Postimees 05 11 2014a

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

Peaminister

EESTI LK 3

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

SISEPOLIITIKA

Mis saab edasi?

Ettevalmistused märtsikuisteks valimisteks on hoo sisse saanud: valitsuses vahetuvad ministrid, poliitikud liiguvad ühest parteist teise, värvatakse uusi liikmeid ja luuakse uusi erakondi.

Olukorda selgitavad ühiskonnateadlane Kristina Kallas, politoloog Vello Pettai ja kolumnist Ahto Lobjakas. LK 14–15

USK JA TEADUS

Aluseta süüdistused Kummalisel kombel püsib visalt arusaam, et kirik võitleb kogu jõust teaduse vastu, imestab Evelyn Kaldoja.

Tegelikult on suure osa lääne teaduse alustest andnud just tublid katoliiklased, tihti kiriku toel.

Enamgi veel: katoliiklased teevad tipptasemel teadust praegugi. LK 2

KOLMAPÄEV, 5. NOVEMBER 2014 • NR 258 (7249) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 764 • LUGEJAID 198 000

Põllumeestel peenike pihus Piima kokkuostuhind on kukkunud alla omahinna, vili on kahe aasta tagusega võrreldes kolmandiku jagu odavam ja sealiha läheb aina odavamaks.

Need võiks ju olla head uudised, kuid poeskäija märkab vaid seda, et mõne asja hind polegi tõusnud, ning põllupidajad kaotavad iga päev raha.

Juba paluvadki põllumehed pankadelt maksepuhkust ja praeguste märkide järgi tuleb neid aina juurde.

Ennekõike ohustab see väiksemaid tootjaid.

Majandusminister kaalub rongiliikluse ülevõtmist Eesti ainsaid välismaale, Moskvasse ja Peterburi ulatuvaid rongiliine on seni üleval pidanud erafirma Go Rail. Alates tänavu kevadest on liinid aga kaotanud 40 protsenti reisijaist.

Pildil on eile õhtul Tallinnast Moskvasse väljunud rong.

Reisijate vähenemise tõttu pole Go Rail kindel, kas soovib ka uuest aastast kolme linna vahel ronge sõidutada.

Otsus langetatakse 1. detsembriks. Kui Go Rail jätkata ei soovi, võib riik rongiliikluse üle võtta. foto: liis treimann

MAJANDUS LK 10–11

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 6–7

TAAVI RÕIVAS: Ma siiski jääks praegu selle juurde, et esitan välisministri kandidaadi selle nädala jooksul.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Eestlase südamele armas põllumajandus

Teadust teevad tihti usklikud Võib-olla ma olen ses osas liialt leige, aga usuküsimuste üle vaidlemine tundub mulle tulutu. Mina näiteks olen kirikuskäiv katoliiklane, mõni mu sõber on luterlane, mõni konservatiivne moslem ja mõni võitlev ateist. Jumal andis inimesele valikuvabaduse, eks me pea seda austama.

Materiaalses maailmas tõestatavates küsimustes ei näe ma siiski muud võimalust kui valeinfo vastu protesteerida. Näiteks väite vastu, justkui oleks katoliku kirik hirmus teaduse vastu võitleja. Kõige äärmuslikumal juhul võib öelda, et kirik on mõnikord ammu uusimate teadussaavutuste tunnistamisest seisnud sama kaugel kui ülejäänud ühiskond. Tegelikult on aga märkimisväärse osa lääne teaduse alustest andnud just tublid katoliiklased, tihti kiriku aktiivsel toel.

Mineraloogia rajaja Georgius Agricola – vankumatu katoliikluse kaitsja reformatsiooni ajal. Maailma esimene naissoost füüsikaprofessor Laura Bassi – paavst Benedictus XIV protežee. Geneetika rajaja Gregor Mendel – augustiini munk. Moodsa teaduse isa Galileo Galilei – kahe nunnaks hakanud tütre isa. Loodusteadlased Athanasius Kircher ja Louis Pasteur – jesuiidi munk ja lihtsalt surmatunnini veendunud katoliiklane. Aatomiteooria eelduste looja Roger Boscovich – jesuiidi preester. Ja nii aina edasi: jesuiitide teadussaavutusi tunnustab muuseas ka 35 nende järgi nimetatud Kuu kraatrit.

P

õllumehed tajuvad langenud hindade tõttu ohtu ning paljud on juba saanud pankadelt laenumaksete puhkust. Kui madalad hinnad püsivad pikemalt, tuleb järgmine aasta nõrgematele ettevõtetele saatuslik. Seletada hinnalangust üheselt Venemaa sisseveopiirangutega ei ole õige, sest maailmaturu langus sai alguse tunduvalt varem, kui Putinil tuli pähe keelata toidu toomine Euroopast Venemaale.

Kuigi üpris vähesed meist saavad tänapäeval oma laudas vasikat paitada, on sügaval meie kultuuris, me tüvitekstides seotus põlluharimisega. See on üks põhjus, miks uudised põllumeeste käekäigust tekitavad tundepuhanguid ka neis, kelle elu on juba mitu põlve käinud kaugel karjateedest. Teine põhjus on praktilisem. Maal on valida väheste tööandjate vahel ning iga põllumajandusettevõtte allakäik tähendab halba aega tema töövõtjatele ja rasket sundkohanemist uute oludega kõigile partneritele. Kahtlemata ongi maaelu ja

põllumajandus selle osana Eestile väga tähtis. Me kõik suhtume põllumeestesse sümpaatia ja kaasaelamisega.

Siiski ei tasu unustada, et valdkonna nimetuses on peale sõna «põld» ka sõna «majandus». Ettevõtted valivad ise oma strateegia, nagu igas teiseski ärivaldkonnas. Ka põllumehed vastutavad ise oma ettevõtete konkurentsivõime eest. Eesti ja Euroopa maksumaksja toetustega saab küll hinnakõikumiste mõju leevendada, ent ilmselgelt ei tasu takka kiita poliitika mõjutajatele, kelle sõnum on valeks osutunud majandusotsuste lihtviisiline kinnimaksmine.

Postimehe teemalehes Maaelu Edendja (13.10) räägib Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik, et hinnašokkidega saavad hakkama need põllumehed, kes kogusid headel aastatel varusid ja investeerisid oma ettevõtte konkurentsivõimesse. On ütlemata selge, et nii nagu igas teiseski valdkonnas, pole ka meie põllumajanduses kõik ettevõtted ühtviisi hästi juhitud. Üldine tendents kipub soosima suuremaid, ent ka suurte hulgas on nõrku ja väikeste seas konkurentsivõimelisi.

Need, kes elavad praeguse madala hinnaga aja üle, on pikas plaanis kind-

lasti võidumehed. Maailma rahvastiku kasv ja seniste vaeste riikide rikkamaks muutumine toob vältimatult kaasa selle, et toitu on maailmaturul üha rohkem tarvis. Praegune hindade langus maailmaturul on ajutine nähtus. Paljude meie ettevõtjate jaoks kriitiline küsimus on aga see, kas hinnad hakkavad taas tõusma paari kuu või hoopis aasta või paari pärast. Kui õige on viimane, siis peavad nõrgemad oma tegevuse ilmselt kahjuks lõpetama ja koha tugevamatele loovutama.

JUHTMÕTE Siiski ei tasu unustada, et valdkonna nimetuses on lisaks sõnale «põld» ka sõna «majandus». Ettevõtted valivad ise oma strateegia, nagu igas teiseski ärivaldkonnas.

LK 6–7

PÄEVA KOMM Paavst Pius XII-le soovitas Lemaître – silmapaistev teadlane ja pühendunud vaimulik – hoida usu- ja teaduseteemad lahus. See on hea soovitus, mille edastaksin ka ateistidele.

VAHETUND POSTIMEHEGA Täna kell 13 Kuku raadios Mis on suurõppus «Siil» ja miks seda vaja on selgitavad kapten Arvo Jõesalu ning nooremleitnant Taavi Karotamm kaitseväest. Saates teises osas liigume Iraani ja küsime, kas revolutsioon on läbi.

Sealseid meeleolusid analüüsib hiljuti Iraanis viibinud Taavi Laanpere. Stuudios lahkavad teemasid ajakirjanikud Liisa Tagel, Mihhail Kolossok Kadri Veermäe.

Ja katoliiklik teadusetegu pole pidurdunud siiani. See käib aiva edasi terves hulgas paavstlikes ülikoolides. Näiteks Argentina ülikool on üks parimaid kogu Ladina-Ameerikas. Navarra ülikool Hispaanias jõudis New York Timesi 2012. aasta maailma ülikoolide edetabeli esimese 50 hulka ning nende arstiteaduskond teeb aktiivselt tööd vähiuuringute, geeniteraapia ja pallatiivse ravi arendamisel. Reformatsioonieelsetel sajanditel seisid uhkelt paavstlike ülikoolide seas ka näiteks Uppsala, Leipzig ja Cambridge. Võib-olla mõnele tuleb see üllatusena, aga paavstlik ülikool on ka Leuven – Suure Paugu teooria sünnikoht. Ja oh seda pauku – teooriale alusepanija Georges Lemaître oli ühtaegu nii jesuiidipreester kui ka füüsikadoktor.

Ning paavstlikud ülikoolid on vaid jäämäe tipp, neile lisandub veel üle maailma sadu ja sadu kõrgkoole, kes kasutavad uhkusega oma nimes sõna «katoliiklik». Eesotsas Notre Dame’iga USAs. Paavst Pius XII-le soovitas Lemaître – silmapaistev teadlane ja pühendunud vaimulik – hoida usu- ja teaduseteemad lahus. See on hea soovitus, mille edastaksin ka ateistidele, sest teadus ei kinnita nende usku. Ega hirmuta suuremat osa maailma kristlastest, keda paavst suisa julgustab ilmaasju põhjalikumalt edasi uurima.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Tõenduseks, et varusid koguda oli võimalik, on karjakasvataja sõnad tänases lehes, et «väga kuninglik hind» oli 40 senti piimaliitri eest, mida tootjad said eelmisest sügisest selle kevadeni. Head ja halvad ajad vahelduvad ning ettevõtja asi ongi headel aegadel halvemateks valmistuda.

urmas nemvalts

evelyn kaldoja

Postimees 1935. aastal Soome lahte oodata piirituse emalaeva.

Kunda sadamasse on kogunenud viimastel päevadel rohkesti Soome salakaubitsejate piiritusepaate, millest suurem osa kuulub Suursaare ja SuurTütarsaare salakaubitsejatele. Samuti on märgata elavamat tegevust kui tavaliselt ka teistes Viru ranniku sadamates. Nagu

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

soomlaste askeldustest võib järeldada, ootavad nad Soome lahte mõnda suuremat piirituse emalaeva, millelt siis võimalik oleks laadungit peale võtta ja maale toimetada.

See oleks tänavu esimene piirituseoperatsioon Soome lahes, kuna seniajani on seal salakaubitsemine täielikult seisnud.

5.11.1935

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Taavi Rõivas lubab leida välisministri lähipäevil tuuli koch reporter

Tänast hommikut alustab Reformierakond jätkuvalt uue välisministri otsinguga või pigem oodatakse peaminister Taavi Rõivase otsust, kelle ta tänasele Reformierakonna korralisele juhatuse koosolekule kaasa võtab. Kui täna uut ministrikandidaati ei tule, koguneb homme-ülehomme peaministripartei erakorraline juhatuse koosolek.

Kas nõustub uueks välisministriks hakkama välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand või kui palju peab Rõivas vaatama siiski erakonna enda sisse ja edutama neid, kes seda ammu ootavad või on ära teeninud? Ja kas lepiks Reformi-

erakond sellega, et Kaljurand ei pea liituma Reformierakonnaga?

Viimane tõsiasi on vihje sellele, et erakondades on märtsikuiste valimisnimekirjade koostamisega lõpusirgele jõutud ning uusi nimesid lisaks vanadele riigikokku pääseda lootjatele suurt juurde enam ei mahu.

Lisaks Kaljurannale on erakonnas soovitud ja ka loogiliseks peetud, et välisministriks lähetatakse ikkagi praegune keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja tema asemele nimetatakse neljaks kuuks keegi Reformierakonna riigikogu fraktsioonist, näiteks Mati Raidma.

Oravapartei esimehest valitsusjuht Rõivas ei soovinud eile anda vihjeid, kellest võiks saada pärast üheksat ja poolt aastat välisministritööd Euroo-

pa Parlamendi liikmeks suundunud Urmas Paeti asemel uus minister. Peaminister kinnitas, et otsib uut ministrikandidaati pingsalt ja uus kandidaat leitakse sel nädalal. «Loomulikult on see minu praeguses ajakavas täiesti tipus, ma tegelen sellega, ja väga intensiivselt tegelen,» ütles ta eile riigikogus Postimehele.

Küsimusele, kas Reformierakonna juhatus võib kandidaati arutada juba tänasel erakonna korralisel koosolekul, vastas ta, et ka see on võimalik.

Taavi Rõivas ei soovinud eile anda vihjeid, kellest võiks saada Euroopa Parlamenti suundunud Urmas Paeti asemel uus välisminister.

«Ma siiski jääks praegu selle ajamääratluse juurde, et ma esitan selle kandidaadi nädala jooksul,» täpsustas Rõivas, mis kinnitas eileõhtust seisu, mil oli suur võimalus, et valitsusjuht uut ministrit juhatusele täna siiski ei tutvusta.

Samas ei soovinud Rõivas avaldada, kes oleks tema esimene eelistus välisministriks.

Samuti ei tahtnud peaminister öelda, mitme võimaliku kandidaadiga on ta rääkinud, ega ka seda, kas valitsuses võib vahetuda rohkem kui üks minister.

Rõivas lisas, et uue välisministri kandidaadi leidmine on teema, millega peaministril on vaja rahulikult tegeleda. «Vastutus välisministri kandidaadi nimetamisel on kindlasti väga suur,» lausus ta.

Eesti Panga teaduspreemiad anti üle

Töövõimereformi arutatakse olulise riikliku küsimusena Riigikogu arutab homme suure tähtsusega riikliku küsimusena töövõimereformi ja puuetega inimeste olukorda. Arutelul teevad 15-minutilised ettekanded tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Liisi Uder ning Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. BNS

Minister kataks Eesti üürimajadega Majandusminister Urve Palo (SDE, pildil) hinnangul võiksid kohalikud omavalitsused ja eraettevõtted riigi toel ehitada või renoveerida üürimaju, kus korterid oleksid nüüdisaegsed, energiasäästlikud ning seetõttu madalate kommunaalkuludega. Selliseid elamispindu saaksid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad, teatas majandusministeerium. tarbija24.ee

10 000

eurot ja rohkemgi veel annetasid heategijad kulturist Argo Aderi Taimaal õnnetusse sattunud poja raviks.

Terras tunnustas USA panust Eesti julgeolekusse Esmaspäeval USA staabiülemate komitee esimehe kindral Martin Dempseyga kohtunud kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Ameerika Ühendriikide panus Eesti julgeolekusse heidutuse seisukohast väljapaistev. Samas tunnistas Terras, et Euroopa liitlaste panus alles kasvab, kuid ta on veendunud, et juba lähemas tulevikus on ka teiste riikide sammud Eesti julgeoleku tagamisel märkimisväärsed. BNS

Ratasest sai Harju- ja Raplamaa esinumber

Keskpanga osakonnajuhataja Urmas Sepa mälestusele pühendatud ja 18. korda välja antud Eesti Panga teaduspreemia pälvisid tänavu Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp ja Tarvo Vaarmets ning Magnus Piirits. Eesti Panga teaduspreemia doktoritöö kategoorias suurusega 2300 eurot võitsid Talpsepp, Vaarmets (pildil ülal paremal kaks esimest koos

keskpanga presidendi Ardo Hanssoniga) ja Liivamägi uurimusega, milles analüüsisid, kuidas mõjutab hariduslik taust investeerimiskäitumist. Teaduspreemia magistritöö kategoorias suurusega 1300 eurot võitis Magnus Piirits (pildil ülal vasakul) uurimusega pensionisüsteemi reformidest ja nende põlvkondadevahelistest mõjudest. Eesti Panga tea-

duspreemia anti võitjatele üle professor Ragnar Nurkse mälestusele ja Eesti Panga 95. aastapäevale pühendatud avalikul loengul «The Euro in a Comparative Perspective», mille pidas Poola endine rahandusminister ja keskpanga president ning praegune Varssavi Majanduskooli majandusprofessor Leszek Balcerowicz. BNS fotod: liis treimann

Juveeliröövis süüdistatavad: meid sundis Vene maffia Hispaanias juveelipoe röövis süüdistatavad Eesti mehed väitsid kohtus, et neid sundis surma ähvardusel kuritegu toime panema Vene maffia.

Eesti kodanikud Pavel Poluektov ja Jasin Vassil väitsid Hispaania kohtu ees, et sattusid Vene maffia küüsi ja neid sunniti juveeliäri röövima, vastasel juhul oleks nad tapetud, kirjutab La Voz de Galicia.

Ehkki politsei ei usu nende jutust poolt sõnagi, jutustasid mehed kohtus, kuidas nad – süütu juurviljamüüja ja amatöörfotograaf – Teixeiro vanglasse sattusid. Nad kinnitasid, et neid pole kunagi ühegi kuriteo eest karistatud.

Kaks kuud tagasi Riiga sõi-

tes sattunud nende auto avariisse. Paraku kuulus auto, millega nad kokku põrkasid, maffia liikmetele. Et nende kindlustus ei katnud avarii kahju, pidanuks nad maffiameeste Mercedese remondi kinni maksma. Vene mafioosod pakkusid neile välja lahenduse – nende heaks töötada. Noormeestele öeldi, et kui nad ei tee, mis neil kästakse, tapetakse nad ära.

Meestele anti käsk reisida Hispaaniasse ja röövida juveelipoodi, väitsid kinnipeetavad.

Saabunud Barcelonasse, said nad info, kus asub äri, mida neil röövida tuleb. Nii sõitsid nad mobiili teel saabuvate juhiste järgi liinibussiga Coruñasse.

Röövile eelneva öö veetsid nad

ühest baarist teise käies ja end odavatest jookidest purju juues.

22. oktoobri hommikul sisenesid nad Calvo juveelipoodi.

Igaühel kolmest röövlist oli oma ülesanne täpselt teada: samal ajal kui üks ähvardas töötajaid ja kliente, toppisid kaks meest juveele ja kelli kottidesse, kuni poodi sisenes politseinik, kelle oli kutsunud juhuslik mööduja.

Kurjategijad andsid talle obaduse ja põgenesid sündmuskohalt.

Röövi käigus varastati poest 30 eset kokku hinnaga umbes

Politsei tabas kaks röövlit õige pea. Kolmandal kaasosalisel õnnestus politsei eest põgeneda ja tema asukoht on teadmata.

150 000 eurot, kirjutab La Opinión A Coruña.

Politsei tabas kaks röövlit õige pea. Kolmandal kaasosalisel õnnestus politsei eest põgeneda. Kohus kuulutas ta rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

Uurijate sõnul pole süüdistatavad sugugi maffia küüsi langenud kannatajad. Tõendid näitavad, et mehed tegutsesid nii professionaalselt, et see polnud kindlasti nende elu esimene ega ka teine või isegi kolmas seda laadi kuritegu.

Meestel oli enne väga põhjalikult läbi uuritud poe ümbruskond, fikseeritud turvakaamerate asukohad, samuti teadsid nad täpselt, milliseid kaubamärke varastada. postimees.ee

Keskerakonna juhatus kinnitas esmaspäeva õhtul Harjuja Raplamaa valimisringkonna esinumbriks varem Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel kandideerinud riigikogu aseesimehe Jüri Ratase (pildil). Eile ei selgunud veel Mustamäe ja Nõmme ning Järva- ja Viljandimaa ringkonna esinumbrit. Keskerakond kinnitab valimisnimekirjad ja -platvormi 11. jaanuaril peetaval valimiskonverentsil. Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil. postimees.ee

Võimalikud kurjategijad jäävad vahi alla 24. oktoobril VirtsuKuivastu praamil kinni peetud mehed jäävad kuni kuueks kuuks vahi alla. Kokku on politsei mõrvakatses kahtlustatavana kinni pidanud kolm meest. postimees.ee

Piirivalvurid tabasid neli illegaalset piiriületajat Ööl vastu laupäeva pidasid Piusa kordoni piirivalvurid Põlvamaal Värska vallas kinni neli Aafrikast pärit ebaseaduslikku piiriületajat, kellel puudusid dokumendid. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kes neist sobiks uueks välisministriks?

Keit PentusRosimannus

Marina Kaljurand

79%

2% Anne Sulling

2% Keegi neljas

17%

8874 vastajat

4 || EESTI || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Valitsus võtab seisukoha Rail Balticu trassi suhtes Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas konsultantide ettepaneku Rail Balticu trassialternatiivi kohta valitsusele kinnitamiseks, lõpliku otsuse langetavad aga trassile jäävate maakondade maavanemad. Valitsus plaanib lähinädalatel võtta kabineti istungil teadmiseks konsultantide koostatud Rail Balticu kulgemise ettepanek ja kohustada majandusministeeriumi teavitama Harju, Rapla ja Pärnu maavanemaid eelistustest.

Trassi pikkuseks Eestis on esialgu 211,4 kilomeetrit ja selle maksumuseks 1,1 miljardit eurot, millest Euroopa Liidu toetus moodustab 650 miljonit eu-

rot ja Eesti omaosalus 500 miljonit eurot.

Konsultant soovitab Raplamaa põhjaosas ja Harjumaal valida trassikoridori, mis kulgeb Kohila ja Prillimäe vahelt loode suunas, möödub Saku alevikust ida poolt ning Luige ja Kangru alevikust loode poolt. Seejärel läbib trass Assaku piirkonda Rae vallas ning jaguneb pärast Lagedi alevikust läänest möödumist Ülemistele suunduvaks reisijate veo haruks ning Muuga terminali suunduvaks kaubaveoharuks. Varem on juba saavutatud kokkulepe eelistatud trassi asjus Läti piirist PõhjaRaplamaani. BNS

Üks pealinna alkoholivastase sõja ohvreid võib olla Tallinna kesklinnas Wismari ja Kapi tänava nurgal asuv Euro Alkoshop, sest keldripoe üldpind on ilmselt alla 150 ruutmeetri. fotod: mihkel maripuu

KARMID PIIRANGUD. Alkoholimüügist peavad loobuma kõik kauplused, mille uks asub vähem kui poolesaja meetri kaugusel koolist.

Pealinn lõpetab alkoholi müümise väikepoodides uwe gnadenteich reporter

L

innavalitsus arutab täna linnavolikogu määruse eelnõu, mis näeb teiste piirangute seas ette, et alkoholi müüvate kaupluste üldpind peab olema vähemalt 150 ruutmeetrit.

Samuti keelatakse eelnõu järgi alkoholimüük poodides, mille sissepääs asub vähem kui 50 meetri kaugusel mõne õppeasutuse või huvikooli peasissepääsust. Piirang kehtestatakse ka spordiüritustele, kus võib alkoholi müüa «üksnes selle kaubagrupi jaoks eraldi piiratud alal asuvas müügikohas või müügikohtades». Samuti keelab töös olev määrus alkoholimüügi kütusetanklates.

Piirangud tunduvad karmid, kuid üks eelnõu koostajatest, Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna juhataja Aave Jürgen soovitab vaadata Tallinna kaubanduspilti tervikuna. «Tallinnas on oktoobrikuu seisuga umbes 2000 alkoholimüügikohta. Neist 1161 on toitlustusasutused, kus pakutakse ka alkoholi. 237 kohas tegeldakse alkoholi hulgimüügiga ning neid kauplusi, kus koos muu kaubaga müüakse ka alkoholi, on 619,» loetles Jürgen.

Vähemalt 150 ruutmeetri suuruse üldpinna piirang puudutab tema sõnul ainult kauplusi ja nende kaupluste hulgas on ka kõik suuremad ja väiksemad kaubanduskeskused. Neid alkoholipoode, mille üldpind jääb al-

Tallinna karskusapostlitele on pinnuks silmas ka prantsuse lütseumi lähedal asuv Regalia alkoholikauplus, kuid kavandatavad piirangud seda poodi tõenäoliselt ei ähvarda.

la 150 ruutmeetri, ei tohiks Jürgeni sõnul eriti palju olla. Üldpinda arvestatakse Jürgeni sõnul lihtsuse huvides.

«Kui kauplus asub rendipinnal, siis on kaupluseomanikul leping, kus ruutmeetrid kirjas.

Kui kauplusepidaja on ka ruumide omanik, siis saame üldpinna registrist teada,» selgitas Jürgen.

Lihtsuse huvides ei laiendata alkoholimüügi piirangut ka koolieelsete lasteasutuste läheduses.

«Tänapäeval kuuluvad lasteaedade alla ka suvalises kortermaja korteris asuvad lastehoiud, nii et selle sätte kontrollimine käiks lihtsalt üle jõu. Pealegi läheb laps lasteaeda üldjuhul vanema käekõrval, nii et ta ei sattu üksinda viinapoe juurde seiklema,» selgitas Jürgen ning lisas, et alkoholireklaam on ju lasteaedade läheduses nagunii keelatud.

Küsimusele Tallinna prantsuse lütseumist mitte päris 50, küll aga 60–70 meetri kaugusel asuva Regalia alkoholikaupluse kohta vastas Jürgen, et tegemist on erandliku juhtumiga. «Me tahame kehtestada üldisi reegleid, seda eelnõu ei koostatud selleks,

et ühte või teist alkoholikauplust kinni panna. Niisuguseid erandlikke ja piiripealseid juhtumeid on ilmselt teisigi.» Üks niisugune erand on ka näiteks Videviku ja Planeedi tänava nurgal asuv alkoholikauplus. Tegelikult asub pood Tallinna humanitaargümnaasiumist üle tee, aga et kooli ametlik aadress on hoopis Koidu 97 ning ka kooli peasissepääs asub teisel tänaval, siis pole poel vaja sulgemist karta, kui üldpinna ruutmeetrite arv on piisav.

Küll aga teeb kavandatav määrus meele mustaks Wismari ja Kapi tänava nurgal ühe elumaja soklikorrusel poodi pidaval Tatjanal. Poe aknal on kiri «Euro Alkoshop» ja alkohol on seal mitte küll ainus, kuid igal juhul väga oluline müügiartikkel. «No milleks niisugust asja vaja on? Kuidas nad keelavad ära? Ma olen siia raha investeerinud, laenu võtnud.

Ma peaksin siin veel vähemalt kolm aastat tegutsema, et siia sisse pandud raha enam-vähem tagasi saada. Mul on siin praegu kolm inimest tööl, just tahan neljanda töötaja võtta. Ne-

mad kõik jääksid ilma tööta ja mina ka. Kes sellest võidaks?» küsis Tatjana.

Seejärel ta rahunes ning arvas, et kui kõik kaupluse käsutuses olevad ruutmeetrid kokku lugeda, siis võib-olla tuleb ikka 150 ruutmeetrit kokku. Üks anonüümseks jääda soovinud väikepoodnik aga ütles, et rendileandja oli hiljuti tema ligi 120-ruutmeetrisele poepinnale veel umbes 40-ruutmeetrist laoruumi lisaks pakkunud. «Ütlesin talle, et mõtlen selle peale, kuigi mul tegelikult suuremat pinda vaja pole. Aga nüüd peab tõsiselt mõtlema, kas panna pood kinni või äri laiendada, sest ilma alkoholimüügita üksikut toidupoodi käigus ei hoia,» rääkis poodnik.

Aga eelnõu seletuskiri ütleb üsna selgelt, et just Tatjanataolised väikepoodide pidajad on linnavalitsuse arvates kurja juur. Seal tsiteeritakse konjunktuuriinstituudi andmeid, mille järgi asus 2013. aastal 26 protsendile uuringus osalenud inimestest lähim alkoholimüügikoht elumajas või naabermajas ning ligi 60 protsendile vastanutest kümne minuti tee kaugusel.

«Vähendamaks taoliste kaupluste arvu ning võimalust saada alkohol kätte vaid mõneminutilise jalutuskäiguga, suurendatakse kaupluse üldpinnale kehtestatud minimaalset määra 75 ruutmeetrilt 150 ruutmeetrile,» öeldakse eelnõu seletuskirjas.

Piirangust pääsevad vaid sadamas ja lennujaamas asuvad kauplused. Samuti võib Eesti vabaõhumuuseumis asuv külapood spetsiaalselt muuseumi jaoks toodetud alkoholi rahumeeli edasi müüa.

Eelnõu järgi peaksid piirangud jõustuma 1. juulil 2015.

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

ISETEGEVUS. Ühes Jõgeva elamurajoonis on haljastustööd oma südameasjaks võtnud vanadaam, kelle omavolilist peenra rajamist võib aga tõlgendada ka haljasala rikkumisena.

Proua kündis haljasalale peenra risto mets reporter

L

äinud laupäeval vaatas nii mõnigi Jõgeva linna Liiva ja Tellise tänava kortermajade elanik koduakendest hämmastunult välja ja kratsis kukalt – hästi hooldatud muruplatsil, otse elumajade vahel kündis traktor uudismaad. Üks lähikonnas elav vanadaam otsustas tellida traktori ja künda keset elurajooni endale põllulapi, rääkis kohalik elanik Reili Laht. «Ümberkaudsete majade elanikud on hämmingus ega oska seisukohta võtta,» sõnas ta.

Uudismaa rajamine hoovialale on pärast laupäevast kündmist pooleli jäetud. Adra hõlmad on tõmmanud murukamara alt välja ka palju kiviklibu.

Naisterahvaga, kes läheduses asuvatelt aiamaadelt traktoristi majade vahele kündma kutsus, Postimehel eile kohtuda ei õnnestunud. Tema trepikoja uks Liiva tänaval oli lukus ning ükski kohalik elanik, kes eile pärastlõunal vastset

künnitööd uudistamas käis, teda ei tundnud.

Et küntud murukamara sisse kevadel kartulivaod tehtaks, seda ümberkaudsed siiski ei usu. Pigem võib sinna tulla lillepeenar, millesarnaseid on asumi hoovides hoolega toimetav proua rajanud teisigi.

Mõnekümne meetri kaugusel küntud kohast asub kaks roosipeenart. Neid hooldab naine väga pühendunult ning katab taimed talveks kuuseokstega, et pakane roosidele liiga ei teeks. Üleüldse on majadevaheline hoov piinlikult puhtaks riisutud – seal pole pea ainsatki puulehte. Ka pole seal vedelemas kommipabereid ega krõpsupakke, mida taolistes kortermajade asumites on muidu laokil pea kõikjal Eestis.

Tegelikult on paljud elanikud usina naabriga väga rahul ja talle isegi tänulikud, sest koduümbrus näeb hea välja. Aktiivne ei ole naine mitte üksnes suvel, vaid ka talvel, lükates labidaga lund ja lõhkudes kõnniteedel kangiga jääd. Pärast vihmasadusid pühkivat ta isegi laste män-

Minu kui aedniku jaoks tähendab lillepeenar üht, mõne teise jaoks jälle teist.

Jõgeva linna haljastusspetsialist Taivo Paeveer

guväljakul kiikede alla tekkivatest lompidest vee välja, et soovijad saaksid kohe uuesti kiikuma hakata.

Ainult prügi maha viskajate suhtes on daam tõre ja manitseb neid innukalt.

Jõgeva linnavalitsus on toi-

munuga kursis. Seni pole aga otsustatud, mida edasi teha – kas anda asjadele ametlik käik või mitte. «Kui linn soovib, võiks tegu tõlgendada haljasala rikkumisena,» tõdes linnavalitsuse haljastusspetsialist Taivo Paeveer.

Laupäeval tekkis uudishimulike naabrite pilgu all Jõgeva magalarajooni põllulapp.

Kohalikud ootavad põnevusega, mis uudismaast edasi saab. foto: erakogu

Tema sõnul on väga hea ja tore, kui inimene soovib omal initsiatiivil midagi teha, kuid igasugused kaevamised ja kündmised linnaruumis peaksid käima linnavõimuga kooskõlastatult. Haljastusspetsialist lisas, et kui asumis elaks väljaõppinud aednik, kes oma entusiasmipuhanguid ka linnaga kooskõlastaks, oleks kohalikul võimul sellise koostöö üle vaid hea meel.

Paraku on praegu aga tegemist isetegevusega ning kas tehtud peenrad kaunistavad linnaruumi või rikuvad seda, on juba maitseasi. «Minu kui aedniku jaoks tähendab lillepeenar üht, mõne teise jaoks jälle teist,» märkis Paeveer. Ühtlasi kummutas haljastusspetsialist Paeveer ka kohalike seas levivad kuulujutud, nagu oleks linn naisele haljasala hooldamise eest maksnud või ostetud lillede eest raha pakkunud. Ilmselt on naisterahvas kõige eest tasunud oma isiklikust rahakotist.

Kui eelmisel nädalavahetusel küntud kohale on planeeritud lillepeenar, nagu naabrid kalduvad arvama, ei pea Paeveer selle asukohavalikut kuigi õnnestunuks – kohe selle maalapi kõrval asub palliplats, kust mänguhoos lendavate pallide suunda võib üksnes aimata.

6 || EESTI || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

MAAELU SEIS. Swedbanki kinnitusel võtavad põllumehed juba maksepuhkusi, kevadeks võib kriis süveneda.

Eesti põllumajandusele terendab tõsine kriis nils niitra reporter

V

enemaa embargo on toonud kaasa piima hinna kukkumise alla omahinna, vili on võrreldes kahe aasta taguse ajaga odavnenud vähemalt kolmandiku ja niigi madal sealiha hind langeb veelgi.

See võiks olla hea uudis poeskäijale, ent tegelikkuses pole kauplustes hinnad kuigivõrd muutunud. Pigem annab toidutoorme hinnalangus end tunda seeläbi, et hinnad pole kerkinud. Kindlasti on kauplustes praegu palju rohkem piimatoodete sooduskampaaniaid.

Põllumeeste elu on teinud keeruliseks mitme asjaolu kokkulangemine. Esiteks on vilja hinda mõjutanud hea saagiaasta kõikjal Euroopas. Teiseks hakkab maailmamajandus jõudma üleüldisesse seisakusse, mis pärsib ka põllumajandussaaduste nõudluse kasvu.

Eesti seakasvatajate elu läks keeruliseks juba 2012. aasta kevadel, kui Venemaa keelas elussigade sisseveo. Sellele võib lisada veel Eestisse jõudnud Aafrika seakatku, mis muudab ekspordi teistesse Euroopa Liidu riikidesse keerulisemaks.

Piimakarja pidajad said tugeva hoobi augusti algul kehtestatud Venemaa embargo tõttu. Viimastel aastatel on aga põllumajanduses toimunud tõeline investeerimisbuum, põllumehed soetasid aina moodsamat tehnikat ja rajasid uusi vabapidamislautu.

Lisaks Euroopa Liidu toetusele katsid kalliste kulutuste omaosaluse pangalaenud.

Piimakarjakasvatajad ehitasid äriplaani üles unistusele vähemalt 30-sendisest toorpiima liitrihinnast, ent septembris sai piima eest keskmiselt 25 senti. Veel aprillis oli hind ligi kaks korda kõrgem, 40 senti.

Kui lisada sellele kõigele veel köögivilja madalad hinnad, on kriis tõepoolest kõikehõlmav.

Maksepuhkused Niisiis ongi juba esimesed maksepuhkuse küsijad jõudnud pankade jutule ja tõenäoliselt on see alles algus. Swedbank Eesti põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on pank juba vormistanud maksepuhkusi, mille jooksul makstakse vaid laenuintressi.

«Oleme suurte laudalaenudega klientidele soovitanud, et nad ei ootaks viimase hetkeni, kui raha otsas, vaid lepiks pangaga kokku,» rääkis Annus. «Madal piima hind ei pruugi väga kiiresti kerkida.»

Lisaks piimakarjakasvatajatele on pank andnud maksepuhkusi ka seakasvatajatele.

Maksepuhkusi on seni vormistatud poolest aastast kuni aastani. «Piimatootjad on tahtnud ise lühemaid perioode, nad loodavad, et aasta lõpuks saab langus läbi, aga langus sai alguse juba kevadel,» lausus pankur.

«See on tingitud piima ületootmisest maailmas, millele andis lisatõuke augusti algul kehtestatud Vene embargo. Ületootmine ei kao veel niipea kuhugi ja praegu võib üksnes loota, et Vene embargo mõjud lahenevad poole aastaga.»

Swedbank loodab, et piima hind enam rohkem ei lange.

«Tulevaks kevadeks võiks tulla tõus 30 sendi peale liiter,» lisas Annus. «Samas pole välistatud ka see, et piima hind võib veelgi langeda või siis jääb väga pikaks ajaks praegusele tasemele. Raske on teha praeguses olukorras prognoose.»

Veel tänavu veebruaris olid Swedbanki laual laudalaenudega seotud äriplaanid, mille suhtes mõned põllumehed kippusid olema üleliia optimistlikud.

«Meile öeldi, et mis mõttes tuleb prognoos teha 30-sendisele hinnale – hind tõuseb ja jõuab pigem 50 sendi peale,» lausus Annus.

Just 30-sendise hinna võttis pank piimatootjate rahastamisel aluseks, ja arvestades aasta esimese poole hindu, tulebki tänavune keskmine kokkuvõttes üle 30 sendi.

Praegu soovitab Swedbank piimatootjatel investeeringuid oma raha eest tagasi hoida, et oleks rasva keeruliste aegade üleelamiseks. Praegune kriis võib Annuse kinnitusel tuua kaasa põllumajandusfirmade liitumisi või müüke, sellal kui osa väiksemaid tootjaid võib tegevuse lõpetada, sest usk saab otsa.

tootmises omahinnaks 30 senti, ent see sõltub tootjast,» selgitas Sõrmus. «Neil, kes on viimastel aastatel palju investeerinud, on omahinnaks kindlasti vähemalt 30 senti või veidi rohkemgi.»

Põllumeeste olukorda leevendavad mõnevõrra detsembris ja tuleva aasta algul laekuvad Euroopa Liidu otsetoetused. «Aasta esimesed kuud peavad tootjad kindlasti vastu,» lausus Sõrmus.

«Kui piima hind jääb praegusele tasemele, siis võib osal tootjatel minna kevadel keeruliseks. Kevadel tuleb põllutööde tõttu teha ka suuremaid kulutusi. Selge see, et kui sa toodad piima alla omahinna, siis ei saa seda lõputult teha, ilma et kusagilt hakkaks kärisema.»

Praegu soovitab Swedbank piimatootjatel investeeringuid oma raha eest tagasi hoida, et oleks rasva keeruliste aegade üleelamiseks.

Eesti seakasvatajate elu läks keeruliseks 2012. aasta kevadel, kui Venemaa keelas elussigade sisseveo. Lisaks on meile jõudnud seakatk.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on vilja hinna langus siiski hea uudis juba pikemat aega keerulises seisus seakasvatajatele, kellel on nüüd odavam sigu sööta.

E-kategooria sealiha kokkuostuhind on tänavu langenud 1,63 eurolt 1,58 eurole ja märgid viitavad Sõrmuse sõnul hinnalanguse kiirenemisele. Taanis kahanes sealiha hind ühe kuuga tervelt 11 protsenti. «See jõuab kindlasti ka meie turule,» rääkis Sõrmus.

Sõrmuse kinnitusel kerkis piima hind kevadel 40 sendini, mis oli juba liigagi kallis. Septembri keskmine 24–25 senti ületab aga selgelt lehmapidajate valuläve. Leidub ka neid, kes olid sunnitud müüma piima Leetu 21 sendiga.

«Laias laastus on piima-

Tänavu on viimane aasta, mil piima tootmisele kehtivad riigiti kvoodid ehk piir, millest enam tootes peab maksma trahvi. «Sel aastal on üsna tõenäoline, et Eesti ületab kvooti, ja võib ennustada, et kvoodi ületanud farmidel tuleb maksta kokku umbes kümme miljonit eurot trahvi,» tunnistas Sõrmus.

Järgmisel aastal enam piima tootmisele piiranguid pole ja paraku võib see tähendada omakorda, et turule jõuab rohkem piima, mis võib tuua endaga piima hinna languse või vähemasti tootmise püsimise kahjumlikul tasemel.

Väiksemad kannatavad Embargo tõttu on keerulises seisus ka toidutöötlejad, nii näiteks teatas läinud nädalal ühe tehase sulgemisest juustutootja Estover. Ehkki võiks ju arvata, et pigem kannatavad kriisi tõttu palju investeerinud suured piimatootjad, on tegelikkus teistsugune.

«Kindlasti võib tekkida raskusi väikeste karjade omanikel, kes asuvad logistiliselt tööstusest kaugel.» Töötlejad ei pea enam mõistlikuks kaugel piima järel käia.

Hinnakõikumised on Sõrmuse kinnitusel põllumajanduses siiski paratamatud ja selleks peab valmis olema. «20-protsendiline aastane hinnamuutus ei ole siin midagi ebatavalist,» lisas ta. «Vahepeal võib näha, et mõne ettevõtte kasum on heal aastal viiendik käibest. Tuleks aga vaadata viieaastast horisonti, et saada põllumeeste majandustulemustest täpsemat aimu.»

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul ei toimu talunike jaoks tõepoolest praegu miskit head.

«Teravili on suuresti börsikaup ja praegu on võidumehed need, kes panid vilja hinna ke-

vadel lukku ehk fikseerisid selle toonase börsihinnaga,» lausus Nurm.

Samas leidis Nurm, et mõnigi piimafarmi laiendamisse investeerinu ehitas oma äriplaani liiga kaunile tulevikustsenaariumile. «Raskustesse võivad sattuda eriti need, kes on üle investeerinud – investeerida tuleb mõistlikult ja riske arvesse võttes.»

Nurme sõnul tehti mõne aasta eest piima kokkuostuhinna arvutamiseks Euroopa Liidus hulk majanduslikke rehkendusi ja siis leidsid eksperdid, et piima omahind võiks olla tulevikus 25 sendi ringis. «Niisiis anti investoritele selge orientiir ja ei saa öelda, et keegi oleks olnud teadmatuses,» lisas ta.

«Piimahinnad olid laes ja Euroopa raha oli saadaval, see soosis investeerimisbuumi. Aga ei pea ostma alati kõige kallimaid tehnoloogiaid, nagu meil sageli tehtud on. Ma ei tahaks kindlasti ühineda selle kisakooriga, kelle arvates tuleb maksumaksjal kinni maksta ka ebamõistlikud investeeringud.»

Euroopa Komisjon töötab praegu Nurme sõnul siiski Bal-

ti riikide ja Soome piimakarjakasvatajate erakorralise toetusskeemi kallal. Nurme hinnangul pole alust loota, et piima hind lähiajal 40 sendi juurde tagasi kerkib.

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šanki sõnul on toiduainetootmise kaugem tulevik siiski helge. Selle põhjuseks on rahvastiku ning Hiina ja India jõukuse kasv. «Põllumajanduses on järjest suurem osakaal biokütuse tootmisel ning teisalt kasvab nõudlus loomsete saaduste järele,» lausus Šank.

«Jutt ei käi veganite hulga kahanemisest – praegu miljonid inimesed ei söö liha, sest neil pole selleks lihtsalt raha.»

Hetkeolukord on siiski kehvake. «Poolakatel polnud õunu kuhugi panna ja siis nad hakkasid siidrit tegema, aga siidri hind langes viis korda,» lausus ta. Samas pole Hiinasse võimalik näiteks juustu müüa, sest hiinlased ei söö juustu. «Me saame müüa Hiinasse titetoitu ja meil on üks sellise võimekusega tehas ka olemas,» tõi Šank näite. «Praegu tegeleme vastavate lubade hankimisega.»

Kuusalu valla Rätsepa talu peremees Ants Aaman usub, et piima hind hakkab igal juhul kunagi taas tõusma. foto: tairo lutter

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || EESTI || 7

Rapsi kokkuostuhinnd Eestis

Sealiha E kategooria kokkuostuhind Eestis

eurot/tonn 600

2,0

eurodes

1,73

483,9

1,58

500

298,5 1,5

400

1,69

200

1,44

ELi keskmine Eesti

300 1,0

2012

2013

2012

2014

2013

2014

Piima kokkuostuhind Eestis eurot/liiter

0,40

0,27

0,35 0,30 0,25

0,24

0,20

2012

2013

2014

Piima hind Eestis 1993-2001

7,57

krooni/kg 8

jaehind (2,5% piim) kokkuostuhind

7 6 5

2,56

3,03

4

1,27

3 2 1 0

93

94

95

96

97

98

99

00

01

Toidu- ja söödateravilja hind Eestis

Nisu Rukis Söödaoder Söödakaer

250

eurot/tonn

200 150 100 50

2012

2013

2014

Allikad: EMOR, Euroopa Komisjon, statistikaamet

ÜKS KÜSIMUS: KUIDAS TEIL LÄHEB? lehmapidaja ants aaman

seakasvataja einar jakobi

viljakasvataja ivo eenpalu

kartulikasvataja kalle hamburg

Kuusalu valla Rätsepa talu peremees

Viru Lihaühistu juhatuse liige

Raasiku valla Hellema talu peremees

tulundusühistu Talukartul juhatuse liige

Mul on 40 lüpsilehma ja olen ka E-Piima tööstuse nõukogu aseesimees. Saan praegu E-Piimalt 25 senti piimaliitri eest ja see tähendab miinust. Kusagil 30 sendiga võiks peretalu enam-vähem ära majandada, 35 senti annaks juba võimaluse natuke investeerida ja vahepealne 40 senti oli väga kuninglik hind. Minu teada on viimase kuu jooksul üks-kaks väiksemat talu juba tootmise lõpetanud.

Kuna olen teadlik E-Piima ja teiste tööstuste väga heast seisukorrast, olen üsna kindel, et piima hind hakkab siiski jälle ülespoole liikuma. E-Piimal on juba uusi lepinguid. Leedu tööstused üritavad eestlasi ülimadala kokkuostuhinnaga mõnda aega edasi röövida, aga leedukad müüvad juba praegu Venemaale piimatooteid Valgevene kaudu – küll kerkib ka hind.

Seakasvatuses on olnud mitu kehva aastat ja rasv, mis heal ajal koguti, on otsas. Sel aastal on Eestis paarkümmend tuhat siga vähem kui eelmisel aastal.

Need seakasvatajad, kellel pole vilja kasvatamiseks endal maad ja kes ei saa hektaritoetuseid, on miinuses. Ilma pindalatoetusteta oleks kõik kahjumis.

Liha kokku ostvad tööstused jälgivad Euroopa keskmist hinda, mis on languses. Aafrika seakatk annab poolakatele ja teistele, kes Eestist elussigu ostavad, lisaettekäände hinda veel alla kaubelda, kuna oleme riskipiirkond.

Söödakulu on umbes 70 protsenti sealiha omahinnast ja teravili on sel aastal odavam. Aga tänavust odavamat vilja hakatakse alles nüüd sigadele söötma. Investeeringuteks praegu raha ei ole ja kõik kulutavad allesjäänud vahendid selleks, et hinges püsida.

Sel aastal oli külvipinda natuke üle 600 hektari. Õnneks oli mul niipalju mõistust, et fikseerisin rohkem kui poole saagi hinna enne hooaega ära. Sestap polnud hindade kukkumine minu jaoks ka nii ränk. Ma ei oota järgmiselt aastalt hinnatõusu, lähtun sellest, et hinnad võivad olla umbes samal tasemel. Saagiga võib õnneks tänavu rahul olla.

Tuleb lihtsalt kohandada oma majandamist vastavalt ümbritsevale olukorrale. Võib valida odavamaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis pole võib-olla nii head, aga ajavad ka asja ära.

Põlde pritsiti tänavu kindlasti vähem kui eelmisel aastal.

Eks Vene kriisil on meilegi oma mõju. Soomlased on müünud igal aastal Venemaale umbes 60 000 tonni kartulit. Täna otsib see kartul teisi turge ja pakkumised on väga madalale hinnale.

Kaubandusketid on hakanud ka vaatama, kust saab odavamalt. Kartuli puhul on kõige kurioossem see, et müüakse hinda, mitte kvaliteeti. See omakorda võõrutab tarbijad pikemas perspektiivis kartulist. Tarbija ei lase lõpmatult enda peal katsetada ja eelistab makarone. Mina müün kartuli läbi meie tulundusühistu ja kõik saab müüdud, iseküsimus, mis hinna eest. Kartuli keskmise hinna saab teada alles siis, kui hooaeg läbi. Niipalju võib juba öelda, et see hind on võrreldes mullusega väiksem.

8 || TALLINN || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Kavand kergitab terminali kõrgustesse uwe gnadenteich uwe.gnadenteich@postimees.ee

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi žürii tunnistas üksmeelselt parimaks ideekavandi «Tagasi», mille autor on arhitektibüroo 3+1 Arhitektid OÜ koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur.

Tallinna abilinnapea ning žürii esimees Taavi Aas jäi võistluse tulemusega väga rahule, sest tema hinnangul vastab võidutöö kõige paremini võistlusülesandes seatud eesmärkidele luua Ülemistele nüüdisaegne ühisterminal kvaliteetse jalakäijasõbraliku linnaruumi ja atraktiivse terminalihoonega, mis oleks väärikas värav Tallinna linna saabujaile ja mugav kõigile liiklejatele. «Ülesanne oli seda keerulisem, et terminalis tuleb siduda eri tüüpi ühistranspordiliigid – bussid, rongid, trammid – omavahel hästi toimivaks keskkonnaks,» ütles Aas, kelle sõnul on tähelepanuväärne seegi, et üksmeelselt võidutööks valitud töö osutus ekspertide hinnangul ka kõige ökonoomsemaks. Žürii pidas oluliseks, et terminalihoone on nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele, ning hindas efektset raudtee kohale tõstetud vormi. «Esikoha tõi võidutööle eeskätt tugev arhi-

tektuurikontseptsioon: punane «ämblikmaja» raudtee kohal on lihtsasti haaratav maamärk, mis ootesaalides pakub põnevat ruumielamust: kaugusesse suunduv raudtee, mida mööda saabuvad maja alla suubuvad rongid,» selgitas linna peaarhitekt Endrik Mänd. «Maja tõstmine raudtee kohale on ekspertide hinnangul kõige soodsam ning tehniliselt kõige lihtsam lahendus ja see kompenseerib kulutused, mis tuleb teha inimeste viimiseks kolmanda korruse tasandile,» lisas Mänd.

Ideekonkursi teise auhinna pälvis ideekavand «Puhkus», mille autorid on Maarja Kask ja Ralf Lõoke Salto AB OÜst.

Kolmanda auhinna sai kavand märgusõnaga «Aurumassin», mille autorid on Peeter Pere, Eva Kedelauk, Janek Maat, Anna-Liisa Unt ja Robert Kähr Peeter Pere Arhitektid OÜst. Ülemiste raudteejaama juurde Peterburi tee ja raudtee vahelisele alale kavandatava ühisterminali arhitektuurivõistluse eesmärk oli saada parim lahendus terminalihoonele koos ümbritseva avaliku ruumiga.

Konkursile laekus 15 tööd, millest vastas nõutud tingimustele 14. Võidutööde alusel koostatakse piirkonna detailplaneeringud ja projekteeritakse Tallinna ühisterminali ja Rail Balticu reisiterminali hoone koos linnapargiga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega Rail Balticu raudtee ehituseks eeldatavasti aastatel 2017–2018.

Arhitektibüroo 3+1 Arhitektid OÜ kavand «Tagasi» on žürii hinnangul efektne ja lahendus looks nähtava maamärgi.

fotod: linnaplaneerimise amet

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

RAUDTEEÜHENDUS. Majandusminister tegi Eesti Raudteele ülesandeks selgitada, mis tingimustel võiksid GoRaili Moskva ja Peterburi reisirongiliinid tegutsemist jätkata.

Riik kaalub idasuunaliste ro

ÄRILAUSE Käesoleval ajal aktsiaturule investeerida on nagu teerulli eest sente korjata.

LHV fondijuht Andres Viisemann. majandus24.ee, 4.11

andres reimer

Sõidukite arv parvlaevadel lõi senise rekordi

majandusajakirjanik

Mandri ja saarte vahelist parvlaevateenust osutava OÜ Väinamere Liinid andmetel sündis oktoobris sõidukite üleveo rekord. Kokku teenindati üle 69 200 sõiduki. majandus24.ee

OMX TALLINN

753,29 ▼ –1,01%

1000 800 600

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

3,94 ▲ +39,22%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,900 -3,23 Baltika 0,506 -1,75 Ekspress Grupp 1,080 0 Harju Elekter 2,550 0 Järvevana 0,807 0 Merko Ehitus 7,010 +0,14 Nordecon 1,010 0 Olympic Group 1,810 -1,63 PRFoods 0,685 -2,14 Pro Kapital Grupp 2,620 0 Silvano Fashion 1,850 0 Skano Group 0,949 0 Tallink Grupp 0,627 -2,49 Tln Kaubamaja 5,000 -0,40 Tallinna Vesi 13,000 0 Trigon Property 0,467 0

4.11 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,434 -0,03 Hiina jüaan 7,654 +0,12 Jaapani jeen 141,960 -0,16 Kanada dollar 1,429 +1,32 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,578 +1,34 Poola zlott 4,225 +0,14 Rootsi kroon 9,262 +0,35 Rumeenia leu 4,420 +0,14 Šveitsi frank 1,206 +0,01 Suurbritannia nael 0,782 +0,13 Taani kroon 7,443 -0,02 Tšehhi kroon 27,788 0 Ungari forint 309,080 +0,14 USA dollar 1,251 +0,17 Venemaa rubla 54,638 +0,97

bns

GoRail otsustab 1. detsembriks, kas jätkata piletite müüki Moskva ja Peterburi liinidel ka pärast 13. jaanuari,» ütles GoGroupi tegevjuht Jüri Etverk. «Reisijatel pole vaja muretseda, sest kõik nendele müüdud piletid kehtivad.»

Eestit ühendab välismaailmaga raudteed pidi seni vaid Moskva ja Peterburi reisirongiliin, mis alates tänavu kevadest on kaotanud ligi 40 protsenti sõitjatest.

«Sooviksime oma äri jätkata, kuid rubla kursi langus, Ukraina sõda ja Eesti ühinemine Venemaa-vastaste sanktsioonidega mõjub halvasti,» rääkis Etverk.

«Venelastel soovitatakse sanktsioonidega ühinenud riikidesse mitte reisida, mis annab tunda ka meie piletimüügis.»

GoGrupp peab ummikseisust väljapääsu leidmiseks kõnelusi kümmekonna partneriga ja praegu pole veel selget lahendust. Ühe võimalusena tuleb kõne alla reisirongiliinide opereerimislepingute või lausa GoRai-

li müümine riigile, et mõni riigifirma jätkaks senist äri. Ent leevendust võib pakkuda see, kui Venemaa Raudtee nõustuks piletitulu eestlaste kasuks ümber jagama. Samuti ei saa välistada toetuse küsimist Eesti riigilt.

Nõupidamine ministri juures Kasu võiks olla ka reiside arvu vähendamisest, sest sel moel saaks kokku hoida nii tööjõukulusid kui ka vagunite hoolduseks kuluvaid summasid.

Samas püütakse nii turismiäri osalistega kui ka poliitanalüütikutega suheldes välja selgitada, kui pikalt kriis jätkuda võib. «Võib-olla oleks õige otsus aasta või poolteist kahjusid kanda,» lisas Etverk.

Eile ennelõunal majandusminister Urve Palo (SDE) juures toimunud nõupidamisel kaaluti võimalusi raudteeühenduse säilitamiseks Venemaaga.

Räägiti võimalusest, et riik võtab GoRaili lepingud üle ja soetab uued, senisest mugavamad rongid, kinnitas Postimehele ministeeriumi allikas. Peterburi liini uuendamine kujuneks riigile soodsamaks, sest lühikese vahemaa ja sõiduaja tõttu pole vaja soetada magamisvaguneid, täpsustas allikas.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann peab nüüd välja selgitama, milliseid tingimusi ja võimalusi GoGrupp

rongiliikluse jätkamiseks pakub. Samas jäi ta ministeeriumis toimunud nõupidamise tulemusi kommenteerides napisõnaliseks.

«Eks me rääkisime kõikidel raudtee tegevuse finantseerimise teemadel,» lausus Asmann.

«Ministeerium pole andnud mulle mingisugust konkreetset ülesannet.»

Turismiettevõtjad peavad raudteeühendust Venemaaga oma äri toimimise jaoks oluliseks ning näeksid hea meelega, et riik paneks Moskva ja Peterburi liinidele oma õla alla.

«Rongiliiklus on oluline ennekõike Tallinnale, kuid sealtkaudu liiguvad Venemaa turistid edasi teistesse Eesti piirkondadesse,» tõdes hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa. «Kui Soomega toimib parvlaevaühendus väga hästi, siis lennuühendusi on meil liiga vähe ning rongiliinide kadumine mõjuks turismile halvasti.»

Soome ja Venemaa vahel hoogsalt liikuvad kiirrongid sisendavad ettevõtjatesse lootust,

Tallinna-Moskva liinil kurseerib kaks GoRaili rongi, mis kell 18 Balti jaamast väljunud rongile.

Eile ennelõunal majandusministri juures toimunud nõupidamisel kaaluti võimalusi raudteeühenduse säilitamiseks Venemaaga.

et ka Eesti võiks idanaabriga samasuguse ühenduse rajada.

«Helsingist Peterburi ja Moskva suunas liikuvad kiirrongid on inimesi täis – kui riigi abiga saaksime Eesti jaoks samasuguse tulemuse, siis oleks see väga teretulnud,» rääkis turismifirmade liidu juhatuse liige Daisy Järva.

Mitme asjatundja hinnan-

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 11

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ongide ülevõtmist Moskva liin püsis seni kindlalt

väljuvad mõlemast suunast õhtupoolikul. Reisijad tõttamas eile õhtul foto: liis treimann

gul võib raudteega Eestisse saabunud Venemaa turistide panus siinsesse turismiärisse ulatuda 60 miljoni euroni aastas.

Täpsed arvud teadmata GoRail ei soovinud täpset reisijate arvu konfidentsiaalsuse tõttu avaldada. Samas prognoosib ettevõte aasta lõpuks võrreldes 2013. aastaga Moskva lii-

Samal ajal kui Tallinna–Moskva rongiliin töötab katkematult, on Peterburi liini korduvalt suletud ja siis taas avatud.

Neevalinlased moodustavad Eestit külastavatest turistidest suure osa, kuid rongidel tuleb konkureerida palju paindlikuma bussiliiklusega. Peterburi rongid käivad praegu kaks korda päevas, bussid aga pea igal tunnil. Viimati avati Tallinna–Peterburi rongiliin 2012. aasta lõpus ja see on püsinud katkematult töös tänaseni. GoRaili kinnitu-

nil viiendiku võrra vähem reisijaid. Kui suvekuudel on langus väiksem, siis muul ajal sõltuvalt kuust ligi 35 protsenti.

Peterburi liinil prognoosib GoRail aasta lõpuks põhiväljumisel langust 15 protsenti. Tänavu avatud lisaliin Peterburi eelmisel aastal käigus ei olnud.

GoRail müüb oma reisidele pileteid kuni 45 päeva ette,

sel on nõudlus kõige suurem esimese klassi luksusvaguni järele, kus on internetiühendus, laiad istmevahed, lauad, baarinurk ja muud lisahüved. Liini avamisele eelnes ligi nelja aasta pikkune paus. Siis sõitsid rongid Neevalinna ajavahemikul 2007– 2008. GoRail sulges 2008. aastal Tallinna–Peterburi rongiliini, kuna oluliselt tõusnud infrastruktuuri kasutustasud ei võimaldanud bussidega võrreldes konkurentsivõimelist pileti hinda pakkuda. PM

kuid vastavalt lepingutele peab raudtee infrastruktuurifirmale teatama liini sulgemisest vähemalt 60 päeva ette. Rahvusvahelist reisijatevedu riik ei doteeri ja kulud tuleb katta piletimüügiga.

GoRail kuulub GoGroupi kontserni, mille enamusomanik on First Telecom Trading OÜ kaudu Marcel Vichmann.

Euroopa Komisjon avaldas Eesti majanduse oodatava kasvuprotsendi Euroopa Komisjoni äsja avaldatud sügisprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,9 protsenti ja tuleval aastal kaks protsenti, teatas rahandusministeerium. 2016. aastal kiireneb sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaalkasv 2,7 protsendile eeldusel, et välisnõudlus taastub.

Oodata on tööpuuduse jätkuvat vähenemist ja valitsussektori võlakoormuse kahanemist alla kümne protsendi SKTst, märkis Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat sügisprognoosis.

Eesti majanduskasvu on tänavu vedanud sisetarbimine, samas kui ekspordi kasv on aeglustunud. Eratarbimist toetab

palgatulu kiire kasv, pensionide suurenemine ja tarbijahindade tõusu pidurdumine.

Prognoosi järgi kasvab tarbimine ka järgmisel aastal kõvasti, seda toetab sissetulekute reaalkasv tänu tulumaksumäära vähenemisele ja peretoetuste tõusule. Keskmine palk suureneb nii tänavu kui ka tuleval aastal võrdselt 5,2 protsenti. Kasv kiireneb 2016. aastal 6,2 protsendile eeldusel, et eksporditurud taastuvad 2015. aasta keskpaigast alates.

Tarbijahindade tõus aeglustus 2014. aasta esimesel poolel nafta ja muude toorainehindade languse tõttu, samuti on langenud toiduhinnad. Samal ajal

on parem juurdepääs Põhjamaade elektrivõrkudele langetanud elektrienergia hinda.

Inflatsiooni rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatav tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) kasvab Euroopa Komisjoni hinnangul Eestis tänavu 0,7 protsenti, järgmisel aastal 1,6 protsenti ja 2016. aastal 2,2 protsenti. Palkade jätkuv kasv aitab inflatsioonil jõuda majandusele üldiselt tervisliku tempo lähedale. Töötuse määr langeb prognoosi järgi tänavu 7,8 protsendile, järgmisel aastal 7,1 protsendile ja 2016. aastal 6,3 protsendile, püsides Eesti majandusele loomuliku taseme lähedal. majandus24.ee

Juhtkond ostab Alexela välja Alexela Grupi juhtkonna valdusettevõte Kadaka Varahalduse AS omandab peagi poole Alexela Grupist. Tehing jõustub pärast konkurentsiameti loa saamist.

Alexela Grupi suuromaniku Heiti Hääle sõnul on pikaajalise äripartneri, Kasahstani ettevõtja Igor Bidilo väljumine Alexelast kõigi osanike ühisel otsusel ettevõtte tuleviku jaoks vajalik samm.

«Viimaste aastate jooksul on Alexela Grupp väga kiiresti arenenud ja meie partnerite roll selles protsessis on olnud märkimisväärne,» sõnas Heiti Hääl pressiteate vahendusel.

Tehingu hind on vastavalt kokkuleppele konfidentsiaalne. Hääle sõnul kaasfinantseerib partnerite väljaostu pankade sündikaat.

«Tegemist oli osanike ühise otsusega. Läbirääkimised olid sõbralikud ja konstruktiivsed ega kestnud liialt kaua. Usume et see samm võimaldab ladusamalt ellu viia Alexela strateegilisi plaane eelkõige energeetika valdkonnas,» kommenteeris Hääl müüki.

Ta märkis, et Alexela energeetika valdkonna peamised plaanid on endiselt seotud Kiviõli Keemiatööstuse tootmismahtude kasvatamisega ja Ale-

xela Energia tütarettevõtete tegevuse hoogsa laienemisega gaasiturul.

Läinud aasta alguses andis konkurentsiamet Bidilole ja Häälele loa kütuse jaeäride ühendamiseks. Bidilo sai Alexela kontserni üheks suuremaks omanikuks läinud aasta jaanuaris. Hääl ja Bidilo kontrollisid kahe peale ligi kolme neljandikku ehk 74 protsenti grupi aktsiaist.

Kadaka Varahaldus on Alexela Grupi juhtkonna kontrolli all olev ettevõte, mille aktsionärid on Heiti Hääl, Marti Hääl, Juhan Parmas, Aarto Eipre ja Ain Kuusik. majandus24.ee

12 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

VASTUPANU. Kurditarid võitlevad korraga Islamiriigi äärmuslaste ja oma ühisko normidega, mille järgi nad ei tohiks olla meestega võrdsel positsioonil.

Tunkedes kurdi amatso liisa tagel toimetaja

S

üürias end Islamiriigiks nimetava sunniitliku äärmusrühmitusega võitlejaist on silmatork av a imad ilmselt kurdi naisvõitlejad – fotodel pea eranditult kaunid naised, kes teevad islamistide elu kibedaks ning võtavad väidetavalt neilt ka võimaluse pärast surma paradiisi jõuda. Süüria kurdide ridades võitleb teadaolevalt kuni 15 000 naist – 35 protsenti kõigist kurdide omakaitsevägede võitlejaist.

Mõned neist on meedias saavutanud suisa poolmüütilise staatuse. Üks blond kaunitar, tuntud kui Kobane Ingel või Rehana, on väidetavalt tapnud üle saja islamisti, ning mõned nädalad tagasi valutati südant tema enda saatuse pärast – niinimetatud pühasõdalased olevat tal pea maha raiunud.

Selgus siiski, et see kõik ei vasta ilmselt tõele. Rootsi fotograaf, kes viibis vabatahtlike kogunemisel, kus naine fotole jäädvustati, kinnitas BBCle, et tõenäoliselt naine eesliinil

ei võitle ning täidab oma ülesandeid kuskil politseijõudude ridades. Ka nimi Rehana ei ole tüüpiline kurdi nimi ning lisati fotole tõenäoliselt kuskil internetiavarustes.

Kurdi aktivist ja blogija Ruwayda Mustafah kinnitab aga, et iseenesest näitab väljamõeldud naise loo populaarsus, et see, mida ta sümboliseerib, läheb maailmale korda. «Kõik, kes on tema tegelaskujuga kohtunud, imetlevad teda,» kirjutab Mustafah, «ta sümboliseerib naiste ja meeste ühist võitlust piirkonnas võimutseva barbaarse jõuga.» Üle kuue nädala on Süüria piirilinnas Kobanes olnud ISi äärmuslaste vastase võitluse kese. Linn asub korraga mugavalt ja ähvardavalt Türgi piiri ääres, nii lähedal, et ajakirjanikud, huvilised ja kaasaelajad saavad istuda Türgis küngastel ja jälgida linna kohal sooritatavaid rahvusvahelise koalitsiooni õhurünnakuid. Äärmuslasi hoiavad tagasi siiski aga eelkõige neist enim ohustatud kurdid ning võitlus on niivõrd äge, et Süüria kurdide komandör Polat Can on kinnitanud, et vajadusel korratakse Kobanes Stalingradi. Sama kujundit jätkab ka ajakirja The Economist selle nädala number, kus nenditakse, et ehkki

Kobane ei pruugi tegelikult olla Stalingradiga võrreldav, on sellel äärmiselt oluline sümboolne roll ja kaotus seal annaks ISi äärmuslastele tugeva psühholoogilise löögi.

Psühholoogilise mõjutusvahendina on Kobanes esile tõusnud ka kurditarid, kes võitlevad õlg õla kõrval oma meessoost rahvuskaaslastega. Väidetavalt lubas näiteks Iraagi kurdide armee Pešmerga naised eesliinile võitlema alles pärast seda, kui

Naise käe läbi surres jäävat saavutamata ühe äärmusliku džihadisti edasiviiv unelm – jõuda märtrina paradiisi. sai aru, et Islamiriigi niinimetatud pühasõdalastele ei mõju mitte ainult nende teele saadetud kuulid, vaid juba lihtsalt fakt, et tegemist on naistega.

Naise käe läbi surres jäävat saavutamata ühe äärmusliku džihadisti edasiviiv unelm – jõuda märtrina paradiisi.

Naisi ei saa võitluses Islamiriigiga aga kindlasti taandada vaid psühholoogiliseks heidutuseks või sõja kauniks reklaamnäoks, ehkki ajakirjanduses ringlevad fotod rohelistes tunkedes tõmmudest iludustest on äärmiselt pilkupüüdvad.

Neil on oma missioon ja

Kurdistani Tööpartei võitlejad Iraagis. foto: afp/scanpix

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || VÄLISMAA || 13

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

onna sotsiaalsete

oonid kaitsevad maailma Naiste omakaitse YPJ

Ma olen valmis kohtuma kellega tahes.

Eile nn Donetski rahvavabariigi võimujuhiks vannutatud Aleksandr Zahhartšenko avaldas valmisolekut kohtuda Ukraina presidendiga.

Läti sai uue seimispiikri • Loodi ametlikult 2012. aastal.

• Rühmitus kasvas välja terroriorganisatsiooniks kuulutatud Türgi Kurdistani Tööparteiga seotud kurdide vastupanuliikumisest, mille liikmed kaitsesid Süüria sõjas kurde äärmuslaste rünnakute, Süüria valitsusvägede ja Al-Qaedaga seotud AlNusra Rinde eest.

• Organisatsiooni kuulub praeguseks vähemalt 10 000 naist vanuses 18–40.

• Alaealised ei või võidelda eesliinil, ent neil on lubatud siiski liituda ja osaleda treeningutel.

• Kokku võitleb Süürias Islamiriigi äärmuslastega praegu ligi 15 000 kurdi naist.

oma poliitiline agenda. See on neist paljudele ka võitlus sotsiaalsete normidega, võimalus elada senisest oluliselt vabamat elu ja samal ajal võidelda veelgi äärmuslikumate normide kehtestajatega. «Me peame näitama, et oleme erinevad ISist, nemad ei laseks kunagi naistel võidelda,» on rääkinud kurdi Pešmerga naiskolonel Vian Pendwi.

Süüria kurdide rahvakaitseüksuse juurde tekkis eraldi naiste omakaitseüksus (kurdi keeles Yekîneyên Parastina Jinê – YPJ) just Islamiriigi äärmuslaste vastases võitluses, ehkki naisi on kurdi võitlejate rida-

des olnud varemgi ja seda ka Iraagi kurdide armees Pešmergas. Türgis terroristlikuks rühmituseks kuulutatud Kurdistani Tööpartei (PKK) liikmetest on sealjuures enam kui pooled naised ning kurditarid võitlevad ka selles rühmituses.

Peamiselt Türgis, Süürias, Iraagis ja Iraanis elavate kurdide elukorraldus ei ole sealjuures teistest sama piirkonna rahvastest oluliselt võrdsuselembesem – ka nemad elavad patriarhaalses ühiskonnas ning mehed, kelle kõrval võideldakse, ei pruugi sugugi rõõmustada naisi lahinguväljal kohates.

Erinevalt koheldakse naisi

ja mehi ka sõjavangidena ning vangistusest naastes – ehkki ka meestel on oht langeda vägistamise ohvriks, on see naistel oluliselt suurem ning ka kurdid seostavad naise au jätkuvalt tema puutumatusega.

Kurdide veebiajakirjas Kurdish Question räägivad YPJ võitlejad Destan ja Berfin, et enne armeega liitumist elasid nad kodus nelja seina vahel.

«Ma ei uskunud varem, et me-

Paljudele kurdi naistest on see võitlus sotsiaalsete normidega, võimalus elada senisest oluliselt vabamat elu.

hed ja naised võivad olla võrdsed. Meie peres oli mees alati juht ning see oli tavaline. Siin olen ma aru saanud, et see ei ole paratamatus,» ütles üks neist.

ISiga võitlemine on nende ja nende kaasvõitlejatest naiste jaoks aga oluline põhjusel, et selline võrdsus võiks saada osaks igapäevaelust. Džihadistid püüavad kehtestada maailmakorda, kus kõik inimõigused on veelgi enam alla surutud ja naist ei kohelda inimväärselt.

Seda aspekti kurditaride võitlusest rõhutab ka Cambridge’i doktorant Dilar Dirik, kes märgib, et tema umbes kolmekümneste põlvkonna jaoks on naisvõitlejate olemasolu loomulik osa kurdi identiteedist, ehkki nad elavad tegelikult äärmiselt patriarhaalses ühiskonnas. Nii võitlevad nad veelgi äärmuslikuma patriarhaalse fundamentaalse islami vastu, kus naiste väärikust ei austata ning neid vägistatakse, müüakse ja vahetatakse.

Läti seimi 12. koosseis valis eile parlamendi uueks esimeheks Rahvuslaste Liitu kuuluva Ināra Mūrniece, kelle poolt hääletas 68 ja vastu 30 seadusandjat, üks valimissedel tunnistati kehtetuks. Parlamendi eelmises, 11. koosseisus juhtis Mūrniece inimõiguskomisjoni. Läti president Andris Bērziņš esitas aga lahkuva valitsuse juhi Laimdota Straujuma ametlikult uuesti peaministriks. Ametisse astumiseks peab Straujuma ning tema ministrikandidaadid heaks kiitma eile oma esimesele istungile kogunenud riigi parlamendi uus koosseis.

Tõenäoliselt toimub hääletus täna või homme. Sajaliikmelises parlamendis on Straujuma Ühtsusel ning selle koalitsioonipartneritel Roheliste ja Põllumeeste Liidul ning Rahvuslaste Liidul 61 kohta. BNS/PM

105 000 asüülitaotlejat on Rootsi valmis vastu võtma tuleval aastal.

Kohus blokeeris Kataloonia referendumi Hispaania konstitutsioonikohus blokeeris eile keskvalitsuse taotlusel sümboolse iseseisvusreferendumi, mille Kataloonia kavatseb 9. novembril korraldada. Kataloonia valitsuse pressiesindaja teatel esitatakse Hispaania keskvalitsuse vastu hagi väljendusvabaduse piiramise pärast. AFP/BNS

Juncker kritiseeris Cameroni ja Renzit Euroopa Komisjoni president JeanClaude Juncker süüdistas Briti peaministrit David Cameroni ja Itaalia valitsusjuhti Matteo Renzit oma kodanike eksitamises Brüsseliga peetavate eelarvekõneluste asjus. Briti ja Itaalia peaministri avaldused suure tagasimakse tõttu Brüsseliga tekkinud tüli kohta ei ühti sellega, mida nad rääkisid eelmise nädala tippkohtumisel kinniste usta taga, väitis Juncker. AFP/BNS

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Neli kuud enne valimisi tuleb järjest enam uudiseid sisepoliitikast. Valitsuskoalitsioonis vahetuvad ministrid ning suhted on külmemad. Suured erakonnad värbavad uusi liikmeid, mõned otsivad teises nimekirjas soodsamat pärituult.

Luuakse ka uusi parteisid. Postimehe arvamustoimetus palus kolmelt poliitikavaatlejalt kommentaari akuutsetele küsimustele. Vastasid ühiskonnateadlane Kristina Kallas, politoloog Vello Pettai ja kolumnist Ahto Lobjakas.

Eesti sisepoliitika on muu Millised oleksid teie hinnangul kolm peamist ja suurimat muutust praeguses Eesti sisepoliitikas, millel on mõju riigikogu järgmisele koosseisule?

Ahto Lobjakas: Käib kaks seotud protsessi. Esimene on Reformierakonna põlvkonnavahetus, teine on IRLi taandumine kui mitte marginaalseks, siis peavoolu selgelt nõrgimaks parteiks. Need on ilmselgelt kuidagi seotud arengud, aga kuidas täpselt, on võimatu ilma väga nähtava vaibaaluse kisklemise siseinfota analüüsida. Sündmuste jada Siim Kallase üleöisest põgenemisest märtsis kuni Eerik-Niiles Krossi põgenemiseni IRList ja Urmas Paeti ebaõnnestunud katseni mitte põgeneda välisministri kohalt on läbi pikitud leketest, lekete ähvardustest ja kuuldustest leketest.

Seda jada näib siduvat midagi sogast ja veealust. Eesti poliitika osaks, peame nentima, on saanud mingit sorti «kompromat». Riigi juhtivaid ameteid võetakse ja jäetakse motiividel, mis pehmelt öeldes näevad välja irratsionaalsed.

See ei ole mitte üksnes huvitav, vaid ka ohtlik Eesti-suguse väikese ja piiriäärse riigi jaoks. Väljast vaatajal on võimatu teada, milline see «kompromat» on, mida sisaldab, kelleni ulatub. Võime vaid nentida, et üsna märkimisväärsel määral on osa Eesti sisepoliitikast muutunud ennustamatuks, et mitte öelda kaootiliseks – ilmselt mitte ainult meie endi, vaid ka meie liitlaste jaoks.

Kolmas ja tunduvalt selgem protsess on Reformierakonna kinnistumine parteipoliitika keskpõrandaks. Vahepealne usalduskriis on ületatud ning kõige selgemalt annab sellest märku teiste erakondade kaadrite kasvav usaldus – IRList ja Keskerakonnast võib lahkujaid olla veel.

Kirjeldatud kolme arengu raames tuleb kardetavasti kaasa tunda neile seni poliitikavälistele tuntud inimestele, kes on poliitikukarjääri alustamiseks valinud mõne teise erakonna peale RE. Kristina Kallas: Kaks peamist ja väga suurt probleemi, mida nii opositsioon kui ka koalitsioonis olevad sotsiaaldemokraadid tähelepanu keskmesse on tõstnud, on palgavaesus ja demograafiline must auk. Mõlema probleemi tekkimises süüdistatakse pikalt võimul olnud Reformierakonda, kuigi analüütiliselt vaadatuna on probleemidel palju kaugemale tagasi ulatuvad alged. Aga tõepoolest, see, et neid probleeme pole pikki aastaid teadvustatud ning kohati on Reformierakond probleemide olemasolu lausa eitanud, nimetades palgavaesusest rääkimist näiteks virisemiseks, on tekitanud avalikus diskussioonis väga teravaid vastandumisi. Rahvaloendu-

se tulemused olid need, mis lõpuks sundisid valitsevaid jõude vähemalt probleemidest rääkima hakkama.

On juba näha, et palgavaesus, väljaränne ja elanikkonna vähenemine, mis on kõik ka omavahel seotud, muutuvad eesolevate valimiste üheks peamiseks aruteluküsimuseks. Kolmandaks teemaks on Ukraina kriisi tõttu kerkinud julgeoleku- ja välispoliitika.

Kuigi mulle tundub, et põhimõttelisi erinevusi erakondade seisukohtades siiski ei ole, on peamine vaidlusküsimus see, milliste vahenditega me oma julgeolekut tagame, kas valjult vastandudes Venemaale või vaikselt ja targu toimetades.

Eestivenelaste hoiakutest on seni räägitud vähe ja näib valitsevat vaikne lootus, et suurt julgeolekuriski seal ei ole, ning ma väga loodan, et seda teemat ei kista ka valimiskampaania etteotsa.

Vastasel juhul võib julgeolekurisk tekkida isegi siis, kui seda esialgu polnud. Kas uus riigikogu koosseis kujuneb rohkem rahvuslikuks, vaadates neid kolme peamist teemat, ei oskaks ma siiski veel ennustada, sest kampaania pole alanud. Kuid selge on see, et arutelusse kerkivad Eesti riigi jaoks eksistentsiaalsed küsimused.

Vello Pettai: Kõige selgem muutus puudutab Andrus Ansipi järgse poliitilise maastiku selginemist, ehk seda, milline on uus poliitikute kooslus, kes hakkavad Eestit valitsema järgmised neli aastat (kui mitte rohkem). Kolme parlamendierakonna juhid on kõik kas 40 või alla selle! Milline pilt see oli suvisel arvamusfestivalil, kui juba siis istusid ühel laval kolm noorukest – Taavi Rõivas, Urmas Reinsalu ja Sven Mikser – ja debateerisid Eesti tuleviku üle!

Teine muutus on eelmise peegelpilt. Eesti igapäevapoliitikast on kõrvale astunud terve rida vanema põlvkonna poliitikuid praktiliselt kõikidest erakondadest. Mitte ainult Andrus Ansip, aga ka Urmas Paet, Siim Kallas, Jürgen Ligi, Mart Laar, Tõnis Lukas, Marju Lauristin, võib-olla veel mõned.

Põlvkonnavahetus toimub mõlemas suunas.

Kolmas tähelepanek puudutaks ehk valitsemiskultuuri. Kui uued ministriametid (väliskaubandusja ettevõtlusminister ning terviseja tööminister) õigustavad ennast, siis tulevikus võib valitsemine muutuda palju dünaamilisemaks. Ühtlasi torkab silma praeguse koalitsioonileppe lubadus muuta valitsemine avatumaks. See on selgelt uue põlvkonna mõtlemise mõju, ja ma ütleksin, et süstituna nii Reformierakonna kui SDE poolt.

On näha, et erakonnad on justkui teemasid vahetanud.

Reformierakond on seadnud fookusesse välis- ja kaitse-

poliitika, IRL näib keskenduvat majandusele. Sotsid teevad suuri panuseid Keskerakonna käes olevale rahvuse nišile. Miks see nii on ja mida see võiks perspektiivis muuta?

Kallas: See, et sotsid teevad panuseid eestivenelastele, on väga tervitatav, ja eks seda on püüdnud teha ka IRL ja Reformierakond. Eestivenelased on kasvav kodanikkond, kuigi mitte väga jõuliselt, sest lisaks demograafiale ehk täisealiseks saajatele on nende hulgas ka need, kes aasta jooksul naturaliseeruvad. IRLi maksupoliitika programm ei ole ju ka üllatuslik, kuna see on kantud just eespool nimetatud murest nii väljarände kui üldise demograafilise augu pärast. Need on aga olnud alati IRLi teemad.

Võib-olla teen Reformierakonnale liiga, kuid nende tähelepanu julgeoleku- ja välispoliitikale on pigem konjunktuurne ehk valitseva parteina on nad paratamatult pidanud jõuliselt reageerima välispoliitilisele sündmustele, mis just sel aastal on olnud kogu Euroopa välispoliitika paradigmat muutvad.

Ka IRL on endiselt olnud välispoliitikas ja julgeolekupoliitikas sõnakas.

Vaid Keskerakond on hoidnud selles teemas tagasihoidlikku joont, ilmselt tundes ennast ebakindlalt seisukohtade võtmises, arvestades nende valijaskonna samasugust vaikimist. Samas ma ei arva, et julgeoleku- või välispoliitikast kujuneb parteisid eristav teema, sest nagu ma ütlesin, põhimõttelisi erinevusi siin ei ole, Eesti riigi eksistentsi tunnevad ohustatuna kõik ja on ka domineeriv ühtne arusaam, kust see oht tuleb.

– sõltumata sellest, kas Jürgen Ligi soolo Jevgeni Ossinovskiga oli ette plaanitud või mitte. Üle on võetud Keskerakonna tegutsemispõhimõte: istutada oma esindaja suuremate vaidluste mõlemale poolele. Loogika on, et kui eri parteiliikmed eri juttu räägivad siis kahju partei mainele on väiksem kui kasu, mis tõuseb eri valijagruppide pardal hoidmisest.

Uute erakondade läbilöögivõimekus sõltub peaaegu sada protsenti inimmaterjalist – mida ei ole ei EKRE-l, RÜE-l ega Vabaerakonnal künnise ületamiseks piisavalt. kolumnist Ahto Lobjakas

Sotside ja IRLi koalitsioon oleks Eestile väga tervislik, kuna tõstaks tähelepanu keskpunkti palgavaesuse ja sellest tingitud väljarände ja demograafilise kriisi.

Nii on RE välis- ja kaitsepoliitika kõrval (mis saab praegustes oludes ainult plusse tuua) laiendanud Venemaa teema sisepoliitiliseks, vähemuste küsimuseks (Jürgen Ligiga samasse leeri maandus uus liige Eerik-Niiles Kross) ja küsimärgi alla on seatud kogu viimase 15 aasta kodakondsuspoliitika.

Sellega on end vaktsineeritud mh kooseluseadusest tekitatud maineprobleemide vastu, Ligi imidž ja teemavalik tähendavad RE jaoks «mehistumist».

IRLi keskendumine majandusele on teatud mõttes ka ideelise mõõna tunnistamine, kuna nende oma peaks olema nii kaitse- kui ka kodakondsuspoliitika. Samas, paremalt tiivalt ähvardab IRLi hirm, mille üldnimetajaks on Varro Vooglaid.

Sotsid teevad panuse rahvuse nišile regionaalselt: mitte oluliselt Lasnamäel, rikkumata seega Edgar Savisaare mängu Tallinnas, küll aga Narvas, kus ilmselt kandideerib Jevgeni Ossinovski. Ühiskonna vaatepunktist oleks sotsid Narvas parem valik kui Keskerakond, arvestades Ida-Virumaa piiri Venemaaga. Tallinna rahulejätmist võiks samas näha varase ja lootusrikka oliivioksana – ehk tuleb pärast valimisi kõne alla koalitsioon ka Keskerakonnaga, juhul kui Savisaar leiab endas suuremeelsust ise mitte valitsusse tulla.

ühiskonnateadlane Kristina Kallas

Samas on huvitav see, et lisaks sotsidele ja Keskerakonnale on ka IRL viimasel ajal hakanud edastama sotsiaalselt tundlikumaid sõnumeid, viidates vajadusele sotsiaalselt tasakaalustatuma ühiskonna järele. Vaid Reformierakond on selles punktis jäänud truuks oma vanale põhimõttele, et ei toeta riigi suurt rolli ressursside ümberjagamises. On huvitav vaadata, kas Reformierakond jääb ka valimiskampaania ajal oma põhimõtetele kindlaks või muudab surve all ka kurssi.

Lobjakas: Reformierakonda ma teistega samasse ritta ei asetaks.

Reformi mäng näib olevat kõrgem

Pettai: Mõlema parempoolse erakonna puhul on tegemist katsega laiendada oma ampluaad. Kui viisteist aastat tagasi korjas Reformierakond tuntust oma maksupoliitiliste seisukohtadega ning aastal 2007 suutsid nad luua endale renomee rahvusliku erakonnana, siis nüüd üritavad nad haarata endale ka julgeoleku- ja kaitsepoliitika mantli. Jah, erinevatel aegadel on Eesti kaitseminister olnud Reformierakonnast (Margus Hanson, Jaak Jõerüüt, Jürgen Ligi), aga selle valdkonna imago ei ole neile kunagi eriti külge jäänud. Ehk läbi Ants Laaneotsa, Johannes Kerdi ja Eerik-Niiles Krossi see nüüd õnnestub.

Ka IRL üritab äratada tähele-

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

utumas. Mis saab edasi? panu, naastes kristlik-demokraatliku erakonnana sotsiaalsemate majanduspoliitiliste põhimõtete juurde. Mart Laar oli selles küsimuses kõva autoriteet. Hetkel ma ei tea, kas Juhan Parts kiirgab valijate jaoks sellist sotsiaalse turumajanduse tunnetust. Aga kui IRLi peaministrikandidaat on Juhan Parts, siis on loogiline, et ta tõstab esile oma viimase aja kogemuse selles vallas.

SDE on mõnda aega seisnud dilemma ees, kas jätkata aeg-ajalt Reformierakonna ja IRLi kolmanda jalana või teha otsustav hüpe vasakule, konkureerida Keskerakonnaga vene rahvusest valijate nimel, säilitada eesti valijate usaldus ning lõpuks saavutada Keskerakonnaga vahekord nt 35 kohta / 20 kohta ning siis moodustada koalitsioon, kus juhtohjad on SDE käes. Paraku võib viimane stsenaarium lõppeda ka fiaskoga, kus vahekord jääb siiski Keskerakonna kasuks (32/22) ning SDE peab otsustama, kas minna Savisaare valitsusse väiksema vennana või mitte. Neli aastat tagasi nad sellist suurt pööret ette ei võtnud. Aga vahepeal on laskemoona juurde tulnud (Jevgeni Ossinovski jt). Ning Keskerakond on Ukraina sündmuste taustal halvatud.

Kaks populaarsemat erakonda on kindlalt Keskerakond ja Reformierakond. Samal ajal kui Reformierakonda on lisandunud märkimisväärselt uusi nimekaid liikmeid, pole Keskerakond neid juurde saanud. Miks nii, ning kas see trend võib mõjutada ka nende valimistulemust?

Kallas: Keskerakond on olnud viimasel ajal üsna vaikne. Ma arvan, et siin on kaks põhjust: esiteks, erakonna sees ei näi suhted juhtkonnas olevat just eriti sõbralikud ja valitsevad erimeelsused partei arengusuundade osas. Erakonda räsivad jätkuvalt kohtusaagad, mis ilmselgelt nii mõnelegi juhatuse liikmele on äärmiselt ebameeldivad.

Teiseks, muutunud välispoliitiline olukord ning eestivenelaste vaikimine on muutnud ka Keskerakonna vaikivaks. Nad on justkui äraootaval seisukohal, et vaadata, milline on lõplik lahendus Ukraina kriisile, et siis seejärel formuleerida oma seisukohad lähtuvalt oma valijaskonna eelistustest.

Reformierakond on aga just suurendanud oma populaarsust sellega, et on vahetunud juhid, ning need, kes olid väsinud või pettunud Ansipi meeskonnas, hellitavad uusi lootusi seoses Rõivasega. Ka panustamine välis- ja julgeolekupoliitikale on toonud toetajaid nende hulgas, kes on ehk olnud varem IRLi toetajad.

Ma arvan, et vaatamata ebakindlusele partei sees jäävad Keskerakonna valimistulemused samaks, juhul kui sotsid ei tee märkimisväärseid edusamme eestivene valijatega, näiteks Harjumaal ja Ida-Virumaal. Tallinnas Keskerakonnaga võidu joosta on ilmselt lootusetu. Reformierakond on ka oma vahepealsest mõõnast üle saanud ja hetkel on neil oma valijaskonna suhtes väga kindel positsioon.

punkti just need kaks suurt probleemi, mida ma eespool nimetasin – palgavaesuse ja sellest tingitud väljarände ja demograafilise kriisi.

Mõlemad parteid on laias laastus ühel meelel nii probleemi olemasolus kui ka lahendustes. Ka Keskerakond on ilmselt nendega ühel meelel, kuid selle erakonna puhul me kõik teame, mis või kes on takistuseks koalitsioonidesse jõudmisel. Praeguse koalitsiooni jätkamine sõltub loomulikult valimistulemustest, ja kui Reformierakond suudab hoida oma populaarsust praegusel tasemel ega saa räsitud mõnest skandaalist, on tal väga tugev positsioon järgmises valitsuses partnerile dikteerida oma tingimusi.

Lobjakas: Keskerakond on uutest nimekatest liikmetest vähem sõltuv. Tema mure on uute Boroditšite koolitamine, osundades Savisaart, mis on teistsugune protsess.

Reformierakonna valimistulemusi mõjutavad uued nimed kahtlemata positiivselt. Samas, pikemas perspektiivis tähendab uute liikmete lisandumine parteiladvikusse negatiivset stiimulit alumistele töömesilastele, kelle elu poliitiline ja majanduslik mõte selles parteis on enda vaevarikas ülestöötamine püramiidi alumistelt astmetelt. Kui tipp on täis, kahaneb ka ülespidine mobiilsus, mis vaevalt on moraalile hea.

Pettai: Eks kõik algas sellest, et Keskerakonna juhatus otsustas nimetada oma peaministrikandidaadiks Edgar Savisaare. Kui valimistele oleks mindud Kadri Simsoniga, siis küllap oleks mõni prominent tahtnud tema meeskonda tulla. Praegu on aga nii, et ainus kanal, mille kaudu uued inimesed Keskerakonda tulevad, on läbi Tallinna linnavalitsuse. See ei ole jätkusuutlik mudel. Seda enam, et erakond on poliitilise profiili kuristiku ees. Tal ei ole poliitilist nišši, mida peale rahvusvähemuste murede täita. Viimased on kindlasti väga olulised, aga muude küsimuste puhul on erakonna kaheksa-aastane olemine opositsioonis olnud küllaltki laastav. Just nüüd oleks erakonnal vaja uut ja säravat juhti, et sellest varjust tõusta. Et seda ei ole, on tegelikult erakonna tragöödia.

Pettai: On tunda, et praeguse koalitsiooni puhul on tegemist võrdsemate partneritega kui eelmises valitsuses. Juba see visuaalne pilt, et erakonnad vastutavad võrdselt kahe suure valdkonna eest (majandus ning sotsiaalküsimused), on tähenduslik. Aga ka see, et on võetud ette mitu suurt küsimust (hoolekandereform, kooseluseadus, praamiliiklus, kodakondsuseta laste probleemid) suhteliselt lühikese valitsemisperioodi jooksul.

(Siin tuleks võrrelda Siim Kallase valitsusega aastatel 2002–2003, kus põhisaavutusena meenub eeskätt Keskerakonna poolt väljakaubeldud pensionitõus.)

Vangerdused valitsuskabinetis avaldavad mõju vaid niipalju, et on võimalik tutvustada uusi valimisnägusid täiendavalt ministriameti kaudu. politoloog Vello Pettai

Ma arvan, et üldjuhul on Reformierakonnal alati lihtsam valitseda koos IRLiga. Aga praegu oli vaja teha kannapööre, et näidata: Reformierakond on jätkuvalt Eesti parteisüsteemi keskpunkt. Ja see on neil õnnestunud.

Muidugi sõltub võimalik tulevane võimuliit otseselt valimistulemusest. Kuid siiski, kuivõrd näete praeguses vastandite koalitsioonis ainest valimiste järel jätkata?

Kas ja kuidas avaldavad vangerdused valitsuskabinetis mõju poliitikamaastikule?

Lobjakas: Kahes peamises mõttes.

Esiteks, Jevgeni Ossinovski triumf Jürgen Ligi üle teeb RE-sotside järgmised läbirääkimised keerulisemaks, RE ilmselt nõuab mingit kompensatsiooni. Teiseks sõltub palju uue välisministri nimest.

Tehnokraat tähendaks patiseisu, Pentus-Rosimannus-Michali liini lõplikku rehabiliteerimist.

Lobjakas: Ma arvan, et järgmine koalitsioon tuleb sundseisust. Teisisõnu, tänaseid tulemusi eeldades pole ei RE-l ega sotsidel reaalset valikut (ja Savisaar ikkagi ei ohverda end partei hüvanguks).

Kallas: Ma arvan, et ainest on, kuigi maailmavaateliselt oleks igasugune teine koalitsioon justkui mõistlikum. Näiteks sotside ja Keskerakonna oma või sotside ja IRLi oma. Sotside ja IRLi koalitsioon oleks Eestile väga tervislik, kuna tõstaks tähelepanu kesk-

Kood avab video, kus Postimehe kolumnist Ahto Lobjakas analüüsib aspekte, mida uue välisministri leidmisel arvesse võtta tuleb.

Kallas: Reformierakond on viimastest vangerdustest ainult võitnud. Ligi tagasiastumine ja uue tulija Maris Lauri nimetamine ministriks oli kindlasti rahva hulgas tervitatud. See, et Reformierakond

on suutnud uusi nimesid juurde tuua ja neid ka kohe rakendada, on kindlasti väga positiivne ning kinnistab need valijad, kes võib-olla veel aasta tagasi olid skandaalidest räsitud erakonna suhtes juba kõhkleval positsioonil.

Taavi Rõivase valitsus on mitmes mõttes nagu värske tuuleiil pärast üheksa-aastast ühesugususe perioodi. Mulle sümpatiseerib nii see, et on avatud teemasid, mis olid aastaid tabud, nagu näiteks lastetoetused, kodakondsuspoliitika, kui ka see, et valitsuses on enneolematu hulk naisi. Küsimus ei ole ju mitte selles, et naised on väärtus omaette, vaid see muudab avalikku kujutelma sellest, milline peab välja nägema üks minister. Ja lisaks ei pea ministril olema tõupuhas eesti nimi. See kõik on värskendav.

Pettai: Vangerdused valitsuskabinetis avaldavad mõju vaid niipalju, et on võimalik tutvustada uusi valimisnägusid täiendavalt ministriameti kaudu (Maris Lauri, Anne Sulling, Helmen Kütt). See on värskendav viis. Ja ka ministritele on see atraktiivne moodus tulla poliitikasse, see võimaldab neil näidata ennast kohe tegudeinimesena.

Millistest asjaoludest sõltub uute erakondade läbilöögi võimalikkus – et nad võiksid ka reaalselt valimiskünnise ületada?

Kallas: Ma arvan, et see sõltub sellest, kui tugevasti nad suudavad oma sõnumiga eristuda neljast suurest erakonnast ning mitte jääda vaid kõrvalt kaasarääkijateks. See ei ole kerge, sest suured erakonnad katavad kogu laia poliitikamaastiku maailmavaate spektri. Nende hulgas on rohelise maailmavaatega inimesi, aga ka ksenofoobe ja äärmuslikke rahvuslasi.

Ma ei näe midagi halba selles, kui uusi parteisid riiklikul tasandil juurde ei teki (kohalikul tasandil on asi teine, seal peaks võim olema rohkem kodanikuorganisatsioonide ja -koosluste kui parteide käes), peaasi, et ka juhtivates parteides vahetuksid inimesed ja lastaks sisse uusi teemasid, et ei tekiks dogmaatilist seisakut.

Pettai: Uute inimeste värbamine vanadesse erakondadesse lõikab oluliselt uute erakondade tiibu.

Omal ajal oli rohelistel (rääkimata Res Publicast!) palju rohkem kõlapinda neli kuud enne valimisi kui ühelgi praegusel uustulnukal.

Lobjakas: Uute erakondade läbilöögivõimekus sõltub peaaegu sada protsenti inimmaterjalist – mida ei ole ei EKRE-l, RÜE-l ega Vabaerakonnal künnise ületamiseks piisavalt. Võimaliku «Koosealuseaduseerakonna» osas ei usu ma, et teema valimisteni vastu peab.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 5. november 2014

TEATER

Pärnu kontserdimajas

RAHVUSOOPER ESTONIA

6.11 kl 13

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.11 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Väino Puura, Maris Liloson, Raivo E. Tamm jt 6.11 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

BALLETIÕHTU

W. McGregori „Symbiont(s)“, I. Stravinski „Petruška“ Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson jt 7.11 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 7.11 kl 19 Don José osas Luc Robert (Kanada)

CARMEN

G. Bizet’ ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Helen Lokuta, Luc Robert (Kanada), Heli Veskus, Rauno Elp, Olga Zaitseva jt 8.11 kl 19 Ülle Ulla 80

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt 9.11 kl 12

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt

Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Ksenia Seletskaja, Aleksandr Kanapljov jt

Talveaias 8.11 kl 10.00 ja 11.30 Välja müüdud!

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Väikelastele vanuses 0–3.

Korraldaja: Rahvusooper Estonia

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Rauno Elp jt

Pärnu kontserdimajas 6.11 kl 18

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Rauno Elp jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 5.11 kl 12

Varastatud oranž jalgratas

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Marta Laan, Harriet Toompere, Mari-Liis Lill, Ingomar Vihmar, Roland Laos, Mihkel Kabel, Maria Avdjushko, Jüri Tiidus.

Viimaseid kordi!

5., 22.11 kl 19

Rahauputus

Michael Cooney Lav. Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt.

6., 16., 23.11 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

6., 16.11 kl 19

Kontakt

Martin Algus Lav. Ingomar Vihmar, osades: Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta Laan, Märt Avandi, Maria Avdjushko, Martin Algus või Indrek Sammul.

Viimaseid kordi!

12.11 kl 19

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

HEA PÕHJATUULE VASTU

Teatri Kodu 9.11 kl 12

PETTSON JA FINDUS

Maalisaalis Aabitsa kukk

PETTSON JA FINDUS

6., 14., 20., 28.11 kl 19

9.11 kl 14

Andrus Kivirähk Lav. Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja

Sadamateater

Teet Kase ballett Lepo Sumera muusikale Dirigent Erki Pehk 6.11 kl 12

TOTU KUUL

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

6.11 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

Lyle Kessler Lav. Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi.

T. Aintsi ooper Marko Matvere, Lauri Saatpalu jt. dir. Paul Mägi

REHEPAPP

Idioot

8 armastavat naist

6.11 kl 19

6.11. kl 19

Autor F. Dostojevski.

Lavastaja Vallo Kirs. Osades Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Marika Palm jt.

(lav. Eili Neuhaus) 7., 14.11 kl 19

Rõuge Rahvamaja

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer) 8., 27.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

Eesti Draamateatri väike saal

Leenane´i kaunitar

6.11 kl 19

HALDJAKUNINGANNA

H. Purcelli semiooper Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Rasmus Kull, dir. Lauri Sirp

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Jaanika Arum,Linda Kolde,Kärt Tammjärv,Marian Heinat,Veiko Porkanen,Reimo Sagor,Markus Dvinjaninov,Tanel Jonas

GO - mäng kahele

suur maja

väike maja

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, dir.Martin Sildos

5.11 kl 19

Väike saal

Autor William Douglas Home.

Lavastaja Peeter Tammearu (külaline). Osades Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Luule Komissarov.

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie

Väike Maja

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

MADISONI MAAKONNA SILLAD

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

8.11 kl 19

EVITA

RAKVERE TEATER

6.11 kl 19

7.11 kl 19

DETEKTIIV LOTTE

Eesriie avaneb!

5.11 kl 19

5.11 kl 12

5., 11.11 kl 19

Orvud

8.11 kl 19

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 7.11 kl 19

Väikses saalis

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

KAKS VANA NAIST 8.11 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

Rahvusooper Estonia 26.11 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Alla Popova,Pirjo Püvi,Merle Jalakas, Karmen Puis,Oliver Kuusik, dir. Lauri Sirp 27.11 kl 19

REHEPAPP

T. Aintsi ooper Marko Matvere, Lauri Saatpalu jt. dir. Taavi Kull

UGALA TEATER

Vana õngitseja

10.11 kl 12 ja 14

Suur Maalritöö

Autor ja lavastaja Ott Aardam.

Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

5., 7.11 kl 13

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Haapsalu Kultuurikeskus

(lav. Eili Neuhaus)

Kanuusõit algajatele

Keila kultuurikeskus 7.11 kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov)

CLUB FACTORY

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Piletid Piletilevis

6., 13.11 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID 7., 22., 28.11 kl 19

MEIE AJA KANGELANE 8., 27.11 kl 19

BOYBAND

Küünis

8.11 kl 12 10.11 kl 11 ja 13

PÕRRR…!!!

Põlva Kultuurikeskus 5.11 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL 5.11 kl 19

TOPELTELU

Jõgeva Kultuurikeskus 11.11 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 11.11 kl 19

KVARTETT

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

Ootamatu ettepanek

5.11 kl 19

Madara 22a

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Suur saal

5.11 kl 19

Kassa tel 442 0666

6., 15.11 kl 19

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

(lav. Raivo Trass)

ENDLA TEATER

Suures saalis

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

Lihula Kultuurimaja

8 armastavat naist

6.11 kl 19

Luunja Kultuurija Vabaajakeskus 7.11 kl 19

Ootamatu ettepanek

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

9., 16., 28., 29.11 kl 19

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 5.11 kl 14 ja 18 6.11 kl 14

Kas sulle meeldib porno?

K. Abrahammson Lavastaja: Margo Teder Osades: Tanel Saar ja Kaia Skoblov

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 5.11 kl 19

ILLUSIOONID

autor Ivan Võrõpajev lavastaja Pavel Zobnin laval Kristel Leesmend, Katrin Pärn, Siim Angerpikk, Mart Aas 6.11 kl 19 9.11 kl 19 11.11 kl 19

PUNG

lavastaja Renate Keerd laval Kompanii Nii

VABA LAVA Telliskivi 60a, vabalava.ee Piletid Piletimaailmast ja vabalava.ee

Tallinna Linnateatri Hobuveskis

teatrikeskuses VabaLava

Torm

Tantsuteater Fine5 etendused «...and Blue»

6.11 kl 18 Esietendus!

7., 8., 10., 11.11 kl 18 W. Shakespeare Lavastajad: Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremets, Risto Vaidla, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla

6., 7. , 8.11 kl 19

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Vanemuise kontserdimaja

Pal- tänava poisid

Saka mõis

F. Molnar Lavastaja: Aare Toikka Osades: Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kaspar Jancis

5.11 kl 17 Viljandi Pärimusmuusika Ait soovitab:

Duo KULNO MALVA ja TÕNIS KIRSIPU Kulno Malva (akordion, laul, torupill, kehapill) Tõnis Kirsipu (perkussioon, kehapill)

Pärnu kontserdimaja 6.11 kl 13 ja 18

“Prints ja kerjus”

Rahvusooper Estonia etendus Muusika Priit Pajusaar Tekst Aapo Ilves / Mark Twaini jutustuse ainetel Lavastaja: Andres Puustusmaa

Estonia kontserdisaal 6.11 kl 19

HEIMAR ILVES 100

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester Gatis Gorkuša (trompet) Dirigent Toomas Vavilov Ilves. Sümfoonia nr 2, (II osa, Largo), Jolivet.

Trompetikontsert nr 2 Beethoven. Sümfoonia nr 5

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

Mustpeade Maja 6.11 kl 19 Julia Ageyeva Hess (klavessiin), Imbi Tarum (klavessiin) Kavas: J. C. Bach, J. G. Müthel, D. Buxtehude, R. Rannap

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Sillamäe Kultuurikeskus 8.11 kl 16

«Muusikasillad»

Naiskoor «Viva Musica», Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor Dir. A. Heinapuu, T. Selke ja S. Zaugarova. Õhtut juhib Pille Lill Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 7.11 kl 17

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi

Jõhvi kontserdimaja

(lav. Üllar Saaremäe) 8., 12., 27.11 kl 19

Eesti Draamateatri suur saal

5.11 kl 15

16.11 kl 14 17.11 kl 19

NO47

(lav. Madis Kalmet) 7., 25.11 kl 19

Viimase öö õigus

Estonia kontserdisaal Kitarriduo GOTHENBURG COMBO (Rootsi) David Hansson, Thomas Hansy Flamenko, klassika, ABBA

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Leegionärid

(kitarr, Kreeka) “Taasavastatud kitarr!”

Scarlatti, Bach, Händel, Händel, Ponce, Barrios, Gregoriadou

13.11 kl 19 Esietendus!

14., 21., 22., 24., 25.11 kl 19

VANA BASKINI TEATER

Jõgeva kultuurikeskus

Mee hind

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee

6., 11.11 kl 19

Autor Ellen Niit. Lavastaja Oleg Titov. Osades Oleg Titov ja Merle Liinsoo.

10.11 kl 19

TEATER NO99

5.11 kl 19

6.11 kl 19

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi SMARO GREGORIADOU

Estonia Kontserdisaal 6. 11 kl 19

Heimar Ilves 100

EMTA Sümfooniaorkester Dirigent Toomas Vavilov, Gatis Gorkuša (trompet) Kavas: Ilves, Jolivet, Beethoven Piletid 15 eur Piletilevis, Piletimaailmas ja Eesti kontserdis

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || KULTUUR || 17

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KEERULINE OLUKORD. Hiinas käib vilgas kirjanduselu, kuid eesti keelde jõuab sellest vähe, sest pole tõlkijaid.

Kirjandus made in China hul on ähmastav see, et kui me ütleme kõikide Hiina rahvaste kirjanduste kohta «hiina kirjandus», paneme nad kõik nagu «suure venna» käpa alla.

Seepärast eelistaksin ise rääkida hiina kirjandusest juhul, kui on tegemist hiinlaste kirjutatud hiinakeelse loominguga. Teiste Hiina RV koosseisus elavate rahvaste kirjandustest võiks rääkida ikka kui tiibeti kirjandusest, uiguuri kirjandusest jne. Kuigi paraku kultuurilise tasalülituse tõttu kirjutavad ka paljud mittehiinlastest kirjanikud Hiinas hiina keeles.

intervjuu heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

N

obeli laureaat Mo Yan on üks tänapäeva tuntuimaid hiina kirjanikke, kelle teos «Punane sorgo» nüüd ka eesti keeles kättesaadav. Postimees vestles Tartu Ülikooli sinoloogia vanemteaduri ja teose tõlkija Märt Läänemetsaga Mo Yanist, hiina kirjandusest ja selle tõlkimisest.

Made in China pole riiete-tarbekaupade reklaamis kõige tugevam argument, pigem on see negatiivne. Kuidas on lood kirjandusega (suhtes näiteks siis Euroopa või USA autorite loominguga)?

Mo Yani romaani «Punane sorgo» eestikeelse tõlke esitlusel Tartus pidasite ettekande sellest teosest eestikeelse hiina tõlkekirjanduse hetkeseisu taustal. Siit johtuvalt küsingi, milline see hetkeseis on – mis teeb muret ja mis rõõmustab?

Hetkeseis on kindlasti parem kui kunagi varem, sest mõningaid tõlkeid ja sealhulgas oluliste tekstide tõlkeid on ju ikkagi ilmunud, neist üsna mitu viimase kümne aasta jooksul. Vastilmunud «Punane sorgo» on igati väärikas üllitis selles reas. See rõõmustab. Muret teeb aga see, et neid ilmub ikkagi nii vähe, harva ja juhuslikult. Nagu Tartu esitlusel keegi ütles: hiina keelest tõlgitud raamatuid ei ilmu iga nädal ega isegi mitte iga aasta.

Tõepoolest ei ületa otse hiina keelest eesti keelde tõlgitud raamatute hulk – kõik kokku, mitte ainult viimase kümnendi omad – minu arvestuse järgi tosinat. Kui siia juurde arvata kaudtõlked ja mõned juba algselt inglise keeles kirjutatud hiina autorite raamatud, siis on hiina kirjandus eesti keeles esindatud nii umbes 30 raamatuga. Maailma suurima kirjanduse kohta on seda muidugi häbematult vähe.

Miks hiina kirjandust ei tõlgita?

Pole tõlkijaid. Tõlkijaid pole sellepärast, et hiina keele oskajaid on vähe. Hiina keele oskajaid on vähe sellepärast, et seda keelt pole Eestis kaua aega peaaegu üldse õpetatud. Viimase kümnendi jooksul on vähemalt keele õpetamise olukord siiski kõvasti paranenud. Seda eelkõige tänu Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi tööle, kus hiina keelt õpetatakse erialana tegelikult juba üle paarikümne aasta.

See aeg on juba käes või saabumas, mil hiina tippautoreid ja nende loomingut tundmata ükski haritud «läänlane» ennast haritlaseks pidada ei saa.

Viimastel aastatel on kogu hiina keele õpe seal koondunud Hiina RV juhitavasse Konfutsiuse Instituuti. Tartu Ülikoolis on olukord kehvem. Keelekeskuses hiina keele kursused vabaainena küll toimuvad ja huvipuudust ei saa kurta, kuid hiina keele ja kirjanduse õpetamisest pea- või isegi kõrvalerialana – mis on elementaarne eeltingimus tulevaste tõlki-

Ma arvan, et parem. Hiina kirjandus on üle maailma tõusuteel, see äratab huvi, seda tõlgitakse üha rohkem – nagu näha, isegi meil Eestis, kuigi siinsed mahud on mikroskoopilised. Ma arvan, et see aeg on juba käes või saabumas, mil hiina tippautoreid ja nende loomingut tundmata ükski haritud «läänlane» ennast haritlaseks pidada ei saa. Ehk jõuab see aeg mitte rohkem kui paari põlvkonna pikkuse hilinemisega kunagi ka Eestisse. jate ettevalmistamisele – oleme ikka veel väga kaugel ja praeguse õppekavade nn optimeerimise ja koondamise poliitika taustal ei näe küll ühtegi märki, et see olukord võiks paraneda.

Rõõmustav on samas, et hiina keelt õpetatakse juba mitmes Eesti gümnaasiumis.

Aga kirjanduse tõlkimine eeldab midagi oluliselt rohkemat kui pelka keeleoskust.

See nõuab pühendumist ja selleks peaks olema ka n-ö ühiskondlik ja kultuuriline tellimus.

Mulle tundub, et hiina kirjanduse osas seda viimast aga ei ole ja selle eest on vastutavad meie kõrghariduse korraldajad, kes Aasia filoloogia õppekavade loomisele (vähemalt TÜs) on järjekindlalt vastu seisnud.

Kust need vähesedki tõlked siis tulnud on?

Alati ja igal pool leidub pühendunud entusiaste. Hiina keele osas rajas selleks taimelava legendaarne keeleõpetaja Pent Nurmekund (1906–1996), kes alustas 1950ndatel hiina keele kursustega enda loodud orientalistikakabinetis. Seal alustanud Linnart Mäll (1938–2010) tõlkis 1970ndatel ja 1980ndatel hiina kultuuri baastekstid – Konfutsiuse ja Laozi. Ülejäänud tõlked on enamikus ilmunud viimase tosina aasta jooksul. Hiina tänapäeva romaanikirjandusest on «Punane sorgo» aga tõesti esimene pääsuke. Kui vaatame tõlkijate nimesid, siis näeme, et neid polegi rohkem kui kakskolm. Ja kõik nad on tõlkijad oma õppejõutegevuse kõrvalt.

Oma osa on mänginud ka poliitiline konjunktuur ja muud kirjandusvälised asjaolud. Nõukogude ajal tõlgiti hiina kirjandust – vene kee-

le vahendusel, sest otsetõlkijaid ju polnud – kohustuslikus korras, sest sõbraliku vennasmaa kirjandust tuli iga liiduvabariigi keelde vahendada. Ka Mo Yani raamatu tõlkimine ja ilmumine sai teoks tänu sellele, et ta sai Nobeli preemia ja see pälvis ka Eestis mõningast tähelepanu. Ilma Nobelita ei teaks Mo Yani siin keegi.

Ja ilmselt poleks niipea teada saanudki. Aga Mo Yan pole ainuke, tema tasemel kirjanikke on Hiinas kümneid, kõigile Nobeleid ei jätku.

Millises seisus on praegusaja hiina kirjandus üleüldse, kas on võimalik esile tuua mõned suundumused, tendentsid?

Hiina kirjandus on kahtlemata väga põnevas seisus. On ju ka Hiina omamoodi üleminekuühiskond, kus pärast pikka ideoloogilist survet on teatud vabanemine. See sai alguse 1980ndatel ja Mo Yan on üks selle vilju. Oma Nobeli-kõnes ütleb ta ka ise, et kui poleks alanud reformid, poleks temast ilmselt kirjanikku saanud.

Taassünni elas läbi ka Hiina luule, mille ühe silmapaistvaima esindaja Bei Dao valikkogu (ainuke tänapäeva hiina luulest!) on õnneks ka meil ilmunud (2007) Lauri Kitsniku eestinduses. Samas on Hiina RV jäänud diktatuuririigiks ja mõningasest vabanemisest hoolimata kehtib seal edasi tsensuur, kirjanike jälgimine, sõnavabaduse piiramine. Eks see sunnib ka kirjanikke väljendusvahendeid otsima ja kompromisse tegema. Ei ole ka kuhugi kadunud sotsrealismi lainel edasi kirjutavad, valitseva poliitika hääletorudeks olevad konjunktuurikirjanikud.

Kui vaba on praegu Hiinas elav autor oma teemade valikul?

Julgen öelda, et suhteliselt vaba. Kuigi kirjanikud ei pruugi alati olla võimudega ühel lainel, ei keela keegi kirjutamast ja ka väljaandmisvõimalused on avardunud. Hiina väiksemaid kohalikke ja provintsikirjastusi ei jälgita nii teraselt kui keskkirjastusi. «Kahtlasi» teoseid avaldatakse ka Taiwanis või mujal välismaal. Vohab piraatkirjastamine.

Ka üks Mo Yani raamat ilmus enne Taiwanis ja alles siis Mandri-Hiinas. Laias laastus võib öelda, et kui kirjanikud ja teadlased ei lähe otseselt valitsevat korda kritiseerima, siis on nad oma loomingus ja akadeemilises diskussioonis üsna vabad. Aga otsene kriitika või üleskutse poliitilisele reformile võivad lõppeda pikaajalise vangistusega, nagu juhtus 2010. aasta Nobeli rahupreemia laureaadi, hiina kirjaniku Liu Xiaoboga.

Mäletame nõukogude ajast, et kirjanikel oli kasulik kirjutada kehtivat võimu ülistavaid teoseid. Mil määral on see teema praegu Hiinas aktuaalne?

Mitte enam nii aktuaalne kui mauismi ajal, aga kadunud pole see žanr kuhugi. Iga poliitilise korra jaoks on kasulik üleval pidada oma klakööre, kes kajastavad «õigesti» kehtivat korda ja ajalugu. Diktatuuririikides nagu Hiina RV loomulikult eriti.

Hiinas elab üle 50 rahvuse, kas on üldse võimalik rääkida ühtsest hiina kirjandusest?

On selles mõttes, nagu me räägime Euroopa kirjandusest või kirjandustest. Kuid Hiina pu-

Märt Läänemets ja Mo Yan. Sinoloog räägib, et hiina keele oskamisega on Eestis lood viletsad ja ta ei näe ühtegi märki, et see olukord võiks paraneda. foto: kristjan teedema

Mo Yan (59) • «Punane sorgo» on tema 1987. aastal ilmunud esikromaan • Raamatut iseloomustab karm naturalism, poeetiline sügavus ja kibe huumor • Ta on 11 romaani ning mitme novelli- ja esseekogumiku autor

Mo Yan oli enne Nobeli preemiat Eestis tundmatu autor. Postimehe AKs tutvustas teda lugejatele hiinlanna Wu Nan, Harvardi ülikooli Niemani stipendiaat, kes pani artiklile pealkirjaks «Mo Yan – mees, kes vaimustab maailma ja kohutab kodumaad». Ta põhjendas seda mõned read hiljem lausega: «Mo on küll suurepärane kirjanik, aga tema teosed ei mahu Hiina praegusele kirjanduspõllule, pigem sobivad need kokku lääne esteetilise Hiina standardiga, mis rõhutab tugevaid juuri maamiljöös ja vähe tuntud poliitilist võitlust.» Palun kommenteerige.

Absoluutselt ei ole nõus. Mo Yan on oma kodumaal, eriti just n-ö lihtsate lugejate seas ülipopulaarne. Tema raamatud ilmuvad Hiinas suurimates tiraažides üha uutes ja uutes kordustrükkides. Kuskilt lugesin, et ükski teine hiina kirjanik ei saavat temaga võistelda oma teoste piraatväljaannete hulga poolest. Aga kes annaks välja piraatväljaandeid, mis «kohutavad» lugejat.

Minu meelest on Mo Yan just väga hiinalik kirjanik ja juurtega sügaval hiina kirjanduspõllul. Kuigi Mo Yan on apoliitiline kirjanik, kes otsesõnu valitsust ei kritiseeri, teeb tema populaarsus võime ilmselt ka ettevaatlikuks. «Mo Yani kriitika» on ka tema Nobeli-järgsel perioodil hiina kirjandusteaduses üks läbivaid teemasid. Võib-olla kirjutas ka too hiina tudeng Postimehes teatud suuniseid või soovitusi järgides.

Et Mo Yani Hiina-kujutus, mis ikkagi erineb Hiina RV poliitilisest põhisuunast, ei saaks välismaal liiga suure vaimustuse osaliseks. Aga võib ka olla, et talle lihtsalt ei meeldi Mo Yan ja ta väljendas oma isiklikku arvamust.

18 || SPORT || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

arvustus olari koppel

Eesti Koostöö Kogu juhataja

Raul Rebane

«Võimalik!»

Stratkom 2014, 240 lk

Tšempioni meisterdamise käsiraamat

K

K

ui keegi nüüd pelgab, et tegemist on strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja konsultandi keeruliselt heietava traktaadiga, siis on see hirm asjatu. Raul Rebase tagasivaade Gerd Kanteri olümpiavõitjaks kasvamise (NB! just kasvamise, aga mitte saamise) loole koosneb eelkõige viimistletud värvikatest kildudest, millest kumab läbi humoorikas, kohati ka eneseirooniline alatoon.

See on hoiakuraamat, jutustus ellusuhtumisest, eluviisist ja pürgimusest täiuse poole.

Raamatu leitmotiiviks on lihtne tõdemus: ausalt on võimalik, ausalt saab ja ausalt peab.

See tähendab keelatud võteteta, käigu jutt siis keelatud ainetest või konkurentide alavääristamisest. See on hoiakuna ülimalt oluline, ka Eestis ja eriti praegu, kui võimalik dopingupettus tuhmistab nii mõnegi medali läiget ning tõeni jõudmata paakub lärakaks me rahvuslikul autoportreel.

Ent ka need, keda Raul Rebase filosoofilised plaanid ei huvita, leiavad teosest hulgaliselt äratundmisrõõmu ja kunagiste emotsioonide taasesitust. «Võimalik!» on spordiraamat suure algustähe ja hüüumärgiga, mitmekihiline ja mahlane nagu meisterkondiitri tort. Või seljanka, ent selle võrdluse mõistmiseks on vaja raamat kätte võtta ja läbi lugeda.

Rally Estonia on Eesti autorallidest kõige suurema eelarve ja suurima pealtvaatajate arvuga kihutamine.

foto: aldo luud / õhtuleht

AUTORALLI. Eesti ralliringkondades pole ühesugust arusaama, kas Eesti meistrivõistlused vajavad oma kalendrisse ühte tõelist tipprallit.

Rally Estonia kaob Eesti meistrisarja etappide seast peep pahv

sporditoimetuse juhataja

E

esti kolmest parimast autorallist kahte pole tuleval hooajal Eesti meistrivõistluste kavas. Eelmisel nädalal sai avalikuks Viru ralli ärajäämine, kalendrist ei leia ka kodumaist lipulaeva Rally Estoniat, mis toimub tuleval suvel ainult Euroopa meistrivõistluste etapina. Kolmest suurest jätkab vankumatult hooaja lõpuvõistlus Saaremaal. Kalender loodetakse täita uute rallidega.

Rally Estonia ja Viru ralli Eesti meistrivõistluste kalendrist kadumisel on mitu põhjust, ent üks peamisi probleeme on Eesti Autospordiliidu juhatuse ja rallikomitee mõnede liikmete ning rallide korraldajate erinevad arusaamad ja nägemused.

Viru ralli peasponsoriks olnud Oleg Grossi sõnul jääb mulje, et autospordiliidu juhatuses – kuhu ka Gross ise kuulub –

SPORT.POSTIMEES.EE

õik algas 14 aastat tagasi, kui Raul Rebane nägi Audentese spordikooli heiteväljakul pooljuhuslikult suurt kasvu Gerd Kanterit, kelle tahe oskustest toona kõvasti üle käis. «Miski selles poisis tõmbas tähelepanu. Ilmselt oli see eestlase kohta ebatavaline põlemine, kange tahtmine kaugele heita,» leiab Rebane aastaid hiljem raamatus «Võimalik!», millesse on talletanud Eesti spordiajaloo ühe edukaima, põneva ning õnneks veel jätkuva loo.

Unikaalse loo, sest eruspordiajakirjanik Rebane on ju mees, kes punus talendi ümber toetusvõrgustiku, mis tõstis, sageli kandis ja mõnikord ka vedas Kanteri olümpiavõidu, maailmameistritiitli ja kokku kümne rahvusvahelise suurvõistluse medalini. Ja koos sellega lõi süsteemivälise, ent siiski kõigi vajalike koostisosadega võidumudeli.

Rebane otsib ka ise täna esitletavas ja kohe müügilettidele jõudvas raamatus endale täpseimat ametinimetust ses Kanterit 12 aastat ümbritsenud maailmas. Tiimijuht? Mentor? Produtsent? Elustiili korraldaja? Ta ise ühegi tiitliga päris rahule ei jää. Ehk oleks tema kohta kõige õigem öelda hoopis «teejuht», kelle roll seisnes sihi seadmises, pikal teekonnal varitsevate karide kaardistamises.

«Võimalik!» vaatab Kanteri medalite sisse ja taha. Rebane teeb seda palju huvitavamalt, kui on kombeks tavalisis spordimeeste ja -naiste elulootalletusis, mis galopeerivad esmalt läbi hilisema rahvuskangelase kujunemisloo koolimaja kütmata spordisaalis, refereerivad seejärel ammuseid spordiuudiseid ning anduvad raamatu põhiosas teleriekraanilt kõigi mällu talletunud sündmuste ümberjutustamisele.

Rebane otsib vastuseid küsimustele, miks ja kuidas kõik võimalikuks sai, ning vaatab eelkõige sportlase kui isiksuse enda sisse. Mistõttu on see raamat kõigele lisaks, ent võibolla isegi eelkõige, just spordifilosoofiline käsitlus. Mis on sportlase sotsiaalne roll tänapäevases meelelahutusest tiines maailmas? Milliseid väärtusi ta kannab, kuidas kujundab rahva hoiakuid? Mida tuleb silmas pidada, et tippu jõuda ja sinna püsima jääda? Kuidas jõuda ülima saavutuseni, milleks Kanteri kauaaegse treeneri Vesteinn Hafsteinssoni arvates on legendi staatus ehk teisisõnu publiku lugupidamine ja poolehoid ka juhul, kui kuldmedalite asemele tuleb kahvatumat karva metall ning kui kunagise 75+ meetri ambitsiooni vahetab välja ehe rõõm kümme meetrit lühema kaare üle?

arvavad mõned liikmed, nagu oleks ralli korraldamine suurt kasumit toov äri. Tegelikkuses olevat aga olukord vastupidine.

«Raha leidmine on korraldajate jaoks väga keeruline ning iga summa saadakse suure vaevaga,» rääkis Gross. «Mida korralikumalt võistlust korraldada, seda suuremad on ka kulutused ning need, kes sellega tegelevad, on hingega asja juures. Olen seda kõike juhatuses ka üsna valju häälega rääkinud.»

Eesti ralli lipulaevana tõstis Gross esile Urmo Aava ja tema meeskonna korraldatavat Rally Estoniat. «See, millega Aava tegeleb, pole mingi äri… kuid korraldajatele esitatakse üha uusi ja suuremaid nõudmisi ning nad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad,» nentis ta.

Gross rääkis, et mõnede rallispordi juhtimise võtmefiguuride seas valitseb arusaamatuna näiv arvamus, et Rally Estoniat ei tohiks teiste võistlustega võrreldes esile tõsta. «Tegelikult tuleks just seda võistlust kõigile eeskujuks tuua – tegemist on ju meie eliitralliga!» leidis ta.

Aava möönis, et Eesti meistrivõistluste etapi staatusest loo-

bumise taga oli tänavuse võistlusega seoses temani jõudnud negatiivne tagasiside. «Nuriseti, et Eesti meistrivõistluste arvestuses võistlevad autod sõidavad liiga taga ja viimased masinad jäid pimedasse ning teed olnud liiga katki…» loetles Aava ning andis mõista, et kriitilised arvamused jõudsid temani peamiselt rallikomitee kaudu. «Sellises olukorras pidasimegi õigeks panustada Euroopa meistrivõistlustele – püüame teha ühte asja võimalikult hästi.»

Arusaamatusi oli ka osavõtumaksude ümber. Rally Estonial oli see tavalise kodumaise ralliga võrreldes pooleteisekordne. Aava hinnangul on sellele loogiline seletus. «Meil oli nõuetele vastav turvaplaan,

Autoralli 2015. aasta Eesti meistrivõistluste eeldatavad etapid • Sarma ralli (Läti) • Eesti Talv (lahtine) • Harju ralli

• Eesti Suvi (lahtine) • Tallinna ralli • Tartu ralli • Saaremaa ralli

koos nõutud arvu kiirabi, tuletõrje ja päästekopteriga. Kiiruskatseteks kasutatud teid hooldasime kolm korda: kohe pärast katse lõppu, paari nädala ja lõpuks ka kuu möödudes,» selgitas Aava korraldusnüansse.

Rallikomitees arvatakse aga, et meistrivõistluste etappide osavõtutasud peaksid olema igal võistlusel ühesugused, ning erinevus oleks keelatud.

Seda, et alaliidus valitsevad erinevad arusaamad, kinnitavad ka peasekretär Margus Kiiveri väljaütlemised. Veel tänavu ka ise Rally Estonia korraldustiimi kuulunud mees möönis, et ralli korraldajate tegevust ei osata sugugi alati õigesti hinnata.

«Ralli korraldamiseks peab olema tõeline oma ala fanaatik,» sõnas ta. Samas ei näinud ta vähemalt Rally Estonia meistrivõistluste kalendrist kadumises suurt traagikat. «Rallide korraldamiseks on uusi soovijaid ning leian, et nende indu ei tohiks kärpida. Ka uue hooaja kalendris on seitse rallit. Tõsi, kahe ralli korraldamise detailid pole veel täpselt paigas, kuid soovime, et need toimuksid Lõuna-Eestis.»

Houston jätkab täiseduga

Federer ja Murray loositi kokku

Siimar teenis üllatusvõidu

Peking hakkab õhku puhastama

Korvpalliliigas NBA sai neljanda järjestikuse võidu Houston Rockets, kes jätkab täiseduga.

Rockets oli võõrsil 104:93 parem idakonverentsi viimasele kohale langenud Philadelphia 76ersist. Hooaja alguseks kergema mängugraafiku saanud, kuid järgmises kahes kohtumises Miami ja San Antonioga vastamisi mineva Rocketsi parim oli 35 punktiga James Harden, kuus kaugviset tabanud Trevor Ariza toetas teda 24 punktiga.

Tennise meeste aastalõputurniiril loositi ühte alagruppi Andy Murray ja Roger Federer. 9. novembril Londonis algaval turniiril kuuluvad kodupubliku lemmiku Murray ja Federeri kõrval B-gruppi veel esmakordselt aasta lõpuks kaheksa parema hulka pääsenud jaapanlane Kei Nishikori ja Kanadat esindav Milos Raonic. Federer on aastalõputurniiri võitnud seitsmel korral, pääsedes nii kaugele esmakordselt juba 2002. aastal.

Tallinnas toimuval teisel Paf Openil sai meeldiva üllatusega hakkama 16-aastane tenniselootus Mattias Siimar, kes sai kirja esimesed punktid maailma edetabelisse.

Siimar võitis maailma 414. reketit Ivan ArenasGualdat kindlalt 6:4, 6:3.

Eesti hetke parim meestennisist Jürgen Zopp (ATP 281.) võitis 4:6, 6:3, 6:1 Vladimir Poljakovi (ATP 844.). Vladimir Ivanov (ATP 421.) pidas matši sakslase Pirmin Haenlega (ATP 709.) ja jäi peale 6:3, 7:6 (2).

Pekingile 2022. aastaks taliolümpiamänge taotleva komitee meediajuhi Wang Hui sõnul on Hiina pealinn võtnud vastu kaheastmelise tegevuskava, mille abil plaanitakse linna õhk mängude toimumise ajaks praegusest palju puhtamaks saada.

Eesmärgiks on vähendada PM2.5 ehk kõige väiksemate ja inimtervisele kõige kahjulikumate saasteosakeste hulka õhus 2017. aastaks mullusega võrreldes veerandi jagu.

Audentes avas käsipalliliigas võiduarve Eesti meeste käsipallimeistrivõistluste kuuenda vooru avakohtumises sai Audentes võõrsil 27:26 (14:12) jagu Aruküla SKst. Võõrustajatel avanes viimastel sekunditel hea võimalus seisu viigistamiseks, kuid Mihkel Vaheri seitsme meetri karistusviske tõrjus Audentese puurilukk Andrei Kunavitš. Võitjate resultatiivseimad olid Karl Toom 7 ning Andris Celminš, Tarvo Erimäe ja Kristjan Ojasaar 4 tabamusega.

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Lätlased vedasid, Rock väsis madis kalvet peep pahv sport@postimees.ee

B

C Kalev / Cramo jõudis eile Ühisliigas ajaloolise saavutuseni, kui esmakordselt klubi ajaloos teeniti selles sarjas kolmas järjestikune võit. Hiljuti Venemaa klubid Volgogradi Krasnõi Oktjabri ja seejärel Samaara Krasnõje Krõlja maha murdnud kalevlased näitasid eile heitliku mängu järel lõpuks lätlaste eestvedamisel skooriga 83:79 koha kätte soomlaste Loimaa Bisonsile. Samal ajal alustas Tartu Rock aga mängudega Eurochallenge’i sarjas, kus tuli 56:74 alla vanduda rumeenlaste Targu Jiu Energiale.

Kalev/Cramo võidu arhitektideks kujunesid lõpuks lätlased. Kui avapoolajal ei suudetud kuidagi soomlasi pidurada, siis Eesti klubi hoidis skoori mõttes enam-vähem konkurentsis Armands Škele. Kohtumise viimasel veerandajal oli valitseva Eesti meistri vedajaks hiljuti meeskonnaga liitunud Škele kaasmaalane Rolands Freimanis. Esimese arvele jäi 16 ning teise kontole 15 silma, mängujuht Scott Machado lisas 15 punkti.

«Olid kaks täiesti erinevat poolaega. Nemad domineerisid esimesel ja meie teisel. Lõpuks õnnestus meil aga võita. Avapoolaeg oli kindlasti meie viimase aja üks kehvemaid esi-

tusi. Lõpus oli Freimanis meie jaoks suur võti,» tõdes Kalev/ Cramo juhendaja Alar Varrak.

«Venemaa klubidega ei anna Bisonsi koosseisu kindlasti võrrelda. Eks see võis olla ka põhjus, miks olime näiteks eelmisteks matšideks paremini valmis.»

Kalevlaste juhendaja Alar Varrak jagas mänguminuteid põhiliselt vaid kuuele mehele. Ülejäänud kolmele väljakul käinud mehele pudenesid vaid üksikud mänguminutid. «Saime teisel poolajal oma rütmi kätte ja ei tahtnud seetõttu rohkem eksperimenteerida,» põhjendas Varrak. «Lõpuks oli seetõttu väsimuse mõttes väheke pahasti, kuid pidasime vastu.»

Kalev/Cramol on nüüd Ühisliigas kirjas kolm võitu ja kaks kaotust, mis annab 16 meeskonna konkurentsis praegu kuuenda koha. Loimaa on samas teeninud ühe võidu ja saanud neli kaotust, mis asetab nad 12. positsioonile. Kalev peab Ühisliigas järgmise kohtumise 8. novembril, kui võõrustatakse BC Astana meeskonda.

võrkpallimeeskond peab täna Saksamaal esimese eurosarja mängu, kui CEV Cupi raames minnakse vastamisi Bühli Ingersolli klubiga. Möödunud hooajal pallis Bühlis ka kaks Eesti koondislast, nurgaründaja Martti Juhkami ja tempomees Andri Aganits.

Argentiinlasest peatreener Ruben Wolochin meenutab oma käe all mänginud eestlasi hea sõnaga. «Andri ja Martti olid mõlemad väga professionaalse suhtumisega ja tasemel mängijad ja mina oleksin neid hea meelega ka sel hooajal Bühli ridades näinud, ent raha paneb asjad paika,» sõnas vene juurtega, ent Argentinas üles kasvanud mees. «Olen Soomes töötanud ja tean teie võrkpalli üsna hästi. Eesti on huvitav koht – nii väike riik, aga häid mängijaid tuleb palju,» ütles ta.

Tartu meeskonna plussiks peab Wolochin nooruslikkust.

«Ootan tasavägist kohtumist, Tartu on üsna noor meeskond ja mängib kindlasti väga innukalt.»

Tartlaste peatreeneri Andrei Ojametsa (pildil) sõnul on tegu tasemel vastasega. «Rahvusvaheliste mängude kogemustes on Bühlil eelis ja nad mängivad kodus, ent meiegi ei tulnud siia turismireisile ja omame võiduvõimalust,» ütles juhendaja. «Püüame oma plusse ja vastase miinuseid ära kasutada.»

Audentes tegi debüüdi

Rolands Freimanis tõusis otsustavatel hetkedel rünnakul eile Kalev/ foto: tairo lutter Cramo liidriks.

Korvpall

Kurbas sai Rocki aidata Kui Kalev kallutas Soomes matši lõpuga enda kasuks, siis Tartu Rocki peatreeneri Gert Kullamäe sõnul sai Rumeenia liiga keskmikuga kohtunud meeskonnal viimasel veerandajal jõud lihtsalt otsa. «Kolm veerandaega saime vastaste survega hakkama, kuid lõpus nappis energiat,» nentis ta. «Ma ei

Tartu Bigbank jõudis takistuste kiuste Bühli VÕRKPALL. Tartu Bigbanki

taha pugeda selle taha, et mõni mängija oli puudu, kuid oma jälje jättis see kindlasti.»

Tartu meeskonda on viimasel ajal räsinud vigastused ning lisaks koju jäänud Joosep Toomele ei teinud eilses mängus kaasa ka leedulasest mängujuht Augustas Peciukevicius.

Samas sai kaaslasi aidata möödunud nädalal hüppeliigest vigastanud Tanel Kurbas, kes viibis platsil koguni 30 minutit ja kogus selle ajaga seitse punkti.

Rocki suurim korvikütt oli Timo Eichfuss 17 punktiga.

Ilmselt saab meeskonda aidata ka diagonaalründaja Argo Meresaar, kellele teeb häda põlv ja kes pole sel hooajal palju mänginud. «Teda lõhkuma ei hakka, ent loodan, et Argo saab vähemalt ühes geimiski meid aidata,» sõnas Ojamets.

Tartu meeskonna reis Saksamaale kulges üle kivide ja kändude – lennati Riia kaudu Ryanairiga FrankfurtHahni, kust ootas ees kahe ja poole tunnine bussisõit Bühli.

Lennujaamas selgus, et lubatud suure bussi asemel tuleb pikkadel meestel end pisikesse mikrobussi pakkida, ning bussijuhi lubatud inglise keele oskus on olematu. Pärast mitmetunnist sõitu lõpuks hotelli ette jõudes selgus, et tegu pole õige hotelliga. Ega ka õige linnaga.

Pärast pikka telefonivestlust Bühli klubi esindajatega tuli taas bussi istuda ja mõne aja pärast jõuti lõpuks mitu tundi plaanitust hiljem sihtkohta. Tartlased lubasid igatahes kordusmängul Saksamaa klubi vastu samuti suurt külalislahkust üles näidata: «Saadame nad Pärnu või Kuressaare kaudu Tartusse?» pakkusid mängijad. Mäng Bühlis algab Eesti aja järgi kell 21.00.

Klubi ajaloo esimese euromängu pidas eile TTÜ, kui Rumeenias kaotati CEV Challenge Cupi raames sealsele Dej Unireale 1:3. Mariel Gregor, Bühl

Ühisliiga

Eurochallenge

Loimaa Bisons – Kalev/Cramo 79:83 Bisons: Ahonen 21, Hummer 17+16 lp, Johnson 14, Nuutinen 10, Nelson 10, Nikkarinen 7.

Kalev/Cramo: Škele 16, Freimanis 15, Machado 15, Keedus 12, Arbet 12, Elegar 10, Hallik 3.

Targu Jiu Energia – Tartu Rock 74:56 Targi Jiu: Watson 19, Darby 16, Milosevic 12, Troupe 10, Kremen 6, Turner 6, Karpelesz 5.

Rock: Eichfuss 17, Dorbek 12, Talts 7, Kurbas 7, Sokk 6, Petrukonis 4, Kriisa 3.

Rock kasutas kaheksat meest, neist Marek Doronini roll jäi episoodiliseks, loodetust vähem sai mängida haigusega võidelnud tsenter Karolis Petrukonis.

Lisaks energia kadumisele viitas Kullamäe ka kahele mängulisele probleemile: Rock tegi 21 pallikaotust ja tabas väga halvasti kolmepunktiviskeid.

«Välismängus ei saa me endale nii palju pallikaotusi lubada. Just neljanda veerandaja alguses tegime kohe mitu valesöötu,» sõnas ta. «Samas pole mul meestele etteheiteid – mängisime nendega, kes meil on, ning kõik võitlesid nii, nagu suutsid.»

Balti liigas pidi napi kaotuse vastu võtma Tyco Rapla, kes jäi 72:76 alla Liepajale. Eesti liigas pidas oma hooaja avamängu Audentese SG / Noortekoondis, kes jäi 77:94 alla TLÜ/ Kalevile.

Kaks väravat löönud Vassiljev: kogun vormi JALGPALL. Eesti jalgpalli-

koondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev on viimasel ajal koduklubis Gliwice Piastis näidanud korralikku vormi ning kahes viimases matšis on ta kauglöökidest saanud kirja ka kaks väravat. Poolkaitsja sõnul pole tema vorm vigastuse järel siiski veel parim ning lõplik taastumine traumast on alles pooleli.

Kui eelmisel nädalal kostitas Vassiljev karikasarjas täpse kauglöögiga Belchatowi, siis esmaspäeval kurvastas ta Podbeskidziet.

«Kindlasti ei ole veel tippvorm käes. Põlv annab natuke veel tunda ja taastumine alles käib,» rääkis Vassiljev, kes viimases matšis võeti 64. minutil puhkama. «Kuna juhtisime selleks hetkeks 3:0 ja seis oli kindel, siis antigi mulle taastumist silmas pidades puhkust. Eks viimane tabamus oli ka väravavahi kingitus,» viitas poolkaitsja vastaste puuriluku ebaõnnestunud tõrjetööle.

Poola kõrgliigas on enne talvepausi Gliwicel veel viis kohtumist ning juba järgmisel nädalal ootavad ees ka Eesti koondise mängud.

«Peagi tuleb talvepaus peale ja siis tuleb taastumine lõpule viia ja kevadeks korralik põhi laduda,» märkis koondislane. Madis Kalvet

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

PAREM JÄTA JOOMATA. Eestis võib alkoholist p

TARBIJA24.EE

20 || TERVIS || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

Väike naps võib piret lakson reporter

Teadl Teadlased kogu maam ilmas on püüdnud leida vastust küsimusele, kas ras raseduse ajal alkoholi tarvitamine kahjustab kahju loodet või mitte. mitte «Sageli arva arvatakkogus se, et väike k alkoholi ei tee midam Eesti gi halba,» tõdes E Karskusliidu esimees Lauri Beekmann, kelle sõnu sõnul jõutakse siiski teaduses üha e enam järeldusele, et lootele võivad võ ohtlikud olla isegi väikesed väikese alkoholikogused.

Alkohol on teratogeen ehk aine, mis võib tekitada lloote arenevas ajus väärarengu väärarenguid ja kahjustada kesknärvisüste kesknärvisüsteemi.

Halvim on kesknärvisüsteemi kahjustus, nii et hiljem võivad ilmneda käitumishäired ning õpiraskused.

Raseduse ajal alkoholi tarvitada ja suitsetada tähendab seada tõsisesfoto: age/scanpix se ohtu lapse tervis.

USAs Lõuna-Florida ülikooüli lis töötav molekulaar- ja rrakubioloogia professor dr K Kersti K. Linask on oma uurimi uurimistöödes teinud katseid hiireembhiiree rüotega ning leidnud, et loote arenguhäired tekivad juba 16.– 19. päeval pärast viljastumist. viljastum «Sageli naised ei teagi siis veel oma rasedusest, kuna üldiselt üld selgub see alles 5.–6. nädalal,» näda nentis ta.

Juba kolmandal nädala nädalal kujuneb lootel tuksuv süda ja j vereringe, mistõttu võib pöördupöö matu kahju olla juba teh tehtud.

Paljud südamekahjustusega looted ei jää dr Linaski sõnul

tõenäoliselt elama või on suur risk sünnitada südamerikkega laps. Kuna alkohol läbib platsentat, siis mõjutab alkohol loodet kogu raseduse vältel.

Kõige traagilisemaks alkoholiga seonduvaks kahjuks peabki Beekmann alkoholi põhjustatud sünnidefekte (FASD).

FASDi raskeim väljendus on fetaalne alkoholisündroom (FAS), mille avastasid USA arstid aastal 1973. FASiga inimese tunneb sageli ära juba välimuse järgi: tal on väikesed silmaavad, lamedad ülahuule kurrud, kitsas ülahuul, väike pea ja kasvupeetus. Kõige hullem on aga kesknärvisüsteemi kahjustus, mis tähendab, et hilisemas elus võivad ilmneda väga madal IQ, käitumishäired ning õpiraskused.

Hoiatusmärgid pudelile Uuringute põhjal esineb FASD ühel lapsel iga saja elussünni kohta. Riikides, kus alkoholi tarvitamine on fertiilses eas naiste seas tavaline, võib sündroomi esineda veelgi sagedamini. FASi arvatakse aga ilmnevat umbes ühel kuni kolmel lapsel tuhande elussünni kohta. Kuna Eestis põhjalikud uuringud ja diagnostikakliinikud puuduvad, võib vaid oletada, et kui meil sünnib aastas keskmiselt 15 000 last, võib neist vähemalt 15–45 olla FASi- ja 150 FASDdiagnoosiga.

«Eestis on ettekujutus, et see ei ole väga meie probleem.

Samas ei ole see sugugi kooskõlas sellega, mida maailma teadus kinnitab ja leiab,» nentis Beekmann. «Meil juuakse palju, sh naisterahvad, ning rasedus on sageli planeerimata. Seega on üsna kindel, et meilgi on sajad inimesed ühel või teisel määral rasedusaegse alkoholitarvitamise tõttu kannatanud,» tõdes ta.

Eestis viitab fetaalsele alko-

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

põhjustatud sünnidefektidega lapsi olla tunduvalt rohkem, kui näitab statistika.

b lapselt tervise röövida holisündroomile vaid iga-aastane Tervise Arengu Instituudi ja konjunktuuriinstituudi alkoholi aastaraamat. Sealt nähtub, et 2012. aastal diagnoositi ainult viis, 2011. aastal aga kaheksa FASi juhtu.

Mitmes riigis tegeletakse FASi diagnoosimisega süstemaatiliselt. Loodud on vastavad kliinikud, kus diagnoosimisel on abiks korraga hulk spetsialiste. «See on omamoodi väga suur unistus, et meiegi saaksime sellise kliiniku, kuid ma ei näe, et see saaks toimuda ilma riigi otsuse ja rahastuseta,» tõdes Beekmann.

Eesti Karskusliit on seadnud sihi, et alkohoolsed joogid saaksid hoiatusmärgid või -tekstid, mis teavitaks alkoholi teratogeensest mõjust.

See oleks Beekmanni kinnitusel tähtis samm ühiskondliku teadlikkuse suurendamisel, ent peamine siht FASi diagnoosimisel oleks siiski vastava mobiilse kliiniku rajamine.

Diagnoosimine on oluline Hiljuti Eestit väisanud dr Susan Astley, kes on Washingtoni ülikoolis nende küsimustega tegelenud juba üle 30 aasta, on aidanud selliseid kliinikuid rajada ka Ida-Euroopa riikides. Ta oleks valmis ka Eestit selles aitama ja nõustama.

Beekmanni hinnangul piisaks, kui meil rajatavas kliinikus oleks neljast eksperdist

koosnev meeskond, kes töötab näiteks kaks päeva kuus. «Eesmärgiks oleks FASiga lapsi otsida sihipäraselt, selle asemel, et nende otsa üsna juhuslikult komistada,» märkis ta.

Diagnoosimine on oluline, et lapsed saaksid vajalikku abi, vastasel juhul võidakse neid ühiskonnas vääriti mõista – neid peetakse halbadeks ja distsiplineerimata lasteks, kuigi nad ei ole selles ise süüdi.

Astley tõi näite, et FASidiagnoosiga laps ei mõista isegi nii lihtsat käsku nagu oma toa koristamine. «Vanemaid, kes on lapse diagnoosist teadlikud, õpetatakse sellega kohanema, selgitatakse, mida laps suudab teha ja mida mitte,» rääkis ta.

Nii mõnestki teadusuuringust on selgunud, et FASi asemel pannakse lapsele diagnoosiks hüperaktiivsuse häire (ADHD). «Meie koolid on ju täis käitumisprobleemidega lapsi, kellel võivad olla alkoholist põhjustatud sünnidefektid.

Koolisüsteemis nähakse neid probleemsete lastena, kuid tegelikult on neil probleem, mida nad ise ei kontrolli,» selgitas Beekmann. Õige diagnoosita ja probleemi mõistmata ei saa tema kinnitusel FAS-lapsed seda abi, mida vajavad. «Ilmselt on nad erikoolides või -klassides, neile on tõenäoliselt pandud mingi diagnoos.»

Diagnoosi panekul tuleb aga mängu ka eetiline probleem – sageli arvatakse, et see stigmatiseerib perekonda. Beekmann toonitas, et see on selgelt vale lähenemine.

«Diagnoos aitab inimesel paremini hakkama saada. Need, kes on saanud õige diagnoosi, keda toetatakse ja mõistetakse, elavad tihti õnnelikku ja täisväärtuslikku elu,» lausus ta.

Ekspertide kinnitusel on täielik hoidumine alkoholist raseduse ajal ainus ohutu variant. Mullu USAs SAMSHA uimastite tarvitamise ennetuskeskuse uuringust selgus, et umbes 18 protsenti naistest tarvitab raseduse esimesel kolmandikul alkoholi ning ligi seitse protsenti rasedaist on osalenud esimesel rasedustrimestril joomapidudel. Iirimaa Corki ülikooli mullusest uuringust nähtus, et seal tarvitab raseduse ajal alkoholi koguni 80 protsenti naistest.

Oma uurimustes on dr Linask jõudnud järeldusele, et alkoholi tekitatud kahjustusi võib aidata vältida foolhappe manustamine. «Foolhape võiks olla osa vitamiinidest juba raseduse algusest peale,» leidis dr Linask, kes toonitas siiski, et raseduse ajal pole soovitatav tilkagi alkoholi juua.

Artiklis on kasutatud konverentsi «Alkoholi põhjustatud sünnikahjustuste ennetamine» materjale.

Mis on FAS ja FASD? • Fetal Alcohol Syndrome (FAS) ehk fetaalne alkoholisündroom – kogum füüsilistest ja vaimsetest sünnidefektidest, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele. FASi diagnoosimise kriteeriumideks on välised tunnused näos – lapse väike pea ja silmad, omapärane silmade lõige, madal laup, õhuke ülahuul, lamedad ülahuule kurrud, madalal asetsevad kõrvad jne –, sünnieelne või -järgne kasvupeetus ning kesknärvisüsteemi kahjustus.

• Fetal Alcohol Spectrum Disorder (FASD) ehk alkoholist põhjustatud sünnidefektid – üldtermin vigastuste kohta, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele.

• FASD korral võivad lapsel esineda vaid üksikud FASi nähud. Alkoholist põhjustatud sünnidefektid on pöördumatud ja kestavad eluaja. Kohase abi korral võivad inimesed FASDga kasvada ja areneda suhteliselt hästi, kuid inimene võib vajada ka eluaegset erihoolt. FASD alla kuuluvad FAS (fetaalne alkoholisündroom), pFAS (osaline FAS), ARND (alcohol-related neurodevelopmental disorder), FAE (fetal alcohol effects) jne. Nendest saab ametlikult diagnoosida vaid FASi, mis on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni nimekirjas. allikas: ave.ee

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || TERVIS || 21

22 || kuulutused || postimees, 5. november 2014

Luunja vallavalitsus müüb 25. XI kl 10 Luunja vallamajas avalikul suulisel enampakkumisel väikebussi Iveco Turbodaily alghinnaga 1200 € (tagatisraha 15 €, osavõtutasu 10 € maksta kohapeal 30 min enne enampakkumise algust või ülekandega arveldusarvele EE982200001120133283). Müüdava varaga on võimalik tutvuda kohapeal tund enne enampakkumise algust.

Füüsilisel isikul palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, juriidilise isiku esindajal volitusi tõendav dokument. Info tel 741 7274, Harri Lepp.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga …

Mälestuste päiksekullas jääd ikka meiega.

Lahkus meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Enn Markvart 3. X 1941 – 3. XI 2014

Avaldame kaastunnet Mirja pojale armsa ema

Perekond

Mirja Adleri

18. VII 1968 – 27. X 2014

Ärasaatmine 8. skp. kell 13 Haapsalu Jaani kirikus.

Palume ainult õiekese lahkunu mälestuseks.

kaotuse puhul.

Eesti Ettevõtlike Noorte Koda, JCI Estonia Senat, JCI Toomemäe

Ei kao leinavalu hingest, ei kao silmist pisarad.

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ... (J. Tätte) Teatame, et on lahkunud kallis

Kallist

Sirje Sarap

Kalju Pikast

3. XI 1953 – 3. XI 2014

31. III 1944 – 5. XI 2012

mälestavad lesk ja lapsed peredega.

Ehitus- ja remondimees otsib tööd.

Tel 501 6542.

Ostan hambakroone ja vanavara tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Vaikus ja rahu on sinuga, mälestused meiega.

Sa kõigist valudest, vaevadest vaba.

Head und nüüd, vaikselt maga.

Teatame kurbusega kalli tädi

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Ehitusmeeskond. Tel 5820 2040.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Leinavad õde Marje, Aime, Arvo ja Allan peredega. Ärasaatmine 8. skp. kell 11 Abja kalmistu kabelis.

Helgi Voimanni

Ants Vint

Hoiused kuni 8% aastas. Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230.

Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee

30. VI 1928 – 1. XI 2014

16. III 1938 – 4. XI 2014

surmast. Omaksed Ärasaatmine 8. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Omaksed Ärasaatmine 8. skp. kell 10 Tartu krematooriumi suures saalis.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994.

Koguja ostab erinevaid EW aegseid Kaitseliidu käiselinte. Maksan 100 €/tk. Tel 5895 1925.

Ostan hea hinnaga erinevaid EW aegseid Roman Tavasti märke. Tel 5613 1453, küsi hinda.

AS TarMets pakub tööd

HARVESTERI OPERAATORILE

harvendusraidel. CV saata e-postiga: arved@tarmets.ee hiljemalt 10. novembriks.

Jumalaga, kohav laasi.

Jumalaga, ilus ilm.

Jumalaga, lahked laulud — laulja rind on varsti külm ...

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie õde, tädi ja vanatädi

Enda Jürgens 17. II 1936 – 1. XI 2014

Eili perega Hüvastijätt 10. skp. kell 16 Pärnamäe krematooriumis.

Rõngu Pagar võtab tööle pagarikondiitri. Täpsem info telefonil 5553 9300.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus.

Tel 516 8210.

Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

(sünd. Rives) 24. IV 1917 – 31. X 2014

Leinavad tütar ja poeg perekondadega. Ärasaatmine 8. skp. kell 11 Nõmme Rahu kirikus.

Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Teatame kurbusega, et on lahkunud Kallis sõber Raivo, südamlik kaastunne sulle isa ja perele

Herta Kuulpak

Madis Kuke

Omaksed

surma puhul.

Perekonnad Mirka, Reimer ja Trei

19. II 1929 – 2. XI 2014

Ärasaatmine 8. skp. kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis.

Elu on laul, nii habras ta viis, heliseb korraks ja katkeb siis ...

Lauri Laas Südamlik kaastunne Monikale lastega kalli abikaasa, isa raske kaotuse puhul. Siiras kaastunne kõikidele lähedastele.

Elle, Inga, Ilona peredega

Mälestame kallist sõpra

Lauri Laasi Kalle, Tauno, Muhu Reet, Tarmo, Kucis, Aldo, Priit ja Afca

Kauaaegset spordiseltsi esimeest

surmast. Poeg perega Ärasaatmine 8. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses kabelis.

Meie siiras kaastunne Tiiule ja Svenile perega ema ja vanaema surma puhul.

Mare abikaasaga ja Kalev perega

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 8. skp. kell 11 Suure-Jaani kabelis.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

mälestavad surma-aastapäeval Harald ning pojad Ülar ja Ove peredega.

Teatame, et on lahkunud meie kallis täditütar

Avaldame kaastunnet Kadrin Keresele ema

Lembit-Heinrih Leitud

Kallis Marika, tunneme südamest kaasa isa

Avaldame sügavat kaastunnet Seido Suijale armsa ema

Elmar Plaksi

Helju Suija

surma puhul.

Sinu XI b

kaotuse puhul.

Kolleegid Veterinaar- ja Toiduametist

Mälestame endist kirurgi dr.

Mälestame

Viivi Aug

Vaike Randma

Maria Kerese

Tädipoeg Enno perega Ärasaatmine 10. skp. kell 14 Tartu krematooriumis.

surma puhul. Kolleegid TTÜ rahanduse ja majandusteooria instituudist. Ärasaatmine 8. skp. kell 11 Nõmme Rahu kirikus.

Head laulukaaslast

Südamlik kaastunne Heli Välbale isa

12. XI 1929 – 2. XI 2014

Enda Jürgensit tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 7. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumi suures saalis. Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Teatame kurbusega kalli ema, ämma ja vanaema surmast.

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 6. skp. kell 12 Raadi kalmistu kabelis ja muldasängitamine samal kalmistul.

Maria Keres

Helve Lesta

5. III 1931 – 3. XI 2014

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Tõnu Kaljo

16. VI 1942 – 2. XI 2014

Hilma Karv

29. VII 1937 – 1. XI 2014

Kuldses peeglis pilvede tee vaiksel tuulesõudel haarab kõik mõtted ja jätab su puhtana seisma kui talveootel puu.

Teatame kalli ema

Reha. Põllutehnika USA-st. -15%, www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Teatame kurbusega, et pärast pikaajalist rasket haigust on meie seast lahkunud

Arhitekt. Eramaja projekt, ka tagantjärele. Tel 5599 4570.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemiskeskuse operaatorile. Tel 5845 5548.

Ostan vaase äripäeviti kl 10–16 Tallinnas Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Teatame sügava kurbusega, et lahkus

17. II 1936 – 1. XI 2014

mälestab ja avaldab sügavat kaastunnet lähedastele endine Alfred Karindi nimeline segakoor.

Janter Kruusimägi kaotuse puhul.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse pere

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Lahkus meie kallis abikaasa, isa, poeg, vanaisa

Urmas Siimpere 12. IV 1961 – 31. X 2014

Südamlik kaastunne Ingele perega kalli isa, äia, vanaisa ja vanavanaisa kaotuse puhul.

Vastse-Kuuste kooli pere

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis

Asta Mõtus

(sünd. Varblane) 9. I 1934 – 30. X 2014

Tütar ja tütrepoeg

Marko Tibarit

Unustamatut pereema

mälestavad KSÜ Dünamo veteranid ja Eesti Spordiselts Põhjakotkas.

10. V 1932 - 5. XI 2013

Viive Tikku

Hubert Poolat

Marko Tibarit

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliinik

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Endised Dünamo autosportlased

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Ühendad punktid ja näed, et pilt muutub. Miks sa seda varem ei märganud? Lasid end segada sellest, mida peetakse üldiselt aktsepteeritavaks.

SÕNN Kas oled armuasju liiga tõsiselt võtnud? Kui nii, siis tasuks plaati vahetada ja armastusse natuke ulakust ja särtsu tuua. Uuri, mida sinu partner eelistab.

KAKSIKUD Otsid neid, kes suudavad sinuga sammu pidada ja kaasa mängida. Just selliste inimestega oled nõus minema koos avastusretkele ja end mitmekülgselt proovile panema.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014 || VARIA || 23

8 6

Oled ettevaatlik, et sa ei püüaks nende isikute tähelepanu, kes sinult midagi välja peilida tahavad. Sinu varasema novaatorliku ettepaneku tõttu ei olegi neid nii vähe.

2

ERNIE

1 a

c

d

e

f

g

h

Jacques Savournin – British Chess Federation, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc5!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SEE ON HARRI. TA ON TÖÖTANUD VIIS AASTAT MEIE EKSOSKELETI PROJEKTI KALLAL.

TUNDUB ET HARRI SURI JUBA AASTATE EEST JA EKSOSKELETT VIIB LIHTSALT TEMA KONTE KOOSOLEKUTELE.

MA PEAN OMA KAITSEKS ÜTLEMA, ET SELLEST SAAB ARU ALLES SIIS, KUI KEEGI TÕE VÄLJA ÜTLEB.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Püüad igas inimeses ja olukorras parimat näha, kuid samas tõded, et on ka midagi sellist, mida sa näha ei tahaks.

Kui nii, siis on sul õigus keskenduda vaid positiivsele.

KALJUKITS Katsetad uut võrgutamisstiili, mis on üsna piiripealne. Sa küll mängid emotsioonidega, kuid mitte julmalt. Oskad end õigel ajal tagasi tõmmata.

b

1. 1895. aastal kehtestati Tartu ülikoolis õppekeeleks vene keel. Erandiks oli üks teaduskond, kus õpetust jagati saksa keeles. Mis teaduskond?

2. Kuidas nimetasid vanad eestlased katuseharjaalust unkaauku?

3. «Tule taevas appi!» on eestlastele meelde jäänud peamiselt Andrus Ansipi esituses, kuid tegelikult kordas ta lauset president Lennart Meri viimasest kõnest presidendina, mille Meri pidas 2001. aastal Eesti Vabariigi aastapäeval. Presidenti ajendas seda ütlema üks sündmus. Mis sündmus?

4. Millega on end spordiajalukku jäädvustanud tänavu viimasel veebruarikuu päeval 104-aastasena surnud austraallanna Ruth Frith (enne abiellumist Pursehouse)?

5. Üks maailma edukaimaid bände läbi aegade on 1976. aastal asutatud iiri bänd U2. Mitte nii kuulus, kuid üks oma maa lemmikuid on ansambel Bi-2. Mis maa bändiga on tegemist? Ansambli nimi on tuletatud sõnadest «tõe kallas».

Vastused: 1. Usuteaduskond. 2. Karuperse. 3. Mart Laari ja ta sõprade tulistamine Edgar Savisaare pildi pihta 1999. aastal Meegomäel. 4. Vanim aktiivkergejõustiklane, kellele kuulub hulk enam kui saja-aastaste maailmarekordeid (kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise), N85 vanuserühmas kuulub talle maailmarekord kolmikhüppes. 5. 1985. aastal Valgevenes asutatud vene bänd. Bi on lühend sõnadest bereg istinõ.

Ees on uued väljakutsed, kuid sinu silmis pole need rasked. Sul on silme ees autasu, mis selle kõige krooniks on. Saad ühtaegu demonstreerida nii oma vaimset kui ka füüsilist poolt.

à î

à ô â ê ò â

3

KAALUD Võtad parima sellest, mis tänasel päeval sinu teele jääb. Üks asi jätab aga kustumatu jälje ning tahaksid seda uuesti kogeda.

SKORPION

à

4

LÕVI

NEITSI

æ

5

VÄHK Katsetad mingit uut, kuid samas natuke siivutut suhtlusviisi. Tahad teada nii enda kui ka teiste reageeringut. Kas mõni peab seda ka solvamiseks?

Haruldase huumoriga murrad ka kõige tugevama suhtlusbarjääri. Võimalik, et korraldad mõnusa koosviibimise, kus kõik tunnevad end nagu kodus.

ê

7

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Romantika kõrgpunkt ja tööl laineharjal olemine tulevad praegu käsikäes.

Oskad enda kätte mängida kõik selle, mida sul hetkel vaja on.

KALAD Plaanid võivad liiva joosta ja sinu nägu pikaks venida. Pärast mõningast mõttepausi võid aga aru saada, et just nii pidigi minema.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Naine tuleb töölt koju ja vaatab – mees istub külmkapi ees, avab perioodiliselt ust ja küsib: «Kas Balti jaama viid?»

Tülpinud naine ei viitsi mehega jagelema hakata, läheb magamistuppa ja püüab magama jääda. Mees köögis jätkab oma tegevust. Ühtäkki, südaööl, jääb kõik vaikseks. Naine tõuseb üles, läheb kööki ja imestab – ei meest, ei külmkappi.

«Rääkis augu pähe,» mõtles ta.

••• «Mis koer see on?»

«Politseikoer.»

«Aga ta ei näe üldse politseikoera moodi välja.»

«Ta ei peagi nägema. Ta on salapolitseist.»

••• «Kuidas on kolmanda palati haige seisund?»

«Tal on parem. Täna hommikul avas ta esmakordselt silmad ja hakkas rääkima.»

«Ja mis ta ütles?» «Ütles, et tunneb ennast palju halvemini.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on KEELUALA

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 5. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: VAHUR, VAHO, VAHTO Vello Salo (pildil) 89, preester, teoloog ja kirjastaja Svetlana Tširkova-Lozovaja 69, vehkleja, olümpiavõitja Jaak Järv 66, keemik, akadeemik POSTIMEES Toomas Sildam 53, ajakirjanik ÕNNITLEB: Urmas Kirs 48, jalgpallur Tuuli Koch 36, uuriva Andrei Korobeinik 34, poliitik ja ettevõtja Kaido Höövelson 30, endine sumomaadleja Baruto toimetuse reporter

Metssiga tungis paidelase koduaeda Paides jalutas eile ringi metssiga (pildil). Joodil elav Tiina märkas oma sõnul metssiga keskpäeva paiku koduaknast. «Siga oli lihtsalt ühel hetkel minu aias, olla naabrite sõnul jõe poolt tulnud. Paari meetri pealt vaatasime mina ja minu koer temaga tõtt, siis põgenesime meie tuppa ja vaatasime aknast, kuidas notsu vaikselt mööda aiaäärt väravast välja kulges,» rääkis ta.

Tiina aed jäi metssea tuhnimisest puutumata, küll aga püüdis loom kätte saada ronitaime juurikaid naabrite aia ääres. Järva Teataja

Päästeamet korraldas tuleohutusalase videokonkursi Päästeameti videokonkursile «Tuleohutus puust ja punaseks!» laekus tähtajaks 36 tuleohutuse teemalist lühivideot. Konkursile olid oodatud lühivideod, mis näitavad, kuidas tagada tuleohutust, ja motiveerivad inimesi selle eest hoolt kandma. Parimaid klippe kasutatakse edaspidi tuleohutusalases teavitustöös Facebookis, veebilehtedel, teavitusmaterjalides või väliüritustel.

7.–14. novembrini saavad huvilised päästeameti Facebooki lehe kaudu videoid hinnata. Parimaid töid auhinnatakse 21. novembril Viimsi kinos. BNS

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» UURIB VÕIMALUSI, KUIDAS ELULE (JA TOIDULE) VÜRTSI LISADA. EUROOPA

Kahe tsükloni vahel

TALLINN +6

KÄRDLA +6 HAAPSALU +8

maile meius

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +9

RAKVERE +8

PAIDE +10

Eile Rootsi ja Soome lund toonud madalrõhkkond on jõudnud täna Valge mere äärde ning jätTARTU kab teekonda itta. Selle tagaPÄRNU VILJANDI +9 +9 las on külm arktiline õhumass +9 KURESSAARE tunginud kuni Lõuna-Soome+9 ni, Eestini see edasi aga ei levi.

Külma jõulist sissetungi Soome lahe lõunarannikule takistab SakVÕRU samaa kohal pöörlev uus madalVALGA +9 +8 rõhkkond, mis lükkab Baltimaade poole järjekordset soojakogust.

Täna on pilves selgimistega ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Kohati sajab vihma. Puhub edelaNeljapäev, 6.11 Reede, 7.11 Laupäev, 8.11 ja läänetuul 3–8 m/s, pärastlõuTallinn +3/+5 +5/+7 +4/+6 nal pöördub tuul põhja ja kirdesse +2/+6 +6/+8 +2/+5 ning tugevneb rannikul 5–10 m/s, Tartu Narva +2/+5 +4/+8 +2/+5 puhanguti 14 m/s. Õhusooja on 5–10 kraadi.

Pärnu +3/+7 +7/+9 +5/+7 Kuressaare +6/+9 +7/+9 +5/+7

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

3–8

m/s

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: erakogu / järva teataja

VIIMANE VEERG

TEEB OTSEÜLEKANDE ARUTELULT, KUIDAS TEADUST PAREMINI TULEVIKU HEAKS RAKENDADA.

tõuseb 7.50 7.38 7.56

loojub 16.18 16.15 16.28

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+12,1 kraadi (1957) –10,8 kraadi (1921) +12,0 kraadi (1996) –11,4 kraadi (1941)

KUUFAASID 31. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16 22. november 14.32

+11 +18 +16 +18 +15 +18 +17 +11 +17 +13 +9 +5 +11 +11 +18 +18 +10 +13 +11 +15 +7 +3 +10 +8 +18 +5 +9 +17 +14 +6 +15 +18 +12 +20 +32 +23 +26 +26 +22 +27 +29 +35 +18 +18 +14 +18

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 5. NOVEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Paks boss: Patuoinas (Der Dicke, Saksa 2005) 09 45 Üks tegu: Ajategu 55 Terevisioon* 11 55 Mehed ja mõrrad, 7* 12 25 OP! kunst* 55 NO99 Kunstikool* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 9* 30 Isa Brown: Jeruusalemma tütred* 15 15 Maahommik* 16 00 Holby City haigla: Peaparandus 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2014) 40 Paks boss: Patuoinas* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Foorum. Kuidas parandada elu Eestis?

22 30 Võimu kants: Riigivisiit (Borgen, Taani 2010) 23 30 Ringvaade* 00 35 Holby City haigla: Peaparandus* 01 36 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 10* 35 AegRuum. Naturopolis, 1/4: New York* 11 25 Eesti muusikavideod 11 56 ERR.ee uudised 15 30 Pailapsiin, 8/11 50 Tiiger Engelbert 55 Lotte 16 00 Lastetuba* 15 Cedric: Rikkis teler 25 Indiaanipoiss Yakari 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Salapärane kapp 18 00 Väike prints 20 Maša ja karu 30 Lastetuba 45 Džungliraamat 55 Kosmoselendurid 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Hans (ETV 2014) 25 Kapital* 55 Minuscule 21 00 BFM esitleb. lyhikas: Sotsiaalkeskus Satama (Eesti 2012) 25 lyhikas: Lõpp (Eesti 2013) 30 Prantsuse filmikuu: Veenus karusnahas (Poola-Prantsuse 2013). Draama 23 05 Ametiaeg* 55 Südamelaul. Laulab Marju Länik 00 16 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Raske lahkuminek* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 41* 10 00 Taltsutamatu süda, 95* 11 00 Viimane võmm* 12 00 Radar* 13 00 Krimi* 30 Tuhat ja üks ööd, 94 14 30 Tuhat ja üks ööd, 95 15 25 Lastega kodus: Nohik üheks päevaks 16 00 Küladetektiivid, 117: Viimane jook 17 00 Taltsutamatu süda, 96 18 00 Keelatud armastus, 42 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Saladused 30 Pilvede all 22 30 C-Komando 23 00 Rizzoli ja Isles: Kihutamiseks loodud 00 00 Southland. Uus hooaeg 55 Pan Am: Saladused ja valed 01 40 Vampiiripäevikud: Lase tulla 02 25 Krimi* 50 Rooli võim* 03 15 Reporter* 04 05 Lemmikretseptid* 40 Küladetektiivid, 117: Viimane jook* 05 25 Doktor Oz: 400. saade

TV3 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 19 20 21

22 23 00 01 02

03 04 05

15 Joonissarjad 55 Saatuslik valik, 5* 55 Südameasi 5, 6* 55 Kirgede torm* 55 Vaprad ja ilusad* 25 Top Shop 40 Kaua võib!* 10 Suletud uste taga 6, 10: Tööpakkumine* 15 Padjaklubi 2, 8: Jumalik ettemääratus* 15 Seitsmes taevas 2, 5: Kes käsib 15 Vaprad ja ilusad 50 Saatuslik valik, 6 50 Kirgede torm, 1967 55 Südameasi 5, 7: Sophie valik 00 Seitsmesed uudised 00 Naistevahetus, 10 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 48 30 Kättemaks 3, 10: Väljaränne 30 Top Gear 19, 6: Aafrika-eri, 1 40 Firma 1, 21: 21. peatükk 35 Uus normaalsus 1, 6: Bryanzilla 00 Louie 2, 11: Pardipoeg 1/2 25 Naistevahetus, 10* 15 Võimalik vaid Venemaal* 35 Top Gear 19, 6* 35 Seitsmesed uudised 25 Selline on elu!: Idasakslane kohtub läänesakslasega 4, 2

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 33 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 753 09 05 Emmerdale, 85-86 10 05 Aafrika südames 55 Süütu süüdlane, 87 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 93* 30 Uus võimalus, 94* 13 00 Doktor Oz, 698: Mahlahaigus* 14 00 Kadunud: Calvertid* 15 00 Ebatavalised kahtlusalused, 7: Kadunud juht* 16 00 Kodutunne* 17 00 Aafrika südames* 18 00 Doktor Oz, 699 19 00 Uus võimalus, 95 30 Uus võimalus, 96 20 00 Naabriplika: Tupiktee 21 00 Nunnad hoos (Sister Act, USA 1992). R: Emile Ardolino. O: Whoopi Goldberg, Maggie Smith. Komöödia 23 00 Näpud põhjas, 48: Võimalus 30 Sõbrad, 48: Barry ja Mindy lähevad paari 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Sündsusetu ettepanek 02 30 Emmerdale, 85* 55 Emmerdale, 86* 03 15 Ellen* 04 00 Süütu süüdlane, 87/153* 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 40* 09 20 Conan, 310* 10 10 Näljased meremehed, 36: Bude* 11 05 Jututuba 13 25 Supermani uued seiklused, 25 14 15 Chuck, 7* 15 05 Näljased meremehed, 37: Penzance 16 05 Komissar Rex, 41: Nelja käpaga ingel, 2 17 05 Klikitähed: Inetud viisid 35 Kreisid reisid: Kambodža 18 05 Chuck, 8/91: Chuck tõe vastu 19 00 Tuvikesed, 155: Vana Dodge* 30 Tuvikesed, 156: Pulmade tagajärjed* 20 00 Krimi 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 35: Viimane võimalus tätoveeringuid näha* 30 Elav märklaud: Lindpriid 22 30 Punker 23 30 Conan, 311: Kat Dennings, Wyatt Cenac, Tenacious D. 00 20 Kaks ja pool meest, 36: Kopsutäis Alanit 45 Tuvikesed, 157: Ettepanek 01 10 Tuvikesed, 158: Korvikütt Peggy 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kalamehejutud 2 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kohver, 4 16 00 Kutsuge Cobra 11 10, 5: Täielik risk 17 00 NCIS kriminalistid 8, 19: Suu puhtaks 18 00 Perepea 11, 8* 30 Simpsonid 8, 11* 19 00 Suure paugu teooria 5, 6: Allergilise nohu paljastus 30 Suure paugu teooria 5, 7: Hea mehe kõikumine 20 00 Perepea 11, 9: Vana toriseja 30 Simpsonid 8, 12: Hulluse mägi 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga 23 40 Euroopa pokkeriturnee 00 40 Suure paugu teooria 5, 6-7* 01 40 Kohver, 4* 02 30 Kalamehejutud 2* 04 05 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga kõrghetked 15 Power Hit Radio – KICKSTART 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Täna +* 35 Sini-valge lipu all.

Johann von Uexküll* 09 00 Viis tärni, 17/33* 45 Kas tohib?* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Mõtleme taas* 11 00 Poolkuu Igor Gräziniga* 30 Arvutitark* 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Korvpall. Loimaa Bisons – BC Kalev/ Cramo* 14 15 Kinnisvaraveeb 16 00 Mõtleme taas* 30 Poolkuu Igor Gräziniga* 17 00 LV pressikonverents* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 18/33 19 00 Täna. Uudised 30 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Liivakell 22 00 Kultuurimeeter 30 Borgiad (Hispaania 2006). Mängufilm 00 55 Meedia keskpunkt* 01 25 Täna. Uudised* 55 Täna +* 02 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Mõtsa ja tagasi, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Reporteritund.

Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Beethoveni sõber 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Ahjualune* 01 00 Huvitaja* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Johan Randvere 09 30 Jutujärg. Öine külaline, 3. Bruno Traven “Öine külaline”.

10 05 Muusikatuba.

Kultuuripealinn Riia 2014. Rahvusvahelist tunnustust pälvinud Läti pianist Reini Zarins esineb koos Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga Andris Poga juhatusel.

11 05 Album. Elina Garanca.

12 02 Delta. Markus Järvi. Kultuurimagasin toob keskpäevase kuulajani sündmusi ja uudiseid, vaatenurki ja muljeid.

14 05 Kooskõla.

Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Teatriluup.

Teatrijuttudega on stuudios Keiu Virro 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Kultuuripealinn Riia.

Esinevad Ensemble Musicatreize, Läti Raadio Koor ja Sinfonietta Riga Sigvards Klava juhatusel. Solistid on Vasilijs Volklovs ja Karlis Mikelsons.

21 00 Klassikud. Adolphe Sax 200* 22 05 Fantaasia. Andres Lõo 00 05 Nokturn