Postimees 05 05 2014 by Postimees

ODESSA KORD

REEDEL ODESSAS LAHVATANUD KOKKUPÕRKED ON UKRAINA KRIISI VERISEIMAD. VÄLISMAA LK 10–11

MUST RAHA Tänu poolelijäänud kinnipidamisele avastas politsei uue viisi, kuidas pätid kuritegelikku teenistust seaduslikuks muuta püüavad. JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4–5

TULEPROOV Türgi velotuuri teisest kohast julgust saanud Rein Taaramäe püüab nüüd juba stardiõigust Tour de France’il.

KASU

Kuidas alustada investeerimist fondidesse? LK 20–21

SPORT LK 17

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

EASi esindaja Silicon Valleys

ANDRUS VIIRG: Glamuuri, kulda ja karda siin väga ei ole. MAJANDUS LK 8 ESMASPÄEV, 5. MAI 2014 • NR 103 (7094) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 286 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Kurjamite raha äravõtmisel on selge mõte

Putini lambakari Vähesed eestlased tegid numbrit sellest, et Eesti sai hiljuti oma ajaloo esimese vene rahvusest ministri. Veel mõni aasta tagasi tehti palju suurem number sellest, et Konstantin Vassiljev on meie parim jalgpallur – temast sai lausa integratsiooni vapiloom. Julgen väita, et eestlaste suhtumine oma vene rahvusest kaaslastesse on arenenud. Õppige keelt, võtke vastu meie ühiskonna võimalused ja hakake aga pihta. Loomulikult on veel küllaga teha, et siinsed slaavlased end Eestis paremini tunneks. Olin venekeelse telekanali loomise kindel pooldaja juba 2007. aastal, Ida-Viru vajab palju rohkem tähelepanu ja nii edasi. Aga kui Putin okupeerib oma naaberriikide territooriume, kerkib tema populaarsus taas ulmelistesse kõrgustesse ja minus tekib jõuetusetunne. Eestivenelaste hulgas on Putin vähemalt sama populaarne kui kodumaal, seda on kinnitanud siin läbi viidud Vene presidendi valimised, kinnitavad ka vestlused tuttavate eestivenelastega. Vastavaid arvamusküsitlusi pole meil minu teada läbi viidud, aga võiks. Mõnegi eestivenelase suhtumises Eestisse ja eestlastesse on omajagu silmakirjalikkust – ta võib sulle täna öelda, et talle meeldib siin elada ja ta usub meie riiki, aga homme teatab, et parem oleks ikkagi kuuluda ühte suurde ja tugevasse liitu, nagu oli Nõukogude Liit. Kõik sõltub poliitilisest olukorrast – Krimmi annekteerimise eel näitasid küsitlused, et lõviosa elanikest eelistaks olla Ukrainas, pärast seda jutt muutus. Nii nagu paljud eestivenelased pettusid eestlastes pronksööde ajal, nii olen mina hakanud pettuma eestivenelastes. Aga ma tahan olla Putini-meelsete eestivenelaste suhtes väga otsekohene – toetades seda meest, toetate te tšekiste. Te toetate režiimi, mida juhivad NKVD geneetilised järeltulijad, kes küüditasid, vangistasid ja tapsid 1940. aastatel kümneid tuhandeid eestlasi. Need inimesed tegelevad stalinismi järjekindla rehabiliteerimisega ja on seega Eesti riigi ja rahva vaenlased. Nad kannavad endas platnoimentaliteeti, mille kohaselt austust saab ära teenida jõuga. Rahvusvahelisele üldsusele näkku valetamine on lubatav ja eesmärk pühitseb abinõu. Ajakirjandus muudetakse seejuures režiimi mängukanniks.

orleonede perekonna saaga on küllap üks maailma mõjukamaid lugusid kurjategijate ilmast. Kirjanik Mario Puzo tegelaskujudele ja dilemmasid esitavale süžeele andis eepilise suuruse ta koostöö filmitriloogia režissööri Francis Ford Coppolaga. Kolmandas osas on Michael Corleone peaaegu maailma tipus, ent maffia kättemaks «põgenemiskatse» eest tabab teda Palermo ooperiteatri trepil. Ta ise püüdis nooruses kõigest väest hoida eemale perekonna kuritegelikust elust. Ta poeg ei tahtnud olla osaline mistahes äris, olgu või legaalses ja suures. Ent Coppola geenius lasi triloogia finaalis palgamõrvari püssilasul tabada just noort Anthony Corleonet, kes oli hetk enne seda koos kõigi pereliikmetega õnnelik oma solisti debüüdi üle Pietro Mascagni ooperis «Talupoja au» (mille tegevus toimub Sitsiilia külas XIX sajandil). Michael Corleone soov pääseda kurjategijate maailmast ebaõnnestus kõige rängemal moel ja triloogia viimseis kaadreis sureb ta üksildase doni-

na Sitsiilia mõisamaja kuivliivases õues. Kõik eelnev ütleb meile, et just seda ta ei tahtnud, just selle eest ta põgenes. Tüüpilistes kuritegudes on raske, kui mitte võimatu leida dramaatilist sügavust, mida Puzo ja Coppola mõõtu geeniused lugudele anda oskavad. Üks kurjam varastab autosid, keegi natuke targem paneb hulga vargaid enda alluvuses varastama. Räpastest urgastest kogutud narkoraha liigub järgmisele ja järgmisele astmele. Ebaseadusliku äri käigus tekkinud tülide ja vaidluste lahendamiseks pole võimalik pöörduda tavalistele inimestele tuntud kohtutesse, sestap toimuvad palgamõrvad ja kurjamite omad kogunemised. Kuritegudega kogutud raha legaliseerimise püüdlused ja selle edukas tõkestamine räägivad meile paradoksaalsel kombel ühiskonna kohta midagi head. Kui on vajadus kriminaaltulu legaliseerida, siis järelikult kehtivad mitu eeldust. Ühiskond pole läbini kriminaalne, enamik majandusest astub läbipaistvat rada ja sellele teele pääsemine on ahvatlev isegi kriminaalsetele tegelastele. Maksuamet, politsei ja teised on suutnud ennast kehtestada sel tasemel, et pelgalt sularahahunnikutega läbiajamine on ebamugav või mingist ta-

semest alates lausa võimatu. Me ju teame, et 20 ja 15 ja ka kümme aastat tagasi polnud see Eestis nii keeruline. See, et näiteks narkokaubandusega või vargustega teenitud raha ei jõuaks legaalsesse ärisse, on esimeses astmes oluline väikeettevõtluse heaolule. Kuidas konkureerida näiteks rendi ja palkade maksmisel restorani või suveniiripoega, mille tegelik eesmärk on kuritegudega saadud raha puhtaks pesemine?

JUHTMÕTE Kui kriminaalset tulu on raske seaduslikuks väänata, võtab see ära suure osa mõttest olla röövlite pealik ning inimkonna kogemustele tuginedes vähendab ka kuritegevust tänaval.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Savisaar on öelnud, et tema nagunii Brüsselisse ei lähe (issake, aga kui ta läheks ja Tallinna linna rahule jätaks, küll oleks tore!), teistel keskerakondlastel on aga kombeks Euroopa õhku sisse hingates ootamatult terveneda ja parteist välja astuda. Kirjanik Andrus Kivirähk, EPL 3.05

Postimees 1910. aastal

PÄEVA KOMM

Tõuküsimus Kuubas. Kuubas näib Ühisriikide mõju suurenemisega tõuküsimus teravaks minevat. Hispaania valitsuse ajal ei tehtud valgete ja segaverd inimeste vahel vahet. Enamharitud ja jõukamad inimesed astusivad neegritega ja segaverd inimestega küll harva abielusse, aga muidu ei olnud näha, et valged mustadest eemale hoidsivad. Aga viimastel aastatel on paljud võõrastemajad, Havannas ja mujal, kus ühisriiklased käivad, isegi nii kaugele läinud, et nad neegrisi enam sisse ei lase. Ka ei ole valitsus kõike seda, mis ta neegritele on lubanud, täita suutnud. Iseäranis kohtasid ei ole mustad nii

Kui te tahate, et me teid päriselt austame, siis ärge toetage Putinit. Ja lõpetage ära jutud mingist müstilisest Vene teest, mille tõttu see riik saabki toimida vaid diktatuuri tingimustes. Need on faktid, mida lõviosa eestlastest näeb, ja ma tahaks teada, miks ei saa sellest aru nii suur osa eestivenelastest. Sõna «austus» on muide üks läbivaid teemasid, mida mõnigi eestivenelane kasutab Putini õigustamiseks – Venemaad ja venelasi jälle austatakse. Nad ei saa aru, et tegelikult austus muudkui kahaneb. Kui te tahate, et me teid päriselt austame, siis ärge toetage Putinit. Hakake oma peaga informatsiooni sünteesima. Ja lõpetage ära jutud mingist müstilisest Vene teest, mille tõttu see riik saabki toimida vaid diktatuuri tingimustes. Jääge venelasteks, aga saage ükskord ometi eurooplasteks!

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kui sel tasemel piire ei tõmmata, siis trügib räpane raha koos selle omanike (äri)kultuuriga loomulikult aiva ülespoole – suurte ettevõtete ja poliitikani välja. Kui kriminaalset tulu on raske seaduslikuks väänata, võtab see ära suure osa mõttest olla röövlite pealik ning inimkonna senistele kogemustele tuginedes vähendab ka kuritegevust tänaval.

urmas nemvalts

nils niitra

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

palju saanud, nagu nad lootnud on. Valitsusega ei olda üleüldse rahul, juba sellepärast, et ta õiglane ei ole ja meelehääd võtab. Maksud on nüüd väga kõrged, aga valitsus ei ole nendega mitte midagi teinud. Teed, mida ühisriikide valitsuse ajal ehitama on hakatud, on ikka alles pooleli. Neegrid on juba mässu katsunud. Nende juhatajad, kindral Estinoz ja ta «kõrge nõukogu» on vangi pandud, aga kas seega rahu täiesti jalule on seatud, on küsitav. Sõnumite järele, mis Havannast saadetud, on 61 neegrit vangi võetud. Jutustatakse, et neegrid olla kõiki valgeid maha tappa tahtnud. 5.05.1910

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Üle 43 000 kätepaari korrastas Eestimaad

le-eestilisel talgupäeval «Teeme ära!» lõi sel aastal kaasa rohkem inimesi kui mullu – laupäeval ühines talgutega 43 137 inimest. Talgupäeva raames korraldati talguid 1737 kohas. Kõige rohkem talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas – 414 –, millel osales 12 335 inimest. Arvestades maakonna elanike arvu, olid kõige agaramad talgulised Saaremaal, kus 160 kohas askeldas 3438 inimest. Talgute pida-

mine ei piirdunud aga vaid Eestiga, sest 20 inimest kogunes talgupäevale ka Petserimaal, Venemaa territooriumile jääval Ida-Setomaal. Talgutest kümnendik ehk 170 olid tänavuse liikumisaasta puhul pühendatud spordi- ja terviserajatiste korrastamisele. Talgupäev sujus üldiselt ilma tõsiste viperusteta, kuid kaks talgulist vajasid siiski arstiabi, sest vigastasid kätt, ning üks talgujuht pidi arstile minema, kuna vigastas nina. Tartu

Mees ähvardas Kernus püssiga oma napsikaaslasi

Peetri kiriku keldrist leiti talgute käigus kaks granaati ja Paldiskist miin – mõlemas paigas kutsuti kohale päästeamet. Tavakohaselt kuulus talgupäeva menüüsse nii talgusupp, kodused küpsetised kui muud head-paremat. Üle-eestilise talgupäeva pidamine sai tõuke 2008. aasta suurest prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest. postimees.ee

Reede õhtul lahendas politsei Kernus tüli, kus pereisa haaras relva ja tulistas sellest õhku. Esialgu peljati pantvangikriisi, kuna majas viibisid ka mehe elukaaslane ja 13-aastane laps, kuid kumbagi neist ei hoitud seal kinni. «Mehed võtsid napsi ja pereisa pani noorematele meestele pahaks, et nad majas viibisid, ja palus neil lahkuda. Tekkis väike sõnelus ja kui poisid olid majast välja tulnud, siis pereisa lasi ka jahipüssist paugu õhku,» kirjeldas Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärn. Politsei eriüksus pidas mehe kinni. ERR Uudised

Mikser: liitlasvägede tulek tõestab NATO jõudu Ämaris üleeile oma Taani kolleegi Nicolai Wammeniga kohtunud kaitseministri Sven Mikseri (pildil) sõnul on Eestisse saabunud Taani hävitajad ja Balti riikidesse saadetud liitlaste väeüksused selge märk NATO kollektiivkaitse toimimisest. Wammeni sõnul on Taani hävitajate osalemine Balti riikide õhuturbemissioonil osa liitlastevahelisest solidaarsusest. «Veendusin Taani õhuväelastega kohtudes, et nad on saanud Eestis väga sooja vastuvõtu,» ütles Taani kaitseminister. BNS

221 346

euro eest trahve on Tallinna munitsipaalpolitsei määranud tänavu nelja kuu jooksul ühistranspordis piletita sõitjatele ja linnas valesti parkijatele.

Pereõed võivad saada õiguse kirjutada retsepte Eesti talgutraditsiooniga tegid tutvust ka siin viibivad USA sõjaväelased, kes aitasid korrastada Üksnurme mõisaparki Saku lähistel.

foto: liis treimann

Sotsiaalministeeriumi kava järgi võiksid pereõed hakata edaspidi ravimeid välja kirjutama. Nii saaks pereõed jälgida kroonilisi haigeid süstemaatiliselt ja terviklikuna ning tööjõuressurss oleks perearstiabis ratsionaalsemalt kasutatud. Praegu kehtiva korra kohaselt peavad patsiendid pärast õe visiiti ravimi saamiseks ka arsti visiidile minema. BNS

Jõhvi tühistas seadusega vastuolus olnud kalmistutasud Jõhvi vallavolikogu tühistas pärast õiguskantsleri ja regionaalministri sekkumist põhiseadusvastaseks tunnistatud kalmistutasud. Õiguskantsler oli seisukohal, et Jõhvi valla kalmistul kehtinud hauaplatsi eraldamise, hauaplatsi valdaja registreerimise ja matmisloa väljastamise tasu ei olnud põhiseaduspärased. BNS

Eestlane valiti Tate’i kunstimuuseumi ostukomisjoni

Eesti Olümpiakomitee, kultuuriministeeriumi ja Eesti Jahtklubide Liidu 15-liikmeline talgumeeskond korrastas Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse sadamaala, ühtlasi sai uue värvikuue sadama muulil paiknev olümpiamängude metallist logo. foto: eok

Viljandi lastepargis peetud talgute käigus ei saanud mitte ainult park kaunimaks, vaid tehti ka head: talgutel osalenud 28 Viljandi gümnaasiumi õpilast, õpetajat, lapsevanemat ja sõpra lõikasid ja lõhkusid langetatud pargipuud halgudeks foto: elmo riig / sakala ning küttepuukoorem kingiti kolme lapsega üksikemale.

Suurbritannia kunstimuuseumi Tate’i Venemaa ja Ida-Euroopa moodsa ja kaasaegse kunsti ostukomisjoni liikmena alustas aprillis tööd Maarja Oviir-Neivelt. Tegemist on esimese korraga, kui eestlane kaastakse maailmaklassi muuseumi patroonide ringi. BNS

Ämmaemandad saavad abortide ennetamiseks õigusi juurde Augustist jõustuva määrusega laieneb rasestumisvastaste ravimite ring, mida võivad välja kirjutada ämmaemandad. Ämmaemandate õiguste laiendamisega loodetakse kaasa aidata abortide arvu vähendamisele. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas jälgid kemikaalide sisaldust toidus, kosmeetikas ja muudes toodetes? Jah, eelistan alati Ei, ma ei pööra looduslikke sellele täheletooteid panu

29%

33% 3760 vastajat

Talgupäeval korraldati Eestimaa ja eestimaalaste toetuseks ühismeditatsioon, millel osales üle 400 inimese üle maailma. Mediteerijaid jagus näiteks nii Sigulda lillelaadale sõitvasse bussi kui erinevatesse taluõuedesse; mõned mediteerisid talgulistega talgupäeva alguses või lõunapausil. Pildil mediteerijad Pärnus Steifoto: herdis elmend neri aias.

25% Mõnikord, kuid see pole esmatähtis

13% Jah, aga ainult toiduainete puhul

4 || EESTI || POSTIMEES, 5. MAI 2014

Poola sõjahaudade ühenduse Pomost liikmed kaevasid möödunud nädalal Edela-Poolas Opole linna lähedal Wrzoskis lahti sõjahaua ning matavad ümber sealt leitud Teises maailmasõjas Saksa poolel sõdinud eestlaste ja sakslaste säilmed. Sõdurid maeti 1945. aastal suure tee äärde Wrzoski tuletõrjemaja kõrvale, kirjutas uudisteportaal nto.pl. Kuigi sõjaaegsete dokumentide põhjal pidanuks hauas olema 22 langenud sõdurit, leidsid väljakaevajad sealt vaid 13 sõduri säilmed. Hauas oli ka kolm Saksa sõjaväe identifitseerimisžetooni, millel olevad kirjad näitasid, et žetooni omanikud võitlesid 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisis. Väljakaevamistel osalenud Pomosti liige Maximilian Frąckowiak ütles, et hauast leitud identifitseerimismärgid on väga halvas seisukorras ja ei ole kindel, kas nende alusel õnnestub tuvastada sõdurite isikud. Frąckowiak selgitas, et sõjas hukkunute haudade lah-

tikaevamise eesmärk ei ole mitte ainult säilmete ümbermatmine, vaid ka võimalus maetute isikuid välja selgitada. Tema sõnul ei tea paljud perekonnad siiani oma Teises maailmasõjas kadunuks jäänud lähedaste saatusest. Mullu juulis kaevasid Pomosti liikmed samuti Opole lähikonda jäävas Karczówis sõjahauast välja 23 eestlasest sõduri säilmed. Toona väljakaevatud sõdurid kuulusid 45. Relva-SSi grenaderirügementi, mis oli 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi allüksus. Nende sõdurite säilmed maeti ümber Krakówi lähedale Saksa sõjaväekalmistule. 45. Relva-SSi grenaderirügement oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement 20. Eesti Relvagrenaderide SSdiviisi koosseisus. Rügement tegutses aastatel 1944–1945. Poola ajaloolane Jacek Cielecki ütles Postimehele, et Opole piirkonnas toimusid suuremad lahingud 25.–31. jaanuarini 1945. Tema sõnul jätkatakse lähiajal piirkonnas sõjahaudade lahtikaevamise ja säilmete ümbermatmisega.

Läänemaal sai kraavi sõitnud autos kaheksa inimest viga Läänemaal Ridala vallas juhtus laupäeva õhtupoolikul liiklusõnnetus, milles sai viga ühes sõiduautos viibinud kaheksa inimest. Esialgsetel andmetel pidurdas Haapsalu poolt Laiküla suunas liikunud sõiduautot Honda juhtinud 37-aastane mees ootamatult, kaotas selle tagajärjel kontrolli auto üle ning sõitis teelt välja kraavi. Viiekohalises sõiduautos viibis peale juhi veel kaks naist ja viis meest. Kõik sõidukis viibinud kaheksa inimest said viga. Esialgsetel andmetel võis autot juhtinud mees olla joobes. Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Kalvi Almo-

seni sõnul on selline kambakesi autos sõitmine enamasti seotud alkoholi tarvitamise ning kas kodudesse või järgmisesse peokohta sõitmisega. «Äärmiselt kahetsusväärne on see, et keegi kaheksaliikmelisest seltskonnast ei mõelnud sellele, et nii hulgakesi sõitmine võib lõppeda kogu sõpruskonnale äärmiselt raskete tagajärgedega. Lihtne reegel on see, et kui kainet juhti ja igale sõitjale oma turvavööd ei leita, siis tuleb see sõit lihtsalt edasi lükata või ära jätta,» ütles ta. Liiklusõnnetuse kõik täpsemad asjaolud selgitatakse välja menetluse käigus. postimees.ee

Citroëni sõiduautod ja kaubikud Renneksist! Renneks Kaubandus OÜ Suur-Sõjamäe tn 36, Tallinn 11415 Oleme avatud: E–R 9–18 Automüük: 510 0745, 504 0601 627 0580, 627 0583 Autoteenindus: 627 0582 Autorent: 510 0745, 627 0584 info@renneks.ee | www.renneks.ee

Narkoraha pesti kasiinodes risto berendson reporter

sialgu pidi see olema narkopolitsei rutiinne tänavaoperatsioon, kuid ootamatult arenes sellest välja viimase aja põnevaim kriminaaltulu konfiskeerimise juhtum. Uurimisorganid polnud varem puutunud kokku olukorraga, kus 500 000 eurot narkoraha legaliseeriti kasiinode kaudu. Põhja prefektuuri narkotalitus oli 2012. aasta detsembris ühel järjekordsel operatsioonil. Plaan oli «joosta maha» Lasnamäel Pae tänava turul taksojuhist tänavadiiler Aleksei Kulakovski. Politseitöös on see rutiinne tegevus. Politseinikud ootasid sihtmärki, kes luureinfo kohaselt sõitis taksot vana Volkswagen Passatiga. Teiste autode seas keeras turule sisse uhke BMW X5. Politseinike üllatuseks istus selle roolis Kulakovski. Sel hetkel tõmbas operatsiooni juht hädapidurit ja katkestas operatsiooni. «Otsustasime, et vaja oleks selle inimese varanduslikku tausta lähemalt vaadata,» ütleb narkotalituse juht Kaido Kõplas nüüd, poolteist aastat hiljem. Umbes kuu hiljem arvasid uurijad end olevat palju targemad. Neil oli õnnestunud välja peilida ka Kulakovski kuriteokaaslane Andrey Šumihhin. Meeste uimastiäri põhimõte oli: osta kraami odavalt hulgihinnaga sisse ja müü see kallilt tänavatel edasi. Šumihhinil oli korter Majaka tänaval ja uus sõiduauto Lexus. Kulakovskiga oli olukord keerulisem – osal öödel magas ta oma BMW X5s, mõnikord lasi abikaasa ta koju diivanile puhkama ja ülejäänud juhtudel ööbis mees tuttava juures. Šumihhini puhul hakkasid uurijaile silma tema kulukad sukeldumisreisid koos uimastitarvitajast noore naistuttavaga.

Ainuüksi 2012. aastal käidi Tais, Galápagose saartel ja Egiptuses. Aasta varem külastati Kuubat. 2013. aasta alguseks oli broneeritud puhkus Malaisias. Tasutud oli isegi 3000-eurone ettemaks. Arvestades Šumihhini ametlikku, miinimumilähedast sissetulekut, oli see sisuliselt tema aastapalk. Malaisia liivarandade asemel sattus Šumihhin Tallinna arestikambrisse. Tema kodunt saadi kätte üle tuhande voldiku fentanüüliga, millest saanuks uimastidoosi 30 000 narkomaani. See on tänavamüügidiileri kohta ülisuur kogus.

Kuritegelikku sissetulekut on põhjendatud ka naise showtantsimisest saadud tuluna või hoopis ämma seenekorjamisega kogutud säästudena. Lisaks leiti umbes 44 000 eurot sularaha. Uurijad hõõrusid heameelest käsi. Ent «maasikas» ootas läbiotsijaid alles ees – Šumihhini kodu tuulamise käigus jäi politseinikel pihku pakk Olympic Casino tšekke. Nende kohaselt oli kasiinodest võetud välja kümneid tuhandeid eurosid. Šumihhin väitis, et käis mängupõrgus regulaarselt ruletti mängimas ja võitis. Nii suure hulga võitude saamine tundus kasiinoäri võidutõenäosust arvestades ebareaalne. Politsei tegi Olympic Casinole Šumihhini rahaliste tehingute kohta päringu. Saadud vastus oli jahmatav. Selgus, et kasiinokäibelt võis Šumihhinit võrrelda kurikuulsa Avo Viioliga. Viimane tassis kasiinodesse 545 000 eurot. Šumihhin oli vedanud kolme aastaga kasiinosse ühtekokku umbes 496 000 eurot. Mänguaparaatide võitudena oli mees sealjuures teeninud vaid veidi üle 105 000 euro. Seega jäi üles umbes 400 000-eurone auk. Kasiinodes mängu pandud rahasummad olid tema sissetulekuga inimese jaoks muidugi ulmelised. Šumihhini väitel oli tal lihtsalt ropult mänguõnne. Uurijad seda ei uskunud. «Tekib küsimus, et kui tal kasiinos rule-

tilaual nii haruldaselt sageli õnne on, siis miks ta üldse narkootikume müüma pidi,» küsib riigiprokurör Taavi Pern. Süüdistuse versiooni kasiinodesse veetud narkoraha päritolust jäi uskuma ka kohus, kes mõistis Šumihhini kaheksaks aastaks vangi. Lisaks konfiskeeritud sularahale jäi mees ilma hinnalisest sukeldumisvarustusest. Vältimaks Lexuse äravõtmist, kandis mees konfiskeerimise asendamiseks riigile 15 500 eurot. Et teenitud kriminaaltuluga võrreldes oli see vaid piisk meres, jäi mehel üles 400 000-eurone konfiskeerimisnõue, mida ta peab hakkama nüüd jõudumööda tasuma. Loo algallikas Kulakovski osutus uurijaile kõvemaks pähkliks. Ta ei nõustunud kuidagi tema istumise all olnud BMW X5 konfiskeerimisega. Mehe väitel kuulub see auto tema emale. Kuigi emal pole isegi juhiluba, pidas kohus paremaks auto naisele siiski tagasi anda. Praegu jätkub vaidlus ringkonnakohtus. Selle kriminaalasja raames konfiskeeritud kriminaaltulu ulatus kokku 120 000 euroni. See on veidi vähem kui viis protsenti mullu pättidelt konfiskeeritud kriminaaltulust üldse. Üksikjuhtumi ja kuritegeliku tulu legaliseerimise näitena on see aga üks erakordsemaid. Kolmandat aastat politseis tegutseva kriminaaltulu üksusele on kuritegelikku sissetulekut põhjendatud väga erinevalt. Näiteks naise show-tantsimisest saadud tuluna või hoopis ämma aastate jooksul seenekorjamisega kogutud säästudena. Ühel, samuti erandlikul juhul väideti narkokuritegudest pärit vara olevat saadud sugulastelt pulmakingiks. Alati ei pea kriminaaltuluks olema raha, kinnisvara või autod. Eelmisel aastal oli Tallinnas näiteks juhtum, kus varavastase kuriteo uurimise käigus konfiskeeriti kurjategijalt kriminaaltuluna kuus paari jalatseid.

jaanuar veebruar aprill mai juuni juuli august september oktoober

andres.einmann@postimees.ee

andres einmann

OOTAMATU AVASTUS. Tänavadiilerit püüdma asunud uurijad jõudsid üllatuslikult suure uimastituluni, mida püüti seadustada enneolematul moel.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Poolas maetakse ümber eesti sõdurite säilmed

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

6000 kaitseväelast harjutab «Kevadtormil» Eesti kaitsmist Täna algaval kaitseväe suurõppusel «Kevadtorm» harjutab Eesti kaitsmist ligi 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlaste sõdurit. Kolmenädalase õppuse eesmärk on kaitseväe peastaabi teatel ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni hindamine enne reservi arvamist. Lisaks harjutab sel «Kevadtormil» esmakordselt loodava 2. jalaväebrigaadi staap allüksuste juhtimist eri lahinguliikides. Ajateenijate pataljonile teevad vastutegevust Scoutspataljoni elukutselised sõdurid koos liitlastega, Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad soomukitel ja

Kirde kaitseringkonna õhutõrjepatarei. Tänavusest «Kevadtormist» võtab osa rekordarv liitlaste üksusi – Ühendkuningriigi ja Läti jalaväekompaniid, Ameerika Ühendriikide maaväe õhudessantkompanii ja Leedu luurerühm osalevad koos Scoutspataljoniga kujuteldava vastase poolel. Ühendkuningriigi kompanii kuulub Duke of Lancasteri brigaadi, sama üksus osales «Kevadtormil» ka mullu ning on nelja rotatsiooni vältel tegutsenud koos meie kaitseväelastega Afganistanis. Poolast osalevad kolm ründelennukit Su-22 ja õhutõrje-

üksus raketikompleksiga SA-8. Viimase ülesanne on kaitsta Ämari lennubaasi ja seda ümbritsevat õhuruumi. Nii lennukid kui keskmaa õhutõrje paiknevad Ämaris. Mitmendat korda osalevad «Kevadtormil» Belgia õhutõrjujad, kes panevad välja õhusihtmärgid meie õhutõrjepataljoni laskmisteks, samuti osaleb meie õhutõrjepataljoni koosseisus õhutõrje raketirühm Belgiast. Esmakordselt osaleb Prantsuse küberkaitsemeeskond. «Kevadtorm» on esimene suurõppus, mida on planeerinud ja juhib kaitseväe peastaap. Vastavalt riigikaitse arengukavale

ühineb maaväe staap sel aastal peastaabiga, «Kevadtorm» on ühineva staabi esimene koos planeeritud suurõppus. Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonda. Põhiosa õppusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, praegune kaitseväe logistikakeskus – tulevane toetuse väejuhatus – paikneb Pärnus ja toetab sealt õppust logistiliselt. 19. mail kella 14–16 on kõigil huviliste võimalik Helme lähistel jälgida näidislahingut. «Kevadtorm» lõpeb 23. mail piduliku rivistusega Tehvandi staadionil Otepääl. BNS

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || EESTI || 5

KOMMENTAAR

veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober

4700 21 500 31 400 13 400 7000 12 800 17 800

20 100 34 500 8900 5500 3000 6100 22 100 9300

Ostetud mänguvahendeid kokku eurodes

Rahaks vahetatud mänguvahendeid kokku eurodes

0 86 920

108 600

00 109 5

71 645 Ostetud mänguvahendeid kokku eurodes

Ostetud mänguvahendeid kokku eurodes

2 0 1 0 ostetud žetoonid

märts aprill mai juuni juuli ber m te p se oktoober november

rahaks vahetatud žetoonid

5112,9 95 419,8 55 730,8 126 608,7 67 682,3 40 903,4 44 354,6 4218,2 52 343,5 ,1 2 56 24 10 481,5 20 771,2 3834,7 rodes summad eu

Politsei menetletud kriminaalasjade arv, kus arestiti kriminaaltulu: 2011. aastal

2012. aastal

130

2013. aastal

178

Ämma või naise nimele raha kantimine ei päästa

2 0

3 36 11 3 0 27 1 8

Rahaks vahetatud mänguvahendeid kokku eurodes

Ostetud mänguvahendeid kokku eurodes

summad eurodes

87 50 0

338 923

5500 15 000 9000 2000 6000 6000 41 000 3000

1 8 7 4 24

93 300

puhul saab kohaldada

Arestitud tulu

5400 14 400 15 800 10 700 3800 12 800 3500 26 900 -

rahaks vahetatud žetoonid

summa d eurod es

Rahaks vahetatud mänguvahendeid kokku eurodes

2 0 1 1 ostetud žetoonid

Alates märtsist on võimalus konfiskeerida ka juriidilise isiku vara, juhul kui on alust eeldada, et juriidilise isiku peamine tegevus on suunatud kuritegude toimepanemisele ning isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Varem selline võimalus puudus, välja arvatud juhul, 2 0 0 9 kui juriidilist isikut ostetud sai käsitleda kolrahaks žetoonid manda isikuna. vaheta tud Muudatus annab ž etoonid april 2109,1 võimaluse konfis3195,6 mai keerida nüüd ka 8180,7 2876 juuli süüdistatavast 4282,1 august 34 640 juriidilise isiku 32 786,6 septrm vara. Lisaks on 2 6 459,4 ber 1 9 301,3 täiendatud kudetsem 17 064,4 ber 4 985,1 ritegude ni2684,3 mistut, mille

4 21 2 15 19 2 5 32

33 1 20 1 6 1 4 3 24 1 5

summad eurode

keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo juht

7 28 12 3 9 2 5 3 18 26 22

Rahaks vahetatud mänguvahendeid kokku eurodes

pille hamer

rahaks vahetatud žetoonid

ostetud žetoonid

2 0 1 2

laiendatud konfiskeerimist (näitena võib nimetada maksukelmuse suures ulatuses) ja vähendanud laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks nõutavat karistuse määra – varasema vähemalt kolmeaastase vangistuse asemel on nüüd nõutav vähemalt aastane vangistus. Olulise muudatusena võib märkida ka asjaolu, et esimese astme kuritegude puhul on võimalik konfiskeerida kolmandale isikule kuuluvat vara, mis on omandatud varem kui kümme aastat enne esimese astme kuriteo toimepanemist (ehk siis need süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku puhul sundlõpetamine). Seega on riik oluliselt laiendanud kriminaaltulu konfiskeerimise võimalusi ning kõrvaldanud senised väga olulised takistused kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks.

2011. aasta sügisel politseis loodud kriminaaltulu tuvastamise büroo koosseis on aasta-aastalt suurenenud. Lisaks on igas prefektuuris spetsialiseerunud ametnikud, kes tegelevad ainult kriminaaltulu tuvastamisega. Kokku on politseis valdkonnale spetsialiseerunud ligi 20 ametnikku. 2011. aastal arestiti politsei- ja piirivalveameti menetluses olnud kriminaalasjades kuritegelikku vara umbes 2,8 miljoni euro ulatuses. 2012 oli arestitava vara väärtus 27,5 miljonit eurot. Enamiku sellest moodustas Eesti ja USA ühis-

operatsioonis Ghost Click kinni peetud Tartu IT-ettevõtjate vara. 2013. aastal arestiti vara 3,2 miljoni euro ulatuses. Ajapikku on kasvanud politsei võimekus ja võimalused arestida ka n-ö kolmandate isikute (omaksed, tuttavad) nimele kantud kriminaaltulu. Näiteks 2012. aastal arestiti nii enam kui miljoni euro väärtuses kolmanda isiku nimele kantud vara. Eelmisel aastal oli kolmandate isikute nimel oleva ja kriminaaltuluna arestitud vara väärtuseks enam kui 600 000 eurot. Risto Berendson

2 0

6 || REKLAAM || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

HÄRJANURME MÕIS OÜ

IREST EHITUS AS Paldiski mnt 14, Tallinn 10149, tel 655 8080, irest@irest.ee

HANKEN OÜ

Härja tee 2, Saduküla, Jõgevamaa 49011, tel 772 3237, faks 772 3237 info@harjanurmemois.ee

HLB EXPERTUS KLF OÜ Narva mnt 7A, Tallinn 10117, tel 655 5155 expertus@expertus.ee, www.expertus.ee

I&T METALL OÜ

GRANIIDIKESKUS OÜ

Vitamiini 5, Tartu 51014, tel 738 4823 indrek@itmetall.ee

Saeveski 3, Tallinn 11214, tel 672 2311, faks 672 2312 info@hanken.ee

HEVEA AS Gaasi tee 12, Lehmja, Rae vald, Harjumaa 75306, tel 674 4888, info@hevea.ee, www.hevea.ee

VIREEN AS HIIEKO AS Pirni 12, Tallinn 10617, tel 671 1300, faks 671 1303, hiieko@hiieko.ee, www.hiieko.ee

Ebavere küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa 46209, tel 327 8333, info@vireen.ee

KARNO TULUNDUSÜHISTU Alasi 5A, Tallinn 11713, tel 662 8483, faks 662 6464, karno@karno.ee, www.karno.ee

www.fibersolutions.ee

IRIS FIBER OÜ Saiakopli, Tapa vald, Lääne-Virumaa 45009, tel 325 3235 www.irisfiber.com

KANGADŽUNGEL OÜ Kunderi 8A, Tallinn 10121, tel 5344 9558, kangadzungel@gmail.com

KEILA TAASTUSRAVIKESKUS AS Pargi 30, Keila 76607, tel 639 0400 www.taastusravi.ee

KAANON KINNISVARA TEENUSED OÜ Riia 24, Tartu 51010, tel 735 0850, mail@kaanon.ee

GB GRUPP OÜ

KIUMA PÕLD UÜ

Käärdi 5, Võiste, Pärnumaa 86501, tel 554 3484 www.gbgrupp.ee

Aarna, Põlva vald, Põlvamaa 63203, tel 524 4963, mati.koosa@gmail.com

JALAEXPERT OÜ

Lembitu 1D, Tartu 50406, tel 740 4902, faks 740 4903, judis@online.ee

HALVER MÖÖBEL OÜ Karla küla, Kose vald, Harjumaa 75106, tel 605 6076, info@halver.ee, www.halver.ee

LRF RAAMATUPIDAMISTEENUSTE OÜ Pärnu mnt 160 E, Tallinn 11317, tel 651 8130, mob 503 3037, heli@lrf.ee

Pilliroo 24, Tallinn 10912, tel 507 9264, kaanontech@hot.ee

KADRIKESE HALDUS OÜ

HAINE PAELAVABRIK OÜ

Narva mnt 11D, Tallinn 10151, tel 648 4220, info@kadrikese-haldus.ee

Puiestee 13 B, Tartu 50303, tel 736 6053, info@haine.ee

KAANON-TECH TÜ

KODUSTUUDIO OÜ

Turu 21B, Tartu 50106, tel 740 2316, mob 5342 5295, info@jalaexpert.ee, www.jalaexpert.ee

JUDIS OÜ

HALVER

Peterburi tee 46, Tallinn 11415, tel 613 9770, tallinn@kodustuudio.ee

GAIASOFT OÜ Mäealuse tn 4, Tallinn 12618, tel 665 4221, gaiasoft@gaiasoft.ee, www.gaiasoft.ee

OPTIMER AS Pärnu mnt 463, Tallinn 10916, tel 508 3990

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

OHTLIK UUDISHIMU. Soojal ajal tuleb loomaarstidel sageli ravida rästikutelt salvata saanud koeri.

Kevad toob loomade kiirabile palju tööd piret lakson reporter

Kevadel, mil loomaomanikud veedavad oma lemmikutega õues üha rohkem aega ja kodudes avatakse päiksekiirte sisselaskmiseks aknaid, juhtub ka koduloomadega rohkem õnnetusi. Tallinnas Mustamäel asuvasse loomade kiirabi kliinikusse pöördub kevaditi tavapärasest rohkem lemmikloomaomanikke. Kliiniku loomaarsti Valdeko Paaveli sõnul tullakse nende juurde kõiksugu põhjustel, nagu näiteks südameprobleemid, krambid, sünnitusabi, haigused, kuid kõige rohkem pöördutakse just traumade tõttu. «Koerad jäävad auto alla, satuvad kaklusesse, saavad rästikult salvata. Kassid kukuvad aknast või rõdult alla, jäävad akna vahele kinni,» ütleb Paavel. Parajasti paneb loomatohter viieaastasele dobermannile lahast. Koeral on krooniline kannakõõluse põletik ja just operatsioonilt tulnud koerale jäävad kruvid käppa nähtavasti eluks ajaks. Paari nädala pärast peaks ta aga jälle saama õues ringi lipata ja elust rõõmu tunda. Samal ajal selgitab loomatohter, et viimastel nädalatel on nende juurde tuldud näiteks

Haigla statsionaaris on suurem osa «palateid» hõivatud. Õige kõvasti näub üks oranžikirju kass, keda vaevab kopsupõletik.

Loomaarst Valdeko Paavel paneb just operatsioonilt tulnud pooleldi narkoosis olevale dofotod: tairo lutter bermannile lahast.

põhjusel, et koer on metsas või rabas rästikult salvata saanud. Seda juhtub soojal ajal päris sageli. «Kasse hammustavad rästikud tunduvalt harvem, koerad on lihtsalt uudishimulikumad, lähevad nuuskima,» räägib Paavel. Enamasti salvab rästik neid koonu või käppa ning tekib äge allergiline reaktsioon. Suurem osa loomi talub seda päris hästi – neil tekib küll paistetus, kuid see möödub ja abi po-

le vaja. Ohtlik on olukord siis, kui koeral tekib kõriturse, ta kaotab teadvuse ja tal on raske hingata. «Kui koeral tekib allergiline reaktsioon, vererõhk langeb ja pilt kaob silme eest, siis peaks temaga kindlasti kliinikusse tulema,» rõhutab Paavel. Kliinikus tehakse koerale hormoonsüst, vajadusel pannakse loom tilguti alla ja jäetakse mitmeks päevaks kosuma. Kiirabi kliinikus hoitakse

Erko Sõrmuse seitsmeaastasel kastreeritud Kutsal on käpas kanüül, kuid kurb ei paista ta olevat. Omaniku sõnul tekkisid Kutsal põide kivid, mis koormasid neerud üle, ja põis ei talitlenud normaalselt.

päris sageli lemmikloomi terve ööpäev või kauemgi. Kui rästikuhammustuse eest omanik oma sõpra kaitsta ei saa, siis kassiomanikele paneb Paavel küll südamele, et nad pakettaknaid ülaservast ei avaks. «See on väga ohtlik, kassid hüppavad sinna vahele, jäävad kinni ja on pärast halvatud.» Akent ja rõduust ei tohiks üldse lahti hoida, kui võrku ees ei ole. Kui kass on aknast

alla kukkunud, on Paaveli sõnul pelgalt peale vaadates väga raske hinnata, kas temaga tuleks kliinikusse pöörduda. Teinekord võivad kassil olla sisemised vigastused, millest omanik aru ei saa. «Paraku on nii, et kassid võivad täiesti terveks jääda, kuid paljud saavad ka surma. On ka muidugi vahepealne variant, et kass kukub, saab viga ja me remondime ta terveks,» selgitab ta.

Kui lemmikloom jääb aga õnnetuse või haiguse tagajärjel invaliidiks, on juba omaniku otsustada, kas tema elukvaliteet on piisavalt hea või oleks ehk õigem ta magama panna. «Loomade puhul on see nii õigus kui võimalus,» ütleb Paavel. Üks levinumaid põhjusi, miks kiirabisse pöördutakse, on ka mürgistus. Selle on põhjustanud enamasti roti- või teomürk, mille koer on kätte saanud. Mürgistus võib jääda ka ainult kahtluseks, sest teinekord ei olegi võimalik seda lõpuni välja selgitada. Paavel rõhutab, et mürgid peavad igal juhul olema loomadele kättesaamatus kohas. «Näiteks tigude mürki pannakse põõsaste alla. Ei tasu loota, et koer on ise piisavalt taibukas ja sellest eemale hoiab, ikka läheb ja nuusib, uudishimulikud, nagu nad on,» räägib Paavel. Paaveli sõnul aitab kõige paremini õnnetusi vältida peremehe mõistlik käitumine. «Koer peaks olema rihma otsas, mürk mittekättesaadavas kohas, aknad tuleks kinni hoida või siis võrk ette panna.» Paavel märgib, et kui varem toodi kiirabikliinikusse rohkem koeri, siis nüüd võib öelda, et kasse ja koeri tuuakse enamvähem võrdselt. Ta peab põhjuseks seda, et inimeste tähelepanelikkus ja suhtumine kassidesse ning ravivõimalustesse on paranenud.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 5. MAI 2014

EKP võib juunis langetada intressimäära Euroopa Keskpank (EKP) ei plaani lähiajal intressimäära langetada, kuid teeb ettevalmistusi võimalikuks intressimäärade langetamiseks juunis, kui hinnakasv jätkuvalt pidurdub. Keskpanga laenude intressimäärad on püsinud mullu novembrist rekordmadalal – 0,25 protsendi juures, vahendas AFP. Aprillis jäi euroala inflatsioon alla keskpanga loodetud kahele protsendile. Tarbijahinnainflatsioon jäi 0,7 protsendi juurde, mis on märtsiga võrreldes 0,2 protsenti enam. err.ee

Komisjon keelas India mangode impordi ELi Euroopa Komisjon keelas India mangode, baklažaanide, kahte tüüpi kabatšokkide ja India toitudes kasutatava lehe impordi Euroopa Liitu. Mangolaste ei lastud Euroopasse, kuna need kubisesid puuviljakärbestest, vahendas BBC. Viljade Maailma spetsialist Marge Ploompuu ütles, et keeld ei mõjuta Eesti turgu, kuna siia India mangosid ei tooda. e24.ee

119,6

miljonit dollarit peab USA kohtu otsusel Samsung maksma Apple’ile kahe patendi rikkumise eest.

Riik piirab tänasest räimepüüki Liivi lahel Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates tänasest kastmõrdadega räimepüügi Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade omanikele. Püügikeeld ei puuduta Kihnu ja Manija saare püsielanikke. BNS

Toiduainetööstuses levivad üha enam võltsitud tooted Euroopa toiduohutusameti raporti kohaselt hakkab organiseeritud kuritegevus üha enam tõstma pead toiduainetööstuses, kus üha enam avastatakse võltsitud kaupu ning seda, et kõrge kvaliteediga toode asendatakse odava kaubaga. Kuna see kuritegevuse liik on uus, pole võimalik määrata vastavaid karistusi, vahendas The Guardian. Tavalise oliiviõli ja külmpressitud neitsiõli hinnavahe on viiekordne. Neitsiõli on üks enim levinud võltsitavaid tooteid. Samuti petetakse kala, liha, piima, mee ning safraniga. Meepettuste puhul asendatakse mesi tihti värvitud suhkrusiirupiga. err.ee

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

IT. Kaheksandat aastat Silicon Valleys töötava EASi esindaja Andrus Viirgi sõnul tuntakse Eestit, glamuuri kohtab sealses töös aga vähe.

Kulda ja karda on Räniorus vähe intervjuu kalev aasmäe reporter

ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja Andrus Viirg ütleb intervjuus, et idufirmade asutajatel on Eestis kerge luua ettevõtet, kuid lisaraha kaasamiseks ja maailmaturule minekuks pole Eesti õige koht. Millega EASi välisesindaja Silicon Valleys tegeleb?

Peamiselt on kolm tegevussuunda. Üks on Eesti ettevõtluse tutvustamine peamiselt tehnoloogiliste idufirmade põhjal – seda tehes saab tutvustada Eestit kohana, kus teha äri. See peaks tõmbama juurde lisainvesteeringuid või USA ettevõtteid, kes tahaks Eestis tööd teha. Kolmas suund on teadusasutuste ja ülikoolide koostöö vahendamine. Olen seal üksi, see on selline ühemehe-show. Raske on tõmmata piiri, mida ma ühel päeval teen, kõigega tuleb tegeleda. Põhiline osa tööst on kontaktide otsimine – nagu Nokia kunagine reklaamlausegi kõlas «Connecting People». Kontakte leiab erinevatelt üritustelt, mida Silicon Valleys toimub pidevalt. Kas pidite seitse aastat tagasi Räniorgu minnes kogu suhtlusvõrgus-

tiku nullist üles ehitama?

Kui kallis on kontoripinna rentimine?

Peaaegu. Kuigi me juba aasta või kaks enne seda käisime seal ringi ja uurisime, mida teised riigid, eriti Põhjamaad seal teevad. Meil on kõikide põhjamaalastega päris hea võrgustik nimega Silicon Vikings, selle abil saime üsna kiiresti tuntuks. Alguses sai Eesti tutvustamiseks kasutada ainult Skype’i, kuigi rootslaste ja taanlastega tuli pikalt vaielda, kelle oma Skype ikka on (muheleb). Nüüd aga saab kasutada juba teisi kohapeal olevaid Eesti ettevõtteid, nagu Fortumo ja Modesat, viimane on nüüdseks küll juba maha müüdud.

Kuus-seitse ruutmeetrit maksab umbes 1400–1500 dollarit kuus. Virtuaalse kontori puhul umbes 300–500 dollarit. Populaarsed on garaažikompleksid, neid kasutavad juba rohkemate töötajatega ettevõtted. Hea asukohaga kontoripinda on väga raske leida, samas hinnad ei olegi viimasel ajal väga palju tõusnud. Elamispinna rent on aga teinud viimase viie-kuue aastaga kahekordse tõusu.

Euroopa Silicon Valleyt on üritanud luua teised riigid, aga Silicon Valley tekkis ise, sümbioosina. Tegutsete avatud kontoris, kui palju teil seal ruumi on, kas lihtsalt üks laud?

Ruum väga suur ei ole. Öeldakse, et neli inimest peaks saama ühe laua taga olla (naerab). Seda tööpinda saame Eesti idufirmadele pakkuda. Lisaks saame kasutada koosolekuruume ning sekretäriteenuseid. Pakutakse ka virtuaalset kontoriteenust ehk ettevõte ei pea seal füüsiliselt kohapeal olema, vaid antakse postkast, telefoninumber ning õigus teatud tunnid koosolekuruume kasutada. Sellist võimalust kasutas alguses näiteks Fortumo.

Kui palju Eestit Silicon Valleys teatakse?

Eestit teatakse, võib-olla ka seetõttu, et teisi riike agentuuride kaudu seal nii palju ei olegi esindatud. Isegi rootslased tulid hiljem kui meie EASiga, vahepeal saigi nalja visatud, et teil on ju IKEA seal, mida siis veel. Meid on tähele pannud USA võimud, näiteks tuli äsja välja San Francisco majandusaruanne, kus Eesti oli ära märgitud ühe sillana Euroopasse. Eestit tuntakse kohapeal peamiselt Skype’i kaudu, samas näiteks vanemad inimesed teavad meid ka turismi sihtkohana. Läänemere kruiisid on ameeriklaste seas üllatavalt populaarsed ning tihti tullakse tagasi uuesti Tallinna vaatama, kruiisireisil Tallinnas veedetud pool päeva või üks päev on nende jaoks liiga vähe. Silicon Valley tundub väljastpoolt väga põnev: keldrites luuakse järgmisi miljardiettevõtteid, raha voolab. Kui glamuurne see seestpoolt paistab?

EASi välisesindajal Silicon Valleys Andrus V naator Krista Mihkelsaar, EASi rahvusvahe nisteeriumi asekantsler Taavi Kotka.

Glamuuri, kulda ja karda väga ei ole. Olen mõnedelt Eesti ettevõtetelt kuulnud tagasisidet, et nende kontorid Tallinnas on paremad kui sealsed. Turg, ökosüsteemi olulised tegijad ja raha on seal. Kogu USA riskikapitalist üle 40 protsendi asub Silicon Valleys, mis on ühe-kahe miili pikkune

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Euroopa Silicon Valleyt on üritanud luua teised riigid, aga Silicon Valley tekkis ise, sümbioosina. Eesti saab pakkuda ettevõtte alustamise kiirust ja mugavust, loodav e-residentsuse süsteem annab selleks lisavõimalusi – su ettevõte võib asuda siin, aga sa ise ei pea kohapeal olema. Silicon Valley kohta räägitakse, et see on justkui riik riigis, seal töötavad inimesed tihtipeale väga ei hooma, mis väljaspool toimub. Seetõttu luuakse palju lahendusi, mille vastuvõtmiseks ei ole muu maailm valmis. Kui palju see tõele vastab?

Sellega on nii ja naa. Võib-olla on viimasel ajal liiga palju rõhku pandud sotsiaalvõrgustike teemale. Muidugi on see ahvatlev riskikapitalistidele, kuna sealt saab raha kiiresti tagasi teenida. Kui me vaatame, mis Facebooki või Twitteriga on juhtunud, või WhatsAppi ülevõtmine – need on ikka müstilised summad. Sellega seoses räägitakse üha rohkem uue tehnoloogiamulli lõhkemisest. Kui palju on seda Silicon Valleys tunda?

Viirgil (esireas) käisid mullu külas EASi välisesindaja Peterburis Toomas Kästik (vasakult), EASi välissuhtluse koordielistumise osakonna juht Kristi Tiivas, Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepp ning majandus- ja kommunikatsioonimifoto: eas

tee, Sand Hill Road, kus asuvad riskikapitalifirmade kontorid. Sealsed kontorid ei ole midagi glamuurset. See on umbes nagu meil Tallinna lähedal Keilas või Sauel, kus on väga palju rohelust ja pole kõrghooneid. Viimasel ajal on räägitud sellest, et Eesti peaks muutuma Põhjamaade

Ränioruks. Mis peaks investoreid ja idufirmade loojaid Eestisse meelitama?

Hetkel näen ma ainukese kompvekina ettevõtte loomise lihtsust, aga kui me hakkame rääkima lisaraha kaasamisest või maailmaturule minekust, siis kahjuks Eesti ei ole ikkagi õige koht. Kui me vaatame

meie enda edulugusid, siis suur raha on kas USAs või Londonis, sest välisinvestorid eelistavad siiski neile tuttavate seadustega süsteeme ja nad tahavad raha enda lähedal hoida. Nad ei anna edasi ainult oma raha, vaid ka teadmisi, ning tahavad osaleda ettevõtte juhtimises ja arendamises.

Sotsiaalvõrgustike ja mängude puhul tekib tõesti vahel küsimus – kust nad peale reklaami müümise oma kasumi teenivad? Eks seal liigub igasuguseid mõtteid – «tahtsime Marsile minna, saime Facebooki». Nüüd õnneks on hakanud tekkima rohkem tõelisi tehnoloogiafirmasid, mis n-ö käega katsetavad. Ka Eesti juurtega riskikapitalist Steve Jurvetson on investeerinud autotootjasse Tesla Motors ja kosmosetehnoloogia firmasse SpaceX. Samas on Tesla turuväärtus ühe mudeli müügi najal suurem kui palju rohkem autosid müüval Mitsubishil. Kas see ei viita samuti mullile?

Väärtus seisneb traditsioonilise autotööstuse muutmises. Riskikapitalistid otsivadki firmasid, mis raputaks vanu gigante ja tehnoloogiaid. Apple’il oli ka ju üks arvuti ja üks telefonimudel.

Alko veenab soomlasi napsu kodumaalt ostma andres reimer

andres.reimer@postimees.ee

Soome riiklik alkoholimüügi monopol Alko algatas jookide Eestist kaasa toomise vastase kampaania. Kodulähedasest viinapoest hundijalavee ostnud soomlane saab alates maikuust kaasa kotikese kirjaga «Tax paid», mis näitab, et tema seekordse peatäie pealt tasutud maksuraha pole jäänud Eestisse. «Ostes alkohoolsed joogid Soomest, jäävad tasutud maksud toetama meid, soomlasi,» kõlab kampaania selgitus Alko kodulehel. Eelmisel aastal tõid soomlased oma välisreisidelt Kauppalehti andmetel kaasa 75 miljonit liitrit alkoholi ning jookide sissevedu kasvas koos tervise- ja heaoluteenuste ostmisega 15 protsenti. Põhjanaabrite majandusleht toob põhjuseks asjaolu, et näiteks õlle aktsiis puhta alkoholi liitri kohta on Soomes 32,05 eurot, Eestis aga kõigest 6,28 eurot. Väidetavalt vähenes samuti Taanis lokanud alkoholi piirikaubandus möödunud suvel esimest korda aastakümne jooksul, kui näiteks õllele kehtestatud maksu alandati. Õlle müük kasvas Taanis seejärel ühe protsendi võrra.

Kaste peab ise tassima Soome valmistub nüüd oma alkoholi puudutavaid seadusi muutma, et teenida oma kodanike joomakirelt senisest suuremat tulu. Eestist alkoholi sisse vedamise takistamiseks sunnivad Soome ametivõimud nüüd Helsingi sadamas bussituriste kaasa ostetud õlle- ja viinakastid käsitsi maale tassima, selle asemel et lasta kau-

bal mugavalt bussi pagasiruumis koduukse ette sõita. Kõikidest Eestit külastanud Soome turistidest ostis alkoholi kaasa 79 protsenti ja nad kulutasid selleks keskmiselt 122 eurot ühe ostja kohta, selgus Emori aprillis avaldatud uuringust. Soome turistide kaasaostud moodustavad 34 protsenti alkoholimüügist. TNS Emori juhataja Karin Niinase sõnul otsustas Emor uurida põhjalikumalt Soome turistide alkoholi kaasaoste Eestis ja tegi koostöös TNS Gallupiga Soomes selleteemalise esindusliku uuringu, küsitledes enam kui tuhandet soomlast.

Soomlased ostavad palju «Soome turistide põhilisteks alkoholiostu kohtadeks on laevad ja sadamapoed,» ütles uuringu autor, TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog (pildil). «Kaks protsenti soomlastest ostab Eestist alkoholi kaasa kuni kolm korda kuus, seitse protsenti 3–5 korda poolaastas ja 32 protsenti 1–2 korda poolaastas.» Aivar Voogi sõnul on vastupidiselt Eesti kohaliku alkoholitarbimise pigem langevale suundumusele kasvanud 2013. aastal alkoholimüük (absoluutalkoholi koguses) Eesti jaekaubanduses 1,1 protsenti (rahaliselt oluliselt enam – üle 5 protsendi). «Selle kasvu taga on põhiliselt Soome turistid, kelle alkoholiostud moodustasid koguselises arvestuses 34 protsenti kogu alkoholimüügist Eestis eelmisel aastal,» tõdes Aivar Voog. «Lahjemate alkohoolsete jookide kategoorias kasvasid turistide ostumahud üle 15 protsendi võrreldes 2012. aastaga, samas iseloomustab soomlasi kangemate jookide vähenenud eelistus.»

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

VÄGIVALD. Ukraina suuruselt neljandas linnas reede õhtul toimunud kokkupõrgetes hu

Meil on veel mõningaid lahendamist vajavaid probleeme.

Rahutu Odessa leinas verise

Saksa liidukantsler Angela Merkeli sõnul on pealtkuulamisega seoses Ühendriikidega veel erimeelsusi.

jürgen tamme

Krimmis märgati Vene sõjalennukeid Moskva kontrolli all oleva Krimmi poolsaare kohal võis laupäeval näha kümneid Venemaa sõjalennukeid. Anonüümsust palunud lennunduseksperdi sõnul nägi ta ka tankurlennukeid ja hävitajaid MiG-29. Teine ekspert näitas videolõiku lennukitest, öeldes, et sellel on teiste seas näha ka hävitajat Suhhoi Su-34. Ka tema tuvastas taevas nii tankur- kui transpordilennukeid. Vene kaitseministeerium keeldus pühapäeval kommentaaridest. AFP/BNS

Maalihe nõudis Afganistanis sadu inimelusid Afganistani kirdeosas reedel küla enda alla matnud maalihkes hukkus vähemalt 300 inimest, ütlesid ametnikud eile. Päästetöötajad lõpetasid võimalike ellujäänute otsimise aga juba laupäeval.«Me ei saa jätkata otsimisja päästetöid, kuna majad on meetrite paksuse mudakihi all,» ütles Badakhshani kuberner Shah Waliullah Adeeb. AFP/BNS

Laevaõnnetuse ohvrite arv tõusis Lõuna-Korea aprillikuise laevaõnnetuse ohvrite arv tõusis laupäeval kaheksa surnukeha leidmisega 236ni, kadunud on veel 66 inimest. Lõuna-Korea edelarannikul 16. aprillil ümber läinud reisiparvlaev Sewol vedas 13 kuud enne õnnetust 246 reisil lubatust suuremat kaubalasti, selgus dokumentidest, mis näitavad töökorralduse vigu, mille tõttu lubati sadu reisijaid ohtliku alusega merele. AFP/AP/BNS

toimetaja

dessas lehvisid eile mustade lintidega Ukraina rahvuslipud. Viimaste kuude veriseimate kokkupõrgete ohvritele toodi lilli ja küünlaid põlengust mustaks tõmbunud ametiühinguhoone juurde, kus kurbus ja pisarad segunesid vihaga. «Inimesed kutsuvad meid nüüd venemeelseteks aktivistideks. Kuid me ei ole venemeelsed, me oleme Odessast,» ütles BBC-le põlenud ametiühinguhoonest eluga pääsenud Anatoli. «See oli õudne. See oli arvatavateks separatistideks peetud inimeste hävitamine. Kuid ma pole separatist, ma sündisin Odessas.» Vaatamata leinale polnud pinged Odessas eilseks raugenud. Umbes 3000 inimest, kelle seas oli ka relvastatud ja maskides isikuid, ründas kohalikku miilitsa peakorterit, nõudes reedeste sündmuste tõttu kinni peetud inimeste vabastamist, kellest kümned ka vabaks lasti. Venemaa ja Ukraina süüdistasid toimunus teineteist. «Venemaa eesmärk oli korrata Odessas riigi idaosas toimuvat,»

ütles eile Odessat külastanud Ukraina valitsusjuht Arseni Jatsenjuk. «See pole tragöödia mitte üksnes Odessa jaoks. See on tragöödia kogu Ukraina jaoks.» Ukraina julgeolekuteenistuse teatel koordineerisid Odessa sündmusi õõnestusrühmad Venemaalt ning enamik rahutuste põhjustamises süüdistatavast ligi 200 kinnipeetud isikust on kas Vene kodanikud või naabruses asuvast separatistlikust Transnistriast. Moskva süüdistas toimunus aga Ukraina võime. «Nende käed on verised,» ütles juhtunut kuritööks nimetanud Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov laupäeval uudisteagentuuri Interfax vahendusel. «Kiievi võimud ei ole mitte ainult otseselt vastutavad, vaid nad on nende kuritegelike sammude otsesed osalised,» lisas Peskov. Mis sadamalinnas reede õhtutundidel õigupoolest toimus, polnud veel eilegi selge. Uudisteagentuuri AFP andmetel sai vägivald seni võrdlemisi rahulikus miljonilinnas alguse rünnakust Ukraina-meelsetele jalgpallifännidele. Pealtnägijate sõnul olid mõnisada ründajat hästi ette valmistatud – pal-

Georgi linti kandev mees reedel põlema süüdatud ametiühinguhoone juures.

Süütepudeleid loobiti mõlemalt poolelt, mistõttu on selgusetu, kelle visatud süütepudelist hoone lõpuks süttis.

jud neist kandsid maske, kiivreid ja olid relvastatud. Teated vähemalt neli elu nõudnud tänavakokkupõrgetest levisid kiiresti ja vastasseis laienes. Rünnaku alla sattunud jalgpallifännid kogunesid Kulikovo väljakule, kus asus venemeelsete telklaager. Separatistid varjusid väljaku kõrval asuvasse ametiühinguhoonesse, mille jalgpallifännid ja nende toetajad ümber piirasid.

Süütepudeleid loobiti mõlemalt poolelt, mistõttu on selgusetu, kelle visatud süütepudelist hoone lõpuks süttis. Leekidesse mattunud hoones sai surma vähemalt 42 inimest, enamik neist suri vingumürgituse tõttu, mitu inimest hukkus neljakorruselise hoone akendest välja hüpates, samuti suri inimesi kuulihaavadesse. Juhtunut pealt näinud inimesed ütlesid, et tuletõrjel võt-

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ukkus ligi poolsada inimest.

tragöödia ohvreid

Kremli-meelsed eile Odessa miilitsajaoskonna ees.

fotod: afp/reuters/itar-tass/scanpix

tis kohaletulek liiga kaua, miilits ei teinud aga midagi. Kohaliku miilitsa tegevusetusele juhtis tähelepanu ka Jatsenjuk, kes lubas juhtunu asjaolud välja selgitada. Ukraina siseministeerium teatas aga juba laupäeval linna kohaliku miilitsajuhi Petr Lutsjuki ametist vabastamisest. Ukraina julgeolekujõud jätkasid nädalavahetusel aga terrorismivastast operatsiooni. Vastasseis oli kõige pingelisem

Põgenemise käigus sai mitu inimest surma ka põleva hoone akendest välja hüpates.

Kramatorskis, kus tulevahetus oli erinevatel andmetel nõudnud kaks kuni kümme ohvrit. Endiselt pingeline oli ka Slovjanskis, mille Ukraina väed on ümber piiranud. Teateid tulevahetusest saabus ka Kostjantõnivkast, Mariupolist, Horlivkast ja mujalt. Laupäeval vabastasid separatistid aga pärast Kremli saadiku visiiti 25. aprillil Slovjanski lähedal kinni võetud Euroo-

pa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) seitse vaatlejat. Sellele vaatamata on separatistide käes vangis ajakirjanikke, aktiviste ja teisi isikuid, kelle täpne arv pole aga teada.

Kood avab video põlengust.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Meie pankade kasumeid on viimastel aastatel toetanud eelkõige see, et halbu laene on vähe ja raha hind on pankade jaoks odav, kirjutab Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Millest tuleb pankade kasum ja kus on konkurents?

esti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaade kinnitab taas, et Eesti pangandussektor on tugev. Ühelt poolt on see igav, sest tegu pole uudisega, aga teisalt on see oluline. Kliendid ei pea muretsema oma hoiuste ega üldsus probleemide pärast, mida raskustesse sattuvad pangad võivad ülejäänud ettevõtetele või meile maksumaksjatena kaasa tuua. Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid tulenevad eelkõige väliskeskkonnast. Peamisteks riskideks on oodatust nõrgem majanduskasv Euroopas, ebasoodsamad hinnangud rahaturul Põhjamaa pankadele, aga ka ootamatud arengud Venemaa suunal. Samuti on oht, et kinnisvara hinna tõus Eestis koos kiire palgakasvuga toob kaasa laenuvõtjate senisest riskantsema käitumise. Sellisteks riskistsenaariumideks on nii pangad kui ka nende kliendid suhteliselt hästi valmistunud. Veelgi enam, Eesti pangad on praegu euroala ühed kasumlikumad. Pankade kasumlikkuse teema väärib täpsemat selgitust. Kas see peaks üldse olema hea uudis kellegi teise jaoks peale pankade omanike? Ja milles peitub Eesti pankade suhteliselt suurte kasumite võti?

hiskonnale on üldiselt hea, kui pangad on kasumlikud. Kahjumis ja nõrga kapitaliga pangandussektor ei suuda pakkuda klientidele mõistlike tingimustega laene ning kujutab endast riski majandusele. Mustema stsenaariumi korral tuleb maksumaksjatel panga (küll mitte pangaomanike) päästmiseks raha kulutada. Nii nagu muude teenuste puhul, peaks piisav konkurents pankade vahel olema see hoob, mis hoiab teenuste hinnad ja pankade kasumid mõistlikul tasemel. Kliendina ootame pankadelt üsna palju. Soovime laenata võimalikult madala ja hoiustada kõrge intressiga, teenustasud peaksid olema soodsad, pangakontor võiks olla piisavalt lähedal ja sularahaautomaat jalutuskäigu kaugusel. Need soovid on igati loomulikud. Ka teistelt ettevõtetelt tahame saada võimalikult kvaliteetset teenust hea hinnaga. Hinnangu andmiseks on hea võtta äritulemused tükkideks ja vaadata, tänu millele on Eesti pangad olnud viimasel ajal kasumlikumad kui nende Euroopa konkurendid. Laenude intressimäärad on meil üs-

na konkurentsivõimelised ning nii pankade tegevuskulud kui ka teenustasud suhtena varade mahtu on keskmisest madalamad. Lisaks sellele ei saa hinnakirjade põhjal väita, et pankade teenustasud on suuremad kui naaberriikides.

esti pankade kasumlikkust on viimasel paaril aastal toetanud eelkõige kaks tegurit: laenukahjumite puudumine ja raha odav hind. Esiteks on erinevalt Euroopa konkurentidest Eesti pankade laenuportfelli kvaliteet viimaste aastate jooksul tänu Eesti majanduse suhteliselt paremale käekäigule paranenud. Raskustesse sattunud klientide laenude kahjumisse kandmise asemel on saanud pangad varem laenukahjumite tarvis plaanitud puhvreid hoopis vähendada. See aga suurendab raamatupidamislikku kasumit. Teiseks on Eesti pankade kasumlikkust tugevalt toetanud pankade jaoks odav raha hind. Eesti pangad suudavad laenutegevust rahastada kohalike hoiustega, mille omanikele pole tarvis liiga kõrget intressi maksta. See on lihtne turumajanduslik loogika – kuna hoiuste maht on Eestis viimaste aastate jooksul hoogsalt kasvanud ning laenunõudlus on olnud väike, ei ole pankadel vaja praegu hoiuste pärast konkureerida. Kuna pankade jaoks on hoiuste maht piisav, pole neil ka huvi maksta kõrge(ma)t hinda selle eest, mida neil juurde vaja ei ole. Kuidas aga toetada konkurentsi pangandusturul? Siin on abiks pankade piisav arv, alternatiivsed rahastamisallikad ettevõtetele, ligipääs piiriülestele teenustele, kuid ka klientide teadlikkus. Mitu tegurit neist on muutunud paremaks, kuid arenguruumi jätkub veel kindlasti. Kuigi Eesti peaaegu olematu kapitaliturg piirab ettevõtteid rahastamisallikate valikul, kasutatakse järjest enam ka pankadevälist rahastamist. Pangad konkureerivad vähemalt käputäie suuremate infrastruktuuri ettevõtete puhul rahvusvahelise võlakirjaturuga ning piiriülestesse gruppidesse kuuluvatel ettevõtetel on võimalik laenata emaettevõtte kaudu. Ettevõtete laenude kogumahust üle kolmandiku on võetud väljastpoolt Eestit. Kõigil klientidel on võimalik ka igapäevaste pangatoimingute jaoks kasutada panku, mis asuvad mõnes muus Euroopa riigis. Euroopa Liidu ühtse euromaksete piirkonna loogika järgi ei sõl-

tu eurodes tehtud pangaülekande eest küsitav teenustasu sellest, kas makse saaja pank asub samas riigis. Ka konto avamine välisriigis muutub peagi lihtsamaks. Enne eluasemelaenu võtmist on enamik pangakliente üsna tähelepanelikud ja proovivad pankade pakkumisi võrrelda. Pakkumiste võrdlemise teevad keerulisemaks pankade erinevad baasintressid, mille kujunemise alused ei ole sageli kliendi jaoks piisavalt selged. Kuigi eluasemelaenu pakkumisi võrreldes vähemalt proovitakse teha teadlik valik, võib intressimäära liigkeeruline kujunemine seda raskendada. Kuidas on aga olukord teiste finantsteenustega, mille puhul on kliendi teadlikkus tema n-ö rahalise tervise seisukohast sama tähtis? Eelkõige kiirlaene pakkuvad ettevõtted paistavad silma sellega, et paljud nende kliendid ei ole ilmselt kas lepingu tingimustest päris selgelt aru saanud või on pidanud lepingu sõlmima seetõttu, et paremaid lahendusi hädavajalike kulutuste rahastamiseks tõesti ei leidunud. Üle 100%-lise intressimääraga kiirlaenu võtmist saab kuidagi mõistlikuks pidada vaid tõelises hädaolukorras. Kiirlaenude võtmine on muu hulgas riskantne seetõttu, et pangad ei ole üldjuhul nõus muutma nende raskustesse sattunud klientide lae-

nutingimusi, kel on ka kiirlaenuvõlad. Kiiresti kuhjuvad kiirlaenuvõlad toovad aga sageli kaasa ka probleeme pangalaenude tagasimaksmisel. Kiiresti kasvav valdkond Eesti finantsteenuste turul on hoiulaenuühistud. Eestis on praegu 20 hoiu-laenuühistut ja nende hoiuste maht on viimase kahe aasta jooksul suurenenud ligikaudu viis korda. Seda kasvu on vedanud eelkõige tähtajaliste hoiuste suurenemine, millele pakutav ligi 5% intress on tunduvalt kõrgem kui pankade hoiuseintress.

Kuigi eluasemelaenu pakkumisi võrreldes vähemalt proovitakse teha teadlik valik, võib intressimäära liigkeeruline kujunemine seda raskendada.

mõtet

• Kõigil klientidel on võimalik ka igapäevaste pangatoimingute jaoks kasutada panku, mis asuvad mõnes muus Euroopa riigis. Euroopa Liidu ühtse euromaksete piirkonna loogika järgi ei sõltu eurodes tehtud pangaülekande eest küsitav teenustasu sellest, kas makse saaja pank asub samas riigis. • Pangad konkureerivad vähemalt käputäie suuremate infrastruktuuri ettevõtete puhul rahvusvahelise võlakirjaturuga ning piiriülestesse gruppidesse kuuluvatel ettevõtetel on võimalik laenata emaettevõtte kaudu. Ettevõtete laenude kogumahust üle kolmandiku on võetud väljastpoolt Eestit. • Kiiresti kasvav valdkond Eesti finantsteenuste turul on hoiu-laenuühistud. Eestis on praegu 20 hoiu-laenuühistut ja nende hoiuste maht on viimase kahe aasta jooksul suurenenud ligikaudu viis korda.

Ühistulist hoiustamist ja laenutegevust ei saa seni kuidagi taunida, kuni ühistu liikmed suudavad oma tegevuse riske hinnata. Erinevalt pankadest, kes võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt ja on seetõttu finantsjärelevalve teravdatud tähelepanu all, hindavad ühistu tegevust ja riskijuhtimist nende oma liikmed. Siinkohal kehtib seaduspära, et mida mahukam ja keerukam on ühistu tegevus, seda raskem on liikmetel riske hinnata. Riikliku finantsjärelevalve puudumise tõttu ei laiene hoiu-laenuühistute hoiustele ka riiklik hoiusekindlustus.

esti finantssektoril ei saa võrreldes Eesti ülejäänud ettevõtete ja elanikega väga teistmoodi minna. Nii majapidamised kui ka ettevõtjad on ajanud oma rahaasju juba mitu aastat pigem konservatiivselt. Sama joont on laenude andmisel hoidnud ka pangad. Sellise käitumise tulemusel on Eesti majapidamised ja ettevõtted ning seetõttu ka pangad võimalikeks halvemateks aegadeks üsna hästi valmistunud. Samasuguse hoiakuga oleks mõistlik jätkata. Eesti Pank täidab seejuures oma rolli ja hindab pidevalt finantsstabiilsust ohustavaid riske ning on vajaduse korral valmis kehtestama pankade laenutegevust suunavaid piiranguid. See võib näiteks seisneda minimaalsete nõuete seadmises eluasemelaenude omafinantseeringule või laenuvõtja sissetulekutes igakuiselt laenumaksetele kuluva osa suurusele.

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Savisaare sõnad ja teod lahknevad nagu sõda ja rahu

paloma krõõt tupay

jurist, Kölni ülikooli õigusteaduse doktorant

Möödunud sajandi diktaatorite kõnepruugis tähendas rahust kõnelemine reeglina sõda taolises seisundis, kahe ametliku riigikeelega, nagu Nõukogude Eestis. Loogiline järjepidevus nullvariandist viis Edgar Savisaare kümne aasta eest, mitte juhuslikult, vastu seisma Eesti astumisele Euroopa Liitu.

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

Eesti huvidele süstemaatiliselt vastanduva poliitika tulemusena ei saa Savisaar mitte kunagi enam võimule ei Eesti peaministri ega presidendina, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam (IRL).

LUGEJA KIRI

lmselgelt jääb Savisaart tema karjääri lõpuni ärritama tõsiasi, et just IRLi eelkäijad Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning Isamaaliit on Eesti uusajaloos kõige selgemini ja seejuures edukalt vastu seisnud Savisaare propageeritud kodakondsuse nullvariandile. Kui viimane oleks augustis 1991 õnnestunud, poleks meil praegu asja Euroopa Parlamendi valimistega tegeleda. Eestit lihtsalt ei oleks Euroopa Liidus, kuivõrd kõigile ENSV sissekirjutusega isikuile kodakondsuse jagamine põlistanuks Nõukogude Eesti pärandi. Savisaare taotletud uue, «kolmanda Eesti Vabariigi» parlamendis olnuks nii tugev Moskva-meelsete esindus, et Eesti pööre idast läände ning astumine ELi poleks osutunud võimalikuks. Tõenäoliselt oleksime Moldova-

ellise Eesti rahvusriigi huvidele süstemaatiliselt vastanduva poliitika tulemusena ei saa Savisaar mitte kunagi enam võimule ei Eesti peaministri ega presidendina. Tõsi, Eesti rahvuslikke huve kahjustab jätkuvalt Savisaare poolt Tallinna rajatav vürstiriik. Teame täpselt, et «kolmandik sulas» on selleks tulnud KGB taustaga Vene tipp-poliitikult. Teame sedagi, et Tallinna maksumaksjate rahaga antakse välja võõras keeles ja võõras meeles linnalehte ning ostetakse propagandistlikke saateid nn viiendale kolonnile suunatud Vene telekanalites. Kindlasti pole Savisaarele meelepärane, et just IRL on hoidnud kindlat joont saavutamaks meie venekeelsete gümnaasiumite üleminek eestikeelsele õppele. Mida rohkem vene noori õpib ära eesti keele, säilitades seejuures oma rahvusliku identiteedi, seda raskem on Moskva mõjuagentidel korrata aprillis 2007 juhtunut. Ja nagu ajaloost teada, peab Savisaar 1991. aastal sõlmitud rahvuslikku kokkulepet, millega Eesti Komitee ja Rahvarinde liidrid leppisid kokku Eesti taasiseseisvumises 1918 rajatud rahvusriigina, enda personaalseks reetmiseks. Toonastest sündmustest alates ei suhtle Edgar Savisaar enam Marju Lauristiniga. Ning on praeguseks lõpetanud normaalse suhtlemise ka kõikide teiste Eesti parlamendierakondadega. Eestis sisepoliitilisse isolatsiooni jäänud Tallinna linnapea leiab peamiselt veel mõistmist ja tuge Venemaalt. Näiteks Savisaare arvamust, et

Eestile on halvim, kui Keskerakonnale antud häältega pääseb ka meie riigi esindajana europarlamenti mõni Putini poliitika hääletoru.

Mõtestatuma erakonnapoliitika poole Eesti riik toetas eelmisel aastal erakondi 5,4 miljoni euroga. Samas suutsid erakonnad ise eelmisel aastal liikmemaksude näol tulu teenida kokku kõigest veidi alla 130 000 euro. Tasub meelde tuletada, et peaaegu kõigis meie suurimates erakondades on üle 10 000 liikme. Siit võib järeldada, et liikmemaksudega teenitav tulu on Eesti erakondade eelarvetes mikroskoopilise tähtsusega. See tekitab küsimuse, miks peavad maksumaksjad maksma erakondadele tunduvalt (42 korda) rohkem raha, kui nad suudavad koguda endi liikmeilt? Mis juhtuks, kui vähendaksime meie enda maksuraha kaudu erakondade rahastamist ühe kolmandiku või isegi poole võrra? Kas keegi arvab, et poliitika kvaliteet seeläbi halveneks? Võib-olla näeksime valimiste eel natuke vähem 20 aastat nooremaks retušeeritud Marika Tuus-Laulu või mõne teise parteisõduri näolapiga kaunistatud hoonesuuruseid plakateid. Tõenäoliselt oleksid ka erakonnad sunnitud

oma kontoribürokraatide armeed kokku tõmbama. Kas see oleks muutus halvemuse poole? Minu kui üliõpilase ja poliitikahuvilise noore arvates ei oleks see kõige halvem pööre, mis meie poliitikaga juhtuda võiks. Kui erakondadel ei oleks nii palju raha laiali loopida, peaksid nad pildil püsimiseks ja rahvale sõnumi edastamiseks rohkem keskenduma sisule ja vähem tegelema kallite populistlike poliitshow’dega, nagu oli viimastel kohalikel valimistel. Nad oleksid rohkem motiveeritud ka ise liikmemaksu koguma, mitte käed rüpes ootama, kuni nende pangaarveid riigieelarvest täidetakse. Praegune süsteem ei soosi poliitilist konkurentsi. Olukord, kus neli parlamendiparteid jagavad omavahel sisuliselt kogu riigi poolt erakondade toetamiseks mõeldud raha, ei ole õiglane. Erakonnad, kes parlamendivalimistel künnist ei ületa, on sunnitud oma töö lõpetama, sest neil ei ole võimalusi riigi sponsoreeritavate erakondadega konkureerida. Loomulikult tuleb aru saada praegu parlamendis olevate erakondade tahtmatusest olemasolevat süsteemi muuta. Kes ikka vabatahtlikult on nõus oma jõukust vähendama ja veel vä-

Ukrainat valitsevad mittelegitiimsed kaikamehed, võimendas ja levitas eeskätt Putini kontrollitav meedia. Eestile on praeguses teravnenud julgeolekuolukorras tõepoolest halvim, kui õhutatakse vaenu ja vastandatakse erinevaid elanikkonnarühmi. IRL seda teinud ei ole. Küll aga juhime tähelepanu, et Putini korrumpeerunud režiimiga asjade ajamine on julgeolekuoht nii Eestile kui Euroopale. Savisaar jätkab aktiivset suhtlust Putini režiimi ühe alustalaga, erakonnaga Ühtne Venemaa. Euroopa Parlamendis kuulub IRL suurimasse ja mõjukamasse Euroopa Rahvapartei fraktsiooni, millesse kuulub iga kolmas europarlamendi liige. See on julgeolekupoliitiliselt meile ülioluline jõud. Pärast 2007. aastal Tallinnas toimunud tänavarahutusi ning Eesti vastu suunatud küberrünnakuid õnnestus mul just oma fraktsioonikaaslaste kontakte ja tuge kasutades aidata kiirelt vastu võtta europarlamendi Eestit toetav resolutsioon. Eestile on halvim, kui Keskerakonnale antud häältega pääseb ka meie riigi esindajana europarlamenti mõni Putini poliitika hääletoru. Paraku on väga reaalne, et selliseks saadikuks võib Edgar Savisaare mahitusel saada näiteks Mihhail Stalnuhhin, kes on järjekindlalt olnud vastu vene noorte lõimumisele Eesti ühiskonnaga. Minu hinnangul üritab Putini režiim oma mõju suurendada just Euroopa Parlamendis, mis on seni kõige jõulisemalt Vene agressioonile vastu seisnud.

sun Eesti elanike võimesse teha vahet propaganda ja tegude, tõe ja vale vahel. Möödunud sajandi diktaatorite kõnepruugis tähendas rahust kõnelemine reeglina sõda. Eestis jätkavad mõned nõukogude mentaliteediga ja sidemetega poliitikud seda traditsiooni. Traditsiooni, mil pole midagi tegemist Euroopa riikide demokraatliku ühendusega, mis esimest korda ajaloos suutis Euroopas kehtestada püsiva rahu.

hem seda konkurentidega jagama. See aga ei tähenda, et rahvas peaks sellega nõus olema. Ma soovitan mõelda ja küsida endalt, mis muutuks halvemaks, kui me vähendaksime erakondadele määratavat raha näiteks poole võrra ja jaotaksime seda nende vahel võrdsemalt? Kas teie näete, et see mõjutaks Eesti poliitikat negatiivselt? Eesti Vabaerakonna algatusrühm ja Jüri Adams algatasid kollektiivse pöördumise riigikogu poole, mille sisuks on erakondade riigieelarvelise toetuse vähendamine, raha õiglasem jaotamine ja valimisliitude toetamine. Mina usun, et vähendades erakondade riigieelarvelist finantseerimist, on erakonnad sunnitud muutma oma töö efektiivsemaks ja valimiskampaaniad läbimõeldumaks. Samuti usun, et Eesti riigis on kitsaskohti, mille lahendamiseks kuluksid need üle jäävad miljonid tunduvalt rohkem ära. Vähendades erakondade rahastamist ja suurendades ausat konkurentsi, aitame kaasa puhtama ja positiivsema poliitika esiletõusule.

Kristjan Tamlak üliõpilane, Eesti Vabaerakonna algatusrühma liige

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

dgar Savisaar süüdistab oma artiklis «Kas homme algab sõda?» (PM, 29.04.14) talle omases stiilis IRLi eestlaste ja venelaste vahelise vaenu õhutamises. Ta leiab, et IRLi eestvedamisel läbi viidud koolide üleviimine riigikeelele olevat Eesti riigile ohtlik. Ning paneb täpi i-le teesiga, et 1991. aastal «ei õnnestunud Laaril, Kelamil ja kompaniil Eesti iseseisvuspüüdlusi nurjata». Meenub, kuidas 2007. aasta valimiste eel avaldas Keskerakonna kirjastatud venekeelne ajaleht Pravo i Pravda loo «Ansip, Velliste ja uusnatsid». Kui TV 3 toona küsis Savisaarelt selle asja kohta selgitust, valetas Keskerakonna esimees otse kaamera ees: see olevat isamaalaste väljaanne! Ning küllap on kõigil veel värskelt meeles, kuidas Tallinna linnapea püüdis Moskva lennukilt naastes mitmete telekaamerate ees eitada, et ta ütles Venemaal pressikonverentsil sõna-sõnalt järgmist: «Teine maailmasõda ei mõjutanud Eesti rahvastikku nii drastiliselt, kui seda on teinud paremliberaalse juhtimise aastad.»

Massilise sisserände tont

aalukausil pole midagi vähem olulist kui sinu hääl. See loeb. Seda teab ka iga kandidaat. Samas on meil õigus küsida, mis ühe või teise poliitiku väljaütlemise taga tegelikult seisab. Võtan alguseks ühe valimisaja retoorika lemmikutest: sisserände küsimuse. Teema kirglikkusele alust andvad sotsioloogilised põhjused jäägu siinkohal kõrvale. Küsimuste puhul soovitan lugejal pöörduda suvalise tänaval kõndiva inimese poole ning küsida tema käest, mida too sisserändest arvab. Võib kindel olla, et vastajal on esiteks selles küsimuses kindel seisukoht ning teiseks söandab ta seda teiega väga emotsionaalselt jagada. (Emotsioonid on sarnased olenemata sellest, millises maailma paigas see küsimus esitada.) Sellest piisab, et mõista, miks meie poliitikud selle teema valimiste ajal – erinevalt valitsemise ajast – meeleldi üles võtavad. Mõni aeg tagasi oli popp väita, et isegi Angela Merkel olevat arvamusel, et multikulti on surnud. Praeguseks on üldiselt teada, et see õnnetu kontekstist rebitud lause ei tähendanud muidugi seda, et liidukantsler oleks asunud seisukohale, et Saksamaal peaks skandeerima «Deutschland den Deutschen» (ek Saksamaa sakslastele. Saksa parempoolsete radikaalide levinud loosung). Seekordsel valimiste hooajal on Eestis korduvalt kõlanud lubadus, et poliitik/ kandidaat x/y ei toeta massilist sisserännet. Küsiksin: mida endast üldse kujutab massiline sisseränne? Kuidas või kes seda toetab? Uurides massilise sisserände mõiste kasutust igapäevapoliitikas, leiame Eesti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse viienda paragrahvi kolmandast lõikest järgmise definitsiooni: «Massiline sisseränne on suure arvu konkreetsest riigist või geograafiliselt alalt pärit välismaalaste omaalgatuslik või evakueerimiskavas ettenähtud saabumine.» Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 mõistab põgenike massilise sisserände all «suure arvu teisest riigist pärit välismaalaste omaalgatuslikku saabumist riiki, mille tulemusel on osaliselt või täielikult halvatud olukorra lahendamise eest vastutavate asutuste igapäevatöö ning mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses (muu hulgas häired avaliku korra tagamise toimimises)». Massilist sisserännet peavad meie seadusandjad seega mitte vähem ohtlikuks kui ulatuslikk tulekahju, kiirgushädaolukorda või massilisi rahutusi. Massilisest sisserändest räägib meedia Süüria põgenike puhul. Sellest lähtuvalt on massilise sisserände mittetoetamine sama otstarbekas kui maavärinate mitte heaks kiitmine Eesti territooriumil. Küsimus võib olla üksnes selles, kuidas toetada poliitikat, mis tagaks valmisoleku selliseks hädaolukorraks.

ama mõistlik on hirmutada n arvu immigrantidega, keda Euroopa Liidu käsul kohe Eestisse suunama hakatakse. Nii vägev kui EL ka ei oleks – ka tema võimuses ei ole langetada otsust, kus ja kunas mõnel katastroofil või sõjal on lubatud aset leida. Ilma meie osaluseta ei luba ELi poliitilised mängureeglid otsustada ka ELi lõunapiiridele randunud põgenike suunamist Eestisse. Samas pole mõtet salata, et Eesti riigi ja inimeste jaoks on sisserändega seotud küsimused olulised. On selge vajadus leida lahendusi, mis seaks aluse vastutustundlikule ja jätkusuutlikule poliitikale. Lihtne on väita, et me ei toeta massilist sisserännet (ega maavärinaid ega halba ilma). Palju raskem aga on anda vastus küsimusele, milline peaks siis meie sisserände poliitika järgmise 20 aasta jooksul välja nägema. Valijana sooviksin seda teada.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Eri Klas tähistab Palmses juubelit 7. ja 8. juunil toimuva festivali «Palmse mõisa muusika» teine päev on pühendatud maestro Eri Klasi (pildil) 75. sünnipäevale. Kavas on ooperigala ja kergema muusika kontsert «Suveõhtu Eri Klasiga». Galal astub koos ERSOga üles mitu maailmanimega lauljat, sh soomlased Matti Salminen ja Johanna Rusanen. Kergemuusikakontserdil esinevad koos Pärnu linnaorkestriga Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Diana Klas ja Ivo Linna. Kummalgi kontserdil on dirigendipulti oodata ka Klasi ennast. Ebaharilik tuleb lava, mis ehitatakse otse vette, mõisataguse suure tiigi keskele. Festivali korraldab sihtasutus Virumaa Muuseumid koos Eesti Kontserdiga. PM

Juri Lotmani raamatu tõlge kandideerib USAs auhinnale Juri Lotmani monograafia «Непредсказуемые механизмы культуры» tõlge inglise keelde nomineeriti Ameerika Slaavi ja Ida-Euroopa Keelte Õpetajate Ühingu 2013. aasta parima tõlkeraamatu auhinnale. Tõlke «The Unpredictable Workings of Culture» autor on Kenti ülikooli slavistikaprofessor Brian Baer. Raamat on varustatud Mihhail Lotmani järelsõnaga. Toimetasid Igor Pilštšikov ja Silvi Salupere. Välja andis Tallinna Ülikooli Kirjastus. Raamat arendab edasi mõttesuundi, mis on ingliskeelsele lugejale tuttavad Lotmani hilisematest monograafiatest «Vaimu universum» ja «Kultuur ja plahvatus». PM

kuni kolme minuti pikkust filmi näitavad kolmapäeval ja neljapäeval rahvusvahelisel lühifilmide festivalil «Tres Court» vastavalt Tallinna kinod Sõprus ja Supernova.

Kajakas aktsioonis – meie toidukotti revideerimas.

FILM. «Kajaka teoreem» on palju enam kui üks loodusfilm.

Kajakas koputab arvustus tiit tuumalu toimetaja

«Kajaka teoreem»

Kunstnik seob Eesti mõisa ja Austria lossi Mullune Ado Vabbe stipendiumi laureaat Laura Põld avab neljapäeval Tallinnas Vaalgaleriis isikunäituse «Loss», mis seob Haljava mõisa ja Schönbrunni lossipargi maastiku ja legendid monumentaalseks ruumiinstallatsiooniks. Maalitud lõuendeid, keraamilisi objekte, videopilti ja kasutatud mööblit liitev installatsioon aimab järele Haljava mõisa peahoone põhikuju, lossipargistseenid aga pärinevad Schönbrunni aedadest Viinis. Vaheldumisi Eestis ja Austrias tegutsev Põld loob peamiselt maaliesteetilisi keskkondi, kasutades sealjuures tekstiili, puitu, leidobjekte, keraamikat ja videot. PM

Eesti disaineri aiamaja Londoni disainimessile Disainer Jaanus Orgusaare innovatiivne aiamaja NOA (pildil) on oodatud Londoni messile Grand Designs Live. Tegu on rombikujuliste külgedega moodulmajaga, mida saab üha uute moodulitega laiendada. Lisaks sellele näidatakse messil üheteistkümne Eesti arhitektuuri- ja disainibüroo loomingu väljapanekut. Eesti ekspositsiooni viivad Londonisse kvaliteetarhitektuuri propageeriv arhitektuurikaubamaja www.katus.eu ja puitmajade tootja Woodland Homes. 3.–11. maini messikeskuses ExCeL toimuv üritus on populaarse telekanali Channel 4 telesõu «Grand Designs» osa. PM

Stsenarist, operaator ja režissöör Joosep Matjus. Kaasoperaator Atte Henriksson. Helilooja Ekke Västrik. Toimetaja Katri Rannastu Exitfilm 2014 Esilinastus 2. mail Tallinna kinos Sõprus

oosep Matjus on teinud filmi meist endist, mis sest et peategelaseks on kajakas. See on juba kõrgem pilotaaž – mitte piirduda kajaka elutsükli jäädvustusega, vaid minna siit veel edasi, anda kujutatavale filosoofiline mõõde. Mitte piirata, vaid piitsutada vaataja mõttelendu kujundlikkuse ja mitmetasandilisusega. Kõik see näitab, et viis aastat tagasi «Vanamehe ja põdraga» huvitavalt debüteerinud ja kohe Rein Marani järeltulijaks nimetatud noorest autorist on saanud tõepoolest isikupärane filmitegija, keda pole suutnud verest välja lüüa ka nn teise filmi kompleks, rääkimata meie loodusdokumentalistika grand old man’i oi kui pikast varjust. Niisiis, kajakas on selles filmis justkui inimese peegelpilt. Ainult et inimene ei kipu end kajakas ära tundma. Tõrjub hoopis eemale: kajakas ju kisab valjult, roojab ning on suur ja igatpidi ähvardav, tuleb ette, et ründab koguni. Unustades, et inimese enda mugavuse tõttu on see uhke lind ju merelt linna asunudki ja peab elama meie kehtestatud reeglite järgi. Kergema elu pärast. Nagu inimene isegi, ainult et maalt. Me mõlemad tunneme end selles modernselt tehislikus keskkonnas, mille massiivsed klaasist pinnad ei lase kunagi

vaadata enda taha, vaid peegeldavad ikka ja jälle vaatajat ennast, pisut võõrandunult. Me mõlemad oleme siin immigrandid. Võib juhtuda koguni, et inimese hing hukkub ses klaasist kõrbes samamoodi nagu need õnnetud kajakapojad, kes pesast lahkudes isepäi maailma avastama lähevad ja tehiskeskkonna rataste alla jäävad. Kajakas on meie hingelind, näitab Matjus, ja teeb seda nõnda sugestiivselt, teksti, pilti, muusikat, isegi tantsu oskuslikult tervikuks sidudes, et mina usun küll. Filmi mütoloogilis-müstilisel tasandil, mis kajaka ja inimese üheks seob, on ka teine eesmärk – see hoiab pinget üleval ka seal, kus see ainuüksi kajakate askeldamist jälgides kaotsi võiks minna. Koguni midagi Hitchcocki «Lindudest», aga miks mitte ka Pasolini «Teoreemist» on filmi õhustikus – sellist väikest ähvardavust, meie rahulikku elu pingestavat segadust, mis kõik järsku pea peale pöörab. Kui midagi ette heita, siis seda, et kõik selles filmis ei kasva orgaaniliselt välja materjalist endast, vaid on jõuga sinna sisse pandud. Teisalt võib seda aga nimetada ka lihtsalt autori isikupäraseks maailmanägemiseks.

Kajakas tunneb

oosep Matjus saabub esilinastusele otse Ameerikast, kus ta käib teise operaatorina filmimas 8-osalise loodusseriaali «North America’s Natural Wonders» seda osa, mis on pühendatud Californias asuvale Yosemite’i rahvuspargile. Režissööriks on seal muide Euroopa parimate loodusfilmitegijate sekka kuuluv Oliver Goetzl.

Mina ise nimetan seda kunstiliseks loodusfilmiks, mis on loodusfilmimaailmas tõepoolest harv nähtus. Joosep Matjus

Kajakas on meie hingelind, näitab Matjus, ja teeb seda nõnda sugestiivselt, et mina usun küll. Nii või naa, «Kajaka teoreem» saab hakkama peamisega – sellega, et sunnib meid ennast ja oma tegutsemist vaatama kajaka rakursist. Vaatama ülevalt alla, korra isegi alt üles. See on üsna ebamugav, tuleb tunnistada, isegi hirmutav. Ja lõpuks on lihtsalt kurb – nii kajakate kui inimese pärast. Loodetavasti saab seda peagi näha ka kinolevis. Tasub silmad lahti hoida.

Väärt kogemus on kulunud marjaks ära ka «Kajaka teoreemi» juures. «Õppisin kogenud loodusfilmi operaatorilt Jan Henrikssonilt, kuidas luua loodusfilmis stseene ja kasutada erinevaid kaameraid, et mitmekesistada pildikeelt,» ütleb Matjus ise. Joosep, miks just kajakas?

Kajakad tekitavad linnainimestes kõige rohkem meelehärmi ja neid eriti ei sallita, ometi jagavad nad meiega sama elukeskkonda ja neil on täielik õigus siin olla. Alalõpmata saab ajalehest lugeda artikleid, kus kajakad ründavad, karjuvad akna taga ja roojavad autodele, nii et hiljem on värvi sisse sööbinud auk. See vastuolu hakkas mind huvitama, seda enam, et inimesed süüdistavad kajakaid suuremalt jaolt omaenda pattudes ehk pada sõimab katelt. Rahvapärimuses on kajakad teatavasti hukkunud meremeeste hinged ja inspireerituna sellest uskumusest käsitlesin neid kui linde, kes kannavad kadunud linnainimeste hingi. Kui vabalt laseb kajakas ennast filmida?

Minu suureks üllatuseks oli se-

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

foto: kaader filmist

me aknale inimest paremini kui vastupidi

Joosep Matjus aktsioonis – kajakaid filmimas.

da väga keeruline teha. Linnakajakas on väga tähelepanelik ja nutikas: kui inimeste vool liigub ühtses tempos ja on hõivatud oma tegemistega, siis on kajakas julge ja võib tegutseda inimeste lähedal, kuid niipea, kui inimene hakkab kajakat kõrvalt jälgima, lendab ta minema. Võiks isegi öelda, et linnakajakad tunnevad palju paremini linnainimeste käitumist kui vastupidi. Linnakajakad pesitsevad kõrghoonete katustel ja selleks, et neile ligi pääseda, peab taotlema igale katusele eraldi loa, võtma ühendust majahalduriga, sõitma liftiga, ja kui tahad filmida kauem kui tööpäeva lõpuni, siis on ainus variant jääda katusele ööbima ja oodata, kuni inimesed jälle tööle tulevad, et alla pääseda. Seega tuli aegajalt kõrghoone katusel ka ööbida – telgis või varjendis. Millised olid suurimad probleemid või dilemmad, millega tuli filmimise käigus kokku puutuda?

Kuna linnakeskkond mulle ei meeldi ja ma oleksin tahtnud samal ajal hoopis kuskil metsas hulkuda, käis pidev eneseületamine, et võtteperioodi üldse välja kannatada. Kui looduses

foto: repro

peab kaameramees end varjama ainult loomade või lindude eest, siis linnas lisandub ka veel inimene, kelle eest peab märkamatuks jääma, sest vastasel juhul on keegi kogu aeg kaamera kõrval ja viib läbi küsitlust. Kui ebatraditsiooniliseks loodusfilmiks te seda ise peate?

Kui võrrelda Euroopa loodusfilmi eelarvet meie loodusfilmi eelarvega, siis vahe on suur, kuid pöördvõrdeliselt eelarve suurusega on meie väljendusvabadus jälle palju suurem. Mina ise nimetan seda kunstiliseks loodusfilmiks, mis on loodusfilmimaailmas tõepoolest harv nähtus. Mida Rein Maran ütles?

Ka Rein Marani parimad filmid on kõik kunstilised loodusfilmid, see tähendab, et lisaks looduses toimuvate protsesside kirjeldamisele on lisatud ka kultuurilis-inimlik mõõde, mille kaudu seotakse loom või lind meie teadvusega. «Kajaka teoreemi» võttis Maran väga hästi vastu ja kiitis eelkõige võimet kujutada maailma nii, nagu kajakas seda näha või tajuda võiks. Tiit Tuumalu

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || KULTUUR || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Viidase debüüthooaeg algas ideaalilähedaselt VÕIDUSÕIT. Radical European Mastersi sarja SR8-klassi täispikal hooajal debüteeriv Tristan Viidas tegi hooajale unelmate alguse, kui võttis Nürburgringil peetud avaetapil ühe võidu ja ühe teise koha. «Väga kõva tulemus! Esimene ametlik võistlus kiire autoga ning kohe selline tulemus. Eesmärgid hooajaks on meil tiimiga kõige kõrgemad ja sellise emotsiooniga on hea alustada,» märkis Speed Factory Racing Teami eest rooli keerav Viidas. Kuna reedesed treeningsessioonid ebaõnnestusid, valmistas tulemus 17-aastasele võidusõitjale veelgi rohkem rõõmu. Kvalifikatsioonis oli ta juba kiireim. «Olin päris üllatunud, kui esimeses sõidus boksist väljudes nägin, et olen liider. Ja kui finišijoone esimesena ületasin, olin nagu puuga pähe saanud. Tõeline rõõm jõudis alles hiljem kohale,» meenutas Viidas. Sarja reeglite järgi lisati esimese sõidu esikolmikule teise sõidu boksipeatuses otsa 15 lisasekundit ning nii ei õnnestunud eestlasel teises sõidus teisest kohast kõrgemale tõusta. Ajasõidu võidu ja kiireima ringi eest kaks lisapunkti teeninud Viidas tõusis hooaega avaetapi järel kindlalt 37 punktiga juhtima. PM

SPORT. POSTIMEES.EE

Arenege, või müün ühe teist maha. Londoni Chelsea jalgpalliklubi peatreener Jose Mourinho kritiseeris oma tähtmängijaid Eden Hazardi, Oscari ja Andre Schürrlet.

TENNIS

Avaseti võitnud Kanepi väsis ja langes konkurentsist Eesti parim tennisist Kaia Kanepi (WTA 23.) kaotas Madridis toimuva enam kui 4 miljoni euro suuruse auhinnafondiga turniiri avaringis 7:6 (7), 1:6, 2:6 23-aastasele ameeriklannale Alison Riskele (WTA 46.). Tasavägise avaseti võitis küll eestlanna, kuid seejärel lagunes Kanepi mäng täielikult ning Riske sai kindla võidu.

TENNIS

Kontaveit langes Floridas konkurentsist poolfinaalis Tennisist Anett Kontaveit (WTA 192., pildil) kaotas USAs Floridas peetava 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi turniiri poolfinaalis ameeriklanna Taylor Townsendile (WTA 256.) 6:3, 6:7(4), 4:6.

KORVPALL

NBA põnevusõhtu lõppes soosikutele edukalt Korvpalliliigas NBA peeti kolmes play-off’i avaringi paaris otsustav, seitsmes kohtumine. Indiana Pacers alistas Atlanta Hawksi 90:82 ja kohtub teises ringis Washington Wizardsiga. Oklahoma City Thunder oli 120:109 parem Memphis Grizzliesist ja Los Angeles Clippers alistas Golden State Warriorsi 126:121 ning kohtub järgmisena Oklahomaga.

Tanel Leok sai Hollandis 9. koha Tanel Leok (TM) sai Hollandis Valkenswaardis peetud motokrossi MM-sarja 9. etapil 9. koha. Kuninglikus MXGP-klassis võistlev Leok sai nii esimeses kui teises sõidus kirja 11. tulemuse. Etapivõit läks valitsevale maailmameistrile Antonio Cairolile (KTM).

Viljandi asus pronksiseeriat juhtima Eesti käsipallimeistrivõistlustel alistas Viljandi HC kahe võiduni peetava pronksiseeria avamängus HC Viimsi/Tööriistamarketi 33:23. Võitjate poolel viskas Marko Koks 8 väravat, 7 tabamust, Viimsi resultatiivseimaks kerkis 8 tabamusega Rail Ageni.

Tallinna Ülikooli naiskonna mängijad ja nende peatreener Kersti Sirel suplevad kullameres.

foto: liis treimann

NAISTE PIDU. Korvpalli meistriliiga finaalseeria otsustavas kohtumises alistas Tallinna Ülikool 69:56 tiitlikaitsja Eclexi ja lõpetas nende pika valitsemisaja.

Kulla hind – mängida mõttega, et homset ei ole mariel gregor peep pahv sport@postimees.ee

allinna Ülikooli korvpallinaiskonna peatreener Kersti Sirel oli pärast oma kümnenda Eesti meistrikulla võitmist enda kohta tavatult emotsionaalne – seda medalit jahtis ta kaua ja kogenud juhendaja oli eesmärgini jõudmisest silmanähtavalt liigutatud. Mängijad viskasid treenerit tema ehmunud, ent rõõmsate kiljatuste saatel õhku ja koos valati rõõmupisaraid. «Elus on kõik asjad võimalikud, olen alati öelnud, et ei tohi enda omaks pidada seda, mida sa pole veel kätte võidelnud,» lausus Sirel. Tallinna Ülikool võitis seeria kaks esimest mängu, ent Eclex suutis 0:2 kaotusseisust välja tulla. «Pidasime pärast teist mängu omaks seda, mis tegelikult veel meie ei olnud. Vastased omakorda pidasid ehk tiitlit enda omaks pärast neljandat mängu. Raskusi on kõigil, aga raskustest koorubki võistkonna tõeline sisu.» Kolme võiduni peetava finaalseeria viies mäng on alati eriline ja nõuab mängijatelt midagi enamat kui lihtsalt rutiinset platsile tulekut. Otsustava mängu võidab see, kes suudab kõik muu kõrvale heita ja keskenduda ainult sellele hetkele. «Enne mängu mõtlesin – tuleb, mis tuleb … homset enam minu jaoks ei ole. Sundisin end kohe esimesest minutist maksimaalselt jooksma ja naiskonda juhtima,» rääkis finaalseeria väärtuslikemaks mängijaks valitud Tallinna Ülikooli tagamängija Pirgit Püü. «Hooaja

viimases mängus pole ju teha muud kui joosta ennast konkreetselt ribadeks.» Püü lisas, et hinges valitseb uskumatu tunne: «Meie nägudest ja silmadest on näha, et oleme metsikult õnnelikud kogu selle teekonna üle!» Ülikooli naiskond tegutses viiendas mängus enesekindlalt ja küpselt, Eclexi mängijad olid aga ilmselgelt pinge all ja mitmed naiskonna liidrid eksisid olukordades, kus nad tavaliselt suudavad rünnakuid lõpetada. Tallinna Ülikool sai juba esimesel veerandil edumaa ja hoidis seda lõpuni nii, et päriselt ohtlikuks tiitlikaitsja enam ei saanudki. Sirelile ja tema hoolealustele oli meistritiitel tõestuseks iseendale ja ka kõigile teistele – see naiskond pole nii kehv, kui mõned arvasid. Neli viimast hooaega valitses ju kodus Eclex ning mullu leppis Tallinna Ülikool koduses liigas isegi pronksiga. Ka tänavu oli tiitlikaitsja vaatamata mitmetele tagasilöökidele enne finaalseeriat soosiku seisuses. «Meil õnnestus oma probleemid paremini lahendada. Lõpp hea, kõik hea. Eks meil kukkusid ka mitmed mängijad vigastustega ära, vahepeal olid

ikka väga rasked ajad,» tõdes Sirel. Raske seljavigastus segas Tatjana Razguljajevat, jalavalu ei lubanud korralikult treenida ja mängida kogenud Kerdu Arbet-Lenearil. «Kerdu minutid võivad olla väikesed, aga tema roll meie naiskonnas oli väga tähtis, just psühholoogilise poole pealt.» Hooaja kõige tähtsamateks mängudeks oli Tallinna Ülikoolil võimalus kasutada salarelva – treeneripingil istus Sireli kõrvale Üllar Kerde. Mängijate sõnul mõjus tema lisandumine kogu naiskonnale väga hästi. Kogenud treener jagas mängijatele tarkust ja treeningutel tekkis rahulik aura.

Hooaja viimases mängus pole ju teha muud kui joosta ennast konkreetselt ribadeks. Korvpallur Pirgit Püü

«Üllar andis palju juurde – kindlust ja positiivsust ning minul tekkis võimalus asju kellegagi arutada. Tegelikult lunastas ta oma võla, sest esialgu pidi ta alustama tööd juba sügisel. Nüüd ta lihtsalt pidi tulema!» rääkis Sirel.

Kalev/Cramo jalutas kergelt finaali Kalev/Cramo korvpallimeeskond alistas Eesti meistriliiga poolfinaalseeria kolmandas mängus Rakvere Tarva 99:68 ja võitis seeria 3:0. Tartu Rock võib finaalikoha kindlustada täna, kui kohtub kolmandat korda Tallinna Kaleviga. «Kõigis kolmes mängus, neist eriti veel täna-

ses, meil mingeid ärakukkumisi ei olnud ja pidevalt edu suurenes,» sõnas Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak. «Mehed on kehaliselt heas seisus, aga parandamisruumi on veel kaugvisete osas.» Tarva peatreener Andres Sõber tunnistas, et vastane oli seekord selgelt parem, ja tundis hea-

meelt, et meeskond üldse nelja tugevama hulka pääses. «Allapoole jäänute seas oli meeskondi küll, kelle käest me hooaja jooksul saunu saime,» märkis Sõber. «Leegionärid mängisid taseme välja ja eestlased ka. Mihkel Kurg üllatas mind positiivselt, Silver Leppik on paremaks läinud.» PM

Kerde jaoks oli see esimene kuldmedal naisi juhendades. «Pärast neljandat mängu, kui lasime Eclexil seeria viigistada, tuletasin tüdrukutele meelde, et tulin nende juurde seepärast, et võita kuldmedal. Nad on tugevam naiskond,» meenutas Kerde ega soovinud oma rolli üle tähtsustada. «Mina ei teinud eriti midagi, seisin lihtsalt kõrval.» Troonilt tõugatud Eclexi peatreener Jaanus Levkoi tunnistas, et kui hooaja keskel tundis ta end naiskonna eesotsas enesekindlalt, siis vahetult enne finaalseeriat oli põhjust juba hirmu tunda. Vigastustetont oli teinud tõsist laastamistööd ja treener tundis, et jõudu võib jääda väheks. «Vigastused käivad spordiga kaasas. Ma ei nuta ega haletse, sest tüdrukud mängisid päris hästi, ka noored. Puudu jäi kogemustest, vastastel oli neid rohkem. Viimase mängu tegid tegijad ära,» nentis Levkoi ja lisas, et vigastuste tõttu puudunud mitme juhtiva mängija olemasolu korral võinuks tulemuski olla teistsugune. Mõlema naiskonna juhendajad olid aga veendunud, et tulevikku vaadates oli vägevast finaalseeriast ja võimuvahetusest naiste korvpallile tervikuna kasu. «Nüüd tuleb edasi minna – Eclex tahab tiitlit tagasi saada, meie tahame seda kaitsta, ehk sekkub heitlusesse veel keegi kolmas…» lausus Sirel ja kinnitas, et järgmiseks hooajaks püüab värske meister kvaliteeti tõsta. Paremaks muutumise soovist rääkis ka Levkoi: «Spordis käibki nii, et kui ataata antakse, peab mõtlema, mida muuta – koosseisu, taktikat või veel midagi.»

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

RAHUL. Rein Taaramäe sai Türgi velotuuril 2. koha. Nüüd tahab ta näha, kas suudab ka maailma paremikule vastu astuda.

Kas Rein Taaramäe stardib Tour de France’il? jaan martinson

jaan.martinson@postimees.ee

«Etapivõit on tore, velotuuri 2. koht mitte nii väga, aga pärast kahte tühja aastat rahuldav. Kuid see oli kõigest Türgi tuur. Nüüd tahaksin näidata, et olen võimeline ka tipptasemel sõitudel maailma paremikule vastu astuma,» sõnas Rein Taaramäe pärast finišit Türgimaal, kus ta pidi pealt vaatama, kuidas temast 4 sekundit parem olnud Adam Yates trofee vastu võtab. Samas pole selge, kas Taaramäe tänavu Tour de France’ile läheb. Türgi velotuuril läks paraku ennustatud moel. Üht sekundit, millega Taaramäe reedel liidrisärgi kaotas, polnud kahe viimase tasase maa etapiga võimalik tagasi teha. Pühapäeval ei sekkunud ta sprinterite lõpuheitlusse, vaid finišeeris teises grupis, neli sekundit pärast võitjat. «Tuju on hea. Mitte 2. koha pärast, vaid seetõttu, et suutsin muretult kogu velotuuri vältel grupis püsida. Lõdvalt,» kuulutas Taaramäe optimistlikult. «Kahel viimasel aastal pidin mägedes isegi sprinterite seltskonnast hammastega kinni hoidma. Nüüd, kui pingutasin maksimaalselt, läksin niiöelda punasesse, siis taastusin ruttu ja võisin varsti uue puraka panna. Varem kustusin esimese pingutusega.» Aga see sekund, mis toonuks Türgi tuuri esikoha... «Just see sekund kummitas tõesti. Igaks juhuks neelasin reede õhtul unerohtugi, et rahulikult magada saaks. Olen juhtunut analüüsinud... Ainus võimalus olnuks tiimitöö – Co-

Flora mängija Albert Prosa.

foto: toomas tatar

Jõulisest Sillamäest jagu saanud Flora kerkis teiseks JALGPALL. Nädal varem

Rein Taaramäe (paremal) vestluses Türgi tuuri võitja Adam Yatesiga.

fidise mehed pidanuks tõusul võimsalt tempot tegema, siis poleks Yates kuhugi läinud ega rünnanud. Kahjuks polnud kaaslastes asja.» Samas tõdes Taaramäe, et ta pole veel parimate päevade tasemel: «Mootor on mul töökorras ja hea – jõuan tõusudel pikalt kannatada –, aga võimsusest jääb puudu. Üritan end vormi viia trennide ning võistlustega. Varsti sõidan üht väikest tuuri Alpides, kus osalevad ka amatöörid ja päev läbi käib tõsine tõmblemine. Siis veel paar ühepäevasõitu, mis toimuvad künklikel ringidel. Seejärel Dauphine’i tuur ja kui

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

asjalood kehvemaks ei lähe, siis ka Tour de France.» Taaramäe sõnul pole ta minek Tourile veel sugugi kindel: «Eks meeskond otsusta. Tour pole Türgi velotuur. Teisalt pole ma vahepealsetel aastatel ahjul istunud, vaid kõvasti kilomeetreid kogunud, mullu läbisin näiteks 26 000 km. Nüüd, kui hingamisega asjad korda sain, paugutasin kohe esimesel mägisel etapil võidu. Järgmisena tahan Dauphine’il näidata, et suudan maailma paremikuga rinda pista.» Samas ei kavatse Taaramäe pead liialt vaevata, kas Tour tuleb või mitte, vaid keskendub

foto: tour of turkey

järgmisele suuremale sõidule, Dauphine’ile: «Ma pole Touril kümne sekka veel sõitnud ega teagi, kuidas asjasse suhtuda. Kindlasti on mõnusam mõnel väiksemal võidusõidul esikohta jahtida, kui võidelda 10. koha nimel.» On Touriga, kuidas on, tippspordist loobumise mõtted, mis veel mullu Taaramäed kummitasid, on minevik: «Kas ma just kohe rattaspordiga lõpparve oleks teinud, aga mõtlesin, et kui tänavu jalgu alla ei saa, teen mõne klubiga aastase lepingu ning vaatan siis. Ütlen ausalt: ei ole vahva võidu sõita, kui jõudu pole.»

Tallinnas FC Florale südi vastupanu osutanud Sillamäe Kalevi mäng lagunes laupäevases omavahelises kohtumises kohati täielikult ning tallinlased kerkisid 2:1 võiduga liigatabelis teiseks, jäädes nüüd kahe punktiga maha vaid Nõmme Kaljust. Sillamäe peatreeneri kohuseid täitev Vadim Dobiža tegi algkoosseisus üllatava muudatuse, jättes Daniil Ratnikovi pingile ja saates väljakule Oleksi Lazebnõi, kelle jaoks oli tegu meistriliiga debüüdiga. Juba enne poolajavilet pidi Dobiža aga Ratnikovi ikkagi ukrainlase asemel platsile vahetama, sest Sillamäe ründemängus polnud teravust ja sädet. Poolaja viimasel minutil kasutas Zakaria Beglarišvili ära Kalevi värava all valitsenud suure segaduse ja saatis palli esimest korda võrku. Pausilt naastes ei jõudnud Sillamäe ennast veel koguda, kui hooaja suurim väravakütt Albert Prosa Flora edunumbreid kasvatas. «Hea võitluslik mäng oli, võistkond oli mänguks valmis. Lõpp läks veidi närviliseks, aga mängutempoga ja liinide hoidmisega võib rahule jääda,» lausus Flora keskkaitsja Taavi Rähn pärast kohtumist. «Väljak oli nagu ta oli, mõlemale mees-

konnale võrdne. Natuke pidime oma mänguplaani muutma, aga lükkasime ikkagi lühikest söötu ka nii palju kui sai.» Ratnikov suutis alates 79. minutist vähemuses mänginud Sillamäe poolel neli minutit enne lõppu ühe värava tagasi lüüa, kuid enamaks võimelised ei oldud. Kalev lõpetas kohtumise kümnekesi, kuna mõttetu jõhkrutsemise eest eemaldati Maksim Paponov. Teise poolaja algul oli sama mees teinud seejuures üsna toore vea Prosale, kes pidigi vigastuse tõttu mängust lahkuma. «Ma ei ütleks, et Sillamäe jõuliselt tegutses, pigem natuke rumalalt. Kui palli pole, löövad mängijat...» pahandas ka Rähn. Kalev on teeninud kümne vooruga juba neli punast kaarti, neist vähemalt kaks on olnud igati välditavad. Tiitlikaitsja Tallinna Levadia libastus Narvas, leppides sealse Transi vastu 0:0 viigiga. Liigatabelit juhib seega Kalju 23 punktiga, Floral on 21 ja Tallinna Infonetil 20 punkti. Järgnevad Levadia 19 ja Sillamäe 18 punktiga. Kuues on 15 punktiga Paide linnameeskond, kes sai 2:1 jagu Jõhvi Lokomotivist. Kristjan Jaak Kangur

18 || SPORT || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

OTSUSTAMISE AEG. Trondheimi suusaklubi on valmis kahevõistlejad Kail ja Han-Hendrik Piho oma treeningrühma võtma.

Pihodest on saamas «norralased» jaan martinson reporter

ahevõistlejad vennad Kail ja Han-Hendrik Piho teevad sel nädalal valiku, kas asuda treenima Saksamaal või Norras. «Saime Trondheimist positiivse vastuse, meid lülitatakse soovi korral treeningrühma, kus harjutavad Norra koondislased. Kesknädalal peame läbirääkimisi ja seejärel teeme otsuse.» Vennad Pihod on sisimas veendunud, et parim tee tippu ei kulge mitte kodumaal, vaid piiri taga, kus kogenud treenerid ja tasemel harjutuspaigad. Nad valisid välja kaks parimat kahevõistluskeskust – Oberstdorfi ja Trondheimi – ning üritasid end sinna sisse murda. Oberstdorf, kus treenib MKsarja mullune teine Johannes Rydzek, kuulutas eestlased kohe teretulnuks, Trondheim, Pihode esimene valik, palus järelemõtlemisaega. «Seitsmest Norra koondislasest kuus harjutavad Trondheimis,» selgitas Kail Piho. «Hiljuti saime vastuse, et Trondheimi

klubi on valmis meid enda sekka võtma. Hooaja eel ja võistluste vahel harjutaksime sealsete treenerite käe all ja elaksime mõistagi Norras. Loodetavasti on juhendajad viimseni avatud ja annavad meile endast parima.» Kolmapäeval saavad Pihod trondheimlastega kokku ning panevad tingimused lõplikult paika. «Esmaste arvutuste järgi läheb meil aasta Norras maksma kummalegi 20 000 eurot,» rääkis Piho. «Selle sisse kuulub klubimaks 4000 eurot, meie miinimumpalk, et oleks sotsiaalsed tagatised, reisimine Norra vahet, elamine – tuleb üürida korter – ning osa varustust. Kõik see raha tuleb leida endil. Eesti Suusaliit maksab meie võistluskulud.» Raha kokkuajamine pole kerge, tunnistas Piho. «Mul eriti, sest läinud talv polnud kirkamate killast. Pool vajamine-

Seitsmest Norra koondislasest kuus harjutavad Trondheimis ning sealne suusaklubi on valmis meid enda sekka võtma. Kail Piho

vast summast on olemas, pool vaja veel leida. Kummitame pidevalt võimalikke sponsoreid. Uksest lastakse meid ikka sisse, kuulatakse ära, aga toetama väga paljud ei kipu. Abitahtjaid on palju, kõigile ei jätku. Eks häda ole selles, et kogu Eesti tippsport püsib õhukese erasektori najal.» Oberstdorfis treenimine tuleks mitte just palju, aga pisut odavam, ent Pihod läheksid sinna vaid siis, kui läbirääkimised norralastega ebaõnnestuvad või vajalikku raha ei suudeta kokku ajada. Sponsorite otsimise kõrval teevad vennad Pihod tasapisi trenni, käsil on jõutsükkel. Norra keelt nad veel ei õpi, ent kui Trondheimiga saab käed löödud, siis hakkavad. «Usume mõlemad, et murrame varem või hiljem kahevõistluse eliiti sisse,» on Kail Piho optimistlik. Samas tuleb juba talve hakul hea olla, sest tänase seisuga on Eestil kahevõistluse MK-sarjas vaid kaks kohta. «Olen edetabelis 51. kohal ja kui mõne mehe «pensionilemineku» tõttu poolesaja sekka kukun, saab Eesti ühe koha MK-sarja juurde. Arvestame võistlemisega MK-etappidel, kuhu peaks pääsema parimad, mitte Kontinentaalsarjaga. Eks talve alguses ole näha, kes kui kõva on.»

Kail Piho on mõtlik. Osa eelarvest on puudu.

foto: mihkel maripuu

Niit: kooli lõpetamine võtab läbi KERGEJÕUSTIK. Marek Niit võitis USAs Fayetteville’is toimunud 400 m jooksus 46,13ga esikoha. Eesti mõistes on tulemus mõistagi hea – Niidu rekord on 45,91 –, kuid maailma hooaja edetabelis annab see kõigest 50. koha. USAs jätkuvalt ülikooli viimaste ainete ja eksamitega tegelev Niit kinnitas, et treeningud on kulgenud hästi. «Jooksutrennid olen saanud teha kõik nii, nagu plaanitud, jõutreeningutes on veel parandamisruumi,» rääkis ta. «Kooli lõpetamine võtab ikka korralikult läbi, pean tegema veel ka mõned eksamid.» Eestisse jõuab Niit juuni lõpus Tallinnas toimuvateks Euroopa meeskondlikeks meistrivõistlusteks. Hooaja peamine eesmärk on aga korralik esinemine augustis Zürichis peetaval EMil. Eelmistel aastatel pole Niit suutnud pärast edukat hooaja algust Euroopas või Aasias toimuvatel tiitlivõistlustel head vormi näidata. Seekord püüab ta hooaja tähtsaimaks jõuprooviks teistmoodi valmistuda. «Tahaks sattuda Euroopas paari korralikku jooksu, et tekiks tiitlivõistlusega sarnane olukord,» sõnas ta. Meelis Siimson hüppas kaugust 7.76, parandades isiklikku tippmarki 14 sentimeetrit. Peep Pahv

postimees, 5. mai 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 7.05 kl 19

SILVA

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg, Andrus Laur, Jonathan Hanks jt

Talveaias

5.05 kl 11.00 ja 12.30

KA OOPER KÕLAB TUTTAVALT

Haridusprojekt põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Tellimine: rahel.otsa@opera.ee. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 6.05 kl 12

Vana roosa maja

Mika Keränen. Lav. Ingomar Vihmar, osades Mari-Liis Lill, Marta Laan, Piret Krumm, Jüri Tiidus, Veljo Reinik, Märt Avandi, Ester Pajusoo, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Ingomar Vihmar. 6., 14., 18., 23.05 kl 19

Leke

Jordi Galceran. Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja.

6.05 kl 13 ja 18

Hävituse ingel

Piret Raud Lavastaja Marika Palm, Kunstnik Oleg Titov.

6., 14.05 kl 19

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

Teater Vanemuine Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 6.05 kl 19

EVITA

A.L.Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt. 8.05 kl 19

HELISEV MUUSIKA 75. etendus! R.Rodgersi muusikal

PRINTSESS LULUU JA HÄRRA KERE

Endla Teater Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis

6.05 kl 12 Viimast korda!

SINILIND

Lastelavastus M.Maeterlinck. Lav. I. Normet

Küünis

6., 14., 22.05 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets. Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter

Vene teatris

5.05 kl 19 Viimast korda Tallinnas!

HÜVASTIJÄTT JUUNIS

6.05 kl 19 NB! Ei toimu!

Dramaatiline komöödia A. Vampilov, Lav. A. Noormets. EMTA lavakunstikooli 26. lennu diplomilavastus

D. Glattaueri netiromanss 7.05 kl 19 NB! Ei toimu!

Rakvere Teater

Väike maja

HEA PÕHJATUULE VASTU HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss

Sadamateater

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

6.05 kl 19

Vanemuise väike maja

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

5.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

Ugala Teater Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

suur saal 5.05 kl 13 ja 18

ARABELLA

Muusikal Libretist Leelo Tungal, Helilooja Olav Ehala, Lavastaja Margus Kasterpalu, Muusikaline juht Peeter Konovalov.

GERLI PADAR

Kaasavaratu

(lav. Eili Neuhaus)

Sadamateater 5.05 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

Endla küün 7.05 kl 19

Algused

(lav. Nils Riess)

Endla teater 7.05 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

SEMY

THEATRUM

Teater NO99

Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 10.05 kl 19 Esietendus! 12., 13., 15., 16., 17., 19., 20.05 kl 19

Kloostri Aidas 7., 8., 9.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Kokteiliõhtu

T. S. Eliot. Lav Lembit Petetrson. Osades Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup, Marius Peterson, Helvin Kaljula, Lembit Peterson, Tarmo Song ja Eva Eensaar. Pilet 14/11

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Tornisaalis

22., 23.05 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 26.05 kl 19 Eelviimane etendus

NO59 26. lennu finaalnädal: samm lähemale

kontsert Eesti Kontsert

5., 6., 7., 12., 13.05 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Von Krahli Teater

Estonia kontserdisaal 5.05 kl 19

Kontserdisari “Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

Tallinna Kammerorkester, solistid, dirigent Olari Elts Richard Straussi ja Mozarti särav lavamuusika

Pärnu kontserdimaja 6.05 kl 19

Hooaja lõppkontsert

Noblessneri kvartalis, Jahtklubi II-korrusel

7.06 kl 19 Esietendus! 9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

www.concert.ee

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel. Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Tallinna Kammerorkester, solistid, dirigent Olari Elts Richard Straussi ja Mozarti särav lavamuusika

Tallinna Jaani kirik 8.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Jõhvi kontserdimaja 8.–11. mai VII JÕHVI BALLETIFESTIVAL 2014 2014. aasta festivali peaesineja on Tarass

Ševtšenko nimeline Ukraina rahvuslik ooperi- ja balletiteater 8.05 kl 19

“RAIMONDA”

Glazunov Ballett kahes vaatuses

Eesti Interpreetide Liit Piletid Piletilevist ja kohapeal (4€ - 10€) www.interpreet.ee

Mustpeade maja

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

8.05 kl 19 TEELE JÕKS (metsosopran), PIRJO PÜVI (sopran) & PIIA PAEMURRU (klaver) Kavas: C.S. Saëns , H. Duparc, G. Fauré jt

Estonia Kontserdisaal

Prima Vista eelsündmused

13.05 kl 19 MIHKEL POLL (klaver) & keelpillikvartett Prezioso Kavas: Gabriel Fauré, Antonin Dvořák

5. mai kell 18.00

Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee

Pärimusmuusika aida suur saal 15.05 kl 13

Päevane kontsertkohtumine: Evelin Võigemast

Pärimusmuusika ait 17.05 kl 20

Aida hooaja lõpupidu ZETOD Kaasa tegev Ugala bänd

TarSlämmi finaal Arhiivis. Külalisesinejaks belgia luuletaja Jee Kast.

5.–9. mai kell 12.00–13.00 Kirjanduslik infootsingumäng „Otsi kohta, kust sa saad“ gümnaasiumiõpilastele TÜ raamatukogus. Eelregistreerumine: kadi.kass@ut.ee

6. mai kell 17.00 Kohtumine poola autori Mariusz Szczygieł'iga ja raamatu „Gottland“ eestikeelse tõlke esitlus Tartu Linnaraamatukogu saalis. Vestlus poola keeles, tõlkega eesti keelde.

kell 18.00 Kogumiku „Sõnaga näkku 2“ esitlus Tartu Kirjanduse Maja saalis

kell 19.00

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Tallinna Raekoda 7.05 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Beethoven, Grieg (8.-, 5.-)

Vestlusõhtu tšehhi näitekirjaniku Roman Sikoraga Arhiivis. Osaleb ka Sikora näidendi „Masohhisti pihtimus“ VAT lavastuse peaosatäitja Raivo E. Tamm. Vestlus tšehhi keeles, tõlkega eesti keelde.

Prima Vista 2014 avaetendus 7. mail kell 15.00 TÜ raamatukogu suures saalis. Kava täismahus: www.kirjandusfestival.tartu.ee

TANJA

MIHHAILOVA

T R I B U T E

T O

Koreograaf-lavastaja Cedric Lee Bradley (USA) Muusikajuht Tarmo Leinatamm

21. JA 22. MAIL VAneMuIse teAtrIs VIIMAseD etenDuseD!

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

I. Kálmáni operett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Maris Liloson, Raivo E Tamm jt 8.05 kl 19

Väikses saalis

20 || KASU || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

INVESTEERI. Algaja investor ei peaks alustama aktsiatest, sest need on liiga riskantsed, vaid eelistada tuleks investeeri

Kuidas saab algaja hakata investeeri tõnis oja

majandusajakirjanik

änasek s oleme jõudnud juba sinnamaani, et isegi pangajuhid räägivad, et hoiuste intressimäärad on peaaegu olematud ja mõttekam on paigutada oma säästud suurema tulususega varadesse ehk finantsinstrumentidesse. Samas on inimestel, kellel varasem investeerimiskogemus puudub, keeruline otsustada, kuhu investeerida. Enamik investeerimisõpikuid ja -nõustajaid räägib, et algaja investor ei peaks alustama aktsiatest, sest need on liiga riskantsed, vaid eelistada tuleks investeerimisfonde. Investeerimisfond on sisuliselt mingi investeerimisstrateegia põhjal koostatud investeerimisportfellid ning investorid saavad osta sellest portfellist tükikesi, mida nimetatakse fondiosakuteks. Fondide suurim eelis üksikväärtpaberite (aktsiad ja võlakirjad) ees on see, et investeerimisportfelli koostab professionaalne väärtpaberispetsialist ehk fondijuht ning olene-

valt strateegiast on fondid juba väiksemal või suuremal määral hajutatud portfellid. Fondide miinus on see, et investorid maksavad fondi valitsemise eest tasu, positiivne tootlus pole aga siiski garanteeritud. Kuidas valida endale sobivaid investeerimisfonde? Nagu öeldud, koostatakse investeerimisfondide portfellid peamiselt varaklasside, regioonide või majandussektorite järgi ja nende valik on väga suur. Ehkki kohapeal juhitavate fondide hulk on väike, vahendavad kõik suured pangad oma kontserni kuuluvate varahaldusfirmade fonde. Swedbank vahendab aga veel mitme maailma tuntud varahaldusettevõtte (näiteks JP Morgan Fleming, Franklin Templeton, T. Rowe Price, Rootsi varahaldusfirma East Capital, kelle kaks fondi – Ida-Euroopa ja Balti fond investeerib aktiivselt Eestisse jne) fonde. Seega on valik väga suur. Kui aus olla, siis on sobivat investeerimisfondi isegi keerulisem valida kui aktsiaid. Üks võimalik valikukriteerium on regionaalne põhimõte ning vähemalt meie pankade pakutavate ja vahendatavate fondide hulgas on just regionaalsete fondide valik kõige suurem. Soovite investeerida IdaEuroopa või Euroopa, Hiina või Aafrika turgudele? Neid võima-

lusi pakuvad peaaegu kõikide meie suurpankade varahaldusfirmad. Üks spetsiifiline regionaalne fond on näiteks LHV Pärsia lahe fond, mis investeerib Araabia Ühendemiraatide, Katari, Saudi Araabia, Omaani, Kuveidi ja Bahreini aktsiaturgudel kaubeldavatesse väärtpaberitesse. Võimalus on valida ka mõni sektorifond. Kahjuks on nende valik pankade vahendatavate fondide hulgas üsna kasin. Üks huvitav fond tundub olevat Šveitsi varahaldusfirma Julius Bär luksusbrändide fond, mida saab soetada Swedbanki kaudu.

Börsil noteeritud fondide eelis tavaliste fondide ees on väikesed fondihalduskulud. Suuremat valikut erinevatesse sektoritesse ja varaklassidesse, aga ka regioonidesse investeerimisel võimaldavad börsil kaubeldavad fondid ehk ETF (exchange-traded fund). Need on investeerimisfondid, mida fondijuhid ei juhi aktiivselt, vaid reeglina on need passiivsed fondid, mille hind liigub kas mingi börsiindeksi, tooraine hinna või muude tunnuste järgi. Kõige levinumad on börsiindekseid järgivad ETFid, mistõttu nimetatakse neid ka indeksaktsiateks. Kuna ETF võib järgi-

da toorainete (kulla, nafta, toorainete korvi) hinnaliikumisi, siis võidakse neid nimetada ka kulla-, nafta- või muu tooraine aktsiateks. ETFi eripära seisneb selles, et nendega kaubeldakse börsidel nagu ettevõtete aktsiatega. Kui tavaliste avatud investeerimisfondide osakuid saab müüa kord päevas, siis ETFe saab osta ja müüa kogu kauplemispäeva jooksul. Selle hind aga liigub vastavalt kas mingi aktsiabörsi indeksi, tööstussektori indeksi või mõne muu investeerimisportfelli järgi. Börsil noteeritud fondide eelis tavaliste fondide ees on veel väikesed fondihalduskulud, ning mis võib-olla veel tähtsam, need annavad väikeinvestoritele võimaluse investeerida sellistesse instrumentidesse, kuhu varem (börsil kaubeldavad fondid tekkisid veidi enam kui kümme aastat tagasi) said investeerida vaid investeerimisfirmad ja kõige rikkamad eraisikud. Näiteks nafta ja teiste toorainete hindade tõusule või langusele said väikeinvestorid panustada alles pärast ETFide tekkimist, varem oli see ainult professionaalsete investorite pärusmaa. Börsil kaubeldavate fondide maht on kümne aastaga kiiresti kasvanud, ulatudes praeguseks 2,5 triljoni dollarini.

Investeerimisfondide tootlus

8,55

Finantskriisist saadik on investeerimisfondid andnud head tootlust.

Swedbanki Fondifond 60

6,93 Swedbanki Fondifond 30

5,86

8,81

Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond

Swedbanki Venemaa Aktsiafond

10,01 Swedbanki Fondifond 100

Eesti juhtivate investeerimisfondide viie aasta tootlus protsentides (aastas)

Eesti vanemad hellitavad lapsi spaaprotseduuridega hanneli rudi

hanneli.rudi@postimees.ee

Massaaživann kookospiimaga, maniküür ja meemassaaž on vaid mõned iluteenused, mida Eesti spaades lastele pakutakse. «Kehahoolitsustest pakume tüdrukutele hoolitsust «Väike kaunitar» ja poistele «Mehed! Aeg maha!» – mõlemad sisaldavad mähist ja kerget massaaži,» rääkis Estonia spaa hotelliteenuste juht Jaana Kivi. Lastele tehakse spetsiaalset jalamassaaži «Mesimumm Mia» ning Surnumere mudaga mähist. «Väike kaunitar» ja «Mehed! Aeg maha!» on mõeldud kuni 14-aastastele, «Mesimumm Mia» kuni 10-aastastele. Kivi sõnul on meemassaaž jalgadele kõige populaarsem, kuid ka kehahoolitsus «Väike kaunitar» on suhteliselt nõutud. «Paljud meie terme külastavad pered soovivad mudamähise protseduuri, sest see jätab naha mõnusalt pehmeks ja ühtlasi on see mähises olemine lastele lõbus kogemus,» rääkis Kivi. Nende spaa kogemuse kohaselt ostavad laste iluteenuseid pigem eestlased. «Mähis termides meeldib väga venelastele ja soomlastele, rääkimata eestlastest,» lisas ta. Pärnu teine tuntud spaa Tervise Paradiis pakub laste spaapakette alates viiendast eluaastast. Ööbimiseta pakett «Mi-

nu esimene spaa» on mõeldud lastele vanuses 5–11 eluaastat ja see sisaldab soolakambris või pärlivannis käiku või massaaži vesivoodil ja jäätisekokteili. Teismelistele mõeldud ööbimiseta paketi ostja saab valida näohoolduse, turjamassaaži, maniküüri või roosiõlivanni vahel. «Peamiselt kasutavad lastepakette ja tellivad lastele sobilikke hoolitsusi eestlased ja soomlased, samuti venelased,» rääkis Tervise Paradiisi turundusassistent Agne Kiviselg. Toila spaa tegi tänavu kevadel spetsiaalse lastepaketi. Sealsed kehahooldused kannavad samuti uhkeid ja lastele atraktiivseid nimesid nagu «Šokolaadi pai», «Soolakoobas», «Suplus lõhnapilves». Toila spaa esindaja Krista Dehterevi sõnul tunnevad vanemad alati huvi, mida sisaldab laste pakett ja millised protseduurid hinda kuuluvad ning mida on võimalik juurde osta. Samuti ollakse huvitatud, milliseid lisategevusi spaa lapsele pakub. Rakvere Aqva spaas on lastele mõeldud hoolitsused eriti populaarsed kevadistel ja sügisestel koolivaheaegadel. Lisaks spetsiaalsele massaažile ja näohooldusele tehakse seal lastele vesivoodimassaaži. «Laste massaaži soovitame 7–12-aastastele, aga käivad ka pisemad. Küünehoolitsus on soovitatav preilidele vanuses 4–12 eluaas-

Laste iluteenuste hinnad Pärnu Estonia spaa • «Väike kaunitar» 15 € • «Mehed! Aeg maha!» 15 € • «Mesimumm Mia» 10 € • Surnumere mudaga mähis 6 €

Narva-Jõesuu Meresuu spaa • Laste massaaž 16 € • Massaaživann «Suplus meres» 10 € • Massaaživann kookospiimaga 10 € • Laste spaa maniküür «Küüned korda» 10 € • Laste spaa pediküür «Esimesed sammud» 16 €

Rakvere Aqva spaa • Tüdrukute küünehoolitsus 15 € • 30-minutiline massaaž 20 € • Noore spaakülastaja näohoolitsus 22 € • 20-minutiline vesivoodimassaaž 10 €

tat,» rääkis spaa juht Eeva Salusoo. Narva-Jõesuu Meresuu spaa väikeste külastajate seas on kõige populaarsemad kookospiimaga vann ja spetsiaalne massaaž.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || KASU || 21

KASU

imisfonde.

ma fondidesse? 8,59 SEB Dünaamiline Fondifond

Tee endale ise Tallinna börsi fond

6,51 SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond

7,03 SEB Tasakaalukas Fondifond

10,26 SEB Kasvufond

10,90 SEB Aktiivne Fondifond

4,77 LHV Maailma Aktsiad Fond

22,40 LHV Pärsia Lahe Fond

Allikas: pankade koduleheküljed

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Üks investor kurtis hiljuti, et ta soovib investeerida investeerimisfondi, mis järgiks Tallinna börsi indeksit, aga see pole võimalik, sest ühtegi sellist fondi meil ei ole. Tallinna börsi algusaegadel pakkus Eesti Ühispank (praegune SEB) Äripäeva indeksi fondi, mille osakute puhasväärtus võrdus majanduslehe arvutatud indeksiga. Paraku meie seadused ei luba pakkuda investeerimisfonde, mille portfellis on ühe väärtpaberi osakaal suurem kui 10 protsenti. Kui mõni varahaldusettevõte soovikski luua taas Tallinna börsi indeksifondi (OMXT fondi), siis ei ole see võimalik, sest 10 protsendi taseme ületaks selles portfellis koguni neli aktsiat. Keegi ei keela aga meist igaühel ise koostada oma Tallinna börsi indeksiportfelli, kuhu võiks osta aktsiaid enam-vähem

proportsionaalselt selle järgi, kui suure osakaalu mingi ettevõtte turuväärtus kogu Tallinna börsi aktsiate turuväärtusest moodustab. Enda koostatud börsiportfelli eeliseks on see, et väga täpselt seda jälgima ei pea – piisab ligilähedastest proportsioonidest ning teenustasud ja aktsionäridele makstavad dividendid saab investor otse endale. Tallinna börsil noteeritud ettevõtete turuväärtus on kokku 1,8 miljardit eurot. Suurima turuväärtusega ettevõte meie börsil on Tallink veidi enam kui poole miljardi euro suuruse turuväärtusega, mis moodustab 29 protsenti meie börsiettevõtete turuväärtusest. Turuväärtuse poolest järgnevad Olympic EG 286 miljoni euro ehk 16 protsendiga börsi väärtusest, Tallinna Vesi 266 miljoni euro ehk

15 protsendi ja Tallinna Kaubamaja 204 miljoni euro ehk 11 protsendiga börsi väärtusest. Umbes 1000 euro väärtusega portfelli koostamisel tuleks osta 371 Tallinki aktsiat, 83 Olympic EG, 30 Pro Kapitali, 22 Baltika, Silvano FG ja Tallinna Kaubamaja, 21 Premia Foodsi, 17 Nordeconi, 16 Ekspress Grupi ning 10 Merko Ehituse ja Harju Elektri aktsiat. Kõige väiksemate ettevõtete aktsiaid pole mõtet osta, sest nende soetamine läheks väärtpaberite väärtusega võrreldes liiga kalliks. Kõik meie börsiettevõtted pole veel oma dividendiplaane välja kuulutanud, aga olemasoleva info kohaselt teeniks see portfell sel aastal vähemalt 47 eurot dividende, mis kompenseerib enam-vähem aktsiate soetamise tehingutasu. PM

22 || kuulutused || postimees, 5. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Katuste pesu. Tel 5638 8994. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017. Jäi tühjaks koduõu ja kodumaja, veel kaua heliseb seal mälestuste kaja ... Tasakaalukat, abivalmis ja alati sõbralikku Esko Pere Talu peremeest

Vello Eensalu mälestavad ning avaldavad siirast kaastunnet lesele lastega Eesti Piimakäitlemistalude Liidu liikmed.

Müüa maja Kabli rannast 20 km, Saarde v, Laiksaare (krunt 5079 m², kaev, elekter, kõrvalhoone, järv, 25 000 €). Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üür. Personaalne nõustamine tasuta. Kutseline maakler Veiko Tamm, tel 513 8494, www.ader.ee

Teen korterite, majade ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

OÜ Feliton Grupp otsib oma meeskonda kogemustega ventilatsioonisüsteemide monteerijaid. Vajalik B-kat juhiluba. Info tel 529 5967. Tööd saab CE-kat autojuht. Tel 516 8210. Tööd saab ehitusmees, töökoht Tartus. Tel 516 8210. Tööd saab veoauto remondi lukksepp. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

Müüa noor emane kutsikas, labradori ja hundikoera segu. Tel 5568 0025.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Kaeve- ja planeerimistööd ratas-kopplaaduriga. Tellimine: Veiko Tuurmaa, tel 5811 8322.

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea ...

Aale Häggblomi 18. I 1934 – 30. IV 2014

Südamlik kaastunne lähedastele. Tema esimesed õpilased Tallinna 20. keskkoolist

Langetame leinas pea armsa lelle

Kaljo Kõrgvee surma puhul. Südamlik kaastunne Maajale ja Agole perekondadega kalli isa kaotuse puhul. Tiia, Aili, Rein ja Ahti peredega

Soe kevadtuul võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda.

Kalev Randviiru

Malle Tippo

Mälestame leinas onu ja vanaonu

Kaljo Kõrgveed Avaldame sügavat kaastunnet Agole ja Maajale peredega armsa isa, äia, vanaisa ja vanavanaisa kaotuse puhul. Tiina, Raul, Inga, Katrin perega ning Anu ja Kalle peredega

Lembit Trisberg 5. V 1949 – 23. XI 2004

kaotuse puhul.

21. VII 1930 – 29. IV 2014

Naabrid Antsov, Värv, Otsatalo, A. Vint, H. Vint, Sepp, Sokk, Linde, Rauniste, Kard, Tohv, Tõrik, Palu, Noorhani

Mälestame endist töökaaslast. Sügav kaastunne omastele. Maimu, Helve, Elvi, Maie ja perekond Laurson

Südamlik kaastunne dr. Svetlana Matjusele perega armsa isa ja vanaisa

Mälestame kurbusega head klassi- ja koolivenda

Avaldame sügavat kaastunnet Maarja Kaursonile kalli isa

Aleksandr Astaškini

Vello Eensalu

Voldemar Kaursoni

kaotuse puhul. Merike Pärna perega

Südamlik kaastunne Sirjele ja lastele. 87. lennu reaalikad

lahkumise puhul. Kaitseliidu peastaap

Sügav kaastunne dr. Svetlana Matjusele isa

Mälestame taluperemees

Mälestame

Vello Eensalu

Harri Kulli

Avaldame kaastunnet omastele. Pajumäe talu

Pm-knd

kaotuse puhul. Novo Nordisk aktsiaseltsi Eesti filiaal

Mälestame sügava kurbusega kauaaegset koostööpartnerit

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Põllumajandusministeerium

Ants Kaasik

65. sünniaastapäeval mälestavad lesk, tütar ja poeg peredega.

Vaikib rõõm ja mure, kõigest jääb järele miski, mis ei sure. Avaldame kaastunnet lähedastele

Vello Eensalu surma puhul. Õnne 13 pere

Ei kunagi, ei iial keegi saa asendada mulle sind.

Rein Käsi

On elu lühike – on ainult viiv, kesk maiseid askeldusi tõuseb iil ja luba küsimata askeldaja viib ... Mälestame head koostööpartnerit ja sõpra, Esko talu peremeest

Vello Eensalu ning avaldame sügavat kaastunnet lähedastele ja kolleegidele. Eesti PõllumajandusKaubanduskoda

Elu on laul, on lihtne ta viis, heliseb korra ja vaikib siis. Lahkus kallis klassivend

Kalev Randviir

Kallist venda mälestab 10. surma-aastapäeval õde Lea.

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele. Klassijuhatajad ja klassikaaslased Tartu Tamme gümnaasiumist

Hillar Tuiskvere

Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa. (Lydia Koidula)

Mälestame pikaajalist aktsionäri ja nõukogu liiget. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Meie siiras kaastunne Leole kalli isa

AS Columbia-Kivi

Kaljo Kõrgvee Mälestame toredat ja töökat naabrimeest. Südamlik kaastunne Maajale ja Agole peredega. Perekonnad Ruber, Loskit, Klaassen, Kanter, Kolsar ja Tens

Georg Visbergi kaotuse puhul. Kolleegid Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist ja aktsiaseltsist Airel

Kallist onu ja sugulast

Aleksander Prousi mälestavad Eike ja Virko peredega.

Heldi Meer

Heino Taukar

ja avaldame kaastunnet omastele. Õde Anelli, Marget, Arvi, Merilin

Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele. Tiiu, Ene, Miralda ja Sirje

Mälestame head klassivenda. Südamlik kaastunne omastele. Otepää gümnaasiumi XX lend

Siiras kaastunne Agole ja Maajale kalli isa

Hilja Mimik

Lõppes tee ja valu, lõppes mõte ja otsa sai hing.

Kaljo Kõrgvee

7. IV 1928 – 28. IV 2014

Siiras kaastunne lähedastele. DMC Eesti OÜ

kaotuse puhul. Perekonnad Aloe, Kukk, Kippasto, Kärtner, Lehemets, Luts, Napa, Pruks, Roosaar, Tiigimäe

Mälestame kauaaegset elurõõmsat naabrit ja avaldame kaastunnet lähedastele. Perekonnad Ott ja Puusta

Sügav kaastunne lähedastele

Siiras kaastunne lähedastele. Kallist kursusekaaslast mälestavad EPA 1962. a. zootehnikud

Mälestame hinnatud põllumeest ja maaelu edendajat

Südamlik kaastunne Silvile ja lastele peredega kalli

Kaljo Kõrgvee

Südamlik kaastunne Peeter Premsile isa

Südamlik kaastunne Leo Visbergile kalli isa

Ants Kaasiku

Südamlik kaastunne Maajale ja Agole isa surma puhul. Vend Ago Austraaliast

Karl Premsi

Georg Visbergi

Vello Eensalu

Printer, tahm, tint, paber. Müük, hooldus. Kiire kasseti täitmine. E–R kl 9–17 Raekoja 13, Tartu. Tel 744 1100, www.futari.ee

Mälestame kallist algklasside klassijuhatajat

Südamlik kaastunne Ivile ja Paulile kalli tütrepoja

Aleksandr Astaškini

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Tallinn, Pärnu mnt 38.

Vello Eensalu

Värvitööd. Tel 5552 0507.

Pakume tööd C, E-kat veoauto juhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, nädal kodus. Vajalik varasem töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 528 2617. Müüa Võrtsjärve kaldal kinnine majakarp (120 m²). Kat-nr 69401:002:0192, hind 73 100 €.

Mälestame alati abivalmis ja edumeelset Esko talu peremeest

Vello Eensalu

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Perekonnad Niin, Vallsalu ja Riga

kaotuse puhul. Endised abilised Helju ja Vaike

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

1. IV 1932 – 29. IV 2014

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

surma puhul. Kolleegid Maanteeametist

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Malle Tippo surma puhul. Anne-Mari

kaotuse puhul. Kolleegid TÜ Füüsika Instituudist

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Võid tunda, et oled mingisse rolli kinni jäänud. See ei tekita just head tunnet, vaid pigem on eluenergia voolamisel takistuseks. Püüa leida uus ja sobivam roll.

SÕNN

Lähened oma kõige tähtsamale ja intiimsemale suhtele uue nurga alt ning vaatad, mis juhtuma hakkab. Partner võib üllatuda ja kaasa tulla, kuid sa ei saa teda selleks sundida.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 5. MAI 2014 || VARIA || 23

8 6

NEITSI Sinu elu on kas liiga sumbunud või liiga kiire. Kord pead spurtima, siis aga ei toimu nagu mitte midagi. Püüad endas kujundada harmoonilist seisundit, et kõikumisest vabaneda. KAALUD Keegi aitab sul elada ja areneda, kuid on ka neid, kes sind takistavad. Kui sa oled elanud nende suhtes õnnelikus mitteteadmises, siis nüüd on aeg neid teadvustada.

à ì æ î æ ê

3 2

ERNIE

1 a

Edward Boswell & Edgar Holladay – Chess Life, 1955–1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vcb8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT PLAAN ON SELLES KVARTALIS VALMISTADA MILJON ÜHIKUT.

KAS MEIL ON KA SELLISEID EESMÄRKE, MIS VÕIKSID KLIENTIDELE RAHULOLU PAKKUDA?

JUTTU ON MEIE, MITTE NENDE EESMÄRKIDEST. ERINEVAD ASJAD.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Võimalik, et oled klammerdunud mingisugusesse väärarusaama ja see takistab sind. See võib kaasa tuua ka ebakindluse. Piire ületades vabaned ka segavatest faktoritest.

1. Kes oli esimene Eesti murdmaasuusataja, kes võistles olümpiamängudel? 2. Enim inimohvreid nõudnud lennukatastroof toimus 27. märtsil 1977, kui kaks Boeing 747 tüüpi lennukit omavahel kokku põrkasid. Hukkus 583 inimest, pääses 61. Kokkupõrge toimus ühel lennuväljal. Kus see traagiline õnnetus juhtus? 3. Mis on kaks korda kuus ilmuva ja oma koostatavate edetabelite poolest tuntud ajakirja Forbes moto? 4. Teise maailmasõja nõukogulaste võidu üheks oluliseks teguriks oli lennukitööstuse areng. Nõukogude lennukid ületasid sõja lõpus igas klassis sakslaste omi. Vaatamata Jossif Stalini käitumisele konstruktoritega – pea kõik istusid või olid istunud vangilaagrites – tegid lennukiloojad head tööd. Kes konstruktoritest on olnud lennukitüüpide Su, La, Pe taga? 5. Tinglikult nimetatakse mäeks kõrgendikku, mille kõrgus jalamilt on üle 300 meetri. Kuidas nimetatakse kõrgendikku, mille kõrgus jalamilt jääb alla 300 meetri? Vastused: 1. Vello Kaaristo (a-ni 1936 Vassili Krassikov) osales 1936. aastal taliolümpial GarmischPartenkirchenis. 2. Kanaari saarte suurima saare – Tenerife – Los Rodeose lennuväljal. 3. «The Capitalist Tool» («Kapitalisti tööriist» või «Kapitalistlik tööriist»). 4. Pavel Suhhoi, Semjon Lavotškin, Vladimir Petljakov. 5. Küngas.

AMBUR Tunned end järsku mingis asjas ebakindlana, sest sulle on jäänud mulje, et sind ei usaldata. See ei pruugi tegelikult nii olla, vaid üks vana asi lihtsalt takistab sul millegi mõistmist.

â â ê ô

VÄHK Tead, et kui midagi uut tuleb sisse, peab midagi vana välja minema. Kõik peab olema tasakaalus. Vaata enda sisse ja enda ümber. Millest on vaja loobuda? Sul võib väliste mõjude tõttu olla raske otsustada. Tavaliselt ei ole sa otsustusvõimetu, kuid nüüd oleks keegi nagu su otsusekindlusele käe ette pannud.

KAKSIKUD Sõnumid, mida oma kehakeelega välja saadad, on varasemast selgemad ja konkreetsemad. Näed, et teistel on sinuga lihtsam suhelda.

LÕVI

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

KALJUKITS Keegi annab sulle midagi, kuid sa ei pruugi osata seda vastu võtta. Veel mitte, sest sinu jaoks ei ole õige aeg. Lase asjadel voolata ja ühel hetkel suudad vastuvõtlik olla. VEEVALAJA Sinu tähelepanuavaldustele reageeritakse kiiresti ja vahetult. Näed, et kõik on veel võimalik. Eriti aga suured ja võimsad tunded, mida soovid kogeda. KALAD Mida uut kogeda tahaksid? Kui lõpetad teatud asjade üle kohtumõistmise, siis saavad sinu ellu tulla head asjad. Enam ei kaldu sa oma elu sihist kõrvale.

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Psühhiaatri juures. «Doktor, mul on tunne, et meie külmikus elab keegi.» «Miks te nõnda arvate?» «Sest naine tassib sinna iga päev toitu ...» ••• Koer vaatab inimesele otsa ja ütleb: «Sa annad mulle toitu ja peavarju! Sa oled vist jumal!» Kass vaatab inimesele otsa ja ütleb: «Sa annad mulle toitu ja peavarju! Ma olen vist jumal!» ••• Õpetaja räägib loodusest. «Linnupaar tõi ussikesi ja toitis oma poegi ... Mille üle sa muigad?» «Selle üle, et tütred ei saanud midagi!»

Eelmise ristsõna õige vastus on VARGAPESA

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 5. MAI 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

TUTVUSTAB VÄRSKET ARUANNET INIMÕIGUSTE OLUKORRAST EESTIS.

NIMEPÄEV: LOIT, LOOMET Toomas Vilosius 63, poliitik ja arst Anne Adams 57, laulja Tarvo Sõmer 41, näitleja Tui Hirv (pildil) 30, laulja, kriitik ja kirjanik Mairi Jõgi 28, näitleja Heidi Pruuli 60, ETV peatoimetaja (04.05) Rutt Šmigun 60, suusataja (04.05)

foto: eva klaas

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

HOMME POSTIMEHES:

Ivo Sokka 45, teostusgrupi küljendaja Marina Lohk 30, Tarbija24 reporter

TEHNIKARUBRIIGIS PÕHJALIK ÜLEVAADE JOLLA NUTITELEFONIST. EUROOPA

Nädala algus on kõle

TALLINN +8

ilmateenistuse sünoptik optik

10 5–

KÄRDLA +7 HAAPSALU +7

merike merilain ain

NARVA +7

RAKVERE +8

PAIDE +9

Lääne-Virumaal Pajusti aleviku bussipeatuses avanes eile pärastlõunal kurb vaatepilt: pink oli pikali paisatud ning prügikast maast välja kistud ja samuti kummuli. Kuna pink toetus kivist jalgadele ning prügikast oli kõvasti maa sees kinni, pidi laamendajatel tublisti jõudu olema. virumaateataja.ee

Eestis on 32 000 halvas seisus postkasti Igakevadine postkastide ülevaatus näitas, et Eestis on umbes 600 000 postkasti, millest 32 000 on väga halvas seisus. Muret teevad isetehtud, katkised või märgistamata kastid. Kipakasse postkasti pandu võib saada rikutud või sootuks kaduma minna. Hea postkast on õigesti märgistatud, terve, piisavalt suur ja ilmastikukindel. Postkastidele tähelepanu juhtimiseks kutsuvad Eesti Post ja Eesti Rahvusringhääling huvitavaid postkaste üles pildistama ja saatma fotoportaali minupilt.err.ee. Pildisaatjate vahel loositakse välja viis uut postkasti koos ajakirja Tehnikamaailm erinumbri Kodu & Ehitus aastase tellimusega ning kõige huvitavamate piltide autoreid ootab ekskursioon Eesti Postis. Juuni lõpuni müüb Eesti Post postkaste odavamalt ning kümme ostjat saavad raha tagasi. Uue postkasti paigaldamisest või asukohamuutusest tuleks teavitada ka Eesti Posti. jarvateataja.ee

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Pätid lõhkusid bussipeatuse

Piki Soome lahte Peterburi kohale liikunud väike tsüklon laseb põhja poolt TARTU PÄRNU tulnud külmal ja niiskel õhul VILJANDI +10 +10 +10 üle Eesti laiutada. Mai alguKURESSAARE se normist 2–4 kraadi kül+7 memat ilma jagub kuni kolmapäevani. Siis on lootust, et soojem õhk Kesk-Euroopast LääVÕRU VALGA nemere poole teele asub ja näda+11 +11 la teise poole pärast vihmasid rõõmsaks muudab. Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Aeg-ajalt sajab vihma, kohati võib Teisipäev, 6.05 Kolmapäev, 7.05 Neljapäev, 8.05 sekka lörtsi tulla. Puhub loode- ja Tallinn +1/+7 –3/+7 +3/+9 põhjatuul 5–10 m/s, saartel ja Tartu –1/+9 –4/+8 +3/+12 rannikul puhanguti 12–15 m/s. Narva –2/+7 –4/+7 +3/+10 Sooja on 5–9 kraadi. Pärnu –1/+10 –3/+8 +4/+10 Kuressaare +3/+9 +1/+10 +6/+13

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.12 5.10 5.22

loojub 21.25 21.11 21.31

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +25,8 kraadi (1934) –4,9 kraadi (1926) Tartus +27,6 kraadi (1934) –5,4 kraadi (1965)

KUUFAASID 29. aprill 9.14 7. mai 6.15 14. mai 22.16 21. mai 15.59

+17 +21 +16 +13 +12 +15 +19 +14 +14 +14 +13 +9 +12 +10 +26 +15 +17 +26 +8 +18 +9 +11 +20 +7 +12 +9 +7 +21 +8 +9 +11 +14 +9 +16 +35 +15 +23 +37 +19 +31 +21 +33 +20 +22 +27 +19

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 5. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. 08 55 Holby City haigla: Kaheksateist ja pool 09 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 45 Mõistlik või mõttetu* 13 15 Kapital* 45 Jamie Oliveri 30 minuti road: Täidetud focaccia* 14 10 3 hitti: Must-valge armastus 20 Vaalasaarte Maria: Hüva nõu* 15 05 Kutsuge ämmaemand!, 2/6* 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Tume šokolaad (Inglise 2010) 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Teet 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dokk: Elu Põhja-Koreas (Inglise 2013) 23 00 Saada sõber Euroopasse, 10/13* 30 Ringvaade* 00 35 Uued trikid: Tume šokolaad* 01 32 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Tagatargemad 09 00 Ringvaade* 35 2020: Hüvasti, hõõglamp! 10 00 Siin ja praegu: Andres Noormets 11 00 Euroopa laulud 2014, 1-5/5 13 05 ERR uudised 15 55 Teekond läbi põgenikelaagrite Ameerikasse 16 55 Eesti muusikavideod 17 30 Kui kured lapsi ei too. Viis aastat hiljem 18 00 Okaspead: Lennumasin 25 Fiksikud 30 Lastetuba: Mis on mood? 45 Mesilane Maia: Uus Linda 55 Väike printsess: Mina pole midagi teinud 19 05 Loomaaia tee 64: Lunnide aare 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Esimeses ringis, 10/10 (Vene 2006) 50 Uue aja asjad: Saast ja sodi 21 00 AKU: Kunst kultuuride paljususes 30 Sofi Oksanen – kirjanikuks sündinud 22 30 Kinoklassika: Lõbus lahutaja (USA 1934). Muusikafilm 00 15 Hüvasti, seltsimehed!, 4/6: Ärkamine (1988)* 01 15 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 129/163* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5749 30 Sajandi armastus, 36/63* 14 00 Lindprii: Kurjast varjust vaevatud 55 Punased roosid, 748/800 16 00 Küladetektiivid: Ohtlikud afäärid 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 130/163 18 00 Süütu süüdlane, 129/158 19 00 Reporter 20 00 Saladused: Peiu hukk 30 Naabriplika: Armukolmnurgad ja nurgatagused 21 30 Putini varjatud varandus 22 40 Kaks ja pool meest: Paks lendav beebi 23 10 Bordell 232: Vürtsikas seks 00 15 Nikita: Paratamatus 01 10 Ärapanija* 35 Klikitähed: Loomavideod 02 25 Kuldvillak* 55 Reporter* 03 45 Küladetektiivid: Ohtlikud afäärid* 04 30 Rosamunde Pilcher – Tormipäev (Saksa 1993)*. Romantiline draama

06 15 Beyblade: metallisandad 40 Nõiad 07 05 Käsna-Kalle Kantpüks 30 Phineas ja Ferb 08 00 Marina ja kapten, 107* 09 00 Kirgede torm* 10 05 Vaprad ja ilusad, 6718* 35 Top Shop 55 Reisijaht 11 25 Grey anatoomia 6, 21: Väga taktitundetu 12 25 Palume lavale* 14 25 Seitsmes taevas 8, 8: Koorem 15 25 Vaprad ja ilusad, 6719 55 Marina ja kapten, 108 16 55 Kirgede torm, 1895 18 00 Suletud uste taga 2, 1: Perekonnasaladus 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Võta või jäta 21 30 Padjaklubi 1, 9: Ahistamine 22 30 KINO3. SUUR FILM: Alex Cross (USA 2012). Krimipõnevik 00 35 Hawaii 5-0 1, 22: Südamelähedane 01 30 Viimane hoiatus 3, 16: Tuttav kurjus 02 20 Padjaklubi 1, 9* 03 15 Võta või jäta* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Reisijaht* 50 Stop!*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 64/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 621/800 09 15 Emmerdale, 175* 45 Küladetektiivid, 171: Ohtlikud naabrid 10 45 Südametukse, 54 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz* 13 00 Everwood: Kõik üksildased inimesed 14 00 Raudne leedi (Prantsuse-Inglise 2011)*. Eluloodraama 16 00 Mehi jalaga segada: Ükski mees pole jäämägi 17 00 Ellen. Tänases saates on külalisteks Cat Deeley, Mike O’Malley ja 5aastane klaverivirtuoos Ryan Wang. 18 00 Doktor Oz: Kuidas vabaneda psühholoogilisest taagast 19 00 Kodus ja võõrsil, 5750 30 Emmerdale, 176/289 20 00 Lahkujad, 2/4 21 00 Jälle armunud (USA-Kanada 2003). Romantiline draama 23 10 Trinny ja Susannah Austraalias 00 10 Reporter 01 05 Ellen* 02 00 Kokakool 03 40 Südametukse, 54* 04 20 Mis eile juhtus?, 6 45 Reporter*

06 30 Motoreporter Krimmis* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 76: Põgenevad lapsed* 09 20 Tsiklivendade lemmikkõrts: Kirgede möll 10 10 Näljased meremehed, 45: Port Navas* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 50/91: Chuck vs. eeskujud* 15 20 Komissar Rex, 77/167: Vennatapp 16 15 Näljased meremehed, 46/50: Falmouth 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Cape Cod ja Niagara 18 10 Chuck, 51/91 19 00 Tuvikesed: Kuni surm meid lahutab*; Aeg nuusutada roose* 20 00 Ärapanija 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Päästa valla penid* 30 Kriminaalne Venemaa: Ohtlik film 22 00 Kriminaalne Venemaa: Mürgitaja 30 Gaasikontroll 23 30 Conan, 215/483: Malin Akerman, Jim Jefferies, James Durbin 00 25 Kaks ja pool meest: Corey suri poole tunni eest 50 Tuvikesed: Vana Dodge; Pulmade tagajärjed 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 31: Ründa* 11 00 Templirüütlite kadunud aare 3*. Seiklusfilm 12 50 Kõige naljakamad koduvideod* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 31: Ründa* 15 00 Kälimehed 2, 4 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 32: Leopard jookseb amokki 17 00 A-Rühm 3, 16: Tšempion 18 00 Perepea 3, 20: Euroopa-turnee 30 Simpsonid 22, 22: Saak nimega Ned* 19 00 Alexela Korvpalli Meistriliiga 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 KINOÕHTU: Asustatud saar 1 (Vene 2008). Ulmeline seikusmärul 23 45 Puhkus Mehhikos 2, 9 00 45 Puhkus Mehhikos: ekstra 2, 9 01 00 Kälimehed 2, 4* 50 Rotid (USA 2002)*. Õudusfilm 03 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Pühapäevatee* 09 00 Kultuurimeeter* 30 Keskkonnanädal* 10 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Bedlam, 8/12* 11 05 Aarete saar (Prantsuse 2007)*. Mängufilm 12 45 Oma valitsus* 13 30 Pillimeeste klubi* 14 30 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 31/142 19 00 Täna. Uudised 15 Päevakava 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 21 00 Ühistegevuse pooltund 30 Härra Eikeegi (Kanada-Belgia 2009). Mängufilm 00 00 Täna. Uudised* 01 00 Terve tervis* 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Ökoskoop. Krista Taim 11 30 Viivi Luik - Varjuteater, I. Katkendeid raamatust loeb Elisabet Reinsalu 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar, Neeme Raud 14 05 Euroopa valib. Valev Kald (Vasakpartei). Saatejuhid Arp Müller ja Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Euroopa valib* 20 15 Korvpallireportaaž 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Varjuteater* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Helene lapsukesed, 1. John Habberton “Helene lapsukesed”. 10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa. Esineb ansambel Il Tempio Armonico, dirigent on Davide Monti. 11 05 Album. Alexander Lonquich. Pianist Alexander Lonquich esitab osi Robert Schumanni Kreislerianast ja Henz Holligeri Partitast. Albumit tutvustab Liina Vainumetsa. 12 02 Delta. Johanna Mängel 14 05 Kunstiministeerium 15 02 Lõunakontsert Londonist Lõunakontserdil esineb pianist Jonathan Biss. 16 05 o tempora, o mores*. Bütsants. Tekstiilikunstnik Ilme Rätsep jätkab juttu moe ja elukommete ajaloost. Saade oli esmakordselt eetris 25. novembril 2010. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Strauss 150 Kontserdisari “Nõnda kõneles Zarathustra. Richard Strauss 150”. 22 05 Fantaasia. Andres Noormets 00 05 Nokturn