Postimees 04 06 2014 by Postimees

KARM TÕDE EDGAR SAVISAARE TELLITUD ARUANNE PÕHJAB PEALINNA JÄÄTMEMAJANDUST. MAJANDUS LK 9

ÕIGEKS MÕISTETUD Piimatootja Tere ja poekett Selver pääsesid kahtlustustest kartellikokkuleppes, kuna nende võimalikku kasu ei suudetud tõestada. EESTI LK 5

USA PANUS USA president Barack Obama teatas eile, et Ameerika Ühendriigid on valmis kulutama NATO Ida-Euroopa liikmete kaitsmisele miljard dollarit.

TERVIS

Muusikateraapia juhatab õigete lahendusteni. LK 18–19

VÄLISMAA LK 11

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Viljandi linnapea

ANDO KIVIBERG: Peavad olema raudsed närvid ja mina treenin praegu enda omi. EESTI LK 4 KOLMAPÄEV, 4. JUUNI 2014 • NR 129 (7120) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 619 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Dopinguskandaal sumbus tõendite puudumise tõttu ÜHISKOND

Valed vaidlused Nii kooseluseaduse kui ka apteegituru korraldamise asjus raisatakse kallist aega vaidlemisele selle üle, millel on tegelikult inimeste heaoluga väga vähe tegemist, kirjutab Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet. LK 13 VENEMAA

Üldine ajupesu

E-RIIK

Meie oskame! Nii nagu suured autotootjad on suutnud lahendada probleemi, kuidas ohutult liigelda ohtlikus keskkonnas, on Eesti suutnud lahendada probleemi, kuidas oma asju ohtlikus küberkeskkonnas ohutult ajada, kirjutab e-Riigi Akadeemia küberkaitse programmi juht Raul Rikk. LK 13

Sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu liige Kristjan Port (pildil esiplaanil) pidi eile ajakirjanike ees tõdema, et endise spordiarsti Vitali Bernatski väiteid, nagu oleks tema käest dopingut ostnud paljud nimekad Eesti sportlased, pole kinnitust leid-

nud. Seega otsustas Bernatski väiteid pool aastat uurinud komisjon, mida Port juhtis, uurimise lõpetada. Samas märkis Port, et päris tühja aega ei kulutatud. «Komisjon jõudis äratundmiseni, et Eesti

seadusandlus on dopinguvastaste reeglite rakendamisel ebapiisav ja järelevalve nõrk ning puuduvad seaduslikud vahendid dopingujuhtumites kaasosaliste tuvastamiseks ja karistamiseks,» selgitas Port. foto: mihkel maripuu

EESTI LK 3

Vanemad ei hooli laste hammastest Viiendik Eesti lastest ei käinud aastail 2010–2012 kordagi hambaarstil, selgub haigekassa andmetest. Seejuures on laste hambad üsna kehvas seisus – mullu vajasid pooled hambaarstil käinud kuni 12-aastased lapsed ravi.

Kiretud arvud paljastavad sellegi, et koolilaste hammaste tervisele pööratakse rohkem tähelepanu kui koolieelikute omale, sest kooliarstid saadavad lapsi hambaarsti juurde karmimalt kui pereõed.

Sageli on lapse hambahädades süüdi vanemad – lapsi ei õpetata korralikult hambaid pesema, nende toidud ja joogid sisaldavad palju suhkrut ning arsti juurdegi jõutakse alles siis, kui häda on juba väga suur.

EESTI LK 5

Tänapäeva Venemaa ehk kõige ebameeldivam ja silmatorkavam tunnus on hüsteeriline patriotism, kirjutab Postimehe Moskva kolumnist Jüri Vendik. Näiteks «teise kodakondsuse seadus» näeb ette, et Vene kodanikud, kellel on ka teise riigi pass, teataks sellest Venemaa võimudele. Näiteid on teisigi. LK 12

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Populaarsus loob probleemi

Selgust pole ja ei tule Eile pärastlõunal Eesti Olümpiakomitee kontori poole sõites valitses mu hinges lootus, et pool aastat tagasi Tartu endise spordiarsti Vitali Bernatski esitatud väidete suhtes, nagu oleks ta vahendanud mitmele Eesti tippsportlasele dopinguaineid, saab midagigi selgemaks. Paraku kujunes dopingudoktori väidete uurimiseks moodustatud komisjoni raporti tutvustamine parajalt mõttetuks farsiks. Ei, ma ei uskunudki, et komisjoni juht Kristjan Port paiskab EOK juhtide ja ajakirjanike ette raudkindlaid süüdistusmaterjale, mis kinnitavad Eesti spordi jaoks oluliste inimeste süüd. Ma polnud ka nii sinisilmne, et loota skandaali keskmesse sattunud sportlaste ja treenerite kohta käivate süüdistuste ümberlükkamist. Tahtsin vaid nimeliselt teada, kuidas süüdistuse alla sattunud inimesed komisjoni ees käitusid ja milliseid järeldusi kogu loost tehakse. Tegelikult oleks EOK pidanud eilse ürituse edasi lükkama, et oodata ära komisjoni raporti lõplik, kõigi liikmete poolt allkirjastatud versioon. Mitte et see oleks tõestanud kellegi süüd, kuid see võimaldanuks rääkida kahtlusaluste reaktsioonidest lahtisemate kaartidega – kuidas üks või teine ärakuulamiskutsele reageeris ja mida ütles. Sest tegelikult ongi need detailid ainsaid, mis aitavad inimestel langetada oma mõtetes otsuse: süüdi või süütu. Päris kohtupidamist ju ei tule. Lihtne loogika ütleb ju nii: inimene, kes aitab uurimisele igati kaasa ja kelle tegudest peegeldub siiras – mitte segamini ajada võltsi pisarakiskumisega – soov oma süütust tõestada, ongi süütu, kui aga inimene hakkab uurimisest kõrvale hoidma, väidab, et tal pole vaja ütlusi anda, kuna see teema teda ei puuduta, ning keeldub teda justkui poriga üle valanud inimesega vastandamisest, siis pigem süüdi.

olitsei- ja piirivalveameti tellitud riskikäitumise uuring toob esile mõned tähelepanekud selle kohta, millised on koolinoorte kokkupuuted sõltuvusainetega ja mis nende hoiakut mõjutab. Üldise tähelepanekuna jääb silma, et mida lähemalt on noored puutunud kokku alkoholi, tubaka või narkootikumidega, seda sallivamalt nad sellesse suhtuvad. Peale selle panevad uuringu tulemuste juures muretsema veel kolm järeldust. Esiteks, õpilased saavad esimese kogemuse narkootikumidega tasuta pakutud annuse läbi, teiseks, õpetajatel puudub arusaam, mismoodi täpselt tuleks käituda juhul, kui õpilased narkootikume tarvitama juhtuvad, ja kolmandaks, et alkoholiga on koolinoori tutvustanud just nende vanemad. Tõsi, sellel viimasel on hoolimata ehmatavast statistikast ka positiivsed jooned. Ehkki võib tunduda võõrastav, et iga viies 11–17-aastase lapse vanem on alaealisele lapsele alkoholi andnud, näitab uuring ka, et neis peredes on selle tarvitamisega kaasnevaid ohtusid omavahelises jutuajamises kõige enam teemaks võetud. Seega võib eeldada, et need vanemad on alkoholi pakkudes võtnud teadliku sihi anda laste-

le esimene kogemus ise, õppetunnina. Ilmselt on tunnetatud paratamatus, et alkoholiga kokkupuutumist ära hoida ei saa ning keelamisega olukorda ei lahenda, mõjutanud vanemaid võtma vastu kaalutletud otsuse, et parem tehku teismelised seda kodus, kontrollitud ümbruses, kui et nad lähevad kogemust otsima mujale. Sel juhul võiks seda pigem näha osaliselt ka profülaktilise teona. Küll aga nõuavad suuremat tähelepanu kaks teist järeldust, mis puudutavad esimest kokkupuudet narkootikumidega ja õpetajate nõutust selle küsimusega tegelemisel. 8. klasside õpilastest ütleb iga kümnes, et on narkootikume proovinud, ning 12. klasside noorte puhul on see arv neli korda suurem. Valdavalt on tegemist kanepiga, mida saadakse peamiselt tuttavate käest ning esimesel korral tasuta. Õpetajad ise aga hindavad oskust narkootikume tarvitanud õpilasega hakkama saada üsna nigelaks. Tõsi, narkootiliste ainete tarvitamist näeb problemaatilisena kõigest kuus protsenti klassijuhatajatest, samas kui ligi kümnendik on märganud või kahtlustanud, et õpilased tarvitavad narkootilisi aineid. Enamik õpetajatest peab oma teadmisi, oskusi ja võimalusi narkootiliste ainete omamise ja tarvitamisega seotud juhtumitega millegi ettevõtmiseks halvaks. Alla poole küsitletud klassijuhatajatest teab, et kui mõne õpilase puhul

tekib kahtlus, et tal on mingit keelatud ainet koolis kaasas, on õpetajal õigus lasta õpilasel avada oma kott või kapp. Kuid on veel üks oluline näitaja, mis puudutab sõltuvusainete seost populaarsusega. Et seda seletada, tuleks teha kõrvalepõige hoopis teise valdkonda, kirjandusmaailma. Nimelt uuritakse Suurbritannias igal aastal mitte üksnes seda, milliseid raamatuid inimesed loevad, vaid ka seda, milliste raamatute lugemise kohta inimesed kõige enam valetavad. Kui esimene annab infot selle kohta, mis on inimeste endi huvid, siis teine selle kohta, milline suundumus on ühiskonnas populaarne. Ja kui rääkida teismeliste käitumisest, siis populaarsus on aspekt, mida kindlasti alahinnata ei saa.

JUHTMÕTE Kui rääkida teismeliste käitumisest, siis populaarsus kaaslaste silmis on aspekt, mida kindlasti alahinnata ei saa.

LK 5

KÕVA SÕNA Teadmistepõhine Eesti on ilus eesmärk, aga see vajab realiseerumiseks maksusüsteemi muutust, kuna Eesti pole enam odava tööjõu riik.

PÄEVA KOMM Tõhusa dopinguvastase võitluse tagab vaid ükskõik millise spordis keelatud ainetega tegelemise kriminaalkuriteoks nimetamine.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder, PM 3.06

Eile ei saanud avalikkus teada, kuidas käitusid komisjoniga näiteks Mati Alaver, Donald-Aik Sild või Roland Lessing, ent Pordi jutust kumas läbi, et koostööalteid polnud. Loodetavasti pole raporti lõpliku teksti ilmutamisega venitamise taga soov muuta see mittemidagiütlevalt ümmarguseks ning uue lubadusena jaanipäeva paiku avalikkusele kättesaadavaks tehtavast raportist selguvad lõpuks ka komisjonile täielikult vastu töötanud inimeste nimed. See oleks õiglane. Olgu väidetavate patuste ja nende südametunnistusega, kuidas on, kuid kogu lool on ka teine, tulevikku suunatud pool. Eesti seadused on dopinguvastasele võitlusele jalgu jäänud ning aegade hämaruses kordasaadetud väidetavatest pattudest suurem kuritegu on tekkinud olukorra kasutamata jätmine. Tõhusa dopinguvastase võitluse tagab vaid ükskõik millise spordis keelatud ainetega tegelemise kriminaalkuriteoks nimetamine. Siis poleks kahtlusalustel võimalik tuima nahaalsusega uurimise pihta sülitada.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Seega, oluline on sõltuvusainete seos populaarsusega. Kolmandik küsitletud õpilastest nõustus väitega, et alkoholi joovad noored on koolikaaslaste hulgas populaarsed, ja 15 protsenti võtaks vastu kanepit, kui sõber seda õhtul väljas olles pakkuma peaks. Eelkõige see on aspekt, mis nõuaks tulevikku vaadates enam tähelepanu.

urmas nemvalts

peep pahv

VAHETUND POSTIMEHEGA Täna kell 13 Kuku raadios Viie kuu lõikes on tänavu liikluses hukkunud üle kahe korra rohkem inimesi. Miks nii ja mida tuleks ette võtta, arutlevad Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets, maanteeameti liiklusohutusprogrammi talituse juhataja Reigo Ude ja Postimehe ajakirjanik Neeme Korv.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Noorsportlastele jagati Kadriorus preemiaid

Saksa kaitseminister lubas saata Ämarisse hävitajad Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen (pildil) lubas eile Brüsselis toimunud kohtumisel kaitseminister Sven Mikseriga, et Saksamaa toob 1. septembrist neli hävitajat Ämari lennuväebaasi. Saksamaa Luftwaffe relvastuses on hävitajad Eurofighter Typhoon. Kuni augusti lõpuni paiknevad Ämaris neli Taani hävitajat F-16. Kohtumisel kõnelesid von der Leyen ja Mikser ka olukorrast Ukrainas, muutunud julgeolekuolukorrast Euroopas ning NATO heidutusmeetmetest Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. postimees.ee

Kohus ei andnud Stalnuhhinile kaitsepolitsei vastu õigust Tallinna halduskohus jättis rahuldamata riigikogu keskerakondlasest liikme Mihhail Stalnuhhini kaebuse kaitsepolitsei vastu, milles poliitik nõudis kaitsepolitsei aastaraamatus tema kohta ilmunud info ümberlükkamist. Otsuse saab 30 päeva jooksul edasi kaevata. Kaitsepolitsei kirjutas oma 2011. aasta aastaraamatus, et Venemaa üritab oma nn kaasmaalaspoliitikat kasutada Eesti riigi otsuste mõjutamiseks ja mainis sealjuures Stalnuhhini tegevust vene õppekeele säilitamise kaitseks Narva gümnaasiumides. postimees.ee

1,3 Evelin Ilves andis eile presidendi kantseleis kätte Nordea panga toetusel väljaantavad noore sportlase preemiad. Tuhandeeurose preemia pälvisid laskesuusataja Meril Beilmann (vasakult esimene), tennisist Henri Nael ja kergejõustiklane Martin Paakspuu (paremalt esimene). 3200 euro suuruse

võistkonnapreemia sai Eesti juunioride epeenaiskond koosseisus Veronika Zuikova (vasakult teine), Gaia-Marianna Siim (paremalt kolmas), Anu Hark ja Katrina Lehis (paremalt teine). Noore sportlase preemiat, mis on mõeldud väga heade õpitulemustega sportlasele, anti välja juba

kümnendat korda. Evelin Ilves rõhutas preemiat üle andes, et õpitulemusi ja sporti ei tohi kindlasti vastandada ega üht teisele eelistada. «Tänased Eesti tippsportlased mõtlevad ja tegutsevad samamoodi, teil on suurepärased eeskujud,» sõnas Evelin Ilves. postimees.ee foto: toomas tatar

DOPING. Vitali Bernatski väidete uurimiseks moodustatud komisjoni hinnangul on Eestis teisigi dopinguaineid vahendanud arste.

Kahtlustatavad loobusid Bernatskiga vastandamisest peep pahv sporditoimetuse juhataja

urikuulsa Tartu endise spordiarsti Vitali Bernatski dopinguteemaliste väidete uurimiseks moodustatud komisjon pidi eile Eesti Olümpiakomiteele esitama viis kuud kestnud tööd kokkuvõtva raporti, kuid selle sisu avalikustamine lükkus vähemalt mõne nädala võrra edasi. Põhjuseks olevat komisjoni liikmete hõivatus, mis pole võimaldanud neil kõigil raporti lõppversiooni allkirjastada. Juba varem oli teada, et juriidilist jõudu mitteomaval komisjonil pole võimalik kuulutada ühegi süüdistatava süüd. Esialgu jäi aga saladuseks seegi, mida inimesed komisjonile rääkisid ning kes olid ütluste andmisel koostööaltimad ja kes loobus sellel teemal sootuks rääkimast. «Me ei saa veel raporti sisu avalikustada, kuna selle tekst pole lõplik ja seega ei ole välistatud, et keegi avaldab veel soovi teha meiega koostööd,» selgitas komisjoni juht Kristjan Port, kuid andis samas mõista, et ülemäära ladusalt uurimine

ei kulgenud. «Kui sportlase või treeneri au ja väärikust kahjustatakse, on nad tavaliselt esimesed, kes tahavad tõde jalule seda. Meie komisjonil oli aga probleeme Bernatski jutus mainitud inimestega kontakti saamisega ja nende ärakuulamisega. Samuti tegime neile inimestele ettepaneku olla vastandatud Bernatskiga, kuid tänaseks on nad kõik sellest loobunud.» Pordi sõnul käib jutt inimestest, kellede nimed on varem selle looga seoses ajakirjandusest läbi käinud. Teiste seas on Bernatski oma klientidena maininud praegugi tippspordiga tihedalt seotud Raul Ollet, Mati Alaveri, Aleksander Tammertit, Harry Lembergi ja Roland Lessingut. Kuigi raporti allkirjastamine on veninud, ei ole Pordi sõnul probleem põhimõttelistes küsi-

mustes, vaid redaktsioonis ja rõhuasetustes. Ta tõi näiteks komisjoni liikme Märt Raski ütluse, kes oma kogemuse põhjal ei pane allkirja ühelegi dokumendile, kus ta pole kindel, et isegi iga koma on õiges kohas. Port rääkis, et töö käigus avanes komisjoni liikmetele kurb olukord suhteliselt kaugele areneda lastud ebaaususest. «Paraku ei saa me tõestada ühegi inimese süüd ja me ei läinudki seda tegema,» nentis Port. «Leidsime, et Bernatski kirjeldatud asjaoludest on osa tõestatav – ta oli arst, kes töötas tippsportlastega, teda tunneb suur hulk inimesi, keda on selle looga seoses mainitud, ja ta on hankinud suures koguses ravimeid, kaasa arvatud kasvuhormooni. Samas ei saa me kindlaks teha, kas ta on neid kellelegi üle and-

nud ja kas sportlased on seda kasutanud. See pole komisjoni võimuses, sest me pole juurdlusorgan.» Komisjoni juht rõhutas, et nende ülesandeks polnudki õigusküsimuste lahendamine. Tähtis oli jõuda äratundmisele, kas Bernatski esitatud väited on usutavad ja kas teisel poolel on piisavalt tugevad vastuväited, et neid ümber lükata. «Raporti mõtte võib jagada kaheks: esiteks see, kas Bernatski mainitud ajavahemikul võisid aset leida sellised sündmused, nagu ta räägib, ja teiseks see, kas saame midagi teha, et tulevikus selliseid asju ära hoida,» rääkis ta. «Minu äratundKood avab mise järgi on olukord selline, et video pres- Bernatski on esitanud küllaltki detailseid selgitusi, kuid vastassikonverentsist. pool pole nõustunud neid sama detailselt ümber lükkama, vaid tegelenud ainult eitamisega.» Uurimise käigus on tekkinud kahtlus, et Bernatski pole kaugeltki ainus keelatud ainete tegevuses, kuid probleem vahendamisega tegelenud arst. kui selline on siiski oleParaku ei saa komisjon ise nenmas,» leidis ta. Seli kinnide inimeste väljaselgitamiseks tas, et usub siiski pigem midagi teha. Pordi sõnul loodepuhtasse sporti ning nentakse selles abi ravimiametilt, desse sportlastesse, kes kelle esindajad on kinnitanud, et on oma ütlustes alati selliste juhtumite ärahoidmine mustvalged. «Usun seda, on nende püha kohus. «Kui on kui inimene ütleb, et ta tahe, saab seda kõike välja uuripole keelatud aineid tarvi- da, kuid tegemist on väga mahutanud,» sõnas ta. PM ka analüüsiga,» lausus Port.

Neinar Seli arvates pole Eesti spordis dopinguprobleemi Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli leiab, et dopinguprobleemi kui sellist Eesti spordis ei ole. Oma väites viitab ta dopinguainete tarvitamisega vahele jäänud sportlaste väga väikesele osakaalule. Samas möönis ta, et ka väike tilk tõrva võib rikkuda terve meepoti.

Eesti Antidopingu juhatuse liikme Kristjan Pordi sõnul on Eestis aastas keskmiselt 2,8 dopingujuhtumit. «Võib öelda, et Eestis on tegemist pigem nähtamatu probleemiga. Kaudse informatsiooni põhjal võib tuvastada, et dopingut kasutatakse kõige laialdasemalt liikumis-

miljoni euro eest kavatseb Lasva vald ehitada vähese energiatarbega lasteaiahoone.

Ministeerium tahab muuta rattakiivri kohustuslikuks Siseministeerium tegi ettepaneku muuta liiklusseadusega rattakiivri kandmine kõigile jalgratturitele kohustuslikuks. «Oleme seisukohal, et kiivri kandmine vähendab õnnetusse sattudes vigastuste tõsidust, seepärast peame mõistlikuks,» põhjendas ministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Uku Särekanno. Maanteeamet plaani ei toeta, sest nende hinnangul on olulisem muuta liikluskeskkonda ohutumaks, kui tegeleda üksikprobleemi ülereguleerimisega. postimees.ee

Tallinna ametnik ei andnud laulupeole avaliku ürituse luba Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru pöördus õiguskantsleri poole, kuna juulis toimuvale laulu- ja tantsupeole ei tohi külastajad kaasa võtta professionaalseid foto- ja videosalvestusseadmeid. Sellel põhjusel ei pidanud ametnik ka võimalikuks laulupeo avaliku ürituse loa taotluse kooskõlastamist. Laulu- ja tantsupeo teabejuht Sten Weidebaum ütles, et nad tahtsid vaid, et inimesed ei võtaks kaasa suuri esemeid, mis jäävad teistele ette. Sellises sõnastuses keeld on nüüdseks eeskirjast eemaldatud. postimees.ee

Omavalitsused võivad saada teeostul eelise

Täna heisatakse Eestis riigilipud

Riigikogus läbis eile esimese lugemise teeseaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega soovivad selle esitajad anda kohalikele omavalitsustele erateede võõrandamisel eelisostuõiguse. BNS

Täna on Eesti lipu 130. sünnipäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalikõiguslikud juriidilised isikud, samuti võivad lipu heisata kõik teised. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas 16-aastastel peaks olema õigus osaleda valimistel?

5% Jah, nad peaksid saama hääletada kõigil valimistel

12%

Jah, nad peaksid saama kohalikel valimistel hääletada

3464 vastajat

1% Neil peaks olema nii hääletamiskui kandideerimisõigus

82% Ei, valimisiga pole tarvis alandada

4 || EESTI || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PUNTRAS TÖÖKOHUSTUSED. Viljandi linnapead Ando Kivibergi ootab homsel erakorralisel istungil ees umbusaldusavaldus.

Folgipealik mitme tule vahel

Ando Kiviberg lubab oma eksimused linnapeana heastada ning olla edaspidi rohkem ametile pühendunud. Ka loobub ta pärimusmuusika keskusest saadavast palgast.

tuuli koch reporter

eitse kuud Viljandi linna juhtinud folgipealik Ando Kiviberg on sattunud nii opositsiooni kui ka koalitsioon ipa r tner ite kriitika alla, süüdistatuna peamiselt linnajuhtimise tagaplaanile jätmises. Juba võimuliidu loomise järel läinud aasta novembris viitasid Kivibergi koduerakonna Isamaa ja Res Publica Liiduga Viljandis võimu jagavad sotsiaaldemokraadid, et linnapeatöö on mehel muude asjatoimetuste kõrval unarusse jäänud ja sellest tuleb varem või hiljem jama. Nad kurtsid korduvalt, et Kiviberg pole linna asjade ajamiseks kättesaadav, ei suhtle oma inimestega, pole meeskonnamängija ega süvene. Võib olla juhus, et Reformierakonna algatatud homne umbusaldusavaldus tabab ootamatult sama märki, mida on viimaste kuude jooksul püüdnud sihtida ka sotsiaaldemokraadid. Või teevad sotsid ja Reformierakond samamoodi kui riigi valitsemisel koostööd ka Viljandis ja püüavad linna üle võtta?

«Kõik räägivad kõikidega,» ütles sotside Viljandi piirkonna juht Randel Länts eile päeval võimalikku võimuvahetust kommenteerides. «Mis peaks olema meie huvi praegu võimuliitu lõhkuda? Meil seisavad ees kohtumised linnapeaga ja selgub täna-homme, milline meie otsus saab olema.» Kiviberg kaldus enne eileõhtust kohtumist koalitsioonipartneritega arvama, et liit siiski jätkab. «Süüdistused tulenevad minu kogenematusest selles ametis ja kerkinud kahtlustuste taustal ei ole partneritel kindlasti kerge. Et mind toetada, peavad nad veenduma, et kõik minu otsused on ausad ja sündinud headest kavatsustest,» ütles Kiviberg.

Kaks palka linna rahakotist Ja pärast paaritunnist kohtumist oligi eile õhtul õhk puhtam: suure tõenäosusega sama võimuliit jätkub. Kuigi eelnevad päevad, kuud olid kõhklusi täis. Lisaks juhtimisstiilile on süüdistajate sõnul lootusetult puntras Kivibergi praegune poliitikuelu ja 21 aastat kestnud töö Viljandi pärimusmuusika festivali juhina. Esiteks saab Kiviberg lisaks linnapea töötasule palka ka Eesti Pärimusmuusika Keskusest, mida omakorda toetab linn. Ehk linna toetus läheb Kivibergi palgaks. Kiviberg ütles eile kohtumisel võimupartneritega, et loobub 1500-eurosest palgast ja 175-eurosest isikliku sõiduau-

to kasutamise kompensatsioonist, mis kaasnesid tööga pärimusmuusika keskuses. Peale palgaküsimuse häiris mitut linnavolikogu opositsiooniliiget, aga ka Kivibergi võimukaaslasi hüpoteetiline võimalus, mis puudutab vara jaotamist keskuse likvideerimise korral. Põhimääruses on kirjas, et pärimusmuusika keskuse vara antakse sellises olukorras üle samalaadse valdkonnaga tegelevale MTÜ-le, ja võimaliku samalaadse MTÜ tagant paistab taas Kiviberg. Lisaks Viljandi folgi patendi küsimus: läinud aasta septembrist menetleb patendiamet Kivibergi 2013. aasta augustis esitatud taotlust, mille järgi saaks Kiviberg kaubamärkide Viljandi Folk Music Festival, Viljandi Folk ja Viljandi Pärimusmuusika Festival omanikuks. Pärast nii pikaaegset panust Eesti ühe armastatuima folgifestivali korraldamisse on tema soovis oma loogika, aga

Viljandi linnavolikogu Viljandi linnavolikogus on 28 kohta: • Isamaa ja Res Publica Liit – 8 kohta • Reformierakond – 8 kohta • Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 8 kohta • Keskerakond – 3 kohta Võimul on IRLi ja SDE koalitsioon 16 kohaga. Umbusalduse läbiminekuks on vaja 14 saadiku poolthäält.

Kiviberg teavitas kaubamärkide endale taotlemisest pärimusmuusika keskuse liikmeid ning nõukogu alles eelmisel nädalal. «Tunnistan, et oleks pidanud infot jagama, aga otsuste puhul tuleb alati hinnata infotundlikkust ehk mis juhtub siis, kui see satub valedesse kätesse,» tõdes Kiviberg. Tal on oma käitumisele selgitus ja Kivibergi nägemust on toetanud oma avaldusega ka keskuse nõukogu liikmed.

Sotsid tundsid end omapäi Ja veel: endiselt on suhted segased pärimismuusika aida kohvikuga. Vaidlus on vana, kestnud viis aastat, ja on see juhus või mitte – just täna esitatakse kohvikuvaidluses pärimusmuusika keskuse vastu pankrotiavaldus. Lood on parajalt segased, mitmetahulised ja Kivibergi tegevuses on ka möödapanekuid, kuid seesuguste võimukõikumiste puhul on alati nähtav teatud muster riigi ja kohaliku poliitika, aga ka kohaliku võimu ja ärimaailma vahel. Reformierakond hoidis Viljandi linnapea tooli alates 2005. aastast kuni mullusügiseste kohalike valimisteni. Kauaaegsed reformierakondlastest linna- ja linna osalusega ettevõtete, sealhulgas ASi Viljandi Veevärk juhid on pärast võimuvahetust linnajuhtimisest kõrvale jäetud. 2012. aastal vahetas kahtlastel asjaoludel omanikku ASile Viljandi Veevärk kuu-

foto: elmo riig / sakala

lunud atraktiivne maatükk, mis liikus Tauno Tuula perekonnaga seotud firmade kaudu viimaks tema poja Rauno Tuula kätte. Tauno Tuula oli toona Viljandi Veevärgi nõukogu ja linnavalitsuse liige. Tuula on «Viljandi Neinar Seli», kellele kuulub arvestatav osa Viljandi kesklinna kinnisvarast, sealhulgas Centrumi keskus ja bussijaama kompleks. Kõik need IRLi esile toodud võimalikud võimuvahetuse seosed-põhjused ei kustuta aga sotside muljet, et tegelikult on viimastel kuudel linna juhtimine ja otsused jäänud nende õlgadele ning seesuguse juhtimisstiiliga pole kuigi tõhus jätkata. Koalitsioonipartnerite sõnul on olnud aegu, kus linnapea ei ole kohal ega ka kättesaadav, ning on kuhjunud hulk asju ja otsuseid, mis on jäänud lahendamata. Eilsel kohtumisel jäi aga sotsidele mulje, et muutus on võimalik. Kiviberg lubab end muuta ja on alustava poliitikuna saanud hea õppetunni. «Valimistevahelisel ajal räägitakse palju, et miks ei tule päriselu inimesed poliitikasse ja ametisse satuvad parteide farmikasvandikud,» arutles Kiviberg. «Kõik toimuv on justkui õpikujuhtum: kui sa ei suuda vaadata probleemidele läbi kogenud poliitiku pilgu, siis leidub ikka jõud, kes paneb ühe või teise juhtumi vajalikku valgusesse ja kasutab olukorda ära. Peavad olema raudsed närvid ja mina treenin praegu enda omi.»

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

SELGUSETU MOTIIV. Prokuratuur tõestas, et Tere tegi ettepaneku piima hinda tõsta. Samas pole tõendeid, mis näitaksid kartellileppe kavatsust.

Piimatootja Tere pääses kartellisüüdistusest

Algklassilapsed g p p proovivad alkoholi Alkoholi tarvitanud õpilaste osakaal 80% 70% 60%

70%

48%

50%

46%

40% 30%

23%

20% 10% 0%

4. klass

6. klass

8. klass

KOKKU

osakaal rvitanud õpilaste Narkootikume ta 39%

kaspar jõgeva reporter

40%

35%

ud korduvalt tarvitan ud ühe korra tarvitan

30%

on k u r e nt siameti uurijad puistasid 2010. aasta oktoobris piimatööst u s e t t e v õ tte Tere ja kaubandusketi Selver AS kontoreid – riigiprokuratuur kahtlustas neid kartellikokkuleppes. Uurimise käigus kuulati üle nii ettevõtete juhte kui ka reatöötajaid. Pole teada, millist ressurssi nõudis juhtum prokuratuurilt või ühelt süüdistatavatest ettevõtetest, ASilt Selver, kuid Oliver Kruudale kuuluv Tere kulutas pelgalt juristidele üle 50 000 euro. Veel kaks aastat tagasi võrdles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots piimakartelli-süüdistust maadevahetuse kaasuse mõõtmetega. Praegu hoidub amet teemat kommenteerimast, põhjendades keeldumist sellega, et uurimist juhtis prokuratuur. 2010. aasta septembri lõpus pöördusid Prisma Peremarket ASi esindajad konkurentsiameti poole, sest nende sõnul survestasid Selver ja Tere Prismat piima hinda tõstma. Prisma tegevjuht Janne Lihavainen rääkis, et Tere ähvardas Prismat tarnete lõpetamisega – kui hinda ei tõsta, siis piima ei saa.

25%

16%

20%

10%

15% 10% 5%

6. klass

8. klass

12. klass

KOKKU

Tubakatooteid tarvitanud õpilas te osakaa

100%

84%

80%

56%

60% 40% 20% 0%

43%

29% 10% 4. klass

6. klass

8. klass

12. klass

KOKKU

Allikas: AS Emori uuring «Riskikäitumise teadlikkuse uuring kolmes sihtrühmas»; graaﬁka: Silver Alt

Kolmandik abituriente pruugib narkootikume

Hüppeline hinnatõus Selveris kerkiski piima hind toona hüppeliselt. Pooleeurosest piimast sai järsku 63-sendine piim. Võrdluseks, praegu – pea neli aastat hiljem – maksab liitrine kilepiim Selveris 59 senti. Seejuures on piima kokkuostuhinnad vahepealse ajaga tõusnud. Hüppeline hinnatõus ning Prisma väited muutsidki prokuratuuri valvsaks. Algatati kriminaalmenetlus, millega tegeles kümme inimest. Uurimise eest vastutas riigiprokurör Laura Feldmanis. Prokuratuur tugines kriminaalseadustiku paragrahvile 400: selle järgi ei tohi ettevõtted piirata teiste isikute või firmade ligipääsu kaubaturule ega kahjustada konkurentsi. Prisma väitel Tere aga seda just tegi, ähvardades lõpetada piima tarnimise, kui hindu ei tõsteta. Juhtum sai lõpu möödunud nädalal, kui riigiprokuratuur saatis asjaosalistele määruse, mille järgi menetlus lõpetatakse ning kohtuasja ei algatata. Juhtum pole siiski nõnda mustvalge. Prokuratuuri sõnul oli menetlus vajalik ning Prisma tegevjuhi Lihavaineni väide leidis kinnitust – Tere ähvardaski piimatoodete tarnimise lõpetamisega, kui hinnatõusuettepanekut vastu ei võeta. Kartellikokkulepe siiski kinnitust ei leidnud. Prokuratuuril pole kindlust kahtlusaluste vahel sõlmitud kokkuleppe motiivi asjus. Kar-

korduvalt tarvitanud ühe korra tarvitanud

Oliver Kruuda avaldas kahetsust, et uurimine kestis nii pikalt, sest see põhjustas kannatusi Tere töötajatele. foto: elmo riig / sakala Pildil Tere piimatööstuse omanik firma tootmistsehhis.

tellikokkuleppes saaks Teret süüdistada juhul, kui Prismat oleks ähvardatud konkurentsi kahjustamise eesmärgil. See aga tõendamist ei leidnud. Tere väitel sooviti kokkuleppega parandada lehmapidajate majanduslikku olukorda. Kruuda sõnul teenisid piimatootjad lubamatult vähe. Siinkohal saavad tõendid otsa. Kas Kruuda ettevõttel olid õilsad motiivid või seadusvastased kavatsused? Prokuratuur ei tea seda, kuna rohkem tõendeid polnud võimalik hankida. Seetõttu tuli menetlus lõpetada kohtusse pöördumata. Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai ütles, et kriminaalmenetlusele kulutatud summasid pole prokuratuur veel hinnanud. Kruuda ettevõtte esitatud põhjenduse kasuks räägib kaalukas fakt: päev pärast kahtlusaluse kartellikokkuleppe esitamist Prismale korraldasid lehmapidajad Rocca al Mare Prisma ees meeleavalduse. Vihased piimatootjad lubasid kallata poe ette sõnnikuhunniku, kui Prisma piima hinda ei tõsta. Väärib mainimist, et sõnnikuhunnik oli lehmapidajatel

lausa kohale toodud. Ka Selveri kartellileppest tingitud hinnatõusu versioon ei leidnud tõendamist. Kuna kartellikokkulepe kinnitust ei saanud, jääbki kõlama järgmine versioon: Kruuda kavatses hindade tõstmise abil parandada lehmapidajate majanduslikku olukorda.

Neli aastat uurimist Miks uurimine lõpetati? Kruuda sõnul lõpetati uurimine, sest kahtlused ei saanud kinnitust. Kõik. Täpsemalt ta kommenteerida ei soovinud. Piimatööstuse juhil on siiski üks pretensioon. «Menetluseks kulus neli aastat … Selle ajaga läheb sündinud laps eelkooli,» ütles ärimees. Põhiliseks probleemiks peab ta seda, et ülekuulamise tõttu kannatasid Selveri ja Tere palgatöötajad: mitu müügijuhti, kliendihaldur, ostudirektor, riknevate toodete grupijuht, müügidirektor. Muuhulgas vajas prokuratuur infot Tere eelmise juhatuse tegevuse kohta 2009. aastal. «Kujutage ette, koostatakse kriminaalsüüdistust keskmist palka teeniva

kolme lapse ema vastu! Ka temal on vanemad, sugulased … Nukker on see, et närvirakud ju ei taastu,» selgitas Kruuda. Kruuda sõnul on probleem seegi, et säärased uurimised tekitavad ettevõtetele asjata majanduslikku kahju. Täpseid summasid ei soostunud ta avaldama, kuid üht-teist andis siiski mõista. Kuna ajakirjandus kirjeldas Selverit ja Teret kriminaalasjas kahtlustatavatena, oli mainekahju paratamatu. Seetõttu tuli osta suhtekorraldusteenust. «Oleme ka rahvusvahelised ostjad, ostame pakendeid ja muid lisatarvikuid. Kui guugeldada ja silma paistab kriminaalmenetlus, siis rahvusvahelised ettevõtted eelistavad meist eemale hoida,» selgitas Kruuda. Et kaalukausil lasus kriminaalsüüdistuse koostamine, tuli palgata juristid. Advokaadibüroo arveks hindas Kruuda 50 000 – 75 000 eurot. Kogukahju pole aga teada ning tegemata jäänud rahvusvaheliste tehingute väärtust on keeruline tagantjärele hinnata. Kaspar Jõgeva on Postimehe uuriva toimetuse suvereporter.

Politsei- ja piirivalveameti tellitud uuringu järgi on iga kolmas Eesti gümnaasiumi lõpuklassi õpilane tarvitanud narkootikume, sealjuures enamik neist kanepitooteid. Narkootikume tarvitanud õpilastest on iga kümnes proovinud nn uusi aineid. Nende hulka kuuluvad näiteks spice, mis on marihuaana mõju jäljendav ravimtaimede segu, PMMA ehk sarnaselt ecstasy’ga hallutsinatsioone tekitavad tabletid ning BZP-peotabletid, mis tõstavad sarnaselt amfetamiiniga tuju. Veidi vähem kui kümnendik narkootikume tarvitanud abituriente on proovinud nn maagilisi seeni. Uuringust selgub aga, et narkootikume ei proovi vaid gümnaasiumiõpilased. Iga kümnes 8. klassi õpilane on narkootikume tarvitanud ühe korra või korduvalt, kusjuures eesti keelt emakeelena kõnelevad lapsed poole rohkem kui muukeelsest perekonnast pärit õpilased. Eriti murettekitavaks peab politsei- ja piirivalveameti ennetustöö koordineerija Pille Luiga seda, et õpetajad peavad oma teadlikkust ja oskusi narkootikumide tarvitamisega tegeleda väikeseks. Samas on enamik neist probleemi märganud. «Nad ütlevad, et ei saa midagi teha, kui nad seda koolikeskkonnas näevad, sest neil on ainult kahtlus,» ütles Luiga. «Aga politseile kahtlusest piisab, et tulla koeraga kooli kontrollima. See info peaks hakkama kiiremini liikuma.» Luiga arvates ei peaks õpetajad kartma, et lapsevanemad või juhtkond valehäire puhul

neile politsei väljakutsumist ette heidaks, sest kokkuvõttes on eesmärk teha head. Uuringust selgus ka, et tubakatooteid on tarvitanud lausa iga kümnes 4. klassi õpilane. Alkoholi on proovinud neist pea veerand. Luiga sõnul sealt kõik peale hakkabki: «Ega narkootikumide tarvitamise juurde ei jõuta nii, et hommikul ärkan üles ja hakkan tegema. Enamasti algab see alkoholist, sinna tuleb juurde tubakas ja siis võetakse kanep ette. Selleks et üldse kanepit teha, pead sa oskama suitsetada.» Õpilased ütlesid, et esimest korda said nad narkootikume üldjuhul sõbra käest tasuta. Järgmisel korral juba keegi müüs. Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova ütles, et noorte sotsiaalsete oskuste ning uimastite proovimise vahel on selge seos. Sotsiaalsed oskused määravad, kui hästi oskab noor olukorda hinnata, fakte tõlgendada, ennast kehtestada, sest tihti proovitakse uimasteid esimest korda eakaaslaste survel. Samuti võib olla põhjuseks uudishimu või püüd tulla toime stressiga. Teisalt mõjutab Kurbatova sõnul ühiskonna üldine suhtumine ning uimastite kättesaadavus. «Viimasel ajal on avalikkuses räägitud, et kanep justkui ei olegi ohtlik. Noored on väga vastuvõtlikud sellistele signaalidele,» lausus ta. Marian Männi

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

6 || EESTI || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

9-aastastel läheb hambaarsti juures kõige paremini

Hambaid raviti

2001

Ennetavasse kontrolli hambaarsti juurde kutsutakse 6-, 7-, 9- ja 12-aastased lapsed, sest selles vanuses kasvavad suhu jäävhambad. Mullu kutsus haigekassa kontrolli 55 400 last, neist 12 953 arsti juurde ei jõudnud. 9-aastaste seas oli kõige vähem kontrolli tulemata jäänuid ning neil olid kõige tervemad hambad.

2004

2006

2007

4863 6098 7073

8000

Hammaste kontrolli tulemus sünniaasta järgi

4843

4178 4

4408 2984

2004

2001

2006

2007

Hambad terved

Allikas: haigekassa

TERVIS. Viiendik põhikoolilapsi ei jõua kolme aasta jooksul kordagi hambaarsti juurde.

Iga viies laps ei käi hambaarstil marina lohk reporter

hkki hambaid soovitatakse kontrollimas käia korra aastas ja laste hammaste ravi eest maksab haigekassa, ei käinud 22 protsenti ehk üle viiendiku Eesti lastest aastatel 2010–2012 kordagi hambaarsti juures. Pole teada, kui paljudel neist lastest on hammastega probleeme, kuid haigekassa kommunikatsiooni peaspetsialisti Kertu Eensaare sõnul näitab statistika, et meie laste suutervis ei ole kiita. Haigekassa eesmärk on, et enamikul lastel on 12 aasta vanuses hambad terved ehk ei ole puuduvaid või parandatud jäävhambaid. Möödunud aastal vajas aga üle poole selles vanuses arsti juures kontrollis käinud lastest ravi. Ligi kolmandik 12-aastastest aga ei jõudnudki mullu kordagi hambaarsti vastuvõtule. Veel vähem jõuavad hambaarsti ennetavasse kontrolli Eensaare sõnul kuue-aastased koolieelikud, mis näitab, et suunamise süsteem toimib praegu paremini koolides kui pereõdede kaudu. Korra aastas Viimsi kooli lastele hammaste hooldusest ja toitumisest rääkimas ja laste hambaid vaatamas käiv Praks ja Küüts Hambaravi hambaarst Kristiina Praks märkis, et hambaravi ja muu tervishoiukoostöö on praegu väga nõrk, ehkki kõik on omavahel väga seotud.

«Paljudel nendest, kellel on probleeme hammastega, on hiljem üldhaigused, reuma, südamehaigused. Paraku Eesti inimese terviseteadlikkus ei ole veel nii kaugele jõudnud, et ta teaks seoseid,» tõdes arst. «Laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetava kontrolli abil on võimalik vältida olukorda, et täiskasvanuna tuleb oluline osa sääste maksta hammaste raviks ja parandamiseks. Uuringud on näidanud, et kui noorukiea lõpuks on tugevad ja terved hambad, ei vajata kallist hambaravi veel mitukümmend aastat,» kinnitas Eensaar. Ka Kristiina Praks ütles, et sageli küsivad täiskasvanud, kes nende hambaravi kinni maksab, ehkki peaks hoopis küsima, miks on hammaste seisukord nii halvaks läinud. Ta märkis, et kui lapsest saati hammaste eest õigesti hoolitseda, on võimalik elu niimoodi ära elada, et auke ei tulegi – isegi siis, kui vanemate järgi vaadates jääb mulje,

et geneetiliselt pole häid hambaid antud. «Emal ei olnudki võib-olla õiget hambaharja ja -pastat ja ta ei teadnudki ehk, kuidas hambaid pesta,» oletas Praks põhjuseks. Kuna kõik saabki alguse hammaste õigest hooldusest, on Praksi sõnul äärmiselt oluline jälgida, et laps hambaid korralikult peseks. «Iga inimene näeb, kui kollane hambakatt on juba ladestunud.» Kas hambad on aga terved või mitte, ei peaks arsti arvates olema sugugi lapsevanema hinnata. Pigem soovitab ta leida lapsele sobiv hambaarst ning käia regulaarselt, vähemalt korra aastas kontrollis. Sest ka siis, kui lapse hambad on korras, saab ta arsti juures käimisest palju kasu – üheks sagedaseks probleemiks on näiteks see, et ei osata hambaid õigesti pesta. «Kui olen juba kaks korda öelnud, et järgmine kord tahan puhtaid hambaid näha ja et ma

Laste hambaravi tasuta Haigekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest. Pärast 19-aastaseks saamist on hambaravi tasuta ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus sai selgeks viimase arstivisiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati. Oluline on see, et hambaarstil oleks leping haigekassaga.

Tänavu on laste hambaravi kuludeks kavandatud 16,19 miljonit eurot, mis on viis protsenti rohkem kui mullu. Kõige kehvemini läheb hambaravivajaduse ennetamisega. Seda näitas mullu eelarvesse planeeritud laste hambahaiguste ennetamise raha ülejäämine. Hambaravi rahastamise lepingus määratakse igal aastal neli sünnikohorti. Neil aastatel sündinud lapsed peaks hambaarsti

juurde suunama pereja kooliõed. Lapsevanema ülesandeks jääb panna lapsele kinni aeg hambaarsti juurde. Maal korraldab omavalitsus või kool sageli ühise transpordi, et laste hambad saaks üle vaadatud. Ka suu läbivaatuseks on vaja lapsevanema nõusolekut. Kui läbivaatusel selgub, et laps vajab hambaravi, peab see kindlasti toimuma pere teadmisel ja heakskiidul. PM

pesen need kasvõi ise ära, ja ta tuleb ikka mustadega, siis on selge, et tuleb veel ja veel õppida. Nagu igal lapsel tuleb iga asi eri kiirusega,» tõi Praks näite. Mõned vanemad pesevad tema sõnul laste hambaid seni, kuni nood kooli lähevad. «See ongi normaalne. Vähemalt kord päevas või paar korda nädalas peaks kindlasti aitama väikesel lapsel hambaid pesta, sest tema käe motoorika ei ole selleks valmis, et hambad igast kohast puhtaks saada,» selgitas arst. Teine oluline asi, mida silmas pidada, on tohtri sõnul toitumine. «Võime hambaid pesta palju tahes, aga kui muudkui magusat jooki joome või sööme küpsiseid, siis ei ole hambaarsti juures käimisest ja hammaste pesust suurt kasu – augud tulevad ikka samamoodi edasi. Siin ongi vanemate küsimus: miks lapsel ikka augud tulevad?» Esimese tutvuse hambaarstiga võiks Praksi sõnul teha juba 2–3-aastane. Tegelikult tullakse lapsega arsti juurde aga alles siis, kui on juba suured probleemid ja hambad lagunevad. Kõigepealt on augud, aga kui on veel kauem venitatud, vajab laps juba juureravi. Tohtri kinnitusel on selliseid patsiente, kes tulevad mitmeaastase pausi järel kontrolli alles 18-aastaselt ehk viimasel hetkel, kui haigekassa hambaravi veel kinni maksab. Kui siis avastatakse palju auke korraga, läheb ravi väsitavaks ja kipub pooleli jääma. Praks tõi näite, et on suur vahe, kas korraga leitakse kaheksa auku, mis tuleb järjest korda teha, või on igal aastal arsti juures käies vaid üks-kaks auku.

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

ÜMBERKORRALDUS. Tallinna linnavalitsus kavatseb vastu suve lõpetada Tallinna Noorsootöö Keskuse tegevuse, neli aastat tagasi loobuti sellest kavast avalikkuse survel.

Noorsootöö keskus vargsi kinni uwe gnadenteich reporter

äna arutab linnavalitsus Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) sulgemise eelnõu, keskuse töötajad kuulsid plaanist aga alles eelmisel reedel – raadiost. «Meil lasti rõõmsalt arenguprogramme kokku panna ja pikaajalisi plaane teha. Reede lõuna ajal kuulsime Vikerraadiost, et meid likvideeritakse,» rääkis üks TANi töötaja. «Noortele on vaja TANi noortekeskustes just seda avatud poolt. Keskus on noortele tasuta, seal kaasatakse noori ja nad saavad ise igasuguseid projekte läbi viia. Süsteem on meil kümne aasta jooksul korralikult välja arendatud ja töötab väga tõhusalt,» rääkis TANi noorteinfo juht Lisa Kärp. Tema sõnul on linnaametnikud neljasilmavestlustes tunnistanud, et süsteem töötab väga hästi, aga selle lõhkumine olevat poliitiline otsus ja selle vastu polevat midagi teha. «Tehti poliitiline otsus, et TAN likvideeritakse ja praegu TANi all olevad noortekeskused lähevad linnaosavalitsuste valitsemise alla. See tähendab, et kõiki noortekeskusi Tallinnas hakkab juhtima võimuerakond. Ja seda me ei soovi,» ütles Kärp. Hoiatav näide olevat võtta Lasnamäelt. «Lasnamäe noortekeskus võeti meilt eelmisel aastal ära. Teame, et Lasnamäe noorsootöötajaid kohustati enne valimisi panema ümbrikutesse rohelist värvi pabereid. Samuti peavad nad seal muid sedalaadi asju korraldama. Me kardame, et nüüd hakkab see asi kogu linnas niimoodi käima. Ilmselt sellepärast tehtigi seda niimoodi tagaselja ja kiirustades,» lisas ta. «Me lihtsalt ei taha, et noortetöö Tallinnas või kogu Eestis oleks nii lähedal üks-

kõik millise erakonnale,» lausus Kärp. Praegused noortekeskused viiakse tema sõnul linnaosavalitsuste alluvusse ning sellega lõhutakse tugisüsteem, mis toetab noorsootöötajaid ja teisi noorsootöö spetsialiste. Praeguse keskuse juhataja, juhataja asetäitja, sekretäri ja majandusala juhataja ametikoht tema teada likvideeritakse. «Siis on veel mobiilne noorsootöö, noorte infokeskus, kes tegeleb noorteinfoga, on rahvusvaheline noorsootöö, mis viiakse kõik spordi- ja noorsoo-

Ametnikud olevat neljasilmavestlustes tunnistanud, et noortekeskuse sulgemine on poliitiline otsus.

ameti alla, kuhu väidetavalt tehakse 12 uut töökohta. Aga kes ja kuidas hakkab meid juhtima, kuidas me palka saame, mis on meie tööülesanded, seda pole meile suudetud selgitada,» rääkis Kärp. Selle eest selgitati noorsootöötajatele, et uus määrus võimaldab nende tööd paremini kontrollida, praegu polevat see võimalik. Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilvese sõnul pole paanikaks põhjust, sest kõik saab ainult paremaks minna. «Noorsootöötajad on kõik meie ameti alluvuses, aga nüüd tulevad need spetsialistid, kes hakkavad ülelinnalisi asju tegema, otse spordi- ja noorsooametisse tööle,» ütles Ilves.

«Muudatuse mõte ongi see, et igapäevase noorsootööga tegeldaks linnaosavalitsustes, kelle väide on see, et nemad on lastele lähemal ja teavad igapäevaseid probleeme paremini. Ülelinnaliste projektide ja programmidega hakkab tegelema meie amet. Need on valdavalt europrojektid ja üleriigilised projektid, kus me lähtume sellest, et Tallinn on tervik, kuigi iga linnaosa on eri nägu,» selgitas Ilves. Töötajate arvu ei ole tema sõnul plaanis vähendada. Noortekeskused antakse linnaosavalitsuste haldusse koos eelarvete ja personaliga, osa inimesi aga viiakse üle spordi- ja noorsooametisse. TANi noorteinfo juht aga rääkis, et neid on juba hoiata-

Pärnu maanteel keevitatakse kokku trammirööpaid Tallinnas remondis oleva Pärnu maantee ühel lõigul seatakse paika ja keevitatakse kokku uusi trammirööpaid. Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul algas rööbaste paigaldamine juba laupäeval. «Rööpad jõudsid tähtajaks kohale ja Pärnu maantee lõigul Liivalaia ristmikust Vana-Lõuna ringini käib praegu nende paigaldamine, vaheraudade kinnitamine ja paika loodimine,» ütles Tamm. Rööpad on praegu pandud puupakkude peale täpselt sellele kõr-

gusele, nagu nad jäävadki. «Tehnoloogia on nii, et rööbastealune valatakse betooni täis. Rööbaste all on veel kummitihend, mis tagab tee elastsuse ja trammide vaikse liikumise,» selgitas Tamm. PM foto: jaanus lensment

Vaata fotosid Pärnu maantee trammitee remondist.

tud töökohtade kadumisega. Ta meenutas, et samasugust asja üritas linnavalitsus neli aastat tagasi toonase abilinnapea Yana Toomi juhtimisel. «Tookord tegime kõva häält ja see asi jäi ära. Aga aasta tagasi, kui seda tehti Lasnamäel, ei hakanud me kära tegema ja Lasnamäe noortekeskus läkski linnaosavalitsuse alluvusse,» ütles Kärp. Spordi- ja noorsooameti juhataja sõnul leidub igale uuendusele alati mõni vastuseisja. «Siiani oli meil segasüsteem – osa noortekeskusi oli linnaosavalitsuste alluvuses, osa meie ameti noorsootöö keskuse alluvuses. Nüüd teeme väikese reformi ja loodame, et noorsootöö muutub kvaliteetsemaks,» lausus Ilves.

Tallinna Noorsootöö Keskuse noorteinfo juht Lisa Kärp ja tema kolleegid kuulsid keskuse likvideerimisest eelmisel nädalal raadiost. foto: mihkel maripuu

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

PRÜGI. Edgar Savisaar hoiab sahtlis Tallinna jäätmekäitluse kohta enda tellitud analüüsi, mis seab kahtluse alla abilinnapea Arvo Sarapuu töö.

Aruanne näitab pealinna jäätmeäri nurjumist Etteheiteid andres reimer

• Tallinna kaheksast linnaosast on prügivedu seadusele vastavalt korraldatud jäätmeveoga vaid kahes ning linn on kaotanud ülevaate ja kontrolli jäätmeveo üle.

majandusajakirjanik

allinna sisekontrolli amet kavatseb pealinna jäätmemajanduse lähiajal luubi alla võtta. Eesti poliitika suurkujuks peetav linnapea Edgar Savisaar hakkas juba eelmise aasta lõpus haistma, et pealinna jäätmeäri lõhnab ebameeldivalt. Arvo Sarapuu juhitava reformiga lubati arvete vähenemist, sest prügivedu hakkas korraldama linna jäätmekeskus. Kuid tulemus osutus vastupidiseks: linnaametnike kirjutatud arved on varasemast palju soolasemad. Savisaare mullu novembriks tellitud analüüs näitas, et kui 2011. aastal korraldas linn jäätmeveo hanked nii heade tulemustega, et mitmes linnaosas langes hind ligi poole võrra, siis Sarapuu juhtimisel läksid asjad vastupidi. «Tallinna keskkonnaameti uute jäätmevaldkonna juhtide (st Arvo Sarapuu ja tema isiklike sõprade [jäätmekeskuse juhataja – toim] Kertu Tiitso ja [keskkonnaameti juhataja – toim] Relo Ligi) poolt 2013. aastal lubatud uusi soodsaid teenushindasid ei ole seniajani linnaelanikele pakutud,» seisab aruandes. Analüüsi koostaja väitis, et riigihanked, kus jäätmevedajad ja -käitlejad pakkusid häid hindu, küll korraldati, kuid linnaosade jäätmeveo lepingud jäid sõlmimata. Põhja-Tallinnas, kus vedu korraldab linna keskkonnaameti jäätmekeskus, maksab 800-liitrise konteineri tühjendamine kolmandiku võrra rohkem kui korraldatud jäätmeveoga, kuid ilma jäätmekeskuse vahenduseta Lasnamäel. «Tallinna keskkonnaamet võtab väga suure osa Põhja-Tallinna linnaosa elanike makstavatest teenustasudest vahendustasuna ära,» väitis analüüs. «Linna jäätmekorralduse eest vastutava ametkonna töö ebaefektiivsust iseloomustab asjaolu, et viimase enam kui kahe aasta jooksul on korraldatud jäätmeveoga suudetud hõlmata vaid üks linnaosa – Põhja-Tallinn. Kusjuures Tallinna keskkonnaametis tegeleb Põhja-Tallinna jäätmeveo administreerimisega kaheksa ametnikku! Reaalselt peaks vastavaid töötajaid olema üks-kaks, kindlasti mitte rohkem.» Sarapuu nimetas uue jäätmekorraldussüsteemi suhtes tehtavat kriitikat prügiveofirmade lobitööks, kes soovivad endale soodsat vana süsteemi alles hoida. «Arvan, et jäätmekeskuse loomine on õige, jään selle juurde, millised vaidlused ka ei tekiks,» rääkis Sarapuu. «Prügifirmad tahavad näidata, et jäätmeveo keskuse loomisega kujunevad hinnad kõrgemaks kui

• Jäätmeveol puudub professionaalne juhtimine ja otsuseid ajendavad isiklikud huvid, mitte linnaelanike vajadused, kogemustega inimesed on sunnitud keskkonnaametist lahkuma. • Kesklinna, Haabersti ja Kristiine linnaosas on seni veolepingud sõlmimata. • Põhja-Tallinna jäätmeveo hinnad on jäätmekeskuse halva töö tõttu 20–59 protsenti kõrgemad kui Lasnamäel ja 26–148 protsenti kõrgemad kui Harju maakonna valdades. • Põhja-Tallinna kliendilepingud sisaldavad samasuguseid lisatasusid, mida keskkonnaamet on ise varem erafirmade puhul kritiseerinud. • Iru elektrijaam alustas jäätmete importi Inglismaalt ja Soomest, sest soodsa hinnapakkumise saanud Tallinna keskkonnaamet on jätnud linnaosades korraldatud jäätmeveo lepingud sõlmimata ja ei suuda sellepärast elektrijaamale prügi tarnida. • Uue jäätmevedaja Ekovir võimekus Kesklinna teenindamises on kesine.

KOMMENTAARID argo luude Eesti Keskkonnateenused juht

Abilinnapea Arvo Sarapuu ja Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder aprilli alguses Pärnamäe jäätmejaama avamisel. foto: liis treimann

vabaturul, aga nad kujundavad ise oma hindu nii, et kesklinna inimesed maksavad kinni Lasnamäe prügiveo.» Linna jäätmekeskuse töötajate arv näib Sarapuu sõnul praegu liiga suur üksnes põhjusel, et praegu haldab asutus tõepoolest vaid ühte linnaosa. Kuid juba aasta lõpuks liituvad jäätmekeskusega lisaks Põhja-Tallinnale veel Kristiine, Haabersti ja Kesklinn. «Kõnealuses ettekandes tõstetud probleemid on poole aasta tagused ja praeguseks paljuski lahendatud,» lisas Sarapuu. Singapuris maailma linnapeade kohtumisel viibivalt Savisaarelt ei õnnestunud eile kommentaari saada. Oma seisukohti ei soovinud avaldada ka linnapea majanduse ja keskkonna valdkonna nõunik Tony Smitt. Tallinna sisekontrolör Arvo Teder seevastu kinnitas, et kavatseb linna jäätmemajanduse kolmanda kvartali lõpus luubi alla võtta ja oma seisukoha aasta lõpuks teatavaks teha.

Vakra näeb Tallinnas varjatud prügimaksu Prügifirmade lobistid suruvad praegu riigikogus läbi jäätmeseaduse muudatust, mis muudab võimatuks Sarapuu kavandatud jäätmekeskusele rajatud süsteemi. «Praegu kehtiv seadus lubab Tallinnas loodaval prügimonopolil kehtestada hindu, mis ei allu mingile turuloogikale. Tegu on selgelt varjatud prügimaksuga, millest pealinna elanikel pole võimalik keelduda. Meie eesmärk on lõpetada nõukogude aeg, kus hinnad kehtestati riiklikult oma äranägemise järgi,» selgitas riigikogu keskkonnakomisjoni eilsel istungil komis-

joni esimees Rainer Vakra. «Soovi korral saavad omavalitsused jätkuvalt korraldada olmejäätmevedu koostöös naaberomavalitsusega, volitades selleks näiteks mittetulundusühingut või sihtasutust. Ainuke muudatus on see, et omavalitsuse allüksus ei saa enam küsida oma tegevuse eest elanikelt vahendustasu.» Keskkonnakomisjon otsustas saata eelnõu täiskogu istungile teiseks lugemiseks 11. juunil. Jäätmeseaduse muudatusi toetavad Eesti Omanike Keskliit, Eesti Tööandjate Liit ja Eesti Jäätmekäitlejate Liit. PM

Kui turg lastakse vabaks, siis võivad hinnad teha üllatusi, sest mõne mahuga konteineri vedu võib palju odavneda, mõne mahu puhul aga oluliselt kallineda. Tallinna jäätmekäitluses juurutatav ja Põhja-Tallinnas juba kasutatav kord paistab justkui kõverpeegeldusena. Kas te kujutate ette, et olete harjunud oma pangakaardiga automaadist ise raha välja võtma, kuid ühel päeva leiate automaadi eest ametniku, kes haarab kaardi oma kätte ja võtab vahendustasu eest teie asemel raha välja. Keskkonnaameti jäätmekeskusega on tekitatud Eestis täiesti esmakordne olukord, kui üks monopolist võib ise hinna määrata, ilma et ta seda kellegagi kooskõlastama peaks.

urmo heinam

ÄRILAUSE Meil on loovate inseneride põud. See on haridusvaldkond, kuhu peame riigina investeerima. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kohtus esmaspäeval ja teisipäeval Ida-Virumaal piirkonna suurettevõtjatega. e24.ee, 3.06.14

Superministeeriumi ehitaja leitakse uue konkursiga Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas taas välja konkursi, et leida ehitaja nelja ministeeriumi ühishoonele. Eelmisele riigihankele laekus neli taotlust, mis ületasid RKASi ennustatud maksumust märkimisväärselt. Rahandus-, majandus-, sotsiaal- ja justiitsministeeriumi ühishoone koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada praeguse rahandusministeeriumi hoone asemele. err.ee

Eestis ehitatakse uusi kortermaju muudkui juurde Uute korterite ostjad võivad rahulikumalt hingata: lisanduvate arendusprojektide valguses pole põhjust karta, et edaspidi majad enne valmimist välja müüakse, teatas Pindi Kinnisvara. «Projekte tuleb juurde nagu seeni pärast vihma, kardetavasti kõikidele ostjaid praeguses turuolukorras ei leidu,» ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. e24.ee

retsepti esitasid eestlased maailmanäituse EXPO Milano 2015 tänavatoidu konkursile.

Parimaks mobiilirakenduseks valiti Taxify Eesti parima mobiilirakenduse tiitli võitis tänavu taksotellimisrakendus Taxify. Taxify asutaja Markus Villig ütles, et võitu loodeti, kuid samas kardeti konkurente, eriti ajaplaneerimisrakendust Weekdone. Lähiajal hakkab ettevõte oma teenuseid pakkuma Riias ja Vilniuses ning kasutajate hulk tahetakse kasvatada paarisaja tuhandeni. e24.ee

Maksuamet avalikustab võlglaste nimekirja

Tele2 oli taas suurim numbrikaotaja

Maksuamet avaldab alates juunist oma kodulehel juriidilistest isikutest maksuvõlglaste nimekirja, et suurendada maksumaksjate motivatsiooni täita maksukohustused õigel ajal. e24.ee

Tele2 kaotas tänavu mais 915 numbrit ning aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes on ilma jäänud 4000 numbrist. EMT jäi mais ilma 101 numbrist. Elisa sai samas juurde 1016 numbrit. err.ee

OMX TALLINN

792,62 ▼ –0,08%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

II 2014

4,00 ▼ –6,10%

IV 2014 VI 2014

Iru elektrijaama arendusjuht

Meie väravatasu põletamiseks vastu võetavale prügile on tõepoolest tõusnud sellepärast, et me ei saa olla kindlad Tallinna poolt saadetavatele kogustele. Nad said esmalt soodsa hinna, kuid pole suutnud ootuspäraseid koguseid tuua. Me ei saa öelda, et linn oleks meiega sõlmitud lepingut otse rikkunud, sest vastasel korral teeksime palju kõvemat häält. Kuid prügi impordiga alustasime sellepärast, et kohalikust materjalist jäi ühel hetkel meie jaama tööks ootamatult väheks.

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,060 -7,83 Baltika 0,435 -3,33 Ekspress Grupp 1,020 0 Harju Elekter 2,740 +3,01 Järvevana 0,705 +0,57 Merko Ehitus 6,960 -0,43 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,910 +0,53 Premia Foods 0,670 0 Pro Kapital Grupp 2,610 -2,61 Silvano Fashion 1,970 +1,03 Skano Group 0,920 -3,16 Tallink Grupp 0,784 +0,51 Tln Kaubamaja 4,810 -0,21 Tallinna Vesi 13,000 -0,76 Trigon Property 0,495 0

3.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,473 +0,12 Hiina jüaan 8,534 +0,35 Jaapani jeen 139,640 +0,50 Kanada dollar 1,489 +0,69 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,182 +0,26 Poola zlott 4,148 +0,21 Rootsi kroon 9,104 +0,02 Rumeenia leu 4,397 +0,21 Šveitsi frank 1,222 +0,02 Suurbritannia nael 0,815 +0,22 Taani kroon 7,464 0 Tšehhi kroon 27,463 -0,07 Ungari forint 304,930 +0,70 USA dollar 1,365 +0,25 Venemaa rubla 47,810 +0,67

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

Brüsseli juudi muuseumi ees kestab lein

Ligi kahe nädala eest verise tulistamise paigaks saanud Brüsseli juudi muuseumi ees Rue des Minimes’il seisab ikka veel tara ja näitusesaali viiv peauks on kinni pitseeritud. Maja ees on politseiauto ja relvaga politseinik, tara taha on kuhjatud pärgi, suuremaid ja väiksemaid lillekimpe, Iisraeli ja Belgia lippe. Möödujad aeglustavad sammu, mõni peatub, mõni teeb telefoniga pilti. Möödunud nädala lõpus vahistati veretöös kahtlustatavana 29-aastane Prantsuse kodanik Medhi Nemmouche. Marseille’s kinni peetud Nemmouche oli enne seda veetnud aasta Süürias islamistliku võitlejana. Tema tulistatud kuulidest hukkusid keset Belgia pealinna rahulikku piirkonda, mitme teise muuseumi ja kunstigaleriiga tänaval asuvas näitusesaalis Iisraelist tulnud abielupaar ja prantslannast vabatahtlik. Samuti pihta saanud 24-aastane meessoost muuseumitöötaja lebab teadvusetult haiglas. Selle nädala alguses seoses Nemmouche’i vahistamisega kogunenud Maailma Juudi Kongressi liidrid kutsusid Euroopat üles pöörama rohkem tähelepanu järjest kasvavale noorte meeste hulgale, kes Süüriasse islamistide poolele värvatakse. Maailma Juudi Kongressi juht Ronald Lauder kutsus ka üles võitlema antisemiitliku propagandaga internetis, tõdedes, et see, mis praegu võtab juudivaenu vormi, võib kergesti edasi areneda kristlaste või ükskõik kelle fotod: evelyn kaldoja muu vaenamiseks. PM

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. Eilsest tänaseni Brüsselis kohtuvad NATO kaitseministrid alustasid kokkusaamist aruteluga Ida-Euroopa liitlaste turvamise üle.

Eesti esialgu liitlassõduritele kasarmut ehitama ei asu Brüssel

Konteinerlinnakus peakorter Teisisõnu tähendab see, et liitlaste võõrustamisega tekkivad kulutused lisanduvad tavapärastele kaitsekulutustele. «Loomulikult iga euro on loetud, selle kulutamine peab olema hästi läbi kaalutud. Aga

Nende minister kirjeldas olukorda, mis neil on – Vene agressioon, Krimmi okupatsioon, Venemaa varjatud ja avalik tegevus Ida-Ukraina destabiliseerimiseks, kui palju nad on arestinud relvi ja vahistanud vene päritolu inimesi jne. Aga ta pühendas ka päris palju aega Ukraina relvajõudude tegevuse analüüsile ja õppetundidele. Ta möönis, et nad ei olnud valmis selliseks otseseks agressiooniks. See oli päris põhjalik analüüs: alates vägede valmisolekust, juhtimissüsteemist, doktriinist jne. Sellele järgnesid tema mõtted ja ettepanekud selle osas, kuidas NATO tervikuna ja üksikud liitlased eraldi võiksid aidata Uk-

Slovjanskis käivad lahingud

Türgi tühistas Youtube’i-keelu

Septembris saabuvad Ämari lennubaasi Saksamaa õhujõudude neli hävitajat Eurofighter Typhoon (pildil), mis vahetavad foto: reuters/scanpix välja Taani hävitajad F-16.

see, mis puudutab vastuvõtva riigi toetuse pakkumist – Taani või aasta lõpus Saksamaa õhuturbekontingendile või ka Ameerika maaväeüksusele –, on Eestile kindlasti jõukohane ja on ka tegelikult riigikaitseks hästi kasutatud,» kinnitas Mikser. «On selge, et õhuturbe võõrustamisega kaasnevad kulud on mõnevõrra suuremad kui näiteks maaväelaste puhul, aga me tuleme nendega toime.»

Liitlaste võõrustamisega tekkivad kulutused lisanduvad tavapärastele kaitsekulutustele. Vastuseks küsimusele, kas seoses sooviga jätta praeguse seisuga ajutiselt Eestisse toodud USA maaväekompanii siia püsivalt või hakata neid vahetama teiste liitlaste üksustega peetakse plaani ka neile eraldi hoonete ja muu vajaliku ehitamist, tunnistas Mikser, et hetkel on vara öelda.

«Kas me nüüd esimese asjana peaksime hakkama betooni valama? NATO peakortergi siin on ju aastakümneid sisuliselt konteinerlinnakus,» naljatas ta, lisades: «See on kindlasti asi, mille me lahendame kindlasti võimalikult optimaalselt, tekitamata liigseid kulusid.»

Saksa hävitajad Ämaris Üks peamisi teemasid eilsel NATO ministrite kohtumisel oligi sügiseseks tippkohtumiseks ettevalmistatav püsiv heidutuspakett, mis peaks asendama need ajutised meetmed, mis võeti kasutusele pärast Venemaa agressiooni algust Ukraina kallal. Nende sisu kohta märkis Mikser, et praegu tundub NATO Euroopa vägede ülemjuhataja mõte liikuvat üsna samas suunas Eestigi kaitsepoliitika korraldajate omaga. Kaitseministrite kohtumine jätkub täna hommikul NATO-Gruusia komisjoniga. Koos Venemaa agressiivse käitumisega on sisuliselt esimest kor-

da pärast Bukaresti tippkohtumist 2008. aastal hakatud tõsiselt rääkima Thbilisile NATOliikmesuse tegevuskava (MAPi) andmisest. Võimaliku MAPi andmise kohana nähakse 4.5. septembril Walesis peetavat NATO tippkohtumist. Pärast NATO-Gruusia komisjoni toimuval Afganistani arutelul osalevad lisaks alliansi kaitseministritele veel paarikümne riigi esindajad, kes on siiani panustanud Rahvusvaheliste Julgeolekuabijõudude (ISAF) missiooni. ISAFi mandaat lõpeb selle aastaga, kuid enamik sellel operatsioonil osalenud riikidest tahaksid tulla ka jätkumissioonile. Täna saab kaitseminister Mikser eraldi kokku ka oma Kanada kolleegi Robert Douglas Nicholsoniga. Eilselt samasuguselt kahepoolselt kohtumiselt Saksa kaitseministri Ursula von der Leyeniga tuli teade, et 1. septembril võtavad õhuturbe Ämari baasist üle nende hävitajad ja õhuväelased.

Ukraina kaitseminister andis praktilise ülevaate asjade seisust Lauri Lepik (pildil), Eesti suursaadik NATO juures, millest rääkis tänasel (eilsel - toim) NATOUkraina komisjoni istungil Ukraina kaitseminister Mõhhailo Koval?

Ida-Ukrainas vangistatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlusrühma vaatlejad on elus, kinnitas eile OSCE peasekretär Lamberto Zannier.

Ukraina idaosas Slovjanskis hukkus eile sõjaväeoperatsiooni aktiivses faasis kaks ja sai haavata 42 Ukraina julgeolekujõudude liiget, teatasid Ukraina võimud, kelle sõnul kaotas vaenlane umbes 300 võitlejat. Ukraina võimud lükkasid ümber teate Ukraina kopterite allatulistamisest Slovjanskis. NATO allikate teatel on Venemaa viinud Ukraina piiri äärest ära suurema osa sinna koondatud 40 000 sõdurist ning valmistub ka ülejäänute tagasitõmbamiseks. Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki sõnul on Kiiev aga kaevanud Venemaa Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses Krimmi annekteerimisega ja varaliste kohustustega Ukraina riigi ees. Jatsenjuki teatel on Venemaa tekitanud Ukrainale Krimmi annekteerimisega üle triljoni grivna (61 miljardit eurot) kahju ning see suureneb. AFP/Interfax/BNS

evelyn kaldoja

SA presidendi Barack Obama teade miljardi dollari eraldamisest Ida-Euroopa liitlaste julgustamiseks on kindlasti ääretult positiivne, kuid samas peavad ka eurooplased julgeolekusse panustama tunduvalt tõsisemalt kui seni, leidis kaitseminister Sven Mikser eile pärast päeva esimesi kohtumisi NATO kolleegidega. «Euroopa kaitse-eelarvete kokkutõmbumine viimaste aastate jooksul on väga murettekitav ja see trend vajab kindlasti ümberpööramist,» märkis Mikser. Nagu ka BBC eile samateemalise uudise juures esile tõi, täidab NATO 28 liikmest praegu kohustust kulutada kaitsele kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangustvaid neli: USA, Ühendkuningriik, Kreeka ja Eesti. Küsimusele, mida võiks Eesti eeskujuliku kaitse-eelarve jaoks tähendada sel kevadel ootamatult tekkinud lisavajadus võõrustada siin tavatult paljusid liitlassõdureid, vastas Mikser, et neid tuleb võtta erakorralistena. «Nende arvel meie oma kaitsevõime arendamiseks tehtavaid kulutusi jätta ära või edasi lükata ei ole mõistlik,» lubas ta. «See arusaam on leidnud ka peaministri – loodan, et ka rahandusministri – mõistmise ja toetuse.»

Me teame, kus nad viibivad. Nad on elus ja terved.

raina relvajõudude reformi läbi viia. USA teatas oma uuest abipanusest, mis puudutab n-ö mittetapvat sõjalist varustust. Tuge pakkusid ka teised liitlased. Eesti teatas, et on otsustanud saata selle aasta teisest poolest oma esindaja NATO esindusse Kiievis ning jagama oma kaitseorganisatsioonide reformi kogemust. See ei olnud poliitiliste deklaratsioonide esitamise koht, kuigi kõik muidugi kinnitasid üle, et Krimmi annekteerimine on ebaseaduslik ja seda ei tunnusta. Aga sisu oli tegelikult rohkem töine, mis on väga hea. Sessioonil pärast Ukraina kohtumist oli juttu NATO partnerite kaitsevõime arendamise programmist. Kui Ukraina ei ole see partner, kelle kaitsevõimet peaks arendama, siis kes veel. Arvestades, et Ukraina on

tõesti viimased kaks kümnendit olnud väga aktiivne NATO partner ja osaleb praegugi kõikides NATO operatsioonides, on NATO-l ja liitlastel ka moraalne kohustus nendes piirides, mis on võimalik, hinnatud partnerit aidata. Kas siinsel tasemel on tajuda ka muutust ukrainlaste suhtumises NATOga liitumisse?

Ma ei usu, et praegu seda muutust oleks. Ausalt öeldes on neil hetkel käed-jalad muud tööd täis ja praegused väljakutsed tuleb edukalt ära lahendada. Kõigepealt tagada allesjäänud territooriumi terviklikkus, lõpetada edukalt terrorismivastane operatsioon, saavutada kontroll nende piirkondade üle, mida nad praegu ei kontrolli, teha piir tugevaks – sellised asjad on esmased ülesanded. Oleks väga vale suund hakata praegu rääkima mingitest

muudest pürgimustest. Esiteks läheb sellele palju poliitilist auru. Teiseks ei muuda see olukorda kohapeal. Ka homme on päev. Ega see võimaluste aken kuhugi kao. Kõigepealt tuleb Ukrainal oma jõudude ja liitlastelt saadava abiga – nii varustuse, kogemuse kui poliitilise toetusega – taas üles ehitada oma nüüdisaegsed relvajõud. Milline oli ukrainlaste hinnang nende terrorismivastase operatsiooni käigule siiani, kuivõrd hakkavad nad selles jalule saama?

Ma arvan, et nad saavad rohkem ja rohkem. Eks kogemus tuleb ka tehes. Loomulikult on siin mitmeid faktoreid. Esimene ongi piiri küsimus – kuivõrd hästi nad kontrollivad oma piiri, on sealt kerge üle imbuda, relvi ja võitlejaid üle tuua. Aga ma arvan, et nad on mõõdukalt optimistlikud. PM

Türgi tühistas eile vastuolulise Youtube’i-keelu, mille riigi ülemkohus tunnistas sõnavabadust rikkuvaks. Türgi tõkestas Youtube’i 27. märtsil pärast seda, kui veebisaiti kasutati valitsuse, sõjaväelaste ja luurejuhtide väidetavate audiosalvestuste lekitamiseks. Türgi konstitutsioonikohus otsustas möödunud neljapäeval, et keeld rikub inimeste õigusi ja vabadusi. Türgi valitsus blokeeris märtsis ka Twitteri, kuid see tõkend tühistati juba varem. AFP/BNS

3237

vangi vabastas Usbekistan amnestiaga.

Süürias algasid presidendivalimised Kodusõjast haaratud Süürias algasid eile presidendivalimised, mis toimuvad vaid valitsuse kontrolli all olevatel aladel. 2000. aastast riiki valitsenud president Bashar al-Assad (pildil) võidab valimised ilmselt selge ülekaaluga, sest kaks tema vastaskandidaati on üsna tundmatud. Tegemist on Süüria viimase 40 aasta esimeste presidendivalimistega, kus osaleb mitu kandidaati. Lääneriigid ja Assadi-vastased on nimetanud valimisi aga farsiks ja kaks suurimat opositsioonirühmitust on kuulutanud neile boikoti. AP/AFP/BNS

Läti esitas Dombrovskise volinikuks Läti valitsus esitas eile Euroopa Komisjoni volinikuks ekspeaminister Valdis Dombrovskise. Läti välisministeerium teavitab valitsuse otsusest Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri. Peaminister Laimdota Straujuma ütles valitsuse istungil, et Dombrovskisel on ELis väga hea maine ning ta on väga lugupeetud kandidaat. Dombrovskise kandidatuuri toetuseks esinesid istungil ka rahandusminister Andris Vilks ja välisminister Edgars Rinkēvičs. BNS

USA sulges Manase õhuväebaasi USA sulges eile oma õhujõudude baasi Kõrgõzstanis, mis oli viimased 12 aastat peamine transiidikeskus Afganistani suunduvatele vägedele ja varustusele. Washington oli sunnitud pealinnast Biškekist põhja pool asuva Manase transiidikeskuse sulgema pärast seda, kui Moskvaga lähedasemaid suhteid sooviv Kõrgõzstan keeldus eelmisel aastal baasi rendilepingut pikendamast. USA peamine Afganistani transiidibaas viidi üle Rumeeniasse. AFP/BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Jälgides Venemaa sisepoliitika arenguid, on idanaaber samm-sammult, aga kiirenevas tempos muutumas selliseks riigiks, mis väliselt üha enam meenutab Benito Mussolini omaaegset «kolmanda tee» projekti, kirjutab Postimehe Moskva kolumnist Jüri Vendik (Maloverjan).

Kolmanda Rooma «kolmas tee» No aga milleks seda seadust üldse vaja on?» küsis hiljuti riigiduumas üks rahvasaadik «teise kodakondsuse seaduse» nominaalselt autorilt, Andrei Lugovoilt. Seadus näeb ette, et teist passi omavad Vene kodanikud teataksid sellest Vene võimudele. «Aga selleks, et eriteenistused saaksid kriisiolukorras vastavaid meetmeid rakendada,» vastas eriteenistuste veteran Lugovoi. Viimase aja arengud Vene sisepoliitikas jäävad teatud määral Ukraina sündmuste varju, kuigi need on kindlasti eraldi tähelepanu väärt. «Kolmanda Rooma» kontseptsioon saab teoks seekord depressiivsel-grotesksel kujul: Venemaa muutub samm-sammult, kuid kiirenevas tempos selliseks riigiks, mis meenutab väliselt üha rohkem seda, mida me teame Benito Mussolini «kolmanda tee» projektist. Tollal nimetati seda uhkelt «fašismiks». Tänapäeva Venemaa ehk kõige ebameeldivam ja kõige silmatorkavam tunnus on patriootlik, truualamlik, Ukraina- ja läänevastane hüsteeria, mis vallutas masse. Kuid töö ei käi mitte ainult rahva moraali, vaid ka seaduste ja sisepoliitilise praktika vallas. Kevadel näiteks täiendati terrorivastaseid seadusi mitme klausliga interneti kohta. Rahvasuus said need «blogijate seaduse» nime, sest nende seaduseparanduste järgi peavad nüüd kõik vene keeles kirjutavad blogijad, kel lugejaskond üle 3000 päevas, Vene võimude juures registreeruma ning kandma tavalise meediaga sarnanevaid kohustusi. Reeglite rikkumise eest, näiteks «kinnitamata informatsiooni» avaldamise eest, hakatakse nüüd blogisid blokeerima ning netikirjanikele trahve määrama.

elge on see, et selliseid blogijaid on tänapäeval eri platvormidel liiga palju, et Vene riik saaks tõepoolest neid kõiki jälgida ja karistada, kontroll saab olema vaid pisteline. Mida võimudel oligi vaja: senine kogemus lubab oletada, et karistada saavad vaid «poliitilised» blogijad, kusjuures muidugi mõista just nimelt opositsionääridest blogijad.

Aga «blogijate seadus» on tegelikult palju laiem ja vaba Runeti jaoks veelgi ohtlikum, sest sellega üritab Moskva enda kontrolli alla võtta mitte vaid venekeelseid blogisid, ainult sisuliselt kogu interneti. Seaduse järgi peavad kõik «internetivõrgus informatsiooni levitamise organiseerijad» – loe: kõik sotsiaalvõrgud, netimeedia, muidu saidid, seejuures mitte .ru tsoonis, vaid kogu maailmas – hoidma füüsiliselt serverites Venemaa territooriumil viimase poole aasta infot ühenduste, transaktsioonide ja neid teostanud kasutajate isikute kohta. Rikkujaid hakatakse jällegi blokeerima ja trahvima. See on tehniliselt mitteteostatav idiootsus, aga see idiootsus on ilmselt meelega vastu võetud – nõnda saab pisteliselt süüdistada ja karistada ükskõik keda oma äranägemise järgi.

ks vastutava ametkonna, side ja kommunikatsioonide järelevalve komitee (Roskomnadzor) juhtidest on juba ajakirjanikele öelnud, et selle seaduse järgi võib Venemaa ära blokeerida ka Twitteri ja Facebooki, ta ei nägevat selles mingit probleemi. Pärast rääkis, et ta ei mõelnud seda päriselt, vaid arutles teoreetiliselt. Vene enda suurima sotsiaalvõrguga Vkontakte’ga on lood juba ühel pool – selle asutaja Pavel Durovi loost kirjutati üsna palju ka Eestis. Opositsionääridest populaarseim blogija Aleksei Navalnõi istub juba mitmendat kuud koduarestis, juurdluskomitee algatab aina uusi kriminaalasju tema vastu, tema algne blogi Livejournalis on blokeeritud. Küll funktsioneerivad Navalnõi leheküljed teistel veebiressurssidel, kuhu kirjutavad väidetavalt tema kaasvõitlejad, juurdlejad aga ähvardavad tema reaalse aresti alla võtmisega, kuna nende arvates kirjutab ta kodust ise ning rikub nõnda koduaresti ettekirjutusi. Eelmisel nädalal toetas president Putin avalikult «imperatiivse mandaadi» ideed. Normaalses olukorras pole muidugi midagi halba: saadik läheb partei nimekirjas parlamenti, kohustudes oma partei programmi täitma, ja kui

ta seda enam täita ei taha, siis tagastab mandaadi. Kuid antud juhul ajend on väga ilmekas: nimelt tahab Õiglase Venemaa nukuerakonna juht Sergei Mironov riigiduumast välja heita kaht viimast opositsioonääri, kaht oma parteikaaslast: Ilja Ponomarjovi ja Dmitri Gudkovi. Nemad ei hääletanud duumas Krimmi annekteerimise poolt. Gudkov isegi ei hääletanud selle vastu, vaid jättis tagasihoidlikult hääletamata, kuid tänapäeva Venemaal ei ole isegi selline «kogu rahvaga koos mitteolemise» vorm enam tervitatav. «Välisagentide» seadus tekitas kaks aastat tagasi üsna palju kära. Aga selle oluline karmistamine ei pälvinud nüüd kuigi suurt tähelepanu. Algul seadus sisuliselt ei toiminud, kuna «poliitikaga» tegelenud MTÜd ei rutanud ennast vabatahtlikult diskrimineeritud «välisagentide» nimekirja panema, justiitsministeerium aga ei mõistnud algul veel päris selgelt poliitilist trendi ning üritas selgeks teha, et nii viletsalt kirjutatud seadust ei saagi täita. Ministeeriumile tehti varsti kõik selgeks, nüüd aga, mai lõpus vastu võetud seaduseparanduste järgi sai ta õiguse ise otsustada, kes on «välisagent», ja selliste rahvavaenlastest organisatsioonide tegevust preventiivselt peatada. Vene meedia olukorrast on siinkirjutaja põgusalt jutustanud Postimehes märtsis ilmunud loos «Viimaste vabaduste võtmine» (http://arvamus.postimees. ee/2743860/juri-maloverjan-viimaste-vabaduste-votmine).

da ei tee, saavad trahvi kuni 4000 eurot, kusjuures kriminaal-, mitte administratiivkorras. Seadus ei puuduta välismaal alaliselt viibivaid Vene kodanikke, küll aga näiteks tuhandeid Venemaal – Petseris, Peterburis, Moskvas ja mujal – elavaid Eesti kodanikke, kellest enamikul on teadagi ka Vene pass taskus.

Õiglase Venemaa nukuerakonna juht Sergei Mironov tahab riigiduumast välja heita kaht viimast opositsioonääri: Ilja Ponomarjovi ja Dmitri Gudkovi.

Opositsionääridest populaarseim blogija Aleksei Navalnõi istub juba mitmendat kuud koduarestis, juurdluskomitee algatab aina uusi kriminaalasju tema vastu. Nagu selle teksti alguses mainitud, näeb mõni päev tagasi vastu võetud «teise kodakondsuse seadus» ette, et teise riigi passi omavad Vene kodanikud peavad nüüd ametlikult sellest Vene võimudele teada andma. Kes se-

Jällegi, nagu imperatiivse mandaadi puhul, justkui poleks midagi erilist: miks mitte, riik lihtsalt tahab teada, kellel on veel mõne riigi pass. Kuid mitte tänapäeva Venemaal. Mõned duumasaadikud küsisid pluralismi etendades, miks seda seadust ometi vaja on, kui riigiametnikel on juba teine kodakondsus keelatud. «Aga selleks, et eriteenistused saaksid kriisiolukorras vastavaid meetmeid rakendada,» vastas lihtsameelselt eriteenistuste veteran Lugovoi – seesama Lugovoi, keda Suurbritannia süüdistab Aleksandr Litvinenko polooniumiga mürgitamises. Mis meetmeid – kas arreteeritakse, interneeritakse või saadetakse humaanselt välja –, seda ta ei öelnud.

eed on vaid mõned mitmest väiksemast ja suuremast sammust, mis on Venemaal viimasel ajal mööda «kolmandat teed» tehtud. Venemaal viibides ja seda kõike tööalaselt jälgides tekib aegajalt tahtmine küsida neilt muidu justkui demokraatlikku retoorikat harrastavatelt poliitikutelt ja ajakirjanikelt Baltimaades ja mujal Euroopas, kes võtavad vaevaks meile seletada, et «kõik pole päris mustvalge» ning et «ka Venemaal on õigus»: kas te seda kõike ka arvesse võtate? Muidu, ilma selge vastuseta, tekib kahtlus, et midagi on siin moraaliga ja väärtustega tõsiselt lahti.

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Apteegid ja üksielamise seadus

raul rikk e-Riigi Akadeemia küberturbe programmijuht

Tegelikud probleemid jäävad kümnenda järgu vaidluste varju

tuhandetes

Nii kooseluseaduse kui apteegituru korraldamise asjus raisatakse aega vaieldes küsimuste üle, millel on inimeste tegeliku heaoluga vähe pistmist, kirjutab RaulAllan Kiivet, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor.

avimi «geograafilisest kättesaadavusest» – ehk mitu apteeki kus paiknevad – on Eestis kümme korda olulisem ravimite rahaline kättesaadavus. Soodusravimite omaosaluse eest maksid haiged Eestis mullu 50 miljonit eurot ja soodustuseta retseptiravimite eest 12 miljonit eurot. See summa ei jagune elanike vahel võrdselt – kolmveerand pensionäridest tasub kolmveerandi ravimite omaosalusest ehk ühe inimese kohta 150 eurot aastas. See ongi Eestis ravimite kättesaadavuse tegelik probleem, mida riigikogus arutada: kuidas tagada, et tõsiselt haiged, kes elavad üksi, saaks oma ravimid kätte ilma ennast vaeseks maksmata. Suurte ravimikulude poolest on kõige haavatavamad üksi elavad pensionärid, keda on meil üha enam. Kooseluseaduse aruteluga on sarnane lugu, et põhienergia on läinud vaidlemisele, kas sellest võidavad samasoolised või erisoolised paarid või rikutakse siin hoo-

300

NAISED üle 85-aastased 65–84-aastased

15,9 200

145,5 150

135,9

100 50 0

26,8

22,1 148

137,8 8,2

4,1

70,9

76,4

88,4

2010

2020

2030

2040

Allikas: statistikaamet

pis abielu tähendust. Kooseluseaduse olemasolu ei hoia abielusid lagunemast; kuni ollakse koos, on kõik hästi. Eestis elavad rahulikult ja õnnelikult koos ka samal ajal teistega abielus olevad isikud, olgu nad siis eri või samast soost. Tegelikult ei reguleeri kooseluseadus koos elamist, vaid kuidas toimida varaliste õiguste ja kohustustega, kui elud lähevad lahku. Kooseluseaduse pealkiri võiks olla hoopis lahkumineku või üksielamise seadus, sest lahku minnakse tihti küll teise juurde, kuid üha enam jäädakse üksikuks.

Ravimi «geograafilisest kättesaadavusest» – ehk mitu apteeki kus paiknevad – on Eestis kümme korda olulisem ravimite rahaline kättesaadavus.

Keskerakonnal soovitatakse teha Savisaare «kehvast esinemisest» europarlamendi valimistel järeldused. Pastakast imetud probleem varjutab tõeliselt intrigeerivad küsimused. Olgu, kui Savisaare 18 516 häält on põhilugu, mis seal siis ikka! Muidugi oleks nii tegus erakond pidanud saama rohkem hääli, kindlasti oleks Savisaar väärinud suuremat häältesaaki. Ent analüüsigem toimunut. Keskerakond on kõige eurokriitilisem parlamendierakond. Suur osa meie toetajaist ei samasta end Brüsselis tehtavate valikutega ja ei pea neid valimisi seepärast oluliseks. Sellele mõeldes on 22,4 protsenti häälte üldarvust suurepärane tulemus. Keskerakonna kriitikud ütlevad, et erakond distantseerub üha rohkem eestlastest ning imponeerib muu ema-

MEHED üle 85-aastased 65–84-aastased

250

estis on üha enam kombeks elada üksi – kahe rahvaloenduse (2000. ja 2011. a) vahelisel ajal suurenes meil üheliikmeliste leibkondade arv 44 000 võrra ja nende osakaal kõigist leibkondadest 33 protsendilt 40-le. 2011. aastal oli üheliikmelisi leibkondi 240 000 ja neist 88 000 on ühe 65-aastase või vanema liikmega ehk 40 protsenti sellest vanuserühmast elab üksi. Kui lapsi on vähem ja noored välismaal, siis üksi elavate vanemaealiste arv suureneb olenemata sellest, kas inimesed olid enne abielus või kooselus. Eesti rahvastik vananeb ja väheneb sündide vähenemise ja väljarände tõttu. Seejuures ei vähene rahvastik ühtlaselt, sest seoses eluea pikenemisega vanemaealiste koguarv hoopis suureneb. Statisti-

Savisaarel polnud valimistel väljakutset

LUGEJA KIRI

E-Eesti, all right*

Rahvastikuprognoos

keelega inimestele. Tahaks siin Tootsi kombel hõigata: postoi, brat! Apelleerida eurovalimistel, millise rahvuse esindajate hääli üks ehk teine erakond püüab, on kohatu. Euroopas on oluline integreerumine, kodanikkonna ühised eesmärgid ja tulevik, ning selle eest on Keskerakond ja Savisaar pea ainsa mõistliku poliitilise jõuna taasiseseisvuse algusest saadik seisnud. Kolmas põhjus on Savisaare ausus. Kes käskis Savisaarel kinnitada, et Brüsseli asemel köidab teda tegus linnapeatöö? Nii andis ta valijatele mõista, et toetage teisi Keskerakonna kandidaate. Savisaarest rääkides on osa meedia eesmärk näidata kõike kõverpeeglis. Kui Savisaar võtab valimistel parima tulemuse, süüdistatakse teda erakonna teiste liikmete allasurumises. Kui seekord sai parima häältesaagi uus tõusev täht, Yana Toom, pasundatakse uuest

kaameti rahvastikuprognoosi järgi on Eestis 2040. aastal 282 000 üle 65-aastast elanikku - 55 000 võrra enam kui 2010. aastal. Üle 85-aastaste arv selleks ajaks kahekordistub ja eakaid on enam kui 38 000 (vt joonis).

ksi elavate eakate arv kasvab kiiresti, sest vananemine Eestis tähendab üha enam üksi elamist, ja selle vastu ei aita kooseluseadus ega apteekide avamine või sulgemine. Praegused riigikogulased on 2040. aastal just selles eakate vanuserühmas ja just praegu oleks neil kohane mõelda, arutada ja korraldada omaenda tulevikku eesti üha individualistlikumas ühiskonnas – kuidas saada hakkama olukorras, kus sooeelistustest palju olulisemad mõjurid on tervis ja vanus. Mõlemad ebaproportsionaalselt energiat ja tähelepanu nõudnud teemad võiks suvel ühe kokkusaamisega ära lahendada, sest kooseluseaduse vastuvõtmiseks on hääled ilmselt koos ja apteegituru puhul on üsna ükskõik, kas hääled lähevad apteekide avamise lubamise või keelamise poolt. Seejärel saaks keskenduda olulisele – kuidas Eesti ühiskonda edasi arendades tagada eakate üksi elavate eestimaalaste heaolu, mis võiks kujuneda ka üheks kevadiste riigikogu valimiste teemaks. Vihjena võib öelda, et lahenduseks pole siin mitte järjekordsed pensionilubadused, vaid infrastruktuuri ümberkujundamine ja vastava väljaõppega inimressursi tagamine üksielamise toetamiseks.

hädast – Savisaart ei usaldata enam, ta on väsinud, ei jaksa. Milles see väsimus avaldub? Kas 18 516 valija toetuses? Milleks lüüa hingekella, kui Savisaare jaoks puudus neil valimistel väljakutse? Eurovalimiste ainus intriig seisnes ju selles, milline parlamendierakond võtab kaks, millised ühe koha ja kas igiliikurist bravuuritaja Tarand suudab ka seekord piisavalt protestihääli hankida. Lahja panus, järjekordne populaarsusküsitlus ja ei midagi tõsisemat. Kuus saadikut on nüüd paigas, kõik valmis ühtse mansana koduste huvide eest seisma. Eestimaine poliitika võib jätkuda, sest kohapealsed otsused teeme nüüd ja edaspidi ikka ise. Ka Tallinna linnapea saab rahulikult tööle pühenduda, teades, et teda toetatakse isegi siis, kui ta seda eriti ei taotlegi. marek jürgenson Haabersti linnaosa vanem (Keskerakond)

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

el kevadel on riigikogus ja meedias imekspandava innuga tegeletud kahe teemaga: kooseluseadus ja apteegituru avamine. Neil kahel teemal on väga palju ühist nii sisu kui ka menetlemise poolest. Kõige olulisem ühistunnus on, et ebaproportsionaalselt palju energiat kulutatakse probleemile, mis on oma valdkonnas kaugel esikümnest, ja kõrvale jäetakse tõesti enamikku rahvast puudutavad teemad. Apteegituru teemal räägitakse olenevalt sellest, kas esindatakse turuliidrite või turuletrügijate seisukohti, teenuse kättesaadavuse halvenemisest või paranemisest ning maapiirkondade elu toetamisest või hääbumisest. Tegelikult on küsimus ülilihtne: kas olemasolevad apteegiketid säilitavad oma positsiooni või lastakse toimetama ka uusi huvilisi. Riigikogu võiks korraldada sellise küsimusega hääletuse ja asja unustada, sest mis ketid Eestis ja kus apteeke peavad, ei muuda ravimit vajava haige jaoks midagi. Eestis saab haige, kes ise suudab liikuda ja ravimite eest maksta, määratud ravimi kätte – istub bussi ja sõidab ühte olemasolevast 500 apteegist. Kui apteek jääb siiski kaugele või ei suuda inimene vanuse või tervise tõttu liikuda, toob vajaliku ravimi pereliige või kõbusam sõber. Kui ise liikuda ei suuda ja sõpru-sugulasi pole, siis ei aita ka see, kui apteeke on 1000 või on apteek samas majas kaks korrust allpool – ikka ei suuda sinna minna.

elmise aasta lõpus ütlesid ühe Eestit külastanud suure areneva riigi tippjuhid, et e-projektide õnnestumise huvides üritatakse küberturbe ekspertidest võimalikult kaugele hoida. Nende osalusel muutub uute teenuste rakendamine peaaegu võimatuks. Nad räägivad ohtudest, nõuetest ja pidurdavad protsessi. Eestit külastab pea iga nädal mõni kõrgetasemeline delegatsioon, mis tutvub Eesti infotehnoloogilise innovatsiooniga. Eesti praktikat nähes üllatutakse ning soovitakse aru saada, mis on meie edu võti. Kohtudes nende gruppidega ning külastades erinevaid riike, tuleb ikka ja jälle tõdeda, et meile harjumuspärased e-teenused pole enamikus riikides iseenesestmõistetav nähtus. Pigem vastupidi, riikidel on suuri raskusi e-riigi teenuste arendamise ja rakendamisega. Eriti keeruliseks läheb asi siis, kui tegemist on salajasi andmeid sisaldavate ning turvatundlike süsteemidega nagu e-valimised, e-tervis ja e-maksuamet. Mai lõpus toimunud riigi infosüsteemi ameti aastakonverentsil öeldi välja mõte, et Eesti infoühiskonna areng on nagu võidusõiduauto, mille pidurid on võrreldavad küberturbega. Mõte seisnes selles, et eduka sõidu puhul on olulised mõlemad – gaas ja pidur. Kuigi võrdlus oli iseenesest positiivne, tekitas see paratamatult tunde, et küberturbe puhul on tegemist mingisuguse takistava, kiiret edasiliikumist ja innovatsiooni pidurdava nähtusega. Küberturve oleks justkui pomm kotkana taevasse tõusva eriigi jala küljes. Kas see võrdlus on õige? Saksa autode või Šveitsi kelladele puhul tulevad esimeste märksõnadena meelde kvaliteet, toimivus, turvalisus, usaldusväärsus ja aegumatu disain. Nende ettevõtete edukus ei seisne ainult innovatsioonis, vaid veelgi enam toodete ja teenuste töökindluses. Saksa autotootjad on suutnud innovaatilisuse ühildada turvalisusega. Innovatsioon ilma turvalisuseta on nagu põrsa maja ehitamine õlgedest. Uudsust ja kiirust on kuhjaga, kuid vastupidavust ja usaldusväärsust mitte. See ei ole kindlasti maine, millega Eesti tahaks silma paista.

nneks pole siiani seda ka juhtunud. Vastupidi, Eesti infotehnoloogiline edukus seisneb just nimelt turvalisuses. Nii nagu autotootjad on suutnud lahendada probleemi, kuidas turvaliselt liigelda ebaturvalises keskkonnas, on Eesti suutnud lahenda probleemi, kuidas turvaliselt toimida ebaturvalises küberkeskkonnas. Nüüd, kus me soovime veel globaalsemaks muutuda ning oleme välja kuulutamas e-residentsuse võimalust, muutub küberturvalisus (usaldus Eesti e-teenuste suhtes) veel olulisemaks. E-Eestil on vaja samasugust mainet, nagu on Saksa autodel ja Šveitsi kelladel. Postsovetlikul riigil pole sellist mainet kerge kujundada. Ületada on vaja umbusk. Nähes, millist mainekahju toodab Keskerakonna kampaania Eesti internetivalimistele, on küberturvalisuse jätkusuutlikkus ja e-Eesti maine püsimine ülioluline küsimus. Eesti e-lahendused peavad olema tuntud kui usaldusväärsed, kvaliteetsed ja innovaatilised. Just nimelt selles järjekorras. Küberturvalisus ei ole infotehnoloogilise innovatsiooni pidur ega takistaja, vaid nagu autotööstuses, innovatsioon ise. Miks? Sest küberruum on ebaturvaline keskkond, kus turvaprobleemi lahendaja loob võimaluse seda keskkonda efektiivselt kasutada. Teiseks, küberturvalisusest on paratamatult kujunemas IT-lahenduste kvaliteedimärk, mille järgi riike ja ettevõtteid hinnatakse. Edukamaks saavad tõenäoliselt need, kelle küberturbe maine on üldtuntud. Meil on vaja kestvat positiivset kuulsust. *) Meil on vaja, et tehnoloogiaasjatundjad ja arvamusliidrid ümiseksid rahulolevalt, just nagu rahaasutustes olla öeldud «Pisuhänna» Ludvig Sanderi nime kuuldes: «E-Eesti, all right» (st kõik on korras, tuntud kvaliteet).

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TEATER. Elmo Nüganeni lavastus rullub vaataja ees lahti

Palavikuline arvustus

rein veidemann TLÜ EHI professor / Postimees

William Boyd

«Igatsus» Lavastaja Elmo Nüganen. Tõlkija Anu Lamp. Kunstnik Vladimir Anšon. Kostüümikunstnik Reet Aus. Valguskunstnik Gleb Filštinski. Helilooja Jaak Jürisson Tallinna Linnateatri esietendus 31. mail Põrgulaval

šehhovi lavastamine on igale teatrile sündmu s . Mo skva teatrites näiteks kuulub see kvaliteedimärgi juurde, kes ja kuidas «Kajakat», «Kirsiaeda», «Kolme õde» ja «Onu Vanjat» on lavastanud/mänginud. Kavalehelt selgub, et Suurbritannia teatriteski «etenduvad Tšehhovi näidendid [---] peaaegu sama regulaarse järjekindlusega nagu Shakespeare’i omadki». Seejuures lavastatakse hulgaliselt tõlgendusi ja mugandusi. Üks neist, maailmakuulsust pälvinud briti kirjaniku William Boydi «Igatsus» põhineb Tšehhovi jutustustel «Tuttavate juures» ja «Minu elu». Äsja k irjandusfestivali HeadRead raames Eestitki külastanud Boyd tunnistab, et pole sisse võetud mitte ainult Tšehhovi loomingust, vaid ka kirjanikust kui isiksusest. «Igatsuse» kontrapunktiks olevatki Tšehhovi rikkaliku ja heitliku armuelu simulaakrum.

Mänguküllane tervik Elmo Nüganeni lavastajabiograafias on see viies kord Tšehhov Eesti lavale tuua. Tšehhovi «Kajakas» (Ugala, 1990) ja «Ivanov» (Eesti Draamateater, 1990) juhatavadki sisse ta lavastajatee. Seni kuulsaimaks ja pikima lavaeaga (enam kui kümme aastat) on osutunud 1995. aastal Tallinna Linnateatris lavavalgust näinud «Pianoola ehk mehaaniline klaver», muide, seegi kirjutatud Tšehhovi ainetel nagu «Igatsuski».

Sellele eelnes Nüganeni enda Tšehhovi-kompositsioonina 2012. aastal etendunud komöödia «Maailmale nähtamatud pisarad», mille kui parima lavastuse eest pälvis maestro oma teatri kolleegipreemia. Kriitik Margus Mikomägi on pidanud seda lavastust suurepäraseks, Andres Laasik oli reserveeritum. Kuid mõlemad nõustuvad ühes: Nüganeni teater on võimas ansambliteater, milles näitlejate individuaalne meisterlikkus, kehastumisvõimekus sulatatakse üheks mänguküllaseks tervikuks. Nii ka seekord. Kui säravalt mängib töödejuhataja Andreid, seda tõelist vene «mužikki» Andrus Vaarik. Või siis al-

lakäinud mõisnikku Lossevit Kuressaare Linnateatrist «laenatud» Peeter Tammearu. See, kuidas ta üksnes näomiimikaga kujutab jänesejahti, vääriks omaette preemiat. Või siis otsekui «kolme õena» mõjuvad Epp Eespäev (Tatjana), Maiken Schmidt (Nataša) ja Anne Reemann (Varvara). Kaks esimest ongi näidendis õed. Nataša ja Varvara võistlevad armastuse pärast Kolja (Rain Simmul) vastu. Reemanni kaks tähthetke selles näidendis on esiteks varastamisele minevasse vihmatorusse meelituste sosistamine Koljale, ja teiseks, pärast Kolja impulsiivset suudlust selle päris armastust kinnitava suudluse küsimine Koljalt.

Kes neid suudaks lahutada. arvustus tiit tuumalu toimetaja

«Hobustest ja inimestest» Režissöör Benedikt Erlingsson Island 2013 Tallinna kinos Sõprus alates 23. maist

eeter Simm muretseb alatasa, et meie kinod ei võta näidata väikerahvaste filme. Palun väga, siin on üks vastupidine näide Islandilt. Ja veel milline! Iseäralik ja intrigeeriv, et mitte öelda eksootiline, korraks ka šokeeriv, ent

enamasti põhjamaiselt, äraspidiselt humoorikas. Vaadake või sedasama pilti siin, mille peal must täkk rautab valget mära, mära seljas istub aga juhmi näoga Kolbeinn (alati huvitav Ingvar Eggert Sigurðsson, kes võiks meie vaatajale olla tuntud näiteks filmist «Universumi inglid», kus ta mängib skisofreenikust Pauli). Vaevalt et te olete midagi sarnast, oma absurdsuses nõnda meeldejäävat enne näinud. Selles on naljakat ja traagilist korraga, sest Kolbeinn on just pruudi juures käinud, ehk koguni kosjaski, ja siis mängib pruudi tiirane täkk vaat sellise vembu. Rautab sümboolselt ka

Kolbeinni ennast. Kõigi silme all. Milline häbi! See, mis järgneb, pole mitte vähem ootamatu, andes tunnistust sellest, kui põimunud on inimese ja hobuse elu sel kaugel saarel. Nõnda, et ühes nähakse teist, ja vastupidi. Siin ei ole nii, et hobused ajavad omi ja inimesed omi asju. Või kui ajavadki – inimesed ikka –, siis alati koos hobusega. Ilma temata ei sünni justkui midagi. Kui surm on silme ees, aitab hobune. Kui kurk kuivab viina järele, samuti. Vaatepunktegi on filmis kaks: kord näeme ümbritseva elu peegeldust hobuse, kord inimese silma võrkkestalt. Isegi surm on võrdselt ära jagatud: lõppseisuks jääb kaks inimest

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

nagu Ameerika mäed.

Tšehhov

Moskvasse. Kuhu võidakse küll lõpuks jõudagi, aga igatsus jääb. Boydi Tšehhovi-tõlgendusest tulenevad lavastaja dilemma ja lahendused. Etendus rullub vaataja ees lahti nagu Ameerika mäed. Tempod ja registrid vahelduvad sekunditega. Eksalteeritusest melodraamasse. Hüsteerilisest kriiskamisest lüürilistesse pausidesse. Triviaalsuste ja labasuste kõrval sähvatab peeniroonilist dialoogi. Kõik selle nimel, et ei hakkaks igav! Sest algupärase Tšehhovi «igatsuses» on ka igavust. See on provintsi, mõisaüksinduse igavus, millele vastanduvad unistused suurlinnast ja lakkamatud külaskäigud, teejoomised, tühijooksuna tunduvad arutlused.

Tšehhov ja tema paroodia

Ja mõistagi Tšehhovi prototüübiks oleva Kolja enda roll Rain Simmuli kehastuses, aga ka Elisabet Reinsalu nümfomaanist sadomaso Kleopatra – need kõik on mänguliselt publikut haaravad etteasted.

Missugune igatsus? Aga vaatama minnes tuleb teadmiseks võtta, et «Igatsus» on Boydi tõlgendus Tšehhovist. See on Tšehhov «inglise kastmes», milleks on (enese)iroonia, absurditunne, kõrvaltvaade, võime enda üle naerda. Näidendis leiab rõhutamist «kõik möödub». Seda ütleb kõigepealt Kolja ja seejärel kordab seda ennast ja teisi lohutavalt ka Varvara. Inglise longing on

igatsus m i l l e g i järele. Sellel igatsusel on objekt. Ja näidendis on selleks objektiks suur armastus, mis Kleopatrale asjastuvad tema peigmehe Missaili (Kristjan Üksküla) ja mõisana, Varvarale ja Natašale aga abielusidemega päädiva romantilise jutustusena. See igatsus on ka nostalgia vanade heade aegade järele, millest aga saab üle, nagu Sergei Lossev rahuldub mõisavalitseja positsiooniga omaenda haamri alla läinud mõisas. Ja nõnda on see «igatsus» oma sügavuses lootust sisendav, mida näeme ka näidendi lõpus. Kolja tahab tagasi minna nooruse koju. Ta näeb oma naasmist unes. Ja lubab lõpuks, et sõidab sin-

na järgmisel nädalal. Aga ikkagi: võib-olla sõidab... See igatsus on siiski kaugel vene toska’st, ilma objektita igatsusest, mille kohta loeme Vladmir Dali seletavast sõnaraamatust: hingehäbi, hingepiin, piinav nukrus, hingeline ärevus, rahutus, hirm, mis võib areneda kurnava palavikuga raskeks haiguseks. Selle igatsuse vasturohi ei ole mitte lohutav «kõik möödub», vaid «ära siit!»: Moskvasse, Moskvasse,

Mõisnik Sergei Lossev (Peeter Tammearu) aktsioonis. foto: siim vahur

Vaatama minnes tuleb teadmiseks võtta, et «Igatsus» on Boydi tõlgendus Tšehhovist. See on Tšehhov «inglise kastmes».

Mingil hetkel hakkas mulle tunduma, et vaatan korraga Tšehhovit ja tema paroodiat. Mulle hakkas tunduma, et lavastuse põhikujundiks ongi tiisikusehaige letaalne palavik, milles erootiline elujanu vaheldub masendusega, et siis jälle tõusta sihituks eufooriaks. Sellele näib allutatud olevat ka lavapilt, milles on loodud võimalused nii «möllamiseks» kui ka intiimseks sõnavahetuseks, ja muusikaline kujundus. Äratuntavad on ka Nüganeni varasemates lavastusteski kasutatud detailid: siinidel jooksvad valgustid, raudteevagun ja pingid etenduse lõpus, mis aga enne seda markeerivad istet tõllas või hobuvankris. Stoppkaadrina esitatud lõpupilt, mille fookus on seatud kord Koljale, kord Varvarale, tõi meelde Nüganeni-Tammsaare «Indreku ja Karini». Kõik see ahvatleb väitma, et tšehhoviaanast Eesti teatris ei saa me kõnelda üksnes olemuslikus paradigmas, st küsides, kas ja kui sügavalt Tšehhovi kujutatud maailm oma ainelisuse, hingelisuse ja vaimsusega meid puudutab, vaid seda võib vaadelda ka Tšehhovist lähtuvate, teda täiendavate või temast kaugenevate tõlgenduste mõõtkavas.

Islandi näitel ja kaks hobust, tõsi, viimased on ühe eemaldatud suguliikme võrra siiski enam kannatavaks pooleks. Mis parata, selle eest võiks, kujutan ette, üks hobune jälle meie, inimeste sehkendamist jälgides – muidugi siis, kui sündmused tema enda seisukohast traagiliseks ei pöördu – tükk aega lõbustatult hirnuda. Midagi Islandile väga ainuomast, traditsioonilist rakendatakse siin edukalt filmikunsti vankri ette. Meil ei tulnud see «Taarkas» välja, neil tuleb. Nagu mõne kasahhi filmi puhul, kus etnograafiline vaatepunkt samuti filmikunstilise ambitsiooniga põimub. Igal juhul inspireerib see uurima, kui tähtis tegelane üks

hobune ses saareriigis siis õigupoolest on. Siis, kui veel ei tea. Tuleb välja, et väga tähtis. Nii tähtis, et 300 000 elaniku kohta tuleb koguni 80 000 hobust. Kõik vana islandi tõugu: väikesed, aga tugevad, pika ilusa lakaga. Koos oma kuulsa tölt’i – islandi hobustele ainuomase jooksustiiliga, mida selleski filmis meile uhkusega näidatakse. Päris oma hobune on olnud või on ka enamikul võttegrupist. Pole siis ime, kui nad hobuseid üksipulgi tunnevad ja nad võrratult mängima on pannud – koguni nõnda, et vaadates tekib korduvalt kahtlus, kas selle kõige nimel kedagi ka päriselt looja karja pole saadetud. Ei ole!

Soome naivism tuli Eestisse külla Soome suurim naivisminäitus Iittalas pani sealse nüüdisaegse naivismi paremikust kokku rändväljapaneku «Hymyä – Naeratus!» ja saatis selle Eestisse: esimese peatuse tegi see eile Rakvere galeriis. Soomes on suveks avatav näitus «Naivistit Iittalassa» väga populaarne: seda käib igal aastal vaatamas üle 20 000 külastaja. Iittala vanas puust koolimajas on väljas ligemale 600 uut teost umbes 45 kunstnikult. Eesti näitusel osalevad Kati Mikola, Kikka Nyrén, Marit Björnegran, Jeroma Tabell (pildil on tema töö «Kevadvihm») ja Markku Mäki. Pärast Rakveret saab väljapanekut vaadata ka mujal Eestis. Näituse tõi Eestisse Soome Instituut. PM

Noore kunstniku preemia said Parve ja Suisalu Noore kunstniku preemia, mida antakse välja Eesti Kunstiakadeemia lõpetajatele, saavad Ats Parve (bakalaureuseaste) ja Taavi Suisalu (magistriaste). Esimene lõpetab tänavu fotograafia, teine uusmeedia eriala. Preemiaga tunnustatakse neid, kelle senine töö annab enim alust arvata, et tegu on Eesti kunsti olulisi ideid või lähenemisnurki lisavate noorte autoritega, kelle jätkamine professionaalse kunstnikuna on vältimatu. Laureaadid tehti teatavaks kunstiakadeemia magistritööde näituse «TASE 14» avamisel. Väljapanek on 13. juunini avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis. Sissepääs tasuta. PM

riigi ligemale 1400 kinos, sh Eestis, kantakse 19. juulil üle vabaõhukontsert, millega André Rieu tähistab oma Johann Straussi orkestri suvekontsertide kümnendat sünnipäeva.

Miina Härma juubeliks ilmus mahukas album Helilooja Miina Härma 150. sünniaastapäeva puhul tuli välja juubelialbum «Miina Härma 150. Enne ja nüüd». Ühe koostaja, Risto Lehiste sõnul on see esimene Härma elu, loomingut ja pärandit käsitlev terviklik trükis. Selles on kasutatud võimalikult palju autentset arhiivimaterjali ja sellega on kaasas helilooja 150. aastapäeva kontserdi DVD. Albumi pani kokku Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum koostöös kirjastusega SE&JS. Esitlus on täna kell 16 teatri- ja muusikamuuseumis. PM

Indrek Harglal valmis viies Melchiori lugu

Kolbeinn (Ingvar Eggert Sigurðsson) on sattunud piinlikku olukorda.

foto: repro

Kirjanik Indrek Hargla (pildil) esitleb täna ajaloolist kriminaalromaani «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika», mis on apteeker Melchiori lugude sarjas järjekorras viies. «Tallinn, AD 1432. Dominiiklaste kloostrist leitakse unustatud kroonika, mis paljastab, et üks Tallinna kabel võib varjata iidset templirüütlite saladust. Samal ajal aga korraldatakse linnas esimest korda Püha ihu päeva näitemängu. Etendusele järgnevad mõrvad, kroonika hävitatakse ning mõrtsukas näib olevat seotud Püha ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior,» teatab raamatu sünopsis. Esitlus algab kell 16 Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones. PM

16 || SPORT || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Oli raske sõit ja ise vahtisin liiga kaua. Jalgrattur Rein Taaramäe tunnistas pärast Prantsusmaa karikavõistluste 11. etapil saadud 19. kohta, et magas õige äramineku hetke ise maha.

TENNIS

Anett Kontaveit jõudis Nottinghamis teise ringi Tennisist Anett Kontaveit (WTA 187.) jõudis Nottinghamis peetava 75 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi muruväljakute turniiril teise ringi. Avaringis alistas Kontaveit itaallanna Nastassja Burnetti (WTA 150.) 6:3, 5:7, 6:3. Järgmisena mängib Kontaveit poolatari Magda Linettega (WTA 123.).

KERGEJÕUSTIK

Noor leedulane võitis võimsa tulemusega Leedulane Andrius Gudzius võitis Kaunases peetud kettaheitevõistluse tulemusega 66.11, mis on tema isiklik tippmark. Maailma hooaja edetabelis kerkis 23-aastane Gudzius 8. kohale. Teise koha sai Aleksas Abromavičius 59.21ga ja kolmas oli Eligijus Ruškys 57.93ga. Maailma edetabelit juhib poolakas Piotr Malachowski 69.28ga, Gerd Kanter on sel hooajal heitnud 63.74 ja edetabeli kümne parema hulka ei mahu. Terase spordikeskusesse loodava liivahalli eskiis. Endisesse laohoonesse mahub kolm rannavõrkpalli väljakut.

7:07.42

jooksis 91-aastane Harriette Thompson San Diego maratoni. VÕRKPALL

Anu Ennok hakkab mängima Meistrite liigas Esmaspäeva õhtul võttis Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon (CEV) vastu otsuse kutsuda Meistrite liigasse Soome meisternaiskond Salo LP Viesti. Seega pääseb tippseltskonda ka Viljandist pärit Anu Ennok (pildil), üks Salo naiskonna ja Soome liiga edukamaid nurgaründajaid. Kunagi varem pole Soome klubi maailma tugevaimas sarjas mänginud. Ennok pikendas Saloga lepingut veel kolme hooaja võrra.

KERGEJÕUSTIK

Dopingupatune Tyson Gay asub taas võistlema Keelatud ainete kasutamise tõttu võistluskeelu saanud USA sprinter Tyson Gay on taas võistlema asumas ja pärast võistluskeeldu astub ameeriklane esimest korda areenile järgmisel kuul Lausanne’is toimuval Teemantliiga etapil. Gay andis positiivse dopinguproovi 2013. aastal, kui tema organismist leiti jälgi anaboolsest steroidist. Pärast aastast võistluskeeldu läheb sprinter taas starti 3. juulil. «Lausanne on alati olnud üks mu lemmikvõistluspaiku ja olen põnevil, et saan oma avavõistluste teha siin,» rääkis Gay.

Karpak on maailma edetabelis 7. kohal

Eestlased võidutsesid Leedu meistrivõistlustel

Uusimas Rahvusvahelise Purjetamisliidu maailma edetabelis hoiab Deniss Karpak Finn-klassis 7. kohta. Lauri Väinsalu on 16. ja Martti Kinkar 93. kohal. Laser Standardil on Karl-Martin Rammo tõusnud 12ndaks.

Leedu kestvuskrossi meistrivõistluste teisel etapil said quad’idel võistelnud Siim Vaide ja Marek Künnapas soolode klassis esikohad. Vaide võttis kindla võidu nii üldarvestuses ja ka Quad Openi masinaklassis. Künnapas võitis noorteklassis 85cm3.

foto: erakogu

RANNAVÕRKPALL. Olümpiasportlase Rivo Vesiku kaasabil kerkib Tallinna uhke sisehall.

Vesiku unistus teostub: Tallinna saabub igavene suvi mariel gregor reporter

esti rannavõrkpalli esiduo üks liige Rivo Vesik loob koos Terase spordikeskusega Tallinna kolme väljakuga rannavolle sisehalli. Idee oli kogenud spordimehe peas küpsenud juba pikka aega. «Neli aastat tagasi hakkasin selle pilguga ringi vaatama, et kuhu oleks võimalik siseväljakut rajada,» sõnab Vesik, kes käis mitme võimaliku rahastajaga ka kohtumas, ent tulutult. Aasta tagasi sattus ta kokku Haaberstis asuva Terase juhtidega. «Raadiost kuulsin täiesti juhuslikult, et neil on idee liivahall teha. Võtsin kiirelt ühendust ja asi hakkas liikuma,» meenutab Vesik. «Nüüd oleme sinnamaani jõudnud, et ehitus käib ja aasta lõpuks tahaks valmis saada,» lisab Terase keskuse juht Dmitri Orlov. «Eesmärk on teha esinduslik ja ilus hall. Väljakutele tuleb pool meetrit spetsiaalset mittetolmavat liiva,» ütleb Orlov. «Ma võin käe südamele panna ja öelda, et kui see valmis saab, on tegu kõike kvaliteetsema ja ilusama rannahal-

liga, mida mina olen näinud,» lubab Vesik. «Eestis arvavad kõik, et liivahall peabki olema selline, nagu Pirital oli – lähed sisse, liiv on märg, paned sokid jalga ja soojad riided selga, et mitte külmetada. Siin hoitakse temperatuuri kogu aeg 26 kraadi peal, et oleks igavene suvi – astud sisse ja oledki rannas!» Tallinnas oli liivahall Pirital, ent see on nüüdseks suletud ja praegu on Eesti ainus sisehall Nõos. Idee on selles, et kõik oleks võimalikult ehtsa ranna sarnane – nii on väljakute ääres näiteks rannast tuttavad riietuskabiinid. «Ja riietusruumid tehakse merekonteinerite sarnased. Väljaku ääres saab ka pärast pesemas või saunas käimist rätiku ümber panna ja liivale kaaslastega niisama aega veetma tulla,» kirjeldab Vesik. Naaberriikides on liivahalle samuti napilt, Riias kaks, Helsingis, Peterburis ja Stockholmi lähistel samuti üks. Vesiku sõnul on sealsed hallid väga tihedalt täis broneeritud ja näiteks Venemaalt on suur huvi ka Haaberstisse rajatava kompleksi vastu. «Seni arvasid need, kellele ideest rääkisin, et liivahall on liiga spordikeskne ja pole piisavalt kliente. Meie projekti suurim pluss ongi liiv. See on äärmiselt kvaliteetne – pool meetrit, alt küttega ja ei tekita tol-

mu. Lisaks rannavolle trennidele ja võistlustele saab siin korraldada mida iganes, samuti saavad seda kasutada näiteks rannajalgpallurid,» selgitab Vesik. Juba olemasoleva ehitise plussiks on ka suurus – endine terasetehase hoone mahutab umbes 2000 inimest ja ühe väljaku saab teistest täiesti privaatselt eraldada, et seal üritusi pidada. Saali annab kasutada ka ühe suure liivaväljana. «Vajadusel saaks seal korraldada kasvõi presidendi vastuvõtu, kui proua Evelin Ilves on nõus paljajalu liivale minema,» lisab Vesik.

Liiv tuleb äärmiselt kvaliteetne – pool meetrit, alt küttega ja ei tekita tolmu. Lisaks rannavolle trennidele ja võistlustele saab siin korraldada muidki üritusi. Rivo Vesik

«Rannavõrkpall on mulle elus väga palju andnud, nüüd tahaksin midagi tagasi anda ja et hetkel on ka alaliit hakanud noortega rohkem tegelema, oli õige aeg. Praegu pole meie noortekoondislastel võimalust aastaringselt treenida ja ei saa ju rääkida koondisest, kui pole harjutuspaika,» põhjendab Vesik. Ka Audentese spordikoolis pole rannavolle õppekohti. «Kui

pole kusagil treenida, ei saa ka noori sinna õppima võtta. Sealne süsteem toimib saalivõrkpalli osas väga hästi – palju tuleb häid mängijaid peale ja tahaks, et ka rannavõrkpalli noortekoondislased saaksid seal õppida,» ütleb Vesik, kes on sel teemal rääkinud Eesti Võrkpalliliiduga. «Sportlaste vastuvõtt Audentesesse sõltub eelkõige sellest, kas nende tase on piisav,» kommenteeris alaliidu peasekretär Tarvi Pürn. «Eesti Olümpiakomiteega oleme sel teemal kunagi põgusalt suhelnud, ent enne kui konkreetset baasi pole olemas, ei saa ka väga detailselt rääkida. Kui baas olemas, on see muidugi mõeldav,» lisab Pürn. Noorte jaoks oleks Tallinnas asuv hall ka hea võimalus tugevaid mänge saada. «See annaks võimaluse näiteks kord kuus Soome ja Läti koondisega turniire teha, oleks taskukohane, ent arenguks väga vajalik väljund,» sõnab Vesik. «Venemaa noortekoondis teeb liival trenni aasta läbi, meie omad alustavad mais, teevad kuu aega trenni ja sõidavad seejärel tiitlivõistlustele, saavad kehva koha ja ilkujad saavad öelda: mõttetu kamp, ei oska mängida,» toob Vesik näite. «Kui aastas kolm kuud trenni teed, ei saagi tippu jõuda. Minu jaoks on noorte teema oluline, tahan, et neil oleks võimalus areneda.»

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Alati favoriitide ringi kuuluv Argentina on maailmameistriks kroonitud kahel korral, millest meeldejäävaim on olnud 1986. aasta tiitel ja Diego Maradona imelised esitused.

«Jumala käsi» ja uue kuninga ootus madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

algpallimaailm armastab suuri mängijaid ja LõunaAmeerika suurriik Argentina on suutnud neid ka pakkuda. Nimed nagu Alfredo Di Stefano, Diego Maradona ja Lionel Messi ei jäta kindlasti ühtegi jalgpallifänni külmaks. Kui läbi aegade parima mängumehe valimisel jääb Pelé kõrval enamasti esimesena sõelale Maradona, siis mingil hetkel jõuab arutelu kindlasti Di Stefanoni ning aina enam ka Messini. Kodumaal kumbki mees Maradona kuulsuseni siiski ei küündi, kuna Di Stefano tegi suuri tegusid eelkõige Madridi Realis ja tõmbas lõpuks selga ka Hispaania koondise särgi ning ka Messi on eelkõige säranud FC Barcelonas. Siiski loodavad argentiinlased, et tänavu õnnestub Messil tõusta oma kuulsa kaasmaalase kõrvale.

Ajalugu Kui Argentina jõudis MM-finaali juba 1930. aastal ja esimene tiitel võideti 1978. aastal kodusel suurvõistlusel, siis finaalturniiride ajalukku on eelkõige jäänud aasta 1986, Diego Maradona, «Jumala käsi» ja argentiinlaste teine ihaldatud tiitli võit. «Maradona oli nii hea, et isegi Londoni Arsenal oleks koos temaga võitnud 1986. aasta MMi,» leidis Inglismaa koondise toonane peatreener Sir Bobby Robson. Inglased saidki toona kõige valusamalt tunda Maradona geniaalsust. Vanad vaenlased Argentina ja Inglismaa kohtusid Mehhiko MMil veerandfinaalis, kus argentiinlased teenisid Maradona kahest teise poolaja alguse väravast 2:1 võidu. Esimese tabamuse korral lõi Maradona palli Peter Shiltoni nina alt käega väravasse, pärast mängu sündiski tabamuse kohta väljend «Jumala käsi», ning vaid neli minutit hiljem alustas Ma-

radona oma väljakupoolelt soolot, mis lõppes taas väravaga. 2002. aastal valiti see uhke soolorünnak «sajandi väravaks». Finaalis alistas Argentina 3:2 Lääne-Saksamaa ja kuigi Maradona esikohamängus tabamust kirja ei saanud, on see igavesti läinud ajalukku kui tema turniir. «Kõigil on Diego Maradona kohta oma arvamus ja nii on see alati olnud. Tema uskumatud esitused ja erakordsed väravad 1986. aasta MMil elavad jalgpallifännide seas igavesti,» on öelnud FIFA president Sepp Blatter. Ka neli aastat hiljem tüüris Maradona Argentina taas MMfinaali, kuid toona ei olnud lõunaameeriklaste esituses enam sellist sära ning finaalis tuli tunnistada sakslaste paremust. Kui Argentina edu 1986. aastal varjutab veidike Maradona «Jumala käsi», siis 1978. aasta koduse turniiri esikohaga (finaalis alistati lisaaja järel 3:1 Holland) seoses tuuakse esile võimalikku altkäemaksu. Argentina vajas toona finaali pääsemiseks vahegrupi viimases mängus Peruu üle 4:0 võitu, kuid lõpuks alistati vastane 6:0 ja tee esikohamängule oli valla. «Tagantjärele on palju kõneldud, et kodumeeskond maksis vastastele altkäemaksu, kuid ümberlükkamatud faktid puuduvad. On räägitud, et enne matši kandis Argentina valitsus Peruu kolleegide arvele 50 miljonit dollarit ja andis naaberriigile 35 000 tonni vilja!» kirjutas Andres Must raamatus «Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade».

jekordne võimalus need kuulujutud ümber lükata. Argentina koondise ülejäänud staaridest väärivad eelkõige kindlasti nimetamist veel Sergio Agüero, Gonzalo Higuain, Ezequiel Lavezzi ja Angel Di Maria. Nii võib isegi väita, et argentiinlastel on MMil kõige võimsam ja nimekam ründeliin. Samas on meeskond hästi tööle saanud ka kaitseliini. Tavapäraselt on palju räägitud Argentina kaitseliini nõrkusest, kuid Alejandro Sabella käe all on kujunenud välja kindel nelik, kes viimastes mängudes järjest kindlamini esinenud.

Sergio Romero oli oma koduklubis Monacos lõppenud hooajal selgelt teine number ning sai vähe mängupraktikat. Eelkõige on Lõuna-Ameerika suurtiimil probleeme tänavu keskpoolkaitses, kuhu valitud mehed on tippjalgpallis näidanud väga kõikuvat vormi. Probleemne koht on ka väravavahi positsioon, näiteks esinumber Sergio Romero oli oma koduklubis Monacos lõppenud hooajal selgelt teine number ning sai üsna vähe mängupraktikat.

Ootused

Ajalukku on eelkõige jäänud aasta 1986, Diego Maradona «Jumala käsi» ja argentiinlaste teine ihaldatud tiitli võit. «Väidetavalt said kaotuse eest kompensatsiooni ka mängijad, nende pered ning Peruu jalgpalliliidu ninamehed.»

Staarid Loomulikult keerleb Argentina koondise juures kõik ümber neljakordse maailma parima jalgpalluri Lionel Messi. Aastate jooksul on korduvalt räägitud, et Messi ei suuda koondises näidata samaväärseid esitusi nagu koduklubis FC Barcelonas. Tänavu suvel on argentiinlaste uuel ebajumalal seega jär-

Lõuna-Ameerika valiksarjas näitas Argentina kõige kindlamat minekut, kui lõpuks nopiti kahepunktilise eduga Colombia ees ka esikoht. 16 kohtumisest kaotas Argentina vaid kaks – võõrsil jäädi 0:1 alla Venezuelale ning viimases voorus kaotati nende jaoks juba tähtsusetus mängus 2:3 Uruguayle. Argentina on traditsiooniliselt kuulunud alati favoriitide sekka ning samamoodi on tänavu, kus nende võimalusi hinnatakse koos Brasiilia, Hispaania ja Saksamaa omadega kõige kõrgemalt. Lisaks võivad argentiinlased rahul olla loosiga, mis tõi nende alagrupivastasteks Bosnia ja Hertsegoviina, Iraani ja Nigeeria. Eeldusel, et Argentina võidab F-alagrupi, saab nende vastaseks E-alagrupi teine tiim (E-alagrupis mängivad Šveits, Ecuador, Prantsusmaa ja Honduras). Nii on paljude spetsialistide arvates Argentinal koht kaheksa parema seas sama hästi kui kindel. Ent just veerandfinaal on neile kahel eelmisel MMil saatuslikuks saanud.

Argentiinlased loodavad, et nende meeskonna kapten ja suurim staar Lionel Messi viib nad lõfoto: reuters/scanpix puks kaua oodatud kolmanda MM-tiitlini.

Argentina koondis ja saavutused • Koht FIFA tabelis: 7.

• Kapten: Lionel Messi • Rekordinternatsionaal: Javier Zanetti, 145 mängu • Suurim väravakütt: Gabriel Batistuta, 56 väravat

Avo Keel teeb Pärnu võrkpalliklubi võimsaks VÕRKPALL. Pärnu vastne

peatreener Avo Keel asus otsustavalt meeskonda tugevdama. Ta tõi klubisse mullu Tallinna Selveris mänginud diagonaalründaja Hindrek Pulga, temporündaja Timo Tammemaa ning 18-aastase Leedu talendi Arnas Rumseviciuse. Varsti täieneb meeskond veelgi. Keel oli Pulga – Eesti-Läti võrkpalliliiga eelmise hooaja suurim skooritegija ja finaalturniiri kasulikem mängija – ja Tammemaa otsusega rahul. «Tahtsin neid kahte Selverist kaasa võtta ja on hea meel, et

saarlased olid nõus suvepealinna klubiga liituma.» Pulk sõnas, et kindlat põhjust klubivahetuseks polnud, Pärnu on lihtsalt uus ja huvitav klubi. «Ennekõike sai otsustavaks soov muuta keskkonda ja end uues meeskonnas proovile panna,» lisas Tammemaa. Mõlemat meest vaevasid kevadel põlvetraumad, taastusravile ja eriharjutustele kulub terve suvi, et sügisel palliplatsil taas tegusid teha. 197 sentimeetrit pikk Rumsevicius on Keele sõnul väga huvitav mängija: «Leedu noor-

tekoondises tegutses ta nurgaründajana, sel kevadel täiskasvanute koondises aga diagonaalründajana. Ehk siis ta suudab mängida mõlemal positsioonil. Tegelikult palus Rumseviciuse treener, et ma poisi oma hoole alla võtaks. Leppisime ületulekus juba mullu kokku. Nüüd, kus ma Pärnusse läksin, küsisin, kas Rumseviciuse jaoks on oluline klubi või treener. Ta valis minu ja Pärnu.» Mis saab Keele poegadest, sidemängijatest – nooremast Markkusest ja vanemast Marttist?

• Maailmameister – 1978, 1986

• Peatreener: Alejandro Sabella

«Markkus tuleb Pärnusse, Martti kohta ei saa öelda,» teatas Keel. Niisiis, kas on komplekteerimisel meeskond, kes tooks Pärnusse nii esikoha Schenkeri liigas, Eesti meistritiitli ja ka karika? Keel: «Olen alati seadnud meeskonnale kõrged eesmärgid ja need ka ausalt välja öelnud. Kui tagasilööke ei tule ja suudame mängijate vigastusi vältida, tahan Pärnuga olla tuleval hooajal kolmes finaalis ja vähemalt kaks nendest võita.» Jaan Martinson

• Copa America võitja – 1921, 1925, 1927, 1929, 1937, 1941, 1945, 1946, 1947, 1955, 1957, 1959, 1991, 1993 • Konföderatsioonide karikaturniiri võitja – 1992 • Olümpiavõitja – 2004, 2008

Argentina mängud 2014. aasta MMil F-alagrupis: • 15. juunil Argentina – Bosnia ja Hertsegoviina • 21. juunil Argentina – Iraan • 25. juunil Argentina – Nigeeria

Pehrsson: loodan, et üldine esitus on parem JALGPALL. Eesti jalgpalli-

koondis peab täna järjekordse maavõistlusmängu, kui võõrsil minnakse vastamisi mullu MMi play-off’i jõudnud Islandiga. Eestlaste juhendaja Magnus Pehrssoni sõnul soovitakse täna lihvida eelkõige ründemängu. «Oleme viimastel treeningutel keskendunud rünnakule. Oleme jälginud rünnakute ülesehitamist, vasturünnakuid, väravavõimaluste tekitamist jne,» rääkis Pehrsson. «Loodan, et meeskonna ül-

dine esitus on homme (täna) võrreldes eelmiste kohtumistega parem.» Tä nast a lgkoosseisu Pehrsson ei avaldanud, kuid märkis, et kaptenina jookseb taas väljakule Ragnar Klavan ja ta soovib anda algrivistusele võimalikult palju mänguaega. «Tahan, et alustajad oleksid väljakul pikalt. Homme (täna) ma ei taha teha vahetust vahetuse pärast, vaid siis, kui on vaja,» rääkis Pehrsson. Tänane mäng algab Eesti aja järgi 22.15. Madis Kalvet

18 || TERVIS || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

HELIDE MAAILM. Muusikateraapia annab võimaluse ennast kuulata ja avastada.

Muusikateraapia rav piret lakson reporter

38-aastane Kadri (nimi muudetud) oli jõudnud ummikseisu. Ta on abielus, kahe teismelise ema ja tal on hea töökoht. Mõni aasta tagasi sattus naine kimbatusse. Ta ei teadnud enam, mida elult tahta, ega osanud sellest kuidagi rõõmu tunda. Naisel olid masendushood ja unehäired, ta tundis ükskõiksust, väsimust ja ärevust. Kadril nappis ka enesekindlust, talle tundus, justkui teda ei aktsepteeritaks piisavalt. Ta soovis iseendaga rahu saavutada. Nii jõudis naine muusikateraapiasse. Teda aitas muusikaterapeut Alice Pehk, kes tegeleb ennetava psühhoterapeutilise muusikateraapiaga. Kadri käis terapeudi juures kokku 35 seansil pooleteise aasta jooksul. «Läbi muusika kuulamise käivitatud kujutluslike protsesside leidsin üles mitmed mustrid, mis olid Kadri elu tugevalt mõjutanud,» lausus Eesti muusikateraapia ühingu esimees Pehk. Selgus, et Kadri peres räägiti vähe ega jagatud emotsioone. Vanemad olid tekitanud temas süütunde, et ta ei ole piisavalt hea. Nii tundiski naine end väärtusetuna ning eksponeeris teistele «valemina».

Aitab mõista oma olemust «Saime muusikainstrumentidel musitseerimise ja hääle kasutamise kaudu kontakti ning töötasime mitmete tugevate emotsioonidega, mis nende mustrite avastamisel ja läbitöötamisel esile kerkisid. Viha, kurbuse ja hirmuga,» rääkis Pehk. Samuti aitasid muusikalised tegevused mõista Kadril oma tõelist olemust, aru saada oma soovidest ja pürgimustest ning leppida minevikuga. Teraapia oli Kadrile niiöelda eneseleidmise protsess. Pehki kinnitusel oli ta pärast seansse enesekindlam, enesest teadlikum ning ka lähisuhted pakkusid talle senisest enam rahuldust. Kadril ei olnud enam

vaja oma olemust maski taha peita – ta julges endalt küsida, mida ta tegelikult tahab, ja oma soovide järgi ka käituda. Pehki juurde tulevad täiskasvanud, kellel on kas meeleolulangus või ärevus, kes on ummikseisu jõudnud või seisavad teelahkmel ning soovivad oma elu muuta. Muusikateraapia rakendusvaldkond on aga väga lai. See sobib igas vanuses ja olukorras inimesele ega nõua eelnevaid muusikalisi teadmisi. Näiteks aitab muusikateraapia erivajadustega inimestel omandada uusi sotsiaalseid oskusi ning parandada nende elukvaliteeti. Haigetel aitab see aga lõdvestuda, vähendada pingeid ja valu.

Mõjusam kui kõnetreening Pehki sõnul tehakse teadusuurimusi muusikateraapia efektiivsuse kohta päev-päevalt üha rohkem. Suuri edusamme on tehtud muusikateraapilises neurorehabilitatsioonis. «Muusikaliste tegevuste kaudu on ajukahjustusega inimestel võimalik efektiivselt taastada motoorseid funktsioone ja kõnefunktsioone,» selgitas ta. Viimase puhul on tõestatud muusikateraapia suurem efekt võrreldes tavapärase kõnetreeninguga. Muusikateraapiat kasutatakse aina rohkem autismihäiretega laste puhul. See aitab parandada ja kujundada autistlike laste sotsiaalseid oskusi, arendada nende kognitiivseid funktsioone ja verbaalseid oskusi ning toetada emotsioonidega toimetulekut. Teraapiaseansi kestus sõltub paljuski inimese probleemist. Näiteks sügava puudega lapse seanss võib kesta vaid paarkümmend minutit, samas kui psühhoterapeutilise muusikateraapia seansid kestavad teinekord kuni kaks tundi. Muusika tekitab inimeses palju tundeid ning terapeudi roll on neid suunata ja juhtida. Igaüks saab aga ise muusikat enda jaoks teraapiliselt kasutada. «Tuleb vaid usaldada oma sisetunnet ja valida kuulamiseks niisugune muusika, mis just hetkel nauditav ja õige tundub,» selgitas Pehk. Ta lisas, et nii stressi vähen-

Muusikaterapeut Eve Lukk (vasakul) teeb loomestuudios koos patsiendiga hing

damisel, meeleolu parandamisel, valuga toimetulekul kui ka füsioloogiliste protsesside tasakaalustamisel on väga tähtis muusika sobivus ja meeldivus konkreetsele inimesele. «Muusika toime on individuaalne ja seetõttu ei ole võimalik ka kõikidele ühtviisi toimivaid soovitusi jagada,» tõdes terapeut. Pehk kinnitas, et inimesele mõjuvad hästi kõikvõimalikud muusikalised tegevused, olgu siis osalemine laulukooris, or-

kestris või ansamblis või lihtsalt enese meeleheaks ümisemine. «Muide, muusikat harrastavatel inimestel on tugevam immuunsus ning neil esineb vanaduses ka vähem Alzheimeri tõbe,» märkis ta. Eestis kasutatakse muusikateraapiat rehabilitatsiooniasutustes, hooldekodudes, lastekodudes ja psühhiaatriahaiglates. Sellele on spetsialiseerunud Tallinnas asuv muusikateraapia keskus.

Väike laps tuleks spetsialisti sõnul puukentsefaliidi vastu vaktsineerida marina lohk marina.lohk@postimees.ee

Väikeste laste puhul võib vanematel olla raske otsustada, kas puukentsefaliidi vastu tasub vaktsineerida või mitte, sest sageli ütlevad arstid, et väikesed lapsed ei põe haigust nii raskelt. Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul ei tasuks seda juttu aga kuulata. Ta tõdes, et lapse organismi reaktsiooni ei oska me ette ennustada ja seega on pa-

rem karta kui kahetseda ning vaktsineerimine ikka ära teha. «Ei tea, mis põhjusel, kuid Eestis tõepoolest lapsed põevad puukentsefaliiti natuke kergemalt kui keskealised ja vanemaealised inimesed. See käib laste kohta tervikuna,» ütles Kutsar. Ent kui päris pisikene nakatub, kulgeb temal puukentsefaliit epidemioloogianõuniku sõnul üsna tõsiselt. Ning juba haiguse nimi – entsefaliit ehk ajupõletik – ütleb, et haigus on karm. Nii soovitab Kutsar, et kui

laps liigub suvel ringi ohupiirkondades ning veedab palju aega rohumaal, tuleks ta igal juhul vaktsineerida. Praegu on Kutsari sõnul ühe puugivaktsiiniga küll tarneraskusi. Puukentsefaliidi vastast vaktsiini Encepur Eestis ei ole, kuid Ticovac peaks lastele olema saadaval. Vaktsineerima võib hakata aastavanust last. Immuunsus kujuneb Kutsari sõnul välja pärast teist vaktsiiniannust, kokku tuleb teha kolm vaktsineerimist. Praegu saadaval ole-

va Ticovaci puhul tehakse teine süst üks kuni kolm kuud pärast esimest ning kolmas 5–12 kuud pärast teist. Kõrvaltoimed ei tohiks väikeste laste puhul Kutsari sõnul kuidagi hullemad olla. «Laps võib reageerida süstekoha punetusega, süstekohas võib tekkida valulikkus, turse. Võib tekkida lühiajaline palavik, iiveldus, peavalu. Täiskasvanutel on täheldatud vahetevahel ka lihas- ja liigesevalu. Üldine taluvus sellel vaktsiinil on siiski hea,» rääkis ta.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

TERVIS

vib masendust

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Hääletöö sobib hingamisraskuste leevendamiseks piret lakson piret.lakson@postimees.ee

eraapiline hääletöö on üks muusikateraapia vormidest, kus igasuguseid häälitsusi tehes õpitakse oma häält paremini kasutama, ütleb Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate osakonna muusika- ja hääleteraapia lektor Eve Lukk. Kõrvalt vaadates võib see tunduda kummaline, kuid osalejate kinnitusel on häälel tohutu vägi ning see mõjutab kogu keha.

hingamisharjutusi maailma varamust, toonimist ja erinevaid laulmisviise, siis sobivad need hingamisraskuste leevendamiseks. Hingamisel on oluline roll ka sünnitusabis ja valuravis. Tasub teada, et kui kasutame oma häält mingites situatsioonides valesti ehk liiga kõrgendatud ja valjul toonil ning seda pidevalt, järjekindlalt, siis võib tekkida funktsionaalne häire, näiteks hääle kähedus ja düsfoonia. Kes teie juures peamiselt käivad?

Mida kujutab endast teraapiline hääletöö?

gamisharjutusi.

foto: erakogu

Muusikateraapiat kasutatakse

Tegemist on teraapiameetodiga inimese hääle ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tagamiseks. Teraapilise töö eesmärkideks on ehtsam ja rahuldustpakkuvam hääleline eneseväljendus ning kommunikatsiooni arendamine. See aitab luua enesega sügavamat kontakti, loobuda vanadest arusaamistest, parandada keskendumis- ja kuulamisoskust, tugevdada eneseusku ja -kindlust. Samuti võimaldab see saavutada häälelist heaolu ja tervist, kuid teeb head inimese üldisele heaolule. Terapeutiline turvaline ja mänguline keskkond on selleks suurepärane võimalus. Spetsiifilised eesmärgid sõltuvad aga kliendi vajadustest ja eesmärkidest. Teraapilist hääletööd saab teha väga erinevalt, sõltuvalt terapeudi ettevalmistusest (muusika või teatri suund) ning sellest, missuguse klientuuriga ta töötab. Näiteks lauldakse, tehakse hingamis- ja kehatunnetusharjutusi, häälemassaaži, vokaalset improvisatsiooni. Kes seda vajavad?

• psüühikahäirete ravis (sh meeleoluja ärevushäired, skisofreenia) • kriisiseisundite leevendamiseks • töös vaimsete ja füüsiliste erivajadustega inimestega (sh neurorehabilitatsioon, logopeediline töö, autismispektri häiretega laste ravi)

«Need ei ole väga sageli esinevad tüsistused, välja arvatud süstekoha punetus, sest kui meile süstlanõelaga naha sisse torgatakse, siis meil tekib ka iga teise ravimi manustamisel kohalik reaktsioon.» Mullu registreeriti Eestis 114 puukentsefaliidi juhtu, neist esimesed 16. juunil. Juulist oktoobrini oli igakuine registreeritud juhtude arv veidi üle 20. Tänavu ei ole terviseameti andmetel puukentsefaliiti veel diagnoositud.

• töös emotsionaalselt häiritud ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastega • mitmes meditsiinivaldkonnas (sh intensiivravi, onkoloogia, kirurgia) • töös eakatega (sh dementsed) • stressiga toimetulekuks • enesearendamiseks

End täis imenud puuk.

Teraapilise hääletöö mitmekesised meetodid võimaldavad pakkuda teraapiat nii psühholoogiliste probleemidega (meeleoluja ärevushäired, suhteprobleemid, ülepinged, arengu- ja üleminekukriisid, lein) kui ka erivajadustega inimestele, kellel on raskusi kõne ja vokaalse eneseväljendusega. Kuna meetodid kaasavad väga mitmesuguseid

foto: elmo riig / sakala

Noored ja täiskasvanud, kes soovivad end hääleliselt paremini väljendada, süvendada kehatunnetust ja keskendumisoskusi ning omandada paremaid enesejuhtimisoskusi. On ka inimesi, kes soovivad teadlikult muuta oma hääle parameetreid, ning neidki, kes on oma häält mingil põhjusel kuritarvitanud. Tihti soovivad teraapilist hääletööd täiskasvanud, kes on lapsena laulmisvõimalustest ilma jäänud ning soovivad sellega alustada nüüd. Kui palju inimesi rühmas on?

Teraapilises rühmas on tavaliselt neli kuni kaheksa inimesest. Intensiivkursustel on rühm suurem, kuni 16 inimest. Töötan ka inimestega, kes soovivad oma hääle ja eneseväljenduse probleemidega tegeleda sügavamal tasandil. Kui palju teraapiaseanss maksab?

Poolteist tundi kestev teraapiaseanss maksab keskmiselt 25–35 eurot. Lastele ja noortele on võimalus erikokkulepeteks. Rühmaosalus sõltub kokkuleppeliste kohtumiste arvust, keskmiselt maksab see 10–15 eurot kord. Miks te olete otsustanud pühenduda teraapilisele hääletööle?

Rühmatööd juhtides osalen ma tegevustes, nii et minu eneseregulatsioon, võimekus, sisemise lapse mängulisus ja loovus saavad toitu. Armastan seda tööd üle kõige, sest armastan laulda, laule luua ja häälega mängida.

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || TERVIS || 19

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

20 || VABA AEG || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER

VABA AEG

RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 4.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova jt

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

5.06 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hambrugi Riigiooper)

TANNHÄUSER

R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Lauri Vasar, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Jassi Zahharov jt 6.06 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 6.06 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt 7.06 kl 19

Eri Klas 75 LA TRAVIATA

G. Verdi ooper Dirigent: Eri Klas Osades: Kristel Pärtna, Oliver Kuusik, Rauno Elp, Triin Ella, Juuli Lill, Väino Puura jt

11.06 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

LA TRAVIATA

G. Verdi ooper Dirigent: Risto Joost Osades: Kristel Pärtna, Oliver Kuusik, Rauno Elp, Triin Ella, Juuli Lill, Väino Puura jt 12.06 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt 13.06 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 13.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kadri Kipper, René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret

Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS 10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014 Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

UGALA TEATER Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo. Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

TORNIMÄE RAHVAMAJAS 4.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus. Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

TARTU ÜLIKOOLI VANAS KIRIKUS

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

ÕISU MÕISA PARGIS 11.06 kl 19 Esietendus! 12., 13., 14., 15.06 kl 19

VALGED ÖÖD

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA 4., 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 9., 10., 11.06 kl 18

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS 5.06 kl 18.30

POP, mida sooviksin jagada H. Hütt ja S. Põllu

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 7., 9., 10., 30.06 kl 19 5.06 kl 21 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 4.06 kl 19 Esietendus! 5., 6., 11., 12., 13., 14.06 kl 19 7.06 kl 16

NO50 Lenni

16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

KONTSERT EESTI KONTSERT

13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕISAS 6.06 kl 19 Esietendus! 8., 9., 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19 6., 8., 9., 13.06 Välja müüdud!

Kajakas

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port. Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

KLOOSTRI AIDAS 4.06 kl 20

KALLIS ÕHTU

Tõnis Rätsep ja Henn Rebane pilet 5/10/15/20 7.06 kl 19

rahva-jutud-lood-laulud Piret Päär ja Tuule Kann pilet 5/10/15/20

www.concert.ee

STENBOCKI ÕU 4.06 kl 18

Stenbocki õuemuusika Kontsert Eesti Vabariigi lipupäeva puhul

“Minu laulu pidu”

ANDRE MAAKER (kitarr) MARI KALKUN (laul) Koostöös Riigikantseleiga

JÕHVI MIHKLI KIRIK 5.06 kl 18

Segakoor DOMESTIK

(Venemaa) www.egdm.org/domestik

ESTONIA KONTSERDISAAL 5.06 kl 19

Jevgeni Mravinski nimeliselt XX rahvusvaheliselt muusikafestivalilt

MICHAEL FOYLE (viiul, Suurbritannia) MAKSIM ŠTŠURA (klaver) Beethoven, Lutoslawski, Debussy, Brahms

PALMSE MÕISAPARK 7.06 kl 18

PALMSE MÕISA MUUSIKA “Aastaajad”

TALLINNA KAMMERORKESTER Solist ja kontsertmeister Arvo Leibur Vivaldi, Piazzolla 7.06 kl 22

Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester

KOIT TOOME Dirigent Jüri Ruut-Kangur 8.06 kl 18

OOPERIGALA: ERI KLAS 75

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solistid Johanna Rusanen (sopran), Marion Elvila (metsosopran), Angelika KlasFagerlund (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Andrei Breus (bariton), Koit Soasepp (bass), Matti Salminen (bass, Soome). Dirigendid Eri Klas, Vello Pähn ja Mihhail Gerts 8.06 kl 21

SUVEÕHTU ERI KLASIGA Pärnu Linnaorkester Tallinna Linnateatri meeskvartett, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Diana Klas Dirigent Eri Klas ja Mihhail Gerts

EESTI INTERPREETIDE LIIT

Piletid Piletilevist ja kohapeal (3€ - 8€) www.interpreet.ee

LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI SAAL 27.06 kl 19

MUSTPEADE MAJA 17.07 kl 19 ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver) Kavas: O. Respighi, C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

KURESSAARE LINNUSE SAAL 29.06 kl 19

MUSTPEADE MAJA

10.07 kl 19 RIIVO KALLASMAA (oboe), KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kavas: M.Ravel, G. Jacob, B. Britten

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

ROOTSI-MIHKLI KIRIKUS 10.06 kl 12

Hingemuusika

Aarne Ots (trompet) Ralf Taal (klaver) Kavas: Haydn, Debussy, Chopin jt. Vaba sissepääs

NARGENFESTIVAL www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

ESTONIA KONTSERDISAAL 13.06 kl 19

AVAKONTSERT

Ludwig van Beethoven – Meeresstille und glückliche Fahrt, op. 112 Ralph Vaughan Williams – Flos Campi Gustav Mahler – Sümfoonia nr 4 G-duur Malin Hartelius (sopran, Rootsi) Andres Kaljuste (vioola) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Tõnu Kaljuste

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Teed, mida tahad, kuid samas teiste õigusi austades. Kuna tead, et oled õigel teel, ei vea sind kraavi ka kõige suuremad jamad.

SÕNN Väline klantspilt on üsna petlik, ja tunned, kuidas pinna all kõik podiseb. Mida sügavamale süüvid, seda enam hakkab silma asju, millest sa midagi teada ei tahaks. KAKSIKUD Kellegi röövmõrtsukalik käitumine ajab sul kopsu üle maksa. Ootad, et sinu õigusi austataks. Kui seda ei tehta, lased vajalikud relvad käiku.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || VARIA || 21

è 7 ä

Võid sattuda selliste tüüpide seltskonda, kes teevad kaaskodanikega üsna julmi eksperimente. Sa ei mõista, millega neid ligi tõmbasid. Kes kellele õppetundi annab?

NEITSI Mingis asjas uksed sulguvad, et teises kohe avaneda. Pead olema valvel, et mitte astuda sisse valest uksest. Kui ka astud, saad üsna ruttu aru, kus on sinu tegelik uks. KAALUD Jääd endale truuks. Ka oma totratele käitumismustritele ja kiiksudele. Naudid, et sul on need olemas, sest need teevad sind väga eriliseks.

ê â ô ä à

ERNIE

1 a

Zvi Heilbut – Probleemblad, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lh5!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT FIRMA INNOVARIA-ALKAŠID KONSULTANT. MA AINULT REISIN, TÖÖTAN JA SÖÖN EBATERVISLIKKU TOITU.

MA EI SUUDA OMA ELU ÜLDSE JUHTIDA, KUID KÕIK MAKSAVAD MULLE NÕUANNETE EEST.

MAGASIN VIIMATI OKTOOBRIS.

MULLE LUBATI, ET NÄITAD POWERPOINTI.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Möödanik tundub väga pilvitu, nüüdne aeg aga pilvine. Lohutad ennast mõttega, et kõik on mööduv. Mida vähem pöörad jamadele tähelepanu, seda kiiremini need kaovad.

1. Oli aeg, kus Eestis ei olnud inimesi, kes ei teadnud meest, kelle kodanikunimi oli Juhan Maaker. Eesti esimeses mängufilmis «Mineviku varjud» 1924 (režissöörid Valter Palm ja A. Nugis) iseennast mänginud hiidlane on enda kohta öelnud: «Mool oo seitsme erja kopsud!» Millise hüüdnime all teda tunti ehk millise nime all on ta läinud Eesti kultuurilukku? 2. Maailma suurim avastati 1957. aastal. See on umbes 470 kilomeetrit pikk ja 30–120 kilomeetrit lai. Oma nime sai see austraallase Bruce P. Lamberti järgi. Millest jutt? 3. Alates 1995. aastast ilmuvas kirjastuse Ilmamaa raamatusarjas «Eesti mõttelugu» on ilmunud juba üle 120 raamatu. Kes oli esimene autor, kes andis sarjas avaldamiseks eraldi teksti, teksti, mis polnud seni kusagil ilmunud? 4. Lenini orden oli Nõukogude Liidu kõrgeim autasu. Millisest metallist oli valmistatud ordeni keskel asuv Lenini bareljeef? 5. Millist praegust olümpiaala tunti Indias boona nime all? Vastused: 1. Torupilli-Juss. 2. Lamberti liustik Antarktikas, maailma suurim liustik. 3. Tõnu Luik, teoseks sarja 44. raamat «Filosoofiast kõnelda» (2002). 4. Plaatinast. 5. Sulgpall.

AMBUR Kellel on ikka majanduskriis, kellel keskeakriis. Sul ei tundu olevat kumbagi. Järeldad, et kriiside üle kaeblevate ja neis vaevlevate inimeste elu on väga igav.

6 4

VÄHK Lõpetad mingi asja päeva pealt ära, kuna näed, et see ei vii mitte kuhugi. Sind võidakse kritiseerida ja maatasa teha, kuid see sind rivist välja ei vii. LÕVI

æ â

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

KALJUKITS Oodata on õnnelikke kokkusattumusi. Võimalik, et oled neid oma vaimusilmas juba varem näinud. Nüüd aga tekib tõelises olukorras olles déjà vu tunne. VEEVALAJA Varasematele põrgulikele kogemustele lisandub veel üks. Oled elutuultes karastunud ja see sind ei murra. Loobu kedagi needmast, sest needus tuleb sulle endale tagasi. KALAD Kas oled kurbusest naudingu loonud? Vist küll, sest elad tunde läbi ja lased vabadusse. Pärast seda on kergem ja puhtam tunne – seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

RISTSÕNA Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Meil on hea koer. Ta toob meile igal hommikul ajalehe.» «Tõesti ime!» «On küll. Seda enam, et meil pole ajalehti üldse tellitudki.» ••• Sõber teisele: «Tead, me saime sea osta.» «Teil vedas. Aga kus te teda pidama hakkate?» «Kus siis mujal ikka kui elutoas.» «Aga see hais?» «Noh, küll ta harjub.» ••• Seersant kirjeldab sõduritele lahinguolukorda: «Olete absoluutselt lagedal väljal. Ümberringi pole ainsatki puud ega põõsast, küngast ega auku – mida te teete, kui äkki kihutab nurga tagant välja tank?»

Eelmise ristsõna õige vastus on IIVELDAMA

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

22 || kuulutused || postimees, 4. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ostan maja või majaosa Tartus Jakobi tänaval. Tel 516 8210. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Veoautojuhi ADR- ja ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

On elu lühike, on ainult viiv ... Keset askeldusi tõuseb iil ja luba küsimata askeldaja viib. Teatame kurbusega, et on lahkunud igavikuteele meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Kallis Elsa Kivastik, südamlik kaastunne sulle kalli ema

Mati Kivi

Maria Muhhortova

13. III 1958 – 1. VI 2014

kaotuse puhul. Abikaasa ja lapsed peredega

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 6. skp kell 13 Põltsamaa kirikust Põltsamaa kalmistule.

Hooldusniidukite müük ja rent. Valmistatud USAs. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666. Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Maha meist jäävad mööduvad päevad, jäljed liival eikuhugi viivad ...

Ennustamine kaartidega. Tel 550 0093. Veokijuhi täienduskoolitus 14., 15. ja 21., 22. juunil Tartus, Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Heinrich-Johan Põldma

Eduard-Friedrich Unt

110. sünniaastapäeval mälestavad järeltulevad põlved.

100. sünniaastapäeval mälestavad lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed.

4. VI 1914 – 2. XII 2012

4. VI 1904 – 26. II 1985

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994. Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Me südameis sa elad, oled mõtetes me keskel ...

Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole ...

Jaanus Veeber

Märgid ja vanavara, ost parema hinnaga tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Langebrauni portselani ost kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Tanel Õunapuu

Mälestan kallist poega 45. sünniaastapäeval. Ema

Sügav kaastunne vanematele ja lähedastele. Kallist sõpra mälestavad klassikaaslased ja klassijuhataja Mart Reiniku gümnaasiumist.

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning vahupesu. Lisainfo tel 5666 0428, www.vanastuueks.ee Valmistame teile prillid Mustamäe soodsamate hindadega. Vahetame prilliklaase ja purunenud prilliraame. Kõik prilliklaaside tüübid. Okulaar Optika prillipood Mustamäe polikliinikus Ehitajate tee 27, kabinet 107 tööpäevadel kl 10–16, tel 659 8110.

Ostan Punatähe ordeni (maksan 50 €). Tel 5808 5338.

4. VI 1969 – 31. XII 2012

Laekvere Vallavolikogu 27.05.2014 otsuse nr 34 resolutiivosa: 1. Seada vee- ja kanalisatsioonitorustike talumiskohustuse kehtestamiseks sundvaldus Muuga külas asuvale kinnistule Alekvere tee 2 (reg-osa nr 880031, kat-tunnus 38101:002:1621), mille omanik on Maria Luise Frese. 2. Sundvaldus seatakse Laekvere Vallavalitsuse (reg 75010803, Salutaguse tee 2, 46501 Laekvere alevik, Lääne-Virumaa) kasuks Viimsi Keevitus ASi koostatud projektile (0013-5) «Laekvere valla külade veeprojekt». 3. Otsuse peale võib esitada vaide Laekvere Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teada saamise päevast või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosoleku kokkukutsumise teade. MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 19. juunil 2014 kell 11 Eesti Näitlejate Liidu saalis aadressil Uus 5, Tallinn. Päevakord: 1. 2013. a majandusaasta aruande kinnitamine; 2. Muud küsimused; 3. Sõnavõtud. Lisainfo: Eesti Esitajate Liit, Tulika 19, 10613 Tallinn, tel 650 5171, e-post eel@eel.ee

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis pojake

Tanel Õunapuu viies kaasa kõik kaunid unistused ja lootused. Leinavad vanemad Virve ja Toomas. Ärasaatmine 7. skp. kell 13 Raadi kalmistu leinamajas.

Udo Michelson 19. IX 1947 – 31. V 2014

Ärasaatmine 6. skp. kell 12 Pärnamäe kabelis Pärnamäe tee 36. Palume pärgi mitte tuua. Lesk Lii, pojad Enar ja Erki

Südamlik kaastunne Rein Pentile kalli isa

Gennadi Božlovi surma puhul. Töökaaslased osaühingust Elva Kommunaal Grupp On lahkunud

Elvi Kippasto

20. XI 1917 – 2. VI 2014

Jaan Isotamme 19. X 1939 – 2. VI 2014

27. III 1992 – 31. V 2014

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Mälestame oma liiget

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Ärasaatmine 5. skp. kell 14 Tartu krematooriumis. Eesti Kirjanike Liit

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Ines Nõmmeots 19. VII 1931 – 26. V 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 6. skp. kell 13 Pärnamäe krematooriumi väikeses saalis.

Avaldame sügavat kaastunnet omastele kauaaegse koostööpartneri

Mati Kivi surma puhul. Baltic Agro Südamlik kaastunne Kadile perega kalli isa, vanaisa ja äia

Mati Kivi

Sa andsid, mis sul oli anda, tööd tehes kulus eluniit.

Anne-Liis Kotkas (sünd. Pohlak) 26. II 1939 – 31. V 2014

Teatame kurbusega armsa ema lahkumisest. Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine Pärnamäe krematooriumis 5. skp. kell 15.30. Lilli palume mitte tuua.

Ja äkki saab otsa kõik. Ka see, et olime. (J. Viiding)

Urmas Pirn

Ene Nõu

26. XII 1974 – 29. V 2014

Mälestame kauaaegset sõbrannat. Armilda, Valli, Ene, Elvi, Alla

Leinavad ema ja vennad peredega. Ärasaatmine 7. skp. kell 15 Tallinna krematooriumis.

Johannes Muromets

9. I 1928 – 2. VI 2014

17. II 1938 – 28. V 2014

Astrid Saar

Avaldame kaastunnet Avole perega. AS MV Transport

Kallist kaasteelist Siberi-päevilt mälestavad Erich perega, Ott, Mare ja Eve. Avaldame kaastunnet Riinale perega.

Leili Männik

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Meie südamlik kaastunne Toomasele, Imbile, lastele Taavile ja Tanelile ämma, ema ja vanaema kaotuse puhul. Abacuse OÜ kollektiiv

Astrid Saar

Ärasaatmine 6. skp. kell 15.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis. Leinajad

kaotuse puhul. Kolleegid Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnast

Elu on laul – on lihtne ta viis, heliseb korra ja vaibubki siis ... Mälestame

Kõigest jääb järele miski, mis ei sure.

Mati Kivi

Südamlik kaastunne Jutale perega. Endised töökaaslased Tiiu, Laidi, Reet, Asse, Galina

kaotuse puhul. Töökaaslased Tartu Maarjamõisa lasteaiast

Mälestame Jõgevamaa veterinaararsti

Ella-Marie Kriisa

Mainu Pärtelpoeg

Avaldame kaastunnet Toomas Õunapuule perega kalli poja

Südamlik kaastunne Jürile ja Milvile ema ning ämma lahkumise puhul igavikuteele. Puhja kihelkonna Teilma küla rahvas

Siiras kaastunne Maivile ja perele kalli ema, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Anne, Milli ja Marika peredega

kaotuse puhul. Töökaaslased A. Le Coqi villimisliinidelt

Avaldame kaastunnet omastele. Veskimeister OÜ

Mati Kivi Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Jõgevamaa Veterinaarkeskus

Ella-Marie Kriisa 1923–2014

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

Südamlik kaastunne Liina Pukile armsa ema

Valentina Nurmise

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid

9. I 1928 – 2. VI 2014

Leinavad omaksed.

Südamlik kaastunne Arvile, Sirjele, Evelyle ja Ilmarile ema, ämma ja vanaema

Maiga Saliste kaotuse puhul. Virve ja Olev lastega

Tanel Õunapuu

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MEEDIA@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 4. JUUNI 2014 || MEEDIA || 23

TELESUVI. TV 3s omasaated värskest õhust ning sarjad USAst ja Ukrainast.

R2 hommikuprogrammil suvel uued saatejuhid

Kolme seriaalirohke suvi

Raadio 2 hommikuprogramm läks üle suvisele meeleolule ning juunis võtab hommikuti ohjad enda kätte Maris Uusna, kes töötab talvel hommikuprogrammi toimetajana. Enda sõnul pole tal plaanis tavapäraste saatejuhtidega võistelda, vaid ta püüab kuulajaid lihtsalt endiselt R2 sagedusel hoida. «Muusika jääb heaks, saate sisu muutub suvisemaks. Mul on plaanis üht toredat telefonimängu mängida, räägin, millest kuulen, jagan meeneid, ootan külalisi, tõstan sahtlist välja laule, mis on paksu tolmukihi all, ning jagan tuntud inimeste abiga päevasoovitusi,» valgustas Uusna plaane. Juulis juhib hommikuprogrammi aga Simo Toode. Elu24

kaarel arb reporter

uunis algas TV 3 suvine programm, mis traditsiooniliselt toob eetrisse värskeid hooajasaateid ning hulgaliselt hankeseriaale. «Seitsmeste uudiste» välistuudio paikneb sarnaselt eelmise suvega tänavugi otse kauni looduse keskel Pirita jõe maalilises suvesadamas. Siiski ei kiirustata Piritale kohe juuni alguses, sest avanädala saateid vahendavad ankrud otse metsast ja seda tänu RMK abiga leitud kaunitele Eestimaa paikadele, mida suvel koos sõprade ja perega avastada. «Seitsmeste uudiste» juba alanud metsanädalal jõuab saade kodudesse mitmest põnevast kohast, näiteks Järvi Pärnjärve telkimisalalt, Nõmmeveskilt, Oandu looduskeskusest, Leetse telkimisalalt, Viru rabast ja Kaberneemest. Argiõhtutel esmaspäevast neljapäevani on TV 3 eetris aga värske hooajasaade «Suvesangarid», mis püüab tõestada, et igast Eestimaa nurgast leiab midagi põnevat vaadata või ise järele proovida. Saatejuhid Indrek Vaheoja ja Kristjan Rabi proovivad eri ameteid, võtavad ette julgeid eksperimente, panevad proovile vanarahvatarkuse ja külastavad värvikaid tegelasi. Lisaks seiklustele maal ja merel kutsutakse mängu inimesed nii külatänavalt kui ka bussipeatusest. Suvesangari staatuse võib nimelt pälvida igaüks, kes võistlusmängudes kaasa lööb. Saatejuhid jagavad ühtlasi

«Ameeriklased» pakub esmaspäevaõhtutel võimalust naasta külma sõja aega foto: tv3 USAs ning elada kaasa spioonide sisemisele ja välisele heitlusele.

praktilisi nippe toimetulekuks, näiteks seda, kuidas kontoris kohvimasinaga mune keeta, piimapakist grill valmistada või paljaste kätega konservi avada. Nädala esimese poole hilisõhtuid täidavad suvel kriminaalseid ja müstilisi teemasid põimivad USA sarjad. Esmaspäevaõhtutel on eetris külma sõja ja Ronald Reagani valitsemisaega kiikav spioonidraama «Ameeriklased» («The Americans»), teisipäevaõhtutel tekitab põnevusvärinaid Stephen Kingi raamatul põhinev ulme-

Nädala esimese poole hilisõhtuid täidavad kriminaalseid ja müstilisi teemasid põimivad USA sarjad.

sari «Kupli all» («Under the Dome»). Reedeõhtutel tuuakse vaatajateni tõsielulised šokisarjad «Minimissid» ja «Hullumeelsed perekonnad». Esmaspäevane «Ameeriklased» on haarav sari Ameerika abielupaarist, kes elab pealtnäha täiesti tavalist ja eeskujulikku pereelu, kuid varjab suurt ja üliohtlikku saladust. Nende lastel, naabritel, sõpradel ja kolleegidel pole aimugi, et ontlik paar spioneerib Nõukogude Liidu heaks. Vaataja ees rullub lahti lugu, mis paneb kaasa elama ja mõtisklema selle üle, mis on elus oluline ning kas veendumused ja uskumused on seda väärt, et nende nimel riskida ja võidelda. Sarja peaosalisi kehastavad Matthew Rhys

(Phillip Jennings) ja Keri Russell (Elizabeth Jennings). Keri Russell on paljudele vaatajatele tuttav sarjast «Felicity». «Kupli all» on sari väikelinnast, mille saatust hakkab mõjutama nähtamatu salapärane jõud. Lugu saab alguse hetkest, mil linnale langeb läbipaistev, kuid purunematu kuppel – kõigi jaoks, kes jäävad kupli alla, algab uus ja ettearvamatu elu. Kuplialused on muust maailmast ootamatult ära lõigatud ja lõksus. Olukorrast näib võimatu pääseda, kuid siiski püütakse selgusele jõuda, mis on šokeeriva olukorra põhjus ja juhtunu eesmärk. Uurimine toob ilmsiks saladusi ja paljastusi, millest kellelgi varem aimu polnud. Tõsielusari «Minimissid» on pälvinud vastukaja terves maailmas: kas laste iludusvõistluste korraldamine on eetiline. «Minimissid» näitab, millist elu elavad väikesed iluduskuningannad, kes näevad võistluslavale astudes välja kui elavad nukud. Pisitüdrukute perekonnad annavad endast kõik, et meeletult kulukas missikarussellis osaleda ning preemiaid võita. Ilu, sära, võidujoovastuse ja vanemate uhkete pilkude varjuküljeks on aga meeletud pinged, peredraamad ja kaotusvalust nutvad lapsed. Uue Ukraina tõsielusarja «Hullumeelsed perekonnad» kangelased on aga pered, kus lapsed või vanemad ei käitu õigesti, ning neile tõttavad appi asjatundjad. Iga osa alguses näitab spetsialist perele arvutiprognoosi sellest, kuidas näeb nende laps välja 40 aasta pärast, juhul kui jätkatakse vanas vaimus. Tulevikustsenaariumile näkku vaatamisele järgneval neljal nädalal nõustavad vanemaid psühholoogid, toitumisspetsialistid, treenerid jt, et anda neile normaalse käitumise juhised.

Vikerraadio «Luulelahingu» võitis Aapo Ilves Mai viimasel õhtul toimus Kirjanike Majas kirjandusfestivali HeadRead raames Vikerraadio «Luulelahingu» finaalsaade, kus kuulajate hääletuse tahtel esitasid oma tekste Kristel Mägedi ja Aapo Ilves. Saatesarja kriitikute esindusgrupp koosseisus Ilona Martson, Janek Mäggi ja Tarmo Teder valisid võitjaks Aapo Ilvese (pildil). Lõpulahingus esitasid Kristel Mägedi ja Aapo Ilves ühe luuletuse ning kaks teksti, millele improviseeris muusikalise tausta Siim Aimla bänd. «Kuna luulet ei tehta kontrabassil, kitarril ega saksofonil, siis lähtusime luule hindamisel eelkõige sõnast ning seejärel muudest asjadest,» ütles žüriiliige Tarmo Teder. «Nii Kristel kui ka Aapo olid veenvad ja esinesid hästi!» «Meil oli valida Räpina lauliku ja Viljandi ööbiku vahel – julm matemaatika valis võitjaks Aapo Ilvese,» lisas Ilona Martson. «Luulelahingu» võitjale on auhinnaks võimalus salvestada oma luulekava, mis jõuab eetrisse Vikerraadio saates «Luuleruum». Aapo Ilves lubas salvestusele kaasata Kristel Mägedi ja Siim Aimla bändi. PM

Kanal 2 otsib osalejaid «Eesti tippmodelli» Kanal 2 telekonkurss «Eesti tippmodell» on peatselt tagasi, uue hooaja casting juba käib ning algava hooaja võitja lubab saate sponsor palgata terveks aastaks. Kanal 2 ootab neide ja noormehi vanuses 15–28 osalema suurejooneliste auhindade ja ihaldusväärse karjäärivõimaluse nimel. Osalemisankeedi ja -tingimused leiab Kanal 2 kodulehelt rubriigist «Eesti tippmodell». Elu24

24 || TÄNA || POSTIMEES, 4. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES

TUTVUSTAB OMA KÖÖGIPOOLT.

NIMEPÄEV: TOIVO, TÕIVO, TÕIVU, TÕIVOT, TÕIVOTU Ain Kaalep 88, kirjanik ja tõlkija Tõnis Laanemaa 77, graafik Jüri Hain 73, kunstiteadlane Toomas Kapten 57, koori- ja orkestridirigent Lembit Andres Tork 55, arhitekt Karl Martin Sinijärv 43, kirjanik Liisi Koikson (pildil) 31, laulja

Tallinna Ülikooli tudengid avavad koostöös laulu- ja tantsupeo korraldajatega juuni keskel Tule TV, mille vahendusel saab jälgida laulupeotule liikumist. Laulupeotuli liigub jalgratastel läbi Eesti kultuurilooliselt tähtsate paikade, millest suurem osa jääb idapoolsematesse maakondadesse. Idee autorid on Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi koos naiskooriga Emajõe Laulikud, kes võitsid Laulu- ja Tantsupeo SA korraldatud tule liikumise ideekonkursi. Laulupeotuli läbib enne Tallinna lauluväljakule jõudmist Eestis ligi tuhande kilomeetri pikkuse teekonna. 15. juunist 4. juulini kestva teekonna ajal viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. laulupidu.postimees.ee

KÄRDLA +19 HAAPSALU +23

helve meitern rn ilmateenistuse sünoptik optik

NARVA +29

RAKVERE +26

PAIDE +26

Soojast õhumassist meie kohal oleme seni aimu saanud vaid soojade ööde kaudu. Öine TARTU miinimumtemperatuur on PÄRNU VILJANDI +27 +25 jäänud pidama 12–16 kraadi +27 KURESSAARE peale. Edaspidi on lootus, et +22 pilvi on hõredamalt ning päevasel ajal pääseb päike õhku soojendama, mis lubab suvesooVÕRU jal kohale tulla. Samas on õhku VALGA +28 +28 kogunenud palju niiskust ja seal, kus päikesepaistet kauem, kütab päike üles äikesepilvi. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vahelduva pilvisusega Neljapäev, 5.06 Reede, 6.06 Laupäev, 6.06 ilm. Kohati sajab hoovihma, on äiTallinn +15/+21 +12/+19 +13/+20 keseoht. Puhub kagutuul 3–9 Tartu +15/+24 +14/+25 +15/+25 m/s. Sooja on Lääne-Eestis 19– Narva +15/+27 +15/+24 +14/+26 25 kraadi, Ida-Eestis kuni 29 kraadi. Pärnu +15/+22 +11/+25 +16/+19 Kuressaare +15/+20 +13/+22 +16/+19

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Laulupeotuli saab oma telekanali

TALLINN +24

Pärnu Kuninga kooli õuel peeti eile juba 12. korda noorte käsitööpäeva. Ürituse eestvedaja, käsitööõpetaja Elje Lõhmus rääkis, et osalejad on peamiselt Kuninga kooli õpilased ja õpetajad, kuid lapsi ja nende juhendajaid tuleb käsitööpäevale teistestki koolidest. Töötube oli vähemasti 14 ja proovida sai nii ehete punumist kui ka helkurite meisterdamist. parnupostimees.ee

EUROOPA

Soe ja niiske

Lapsed tegid näputööd

HOMME POSTIMEHES:

RUBRIIGIS «AED & KODU» SELETATAKSE, MIKS TOIT KÜLMKAPIS HALVAKS LÄHEB.

9 3–

foto: urmas luik / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

Kood avab otseülekande toimetuse argipäevast.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.12 4.14 4.24

loojub 22.28 22.10 22.32

20 aastat kogemust

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +27,5 kraadi (1949) –2,0 kraadi (1866) Tartus +28,7 kraadi (1938) +0,2 kraadi (1867)

KUUFAASID 28. mai 21.40 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39

+17 +21 +23 +23 +20 +21 +22 +16 +22 +24 +14 +19 +21 +17 +21 +21 +13 +27 +23 +21 +28 +17 +18 +27 +21 +10 +26 +26 +17 +17 +21 +22 +23 +22 +36 +16 +31 +44 +13 +28 +26 +32 +27 +33 +23 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 4. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 13/24 (Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Luunja ratsaspordibaas 55 Terevisioon* 11 55 Ringvaade* 12 35 Pidu on, pidu jääb... Kukerpillid 55 Puudutuse aeg: Sille Sikmann* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 ENSV: “Pravda” ja õigus* 30 Maahommik* 15 15 Taevasina, 13/24* 16 05 Holby City haigla: Sõpru võib valida 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Sebastien 18 00 Õnne 13 30 AK 44 Luuletus: Kalev Kesküla. Kõne lipupäeval 45 Reisile minuga: Korfu linn 19 15 ENSV: Pihtaspõhjas! 45 Kodused mehed, 17 20 25 Sinine ja must ja valge 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 37 päeva, 2/3: Üks nädal juulis (37 Days, Inglise 2014) 23 10 Julian Assange, seks ja valed (USA 2012) 55 Kodused mehed, 17* 00 44 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Entel-tenteli lõppkontsert* 30 Püramiidi tipus: Biokeemik Tiit Land 10 00 AegRuum Kood, 1/3: Arvud* 11 00 Klassika koos Klasiga, 1/12: W. A. Mozart 45 Klassikatähed 2013: Virtuoosne tulevärk 13 07 ERR uudised 17 00 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 30 Töötuba 18 00 SimsalaGrimm 25 Väikese Muti seiklused 35 Beni ja Holly väike kuningriik 45 Eddie ja karupätsu 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Sõprade linn 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 15 Kroonprintsess ja kuningriik, 1/2: Pärijanna (Rootsi 2010). Kaheosaline film 21 10 Mis juhtuks, kui...?, 20/20 (Belgia 2011) 35 Poiss jalgrattaga (Belgia-ItaaliaPrantsuse 2011). Draama 23 00 Ruhnu karu Vene vetes, 1/2* 30 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 00 05 Õhtutund: Ansambliga Radar 55 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 151/163* 07 40 Imeline võlukunst 08 05 Suvereporter* 09 10 Süütu süüdlane, 150/153* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5771 35 Rosamunde Pilcher – Kaksikute tähtkujus (Saksa 1995) 13 30 Krimi* 14 00 Lindprii: Valged lippaiad 55 Punased roosid, 770/800 16 00 Küladetektiivid, 7: Tappev pärand 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 152/163 18 00 Süütu süüdlane, 151/153 20 00 Suvereporter 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 30 Pilvede all 22 30 C-Komando 23 00 Elav märklaud: Lindpriid 00 00 Memphise detektiiv: Suurmehed 55 Seadusesilm: Riverbrook 01 45 Vampiiripäevikud: 1912 02 25 Mentalist: Pläralõuast veri 03 10 Krimi* 35 Suvereporter* 04 05 Rooli võim* 30 Medaljon (USAHongkongi 2003)*. Märulikomöödia

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 7* 08 55 Kirgede torm 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor* 12 10 Ootamatult isaks 2, 13: Tarokikaardid* 35 Ootamatult isaks 2, 14: Jimmy libapruut 13 05 Suvesangarid, 1* 35 Kupli all 1, 1* 14 30 Seitsmes taevas 9 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 8 16 50 Midsomeri mõrvad 1, 3: Õõnsa mehe surm 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Anna otsib meest 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 13 22 00 Suvesangarid, 2 30 Suletud uste taga 3, 6: Noor ema sipleb võlgades 23 30 Top Gear USA 2, 1 00 25 Vabaduse hind 2, 9: Veidrike paraad 01 20 Kondid 6, 21 02 05 Louie 3, 2: Naljade rääkimine / Ettevalmistus 30 Suvesangarid, 2* 55 Võta või jäta 04 05 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 2* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 86 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 197* 45 Küladetektiivid, 193: Õnnetusjuhtum metsas 10 45 Südametukse, 76 11 45 Top Shop 12 00 Miss Pettigrew pöörane elumuutus (USA-Inglise 2008). Romantiline komöödia 13 55 Staariminutid: Hugh Grant 14 00 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Surmav pööre* 16 00 Ameerika tippmodell 15, 3/13 17 00 Superlapsehoidja: Westonite pere 18 00 Doktor Oz: Geneetiliselt muundatud toidud 19 00 Kodus ja võõrsil, 5772 19 30 Emmerdale, 198 20 00 Kuula mu laulu, 3 21 00 Naised (USA 2008). Draama 23 15 Käpardist kokaks, 8/8 00 10 Suvereporter 40 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu 01 10 Ameerika tippmodell 15, 3/13* 55 Klikitähed: Inetud viisid 02 20 Kokakool 04 00 Südametukse, 76* 45 Suvereporter* 05 05 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu*

06 30 Peitusemeistrid* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 98* 09 20 Conan, 247* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 1/86* 14 25 Knight Rider, 6* 15 20 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 99: Viimase kuulini 17 10 Supermani uued seiklused, 2/86 18 05 Knight Rider, 7/90: Ei tilkagi vett 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed: Alasti ja surnud*; Kelly teeb proovi* 21 00 Kaks ja pool meest* 30 Jackie Chani esimene löök (VeneUSA-HongkongiAustraalia 1996). Tempokas märulikomöödia 23 10 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu* 40 Conan, 248/483: Norm Macdonald, Mackenzie Davis, Veruca Salt 00 30 Kaks ja pool meest: Nahkvarustus on külalistetoas 55 Tuvikesed: Põrgulik Dodge; Bundyde 200 01 45 Südamelt ära, 7 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Henry kuritegu (USA 2010)*. Komöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 7: Peatus, 1 17 00 A-Rühm 4, 13: Õnneratas 18 00 Perepea 5, 10: Ma võtan sinu, Quagmire* 30 Simpsonid 1, 8* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 3, 17-18: Kits; Lohutusvennas 20 00 Perepea 5, 11 30 Simpsonid 1, 9: Kodurahu 21 00 Ulakad vanurid 2, 5 30 Kallis oled, vana (USA 2009). Komöödia 23 30 Euroopa pokkeriturnee 00 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 3,17: Kits* 01 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 3, 18: Lohutusvennas* 30 Malaisia, 2* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 52/142* 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda* 10 15 Täna. Uudised* 30 Vaba mõtte klubi* 11 30 Linnaruumi arhiivist. Aegna 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Suvemiks* 13 15 Kaup: Ela visalt, müü visalt (USA 2009)*. Mängufilm 14 45 Vaba mõtte klubi* 15 45 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 4/304* 17 00 Armuleek, 5/304* 45 Armuleek, 6/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 LV pressikonverents* 30 Täna. Uudised 45 Kultuurimeeter 22 15 Varjud, 5/6 23 15 Pillimeeste klubi* 00 15 Täna. Uudised* 30 Suvemiks* 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Ime, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Mirko Ojakivi 14 05 Reporteritund. Jüri Nikolajev 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Heliträkk. Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Ime* 23 03 Luuleruum 00 05 Loos on asju* 01 00 Huvitaja* 02 30 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Tsemendivabrik, 3. 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. John Dowlandi laulud. Esinevad Ian Bostridge (tenor) ja Elizabeth Kenny (lauto). 11 05 Album. Neeme Järvi. Massenet. Šveitsi Romaani orkestri peadirigent Neeme Järvi juhatab värskel albumil Jules Massenet´ orkestriteoseid. Soleerib Truls Mork (tšello). Albumit (Chandos 2014) tutvustab Anne Prommik. 12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. John Storgards. Esineb Helsingi Filharmooniaorkester John Storgardsi juhatusel. Peter Maxwell Davies – Sümfoonia nr 9, Sergei Prokofjev – Sinfonia Concertante e–moll, Franz Schubert – Sümfoonia nr 10. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Tarmo Tabas 00 05 Nokturn