Postimees 04 09 2014 by Postimees

SISENDAS ENESEUSKU

USA PR PRESIDENT BARACK OBAMA TEATAS TALLINN TALLINNAS OMA VISIIDIL PEETUD SÕNAVÕTTUDES, ET NATO EI JÄTA EESTIT IIAL KAITSETA. LK 2–8

NELJAPÄEV, 4. SEPTEMBER 2014 • NR 205 (7196) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 819 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Eesti kui vabaks jäämise eeskuju

Boikott alaku! Pärast 1968. aasta dramaatilisi sündmusi Tšehhoslovakkias olla tšehhid-slovakid kuulutanud, et ainus, mida nad soostuvad venelastega edaspidi tegema, on nende vastu hokit mängida. Nüüd, arvestades Venemaa kasvavat agressiivsust, oleks isegi hokimäng liiast. Jalgpallist rääkimata. Enamgi veel: just spordist tuleb alustada, et Venemaad taltsutada. Sest muud sanktsioonid, nagu viimased kuud on tõestanud, jäävad selle pätistunud riigi ohjamisel hambutuks. Alustada tuleks Venemaalt 2018. aasta jalgpalli MM-turniiri äravõtmisest. Paraku on rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) president Sepp Blatter seesuguseid mõtteid seni tõrjunud. Mis tähendab, et talle tuleb survet avaldada. Näiteks võiks Ukraina ning samuti Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Gruusia jalgpallijuhid hoiatada – keegi peab ju lõppude lõpuks otsustavat initsiatiivi ilmutama –, et nende riikide koondised keelduvad MMi kvalifikatsiooniturniiril osalemast, kui FIFA ei korralda 2018. aasta MMi korraldajamaa uut valimist. FIFA survestamine poleks sugugi utoopiline ega lootusetu. Kui siiani on Venemaalt jalgpalli MMi korraldusõiguse äravõtmise poolt võtnud sõna vaid üksikud Inglismaa, USA ja Saksamaa poliitikud, siis viimatised uudised kõnelevad, et nendega on liitunud ka maailma poliitika raskekahurväelane, Briti peaminister David Cameron. Aga üksnes poliitikute avaldustest ei pruugi asjaolude muutmiseks piisata. Tegutsema peavad ka FIFA enda liikmed, rahvuslikud jalgpalliliidud.

allinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on täpselt sama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine – nii ütles USA president Barack Obama eile Tallinnas ühel oma kõne kõrghetkel. Loomulikult me vajame seda vankumatu pühendumuse kinnitust. Vajame seda kuulutust nii iseendile, mõnedele laisavõitu liitlastele kui kõige enam potentsiaalsele agressorile. Mõelge oma elukondlikele lepingutele. Kuitahes kallile paberile kirjutatud kokkulepped ei tööta kuidagi imeväel, kui pole osaliste selget tahet neid täita ja järgnevaid tegusid. Nii on ka vabade rahvaste, demokraatlike riikide ühise kaitse organisatsiooni NATOga. Oma tahet pühenduda liikmesriikide kaitsele tulebki selgelt väljendada ning sõnadele peavad järgnema reaalsed teod. Juba lähipäevadel kuuleme NATO tippkohtumiselt, millised need konkreetsed tegevused saavad olema. NATO ei ole riikide hetkehuvidest

lähtuv suvaline sõjaline koalitsioon, millistest näidetest ajalugu kubiseb. See on vaba maailma väärtuste kaitsel seisev ühendus. Enam kui 900 miljoni liikmesriikide kodaniku inimõiguste ja demokraatlike vabaduste ning oma liikmesriikide suveräänsuse kaitsmiseks loodud liit. Barack Obama visandas oma kõnes Balti riikide taasvabanemise loo, meie inimeste püüdlused ja vabadusiha. Mitte üksnes riigina okupatsioonivõimu alt vabanemise loo, vaid iga inimese vabaduste tagamiseks hädavajalike institutsioonide loomise ja väärtustele kindlaks jäämise loo. Praegu vaatavad need, kes pingutavad oma demokraatiate ülesehitamise nimel – inimesed Kiievist Tuniseni – Balti riikide poole, et saada inspiratsiooni demokraatlike tavade õppimiseks, hea valitsemise institutsioonide ehitamiseks ja majanduse reformimiseks. Tõepoolest on maailmas palju maid, kus on lootusrikkalt vabaduse poole pürgima hakatud ja siis edutult tagasi langetud. Autoritaarse võimu all elanutel polegi nii lihtne sisuliselt ja igas mõttes vabaks saada. Maailma karmide tõsioludega võrreldes ongi Eesti, Läti ja Leedu säravad näited, et muutused on

võimalikud. Barack Obama kõnest võib järeldada, et just sellise, kõiki maailma vabaduse poole pürgijaid innustava ja julgustava eeskujuna ta Eestit ja teisi Balti riike käsitlebki.

JUHTMÕTE Barack Obama kõnest võib järeldada, et just sellise, kõiki maailma vabaduse poole pürgijaid innustava ja julgustava eeskujuna ta Eestit ja teisi Balti riike käsitlebki.

LK 3–8

PÄEVA KOMM Just spordist tuleb alustada Venemaa taltsutamist, sest muud sanktsioonid on hambutud.

KÕVA SÕNA Nii välis- kui ka kodumaised kahtlejad saavad USA presidendi Eesti-visiidist ja NATO tippkohtumiselt veel kord selged sõnumid, mis räägivad NATO territooriumil kehtivast kaitsest ning heidutusest kui tervikust.

Ja tegutseda tuleb mitmel rindel. Järgmise aasta jäähoki MM-võistlused toimuvad Tšehhis. Kui rahvusvaheline hokiliit (IIHF) ei nõustu Venemaad finaalturniirilt eemaldama – nagu eemaldas FIFA sõdiva Jugoslaavia 1992. aasta jalgpalli EMilt ja 1994. aasta MMilt –, võiks ülejäänud riikide meeskonnad lihtsalt keelduda Venemaa vastu väljakule minemast. Telepilt, mis noist vastasteta kohtumistest Venemaale läheks, oleks venelastele pehmelt öeldes jahmatav. (Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide koondiste kõrval oleks vaid Valgevene ainus, kes Venemaa meeskonna boikotiga ilmselt ei ühineks.) Las siis Venemaa pealegi tulla «maailmameistriks» ühtegi kohtumist pidamata. Teadagi, mida spordisõbrad pahaselt vastu hüüavad: miks karistada president Vladimir Putini ja teiste Venemaa juhtivpoliitikute tegude eest sportlasi! Aga miks peavad Venemaa sõjakuse eest neelama vapralt karistuse alla Eesti ja teiste Euroopa riikide põllumehed? Ja miks peavad Vene poliitikute tõttu kannatama Ukraina rahulikud, süütud elanikud, naised ja lapsed? Ohverdada aastaks-paariks üksikute niigi hästi makstud sportlaste ambitsioonid on kõigi teiste kaotuste kõrval ühed tagasihoidlikumad, vähekõnekad kaotused. See-eest sõnum, mille sportlased saadaksid oma väikse eneseohverdusega Venemaale, kus pole tähtsamaid alasid kui jalgpall ja jäähoki, oleks jõuline ja mõtlemapanev. Küllap ka maailmapoliitikat muutev.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Eesti välispoliitika vaieldamatu eesmärkide eesmärk on möödunud paarikümne aasta jooksul olnud, et 1939. aasta kunagi ei korduks, et me poleks enam iial üksi agressori vastu seismas. Omaaegsete eesliinil olijate, poliitikute ja diplomaatide mälestustest loeme, et selle saavutamisel on iseeneslikku kulgu olnud palju vähem, kui me möödunule pealiskaudselt tagasi vaadates arvama kipume. Ei ole sugugi nii, et suured või ka väikesed edusammud on ajalugu meile hõbekandikul ulatanud. Ajalugu pakub võimalusi ning neiks tuleb valmis olla ja otsustavalt tegutseda.

urmas nemvalts

priit pullerits

Välisminister Urmas Paet (Reformierakond), PM 03.09

Postimees 1934. aastal 1000 miili Antarktises – inglaste suurem ekspeditsioon lõunanaba jääväljadele. Londonist, 4. sept. Lähemail päevil lahkuvad Londonist purjekas «Penola’ga» John Rymill ja teised Antarktise ekspeditsiooni liikmed. Laev sõidab Falklandi saartele, kuhu üks osa ekspeditsioonist on juba ette sõitnud. Ekspeditsioon kavatseb teha üle 1000 miili pikkuse kelgusõidu läbi Grahami maa tundmata piirkondade. Seda ekspeditsiooni peetakse üldiselt kõige tähtsamaks Briti ettevõtteks Antarktises pärast Shackletoni ebaõnnestunud kat-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

set läbistada seda mandrit aastat paarkümmend tagasi. Briti valitsus on andnud Rymilli käsutusse 10 000 naelsterlingit Falklandi saarte uurimise ja ekspluateerimise fondist. «Discovery 2»-le anti käsk olla ekspeditsioonile abiks baasi korraldamisel. Samuti on kuninglik maateaduse selts annud omad ressursid ekspeditsiooni käsutusse ja annetanud raha, nagu seda on teinud ka Londoni linn. Ettevõtte patrooniks on Wales’i prints. Rymillil ja mitmel tema kaaslasel on laialdased kogemused polaarsõidu alal. 4.09.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

USA presidendi lennuk maandus Tallinna lennujaamas eile varahommikul kell 6.22. foto: erik prozes

PÜHENDUNUD. Eile Eestit väisanud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama toonitas, et NATO aluspõhimõtted kohustavad panustama kollektiivsesse julgeolekusse ning see kohustus on murdumatu, vankumatud ja igavene.

USA presidendi tugev sõnum Eestile

Barack Obamat tervitas hommikul lennujaamas Eesti välisminister Urmas Paet. USA presidendi lifoto: sander ilvest musiin lahkus lennuväljalt paarikümnest sõidukist koosnenud kolonni saatel.

foto: mihkel maripuu

Kadrioru lossi külalisteraamatusse tehtud sissekandes kirjutas Obama, et tal on au külastada Eestit – riiki, mille inimesed on näidanud, mida vaba rahvas suudab üheskoos saavutada.

4 || EESTI || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KÜLALISE SÕNUM. President Obama ütles eile Eesti pealinnas, et Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on sama tähtis kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine.

Baltimaad võivad vabaduses kindlad olla argo ideon poliitika- ja majandusanalüütik

meerika Ühendriikide presidendi Barack Obama ühepäevasel külaskäigul Tallinnas kerkis kõige olulisemaks teemaks oodatult julgeolek: seda nii Eesti kaitstuse ja kindlustunde, NATO ees seisvate ülesannete kui Ida-Ukrainas kestva Venemaa agressiooni kontekstis. «Ma tulin siia kõigepealt ja eelkõige selleks, et kinnitada üle Ameerika Ühendriikide pühendumust Eesti julgeoleku kindlustamisele,» ütles president Obama eile keskpäeval Tallinnas Eesti Panga ruumes antud pressikonverentsil, pärast kohtumist Kadriorus Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilvesega. Sellest vaimust olid kantud USA presidendi avaldused ja sõnavõtud erinevatel kohtumistel nii Kadriorus, Nordea kontserdimajas peetud avalikus kõnes kui ka kokkusaamisel Eesti ja USA sõduritega enne äralendu Walesi, kus toimub NATO tippkohtumine. Tugevamat sõnumit Eesti kaitsmise kohta NATO ja sealhulgas USA sõjaväe abiga oleks olnud ka kõige suurematel skeptikutel Obamalt raske loota. «NATO liitlastena kohustab artikkel 5 meid panustama kollektiivsesse julgeolekusse. See kohustus on murdmatu. See on vankumatu. See on igavene,» sõnas külaline pressikonverentsil. Pärastlõunal peetud avalikus kõnes ütles Barack Obama sedasama veel tugevama retoorika abil. «Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on täpselt sama tähtis kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine,» sõnas ta, teenides auditooriumilt, kus olid ka kõigi kolme Balti riigi presidendid, tugeva aplausi. «Te kaotasite ükskord varem oma iseseisvuse. NATOga ei kaota te seda enam kunagi.» Obama kõneles Tallinnas ka konkreetsetest meet-

Kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus surus USA president Barack Obama õpilastel kätt.

Kadriorus olid Obamat tervitama rivistunud valitsuse liikmed Jürgen Ligi, Helmen Kütt, Ivari Padar, Urmas Kruuse, Andres Anvelt, Urve Palo, Urmas Paet ja Hanno Pevkur.

metest, millega on kavas Eesti julgeolekut liitlaste abil tugevdada. Juba kevadel, külaskäigul Varssavisse avaldas Obama USA-poolse algatuse, et tugevdada Ameerika sõjalist kohalolekut Euroopas. «Täna võin ma teatada, et see initsiatiiv hõlmab täiendavalt õhujõudude üksusi ja lennukeid treeningmissioonideks siin, Põhja-Balti piirkonnas. Ning me oleme nõus oma Eesti liitlastega, et ideaalne asukoht, kus neid õppusi pidada ja toetada, oleks Ämari õhubaas siin Eestis.» See oli USA presidendilt eile kõige konkreetsem avalik sõnum neile, kes on nõudnud Ees-

fotod: mihkel maripuu

tisse ja teistesse Balti riikidesse NATO alalisi baase, kuigi «alalise» asemel on lääneliitlaste seas käibel väljend «pidev» kohalolek. Teine president Obama külaskäigu põhiteema oli Ukraina olukord. Postimees küsis eilsel pressikonverentsil, kuidas on kavas keerulisse olukorda sattunud Ukrainat veel toetada – nii poliitiliselt, majanduslikult kui julgeolekuvallas, ning eraldi suhtumise kohta Ukraina vägede relvadega varustamisse, et nood võiks efektiivsemalt vastu seista Venemaa agressioonile riigi idaosas. Obama sõnul on Ukraina-

le antav poliitiline toetus elutähtis. «Üks meie eesmärk tippkohtumisel järgnevail päevil on NATO ühtsuse näitamine Ukraina pingutuste toetuseks, hoidmaks oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust,» ütles USA president. Obama sõnul on Venemaale kehtestatud sanktsioonidel olnud reaalne mõju. «Ma arvan, et meil on oluline jätkata, et Venemaa peab maksma selle eest niikaua, kuni ta rikub rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid.» Ukraina sõjalised pingutused, et tulla toime Venemaa finantseeritavate, Venemaa relvastatud, Venemaal väljaõpet saavate, Venemaa toetatud ja sageli ka Venemaalt juhitud separatistidega, on Obama sõnul tähendanud survet Ukraina majandusele, rääkimata sellest, et konflikt on avaldanud mõju Ukraina olulistele tööstuspiirkondadele. Eilses avalikus kõnes ei jätnud USA president mingit kahtlust selles, kuidas Ameerika Ühendriigid Venemaa agressiooni Ukrainas suhtuvad ja kes on selle eest vastutav. USA president mainis, et on kutsunud Ukraina vabadel valimistel valitud president Petro Porošenko külaskäigule Valgesse Majja. «Mitte Kiievi valitsus ei olnud see, kes destabiliseeris IdaUkraina. Need on olnud venemeelsed separatistid, keda Venemaa julgustab, rahastab, välja õpetab, varustab ja relvastab. Ning need Venemaa väed, kes on nüüd liikunud Ukrainasse, pole humanitaar- ega rahutagamismissioonil. Need on Vene lahinguüksused koos Vene relvade ja Vene tankidega.» Obama sõnul on tegu faktidega. «Need on tõestatavad. Need ei kuulu vaidlustamisele.» Ta võrdles ka Ukraina olukorda sellega, mis oli kunagi Balti riikides. «Niisamuti, nagu me ei nõustunud kunagi Balti riikide okupeerimise ja ebaseadusliku annekteerimisega, ei nõustu me Krimmi või ükskõik millise Ukraina osa okupeerimise ja illegaalse annekteerimisega Venemaa poolt.»

USA ja Balti riikide presidendid kiitsid Kadriorus üksteist kadri veermäe kadri.veermae@postimees.ee

«Balti riigid, te ei seisa kunagi üksi,» sõnas USA president Barack Obama eile Tallinnas Kadrioru lossis pressikonverentsil pärast kohtumist Eesti, Läti ja Leedu riigipeaga. Obama lausus, et Nõukogude okupatsiooni ajal ei tunnustanud USA seda ning nende riikide saatkonnad olid USAs olemas. Obama rõhutas, et tema visiidi üks põhjus on see, et Baltimaad on NATOs USA usaldusväärsed liitlased. Eesti president Toomas Hendrik Ilves rõhutas kõnes, et USA-l on siinse piirkonna julgeoleku tagamisel oluline roll. «Kakskümmend aastat tagasi lahkusid Vene väed Balti riikidest. Kümme aastat tagasi ühi-

nesime NATOga. Me jõudsime nende ajalooliste verstapostideni tänu Ameerika Ühendriikide toetusele ja eestvedamisele,» ütles Ilves ja lisas, Eesti julgeolekukoostöö USAga on väga tihe. «Viimastel kuudel on kasvanud Ameerika Ühendriikide õhu-, maa- ja mereväe kohalolek meie piirkonnas ning tõhustatud on plaanipäraseid õppusi,» sõnas ta. Ilvese sõnul keskendus suur osa arutelust Ukrainale, kuid ei tohiks unustada ka teisi idapartnerlusriike nagu Gruusia või Moldova. «Ka neid ei tohiks üksi jätta,» sõnas Ilves. Leedu president Dalia Gry-

Läti president Andris Bērziņš lubas, et 2020. aastaks kulutab Läti kaitsekulutustele kaks protsenti SKTst.

bauskaitė rõhutas, et Obama visiit on tähtis mitte ainult Baltimaadele, vaid kogu Euroopale. «See tuleb ajal, mil Venemaa on teinud avaliku agressiooni teise iseseisva riigi vastu. Rünnatud pole mitte ainult Ukrainat, vaid rünnatud on vabadust. Ukraina ei võitle vaid oma vabaduse, vaid meie kõigi vabaduse eest,» ütles Grybauskaitė ja lisas, et just sel põhjusel on sedavõrd oluline Ukrainat praegu toetada. Läti president Andris Bērziņš lubas oma kõnes, et 2020. aastaks kulutab Läti kaitsekulutustele kaks protsenti SKTst ja et Läti tahab oma pinnal näha NATO varustust ja kohalolu nii kaua, kui see võimalik on. Peale selle tänas Bērziņš president Obamat liidrirolli vedamise eest.

Eesti, Läti ja Leedu president kohtusid Obamaga Kadrioru kunstimuuseumis.

foto: liis treimann

POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

kommentaar ahto lobjakas välispoliitika analüütik

Obama manifest

N President Obama pidas eestlastele kõne Nordea kontserdimajas, enne tuli kutsututel seista aga pikas järjekorras.

foto: erik prozes

KÕNE EESTLASTELE. Nordea kontserdimajas peetud kõnes liigutas Obama inimeste südant, tsiteerides Heinz Valku ja Marie Underit.

Obama: nende tankid polnud nii tugevad kui teie vaimujõud oliver kund kristel kossar

uudised@postimees.ee

eda, et sõnadega «Tere, Eesti!» alanud kõne kujuneb mõtteliseks järjeks juunis Varssavis peetule, võisid läbi tiheda turvasõela kontserdimajja saabunud inimesed ehk aimatagi. Aga see, et kõne pulbitseb eestlastele südamelähedastest sümbolitest, tõi publiku juba esimestest minutitest tooliäärtele. Tulesid saalis 25-minutilise kõne ajaks ei kustutatud ja nii kumas kogu saal oma kõigis ilmetes Obamale vastu. Kui president meenutas Heinz Valgu 1988. aasta sõnumit «ükskord me võidame niikuinii», puhkes esimene spontaanne aplaus. Nii kordus see veel tosinal korral. «Ma ei teadnud seda ette, aga kui ta mu nime nimetas, siis juba arvasin, et küllap sellest juttu tuleb,» muheles Heinz Valk, kes oli juhtunust silmanähtavalt liigutatud. Ta hindas, et Obama sõnum Eesti vabadu-

se kaitstusest levib nüüd üle ilma ning see võib uute NATO baaside rajamisest isegi mõjukamgi olla. Sellega külalise ekskurss Eesti ajalukku aga ei lõppenud. «Kui te küsite Marie Underi kombel, kes annab teile abi, siis see on NATO allianss, kelle seas on ka USA relvajõud. Meie anname abi kohe, praegu ja nüüd,» vastas Obama poetessile seitse kümnendit hiljem. «Eesti, Läti ja Leedu kaotasid ükskord iseseisvuse, aga NATOga ei kaota te seda iial.» Neid sõnu kuulanud kodanikuaktivist ja endine Kodutütarde peavanem Anne Eenpalu ütles liigutatult, et selle hetke nimel tasus elada. «Kõige tähtsam mõte, mis kõlama jäi, oligi see – eestlane ei anna kunagi alla,» rääkis Eenpalu. Ta kiitis ka kõnekultuuri ja vahetut esitust. «Madal rinnahääl, väga väljapeetud, tekst hästi ettevalmistatud ja voolav. Kõik Eesti kannatused – küüditamised, vastuhakud, metsavendlus – olid ära märgitud. Meie poliitikud ei julge seda alati välja öelda,»

kiitis Eenpalu. Omajagu kõnesid kirjutanud poliitik ja kirjanik Paul-Eerik Rummo oli lummatud sellest, kui hästi suutis Obama maalida Eesti ajaloos toimunu majakaks praegustele veristele sündmustele Ukrainas.

Näha president Obamat tsiteerimas Marie Underit, näha teda ütlemas eesti rahvale, et te olete ühe korra kaotanud iseseisvuse, rohkem seda ei juhtu, see võtab silma märjaks. Endine suursaadik USAs Marina Kaljurand

«Ta pani praeguse olukorra traditsioonilise vaba demokraatia taustale. Tõepoolest, eesti rahvas on oma väiksusele vaatamata suutnud palju asju teha. Kui keegi tuleb ja ütleb, et te olete olnud kõvad mehed ja naised, siis see tõstab meie eneseväärikust.» Rummo sõnul kummitab eestlasi kahetsusväärselt sageli alaväärsus oma saavutatu üle ning Obama kõne võib olla selle vastu pikaajaline ravim. Sama uskus ka 21-aastane Timo Vaimann, kes tudeerib

USAs Dartmouthi kolledžis rahvusvahelisi suhteid ja majandust, ent on Eestis praktikal. Vaimanni hinnangul on Obama sõnade järel piltlikult öeldes tunne, nagu oleks Atlandi ookean ühe õhtuga kitsamaks jäänud. Kui kõne kuulajaskond veidi pärast kell viit Tallinna kesklinna voolas, lõgistasid töömeeste käed juba ajutisi piirdeaedu üksteise küljest lahti. Presidendi limusiin, mida turvameeskond hellitavalt Metslaseks kutsub, oli juba läinud ja vaid veerand tundi hiljem kadus Air Force One telekaamerate pilgu all pilvitusse Eesti taevasse. Endine suursaadik Ameerika Ühendriikides Marina Kaljurand säras koduteel silmanähtavalt ega suutnud naeratust lõpetada. «Näha president Obamat kõnelemas Tallinnas, tsiteerimas Marie Underit, rääkimas laulupeost ja mis kõige tähtsam, näha teda ütlemas eesti rahvale, et te olete ühe korra kaotanud iseseisvuse, rohkem seda ei juhtu, see võtab silma märjaks,» summeeris Kaljurand.

Välismeedia kirjutas hävitajatest kuni tudeng Tomini President Barack Obama visiit andis välismeediale kõneainet alates presidentide naljadest ja lõpetades ähvardusega NATO vägede koondamisest vastu Venemaa piiri. BBC avaldas visiidi eel videoloo Narvast, kus näidati Venemaa ähvardavat lähedust üle maalilise Narva jõe. BBC korrespondent Chris Morris märkis, et 90 protsenti Narva elanikkonnast on venelased, kuid nende meelsus on muutunud. «Kuhu me Venemaal läheme? Keegi ei oota meid seal. Minu lapsed ja lapselapsed on juba siin. Kes tahtsid minna, on juba lahkunud. Me oleme

siin üsna rahul,» ütles Jevgenia. Bloombergi korrespondent Hans Nichols leidis, et Obama ei peagi Eestis palju ütlema, ainus asi, mis tuleb teha, on maandada lennuk. Endise Nõukogude Liidu vabariigi külastamises on suur sümbolism. Financial Timesi ajakirjanik Tony Barber meenutas, et Toompea seinale on graveeritud 56 ministri nimed, kes küüditati ja surid pärast Stalini anneksiooni 1940. aastal. «Praegu näitab Eesti teed Euroopa tulevikule, mis on rahulik, tsiviliseeritud, loov ja vaba. Samal ajal, kui Ukraina konfliktile ei paista lõppu, ta-

suks endale meenutada, milline katastroof see oleks, kui Stenbocki maja seinale kunagi uusi nimesid lisama hakataks.» USA Today tõi fookusse president Obama tehtud nalja eilsel pressikonverentsil, kus ta ütles, et ehk oleks tervishoiureform paremini läinud, kui ta oleks taibanud küsida IT-riigilt Eestilt abi Ühendriikide tervishoiusüsteemi veebilehe loomisel.

Washington Post portreteeris oma loos seda, kuidas Jerseyst pärit Tomist sai Eesti president.

Washington Post keskendus visiidi kõrval Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele, portreteerides oma loos seda, kuidas Jerseyst pärit poisist – keda seal tänini Tomina mäletatakse – sai Eesti president. Hoopis teise tooni valis Kremli telekanal Russia Today, mis pealkirjastas artikli Obama lubadusega saata Eestisse rohkem hävitajaid. «Pärast Eesti palvet ütles USA president Barack Obama, et saadab lisaks Ühendriikide õhuvägesid. Samal ajal jätkab NATO jõudude koondamist Venemaa piiridele,» kirjeldas kanal. Oliver Kund

agu kõigi suurte kõnemeeste puhul, on parim kaitse Barack Obama retoorilise tulevärgi vastu distants. Visuaalne ja kõlaline domineerivad sellise jõuga, toorelt ja emotsionaalselt, et kõik, mis jääb tagaplaanile, näibki tähtsusetuna. Ometi see nii ei ole: Eesti julgeolek, Venemaa agressioon, Ukraina vajumine sõtta, USA ja lääne vastutus ning tulevikuplaanid on kõik suured teemad, mis nõuavad vastuseid. Laenakem juhtlõng Shakespeare’i Macbeth’ilt: mida jäädavat tähistasid eile Nordea kontserdimaja laval Obama väljavõlutud «heli ja möll» (sound and fury)? Meie enda kitsast Eesti perspektiivist on olulisim meie tõstmine maailma ajalukku. Obama kõne kandsid otse-eetris maailmale üle BBC World ja CNN. See kõne oli kui meie eest antud ajalootund. Eesti jõulud tulid sel aastal vara. Veerand tunniga tegi Obama ära selle, mis oleks jäänudki meie populaarajaloolaste lõpetamata elutööks, kehvalt tõlgitud tekstide ja provintslike teavituskampaaniate vahendusel. Obama ilukõne raius miljonite maailmakodanike jaoks paari homeroslikku lausesse meie lähiajaloo tähtsündmused: okupatsiooni, kannatused, vabadusiha. Heinz Valgu ja Marie Underi. Ülejäänuga on keerulisem. Obama kuuepunktiline plaan NATO ja maailma jaoks oli mõeldud ühtaegu nii esile tõstma kui ka varjama. See, mida Obama ühe käega lubas, peitis seda, mille ta teise käega jättis andmata. See ei ole tänamatu süüdistus. Obama on poliitik, demokraatliku ühiskonna liider, kellelt nõutakse, et ta hoiaks käte vahel korraga kogu maailma. Tal on väga suured mured.

bama tegi põrmuks Moskva versiooni sellest, mis toimub Ukrainas ja Ida-Euroopas. Lääs ei otsi mõjusfääre, üksnes liitlastele vabadust enesemääramiseks. Venemaa on viinud väed Ukrainasse – Obama: «See on fakt!» – ja ähvardab teisi riike, sealhulgas Eestit. NATO liitlastel Venemaa naabruses on NATO täielik garantii, kedagi ei jäeta maha, keegi pole üksi. Tallinn on sama tähtis kui Pariis või London. Siin sisaldasid Obama sõnad USA toetuse senise kõrgveemärgi Eesti jaoks: artikkel 5 olukorras tulevad appi Ühendriikide relvajõud, kaasa arvatud need, mis juba Eestis. Obama lubas siia tuua rohkem sõdureid, aga ei öelnud, kui palju – mis jätab küsimärgi Eesti kaitstavusele lühemas perspektiivis, olukorras, kus Venemaa saab kontrolli Läänemere õhuruumi üle ja blokeerib abivägede saatmise. Obama ütles samuti, et NATO väed hakkavad siin roteeruma ehk vahelduma. Teisisõnu ei looda alalist baasi. Selle keelab NATO-Venemaa 1997. aasta aluslepe, millest USA pole valmis loobuma. Ukrainale lubas Obama abi, aga mitte relvi. Kõige olulisemalt jättis ta õhku rippuma küsimuse: mis on USA strateegia Venemaa jaoks? Kas Obamal on üldse plaan peale veikleva usu oma pühasse üritusse? Suure teene tegi Obama Eesti krampi tõmbuva sisekliima vabastamiseks. Parim vasturohi Venemaa propagandale, ütles Obama, on meie väärtused, ehk mitte oma propaganda. «Valed ei saa tõe vastu.» Midagi ei asenda piiranguteta debatti. Ega inimõigusi ja vabadusi ning ühiskonda, mis avatud vähemustele.

6 || EESTI || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

USA politseijõud Tallinnas.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

foto: liis treimann

USA riigipea visiit möödus vahejuhtumiteta USA president Barack Obama kirjutas Kristo Tsarentsile autogrammi koos innustava sooviga julgeda unistada.

foto: mihkel maripuu

Obama täitis Läänemaa poisi suure unistuse Läänemaal Noarootsi vallas Sutlepa külas elava kümneaastase Kristo Tsarentsi unistus oli kohtuda Ameerika presidendiga. «Tahan väga kohtuda Ameerika presidendiga, sest olen tema suur fänn ja mulle meeldib Ameerika. Ema küll ütles, et sellise inimesega kohtumine saab olema võimatu missioon, aga kui midagi väga tahta, tuleb anda endast 110 protsenti,» kirjutas Kristo 26. augustil presidendi kantseleile saadetud kirjas. «Nägin telekast, et ta tuleb Eestisse, ja tahtsin teda näha!» rääkis Kristo, kuidas suur plaan alguse sai. «Leidsime Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehelt e-posti aadressi ja panime ta kirja tee-

le,» muljetas Kristo ema Signe Tsarents, kes esialgu eriti suurt lootust, et lapse soov ka tegelikkuseks saab, ei hellitanud. «Tahtjaid oli kindlasti ju palju, aga möödunud pühapäeval tuli kiri vastu ja paluti minu telefoninumbrit,» lisas ema Signe, kelle suureks üllatuseks palutigi neid pojaga presidendilossi kõrvale Barack Obamat tervitama. Kohal kästi olla juba eile hommikul kell üheksa, kuna läbida tuli turvakontroll. Veidi üle tunni ootamist ja täituski Kristo suur unistus: tema juurde astus Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, tervitas ja küsis, kui vana ta on. «Poiss oli nii ärevil, et vastas lihtsalt «good»,» muheles

ema, kes hoidis samal ajal käes Obama pilti. «Mõtlesin, et äkki läheb õnneks.» Läkski. Obama võttis pliiatsi ja kirjutas Kristole: «Dream big dreams!» («Unista suurelt!» – toim). «Selle pildi ma raamin ära. Me lähme ostame kohe raami!» ütles Kristo. «See on uskumatu, ma ei suuda seda ise siiani mõista,» rõõmustas ema. Kristo ei osanud põhjendada, miks Barack Obama talle nii sümpaatne on. Lihtsalt on ja kõik. «Kodus ta joonistab Vabadussambaid, telefonis on taustaks Ameerika lipp. Üks suvi tegi ta ise Ameerika lipu, mille me panime ka lipuvardasse. Ta on lihtsalt suur fänn,» lisas ema Signe. Tiina Kaukvere

Signe Tsarents USA presidenti tervitamas. foto: sander ilvest

fotod: mihkel maripuu, erik prozes, liis treimann, sander ilvest

Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama Eesti-visiit möödus politsei jaoks märkimisväärsete turvaintsidentideta ning kõik sujus plaanipäraselt. Politseil tuli küll Tallinnas mõnes kohas kutsuda korrale joobes inimesi, kuid need olukorrad lahenesid kiiresti, ütles Põhja prefekt Kristian Jaani. «Turvaintsidentidena käsitletakse ka juhtumeid, kui keegi on internetikommentaariumis kommenteerinud visiidiga seotud uudist nii, et sealt võib välja lugeda vaenu õhutamist. Selliseid kommentaare leidus erinevates portaalides küll ja küll. Kõiki selliseid infokilde võib nimetada intsidentideks ja neid tuleb kontrollida,» lausus Jaani. Üldiselt pidasid inimesed prefekti sõnul ennast üleval väga mõistlikult ning oli näha, et enne visiiti antud politsei nõuandeid oli kuulda võetud. Ka ajutine piirikontroll laabus hästi. «Oli näha, et kommunikatsioon toimis nii riigisiseselt kui ka välismaal. Näiteks inimesed, kes saabusid laevadega Tallinna sadamasse, teadsid väga hästi, millised dokumendid peavad neil kaasas olema ja mis neid sadamas ees ootab,» rääkis Jaani. Eile keskpäevaks oli piirilt tagasi saadetud 13 inimest, põhjuseks enamasti viisa puudumine. Reisidokumentideta reisijad tuvastasid ametnikud üldjuhul muude dokumentide alusel ja kui oli veendumus, et inimesel pole takistusi Eestisse sisenemiseks, lubati ta ka üle piiri. 31. augustil kell 14 kehtima hakanud ajutine piirikontroll lõppes samal hetkel, kui Barack Obama Eestist lahkus ehk eile kell 17.20. Andres Einmann

Kood avab video Eesti ja USA presidendi pressikonverentsist.

Kood avab video ja galerii Barack Obama lahkumisest Eestist.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

Visiit pani inimesed poliitikast rääkima meribel sinikalda reporter

ile Tallinnas jalutades ja inimesi kuulates võis järeldada vaid üht: tavalised argiteemad olid valdavalt kõrvale jäetud ning vestlusteemade künnise ületas suuresti vaid Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse. «Noh, kohtusid ka Obamaga, jah? Surusid kätt ka? Nädal aega ei pese end nüüd?» küsis üks naine teiselt muigelsui. «Jajah, nädal aega ei kavatse nüüd peale Obama nägemist enam midagi teha,» naljatas talle teine selle peale vastu, et võimalus Barack Obamat jälle näha on väga väike. Just tõik, et nii tähtsat inimest oli võimalik oma silmaga Tallinnas näha, tekitas inimestes suurt elevust. «Sõnum, mida ta ütlema tuli, oli ju tegelikkuses teada,» ütles Nordea kontserdimajas Obama kõnet kuulamas käinud magistrant Kadri, kuid lisas, et selles sisaldunud viited Marie Underile ja meie laulupeotraditsioonile olid väga vahvad. Paar tundi enne Ameerika Ühendriikide presidendi kõnet Nordea kontserdimajas ootasid paljud inimesed Narva maanteel Tallinna Ülikooli peahoone ees, et oma rõõmu Obama kohaloleku üle lehvitusega edasi anda. Seal võis kuulda arutelusid Ukraina sõjast, Obama käitumismallidest ja Venemaa presidendist Vladimir Putinist. «Soome ja Rootsi peaksid samuti NATOga liituma,» ütles soomlane Mauri Kreutzwaldi tänaval bussi oodates ning kinnitas, et sellekohane diskussioon on juba üleval. Hoolimata tugevast aktsendist esitas ta oma kindlad seisukohad eesti keeles. «Putin peaks vangi minema, ta on nii suur kriminaal maailmas,» rääkis ta Venemaa presidendi agressiivsest poliitikast ja lisas, et seepärast on

Barack Obama kohtus kaitseväelastega.

foto: sander ilvest

USA president tänas lennuväljal sõjaväelasi

Vabaduse väljakul jälgisid inimesed videoekraani vahendusel Barack Obama kõnet.

Obama visiit Eestisse praeguses keerulises situatsioonis eriti oluline. «Uhke tunne, et ta siia jõudis, arvestades, et mujal maailmas on tähtsamaidki kohti, kuhu minna,» arvas Tõnis, kes tahtis Tallinna Ülikooli ette Obamale lehvitama minna, kuid jäi paraku trammiga liiklusesse seisma ja sai seetõttu presidendi lõputut autokolonni vaid kaugusest kiigata. Sellegipoolest lubas ta Vabaduse väl-

jakule suurelt ekraanilt edastatavat Obama kõnet kuulama minna, sest USA presidendi visiit Eestisse on tema sõnul märgilise tähtsusega. Tõnis arvas, et just nimelt Ukraina kriisi valguses on vaja praegu näidata, et NATO hoiab meid. Adrian väljendas siiski kurbust, et seesugused visiidid leiavad aset pigem keerulistel hetkedel ning muul ajal maailma liidrid Eestisse teed ei leia. «Aga kui tuntakse muret ja on

foto: mihkel maripuu

vaja kindlust välja näidata, on tore, et sellised riigijuhid tulevad,» ütles ta. Adrian arvas, et eestlased ootavad Obamalt mingit otsust, konkreetsust. Tema ise presidendile lehvitamas ei käinud, sest ei pidanud seda vajalikuks. «Kõige olulisem on, mida ta ütleb ja mis on tema teod. See, et ta tuleb siia lihtsalt nagu popstaar ennast esitlema, pole selle visiidi eesmärk,» oli Adrian kindel.

USA president Barack Obama kohtus eile oma ühepäevase visiidi lõpetuseks Eesti ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelastega ning rõhutas, et NATO kaitseb Balti riike ja kõiki oma liitlasi. Obama ja Eesti peaminister Taavi Rõivas tänasid oma sõnavõttudes kaitseväelasi nende panuse eest, tuues välja, et eestlased ja ameeriklased on külg külje kõrval teeninud nii Iraagis kui Afganistanis. «Ma olen siin, et suruda käsi ja tänada. Tahan väljendada tänu,» ütles Obama kaitseväelastele. USA president meenutas oma sõnavõtus ka Eesti Vabadussõda. «Ligi sada aastat tagasi võitlesid eestlased iseseisvuse eest ja otsisid liitlasi. Ameeriklased tulid appi,» sõnas Obama. «Mõned ameeriklased andsid oma elu Eesti vabaduse eest. NATO liitlastena seisame taas koos.» Ta rõhutas NATO liikmete ühtsust: «NATO kaitseb Eestit, kaitseb Lätit, kaitseb Leedut ja kaitseb kõiki liitlasi.» Rõivas ütles kaitseväelastele, et nende pühendumus on hindamatu. «Ei ole oluline, kas olete pärit Viljandist Eestis või Plainfieldist New Jerseys, kas olete tulnud Saaremaalt või Hawaii saartelt – teie kõigi vankumatu pühendumus ja lojaalne teenistus on hindamatu,» rääkis Rõivas. «Ma tänan teid, härra president, et seisate Eestis meie

kõrval,» pöördus Rõivas Obama poole. «Teie kohalolek julgustab ja innustab meid vabaduse säilitamisel ja õiguse suhtes valida oma saatus. Samuti soovin tänada meie vägesid nende meelekindluse ja ohverduse eest, et see kõik täide viia.» Obama viibis Eesti pinnal 11 tundi. USA presidendi lennuk Air Force One maandus kell 6.22 kolmapäeva hommikul Tallinna lennujaamas ning lahkus 17.20. Pilvisel ja jahedal hommikul oli presidendi saabumist kajastama kogunenud umbes 30 ajakirjanikku nii Eestist kui välismaalt. Välisminister Urmas Paet ütles vahetult enne USA presidendi saabumist, et Obama visiit pole oluline sündmus ainult Eesti jaoks, vaid on seda kogu maailma mastaabis: «See, et Ühendriikide presidendi visiit Eestisse leiab aset päev enne NATO tippkohtumist, see on väga oluline sõnum mitte ainult suurtes teemades, vaid see näitab ka Eesti ja USA kahepoolsete suhete head seisu.» Pärast presidendi lennuki maandumist tervitas Obamat välisminister Paet. Ta ütles presidendiga kohtumise järel, et tervitas Obamat ning väljendas rõõmu tema saabumise üle. «Ta vastas, et tal on hea meel Eestisse tulla; vabandas, et ta meid hommikul nii vara on üles ajanud,» rääkis Paet. Toomas Randlo

8 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama kõne Tallinnas Nordea kontserdimajas 3.09.2014

Eesti rahvas ei andnud kunagi alla

e elate vabades, sõltumatutes ja demokraatlikes Balti riikides. See vabadusunelm elas üle sajanditepikkuse okupatsiooni ja rõhumise. Vaid viivuks lõi unelm õide iseseisva riigi kujul, siis röövisid selle taas võõrlepingud ja salaprotokollid. Seda unelmat ei lämmatanud massiküüditamised, mis rebisid lapsed vanemate käte vahelt. Unistuse kaitseks asusid vastupanule metsavennad ning seda hoidsid alal luuletajad ja kirjanikud, hoides elus teie keelt ja kultuuri. Siin Eestis elustus see unelm nii paljutähenduslikult teie kõigi häältes – väljakul üsna siin lähedal –, kui eestlased leidsid endas julguse astuda vastu impeeriumile ning laulda «Mu isamaa armas». Ja Heinz Valk – kes on ka täna siin – kõneles kogu laulva revolutsiooni eest sõnadega: «Ükskord me võidame niikuinii!» Siis, täpselt 25 aastat tagasi, tuli kogu Baltikumi rahvas kokku ühes maailma silmapaistvamas vabaduse ja vägivallatu vastupanu demonstratsioonis. Sellel augustiõhtul astus kodudest välja vast kaks miljonit inimest, et ühendada käed, moodustades vabadust ülistav inimkett – Balti kett. [---] Üks mees lausus sel päeval: «Berliini müür on tehtud tellistest ja betoonist. Meie müür on tugevam.» Nii see ka oli. Vaid mõne kuu jooksul langes Berliini müür. [---] Teie võitsite. Nõudsite tagasi oma riigid. Ning oma uues põhiseaduses kuulutasite te järgmist: «Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.»

uid Baltikumi rahvad teadsid ka, et vabadusel on vaja tõhusat julgeolekuvundamenti. Nii liitusite varmalt NATO alliansiga. Võtsime teid uute liitlastena vastu suure uhkusega, et põhiseaduses antud lubaduse – teie aegumatu iseseisvuse – kaitsel seisaks alati maailma ajaloo tugevaim militaarliit. Täna saavad teilt inspiratsiooni teised rahvad Kiievist Tuneesiani, kes samuti on oma demokraatiat rajamas. Teie kogemused on aga ka hoiatava iseloomuga – see protsess ei ole lihtne ega kiire. [---] Sellise ulatusega üleminekud on igale riigile hirmuäratavaks ettevõtmiseks. Balti riigid näitasid aga kogu maailmale, mis on võimalik siis, kui vabad rahvad soovitud muutuste nimel jõud ühendavad. Just selles eepilises ideede vastasseisus – vabaduse ja autoritarismi vahel, priiuse ja rõhumise vahel – on teie edu, justnagu 25 aasta tagune inimkettki, tõenduseks tõsiasjale, et meie ideoloogia jääb alati tugevamaks. Tugevamad oleme seetõttu, et meie oleme demokraatlikud riigid. Me ei kohku vabade ja ausate valimiste ees, sest tõeline õigusjärgsus võib sündida vaid ühest allikast – rahvast endast. Me ei karda sõltumatut kohtuvõimu, kuna mitte keegi ei ole erand seaduse silmis. Meid ei hirmuta ei vaba ajakirjandus, elujõuline väitlus ega tugev kodanikuühiskond, sest riigijuhid peavad oma tegude eest vastutama. Me ei tunne hirmu selle ees, kui noored suunduvad interneti avarustesse õppima, avastama ja organiseerima, sest teame, et riik on seda edukam, mida vabamalt on võimalik mõelda ja otsustada selle kodanikel.

Oleme tugevamad, kuna võtame varmalt omaks avatud majanduse. Siin Eestiski näeme, kui edukad on vabaturud, lõimumine Euroopaga ning radikaalsed reformid. Teist on saanud maailma üks eesrindlikumaid riike interneti kasutuses – Eesti on maailma juhtriik e-valitsuse ning kõrgtehnoloogiliste idufirmade vallas. Eesti rahva ettevõtlik vaim on valla pääsenud ning teie innovatsioonid – näiteks Skype – muudavad kogu maailma. Oleme tugevamad ka seetõttu, et hoiame kokku. Sellel aastal täitub Balti riikide NATO liikmeks saamisest kümme aastat. Vaid kümmekond aastat tagasi kahtlesid skeptikud, kas Balti riigid on selliseks ülesandeks valmis. Täna tarvitseb neil vaid jälgida meie õppusi, kus meie ühendvägede jõud koostöös õlg õla kõrval aina kasvab. [---] lles aga täna siia kogunenud, ähvardab eelnimetatud tulevikunägemust Venemaa agressioon Ukraina vastu. [---] Nimetatud tegutsemine õõnestab rahvusvahelist korda, kus au sees on indiviidide ja riikide õigused, mida ei saa toore jõuga lihtsalt ära võtta. [---] Heidame ükskord ometi lõplikult kõrvale praeguse kriisi tekitanud iganenud mõtteviisi ja moonutused. Meie NATO allianss ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu; oleme demokraatlike riikide liit, mille eesmärgiks on meie endi kollektiivne kaitse. Riigid nagu Eesti, Läti ja Leedu ei ole «endine Nõukogude Liidu territoorium». Olete suveräänsed ja iseseisvad riigid, millistel on õigus ise otsustada. Teie julgeoleku küsimustes ei ole ühelgi teisel riigil vetoõigust. Proteste Ukrainas Maidani peaväljakul ei organiseerinud «neonatsid» ega «fašistid». Tegu oli tavaliste ukrainlastega – meeste ja naiste, noorte ja vanadega –, kellel sai villand korrumpeerunud valitsemiskorrast ning kes tahtsid osa saada ülejäänud Euroopas nähtavast progressist ja õitsengust. [---] IdaUkrainat ei destabiliseerinud mitte Kiievis asuv valitsus; tegu on venemeelsete separatistidega, keda julgustab Venemaa, rahastab Venemaa, õpetab välja Venemaa, varustab Venemaa ja relvastab Venemaa. Samuti ei ole nüüd Ukrainasse liikunud Vene väed ei humanitaar- ega rahuvalvemissioonil. Tegu on Vene tankides Vene relvi kandvate Vene lahingvägedega. Niisiis, need on faktid. Need on tõestatavad. Need ei ole vaidlustatavad. Riigi juhitud propaganda tulemusel on paljud venelased veendunud, et nimetatud sammud tugevdavad Venemaad. Siiski ei ole tsaaride ajastusse tagasipöördumine, et tagasi nõuda 19. sajandil «kaotatud» maid, sobiv viis tagada SuurVenemaad 21. sajandil. Selline tegutsemine näitab vaid, et ohjeldamatu natsionalism on viimane abinõu nende käes, kes ei suuda ega taha tagada tegelikku edasiminekut ning võimalusi omaenda rahvale omas riigis. Väljendame selgelt ka oma seisukohta. [---] Nagu ei aktsepteerinud me kunagi Balti riikide okupatsiooni ja ebaseaduslikku anneksiooni, nii ei lepi me ka Venemaa okupatsiooni ja ebaseadusliku anneksiooniga Krimmis – ega kuskil Ukrainas. Vabade rahvastena, alliansina, jääme kindlale ühisele positsiooni-

le, astumaks vastu hetkekatsumusele. Meie tegevusplaan on järgmine. Esiteks kaitseme NATO liitlasi – igat liitlast. [---] Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitse on just niisama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine. Pika Nõukogude okupatsiooni ajal kirjutas suur Eesti poetess Marie Under luuletuse, milles hüüdis maailmale: «Kes annab abi? Kohe, praegu, nüüd!» Eesti rahvas, Baltikumi rahvas – täna ühendab meid lepingu organisatsioon. Meil on üksteise ees pühalik kohustus. Artikkel 5 on sulaselge – rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Niisiis, kui sellisel hetkel leiate end veel kord küsimas: «Kes annab abi?», on vastus teada – NATO liit, sealhulgas Ameerika Ühendriikide relvajõud, «kohe, praegu, nüüd!». Tuleme appi Eestile. Tuleme appi Lätile. Tuleme appi Leedule. Kord kaotasite oma iseseisvuse. NATO abiga ei kaota te seda enam kunagi. Teiseks – ja lisaks juba võetud meetmetele – teevad Ameerika Ühendriigid kõik endast sõltuva, et toetada NATO liitlaste julgeolekut ning tõhustada veelgi Ameerika sõjaväelist kohalolekut Euroopas. [---]

foto: mihkel maripuu

eistes silmitsi kontrollimatuna näiva vägivalla ning niivõrd arutute kannatustega, on kerge muutuda küüniliseks. Võib näida ahvatlev anda järele mõttele, et rahu ja julgeolek on meie haardeulatusest väljas. Kuid täna kinnitan teile kõigile – eriti kõigile siinviibivatele noortele –, ärge kunagi sellisele küünilisusele alluge. Ärge kaotage kunagi idealismi ja optimismi, mis ongi kõikide suurte muudatuste alustala. Ärge loobuge kunagi usust, mis kinnitab – kui midagi soovime, kui rabame selle nimel, kui ühendame jõud, siis võib tulevik olla teistsugune; homne päev võib olla helgem. Lõppude lõpuks – ainus põhjus, miks täna siin vabas ja demokraatlikus Eestis oleme, on see, et Eesti rahvas ei andnud kunagi alla. [---] Täna annab teie kogemus – teie võit – lootust rahvastele igal pool maailmas. [---] Väärikus võidab, sest kõik inimesed on sündinud võrdsena, neil on vaba tahe ja võõrandamatud õigused. Nii kukub lõpuks läbi igasugune riigivõim või valitsuskord, mis neid õigusi eitada üritab, ning riigid, kus neid väärtusi au sees hoitakse, muutuvad aina tugevamaks.

olmandaks, NATO vägedel on vaja võimet kriisiolukorras veel kiiremini positsioonidele paigutuda. Sel nädalal peab meie allianss olema üksmeelel uue plaani suhtes, millega tõhustatakse meie valmisolekut. Peame oma kaitseplaneerimist kiirendama, et olla valmis ükskõik millise ohu korral ükskõik millisele liitlasele. [---] Isegi tavaohtudega silmitsi seistes tuleb meil rinda pista ka muude väljakutsetega. Sealhulgas propagandakampaaniad, mille eesmärgiks on tekitada hirmu ning inimesi üksteisest lahutada. [---] Neljandaks, isegi kui meie riigid on tugevad siseriiklikult, tuleb meil ka allianss tuleviku tarbeks tugev hoida. Peame investeerima salaluure-, seire-, luure- ja raketitõrjesuutlikkusse. Ning siin Euroopas peavad riigid tegema veelgi enam, et kannustada meie liitu alalhoidvat kasvu ja õitsengut. [---] Eesti teeb seda; nii peab toimima iga liitlane. Viiendaks peame jätkuvalt ühiselt vastu astuma Venemaa agressioonile Ukrainas. [---] Oleme ühendanud jõud, et kohaldada Venemaale tema tegude eest olulisi sanktsioone. Pole põhjust kahelda, Venemaa maksab tehtu eest. [---] Venemaa tegevus Ukrainas nõrgestab Venemaad ning kahjustab vene rahvast. Asi ei pea aga nii olema. Venemaa nõrgenemine ei ole meie huvides. [---] Tervitame tugevat ja kasvavat Venemaad, mis panustab

rahvusvahelisse julgeolekusse ja rahusse ning lahendab vaidlusi rahumeelselt, rakendades diplomaatiat. [---] Sel nädalal peab NATO selgeltmõistetavalt väljendama ka oma toetust Ukrainale. [---] Loomulikult on Ukrainal vaja enamat kui vaid sõnu. NATO peab võtma endale konkreetsed kohustused aidata Ukrainat oma julgeolekujõudude kaasajastamisel ja tugevdamisel. Peame tegema veel enamat, et aidata ka teisi NATO partnereid – sealhulgas Gruusiat ja Moldovat – oma kaitsemeetmete tõhustamisel. Samuti tuleb meil taas kinnitada alati meie allianssi juhtinud põhimõtet – neile riikidele, mis meie standardeile vastavad ning mis suudavad teha olulisi panuseid ühendatud julgeolekusse, on NATO liikmelisuse uks alati avatud. [---]

Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitse on niisama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine. Õiglus võidab, sest jõud ei ole veel õigus ning ainus tee kestva rahuni on see, kus inimesed teavad, et nende väärikust ei ohustata ja nende õigusi kaitstakse. [---] Demokraatia võidab, sest valitsuse õigusjärgsus saab tuleneda vaid kodanikest; sest praegusel teabe- ja võimaluste loomise ajastul ihkavad inimesed oma elu üle suuremat, mitte väiksemat kontrolli; ning sest rohkem kui ükski teine kunagi eksisteerinud valitsuskord, suudab vaid indiviidi puutumatuses juurdunud demokraatia tagada tõelise edasimineku. Vabadus võidab, mitte seetõttu, et see on möödapääsmatu, mitte seetõttu, et nii on määratud, vaid seetõttu, et inimese põhipüüdlused – väärikus, õiglus, demokraatia – ei kao kunagi. [---] Senikaua kui vabad rahvad võtavad kokku oma enesekindluse, julguse ja tahte kaitsta hinnatud väärtusi, on vabadus alati tugevam ning meie ideed jäävad peale – tulgu, mis tuleb. Kood avab video täispikast kõnest

Postimees avaldab kõne lühendatult.

POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

NATO TIPPKOHTUMINE. Ehkki Suurbritanniat vaevab enam kasvav islamihirm, on tänase päeva üks suurimaid tõmbenumbreid ilmselt siiski kohtumine Ukraina presidendi Petro Porošenkoga.

Walesis räägitakse Vene-ohust evelyn kaldoja Cardiff-Newport

itte ühegi suure Briti lehe esimestel külgedel ei ilutsenud eile fotosid ega lugusid viimastest ettevalmistustest NATO tippkohtumiseks Walesis. Üsna üksmeelselt seisis neil traagiline foto oranžis rüüs ameerika ajakirjanikust Steven Sotloffist mõni hetk enne tema võigast hukkamist islamistide poolt. Kuigi Time’ile ja Foreign Policyle kaastööd teinud Sotloff oli USA kodanik, on britid juhtumiga mitmekülgselt seotud. Nii tema kui samal moel varem hukatud James Foley tapjaks on praegustel andmetel sama inglise aktsendi ja Briti kodakondsusega äärmuslane. Ning kui islamistid oma ähvarduse teoks teevad, saab ühest pantvangistatud Briti kodanikust nende järgmine videomõrva ohver. «Kui te peaksite märkama midagi kahtlast rongis või raudteejaamas, andke sellest teada rongi personalile,» kordab Londoni Paddingtoni raudteejaamast Cardiffi sõitva rongi meeskonnaülem iga peatuse järel. See pole mingi Walesis algava NATO tippkohtumisega seotud erakorraline ettevaatusabinõu. See on standard riigis, mis on kogenud 2005. aasta juulipomme Londonis ning nüüd kardab Süürias ja Iraagis islamistide ridades võitlevate omaenese kodanike kojutulekut. Sellenädalaste hinnangute kohaselt on Süüriasse ja Iraa-

ki islamistide ridades võitlema suundunud umbes 2000 radikaliseerunud noort ELi kodanikku. Hinnanguliselt neljandik neist on britid. Ning Londoni julgeolekuteenistused pelgavad, et Lähis-Idas tükeldamise, vägistamise ja ameeriklaste peade nüsimise kogemuse saanud mehed on edaspidi ohtlikud igas maailma nurgas, kuhu satuvad. Islamiterrorism mahub NATOs juba aastaid jutuks olnud «uute ohtude» teema alla. Samuti ühendab see mure mitmeid täna Newporti kogunevaid riike. Ometi ei ole see küsimus hoolimata värskest teravast meenutusest täna ilmselt prominentsel kohal. Selle asemel on kesksel kohal teistsugune uus oht – samuti sõnaga «terrorism» iseloomustatud olukord, kus üks riik korraldab invasiooni teise territooriumile, ise seda samaaegselt valjult eitades.

Ukraina ootab tuge Kuigi esimeseks sisuliseks ürituseks pärast peasekretär Anders Fogh Rasmusseni tervitussõnu ning alliansi valitsusjuhtide ja riigipeade ühist «perepilti» saab olema Afganistani arutelu, on päeva naelaks ilmselt pärastlõunal toimuv NATO-Ukraina komisjon ja staariks sellel osalev Ukraina president Petro Porošenko. On enam kui tõenäoline, et NATO riikide esindajad kasutavad võimalust uurida Porošenkolt täpsemalt vaherahu plaani kohta, millest tema eile teatas ja mida Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk samal ajal venelaste järjekordseks pettuseks nimetas. Samas ootab Porošenko selgelt üht-teist ka NATO-lt vastu. Juba möödunud nädalavahetusel Euroopa Ülemkogu ajal Brüsselis meediaga suhel-

Ettevalmistused NATO tippkohtumiseks Umbes 9500 politseinikku üle kogu Ühendkuningriigi tagab julgeolekut Walesis toimuva NATO tippkohtumise ajal. Kohtumisest võtavad osa alliansi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid.

Hotell Celtic Manor Resort Tippkohtumise toimumispaik on ümber piiratud kolmemeetrise terastaraga.

Lennukeelutsoon: tsiviillennukid ei tohi lennata allpool 3000 m. Iiri meri

3.-5. sept

Caerleon

INGLISMAA

WALES

Newport Cardiﬀ

London

N E W P O RT

4. sept Inglise kanal

80 km

2,5 km

Uski jõgi

Cardiﬃ kesklinn Tippkohtumisel osalejad õhtustatavad Cardiﬃ kindluses ning Walesi kuningliku muusikaja draamakolledžis, mille juurde on püstitatud tõkked.

Tredegar House Sadade rahvusvaheliste ajakirjanike vastuvõtt.

Hävitaja HMS Duncan

BRISTOLI KANAL

CARDIFF

Penarth

Cardiﬃ laht: piirkonnas viibib seitse NATO sõjalaeva, sh HMS Duncan, kus toimub osalejatele samuti õhtusöök. © GRAPHIC NEWS

des avaldas Ukraina riigipea lootust saada NATO tippkohtumisele tulevatelt riikidelt toetust oma venelastega sõdivale kaitseväele. Tänane Newporti NATO-Ukraina komisjoni koosviibimine peakski olema üritus, kus riigid, kes on otsustanud midagi Kiievi toetuseks lubada, seda liitlaste nähes ja otse Porošenkole ütlevad.

Eesti puhul on teada, et lisaks juba enne Kiievi võimuvahetust tehtud kavade alusel Ukrainale antavale 680 000 eurole teeb peaminister Taavi Rõivas teatavaks valitsuse poliitilise otsuse panustada ka NATOs Ukraina sõjaväe toetuseks rajatud usaldusrahastusse. Samuti ütles kaitseminister Sven Mikser juba selle

nädala alguses välja lubaduse võtta kaitseväe Seli taastusravikeskusse tänavu ravile 15 ja tuleval aastal veel 70 lahinguis viga saanud Ukraina kaitseväelast. Samas ei pruugi Newporti kohtumine ei raha ega üksikute riikide abipanuste osas Porošenkole väga palju rõõmu tuua. Rohkemgi kui soovimatus ukrainlasi aidata, võivad NATO maade abivalmidust pärssida nende oma tühjapoolsed taskud, mis tulevad jutuks ka liitlaste siseringi kohtumistel. Walesi tippkohtumise kodulehelt võib leida igasuguseid optimistlikke arve. Näiteks saab teada, et 80 hotelli Cardiffis, Newportis ja Bristolis on kohtumisele saabuvatele poliitikutele, ametnikele ja ajakirjanikele maha müünud ühtekokku 24 000 majutusööd. Samuti seda, et prognooside kohaselt rüüpavad need külalised Walesis viibimise ajal 12 500 liitrit vett.

Kahe protsendi nõue Lisaks puhkuste hooaja lõpus ootamatult täismaja saavatele hotellipidajatele võib kohtumise juba ette õnnestumiseks lugeda firma, kes palgati paigaldama elektrisüsteeme – neil on õnnestunud laiali rullida umbes viis kilomeetrit elektrijuhtmeid. Puhast rõõmu lisavad üritusele ka tippkohtumisele tulnutele esinevad Walesi rahvakultuuri viljelejad, kolm sõjaväeorkestrit, Cardiffi lahes seisvad kuue liitlase sõjalaevad ja üle kohtumispaiga lendavad üheksa liitlase hävitajad. Märksa süngematest arvudest kirjutas aga eilne International Herald Tribune. Veel 1990ndail kulutas keskmine NATO Euroopa liitlane riigikaitsele 2,3 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust, praegu aga vaid 1,5 protsenti.

Artikli autor – American Enterprise Institute’i julgeoleku-uuringute keskuse kaasdirektor Gary J. Schmitt – soovitas USA Kongressil võtta vastu lisaklausel Põhja-Atlandi lepingu täitmisele, mille järgi täidetaks abikohustust vaid nende liitlaste puhul, kes omalt poolt kahe protsendi kaitsekulutuste kohustust täidavad. Schmitt nägi selles viimast lootust vältimaks alliansi tähtsusetusesse libisemist.

Prantslaste meelemuutus Üks helgemalt mõjuv teade tuli aga enne tippkohtumist Prantsusmaalt, mis on seni valmistanud paljudele teistele alliansi liikmetele pahameelt otsusega Ukraina kriisist hoolimata Venemaale sõjalaevad eelnevalt kokku lepitud tingimustel üle anda. President François Hollande’i kantselei teatas eile, et helikopterikandjate Mistral tarnimine Venemaale peatatakse, sest Venemaa ei ole täitnud selleks vajalikke tingimusi. Prantsuse kaitsenõukogu istungi järel tehtud avalduses nenditi, et olukord Ukrainas on tõsine ja Venemaa sammud Ida-Ukrainas on vastuolus Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetega. Prantsusmaa nõustus 2011. aastal ehitama ja müüma Venemaale kaks kopterikandjat Mistral ühetekokku 1,2 miljardi euro eest. Esimene laev oli kavas tarnida Venemaale tänavu oktoobris või novembris ning teine 2015. aastal ja esimesed Vene sõdurid on juba Prantsusmaal laevaga ümber käimist õppimas. Hollande möönis enne Vene sõdurite Ida-Ukrainasse saatmist kinnitavaid teateid antud intervjuus, et kui on täiendavaid pingeid ja on võimatu leida väljapääsu, siis tuleb laevade tarnimise üle järele mõelda.

Teade Ukraina-Vene relvarahu kokkuleppest tekitas segadust jürgen tamme jyrgen.tamme@postimees.ee

Vahetult enne seda kui Ühendriikide president Barack Obama ja Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves asusid eile Tallinnas vastama ajakirjanike küsimustele, tegi Ukraina presidendi Petro Porošenko kantselei avalduse, mille kohaselt jõudsid Ukraina ja Venemaa riigipea kokkuleppele püsiva relvarahu kehtestamises Ida-Ukrainas. «Vestluse tulemuseks oli kokkulepe püsiva relvarahu kohta Donbassis,» teatas kantselei, mis ei täpsustanud kokkuleppe üksikasju ega seda, millal relvarahu võidakse välja kuulutada. Sellele vaatamata levis Kiievi teade Porošenko ja Vene presidendi Valdimir Putini kokkuleppest kiiresti maailma ajakirjandusse ja selle avaldasid ka kõik suuremad uudistekanalid. Kremli pressiteenistus oli juba enne Kiievi avaldust kinnitanud, et riigipead vestlesid eile hommikul telefonitsi. Küll aga ei maininud Kreml esialgu mi-

dagi relvarahust. «Riigipead jätkasid arutelusid sõjalise ja humanitaarkriisi teemal Ukrainas,» vahendasid Vene uudisteagentuurid Putini pressiesindajat Dmitri Peskovi, kelle kinnitusel arutasid riigijuhid samme verevalamise lõpetamiseks. Hiljem reageeris Kreml ka Kiievi teatele relvarahu kokkuleppe saavutamisest, lükates väite ümber. «Putin ja Porošenko tõesti arutasid samme, mis võiksid aidata kaasa relvarahule omakaitseväe (Venemaa viitab nii nn separatistidele – toim.) ja Ukraina relvajõudude vahel. Venemaa ei saa relvarahus kokku leppida, sest pole konflikti osapool,» vahendas uudisteagentuur RIA No-vosti Peskovi kommentaari. Pärast Kremli selgitusi täiendati ka Ukraina presidendi kantselei veebilehel varasemat teadet. Täpsustuse järgi leppisid kaks presidenti kokku Donbassi relvarahu sisseviimise korras ehk teisisõnu sammudes, mida tuleb selle kehtestamiseks eelnevalt astuda. «Saavutati teineteisemõistmine sammude osas,

Donetski lähedal asuva Spartaki elanik demonstreeris eile asulast leifoto: reuters/scanpix tud mürsutükki.

mis võimaldavad rahu taastada,» täpsustati teates. Mongoolias visiidil viibiv Putin avaldas hiljem lootust, et Ukraina ja nn separatistid võiksid rahuleppeni jõuda reedel, mil Valgevene pealinnas Minskis jätkuvad kinniste uste taga seni tulemusteta jäänud kõnelused isehakanud rahvavabariikide esindajate, Ukraina, Venemaa ning Euroopa Julge-

oleku- ja Koostööorganisatsiooni esindajate vahel. Ka lisas Putin, et tema vaated konflikti lõpetamise kohta on väga sarnased Porošenko omadega. Ühtlasi esitas Putin seitsmepunktilise plaani Ukraina konflikti reguleerimiseks. Vene riigipea kava näeb ette nii Ukraina relvajõudude kui ka separatistide aktiivse pealetungi lõpetamist, Ukraina armee

üksuste viimist eemale asulatest, rahvusvahelist kontrolli relvarahust kinnipidamise üle, õhurünnakute lõpetamist, tingimusteta vangide vahetamist, humanitaarkoridoride avamist ning ülesehitusbrigaadide lubamist konfliktipiirkonda. Muutuvad teated väidetava relvarahu kokkuleppe kohta tulid nn separatistide esindajatele aga üllatusena. Kui osa neist tervitas teadet, siis teised pidasid seda provokatsiooniks. Näiteks separatistide esindaja Donetskis Vladislav Brig kinnitas, et ta pole relvarahu kokkuleppest teadlik, lisades, et võitlejad ei lõpeta enne, kui Ukraina väed pole Donetskist lahkunud, vahendas RIA Novosti. Donbassi separatistide liider Miroslav Rudenko suhtus teadetesse relvarahu kohta ettevaatlikult, avaldades samas valmisolekut konflikti poliitiliseks reguleerimiseks, kui relvarahust kinni peetakse, vahendas uudisteagentuur Interfax. «Kui see pole mitte Kiievi järjekordne poliitiline nõks,

nagu see oli juba suvel, ja nad tõesti lähevad relvarahu peale välja, siis lubab see protsessil liikuda poliitilisse sängi. Kahtlemata saab seda ainult tervitada,» ütles Rudenko. End Donetski Rahvavabariigi asepeaministriks tituleeriva Andrei Purgini sõnul polnud Ukraina võimud nendega relvarahu küsimuses kontakteerunud. Purgin lisas BBC andmetel, et Kiievi teade tuli talle täieliku üllatusena. ELi ametist lahkuva välispoliitikajuhi Catherine Ashtoni büroost aga kinnitati, et uute sanktsioonide väljatöötamist teade väidetavast relvarahust ei mõjuta. Uute sanktsioonide sisu peaks selguma selle nädala jooksul. Putin nimetas esmaspäeval lääneriikide sanktsioone «torkeks». «Loodan, et kaine mõistus jääb peale, võidab, ja me hakkame töötama normaalses tänapäevases režiimis. Ning ei meie ega meie partnerid ei kanna nende vastastikuste torgete läbi kahjusid,» ütles Putin Interfaxi vahendusel.

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

PANKADEVAHELINE INTRESSIMÄÄR. Kuue kuu Euribor langes ajaloo madalaimale tasemele ja jääb ülimadalaks veel mitmeks aastaks.

Laenuvõtjate rõõm jätkub

ÄRILAUSE Odavas võõrtööjõus ei tasu Eesti järgmist edulugu näha.

9.okt 2008

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Tõnis Kõiv oma blogis. majandus24.ee

Nordea Eesti langetas majanduskasvu prognoosi

majandusajakirjanik

miljoni euro suuruse trahvi määras Euroopa Komisjoni nn kiipkaardikartelllile.

Inspektsioon koondab regionaalsed juhid Tööinspektsioon muudab septembris organisatsiooni struktuuri, koondades kolm regionaalset juhti. Inspektsiooni teatel läheb asutus maatriksjuhtimiselt üle funktsionaalsele juhtimisele. Kõik regionaalsed kontorid ja tööinspektorite ametikohad jäävad alles, koondatakse kolm regionaalset juhti. majandus24.ee

777,17 ▼ –0,10%

800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,63 ▼ –2,34%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,000 0 Baltika 0,510 0,20 Ekspress Grupp 1,090 3,81 Harju Elekter 2,630 1,15 Järvevana 0,827 0 Merko Ehitus 7,150 0 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,940 0 Premia Foods 0,650 0,46 Pro Kapital Grupp 2,500 1,21 Silvano Fashion 1,700 1,19 Skano Group 1,090 0 Tallink Grupp 0,695 -0,14 Tallinna Vesi 12,800 -0,78 Tln Kaubamaja 5,000 -1,57 Trigon Property 0,446 0

3.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,409 -0,25 Hiina jüaan 8,077 0,18 Jaapani jeen 138,110 0,35 Kanada dollar 1,434 0,2 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,161 0,47 Poola zlott 4,191 -0,56 Rootsi kroon 9,197 -0,05 Rumeenia leu 4,404 -0,17 Šveitsi frank 1,208 0,05 Briti naelsterling 0,799 0,66 Taani kroon 7,448 0 Tšehhi kroon 27,658 -0,45 Ungari forint 314,020 -0,47 USA dollar 1,315 0,27 Venemaa rubla 48,439 -1,45

bns

elmise aasta detsembris ütles Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens, et ta loodab, et kuue kuu Euribor on aasta pärast kaks protsenti, sest vastasel juhul tekiks meil probleemid majanduskasvuga. Paraku pole pangajuhi lootused täitunud. Nagu Perens ennustas, tekkisid Eestil probleemid majanduskasvuga, mis esimeses kvartalis läks langusesse. Esialgse hinnangu kohaselt teises kvartalis majandus küll kasvas, aga samas on kõik analüüsimajad tõmmanud kasvuprognoosi järsult alla ning ennustavad selle aasta majanduskasvuks alla ühe protsendi. Ehkki detsembrini on jäänud veel mõni kuu, võib praegu üsna suure veendumusega öelda, et eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor on detsembris kahest protsendist väga kaugel – intress on hoopis langenud ajaloo madalaimale tasemele, 0,252 protsendini. Kui eelmise aasta mais langes Euribor rekordmadalale tasemele, siis tundus, et põhi on käes ning ees ootab stabiilne madalseis või vaikne tõus. Tõus kestiski veidi üle aasta, kuni selle aasta juuni alguseni, mil Euroopa Keskpank langetas baasintressi 0,15 protsendile ja hoiuseintressi koguni –0,10 protsendile. Baasintressi langetamise põhjuseks oli eurotsooni nõrk majanduskasv ja liigväike inflatsioon, mis augustis langes 0,3 protsendini.

4,5

Kuue kuu Euribor protsentides 1,5

Euribor on ülimadalal tasemel juba paar aastat 0

2008

2009

2010

2011

2012

2. september 2014

0,252

2013

2014

Allikas: EBF

suuremad võidumehed on need, kes võtsid eluasemelaenu kinnisvarabuumi ajal. 2008. aasta oktoobri alguses kerkis Euribor ajaloo kõrgeimale tasemele, 5,448 protsendini. Sellega võrreldes on keskmise eluasemelaenu kulu kahanenud juba kahe keskmise kuupalga võrra – täpsemalt 1912 euro võrra aastas ehk 159 euro võrra kuus.

Viimaseks mõjusaks meetmeks on võlakirjade massiivne ostmine ehk rahapoliitika lõdvendamine, mida nimetatakse ka rahatrükiks.

Viimane mõjus meede Kesine majanduskasv teeb Eestile küll muret, aga Euribori langus rekordmadalale tasemele rõõmustab see-eest ettevõtteid ja eluasemelaenude võtjaid, keda juuli lõpu seisuga on 162 132 peret. Aprilli algusest on keskmise laenujäägi intressikulu langenud 71 euro võrra aastas ehk kuus eurot kuus. Veel

Mis saab edasi? Kui kaua eluasemelaenu võtjatel rõõmu jätkub ja kui muretud võivad nad olla, et intressimäär taas lakke ei tõuse? Väga suurel määral sõltub Euribor Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressist, mille kehtestab keskpanga nõukogu. Kuna eurotsooni majandus on nõrk, ning mis veel olulisem, inflatsioon on langenud viie aasta madalaimale ta-

semele ja valitseb deflatsioonioht ehk hindade langemine, siis oodatakse keskpangalt järgmisi samme rahapoliitika lõdvendamiseks.

Kiirem otsustamine Kuna EKP on langetanud baasintressi nulli lähedale ja keskpanga hoiuseintressi negatiivseks, siis viimaseks mõjusaks meetmeks on võlakirjade massiivne ostmine ehk rahapoliitika lõdvendamine (quantitative easing ehk QE), mida nimetatakse ka rahatrükiks. Majandusleht The Wall Street Journal spekuleeris, et eurotsooni QE otsustatakse ära juba täna toimuval nõukogu koosolekul. Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi arvates tehakse otsus pigem järgmise aasta esimeses kvartalis, sest eelmised otsused pole veel täielikult ellu viidud. Ka EKP nõukogu otsustamismehhanismi väga hästi tundev allikas arvas mõni aeg tagasi, et juhul kui QE tuleb, siis pigem järgmisel aastal, sest enne tuleb hinnata juunis tehtud otsuste mõju. Palm pööras siiski tähelepanu asjaolule, et keskpangad

on hakanud muutustele oluliselt kiiremini reageerima kui dekaad tagasi. «Kui tuleb väga negatiivne uudis, siis tehakse otsus kiiresti ära,» pakkus ta. Olenemata sellest, millal EKP otsustab massiivselt võlakirju ostma hakata, jäävad euroala intressitasemed, ka Euribor väga madalaks veel paariks aastaks. «Meie kahe aasta horisondis tõusu ei näe,» lausus Palm, kelle sõnul näeb Nordea, et tuleb selge lahknemine USA ja Euroopa intressimäärade osas. Nordea prognoosib, et Föderaalreserv (USA keskpank – toim) tõstab järgmisel aastal baasintressi 50 baaspunkti (0,50 protsendipunkti) võrra ning samal ajal Euroopa Keskpank üritab hoida pikaaegsed intressimäärad võimalikult madalal. «Raha saab olema palju, mistõttu Euribor jääb madalale,» toonitas Palm. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles eelmisel nädalal Postimehele, et Euribor hakkab tasapisi siiski tõusma ja 12 kuu pärast on see praegusest kõrgemal.

Eesti tõusis konkurentsivõime edetabelis Maailma majandusfoorumi (WEF) eile avaldatud uues rahvusvahelise konkurentsivõime reitingus on Eesti 144 riigi hulgas 29. kohal, olles aastaga tõusnud kolme koha võrra, teatas Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI). Kõige konkurentsivõimelisemad on edetabeli järgi Šveits, Singapur ja USA. Meie peamistest kaubanduspartneritest on Soome, Rootsi ja Saksamaa esikümnes, Leedu 41., Läti 42. ning Venemaa 53. kohal. Eesti konkurentsivõime suhteliseks tugevuseks 2014.– 2015. aastal on tööturu efektiivsus (11. koht), makromajandus (20.), kõrgharidus ja koolitus (20.), tervishoid ja põhiha-

ridus (26.) ning kaubaturgude efektiivsus (26.). Nõrgad küljed on turu väiksus (100. koht), äritegevuse arengutase (48.) ja infrastruktuur (38.). Eesti on oma positsiooni aasta võrdluses tugevdanud kümne samba osas, ühe samba osas on positsioon nõrgenenud. EKI juht Marje Josing ütles, et oleme aastaga peaaegu kõigis asjades natuke paremaks muutunud. Samas tuletas ta meelde, et tegemist on väga keerulise metoodikaga, kus on mitusada indikaatorit, mis peavad sobima kõikide maailma maade, sh Aafrika riikide hindamiseks. «Näiteks laste põhihariduse tasemelt oleme kuuekümnendad, meist eespool on Zim-

babwe, kus lapsi kooli ei lastagi. On lihtsalt selline metoodika, pole midagi teha,» ütles Josing. Halvemaks läksid EKI juhi sõnul ettevõtjate hinnangud tööjõuprobleemidele. Kui mullu pidas kvalifitseeritud tööjõu puudust probleemiks 21 protsenti ettevõtjatest, siis tänavu juba 25 protsenti. 14 protsenti ettevõtjatest ütles, et liiga kõrge maksutase häirib nende tööd. 29. koht on Josingu sõnul 144 riigi seas väga hea koht. «Trend on ka olnud väga hea, liigume õiges suunas. Ega üle oma varju ei hüppa,» nentis ta. Eesti on edetabelis olnud siiski ka tunduvalt kõrgemal – näiteks aastatel 2003–2004 20. kohal. Kadri Hansalu

Riigi suutlikkus Kõrgeimal tasemel oli Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajal 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

138

OMX TALLINN

4,703

tõnis oja

Kui tänavu kevadel ennustas Nordea Eestile 1,2-protsendilist majanduskasvu, siis nüüd langetas pank vastava prognoosi 0,7 protsendile. «Eratarbimist, mis Eestis küündib ligi 50 protsendini SKTst, hoiab tugeval tasemel erakordselt madal inflatsioon ja euroala keskmisest kiirem palgakasv, kuid sellest üksi jääb jõulisemaks kasvuks vajaka,» ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. majandus24.ee

1000

5,448

2. jaan 2008

Allikas: Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabel

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TEATRIVISIONÄÄR. Kunsti mäletatakse ka 5000 aasta pärast, arvab Eestit külastanud maestro.

Robert Wilson ja Arvo Pärt Noblessneris. Wilson leiab, et neil on heliloojaga üks lainepikkus. foto: kristian kruuser

Robert Wilson:

Pärt on unistus intervjuu u janar ala toimetaja

av a staja Ro bert Wilson on kaasaegse teatri suurkuju, kelle koostöö Arvo Pärdiga sai alguse 2009 kohtumisest paavsti juures. Augusti lõpus viibis ta mõned päevad Eestis, kus külvati seeme järgmisel aastal Noblessneri valukojas esietenduvale suurteosele «Aadama passioon». Kõnnin läbi kohutavaima, lausa piibelliku vihma Noblessnerisse, kus võib-olla saan Wilsonilt intervjuu, niimoodi on lubatud, ja samavõrra on nihkunud võimalikud ajad. See ei ole siin niisama, jääb mulje. See on Ainukordne ja Oluline Sündmus. Mida see ka on. Vahendajaid on sellel palju – Eesti-poolsed korraldajad, Wilsoni assistendid, PR-firma, lisaks sellele meeldib 72-aastasele maestrole ka hilineda (nii mulle öeldakse ja nii ka läheb). Lisaks tehakse lavastuse protsessist samal ajal ka dokumentaalfilmi, mis on kajastusprioriteet number üks. Kuna justkui gnostilise taevana kauge jumala poole kihtkihilt avanevad kommunikatsioonikanalid Wilsoni ümber ajakirjaniku jaoks lõpuks ikkagi umbe jooksevad, jääb mu intervjuu ära. Seisan üksi keset vihma ja vaatan nõutult tumedasse taevasse Soome lahe kohal, kust vihm ei lõpe. Saadan sinna taevasse meili, millele tulevad ka vastused. Sel pühapäeval naaseb Wilson korraks taas Eestisse, täpsemalt Tartusse, kus peab festivali Draama raames loengu. Noblessneri naaseb ta aprillis. Meeldib teile vihm? Teie Eestis viibimise ajal kallas peaaegu vahetpidamata. Ja milline on üldse teie lemmikilm?

Vihm oli OK. Mulle vihm väga ei meeldi, aga saan hakkama. Mu ema armastas vihma; talle meeldis vihma ajal jalutamas käia. Minu jaoks on ideaalne kliima Uus-Inglismaa sügis, mil õhk on karge ja värvid ilusad. Kui palju välised tingimused teie töötamise protsessi üldse mõjutavad?

Maailm on raamatukogu. Muidugi mõjutavad välised asjad, mida ma kuulen ja näen, mu vahetu ümbrus, samuti mõjutab mind Texase maastik, koht, kus üles kasvasin. Samuti on

mõjutajaks sügav sisemine intuitsioon piltidest, tunnetest ja mõtetest. Kuidas teile Noblessneri valukoda «Aadama passiooni» esitamiseks ja üleüldse tundub?

Arvan, et Arvo Pärdi muusika jaoks on see koht võrratu. Ütleksin, et akustilises mõttes meenutab kirikut. Te olevat Arvo Pärdi muusikaga esimest korda kokku puutunud 1980ndate alguses, nii te pressikonverentsil ütlesite. Mäletate te seda teost ka ja miks ta teie jaoks erandlik oli? Mis oli selles kogemuses teie jaoks uut?

Seda konkreetset teost ma kahjuks ei mäleta, kuid mäletan seda, et olin sügavalt liigutatud. Tema muusikas on sellist sisemist sügavust, mida mujalt ei leia.

«Aadama passioon»

«Mustanahalistel» oli selle kirjutamise ajal (1957) oluline ka poliitiline kontekst. Sündis see ajal, mil Ghanast sai esimene koloniaalvõimu alt vabanenud Aafrika riik. Oli aeg, mil Aafrika saavutas järk-järgult vabadust. Kui palju te ise mõtlete variandile, et seda, mida teete, võidakse näiteks vastavas kontekstis tõlgendada päevapoliitilise kommentaarina?

Kui kerge või raske on üldse Pärdi muusikat visualiseerida või dramatiseerida?

Pärdi muusikat on väga raske dramatiseerida ja visualiseerida. Peab olema väga hoolikas, et seda üle ei lavasta ja ei sega sellega kuulajaid kuulmast ning nägemast. Tähtis on jätta kuulajale-vaatajale ruumi ja mitte tema eest otsustada. Aga Arvo Pärt ise, temaga koos töötamine – taas kord vana hea küsimus –, on see kerge või raske?

Pärdiga koos töötamine on unistus. Mul on tunne, et meie vahel on mingisugune sisemine side, mis tähendab seda, et pikki jutte pole vaja ajada. Tundub, et lainepikkus on üks.

Stseen ooperist «Einstein on the Beach». foto: roberto zava

Kui palju te enne töö alustamist teate, mida te sellest saada tahate ja/või kui palju see protsessi käigus muutub?

Üldiselt üritan alustada puhtalt lehelt ja vaadata, millised ideed protsess kaasa toob. Varasemal ajal ma ikka katsusin ette mõelda ja planeerida, aga mida aeg edasi, seda rohkem on läinud nii, et ei planeeri midagi.

Üldiselt üritan alustada puhtalt lehelt ja vaadata, millised ideed protsess kaasa toob. Teid on nimetatud ka perfektsionistiks. Mis on täiuslik?

Päikesetõus Bali saarel. Mulle tundus, et teid ümbritseb selles lavastamise protsessis üsna suur masinavärk. Minu kui ajakirjaniku jaoks oli see isegi pisut kaf-

kalik. Teeb see teie elu lavastajana lihtsamaks või keerulisemaks?

Eelistan töötada üksi, koos käputäie assistentidega. Üks teie varaseid performance’id oli «The Life and Times of Joseph Stalin»? Miks Stalin teie jaoks huvitav oli? Lugesin, et kui te mõtlesite koos Philip Glassiga, kellest teha peategelane lavastusele, millest hiljem sai «Einstein on the Beach», käis kellelgi peast läbi mõte võtta ette Hitler. Te ütlesite selle peale kuidagi nii: liiga klišee. Kas Stalin oli huvitavam?

Ma olen teinud lavastusi meie aja kesksetest tegelastest: Sigmund Freud, Einstein, kuninganna Victoria, Jossif Stalin, Marie Curie. Neid tegelasi publik üldiselt teab ja publik tulebki teatrisse sellepärast, et jagada ühiseid lugusid. Mingil moel võib neid võtta kui meie aja jumalaid. Näitekirjanikud on alati kirjutanud näidendeid oma aja jumalatest – näiteks nagu Antiik-Kreeka draamade tegelased olid Ateena, Herakles jne. Prantsusmaal tuleb teil novembris välja Jean Genet’ näidend «Mustanahalised». Kas teile hiphop meeldib?

Jaa, meeldib küll. Muide, me just räägime Jay-Z-ga variandist midagi koos teha.

«Mustanahalistega» ma alles alustan tööd, nii et ma ei tea, kuhu see viib. Nagu enne ütlesin, meeldib mulle tööd alustada puhtalt lehelt. Mu esimese kokkupuute põhjal selle näidendiga võin öelda, et see tegeleb universaalse tõega. Vastasel juhul ei vaevuks ma seda üldse lavastamagi. Te olete mitmel puhul teinud koostööd ka popstaar Lady Gagaga. Olete öelnud, et teile meeldib ta persoon. Kas teile Gaga muusika meeldib?

Lavastasin just Lady Gaga esinemise koos legendaarse laulja Tony Bennettiga. Mulle meeldib väga, kui ta laulab muusikat 40ndatest, 50ndatest. Nii et jazz-lauljana meeldib ta mulle rohkem kui poplauljana. Lõppu üks pisut tobe, ent siiski oluline küsimus, mida ei saa kuidagi küsimata jätta. Mis on kunsti funktsioon või eesmärk

Kunst ja kunstnikud on ajastu päevikud. See on üks väheseid asju, mis kestab läbi ajaloo. Kui vaadata 5000 aasta tagusesse aega, siis on üks väheseid asju, mida mäletatakse, kunst. 5000 aasta pärast ei mäleta keegi Iraagi sõda, küll aga võimalik, et vaadatakse praeguse aja kunsti.

• Lavastuse muusikaks on Arvo Pärdi teosed «Aadama itk», «Tabula rasa» ja «Miserere», mis põimuvad spetsiaalselt selleks lavastuseks loodud uue teosega «Sequentie» • Dirigent Tõnu Kaljuste • Teose esietendused toimuvad 12.–15. mail Noblessneri valukojas • «Aadama passiooniga» tähistatakse Arvo Pärdi 80. sünnipäeva ning muusika-aastat Eestis

Robert Wilsoni elu ja aeg Robert Wilson on üks väheseid lavastajaid (ma ei tea, äkki isegi ainus), kes on saanud kiita Samuel Beckettilt endalt, et ta tema näidendi oma äranägemise järgi lavastas. Beckett oli teadupärast oma ettekirjutustes ja nägemuses väga täpne ja omavoli ei sallinud. Wilsonit aga kiitis, ja seda pole vähe. Tegelikult asus Texase osariigis sündinud ja kasvanud Wilson alguses hoopis äri ja pärast arhitektuuri õppima, kuid see polnud päriselt see. Päriselt see oli hoopis 1960ndate keskpaiga New Yorgi kaasaegse tantsu avangard ja nimed nagu Merce Cunningham, Martha Graham jne, kelle jälgedes Wilson käima hakkas. Peagi tüdines mees aga sel ajal tantsuilmas valitsenud minimalismist ning hakkas oma visiooni ellu viima. Wilsoni varaseid töid, performance’eid nagu «Deafman Glance», «Life and Times of Joseph Stalin» ja «KA MOUNTain and GUARDenia Terrace» iseloomustas mastaap ja see, et seal ei kasutatud sõnu. Hiljem sugenesid Wilsoni vaikusesse ka sõnad, aga täpsed ja valitud. Mastaabist rääkides, siis viimati ni-

metatud teos kestis Iraani mägismaal ühtekokku seitse päeva jutti. Suurema tuntuse ja tähelepanu saavutas Wilson koos tol ajal üsna tundmatu helilooja Philip Glassiga tehtud ja ooperit uuendanud «Einstein on the Beachiga» (1976). Praeguseks on Wilsoni teatrivisiooni saanud mekkida kõik tähtsamad maailma teatrid. Seda visiooni iseloomustab formalism. Wilson on nimelt öelnud, et ta vihkab realismi. Tema teater on puhas kunst, mis allub ainult omaenese reaalsusele. «Mulle meeldib formalism, kuna see loob asjade vahele rohkem ruumi, distantsi,» on ta öelnud. Nüüd kutsutakse teda avangardimaestroks, ehkki talle endale see avangardiga seostamine hästi ei istu. Renessansiinimene on väga äraleierdatud väljend, kuid Wilson seda paraku või õnneks on. Kodus on tal ka 1993 Veneetsia kunstibiennaalilt saadud Kuldlõvi installatsiooni eest. Asjatundjaks peetakse teda veel skulptuuri, video-, valgus- ja installatsioonikunsti vallas, mööblidisaineri, koreograafi ja draamakirjanikuna. Janar Ala

postimees, 4. september 2014 || vaba aeg || 15

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta

5.09 kl 21

BALLETIGALA VÄLILAVAL 6.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta

6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta

7.09 kl 12–15

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta

10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 12.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 11., 16., 30.09 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter. 12., 18.09 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt. 14., 23.09 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus. 19., 20.09 kl 19

Utoopia rannik. II osa. Laevahukk

Tom Stoppard. Lav Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev.

Väikses saalis 9.,17., 27.09 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson. 10., 28.09 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

12.09 kl 19

13., 18., 25.09 kl 19

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

13.09 kl 19

Éric-Emmanuel Schmitt. Lav Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja.

FAUST

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, Tõnu Kilgas, René Soom, Kristina Vähi-Matesen jt 17.09 kl 19 Peaosades Andero Ermel ja Andres Köster Soodustus pensionäridele 40%

18.09 kl 19 Esietendus 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 19.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 19.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

väike maja 6., 30.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa (Draamafestival) T. Stoppardi draama Lavastaja Heiti Pakk. Indrek Taalmaa (Endla), Meelis Rämmeld (Ugala), Margus Jaanovits, Külliki Saldre jt. 14.09 kl 19 Viimast korda!

CASANOVA

D. Sonnenblucki ballett Lavastus, koreograafia, lavaja muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia)

Teatri Kodu 10.09 kl 18 14.09 kl 12 18., 23.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 17.09 kl 11 28.09 kl 12

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

Vanemuise Kontserdimaja 19.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT (koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

Pärnu Endla

20.09 kl 19

Külaline

5.09 kl 19

Rakvere Teater 7.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Vene teater 8.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa T. Stoppardi draama

UGALA TEATER

Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

TEATER VANEMUINE

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateater 7.09 kl 12 9., 17., 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! (Draamafestival) A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia) 11., 13.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa) 12.09 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt. Lavastus Merle Jääger

Suur saal

20.09 kl 17 ESIETENDUS! 24.,25.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee 6.-7.09 Endla teatri sügishooaja avamine Jüri Jaansoni jooksul: teatrilaulude kontserdid, kostüümijooks „Endla Kostüümidraama“, teatrimaja ekskursioonid, avatud on kostüümiladu jm. Vaata lisa www.endla.ee

Suur Saal 12.09 kl 19

TESTOSTEROON 13.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL TOPELTELU VARES

20.09 kl 19

BOYBAND 26.09 kl 19

WOYZECK 27.09 kl 19

KVARTETT

Küün 19., 27.09 kl 19

EEDENI AED 25.09 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 26.09 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU

Eesti Draamateatris Teatrikassa on avatud E–L kl 12–19, tel 433 0777 Piletid on saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

Vene teater Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

Tund aega, et hinge minna

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

19.09 kl 19

Aabitsa kukk 17., 26.09 kl 19

Meeste kodu

Võru Kannel

8.09 kl 19

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

16.09 kl 19

13.09 kl 19

Maalisaalis 10., 19., 23.09 kl 19

Haljala Rahvamaja

4.09 kl 19

Hävituse ingel

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt

16., 18., 19.09 kl 19 28.09 kl 16

Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud

Rannu Rahvamaja 10.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Paide Kultuurikeskus 12.09 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Põltsamaa Kultuurikeskus 15.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

22.09 kl 19

TESTOSTEROON

Paide Kultuurikeskuses 24.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 24.09 kl 19

TESTOSTEROON

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Eesti Draamateatri suur saal 15.09 kl 19

Võru ”Kannel” 17.09 kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale Lav Üllar Saaremäe

Sadala rahvamaja 22.09 kl 19

Lahuselu

Lav Kalju Komissarov

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny. Lav Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 8., 10., 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo 13.09 kl 19 Esietendus! 15.,16., 17., 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood

Rakvere Teatri suur maja

22., 23., 24., 25.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

NO99 Tantsulaager

19., 23.09 kl 19

Lav Toomas Suuman 20.09 kl 19

Uno Bossa

Lav Hardi Volmer

Rakvere Teatri väike maja

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

KONTSERT

Paide Püha Risti kirik 14.09 kl 16

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert

VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

Kadrioru loss 14.09 kl 17 Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kontsert tutvustab D. Louveli maali “Stseen peolauas” (1873)

HORTUS MUSICUS

Kõlab pidulik ja tseremoniaalne barokkajastu heliloojate muusika. Kontserdi pilet sisaldab muuseumipiletit.

Estonia kontserdisaal 17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

“RIKASTE LINNADE RIKAS KULTUUR”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused. Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

Mooste folgikoda 19.09 kl 19

Kontserdisarja “Muusika Eestimaale” hooaja avakontsert

TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost Rääts, Reinecke, Tšaikovski, Vivaldi, Sumera, Dvořák

Pärnu kontserdimaja 19.09 kl 19

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert

Peeter Laul (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Feliks Korobov (Venemaa) Beethoven. Avamäng “Kuningas Stefan”; Klaverikontsert nr 1 Jacques Ibert. Divertisment; Sümfooniline poeem “Pariis” Maurice Ravel. “Pavaan surnud printsessile”

Vanemuise kontserdimaja 19.09 kl 19

Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOOR TARTU NOORTEKOOR Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper) Dirigent Paul Mägi César Franck. Sümfoonia d-moll Charles Gounod. “Püha Cecilia missa”

Jõhvi kontserdimaja 20.09 kl 19

EESTI KONTSERT

Jõhvi kontserdimaja hooaja avakontsert

Rae kultuurikeskus 4.09 kl 19

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Folia muusikas: Encina, Ortis, Corelli, A. Scarlatti jt

Sadamateater

Vigala kirik

Väravatorn

19., 23., 24.09 kl 19

Viimase öö õigus Lav Raivo Trass 20.09 kl 19

Algused

Lav Nils Riess

8.09 kl 19

Rapla kultuurikeskus 12.09 kl 19

Leping

Lav Indrek Apinis

www.concert.ee

Väravatorn 6.09 kl 16

“Hullud päevad”

6.09 kl 18

20.09 kl 16

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Tormis jt

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Muusikat vana testamendi tekstidele

675 aastat Vigala koguduse esmanimetamisest

“5775 aastat maailma loomisest”

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, faks 666 2301, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

Estonia kontserdisaal 20.09 kl 20 Hooaja avakontsert

IISRAELI FILHARMOONIKUD

Dirigent ZUBIN MEHTA Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 «Pateetiline» Strauss. Sümfooniline poeem “Kangelase elu”

Viljandi Pärimusmuusika Ait 22.09 kl 19

“Lips on Fire” – virtuooside brasstrio mängib Jimi Hendrixit

JOURNAL INTIME (Prantsusmaa) Fred Gastard (bass-saksofon) Mahler Matthias (tromboon) Sylvain Bardiau (trompet)

Estonia kontserdisaal

23.09 kl 19 Kontserdisari “Eliitkontserdid”

Klaveriduo KAI RATASSEPP – MATI MIKALAI

Felix Mendelssohn-Bartholdy. Avamäng «Suveöö unenägu» Johannes Brahms. Variatsioonid Haydni teemale op. 56b Sergei Prokofjev / Mihhail Pletnjov. Süit balletist «Tuhkatriinu» Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

Mustpeade Maja 4.09 kl 19

IRINA ZAHHARENKOVA (klaver) Kavas: J. S. Bach, H. Dutilleux

Vigala Maarja Kirik 5.09 kl 20

Niguliste kirik 18.09 kl 19

ULLA KRIGUL (orel), ANDRES UIBO (orel), TIIA TENNO (orel)

Kavas: M. Rossi, J. Pachelbel, D. Buxtehude, J. S. Bach jt

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

NARGENFESTIVAL www.nargefestival.ee Piletid Piletilevist

PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2.-11.09

JAANI KIRIK 4.09 kl 19

FESTINA LENTE

EFK, TKO, Tõnu Kaljuste 9.09 kl 19

SARAH WAS NINETY YEARS OLD YXUS Ensemble 11.09 kl 19

ARVO PÄRDI SÜNNIPÄEVAKONTSERT Patricia Rozario, Marrit Gerretz-Traksmann, ERSO, Tõnu Kaljuste

NIGULISTE KIRIK 3.09 kl 19

KANON POKAJANEN EFK, Tõnu Kaljuste

ISSANDA MUUTMISE PEAKIRIK 6.09 kl 19 (välja müüdud)

KANON POKAJANEN

Vox Clamantis, Jaan-Eik Tulve

NÄITUS Tartu uue kaubamaja III korrusel 1.–30. septembrini

Näitus kunstnik Albert Anni varasematest söejoonistustest

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

Tasuta

EESTI DRAAMATEATER

16 || SPORT || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Soosik Hispaania, haavatav USA ja palju tugevaid peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

Korvpalli MMi eel püstitatud küsimus, kas keegi suudab sekkuda Hispaania ja USA vahelisse tiitliheitlusesse, on seniste alagrupimängude põhjal saanud uue sisu – Hispaania on selge soosik, kuid USA finaalipääs pole kaugeltki kindel. Seda vaatamata faktile, et ameeriklased olid kolme vooruga kogunud kolm kindlat võitu. «USA ei pruugi sugugi kindlalt finaali jõuda. Juba Türgiga mäng näitas ära, et nad on haavatavad,» märkis korvpallitreener Indrek Ruut. «Selles mängus oli palju momente, mis ajasid naerma ja panid mõtlema sellele, et peaks USA peatreenerile Mike Krzyzewskile andma soovituse tuua enda kõrvale mõni eurooplasest abiline. Euroopa korvpallis on mõned asjad lihtsalt niivõrd teistmoodi.» USA meeskonnad on varemgi muu maailma koondiste vastu tegutsedes hätta jäänud, kuid viimastel suurvõistlustel on neil olnud juba piisavalt kogenud ja kõrgetasemeline meeskond ning tiitlid on võidetud oma valdusesse. Seekord on aga USA-l kasutada palju noorema põlvkonna mängijad, kes pole veel oma Euroopa vitsasid kätte saanud. Lisaks hiilgab tujutsemisega nende suurim staar Derrick Rose.

Suursoosik Hispaania staar Pau foto: afp/scanpix Gasol.

Seevastu Hispaania on näidanud seni veatut mängu. «Hispaanial on kõik liinid hästi tugevad ja korralike mängijatega täidetud – korvi all suured ja tugevad mehed ning head viskajad… ainult mängujuhi positsioon jääb neil ehk natuke nõrgemaks,» arutles Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber. «Hea mängujuht ei peagi tegelikult ise särama, vaid looma kaaslastele võimalusi ja panema kogu meeskonna hästi liikuma.» Kuigi Hispaania tundub

olevat teistest üle, hindas Sõber MMil osalevate meeskondade taset väga võrdseks. «Korvpall on muutunud väga kiireks, jõuliseks ja lihtsaks – põhiliselt mängitakse katekattest ja lõigatakse üles palli peale välja. Neid asju valdavad kõik MMil osalevad meeskonnad ja seepärast on võrdseid punte väga palju.» Kuid millised meeskonnad võiksid USA asemel tiitliheitlusesse sekkuda? Ruut loetleb kerge vaevaga: Serbia, Brasiilia, Leedu, Prantsusmaa, Austraalia, Horvaatia. Alagrupiturniiril üllatanud meeskondadele ta aga pikka edu ei ennusta. Näiteks Senegali võitu Horvaatia üle selgitas ta soosiku halva häälestusega. «Horvaatial on väga hea meeskond, kuid nende kaotusest võiks teha õppevideo, mis juhtub siis, kui minna vastast mütsiga lööma,» tõi Ruut näite. «Olen kindel, et järgmised kümme mängu võidaksid nad Senegali vastu vähimagi probleemita ja enamik võite võiks olla 40-punktilised.» Leedu puhul räägitud mängujuhi puudumist ei pidanud Ruut aga suureks probleemiks. «Tänapäeva korvpallis pole vaja rääkida viiest positsioonist, vaid mängijad võib jagada kolmeks: tagamängijad, ääremängijad ja tsentrid. Palli üle toomise ja rünnakute algatamisega peavad saama hakkama mõlemad platsil olevad tagamängijad,» arutles ta.

Margus Hunt (parema) ajab taga Indianapolis Coltsi mängujuhti ja saab ta hetk hiljem ka kätte.

NFL ALUSTAB. Kas Margus Hunt tõuseb põhikoosseisu ja mu

Kas Hundil on lootus jaan martinson spordiajakirjanik

Erilised elamused! SEBE Tellimusreis

eitse kuud ootust ja ennustamist saab läbi. Täna pannakse ameerika jalgpalli liigas (NFL) pall taas mängu. Cincinnati Bengals ja Margus Hunt alustavad teed ihaldatud Vince Lombardi trofee ja meistrisõrmuste suunas Eesti aja järgi pühapäeva õhtul kell 20, kui lähevad kokku Baltimore Ravensiga. Eksperdid pakuvad Bengalsile parimal juhul poolfinaalikohta, aga pall on teatavasti ovaalne ja tõde selgub jaanuaris.

Kas Hunt hakkab domineerima? Siinsetele spordifännidele pakub eelkõige huvi, kui kõva on Hunt. See ongi üks Bengalsi pöidlahoidjate neljast põletavast küsimusest hooaja eel.

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal! Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

SPORT.POSTIMEES.EE

Levadia eemaldati karikasarjast Üleeile toimunud jalgpalli Eesti karikavõistluste 1/16 finaalis sai Levadia küll kindla 5:0 võidu Saue JK Laagri üle, kuid eile hommikul see tulemus tühistati, sest Levadia poolelt tuli vahetusest väljakule ülesandmata mängija Magnar Vainumäe. Mängutulemus tühistati ja kohtumise tulemuseks jääb –:0 Saue JK Laagri kasuks. Kaheksandikfinaalis kohtub Saue JK Laagri võõrsil Tallinna FC Floraga.

Ei saaks öelda, et Hunt just vapustas hooajaeelsetes mängudes Ameerikat, kuid rääkima pani endast kindlasti. NFLi ametlik koduleht valis ta nelja treeningkohtumise järel terve liiga parimaks kaitsjaks. See, kuidas eestlane Indianapolis Coltsi rünnaku täielikult ribadeks lõhkus ja kolm korda mängujuhi pikali murdis – vastased ei suutnud kolme veerandaja jooksul, mil Hunt hullas, teenida punktigi – oli muljetavaldav. Samas polnud hooajaeelsetes kohtumistes väljakul põhimehi ning nüüd, kus Hundi jõud teada, üritab iga vastane teda võimalikult vaos hoida. Raskeks läheb, kuid ikkagi peaks meite mees suutma tänu jõule, kiirusele ja osavusele aegajalt mängujuhi turvajatest üle olla. Samas tuleb vaadata pilti laiemalt – kui talle saadetakse vastu kaks meest, jääb kuskilt üks puudu ja tegusid saavad teha teised bengalslased. Loota, et Hunt järjepidevalt mänge võitma hakkab, oleks palju, ent kahekohalise arvu

sack’e – mängujuhi mahamurdmisi – võiks ta hooajal kirja saada küll. Ning kerkida vasakäärekaitsja kohal algkoosseisu, mööda Wallace Gillberryst.

Kui kõva on Bengals tegelikult? Kui võtta aluseks NFLis kehtiv reegel – rünnak võidab mänge, kaitse tiitleid –, siis on Bengalsil kõik korras. Kaitse, liiga üks parimaid, on meeskonna au, uhkus ja südametunnistus. Leidub staare ja piisavalt sügavust ehk teine ning kolmaski koosseis on tasemel. Bengalsi kohta võib öelda, et tiim on NFLi üks ühtlasemaid, kuid mõrasid leidub. Marvin Jonesi vigastuse tõttu – ta naaseb ilmselt viiendaks mängunädalaks – on püüdjate (wide receiver) seltskond lahjem. Ka pole Bengals saanud korralikult tööle tight end’e – mehi, kes rünnakul kord vastaseid blokeerivad, kord palli püüavad –, aga ehk saadakse. Kõik eksperdid paigutavad Bengalsi meeskondade tugevust

Rakverega liitus Läti koondislane

Kangert sai 19. koha

Rakvere Võrkpalliklubiga liitus 31-aastane ja 195 cm pikkune lätlasest nurgaründaja Lauris Iecelnieks, kes aastatel 2010–2012 mängis samuti Eestis, aga siis Tartu Pere Leiva meeskonnas. Kahel viimasel hooajal mängis Läti koondisesse kuuluv Iecelnieks Valgevenes Grodno Kommunalnikus. VK Rakvere pidas oma esimesed kontrollmängud augustis Jaan Gutmanni nimelisel turniiril.

Hispaania velotuuril eile kavas olnud 11. etapi võitis Astana tiimis sõitev Fabio Aru, Tanel Kangert (Astana) sai 19. koha. Aru edestas nelja järgmist võistlejat kuue sekundiga ja tema selja taga lõpetasid vastavalt Alejandro Valverde, Joaquin Rodriguez, Alberto Contador ja Christopher Froome. Kangert kaotas Arule +2.07. Üldarvestuses jätkab liidrina Contador, Kangert paikneb 36. kohal (+27.41).

U-21 koondis viigistas Bulgaariaga Eesti U-21 jalgpallikoondis võõrustas eile EM-valikmängus Bulgaaria eakaaslasi ning mäng lõppes 2:2 viigiga. Külalised läksid mängu 8. minutil Aleksandar Kolevi väravast juhtima, kuid Madis Vihmann viigistas 49. minutil. 65. mänguminutil said eestlased Hannes Anieri realiseeritud penaltist juhtima, kuid Bulgaaria viigistas Tsvetelin Chunchukovi väravast.

POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

foto: afp/scanpix

urrab vähemalt kümnel korral maha vastaste mängujuhi?

st meistrisõrmusele? näitavas edetabelis esikümnesse, parimal juhul viiendale-kuuendale kohale. Ent üks asi on tugevus paberil, teine aga platsil. Palju sõltub sellestki, kaua (põhi) mängijad terved püsivad.

Kes võidab AFC põhjadivisjoni? NFL on kummaline ses mõttes, et meeskonna tugevus ei määra alati tulemust. AFC põhjadivisjonis on edetabeli järgi Bengals peamistest konkurentidest Pittsburgh Steelersist ja Baltimore Ravensist kuus-seitse-kaheksa kohta eespool, kuid ometi pakuvad asjatundjad nende kolme vahel tigedat heitlust. Kusjuures Bengalsit prognoosib divisjoni võitjaks umbes 70, Steelersit 20 ja Ravensit 10 protsenti ekspertidest. Divisjoni neljas liige Cleveland Brown on nõrk ega sekku konkurentsi. Üks põhjus, miks tugevam ei pruugi põhihooaja lõpus esimene olla, peitub erinevas mängukalendris. Mullune divisjonivõitja peab kaks kohtumist teiste divisjonivõitjatega, teise

koha saanu teise koha saanutega jne. Kui mängitakse vaid 16 vooru ning konkurents tihe, võivad tugevamad vastased saatuslikuks osutuda. On, kuidas on, arvamuste keskmine ennustab Bengalsile 10 võitu ja 6 kaotust, ning ka siis, kui jäädakse divisjonis teiseks, pääsetakse play-off’i.

Kas Dalton võidab play-off-mängu? NFLis on meeskondade esmane eesmärk pääseda play-off’i, sealt Super Bowlile ja lõpuks võita karikas. Bengals on kolm viimast aastat play-off’i murdnud, kuid seal kohe kaotanud, sest mängujuht Andy Dalton pole välja vedanud. Tänavuse hooaja eel pikendas Dalton lepingut kuue aasta võrra, mis näitab, et Bengals loodab talle, ja ega paremat ole võtta kah. Fännid püsisid siiski tüüned, saates Daltonile sõnumi: jah, divisjonist edasi sa meeskonna viid, aga nüüd ole mees ja võida kasvõi üks playoff-mäng, vaat siis hõiskame,

Super Bowli võiduprotsent Tabelis kaheksa parima meeskonna ja Cincinnati Bengalsi divisjonikaaslaste võimalused protsentides võita NFLi meistritiitel ehk Super Bowl vastavalt kihlveokoefitsientide keskmisele. 1. Denver Broncos 25,1 2. Seattle Seahawks 22,6 3. New Orleans Sains 15,8 4. New England Patriots 8,8 5. San Francisco 49ers 4,0 6. Indianapolis Colts 3,3 7. Green Bay Packers 3,1 8. Cincinnati Bengals 2,3 .... 15. Baltimore Ravens 1,0 19. Pittsburgh Steelers 0,4 23. Cleveland Browns 0,2

et Bengalsil on lootust kunagi tšempioniks kerkida. Mõistagi on Daltonil meeletu pinge peal, ent kui ta tahab olla tera, mitte sõkal, peab oskama ka pinge all mängida.

Kalev/Cramoga liitub mitmesse NBA klubisse kuulunud mängujuht KORVPALL. BC Kalev/Cra-

mo korvpallimeeskonnaga liitub uuest hooajast 24-aastane NBA kogemusega Scott Machado, kelle agent Brad Ames avaldas oma Twitteri kontol postituse, kus õnnitles Machadot Kalev/Cramoga lepingu sõlmimise puhul ning soovis edu VTB Ühisliigas mängimiseks. Uue mängija palkamist kinnitas ka Cramo meeskond. Machado on üks läbi aegade edukamaid sööduandjaid Ameerika üliõpilasliiga NCAA ajaloos. Oma viimasel üliõpilashooajal olid tema keskmised näitajad 13,6 punkti, 4,9 laua-

palli ja 9,9 resultatiivset söötu mängus. Seejuures tabas ta kaugviskeid 40,4 ja vabaviskeid 81,1 protsendiga. 2012. aastal jäi Machado NBA draft’is küll valimata, aga liitus suveliigas Houston Rocketsi meeskonnaga ning teenis nii ka võimaluse mängida NBAs. 2012. aasta novembris asus Machado küll mängima NBA tütarliigas ehk D-league’is, kuid kutsuti siiski tagasi ja nii sai ta kirja kuus mängu ka Rocketsi ridades – siis jäi tema arvele keskmiselt 1,3 punkti ja 1 sööt mängus. 2013. aasta kevadel tegi Machado kaasa viis

play-off-mängu Golden State Warriorsi ridades, ent suve keskel otsustas meeskond tema edasistest teenetest loobuda. Möödunud hooajal pallis Kalevi uus mängujuht Prantsusmaa liigas Villeurbanne’i ASVELis. Machadot saab Kalevi ridades näha juba järgmisel nädalal, kui Kalev/Cramo korraldab kõrgetasemelise turniiri Tondiraba jäähallis. Neljapäeval algusega kell 19 kohtutakse Rootsi meistri Södertälje meeskonnaga. Kaks tundi varem kohtuvad teises poolfinaalis Bisons Loima ja Riia Baronsi meeskond. Kadi Parts

18 || SPORT || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

Erik Hamren: Zlatan mängib, kui vähegi saab Rootsi koondise peatreener Erik Hamren lausus enne tänast mängu, et oleme rootslaste jaoks sobiv meeskond. «Ma ei tahtnud mõnda tippkoondist, sest oleme nendega viimasel ajal väga palju mänginud. Olete piisavalt head, et saaksime valmistuda män-

guks Austriaga,» rääkis Hamren. Kas Eesti vastu mängib ka Zlatan Ibrahimovic, selgub enne kohtumist. «Zlatanil on kerge kurguvalu ja ta oli täna (eile – toim) trennis vaid pool tundi. Aga kui ta vähegi saab, siis ta mängib,» sõnas Hamren. PM

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Eesti otsib Rootsi vastu mängumootorile asendajat kristjan jaak kangur Stockholm kristjan-jaak.kangur@postimees.ee

esti ja Rootsi jalgpallikoondis etendavad täna õhtul Stockholmis peaproovi uuel nädalal algavale EM-valiksarjale, kus Eesti läheb avamängus vastamisi Sloveenia ja rootslased Austriaga. Sünnimaa vastu astuva Eesti peatreeneri Magnus Pehrssoni meeli saab pinges hoida mõistagi vaid üks suur küsimus – kes ja kas üldse keegi suudab üle võtta vigastatud Konstantin Vassiljevi koha? Võiks see ehk olla eile pressikonverentsil Pehrssoni kõrval istunud Ilja Antonov? «Mina ei valinud neid kahte mängijat siia, ärge sellest midagi välja lugege,» naeris Pehrsson seepeale. Antonov ei tahtnud samuti ennast veel Vassiljevi saabastesse sobitada. «Peame pöörama tähelepanu meeskonnamängule ja saama läbi selle hea tulemuse. Kostja on mängija, kes suudab ise millegagi mängu tulemuse otsustada, olgu see siis sööt või värav. Aga tahan olla meeskonnale kasulik,» sõnas Antonov. «Kevadel, kui läksime Gibraltarile, oli tunne, et pean parima välja panema – kohe aasta alguses oli raske teha kõrgemal tasemel selline mäng. Aga praegu, pärast suviseid mänge, on tunne palju parem,» märkis ta. Eeldades, et Pehrsson oleks kasutanud Vassiljevit ründava poolkaitsja kohal, võib selle koha tänases mängus hõivata ka Joel Lindpere. Vassiljevi asendajat Pehrsson päev enne mängu igatahes välja öelda veel ei soovinud. «Võin vastata nii nagu varemgi – meil on

Kes asendab Konstantin Vassiljevit: kas Joel Lindpere (paremal) või Ilja foto: mihkel maripuu Antonov?

erinevaid võimalusi. Aga alustame nii kaitstes kui ka rünnates ikka nii, nagu oli plaanis enne Vassiljevi vigastust,» viitas Pehrsson sellele, et koondise keskväljamootori tõttu ta mänguplaani oluliselt muutma ei hakka. Teiseks suuremaks küsimärgiks on äärekaitsja positsioon. Enar Jääger on olnud kaua mängupraktikata, sest pidas viimase klubikohtumise

täpselt neli kuud tagasi ning on pärast seda osalenud vaid kolmes koondisemängus. Taijo Tenistet vaevab aga kerge vigastus, mistap poleks enne Sloveenia-mängu tema kaasamisega suurt mõtet riskida. Viimastel treeningutel sai Sogndali äärekaitsja siiski täisjõuga harjutada. «Hommikul otsustame, kas ta mängib,» sõnas Pehrsson. «Kui tal pole probleeme, siis on hea, kui ta saab vä-

hemalt 45 minutit. Ta meeldib mulle mängijana väga, kuna ta on väga mitmekülgne, näiteks Islandi vastu sai ta väga hästi äärepoolkaitses hakkama.» Pehrsson vihjas, et ehk võib Tenistet täna näha hoopis paremkaitses. «Praegu, kui Enar pole ikka uut klubi leidnud, võib Taijost olla rohkem kasu paremkaitsjana. Samas on meil sinna panna ka Gert Kams. Igatahes tean, et Taijo saab kõikidel kohtadel hakkama,» lausus peatreener. Pehrssoni sõnul soovis ta algselt mängida rootslaste vastu taktikaliselt täpselt samamoodi nagu esmaspäeval eesootavas valikmängus Sloveeniaga, kuid see pole võimalik. «Mida lähemale mängu aeg jõudis, leidsime, et tuleb teha väikseid muudatusi. Palju sõltub muidugi ka sellest, kas Zlatan Ibrahimovic rootslastel kaasa teeb. Rootsi ja Sloveenia mängivad mõnes mõttes üsna erinevalt, nii et pean veidi muutusi tegema,» sõnas Pehrsson. «Kas Rootsi on ideaalne vastane, seda on raske öelda, aga tuleb tugev mäng, ja me vajame mängu, mis paneks meie kaitseliini proovile. Selles osas saame kindlasti väga hea kohtumise,» leidis Pehrsson, keda tuleb täna vaatama ka perekond. «Ma loodan, et nad on kohal, sest piletid neil igatahes on. Naine ja lapsed toetavad kindlasti mind, aga teiste sugulaste kohta ei julge öelda!» naeris Pehrsson. «Mulle on see mäng kindlasti eriline, sest kummaline on Rootsis külalisena olla. Aga samas on ka uhke tunne tulla siia Eesti koondise peatreenerina,» sõnas Pehrsson. Rootsi ja Eesti kohtumine algab 50 000 pealtvaatajat mahutaval Friends Arenal Eesti aja järgi kell 20.45.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014 || AED & KODU || 19

AED JA KODU Ürdid pelgavad külma

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

rivo veski

rivo.veski@postimees.ee

Valgele pärsia kassile mõeldud lilla šampooni ülesandeks on ka karva valgendamine.

Ilukliinikus toimub kassipesu kahekesi – Olga Komissarova (vasakul) uhub kiisut veega ja Piret Heinroos hoiab looma õrnalt kinni.

fotod: jaanus lensment

Pärast pesemist tuleb pärslase karv hoolikalt föönitades kuivaks saada. Ka seda tööd teevad Komissarova ja Heinroos üheskoos.

KASUKAS KORDA. Kui tavaline õuetriibik saab oma kasimisega ise hakkama, siis näitusekiisude pesemiseks on olemas eraldi salong.

Tõukass naudib pesemist triin ärm reporter

asside ilusalong ei erine palju inimeste omast. Igal nurgal vaatavad vastu uhketes värvilistes pudelites šampoonid ja palsamid, kiisupildid peal. Nii tundubki, et lemmiklooma pesemine võiks kesta sama kaua kui inimesel peapesu, kuid korralik puhastus võtab tunduvalt enam aega. Ühe pärsia kassi ehk pikakarvalist tõugu lemmiku pesemiseks kulub umbes kaks tundi, kui arvestada sinna hulka ka ettevalmistused. Enne pesemist tuleb kassil näiteks küüned ära lõigata. «Omaniku saadame ära, sest kassid käituvad siis paremini,» rääkis Olga Komissarova, kes on üks kahest kassi kasuka kallal vaeva näinud inimesest. Lisaks temale aitab kassi pesta kasside ilusalongi juhataja Piret Heinroos. Tavaliselt pesevadki nad kasse kahekesi, sest pidevalt tuleb teha järgmiseks etapiks ettevalmistusi: otsida üles rätikud, lülitada sisse kasside kuivatamiseks mõeldud kapp, segada õige kogus šampooni või

palsamit. Üksinda oleks keeruline seda kõike kassi pesemise ajal teha. Kindlasti tuleb kass enne pesemist korralikult kammida. Pärsia kassi pikkadest karvadest pulstunud tutikeste kättesaamiseks keerati kiisut kord kõhuli ja seejärel jälle selili. Eriti hoolikalt kammitakse salongis kliendi pikka ja uhket saba. «Kõik tupsukesed tuleb kätte saada,» märkis Heinroos ja selgitas, et muidu rikuvad pusad puhtaks pestud kiisu kasuka. Korralikult soetud näitusekiisu viiakse kraanikaussi, mis sobib kassi mõõtmeid arvestades talle vanniks. Kui kasukas on märjaks tehtud, algab tõeline pesemine: kiisu valge ja koheva kasuka läikima löömiseks kasutatakse mitut profišampooni ja palsamit.

Lilla vahend teeb valgeks Kassi silmnäo puhastamiseks kasutavad salongitöötajad aga hambaharja, millega pärsia kiisu silmade ümber olevaid karvatutte hõõrutakse. Kuigi kraanikausis kiisu paistab selle toimingu ajal veidi hädine, ei kipu ta väga siplema. «Tema on pesemisega harjunud, kodukassidega on rohkem muret,» sõnas salongi juhataja. Nagu inimestelegi, leidub ka kassidele eraldi šampoone nii kohevuse, läike kui ka ilusa valge karva saamiseks. Hamba-

harjale pandud lilla pesuvahend aitabki pärslase kasuka taas lumivalgeks muuta. Kodukassid sellist vahendit ei vaja ning ka šampoon ei pea olema eksklusiivne, kuid inimestele mõeldud pesuvahendiga kasse siiski pesta ei tohiks. Heinroosi sõnul tuleks eelistada spetsiaalset loomade pesemiseks mõeldud šampoone. Lemmiku kauni kasuka huvides tuleks kass kindlasti ka ära kuivatada. Eriti oluline on see näitusele mineva kassi puhul, aga ka kodukiisut võiks kuivatada kas pabersalvrätikute, käterätiku või tavalise käsifööniga. Salongis kuivatakse kasse võimsa loomafööniga, mille tõttu lendles kogu ruumis palju pikki valgeid karvu. Föönitamise ajal sipleb aga kiisu kõige rohkem, sest Heinroosi sõnul muudab föön kassid ärevaks. Enne föönitamist pandi märg kass kuivatuskappi, mis

Enne föönitamist pandi märg kass kuivatuskappi, mis näeb välja justkui suur praeahi. Kiisu hüppas hea meelega sinna ise sisse.

näeb välja justkui suur praeahi. Kiisu hüppas hea meelega ise sinna sisse. «Nad lausa ootavad, et saaks kappi minna,» lausus salongi juhataja, kelle sõnul ei tohiks kassi kuivatamisel unustada ka kõrvu, sest muidu võib tekkida loomal kõrvapõletik.

Kasulik ka kodukassidele Enne salongiga alustamist pesi Heinroos oma näitusekasse kodus saunaruumis. See oli aga üsna tülikas, kui pesta tuli järjest näiteks viit–kuut kassi. Nii otsustaski naine rajada salongi ja ka teistele kassiomanikele nende lemmiku pesemise teenust pakkuda. Salongi külastavad peamiselt püsikliendid, kes käivad oma lemmikutega näitustel. Samas tuuakse salongi hooldusesse ka kodukasse ning seda just sügiseti, sest suvel palju õues olnud toakassi kasukas vajab puhastamist. «Aga sünnipäeva ja jõulude ajal tullakse ka, see on kassidele kingitus,» ütles Komissarova. Pärast pesemist püsib kass puhas umbes kolm kuud. Kassi pesemise eest tuleb omanikul välja käia 20–40 eurot.

Kood avab video kassipesust.

Esimeste öökülmade saabudes tuleks külmakartlikumad maitsetaimed viia toale lähemale või päris tuppa. «Basiiliku kohta kehtib see küll – tegemist on kõige külmakartlikuma maitsetaimega, mis tuleks kõige esimeses järjekorras külma eest varju viia,» ütles Pärnumaal asuva Tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof. Tamme talu enda näide sellest, et ka väiksem külm basiilikule liiga teeb, on sügisest juba võtta. «Öösel oli neli kraadi sooja, kuid sellest piisas – basiiliku lehed tõmbusid mustatäpiliseks. Lehed on inetud ja toiduks kõlbmatud, sellega koos on ka nende maitseomadused rikutud,» rääkis Viedehof. Teiste maitsetaimede puhul soovitab ürdiaia perenaine pidada meeles müüjate antud nõu. «Määrav on ka see, kus maitsetaimi kasvatatakse – kas suvilas, talus või vaikses linnajaos ning kas taim on rõdukastis, potis või peenral. Tiheda asustusega kohas, elumajade vahel peenral või potis kasvav taim võib külmale kauem vastu pidada kui avamaal ja talu põllul,» selgitas ta. Külmakartlikud taimed kipuvad talvega ka pottidesse ümberistutatult novembris või detsembris ära surema. «Külma mitte kannatavate taimede potti ümber istu-

Maitsetaimed aknal – oregano (vasakult), meliss, basiilik ja pefoto: liis treimann tersell.

tamise eesmärk on ennekõike omakasvatatud taime kasutusea pikendamine. Kinnisel rõdul või terrassil saab basiilikut ja majoraani edasi kasvatada, aga mitte pikalt,» märkis Viedehof. Peenral elavad talve kõige paremini üle tüümian, iisop, erinevad mündid, liivateed ja salvei. «Novembrini-detsembrini võib potis kasvatada ka käharalehelist peterselli, mis on siledalehelisest vastupidavam,» sõnas asjatundja. Üldiselt on maitsetaimede suurimaks vaenlaseks toas kasvades vähene valgus, kuiv õhk ja liigne soojus. Kastmisegagi tuleb olla ettevaatlik ja teha seda vastavalt vajadusele. «Taime muld ei tohiks liialt läbi kuivada ega olla ka liiga märg. Mida õrnem on taim, seda haavatavam on ta kõiksuguste keskkonnatingimuste suhtes,» lausus Viedehof.

20 || kuulutused || postimees, 4. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Riina Hermaküla 4. IX 1939 – 11. II 2014

Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles – meie sees. Nad on me ligi, ei torka silma, nii nagu valgus päiksekiirte sees ... Südamlik kaastunne Laurile, Kaarlile ja Annele kalli isa ja abikaasa

Andres Kuresoo

75. sünniaastapäeval paljusid koosveedetud päevi sõprusringis mäletades Milvi ja Elgi

6. IX 1954 – 2. IX 2014

kaotuse puhul. Andrus perega, vanaema

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

Ei astu jalg sul enam armsaid radu ja töödest-tegemistest jäänud jäljed ...

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee

Anne saunas 4. IX üldsaunateenus 1.50 €. Hea tartlane, leia võimalus just nüüd külastada meie sauna ja võta ka sõber kaasa! Sensitiiv-tervendaja. Tel 5679 0181.

Jurist Aare Nahk, tel 506 3148, e-post jurist.nahk@gmail.com Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Rein Veske

4. IX 1949 – 24. VII 2013

Adele Mehine

Pakun tööd plekksepale (ehitus) Tartus. Viktor, tel 526 6650.

Mälestame 1. surma-aastal ja 65. sünniaastapäeval.

13. IX 1926 – 3. IX 2014

Tütar Külli perega Ärasaatmine 6. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Järve aiand müüb toidukartuleid. Kojuvedu Tartus Elvas. Tel 509 1117.

On lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Sügava kurbusega teatame, et meie hulgast on lahkunud isa, äi, vanaisa ja vanavanaisa

Ivar Helm

Mäksa valla arengukava ja eelarvestrateegia avalik väljapanek ja arutelu. Mäksa vallavolikogu algatas 25. VIII 2014 otsusega nr 33 Mäksa valla arengukava muutmise. Arengukava ja eelarvestrateegia avalik väljapanek toimub 8.–23. septembrini Mäksa vallavalitsuses, Melliste raamatukogus, Võõpste raamatukogus ja Mäksa valla veebilehel. Ettepanekuid on võimalik esitada avalikustamisperioodi jooksul kirjalikult Mäksa vallavalitsusele aadressil Mäksa vallamaja, 62308 Poka küla, Mäksa vald, Tartu maakond või e-posti aadressil mart@maksavald. ee. Avalik arutelu toimub 23. septembril kell 18 Melliste algkooli-lasteaia saalis.

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Sügav kaastunne Tiit Helmile isa ja perele armsa

6. VI 1933 – 1. IX 2014

Ivar Helmi

Leinavad pojad Tiit ja Vello peredega. Põrmuga urni sängitamine 6. skp. kell 12 Pärnamäe kalmistul perekonna kalmul.

surma puhul.

Lahkunud on meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Asta Kullamaa (sünd. Joonson) 6. XII 1923 – 2. IX 2014

Tütred Imbi, Külli ja Kadi peredega Ärasaatmine 5. skp. kell 13.30 Tallinna krematooriumis Pärnamäe tee 36.

Töökaaslased Lähte Ühisgümnaasiumist

Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles – meie sees: nad on nii ligi, et ei torka silma, nii nagu valgus tolmukübemes. (L. Tungal) Lahkus armas abikaasa, isa ja vend

Andres Kuresoo 6. IX 1954 – 2. IX 2014

Omaksed Ärasaatmine 6. skp. kell 16 Elva surnuaia kabelis.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Omaksed

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Lahkumine on raske, teelesaatmine kurb.

Meelis Jõemägi

Südamlik kaastunne Antsule perega kalli isa ja vanaisa

9. VIII 1957 – 1. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 6. skp. kell 15 Pärnamäe krematooriumis.

Tähtede taga koidab sul taevas, vaikne lootus sul täide seal läeb ... Lahkus meie kallis vanaisa

Friedrich Lõhmus 11. I 1927 – 2. IX 2014

kaotuse puhul. Aigar, Andres, Leino ja Toomas

Südamlik kaastunne Kaja Kuljusele kalli

Jaan Pilve

14. IX 1939 – 30. VIII 2014

kaotuse puhul. Töökaaslased AS Ida-Tallinna Keskhaiglast

Lapselapsed Ärasaatmine 5. skp. kell 14 Tallinna krematooriumis Pärnamäe tee 36.

Ärasaatmine täna kell 13.30 Pärnamäe krematooriumis.

Südamlik kaastunne Ülle Lehtisele kalli venna

Tunneme südamest kaasa Hilja Nöpsile ema

Sulev Kase

Selma Nöpsi

kaotuse puhul. Lastestomatoloogia pere

kaotuse puhul. Tartu Raatuse kool

Meie siiras kaastunne Aivarile ja Viljarile kalli

Südamlik kaastunne Toivole lastega kalli abikaasa ja ema

Õie Kukini

www.r8.ee

Hans Kruuse

Anu Pendra

surma puhul. Töökaaslased

kaotuse puhul. Tädilapsed Asta, Aino, Laine, Arvo ja Sirje peredega

Teatame kurbusega meie kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Südamlik kaastunne lähedastele

Õie Kukini surmast. Lapsed peredega Ärasaatmine 5. skp. kell 14 Elva kabelis.

Anu Pendra kaotuse puhul. Nõo Reaalgümnaasiumi 49. lennu c klass

Siiras kaastunne Annele lastega, Maiele ja Andrusele perega kalli

Anu Pendra

Andres Kuresoo kaotuse puhul. OÜ Otepää Lihatööstuse Edgari pere

Mälestame kallist klassijuhatajat. Avaldame kaastunnet Kahrole ema surma puhul. Ülenurme gümnaasiumi III lend

Südamlik kaastunne Kristelile perega kalli isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne Juhanile kalli ema

Andres Kuresoo

Tiiu Ruudu

surma puhul. Perekond Utsal

kaotuse puhul. OÜ Hendrikson & Ko

6. IX 1954 – 2. IX 2014

Südamlik kaastunne Annele abikaasa

Andres Kuresoo surma puhul. Töökaaslased CWT Estoniast

Siiras kaastunne Evaldile venna ja teistele lähedastele kalli

Tiiu Ruut Mälestame armast sõpra ja avaldame kaastunnet lähedastele. Mare ja Kaarel perega

Tiiu Ruut

kaotuse puhul. Katrin, Mikk, Erkki

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele ning mälestame. Tartu Ülikooli 1964. a. lõpetanud keemikud

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Tiiu Ruut

Jaan Niguli

Maie Nõmme 10. X 1946 – 2. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 6. skp. kell 14 Tartu Puiestee kalmistu leinamajas.

(sünd. Simm)

Kallist teekaaslast ja sõpra mälestavad endised klassikaaslased Tartu 5. keskkooli 1958. a. lennust.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Pole põhjust liialt muretseda, sest kõik läheb nii, nagu minema peab. Saatus ei anna sulle hoope, vaid poetab sinu teele imetabase asja.

SÕNN Sinu vajadused ei kattu teiste vajadustega. Teed selgeks, et sina oled sina. Tegeled sellega, mis toob sinu näole uuesti naeratuse ja pühib näost murekortsud. KAKSIKUD Oletasid, et sind veeti alt, kuid tegelikult ei pruugi asjad nii olla. Saad tagasisidet, et kellelgi teisel tekkis isiklik kriis ja selle tõttu ei kontakteerunud ta enam sinuga.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 21

8 7

ò 5 à 4 à

Teed juba reisiplaane talviseks ajaks. Just nüüd võid saada sellise pakkumise, mida olid kaua oodanud. Mingi asi tasub saladuses hoida, sest see on liiga hea, et kõik seda teadma peaksid.

1 a

Nils G. G. van Dijk – Segal Memorial Tourney, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vg3!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT TÖÖVESTLUS NII ET ... MIDA SA VABAL AJAL TEED?

EEE ... NOH, MA KÜLASTAN ORBUDEKODUSID JA MASSEERIN IMIKUID.

ILMSELT OLEKSID PIDANUD JA SÕIDAN SELLELE KÜSISINNA JALGMUSELE PAREMA RATTAGA, VASTUSE VALMIS SEST MÕTLEMA. ARMASTAN LOODUST.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kõik arvavad järsku, et oled neile midagi võlgu, kas siis tunnete või mõtete näol. Sul tuleb seljataga rääkimisele ja solvangutele lihtsalt selg keerata.

1. 9. veebruaril 1854 kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord. Mis sõjaga seoses? 2. Korvpall ja kergejõustik on eestlaste vaieldamatud lemmikalad. Kaks Eesti meistriks tulnud korvpallurit on tulnud Eesti meistriks ka ühel kergejõustikualal. Kes? 3. Valge Elevant on Belgias väljaantav auhind aasta parimale ... Kellele? 4. Kes on see Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kes kuus aastat pärast auhinna saamist rajas oma romaani «Süütuse muuseum» (2008) ainetel samanimelise muuseumi? Muuseum valiti Euroopa aasta muuseumiks 2014. 5. Liverpoolis sirgunud John Lennon (1940–1980) olla oma sõnul täismeheks saanud just selles linnas. Küsitavas linnas St Pauli linnaosas on püstitatud ka mälestusmärk «Võrratule nelikule». Mis linn?

Vastused: 1. Krimmi sõda. 2. Oskar Erikson (1910– 1993) kettaheites ja Friedrich Issak (1915–1991) odaviskes. 3. Tsirkuseartistile. 4. Ferit Orhan Pamuk, esimene Türgi kirjanik-nobelist (2006). 5. Hamburg. Lennoni «täismeheks» saamise paigaks oli Reeperbahn, 930 meetri pikkune tänav Hamburgi St Pauli linnaosas.

AMBUR

Koged tundeid, mida sul varem olnud ei ole. Uurid enda mõttemaailma ja käitumist. Kui elu paiskab sinu teele sõna otseses mõttes suure seikluse, siis haara sellest kinni.

â ê ê

ERNIE

NEITSI Jää rahulikuks, sest just nii säästad oma närve ja raha. Oota õige aeg ära, et kontroll enda kätte haarata ja seada sammud sulle vajalikus suunas. KAALUD Kas klatšida ja anda hinnanguid? See ei ole sinu jaoks. Las inimesed elavad nii, nagu oskavad. Tead, et kui pead teistest lugu, siis peetakse ka sinust.

â à à æ æ î

VÄHK Mingi töö jaoks pead rohkem aega varuma. Saad kõik uuesti ja üksikasjalikult läbi mõelda. Päevakorral on ka uue taseme saavutamine ja maine parandamine. LÕVI

à ô è

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

KALJUKITS

Võid kohtuda minevikuinimesega, kes peab sind võlglaseks ning ei taha sind kuidagi rahule jätta. Pead olema võimalikult kaval, et ta teises suunas liikuma panna.

VEEVALAJA Tegeled pereprobleemide ja pakiliste asjadega ning oled oma unistused tagaplaanile lükanud. Võta aega ka enda jaoks, et sa läbi ei põleks. KALAD Rõõm ei pruugi tugevamaks teha, küll aga läbielatud mure. See annab sulle teadmise, millised on sinu tegelikud jõuvarud.

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Arst: «Keel välja, väike sõber! Veel rohkem! Päris välja!» Poiss: «Ei saa, ta on tagumist otsa pidi suus kinni.» ••• Arst patsiendile: «Peate kiiremas korras kaalust maha võtma ja alustama range dieediga. Loobuma kindlasti magusast, alkoholist, sigarettidest, kohvist ja seksist! Aga kõige tähtsam, tundke rohkem elust rõõmu!» ••• Sõjaväearst kontrollib välilaagri veevarusid. «Missugune on infektsioonide vältimise profülaktika?» «Noh, algul me keedame vett,» vastab valveohvitser. «Hästi. Ja edasi?» «Filtreerime.» «Väga hea. Ja edasi?» «Noh, edasi, et mitte riskida, joome ainult õlut!»

Eelmise ristsõna õige vastus on EBAUSKLIK

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

22 || TÄNA || POSTIMEES, 4. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: PRIIDIKA, PRIIDLA, PRIIDE

VAHENDAB, MIS TOIMUB NATO TIPPKOHTUMISEL WALESIS.

Aleksander Glikman 85, vandeadvokaat Edvitar Leibur 77, stomatoloog Anne Erm (pildil) 71, muusikategelane Eero Spriit 65, näitleja ja lavastaja Anne Maasik 63, näitleja ja laulja Lauri Hussar 41, ajakirjanik Mati Pari 40, jalgpallitreener

Kauplusest saab tasuta õunu Sügiseti panevad paljud Paide aiaomanikud üleliigsed õunad kastiga tänava äärde, et möödujad saaks neid tasuta võtta. Kuna tänavu on hea õunasaak, on ka selliseid kaste varasemast rohkem. Kui palju tasuta pakutavad õunad kaupluste käivet vähendavad, pole teada, kuid Paides sai tasuta õunu lausa kaupluse ukse eest. Paide Maxima kaupluse juures oli teisipäeval üks ostukäru õunu täis ja kärus olev silt andis teada, et neid võib tasuta kaasa võtta. Kaupluse puuviljaletis tuli õunte eest aga endiselt maksta. Järva Teataja

Harilaiule rajatakse kõrede sigimispaigad Kevadel lõppenud ulatuslike raietööde järel plaanivad looduskaitsjad rajada Saaremaale Kihelkonna valda Harilaiu poolsaarele veekogusid, kus kõred ehk juttselg-kärnkonnad saaksid sigida. Kõreuurija Riinu Rannapi sõnul vajavad konnad sigimiseks vett ning avamaastiku liigina sigivad nad ainult ajutistes päikesepaistelistes madalates lompides. Seega on plaanis rajada Harilaiu kaelal mändidest puhastatud alale lohukohtadesse kaks madalaveelist lompi, mille sügavus jääb alla poole meetri ja pindala oleks kummalgi umbes paarsada ruutmeetrit. Saarte Hääl

REISIKÜLJEL ALGAB SARI ALTERNATIIVSETEST ÖÖBIMISVÕIMALUSTEST VÄLISRIIKIDES. EUROOPA

Vähe tuult ja palju päikest

TALLINN +20

KÄRDLA +19 HAAPSALU +19

eva-maria sula

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +20

RAKVERE +20

PAIDE +21

m 2–8

Ilma kujundamise enda kätte haaranud kõrgrõhkkond ei kiirusta tänagi lahkuma. AnTARTU PÄRNU titsükloni kese püsib BaltiVILJANDI +20 +20 +21 maade kohal ning septembKURESSAARE rikuu esimene neljapäev +17 möödub rahulikult ja päikeseliselt. Valitsev õhuvool vahetab õhumassi veidi soojema vasVÕRU VALGA tu, ja maapinna lähedal kajastub +21 +21 see mitmel pool pisut üle 20 °C tõusva termomeetrinäiduna. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edeReede, 05.09 Laupäev, 06.09 Pühapäev, 07.09 la- ja läänetuul 2–8 m/s. Õhu+7/+20 +10/+19 Tallinn +10/+19 temperatuur on 17–21 °C. Tartu +6/+20 +6/+21 +8/+20 Narva +8/+20 +8/+19 +8/+19 Pärnu +8/+20 +5/+21 +9/+20 PÄIKE Kuressaare +8/+20 +9/+19 +11/+18 tõuseb loojub Tallinnas 6.24 20.15 Tartus 6.18 20.05 Kärdlas 6.33 20.22

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: tiit reinberg / järva teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +26,8 kraadi (1968) +3,2 kraadi (1922) Tartus +27,3 kraadi (1983) +1,4 kraadi (1906)

KUUFAASID 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14

+22 +28 +27 +24 +22 +23 +26 +23 +27 +29 +19 +19 +21 +18 +25 +23 +21 +32 +17 +25 +17 +19 +22 +17 +23 +10 +19 +27 +22 +22 +21 +25 +20 +22 +32 +16 +33 +40 +28 +27 +27 +27 +30 +31 +17 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 4. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

|06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. 08 55 Doktor Martin: Portwenni efekt 09 45 Ilus maa: Noor mesinik Taavi 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Meie inimesed: Raio* 13 10 Minu süda mul kerkib ja keeb... 20 Iga pink räägib loo, 12* 50 Vabariigi kodanikud* 14 45 Tõuse ja sära! 16 00 Holby City haigla: Kellel on ja kellel pole 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2012) 40 Doktor Martin: Portwenni efekt* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne. Saatejuht Indrek Treufeldt. 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI. Saatejuht Timo Steiner. 35 Muusikadokk: Pink Floyd. Wish You Were Here 23 40 Ringvaade* 00 45 Holby City haigla: Kellel on ja kellel pole* 01 49 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Teadlased: Jaanus Harro 30 Täiskasvanuks internetis (USA 2008) 11 30 dokkaader: Valentino kingitus* 12 22 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 4/13 16 00 Lastetuba* 15 Lotte (Eesti 2000) 20 Cedric 35 Indiaanipoiss Yakari 45 Väike printsess 55 Mis mõttes? 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Elekter 18 00 Operaator Kõps marjametsas 20 Lammas Shaun (Inglise 2013) 30 Lastetuba: Kohtumine tähenärijaga 45 Huviline filmikaamera* 55 Mukk ja Tšavapa: Nukumeistrid 19 05 Sõprade linn 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 1/10* 30 Minuscule: Kirsstomat 35 Jalgpalli maavõistlus Rootsi – Eesti 22 40 Bluestone 42* 23 10 Eesti TOP 7 55 Vincent, 2/4 01 09 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Esimene koolipäev* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Armastus ja karistus, 62* 10 00 Taltsutamatu süda, 51/162* 11 00 Pilvede all* 12 00 Saladused: Kodune väljaõpe* 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 36 15 25 Lastega kodus: Vanaema tagasitulek 16 00 Küladetektiivid, 73: Juuksuripreili mehed 17 00 Taltsutamatu süda, 52 18 00 Armastus ja karistus, 63 19 00 Reporter 20 00 Ivo Linna 65. aasta juubeligala 22 30 30 minutiga või rutem (30 Minutes or Less, USA-SaksaKanada 2011). Komöödia 00 10 Chuck: Chuck vs härmatis 01 10 Bordell 232: Põgenev tüdruk 02 00 Kuidas alasti hea välja näha? 5 50 Kanal 2 uus hooaeg* 03 15 Reporter* 04 05 Hooaeg* 40 Küladetektiivid, 73: Juuksuripreili mehed* 05 25 Doktor Oz: Parimate ekspertide kuus soovitust, et olla noorem

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 73* 08 55 Südameasi 1, 8* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid Venemaal* 12 10 Naistevahetus* 13 10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 40* 14 15 Selline on elu!: Ehituspraht ja stress laste pärast – ema elu kaoses 15 15 Vaprad ja ilusad, 6807 50 Armastuse pisarad, 74 16 50 Kirgede torm, 1923 17 55 Südameasi 1, 9: Ürginstinkt 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 6, 2: Uskumise küsimus, 1 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 8, 14 22 35 Suletud uste taga* 23 35 Dr House 7, 13: Kaks lugu 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 35 Peamine kahtlusalune 1, 11 02 25 Suletud uste taga* 03 15 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Kodumäng* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 152 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 709 09 10 Emmerdale, 4 40 Eluteed, 39 10 05 Küladetektiivid, 257: Kotkasulg 55 Süütu süüdlane, 43 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 5* 30 Uus võimalus, 6* 13 00 Doktor Oz: Dr Ozi lameda kõhu plaan* 14 00 Välk (USA 2008)*. Eestikeelne joonisfilm 16 00 Nädal emata* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Hormoonsüstid 19 00 Uus võimalus, 7 30 Uus võimalus, 8 20 00 Pilvede all. Uus hooaeg 21 00 Süües saledaks 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad – kliinik, 4 23 00 Näpud põhjas, 4: Rikaste probleemid 30 Sõbrad, 4: George Stephanopolous 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Unustamatu: Mees metsas 02 25 Staariminutid: Mel Gibson 30 Küladetektiivid, 257: Kotkasulg* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 43/153* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 164: Elu elu vastu* 09 20 Conan, 284* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kuuba* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 67: Seekord ilma naljata* 14 35 Knight Rider, 72: Taevarüütel* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Jaapan 16 20 Komissar Rex, 165: Kolmas mees 17 10 Supermani uued seiklused, 68: Hingesugulased 18 05 Knight Rider, 73: Kalmistu 19 00 Tuvikesed, 67: Loomaaias* 30 Tuvikesed, 68: Bundy imeline elu, 1* 20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Hullu Mõrra Teataja* 30 Kuldne kolmnurk (Into the Sun, USA 2005). Põnevusmärul 23 30 Conan, 285: Vigade popurrii 00 20 Kaks ja pool meest: Pulgakevad 45 Tuvikesed, 69-70: Bundy imeline elu, 2; Kes peatab vihma? 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Tapatöö (USA 2003)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 3, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 7: Countdown 17 00 NCIS kriminalistid 5, 19: Kohtupäev, 2 18 00 Perepea 9, 8* 30 Simpsonid 5, 18* 19 00 Suure paugu teooria 1, 9-10: CooperHofstaderi polarisatsioon; Loobenfeldi lagunemine 20 00 Perepea 9, 9 30 Simpsonid 5, 19 21 00 Suvesangarid, 48 30 Surmarong (USA 1995). Märul 23 30 Korvpalli maailmameistrivõistlused. Kohtuvad: Serbia – Hispaania 01 20 Suure paugu teooria 1, 9-10: Cooper-Hofstaderi polarisatsioon*; Loobenfeldi lagunemine* 02 20 Kälimehed 3, 8: Ohtlik külaline* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 30 TÄNA +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 116/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 LV Pressikonverents* 11 00 Meedia keskpunkt* 30 Koolitants 2014, 14/19* 12 25 Ameerika eestlased. Idarannik, 6/13* 55 Peaminister, 12/14* 13 50 Kinnisvaraveeb 15 15 Armuleek, 272* 16 00 Armuleek, 273* 45 Armuleek, 274* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 117/142 19 00 TÄNA. Uudised 30 Tasuta ühistranspordi võidukäik Poolas 20 00 TÄNA. Uudised 30 TÄNA + 21 00 Aja puudutus* 30 Dokumentaalfilm. Natsid CIAs 22 25 Karm värk (Saksa 2006). Mängufilm 00 05 TÄNA. Uudised 20 Tasuta ühistranspordi võidukäik Poolas* 50 TÄNA. Uudised* 01 20 TÄNA +* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Franz Kafka - Metamorfoos, I 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund. Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania Vihmalaulud 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Lindude ränne. Georg Aher ja Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Jaan Leppik 09 30 Jutujärg. Peatage lennuk 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esineb Taani vokaalansambel The Gents Peter Dijkstra juhatusel. 11 05 Album. Soliloquium. Esteban Colucci. 12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kultuuriuudised 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Kontserdisaalis. Pärdi päevad. Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kavas Arvo Pärdi looming: Festina lente, Ein Wallfahrtslied, The Woman with the Alabaster Box, Mein Weg, Te Deum. Ülekannet Tallinna Jaani kirikust vahendab Kersti Inno. 20 00 Ilmakaar 21 00 Helileid*. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi 22 05 Fantaasia. Arno Tamm 00 05 Nokturn