Postimees 05 08 2014 by Postimees

KONFLIKT

POLITSEIVÄGIVALLA OHVER PATAREIS VÕIS ISE EESTI LK 4 PROVOTSEERIDA. JUHTKIRI LK 2

MAAVÄRIN HIINAS

MEDALEID OODATES

Hiinat raputanud tugevas maavärinas sai surma ligi 400 inimest, lisaks hävis umbes 12 000 elumaja.

Eesti atleete võib Rio de Janeiro olümpial oodata medalisadu, kuid veel ei tasu võidušampanjat ära osta.

TEHNIKA USB-mälupulgad võivad olla ohtlikud. LK 17

SPORT LK 14

VÄLISMAA LK 9

Hambaarstide eestkõneleja

MAREK VINK Õige on panustada tervete hammastega põlvkonna üleskasvatamisse.

EESTI LK 5

ARVAMUS

TEISIPÄEV, 5. AUGUST 2014 • NR 180 (7171) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 759 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

Päikesemehed Päikesekuningat ühendab praeguste riigijuhtidega soov luua endast sobiv kuvand, kirjutab Jürgen Tamme. Oma nägu peaministrina otsib ka Taavi Rõivas, kelle PR-tiim on tõstnud fookusesse kohtumised Euroopa liidritega, kuid ka tema elukaaslase ja lapse ning spordihuvi. LK 2

RAHUTU ILM

Kauge Kaukaasia Naasev islam on reaktsioon üleilmastumisele. Islam on identiteet samastuvas maailmas, kirjutab Ahto Lobjakas. Maailm on islamikogukondadesse oma tehnoloogia ja kohaloluga sisse rännanud ning paljudele see uusimmigratsioon ei meeldi. LK 10

Liikluskorraldajad hoiatasid aegsasti ette, et alates eilsest on Tallinna liikluses rohkem piiranguid, kuid seda, et asjad nii hulluks lähevad, ei osatud ette näha.

Transpordiamet algatas seoses sellega väärteomenetluse, mille käigus selgitatakse, kes jättis oma töö tegemata. Lisaks ei sõida alates sellest nädalast ükski tramm.

Väike aurik Kallis Mari jõudis koju

Haapsalus tõsteti eile vette Rootsimaalt hangitud ja Rakvere linnas üles vuntsitud aurupaat Kallis Mari, millega hakatakse lähipäevil lõbusõite tegema ja Noarootsis käima. Puuküttel töötava aurumootoriga laev on 7,3 meetrit pikk ning mahutab kümme reisijat. Laevale pakkusid nimeks Kallis Mari kaks Haapsalu vanaprouat eesti rahvalaulu järgi. Laulu motiive kasutas Haapsalus puhanud vene helilooja Pjotr Tšaikovski, kelle auks on mererannas ka üks kivist pink püsti pandud. Igatahes on nüüd Haapsalus lisaks lõbusõidurongile Peetrike ka aurikuke Kallis Mari, mis kohaliku lehe teatel olevat küll liialt kalliks maksma läinud. PM foto: aarne mäe/virumaa teataja

EESTI LK 5

PR-TRIKID

Tallinn, leitsak ja ummikud

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 5. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Koera hambad Patareis

jürgen tamme

Ilmaasjata ei tohi karjuda «Hundid karjas»

Kolinud 1682. aastal Versailles´sse, avas Prantsuse kuningas Louis XIV mõned paleeruumid kolmel päeval nädalas aadlikele lõbustusteks – piljardi- ja kaardimänguks, vestluseks ja kergeks eineks. Mitteametlikuma õhkkonna loomise kõrval oli samm mõeldud kindla sõnumi edastamiseks, väidab raamatu «Louis XIV loomine» autor, Briti ajaloolane Peter Burke. «See oli vahend kinnitamaks, et kuningas on oma alamatele ligipääsetav.» Burke juhib tähelepanu sellele, kuidas suur osa 72 aastat võimul olnud kuninga igapäevaelust, näiteks monarhi ärkamine, voodisse minek ja söömaajad, ritualiseeriti ning tema pisimadki žestid olid kätte õpitud. Nii oli kuningas näiliselt alati laval, kuid «lavatagune» – kabinet, kus kuningas veetis aega oma armukese ja hilisema abikaasa madame de Maintenoniga – jäi suletuks, lahutades tema eraelu avalikust sfäärist. Päikesekuningat kujutati ka kunstis ja kirjasõnas, millega samuti loodi isevalitsejast ideaalkujutist, mis aitas alal hoida monarhia võimu. Kõik see tegi kuninga nähtavaks paljudele inimrühmadele: aadlikele, rahvale, välismaa õukondadele ja isegi järelpõlvele. Tänapäevases mõttes tegeles Louis mainekujundusega. Erinevalt suurest monarhist on praegustel riigijuhtidel võimalus kasutada moodsaid tehnoloogilisi abivahendeid, mis võimaldavad piiluda ka «lava taha». Muidugi, kui näidatakse. Päiksekuningat ühendab tänaste juhtidega aga soov luua endast sobiv kuvand. Oma nägu peaministrina otsib ka Taavi Rõivas, kelle PR-tiim on tõstnud fookusesse maakonnavisiidid, kohtumised Euroopa liidritega, kuid ka tema elukaaslase ja lapse ning spordihuvi. Rõivast näidatakse uue põlvkonna valitsusjuhina, luues tema ümber ka vahetumat õhkkonda.

as Eesti politsei ässitab rahulikele elanikele koeri kallale, peksab julmalt nii alternatiivkultuurihuvilistest kontserdikülastajaid kui ka valitsuse oponente ja on ülepea igasuguse mõõdutunde kaotanud? Või on nii, et Eesti politsei ei saa hakkama elementaarse avaliku korra tagamisega, laseb pätikampadel peremehetseda ning taganeb kõigi nende ees, kellel jagub bravuuri politseinikke ropult sõimates ja rusikate või karmimate relvadega vehkides pipramaale saata? Kumb variant kirjeldab teie arvates praegust Eesti politseid täpsemini? Kui oleks valida äärmuste vahel, siis kumba eelistaksite? Mõeldes end seejuures vaheldumisi nii politsei kui märatsevate kaaskodanike ohvri rolli. Kui asusite mõttes vastama ja taipasite, et äärmuste vahele jääb hulgaliselt ruumi täiesti aktsepteeritavale käitumisele, olete õigel teel. Mõne aasta eest sai kogu Eesti teada juhtumist Viljandis, kus politsei ei suutnud liiga väheste jõudude ja (tagantjä-

rele hinnates) vale käitumise tõttu võitu saada ühes elamurajoonis pidutsenud ja märatsema hakanud kurikaelte jõugust. Politsei sai seal peksa, kuni saabusid abijõud Tartust. Selle juhtumi tähendus oli, et politsei ei suutnud, vähemalt esimeses etapis, kodanike turvalisust tagada. Kõige rohkem šokeeris aga kõiki tõdemus, et meie kaitsmiseks kutsutud ja koolitatud politseinikud said lihtlabaselt peksa kurjamite – korduvalt kriminaalkuritegude eest karistatud inimeste – käest. Teine äärmus oleks väita, et politsei vägivald on alati õigustatud. Näiteks ütles turvaärimees ja poliitik Jaanus Rahumägi eile err.ee-le: «Politsei ei sekku kunagi, kui ei ole põhjust millessegi sekkuda. Täpselt samamoodi ei kasutanud turvamees pisargaasi lõbu pärast nagu deodoranti. Sellele pidi eelnema agressiivne sündmus.» Küllap mõtles Rahumägi eelkõige konkreetsele sündmusele ja praegustele Eesti oludele, ent sõna-sõnalt võttes on tegu juba ette õiguse andmisega kõigile politseinikele ja turvameestele mistahes tegudeks. Õige hõlma ei hakka keegi? Paraku kubiseb ajalugu näidetest, et mistahes ülekäte lastud võim hakkab kinni kõigist hõlmadest, millest on kasulik ja võimalik haarata.

Praegusel juhul on politsei alustanud sisejuurdlust. Kui see pole või ei tundu erapooletu, siis on selge, et Eesti on õigusriik ja koerahammustuse peale on igaühel võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus võistleva protsessi käigus hindavad sõltumatud kohtunikud kõiki olulisi tõendeid. Nii see peabki olema.

JUHTMÕTE Patarei juhtum ei paista ka pärast nädal aega kestnud avalikku käsitlust sellisena, et Eesti oleks paha maa või meie inimesed oleks ohus.

LK 4

KÕVA SÕNA Tänaseks peaks isegi kõige roosamate prillidega europoliitikul olema selge, et kui äsjased ja kauaoodatud Euroopa Liidu «3. astme» sanktsioonid ka Kremli käitumist mõjutavad, siis igatahes mitte selles suunas, kuhu loodeti.

PÄEVA KOMM Alexander Stubbi kohta on kriitiliselt öeldud, et Soome sai peaministriks sportlase, kelle hobiks on poliitika.

Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross, Delfi 04.08

«Peaministri loomine» toimub ka Lätis ja Soomes, kus ametisolevad peaministrid on jaganud Rõivase saatust. Kõik nad on asunud Euroopasse tööle suundunud või suunduvast eelkäijast vabanenud ametisse ning peavad end kiiresti tõestama, kui soovivad kauemaks ametisse jääda. PR-meeskonnad peavad sellele kaasa aitama. Alati ei pruugi see aga õnnestuda. Louis XIV ei surnud erinevalt oma järeltulijast küll giljotiini all, kuid ka mitte rahva poolt armastatuna. Nagu nendib Burke, siis tõelist lähedust ei saavutanud kuningas kunagi. «Tegelikult loobus Louis peagi ise kohale ilmumast, kuid ligipääsetavuse teatrit tehti edasi veel tükk aega.» Sama oht ähvardab ka tänaseid liidreid. Näiteks sotsiaalvõrgustikes pildikesi spordivõistlustelt postitada armastava Alexander Stubbi kohta on kriitiliselt öeldud, et Soome sai peaministriks sportlase, kelle hobiks on poliitika. Tihti ei saa enam aru, millega poliitikud tegelevad ja mida nad olulistest asjadest arvavad. Twitteris spordiülekannet tegev või perepäevikut pidav peaminister võib küll paljudele olla eeskujuks, kuid see ei tohi segada juhtiva riigiametniku igapäevatööd. Nii võib soovitud lähedus jääda vaid unistuseks.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Avalikkuse pilk sedasorti asjade jälgimisel on samuti tähtis ja erakordselt oluline, kui tõepoolest minnakse ühele või teisele poole üle piiride, mis võivad ühiskonda ohustada. Patarei juhtum ei paista ka pärast nädal aega kestnud avalikku käsitlust sellisena, et Eesti oleks paha maa või meie inimesed oleks ohus. Politsei jäi taktikaliselt selgelt võitjaks – see on oluline. Rahutute kodanike seisukoht saab tähelepanu nii sisejuurdluses kui avalikkuses ning nende tahtmise korral ka kohtus – see on veel olulisem.

urmas nemvalts

Peaministri loomine

Postimees 1914. aastal Sõda. Prantslased on Breuschi orus, Elsassis, 1000 sakslast vangi võtnud ja 12 suurtükki ja muud sõjasaagiks saanud. – Dinantis, Prantsuse-Belgia piiri ääres, on Prantsuse vägi kaks Saksa divisjoni löönud. – Antiwari ehk Kattaro merevõitluses, mida pühapäeval peetud, on üks austria ristleja põhja lastud. – Ameerika Ühisriikides äratab Jaapani ultimatum palju tähelepanemist. – Võitlused Vene-Austria ja Saksa-Vene piiril. Lääne sõjaväli. Parisis, 4. aug. Sõjaministeriumi teade: Pääletungimine kestab kogu väerinnal edasi. Sõjaväed, kes Dononi ära võtsid, jatkasid pealetungimist ja jõudsid ruttu Scrimeri oruni ja võtsid 1000

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

sakslast vangi, peale 500, kes üleeila vangi võeti. Vaenlane jättis suure hulga sõjamoona maha, mitu rasket suurtükki, väljasuurtükka ja kastisid laskemoonaga. Blamont-Vaufrey ümbruses jõudsid väed Dauqueli kõrgustikkudele ja võtsid Saksa ratsadivisjoni voori ära ja 19 automobili-voori. Maasi jõel on Dinanti juures kahe divisjoni kallaletungimine tagasi löödud; neid ajas Prantsuse ratsavägi parema jõe kaldani taga. Sõjaväe tuju on ülihää. Londonis, 4.aug. Brüsselist teatatakse ametlikult: päeva jooksul ei ole mingisuguseid muudatusi olnud. Suuri Saksa sõjaväe osasid Belgia väe läheduses ei ole. 05.08.1914

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 5. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Uppumistelaine ei ole Eestis harukordne Tänavu soojade ilmadega kaasnenud uppumissurmade sagenemine ei ole Eestis harukordne ja veeõnnetustes hukkumised on palavusega sagenenud ka varem. «2010. aastal oli sarnaselt tänavusega suvel pikk kuumaperiood ning sarnaselt tänavusega sagenesid uppumissurmad sel ajal hüppeliselt,» lausus päästeameti pressiesindaja. Kui tänavu on juuli lõpu seisuga uppunud 44 inimest, siis neli aastat tagasi oli samaks ajaks elu kaotanud 67 inimest. Pressiesindaja toonitas, et palavatel päevadel on tüüpiline uppumissurm seotud alkoholi tarvitamisega. postimees.ee

Sinivetikad jõudsid Kakumäe randa

Ardusse paigutatud kiiruskaamera peamine erinevus võrreldes kasutusel olevate kaameratega on see, et selle laserskanner asub umbes kolme meetri kõrgusel. foto: tairo lutter

PILT VÄLGUTA. Seeriatootmisse veel mitte läinud kiiruskaamera kasutab senistega sarnast laseril põhinevat mõõtetehnoloogiat.

Maanteeamet katsetab uut tüüpi kiiruskaamerat andres einmann

Eesti uudiste päevatoimetaja

aanteeamet paigaldas reedel Tallinna–Tartu maantee äärde Ardusse proovimiseks uut tüüpi kiiruskaamera, mis erineb väljanägemiselt seni kasutuses olevatest kaameratest ning ei kasuta kiiruseületamise fikseerimisel punast välgusähvatust. «Uue kiiruskaamera testperiood kestab kuni kolm kuud,» ütles ameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa. Proovikaamera asub Ardust Tallinna suunas sõites paremal teepoolel, aparaat mõõdab möödasõitvate autode kiirust mõlemas sõidusuunas. Kaame-

ra on sarnaselt juba kasutusel olevate kiiruskaameratega võimeline mõõtma korraga mitme sõiduki kiirust. Kaamera valmistaja on Saksamaa kiiruskaameratootja Vitronic. Uus kaamera on arendusjärgus ja see ei ole veel seeriatootmisse läinud. Kuigi kaamera mõõdab katseperioodi ajal möödasõitvate autode kiirust, ei saa lubatud sõidukiirust ületavad autojuhid selle kaamera andmete alusel trahviteadet. Maanteeamet ning politsei- ja piirivalveamet ei kogu testkaamera salvestisi ning pärast katsetusperioodi lõppu kustutatakse kõik salvestised. «Kuna tegemist on alles arendusjärgus uue süsteemi testiga, siis ei ole võimalik täpsemaid tehnilisi parameetreid välja tuua,» lausus Vaikmaa. Praegu Eestis kasutusel olevad kiiruskaamerad annavad autojuhile rikkumisest teada punase sähvatusega, kui kaamera teeb kiirust ületavast

autost pilti. Uut tüüpi katsetusel olev kiiruskaamera pildistamisel välku ei kasuta. «Ardusse paigaldatud testkaamera välguseadmel kasutatakse silmale nähtamatut infrapunafiltrit, et mitte häirida liiklejaid välkumisega,» märkis Vaikmaa.

Kuigi kaamera mõõdab testperioodi ajal möödasõitvate autode kiirust, ei saa lubatud sõidukiirust ületavad autojuhid selle kaamera andmete alusel trahviteadet. Vaikmaa sõnul on uue kiiruskaamera maksumusest praegu veel vara rääkida, kuna tegemist on alles arendusjärgus oleva süsteemiga. Kaamera maksumus selgub pärast seda, kui Vitronic on eeltöö ja prooviperioodi läbi teinud ning kaamera tootmisse läinud. Praegu on veel vara öelda, kas Vitronicu uut tüüpi kiiruskaamera Eesti oludesse sobib

ning kas maanteeamet otsustab neid kaameraid Eesti teedel kasutada. «Testperioodi lõppedes läheb süsteem tagasi Saksamaale. Uue kiirusmõõtesüsteemi kasutuselevõtmise eelduseks liiklusjärelevalves on põhjaliku tüübikatsetuse protsessi läbimine mõnes Euroopa riiklikus metroloogiaasutuses. See omakorda on eeldus Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemisel,» sõnas Vaikmaa. Maanteeamet paigaldas esimesed kiiruskaamerad testimiseks Eesti teedele 2009. aasta novembris. Esimesed kaamerad alustasid Tallinna–Tartu maanteel pärast prooviperioodi tööd 10. mail 2010. Praeguseks on Eesti seitsmele maanteele paigaldatud 53 kiirusemõõtekabiini ja 35 kiiruskaamerat, mida aeg-ajalt ümber paigutatakse. 2013. aastal saatis politsei hoiatustrahvid 60 696 kiiruskaamera ette jäänud autojuhile.

Lisaks Stroomi, Laulasmaa ja Lohusalu rannale soovitab terviseamet nüüd ka Kakumäe rannas kollane lipp heisata, sest ka sealt võetud suplusvee analüüs näitas, et vesi on sogane ning põhjuseks on sinivetikate õitseng. Lisaks mainitud supluskohtadele on sinivetikatest teada antud ka Hiiumaal Kärdla ja Tõrvanina supluskohtades, kus pole ujumine soovitatav. postimees.ee

33,5

soojakraadi näitas termomeeter eile Läänemaal Lääne-Nigulas. Sündis selle suve uus soojarekord.

Viidumäe loodusalal tehti ebaseaduslikke kaevetöid Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal on kohas, kus esialgsete hinnangute põhjal oli muistsete eestlaste ohverduspaik, tehtud ebaseaduslikke kaevamistöid, kirjutas Saarte Hääl. Kaevatud aukude hulk lubab arvata, et detektoristide huvi koha vastu oli suur, mis omakorda viitab paljudele leidudele. Eelmisel nädalal Viidumäel proovikaevamisi teinud Tallinna Ülikooli arheoloog Marika Mägi (pildil) ütles, et kogu ala on «auguline nagu Šveitsi juust». BNS

Postimees.ee küsitlus

Kas rannas tuleks alkoholitarbimine keelata?

17% Ei

3516 vastajat

83% Jah

4 || EESTI || POSTIMEES, 5. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

RÜSELUS RANNAS. Kõik asjad ei pruugi olla nii, nagu need kõrvaltvaatajale paistavad – nende sõnadega saab kokku võtta konflikti juuli keskel Tallinnas peetud üritusel Kultuuritolm.

Politsei «ohver» võis ise provotseerida tõukama. Ta hakkas sõimama ja tema käes olnud veega meid pritsima. Tajusin, et ta võib iga hetk kallale tulla.» «Sel hetkel keerasin ma talle hetkeks selja ja nägin, et kahe politseiniku haardes olnud gaasi saanud mees avaldab neile väga jõulist vastupanu. Ma tajusin patrullile väga selget ohtu ja otsustasin minuga endiselt sõimelnud teise mehe ise maha suruda, et siis tema kui potentsiaalne ohuallikas maas turvaliselt fikseerida.» Abipolitseiniku sõnul suutis ta vastase põlvili suruda, kuid mees üritas uuesti püsti tõusta. «Ehkki selleks hetkeks oli kohal juba kolm politseipatrulli, tekkis mul tunne, et see inimene võib mind lüüa. Haarasin tal kaelast, et ta maha tõmmata. Kui ma koos temaga maha kukkusin, tulid mulle appi kaks juuresolnud politseinikku. Ütlesid mulle, et lase lahti, sest nad saavad olukorraga hakkama.»

risto berendson reporter

valikkus teab väidetavast politseivägivallast eelmisel kuul Tallinnas Patarei vangla territooriumil seda filminud inimeste videosalvestistest. Postimees uuris konfliktile eelnenud sündmusi ja avastas võimaluse, et politseid liigses vägivallas süüdistajate sooviks võib olla hoopis üldsuse arvamusega manipuleerimine. Videosalvestisel nähtu põhjal politsei süüdistamise ja süüdlaste vastutusele võtmise nõudmise asemel pidasin kohasemaks taastada tagantjärele konfliktile eelnenud sündmused. Samavõrd, kui vajab vastamist küsimus, miks politsei teenistuskoeral väidetavat vastuhakkajat pikalt pureda lasti, vajab vastust seegi, miks politseikoera kasutamiseni üldse jõuti. Vastuste otsimisel avanes meedias seni serveeritust hoopis erinev pilt. Politsei jaoks algas kõik 13. juuli öisest hädaabikõnest häirekeskusesse, mida mul õnnestus kuulata. Helistajaks on turvafirma Dussmann Security turvaülem, kelle edastatud info on üheselt mõistetav – turvameestel tekkis vanas Patarei vanglas konflikt kaheksa agressiivse inimesega, kellest kolm neile kallale tulid. Turvamehed olid sunnitud kasutama gaasi ja kaklus jätkus. Kohale paluti saata kiirabi, sest olevat kaks kannatanut. Kõik.

Sõnelus turvameestega Arvatava massikakluse tõttu andis häirekeskus ümbruskonna patrullidele kõrgema kategooria väljakutse. Esimesena jõudis sündmuskohale kesklinnas patrullinud ja äsja Balti jaamas värske kallaletungijuhtumi lahendanud toimkond, kuhu kuulusid kaks tegevpolitseinikku ja kaheaastase kogemusega abipolitseinik. Esimesed kaks on juhtunu tõttu praegu kriminaaluurimise all ega saa avalikkusele selgitusi anda. Seetõttu otsisin üles vahejuhtumis ise füüsilise rünnaku alla sattunud abipolitseiniku. Juhuse tahtel on ta Eestis avaliku elu tegelane, noor kodanikuaktivist Sergei Metlev. «Meie info oli, et Patareis toimub massikaklus ja turvamehed vajavad abi,» räägib ta. «Patarei väravasse jõudes juhatas turvamees meid sündmuskohale võimalikult lähedale, kuid et see oli täiesti mere ääres, pidime oma teenistusauto jätma kontserdiala juurde, paarsada meetrit enne konfliktikohta seisma ja jalgsi edasi liikuma.» Turvamees selgitanud juhtunu tagamaid politseinikele n-ö käigu pealt. «Mingi seltskond oli festivalialal pudeleid loopinud, räusanud ja teisi inimesi häirinud,» meenutab Metlev. Tema sõnul väitsid turva-

Appi võeti ka teenistuskoer

Kuna videokaadrid olukorrast näitavad vaid konflikti lõppu, mõjub mitme politseiniku toimetamine ühe mehe kallal üleliigsena. foto: kaader videost

Uurimine otsib tunnistajaid Politsei- ja piirivalveameti sisekontroll uurib juhtunut kriminaalkorras ning loodab vastused saada veel augusti jooksul. Uurimise all on konflikti kõik asjaolud – nii väidetav politsei võimuliialdus, turvafirma käitumine kui ka politseile vastuhakk. See tähendab, et selgitu-

si peavad andma kuus konfliktis osalenud politseinikku ja praegu avalikkusele end kannatanutena esitlevad kinnipeetud. Objektiivse uurimise muudab keerulisemaks tõsiasi, et Piradosega seotud rohkem kui kümmekond tunnistajat räägivad juhtunust otsekui lindilt

töötajad, et vaatamata nende palvele korrarikkumine lõpetada muutus seltskond hoopis agressiivseks. Järgnenud sõimu ja karjumise tõttu käskinud turvamehed ärplejail üldse festivalilt lahkuda. Selle peale olevat korrarikkujad küsinud, kes need turvamehed üldse sellised on ja öelnud, et nad ei kavatse kuhugi minna. Tagantjärele teame, et konflikti sattunud seltskond oli võimudevastast maailmavaadet propageeriva Piradose liikumise aktivistid.

Piradose liikmed väidavad, et politseinikud tormasid kohe gaasi saanud mehe kallale. Politsei väidab teisiti. «See on info, mida turvamehed meile käigu pealt andsid. Meile väideti, et turvatöötajat oli löödud jalaga keha piirkonda ja millegagi ka näkku. Seepeale olevat turvamehed kasutanud enesekaitseks gaasi,» kirjeldab Metlev. «Küsisin, kus need lööjad on. Meile öeldi, et nad olid põgenenud, kuid võivad endiselt festivalialal olla. Küsisime veel, kas juhtunu kohta soovitakse

maha kirjutatud teksti. Nii otsivad uurijad praegu konflikti kõrvalt näinud erapooletuid tunnistajaid. Pelgalt konflikti fragmente edastavatest videosalvestistest juhtunust tervikpildi saamiseks ei piisa. Nii on sisekontrolli ametnikel praegu käed tööd täis. PM

esitada kuriteoavaldust, kuid turvafirma soovis vaid, et politsei esialgu plahvatusohtliku olukorra rahustaks,» lisab ta.

Korrakaitsjad sekkuvad Metlevi sõnul avanes sündmuskohal pealtnäha mitte üleliia ohtlik vaatepilt – turvameestelt gaasi näkku saanud mees istus maas ja tema juures seisis mehe sõber. Turvamehed väitsid, et gaasirünnaku ohver oli seltskonnast üks agressiivsemaid. Piradose ja politsei versioonid juhtunust lähevad siin lahku. Esimesed väidavad, et kohalejõudnud politseinikud tormasid kohe gaasi saanud mehe kallale. Politsei väidab teisiti. «Meie saabudes muutus olukord väga kiiresti politsei suhtes vaenulikuks. Kannatanute sõbrad olid purjus ja sõimlesid, nende naistuttavad kisasid ja üritasid politseinikke käest tirida,» meenutab Metlev. «Kui üks patrullpolitseinik läks gaasi saanud mehega vestlema, siis oli see inimene väga tõrges. Ütles, et tema ei räägi midagi, oma isikuandmeid ei ütle jms. Ma oma kõrvaga kuulsin seda.» Abipolitseiniku sõnul oli

mees välisel vaatlusel selges joobes ja tema kohalolek õhutas üha suuremat tüli. «Et ta oli politsei suhtes nii üheselt tõrges, siis öeldi talle lihtsalt, et läheme siis ja tuvastame tema isiku jaoskonnas. Kuna ta ei soostunud püsti tõusma, võttis üks politseinik tal hõlmast kinni. Seepeale püüdis mees politseinikku eemale tõugata, hakkas kätega vehkima ja karjuma,» räägib abipolitseinik. Sel hetkel sekkus Metlevi kirjelduse kohaselt mehe sõber, kes asus kahte politseinikku tõukama. «Sain aru, et järgmine hetk võib ta politseinikke lüüa ja tõukasin ta seetõttu umbes meetri maad meist eemale. Nõudsin, et inimene tagasi astuks. Mind ta ei kuulanud ja nii pidin ma teda veel

Sündmustes aktiivselt osalenud abipolitseinik Sergei Metlev rääkis Postimehele oma versiooni juhtunust. foto: erakogu

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Metlevi sõnul hakkas ta kahe vastuhakkaja vahele jäänuna püsti tõusma, kui üks neist teda kaks-kolm korda kogu jõust vastu jalga lõi. «Valu ma ei tundnud, sest adrenaliin oli sel hetkel üleval. Haarasin ründaja jalast ja politseinik aitas mul tema lööke tõrjuda. Sel hetkel nägin oma jahmatuseks, et kaks mind aidanud politseinikku olid väga haavatavad, sest ümberringi olid vaid vastuhakkajate sõbrad ning politseil polnud mingit turvalist perimeetrit.» Samal hetkel sekkus politsei teenistuskoer. Siit algavad ka üldsuse arvamust kujundavad videod. «Ma ei hakka arvustama koera kasutamist, kuid tõsiasi on see, et teleskoopnuia kasutamine toob vastuhakkajale kaasa märksa suurema raske trauma – ma pean silmas luumurdu – kui teenistuskoera hammustus,» ütleb Metlev. «Ja fakt on, et alles teenistuskoera sekkumine lõpetas selle konflikti ning vastuhakanud mees lasi end maas kõhuli keerata.» Abipolitseiniku sõnul oli õhkkond sel hetkel sündmuskohal «ebaterve» – politseivastast maailmavaadet propageeriva Piradose inimesed filmisid konflikti lõppfaasi ning süüdistasid korravalvureid vägivallas. «See, et Piradosed politseisse nii suhtusid, pole üllatus. Häirima hakkas hoopis see, kuidas avalikkus selgelt kallutatud meediakäsitlusega kaasa läks. See on üsna hästi planeeritud laimukampaania politsei vastu,» kinnitab Metlev. «Kui ma seda videot ise nägin, siis muidugi see ei tundunud mulle üldse meeldiv ja ilus. Kui see oleks ainult võimalik, lahendaks kõik olukorrad veenmise abil, jõudu kasutamata.» Tema sõnul ei taltunud gaasirünnaku käeraudus ohver isegi politseiauto kongis, vaid jätkas sõimlemist ja kongis jalgadega peksmist. «Konvoiauto kõikus tema märatsemisest. Inimeste suhtumist politseisse näitas seegi, et meie patrullautol Škoda oli üks rehv tühjaks lastud.»

POSTIMEES, 5. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Hambaarstide liit taastaks hüvitised marina lohk

marina.lohk@postimees.ee

Nii hommikusel kui õhtusel tipptunnil ulatus autoderodu Endla tänaval peaaefotod: toomas tatar gu Koidu ühissõidukipeatuseni.

Vabaduse väljaku juures surutakse Kaarli puiesteelt tulev liiklusvoog ühele sõidurajale, kuhu peavad ära mahtuma nii ühissõidukid kui autod.

Narva maanteel Vilmsi tänava ristmiku ja Russalka vahelisel lõigul on lähiajal avatud vaid üks sõidurada kummaski suunas.

Inimesed ootavad Sitsi trammipeatuse juures Kopli trammi asemel käiku pandud asendusbussi nr 42.

MUUDATUSTE MÕJU. Ehitaja tegemata töö muutis Tallinna südalinnas liiklusolud kardetust veel hullemaks.

Pealinlasi kimbutavad liikluskaos ja kuumus uwe gnadenteich reporter

iikluskorraldajad hoiatasid aegsasti ette, et alates eilsest on Tallinna liikluses rohkem piiranguid, kuid seda, et asjad nii hulluks lähevad, ei osanud nemadki ette näha. «Hommikul oli tõepoolest probleeme. Asi oli selles, et ehitajal oli kohustus panna liiklusskeemide kohaselt välja ajutised liiklusmärgid, tellida fooritsüklite muutmine ja panna ettenähtud kohtadesse välja liikluse reguleerijad. Aga esmaspäeva hommikul nägime, et osa asju oli tegemata,» rääkis transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. «Transpordiamet algatas seoses sellega väärteomenetluse, mille käigus selgitatakse välja, kes täpselt jättis oma töö te-

gemata. Praegu on meie spetsialistid kõik muud tööd kõrvale heitnud ja lahendavad tegemata jäänud asju,» lisas ta. Rüütelmaa jutt käis eelkõige hommikuse tipptunni ajal Endla tänaval ja Kaarli puiesteel tekkinud seisakute kohta. «Vabaduse väljaku fooride programmid olid muutmata ja see tegi asja eriti hulluks. Seda oli oodata, et muudatuste tõttu läheb liiklusolukord keerulisemaks, aga mitte nii hulluks, nagu kogu linnas muutus,» lausus ta. Alates esmaspäevast on Vabaduse väljakul üle Pärnu maantee Kaarli puiesteelt Estonia puiesteele avatud üks sõidurada kummaski suunas ning sellele rajale peavad ära mahtuma nii ühis- kui ka tavasõidukid. Estonia puiesteelt Kaarli puiesteele sõites teeb ainus sõidurada sisse ka väikese käänaku ja näiteks pikad trollid läbivad seda teiste liiklejate jaoks piinava aeglusega. Sealne seisak ei piirdunud paraku hommikuse tipptunniga, vaid kogu ennelõunal ulatus autode rodu Vabaduse väljakust kuni Koidu ja Endla ristmiku-

ni. Sama olukord oli ka õhtuse tipptunni ajal. Suured seisakud olid eile hommikul ka Pirita teel ja Kadriorus Narva maantee linna siseneval suunal. Seal on Rüütelmaa sõnul jõutud kaevetöödega sellisesse faasi, et vahepeal kasutusel olnud muutsuunaga sõidurada pole tipptundidel enam võimalik rakendada, ning liikluskorraldaja soovitas neil, kel vähegi võimalik, seda teelõiku lihtsalt vältida. Alates sellest nädalast on keelatud ka raskeveokite liiklus sadamast Petrooleumi tänava kaudu Narva maanteele, kuid päeval oli siiski näha paljusid veokeid Petrooleumi tänavalt Narva maanteele pööramas.

Uusi kannatusi tõi eilne päev kaasa ka nendele, kes trammiga Kopli ja Lasnamäe vahet liiklevad. «Seda võib ikka ette tulla. Eriti kui juht on kaugelt maalt ja GPS näitab talle üht marsruuti ning ajutised liiklusmärgid teist.

Ja kui veokijuht on oma suure masinaga juba pisut valesti sõitnud, siis on tõsine probleem ta jälle õigesse suunda saada,» arvas Rüütelmaa. Uusi kannatusi tõi eilne päev kaasa ka nendele, kes trammiga Kopli ja Lasnamäe vahet liiklevad. Nimelt ei sõida alates sellest nädalast Tallinnas ükski tramm ning trammiliini nr 2 asendab ajutine bussiliin nr 42. Kõik Tallinna kesklinna läbivad bussid sõitsid eile aga n-ö vaba graafiku alusel. «Kesklinna läbivad trollid ja bussid ei suuda graafikus püsida, vaid sõidavad nii, nagu liiklusolud seda võimaldavad. Graafikuid ei ole lihtsalt võimalik järgida. See olukord kestab niikaua, kuni suuremad teetööd on tehtud,» ütles Tallinna Linnatranspordi ASi pressiesindaja Urmas Tooming. Lähiajal on Tallinna liikluses oodata veel uusi kitsendusi. Alates sellest nädalast pidi ka Viru ringil avatuks jääma igas suunas üks sõidurada, kuid eile sai sealt läbi sõita veel harjumuspärasel viisil.

esti Hambaarstide Liit (EHL) soovitab haigekassal taastada iga-aastase hambaravihüvitise, kuid liidu kinnitusel peaks seejuures rõhk olema eelkõige haigusi ennetavate protseduuride rahastamisel. Haigekassa analüüsib praegu teiste Euroopa riikide praktikale tuginedes hambaravi ja ennetuse tõhustamise võimalusi. Üks küsimusi tekitav teema on hambaravihüvitis, mille saajate ring 1. jaanuarist 2009 masu tõttu oluliselt vähenes. Et võimalike muudatuste mõju analüüs alles käib, ei ole aga haigekassa hüvitise taastamise kohta veel midagi konkreetset öelnud. Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul ei tooks hüvitise taastamine tõenäoliselt kaasa vajalikku muutust tervisekäitumises suuhügieenis ning vajalik oleks terviklik lähenemine hambaravi korraldusele. Möödunud reedel arutas võimalikke ettepanekud hambaravi rahastuse muudatuseks ka EHL. «Tehniliselt oleks kõige lihtsam taastada iga-aastane hambaravihüvitis. Tõenäoliselt jääks praegu «mõistlik» hüvitise määr 50–150 euro vahele,» rääkis liidu president Marek Vink (pildil). Tema sõnul oleks enamiku inimeste puhul optimaalne kaardistada kord aastas suu terviseseisund, mille juurde kuulub ka (panoraam)röntgenpildi ülesvõtmine. «Dokumenteerida tuleks suutervisevaenulikud harjumused ja motiveerida-nõustada patsienti oma tervise eest hoolt kandma,» lisas arst. Vink meenutas, et kaariesehaiguse kontrolli all hoidmiseks on kõige tähtsam hambasõbralikult toituda. «Haigekassa võiks tasuda profülaktilise fluoriidteraapia ehk hammaste fluoriidlakiga katmise eest, mis on teaduslikult tõendatud tõhus abinõu kaariesekahjustuste ärahoidmisel,» rääkis ta. Igemehaiguste ärahoidmiseks tuleb hambaid kodus õigesti puhastada. Ent hädavajalik meede on tohtri sõnul ka hammaste professionaalne puhastamine ja hambakivi eemaldamine, mille eest võiks tasuda haigekassa. EHLi hinnangul peaks haigekassa tasuma ka tervisele ohtlike põletikus hammaste eemaldamise eest, sest suupiirkonna põletik kahjustab kõiki elutähtsaid organeid. «Selles valguses on muidugi tähtis ravida ja kontrolli all hoida ka hamba tugikudede põletikku, sest parodontiidi näol on tegemist peopesasuuruse veritseva mädase haavaga, mis tervet organismi lakkamatult kurnab ja muuhulgas eluohtlikke südame-veresoonkonna haigusi põhjustab,» märkis Vink. «Restoratiivse ravi eest tasumine võib haigekassale esialgu üle jõu käia, sest lagunenud hammaste «kordategemise» maksumus võib ulatuda päris mitme tuhande euroni,» lisas ta. Pensionäril aitaks aga hambaarsti külastuse kulu liidu hinnangul leevendada haigekassa luba kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud summat ka hambaravi protseduuride jaoks. «EHL on jätkuvalt veendunud, et õige on panustada tervete hammastega põlvkonna üleskasvatamisse. Meediaga koostöös tuleb saavutada üldrahvalik arusaam, et kõik inimesed on võimelised oma hambad tervena hoidma kogu elukaare vältel,» rääkis hambaarst.

Viis autot avariis

Eile õhtupoolikul kella 16.45 ajal juhtus Harjumaal Tallinna ringteel Kurna küla lähistel ahelkokkupõrge, milles osales neli sõiduautot ja üks veok. Õnnetuses sai kannatada ühe sõiduauto juht. Avarii tõttu oli liiklus õnnetuspaigas mõnda aega häiritud: üks sõidusuund oli suletud ja liiklust reguleeris politsei. Tee avati taas liiklusele foto: martin ilustrumm kell 18.20. tallinncity.ee

6 || EESTI || POSTIMEES, 5. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Maria Semtšenko katsetaimedeks olid uuringus luht-kastevarred.

foto: kristjan teedema / tartu postimees

SEOTUD. Taimed suhtlevad omavahel kemikaalide abil ja teevad sugulastaimele enda kõrval ruumi.

Taimed tunnevad sugulasi juurtest arko olesk TLÜ/Postimees

Taimed suhtlevad omavahel kemikaalide abil, mida eritavad nende juured. Just nii tunnevad taimed ära, kas nende kõrval kasvav taim on sugulane või mitte, ning suudavad tänu sellele oma juurekasvu juhtida, leidsid Tartu Ülikooli teadlased. «Seda on varem näidatud, et taimed kasvavad erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nende kõrval kasvab sugulastaim või mitte,» räägib uurimistööd juhatanud Tartu Ülikool teadur Marina Semtšenko. «Teaduses oli aga poleemika selle üle, kas kasvuerinevus on tingitud taimedevahelisest äratundmisest ja suhtlusest signaalide vahendusel või põhjustatud millestki muust.» Tartlased kahtlustasid varasemate katsete põhjal, et taimed siiski suhtlevad omavahel ning teevad seda just juurte eritatud kemikaalide abil. «Selle tõestamiseks on vaja katset, kus annad taimele ainult signaali ja näitad, et juurekemikaalid edastavad infot,» ütleb Semtšenko. Nii teadlased tegidki. Nad tõid Kärevere luhalt laborisse taimi, luht-kastevarsi – «See on tavaline luhaniidu taim,» ütleb Semtšenko – ja panid need pottidesse kasvama. Mõned taimed olid sama taime seemnetest kasvanud, seega vähemasti poolõed-vennad, teised polnud sugulased või pärinesid hoopis kaugemalt. Seejärel loputasid teadlased

mullast välja juurte eritatud kemikaale ja valasid need katsetaimedele. Tõepoolest reageerisid taimed saadud signaalidele juurekasvu muutmisega ning seda ka sõltuvalt sellest, kas kemikaalide allikaks oli sugulastaim või mitte. Kui juureekstrakt pärines sugulaselt, reageeris taim üldiselt juurekasvu pärssimisega. Mittesugulase puhul aga toimis vastupidi: hakkas kasvatama nende suunas rohkem harunenud juuri. «Taimed oskasid paigutada juuri ruumis ja muutsid nende kuju,» selgitas Semtšenko taimede vastust saadud juurekemikaalidele. Taimede käitumisele on üsna lihtne selgitus: mullast saadakse toitaineid ja nende pärast käib maa-alune konkurents. Tajudes kõrval võistlejat, on taimel kasulik ajada juured tihedalt laiali, et naabri arvelt rohkem endale kahmata. «Juurte selline kasvatamine on hea kiire strateegia ruumi hõivamiseks,» märgib Semtšenko. «Sugulaste puhul sellist käitumist aga välditi.» Seejuures ei kasvata taim mitte rohkem juuri, täheldas töörühm, kuhu lisaks Semtšenkole kuulusid veel Sirgi Saar ja Anu Lepik, vaid lihtsalt peenemaid ja tihedamalt. Nii saab sama juuremassiga ruumi tõhusamalt hõivata.

Mullast saadakse toitaineid ja nende pärast käib maaalune konkurents.

Millised need olulised sõnumit kandvad kemikaalid on, botaanikud veel aga ei tea. Nad on seda koostöös keemikutega küll asunud uurima, ent kindlaid tulemusi pole veel saanud. Semtšenko arvab, et ilmselt ei kanna olulist infot mitte üksainus molekul, vaid eri ainete segu, kuna nähtavad efektid on mitmetahulised. «Kindlasti on nüüd vaja välja selgitada, mis ühenditega on tegu,» kirjeldas ta töörühma järgmisi samme. Ajakirjas New Phytologist avaldatud teadusartikli veel üks oluline tulemus oli avastus, et leitud efekt toimis vaid sama koosluse piires. Kasutades kaugemalt, Soomaa rahvuspargist pärit sama liigi taimi, ei tekitanud nende juurekemikaalid Kärevere taimedes mingit efekti. «Juureeritiste profiil on eri kohtades erinev,» märgib Semtšenko ja oletab, et efekti eelduseks on taimede omavaheline kohastumine kooslustes. See on vajalik teadmine just juhuks, kui soovitakse kooslusi taastada. «Eriti Lääne-Euroopas on palju koosluste taastamist. Selle juures tuleks jälgida, et seemned ei ole pärit eri kohtadest, muidu võib juhtuda, et taimed ei suuda edukalt koos kasvada,» sõnab ta. Selline kohastumine võib tema sõnul osutuda oluliseks just liikide kooseksisteerimise seisukohalt. «Kui taimed ei suudaks ära tunda, mis taim on nende kõrval, käiks aina konkurents toitainete saamise nimel,» selgitab ta. «Äratundmise korral saab nõrgem taim aga kohe keskenduda juurte kasvatamisele tugevamatest konkurentidest eemale.»

tel 666 2327, kristjan.kokk@postimees.ee

postimees, 5. august 2014 || tĂśĂ&#x2013; || 7

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 5. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Mullu oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus, kuid enamik näitajaid arenes positiivselt, eelkõige hoonete ja rajatiste ehitusmahuindeksid ning palgad ja tootlikkus. Möödunud aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,26 miljardi euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga kaheksa protsenti enam. Eestis tehtud ehitustööde maht kasvas aastaga kümme protsenti. Valdavalt paranesid 2013. aastal ka ehitusettevõtete finantsnäitajad. Kasumit teeniti kokku 272 miljonit eurot, mis oli 2012. aasta tasemega võrreldes kuus protsenti rohkem. majandus24.ee

OMX TALLINN

784,849 ▼ –0,63%

1000 800 600 VIII 2013 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

MAJANDUS24.EE

Ehitus hakkab kriisist vähehaaval taastuma

IV 2014

VI 2014

Bussijuhi käes olev pardaterminal annab ülevaate, kui palju inimesi on kusagilt bussi peale tulemas.

4,30 ▲ +4,21%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,070 -6,96 Baltika 0,529 -0,94 Ekspress Grupp 1,050 -0,94 Harju Elekter 2,660 -2,21 Järvevana 0,828 0,12 Merko Ehitus 7,230 0 Nordecon 1,060 -0,93 Olympic Group 1,960 0 Premia Foods 0,685 0 Pro Kapital Grupp 2,540 0,40 Silvano Fashion 1,760 -2,76 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,687 -1,86 Tln Kaubamaja 5,060 -0,39 Tallinna Vesi 13,200 0,76 Trigon Property 0,478 7,66

4.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,441 -0,16 Hiina jüaan 8,294 0,2 Jaapani jeen 137,720 -0,15 Kanada dollar 1,466 0,17 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,429 -0,12 Poola zlott 4,172 -0,41 Rootsi kroon 9,256 0,39 Rumeenia leu 4,435 -0,06 Šveitsi frank 1,217 0,03 Briti naelsterling 0,797 0,14 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,645 0,03 Ungari forint 313,400 -0,35 USA dollar 1,342 0,2 Venemaa rubla 48,025 0,13

bns

Mobiilse piletiga bussi sisenedes registreerib bussijuht vastava seadfotod: tallinna bussijaam mega ekraanilt pileti QR-koodi.

KAKS SÜSTEEMI. Sügisest on Eestis kaks rakendust, mis lubavad bussipileteid veebist osta nii maakohtades kui ka juba liinil olevale bussile.

Bussiturul peljatakse ärisaladuse lekkimist hanneli rudi Tarbija24 juhataja

allinna Bussijaam kulutas pool miljonit eurot uudse piletimüügikeskkonna loomiseks, kuid bussifirmad ei taha sellega liituda, peljates olulise info sattumist konkureeriva firma kätte. «Projekti arendus kestis ligi kaks aastat ning oli juba algselt planeeritud Tpileti olulise osana,» rääkis bussipiletite ostmise keskkonda Tpiletit haldava Tallinna Bussijaama juhatuse liige Andres Osula. Kui seni sai veebist bussipileti ette osta vaid suuremates linnades ja peatustes, siis alates 21. juulist on võimalik pileteid osta ka väiksemates asulates ning juba liinil sõitvale bussile. Tpilet investeeris tehnoloogilise lahenduse väljatöötamisse ligi pool miljonit eurot. «Me ei investeerinud seda Eesti jaoks, vaid meil on plaan minna sellega Skandinaaviasse,» rääkis Osula. Seni on süsteemi võtnud kasutusele Tallinna Bussijaamaga koos Mootor Gruppi kuuluv Eesti Buss ja Lux Express. «Oleme sellest tehnilisest lahendusest teavitanud ka kõiki teisi bussifirmasid, seni on aga teised olnud pigem äraootaval seisukohal,» ütles Osula. Ta rõhutas, et nende firma võtab kõiki bussifirmasid võrdsetena. «Nad pakkusid seda meile ka, aga loobusime sellest, sest nad ei suutnud tagada, et meie reisijateveo andmed ei lekiks välja,» rääkis Hansa Bussiliinide juhatuse liige Andres Puskar, viidates sellele, et Tpilet kuulub konkureeriva firma Sebega (Eesti Buss on Sebe tütarfirma – toim) samasse Mootor Gruppi.

Ta selgitas, et bussituru avanedes on reisijatestatistika väga oluline. «Kommertsliin elab ju piletitulust ja reisijatevoog on oluline, sest selle järgi on lihtne teha analüüsi, kas panna konkureeriv buss kõrvale sõitma või mitte,» lausus Puskar. Tpileti asemel plaanib Hansabuss hakata koostööd tegema hoopis sarnast teenust pakkuva firmaga Ühinenud Piletid, mille pakutav lahendus on Puskari sõnul parem nii vedajale kui ka reisijatele, andes ettevõtetele põhjalikuma liinitäituvuse statistika ning reisijatele mugavamad makse- ja kasutusvõimalused. Praegu veel ei ole Hansabussi ja Ühinenud Piletite läbirääkimised lõppenud, kuid kõigi eelduste kohaselt peaks uus süsteem võetama esmalt käiku septembris Hiiumaal. Ka Go Bus loobus Tpileti uuendusega liitumast, kuigi see on Ühinenud Piletite pakkumisega võrreldes odavam. «Kaalusime pikalt eri variante, kuid võitjaks osutus ASi Ühendatud Piletid pakkumine, mis oli Tpileti pakkumisest küll veidi kallim, kuid millel me näeme enda ja klientide jaoks hoopis rohkem võimalusi ja perspektiivi,» rääkis Go Busi arendusjuht Kuno Koger. Ühinenud Piletite pakkumisele lisas kaa-

Müügisüsteem • Pileti ostmiseks peab reisija valima tpilet.ee leheküljel enda soovitud lähte- ja sihtpunkti ning reisi, tasuma pileti eest ning minema kas mobiilse piletiga (bussijuhile tuleb näidata QR-koodi ekraanil) või kodus välja trükitud piletiga bussi peale. • Bussijuhil on pardaterminal, mis teavitab teda igas peatuses pileti ette ära ostnud reisijatest. • Süsteem peab istekohtade arvestust, nii et pileti ette ostnud reisijale on olemas ka istekoht bussis. • Bussipiletite müük lõpetatakse umbes 15 minutit enne bussi saabumist peatusesse.

lu ka teadmine, et analoogne rakendus on neil juba Rootsis kasutusel. Küsimusele, kas pakkumine lükati tagasi põhjusel, et nii võib oluline info sattuda konkurendi kätte, vastas Koger: «Nii provokatiivsetele küsimustele ma ei vasta.» Go Busi kaugliinide bussidesse saab pileteid veebi kaudu eelnevalt ära osta alates 1. septemb-

rist. Alates 1. jaanuarist saab seda teha ka Go Busi teenindavatel seitsme maakonna liinidel. «Meil on juba oma veebipõhine piletimüügiteenus ja sügisel tuleb juurde ka mobiiliäpp, mida testime Rootsis,» rääkis Ühinenud Piletite ärijuht Argo Verk. Ta selgitas, et praegu on neil olemas lahendus linna- ja maakonnaliinide jaoks, kuid kaugliinide spetsiifika on veidi erinev. «Seal on punktist punkti müük ja sellist funktsionaalsust meil varem polnud,» selgitas ta. Vergi sõnul on Sebe Eesti kaugliinidel tuntud tegija ning tema hinnangul võiksid tulevikus praegu konkureerivad kaks lahendust ühilduda. «Kui suudame oma süsteemid integreerida, siis Sebel võiks olla võimalus müüa meie süsteemi pileteid ja meie võiksime müüa nende pileteid,» pakkus ta välja. Hoolimata konkureeriva süsteemi valimisest, saab nii Go Busi kui ka Hansabussi kinnitusel tulevikus nende pileteid ette osta Tpileti vahendusel. Kui aga soovitakse saada pilet juba liinil sõitvale bussile, siis tuleb minna kas bussifirma või Ühinenud Piletite kodulehele. Riigi hallatavasse portaali peatus.ee tekib ilmselt tulevikus link, mis suunab nende firmade sõitjaid õigesse kohta.

Üks riik, ühtne piletimüügikorraldus Hansabussi esindaja Andres Puskari hinnangul oleks riik pidanud looma ühtse piletimüügisüsteemi, kuna vastutab ühistranspordikorralduse eest. «Minu nägemus on, et kui riik annab välja liiniload ja tahab saada ülevaadet, mis peatustest ja kui palju peale tullakse, siis ühtse piletimüügisüsteemi korral saaks ta analüüsida ühistranspordivajadust maakondades,» rääkis Hansa Bus-

siliinide juhatuse liige Puskar. Tänu sellisele infole oleks riigil bussifirma esindaja kinnitusel hea teha plaani, kuhu on vaja avalikku liini, kus piisab kommertsliinist. Riigi hallatava süsteemi puhul poleks bussifirmadel ka seda hirmu, et oluline info lekiks konkurentide kätte. Ühtne süsteem on aga võimalik vaid juhul, kui majandusministeerium riigi esindajana kohustab kõiki bussifirma-

sid sellega liituma. Majandusministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa kinnitusel on riik juba loonud ja arendab edasi ühistranspordi infosüsteemi (ÜTRIS), mille eesmärk on kvaliteetse info koondamine ühistranspordi teenuse planeerimiseks, korraldamiseks, järelevalveks ja kasutamiseks. «Infosüsteem annab kõigi tasandite ühistranspordi korraldajatele usaldusväärsetel andmetel põ-

hineva aluse liinide planeerimiseks, ühtse liinivõrgu (sh kõigi transpordiliikide vahel kooskõlastatud sõiduplaanide) koostamiseks ja ühtse piletimüügisüsteemi loomiseks,» sõnas Otsa. Ta lisas, et kasutusele võetud sidusa piletimüügisüsteemi infot arvestatakse sõiduplaanide muutmisel. Sealhulgas on koostöös vedajatega võimalik liidestada süsteemiga ka piletiinfo- ja müügisüsteemid. PM

POSTIMEES, 5. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

SURROGAATEMA. Austraalia immigratsiooniminister nimetas välismaalaste puudega lapse endale võtnud tailannat pühakuks.

Austraallaste hüljatud beebiga paljastus julm äri evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

Surrogaatemaks raha pärast Algse kokkuleppe kohaselt lubas Bangkokis tegutsev surrogaatemade vahendamise agentuur Pattaramonile austraalia paari lapse kandmise eest 300 000 bahti (6950 eurot). «Vaesuse ja võlgade pärast ning raha pärast, mis oli minu jaoks suur summa,» põhjendas ta pakkumise vastuvõtmist, «mõtlesin, et selle rahaga saame harida minu lapsi, maksta meie võla, aidata oma ema ning meile jääb ka pisut raha, et alustada oma müügiäriga.» Et Gammyl on Downi sündroomi tõttu ka operatsiooni nõudev südamepuue, on surrogaatemadus Pattaramoni perele toonud hoopiski suurema rahavajaduse. Pattaramoni väitel sai vahendusagentuur analüüsidega sellest, et ühel kaksikutest on Downi sündroom, teada neljandal või viiendal raseduskuul. Alles seitsmendal raseduskuul rääkis arst ühe kaksiku puudest surrogaatemale ja soovitas tal too laps aborteerida. Väidetavalt tuli soov austraallastest bioloogilistelt vanematelt. «Ma lihtsalt nutsin, sest nad olid nagu mu oma lapsed. Me

Edela-Hiinas jätkuvad maavärina tekitatud rusude alt võimalike ellujäänute otsingud, ametivõimud saatsid Yunnani provintsi appi ka 2500 sõdurit. Riikliku uudisteagentuuri Xinhua andmetel leidsid päästjad kokkuvarisenud maja rusudest eile elusalt viieaastase poisi, kelle mõlemad jalad olid viga saanud. Kokku on õnnestunud elusalt välja kaevata vähemalt 32 inimest. Hiina Kesktelevisiooni (CCTV) teatel oli pühapäevane maavärin seda mägiprovintsi viimase 14 aasta jooksul raputanutest tugevaim. Tunnistajate väitel nägid tänavad välja pommitamisele järgnenud lahinguväljana. Laialdast kahju põhjustanud maa-alused tõuked, mille hüpotsenter asus kümne kilomeetri sügavusel, leidsid aset kell 16.30 kohaliku aja järgi. Ludiani maakonnahaigla juht Chen Wangchang rääkis BBC-le, et hädaliste jaoks püstitati ajutised meditsiinitelgid. «Kui saabusime, siis olid kõik majad juba rusuhunnikud. Kõikjal lebas surnukehi ja siin oli ka palju vigastada saanud inimesi.» Päästetöötajatel on probleeme õnnetustsooni jõudmisega, sest vihmasadude ja maalihete tõttu on teed purunenud ning neid ei saa kasutada.

Bioloogiliste vanemate poolt puude pärast Taisse maha jäetud Gammy ja tema surrogaatema Pattaramon foto: afp/scanpix Chanbua haiglas.

Downi sündroom • Inimese kõige levinum kromosoomhaigus. Seda põhjustab 95 protsendil juhtudest 21. kromosoomi trisoomia. • Tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel. • See sündroom on keskmiselt ühel vastsündinul 660st. • Sellega kaasnev vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava

vaimse alaarenguni. Füüsilistest puuetest esineb ligi poolel Downi sündroomiga lastest kaasasündinud südamerike ja/ või puusaliigeste arenguhäire, liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soolesulgust ja teisi haigusi.

elasime koos iga päev. Ma tundsin nende liigutusi. Neil on kehad. Nende südamed juba lõid. Nad olid juba lapsed,» kirjeldas Pattaramon. Abort on Tais ka lubatud vaid juhul, kui ohus on ema tervis või on rasedus tekkinud vägistamise tulemusel. Lisaks on see vastuolus riigis valdavalt levinud budismi põhimõtetega. Gammy tragöödia jõudis kogu maailma uudistesse tänu Austraalia heategevusveebile Hope for Gammy, kes asus puudega lapse ja tema tai vanemate aitamiseks raha koguma. Organisatsiooni esialgne eesmärk saada kokku 25 000 USA dollarit ületati kiirelt, nii mõnigi annetaja tunnistas, et tema kaastunnet poisi vastu suurendas kodus kasvav Downi sündroomiga laps. Organisatsiooni Children First Foundation esindaja Moira Kelly sõnul on Gammy juhtum isegi selgem kui tavali-

selt nende abiga Austraaliasse ravile toodavate laste oma, sest lapse bioloogilised vanemad on austraallased.

allikas: wikipedia

Tailanna kui pühak Austraalia immigratsiooniminister Scott Morrison nimetas lapse elu eest mitu korda välja astunud tailannat tõeliseks kangelaseks ja lausa pühakuks. «Uurime põhjalikult, mida me siin teha saame, kuid ma ei tahaks mingeid valelootusi või -ootusi tekitada,» ütles ta. «Me tegeleme millegagi, mis kuulub teise riigi õigusruumi.» Hiljem andis Morrisoni kabinet välja avalduse, kus märkis, et beebil võib olla õigus Austraalia kodakondsusele. Austraallasena on tal aga ka õigus tasuta meditsiiniteenustele kodumaal. Samas on minister märkinud, et Gammy tailannast ema on öelnud, et tahab lapse Taisse jätta, ja ema soove tuleb austada.

Eilseks oli leitud ka üks Perthis elav abielupaar, keda peetakse Gammy vanemateks. Kui austraalia ajakirjanikud nendega ühendust võtsid, tunnistas paar küll seda, et neil on Tais elava blondi poisiga ühevanune tütar, kelle nad said surrogaatema abiga, kuid eitasid kaksikvenna olemasolu. Samuti lubasid nad abi otsida advokaadilt. ABC väitel on Bangkokist saamas maailma kehavälise viljastamise pealinn. Nii kehaväline viljastamine kui ka surrogaatema teenus on seal suhteliselt odavad, seadusandlikud piirangud üsna lõdvad. Alles hiljuti oli Tais lubatud soovimatust soost loote abort, mida osa inimõiguslasi nimetas ka soopõhise tapmise alaliigiks. Pärast Gammy loo levimist tulid kokku Tai meditsiiniametnikud ja andsid teada, et viljastamiste ja surrogaatemaduse ärile tahetakse teha lõpp, sest see on läinud liiga kaugele – soovimata viljastatud munarakke müüakse mustal turul, surrogaatemasid väärkoheldakse ja soovimatuid lapsi jäetakse lihtsalt maha. Surrogacy Australia presidendi Sam Everinghami sõnul ilmestab see juhtum hästi, et välismaalt surrogaatema otsima minevad inimesed vajavad paremat nõustamist. «Mitte kunagi ei tohiks siirdada rohkem kui üht embrüot, kui ei olda valmis vastu võtma kaksikuid,» märkis ta AFP-le.

LÜHIDALT interfax/afp/bns

ailanna Pattaramon Chanbua lootis austraalia paarile surrogaatemaks hakates, et saab selle eest teenitud rahaga pakkuda omaenese lastele paremat elu. Pärast sünnitust jäi aga tema kasvatada blond laps, kelle austraallastest geneetilised vanemad puude tõttu haiglasse maha jätsid. 21-aastase Pattaramoni bioloogilistel lastel on vanust vastavalt kuus ja kolm aastat. Nüüd sirgub peres ka 7-kuune Downi sündroomiga Gammy. Poisi terve kaksikõe võtsid vanemad – kellelt tulid lastele elu andnud seemne- ja munarakud – endale. Pattaramon kohtus austraallastega üksnes pärast laste sündi haiglas. Surrogaatema jutu järgi väitsid nad, et on puudega lapse kojuviimiseks liiga vanad. Tailanna sõnul ei vaadanud lapse isa – 50ndates mees – haiglasse tüdrukut ära andma tulles Gammyle isegi otsa. «Mul oli poisist kahju. See on täiskasvanute süü. Miks ta peab midagi sellist kannatama, kui see pole tema süü?» kirjeldas Pattaramon oma tundeid. Sellest ajast ongi Pattaramon austraallaste last kasvatanud. «Ma armastan teda. Ta oli minu kõhus üheksa kuud. Ta on nagu mu oma laps. Ma armastan teda nagu enda oma. Ma kohtlen teda nagu oma teisi lapsi,» rääkis ta Austraalia telekanalile ABC.

Maavärin Hiinas 398 hukkunut Hiina Yunnani provintsi raputas pühapäeval maavärin magnituudiga 6,1. Hukkus vähemalt 398 inimest, lisaks sai vigastada ligi 1800 inimest.

HIINA

Yunnani provints

Peking Shanghai

800 km

Raskelt vigastada saanud inimesi ei saa õnnetuspaigal opereerida, lisaks seisavad arstid silmitsi ravimite nappusega. President Xi Jinping kutsus üles tegema ellujäänute leidmiseks kõik, mis vähegi võimalik. Piirkonda saadetud sõdurid liituvad enam kui 300 politseiniku ja tuletõrjujaga. Lisaks osaleb erioperatsioonil 400 päästetöötajat koos spetsiaalse väljaõppe saanud koertega. Valitsus saatis hädalistele 2000 telki, 3000 välivoodit, 3000 tekki ja 3000 kuube ning 50 teisaldatavat tualetti. BBC/AP/PM

Gazas jätkus pärast ajutist relvarahu sõjategevus

Ukraina teatas Donetski eeslinna vallutamisest

Iisraeli armee kinnitas, et jätkab pärast 7-tunnise relvarahu lõppemist rünnakuid Gazale. «Me jätkame oma operatsioone, sealhulgas õhurünnakuid terroristide taristule Gazas,» ütles eile kolonelleitnant Peter Lerner. Sõdurid paigutatakse Gazas ümber, laupäeval alanud vägede väljaviimine mujalt aga jätkub.

Ukraina võimud teatasid eile Donetski eeslinna Jasõnuvata vallutamisest. Linn asub Donetskist põhjapool ja on oluline raudteesõlm, mis võimaldab lõigata läbi venemeelsete jõudude varustustee, ütles julgeoleku- ja kaitsenõukogu esindaja Andri Lõssenko. Ukraina väed on viimase kuuga saavutanud piirkonnas edu.

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 5. AUGUST 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

«Neil pole oma tähtigi, mis ajalugu neil saab olla? Mis rahvas nad on?» Nii ütleb Ahto Lobjakale ühe pika päeva lõpul Edik, pansionaadipidaja Stepanakerdis, MägiKarabahhis. Edik on vana mees, ebamäärastes 70ndates, krimpsus ja kookus. Ütleb ta seda aserbaidžaanlaste kohta. «Neil pole oma kultuuri, mälestusi, maamärke. Kuidas saakski? Tähed on laenatud. Algul oli vene tähestik, siis võeti ladina tähed.»

Reisikiri Venemaa tagant Kaukaasiast

ida Edik ei tea, on see, et tema kaasmaalased – nagu grusiinid ja venelasedki – saadavad tekstisõnumeid ladina tähtedega. Aeg ei oota ühegi rahva järele. Edik kordab enesele teadmata meilegi tuttavat üraskikirja motiivi. Ükskõik kui putukateaduslik ja evolutsiooniliselt kauge, on seegi kiri. Ja see on peamine. Ta on meie oma. Kirjana potentsiaalselt kõige võti. Eksistentsi õigustus. Nõudeõigus maailmale. Pilet kultuuri: meil on kiri, siit me tuleme. Mesrop Maštotshi 5. sajandi tähestik on armeenlaste ilmasammas. Aseritel jäi pilet ostmata. Stepanakerdile mäetipust vaatavas Šuši linnakeses on igal pöördel ilusate majade varemeid, võssakasvanud surnuaedu ja mošeesid. Viimaseid on vähemalt kolm. Kõik eri lagunemisastmetes, trellid katmas jõllitama jäänud avausi fassaadides. «Täna ei ole Šušis moslemeid, aga on palju suurepäraseid näiteid traditsioonilisest moslemi arhitektuurist, mis sobib harmooniliselt Šuši armeenia arhitektuuristiiliga.» Nii on kirjas ametlikus reisijuhis.

serid on selle reisi vaikivad eemalolijad. Sinnamaani välja, et pärast Mägi-Karabahhis käimist ma enam nende juurde ilmselt ei saagi. Kuid nad olid kunagi siin. Elasid siin. Edik heidab neile muuhulgas ette, et nad oma surnuid kaasa ei võtnud. Aga võibolla polnud neil aega? Võibolla ei tulnud neile see pähe? Midagi on samas takistanud armeenlasi aserite majadesse sisse kolimast ja neid korda tegemast. Edikule mul midagi ette heita ei ole. Edik on vana mees, kes on maailma endast läbi pigistanud ja see on, mis välja tuli. Ma olen näinud tunduvalt hullemaid filosoofiaid. Hullem, ma olen näinud filosoofiate ikaldust, terveid filoosfiakõrbeid. Elupigistajaid, kelle seest midagi välja ei tule. Kaukaasias on neid vähe. Šuši raamat-teejuht jätkab: 1920. aastal tapsid 15 000 aserit enamiku 30 000-lisest armeenia elanikkonnast. 1990-1991 proovisid nad sama, pommitades samal ajal orus asuvat Stepanakerti, kuni Mägi-Karabahhi kaitsevägi nad põgenema lõi. Ühtegi aserbaidžaanlast, kellelt küsida, pole kogu Armeenias.

Nad on kontrolljoone taga, kaitseeelarve suurem kui Armeenia riigieelarve (vastavalt 3,2 ja 2,8 miljardit dollarit aastal 2010). Ootamas Venemaa tähelepanu hajumist (Moskva on Armeenia peamine liitlane). Ehk on selleks päästvaks momendiks Ida-Ukraina? Armeenlase nahk on õhuke. Kratsi, kust tahad, ikka tuleb välja sõda.

diku Taga-Kaukaasia antipood on Nazü. Nazü on noor tšetšeenitar Gruusia Pankisi oru Jokolo külas, samuti külalistemaja pidaja. Kui Ediku oma on säästuettevõtmine, siis Nazü omal on viie tärni pitser (aga mitte hind). Ka on Nazü’s Guesthouse ainus omasugune terves Pankisi orus. Marsruut Stepanakert – Jerevan – Tbilisi – Jokolo on ca 870 kilomeetrit pikk ning läheb jagatud transpordiga maksma 27 eurot. Mis teeb Taga-Kaukaasia taksiks ühe euro 30 kilomeetri kohta. Jokolo näeb välja kui tšetšeeni Koguva. Kitsad tolmused külatänavad, eesti omadest kaks korda kõrgemad kiviaiad ja roikatarad. Päike särab seniidis vähemalt 35-kraadisena. Pääsukesed viivad poegadele räästa alla toitu. Iidsel külakirikul on rohtukasvanud aed ja katus, tee langeb vaikselt jõe poole, suure puu vilus magavad lambad ja toimetavad kalkunid. Veerand kuus kutsub muessin poole kilomeetri kauguselt õhtupalvusele. Muessini laul lõpeb kuuldava lindistuskrõpsuga. Mošeesid on Pankisis kolm, iga küla kohta üks. Pankisi orus elab enam kui 10 000 tšetšeeni ja ingušši, 19. sajandi sisserändajate järeltulijad, enamik Sufi sektidesse kuuluvad sunniidid. Grusiinidele on tšetšeenid (ja vennasrahvas ingušid) kistid, endale vainahhid («meie rahvas»). Räägivad nad keelt, mis kõlab kui mõni läänemeresoome keel indiaanlaste suus, esisilbirõhkudega, vokaalirohkelt ja justkui noaga lõigatult hääldatud. Pankisi peatänav on liikluse poolest klassikaline Gruusia: lehmad liiguvad 3 km/h, autod 100 km/h. Tee on üks kilomeetritepikkune sirge külast külla, aiad üksteises kinni külavahedeta. Taamal paistavad Tušeti kõrgmäed, mäetippude kohal ca neli ja pool kilomeetrit. 40 kilomeetri kaugusel paikneb piir Tšetšeeniaga, mäed ja alpiaasad on ka kistide käes. Jokolo naaberkülast Bir-

kianist on pärit Iraagis laineid lööva islamiriigi Süüria sõjard Omar al-Shisani («Tšetšeen»). Birkiani taga lõpeb asfalt. Edasi, mägedesse ja sealtkaudu Tšetšeeniasse saab ainult jahimees või elukutseline matkaja.

Edik on vana mees, kes on maailma endast läbi pigistanud ja see on, mis välja tuli. Ma olen näinud tunduvalt hullemaid filosoofiaid. Hullem, ma olen näinud filosoofiate ikaldust, terveid filosoofiakõrbeid. 1990. aastail oli Pankisi orus etnilisi ja usupingeid. Hiljem süüdistas Venemaa Gruusiat siin tšetšeeni mässuliste varjamises. Grusiinid on Pankisis kinni võtnud Venemaal terroriaktides süüdistatud islamiste. Tumedaid jutte on räägitud Al Qaedast, USAgi oli mures. Nazü ütleb, et juba kümme aastat on kõik rahulik. Tema suure maja teise korruse palkonil istudes, tüüneid mägesid vaadates, on raske Nazüt mitte uskuda. Ja ometi on õhus rahutust. Pankisi on tagasi pöördumas islamisse. Islam on siin elus viisil, mida kristlus ammu pole. Ei saagi olla, kuna inimene on võtnud jumala koha. Pankisi oru taolistes kohtades on islami võim suurem kui ühelgi teisel usul. Ta suudab kasvada meie ajastu arvel, öelda lahti valgustusajastu pärandist ja tehnoloogiaajastu omandist. Tšetšeenid Gruusias käivad samades ilmalikes ja läänelikes koolides nagu teisedki lapsed, neil on sama internet, samad mobiilid, sama Facebook. Ometi tõmbab neid, eriti noori, midagi palju tugevamini. See peab olema võimas jõud. Kristlus on valgus tunneli alguses, islam valgus tunneli lõpus. Pankisi orus pole WiFit. Naasev islam on reaktsioon üleilmastumisele. Islam on identiteet samastuvas maailmas. Maailm on islamikogukondadesse oma tehnoloogia ja kohaloluga sisse rännanud ning paljudele see uusimmigratsioon ei meeldi. Euroopagi reaktsioonid sisserändajate vastu on identiteedist kantud, aga nad on reaktsioonid tulijate vastu. Moslemid reageerivad tulevale. Veel suurem vahe on asjaolus, et islam on oma reaktsioonis kogukondlik. Tšetšeenid Pankisis jätkavad taaskinnistuva usuga oma sugu selle sõna kõige ot-

sesemas mõttes. Nad on ühtmoodi sugulased – pere-, klanni-, teibi-inimesed. Siinkohal peame puudutama Venemaa küsimust. Tšetšeenide jaoks on Venemaa samasuguseks ohuks identiteedile nagu Ameerikagi. Tšetšeeni keel on täis vene uuslaene, demokratija’st peredacha’ni (välisministeerium on vestmiku järgi «MID» ja ÜRO «OON»). Islam tähendab araabia keele taastulemist. 20. sajandi alguseni kirjutati tšetšeeni keelt araabia tähtedega. Nüüd kehtib ohtrate kurguhäälsete ja umlaute märkivate täiendustega vene tähestik. Venemaa kaudu tuleb ka muu «progressiivne elustiil» muusikast alkoholini.

okolo ja Stepanakert on kaks ebakindlal pinnal vähemust kahe ellujäämisstrateegiaga. Nazü räägib inglise keelt ja on moslem. Edikuga tõdesime, et õnneks jagame vene keele oskust. Ingliš on hea, aga enda mõistetavaks tegemiseks Taga-Kaukaasias on vene keel palju etem. Keel pole süüdi. Pole halba heata. Need on klišeed. Taga-Kaukaasias elab aga edasi teistmoodi Venemaa. Selline Venemaa, mis meenutab äraspidiselt USAd Ladina-Ameerika poolt vaadatuna. Ja kui Taga-Kaukaasia on Venemaa Ladina-Ameerika, siis Eesti on selles negatiivmaailmas Kuuba.

Islam on identiteet samastuvas maailmas. Maailm on islamikogukondadesse oma tehnoloogia ja kohaloluga sisse rännanud ning paljudele see uusimmigratsioon ei meeldi. Venemaa on ikka Taga-Kaukaasia värav maailma, nii halvas kui heas. Ta seob Eestitki Taga-Kaukaasiaga, meeldib see meile või mitte. Kunagi kogus Venemaa meid ühte kimpu, painutas Kaukaasiat Euroopa suunas ja meid Euroopast eemale. Ta asetas meid ühte universumisse ja andis kui mitte sama tähestiku, siis mingi ühtmoodi mõistmise parameetrid. Teetassi kõrval Jokolo külalistemajas lebab lusikas, sellel kirillitsas info «Ц. 40к.». Seegi on kiri. Paljud meist teavad, mida see tähendab. Kirja lugedes anname end küsimata sellele maailmale, kus me mõistame, kus arusaamine loeb. Nii meile kui tagakaukaaslastele.

POSTIMEES, 5. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Noorte hääle kuulamine tuleb kasuks

maimu berg

Valimisea alandamine aitab hoida Eesti ühiskonda uuenduslikuna.

16-aastased noored on küpsed kaasa rääkima kohaliku tasandi otsuste langetamisel, leiab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond).

alimisea langetamist 16 eluaastale kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on riigikogu põhiseaduskomisjon arutanud viimastel aastatel kahel korral. Eestis on 16–18-aastaste eagrupis umbes 24 000 noort. Kui eeldada, et neist tuleb valima keskmiselt 60 protsenti, siis võiks see tähendada 14 000–15 000 valija lisandumist kohalikel valimistel. Uuringud näitavad, et neil on küllalt väljakujunenud poliitilised eelistused, mis jagunevad enam-vähem võrdselt kõigi riigikogus esindatud poliitiliste jõudude vahel. Kuna kohaliku omavalitsuse valimistel saavad osaleda ka mittekodanikud, leiavad eelnõu algatajad, et valimisea alandamine annaks mittekodanikest noortele suurema võimaluse ühiskonna asjades kaasarääkimiseks ning oleks seeläbi oluliseks lisateguriks ühiskonna edasisel lõimumisel. Arvestades meie rahvastiku koosseisu, tuleks seda pidada oluliseks poliitiliseks teguriks ühiskonna konsolideerimisel. On veel paar aspekti, mis kavandatava valimisea langetamise tõttu kindlasti nimetamist vajavad. Esmased süsteemsed teadmised ühiskonna ülesehitusest ja riigikorraldusest saadakse gümnaa-

elnõu eesmärk on langetada aktiivne valimisõigus, õigus valida kohaliku omavalitsuse volikogu, 18 eluaastalt 16 eluaastale. Üldiseks taotluseks on kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse. Algatajad usuvad Eestisse kui avatud ja dünaamilisse ühiskonda, kus noorte hääle kuulamine ja arvestamine on kasuks kogu ühiskonnale. Tõsiasi on, et Eestis rahvastik vananeb. Sellest tulenevalt on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus kaldu enam ja enam eaka valijaskonna poole. Seetõttu langetab üha vanem valijaskond otsuseid noorte elu puudutavates küsimustes. Algatajad usuvad, et valimisea langetamisega kaasneb noorte teemade tõusmine senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse ja aitab parandada demograafilist tasakaalu valijaskonnas. Just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enamik noori vahe-

Kui kohalik elu on korraldatud noorte vajadusi ja ootusi arvestavalt, võib olla, et järgmised noored ei tahagi enam nii väga ära minna.

Ettevaatust, ohutsoon

LUGEJATE KIRJAD

tult puudutavad otsused – koolivõrgu, spordirajatiste, transpordi, vaba aja kohtade, rajatiste ja vormide jmt kohta. 16–18-aastastel noortel on oma huvid ja vajadused, neil on õigus olla ära kuulatud ja õigus osaleda valimiste kaudu otsuste kujundamisel. Pole kahtlust, et 16-aastased noored on küpsed sedalaadi otsuste tegemisel kaasa rääkima. Ühiskondades toimunud muudatused ja arengud on viinud valimisea alandamisele või selle üle arutlemisele mitmes Euroopa riigis. Valimisiga on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel alandatud 16 eluaastale Austrias, Maltal (jõustub alates 2015), Saksamaal mitme liidumaa valimistel ja Šveitsis. On tähelepanu vääriv, et eelseisval Šotimaa iseseisvusreferendumil otsustati anda hääleõigus ka noortele alates 16 eluaastast. On see ju maa tuleviku küsimus. Ka Euroopa Liit on mitmes oma poliitikadokumendis kutsunud üles minema noorte aktiivsema kaasamise teed.

Hiljutine tragöödia 5-aastase poisiga paneb mõtlema täitmata jäänud ohutusnõuetele. Lapse lubamine basseini ainult tema vanust arvestades pole õige. Kindlasti peab arvesse võtma ka supleja kasvu. Nii võib see ühel 7-aastasel olla alla meetri, teisel aga ligi 1,5 meetrit. Kui basseini sügavus oli 1,1 meetrit, siis lapse kasv peaks olema 30 sentimeetri võrra pikem. Sel juhul polegi olulised ujuja vanus ja ujumise oskus, tähtsam on, kui palju ta seistes veest välja ulatub. Kasvu vastavust basseini sügavusele peaks kontrollima šablooni järgi, mis on paigutatud piletikassa juurde või mujale. Seda on lihtne teha visuaalselt, n-ö möödaminnes. Basseini vesi peaks olema puhas, sageli vahetatud ja ilma igasuguste veetaimedeta, mis muudaksid põhja libedaks. Seda nõuet ei tohi ignoreerida. Meenuta-

me siinkohal läbielatud juhtumit. Kunagi ammu oli Kadriorus lasteaed kahe basseiniga. Väiksem nendest oli madal ja mõeldud väiksemate laste jaoks. Ühel päeval 5-aastane poiss komistas ja kaotas tasakaalu. Kõigest väest püüdis laps jalule tõusta, aga basseini libe põrand ei lasknud. Lõpuks rabeleja väsis, vee alt välja ei saanud, ei hinganud enam, tundis end vajuvat pikkamööda allapoole, kõik lõi mustaks ja silme ette ilmusid värvilised rõngad. Sel momendil hakati uppujat tõmbama ülespoole, veepinnale. Päästjaks osutus aasta vanem ja suurem poiss, kes talutas väiksema kaldale. Kogu selle aja jooksul võttis valvuriks pandud kasvataja, noor mees, päikest ega näinud midagi. Karjumise peale jooksid kohale teised kasvatajad. Pärast seda juhtumit see bassein suleti. einar püü, Harjumaa

siumi ühiskonnaõpetuse tundides. Valimistel osalemist saab vaadelda kui selle õppeaine praktikumi. Ka professor Anu Tootsi riigikogu põhiseaduskomisjonile esitatud arvamus leidis, et valimisea langetamise sisukas ja eesmärgipärane toimimine eeldaks ühiskonnaõpetuse ainekava senisest tõhusamat realiseerimist, samuti valimiskampaania ja poliitilise tegevuse kohandumist noore valija tarvis, sh e-riigi noortele suunatud arendust. Õpetajad ja koolijuhid ei pruugi karta, poliitika ei ole midagi muud kui avalike asjade arutamine, otsustamine ja seeläbi suunamine. Oleme Eestis mures, et noored ei huvitu ühiskonna asjadest, lahkuvad kodukohast suurematesse linnadesse ja soovivad avatud maailmas pigem piiri tagant õnne otsida. Uuringud ja empiirilised tähelepanekud näitavad, et need, kes on tulnud valima esimesel korral, jäävad seda tegema ka järgnevatel kordadel. Neist saavad avalikes asjades kaasa rääkida soovivad aktiivsed kodanikud. Samas need, kes ei ole tulnud valima esimesel võimalusel, ei tee seda suure tõenäosusega ka edaspidi. Paljudes väikelinnades ja valdades on paratamatu, et gümnaasiumi lõpetamise järel lahkuvad ärksamad noored suurematesse keskustesse kõrgharidust omandama. Tihti katkebki õpinguaastatel side kodukohaga. Kohaliku elu üle otsustamine loob aga eelduse, et see side säilib paremini. Kas või lihtsalt huvist ja uudishimust, kas staadion, raamatukogu või võimla, mille ehitamist valimiste kaudu toetati, ikka sai valmis. Ja kui kohalik elu on korraldatud noorte vajadusi ja ootusi arvestavalt, võib olla, et järgmised noored ei tahagi enam nii väga ära minna. Põhiseaduse kohaselt on õigus põhiseaduse muutmist algatada vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Põhiseaduse paragrahv 163 lg 1 p 2 võimaldab seaduse vastu võtta riigikogu kahel järjestikusel koosseisul ja algatajad näevad, et see võiks saada teist korda vastu võetud järgmisel aastal riigikogu valimiste järel. Kui põhiseaduse muudatus peaks vastu võetama, tuleb selle jõustumise korral muuta ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Kui eelnõu menetlemine kulgeb loodetud tempos, on tõenäoline, et passiealised noored saavad valimistel osaleda juba järgmistel kohalike volikogude valimistel 2017. aasta sügisel.

Georgi lint on Eestis patriootlik sümbol Hannes Võrno idee Georgi lintide asemel vöökirjasid kanda on muidugi kena, kuid see vaatab mööda asjaolust, et Eesti Vabariik on ainus riik, kus Püha Georgi Suurkannataja ja Võitja ordeni statuut endiselt kehtib. Eestlaste seas on olnud tublisti üle 70 ohvitseri, kes said Vene keisririigilt oma kangelastegude eest selle autasu. Neist vähemalt 27 võitlesid ka Eesti kaitsejõudude koosseisus Vabadussõjas. Mis puutub Venemaal välja antavasse Georgi ordenisse, siis pole sel keisririigiaegse ordeniga pistmist. Vene Föderatsioon on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Meie ei peaks omast nii lihtsalt loobuma. Seega on minu ettepanek lihtsam: Georgi lint tuleb kokku siduda sinimustvalgega ja oma patriootlik sümbol sovettidelt tagasi võtta! uno trumm ajaloolane

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

ehtiva põhiseaduse § 156 lõige 2 kohaselt on kohalike omavalitsuste volikogu valimiste seaduses ette nähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Ajast, millal koostati tänase põhiseaduse tekst ja fikseeriti selles valimisiga, on möödunud 22 aastat. Selle aja sees on Eesti ühiskond läbi teinud olulise arengu, ühiskond on stabiliseerunud, arenenud ja küpsenud. Oluliselt küpsenud on ka noored inimesed, kes on varasemast haritumad, teadlikumad, ühiskonna asjadest paremini informeeritud. Meie praegune seadusandlus on andnud neile mitmeid varalisi ja mittevaralisi õigusi, kuid nende võimalused poliitikas osalemiseks on jäänud endiseks. Mõte valimisea alandamisest on erineva intensiivsusega olnud arutlusel aastaid. Tõuke tänasele initsiatiivile põhiseadust muuta andis Eesti Noorteühenduste Liidu pöördumine riigikogu fraktsioonide poole. Koalitsiooni fraktsioonides, samuti akadeemilistes ja kodanikuühiskonna ringkondades leidis see idee üldiselt positiivse vastukaja. Lähtudes põhiseaduse paragrahvidest 161 lõige 1, 163 punkt 2 ja 165 esitasidki 41 riigikogu saadikut 1. juulil parlamendi menetlusse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Riigikogu liige, SDE

Pealinn ja Tallinn Ceterum censeo Carthaginem esse delendam» on ütlus, mida Vana-Rooma senaator Cato Vanem lisas visalt ja järjekindlalt oma kõnede lõppu. «Muide, arvan, et Kartaago tuleb hävitada» või tänapäevases eesti keeles kõlaks see «Muideks, Kartaago tuleb diliitida». Tsiteerin seda paljukasutatud fraasi siin sellepärast, et püüan edaspidi vanale Catole omase järjekindlusega igal võimalikul juhul tulla teema juurde, et Tallinna tuleb aidata. Tallinn vajab oma pealinna staatuse tagamiseks eri seadust. Ma olen põline tallinlane, selles linnas sündinud ja kasvanud, näinud Tallinna arengut ja muutumist rohkem kui poole sajandi jooksul. Kuigi Artur Alliksaar on öelnud, et ei ole paremaid ja halvemaid aegu, siis on Tallinna elus olnud nii üht kui teist. Aga hetkele, milles elame praegu, on iseloomulik, et asjad Tallinnas on liiga kaua ühes suunas liikunud või seisma jäänud, ning uuteks arenguteks vajab Tallinn muudatusi, pealinnana eeskätt hoopis suuremat riigi tähelepanu. Olles nüüd mõnda aega riigikogus kuulanud, vaadanud, kaasa mõelnud ja töötanud, on mulle jäänud mulje, et paljude murede kõrval on riik Tallinna üsna üksi jätnud või Tallinna peale käega löönud. Midagi uut ei ole ju eestimaalaste jaoks selles lõputuna tunduvas vastasseisus – riik versus Tallinn, aga lõputult see kesta ei või. Ükskõik, kui antipaatne tundub kellelegi Tallinna linnapea või kellelegi teisele Eesti peaminister, ei tohiks unustada, et Tallinn ei ole lihtsalt mingi suur tööstuslinn, kaubanduskeskus, sadam või lennujaam. Tallinn on riigi pealinn.

allinn on meie «võimu kants», kui soovite Kalevite kants, aga võim ja linn, pealinn, liiguvad teineteisest mööda. Olen lugenud arvamusi, et mis asi see pealinn üldse on ja kas seda on vaja nii väikeses riigis nagu Eesti, kus pealinna funktsioonid võiksid olla mööda riiki ja eriiki laiali jagatud, peaasi et oleks tagatud võimalikult lihtne liikumine kõigi punktide vahel. Mina nii ei arva. Ma arvan, et riigil peab olema pealinn ja see peab olema selline, et iga elanik ja külaline tunneb ja tunnetab selle olemasolu ning kui soovite, siis ka erilisust. Et selle üle, kuidas siin asju aetakse, otsustaksid kõik Eestimaa elanikud, mitte üksinda need, kes pealinnas parasjagu võimul. Mis aitaks seda tagada? Aastaid on vaieldud pealinna seaduse vajalikkuse ümber ja arutatud, milline see peaks olema. Aeg-ajalt see teema raugeb, siis kerkib taas üles, enamasti kohalike valimiste eel. Uue valitsuskoalitsiooni sünd tõi selle küsimuse taas päevakorda. Tsiteerin 12. märtsi Postimehest Andres Herkeli ja Jüri Saare arvamuslugu: «Eesti uus valitsus peab kohe alustama aktiivset tegevust Tallinna suunal. Vaikiv kokkulepe, mille järgi Savisaarel lubatakse toimetada Tallinnas oma äranägemisel, ei rahulda enam eesti elanikkonda.» Tunne Kelam leidis 7. mai Postimehes, et tuleks kiiremas korras algatada pealinnaseaduse vastuvõtmine riigikogus, millega tuleb selgelt paika panna riigi pealinna toimimine ja positsioon riigis. Nõustun mõttega, et üha raskemaks läheb korraldada Tallinna kui pealinna ja Eesti mõistes suurlinna elu valdadele sobivate reeglite järgi. Ei saa ka hakata pidevalt muutma kohalikke omavalitsusi puudutavaid seadusi, et sedakaudu Tallinnale n-ö ära teha. Samuti ei tasu ka lõputult hädaldada, et Tallinnas ei muutu midagi nii kaua, kui valitseb Savisaar. Nõustun nendega, kes väidavad, et on ülim aeg hakata riiklikul tasemel mõtlema Tallinnale kui Eesti Vabariigi pealinnale. Ja julgelt välja töötama pealinnale sobivat seadust. See on keeruline, aga vajalik.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 5. AUGUST 2014

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KUNST. «Väljasõit rohelisse» on üliambitsioonikas katse kujutada erapooletul pin

Kirjad salajasest arvustus tõnu kaalep kriitik

Margus Prangel, Priit Võigemast, Eva Klemets ja Marika Vaarik foto: tiit ojasoo NO99 etenduses «Suur õgimine»

Eesti teater Soome festivali fookuses Eile algas Soomes Põhjamaade suurim teatrifestival «Tampere teatrisuvi» («Tampereen teatterikesä»), mille peakülaline on tänavu Eesti. Soome publikul on võimalik vaadata NO99 lavastust «Suur õgimine» ja filmi «Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha», R.A.A.A.M.-i lavastust «Tühermaa», Cabaret Rhizome’i «Mutantantsu» ning Soome-Eesti ühistööna sündinud ja 2013. aastal Soome riikliku kultuuripreemia saanud Rakvere teatri etendust «Köök/Keittiö». Festivali kõrvalprogrammis on lasteetendused teatrilt Piip ja Tuut. Eesti kultuuriesindaja Soomes, Liisa Ojaveer tõdeb, et kuigi soomlased on oma teatrile lojaalsed, on huvi Eesti etenduskunstide vastu olnud üllatavalt suur. Eilseks olid pea kõikidele etendustele piletid välja müüdud. Koostöös Eesti Teatri Agentuuriga tutvustatakse festivalil ka uusimat eesti draamat, oma tekste loevad näitekirjanikud Paavo Piik, Martin Algus, Andra Teede ja Andri Luup. Draamaslämmi tarvis on eesti näidendid

tõlgitud inglise ja soome keelde. Lisaks draamalugemistele ehitatakse kaheks päevaks üles nn Draamamaa lounge, kus huvilistele jagatakse värskeimat eesti teatriinfot. Ettevõtmise eesmärk on esmalt tutvustada eesti uuemat draamat ja leida võimalusi nende lavastamiseks nii Soome kui Põhjamaade teatrites. Eesti teatrit tutvustavad sündmused on pühapäevani kestval festivalil koondatud ühise nime «Case Viro» alla. Lisaks avatakse neljapäeval Tampere linnagaleriis tekstiilikunstnik Anu Raua isikunäitus «Üle mere». «Case Viro» kulmineerub reedel, 8. augustil Vaiko Epliku ja Eliidi tasuta kontserdiga. Eesti teatri invasioon Soome on võimalik tänu Eesti riigi toetusele, sponsoritele ja 79 hooandjale, kes portaalis Hooandja kogusid kokku 2750 eurot. Soome ja Eesti teatrite kõrval on festivali rahvusvahelises programmis esindatud Taani, Hollandi, Türgi ja Kanada teatritegijad. Teatrifestival toimub tänavu Tamperes juba 46. korda. Heili Sibrits

«Väljasõit rohelisse. Tartu 1860–2014» Avatud 4. septembrini Tallinna Kunstihoones

anaalselt mängides k lišeemõtetega: Tartu on Tallinna alateadvus. Tartu on eesti kultuuri häll. Tartu on Teine. Tartu on haritud, aga vaene vend. Tartu on kõige enam müüdistatud linn Eestis. Tartu kunst oli kas või kunstikool Pallase hiilgeaegadel peegliks, mis näitas maailma kunstis toimuvat, kuni ühel hetkel kardinad ette tõmmati ja pilt kitsamaks muutus. See ei tapnud Tartu kunsti, vaid andis talle vahel veidi kummalise varjundi. Tartus ei näinud Soome televisiooni ja sõjalennuvälja pärast oli sinna nõukaajal keeruline välismaalasi tuua. Ma ei ole Tartu asjatundja – jah, millal ma reaalselt seal viimati käisin? Ei mäleta. Peeter Talvistu kureeritud väljapanek on üliambitsioonikas katse kujutada erapooletul pinnal Tartu vaimu kajastust visuaalkunstis. Ja see läheb korda, sarnanedes tavalise ajaloolise ülevaatenäituse kõrval ka millegi hoopis keerulisemaga. Inimesena, kelle elu näib mööduvat Tallinnat pidi kapates, tunnen ma seda väljapa-

Näituse domineeriv eksponaat, Jass Kaselaane irooniline ja tragikoomiline lavastus, seakisaskulptuurigrupp «Luigela

nekut vaadates kergelt maadeavastajalikku erutust. Tartu on teistsugune. Lõuna-Eesti on teistsugune. Kas see polnud mitte maaliõppejõud Sigrid Uiga, kes juhtis kunagi mu tähelepanu sellele, et tumeroheline värv on lõunas hoopis teine ja hoopis sügavam? Eksviljandlasena olin nõus. Ma ei arva, et Tartu vastanduks kunstis või elus tegelikult

praegu enam Tallinnale, pigem on selleteemalised sõnavõtud kas intellektuaalne mäng või lihtsameelsus. Samas võiks vastanduda küll, eesti kunst tervikuna võidaks.

Mis see Tartu kunst on? Tervet kunstihoone peakorrust täitev väljapanek algab klassikaga (Elmar Kits, Ülo Sooster ja Johannes Saal), aga tegelik jõud ja jutustajavõimed on sel-

les valikus siiski suhteliselt uuel kunstil. Me võime ju öelda, et Tartu kunst on konservatiivsem kui Tallinnas tehtav; ja tegelikult, miks me üldse püüame defineerida Tartu kunsti, spetsiifiliselt Tallinna kunstist pole ma kuulnud kedagi rääkivat. Näitus on paigutatud sobivalt hilissuve algusse, ma püüan kujutada ette seda aega Tartus, kuumust, tühjust enne

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

nnal Tartu vaimu kajastust visuaalkunstis.

t pealinnast Samas saalis eksponeerib Art Allmägi enda ja Anders Härmi kirjavahetust (Fiktiivne? Ükskõik!) kui kontseptualistlikku aktsiooni. Ja me ei näe konflikti. Tartu taust suudab sõbralikult kokku sulatada asju, mis Tallinna kunsti väljapanekul oleks vähemalt samas ruumis üksteist välistavad. Nii on lähestikku Laura Põllu värske kunstmetsa-installatsioon ja Louis Hoflingeri linnavaadetega litod aastast 1860. Selliseid seoseid tekib teisigi. Tartu oleks nagu maagilisest realismist pärit unenäolinn, kus ajatelg kuumuse käes imelikult paindub. Praegu on näiteks imelihtne ette kujutada, et Tartus valitseb igavene suvi, mis on lõputult korduv ja ainult veidi muutuv nähtus, nagu ka Tartu kunst teatud nurga alt võib näida.

Nagu Eesti Poola

ul», mille tagamaad jäävad vaatajale mõelda.

tudengite tagasitulekut, Emajõe loksumist... Domineeriv eksponaat on muidugi suure saali keset täitev Jass Kaselaane seakisaskulptuurigrupp «Luigelaul», irooniline ja tragikoomiline lavastus, mille tagamaad jäävad vaatajale mõelda. Tartu kunstis on tihti kergelt varjatud sürrealistlikke jooni, leebet irooniat ja sumedat mõistatuslikkust. Tartu on

foto: peeter langovits

samas ikkagi pehme, kas just alati turvaline, aga siiski sõbralik paik. Muidugi domineerib näitusel üldiselt maal. Tartu on maali kodu igal ajal ja igas žanris. Nii võivad ühes saalis rippuda eri aegadest pärit pildid: Kaja Kärneri «Ameerika Häält kuulamas» ja Peeter Krosmanni sotsrealismiparoodiana mõjuv «Kunstiteoste arutelu Tartu Kunstnike Liidus».

Vahel tundub, et tartlased ironiseerivad selle väljapanekuga kergelt tallinlaste üle. Heatahtlikult, ma arvan. Tartu on Eesti Poola, mõtlen järsku. Nii mõnedki siin nähtavad maailmad on tuttavad sõitudelt Varssavisse või kuskil koduriiulis lebavaist 1980ndate Projektidest. See oli mingil perioodil vist ainus moodsat kunsti tutvustav ajakiri, mida Eestis ametlikult tellida sai. Tartu on sisemaale peitunud, vana moodi boheemlik, aga samas mitte padukonservatiivne paik, kus sünnib jalgupidi sügavas minevikus kinni olev kummaline kunst. Tema juuksed lehvivad Peipsi poolt puhuvas värskes tuules.

Vanad ajad on jäädavalt möödas arvustus andrus villem

Augustibluusi fänn

äänemaa pealinn, 1. ja 2. august. Haapsalus toimub aasta tippsündmus – Augustibluus. Kogu linn on autodest umbes. Õhk on kuum, aga nentigem, et muusikafestival ei äga kõrgrõhkkonna all. Augustibluusi publik on täis entusiasmi ja millegi suure ootust. Inimhulga kohapealt need ootused täituvad. Publikurekord vist. Lossi suur hoov on suvehõngulist rahvast täis. Sündmus toimib, kuigi on muutunud suuremaks kui ta tegelikult olema peaks. Intiimne muusikanautlemine väikeses lossihoovis on muutunud masside liikumiseks mitte ainult piiskopilossi festivalialal, vaid kogu vanalinnas. Üle kümneaastase augustibluusi kogemuse põhjal saab ütelda, et «vana» festivali tund-

muse annavad ehk ainult raudteejaama kontserdid. Või ülesastumised siin-seal kohvikutes. Nendeski on nüüd mõnekümne kuulaja asemel mõnisada. Huvitav oli mere ääres toimuv. Loodetavasti mitte festivaliga seotud, aga Haapsalu turunduse huvides rannapromenaadil kuursaali juures toimunud seagrillimise maailmameistrivõistlused jätsid veidi pentsiku mulje. Ega seal palju osalejaid peale Vene ja Ukraina võistkondade polnud. Kuigi nägin võistlusjärgset lihajagamist, jäigi saladuseks, kes võitis. Pärast kohalik leht kirjutas, et hollandlased. Nüüd põhilise juurde. Haapsalu festivali publikuarv paisub kui pärmitainakook. Kas just muusikute kvaliteedi arvelt, on siiski küsitav. Suhteliselt rahulik bluus on jõudnud eestlase teadvusse kui suveõhtusse sobiv muusikastiil, jättes vist tähelepanuta, et ta nõuab muudest stiilidest enam pühendumist. Tänavuse artistide esindatuse kohta peab siiski ütlema, et kirge, mis käib bluusi juurde, jäi väheks.

Varasematel aastatel esinenud pea tundmatud mustad muusikud panid oma etteasteisse tundvalt enam emotsioone kui tänavuse aasta peaesinejad. Bluusimuusiku puhul ei loe ainult nimi. Nii jäi ka esimese päeva täht Coco Montoya oma virtuoossusest hoolimata veidi kuivaks. Enne neid esinenud Tanel Padari bluusbänd pakkus mulle isegi emotsionaalselt rohkem. Teise päeva peaesineja, prantslaste Awek panustas enam ja nauditavamalt. Ehk tulenes see mulje eelnevalt esinenud Trixteri meesvokalistide puudujääkidest. Hea ja võimsa kõlapildi tõmbas see igal juhul alla. Paljud esinejad nii pealaval kui mujal tegid oma lood päris korralikult ära, aga enamasti jäi see miski puudu. Jää või uskuma ühe varasema aasta esineja nalja, et valged muusikud ei suuda kunagi sukelduda bluusi täissügavusse. Kõigest hoolimata oli lahe muusikasündmus. Jõudu tegijaile!

POSTIMEES, 5. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

14 || SPORT || POSTIMEES, 5. AUGUST 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AEG TIKSUB. Rio de Janeiro olümpiamängudeni jääb täpselt kaks aastat.

Rio olümpia: medalid või põrumine? jõudu koguda ja seda tulebki teha, sest medalita jäämine Rios oleks põrumine ja projekti ebaõnnestumine. Ja mine sa tea, äkki saavad Andrei Jämsa ja Tõnu Endrekson kahepaadigi liikuma?

jaan martinson

spordiajakirjanik

äpselt kahe aasta pärast süüdatakse Rio de Janeiros XXXI olümpiamängude tuli. Eesti atleetidele võib ookeani taga kaela langeda medalisadu, sest neid, kel võimed poodiumile lubaks pääseda, leidub. Samas pole ainsatki, kelle auks võiks tänase seisuga võidušampanja ette ära osta. Aega mängudeni on piisavalt, mõni sportlane võib seks hetkeks suursoosikuks tõusta, nagu omal ajal Gerd Kanter või kahepaat, mille puhul oli Pekingi eel ainus küsimus: millist karva medal tuleb. Samas võib mõni, kellelt tasuks ühtteist oodata, kahe aastaga ära vajuda, vigastustega kimpus olla või mängudele üleüldse mitte pääseda. Niisiis, milline on Eesti suveolümpiaalade hetkeseis 731 päeva enne mängude algust.

Medalihõngulised Heiki Nabi ja ehk ka mõni ta kolleeg – Ardo Arusaar või Epp Mäe näiteks – võiksid asjaolude kokkulangemise korral pjedestaalile pääseda. Ent Nabi peaks esmalt kohanema uue kaalukategooriaga ja õppima heitma 130kiloseid ning teised näitama oma võimeid EMil ja MMil. Purjetajad – eelkõige Deniss Karpak ja Karl-Martin Rammo – seilavad tasapisi medalite suunas. Mõlemad on tiitlivõistlustel esikümnesse ning MK-etappidel kolme sekka jõudnud. Oleks Rios vaid õiged tuuled ja pisut õnne. Rasmus Mägile, äsja Euroopa edetabelijuhiks tõusnud 400 m tõkkejooksjale, aga ka mitmele teisele kergejõustiklasele – odaviskajatele, kettaheitja Märt Israelile, kaugushüppaja Ksenija Baltale, kümnevõistleja Maicel Uibole ja seitsmevõistleja Grit Šadeikole julgeks pakkuda kohta esikaheksas, aga kas ka medalit... Kõik nad peaksid oma senist tulemust oluliselt parandama (Mägi näiteks kärpima aega sekundi võrra) ning terved püsima. Mart Seim, üliraskekaalutõstja on võtnud eesmärgiks püstitada Rios tõukamises maailmarekord ja võita (kuld) medal. Võimalik, kui areng samas tempos jätkub ja vigastused ettevalmistust ei riku.

Medalilootused Epeevehklejad oleksid kõik medalisoosikud – võistkondlikult ja individuaalselt – kui olümpiamängud algaksid täna ning ühe-kaks autasu tooksid nad ka koju, nagu äsjalõppenud MM näitas. Ainult et vehklemises on suur probleem mängudele pääsemisega, tuleb olla naiskonnaga Euroopa edetabelis viie hulgas. Hetkel on kõik kenasti, Eesti kerkis maailma neljandaks ja Euroopa kolmandaks, kuid olümpiapunktide kogumiseks läheb alles tuleval kevadel. Aga nii või naa pääseb keegi naistest ikka Riosse, ning loodetavasti ka Nikolai Novosjolov (või Sten Priinits?) ning see tähendab juba medalivõimalust. Gerd Kanteri vaenlane on vanus. 35-aastase vanameistri kettakaared muutuvad üha lühemaks, kuid pronksiks on neist viimasel ajal piisanud. Jääb üle vaid loota, et Kanter saab kahe aastaga tulemusele pisut lisa, sest alla 68 meetrise heitega ei pruugi pjedestaalile saada. Neljapaadil on veel aega

Esikümnekandidaadid Aerutajad Kaarel Alupere ja Tarmo Tootsi on kindlasti võimelised end esikümnesse murdma, kui ainult olümpiale pääsevad, sest vaid tosin kahesüsta starti lubataksegi. Ehk ajavad mehed asja seekord korda. Jalgratturitele – Tanel Kangertile ja Rein Taaramäele – peaks Rio maanteesõidu ränkraske rada sobima, kuid esiteks: mitu meest Eestist starti pääseb. Teiseks: kas meie ässad kohale lähevad ning kolmandaks: kui heas vormis nad on. Laskjatega on seis ebamäärane – hea õnne korral on nii sportpüssidaam Anžela Voronova kui jahilaskurid Andrei Inešin ja Andres Kull ning miks mitte ka kiirlaskja Peeter Olesk võimelised kõrgete kohtade nimel võitlema, kuid esmalt tuleb olümpiale pääseda, sest sõel on äärmiselt tihe.

Pääsu eest võitlejad Judokad, kel omal ajal oli medalita jäämine läbikukkumine, võitlevad selle nimel, et üleüldse olümpiale pääseda. Nendega sarnases seisus on vibulaskjad, kuigi Reena Pärnat jt on üsna tragid olnud ning ihkavad naiskonnaga Brasiiliasse reisida, ning rannavõrkpallurid. Olümpiakoha nimel võitlevad ka sulgpallur Raul Must, paar poksijat ja tennisistid, kelle puhul on küsimus, kas Kaia Kanepi veel ning Anett Kontaveit ja Jürgen Zopp juba paiknevad edetabelis piisavalt kõrgel. Ujujad on eelmainitutega võrreldes lihtsamas seisus. Mõni neist ikka olümpiale saab, aga kes julgeks neile pakkuda kohta finaalis või isegi poolfinaalis?

Tippudele tipptingimused

Kas vanameister Gerd Kanter toob ka Rio de Janeiro olümpialt medali ja kas Eesti ainsa?

foto: ap/scanpix

Nüüd, kus Rio de Janeiro olümpiani jääb kaks aastat, on EOK-l viimane aeg välja sõeluda need, kel nähakse medalivõimalust, ja tagada neile maailmatasemel tingimused mõistlikkuse piires. Kuid nõnda, et kõik vajalikud laagrid, varustus, toitlustamine, arstlik järelevalve, füsioterapeudi teenus ja vajadusel psühholoogi

abi oleks tagatud. Vääramatult. Ainsatki järeleandmist teha ei saa, sest sportlase ettevalmistamine tippvõistluseks on kui kellassepatöö, kus eksimine pole lubatud. Kas sõudjatel ja purjetajatel on piisavalt head paadid, kas vehklejad saavad hingeabi, kas Rasmus Mägil on massöör alati võtta... Pole

sportlase asi nende teemadega tegeleda, nende asi on treenida, mitte muretseda. Kui raha napib, tuleb unustada demokraatia. Need, kel võimalus võita medal või pääseda esikümnesse – kes täpselt, pangu paika spetsialistid, kuid eriti raske see pole – saagu kõik, mis vaja. Ülejäänud jagagu ülejäänu. Jaan Martinson

Halb enne? Eesti kaotas uue spordihalli avamängu KORVPALL. Eesti korvpalli B-koondis kaotas Tondiraba spordikeskuse avamismängus Austriale 64:66. Kas selline algus tähendab Eesti korvpalli üheks uueks koduks planeeritud areenile ka halba õnne, näitab aeg. Mängu lõpp kujunes parajaks põnevusetenduseks. 9,9 sekundit enne lõppu vähendas Rait-Riivo Laane kolmene Eesti kaotusseisu minimaalseks 64:65. Vastased võtsid mõtlemisaja ja suutsid seejärel kuus sekundit palli niimoodi sööta, et eestlased ei jõudnud viga teha. Alles 3,2 sekundit enne lõppu saadeti Austria koondise liider Rasid Mahalbasic vabaviskejoonele. 17 punkti too-

nud mees viskas esimese sisse, teise mööda ning Eesti enam viskele ei jõudnud. «Kahju, et me areeni avamängu ei võitnud, kuid arvan, et kokkuvõttes mängisime hästi,» sõnas Eesti meeskonna tsenter Rain Raadik. «Lõpp oli juba loterii!» Eesti poolel särasid eri hetkedel eri mängijad – kohtumise alguses oli vedur Tanel Kurbas, kolmandal veerandajal harutas Austria kaitses hästi lahti mängujuht Laane, lauas tegi mehetööd Raadik, kuid keegi neist ei suutnud püsida tasemel terve kohtumise. Näiteks avapoolajal Eesti skoori eest hoolitsenud Kur-

Tallinn Cup Eesti-Austria 64:66 Eesti: Tanel Kurbas 18p, Rait-Riivo Laane 14p, Kristjan Kitsing 9, Rain Raadik 7p, Janari Jõesaar 6p, Timo Eichfuss 6p, Martin Paasoja 2p, Erik Keedus 1p, Rain Veideman 1p

bas, Laane ja Kristjan Kitsing ei suutnud pikka aega oma punktikontot kasvatada. Alles viimastel minutitel olid Kurbas ja Laane need mehed, kes Eestile nii hädavajalikke punkte tõid, kuid mängu päästmiseks sellest ei piisanud. Kuigi kogu teine poolaeg

Tanel Kurbase hea esitus kaotusest ei päästnud.

foto: tairo lutter

kulges Eesti dikteerimisel, jäädi viimastel minutitel rünnakulahenduste leidmisel hätta ning Austria jõudis järele ja kolm minutit enne lõppu pääsesid nad nelja silmaga juhtima 61:57. Esimene poolaeg kulges hooajaeelse mängu rütmis, kus visketabavus vilets ja meeskonnad patustavad pallikaotustega. Ise oma rünnakute nurjamises olid erilised meistrid just austerlased, kes juba esimese poolajaga tegid 14 pallikaotust. Vaatamata rohkele puterdamisele pääsesid külalised teisel veerandajal korraks üheksa silmaga juhtima, kuid Eesti vastas 10:0 vahespurdiga ja mäng tasakaalustus. Peep Pahv

POSTIMEES, 5. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Flora ja Levadia mängisid sel hooajal juba kolmandat korda viiki. Pildil on palli pärast võideldes sõlme läinud Levadia poolkaitsja Ilja Antonov foto: peeter langovits (mustas vormis) ja Flora ründaja Albert Prosa.

Flora ja Levadia igipõline duell lõppes taas viigiga kristjan jaak kangur

kristjan-jaak.kangur@postimees.ee

Eesti meistriliiga läbi aegade vihaseim vastasseis Flora – Levadia pakkus 22. vooru lõpetuseks mängu igale maitsele: ilusaid väravaid, efektseid tõrjeid ja samas ka jalgpalli pärisosaks olevaid saatuslikke eksimusi. Tänavune kolmas omavaheline liigamäng andis kolmanda viigitulemuse – 1:1. Avapoolaeg kulus mõlemal meeskonnal käimasaamiseks, kuid teise poolaja esimesel minutil nõelas kohe Levadia, kui Omar Elhussieny ja Ingemar Teeveri eeltöö realiseeris hooaja 17. tabamuseks Vladislav Ivanov. «Värav oli jalg-

palli ABC, tegutsesime täpselt nagu pidi,» rõõmustas Teever. Küll aga ei saanud Levadia rahul olla sellega, mis järgnes – pärast juhtima asumist vajuti kaitsesse ning 60. minutil teenis Flora pärast Levadia meeste mitut järjestikust sööduviga õnnega pooleks penalti, mille realiseeris Markus Jürgenson. «Ise ehitasime endale selle! Neli korda on võimalus pall minema lüüa, aga me teeme hoopis endale penalti. Kui oled 10– 15 minutit nii peata nagu me olime, siis selliseid mänge ei võida!» oli Levadia peatreener Marko Kristal pärast mängu vihane. «Need mängud sõltuvad nii väikestest asjadest ja täna tegime kahjuks meie prohma-

EMile sõidab rekordkoondis Eesti Kergejõustikuliidu juhatus kinnitas 12.–17. augustini Šveitsis Zürichis peetavatele Euroopa meistrivõistlustele kõigi aegade suurima – 30-liikmelise – Eesti koondise. Eestit esindavad Marek Niit (200 m, 400 m, 4x100 m), Rasmus Mägi (400 m tj), JaakHeinrich Jagor (400 m tj), Tiidrek Nurme (5000 m), Andres Raja (kümnevõistlus), Gerd Kanter (kettaheide), Märt Israel (kettaheide), Martin Kupper (kettaheide), Magnus Kirt (odavise), Tanel Laanmäe (odavise),

LÜHIDALT sport.postimees.ee

Risto Mätas (odavise), Roman Fosti (maraton), Ilja Nikolajev (maraton), Jekaterina Patjuk (3000 m takistusjooks), Maris Mägi (400 m tj), Mari Klaup (seitsmevõistlus), Grit Šadeiko (seitsmevõistlus), Eleriin Haas (kõrgushüpe), Grete Udras (kõrgushüpe), Lily Luik (maraton), Liina Luik (maraton), Leila Luik (maraton), Evelin Talts (maraton), Kätlin Piirimäe (kuulitõuge), Markus Ellisaar, Mart Muru, Mikk Mihkel Nurges ja Rait Veesalu (kõik 4x100 m teatejooks). PM

Kontaveit kerkis taas Eesti naistennisist Anett Kontaveit tõusis WTA edetabelis kahe koha võrra ning asub nüüd oma karjääri parimal 143. positsioonil. Kaia Kanepi langes ühe koha võrra ning asub 52. kohal. ATP edetabelis tõusis 40 kohta Vladimir Ivanov, kes on 503. positsioonil, Eesti meeste esireket Jürgen Zopp langes kahe koha võrra ja asub nüüd 301. positsioonil.

Haapsalus võitsid Kuusk ja Priinits Haapsalus peetud 44. Valge Daami epeeturniiri võitsid naistest Kristina Kuusk ja meestest Sten Priinits. Valitsev Eesti meister Kuusk alistas finaalis kindlalt 15:4 venelanna Polina Merzlikina (Moskva). Hiljuti MMil Kaasanis kaheksanda koha saanud Priinits sai finaalis veenva 15:6 võidu Jevgeni Blinovi (SBSK Draakon) üle.

ka,» kahetses ka Teever initsiatiivi käestandmist. Flora äärekaitsja, viimase kuue mänguga neli väravat löönud Jürgenson oli seevastu märksa rahulolevam, ehkki Flora pole nüüd meistriliigas Levadiat võitnud 11 järjestikuses mängus – enam kui kolm aastat. «No ei saa seda võitu kätte! Aga mingit maagiat või midagi muud siin pole, see on jalgpall,» lausus Jürgenson. «Superkarika finaalis saime Levadiast ju jagu. Tänanegi punkt on pigem võidetud, kuna tulime võõrsil kaotusseisust välja.» Üks valus löök Florat siiski tabas – äärekaitsja Nikita Baranov tegi hüppeliigesele nii tõsiselt viga, et viidi kiirabiga otse haiglasse uuringutele.

Floral on nüüd tabelis 53, Nõmme Kaljul teisena 49 ja Levadial 48 punkti. «Vajanuksime võitu, sest taganemisruumi meil nüüd enam väga pole,» tunnistas Teever. «Kõik pole ainult meie teha, aga ise peame nüüd mehed olema ja küll meil veel tekib võimalusi see tiitel võita.» Sama meelt oli ka Kristal. «Loomulikult oleks kolm punkti paremad, mul pole kolme punkti vastu kunagi midagi olnud. Aga kadunud pole siin midagi,» lausus ta. «Kas see, et me jälle Floraga viiki mängisime, on seaduspärasus? Noh, nad pole meid liigas kolm aastat võitnud – ma loodan, et see on ka seaduspärasus!»

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 5. august 2014

TEATER EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

Laitse Graniitvillas 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

Teatrikassa on suletud kuni 4. aug. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS 6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Valged ööd Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18. Autor Fjodor Dostojevski. Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

SAUEAUGU TEATRITALU

Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

RAKVERE TEATER

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

5., 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman,

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

27., 28., 29., 30.08 kl 19

7., 8.10 kl 18

(lav. Üllar Saaremäe)

suures saalis

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

Lääne-Virumaa, Uusküla

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

Tooma talu

ENDLA TEATER

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Masohhisti pihtimus

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

VAT TEATER

Üks pealuu Connemaras

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Jõgeva Kultuurikeskus 15.10 kl 19

Karin ja Pearu

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal! www.hansahoov.ee (Aleksandri 46, Tel 737 1800) 7., 13., 20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

TALLINNA TANTSUTEATER Piletid Piletimaailmast www.tantsuteater.blogspot.com

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Tiia Tenno, Peter van Dijk Bach, Stanley, Reger,Marguste, Arro, Franck

Niguliste

10.08 kl 16 Johannes Sandner (orel, Saksamaa)

5.08 kl 20 Jaroslav Tuma (orel, Tšehhi) Adela Srncova (tants, Tšehhi)

Haapsalu toomkirik

Niguliste

Haapsalu suvemuusika HORTUS MUSICUS

6.08 kl 20

Galakontsert Johann Sebastian BACH “ORELIMISSA”

Orelil Andres Uibo, Edouard Oganessian, Peter van Dijk, Jaroslav Tuma, Toomas Trass, Denis Kasparovitch, Johannes Sandner, Aivars Kalējs, Ines Maidre, Maris OidekiviKaufmann, Lembit Orgse (klavessiin)

Rõuge kirik 7.08 kl 18

“Eesti orelid” 4

H. Lindepuu, J. Tepomees, A.Kurvits, D.Harchenko, H.Jänes Tasuta 6.08 kl 18

Lumière

autor, lavastaja Dmitri Harchenko tantsijad Dmitri Harchenko, Einar Lints, Viktoria Jepisheva, Xenia Rudakova

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

Rapla kirik

7.08 kl 20 Mari-Liis Uibo (viiul) Andres Uibo (orel)

Kullamaa kirik 8.08 kl 19

“Eesti orelid” 8

Andres Uibo, Peter van Dijk, Johannes Sandner , Ulla Krigul Rossi, Pachelbel, Buxtehude, Bach, Brahms, Tobias, Lüdig, Gade

Tallinna toomkirik 8.08 kl 20 Bernhard Haas (orel, Saksamaa)

Pärnu Elisabeti kirik

9.08 kl 15

“Armastuse graatsiad” Ansambel Rondellus Ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses Kavas renessansi ajastu armastuslaulud ja tantsud

Niguliste 9.08 kl 16

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

Orelipooltund Tiit Kiik (Eesti)

Valga kirik 10.08 kl 16

Orelifestival / kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Hans Davidsson (orel, Rootsi)

10.08 kl 20

Festivali lõppkontsert

Väravatorn 14.08 kl 13 Peter Sheppard Skærved (viiul, London) 16.–17. sajandi heliloojad, Skærvedile kirjutatud nimekate nüüdisheliloojate teosed – Poul Ruders, Hans Werner Henze jt

Kõrgessaare mõisa park 16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

NARGENFESTIVAL lisainfo: www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

Hobuveskis 6.08 kl 19

Veljo Tormis: kooritsükkel UNUSTATUD RAHVAD kontsert-lavastus

Aare-Paul Lattik, Toomas Trass, Ines Maidre, Piret Aidulo Bach, Arro, Karindi, SaintSaëns

Lavastus ja liikumine Inga Vares ja Mari Mägi kammerkoor Collegium Musicale dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn, tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens Lavastus on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

Niguliste

Mustpeade majas

Põltsamaa kirik 9.08 kl 19

“Eesti orelid” 11

9.08 kl 20 Hans Davidsson (orel, Rootsi)

Tartu Jaani kirik 9.08 kl 20 Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne)

5.08 kl 19

Iisaku kirik

Aare-Paul Lattik, Piret Aidulo,

9.08 kl 20

“Eesti orelid” 21

10.08 kl 16

Bernhard Haas (orel, Saksamaa) Klaaspärlimäng Sinfonietta, kammerkoor Collegium Musicale. Solistid Arete Teemets (sopran), Ott Indermitte (bariton) Piret Aidulo (orel) Dirigent Endrik Üksvärav Ferenc Liszt. Sonaat h-moll Hugo Lepnurm. Kantaat “Lunastus Kristuses”

Lihula kõlakoda

Lavastuslik filmiviktoriin

Niguliste

Klapp

autor, lavastaja: Ruslan Stepanov tantsivad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla 6.08 kl 15

Kunstiline juht Andres Mustonen

Tallinna Jaani kirik

Improkaader

Improteater Impeerium 5.08 kl 18

9.08 kl 23.50

Helen Tammeste, Edouard Oganessian, Tiit Kiik Gigault, Bach, Couperin, Reger, A. Kapp

8.08 kl 20 Aivars Kalējs (orel, Läti) Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa)

5.08 kl 15

Lohusuu kirik

7.08 kl 19

Veljo Tormis: kooritsükkel UNUSTATUD RAHVAD kontsert

kammerkoor Collegium Musicale dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn, tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens Kontsertettekanne on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

POSTIMEES, 5. AUGUST 2014 || TEHNIKA || 17

TOIMETAJA TOIMET TA AJJA B BE BERIT ERI RIT NUKA, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Nutitelefonide müük Eestis kasvab USB-mälupulgad on ülimalt populaarsed. Nüüd tuleb hakata aga mõtlema, kas mõni neist ei kujuta endast ohtu.

foto: internet

USB-seadmed võivad lubada häkkerid arvutisse kuldar kullasepp

eriprojektide juht

ö ö d u nud nädalal teatas Saksamaalt pärit uurijate grupp SR Labs, et USB-liidese kaudu ühendatud seadmetel võib olla põhimõtteline turvaviga, mis võimaldab näiteks USB-mälupulka programmeerida nii, et see «esineb» arvuti jaoks hoopis teise seadmena. Näiteks ühendades häkitud mälupulga arvutiga, peab arvuti seda klaviatuuriks ja allub seejärel häkkeri antud käsk-

lustele. Samuti võib mälupulk esineda võrguseadmena, suunates kogu võrguliikluse häkkeri soovitud kanalitesse. Potentsiaalsete probleemide hulk on pikk, hõlmates nii identiteedivargusi, pangapettusi kui teisi kuritegusid. Küberkuritegevuse ekspert Trey Ford ütles CNNi vahendusel, et USB-seadmetega seotud turvariskid on olnud tähelepanu all varemgi. Uue avastuse teinud SR Labsi teadlane Karsten Nohl rõhutas aga, et nüüd on probleem ilmsem kui kunagi varem. Ohtlikud ei ole seejuures mitte ainult USB-mälupulgad, vaid ka nutitelefonid. Uurijad võtsid tähelepanu alla Androidi operatsioonisüsteemi kasutavad nutitelefonid, kuid jätsid oma uurimise alt esialgu välja näiteks iPhone’id.

Ühendades nutitelefoni USB-liidese abil arvutiga, võib telefon ise olla seadmeks, millega saab arvutit häkkida. Seega, kui võõras inimene palub oma telefoni laadimiseks kasutada sinu arvutit, tasuks suhtuda sellesse ettevaatlikult. Probleemi teeb üldse võimalikuks USB-liidese olemus – ühe liidese abil on võimalik arvutiga ühendada ülisuurt hulka seadmeid alates mälupulkadest, klaviatuurist, hiirest, printerist kuni fotoaparaatideni ja ID-kaardi lugejateni. Sisuliselt on USBst saanud peamine viis seadmete ühendamiseks. Noh-

Kui võõras inimene palub oma telefoni laadimiseks kasutada sinu arvutit, tasuks suhtuda sellesse ettevaatlikult.

li sõnul ongi turvarisk see hind, mida peame maksma mugavuse eest. Häkitud USB-seadet ära tunda on aga praktiliselt võimatu. Näiteks telefoni paigutatud antiviirusrakendus ei avasta probleemi, sest tegemist ei ole viirusega. Seega ei ole praegu otsest lahendust, kuidas ümberprogrammeeritud USB-seadmeid ära tunda. Ainuke konkreetne nõuanne on siiski lihtne: ära võta võõrastelt inimestelt vastu mälupulki ega teisi USB-andmekandjaid. USB-seadmete kasutamisega seotud riskidest on teadlik ka näiteks Ühendriikide sõjavägi, kus keelustati USB-liideste kasutamine arvutites ja mälupulkadele info salvestamine juba 2008. aastal.

Võrreldes aastatagusega kasvas juunis Eestis mobiiltelefonide müük 12 protsenti ja selle aasta maiga võrreldes tervelt 22 protsenti. Esimese poolaasta jooksul müüdi Eestis 173 000 uut mobiiltelefoni, millest enamiku moodustasid nutitelefonid, selgus GfK Retail and Technology avaldatud analüüsist. Tele2 Eesti müügidirektori Kristjan Seema sõnul on nutitelefonide populaarsuse kasvu taga nende aina laienevad tehnilised võimalused, aga ka nende langev hind. «Juunis oli statistiliselt telefoni keskmine kättesaamishind näiteks viimase aasta madalaim,» ütles Seema. Juunis leidsid endale omaniku 36 300 uut telefoni, millest 27 300 olid nutitelefonid ja vaid 9000 n-ö tavalised mobiiltelefonid. Eestis oli mobiiltelefoni keskmine hind 183 eurot. PM

Beatsi tegevjuht asub iTunes Radio etteotsa Möödunud reedel viis Apple lõpule Beats Electronicsi ülevõtmise. Kohe teatati, et Beatsi tegevjuht Ian Rogers asub juhtima Apple’i voogesitusteenuse iTunes Radio arendamist. Kuigi Beatsi voogesitusteenus Beats Music ja iTunes vahetavad nii tehnoloogiat kui ka arendusmeeskonda, siis vähemalt esialgu jäävad mõlemad toimima eraldi. Samas teatas Apple, et koondab Beats Electronicsi 700 töötajast 200. iTunes Radio alustas tegevust möödunud aasta septembris. Samas pole see suutnud pakkuda tõsist konkurentsi USAs populaarsele Pandorale. Koos Beats Electronicsiga omandas Apple ka voogesitusteenuse Beats Music, mis pole samuti kuigi edukaks osutunud. PM

18 || kuulutused || postimees, 5. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja suvetuules murdus elupuu.

Üürile anda 3-toaline korter kesklinnas. Tel 5362 0950.

Septik + filterväljak koos paigaldusega. Tel 520 5606.

Aegade teed meist keegi ei tea, kuidas peab seadma sammu. Teeline kunagi ette ei tea, kuniks veel minekuks rammu.

Sügava kurbusega teatame, et meie seast on lahkunud kauaaegne kolleeg, hüdro- ja aeromehaanika professor

Avaldame kaastunnet Ailile ja Antile kalli abikaasa ja isa

23. VIII 1945 - 30. VII 2014

Armast

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasale, lastele ja lastelastele. Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikainstituudi pere

Oivo Einastet

Tiit Koppel

Aadu Haameri kaotuse puhul. Jaano, Andres, Toomas, Anne peredega, Ülle ja Helje

Ärasaatmine 6. skp. kell 12 TTÜ peahoones akad. Maddisoni auditooriumis. Pärgi palume mitte tuua.

Teatame meie kalli

Paul Lättemäe

Sulev Viira

17. VIII 1955 - 1. VIII 2014

4. XI 1930 - 1. VIII 2014

surmast.

Lesk ja lapsed peredega

Lesk ja tütar perega

Ärasaatmine 6. skp. kell 13.30 Pärnamäe krematooriumi suures kabelis.

Müüa Welsh Corgi Cardigani kutsikad. www.margaritanigra.com, tel 518 9384.

Prof.

Teatame kurbusega, et on lahkunud ema, vanaema, vanavanaema

Tiit Koppel

Helgi Lannes

1945 - 2014

Avaldame kaastunnet Marjule ja lastele peredega. Elvi, Eha, Endel peredega

Südamlik kaastunne Aarele armsa ema

Irene Avi

MSC Eesti AS

Ajakirja Kultuur ja Elu toimetus

Siiras kaastunne Roman Kattaile armsa ema

Avaldame sügavat kaastunnet Katrin Rebasele ema

Sügav kaastunne Andres Pajulale ema

Avaldame kaastunnet Anneli Teesalule poja

Koit Teesalu kaotuse puhul. OÜ Ortodontiakeskus

Silvi Eilart

Igaveseks on meie hulgast lahkunud armas kursusekaaslane

Langetame leinas pea kalli

Helju Peik

Sügav kaastunne Annelile, Kaupole, Kaurile ja Aitale kalli poja, venna ja tütrepoja

Leinav perekond Silvi soovil toimus ärasaatmine perekonnaringis.

14. IX 1935 - 31. VII 2014

Rein Karras

Meie kaastunne tema perekonnale. Jäneda põllumajandustehnikumi 1953. a. lõpetanud agronoomid

Kallis Pille! Sügav kaastunne sulle isa

Rein Karrase kaotuse puhul. Keila muusikakooli pere Mälestame

Leili Karzohhinit

Mälestame toimekat majanaabrit. Meie kaastunne lesele ja pojale perega. Vaarika 1 elanikud

Alasoo külast. Avaldame kaastunnet omastele. Kalju Pärn, Endel Must ja Leena Must peredega, Madi perega ning Aavo Aid ja Helju Mesipuu

Avaldame sügavat kaastunnet Aili Haamerile abikaasa

Sügav kaastunne omastele

Aadu Haameri kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Gadox

Avaldame kaastunnet tütardele, õdedele ja vennale

Helgi Kljonovi kaotuse puhul. Naabrid Lunini tn 15, 30, 34

Mälestame endist töökaaslast

Maret Lepiku lahkumise puhul. Siiras kaastunne Katrinile ja Maidule peredega. Triinu ja Küllike

Elli Suits Avaldame sügavat kaastunnet Evi Puhmile kalli ema kaotuse puhul. Tartu Kivilinna kool

Sügav kaastunne Silja Lättemäele abikaasa

Paul Lättemäe surma puhul. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Südamlik kaastunne Maire Mandelile perega armsa isa ja vanaisa

Edgar Mandeli surma puhul. Immunoloogid

Mälestame

Helgi Kljonovit

Edgar Mandelit

kaotuse puhul. Tädipojad Elmar ja Oskar peredega

Sügav kaastunne Mihklile ja Üllarile perega. Anne, Agnes, Tõnu, Anneli, Jaan, Auli, August, Harda

Südamlik kaastunne Silvile abikaasa, Mairele ja Tiiule perega isa, vanaisa ja äia surma puhul. Ene ja Urmas

Siiras kaastunne Pille Kivihallile kalli isa

Mälestame tublit külaelu edasikandjat

Südamlik kaastunne Tiiule perega armsa

Valdeko Kaljuste

Tiit Koppelit

Veera Mihkelsoni

kaotuse puhul. Kolleegid nahakunstnikud

Avaldame kaastunnet omastele. Parasmäe küla kogukond ja külaselts

kaotuse puhul. Piimatööstuse autojuhid

Armas Pille, meie sügav kaastunne sulle isa

On lahkunud meie armas tädi

Avaldame kaastunnet perekond Mosinale kalli

Valdeko Kaljuste

15. I 1922 - 4. VIII 2014

Ants Juursoo

Täname kõiki, kes meie kalli Marti Viilebergiga hüvasti jätma tulid, kalmu lillesülemitega katsid ja meile raskel hetkel toeks olid. Leinav perekond

Südamlik kaastunne tütardele peredega.

Omaksed Ärasaatmine 6. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

surma puhul. Tallinna linnavalitsus

Aadu Haamer

Puhastusfirma pakub Tallinnas osalise ja täiskohaga tööd kaubanduspindadel Mustamäe, Kristiine ja Sikupilli piirkonnas. Info E–R tel 5552 2164 või 671 1040.

8. III 1929 - 3. VIII 2014

Leida Pajula

Silvi Eilart

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

kaotuse puhul.

Leida Parveots

kaotuse puhul. Eesti Töötervishoiuarstide Selts

15. III 1937 - 1. VIII 2014

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

22. VII 1961 - 31. VII 2014

Evi Reinsalu

17. XII 1930 - 30. VII 2014

Maret Lepiku

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Andrus Männi

Lahkus meie kallis ema, vanaema ja memm

Mälestame kauaaegset endist töötajat

Tiiu Kanguri

15. III 1937 - 1. VIII 2014

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Avaldame sügavat kaastunnet Ingrid Männile ja lastele kalli

On kõrvus veel su häälekõla ja meeles valusalt see päev, kui maha jätsid valud, vaevad ja lahkusid meilt jäädavalt.

Aadu Haamer Avaldame sügavat kaastunnet Ailile, Antile ja Karinile armsa pereisa kaotuse puhul. Silve ja Ants, Meelis ja Ester peredega

kaotuse puhul. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pere

Mälestame kallist kursusekaaslast. Sügav kaastunne omastele. TRÜ 1960. a. lõpetanud bioloogid

Ostan pildil olevaid kooli- ja spordimärke (30 €/tk) kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Lapsed, lapselapsed, lapselapselapsed Ärasaatmine 7. skp. kell 11 Tallinna matusebüroos Paldiski mnt. 68c.

Ärasaatmine 7. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Meil kõigil on miskit head ja suurt, mis olnud vaid meie päralt. See maa peale siis ka veel elama jääb, kui sulgub kord sinine värav.

surma puhul. Heldi, Mare ja Karmen peredega

2. XI 1925 - 2. VIII 2014

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

(neiuna Remlik) 13. VI 1936 - 1. VIII 2014

mälestab õde Virve koos poja perega.

Sa kõigist valudest, vaevadest vaba. Head und nüüd, vaikselt maga.

Teatame kurbusega, et lahkunud on meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Keegi aimata ei tea, mis kõik on ilmas olemas ... Kallis vennakene, oli hea, et sina olid olemas.

kaotuse puhul. Kolleegid Katariina gildist

Maria Kožina Leinavad sugulased. Ärasaatmine 6. skp. kell 12 Raadi kalmistul.

Tõnis Mosina surma puhul. Lemmatsi tn. 4 ja 4a elanikud Küünal kustus, eluraamat sulgus ...

Helgi Lannes

Südamlik kaastunne omastele

Meie sügav kaastunne Evelin Lindrele kalli vanaema kaotuse puhul. Seesam Kindlustus

Vaino Padari

Südamlik kaastunne Sirli Bergströmile perega kalli ema, vanaema ja ämma kaotuse puhul. Eha, Ants, Aire ja Kaili perega

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Koit Teesalu

kaotuse puhul. Raili, Hannes ja Margit

Südamlik kaastunne lähedastele kalli

Anne Peukel

Koit Teesalu

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 5. skp. kell 11 Pärnamäe kabelis.

kaotuse puhul. Sügavas leinas langetavad pea endised Jaan Poska gümnaasiumi klassikaaslased.

13. VIII 1945 - 31. VII 2014

Mälestame kallist naabrimemme

Evi Johanna Reinsalu Naabrid Lohu tänavast, perekond Tuul ja Ülla

Mälestame kallist

Elvi Siimonit Avaldame siirast kaastunnet omastele. Rühmakaaslased TPI-st

Koit Teesalu Sügav kaastunne Annelile poja kaotuse puhul. Naiskoor Emajõe Laulikud

Südamlik kaastunne Annelile, Kaupole ja Kaurile kalli poja ja venna

Koit Teesalu kaotuse puhul. Brandon ja Oskar vanematega

Sügav kaastunne Riinale ja Tiiale perega ema ja vanaema

Südamlik kaastunne Kaupole perega kalli poja ja venna

Ilme Söödi

10. X 1994 - 27. VII 2014

surma puhul. Sirje, Anneli ja Mait peredega

Ilme Sööt Südamlik kaastunne tütardele ema kaotuse puhul. Liivi, Maiga ja June perega

Ilme Sööt Avaldame kaastunnet Riinale, Tiiale perega ja vend Kainole perega. Helgi, Elle ja Aivar peredega

Kallist, unustamatut

Koit Teesalu

kaotuse puhul. Mälestavad kurbuses immunoloogid

Kurbusega langetame pea endise naabrimehe

Sulev Viira

mälestuseks. Südamlik kaastunne Ernale ja Terjele perega. Perekond Daniel, Tähe, Vester, E. Viira ja Uiga Üks hing on jälle koju läind, on rahu saanud ta rind. (M. Heiberg)

Sulev Viira

Mälestame. Sügav kaastunne Ernale omastega. Perekonnad Koger, Lipping, Parts, Mae ja Endla Sügav kaastunne Terjele, Gretele ja Ingale kalli isa, vanaisa

Sulev Viira

kaotuse puhul. Õde Luule, vend Heino, Eevi ja Marika peredega

mälestavad kurbusega vanavanemad Tiiu ja Ruuben Teesalu ja Kaido pere. Südamlik kaastunne lähedastele.

Südamlik kaastunne Sirje Remlikule kalli ema

Südamlik kaastunne Üllele kalli isa

Südamlik kaastunne armsale Annelile ja tema perele kalli

Küünal kustus, eluraamat sulgus.

Helgi Lannese

Vaino Padari

Koit Teesalu

kaotuse puhul. Töökaaslased sihtasutusest PJV Hooldusravi

kaotuse puhul. Töökaaslased Mayerist

kaotuse puhul. Maarika, Merle, Külli, Krista, Pille, Katre ja Vilve

Mälestame sugulast. Kaastunne Ernale, Terjele ja teistele lähedastele. Vaike, Eda, Teet, Astrid, Aksel, Astrid, Ivo

surma puhul. Ulvi ja Angelika perega

Sulev Viira

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Oled nagu rüütliromaani kangelane. See roll istub sulle praegu vaimselt väga hästi, sest sinus on koos julgus ja õilsameelsus. Näed, et seda on võimalik rakendada ka tänapäeval.

SÕNN Võid ootamatult avastada, et ühe isiku seisukohad on sinu jaoks väga tähtsad. Samas võib saatus sinu teele tuua pöörde, mis ei sõltu sinust. Jääd väärikaks nii heas kui ka halvas.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 5. AUGUST 2014 || VARIA || 19

ERNIE

KAKSIKUD Kui kellelegi tehakse liiga, siis sekkud. Sinu silmis võrdub mittesekkumine julmuse õigustamisega. Sa ei ole kunagi kartnud neid, kes peavad end tugevamaks. VÄHK Oled tundlik ja enesekriitiline. Kui tunned, et ei ole endast andnud 100 protsenti, siis ei jää sa endaga rahule. Samas peaksid arvestama, et päevad ei ole vennad. LÕVI

Kui elu ei paku müstilisi kogemusi, siis hakkad neid ise looma. Elu peab olema maagiline ja selles peavad olema erksad elamused.

NEITSI Elu annab sulle vajalikud oskused, et kujundaksid nende abil ise oma saatuse. Mingi loomisetapiga ei ole sa rahul. Lood enda kujutlusis sellest parema variandi ja jääd rahule. KAALUD Sinu tahtekindlus ja vääramatu optimism on imetlusväärsed. Kui mingi asi kulgeb liiga aeglaselt, ei anna sa alla. Oskad energiat õigetes kogustes jagada.

Miroslav Havel – Bull Memorial Tourney, 1947 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc3!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SUL ON SUURE EKRAANIGA NUTITELEFON, KUID IKKAGI EI TEE SA SELLEGA TÖÖD ÜHEST KOHAST TEISE LIIKUDES.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Saad teada, et sind peetakse väga eripäraseks. Seda just sinu maailmavaate tõttu. Elu on sinu silmis ime ning püüad leida, milline on sinu roll.

MA EI TEADNUD, ET OLIN ASUNUD KURITEGELIKULE JA IKKA TEELE. TEED SEDA VALESTI.

Vastused: 1. Dr. Dre, räppar ja hiphop muusika produtsent. 2. Nõudepesulapp. 3. Raketiheitja (esialgse nimetusega kaardiväe miinipilduja) Katjuša. 4. 25. märtsini 1941. 5. Raadio Hit FM (Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa), Novoje Radio ja Jumor FM.

AMBUR Sind hakkavad köitma varjatud ja peidus asjad. Kõik ei olegi mõeldud pinnale tulemiseks, kuid sina tahad kõik avalikuks teha. Kas oled valmis vastutama tagajärgede eest?

SEE ON SISULISELT FIRMALT VARASTAMINE.

1. Järgmisel aastal oma 50. sünnipäeva tähistav André Romelle Young on sellest aastast esimene dollarimiljardär oma valdkonnas. Mis nime all on ta maailmas tuntud? 2. Uuringute tulemusel on kindlaks tehtud kõige räpasem ese koduses majapidamises. Ese on üks suurimaid haigusetekitajaid. Mis ese? 3. Millise surmarelva üheks leiutajaks-loojaks oli relvakonstruktor Georgi Langemak (1898–1938), mees, kelle esivanemad elasid Läänemaal? 4. Pärast Eesti annekteerimist 1940. aastal tuli siin rahaühikuna käibele nõukogude rubla. Paralleelkäibesse jäid siiski ka kroonid-sendid. Kui kauaks? 5. Hiljaaegu andis Tehnilise Järelevalve Amet järgmiseks viieks aastaks välja 29 raadioteenuse osutamise luba: ühe rahvusvahelise, 12 üleriigilist ja 16 regionaalset. Nende hulgas on kolm täiesti uut programmi. Millised?

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

KALJUKITS Tuju ei pruugi just parim olla, kuna võid kuulda asju, mis tekitavad tunde, et oled reedetud. Kohe aga valmib sinu peas plaan, kuidas kogu jamast terve nahaga välja tulla. VEEVALAJA Need, kellega sul nooremana oli raske ühist keelt leida, on järsku saanud sinu sõbraks. Olete liikunud eri teid pidi samasse punkti. KALAD

Kõverteed on sulle võõrad, kuid sa siiski loobud valel ajal oma tõde raiumast. Vajadusel oskad olla väga paindlik ja otsid ausaid lahendusi.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Mis see üks pits mehele ikka teeb,» mõtles mees naise uhket kleiti selga tõmmates. ••• «Juku, jäta otsekohe see Toomasega lobisemine järele!» käsib õpetaja. «Aga õpetaja, meie oleme ju vait!» «Kas tõesti?! Aga kes siis minu Facebooki postitust kommenteerivad?» ••• Töövestlusel. «Ja lõpetuseks nimetage mõni tugev iseloomujoon, mida arvate endal olevat!» «Kannatlikkus.» «Aitäh! Võtame teiega järgmisel nädalal ühendust!» «Ma ootan siin ...»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 5. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

UURIB, MILLISED ON EESTI EDASISED PLAANID SIGADE AAFRIKA KATKU TÕRJUMISEL.

NIMEPÄEV: SALME, SALMI Linda Rummo 93, näitleja Nikolai Baturin (pildil) 78, kirjanik Enn Mikker (Vormsi Enn) 71, ravitseja Thea Paluoja 52, laulja, dirigent ja õpetaja Merle Jalakas 46, ooperi- ja operetilaulja Kadri-Ann Sumera 37, pianist Anneli Rahkema 35, näitleja

foto: arvo tarmula / lääne elu

VIIMANE VEERG

Maailma parimad seaküpsetajad elavad Hollandis Haapsalus selgusid laupäeval seaküpsetamise maailmameistrid. Võimalus maitsta proffide küpsetatud sealiha tõi mere- ja mudalinna promenaadile sadu inimesi. Võistlus oli tasavägine, sest maitsvaks võis pidada kõigi võistkondade loomingut. Siiski tuli kohtunikel teha raske otsus ja MM-tiitli võitis Hollandit esindanud võistkond Smokey Goodness. Lääne Elu

Käsidresiinid võtavad taas ette relsiralli Reedel ja laupäeval leiab taas aset relsiralli, mis toob Eestisse kokku üle 200 raudteelase ja raudteesõbra mitmest riigist. Üheksandat korda toimuva rahvusvahelise käsidresiinivõistluse laiem eesmärk on propageerida ohutut raudteeliiklust. Relsiralli stardipauk kõlab reede ennelõunal Viljandi raudteejaamas. Kahe päevaga pumpavad võistlejad käsidresiinidel Lelle kaudu suvepealinna Pärnusse. Finišisse, Raeküla endisesse reisijaama saabub kolonn laupäeva pärastlõunal. Kahe rallipäevaga sõidavad võistlejad 142 kilomeetrit. Tänavu võtab relsirallist osa 14 võistkonda Eestist, Lätist, Venemaalt ja Soomest. Pärnu Postimees

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLG UURIB, MIKS MÕNIKORD JUHTUB, ET RASEDUSTEST EI NÄITA RASEDUST.

Järjekordne palav suvepäev

EUROOPA TALLINN +29

KÄRDLA +28 HAAPSALU +29

eva-maria sula

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +30

RAKVERE +27

PAIDE +29

3–9

m/s

Kõrgrõhkkonna kese nihkub Valge mere rannikult veidi lõuna poole, kuid hoiab TARTU PÄRNU VILJANDI +29 +32 Eesti kindlalt oma edela+29 KURESSAARE servas. Meie jaoks tähen+28 dab see, et mingeid muutusi pole oodata. Taevalaotuses sõuavad ringi vaid üksikud pilVÕRU ved ja lõõskav augustipäike aiVALGA +29 tab termomeetrinäidu taas üle +30 30 °C. Täna on päikesepaisteline ilm. VEETEMPERATUUR KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Puhub ida- ja kagutuul 3–9 m/s, +26 Kolmapäev, 06.08 Neljapäev, 07.08 Reede, 08.08 Anne kanal rannikul puhanguti 12 m/s. ÕhuEmajõe vabaujula +23 Tallinn +16/+29 +18/+24 +17/+25 temperatuur on 27–32 °C. Kakumäe rand +19 Tartu +17/+30 +19/+31 +15/+27 Kuressaare +24 Narva +15/+29 +17/+30 +16/+24 Pirita rand +18 Pärnu +18/+31 +20/+25 +17/+26 Pärnu rand +21 Kuressaare +21/+29 +20/+24 +15/+25 Pühajärv PÄIKE +26 tõuseb loojub Tallinnas 5.14 21.38 Tartus 5.12 21.24 Kärdlas 5.24 21.44

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+31 kraadi (1865) +6,2 kraadi (1877) +30,1 kraadi (1943) +5,5 kraadi (1899)

KUUFAASID 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 5. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Uuemad aiatööriistad. Oskar Parm 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria, 8/12: Sisyphos 09 45 Holby City haigla: Kalgid mehed* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Mul meeles veel...* 45 Normanni vallutused: Aleksandria, Siwa 12 10 Lauluga maale: Ohustatud tõugude päev* 13 00 Tippkohtumine, 4* 25 Barack Obama ja suured ootused, 2 (Inglise 2012). Dokfilm 14 20 Ränded ja teadus* 15 10 Vaalasaarte Maria, 8/12: Sisyphos* 16 05 Holby City haigla: Vaimud 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Elke ja Peter 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Kahheetia 19 15 ENSV: On kuskil pulmapäev... 45 Dallas: Relvile (USA 2013). Draamasari 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm. Sport 35 Ringvaade 22 15 Paraadi lõpp, 3/3 23 45 Dallas: Relvile* 00 30 Lauluga maale* 01 21 ERR uudised

07 30 Lastesaated 08 55 Võidukad lambad 09 00 Näite mäng: Ferdinand Veike 30 Maa ja taeva vahel 10 00 Keelatud kunsti kõrb (USA 2010)*. Dokfilm 50 Hummeri jälgedes* 11 35 Ühe suve akvarellid (Eesti Telefilm 1966)* 12 28 ERR uudised 16 00 Alpimaja, 3/5: 40% inimese hingest (Eesti 2012)* 17 00 Ööülikooli rännakud, 6/8: Muusik ja modell Kalev Rajangu* 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 25 Väikese Muti seiklused 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan 40 Stella ja Sam: Rohutirtsu kodu 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Ruff tegutseb 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Metsapeatus, 7 20 15 Mis ka ei juhtu, ikka Fideliga (Serbia 2011)*. Dokfilm 21 05 Minuscule 10 AegRuum. Nakkav vähk (Austraalia 2009) 22 05 Teaduspalavik: Laborist väljas 30 Hodorkovski. Dokumentaalfilm 00 25 Lilyhammer, 4/8* 01 17 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Mis mõtet on hea olla? 50 Taltsutamatu süda* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 40* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Homme unistame koos (Saksamaa 2002). Romantiline draama 13 30 Peitusemeistrid* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Maffiaonu; Illegaalne relvaäri 16 05 Küladetektiivid, 51: Kaiser on surnud 17 05 Taltsutamatu süda, 30 18 05 Armastus ja karistus, 41 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Kriminaalne Venemaa: Must polkovnik 22 25 NCIS Los Angeles: Pimemale, 1 23 20 Kalailm 50 Saladuste kütid: Suur ebakindlus 00 45 Jahtunud jälg: Õiglus 01 30 Rannavolle - Premium 7 Grand Prix 2014 02 00 Nikita: Kollanokk 45 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Panama 03 30 Suvereporter* 04 20 Uus algus (SaksaInglise 2007)*. Romantiline draama

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 51* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 12 11 10 Kättemaksukontor* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 3-4: Kõrged ootused; Edi kahekordne eksnaine 13 05 Suvesangarid, 34* 35 Ameeriklased 1, 10: Ainult sina* 14 30 Selline on elu! 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 52 16 55 Midsomeri mõrvad 9, 4: Surnute seas 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Patuoinas 1 21 00 Kupli all 1, 10: Mängud võivad alata 22 00 Suvesangarid, 35 30 Padjaklubi 1, 10: Strateegiatüdrukud 23 30 Max Payne (USA 2008). Thriller 01 25 CSI New York 9, 3: 2918 miili 02 15 Kahjutasu 4, 5: Lõikame munad maha 03 00 Wilfred 1, 12: Ohverdus 25 Padjaklubi 1, 10* 04 15 Suvesangarid, 36* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 36* 50 Reisijaht

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 130 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 687 09 10 Emmerdale, 241* 40 Eluteed, 17 10 05 Küladetektiivid, 235: Üllatus Mohrile 55 Süütu süüdlane, 21 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Uus käsikiri 25 Poissmees, 8* 14 05 Kallis sõber (Bel Ami, PrantsuseItaalia-Inglise 2012)*. R: Declan Donnellan. O: Robert Pattinson, Kristin Scott Thomas, Christina Ricci, Uma Thurman. Draama 16 00 Tuuni superstaari, 2 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Nad on alla võtnud rohkem kui 13 tonni 19 00 Kodus ja võõrsil, 5816 30 Emmerdale, 242 20 00 Saare sosinad 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Pole kahtlustki 23 00 Poissmees, 9 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu. Uus sari 02 30 Allilma emandad, 7 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 21/153* 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 142: Viimne matsh, 1* 09 20 Conan, 270* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 45/86* 14 35 Knight Rider, 50: Maanteerüütel* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: California 16 20 Komissar Rex, 143: Viimne matsh, 2 17 10 Supermani uued seiklused, 46/86: Tapvad iiri silmad 18 05 Knight Rider, 51: Halloweenirüütel 19 00 Galileo 30 Rannavolle - Premium 7 Grand Prix 2014 20 00 Tuvikesed, 2324: Üle noatera*; Kättemaks* 21 00 Kaks ja pool meest: Rüvetamata* 30 Kummituste maja (USA 2013). Hirmukomöödia 23 00 Merevaade* 30 Conan, 271: Gary Oldman, Gabriel Iglesias, The Hold Steady 00 20 Kaks ja pool meest: Igavene jama 45 Tuvikesed, 2526: Maapealne ingel; : Bundy jõulud 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Tappev jaht (Kanada 2010)*. Märul 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed, 1, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11, 5, 4: Mäluauk 17 00 NCIS kriminalistid, 4, 21: Relvavennad 18 00 Perepea, 8, 2* 30 Simpsonid, 4, 11: Homeri raske südameoperatsioon* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 13: Autopiknik 30 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 14: 46 minutit 20 00 Perepea, 8, 3 30 Simpsonid, 4, 12: Marge versus raudtee 21 00 Suvesangarid, 26 30 Tundmatu (USAKanada 2010). Märul 23 25 Puhkus Mehhikos, 2, 62; ekstra, 2, 62 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 13-14* 01 40 Kälimehed, 1, 10* 02 30 Suvesangarid* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 95/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Noor Montalbano, 3/6* 13 20 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 184/304* 17 00 Armuleek, 185/304* 45 Armuleek, 186/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 96/142 20 00 Täna. Uudised 20 15 Otse: Suvemiks 21 00 Peterburi-Tallinn* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Väljamõeldisestki veidram (USA 2006). Mängufilm 23 35 Täna. Uudised (subtiitritega)* 50 Suvemiks* 00 35 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Laste lood. Kuuldemäng “Ustav sõber”, 1 10 05 Huvitaja Marju Kaasik 11 30 Järjejutt Asja, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+ Arp Müller 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Reimo Sildvee 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Maian Kärmas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+22 +34 +27 +27 +24 +23 +26 +23 +27 +30 +20 +25 +29 +22 +26 +23 +22 +33 +29 +25 +28 +22 +25 +27 +23 +12 +29 +31 +27 +28 +25 +25 +29 +25 +31 +14 +31 +38 +16 +26 +27 +27 +32 +31 +17 +33

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 2 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas Esinevad Hollandi Raadio Filharmoonikud Edward Gardneri juhatusel. 11 05 Album. Dobrinka Tabakova Dobrinka Tabakova - String Paths (2013). 12 02 Delta. Miina Pärn 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Muusikaline tund 50, I. 50 aastat tagasi Eesti Raadio muusikasaadete toimetuse esindussaatena alustanud Muusikaline Tund kujunes Päevakaja kõrval Eesti Raadio populaarseimaks saateks. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Nyyd-muusika. Mirjam Tally* 20 00 Kontserdisaalis. Saksa Reekviem. Johannes Brahms - Saksa Reekviem. Esinevad Stuttgarti Raadio sümfooniaorkester ning LõunaSaksa ja Põhja-Saksa Ringhäälingu koorid Roger Norringtoni juhatusel. 22 05 Fantaasia. Berk Vaher 00 05 Nokturn