Postimees 04 08 2014 by Postimees

UUS REKORD RASMUS MÄGI PÜSTITAS 400 MEETRI TÕKKEJOOKSUS EESTI REKORDI.

VISAD TRAHVINÕUDJAD Kaks aastat tagasi Europarklas enese teadmata trahvi saanud naist tabas ebameeldiv üllatus – inkassofirmalt laekus hagihoiatus.

KASU

Mitmel Tallinna börsi aktsial on korralik tõusupotentsiaal. LK 17

EESTI LK 4–5

SPORT LK 14–15

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee rallisõitja

KARL KRUUDA: Soomes MM-ralli võitmine on iga sõitja unistus.

SPORT LK 16

ARVAMUS arvamus.postimees.ee

ESMASPÄEV, 4. AUGUST 2014 • NR 179 (7170) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 885 • LUGEJAID 201 000

Suvi, Pärnu ja tantsutüdrukud E-MAAILM

Tasuta raamatud Eks raamatute ümberkirjutamisega tegelenud kloostrid tundsid samuti, et nende äri on ohus, kui Gutenberg oma jumalavallatu trükipressiga välja tuli, kirjutab Hend rik Al la arengujoontest e-raamatuäris. LK 2

Riik otsib kolmele firmale tippjuhti Sügisel selgub, kas olulisimate riigifirmade juhtidena jätkavad Eesti Energias Sandor Liive, Tallinna Sadamas Ain Kaljurand ja Eleringis Taavi Veskimägi.

AJUPESU

Sanktsioonid Realistlikumate vaatlejate hinnangul pole viimaste sanktsioonide vahetu mõju Vene majandusele lühiajaliselt suur, ent kõigi asjaolude pikaajaline koosmõju võib olla vägagi tõsine, kirjutab Jüri Vendik. Ka on Vene ühiskonnas on esile kerkinud hurraapatriotismi laine. LK 11

Need mehed saavad Eesti mõistes hiigelpalka ning vastutavad Eesti igapäevase majanduse ja olme toimimise jaoks määrava tähtsusega ettevõtete eest. Kõigi kolme praeguse ärijuhi võimalused oma ametikohal jätkata näivad päris head, ettevõtted on hästi juhitud ning ka majandusnäitajad paistavad eeskujulikud.

Balti riikide parimad tantsutüdrukud ja saltopoisid näitasid eile Pärnu rannas oma oskusi. Korraldajad teatasid, et tegemist oli erakordse võimalusega näha, kuidas tantsutüdrukuid ja saltopoisse treenitakse ja milleks nad võimelised on. «Eestis seostatakse tantsutüdrukuid tihti leebete tantsuliigutuste ja ilusate tüdrukutega, aga tege-

likult on tegemist väga head füüsilist vormi nõudva spordialaga – akrobaatilised trikid, tasakaalutõsted ja inimeste lennutamine kõrgustesse,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli tantsutüdrukute ja saltopoiste treener Laura Karindi. Ürituse korraldas Baltic Cheerleading Organization, mis tegeleb ala tutvustamise Baltimaades. PM foto: ants liigus

Kui Eleringi juhi kohale on juba registreerunud üheksa kandidaati, siis Eesti Energiasse saab avaldusi viia 11. augustini ja Tallinna Sadamasse 22. augustini. MAJANDUS LK 7

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

hendrik alla

1 8 5 7

Elu maapealses põrgus

Ma tahan, et asjad oleksid odavad ja hõlpsasti kättesaadavad. Olen muutunud nii mugavaks, et näiteks mõne Fellini filmi nautimiseks ei viitsi ma enam kesklinna kinno sõita (kui seda seal üldse näidatakse), vaid võtan selle oma tugitoolis ette mõne interneti sisuteenuse kaudu. Just siis, kui tuju tuleb. iTunes ja Spotify tegid keskmisele tarbijale ülimugavaks muusika ostmise ja üürimise. Netflix ja selle illegaalne õde Popcorn Time toovad kasutaja telerisse enamiku peavoolukinost. Alates Napsterist on suured sisutootjad internetti sõimanud ja kartnud, aga siiski lõpuks sunnitud arenema. Mulle see meeldib. Tundub, et lõpuks hakkavad samad mehhanismid tööle ka e-raamatuäris. Ameerikas on puhkenud suur lahing hüperkaubamaja Amazon ja viie superkirjastuse vahel. Amazon surub raamatu hinna 10 dollarini, tõestades, et selle hinna eest ostetakse raamatut 1,74 korda rohkem kui 15-dollarilise hinnaga, nagu meeldiks müüa kirjastustele. Amazoni väitel suureneks müügitulu 16 protsenti ja lugejaskond tervelt 74 protsenti. Kirjastustele see mõte ei meeldi: kui tarbijad võtavad Amazoni turunduse mõjul endale pähe, et üle kümne dollari pole mõtet raamatu eest maksta, siis annaks see kõva hoobi nende rahavoogudele. Veel rohkem ajab kirjastajate harja punaseks Amazoni hiljuti esitletud teenus, mis annab vaid kümne dollari eest kuus kasutajale ligipääsu määramatule raamatuvarale.

ündimine Gaza sektorisse on 21. sajandi maailmas miinusmärgiga loteriivõit. Gaza kohta käibib juba aastaid meedias iseloomustus «maailma suurim vabaõhuvangla», ning ilmselt pole see tõest kuigi kaugel. Piirkonnas elav lihtkodanik, kellele ei meeldi näiteks sealsed kehvad majandusolud, radikaalse Hamasi võimutsemine või mis iganes, ei saa naljalt mujal õnne proovida. Välja – kasvõi Läänekalda linnadesse, Egiptusesse või siis Iisraeli – pääsevad vähesed, rääkimata reisimisest teistesse riikidesse. Ülerahvastatud piirkonna võrdlemine vanglaga muutub veelgi selgemaks, kui vaadata Egiptusesse kaevatud maa-aluste tunnelite rolli Gaza majanduses. Alati pole see nii olnud: alles 1998. aastal avati Gazas rahvusvaheline lennujaam, mida rahastasid teiste seas mitu euroliidu maad. 2001. aastal pommitati see aga puruks, hiljem lende toimunud pole.

See kõik on juba piisavalt ebameeldiv, kuid praegu on Gazas elaval lihtkodanikust tsiviilelanikul ka «soodne» võimalus lihtsalt hukka saada. Iisraeli operatsiooni «Protective Edge» käigus, mis varsti on kestnud juba kuu aega, oli ÜRO andmetel 29. juuli seisuga kurb statistika järgmine: Iisraeli poolel 56 hukkunut – neist 53 sõdurit ja 3 tsiviilelanikku, palestiinlastest hukkunuid 1118, neist 180 relvarühmituste esindajat ja vähemalt 827 tsiviilelanikku, sh 131 naist ja 243 last. Ning eile teatati Gazas taas kümnetest hukkunutest. Sõja eest kuhugi põgeneda Gaza tsiviilelanikel õigupoolest ei ole. Piirkond on väike ja selle sees mujale, isegi ÜRO peetavate koolide territooriumile varjumine julgeolekut ei taga. Kahtlemata on Iisraelil õigus end kaitsta. Gazast lähtuvad raketiründed ja tunneleid pidi Iisraeli pinnale imbuvad terroristid on julgeolekuoht, millele tuleb vastu seista. Tõsi on ka see, et Gazat juhtiv Hamas ise tsiviilelanike kaitset kuigivõrd kalliks ei pea. Iisraeli suursaadik Dan Ashbel kirjutas Postimehes, et Hamasile on automaadid rohkem väärt kui nende oma inimeste elud.

Kuid tsiviilohvrite üha kasvaval hulgal Gaza sektoris puudub õigustus siin ja praegu. Võimatu on mitte nõustuda Briti välisministri Philip Hammondi eile Sunday Telegraphis öelduga, et tsiviilelanike olukord Gazas on vastuvõetamatu ja seal tuleb kehtestada tingimusteta humanitaarne relvarahu. «Me peame tapmisele lõpu tegema,» sõnas Hammond.

JUHTMÕTE Võimatu on mitte nõustuda Briti välisministri Philip Hammondi öelduga, et tsiviilelanike olukord Gazas on vastuvõetamatu. Iisraeli-Araabia konf liktil on pikk ajalugu, see on läbi põimunud usulisest sallimatusest, ülekohtu ja vägivalla rägastikust. See vastasseis ei pruugi jõuda lõpliku rahuni veel aastaid. Nüüdne hooga vägivallaspiraali mööda edasi tormamine ei paranda aga Lähis-Idas kellegi elu. Nii Iisrael, palestiinlased kui ka rahvusvaheline kogukond peavad pingutama teistsuguse stsenaariumi nimel.

urmas nemvalts

Tasuta raamatud

PÄEVA KOMM Eks raamatute ümberkirjutamisega tegelenud kloostrid tundsid samuti, et nende äri on ohus, kui Gutenberg oma jumalavallatu trükipressiga välja tuli. Kuhu me niimoodi jõuame, kui igaüks võib hakata raamatuid trükkima!

KÕVA SÕNA Eestlasi on ju isegi vähe, ei saa olla nii, et kultuurieliit propageerib kõigi eemaldamist, kelle näost ei ole üheselt näha, et tegu on Eesti Kontserdi hooaja-abonemendi omaniku või laulupidude ahelkülastajaga, kelle iga sammu puhul on vaoshoitus ja rafineeritus garanteeritud.

Minu kui lugeja meelest ongi see asjade õiglane areng. Eks raamatute ümberkirjutamisega tegelenud kloostrid tundsid samuti, et nende äri on ohus, kui Gutenberg oma jumalavallatu trükipressiga välja tuli. Kuhu me niimoodi jõuame, kui igaüks võib hakata raamatuid trükkima! Kirjanik ja kolumnist Jon Evans tuleb portaalis TechCrunch välja põneva ideega. Tema meelest ei peaks raamatuid ostma nagu siga kotis, lähtudes kirjastajate reklaamilausetest. Kõik e-raamatud (mille füüsilise paljundamise kulu on null) tuleks teha tasuta kättesaadavaks! Raamatu lõppedes, mil Evansi meelest on lugeja ja teose side kõige intiimsem, hüppab lugeri ekraanile aknake, mis teeb ettepaneku teose nautimise eest maksta. Sama loo kommentaarides pakutakse välja teine mudel: rida on raha. Iga loetud lehekülje eest läheb lugeja pangaarvelt maha väike summa. Idee autori arvates paneks see kirjanikke kirjutama paremaid ja põnevamaid raamatuid, mis lugejaid köidaksid. Eesti kirjanik ja kirjastaja Sven Kivisildnik läheb veel kaugemale. Seda teemat sotsiaalmeedias arutades ütles ta mulle, et eesti kirjandust peaks levitama tasuta e-raamatuna. Seni vahendajatele ja halvasti läbi mõeldud kirjastamisprojektidele kuluv raha mingu otse autoritele. Ma usun ja loodan, et mingi radikaalne muutus tuleb juba lähema paari aasta jooksul.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Ajakirjanik Valle-Sten Maiste publikust Viljandi folgil, Sirp 1.08

Postimees 1943. aastal Uued tõrvatööstused rajamisele. Kännujuurijaile hüvituseks tööülikondi, jalatseid ja muid preemiakaupu. Eesti tõrvatööstuse taaselustamine, millega tehti algust möödunud aastal ja mille juhiks majandus- ja rahandusdirektori otsusega nimetati keemiatööstuse «Eesti Destillaat» juhataja R. Övel, on seni andnud häid tulemusi. Tõrvatööstusi on rajatud ümmarguselt 20 ja üle maa on käimas hoogus kändude juurimine, et varustada tööstusi toormaterjaliga. Paremate töötulemuste saavutamiseks on rakenda-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tud tööle kännujuurimismasinad, milliseid Saksamaalt on saabunud kohale 40. Suurelt osalt toimub kändude juurimistöö aga siiski käsitsi ja lõhkeainete abil. Lisaks tavalisele töötasule – 3 riigimarka ruumimeetrilt, saab iga tööline, kes on juurinud üles 20 ruumimeetrit kände, loa tööülikonna ostuks, järgmised 20 ruumimeetrit kindlustavad juba loasaamise jalatsite ostuks. Sellele lisaks saab iga tööline 7 kuupmeetri kändude ülestöötamisel osta veerand liitrit viina ja karbi paberosse. 4.08.1943

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Iga teine on käinud aastas korra loodusrajal

Määrus lubab registreerida parempoolse rooliga auto

Viimase keskkonnateadlikkuse uuringu andmete kohaselt on peaaegu iga teine Eesti inimene käinud aastas korra loodusrajal ja 87 protsenti uuringus osalenutest andis Eesti matkaja õpperadadele positiivse hinnangu. Mõnevõrra vähem, ent siiski üle kolmandiku elanikest on aasta jooksul külastanud mõnd keskkonnahariduskeskust, loodusmuuseumi või -üritust. Näiteks Eesti loodusmuuseumi on tänavu külastanud rekordilised rohkem kui 37 000 inimest, mis on pea sama palju kui möödunud aastal kokku. Igal aastal investeerib riik matkaradade korrashoidu ja

Majandusministeerium kooskõlastab siseministeeriumiga määrust, mis lubab kehtima hakkamise korral registreerida Eestis edaspidi ka parempoolse rooliga autosid. Kui kehtiva määruse kohaselt lubatakse liiklusregistris registreerida ainult sõidukeid, mille juhtimisseadmed asetsevad sõiduki vasakul poolel, siis uue määrusega tunnistatakse selline piirang kehtetuks. err.ee

ehitamisse üle miljoni euro. Sel aastal on kavas investeerida viis miljonit eurot metsateedesse ja matkaradadesse. Mullu kasutati matkaradu 1,7 miljonil korral. Sel aastal saavad valmis Meenikunno matkarada Põlvamaal Veriora vallas ja uus RMK matkatee haru Aegviidust Perakülla. Lisaks alustati tänavu mitmete rekonstruktsiooniprojektidega. Järgmisel aastal saavad uue kuue Marimetsa matkarada Läänemaal, Pühajärve matkarada Valgamaal, Männikjärve raba ja Elistvere õpperajad Jõgevamaal, Oandu loodusmetsarada Lahemaal, Koi-

gi õpperada Saaremaal ning Nigula raba õpperada Pärnumaal. «Tänu loodusradadele jõudis eelmisel aastal metsa ja raba-

Loodusmuuseum. foto: andres haabu

desse sama palju inimesi, kui käis 2009. aastal kinos. See kinnitab, et tehtud investeeringud matkaradadesse on olnud inimeste jaoks oodatud ja need on omaks võetud,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Eestis on matkaja loodusradu igas pikkuses ja igasugusele maitsele. «Julgemad saavad matkata isegi 627 kilomeetrit järjest, Aegviidust Karulani. Tähistatud matkateid pidi looduses liikumine on mugav ja ka turvaline ning RMK on selliste võimaluste loomisel olnud väga tubli,» sõnas Pentus-Rosimannus. BNS

Silvi Vraidi auks avati Kehras mälestuspink

Tallinnas seiskub trammiliiklus Tänasest kuni 24. augustini ei sõida Tallinnas ükski tramm. Trammiliini nr 2 asendab sel ajal Koplist Lasnamäele sõitev asendusbuss nr 42 Kopli-Vesse. Bussi nr 42 marsruut kulgeb mööda Kopli, Volta, Tööstuse ja Niine tänavat, Põhja puiesteed, Suurtüki tänavat, Rannamäe teed, Mere puiesteed, Viru väljakut, Narva maanteed, Pronksi tänavat, Tartu maanteed, Lasnamäe ja Majaka tänavat ning Peterburi teed Silde tänavale ja Smuuli teele ning sealt jälle tagasi Koplisse. postimees.ee

44 008

euro

eest osteti ligi 400 lastekodulapsele vajalikku spordivarustust.

Autojuhid sõitsid ratturitele otsa ja lahkusid Laupäeval juhtus kaks liiklusõnnetust, kus autojuht sündmuskohalt lahkus. Kohtla-Järvel 59-aastane ületas Liidia jalgrattaga sõiduteed. Ülekäigurajal sõitis talle otsa must sõiduauto, mis lahkus sündmuskohalt. Kannatanu toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. Öösel veidi enne keskööd sai 33-aastane Igor löögi seni kindlaks tegemata sõiduautolt, mis samuti lahkus sündmuskohalt. Jalgrattur, kelle rattal puudusid helkurid ja tuled, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. postimees.ee

Viljandis uppus mees Ugala tiiki Laupäeval kell 15.44 teatati päästjatele, et Viljandis Reinu teel on Ugala tiigis vee alla vajunud mees. Kohale tulnud päästjad tõstsid mehe kaldale ning abistasid kiirabi elustamisel ligi 40 minutit. Meest elustada ei õnnestunud. Esialgse info järgi oli ligi 50-aastane mees seltskonnaga koos tiigi kaldal enne aega veetnud ning ka alkoholi tarvitanud. postimees.ee

POSTIMEES.EE

Eile avati Kehra gümnaasiumi õuel mälestuspink möödunud aastal meie seast lahkunud lauljanna Silvi Vraidi auks ja toimus muusikapäev, kus esinesid tuntud solistid. Kaastegevad olid ansambel Fix, Bigband Tartu ning Kehra, Alavere ja Raasiku lastekoor.

Kontserdi tulust toetatakse Silvi Vraidi mälestuspingi valmimist ja lahkunud laulja lähedasi. Silvi Vraidi mälestuspink valmis tänu kohalike ettevõtjate, esinevate muusikute ja Anija vallavalitsuse toetusele ja ühistööle. Pingi autor on foto: fredi karu arhitekt Külli Kroon. elu24

Advokatuur: riigi õigusabi vajab lisarahastust

Tallinnas põles 16-korruselise kortermaja elektrišaht

Advokaadid näevad riigi õigusabi osutamisele ja selle kvaliteedile tõsist ohtu, kui riik ei suurenda järgmise aasta eelarvest selleks ette nähtud rahasummat. «Kui 2015. aastal riigieelarveline eraldis ei suurene, on väga suur oht, et riigi õigusabi osutamine häirub tõsiselt,» ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg. «Ainus tõsiseltvõetav alternatiiv lisarahastamisele saab olla riigi õigusabi osutamise põhjalik revisjon, mis võimaldaks vähendada riigi õigusabi mahtu ja raha säästlikumalt kasutada,» lisas ta. Kevadel esitas advokatuur

Tallinnas Pirita teel süttis eile pärastlõunal kõrghoone kortermaja elektrišaht. Põlengu tõttu ei saanud mitu elanikku enam korterist lahkuda. Häirekeskus sai kell 18.00 teate tulekahjust kesklinnas aadressil Pirita tee 26F. «Kui päästemeeskonnad saabusid, oli põleng kortermaja elektrišahtis,» teatas Põhja päästekeskus. Päästemeeskonnad panid tulele piiri kella 21.11-ks. Põleng oli elektrišahtis 4.–16. korruseni. Korteritesse tuli ei jõudnud, siiski sai osa kortereid suitsu- ja veekahjustusi.

5,7 miljoni euro suuruse taotluse, et riigieelarvest saada 2015. aastaks raha riigi õigusabi osutamiseks ja selle korraldamiseks. Advokatuurile eraldatud summa on tänavu endiselt 3,8 miljonit eurot ja Voltenbergi sõnul ei võimalda see katta vähekindlustatud isikute õigusabi vajadust piisavas mahus. «Nimetatud summa ja sellest tulenevalt kehtestatud tasumäärad ei kata riigi tellimust,» rääkis Voltenberg. «Turuhinnale jäävad riigi õigusabi osutavate advokaatide tasud ikka veel mitu korda alla,» nentis ta. BNS

Päästjad aitasid korteritest välja inimesi, kes paksu suitsu tõttu ise korteritest lahkuda ei saanud. Kiirabi vaatas sündmuskohal üle viis inimest, keegi haiglaravi ei vajanud. Korteriomanikel, kellega majahaldur või politsei pole ühendust saanud, palutakse esimesel võimalusel helistada numbril 110. Majaelanikel, kes soovivad saada infot Pirita tee 26F sündmuse kohta, palub Põhja päästekeskus helistada majahaldur Rainer Reinbergile. Tema telefoninumber on 5391 4762. tallinncity.ee

Tapmise ja mõrvakatse uurimine lõpetati

Viljandi piiril saab osaleda filmivõtetel

Prokuratuur lõpetas mullu detsembri alguses Tartus naise tapmise ja väikelapse mõrvakatse tõttu alustatud kriminaaluurimise, kuna kuritegudes oli alust kahtlustada vaid tänavu kevadel vanglas enesetapu teinud naist. err.ee

Täna kell 17 algavad Viljandi piiril Tallinna maanteel Karula teeotsas filmivõtted, kuhu kutsutakse kohalikke osalema. Filmitakse Balti keti teemalisi klippe. Inimesed võiksid riietuda kaheksakümnendate stiilis. Sakala

Setud said ülemsootska

Põlvamaale Mikitamäele kogunesid eile setud ja setu kultuuri austajad, kes tahtsid osa võtta 21. Seto Kuningriigi päevast. Ülemsootska valimisel osalesid Tallinna seto laste kooli üks eestvedajaid, ajakirja Kaja peatoimetaja Annela Laaneots ja riigikogulane Inara Luigas. Valimised võitis Laaneots (pildil koos foto: merike lill lapsega). postimees.ee

4 || EESTI || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

EKSITUS. Kaks aastat tagasi Europarklas enese teadmata trahvi saanud naist tabas nüüd ebameeldiv üllatus – tema isikuandmed olid jõudnud inkassofirmass

Inkassofirma hakkas sisse n rivo veski reporter

«See tuli täiesti suvalisel hetkel. Nõudes polnud ainsatki viidet parkimisrikkumise toimumisajale. Nõuti vaid viivitamata tasuda 70 euro suurune võlg. Enne seda pole minuni ainsatki teadet jõudnud,» kinnitas Postimehe toimetusele Epp (nimi muudetud – toim), kelle postkasti 22. juulil OÜ Julianus Inkasso hagihoiatus saabus. Teine sarnane juhtum kohtuhoiatusega jõudis autoomanikuni 23. juulil. Jällegi – paari aasta taguse 30-eurose tasumata jäänud parkimistrahvi eest küsis inkassofirma 70 euro suurust kahjusummat. Ka sellele hoiatusele polnud inkasso-

Inkassofirma automaatkirjade väljastusprogramm oli mingit hulka trahve käsitanud kui korduvteateid ja esmakordse viisaka informeerimise asemel saadeti välja karmid hagihoiatused koos lisandunud nõudekuludega. Europarki tegevjuht Ka rol Kova nen

firma lisanud ei trahvikviitungit ega muid tõendavaid viiteid sündmuse fikseerimiseks. Epu sõnul ei ole ta parkimistrahvide sarieiraja, vaid on korralikult teenust tarbides selle eest ka maksnud. «Inkassofirma hagihoiatust vaadates on seal vaid hoiatused ja nõudmised, aga mitte ainsatki kuupäeva, millal pargiti või millise autoga – kui hakkan meenutama, siis ma tõesti ei mäleta. Võimalus on ka see, et autoga sõitis keegi teine ja et trahv tõesti tehti – seda ma ei välista, aga ma poleks seda kindlasti eiranud,» kurdab Epp. Europarki tegevjuhi Karol Kovaneni sõnul edastab nende firma parkimise eest maksmata jätnud klientide trahvid inkassofirmale. «Kuna meil puudub ligipääs sõidukiomanike registrile, väljastab Europark leppetrahvi nõude meie jaoks sel hetkel anonüümsele sõidukikasutajale,» selgitas Kovanen. See toob Europarki jaoks kaasa olukorra, kus trahvisaajat ei saagi täiendavalt (lisaks auto kojamehe vahele paigaldatud trahvikviitungile) teavitada. Kovanen ei välista olukordi, kui keegi kolmas võtab trahvikviitungi kojamehe vahelt ära enne, kui autokasutaja parklasse jõuab, või et inimene ei märka kviitungit ja see lendab esimese kojamehekasutusega keset liiklust minema. «Võib olla ka, et keegi laenab auto, saab trahvi, kuid eirab seda, ja ei teavita sõiduki omanikku trahvist. Praktikas on inimesed oma trahvidest tead likud, kuid mõningatel juhtudel ei pruugi olla. Seepärast me seda olu korda ei välista ega hakka ka hinda-

Europark paneb rikkujale trahvikviitungi kojamehe vahele, kui rikkuja trahvi ei

ma, kes räägib tõtt ja kes mitte. Usume inimese juttu, kui esitatud stsenaarium on võimalik,» selgitas Kovanen. Regu laar sete rikku jate sõidukitega käitub Europark aga teisiti – nende sõidukid teisaldatakse ja nii tekib auto omanikuga otsekontakt. «Seeläbi saame konkreetse kasutaja

andmed, kellega olukord lahendada,» ütles Kovanen. Kuidas klientidega ühendust võetakse ja millises järjekorras neile tasumata trahvist meelde tuletatakse, on Kovaneni sõnul Europarki ja Julianus Inkasso vahel selgelt kindlaks määratud. «Inkassofirma automaat-

Õppelepingu sõlmimine tekitab sisseast merilyn säde reporter

Teist aastast järjest tuleb Tallinna Ülikooli õppima asuvatel inimestel sõlmida õppeleping, millest aga paljud ei pruugi teada. Postimehe toimetuse poole pöördus mitu murelikku tudengit, kes avastasid, et Tallinna Ülikooli õppimaminekuks ei piisa ainult SAISis linnukese tegemisest, vaid selleks tuleb sõlmida ka õppeleping. Tallinna Ülikoolis sel sügisel magistriõpinguid alustav Tiina rääkis, et tegi SAISis kõik vajalikud toimingud ära ja avastas mitu päeva hiljem ülikooli kodulehte vaadates, et tal tuleb veel ka õppeleping sõlmida. Ülikooli kodulehele sattus ta üsna juhuslikult ja läks sinna vaid igaks juhuks üle kontrollima, kas kõik vajalik sai ikka tehtud. Kuna Tiina ei õppinud bakalaureuseastmes Tallinna Ülikoolis, tuli talle õppelepingu sõlmimine üsna suure üllatusena.

Lisaks sellele, et talle ei tulnud õppelepingu kohta meilile ühtegi teavituskirja, tekkis tal ka probleeme kodulehel lepingu sõlmimisega, sest vajalikku dokumenti ei lubanud tema arvuti turvariski pärast avada. Pika nuputamise peale sai ta aga siiski lõpuks lepingu sõlmitud ning viimaks ka e-kirja lepingu sõlmimise ja õppimatuleku kinnituse kohta. Siiski jäi Tiinale arusaamatuks aga see, miks talle õppelepingust varem teada ei antud ja mis oleks saanud siis, kui tal oleks see sootuks tegemata jäänud?

Ilma lepinguta õppima ei saa Sotsiaaltööd õppima asuv Gäroly ütles, et kuulis õppelepingust esimest korda siis, kui Postimehe reporter tema poole sel teemal pöördus. Pärast seda võttis Gäroly kohe ülikooliga ühendust ja sõlmis lepingu. «Ma ei ole saanud mitte mingisugust informatsiooni selle kohta ja hakkasin alles nüüd selle kohta uurima.» Tallinna Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Merit Paisti sõnul said kõik tudengid, kellele tuli teade nende ülikooli vastuvõtmise kohta, informatsiooni

ka õppelepingu kohta. «Selles kirjas oli, et kõigepealt tuleb neil õppimatulek kinnitada SAISis ja seejärel tuleb sõlmida õppeleping,» rääkis Paist ja lisas, et kiri saadeti välja kindlasti kõigile inimestele. «Võib-olla suunas meiliprogramm kirja rämpsposti või oli inimene teinud vea SAISi oma meiliaadressi sisestamisel,» arutles Paist. «Selle kohta on küll informatsiooni tulnud, et mõned ei ole saanud lepingut kodulehel sõlmida, kuid see on enamasti olnud tingitud sellest, et kasutatakse brauserit, millega õppeleping ei avane,» rääkis Paist. Ta lisas, et põhimõtteline viga lepingu avamisel puudub, sest põhjus peitub uuemate brauserite seadetes, mis teatud faile blokeerivad. «Seetõttu tuleb inimestel ise seadeid käsitsi muuta ja failide avamine lubada.» Sellega seonduvad probleemid on aga tavaliselt lahenenud, sest kui leping on juba koostatud, on sellekohane info ka ülikoolini jõudnud. «Siis on tavaliselt tudengid meiega ühendust võtnud ja oleme seejärel ise neile lepingu meili teel

Tallinna Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Merit Paist. foto: martin ilustrumm

Õppeleping Tallinna Ülikoolis on õppelepinguid võimalik sõlmida kuni 19. augustini. Bakalaureuseastme tudengid • SAISis on õppimatuleku kinnitanud 1618. • Lepingu on sõlminud 734. Magistriastme tudengid • SAISis on õppimatuleku kinnitanud 802. • Lepingu on sõlminud 291.

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Augustibluus vallutas Haapsalu

e ja koju saabus hagihoiatus.

nõudma vanu trahve

maksa, hakkab temaga tegelema inkassofirma.

kirjade väljastusprogramm oli mingit hulka trahve käsitanud kui korduvteateid ja esmakordse viisaka informeerimise asemel saadeti välja karmid hagihoiatused koos lisandunud nõudekuludega,» avaldas Kovanen kahjumeelt. Ta lisas, et on inkassofirmaga sel teemal ühenduses ning peagi saade-

foto: toomas tatar

takse välja kiri, milles eksimuse eest kohtuga hoiatatud inimeste ees vabandust palutakse. Kumbki toimetusega ühenduses olnud hagihoiatuse saanu pole kõnealust teavituskirja reedese (1. august 2014) seisuga veel näinud. OÜ Julianus Inkasso juhatuse liikme Margus Aule sõ-

nul puudutab hagihoiatus «väikest kogust» Europarki kliente. «See juhtus tehnilise eksimuse tõttu. Esimene hoiatuskiri saadeti vales vormis,» tunnistas Aule. «Eksimust puudutavatele isikutele antakse võimalus tasuda tähtajaks maksmata parkimistrahv ilma lisanduvate sissenõudekuludeta,» kinnitas Aule. See tähendab, et 70 euro suurune nõue kahaneb kahe eeltoodud näite puhul trahvi põhisummale – 30 eurole. Kovaneni sõnul võib vanade trahvide sissenõudmise aeg praegusele hetkele langeda põhjusel, et inkassofirma tegi järelkontrolli. «Meie edastame tasumata trahvid kõige hiljem paar nädalat pärast maksetähtaega inkassole. Trahv ise aegub kolme aastaga,» märkis Kovanen. Kõigil klientidel, kel on kahtlus, kas neilt sissenõutav trahvisumma ka tegelikult parkimistasu maksmata jätmise eest oli, saavad teha päringu Europarki või nende poole pöördunud inkassofirmasse. «Parkimiskontrolör teeb sõidukist fotod ja tehtud toimingutest on elektroonilised logid, koos kellaaegade ja GPS-koordinaatidega. Kes konkreetselt sõiduki parkis, selle kohta meil üldjuhul andmed trahvi tegemise hetkel puuduvad. Juriidilisest seisukohast on küsimus sõiduki omaniku vastutusest – omanik peab olema teadlik, kes tema sõidukit mingil ajahetkel kasutavad,» ütles Kovanen. Kovaneni sõnul toimub Europarki parklates üle Eesti kaks miljonit parkimist, millest 0,8 protsenti (16 000 – toim) jätavad parkimise eest eri põhjustel tasumata.

Reedest laupäevani toimus Haapsalus 21. korda Augustibluus ja piiskopilinnuse õue täitsid tuhanded bluusifännid. Piiskopilinnuses asuval pealaval astusid üles The Blues Jukebox Venemaalt, Artur Menezes Brasiiliast, Ina Forsman & Helge Tallqvist Band (paremal) Soomest, Tanel Padar Blues Band ja sõbrad Eestist ning õhtu peaesineja Coco Montoya Ameerika Ühendriikidest. Esinemiste vahel lahutas publiku meelt tuntud näitleja Jan Uuspõld, kes oli tänavuse Augustibluusi pealava õhtujuht. Veidi enne kella kahte öösel lõppenud kontserdi lõpus tänas Montoya Haapsalu publikut sooja vastuvõtu eest. «Kindlasti tahan siia tagasi tulla,» ütles Montoya rahvale. Montoya sõnul on ta hoolimata sellest, kas esineb suurel või väikesel laval, alati publikule tänulik, et nad teda kuulama tulevad. Lääne Elu fotod: arvo tarmula

Garaažiuksed ja välisuksed

Garaažiukse- ja väravaajamid

Tööstushoonete uksed

Laadimistehnika

ujatele esialgu palju segadust saatnud, et nad saaksid selle allkirjastada,» ütles Paist. Kui tavapäraselt on tudengid harjunud, et ülikooli õppimamineku kinnitamiseks piisab õppeinfosüsteemis SAIS oma nõusoleku andmisest, siis Tallinna Ülikoolis tuleb teist aastat järjest lisaks sellele ka õppeleping sõlmida. Peaspetsialist rääkis, et Tallinna Ülikoolis pole võimalik õpinguid alustada, kui õppelepingut pole sõlmitud. «Kuid me oleme enda arvates teinud siiski kõik selleks, et see info inimesteni jõuaks ning augustis saadetakse veel meeldetuletavad kirjad neile, kes lepingut sõlminud ei ole,» ütles ta. Merit Paist rääkis, et kui varem olid riigieelarvevälised ja riigieelarvelised õppekohad, tuli leping sõlmida ainult eelarvevälistele kohtadele õppima asuvatel inimestel. «Aga eelmisest aastast alates, kui kehtib tasuta kõrgharidus, laseme lepingud sõlmida kõikidel tudengitel,» ütles Paist. Põhjus, miks tudengitel õppeleping sõlmida tuleb, peitub Paisti sõnul selles, et leping aitab inimesele lähemalt selgitada tasuta kohal õppimisel

õigusi ja kohustusi. «Kuigi ka seaduses on see info kõik olemas, arvame, et kandidaadil, eriti sellisel, kes pole varem meie ülikooliga kokku puutunud, on lihtsam ja kergem seda infot ühest kohast lugeda.» Leping selgitab tudengile tema õigused ja kohustused ning samamoodi ülikooli omad. Paisti sõnul annab leping õiguse alustada õpinguid ülikoolis ning viib tulevase üliõpilase kurssi õpinguid ja ülikoolielu puudutavate tähtsamate põhimõtetega. «Meie arvates on see süsteem ennast õigustanud, sest nii näeb kandidaat ise ka seda, mis juhul tal tuleb õpingute eest maksma hakata, ja siis ei tule see hiljem üllatusena,» ütles Paist.

Tasuta kõrgharidus Eelmisest aastast alates kehtib Eestis tasuta kõrghariduse süsteem, mis näeb ette, et kui üliõpilane ei täida õppekava sada protsenti ega lõpeta nominaalajaga, tuleb tal kukrut kergendada. «Õppelepingus on kirjas, mis õppekavale inimene tuleb ja mis tingimustel on ülikoolil õigus tudengi käest õppemaksu küsida,» selgitas Paist,

et õppeleping tuleb sõlmida just eelkõige seepärast, et tudeng mõistaks kõiki õigusi ja kohustusi. Paisti arvates teeb õppeleping üliõpilase ka kohusetundlikumaks ja see aitab vältida vaidlusi, kui tudeng peaks ütlema, et ta ei teadnud mingitest tingimustest midagi. «Siis on meil võimalik öelda, et me oleme omalt poolt teinud kõik, et ta sellest teaks,» ütles Paist. Nii Tartu Ülikoolis kui ka Eesti Maaülikoolis ei sõlmita üliõpilastega lepinguid, vaid mõlemad ülikoolid annavad üliõpilasele tema õigustest ja kohustustest teada, kui õppima asuja esimest korda õppeinfosüsteemi sisse logib. Seal kuvatakse seadusest tulenevad tähtsamad õigused ja kohustused ning soovitatakse läbi lugeda ka ülikooli õppekorralduseeskiri. Seejärel tuleb üliõpilasel sealsamas süsteemis anda kinnitus selle kohta, et ta on nende materjalidega tutvunud. Tallinna Ülikooli andmetel oli juuli lõpuks bakalaureuseõppes sõl m i nud õppelepingu 734 ja magistriõppes 291 tudengit, mis teeb ligikaudu 40 protsenti.

Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt www.hormann.ee

6 || TALLINN || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Konflikt päädis postkasti roojamisega meribel sinikalda reporter

allinnas Paldiski maanteel asuva 59 korteriga maja korteriühistus käib halastamatu võimuvõitlus. Olenemata sellest, et tüli on läbi käinud kolmest kohtuastmest, pole kired vaibunud. Kuni 2012. aasta maikuuni oli selle korteriühistu juhatuse esimees Evald Normak. «Ehitusinsener, aspirantuuris õppinud ökonoomikat ja ühingujuhtimist, audiitori ettevalmistusega raamatupidaja, paarikümneaastase kogemusega siseaudiitor,» tutvustab vanahärra end ise. Samas on ta ka praeguse korteriühistu juhatuse vastasleeri liider, kes valmistub revolutsiooniks, et oma endine koht tagasi saada. Põhjus, miks Normak juhatuse esimehe positsiooni kaotas, pärineb aastast 2007, kui Kredex kuulutas selle Paldiski maantee elamu vabariigi näidiselamuks – kõige tavalisem paneelelamu saavutas renoveerimisega energiamärgise C-taseme. Edasi valmis projekt soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks, mille Kredex tunnistas 35 protsendi ulatuse toetuse vääriliseks. Endise juhatuse esimehe sõnul nõustus SEB pank ka vä-

ga soodsatel tingimustel laenu andma. Kuid 2012. aasta ühistu koosolek, kus juhataja Normak plaanis arutada ventilatsioonisüsteemi paigaldamist ja kuulutada välja kolmepäevane kirjalik hääletamine, lõppes kavandatust erinevalt ning sellest hetkest alates lähevad tüli osaliste arusaamad toimunust täiesti lahku. Kuna korteriühistu oli alati tugevalt kahte leeri jagunenud ja Normaku vastased nägi teda kui autoritaarset ja läbipaistmatu tegevusega juhti, plaaniti teha kiire võimuvahetus, enne kui otsustatakse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine. Niisiis võeti ühe ühistu liikme eestvedamisel vastu otsus valida koosolekule uus juhataja ja protokollija. Uue juhataja taktikepi all peetud koosoleku protokollis on kirjas, et ventilatsioonisüsteemi paigaldamise rahastamise tagamaad jäid selgusetuks, sest paigaldajafirma ei teadnud hanke maksumusest midagi, kuid Normak teadis seda ühe euro täpsusega, samuti oskas ta täpselt rääkida vajadusest laenu võtta. See asjaolu andis ventilatsiooni paigaldamise hääletusele ootamatu tulemuse: otsuse poolt oli kolm, vastu 29 häält. See oli šokk Normakule, kes oli enne koosolekut teinud kirjaliku küsitluse, mil-

Uue juhatuse arvates oli eelmise juhatuse majandustegevus läbipaistmatu ja hääletustulemusi võltsiti.

le kohaselt oli 23 ühistu liiget soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamise poolt. Kui muidu võeti ühistus tähtsad otsused vastu kirjalikul hääletusel, siis uue juhataja ettepanekul otsustati kõik otsused vastu võtta avalikul hääletamisel. Normaku arvates oli selline otsus räige rikkumine. «Oli ilmne, et grupp ühistu liikmed tulid organiseeritult ja ilmse eesmärgiga segada ühistu liikmetele info jagamist,» kurtis Normak. Järgmisel koosolekul valiti korteriühistule uus juhatus, mida Normak peab seaduse ja põhikirja rikkumiseks. Normak otsustas pöörduda kohtusse. Praeguseks on vaidlused läbinud kõik kolm kohtuastet ja Normak on kõigis neis kaotajaks jäänud. Tema arvates ei puudu-

tanud kumbki, ei maakohus ja ringkonnakogus, isegi asja sisu ega vana juhatuse esitatud tõendusmaterjali, riigikohtu loakogu keeldus asja menetlemast. Samal ajal kui kohtud arutasid Paldiski maantee 171 elamu korteriühistu võimuvahetuse tüli, kiskusid asjad majas päris räpaseks, et mitte öelda roojaseks. Normak, kes nimetab kõike juhtunut tema isiku deemoniseerimiseks, on oma postkastist leidnud nii püdelaid väljaheited kui ka suitsukala nahku ja luid. Samas sattus Normak politsei uurimise alla, kui ründas kahte majaelanikku pisargaasiga. Olenemata kohtuotsustest, keeldub Normak andmast ühistu dokumentatsiooni uuele juhatusele, viimased näevad selle taga asjaolu, et mehel on isikli-

Evald Normak püüab oma sõnul vaid majaelanikke kaitsta, jätkates võitlust Paldiski maantee 171 maja korteriühistu uue juhatuse vastu. foto: erik prozes

kud majandushuvid korteriühistu raha kasutamisel. Uue juhatuse liige Carl-Jüri Piht ütles, et eelmise juhatuse majandustegevus oli läbipaistmatu: «Korteriomanikud ei saanud aru, mismoodi arved koostatud olid.» Piht küll möönis, et Normak alustas korterelamute soojusrenoveerimisega ja tegi ära suure töö, kuid seejuures mitte unustades iseennast. «Tööd tehti läbi tema firma, ta oli ka konsultandiks renoveerimise ettevalmistamisel,» ütles Piht. Samuti pani Piht Normakule süüks hääletustulemuste võltsimist. Siinkohal väitis Normak, et põhjus dokumentatsiooni üleandmisest keelduda on ühistu nende liikmete kaitsmine, kelle korteritel on küttekulu vähendatud 4623,51 euro võrra – see on soojusenergia maksumus, mida 29 korterit ei saanud tarbida külma õhu läbipuhumise tõttu ventilatsioonilõõride kaudu. Uus juhatus tahab dokumentatsiooni kättesaamisel selle summa nendelt korteritelt tagasi nõuda ja Normaku sõnul on tema kohus neid inimesi kaitsta. Arusaadavalt on inimesed lõputuna näivast võitlusest väsinud. Uue juhatuse seisukoht on, et riigikohtu kinnitusel on kogu protsess olnud õiglane ja kooskõlas kehtivate seadustega ning edasi pole enam kuskile kaevata. Normak on aga kohtuotsuses pettunud ning arvamusel, et Eesti kohtusüsteem on andud signaali, et korteriühistute sisetülid tuleb lahendada liikmeil endil.

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Sandor Liive (44)

Taavi Veskimägi (39)

foto: peeter langovits

foto: mihkel maripuu

Ain Kaljurand (49)

foto: liis treimann

KASSATÄITJAD. Peagi selgub, kes hakkavad juhtima kolme kõige olulisemat riigifirmat, mis kokku toovad riigikassasse 90 protsenti kõigist riigi osalusega ettevõtete dividendidest.

Eesti riik otsib kolme kuningat andres reimer majandusajakirjanik

ügisel selgub, kas olulisimate riigifirmade juhtidena jätkavad Eesti Energias Sandor Liive, Tallinna Sadamas Ain Kaljurand ja Eleringis Taavi Veskimägi. Need mehed saavad Eesti mõistes hiigelpalka, kuid vastutavad samal ajal Eesti igapäevase majanduse ja olme toimimise jaoks määrava tähtsusega ettevõtete eest. Ligi kolmveerand riigile kuuluvatest äriühingute varadest on usaldatud just sellele kolmikule. Eesti Energia on Balti riikide suurimaid elektritootjaid, kuid loodetavasti tõuseb tänu põlevkiviõli tehnoloogia arendamisega esiplaanile ka maailmamajanduses. Eleringi puhul pole riigil lootusi dividendideks, sest see ettevõte peab tagama Eesti elektrivarustuse igasuguse ilma ja majandustormide puhul. Tallinna Sadam, mis veel kümmekond aastat tagasi oli transiidiäri sümbol, on nüüdseks muutunud Eesti reisilaevanduse aknaks Skandinaavia maadesse. Kui Eleringi juhi kohale on juba registreerunud üheksa kan-

didaati, siis Eesti Energiasse saab avaldusi viia 11. augustini ja Tallinna Sadamasse 22. augustini. Kõigi kolme praeguse ärijuhi võimalused oma ametikohal jätkata näivad päris head. Nende isiklik maine on hea, ettevõtted hästi juhitud ning ka majandusnäitajad paistavad eeskujulikud. Aeg-ajalt avalikeks skandaalideks puhkenud vastuolud tunduvad olevat pigem ärilise võitluse loomulik osa, mida eriti Eesti Energia puhul on võimendanud aastatepikkune patoloogiline suutmatus lahendada meediakriise. Kuid need samad tugevused, mis kolme kuninga troonil hoiavad, võivad neile ka saatuslikuks saada. Nimelt on tegemist juhtidega, kelle asjatundlikkus ületab mäekõrguselt nende järelevalvega tegelevate nõukogude pädevust. Riigikontrolli hinnangul

pole isegi omaniku üldkoosoleku rolli täitvad ministrid suutelised riigiettevõtete suuna määramises ootuspärase tarmukusega kaasa rääkima. «Auditi tulemusel aga selgus, et riigi äriühingute tegevusele ei ole omanik sageli eesmärke seadnud – pea pooltel auditeeritud äriühingutel puudus nõukogus heaks kiidetud strateegia,» tõdes riigikontroll. Kolmest kõnealusest ettevõttest oli auditi tegemise ajal strateegia Eleringil ja Tallinna Sadamal, kuid ainult Eleringi nõukogu uuendas strateegiat igal aastal ja kontrollis ka eesmärkide täitmist. Strateegia puudumine pole aga takistanud riiki andmast ettevõtetele investeeringuteks sadu miljoneid eurosid. «Jääb ebaselgeks, milliste eesmärkide ja info põhjal on äriühingute juhatus ja nõukogu investeerimisotsused

langetanud ning omanik äriühingusse raha paigutanud,» tõdes riigikontroll. «Strateegia puudumine tähendab, et äriühing ja riik ei ole kokku leppinud, mida riik äriühingult ootab ehk sisuliselt ei räägi riik äriühingu arengu suunamisel kaasa.» See tähendab, et tugev juht on saanud ettevõtet suunata oma parema äratundmise järgi, ning minister ja nõukogu võivad küll aeg-ajalt tagant üles lüüa, kuid alluvad nagu hoburakend kutsari ohjatõmbele. Valitsusel on kujunenud tavaks riigikontrolli etteheidetele häälekalt vastu poriseda. Seda ennekõike põhjusel, et sõltumatu kriitika riivab nn portfellimeeste eneseuhkust. Arukate inimestena on nad enamasti hiljem siiski vargsi riigikontrolli nõuandeid kuulda võtnud. Ministrile võiks pakkuda kergendust, kui ta saaks jõuli-

Kolm suurt

Praegune juhatuse esimees Asus ametisse Aastapalk eurodes • Varad 2013. aastal mln eurot

Eesti Energia

Tallinna Sadam

Elereing

Sandor Liive 2005 182 629 (2014. a)

Ain Kaljurand 2004 95 286 (2013. a)

Taavi Veskimägi 2009 79 315 (2012. a)

2152

537

671

• Dividendid 2013. aastal mln eurot 114

• Käive 2013. aastal mln eurot

966

102

134

• Ärikasum 2013. aastal mln eurot

176

53 allikas: äriregister, postimees

se ja kompetentse juhi vahetada innukalt ennast tõestama asuva uustulnuka vastu. Selles kontekstis näivad Taavi Veskimäe väljavaated oma kohta säilitada kõige paremad, sest puht formaalselt vastab Elering kõige paremini riigikontrolli arusaamadele strateegilisest juhtimisest. Millist rolli mängib tema puhul varasem kuulumine koalitsioonist välja tõrjutud IRLi ning kooselu purunemine reformierakondlase Kaja Kallasega, näitab aeg. Tugevalt sadulas püsivat näib ka Liive. Kui ajakirjandus teatas, et Eesti elektrimajanduse sümboliks kujunenud mehe ametiaeg hakkab läbi saama ja tema ametikohale tuleb avalik konkurss, tõttas rahandusminister Jürgen Ligi viivitamatult Eesti Energia juhi häid omadusi avalikkusele selgitama. Suured investeeringud ja operaatorite tihe konkurents nendest hüvedest osa saamise nimel on aeg-ajalt kõigutanud ka Tallinna Sadama juhi Kaljuranna tooli. Suurimat peavalu võis ta tunda Juhan Partsi (IRL) majandusministri ametis oleku ajal, kui vastuolud sadama majandusotsuste õigsuse üle keesid sageli poti kaane alt otse kuumale pliidirauale. Kuid pärast ministrikoha minekut sotsidele näib Kaljuranna seis olevat veelgi tugevnenud, sest Reformierakond on teda püsivalt toetanud.

Veerand riigifirmadest teenib tulu Riigi osalusega 42 ettevõttest kuulub 32 sajaprotsendiliselt riigile, kuid kõigest 11 äriühingut suudavad teenida nii palju kasumit, et selle arvelt saab riigieelarve toetamiseks dividende võtta. Eelmisel aastal maksid nn doonorfirmad riigikassasse dividendidena ja nendelt arvestatava tulumaksuna kokku üle 208 miljoni euro. 90 protsenti sellest summast andsid Eesti Energia ja Tallinna Sadam. Riigikontroll hinnagul pole selge, miks riik enamikke ettevõteid omab – kasumi teenimise eesmärk ning avalike huvide ja riigi majandusliku julgeoleku eesmärk on segamini nagu Kört-Pärtli särk. Mitmes dividende teenivas ettevõtetes seisab tänavu või tuleva aasta alguses ees juhikonkurss: Eesti Energia (dividendid 2014 – 114 miljonit eurot), Tallinna Sadam (42 miljonit eurot), Lennuliiklusteenistuse AS (4 miljonit eurot), Eesti Loto (6 miljonit eurot), Eesti Raudtee (2 miljonit eurot), EVR Cargo (miljon eurot), Eesti Post (0,6 miljonit eurot), Eesti Teed (0,4 miljonit eurot) ja Teede Tehnokeskus (0,03 miljonit eurot). Eesti Loots (2 miljonit eurot) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus (0,03 miljonit eurot) hakkavad uut juhti otsima 2018. aastal. Andres Reimer

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Suurt sõda meenutati vennalikus läheduses

TERRORITÕRJE. Ukraina sõjavägi on sun keskustesse, ent kuni ei suudeta varustus

Sõjavägi piir liisa tagel toimetaja

I Eile kohtusid Prantsusmaa idapiiril Vieil Armandis Saksamaa president Joachim Gauck ja Prantsuse riigipea François Hollande, et meenutada saja aasta möödumist päevast, mil Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Presidendid avaldasid Esimeses maailmasõjas langenutele ühiselt

austust Vieil Armandi (saksa Hartmannswillerkopf) kalmistul toimunud tseremoonial. Prantsuse riigipea Hollande rõhutas kalmistul peetud kõnes, et kaks pärilikuks vaenlaseks peetud naabrit on suutnud ära leppida. Ta nimetas Prantsuse-Saksa sõprust rahutegemise õppetun-

Mägi-Karabahhi konflikt kogub hoogu Mägi-Karabahhi külmutatud konflikti piirkonnas on taas puhkenud lahingud, milles möödunud nädalal hukkus vähemalt 12 Aserbaidžaani ja kolm Armeenia kontrolli all oleva enklaavi sõdurit. Armeenia peaministri Ovik Abrahamjani teatel kohtuvad Armeenia president Serž Sargsjan ja tema Aserbaidžaani kolleeg Ilham Alijev reedel või laupäeval Venemaal Sotšis, et otsida võimalusi konflikti lahendamiseks. «Igasugune provokatiivne tegevus saab kohase vastuse. Me ei karda sõda. Loomulikult ei ole see parim tee, kuid kui see meile peale surutakse, siis on meie kohus see võita,» hoiatas Armeenia valitsusjuht. Aserbaidžaani välisministeerium esines eile avaldusega, kus nõudis, et rahvusvaheline kogukond kehtestaks Armeenia vastu tõsised sanktsioonid. Aserbaidžaani ministeeriumi allika teatel korral davad hävituslennukid Mägi-Karabahhi lähistel manöövreid, et kaitsta kodumaad ja Armeenia piiril liigutatakse maavägesid Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse kaitsmiseks. Mägi-Karabahhi nn kaitseministeerium teatas nädalavahetusel aga, et nende väed tapsid ööl vastu laupäeva vähemalt üheksa Aserbaidžaani sõdurit, tõrjudes edukalt vaenuliku eriüksuse pealetungi. Armeenia kaitse ministeerium süüdistas samal ajal

Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi konflikti süvendamises. Ministeeriumi teatel on Aserbaidžaani väed üritanud üle võtta Armeenia sõjaväe positsioone, kasutades suurekaliibrilisi relvi ja pommitanud inimasustusega piirkondi. Olukord Mägi-Karabahhi ja Aserbaidžaani piiril püsib Raadio Vaba Euroopa teatel äärmiselt pingelisena ning tulevahetused Armeenia ja Aserbaidžaani relvajõudude vahel on sagenenud. Vaherahus lepiti sealjuures kokku juba 20 aastat tagasi pärast 30 000 inimelu nõudnud kuus aastat kestnud konflikti, ent igal aastal hukkuvad Mägi-Karabahhi ja Aserbaidžaani vahelistes relvakokkupõrgetes sajad inimesed, kelle hulgas on palju tsiviilelanikke. Nii USA kui Venemaa on avaldanud muret vägivallapuhangute pärast. Venemaa kinnitas, et konflikti igasugune edasine eskaleerumine on lubamatu. Armeenia poliitanalüütik Agasi Jenok jan kommenteeris, et kokkupõrked vaidlusaluses piirkonnas võivad teenida eel kõige Venemaa huve – suur naaber soovib viia Mägi-Karabahhi oma sõjaväe, et suurendada kohalolu Kaukaasias. «Armeenia võimud on korduvalt viidanud, et on võimelised ise, kolmandate osaliste sekkumiseta, piirkonnas rahu säilitama,» sõnas ta. Liisa Tagel

niks, millest maailm peaks õppust võtma ja lõpetama tsiviilelanikkonna kannatused Gazas ning otsima leevendust Ukraina ja Iraagi konfliktile. Gauck on esimene Saksa riigipea, kes on osalenud Vieil Armandi tseremoonial. Viel Armandi lähistel hukkus sõjas ligi

30 000 meest, kalmistul lebab nimetutes haudades ligi 12 000 sõdurit. Täna suunduvad presidendid Belgiasse, kus meenutatakse saja aasta möödumist päevast, mil Saksamaa tungis riiki ja Ühendkuningriik kuulutas Saksamaale foto: reuters/scanpix sõja. PM

da-Ukrainas kuid separatistide kantsideks olnud Luganski ja Donetski eeslinnades käisid nädalavahetusel ägedad lahingud – Ukraina relvajõud püüdsid niinimetatud rahvavabariike taas endi kontrolli alla saada. Separatistid, keda ähvardab varustusliinidest ära lõikamine, rääkisid taas Venemaa abi vajalikkusest. Donetski isehakanud Kremli-meelne juht Pavel Gubarev teatas, et Venemaa sekkumisel võiks see sõda olla läbi paari päevaga. Ukraina terroritõrjeoperatsiooni (ATO) esindaja kinnitas eile, et sõdurid püüavad kindlustada positsioone Donetski äärealadel. ATO teatel piirab Ukraina sõjavägi Donetskit nii läänest kui ka põhjast. Kohalikud elanikud teatasid ööl vastu pühapäeva toimunud plahvatustest ja tulevahetustest, puruks pommitati mitu hoonet, samuti on häiritud elektri- ja veeühendus. Laupäeval vallutati tagasi Krasnogorovka ja Staromihhailovka linn. Nädalavahetusel

Ukraina sõjavägi kontrollib suurt osa Done

peeti lahinguid ka Luganski lähedal asuva 40 000 elanikuga Pervoarmiski üle. 420 000 elanikuga Luganski isehakanud linnapea Sergei Kravtšenko hoiatas aga eile, et veest, elektrist ja toidust ära lõigatud linna elanike olukord on äärmiselt kehv ja linn on piiramise tõttu humanitaar-

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ndinud separatistid taanduma peamiselt kahe niinimetatud rahvavabariigi steid läbi lõigata, võib võitlemine jätkuda ja tuua kaasa suuri tsiviilkahjusid.

rab Luganskit ja Donetskit

etski ja Luganski ümbrusest.

katastroofi lävel. Kravtšenko sõnul on linnas hukkunud üle saja tsiviilisiku. Kiievi andmetel hukkus Ukraina vägede ja separatistide lahingutes Donetski ja Luganski lähistel laupäeva õhtust saadik vähemalt kümme tsiviilisikut, ent sõjavägi kaotusi ei kandnud. Ukraina sõ-

foto: reuters/scanpix

javäe kinnitusel pommitatakse Luganski piirkonda ka Venemaa piiri tagant. Donetskis viibiva Reutersi ajakirjaniku sõnul oli suurtükituld kuulda kogu öö ning kohalikud elanikud ütlesid, et äärelinnas süttisid mitmed hooned. Suitsulõhn ulatus Donetski kesklinnani.

Venemeelsed separatistid püüavad Ukraina meedia teatel kõikvõimalike vahenditega vastu panna, konfiskeerides selleks ka Donetski tsiviilelanikelt ja asutustelt nii toitu kui näiteks sõidukeid. Kunagise suure tööstuslinna keskus on peaaegu hüljatud – tänavatel näeb vaid üksikuid inimesi ja autosid ning suurem osa poode ja söögikohti on suletud. Ukraina armee edusammud on sundinud separatiste enamikust linnadest taanduma ning nende peamised tugipunktid on praegu Donetsk ja Lugansk. Ukraina sõjavägi püüab ära lõigata nende ühendusteid Venemaaga. Analüütikute hinnangul võib aga vaenutegevus veel kaua venida, sest mässulised on kinnitanud, et võitlevad surmani ning seni pole Ukrainal õnnestunud ka Venemaa piiri täielikult enda kontrolli alla saada. Üle kolme kuu kestnud sõjategevuses on hukkunud vähemalt 1150 inimest, kellest 398 on Malaisia reisilennuki pardal olnud. ÜRO teatel on üle 100 000 inimese Ukrainas praegu sisepagulased, kes ei saa oma kodudesse naasta. Venemaa kinnitab, et nende juurde on varjupaika otsima tulnud juba ligi pool miljonit inimest.

MH17 hukupaigast leiti veel surnukehi Rahvusvahelised eksperdid leidsid teenistuskoerte abil eile Ida-Ukrainast Malaisia lennuki allakukkumispaigast veel surnukehi. Kolmandat päeva sündmuskohal tegutsevaid uurijaid piiras jätkuv lahingutegevus, mistõttu ei saanud nad endiselt vabalt kogu piirkonnas liikuda. Seitse Hollandi ja Austraalia uurijat otsisid läbi ühe tsooni viiest, milleks õnnetuspaik jaotati, leiti nii hukkunute maiseid jäänuseid kui isiklikke asju. Leitud inimkehade osad transporditi Harkivisse, kuhu esialgu paigutati ka varem leitud surnukehad. Sealt edasi viiakse need Hollandisse, et teha kindlaks hukkunute isikud ja anda maised jäänused lõpuks üle lähedastele. Ohvrite säilmeid olid pühapäeva vara-

hommikul vastu võtmas Harkivi oblastivalitsuse, Ukraina eriolukordade ministeeriumi ja Hollandi võimude esindajad. Autod tõid ära ka sündmuspaigalt leitud isiklikud asjad, ent neid edasi toimetav rong oli eile õhtul Hollandi uurimisrühma juhi Pieter-Jaap Aalbersbergi sõnul separatistide käes olevas raudteejaamas kinni. 17. juulil Ukraina idaosas separatistide kontrolli all olevas piirkonnas alla tulistatud reisilennukis hukkusid kõik 298 pardal olnut. Hollandisse on tuvastamiseks saadetud üle 200 kirstu, kuid surnukehade äratoomist on takistanud lahingud Ukraina valitsusvägede ja venemeelsete jõudude vahel. Täna peaks Harkivist startima järjekordne uurimismaterjali Hollandisse viiv lennuk. PM

Algusest peale oleme lubanud taastada rahu Iisraeli kodanikele ja me jätkame tegutsemist, kuni see eesmärk on saavutatud. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kinnitas, et Gaza sektoris jätkatakse võitlust seni, kuni see vajalik on.

Iisrael ründas Gazas põgenikekeskust Vähemalt kümme inimest sai eile surma Iisraeli vägede järjekordses rünnakus Gaza sektoris asuvale ÜRO koolile, kus otsisid varju tuhanded inimesed. Iisrael teatas sealjuures, et alustas osa maavägede Gaza sektorist äraviimist ja teiste üksuste ümberpaigutamist, kuid sõjaline missioon Gazas ei ole lõppenud. Iisraeli kolm nädalat väldanud sõjalise operatsiooni käigus on hukkunud vähemalt 1740 inimest, vigastatuid on üle 9000. Hukkunuist 66 on iisraellased. AFP/PM

357

inimest hukkus eile Hiina edelaosa tabanud maavärinas. Hukkunuid võib rusude alla olla veelgi.

Islamistide videos esines Soomest pärit mees Islamiäärmuslaste rühmituse ISIS laupäeval veebi ilmunud videos esineb soome keelt aktsendiga rääkiv mees, kes kutsub üles rajama šariaadiseadustega islamiriiki, kus tõlgendataks koraani sõna-sõnalt. Videot peetakse esimeseks kindlaks tõendiks, et ISISi ridadesse kuulub ka Soomest pärit pühasõdalasi. Soome andmetel on nende juurest Süüriasse sõdima läinud umbes 40 inimest. BNS

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ajaloolane Erkki Bahovski leiab hulganisti paralleele 1914. ja 2014. aasta vahel. Kuid ajalugu ei kordu kunagi sajaprotsendiliselt.

I maailmasõja kogemus mõjutab meid praegugi

eitsin pilgu virtuaalsesse arhiivi ja vaatasin, mida olin kirjutanud Facebookis eelmise aasta algul. Sellised read: «100 aastat tagasi ehk 1913. aasta oli viimane rahuaasta enne maailmasõda. Loodame, et 2013. aasta tuleb ses mõttes parem.» Aga ei tulnud – 2013. aasta oli samuti viimane rahuaasta Euroopas. Sel aastal on Venemaa okupeerinud ja annekteerinud Krimmi ning toetanud sõjategevust Ida-Ukrainas. Niisiis on 2014. aastal Euroopas sõda. Nagu 100 aastat tagasi, mil puhkes Esimene maailmasõda. Euroopa ja ka Eesti teeb õigesti, et sõja puhkemist meeles peab. Just Esimese maailmasõja puhkemise põhjused ja iseloom – nende üle on palju piike ristatud, kuid põhijooned on selged – annavad võimaluse tõmmata paralleele tänavu Krimmis ja Ida-Ukrainas toimunu ja toimuvaga. Igasuguste ajalooliste paralleelide tõmbamine on alati meelevaldne ja subjektiivne ning ajalugu ei kordu kunagi sajaprotsendiliselt. Ent ajaloo võlu ja valu peitubki selles, et osa toimunust on tulnud meile tänapäeva ning mõjutab me igapäevast käitumist ja keskkonda. Mõnikord õnnestub ka välja joonistada mustreid, mis ikka ja jälle korduvad.

jalooliste sündmuste hindamisel ja kõrvutamisel tänapäevaga tehakse üldiselt see viga, et lähtutakse tagantjärele tarkusest, st meie teame, mis juhtus hiljem ja paneme enda pildi ka vastavalt kokku. Kuid ajaloosündmustes – ka Esimese maailmasõja vallapäästmises – osalejad tulevikku ei teadnud. Nii ei uskunud suurem osa, et puhkenud Esimene maailmasõda üldse kaua kestab. Rünnakudoktriini järgi pidi sõda olema läbi mõne kuuga. Ometi hukkusid sõja tapamasinas nelja aasta jooksul kümned miljonid inimesed. Ses valguses paistavad ennustused, et

Ukraina konf likt saab kohe läbi, pehmelt öeldes imelikud. Lootma muidugi peab ja on ka näiteid, kus sõda saabki läbi mõne kuuga.

seäranis levinud oli aga enne Esimest maailmasõda idee, et sõda lihtsalt ei ole võimalik pidada, sest tihedad kaubandussidemed muudavad selle mõttetuks. Siin on tavaks viidata Norman Angelli 1909. aastal ilmunud raamatule «The Great Illusion», mille järgi ei tasu sõjapidamine enam ära. Kuid juba varem, 1898. aastal oli Ivan Bloch Peterburis avaldanud kuueköitelise teose majanduslikest argumentidest sõja vastu. «Sõda tulevikus ei tule, sest see on muutunud võimatuks – nüüd on selge, et sõda tähendab enesetappu,» tsiteerib briti ajaloolane Margaret MacMillan Blochi. Ka Blochi järgi ei suutvat Euroopa riigid pidada säärast laiaulatuslikku sõda mitte rohkem kui mõne kuu. Mida ta aga ei arvestanud, oli Euroopa ühiskondade varjatud võime end sõjaks mobiliseerida. Praegugi räägitakse sellest, et tihedad kaubandussidemed välistavad suure sõja. Ennustamatusega liitub veel Preisi militaarmõtleja Carl von Clausewitzi esile toodud printsiip, mida ta nimetas hõõrdumiseks ehk siis asjaoluks, et sõda ei saa täielikult plaanida, sest juhus mängib oma rolli. Kord juba alustatud sõjategevus võib viia ootamatute ja traagiliste tagajärgedeni – mõelgem 1915. aastal sakslaste uputatud reisilaevale Lusitania või praegu Malaisia reisilennuki allatulistamisele. Ning ka vandenõuteooriatele – nii on väidetud, et Lusitania lasid põhja hoopis britid, et ameeriklasi sõtta tõmmata, ja et reisilennuki võisid tulistada alla ukrainlased, et lääs midagi Venemaa suhtes ette võtaks. Ida-Ukrainas ja Krimmis toimuv on tekitanud mõtteid, nagu oleks sõja olemus kuidagi muutunud – on räägitud nn neosõjast, asümmeetrilisest sõjast jne. USA sõjaajaloolane Max Boot on oma raamatus «Invisible Armies. An

Epic History of Guerrilla Warfare from Ancient Times to the Present» veenvalt näidanud, et säärane, rindeta või mitte riikidevaheline sõda on eksisteerinud aegade hallist hämarusest peale. Oli seda ka mingil määral Esimene maailmasõda. Ehkki rindejooned olid vägagi paigas, leidus ka seal «muresolevaid kohalikke» nagu praegu Krimmis ja IdaUkrainas. Üks neist oli 1870. aastal Simbirskis sündinud Vladimir Uljanov, kes Saksa kindralstaabi «mõõduka tasu» eest organiseeris 1917. aastal Venemaal mässu ja riigipöörde, mille tulemusena Venemaa sõjast välja astus ning Saksamaa sai läänerindel vabad käed. Brittide Araabia Lawrence aga tegutses Osmani impeeriumi nõrgestamise nimel araabia maades.

ta päikese all». Teiseks aga, vastupidi, et Saksamaa oli liiga nõrk ning sõda tuli alustada sellepärast, et teised suurjõud eest rohkem ära ei läheks. Mida ütles USA president Barack Obama Venemaa kohta märtsis? Seda, et Venemaa suhtumine naaberriikidesse näitab Moskva nõrkust …

Enne Esimest maailmasõda oli levinud idee, et sõda lihtsalt ei ole võimalik pidada, sest tihedad kaubandussidemed muudavad selle mõttetuks.

ootil on varuks andmebaas sissisõja kohta alates 1775. aastast. Selle järgi on sissid olnud alates 1945. aastast edukamad. Alates 1945. aastast on sisside võiduprotsent läinud üles 40,3 protsenti, ent tõsiasi on samas, et valitsusväed on jäänud ikkagi peale 50,8 protsendil konf liktidest. Ka siit raamatust selgub, miks sissisõda võib Ida-Ukrainas veel kaua kesta – alates 1775. aastast on sissisõda keskmiselt kestnud kümme aastat, pärast 1945. aastat veelgi rohkem – 14 aastat. Sisse on saatnud edu põhimõtteliselt vaid siis, kui nendele on tulnud väljastpoolt abi (mõelgem bolševikele ja rohelistele mehikestele).

Nüüdseks on maailmal kaks kogemust – kiirelt alanud Esimene maailmasõda ja Teine maailmasõda, kus ei tehtud õigel ajal katset agressorit peatada. Esimese maailmasõja puhkemise üheks põhjuseks loetakse ka Saksamaa käitumist. Tavaliselt on toodud esile kaks versiooni. Esiteks, et Saksamaa oli tugevaks saanud ja taotles «oma koh-

simese maailmasõja kogemusest üritati muidugi ka õppida. Loodeti sõda vältida rahvusvaheliste organisatsioonide (Rahvasteliit) loomise abil. 1914. aasta suve traagika, kus sõda puhkes justkui eimillestki ja väga kiiresti, seisis kindlasti Euroopa riigijuhtide ees 1938. aastal, kui Tšehhoslovak kia Hitlerile maha müüdi. Nüüdseks on maailmal kaks kogemust – kiirelt alanud Esimene maailmasõda ja Teine maailmasõda, kus ei tehtud õigel ajal katset agressorit peatada. 1962. aastal Kuuba raketikriisi ajal valis toonane USA president John Kennedy Esimese maailmasõja kogemuse, sest oli lugenud Barbara W. Tuchmani «Augustikahureid» ning veendunud, kui lihtne oli sõda valla päästa. Sõjaliste meetmete asemel valis USA mereblokaadi. Missugusest kogemusest peaksime õppima praegu? Kindlasti mitte 100 protsenti ei ühest ega teisest maailmasõjast. Ent 100 aastat tagasi puhkenud Esimene maailmasõda on sündmus, mis sunnib praegugi selle sõja põhjustega tegelema ja mõtlema sõja olemuse üle.

Erkki Bahovski on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabenõunik. See artikkel väljendab tema isiklikke seisukohti. 4. augustil korraldab Euroopa Komisjoni Eesti esindus Tallinnas ajalookonverentsi, mis on pühendatud Esimese maailmasõja mõjule ja tähendusele.

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Sanktsioonide mõjust Venemaale

eedia armastatud žanr, tänavaküsitlus, on tavaliselt päris küsitluse profaneerimine, kuid mõnikord annavad need aimu üldisest pildist. Vaadates näiteks BBC ja Vaba Euroopa poolt Moskva tänavatel viimastel päevadel tehtud videointervjuusid, mõistad, et see pilt on tõesti hämmastav. Peaaegu kõik Venemaa justkui kõige harituma ja vabameelsema linna elanikud arvavad näiteks, et Malaisia lennuki tulistasid alla kas ukrainlased või hoopis ameeriklased. Ja et tänu sanktsioonidele saab Venemaa veelgi tugevamaks ning hakkab arendama oma tööstust. Täpselt nagu telekast öeldi. Telerist öeldakse sanktsioonide kohta veel üht-teist. Esiteks rõhutatakse igati, et need toovad kahju Euroopale endale. Seejuures tsiteeritakse nii Euroopa «kasulikke idioote» ja kinnimakstud Moskvasõpru kui ka ausaid majanduseksperte, kes mõistagi vaatlevad asja igakülgselt. Kuid neid tsiteeritakse nõnda, et televaatajal jääks mulje, et rumalad Euroopa Liidu poliitikud ei mõista, et kahjustavad oma riikide ja rahvaste huve. Või siis teine versioon, mis käib eeltoodu juurde ja millest räägib ka Vene välisministeerium: et nõrk Euroopa sõitvat kurikavala USA kiiluvees. Washington aga tahtis algusest peale Ukraina kriisi abil Venemaa ja Euroopa strateegilist partnerlust lõhestada ja neid mõlemaid nõnda nõrgestada. Seik, et nii mõnelgi Euroopa «partneril» on Venemaa sõprade tempudest mõõt lõpuks täis saanud, jääb muidugi välja ütlemata.

Postimehe Moskva kolumnist Jüri Vendik kirjutab, et realistlikumate vaatlejate hinnangul pole viimaste sanktsioonide vahetu mõju Vene majandusele lühiajaliselt suur, ent kõigi asjaolude pikaajaline koosmõju võib samas olla vägagi tõsine.

lalmainitud Levada küsitlus oli tehtud enne viimaste sanktsioonide kehtestamist. Mõned Vene võimu kriitikud loodavad, et lihtvenelaste suhtumine Putinisse hakkab tasapisi muutuma mõne kuu pärast, kui nende elusid hakkab vahetult mõjutama seesama kumulatiivne liitmõju. Ehk siis Vene riigikapitalismi ammu enne Ukraina sündmusi alanud kriis pluss sanktsioonid pluss Venemaa vastusanktsioonid, näiteks Ukraina ja Poola impordi keelustamine, pluss sõja puhtmajanduslik ja psühholoogiline efekt toovad kaasa hindade tõusu, rubla langemise, tarbimis- ja eluasemelaenude järsu kallinemise, sealhulgas ka tagantjärele, jne. Mõned Venemaa opositsionäärid ennustavad koguni, et siis muutub lõpuks kehtetuks ka oleta-

Kõik on vaenlased, kõik tahavad meid hävitada, aga me hoiame ühte ja saame hakkama – lihtne ja mugav maailmapilt. Harjumuspärane ka.

Kus on kurjategija koht?

LUGEJA KIRI

Pärast viimaste ELi sanktsioonide kehtestamist suurpankade (Sberbank, VTB, VEB, Gazprombank ja Rosselhozbank) suhtes on Venemaa kommentaatorite toon mõnevõrra muutunud. Eelmisi sanktsioone nad õigusega naeruvääristasid, nüüd aga on asi läinud veidi tõsisemaks, mida tunnistavad nii pangad ise kui ka majanduseksperdid. Sberbank näiteks on oma avalduses närviliselt öelnud, et sanktsioonid «ohustavad kogu globaalset rahandussüsteemi». Adekvaatsed iseseisvad majandusanalüütikud aga arvavad, et lühiperspektiivis pole viimaste sanktsioonide mõju Vene majandusele kuigi suur, kuid kõikide asjaolude pikaajaline kumulatiivne mõju võib olla vägagi tõsine. «Venemaa majanduse kasv on statistilise vea piiril, ja puudusid veel sanktsioonid olukorras, kus meil oleks eluliselt vaja investeeringute maksimaalset intensiivistamist, et pelgalt kasvada,» kirjutas üks neist, Nikolai Kaštšejev, netiväljaandes Slon.ru. Kuid rahva üldine meeleolu jääb ikka umbes samaks. Sanktsioonid suurpankade ja -firmade vastu on üsna valuline löök, kuid samas on see «võimalus saada uuel tasemel suuriigiks, iseseisva majandusega, võimalus mitte üksnes naftasektori, aga ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamiseks,» ütles alles reedel ajakirjanikele Krasnodari kuberner Aleksandr Tkatšjov, keda pole kunagi suureks mõtlejaks peetud.

11. juuli Postimehest jäi näppu justiitsminister Andres Anvelti artikkel «Kas iga kurjategija väärib vanglat?». Milles asi? Miks on pealdises see «iga»? Kui ollakse kurjategija, siis vääritakse vanglat igal juhul. Iseasi muidugi, keda, kus ja kuidas kurjategijaks pidada. Kas üle aia õunaraksus käinud Juku on kurjategija, või on seda ainult kuurist jalgratta, muruniiduki ja mootorsae ära viinud narkar? Ja kas see piir on ainult rahalises väärtuses? Kõrvalepõikena. Pole kusagil silma hakanud, et arvestatakse ka kannatanu suhtelist kahju. On ju penskarilt äraaetud muruniiduk ja mootorsaag palju elulisema väärtusega kui auto teiselt, kelle sissetulek või kindlustus selle

korvab. Tavapensionist nende tagasisaamine üldiselt ei huvita kedagi, ei politseid ega kohtuid. Muru jääb niitmata, elab ära, aga küte jääb lõikamata, ja kui ratas ka ära viidi, pole ka poeni millegagi saada. Kuidas saabki siis artiklis poleemitseda, miks kannatajad näevad pea ainuõigeks karistuseks vanglat, ja seda nii kauaks kui üldse võimalik, ega näe mingit alternatiivi? Muid meetmeid võivad arutada need, kel pole kuritööga omal nahal kokku puutuda tulnud. Aina kuuled, et kui mõni kurikael on jälle kinni peetud, on ta politseile enamasti juba vana tuttav, isegi mitu korda karistatud, mitmeid kurjusi toime pannud, kuni viimseni, mis ta eluaegselt isoleerib. Miks oli tal vaja lasta neid mitmeid kuritöid sooritada küllalt humaansete alternatiivkaristustega?

The Economisti ajakirjanik

tav kollektiivse Putini ja Vene valijate omapärane ühiskondlik leping: «poliitilised vabadused stabiilsuse ja heaolu vastu». Et siis aimavat rahvas, et riik on tupikusse viidud, ning hakkavat nõudma juhtkonna või vähemalt poliitilise kursi vahetust. Liiga roosiline unistus, muidugi, seda mitmel põhjusel.

siteks: ülemvõimu sakraalsus Vene teadvuses. Boriss Jeltsinit vihati 1996. aastal kogu südamest, ometigi hääletati valimistel tema poolt (manipulatsioonid toome siinkohal sulgude ette), veelgi rõõmsamalt hääletati aga Jeltsini poolt määratud rahvale tundmatu mantlipärija poolt neli aastat hiljem. Ülemvõimu kandja samastub massiteadvuses riigiga, midagi pole parata. Teiseks: Vene ühiskonnas tõusnud marurahvusluse, hurraapatriotismi laine. Kõik on vaenlased, kõik tahavad meid hävitada, aga me hoiame ühte ja saame hakkama – lihtne ja mugav maailmapilt. Harjumuspärane ka. Kolmandaks: telepropaganda mõju. Ning neljandaks tõsiasi, et FSB, juurdluskomitee ja teised repressiivorganid suruvad usinalt maha kõik «lubamatu» poliitilise tegevuse. Mõne lääne kommentaatori lootus lõhele Vene eliidi sees on ehk veidi ratsionaalsem, kuid praeguse seisuga tundub ka see ebatõenäoline. «Aeg on näidanud, et Putini eliit on graniitplaat, mille lõhestamine pole läänemeelsetel jõudumööda [---] Vastus on lihtne – hirm. Ammu enne ametlike sanktsioone Venemaa vastu, ammu enne Krimmi, aimasid võimu juures oleva grupi liikmed, et nende ees on väga lihtne valik: kas olla Putiniga koos või minna vanglasse. Ameerika vanglasse, kõige tõenäolisem,» kirjutas veel aprillis hea vene publitsist Konstantin Gaaze, pidades meeles korruptiivset ringkäendust. Ning mida tõsisemad sanktsioonid, mida ägedam konfrontatsioon läänega, seda tugevam arvatavasti on see «sõjalaeva meeskonna» tunne: kas upume või pääseme, aga kõik koos igal juhul. Seega, võimalus, et sanktsioonid ja üldine vastasseis läänega toovad kaasa sisemised positiivsed muutused Venemaal, on praeguse seisuga kaduvväike. Ent see polegi eriti tähtis. Sootuks tähtsam on valmidus rahvusvahelise korra kaitsmiseks Euroopas ning selle korra rikkuja Venemaa majandusliku, poliitilise ja sõjalise võimekuse kitsendamine. Ehk siis vana hea containment.

Kannataja võiks ju ka nendega leppida kuni leppimiseni, kui kodaniku kahju saaks enam-vähem koheselt korvatud ja eluga saaks edasi minna kasvõi mingist loodavast politseifondist. Politseile jääb siis stiimul nii ruttu kui saab kurikaelalt tekitatud kahju kätte saada. Praegu otsi tuult väljalt, millal kurjamilt midagi tagasi saama hakkab. Tavapraktika, et jääbki saamata. Kannataja peab veel kurjategijat euronormidele vastavalt ka vanglas üleval, politsei ise ka maksumaksja rahal. Üldse on artikkel kuidagi väga sinisilmseks kirjutatud, alates Roberti moosivargusest kuni artikli lõpuni, kus peab ikkagi nentima, et varem või hiljem puutume jälle kokku vanglast vabanenud Robertiga, kes ikka oskab vaid varastada. väino ubina, pensionär

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Me olime Jeltsini ajast saadik liiga avatud, ja mida kiiremini me sellest üle saame, seda parem. Sanktsioonid on tõeliselt hea süst välismõjude vastu» – nii rääkis läinud neljapäeval ajakirjanikele Vene parlamendi ülemkoja riigieelarvekomitee esimees Sergei Rjabuhhin. Selline on Venemaa ametlik seisukoht – et lääne sanktsioonid teevad riigi vaid tugevamaks ja iseseisvamaks. Seda edastavad nii ametiisikud kui ka riigi kontrolli all olevad telekanalid ning seda usub siiralt ka televaataja. Vene Levada keskuse poolt kuues suurlinnas läbi viidud küsitluse käigus selgus, et 58–61 protsenti nende linnade elanikest ei tee ei sanktsioonidest ega Venemaa rahvusvahelisest isolatsioonist välja. Umbes sama paljud – 57–65 protsenti – arvavad, et sanktsioonid puudutavad vaid kitsast ringkonda ega valmista tõsiseltvõetavaid probleeme lihtrahvale.

edward lucas

Valmidust pole näha

agu laisavõitu teismelised, teavad ka Euroopa juhid hästi, kuidas käituda äratuskella kuuldes. Nad vanguvad voodist välja, silmad rähmas, ning kinnitavad, et kõik on korras. Majakondsed kuulevad, kuidas vannitoas algab vilgas tegevus. Aga vaid paar minutit hiljem valitseb taas vaikus. Teki all on lihtsalt liiga mõnus olla. Samamoodi võib kirjeldada lääne suhtumist Venemaasse alates 1990. aastatest. Suutmatus pärast Nõukogude võimu kokkuvarisemist KGB välja juurida oli vali äratuskell. Sama valjult kõlas kell Boriss Jeltsini ajal, kui Kremlis võtsid võimust gangsterid ja luurajad. Sama valjult kõlasid kaks Tšetšeenia sõda. Sama valjult kõlas katse müüa õhutõrjerakette Serbia Slobodan Miloševići režiimile ja Kosovo Priština lennuvälja hõivamine 1999. aastal (osa suuremast gambiidist, mis toona päriselt ei õnnestunud). Valju tirinaga tuli võimule endine kagebeelane Vladimir Putin. Sama vali oli poliitilise, majandusliku ja meediavõimu koondumine Kremli kätte, hiiglaslik kulutuste suurendamine relvastusele ja luuramisele välismaal, energiaallikate kasutamine poliitilise relvana, sõda Gruusias ja äge läänevastane propaganda. Niisugusel taustal oleks ennatlik loota, et reisilennuki allatulistamine Venemaa toetatud mässuliste poolt Ida-Ukrainas tooks kaasa põhimõttelisi muutusi. See võib muuta meeleolu Hollandis, kus varasematel aastatel on suhtumises Venemaasse ainiti demonstreeritud hoiakut, mida ärimehed nimetavad «äri ennekõike». Kui mädanevad surnukehad koju jõuavad, hakkab see üha enam paistma üüratu naiivsusena ohtliku gangsteririigi suhtes.

uid ülejäänud Euroopas annab valdavalt tunda tahtmatus maksta tõelist hinda töökohtades, kasumites ja toodangus. Poolakad, eestlased, lätlased ja leedulased on valmis vabaduse ja julgeoleku nimel taluma majanduslikke raskusi. Nad on valmis tasuma kõrgemat hinda energia eest, unustama tulutõotavad äritehingud ja kulutama rohkem riigikaitsele. Võib-olla on sellele teele asumas ka rootslased ja soomlased. Ent ma ei näe sugugi sellist valmisolekut Saksamaal, Prantsusmaal või Itaalias. See tähendab, et tõsistel sanktsioonidel Putini režiimi vastu on vähe lootust. Samuti pärsib see püüdeid tugevdada KirdeEuroopa rinderiikide olukorda, mis vajab neisse vägede ja varustuse toomist teistest NATO riikidest ning püsivaid kaitseplaane. Pole näha ka erilist valmidust abistada Ukrainat. Asi ei ole mitte ainult diplomaatilises toetuses sealsetele võimudele, kes püüavad saavutada kontrolli mässuliste käes olevate idapoolsete alade üle, ega isegi neile relvade müümises (mida me peaksime tegema). Samuti peaksime jõuliselt taotlema Ukrainas demokraatia ja õigusriigi kehtestamist. Võitlus Venemaaga peaks olema enamat kui puhas geopoliitika. See peaks keskenduma väärtustele. Mida varem Ukraina suudab puhastada oma korrumpeerunud ja vähetoimiva süsteemi (sealjuures kiirete ülemraada valimistega), seda hõlpsam on neil asuda tagasi võitma idapoolsete alade rahulolematute ja vaesunud elanike usaldust ning seda lihtsam on ümber lükata Venemaa väiteid fašistliku riigipöörde kohta Kiievis. Alustuseks oleks hea seegi, kui uuritaks lääne osa Janukovõtši kukutatud režiimi rahapesus, mida tõstab tarmukalt esile mu sõbra Oliver Bullough’ Londoni Legatumi instituudi egiidi all tehtud uurimus «Looting Ukraine». Haihtus ligikaudu 100 miljardit dollarit – koostöös lääne audiitorite, pankurite ja juristidega. Peaaegu midagi sellest pole tagasi saadud ja kedagi pole selle eest vastutusele võetud. Selline uurimine hirmutaks omajagu ka Kremlit.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || VABA AEG || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

TEATER EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS

LAITSE GRANIITVILLAS

UGALA TEATER

5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SADAMATEATRIS 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu

Teatrikassa on suletud kuni 4. aug. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS

6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19

Valged ööd

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18. Autor Fjodor Dostojevski. Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

SAUEAUGU TEATRITALU

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

SUURES SAALIS 5., 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel

7.08 kl 19

VAT TEATER

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

TOPELTELU

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕIS 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

LOHUSALU SADAM

TALLINNA TANTSUTEATER Piletid Piletimaailmast www.tantsuteater.blogspot.com

TARTU ÜLIKOOLI VANAS KIRIKUS 4.08 kl 18 Esietendus! 5.08 kl 18

Klapp

autor, lavastaja: Ruslan Stepanov tantsivad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla 5.08 kl 15

Improkaader

Improteater Impeerium 6.08 kl 15

Lavastuslik filmiviktoriin

H. Lindepuu, J. Tepomees, A.Kurvits, D.Harchenko, H.Jänes Tasuta

4.08 kl 20

6.08 kl 18

PÕLTSAMAA LOSSIHOOV

autor, lavastaja Dmitri Harchenko tantsijad Dmitri Harchenko, Einar Lints, Viktoria Jepisheva, Xenia Rudakova

11.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

VILJANDI KAEVUMÄE LAVA 05.08 kl 20

Lumière

KONTSERT EESTI KONTSERT

LOHUSALU SADAM 6., 7.08 kl 20

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

www.concert.ee

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

KADRINA KIRIK 4.08 kl 19

“Eesti orelid” 29

Maris Oidekivi-Kaufmann, Urmas Taniloo, Kadri Ploompuu, Peter van Dijk Redford, Byrd, Stanley, Buxtehude, Händel, Mendelssohn-Bartholdy

NIGULISTE

4.08 kl 20 Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne)

RAPLA KIRIK 5.08 kl 19

“Eesti orelid” 21

Aare-Paul Lattik, Piret Aidulo, Tiia Tenno, Peter van Dijk Bach, Stanley, Reger,Marguste, Arro, Franck

NIGULISTE

5.08 kl 20 Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi)

NIGULISTE 6.08 kl 20

Galakontsert Johann Sebastian BACH “ORELIMISSA”

Orelil Andres Uibo, Edouard Oganessian, Peter van Dijk, Jaroslav Tuma, Toomas Trass, Denis Kasparovitch, Johannes Sandner, Aivars Kalējs, Ines Maidre, Maris Oidekivi- Kaufmann, Lembit Orgse (klavessiin)

RÕUGE KIRIK 7.08 kl 18

“Eesti orelid” 4

Helen Tammeste, Edouard Oganessian, Tiit Kiik Gigault, Bach, Couperin, Reger, A. Kapp

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

TALLINNA RAEKODA 5.08 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Neeme Ots (trompet) Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Bach, Vivaldi, Scarlatti, Rameau jt. (8.€, 5€)

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014 20-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

NARGENFESTIVAL lisainfo: www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

HOBUVESKIS 6.08 kl 19

Veljo Tormis: kooritsükkel UNUSTATUD RAHVAD kontsert-lavastus

Lavastus ja liikumine Inga Vares ja Mari Mägi kammerkoor Collegium Musicale dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn, tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens Lavastus on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

MUSTPEADE MAJAS 7.08 kl 19

Veljo Tormis: kooritsükkel UNUSTATUD RAHVAD kontsert

kammerkoor Collegium Musicale dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn, tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens Kontsertettekanne on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

HITIVABRIK

www.hitivabrik.ee

LOHUSALU SADAM 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

TARTU HANSA HOOV 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

ARUKÜLA LAULULAVA PARK 06.08 kl 19

RÕUGE ÖÖBIKUORG 07.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Tartuff näitab Venemaa koolide «koonduslaagreid» tiit tuumalu tiit.tuumalu@postimees.ee

Usutavasti annab see film, mis ka täna Tartus algava armastusfilmide festivali Tartuff suurele vabaõhuekraanile jõuab, Venemaal veel palju kõneainet. On ju tegu läbinisti provotseeriva, poleemilise linateosega, mis hargneb erivajadustega laste klassi – Venemaal nimetatakse selliseid korrektsiooni- ehk parandusklassideks («Klass korrektsii» on ka filmi venekeelne pealkiri) – seinte vahel, kus õpivad need, kes vaimse või füüsilise arengu tõttu ei saa kooliprogrammiga tavapärases tempos ja mahus hakkama. 25-aastase, veel verisulis režissööri Ivan I. Tverdovski ette-

kujutuses on neis sündiv muidugi üks paras košmaar. Ta on selliseid tavakoolide juures tegutsevaid klasse nimetanud suisa koonduslaagriteks ja getodeks, kus leiavad aset tuhanded tragöödiad, mida paraku saatvat ühiskonna vaikimine ja tähelepanupuudus. Ühte sellisesse 11. klassi tuleb 1. septembril ka ratastoolis Lena nagu ingel hoolimatusse ja ükskõiksesse maailma. Peagi tärkab tema ja epileptik Antoni vahel esimene armastus, mille tulemusena pannakse proovile ühiskonna taluvuse piir. Selle käigus ei loomastu mitte ainult õpetajad ja vanemad, vaid ka õpilased. Vene press on seda Rolan Bõkovi kuulsale filmile osutades juba jõudnud nimetada

Tartuffi festival • 9. Tartu armastusfilmide festivali süda tuksub 4.–9. augustini Raekoja platsi 1600-kohalises vabaõhukinos • Kavas on 12 mängufilmi, mille ühiseks nimetuseks on armastus • Seansid on tasuta

««Hernehirmutiseks» ratastoolis» või ««Hernehirmutiseks» puuris». Kokkupuutepunkte võib kahe filmi vahel tõesti leida, ent psühholoogilisele motiveeritusele, usutavusele mööndusi tehes eelistab Tverdovski pigem olustikulist groteski, mis aga peamine – vaataja emot-

sioonidega mängimist. Nende kunstlikku esilekutsumist iga hinna eest. Sellega saab ta ka hiilgavalt hakkama – vaataja peaks olema ekraani külge naelutatud. Autor ise pole varjanudki, et üks tema suuri eeskujusid on suur manipulaator Lars von Trier. Igal juhul tasuks selle filmi olustikulistesse nüanssidesse, mida rõhutatult tõepäraselt esitatakse – filmitud on reaalses koolis, osaliselt reaalsete parandusklassi õpilastega ja n-ö dokumentaalses stiilis –, suhtuda ettevaatusega. Nagu tolle trellitatud vaheseina puhul, mille eesmärk on probleemset klassi ülejäänud koolist eraldada ja mille kohta on režissöör ise veidi kohmetunult tunnistanud, et seda vanglale viitavat rekvisii-

ti läks vaja kunstilise üldistuse pärast. Tiitritest ei leia me ka Jekaterina Murašova nime, kelle romaanil film põhineb – psühholoogist autor, kes töötas aastaid ise selliste klassidega, olevat palunud selle eemaldada, sest tulemus lahknevat kirjapandust kardinaalselt. Vene kinolevisse tuleb film alles septembris, ent juba praegu on selle autoril ette näidata mitu kaalukat auhinda, sh Karlovy Vary kõrvalvõistlusprogrammi «Lääne ida» peapreemia ja Vene rahvusliku filmifestivali Kinotavr parima debüüdi preemia. Vene lavastajate uus põlvkond tõstab jõuliselt pead. «Parandusklass» linastub neljapäeval kell 22, kohale on oodata ka lavastajat ennast

TEATER. Indrek Hargla kriminull on nutikalt kirjutatud ja lavastatud.

Testament on vägevam kui kuld Püünise vedru on vinnas. Piret Kalda (paremalt), Allan Noormets, Piret Rauk, Andres Raag ja Maiken Schmidt aktsioonis.

arvustus pille-riin purje teatrikriitik

Indrek Hargla

«Testamenditäitjad» Lavastaja Peeter Tammearu Kuressaare linnateatri esietendus 29. juulil Kuressaare Sadamaaidas

lgupärane kriminull on meie teatrilaval haruldane. Liiatigi klassikaline, koha- ja ajaühtsusega ehk nn suletud ruumi krimka. Esimese hooga meenus üksnes Valdo Pandi näidend «Tuisuöö» (1976). Seda põnevam, Kuressaare linnateatri repertuaaris värske nähtus, on uhiuus külakriminull, Indrek Hargla näidend «Testamenditäitjad», kirjutatud teatri tellimusel, tegevuspaik Saaremaal. Kui Hargla puhul on eelootuseks ehk müstiline mõõde või

üleloomulikkus «Süvahavva» stiilis, siis seekord vaeb näitemäng eluehtsat eesti suguvõsa. Kriminulli arvustada on risk, ei tohi sündmustele ettevaatamatult vihjatagi, mõrtsuka justkui muuseas mainimisest rääkimata. Ehkki peaaegu iga näidendit tuleks käsitada kui krimkat, kus inimsuhetes oma saladuslikkus. «Testamenditäijad» on ses mõttes nutikalt kirjutatud ja lavastatud, et absoluutselt iga tegelase puhul tekib kahtlustusi, pööraseks paisuvaid ja taas taltuvaid oletusi. Vahva on ju mõrvar ära arvata ja seejärel kohe end petetuna tunda.

Täpne ja vaimukas ansambel Peeter Tammearu lavastus toonitab tegelaste elulisust, juhtuva argisust. Nimelt see igapäevasus muudab kuritöö ehmatavaks, samas ei ole mängulaadis maadligi külarealismi, laval valitseb peene distantsiga kerguse vaim, mis omakorda ei välista ohutunnet. Feliks Küti ärevusmuusika annab tabava kriminullimõõtme.

Mänguruumi kodusust loob Riina Vanhaneni kujundus, mis algab juba Kuressaare Sadamaaita sisenedes, Räganuka talu eeskojast, ruskete marjadega pihlapuust ukselävel. Püha pihlakas pidanuks kaitsma oma kodutalus üksinda elanud Janne-tädi, ometi tullakse kokku tema esimesel surma-aastapäeval – ja see surm oli kahtlane. Vaataja jaoks muhedama, näitlejate jaoks karmima võõrituse lisas esietendusel kuum suveilm: tegevusaeg ju sügis, mil talumaja rõske, vaja puid ahju ajada ... Näitlejate ansambel on täpne ja vaimukas, neli osalist kuuest õnnelikult laenatud Tallinna linnateatrist. Iseäranis südamlik on aga Leila Sääliku osalus Janne-tädi rollis. Paar mälestuslikku tagasivaadet, mis lahkunud tegelase elustavad, ei mõju kummituslikuna, hoopis süvendavad karget ja hoidvat meeleolu, vaba sentimendist. Siit võrsub valus üldistus üksikust vanaperenaisest maal.

Küllap oleks võimalik ka tõlgendus, kus Janne-tädi viibib laval lakkamatult, jälgib kõiki, aga nõnda võiks ta elavad surnuks mängida! Andres Raag loob sümpaatse lakoonilisuse, mõtte- ja tundetäpsusega Jaanuse rolli, Janne-tädi pärija, kes seab sugulastele üles lõksu – kena parafraas kurikuulsast «Hiirelõksust». Agatha Christie võtteid vilksatab veelgi. Maiken Schmidt ilmub veetleva catering’ineiu Riinana, ainsa võõrana, kelle silmis eksleb saladusi. Muide, pole vast juhuslik, pigem teadlikult irooniline, et tellitud toidulaud on sedavõrd traditsiooniline: menüü seapraadhapukapsas-kartul seostub peiede ja jõuludega, isegi sinepituub on labane mandrikaup. Kohalikumat isikupära pakub vaid intriigis oluline pannileib. Allan Noormets mängib mahlaka lustiga Raimondit, kelle Hargla vembukalt kirjutanud oma ametivennaks. Esimeses vaatuses näikse aplalt viina ja nalja viskav Raimond esinda-

foto: valmar voolaid / meie maa

vat «onu Heinode populatsiooni» («Tujurikkuja»), tasahaaval hakkab paotuma mehe tõsisem, komplitseeritum loomus.

Mürgine alltekst Piret Kalda kujutab vahepeal Kanadas pesitsenud daamikese Milvi õeluse ja naiivsuse sulamit, torkavate finessidega, samas ilma trafaretse groteskivaabata. Ilmeka ja ootamatu karakterrolli loob Piret Rauk: maskuliinse olekuga naiskirikuõpetaja Enela, kel professionaalne ilu kõnetoon käepärast, ent sekka libiseb täitsa jahmatavaid intonatsioone. Kõige vallatum ja ka põhjatum lavastuslik leid on igati ootamatu puänt, mis annab eelnenule mängleva mõõtme, aga samas kummaliselt kõheda üldistuse. Pealkiri «Testamenditäitjad» muutub järsku jõuliseks ja omal kombel lootusetuks. Eesti suguvõsas vohavate lahkhelide ja paradoksaalse ühtehoidmise teema pääseb mõjule mürgise alltekstirikkusega.

14 || SPORT || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIK. Rasmus Mägi ja Gerd Kanteri kõrgest klassist tulemused päästsid ke

Võimas Mägi tõusis EMi eel E peep pahv

Gerrardi koondisekarjäär ebaõnnestus. Endise Manchester Unitedi jalgpalliklubi poolkaitsja ja Inglismaa koondislase Paul Scholesi sõnul ebaõnnestus äsja koondisemängudega lõpparve teinud inglaste kapteni Steven Gerrardi koondisekarjäär.

SÕUDMINE

Neljapaadi mehed näitasid Eestis võimu Sõudmise Eesti meistrivõistlustel võitsid paarisaeruliste kahepaatide duellis Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsa ajaga 6.06,5 esikoha, edestades Kaspar Taimsood ja Allar Rajat (6.19,2). Eesti paarisaerulise neljapaadi liikmed (Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo) istusid kokku ka kaheksapaati, kus koos Karl Koppeli, Martin Laiuse, Geir Suursilla, Joosep Laose ja roolija Siim Schvedega tuldi ajaga 5.47,8 kullale. Meeste ühepaadi meistritiitli viis koju Taimsoo ajaga 7.03,8. Meeste üksikaerulise kahepaadi Eesti meistri tiitli võitsid Kuslap ja Raja, kes jõudsid finišisse ajaga 6.53,1. Ajaga 5.55,8 võitsid paarisaerulisel neljapaadil kulla Kuslap, Raja, Anderson ja Taimsoo.

17.

kohaga

pidi B-divisjoni Euroopa meistrivõistlustel leppima Eesti kuni 18-aastaste noormeeste korvpallikoondis. KORVPALL

Pärnu palkas Silver Leppiku ja Janis Vahteri Pärnu korvpalliklubi teatas, et uuel hooajal tõmbavad Pärnu särgi selga Silver Leppik ja juba eelmisel hooajal Pärnus pallinud Janis Vahter. Leppik veetis eelmise hooaja Rakvere Tarvas, enne seda kuulus 11 hooaega Tartu Rocki ridadesse.

TENNIS

Kontaveit andis Montreali WTA-turniiril loobumisvõidu Tennisist Anett Kontaveit (WTA 145., pildil) andis Kanadas Montrealis toimuva WTAturniiri kvalifikatsioonimängus loobumisvõidu jaapanlanna Kimiko Date-Krummile (WTA 88.). Kontaveit oli sunnitud mängu pooleli jätma avasetis jaapanlanna 5:2 eduseisul.

JALGRATTASPORT

Kangert sai San Sebastiani klassikul 16. koha Tanel Kangert sai Hispaanias San Sebastiani ühepäevasõidul Astana jalgrattaklubi parimana 16. koha. Võistluse võitis kodupubliku rõõmuks hispaanlane Alejandro Valverde viie tunni ja 31 minutiga. Teiseks sõitis end Bauke Mollema ja kolmandaks Joaquim Rodríguez, kes mõlemad kaotasid liidrile 14 sekundit. Kangert kaotas liidrile 43 sekundit.

Eestlased pääsesid tänavakorvpalli EMile

Rannavõrkpalli Eesti meistriks tulid Jaani-Raud

FIBA 3x3 korvpalli EMi kvalifikatsiooniturniiril tuli Eesti võistkond (Renato Lindmets, Martin Dorbek, Ardi Oja ja Siim Raudla) 6. kohale ja pääses septembris Bukarestis peetavatele Euroopa meistrivõistlustele.

Kuressaares peetud Eesti meeste rannavõrkpalli meistrivõistlused võitsid Karl Jaani ja Rain Raud, kes alistasid finaalis kindlalt 2:0 (14, 15) Martti Rosenblatti ja Mart Tiisaare. See oli Rauale-Jaanile esimene ühine meistritiitel.

sporditoimetuse juhataja

ö ö d u nud kolmapäeval jooksis Rasmus Mägi treeningul staadioniringi 200 meetri märgini kiiremini kui eales varem. Tema treeneritest vanemate Taivo ja Anne jaoks oli see märk, et tõkkejooksjast poja jalg on erakordselt kerge. Pühapäev andis heale eelaimusele kinnituse – Mägi püstitas Eesti meistrivõistlustel 400 m tõkkejooksus uhkes üksinduses finišisirgele tulles Eesti rekordi 48,77. See polnud niisama rekord, vaid Euroopa hooaja parim ning maailma 9. tulemus. «Mõistagi on Euroopa kiirema aja jooksmine tore, kuid seda ei maksa ületähtsustada, vaatame, mis EMil saab,» viitas Mägi järgmisel nädalal Zürichis peetavale EMile. Pärast sellist jooksu pole kahtlust, et ta kuulub sel võistlusel medalisoosikute hulka. «Püüan olla tagasihoidlik, muidu läheb asi üle käte,» lisas ta naerdes. Mägi jõudis uude sekundisse juba juunis Ostravas, kui ta püstitas Eesti rekordi 48,87. Pärast tihedat võistlusperioodi keskendus ta tõsistele treeningutele, harjutades vahepeal treeninglaagris Portugalis. Riigi meistrivõistlused pidid andma vastuse, kas tehtud töö on läinud täkkesse. «Õnneks ühtegi rasket trenni enam ei tule,» märkis Mägi. Stardi eel jäi Mägi soojendus tavapärasest pisut lühemaks, kuid tagantjärele hindas ta seda isegi heaks. «Ilm oli jooksmiseks väga hea ja tagasirgel puhus taganttuul – finišisirgel oli see küll vastu, kuid lõppu ikka jaksab joosta,» rääkis ta ja lisas, et suurema konkurentsita jooksmine oli talle seekord isegi meeltmööda. «Ma polnud tänavu võitnud ühtegi jooksu, seepärast ootasin, et saaksin seekord endale keskenduda ja oma asja teha.» Mägi tundis heameelt, et suutis terve staadioniringi pü-

sida tänavu kinnistuvas rütmis. Finišisirgel viskas ta pilgu staadionikellale ja nägi sellel numbrit 46 ning arvas, et seekord ei õnnestu tal saada tulemust alla 49 sekundi. Vaatamata sellele pingutas ta viimastel meetritel lõpuni ning sai tasuks vägeva tulemuse. EM-normi täitis ka 50,69ga hõbeda võitnud Jaak-Henrich Jagor. Mägi sõnul oli aeg alla 49 sekundi kergenduseks, sest varem on ta seda suutnud vaid korra. Samas märkis ta, et ka 50,0 oleks näidanud, et EMi mõttes liiguvad asjad õiges suunas. Ema Anne Mägil võttis poja triumf silmad märjaks. «Me polnud sellest küll omavahel rääkinud, aga usun, et Rasmus tahtis ennast näidata, teised ju ka panevad oma riigi meistrivõistlustel,» rääkis ta. «Tänavu on Rasmus teinud kvaliteetseid treeninguid ja sellest tuleb ka enesekindlus,» jätkas Anne Mägi. «Kõik hästi ja ta on saanud teha kõiki asju, mida tahtis.» Rasmus Mägi lisas: «Kõik see, mis võimalik, on ka tehtud, kuid näen endal endiselt varu.» EMi jaoks annab Mägi vormile viimase lihvi Eestis. Mõned treeningud soovib ta teha Kadrioru staadionil, mõneks päevaks aga põigata Käärikule, kus nautida vaikust ja rahu ning iseendaga olemist. EMil joostakse 400 m tõkkejooksu esimene ring kohe võistluste avapäeval 12. augustil. Päev hiljem on kavas poolfinaalid, siis saavad jooksjad puhkepäeva ja reedel ehk 15. augusti õhtul joostakse finaal. Võistlus, mis seekord peaks eestlastele pakkuma erilist huvi. «EMil tuleb võtta üks jooks korraga,» ei rutta Mägi sündmustest ette. Ta meenutas, et finaali jõudmiseks tuleb esmalt läbida edukalt esimene ring ja seejärel ka poolfinaal. Konkurents tuleb igal juhul tihe, sest koguni viiel mehel on tänavu kirjas aeg alla 49 sekundi. Edetabelis järgnevad Mägile britt Niall Flannery 48,80ga, iirlane Thomas Barr 48,90ga ning venelane Deniss Kudrjavtsev ja britt Rhys Williams võrdselt 48,95ga. Seltskond on tihe, kuid Mägi seisukohast vaadatuna näib kõik võimalik.

Rasmus Mägi ja uued rekordinumbrid - väga harva juhtub, et Eesti kergejõustiklane asuks t

Kanter kasutas võimalust endale is «Ootasin sellist tulemust juba varem, kuid minu organism on see, mis pole lubanud kõike plaanipäraselt teha. Iga aastaga läheb taastumisprotsess pikemaks, kuid kuniks tunnen, et olen võimeline võitlema tiitlivõistluste medalite eest, on kõik hästi,» sõnas oma hooaja tipptulemusega kettaheites Eesti meistriks kroonitud Gerd Kanter. Avakatsel heidetud 66.02 tõstis Kanteri Euroopa edetabelis kaheksandaks. Hooaega ärevakstegevalt mittekanterlike tulemustega alustanud ja augusti esimeste päevadeni keskpärasel tasemel püsinud Pekingi olümpiavõitja andis selle heitega märku, et vaatamata kõigele on ta tuleval nädalal Zürichis algaval EMil üks medalisoosiku-

test. «Ma ei näe palju mehi, kes suudaksid tiitlivõistlusel kaugemale heita – usun, et sellise tulemusega võib võtta medali. Kõigepealt pean muidugi ise uuesti nii kaugele heitma,» lausus ta. Kanter rõhutas, et Eesti meistrivõistlused olid tema jaoks viimane võimalus enne tiitlivõistlust end tõestada. Jäänuks tulemus taas 64 meetri sisse, ei saaks ta Zürichisse minna kuigi hea tundega. «Treeningutel olen heitnud üle 66 meetri, nüüd olen sellise heite valmidust ka võistlusolukorras tõestanud. Sain sellest võistlusest häid emotsioone,» märkis Kanter ja lisas, et loodab viimases treeninglaagris vormi veelgi parandada. «Värskust peaks juurde tulema, siis saab mõelda ka pike-

Korvpallikoondis asub uues saalis võite jahtima KORVPALL. Eesti meeste

korvpallikoondis pidas eile õhtul esimese treeningu värskes Tondiraba hallis, kus juba sel nädalal toimuva turniiri Tallinn Cup raames võõrustatakse Austriat ja USA üliõpilaste meeskonda. Koondise peatreener Tiit Sokk uues saalis mängimist üleliia oluliseks ei pea: «Meie asi ei ole saalidele mõelda, meie asi on ikka mängida.» Möödunud nädalal Venemaaga mänginud Eesti koondis valmistus koduseks turniiriks pallitrenniga, kus mängijad said esimest korda uuel Tallinna Arenal kätt proovida. Koondisega juba kuu aega treeninud Rain Veideman, kes täna teeb oma esimese mängu, tunnistas, et uus saal tekitab vinge tunde.

«Selline tunne on, nagu VTB Ühisliiga mäng oleks tulemas,» rääkis Veideman pärast eilset treeningut, «seal liigas me mängisime alati korralikes saalides ja siin on ka võimas asi püsti pandud.» Samas tunnistas Veideman, et uue saaliga harjumine võtab aega ja seetõttu on turniiril kõigil meeskondadel võrdsed võimalused. «Nagu näha oli, siis visked täna väga sisse ei läinud, aga eks esimene trenn on alati omamoodi. Samas välissaalides ei ole ka nii, et lähed ja kohe paned,» muljetas Veideman. Ka koondise peatreeneri Tiit Soku sõnul võtab meestel saaliga harjumine aega. «Nii-öelda kodusaali eelist seekord meil pole. Aga eks kui nüüd hiljuti

Rain Veideman liitus koondisega. foto: martin ilustrumm

mängisime näiteks Viljandis ja Tartus, siis seal ka polnud,» andis Sokk mõista, et uues saalis mängimine ei peaks mehi heidutama. Tänasest kolmapäevani kestval Tallinn Cupil loodab Sokk oma hoolealustega kirja saada võite, ent tunnistas, et kerge see olema ei saa. «Eks nemad (Austria – toim) tahavad ka järgmise aasta EMile jõuda ja hästi mängida. Mina ei julgeks küll praegu öelda, et me lähme kindlalt võitma, aga ega kindlat võitu polegi vaja, piisab ka niisama võidust,» rääkis Sokk. Eesti koondise ja Austria mäng toimub täna Tondiraba hallis kell 20.00, kolmapäeval on eestlaste vastased USA üliõpilased. Kadi Parts

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

skpärased meistrivõistlused.

Euroopa esinumbriks Vigastus lõpetas Balta ilusa hooaja

tiitlivõistluse eel edetabeli tipus.

seennast tõestada mast heitest. EMil on eesmärgiks heita hooaja tippmark – nii nagu suutsin Londoni olümpiamängudel.» Kanter heitis oma parima tulemuse kohe avakatsel, kuid korralik oli kogu seeria – veel korra kandus ketas üle 65 meetri, kolmel korral üle 64 meetri ja ühe tulemuse lasi ta mõõtmata jätta. Kettamehe enda sõnul polnud võidukatse tehniliselt kõige parem, hoopis rohkem meeldisid talle mõned hilisemad sooritused, kuid selleks ajaks oli kehast särtsakus kadunud. «Võistlus oli pikk, ilm palava ja lõpuks tekkis juba energiakriis,» tunnistas Kanter. Juba eile sõitis Kanter treeninglaagrisse Luzerni, pühapäeval liigub sealt edasi Zürichisse. PM

foto. jaanus lensment

Tänavu 100 m jooksus kaks korda Eesti rekordit parandanud Ksenija Balta jäi vigastuse tõttu Eesti meistrivõistlustelt kõrvale – edukalt alanud hooaeg tuleb lõpetada ning Zürichi EMile sõitmisest loobuda. Baltat vaevab valu põlve piirkonnas, mis võib olla tingitud põletikust lihase kinnituse kohas. Tegemist pole sama jalaga, mille vigastus hoidis teda pikka aega tippspordist eemal. «Iga asjaga ju kohe arsti juurde ei jookse. Kui valu esimest korda tekkis, andsime paranemiseks aega, kuid asi ei läinud paremaks,» rääkis Balta. «Kui lõpuks Lauri Rannama jutule pääsesime, arvas temagi alguses, et mõni närv on kusagil kinni, kuid nüüd teeme jalale tõsisemad uuringud ja alustame korraliku raviga.» Balta sõnul oleks tal tegelikult võimalik EMil võistelda, kuid selleks tuleks põlve teha süst ning sellises seisus pingutades oleks suur oht saada tõsisem vigastus. «Löök on valus – tundsin, et kõik on nii hästi ja nüüd saab järsku hooaeg läbi,» tõdes Balta. «Aga küllap saabub ükskord ka see päev, kui kõik läheb hästi. Hakkan valmistuma selleks, et järgmisel hooajal tulla tagasi kaugushüppajana.» Peep Pahv

Tulemused NAISED 100 m: Maarja Kalev 11,84. 200 m: Maarja Kalev 24,51. 400 m: Maris Mägi 54,07. 800 m: Liina Tšernov 2.07,18. 1500 m: Liina Tšernov 4.29,09. 5000 m: Jekaterina Patjuk 16.43,39. 100 m tj: Grit Šadeiko 13,44. 400 m tj: Maris Mägi 59,79. 3000 m tj: Jekaterina Patjuk 10.27,51. 10 000 m käimine: Angela Mandel 55.58,13. Kaugus: Grit Šadeiko 6.28. Kolmik: Merlin Uudmäe 12.36. Kõrgus: Eleriin Haas 1.88. Teivas: Reena Koll 4.00. Ketas: Kätlin Tõllasson 49.84. Kuul: Kätlin Piirimäe 14.92. Oda: Helina Karvak 55.36. Vasar: Kati Ojaloo 63.33.

MEHED 100 m: Rait Veesalu 10,95. 200 m: Marek Niit 20,87. 400 m: Marek Niit 46,39. 800 m: Andi Noot 1.50,87. 1500 m: Tiidrek Nurme 3.53,00. 5000 m: Roman Fosti 15.03,04. 110 m tj Andres Raja 14,29. 400 m tj: Rasmus Mägi 48,77, Jaak-Heinrich Jagor 50,69. 3000 m tj: Priit Aus 8.50,51. 20 000 m käimine: Lauri Lelumees 1.38,47. Kolmik: Igor Sjunin 15.83. Kõrgus: Hendrik Lepik 2.16. Kaugus: Mihkel Saks 7.65. Ketas: Gerd Kanter 66.02, Märt Israel 62.33, Martin Kupper 59.63. Oda: Tanel Laanmäe 80.02. Kuul: Kristo Galeta 18.09. Vasar: Mart Olman 64.76.

Kiviõlis võidutsesid maailmameistrid Juba kuuendat korda Kiviõli seikluskeskuse motopargis toimunud külgvankrite MM-etapi võitsid valitsevad maailmameistrid belglane Ben Adriaenssen ja hollandlane Ben Van den Bogaart. Samas toimunud quad’ide Euroopa meistrivõistluste etapil tegi ajalugu Henri Mündi, kes oli kokkuvõttes kolmas, esikoht läks hollandlasele Mike Van Grinsvenile. PM foto: karli saul

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || SPORT || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

EBAÕNN. Rehvipurunemised ja roolivõimendi rike jätsid Ott Tänaku kolmandaks.

Kruuda sai unistuste võidu kuid loomulikult ei tulnud võit lihtsalt,» tõdes Kruuda. «Pärast ehmatust õlisurvega võtsime hoo maha ja kindlustasime esikohta. Kerge see polnud, iga kurv tundus kitsam ja iga kivi tee peal suurem kui tegelikult. Ma polnud kiireim sõitja, ent suutsin vältida probleeme ja samas näidata head kiirust, mis oli edu alus.»

jaan martinson

spordiajakirjanik

arl Kruuda ja Martin Järveoja tõestasid Soome MMralli esikohaga WRC2-sarjas, et peamine on piisav kiirus ja probleemivaba sõit. «Soomes MM-ralli võit on iga sõitja unistus,» hõiskas Kruuda finišis. Tema peamised rivaalidel läks kehvasti: teise koha saanud Jari Ketomaal purunes korra ja kolmandaks jäänud Ott Tänakul kaks korda rehv. Kruuda asus klassi liidriks laupäeva ennelõunal, kui Ketomaa rehvivahetajaks kehastus ja üle kolme minuti kaotas. Sealtmaalt tuli Kruudal vaid hädadest hoiduda ja finišisse jõuda. Ent Jyväskylä ülikiiretel kruusateedel tekib paratamatult ohtlikke hetki – tekkis Kruudalgi – ning ega inime massina vastu saa (nii ohanud eideke, kui jäänud pühapäevasel jumalateenistusel orelist kolm salmi maha): sügavast teeaugust läbi sõites süttis infopaneelil õlisurve hoiatustuli. Kruuda arvas, et tegu on kõigest sensoririkkega, kuid tegutses sealtmaalt igaks juhuks ettevaatlikult. «Hea, et päeva õnnelikult õhtusse sai. Turvaline edumaa andis hea ööune,» rääkis Kruuda meediale.

Kitsad kurvid, suured kivid Pühapäeval jõudis Kruuda rahulikult WRC2-sarja võitjana finišisse ning sai kokkuvõttes 10. koha, teenides elu esimese MM-punkti. Ketomaa kaotas 2.08,7, Tänak 2.32,2. «Suurepärane saavutus,

Pärn taaskord esimene

Karl Kruuda võttis tasakaaluka sõiduga tänavu teise esikoha WRC2-sarjas.

foto: timo anis

Kes tuleb WRC2-sarjas maailmameistriks? Seis WRC2-sarja MMarvestuses on segane. Vastavalt reglemendile lähevad arvesse kuus paremat tulemust seitsmest rallist, kuhu sõitja on punktide saamiseks üles antud. Kui enamikul tiitlipretendentidest on praeguseks seljataga viis-kuus võidukihutamist, siis Katari mehel Nasser Al-Attiyahil vaid

kolm, millest kaks ta võitis, ühe katkestas. Al-Attiyahil on lihtsam punkte koguda, sest hooaja lõpuosas, kus rivaalidel kirjaminevad rallid juba sõidetud, on ka konkurents märgatavalt kesisem. Hooaja lõpuni jääb veel viis MMetappi. Pärast Soome rallit näeb punktiseis välja

järgmine (sulgudes sõidetud rallid): 1. Lorenzo Bertelli (5) 81, 2. Juri Protassov (6) 75, 3. Karl Kruuda (5) 74, 4. Jari Ketomaa (5) 72, 5. Ott Tänak (5) 60, 6. Nasser AlAttiyah (3) 50. Protassov on sisuliselt mängust väljas, sest tal on kirjas kaks katkestamist ja võimalus koguda maksimaal-

selt 100 punkti. Ka Tänaku seis pole kiita, sest ta võib küll võita mõlemad järelejäänud rallid, kuid peab ikkagi lootma rivaalide ebaõnnele. Ülejäänud on mängus sees. Kruuda osaleb tänavu veel Hispaania ja Suurbritannia rallil, Tänak kihutab esmalt Saksamaal ja sealt vaatab edasi. PM

Tänak pidas laupäeval meeleheitlikku võitlust esmalt poodiumikoha, pärast Ketomaa ajakaotust aga suisa teise koha nimel. Ta võitis kümnest kiiruskatsest kaheksa, oli vahepeal roolivõimuga kimpus, kuid jõudis ikka soomlasele kuklasse hingama, 21,9 sekundi kaugusele. Pühapäeval, tundub, palus meeskond Tänakul hoogu maha võtta, et lahing talle ja Ketomaale saatuslikuks ei saaks. Nii tuli leppida kolmanda kohaga. «Kindlasti ei saa tulemusega rahul olla. Väga keeruline nädalavahetus oli, erinevate probleemide tõttu kaotasime seitsme minuti ringis,» selgitas Tänak. «Oleme tegelikult positiivselt üllatunud, et sõitsime nii palju aega tagasi, kuid puudu jäi ikkagi kaks ja pool minutit. Kui asjad toimisid, näitasime head rütmi ja kiirust.» Jyväskyläs triumfeeris teinegi Eesti rallimees – Sander Pärn, kel kaardilugejaks James Morgan, võitis Drive DMACK Fiesta Trophy sarjas. Ta oli parim ka Portugalis ja Poolas ning juhib sarja veenvalt. «Hooaja kolmas võit, ja eriti siin, Soomes, on väga magus,» rõõmustas Pärn. «Suutsime sõita targalt. Reedel kaotasin Tom Cave’ile, mitte küll palju, kuid siiski, aga suutsin sellega leppida, ja järgmise päeva hommikul tundsin, et nüüd on minu kord rünnata. Kõik toimiski.»

Soome ralli 1. Jari-Matti Latvala (Soome, Volkswagen) 2:57.23,2, 2. Sebastien Ogier (Prantsusmaa, Volkswagen) +3,6, 3. Kris Meeke (Suurbritannia, Citroën) +50,6, 4. Andreas Mikkelsen (Norra, Volkswagen)+1.52,5, 5. Mikko Hirvonen (Soome, Ford) +2.49,7, 6. Juho Hänninen (Soome, Hyundai +4.29,0)... 10. Karl Kruuda (Eesti, Ford) +14.44. MMi punktiseis: 1. Ogier 187, 2. Latvala 143, 3. Mikkelsen 95.

Latvala tähistas esikohta pisaratega RALLI. Soome MM-rallil käis

tige võidu k ihuta m ine Volkswageni sõitjate JariMatti Latvala ja Sebastien Ogieri vahel viimaste meetriteni. Latvala hoidis MM-sarja liidri ja valitseva maailmameistri napilt selja taga ning võitis kõigest 3,6 sekundiga. «Ütlen ausat, pisar tuli silma. Tahtsin seda võitu meeletult. Ma pole ühegi ralli nimel sedavõrd tööd teinud,» tunnistas Latvala, kes läbis võistluse eel suisa 650 testikilomeetrit. Latvala haaras esimestest etappidest ohjad, käristas vahe Ogieriga enam kui poolele minutile, kuid laupäeva pärastlõunal algasid probleemid: teeaugust läbi sõites ütlesid üles ühe esiratta pidurid. Latvala kaotas seejärel iga kiiruskatsega aega, ent suutis päeva lõpuks Ogier siiski 3,4 sekundi kaugusel hoida ning pühapäeval prantslase rünnakud tõrjuda. «See võit polnud pelgalt mulle, vaid koguSoome rahvale,» sõnas Latvala. «Näitasin, et Jyväskyläs ei triumfeeri vaid prantslased. Et kellelgi ei tekiks tunnet, nagu soomlased ei suudaks enam võita.» Jaan Martinson

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || KASU || 17

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, KASU@POSTIMEES.EE

Suurima potentsiaaliga aktsiad Tallinna börsil

Me E h r ko i tu s

n va Sil FG

a Ta ll in n ja a m a Ka u b

Ta ll in k

lin Ve n a si

Ta l

Aktsia tõusuruum võrreldes Swedbanki hinnasihiga (protsentides)

Nordecon

ss re sp p Ek rup G

c mpi EG

O ly

Allikad: Swdbank, Postimees

BÖRS. Ehkki majanduskeskkond on kehv, on mitmel Tallinna börsi aktsial korralik tõusupotentsiaal.

Panustada tasub ehitusfirmadele tõnis oja majandusajakirjanik

Tallinna börs on paigal seisnud nüüdseks juba pea poolteist aastat ning selle aasta enam kui pool aastat on börsiindeks olnud väikeses miinuses. Väikeinvestorid, kes ei söanda eriti välisturgudele minna, on muutunud kannatamatuks ning tunnevad huvi, kas on ehk paras aeg aktsiaid soetada ning kui on, siis milliseid. Mineviku alusel ei tohi küll aktsiaid osta, aga seda siiski tehakse ning üks printsiip, mida aktsiate ostmisel aeg-ajalt arvestatakse, on nn kalendriefekt. Nii soovitatakse vahel aktsiaid müüa mais ning suvekuudel aktsiaturgudest eemale hoida (sell in May and go away). Tuntuim kalendriefekt on nn jõuluralli, mille kohaselt detsembris, eriti jõulukuu lõpus kipuvad aktsiate hinnad tõusma. Kui vaadata Tallinna börsi 18 aasta statistikat, siis seni on olnud kõige paremaks kvartaliks aasta esimesed kolm kuud, mil börsiindeks OMXT (varasem Talse) on kerkinud keskmiselt 13,7 protsenti, paremuselt teine on olnud kolmas kvartal, mil tõus on olnud keskmiselt

4,8 protsenti, ning aasta viimane kvartal on 1,9-protsendilise tõusuga kolmandal kohal. Kõige kehvem kvartal on olnud teine, kus aktsiate hinnad on langenud keskmisel 2,8 protsenti. Samas selle aasta teises kvartalis oli 0,8-protsendiline tõus. LHV panga vanemanalüütik Joonas Joost on üldise majanduskeskkonna ja geopoliitilise olukorra tõttu siiski mõnevõrra pessimistlik. «Praegu ei paista, et Eesti üldine majanduskeskkond ning selle väljavaated võiksid sügisel väga tugevaks kujuneda,» lausus Joost. «Eesti positiivsel väliskaubandusbilansil Venemaaga on paaril viimasel aastal olnud tuntav panus Eesti majandusse. Vene rubla olulisel nõrgenemisel 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga ning mitmepoolsetel võimalikel majandussanktsioonidel võib seega tõenäoliselt olla negatiivne mõju majanduskeskkonnale.» Lisaks üldisele poliitilisele ja majanduskeskkonnale mõjutavad sügisel aktsia hindade liikumist kolmanda kvartali tulemused, mis avaldatakse olenevalt ettevõttest oktoobri keskpaigast kuni novembri keskpaigani. «Majandustulemuste kasvu ootuste põhjal võiks siiski eeldada, et turu keskmisest paremat esitust võib näidata näiteks Premia Foods, kelle kasu-

mit peaks olulises mahus positiivselt mõjutama bioloogiliste varade väärtuse kasv,» ütles Joost. «Lisaks on juuli olnud väga soodne jäätise müügile.» Analüütik lisas veel, et Harju Elekter omandas hiljuti Soome alajaamade tootja Finnkumu. Sellel ostul on eeldatavasti tuntav positiivne mõju ettevõtte põhiäri kasumlikkusele. Lisaks sellele mõjutab kolmanda kvartali kasumit positiivselt osaluse müük Draka Keila Cablesis. Eeldades, et sügisel võiks oodata ka riigihangetest tulenevate ehitustellimuste arvu taastumise algust, võiks sügisel julgema pilguga vaadata nii Merko Ehituse kui ka Nordeconi aktsiat. Viimase puhul peab siiski arvestama Ukraina varade allahindluse riskiga. Ka Swedbanki analüütikud peavad ühe suurema tõusupotentsiaaliga aktsiaks Tallinna börsil Nordeconi. Swedbank Marketsi Balti aktsiate peaanalüütiku Marek Randma sõnul on Nordeconil nende hinnasihini jõudmiseks tõusuruumi 26 protsenti. Ühte suuremat tõusuruumi näeb Swedbank Tallinki aktsial – aktsia hind võiks panga analüütikute arvates kosuda tervelt kolmandiku võrra. Suurima potentsiaalse tõusuruumiga on Swedbanki arvates naistepesu tootja Silvano FG.

KOMMENTAAR tõnis oja majandusajakirjanik

Kui Swedbank pea kümme aastat tagasi toonase Hansapanga täielikult üle võttis, olin ma üks paljudest, ilmselt sadadest või isegi tuhandetest väikeaktsionärist, kellele see otsus absoluutselt ei meeldinud. Eesti oli just astunud Euroopa Liitu, konvergents käis täie hooga ning Baltimaade parima börsiettevõtte kasv näis kestvat kaua või vaat et

isegi lõpmatuseni. Päriselu paraku ei käi nii, nagu näitavad ökonomistide ja aktsiaanalüütikute Exceli tabelites koostatud mudelid. Analüütikute ja kinnisvaraspetsialistide lubatud buum kestis vaevalt kaks aastat ning üleilmne finantskriis tabas kohalikest pankadest just Swedbanki kõige tugevamini. Tagantjärele tark olles peaksid toonased Hansapanga aktsionärid, kellest tuhatkond sai kroonimiljonärideks,

Swedbanki tänama. Ega Hansapank pole ainus, kelle pärast väikeaktsionärid pisaraid valasid. Kohalikul investeerimiskommuunil oli eriti kahju dividendiaktsiate Saku Õlletehas, Norma ja Eesti Telekom börsilt viimise pärast. Tõsi, Eesti Telekomi viimist mõisteti, sest see oli ohver, mis toodi eurole üleminekuks. Pealegi oli lootus, mis hiljem küll ei realiseerunud, et telekomifirma asemel tuuakse börsile Eesti

Energia vähemusaktsiad. Oleks on muidugi paha sõna, aga endiste börsiettevõtete majandusaruandeid vaadates tekkis küsimus, kas Saku, Norma ja Eesti Telekom oleks ikka endiselt nii tublid omanikutulu maksjad. Ei Norma ega Saku Õlletehas pole pärast börsilt lahkumist maksnud sentigi omanikutulu. Eesti Telekom on dividendide maksmist jätkanud, aga oluliselt väiksemas mahus.

18 || kuulutused || postimees, 4. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Sellest, kelle aeg su kõrvalt viis, on taevas saanud sinu kaitseingel. Ta on su kõrval alati ... ka siis, kui headus silitab ..., kui õelus salvab ... Ta ikka valvab. (V. Osila)

Küünal kustus, eluraamat sulgus ...

Avaldame sügavat kaastunnet Kristinale kalli isa

Mälestame OÜ Tartu Keraamika töötajat

Jaan Arderi

Kaja Keerbergi

surma puhul. Avon Eesti kolleegid

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. AS Giga

Südamlik kaastunne Õie Pärnalaasile abikaasa kaotuse puhul. Luunja lauluklubi

Silvia Arend

Nüüd puhkavad su kuldsed käed, mis palju teinud laste heaks ...

Südamlik kaastunne Kerstile perega kalli emakese, vanaema ja ämma surma puhul. Tiina, Taimi, Sirje, Gunnar, Aivar, Andres

Avaldame südamlikku kaastunnet Õiele ja Urmasele perega

Mälestame kallist kolleegi. Perekodu Käopesa

surma puhul. Perekonnad Tšernjuk, Liiva, Laurson ja Virro

Lahkus meie hea sõber

Avaldame sügavat kaastunnet Urmasele ja Heilile isa ja äia

Aksel Pärnalaas

Avaldame kaastunnet Märdile, Liis-Katrinile ja Hermanile kalli

Irja Avandi kaotuse puhul. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit

1-toal renov korter Karlovas. 2/2, ahi, õhksoojuspump. Tel 525 7647, www.aabakv.ee

Südamlik kaastunne Virve Järv-Valdmale ema Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud armas abikaasa ja isa

Aadu Haamer

Juta Areti kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla endoskoopiaosakond

Helgi Kljonov

Tiit Koppel Südamlik kaastunne Marjule ning lastele peredega. Ene ja Jüri

Aksel Pärnalaasi

Aksel Pärnalaasi surma puhul. Luunja segarahvatantsurühm Trambali

14. IX 1935 - 31. VII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 6. skp. kell 14 Tartu krematooriumis. Urnimatus 9. skp. kell 13 Tudulinna kalmistul.

Koolimärkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Meie südamlik kaastunne Katrinile kalli isa

Eevart Arraku kaotuse puhul. Kolleegid Haapsalu Disainist ja Vikkelist

Avaldame kaastunnet Piibe Arrakule ja lähedastele Ja kui iganes sinule mõtlen ma, tean, et sinagi igatsed mind ...

Eevart Arraku

Maret Lepik Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet omastele. Rein ja Tõnu perega

Mälestame endist väga head ja sõbralikku kolleegi

Maret Lepikut

kaotuse puhul. Raamimehe salong

Avaldame kaastunnet omastele. Töökaaslased pulmonoloogilise intensiivravi osakonnast

Südamlik kaastunne Märdile ema

Mälestame kauaaegset kolleegi

Ilme Soot Langetame leinas pea unustamatu sõbranna mälestuseks. Sügav kaastunne tütardele peredega. Õie ja Imbi

Ilme Sööt Avaldame kaastunnet lähedastele. Korteriühistu Õnne elanikud

Evi Tõruke

31. III 1941 - 4. VIII 2013

Kallist ema, vanaema ja vanavanaema mälestavad 1. surma-aastapäeval lapsed ja lapselapsed peredega.

Vanavara ost E–R Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Irja Avandi kaotuse puhul. Lavakooli 21. lend

Südamlik kaastunne Valvele lastega

Ostan Nõukogude aegseid kujusid. Kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Ta oli sulle päike, ta oli sulle maa, ta oli sulle kõik... su ema oli ta.

Kaua kestnud elutee jõudis vaikselt õhtule ...

Südamlik kaastunne Märdile, Liis-Katrinile ja Hermanile kalli

Emanuel Cohn

Irja Avandi kaotuse puhul. Kaili, Margus, Laine, Marju, Teet, Pille, Urmas, Piret ja Ragnar

Soe suvetuul võttis su käest, viis teele, kust tagasi ei tulda ... Sügav kaastunne Valvele, Aulele ja Küllile lastega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Oivo Einaste

Raamatupidamisteenus. Tel 505 4665, info@kliiring.ee Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017. Võlgade sissenõudmine. Tel 730 0818.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

AS Viimsi Vesi kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise AS Viimsi Vesi omandis oleva 233 m² kinnistu: Viimsi vald, Haabneeme alevik, Haabneeme pumbajaam 3 (katastritunnusega 89001:010:2898) müügiks alghinnaks on 3850 eurot. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 18. VIII kell 9. Lisainfo www.viimsivesi.ee või tel 606 6848. Ülenurme vallavalitsuse 16. VII 2014 korraldusega nr 184 algatati Uhti külas asuva Kermo maaüksuse (94901:009:0187) ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu algatamise ettepanekus soovitakse u 4,5 ha suurusega alale planeerida elamukrundid. Ülenurme vallavalitsuse 16. VII 2014 korraldusega nr 198 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Ülenurme alevikus asuva Villa maaüksuse (94901:007:1158) ja lähiala detailplaneering. 3,5 ha suurusele alale on planeeritud 2 ärimaa krunti. Avalik väljapanek toimub 11.–25. VIII. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda tööaegadel vallamajas ja valla veebilehel.

3. XII 1914 - 31. VII 2014

Leinavad KÜ Aardla elanikud. Ärasaatmine 7. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Ma mõtetes tulen su juurde, mul mälestus mõlemas käes. Koduõuelt ma otsin su jälgi, tuulekohinas kuulen su häält. Ma ei usu, et sind enam pole, koduväravas ootama jään.

Linda Tarjus

kaotuse puhul.

19. X 1911 - 4. VIII 2013

Koidula ja Leopold Henno laste ja lastelastega

Kallist memmekest mälestab 1. surma-aastapäeval tütar pojaga.

Hoiused kuni 8% aastas. Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230. Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Oivo Einaste

Üks pisar veereb vaikselt ja tähed säravad. Üks ohe kustub tasa ja tähed langevad.

Äkki katkes sul elulõng, hella mälestust me sinust hoiame.

Mälestame armsat klassivenda ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele kalli

Sügav kaastunne Annelile, Kaupole, Kaurile ja Aitale kalli poja, venna ja tütrepoja

Koit Teesalu

kaotuse puhul. Leinavad klassikaaslased Tartu Mart Reiniku gümnaasiumi põhikooli aegadest.

kaotuse puhul. Perekond Lääniste

kaotuse puhul. Viive ja Verner, Anu perega

Mälestame

Oivo Einastet Südamlik kaastunne Valvele ja teistele lähedastele. Silvia, Eve ja Jüri peredega

Mälestame kursusekaaslast

Oivo Einastet Avaldame kaastunnet perekonnale. Luua Metsakooli 62. aasta lõpetajad Leili, Ene, Viive, Valve ja Mati

Südamlik kaastunne Urmasele perega kalli ema ja vanaema

Maret Lepikut Südamlik kaastunne lähedastele. SA TÜK kopsukliinik

Südamlik kaastunne Tiiu ja Andres Männikule perega isa, äia ja vanaisa

Ida Talponen

Edgar Mandeli surma puhul. Icosagen Cell Factory OÜ, Icosagen AS

Mälestame 100. sünniaastapäeval kallist vanaema. Kulla, Terje ja Arvi peredega

Südamlik kaastunne lastele peredega kalli ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Avaldame sügavat kaastunnet Annelile perega kalli poja, venna ja lapselapse

Linda Mõtsa kaotuse puhul. Helle ja Mart perega

Hilma Naaber Avaldame sügavat kaastunnet Kullale perega. Irina ja Marika

HEA HIND!

Tel 553 3663, e-post raul.koll.bbq@gmail.com

4. VIII 1914 - 2. V 2014

Koit Teesalu

kaotuse puhul. Endised töökaaslased Tähe hambakliinikust

Tunneme leinas kaasa Kaupo Teesalule lähedastega kalli

Koit Teesalu surma puhul. Icosagen AS, Icosagen Cell Factory OÜ

Avaldame kaastunnet Rutile, Leale ja Üllele lastega abikaasa, isa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Tiiu Teesalule perekonnaga pojapoja

Linda Heinmetsa

Ülo Nõmme

Koit Teesalu

kaotuse puhul. Perekond Merirand

surma puhul. Endised töökaaslased Sirbi toimetusest

kaotuse puhul. EÕRL Memento Valgamaa Ühendus

Kallist venda

Avaldame sügavat kaastunnet Viktorile isa

Sügav kaastunne Annelile, Kaupole ja Kaurile armastatud poja ja kalli venna

Ants Juursood leinavad sügavas kurbuses õed ja vend peredega.

Südamlik kaastunne Helen Möllerile ema

Tiiu Kanguri

kaotuse puhul. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Ivan Pilipenko

Koit Teesalu

surma puhul. Reesel, Gunnar, Maimu, Milvi, Tarvo, Ave ja Erki

surma puhul. Perekonnad Paesalu ja Aasaru

Südamlik kaastunne Avole abikaasa

Jää hüvasti, me kallis sugulane ja sõber

Helgi Puusiku kaotuse puhul. Klassikaaslased Maie S., Toivo, Maie K.,Tõnu, Maie G., Aarne, Helle, Karl, Helgi

FIRMA OSTAB

• musta metalli • mahuteid • vanu gaasiballoone • vana põllumajandustehnikat

Ilme Sööt Toredat naabrinaist mälestavad Õie ja Siiri. Siiras kaastunne lähedastele.

Koit Teesalu Sügav kaastunne Kaupole, Annelile ja Kaurile. Tambet perega

Mälestame endist kolleegi

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Raul Tippot

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Tunneme kaasa omastele. Töökaaslased Saurusest

Mälestame lahkunud klassiõde

Milvi Tõnisotsa

Siiras kaastunne omastele. Tartu 3. keskkooli XIa klassi 1955. a. lõpetanud klassiõed ja õpetaja Nora Toots

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Oled nagu kahel jalal kõndiv vasturääkivus. Mingile asjale vaatad ülevalt alla, sest see on sinu silmis liiga lihtlabane. Sinu jaoks huvitav asi paneb sul aga silmad särama.

SÕNN Oled nagu hea haldjas ja siis nagu kuri nõid. Kui jääksid kogu aeg ühesuguseks, kaevaksid endale lihtsalt kaevu. Võtad positiivse hoiaku ja see tõmbab positiivsust külge.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 4. AUGUST 2014 || VARIA || 19

ò à 7 ô æ 6 à 5 î â 3 2

ERNIE

Võid saada mingi massi eestvedajaks, sest oskad sütitavalt rääkida. Oskad anda nõu ka neile, kes on mingis asjas kahevahel.

DILBERT LAEKUSID TARBIJAUURINGU TULEMUSED.

KÕIGE ROHKEM TAHETAKSE TOODET «LENDAV AUTO».

KAS KÜSISITE KA INIMESTELT, KES EI OLE IDIOODID?

EI, KÜSISIME AINULT MEIE KLIENTIDELT.

HAGAR HIRMUS

1. Millise kolme riigi saatkonnad asuvad Transnistria pealinnas Tiraspolis? 2. Sel päeval on Hiinas pidupäev. Tööle ei pea minema. Samas niisama kodus vahtida ka ei saa. Kuigi mitte kõik pole usinad ja lojaalsed, on igal aastal selle tegevusega seotud vähemalt 500 miljonit hiinlast. Mida peavad hiinlased sel päeval tegema? Seda päeva tähistatakse paljudes maades, kuid ise kuupäevadel. Päeva idee on pärit Ameerika Ühendriikidest Nebraska osariigist 1872. aastast. 3. Jalgpalli MMil on kasulik osaleda. Rahalised auhinnad on üsna kopsakad. Kui palju teenis FIFA-lt võitjavõistkond äsja lõppenud MMil Brasiilias? 4. Millise tuntud indeksi töötas välja Hollandi sotsiaalpsühholoog Ruut Veenhoven? 5. Mis nime kandis eesti fotokunstnike – Peeter Toominga, Andrei Dobrovolski, Tatjana Dobrovolskaja, Rein Marani, Boris Mäemetsa, Kalju Suure – 1964. aastal asutatud rühmitus, kelle kaks aastat hiljem korraldatud esmanäitus oli Eesti esimene maali, graafika ja foto ühisnäitus? Vastused: 1. Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia. 2. Puid istutama. Puude istutamise päev Hiinas 1981. aastast. 3. 35 miljonit dollarit, teine koht 25 miljonit, kolmas koht 22 miljonit, neljas koht 20 miljonit jne. Alagruppidest edasi mittepääsenud teenisid kaheksa miljonit. 4. Õnneindeks (World Database of Happiness). 5. STODOM. Hiljem lisandusid rühmitusse veel ka Peep Puks ja Tõnu Tormis.

AMBUR Tahad vähendada enda ümbruses vohavat julmust ja taktitundetust. Teed seda nutikalt, mitte julmalt ega kedagi solvavalt. Juhid lihtsalt tähelepanu kitsaskohtadele. KALJUKITS Võõrast ja negatiivsest asjast on raske jagu saada? Tegelikult ei ole, sest sinu käitumine on nagu hea tahte saadikul. Oma tundlikkuse ja raudse loogika abil muugid kõik lahti.

MÄLUMÄNG

NEITSI Sind võib keset suurt suve hakata kimbutama üksindustunne. Inimesi nagu on, aga nad ei tundu enam õiged olevat.

Keskendud kõigele sellele, mis on sinu elus head ning mida armastad. See teeb sind negatiivse suhtes võitmatuks. Negatiivsele keskendujad sind ei mõista.

mtü liivimaa mälu

LÕVI

SKORPION

Arthur Gooderson – British Chess Federation, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Le1!

VÄHK Naudid, et sinust lugu peetakse. Selle taga on elukogemused, tugevus ja tarkus. Lisaks veel armastusega segatud kannatlikkus ja pikameelsus.

KAALUD Mõistus, süda ja vaist on sul tasakaalus. Need teevad sinust oma sõpruskonna keskpunkti. Oled aastatega loonud endale väga usaldusväärse inimese maine.

à ä à æ

KAKSIKUD

Oled kellegi jaoks nii turvaline kants, kaitsja kui ka energiaallikas. Sa mitte ainult ei anna, vaid saad ka temalt vastu. Oskad õiget kaaslast turgutada ja tema sind.

è à

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Praegu on sinu jaoks välistatud nii rahvamassid kui ka lärmakad koosviibimised. Tegeled iseendaga ja oma sisemaailmaga. Samuti ei lase sa ligi sõjakaid indiviide. KALAD Keegi võib üsna agressiivselt sinu isiklikku ruumi tungida. Lööd selle isiku ühe lausega tagasi, viidates tema nõrgale kohale.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Blondiinid omavahel. «Peaks vist kohe mitu pudelit Fairyt ostma!» «Aga misjaoks?» «Dieedi jaoks – reklaamis lubati, et lahustab hästi rasva!» ••• Istub mees naisega restoranis, mees lõikab liha, nuga läheb veidi viltu ja kaste lendab naise pluusile. «Peeter, oh sind küll!» hüüatab naine. «Ma näen välja nagu siga!» «Jah, ma tean ... Muide, sul on pluus millegagi koos.» ••• Buss on rahvast tulvil, järsku kusagilt keskelt kostub üllatunud naisehääl: «Noormees, mida te teete?» Paus. Siis sama naisehääl: «Noormees, mida te ometi teete?» Paus. Siis kusagilt tagantpoolt mehehääl: «Räägi siis ometi, noormees, mida sa teed?»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on KÄEKÕRVAL

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 4. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: VEERA, VEROONIKA, VERONIKA Georg Liidja 81, füüsik, akadeemik Jüri Ant 75, ajaloolane Aleksei Turovski (pildil) 68, loodusteadlane Ago Ruus 65, filmioperaator POSTIMEES ÕNNITLEB: Katri Aaslav-Tepandi 49, lavastaja Urmas Nemvalts 46, Ülle Lichtfeldt 44, näitleja karikaturist Marika Valk 60, kunstiteadlane (3.08)

foto: jaanus lensment

VIIMANE VEERG

Kuumus ei kavatse taanduda ilmateenistuse sünoptik

Kaheksanda kohvikutepäeva puhul avasid hiidlased laupäeval Kärdlas taas oma uksed ja õued. Kokku avati 18 ühepäevakohvikut, kus peamiselt pakuti kooke ja kohvi. Sadamas avatud kohviku nimi oli Röömsalt Pörisev Pörnikas, kus head-paremat jagati Volkswageni põrnikates. Isegi kirik pakkus suupisteid. Head soovid andis kohvikutepäeva puhul üle kultuuriminister Urve Tiidus. postimees.ee

Leisi kandis võib liikuda šaakal Saaremaal viibinud tallinlane Tõnu Kuusik nägi läinud neljapäeva õhtul Leisi aleviku piiril oma sõnul šaakalit. Kohaliku jahiseltsi juht Aivo Tabri arvas, et tegemist oli siiski rebasega. Kuusik nägi arvatavat šaakalit autoga sõites. «Nägin, et mingi väike loom sügab ennast kõrva tagant. Kui püsti tõusis, siis olid tal pikad jalad, suured kõrvad ja peenike saba. Vahtis meid punnis silmadega. Selline rõve nägi välja,» rääkis ta. Mees arvas, et tegemist võis olla noorloomaga. «Võtsime kohe telefonid välja ja vaatasime pilte. See oli šaakal,» kinnitas ta. Tabri pole varem kuulnud, et keegi oleks Leisi kandis šaakalit näinud. «Praegusel ajal tundub ka rebane šaakalina,» arvas jahimees. «Vahetavad karva, saba on peenike ja jalad näivad pikemad. Ma jään pigem selle juurde, et tegemist oli ikkagi rebasega.» Saarte Hääl

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLG TUTVUSTAB OHTE, MIDA USBMÄLUPULGA KASUTAMINE VÕIB KAASA TUUA. EUROOPA TALLINN +30

KÄRDLA +29 HAAPSALU +32

maile meius

Kärdla avas taas hoovid kohvisõpradele

JÄLGIB, KUIDAS MÕJUTAB TRAMMILIIKLUSE PEATAMINE PEALINNA LIIKLUST.

RAKVERE +29

PAIDE +30

NARVA +31

3–8 m/s

Valge mere ääres laiub võimas kõrgrõhkkond ja selle edelaserv ulatub LääneTARTU PÄRNU VILJANDI +30 +33 mereni. Väheliikuva kõrg+31 KURESSAARE rõhkkonna mõjul kujuneb +27 lähiaja ilm Eestis kuivaks ja kuumaks ning tuleoht meie metsades suureneb kiiVÕRU resti. VALGA +30 Täna on päikesepaisteline ilm. +31 Puhub idakaare tuul 3–8 m/s, põhjarannikul kuni 12 m/s. Sooja VEETEMPERATUUR KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS on 27–33 kraadi. +26 Teisipäev, 5.08 Kolmapäev, 6.08 Neljapäev, 7.08 Anne kanal Emajõe vabaujula +24 +17/+29 +17/+28 Tallinn +17/+29 Kakumäe rand +20 Tartu +18/+29 +17/+30 +16/+30 Kuressaare +23 Narva +15/+29 +15/+30 +15/+30 Pirita rand +18 Pärnu +19/+31 +18/+31 +18/+28 Pärnu rand +25 Kuressaare +22/+29 +22/+29 +22/+27 Pühajärv PÄIKE +18 tõuseb loojub Tallinnas 5.12 21.41 Tartus 5.10 21.27 Tartus 730 7907 Kärdlas 5.22 21.46 Põlvas 799 1474

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +31,2 kraadi (1807, 1921) +1,9 kraadi (1810) Tartus +31,9 kraadi (1921) +4,4 kraadi (1969)

KUUFAASID

Võrus 5865 0856 Jõgeval 504 3611 Paldiskis 671 7288 Kundas 329 5820 Põhja-Eestis 5343 8211

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

METSAKINNISTUTE, KASVAVA METSA JA ÜMARPUIDU OST Lähemalt meist: www.lemeks.ee

4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 4. AUGUST

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Terve Eesti, 8/10* 45 Ilus maa: Juula oma maailm 55 Vaalasaarte Maria, 7/12: Merehädaline 09 45 Holby City haigla: Tundmatu rada* 10 45 Mahemaa, 4/4* 11 15 ENSV: Naistejama* 45 Jamie Oliveri 30 minuti road* 12 10 Kirbuturu lood, 5* 13 05 Hakkab jälle pihta* 35 Kontakti laulud* 14 30 Muutumise vaev 15 10 Vaalasaarte Maria, 7/12: Merehädaline* 16 05 Holby City haigla: Kalgid mehed 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Getter 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Tbilisi 19 15 ENSV: Mul meeles veel... 45 Dallas: Võta mind mängu (USA 2013). Draamasari 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Väljaspool kahtlust (Inglise 2011). Krimisari 23 25 Dallas* 00 05 Gary Moore Avo Sessioni festivalil 01 05 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Wallace ja Gromit: leiutajate maailm* 30 Tagatargemad 55 Ellujäämise kunst: Meediakunst 10 20 Siin ja praegu: Merle Jääger 11 20 Idioot, 9/10* 12 10 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 44 ERR uudised 17 00 Pungi sündroom* 18 00 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt ja muna 25 Pingviin Jasper 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Lehevari 45 Stella ja Sam: Planeet Planella 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Kadunud asjad 19 10 Ruff tegutseb 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Minuscule: Sipelgad 55 Korvpalli maavõistlus Eesti – Austria 21 45 Vana nali 22 05 Woody Allen: dokumentaalfilm, 2/2 (USA 2010) 23 25 Wikmani poisid, 9/12 55 Ei meelest läe mul iial. Eesti filmilaulud 01 03 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Kes teab, mis on tõde? 50 Taltsutamatu süda, 28* 07 40 Garfield: Kunst olla ebameeldiv. Kummituste maja 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 39* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5814 35 Sajandi armastus, 49* 13 45 Heeringaminutid 14 10 Lindprii: Valede rägastik 15 05 Lindprii: Viik 16 05 Küladetektiivid, 50: Laip kolib 17 05 Taltsutamatu süda, 29 18 05 Armastus ja karistus, 40 20 00 Suvereporter 21 00 Peitusemeistrid 30 Saladused: Lastekodurivaalid 22 00 Saladused 30 Mentalist: Minu sinine taevas 23 25 Pärapõrgu perekond: Kuninglikud pulmad 55 Nikita: Lõhkenud mull 00 45 Vahelevõtja 01 30 Rizzoli ja Isles 02 15 Hawthorne 03 00 Merevaade* 25 Suvereporter* 04 20 Utta Danella – Armastus Veneetsias (Saksa 2005)*. Romantiline draama

06 15 Kirgede torm 07 05 Joonissarjad 55 Armastuse pisarad, 50* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 11 11 10 Padjaklubi 1, 9* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 2: Rahvastepalli klubi 45 Hullumeelsed perekonnad, 9* 14 30 Selline on elu!: Poja pärast otsin oma ema 15 25 Vaprad ja ilusad, 6784 55 Armastuse pisarad, 51 16 55 Midsomeri mõrvad 9, 3: Rebasejaht 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Sulid ja geeniused 2 21 00 Võimalik vaid Venemaal 22 00 Suvesangarid, 34 30 Kolm järgmist päeva (USA 2010). Thriller 00 45 Ameeriklased 1, 10: Ainult sina 01 45 CSI New York 9, 2: Kus suitsu... 02 35 Kahjutasu 4, 4: Järgmine on minu kulul, blondiin 03 30 Võta või jäta 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 34* 50 Reisijaht

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 129 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 686 09 10 Emmerdale, 240* 40 Eluteed, 16 10 05 Küladetektiivid, 234 55 Süütu süüdlane, 20 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Peotüdruku kättemaks 25 Poissmees, 7* 14 05 Inetu pardipoeg ja mina (The Ugly Duckling and Me!, Prantsuse-SaksaInglise 2006). Animafilm 15 55 Staariminutid: Jim Carrey 16 00 Tuuni superstaari, 1/10. Tõsielusari 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Dr Ozi 13 imet uueks aastaks 19 00 Kodus ja võõrsil, 5815 30 Emmerdale, 241 20 00 Saare sosinad 21 00 Kallis sõber (Prantsuse-ItaaliaInglise 2012). Draama 23 00 Poissmees, 8 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Kirg 02 30 Allilma emandad, 6/13: Verine lahing 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 20* 45 Suvereporter*

06 30 Eesti kõige-kõige* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex* 09 20 Sissemurdjad, 1415: Legend Hurley kullast*; Amy ja Molly tagaajamine* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: India ja Maldiivid* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 44* 14 35 Knight Rider, 49* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Florida 16 20 Komissar Rex, 142: Viimne matš, 1 17 10 Supermani uued seiklused, 45: Kontakt 18 05 Knight Rider, 50: Maanteerüütel 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed, 2122: Sündinud jalameheks*; Keegliõhtu* 21 00 Kaks ja pool meest: Pöial siia* 30 Kriminaalne Venemaa, 296: Arhivaari bande, 2 22 00 Kriminaalne Venemaa, 297: Varumehed 30 Jõugud, 11 23 30 Conan, 270 00 20 Kaks ja pool meest: Rüvetamata 45 Tuvikesed, 2324: Üle noatera; Kättemaks 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 2: Poiss* 11 00 Maailmade sõda (USA 2005)*. Põnevik 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11, 5, 2: Poiss* 15 00 Kälimehed, 1, 9 16 00 Kutsuge Cobra 11, 5, 3: Mustad lambad 17 00 NCIS kriminalistid, 4, 20: Kattelugu 18 00 Perepea, 8, 1* 30 Simpsonid, 23, 22* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 1112: Lohutustüdruk; Valgustuse sümfoonia 20 00 Perepea 8, 2: Unistus Jeesusest 30 Simpsonid 4, 11: Homeri raske südameoperastsioon 21 00 Suvesangarid, 25 30 Tappev jaht (Kanada 2010). Põnevik 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 61; ekstra 2, 61 00 40 Teismeliste seksielu 2, 5 01 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 11-12* 02 30 Kälimehed 1, 9* 03 20 Suvesangarid* 50 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Inimese mõõde* 40 Aleksei Turovski lood* 10 10 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 25 Ameerika eestlased. Idarannik, 2/13* 55 EMV Kümnes tantsus 2014, 1/2* 11 55 Ühistegevuse pooltund* 12 25 Daami tagasitulek, 1/4* 14 05 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 181/304* 17 00 Armuleek, 182/304* 45 Armuleek, 183/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 95/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Noor Montalbano, 3/6 23 50 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 05 Suvemiks* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 45 Säde. Origamimeister Marten 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt Ivan Turgenev – Asja, I. Loeb Toomas Lõhmuste. 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Reimo Sildvee 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Jazzkaar 25. Immo Mihkelson 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+21 +35 +27 +29 +23 +25 +27 +21 +28 +33 +18 +29 +32 +22 +24 +25 +22 +32 +31 +24 +27 +21 +22 +29 +25 +14 +33 +30 +27 +28 +31 +26 +34 +27 +31 +14 +31 +35 +17 +27 +28 +27 +29 +27 +28 +32

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 1 10 05 Muusikatuba. Johanna Mängel. Esineb Spikeru keelpillikvartett Lätist, kaasategev on tšellist Kristine Blaumane. 11 05 Album. Kronos Quartet Kronos Quartet - “A Thousand Thoughts”. 12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 02 Lõunakontsert Londonist Kuulame BBC Promsi festivali kammermuusikakontserti Cadogan Hall`ist. Esineb ansambel London Winds ning Michael Collins (klarnet, dirigent). * Wolfgang Amadeus Mozart - Serenaad c-moll * Richard Strauss - Süit B-duur. 16 05 Helileid 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Tuhkatriinu Jules Massenet - Tuhkatriinu (Cendrillon). Perrault tuntud muinasjutu järgi loodud ooper esietendus 1899. aastal Pariisis. 22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn