest infosüsteemidest, sest killud tervikpildist on laiali raviasutustes üle Eesti.

Personaalse meditsiini tulevik on personaalse ehk isikupõhise terviseinfo struktureeritud kogumine ja talletamine ning kiire kättesaadavus aegridadena. Personaalne digitaalne terviselugu ühendaks endas kõik arsti juures käimised, uuringute ja analüüside tulemused ning patsiendi enda üleslaaditud struktureeritud info tema enesetunde, enesega toimetuleku ja terviseharjumuste kohta.

Personaalse ja digitaalse terviseloo neljast sambast esimene ja peamine oleks ambulatoorses arstiabis (perearstid ja eriarstid) ja kiirabis tekkiva info sidumine isikukoodi alusel ühtseks tervikuks, mis areneb ajas vastavalt kokkupuudetele tervishoiusüsteemiga

ja talletab olulise info, näiteks veresuhkru või kehakaalu väärtused, et selle alusel kuvada tunnuste ajaline dünaamika.

Teiseks sambaks oleks haiglates täidetavate e-haiguslugude liidestamine terviselooga. Haiglas tehtud diagnostika ja raviprotseduurid või operatsioonid ja intensiivravi on küll vägagi olulised iga haiglaravil olnud haige jaoks, kuid need katavad ainult väikese osa tervishoiust. Eestis on aastas haiglaravi ja päevaravi episoode kokku 300 000, kuid neli miljonit ambulatoorset eriarsti ja neli miljonit perearstikülastust.

Kolmandaks terviseloo sambaks oleks õendusravi ja sotsiaalabi käigus kogunev info. Vananeva rahvastiku aitamiseks on see sammas kulda väärt, kuid neis valdkondades pole praeguseni Eestis üleriigilist e-arengut sisuliselt toimunud.

Neljandaks sambaks oleks eestimaalaste endi sisestatud info. Mitte Twitteri säutsud ega Facebooki postitused enesetundest pärast sööki, pidu või sportimist, vaid info, mida need, kes arstiabi vajavad ja kasutavad, saavad enne arsti juurde minekut enda kohta ette teatada või millega oma kroonilise haiguse kulgu kirjeldada. Olgu siin lihtsamaks näiteks struktureeritud küsimustiku täitmine pea- või nimmevalude iseloomu ja muutuste kohta, unehäirete või meeleolu muutuste kohta.

K

as kõik eelnevalt kirjeldatu ei olegi meil mitte e-tervise näol olemas? Kahjuks mitte, sest kuigi eestikeelne Vikipeedia väidab, et digitaalne terviselugu on osa e-tervisest, on riigikontroll oma 2014. aasta jaanuaris avaldatud aruandes pannud õige diagnoosi: ei arstid, patsiendid ega riik ei saa e-tervisest kasu määral, mida ootaks kümme aastat kestnud pingutuselt. Ja kasu ei saagi tõusta, kui ei muudeta põhjalikult e-tervise kontseptsiooni ega ülesehitust.

E-tervis kogub pdf-formaadis dokumentidena kokkuvõtteid ehk epikriise haiglaravi episoodide ja arstikülastuste kohta. See tähendab, et numbrid ja sõnad on süs-

teemis olemas, kuid kogutud viisil, mis ei võimalda neid reaalselt kasutada. Et saada teada, mis uuring või operatsioon on tehtud, peab kõik pdf-dokumendid avama ja läbi lugema. Need tekstid on aga iga arst koostanud endale sobivana tundunud sõnastuses ja detailsuses, kasutades vaba teksti, lühendeid ja numbreid, mille tähendust ei pruugi ka selle sisestaja kuu aja pärast suuta meenutada. Ning mingi info puudumine tekstis ei pea veel tähendama, et seda poleks tehtud või uuritud. Niimoodi ladestatud teabest ei saa iial kätte andmeid, mida vajaksime nii haigete raviks kui ka arstiteaduse arenguks.

E

-tervise infosüsteem pole ei andmebaas ega infosüsteem, sest ei koguta mitte andmeid, vaid dokumente – e-tervis on seega pigem elektrooniline dokumendihalduse süsteem. Suurimaks erinevuseks digitaalse personaalse terviseloo ja e-tervise vahel peab seetõttu olema terviseandmete standardiseeritud ja struktureeritud sisestamine koos kõigi tänapäevase infotehnoloogia pakutavate võimalustega, et tagada kogutud andmete kvaliteet ja kasutatavus.

Digitaalse terviseloo peamiseks eesmärgiks peab saama andmete kiire ja struktureeritud kättesaadavus ja taaskasutatavus. Arsti aeg ei tohi kuluda lõputule klikkimisele ega samade andmete korduvale sisestamisele, vaid isikukoodi sisestamisel peaks olema kuvatud patsiendi terviseandmed kujul, mis vastab tema vanuse ja tervisehädade profiilile, uuemad andmed eespool ja oluliste parameetrite kohta graafiliselt. Standardiseeritud ja etteprogrammeeritud andmekaeve ja kuvamise abil tekib andmetest informatsioon, mis ongi personaalne tulevikumeditsiin nii konkreet-

se patsiendi aitamiseks kui ka arstiteaduste arenguks.

Sellise tuleviku saavutamiseks on Eestis olemas kaks unikaalset eeldust, mis enamikus arenenud riikides puuduvad. Need kaks eeldust on isikukood ja X-tee, mille abil saab andmeid isikupõhiselt linkida ja turvaliselt liigutada. Üleriigiline veebilahendus võimaldaks terviseinfot kasutada haiglates, EMOs, kiirabil, perearstidel ning personaalse õendusabi ja sotsiaalteenuste korraldamisel.

Et saada teada, mis uuring või operatsioon on tehtud, peab kõik pdf-dokumendid avama ja läbi lugema. Nii ladestatud teabest ei saa iial kätte andmeid, mida vajame nii ravis kui ka teaduses.

SAMAL TEEMAL Raul Mill «E-tervis – arstile või patsiendile?», PM 18.03 Margus Punab «Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii», PM 13.03 Ralf Allikvee «Geenikaart ei ole personaalne meditsiin», PM 11.10.2013

Personaalne tervishoid ja uus platvorm arstiteaduste arengule Eestis on saavutatav, kui e-tervisele antakse uus hingamine ja sisu ning iga eestimaalase kohta koostatakse digitaalne terviselugu.

Personaalne tervishoid ja uus platvorm arstiteaduste arengule Eestis on saavutatav, kui e-tervisele antakse uus hingamine ja sisu ning iga eestimaalase kohta koostatakse digitaalne terviselugu. Sinnapoole liikumiseks annab lootust 3. juulil valitsuse otsusega loodud e-tervise rakkerühm, mis peaks aastaga välja töötama e-tervise strateegilise arenguplaani aastani 2020 koos arendustegevuste, rahastamiskava ja üksikasjaliku rakendusplaaniga.

Struktureeritud ja standardiseeritult sisestatud isikupõhised terviseandmed enam kui miljoni elaniku kohta annavad võimaluse rahvastikupõhiste haigusregistrite loomiseks ja arstiabi kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks ehk Eesti tervishoiu arendamiseks Eesti elanike huvides. Individuaalse personaalse meditsiini tarvis loodava digitaalse terviseloo lisaväärtuseks on anonüümsete isikupõhiste andmete kasutamine teadusuuringutes.

Terviselugude pidamine Eestis rahvastikupõhiselt ja dünaamilisena, talletades muutused ajas, on nutikas spetsialiseerumine – personaalne terviseinfo on tuleviku tervishoiu ja arstiteaduse infrastruktuur, olulisemgi kui betoon ja raud.

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Julgeolekutase on kõigis NATO maades ühesugune Välisminister Urmas Paet kirjutab, et eelseisev tippkohtumine loob võimaluse NATO senisest nähtavamaks kollektiivseks kohalolekuks alliansi idatiival nii maal, õhus kui ka merel.

M

e soovime, et USA presidendi visiidi ja NATO tippkohtumise tulemusel saaksid need elemendid püsivaks.

Lisaks veel mõningaid pikaajalisi meetmeid, et NATO liitlaste kohalolu Eestis, aga ka Lätis, Leedus ja Poolas oleks selge ega jätaks üles ühtki kõhklust või mitmetiarvamist NATO julgeolekukeskkonna ühtsusest. Eelseisev tippkohtumine loob võimaluse NATO senisest nähtavamaks kollektiivseks kohalolekuks alliansi idatiival nii maal, õhus kui ka merel.

Meie piirkonda NATOs ehk Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat tuleb julgeolekuliselt vaadata koos. See on otstarbekas nii liitlaste paigutuse

Praeguste Ukraina sündmuste valguses on täiesti selge, et kogu NATO territoorium peab olema ühtlaselt kaitstud ning ka heidutus peab toimima kõikjal.

Ka mina olen näidanud suurepärast tennist

LUGEJATE KIRJAD

nika ja regulaarväega ja Ukraina riigipiiri sisuline eitamine on oluliselt muutnud Euroopa julgeolekukeskkonda ning sel on pikaajaline mõju. See pole pelgalt lokaalne konflikt – rikutud on Euroopa julgeoleku peamisi põhimõtteid, mis on kirjas nii Helsingi 1975. aasta lõppaktis kui ka NATO-Venemaa suhete alusaktis aastast 1997.

See kõik on sundinud demokraatlikke riike, sealhulgas NATOt ja ELi, vaatama endasse ning hindama oma võimekust Venemaa kasvava agressiivsusega toime tulla. Kõige alus on julgeolek. Eesti peab oma peamiseks julgeolekugarantiiks NATO-liikmesust, mille põhiprintsiip on kollektiivkaitse. Praeguste Ukraina sündmuste valguses on täiesti selge, et kogu NATO territoorium peab olema ühtlaselt kaitstud ning ka heidutus peab toimima kõikjal.

Nii mõndagi on viimastel kuudel ses osas juba tehtud ning NATO kohesed meetmed alliansi idatiiva tugevdamiseks on olnud adekvaatsed.

Seega ei alusta USA presidendi visiit ja NATO tippkohtumine tühjalt lehelt. Ämari lennuväljast on saanud NATO õhuturbekeskus lisaks Leedu keskusele. Eestis asuvad juba kuid USA sõjaväelased. NATO õppused on tihenenud. Läänemerel liigub rohkem liitlaste laevu.

Lugesin 1. septembri ajalehest Postimees, et Kanepi mängib USAs suurepärast tennist.

Kuulasin ETV saadetest, et Kanepi mitte ainult ei mängi suurepärast tennist, vaid on näidanud seda kõigest loetud päevade jooksul.

Ka mina olen näidanud poisipõlves väga head tennist, ja mitte ainult ühte, vaid mõlemat – nii vasaku jala oma kui ka parema jala oma. Muidugi siis, kui tennised olid tuliuued.

Muuhulgas meeldib mulle vaadata, kuidas Kanter heidab suurepärast ketast ning Liivamägi ujub vahvat kompleksi ja seda loetud sekundite jooksul.

Muuhulgas olen hetkel, lisaks muudele tegemistele, lehekandja ametis ning võin uhkusega tõdeda, et mõnel päeval panen ma suurepärast Express Posti.

Mis mängimisse puutub, siis olen laval mänginud muuhulgas ka vahvat siili ja äput röövlit. Praegu, jah, pean paraku leppima sellega, et panen loetud tundide jooksul varahommikuti head lehekandjat posti.

Mis keelekasutusse puutub, siis on hea meel tõdeda, et tänu tennisemängijate eliidile, mis enam ammugi ei koosne angloameerika mängijatest, on keelemaailm pääsenud ülemaailmsest inglise keelele üleminekust, sest kuni püsivad tipus Djokovic, Nadal, Federer, Šarapova, Kvitova, Wozniacki, Shuai Peng ja mitmed ülejäänud rahvuste kirjusse seltskonda kuuluvad mängijad, kes kõnelevad hästi poor (e.k. ’vaene, vaest’) inglist, pole angloamerikaniseerumine keele vallas aktuaalne ega lühilausetest pikemate vormimine kohustuslik. Iga inimene, ka sportlane jäägu oma keele ja liistude juurde.

Siinkohal soovin meie spordireporteritele suurepärast reporterit ning sündmustele kaasaelamist mitte poor tasandil, vaid ikka täie rinnaga. talvo pabut, literaat

Kas ikka mõõdeti seitse korda?

Tagantjärele tarkus ehk seitse korda mõõda. Väidetavalt on tagantjärele tarkus täppisteadus. Öeldakse ka, et seitse korda mõõda, enne kui lõikad. Neid

suursaadik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur

kui ka sellest tuleneva heidutuse ja kaitse mõttes. Nii välis- kui ka kodumaised kahtlejad saavad USA presidendi Eesti-visiidist ja NATO tippkohtumiselt veel kord selged sõnumid, mis räägivad NATO territooriumil kehtivast kaitsest ning heidutusest kui tervikust.

K

a NATO tervikuna on taas muutumas. Tagasi algse ja põhilise juurde ehk oma liikmete julgeolek ja sealjuures kaitsekulude adekvaatne tase. Kaks protsenti SKTst on eesmärgiks seatud. Samas täidab seda praegu vaid neli riiki: USA, Suurbritannia, Kreeka ja Eesti. Kuid mitu liiget on teatanud, et võtavad selge suuna sellele tasemele jõudmiseks. Siiski mitte veel kõik. Kui aga vaadata näiteks Venemaa ja ka Hiina kaitsekulude taset, siis on see ka kahest protsendist oluliselt ülalpool.

Ka pole NATO tervise huvides, et suurima raskuse kannab ülekaalukalt üks riik ehk USA. USA katab praegu kolmveerandi kõigist NATO kuludest, veel mõni aasta tagasi oli see pool. Ka seda proportsiooni tuleb taas õiglasemaks saada ehk Euroopa julgeoleku eest peab ka Euroopa ise rohkem maksma.

NATO-Vene suhted jäävad külmutatuks. Sisuliselt on Venemaa rikkunud 1997. aasta NATO-Vene suhete alusakti kõiki printsiipe. Kuivõrd Venemaa on alusaktis kokku lepitud julgeolekukeskkonna muutumatuse tingimust oma agressiivse käitumisega olulisel määral rikkunud, siis ei ole alliansi kollektiivkaitse seostamine NATO-Vene suhete alusaktiga kohane. NATO tegevusi ei saa piirata tingimustega, mis kehtisid täiesti teistsuguses julgeolekuolukorras.

USA presidendi Eesti-visiit ja NATO tippkohtumine kannavad selget poliitilist ja väga praktilist sõnumit: kõigi NATO liikmesmaade julgeolekutase peab olema ühesugune. Kõik NATO liikmesriigid kaitsevad meie ühist väärtuste ja vabaduste ruumi.

Ja seda ka selleks, et 1. septembril kooliteed alustanud 15 000 Eesti last saaksid 12 aasta pärast kooli lõpetada ja kogu oma edasise elu elada vabas ühiskonnas ega peaks teadma, mis on ühiskonda halvav hirm.

lausumisi tuleb meenutada, kui vaadelda, mis toimub nn joomarlust soodustava seadusesätte ümber.

Kodanikuna paneb mind mõtlema Rein Langi toime Eesti elule. Mäletame ju, kuidas nn Sirbi kaasus ühendas loomeharitlasi ja tõi talle kaasa surve kultuuriministri kohalt tagasiastumiseks.

Nüüd on Langi justiitsministriks oleku aegne puudulik seadus toonud kohalike omavalitsuste reageeringu selle avalikus kohas napsitamist soodustava osa suhtes ja tekitanud seadusesätte-vastase koalitsiooni hoolimata erakondlikest aspektidest. Siiski peab nentima, et kasvõi sellesama kurikuulsa, n-ö vabameelse ning euroopaliku klauslita poleks eelmine koalitsioon saavutanud sellist üksmeelset laitust ja arvamust, et seaduseandja ei tea, mis tegelikult vabariigis toimub.

Kas meil ei oleks juba aeg üksmeelseks koostööks, selle asemel, et tekitada läbimõtlemata otsustega vastasseise kõigi ja kõigega? Kas selline üksmeel, millega omavalitsused asuvad vastuvõetud seadust soovitud suunas muutma, on just see, mida me praegusel ajal vajame? aime kuum, Viljandimaa

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

E

simesel septembril läks Eestis esimesse klassi 15 000 last.

Kogu Eesti ühiskonna asi on tagada, et need lapsed kasvaksid suureks vabadusi hindavas õigusriigis. Seda eesmärki kannab nii USA presidendi Eesti-visiit kui ka NATO tippkohtumine.

Meie peamine eesmärk ja ootus nende sündmustega seoses on see, et julgeolekutase oleks kõigis NATO liikmesriikides ühesugune, sõltumata nende asukohast ja ajaloost.

Viimaste kuude sündmused Ukrainas ja Venemaa kasvav agressiivsus, aga ka äärmuslaste räige jõulisus Iraagis, kodusõda Süürias, anarhia Liibüas, Iisraeli-Palestiina jätkuv konflikt ja palju muud räägivad sellest, et julgeolekukeskkond võib kiiresti muutuda. Peaaegu kogu Euroopa naabrus on turbulentsis ning konflikte ja vägivalda täis.

See kõik mõjutab otseselt Euroopat, sealhulgas meid siin Eestis.

Venemaa invasioon Ukrainas, sealhulgas Krimmi okupeerimine, räägib paraku sellest, mida 21. sajandi Euroopas enam keegi kuulda ega näha poleks tahtnud. 20. sajandi Euroopa ajalugu on selleks liiga traagiline, et toimunust mitte õppust võtta. Ometi on Venemaa ka sel sajandil valmis Euroopas piire jõuga muutma ning sekkuma naaberriikide ellu toore sõjalise jõuga.

See on vabale ja demokraatlikule maailmale suur pettumus.

Ligi 20 aastat loodeti, et lõpuks ometi on Venemaaga võimalik mõistlikult asju ajada ja ehk Venemaa isegi muutub vabamaks ja demokraatlikumaks. Selles lootuses loodi NATO-Vene nõukogu ja arendati koostööd. Euroopa Liit andis Venemaale strateegilise partneri staatuse. OECD kutsus Venemaa liitumisläbirääkimistele, G7st sai G8.

See kõik on nüüdseks minevik.

Venemaa talle pandud lootusi kahjuks ei õigustanud, vaid okupeeris tüki naaberriigist Ukrainast ning jätkab seal vallutuskäiku. Poliitilised ja diplomaatilised pingutused, aga ka senised sanktsioonid pole siiani aidanud.

Venemaa käitumine on sisuliselt väljakuulutamata sõjategevus Ukrainas. Krimmi annekteerimine, sekkumine Ukraina ellu rasketeh-

pauli järvenpää

NATO hakkab Eestile ära tasuma

E

estile tähendab NATO sellenädalane Walesi tippkohtumine üht ajaloo pöördelisemat hetke.

Nagu karjusepoiss, kes aina hoiatab hundi eest, hoiatasid Eesti võimud alatasa Moskva eest, mis on muutunud viimasel kümmekonnal aastal radikaalseks ja revisionistlikuks jõuks, aga alles nüüd on hakatud seda hoiatust kuulda võtma. Walesi tippkohtumisel kinnitab NATO jätkuvat püsimist kollektiivkaitse põhimõtte juures, julgustamaks alliansi potentsiaalselt suuremas ohus liikmeid, nagu Eesti, ning tõrjumaks mis tahes sõjalist ohtu alliansile.

Soomlasena pole mul olnud võimalust viibida NATO otsustustubades, mistõttu ma ei saa täpselt teada, millised on tippkohtumise tulemused. Siiski paistab, et Eesti saab suurel määral seda, mida soovib. Üks konkreetsetest meetmetest on Taani hävitajate järel Ämari lennubaasis õhuturbemissiooni üle võtnud Saksa Eurofighter Typhoonide hävitajate saabumine. Samuti on jätkuvalt roteerunud Eestis liitlaste maaväed. Lisaks võidakse siia paigutada rasketehnikat ja varustust ning luua selleks vajalik taristu. See muudab NATO kohalolu Eestis palju tugevamaks ja selgemaks.

Palju on kõneldud sellest, et liitlaste väed Eestis peaksid olema «alalised» või «pidevad» või veel midagi. Tegelikult loeb aga ikkagi ainult see, et Eestis on kas kogu aeg või peaaegu kogu aeg märkimisväärsel hulgal liitlaste jõude, mis tegelevad maastikuluurega, on valmis aitama täiustada vastuvõtva riigi toetust ning kujutavad endast liitlaste sõjalist panust eesliinil, kui selleks peaks tekkima vajadus.

Veelgi olulisem on see, et Eestis ei saa olema maaväed mitte ainult Ühendriikidest, mis on sine qua non, vaid ka tähtsamatest Euroopa liitlasriikidest, eriti Saksamaalt ja Poolast.

Kõik kokku tähendab suuremat valmisolekut toetada NATO eesliiniriike, näiteks Eestit, kui need peaksid ohtu sattuma.

Lisaks on kavas seitsme riigi osavõtul luua uus kiirreageerimisüksus. Seda juhib Suurbritannia ning selles osalevad lisaks Eesti, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Holland.

Ma järeldan sellest, et NATO on hakanud võtma Venemaa tegutsemist Ukrainas ja selle lähikonnas väga tõsiselt.

M

ündi teine pool on Eesti enda pingutused kaitsevõime tugevdamiseks. Tuleb au anda Eesti otsusele eraldada kaitsekulutuste tarbeks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Sama suudavad veel kõigest kaks NATO liikmesriiki – Ühendriigid ja Kreeka – ning selle lähedal on Suurbritannia.

Mis puudutab Eestit, siis olen veendunud, et sõjalisi reserve saab ja tuleb paremini kasutada kui praegu. Eesti kaitse vajab «rasket metalli», kuid ka paindlikke ja hea väljaõppega mehi, keda saab erakordselt kiiresti siirata kuhu vaja. Niisugused üksused võiksid spetsialiseeruda õhk-maatuletoetusele ning tanki- ja õhutõrjele, samuti luure ja kohaluure ülesannetele. Niisugused väga mobiilsed, pisikesed, mitte rohkem kui rühmasuurused üksused suudaksid koos politseijõududega väga edukalt tõrjuda ja isoleerida «pisikesi rohelisi mehikesi», kui need peaksid ühel halval päeval Eesti territooriumile ilmuma.

Nende ülesannete täitmiseks saab ära kasutada Kaitseliitu. Viimane suudaks samuti eraldada hulga väikeseid kohalikke üksuseid, mis kaitseksid ühiskonna toimimiseks hädavajalikke objekte (näiteks lennujaamad, suuremad liiklussõlmed, elektrijaamad ja sõjaväeobjektid).

Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ja Venemaa praegune avalik sõda Ukraina vastu tuletavad äärmise selgusega meelde, et NATO kõige olulisema missiooni järele valitseb vajadus tänapäevalgi.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || vaba aeg || postimees, 3. september 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta 5.09 kl 21

BALLETIGALA VÄLILAVAL Tasuta 6.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta 6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta 7.09 kl 12–15

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta 10.09 kl 19 Hooaja avaetendus!

Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 12.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 12.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt

13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, Tõnu Kilgas, René Soom, Kristina Vähi-Matesen jt 17.09 kl 19 Peaosades Andero Ermel ja Andres Köster Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt 18.09 kl 19 Esietendus 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 11., 16., 30.09 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

12., 18.09 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

14., 23.09 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

19., 20.09 kl 19

Utoopia rannik. II osa.

Laevahukk

Tom Stoppard. Lav Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev.

24.09 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk. Lav Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

25.09 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles. Lav Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill.

26.09 kl 19

Leke

Jordi Galceran. Lav Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja.

27.09 kl 19

Rahauputus

Michael Cooney. Lav Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt.

Väikses saalis 9.,17., 27.09 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

10., 28.09 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

13., 18., 25.09 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

20.09 kl 19

Külaline

Éric-Emmanuel Schmitt. Lav Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja. 21., 24., 30.09 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

21. IX esietendus!

23.09 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja. 26.09 kl 19

Orvud

Lyle Kessler. Lav Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Endla), Ivo Uukkivi.

Maalisaalis 10., 19., 23.09 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja. 17., 26.09 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER VANEMUINE

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 7.09 kl 12 9., 17., 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

UGALA TEATER

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–19, tel 433 0777 Piletid on saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

Eesti Draamateater 3.09 kl 19

Rosencrantz ja Guildenstern on surnud

ENDLA TEATER

VAT TEATER

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

6.-7.09 Endla teatri sügishooaja avamine Jüri Jaansoni jooksul: teatrilaulude kontserdid, kostüümijooks „Endla Kostüümidraama“, teatrimaja ekskursioonid, avatud on kostüümiladu jm. Vaata lisa www.endla.ee 12.09 kl 19

TESTOSTEROON

(Draamafestival) A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Üllar Saaremäe (külaline).

Osades Aarne Soro, Meelis Rämmeld.

13.09 kl 12

11., 13.09 kl 19

Vene teater

19.09 kl 19

H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa)

8.09 kl 19

19.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA

12.09 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger 16., 18., 19.09 kl 19 28.09 kl 16

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

väike maja 6., 30.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa (Draamafestival) T. Stoppardi draama Lavastaja Heiti Pakk. Indrek Taalmaa (Endla), Meelis Rämmeld (Ugala), Margus Jaanovits, Külliki Saldre jt.

14.09 kl 19 Viimast korda!

CASANOVA

D. Sonnenblucki ballett Lavastus, koreograafia, lavaja muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia)

Teatri Kodu 10.09 kl 18 14.09 kl 12 18., 23.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

Utoopia rannik III osa.

Kaldale heidetud

VARES

EEDENI AED

Rannu Rahvamaja

22.09 kl 19

10.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Paide Kultuurikeskus 12.09 kl 19

Kahe isanda teener

BOYBAND 25.09 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Eesti Draamateatris TESTOSTEROON

Paide Kultuurikeskuses 24.09 kl 12

24.09 kl 19

TESTOSTEROON

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Rakvere Teatri suur maja

Põltsamaa Kultuurikeskus

Lav Toomas Suuman

15.09 kl 19

Meeste kodu

Vanemuise Kontserdimaja

19., 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi 20.09 kl 19

Uno Bossa

Lav Hardi Volmer

Rakvere Teatri väike maja 19., 23., 24.09 kl 19

Viimase öö õigus Algused

Lav Nils Riess

Kuressaare Linnateater

(koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Rae kultuurikeskus

4.09 kl 19

Suur saal

8.09 kl 19

Võru Kannel

20.09 kl 17 ESIETENDUS! 24.,25.09 kl 19

Viljandi Ugala 3.09 kl 19

Pärnu Endla

5.09 kl 19

Rakvere Teater 7.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Vene teater 8.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa T. Stoppardi draama

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Väike saal 27.09 kl 14

Lovesong. Ühe armastuse lugu

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill.

H. Ibsen. Lav Ingo Normet.

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

TEATER NO99

3.09 kl 19

4.09 kl 19

Sadamateater Rapla kultuurikeskus 12.09 kl 19

Leping

Lav Indrek Apinis

Eesti Draamateatri suur saal 15.09 kl 19

Võru ”Kannel” 17.09 kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale Lav Üllar Saaremäe

19.09 kl 19

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert

Peeter Laul (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Feliks Korobov (Venemaa) Beethoven. Avamäng “Kuningas Stefan”; Klaverikontsert nr 1 Jacques Ibert. Divertisment; Sümfooniline poeem “Pariis” Maurice Ravel. “Pavaan surnud printsessile”

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

Maardu Vaba Aja Keskus 3.09 kl 19

Mustpeade Maja 4.09 kl 19

IRINA ZAHHARENKOVA (klaver) Kavas: J. S. Bach, H. Dutilleux

Vigala Maarja Kirik 5.09 kl 20

Niguliste kirik Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 8., 10., 11.09 kl 19

18.09 kl 19

ULLA KRIGUL (orel), ANDRES UIBO (orel), TIIA TENNO (orel)

Kavas: M. Rossi, J. Pachelbel, D. Buxtehude, J. S. Bach jt

PLMF

NO50 Lenni & Kizoo

(Pille Lille Muusikute Fond)

13.09 kl 19 Esietendus!

15.,16., 17., 18.09 kl 19

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

KONTSERT EESTI KONTSERT

20.09 kl 19

16.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT

BRAND

Lav Raivo Trass

19.09 kl 19

Meeste kodu

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

HIIRED PÖÖNINGUL

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Haljala Rahvamaja

KULDVÕTMEKESE LUGU

TOPELTELU

20.09 kl 19

Lastelavastus

17.09 kl 11 28.09 kl 12

13.09 kl 19

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

HIIRED PÖÖNINGUL

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

Pärnu kontserdimaja

Esku Kabel (Vihula vald) 7.09 kl 17

„Kirikuklassika“

Neeme Ots (trompet) Tiia Tenno (orel) Kavas: Händel, Mozart, Albinoni, Walter jt.

Rootsi-Mihkli kirik 9.09 kl 15

www.concert.ee

Väravatorn 6.09 kl 16

“Hullud päevad”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Folia muusikas: Encina, Ortis, Corelli, A. Scarlatti jt

Vigala kirik 6.09 kl 18

675 aastat Vigala koguduse esmanimetamisest

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Tormis jt

Paide Püha Risti kirik 14.09 kl 16

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

Kadrioru loss

14.09 kl 17 Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kontsert tutvustab D. Louveli maali “Stseen peolauas” (1873)

HORTUS MUSICUS

Kõlab pidulik ja tseremoniaalne barokkajastu heliloojate muusika. Kontserdi pilet sisaldab muuseumipiletit.

Estonia kontserdisaal

17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

“RIKASTE LINNADE RIKAS KULTUUR”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused.

Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

Mooste folgikoda 19.09 kl 19

Kontserdisarja “Muusika Eestimaale” hooaja avakontsert

TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost Rääts, Reinecke, Tšaikovski, Vivaldi, Sumera, Dvořák

«Hingemuusika Rootsi-Mihkli kirikus“

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Andreas Lend (tšello) Darja Maskin (klaver) Kavas: Schubert, Debussy, Haas, Schulhoff jt.

Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

NARGENFESTIVAL www.nargefestival.ee Piletid Piletilevist

PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2.-11.09

JAANI KIRIK 4.09 kl 19

FESTINA LENTE

EFK, TKO, Tõnu Kaljuste 9.09 kl 19

SARAH WAS NINETY YEARS OLD YXUS Ensemble 11.09 kl 19

ARVO PÄRDI SÜNNIPÄEVAKONTSERT Patricia Rozario, Marrit Gerretz-Traksmann, ERSO, Tõnu Kaljuste

NIGULISTE KIRIK 3.09 kl 19

KANON POKAJANEN EFK, Tõnu Kaljuste

ISSANDA MUUTMISE PEAKIRIK 6.09 kl 19 (välja müüdud)

KANON POKAJANEN

Vox Clamantis, Jaan-Eik Tulve

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KINO. Tallinnas lõplikult uksed sulgenud Katusekino jätkab tegevust Riias.

Jumalaga, katuse-Paradiso!

Aivar Laan sulgemise põhjustest

tiit tuumalu toimetaja

M

iski ei ole siin maai l m a s igavene.

Rääkimata iseenesestmõistetavusest. Viis hooaega järjest siinset kultuuripilti rikastanud Katusekino käivitas pühapäeva õhtul viimast korda projektori ja edasi ei tule enam midagi – jäävad ainult mälestused.

Loodetavasti sama magusnukrad nagu Giuseppe Tornatore filmis «Kino Paradiso» – nostalgilises tagasivaates ja kummarduses ammusuletud kinole, kus möödusid kunagi elu kõige ilusamad tunnid –, millega Viru keskuse katusel tegutsenud vabaõhukino vägagi sümboolselt oma maise eksistentsi lõpetas.

Seda viit suve kokku võtta pole sugugi kerge. Ka Katusekino eestvedajal Aivar Laanel mitte. Seda enam, et lõpetamine ei ole tingitud ainult väsimusest, mille põhjuseks on võitlus heitliku ilmaga.

Tallinna kaubamärk Aga laskem kõneleda kõigepealt arvudel. 70 000 müüdud piletit. Hinnanguliselt kuni 20 protsenti külastajatest turistid või Tallinnas elavad välismaalased (2014). 600 kinoõhtut, eriüritust, kontserti ja lavastust. 10 000 Facebooki sõpra. 600 000 interneti kodulehe külastust.

Veel huvitavat: eriline koht Tallinnas (Wallpaper* City Guide), üks Tallinna kultuuriliste vaatamisväärsuste tippkümnest (The Guardian), üks viiest maailma parimast vabaõhukinost (Elle Travel), Euroopa kultuuripealinna Tallinna programmi üllatuslikumaid näiteid (Helsingin Sanomat). Meediakajastused USA Todays, Observeris, Aftonbladetis…

«Kui tuleks nimetada tänavuse suve tähelepanuväärsemaid kultuurisündmusi, oleks üks kandidaatidest Katusekino avamine,» alustas oma artiklit viis suve tagasi, kui Katusekino esimene hooaeg oli lõpule jõudnud, ka Postimees.

Põhjust oli rohkem kui küll. Ja mitte ainult ettevõtmise atraktiivsuse mõttes. Katusekino näitas kolm kuud järjest iga päev (žanri)filmiklassikat, ühel või teisel viisil filmilukku jälje jätnud teoseid: «Emmanuelle’ist» «Lindudeni», «Haroldist ja Maude’ist» «Elavate surnute ööni». Tegutses sisuliselt arhiivikinona.

Teist sellist Eestis ei olnud.

Ega ole ka näha, et tuleks. Aga vaja oleks.

«Julgelt 60–65 protsenti programmist oli lõpuks meie enda hangitud,» ütleb Laan.

Just unikaalset programmi peab ta sisulisest küljest nende viie aasta suurimaks õnnestumiseks. «Üritasime tuua siia filmiklassikat ja haruldusi, mida muidu üheski teises kinos näha ei saaks, ja sellise regu-

1

Viis aastat omanike rahakotil ning erabrändide/sponsorite toel tegutsenud kino üksinda jätkusuutlikult Eestis toimida ei suuda, kui ta tahab pakkuda kvaliteetset programmi.

2

Pealinnavõim ei näe põhjust ega võimalust linna ainsat rahvusvahelist tähelepanu pälvinud vabaõhukino reaalselt toetada, olgu siis tegevus- või programmitoetusena.

3

Ka ei pea Katusekino toetamisväärseks Eesti Kultuurkapital, kus võrdse kohtlemise printsiibist on asi kaugel. Riigilt igal aastal eelarveridade peal ja vahel suurusjärgus 400 000 eurot tegevus- ja filmilevitoetust saava Artise kino jaapani animefestival saab toetuse, ent kaalukad Katusekino retrospektiivid mitte.

4 30. august 2014, Katusekino viimane seanss. Ekraanil on «Kino Paradiso».

laarsusega, et iga õhtu oleks sisuliselt eriüritus.»

Peale selle hulk retrospektiive ja eriprogramme: François Truffaut, Wim Wenders, Fatih Akin, Martin Scorsese, vennad Coenid… Kokku tuli selliseid 11. Üheks suuremaks töövõiduks nimetab Laan tagantjärele Stanley Kubricku retrospektiivi hankimist. Nii tuli viimase pärandit haldava Kubrick’s Estate’i veenmiseks appi kutsuda koguni USA saatkond. Peale selle maksis see soolast hinda.

Viis aastat mangumist ja enesetõestamist (Laane sõnad) kulus ka Miloš Formani kuulsaima filmi «Lendas üle käopesa» õiguste saamiseks, enne kui see tänavu juunis lõpuks Katusekino ekraanile jõudis.

Mõne filmi puhul jäigi omanik leidmata, nii ei jõudnud ekraanile kas või Ridley Scotti legendaarne «Blade Runner».

Ajalukku jääb ka üks kõrvalehüpe Pärnusse, kus 2012. aastal avati Rannakino, paraku ebaõnnestunult – nappis nii publikut kui ka ilusat ilma.

Laan ise seda mainimisväärseks ei pea ja tahaks pigem unustada. «Fiasko,» mainib ta napisõnaliselt.

Kehv suusailm Ilmast ei saa ühe vabaõhukino puhul üle ega ümber. Kui 2010. ja 2011. aasta õnnistasid Katusekino suurepärase suvega (2010 sadas esimest korda vihma 40 päeva pärast kino avamist), siis 2012. aastal järgnes katastroof, nagu Laan seda nimetab: ilm oli külm ja vihma sadas pidevalt.

Sealjuures on ärajäänud seansside hulk viie aasta jooksul minimaalne, vaid üks-kaks hooaja kohta. Ja mitte vihma, vaid tuule tõttu (ekraani pärast).

Parimate killast polnud ka tänavune aasta. «Mai ja juuni võib maha kanda suurtes piirides. Juunis sadas kolmel päeval lund...» ütleb Laan ja võtab kokku vabaõhukinopidaja kibeda kogemuse elust enesest: «Üks kuu superilma ei kompen-

seeri meie laiuskraadil kahte kuud «kehva suusailma».»

Nii sugenes ka otsus mitte jätkata lõplikult alles sel suvel. Pärast seda, kui Katusekino oli esimest korda toetuspalvega pöördunud nii Eesti Kultuurkapitali kui Tallinna linna poole – ja saanud kummaltki eitava vastuse.

«Hetkel me ei näe, et kvaliteetset väärtfilmide programmi oleks võimalik ilma subsideerimiseta näidata, saati siis veel meie laiuskraadide ebastabiilses kliimas,» võtab Laan asja kokku.

Ja lisab: «Kahju, kui riiklikku kultuuriraha ümber jagavad instantsid ei näe põhjust viis

aastat süsteemselt väärtfilmide maaletoomisega ja kinoprogrammi rikastamisega tegelenud Katusekino kohelda võrdväärselt teiste väärtfilme näitavate/ levitavate kinode ja filmifestivalidega. Kahju, kui linnavalitsus ei pea vajalikuks, et ühes Euroopa pealinnadest tegutseks regulaarne ennast juba tõestanud ja linnale palju rahvusvahelist tähelepanu toonud vabaõhukino, mis meeldib ühtviisi nii linnakodanikele kui väliskülalistele.»

Ja ongi kõik. Finito.

Kahjuks vastab Laane jutt suuresti tõele. Mõista võib rahajagajate kimbatust. Raha on vähe.

Oleme väsinud võitlemisest heitliku ilmaga.

foto: peeter langovits

Artis ja Sõprus (lisaks festivalid) juba näitavad n-ö kunsti. Sõprus on niigi erainitsiatiiv.

Pealegi on Artise ülalpidamine riigile väga kallis.

Pikk ja soe aplaus Ja ikkagi: mille poolest on vendade Coenite retrospektiiv (Katusekino) vähem väärtuslik kui Wes Andersoni oma (Sõprus) või Euroopa filmide linastamine kinos Artis, mida kultuurkapital on toetanud? Kas Euroopa film on automaatselt kunst? Kas vabaõhukino on vaid suveõhtune meelelahutus?

Pärast viimast seanssi sai

Katusekino publikult pika ja sooja aplausi, koguni ovatsioonid. «See oli tõeliselt südantsoojendav,» ütleb Laan, pidades seda ühtlasi Katusekino suurimaks tunnustuseks.

Tegevust jätkatakse edukalt veel Riias. (Paralleelselt aidatakse Tallinnas Lasnamäe Centrumil käigus hoida autokino.) Kino Pagalms (tõlkes Hoovikino) on selleks hooajaks kolinud esmakordselt hoovist katusele, südalinna esindusliku kaubanduskeskuse Galleria Riga vabaõhuterrassile. Tuletame meelde: Riia on tänavune Euroopa kultuuripealinn. Hooaeg kestab seal 15. septembrini.

14 || SPORT || POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Tiimivahetus ei kuulu minu eesmärkide hulka, tahan siin võita ja paar aastat tagasi alustatud töö lõpule viia.

Fernando Alonso lausus nädalavahetusel toimuva Itaalia vormel-1 etapi eel, et tal pole kavaski Ferrarist lahkuda, ehkki kuulujutud seostavad teda McLareniga.

JALGRATTASÕIT

Vuelta liider kukkus, Kangertilt hea sõit Jalgratturite mitmepäevasõidul Vuelta oli eile kavas 36,7 km pikkune eraldistardist sõit, mille võitis sakslane Tony Martin.

Senine üldliider Nairo Quintana kukkus aga valusalt ning kaotas etapivõitjale 4.07. Quintana langes kokkuvõttes nüüd 11. kohale, kaotust liidriks kerkinud Alberto Contadorile on kolm minutit ja 25 sekundit. Tanel Kangert (pildil) tegi eile korraliku esituse ja sai 16. koha (+1.49), Gert Jõeäär oli 41. (+2.50). Kangert on kokkuvõttes 47. kohal, kaotust liidrile on kogunenud 25 minutit ja 38 sekundit. Jõeäär on üldarvestuses 181. positsioonil, kaotades liidrile 1:39.46.

1

miljard

eurot kulutasid Premier League’i klubid suvel uute mängijate ostmiseks.

TENNIS

Murray kohtub Djokoviciga US Openi tenniseturniiril pääses veerandfinaali britt Andy Murray, kes oli 7:5, 7:5, 6.4 parem prantslasest Jo-Wilfried Tsongast.

Veerandfinaalis läheb kaheksanda asetusega Murray nüüd vastamisi maailma esireketi Novak Djokoviciga. Maratonmängu pidasid samas tabelipooles veerandfinaalikoha nimel Kei Nishikori ja Miloš Raonic. Jaapanlane jäi lõpuks viies setis peale 4:6, 7:6 (4), 6:7 (6), 7:5, 6:4. Kolmanda asetusega Stanislas Wawrinka loovutas hispaanlasele Tommy Robredole seti, kuid võitis 7:5, 4:6, 7:6 (7), 6:2.

JALGPALL

Falcao ManUsse, Welbeck Arsenali Euroopa jalgpallituru suvise üleminekuakna viimastel tundidel oli aktiivne Inglismaa kõrgliigas eelmisel hooajal põrunud Manchester United, kes teatas ametlikult ründaja Radamel Falcao (pildil) palkamisest.

Falcao liigub AS Monacost Unitedisse laenulepingu alusel, kuid Unitedil on õigus kolumbialane aasta pärast päriseks endale osta. Laenulepingut eelistati ostule seetõttu, et sel suvel seni uutele mängijatele juba 145,5 miljonit naela kulutanud Unitedil ei tekiks probleeme rahalise ausa mängu reeglitega.

Seoses Falcao saabumisega lahkus Unitedist ründaja Danny Welbeck, siirdudes 16 miljoni naela eest Londoni Arsenali ridadesse.

Kullas ja Kahro teenisid kaksikvõidu Orimattila krossirajal toimus eelmisel nädalavahetusel Soome motokrossi meistrivõistluste järjekordne etapp, kus MX2-klassis saavutas Harri Kullas esimese ja Erki Kahro teise koha.

Schweinsteiger nimetati kapteniks Suvel Brasiilias toimunud jalgpalli MMil võidutsenud Saksamaa koondis sai endale uue kapteni. Selle austava ülesande sai Müncheni Bayerni poolkaitsja Bastian Schweinsteiger, asenduskapteniks nimetati Manuel Neuer.

Priit Vene juhendas tunamullu Pärnu meeskonda, kuid mullu hangitud Kaunase Žalgirise kogemust ei rutata Estis kasutama. foto: urmas luik / pärnu postimees

TREENERITE ÜLEKÜLLUS? Eestis on mitu korvpalli tipptreenerit, kellele kodustel klubidel pole tööd pakkuda.

Euroliiga kogemusega treeneril pole Eestis kohta peep pahv

sporditoimetuse juhataja

M

öödunud hooajal Euroliigasse kuuluva Kaunase Žalgirise abitreenerina töötanud Priit Vene pole kodumaale naasnuna erialast tööd leidnud ja on sukeldumas ärimaailma. «Aitan käivitada ühte korvpallivälist projekti,» nentis Vene napisõnaliselt ja tõdes, et vähemalt Eestist pole talle ühtegi väärilist pakkumist tehtud.

Raske oleks uskuda, et näiteks Eesti jalgpallis muutuks treener, kes on aastaid töötanud välisklubi juures ja kuulunud Meistrite liiga meeskonna treenerite seltskonda, nii kiiresti eikellekski ning talle ei leitaks mingit tõsiseltvõetavat rakendust – midagi leitakse talle kasvõi alaliidu kaudu. Korvpallis on paraku asjad teisiti.

Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi nentis, et jalgpalliga ei saa nende alaliitu võrrelda – võimalused on lihtsalt niivõrd erinevad. Ta küll möönis, et võib-olla õnnestub Vene kogemusi kasutada mõnel koolitusel, kuid see on ka kõik. «See poleks pidev tegevus ega lahendaks olukorda. Kuid korvpallihooaeg pole veel alanud, ehk tuleb veel selles valdkonnas positiivseid uudiseid,» lausus ta. «Keegi ei tule ju alaliitu ütlema, kui on

mõne treeneriga lepingu sõlminud.»

Postimehele teadaolevalt oli Vene teenetest huvitatud TTÜ spordiklubi juht Heino Lill, kes soovis teda näha tulevikus enda mantlipärijana ehk inimesena, kes tegeleks ülikooli sees asjaajamisega ja oleks juhtkonna ning meeskonna vaheliseks ühenduslüliks. Vene sõnul ei mindud juttudes siiski konkreetseks ning kokkuleppele ei jõutud.

47-aastane Vene siirdus Kaunase Žalgirise süsteemi 2009. aastal. Pärast kolme hooaega tippklubi järelkasvuga töötamist naasis ta üheks aastaks Eestisse, juhendama koduses meistriliigas Pärnu meeskonda. Möödunud hooajaks kutsuti ta aga Žalgirise põhimeeskonna juurde abitreeneriks.

Algselt pidi tippklubis jääma tema põhitööks mängijate individuaalsed treeningud ning seepärast ei pidanud ta sõitma

isegi koos meeskonnaga Euroliiga välismängudele, vaid tegelema samal ajal koju jäävate meestega. Peatreeneri vahetused tõstsid aga tedagi pidevalt sammu võrra kõrgemale ja nii istus ta meeskonna pingil ka Euroliiga 16 parema vahel peetud vahegrupimängudes ning Leedu meistritiitliga päädinud finaalseerias. Pole just paha teenistusleht, eriti veel Eestis, kust korvpallitreenerid satuvad välismaale tööle väga harva.

Korvpallimaailmas on Venel siiski sidemeid ning hiljuti lasi ta oma tööotsingute info riputada paari erialasesse infoportaali.

Tipptasemel töötanud inimesel on kindlasti ka kõrgendatud nõudmised. «Päris sentide eest ei tahaks tööd teha, millegi eest on vaja ju elada ka,» tunnistas ka Vene. «Ega siin Eestis

Rocki koosseis on sisuliselt selgunud Tartu Rocki korvpallimeeskonna koosseis on sisuliselt selgunud ning lähipäevil sõlmitakse mängijatega ka ametlikud lepingud.

Tartu Ülikooli spordiklubi korvpallidivisjoni juht Andres Ottender selgitas lepingute sõlmimise viibimist lepingute sisu ja vormi olulise muutusega.

Mängijad tee-

vad aga juba usinasti trenni ning Ottenderi sõnul on koosseis paigas. Mängujuhi kohal hakkavad tegutsema leedulane Augustas Peciukevicius ja Tanel Sokk. Viskavate tagamängijatena nähakse Gert Dorbekut, praegu sõjaväes teenivat Kristjan Meisterit ja Saimon Sutti.

Väiksed ääred on Tanel Kurbas ja

Marek Doronin ning suured ääred ja korvialused mehed Janar Talts, Joosep Toome, Timo Eichfuss ja Kent-Kaarel Vene.

«Kaalume veel välismaalasest keskmängija palkamist,» lisas Ottender.

Kalev/Cramo koosseis on esialgu hõredam. Teada on see, et meeskonnaga on liitunud leedulane

Mindaugas Kupšas ja Reinar Hallik ning kokkulepe on ka Gregor Arbetiga. Lisaks osalevad treeningutel Erik Keedus ja Armands Škele.

Kas aastaid Kalevis pallinud lätlasega ka lepinguni jõutakse, on mänedžer Kaarel Sibula sõnul veel lahtine. Endale soovitakse hoida ka Rain Veidemani. PM

väga palju võimalusi pole – korralikul tasemel on ju vaid paar klubi.»

Korvpallimaailmas on Venel siiski sidemeid ning hiljuti lasi ta oma tööotsingute info riputada paari erialasesse infoportaali. See tegevus on aga suunatud peamiselt alternatiiviks uue töökoha leidmisele välismaal. Seni pole seegi tulemust andnud. «Eks ma jäin selle info levitamisega veidike hiljaks,» tunnistas Vene.

Tegelikult pole Vene ainus tipptasemel koolitatud treener, keda ähvardab eelolevaks hooajaks tööta jäämine. Näiteks aastaid Rapla klubi vedanud ja lisaks meistriliiga meeskonnale ka sealseid noori juhendanud Indrek Ruut pole samuti uut töökohta leidnud. Möödunud hooaja keskel vallandati ta meistriliiga meeskonna juhendaja kohalt, kevadel sai otsa ka noortetreeneri töö. Korvpalliliiduga seob teda noortekoondiste juhi amet, kuid see pole pidev töö.

Läbi hooaja kestvat klubitreeneri tööd pole ka Eesti koondise peatreeneril Tiit Sokul. Kahel viimasel hooajal TTÜ meeskonda juhendanud treeneri ja klubi teed läksid kevadel lahku.

Mõistagi võib Sokk keskenduda koondisekandidaatide käekäigu jälgimisele ning kogu Eesti korvpalli mängulise poole juhtimisele, kuid millistel tingimustel ta seda tegema hakkab, pole veel selge. «Me alles hakkame Sokuga eelseisva hooaja teemasid arutama,» ütles Kuhi, andes mõista, et peatreenerit soovitakse alaliidu palgal hoida läbi hooaja.

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

TASEMEVAHE. Kui tahad spordis tippu jõuda, peavad olema tipptasemel tingimused ja tipptasemel spetsialistid, kinnitab professor Rein Haljand.

Kas Eesti ujumine on uppumas?

«Teatasin venelaste töötasu suuruse brittidele, nood vaid muigasid ja vastasid, et Suurbritannias teenivad treenerid ja sportlased sama suuri numbreid, aga naelsterlingites,» meenutas Haljand. Mida on Eestil kõrvale panna?

Riiklikult finantseeritav Austraalia spordiinstituut, mis tegeleb tippspordiga, eraldab ujumisele aastas üheksa miljonit kohalikku dollarit ehk 6,4 miljonit eurot. Mõistagi suudeti sääraste summade juures Rohelisele Mandrile meelitada Hollandi koondise endine peatreener, kes võttis kaasa tulpide maa parimad taustajõud, rääkis Haljand. «Nüüd peab Hollandi tippujumine kogu süsteemi nullist üles ehitama hakkama.

Hollandlaste üleostmine näitab, kuivõrd tähtsad ja hinnatud on maailma tippspetsialistid, kes medalivõitjaid vormivad.»

jaan martinson reporter

E

esti ujumisel ei ole praegu parimad päevad. Hiljuti lõppenud EMil jäi parimaks Martti Aljandi 16. koht ning koondise kesine koondtulemus polnud juhus, vaid seaduspärasus. Ning üha hullemaks läheb, kui põhjalikke muutusi ette ei võeta, sest maailm ujub lihtsalt eest ära, arvas sporditeadlane Rein Haljand.

Berliinis toimunud EM näitas, kus Eesti ujumine omadega on. Põhjas. Vaid üks poolfinaalikoht. Ei finaali lõhnagi.

Kusjuures küsimus pole vormi ajastamises. Statistika on karm.

Vaid kolm olümpiadistantside Eesti rekordit viinuks finaali, kuid andnuks kõigest 6., 6. ja 8. koha. Üks neist rekordiomanikest, Triin Aljand, on tippspordiga lõpetanud, teised – Martti Aljand ja Martin Liivamägi – õnneks veel jätkavad.

Aga tähelepanu, me räägime kõigest Euroopa meistrivõistlustest ning isegi siin ei jäänud Eestist tahapoole, kui arvestada parimat kohta, ühtki tõsiseltvõetavat ujumisriiki.

Ameerika päästab

Rio olümpia meie ujujateta?

Kui aasta lõpus avaldatakse Rio de Janeiro olümpianormid, pole kindel, kas mõni neist Eesti rekordile alla jääb. Küll on aga selge, et valdav osa meie ujujaist, uus põlvkond, peaks oma tipptulemusi olulisel (või lootusetul?) määral parandama, kui Brasiiliasse tahavad sõita.

Londoni mängudele pääses vaid kaks eestlast: Triin Aljand ja Liivamägi. Saaks Riossegi kaks, oleks juba kõva.

Iseenesest ei saa sportlaste kohta halba sõna öelda, nad harjutavad innukalt, annavad parima, kuid tänapäevane tippsport on jõudnud tasemele, mis käib Eestile üle jõu, kinnitas Haljand. «Enam ei piisa hea tulemuse saavutamiseks kahest inimesest – sportlasest ja treenerist –, vaid on vaja arvukalt taustajõude: massööre, füsioterapeute, meedikuid, tehnikaspetsialiste, jõutreenereid...»

Uue põlvkonna ujuja Kätlin Sepp on medalitest veel kaugel.

Haljand, kes töötab Rootsi ujumiskoondise juures kinesioloogina ja tehnika analüüsijana, viibis Berliini EMil ja nägi, mida medalite nimel tehakse.

«Tiimid on suured. Venelastel näiteks oli lisaks psühholoogile kaasas isegi hüpnotisöör, kes pani sportlasi stardieelsel õhtul magama. Ühte hotellituppa pai-

Leedu korvpallikoondis sai MMil valusa kaotuse KORVPALL. Leedu korvpalli-

koondis korraldas Hispaanias toimuva MMi kolmandas voorus Austraalia vastu meeletu tagaajamise, kuid pidi leppima siiski 75:82 kaotusega. Seejuures jäid leedulased juba esimese poolaja lõpuks 19-punktilisse kaotusseisu. Teisel poolajal jõudis Leedu küll Austraaliale lähedale, kuid päris kätte ei saanud.

Taas jäid hätta Leedu koondise mängujuhid – Šarunas Vasiliauskas tõi 14 minutiga neli punkti, Adas Juskevicius jäi kaheksa minutiga nullile. Kumbki mees ei andnud ühtegi resultatiivset söötu. Suure tõenäosuse-

ga peab Leedu peatreener Jonas Kaszlauskas usaldama edaspidi selle rolli Rolandas Seibutisele.

Austraalia vastu tõi ta 31 minutiga 21 punkti ja andis kolm söötu.

Väärt võidu noppis Ukraina, kes sai 64:58 jagu eelmises voorus USA vastu südi partii esitanud Türgist. Ukrainal on nüüd tabelis kaks võitu ja head võimalused alagrupist edasi pääseda. USA sai 98:71 jagu UusMeremaast, kuid jätkuvalt on peatreener Mike Krzyzewskil põhjust muretseda Derrick Rose pärast. Eile viskas ta 17 minutiga kolm punkti. PM

gutasid nad aparaadid, mis lihaseid elektriimpulssidega läbi väristasid.»

Britid kühveldasid EMil kõige enam medaleid kokku. «Uurisin, mis on nende edu taga, sest varem pole Suurbritannia ujujad sedavõrd silma paistnud. Selgus, et esiteks on ujumisse investeeritud väga palju raha. Pal-

foto: tairo lutter / õhtuleht

gati nimekaid treenereid, sportlaste stipendiumid on kõrged, tippspordikeskustes teevad tööd teadlased, tugijõud on tasemel.»

Venemaa koondise juhtidega juttu ajades selgus, et nende treenerid teenivad 8000, koondislased 10 000 dollarit kuus.

Koondislased, mitte medalivõitjad.

Haljandil jätkub juttu kauemaks. Rootsi, kelle ujujate kohad hooaja edetabelis polnud kuigi tähelepanuväärsed, said EMil kümme medalit. Põhjus: kõigi teiste spetsialistide kõrvale palgati Venemaa koondise kunagine peatreener, kelle ülesanne oli sportlased õigeks hetkeks tippvormi viia. Ülesanne täideti. «Serblane Velimir Stjepanovic, kes võitis kaks kulda, kasutab täielikult USA teenust,» selgitas Haljand. Väikeriikidel pole kodus harjutades suurt lootust kaugele jõuda. «Leedulastel on sama – hõbeda ja kaks pronksi saanud Giedrius Titenisel on USA, Euroopa tšempioniks kroonitud Ruta Meilutytel Suurbritannia taust.»

Siin pole vaja kaugele vaadatagi, sama on meilgi: õdevenda Aljandid ja Jane Trepp, kes tiitlivõistlustelt medaleid toonud, rügasid USA ülikoolide treeningrühmades.

Millised võimalused on Eestis medalivõitjaks kasvada? Palgata tipptreener, seda küll, kuid tema nõuab kohe taustajõude.

Spordiinstituuti meil pole, teadlased hobikorras palju aidata ei jõua... Haljandi sõnul kasutavad mitmed ujumiskoondised näiteks Saksamaa spordikeskuste ja laborite teenust, kuid see maksab palju. Lahendust justkui polekski.

Aljand: Eesti spordisüsteem tuleks õigeks käänata Eesti ujumiskoondise peatreener Riho Aljand (pildil) üritas vestluses pessimistlikku tooni vältida, kuid nõustus, et probleeme on piisavalt. «2006. aasta EMil ei pääsenud ükski eestlane poolfinaaligi, kuid sealtmaalt järgnes tõus. Ja enne kui Rio de Janeiro mängudest räägime, ootame olümpianormid ära.»

Hea küll, mängudele mõni ehk pääseb, aga kõneleks finaalikohtadest ja medaleist.

«Nendest pole tõesti praegu põhjust rääkida,» tõdes Aljand.

«Esmane eesmärk on õhtustesse ujumistesse ehk poolfinaali jõuda ning sealt sammhaaval edasi liikuda.»

Ujujaid, kellega tippu pürgida, Eestis on, kinnitas Aljand, kuid nimesid ei taha nimetada. Uus põlvkond kasvavat peale. On ka treenereid, füsioterapeudi leiab, meedikuga peetakse läbirääkimisi, professor Rein Haljand aitab ujujate tehnikat viimistleda...

«Samas on meil muretki küllaga,» tunnistas Aljand. «Pole vajalikul määral basseine või basseinides treeningaegu ning hinnad aina tõusevad. Eks taustajõudegi ja nende kvaliteeti võiks rohkem olla. Sportlaste finantseerimine vajab lahendamist – ta peab ju pärast kooli lõppu hakkama elama, riided on vaja selga osta, korter üürida, kvaliteetset toitu osta.»

Aljand nagu paljud teisedki leiab, et Eesti spordisüsteem tuleks õigeks käänata. «Praegu on sportimine isetegevuspõhine – teed tulemuse, saad raha. Tegelikult oleks vaja baasfinantseerimist, et sportlased saaksid tipptasemel harjutada. Kes võidab medaleid, saab boonust. Kahjuks jääb paljudel tingimuste puudumise tõttu läbimurre tegemata.»

Noorteklassis on Eesti ujujad eurooplastega üsna võrdsed, kuid juba juunioride seas hakkab vahe kärisema. «Mujal antakse parimatele noortele taustajõud abiks, luuakse võimalused ja nii nad hakkavadki eest ära libisema.» PM

Kanepi US Openist: suutsin alati rahulikuks jääda TENNIS. Eesti esitennisist

Kaia Kanepi pidi US Openi neljandas ringis tunnistama maailma esireketi Serena Williamsi 6:3, 6:3 paremust. Mängujärgsel pressikonverentsil jäi eestlanna oma turniiriga kokkuvõttes siiski igati rahule.

«Serena servis terve mängu jooksul päris hästi. Algul olin peaväljakul mängimise tõttu natuke närviline – viimati mängisin suurel platsil päris ammu. See tekitab veidi teistsuguse tunde, aga ega seda kuidagi treenida ei saa, pean seal lihtsalt rohkem mängima,» lausus Kanepi. «Arvan, et tegutsesin päris hästi, kuigi

Kaia Kanepi

foto: afp/scanpix

serv ei töötanud nii hästi kui eelmistes mängudes. Samas on Serena servitõrje väga kiire, seetõttu tundsin vajadust hästi servida.»

Varemgi Williamsiga kohtunud Kanepi leidis, et ameeriklanna serv on varasemast parem. «See on täpsem ja võibolla isegi veel tugevam. Aga ka mina tunnen ennast väljakul tema vastu paremini kui varasematel aastatel. Enne mängu uskusin, et mul on võiduvõimalus. Ma ei läinud mängima mõttega, et ta võidab niikuinii.

Püüdsin agressiivne olla – kui tema vastu passiivselt mängida, lööb ta kõik pallid punk-

tiks. Tean, et pean olema agressiivne, hästi servima ja esimest servi rohkem sisse lööma. Täna läks sellega siiski raskeks,» kirjeldas Kanepi.

Turniiri käigus Samantha Stosuri ja Carla Suarez-Navarro üle kaks ilusat võitu saanud Kanepi jäi endaga kokkuvõttes rahule.

«Tegin väga head mängud ja sain järgmisteks turniirideks enesekindlust. Mängisin agressiivselt ega läinud platsil närvi, olin kõikides kohtumistes väga rahulik. Mulle meeldib, kui suudan väljakul rahulikuks jääda,» lausus eestlanna. PM

16 || TERVIS || POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Lasteaeda tuleb teavitada haigustest ja allergiatest Kui vanasti nõuti lasteaias lapse väljaheiteproovi ja arsti tõendit, et laps on terve, siis praegu enam mitte.

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõuniku Aleksandra Solntseva sõnul ei nõuta tõendit alates 2010. aasta sügisest, mil hakkas kehtima sotsiaalministri määrus tervisekaitsenõuete kohta koolieelses lasteasutuses. Tõendi nõudmine lõpetati, sest selles sisalduvad delikaatsed isikuandmed.

Solntseva lisas, et kui laps võetakse lasteaeda vastu, peab vanem lasteasutuse direktorit teavitama lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest. «Lapsevanem teavitab lasteaeda, kui tema laps haigestub – vanemad on kohustatud kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest. Sama määruse alusel ei lubata last lasteasutusse, kui tema terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist,» selgitas ta.

Tallinna Linnupesa lasteaia direktori Karin Saare sõnul oli varasem kord, kus perearstilt jõudis lasteaeda tõend kinnitusega, et laps on terve ja võib tulla kollektiivi, tarbetu. «Selline tõend ei andnud lasteaiale mingit infot ning ei olnud vajalik,» lausus Saar, kelle hinnangul on tähtsam lasteaia ja lapsevanema vaheline infovahetus.

«Lapsevanemad teavitavad lasteaeda näiteks lapse allergiatest, kroonilisest haigusest või puudest. Sel juhul palume tuua perearstilt tõendi allergiat tekitavate ainete suhtes. Krooniliste haiguste puhul tuleb teha koostööd nii arsti kui ka lapsevanemaga, et lasteaia töötajad teaksid, kuidas vajadusel käituda,» selgitas Saar.

Tema sõnul toovad lapsevanemad tõendi ka siis, kui laps on põdenud mõnd nakkushaigust Ka haigekassa peab lapsepõhist lähenemist efektiivsemaks. «Kui kroonilistest haigustest lasteaeda ei teavitataks, seataks ohtu lapse tervis või elu,» ütles haigekassa avalike suhete osakonna juht Katrin Romanenkov. Marina Lohk, Rivo Veski

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE

TURVALINE START. Algajale jooksjale annavad ülepingutamisest esmalt märku pisted kõhus, mida võivad põhjustada liialt suur koormus südamele või vahelihase kramp.

Jooksutreeninguga tul alustada ettevaatlikult marina lohk reporter

K

ui vähe treenitud inimene ilusa sügisilma üle rõõmu tundes ühtäkki jooksmisega tegelema hakkab, võivad teda tabada mitmesugused hädad, millest levinumad on pisted kõhus ja liigesevalud.

Paljud teavad ilmselt tunnet, kui jooksu ajal kusagil maksa piirkonnas valusalt pistma hakkab. See tunne võib muutuda niivõrd häirivaks, et jooks tuleb sootuks pooleli jätta, ehkki vahel piisab ka tempo mahavõtmisest ja sügavalt hingamisest.

Arstiteadlase, spordipedagoogi ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessori Tiiu Olmi sõnul võib pistetel olla kaks põhjust. Ühel juhul on süda selle koormuse jaoks liiga nõrk, mistõttu tekib venoosse vere kogunemine maksa ehk paismaks.

Teisel juhul tekib vähese treenituse tõttu hingamisorganeid seedeorganitest eraldava vahelihase kramp.

Kui süda on nõrk, võib juhtuda, et ta ei suuda jooksu ajal jalgadesse kogunevat venoosset verd ringluses hoida ehk seda küllaldase kiirusega edasi pumbata, selgitas Olm. Selle tagajärjel üleküllastub maks venoosse verega, paisub ja tekitab valu.

mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

«Need nähud tekivad just neil, kes alles alustavad treeningutega, ja eriti sageli veel neil, kes kunagi nooruses midagi tegid, olid head sportlased ja nüüd mõtlevad, et on samal tasemel, ja pakuvad koormusega üle,» märkis ta.

Olm meenutas, et koormust peaks suurendama järk-järgult.

Just esimestel kordadel või pärast pikka treeningpausi ei tohi üle pingutada, sest tavaliselt järgneb sellele kaitsereaktsioonina ka halb enesetunne, loidus ja tahtejõuetus ning soovimatus järgmisele treeningule minna, lisas ta.

Ka vahelihase kramp on arsti sõnul seotud vähese treenitusega, kuid on natuke kergem probleem kui paismaks.

«See näitab hingamislihaste vähest treenitust ja tavaliselt tekib suure koormuse pealt, kui muudetakse järsult liikumise kiirust. Vähe treenitud hingamislihased ei lülitu siis sujuvalt ümber, vaid lähevad krampi,» selgitas Olm. Kuidas pistmise puhul eristada, kas tegemist on südame või vahelihase nõrkusest tingitud probleemiga? «Kui tekib vahelihase kramp, siis aitab sellest üle, kui jätta jooks järele. Vahel aitab ka, kui alandada tempot ja hästi korrapäraselt ja sügavalt hingata. Sellega tekib lihase lõõgastumine ja spasm kaob ära,» rääkis arst.

Kui valu aga niimoodi talitades üle ei lähe, tuleks Olmi sõnul katsuda parema roidekaare alust – kui on tekkinud

paismaks, on tunda, et maks on suurenenud ja kergelt valulik. «Siin hingamine ei aita,» tõdes ta, lisades, et see valu on kindlasti pikaajalisem ja viitab vajadusele kontrollida südant.

«Kui kaua ei ole tehtud EKGd, siis oleks mõtet minna perearsti juurde ning lasta südant ja vererõhku kontrollida.»

Ehkki kumbki neist pistete põhjustest ei ole otseselt seotud toiduga, võib söömine vahetult enne treeningut soodustada vahelihase krambi teket.

«Kahtlemata see teeb olukorra raskemaks – kui seedeelundid on täis, magu on täis, siis ta surub vahelihasele,» rääkis Olm. Samuti on täis magu nii südamele kui ka hingamisele treeningu ajal lisakoormuseks.

Valutama ja probleeme tekitama võivad liigesed hakata nii siis, kui inimene liiga vähe liigub, kui ka siis, kui koormus on liiga suur ja puhkus ebapiisav.

Ka vedelikuga soovitas arst jooksu eel piiri pidada. «See on läinud väga hoogsaks ja moodsaks, et muudkui joo, joo, joo – kas sul janu on või ei ole, ikka peaksid jooma. Aga see on kahe otsaga asi, sest ega me ole mingisugune torustik, et valame ühest otsast sisse, teisest välja. Selleks et välja tuleks, peavad süda ja neerud vahepeal kõvasti tööd tegema, nii et üleliigne vedeliku tarbimine ei ole õige.»

Nii soovitas Olm, selle asemel et järgida pimesi soovitusi, kui palju peaks jooma, hoopis kuulata eelkõige oma keha ja tarvitada vedelikku vastavalt janutundele.

Silmas peab pidama sedagi, et inimesed higistavad erinevalt – näiteks ülekaalulistel inimestel on veresooned paksu rasvakihi all peidus ning nad ei jahtu nii hästi maha kui kõhnad. Seega, kõik on individuaalne ja sellest tulebki lähtuda. Ülekaalulised peaksid aga treeninguid, eriti jooksmist alustades eriti ettevaatlikud olema liigestega seotud ohtude tõttu. «Sageli on ju nii, et ülekaaluline inimene teeb järsu ja resoluutse otsuse, et vot homsest päevast hakkan hirmsal kombel treenima ja saan saledaks ja kenaks, aga lõpetab lihtsalt liigesevigastuse, ülekoormuse, põletikuga,» rääkis Olm. Nii soovitas ta ülekaalulistele, kes soovivad aktiivselt treenima hakata, alustada pigem ujumise või võimlemisega, et liigeste toitumine paraneks, ja alles siis anda sellist koormust, kus keharaskus on üks komponent. «Ujumise ajal keharaskus langeb ära. Ta väheneb näiteks ka rattasõidus, mis on sellepärast mõnus halvasti treenitud liigestele. Ja alles siis võib sörkjooksu juurde minna. Ja muidugi jällegi – õiged jalatsid, pehme pinnas,» soovitas ta.

Liigestega on Olmi sõnul üldse üks suur häda: valutama ja probleeme tekitama võivad

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || TERVIS || 17

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2194, TERVIS@POSTIMEES.EE TE ER RV VIISS@ @P PO OSST TIIME MEES ES.E EE

leb t nad hakata nii siis, kui inimene ne liiga vähe liigub, kui ka siis, kui ui koormus on liiga suur ja puhhkus ebapiisav. Seepärast võib ib näiteks põlvehädadest kuulda da nii tippsportlaste kui ka istuva va eluviisiga inimeste käest.

«Liigesed on suureks probbleemiks ilmselt oma ehituse se tõttu. Nimelt on liigeste vererevarustus nõrgavõitu. Kui lihahased saavad kogu aeg tohutul ul hulgal värsket verd, siis liigeseste toitumine käib liigesevõide de kaudu. Liigesesse sisse ju otseeselt ühtegi veresoont ei lähe ja kui me rakendame suuremat at või teistsugust koormust, kui ui liiges on harjunud iga päev saaaama, siis tema reageerimise kiiiirus ja kvaliteet on oluliselt nõrõrgem kui lihaste puhul.»

Kuna liigeste toitainetega ga õib varustamine on pikaldane, võib koormuse järsk suurendamine ne anda tugevalt ja pikemat aega ga tunda. «Iga organ, mille vereevarustus on väiksem, paraneb eb aeglasemalt – sellepärast peab ab liigeste puhul olema väga ettetevaatlik,» toonitas Olm.

Pärast pikka treeningpausi ningpausi utada, sest ei tohi üle pingutada, neb sellele tavaliselt järgneb ioonina ka kaitsereaktsioonina nesetunne. halb enesetunne.

Igale koormusele peab arsti sti sõnul järgnema taastumine, ja kui taastumisaeg jääb liiga lühihikeseks, hakkab väsimus kuhjuuma ja liigesekõhr püüab ennast ast ümber ehitada. «Aga sageli, kui ui väsimus ja koormus muudkui ui

Koormuse järsk suurendamine annab liigestes tugevalt tunda ning seepärast peab koormusele järgnema piisav taastumine. foto: corbis/scanpix

koguneb ja taastumine on ebaküllaldane, siis näemegi pilti, et noorel sportlasel oleks nagu 70-aastase inimese liigesed – liigesekõhred on nii atrofeerunud ja muundunud.» Üks liigesehäda on jooksjate puhul nii levinud, et on oma nimegi selle järgi saanud: «jooksja põlv». Selle sündroomi korral tekib ülekoormusest tingitud valu põlvekedra ülemises osas. Ülekoormus tekib pöia ebanormaalse allapoole pööramise tõttu maapinnast äratõuke hetkel, mille tagajärjel pingutub reie nelipealihase kõõlus ülemäära.

«Kui liiga palju on põlve kasutatud ja liiga vähe on saanud puhata ning kui veel ebasobival pinnasel ja külmal ajal, vihmaga, ebasobivates ilmastikutingimustes on tehtud sadu ja sadu kilomeetreid jookse aastas, siis tekibki ebanormaalne kõhrede kulumine juba varajases eas,» selgitas Olm. Märku annab «jooksja põlvest» ikka valu, ent ka liigese logisemine. «Liiges on liiga liikuv, ebastabiilne, sest kõhred on atrofeerunud, taandarenenud.

Sportlane, kes on teinud endale liiga, märkab seda seeläbi, et

hommikul pärast m aga m ist on põlv kohalt ära ja seda ei saa hästi painutada. Natuke aega peab põlve voodis sirutama ja painutama, enne kui saab püsti tõusta,» kirjeldas Olm. Sellises olukorras peab tohtri sõnul põlvele kõigepealt andma rahu, kuid kindlasti pöörduma ka arsti poole.

Kui liigeses on põletik, ravitakse põletikku, kui on tükid, siis need eemaldatakse operatsiooni käigus. «Aga ega sajaprotsendilist taastumist ei tule,» tõdes Olm, lisades, et tänapäeval on millegipärast väga levinud arvamus, et kõike saab ravida. «Jah, kõike saab ravida mingil määral, kuid sajaprotsendiline taastumine on suhteliselt harv. Jääme natuke miinustesse omadega.»

18 || kuulutused || postimees, 3. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Anne saunas 4. IX üldsaunateenus 1.50 €. Hea tartlane, leia võimalus just nüüd külastada meie sauna ja võta ka sõber kaasa!

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Meinhard Täheväli 21. VIII 1944 – 30. VIII 2014

EELK Tartu Maarja kogudus kutsub kuldleeri neid, kelle leeriõnnistamisest on möödas 50 või enam aastat. Teenistus toimub 7. IX kl 12 Pepleri 1. Info tel 734 1111.

Teatame kurbusega meie kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa lahkumisest. Leinab perekond. Ärasaatmine 5. skp. kell 16 Elva kalmistu kabelis.

Silvi Einduk

14. III 1931 – 2. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. skp. kell 12 Liiva kalmistu kabelis.

Teatame kurbusega, et lahkus kallis ema

Liivi Lind Lapsed peredega Ärasaatmine 4. skp. kell 15.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis perekonna keskel.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Jurist Aare Nahk, tel 506 3148, e-post jurist.nahk@gmail.com Ahjude paigaldus üle Eesti. www.ahjukeskus.ee

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Kasutatud hambakroonide ja märkide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Müüa taliküüslauku toiduks ja seemneks. Helista tel 5391 6337.

Igaveseks kuigi lähed, mälestus on jääv.

Muld ei seda matta suuda, meelde meile jääd.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

kaotuse puhul.

Klassijuhataja ja klassikaaslased Nõo Reaalgümnaasiumi päevilt

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Tähtvere vallavalitsus teatab Vorbuse küla Jõerahu tn 18, Jõerahu tn 25, Jõekääru tn 11, Jõekääru tn 13 ja Jõerahu pargi kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamisest Tähtvere vallavolikogu 15.

VIII 2014 otsusega nr 1–2/18.

Planeeringu koostamise eesmärk on olemasolevatele elamumaa sihtotstarbega kinnistutele ehitusõiguse määramine (2006. aastal kehtestatud Jänesetee ja Jäneseranna maaüksuste detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse taasseadustamine).

Volikogu otsusega saab tutvuda Tähtvere vallamajas Järve tee 8, Ilmatsalu, tööpäevadel kl 8–16, samuti vallavalitsuse veebilehel www.ilmatsalu.ee dokumendiregistri kaudu.

Jaan Niguli

On lahkunud meie kallis isa ja vanaisa

Enn Eamets Lesk ja lapsed peredega Ärasaatmine 6. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus. (J. Tätte) Leiname kallist

Anu Pendrat

Avaldame kaastunnet Toivole ja poegadele peredega.

Liivi ja Aare ning Arle ja Leanyka peredega

Aili Kiisk Südamlik kaastunne Tiinale, Liisile ja Timole ema ja vanaema kaotuse puhul.

Eva ja Paavo

Näituse 26, Tartu.

Tel 740 6116, www.velotandem.eu

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 6. skp. kell 15 Tartu krematooriumis.

Lahkudes muutud sa meelespeaks ...

Anu Liias

Mälestame toredat kolleegi EKE Projekti päevilt.

Laine, Helju, Helle-Mai, Aino, Renate, Viiu, Mai, Maimu

Aleksander Kropivka surma puhul.

Kolleegid Rahvusarhiivist

surma puhul.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolleegid asjaajamisteenistusest

Ivar Helm

Südamlik kaastunne Kaja ja Einar Saare perele isa, äia ja vanaisa

Siiras kaastunne omastele

Avaldame kaastunnet Tiidule isa kaotuse puhul.

Tartu Vallavolikogu Tartu Vallavalitsus

Aili Kiisk Kallis Malle, südamlik kaastunne armsa ema surma puhul.

Margit, Merle, Aino, Elve, Maarika, Kaja, Moonika, Karin, Rena, Ester

kogu Eestis.

NÜÜD UUEL AADRESSIL

Nils Bernhard Sachrist

Lahkus kallis ristiema, pereliige ja sõber. Ärasaatmine 6. skp. kell 14 Pärnamäe kalmistul.

Ristitütar perega

metsakinnistuid ja põllumaid

OOTAB VANU JA UUSI KLIENTE

Tiiu Ruut

4. VII 1940 – 2. IX 2014

Avaldame kaastunnet Svetlana Kropivkale abikaasa

ostab

KALLE KIRSIAED

Suurt inimest ja suurt eestlast, head arsti ja tarka sõpra dr.

Hilda Harjak

23. III 1927 – 30. VIII 2014

Hans Kruuse surma puhul.

Priit ja Ravo peredega

Mälestame kauaaegset sõpra

Õie Kukkinit Südamlik kaastunne omastele.

Kai, Eha, Koidu, Linda, Tiina, Anu, Olga, Ülla ja Aare, Jaak

Linda Laanes

JALGRATTAMEHAANIK

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, ema ja vanaema

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Südamlik kaastunne Siiri Reppule ema kaotuse puhul.

Saue lasteaia Midrimaa pere

Südamlik kaastunne Karisele kalli isa

Leino Lepa surma puhul.

Ensto tööpere

HAIGETE TRANSPORT üle Eesti ja Euroopa

Südamlik kaastunne Eve Eesmaale ema

Helvi Meero

Jaan Niguli kaotuse puhul.

Leinavad Skype Eesti kolleegid

Mälestame kallist klassivenda

Jaan Nigulit Siiras kaastunne kõigile lähedastele.

Sõle gümnaasiumi 30. lend

Avaldame siirast kaastunnet Priit Padarile kalli isa

Eri Padari kaotuse puhul.

Kolleegid Välisministeeriumist

Südamlik kaastunne Estrile perega kalli

Mauri Parri lahkumise puhul.

Reet, Ülle ja Peeter peredega

Anu Pendra Mälestame meie head teekaaslast Kaarepere kooli päevilt.

Kunagised kolleegid

Südamlik kaastunne Toivole, Kahrole, Kulvole ja Üllole peredega armsa abikaasa, ema ja vanaema

Tel 740 5038, 800 9955 (24 h) Tartus Mäe 46a

Anu Pendra

kaotuse puhul.

Aili, Margo ja Celia peredega

9. XII 1923 – 21. VIII 2014

mälestab dr. Helbe Merila-Lattik perega.

Südamlik kaastunne Üllole ema

Anu Pendra kaotuse puhul.

Töökaaslased Ordist

Anu Pendra Mälestame endist head kolleegi ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Nõo kool

Südamlik kaastunne Juhanile ema ja kõigile lähedastele kalli

Tiiu Ruudu kaotuse puhul.

Töökaaslased Ravimiameti laborist

Tiiu Ruut Avaldame sügavat kaastunnet Juhanile ema surma puhul.

Töökaaslased Ravimiametist

On lahkunud meie kallis

Ahti Sarapik Omaksed Ärasaatmine 6. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Virve Sepp Mälestame endist töökaaslast ühendkaupluse Elegant päevilt.

Avaldame kaastunnet tütrele. Helle, Arle, Mare, Tiiu, Virve, Vilve, Valli

Meinhard Täheväli

Kallid Helvi, Aime, Ene, Helve ja Gabriel Siiras kaastunne abikaasa, isa ja vanaisa surma puhul. Elve ja Veikko, Kadi, Lauri ja Silver peredega Kallid Kadi ja Ranno, oleme mõtetes teiega, kui jätate hüvasti armsa

Ene Vahelaidiga Sõbrad ja kolleegid Tiina Toometi Kliinikust

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Mitte ükski asi ei ole järsku enam sama. Muutuste omaks võtmine ei ole kerge, kuid tuled sellega toime. Kui oled seni kellegi teise eest võidelnud, siis nüüd on aeg seda enda eest teha.

SÕNN

Pead mingi vana tutvuse üles soojendama, kuid teed seda, hambad ristis. Mingi vana vimm on tee peal ees ning sa ei saa sellest ikka üle.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 19

7

3

æ 1 æ 2

ERNIE

a

b

c

d

e

ä ò ì f

g

h

Jacob Haring – British Chess Problem Society, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lf3:!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT

EDU OLENEB TUTVUSTEST.

NEITSI

Oled rahulolematu ja näed, et oled endas midagi väga alla surunud. Põhjuseks võib olla, et sa ei pea end kuigi osavaks. Tegelikult oled küll, kuid seni sa seda ei teadnud.

PARAKU ON KÕIK MINU TUTTAVAD SINUSUGUSED LUUSERID, NII ET SUUR TÄNU.

MUL ON KAHJU, ET HÄVITASIN SU LOOTUSTANDVA SA SURUD MIND ALLA. KARJÄÄRI.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kas mingi vaba tahte avaldus lõppeb halvasti?

Mitte sinu jaoks, sest oskad enda eest seista. Küll aga kellegi teise jaoks, kes hakkab võimatut taotlema.

1. Mis nime kandis aastatel 1989–1991 ilmunud Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi kuuleht, mille eesmärgiks oli tutvustada eesti lugejale ida kultuure?

2. Selle laulu autorid on inglise laululooja Nicholas Barry (Nicky) Chinn ja Austraalia laululooja ning produtsent Michael Donald (Mike) Chapman, laulu salvestas esimesena Austraalia vokaaltrio New World oma 1972. aastal valminud singlil. Ei vähimatki menu, laulu nagu poleks olnudki. Neli aastat hiljem võttis laulu oma repertuaari ansambel Smokie ja laulust sai maailma üks kuulsamaid hitte läbi aegade.

Laulu soomekeelne versioon kannab pealkirja «Viisitoista kesää». Mis laul?

3. ««Iga haritud inimene võib vähemalt ühe romaani kirjutada – romaani iseenesest», need sõnad olen kusagilt lugenud, seda mäletan kindlasti, aga kust? see on ununenud.» Millise kirjandusteose algus?

4. 1999. aasta detsembris valis autoriteetne žürii 20. sajandi autot. Milline auto selle auväärse tiitli sai?

Kokku valmis neid üle 15 miljoni.

5. Millega on ajalukku läinud norralanna Caroline Mikkelsen (1906–1998)? Tähelepanuväärne sündmus toimus 1935. aasta veebruaris.

Vastused: 1. Sõnumitooja. 2. «Living Next Door to Alice», eesti keeles «Alice» (sõnad Vello Salumets, sai tuntuks Tarmo Pihlapi ja ansambli Palderjan esituses).

3. A. H. Tammsaare (1878–1940) «Ma armastasin sakslast». 4. Ford T. 5. Astus esimese naisena Antarktika pinnale. Oli Norra vaalapüügilaeval kapteni abikaasana kaasas.

AMBUR Sügis ja uue lehe keeramise aeg? Mitte veel päris, sest vana leht ei ole lõpuni täis kirjutatud. Teed seda mõnuga, sest vanaga lõpparvet tehes on silme ees juba uued magusad asjad.

ô à ê â

4

VÄHK Oled tülis? Siis tasuks distantsi hoida ja oma nägu teatud kohtadesse mitte liiga palju näidata. Samuti hoia eemale hooplejatest ja seanahavedajatest.

KAALUD Sina ja sinu lähedane olete nagu kass ja koer, kellel on teineteisega raske läbi saada. Kuidas leppida ja jõuda mõistmiseni, et teil mõlemal on õigus olla omamoodi?

ì î

5

Oled minevikus liiga palju valesid otsuseid langetanud? Nüüd saad asjad seada nii, et nii mõnigi vale samm saab parandatud.

Pead millegi üle järele mõtlema. Pead oma panust suureks, kuid saadud tasu liiga väikeseks. Äkki on asi selles, et oled endale kohe alguses liiga vähe nõudnud.

è

6

KAKSIKUD

LÕVI

è ê â

8

AKNE

KALJUKITS

Mille tegemist naudid ja mis on sinu jaoks raske? Oled tunnete ja armastuse nimel valmis suurteks elumuutusteks.

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kellegagi koos olles võid end kaotada, sest sa ei tunne enam, kust läheb piir sinu ja teise inimese vahel. Pead end rohkem kehtestama.

KALAD Hoolimata sügisest ootab sind ees midagi imelist.

Elust oleks nagu muinasjutt saanud ja sina selle peategelane. Liugled mingisse suhtesse kiiresti sisse.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Silt kooliuksel: «Erikool muusikaliselt andekate vanemate lastele.»

••• Tsitaat ühe Läti ministeeriumi ringkirjast: «Meie tähelepanekute kohaselt on arhiivid ülemäära suureks kasvanud. Selle probleemi lahendusena hävitab iga ametnik oma dokumendid, mis on vanemad kui viis aastat.

Kindluse mõttes tuleb teha kõigist hävitamisele minevatest dokumentidest tagavarakoopiad.»

••• Juku, palun moodusta lause sõnaga «suhkur».»

Juku mõtleb veidi ja ütleb siis: «Täna hommikul jõin kaks tassi kohvi.»

«Aga Juku, kus siis «suhkur» on?»

«Kohvi sees loomulikult,» vastab poiss.

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on OTSUSTAMA

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 3. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: SOLVEIG, VEEGI

TOOB LUGEJATENI FOTOD, VIDEOD JA UUDISLOOD USA PRESIDENDI BARACK OBAMA VISIIDIST.

Lembit Koik 85, ajakirjanik Jaan Rannap 83, kirjanik ja ajakirjanik Valdur Saks 71, biokeemik, akadeemik Henn Soodla 60, pressifotograaf Jaak Uudmäe (pildil) 60, olümpiavõitja Eve Kask 56, graafik Mart Kalm 53, arhitektuuriajaloolane, akadeemik

Palivere metsas kasvasid kilosed kivipuravikud Seeneline Arvi Pukk leidis pühapäeval Läänemaalt Palivere kandi metsast neli ebatavaliselt suurt puravikku. Suurim neist kaalus puhastamata kujul 1,28 kilo, teised kolm kaalusid natuke vähem, puhastatud kujul 700– 800 grammi kandis, kirjutas Lääne Elu. Suured puravikud leidis Pukk madalast rabaäärsest, inimtegevusest puutumata metsast. Mehe sõnul on ta tänavu saanud metsast puravikke, sirmikuid ja natuke pilvikuid.

Kukeseeni olevat vähe, aga neid võivat veel tulla. Lääne Elu

«Kättemaksukontor» käis Sagadis Pühapäeval lõpetati Lääne-Virumaal Sagadis TV 3 «Kättemaksukontori» uue osa võtted.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul oli suve jooksul Sagadis päris palju võttepäevi, neist esimene puupäevade ajal. Filmivõtted tehti peaasjalikult mõisa härrastemajas, aga ka õues ja jääkeldris.

Mõisarahvas oli Keeduse sõnul kohati päris hädas noorte fännidega, kes tahtsid seriaalitähtedelt autogramme saada ning filmi tegemist oma silmaga kaeda. Sagadis üles võetud «Kättemaksukontori» osa, mille tegevus saab alguse hinnaliste veinide vargusest, saab näha novembris. Virumaa Teataja

«AED JA KODU» JAGAB NÄPUNÄITEID KASSI PESEMISEKS. EUROOPA

Ilm läheb soojemaks

TALLINN +18

KÄRDLA +18 HAAPSALU +19

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +17

RAKVERE +18

PAIDE +18

m 2–7

/s

Kõrgrõhkkond jääb Läänemere ümbrusse ja hoiab sajud meist eemal. Õhk on veel TARTU PÄRNU jahe, kuid tuul võtab edelaVILJANDI +18 +18 suuna ja inimeste enese+18 KURESSAARE tunne on juba mõnusam. +18 Nädala teiseks pooleks vahetub õhumass soojema vastu, öine hallaoht taandub ning VÕRU päevased termomeetrinäidud VALGA +17 +17 kerkivad juba 20 °C ümbrusse.

Täna on muutliku pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS olulise sajuta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 2–7 m/s, põhjarannikul Neljapäev, 04.09 Reede, 05.09 Laupäev, 06.09 kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on +11/+19 +11/+16 Tallinn +10/+20 16–19 °C. Tartu +8/+20 +9/+20 +9/+18 Narva +9/+20 +10/+20 +8/+17 Pärnu +7/+20 +11/+20 +9/+18 PÄIKE Kuressaare +11/+20 +10/+19 +11/+17 tõuseb loojub Tallinnas 6.22 20.18 Tartus 6.16 20.08 Kärdlas 6.31 20.25

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: arvo tarmula / lääne elu

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +27,5 kraadi (1963) +0,1 kraadi (2003) Tartus +28 kraadi (1983) –0,2 kraadi (2003)

KUUFAASID 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14

+21 +28 +25 +23 +20 +22 +25 +21 +26 +28 +17 +18 +25 +18 +23 +23 +21 +33 +17 +24 +17 +18 +23 +17 +22 +11 +18 +26 +20 +21 +21 +23 +17 +23 +32 +14 +32 +36 +19 +27 +26 +27 +31 +28 +27 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 3. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 20 Terevisioon.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Doktor Martin: Selline on elu 09 55 Terevisioon* 11 40 Barack Obama pressikonverents 12 40 OP! kunst* 55 Rebasenaine (Eesti 2002). Humoorikas animafilm 13 05 Vene vägi läks – 10* 14 00 Täär treenib triatloniks, 9/9 25 Võistluskontsert „Apelsin“ 15 05 Head isu!* 16 00 Barack Obama avalik kõne 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2012) 45 AK erisaade 18 00 Püramiidi tipus: Küberkaitse 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Foorum. Kuidas parandada elu Eestis?

22 30 Barack Obama pressikonverents* 00 05 Ringvaade* 01 10 Holby City haigla: Vali elu* 02 15 ERR uudised

07 09 10 11

06 10 Lastega kodus: Meie esimene õhtu* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Armastus ja karistus, 61* 10 00 Taltsutamatu süda, 50/162* 11 00 Putini propaganda* 12 00 Krimi* 30 Galileo* 13 00 Eesti arstid Mongoolias* 30 Tuhat ja üks ööd, 35 15 25 Lastega kodus: Esimene koolipäev 16 00 Küladetektiivid, 72: Kadunud küla 17 00 Taltsutamatu süda, 51 18 00 Armastus ja karistus, 62 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Saladused: Kodune väljaõpe 30 Pilvede all 22 30 Rizzoli ja Isles 23 30 Kanal 2 uus hooaeg* 00 00 V: Emadepäev 55 Pan Am. Draamasari 01 40 Vampiiripäevikud: Venna kaitsja 02 25 Sissemurdjad.

Komöödiasari 50 Krimi* 03 15 Reporter* 04 05 Lemmikretseptid* 40 Küladetektiivid, 72* 05 25 Doktor Oz: Kas oleme globaalse pandeemia ohus?

12

13 15 16

17 18

19 20

21 22

23 00

00 Lastesaated 00 Ringvaade* 05 Holby City haigla 05 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 1/10* 35 AegRuum. Loomamõistuse saladused, 1* 25 Eesti muusikavideod 55 Klassika koos Klasiga: F. Schubert, F. Mendelssohn 58 ERR uudised 30 Tammetõru seiklused, 3/13 00 Lastetuba* 10 Lotte (Eesti 2000) 15 Cedric 30 Indiaanipoiss Yakari 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Autoportreed 00 Operaator Kõps seeneriigis 20 Maša ja karu 30 Lastetuba 45 Džungliraamat 05 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 00 Meie inimesed: Anne ja Ivo 25 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 5/5: Richard Clarke 10 BFM esitleb. lyhikas: Gracias A La Vida 00 Maailma kino.

Nümfomaan I (BelgiaPrantsuse-SaksaTaani 2013). Draama 50 Droon* 57 ERR uudised

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 72* 08 55 Südameasi 1, 7: Välimus on petlik* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Kaua võib!* 12 10 Suletud uste taga: Nelja lapse ema vanglas* 13 10 Prints William: noor isa.* Dokfilm 14 15 Selline on elu!: Ema, lõpeta sõimamine 15 15 Vaprad ja ilusad, 6806 50 Armastuse pisarad, 73 16 50 Kirgede torm, 1922 17 55 Südameasi 1, 8: Võõrad 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Naistevahetus 21 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 40 22 30 Kättemaks 3, 1: Hirm. Uus hooaeg 23 30 Top Gear USA 2, 13: Superautod 00 30 Firma 1, 12 01 25 Anarhia pojad 4, 11 02 15 Louie 2, 2 40 Naistevahetus* 03 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Top Gear USA 2* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 151 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 708 09 10 Emmerdale, 3 40 Eluteed, 38 10 05 Küladetektiivid, 256: Schretzmayeri juhtum 55 Süütu süüdlane, 42 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 3* 30 Uus võimalus, 4* 13 00 Doktor Oz: Rasvapõletajad* 14 00 Kadunud: John Glasgow* 15 00 Naisuurijad: Õigluse nägu* 16 00 Kodutunne* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Dr Ozi lameda kõhu plaan 19 00 Uus võimalus, 5 30 Uus võimalus, 6 20 00 Nädal emata 21 00 Välk (Bolt, USA 2008). Eestikeelne joonisfilm 23 00 Näpud põhjas, 3: Hea tahte märgid 30 Sõbrad, 3: Pöial purgis 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Unustamatu 02 25 Staariminutid: Bruce Willis 30 Küladetektiivid, 256: Schretzmayeri juhtum* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 42/153* 45 Reporter*

06 30 Eesti tätoveerib* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 163: Kõik ühe ööga* 09 20 Conan, 283* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 66: Sõjatanner Maa* 14 35 Knight Rider, 71: Kitti rööv* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kuuba 16 20 Komissar Rex, 164: Elu elu vastu 17 10 Supermani uued seiklused, 67: Seekord ilma naljata 18 05 Knight Rider, 72: Taevarüütel 19 00 Tuvikesed, 65: 976 – king* 30 Tuvikesed, 66: Vägev tunne* 20 00 Krimi 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest: Võlupritsi rihtimine* 30 XXX (xXx, USA 2002). Seiklusmärul 23 45 Conan, 284: Pierce Brosnan, Jaime King, Hampton Yount 00 35 Kaks ja pool meest: Hullu Mõrra Teataja; Loomaaias 01 25 Tuvikesed, 68: Bundy imeline elu, 1 50 Südamelt ära, 33 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Tiksuja (USA 2001)*. Põnevusmärul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 3, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 6: Rock ‘n’ roll 17 00 NCIS kriminalistid 5, 18: Kohtupäev, 1 18 00 Perepea 9, 7* 30 Simpsonid 5, 17* 19 00 Suure paugu teooria 1, 7-8: Klimbi paradoks; Rohutirtsu eksperiment 20 00 Perepea 9, 8 30 Simpsonid 5, 18 21 00 Suvesangarid, 47 30 Tapatöö (USA 2003). Märul 23 25 Euroopa pokkeriturnee 00 25 Korvpalli maailmameistrivõistlused.

Kohtuvad: Hispaania – Prantsusmaa 01 55 Suure paugu teooria 1, 7-8: Klimbi paradoks*; Rohutirtsu eksperiment* 02 55 Kälimehed 3, 7: Mere äärde, Jürikene* 03 45 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 30 TÄNA +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 115/142* 45 Peterburi-Tallinn* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Vaba mõtte klubi* 11 30 HeadRead 2011.

Kassetipõlvkond, 2/2* 12 00 OTSE: LV Pressikonverents 30 Sisering (Prantse, 2009)* 14 05 Kinnisvaraveeb 15 15 Armuleek, 269/304* 16 00 Armuleek, 270/304* 45 Armuleek, 271/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 116/142 19 00 TÄNA. Uudised 30 Meedia keskpunkt 20 00 TÄNA. Uudised 30 TÄNA + 21 00 LV Pressikonverents* 30 Kultuurimeeter 22 00 Peaminister, 12/14 55 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 23 10 Meedia keskpunkt* 40 TÄNA. Uudised* 00 10 TÄNA +* 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Nagu teile meeldib, pastor, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Reporteritund.

Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Jaan Leppik 09 30 Jutujärg. Peatage lennuk, 3 10 05 Muusikatuba.

Anne Prommik. Julia Ležneva ja Tasmaania sümfooniaorkester Hobarti barokkfestivalil. Noor Vene sopran Julia Ležneva esitab aariaid Antonio Vivaldi, Georg Friedrich Händeli, Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ricardo Broschi ooperitest. Tasmaania sümfoonikuid juhatab Oliver Gooch.

11 05 Album. Suveöökontsert 2014. Viini Filharmoonikud, Christoph Eschenbach ja Lang Lang 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus+ 16 05 Kultuuriuudised 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis: Pärdi päevad.

Arvo Pärt – Kanon pokajanen. Esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste.

21 00 Braavo. Steven Isserlis* 22 05 Fantaasia. Kaisa Jõhvik 00 05 Nokturn