Postimees 06 09 2014

ISURID JA VADJALASED

KADUVAD RAHVAD

GRETE LÕBU: Õnneks elu üllatab.

Arteris veel: Naljakad saatejuhivahetused New York, New York

AKs veel: Jacques Rupnik, Marek Tamm, Peeter Langovits, Jaan Lahe, Käsu Hans, Jaak Aaviksoo, Ott Kilusk, Janar Ala, Juurikas

RÖÖV PIIRIL FSB väidab, et kaitsepolitsei ametnik peeti kinni Venemaa territooriumil, kuid kapo teatel juhtus see Eesti poolel.

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 4

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 6. SEPTEMBER 2014 • NR 207 (7198) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 799 • 201 000 LUGEJAT • 64 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

tõnis oja

1 8 5 7

Ootamatu inimrööv piiril Eesti ja Vene julgeolekuasutused andsid vahejuhtumist vastandlikke teateid

Seoses sanktsioonidega Venemaa vastu on hakatud rääkima võimalusest, et naftariigid võiksid omavahel kokku leppida ning pakkumise suurendamise kaudu nafta hinna alla lüüa. Venemaa eelarve täitmine sõltub peamiselt nafta ja gaasi hinnast ning kütusetoorainete odavnemine paneks riigi raskesse seisu.

Reutersi andmetel arvestab Venemaa, et eelarve on tasakaalus, kui nafta keskmine hind on 114 dollarit barrel. Siin pole tegu Brenti nafta hinnaga, mida loetakse maailmaturuhinnaks, vaid Venemaa võtab aluseks Uurali nafta hinna, mille hind on enamasti mõni dollar Brenti naftast madalam.

Tegemist on aga teostamatu plaaniga. Ma ei hakka siin rääkimagi Vene-vastase naftakoalitsiooni loomise poliitilisest utoopilisusest, sest kas keegi suudaks ette kujutada USA koalitsiooni Iraani, Liibüa, Venetsueela või mõne muu Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriigiga? Suurematest naftatootjatest on demokraatlikud riigid, kellele Ukraina-Vene konflikt korda läheb, vaid USA, Norra, Kanada ja Mehhiko.

Nafta hinna allalöömine pole võimalik ka tehniliselt. Hinda ei kujunda mitte üksnes füüsilise tooraine nõudmine ja pakkumine. Globaalne naftaturg on mitmekihiline ning füüsiline nafta moodustab sellest vaid väikese osa. Suurem osa turust on finantsturg, kus ei liigu mitte nafta ise, vaid raha – ning see raha on finantsvõimendusega. Kui Saudi Araabiast liigub naftatanker Ameerika Ühendriikidesse, võib sel olev nafta enne sihtkohta jõudmist mitu korda omanikku vahetada.

E

esti kaitsepolitsei ametniku röövimine relva ähvardusel, kasutades suitsu tekitavat lõhkepaketti ja segades sidevahendeid, ning tema toimetamine Eesti territooriumilt üle piiri Venemaale on kindlasti hämmastav juhtum, milletaolist meie uuemast ajaloost meenutada polegi.

Kapo ja Vene eriteenistuste vastasseisust nii Eesti kui ka Vene pinnal on ju paljutki meelde tuletada, ent mitte vägisi kellegi Eestist Venemaale viimist. Selliseid asju teame olevat juhtunud pigem enne Teist maailmasõda, kui naabrite juurde toimetati Eesti kalureid ning 1938. aastal tapeti Peipsi järvel mitu Eesti piirivalvurit.

Eilse sündmuse kohta on avaldatud liiga vähe tõsikindlaid fakte, et teha põhjapanevaid järeldusi. Kapo peadirektori Arnold Sinisalu avaldus pressikonverentsil, et julgeolekuasutus käsitleb toimunut esialgu tavakuriteona ega näe selle taga poliitilisi motiive, viitasid võimalusele, et süüdla-

sed võiks olla ka lihtsalt kriminaalid. Ei läinud aga mööda paari tundigi, kui Vene massimeedias ilmusid teated, et Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on «Pihkva oblastis» kinni võtnud Eesti kaitsepolitsei ametniku, kelle nimi on Eston Kohver.

Kapo juhi Arnold Sinisalu sõnad, et ametniku tegevus piiril seostus piiriülese piiri-tollikorruptsiooniga, olid ilmselt öeldud ka välistamaks kuulujutte, et juhtum on seotud riikidevahelise luuramisega. Täpselt seda viimast asuski aga otsemaid avalikult väitma FSB. Venelased teatasid, et eestlaselt võetud ära püstol padrunitega, 5000 eurot ja «luureülesande iseloomuga materjalid».

Igal juhul võtab Eesti riik reede hommikul Meremäe vallas Miikse ja Kiislova küla lähedal toimunut väga tõsiselt. Välisministeerium kutsus juhtumi asjus välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ning palus Venemaa kaasabi juhtunu lahendamiseks. Asjakohaseid avaldusi tegid president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Taavi Rõivas. Staažika ja autasustatud Eesti riigiametniku Eston Kohveri kodumaale tagasitoomine on kahtluseta esmatähtis ülesan-

ne, mille täitmisega on meie vastavad struktuurid hõivatud kuni lahenduse saabumiseni.

Kapo teatel on juhtunut uuritud sündmuspaigal olevate jälgede põhjal, mis näitavad Venemaalt Eesti poolele saabumist, rüselust ning tagasi Venemaale minekut. Julgustav on tõik, et sündmuskohal ei viidanud miski tulirelva kasutamisele, seal polnud verejälgi.

JUHTMÕTE Seostada toimunut otseselt praeguse pingelise rahvusvahelise olukorraga, Ukraina sõjaga, NATO tippkohtumisega vms oleks spekulatiivne ja enneaegne.

LK 4

Hirmul on tänases maailmas suured silmad. Seostada toimunut otseselt praeguse pingelise rahvusvahelise olukorraga, Ukraina sõjaga, NATO tippkohtumisega vms oleks spekulatiivne ja enneaegne. Asjad võivad olla ka lihtsamad, ent Eesti jõupingutused tuleb igal juhul suunata sellele, et juhtumis selgus luua ja teenistusülesandeid täitnud riigiametnik Kohver saaks Venemaalt koju naasta.

urmas nemvalts

Nafta hinna utoopia

PÄEVA KOMM Venemaa eelarve täitmine sõltub peamiselt nafta ja gaasi hinnast ning kütusetoorainete odavnemine paneks meie naaberriigi raskesse seisu.

KÕVA SÕNA Julgeoleku küsimus ei ole enam küsimus number üks, sest ta ei ole enam pelgalt küsimus. Tal on nüüd ka vastus.

Saatejuht Mihkel Raud USA presidendi Barack Obama Tallinna-kõnest, PM 5.09

Nafta hind kujuneb kahel tulevikutehingute börsil, mille tehingute igapäevane väärtus ületab päevast naftatoodangut (tarbimist) kümneid kordi. Omanikku vahetab seal raha, reaalset naftat ei liigu ühelt omanikult teisele tilkagi. Sealjuures kujuneb nafta hind vastavalt investorite nägemusele tulevikust, mitte aga reaalsele pakkumisele ja nõudlusele.

Nafta hinna alandamiseks poleks vaja kokkulepet mitte tootjate, vaid investorite ja spekulantide vahel.

Ka OPEC, kellest räägitakse kui naftakartellist, kes justkui kehtestavat nafta hinda, ei suuda tegelikult seda mõjutada. OPEC püüab seda teha tootmiskvootide abil, kuid vähemalt sest ajast, mil naftaga hakati kauplema börsidel, pole ta oma eesmärki saavutanud.

Sajandivahetusel kerkis nafta hind 15 kuuga 10 dollarilt 30 dollarile barrel ning kuna kardeti, et hinnašokk võib tarbimist vähendada, üritas OPEC seda hoida hinnakoridoris 20–25 dollarit barrel. Vaatamata tootmise kasvule läks hind sellest koridorist läbi nagu rakett ning peatus alles 2008. aasta suvel 147 dollaril. OPEC on suutnud nafta hinda mõjutada vaid ühel korral, 1973. aasta oktoobris, mil kuulutati välja embargo. See lõppes aga tulemusega, et kartelli mõju naftaturule hoopis vähenes.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Postimees 1912. aastal «Tulewiku naesterahwas».

«The Forum» toob pikema artikli Ellen Key üle ja awaldab ühtlasi ka seni weel tundmata kirjatöö nimetatud Rootsi naiskirjaniku sulest, milles «tulewiku naesterahwast» kirjeldatakse. «Ta on kaine ja wiisakas,» seletatakse kirjatöös, «mitte sellepärast, et ta külm, waid sellepärast, et tema soontes kuum weri tuksub. Temal on palju sõpru, sellepärast et ta tundlik on. Tema on uhke ja sellepärast ausameelne ja truu. Ta nõuab suurt armastust, sellepärast et see armastus, mis ta ise annab, weel suurem on. Tema selgitatud idealismus teeb erotilise problemi lõpuliku

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

seletuse ikka raskemaks, kui mitte täiesti wõimatuks. Teisest küljest on tal aga wõimalik palju sügawamat, rikkamat ja kestwamat õnne luua ja ise maitsta, kui see, mis täna eksikombel «õnneks» nimetatakse. Mitmed iseloomulikud uueaja naesterahwa ja ema tundemärgid saawad tulewiku naesterahwal puuduma. Tema jääb aga ikkagi armastatud naeseks ja ainult sel teel saab ta emaks. Õnne elus luua, saab tema usuline paleus olema. Tema tunneb kehalikka ja hingelikka terwise ja õnne tingimisi ja on sellepärast oma laste isa walikus wäga ettewaatlik.» 6.09.1912

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

RETOORIKA VÕLU. Võimsa riigi mõjuvõimsama a mehe kinnitus, et oleme ühes oma muredes ja lootustes. es.

Sajandi kõnetegu nitamaks: teie suurus on selles, et olete truuks jäänud vabaduse ideaalile.

Vabadusest kui paroolist saab kestev tegelikkus, kui hoitakse ühte, kuuludes liitu, mis peale ideaalide omab ka jõudu. Ja sellest omakorda kasvas välja pöördumine Venemaa võimueliidi poole, kes «ohjeldamatus natsionalismis» on ette võtmas ajaloo tagasikäivitust, pelgamata ohvriks tuua omaenda rahvast. Ja lõppeks oli see Nobeli rahupreemia laureaadi pöördumine maailma poole, kus ei tohiks kaduda «väärikus, õiglus ja demokraatia».

Nii nagu Oskar on tuleviku-Eesti sümboolne esindaja, on kõne sümboltähistajad ka Heinz Valgu «ükskord me võidame niikuinii» – laulva revolutsiooni moto ja tuleviku-usu kinnitus – ning fraas Marie Underi luulest, rõhutamaks kujundlikult NATO ja USA valmisolekut tulla Eestile appi. Kõne terviktähendusele osutavaks võtmekohaks, mida retoorikas nimetatakse locus communis’eks ja mis tõepoolest pani kuulajail sipelgad üle selja jooksma, oli kinnitus, et «Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on just niisama oluline kui Berliini, Pariisi ja Londoni kaitsmine».

A

Tankidega või ilma?

K

uuldavasti pannud venemeelne Küprose esindaja nädal tagasi liidunõukogul Brüsselis ELi kolleegidele ette kutsuda kohale Vladimir Putin. «Tankidega või ilma?» küsinud Poola peaminister Donald Tusk (57).

On julgustav mõelda, et sealsamas ülemkogul domineeris kaine mõistus: mitte ainult ei jäänud Putin kutsumata, vaid Tusk otsustati valida järgmiseks ülemkogu eesistujaks. Julgustavalt kõlavad ka allikad, kes ütlevad, et lood

tema võõrkeeleoskusega pole nii hullud, kui räägitakse. Väidetavalt kuulunud inglise keel Tuski oskuste hulka 2008. aastani. Siis aga rääkinud ta seda ühel pressikonverentsil koos Condoleezza Rice’iga ja mingi seltskond eesotsas kadunud president Lech Kaczyńskiga hakanud tema aktsendi üle naerma. Loodetavasti taastavad nii tunnustus ELi kolleegidelt kui ka eraõpetaja Tuski enesekindluse selleski küsimuses juba 1. novembriks. evelyn kaldoja

Draghi tegutseb jälle

E

uroopa Keskpanga juht Mario Draghi (67), hüüdnimega Super Mario, tegutseb taas enesekindlalt, pakkudes kommertspankadele olematu intressiga laenu, samas karistades neid hoiustamise eest negatiivse intressiga, aga ostes neilt kommertsväärtpabereid. Tegemist on julge sammuga, mille poolt ei olnud kaugeltki kõik keskpanga nõukogu liikmed. Mõned pidasid sammu liiga ennatlikuks, mõned liiga tagasihoidlikuks.

Eeldatavasti ostab keskpank väärtpabereid umbes poole triljoni euro eest või veidi rohkem, kuid arvatakse, et eurotsooni majanduse turgutamiseks tuleks kulutada mitu triljonit. Üks kommentaatoritest soovitas nimetada peatselt algavat varade ostmise programmi poolikuks rahatrükiks, sest see ei hõlma riiklikke võlakirju.

Võib arvata, et pärisrahatrükk ehk suuremahuline riiklike võlakirjade ostmine on veel ees. tõnis oja

foto: afp/scanpix

foto: ap/scanpix

ga kõne päris lõpus, kus tõdetakse, et «senikaua kui vabad rahvad võtavad kokku oma enesekindluse, julguse ja tahte kaitsta hinnatud väärtusi, on vabadus alati tugevam ning meie ideed jäävad peale – tulgu, mis tuleb», sähvatas mulle äkki pähe Mikk Mikiveri südamesse lõikav tõotus loomeliitude ühispleenumilt 2. aprillil 1988: «Mina ei saa ära minna. Mitte kuhugi. Mitte kunagi.

Selle maa ja rahva probleemid on minu probleemid, nende eest kuhugi ära ei jookse. Nii tunnete kindlasti teiegi. Siia me kuulume. Tulgu või surm.»

Nüüd tuleb võimsa riigi mõjuvõimsaim mees ja kinnitab peaaegu sedasama – et oleme ühes oma muredes ja lootustes. rein veidemann foto: ap/scanpix

M

itte kunagi varem ajaloos pole ükski välismaine riigipea kõnetanud Eesti rahvast ja tema kõrval teisigi Balti rahvaid selliselt, nagu tegi seda Tallinnas 3. septembril 2014 Barack Obama. Ja et seda peeti igas mõttes maailma võimsaima riigi, Ameerika Ühendriikide nimel, siis annab see kõne põhisõnumile – Eesti, Läti, Leedu ei jää täna ega tulevikus enam üksi oma saatusega! – tegevteolise tagatise. Kui piiblit parafraseerida, siis oli see sõna, millel on määratud saama lihaks, kui hetk peaks koitma. Mis ei vabasta muidugi meid sellest, et peame ise lakkamatult väärima oma vabadust ja iseseisvust.

On igasuguseid kõnesid, alates sünnipäeva- ja matusekõnedest, lõpetades süüdistus- või kaitsekõnedega kohtus.

Kõigis neis võib olla retoorilist võlu. Seesugust võlu oli ka Obama kõnes, aga see ei olnud ilu pärast, vaid teenis sisu. Kõneloogika, eri osade proportsioonid, argumendid ja kõnekujundid, kuulajate kaasamise ja tähelepanu hoidmise võttestik – kõik see oli kunstis tuntud kuldse lõikena paigas. Kui siia lisada Obama isiklik sarm ning see, et tekstina oli kõne küpsenud ilmselt nõunike ja presidendi kõnede kirjutaja Ben Rhodesi äärmiselt täpses rätsepatöös, olid kõik tingimused selle veenvuseks täidetud. Žanriliselt oli Obama kõne gradatiivne pöördumine. Seda on muidugi iga kõne, mistõttu ma kasutangi siin täiendit «gradatiivne». See on üksikult üldisele, lähimast ringist kaugemale ja kõrgemale suundumist järgiv ülesehitusprintsiip.

Kõne algas isikliku pöördumisega saalis viibiva tudengi Oskar Poola poole, kes ju sümboliseerib Eesti tulevikku. Sest tulevik ongi noorte päralt. Sealt edasi järgnes Oskari isa ja hallinevate juustega kõnelejat ennast esindav põlvkond. Et seejärel pöörduda kogu Eesti rahva ja teiste Balti rahvaste poole läbi nende katsumusterohke ajaloo, kin-

Kohtumine võluriga

E

esti jalgpallikoondis sai neljapäeva õhtul tunda võluri kätt. Kahe Eestile löödud väravaga Rootsi kõigi aegade suurimaks väravakütiks kerkinud Zlatan Ibrahimovic (32) demonstreeris pärast teist tabamust Eesti koondise väravasse mängusärgi all varjul olnud kehakatet, mille rinnal olid tänusõnad publikule, seljal aga ühemõtteline sõnum: minu lagi pole veel käes. Enesekindel? Kahtlemata. Ülbe?

Ehk sedagi.

Ent kui tänapäeva jalgpal-

limaailmas on kellelgi üldse õigust näidata välja ülimat usku enese ülimusse, on see Ibrahimovic. Tõsi, Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi võivad objektiivselt olla temast paremad jalgpallurid.

Kuid kumbki neist pole oma rahva ebajumal. Zlatan on, ja teab seda ka ise ütlemata hästi. Samas ei jäta tõrjutud poisikesest iidoli staatusesse tõusnud mees iial välja näitamata, kui kõrgelt ta rootslaste armastust hindab. kristjan jaak kangur

4 || EESTI || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

Elron soovib piletihinda tõsta Elron esitas majandusministeeriumile soovi tõsta piletihindu seoses tihendatud sõiduplaani ja kasutuses olevate rongide arvu kasvuga. Reisirongifirma ettepanekul kallineks ühest tsoonist teise sõit praeguselt 1,60 eurolt 1,80 eurole.

Viiendasse tsooni sõitmise hinda soovib Elron tõsta 4 eurole, praegu tuleb selle eest maksta 3,70. Ka avaldab rongifirma soovi tsoneerimata peatuste puhul rakendada kõrgeimat, 0,065-eurost sõidukilomeetri tariifi. tarbija24.ee

Teder: Tallinna eralasteaiakord eirab laste huve Õiguskantsler Indrek Teder (pildil) saatis Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele märgukirja, milles juhtis tähelepanu sellele, et Tallinna eralasteaedade toetamise kord ei arvesta laste huvidega. Pealinnas hakkas suvel kehtima kord, et lapsed, kellele munitsipaallasteaias kohta ei ole ja kes seetõttu käivad eralasteaias, peavad linna lasteaiakoha vabanedes lasteaeda vahetama. tallinncity.ee

17

puhul peatasid tööinspektsiooni ametnikud eile üle-eestilise ehituse sihtkontrolli käigus rikkumiste tõttu töö.

Õnnetus Kurna silla konstruktsioone ei vigastanud Esialgsel hinnangul ei vigastanud neljapäeva öösel Kurna silla all juhtunud liiklusõnnetus ehitise betoonkonstruktsioone. «Esmane vaatlus näitas, et valatud betoonosa ehk silla sambad ei ole kahjustada saanud,» ütles ASi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ehitusdivisjoni juht Lauri Matteus. BNS

Maire Aunaste läheb IRLi ridades poliitikasse Saatejuht Maire Aunaste (pildil) teatas eile ETV saates «Ringvaade», et loobub selle aasta lõpus teletööst ning läheb poliitikasse, ühinedes Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL). Äratundmisele, et nüüd on õige aeg ametit vahetada, jõudis ta tänavu kevadel. Aunaste kavatseb kandideerida ka kevadistel riigikogu valimistel. postimees.ee

Kohus mõistis kõik bordelliäris osalenud süüdi

Veepolitsei päästis uppuvast paadist viis inimest

Harju maakohus mõistis süüdi 17 nn Pirita bordelliäri kriminaalasjas süüdistatavat, kellest 15 olid taksojuhid.

Kohus mõistis kõik kohtualused süüdi kupeldamises ja 12 ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. tallinncity.ee

Neljapäeva õhtul sai Tallinna kordoni merevalveteenistuse väljakutse, et Tallinna lahel on uppumas mootorpaat, pardal viis inimest. Kõik päästetud inimesed olid terved, kaater pukseeriti Miiduranna sadamasse. tallinncity.ee

Estonia peab teatrilaata

Eile algas terve nädalavahetuse kestev Estonia teatrilaat, mis juhatab sisse rahvusooperi 109. hooaja. Eilne päev oli pühendatud balletile, täna on ooperipäev ning pühapäeval on traditsiooniline laadapäev. Lisaks soodsatele piletitele saab kõigil laadapäevadel osta foto: sander ilvest ka näiteks teatrikostüüme. PM

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

RÖÖV PIIRIL. Kaitsepolitsei teatel tulid relvastatud isikud üle Vene piiri Eestisse ja viisid vägivalda kasutades Eston Kohvri endaga kaasa.

Venemaa väitel võeti kaitsepolitseinik kinni aga Pihkva oblastis.

Vene FSB võttis Võrumaal kinni kapo ametniku toomas randlo reporter

V

enemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) võttis eile hommikul kell 9 Luhamaa piiripunkti läheduses kinni staažika kaitsepolitseiametniku Eston Kohvri, kes kaitsepolitsei sõnul tegeles parajasti teabehankeoperatsiooniga seoses piiriülese salakaubaveo ja korruptsiooniga.

«Hommikul kella 9 ajal võtsid seni tuvastamata Venemaalt Eesti territooriumile liikunud isikud kinni kaitsepolitseiametniku. Nad ähvardasid relvaga ja kasutasid vägivalda,» ütles kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu pressikonverentsil enne FSB teadet vahejuhtumi kohta.

Enne inimröövi segas Venemaa operatiivraadiosidet ja kasutas suitsugranaati. «Fikseeriti, et piiril on rüseluse märgid. On näha, et Vene poolelt tulevad Eesti poolele jalajäljed, toimus rüselus ja mindi tagasi. Meil pole indikatsioone, et oleks toimunud tulevahetus, ning verd sündmuskohal pole,» rääkis Sinisalu.

Eile õhtupoolikul toimunud pressikonverentsil ütles kaitsepolitsei, et käsitleb intsidenti tavakuriteona ega näe selle taga poliitilist motivatsiooni.

Natuke aega pärast pressikonverentsi teatas FSB, et pidas Pihkva oblastis operatsiooni käigus kinni Eesti kaitsepolitsei töötaja. Vene julgeolekuteenistuse teatel võeti kaitsepolitsei töötajalt ära Tauruse püstol, 5000 eurot, varjatud audiosalvestamise eriseadmed ja erivahendid, mida kasutatakse luureülesannete täitmisel.

Kapo eitas FSB väidet, nagu oleks Kohver kinni võetud Venemaa territooriumil. «Kaitsepolitsei ametnik võeti kinni Eesti territooriumil ja viidi siit vägisi Venemaale,» rõhutas ameti pressiesindaja.

Koht Eesti-Venemaa piiri lähistel Miikse küla juures, kus kaitsepolitsei andmetel toimus rüselus, mille järel viidi kaitsepofoto: margus ansu litseiametnik Eston Kohver üle piiri Venemaale.

Eilsel pressikonverentsil kinnitas kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu (keskel), foto: sander ilvest et juhtumit käistletakse kuriteona.

Vene julgeolekuteenistuse teatel võeti kapo töötajalt ära Tauruse püstol, 5000 eurot, varjatud audiosalvestamise eriseadmed ja luureerivahendid.

Küsimusele, kas FSB teate järel muudetakse ka kriminaalmenetluse aluseid, vastas kaitsepolitsei pressiesindaja, et see, kas või millal paragrahvid muutuvad, alles selgub. «Praegu kogume infot. Kriminaalmenetluse aluseks olevad paragrahvid võivad uue info teatavaks saades muutuda, aga praegu räägime teabest, mida on avaldatud Venemaa meedias. Läheme sammhaaval edasi,» lisas ta.

Võrumaal Meremäe vallas Miikse küla lähedal kinni võetud kapo töötaja Eston Kohver

on sündinud 1971. aastal ning 2010 aastal andis president Toomas Hendrik Ilves talle Kotkaristi V klassi teenetemärgi.

Välisministeerium kutsus Luhamaa piiripunkti lähistel toimunuga seoses välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi. «See on väga häiriv juhtum. Ootame Venemaalt igakülgset abi ja koostööd selle juhtumi lahendamisel ning Eesti kodaniku Eestisse tagasi jõudmisel,» lausus välisminister Urmas Paet.

Leedu välisminister Linas Linkevičius nimetas Eesti kaitsepolitseiametniku röövimist ülbeks provokatsiooniks ja meenutas Balti riikidele vajadust olla valvel.

Endine kaitseminister ja praegune riigikogu liige Urmas Reinsalu (IRL) kinnitas, et vabaduse võtmine kaitsepolitseiametnikult ei ole tavaline kriminaalkuritegu, vaid rünnak kogu Eesti riigi vastu ehk terrorikuritegu.

«Kaitsepolitsei esmane informatsioon oli adekvaatne – öeldi, et tegemist on kuriteoga.

Pärast FSB avaldust on jätkuvalt tegemist Eesti pinnal toime pandud kuriteoga, nagu üt-

2010. aastal sai Eston Kohver (paremal) president Toomas Hendrik foto: presidendi kantselei Ilveselt kõrge riikliku autasu.

lesid prokuratuuri ja kaitsepolitsei esindajad. Sellest lähtuvalt on see kvalifitseeritav Eesti Vabariigi karistusseadustiku järgi.

Eesti Vabariigi karistusseadustikus on aga paragrahv, mis kõneleb terrorikuritegudest,» rääkis Reinsalu, kelle sõnul tuleb kaitsepolitseiniku röövimist nimetada just terrorikuriteoks.

Kood avab video kaitsepolitsei pressikonverentsist

KOMMENTAAR

raivo aeg endine kaitsepolitsei peadirektor

Kui Eesti Vabariigi territooriumilt viiakse ilma vastavate sanktsioonideta ära riigiametnik, on

see väga ränk kuritegu teise riigi eriteenistuse poolt. See on ennekuulmatu, ja mis on veel ennekuulmatum, on see, et tavaliselt FSB endale seda vastutust ei võta. Seekord nad on võtnud ja seda deklareerinud.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Väinamere saarte parvlaevahange kukkus läbi

OMX TALLINN

769,77 ▼ -1,06%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,47 ▼ -8,79%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,030 1,98 Baltika 0,495 4,43 Ekspress Grupp 1,090 0,00 Harju Elekter 2,630 -0,76 Merko Ehitus 7,110 -0,14 Nordecon 1,020 2,51 Olympic Group 1,930 0,52 Premia Foods 0,650 0,62 Silvano Fashion 1,710 0,59 Skano Group 1,090 9,00 Tallink Grupp 0,666 -6,20 Tln Kaubamaja 5,070 1,81 Tallinna Vesi 12,80 -0,78 Järvevana 0,832 0,61 Pro Kapital Grupp 2,530 4,55 Trigon Property 0,446 -7,85

5.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,382 -0,73 Hiina jüaan 7,951 -0,48 Jaapani jeen 136,270 -0,45 Kanada dollar 1,408 -0,53 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,137 0,24 Poola zlott 4,193 0,19 Rootsi kroon 9,181 0,27 Rumeenia leu 4,402 0,02 Šveitsi frank 1,206 0,07 Suurbritannia nael 0,794 0,17 Taani kroon 7,445 -0,02 Tšehhi kroon 27,596 -0,24 Ungari forint 314,160 0,55 USA dollar 1,294 -0,51 Venemaa rubla 47,834 -0,77

bns

WWW.MAJANDUS24.EE

Tallinna Sadama tütarettevõtja TS Laevad OÜ hankel parvlaevade hankimiseks saarte ja mandri vahelise laevaliikluse korraldamiseks osalejad pakkumisi ei teinud. TS Laevad alustab järgmise sammuna parvlaevade soetamiseks otsekõnelusi tehaste ja laevaomanikega, teatas Tallinna Sadam.

«Laevaomanikelt ja -tehastelt saadud info põhjal on laevanduses taoline hankemenetlus üsna erandlik, selle asemel on levinud tava pidada otseläbirääkimisi,» lausus Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil. «Samuti pole tavaks ühispakkumiste esitamine.»

Allan Kiili sõnul on nii laevaomanikud kui ka laevatehased avaldanud hankemenetluse käigus valmisolekut asuda laevade tarnimiseks otsekõnelustesse. majandus24.ee

PAINDLIK TÖÖJÕUD. Lool tegutsev Soome võileivaturu liider Lunden Food plaanib tootmisvõimsuste kahekordistamist ja 70 uue töötaja palkamist.

Eesti firma paneb vorsti soomlase leiva vahele andres reimer

majandusajakirjanik

S

amal ajal kui soomlasel on tauko – kohvipaus –, määrivad Eesti prouade usinad käed tema leivale võid.

«Võileibade tegemine – see on teadus,» ütleb Lunden Foodi juhatuse liige Ülo Rekkaro.

Eesti inimeste töökus ja madalad palgad mõjusid kaalukeelena, et Jalostaja kaubamärgi all konserve tootev Soome perefirma tõi käsitöörohke võileivatootmise seitse aastat tagasi Tallinna külje alla Loole.

Nüüd ollakse põhjanaabrite juures suurim nn täiteleibade pakkuja. Soome juhtiva võileivatootja positsiooni hoiab Lunden koos Turus asuva emafirma OY Lunden AB toodanguga.

Lasnamäe, Maardu ja Jõelähtme naised sõidavad igal hommikul heal meelel firma tööliste bussiga kuue kraadini jahutatud tootmisruumidesse, et 500–600-eurose kuupalga eest panna kokku isegi kuni seitsmest komponendist koosnevaid võileibasid.

«Ma tõstaksin hea meelega töötajate palkasid senisest kiiremini, kuid pean arvestama, kas turg selle alla neelab,» räägib Rekkaro. «Ei taha olla ettevõttele selline juht, kes täna teeb töötajatele head nägu, aga homme paneb uksed kinni, sest ei ole kulude kasvuga toime tulnud.»

Selleks et töötajate tujul mitte langeda lasta, tõstis Lunden Food palkasid just siis, kui kõik teised töötasu kärpisid – viimase kriisi ajal.

Võileivameistrid said ettevõtte tehtud žestist õigesti aru: nad on valmis töötama kella vaatamata, kui kiired tellimused nõuavad viivitamata täitmist.

Selline paindlikkus muudabki Eesti töölise meeldivaks partneriks igale investorile, kes on oma kodumaal harjunud sellega, et kui kell kukub, nõjatatakse kohe ka labidas seina najale.

20 000 võileiba ja 12 000 kapsarulli pakivad Lundeni valgetes kitlites töötajad iga päev Talleggi kunagises tootmishoones pruunidesse pappkarpidesse. Soome tööinimene haarab eestlaste kokku pandud võileiva lähedasest kaubanduskeskusest, et kustutada nälga või täita põhjanaabrite juures nii armastatud rohkeid kohvipause.

Lunden Food ekspordib 75 protsenti oma toodangust, ülejäänu müüakse maha Statoili teenindusjaamades, kaubanduskettides, aga ka Tallinki laevadel. Üllatuslikult kasutab Lunden Food peamiselt Inglismaalt ja Soomest imporditud leiba.

«Soomlased eelistavad kodumaist toodet ning meie ei saa kuidagi öelda, et meie võileivad on Soomes valmistatud. Kuid me saame kinnitada, et eestlased valmistasid need Soome toor-

Lunden Foodi toodangu kvaliteedil hoiavad Loo alevikus Talleggi endises tootmishoones silma peal firma jufoto: sander ilvest hatuse liige Ülo Rekkaro (vasakul) ja tootearendusjuht Vambola Moores.

ainest,» selgitab Rekkaro. «Peame pingutama, sest igal välisturul läbilöömiseks pead sa olema kohalikest tootjatest parem.»

Endise linnuvabriku kõrvalhoonetesse rajatud paari tuhande ruutmeetrine tootmispind hakkab kitsaks jääma. Kõrvalkinnistule kavatseb Lunden rajada 2000-ruutmeetrise uue tootmishoone, mis toob omakorda kaasa ligi 70 uue töötaja palkamise lisaks senisele 180-le. «Tootmise laiendamiseks eeldame tellimuste kasvu kuni 40 protsenti ning samas suurusjärgus vajame juurde ka töökäsi,» selgitas Rekkaro. «Meil on juba praegu ruumiga kitsas ning investeeringu peame otsustama lähema kuue kuu jooksul – 2016. aastal võiks uus tootmishoone uksed avada.»

Uue tootmisliini avamine kasvatab Lundeni tootmismahtu, kuid mitte sortimenti. Praegu valmistatakse iga päev ligi 600 kliendile kuni 160 erinevat toodet ning veelgi mahukama tooteportfelli haldamine võiks hakata üle jõu käima.

Inglise leib sobib külmikusse rukkileivast paremini Lunden ostab kolmnurkvõileibades kasutatava leiva Inglismaalt, kus valmistatakse mitmepäevaseks säilitamiseks sobivamat toodet.

Eesti rukkileib tuleb koos määrde, singi ja tomatiga kohe pärast valmistamist põske pista, sest säilitamisel imab see endasse teiste komponentide niiskuse, vettib ja la-

guneb laiali. «Kui püüad rukkileiva teha sellise koostisega, et ta niiskust sisse ei imaks, muutub see nii tihkeks, et seda on raske süüa,» jagab oma kogemusi Lundeni tootearendusjuht Vambola Moores.

Selleks et külmkapis hoidmiseks tehtud võileib püsiks isuäratavana, tuleb sil-

mas pidada lihtsaid nippe, millest paljud kuuluvad ettevõtte ärisaladuste hulka.

Kurgi- ja tomatilõigud tuleb enne leivale panemist nõrutada, siis ei niisuta need leiba ebameeldivalt pudedaks. Juustu ei tasu tomatiga kokku panna, sest tomat lagundab juustu ära. Salatileht tuleb alati asetada tomati peale. PM

KOMMENTAARID

kai realo

Statoil Eesti peadirektor

Võrreldes mitmete teiste koostööpartneritega, tuleb esile tõsta Lundeni meeskonda, kes oma äärmiselt avatud ja praktilise suhtumisega on alati valmis kuulama ja kaasa lööma, vajadusel olema paindlikud ja vahel lihtsalt inimlikud.

Lunden Food on läbinud edukalt juba kaks Statoil Fuel & Retaili põhja-

likku hankeprotsessi.

Nende edu aluseks ongi kompromissitus kvaliteedis – seda nii toote komponentide, maitse kui välimuse osas. Praeguse lepingu lõppemisel tuleb meil taas läbi viia hange ning ilmselt esitab Lunden Food seal kõrvuti konkurentidega oma pakkumise.

On hea töötada koostööpartneriga, kes mõistab, et kõrge kvaliteet nõuab rohkelt pühendumist ja vahel ka lisainvesteeringuid, olles sealjuures teadlik, et kvaliteetse töö eest ootab harilikult ka vääriline tasu.

mati küünal

Eesti Leivatööstuse finantsjuht

Meie ettevõte alustas Olerexi tanklaketile alles hiljuti ja esmakordselt võileibade tootmist.

Statoili korraldatavatel konkurssidel me Lunden Foodiga seni konkureerinud ei ole. Olerexi jaoks on meie ettevõtte eelistamisel üheks oluliseks asjaoluks, et omanikering kattub, kuid see asjaolu ei välista meie too-

dete pakkumist Statoilile või mõnele teisele tanklaketile.

Meie lähenemine erineb Lunden Foodi omast selle poolest, et tahame pakkuda värsket, tervislikku, eestlastele tuttava maitsega toodet, näiteks teraleib ja ahjuliha. Võib ju tuua Inglismaalt eriliselt kaua säiliva leiva, aga kui võileiva sisu seal vahel ära närtsib, pole tulemus ikkagi isuäratav.

Meie valmistame oma tooted kohe söömiseks: hommikul toome värske kauba müügikohtadesse ja eelmise päeva tooteid lettidele ei jäta.

foto: reuters/scanpix

ARVAMUS kultuur 6. SEPTEMBER 2014 NR 310

LÕUAD!

JACQUES RUPNIK, MAREK TAMM: EUROOPLASED KUI TAIMETOITLASED KISKJATE MAAILMAS

RISTO BERENDSON ISURID JA VADJALASED UST-LUGA SADAMA JALUS • PEETER LANGOVITS TANTSIV USA ESILEEDI JAAN LAHE MAARJAMAA KÜSITAV SUUR JUUBEL • LUULEHETK KÄSU HANS JA TEMA ITK OTT KILUSK WALPURGI ÖÖ • KOHUSTUSLIK KIRJANDUS SOOVITUSI LUGEMISLAUALE MANIC STREET PREACHERS NAGU KARASTUNUD TERAS • JANAR ALA SOFT CELLI AINUS ESIMENE • JUURIKAS MAGUSAD HUULED

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

Maailmakord on muutunud, ent mitte pelgalt Ukraina konflikti tagajärjel, leiab poliitikateadlane Jacques Rupnik. Külma sõja järgne rahvusvaheline süsteem hakkas muutuma pärast 11. septembri terrorirünnakut, globaliseerumise õnnelik faas läks üle süngeks.

JACQUES RUPNIK:

EUROOPLASED ON VIIMASED TAIMETOITLASED LIHASÖÖJATE MAAILMAS intervjuu uu marek tamm m ajaloolane

Seoses Ukraina konfliktiga on viimasel ajal üha enam juttu sellest, et oleme tunnistajaks uue maailmakorra sünnile, või nagu väljendas hiljuti Toomas Hendrik Ilves, «rahu, armastus ja Woodstock on läbi».

Kas te jagate seda seisukohta?

Jah, maailmakord on muutunud, ent mitte pelgalt Ukraina konflikti tagajärjel. Võiks öelda, et külma sõja järgne rahvusvaheline süsteem hakkas muutuma pärast 11. septembri terrorirünnakut ja Iraagi sõja väljakuulutamist. Globaliseerumise õnnelik faas läks üle süngeks. Uuesti tuli kasutusele jõupoliitika, mille katastroofilisi tagajärgi peame praegu tunnistama. Avan tänase ajalehe ja loen, et Al-Qaeda väed liiguvad Bagdadi peale. Kümme aastat tagasi Al-Qaedat Iraagis ei olnud! Pärast 11. septembrit tõstis pead ühepooluseline poliitika, arusaam, et probleeme on võimalik lahendada jõuga. Ent kui sul on käes suur haamer, siis hakkabki kõik meenutama naela.

Ukraina on minu hinnangul tollase pöörde viimane ilming.

See, mida Putin on teinud, on äärmiselt tõsine, esimest korda pärast Teist maailmasõda on rahvusvaheliselt aktsepteeritud riigipiiri jõuga muudetud. Mõistagi mõjutab see senist rahvusvahelist korraldust, ent siiski ei seoks ma praegust maailmakorra muutust Ukraina sündmustega, vaid need on osa üldisemast murrangust, mis algas juba varem ja millesse on panustanud erinevad jõud.

Sest nimelt mitme riigi pöördumine jõu kasutamise poole on see, mis loob uue rahvusvahelise korra. See uus kord ei vasta paraku sugugi sellele, mida eurooplased soovivad, sest Euroopa Liidu (EL) algne idee on olemuslikult rahumeelne, see on rajatud vastukaaluks jõu kasutamisele. EL on algatus, mis sündis pärast sõda soovist ohjeldada rahvusriikide jõudu. Ja korraga leiame ennast silmitsi «reaalpoliitika» tagasipöördumisega. Äkitselt avastab Euroopa kui «normatiivne suurvõim», mis püüab rahumeelselt levitada euroopalikke norme, uue poliitilise tegelikkuse – jõupoliitika.

Olete varemgi toonitanud, et Euroopa ei soovi mõelda geopoliitiliselt.

Kas me oleme praegu jõudnud olukorda, kus peame muutma oma senist mõtteviisi, hakkama välja töötama ELi geopoliitilist strateegiat?

See on väga keeruline probleem, sest Euroopa on ennast üles

ehitanud geopoliitikale vastandudes. Geopoliitika tähendab jõupoliitikat ja Euroopas seostub see Saksa laienemispoliitikaga, hitleriliku hullusega, mis ei olnud midagi muud kui 19. sajandi geopoliitika jätk. Kuulus Drang nach Osten: kõikjal, kus elab sakslasi, seal on Saksamaa.

Hiljem oleme kuulnud Slobodan Miloševići suust: «Kõikjal, kus elab serblasi, seal on Serbia.»

Ja nüüd kuuleme Putini suust: «Kõikjal, kus elab venelasi, seal on Venemaa.» 19. sajandist päritud geopoliitiline mõtlemine päädis kahe maailmasõjaga. EL sündis vastusena sellisele mõtteviisile, soovides siduda ühiskonnad, majandused ja poliitilised süsteemid niimoodi, et sõda poleks enam võimalik.

ELi mudeli kõrghetk saabus pärast 1989. aastat, mil see muutus paeluvaks mitte üksnes IdaEuroopale, vaid maailmale üldisemalt, näiteks Ladina-Ameerikale, nii et näis, et kogu rahvusvaheline kord võiks olla rajatud ELi poliitilisele mõtteviisile.

Paraku sattusime 21. sajandi alguses uude rahvusvaheliste suhete loogikasse, mis on jõuvahekordade loogika. Euroopa on silmitsi geopoliitika naasmisega ja see seab meid väga halba seisu. Euroopa on sunnitud reageerima olukorrale, mille mõtestamiseks puuduvad intellektuaalsed vahendid.

Me oleme ilmselt situatsioonis, kus ümbermõtestamist vajab ELi projekt tervikuna. Kätte on jõudnud normatiivse poliitika piirid. Viimane töötab ainult nende puhul, kes on ise koostööst huvitatud. Kuid me avastame, et maailmas tõstavad pead uued jõud: Hiina kehtes-

tab ennast Aasias ja kaugemal, Indial on tuumarelv, Venemaa muutub aina jõulisemaks, samuti Ameerika Ühendriigid. Nad kõik panustavad jõupoliitika tagasipöördumisse. Peame endale tunnistama, et eurooplased on viimased taimetoitlased lihasööjate maailmas.

Kuid meie siht ei peaks olema kaevelda kadunud unistuse üle, vaid peame endale kinnitama, et hoiame kinni sellest, mida oleme saavutanud, ja soovime seda kaitsta, kuid parim viis selleks on valmisolek uuteks esilekerkinud väljakutseteks. See tähendab senisest suurema tähelepanu pööramist ELi ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale, strateegilisele energiapoliitikale ja niisamuti kaitsepoliitikale – Euroopa mõõtme loomisele NATOs. Sest mida soovib president Obama? Ta ütleb, et tehke midagi! Ei saa olla üksnes tasuta kaassõitja. Maailm on muutunud, te peate ise võtma vastutuse. Kuid kes võtab Euroopas vastutuse?

Kui pöörduda tagasi Ukraina konflikti juurde, siis kuidas peaks EL kujunenud olukorras käituma? Mil moel võiks ta panustada kriisi lahendamisse? Kas lisaks majanduslikele ja poliitilistele sanktsioonidele tuleks anda selge signaal Ukraina võimaluse kohta liituda ELiga?

EL ei olnud ukrainlaste Euroopaihaluseks valmis. Mõte, et assotsiatsioonileppe sõlmimine võiks vallandada sellise entusiasmi, nagu see juhtus Euromaidanil, tabas meid ootamatult. Kuid see oli positiivne üllatus ja väga vajalik. Sest hetkel, mil me võitleme majanduskriisiga, eneseusu kahanemisega, euroskeptitsismi pealetungiga jne, annab selline väline toetusavaldus meie ideaalidele uut jõudu. Kuid on selge, et kui seda üldist toetust ja sümpaatiat tõlkida konkreetsete poliitiliste otsuste keelde, siis põrkutakse paljudele probleemidele.

Esimene probleem on seotud naabruspoliitikaga. Maidanil juhtunu võib kindlasti kva-

lifitseerida revolutsiooniks ja see tähendab, et esialgne Ukraina naabruspoliitika tuleb ümber mõtestada, algsed eesmärgid ei ole praegu enam piisavad. See ei tähenda, et Ukrainale tuleb lubada üleöö ELi liikme staatust, ent kindlasti ei tohi liikmesuse perspektiivi enam kõrvale jätta.

See oleks miinimumprogramm, milles EL peaks jõudma kokkuleppele.

Teine probleem on aga seotud sellega, et ELis valitseb usalduskriis ja senine laienemispoliitika on üks selle peamisi põhjuseid. Kolm neljandikku sakslastest ja austerlastest on laienemise vastu! 70 protsenti prantslastest, belglastest ja hollandlastest ei toeta laienemist, ja isegi enamik tšehhe (51 protsenti) on sellele vastu.

Kuidas ületada kirjeldatud vastuolu? Selleks peame ELi uuesti ümber mõtestama. Ei ole võimalik laieneda ääremaadele, kui keskus kõhkleb, nagu pole ka võimalik laieneda keskuse arvelt.

Euroopa on siiani olnud peamiselt eliidiprojekt. Tänapäeval see aga enam ei tööta, vajalik on vähemalt teatava osa elanikkonna toetus. Toetus laienemisele aga puudub. Niisiis oleme silmitsi vastuoluga. Me saame aru, et ELi laienemine Ukrainasse on põhjendatud, ukrainlased ise ütleksid, et see on hädavajalik, ent avalik arvamus seda ei võimalda. Vajadus teha midagi sellist, mida tegelikult teha ei saa, on tragöödia definitsioon! Ent ma ei leia, et olukord oleks lootusetult traagili-

foto: corbis/scanpix

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || FOOKUS || 3

Kuidas te seda arengut kommenteerite?

Jacques Rupnik

ne, mõistuse pessimismile tuleb vastukaaluks seada tahte optimism, nagu kunagi tõdes Antonio Gramsci.

Kuidas ületada kirjeldatud vastuolu? Selleks peame ELi uuesti ümber mõtestama. Ei ole võimalik laieneda ääremaadele, kui keskus kõhkleb, nagu pole ka võimalik laieneda keskuse arvelt. Niisiis tuleb kõigepealt säilitata südamik, Euroopa südamik on aga praegu euro. Eurotsoon liigub suurema integratsiooni poole kui ülejäänud EL, nagu seda dikteerib paratamatult ühisraha kasutamine. Ühisraha eeldab ühist järelevalvet liikmesriikide eelarve- ja maksupoliitika üle, sest muidu laguneb see ühel hetkel laiali, nagu me õppisime Kreeka kogemusest.

Teiseks tuleb muuta EL seesmiselt paindlikumaks ja väliselt avatumaks. Niimoodi võiksid näiteks britid leida endale ELis sobivama asendi, sest nende soov on vähem Euroopat, vähem sekkumist. Samas lubaks see jätkata laienemisplaanidega, esmalt Balkani, siis Ukraina poole.

Te näete niisiis tulevikku nn kahekiiruselises ELis?

Mitte kahe-, vaid mitmekiiruselises! Sest kui esimese ringi moodustab eurotsoon, teise EL, siis kolmas on naabrustsoon. Kusjuures on oluline, et need ringid ei markeeriks selgeid piire, vaid nende vahel saaks vabalt liikuda. Eesti ei kuulunud alguses eurotsooni, ent nüüd ta sinna kuulub. Viimati liitus eurotsooniga Läti ja tulevikus peaks liituma Poola. Niisiis on võimalik liikuda teisest ringist esimesse. Samamoodi peaks olema võimalik liikuda kolmandast ringist teise. Ukrainale tuleb hoida lahti selline kontsentriliste ringide perspektiiv. Mitmekiiruseline EL oleks lahendus olukorrale, kus ühest küljest tuleb edendada naabruspoliitikat ja teisest küljest peab hoiduma sellisest laienemispoliitikast, millel puudub elanikkonna seas toetus. Ilmekalt nägime seda vastuolu viimastel Euroopa Parlamendi valimistel, kus euroskeptikud said hääli juurde, samal ajal kui ukrainlased skandeerisid, et nende tulevik peitub Euroopas.

Hiljutised Euroopa Parlamendi valimised ajendavadki esitama küsimust, mis lähtub ühest artiklist, mille te avaldasite 2007. aastal pealkirja all «Populismi esiletõus Ida-Euroopas». Kas praegu võime tõdeda populismi esiletõusu LääneEuroopas?

Jah, valimistel tuli selgelt välja nähtus, mida nimetan umbusudemokraatiaks. Umbusk moodustab aga populismi vundamendi – tõrjutakse eliiti, eitatakse parem-vasak-jagunemist, sest «nad on nagunii kõik ühesugused» ja teenivad turgude huve. Populismi ei huvita mitte poliitika, vaid valitsemine. Populistid pakuvad lihtsaid lahendusi keerulistele probleemidele, neile meeldib tugev liider ja nad ei armasta vahekogusid võimu ja rahva vahel. EL on populistidele eriti häiriv, sest see tugineb väga mitmesugustele vaheinstitutsioonidele, mis pealegi deklareerivad oma sõltumatust (keskpank, kontrollikoda, kohus jne).

Kõige murettekitavam suundumus Euroopas ongi umbusk eliidi ja poliitiliste institutsioonide suhtes. See on omakorda seotud sellega, mida ma nimetan hirmupoliitikaks ja mida näeb selgelt Põhja-Euroopas.

Taani, Hollandi, Austria, Briti jt maade populistlikud poliitikud pole üksnes ELi vastased, nad on samuti immigratsioonivastased. Tihti püütakse kohalike probleemide süüdlastena näha Ida-Euroopa immigrante, mis on aga kaugel tegelikkusest.

Seevastu Lõuna-Euroopas, Kreekas, Hispaanias, Portugalis jm näeme vasakpoolse populismi pealetungi, kusjuures seal ei süüdistata probleemides immigrante, kuigi tegelikult oleks selleks isegi enam alust. Lõunas vastustatakse ennekõike senist kasinuspoliitikat, mis on väljastpoolt peale surutud. ELi ei süüdistata mitte immigratsiooni soodustamises, vaid heaoluühiskonna lammutamises. Selles, et lõunamaalastest tahetakse vormida distsiplineeritud PõhjaEuroopa protestante.

Kas selline populismi võidukäik on paratamatu? Kindlasti mitte. Võtame näiteks Itaalia, kus reformimeelne vasakpartei suutis valimistel saada 41

(snd 1950) on tänapäeva hinnatumaid poliitikateadlasi Prantsusmaal; ta on ekspert Euroopa Liidu laienemispoliitika ja Ida-Euroopa küsimustes, endine president Václav Haveli nõunik ja Harvardi ülikooli külalisprofessor, praegu Pariisi Poliitikateaduste instituudi (Sciences Po) professor. Prof. Rupnik on lubanud 2015. aasta kevadel osaleda Tallinnas Prantsuse Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Diplomaatide Kooli korraldataval debatil Euroopa väljavaadetest tänapäeva maailmas. Intervjuu sai tehtud tänavu juunikuus Pariisis.

protsenti häältest ja tasalülitada kaks populistlikku parteid, paremal tiival Berlusconi ja vasakul Beppe Grillo. Kui tulla välja usutava reformikavaga, kui rääkida poliitikast avameelselt, kui öelda inimestele, mida soovitakse teha, milleks ja kuidas sellest on kasu nii meile endale kui ka Euroopale, siis on võimalik leida toetust. Matteo Renzi edu Itaalias ei ole oluline üksnes Itaaliale, vaid see on hinnaline Euroopale tervikuna.

Populismile Põhja- ja Lõuna-Euroopas lisandub ükskõiksuspoliitika Ida-Euroopas.

Vaid 14 protsenti slovakkidest ja 19 protsenti tšehhidest leidsid indu osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Isegi horvaatidest, keda ei saa kahtlustada ELi-väsimuses, sest vähem kui aasta tagasi nad sinna alles astusid, pidas vaid 25 protsenti vajalikuks valimistel osaleda. Kuid mõistagi ei sea Ida-Euroopa ELi vajalikkust küsimuse alla! Sest EL maksab neile dividende. Isegi Ungari, mis on väga euroskeptiline, ei kaalu tõsiselt EList lahkumist. Nimetan seda «ettesirutatud käe poliitikaks».

Viimasel kahekümnel aastal oleme kogenud Ida- ja LääneEuroopa olulist lähenemist. Kui võtta arvesse peamised näitajad (SKT kasv elaniku kohta, tarbimisindeks, keskmine eluiga jne) või ka lihtsamad asjad, nagu turism või inimeste liikumine, siis on koonduvus silmatorkav. Ma ei hakka teid koormama arvudega, ent ELi laienemine Ida- ja Kesk-Euroopasse on olnud suur edulugu. Väljavaade liituda ELiga on sünnitanud vajalikke reforme ja liitumine ise on aidanud ühtlustada jõukuse taset.

Kuid ma ei taha öelda, et kõik on olnud täiuslik. Kui finantskriis jõudis Euroopasse (ja tuleb meeles pidada, et see sai alguse USAst, mitte EList), sünnitas see kohe suuri pingeid eurotsoonis ja istutas kahtlusi ELi tuleviku suhtes. Seetõttu leidis aset jagunemine Lõuna- ja Põhja-Euroopa vahel, ent see polnud planeeritud poliitika, vaid finantsturud võtsid rünnata riike, mida peeti kõige nõrgemaks. Kõigepealt Kreekat, siis Hispaaniat, Portugali ja viimaks isegi Itaaliat.

Kuidas mõõta Lõuna- ja Põhja-Euroopa erinevust? Sellega, mida finantsistid nimetavad spread’iks (hinnavaheks) – intressimäära ja riigivõla vahekorraga. See vahe võib ulatuda ühest kuni viieteistkümneni kriisi haripunktis. Berlusconi jäi võimust ilma just seetõttu, et Itaalia ja Saksamaa hinnavahe kerkis ühelt seitsmele. Tema saatuse otsustasid finantsturud. Berlusconi asemel tuli võimule Mario Monti, endine finantsist ja Euroopa Komisjoni liige, kes suutis taastada turgude usalduse.

Kõige murettekitavam suundumus Euroopas ongi umbusk eliidi ja poliitiliste institutsioonide suhtes.

See on omakorda seotud sellega, mida ma nimetan hirmupoliitikaks ja mida näeb selgelt Põhja-Euroopas.

Teie jutust koorus välja üks oluline muutus Euroopa sisemises liigenduses. Kui me seni olime harjunud rääkima eraldi Ida- ja Lääne-Euroopast, siis majanduskriisist alates on üha olulisemaks muutunud eristus Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel.

EL on ennast üles ehitanud konsensuse, ühisnimetaja otsimise teel. Selline süsteem ei soosi aga tugevaid juhte. Juht on see, kes pakub visiooni, millele teised taha tulevad.

Teatud mõttes pani finantskriis küsimuse alla ELi integratsiooni põhialused. Viimase lähtekoht oli ühisturu loomine – turgu peeti kõige tõhusamaks riikide lõimijaks. Ent mitte enam! Praegune finantsturg lahutab, mitte ei liida riike. Finantsurg ei ole ELi turg, see on globaalne turg.

Teiseks arvati Euroopas kaua, et turg ja demokraatia tugevdavad teineteist, praegu aga avastame, et turg surub meile peale otsuseid, mis ahendavad demokraatlikku ruumi. Mul on küll hea meel, et Berlusconi jäi võimust ilma, ent ma oleksin eelistanud, et see toimunuks demokraatlikul teel. Tema järglane Mario Monti, keda ma hindan väga kõrgelt, valimistel enam võimule ei pääsenud. Sisuliselt sama juhtus Kreekas, kus ilma valimisteta nimetati ametisse peaminister, iseenesest väga kompetentne inimene, samuti endine pankur ja Euroopa Komisjoni liige. Niisiis ei käi turg

ja demokraatia enam tingimata käsikäes.

See tekkinud lõhe Lõunaja Põhja-Euroopa vahel on minu hinnangul väga ohtlik, ent samas kõnekas, sest esitab uue väljakutse Euroopa solidaarsusele. Mulle tundub, et praegu hakkame üle saama kõige raskemast faasist, ent mõistagi ei kao Lõuna-Põhja eristus üleöö, seda enam, et selle juured pole üksnes majanduses, vaid ka poliitikas ja kultuuris. Kuid on väga oluline sellistest lõhedest üle saada, eriti olukorras, kus populism tõstab pead ja kõik need, kes peavad ennast rahvusriikide tõelisteks kaitsjateks, valivad ELi oma rünnakuobjektiks.

EL on viimasel ajal tegelenud endale uute juhtide otsimisega. Kas olete nõus sellega, et Euroopas valitseb juhikriis? Te olite lähedane Václav Havelile, ent tema mõõdupuuga poliitikuid on tänapäeva Euroopas aina raskem leida. Üks ELi vähese populaarsuse põhjuseid peitubki vahest selles, et järjest vähem on poliitilisi liidreid, kes suudavad veenvalt välja kanda neid ideaale, kuhupoole EL peaks liikuma?

Jah, ma olen nõus, et liidrite põud on oluline teema. Võimalik, et tavaolukorras ei ole poliitiliste eestvedajate tähtsus nii suur, on võimalik hakkama saada nendega, kes parasjagu käepärast. Ja meie praegused poliitikud ei ole kindlasti halvad inimesed, nad ei ole korrumpeerunud ja nad annavad endast parima. Kuid neil puudub pikaajaline visioon ja tõeline juhtimisvõimekus. Praegu pole meil poliitikuid, kes suudaksid Euroopa mastaabis teha samasugust tööd nagu näiteks Mitterrand ja Kohl või isegi varem Giscard d’Estaing ja Schmidt – duo, kes pani aluse rahaliidule.

Kuid mulle tundub, et just nimelt kriisid sünnitavad tõelisi liidreid. Praegu oleme kriisis, ent see on iseäralik kriis, sest tegemist pole poliitilise, vaid majandus- ja rahanduskriisiga.

EL on ennast üles ehitanud konsensuse, ühisnimetaja otsimise teel. Selline süsteem ei soosi aga tugevaid juhte. Juht on see, kes pakub visiooni, millele teised taha tulevad. ELi süsteem seda ei võimalda. EL tõrjub loomupäraselt nii geopoliitikat kui ka tugevaid juhte. See on aga probleem, sest tänapäeva maailmas on meil vaja mõlemat.

Kuid see on suurema kandepinnaga küsimus. Ma tulen just Ukrainast ja pean tõdema, et Euromaidan ei sünnitanud ühtegi poliitilist liidrit, see oli liidriteta revolutsioon. Lõppeks oli endiselt valik paari oligarhi vahel. Selles peitub suur erinevus 1989. aasta revolutsioonidest.

Kesk-Euroopas ja mujal tõusid 1989. aastal esile juhid, kellega rahvas sai samastuda. Need olid kõik väga erinevad inimesed, ent nad suutsid kehastada muutust ja pakkuda uusi väljavaateid.

Kui ma peaksin otsima võrdlust Ukraina revolutsioonile, siis ei vaataks ma 1989. aasta revolutsioone Kesk-Euroopas, vaid pigem otsiksin sarnasusi araabia kevadega. Mõlemal puhul puudusid liidrid, tegemist oli pigem spontaansete liikumistega. Ja need, kes võtsid hiljem võimu, ei olnud tingimata need, kes tegid revolutsiooni. Ent suur erinevus Maidani ja Tahriri vahel on see, et ukrainlased on pöördunud Euroopa poole. Egiptuses toimub demokratiseerumine ilma euroopastumiseta, samas kui Ukrainas on need kaks omavahel seotud.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

E

esti Kirikute Nõukogu (EKN) on kuulutanud välja ürituste sarja «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Üritused, mis algavad juba lähimal ajal ja kestavad kuni järgmise aasta lõpuni, meenutavad 4. Lateraani kirikukogu 1215. aastal, mil paavst Innocentius III olevat kuulutanud Eesti- ja Liivimaa Neitsi Maarja maaks. Korraldajate sõnul on see märgilise tähendusega sündmus Eesti ajaloos, kuid nagu iga märgilise tähendusega sündmus, nii on seegi mitmetähenduslik. Seetõttu tekitab selle suurejooneline ja pidulik tähistamine ilmselt nii mõneski kriitiliselt mõtlevas inimeses küsimusi.

Esimese küsimuse tekitab juba ainuüksi valitud daatum.

Nimelt mainitakse Liivimaad kui Neitsi Maarja maad Lübecki Arnoldi kroonikas juba varem, 1186. aastal, seoses Liivimaa piiskopkonna rajamisega, mille keskuseks sai Riia. Henriku «Liivimaa kroonika» andmetel pühitses Riia piiskop Albert Riia toomkiriku koos kogu Liivimaaga «õndsaima jumalaema Maarja auks» ning see sündmus on dateeritud aastaga 1201. või 1202. Suurim probleem on aga selles, et Liivimaa pühendamine Maarjale paavst Innocentius III poolt 1215. aastal ei ole üldse kindel ajalooline fakt.

Henriku «Liivimaa kroonika» kirjeldab, kuidas piiskop (piiskop Albert või temaga kaasas olnud Eestimaa piiskop) pöördus kirikukogul paavsti poole sõnadega: «Nii nagu sina, püha isa, ei tüdi oma pühaduse agarusega soosimast Jeruusalemma püha maad, mis on poja maa, nõnda ei pea sa selgi korral jätma üksildusse Liivimaad, mis on ema maa /…/.

Sest poeg peab oma ema kalliks ja nii nagu ta ei taha, et ta oma maa hukkuks, nõnda ei taha ta muidugi, et ta ema maa ohtu satuks» (Henriku «Liivimaa kroonika» XIX, 7). Selle peale olevat paavst Henriku sõnul vastanud: «Nagu poja maad, nõnda püüame ka ema maad alati oma isaliku hoolitsemise innuga edendada» (samas).

Teoloogiadoktor Jaan Lahe esitab viis põhjust, miks Eesti kui Maarjamaa 800. aastapäeva tähistamine on küsitav ettevõtmine. Eesti ristiusustamise algusdaatumiks sobiks tema arvates hoopis aasta 1165, mil Lundi peapiiskop määras Eestimaa piiskopiks munk Fulco.

MAARJAMAA KAHTLANE JUUBEL

A

jaloolane Marek Tamm kinnitab, et Liivimaa pühitsemine Neitsi Maarjale oli piiskop Alberti isiklik algatus, mida paavst küll hea sõnaga toetas, kuid kunagi ametlikult ei kinnitanud. See, mida Henrik vahendab kõnelustest Lateraani kirikukogul, pole Tamme hinnangul sugugi käsitletav mingi ametliku pühendamisaktina. Ka teoloog Toomas Pauli arvates oli paavsti vastus piiskopile pigem klassikaline näide n-ö diplomaatilisest small talk’ist kui juriidilise kaaluga otsus. Sõltumata aga sellest, kuidas seda kõnelust tõlgendada, on ometi kindel, et Liivimaa oli Maarjamaa juba enne nimetatud sündmust. Niisiis – miks ikkagi 1215, aga mitte 1186?

Teine küsimus puudutab Maarjamaa geograafilisi piire.

Räägitakse Eestist kui Maarjamaast, kuid seejuures justkui unustatakse, et Maarjale pühendati oluliselt suurem territoorium, mis hõlmas ka tänapäeva Läti ala ning mille tähtsaimaks kiriklikuks keskuseks ei olnud Tallinn ega Tartu, vaid Riia. Kui tähistada Maarjamaa aastapäeva, peaksid üritused toimuma paralleelselt nii Eestis kui ka Lätis, ent peaürituste kõige sobivamaks toimumiskohaks oleks sel juhul ilmselt

ikkagi Riia kui siinse piirkonna ristiusustamise keskus. Seega – miks ikkagi Eesti, aga mitte Läti?

Kolmas küsimus puudutab Eesti- ja Liivimaa kui Maarjamaa erilisust. Henriku «Liivimaa kroonikas» tõstetakse esile Liivimaad kui «ema maad» Palestiina kui «poja maa» kõrval, rõhutades nõnda selle piirkonna erilisust. Kuid nagu on näidanud teemat põhjalikult uurinud Marek Tamm, on siin tegemist retoorilis-ideoloogilise konstruktsiooniga, mille eesmärk oli anda Liivimaa vallutamisele ideoloogiline põhjendus. Tamme sõnul oli küsimus selles, kuidas ikkagi põhjendada ristisõja korraldamist piirkonda, kus pole pühapaiku, mi-

da külastada, ega kristlasi, keda kaitsta.

Ristisõda, mille raames uue maanurga kristlusele vallutamist kavandati, oli ideelt kaitsesõda, mida peeti kristlike alade tagasivõitmise või kristlaste kaitsmise tähe all. Kuivõrd Läänemere idakallas polnud kunagi olnud osa kristlikust maailmast, eeldas ristisõdade korraldamine sellesse piirkonda omaette õigusliku ja retoorilise õigustuse konstrueerimist, mille üheks nurgakiviks sai Liivimaa pühendamine Neitsi Maarjale. Olgu siinkohal öeldud, et Eesti- ja Liivimaa ei olnud ainus Maarjamaa Euroopas. 12. ja 13. sajandil kujunes lausa tavaks, et uued, ristisõja käigus vallutatud alad pühendati Neitsi Maar-

jale. See on seotud Neitsi Maarja kultuse tugeva esiletõusuga sel ajal, mis omakorda oli seotud tollase rüütlikultuuriga – Neitsi Maarjast sai vaimuliku rüütli südamedaam. Maarjamaid on veel teisigi ja Maarjamaa nimetus ei muuda meid mingis mõttes eriliseks ei Euroopas ega ka maailmas.

Neljas küsimus puudutab meie rahvuslikku eneseteadvust. Ei saa küll kuidagi olla nõus ajaloolastega, kes väidavad, et ristiusustamine oli vaid suitsukate Eesti- ja Liivi-

Suurim probleem on aga selles, et Liivimaa pühendamine Maarjale paavst Innocentius III poolt 1215. aastal ei ole üldse kindel ajalooline fakt.

maa vallutamiseks, sest keskaegse arusaama järgi olid paganatega asustatud alad saatana ja tema käsilaste, deemonite valitsuse all ning ristiusustamine tähendas nende alade vabastamist kurjuse jõudude võimu alt. Tollase kristluse seisukohast oli sõjategevus selleks õigustatud vahend (hea näide sellest, kuidas kristlus on muutunud) ja meil pole alust arvata, et ristisõdijad ei võtnud tõsiselt oma usku.

Kuid ka ristisõjaga kaasnenud maa vallutamine on fakt. Ükskõik kui tahes õilsalt ja rahumeelselt me Eesti- ja Liivimaa Maarjale pühendamist ka kujutada ei püüaks, jääb sündmuse seos ristisõja ja meie maa vallutamisega alles. On need ikka sündmused, mida meil on põhjust pidulikult tähistada ja mille üle uhke olla?

V

iiendaks mõjub lausa kummaliselt, et Maarjamaa aastapäeva eestvedajaks on Eesti Kirikute Nõukogu, mille liikmeteks on peale katoliku ja õigeusu kirikute ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit ja teised protestantlikud kirikud, mis Neitsi Maarja kultuslikku austamist Taevakuningannana ei tunnista. Peatselt (2017) möödub 500 aastat reformatsiooni algusest. Kuigi tänaseks on katoliku kirik ja protestantlikud kirikud saanud üle paljudest erimeelsustest ja mitmed kunagised vaidlusküsimused ei ole enam aktuaalsed, on Neitsi Maarja poole palvetamine ja temalt eeskoste palumine kuni tänaseni asjad, mis lahutavad katoliiklasi ja protestante. Kuidas edendab Maarjamaa aastapäeva tähistamine sel juhul oikumeeniat ja edendab kirikutevahelist üksmeelt?

Lühidalt – tähistades Maarjamaa aastapäeva, tasuks meil tõsiselt endalt küsida, mida me tegelikult selle tähistamisega meenutame. Üks võimalik vastus sellele on ilmselt, et Eestimaa ristiusustamist ja siinse piirkonna integreerimist LääneEuroopa kultuuriruumi. Ometi tasub küsida, kas Eestimaa ristiusustamise kokkuleppelise algusdaatumina on ikka õigustatud aasta 1215. Ristiusustamine algas ju kindlasti varem ja kindlasti ka juba enne meie maa vallutamist.

Ehk võiks võtta Eesti ala ristiusustamise kokkuleppeliseks algusdaatumiks hoopis 1165, mil Lundi peapiiskop Eskil määras Eestimaa piiskopiks prantsuse päritoluga munga Fulco. Meil puuduvad küll kindlad andmed tema Eestis-käikudest ja me ei tea ka seda, kui tulemuslik oli siin tema misjonitöö, kuid Fulco pühitsemine Eestimaa piiskopiks on erinevalt Eesti pühendamisest Neitsi Maarjale 1215. aastal ajalooliselt kindel fakt ning nagu viimasel, on sellelgi sündmusel märgiline tähendus ja mitte nii vastuoluline kui Eestimaa nimetamisel Maarjamaaks. Fulco ei ole seotud ristisõjaga, mistõttu ta sobib hästi rahumeelse kristliku misjoni sümboliks. Fulco piiskopiks pühitsemise tähistamine ei riivaks meie rahvuslikku eneseteadvust ega eneseväärikust ja parandaks ilmselt oluliselt ka ühiskonnas levinud kuvandit kirikust kui vägivalda toetavast autoritaarsest institutsioonist. Ent sellega seoses on üks väike «aga» – võimalus tähistada Eestimaa ristiusustamise ümmargust (üheksasajandat) aastapäeva tuleks meil siis alles aastal 2065.

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || ESSEE || 5

LUULEHETK – HETK LUULES* KÄSU HANS Oh, ma vaene Tarto liin!

Mes sündi nüüd siin minoga, Perätü ma olen siin, Kes võib mo pääle kaeda?

Mo patt mulle tegi sedä, Sedä peä nüüd tundma siin.

Oh, ma vaene Tarto liin!

Mes mul olli enne vaja, Kui mul käsi häste käüs: torre koa, torre maja, suure aida, vilja täüs, kalli kooli, keriku, ilusast kik ehitu, olli mino sisen siin.

Oh, ma vaene Tarto liin! /---/ Kuri kavval venäline, saksu kui ta varra nägi, pand siis liina värjä kinni, paljo liiga rahval’ tegi: käsu temä väljä and, vahi rahva perrä pand, vangin pidi rahvast siin.

Oh, ma vaene Tarto liin! /---/ Kui ta sedäm kuulda sai, Et Roots pallav pääle paist, Sis ta Vennemaale vei, kik see liina rahvast väest, esändä ning emändä ülihallest ikiva Venemaale minnen siin.

Oh ma vaene Tarto liin! /---/ Kirjotage aja, kuud, kun mul ots om tulnu tääl, et see peräntullev sugu võiss sest lug’da kirjä pääl: Anno tuhat säitsesada pääle katessa sündi sedä, õtse Margret-päiväl siin sai ma hukka, Tarto liin. /---/ Esimene teadaolev eestlastest luuletaja Käsu Hans jäädvustab 1708 oma itkus Põhjasõja traagilist finaali, Tartu linna hävitamist vene vägede poolt rukkimaarjapäeval, mis vana kalendri järgi jääb augusti algusse (praegu 15. august). Luuletus omandab sümboolse jõu seeläbi, et see juhtus just Jeesuse ema Neitsi Maarja surmapäeval. Eesti kirjanduslik nimigi on teatavasti Maarjamaa. Tähenduslikul kombel algab eesti algupärase luule ajalugu just sõjatraagika kujutamisega. * Siinses rubriigis esitleb Postimees eesti luuleloost noppeid, milles luuletaja kajastab mingit oma kaasaja või eluloolist hetke. Lähtume seda tehes Anna Haava kuulsast mõttest, et luule ei tule tuulest, vaid «see on leekiv tõde, / veri sinu südamest», mida peab ilmutama.

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli AK toimetuse juhataja Neeme Korv Kujundus Jaanus Koov, Grete Teearu Arvamus Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

JAAK AAVIKSOO POLIITIK

ÕHTUMAA VÄLJAKUTSED

K

ülma sõjana tuntud globaalne vastasseis lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega.

Siis tundus, ja paljudele tundub praegugi, et hea saavutas kurja üle lõpliku võidu ja maailma on saabunud rahuaeg. Saabunud on ajaloo (sõdade?) lõpp, nagu 25 aasta eest ennustas Francis Fukuyama.

Selle soovmõtlemise varjatud kaasandeks oli ühtlasi usk lääneliku elukorralduse ülimuslikusse. Sigines ettekujutus, et riigid ja rahvad on küll eri arenguetappidel, ent liiguvad kõik suurema demokraatia, inimõiguste austamise ja turumajandusliku riigikorralduse poole. Need ideaalid olid teise ilmasõja võitjad kirjutanud ka rahvusvahelistesse dokumentidesse alates ÜRO põhikirjast kuni igat sorti hartade ja konventsioonideni – selgroog, mille najale on ehitatud nüüdisaegne rahvusvaheline elukorraldus ja seda kandvad institutsioonid.

Kui avanes võimalus, oli Eesti varmas neid ideaale omaks kuulutama. Praeguseks oleme harjunud mõtlema demokraatiast, inimõigustest ja turumajandusest kui loomulikest ideaalidest, millestki «kõrgemalt antust», küsimata õieti nende ideaalide olemuse järele.

Ei ole me õieti küsinud ka selle järele, kes meie usku tegelikult jagavad ja kes ei jaga. Ning miks ei jaga. Nüüd sunnitakse meid neid küsimusi küsima Afganistanis ja Süürias, Ukrainas ja Gazas, Moskvas ja Pekingis. Lihtne oleks vastata, et rahvad jagavad, aga nende halvad valitsused/juhid ei jaga.

Veidi sügavamal käsitlusel avaneb keerukam pilt. Paljud inimesed, rahvad ja riigid ei usu, et selline maailmakord vastab nende huvidele. Neile tundub, et need ideaalid, või vähemasti neile üles ehitatud tegelikkus, teenib kellegi teiste huve. Meie huve? Lisaks on paljude rahvaste ajalooline kogemus õpetanud neid otsima teisi teid ideaalse ühiskonna poole. Olgu üheks näiteks kohati sügavale juurdunud veendumus, et pere- või sugukond, terve hõim peaks alati hääletama ühte moodi.

Ilmselt on (lääne)maailm praeguseks mõistnud ja teadmiseks võtnud, et Hiina läheb oma teed. Veel 25 aasta eest Taevase Rahu väljaku sündmusi teravalt hukka mõistnud läänemaailm on viimastel aastatel võtnud Hiina sisepoliitilistes küsimustes üsna vaoshoitud hoiaku, käsitledes Hiinat eelkõige välispoliitilises, sh kasvava muretundega julgeolekupoliitilises võtmes.

Ka araabia kevad andis mitu väärtuslikku õppetundi. Demokraatia võib võimule tuua Moslemi Vennaskonna ja türann Assad võib olla «parem» kui tema vastu üles tõusnud alternatiiv. Ilmselt hakkame mõistma, et imporditud demo-

kraatia, inimõigused ja turumajandus, nii nagu meie neid tunneme, ei suuda iseenesest luua stabiilset ühiskonda. Lääneriikide juhtimisel tehtud pingutuste luhtumine kriisikolletes osutab kahjuks ka sellele, et me ei tea, mis suudaks. Üha enam tundub, et mõistlik on mitte sekkuda. See kõik tähendab kokkuvõttes lihtsat karmi tõdemust: meie ideaalid ei ole tingimata universaalsed või, kui soovite, üldinimlikud. Aga ka seda, et me peame oskama elada koos teiste, tihti meie ideaalidele otseselt vastanduvate tõekspidamistega. Õppetundide ritta tuleb asetada ka Venemaa. Üsna märkimisväärne oli Jeltsini asemele asunud Putini otsekohene osutus: jah, me austame teie (euroopalikke) väärtusi, aga ootame teilt ka meie väärtuste austamist. See vastandus oli teadlik ja nüüdseks teame, et Putin mõtles seda tõsiselt. Kes vähegi on jälginud Venemaa riigisiseseid arenguid, teab, et seal kujundatavad ideaalid on pigem õigeusk, isevalitsus ja rahvalikkus kui demokraatia, inimõigused ja turumajandus. Just nagu paarsada aastat tagasi. Ka ajaloost tuntud messianism ja kolmanda Rooma ambitsioon on saanud osaks Kremli poliitikast.

Gruusia, aga eriti Ukraina sündmuste valguses on selge, et Venemaa on esitanud avaliku väljakutse kogu lääne väärtussüsteemile, eriti selle juhtriigile USAle. Oleks ilmselt naiivne arvata, et selle taga on üksnes Putini võimuklikk. Ilmselt toetub selline poliitika ka laiemale rahvalikule arusaamisele Venemaa erilisusest. Ja väärikusest, mida väidetavalt lääneriigid Jeltsini häbiväärsetel aastatel jalge alla tallasid.

Kui meie väärtused, meie ühiskonnakorraldus, meie usk oma ideaalidesse ei ole iseenesest, loomuldasa ülimuslikud, siis tuleb meil tegelikkuses tõestada, et need on elujõulised ja konkurentsivõimelised.

Kui veel kümmekond aastat tagasi tundus, et lääneriikide juhtimisel toimival rahvusvahelisel kogukonnal on strateegia globaalsete pingete ja konfliktide lahendamiseks või vähemasti ohjeldamiseks, vajadusel ÜRO Julgeolekunõukogule tuginedes sõjaliselt sekkudes, siis nüüd on selge, et selline lähenemine käib üle jõu.

Jõukohane on midagi, mida võiks nimetada rahumeelseks kooseksisteerimiseks.

Rahumeelsus on muidugi tinglik – kohati diametraalselt erinevate väärtussüsteemide vastandumine ja vähem või rohkem varjatud võitlus võib halvemal juhul viia ka külma sõja aegse tuumaheidutusel põhineva uue vastasseisuni.

Ma ei ole veendunud, et läänemaailm on sellisteks arenguteks valmis. Esmalt valmis pidama vastuvõetavaks või vähemasti sallitavaks väga erinevaid väärtussüsteeme, isegi näiteks šariaadiseadustel põhinevaid riike. Ja teiseks seisma kompromissitult, vajadusel sõjaliselt, enda ja oma liitlaste väärtuste kaitsel. Sest see tähendab loobumist paljudest juba harjumuspärastest asjadest, rääkimata loodetavast igikestvast heaolukasvust. Mistra-

lide müük või ühised tulusad naftaettevõtted olgu siis Lähis-Idas, Aafrikas või Barentsi meres on seejuures veel lihtsad küsimused.

Kui meie väärtused, meie ühiskonnakorraldus, meie usk oma ideaalidesse ei ole iseenesest, loomuldasa ülimuslikud, siis tuleb meil tegelikkuses tõestada, et need on elujõulised ja konkurentsivõimelised. Tõestada, et kuigi ka demokraatia ei pruugi olla ideaalne, on see kõigist võimalikest alternatiividest siiski parem ja elujõulisem.

Selle juurde kuulub lahutamatult arusaamine, et meie ühiskonnakorralduse tugevused on teatud piiridest alates ka tema nõrgad kohad. Demokraatia võib moonduda otsustusvõimetuseks ja sallivus vähemuse terroriks. Inimõiguste mõõdutu laiendamine võib kujuneda neid õigusi eiravate vastaste kaitseks. Sõnavabadus on kuritarvitatav ja avalik/demokraatlik arvamus manipuleeritav. Turumajanduse tingimusteta ülistamine viib «kõik müügiks»-mentaliteedini.

Oleme leiutanud väljendi «asümmeetriline sõda», et selgitada kohatist suutmatust toime tulla vastastega, kes meile klassikalises sõjalises mõttes igati alla jäävad. Justnagu oleks see asümmeetria midagi välist, meist sõltumatut. Ometi on see asümmeetria valdavalt meie endi loodud ja tugineb üldjuhul just meie väärtussüsteemi nõrkustele, mitte vastase tugevustele. Õhtumaise elukorralduse vaieldamatuks saavutuseks on iga üksiku inimese väärtustamine ja inimelu kuulutamine ülimaks väärtuseks. Ei ole midagi, mille eest surmaga nuhelda. Aga siit edasi võib sugeneda mõte, et pole ka midagi, mille eest surma minna. Ei au nimel ega häbi eest.

O

n põhjust arvata, et just suhtumises üksikisiku elu ja surma küsimusse lahknevad õhtumaise demokraatia ja teiste väärtussüsteemide arusaamad kõige drastilisemalt. Mõelda tuleks sellelegi, et lääneriikidele heidetakse inimeludesse suhtumises ette silmakirjalikkust – tuhanded süütud konfliktiohvrid kuskil Aafrikas ei ulatu meie teadvusesse samal määral kui terrorimõrva ohvriks langenud lääne ajakirjanik.

Inimelu kõrge väärtustamine teeb igast inimesest ihaldatava sihtmärgi ning etteheide silmakirjalikkuses annab teole moraalse õigustuse. Kui siia lisada enesetapurünnakuga kaasas käiv märtrioreool, on vahest mõistetav selle kultuurilise vastasseisu kogu keerukus.

Tunnistagem, õhtumaisel kultuuril pole seni õnnestunud leida selle probleemi lahenduse võtit.

Inimelu kõrge hind ja sellest tulenev soov iga hinna eest ohvreid vältida alandab ka võimaliku agressori heidutuse määra ja teeb riigid seeläbi haavatavaks. Kiusatus proovida vastase tegelikku valuläve kasvab aga iga vastamata provokatsiooni järel ja võib kergesti viia pöördumatute väärotsusteni. Tahaks väga loota, et Euroopa ajaloolised õppetunnid pole siiski ununenud ning me suudame igasugusele agressiooniohule reageerida võimalikult vara ja adekvaatselt.

Eelnev pole üleskutse loobuda õhtumaistest väärtustest või neid kuidagi küsimärgi alla seada. Usun jätkuvalt, et meil on õigus ja vaba inimese eneseteostusel põhinev ühiskond on parim võimalik. Ometi ei tohiks me sinisilmselt loota, et selline areng on iseenesestmõistetav ja isetäituv, ning tark on tunnistada ka teiste ühiskonnakäsitluste olemasolu ja elujõudu. See on ühtlasi osutus vajadusele sihi- ja meelekindlamalt meie väärtuste eest seista, halvemal juhul võidelda ning halvimal juhul ka eluga riskida. Lähitulevik näeb ilmselt pigem erinevate väärtussüsteemide kooseksisteerimist ja konkurentsi kui kiiret konvergentsi ja paneb seega meie ette ülesande selle olukorraga kohaneda. Kohanemise oluliseks koostisosaks on oskus näha oma nõrkusi ja tasakaalustada oma haavatavust tarvilike kaitsemehhanismidega. Kõige olulisem on aga lihtne tõde: tasuta lõunaid ei ole ja miski ei tule iseenesest.

Akadeemik Jaak Aaviksoo on riigikogu liige (IRL).

6 || VÄLISMAA || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

Postimehe ajakirjanik Risto Berendson käis Venemaal uurimas, kuidas mõjutab suursadama Ust-Luga projekt sealsete väikerahvaste eluolu.

VÄLJASUREVAD RAHVAD SUURE SADAMA JALUS

Te rikute praegu seadust, sest viibite piiritsoonis ilma loata,» teatas surmtõsise näoga Vene piirivalvur, olles eestlasi täis reisibussi mõned kilomeetrid enne ööbimispaika Viistinas otse maanteel kinni pidanud.

Piirivalve nimetas meie kinnipidamist küll rutiinseks proverka’ks ehk kontrolliks, kuid oli selge, et tegemist oli millegi enamaga. Miks muidu olid samad piirivalvurid juba varem käinud tuhande elanikuga Viistina külas uurimas, mis neist eestlastest kuulda on ja millal nad saabuda võivad.

Piirivalve suur huvi meie vastu oli arusaadav. Välisriigi kodanike visiit Venemaa majandusliku võimsuse tuiksoonele Ust-Lugasse pole kindlasti igapäevane. Turiste sealkandis üldiselt ei kohta. Ent pealtnäha pidanuks meil paberitega kõik justkui korras olema.

Loa piiritsooni sisenemiseks oli andnud lausa kuulus FSB. Näiline viivitus oli tekkinud piirivalves, kes pidi samuti piiriloa signeerima, kuid see tundus FSB jah-sõna kõrval pelga formaalsusena. Pealegi oli piirivalvest meie võõrustajatele öeldud, et kõik on korras: las kallid Eesti külalised tulevad oma kultuurireisile.

Ometi teadsime kõik, et naaberriigis maksab vaid ametlik paber. Kirjalik propusk. Selle piirivalvest kättesaamine läks meie võõrustajatel ootamatult keeruliseks. Eestlaste saabumise päeval ei võetud piirkonna kordonis telefonitoru. Kui küllakutsuja

kordonisse ise kohale läks, pandi ta nina ees uks lihtsalt kinni.

Luba ei tohtinud eestlasteni jõuda, sest siis poleks neid põhjalikult kontrollida saanud. See seisis kordonis lauasahtlis. Ilma ülemuse allkirjata. Ilmselt oli keegi kuskil kõrgemal niimoodi soovinud. «See ei ole midagi muud kui selle riigi filosoofiline suhtumine ja teie olete platsil praegu ise mängijad,» muigas meid võõrustanud isuri giid, juristiharidusega Dmitri Harakka. Siis, kui piirivalvekordonis meie ülekuulamisprotseduure vahendas.

N

elja tunni pikkuseks veninud küsitlus oli pigem formaalsus. Kõigepealt isikuandmete ankeet, seejärel sõrmejäljed ja fotod ning lõpuks omakäeline kirjalik ülestunnistus: rikkusin seadust ja viibisin ebaseaduslikult piiritsoonis. Ilmtingimata vene keeles ja kirillitsas. Seejärel allkiri viide lahtrisse.

Puhas bürokraatlik toiming, mis isegi meiega tegelenud piirivalvureid silmanähtavalt tüütas.

Nad olid viisakad, pakkusid teed ja kohvi. Kuid aega kulus. Igale inimesele paarkümmend minutit, ja meid oli üle neljakümne.

«Jõudemonstratsiooni» lõppedes oli meie tee tutvumaks Ingerimaal väljasuremisohus vadjalaste ja isurite eluoluga lõpuks valla.

Ajakirjanikule on see piirkond väga huvitav. Ingerimaa asub Venemaa majanduse tuiksoonel – seal tegutseb Ust-Luga (eesti keeles Laugasuu) sadam.

Pluss veel Sosnovõi Bori tuumajaam.

Nii et vähe sellest, et vadjalased ja isurid on viimase aasta-

saja jooksul küüditamiste ja repressioonidega sisuliselt juba välja suretatud. Nüüd seisab sealsel kogukonnal ees uus kaelamurdev ülesanne – jääda ellu hoogsalt laieneva kaubasadama naabruses.

Kõrvalt vaadates tundub sadam kogukonnale vaat et kasulik. Võtame kasvõi sadama rahaga Luuditsa (Lužitšo) külla püstitatud vadjalaste muuseumi. Pealtnäha uus ja ilus, kuid selle kütmiseks ja käigushoidmiseks peaks raha leidma kohalik omavalitsus. Ja sellega on paraku raskused.

Venemaal ongi paljud asjad ilusad vaid pealtnäha. Võtame või «rahvaste paraadide» korraldamise riigis, mis tegelikult on üks efektiivsemaid väikerahvaste suretajaid. Seetõttu poleks mitte naiivne, vaid isegi rumal hellitada lootust, et Venemaa suurriiklikud ambitsioonid tuuakse kasvõi karvavõrdki ohvriks vadjalaste ja isurite kultuuri ja traditsioonide huvidele.

Vadjalased ja isurid on küüditamiste ja sõdadega harjunud, et nemad on alati nõrgemas positsioonis.

Viimased aastad on ümbruskonna elanikele (enamikus venelased ja ukrainlased) Ust-Luga kandis taas tõestanud, kuidas asjad selles riigis tegelikult käivad. Rannikul, kus kunagi tegutses Venemaa edukamaid kalurikolhoose Baltika ja kus aastas valmis 2,25 miljonit kuulsaid konserve «Sprotid õlis», on kalapüük sama hästi kui katkenud.

Kui kohalik elanik tahab pidulauale kala, esitab ta tellimu-

se mõnele ümbruskonna kalurile, kellel on alles paat ja võrguluba. Ainult et neid kalureid on vähe. Kalapaatide asemel seisavad reidil tankerid ja kaubalaevad.

Euroopa suuruselt teiseks sadamaks pürgiv Ust-Luga neelab kilomeeter kilomeetri haaval endale kohalikule kogukonnale kuulunud rannikut, sulgedes nii üha uusi juurdepääse merele. Jutt, et hiigelinvesteeringud toovad ümbruskonda moodsa infrastruktuuri ja tuhandeid töökohti, on muidugi õige. Aga sisult eksitav.

Ust-Lugasse viivad juba praegu neljarajalised kiirteed.

Müratõketega. Sellised, mis annavad kümnete kilomeetrite kaupa silmad ette meie Tallinna-Tartu maanteele ja mille valmimine on erinevalt Eestimaa liikluse tuiksoonest juba lõppjärgus. Kesk-Aasia vabariikidest toodud odavtööjõud tegeleb seal peamiselt maanteetööde lõppviimistlusega.

VÄLJASUREMISOHUS ISURID JA VADJALASED Venemaa Kingissepa rajooni territooriumile jäävad põlised eestlaste, ingerlaste, vadjalaste ja isurite kogukonnad.

«Ma ei tea ühtegi teist kohta, kus nelja sugulasrahva esindajad elaksid nii koos,» ütleb Eesti parim vadja rahva ja keele asjatundja, Tartu Ülikooli keeleteadlane Heinike Heinsoo.

Kingissepa rajoonikeskuse muuseumis on küll ekspositsioonid selle kandi väikerahvastest, kuid sellest, et nende rahvaste arv kahanes väljasuremise piirini peamiselt NSV Liidu repressioonide

tagajärjrel, külastajale suurt ei räägita.

Ust-Luga ümbruse põlisrahva vadjalaste asuala jääb suuresti Lauga (vene keeles Luga) jõe ümbrusesse. Vadjalaste eluolu ja keelt on põhjalikult uurinud keelemees Paul Ariste.

Veel 1848. aastal üles loetud umbes 5000 vadjalasest on tänaseks järel umbes 60. Selles on süüdi vahepealsed sõjad ja küüditamised.

Eesti keelega sarnast vadja keelt oskab neist rääkida kümmekond, sedagi raskustega. Vadjamaal Heinike Heinsoo eestvedamisel toimuvatel

keelekursustel osaleb vaid üheksa naist vanuses 50–80 aastat, kuid nende kodune keel on siiski vene keel. Kohalikku Vadja Seltsi veab Narvas elav Jekaterina Kuznetsova, kes elukutselt on tegelikult (eru)sõjaväelane – alampolkovnik.

Peamiselt Soikkola (vene keeles Soikola) poolsaarel paiknevad isurid on hilisemad sisserändajad ja nende keel sarnaneb rohkem soome keelega. Soomes peetaksegi isureid pigem õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Veel 1848. aastal rahvaloenduse andmetel

üle 18 000 inimese suurune isuri kogukond kahanes 2010. aastaks Venemaal 266 inimeseni. Neile lisandub umbes 60 Eestis elavat isurit.

Neist mõistab isuri keelt umbes 150, kuid nendegi kodune keel on vene keel. Isurite arvu drastilises vähenemises on eelkõige süüdi Teine maailmasõda, kui Ingerimaalt viidi pealetungiva sõja eest Soome varjule 65 000 ingerlast, isurit ja vadjalast.

Hiljem nõudis NSV Liit need inimesed Soomest tagasi, kuid kodu asemel viidi inimesed kaugematesse kohtadesse,

näiteks Kesk-Venemale. Sealt omavoliliselt põgenenud ja kodutallu naasnud isuritele anti piiritsoonist lahkumiseks ja riiklikult määratud elukohta naasmiseks aega 24 tundi.

Põliseid vähemuskeeli kohapeal märgatavaks teha on väga raske. Kohanimed on kõikjal vene keeles ja väikerahvastel ei õnnestu kuidagi omakeelseid külanimesid kinnistada. Ainukese isurikeelse teadetetulba püstitamine Viistina keskusesse võttis vastuseisu tõttu aega kolm aastat. Selles nähti natsionalismi ilmingut. PM

Ent sadamaga seotud töökohtadest näevad kohalikud üldiselt und. Nafta- ja gaasiterminalidesse vajatakse oskustöölisi ning nendele kohtadele eelistatakse palgata kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Kui kodumaalt spetsialiste ei leia, tuuakse appi Ameerika ja Lääne-Euroopa kõrgepalgalised töökäed.

K

ohalike pärusmaaks jääb endiselt ehitaja, autojuhi või kauplusemüüja amet.

Need tööd on Venemaa majanduse sajandi suurprojektiga nõrgalt seotud. Vananeva rahvastikuga rajoonist on inimesed hakanud minema kolima. Kõikjal piiritsoonis ringi sõites kohtab kümneid maju sildiga «Prodaže». Müügis.

Ostjaid ilmselt on. Kohalike väitel on ümbruskonda tekkinud mitu uut elanike tüüpi – datšniki ehk suvitajad ja portoviki ehk sadamarahvas. Selle väite visuaalseks tõestuseks olgu Vadja muuseumi vastas tee-

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || VÄLISMAA || 7

Vadja küla ennevanasti, pilt Luuditsa küla vadja muuseumist.

poolel asuva väikese vagunelamu mõõtu suvila, mille hoovil seisavad kolm uut, sarnase numbrikombinatsiooniga, musta värvi ja kallimasse hinnakirja kuuluvat Mercedest.

Suur sadam tõmbab paratamatult ümbruskonda tööstust.

Nähes Viistina küla ümbrusesse jäävaid põlde ja nende keskel mäel asuvaid õigeusu kiriku varemeid, ning kuuldes, et detail-

plaani järgi peaks sinna tulevikus kerkima tehnopark, tundub, et nii sürrealistlik vaatepilt saab esineda vaid Venemaal.

Isurite keskuseks oleva Viistina (vene keeles Vistino) naaberküla Rutši juba peab elutähtsat võitlust pealetungiva tööstusega. Ühel suurinvestoril, seni Venemaal peamiselt raudteevagunite tootmisega rikkust kogunud oligarhil on plaanis ra-

Lagunenud hooned Luuditsa külas – sellist pilti näeb sealkandis tänapäeval tihti. fotod: risto berendson

jada küla naabruskonda karbamiiditehas.

Lähimad elumajad jääksid keemiatööstusest projekti järgi kilomeetri kaugusele. Mis see piir tegelikult oleks, ei tea keegi. Ust-Luga kogemus näitab, et projekte ei saa uskuda. Ühe vadja proua kodumaja pidanuks projekti järgi jääma sadama gaasiterminalist kilomeetri kaugusele. Reaalses ehitustegevuses kahanes see piir 850 meetrile.

Seetõttu kardavad inimesed halvimat. Isegi kui sanitaartsoon oleks kolm kilomeetrit, jääb keskkonnareostuse oht ikka. Kui kohtumisel investori ja Peterburi kuberneriga kuuldi, et sanitaartsooni jääks vaid paar ümberasustamisele kuuluvat majapidamist, olevat kohalikud visanud nalja, et teeks siis juba samasugused reservaadid nagu Ameerikas kunagi indiaanlastele. Irooniat mitte tabanud kuberner lubanud asja kaaluda.

Välisminister Urmas Paet uuris mõni aeg tagasi Venemaa kolleegilt Sergei Lavrovilt, kuidas selle vadjalaste ja isurite maale ehitatava karbamiiditehasega lood siis ikka on. Lavrov olevat vaid õlgu kehitanud.

Kohalikke meelitatakse keemiatehasesse plaanitava tuhande töökohaga. See võib olla kaunis vale, sest keemiatööstus vajab kõrgema keemiaharidusega spetsialiste. Kohalikku omavalitsust paeluvad potentsiaal-

sed maksud. Ent seegi võib jäädagi naiivseks lootuseks, kui arvestada, et enamik sadamas juba tegutsevaid ettevõtteid on registreeritud Moskvas ja Peterburis ning maksavad oma maksud sinna. Miks peaks karbamiiditehast plaaniva ja Küprosele registreeritud firmaga teisiti minema?

Päris lootusetu asi siiski ei näi. Esialgu. Kohalike algatusel tõusnud hädakisa tõmbas vähemalt ajutiselt karbamiiditehase projektile pidurit. Kuid määravaks sai siin pigem Venemaa võimumeestele kohale jõudnud arusaam, et olukorras, kus umbes 40-kilomeetrisel rannikualal on juba suure merereostuse ohuga Ust-Luga kaubasadam ja potentsiaalne tuumakatastroofi objekt

Vadja lipp ja vapp Luuditsa külas asuvast vadja muuseumist.

Sosnovõi Bor, oleks sinna vahele keemiakatastroofi võimaluse tekitamine ehk tõesti liiast.

Vadjalased ja isurid on küüditamiste ja sõdadega harjunud, et nemad on alati nõrgemas positsioonis. Kuid mõnikord sünnib vastuhakust ka kasu. Nii vaadati Rutši külas hulk aega pealt, kuidas kruusalastis veokid kirikumäelt 80-kilomeetrise tunnikiirusega läbi küla alla kihutades asfaltkattega tee sõidukõlbmatuks muutsid.

Viimaseks piisaks karikasse sai matuserongi ja kalluri kokkupõrge, mis tipnes sellega, et kirst koos kadunukesega maha pudenes. Sellest päevast panid kohalikud küla sissepääsu ette tõkkepuu ja lasid sealt läbi vaid sõiduautosid. Asi töötas. Veokid otsisid endile uue marsruudi.

Neist jäi mälestusena maha roopasse sõidetud tee.

U

st-Lugat läbiva kauba maht on 11,8 miljonit tonni. Seda on miljon tonni kuus. Kui sadama arenguplaanid teostuvad, kasvab see maht kümnekordseks ehk pea kümme miljonit tonni kuus. Pole raske ennustada, kuidas see mõjub ümbruskonna loodusele.

Selge on seegi, kuidas suhtub riigieelarve täitumise pärast muretsev võim kohalike elanike muredesse. Näide silma kinnipigistamisest on Venemaa presidendi Vladimir Putini hiljutine visiit Ust-Lugasse seoses järjekordse terminali avamisega.

Vahetult enne terminali avamist hakkas kohalikele silma, et ümbruskonna metsa alla veeti silma alt ära ohtlikke jäätmeid. Väidetavalt väävlit. Kingissepa rajooni prokuratuuri esitatud kaebusele saadi ootuspärane vastus: faktid pole kinnitust leidnud.

Nii lihtne ongi.

Kohalikud, kellel on aastasadu olnud tavaks käia joogivett võtmas allikatelt, kurdavad, et allikavesi pole enam nii hea nagu vanasti. «Lumi on meil juba praegu talviti must,» ütleb kohaliku kodanikuliikumise eestvedaja Dmitri Harakka.

Postimehe viisid Ust-Luga ümbrusega tutvuma Looduse Omnibuss ja Fenno Ugria.

8 || KIRJANDUS || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

Hea raamat on hea vaatamata õues valitsevale ilmale. Rein Veidemann, Kätlin Kaldmaa, Kaupo Meiel, Jaan Martinson, Krista Kumberg ja Janar Ala jagavad viimaste kuude lugemiselamusi.

KOHUSTUSLIK KIRJA

rein veidemann kirjandusteadlane

On raamatuid, mida peab lugema. Üks neist tänavu ilmunud ja osa mu suvest sisustanud teosest oli Norman Davise tuhandeleheküljeline «Euroopa ajalugu». Lugenud seda eestlase ja eesti kultuuriloolasena, mõistsin veel kord, et meie olemasolu rahva ja riigina on tõeline ime.

Euroopa poolsaare ühe neeme asurkonnale ei olnud määratud ajaloorataste sattumuslikus rütmis ellu jääda sellisena, nagu täna oleme. Aga ometi oleme!

Võib-olla on üheks soodustavaks teguriks olnud kristliku tsivilisatsiooni kaheks lõhenenud poole teineteist summutav ristlainetus, kahe perifeeria kokkupuude siin, Eestis ja Lätis. Jah, Euroopa ajalooski oleme köömes, aga tülikas kivikild suurte geopoliitiliste ja -kultuuriliste jõudude hammaste all, nagu uue aastasaja algul Jaan Undusk eestlasi iseloomustas. Praegust olukorda, mida me veel õnneks teisel pool piiri saame jälgida, ilmestab raamatu lisas toodud kaart Venemaa ekspansioonist Euroopasse, mis lähtus Moskooviast juba 1522. aastal. Ajalugu ähvardab kogu aeg korduda, isegi kui see juhtub grotesksel moel. Sedagi võib «Euroopa ajaloost» lugeda.

Teine, sedapuhku ilukirjandust esindav teos, mille läbilugemist pidasin enda jaoks kohustuseks, on Hermann Brochi «Vergiliuse surm» – peaaegu ületamatu teos selle vahepealsuse psühhograafilisest kaardistusest, mis jääb n-ö surmaettevalmistuse ehk «enam ei ole» ja «veel ei ole» piirile. Miks ei ole küll eesti kirjanduses leida seesugust va-banque-teost, milles vasturääkivused juhitakse ühtsuseni, motiivid on liikumises otsekui sümfoonias ning sündmustik avaneb simultaanselt?

Ei ole ju nii, et meie keel seda ei võimaldaks, kui Mati Sirkel on kinkinud meile nii emakeelse Musili kui ka Brochi, Jaak Rähesoo Faulkneri, Aita Kurfeldt Márqueze «Sada aastat üksildust». Küll tahaks ise midagi nii suurt, hõlmavat ja lummavat kirjutada. Aga selleks peab ilmselt ka elama suurelt ja lummavalt, mis siinmail harvadele kättesaadav.

Ja kolmas selle aasta lugemine – sedapuhku mõnuga – on olnud Udo Uibo «Sõnalood». Uibo sadakonna eesti sõna päritolust vestvad lood mõjuvad otsekui novellid. Võetagu kas või «jeekimi» päritolu, mille puändiks on legend omaaegsest keeletoimetajast, kes Lutsu «Kevadesse» «istutatud» «jekimi» parandas «jee-

kimiks», sest tema teadis, et see pidigi selliselt kirjutatama. Ja nõnda me tõesti seda praegu ka nii, kahe e-ga kasutame.

On olnud veel üks, koguni kaks kuud väldanud rida-realt lugemine, Tartu Ülikooli semiootikaosakonna suurteose, Kalevi Kulli ja Silvi Salupere toimetatud «Semiootika» käsikiri. Ligi viissada lehekülge teooria kõrgpilotaaži. Olin kutsutud selle raamatu siseretsensendiks. Kui me selle raamatu lähitulevikus saame, kujuneb sellest üks Eesti semiootikateaduse verstaposte.

Jõudkem ära oodata.

kätlin kaldmaa kirjanik

Rannaraamat, suvi 2014: «Kirjandus kui selline. Valik Vene vormikoolkonna tekste», koostanud Märt Väljataga. See kirjandusteaduse tüvitekstide kogumik sobis Vahemere erinevate mereäärsustega nagu rusikas silmaauku. Ühtlasi sai ka uudishimulikele uurijatele pooltes maailma keeltes selgitada, mida see vene formalism siis ikkagi tähendab. Suurepärane suvekool!

Eluraamat, suvi 2014: «Sealpool sood», Lauri Sommer. Lauri oskab. Rääkida asjadest ja siis veel asjadest, mis juhtusid enne neid asju, ja veel enne neid asju. Kindlasti tasub lugeda kõigil, kes miskitpidi Viljandiga seotud. Mina olen.

Reisiraamat, suvi 2014: «Islandi kiri», Kärt Hellerma. Island kas võtab inimese täielikult vastu või ei võta. Kärt Hellerma võttis. Ja Kärt Hellerma võttis Islandi. Sellest see raamat räägibki. Kähku poodi, saadaval veel viimased (viis) raamatut.

Seiklusraamat, suvi 2014: «The Letter to the King», Tonke Dragt. See hollandi autori klassikaline seikluslugu sellest, kuidas noormees rüütlikslöömise õdangul saatuslikku seiklusse meelitatakse, on nii puhas propagandavaba lugemine, et siinlugeja sai teatava ilmutuse osaliseks. Kui see nüüd veel eesti keelde jõuaks. Lugejatele 10+.

Novembriraamat, suvi 2014: «Butterflies in November», Audur Ava Ólafsdóttir. Mis juhtub, kui geeniuse masti lingvisttõlkija-toimetaja mees töökaaslasele lapse teeb ja uut elu alustab. Audur Ava musta huumoriga maitsestatud road trip Islandi ringteel on nii Island, kui üks raamat olla saab. Kõrvaltegelasena astub mängu terve Eesti meeskoor, kelle kontserdile alla 18-aastasi ei lubata – kavas on eksootilised tantsunumbrid.

Mõtteraamat, suvi 2014:

«Olemise hetked. Märkmeid möödanikust», Virginia Woolf.

Meistriteos, ma ütlen, meistriteos! Võtsin selle kätte, kui kogu maailma eesti ja soome kirjandusest täiesti kõrini sai.

Woolfi kindel sulg ravis terveks.

Luuleraamat, suvi 2014: «Korrosioonikihk», Helena Läks. See noor luuletaja juba teab. Mida, seda saab teadagi lugeda raamatust.

krista kumberg lastekirjanduse uurija

Hindan kirjaniku puhul jutustamisoskust. Eriti osavad võivad pikalt ja põnevalt pajatada ka porikärbse teekonnast aknaklaasil. Kuid Indrek Harglal on, millest jutustada. Ta on võtnud enesele aega, et keskaegselt saladuselt nagu sibulalt kihte koorida. «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika» mõjub eheda (kummatigi muheda) ajarännuna tuttavate tegelaste seltsis tuttavatesse paikadesse. Tallinn ju!

Ka Kettamaailm tundub juba täiesti reaalse ja tuttava paigana. Terry Pratchetti «Auru juurde» on fantaasiaromaanina elu ise – inimloomus, seesama meie maailm siin ja praegu, ainult pentsikuks muutvas kõverpeeglis. Kellele toob meelde unistuse Riisipere-Haapsalu raudteeliini taastamisest, kellele islamimaailmas toimuva, kellele kõrge isiku turvatud visiidi, kellele multi-kulti teemad. Pööraselt naljakas ja … tõsiseksvõttev. Kui järele mõelda.

Neil Gaimani «Kalmisturaamatus» on üllatavalt palju elu(list). Vaimud lapsendavad tita ja saavad omale kaela ka kasvatusprobleemid, vastutuse, lapse iseseisvumisega kaasnevad hingevaevad, aga ka suure hulga armastust ning tunde, et ollakse vajalik, peaaegu elus. Lugu suureks saamisest ja sügav kummardus lugemisele, raamatutele, raamatukogule.

Teispoolsus tuleb mängu ka Lauren Oliveri raamatus «Liesl & Po». Isa mõrvatud, ise võõrasema vang ja siis ilmub tujukas vari, kellega koos asjad joonde aetakse. Saab teada mõndagi inimloomuse nii helgest kui hirmsast poolest. Kõige juured on lapsepõlves.

Kui inetu peab poiss olema, et olla kirjeldusel tekkivast kujutluspildist mitu korda koledam? R. J. Palacio «Ime» on naljakas, kurb ning optimistlik.

Autor vahetab vaatenurki ja annab jutujärje sujuvalt ühelt tegelaselt teisele. August võidab lugeja südame, haletsuse asemele asub kaastunne, kaastun-

de asemele kaasaelamine ning rõõm vapra ja visa vennikese (ning tema pere) üle.

Pildiraamatud võivad vahel üllatada, pakkudes suurele vaat et rohkemgi kui väikesele. Mauri Kunnase «Kangelaslood» on muutnud «Kuningas Arturi rüütlid» kassirahva eeposeks.

Muuseas, Robin Hood oli samuti kass ning viikingite hulgas oli igasuguseid pudulojuseid. Ei valiks oma lapsele esmatutvuseks Suurte Lugudega, aga kui need kord juba tões ja vaimus loetud on, siis pakub Kunnase loodud maailm maailmatu hulga muhedat naerumuginat.

Philippe Lechermeieri «Unustatud ja tundmatud printsessid» ei vasta ootuspärasele ega ole ka roosa. On nii tugeva esteetilise laenguga, et unustad teksti lugeda. Kui see lõpuks meenub, muutub raamat veel köitvamaks. Teatmeteos?

Kunstiteos? Lasteraamat? Küsimärgid võib vabalt hüüumärkideks mõelda.

Sõprust saab õppida, kirjutab-joonistab Katri Kirkkopelto raamatus «Molli». Tõreda oleku põhjus võib olla häbelikkus, ebakindlus. Väikesed armsad karvased elukad juhivad tähelepanu elu põhiväärtustele. kaupo meiel

luuletaja ja kirjandusministri nõunik

Viktor Pelevin, «S.N.U.F.F.».

Mida aega edasi, seda suuremaks prohvetiks Viktor Pelevin muutub. Tema algselt 2012. aastal ilmunud «S.N.U.F.F.» on käimasoleva Ukraina sõja taustal sedavõrd prohvetlik, et uudiseid pole vaja jälgidagi, kõik on raamatus kirjas. Tegevuse paigutab Pelevin küll kaugesse tulevikku, kuid Big Byzi ja Urkaina konflikt on hirmutavalt tänapäevane.

Seda osalt filosoofilist traktaati meenutavat romaani pole kerge läbi närida, aga väärib vaeva. Sõda, fantaasiat, puhast ja ebapuhast armastust, petlikku ilu ja kõikehõlmavat rüvedust leidub romaanis, siis on selles veel seda, teist ja kolmandat. Praegusel ajal täiesti kohustuslik lektüür.

Kalev Vilgats, «Esimene Punane aasta Pärnus. 1940– 1941». Igal aastal augustikuus meenutatakse Eestis viimaseid punaseid aastaid, kuid kunagi ei tee paha veidi meenutada, millest see kõik algas. Suur ajalugu koosneb väikestest ja Kalev Vilgats võtabki ühe paiga pöördelise aasta ladusas publitsistlikus laadis ning ohtra pildimaterjali abil kokku. Suurt ajalugu käsit-

levate nimede ja sündmuste ja kuupäevade kõrvalt leiab toredat ja kõnekat olmeteavet. Näiteks saame teada, palju maksid 1941. aastal pitsiga kombinee ja kilo šokolaadikomme.

Terry Pratchett, «Auru juurde». Terry Pratchetti järjekordne, jumal teab mitmes romaan jõudis maakeeles ilmuda justjust rannailmade lõpul, kuigi sobinuks ideaalselt rannaliival lugemiseks. Kui reaalne maailm kipub liiga masendavaks muutuma ja toob vaid murekortse laubale, on just Kettamaailm õige koht, kuhu selle eest pageda. «Auru juurde» toob lugejateni taas endise petturi Niiske von Lipwigi, kes on fännidele tuttav raamatuist «Postiteenistus» ja «Rahategu». Pratchett on mõnus ja sume nagu suvelõpp, samal ajal hillitsetult terav nagu talve eelaimdus. Kilpkonn liigub!

Jüri Kolk, «Teisipäevamaa».

Jüri Kolk on viljakas autor, kes siiani rohkem tuntud kui luuletaja, kuid «Teisipäevamaaga» astub ta jutukirjutajate sekka. Kolgi lühijutud on enamasti realistlikud ja lähtuvad elust, sagedasti Tartu elust, enesest ning lihtsad ja labased sündmused saavad autori tahtel millekski ülemaks ülendatud. Kolk on isiklik ja siiras, jutustades seda, mis südamel ja peas, lihtsas ilustamata stiilis. Võibolla, lisades Kolgile veidi Jan Kausi poeetilisust ja Urmas Vadi maagilisust, oleks tulemus võluvam, aga siis poleks Kolk enam päris Kolk, aga meil on praegu just päris Kolki vaja, eks ole.

Indrek Hargla, «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika».

Mida raamat edasi, seda paremaks Indrek Hargla Melchiorisari muutub. Detaile ja ajalugu on palju, aga mitte liiga palju, et see põnevust pärsiks. Tegevus kandub ühes tegevusliinis Tallinnast välja, mis tuli vist mõnelegi sarja austajale ebameeldiva üllatusena, kuid eks pidigi Eestimaa kõige selle jaoks, mida Wakenstedede minevikul ja tulevikul meile pakkuda on, kitsaks jääma. Hargla pakub jätkuvalt ja tõusvas joones kvaliteetset laiapõhjalist meelelahutust, millest eesti kirjanduses pikka aega puudus oli. Ootan järge?

Ootan järge. Ootan järge!

Haruki Murakami, «Elevant haihtub». Puhkuse ajal randa suundudes võtsin kaasa Haruki Murakami novellikogu «Elevant haihtub», mis ilmus eesti keeles juba 2011. aastal, kuid ootas koduses raamaturiiulis sellest ajast õiget lugemishetke. Ehk sobinuks randa pealkirja poolest paremini tema «Kafka mererannal», aga see on ammu loetud ja sisu poolest klapitus rannaliivale just too jutukogu.

Murakami muutus Eestis

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

ANDUS jaan martinson spordiajakirjanik ja raamatufriik

Jussi AdlerOlsen, «Naine puuris», tõlkinud Tiina Toomet, Pegasus. Üks aasta vahvamaid krimkasid, kus tusaturris, laisk ja omaette askeldav kriminaalkomissar Carl Mørk suunatakse keldrisse jalust ära ehk talle luuakse vanade kuritööde avastamiseks Q-osakond. Raamatu pärl on Mørki abiliseks määratud Hafez el-Assadi, kes on tont teab kes, aga asjalik ja lõbus tüüp.

Vladimir Voinovitš, «Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused,», tõlkinud Jüri Ojamaa, Tänapäev. Võta kätte raamat Tänapäeva sarjast «Punane raamat» ja sa ei pettu.

Vahva sõdur Ivan Tšonkin on kui kohtupatoloog, kes lahkab Venemaa olemust kuni ajudeni välja. Paraku on deržaava sedavõrd võimas, et püsib elus ka pärast lahkamist.

Mary Roach, «Lonks. Seiklused seedetraktis», tõlkinud Iiri Sirk, Imeline Teadus. Kuis me siis elukestva õppeta... Suvi on eneseharimiseks. Kas igaüks teab, kuidas söögist saab seesamune? Kahjuks või õnneks on protsess, kus õun ja õlu pärast pikka töötlust hoopis teise konsistentsi saavad ja välja heidetakse, tabuteema. See raamat on siiski piisavalt sünnis, sobib kultuurselgi inimesel uurida.

Lee Child, «Tagaotsitav», tõlkinud Lauri Vahtre, Varrak.

Lee Childi arvates olla kaht liiki kirjandust: üks, mis hoiab sind hommikuni enda kütkes, ning teine, mis ei hoia. «Tagaotsitav», kus seikleb Rambo, kel on ka ajud, kuulub esimesse liiki. Asja sel kaunil suveööl magada, kui võib ka lugeda.

Daniel Kehlmann, «Maailma mõõtmine», tõlkinud Kristel Kaljund, Hea Lugu. Selleks et tutvustada maailmale kaht suurt sakslast – matemaatikut Carl Friedrich Gaussi ja loodusteadlast Aleksander von Humboldti –, võib koostada kuiva traktaadi, kuid ka humoorika, kohati absurdsegi, särava ja põneva raamatu. Väljakutse eesti sulemeestele: kuidas elasid Karl Ernst von Baer, papa Jannsen või Oskar Luts? Kirjutage, selgitage.

Sergei Lukjanenko, «Mustand» ja «Puhtand», tõlkinud Anne Rosin, Ersen.

Venemaa ulmekirjandus on tungimas Eestisse. Hurraa!

«Mustand» ja «Puhtand». Paralleelmaailmad ja muu säärane.

Selgub, et kõik me oleme mängukannid, ainult et ühe enesemääramisõigus on suurem kui teisel. Ent kui sulle pakutakse köidikute eest magusat elu, surematust? Enamik laseb end köita, mõni rabeleb vabaks. Kõlab kui poliitika, aga on elu.

janar ala kultuuritoimetaja

Mike Tyson, «Undisputed Truth».

Mike Tyson on üks kõigi aegade meediageenilisemaid sportlasi, kelle imidž küll väga intelligentne pole olnud (näiteks lubas ta oma vastase Lennox Lewise lapsed enne matši ära süüa). «Undisputed Truth» on aga ootamatult humoorikas ja hästi kirjutatud raamat (muidugi ei kirjutanud ta seda üksi). Selles, et Tysoni elu, nagu ta ise ütleb, «on olnud nagu kreeka tragöödia», pole kunagi kahtlusi olnud. Ka eesti spordisõber teab Tysonit hästi, sest kui öeldakse «poksija», siis teatakse maailmas eelkõige kahte meest: Muhammad Ali ja Tyson. Võib-olla ka vennad Klitškod. Nii et see raamat võiks vabalt ja mitte ainult ühel põhjusel olla ka eesti keelde tõlgitud, lugejahuvi, usun, oleks olemas.

Taavi Eelmaa, «Kadunud sõbra juhtum» / Kaur Kender, «Kaurita». Kaks sõpra – Taavi Eelmaa ja Kaur Kender – on pannud selles punase kaantega raamatus sõna otseses mõttes kirjanduslikus mõttes seljad vastamisi (milline kole väljend!). Kummagi seljad aga prügiseks ei saa (jälle, milline kole väljend!), kuna kumbki ei kuku selili. Ja tegelikult ei võistle nad ka samas kategoorias, sest Eelmaa on kirjutanud näidendi, Kenderi teksti on žanriliselt keerulisem määratleda – sisekaemuslik lühiromaan, mis lendab sulle peale nagu täisvarustuses ameerika jalgpallur, võiks olla adekvaatne määratlus.

«Kadunud sõbra juhtumit» teater No99 Juhan Ulfsaki lavastusena hiljuti ka mängis. Pärast selle näidendi lugemist on mul kole kahju, et seda vaatamas ei käinud. Tekst toimib ka ainult kirjasõna kujul, selles mõttes elab kaotuse ehk üle.

Soovin «Kadunud sõbra juhtumile», et see saaks klassikuks.

Ei teagi, kas see on nüüd hea või halb soov.

illustratsioon: eero barndõk

küll vahepeal samasuguseks haibiks, nagu seda oli kunagi algusaegadel Paolo Coelho, aga novellid on tal ometi toredad. Need otseselt justkui ei räägigi millestki, algavad ei kuskilt ja jõuavad ei kuskile. Täpselt nagu merelained, mille loksumine on tegelikult pelk liikumise illusioon.

10 || KULTUUR || AK || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

Raamat Heli Reichardt

«Walpurgi öö» 311 lk Varrak 2014

TAGASIVAADE

TANTSIV ESILEEDI FOTO JA TEKST PEETER LANGOVITS Rubriik «Tagasivaade» sirvib Peeter Langovitsi arhiivi, tuletades meelde hetki ja tabamusi, mida fotograaf kunagi unustada ei saa.

WALPURGI ÖÖ ott kilusk literaat

K

õigepealt tuleb öelda, et ma pole ealeski varem kohanud kaanekujundust, mis oleks olnud sedavõrd eksitav. Kui ma kuulsin, et on kirjutatud romaan nimega «Walpurgi öö», pealegi veel ulmekas ja kõigele lisaks debüüt, oli õhin äraarvamata suur. Arvasin tõsimeeli, et hakkan lugema mingit armsat ja naiivset gootiromaani. Täiskuu, tumedas taevas lendav üksik hakiline, salapärastel asjaoludel öösel õue trehvanud hõljuvas kleidis tütarlaps ja teose pealkirigi näisid just sellele viitavat. Asjad pole aga alati nõnda, nagu need paistavad, ja vaatamata sügistalvisele kaamosele, milles raamatu sündmused suuresti kulgevad, vedas mu ootushorisont mind seekord alt. Olen alati väitnud, et lugeja ootushorisondi ületamine ongi üks hea kirjanduse tunnuseid ja pole mingit põhjust, miks seda eksitava kujunduse abil ei võiks teha.

Aga see selleks, pealegi on tagakaanel tutvustuses öeldud, et peategelane on hoopis 44-aastane Helde ja tegevus toimub Nõmmel, aastal 2020. Niisiis kuue aasta pärast. Ja pikemalt poleks ka paslik kaanekujunduse kallal norida, sest lõppude lõpuks pole seal mingit vahet ja ülalkirjeldatud romantiline kaanepilt, olgugi et sisule mittevastav, on ju iseenesest tore. Lisades alapealkirja «Must stsenaarium», viitab autor asjaolule, et tegemist on hoiatusromaaniga, ja nõnda see tõepoolest ka on.

Ekstrapolatiivset tuletusviisi rakendades maalib autor lugejate tarbeks õõvastava pildi, milliseks kujuneb meie poliitiline ja sotsiaalne elu lähitulevikus, juhul kui asjad jätkuvad just nii, nagu kõige mustem stsenaarium seda ette näeb. See on analüütiline futuroloogia, mille usutavust lisab suurel määral autori realistlik esituslaad. Euroopa Liit on lagunemas või juba lagunenud ja Eestis on võimu haaranud tumedad jõud, keda esindab käsitamatu ja salapärane Vähemate Vendade ordu. Poodides napib kaupa ja bensiin on defitsiit, mida ainult vähesed väljavalitud enesele lubada saavad. Keegi inimestest ei tea, kes nende riiki tegelikult valitseb. Õudu külvab hingetu fakt, et inimesed kaovad jäljetult ja äkki, jätmata enesest maha midagi, mis nende edasisele saatusele valgust võiks heita.

O

lles küll ulmeromaan, nagu seda on iga teinegi tulevikukirjutus, on «Walpurgi öö» kirjutatud asjalikus, olmelis-realistlikus laadis. Autor kirjeldab eepilise rahuga peategelase Helde igapäevaelu, tema lähedasi ja koduseid tegemisi, ega too fiktsioonimaailma ühtki noovumit ehk meile senitundmatut tehnoloogilist vidinat või nähtust, mida praegu veel ei eksisteeri, aga mis kuue aasta pärast kõigi eelduste kohaselt kasutusel võiks olla. Raha on ikka veel euro, seda võetakse kaardiga automaadist ja sidet peetakse mobiilidega. Üldse näib, et autoril on asjaolu, et ta ulmeromaani kirjutab, vahepeal sootuks meelest läinud. Seda tuletavad meelde vaid üksikud tagasivaated tänasesse; et näed, kunagi sõitsid ühistranspordiga kaasa reisisaatjad, kes niisama, asja eest, teist taga palka said. Säilinud on ka eesti romaanidele igipõline linna ja maa vastandamise teema, kusjuures traditsioonidele truuks jäädes kiputakse ikka maaelu idealiseerima.

Raamatu tugevaimaks kohaks on episood, kus Heldet ja tema lähedasi küüditama tullakse. Nendel lehekülgedel realiseeruvad täies mahus eesti rahva kollektiivsed hirmud ja võõraviha, nagu lähiajalugu need meisse istutanud on.

Keskealiste inimeste teineteiseleidmine ja hillitsetud armastus lisab romaanile mälgulikku mitmeplaanilisust. Vaatluse all on ka noorte, alles ellu astuvate inimeste probleemid, mis meie kaasaegsete omadest suurt ei erinegi. Kuna romaani peategelased on enamasti erinevas eas naised, võiks seda raamatut ka «naistekaks» nimetada, aga selline määratlus ei vii enamasti kuhugi.

Kuigi raamatu lõpp võtab fataalse pöörde, pole autor meie lähituleviku suhtes siiski läbinisti pessimistlik. Inimeste pealehakkamine ja omavaheline kokkuhoidmine võidavad tihti võõra väe. Tähtsal kohal on ka kristlik ellusuhtumine, mis eksistentsiaalsetes situatsioonides inimeseks aitab jääda.

otograafina töötades on elus hetki, mis ei unune ning jäädvustuvad detailselt mälusoppidesse. Teleekraanil Hillary Clintonit nähes meenub mulle alati ta Baltimaadele toetussõnumit kandnud Eesti-visiit juulis 1996.

Muuhulgas külastas ta vabaõhumuuseumi Rocca al Mares, kus kohtuti Kolu kõrtsitallis valitsusväliste ühenduste esindajatega ning nauditi Leigarite esinemist. Sündmuse tegi eriliseks ettevõtlik ajakirjanik-tantsumees Madis Jürgen, kes palus USA esileedi reinlenderit tantsima. Turvateenistused olid segaduses, kuid Hillary heitis kingad jalast ja säras tantsupõrandal mitu tantsu. Tantsutuure meenutas Hillary Clinton oma pöördumises baltlaste poole, mille ta tegi enne Eestist lahkumist. Lisaks vabandusele, et pole just kõige parem tantsija, mainis Hillary, et muusika lõppedes oli üks naine talle öelnud: kõige paremini saab rahvast mõista tema kunsti kaudu.

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || PLAADID || 11

ÜHE LOO KAJAD

Royal Blood

K

«Royal Blood» (Warner Bros)

KÕMISEV JA RAHUTU Suvise Briti edetabeli ülemine ots oli suhteliselt igav, pehme ja isikupäratu. Sestap oli möödunud pühapäeva õhtul meeldiv üllatus leida uue tulijana esikohalt Brightoni muskliroki duo Royal Blood.

Royal Blood on Mike Kerr (vokaal, bass) ja Ben Thatcher (trummid). Spartalik kahe mehe muusikaline kombinatsioon trummist ja bassist võib kõlada igavalt, teoorias. Royal Blood pole õnneks selle teooriaga tuttav ning kõmiseb, müriseb ja paugutab kahekesi suisa mitme täismõõtmelise bändi eest.

Tõepoolest, see dünaamiline duo ei kasuta ka kontsertidel kehasid, vaid on laval kahekesi. «Royal Blood» ei ole metal, see on rokk nagu tunamullu ja muiste. See võrdlemisi napp, kuid samas väga konkreetne ja kompaktne debüütalbum on algusest lõpuni suurepärase saundiga rokiplaat, millel on terve plejaad otseseid ja kaudseid mõjutajaid alates Led Zeppelinist ja lõpetades Queens Of The Stone Age’i ning Jack White’iga. Royal Bloodist oodatigi omamoodi rokimessiat ning näib, et see vastutusrikas roll kipub neil kahel mitte just tüüpilise rokkstaari välimusega mehel ka õnnestuma. Paistab, et ka meinstriim-turg on vanaks heaks rämedaks, higiseks, nalja viskavaks ja samas tõsiseks rokiks taas küps. Royal Blood ajastas oma debüüdi väga hästi ja on lisaks sellele üldse väga vinge bänd. margus haav

Echo & The Bunnymen «Meteorites» (429 Records)

TAGASI ALGUSES Echo & The Bunnymeni tumedakõlalist, gootirokist ja 1960. aastate psühhedeeliast inspireeritud muusikat toitsid Šotimaa loodus, legendid ja muinaslood. Huvitavaid mõjutajaid oli veel, lugudes tuksus tugev fanki-element, Echo & The Bunnymen kodunes diskol kindlamalt kui rokistaadionitel, kuhu ajavaim neid omal ajal koos U2 ja Simple Mindsiga kandis.

Kuid piisab minevikuvormis kõnelemisest, värske album annab teada, et pärast peaaegu 30 aastat kestnud segadusi on õnnelikult duoks kahanenud ansambel ennast kokku võtnud. «Meteorites» jätkab enam-vähem sealt, kuhu 80ndate keskpaigaks jõudsid klassikalised albumid «Porcupine» ja «Ocean Rain». Nostalgiline äratundmisrõõm võib kergesti tekkida, liiale minna selle emotsiooniga ei tasu, vaevalt vajab «Meteorites» turvapatja enese ja kuulaja vahele. Võib-olla parim plaat noorele kuulajale, kes soovib teha tutvust selle suurepärase kollektiiviga. mart juur

NÄDALA PLAAT: NAGU KARASTUNUD TERAS Manic Street Preachers «Futurology» (Columbia)

M

e elame – ka muidu, kuid eriti muusika koha pealt – konservatiivses kultuurisituatsioonis. See tähendab, et muusikat valmistatakse küll tohututes kogustes, kuid enam ei vii keegi seda inimesteni, ei mõtesta seda. Puudub võimukeskus, mis valiks hea muusika välja ja viiks selle inimesteni. Selle sotsiaalses jõus ollakse pettunud, majanduslikust sõitis aga progress üle. Aga ega ajalugu päris seisma ei jää, ikka läheb edasi, kui ka hambad ristis ja väikeste sammudega.

Manic Street Preachersi, selle 28 aastat tegutsenud Walesi vasakäärmusliku rokkbändi viimane, kaheteistkümnes plaat «Futurology» on üks viimase viie aasta parimatest albumitest. Ilmselt nende karjääri parim album, tehtud pärast pikemaajalist loomingulist madalseisu.

See on plaat tehtud 80datest ja krautrock’ist, ent ei ole nostalgiamuusika. Ajad ei ole olnud ja läinud, nad on ikka veel siin.

Ajaloost ei ole MSP läinud otsima seda, mis oli, vaid seda, mis on justkui alati meiega olnud, kuid jäänud märkamata – teisisõnu, midagi uut. Kõige märkimisväärsem on selle juures meeleolu. See on progressimeelne, optimistlik, võidukas meeleolu. Ja seda olukorras, kus hea tuju on üldiselt defitsiit, eriti sel poliitilisel poolusel või nende hulgas, kes intellektuaalsuse risti on enda kanda võtnud.

Nende tunnetatud resignatsioon ja fatalism on pea valdavaks saanud.

«Futurology» kõneleb piiride vabadusest

ja moodsast kunstist, läbi Euroopa liikumisest, progressist, asjade ehitamisest. Ta võtab Euroopat armastada selle eest, mis temas on. Tegemist on selles suhtes patriootliku albumiga.

Moraalse seisukohavõtuna väärib erilist tähelepanu albumi neljas pala «The Next Jet To Leave Moscow», mis võtab lühidalt kokku nende kolmteist aastat tagasi toimunud Kuuba kontserdi, millega nad murdsid aastakümneid kestnud lääne kultuuriembargo. Seda liiga hästi vastu ei võetud. Leiti, et nad on «naiivsed ja küünilised», nii nagu ikka on kombeks leida poliitiliste seisukohtade kohta, mis ei ühildu arvaja diskursiivse maatriksiga.

Esmalt näib, et Manics raputab endale tuhka pähe, kuid hoolikamal kuulamisel selgub, et nad nii ei tee. Manics on eneses niisama kindel kui esimesel päeval ja moraalitsejad on kahepalgelised tropjonnid. Karl Marxi teatris esineda oli ilus žest ajalooliste kaotajate poole ja oma põhimõtetele vastav käitumine on väärtus iseeneses, eriti just siis, kui see on üldkehtivate normide järgi täiesti kohatu. Lõppeks, mis asja on tollel Manicsiga, kes aru ei saa, mis mehed nad on. On ilmne, et keegi ei ole piisavalt tähelepanelik olnud.

Teine väga tugev laul on «Dreaming a City (Hughesovka)». See on instrumentaalpala. Manicsit on instrumentaalpalad pikemat aega huvitanud, nende tavalisest tublisti sõnarohkemate kõrval (mida on enamik).

Nad on neis head. «Hughesovka» on pala ehitamise rõõmust. Tööstur John Hughes ehitas sellenimelise linna 1870. aasta paiku Vene impeeriumi aladel üles. Täna nimetatakse seda Donetskiks. Väga lihtne, kuid vahel ununema kippuv skeem. Mõistus mõtleb välja, käed teevad valmis. Manicsi bassimees Nicky Wire pani 2008. aastal oma instrumentaalide esikümne kokku. Nüüd on see ületatud.

Kui sa plaadi ostad, ära tavalist versiooni võta, võta Deluxe Edition, seal on veel kolm kõva lugu. martin luiga

Shabazz Palaces «Lese Majesty» (Sub Pop)

ISOMEETRILINE PUSLE Ühest küljest on muidugi tore, kui tead täpselt, mis ootab neljarajalise magistraali järgmise kurvi taga.

Mõnele meeldib sootuks turvaline sirge tee. Kes on aga avatud uuele ja ootamatule, teise nurga ja teise tonaalsuse all end ilmutavale reaalsusele ning teekonnale, mis on mattunud unenäolisse pehmesse uttu, siis on «Lese Majesty» just teie plaat.

Seattle’ist pärit eksperimentaalse hiphopi ja eksperimentaalse electro-räpi duo Shabazz Palaces on Ishmael Butler aka Palaceer Lazaro (kunagi tuntud kui Butterfly džäss-hiphopi pundist Digable Planets) ja multiinstrumentalist Tendai «Baba» Maraire.

Kummalised nimed, kummaline muusika. Futuristliku hiphopi kaootilised kurvid, tagahoovide fermenteerunud traditsioonid ja observatooriumi unustatud pööningu kosmosetolm. Lõikav ja kohati ebamugav, raputav ja laisk. Madalad tungid ja intellektuaalsus. Albumil põimuvad Miami bass, tume Detroidi techno, abstraktsed sämplingud ja baleaariline chillout, ekstreemne otsimisadrenaliin ja ulpimine tüüne sooja ookeani lainetel. Teeb rahutuks ja rahustab, tekitab vajaduse ja rahuldab selle justkui möödaminnes. Kroomist kilgendav ja ajastu tolmuga kaetud. Majesteetlik ja proletaarne. Mitte niivõrd pakiline originaalsusejanu, vaid võimas olemise taju. margus haav

Common

Pastacas & Tenniscoats

«Nobody’s Smiling» (Def Jam)

«Yaki-Läki Versions» (Õunaviks)

ÄRGE TEHKE NALJA

PUUDUTATUD LOODUS

Common on hiphopi südametunnistus. Mees, kes albumikaanel pilguga südamesse puurib ja MTV VMAde jagamisel Fergusoni protestide auks vaikusehetke nõuab. Ning samuti mees, kelle riimimisoskust Jay Z ükskord avalikult imetles, aga seejärel nentis, et talle siiski meeldib raha teenida.

«Nobody’s Smiling» on inspireeritud räppari kodulinna Chicago vägivallast. Üllas põhimõte, aga äkki liiga igav ja sünge, kahtleb ehk igasuguste tiritammede ja hundiratastega ära hellitatud kuulaja.

Päästab nutikas produktsioon, mis on tagasihoidlikult sünge, kõlades samas moodsalt. Kuula ka: albumil kaasa tegeva Vince Staplesi looming ja Earl Sweatshirti mullune «Doris». Valguskiireks on nostalgiline lõpulugu «Rewind That», mis meenutab pisut Nas’i legendaarse albumi «Illmatic» päikselist kõla. Plaadilt leiab ka ühe aasta parima sämpli: «Speak My Piece» väänab The Notorious B.I.G.-i hääle külmaks hauataguseks robotiks. Kuigi albumil on nii palju asju hästi ning Commoni sõnad jooksevad ladusalt ja sidusalt, on paremaid plaate teinud nii mees ise vanasti kui mitmed teised tänavu. silvia urgas

Soolofolkar Pastacas ja Jaapani indi-duo Tenniscoats andsid mullu välja täispika albumi, mis oma orgaanilise selgekõlalisusega nii mõnedki kuulajad võlus. Tänavu tuli Õunaviks välja samanimelise plaadi remiks-assortiiga, mis ilmus vinüülil.

«Yaki-Läki» algupärane materjal on nagu puutumata loodus – ühelt poolt vägagi voolimiskõlblik, teisalt liigagi aukartustäratavalt naturaalne, et sellesse sekkuda. Võib küsida, kuidas oleks sellise materjali puhul sobilik käituda – hoida või lammutada? Võibolla just sellest tulenevalt väga radikaalseid lähenemisi pole plaadilt leida – teistest eristuvad Taavi Tulev («Silmapiir») ja Juhan Vihterpal («Green Are All»), samas kui välismaised kaasategevad artistid on jäänud tagasihoidlikult märkamatumaks. Oma jälje maha panemisega on kõige eeskujulikumalt hakkama saanud Galaktlan («Cup of Freedom») ja Imandra Lake («Sinu plaadid»). Nõnda ongi originaalmaterjali akustiliselt selgesse allikavette näpuotsaga toodud nüüdisaegse elektroonilise muusika elektrit. Piisavalt, et tervikut täiendaks väike surin, aga samas küllalt tagasihoidlikult, et vältida ebameeldivat elektrišokki. Yin-yaki-yangilikult maitsekas tasakaalus. mari-liis rebane

AJA AUK

ultuur kajab, see on selge.

Popkultuur kajab veel eriti, sest tema kanalid ja keskkond on elektroonilised. Kajab ja peegeldab, värvub ja vedrutab.

Briti synth-pop’i bändi Soft Cell cover Gloria Jonesi 1965. aastal plaadifirma Motown märgi all ilmunud loost «Tainted Love» tõusis sel nädalal 33 aastat tagasi Briti singlitabeli tippu. Sel ajal veel suhteliselt tundmatu, Leedsist pärit bändi jaoks oli see esimene ja ka ainsaks jäänud nr 1 singel. Lugu murdis läbi ka USAs, kus sellest sai kõigi aegade pikima Billboardi edetabeli staažiga pala. Kui Ameerikas jäi bänd ühe hiti imeks, siis Suurbritannias ja Euroopas sai Marc Almondist ja Dave Bellist koosnenud duost mõjukas ja kultuslik artist. Nende nahast, klaasist ja «polümorfselt perverssest» armastusest kokku mõeldud muusikat mäletatakse tänase päevani. Nad ei ole mälust välja kukkunud.

Loo algversiooni esitajaks oli Ameerika lauljatar Gloria Jones, kes isegi suurema tuntuse saavutas sellega, et oli glam-iidoli Marc Bolani naine ja tema lapse ema. Gloria Jones oli roolis, kui nad 1977. aastal autoõnnetusse sattusid ning kõrvalistmel istunud Bolan hukkus.

«Tainted Love» tähendab tõlkes «halba armastust» ja 1965 sellest armastusest veel Jonesi esituses korraliku asja ei saanud. Selles mõttes, et seda ei pannud keegi tähele.

70ndate alguses korjasid selle armastuse üles Briti northern soul’i DJd ja tõstsid oma plaadimängijatele. Ju kuulis just neil Põhja-Inglismaa töölisklassi amfetamiinist kiirendatud diskoõhtutel seda lugu ka noor Marc Almond.

Oma nime Markist Marciks muutis Almond, muide, just oma iidoli Bolani pärast.

Briti tabeli tippu jõudnud Soft Celli versioon «Tainted Love’ist» andis sellele armastusele paljude jaoks veelgi halvema ilme – nimelt homoseksuaalse.

Nahka riietatud kurb provintslikust Leedsist Londonisse elama tulnud homomees, kes kuskil puu all oma halvale armastusele peale passib – selline oleks kohemaid kujutluspilt, mille Soft Celli versioon laulust tekitaks. Ning muidugi loo video, mille autoriks selliste bändide nagu Throbbing Gristle ja Coili liige Peter «Sleazy» Christopherson ning milles rahutut valges maikas ja trussikutest voodis lebavat noormeest kimbutab elektriliselt sädelev deemonikuju. Kes küll seda võiks unustada?

Kuid mängu astub uuesti nüüdseks kahjuks oma kohvrid pakkinud ja surnute riiki kolinud Sleazy, kes oli just alustanud tegevust ansambliga Coil. Coil ei olnud sellised Leedsist Londonisse kolivat tüüpi geid. Nemad olid sellised geid, kes elasid 300 aasta vanuses majas, millel nimeks Threshold House, tegelesid oma raamatukogus haruldaste raamatute lugemise, musta maagia ja riskantse sugueluga ning ootasid oma aega. Coil suhestus maaaluste jõududega (semiootikute keeles «ktoonilistega») ja maa alt võlusid nad oma muusikasse kuskilt egiptuse või sumeri mütoloogiast pärit kurje sarvedega vaime.

Coili versioonile «Tainted Love’ist» (1985) teeb Sleazy uuesti video, mille New Yorgi moodsa kunsti muuseum (MOMA) esimese muusikavideona oma kogusse ostab. Selles videos on episoodiline roll ka Marc Almondil, kes korraks teadvusetult torude all viibiva noormehe haiglapalati uksest sisse vaatab.

Võib-olla seisis see meie Soft Celli versioonist kujutlusse sugenenud puu all oma armastust ootav Leedsi noormees just selle haigla akna all ja julges lõpuks palatisse siseneda? Me ei tea, kultuur kajab ja üht-teist jääb saladuseks.

2001 kaverdab «Tainted Love’i» Ameerika šoki-mees Marylin Manson, kelle imidž on olnud samuti «polümorfselt perversne». See satub Ameerika tiinifilme parodeeriva «Not Another Teen MoKood avab Soft vie» saundträkile.

Celli «Tainted janar ala love»’i video.

12 ||

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || AK || P

VALITSUSE KUUMAD SUUDLUSED From: andrus.ansip@europarl.europa.eu To: valitsus@valitsus.ee Subject: Tervitus Euroopast

Seltsimehed!

Palavad tervitused kodumaa pealinnast, kangelaslinnast Brüsselist!

Ei saa siiamaani aru, mis värk teil selle suudlemisega oli. Ikka suudeldakse, kui keegi meeldib. Brežnev suudles Honeckeri ja keegi pannud pahaks. Üks tuttav gei ütles väga õigesti: kui sulle kuumal augustiööl keskmises või raskes joobes ja maheda muusika saatel hämaras valguses kena noormeest näidatakse, tuleb kõigil hirmus suudlemise isu peale.

Mul on häid uudiseid: korteriprobleem on lahenenud, lõpuks ometi leidsin sobiva elamispinna. Eelmisel nädalal sain võtmed ja kolisin sisse. Ära tüütas Siim Kallase diivanil magamine, seda enam, et magamisaset tuli jagada erakonna auesimehe tütrega. Mitte midagi «niisugust» koosmagamises ei olnud, magasime Kajaga nagu reformierakondlane reformierakondlasega – karskelt, külmalt, ilma emotsioonideta. Et asi täiesti kindel oleks, asetas preili Kallas enne uinumist meie vahele riigikogu liikme eetikakoodeksi projekti. See on mahukas dokument, mitusada lehekülge, väga kitsas oli magada. Õnneks on nüüd näguripäevad möödas. Uues kodus on ruumi palju ja ei mingit eetikat. Varem elas siin Vilja Savisaar koos õnnetu Toomastiga. Enne lepingu sõlmimist küsis belglasest korteriperemees, ega mul ole kombeks voodis veini juua ja kõva häälega laulda. Eelmine elanik olevat naabrid veinijoomise ja laulmisega hulluks ajanud. Kinnitasin belglasele, et niisugust kommet mul ei ole. Veini joon voodis küll, aga laulma ei hakka. Ja toomasteid ei tarvita ☺ Kirjutage mulle, mis kodumaal uudist. Kuidas Taavi peaministriametis hakkama saab? Kas Keit ja Rain said vanglast välja? Kuidas Jürgenil trennitegemine edeneb?

Suudlen!

Teie kallis mugavuspagulane Andrus Ansip PS. Öelge Edgarile, et Viljale pole mõtet Brüsseli aadressile kirjutada. Postkast ajab üle Savipätsi kirjadest. Kusjuures mitte ainult kirjadest, Eedik saadab oma endisele prouale lahtisi postkaarte ka.

Mistõttu olen tahes-tahtmata kursis läkituste sisuga. Edgar tahab, et Vilja tema juurde tagasi tuleks, lubab Batrakova, Toobali ja Ratta minema lüüa ja ähvardab kõik Tallinna tänavad üles kaevata, kui Vilja kohe tagasi ei tule.

From: taavi.roivas@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Head kolleegid!

Usun, et möödunud suvi pakkus meile kõigile toredaid väikseid narratiive. Käisin laulupeol ja Rally Estonial, avasin Saaremaa ooperipäevad, osalesin Rapla-Kehtna maanteejooksul, Kihnu maalilaag-

ris, filmi «1944» võtetel ja Arvamusfestivalil. Mitte kusagil ei näinud mitte ühtegi kainet inimest, igal pool tarvitati avalikult alkoholi.

Rahvas on avaliku joomise üksmeelselt omaks võtnud ning toetab valitsuse poliitikat. Kui külastasin Elvat, siis loopisid purjus inimesed minu jalgade ette lilli ja hüüdsid «Vivat!» ja «Elagu!». Eestlased on kinnised ega näita just sageli oma tundeid välja. Seda enam teevad sellised toetusavaldused südame soojaks. Ainult Lottemaa avamisel võis kuulda kriitilisi hääli, paljud külastajad, nii alaealised kui ka täiskasvanud, kurtsid, et õlu ja viin said puhvetist ruttu otsa ning kõik ebakaines olekus viibivad kodanikud ei mahtunud rongide peale, mis pidid joobes isikuid parkimisplatsile vedama. Siin on mõtlemise koht Lottemaa juhtkonnale ja kohalikule omavalitsusele.

Töises plaanis kujunes suvi erakordselt edukaks. Kohtusin Barack Obamaga. Viskasin Tallinna televisiooni võttegrupi Stenbocki majast välja. Vestlesin telefoni teel Herman van Rompuy ja Jean-Claude Junckeriga, nendel kõnelustel oli oluline roll Andrus Ansipi korteriküsimuse kiirel lahendamisel. Seda, et Andrus Ansip peab Brüsselis saama omaette mugavustega korteri, toonitasin kohtumisel Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, kusjuures proua Merkel oli minuga absoluutselt nõus, nentides, et iga riik, iga rahvas ja iga juht vajab eluruumi. Suudlen!

Peaminister Taavi Rõivas, riigikaitse kõrgem juht sõja ajal From: jevgeni.ossinovski@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Lugupeetud peaminister!

Paar sõna ka minu korteriküsimusest. Nagu olen Teile juba varem

ette kandnud, on elamispinnaga võrdlemisi kitsas siin uimases Emajõe-äärses provintsilinnas, kuhu vihatud tsaarivalitsus haridusministeeriumi pagendas. Seni olen peavarju leidnud Mihhail Jurjevitš Lotmani juures. Suur mõtleja võimaldab mul ööbida oma kirjutuslaual, olude sunnil möödusid siin ka minu mesinädalad. Tõepoolest, teie alandliku teenri perekonnaseisus on aset leidnud suur muutus abieluranda sõudmise teel ning vajadus omaette korteri järele muutub üha tungivamaks. Olen korduvalt pöördunud erinevate instantside poole, kuid rahuldavat vastust pole saanud.

Lugupeetud Taavi Rõivasovitš, tõesti oleks väga tarvis kasvõi pisitillukest korterit, kus viibida privaatselt oma armsa naisukesega! Õilis Mihhail Jurjevitš ütleb, et võime tema kirjutuslaual magada nii kaua, kui soovime, kuid on sõnadetagi selge, et hea meelega sooviks härra Lotman oma kirjutuslaual ise magada.

Sest vaadake, kallis Taavi Rõivasovitš, Lotmanitel käib palju külalisi, maailmakuulsaid semiootikuid Voronežist, Smolenskist ja Tambovist, ning kõik nad jäävad loomulikul ka ööbima. Suudlen!

Haridusminister Jevgeni Onegin From: jurgen.ligi@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Ma ei jaga Taavi optimistlikku hinnangut avaliku joomise küsimuses.

Näiteks Arvamusfestivalil tekkis karvane tunne, et mitmed esinejad olid kained. Saate «Olukorrast riigis» salvestusel jäi sellest, kuidas Anvar Samost lavale tuli, küll niisugune mulje. See, kuidas ta välja nägi, oli kole: juuksed kammitud, meik perfektne, diktsioon laitmatu.

Hannes Rumm on normaalne vend, temale mul pretensioone ei ole.

Rumm kukkus kohe alguses pikali ja jäi magama. Ma ei saa öelda, et

Obama tegi Tallinnas veel ühe jõulise avalduse

see nii oli, ma räägin sellest, mida ma nägin ja tundsin. Samosti jutt oli konkreetne ja selge, purjus inimene nii ei räägi. Ta ajas ikka väga tarka juttu suust välja. Publik oli ääretult pettunud, paljud lahkusid.

Mina ära ei läinud, sest mul pole kalduvust alla anda. Pealegi tahtsin ma näha, millega see nali lõpeb.

Lõpupoole läks asi paremaks, ilmselt hakkas Samost siiski vinti jääma.

Võtke heaks või pange pahaks, aga sellised on minu muljed. Suudlen!

Pahandusminister Jürgen Ligi From: andrus.ansip@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Minu massöör ütles mulle just praegu, et mul on ideaalsed suusataja jalad, et kui Eesti suusatamisel oleks suu, siis ta kisendaks minu järele. Eks ole mulle elus palju komplimente tehtud, aga see on ikka üks kenamaid. Suudlen!

Teie kallis lodevuspagulane Andrus Ansip

ge pärast seda, kui Timmer tagant ära kukkus. Olen sel teemal vestelnud Jaagup Kreemi, Fidel Castro, Annely Peebo ja Padjaklubi-Lauraga, kes ei pese mitte kunagi pärast vetsus käimist käsi. Kui igaüks neist ostaks 2 pakki piima, paki keefiri või petti, 2 pakki võid, 2 topsi kodujuustu ja 5 topsi jogurtit päevas, oleks Kruuda kontserni toodang edukalt maha müüdud ja jääks puudugi. Kontaktid võimalike ostjatega on olnud positiivsed, seisame läbimurdele väga lähedal. Kui leping sõlmitud saab, olen valmis produktid nimetatud isikutele isiklikult koju toimetama. Selleks vajan ametiautot, BMW linnamaasturit.

Hetkel olen sunnitud tööasju ajama isikliku Toyota Corollaga. Suudlen!

Väliskaubanduse minister Anne Sulling From: urve.palo@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Käisin teletornis, vaenlast ei näinud. Tulin tööle, nägin Sullingut.

Tekkis tahtmine avalikult jooma hakata.

Majandusminister Urve Palo

From: ivari.padar@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Kahjuks ei andnud läbirääkimised Kirsti Timmeriga positiivset tulemust. Proua Timmer kinnitas, et jätkab Tere piimatoodete boikoteerimist. Oliver Kruuda istub praegu minu kabinetis ja valab pisaraid.

Aga teha pole midagi, Timmer ütleb, et tema Kruuda kohukesi enam ei osta ja kõik. Minu mõistus on otsas. Suudlen!

From: urve.tiidus@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Head kolleegid!

Kuidas olete lahendanud joomise käigus tekkiva taara saatuse? Meie siin kultuuriministeeriumis kogume taara kogumiskasti ja viime taaraautomaati. Saadud raha eest ostame uued joogid ☺ Suudlen!

Kantsler Paavo Nõgene

Põllumajandusminister Ivari Padar

Koostas: kultuuriminister Urve Tiidus

From: anne.sulling@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

From: keit pentus-rosimannus@autorollo.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Kus ähvardamas nulliring, seal sekkub minister Sulling! Olen aktiivselt otsimas Tere toodetele uusi tur-

Uudist juba kuulsite? Proua Ilves astub tagasi! Kuni valimisteni täidab esimese leedi kohustusi presidendi nõunik Toomas Sildam. Appikene! Ma minestan.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus From: andres.anvelt@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Küsitlused näitavad, et rahvas nõuab esimese leedi otsevalimist.

Elame huvitaval ajal. Suudlen!

Justiitsminister Andres Anvelt From: urmas.kruuse@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Re: Tervitus Euroopast

Tallinna televisioon teatas, et Tallinna linnas keelati avalik joomine ka Kadriorus ja Stenbockis. Vat see on nüüd tõeline jää-ämber. Mine või Tartu tagasi.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse PS: Ei suudle, ega ma miski geimassöör pole ☺ Valitsuse serverit häkkis

mart juur

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Võsu hinged

Ü

hel päeval Võsul hakkasin mõtlema, mida kõike enam ei ole. Kõigepealt tuli meelde buss. Mitte seepärast, et see kangesti hää ja armas oleks olnud, eelkõige jäi see buss meelde aegluse tõttu. Tartust on Võsule 165 kilomeetrit. Buss hakkas kell kaks Tartust minema ja Võsule jõudsime poole seitsme paiku. Nüüd seda bussi enam ei ole, aga rahvas mäletab ja tagantjärele tundub isegi armas. Võib-olla sellepärast, et aeglasemini enam ei saanud.

Ilusa ilmaga võtab meid Võsul vastu igasugu rahvast. Näiteks turistid, kes peatuvad kämpingus ja käivad rattaretkedel, põhiliselt on need sakslased ja hollandlased. Neil on oma mets otsas. Aga ka meie oma Eesti poisid ja tüdrukud on kohal, õllepurgid ja burksid käes.

Palju erinevat rahvast liigub. Vihmase ilmaga on Võsu tühi. Siis konutab bussijaama pingil neli joodikut, hulkuv külapeni ja mõni vihmakartmatu võõras, kes ajab näpuga bussijaama sõiduplaanis järge.

Busse käib mõni üksik, pole mõtet väga nende plaane uurida. Kui tahad midagi teada, võid küsida postimajast, otse bussijaama tagant.

Postimaja on kenasti korda tehtud ja heleroheliseks värvitud. Ilus.

Aga meie keerame vasakule ja siis jääb teele väike, aga kallis turg. Sealt saab enam-vähem kõike: maasikaid, kurki, tomatit, küüslauku, mett ja kukeseeni. Kohe turust mõni samm edasi on Võsu Grill. Grillbaar on üks vanadest asjadest, vist isegi ainus, mis on alles. Vanasti oli Grilli grillkana üle Virumaa kuulus. Sinna mindi pidupäeval. Selle järel seisti järjekorras.

Ikkagi kana! Nüüd on kana tavaline asi, järjekorda enam pole. Päeval juuakse Grilli ees õlut, vahitakse möödujaid. Õhtud on Grillis aga vaiksed, televiisor vilgub pimedas.

P

ärast Grilli läheme mööda väiksest viilkatusega majast.

Tolles oli toidupood, siis lillepood, siis jälle Priidu-Peetri äri, mida pidasid vist kaks venda, keda hüüti Priiduks ja Preeduks. Ühte neist poodidest rööviti püssiga, keset ööd, kui olid segased ajad. Nüüd on ajad muutunud, aga vanasti oli muidugi asi hull, suvilatest varastati jahu ka ära, räägiti, et Loksa mehed, aga Võsu enda omad olid vist ka hakkajad. Üks tuttav magas, kui talt teksapüksid akna kaudu ära tõmmati, aga tühja pükstest, ka auto läks une pealt! Rahakoti ja autovõtmed pidi öösel padja all peitma. Muidu jäid neist ilma. Võsu oli varaste Meka. Üks täiesti kurioosne lugu oli ka. Seinakellalt varastati päise päeva ajal pendel ja võti küljest, aga kell ise jäeti alles! Võsu on väike, suhted teinekord keerulised, aga noh ... jutt oli ju poodidest.

Tolles viilkatusega majas on nüüd Ukulele kõrts. Ukulele on avatud kolmapäevast laupäevani, seal toimuvad mõnusad väiksed kontserdid. Piletiraha ei võeta, pärast korjatakse, palju keegi tahab anda. Ja veel! Ukulele on Eesti rekordiomanik tekiila hinna tõstmises. Nad tegid seda ühe õhtu jooksul kaks korda. Võsu suvi on ju lühike, tuleb sellest võtta, mis võtta on.

Järgmine koht, mis teele jääb, on kõige suurem asi, mida Võsul enam pole. Merehotell ehk BAM. Vanasti oli ta korralik hotell, aga siis jäeti miskipärast maha, inimesi ei käinud vist, ja maja muutus tondilossiks nagu õudusfilmis. Aknad

Mart Kivastik puru, ustel tabad, mis kedagi ei pidanud. Siis BAM lammutati ja alles jäi killustikuplats, mis on siiamaani klaasikilde täis. Seal peab autoga ettevaatlik olema. Osad pargivad seal, kui O-kõrtsi lähevad. O-kõrts on pärast Neptuni põlemist Võsu kõige suurem, ja see on talvel lahti ja seal tehakse päris hästi süüa. Vanasti saadi seal vahel peksa ja öösel on tümps. Aga rahvale meeldib.

N

üüd astume edasi kahe kadunukese suunas, kellest on südamest kahju! Esiteks muidugi kino! Võsu kino oli ajalooline nähtus, mis oleks pidanud olema muinsuskaitse all. Kui mujal Eestis enam kinosid polnud, siis Võsul oli suur puust paarisajakohalise saaliga kinomaja. Kinopäevadel puupüsti rahvast täis. Söödi jätti ja vaadati ükstapuha mida, sest kui sa oled päev otsa Võsu rannas lõdisenud, siis on õhtul päris tore soojas kinos olla. Aga kinonäitamine koliti miskipärast kultuurimajja ja siis lõpetati üldse ära. Vana puukino seisis mõnda aega tühjalt ja siis see lammutati. Kino on otsas!

Näinud ära kadunud kino, oleme enam-vähem asula lõpus, kus tee keerab paremale. Möödume rõõmsalt värvilisest spordisaalist ja jõuame peaaegu küla otsa endise pagariärini. Seal müüdi vanasti saia ja kohvi ja igasugu häid asju. Näiteks me võisime sinna sõita kokkupandava rattaga, juhul kui seda talvel just pihta ei pandud, ja toppisime koti saia täis ja siis tagasi suvilasse hommikust sööma. Pagariäri enam pole. Selle asemel sündis bussijaama vastu Hagari äri, sealt sai värskeid lehesaiu, munke, Moskva saiu, kaneelisaiu, võiroose ja Hagari leiba. Aga siis tuli euroseadus.

Saiad kästi kilesse pakkida. Sellest seadusest peeti kogu Euroopas ainukesena kinni Võsu alevis. Kuivanud kilekotisaiu muidugi ei ostetud ja seega oli Võsu saiandusel kriips peal. Hagari asemel on nüüd Päts, seal saab hommikul kohvi juua ja leiba. Burkse, friikaid ja õlut muidugi on, nii et rahvale see meeldib.

Ohkame koos nukralt, pöörame tagasi ja teeme endamisi kibedat nalja, et lõppenud asjade nimekiri pole veel lõppenud. Meil on veel küllalt seda, mida enam pole. Näiteks piljardisaal. Seal oli korralik suur Vene piljard. Ja kohe selle järel söökla, kus veel viimse het-

Vanasti oli muidugi asi hull, suvilatest varastati jahu ka ära, räägiti, et Loksa mehed, aga Võsu enda omad olid vist ka hakkajad.

keni müüdi hakklihakastet ja kohupiimaga kisselli ja mannavahtu!

Roosamannat, mõtelge! Ja rahvale meeldis! Jokker põles maha koos oma mängupõrguga, siis olid veel Mere ja Eha pood ja itaallase pitsaputka otse rannas, mis on kadunud koos itaallasega, ja juudid ja Leon ja Neptun ise! Leon segas kokteile ja mängis muusikat, kuni maja maha põles. Sellest on järel vaid morn vundament. Leonil läks paremini.

Ta sai Tallinnas keset tänavat seitse kuuli kerre, aga jäi ellu.

Vahelduseks aga midagi, mis on. Peatume hetkeks kultuurimaja juures. Selle maja esimesel korrusel on raamatukogu ja saal ning WC, üleval on Vihula vallavalitsus. Raamatukogu on lahti kümnest viieni, seal on internet, raamatud ja ajalehed. Raamatukogus töötab raamatukoguhoidja Kiiri, kes käib Võsule rattaga tööle Vihasoolt. Kultuurimaja juures saab õhtuti Georg Otsa laule kuulata, ja rannas on Otsa ja Mikiveri pink. Ei ole kindel, kas nad ise oleksid tahtnud seal käsikäes istuda. Rahvas kõhkleb ... selle pingiga tuleb veel harjuda. Georg Otsal oli Võsul suvila. Kui Otsa enam polnud, ostis suvila Mikiver.

Mikk ehitas maja kenasti üles, pani uue punase katuse, mängis koeraga aias ja vaatas läbi akna õhtuti merd. Kaljo Kiisk elas üks tänav edasi. Tema maja on sügaval aia sees. Teda võis poes kohata. Me kohtusimegi järjekorras. Need venivad aeg-ajalt nii pikaks, et võid pool elu ära rääkida. Ja Kiisa majas elas ka Juhan Viiding. Siis Juku, kes ei ole küll kuigi tuntud, aga kellega me käisime koos meres ujumas. Kuusteist aastat! Ta võis tundide kaupa vees hulpida, nina lainte vahel püsti nagu periskoop. Aegajalt käis ta ka üksi rannas, ta oli merehull peni! Jahutas end maha ja kõmpis koju tagasi. Kõik nad on minevikus. Elasid, olid, ehitasid, laulsid, ujusid ...

E

i saa liiga nutuseks ka minna, kes seda siis lugeda tahaks? Võsu on ju alles. Käsmu, kohe kõrval, on pisut nooblim, aga Võsu on ikka Võsu, hoolimata kõigest. Nüüd on isegi suvi läbi!

Aga sellest saame üle, sest suvi tuleb uuesti ja maju tehakse järjest korda, ja näiteks Võsu pood on ikka veel olemas! Täiesti alles! Pood on Võsu süda. Seal on noorte kobakäppade kõrval ka vanad müüjad tööl. Veel sellest ajast, kui öösel luugi kaudu viina müüdi. Üks mu sõber näitas läbi luugi müüjale ükskord ... okei, sellest praegu ei sobi vist. Aga niikaua on kõik hästi, kui Võsul on alles pood ja meri ja Valeri Kirss. Ja tenniseplats muidugi! Pood on neist noorim, tenniseplats on aastast 1915, Valeri ja meri võistlevad mõlemad seenioride liigas, aga näevad suurepärased välja. Valerit näeme tennist mängimas õhtul ja päeval ja hommikul, kohe kui vihm on läbi või pole veel alanud. Mereni tuleb lihtsalt minna. Keerame teelt paremale ja. Võib minna suurde randa, otse poe juures alla, või siis kõmpida Võsu serva, kus inimesi on vähem.

Kui me läheme ujuma varahommikul, siis pole inimesi üldse, nad magavad eilsest peost. On vaid pardid ja meie. Need ehmatavad end lendu ja siis võib paljalt vette karata. Tegelikult karata muidugi ei saa. Tuleb terve igavik külmas vees komberdada, siis kähku vette ja siis jookseme puupaljalt tagasi ja siis avastame, et nüüd on ärganud teised ka ja ... nalja kuipalju.

TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli Esimene tiigrihüpe

V

eerand sajandit tagasi alustas Eesti uue kooliaasta algul esimest tiigrihüpet. Haridusministeeriumi juhtimisel kavatseti varustada kõik keskkoolid Narva elektroonikatehases Baltijets toodetud arvutitega Juku.

Kokku saadeti koolidesse umbes 3000 kodumaist arvutit, igas põhikoolis tuli luua vähemalt üks-kaks arvutitöökohta. Korraldati ka arvutiõpetajate kursusi.

Juku tarkvaral polnud vigagi, aga mustvalge kuvariga ja kahe flopimehhanismiga arvuti ise läks kergesti rikki ja jäi koolides enamasti lihtsalt nurka seisma. Nii palju oli esimesest tiigrihüppest siiski kasu, et tekkis hulk arvutiõpetajaid ja arvutihuvilisi õpilasi, kes peagi läksid kõrgkoolidesse infotehnoloogiat õppima.

Ameerikas tuli 1989. aastal Intelilt müüki juba protsessor 486. Eestis levisid siiski veel peamiselt eelmise põlvkonna arvutid, aga needki olid hirmkallid. Uhiuus 286 maksis rohkem kui sõiduauto ja oli enam-vähem samas hinnaklassis väiksemat sorti majaga. Hinnad muutusid muidugi kiiresti ja hangeldajate paradiis kestis üsna üürikest aega.

Uue sidevahendina võeti Eestis 1989. aastal kasutusele faksid. Tallinna ja terve Eesti kohta ei õnnestunud mul andmeid leida, aga Tartusse jõudis esimene faks 1988. aasta detsembris ja septembris 1989 oli Tartus juba kaheksa faksiaparaati. Hind oli neil sama pöörane nagu arvutitel: Vene rahas üle 40 000 rubla, välisvaluutas 6000 – 12 000 Saksa marka. See oli ENSV kontoritöötaja mitme aasta palk ja sääraseid tehnikaimesid jaksasid soetada üksnes kõige jõukamad asutused.

Ka vaimses mõttes oli 1989. aasta teine pool suure tiigrihüppe aeg. Paljud kadunud pojad leidsid üles kodutee ja külastasid üle pika aja Eestit. Aeg oli juba nii vaba, et julgesid tulla needki, kes siit nõukogude ajal olid läände hüpanud ja veel hiljuti kodumaa reeturite nimekirjas olnud. kuju. ila kä pe üp ese tiigrih o pr Augustis külastas esmakordselt re : to Juku – esim fo pärast emigreerumist kodumaad helilooja Arvo Pärt, septembri algul tuli dirigent Neeme Järvi. Nende muusikat oli nõukogude ajal raadios vahel harva küll esitatud, kuid kunagi ei tohtinud eetris nimetada helilooja ja dirigendi nime. Nüüd juhatas Järvi kodumaal nelja kontserti, kuhu oli peaaegu võimatu pileteid saada.

Kohe Järvi järel tuli Rootsist ilmakuulus lastekirjanik Astrid Lindgren koos oma raamatute peaaegu sama kuulsa illustraatori Ilon Wiklandiga. Neid tervitasid kümned Pipideks kostümeeritud Eesti koolitüdrukud. 8. septembril avas Wikland Kadrioru kunstimuuseumis oma piltide näituse.

6. septembril avas pidulikult uksed ka tolle aja mõistes udupeen hotell Palace. Soome-Eesti ühisfirma Finest Hotels Group oli võtnud kuus miljonit valuutarubla laenu ja Vabaduse platsi ääres lagunenud hoonet ligi aasta otsa vuntsinud.

Tegu oli nii suure sündmusega, et hotelli käisid avamas Eesti peaminister Indrek Toome ja Soome tööstus- ja kaubandusminister Ilkka Suominen.

Kõige selle suurilmaliku sära kõrval tundus vabadusvõitluse paigaltammumine ja nüri vastasseis Moskvaga eriliselt armetu ja hall. Balti riigid olid äsja küll hakkama saanud maailma suurima demonstratsiooniga, Balti ketiga, kuid mingit muutust suhetesse Moskvaga see ei toonud. NLKP keskkomitee vastas 26. augustil avaldusega, milles nimetas Balti ketti «separatistliku kursi apoteoosiks». Üha rohkem kostis läänest hääli: ärge kõigutage Gorbatšovi paati. Suur uutja ja lääne riigijuhtide üldine lemmik ähvardas samal ajal aga Balti rahvad üldse maamunalt minema pühkida, kui nad iseseisvust tahavad.

Rahvarinne püüdis edasi rühkida Moskvalt MRP tühistamist nõudes, kuid seni olid kõik katsed liiva jooksnud. Joovastavale laulva revolutsiooni suvele järgnenud 1989. aasta suvi lõppes nii masendava poliitilise ummikseisuga, et Moskva riikliku ülikooli tudeng Allan Martinson, kes järgmisel kevadel asutas uudisteagentuuri BNS, kirjutas 9. septembri Noorte Hääles: «Ma ei eita Baltikumi iseseisvumisvõimalust lähemas tulevikus, ent see on äärmiselt ebatõenäoline. Võimalik, et meil tuleb veel oodata – võib-olla isegi aastakümneid.»

Vabaduseni oli siis jäänud veel kaks pikka aastat. Nõukogude Liit tunnustas Eesti iseseisvust täna 23 aastat tagasi, 6. septembril 1991.

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Totaalne boikott – võimatu, üksikud keelud – mõttetud kommentaar taa ar peep pahv

sporditoimetuse juhataja

E

esti Autospordiliidu president Ari Vatanen ütles nädala alguses, et Sotši vormel-1 etapp tuleks seoses Venemaa osalemisega Ukraina sündmustes ära jätta. Hea kolleeg Priit Pullerits kirjutas mõne päeva eest, et Venemaalt tuleks ära võtta 2018. aasta jalgpalli MM-finaalturniiri korraldamine ning näiteks jäähoki MMil peaksid teiste riikide koondised loobuma Venemaa vastu mängimisest.

Peamiselt jalgpalli MMi Venemaal korraldamise vastu on üle maailma sõna võtnud paljud poliitikud. Üksikutele sündmustele keskendumine oleks siiski totralt populistlik samm ega kannaks endas ei õiget ega selget sõnumit. Seega on kaks varianti: kas katkestada Venemaaga absoluutselt kõik spordisidemed – loogilise jätkuna peaks sellele järgnema ka kultuuriinimesed – või jätta sellised valdkonnad sanktsioonidest priiks.

Vahepealset teed ei ole, ainult ühe või kahe spordiala piiramine oleks mõttetult ebaloogili-

ne ja ka ebaõiglane, sest miks peaksid näiteks jalgpallurid rohkem kannatama kui jalgratturid?

Omaette küsimus on see, kas tänapäeva spordis on täielik boikott üldse võimalik?

Teoreetiliselt muidugi on, kuid praktikas on see ülikeeruline.

Spordist on juba ammu saanud tööstusharu, kus erinevatest riikidest pärit inimesed omavahel tihedalt põimunud.

Koondiste ja tiitlivõistlustega oleks iseenesest lihtne – Venemaa esindustel keelatakse seal esinemine ja kõik! Mõistagi eeldaks see kõikide rahvusvaheliste alaliitude ühist kokkulepet, kuid läbi Rahvusvahelise Olümpiakomitee on see isegi teostatav. Näiteks 70ndatel-80ndatel oli sarnases seisus Lõuna-Aafrika Vabariik.

Aga mis saab klubispordist ja üksikaladest? Ainult koondisi puudutav boikott oleks poolik ja üsna mõttetu, samas on profispordi tasemel sidemete

Isegi praegusel pingetest pungil ajal ilmub pea iga päev uudis mõne läänemaailmast pärit sportlase siirdumisest Venemaa klubisse.

läbiraiumine pea võimatu missioon.

Mis saab näiteks Vene klubidega lepingu sõlminud USAst või Euroopast pärit korvpalluritest, jalgpalluritest, hokimeestest? Nad kõik tuleks ju sellisel juhul Venemaalt tagasi kutsuda. Lääneriigid võivad esitada küll vastava üleskutse, kuid otsest käsku nad anda ei saa.

Meeletut võimu pole sportlaste üle ka spordiorganisatsioonidel. Rahvusvaheline Korvpalliliit (FIBA) võib küll keelata Venemaale jäänud mängijatel osaleda oma egiidi all toimuvatel võistlustel, kuid meie idanaabri juures head palka teenivad sportlased võivad selle peale vaid vilistada, sest oma riigi koondise esindamine pole tänapäeva spordis juba ammu prioriteet.

Kindlasti on Venemaa sellises olukorras huvitatud nende meeste või naiste jätkamisest ning palga langust pole karta.

Pärast lepingu lõppemist, taskud raha täis, ei saa aga keegi takistada neil oma kodumaale naasta.

Kusjuures seda pole mõtet eeldada, et ameeriklased või eurooplased pelgaksid ennast Venemaa klubidega siduda. Isegi praegusel pingetest pungil ajal ilmub pea iga päev uudis mõne läänemaailmast pärit sportlase siirdumisest Venemaa klubisse. Idanaabri sümboliks oleva

MM liigub Hispaania–USA finaali poole KORVPALL. Hispaanias toimuval korvpalli MMil tehakse täna algust kaheksandikfinaalidega. Alagrupiturniiri põhjal koostatud play-off’i tabel vihjab aga selgelt, et finaal tuleb Hispaania ja USA vahel.

Tabeli ühes pooles näib kõik olevat üsna selge. Paaris Sloveenia-Dominikaan on soosikuks Euroopa tiim, kes veerandfinaalis kohtub USA-Mehhiko paari võitjaga – seega USAga. Sloveenide mäng tugineb põhiliselt vendade Goran ja Zoran Dragici tegutsemisele. USAle vastuhakuks napib neil varumeeste pingi sügavust ja ka puhtalt füüsilist jõudu.

Kõige suurema tõenäosusega tuleb nende poolfinaalivastaseks Leedu. Selleks peab Baltimaade parim korvpalimaa

saama esmalt jagu Uus-Meremaast ja seejärel ka Türgi-Austraalia mängu võitjast.

Mäletatavasti sai Leedu alagrupiturniiril just Austraalialt oma seni ainsa kaotuse. Sloveeniaga peetud heitlus tõestas siiski ilmekalt, et vaatamata mõne liidri puudumisele on Leedul piisavalt mehi, kes suudavad meeskonda vedada. Türgi ja Austraalia on aga üks kaheksandikfinaalide huvitavamaid ja ettearvamatumaid paare, kuid Leedu kõrval pole neist soosik kumbki.

Teisel tabelipoolel on juba kaheksandikfinaalides mitu vägevat kohtumist. Selles, et turniiri ühe suursoosiku Hispaania jaoks kujuneb mäng Senegaliga justkui viimaseks treeningkohtumiseks, ei kahtle ilm-

selt keegi, kas aga nende vastu astub Prantsusmaa või Horvaatia, on raske ennustada. Mõlemad koosseisud lubavad tegelikult sekkuda üsna kõrgesse mängu. Kui muidugi veerandfinaalis ei tuleks kohtuda Hispaania endaga. Üks MMi üllatajaid on Kreeka. Alagrupiturniiril olid nad USA ja Hispaania kõrval kolmas meeskond, kes läbis esimese etapi puhaste paberitega.

Nende kaheksandikfinaali vastane Serbia pole aga sel turniiril oma õiget mängu leidnud.

Kui Kreeka võidab, saavad nad vastase paarist ArgentinaBrasiilia. Üle hulga aja on selles paaris veidi soosik just viimane. Hispaaniale pole aga neist kellelgi midagi vastu panna.

Peep Pahv

Moskva CSKA korvpallimeeskonna seni üheksast tänavu lepingu sõlminud mängijast viis on välismaalased.

Mööda maailma laialipillutud Venemaa sportlaste koju saatmine võib esmapilgul näida lihtsamana – teoreetiliselt on ehk võimalik tühistada neile antud elamis- ja tööload –, kuid see pole kergesti teostatav samm.

Meil siin Eestis on ilmselt raske mõista, millises superstaari staatuses on näiteks Venemaa hokimehed Aleksandr Ovetškin Washingtonis või Pavel Datsjuk Detroitis, kuid tegelikult pole nende ebajumala staatuses põhjust kahelda. Selliste meeste vägisi koju saatmine tekitab aga paratamatult pingeid ameeriklaste endigi hulgas. Kusagil Ukrainas toimuv on tavaameeriklase jaoks üsna arusaamatu ja tähtsusetu ning selle kõige pärast loobuda oma lemmikutest … ei usu, et selline käik õnnestub. Lisaks kaitsevad Venemaalt mujale läinud sportlasi kehtivad töötasu garanteerivad lepingud.

Kui sellele lisada F1 juhi Bernie Ecclestone’i ja FIFA presidendi Sepp Blatteri käitumismallid – neid ei kõigutaks ilmselt ka ROKi ja ÜRO otsused –, on totaalne Venemaa-vastane spordiboikott üsna ebatõenäoline. Sel teemal trummi tagumine aga odavavõitu populaarsuse võitmise vahend.

Legia sai suure trahvi JALGPALL. Euroopa Jalgpal-

li Liidu (UEFA) ja Poola klubi Varssavi Legia suhted ei paista paremuse poole liikuvat ning klubile määrati fännide käitumise tõttu suur trahv.

Nimelt näitasid Legia poolehoidjad Euroopa liiga kohtumises Aktobega oma pahameelt

UEFA otsuse vastu, mille järgi visati nende klubi Meistrite liigast välja, sest nad olid kogemata kasutanud mängukeeldu kandvat mängijat.

UEFA-le neid kritiseeriv hiigelplakat aga ei meeldinud ja nii nõutakse Legialt 80 000 eurot trahvi. PM

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || SUHTED || 15

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MIHKEL.NIGLAS@POSTIMEES.EE

SUHTED Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Painava mure all võib inimene kokku variseda, nii et kaob elutahe. Sellest hoolimata tuleks mure vastu abi otsida.

foto: liis treimann

JALGE ALT KADUNUD PIND. Lähedased ei tohiks enesetapumõtetega inimest murega üksi jätta, abi võib olla ärakuulamisest ja lahkest sõnastki.

Mure võib inimese murda sirje niitra

toimetaja

P

sühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus töötav kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus rääkis, et lootusetusest annavad märku nii inimese väljaöeldud mõtted kui ka tema käitumine.

«Mõned inimesed räägivad väga halvast enesetundest ja sellega seotud suitsiidmõtetest, kuid mitte kõik. Vajalik on jälgida inimese käitumist ja muutusi selles. Väga sageli on masendunud inimesed eemalehoidvad, jätavad ära oma tavapäraseid tegevusi, tõmbuvad eemale seni meeldinud seltskonnast, lõpetavad «lahtisi otsi», ärrituvad oluliselt enam ja on impulsiivsed.»

Kõik erinevused tavapärasest käitumisviisist vajavad lähedaste tähelepanu, et hinnata nende põhjuseid ja leida vajaduse korral kohaseid sekkumisviise. Mitte kõik inimesed, kes väljendavad mõtteid endalt elu võtta, ei soovi seda tegelikult teha.

Aeg-ajalt on suitsiidimõtete väljendamise taga hoopis suur tähelepanusoov või ülemäärane emotsionaalne reageerivus, millega toimetulekuks napib inimestel oskusi. Tihti esineb selliseid mõtteid ja sellest tulenevat impulsiivset käitumist mõningate isiksusehäirete korral.

Suitsiidikatse korral, kui on oht inimese tervisele või elule, tuleb psühholoogi sõnul kiiresti kutsuda kiirabi, kergemate seisundite korral toimetada isik ise arsti juurde.

Kriisiolukordades võivad inimesed ja nende lähedased saada abi ka kriisikeskustest. Kui on põhjust kahtlustada psüühikaja käitumishäireid, tuleks minna psühhiaatri või kliinilise psühholoogi vastuvõtule.

Ravis kasutatakse nii ravimeid kui ka tõenduspõhist psühhoteraapiat, sageli neid kahte omavahel kombineerides.

Psühhoteraapia meetoditena rakendatakse valdavalt kognitiivseid ja käitumuslikke tehnikaid.

Marienthali psühhiaatria ja psühholoogia keskuse psühhiaater Kairi Mägi ütles, et iga inimene on eriline. Seetõttu ei ole võimalik suitsiidi ühesuguste kriteeriumite alusel ennustada.

«On olemas tegureid, mis suurendavad suitsiidiriski. Kuna riskitegurid on eaga ja ajas muutuvad, on võimalik neid hinnata vaid käesolevat hetke arvestades. Riskitegurite olemasolu suurendab tõenäosust, et inimene hakkab kaaluma suitsiidi võimalikkust, teeb suitsiidikatse, vigastab ennast või sooritabki enesetapu.»

«Riskitegurid on erinevad psüühikahäired, meeleoluhäiretest eelkõige depressioon, aga ka skisofreenia, ärevushäired, isiksusehäired; alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarbimine.»

«Siia kuulub ka see, kui inimene räägib lootusetusest, käitub agressiivselt, on läbi elanud psühhotrauma või ahistamise, tal on raske haigus või ta on varem teinud suitsiidikatse.» Riskitegur on inimese jaoks seegi, kui tema perekonnas on keegi endalt elu võtnud.

Mägi rõhutab, et riskitegurid ei ole tegurid, mis põhjustavad või ennustavad suitsiidi. Neid ei

tohi segi ajada suitsiidi ohuteguritega.

«Ohu märgid on need, millele tuleks igal juhul nii inimesel endal kui ka teistel reageerida ning abi otsida. Ohu märgid on siis, kui inimene räägib soovist surra või ennast tappa, kui inimene otsib enesetapuvahendeid, räägib lootusetusest ja sellest, et pole põhjust elada.»

Ohule viitab see, kui inimene räägib pidevalt, et tal on lõksusoleku tunne või väljakannatamatu valu või et ta on teistele koormaks või on tal tungiv kättemaksusoov.

Suitsiidiriski suuruse määramist on uuritud ning tüüpilisi riskitegureid ja ohu märke hinnatud, kuid igale inimesele tuleb läheneda individuaalselt ning on leitud, et pigem ei ole see niipalju teadus kui kunst.

Psühhiaater soovitab, et kui ohu märke on märganud, siis tuleb sellest inimesega rääkida ja avaldada muret selle pärast, et ta võib mõelda elu lõpetamisest.

«Suhtu temasse tõsiselt. Ole rahulik ja kuula avatult. Kui su tähelepanekud on õiged, siis inimene tõenäoliselt tunneb kergendust juba sellest, et keegi on tähele pannud ja hoolib.»

«Võta tema tundeid tõsiselt, ära ole ükskõikne, ära anna hinnanguid. Küsi otseseid küsimusi. Püüa välja selgitada, kas ini-

mesel on kindel plaan ning millist suitsiidimeetodit ta kavatseb kasutada. Väljenda hoolimist ja poolehoidu. Selgita inimesele, mis paneb sind arvama, et ta võib olla suitsidaalne ja vajab spetsialisti abi.»

Psühhiaatri sõnul tuleks kaasata teisi inimesi ja enesetapumõtetega inimesele ei tohi anda lubadust hoida tema saladust. «Kui sul tekib tunne, et olukord on ohtlik, pöördu mõne tema sõbra, hea tuttava või teise lähedase poole, vajadusel otsi abi spetsialistilt – perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt.»

Enesetapumõtetega inimese eest ei tohi hakata asju varjama, näiteks kui on vaja kellelegi helistada. «Helista tema juuresolekul, et ta ei peaks kahtlustama, mida sa tegelikult rääkisid.»

Inimesele tuleb välja pakkuda teisi lahendusvariante ja rõhutada, et enesetapp on liiga lõplik lahendus ajutisele probleemile. «Tuleta inimesele meelde, et on võimalik saada abi, muuta olukordi, parandada enesetunnet ja asjad hakkavad paremini minema.»

Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudi juhatuse liikme, professor Airi Värniku sõnul on Eestis enesetappude arv küll vähenenud, kuid et neid veelgi vähendada, vajab riik hädasti vaimse tervise poliitikat.

KOMMENTAAR

eda mölder

Eluliini kriisinõustaja

Meie emotsionaalse toe telefonile tuleb enesetapumõtetest ajendatud kõnesid iga päev.

Neid, kes on selle otsuse teinud ning valinud juba ka aja, meetodi ja vahendi, on mitu korda vähem kui neid, kes elust loobumise mõtteid heietanud. Reaalse plaani elluviimiseni jõuavad õnneks vähesed.

Meile helistajad kurdavad raske elu üle ja ütlevad, et elust loobumine tundub õige lahendusena. Sageli puudub inimesel soov surra, kuid ta ei näe ka alternatiive.

Kõige kurvem ongi, kui selliseid musti mõtteid heietavad noored inimesed. Enesetapp on suur trauma ka sellisel viisile elust lahkuda otsustanu sõpradele, pereliikmetele ja tuttavatele.

Nad hakkavad otsima vigu ja süüd endas, küsima, milline oli nende osa selles, et nii läks. Meie poole pöördub inimesi,

kes ei tule sellise lähedase kaotusega toime ja vajavad ise abi.

Sellised kriisiabi telefonile tulnud kõned võivad olla väga pikad – kesta kaks, kolm, neli või isegi viis tundi. Meil aega on, kuulame ära ja püüame rahustada.

Mõni räägib, kuidas ta tahaks surra, samas kohutab suremine. Küsitakse, mis saab kehast ja mis hingest. Vestleme siis erinevatest filosoofiatest ja arusaamadest.

Aitame inimesi rääkima, et nad saaksid oma tundeid väljendada ja mõtetes selgusele jõuda.

Kui inimene juba pöördub kuhugi, siis on lootust ja sellest tuleb kinni hakata. Alati on võimalus, et olukorra muutudes muremõtted hajuvad.

Kindlasti ei tohi sellist inimest üksinda jätta, ta peab saama mõne erapooletu inimesega rääkida ja telefon võib siin suureks abiks olla.

Tallinnas võib kriisiabi saada telefonil 631 4300, mis on avatud kella 9–20. Kella 19–7 võib helistada emotsionaalse toe telefonidel 655 8088 (eesti keeles) ja 655 5688 (vene keeles).

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || VABA AEG || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 6.09 kl 12–17

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta

6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta

7.09 kl 12–15

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta

10.09 kl 19 Hooaja avaetendus!

Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt

EESTI DRAAMATEATER

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

SUUR SAAL

RAKVERE TEATER

TESTOSTEROON

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

7.09 kl 19

VÄIKSES SAALIS 9.,17., 27.09 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

10., 28.09 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

MAALISAALIS 10., 19., 23.09 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SADAMATEATER 7.09 kl 12 9., 17., 24.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

VENE TEATER 8.09 kl 19

UTOOPIA RANNIK.III osa T. Stoppardi draama

UGALA TEATER

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–19, tel 433 0777 Piletid on saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt

TEATRI KODU

10.09 kl 18; 14.09 kl 12 18., 23.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

SADAMATEATER 8.09 kl 19

12.09 kl 19

Leping

Lav Indrek Apinis

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale Lav Üllar Saaremäe

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL

RANNU RAHVAMAJA

BRAND

10.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

MEDEA

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

UTOOPIA RANNIK.III osa

13.09 kl 19

RAKVERE TEATER

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Utoopia rannik III osa.

Kaldale heidetud

ENDLA TEATER

(Draamafestival) T. Stoppardi draama Lavastaja Heiti Pakk. Indrek Taalmaa (Endla), Meelis Rämmeld (Ugala), Margus Jaanovits, Külliki Saldre jt.

TOPELTELU

VAT TEATER

VÄIKE MAJA

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt

13.09 kl 19

8.09 kl 19

12.09 kl 19

6., 30.09 kl 19

HIIRED PÖÖNINGUL

VENE TEATER

12.09 kl 17.30

FAUST

13.09 kl 12

RAPLA KULTUURIKESKUS

(Draamafestival) A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

12.09 kl 19

6.-7.09 Endla teatri sügishooaja avamine Jüri Jaansoni jooksul: teatrilaulude kontserdid, kostüümijooks „Endla Kostüümidraama“, teatrimaja ekskursioonid, avatud on kostüümiladu jm. Vaata lisa www.endla.ee

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

H. Ibsen. Lav Ingo Normet.

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 8., 10., 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo 13.09 kl 19 Esietendus!

15.,16., 17., 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

NIGULISTE KIRIK 18.09 kl 19

ULLA KRIGUL (orel), ANDRES UIBO (orel), TIIA TENNO (orel)

Kavas: M. Rossi, J. Pachelbel, D. Buxtehude, J. S. Bach jt

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

ESKU KABEL (Vihula vald) 7.09 kl 17

„Kirikuklassika“

Neeme Ots (trompet) Tiia Tenno (orel) Kavas: Händel, Mozart, Albinoni, Walter jt.

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

EMTA KAMMERSAALIS (Tatari 13, Tallinn) 7.09 kl 11

Ooperiprojekt «Tutto Verdi» G.Verdi ooper „Jeanne d´Arc ehk Orleans´i neitsi”.

Itaalia keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kohapeal võimalik osta eestikeelne sisukokkuvõte.

Sissepääs tasuta!

Lisainfo: www.ema.edu.ee

TALLINNAS 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist.

Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta.

Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

KONTSERT

SEMINAR

EESTI KONTSERT

MAAILMAKUULUS TERVENDAJA JA SELGELTNÄGIJA VEET MANO EESTIS

www.concert.ee

VÄRAVATORN 6.09 kl 16

“Hullud päevad”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Folia muusikas: Encina, Ortis, Corelli, A. Scarlatti jt

VIGALA KIRIK 6.09 kl 18

675 aastat Vigala koguduse esmanimetamisest

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Tormis jt

PAIDE PÜHA RISTI KIRIK 14.09 kl 16

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

Piletid Piletilevis Sooduspiletid otse korraldajalt Info tel 5689 6670 www.veetmano.eu

RAKVERES 10.09

Veet Mano seljagrupp «Selg ja kael korda» ja seminar

TARTUS 11.09

Veet Mano seljagrupp ja seminar

TALLINNAS 12.-14.09

Veet Mano laager «EluEnergia» 12.-14.09

Veet Mano seljagrupp ja seminarid

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Usaldad sulle pähe tulevaid sõnumeid ja tunned, et liigud õiges suunas. Püüad end viia nii tasakaalu kui võimalik.

Väga oluline on pingevaba suhtlemine.

SÕNN Elu seab sinu ette mitu filtrit, et oma elust teatud asjad välja sõeluksid. Alles pärast seda näed iseennast ja elu hoopis selgemalt.

KAKSIKUD

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 17

ERNIE

Kui oled praegu kellegi arvamusega lihtsalt viisakusest nõus, võib see hiljem tagasilöögi anda. Kui ütled viisakalt välja, mida sina arvad, säästad end vaevast.

Johann Scheel – Magasinet, 1955 Matt kolme käiguga

VÄHK

Kasutad praegust aega ilusate mälestuste tekitamiseks. Mida enam neid esile manad, seda enam tõmbad häid asju ligi. Eriti aga flirtida tahtvaid vastassoo esindajaid.

Eelmise ülesande lahendus: 1. La7!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Kui hakkad kõike isiklikult võtma, oled varsti kraavis.

Sa saad kontrollida vaid seda, mis toimub sinu enda, mitte aga kellegi teise sees.

NEITSI See, mis varem paistis kullana ja hiilgas, on hakanud oma sära kaotama. Seda põhjusel, et mängu on tulnud madalad inimlikud tunded, nagu ahnus ja kadedus.

DILBERT JUHATUS PIDAS FIRMA SUVEMAJAS KAKS NÄDALAT NÕU JA TULI VÄLJA FIRMA UUE LIPUKIRJAGA.

KAALUD Sind võidakse pidada saamatuks ja mitte täiuslikuks, kuid sind see ei morjenda. Põhjus on väljaspool sind ja sinu elu. Miks peaksid selle oma elu osaks tegema?

SKORPION

Oled üdini romantiline ja kasutad kõiki võimalusi flirtimiseks. Tunned, et vajad praegu võimalikult palju sooja suhtlust ja inimesi enda ümber.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Õpid, et mingis asjas on vaja kehtestada väga selge piir. Kui sa seda kohe ei tee, on sinu isiklik elu ja ka lähedaste elu kellelgi nagu peo peal.

VEEVALAJA Väljendad end ootamatul viisil. See võib seni kehtinud inimsuhete mustri segamini lüüa ja varjus olnud salasuhted pinnale tuua.

KALAD Kui keegi hõõrub sulle pidevalt sinu vigu nina alla, siis teata, et see on tema probleem. Ongi, sest see inimene on oma sisemise segaduse sinule üle kandnud.

ILMSELT OLI ASJASSE SEGATUD KA ALKOHOL.

Vastused: 1. Vargamäe. Teoseks A. H. Tammsaare (1878–1940) «Tõe ja õiguse» viies osa. 2. Kuressaare.

3. Teetassi pistetud teekotike. Prints lihtsalt ei teadnud, mida selle kotikesega teha. 4. Jaapan. Satelliidi nimi oli Osumi. 5. Purjekad.

KALJUKITS Tegemist võib olla päevaga, kus kõik püüavad üksteist murust madalamaks teha. Kaasa arvatud sina. Oled kord ühel ja siis teisel poolel ehk sulle tehakse ja sina teed.

NÜÜDSEST ON SEE: «ÄRA PRITŠI THATTI, KUI ŠA MINUGA RHÄÄGID!»

1. «Kui üksik rändur, kandam kaksiti õlal – pikad kummsaapad ripakil ees ja pamp seljas –, jõudis ... maile, lähenes kuu juba silmaringile, muutudes ise aina punasemaks ja punasemaks, nagu võtaks ta oma taevasel teekonnal pikkamisi tuld.» Milline sõna tuleks kirjutada punktiirile, et saaksime ühe kuulsa kirjandusteose alguse?

2. Millise linna kohta ütles legendaarne riigimees Jaan Tõnisson (1868–?), et see on «nagu taldrikutäis vähke roheliste lehtede all»?

3. 1981. aasta mais oli Washingtonis Valges Majas mitteametlikul külaskäigul Ühendkuningriigi troonipärija Walesi prints Charles (Charles Philip Arthur George). Prints palus endale serveerida teed. Seda tehtigi, kuid toonane Ameerika Ühendriikide president Ronald Wilson Reagan (1911–2004) pani tähele, et kuninglik kõrgus on kimbatuses. Ja oligi. Mis põhjustas printsi kimbatuse?

4. Esimesed kolm kosmoseriiki olid Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. Milline riik sai neljandaks selles nimistus? Selle riigi satelliit lennutati orbiidile 1970. aasta veebruaris.

5. Mis sõiduriistad on kat, ketš ja jaul?

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Noormees suudleb perroonil kirglikult neidu ja lükkab siis ta õrnalt eemale: «Olgu, ma pean nüüd minema, rong väljub kohe.»

«Ma ootan su ära, kallis!»

«Ajateenistus kestab ju kuid – mine koju ...»

••• «On aretatud uus jahimesilaste tõug – suured nagu karud, tigedad kui koerad ...»

«Kas nad mett ka ikka toovad?»

«Muidugi, võtavad turumuttidelt ära ja toovad.»

18 || kuulutused || postimees, 6. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Sertifitseerimiskeskus AS-i poolt välja antud sertifikaatide turvalogikirje lühend on: 01.09.2014 11:48:52;65605c954facd7beb9f0102155133f39fe6de71d33d7df83c8374724cc32a71f

On lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Meenutame ema ja vanaema 100. sünniaastapäeval.

Lapsed ja lapselapsed peredega

HAUAKIVID MATUSEPLAADID

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu ...

Südamlik kaastunne Aivarile ja Viljarile peredega kalli

Õie Kukini kaotuse puhul.

Mälestavad Eha, Heli, Hille, Airi ja Aare peredega.

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min.

Tuul nii tasa puude ladvus liigub, linnud unelaulu laulavad ...

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Südamlik kaastunne Annele lastega kalli abikaasa ja isa

Kaevumeister: kaevu kaevamine, salv- ja puurkaevu puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljaku rajamine. Tel 5873 9451.

Andres Kuresoo kaotuse puhul.

Alvar, Aino, Heli ja Kalev perega

Avaldame kaastunnet MTÜ Kodukant huvikaitse valdkonna juhile Külli Vollmerile ema

Asta Kullamaa surma puhul.

Eesti Maaomavalitsuste Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja AHA Keskus

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

OÜ Kolmestar otsib kogemustega harvesteri juhti (Ponsse Ergo). Tel 512 3356, Jaan.

Pakun tööd plekksepale (ehitus) Tartus. Viktor, tel 526 6650.

Avaldame sügavat kaastunnet Vello Helmile kalli isa

Ivar Helmi Igasuguste märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

surma puhul.

ATI Grupp OÜ

Pavel Hokkonen 16. VII 1931 – 3. IX 2014

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Müüa taliküüslauku toiduks ja seemneks. Helista tel 5391 6337.

Toon koju talvekartuli (sõnnikuga väetatud). Tel 5553 7933.

Sertifitseerimiskeskus AS-i poolt teiste sertifitseerijate välja antud sertifikaatide kehtivusinfo vahendusteenuse turvalogikirje lühend on: 01.09.2014 11:52:27;bd96566d2cbfa733fffab7c192c033ac1d74f2fdcca3904b 0ca1e83a7a8e6367

Ostame põllumaad.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Andres Kuresoo

Südamlik kaastunne Annele, Kaarlile, Laurile kalli abikaasa ja isa

Siiras kaastunne õpetaja Tiina Pedajale kalli venna kaotuse puhul.

Elva gümnaasium

Anne, oleme koos sinu ja su perega, kui saadate ära oma kalli

Eeri Leuska

Andres Kuresoo

surma puhul.

Tartu Mill AS

Kädi, Karin, Merle, Jaanika, Maria ja Rita

Mõnd kallist südant kaotsin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant – iialgi!

Igaveseks kuigi lähed, mälestus on jääv.

Muld ei seda matta suuda, meelde meile jääd.

Avaldame sügavat kaastunnet Kaim Lummole isa

Liivi Lind

surma puhul.

Elvi Vaino

Töökaaslased osaühingust Kostamena

kaotuse puhul.

Elvi, Einar, Aita, Ruben, Raili ja Gints

Mälestame rõõmsameelset töökaaslast ning avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Maie, Epp, Kersti ja Elmo

Avaldame kaastunnet Kaarlile kalli isa

Andres Kuresoo surma puhul.

Tartu Kesklinna kooli 9.b klass, klassijuhatajad Kadri ja Ly

Südamlik kaastunne Annele lastega kalli abikaasa ja isa

Paul Lummo

Liivi Lind Avaldame kaastunnet lastele ja lastelastele.

Endised töökaaslased Maie ja Iivi

Andres Kuresoo

Avaldame kaastunnet omastele.

Naabrid Loolt Kaare teelt

lahkumise puhul.

Triin ja David

Leiname ja tunneme kaasa Küllile armsa ema surma puhul.

Maie ja Heikki ning Marko perega

Andres Kuresoo Mälestame head klassikaaslast ja avaldame kaastunnet omastele.

Endised klassikaaslased Elva keskkooli 24. lennust

Andres Kuresoo

Adele Mehine

Tunneme kaasa omastele. Mäletama jäävad kursusekaaslased bioloogid 1972–1977.

Südamlik kaastunne Küllile kalli ema surma puhul.

Töökaaslased RR Mängumaalt

Südamlik kaastunne Annele perega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Mälestame oma asutajaliiget ja tunnustatud looduskaitsjat

Avaldame kaastunnet Aarele õe

Andres Kuresood

kaotuse puhul.

Mare, Tiit ja Ingrid perega

Avaldame kaastunnet omastele.

Eestimaa Looduse Fond

Mitmekülgset teadlast, head kolleegi ja sõpra

kaotuse puhul. Ülenurme gümnaasium

Anu Pendra

Pavel Hokkoneni

Andres Kuresoo

Anu Pendra

Südamlik kaastunne Kulvole kalli ema

Avaldame kaastunnet Annele lastega

6. IX 1954 – 2. IX 2014

Avaldame kaastunnet Toivole, Kahrole, Kulvole ja Üllole peredega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Paul Lummo

Mälestame

surma puhul.

Klassikaaslased MHG-st

Avaldame sügavat kaastunnet Rolandile ja Pillele kalli ema

Avaldame sügavat kaastunnet Kaja Õisile isa kaotuse puhul.

Luunja Vallavolikogu Luunja Vallavalitsus

Andres Kuresoo

Andres Kuresoo

Sinu kodu nüüd seal, kus on Linnutee – see helendav rada kui sädelev kee ...

Südamlik kaastunne Aunele kalli isa

Südamlik kaastunne Ekateriyna Khokkonenile isa kaotuse puhul.

Töökaaslased AS Ida-Tallinna Keskhaiglast

16. VII 1931 – 3. IX 2014

Saab igaüks meist kingituseks aja, ta kestvust keegi meist ei tea.

On kuskil ülim otsustaja, ta märguandel lõpetame rea …

Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles – meie sees.

Nad on me ligi, ei torka silma, nii nagu valgus tolmukübemes ...

(Leelo Tungal)

Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 9. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

7. IX 1914 – 11. X 2007

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest.

TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4.

Tel 738 3204, 501 7237.

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee

12. II 1937 – 4. IX 2014

Linda-Elisabet Ranne

Juubeli pillimees. Tel 5647 2730.

Sensitiiv-tervendaja. Tel 5679 0181.

Pool maja Jõgeva vallas Siimustis (ü-p 101,7 m², krunt 887 m², ehit 1970, heas korras, 19 900 €).

Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

Toomas Tuuling

Su töödest-tegemistest jäänud jäljed ...

Adele Mehine

Maie Nõmme surma puhul.

Tartu maavalitsus

surma puhul.

Toomas, Martin, Tanel, Erkki, Margus

Sügav kaastunne Toivole abikaasa ja perele kalli

Anu Pendra

kaotuse puhul. Õpetaja Ilme ja endised klassikaaslased Ene, Vaike, Elvi, Jaan ja Sulev

Mälestame kallist õpetajat

Anu Pendrat

Tiiu Ruudu

kaotuse puhul.

Tiit, Sveta, Maila, Reio, Marek

kaotuse puhul.

Härma kooli 86. a. lõpetanud b klass ja klassijuhataja

Meie siiras kaastunne Kristelile kalli isa

Avaldame kaastunnet Adele perega kalli

Meie südamlik kaastunne Marisele vanaema

Südamlik kaastunne Maiele õe ja lähedastele kalli

Andres Kuresoo

Eeri Leuska

kaotuse puhul.

Tiina, Silja, Heleri ja Gaili

kaotuse puhul.

Tartu Kesklinna kool

surma puhul. Kolleegid Haridus- ja Teadusministeeriumi raamatupidamisest

Liivi Lind

Avaldame siirast kaastunnet dr. Külli Sillale armsa isa

Südamlik kaastunne Margitile kalli ema surma puhul.

Perekonnad Lehtis ja Gorelašvili

23. X 1926 – 3. IX 2014

kaotuse puhul. Kolleegid Tähtvere Laste- ja Perearstikeskusest

Avaneb valguse värav, viib taevasse sätendav sild.

Vikerkaar helge ja särav, su hingest saab tähekild.

Elvi Vaino

9. X 1935 – 3. IX 2014

Leinavad poeg ja tütar peredega. Ärasaatmine 8. skp. kell 13 Võnnu vanal kalmistul.

Tiiu Ruut Südamlik kaastunne Aavole abikaasa ja lastele ema surma puhul.

TRÜ 1961. a. lõpetanud keemikud

Tiiu Ruut Mälestame endist head kolleegi.

Südamlik kaastunne lähedastele.

Tartu Aparaaditehase labori pere

Margit Salk Südamlik kaastunne Anne Kurulile kalli õe surma puhul.

Kolleegid Tartu lasteaiast Poku

Avaldame kaastunnet Margotile ema

Virve Sepa

Südamlik kaastunne kallile Helvile, Aimele, Enele, Helvele ja Gabrielile.

Uno, Erna, Liidia

Sügav kaastunne Juhanile armsa ema

Leonhard Orgla

Kallist klassiõde mälestavad Helga ja Helju Alatskivi kooli päevilt.

Meinhard Täheväli

Maie Nõmme

24. II 1928 – 1. IX 2014

Liivi Lind

Silva Rohtmets

mälestab kogu Eesti Ornitoloogiaühingu pere.

Mälestame sõbralikku ja teotahtelist kolleegi. Sügav kaastunne omastele.

Zooloogia ja Botaanika Instituudi rahvas

Käidud radadele kasvanud on rohi, aga noorepõlve seltsis käidud teed meelest minna ei tohi.

Avaldame sügavat kaastunnet Andrele ema surma puhul.

Töökaaslased ABC Motorsist

Andres Kuresood

6. IX 1954 – 2. IX 2014

Ants, Viivi ning Ahti, Anu ja Merike peredega

surma puhul.

Võrkpalli võistkonnakaaslased Vollest

Mälestame head kolleegi.

Sügav kaastunne omastele.

Tartu Ülikooli zooloogid

Andres Kuresoo

kaotuse puhul.

Südamlik kaastunne Kulvole ema surma puhul. Klassikaaslased Nõo Reaalgümnaasiumist

Südamlik kaastunne Anne Kruusemendile perega kalli ema, ämma ja vanaema

Rosalie Oja

Andres Kuresoo

Tiiu Ruudu kaotuse puhul.

Leili, Reet ja Helle-Mall

Tiiu Ruut Mälestame kallist sõpra ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Anu, Ilme, Külliki, Pilvi, Ruth, Ulli, Ülli

21. VIII 1944 – 30. VIII 2014

Meinhard Täheväli Südamlik kaastunne Helvile ja lastele perekondadega armsa abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Arno, Kai, Heli ja Taivo peredega

Elsa Utt

6. IX 1914 – 23. III 1992

Kallist tädi mälestavad tema 100. sünniaastapäeval vendade lapsed peredega.

Tõnis Veskimägi Südamlik kaastunne Aade Veskimägile kalli isa kaotuse puhul.

Jakob Westholmi gümnaasiumi 3.b klass ja lapsevanemad

POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014 || MEEDIA || 19

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

LÜHIDALT

L

«Tõuse ja sära» alustab uut hooaega Maire Aunaste saade «Tõuse ja sära» alustab homme hommikul kell 10 uut hooaega Marilyn Kerro ja Jaagup Kreemi kohtumisega. Venemaa «Selgeltnägijate tuleproovi» teise koha omanik on esimest korda Eesti Televisiooni stuudios, tutvustab Aunastele ja skeptik Kreemile looduslikke kivisid ning vaatab üle ka Kreemi laste tuleviku. Elu24

Rauno Märks asub ametisse Ring FMis Esmaspäeval stardib Ring FM sagedustel uus saade «Hommikuklubi» koosseisus Rauno Märks, Madis Milling ja Preili Agnes. Uude hommikuprogrammi kaasas Rauno Märks varasemalt tuntud raadiohääled Millingu ja Agnes Aaliste. «Hommikuklubi» jaoks on ehitatud eraldi stuudio Tallinnas, jaama ülejäänud programm toodetakse Tartu stuudiost. PM

Vahetuseks valmis. Lähinädalail alustavad või on juba alustanud oma tavapäraste saadetega kõik 11 kogefoto: etv nud saatejuhti, septembri lõpus hüppab igaüks neist aga tundmatus kohas pea ees vette.

ETV saatejuhid teevad vahetust kaarel arb

kaarel.arb@postimees.ee

Septembri lõpus jõuab ETV eetrisse suurejooneline teleprojekt, mille käigus tuntud saatejuhid omavahel saated ära vahetavad. Kes millise saate oma õlule saab, otsustab televaataja – kuni 10. septembrini saab oma valiku teha ETV kodulehel, päev hiljem avalikustatakse hääletuse tulemused ning segipaisatud saated jõuavad eetrisse 21.– 28. septembrini.

«Saatejuhtide vahetuse» kreatiivses segaduses osalevad järgmised kooslused: «Aktuaalne kaamera» ja Monika Tamla, «Spordiuudised» ja Lembitu Kuuse, «Tõuse ja sära» ja Maire Aunaste, «Pealtnägija» ja Mihkel Kärmas, «Foorum» ja Andres Kuusk, «Prillitoos» ja Reet Linna, «Osoon» ja Vladislav Koržets, «Terevisioon» ning

Urmas Vaino ja Katrin Viirpalu, «Ringvaade» ning Marko Reikop ja Grete Lõbu.

Projektis osalevad saatejuhid on tundmatusse hüppamiseks valmis ning välja on kujunenud ka mõned eelistussaated, mille roolis end kõige kindlamalt tuntaks.

«Pealtnägija» ankur Mihkel Kärmas peab silmas spordiuudiseid või «Osooni»: «Eeldan, et nende kahe saatega saaksin ma kõige lihtsamini hakkama,» arvas ta.

Kõiki projektis osalevaid saatejuhte usub Kärmas kenasti hakkama saavat ka «Pealtnägija» juhtimisega: «Mõnes mõttes oleks võib-olla Maire Aunaste hea. Teda vaadatakse ilmselt igast asendist. «Pealtnägija» puhul ei ole saatejuhi roll väga keeruline, sest need saavad olema vaid stuudio osad ja vahetekstide tegemine.»

Koos Urmas Vainoga hommikusaadet «Terevisioon» juhtiv Katrin Viirpalu eelistaks pigem lugeda uudiseid. «Olen nii palju erinevaid saateid teinud, aga ma ei ole kunagi olnud uudisteankur, spordiuudistest rääkimata,» rääkis Katrin Viirpalu.

«Olles nii kaua siin töötanud, on latt teatud kõrgusele tõstetud ja hästi mage on sealt alt minna. On neid saateid, mida ma pelgan,» tunnistas samuti projektis osalev Reet Linna ja lisas, et enim pelgab ta «Foorumi» saadet.

«Ringvaate» saatejuht Grete Lõbu juhiks ETV saatejuhtide vahetuse raames aga hea meelega just «Foorumit» või loeks spordiuudiseid. «Mitte et ma end poliitikas ülemäära tugevalt tunneksin, aga see lükkaks mulle ora sisse,» ütles Lõbu «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus.

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 6. SEPTEMBER ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Eesti sportlased Londoni paraolümpial 30 Mõistlik või mõttetu* 10 00 Maahommik 45 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 4/5 11 15 Pealtnägija* 12 05 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 1 35 Nikolaj ja Julie, 7 13 15 Maailma ajalugu, 5: Maadeavastuste aeg* 14 10 Viimane tango Halifaxis, 1/6* 15 00 Musketärid, 8/10: Väljakutse* 55 Vabaduse laul: Justament 16 25 Vana aja asjad: Lapsepõlv 16 40 Kurtide laste maa 18 00 Teeliste kirikud: Tartu 30 AK 40 Loodusdokk: Surikaadid, loomariigi superstaarid 19 35 Reisile minuga: Split 20 00 Lauluga maale: Sõdurilaul Tapal 21 00 AK. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey 22 25 Midsomeri mõrvad: Jõulukummitus 23 55 Kuritegu, 7/20 00 55 Tartu muusikapäevad 30: KappelNõgisto-Steinfeldt ja Singer Vinger 01 27 ERR uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Lurich (Eesti 1983)* 12 15 Meie sõber jalgratas* 30 Ideaalide tund 55 OP!: kunst* 13 25 MI* 55 TEDx Tartu: Marina Kaljurand* 14 20 Säärane Ird ehk sada aastat Vanemuise teatrit* 15 00 Teatrifantoom* 25 Elu teatris. Kaarel Ird* 16 15 Smallville: Elajas* 17 00 Minu õelapsed Aafrikas (Taani 2013).

Lastefilm 18 15 Tugitoolisport: Stian äratuskella vastu* 25 Lammas Shaun 35 Joona jutud: Suur tuut 19 00 Mesilane Maia: Kohtunik Vaha* 10 Näh* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader: Argentina õppetunnid (Poola 2011) 20 45 Elu ilma Gabriella Ferrita (Eesti 2008).

Animafilm 21 30 Teatriõhtu: Netis sündinud 23 05 IT-osakond: Douglas ja lahutus 30 Maailma kino: Nümfomaan I (BelgiaPrantsuse-SaksaTaani 2013)*. Draama 01 29 ERR uudised

KANAL 2

06 15 Ma ei teadnud, et olen rase 40 Illusioonimeistrid 07 25 Reporter* 08 20 Jälle Tom ja Jerry 45 Top Shop 09 00 Aia- ja kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Kalailm* 30 Hea Toidu Festival – Grillfest 13 30 Putini propaganda* 14 30 Ivo Linna 65. aasta juubeligala* 17 00 Rosamunde Pilcher – Nancherrow idüll, 2/2 (SaksaInglise 1999).

Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 Justin ja vaprad rüütlid (Hispaania 2013). Eestikeelne joonisfilm 21 30 Tormimurdja (Stormbreaker, USASaksa-Inglise 2006).

R: Geoffrey Sax. O: Ewan McGregor, Alex Pettyfer, Mickey Rourke. Seiklusfilm 23 20 Costa Rica suvi (Costa Rican Summer, USA 2010). R: Jason Matthews. O: Peter Dante, Pamela Anderson. Komöödia 01 10 Kuus kuuli (USA 2012). Märul 03 00 Ükskord Mehhikos (USA 2003)*.

Seiklusmärul 04 40 Reporter+* 05 10 Chuck*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1471-1472 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1, 5: Penn su naeru eest 08 10 Aladdin 1, 65 35 Teismelised ninjakilpkonnad 09 00 Simpsonid 4, 4 30 Simpsonid 4, 5 10 00 Heimari kokaklubi.

Uus hooaeg 30 Kodumäng* 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Härra Popperi pingviinid (USA 2011)*. Komöödia 14 00 Suletud uste taga* 15 10 Midsomeri mõrvad 13, 1: Suur ja hea 17 15 Ühe armastuse lugu, 83 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 KINO3: Viis legendi (USA 2012).

Animakomöödia 21 30 KINO3: Videviku saaga: Koidukuma – osa 1 (USA 2011). Romantiline fantaasiadraama 23 45 Ameerika prints: John F. Kennedy juuniori lugu (USA 2003). Tõsielufilm 01 35 Borat (USA 2005)*. Komöödia 03 00 Midsomeri mõrvad 13, 1: Suur ja hea* 04 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 06 00 Kallis afäär (Saksa 2013). Romantiline draama 07 45 Gok Wan annab moenõu 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 261 30 Sõbrad, 1-5* 12 00 Kaugsuhe (USA 2010)*. Romantiline komöödia 14 00 Nora Roberts – Kuu pime pool (USA 2007). Krimidraama 16 00 Süües saledaks, 1 30 Aia- ja kodusaade 17 25 Lemmikretseptid 18 10 Rachael Ray argipäevaroad, 1 19 00 Kes sa üldse oled?, 20/27: Jerome Bettis 20 00 Saladused: Meestenäljas Marianne 30 Kanal 2 uus hooaeg 21 00 Elumere lainetel (Saksa 2012).

Romantiline draama 22 55 Kes sa üldse oled?, 20/27: Jerome Bettis* 23 50 Reporter+ 00 20 Piinlikud kehad – kliinik, 4/19 01 15 Vampiir, vaim ja libahunt, 3 02 00 Kuu pime pool (USA 2007)*.

Krimidraama 03 40 Rachael Ray argipäevaroad, 1* 04 20 Saladused* 42 Kanal 2 uus hooaeg* 05 05 Reporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex, 162: Vaimude maja* 55 Komissar Rex, 163: Kõik ühe ööga* 10 50 Conan, 282: Josh Groban, Nathan Fielder, Jenny Lewis* 11 40 Conan, 283: Jessica Alba, Marcus Haney, Tove Lo* 12 30 Merevaade* 13 00 Kuldne kolmnurk (USA 2005)*.

Põnevusmärul 14 45 Mõrv Valges Majas (USA 1997)*.

Põnevusmärul 16 45 XXX (USA 2002)*.

Seiklusmärul 19 00 Kaks kanget Indias 20 00 Ohtlik puhkus, 22 21 00 Hr. Päiksekiir, 4/13: Vaenulik töökoht 30 Liblikas piinarattal (Butterfly on a Wheel, Kanada-Inglise 2007).

R: Mike Barker. O: Gerard Butler, Pierce Brosnan. Põnevusfilm 23 15 Tabamatu (Untraceable, USA 2008). R: Gregory Hoblit. O: Billy Burke, Colin Hanks, Diane Lane. Põnevik 01 05 Kalailm* 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 15 08 30 Vaga vesi 2, 1 09 30 Eureka 5, 4-6 12 30 Kontor 8, 22: Tuluõhtu 13 00 Kontor 8, 23: Lahing territooriumi pärast 20 Äpikomöödia (USA 2013)*. Komöödia 15 00 Clevelandi show 3, 6: Seks ja tibuke 30 Clevelandi show 3, 7: Poolvisa hing 16 00 Clevelandi show 3, 8: Sinu juunior ka 30 Rajalt maha 5, 11 17 30 Kirvemehed 4, 11: Viimane piir 18 30 Simpsonid 5, 20: Poiss, kes teadis liiga palju* 19 00 Korvpalli maailmameistrivõistlused. 1/8-finaal 20 50 Top Gear 2, 20 21 55 Transilmaania: kolledži vampiirid (USA 2009). Õuduskomöödia 23 50 Korvpalli maailmameistrivõistlused. 1/8-finaal 01 20 Rajalt maha 5, 11* 02 20 Kirvemehed 4, 11: Viimane piir* 03 20 Transilmaania: kolledži vampiirid* 05 10 Power Hit Radio – KICKSTART 20 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 30 TÄNA +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 118/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Terve tervis* 11 00 Valgust!* 30 Kas tohib?* 12 00 Peterburi-Tallinn* 30 Oma Valitsus* 13 00 Nero Wolfe, 5/8* 14 45 Kinnisvaraveeb 15 15 Armuleek, 278/304* 16 00 Armuleek, 279/304* 45 Armuleek, 280/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 TÄNA. Uudised 05 HeadRead 2012.

Miks me kirjutame ajaloost?* 19 00 Aleksei Turovski lood* 30 Keskkonnanädal 20 00 TÄNA. Uudised 30 BBC loodussari.

Meie erilised loomad 55 CIA salatoimikud, 1/2. Dokumentaalfilm 21 40 Maamees muigab 22 25 Tanner Hall (USA, 2009). Mängufilm 00 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 05 Keskkonnanädal* 35 TÄNA. Uudised* 01 05 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 10 10 Perepilt. Tiina Vilu 11 05 Rahva teenrid.

Lauri Hussar 12 05 Vikerviisid 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava.

Ehh, Uhhuuduuri rattaretk 2011, II. Arp Müller 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Ma elan siin.

Uus sari rahvusvähemustesse kuuluvate inimeste lugudest. Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng.

August Jakobson/ Hendrik Relve - Kolm kanget 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Nele-Eva Steinfeld. Muusikaelu nädalakokkuvõte.

Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat.

Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Liina Vainumetsa*. Priit Pedajas – Üle latvade lailab üks hõik 14 05 Kunstiministeerium* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika*.

Sarja “Musta muusika varjundid” eelviimane osa on enamjaolt klassikalise kõlaga. Brahmsi, Händeli ja Straussi muusika kõrval kõlab kaasaegne muusika heliloojatelt.

17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Pärdi päevad.

Kanon pokajanen.

Esineb Vox Clamantis, kunstiline juht JaanEik Tulve.

21 00 Fantaasiaplaat.

Kadi Maria Vooglaid.

Galaktlani plaat “Sinine platoo” 22 05 Ilmakaar. Womex 2013, 1/2* 23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 6. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB WALESIS TOIMUNUD NATO TIPPKOHTUMISE JÄRELKAJA.

NIMEPÄEV: INGEL, ANGELA, ANGELIKA, AIKI Ahto Nurk 83, rahvamuusik ja dirigent Enn Keerd 58, näitleja ja lavastaja Anu Juurak 57, graafik Marina Kaljurand 52, diplomaat Asko Künnap 43, luuletaja ja kunstnik Mait Malmsten (pildil) 42, näitleja Kersti Heinloo 38, näitleja

«KASU» RUBRIIK UURIB, KUI KALLIS LÕBU ON EESTIS SPORTIMINE.

TALLINN +19

PAIDE Päevades on jälle tunda suve+20 hõngu. Ööd on küll pikad, kuid õhutemperatuur lähiöödel kuuest kraadist madalamale ei lasku ja rannikualadel TARTU PÄRNU jääb kindlalt kümnest kraaVILJANDI +19 +20 +20 dist kõrgemale. Päevasoe KURESSAARE tõuseb julgelt 20 °C ümbru+18 sesse. Ka tuul hoiab madalat profiili, lastes nautida päikesekiirte paitust. Lisaks pakuvad VÕRU silmailu õhtuses päikesevalguses VALGA +19 +20 säravad mitmevärvilised valmivad viljad.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub lõuPühapäev, 07.09 Esmaspäev, 08.09 Teisipäev, 09.09 na- ja edelatuul 2–8 m/s. Õhu+10/+20 +12/+18 Tallinn +10/+19 temperatuur on 17–20 °C. Tartu +8/+21 +10/+21 +10/+21 Narva +9/+20 +9/+20 +9/+21 Pärnu +9/+21 +10/+21 +11/+20 PÄIKE Kuressaare +11/+19 +13/+19 +13/+17 tõuseb loojub

Tallinnas Tartus Kärdlas

6.29 6.23 6.37

20.09 19.59 20.16

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +27,2 kraadi (1968) +2,8 kraadi (1956) Tartus +27,1 kraadi (1968) 0 kraadi (1914)

KUUFAASID

ETV

ETV 2

KANAL 2

07 09 10 11

09 00 Lastesaated 13 55 IT-osakond: Douglas ja lahutus* 14 20 Täiskasvanuks internetis* 15 15 Telelavastus. Kallid külalised 16 20 Siin ja praegu: Marika Vaarik* 17 00 Elagu rüütlid!: Hüvastijätt* 30 Rallipõrsas Ruudi: Jookse, Ruudi, jookse!* 18 00 Bonifaciuse suvejutt* 30 Samsam* 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan* 45 Suursilm: Väike Uhhuu õpib lendama* 19 00 Mesilane Maia: Villi pudel* 10 Maksikoer Fik* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Jüri Krjukovi 60. sünniaastapäev 45 Teemaõhtu.

Lennud: Lavakunstikooli VII lend (1972-1976) 20 40 Teemaõhtu. Oma päikese poole 21 05 Teemaõhtu.

Näitleja: Üks päev ja kogu elu. Jüri Krjukov 45 Teemaõhtu.

Pisuhänd (Eesti Telefilm 1981) 23 15 Teemaõhtu. Miks ka mitte. Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov 45 Teemaõhtu.

Mängumõrv 01 00 ERR uudised

06 05 Rooli võim* 30 Ma ei teadnud, et olen rase: Röövimine 55 Kaks kanget Indias*. Viimane osa 07 45 Joonissarjad 09 45 Justin ja vaprad rüütlid (Hispaania 2013)*. Eestikeelne joonisfilm 11 35 Galileo* 12 05 Kanal 2 uus hooaeg* 35 Saladused: Kodune väljaõpe* 13 05 Kodutunne* 14 05 Pilvede all* 15 05 Armastus Peterburis (Saksa 2009).

Romantiline draama 17 00 Utta Danella – Minu parima sõbranna kihlatu (Saksa 2009).

Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus, 54 21 45 Hotell Grand: Esimene päev, 2 22 40 Teisel pool (Hereafter, USA 2010). R: Clint Eastwood. O: Matt Damon, Cecile De France, Bryce Dallas Howard.

Põnevusdraama 01 10 Tulnukate tornaadorünnak (USA 2012).

Ulmefilm 02 35 Tormimurdja (USA-Saksa-Inhglise 2006)*. Seiklusfilm 04 05 Reporter+* 35 Minu parima sõbranna kihlatu.

2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22

23 00 01

TV3

05 40 Kirgede torm, 1473-1474 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1 08 10 Aladdin 1, 66 35 Teismelised ninjakilpkonnad 09 00 Simpsonid 4, 6-7 10 00 Viis legendi (USA 2012)*.

Animakomöödia 11 55 Su nägu kõlab tuttavalt, 8 14 35 Stop!

15 05 Midsomeri mõrvad:13, 2: Guillaume’i mõõk 17 10 Ühe armastuse lugu, 84 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Garfield 2: kahe kassi lugu (Inglise-USA 2006).

Perekomöödia 21 25 Casino Royale (USA-Inglise 2006).

R: Martin Campbell.

O: Daniel Craig, Eva Green, Caterina Murino. Seiklusmärul 00 15 Politseipere 2, 5: Õhtu linna peal 01 15 Castle 3, 3: Sihikul 02 05 Stop!* 35 Simpsonid 4, 7: Marge läheb tööle* 03 00 Midsomeri mõrvad 13, 2: Guillaume’i mõõk* 04 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1475

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bordeaux Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 7. SEPTEMBER 30 Lastesaated 00 Prillitoos 00 Tõuse ja sära!

15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Pitsa 40 Loodusdokk: Surikaadid, loomariigi superstaarid* 35 Puutepunkt 05 Liiga tähtis, et kukkuda (USA 2011)*.

Draama 40 Eesti lood: Kiri Ruhnust 10 3 hitti: Silvi Vrait 20 Broadchurch, 1/8* 10 Midsomeri mõrvad: Jõulukummitus* 40 Downton Abbey* 30 Aktuaalne kaamera 40 11 000 aastat hiljem: Nagu orkester 30 Elu lugu: Maadleja Toivo Kurg 35 Hyacinth Bucket 05 Musketärid, 9/10: Rüütel võtab kuninganna 00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm 40 Sport. Sport 00 NO99 Kunstikool.

Algab NO99 Kunstikoolide teine hooaeg.

Küsimused kunsti, poliitika ja ilu kohta.

15 osa, septembrist detsembrini.

05 Inspektor Banks: Murelaps 35 Tõuse ja sära!* 50 Nikolaj ja Julie, 7/22* 38 ERR uudised

/s

KÄRDLA +19 HAAPSALU +19

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Septembri alguse soojalaine teeb loomaaiaasukate olemise mugavamaks. Dagestani tuuride aedikus kepsutab möödunud neljapäeval sündinud talleke, dekoratiiv- ja kääbuskanade ekspositsioonis saab siblimas näha kaht augusti viimastel päevadel koorunud siidikanatibu (pildil). 1. septembril aga nägi ilmavalgust seitse vietnami rippkõhtsea põrsast. Aedikusse toodud uue pinnase peal pikutavad buhhaara hirved. Saabunud vananaistesuvi on lendlema meelitanud ka liblikad.

Reedel asusid Läti ja Leedu poole teele tänavu sündinud viis noort miilut ja kaks tadžiki markuuri talle.

Loomaaia juubelisündmuste raames kogunes augusti viimasel nädalal Tallinna loomaaeda 45 juhtivat liigikaitsespetsialisti 21 riigist üle maailma, et panna kokku Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) liigikaitse komisjoni järgmise aasta tegevusplaan. Viie päeva jooksul töötati muuhulgas välja liigikaitsetegevuse tulemuslikkuse esiletoomiseks IUCNi rohelise nimistu alused, kutsuti kokku foorum otsimaks võimalusi liikide massilise väljasuremise peatamiseks, vaeti võõrliikidega kaasnevaid probleeme ja käsitleti liigikaitselisi kriisikoldeid. PM

NARVA +18

RAKVERE +18

helve meitern

ilmateenistuse sünoptik

Siidikanad rõõmustavad sooja ilma üle

EUROOPA

Kaunis hilissuvi

2–8 m

foto: inari leiman

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 06 00 Elumere lainetel (Saksa 2012)*.

Romantiline draama 07 45 Gok Wan annab moenõu 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 262 30 Näpud põhjas, 1* 10 00 Näpud põhjas, 2* 30 Näpud põhjas, 3: Hea tahte märgid* 11 00 Näpud põhjas, 4: Rikaste probleemid* 30 Näpud põhjas, 5: 90ndate stiilis pidu* 12 00 Ellen* 16 30 Hooaeg 17 10 Metskassid, 1/22 18 00 Ameerika tippmodell 16, 1/13.

Uus hooaeg 19 00 Kes sa üldse oled?, 21/27: Helen Hunt 20 00 Tohter Olaf 21 00 Seks ja linn 2 (USA 2010). Romantiline komöödia 23 50 Reporter+ 00 20 Truudusetu 01 10 Vampiir, vaim ja libahunt, 4: Kas poleks kena olla inimene?

55 Nurjatud koerad, 38/38: Bumble ja Dougal 02 20 Kes sa üldse oled?, 21/27: Helen Hunt* 03 05 Tohter Olaf* 50 Gok Wan annab moenõu* 04 40 Nurjatud koerad, 38/38: Bumble ja Dougal* 05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 164: Elu elu vastu* 09 00 Komissar Rex, 165: Kolmas mees* 55 Komissar Rex, 166: Lipud pooles mastis* 10 50 Conan, 284: Pierce Brosnan, Jaime King, Hampton Yount* 11 40 Conan, 285: Vigade popurrii* 12 30 Proovi järele enne surma, 3* 13 30 Valged hundid* 14 30 Ohtlik puhkus, 22* 15 25 Veerev segadus (USA-SaksaInglise 2006)*.

Seikluskomöödia 17 15 Liblikas piinarattal (Butterfly on a Wheel, Kanada-Inglie 2007)*.

R: Mike Barker.

O: Gerard Butler, Pierce Brosnan.

Põnevusfilm 19 00 Kaks kanget Indias 20 00 Ohtlik puhkus, 23 21 00 Hr. Päiksekiir, 5/13: Crystal jääl 30 Sügispunker+, 1/3 22 00 Petised (Võkrutasõ, Vene 2011).

R: Levan Gabriadze.

O: Konstantin Habenski, Milla Jovovich, Ivan Urgant, Vladimir Menšov.

Komöödia 23 55 Teadmatuses (USA 2006)*. Põnevik 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 16 08 30 Vaga vesi 2, 2: Vanad vaimud 09 30 Eureka 5, 7: Halvim variant 10 30 Eureka 5, 8: Endine masin 11 30 Tippkokk 2, 8: Pühademeeleolu 12 30 Kontor 8, 23 13 00 Kontor 8, 24: Tasuta pereportreed 30 Rotilõks (Eesti 2011).

Psühholoogiline põnevik 15 30 Clevelandi show 3, 9: Ümbruskond pole enam endine 16 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Rajalt maha 5, 12 17 30 Kirvemehed 4, 12: Mäekuningas 18 30 Simpsonid 5, 21: Leedi Bouvieri armuke* 19 00 Korvpalli maailmameistrivõistlused: 1/8-finaal 20 50 Vormel 1: Itaalia GP Monza ringrada 23 30 Korvpalli maailmameistrivõistlused: 1/8-finaal 01 20 Top Gear 2, 20* 02 25 Rotilõks (Eesti 2011)*. Põnevik 04 20 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised* 30 Kas tohib?* 09 00 Keskkonnanädal* 30 BBC loodussari.

Meie erilised loomad* 55 Aleksei Turovski lood* 10 25 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 CIA salatoimikud, 1/2*.

Dokumentaalfilm 11 15 Maamees muigab* 12 00 Tasujad (USA, 2006). Mängufilm 13 10 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee* 45 Kultuurimeetri arhiivist.

Energiakeskus* 16 00 Armuleek, 281/304* 45 Armuleek, 282/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Terve tervis* 30 Eesti vangla (2003).

Dokumentaalfilm 19 30 Kultuurimeeter* 20 00 Nädal + 30 Ameerika eestlased. Idarannik, 7/13* 21 00 Kuidas me bändi tegime, 1/3* 30 Birgitta festival 2014. Eri Klasi ooperigala 23 00 Nädal +* 30 Eesti vangla (2003)*.

Dokumentaalfilm 00 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Ahjualune. Urmas Vadi 14 05 Kuula rändajat.

Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis.

Het Loo - Hollandi kuningate suveloss Apeldoornis, Hollandis.

Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor*

+24 +28 +26 +21 +23 +26 +27 +24 +24 +27 +17 +19 +21 +19 +25 +23 +21 +32 +18 +24 +20 +18 +23 +19 +26 +11 +19 +27 +21 +19 +20 +24 +19 +24 +30 +16 +32 +34 +19 +27 +32 +28 +33 +29 +27 +30

07 05 Klassikahommik 09 05 Braavo. Neeme Järvi.

10 05 Sooviklassika.

Tiina Kuningas.

Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285.

Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja* 13 05 Vanamuusikatund*. José de Nebra (1702 – 1768) zarzuela”Iphigeneia Traakias”.

14 05 Järjehoidja.

Tiia Järg. Hetki muusikaloost 30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater. A. H. Tammsaare “Ma armastasin sakslast”.

16 50 Üks lugu 17 05 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Capella Carniola. Esineb ansambel Capella Carniola.

20 00 Folgialbum.

Priit Pedajas, II. Üle latvade lailab üks hõik. Kuulame duubelplaadilt teist osa.

21 00 Džässikontsert* 22 05 Raadio õöülikool.

Raadioloeng.

23 00 Fantaasiaplaat*.

Galaktlani plaat “Sinine platoo” (Kohvirecords, 2002).

Tutvustab Kadi Maria Vooglaid.

00 05 Nokturn