Postimees 07 05 2014

VAHEMEHED ÜLEHOMME LENDAB KODUSÕJAST RÄSITUD KESK-AAFRIKA VABARIIKI 45 EESTI SÕDURIT. EESTI LK 4

VASTUHAKK

PUHAS PLATS

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop pani kokku vaimulike eetikakoodeksi, kuid jumalateenrid peavad juhendit solvavaks.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu uus esimees Ahti Kuningas haaras härjal sarvist ja lasi lahti juhatuse liikme Martin Hirvoja.

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 5

TERVIS

Nigelad päikeseprillid on silmadele ohtlikud.

LK 18–19

MAJANDUS LK 9

www.postimees.ee Kettaheitja

SPORT LK 16

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

KOOSELUSEADUS

Asjatu hirm Kooseluseadus ei võta kelleltki midagi ära, küll aga muudab ümmarguselt 170 000 inimese enesetunde paremaks ja elu lihtsamaks, kirjutab riigikogu liige Imre Sooäär (Reformierakond). Ja lõppude lõpuks ei saa me silmi tegelikkuse ees sulgeda. LK 12 PAGULASED

Tasumise tund Kui eestlaste elu oli sõja või okupatsiooni ajal ohus, võeti meie pagulasi arenenud riikides lahkesti vastu, meenutab Marian Männi. Aga nüüd on meie jaoks teretulnud ainult tippspetsialistid. See ei ole õige. Meil oleks aeg hakata võlga tagasi maksma. LK 2

KOLMAPÄEV, 7. MAI 2014 • NR 105 (7096) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 149 • LUGEJAID 201 000

Eesti kosmosekuubik valmistub tähetunniks Täpselt aasta eest lendas ilmaruumi Eesti esimene satelliit EstCube-1. Selle ajaga on satelliit teinud 5600 tiiru ümber Maa ja saatnud siia 180 fotot.

Aasta kosmoses pole möödunud viperusteta, näiteks raskendab satelliidi juhtimist magnetväli, kuid sellestki hädast osatakse mööda minna.

Praegu käivad ettevalmistused EstCube-1 päikesepurje katsetamiseks. Projekti eestvedaja Mart Noorma on veendunud, et see õnnestub.

Peaminister tutvus eluga Euroopa Liidu idapiiril Peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond) käis eile Ida-Virumaal, kus tutvus muu hulgas Narva piiripunkti ja kordoniga ning sai ülevaate, kuidas edenevad Narva ja Ivangorodi piiripunkti ümberehitustööd.

Fotol näitavad maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Ants Kutti (Rõivasest vasakul) ja Ida tollipunkti juhataja Voldemar Linno Narva piiripunkti sõidukite läbivaatuse angaaris peaministrile asju, mida on püütud salaja üle piiri toimetada. Näiteks relv Linno käes on Kalašnikovi automaadi makett. PM foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo

Kood avab galerii peaministri visiidist Narva.

EESTI LK 6–7

GERD KANTER: Mullu oli sisuliselt iga kuu valusaid tagasilööke, kuid tänavu pole selliseid asju juhtunud.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Peapiiskopi ülimalt kummaline eelnõu

Karmavõlg Kui eestlaste elu oli sõja või okupatsiooni ajal ohus, võeti meie pagulasi arenenud riikides lahkesti vastu. Juba kümme aastat oleme saanud mujale parema palga peale või soojema päikese alla kolida. Ka need võetakse vastu, kes pole kõrgelt haritud spetsialistid. Ent meie tahame ainult tippspetsialiste.

See on nii loomulik, et meid aidati ja aidatakse siiani. Aga kui Eestisse soovib kolida keegi, kes siia «lisandväärtust» ei too, siis unustame lahkuse ära.

Eile avaldas Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruande. See oli küllaltki leebe. Ka autorid ütlesid, et «päris hästi» on. Aga inimõiguste keskust rahastatakse riigiasutuste kaudu. Nad ei saagi kõike järsult välja öelda.

Tegelikult ju olekski nagu kõik korras. Pagulasi võtame vastu? Võtame. Vähemuste eest hoolitseme? Hoolitseme. Aga minimaalselt. Siseministeerium on selge sõnaga välja öelnud, et nad ajavad «konservatiivset poliitikat». Kõiki seadusi järgitakse, aga mitte grammikestki rohkem.

Eestil on kohustus võtta vastu inimesi, kelle elu ja tervis oleks nende tagasisaatmisel ohus.

Selle määrab Genfi konventsioon, Euroopa Liit ja ka näiteks meie oma riigi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus. Minu teada ei hoitud nende allakirjutamiste ajal kellegi meelekohal püssi.

Eesti on Euroopa Liidu riikidest kõige vähem pagulasi vastu võtnud. Siia jõuab ka imevähe taotlusi. Kohalikel inimõiguslastel on juba pikka aega olnud kahtlus, et piiril saadetakse asüüli soovijad lihtsalt tagasi. Siseministeerium on need väited kategooriliselt tagasi lükanud.

Hästi. Aga laseks siis sõltumatul kolmandal osapoolel meie piiril istuda, nii nagu ÜRO on soovitanud? Nii nagu veel umbes kaheksa IdaEuroopa riiki, ka Läti, on oma piiril lubanud.

Selle vastu on ametnikud puigelnud sama põikpäiselt nagu kõige vastu, mis pagulasi ja madala kvalifikatsiooniga immigrante puudutab. Pagulaste puhul öeldakse, et selleks ei ole põhjust. Et nendeni ei ole ühtki kaebust jõudnud.

L

uteri kiriku peapiiskopi Andres Põdra pakutud vaimulike eetikakoodeks on vägagi kummaline dokument ja annab kahtlemata ohtralt ainet ilkumiseks. Seal on peetud vajalikuks märkida näiteks hügieenireeglitest kinnipidamist – nii on, et inimesed võiks end pesta ja leinarandiga sõrmeküüsi ei tahaks näha. Algkoolis on sellised meeldetuletused igati kohased, aga öelduna veerand tuhandele täiskasvanud ja kõrgelt koolitatud inimesele…

Solvavana elukutselised vaimulikud sedalaadi punkte käsitlesidki. Segiläbi on keeldudena kirjas nii kriminaalsed tegevused («vaimulik ei /…/ vahenda narkootilisi aineid») kui need, mis on seaduslikud, ent tõepoolest eetiliselt vaieldavad («vaimulik ei mängi rahalise panusega hasartmänge» – kas kirikuõpetaja lotopileti tohiks osta?).

Kuigi praeguseks paistab olevat selge, et kirikuõpetajate enamiku vastuseisu tõttu EELKs selline eetikakoodeks kehtima ei hakka, laseb see eelnõu ometi pisut piiluda vaidlusi kiriku sees.

Pingevälju on õige mitu. Eetikakoodeksi eelnõu ilmestab soovi tugevdada kirikus keskset juhtimist ja EELK juhtorganite kontrolli vaimulike üle. Mida arvata näiteks püüust piirata vaimulike kuulumist erinevatesse organisatsioonidesse? Selgelt paistab soov muuta kirik avalikkuse jaoks läbipaistmatumaks: «Vaimulikel on lubamatu kasutada meediat, ilmalikku institutsiooni või kohut süüdistuste esitamiseks oma kiriku või ametikaaslaste suhtes, kasutamata eelnevalt eriarvamuste lahendamiseks kiriku pädevaid esindus- ja apellatsiooniorganeid.» Mingi piirini on iga organisatsiooni jaoks loomulik, et musta pesu ei pesta avalikult. Selliselt sõnastatud keeld jätab aga iga siseopositsionääri parasjagu võimul olijate meelevalda ning takistab üsna ilmselt avalikku mõttevahetust ka kirikule endale oluliste teemade üle. Või: kui üks vaimulik avastab, et ta ametikaaslane on pedofiil, kas ta siis ei tohi pöörduda «ilmaliku» politsei poole; kui kolleeg talle võlgu jääb, kas ta siis ei tohi pöörduda kohtusse jne. Sellisele kiriku suletusele suunavale mõtteviisile vastukaaluks on vaba rahvakiriku põhimõtted ehk tegelikult EELK juured.

Omaette teema on nn moraali hoidmine, mida mitmete tuntud näidete järgi oleks vast täpsem nimetada sotsiaalseks konservatiivsuseks.

JUHTMÕTE Eelkõige kirikule endale on vaja mõistmist, et paljugi siin ilmas on vaieldav ning armastus inimeste vastu peab käima kurjustamisest eespool.

LK 5

urmas nemvalts

marian männi

Eestlasi aitasid okupatsiooni ja sõja ajal paljud riigid, Eesti valitsus ajab aga järjekindlalt konservatiivset pagulaspoliitikat. Oleks aeg hakata karmavõlga tasuma.

Miks me teeskleme, et meile läheb korda ja et me hoolime, kui poliitilisel tasandil see selgelt nii ei ole. Ajame taga seda «konservatiivset poliitikat», seda padurahvuslikkust, millele kõik valimiskampaaniadki tunduvad olevat üles ehitatud.

Miks me võtame seda nii iseenesestmõistetavana, et meie pagulastele nõukogude ajal varjupaika anti? Miks me arvame, et nüüd oleme korraga paremad neist, kes ei sündinud lääneriikides? Kelleltki ei küsita, millisel maalapikesel sa sündida sooviksid. Aga kui küsitakski, kas valiksime Eesti?

Võib-olla on palju pagulasi, keda kodumaal kiusatakse taga ja kellele Eesti ongi ainus valik.

Eesti või surm. Aga me ei tea seda, sest meid ei huvita. Nii tore, et vaid mõned kümnendid tagasi veel oli riike, keda huvitas, kui nende piiride poole sammusime. Ühel päeval peame oma karmavõla ära tasuma. Võiks juba praegu pihta hakata.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Täna kell 13 Kuku raadios Räägime inimõiguste aastaaruandest, mis toob välja kaks olulist küsimust: kas üldistest inimõigustest piisab ka vähemusgruppide õiguste tagamiseks ja kuidas mõjutavad Edward Snowdeni paljastused Eesti inimeste õigusi. Stuudios on Kari Käsper inimõiguste keskusest, Märt Põder Eesti Piraadiparteist, Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast ja Postimehe uudistereporter Marian Männi. Saatejuht on Postimehe arvamustoimetaja Urve Eslas.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Kui ühiskond üldiselt liigub avatuse ja sallivuse suunas, ent kirik mitte, muutub see organisatsioon üha anakronistlikumaks. Kiriku võim inimeste üle pole enam ammugi valdav nagu XIX sajandil – kui pastor tänapäeval noort ema enne abiellumist käima peale jäämise eest (terve koguduse kuuldes) sarjama ja mõnitama hakkaks, siis vaba inimene läheb lihtsalt kirikust minema ja elab rõõmsalt edasi. Eelkõige kirikule endale on vaja humanistlikku mõistmist, et paljugi siin ilmas on vaieldav ning armastus inimeste vastu peab käima kurjustamisest eespool.

Veidra eetikakoodeksi tagasilükkamise järgi otsustades pole see mõistmine EELKst päriselt kadunud.

Postimees 1934. aastal L. Juhti triumf Ameerikas.

Eesti kontrabassikunstnik Ludvig Juht saab Ameerikas erakordse edu osaliseks. Kuulus kontrabassimaestro, helilooja ja Bostoni sümfooniaorkestri juht S. Koussevitzky on teda kutsunud esinema oma hiiglaorkestri saatel. Koussevitzky andis Juhtile mängida oma Amati kontrabassi, millesse ta seni ei ole lubanud kellegil teisel puutuda, ja tutvustas Juhti fenomenaalse kunstnikuna ja oma järeltulijana. Kontsert kujunes Ludvig Juhti triumfiks.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Königsbergis õpetatakse eesti keelt.

Juba pikemat aega on Königsbergi ülikoolis kaalutlusel soome keele lektoraadi asutamine. Nüüd on see teostatud ja soome keele lektoriks on kutsutud magister Aimo Turunen.

Soome keele lektori ülesandeks on ühtlasi ka eesti keele õpetamine.

Seega on Saksamaa ülikoolides juba 3 soome keele lektoraati: Berliinis, Greifswaldis ja Königsbergis.

7.05.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

postimees, 7. mai 2014 || reklaam || 3

4 || EESTI || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Riigikogu lükkas valimisliitude eelnõu tagasi Riigikogu ei toetanud eile MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) esimehe Andres Herkeli esitatud seaduseelnõu, mille eesmärk oli erakondade valimisliitude taastamine valdadeslinnades ja riigis. Eelnõu tagasi lükkamise ettepaneku tegi põhiseaduskomisjon, kes leidis, et valimisliitude lubamine tooks paindlikkuse asemel kaasa segadust ja vastutuse hajumist. BNS

Linn-vald peab määrused Riigi Teatajas avaldama Õiguskantsler Indrek Teder (pildil) saatis kohalikele omavalitsustele ringkirja, milles juhib tähelepanu määruste nõuetekohase avaldamise olulisusele. Ta toonitas, et alates 2013. aastast vastu võetud määrused, mis ei ole Riigi Teatajas avaldatud, on tühised. Mitmed linnad ja vallad ei suhtu tema hinnangul nõuetesse piisavalt tõsiselt.

Nõuete täitmata jätmisega võivad kaasneda tõsised riived elanike põhiõigustele ja keerulised õigusvaidlused. postimees.ee

640 000 eurot saavad riigilt väikesaarte elanikud kohalike teenuste arendamiseks.

Boeing C-17 viis kaks Eesti soomukit Ämarist Banguisse eelmisel reedel, sel reedel lendavad sama lennukiga ära 45 Eesti jalaväelast, nädalavahetusel veel foto: mihkel maripuu kaks soomukit. Kuus Eesti üksuse liiget ootab Kesk-Aafrika Vabariigis juba ees.

Eesti vaatlejad Ukraina valimistel Välisministeerium lähetab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlusmissioonile Ukraina eri piirkondadesse 25. maiks plaanitud presidendivalimisi vaatlema kaks pikaajalist ja kuus lühiajalist vaatlejat. Pikaajalised vaatlejad viibivad Ukrainas 27. märtsist 3. juunini ning lühiajalised vaatlejad suunduvad kümnepäevasele missioonile 20. mail. Pikaajalised valimisvaatlejad jälgivad nii valimiste korraldamist kui ka läbiviimist. Lühiajaliste vaatlejate ülesanne on jälgida valimisi peamiselt valimispäeval. BNS

Riigikogu menetleb topeltkodakondsuse eelnõu Eile riigikogus esimese lugemise läbinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu laiendaks võimalusi omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust, kui isik tõendab, et teise riigi kodakondsusest loobumine on võimatu, ohtlik või ebamõistlikult keeruline. postimees.ee

NATO peasekretär tuleb Eestisse

Mullu 325 uut HIV-juhtu

Sel nädalal tuleb eestisse kahepäevasele visiidile NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kohtumistel Eesti juhtidega on kõne all muutunud julgeolekuolukord Euroopas. Reedel peab ta Tallinna Ülikoolis avaliku loengu ning külastab koos välisministriga Ämari lennubaasi.

BNS

7100 vabatahtliku ja anonüümse nõustamiskabineti külastaja hulgas oli mullu veidi enam mehi kui naisi, enamik vanuses 20– 39 eluaastat, neist 325 olid HIV-positiivsed.

Sagedaim testimise põhjus oli kaitsmata seksuaalvahekord.

Enim nakatunuid avastati Harju- ja Ida-Virumaal. uudised.err.ee

Postimees.ee küsitlus Kas vaatad Eurovisiooni esimest poolfinaali?

Ei ole veel otsustanud

Jah, kindlasti

35%

12% 5230 vastajat

52% Ei ole plaanis

MISSIOON. Eurooplaste siht on taastada normaalne elurütm ja majandustegevus kahes Bangui sektoris.

Eesti kontingent lendab reede hommikul KAVi oliver kund reporter

R

eede hommikul lendab Ämari lennubaasist Kesk-Aafrika Vabariiki neljakuusele missioonile Eesti jalaväerühm, kelle esimeseks ülesandeks pealinnas Banguis saab EUFORi baasi kaitsmine.

45 kaitseväelast viiakse Banguisse NATO riikide ühise lennukiga Boeing C-17. Üksuse ülejäänud kuus liiget, eesotsas kontingendi ülema kolonelleitnant Sten Allikuga, viibivad KAVis juba eelmise nädala teisipäevast.

Alliku kirjeldusel on eestlased praeguseks Banguis tutvunud tulevase vastutusalaga ja läbi mõelnud, kuidas hakatakse tagama kontingendi logistilist toetust. Seni on kriisikoldesse jõudnud 150 Euroopa Liidu sõdurit ja eestlased on esimene mitte-prantsuse üksus, kes missiooniga liitub.

«Mai ja juuni jooksul lisanduvad Läti, Hispaania ja Gruusia üksus. Lisaks veel staabiohvitserid 12 ELi liikmesriigist,» sõnas Allik. ELi 800-liikmeline väekontingent peaks täisjõu saavutama juuni keskpaigaks.

«Esmalt võetakse kontrolli alla tulevase EUFORi baasi ala lennujaama lähistel ja see saabki Eesti kontingendi esime-

seks ülesandeks. Tegevus oma vastutusalal algab mai keskpaigas, pärast aklimatiseerumist,» kirjeldas Allik. Scoutspataljoni 35-liikmeline võitlusüksus nelja SISU soomukiga hakkab alal läbi viima patrulle ja mehitama poste.

Lisaks võtavad EUFORi sõdurid Banguis üle ka M’Poko lennuvälja julgeoleku tagamise, et seda juba aasta jagu valvanud Prantsuse sõdurid saaksid liikuda konfliktipiirkondadesse väljaspool pealinna. Eestlaste ülesanded missiooni jooksul vahetuvad, välistatud pole ka humanitaarabi liikumisteede turvamine või kiirreageerimine.

Euroopa Liidu pooleaastase missiooni laiem eesmärk on tugevdada 6000 Aafrika Liidu ja 2000 Prantsusmaa sõduri jõudusid vägivalla ärahoidmisel seni, kuni septembri keskpaigas jõuavad riiki 12 000 ÜRO rahuvalvajat.

Euroopa väekontingenti juhtiv Prantsuse kindralmajor Philippe Pontiès ütles aprilli lõpus meediale, et tahab Banguis taastada uurimisasutuste, vanglate ja kohtusüsteemi töö, et need alad oleks eeskujuks ülejäänud riigile.

«Meie eesmärk on jätta endast maha kaks sektorit, kus olukord on turvaline, valitseb liikumisvabadus ja kus on taastunud majandustegevus. Kui me suudame sellised tingimused luua, siis lahkume,» lubas Pontiès.

Lootust, et sellega nii lühikese aja jooksul hakkama saadakse, on ekspertide hinnangul

aga vähe. EUFOR võib küll sõjalised üksused poole aasta möödudes Banguist ära viia, ent politseilised ülesanded ja kohalike jõustruktuuride koolitamine kanduvad ka tulevasse aastasse.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kinnitas, et Eesti jalaväerühma mandaat Banguis kestab 31. augustini ja operatsiooni edasilükkumisele vaatamata pole mandaadi pikendamine teemaks olnud. Pärast sõdurite naasmist võib kaitsevägi vajadusel aasta lõpuni KAVi panustada kuni viie staabiohvitseriga.

«Ma ei näe väga suurt probleemi vajadusel riigikogu otsust täiendada, aga see peab olema ELi missiooni raamistikus,» leidis Raidma. Teisisõnu, kui EUFORi väejuhatus palve esitab, võib riigikogu jalaväerühma mandaati pikendada kuni mõne nädala. Pikaajalisem kohalviibimine nõuaks juba teise rotatsiooni kaitseväelaste ettevalmistamist.

Eesti jalaväerühma mandaat Banguis kestab 31. augustini ja mandaadi pikendamine pole jutuks tõusnud.

«Seda kindlasti kaalutakse, aga kas ja kuidas sellele vastatakse, on juba teine küsimus.

Eurooplastele saab poole aasta pärast tõenäoliselt uueks suunaks mitte otsene rahutagamine, vaid ÜRO missioonis osalevate Aafrika riikide toetamine ja treenimine. See on teine

ja juba uus missioon, mis võib jutuks tulla aasta lõpus ja järgmisel aastal,» märkis Raidma.

Verevalamine Seleka moslemimässuliste ja kristlastest Anti-balaka rühmituste vahel on viimastel nädalatel pealinnast Banguist taandunud, kuna moslemid on linnast põgenenud või naaberriikidesse eskorditud.

Seevastu maapiirkondades võtab etniline puhastus üha verisemaid pöördeid, viimase kümne päevaga on hõimuvägivallas surma saanud üle saja inimese. Kuna olematu riigivõimuga piirkondades süveneb humanitaarkatastroof, muutuvad mässajad äärmuslikumaks ka rahuvalvajate vastu.

Sel esmaspäeval jäid Banguist 400 kilomeetrit põhja pool 40 raskelt relvastatud mässaja rünnaku alla Prantsuse rahuvalvajad, kes olid sunnitud kutsuma appi õhutoe. Tulevahetus lõppes seitsme mässaja surmaga.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || EESTI || 5

Vaimulikele ei sobi Põdra eetikaeelnõu tuuli koch reporter

Paari nädala eest toimus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Tallinna vaimulike koosolek, kus oli arutluse all peapiiskop Andres Põdra koostatud vaimulike eetikakoodeksi eelnõu.

Vaimulikud leidsid, et peapiiskopi dokument ei kõlba kuhugi ja sellega ei peaks edasi töötama. Otsustati, et tehakse uus koodeks ja sellega hakkab tegelema vaimulike konverents.

Põdra koostatud eetikakoodeksit peavad mitmed Postimehega vestelnud kirikuinimesed peaaegu et mõnitamiseks. Et mis mulje vaimulikest nii jääb, kui koodeksis on kirja pandud elementaarsed, üldinimlikud tõed: vaimulik ei tohi tarvitada narkootilisi aineid, suitsetada tööruumides ja alaealiste juuresolekul, vaimulik ei käi kasiinos, järgib hügieenireegleid, ei levita või propageeri pornograafilist või ebakõlbelist materjali.

Vastuseisu tekitas üks punkt, milles vaimulikud nägid nende suukorvistamise katset. Korrektse suhtlemise peatüki all on kirjas: «Vaimulikel on lubamatu kasutada mee-

diat, ilmalikku institutsiooni või kohut süüdistuste esitamiseks oma kiriku või ametikaaslaste suhtes, kasutamata eelnevalt eriarvamuste lahendamiseks kiriku pädevaid esindusja apellatsiooniorganeid.»

Ajakirjanikega vaba suhtlemise keelamine tundub ennekuulmatu. «See on järjekordne ehituskivi autoritaarse kiriku ehitamise müüri,» tõdes üks vaimulik. «Eetikakoodeksi sellisel kujul kehtestamine olnuks skandaalne ega suurendanuks kuidagi kiriku usaldusväärsust ühiskonnas. Ka ei aitaks see kaasa kiriku ülesannete täitmisele.»

Vaimulikud on nõus, et sarnaselt paljude teiste eluvaldkondadega vajab ka kirik kirja pandud käitumisreeglistikku.

Hirm on vaid selle ees, et EELK muudetakse autoritaarseks organisatsiooniks, mis vajab koodeksit teisitimõtlejate represseerimiseks.

Ei saa salata – see temaatika ja vastuseis haakub uue peapiiskopi valimistega. Peapiiskopi kandidaatide esitamine algab juunis ja uus peapiiskop valitakse tänavu novembris. Kuna Põdra koostatud eetikakoodeks pärineb juba 2012. aasta algusest, jääb mulje, et just nüüd sellega välja tulles soovib ta maha jätta oma väärtuste testamendi.

EELK pressisekretär Arho

Väljavõtteid EELK vaimulike eetikakoodeksi eelnõust Korrektne suhtlemine • Vaimulikel on lubamatu kasutada meediat, ilmalikku institutsiooni või kohut süüdistuste esitamiseks oma kiriku või ametikaaslaste suhtes, kasutamata eelnevalt eriarvamuste lahendamiseks kiriku pädevaid esindus- ja apellatsiooniorganeid.

Tuhkru nõustus, et teemapüstitus on seotud peapiiskop Andres Põdra ametiaja lõppemisega, aga sellisel kujul seda kindlasti vastu ei võeta, kuna lisaks Tallinna praostkonnale on koodeks tagasi lükatud ka mujal.

«Paljudel organisatsioonidel on organisatsioonisiseselt omad eetikakoodeksid ja eks kirikul on vaja oma töötajate jaoks aegajalt üle sõnastada väärtused ja põhimõtted, millest oleme juhindunud,» ütles Tuhkru. Postimehe käes oleva eelnõu eesmärk olevat pigem diskussiooni algatamine.

«Eks vaimulikele mõeldud oluliste väärtuste loetelu, mis puudutab korrektsust, inimeste austamist, neist hoolimist, majanduslikku läbipaistvust ja kolleegide usaldamist, see kõik on loomulik, aga ühtlasi on seda ka vaja uuesti üle korrata,» tõdes Tuhkru. «Pigem räägime täna vajadusest kirja panna väärtuskirjeldus. Eetikakoodeks keskendub keeldudele, aga vaja oleks kirja panna väärtused, mille eest seista.»

Teemaalgatusena on aga Põder oma töö teinud. Edasi hakkavad väärtuskirjeldusega tegelema praostkonnad ja praostid ning vaimulike konverents. Luteri kirikul on 240 vaimulikku.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Kainus ja väärikus • Vaimulik ei kasuta ega vahenda narkootilisi aineid.

• Vaimulik ei suitseta tööruumides, kodusid külastades ega alaealiste juuresolekul.

• Vaimulik ei mängi rahalise panusega hasartmänge ega õhuta teisi seda tegema.

• Vaimulik ei valeta, peab kinni kokkulepetest ega hiline.

• Vaimulik järgib hügieenireegleid, riietub väärikalt ning kannab oma ametiülesandeid täites kirikus ette nähtud rõivastust.

Peapiiskop Andres Põdra koostatud vaimulike eetikakoodeksi eelnõu keelab muu hulgas kiriklike probleemide korral vaimulike vaba suhtlefoto: peeter langovits mise ajakirjanikega.

Perekond ja seksuaalsus • Vaimulikud peavad viivitamatult (vähemalt kuu aja jooksul) teatama oma abiellumisest või kiriklikust laulatusest. Vabaabielu või vaba kooselu on lubamatu.

• Vaimulikul on lubamatu praktiseerida homoseksuaalseid või pedofiilseid suhteid, neid õigustada või propageerida.

• Vaimulikul on lubamatu levitada või propageerida pornograafilist ja ebakõlbelist materjali.

6 || EESTI || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE S.EE

Ahelkirjasaatja palus parteide nimel raha Seni tundmatu(d) kettkirjasaatja(d) ründas(id) eile sadu e-postkaste, kui küsis veidi erinevas sõnastuses Keskerakonna, Reformierakonna või Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel parteile valimiskampaaniaks raha.

RIA intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) infoturbe ekspert Anto Veldre kinnitas, et sarnaseid kirju on saadetud mitme partei nimel. «Kiri on samasugune, aga seda on pisut muudetud iga partei jaoks sobivaks,» lisas Veldre.

«Võrguteenuse pakkujaga oleme suhelnud, kelle juu-

res selline asi on juhtunud.

Meie uurime, et küberohtu ei oleks,» lisas Veldre, kelle kinnitusel oli eilne ahelkiri ühe inimese rumal nali.

Kirja eile postitatud ühe versiooni saatja aadress lubas aimata, et läkitajaks on Keskerakonna noortekogu. Kirjas kurdeti probleemide üle parteis ning paluti annetusi. Kirja lõpus olid õiged Keskerakonna kontonumbrid. Kesknoorte esimees Tõnis Mölder kinnitas, et erakond kirja saatnud pole, ning pöördus politseisse. Sarnaseid kirju saadeti eile ka Reformierakonna ja sotside nimel. postimees.ee

, PALJU ÕNNE! Eesti kosmosevallutus ja meie esimene satelliit EstCube-1 saab täna aastaseks.

Kosmosekuubik maadleb magnetväljaga EstCube-1 heitis neil päevil pilgu Eestile ja jäädvustas nähtu.

arko olesk

E

TLÜ/Postimees

simese kosmoseaasta lõpuks on Eesti esimene satelliit EstCube-1 saanud palju targemaks, kui oli üles lennates, tõdevad kuubiku maapealsed juhtijad. Sammsammult liigutakse peamise eksperimendi suunas – kui poleks vaid magnetvälja, mille kuubiku mõned komponendid on külge võtnud.

«Oleme lõpuks aru saanud, kuidas satelliit käitub, ja suudame seda juhtida,» võtab kosmosekuubiku esimese aasta kokku Mart Noorma, satelliidiprojekti eestvedaja.

Kuigi see resümee ei pruugi kõlada just muljetavaldavalt, on vastastikuse arusaamise lihvimine olnud sadu töötunde nõudnud ülesanne. Tänu sellele, et ka satelliit ise teab nüüd igal hetkel täpselt, kus ta on ja mida teeb, on olnud võimalik teha ka juuresolev foto Eestist.

Foto on vaid paari nädala vanune, kuigi viimastel kuudel ei takistanud Eesti pildile püüdmist mitte satelliidi suutlikkus, vaid meid katnud pilved. Õnneks saabus pilved laiali ajanud kevad Eestisse enne, kui

satelliidi stardist täitus aasta, ja nii saab EstCube’i tiim esitleda Eesti kosmosevaateid tänasel uhkel aastapäeva pressiüritusel Tallinna teletornis, kus meeskonnaliikmed annavad ülevaate aasta jooksul tehtust.

Sellesse aastasse mahub palju tunnustusi, teiste seas Postimehe aasta inimese tiitel Mart Noormale. Mõne esinemiseta, olgu siis juhtimiskonverentsil või koolitunnis, ei möödu meeskonnal nädalatki. Kuid avaliku tähelepanu kõrval mahub bilanssi ka tehnilisi saavutusi: 2500 sideseanssi, 19 tarkvarauuendust, umbes 180 Maale saadetud fotot, 17 teadusartiklit, kolm idufirmat.

Nüüd, kui Eestigi on pildile saadud, on alguses püstitatud eesmärkidest täitmata vaid see põhiline – elektrilise päikesepurje juhtme väljakerimise katsetamine. Kuigi algul loodeti katseni jõuda paari kuu jooksul, pole eksperimendiga siiani alustatud ja ka praegu ei luba Mart Noorma ühtegi kindlat tähtaega.

«Me ei ole nimme venitanud, katse on protsessis edasi lükkunud,» ütleb ta. «Mida varem see tehtud saab, seda parem, aga teisest küljest tuleb meil teha valik, sest ei saa teha korraga kõike. See aeg on olnud väga tänuväärne kõigile teistele alamsüsteemidele.»

Neil päevil käib Tõraveres Tartu observatooriumi kosmoselaboris asuv EstCube’i koopia taas tihedamini katsesead-

foto: estcube / mart noorma

metes. Eesmärk on uurida, kuidas saada lahti kuubiku mõnedes komponentides tekkinud magnetismist. Just see häda on praegu peamine päikesepurjeeksperimenti takistav probleem.

Kahtlusalused on samuti teada: kuubiku akude ümbrised ning konstruktsiooni nurkades asuvad poldid. Mõlema materjalides on rauda, mis on magnetiseerunud. Poldid sooviti küll alguses saada titaanist, nagu tunnistab kaamerameeskonna juht, Tartu Ülikooli arvutitehnika magistrant Henri Kuuste, ent neid ei õnnestunud saada ja tuli leppida tavalistega.

Satelliidi sees olev püsimagnetväli takistab kuubiku juhtimist. «Üritame satelliiti juhtida nii, et tekitame ise magnetvälja, mis suhestuks Maa magnetväljaga,» selgitab Kuuste. «Praegu paistab, et see magnetväli, mida ise suudame tekitada, on satelliidi püsimagnetväljast väiksem. Juhtimine andis väga väikest efekti.»

Alguses püstitatud eesmärkidest on täitmata veel vaid see põhiline – elektrilise päikesepurje juhtme väljakerimise katse.

Kuuste sõnul on probleemi lahendamiseks kaks võimalust.

Esimene on komponentide demagnetiseerimine.

«Peame laboris katsetama,

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

EstCube-1 arvudes EstCube 5600 tiiru ümber ümbe Maa 2500 sideseanss sideseanssi 180 Maale saadetud saade fotot 19 tarkvarauuend tarkvarauuendust 17 teadusartiklit 6 ohuolukorda kosmoseprügiga kos 3 idufirmat

kas ja kuidas on see võimalik. saKui see on võimalik, võime sa tahatelliiti juhtida nii, nii kuidas k m me. Kui see ei õnnestu, peame töötama selle magnetväljaga, mis tal on. Me saame teda juhtida teatud suundades, mitte kõigis.»

Demagnetiseerimiseks võib proovida tekitada neutraliseeriv magnetväli satelliidi juhtimiseks mõeldud elektromagnetitega.

«Piir on ees, kui tugeva magnetvälja saame nende poolidega tekitada,» sõnab satelliidi juhtimissüsteemi arendaja, lätlane Andris Slavinskis. «See sõltub sellest, kui palju voolu meil on. Piir on ka sagedusele, kui kiiresti saame polaarsust muuta. Need on kaks asja, mis meid piiravad. Loodame, et saame midagi nende piiride sees ära teha.»

Teine võimalus oleks eksperiment niisamagi läbi viia, ent sel juhul takistab olemasolev magnetväli mõõtmast, kas välja keritud elektriga laetud juhtmel on loodetud efekt.

«Püüdleme endiselt täiusliku seadistuse poole, kuid on ka teisi võimalusi, kuidas päikesepurje efekti usaldusväärselt mõõta,» sõnab Slavinskis.

Näiteks mõõtes, kuidas purjejuhe satelliiti aeglustab ja selle orbiiti madalamale toob.

«Praegu tundub, et ei ole midagi, mis välistaks elektrilise päikesepurje eksperimendi eduka toimimise,» märgib Mart Noorma.

«Missioon tervikuna on olnud edukam, kui keegi ootas, kuna selle põhiolemu põhiolemus on siiski haridu hariduslik,» l lisab Henrii Kuuste. «Kõik teisesed eesmärgid on täidetud. Selle platvormiga, mis meil kosmoses on, saame teha kõiksugu katseid ning harida inimesi.»

«Väga suur osa komponente ei ole varem kosmoses käinud, seega on igasugused radiatsiooni- ja kosmosekeskkonna efektid meile ja komponentide tootjatele huvitavad,» toob Kuuste välja täiendava kasuteguri.

Pidev töö on käinud ka satelliidi tarkvara uuendamiseks. Üles minnes oli satelliidil nii lihtne ja lollikindel tarkvara kui võimalik, ühelt poolt selleks, et vältida probleeme, teisalt, kuna tarkvaraarendus oligi satelliiti valmistades ette nähtud viimases järgus.

Nii on kümme korda uuendatud pardaarvuti tarkvara, tänu millele on kuubik märksa nutikam kui üles minnes, seitse korda toitesüsteemi tarkvara ning kaks korda kaamera tarkvara, mistõttu oskab kaamera nüüd juba ise hinnata, kas tehtud klõps on Maale saatmist väärt.

«Kuni augustini tegime pilte juhuslikult, vaatasime, mis peale jääb,» räägib Kuuste. «Augustis tegime kaamerale esimese tarkvarauuenduse, millega tuli juurde pildi hindamise tarkvara. Nüüd saab kaamera ise enam-vähem aru, mis pildil on. Hetk, kui saime satelliidi asendimääramise valmis ja võisime hakata pilte ajastama, oli millalgi jaanuaris.»

Nii Kuuste Kuusste kui Noorma Noo oorm ma rõrõ kord projekti hahutavad veell k ord or d pr proj ojek ekti ti h a ariduslikku ku ttähtsust. ähts äh tsus usst. t Läh Lähenemiähen e emine, ku ne kuss tu tude tudengid deng ngid ise pidid (ja juhtimisprobleemide ju uhtimis ispr prob obleemid de lahenda-

miseks peavad endiselt) endise lahendused välja töötama töötama, on see, milline Noorma usu kohaselt näeb välja tuleviku üli ülikoolihapiridus. Ja vastandub sellega se sut ka Soome Soom sarnasele tudengiprojektile Aalto-1, kus on teaduseesmärk rohkem esiplaanil ning komponendid pigem ostetakse sisse.

EstCube-1 ideoloogia viljaks on näiteks meeskonna liikmete Erik Kulu ja Paul Liiase loodud idufirma, mis pälvis hiljuti Tartu Ülikooli loodud Vega fondi toetuse. See on üks kolmest satelliidiprojektist seni välja kasvanud ettevõttest. «Neid tuleb veel,» on Kulu kindel.

Firmale pani aluse taipamine, et paljudel EstCube’i sarnaseid nanosatelliite ehitavatel töörühmadel ja isegi firmadel ei ole rühmas mehaanikainseneri.

«Nanosatelliidid on nii väikesed, et kui sa tahad midagi suurt nendega teha, pead leiutama uusi mehaanilisi lahendusi. Näiteks kaamerad, mis tulevad satelliidist välja, või päikesepaneelid, mis pakivad end suureks lahti,» selgitab Kulu.

«Paljudel meeskondadel on probleeme, et saada lahendusi normaalse hinnaga ja et need oleks ka lihtsasti kasutatavad,» ütleb Kulu. Siin tulebki mängu Kulu ja Liiase firma. «Hakkame nanosatelliitidele mehaanilisi lahendusi tootma ja teenust pakkuma.»

Ilmselt esimene missioon, kus nende välja töötatud lahendusi katsetama asutakse, on EstCube-2. Nii see kui ka juba EstCube-3 on Noorma kinnitusel koguni aasta jagu arenduses olnud. Ent tema sõnul on veel vara reeta, millega järgmised satelliidid tegelema hakkavad või millal stardivad.

Kuid id ühes ei ole kahtl kahtlust: t ust: need n ne ed d pürgi pürgivad g vad aina kõrgemale.

Vaata otseülekannet EstCube’i meeskonna pressikonverentsilt, mis algab kell 10.30.

Satelliidiprojekti eestvedaja Mart Noorma jääb EstCube’i esimese aastaga rahule. Noorma selja taga on antenn, mille abil satelliidiga ühendust peetakse. foto: margus ansu

Autojuhi tervisekontroll rangemaks Juhiloa saamisele eelnevas tervisekontrollis peaks kindlasti mõõtma taotleja vererõhku ja veresuhkru taset, kontrollima tema nägemisteravust ja vaatevälja ning hindama tema une kvaliteeti, leiavad arstid, maanteeamet ja sotsiaalministeerium, kes koostasid eelnõu, mis muudaks autojuhi tervisekontrolli reeglid läbipaistvamaks ja selgemaks.

«Autojuhi tervisetõendi väljastajal tekib kohustus teha taotlejale teatud kindlad uuringud. Samuti tuleb inimesel vastata tervisedeklaratsioonis esitatud küsimustele. Tõendit väljastav arst võib alati teha lisaks kohustuslikele muid uuringuid, kui selleks tekib vaja-

dus,» kinnitas sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna nõunik Mari Asser.

Eelnõu järgi muutuks kohustuslikuks autojuhi tervisetõendi taotleja arteriaalse vererõhu mõõtmine, nägemisteravuse kontroll ja vaatevälja hindamine ning veresuhkru analüüs. Kui tõendi taotlejale on veresuhkru analüüs viimase aasta jooksul tehtud, ei ole vaja seda korrata.

«Praegu on seaduses kirjas vastunäidustused, millega inimene ei tohi mootorsõidukit juhtida. Seadus ei sea aga arstile piire, mida peab ta vastunäidustuste väljaselgitamiseks uurima, ega ütle ette, kuidas peab olema korraldatud tervi-

sekontroll,» põhjendas Asser seaduse muutmise vajadust.

Eelnõu kirjutaks arstile ette tervisekontrolli vähimpiiri, millest vähem arst teha ei saa.

«Eelnõu järgi tuleb dokumenteeritud info edastada tervise infosüsteemi, kus lisaks arstidele näevad seda patsient ise ja teised teda ravivad arstid,» lisas Asser.

Nimetatud uuringuid teevad paljud arstid ka praegu, kuid seaduse järgi pole nende tegemine tervisetõendi väljastamisel kohustuslik.

Maanteeameti hinnangul peaks kontrollima, ega taotlejal pole unehäireid. Selle uuringu jaoks on valmimas küsimustik. Tiina Kaukvere

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Portugali väljumine [maikuus lõppevast abiprogrammist] kinnitab, et euroala on kriisireguleerimisega kardetust paremini hakkama saanud.

Rahandusminister Jürgen Ligi. e24.ee, 6.05

OECD ootab Eestile nappi majanduskasvu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2014. aastal 1,2 protsenti, mis on samal tasemel euroala hinnangulise keskmise kasvuga käesoleval aastal. Tulevaks aastaks ennustatakse Eestile OECD ja euroala keskmisest suuremat, 3,1-protsendist majanduskasvu. Tööpuudus võib tänavu suureneda, kuid väheneb 2015. aastal 8,5 protsendini, mis on oluliselt parem euroala keskmiseks prognoositud 11,4 protsendist 2015. aastal. e24.ee

1990

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka usub, et Eesti e-residentsus võiks huvi pakkuda välismaa ettevõtjatele, kes tooks meie majandusse kapitali. foto: toomas tatar

uut sõiduautot müüdi aprillis Eesti turule, mis on aastatagusega võrreldes 4% enam.

ELi rahandusministrid toetasid finantstehingumaksu Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid eile toetada finantstehingumaksu kehtestamist hiljemalt 2016. aastal. 11 riiki, mis Saksamaa ja Prantsusmaa juhtimisel pooldavad maksu, jõudsid üksmeelele, et esimesena maksustatakse aktsiatehingud ja osa tuletistehinguid. Briti rahandusminister George Osborne ütles, et ELi liikmesriikidel, kes maksu ei toeta, on õigus see vaidlustada, ja seda nad ka teevad. e24.ee

Tele2 oli 17. kuud suurim numbrikaotaja Numbriliikuvuse statistika näitab, et Tele2 kaotas aprillis 915 numbrit ning aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes on ilma jäädud 3000 numbrist. Elisa sai samas juurde 493 ja EMT 422 numbrit.

Aasta esimese nelja kuuga on Tele2 kaotanud 3017 numbrit ning Elisa ja EMT on saanud juurde vastavalt 1612 ja 1405 numbrit. err.ee

Transiidikeskuse konteinerkäive purustas aprillis rekordi Transiidikeskuse ASi Muuga konteinerterminal käitles aprillis 26 608 standardset konteinerit, mis on 15,4 protsenti enam kui mullu samal ajal. See on Transiidikeskuse konteinerterminali läbi aegade parim tulemus. Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž kasvas perioodi võrdluses 13,2 protsenti. e24.ee

OMX TALLINN

789,31 ▼ –0,17%

1000 800 600 V 2013

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2013

INNOVATSIOON. Lähitulevikus avaneb välismaalastel võimalus taotleda mitteresidendi ID-kaarti, millega on võimalik kasutada Eesti e-teenuseid.

Kümne aastaga kümme miljonit e-residenti kalev aasmäe reporter

S

iseministeeriumi idee hakata välismaalastele ID-kaarte välja andma on juba seitse aastat vana. Pärast seda, kui valitsus e-residentide kontseptsiooni aprilli lõpus heaks kiitis, hakkab idee aga lõpuks reaalsuseks saama. Juhul kui riigikogu jõuab vajalikud seadusemuudatused sügiseks vastu võtta, on ministeerium valmis esimesed e-residendi ID-kaardid välja andma veel sel aastal.

Algul tuleb huvilistel taotlus sisse anda Eestis, ilmselt järgmisel aastal saab isikut tuvastada ja dokumendid väljastada välisriikides asuvates Eesti saatkondades ja konsulaatides.

III 2013

Võimalus kiiresti luua firma ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

3,78 ▼ –4,30%

IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 0 Baltika 0,454 +5,58 Ekspress Grupp 0,998 -0,20 Harju Elekter 2,800 -0,71 Järvevana 0,682 0 Merko Ehitus 7,900 0 Nordecon 0,990 0 Olympic Group 1,900 +0,53 Premia Foods 0,649 -1,67 Pro Kapital Grupp 2,660 +1,53 Silvano Fashion 1,800 +1,12 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,771 -1,91 Tln Kaubamaja 5,030 +0,20 Tallinna Vesi 13,400 +0,75 Trigon Property 0,481 0

6.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,493 -0,29 Hiina jüaan 8,683 +0,21 Jaapani jeen 141,890 +0,32 Kanada dollar 1,523 -0,07 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,242 -0,22 Poola zlott 4,202 -0,16 Rootsi kroon 9,067 -0,20 Rumeenia leu 4,442 +0,04 Šveitsi frank 1,217 -0,04 Suurbritannia nael 0,821 -0,22 Taani kroon 7,464 0 Tšehhi kroon 27,438 +0,01 Ungari forint 307,030 -0,34 USA dollar 1,395 +0,51 Venemaa rubla 49,423 -0,58

bns

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka esitas koos siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse ning riigikantselei strateegiabüroo infoühiskonna nõuniku Siim Sikkutiga Arengufondi majandusideede konkursile julge seisukoha, mille kohaselt võiks 2025. aastaks ennast Eesti e-identiteediga olla sidunud juba 10 miljonit inimest.

«10 miljonit e-residenti on eesmärk, mis näitab meie ambitsiooni suurust. Meie mõte on luua teenuste kaudu infrastruktuur, mis lubaks ettevõtetel, seejuures mitte ainult Eesti ettevõtetel, seda infrastruktuuri kasutada ja sellega Eestit suuremaks

teha. Eestis on praegu 80 000 ettevõtet; kui me suudaksime selle numbri e-residentsuse abil kahekordistada, oleks see kõva sõna,» ütles ta.

Annus rõhutas, et kuigi IDkaardiga on võimalik tõendada oma isikut elektroonilises keskkonnas, ei too see iseenesest kaasa Eesti õiguskaitsesüsteemi laienemist isikule ja ID-kaardiga tehtud tehingutele ehk e-residendi õiguslik seisund on oma olemuselt sarnane välismaalase õigusliku seisundiga.

Kotka sõnul tuleb kindlasti silmas pidada, et tegu on hüvega, mitte õigusega, ning juhul kui mõne inimese äriline käitumine on Eesti riigile vastukarva, võetakse see hüve temalt ära.

Kotka hinnangul on Eestil potentsiaali olla atraktiivne investeeringukontot vajavatele ettevõtjatele, kelle näol lisanduks Eesti firmadele kliente ja majandusse kapitali. Tulevasi e-residente võiks meelitada mugav võimalus luua ühe päeva jooksul ettevõte ja pangakonto Eestis ehk Euroopa Liidus, samuti on võimalik kasutada täisdigitaalset maksusüsteemi ja kõrgelt arenenud e-pangandust.

Asekantsler rõhutas, et riigi põhiline roll e-residentsuse puhul on välja arendada ärivõimaluste tarbeks vastav alusplatvorm.

«Kokkuvõttes on kõige olulisem välja mõelda see, miks välismaalased peaksid üldse e-identiteeti tahtma. Tormi esimestel aastatel e-identiteedi peale ei joosta ning kasutajate hulk sõltub otseselt sellest, kas me loome neile erasektoriga koostöös väärtust või mitte.»

Kindel e-identiteet võimaldaks mitteresidentidest klientidel oluliselt lihtsamalt ja turvalisemalt pangateenuseid kasutada.

LHV panga jaepanganduse juht Andres Kitter

Häid ideid on erasektorist juba laekunud. «Hiljuti pöördus minu poole üks meditsiiniettevõte, millel on siin regioonis pikaajalised kliendid. Nad pakkusid välja, et nende klientide ligipääs oma andmetele ja keskkonnale võiks käia just selle kaardiga,» tõi asekantsler näite, kuidas saab mitteresidentide ID-kaarte rakendada.

KOMMENTAAR

sten tamkivi ettevõtja

Saatsin selle plaani kirjelduse paarile Silicon Valley investorile laiali – et kui nende portfelli start-up’id tahavad äri laiendades Euroopas kanda kinnitada, siis selle asemel et sõita

San Francisco rahvusvahelisse lennujaama, võivad nad varsti jalutada Page Mill Roadile Eesti aukonsuli Richard Horningu kontorisse ja hakata Euroopa Liidu e-residendiks Eesti kaudu. Registreerida firmad ja avada arved ja kõik, mis vaja on. Selle peale tuli ühelt kohalikult legendilt esimene üherealine vastus: «See on võimas asi, see on lausa hullumeelne.»

Ei USAs ega eriti kuskil mujal maailmas ei ole täna midagi võrreldavat, võibolla Singapur või Uus-Meremaa võiksid olla järgmised katsetajad. Ma usun, et me näeme lähikümnendil väikeriikide digitaalset võidukäiku, sest väikesed on võimelised radikaalseid arendusi kiiresti tegema.

Mulle kohutavalt meeldib, kuidas Eesti suudab hulljulged mõtted riigina jätkuvalt ära teha.

Peale seadusandliku poole tuleb e-residentsuse võimaluste rakendamiseks tegeleda mõningate takistuste eemaldamisega. Näiteks tuleb praegu pangas konto avamiseks läbida telleri juures isiku tuvastus. Kotka leiab, et kui inimene on läbinud välismaal Eesti saatkonnas või konsuli juures kontrolli ning talle on väljastatud Eesti e-identiteet ja e-residendi ID kaart, on topeltkontroll tarbetu.

Lootused on kõrgele aetud LHV panga jaepanganduse juhi Andres Kitteri sõnul on mitteresidentidele ID-kaardi väljatöötamine suurepärane uudis ning kuigi projektiga ollakse algusjärgus, on pank seisukohal, et võtab pakutavad võimalused kasutusele.

«Kindel e-identiteet võimaldaks mitteresidentidest klientidel oluliselt lihtsamalt pangateenuseid kasutada. See, kas meil õnnestub klientide jaoks pangateenus täiselektrooniliseks muuta, sh kliendiks registreerimine, sõltub mõnede täiendavate seaduste ja regulatsioonide arengust, aga meie lootused on selles valdkonnas kõrged,» kommenteeris ta.

E-residentsuse rakendamisega on paratamatult seotud mõningad ohud – ilmselt hakkavad kurjategijad otsima võimalusi rahapesuks ning küberkurjategijad hakkavad üha suuremat huvi tundma Eesti e-süsteemidesse sisse murdmise vastu.

«Pätid on alati olemas, küsimus on selles, kas hea asi tuleb seetõttu jätta tegemata. Nad (e-residendid – toim) ei tule siia elama, vaid nad kasutavad meie e-identiteeti, et pääseda ligi teatud teenustele, et investeerida ja ajada äri Euroopa Liidus, elades ise mujal,» ütles Kotka.

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

UUS ALGUS. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) uus nõukogu tagandas eile ametist juhatuse liikme Martin Hirvoja, et vabaneda sihtasutust valitsenud poliitilistest mõjudest.

Kuningas algatas EASi juhivahetuse katariina krjutškova reporter

K

aks aastat EASi juhtinud Hirvoja jaoks tuli üllatusena, et ta nii kiiresti vallandati. Ta sõnas, et sai otsusest teada tagantjärele, ja tema väitel polnud nõukogu protokollis isegi põhjendust kirjas.

Teisalt tõdes Hirvoja: «Nõukogu pädevuses on juhatuse liikme nimetamine või vabastamine, ja selline otsus võib tulla iga kell.» Kas tegu oli poliitilise otsusega, Hirvoja ei kommenteerinud.

Poliitilist huvi ärge otsige Vallandamise tagamaade selgitamiseks pidas nõukogu uus esimees Ahti Kuningas eile majandusministeeriumis pressikonverentsi.

Majandusministeeriumi asekantsler Kuningas on ainus, kes vanast nõukogu koosseisust alles jäi – ülejäänud kuus uut liiget määrati ametisse esmaspäeval. Kuningas väitis, et jäi ettevõtlusministri Anne Sullingu palvel ja esindab EASi nõukogus ministrit, nagu tegi seda ka Juhan Partsi ametisoleku ajal.

Ehkki Sulling viibis EASi nõukogu koosolekul, ei pidanud ta vajalikuks Hirvoja taandamist kommenteerida. «Juhatuse-teemalised otsused on nõukogu pädevuses,» teatas majan-

dusministeeriumi avalike suhete nõunik Gea Otsa.

Kuningas sõnas, et tema tegi eilsel koosolekul ettepaneku korraldada uue juhi leidmiseks konkurss. Küll aga ei tasuvat selle otsuse tagant otsida poliitilist huvi. Vastupidi, nõukogu esimees hoopis kiitis Hirvoja senist panust juhatuse liikmena: «Hirvoja on teinud head tööd, ta on oma juriidilise taustaga palju kaasa aidanud.»

Kuna Hirvoja sai ametisse n-ö IRLi häältega, tekitas tema isik väidetavalt Reformierakonna määratud liikmetes pahameelt. Etteheited Hirvojale olevat olnud pigem isiklikku laadi.

On oletatud, et Hirvoja ametisse jäämine oleks hakanud uue nõukogu tööd segama ja tekitanud liigset muret võimalike infolekete pärast.

Lisaks on mainitud, et Hirvoja ei toetanud otsust viia EASi vastutusalas olnud iduettevõtete programm Arengufondi alla. Postimees on varem kirjutanud, et Arengufondi rahastamisotsuse tagant paistab Kuninga ja tema hea sõbra, Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa omahuvi.

Uue juhi konkurss on avalik «Siin ei ole küll mitte mingit tõepõhja all,» kommenteeris Kuningas eelnevat ja andis mõista, et Hirvoja tagandamisel pole selle projektiga ega võimalike huvide lahknemisega pistmist.

EASi juhatuse liikme Taavi Lauri ametiaeg pidi läbi saama juba mai alguses, aga seda pikendati kuu võrra. Kuna konkursiga loodetakse leida uued

Uued tuuled EASis Ainuke EASi juhatuse liige Taavi Laur lahkub ametist mai lõpus. Tema asemele tuleb 1-5 uut juhatuse liiget.

• Nõukogu esimees Ahti Kuningas, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Nõukogu liikmed: • David O’Brock, Molycorp Silmet ASi juhatuse esimees • Toomas Talts, OÜ Codeborne osanik • Erki Mölder, ASi TREV-2 Grupp juhatuse esimees • Maris Lauri, peaministri majandusnõunik • Meelis Mälberg, riigikogu liige (RE), ettevõtja • Anto Liivat, Estonian Business Schooli juhtimise õppetooli lektor, SDE liige

inimesed juuni lõpuks, jääb EAS vähemalt kuuks ajaks ilma juhita. Selleks ajaks tehakse n-ö vahevalitsus EASi praegustest töötajatest.

Uue juhi konkurss on avalik ning kandidaatide seast valitakse lõpuks kuni viis uut juhatuse liiget. «Optimaalne juhatuse liikmete arv oleks kolm. Miinimum üks, maksimum viis,» lisas Kuningas.

Reformierakonna-meelsed endised EASi nõukogu liikmed soovisid juhiks endist Mainori juhti Peeter Tohverit, kes jäi hiljuti tagasi kutsutud juhi Andres Rannamäe kõrval juhatuse liikme valimistel napilt teiseks.

Tohver väitis eile Postimehele, et tema ei soovi enam EASi juhiks hakata. «Õige aeg on möödas,» sõnas ta ja lisas, et tegeleb juba uute projektidega.

Altia suurendab oluliselt tootmist

Alkoholitootja Altia Eesti AS on viimase poole aasta jooksul investeerinud tootmisse 0,9 miljoni eurot. Ettevõte loodab eksporti kolmekordistada ja kasvatada toodangumahtu 70 protsenti. Tootmise laiendamisega kaasneb Altia ekspordisortimendi täienemine mitmete Skandinaavias tuntud kaubamärkidega. Eile toodeti esimest korda Põhjamaadesse ja Balti riikidesse müüdavat likööri Xanté, mida Altia varem tellis Rootsis tegutsevalt allhankijalt. Ettevõttesse tekib juurde kümme töökohta. Kadri Inselberg foto: liis treimann

Kood avab fotogalerii laiendatud tehasest.

Eilsel pressikonverentsil rääkis EASi nõukogu uus esimees Ahti Kuningas, et Martin Hirvoja ei lahkunud poliitilistel põhjustel ega huvide lahknemise tõttu. foto: toomas tatar

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ALBIINOD. Aafrika mandril elavate heleda naha ja silmade ning silmatorkavalt valgete või punaste juustega albiinode elu on ohus, kuna nõidarstide jaoks sisaldub nende kehaosades võimas maagia.

Valge inimene sobib hästi aidsiliisa tagel

Dar es Salaam – Tallinn

K

õnnin palaval päikselisel päeval Tansaania suurima linna Dar Es Salaami Kariakoo turul ja ühtäkki tervitab mind keegi, kellega me näeme hämmastavalt sarnased välja. Kiiskavvalge naha ja väga punaste juustega mees viipab sõbralikult, ent järgmisel hetkel kaob silmatorkavast välimusest hoolimata kahjuks rahvasumma ära.

Paar päeva hiljem kohtan sama heledat punapäist koolivormis tüdrukut ning lõpuks ka veel üht noormeest. Nad kõik on albiinod – pigmendita heleda naha ja silmade ning silmatorkavalt valgete või punaste juustega. Näeme tõepoolest väga sarnased välja ning ilmselt ei õnnestu meist kellelgi Tansaanias päris rahulikult ja tähelepanu tõmbamata tänaval kõndida. Seda kinnitab ka kohatud noormees, kes tunnistab, et Dar es Salaamis elab ta kõõrdpilkudest hoolimata tegelikult üsna tavapärast elu, ent kusagil kaugel külas kardaks ta oma elu pärast.

Juurdlen seejärel mõnda aega omaette, kas mustade seas torkavad albiinod lihtsalt oluliselt enam silma oma niivõrd teistsuguse nahavärvi pärast või on neid Aafrikas tõepoolest rohkem kui Euroopas. Peagi aitab sõber Google, mis meenutab, et alibinismi esineb mustanahaliste seas tõepoolest oluliselt enam kui valgetel. Mulle avaneb uks täiesti uude valgete maailma Aafrikas. See ei kuulu mitte priviligeeritud kolonisaatoritele, vaid haruldase välimusega tõrjutud kohalikele. Sahaara-taguses Aafrikas omistatakse albiinodele maagilisi võimeid.

Albiinode turvakodud Tansaanias elab suisa vähemalt üks albiino iga 1500 elaniku kohta ja rahvaarv läheneb seal 50 miljonile. Kõige julgemate hinnangute kohaselt leidub albiinosid seal veel oluliselt enam – nende koguarv varieerub erinevatel andmetel 30 000 ja 150 000 vahel.

Albinismi sage esinemine on seotud erinevate hõimude suhteliselt suletud elukorraldusega, mis tähendab ka piiratud genofondi. Sealjuures on Tansaania üheskoos naaberriik Burundiga albiinode jaoks kõige ohtlikumad paigad maailmas, ehkki seisundi teadvustamises ja sellega elavate inimeste toetami-

Albinism • Inimestele esineb kaht tüüpi albinismi: okulaarne albinism tähendab pigmentatsiooni puudumist silmas ja sellega kaasnevaid nägemisprobleeme, teise tüübi, okulokutaanse albinismi puhul puudub värvi andev pigment nii silmades, nahas kui kehakarvades.

• Tansaanias elab vähemalt 30 000 teist tüüpi albiinot – albinism esineb vähemalt ühel inimesel 1500st.

• Europiidide seas esineb okulokutaanset albinismi ühel inimesel 36 000st, afroameeriklastel ühel 10 000st, aafriklastel aga rohkem kui ühel inimesel 5000.

ses on siiski tehtud olulisi edusamme.

Sallivamat suhtumist näitab ka fakt, et üks albiino, Al-Shymaa Kway-Geer kuulub 2010. aastast parlamenti. Möödunud nädalal tähistati Tansaanias näiteks üheksandat korda rahvusvahelist albinismi päeva, kus juhiti aga tähelepanu ka paljudele äärmiselt tõsistele probleemidele, millega veel tegeleda tuleb.

Albinismiga Selima käib täiesti tavalises koolis ja õigupoolest eristabki teda teistest lastest vaid nahavärv.

2007. aastast sagenesid oluliselt rünnakud, mille eesmärgiks on kasutada albiinode kehaosi nõiakunstis – see võib tähendada albiino tapmist ja tükeldamist, aga ka lihtsalt mõne jäseme otsast raiumist. 2006. aastast saadik on Tansaanias ametlikel andmetel tapetud üle 70 albiino ja rohkem kui 30 on julmades rünnakutes kaotanud mõne jäseme. Albiinode õigus-

te eest seisjate sõnul on tegelikkus ilmselt veel oluliselt hullem.

Albiinode kehaosi peetakse ebausklikus Tansaanias võimsaks vahendiks, millest tehtud nõiajook aitab saada rikkaks, tagab karja- ja kalaõnne ning päästab kõikvõimalike hädade, sealjuures aidsi ja HIVi käest. Viimaste puhul võidakse hüvaks abinõuks pidada ka seksuaalvahekorda albiinoga.

Kõige enam on julm praktika levinud Victoria järve ümbruses ja sealsed kalurid usuvad kalaõnne kasvavat ka siis, kui põimida võrkudesse albiinode juukseid.

National Geographicu andmetel võib täiskomplekt albiino kehaosi maksta mustal turul suisa 75 000 dollarit (54 000 eurot). Kõige enam hinnatakse juukseid, jäsemeid, keelt, pead,

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ku hukkamõistu kui otsese ohuga lapse elule.

Paljud vanemad loobuvad oma väikestest albiinodest. Samas on neidki, kes saadavad lapse kuhugi, kus ta võiks turvaliselt elada – albiinode varjupaikadesse. Tansaania läänepiiril paikneva Tanganjika järve ääres asuvas Kigoma linnas tegutseb näiteks puuetega lastele mõeldud Kabanga kool, kus paljud albinismiga lapsed elavad koos oma emadega.

Praegu õpib seal üle 80 albinismiga lapse ja kool harib inimesi rahvusvaheliste annetajate toel albinismi teemadel. Lastele ja nende vanematele jagatakse ka teadmisi, kuidas pigmenditu naha eest hoolitseda. Samaga tegeleb näiteks Kanada fond Under the Same Sun.

-ravimiks

Albiinode kaitse kampaania

foto: ap/scanpix

Väike albinismiga poiss Kigoma kooli piknikul.

genitaale ja silmi, ent kaubaks võivad minna veel mitmed organid. Nõudmine on niivõrd suur, et kehaosade järel käiakse ka juba surnud ja maha maetud albiinode haudades. Selle takistamiseks on hakatud matmispaiku suisa betooniga katma.

Albiinolapsukese sünnitav ema seisab kõigepealt silmitsi võimalike süüdistustega abikaasalt – valge laps tekitab kahtlu-

Rohkem kui

foto: reuters/scanpix

si, kas mitte pole naine ka valgete meeste või valgete vaimudega mehkeldanud, võib-olla on aga tegemist esivanemate needusega. Albinism on tegelikult geneetiline haigus, kuna aga teadmised geneetikast puuduvad, ei usu isa, et temal sellega mingit pistmist on, ning sageli võib ta oma naise koos imikuga sootuks hüljata. Järgmiseks aga tuleb hakkama saada nii avali-

700

Vaikne asukoht vaid 6 km kaugusel Tallinna kesklinnast Rikkalik valik tube economy hinnaklassist luksuslike superior-tubade ja sviitideni Tubade letihinnad alates 36 eurost/öö Tubade hinna sees Rootsi laua stiilis hommikusöök Tasuta WiFi Suur valvega parkla hotelli klientidele

Ehkki albiinodel on tegelikult sama hea tervis kui tavalise nahavärviga inimestel, tähendab melaniini puudumine nahas, et kiiskav päike on neile äärmiselt kahjulik. Kolmekümnendaks eluaastaks on pooltel Tansaania albiinodel kaugelearenenud nahavähk, 40. sünnipäeva näeb neist aga vaid kaks protsenti.

Kõige sagedamini võib albiinosid kohata Dar es Salaamis ja teistes suuremates linnades, kuhu nad on kolinud nii paremate elutingimuste ja arstiabi kättesaadavuse kui ka turvalisuse pärast, ehkki rünnakuid võib toimuda siingi. Kaugetes maapiirkondades on oht nõidarstile kehaosi koguvate kurjategijate ohvriks langeda oluliselt suurem. Samuti suhtutakse vähem haritud piirkondades teistsugustesse väga tõr-

voodikohta

Eraisikutele tasuta sõiduauto parkimine, gruppidele tasuta bussiparkimine Hotelli restoranis soodsad päevapakkumised, à la carte menüü, grupitoitlustus, banketid, pagaritooted omalt pagarilt Konverentsikeskus kaheksa erineva saaliga, 32–200 m2 Kliendikaardiga eraisikutele püsivad soodustused hotellis 20% ja restoranis 10% Hooajalised eripakkumised

Küsi personaalset pakkumist juba täna! hotell@dzingel.ee +372 610 5300 www.dzingel.ee www.facebook.com/dzingel

juvalt, olgu tegemist füüsiliste või vaimsete eripäradega.

Tõrjutuse ja terviseprobleemide koosmõju tähendab, et paljud albiinod ei saa teiste lastega võrdselt koolis käia ning piiratud on ka nende elukutsevalikud. Väga kaua on usutud sedagi, et albiinode valge nahavärv kokkupuutel kuidagi nakkab või mõjuvad nad lihtsalt kaaslastele halvasti. Pideva päikesepaiste tõttu on näiteks traditsiooniline põllutöö albiinodele ohtlik – päikesekaitsevahenditeks suuremal osal tansaanlastest aga raha ei jagu, seda ei pruugi olla isegi nii palju, et hankida endale korralikult katvad riided.

Albiinode olukorra parandamine on niisiis tegelikult miski, mis saab käia vaid käsikäes riigi üldise arengutaseme tõstmisega – selleks ei piisa kättesaadavamast arstiabist, vaja on teadmisi ja mentaliteedi muutust.

Tansaanias tegutseb juba 1978. aastast Tansaania albiinode ühing (TAS), kuhu kuulub praeguseks 12 000 albiinot. Ühing nõuab albiinodele võrdset kohtlemist ja kättesaadavamat arstiabi ning võitleb selle eest, et albiinode mõrvajaid karistataks. Kampaaniat on saatnud mõningane edu – albiinode kaitseks on korduvalt sõna võtnud ka Tansaania president Jakaya Kikwete, kes on nõudnud nõidarstide lauskontrolli. Ühtlasi nõuti politseilt albiinode nimekirjade koostamist, et neid paremini turvata, ent sellega kaasnes märkimisväärne risk, sest mitmete rünnakutega olid ilmselt seotud ka politseinikud.

Autori sõitu Tansaaniasse rahastas Arengukoostöö Ümarlaua vahendusel Euroopa Komisjon.

Me ei ole Ukrainas sõjalisest vastasseisust kuigi kaugel.

Ukraina on vaid mõne sammu kaugusel sõjast, mis hävitaks Euroopa julgeolekuraamistiku ja tooks kaasa uue külma sõja, ütles Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier.

Slovjanski pealetungi ohvrite arv suurenes Ukraina idaosas Slovjanski linnas sai esmaspäeval relvajõudude pealetungis surma 30 venemeelset mässulist, samuti hukkus neli ja sai vigastada 20 sõdurit, ütles eile siseminister Arsen Avakov. Ministri sõnul kasutavad venemeelsed Slovjanskis suurekaliibrilisi relvi ja miinipildujaid. Valitsusväed on vastamisi umbes 800 mässulisega, lisas ta. Valitsus peatas ka kõik lennud Slovjanskist 120 kilomeetrit lõunas asuvasse Donetskisse ja sealt välja. AFP/BNS

Moldova viis väed kõrgendatud valmisolekusse Moldova võimud teatasid esmaspäeva õhtul piiridel julgeolekujõudude kõrgendatud valmisolekusse viimisest, andes käsu rakendada kõiki vajalikke meetmeid avaliku korra tagamiseks riigis. Moldova liidrid ei täpsustanud võimalikku ohtu, ent väljendasid muret Ukraina vägivalla eskaleerumise järel halvenenud regionaalse julgeolekukeskkonna üle. Ühtlasi kinnitasid nad Moldova toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele. AP/BNS

Soome ja Rootsi liiguvad kaitseliidu loomise suunas Soome ja Rootsi on otsustanud tugevdada ühiselt oma kaitsevõimet ja kasutada ressursse tõhusamalt, mis Soome kaitseministri Carl Haglundi sõnul sillutab teed edaspidi kaitseliidu loomisele. Teineteise parem tundmine aitab liikuda edasi, lisas ta. TT/BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kui peame 21. sajandil endiselt võimalikuks ühe osa Eesti inimeste õiguste keelamise, oleme läinud meie põhiseaduse sätte ja mõtte vastu, kirjutab riigikogu liige Imre Sooäär (Reformierakond).

Kära kooseluseaduse ümber, kas hirm armastuse ees?

K

ooseluseaduse menetlusse andmine neljakümne riigikogu liikme poolt tundub olevat omajagu sümboolne. Just selle numbriga seonduvate allkirjadega on alates 1980. aastast korduvalt ühiskonnas paradigmaatilisi muutusi esile kutsutud ja valupunktidele tähelepanu juhitud.

Ei ole selles reas erandiks ka kirgi küttev kooseluseadus.

Eelnõu on avanud ühiskonnas olulise õigusliku debati, mida on aastaid edasi lükatud, kardetud, aga samas ka järjest enam tunnistatud selle debati vajalikkust. Koos IRLi algatatud konkureeriva eelnõuga on nüüdseks kaks kolmandikku riigikogu koosseisust selgelt välja öelnud, et vaba kooselu teema vajab ühel või teisel kujul seaduslikku regulatsiooni.

Ennekõike näitab see, et seadusandja ei saa maailma reaalsusele kauem läbi sõrmede vaadata. Eestis elab vabas kooselus viimase rahvaloenduse andmetel üle 170 000 inimese ning 60 protsenti lastest sünnib väljaspool abielu.

Sõlmitavate abielude arv on ainuüksi viimase 20 aasta jooksul vähenenud poole võrra ja vabalt koos elavate paaride arv kahe viimase rahvaloenduse vahel kasvanud 39 protsenti.

Karmid arvud on paraku Eesti elu reaalsus, nagu ka see, et meie õigusruum ei paku praegu piisavalt kaitset neile, kes ei soovi või ei saa sõlmida abielu. Ka neil peredel on vaja korraldada oma vara- ja rahaasju, käia terviseprobleemide korral üksteisel haiglas külas või esitada ühiseid tuludeklaratsioone.

Nende perekondade mitte tunnustamine ei tee neid olematuks, küll aga teeb nende elu keeruliseks ja ebamugavaks. Just peamist – põhiõiguste kaitset – kooseluseaduse eelnõu pakubki, sõltumata sellest, mis soost inimesed on.

Kooseluseadusega seonduvatele arvamusavaldustele meedias on omane üks ühine nimetaja: kõrgele paisutatud emotsioonid ja suured hirmud ehk kokku võttes «palju kära ei millestki». Shakespeare’i üks säravamaid ja vaimukamaid komöödiaid, teadagi sama nimega, kõneleb armastuse kõikevõitvast jõust ja hirmust armastuse enda ees. Just nendestsamadest suurtest sisemistest hirmudest paistab olevat kantud ka praegune debatt ühiskonnas. Kui me neid hirme kapist välja ei lase, siis võib sel-

guda, et kardame hirmu ennast, nagu «Eesti laulu» vaheklipis põliseestlase arhetüübi Vanamehega juhtus.

Kooseluseadus on reaalne vajadus, millega luuakse võimalus sõlmida notariaalne kooseluleping.

See võimalus on ka praegu juba olemas, nii sama- kui erisoolistele, aga käib enamikule juristi ettevalmistuseta inimestel üle jõu. Samuti on ilma ühtse regulatsioonita sõlmitud kooselulepingu puhul kaitsmata kolmandate isikute õigused. Ka õiguskantsler on korduvalt rõhutanud, et praegune õigusruum on Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Kõigi faktiliselt koos elavate inimeste põhiõigused ei ole kaitstud.

Kooseluseadus aitab kaitsta mõlema poole õigusi, kuigi kaitset vajab peamiselt nõrgem pool, kes kooselu purunemisel või õnnetu surmaga lõppemisel enam kannatab. Eelnõu lahendab poolte igapäevased praktilised küsimused; poolte varalised õigused, pärimise, hoolekande ja muud elulised probleemid ning tagab võrdse kohtlemise kõigile koos elavatele paaridele. Kindlasti ei devalveeri kooseluseadus abielu, millesse antud eelnõu ei puutu.

Samuti ei anna eelnõu kõiki abieluga võrdseid õigusi ja võimalusi, näiteks ei võimalda see väljastpoolt kooselu lapsendada. Pereelu kõrgeimaks institutsiooniks jääb endiselt abielu, mida samasoolistele ei avata. Lauri Hussar on raadioeetris teinud ka huvitava ettepaneku, et selguse mõttes võiks eelnõu nimi olla «Mitteabielulise kooselu seadus». Õige tähelepanek, sest just seda see eelnõu sisult ju tegelikult ka on.

K

ooseluleping on kõigest võimalus, mitte kohustus. Selle võivad sõlmida täisealised vabalt koos elavad paarid, sõltumata nende soost, sättumusest, poliitilistest vaadetest, rahvusest, nahavärvist, usutunnistusest või millest iganes. Selle piiramine oleks võrdne näiteks punapeadele suvaliselt mõnede õiguste keelamisega. Soovite juhiluba? Vabandust, aga meil vasakukäelistele inimestele seda ei anta, sest meil kehtib parempoolne liiklus. Nii ei saa ka õigus pere luua olla sõltuv inimese identiteedist.

Kooseluseadus vastab neilesamadele põhimõtetele, mis on rakendatud enamikus Euroopa riikides ja kõigis Põhjamaades, aga ka paljudes muudes maailma arenenud riikides. Eesti on kaua selle

Riigid, kus kooseluseadus või muul viisil tsiviilpartnerlus kehtib Andorra, Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Island, Iirimaa, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Holland, Norra, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Ühendkuningriik, Argentina, Austraalia, Kanada, Mehhiko, Uus-Meremaa, LAV, USA, Uruguay

nimel tööd teinud, et olla aastatel 2013–2015 ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige, kuhu kuuluvad 47 valitavat liikmesriiki. Selles organisatsioonis on meie eesmärgiks seatud tõhustada inimõiguste ja põhivabaduste kaitset, edendamist ning teavitamist kogu maailmas. Kuidas saame olla selle nõukogu liige ja teistele eeskujuks, kui me oma riigis peamisi inimõigusi ja kodanikuõigusi ei austa?

P

aljud on viidanud, et lisaks seadusandlikule on tegemist ka moraaliküsimusega, näiteks on Eesti kõrgeimad vaimulikud väljendanud oma vastuseisu kooseluseadusele. Sellega eristuvad meie usutegelased paljudest lääne kolleegidest, kes tsiviilpartnerlust ei tauni. Isegi paavst Franciscus I on hiljutises intervjuus välja öelnud, et «mõistab vajadust tsiviilpartnerluse järele, et reguleerida erinevates riikides kooselu õiguslikke ja varalisi küsimusi». Veelgi enam, seksuaalvähemuste kohta on ta pressikonverentsil pehmelt lausunud: «Kes olen mina, et kohut mõista?» Talle on sekundeerinud mitmed mõjukad kardinalid, seega ka kõrgeimad kiriku liidrid mõistavad, et ajad on muutunud.

Kui peame 21. sajandil endiselt võimalikuks ühe osa Eesti inimeste õiguste keelamist, oleme läinud meie põhiseaduse sätte ja mõtte vastu. Samahästi – nagu ütles 29. aprilli saates «Vabariigi kodanikud» kultuurikriitik Mihkel Kunnus – võiks väita, et trepi ees on kõik inimesed võrdsed ja mitte lapsekärude, töntsima sammuga inimese ja ratastoolide jaoks kaldtee pärast muretseda.

Poliitikud on suures osas demokraatlikust maailmast tsiviilpartnerluse osas ühte meelt. Abielu puhul on suuremad eriarvamused. Eestis näitavad kooseluseaduse ümber lahvatanud kired kätte meie koha mineviku ja tuleviku, totalitaarse ja vaba ühiskonna vahel. Küsimus on seega, kas jätkame diskrimineerimise ja tagakiusamisega nagu Putini Venemaa ja Hitleri Saksamaa või astume esimesena sammu endise NSV Liidu riikide klubist välja arenenud maailma suunas. See on eriti aktuaalne praegu, kus meist ida pool küpseb idee Nõukogude Liit taastada.

Me peame kujundama riigi, kus kõik inimesed saavad olla need, kes nad on. Õigust olla õnnelik ei otsustata referendumitel, see ongi vabas riigis põhiõigus.

Suurbritannias selgitas konservatiivist peaminister David Cameron, et ta toetab eelnõu mitte «hoolimata sellest, et ta on konservatiiv», vaid «just selle pärast, et ta on konservatiiv».

Hiljuti riigikogu külastanud Briti parlamendi alamkoja spiiker John Bercow avaldas riigikogu kõnetoolis toetust kooseluseaduse algatamisele: «Diskrimineerimise vastu võitlemine ja võrdse lugupidamise, võrdsuse seaduse ees ja võrdse tunnustamise toetamine on õige asi. Oleme Ühendkuningriigis käinud läbi 50 aasta pikkuse perioodi ühte liiki armastuse kuriteoks pidamisest kuni tegeliku võrdsuseni seaduse ees, ning see on asi, mille üle enamik minu kolleege on uhked, nagu ka peaminister ja mina ise.»

Suurbritannias, muide, kaitses hiljuti kehtima hakanud samasooliste abielu eelnõu parlamendi ees konservatiivist peaminister David Cameron isiklikult. Cameron selgitas, et ta toetab eelnõu mitte «hoolimata sellest, et ta on konservatiiv», vaid «just selle pärast, et ta on konservatiiv». Ta rõhutas, et konservatiivid peavad toetama inimeste põhiõigusi olla õnnelikud ja hoolida teineteisest, ning konservatiivsete väärtuste hulka ei kuulu eraelu korraldamisel takistuste tegemine. Sama meelt on õnneks ka paljud konservatiivid Eestis.

Eesti seisab oluliste valikute ees. Me peame kujundama riigi, kus kõik inimesed saavad olla need, kes nad on, ja andma neile võimaluse elada oma elu ja armastada nii, nagu nad soovivad. Õigust olla õnnelik ei otsustata referendumitel, see ongi vabas riigis põhiõigus.

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti matt

edward lucas

Pealetungiv ühesõnalisus devalveerib demokraatia mõtet

Eestis on saanud reegliks, et mida suurem on erakond, seda suuremat pinda ja vähem sõnu vajab tema loosung, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

L

ugejad/vaatajad, kelle ajud ei toimi vaid binaarselt (null/ üks), võisid enda lõbustamiseks konstrueerida teisi tõlgendusi. Erakonnapoliitiku «Mina Tarzan – sina Jane» süntaksi taga võis näiteks näha vihjet erakondade-eelsele ajastule: EKP b-nomenklaturist Ansip näeb halba und (nii aastal 1988), milles kaas-EKP-lane Savisaar on pensionieas maandunud Kremlisse, talle aga kleebitakse külge kodanliku natsionalisti trikoloor.

Aga see on kurb nali. Mitte ainult sellepärast, et oleks nii kergelt võinud olla tõsi. Kurvem on see, et pealetungiv ühesõnalisus, meie oma «matid», devalveerib poliitilist debatti ja demokraatia mõtet. Küsigem endalt: mida esindavad need (reeglina) kahesilbilised erakondlikud urahtused? Kas aastaid pinevat mõttetööd, analüüse, esmaste ja teiseste allikate läbitöötamist Euroopat raputavate kriiside lahenda-

Ü

kski neist käratustest ei ole programmiline. Võib oletada, et nendeni on jõutud mingi «brändimis-»protseduuri käigus. Näiteks küsiti RE toetajate fookusgrupilt: milline sõna iseloomustab sinu erakonda kõige paremini? Ja nii ongi meil plakatid, mis toimivad gängitätoveeringute funktsionaalse ekvivalendina. «Aa, orav.» «Näe, sarvik.» Ja olukord laheneb kas laupkokkupõrkega või vaiksest urinast saadetud taganemisega kangetel jalgadel.

Siin kajastub Eesti erakondade suhtlusambitsiooni tegelik tase. Raske on öelda, mis toimub kulisside taga. See, millest poliitilise spektri avalikus osas ei vaikita – üha ühesõnalisemalt –, ei lähtu aga veendumusest, et demokraatia südames on aruteluprintsiip. Rõhuasetus on varjamatult jaotusel, lõhestamisel, vastandusel. Käib hea ja halva, musta ja valge kompromissitu võitlus, tandriks kogu ühiskond.

Mis puutub siia Euroopa – küsivadki erakondlased tapva loogikaga –, kui kuri ja hea on kehastunud just siia, tänasesse Eestisse? Kusjuures eesmärgiks on ajada kiile Eesti avalikkusse, sügava irooniana jääb poliitiline klass ise ühtseks: süsteem, mis seda kõike toidab, peab jääma. Ükski neljast suurparteist ei taha või ei julge rünnata korruptiivse kartelli alustalasid (ennekõike rahastamist, reklaami, künniseid, poliitika kombitsaid igapäevaelus).

Nii elame me äraspidises tegelikkuses, kus maksumaksja rahastab ühe käega ERRi, mis nii raadiokui tele-eetris korraldab otsedebatte ning teavitab avalikkust debattide, uudiste, analüüside, usutluste ja

Valija on tooraine, poliittehnoloogiline lihaloom, kes ei mõistagi rohkem kui paari silpi korraga.

Aastad ei ole vennad

VASTUKAJA

miseks? Või on need sõnad kantud tulevikuvisioonidest Euroopale?

Ei «Kindel» (kindel mis?) ega «Rahu» (venekeelset tõlget nägemata on ülepea võimatu öelda, mida see sõna võiks tähendada) oma mingit pistmist Euroopaga. Ega Euroopa Parlamendiga, mille valimisteks nad peaksid meid häälestama. IRL ja SDE on oma mitmesõnalistele tühimõtetele vähem kulutanud (kuigi esimeselgi on olemas ühesõnaline «Korruptsioon»).

Postimehe artiklis «PPA komisjon vähendas pagulaste arvu Eestis» esitatati seisukoht, et läinud aastal langes Eestis varjupaika saanute arv, kuna PPA kutsus mullu kokku nõuandva asjatundjate komisjoni. Leiame, et seose otsimine komisjoni töö ja pagulaste arvu vahel on meelevaldne. Seose tõestuseks toodi fakt, et 2012. aastal rahuldati Eesti 77 rahvusvahelise kaitse taotlusest 13, mullu rahuldati 97 taotlusest seitse.

Esiteks, asjatundjate komisjon ei langeta otsust, vaid annab nõu ja vastab küsimustele, andes ülevaate välisriigi poliitilisest ja julgeolekualasest olukorrast. Teiseks pöörduvad menetlejad komisjoni poole vaid nende taotlustega, kus menetleja vajab otsuse langetamiseks lisainfot või ekspertnõu. Komisjoni hinnang ei ole siduv, vaid aitab vastu võtta kaalutletud ja õiglase otsuse.

Kokku on PPA palunud komisjonilt selle loomise hetkest hinnangut seitsme inimese taotluste puhul. Mis on neist seitsmest rahvusvahelise kaitse taotlusest saanud? Kaks inimest on saanud

Eesti riigilt varjupaika, kahe inimese taotlus lükati tagasi, kolme inimese taotlus on veel menetluses ning otsust ei ole tehtud. Selle perioodi jooksul on Eestis esitatud 105 varjupaigataotlust.

Kuid see ei ole ainus põhjus, miks me ei pea õigeks võrrelda kahel aastal varjupaika saanute arvu ning teha sellest kaugeleulatuvaid järeldusi.

Aastad ei ole vennad, eriti, kui räägime varjupaigataotlustest. Ühegi inimese lugu, kes varjupaika otsib, ei ole teisega ühesugune. Me ei saa võrrelda kaht aastat ja järeldada, et nende 77 ja 97 inimese elukäigud on ühesugused.

Need inimesed on pärit riikidest üle terve maailma ning isegi siis, kui eeldaksime, et varjupaigataotlejate jagunemine päritoluriikide lõikes on muutumatu (mida see ei ole), ei saa me kaht aastat võrreldes teha üldistusi.

Kui inimene esitab varjupaigataotluse, asuvad menetlejad koguma tõendeid, mis annaksid kindluse teha otsus, kas inimene vajab rahvusvahelist kaitset või mitte. Varjupaigataotlejad ei tule valdavalt Eestisse, kaasas kirjalik tõendite kogum, mille põhjal saaks te-

muu sellise vahendusel väga professionaalselt valimistest ning sellest, mida neilt oodata. Teise käega rahastab maksumaksja erakondi, kes maksavad kinni kampaaniaid, mille (olgem ausad, absurdseiks) eeldusteks on, et ERR ei anna neile piisavalt eetrit, et ERR ei jõua kõigini või et ERR (rääkimata muust ajakirjandusest) on kallutatud.

Miks erakonnad investeerivad maksumaksja raha ühesõnalistesse binaarsetesse «mattidesse» ja mitte arutellu, on küsimus, mida ehk polegi mõtet esitada. Sest puudub loogika, millega küsimus võiks meile, mitte-erakondlastele, mõistetava vastuse saada.

Selles valguses omandab lähemalt vaadates päris uue tähenduse üleskutse «Kõik valima!». Kusagil läänepoolsemas Euroopas võiks see tähendada siirast kutset valijale olla eurooplased – euroopluse juurde kuulub automaatselt debativajadus, sest Euroopal ei saa olla vaid ühtainust identiteeti või valikut. Alati on alternatiive. Eestis peame kahtlustama midagi atavistlikumat. Valija on tooraine, poliittehnoloogiline lihaloom, kes ei mõistagi rohkem kui paari silpi korraga. «Kõik valima!» tähendab meie loosungite ja plakatite kontekstis mitte «Kõik mõtestatud valikut tegema!», vaid «Kõik häält tegema!» – kusjuures ei maksa see, mida öeldakse, vaid kes kõvemini karjub. Diskursiivse demokraatia asemel terendab siin ürgne virvendus käraja-demokraatiast.

Debatt on virin, kära sõnum.

S

eda, kui põlgav on meie poliitikute suhtumine arutellu, näitas kõnekas episood presidendiga, mille lasi nädalavahetusel eetrisse «Aktuaalne kaamera».

Enne kohtumist Gruusia ametivennaga rehmas Eesti riigipea ruumisolevate ajakirjanike suunas: «Aja nad välja. Out! [ingl k välja!]» See keelekasutus ei käi mitte ainult risti vastu Ilvese iga-aastastele manitsustele, et seisused peavad üksteise vastu viisakad olema (2012. aastal osundas ta Betti Alverit: «Räägi tasa minuga...»), vaid toob meid tagasi selle loo algmotiivi juurde.

Eesti poliitik ei väärtusta ei avalikkust ega tema esindajaid nii, nagu seda teevad tema läänepoolsed kolleegid. Ingliskeelse «Out!» võiksime siinkohal tõlkida maakeelde kui «Kõtt!». See ongi Eesti «matt».

ha otsuseid. Väga tihti tuleb ette, et varjupaigataotlejal ei ole kaasas dokumente, mis annaksid kindluse, kas ta on see inimene, kellena end tutvustab.

Kõige olulisem tõend PPA jaoks on intervjuu varjupaigataotlejaga. Lähtuvalt sellest otsivad menetlejad info tõendamiseks või ümberlükkamiseks teavet teistest allikatest. Harvad ei ole juhtumid, kus info õigsuse kontrollimiseks määratakse tervise-, vanuse- või keeleekspertiis. Oluline on ka saada teave päritoluriigi kohta.

Menetlejad teevad kõik, et leida otsuse tegemiseks ulatuslik tõendite kogum. Asjatundjate komisjoni kaasamine annab PPA menetlejatele võimaluse teha otsus, mis toetub rohkemal infol.

Inimõiguste Keskuse esindaja ütleb eilses Postimehes, et varjupaiga andmine ei ole poliitiline otsus, vaid seda tuleks teha lähtudes sellest, kas inimesel on vajadus varjupaika saada, kas tema elu on ohus. Oleme selle seisukohaga täielikult nõus ning oleme sellest põhimõttest oma tööd tehes alati lähtunud. liis valk PPA välismaalaste talituse juht

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

E

hk on meil midagi Putinilt õppida.

Hammustanud Ukraina küljest ära Krimmi, leidis Venemaa president aega keelustada ukaasiga vandesõnade kasutamine TVs, raadios, lehtedes, raamatutes ja mujal. Ühe sõnaga öeldult on see «mati-seadus».

Meid ei huvita siin mitte «matt», vaid ühesõnalisus. «Matt» solvab ja peab kaduma. Solvab ka ühesõnalisus, kui see pole mitte mõne hea loo puänt, vaid poliitiline loosung. Ühesõnaga, ühesõnalised valimisloosungid peavad kaduma.

Miks? Eestis on saanud reegliks, et mida suurem on erakond, seda suuremat pinda ja vähem sõnu vajab tema loosung. Võtkem Keskerakond ja Reformierakond.

Praegu kehastunud sõnadeks «Rahu» ja «Kindel». Võib oletada, et kunagi varem ei ole üks sõna reklaamiagentuuridele Eestis sisse toonud nii palju kui need kaks. Kumbki sõna on väärt üht pilti.

Aga piltidestki on saanud sõnad.

Hiljuti Postimehe ja Maalehe esikülgedel ilmunud RE reklaamid Ansipi ja Savisaare piltidega ei esindanud mitte Ansipit ja Savisaart poliitikutena, vaid toimisid piktogrammidena. Savisaar Kremli taustal pidi vaatajale ütlema «Venemaa» ja Ansip sinimustvalgega «Eesti». Üks sõna seisis piltlikult teise vastu, ilma igasuguse kahemõttelisuseta.

Economisti toimetaja

Valesti mõistetud Venemaa?

S

anktsioonid ei avalda Venemaale mõju: see on liiga suur ja liiga rikas. Nende kehtestamine oleks silmakirjalik, sest Hiina on palju hullem. Lääs sõlmib lõpuks ikka tehingu, nii et mõistlikum oleks hakata sellele juba praegu mõtlema. Putini režiimiga kõnelemine võib olla ebameeldiv.

Mitterääkimine oleks aga hukatuslik.

Sellised on nende argumendid, kes Suurbritannias, Saksamaal ja mujalgi usuvad, et lääne Ukraina-poliitika lähtub põhimõtteliselt valedelt alustelt. Nad usuvad, et lääs laskis võimaluse käest juba 25 aasta eest, kui ei mõistnud, et uus Venemaa erineb täielikult Nõukogude Liidust. Koheldes seda vaenlasena – alandades, piirates ja eirates –, me muutsimegi ta vaenlaseks.

See seisukoht moonutab ajalugu. Me ei ole Venemaad 25 aastat alandanud. Me oleme selgroogu painutanud Venemaa meelitamiseks, julgustamiseks ja lepitamiseks. Me külvasime 1990. aastatel Venemaa rahaga üle, et päästa Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega krahhi äärele jõudnud majandust.

Me võtsime Venemaa G8sse ja Euroopa Nõukokku ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ootetuppa, ehkki see ei vastanud ühegi mainitud organisatsiooni standarditele ja väärtustele. Lühidalt öeldes, me püüdsime olla viisakad. See ei toiminud.

Jah, NATO ja Euroopa Liit laienesid – aga mitte võimu suurendamise nimel. Endised kommunistlikud riigid tahtsid ise meeleheitlikult liituda. Ajalugu oli neile õpetanud, kui ohtlik on jääda ilma võimaluseta otsustada ise oma tulevikku. Viimaste kuude sündmused on näidanud, et neil oli täielik õigus. Kas tõesti keegi usub, et Moldova on neutraalsuse tõttu paremas olukorras?

Mõned kommentaatorid, näiteks Peter Hitchens, väidavad, et Balti riigid seadsid end NATOga liitudes ise ohtu. Aga kui su naaber on nii äkiline, et üritab keelata isegi vargavastast signalisatsiooni paigaldada, kas pole see siis just hea põhjus seda kindlasti teha? Kui Venemaa oleks võtnud oma naabrite julgeolekumuresid tõsiselt ja püüdnud neid leevendada, ei oleks NATO kunagi laienenud. See oleks võinud isegi laiali minna.

T

egelik probleem suhetes Venemaaga ei ole mitte see, et muu maailm kohtleks Venemaad valesti, vaid et Venemaa ei suuda astuda ühte jalga muu maailmaga. Kreml (ja paraku suur osa Venemaa inimestest) ei ole veel saanud üle imperialistlikust minevikust. Enamikule postkolonialistlikele riikidele annab ajalugu vastutuse, mitte õigusi. Kuid Venemaa ei soovi leppimist riikidega, mida ta ja Nõukogude Liit on viimastel sajanditel ruineerinud ja traumeerinud. Ta soovib, et hoopis need peaksid end aupaklikult üleval. Ja kui nad seda ei tee, üritab ta neid õõnestada.

Lugesin äsja Eesti kaitsepolitsei aastaülevaadet. Selles võib lakooniliste sõnade taga leida rahutuks muutva pildi elust Euroopa rindejoonel. Selles avalduvad ilmekalt viisid, kuidas mitmed Kremli toel tegutsevad organisatsioonid püüavad üles kütta vene päritolu Eesti elanikke, muu hulgas korraldades isegi poolsõjalisi suvelaagreid, millest üht toetas Venemaa sõjaväeluure GRU ja kus õpetatakse kõike alates propaganda tegemisest kuni rindemeditsiinini. Samasuguseid pingutusi võetakse ette Lätis.

Kui Venemaa oleks tõepoolest valesti mõistetud, aga olemuselt rahumeelne riik, mis reageerib ainult talumatutele provokatsioonidele, miks on tal siis olnud vaja nii palju aastaid Balti riikides rahutust üles kütta? Need riigid, kes tunnevad Venemaad paremini kui keegi läänes, on andnud parima, et meid hoiatada – ja vastutasuks oleme neisse ikka ja jälle üleolevalt suhtunud, neid lausa eiranud, osaliselt ka seepärast, et läänes leidub rohkelt selliseid Venemaa «asjatundjaid», kes on ikka ja jälle eksinud kõiges riigi kohta, mida nad väidetavalt peaksid nii hästi tundma.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 7. MAI 2014

Kumu avab Raul Meele suure näituse Kumu avab neljapäeval Eesti sõjajärgse avangardi suurkuju Raul Meele ülevaatenäituse «Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega». Kuraator Eha Komissarovi sõnul esitab väljapanek kaasakiskuva loo Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968–1992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvõtte aastaist 1990–2014. «Konrad Mäe ja Raul Meele vahele jääb kogu Eesti 20. sajandi kunstiajalugu,» ütles Eha Komissarov. PM

1

euro

maksab täna Kumu, Kadrioru kunstimuuseumi, Mikkeli muuseumi, Niguliste muuseumi ja Adamson-Ericu muuseumi pilet.

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TEATER. Raha ja asjade võim. Kes on meie võlgades süüdi?

Unistuste elu hind arvustus heili sibrits

kultuuritoimetuse juhataja

Helsingis läks lahti heliloojate rostrum Klassikaraadio lähetas Helsingis alanud rahvusvahelisele heliloojate rostrumile Eestit esindama kaks teost: Märt-Matis Lille «Põhjanaela paine» ja noore helilooja Madli Marje Sinki «Sõjaveteran Hugo Gulbrandt». Rostrum on üks olulisemaid nüüdismuusika foorumeid, mille eesmärk on rahvusraadiote vahendusel tutvustada ja levitada uut muusikat. Tänavu osaleb 27 riiki 50 teosega. Järgmisel aastal korraldab rostrumi Eesti Rahvusringhääling. PM

Eestisse tuleb «Jääaja» suurejooneline jääsõu 16.–18. jaanuarini etendub Tallinnas Saku suurhallis koguperejääsõu «Jääaeg live! – mammuti seiklus». Publiku ette astuvad populaarsest joonisfilmist «Jääaeg» tuntud tegelased, kes iluuisutavad, tantsivad, laulavad ja teevad akrobaatikatrikke. Lavastas Guy Caron, kelle käe all on valminud ka mitu Cirque du Soleil’ lavastust. 2012. aastal Londonis esietendunud jääsõu jõuab Eestisse viis aastat kestva maailmaturnee raames. Tallinnas mahub ühte etendust vaatama 3900 inimest. PM

Dennis Kelly / Sander Pukk

«Armastus ja raha» Tõlkija Anu Lamp, lavastaja Sander Pukk, kunstnik Annika Lindemann, valguskujundaja Kalle Karindi, muusikaline kujundaja Ove-Kuth Kadak, videokujundaja Veiko Tubin Tallinna Linnateatri esietendus 26. aprillil Hobuveskis

S

ee on nagu NO99 lavastus, aga mitte praeguse NO99, vaid mõne aasta taguse – üldistavalt lihtsustav, efektselt plakatlik, kuid samas õigustatult (ühiskonna)kriitiline ehk teater, kus kõikide kunstiliste vahenditega virutatakse kapitalismile vastu hambaid ning koputatakse vaataja südametunnistusele.

Esialgu mõjub see Dennis Kelly kirjutatud ja Tallinna Linnateatri lavastatud koputus hilinenuna ja isegi pisut naiivsena: näidend valmis 2006. aastal, kaks aastat enne tõelist krahhi.

Nüüdseks on kuus-seitse aastat tagasi alanud majanduskriis muutumas ähmaseks mälestuseks. Faktiks aga kerkivad hinnad, aina keerulisem ots otsaga kokkutulemine ning leppimine.

Aga elu, see tahab ju elamist, ja inimesed on teatavasti nõrgad. Nii kõlistavadki pangad-laenukontorid ekraanidel raha, sest nad teavad, et ahvatlusi jätkub. Seega pole linnateatri koputus hilinenud, (laenatud) rahast ja raha kulutamisest on endiselt vaja rääkida.

Ilusa elu ihalus Lihtsustatult võib öelda, et «Armastuse ja raha» teemaks ongi, kuidas ja mis hinnaga asju ostetakse. Loo keskmes on David (Alo Kõrve) ja tema naine Jess (Evelin Võigemast), nende armastus ja võlad, mis tekivad igatsusest. Igatsusest parema ja veelgi õnnelikuma elu järele.

Etenduse lõpus tunnistab armunud, õnnelik ja kaunis naine, kellele on just tehtud abieluettepanek, et ta teab, et see on vale ja idiootlik. Aga … «Ma tahan.

Ma tahan asju. Ma tahan meile asju. Ma olen hakanud oma elu peale mõtlema ja no ütleme, et see on olnud natuke vilets, ja ma ei taha enam sellist elu. Ma tahaksin, et elu oleks parem, et see oleks natuke rohkem selline, nagu see võiks olla, ma tahaksin, et mu elu oleks natuke selline nagu telekas. Ma tean, ma tean. Milline idioot.»

Kes meist poleks vahel nii mõelnud? Või kas me pole seisnud ja vaadanud mõnd asja, mida me ei saa endale RAHALISELT lubada? Ning see asi läheb korda rohkem kui LähisIda või Ukraina kriis… Nii juh-

tus ka ilusa, pisut lihtsa, kuid heasüdamliku Jessiga, kes sai aru, et see ihaldusväärne ja paigale naelutav kott pole disainitud mitte selleks, et selle sees asju hoida, vaid selleks, et teda oma lõa otsas hoida.

Aga mida tegi Jess, kes oli uhke oma avastuse üle, nagu ise ütles – see oli nagu esimest korda millegi teadasaamine –, kas ta ostis selle koti või mitte? Kui lihtne on olla tark, eriti tagantjärele ja kõrvaltvaatajana, ning kui raske on vahel vaadata peeglisse.

Kui kohtuvad psühholoogilise teatri tugevad näitlejad, uuem teatrikeel ning tänapäeva maailma probleemid, võib sündida põnev teater.

Jessi lugu ei näidata vaatajale lineaarselt. Tegelikult on «Armastus ja raha» Jessi mehe Davidi, tema vanemate, mehe eelmise kallima Vali ja paljude teiste lugu, mis pusletükkidena etenduse lõpus terviku moodustavad.

Lavastuse teeb tugevaks näitlejate (ja ka lavastaja) läbimõeldud-tunnetatud rollid. Sest me ei näe laval lihtsalt karaktereid, tüüpe või taustategelasi, vaid lihast-luust inimesi, kellel on oma lugu, kannatus ja unistus.

Võib-olla on lavastuse sügavuses ja näitlejate läbitunnetatud mängus süüdi prooviperioo-

Jess (Evelin Võigemast): «Ma tahan. Ma

dil Alo Kõrvet tabanud õnnetus: garaažiseinast alguse saanud tuli hävitas näitleja kodu juurde kuuluva garaažist ja saunast koosneva hoone koos seal olnud varaga, elumaja suudeti õnneks kõige halvemast päästa.

Saatuslik kirg Etendus algab kõledas kontoriruumis, kus David püüab saata koolitusel kohatud naisele armastuskirja. Davidi ümber pole midagi inimlikku, ta ülikondadesse-kontorikostüümidesse riietatud kolleegid on kui robotid. Ka Davidil on raskusi leida müügimehe kestast üles mees, kes suudab naisele rääkida midagi muud kui järjekordsest tehingust.

Davidi kaotatud inimlikkusele vastandub prantslannast

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

tahan asju. Ma tahan meile asju.»

naise elulisus, julgus, jultumus ja kirg (suurepärane õpetus, kuidas kirjutada armastusmeile, sobib nii meestele kui naistele!).

See, et David pole alati selline olnud, tuleb välja tema tööintervjuul endise kallima juures (võrratult vastik Val ehk Külli Teetamm ja mõnusalt äpu Paul ehk Argo Aadli). Ent eredaid hetki on ses lavastuses teisigi, näiteks kadedate vanemate kättemaks (Anu Lambi ja Margus Tabori teineteise tunnetamine ja nauditav kokkumäng) või süütu tüdruku sebimine (ilge keskealine libedik Duncan ehk Andres Raag ja tõeline naiivitar Debbie ehk Sandra Uusberg).

Mees ja naine, David ja Jess, kohtuvad vaid korra, haigla ooteruumis. Publiku silme all puruneb siis üks suhe, variseb

foto: siim vahur

kokku maailm, unistused ja lootused. Vaatamata sellele, et nad lahkuvad haiglast väliselt tervena, näeme nende surma.

Hinges ja maailmale nad surevad. Põhjuseks mitte teine naine või mees või surev laps, vaid naise suutmatus ohjata ostmiskirge.

Haiglastseeniga võinuks näidend ja lavastus lõppeda, sest sellele järgnev Jessi monoloog asjade ostmisest võttis lavastusest hoo maha ning jätab epistliteatri pitseri, mis tegelikult on vale. Aga see etteheide on pigem kirjanikule, Jessi monoloogi autorile.

Sander Puki lavastus on palju enam kui pelk meeleparanduslik teater. «Armastuses ja rahas» on nii sügavat psühholoogilist sisu kui ka huvita-

vaid (tehnilisi) lahendusi, siinkohal kiidan Veiko Tubina videokujundust.

Valgete särkidega, mustades ülikondades mehed ja siivsates kontorikostüümides naised veavad enda järel unistustelina (videoekraani), millel vaid hetkeks näeme neidsamu tegelasi õnnelike ja säravalt naeratavatena, seljas on neil kataloogidest tuttavad moodsalt värvilised riided.

See värviline õnn virvendab vaataja silme ees vaid hetkeks kui silmipimestav miraaž ning kustub, et teha taas laval ruumi robotlikult mõõdetud liigutuste, otsuste, valikutega hallidele inimestele.

Kusjuures kõigi – nii Vali, Jessi vanemate, Jessi enda ja tema mehe, naiivitar Debbie ja ka teiste – unistused on täiesti

identsed! Seega, kelle unistused need on, värviliste riiete tootjate või inimeste? Kelle unistuste ja soovide nimel riskitakse ja kaotatakse?

«Armastus ja raha» kinnitab, et Tallinna Linnateater uueneb ja Elmo Nüganeni igavikuliste teemadega tegeleva psühholoogilise teatri kõrval näeb selles Tallinna vanalinna teatris lavastusi, mis tegelevad tänase päeva probleemidega, meiega, kaasajaga (sellisteks lavastusteks on näiteks «Harakale haigus», «Lantimiskunstnikud», «Offline», aga ka «Koletis kuu pealt»).

Kui aga kohtuvad psühholoogilise teatri tugevad näitlejad, uuem teatrikeel ning tänapäeva maailma probleemid, võib sündida põnev teater.

Tšehhovlik igatsus ehk Nüganeni uuslavastus heili sibrits

heili.sibrits@postimees.ee

Ü

le pika aja on taas oodata Elmo Nüganeni uuslavastust. Mai eelviimasel laupäeval esietendub Tallinna Linnateatris William Boydi näidend «Igatsus», mis põhineb Anton Tšehhovi lühijuttudel «Minu elu» ja «Tuttavate juures» ning kujutab ajastutruult ühes Vene provintsilinnas aset leidvaid sündmusi.

«See on hea näitemäng,» põhjendab Nüganen järjekordset Tšehhovi-ainelist lavastust. «Seal on tööd mitmetele eri põlvkondade näitlejatele, ja näitlejad, ma tean seda omast käest, tahavad aeg-ajalt kokku puutuda niisuguse maailmaga.

Küsimus pole ainult Tšehhovis, samamoodi tahetakse mängida Ibseni ja Turgenevi näidendites, näidendites, kus laval saab inimene kehastada teist inimest, ja kahe-kolme tunni jooksul läbi tüki kõikvõimalike sündmuste.»

Nüganen tunnistab, et ka temal kui lavastajal tuleb aegajalt peale Tšehhovi-igatsus.

Lisaks tunneb ta, et ka publik võib niisugust lugu tahta vaadata. «Inimestevahelised suhted, nojah,» võtab ta kokku 24. mail esietenduva «Igatsuse». «Teema mõttes midagi enneolematut pole. Aga samas kui mõelda, et kui palju neid enneolematuid teemasid siis ikka on.»

Lavastustega maailma muuta Nüganen ei taha, ta lihtsalt ei usu, et teater suudaks seda teha. «Kui kaua on maailmas teatrit tehtud! Ka Ukrainas tehakse praegu teatrit. Kui teater suudaks maailma muuta, siis oleks see maailm ammu muudetud!»

Kui vaataja lahkub teatrist leplikuma ja rahulikumana, tundega, et ta on millestki aru saanud, siis on Nüganen oma tööga rahul. «Kui lavastus annab hingelist tuge või mõne koha pealt paneb inimese millegi peale mõtlema või südamest naerma või lihtsalt muigama ning koju minnes ei ole vaataja tigedam ega kurjem, siis on suur asi juba tehtud.»

Küsimusele, mis on lavastajale «Igatsuses» väljakutse,

2011. aastal sai Elmo Nüganen just Tšehhovi pärandi tutvustamise eest Venemaa mälestusmedali. foto: liis treimann

vastab Nüganen, et see, kuidas saavutada midagi, mida ta endale ette kujutab, ja teha seda ennast kordamata. Samas soovib ta, et näitlejad mängiksid erilise kergusega, ning just see kergus tooks esile loo sügavuse. «Et vaatad lavale ja näitlejad nagu ei mängigi, et nagu oleksidki tegelased ise. Ega see ei ole ka väike ülesanne».

Põrgulaval etenduvas «Igat-

suses» mängivad Peeter Tammearu, Epp Eespäev, Maiken Schmidt või Liis Lass, Anne Reemann, Rain Simmul, Kristjan Üksküla, Andrus Vaarik, Kalju Orro, Elisabet Reinsalu, Helene Vannari ja Anu Lamp.

«Igatsuse» esietendusele saabub ka näidendi autor William Boyd, kes on mai lõpus ja juuni alguses Tallinnas korraldatava kirjandusfestivali HeadRead külaline. Kui näitekirjanikuna on Boyd veel tundmatu – «Igatsus» on tema esimene näidend ja see valmis eelmisel aastal – , siis tema romaanid «Sinine pärastlõuna», «Üks inimsüda», «Rahutu» ja «Harilikud äikesetormid» on kõik Eesti lugejale tuttavad.

Ghanas sündinud briti kirjaniku loomingus põimuvad keerulised, ootamatute pööretega inimsuhted, mis nõuavad tegelastelt keskendumist ja analüüsi, ning põnev ja suurte mastaapidega süžee. 2012. aastal tuli ilmsiks, et Boyd kirjutab uut James Bondi romaani. Kusjuures Ian Fleming «osaleb» tegelasena Boydi romaanis «Üks inimsüda».

16 || SPORT || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Jalavalu katkestas Kanepi hooaja TENNIS. Kaia Kanepiga (pildil), õigemini tema jalgadega, on taas pisut pahasti. Kannavalu häirib Kanepit sedavõrd, et ta oli sunnitud loobuma 12. mail algavast Rooma turniirist. «Kannavalu hakkasin uuesti tundma Miamis pärast esimese ringi mängu.

Kui tavaliselt läheb kerge valu üle järgmiseks päevaks, siis sel korral jäi kand paariks nädalaks valutama,» teatas Kanepi oma koduleheküljel. «Ettevalmistus liivakattele minekuks oli seetõttu lühem, sain harjutada vaid korra päevas. Viimastel turniiridel sain mängu esimese seti mängida valuta, seejärel on kand hakanud märku andma.» Pärast eelmise nädala Madridi turniiri konsulteeris ta kolme spordiarstiga, kes turniiridel sportlasi abistavad, ja pärast ultraheliuuringuid oldi positiivsed: «Arstide hinnangul on tegemist sportlaste puhul tavalise probleemiga ning õige ravi ja harjutustega peaks saama valust lahti. Kui valu järele ei anna, tuleb teha kanda süstid. Hetkel annan jalgadele natuke puhkust, tegelen rohkem taastusraviga.» Kanepi plaanib osaleda nii 25. mail algavatel Prantsusmaa lahtistel kui ka järgmisel kuul Wimbledoni turniiril. PM

SPORT. POSTIMEES.EE

Gerd Kanter on saanud reedel algavaks hooajaks valmistuda ilma vigastuspausideta.

Bayern ei tohiks Müllerit müüa.

Müncheni Bayerni jalgpalliklubi endine legendaarne mängija Franz Beckenbauer leiab, et klubi peaks oma praegust tähte Thomas Müllerit iga hinnaga klubis hoidma.

JALGPALL

Jalgpalliliit karistas kolme kihlveopetturit Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjon määras kolmele kihlveopettustega seotud inimesele jalgpallis tegutsemise keelu. Aleksei Jahhimovitšile (Tallinna Levadia) ja Maksim Paponovile (Sillamäe Kalev) määrati esialgu kuni 31. detsembrini kehtiv keeld, Yaroslav Dmitrievile (FC Puuma) määrati eluaegne keeld. Otsus hõlmab nii mängimist, juhendamist kui ka ametiisikuna tegutsemist.

DOPING

Eesti jõutõstjale määrati võistluskeeld Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium määras jõutõstjale Eli Viielole võistlusvälisest dopinguproovist keeldumise tõttu kaheaastase võistluskeelu. Samuti tühistatakse kõik sportlase võistlustulemused alates selle aasta 5. märtsist ehk päevast, mil ta dopinguproovi andmisest keeldus. Veel juunioride vanuseklassis võistlev Viielo võitis eelmisel aastal Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel kaalukategoorias kuni 63 kg meistritiitli.

KORVPALL

Clippers alistas Oklahoma Korvpalliliigas NBA alistas Los Angeles Clippers Läänekonverentsi poolfinaalseeria avamängus 122:105 Oklahoma City Thunderi.

Chris Paul tõi võitjatele 32 punkti ja andis 10 söötu, Kaotajatele tõi Russell Westbrook 29 silma. Idakonverentsis sai poolfinaalseerias esimese võidu Washington Wizards, kes alistas 102:96 Indiana Pacersi. Võitjatele tõi Bradley Beal 25 silma ning kaotajatele Paul George ja George Hill 18 silma.

Karpak on Finni EMil 7. kohal

Viljandi võitis pronksi

Prantsusmaal La Rochelle’is toimuvatel purjetamise Finn-klassi Euroopa meistrivõistlustel on Deniss Karpak esimeste võistlussõitude järel 7. kohal.

Lauri Väinsalu hoiab 31. ja Martti Kinkar 75. positsiooni.

Eesti käsipallimeistrivõistluste pronksiseeria teises mängus alistas HC Viljandi 29:22 HC Viimsi/Tööriistamarketi ja võitis pronksi. Ott Varik viskas võitjate poolel 11 väravat. Seeria avakohtumise võitis Viljandi 33:23.

foto: andres haabu

KERGEJÕUSTIK. Eesti parim kergejõustiklane Gerd Kanter alustab reedel Dohas Teemantliiga võistlussarja.

Kanter: enne esimest võistlust on seis alati segane peep pahv sporditoimetuse juhataja

K

ui kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter ja tema truu abimees Indrek Tustit hakkasid aprillikuu viimase päeva hommikul uurima, kas Katari treeningulaagrisse sõitmiseks on kõik reisidokumendid korras, selgus, et segastel asjaoludel pole kummalgi mehel tegelikult kehtivat viisat, ning samaks päevaks planeeritud ärasõit tuli edasi lükata.

Kanteri dokumendid said korda järgmiseks päevaks, hiljuti passi vahetanud Tustitil võttis asjaajamine rohkem aega. Seepärast lendas Kanter kaugele maale üksinda, Tustit ühines temaga alles esmaspäeva hilisõhtul.

Segadus viisadega Kanteri sõnul lõi asjade selline käik esialgsed plaanid pisut segamini. «Kuna Indrekut polnud siin, ei ole ma ka saanud otsest tagasisidet oma treeningutele ja mõistagi pole ma saanud ka oma massaažiseansse,» rääkis Kanter. «Nüüd peaks segadus lõppema ja treeningulaager tavapärases rütmis jätkuma. Mis parata… eks siin oli natuke ka meie endi hooletust, oleksime pidanud varem kõik dokumendid üle kontrollima.»

Esialgu pole Kanteril ja Tustitil aga aega tõsisemateks treeninguteks – juba reedel alustab Kanter Dohas uut Teemantliiga hooaega. Kanteri sõnul on võistlus seniste treeningute mõistes üsna ebamugaval ajal ning mingit imetulemust ei maksa sealt oodata.

Võistlusest kõrvale jääda ta aga ei soovinud, kuna hooaja lõpuks võib igal punktil olla teemandi hind. Pealegi jätab ta ebamugava lennureisi tõttu niigi vahele USAs toimuva etapi. Kahel viimasel aastal on Kanter läbi hooaja kulgeva Teemantliiga võitnud ning tänavu üritab ta seda saavutust korrata.

«Möödunud aastal oli esimene etapp alles mai lõpus ja alustasin seal hooaega 63-meetrise heitega. Väga suuri ootusi pole ka tänavuse võistluse kohta, kuid 64 või 65 meetrit võiks heita küll,» arutles Kanter, kes on tänavu saanud mullusest paremini harjutada. «Mullu oli sisuliselt iga kuu valusaid tagasilööke, kuid tänavu pole selliseid asju juhtunud. Praegugi on käsil väga tugev jõusaalide periood ning kui see läbi saab, peaksid hakkama tulemused ülesmäge minema.»

Eile 35. sünnipäeva tähistanud Kanter tõdes, et enne hooaja esimest võistlust on seis segane. Ta meenutas veel kord täpselt aastatagust aega, kui hooaja avalöögi eel lubas enesetunne head tulemust, kuid tegelikult seda ei sündinud. Seekord pole tal oma võimalustest aga selget pilti.

Kanter selgitas: «Tavaliselt on kergema, jalad maas heitmise ja võistlusolukorrale sarnaneva jalavahetusega heidete tulemuse vahe kolm meetrit. Seega võiks eeldada, et jalad maas olekus heidetud 62 meetrit peaks lubama tegelikult heita 65 meetrit. Treeningutel proovides on aga vahe palju väiksem. See näitab, et tehniliselt pole asjad veel paigas.»

Peaeesmärk on EM Kogenud sportlase sõnul on aga võistlus parim heitetehnika peegel ning sellest lähtuvalt saab ta edaspidi heiteringis liikumist parandada.

Tänavuse hooaja tähtaim võistlus on augusti keskel Zürichis peetav EM. Kanter, kellel kõikvõimalike tiitlite kõrval puudub veel EMi kuld, on võtnud selge eesmärgi tänavu see jõuproov võita. Teise olulise tähisena on ta märkinud, et püüab üle mitme aasta heita ketast taas üle 70 meetri joone.

Kanteri sõnul on Doha võistlus seniste treeningute mõistes üsna ebamugaval ajal ning mingit imetulemust ei maksa sealt oodata.

Kanteri sõnul pole ta tulemuste paranemise nimel teinud treeningutes erilisi muudatusi, vaid kasutab eelmisest hooajast tuttavat mudelit. Ta on veendunud, et toona jäi hea tulemus vaid vahepealse vigastuse taha.

Mäletatavasti harjutas Kanter mullu esimest hooaega ilma pi-

kaaegse treeneri Vesteinn Hafsteinssoni juhendamiseta ja sai hästi hakkama.

«Mullu segas vigastus ja kolm nädalat jäi sisuliselt vahele. Kui seekord õnnestub püsida tervena, saab tervet hooaega üles ehitada progresseeruvalt,» arutles Kanter ja lisas, et treeningmahtude suurendamine pole enam mõttekas. «Loomulikult oleks mul võimalik parandada ka jõunäitajaid, kuid see pole viis, kuidas kettaheites tulemust parandada.»

Kanteri jaoks on tänavune kevad eriline. Märtsis sündis tema ja abikaasa Liina perre esimene laps – poiss. Õige pea pärast rõõmsat sündmust siirdus aga Kanter treeningulaagrisse Lõuna-Aafrika Vabariiki, enne Katari sõitmist sai ta kodus olla vaid poolteist nädalat.

«Loomulikult sooviksin rohkem olla koos perekonnaga, aga midagi pole parata – treeningulaager on ettevalmistuseks parim paik, kus kõik täpselt paigas ning muude asjade peale pole vaja energiat raisata. Saan sajaprotsendiliselt oma tegemistele keskenduda,» sõnas Kanter, kes peab eemal olles abikaasaga sidet Skype’i vahendusel. «Abikaasa on tubli ja midagi väga keerulist pole minu äraolekul juhtunud.»

Kanter ei pelga esialgu ka seda, et poeg hakkaks pidevalt kodust eemal olevat isa võõristama. «Praegu veel sellist asja pole, et ta vaataks – mis mees see selline on…» rääkis ta naerdes.

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Liverpool mängis suure eduseisu maha ja võib Inglise meistritiitlist ilma jääda.

Suur suutäis sundis Liverpooli libisema sab kapten Gerrardi najal. Suarezele ei paku enam rõõmu see, et samal päeval valisid ajakirjanikud ta Inglise liiga parimaks mängijaks, samuti pole lohutuseks asjaolu, et ka jalgpallurite liit andis talle hooaja kõige parema mängija tiitli ning kuuest lõppvalikusse jäänud kandidaadist kaks olid tema meeskonnakaaslased Steven Gerrard ja Daniel Sturridge. Meistritiitel on ilmselt läinud, võimalus lõpetada 1990. aastast kestnud tiitlipõud on kadunud.

kadi parts reporter

V

eidi vähem kui kuu aega tagasi võisid Liverpooli jalgpalliklubi mängijad rõõmupisaraid valada, kui koduväljakul alistati Inglise meistriliiga peamine tiitlikonkurent Manchester City. Kaks õhtut tagasi kõlanud lõpuvile järel olid Liverpooli mehed taas pisarais, ent seekord teisel põhjusel – võõral väljakul suudeti maha mängida 3:0 edu ning suure tõenäosusega libises sellega käest ka pikalt oodatud meistritiitel.

13. aprill, Anfieldi väljak Liverpoolis. Kodumeeskonna kapten Steven Gerrard on tüürinud neli vooru enne hooaja lõppu oma mehed tähtsa 3:2 võiduni ning kaotajaks pole keegi muu kui koos Liverpooliga meistritiitlit jahtiv City. Gerrard kutsub tiimikaaslased pärast lõpuvilet kokku ja teatab neile rõõmujoovastuses, kuidas meistritiitel on nüüd nii lähedal, et «see, kurat, ei libise enam käest».

Purunenud unistus

Steven Gerrardi (vasakul) näost on näha pettumust, Luis Suarez (paremal) ei tahtnud pärast kaotust oma emotsioone kordagi näidata. foto: scanpix

Parimate valus libisemine Kuigi nädal hiljem suudetakse taas võita – 3:2 Norwich Cityt –, tabab Liverpooli valus tagasilöök aprilli lõpus, kui kodus jäädakse 0:2 alla Londoni Chelseale. Sealjuures saab kaotuse järel meedialt suure kriitika osaliseks just Gerrard, kelle rumal libisemine väljakul lubas Demba Bal lüüa avapoolaja neljandal üleajaminutil värava, mis viis külalised Chelseast juhtima. Kaotuse järel on liigatabeli seis aga intrigeeriv: Liverpoolil ja Cityl on peetud 36 kohtumist, kogutud 80 punkti ja jäänud mängida veel kaks kohtumist. Meistritiitli võitja on endiselt lahtine.

Ning siis jõuab kätte 5. mai õhtu, mis vajutab valusa pitseri Liverpooli tiitlilootustele. Liiga-

tabelis 11. real paiknevale Crystal Palace’ile külla sõitnud Liverpool on 55. minutiks kohtumist 3:0 juhtimas, aga eduseis hakkab viimasel veerandtunnil kahanema ja 88. mänguminutiks on Damien Delaney

ja Dwight Gayle toonud tabloole 3:3 viigi.

Lõpuvile kõlades võtab Liverpooli mängijate ja fännide emotsioonid kõige paremini kokku lohutamatu Luis Suarez, kes tõmbab särgi üle pea ja sei-

«Crystanbul» Sotsiaalmeedias jõuti Liverpooli kurb kaotusmäng kiirelt ristida «Crystanbuliks», millega vihjatakse 2005. aasta Meistrite liiga dramaatilisele finaalile. Istanbulis 69 000 pealtvaataja ees lahti rullunud finaalmängus oli AC.

Milan kohtumist 44. minutiks 3:0 juhtimas, aga Liverpool suutis 60. minutiks kolm väravat tagasi lüüa ja viigiseisul lõppenud normaal- ja lisaaja järel võita penaltiseeria 3:2. Liverpooli ajalukku lähevad erinevatel põh-

justel nii Istanbulis peetud finaal kui eile Crystal Palace’ile kaotatud matš, mis andiski nutikatele sotsiaalmeediakasutajatele võimaluse kombineerida kiirelt populaarsust kogunud «Crystanbul».

PM

«Jah, minu jaoks on see läbi,» tunnistas pärast kaotusmängu ka Liverpooli peatreener Brendan Rodgers. «78 minutit olime väga silmapaistvad, aga siis sattusime hoogu, arvasime, et saame sellest olukorrast veel rohkem kätte, ja kaotasime oma kaitsestruktuuri,» tunnistas Rodgers, et tema hoolealused tahtsid tagasi mängida üheksaväravalist vahet, mis neid sel hetkel samal pulgal olnud Cityst lahutas, ning sellega võeti enda jaoks liiga suur suutäis.

«Kui oled 3:0 juhtimas, tundub selline tulemus nagu kaotus. Mängijad on väga löödud,» lisas Rodgers, kes vaatas juba ka tulevikku, «olime sel hooajal paremad kui eelmisel aastal ja proovime uuel hooajal saada veel paremaks.»

Et esmaspäeva õhtu tõestas, et jalgpallis võib kõike juhtuda, ei maksa Liverpooli minimaalset tiitlilootust veel siiski maha matta, sest neil on 81 punkti ja pidada mäng Newcastle’iga. Samal ajal on Cityl kirjas 80 punkti ning mängida Aston Villa ja West Hamiga. Kui City peaks kahest mängust ühe kaotama, piisaks Liverpoolile võidust ja nad tuleksid siiski meistriks.

Tiitlilootus pole päris kadunud ka Chelseal: neil on koos 79 silma ja pidada mäng Cardiff Cityga. Kui nad selle võidavad ning Liverpool ja City kõik oma mängud kaotavad, rändab tiitel hoopis Londonisse. Seega on kõik veel võimalik.

Tänak tahab Argentinas hoiduda probleemidest RALLI. Ott Tänak sai neljapäe-

val algava Argentina MM-ralli eel testida pisut autot ning lubas rasket võidukihutamist vaikselt alustada, siis näidata tõsist kiirust, hoiduda probleemidest ja eks siis näe, kui kõrgele jõuab.

Ott Tänak ja kaardilugeja Raigo Mõlder sõidavad Argentina WRC2-sarjas, Drive DMACK meeskonnas Ford Fiesta R5 autoga. Portugalis said Tänak ja Mõlder WRC2 arvestuses neljanda koha ning lõpetavad sarja kokkuvõttes esitosina.

Esmaspäeval sai Tänak autot testida, eesmärgiks proovida erinevaid seadeid kruusal. «Oleme R5-autoga teinud kruusal vaid ühe sõidu, testinud varem mitte,» selgitas Tä-

nak. «Kahjuks ei läinud asjad päris plaanipäraselt, sest tehnika vedas väheke alt. Siiski saime sõita 40 kilomeetrit ja leidsime ideid, kuidas rallit alustada. Teisalt on hea, et tehnilised vead testil välja tulid.»

Ralli keskus asub Argentina suuruselt teise linna Cordoba lähistel Carloz Pazis, kus sõidetakse neljapäeval ralli esimene, 6,04 km pikkune publikukatse. Reedel ja laupäeval on kavas pikad kiiruskatsed, pikim neist kaks korda läbitav 51,88-kilomeetrine Ascochinga. Kokku sõidetakse pühapäevani kestval rallil 14 katset kogupikkusega 405,10 kilomeetrit.

«Argentina katsed on pikad ning teed keerulised ja autole

Ott Tänak foto: karli saul/scanpix

rasked. Seega on ralli tõsine väljakutse,» ütles Tänak tiimi pressiteates. «Meie plaan on hakata vaikselt liikuma ja siis juba vaadata, mis võimalused meil on.

Kindlasti tuleb keeruline võist-

lus. Üritan näidata samasugust kiirust nagu Mehhiko rallil, võidelda kõrge koha nimel, kuid, mis peamine, hoiduda probleemidest.»

Tänaku peamine rivaal Argentinas on soomlasest tiimikaaslane Jari Ketomaa, kes on kahel MM-rallil WRC2-sarjas napilt esikohast ilma jäänud.

Rootsis jäi ta viimase kiiruskatsega alla Karl Kruudale 2,3, Portugalis Nasser Al-Attiyahile 11,6 sekundiga.

«Tuleb põnev heitlus, sest stardis on palju piloote, kes võimelised võitma,» kinnitas Ketomaa. «Selleks, et finišeerida esimesena, peab vältima probleeme ja sõitma puhtalt.» Jaan Martinson

HEA TOIDU POOD

WWW.SADAMATURG.EE AVATUD: E - P 9.00 - 19.00 LEIA MEID FACEBOOK´IST!

18 || TERVIS || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

PÄIKE SILMAS. Lihtsalt tume, ilma UV-kaitseta klaas on silmale isegi ohtlikum,

Optiliste päikeseprillide val liis velsker reporter

N

ii nagu UV-kiired on ohtlikud nahale, põhjustavad need muutusi ka silmas, mispärast on oluline valida endale sobivad päikeseprillid.

«UV-kiirgus on silmaga nähtamatu ja neeldub silma rakkudes. Liigne kiirgus kahjustab nii silma sarvkesta, läätse kui ka silmapõhja,» selgitas Qvalitas arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi. Norman-Optika optometrist Marget Vatku tõi välja, et pideva ülemäärase UV-kiirguse silma sattumisel võib tagajärjeks olla sarvja võrkkesta kahjustus, silmaläätse tuhmumine ning muud silmahaigused.

Kõige olulisem faktor prilliläätse valikul on UV-kaitse olemasolu. Tume klaas ilma UVkaitseta on Vatku hinnangul väga ohtlik, kuna silma loomulik kaitsefunktsioon – kissitamine ja pupilli ahenemine – ei hakka tööle. Seetõttu pääseb silma aga märksa enam UV-kiirgust kui ilma päikeseprillideta.

«Eriti oluline on see laste puhul, kelle silmade kaitsevõime on madal: pupill on lai, lääts kristallselge ja lisaks vaatab laps enam ülespoole kui täiskasvanu,» lausus Vatku.

UV-kaitse on üldjuhul olemas enamikul tavalistel läbipaistvatel prilliklaasidel. Vaarandi soovitas silmade tõhusamaks kaitseks valida peegeldusvastase pinnakattega klaasid, mis on ühes UV-kaitsega.

«UV-kaitsega klaasid kaitsevad silmi, kuid ei vähenda silma tulevat valgusereduse hulka,» põhjendas ta.

Keerulisem on päikeseprille hankida neil, kel silmanägemisega kõik päris korras ei ole – terava nägemise säilitamiseks ja silmade kaitsmiseks peavad nad hankima optilised päikeseprillid. Optilisi päikeseprille peaks Norman-Optika optometristi Kersti Tuuliku hinnangul kandma eelkõige lapsed ning tundlike või opereeritud silmadega inimesed. Samuti kõik autojuhid.

Tänapäeval on võimalik optilisi päikeseprilliklaase lihvida nii klassikalistesse ehk sirge esipaneeliga kui ka sportlikesse, kumera esipaneeliga prilliraamidesse. «Kumeratesse prilliraamidesse ei saa suure dioptriga klaase paigalda. Mida väiksem ja sirgem raam on, se-

Plastklaase iseloomustab kergus, põrutuskindlus, tänapäeval ka hea optiline kvaliteet.

da soodsam on sinna panna optilisi päikeseprilliklaase,» selgitas Tuulik.

Optilisi päikeseprille saab tellida vahemikus +8,0 kuni –13,00 dioptriat. «Mida suurem on klaaside tugevus, seda suuremad on piirangud prilliraamidele, nagu ka tavaliste prillide puhul,» märkis Tuulik.

Optiliste päikeseprillide ostmisel tehakse valik eri värvi, tumedusastme ja erineva õhendusega klaaside vahel. Klaase on võimalik tellida nii ühevaateliste kui ka mitmevaateliste ehk progresseeruvatena.

Klaasi tooni juures tuleb arvestada, et pruuni ja rohelist värvi klaasid tõstavad kontrast-

Peegeldusvastase pinnakattega päikeseprillide eeliseks on see, et need vähendavad ka silma jõudva ereduse hulka. foto: liis treimann

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

kui täiesti ilma päikeseprillideta käimine.

lik sõltub nende otstarbest

sust, samas moonutavad need veidi värve. Halli värvi klaasid aga vähendavad eredust, kuid ei moonuta värve. Osa toone blokeerivad rohkem sinist valgust, näiteks pronksi- ja vasetoon ning punakaspruun.

Vaarandi sõnul sobivad heledamad toonid hästi ruumis kasutamiseks, näiteks arvutikasutajatele kontrasti tekitamiseks. «On ekslik arvata, et mida tumedam klaas, seda parem UV-kaitse, pigem vähen-

dab tumedam klaas silmade valgustundlikkust,» lisas Vaarandi.

Materjalide puhul tasub teada, et mineraalklaasidega päikeseprillidel on väga hea optiline kvaliteet. Samas on need raskemad ning sobimatud ekstreemspordialade tarvis, kus on vaja klaaside ohutust ja põrutuskindlust. Plastikklaase iseloomustab kergus, põrutuskindlus, tänapäeval ka hea optiline kvaliteet.

Enne prillipoodi minekut soovitab Vatku läbi mõelda, milline on prillide otstarve: jalgratturitele sobivad kergete, põrutuskindlate ja vahetatavate plastikklaasidega päikeseprillid, mägironijatele see-eest peegelkattega mineraalklaasid, surfaritele aga polariseeritud ja vetthülgava kattega klaasid. Üks hinnatumaid päikeseprilliklaaside katteid on Kersti Tuuliku sõnul polaroid ehk polariseeritud pinnakate, mis blokeerib siledatelt pindadelt vastupeegelduva valguse. Selliste klaasidega prillid on asendamatud merel ja autoroolis.

Tuuliku hinnangul on väga hea, kui päikeseprilliklaasidel on peegeldusvastane kate klaasi siseküljel – see ei lase klaaside taha sattunud valgusel silma peegelduda. «Peegelklaasidega prillid on väga head eredates tingimustes, nagu näiteks päikesepaistelise ilmaga värskel lumel,» ütles Tuulik.

Optiliste päikeseprilliklaaside sekka liigitatakse ka fotokroomklaasid, mis tumenevad UV-kiirguse ajel õues viibides iseenesest ning muutuvad ruumis jälle peaaegu täiesti läbipaistvaks. Fotokroomi puuduseks on Vaarandi sõnul vähene tumenemine sõidukis olles – teatud tüüpi fotokroomklaasidel on see maksimaalselt 50 protsenti.

Aastaid tagasi trendina levinud tavalistele prillidele pealepandav päikeseprilliklipp pole Tuuliku hinnangul kõige parem lahendus, vaid pigem hädaabinõu. Selle variandi eeliseks on odavus (hind umbes 30 eurot) ning see, et klipid sobivad paljudele prilliraamidele – see on kiire viis oma silmi päikese eest kaitsta.

«Palju õues või autoroolis viibivad inimesed peaksid eelistama optilisi päikeseklaase.

Prilliklaaside ja klipi vahel võivad tekkida segavad peegeldused ning üldjuhul pole päikeseprillide klipp valmistatud optiliselt kvaliteetsest materjalist,» arvas Tuulik.

Optiliste prilliklaaside hinnaskaala on lai ja sõltub valitud raamist, kliendi silmavahest ning klaaside omadustest (kas kõvapinnaga, peegeldusvastase kattega, polariseeritud või UV-kiirguse mõjul tumenev). Norman-Optikast saab optilised päikeseprillid kätte alates 89 eurost.

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || TERVIS || 19

20 || TERVIS || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE

EKRAANIST EEMALE. Mudilase silmade jaoks parim on õues mängimine.

Nutiseadmed rikuvad laste silmi liis velsker

liis.velsker@postimees.ee

Ilusate ilmadega mudilaste toast välja ajamine ei tee head mitte ainult nende füüsisele, vaid parandab oluliselt ka silmanägemist, mida rikub pidev ekraanide ees istumine.

Qvalitase arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi ütles kahtluseta, et nutiseadmed rikuvad tänapäeval väikelaste silmanägemist. Kui aastaid tagasi kirjutati prillid stereotüüpide järgi nina raamatutes istuvatele «nohikutele», siis nüüd on nendeks mängukonsoolide ning tahvelarvutite ja nutitelefonide sõbrad.

«Raamat ei ole kasutaja jaoks nii siduv – seda saab lugeda, käest ära panna ja hiljem jätkata sealt, kus pooleli jäi. Nutiseadmed, mängud ja sotsiaalvõrgustikud tekitavad sõltuvust ning neid kiputakse tundide kaupa vaatama. Pea on pikalt allapoole suunatud, see aga tekitab rühihäireid,» lausus Vaarandi.

Optometrist selgitas, et kuigi raamat küll peegeldab valgust silma tagasi, ei ole see ise valgusallikas. «Nutiseadmed paraku kiirgavad ise valgust ning see võib muutuda sil-

male väsitavaks,» tõdes des ta.

Tema sõnul on reegel see, et laps ei tohiks hiks päevas üle kolme tunni nutiseadmega tegeleda. «Võiks öelda a nii, et mida vähem, seda parem, sest silm m pingutab oluliselt rohkem ohkem lähedale vaadates es ehk lääts peab tekitama kitama plusstugevustt lihasjõuga,» selgitas tas Vaarandi.

Möödunud nud aasta terviseuuringud gud näitavad kooliõpilaste silmanägemiägemise halvenemist. Sihtasutuses Tallinna Koolitervishoid töötavad kooliõed vaatasid mullu läbi 14 997 Tallinna õpilast.

Läbivaadatud lastest 3267-l ehk enam kui viiendikul tuvastati nägemisteravuse langus.

Vaarandi selgitas, et kui imik sünnib, on tema nägemisteravus alguses väga madal, kuid see kasvab ühes vanusega. Koolieaks peaks lapse nägemisteravus olema 80–100 protsenti. Väikelastel on peamiselt probleeme just lähedale vaatamisega ehk neile väljastatakse rohkem pluss- kui miinusklaase.

Pärilikkusel on silmanä-

gemise mõjutajana Vaarandi kinnitusel tegelikult väike roll, umbes kaks-kolm protsenti. «Ülejäänud juhud on kõik seotud sellega, et silmad ei saa piisavalt stimulatsiooni. Lapse silm peab õppima nägema erinevates tingimustes ja erinevatele kaugustele,» rääkis Vaarandi.

Silma jaoks on Vaarandi kinnitusel hea dünaamiline keskkond õues mängimine. «Mõlemad silmad saavad stimulatsiooni võrdsel määral igale kaugusele vaatamiseks,» kiitis ta.

Optometristi soovitus on, ekraaniet laps ei tohiks päevas ekr ga oma kolme ma silmi vaevata üle ko foto: to: peeter la langovits tunni.

Enamjaolt ei saa lapsed silmanägemise halvenemisest ise arugi. «Neil on väga harva kaebusi, sest kui nad millegagi koos kasvavad, ongi see viis, kuidas nemad maailma tajuvad. Hägune pilt on tema jaoks normaalne, sest ta ei oska seda millegagi võrrelda,» lausus Birgit Vaarandi. Tema sõnul võiks lapsed esimest korda silmakontroll viia kolmandal eluaastal.

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || VABA AEG || 21

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 7.05 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Maris Liloson, Raivo E Tamm jt

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg, Andrus Laur, Jonathan Hanks jt 9.05 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 9.05 kl 19 Carmeni rollis Stella Grigorian (Gruusia) ja don José rollis Michael Wade Lee (USA)

CARMEN

G. Bizet’ ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Stella Grigorian (Gruusia), Michael Wade Lee (USA), Albina Kotšetova, Jassi Zahharov, Janne Ševtšenko jt 10.05 kl 19

BALLETIÕHTU: SYMBIONT(S).

PETRUŠKA

Osades: Sergei Upkin, Luana Georg, Jonathan Hanks, Vitali Nikolajev jt 11.05 kl 12

PIPI PIKKSUKK

Ü. Vinteri ja Ü. Raudmäe muusikal Dirigent: Priit Aimla Osades: Ingel Marlen Mikk, Kristo Ukanis, Agnes Aaliste, Terje Pennie, Riina Airenne, Raivo E Tamm jt 15.05 kl 19 Esietendus!

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn 16.05 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 16.05 kl 19

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó lasteballett T. Kocsaki muusikale Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heidi Kopti, Aleksandr Kanapljov, Galina Rohumaa, Aleksandr Prigorovski, Michele Pellegrini, Anatoli Arhangelski jt

TALVEAIAS 12.05 kl 9.15 välja müüdud!

12.05 kl 11

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

Haridusprojekt etenduse sünnist. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

8., 13., 15., 24.05 kl 19

Aiamajas

9., 11., 21., 22.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg jt.

10., 25.05 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts Lav.Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

VÄIKSES SAALIS 7., 8., 20., 21.05 kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater).

9.,22.05 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

10.05 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Eugene O´Neill Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja. 13., 16.05 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu Lav. Aleksander Eelmaa, osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

MAALISAALIS 7., 15.05 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk Lav. Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust.

Tel. 744 0165.

Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA 8.05 kl 19

HELISEV MUUSIKA 75. etendus!

R.Rodgersi muusikal 18.05 kl 16 Lisaetendus!

Viimast korda!

MARY POPPINS

R.B.Shermani/R.M.Shermani/ G.Stilesi muusikal Peaosas Nele-Liis Vaiksoo

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

D. Glattaueri netiromanss 9.05 kl 19

Varastatud oranž jalgratas

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Marta Laan, Harriet Toompere, Mari-Liis Lill, Ingomar Vihmar, Tõnu Aav, Roland Laos, Mihkel Kabel, Maria Avdjushko, Jüri Tiidus.

7., 17., 20., 27.05 kl 19

Tuhk ja akvaviit Bengt Ahlfors

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

11.05 kl 16

VÄIKE MAJA

7., 11.05 kl 12

MADISONI MAAKONNA SILLAD

Jane Bowles Lav. Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill.

EESTI DRAAMATEATER

SUURES SAALIS

10.05 kl 19

7.05 kl 19 NB! Ei toimu!

HEA PÕHJATUULE VASTU

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

10.05 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

SADAMATEATER 9.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

13.05 kl 19

R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 16.05 kl 19

HOOAJA LÕPPKONTSERT

NOKIA KONTSERDIMAJA

ENDLA TEATER

9.05 kl 19

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

(lav. Indrek Apinis) 13.05 kl 19

SUURES SAALIS 9.05 kl 19

TESTOSTEROON

Hormonaalne komöödia A.Saramonowicz. Lav. E. Keerd.

Osades: Raivo Rüütel (külalisena), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink jt 10.05 kl 19 Viimane etendus!

UHKUS JA EELARVAMUS Romantiline komöödia J. Austen. Lav. K. Komissarov.

Osades: Kaili Viidas, Katrin Valkna, Ireen Kennik, Helle Kuningas, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Triin Lepik, Priit Loog jt

KÜÜNIS

8., 15.05 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

UGALA TEATER

Melodraama D. Smirnova filmistsenaariumi ainetel. Lav. G.Kordemets.

Osades: Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Lii Tedre, Ago Anderson, Tambet Seling ja Priit Loog 10.05 kl 19

Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

Monokomöödia P. Pedmanson. Lav. T. Palu Mängib Sepo Seeman

11.05 kl 13

MARY POPPINS

R.B.Shermani/R.M.Shermani/ G.Stilesi muusikal Peaosas Hanna-Liina Võsa

SUUR SAAL 9.05 kl 19

ROSENCRANTZ JA GUILDENSTERN ON SURNUD

Tom Stoppard Lavastaja Üllar Saaremäe, Kunstnik Kristi Leppik.

17.05 kl 17

KAHE ISANDA TEENER Carlo Goldoni Lavastaja Vallo Kirs Kunstnik Jaanus Laagriküll.

VÄIKE SAAL 10.05 kl 17

VANA ÕNGITSEJA

William Douglas Home Lavastaja Peeter Tammearu, Kunstnik Jaak Vaus.

EESTI MEES JA TEMA POEG

VALGES SAALIS 8.05 kl 19

TOTAALSELT SINUST ÜLE Noortekomöödia M. Ravenhill, Lav. E.Keerd 9.05 kl 19

DUSSAERT´I KAASUS

Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas

VÕRU KULTUURIMAJAS KANNEL 7.05 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL Lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P.Loog 7.05 kl 19

TOPELTELU

Leping

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe) 14.05. kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe) 17.05 kl 19

Algused

ENDLA KÜÜN 7.05 kl 19

Algused

(lav. Nils Riess)

ENDLA TEATER 7.05 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

VANEMUISE VÄIKE MAJA 12.05 kl 19

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman)

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA

15., 16., 17., 19., 20., 26., 27., 28., 29., 30.05 kl 13 26., 27., 28.05 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

KLOOSTRI AIDAS 7., 8., 9.05 kl 19

Kokteiliõhtu

T. S. Eliot. Lav Lembit Petetrson.

Osades Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup, Marius Peterson, Helvin Kaljula, Lembit Peterson, Tarmo Song ja Eva Eensaar.

Pilet 14/11

KONTSERDID KLOOSTRI AIDAS

KALMISTUKLUBI

16.05 kl 19

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIAS

Luulet loevad: Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Mait Joorits.

Tšello: Leho Karin.

Pilet 5-20.14.05 kl 20

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU

7.05 kl 19

DUSSAERT´I KAASUS

Abi Morgan Lavastaja Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp.

Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas

SALME KULTUURIKESKUSES

12.05 kl 13

8.05 kl 13 ja 18

ARABELLA

Muusikal Libretist Leelo Tungal, Helilooja Olav Ehala, Lavastaja Margus Kasterpalu, Muusikaline juht Peeter Konovalov.

KUMU AUDITOORIUMIS 12.05 kl 19

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU Abi Morgan Lavastaja Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp.

VENE TEATRIS HIIRED PÖÖNINGUL Lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P.Loog 12.05 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

UGALA TEATRIS

14.05 kl 19 Viimaseid kordi!

HÜVASTIJÄTT JUUNIS

Dramaatiline komöödia A. Vampilov, Lav. A. Noormets.

EMTA lavakunstikooli 26. lennu diplomilavastus

RAKVERE TEATER

ENDLAS

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

14.05 kl 19

ROSENCRANTZ JA GUILDENSTERN ON SURNUD

Tom Stoppard Lavastaja Üllar Saaremäe, Kunstnik Kristi Leppik.

VARGAMÄE REHETARES 19., 20., 21., 27., 28., 29., 30.05 kl 14 22., 23., 24., 29.05 kl 19 31.05 kl 19 Reserveeritud!

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

SUUR SAAL 8., 17.05 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer) 9.05 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus) 16.05 kl 19

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman)

VÄIKE SAAL

7., 12., 13.05 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

VON KRAHLI TEATER

(lav. Nils Riess)

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

15.05 kl 19

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS

10.05 kl 20

Viivi Luik - „Olgu maailma rohud haljad“

Tantsuklubi

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

NOBLESSNERI KVARTALIS, JAHTKLUBI II-KORRUSEL

7.06 kl 19 Esietendus!

9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel.

Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid.

Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 10.05 kl 19 Esietendus!

12., 13., 15., 16., 17., 19., 20.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 22., 23.05 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 26.05 kl 19 Eelviimane etendus

NO59 26. lennu finaalnädal: samm lähemale 27.05 kl 19 Viimane etendus!

NO59 26. lennu finaalnädal: samm lähemale 28.05 kl 19 Eelviimane etendus

NO57 26. lennu finaalnädal: Enesetapja

Sissepääs prii.

15.05 kl 19 Lauri Sommer

KONTSERT

raamatuesitlus, pillid-pildid-jutud.

Sissepääs prii.

EESTI KONTSERT

«Sealpool sood»

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

www.concert.ee

TALLINNA JAANI KIRIK

„SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis“

Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

’’Masohhisti pihtimus’’

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

ESTONIA KONTSERDISAAL 11.05 kl 19

PÄRNU KONTSERDIMAJA 12.05 kl 19

Emadepäeva kontserttuur “2 1/2 meest”

Uku Suvitse, Kristjan Kasearu ja Jaagup Tuisu

JÕHVI KONTSERDIMAJA

8.–11. mai VII JÕHVI BALLETIFESTIVAL 2014 2014. aasta festivali peaesineja on Tarass Ševtšenko nimeline Ukraina rahvuslik ooperi- ja balletiteater 8.05 kl 19

“RAIMONDA”

Glazunov Ballett kahes vaatuses 9.05 kl 19

“METSALAUL”

Skorulski ballett kolmes vaatuses Lesja Ukrainka samanimelise draama ainetel 10.05 kl 18

BALLETIÕHTU

õhtu esimeses pooles Bizet’– Štšedrini “CARMEN-SÜIT” teises pooles galakontsert, esinevad solistid Eesti balletiteatritest ja Kiievi külalisteatrist.

MUSTPEADE MAJA 10.05 kl 19

Kontserdisari „Müstilised hääled“

Setu meestelaulukoor LIINATŚURAQ Meelis Vindi džässansambel

ESTONIA KONTSERDISAAL 13.05 kl 19

Kontserdisari „Eliitkontserdid“

Keelpillikvartett PREZIOSO, MIHKEL POLL (klaver) Fauré, Dvořák

PÄRNU KONTSERDIMAJA 13.05 kl 19

Sibelius-Akadeemia Sümfooniaorkester

Solist Taavi Oramo (klarnet, Soome), Dirigent Peter Ettrup Larsen (Taani) Kavas: Carl Nielsen. Kontsert klarnetile ja orkestrile FS 129, op. 57 (1928) Carl Nielsen.

Sümfoonia nr 5 FS 97, op. 50 (1921–22) Jean Sibelius.

Sümfooniline süit «Põhjala tütar» op. 49 (1906)

ESTONIA KONTSERDISAAL Kontserdisari „Lõunamuusika“

«FEDORA JA MR X-I LUGU» Margit Saulep ja René Soom Kálmáni „Tsirkusprintsessiga“

ESTONIA TALVEAED 14.05 kl 19

Kontserdisari „KontsertJazz“ Joel Remmeli Trio

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (4€ - 8€) www.interpreet.ee

MUSTPEADE MAJA 8.05 kl 19 TEELE JÕKS (metsosopran), PIRJO PÜVI (sopran) & PIIA PAEMURRU (klaver) Kavas: C.S. Saëns , H. Duparc, G. Fauré jt

EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUS www.folk.ee

PÄRIMUSMUUSIKA AIDA SUUR SAAL 15.05 kl 13

Päevane kontsertkohtumine: Evelin Võigemast

PÄRIMUSMUUSIKA AIT 17.05 kl 20

Aida hooaja lõpupidu ZETOD Kaasa tegev Ugala bänd

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

TALLINNA RAEKODA 7.05 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Beethoven, Grieg (8.-, 5.-)

VILJANDI SAKALA KESKUS 8.05 kl 19

Meistrite Akadeemia Virgo Veldi (saksofon) Jaak Lutsoja (akordion) Ralf Taal (klaver) Kavas: Bach, Millhaud, Decruck jt.

(7.-, 5.-, 3.50.- perepilet)

TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA

(Aia 12) 10.05 kl 17 Noorte Meistrite Akadeemia

METSIKUD MEZZOD

Helis Naeris, Tuuri Viik, Aule Urb, Julia Savitskaja, Anna Dõtõna, Zhenya Hovsepyan klaveril Piia Paemurru Kavas: Händel, Mozart, Verdi, Rossini, Beliini jt (5€, 3€, müügil enne kontserti)

8.05 kl 19

TAPA JAKOBI KIRIK

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots 14., 15., 16.05 kl 18

10.05 kl 19

14.05 kl 15

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 8., 9.05 kl 18

PAIDE KULTUURIKESKUS

9.05 kl 19

MUSTVEE KIRIK 10.05 kl 16

Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 9.05 kl 19

Tartu kirjandusfestival

Prima Vista

7.–10. maini Tartus, 10. mail Rakveres

Kolmapäev, 7. mai 13.00 Kogumiku „Lugemise vabadus“ esitlus TÜ raamatukogu kohvikus Gaudeamus 15.00 Prima Vista 2014 avaetendus TÜ raamatukogu suures saalis Esinevad: Kristiina Ehin, Silver Sepp, ansambel Def Räädu, tantsijad Keity Pook, Kadri Sirel ja Tähtvere Tantsukeskus 17.00 Kohtumine saksa kirjaniku Katja Petrowskajaga Tartu Linnaraamatukogu saalis

8.05 kl 19

17.00 Tõnis Vilu luulekogu „Ilma“ esitlus Arhiivis

(lav. Kalju Komissarov)

18.00 Kohtumine ungari kirjaniku György

Lahuselu

Dragomániga Tartu Kirjanduse Majas

VABA AEG

19.00 Vene bardi Veronika Dolina kontsert-

ilmub esmaspäevast laupäevani

19.00 Semiosalong Arhiivis – kõneleb

autoriõhtu „Mu maja lendab“ TÜ raamatukogu konverentsisaalis Pilet €5

Timo Maran

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

22.00 Õhtu Arhiivis: esineb Def Räädu Kava täismahus: www.kirjandusfestival.tartu.ee

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

8.05 kl 19

Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

22 || kuulutused || postimees, 7. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Lahkus meie kallis kolleeg

Müüa piiratud kogus karpkala maime. Tel 5393 8866.

Sa andsid, mis sul oli anda, tööd tehes kulus eluniit ...

Ehk kergendab see valu sinu hinges, kui tead, et sellest, kelle aeg su kõrvalt viis, on taevas saanud sinu kaitseingel.

Leida Meerits

Südamlik kaastunne Leelole kalli abikaasa

Kursuse juhatajat mälestab AST I agrokeemikute lennu b kursus.

kaotuse puhul. Marike, Kaie, Sirje, Mirje, Nele, Õnne, Kättlin, Tarmo, Tarvo, Ahto, Aavo, Lembit

Kaja Leedjärv 28. VII 1972 – 3. V 2014

Müüme soodsalt ehitusmaterjale.

Küsi lisa info@roofing.ee või helista tel 5686 9984.

Südamlik kaastunne abikaasale, vanematele ja õele perega.

Hüvastijätt 9. skp. kell 14.30 Pärnamäel.

24. X 1926 – 5. V 2014

Tallinna Rahvaülikool Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Kodukäsitöö OÜ

Lahkujatega on nii, et nad viivad endaga meie ühiste mälestuste kogumi.

See lein jääbki meiega.

Aita Randlo

Inimmõte tungib läbi umbse uneuru, piirideta võimalusteks muudab kitsa kuru.

(Artur Alliksaar) Mäletame leinas auliiget, pallaslast 1942. aastast, hääd kunstnikku ja toredat sõpra

15. VII 1923 – 1. V 2014

Põrmuga urn sängitatakse mulda Raadi kalmistul 17. skp. kell 14 Randlo perekonna hauaplatsile.

Lähedased

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis vanaisa ja vend

Vello Hunt

17. II 1929 – 5. V 2014

Bruno Sõmerit

25. VII 1915 – 24. XI 2013

Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke. Maksan 15 €/ tk. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

Raivo Fatali

Südamlik kaastunne abikaasale ja tütrele perega.

Kunstiühing Pallas

Hüvastijätt 14. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumi väikeses kabelis.

Lapselaps ja vend

Lahkunud on meie kallis taat Mälestame asutajaliiget

Valeri Kalabuginit Avaldame kaastunnet abikaasa Riinale, omastele ja lähedastele.

Inimõiguste Instituut

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk).

Tel 5558 8070.

Otsatu, piiritu mure ... Ääretu, rajatu lein ...

Ants Keek Südamlik kaastunne Riinale abikaasa kaotuse puhul.

Eevi, Jaanus, Aime, Vahur, Tene, Dima, Diana, Tea perega ja Aivo perega

Armas Külvi, tunneme sulle kaasa su armsa ema Südamlik kaastunne Agole perega kalli

Kaljo Kõrgvee

Aime Petersoni lahkumise puhul.

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

14. XI 1920 – 3. V 2014

Virve Kusma

August Kuuseoks

Ärasaatmine 9. skp. kell 16 Pärnamäe krematooriumis.

Palume kimpe-pärgi mitte tuua.

Leinavad tütred peredega. Ärasaatmine 9. skp. kell 13 Liiva kalmistu kabelis.

Leinavad omaksed.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Südamlik kaastunne Enno Veikesaarele kalli ema

On nukraid hetki elu jätnud meile, on lahkumisi rohkemgi kui peaks ...

Laine Benita Veikesaare

Mälestame leinas armast

Rein Rinde

28. III 1942 – 4. V 2014

kaotuse puhul.

1. VII 1928 – 4. V 2014

Aleksander Višnevit

Kolleegid Põllumajandusministeeriumist

Südamlik kaastunne Miraldale, Maile ja Enele peredega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia kaotuse puhul.

Vaike, Alvi, Erik ja Ingrid peredega

Raivo Fatal

Mälestame head sõpra ja tublit talunikku

Aime Peterson

Avaldame sügavat kaastunnet Andrus Rindele ja tema lähedastele

Mälestame grupivenda.

TEMTi AT-eriala 1970. aastal lõpetanud

Südamlik kaastunne Silver Saale kalli isa surma puhul.

Töökaaslased restoranist Salt

Kaljo Kõrgveed

Kallist kursusekaaslast mälestavad EPA 1959. aastal lõpetanud loomaarstid.

Rein Rinde

Sügav kaastunne klassijuhataja Maie Ambrele abikaasa

Teatame kurbusega, et lahkunud on meie kallis ema

Jaak Ambre

(sünd. Kruuk) 18. I 1926 – 5. V 2014

Hooldusniidukid, postipuurid jne.

Valmistatud USAs. Tel 5552 0666. www.abefarmer.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Kõige olnu eest tänulikud lesk ja tütar laste ning lastelastega.

Leinavad lesk, poeg ja tütar peredega. Ärasaatmine 10. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumi suures saalis.

Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Peep ja Endla

Hoiused kuni 8% aastas.

Tel 623 0230, www.eestihoius.ee.

Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu

Teatame sügava kurbusega, et lahkunud on armas abikaasa ja isa

Leinavad perekonnad Rebane, Merisalu, Kasak, Mäe, Koppel, Sirge, Kask, Roosaar, Vijard, Toomas, Ingrid ja John.

kaotuse puhul.

Ostan Mazda Xedos 9, 1999. a, 2,5 (123 kw). Tel 5302 7775.

15. I 1926 – 5. V 2014

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Ago Kullison

Kalle Allmäe

kaotuse puhul.

NRG 2001. aastal lõpetanud

17. VII 1965 – 2. V 2014

Erna Hansumäe

Leinavad lapsed. Ärasaatmine Türi kirikus 10. skp. kell 13.

Avaldame kaastunnet omastele.

Sõbrad Pilka külast

Mare Luud Südamlik kaastunne Ilona Pärnpuule perega.

Transtar T.P. OÜ

(sünd. Raudva)

Südamlik kaastunne Andres Prozesele ema

Evi Prozese

kaotuse puhul.

Tantsuansambli Sõleke tantsijad Avaldame kaastunnet Liivika Reimannile perega kalli isa, vanaisa, abikaasa ning äia

Rein Rinde

surma puhul.

Kolleegid Mööblimaja aktsiaseltsist

kaotuse puhul. Sõbrad arstiteaduskonna IX ja X rühmast

Valentina Puistaja

Mälestame alati sõbralikku

Mälestame ja tunneme kaasa omastele.

Leili perega

Avaldame kaastunnet omastele.

Kursusekaaslased TÜ õigusteaduskonna 1963. aasta lennust

Maalritööd. Tel 5552 0507.

Kvaliteetne saunade ehitus, plaatimine ja puutööd. www.insauna.ee Pakume tööd C, E-kat veoauto­ juhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, nädal kodus. Vajalik varasem töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad kohusetunne, ausus, lojaalsus.

Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel.

Korralik tehnika ja palju tööd.

Tel 528 2617.

Pakume tööd CE-kat autojuhile Euroopas. Tasu keskmiselt 1800– 2300 €/kuus. Nõutav eesti keele oskus ja varasem töökogemus.

Tel 512 1500 või 517 2208.

Täname kõiki, kes olid meile toeks leinas ja aitasid viimsele teekonnale saata Kalev Randviiru Ema ja õde perega

Aale Häggblom

Veera Mann

Avaldame kaastunnet Valli Kisandile kalli ema kaotuse puhul.

Tartu Kivilinna gümnaasium

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele.

Tartu Ülikooli geograafia 1958. aasta lend

Südamlik kaastunne Aire Jaanimetsale kalli vanaema surma puhul.

Kolleegid Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnast

Avaldame kaastunnet Valli Kisandile armsa ema

Avaldame sügavat kaastunnet Evele kalli isa

Mälestame kauaaegset head sõpra

Jekaterina Aruoja

Jekaterina Aruoja

kaotuse puhul.

Kivilinna gümnaasiumi algõpetuse õpetajad

Mälestame kauaaegset head naabrit

Adeliine Asit Sügav kaastunne omastele.

Perekonnad Koppel, Leheste, Pehk, Reinvald, Tõldsep, Visnapuu

Aleksandr Astaškin Mälestame kauaaegset majakaaslast.

Avaldame kaastunnet omastele.

KÜ A. H. Tammsaare 2 elanikud

1934–2014

Harri Kulli

Hilda Metsallikut

metsakinnistuid ja põllumaid Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Malle Tippo Mälestame kauaaegset majakaaslast.

Avaldame kaastunnet omastele.

KÜ A. H. Tammsaare 2 elanikud

kaotuse puhul.

Marika, Liivo, Anneli ja Gunnar

Avaldame kaastunnet Larissale abikaasa

Sügav kaastunne Levile, Heinarile ja Viktorile kalli ema ja vanaema

Siiras kaastunne Varjele armsa isa

Avaldame kaastunnet Lindale ja Lembitule kalli ema

Vassili Kvitka

10. XI 1923 – 2. V 2014

Arne-Einar Pärna

Aleksandra Toomiste

surma puhul.

TÜ Euroopa kolledž

kaotuse puhul.

Maret, Guido ja Kati

kaotuse puhul.

Narva mnt 151 elanikud

Avaldame sügavat kaastunnet Larissale kalli abikaasa

Vassili Kvitka kaotuse puhul.

Tarmetec OÜ

Lilia Nikkareva surma puhul.

Imbi, Luule, Jaanika

Lilia Nikkareva

Kalev Randviir

Mälestame ja avaldame kaastunnet poegadele peredega.

Haage Agro OÜ

Südamlik kaastunne Annelile poja kaotuse puhul.

Meery, Jüri, Piret

Aime Peterson 13. V 1935 – 3. V 2014

Südamlik kaastunne tütar Külvile, tütretütar Elisele ning Toomasele.

Air, Art ja Ria peredega Südamlik kaastunne Külvile perega

Peielaud kuni 50 inimesele tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Arne Pärna

Siiras kaastunne pojale ja teistele lähedastele.

Vaike, Silja, Aime ja Rene

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

kogu Eestis.

Avaldame kaastunnet Varjele ja Ainile kalli isa ja äia

Eugen Tiirikut

kaotuse puhul.

Salatimaja töötajad

Maga vaikselt, puhka rahus ...

ostab

6. IV 1934 – 4. V 2014

www.zaal.ee Tel 502 4939.

Aime Petersoni kaotuse puhul.

Elsbet, Hilda, Maia, Silja, Margus, Margit, Silver

Erich Rein

Toivo Vahtrik Meenutame sügava kurbusega kauaaegset kolleegi ning avaldame siirast kaastunnet lahkunu omastele.

Endise TTTK elektrimajandi töötajad

Linda Vares

Avaldame siirast kaastunnet Tanel Prankile kalli vanaisa lahkumise puhul.

Miina, Anu ja Alo

Mälestame Eesti Rahva Muuseumi kauaaegset töötajat.

Eesti Rahva Muuseum

Avaldame sügavat kaastunnet Riina Prankile isa

Mälestame endist kolleegi

Erich Reinu

26. VIII 1932 – 4. V 2014

surma puhul.

Kolleegid Patendiametist

Georg Visbergi Avaldame kaastunnet omastele.

Eesti Maaülikooli tehnikainstituut

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kas tõesti sind ei hinnata? Hinnatakse, ja isegi väga, kuid praegu ei pruugi sa seda märgata, sest mustade mõtete ja arusaamade pilv võib kõike varjutada.

SÕNN

Sul on alati piisavalt raha ja on ka edaspidi. Kui aga hakkad sissetulevate summade suuruse üle kurtma, siis võivad tõesti rahalised raskused tekkida.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 7. MAI 2014 || VARIA || 23

5

à 2 î

ERNIE

ò

1 a

b

c

d

e

ê f

g

h

Vladimir Velikoslavski – Vsesojuznogo pervenstva SSSR, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ve4!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MUL ON HEA MEEL TEATADA, ET TÄITSIN KÕIK EELMISEL AASTAL SEATUD EESMÄRGID.

AGA SA EI TÄITNUD SALAJASI EESMÄRKE.

MIKS PEAKS KELLELGI OLEMA SALAJASI PRAEGUSE EESMÄRKE!?

OLUKORRA JAOKS.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kelle või mille järgi oled oma elu seadnud? Kui oled seni kellegi teise viisi ja meetodeid järginud, siis nüüd on aeg mõista, mis on sulle sobilik ja mis mitte.

AMBUR Teed nimekirja asjadest, mida oma ellu tahad, ja mida tahad edaspidi saavutada.

Võtad ette nii inimsuhted, töö, raha kui ka tervise.

1. Millise tähemärgi all sündinuid on 26. märtsil ametisse astunud Taavi Rõivase juhitud valitsuse liikmete hulgas enim?

2. Ainsa sportlasena kaasaegsete olümpiamängude ajaloos on ta võitnud medali kuutel olümpiamängudel ühel ja samal individuaalalal. Ametilt politseiohvitserina töötav spordikuulsus kannab oma kodumaal hüüdnime Il Cannibale ehk siis Kannibal. Kes? 3. Kuidas nimetatakse vana inglise pindalaühikut, mis on võrdne 4840 ruutjardiga? See oli maalapp, mille üks inimene suutis ühe härjaga ühe päevaga üles künda.

4. Joosep on isade kaitsepühak, samuti paljude paikade ja ametite kaitsepühak. Ta suri arvatavasti 100-aastasena. Joosepit teame kui Jeesuse kasuisa, kes andis talle Päästja nime. Joosepil oli aga ka omaenda lapsi, ja koguni seitse. Poegi oli neli: Jaakob, Joosep, Juuda ja Siimeon. Mis olid kolme tütre nimed?

5. Ansamblile Led Zeppelin andsid nime ühe teise tuntud ansambli liikmed, kes püüdsid kirjeldada ansamblit kui midagi sellist, mis kukub taevast alla kui tinast õhupall. Kes olid Led Zeppelini ristiisad?

Vastused: 1. Kalad ja Vähk. Kalade tähemärgis on sündinud Jevgeni Ossinovski, Ivari Padar, Keit Pentus-Rosimannus, Vähid on Urmas Kruuse, Jürgen Ligi ja Urve Palo. Ministrite hulka ei mahtunud ühtegi Sõnni, Amburit, Kaljukitse ega Veevalajat. 2.

Itaalia kelgutaja Armin Zöggeler. 3. Aaker. Umbes 0,4047 hektarit. 4. Ester, Marta ja Saloome. 5. Ansambel The Who.

AKNE

VEEVALAJA Mida sa tegelikult suudad ja mida ei suuda?

Kõik piirangud oled pannud endale ise. Kui tunned end piiratuna, siis ongi kogu elu piiratud.

KALAD Kas pead end ikka veel tõestama? Kellele ja milleks? Sinu elu on sinu oma ning sa ei ole selle eest mitte kellelegi midagi võlgu.

ô â æ à

3

LÕVI

KALJUKITS Ühe väikese positiivse sisendusega võid oma maailma märgatavalt muuta. See, mis varem paistis kohutav ja julm, kaotab lihtsalt oma võimu.

â

4

VÄHK Kõik, mis sai viltu minna, läks viltu. Viga ei ole kelleski teises, vaid sinus endas. Olid liiga ettevaatlik ja järeleandlik.

KAALUD Halb karma või saatus? Pole hullu, sest saatusel on sinu jaoks varuks veel nii lööke kui ka häid asju. Kui ei oleks halba, kuidas saaks siis teada, mis on hea.

ê

6

Rõõmustad, et asjad on just nii, nagu need on.

Need võiksid olla hullemad või siis märgatavalt paremad. Miks kurta selle üle, mida olemas ei ole?

NEITSI Midagi ei ole tegelikult tasuta ja iga naudingu eest tuleb maksta. Esitad endale küsimuse, mille eest oled valmis maksma ja kas need on seda raha väärt.

ä

7

KAKSIKUD

Võlad võivad kasvada, kuid see ei heiduta sind. Tead, et mingil hetkel oled nendest lõplikult prii ja saad teha just neid asju, mis sulle meeldivad, mitte sunnitud asju.

ì è

8

SUDOKU www.sudoku.ee

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Tüüp tellib baarist kokteili.

Baaridaam küsib: «Kas jääd ka?»

Tüüp: «No tunniks–paariks ikka!»

••• Laupäeva varahommikul Viru ringil. Politsei peatab auto. Juht avab akna.

«Paberid!» teatab politseinik.

«Käärid! Mina võitsin!» teatab juht ja annab gaasi.

••• Rongis satuvad vastamisi istuma noormees ja neiu. Noormees tahaks kuidagi juttu alustada, aga nagu ei julge ka hästi, kuid siis, kui neiu suure suuga haigutab, võtab noormees julguse kokku ja ütleb: «Teil on nii suur suu, nagu tahaks mind ära süüa!»

Neiu vastas ülbelt: «Ära pabista, poja, ma sealiha ei söö.»

Noormees polnud ka suu peale kukkunud ja ütles vastu: «Õige küll, kuidas mul küll meelest läks – lehmad on ju taimetoitlased.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on VAATESAAL

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 7. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

JÄLGIB KONVERENTSI «TAHAN LAST, AGA NORMAALSET MEEST EI OLE».

NIMEPÄEV: HELME, HELMI, HELMA, HELMELES Felix Mandre 86, orkestrijuht ja helilooja Valve Lüütsepp-Kaasik 77, korvpallur Heiki Valk (pildil) 55, arheoloog Helena Merzin-Tamm 42, näitleja Hanno Ellermann 34, ratsutaja Jaak Prints 33, näitleja Sander Puri 26, jalgpallur

Foto: Marianne Loorents

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Eva Tammsaar 62, Arteri toimetaja Elo Mändoja 50, reklaamiosakonna vanemklienditeenindaja

KÄRDLA +11 HAAPSALU +12

Ida-Virumaal Lüganuse vallas Rääsa külas viisid vargad pühapäeval minema mälestuskivi, mis oli püstitatud kolme ilmasõjas hukkunud Nõukogude lenduri mälestuseks. Rääsa endise koolimaja juures seisnud kivi oli pelk mälestussammas, selle alla kedagi maetud ei ole.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Jelena Filippova sõnul ei ole veel teada, kes kivi varastas, kuid juhtumi kohta alustati kriminaalmenetlus paragrahvi järgi, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist.

Karistusseadustiku järgi karistatakse surnule püstitatud mälestusmärgi rüüstamise või eseme varguse eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Vargus ajas elevile Venemaa välisministeeriumi, mis mõistis eilses avalduses varguse hukka ja nõudis süüdlaste karistamist.

«Ootame, et Eesti võimud annavad toimunule adekvaatse hinnangu, karistaks süüdlasi ning võtaks tarvitusele meetmed selliste sündmuste ärahoidmiseks tulevikus,» teatas Venemaa. postimees.ee

NARVA +13

RAKVERE +12

PAIDE +13

3–

8m

/s

Külma öö toonud kõrgrõhuvöönd tõrjutakse täna Eesti kohalt Venemaale. Seda TARTU PÄRNU põhjustab Põhja-Atlandil VILJANDI +13 +13 +13 laiuv võimas madalrõhuala, KURESSAARE mille lohk on levinud üle +8 Lõuna-Skandinaavia Läänemerele. Lohus tekkinud väike osatsüklon surub end BaltimaaVÕRU VALGA dele üha lähemale ning avab siin+13 +12 kandis uksed soojemale, kuid samas ka niiskemale õhule.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna hommikul pilvisus tiheneb, kuid sajuvõimalus suureneb Neljapäev, 08.05 Reede, 09.05 Laupäev, 10.05 alles pärastlõunal Saaremaal ja Tallinn +4/+10 +5/+13 +7/+11 Lõuna-Eestis. Puhub kagutuul Tartu +4/+13 +6/+17 +9/+16 3–8 m/s, saartel tugevneb tuul Narva +3/+12 +5/+15 +9/+14 päeva jooksul 6–12 m/s, SaarePärnu +5/+12

+6/+17

+8/+15

maal iiliti 15 m/s. ÕhutemperaKuressaare +6/+12 +6/+13 +9/+12 tuur on 8–13 kraadi.

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Vargad viisid mälestuskivi

TALLINN +11

ilmateenistuse sünoptik optik

Eile hommikuks mitmel pool Lääne-Virumaal maha sadanud lumi ajas suveootuses vaevlevad inimesed tigedaks. Mõne inimese ärritus oli nii suur, et ta kohe pidi seda välja näitama – ja jäädvustas oma arvamuse Rakveres Pikale tänavale pargitud auto esiklaasile sadanud lumele. virumaateataja.ee

EUROOPA

Soojemaks ja niiskemaks maile meius

Lumesadu ajas tigedaks

HOMME POSTIMEHES:

NÄPUNÄITEID KASVUHOONE EHITAMISEKS.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.07 5.05 5.17

loojub 21.30 21.16 21.35

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +26,3 kraadi (1954) –3,0 kraadi (1958) Tartus +28,0 kraadi (1906) –4,7 kraadi (1965)

KUUFAASID 7. mai 6.15 14. mai 22.16 21. mai 15.59 28. mai 21.40

+15 +20 +23 +17 +18 +20 +17 +22 +18 +14 +11 +9 +18 +13 +22 +19 +16 +28 +17 +20 +10 +4 +17 +10 +18 +8 +11 +21 +17 +5 +20 +20 +15 +21 +33 +16 +24 +30 +22 +30 +21 +34 +21 +26 +28 +20

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 7. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Holby City haigla: Lootus, usk ja heategevus 09 55 Terevisioon* 11 55 Meie inimesed: Teet* 12 20 OP! kunst* 40 Just must (Eesti 2010) 55 Puudutuse aeg: Maria Reinup* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Eurovisiooni lauluvõistlus 2014: 1. poolfinaal* 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Kus suitsu... (Inglise 2010) 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade.

Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu on otse-eetris ning igav nendega ei hakka!

20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Ajujaht 22 40 Eesti dokk: Lobotoomia (EestiValgevene 2010) 23 35 Ringvaade* 00 40 Uued trikid: Kus suitsu...* 01 39 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Püramiidi tipus: Materjaliinsener Henn Liiv 09 00 Ringvaade* 10 05 Eesti muusikavideod 33 ERR uudised 15 40 Kinoklassika: Lõbus lahutaja (USA 1934)*. Muusikafilm 17 30 Vahva mees, kes pilli teeb, 9/12 18 00 Londiste, 4/4 10 Liivamees (Eesti 2013). Animafilm 30 Lastetuba: Kuidas vanasti riideid tehti?

50 Eddie ja karupätsu: Karused lood 19 00 Lammas Shaun 05 Sõprade linn: Maks mängib kitarri 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Jane (ETV 2013) 25 Ajavaod: Barbaruse lahkumine (ETV 2011) 50 Minu süda mul kerkib ja keeb...

21 00 BFM esitleb. lyhikas: Idatuuled vinguvad 20 BFM esitleb. lyhikas: Oled see sina?

30 Mis juhtuks, kui...?, 16/20 (Wat Als?, Belgia 2011) 22 00 Maailma kino: Ettearvamatud (Itaalia 2010). Komöödia 23 45 Elu Põhja-Koreas (Inglise 2013)* 00 40 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 131/163* 11 00 Kodus ja võõrsil 30 Viimane võmm: Hoolitsetud surm* 12 30 Parim enne: Vanaema raha* 13 00 Putini varjatud varandus* 14 00 Lindprii: Teine võimalus 55 Punased roosid, 750/800 16 00 Küladetektiivid: Õnnetu surm 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 132/163 18 00 Süütu süüdlane, 131/158 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Pilvede all 22 30 C-Komando.

Probleemsaade 23 00 Elav märklaud: Ilsa Pucci 00 00 Memphise detektiiv: Armasta teda hellalt 55 Mis? Kus? Millal? – Finaal* 02 00 Vampiiripäevikud: Sidemed 40 Krimi* 03 05 Rooli võim* 30 Reporter* 04 20 NCIS Los Angeles: Võlg* 05 05 Küladetektiivid*

TV3 06 08 09 10 11 12 13 14 15 16 18 19 20 21

22 23 00 01 02 03 04 05

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Kaua võib! * 25 Grey anatoomia 6, 23: Varjupaik 25 Suletud uste taga 5, 11: Ema lööb tütrelt noormehe üle* 25 NCIS kriminalistid 8, 16: Tappev ekraan* 25 Seitsmes taevas 8, 10: Üksainus asi 25 Vaprad ja ilusad 55 Marina ja kapten, 110 55 Kirgede torm, 1897 00 Suletud uste taga 2, 3: Eksvang terroriseerib peret 00 Uudised 00 Anna otsib meest, 4 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 9 30 Kolmedok: Eesti pulm 30 Kodumaa 2, 12: Valik 50 Vabaduse hind 2, 5: Eneseabi 40 Kondid 6, 17: Jalad rannal 25 Louie 2, 9-10: Eddie; Halloween / Ellie 15 Anna otsib meest, 4* 05 Võimalik vaid Venemaal* 35 Uudised 25 Kaua võib! * 50 Võimalik vaid Venemaal*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 66/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 623/800 09 15 Emmerdale, 177/289* 45 Küladetektiivid, 173: Sasipundar 10 45 Südametukse, 56 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Kristey Alley võitlus kilodega* 13 00 Everwood: Äratundmine 14 00 Jaht modellilepingule, 8/8: Finaal* 15 00 Ameerika tippmodell 15, 13* 16 00 Mehi jalaga segada: Teeksin, kui saaksin 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Õgijate salamaailm 19 00 Kodus ja võõrsil, 5752 30 Emmerdale, 178/289 20 00 Teistmoodi Eesti 21 00 Pulmasõda (USAKanada 2006).

Romantiline komöödia 22 50 Käpardist kokaks, 4/8: Grillioskused 23 50 Reporter 00 45 Ellen* 01 40 Kokakool 03 20 Südametukse, 56* 04 05 Klikitähed: Ülimad meistrid 30 Staariminutid: Hugh Grant; Harrison Ford; Renee Zellweger 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak* 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 78/167: Kardimõrv* 09 20 Conan, 216* 10 10 Näljased meremehed, 47/50: Feock* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 52: Chuck vs. elavad surnud* 15 20 Komissar Rex, 79: Täiskuumõrvar 16 15 Näljased meremehed, 48/50: Truro 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kanada 18 10 Chuck, 53/91: Chuck versus metroo 19 00 Tuvikesed: Ettepanek*; Korvikütt Peggy* 20 00 Krimi.

Politseisaade 30 Galileo.

Populaarteaduslik nutisaade 21 00 Kaks ja pool meest: Suudelda Abe Lincolni* 30 Maailma suurimad lemmikloomad 22 30 Punker, 14. Hooaja viimane!

23 30 Conan, 217/483: Jeff Goldblum, Angie Harmon 00 25 Kaks ja pool meest: Pähklid ja Demerol 50 Tuvikesed: Karmid võtted; Bud olla on uhke ja hää 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 33: Viimane võimalus* 11 00 Asustatud saar 2 (Vene 2009)*.

Ulmeline seikusmärul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 33: Viimane võimalus* 15 00 Kälimehed 2, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 34: Tappev liiv 17 00 A-Rühm 3, 18: Maantee mängud 18 00 Perepea 4, 1: Põhja-Quahogi kaudu põhja 30 Simpsonid 23, 2 19 00 Alexela Korvpalli Meistriliiga 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 KINOÕHTU: Narkoäri (USA 2000).

R: Steven Soderbergh.

O: Benicio Del Toro, Michael Douglas, Catherine ZetaJones, Luis Guzman jt.

Draama 00 15 Euroopa pokkeriturnee 01 15 A-Rühm 3, 15: Suur väljapressimine* 02 05 Kälimehed 2, 6* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Europarlamendi valimised 2014* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 32/142* 45 Nädal pealinnas* 10 00 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda* 30 Täna. Uudised* 11 00 Heeroldi jutud, 1/4* 30 Linnaruumi arhiivist. Sitsi asum 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Vaba mõtte klubi* 13 30 Europarlamendi valimised 2014* 14 00 Jooksujalu (Prantsuse 2008)*.

Mängufilm 15 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Nädal pealinnas* 30 Vaba mõtte klubi* 17 30 LV pressikonverents* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 33/142 19 00 Täna. Uudised 15 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 21 00 Päevakava* 15 Arvutitark 30 Kultuurimeeter 22 00 Varjud, 1/6. BBC fantaasiasari 23 00 Täna. Uudised* 00 00 Meedia keskpunkt* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Varjuteater, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner, Lauri Varik 14 05 Euroopa valib.

Marju Lauristin (SDE).

Saatejuhid Arp Müller ja Lauri Varik 15 00 Pärastlõunased uudised 15 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Euroopa valib* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Heliträkk.

Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Varjuteater* 23 03 Luuleruum 00 05 Loos on asju* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg. Helene lapsukesed, 3. John Habberton “Helene lapsukesed”.

10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Kui Händel kohtus Leclairiga.

11 05 Album. Antonin Dvorak.

12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album. Arvo Pärt.

Adam’s lament*.

Arvo Pärdi loomingut esitavad Läti Raadio koor, Vox Clamantis, Sinfonietta Riga,Tui Hirv, Rainer Vilu, Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Dirigeerib Tõnu Kaljuste, kes pälvis selle albumi eest parima kooriesituse Grammy.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

John Storgards. Esineb Helsingi Filharmoonia Orkester John Storgardsi juhatusel.

Ernest Bloch – Kaks interluudiumit Macbethist, Jukka Linkola – Klaverikontsert nr 2, Dmitri Šostakovitš – Süit ooperist “Mtsenski maakonna lady Macbeth”.

21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Kaisa Jõhvik 00 05 Nokturn