Postimees 04 11 2014

3+3=7

KORRUPTSIOONIS SÜÜDISTATAV NEINAR SELI ÕIGUSTAS END KOHTUS ARVUTUSVEAGA. EESTI LK 6

PIKEM TÖÖPÕLI

PEIDETUD TÕVED

Eestil tuleb pensioniiga tõsta seniarvatust kiiremini, sest muidu ei jätku pensionäride ülalpidamiseks tööealisi.

Põletikuliste suguhaiguste tekitajad jäävad sageli avastamata, sest neid tuleks eraldi uuringuga otsida.

MAJANDUS LK 10–11

TEHNIKA Sony püüab allakäigust pääseda.

LK 20

EESTI LK 7

www.postimees.ee ALAR KARIS: Kohati ajame rahuliku arengu segamini otsustamatusest ja ebaõnnestumise hirmust tuleneva paigalseisuga.

EESTI LK 4

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VENEMAA

Kaks poolt Et mitte mängida kaasa Vladimir Putiniga, peaksime Venemaast rääkides venelastel ja venelastel vahet tegema, rõhutab Tallinna Ülikooli lektor Katja Koort. Sest on Kremli režiim ja selle toetajad, ning on demokraatlikud jõud, kes ei kiida vene natsionalismi heaks ja üritavad seda peatada. LK 15

HARIDUS

Asi pole rahas Kuni Eesti jõupingutused võimaldavad suurendada kõrghariduse ja teaduse rahastust mõne protsendi võrra, mitte mitu korda, ei piisa sellest ei ülikoolide rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ega teadmismahuka majanduse laiendamiseks, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm. LK 14

Vaata uuenenud Ilmajaama

Riigikontrolör

TEISIPÄEV, 4. NOVEMBER 2014 • NR 257 (7248) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 823 • LUGEJAID 198 000

Eesti otsib välisministrit Reedel kirjutas endine välisminister Urmas Paet avalduse, et loobub kohast Euroopa Parlamendis ja jätkab ministritööd. Laupäeval aga allkirjastas ta avalduse ministrikohast loobumiseks. Äsja rahandusministri välja vahetanud valitsusel on nüüd jälle mure: kust leida uus välisminister?

Võimalik on nii praeguste ministrite ümberpaigutamine kui ka uute inimeste mängutoomine. Ühe võimaliku uue inimesena on välja pakutud Marina Kaljurand, endine suursaadik Venemaal ja Ameerika Ühendriikides, kes eile sel teemal napisõnaliseks jäi.

EESTI LK 3

Valimiskomisjon sai Urmas Paetilt kahe päevaga kaks vastukäivat avaldust. Eile sai siiski selgus majja, sest mõtlemisaeg sai läbi. fotod: tairo lutter

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Selge mõistus, julged otsused ja... päevapoliitika

Kiriku evolutsioon Möödunud nädalal levis kulutulena üle maailma uudis paavst Franciscusest, kes teatas, et evolutsiooni ja suure paugu teooria ei ole vastuolus katoliku kiriku õpetusega, vaid osa sellest. Järellainetusena levisid katoliiklaste arvamusavaldused ja kriitika nn põhivoolumeedia suunas, et tegemist pole uudisega, sest katoliku kirik aktsepteeris evolutsiooni juba pool sajandit tagasi.

Katoliku kiriku toetajad süüdistasid meediat Vatikani tagurlikuna kujutamises. Kogu kiriku osaks langenud tähelepanuga saab Vatikan oma PR-kampaania edukaks nimetada, sest suutis näilise moderniseerimisega palju poolehoidu võita.

Franciscuse sõnad tekitasid elevust meediaväljaannetes, mille kajastusest jäi mulje, justkui katoliku kirik kavatseb tõesti muuta oma vaadet evolutsioonile. Kurb tõde on aga, et midagi tegelikult ei muutu, sest katoliku kirik ei aktsepteeri endiselt tõestust leidnud evolutsiooniteooriat. Paavst ütles Vatikani teadusakadeemias peetud kõnes, et suur pauk oli jumala viis luua maailm ning evolutsioon nõudis arenevate olendite loomist. Selles jutus pole aga midagi teaduslikku. Samahästi võiks väita, et Bertrand Russelli hüpoteetiline taevane teekann, mis kuskil Päikese ümber tiirleb, avaldas mõju evolutsioonile. Kuna jumala ega taevase teekannu eksistentsi ja mõju evolutsioonile pole tõestatud, siis ei saa kumbagi tõsiselt võtta.

Kiriku PR-kampaania muutis veel naeruväärsemaks paljude inimeste tõusmine Vatikani kaitseks. Need n-ö kaitseinglid olid solvunud meediakära pärast, sest nende sõnul aktsepteeris evolutsiooni juba paavst Pius XII ligi sada aastat pärast Charles Darwini raamatu «Liikide tekkimisest» ilmumist ehk 1950. aastal. Tollase paavsti sõnul täiendavad evolutsiooniteooria ja piibellik maailmaloomine teineteist. Samas väitis ta, et evolutsiooniteooria pole leidnud tõestust. Kirik polnud vist teadlik, et 19. sajandi lõpus nõustus väga suur osa teadlaskogukonnast, et evolutsiooniteooria selgitab liikide arenemist pika aja jooksul. Tõendeid selle teooria kohta oli juba tol ajal palju, kuid 20. sajandi jooksul avastati neid veel hulganisti juurde.

J

ätkuv otsustamatus ja ilmsete tõsiasjade eiramine, ehkki lähtealus edasiliikumiseks on olemas. Selle kibedavõitu tuttavliku tõdemusega võiks kokku võtta riigikontrolör Alar Karise värske aastaaruande.

Dokument pakub tänavu vähe uut, rõhudes kesksete järelduste osas juba varasemates riigikontrolli aastaaruannetes esitatud seiskohtadele.

Aruanne näitab, et riigi raamatupidamine on üldiselt korras ning riigi rahanduses oleme nii iseendale seatud eesmärkide osas kui ka Euroopa Liidu kontekstis viisakas seisus. «Kolme peamise näitaja järgi, millega Euroopas riigi rahanduse olukorda hinnatakse (tulude ja kulude vahekord, riigivõlg ja reservid), eristub Eesti selgelt võlakriisis vaevlevast Euroopast,» seisab aruandes. See mõistagi rõõmustab, kuid sellest ei piisa, et saada Euroopa mõistes jõukaks ühiskonnaks, nendib riigikontrolör.

Siinkohal ei saa üle ega ümber, et olulised, ka riigikontrolli aastaaruan-

des loetletud reformid – nagu paljuräägitud riigi-, omavalitsus-, haridusreform, sotsiaalsüsteemi kestlikkus, põlevkivienergeetika küsimused jne – nõuavad otsuste langetamiseks poliitilist tahet. Eesti on parlamentaarne riik. See tähendab, et kui riigikontrolör räägib seisakuajast, viskab ta kivi tahes-tahtmata esindusdemokraatia kapsaaeda. Riigikogu näo määrab aga valija tahe.

Tegelikult pole Eesti siinkohal mingi erand – pea kogu Vana Maailm on silmitsi sarnaste probleemidega (rahvastiku vananemine, linnastumine jne). Järskude kaasamist eiravate muudatuste taga varitsevad oma tähetundi populism ja äärmuslus. Rahvaesindajaiks pürgijad peavad rohkem ja lähemalt kui kunagi varem valijatega suhtlema, selgitamaks muutuste vajadust, et saaksime ka edaspidi tunda end turvaliselt – seda nii majanduslikus kui ka julgeolekulises mõttes.

Valimiste-eelsel ajal on Eesti sisepoliitikas näha põhimõttelisi arenguid.

Suurtes riigikogus esindatud erakondades on toimunud või toimumas nähtavad liikumised. Järjest enam jõuab erakondade ladvikusse, riigi tasemel ot-

sustajate hulka, noorema põlvkonna poliitikuid, neid, kes on tegijaks kasvanud iseseisvas Eestis. Poliitikasse on tulnud (ja loodetavasti tuleb veel) rohkesti uusi nimesid. Eestis on loodud kaks uut erakonda, mis on seadnud sihiks riigikokku jõuda. Areneb kodanikuühiskond ja aktiivsed inimesed otsivad võimalusi kaasa rääkida ning neile tullakse ka vastu – olgu näiteks kohalike omavalitsuste kaasavad eelarved.

JUHTMÕTE Kui riigikontrolör räägib seisakuajast, viskab ta kivi tahes-tahtmata esindusdemokraatia kapsaaeda.

Riigikogu näo määrab aga valija tahe.

LK 4

KÕVA SÕNA Suurim risk, millega iga uus gaasitarnija, sh regionaalse LNG terminali käitaja, arvestama peab, on tarbijate piiratud hulk Balti riikides ja Soomes.

Energeetikaekspert Andres Mäe, PM 3.11

Postimees 1924. aastal Oleme juba harjunud nägema, et meie parlamendi suurpäivil – majandusministri esinemistel ja neile järgnevail vaielustel – vaikides mööda minnakse meile tähtsamast majanduslisest alast põllumajanduse kõrval – laevandusest.

Nii oli see varemail aegul, nii on see ka nüüd jäänud.

Abinõude arutamisel kasuliku maksubilansi saavutamiseks käsitatakse küll kõiksugu teguviise, vaieldakse tundide kaupa sarnaste kallal, mille ulatus bilansis vast paar miljoni marka ehk veelgi vähem, kuid veel kunagi ei ole kõne alla võetud laevandust, mis ometi juba praegugi tähtis tegur meie maksubilansi kujundamisel.

Sarnast huvita olekut laevanduse vastu oleks võinud

PÄEVA KOMM Kirikul on uus strateegia, millega üritatakse näida ajaga kaasaskäivana ja peita jumal ridade vahele.

1996. aastal puudutas evolutsiooni teemat ka paavst Johannes Paulus II, kes võttis Pius XII julgema lähenemise ning ütles, et evolutsiooniteooria on tõestust leidnud. Tema hinnangul ei saanud aga inimese hing evolutsiooni käigus tekkida, mistõttu pidi mängus olema jumala käsi. Peatumata pikemalt tõendite puudumisel hinge olemasolust, esitaksin hoopis küsimuse, millises evolutsioonietapis inimesed hinge said.

Kas homo habilis’el oli hing? Ja kui homo sapiens’il ja/või selle eellastel oli hing, siis kas neandertallastel ka?

Katoliku kiriku käitumises pole midagi uut. Kui sajandeid tagasi võideldi tulihingeliselt teaduse vastu, siis nüüd enam ei suudeta seda teha. Nüüd on kirikul uus strateegia, millega üritatakse näida ajaga kaasaskäivana ja peita jumal ridade vahele.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Need märgid pole kindlasti juhuslikud. Mingi osa selles on kindlasti ka üldises tajus, et muutused lähenemistes ja mõtteviisis, millest kõneleb riigikontrolör (nagu ka arvamusliidrid, vaatlejad, mõttekojad), on ka nii-öelda ühiskondlik tellimus. See annab lootust ka riigikontrolöri aastaaruandes soovitud selgest mõistusest kantud julgeteks otsusteks.

urmas nemvalts

toomas randlo

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

küll ette kujutada ehk olukorras, kus meil alaline aktiivne kaubabilanss oleks kindlustatud ka kahjuliku maksubilansi ja marga stabiliteedi, kuid meie tegelikes oludes, kus meil kaubabilans alaliselt passiivne on, ja kus meil puuduvad suuremad kapitali mahutused välisriikes ning ümberpöördult, ise suurel hulgal väliskapitali tarvitame, tuleb sarnase huvipuuduse üle küll imestada.

Hra Strandmann omas kõnes lasi libiseda märkuse, millest aru võis saada, et ta üldse ei usu meie aktiivse kaubabilansi võimalustesse produktiviteedi tõstmise teel, ja näitas jällegi erakorralise metsamüügi ja välislaenu kui päästeabinõude peale.

4.11.1924

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

ROHKEM NAISI. Kui Reformierakond otsustab uue välisministri leida praeguste valitsuse liikmete seast, pretendeerivad sellele kohale Keit Pentus-Rosimannus ja Anne Sulling.

Välisministriks võib saada Marina Kaljurand tuuli koch karin kangro uudised@postimees.ee

J

uba viimased kolm nädalat muu poliitelu halvanud Reformierakonna personaliküsimused saavad jätku täna või hiljemalt homme erakonna juhatuses, kus asutakse otsima uut välisministrit. See võib tähendada ka ametikohtade ümbermängimist praeguste ministrite vahel.

Läinud nädala lõpus Brüsselisse sõiduks kohvreid pakkinud ja lahkumispidu planeerinud Igor Gräzin on üsna õigustatult solvunud: eile ametlikult välisministrist ikkagi europarlamendi liikmeks saada otsustanud Urmas Paet pani oma isikliku ja sügavalt emotsionaalse otsusega kehva olukorda ka Gräzini.

Pühapäeva õhtuks lõplikult selgeks vormunud Paeti otsus andis tööd juurde kogu erakonna värbamismeeskonnale.

Tegelikult loodeti, et Paet jätkab veel neli kuud välisministrina ja lööb hea häältemagnetina kaasa riigikogu valimistel.

Eile oli Reformierakonnas aruteluks mitu võimalust: praegu Paeti asendav väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling liigub mõnisada meetrit oma praegusest töökohast Tallinna kesklinnas päriselt välisministeeriumi majja; Paeti koha saab endale keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus; uus minister tuleb väljastpoolt erakonda ja riigikogu fraktsiooni.

Reformierakond on päris pikalt kombanud erinevates seltskondades mõtet endisest diplomaadist, praegusest välisministeeriumi asekantslerist Marina Kaljurannast kui tulevasest Eesti presidendist. Aga miks

mitte alustada mõni aste madalamalt – ministrikohalt?

Kaljurand on ministeeriumis austatud ja hinnatud ning Reformierakond näeks teda oma ridades särava tulevikutähena. Nii ongi üheks võimaluseks, et just tema võtab ministrivastutuse. Kaljurand jäi eile õhtul napisõnaliseks, kuid otseselt ei eitanud ega välistanud võimalust saada ministriks.

Kui Kaljurannaga kokkuleppele ei jõuta ja asutakse valitsust ümber mängima, siis Pentus-Rosimannuse eelis Sullingu ees on tema varasem töökogemus välisministeeriumis ja pikaajalisem diplomaatiatunnetus. Vaadates seejuures eejuures peamipeami nister Taavi Rõivase vase senist käekirja, mida iseloomustab oomustab soov edutada inimesi si oma kõige lähemast ringist ehk peaministri büroo meeskonnast, konnast, sobiks Pentus-Rosimannuse annuse asemel uueks keskkonnaministriks nnaministriks Rõivase praegune ne keskkonnanõunik Janiss Kukk. mieraKui Reformierakond otsustab senienisest töökohast eesliinile tõsta Sullinlingu, siis sobiks tema kohale riigigikogu liige Valdo ldo Randpere, kelle lle lahkumise puhul hul parlamendist erinevalt Arto Aasast või Remo mo Holsmerist (sasamuti kahest oravapartei tulevikukuootusest) ei tuleks leks Toompeale Reforeformierakonna suurim urim hirm Silver Meikar. eikar.

Küsimus on järgmine: gmine: kes on neli kuud ud enne valimisi valmis mis võtma ministrirolli, või mis

Marina Kaljurannal on seljataga pikk diplomaatiline karjäär. Muuhulgas on ta olnud Eesti fotod: liis treimann, mihkel maripuu, tairo lutter suursaadik Venemaal ja USAs.

Ülevalt: Keit PentusRosimannus, Anne Sulling, Urmas Paet.

veelgi olulisem olulisem, keda soovib Reformierakonna mõttetuumik formierakon enne valimisi valimis uue, värske näo ja nimena esi esile tõsta?

Reformierakonna esimees, Reformier peaminister Taavi T Rõivas ütles eile Paeti otsust otsu kommenteerides, et kuigi kui nii valitsuse kui erakonna seisukohast erakon oleks lihtsam lahendus kogenud ministri jätkamine, mõistab ta jätk inimlikult Paeti valiinim kut. «Urmas Paet on kut olnud väga tugev väoln lisminister ning telis ma kogemustest on m olnud kasu nii miol nisteeriumi juhtin misel kui valitsuse m liikmena. Reformili erakonna juhatus e arutab peaministri a ettepanekut välise ministri kandidaadi m nimetamiseks seln le nädala jooksul,» lausus Rõivas. lau Paet selgitas oma om sammu välisministrina sellega, et mini on olnud valitsuses viifoto: erik prozes

mased 11 aastat, sellest üheksa ja pool aastat välisminister, ja suur töö on tehtud. «Selle aja jooksul on Eesti välispoliitiline positsioon tugevnenud. See on olnud NATOs ja Euroopa Liidus, oleme saanud OECDsse, osutunud valituks ÜRO Inimõiguste Nõukokku jne. Meil on maailmas palju sõpru ja see on igale riigile oluline,» tõdes ta.

Paeti sõnul on tema ministriaeg jõudnud loogilise jätkuni.

«Olen siiski jõudnud järeldusele, et vaja on uusi väljakutseid.

Seega olen valmis asuma tööle Euroopa Parlamendis, et aidata ka sel moel kaasa Eesti ja Euroopa arengule,» lausus Paet.

Veel nädal tagasi teatas Paet, et soovib jätkata välisministrina ja loobub Euroopa Parlamendi mandaadist.

Paetil tekkis võimalus asuda tööle Euroopa Parlamendis, kui eurovalimistel Reformierakonna nimekirjas rekordilised 45 037 häält kogunud ja Euroopa Parlamenti valitud Andrus Ansipist sai Euroopa Komisjoni ühtse digitaalturu valdkonna asepresident. Paet sai mais toimunud valimistel 8655 häält.

Paeti loobumise korral oleks Euroopa Parlamenti pääsenud valimistel 975 häält saanud riigikogu liige Igor Gräzin, kes on juba varem kinnitanud soovi europarlamenti minna.

Gräzin rääkis eile, et vabariigi valimiskomisjon teatas talle reedel Paeti loobumisest. «Komisjon teatas mulle, et Paet on loo-

bunud, ja ütles, et kui sa kümne päeva jooksul ei loobu, oled mandaadi vastu võtnud. Mina ei olnud laisk poiss ja ütlesin, et mul pole kümmet päeva vaja, ma olen nõus kohe,» rääkis Gräzin.

Seda, et pärast uue avalduse kirjutamist aktsepteerib komisjon asendusliikmena siiski Paeti, peab Gräzin juriidilises mõttes kaheldavaks. «Antud juhul oli ümberpööramisi kolm, kusjuures viimasest ma ei teadnud mitte midagi,» oli Gräzin nördinud. «Ma juristina möönan, et alus edasikaebamiseks on igati olemas. Kui see aitab, et Eesti õigus muutub selles kohas selgemaks ja korralikumaks, siis on see lausa mitte minu võimalus, vaid mu püha kohustus.»

Samas peab ta enda sõnul edasikaebamist otsustades arvestama, et kui ta saab õiguse, jääb Paet välisministriks. «Eesti väga suureks julgeolekuriskiks on ka ebastabiilne välisminister, kes ei ole otsustusvõimeline, eriti praeguses äärmiselt keerulises julgeolekusituatsioonis. Võib-olla oleks tõesti parem, kui sinna saaks mõne otsustusvõimelisema inimese, sest teatav mentaalne ebastabiilsus Euroopa Parlamendis ei ole vahest nii ohtlik,» märkis ta.

Võimalikuks uueks välisministriks pakkus Gräzin esmalt iseennast. Hiljem nimetas ta võimalike kandidaatidena Pentus-Rosimannust ja riigikokku kuuluvat kunagist kaitseministrit Margus Hansonit.

4 || EESTI || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Jürgen Ligi jättis ministeeriumiga hüvasti

Eesti keelab alaealistele e-sigaretid Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas eilsel istungil seadusemuudatusi, millega keelatakse alaealistel e-sigarette tarvitada, omada, osta, müüa ja reklaamida. Keeld kehtib ka teistele tubakatoodetega sarnastele toodetele ning nende tarvikutele. Rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu järgi tarvitab e-sigarette mõned korrad aastas 16–24-aastastest noormeestest kaheksa protsenti ja tütarlastest seitse protsenti. tervis.postimees.ee

Komisjon taastaks tänaval joomist välistava piirangu Riigikogu õiguskomisjon toetas seadusemuudatust, mis taastab avalikus kohas alkoholi tarbimise keelu, ja saatis eelnõu esimesele lugemisele. «Õiguskindluse seisukohast lähtudes ei peaks tegema äsja jõustunud seadustes niivõrd kiireid põhimõttelisi muudatusi, kuid antud juhtum on erandlik. Üks osa inimesi tõttas uut olukorda kuritarvitama, rikkudes sellega nii seadust ennast kui kahjustades avalikku korda,» ütles komisjoni esimees Neeme Suur (pildil). BNS

103

Senine reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi jättis eile lõuna paiku hüvasti ministeeriumi töötajatega, korraldades neile tordilaua (suurel pildil). Pärastlõunal seadis end samas majas sisse tema mantlipärija, peaminister Taavi Rõivase senine nõunik Maris Lauri (alumisel pildil esi-

liiklusõnnetust, kus viga said inimesed, leidis tänavu oktoobris aset Eesti teedel. Neis hukkus kokku seitse ja vigastada sai 118 inimest.

Komisjon uurib Jõhvi valimisliitude valimiskulusid Erakondade rahastamise järelevalve komisjon alustas haldusmenetlust valimisliitude Jõhvi Heaks ja Jõhvi – Meie Kodu suhtes, et selgitada välja, kas nad jätsid eelmisel sügisel osa kohalike valimiste kampaania kuludest deklareerimata, kirjutas Põhjarannik. Menetluse ajendas tänavu oktoobris Põhjarannikus ilmunud lugu, milles viidati, et valimiskampaaniat tehti tunduvalt suuremas mahus, kui kajastavad ametlikud kuluaruanded. postimees.ee

Sillamäe stalinistlik osa tahetakse kaitse alla võtta Sillamäe möödunud sajandi keskpaigas ehitatud neoklassitsistlik linnasüda võib tervikuna muinsuskaitsealuseks saada. Neljapäeval arutasid muinsuskaitseameti ja Sillamäe linnavalitsuse esindajad kesklinna muinsuskaitseala moodustamist, kirjutas Põhjarannik.

Sillamäe kesklinn ehitati tervikliku uusklassitsistliku linnana välja 1940. aastate teises pooles. postimees.ee

Eesti kehtestas Vene näitlejale sissesõidukeelu

Flybe tegi eelmisel kuul rekordi

Eesti ametivõimud kehtestasid sissesõidukeelu Vene näitlejale Ivan Ohlobõstinile, teatas ERRi venekeelne uudisteportaal. Talle on varem sissesõidukeelu kehtestanud ka Läti ja Ukraina. BNS

Lennufirma Flybe kogus oktoobris TartuHelsingi liinil 1681 reisijat, mis on uus rekord.

Liinile on pandud suurem lennuk. Oktoobris oli liinil ühtekokku 46 lendu, keskmiselt oli lennul 36,5 reisijat. tartu.postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas toetate Urmas Paeti otsust minna Euroopa Parlamendi saadikuks?

Ei, ta oleks Eestile välisministrina kasulikum

Jah, ta ju valiti sinna

73%

27% 4463 vastajat

plaanil). Sotsiaaldemokraadist haridusministrit Jevgeni Ossinovskit arvustava Facebooki-kommentaari pärast skandaali keskmesse sattunud Ligi asub tööle riigikogus, kus talle peab koha vabastama parteikaaslane Tõnu Juul. postimees.ee fotod: tairo lutter, mihkel maripuu

Kood avab fotogalerii.

AUDITEERIJA NÕUANNE. Ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2013.–2014. aastal märgib riigikontroll, et jätkusuutlik areng nõuab otsuseid.

Riigikontrolör: paigalseis tuleneb otsustamatusest tiina kaukvere Eesti uudiste päevatoimetaja

V

ärskes riigikontrolli aastaraportis esile toodud probleemid ja kriitika võib võtta kokku ühe lausega: paigalseis mitmes valdkonnas ja põhimõtteliste otsuste tegemata jätmine on jõudnud viimse piirini.

«Otsustamine ja valikute tegemine on jäänud seisku. Mida aasta edasi, seda valusamaks see läheb. Otsus tuleb ette valmistada ja siis ka ära otsustada. Kui see jääb venima, siis ta muutub ja moondub,» märkis riigikontrolör Alar Karis.

Tema sõnul on Eestil küll tasakaalus eelarve ja väike riigivõlg, ent sellest ei piisa, et saada Euroopa mõistes jõukaks ühiskonnaks.

«Ma kaldun arvama, et kohati ajame rahuliku arengu segamini otsustamatusest ja ebaõnnestumise hirmust tuleneva paigalseisuga,» nentis Karis.

Energiat on kulutatud detailidele, samas kui mitu põhimõttelist valikut on endiselt tegemata. Näiteks on suur osa elanikest aru saanud, et haldusreform on vajalik, ent reformimise asemel tellitakse üha uusi uuringuid. Viimastel aastatel on ainuüksi omavalitsuste koostööd puudutavatele uuringutele, koolitustele ja nõustamisteenuse pakkumisele, kus

üks tellijaid on olnud siseministeerium, kulutatud vähemalt 126 000 eurot.

Endise regionaalministri Siim Kiisleri tõmbekeskuste haldusreformi väljatöötamise käigus tellitud uuringutele ja aruteludele kulus kokku umbes 172 000 eurot. Samas möönis riigikontroll ebaõnnestunud reformi plussina, et see tekitas vähemalt arutelu.

Samal ajal näiteks tervishoiu edaspidiste rahastamisvõimaluste üle ei peetagi enam avalikku debatti. Juba 2010. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostöös valminud uurimuses öeldi, et praeguse rahastamise juures ei suu-

Ettepanekuid • Analüüsida ettevõtete tasandil majandusarengu protsesse.

• Riigi infosüsteemid peavad hakkama rakendama infoturbe nõudeid.

• Kaotada pensionite eriskeemid.

• Suunata rohkem raha perearstiabisse, et eriarstid ei peaks tegema perearstitööd.

• Korrastada haiglavõrk põhimõttel, et ennekõike osutatakse abi suurtes haiglates.

• Leppida kokku selged põhimõtted koolivõrgu korrastamiseks. allikas: riigikontrolli aruanne

da Eesti oma tervishoiusüsteemi üleval pidada. Näiteks soovitati, et pensionäride eest peaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tasuma riik; õigluse huvides tuleks sotsiaalmaks kehtestada ka kapitaliinvesteeringutelt saadavatele dividendidele. Samuti soovitati sotsiaalministeeriumil näiteks kontrollida kallitesse meditsiiniseadmetesse investeerimist.

Otsustamatuse taga seisab ka koolivõrgu ümberkorraldamine, ehkki vajadus selle järele on selge olnud juba vähemalt kümme aastat. Kui kohalikud omavalitsused ei suuda või ei taha kvaliteetset haridust anda, peab riik koolipidamise rolli omavalitsustelt üle võtma. Näiteid sellest, kuidas elanikud ei saa omavalitsuse kehva haldussuutlikkuse tõttu kvaliteetseid teenuseid, oleks veelgi.

Valitsus on mitmes poliitikadokumendis loetlenud Eesti majandusarengut takistavaid probleeme: näiteks majanduse ebasoodus struktuur, ettevõtete vähene investeerimis- ja innovatsioonivõimekus ning teadus- ja arendustegevuse tagasihoidlik kohalik mõju, eksportivate ettevõtete väike hulk ning nende tegevuse keskendumine rahvusvahelises väärtusahelas odavamate funktsioonide täitmisele.

«Need arengutakistused ei küsi, millal on valimised ja kes on parasjagu võimul, nad lihtsalt seisavad Eesti teel ning vajavad lõpuks lahendamist,» võttis Karis teema kokku.

LOE JUHTKIRJA LK 2

Põlevkivitöösturid taunivad kava tõsta ressursitasusid Eile riigikogu keskkonnakomisjonile tutvustatud põlevkivitööstuse audit kõlas samas helistikus kui oktoobris töösturite algatatud kampaania.

Viimases hoiatati sotsiaalse katastroofi eest Ida-Virumaal, kui reformierakondlase Keit Pentus-Rosimannuse juhitav keskkonnaministeerium tõstab põlevkivi ressursimakse.

Nimelt rõhutas riigikontroll, et juba praegu tuleks hakata mõtlema Ida-Virumaa majandusstruktuuri tervikliku reformimise peale, et leida regiooni uusi tööhõivet pakkuvaid majandusharusid. Põlevkivitöösturite väitel tooks ressursitasude tõstmine kaasa töökohtade märkimisväärse vähenemise.

«Riigikontroll soovitas täpselt sedasama, mida tööstusettevõtete juhid: tasusid mitte tõsta,» ütles Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa. «Kavandatav kolme- kuni viieprotsendiline ta-

sude tõus toob tööstustele kaasa täiesti vastuvõetamatu ligi 50-protsendilise tasude kallinemise.»

Kuigi keskkonnakomisjon ei kujundanud auditi tulemuste suhtes ühist seisukohta, soovivad riigikogu liikmed lähiajal aru pärida otse keskkonnaministrilt.

«Tänane keskkonnatasude valem ei taga, et tööstused tekitaksid võimalikult väikest keskkonnakahju,» lausus keskkonnakomisjoni juht Rainer Vakra (SDE).

Keskkonnaministeerium jäi auditi kinnitusel põlevkivitööstuse keskkonnamõjude õigeaegse uurimise ja analüüsimisega jänni. «Seetõttu soovitab riigikontroll mitte kiirustada nimetatud arengukavade ja ka keskkonnatasumäärade vastuvõtmisega, vaid teha kõigepealt põhjalikud analüüsid, enne kui tehakse otsused riiklikult tähtsa maavara kasutamise kohta,» seisab auditis. Andres Reimer

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || EESTI || 5

Reisikindlustuse pealt säästa ei maksa hanneli rudi Tarbija24 juhataja

K

ulturist Argo Ader palub Facebookis abi nädalavahetusel Tais õnnetusse sattunud poja koju toomiseks (vt lisalugu). Välisministeeriumi kinnitusel on selliseid juhtumeid palju rohkem, kui avalikkuse ette jõuab, sest reisile minnes jäetakse mõnekümneeurone kindlustus tegemata.

«Ka siis, kui inimesel on eralennuk, ema on advokaat ja isa miljonär, tasuks enne reisi kindlustus teha, sest see säästab pereliikmeid rahamurest ja südamevalust,» rääkis välisministeeriumi konsulaarabibüroo lauaülem Liina Viies.

Keskmiselt vajab iga päev välisministeeriumilt abi kolm Eesti kodanikku, kellest ühel on juhtunud midagi tõsist – kas on satutud õnnetusse või kuriteo ohvriks või jäädud haigeks.

Kui dokumentide kordaajamine on üsna lihtne, siis viga saanud või haigeks jäänud inimese aitamine võib osutuda pere jaoks ületamatult kalliks.

Kodumaale eralennukis Viiese sõnul arvavad paljud, et Euroopas pole reisi- ja tervisekindlustust vaja, kui on olemas Euroopa Liidu ravikindlustus.

Ent see ei kata kõiki kulusid.

Kui näiteks trauma tõttu jäädakse lennust maha, haiguse tõttu vajatakse kojusõiduks eritransporti või on lahkunu vaja kodumaale tuua, siis neid lisakulutusi Euroopa Liidu ravikindlustus ei kata. «Ühes Euroopa riigis kukkus inimene kokku ja talle tuli abi andma erakiirabi, mis viis ta erahaiglasse. Ja kui ta siis seda arvet nägi ...» tõi Viies näite.

Viimase aja trend on, et vanemad inimesed lähevad võõrsile lapselapsi hoidma, kuid tervisekindlustus jäetakse tegemata ja loodetakse Euroopa Liidu ravikindlustuse peale.

«Vanematel inimestel võivad välja lüüa kõikvõimalikud kroonilised haigused või tuleb mõni ootamatu tervisehäda, näiteks infarkt, ja siis on mure, kuidas koju arsti juurde saada,» ütles Viies.

Kaugetesse maadesse reisides püütakse raha kokku hoi-

da ja teha liiga väikese kindlustuskattega lepinguid. «Kui Euroopas 30 000-eurosest kindlustuskattest piisab, siis Aasia, Ladina-Ameerikas või Austraalias on seda vähe,» rääkis Viies.

Välisministeerium on pidanud tegelema juhtumitega, kus raviarved on küündinud enam kui 100 000 euroni.

On juhtunud ka nii, et inimesel oli küll 100 000 euro suurune kindlustus, aga kuna tema äratoomiseks läks vaja erilennukit, jäi sellest väheks.

Viiese jutust võib mõista, et rohkem jätavad kindlustuse tegemata noored. Seetõttu korraldab välisministeerium koolides sel teemal seminare ning on loonud ka e-kursuse «Reisi targalt». «Teadlikkus kasvab, aga arvestades Austraaliasse minevat noorte hulka kipub ikka sekka tulema käegalöömist,» tõdes Viies.

Kõige üllatavama juhtumina tõigi ta näite suurte raviarvete poolest tuntud Austraalias juhtunud õnnetusest, kus noaga avokaadost kivi välja õngitsedes hüppas nuga nii, et lõikas läbi kõõlused.

Välisministeeriumi kogemuste põhjal vajataksegi kängurute maal sageli abi putukahammustuste ja liiklusõnnetuste tõttu. Liiklusõnnetusi juhtub eestlastega palju ka Tais.

Kuigi ikka ja jälle ilmub sotsiaalmeediasse kellegi palve aidata võõrsil viga saanud sugulast, on need Viiese sõnul vaid üksikud ekstreemsed kindlustuskatteta juhtumid. Enamasti pere ja lähedased otsivad vajamineva raha, sh võtavad laenu või müüvad lausa kodu maha.

Nii juhtus näiteks noorele sugulasele Austraaliasse külla läinud inimesega, kes infarkti sai. Ta sai küll vajalikku ravi, ent ka kopsaka raviarve. Koos kohaliku sotsiaaltöötaja ja haiglaga jõuti kokkuleppele, et arve tasutakse ajatatuna.

Konsul tuleb appi Kuigi paljud loodavad reisile minnes, et ega riik neid hätta jäta, tasuks Viiese sõnul meeles pidada, et reisija peab ise lisakulutusteks valmis olema, sest abifondi riigil ei ole.

«See on aegade algusest saadik nii olnud, et konsulid nõustavad ja annavad abi, aga arveid me tasuda ei saa,» rääkis ta.

Ennekõike on hädalise aitamine siiski lähedaste asi. Kiireim abistamisviis on ülekanne MoneyGrami või Western Unioniga – see on 15 minutiga kohal.

Ader lendas koomas poja juurde Kulturist Argo Ader on eelmisel nädalal Tais liiklusõnnetuses viga saanud poja Jarmo raviks suhtlusportaali Facebook abil kogunud tuhandeid eurosid, üks perekond annetas suisa 4000 eurot. Kogutud rahast on palju abi, kinnitas Phuketisse poja juurde lennanud Ader, kuid muret raha mõistagi ei leevenda.

«Raskelt läheb. Täna (eile – toim) tehti näo

piirkonnas esimesed viis operatsiooni,» kirjeldas Ader koomas viibiva poja olukorda.

Jarmo Ader töötab Austraalias pärlikasvanduses, Tais käis ta sukeldumiskursustel. Liiklusõnnetusest on teada niipalju, et kiivrita noormees sõitis rolleriga vastu posti ja sai kõva ajupõrutuse. «Ei saa olla, et ta selle avarii ise tegi. Ma ei usu se-

da elu sees! Sirge peal on ainult üks post ja sinna otsa sõita – see ei ole reaalne. Keegi pidi ette sõitma või midagi juhtuma,» on isa kindel. Täna saabub Aderi sõnul Phuketisse ka tuttav Saksa neuroloog. «Ta vaatab Jarmo üle ja äkki oskab [midagi] täpsemalt öelda. Kohalikud siin väga palju ei räägi ja info on puudulik.» postimees.ee

Teine võimalus on kasutada välisministeeriumi hädaabiarvet, kuhu pere teeb sissemakse ja konsul maksab selle välja. On ette tulnud olukordi, kus ministeerium annab inimesele tagatiseta abi, mis tuleb riigile kolme kuu jooksul tagasi maksta.

Kuigi enamik on selle raha tagasi maksnud, tunnistab diplomaat, et on ette tulnud juhtumeid, kus riik on sunnitud selle abi saanult välja nõudma.

Tänavu on ministeeriumilt rahalist abi palutud üle 50 korra ning enamasti on pere maksnud raha hädaabi arvele.

«Oleme nõustanud inimesi, et Eesti kodanikud abi vajades nõu küsiks ja võõrsil ise teadmatusest külma arvet ei teeks,» rääkis Viies. «Reisil ei tasu probleemide eest põgeneda. Kui ise toime ei tule, saab konsulilt nõu.»

Kindlustusjuhtumid Päästeoperatsioon mägedest • Nepalis haigestus matkaja 3800 meetri kõrgusel mäehaigusesse ja vajas mäest allatulekuks helikopteritransporti. Seesamit esindas rahvusvaheline koostööpartner reisikahjude osas SOS International.

Kahjuhüvitis oli ligikaudu 9000 eurot, kuid ilma kindlustuseta ja ise makstes oleks summa kindlasti veel suurem olnud – kokkuhoid tuli SOSi võrgustiku partnerhindadest. Matkaja kulu piirdus seega vaid reisikindlustuspoliisi maksumusega – 37 eurot.

Rolleriõnnetus soojal maal • Tais rolleriga kukkunu ravi maksis 4938 eurot, inimene tasus oma poliisi eest 27 eurot.

Suusaõnnetus Alpides • Tänavu märtsis kukkus 50-aastane mees Austrias suusatades ja sai mitu luumurdu.

Mees viidi mäelt helikopteriga haiglasse, kus teda raviti pea kuu aega. Praeguseks on kahjuhüvitis 28 500 eurot, kuid see summa võib veel kasvada, sest osa arveid ei ole veel kindlustuseni jõudnud.

Kindlustuspoliis maksis 14 eurot. allikad: seesam kindlustus, if kindlustus foto: age/scanpix

6 || EESTI || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

KAITSETAKTIKA. Eesti Olümpiakomitee president väidab, et arvestas korruptiivsel hääletusel potentsiaalse poolthäälega ka vastasleerist.

Neinar Seli arvutus: kolm ja kolm teeb kokku seitse risto berendson reporter

K

as kohus jääb uskuma, et tuntud ettevõtja, poliitik ja avaliku elu tegelane, eraldades enda juhitud suurettevõtte nimel ajaloo suurimat sponsortoetust, liidab kolm ja kolm ning saab kokku seitse – üleväsimuse tõttu? Selline on igatahes korruptsioonisüüdistusega kohtu all oleva Neinar Seli kaitsetaktika.

«Olin eelmisel õhtul naasnud Ameerikast kahenädalaselt puhkusereisilt ja hommikusel Tallinna Sadama nõukogu koosolekul hääli kokku lugedes ajavahest veidi segaduses.» Nii võiks kokku võtta Seli kaitsetaktika. See selgus eile Harju maakohtus, kui Seli süüpingis esimest korda juhtunust avalikult aru andis.

Põhiküsimus on järgmine: kas see on korruptsioon, et Tallinna Sadama nõukogu otsustas eelmise aasta 31. oktoobril Neinar Seli juhtimise all eraldada sponsortoetuseks riigiettevõtte ajaloo suurima summa 250 000 eurot, millest veidi üle 150 000 oli mõeldud eraldisena Eesti Olümpiakomiteele (EOK), mille president Seli on?

Riigiprokuratuur leiab, et see on nii, ja kohus peab otsustama, kas Seli on selles süüdi või mitte. Vaidlus käib selle üle, kas Seli osales nõukogu seitsme liikme osalusel toimunud rekordilise sponsortoetuse otsustamisel või ei.

Nõukogu koosoleku protokollis on kirjas neli pooltja kolm vastuhäält. Et Seli oli EOK presidendiks valituks saades lubanud sponsortoetusi oluliselt suurendada, nägid toetusele vastu hääletanud nõukogu liikmed selles otsest korruptsiooni.

Neljas juurde Seli väitel on kogu lugu suur arusaamatus ja tegelikult ei peaks ta süüpingis seisma. Esiteks pole mingit raha eraldamist toimunud, see tähendab, raha pole keegi füüsiliselt ju lõpuks saanud. Teiseks polevat ta koosolekul selles küsimuses isegi mitte hääletanud.

«Pakkusin juba enne nõukogu istungit, et võtame selle sponsorluse punkti päevakorrast välja, sest olin saanud infot, et osa nõukogu liikmeid oli enne istungit hääletamise teemal instrueeritud sellele vastu hääletama,» rääkis Seli.

«Instrueerijaks» olnud toonane majandusminister Juhan Parts. Seetõttu võis aimata, et IRLiga otse või kaude seotud nõukogu liikmed on ettepaneku vastu. «Remo Holsmer (sadama nõukogu sponsorkomis-

joni juht ja Reformierakonna liige – R. B.) tegi seepeale ettepaneku, et vaatame siiski, kuidas hääletusel läheb.»

Sponsorluse punkt jäi koosoleku päevakorda ja selle arutlusele tulles oli üks aktiivsemaid sõnavõtjaid suurärimees, Hillar Teder. Tedre toetuseta jäänud ettepanek oli jätta sporditoetused sponsortoetuste nimekirjast välja ja minna edasi muude toetustega.

Et üks nõukogu liige osales hääletusel meili teel ja koosolekul olnud kuuest liikmest kolm paistsid olevat IRLi poolel, vajas Seli uurimisversiooni järgi, et keegi vastastest meelt muudaks.

Seetõttu saatis ta pool tundi pärast koosoleku algust Hillar Tedrele SMSi palvega jääda hääletusel erapooletuks, sest temal (Selil – R. B.) on kavas end hääletamisest üldse taandada.

Sellisel juhul olnuks häälte jaotus järgmine: kolm poolt (Remo Holsmer, Kalev Lillo ja Priit

Kas kohus jääb uskuma, et tuntud avaliku elu tegelane, eraldades enda juhitud suurettevõtte nimel sponsortoetust, liidab kolm ja kolm ning saab kokku seitse?

EOK president Neinar Seli kinnitas eile Harju maakohtus oma advokaatide vahel, et kogu rahaeraldise lugu foto: tairo lutter on arusaamatus ja ta ei peaks üldse kohtupingis olema.

Paiste), kaks vastu (Veiko Tishler ja Andres Lume), üks erapooletu (Hillar Teder) ja üks hääletamast loobunu (Neinar Seli).

Ometi otsustas Teder vastu hääletada. Kui käe tõstmise teel toimunud hääletamine läbi, teatas käe tõstmata jätnud nõukogu esimees Seli, et otsus on vastu võetud häälteenamusega 4:3. Täpsemalt kõlas tulemuse kokku võtnud Seli suust lause: «Ei noh, Priit juurde, neljas, noh.»

Loogiliselt võttes peeti selle lausega silmas meilitsi hääletanud nõukogu liiget Priit Paistet, kelle poolthääl lisandus justkui Holsmeri, Lillo ja Seli häälele.

Ometi on see fakt, millele ärimees ja EOK president kohtus kõigest jõust vastu vaidles.

«Ma ei hääletanud, ma eksisin lugemisega. Arvasin, et Riisalo hääl tuleb veel juurde,» teatas Seli. Irooniliseks teeb nõukogu koosolekult eemale jäänud Tiit Riisalo mängutoomise see, et IRLi peasekretär oleks tõenäo-

liselt järginud erakonnakaaslasest majandusministri Partsi suuniseid sponsorprojektile vastu hääletada.

Ent miks Seli selles küsimuses Riisalo arvamusega arvestas? Sellel olevat puhas materiaalne põhjus. Teenimaks nõukogu liikme 250-eurost kuutasu, peab liige iga kuu sadama asjades seisukoha võtma. Ilmselt oleks Riisalo seda teinud.

Nii kõlab Seli versioon.

«See oli puhas minu eksimus,» korrutas Seli. «See, et ma lugesin valesti, on minu ainus viga. Ma ei tõstnud kätt ega hääletanud selles küsimuses.»

Seli väitel oli ta end juba eelnevalt selles küsimuses hääletamisest taandanud. Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse küsimusele, miks ta sellest koosolekul osalenuid suusõnaliselt ei informeerinud, vastas Seli, et arvas kõiki seda niigi teadvat.

Südame hääl Riigiprokurör uuris sedagi, miks Seli, nähes oma eksimust, seda hääletustulemust tagantjärele ei tühistanud. «Ma nägin selle koosoleku protokolli alles jaanuaris uurija jutul käies,» väitis Seli.

EOK presidendi sõnul on juhtunu talle suureks õppetunniks. Kogu teema olevat aga üles kerkinud hoopis tema ja endise majandusministri Juhan Partsi vaheliste keeruliste suhete tõttu.

«Kui ma sadama nõukogu esimeheks sain, siis ütlesin otse välja, et siin võetakse vastu vaid majanduslikke otsuseid ning ma ei kannata valetamist, varastamist ja silmakirjalikkust,» viitas Seli otsesõnu sadama endisele nõukogu liikmele, Partsi lähikondse Indrek Raudse kunagisele tegevusele sadama nõukogus.

See pole selle kohtuistungi teema, katkestas kohus siin Seli poolelt sõnalt. Eile esines tunnistajana ka suurärimees Hillar Teder, kes mõnevõrra küll pehmendas oma varasemaid väljaütlemisi EOK-le sponsortoetuse määramise eetilisuse kohta, kuid jäi kindlaks seisukohale, et Seli siiski hääletas.

«Siin ta andis oma südame hääle ja Neinaril see südame hääl käis siin ilmselt üle mõistuse hääle,» rääkis Teder.

Istung jätkub mõne nädala pärast kohtuvaidlustega.

Sponsortoetuse saajad Korruptsioonisüüdistuseni viinud Tallinna Sadama nõukogu otsusega pidi EOK eraldama spordiasutustele järgmised summad: • 4000 eurot Eesti Koolispordi Liidule • 5000 eurot Eesti Vehklemisliidule • 5000 eurot Le Glaive spordiklubile Nikolai Novosjolovi (pildil) toetuseks • 5000 eurot Eesti Triatloni Liidule • 12 000 eurot Eesti Jahtklubide Liidule • 7000 eurot Eesti Suusaliidule • 8500 eurot Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonile • 10 000 eurot Eesti Paraolümpiakomiteele ujujate ja kergejõustiklaste toetuseks • 10 000 eurot Eesti Korvpalliliidule noortekoondiste toetuseks • 10 000 eurot Eesti Võrkpalliliidule rahvuskoondiste toetuseks • 20 000 eurot Eesti Kergejõustikuliidule • 4500 eurot MTÜle Tennise toetusgrupp Anett Kontaveidi (pildil) toetuseks • 5000 eurot Eesti Jalgratturite Liidule • 5000 eurot Eesti Orienteerumisliidule • 8000 eurot Eesti Tennise Liidule «Eesti Tennis 100» ürituste korraldamiseks • 10 000 eurot Eesti Maadlusliidule kreeka-rooma maadluskoondisele • 8000 eurot Eesti Ujumisliidule rahvuskoondisele • 18 300 eurot Eesti Kepikõnni Liidule (president Reformierakonna parlamendiliige Rein Randver)

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TERVIS. Kui arst ei määra haigele suguhaiguste kompleksuuringut, võib suur osa haigustekitajatest jääda kahe silma vahele, selgus uuringust.

Osa suguhaigusi jääb diagnoosimata marina lohk reporter

«Kuna põletikulised suguhaigused on ainult kolmandikul juhtudest sümptomaatilised, kolmandikul juhtudest asümptomaatilised ja väga sageli ebatüüpilise kliinilise leiuga, siis uurisime 2013. aasta jaanuaris Quattromedi laboratooriumis kõiki neid analüüse, mida arst saatis erinevate suguteede põletike tekitajate suhtes,» tutvustas uuringu ideed TÜ kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloog-õppejõud Airi Põder.

Täpsemalt vaatlesid uuringu tegijad, milliste haigustekitajate analüüse arstid määravad ning kuidas mõjutab suguhaiguste diagnoosimist ja statistikat kompleksuuring, mille puhul määratakse korraga mitme potentsiaalse haigustekitaja analüüs.

Põder tõi esile, et kompleksuuringusse võib kaasata ka harvaesinevaid patogeene, nagu näiteks pehme šankeri tekitaja, mida Aafrikas esineb sagedamini kui süüfilist.

«Arvestades seda, et lennukiga saab ümber maailma lennata 24 tunniga, siis ma arvan, et peame hoidma silma peal sellel, mis toimub arenguriikides – mitte ainult Ebolal. Olgem ausad, miks Eesti naised ei või olla Aafrikas vahekorras?

Ei ole mingit põhjust arvata, et meil Euroopas seda ei ole,» ütles arst.

Klamüdioosi uuritakse enim Pehme šanker põhjustab haavandeid suguelunditel ning sellega kaasneb ka lümfisõlmede suurenemine. Ent kuna visuaalselt võivad haavandid olla sarnased, on väga raske neid vaadates öelda, millega tegemist on.

Kuna Põdra sõnul on kõik haavandid sarnased, võib selle kergelt teiste haigustega segamini ajada.

Uuringu järgi tellivad arstid kõige rohkem klamüdioosi, Eestis levinuima suguhaiguse tekitaja analüüsi. Kõnealune uuringu puhul jäi ta tänu sellele ainsana diagnoosimata vähem kui ühel protsendil juhtudest. Trihhomonoosi tekitaja jäi samas arsti tellimuse järgi diagnoosimata enamikul, gonokokknakkuse tekitaja veidi vähem kui pooltel ja Mycoplasma genitalium ligi pooltel juhtudel.

«See on väga suur probleem.

Näiteks Mycoplasma genitalium, mis on sama ohtlik kui klamüdioos; ja ka trihhomonoos – kui arstid nende uuringuid ei telli, siis nad ka ei leia seda,» nentis Põder.

Võimalike põhjustena, miks arstid kõiki nimetatud uuringuid ei telli, nimetas ta nii teadmatust kui ka kokkuhoidu. «Eks raha loevad ju kõik ja riiklikus süsteemis on see tea-

tavasti piiratud. Haigekassa leping ei ole sugugi selline, et arst võib kõike määrata. Ja see on müüt, et meil tehakse patsientidele kõik vajalikud uuringud,» märkis tohter, lisades, et ka patsiendid võiksid arstidelt rohkem uuringuid nõuda.

Haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov kinnitas samas, et põhjuseks ei ole kindlasti ebapiisav rahastus. «Põhjendatud kahtluse korral tellib arst kindlasti vajalikud uuringud, sealhulgas on vajadusel võimalik patsient lisauuringutele suunata.»

Põder lisas, et ehkki kõnealused haigused ei ole lausa surmavalt ohtlikud, võivad nad tekitada väga palju tüsistusi ja suurendada HIVi nakatumise tõenäosust. Samuti tähendab suguhaiguste diagnoosimata jätmine, et nad antakse enda teadmata partneritele edasi.

Siiski ei tähenda see, et Põder ja tema kolleegid soovitaks absoluutselt kõigile kompleksuuringut tellida. Küll aga arvavad nad, et kõrge riskiga patsientide puhul tuleks seda teha.

Eesti naistearstide seltsi president ja TÜ naistekliiniku naistearst-õppejõud Made Laanpere arvas aga, et kompleksdiagnostika pole suguhaiguste puhul põhjendatud.

«See on riigi tervishoiusüsteemile väga suur rahaline koormus. Kõiki neid teste saab teha ka ükshaaval – vastavalt vajadusele. Lisaks sisaldab pakutav kompleks ka selliseid haigusi, mida Eestis ei esine ning mida suguhaiguseks ei peeta,» ütles ta.

Suguhaigusi on vähem Kompleksdiagnostika võiks tulla Laanpere sõnul arutlusele siis, kui kõik suguhaigused oleks riigis ühesuguse või vähemalt sarnase ja suure esinemissagedusega. Eestis on aga suguhaiguste esinemissagedus viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud.

«Selle peamised tegurid on kohustuslik seksuaalharidus koolis, kondoomi kasutamise väga kõrge tase noorte hulgas ja kättesaadavad seksuaaltervise teenused. Ja meie kõige suu-

rem probleem on ikkagi HIV, mida kompleksdiagnostika üldse ei hõlma. Samas on kõigist teistest suguhaigustest oluliselt suurema levimusega klamüüdianakkus,» seletas arst.

Näiteks möödunud aastal diagnoositi klamüüdia Eestis 1625 korral, selle aasta üheksa kuuga 1131 korral. Laanpere sõnul esineb seda haigust enim peamiselt selle pärast, et tänapäeval kulgeb see kuni 80 protsendil juhtudest ilma nähtavate sümptomiteta ning seega võidakse seda kergelt edasi anda.

Kõnealusest uuringust rääkides juhtis Laanpere tähelepanu sellele, et diagnoosimata jäänud haigusjuhud olid väga üksikud ega tõenda kompleksuuringu vajalikkust.

Laanpere märkis, et kompleksdiagnostika on asjakohane soolenakkuste ja hingamisteede haiguste korral. «Näiteks kui haige saabub haiglasse raskes seisundis ja kohe on vaja määrata haigustekitajale vastav antibakteriaalne ravi. See on hoopis teine olukord,» selgitas ta välja.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || TALLINN || 9

Trammitee on valmis, varsti saab sõita uwe gnadenteich reporter

E

ile ennelõunal nihutati Vineeri ühissõidukipeatus oma uuest asukohast jälle sinna, kus see Pärnu maantee remondi lõppjärgus oli olnud, peatusse aga püsitati telk, mille varjus kutsutud seltskond rekonstrueeritud trammiteed ja Pärnu maanteed avas. Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei ole nii suuri investeeringuid trammiliikluse arendamiseks Tallinnas ammu tehtud.

«Tänaseks on Tallinna panus 14 miljonit eurot ja 18,9 miljoni euroga on Euroopa ühtekuuluvusfondist taristu rekonstrueerimisprojekti toetanud Keskkonna Investeeringute Keskus,» ütles Savisaar trammitee avamisüritusel.

Linnapea sõnul saadi abi ka Austria suursaadikult, tänu kellele õnnestus töödega palju kiiremini valmis saada. «Suur tänu talle selle eest. See projekt on tõestuseks, et riigi ja linna koostöös on võimalik viia ühistransport uuele tasemele. Loodan, et meie koostöö jätkub ja linlased ning Tallinna külalised

saavad peagi nautida 21. sajandi ühistransporti,» lausus Savisaar.

21. sajandi ühistranspordi esimene pääsuke, esimene Hispaania rongitootja CAF Urbos-tüüpi tramm pidi plaani järgi jõudma Tallinna 21. novembril. See tähtpäev aga lükkus väidetavalt Hispaania tehase süül edasi. Vahepeal räägiti 12.–14. detsembrist, praegu ütlevad asjaosalised esimese uue trammi saabumisajaks lakooniliselt «detsember».

3. ja 4. trammiliini avamise kuupäevad on see-eest aga täpselt teada. Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul avatakse trammiliiklus vanade trammidega 4. trammiliinil kümmekonna päeva pärast. Umbes 15. detsembri paiku peaks taas käima hakkama ka tramm nr 3 Tondi–Kadriorg.

Tänasest on täies mahus autoliiklusele avatud ka Tondi tänava lõik Pärnu maanteest kuni raudteeni, mis oli kevadest saadik suletud.

Selleks ajaks peaks linnas sõitmas näha olema ka esimest uut trammi. «Esimese uue trammikoosseisu saab Tallinn detsembri alguses. Seejärel me monteerime ta kokku, varustame monitoride, validaatorite, infokleebiste ja muu liiniloa

saamiseks vajalikuga. Seejärel tulevad katsesõidud. Vastavalt tarnelepingule peab tramm läbima tuhat kilomeetrit ja veebruaris alustab uus tramm tavapärast liinivedu,» rääkis Tamm.

Tallinna trammiliikluse renessanss sai alguse 2011. aasta 1. juunil, kui Eesti ja Hispaania vahel sõlmiti leping saastekvootide eest trammide ostmiseks.

2013. aasta juulis ehitati Peterburi tee remondi käigus trammitee üle Peterburi tee eesmärgiga viia trammide tagasipööramisring Peterburi tee 2 krundile. See on ka eeldus, et luua kesklinna ja lennujaama vaheline trammiühendus.

Põhiline tee-ehitus läks lahti tänavu aprillis ning eile kuulutati lõppenuks Pärnu maantee ja sealse trammitee rekonstrueerimine lõigul Vabaduse väljakust Tondini. Kahe nädala pärast, 18. novembriks, lõpetatakse ka Pärnu maantee trammidepoo rekonstrueerimise esimene etapp.

Tänasest on täies mahus autoliiklusele avatud Tondi tänava lõik Pärnu maanteest kuni raudteeni, mis oli kevadest saadik suletud.

Praegu käib trammitee ehitus veel Tondi tänava ja Pärnu maantee vahelisel lõigul. Samuti tehakse töid veel VanaLõuna tänava kõrvalt kulgeva trammitee juures, kuid need tööd ei peaks enam autoliiklust häirima.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar avasid eile pidufotod: jaanus lensment likult rekonstrueeritud Pärnu maantee lõigu koos uhiuue trammiteega.

Tondil, kus trammid linna poole tagasi pööravad, pannakse alles rööpaid maha.

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TÖÖJÕUPUUDUS. Tööjõuturule on hakanud tulema 1990. aastatel sündinud esimesed v toob eriti teravalt esile elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemiseg

Kavandatud pensioniea tõusu

ÄRILAUSE Vähendada tuleb põlevkivi ahju ajamist elektritootmiseks ja aidata kaasa põlevkivi nutikale kasutamisele õlitööstuses.

kadri hansalu

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE).

ERR Uudised, 03.11

Kohus ei rahuldanud Väinamere Liinide palvet Väinamere Liinid kaebas kohtusse vaidlustuskomisjoni otsuse, mis jättis muutmata laevafirma mittekvalifitseerimise mandri ja saarte vahelise praamihankel, ning palus kohtult hanke peatamist, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Samas arutab rahandusministeerium, kas alustada järelevalvemenetlust Tallinna Sadama suhtes, kes palkas uute laevade projekteerija ja ehitusfirmad ilma selleks riigihanget korraldamata. Saarte Hääl / BNS

8

protsenti

ehituse valdkonna töötajatest on maksuameti andmetel registreerimata.

Haigekassa on ligi 13 miljoni euroga miinuses Kuna 2014. aasta kolme kvartali jooksul on olnud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tulu võrreldes prognoosituga väiksem, on haigekassa üheksa kuuga 12,7 miljoni euroga miinuses. Selle ajaga rahastas haigekassa tervishoiuteenuseid 491 miljoni euro eest. BNS

Infotar ostab SASilt osaluse Estonian Airis SAS müüb oma 2,66-protsendise osaluse Estonian Airis Infortarile. «Tehingut veel tehtud pole, aga SAS on nõus oma osaluse müüma,» ütles üks AS Infortari omanikke Ain Hanschmidt. Tehingu tingimused on tema sõnul konfidentsiaalsed. Äripäev

Ryanairi poole aasta kasum kasvas

Minister: euro oli Lätile oodatust vähem kasulik

Odavlennufirma Ryanairi kasum kasvas esimesel poolaastal 32 protsenti, 795 miljoni euroni. Seejuures kasvas reisijate arv neli protsenti, 51,3 miljoni kliendini. majandus24.ee

Eurole üleminek selle aasta alguses ei ole toonud Lätile loodetud vilju, kuna väliskeskkond on olnud ebastabiilne, ütles ametist lahkuv Läti rahandusminister Andris Vilks.

BNS

OMX TALLINN

760,96 ▲ +0,14%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

2,83 ▲ +16,16%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,930 -3,12 Baltika 0,515 0,78 Ekspress Grupp 1,080 3,85 Harju Elekter 2,550 -1,92 Järvevana 0,807 0 Merko Ehitus 7,000 0 Nordecon 1,010 -0,98 Olympic Group 1,840 0,55 Premia Foods 0,700 0 Pro Kapital Grupp 2,620 0,77 Silvano Fashion 1,850 1,09 Skano Group 0,949 0 Tallink Grupp 0,643 -0,92 Tln Kaubamaja 5,020 0,40 Tallinna Vesi 13,00 0,78 Trigon Property 0,467 13,63

3.11 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,435 0,69 Hiina jüaan 7,645 -0,15 Jaapani jeen 142,190 1,43 Kanada dollar 1,410 -0,14 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,464 -0,31 Poola zlott 4,219 0,03 Rootsi kroon 9,230 -0,39 Rumeenia leu 4,414 -0,06 Šveitsi frank 1,205 -0,11 Briti naelsterling 0,781 -0,43 Taani kroon 7,444 0 Tšehhi kroon 27,788 0,06 Ungari forint 308,640 0,12 USA dollar 1,249 -0,25 Venemaa rubla 54,114 0,48

bns

majandustoimetuse juhataja

S

tatistikaameti värske analüüsi järgi peab Eestis pensioniiga tõusma veelgi kiiremini, kui praegu planeeritud. Põhjus on tööjõu vähenemine, mis on viimase rahvaloenduse andmete järgi arvatust ulatuslikum.

Statistikaameti juhtivstatistik-metoodiku Yngve Rosenbladi selgitusel tuli rahvaloendusest välja arvatust ulatuslikum noorte ja keskealiste väljaränne, mis peale rahvaarvu kahandamise muutis suuremaks ka vanemaealiste osatähtsuse. Need protsessid on hakanud tööturustatistikas kajastuma alles viimastel aastatel, kui tööturule hakkavad tulema 1990. aastatel sündinud esimesed väikeste aastakäikude noored.

Rosenbladi hinnangul peaks neid protsesse tasandama järkjärguliselt rakenduv pensioniea tõus ja tööealise elanikkonna ulatuslikum tööhõive. Praeguse töölkäijate ja pensioniealiste suhte säilitamiseks peaks 2020. aastal olema pensioniiga 65, 2030. aastal 68 ja 2040. aastal 70 eluaastat. Praeguse pensionireformi järgi tõuseb meeste ja naiste pensioniiga 2026. aastaks 65 eluaastani.

Eesti paistab suure pensionisaajate hulga poolest silma ka Euroopas. 2012. aastal sai mõnd pensioni pisut alla poole (47 protsenti) 50–69-aastastest ning Eesti on selle näitajaga Euroopa Liidus Slovakkia ja Sloveenia järel kolmandal kohal.

Enamasti minnakse pensionile 59. ja 63. eluaasta vahel. Järsult väheb töötajate hulk 60.–65. eluaasta vahel.

Pensioniiga peaks tõstma planeeritust märksa järsemalt Et säilitada senist töötajate ja pensionäride suhtarvu, peaks 2040. aastaks olema pensioniiga 70 eluaastat.

1980 (Prognoositav) rahvaarv vanuserühma järgi, 422,9 1990-2040

1990

2000 352,3

459,9

TUHANDETES 638,7

0-19

2013

2020*

2030*

2040*

270,8

278,1

260,6

225,3

547,6

498,0

263,7

255,7

248,4

80+

153,3

*prognoos

31,3

67

247,8

50-64 225,7

391,7

592,3 650,1

20-49 65-79

440,9

188,3

175,4

279,1

171,5

142,0

36,7

77,3

62,7

245,4 210,0 213,5 90,3

2025 119,8

39,6

Pensionireformiga plaanitud pensioniiga ja töötajate/pensionäride senist suhtarvu säilitav pensioniiga, 2013-2040 hõivatute ja reformiga pensioniealiste kavandatud suhte säilitav pensioniiga pensioniiga MEESTEL

65 2020

reformiga kavandatud pensioniiga NAISTEL

64,95 65

63

63,75

2013

63,8

63 63 62,95 62 2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

Venemaa keskpank tegi valearvestuse tõnis oja tonis.oja@postimees.ee

Venemaa keskpank tegi reedel valearvestuse, kui lootis, et baasintressi tõstmine 1,5 protsendi võrra, 9,5 protsendini peatab rubla kursi languse või aitab sellel koguni tõusta. Idanaabri valuuta ralli kestis pärast üllatava otsuse vastuvõtmist täpselt kaks minutit – pärast seda kukkus rubla dollari suhtes 3,6 protsenti, mis oli valuuta suurim langus viimase kolme kuu jooksul. Alates Venemaa invasioonist Krimmi on rubla nõrgenenud 17, aasta algusest 23 protsenti.

Intressimäära tõstmine oli tervelt protsendipunkti võrra rohkem, kui analüütikud ootasid. Tõsi, kaks päeva varem tegi rubla küll suurima ralli alates 2003. aastast, sest ringi liikusid kuuldused, et tullakse välja kavaga, mis lubab Venemaa

keskpangal olla praegusest vähem ettearvatav ja agressiivsem, kuid tegelikkuses ei suutnud keskpank rubla müügilainet peatada. «Üksnes intressimäära tõstmine ei muuda mitte midagi,» ütles Bloombergile Hollandi suurpanga ING Group Venemaa peaanalüütik Dmitri Polevoi. «Keskpank ei saa probleemi juurtest aru või kardab tegutseda. Või mõlemat,» lisas ta.

Suurte investeerimispankade, nagu Goldman Sachsi ja Saksamaa ühe suurema panga Commerzbanki analüütikud on öelnud, et praegused keskpanga interventsiooni ehk valuutaturgudele sekkumise reeglid tuleks kõrvale heita, selleks et peletada turult minema spekulandid, andes keskpangale võimaluse müüa dollareid ilma hoiatamata.

Praeguste reeglite järgi peab keskpank automaatselt sekku-

ma, kui rubla kurss läbib teatud valuutakursi koridori. Siis võib ta kulutada rubla kaitsmiseks 350 miljonit dollarit ning muuta valuutakursi muutumiskoridori viie kopika võrra. Protsess kordub iga kord, kui rubla kurss langeb taas viie kopika võrra.

Keskpank ei saa probleemi juurtest aru või kardab tegutseda. Või mõlemat.

ING Groupi Venemaa peaanalüütik Dmitri Polevoi

Goldman Sachi analüütikud Clemens Grafe ja Andrew Matheny kirjutasid oma klientidele, et mida kauem keskpanga juht Elvira Nabiullina interventsioonipoliitikat kristallselgena hoiab, seda rohkem teenivad spekulandid, kes panustavad rubla edasisele nõrgenemisele.

Sel aastal on Venemaa kesk-

pank kulutanud rubla kaitsmiseks 71 miljardit dollarit. Venemaa välisvaluutareservid on sel aastal kahanenud 14 protsenti, 439 miljardi dollarini.

Samas, kui võrrelda seda finantskriisi-aegse reservide kahanemisega, pole reservide vähenemine väga suur. Alates 2008. aasta augustist kuni 2009. aasta märtsini, mil nafta hind kukkus umbes 120 dollarilt 40 dollarile barreli kohta, kahanesid Venemaa valuutareservid 222 miljardi dollari võrra.

Ainuüksi 2008. aasta detsembris kulutati rubla kaitseks 74 miljardit dollarit võrrelduna 28 miljardiga selle aasta oktoobris.

«Reservide kahanemine pole eriti dramaatiline, eriti kui võrrelda 2009. aastaga,» kommenteeris Bank of America Venemaa peaanalüütik Vladimir Osakovski.

Rubla käekäik sõltub siiski rohkem geopoliitilisest olu-

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 11

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

äikeste aastakäikude noored, mis ga seotud mured.

us ei säilita tasakaalu 70

Et säi liks pra egu ne pen sio när ide ja (all a pen sio nie a) hõi vat ute suh e, pea ks pen sio niig a ole ma :

2040

MEHED 33,3

68

46,0

2030 Töötamise lõpetamise peamine põhjus 50-69-aastastel pensionäridel, 2012

27,5

NAISED

PROTSENTIDES

27,0

enda haigus, vigastus või puue töö kaotamine seadusjärgse pensioniea saabumine muud tööga seonduvad põhjused kohustusliku pensioniea saabumine (töötamisel oli vanusepiirang) vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest muud perekondlikud põhjused soodne rahaline seis, mis võimaldas töötamise lõpetada muud põhjused

11,5

4,6 1,4

13,6

0,5 4,4 8,3

2,7 1,8 1,9

4,7 5,7

4,0

1,1

Allikas: statistikaamet

Pensionisaajate ja tööga hõivatute osatähtsus 50-69-aastaste seas vanuse järgi, 2012 100

pensionisaajaid tööga hõivatuid

50-69-aastaste majanduslikult mitteaktiivsete inimeste vanus töötamise lõpetamisel, 2012 VANUS 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69

MEHED

80

60

40

0

50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69

20

VANUS

korrast ja nafta hinnast. «Ralliks on vaja nafta hinna kerkimist või geopoliitilise olukorra märgatavat paranemist,» ütles majanduslehele The Wall Street Journal Prantsusmaa suurpanga Crédit Agricole arenevate turgude peastrateeg Sébastien Barbé.

Baasintressi tõstmine pitsitab niigi krediidinäljas vaevlevat Venemaa majandust. «Kui majandus kasvab vaevaliselt, siis 9,5-protsendiline intress

näib väga imelik,» kommenteeris Barbé, kelle sõnul peab keskpank balansseerima valuuta stabiliseerimise ja majanduslanguse ärahoidmise vahel.

Keskpank hoiatas, et Venemaa majanduslik olukord on viimase kuue nädalaga märgatavalt halvenenud. Inflatsioon, mida on kütnud rubla nõrgenemine ning toidukaupade impor-

11 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 PROTSENT

dikeeld lääneriikidest, on kerkinud kaheksa protsendini aastas. Keskpank, mille eesmärk on hoida inflatsiooni alla 6,5 protsendi, hoiatas, et ei näe hindade tõusu aeglustumist enne kevadet.

Venemaa keskpanga prognooside kohaselt oli riigi kolmanda kvartali majanduskasv 0,2 protsenti ning aasta lõpuni jääb kasv nullilähedaseks.

Surve rublale püsib edaspidigi, sest lääneriikide sanktsioonide tõttu on Venemaa et-

NAISED

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 PROTSENT

t e v õ tted ära lõigatud suuremast osast finantseeringutest, aga samal ajal peavad nad ise maksma lähikuudel võlausaldajatele tagasi kümneid miljardeid dollareid.

12 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

Porošenko sõnul vaatab Kiiev rahuleppe üle Ida-Ukrainas separatistide alal toimunud nn valimiste tõttu kavatseb Ukraina üle vaadata oma Minskis sõlmitud rahukavaga võetud kohustused, teatas eile Ukraina president Petro Porošenko. «Need pseudovalimised rikuvad rängalt 5. septembril sõlmitud Minski protokolli,» sõnas Porošenko eilses pöördumises ja lubas Kiievi kohustused kaalumisele võtta. Isehakanud Donetski rahvavabariik teatas aga eile, et üleeilsetel valimistel saavutas ülekaaluka võidu seni end separatistide liidrina esitlenud Aleksandr Zahhartšenko.

Prantsuse president François Hollande ärgitas eile Vene presidenti Vladimir Putinit mitte tunnustama separatistide valimiste tulemusi, mille Kiiev oli eelnevalt ebaseaduslikuks kuulutanud. AFP/PM

17

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Noppeid raamatust «Pärand: Kohli protokollid» Algselt variautorina Kohli memuaare kirjutama pidanud ajakirjanik Heribert Schwan avaldas pärast ootamatut vallandamist Kohlist raamatu, mis põhineb 2001. ja 2002. aastal tehtud intervjuudel. Teose kaasautor on Tilman Jens. Praegu käivad raamatu autorid Kohliga kohut.

• Kuigi praegune Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oli kunagi Kohli protežee, pole see säästnud teda karmidest sõnadest. Ida-

Saksamaal üles kasvanud Merkel ei osanud isegi korralikult kahvli ja noaga süüa, sõnas Kohl 2000. a alguses tehtud intervjuus Schwanile. «Ta töllerdas riiklikel õhtusöökidel nii palju ringi, et pidin teda tihti korrale kutsuma,» sõnas Kohl. Samuti oli Merkelil Kohli hinnangul puudu isiksusest, ka ei jagavat naine Euroopa poliitikat.

• Kohl on Nõukogude Liidu viimast riigipead Mihhail Gorbatšovi küll tihti oma

kadri veermäe

Leedus algasid eile NATO õppused «Iron Sword 2014» («Raudmõõk 2014»), millest võtab osa 2500 sõjaväelast üheksast alliansi riigist. Õppuste avatseremoonia toimub kahel polügoonil.

14. novembrini kestvatel, kaitsele keskenduvatel rahvusvahelistel õppustel osaleb leedulaste kõrval sõdureid veel kaheksast NATO riigist: Eestist, USAst, Suurbritanniast, Luksemburgist, Tšehhist, Ungarist, Saksamaalt ja Kanadast. Varem olid need õppused igas riigis eraldi, kuid seoses Venemaa tegevusega Ukrainas neid laiendati ja muudeti NATO õppusteks. BNS

Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru võitis Ponta Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru võitis sotsiaaldemokraatliku partei (PSD) kandidaat peaminister Victor Ponta, kes sai üleeilsel hääletusel 40,3 protsenti häältest.

Teisele kohale jäi 30,4 protsendiga saksakeelset vähemust esindav Klaus Iohannis.

Kaks tormilist aastat peaministrina president Traian Băsescuga vastasseisus olnud 42-aastasel vasaktsentristist poliitikul Pontal on kindel edumaa ülejäänud 13 kandidaadi ees, kuid otsevõiduks ei ole tal piisavat toetust. Presidendivalimiste teine voor peetakse 16. novembril. ADP/BNS

«Gorbatšov sai aru, et kõik oli kadunud ja režiim ei suuda ellu jääda. Ja kui ta tahtis kommunismi säilitada, pidi ta seda reformima. Nii tuli ta välja perestroika-ideega. Ta likvideeris osalt oma tahte vastaselt kommunismi, kuid ta pidi seda tegema.

Ilma vägivallata. Ilma veresaunata. Sellest palju rohkem tema pärandis polegi,» rääkis Kohl Schwanile.

• Briti peaministrile Margaret Thatcherile tuli Kohli mälestuste järgi G7 kohtumistel tukk peale. «Ta tavatses peaaegu toolilt maha kukkuda ja siis oma käekotist kinni haarata,» jutustas Kohl. Ka ei jätkunud Kohlil häid sõnu printsess Diana kohta. «Tema abielu oli täiesti idiootlik

asi. Kui ta oleks kohe kuningannaks saanud, oleks ta voodis oma osa teinud ja kolm printsi tootnud – ja nii oleks ta oma kohuse rahva ees täitnud. Selle asemel pidi see naine mööda ilma reisima ja igal pool linnapeadega kohtuma ning aega raiskama,» sõnas Koht. Prints Charles’i pidas ta aga sümpaatseks inimeseks. faz/time/sz/pm

Kohl avaldab kibeda teose

ebaseaduslikult riiki tulnud grusiini tabati eile Leedus.

Leedus algasid NATO õppused

sõbraks nimetanud, kuid raamatu põhjal avaneb teistsugune pilt. Kui Gorbatšov üldse oli kangelane, siis Kohli sõnul juhuslikku laadi kangelane.

toimetaja

S

aksamaa endise liidukantsleri Helmut Kohli hinnangul käitus juhtivaid tööstusriike koondav G7 Ukraina kriisi puhul Venemaad isoleerides valesti.

«Lääs oleks pidanud arukamalt käituma,» kirjutab Kohl oma homme Saksamaal ilmuvas raamatus «Aus Sorge um Europa» («Murest Euroopa pärast»). Eelkõige viitab Kohl sellega G7 riikide otsusele selle aasta juulis ilma Venemaata kokku saada. Endise kantsleri hinnangul oli see käik masendav ja kaugeleulatuva mõjuga.

«Lääs peab samavõrd ettevaatlik olema kui Venemaa ja Ukraina, et mitte kõike kord juba saavutatut maha mängida,» kirjutab Kohl. 1998. aastal tõi just toonase kantsleri Kohli tahe Venemaa G7-le lisaks.

Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine avaldas teravalt kriitilisest raamatust lõike üleeile oma nädalalõpuversioonis

ning selle põhjal jagub Kohlil kriitikat ka kodumaale.

84-aastane Kohl kirjutab oma teoses, et kohe pärast teda 1998. aastal võimule tulnud ja seal 2005. aastani püsinud Gerhard Schröderi vasaktsentristlik valitsus tegi kaks saatuslikku valekäiku, lubades võlgadest puretud Kreeka eurotsooni ja painutades stabiilsus- ja kasvupakti tõttu fiskaalreegleid.

«Need kaks otsust olid kaks kõige hullemat viga, mida me oleme lähiminevikus Euroopa Liidus ja eurotsoonis näinud,» kommenteerib Kohl. «Mis siis juhtus, on tõesti Saksa poliitika häbiplekk ja samaaegselt ka Saksa-Prantsuse koostöö reetmine,» lisab ta.

2003. aastal olid Saksamaa ja Prantsusmaa mõlemad üle kulutanud ja nende eelarve puudujääk ületas kolme protsendi SKT piirmäära, seega limiidi, millega nad olid õiguslikult seotud. Toona leppisid eurotsooni rahandusministrid – keda siis oli 15 – kokku, et Saksamaa ja Prantsusmaa pääsevad lõa otsast. Sellega olid ka stabiilsus- ja kasvupaketist järel vaid riismed.

Küll lükkab Kohl oma uues teoses ümber igasuguse kriiti-

Helmut Kohl uuris eile Frankfurdis homme ilfoto: ap/scanpix muvat raamatut.

Helmut Kohl • Sündis 3. aprillil 1930 Ludwigshafenis • Doktorikraad Heidelbergi ülikoolist ajaloo ja politoloogia erialal • Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht aastail 1973–1998 • Saksamaa kantsler aastail 1982–1998, oli ametis ida ja lääne ühinemise ajal • 2001. aastal sattus CDU rahastamisskandaali tõttu kriminaaluurimise alla allikas: wikipedia

ka oma rolli kohta euro kasutuselevõtus ja nimetab seda Euroopat koos hoidvaks tugevaks klambriks.

Raamatust leiab lõike selle kohta, miks Saksa valitsus Iraagi sõja eel USA-le «ei» ütles. «Koalitsioon kasutas toona sakslaste sõjahirmu oma huvides poliitiliselt ära,» vahendas eilne Spiegel Kohli sõnu raamatus.

Kohl mõistab raamatus hukka ka asjaolu, et sõttaminekust keeldumist kasutasid 2002. aastal sotsist Schröder ja tema välisminister valimiskampaanias. «See oli tõeline ajaloo pöördepunkt. Tegemist on 1945. aastast alates kõige tõsisema usalduse kuritarvitamise juhtumiga, mille Saksa valitsus tegi vaba lääne maailma osana ja selle väärtuste jagajana,» kommenteerib oma värskes raamatus toimunut Kohl.

Sotsiaaldemokraadide (SPD) valimiskampaania avaüritusel 2002. aasta suvel Hannoveris teatas Schröder, et Saksamaa on valmis olema solidaarne, kuid seiklustest riik tema taktikepi all osa ei võta. Ka ütles ta, et ei järgi eelnevalt võimul olnud konservatiivide suhtumist «jääme välja, kuid maksame kinni».

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || VÄLISMAA || 13

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

IMMIGRATSIOONIMURE. Prantsuse sadamalinnas tunglevate immigrantide unistuste sihtpunkt on Suurbritannia.

Calais kardab kasvavat hulka illegaale Sisserändajad Prantsuse sadamas

evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

• Calais’sse kogunevad Euroopasse tulnud sisserändajad lootuses pääseda sealt üle mere praamiga Suurbritanniasse.

J

uba aastaid Suurbritanniasse lipsata lootvate sisserändajatega kimpus Prantsuse sadamalinnas Calais’s luusib ringi rohkem illegaale kui kunagi varem – umbes 2000– 2500 – ning see mõjub hävitavalt nii kohalike turvatundele kui ka Londoni ja Pariisi läbisaamisele.

Eile käis merepiirilinna olukorraga tutvumas Prantsusmaa siseminister Bernard Cazeneuve. Oma seisukoha sadama ümbruses toimuva suhtes on juba korduvalt välja öelnud Calais’ meer Natacha Bouchart.

Tema hinnangul on süüdi britid, kes pakuvad sisserändajaile nii palju hüvesid, et nood tulevad Inglismaale pääsemiseks Prantsuse sadamasse tunglema.

«Inimestele tuleb teadvustada, et pole mõtet Suurbritanniasse saamise nimel Calais’sse minna, sest Suurbritannia ei võta enam sisserändajaid vastu,» soovitas Bouchart.

Briti uudistekanali BBC väitel avaneb aga hoopis Prantsusmaal sisserännanutel kiiremini võimalus saada riiklikke toetusi. Inglismaale meelitab neid muu: näiteks nad oskavad pigem inglise keelt ja loodavad seetõttu seal tööd saada, samuti on brittide juures kindlamini ees mitme rahvuse sisserändajate kogukonnad. Üleeile pärast külaskäiku Calais’sse teatas Briti parlamendisaadik David Hanson, et Prantsuse võimud ei anna olukorra lahendamise puhul endast parimat. BBC teatel kirjeldas ta ringteedel nähtud telke

• Probleem pole Calais’s uus.

2002. aastal suleti seal kurikuulus Sangatte’i immigratsioonikeskus, mis polnud probleem mitte ainult seetõttu, et asukad kasutasid seda baasina enne ebaseaduslikult Suurbritanniasse minemist, vaid ka seal käinud rahutuste tõttu.

• Uuesti lammutati asemele tekkinud «Džungel» laiali

«Vabadus, võrdsus, vendlus,» kuulutavad Prantsuse Vabariigi aluspõhimõtteid valimisplakatid, millest Cafoto: afp/scanpix lais’ immigrant möödub.

ja bussipeatusesse sisse seatud magamisasemeid.

Hansoni sõnul on puudulik nii Prantsuse võimude töö immigrantide minema ajamisel kui ka Euroopa tegutsemine oma piiride kinnihoidmisel.

«Meil on vaja rahvusvahelist Euroopa vastust tagamaks, et need inimesed ei jõuaks isegi Prantsusmaale,» leidis Hanson.

Aastate jooksul korduvalt immigrandirahutustega kimpus olnud Calais’s puhkes suurem kaos viimati kaks nädalat tagasi. Politsei pidi käiku laskma pisargaasi ja kutsuma lisa-

jõude, kui umbes 300–400 illegaali üritas ronida Doveri praamile suunduvatele veokitele. Ühe AFP anonüümse politseiallika hinnangul sai pealetung tõenäoliselt alguse liiga pikaks veninud praamijärjekorrast. Mõnedel illegaalidel õnnestus ilmselt selle käigus veokitesse lipsata, mispeale teised massiliselt nende eeskuju järgisid.

Rahutust pole aga ilmutanud mitte ainult sisserännanud.

Möödunud kuul korraldas protestimarsi kohalik rahvas. Ürituse korraldajate seas oli

muuseas ka politseinike ametiühing. Selle esindaja Thierry Depuyt rõhutas, et koosviibimine oli rahumeelne ja rassistliku alatoonita. «Politsei ei suuda enam tagada Calais’ elanike turvalisust, sestap palume siseministeeriumil saata juurde politseinikke,» rääkis ta France 24-le.

«Meid pole piisavalt, et sekkuda,» kurtis ka Gilles Debove politseinike ametiühingu kohalikust harust. Tema sõnul on linnas viimasel ajal toimunud rohkelt mobiilivargusi, vägistamiskatseid, poevargusi ja hilju-

ti rünnati üht poodnikku otse keset tänavat.

Kohalik baariomanik Laurent Roussel rääkis AFP-le, et olukord on väga tõsine. «Alguses olin ma sõbralik ja ajasin nendega juttu,» meenutas Roussel, kes lubas siis immigrantidel isegi oma baaris telefone laadimas käia. «Kuid nüüd on neid liiga palju, nad on kõigis linnaosades ja joovad tänaval rohkem alkoholi kui varem.»

Kui politseinikud rõhutasid oma protesti rahumeelsust ja konstruktiivsust, siis samast probleemist on tekkinud ka kurjemaid kodanikualgatusi.

End immigratsiooni ja sisserändajameelsete organisatsioonide vastasena kirjeldava paremäärmusliku organisatsiooni «Sauvons Calais» (e.k Päästkem Calais’ – toim) Facebooki konto on kogunud üle 10 000 toetaja.

Probleeme on aga isegi sisserändajaid aitavatel ühendustel. Möödunud kuul pidi Salami-nimeline organisatsioon sisserändajatele supiköögis pakutud toidu ära viskama. Nimelt otsustas üks nende seas domineeriv seltskond, et roog pole

aastal 2009. Prantsuse võimude hinnangul pole Calais’ sadama ümbruses laagrit pidanud kunagi nii palju rahvast kui praegu.

• ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti andmeil pärineb suur osa Calais’s peatuvatest sisserändajatest riikidest, nagu Eritrea, Somaalia ja Sudaan.

• Sadama turvamise eest vastutab Calais’ kommertskoda.

Selle ümber on viie meetri kõrgune turvatara ja alal patrullitakse koertega.

piisavalt vürtsine, lükkas selle tagasi ega lubanud seda süüa ka teistel.

Salami esindaja Jean-Claude Lenoir tunnistas uudisteagentuurile AFP, et tema meelest on abistatavaid liialt hellitatud. Ta meenutas, et Prantsusmaal elab ka inimesi, kes ei saa üldse mingit õhtusööki, ning kuigi organisatsioonil on hea meel migrante aidata, on sellel siiski omad piirid. Lenoiri sõnul möödus intsident siiski rahulikult ja mõned inimesed tulid hiljem vaikselt ka vabandust paluma.

Pärast NATO Walesi tippkohtumist pakkus London, et võiks seal kasutatud 20 kilomeetri jagu terasest turvatarasid anda Calais’le pagulaste peatamiseks. Sealne meer aga lükkas brittide pakkumise tagasi, nimetades seda lihtsalt naeruväärseks.

Samas eraldas Suurbritannia valitsus septembris ka 15 miljonit eurot selleks, et aidata Calais’l sisserändajatega toime tulla. Londoni rahaeraldisele eelnes siiski Boucharti ähvardus, et muidu pannakse sadam lihtsalt kinni.

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kas kõrghariduse ja teaduse ümber puhkenud avaliku paanika teemad käsitlevad ainult Eesti muresid, või on probleemide juur hoopis üleilmsetes muutustes, millega on vaja kohaneda, et ellu jääda, arutleb Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.

Vajame plaani, mitte paanikat

E

esti ülikoolide ja teaduse tervisega seoses on sel aastal kostnud mitmesuguseid paanikamaigulisi ütlemisi. Küll tehtavat neist riigiülikoole: kaht suurimat juba juhivadki ülikooliväliste inimeste enamusega väikesearvulised nõukogud.

Suuremale ühistööle ja paindlikumale juhtimisstruktuurile suunatud reformidest kardetakse lõppu oma mugavale äraolemisele ning hõigatakse avalikkust barrikaadidele. Suvine üliõpilaste vastuvõtt oli kordus aasta varasemast ehmatusest, sest järjekordselt tuldi vähemal arvul. Siis võitlesid ülikoolid selle eest, et riik peaks kinni enda kinnitatud teadus-, arendus- ja innovatsiooni strateegia rahastamise plaanist. Hiljuti sai teadlaskond teaduste akadeemia uuelt presidendilt teada, et tuhandeid neist ootab ees koondamine.

Tundub, nagu oleks kuri lahti pääsenud! On need tõesti ainult Eesti mured, mis mööduksid, kui kannatada ning raha juurde küsida, või on saabunud uus olukord, millega ellujäämiseks on vaja kohaneda? Ja kas kohanemine liiga väike eesmärk pole? Ülikoolidest ja Eesti teadusest rääkimine on suuresti üks ja sama, sest seal toimub suurim osa riigi teadus- ja arendustegevusest. Tulevikuvaate puudumisest hullem on vaid see, kui me ei tajugi ülikoolide tegevuskeskkonna või neile suunatud ootuste kiireid muutusi. Riiklikult heaks kiidetud teadust ja haridust käsitlevad strateegiad rõhutavad mõlema keskset rolli jõuka ning uuendusmeelse ühiskonnani jõudmisel. Ka Eesti tööandjad ütlesid hiljuti oma manifestis: jõuline panus haridusele on Eesti olulisim väljakutse.

Demograafia, IT ja globaliseerumine ei halasta enesega rahulolevatele ülikoolidele. Septembri lõpus avaldas Google pingerea ülikoolidest, kelle veebilehti on õpihuvilised üle ilma enim külastanud. Eesotsas on maailma tippülikoolid (Massachusetts, Stanford, Oxford), kuid neistki eespool on mitte nii tuntud, aga jõuliselt e-õppele panustajad. E-õppe kursusi pakkuvad portaalid (Coursera, edX, FutureLearn) on saanud populaarsemaks otsingusihiks kui parimate traditsiooniliste ülikoolide veebilehed. Selline õppevara otsing näitab, et väga hea kvaliteet on ikka hinnas, kuid lisaks on õppijale olulised ka lihtne ja piiranguteta juurdepääs tarkustele ning võimalus muuta oma haridus kohustuslikuga võrreldes mitmekülgsemaks. Kõik muu, ka hind, jääb kvaliteedi ja kättesaadavuse kõrval tähelepanu tagumisse ossa. See on üks näide globaalsetest muutustest kõrghariduses. Õppijate hulga vähenemine, tasuta e-õppe võimaluste kiire kasv ning piiramatud õppimisvõimalu-

sed välismaal on pannud arenenud riikide traditsioonilised ülikoolid küsimuse ette, kas end muuta või sulguda. Suvel lubas The Economist, et kohe jõuab kõrgharidusse demograafia, globaliseerumise ja e-õppe põhjustatud maavärin ning kuni pooled traditsioonilised kõrgkoolid sulgevad lähema viieteistkümne aastaga uksed.

Eesti võimalused maailmaliigas?

Aasta algul riiklikult heaks kiidetud Eesti teaduse- ja arendustegevuse strateegia põhisõnum on, et teaduse arendamine on Eesti edu võti. Järelikult peab see võti olema ülikoolides. Ülikoolide akadeemilist taset ja mõju hindav ajakiri Times Higher Education (THE) tutvustas tingimusi, millele ülikoolid peaksid vastama, et olla maailma parimate hulgas. THE ülikoolide edetabeli toimetaja Phil Baty nimetas neist kolm tähtsaimat: «Esiteks: raha. Ülikooli finantssuutlikkus peab lubama tööle võtta kõrgepalgalisi maailma tippe. Teiseks: parim õpikeskkond üliõpilastele.

Kolmandaks: ülikool olgu nii koduses elukorralduses ja suhtumises kui ka oma tegevuse mõju poolest läbivalt rahvusvaheline.»

THE avaldas ka mõned arvud, mis iseloomustavad maailma 200 parimat ülikooli: tulu akadeemilise töötaja kohta aastas 751 139 dollarit (TÜ-l on see 191 659 dollarit), teaduse rahastus akadeemilise töötaja kohta 229 109 dollarit (TÜ-l 40 942 dollarit), välistöötajate osakaal 19 protsenti (TÜ-l 10 protsenti), üliõpilaste-õppejõudude suhe 11,7 : 1 (TÜ-l 15,2 : 1). Võrdlusandmed Tartu Ülikooli kohta näitavad, et me oleme tudengite ja töötajate suhtarvudes alla kahe korra, kuid finantseerimiselt neli-viis korda maas maailma tippliigast, sealhulgas Soome ülikoolidest.

Arusaadavalt THE tabeleis sel sügisel Eesti ülikoole ei leia.

Kui teaduse ja kõrghariduse arendamine on Eesti edu võti, nagu väidab strateegia, siis meie võti on enam kui neli korda väiksema ukse avamiseks kui riikidel, kelle jõukuse tasemele soovime jõuda.

Arenguriikidest jõukate hulka jõudnuid iseloomustavad Eestiga võrreldes mitmekordses mahus investeeringud teadusesse ja innovatsiooni ning välismaiste tippude palkamine. Mitu väikeriiki – Austria, Belgia, Soome, Island, Iirimaa – pidas vajalikuks hariduse investeeringuid suurendada just majanduskriisi aastatel. Tänaseks on nii neis kui ka teistes arenenud riikides jõutud enamasti olukorda, kus kõrgharidusse raha palju juurde ei suudeta panna ja tegevuskulud on väga hoolika kontrolli all. Õppijaile tasulised ülikoolid on osa kulude kasvust kandnud üle õppemaksudesse. Tasuta kõrgharidusega riikides pole sedagi võimalust ning nii ühes kui ka teises pöörduvad pilgud efektiivsema korralduse ja eesmärgipärasema hariduse sisu poole. On mõis-

tetud, et senisel moel jätkamine ei võimalda ülikoolidel teha uudseid asju. Saksamaal sõltub ülikoolide riikliku rahastamise tase nende teaduslikust võimekusest. 12 Saksa eliitülikooli eesmärk on suurendada ingliskeelset õpet ja välismaalastest tippõppejõudude hulka, et sellega parandada riigi üldist konkurentsivõimet. Sakslaste reformile kui väljakutsele on osutanud britid, kes oma ülikoolide väheneva rahastamise valguses tunnetavad ohtu nii oma rahvusvahelisele positsioonile kui ka võimalikule ajude äravoolule.

Taani, Šoti ja Iiri ülikoolides on reformitud juhtimist ja vastutust, loodud koostööd stimuleeriv lihtne struktuur ja eelarve ning laiendatud teaduse ja õpetamise interdistsiplinaarsust. Saavutatud on positsiooni paranemine nii akadeemilise väljundi kui ka tudengi ja töötaja kohta tuleva raha poolest.

Ootused ja võimalused Eestis Seni kuni Eesti jõupingutused võimaldavad suurendada kõrghariduse ja teaduse rahastust mõne protsendi võrra, mitte mitu korda, ei piisa sellest ei ülikoolide rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ega teadmismahuka majanduse laiendamiseks. On selge, et Eesti riigil pole lähemas tulevikus ressursse, millelt mitmekordset tõusu lubada. Ses olukorras võib tegevusetus meid jätta nn halli tsooni riikide hulka, kus inim- ja finantskapitali vähesus, aga ka üliõpilaste kui tulevaste tippspetsialistide arvu vähenemine takistavad väljavaateid jõuda rikaste riikide hulka.

Kui riik ootab teaduse panust praktiliste probleemide lahendamisele, peab ta hoidma korras alusteaduse, kuid vaatama üle ülikoolidega sõlmitavad lepingud, mis viiksid selgele tööjaotusele ja prioriteetide valimisele. Ülikoolid ei suuda tegelda kõigi maailma teadustega. Sama kehtib õppekavade kohta, sest enamik lõpetajaid vajab oskusi, mis tagavad töö, arengu ja rahulolu väljaspool akadeemiat.

Euroliidu andmed viitavad, et inimesed vahetavad tegevusala või ametit keskmiselt kaheksa korda tööea jooksul. Praegused magistritena lõpetajad tulid ülikooli siis, kui polnud veel nutitelefoni, rääkimata raha liigutamisest TransferWise’iga või WiFist Tartu-Tallinna rongis. Mõistmist vajab, et ülikooliaastad on vaid lühike ja intensiivne ettevalmistus 40–50-aastaseks tööeluks, mille kestel muutuvad vajalikud teadmised põhjalikult ning sage täiendusõpe on uus normaalsus.

Teaduslik konkurentsivõime ja eluliste probleemide lahendamise oskus on see, mis tagab töö ka tõeliselt headele doktorantidele, sõltumata sellest, et pretendente teadurikohtadele, arendaja ja tippametniku positsioonidele on palju. Doktorante pole kindlasti liiast vaatamata sellele, et märkimisväärne osa neist ei leia võimalust või soovi jätkata teaduses.

Millised on ülikooli arengud ja paanid? Kõik ülikoolid teevad olulisi valikuid: kuidas saavutada efektiivsem töökorraldus ning tagada eesmärgipärane hariduse sisu. Tallinna Tehnikaülikool sai hiljuti oma seaduse ja uuenenud juhtimiskorralduse, Tallinna Ülikoolis organiseeritakse tegevus võtmevaldkondade ümber.

Arenguriikidest jõukate hulka jõudnuid iseloomustavad Eestiga võrreldes mitmekordses mahus investeeringud teadusesse ning välismaiste tippude palkamine.

Tulevikuvaate puudumisest hullem on vaid see, kui me ei tajugi ülikoolide tegevuskeskkonna või neile suunatud ootuste kiireid muutusi.

Tartu Ülikool uuendab suvel vastu võetud põhikirjaga juhtimist ja struktuuri, mis jätkab 2007. aastal alanud ning 2012. aastal väikese nõukogu (11 liiget) ning senati ellukutsumisega jätkunud reforme. Uus põhikiri suunab ülikooli suuremale erialadevahelisele lõimumisele ja suurendab otsustuskogude vastutust valikute langetamisel. Eesmärk on vältida olukordi, kus struktuur on killustunud, olulisi otsuseid (õppe sisu, eelarve, ametikohad) tehakse piiratud ringis ning neis puudub laiem valdkondlik ja ülikooliülene vaade.

Praeguseks on kokku lepitud olulisimas: põhitegevus ehk õppeja teadustöö koondub nelja akadeemilisse üksusse, mis olemuselt sarnanevad teaduskonnaga. Teise juhtimistasandi moodustavad instituudid ja kolledžid, mida saab tõenäoliselt olema 25 ümber. Neist saavad ülikooli põhilised akadeemilised üksused oma põhikirja, arengukava ja eelarvega. Instituudid ja kolledžid moodustab ning nende kuuluvuse valdkonda määrab ülikooli senat 2015. aasta kevadeks. Järgmiseks sügiseks on uus struktuur, selle juhtorganid ja juhid töövalmis ning võime öelda, et ülikoolis välja kujunenud teadusja õppevaldkondadest (humaniora, medicina, realia et naturalia ja socialia) on saanud ka otsustus- ja juhtimistasand.

Kokkuvõtte asemel: kõrghariduses ja teaduses toimuv ei ole midagi erilist, vaid hoopis areng koos kiiresti muutuva maailmaga. Eesti ülikoolide töökorraldus ja juhtimine teevad praegu läbi elust endast tulenevaid ning rahvusvahelisi suundumisi järgivat arengut, et enam kasvatada ühiskonna haritust, uuendusmeelsust ja jõukust.

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAA AR A R

«Ajame nimed sirgeks!»

Hardo Pajula

Ühetaoline negatiivne suhtumine venelastesse on vesi Putini režiimi veskile

V

ana-Hiinas oli levinud arvamus, et segadus, mida põhjustavad vales kontekstis kasutatud mõisted, võib laieneda ka ühiskonnaelule ning põhjustada hulga probleeme. Paljud mõtlejad uskusid, et esimene samm juba aset leidnud segaduse ületamiseks on zheng ming – «nimede sirgeks ajamine».

See kontseptsioon põhineb veendumusel, et «nimede» ehk meile harjumuspäraste terminite ja sõnadega ettevaatlik ümberkäimine aitab korrastada ka riigis toimuvat. Konfutsius möönab «Vestetes ja vestlustes», et just «nimed», mitte asjad ja nähtused on see, mida tuleks esiteks «sirgeks ajada», ja et maailm (Konfutsiuse jaoks tähendab see eelkõige inimühiskonda) saab toimida hästi, kui maailmakirjeldus on korrektne, kui asju nimetatakse nende õigete nimedega.

See vanahiina tarkus tuli mulle meelde hiljuti Tallinnas üleatlandilise uuenduse projekti (Transatlantic Renewal Project) raames toimunud ümarlaual, mis oli pühendatud uute julgeolekustrateegiate arutamisele seoses Vene võimude tegevusega selles piirkonnas. Rahvusvaheline seltskond, kuhu kuulusid kaitseuuringute eksperdid, politoloogid ja ajakirjanikud, sai kokku, et hinnata post-Maidani olukorras tekkinud ohtusid ja väljakutseid.

Et mitte mängida kaasa Putini dikteeritud poliitikaga, peaksime Venemaast rääkides vahet tegema venelaste ja venelaste vahel, kirjutab TLÜ lektor Katja Koort.

K

ohtumisel osalenud Venemaa opositsiooniline poliitik ja sõltumatu ajakirjanik Vladimir Kara-Murza väljendas muuhulgas soovi, et rahvusvaheline üldsus oleks Venemaast rääkides terminitega hoolikam ja väldiks retoorilisi võtteid, mis võimaldavad panna ühte patta ja käsitleda ühe Venemaana nii Kremli ametivõime kui nendega opositsioonis olevaid poliitilisi gruppe. Ehk teiste sõnadega, et me ei ütleks üldistavalt «Venemaa» ja «venelased», kui jutt käib tegelikult Putini režiimist ja selle ettevõtmistest.

Samamoodi rõhutas Konfutsiust eesti keelde tõlkinud orientalist ja inimõiguslane professor Linnart Mäll Hiinast rääkides alati, et peame vahet tegema kommunistli-

ku partei juhitud Hiina Rahvavabariigi ja teiste Hiina ajalooliste etappide ja geograafiliste piirkondade vahel, et me ei üldistaks ega ajaks segamini hiina kultuuri ja riigis võimul oleva partei poliitikat. Üldistus on keeleline võte, mida vajame oma mõtete edasiandmiseks ja oma kõne mõjuvamaks tegemiseks, kuid teatud olukorras, eriti poliitilise või ideoloogilise vastasseisu tingimustes, võib sellest saada mõjutamisvahend, retooriline relv, mida kogenud demagoog saab pöörata me endi vastu.

Nii kasutavad üldistamist Kremli propaganda heaks töötavad arvamusliidrid, et meelestada Vene kodanikke ja Venemaa ametliku meedia mõjusfääris olevaid inimesi, kaasa arvatud Eesti venekeelseid, kõikide nende vastu, kes esinevad Putini ja tema ekspansionistliku poliitika kriitikaga.

Hea näide on meediamehe ja Putini tulise toetaja Dmitri Kisseljovi reaktsioon tuntud vene kirjaniku Viktor Jerofejevi võimukriitilisele esseele «Kuidas siin edasi elada?» (Как тут жить дальше?), mis ilmus eelmisel kuul portaalis snob. ru. Kisseljov kirjutab portaalis vesti.ru, et «Jerofejevi tekst on läbi imbunud põlgusest vene rahva vastu. (…) Põlgus rahva vastu muutub siin juba jälestuseks selle suhtes», näidates nõnda vene lugejatele, et riigijuhtide arvustamine võrdub rünnakuga nende kõigi ja igaühe vastu.

Rahvavaenlasteks olid omal ajal tembeldatud Tšetšeenia sõda hukka mõistnud ajakirjanik Anna Politkovskaja, inimõiguslased Ljudmila Aleksejeva ja Valeria Novodvorskaja ja nüüd Krimmi annekteerimise vastu välja astunud muusik Andrei Makarevitš ning paljud teised vene haritlased ja kultuuritegelased, kes julgevad mitte nõustuda võimude ametliku seisukohaga.

Kisseljoviga sarnaselt mõtlevad Vene poliitikud ning meedia- ja avaliku elu tegelased kasutavad üldis-

Venemaal on enamuses need, kes toetavad Putini poliitikat, kes kas mugavusest, rumalusest või hirmust on nõus sellega kaasa minema. Kuid seal on ka inimesi, kes eluga riskides selle vastu võitlevad.

tamist, et õhutada rahvusvaenu Vene kodanike seas, nimetades eestlasi, lätlasi ja leedukaid natsideks, ukrainlasi banderovlasteks. Samuti serveeriti Pussy Rioti Putini ainuvõimu vastu suunatud aktsiooni vene inimestele kui kõiki õigeusklikke solvavat ja alandavat etteastet, mida see vaatamata radikaalsele väljendusvormile siiski ei olnud.

K

a oleks Vene režiimile kasulik, kui inimesed Balti riikides, Gruusias, Ukrainas jne suhtuksid negatiivselt eranditult kõikidesse venelastesse ja väljendaksid seda samasuguseid üldistusi kasutades. Sedasi saavad nad tappa lausa kaks kärbest ühe hoobiga. Ühest küljest jätab see opositsiooni toetusest ilma ja aitab lämmatada igasugust teisitimõtlemist Venemaal. Teisest küljest on Kremli propagandal palju lihtsam nii sisepoliitiliselt kui rahvusvahelisel tasandil näidata neid riike vaenlastena ja õigustada oma diplomaatilisi provokatsioone ja sõjalisi sissetunge.

Seega, et mitte mängida kaasa Putini dikteeritud poliitikaga, peaksime Venemaast rääkides vahet tegema venelaste ja venelaste vahel. On Kremli režiim ja selle aktiivsed toetajad, kes ei aktsepteeri naaberriikide suveräänset staatust ja levitavad meie iseseisvust ohustavat «Russki mir’i» ideoloogiat. Ja on demokraatlikud jõud, kes ei kiida vene natsionalismi heaks ja üritavad selle laienemist peatada.

Tõsi, praegu on Venemaal enamuses need, kes toetavad Putini poliitikat, kes kas mugavusest, rumalusest või hirmust on nõus sellega kaasa minema.

Kuid seal on ka inimesi, kes eluga riskides selle vastu võitlevad. Sajad tuhanded on kogunenud Bolotnajale, et avalikult väljendada oma protesti võimude imperialistliku hoiaku ja agressiivse tegevuse vastu naaberriikide suhtes. On ka miljoneid, kes ehk ei kiida Kremli poliitikat heaks, kuid hoiavad madalat profiili, sest kardavad, ja õigustatult, iseenda ja oma lähedaste pärast. Need vene inimesed vajavad toetust ja julgustamist. Vähim, mida selles suunas teha saame, oleks «nimed sirgeks ajada».

Atlandi-ülesest partnerlusest Härra Siim Tuisk tõstatas 30. oktoobril Postimehes ilmunud arvamusloos «Anne Sulling, kellele me «võlgu» oleme?» mitmeid küsimusi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) sätete kohta, paludes ühtlasi arvamusi lehelugejatelt. Ma pakuksingi siinkohal välja oma arvamuse selle väga tähtsa teema kohta.

Kõigepealt lubage mul põgusalt meenutada TTIP tausta. See kujutab endast suurejoonelist kava tihendada veelgi Ühendriikide ja Euroopa Liidu majandussidemeid. Majandusuuringute kohaselt tagab ELi ja Ühendriikide kaubavahetus umbes 13 miljonit töökohta. TTIP võib aidata luua veel sadu tuhandeid töökohti ning suurendada meie SKTd kümnete miljardite dollarite võrra. Erinevalt härra Tuisu arvatust saavad sellest peamiselt kasu just väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Nagu Eesti on demonstreerinud, tõukavad väikeettevõtted tagant innovatsiooni, töökohtade loomist ja majanduskasvu. Nad ku-

jeffrey d. levine USA suursaadik

jutavad endast võimsat majandusjõudu, aga mõnikord jääb neil vajaka suurettevõtetele omastest ressurssidest, et tulla toime riigiti üsna erinevate keeruliste reeglitega.

TTIP edu vähendaks väikeettevõtete jaoks barjääre, mis tuleb ületada uuele turule sisenemisel.

Teiseks ei ole üldse õige, et TTIP tooks kaasa kehvemad tervishoiu- ja ohutusstandardid.

«USA juhindub TTIP standardite ja reeglite koostamisel sellest, et nende väljatöötajad järgivad läbipaistvuse, kaasatuse ning vastutavuse suurendamise põhimõtteid.» Me soovime paremaid ja vähem erinevaid reegleid, mis oleksid kooskõlas tarbijakaitse, ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tasemega.

Kolmandaks, mis puudutab ISDSi, ei ole USA-l ega ELil vähimatki huvi teha TTIP raames midagi, mis takistaks valitsusi kehtestamast reegleid avalikkuse huvide kindlustamiseks. Investeeringukaitse on mõeldud edendama õigluse standardeid, mitte kaitsma kasumit. See peab olema kaitse kuritarvituste vastu isegi juhul, kui me jä-

tame endale täieliku õiguse kehtestada reegleid rahvatervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks.

Tasub märkida, et ELi liikmesriigid on juba sõlminud ligikaudu 1400 investeeringukaitse lepingut. Lisaks on ELi investorid olnud suurimad vaidluste lahendamise protseduuride kasutajad: ÜRO kaubandus- ja arenduskonverentsi UNCTAD andmeil seisid 2012. aastal ELi korporatsioonid 60 protsendi juhtumite taga, samal ajal kui USA investorite arvele langes ainult kaheksa protsenti.

Mõistetavalt esitab härra Tuisk ka küsimuse, miks on ISDSi vaja kahe ülimalt arenenud majandusjõu vahel sõlmitavas lepingus.

Ma võin sellele vastata: see on saanud kõigi kaubanduslepingute oluliseks komponendiks. Lisaks vahetule kasule meeldiks USA-le ja ELile, et TTIP kujuneks rahvusvaheliseks eeskujuks. Usaldusväärne ja sõltumatu vaidluste lahendamise mehhanism kujutab endast elulise tähtsusega elementi sellises reeglitepõhises rahvusvahelise kaubanduse süsteemis, mida toetab TTIP.

Suve lõpp

K

uus aastat pärast kõuekärgatust hakkavad esialgsest tohuvabohust aegamisi ilmuma Lehmani-järgse maailma olulisemad piirjooned.

Esimese hooga võiks esile tuua kolm põhitunnust. Kõigepealt ägeneb juhtivate tööstusriikide ja taganttulijate võitlus nappivate energiakandjate ja teiste loodusvarade pärast. Teiseks üritab enamik lääneriike leida oma täislaenanud eratarbijate asemele uusi turgusid, mis viib nad kokkupõrkeni seniste ekspordihiiglastega. Kolmandaks ripub karmistuva rahvusvahelise konkurentsi tingimustes läänemaadel veskikivina kaelas kulukas hoolekanderiik, mille ülalpidamiseks nende eksportiv sektor üha kiiremini jooksma peab.

Kõigil kolmel nähtusel on üks ühine algpõhjus: aastakümneid suletud Hiina ja Ida-Euroopa lülitumine rahvusvahelisse tööjaotusesse. Berliinis 1989. aasta novembris alanud jääminek kuulutas kevade ja Hiina liitumine WTOga 2001. aasta detsembris suve algust. Enne Lehmani äikest jõudis suveleitsak oma haripunkti ja sealt alates on ilmad kiiresti jahenenud.

Eestis on tänaseks tervelt üks põlvkond üles kasvanud leebes lõunatuules ja see asjaolu mõjutab oluliselt meie sisepoliitilisi juhtteemasid: esiplaanile on nihkunud kooselude ja sookvootidega seonduv, pensioniootusi vormivad totrad klantspildid šortsides vanuritest. Kainemale publikule on selge, et see, mis järsult halvenenud julgeolekusituatsioonis eelolevatel aastakümnetel meist endist sõltub, on lõviosas määratud meie eksporditublidusega, ja see on nüüd mõtlemise koht.

M

ida aeg edasi, seda selgemaks saab tõsiasi, et jutud tuulega köetavatest innovaatilis-jätkusuutlikest loomelinnakutest majanduse baasina kuuluvad fantastika valdkonda ning et lõpuks eristab meid teistest selle regiooni riikidest omamaise energeetilise ressursi olemasolu. Kui on üks valdkond, kus me oma (meie endi poolt) palju kiidetud nutikust kasutama peaksime, siis on see eelkõige selle loodusvara väärtustamine. Selge on ka see, et mida rohkem turustatavaid kaloreid me oma pruunist kivist välja pressime, seda väiksem on muude tingimuste juures surve keskkonnale.

Möödunud aastal tunnistas riigikohus valitsuse kava tõsta keskkonnatasusid esialgu kavandatust kiiremini põhiseadusevastaseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium põhjendas oma otsust ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Sisuliselt kaitsti sellega põlevkivisektoris tegutsevaid ettevõtteid valitsuse ettearvamatu tegevuse eest, ja see on kahtlemata kiiduväärne. Kuid põhjalikult muutunud julgeoleku- ja majandusoludes ei tohiks riigi roll piirduda üksnes põhiseaduse järgimisega.

Valitsuse tühistatud otsuse taga võib aimata mitmeid motiive. Suvefilosoofia taustal on nii mõnigi võtnud omaks arvamuse, mille järgi põlevkivikaevandused kujutavad endast mahaküürimist vajavat plekki Maarjamaa rohelisel rüül. Ent määravaks sai siiski tõenäoliselt vajadus leida kiiresti kusagilt raha oma kiiresti kasvavate sotsiaalkulude katteks. Pikas perspektiivis ei vaja aga mitte üksnes hoolekandekulud, vaid ka riigi enda püsi ekspordistrateegiat ja siin räägivad põlevkivikompleksi kasuks mitmed silmanähtavad põhjused.

1999. aasta juunis – kaunil globaalsel varasuvel – kirjutas Andrus Kivirähk Eesti Päevalehes ajastu meeleolu kajastava suurepärase veste «Suverõõmud metsa all», mis lõppes hoogsa kirjeldusega jänese glamuursest VIBEst. Neile, kes ei ole viimased kuus aastat õues käinud: VIBE-epohh on nüüd läbi ja külma ilmaga on toasoojus esimene hüve. Meie ei pea selle väite kinnituseks eriti kaugele lõunasse vaatama.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 4. november 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.11 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Väino Puura, Maris Liloson, Raivo E. Tamm jt 6.11 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

BALLETIÕHTU

W. McGregori „Symbiont(s)“, I. Stravinski „Petruška“ Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson jt 7.11 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

7.11 kl 19 Don José osas Luc Robert (Kanada)

CARMEN

G. Bizet’ ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Helen Lokuta, Luc Robert (Kanada), Heli Veskus, Rauno Elp, Olga Zaitseva jt 8.11 kl 19 Ülle Ulla 80

TUHKATRIINU

(flamenko), Tiit Peterson (kitarr) ja Tarmo Eespere (klaver). Korraldaja: MTÜ Musicante 8.11 kl 10.00 ja 11.30 Välja müüdud!

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Väikelastele vanuses 0–3.

Korraldaja: Rahvusooper Estonia

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt

Pärnu kontserdimajas

9.11 kl 12

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Rauno Elp jt

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt

Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Ksenia Seletskaja, Aleksandr Kanapljov jt

Talveaias 4.11 kl 19

HISPAANIAST TULEN… (De España vengo)

Flamenko-tantsud ja kaunis hispaania muusika. Esitavad Janne Ševtšenko (sopran), Claudia Lenaerts (Ševtšenko)

6.11 kl 13

PRINTS JA KERJUS

Pärnu kontserdimajas 6.11 kl 18

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Rauno Elp jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 4., 8., 23.11 kl 12

Kuldne Lurich

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Robert Annus, Mari Lill, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ingomar Vihmar, Markus Luik, Kleer Maibaum-Vihmar.

4., 9., 13., 20.11 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan Lav. Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

5.11 kl 12

Varastatud oranž jalgratas

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Marta Laan, Harriet Toompere, Mari-Liis Lill, Ingomar Vihmar, Roland Laos, Mihkel Kabel, Maria Avdjushko, Jüri Tiidus.

Viimaseid kordi!

5., 22.11 kl 19

Rahauputus

Michael Cooney Lav. Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt.

Väikses saalis 4., 9., 19.11 kl 19

Hõimud

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 5.11 kl 12

DETEKTIIV LOTTE

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

8.11 kl 19

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, dir.

Martin Sildos

Väike Maja 5.11 kl 19

GO - mäng kahele

Teet Kase ballett Lepo Sumera muusikale Dirigent Erki Pehk 6.11 kl 12

TOTU KUUL

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

6.11 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 7.11 kl 19

REHEPAPP

T. Aintsi ooper Marko Matvere, Lauri Saatpalu jt. dir. Paul Mägi 8.11 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

Teatri Kodu 4.11 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 9.11 kl 12

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 9.11 kl 14

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Sadamateater 4.11 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

5.11 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

6.11 kl 19

HALDJAKUNINGANNA

H. Purcelli semiooper Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Rasmus Kull, dir. Lauri Sirp 7.11 kl 19

KAKS VANA NAIST

Nina Raine Lav. Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie 8.11 kl 19

5., 11.11 kl 19

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Jaanika Arum,Linda Kolde,Kärt Tammjärv,Marian Heinat,Veiko Porkanen,Reimo Sagor,Markus Dvinjaninov,Tanel Jonas

Orvud

Lyle Kessler Lav. Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi.

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

UGALA TEATER

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 5., 7.11 kl 13

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Väike saal 6.11 kl 19

Idioot

Autor F. Dostojevski.

Lavastaja Vallo Kirs. Osades Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Marika Palm jt.

Rõuge Rahvamaja 6.11 kl 19

Vana õngitseja

Autor William Douglas Home.

Lavastaja Peeter Tammearu (külaline). Osades Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Luule Komissarov.

Eesti Draamateatri väike saal 10.11 kl 12 ja 14

Suur Maalritöö

Autor Ellen Niit. Lavastaja Oleg Titov. Osades Oleg Titov ja Merle Liinsoo.

Eesti Draamateatri suur saal 10.11 kl 19

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam.

Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 6., 13.11 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 6.11. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus) 7., 14.11 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer) 8., 27.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

väike maja 6., 11.11 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 8.11 kl 12 10.11 kl 11 ja 13

PÕRRR…!!!

Põlva Kultuurikeskus 5.11 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL 5.11 kl 19

TOPELTELU

Jõgeva Kultuurikeskus 11.11 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 11.11 kl 19

KVARTETT

16.11 kl 14 17.11 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud 29.11 kl 22

NO99 Tantsulaager: Best-of!

NO58 Ilona. Rosetta. Sue

8., 12., 27.11 kl 19

Viimase öö õigus (lav. Raivo Trass)

Jõgeva kultuurikeskus

28., 29.11 kl 19.30

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

5.11 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Keila kultuurikeskus 7.11 kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 4.11 kl 16

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny/ R. Agur Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 5.11 kl 14 ja 18 6.11 kl 14

Kas sulle meeldib porno?

K. Abrahammson Lavastaja: Margo Teder Osades: Tanel Saar ja Kaia Skoblov

6.11 kl 18 Esietendus!

7., 8., 10., 11.11 kl 18

6., 15.11 kl 19

NO47

(lav. Üllar Saaremäe)

Leenane´i kaunitar

8., 27.11 kl 19

Küünis

13.11 kl 19 Esietendus!

14., 21., 22., 24., 25.11 kl 19

7., 25.11 kl 19

(lav. Madis Kalmet)

7., 22., 28.11 kl 19

BOYBAND

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee

Münchner Kammerspieles, Saksamaal

Leegionärid

Tallinna Linnateatri Hobuveskis

MEIE AJA KANGELANE

TEATER NO99

Torm

W. Shakespeare Lavastajad: Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremets, Risto Vaidla, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 7.11 kl 17

Pal- tänava poisid

F. Molnar Lavastaja: Aare Toikka Osades: Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kaspar Jancis

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 4.11 kl 19 5.11 kl 19

ILLUSIOONID

autor Ivan Võrõpajev lavastaja Pavel Zobnin laval Kristel Leesmend, Katrin Pärn, Siim Angerpikk, Mart Aas 6.11 kl 19 9.11 kl 19 11.11 kl 19

PUNG

lavastaja Renate Keerd laval Kompanii Nii

VABA LAVA Telliskivi 60a, vabalava.ee Piletid Piletimaailmast ja vabalava.ee

teatrikeskuses VabaLava 6., 7. , 8.11 kl 19

Tantsuteater Fine5 etendused «...and Blue»

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Tallinna raekoda 4.11 kl 19

Vanemuise kontserdimaja 5.11 kl 19

Saka mõis 6.11 kl 19

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi

SMARO GREGORIADOU (kitarr, Kreeka) “Taasavastatud kitarr!”

Scarlatti, Bach, Händel, Händel, Ponce, Barrios, Gregoriadou

Tapa kultuurikeskus 4.11 kl 19

Estonia kontserdisaal 5.11 kl 15

Vanemuise kontserdimaja 6.11 kl 19

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi

Kitarriduo GOTHENBURG COMBO (Rootsi) David Hansson, Thomas Hansy Flamenko, klassika, ABBA

Jõhvi kontserdimaja

5.11 kl 17 Viljandi Pärimusmuusika Ait soovitab:

Duo KULNO MALVA ja TÕNIS KIRSIPU Kulno Malva (akordion, laul, torupill, kehapill) Tõnis Kirsipu (perkussioon, kehapill)

Pärnu kontserdimaja 6.11 kl 13 ja 18

“Prints ja kerjus”

Rahvusooper Estonia etendus Muusika Priit Pajusaar Tekst Aapo Ilves / Mark Twaini jutustuse ainetel Lavastaja: Andres Puustusmaa

Estonia kontserdisaal 6.11 kl 19

HEIMAR ILVES 100

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester Gatis Gorkuša (trompet) Dirigent Toomas Vavilov Ilves. Sümfoonia nr 2, (II osa, Largo), Jolivet.

Trompetikontsert nr 2 Beethoven. Sümfoonia nr 5

Avinurme kultuurikeskus 6.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran) ja keelpillikvartett Prezioso Vivaldi, Händel Mozart

Keila muusikakool 7.11 kl 19

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» “Klassikatähed”

Anni Ruugla-Toompere (flööt) Henri Zibo (akordion) Jakob Teppo (klaver)

Metodisti kirik 7.11 kl 19

VI Eesti noorte koorijuhtide konkursi lõppkontsert

Eesti Rahvusmeeskoor Eesti Filharmoonia Kammerkoor Kavas Mägi, Tubin, Grigorjeva, Seppar, Tormis, Kreek, Tüür, Tulev, Rääts

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

Estonia Kontserdisaal 6. 11 kl 19

Heimar Ilves 100

EMTA Sümfooniaorkester Dirigent Toomas Vavilov, Gatis Gorkuša (trompet) Kavas: Ilves, Jolivet, Beethoven Piletid 15 eur Piletilevis, Piletimaailmas ja Eesti kontserdis

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || KULTUUR || 17

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Riik tähistab juubelit ka draamasarja ja tõsielufilmidega hendrik alla

hendrik.alla@postimees.ee

E

esti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks kuulutati eile välja ka draamasarja ja dokumentaalfilmide konkurss. Mängufilmikonkurss juba käib.

2018. aastal on kavas vaatajate ette tuua pikk dokumentaalfilm, lühidokumentaalfilmide kogum «100 minutit peegeldusi» ja draamasari.

Uue kvaliteetse draamasarja temaatika peaks haakuma Eestile olulisega minevikus, olevikus või tulevikus ja selle põhisündmused peaksid toimuma Eestis. Lugu võib vahendada draama, komöödia, kriminaalloo, põneviku, romantilise draama või mõnes teises žan-

ris. Rahvusvahelise potentsiaaliga sarja pikkuseks on kavandatud 12 ühetunnist jagu.

«Põhjamaade, eriti Taani näitel on praegu üsna veenvalt suudetud tõestada, et kohalikus keeles kohalikel teemadel tehtud telesarju on võimalik müüa teistesse riikidesse,» ütles telesarja žürii liige filmikriitik Tristan Priimägi.

«EV 100» korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa kinnitas, et taotlus konkursitööde rahastamiseks on esitatud ja saanud valitsuselt ka sooja vastuvõtu. «Ma ei saa ühtegi numbrit välja öelda, sest numbrid võivad muutuda ja teiseks, siis hakkaksin ma ise otsustajaid survestama.»

Summad tõesti muutuvad.

Kui mängufilmikonkursi puhul

räägiti filmiringkondades esialgu suurusjärgust 10–11 miljonit eurot, siis nüüd lükkas Rohumaa selle ümber. «Pigem on kümme miljonit eurot maksimum kahe (st mängufilmi ning teledokumentalistika) peale kokku. See on Eestile väga suur raha.»

Rohumaa hinnangul maksab odava draamasarja üks seeria umbes 10 000 eurot.

«Mida selle raha eest saab, on iga päev ekraanil näha,» tõdes ta. Konkursiga otsitava draamasarja seeria peaks tema teada olema mitu korda kallim.

Teleprodutsent Raivo Suviste hindas, et Taani tüüpi kvaliteetse teleseriaali üks jagu maksab orienteerivalt 100 000 eurot. «Et Eesti tingimustes teha ajaloolist ja head asja, võiks

Jaanus Rohumaa

raha olla sama palju. See on nagu ülikonnaga: võid osta odava, aga võid maksta ka rohkem, ja selle sa siis ka saad.»

Kinolevi potentsiaaliga pikk dokumentaalfilm peaks puudutama laiemat avalikkust ning käsitlema kõrgel kunstilisel ja tehnilisel tasemel Eestimaa ja inimese suhet ning seoseid, suhteid ja võrgustikke, mis moodustavad terviku nimega Eesti.

Lühidokumentaalfilmide kogum «100 minutit peegeldusi» koosneb aga filmidest, millest tekib ühtse üldistusvõimega tervik. Kümmekond filmitegijat annab edasi oma ettekujutuse tänapäeva Eestimaast.

Konkursistatuutidega saab tutvuda ERRi kodulehel www. err.ee/EV100.

FILM. Teadaolevalt on see esimene kord, kui siinsele filmile – «Mandariinidele» – Oscari-kampaania korraldatakse.

60 000 eest Oscari-finaali tiit tuumalu

tiit.tuumalu@postimees.ee

O

leme Za zaga praegu Los Angeleses, näitame ja vahutame, ütleb unise häälega produtsent Ivo Felt, kui ta telefonitsi õhtupoolikul taban.

Selge pilt, USA läänerannikul on alles väga varajane hommik.

Feldil on koos režissöör Zaza Urušadzega parasjagu pooleli kahenädalane turnee, mille eesmärk on teha reklaami filmile «Mandariinid». Eesti on selle esitanud mitteingliskeelse filmi Oscarile ja nüüd üritatakse teadaolevalt esimest korda spetsiaalse kampaania abil lihtsalt esitusest kaugemale jõuda.

Kõige tagasihoidlikum siht on pääsemine shortlist’i ehk üheksa nn finalisti sekka, kelle hulgast hakkab Ameerika filmiakadeemia valima viit nominenti. Kokku on mitteingliskeelse filmi Oscarile esitanud oma linateose 83 riiki.

«See on ülikeeruline, aga mitte võimatu,» ütleb Felt.

«Püüame ära kasutada filmi positiivset fooni Põhja-Ameerikas – ilma selleta poleks me seda ette võtnudki.»

Alates eelmise aasta lõpust on film linastunud Palm Springsi, Seattle’i, Wine Country, San Francisco ja Montreali festivalil, kus on võidetud nii publiku kui kriitika soosing.

Kokku on kampaania jooksul kavas kaheksa spetsiaalset seanssi, kuhu on kutsutud Ameerika filmiakadeemia, Hollywoodi välisajakirjanike ühingu, gildide ja pressi esindajad. Üks seanss on New Yorgis, ülejäänud Los Angeleses. Kõigile neile tehakse reklaami ka filmitööstuse väljaannetes.

Paar seanssi on Felti sõnul juba aset leidnud, näiteks näidati filmi eraldi Hollywoodi välisajakirjanike ühingule, kes an-

nab välja ka Kuldgloobusi, millele «Mandariinid» on samuti esitatud. «See läks väga hästi, tagasihoidlikult võin öelda, et neile film selgelt meeldis,» ütles Felt.

«Praegu hoiab press meid 20 hulgas, eks me näe,» lisas ta.

Küll mitte favoriitide sekka kuuluvaks, aga võimalikuks üllatajaks ja võistluses püsivaks peavad «Mandariine» ka väljaanded The Awards Circuit ja Indiewire.

Kogu kampaania maksumuseks on kavandatud 60 000 eurot ja seda korraldab agentuur MediaplanPR, kes on spetsialiseerunud mitteingliskeelsete filmide auhinnakampaaniatele. Näiteks on nad Oscari-nominatsioonini aidanud Belgia filmid «Härjapea» ja «Broken Circle Breakdown».

Raha kulub põhiliselt seansside korraldamisele ja reklaamile, aga ka agentuurile ja reisikulude katmisele.

Püüame ära kasutada filmi positiivset fooni Põhja-Ameerikas.

Produtsent Ivo Felt

Seni on kampaania suurima toetajana – 20 000 eurot – endast teada andnud välisministeerium, 10 000 eurot on panustanud kultuuriministeerium, 4800 eurot kultuurkapital ja 10 000 dollarit Gruusia rahvuslik filmikeskus. Peale selle on tootjastuudio Allfilm esitanud 10 000-eurose taotluse Eesti Filmi Instituudile ja paigutanud kampaaniasse ka oma raha.

«Isegi siis, kui me ei võida, on kasu sees: see tutvustab Eesti filmi,» ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Soome on selliseid kampaaniad teinud juba aastaid. Näiteks toetati rohkem kui 40 000 euroga filmi «Puhastus», mille kaastootjaks oli ka Eesti. Keskmiselt ulatub mitteingliskeelsete filmide puhul Oscari-kampaaniate hind 100 000 euroni.

in memoriam

Käbi Laretei

Elu kui looming

M

õnes mõttes on ju iga inimese elu looming, kui seda vanaduse veerult mälestustes mõõta. Eks seda peegelda ka kõnekäänd igaühest kui oma õnne sepast. Aga kunstnike, olgu nad sõnas, pildis, helis või mis tahes muul viisil uue tegelikkuse loojad või juba loodu interpreedid – jah, nende puhul nende inimlik elu topeldub kujundiks.

Järelvaates, enamasti pärast kunstniku surma avaneb nende elutervikki eneseloominguna.

Just nõnda on see hingedeaja esimesel päeval manalateele läinud Käbi Lareteiga, kes ju jõudis meieni kõigepealt mentaalselt, kui 1989. aastal avaldas Loomingu Raamatukogu Anu Saluääre tõlkes – sest teos ise oli kirjutatud rootsi keeles ja ilmus esmalt 1976 – mälestuste raamatu «Peotäis mulda, lapike maad». Raamatu, mida Laretei 1997. aastal Urmas Otile antud intervjuus nimetab oma peateoseks.

See pianistikuulsust nautinud ja kümmekond aastat ka maailmakuulsa filmilavastaja Ingmar Bergmaniga abielus (1959–1969) olnud Laretei kirjanikuks küpsemist tähistav romaan – aga romaaniks tuleb seda pidada poeetilise elutunnetuse ja ilukirjandusele omase struktureerituse tõttu (vt Hilve Rebane «Käbi Lareteist kui kirjanikust») – tõi endaga kaasa tohutu lugejamenu. Nii tuli 1995. aastal anda piltlikult öeldes «korduskontsert» (nii ütleb seda saatesõnas Agu Sisask) kolmikraamatuga, milles lisaks juba ilmunud romaanile teinegi Loomingu Raamatukogus välja tulnud romaan «Mineviku heli» ja diplomaadist isa Heinrich Laretei pikem kirjutis. «Eesti mälu» sarjas ilmus romaan 2010. aastal kolmandatki korda.

Eesti Vabariigi taastudes on 1940. aastal pagulaseks osutunud ning seejärel oma kunstnikukarjääri üles ehitanud ja läbinud Käbi Laretei tagasitee koju olnud pidev ja kirjanikuna ka tõusujoones.

1997. aastal ilmus «Eksiil», millest pool raamatut intervjuu Urmas Otiga ning kümmekond aastat varem Rootsis ilmunud novellikogu «Keerised ja jäljed» (tõlkija Anu Saluäär). 2002. aastal ilmusid esseed muusikast «Vihmapiisad ja kuupaiste». 2005. aastal lisandus mälestuste raamat sümboolse pealkirjaga «Otsekui tõlkes». Kuhugi sinna vahepeale jäi veel «Tulbipuu».

2010. aastal üllatas Käbi Laretei «enesepaljastusliku» – nii ta ütleb! – armastusromaaniga «Ludus tonalis. Kirg». Siin on kohane meenutada ka Laretei enda sõnu kirjutamise kohta. See on olnud «kirglik töö, sest mind huvitab inimeste elu ja muidugi mu enda elu».

Kirjanikuna, kelleks ta oleks saanud nii või teisiti, on ta palju rohkem mõistnud, mis on tema muusika ja kes ta on olnud pianistina.

See on «rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine».

Ü

Nii reklaamitakse «Mandariine» filmitööstuse ajakirjas Variety.

repro

(14.07.1922 – 01.11.2014)

ks viimaseid lugemiselamusi, mis siinkirjutajat vallanud, on tunamullu ilmunud Laretei novell «Tuneesia» – elu keskpäeva jõudnud pianisti erakordselt õhuliselt kirja pandud armastuslugu Moncef Gweniga, millel omakorda nauditav eelmäng.

Kuuldavasti on jäänud Dame of Estonia’st Käbi Lareteist veel ilmumatagi käsikirju. Nii võib tõepoolest tema puhul ümber öelda ühte ladina mõttetera ars longa, vita brevis est niimoodi: isegi kaua elatud lühike elu ulatub kunstis kaugemale. Seda enam, kui see elu ise on elatud loominguna.

Ingmar Bergmani filmis «Sügissonaat» kuuleme taustal Käbi Laretei klaverimängu.

Nüüd on sellest saanud helisev jäljerida. Aga sama helisev on see ka tema kirjutatus. rein veidemann

18 || SPORT || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

Loomulikult ma vihkan praegust olukorda ja asjade kulgemise käiku.

Kimi Räikkönen pole Ferrari meeskonnaga rahul.

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

TEHTUD. Cincinnati Bengalsi äärekaitsja Margus Hunt sai kirja esimese ametliku sack’i ehk vastaste mängujuhi mahatõmbamise.

Pooljalgpallur Hundist sai viimaks jalgpallur Neljapäeval mäng elu ja surma peale

JALGPALL

Ojamaa koduklubi jäi treenerist ilma Eesti jalgpallikoondislase Henrik Ojamaa koduklubi Motherwelli peatreener Stuart McCall otsustas ameti maha panna, teatas klubi oma kodulehel. 2010. aastast alates Motherwelli eesotsas olnud McCall nautis eelmistel aastatel enneolematut edu, viies klubi kolmel korral Šoti liiga hõbedale ning korra karikavõistluste finaali. Peale selle mängis Motherwell seni oma ajaloos esimest ja seni ainsat korda 2012. aastal Meistrite liiga eelringis, vahendas Soccernet.ee. Sel hooajal on aga Motherwelli tulemused olnud allapoole arvestust ning 12 mängust kogutud seitsme punktiga jäävad nad tabelis eelviimasele kohale.

3

kaotusega

on Itaalias alustanud hooaega võrkpallurite Renee Teppani ja Andri Aganitsa koduklubi Altotevere Citta di Castello.

TENNIS

Paalma tegi edetabelis suure tõusu Eile avaldatud värskes maailma tennise edetabelis tegi suurima tõusu Eesti naiste kolmas reket Eva Paalma (pildil), kes kerkis 45 kohta. Paalma värske edetabelikoht on nüüd 934., Eesti naiste esinumber Kaia Kanepi sel nädalal oma kohta ei muutnud ja paikneb endiselt 52. kohal, Anett Kontaveit kerkis kaks kohta ja asetseb nüüd 166. tabelireal. Meeste edetabelis jäi Jürgen Zoppi koht muutumatuks ja Eesti esireket on endiselt 281. kohal, Vladimir Ivanov jäi samuti sel nädalal oma endisele kohal ning paikneb 421. real. Naiste edetabelit juhib Serena Williams, meeste oma Novak Djokovic.

MOTO

Ralf Aron sai Itaalias esikoha Scuderia Nordica võistkonnas tänavu vormelRenault’ 1.6 Põhja-Euroopa karikasarjas 2. koha saavutanud Ralf Aron osales Itaalias toimunud rahvusvahelisel vormel-4 võistlusel Adria Winter Trophy ja saavutas kahe sõidu kokkuvõttes üldvõidu. Võistlussõidud olid tasavägised, võitja selgitamisel läksid lisaks sõitude tulemustele arvesse ka kvalifikatsiooni tulemused ja kiireimad ringid. Aron võitis esimese sõidu, lõpetas teise sõidu 2. kohaga ja krooniti Adria Winter Trophy võitjaks.

Septembri parimad Tartust Eesti naiste jalgpalli meistriliiga septembrikuu parimaks mängijaks valiti Tartu SK 10t ja Valga Warrior ÜNi esindav Samanta Uueda ning parimaks treeneriks tema juhendaja Kalev Kajak. «Nad (Tartu SK 10 ja Valga Warrior ÜN – toim) mängisid üleminekumängudel tugevamate naiskondade vastu kõige paremini ning said häid tulemusi,» sõnas naistekoondise peatreener Keith Boanas.

Jeret ja Kalf liituvad amatööridega U23-vanuseklassis võistlevad ratturid Timmo Jeret ja Steven Kalf liituvad DN2-kategooria Prantsusmaa amatöörmeeskonnaga Creuse Oxygéne Guéret. Pärnust pärit Jeret saavutas sel hooajal kaks võitu Prantsusmaal ning teise koha U23-vanusegrupi individuaalse temposõidu Eesti meistrivõistlustel. Kalf võistles eelmise hooaja teises pooles eelkõige Prantsusmaal.

jaan martinson spordiajakirjanik

N

üüd võib Cincinnati Bengalsi äärekaitsja Margus Hunt pid ad a end täieõiguslikuks jalgpalluriks, sest murdis esimest korda ainuisikuliselt maha vastaste mängujuhi. Ajaloolise sündmuse teine pool ehk mahamurtu oli Jacksonsville Jaguarsi quarterback Blake Bortles, kes pärast kohtumist Hundiga tohtrite juurde rannet ravima tõttas. Bengals võitis mängu 33:23 ja jätkab AFC põhjadivisjoni liidrina.

Ei pääs ameerika jalgpalli liigasse NFL ega esimesed kohtumised teinud Hundist tema enda sõnul veel mängumeest.

Hunt kuulutas, et õige jalgpallur on ta alles siis, kui ametliku sack’i – nii nimetatakse vastase mängujuhi mahapaiskamist – kirja saab.

Hooajaeelsetes mängudes on Hunt vastaseid pildunud küll, kuid neid sack’isid peetakse mitteametlikuks. Mullu tuuseldas ta põhihooajal Baltimore Ravensi mängujuhti Joe Flaccot, aga koos tiimikaaslasega, mistap kanti protokolli pool sack’i ja Hundist sai pooljalgpallur.

Pühapäeval, kohtumise viimasel minutil võttis Hunt Bortlesi haardesse ja paiskas pikali.

Kui 127 kilo eestlast hooga peale vajub, siis see tervisele eriti hästi ei mõju. Arstid uurisid Bortlesi viskekäe rannet, esmase info järgi on tal luud siiski terved.

Hunt ei saanud arugi, et oli vastasele valu teinud, ning tunne pärast esimest ametlikku sack’i olevat hea. «Tiimikaaslased tulid patsutama, aga sündmust suurt ei tähistanud.

Pole aega, neljapäeval juba uus mäng,» rääkis Hunt Postimehele.

Tähtsam kui sack oli mõistagi see, et üks NFLi kesisemaid meeskondi, kuid visalt vastu hakanud Jaguars üle mängiti. Iga võit on kulla kaaluga, sest AFC põhjadivisjonis käib esikoha ehk play-off’i pääsu nimel armutu võitlus.

Teist nii kõva divisjoni NFLis tänavu pole – kõigil meeskondadel on võiduprotsent enam kui 50 ja Bengals, kel on kirjas viis võitu, kaks kaotust ja viik, juhib vaid tänu võiduprotsendile.

Teisel kohal paiknev Pittsburgh Steelers (kuus võitu, kolm kaotust) mängib viimasel ajal võimsalt, outsider’ina hooaega alustanud Cleveland Browns (5-3) on arusaamatult sitke ning kahe aasta tagust tšempionit Ravensit (5-4), keda Bengals tänavu kahel korral võitis, ei saa alahinnata.

Samas näikse Bengalsi mõõn olevat möödas. Hooaega alustati kolme võiduga, järg-

Bengalsit ootab niinimetatud lühike nädal, sest juba neljapäeval pannakse kokku oma divisjoni rivaali Cleveland Brownsiga.

«See on Suur Mäng,» kinnitas Margus Hunt. «Browns on samuti Ohio osariigi meeskond ja kõik sama divisjoni mängud on elu ja surma peale. Kui tahame playoff’i jõuda, peame kõik divisjonikaaslased alistama.»

Asjatundjate arvates peaks Bengals olema Brownsiga kohtumise eel äärmiselt ettevaatlik, mitte liiga optimistlik. Kaks eelmist mängu on võinud Bengals, kuid raskustega ning Brownsil on hoog sees. Lisaks tuleb meeles pidada, et Bengalsi mängujuht Andy Dalton ei suuda kohtumistes, mida näidatakse üle terve USA – ja neljapäevast näidatakse – eriti edukalt tegutseda, ta on neist võitnud kaks, kuid kaotanud kaheksa.

Lühikese nädala tõttu mängijatele suurt koormust peale ei panda. «Esmaspäeval on kergem, niiöelda sörkimistrenn, teisipäeval tempokam, kolmapäeval vaid analüüsime koosolekutel vastast ning jalutame korra staadionilt läbi,» tutvustas Hunt lähipäevade kava. PM

Margus Hundil oli pühapäeval põhjust näidata võidumärki.

foto: ap/scanpix

nes mänguvaba nädal ning siis nukker seeria: kaotus, viik, kaotus. Kahes viimases kohtumises on vastane siiski põlvili surutud.

Hunt pole tõusulaines veendunud: «Tea, kas halvad ajad veel läbi on. Peame paremini mängima, sest ka Jaguarsi vastu eksisime lubamatult palju.

Tööd on kõvasti teha, et heaks saada.»

Hunt pääseb platsile märgatavalt harvemini, kui ta ise ja fännid sooviksid. Kohtumisel Jaguarsiga saadeti ta mängu vaid üheksa vastaste rünnaku ajal.

Bengalsi paljukiidetud kaitse pole kaugeltki nii hea, statistika järgi suisa tagantpoolt kolmas. Mängujuhte on maha tõmmatud vaid 13 korral, millega Bengals jagab 24.–27. kohta.

Vaid viis tiimi on ses elemendis kehvemad. Nii torisevadki fännid, miks Hunt pidevalt platsil ei viibi – äkki saab hoo sisse ja hakkab tegusid tegema.

Ka Hunt on mõneti nõutu, miks mänguaega napib. «Eks see ole treenerite teha, kui palju mind usaldatakse. Võiksin ju neilt aru pärida, aga tarka vastust ilmselt ei kuule. Meil on siiski päris hea kaitseliin, kuhu on raske sisse murda. Ju pean edasi rügama ja oma aega ootama.»

Mis aga positiivne – kui suur osa Bengalsi mängijatest on tihedad külalised laatsaretis, siis Hundil on tohtrite juurde harva asja. «Väikseid vigastusi ikka on, aga üldiselt püsin terve,» teatas Hunt rahulolevalt.

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

Tartu Rocki peatreener Gert Kullamäe peab leidma võtme, kuidas eurosarjas vastaseid murda.

foto: aldo luud / õhtuleht

KORVPALL. Tartu Rock mängib eurosarja alagrupiturniiril Rumeenia, Bulgaaria ja Ungari klubidega.

Räsitud Rock kohtub ohtlike vastastega peep pahv sporditoimetuse juhataja

T

äna korvpalli EuroChallenge’i sarja alustava Tartu Rocki ja tema peatreeneri Gert Kullamäe ülesanne on korrata mullust edu mitmel rindel. Nii kirjutatakse EuroChallenge’i sarja kodulehel, kus lisaks meenutatakse, et mullu jõudis Rock samas sarjas veerandfinaali, võitis Balti liigas pronksi, koduse karika, meistriliiga hõbeda.

Tartlased ise ilmselt praegu nii kaugeleulatuvaid mõtteid ei mõlguta – esmatähtis on küsimus, kas täna saavad Rumeenia klubi Rovinari Energiaga kohtudes meeskonda aidata Tanel Kurbas ja leedulasest mängujuht Augustas Peciukevicius. Kurbas on paranemas hüppeliigese vigastusest ja tegi pühapäeval kaasa kerge visketreeningu, Peciukeviciust vaevab aga reielihase venitus ning tema pole viimastel päevadel harjutanud.

Mõlemad mehed on siiski koos kaaslastega Rumeenias.

Juba pühapäeva õhtul Tartust Riiga sõitnud meeskond oli eile terve päeva teel ning mängupaika jõuti alles õhtuks. «Õhtul teeme treeningu, siis vaatame, mis seis kellelgi on,» teatas Kullamäe. Meeste võimalik mängimine või mittemängimine otsustatakse vahetult enne täna kell 19 algavat kohtumist.

Rovinari pole tähelepanelikult Eesti korvpalli käekäiku jälgivatele inimestele täiesti tundmatu suurus. Mulluse hooaja teises pooles mängis samas meeskonnas Rait Keerles. Paraku on see aga ka ainus detail, mis eristab seda mees-

konda kümnetest, kui mitte sadadest Euroopa klubimeeskondadest. Tiimi viimaste aastate suurim saavutus pärinebki mullusest hooajast, kui juba enne Keerlese liitumist võideti Rumeenia karikas, meistrivõistlustel lepiti 8. kohaga.

«Tüüpiline meeskond, kus ameeriklased tulevad palliga üle ja panevad kate-kattes-mängu käima,» tõdes vastaste mängu videosalvestiste abil tundma õppinud Kullamäe. Meeskonna tugitaladeks on mullugi tiimi kuulunud ameeriklasest mängujuht Giordan Watson ja tagamees Porter Troupe. Olulise täiendusena on juures ameeriklasest väike äär Louis Darby. Suurimate punktiviskajate hulgas on ka Montenegrost pärit suur äär Nemanja Miloševic. Ühtegi Rumeenia oma mängijat klubi oluliste tegijate hulgas pole.

Tänavu meeskonna etteotsa asunud Küproselt pärit peatreeneri Antonis Konstantenidesi juhendamisel on alustatud kodust hooaega kolme võidu ja ühe kaotusega. Tabelis annab see 3.–6. koha jagamise.

Tartu Rock EuroChallenge’i turniiri kohtumised • 4. november: Rovinari Energia (võõrsil) • 11. november: Sofia Lukoil Akademik (kodus) • 18. november: Körmend (võõrsil) • 2. detsember: Rovanari Energia (kodus) • 9. detsember: Sofia Lukoil Akademik (võõrsil) • 16. detsember: Körmend (kodus) Järgmisele etapile pääsevad kaks paremat meeskonda.

Rocki tänavustest alagrupikaaslastest kõige tuntum ja ilmselt ka tugevaim on viimasel kümnendil Bulgaaria korvpalli lipulaevaks olnud Sofia Lukoil Akademik. Kuigi mullu jäädi üle pika aja riigi meistritiitlita, püsitakse tänavu tabe-

Vigastuste tont käib tänavu hoogsalt mööda korvpalli Eesti korvpalli on viimasel ajal tabanud suur vigastuste laine.

Täna Rumeenias eurohooaega alustava Tartu Rocki koosseisust puudub põlvevigastust raviv Joosep Toome ning tõenäoliselt jääb ta kõrvale veel pikaks ajaks.

Vaatamata jalavigastustele sõitsid meeskonnaga kaasa Tanel Kurbas ja Augustas Peciukevicius, kuid nende mängus osalemine pole kindel. Kurbas paraneb siiski

ilmselt kiiresti, leedulase kohta selge prognoos puudub.

Ikka veel pole päris terve ka Tanel Sokk, kuid ta saab meeskonda aidata.

Kalev/Cramo peab vähemalt poolteist kuud saama hakkama küünarliigese sidemeid venitanud Rain Veidemanita.

Põlvehädad vaevavad Frank Elegari, kuid olulistes mängudes teeb ameeriklane kindlasti kaasa. Endiselt on platsilt eemal

juba suvel põlve vigastanud Indrek Kajupank, kuid paranemine kulgeb normaalselt ja peatselt peaks ta alustama treeningutega. Üks Rapla TYCO tugitalasid, tagamees Martin Paasoja läheb põlvelõikusele ja jääb palliplatsilt eemale kolmeks kuuks. Lisaks kõigele jättis nädalavahetusel mängu vahele Itaalias palliv Kristjan Kangur, kellele kuuldavasti teeb taas muret selg. PM

lis taas seisusekohaselt liidrina – neljast mängust on saadud neli võitu ning tõeliselt pingeliseks pole ühtegi kohtumist lastud.

Ka selle meeskonna põhijõud on ameeriklased, kuid samas toetutakse ka kahele juba aastaid meeskonda kuulunud tugitalale, 34-aastasele tsentrile Tencho Banevile ja 31-aastasele Veselin Veselinovile. Neist viimane alustas tänavu selles meeskonnas juba seitsmendat hooaega. Tähelepanuväärne mängija on ka noortesüsteemist välja kasvanud 20-aastane Kris Minkov.

Meeskonda veavad siiski ameeriklased, kellest Eesti publikule võiks natukenegi tuttav olla mullu Soomes Kotja KTP meeskonnas liidrirolli kandnud Morris Curry. Tegemist on EuroChallenge’i sarja mulluse suurima korvikütiga, tema kümne mängu keskmine punktisaak oli 20,1.

Sofia meeskond on tuleval teisipäeval Rocki esimene kodumängu vastane.

Tartlaste kolmas konkurent on Ungari keskmik Körmendi, kes on oma kodust meistrisarja alustanud nelja kaotuse ja ühe võiduga. Mullu Ungaris kaheksanda koha saanud klubi osaleb eurosarjas kolmandat hooaega järjest.

Ka selle meeskonna tugitaladeks on ameeriklased, eriti aga kaks meest: Darrin Govens on seni visanud meeskonna heaks keskmiselt 19,8 punkti, kuid viimase liigakohtumise jättis ta vahele, Walter Lemoni keskmine punktisaak on 18,4.

Ameeriklaste ja serblaste vahel on üheks meeskonna tähelepanuväärsemaks tegelaseks kogu karjääri seal veetnud ääremängija Ferencz Csaba, kes kuulub juba pikki aastaid ka Ungari koondisse. Suure tõenäosusega on siiski tegemist kolmest vastasest nõrgimaga.

20 || TEHNIKA || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

RASKUSED. Üks maailma tuntumaid tehnoloogiaettevõtteid elab üle keerulisi aegu ning teda ähvardab hiigelkahjum.

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Sony otsib uut hingamist kuldar kullasepp eriprojektide vastutav toimetaja

A

lles see oli, kui langes maailma juhtiv mobiiltelefonitootja Nokia. Soomlaste kunagine au ja uhkus on maailmakaardilt kadumas. Ettevõtte uus omanik Microsoft teatas, et asendab senise Nokia brändi juba lähiajal Microsofti omaga.

Veel on vara ennustada sama saatust jaapanlaste Sonyle, kuid olukord on vaatamata paranemise märkidele keeruline. CNN Money läks möödunud nädalal nii kaugele, et avaldas kirjutise, kus küsis, mis suudaks Sony päästa.

1946. aastal asutatud tehnoloogiafirma andis tänavu märtsi lõpu seisuga tööd enam kui 140 000 inimesele, kuid see arv on seoses kiirete ümberstruktureerimistega vähenenud. Tunamullu ettevõtte ohjad haaranud tegevjuht Kazuo Hirai eraldas teleritootmise üksuse omaette tütarfirmaks, müüs Vaio arvutite tootmise ja kaotas tuhandeid töökohti.

Ajalukku vaadates teame,

et Sony oli teleritootmises pioneer, kes viis värvitelerid massidesse. Sony Walkmani pleierid muutsid muusikakuulamise viisi. Sellisest innovatsioonist on järel ainult riismed ning ettevõttel on tõsiseid raskusi, et pidada sammu Lõuna-Koreast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest pärit konkurentidega.

Samas ei saa sugugi öelda, et kõik on halvasti. Mängukonsooli Playstation 4 saadab müügiedu ning see on poelettidel seljatanud Microsofti Xboxi.

Teises kvartalis müüs ettevõte 3,3 miljonit mängukonsooli, mis aitas vaid aastaga jõuda nulli – eelmise põlvkonna Playstationil kulus selleks neli aastat. Aastaga on Sony müünud 12,3 miljonit konsooli, samas kui Microsoft on suutnud tarbijateni viia 6,1 miljonit seadet.

Hästi läheb ka Sony kõrgekvaliteediliste ehk high-resolution-helitoodete valdkonnas.

Erinevalt massidele suunatud mängukonsoolidest on see aga nišitoode.

Teise kvartali jooksul kogunes ettevõtte kahjumiks pea 1,3 miljardit eurot ja Sony enda teatel kujuneb aastakahjumiks ilmselt 1,7 miljardit eurot. Teise kvartali tulemused olid pessimistlikest ootustest veidi paremad, see innustas Sony juht-

1968.

968. aastal turule urule tulnud Sony Trinitron rinitron viis värvitelerid lääne ühiskonnas hiskonnas massidesse. foto: reuters/scanpix

konda hõiskama, et restruktureerimine tasub end ära. Üheks peamiseks languse põhjuseks on ettevõtte nutitellefonide f id ük h d tulet l üksuse k kehvad mused. Kuigi Xperia-seeria kvaliteetseid telefone hinnatakse kõrgelt, on peamistel turgudel ettevõtte müügiarvud väga väikesed. Kehvad tulemused tähendavad ühtlasi seda, et Sony kavatseb oma mobiiltelefonide üksuse töö samuti ümber korraldada, sest ettevõtte ambitsiooni tõusta maailma suurimate telefonitootjate hulka saadavad raskused, mida lähiajal ületada ei õnnestu.

Plaani kohaselt vähendatakse oluliselt aktiivsust maailma suurimal nutitelefonide turul Hiinas. Enam ei kavatseta arendada pelgalt sellele turule suunatud telefone.

Ka Ühendriikides on Sony nutitelefonide positsioon pehmelt öeldes nõrk, kuna ettevõtte müügitulemused ei vii teda isegi viie edukama telefonitootja hulka. Olukorda püütakse parandada Xperia Z3-telefoniga, mis tuli müügile vaid kuu pärast maailma esmaesitlust Berliinis. Võrdluseks, Xperia Z1 jõudis Ühendriikides müügile kuid hiljem kui Euroopas,

Xperia Z2 aga poelettidele ei jõudnudki.

S l kõik mobiiltebiilt Samas pole lefonidega seonduv sugugi punases nimekirjas. Näiteks pildisensorite müük läheb hästi.

Nimelt kasutab ettevõtte tehnoloogiat näiteks Apple, aga ka üha kasvav hulk Hiinast pärit telefonitootjaid.

Loomulikult suunab Sony suure energia ka arendustegevusse. CNN tutvustab näiteks kahte toodet, mida ettevõte arendab. Näiteks arendab ettevõte krediitkaardi-suurust elektroonilist maksekaarti, mis asendab kõik pangakaardid. Ühendades elektroonilise kaardi telefoniga, võimaldab see teha mobiilmakseid.

Kuigi Xperia-seeria kvaliteetseid telefone hinnatakse kõrgelt, on peamistel turgudel Sony müügiarvud väga väikesed.

S ti on Sonyl S l arendud Samuti ses nutikad prillid, mis kuvavad interaktiivset infot ja hakkavad sisaldama ka näotuvastust. Kriitikud ütlevad aga mõlema toote puhul, et konkurentidel on need juba olemas ...

Sony foto- ja videokaamerate üksus on samuti edukas olnud ning põnevaid uudiseid kuuleb sellestki vallast. Portaal PetaPixel kirjutab, et väidetavalt suurendab Sony hübriidkaamerat, mis oleks võimeline filmima 8K-resolutsioonis videot. Küsimus, kas megapikslite sõda asendub K-sõjaga, tundub paslik, sest alles see oli, kui kõrgresolutsioonis ehk full-hd-kaamerad uudisväärtuslikud olid.

Nüüd filmivad paljud teadlikule kasutajale suunatud kaamerad 4K-videot. Sony siht on aga tuua 2016. aastaks müügile 8K-videot filmiv kaamera.

See võib huvi pakkuda ka fotograafidele, sest 8K-resolutsioon võrdub 33 megapiksliga (7680 x 4320 pix), mis tähendab, et stoppkaadreid salvestades saab väga kvaliteetseid fotosid.

Huawei kasvab jõudsalt Hiina tehnoloogiaettevõte Huawei teatas aastatagusega võrreldes 26 protsendi jagu kasvanud tarnetest. Laiatarbeseadmete grupp tarnis 32 miljonit seadet, millest ligi 17 miljonit moodustasid nutitelefonid.

Keskmise ja tippklassi seadmete osakaal suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 162 protsenti, moodustades

26 protsenti kõigist tarnetest. Ettevõtte kasv oli suurim Lähis-Idas ja Aafrikas (322 protsenti), Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas (98 protsenti) ja Ladina-Ameerikas (51 protsenti).

Viimase kolme aasta jooksul on Huawei CBG (ehk laiatarbeseadmete grupp) viinud fookuse madalama otsa toodetelt keskmise ja tipp-

klassi toodetele ning laiendanud jaemüügistrateegiat mobiilsideoperaatoritelt onlinemüügikanalitele ja avatud turgudele. Tänu sellele on Huawei tipptoodete müük kasvanud.

Tänavu septembris ületas Huawei Ascend P7 üleilmne tarne kolme miljonit seadet. Ascend P7 on nüüd saadaval enam kui 110 riigis.

4. septembril turule toodud Huawei Ascend Mate 7 müüdi Hiina enam kui 1000 jaemüügikohas läbi kohe esimesel päeval.

Mullu juunis esitletud Huawei Ascend P6 on kogu maailmas tarnitud üle viie miljoni. See nutitelefon on nüüd saadaval enam kui 120s Euroopa, Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika riigis. PM

postimees, 4. november 2014 || kuulutused || 21

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Üürile anda 58 m² kaubanduspind Tartus Annelinna keskuses Selveri kassade vastas. Tel 505 3095.

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Kui teie maja ehitus või korteriühistus toimuv kapitaalremont vajab ehitus- ja omanikujärelevalvet, tel 508 4923. www. jarelevalve.ee

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Kustub elu, vaikib valu mälestus ei iial kao.

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis ema, vanaema ja ämm

Asta-Aurelje Arminen 24. VIII 1934 – 1. XI 2014

Pojad peredega Ärasaatmine 6. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mälestame leinas head naabrit

Lembit Kukkat Südamlik kaastunne Eevile abikaasa surma puhul.

Iivi, Vilma ja Ene peredega, Sirje ja Ilmar

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemiskeskuse operaatorile. Tel 5845 5548.

Südamlik tänu sugulastele, sõpradele ja PL Trans AS kollektiivile, kes olid meile toeks ja aitasid viimsele teekonnale saata kalli abikaasa, isa ja vanaisa Rein Altermanni Lesk ja tütred peredega

Tartu sõbrad

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Mälestame kallist kursusekaaslast

Lähedased

Rein Paabusk

18. VII 1968 – 29. X 2014

Omaksed Ärasaatmine 8. skp. kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.

Avaldame kaastunnet kõigile lähedastele.

TÜ kaubandusökonoomika eriala 1990. a. lõpetanud

Teatame kurbusega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Anna Arhipova

Arved Lätt

Aega kestnud elutee jõudis vaikselt lõpule.

Lahkus meie armas abikaasa, isa ja vanaisa

Elmar Plaks

29. IX 1927 – 3. XI 2014

3. II 1932 – 1. XI 2014

Helju Suija

22. VII 1926 – 1. XI 2014

surmast.

Poeg Seido perega Ärasaatmine 5. skp. kell 14 Tartu Pauluse kalmistu kabelis.

Enn Tammik

Igasuguste märkide ost valikuliselt. Maksan parema hinna. E–R 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Südamlik kaastunne omastele.

21. VIII 1928 – 1. XI 2014

25. III 1941 – 1. XI 2014

Vanavara ost äripäeviti kl 10–16 Tallinnas Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Mirja Adler

Mälestus püha sinust hinge jääb helge ja hea, meie mõtetes püsid sa üha, elad edasi meie seas ...

Leinav perekond Ärasaatmine 8. skp. kell 14 Tartu Pauluse kirikus.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides käiseembleeme. Maksan 100 €/tk. Tel 5613 8008.

Me ei unusta sind, kallis

Sulle anti uni nii pikk, tähtede sära ja igavik ...

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa

Ärasaatmine 7. skp. kell 12 Tartu Raadi kalmistu kabelis.

Ostan Langebrauni portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/ tk. Tel 5558 8070. Tulen Eesti piires ise kohale.

Künkaharjal kodumaja, all tiigikallas ... Metsatukk, kastepärleis õuemuru, kõrgel tähevöö ...

Kuuldub leinas tuulesosin: puhka vaikset und

Üks pikk, väärikas ja viljakas elu on elatud.

Löökpillimängija, kes on jätnud jälje ERSO-s, Politseiorkestris, mänginud paljudes ansamblites, pedagoogina olnud Maardu, Viimsi, Rapla ja Keila MKs. Algatanud 2000. a.

Eesti noorte löökpillimängijate võistlused.

Tammiku Eedi äärmiselt värvikas kuju jääb.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumis.

Aeg sundis eluteelt lahkuma, mälestus sinust jääb meiega ...

Leiname unustamatut klassivenda

Marko Tibarit

Mirja Adlerit

(Blum) 12. VIII 1923 – 29. X 2014

Mälestame kallist kauaaegset sõpra.

Avaldame sügavat kaastunnet tütrele Leena Blumile, pojale Viktor Blumile ja tütretütar Juliale perekondadega.

Perekonnad Luštšik, Palm, Bronštein ja Kolesnikov

Ei astu jalg sul enam kalleid radu, ei ava käsi koduväravat.

Südamlik kaastunne Evele perega kalli

Sügav kaastunne abikaasale ja tütardele.

Albert Kiviaia

Rolain, Elga, Evi, Asta, Ulli, Asta, Lehti, Irma ja õpetaja Aita Riitsalu

Leiumarket OÜ kollektiiv

surma puhul.

22 || kuulutused || postimees, 4. november 2014

Mälestame endist kauaaegset kolleegi

Elo Kunglat (Mikumets)

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Prokuratuur

Südamlik kaastunne õppejõud Kristi Joametsale isa

Mälestame kauaaegset head sõpra ja andekat inimest

Rein Kärneri

Käbi Lareteid

kaotuse puhul.

Tunneme kaasa Lindale ja Danielile.

17. X 1937 – 30. X 2014

Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut

Lahkunud on meie kallis tädi

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa, ema vanaema ja vanavanaema

Laine Tagel

Villeida Tarassova

15. IV 1921 – 28. X 2014

Leinavad õdede ja vendade lapsed peredega.

Sügav kaastunne tädimehele Arnoldile. Ärasaatmine 8. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumis.

Südamlik kaastunne Leenale perega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Anna Arhipova 12. VIII 1923 – 29. X 2014

surma puhul.

Niina, Reet, Riina

Mälestame

Õilme Ausi Siiras kaastunne tütrele perekonnaga.

Kursusekaaslased EPA päevilt Aino, Reet, Luule

Avaldame sügavat kaastunnet Avelinile kalli ema

Anu Kalviku surma puhul.

Marju perega

Teatame, et on lahkunud

Albert Kiviaed 2. III 1929 – 30. X 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

16. VIII 1929 – 1. XI 2014

Agu Sisask perega

Teatame kurbusega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Meie siiras kaastunne Kaisale armsa ema

Teatame sügava kurbusega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Ants Pallo

Kersti Püi

Vaike Randma

22. V 1937 – 29. X 2014

lahkumisest.

Leinavad lesk ja tütar perega. Ärasaatmine 8. skp. kell 12.30 Tartu krematooriumis.

Mälestame leinas

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Marko Tibarit

Endel Tera

Avaldame kaastunnet perekonnale.

kaotuse puhul.

Sinu NT Logistika AS kolleegid

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa, vanaisa, vanavanaisa, dr

Ursel Vagur

14. XI 1929 - 2. XI 2014

(sünd. Meos) 10. XII 1924 – 30. X 2014

lahkumisest igavikuteedele.

Tütar ja tütrepoja pere

Mis tulema peab, see tuleb, kellel otsa saab aeg, see läheb.

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Leiname kallist kursusekaaslast

Leinavad tütred perekondadega.

Martta Vallnerit

Ärasaatmine 8. skp. kell 13 Tallinna krematooriumis.

Südamlik kaastunne pojale perekonnaga.

TRÜ 1960. aastal lõpetanud stomatoloogid

Jagame Imbi, Sirje ja Henri kaotusvalu abikaasa, isa, vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Lea Tammekunile armsa ema

Ants Pallo

Tamara Tammekuni

surma puhul.

Silvi ja Kersti

kaotuse puhul.

Kolleegid Veterinaar- ja Toiduametist

Langetame leinas pea ja avaldame sügavat kaastunnet Imbile kalli abikaasa

Mälestame kauaaegset naabrit

Leinavad omaksed.

6. I 1938 – 2. XI 2014

Matusetalitus 6. skp. kell 12 Liiva kalmistu kabelis.

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 7. skp. kell 12 Puka Aianduse ja Mesinduse Seltsi majas.

Muldasängitamine Puka kalmistul.

Endel Kull

Avaldame sügavat kaastunnet Üllele kalli isa ja Anule kalli vanaisa

Sügav kaastunne Kerstile isa kaotuse puhul.

Töökaaslased advokaadibüroost VARUL

Lembit-Heinrih Leitudi

Endel Kull

Marika Mand

Mälestame head kursusekaaslast ja tunneme kaasa omastele.

EPA mehhaniseerimisteaduskonna 1959. aastal lõpetanud

Südamlik kaastunne Tiit Mandile kalli abikaasa kaotuse puhul.

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Mälestame naabrimees

Südamlik kaastunne Tiidule, Küllikile ja Laurale kalli abikaasa, ema ja vanaema

Südamlik kaastunne lähedastele

Mälestame

Marika Mandi

Avo Ode

Ants Pallot

surma puhul.

Mälestan unustamatut onu.

Sügav kaastunne Virvele, Evale ja Tiiale peredega. Õetütar Kadri

Mälestame

16. I 1934 – 29. X 2014

16. I 1934 – 29. X 2014

Endel Kulli

kaotuse puhul.

Kooriõed Emajõe Laulikutest

Väljas, Lumi, Norak, Pragi

Avo Ode Mälestame endist kolleegi ja head sõpra.

Avaldame kaastunnet Katile, Oliverile ja Andresele perega.

TMV Grupp

Avo Ode Mälestame head sõpra ja koostööpartnerit.

Omarair OÜ

Ants Pallo

surma puhul. Urve perega ja sõbrad Alle-Saija teatristuudiost

Avaldame kaastunnet abikaasale ja lastele.

Liidia, Karmen ja Viktor

kaotuse puhul.

Liia, Ilmar, Piret, Joel, Sander, Rasmus

Ain, Arno, Sulev ja Kaupo

Avaldame kaastunnet Imbile ja Sirjele abikaasa ja isa surma puhul.

Tiiu ja Mart

Avaldame kaastunnet Arvole perega venna ja onu

Avaldame kaastunnet veli Teet Suitsule perega kalli

Tunneme südamest kaasa Oliver Uibole isa

Sügav kaastunne Künter Pedoskile ema

Alla Terentjevat Avaldame kaastunnet Jurile.

Korteriühistu Märja 10

Marko Tibar

14. VII 1933 – 30. X 2014

Marko Tibarit

Leinavad tütar ja lapselapsed perega. Ärasaatmine 6. skp. kell 16 Tallinna toomkirikus.

Endel Kulli

Eha Martinsoni

Avo Ode

Reet Pedoski

kaotuse puhul. Ella, Jaan, Liina, Tiit, Leoniida, Eino, Leida, Aigar ja Malle

kaotuse puhul.

LC Ülenurme

kaotuse puhul.

Raatuse koolipere

kaotuse puhul.

Lõuna prefektuur

Siiras kaastunne Virvele perega.

Tiiu ja Aare Kitsing

Meie sügav kaastunne Sirje ja Kristi Klaisile poja ja venna

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie klassiõde

Lahkus meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Südamlik kaastunne lähedastele

Südamlik kaastunne Mare Hoolmale kalli abikaasa

Mälestame kauaaegset kolleegi ja unustamatut sõpra

Andrus Klaisi

(sünd. Mikumets) 24. IX 1961 – 27. X 2014

kaotuse puhul.

Tartu Herbert Masingu kooli pere

Elo Kungla

Tapa 1. keskkooli 58. lennu klassikaaslased ja klassijuhataja

Südamlik kaastunne dr. Helene Alaverele perega

Südamlik kaastunne Aivar Kuruskile abikaasa

Jüri Koka

Aino Kuruski

surma puhul.

OÜ Perearstid Plaks ja Pilv

kaotuse puhul.

Empower AS Tartu piirkond

Avaldame kaastunnet Küllikile kalli isa

Teatame, et on lahkunud kallis isa ja vanaisa

Tõnu Kressi surma puhul. Mikrovai OÜ kollektiiv Ärasaatmine 5. skp. kell 12 Rahumäe kabelis.

Lembit Kukka Mälestame sõbralikku naabrimeest.

Avaldame kaastunnet Eevi Kukkale.

Korteriühistu Märja 10

Luule Nisumaa

Avo Ode

Leinavad tütar ja poeg peredega. Ärasaatmine 6. skp. kell 13.30 Pärnamäel.

kaotuse puhul.

Majanaabrid Kavastu 4 KÜ

Südamlik kaastunne lähedastele kalli

Avaldame sügavat kaastunnet Sirje Pallole kalli isa

Lehte Noveki kaotuse puhul.

Perekond Laidna

Ants Pallo surma puhul.

Tartu Mart Reiniku koolipere

Hubert Poola

14. VII 1933 – 30. X 2014

Marko Tibarit

surma puhul. Kursusekaaslased Tartu Ülikooli päevilt

Avaldame siirast kaastunnet lähedastele.

Rein Kits, Endel Paal

Avaldame sügavat kaastunnet Astale perega kalli

Mälestame head majanaabrit

Ilmar Raali

Marko Tibarit

surma puhul.

Vend Hans abikaasaga ning Kalle, Siiri ja Sille peredega

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

A. Kapi tn. 9 elanikud

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

Siiras kaastunne Ilmar Novekile ja poegadele kalli

Siiras kaastunne Sirjele, Henrile ja Imbile armsa isa, vanaisa ja abikaasa

Mälestame leinas saatusekaaslast

Lehte Noveki

Ants Pallo

lahkumise puhul.

Novekid Ruusalt

kaotuse puhul.

Ingrid, Külli ja Piret peredega

Avaldame siirast kaastunnet tütrele ja teistele omastele.

Endiste Poliitvangide Tartu Ühenduse liikmed

Südamlik kaastunne Kariinale kalli venna

Leiname armsat kaaslast

Sügav kaastunne Marianne-Elisabeth Agule isa

Sügav kaastunne Elerin Urbalule ema

Lauri Laasi

Südamlik kaastunne Imbile, Sirjele ja Henrile kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Lehte Novekit

Ants Pallo

Hinno Sarapuu

surma puhul.

Aime, Raul ja Paul peredega

surma puhul.

Tallinna linnakantselei

surma puhul. Kolleegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Ärasaatmine 6. skp. kell 12 Ambla kirikus.

Rein Kärner

17. X 1937 – 30. X 2014

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 5. skp. kell 16 Pärnamäe krematooriumis.

surma puhul.

Harald, Ove, Merje, Ermo, Elsa, Enar, Heleri

Tunneme kaasa Ilmarile poegadega.

Tartu InnerWheel klubiõed

Vaike Randmad

Südamlik kaastunne Seidole perega kalli ema ja vanaema

Helju Suija kaotuse puhul.

Rein perega

Rahu ja vaikus on sinuga, mälestused jäävad meiega ...

Heljo Suija Sügav kaastunne pojale perekonnaga.

KÜ Võru 27 elanikud

Aitäh, Nann, et sa meil olid.

Heljo Suija

22. VII 1926 – 1. XI 2014

Kristel, Mark ja Triin peredega, Reet ja Eike

Südamlik kaastunne Seidole perega armsa ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Heljo Suija

surma puhul. Sirje, Alar, Niina, Andres, Kai ja Andres

Hilda-Adele Udumetsa

kaotuse puhul.

Maasika 8, 2, Variku 11, 13, 9, Roopa 4 ning perekonnad Kallasmaa ja Raud

Urve Urbalu

Mälestame

Urve Urbalu Avaldame kaastunnet perekonnale.

Eesti Kaitsevägi

Südamlik kaastunne Annele ja Tanelile

Helgi Voimani surma puhul. Eve, Loreida, Raili, Milvi, Koidu, Herta, Mare

Helgi Voimann Mälestame toredat naabrit ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Endised naabrid Västriku tänavalt

Vello Volt Kaastunne Rein Voldile isa lahkumise puhul.

Info Ettevõtete Grupp

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Tood tänasesse päeva uue entusiasmi ning kriitiline suhtumine on möödanik.

Sa ei lase enam mõttetul kriitikal oma entusiasmi maha trampida.

SÕNN

Kas mõtled kellestki inetusi? Enne kui suu lahti teed ja tiraadi välja laod, püüa mõista, miks ta nii käitus. Võib ilmneda, et tegemist oli rumala kokkusattumisega.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014 || VARIA || 23

8

à 5 ô 6

2

ERNIE

KAALUD Tegeled millegi sellisega, mis annab elule mõtte ning on sinu elust suurem.

See on maine, kuid kosmilistes mõõtmetes. Tunned pärast seda end rahulikumana.

b

c

d

e

f

g

h

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MA OLEN MISKIPÄRAST KOGU AEG PINGES JA ISE KA EI TEA PÕHJUST.

ASOK, SEE ON OOTUSTE TAAK.

ON INIMESI, KES SINUST VEEL MIDAGI LOODAVAD. KOMPETENTSUS ON NÕIARING.

KAS SAAD MIND ÕPETADA OLEMA SAMA KASUTU KUI SINA?

EI VIITSI, PROOVI LIHTSALT EESKUJU VÕTTA.

HAGAR HIRMUS

1. 1906. aasta aprilli lõpus tuli Peterburis Tauria palees kokku Venemaa esimene parlament – I Riigiduuma.

Sinna oli valitud ka neli eestlast. Kes? 2. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Mille poolest erineb juga kosest?

3. Kihnu naiste punane riie on kuulus. Sellist värvi lõnga saadi ühe taime juurtega värvides. Taime kogumiseks sõideti sageli salaja laidudele. Taime kasvukoha info anti edasi emalt tütrele. Mis taim? Hollandis kasutatakse taime juustu valmistamisel.

4. Läbi aegade vanimana Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Ronald Wilson Reaganiga lõppes nn Tippecanoe needus, mille oli tulevasele presidendile William Henry Harrisonile ja tema ametijärglastele väidetavalt peale pannud šoonide (shawnee) pealiku Tecumseh’ vend Tenskwatawa pärast Tippecanoe lahingut 1811. aastal. Milles see needus seisnes?

5. Selle 1857. aastal ilmunud maailmakuulsa romaani peategelased on Charles ja Emma. Charles on arst, Emma aga patsiendi tütar. Ja loomulikult on tegemist armastusromaaniga. Mis teos?

Vastused: 1. August Lubi, Karl Hellat, Jaan Tõnisson, Oskar Rütli. 2. Kosest alla vesi voolab, joast aga langeb. 3. Värvmadar (Galium boreale). 4. Iga 20 aasta tagant valitud Ameerika Ühendriikide president sureb ametis olles. Tänapäeval on needus ilmselt oma mõjujõu kaotanud: ei surnud oma ametiajal Ronald Reagan ning 2000. aastal presidendiks valitud George W. Bush elab praegugi. 5. Gustave Flaubert’i «Madame Bovary» («Madame Bovary, mœurs de province»).

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA

Vaatad hoolega, mida keegi ei tee esimese asjana, vaid teise asjana.

Sinu silmis räägib see teine asi selle inimese kohta märgatavalt rohkem kui esimene.

KALAD Võid tunda pettumust. Kallad pettumuse karika tühjaks ja püüad minna eluga edasi. Pärast seda muutuvad elu mitmed aspektid märgatavalt huvitavamaks.

ò

Eduard Livšits – Schweizerische Schachzeitung, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc2!

Pidev hirmutsoonis elamine kurnab ja ei lase elust rõõmu tunda. Tegid vea, kuid sa ei kanna seda endas, vaid lased vabaks.

KALJUKITS Ümberringi liiguvad aina hullemad kuulujutud, kuid sulle need korda ei lähe. Samas märkad, et neutraalseks jäämine ei olegi nii lihtne.

è a

SKORPION

AMBUR Võid süüdistada sõnumitoojat, kuid tema ei ole milleski süüdi. Vaata olukorda laiemalt, sest siis näed, kus on see ussiauk, mis võib sulle kasulik olla.

î

1

VÄHK Mingid hoiakud võivad sind lausa hulluks ajada.

Sotsiaalne surve võib tugev olla, kuid sul on omad viisid, kuidas jääda iseendaks ja viia oma unistusi ellu.

NEITSI Uurid, milline on sinu põhiisiksus. See on ajas muutunud, kuid kas paremuse poole? Osaliselt kindlasti oled varasemast parem, kuid on õppetunde, mida sa ei tahaks kunagi meenutada.

â â

3

Tunnetad kohe, et kulged sulle varem tundmatu isikuga sarnaselt.

Teie mõttemaailm ja päritolu on mingil määral sarnased.

Nali on väga sobiv vastumürk julmusele ja sellest tekkinud hirmule. Vaatad oma kehakeele ja suhtumise üle ning näed, kus oled üle pingutanud.

ê ê

4

KAKSIKUD

LÕVI

æ ä

7

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Pööra sõna «jooma» eri aegades.»

«Ma joon, ma jõin, ma olen joonud.»

«Kuidas saab tulevikku väljendada?»

«Jään täis.»

••• Koputatakse uksele.

«Vabandage, kas teie olete härra Peterson?»

«Mina.»

«Kas teie abikaasa on kodus?»

«Ei ole.»

«Tohin ma oodata?»

«Palun.»

Tunni aja pärast.

«Ega te ei tea, kus teie abikaasa praegu on?»

«Surnuaial.»

«Ja millal ta tagasi tuleb?»

«Pole aimugi. Ta on seal juba 11 aastat olnud.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on PIIRDUMA Eelmise nädala võitja: INDREK EIER

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 4. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

SEL NÄDALAL: POSTIMEES.EE

AVALDAB AJAKIRJANIK JAANUS PIIRSALU KRIMMI-LUGUSID.

NIMEPÄEV: HERTA, ERLA, ERLE Alo Ritsing (pildil) 78, koorijuht Anu Kaal 74, laulja Olav Aarna 72, tehnikateadlane Anne Paluver 62, näitleja Madis Kolk 61, pianist, muusikaprodutsent ja -ajakirjanik Arvo Volmer 52, dirigent ja õppejõud Marek Tamm 41, ajaloolane ja kirjastaja

Pärnumaal süüdati puukuurid Häirekeskusele teatati pühapäeval kell 11.02 tulekahjust Pärnu maakonnas Surju vallas Ilvese külas. Päästjate saabudes põles kahe puukuuri katus lahtise leegiga. Tulekahju likvideeriti kell 13.18. Põlengu arvatav põhjus on süütamine. postimees.ee

Kood avab fotogalerii.

Peterburi-Tallinna rongil sai poolel teel kütus otsa Peterburist Tallinna laupäeva õhtul teel olnud rongil sai seni teadmata põhjustel poolel teel kütus otsa, mistõttu jõudsid reisijad sihtpunkti hilinemisega.

Postimehe lugeja teatel jäi rong seisma enne Jõhvit ning ettevõtte info järgi olnud seisaku põhjus tehniline rike. Kohapeal räägiti aga, et raudruunal sai kütus otsa. Balti jaama jõudis rong lõpuks kahetunnise viivitusega.

«Rong jõudis tõepoolest sihtjaama hilinemisega, mille tingis kütuse täiendava tankimise vajadus,» lausus Go Raili kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov eile. Kütuse normist suurema kulu põhjuste väljaselgitamiseks algatati sisejuurdlus. «Kohapeal kontrollides rongil tehnilisi rikkeid ei tuvastatud. Go Rail palub reisi hilinemise pärast vabandust,» lisas Gorstov. postimees.ee

TERVISEKÜLG UURIB, KUI PALJU ON EESTIS ALKOHOLI PÕHJUSTATUD SÜNNIDEFEKTIDEGA LAPSI. EUROOPA TALLINN +11

KÄRDLA +11 HAAPSALU +10

ilmateenistuse sünoptik

PAIDE +10

m/ s

eva-maria sula

NARVA +9

RAKVERE +9

Briti saartelt jõuab täna Põhjalahele järjekordne osatsüklon.

Edasi tõttab õhupööris kirTARTU desse ning selle teekond kulPÄRNU VILJANDI +9 +12 geb üle Soome. Samal ajal su+10 KURESSAARE rub end Eesti suunas kauge +12 kõrgrõhkkonna loodeserv.

Pööriste kokkupuutealal on ilm tuuline ning kohatiste vihmahooVÕRU gudega, kuid õnneks on õhk suhVALGA +10 +11 teliselt soe.

Täna on pilves selgimistega ilm.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Kohati sajab vihma. Puhub edelaja lõunatuul 5–10 m/s, puhanguti Kolmapäev, 05.11 Neljapäev, 06.11 Reede, 07.11 13 m/s, saartel ja rannikul 15–17 +5/+8 +5/+8 Tallinn +7/+9 m/s. Õhutemperatuur on 8–12 Tartu +4/+9 +3/+9 +3/+7 kraadi.

Narva +5/+8 +5/+8 +4/+7 Pärnu +7/+9 +5/+9 +5/+8 Kuressaare +8/+11 +7/+9 +7/+9

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

5– 10

Päev kulgeb tuuliselt

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 7.48 7.36 7.54

loojub 16.20 16.17 16.30

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+11,9 kraadi (1930) –10,5 kraadi (1970) +12,6 kraadi (1930) –10,8 kraadi (1980)

KUUFAASID 31. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16 22. november 14.32

+11 +16 +17 +17 +15 +15 +17 +11 +15 +13 +10 +10 +8 +14 +16 +16 +11 +12 +8 +16 +4 +8 +12 +10 +15 +4 +11 +18 +13 +13 +14 +17 +9 +18 +29 +26 +25 +25 +21 +29 +26 +36 +18 +16 +28 +18

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 4. NOVEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Doktor Martin: Lahkumine 09 45 Üks tegu: Töötegu 10 00 Peaministri ülevaade valitsuse tegevusest.

Otseülekanne Riigikogust 13 05 Prillitoos* 14 05 Osoon* 35 Välisilm* 15 05 Meie inimesed: Aigar* 30 Mehed ja mõrrad, 7* 16 00 Holby City haigla: Aeg tappa 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin: Lahkumine* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Vabariigi kodanikud 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 OP! kunst 22 10 Üks inimsüda, 2/6 (Inglise 2010) 23 00 Hyacinth Bucket (Inglise 1995)* 30 Ringvaade* 00 35 Holby City haigla: Aeg tappa* 01 36 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 8 mm ELU, 4* 35 Kinoklassika: Lilled väljal (USA 1963)*.

Draama 12 07 ERR.ee uudised 15 30 Pailapsiin, 7 55 Lotte (Eesti 2000) 16 00 Lastetuba* 15 Cedric: Mõistus ja musklid 30 Indiaanipoiss Yakari: Sõbrad kogu eluks 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm: Aladdin ja imelamp 30 Buratino tegutseb jälle: Kommitehases 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead: Kelle viga?

30 Lastetuba: Mine metsa!

45 Džungliraamat: Kuningas Kaa 55 Kosmoselendurid: Koduarestis 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Pealtnägija* 45 Bluestone 42 21 15 TEDx Tartu: Märt Treier (ETV 2010) 30 AegRuum. Naturopolis, 1/4: New York 22 25 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 10 55 dokkaader: Külm talv (Hiina 2011)* 00 40 Plekktrumm* 01 29 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Tagasi kooli* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 40* 10 00 Taltsutamatu süda, 94* 11 00 Kodutunne* 12 00 Köök* 30 Naabriplika: Tupiktee* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 92 14 30 Tuhat ja üks ööd, 93 15 25 Lastega kodus: Raske lahkuminek 16 00 Küladetektiivid, 116: Mõrv heinamaal 17 00 Taltsutamatu süda, 95 18 00 Keelatud armastus, 41 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Radar 21 30 Viimane võmm 22 30 Must nimekiri: Anslo Garrick, 2 23 30 Icarus (Kanada 2010). R: Dolph Lundgren. O: Dolph Lundgren. Märul 01 20 Sissemurdjad: Pime külg 45 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kanada 02 35 Kalailm* 03 00 Reporter* 50 Aia- ja kodusaade* 04 40 Küladetektiivid, 116: Mõrv heinamaal* 05 25 Doktor Oz: Kas palvel on raviv jõud?

TV3 06 07 08 09 10 11 12 13

14 15

16 17 19 20

21 22 23 01 02 03 04

05

15 Joonissarjad 55 Saatuslik valik, 4* 55 Südameasi 5, 5* 55 Kirgede torm, 1965* 55 Vaprad ja ilusad, 6849* 25 Top Shop 40 Nägude kontroll* 10 Kartulid ja apelsinid 2, 9* 15 CSI kriminalistid 14, 1: Saatan ja DB Russell* 15 Seitsmes taevas 2, 4: Kes oleks aimanud?

15 Vaprad ja ilusad, 6850 50 Saatuslik valik, 5 50 Kirgede torm, 1966 55 Südameasi 5, 6: Oleme kõik liitlased 00 Seitsmesed uudised 00 Kaua võib!

30 Suletud uste taga 6, 10: Tööpakkumine 30 Padjaklubi 2, 8: Jumalik ettemääratus 30 Sherlock New Yorgis 1, 8: Pikk sütik 30 Kiskjad (USA 2010). Ulmemärul 35 Valgekrae 3, 11: Matt 25 Ärkvel 1, 8: Öine suplus 10 Suletud uste taga 6, 10: Tööpakkumine* 05 Kaua võib!* 35 Seitsmesed uudised 25 Selline on elu!: Idasakslane kohtub läänesakslasega 4, 1

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 32 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 752 09 05 Emmerdale, 83-84 10 05 Aafrika südames 55 Süütu süüdlane, 86 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 91* 30 Uus võimalus, 92* 13 00 Doktor Oz, 697/841: Vabanege kõhupuhitusest* 55 Miss eriagent 2: Relvastatud ja väga võluv (USA-Austraalia 2005)*. Komöödia 16 05 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 17 00 Aafrika südames* 18 00 Doktor Oz, 698: Mahlahaigus 19 00 Uus võimalus, 93 30 Uus võimalus, 94 20 00 Kodutunne 21 00 Kadunud: Calvertid 22 00 Ebatavalised kahtlusalused, 7: Kadunud juht 23 00 Näpud põhjas, 47: Kõlakad 30 Sõbrad, 47: Tuulerõuged 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Kenad tüdrukud ennekõike 02 30 Emmerdale, 83-84* 03 15 Ellen* 04 00 Süütu süüdlane, 86* 45 Reporter*

06 30 Rooli võim* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 39: Romeo mõistatus* 09 20 Conan, 309: Alan Cumming, Casey Wilson, Pentatonix* 10 10 Näljased meremehed, 35: Port Isaac* 11 05 Jututuba 13 25 Supermani uued seiklused, 24: Trikitaja 14 15 Chuck, 6: Chuck liivaussi vastu* 15 05 Näljased meremehed, 36: Bude 16 05 Komissar Rex, 40: Nelja käpaga ingel, 1 17 05 Klikitähed: Ülimad meistrid 35 Kreisid reisid: Maroko 18 05 Chuck, 7: Chuck imetava ema vastu 19 00 Tuvikesed, 153: Kuni surm meid lahutab* 30 Tuvikesed, 154: Aeg nuusutada roose* 20 00 Kuldvillak: «Mis? Kus? Millal?» erisaade.

30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 34: Lõhe mu kampsuni all* 30 Kõikvõimas Bruce (USA 2003).

Komöödia 23 30 Conan, 310 00 20 Kaks ja pool meest, 35 45 Tuvikesed, 155156 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Paladin: draakonitapja koidik (Iiri 2011)*. Seiklusmärul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kohver, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 10, 4: Usalduse küsimus 17 00 NCIS kriminalistid 8, 18: Vihma käest 18 00 Perepea 11, 7* 30 Simpsonid 8, 10* 19 00 Suure paugu teooria 5, 4-5 20 00 Perepea 11, 8 30 Simpsonid 8, 11: Marge Simpsoni pöörane maailm 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga 23 40 Puhkus Mehhikos 3, 19; ekstra 3, 19 00 50 Suure paugu teooria 5, 4-5* 01 50 Kohver, 3* 02 40 Kõige naljakamad koduvideod* 03 05 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga kõrghetked 15 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 16/33* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Ühistegevuse pooltund* 11 00 Kaunitar ja poksija, 2/2* 12 50 Ülekanne Riigikogust* 16 30 Terve tervis* 17 00 Ühistegevuse pooltund* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 17/33 19 00 Otse: Korvpall.

Loimaa Bisons – BC Kalev/Cramo, vaheajal Uudised 20 40 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Arvutitark 45 Mõtleme taas 22 15 Poolkuu Igor Gräziniga 45 Lõõtspillipidu Harmoonika 2014, 1/2* 00 00 Täna. Uudised* 15 Täna +* 35 Arvutitark* 01 05 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Margit Kilumets 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Mõtsa ja tagasi, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Nostalgia* 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Ma elan siin* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Öine külaline, 2 10 05 Muusikatuba.

Kultuuripealinn Riia.

Johann Sebastian Bach – Markuse passioon. Esitavad Läti Raadio koor ja Sinfonietta Riga.

Solistid Elina Simkus (sopran), Ieva Parsa (metsosopran) ja Janis Kursevs (tenor).

Dirigent Sigvards Klava.

11 05 Album.

Graindelavoix – Cecus. Ansambel Graindelavoix` albumil kõlab Pierre de la Rue, Juan de Anchieta, Nicolas Champion’i, Josquin Desprez ja Alexander Agricola muusika. Albumit (Glossa 2010) tutvustab Miina Pärn.

12 02 Delta. Jaan Leppik.

14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Järjehoidja* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Rostrum.

2014, 1. Muusikat Rahvusvaheliselt Heliloojate Rostrumilt.

20 15 Vahemäng 21 00 Delta 22 05 Fantaasia. Kadi Maria Vooglaid 00 05 Nokturn