Postimees 07 07 2014

LEIA END, LAULUPEOLINE!

KÕIK LAULUVÄLJAKULE KOGUNENUD LEIAVAD END ÜLES, KUI VAATAVAD LK 12–13 LAULUPIDU.POSTIMEES.EE

VÕITLUS KESTAB Ukraina sõjajõud on pärast relvarahu lõppemist võtnud tagasi suure osa separatistide kontrolli all olnud aladest.

VÄLISMAA LK 16–17

HIILGAV TÕRJE Hollandi jalgpallikoondise väravavahil Tim Krulil piisas rahvuskangelaseks saamiseks kahest pallipuudutusest.

KASU

Kodulaenust varem priiks.

LK 21

SPORT LK 18–19

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

Auto24.ee juht

MARGUS TOMBERG: Sõnum, et kõik automüüjad on petised, on suur viga.

ESMASPÄEV, 7. JUULI 2014 • NR 155 (7146) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 964 • LUGEJAID 201 000

PIDU SAI PEETUD LAULUPIDU LK 2–13

foto: erik prozes

MAJANDUS LK 15

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 7. JUULI 2013

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Eesti müsteerium

E

esti müsteerium, Estonian mystery – see juhuslikult kõrvu kostnud välismaalasest laulupeokülalise kommentaar, lausutuna tema emakeeles, osutab tabavalt eile lõppenud, aga tegelikult terve nädala Tallinna ja kogu Eestit valitsenud XXVI laulu- ja XIX tantsupeo südamikule. Et see on ühtaegu mõistatuslik ime ja religioosne sündmus. See, kuidas üks väike rahvas koguneb iga viie aasta tagant – ja nüüd võib öelda, et kõik see rahvas, sest sajale tuhandele lisandub miljon teleekraani ees ja internetis – ühele liuakujulisele väljakule ning laulab end suureks, igavikutahteliseks tervikuks.

Nii on see põhimõtteliselt olnud üldlaulupeo sündimisest alates. 1869. aastal reisil Läänemere provintsidesse eestlaste laulupeole sattunud ungari keeleteadlane Pál Hunfalvy kirjutab tunnustavalt, et «selle rahva hääl on laulmiseks loodud, nagu tema keelgi». Ja oma vaimustust eestlaste peost soomlastele vahendades paneb sealne koolijuht C.G. Svan tähele, kuidas «rõõm lõõskas nen-

de silmades». Svani 145 aasta tagune ennustus, et rahvas, «kellel on sel määral veel rahvustunnet, moraalset jõudu ja võimsat tahet püüda edasi hariduse rajal», pääseb viimaks õnnelikult sihile – see ennustus täitus 1918. aastal ja kordus 1991. aastal.

Aga sihile jõudnultki vajame aeg-ajalt hingelist puhastumist ja ülendust. Seda peaaegu et sõnades väljendamatut kirgastumist, mida ühislaulmine ja selle kaja kuulamine oma hinges tekitab. Või nagu see kõlab tänavusele laulupeole nime andnud Kristiina Ehini ja Tõnu Kõrvitsa laulu «Puudutus» refräänis: «Kas tunned, kuis meile ikka on lahti / kõige kõrgemad taevateed, / kui tuleme kokku, kui leiame mahti, / jätame vaevad ja laulame?»

Jaatava vastuse sellele küsimusele saime kolmel imelisel päeval tantsustaadionil ja lauluväljakul, mil tundus, et jumalgi on eestlane, et ta pärast nii vaevalist ja päikesevaest suve algust selle külluslikult valla päästis.

Kes võtab tagasi mõelda teele, mis kulmineerub Lüdigi/Kuhlbarsi «Koidu», Sarapiku/Liivi «Ta lendab mesipuu poole» ning Ernesaksa/Koidula «Mu isamaa on minu arm» lauluga, see märkab, et see tee meenutab eestlaste ürgseima laulu,

regilaulu mustrit. Kõigepealt oli selleks laulupeotule toomine, milles iga maakond võttis tule enda kanda, nii nagu võtab regilaulu iga järgmine värsirida korrata ja samas edasi viia üht lugu. Ja seejärel laulupeo rongkäik, mis väliselt meenutab palverännakut, aga samas tähistab oma tundidepikkuse protsessiooniga ettevalmistust ühe suure Sõnumi väljaelamiseks. Nagu regivärsi parallelismgi.

Ent see tee ühe ekstaatilise hetkeni on tegelikult katkematu mitte ainult ajas, nagu seda laulupeo esimese päeva repertuaar «aja puudutuse» näol esitas. Ta on katkematu ka oma korralduses, alates lauluharrastusest, koorilaulutundidest, heliloojatest, ja lõpetades neil päevil rahva juhtideks tõusvate dirigentidega lauluväljakul. Üldlaulupeo kui müsteeriumi taga seisavad nõudlik seadistus ja hierarhia. See teeb meie laulupeost ühtlasi nagu mingi ideaalriigi, milles igaüks teab oma kohta ja tunnetab oma väärtust, selleks et toimiks tervik. Nõnda pälvivad tänu kõik laulu- ja tantsupeo kui loomingulise masinavärgi osad: iga tantsija ja laulja, iga tantsurühm ja laulukoor, iga laulu- ja tantsuõpetaja, iga muusik ja dirigent ning lõpuks igaüks, kes ühispeo korraldamises osaleb. Ja kuna neid – või õigemini öel-

JUHTMÕTE Üldlaulupeo kui müsteeriumi taga seisavad nõudlik seadistus ja hierarhia.

See teeb meie laulupeost ühtlasi nagu mingi ideaalriigi, milles igaüks teab oma kohta ja tunnetab oma väärtust, selleks et toimiks tervik.

LK 3–13

urmas nemvalts

Postimees laulupidudest

des: meid – on nii palju, siis näeme, kuidas just laulupeos kehastub eestlaste pühendumisvõime, mida peaks jätkuma ka järgmiseks neljaks argiaastaks.

IV üldlaulupidu 1891 Üleüldine tänu-laulupidu Keiserlikkude Majesteetide 10-aastase walitsuse mälestuseks. Suur Isamaa ilupidu, neljas üleüldine laulupidu on nüüd peetud. Taara tammikusse Wanemuise murule oliwad tuhanded Eesti pojad ja tütred kogunud oma tänutundmist Kõigekõrgema wastu taewas ja Isaliku Keisri Majesteedi wastu maa pääl awaldama, tema 10-aastase walitsuse üle. Suur ja tähtjas oli pidu siht ja otstarwe, suur ja tähtjas oli ka pidu ja läks ütlemata ilusasti korda.

Kindlat tunnistust Eesti maa ja rahwa mehemeelest andis meie neljas laulupidu, millest nüüd esimest korda ka meie õrnem sugu tegewalt osa wõttis. Hoopis suurem kui endised pidud oli nüüdne, mitte ainult osawõtjate poolest – oliwad ju 140–150 laulu- ja mängukoori umbes 2500 tegelasega pidul ja päältkuulajaid küll üle 1 1/2 kümne tuhande – waid ka laulus ja mängus oli IV pidu endistest tubli samm ees. 18.06.1891

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Pidu hakkab. Räägitakse ainult laulupidust, selle wastu walmistamisest ja lauljate kui ka piduliste siiajõudmisest.

Linn on kihamas.

«Eesti» tõmbab! Seda peab ütlema. Saksa wariete’d jne, kes oma kuulutustest Eesti keele wälja on tõrjunud ehk neile sõrmelaiuse ääre määranud, pühendawad oma reklamedes lõwi osa Eesti keelele «Tallinna III. Eesti laulupidu puhul» jne. Suuremates ärides ilmuwad «maakeeli» hinnad kaupade külge ja wäljaastujale öeldakse kanges murrakus: «Jumalaga!» Piduplats on mõrsjaehtes. Homme ilmuwad pidulised, siis – Nagu linnu tiiwul Tõstab lauluhääl...

12.06.1910

Üleüldised Eesti laulupeod olid wõõra wõimu päiwil meie rahwale tähtsamad eneseawalduse wõimaluseks ja rahwusliku äratuse allikaks. Neil aegil, kus meie ei saanud oma mõtteid eg tundeid sõnades awaldada, kandis waba laul ja mänguheli takistamatult edasi palju sellest, mis meie rahwal hinges põles ja südame peal walitses. Oma rõõmu ja mure, lootused ja ihkamised hüüdis rahwas waljusti wälja ühise laulu helides.

Ilma sisemise elewuseta ja waimustuseta ei suuda rahwas isegi oma argipäises töös ja toimetustes palju ära teha. Seks aidaku mõjuwalt kaasa esimene üleüldine laulupidu wabas Eestis! 30.06.1923

Piduks! Hiilgawalt ja selgelt tõusis päikene idakaarel nähtawale ja ta kiired langesiwad kullatades Taaralinna waikiwate majade pääle. 18. jaanikuupäew algas. Weel natukene aega ja tuhande hääleline kiituselaul tungib taewa poole ja mahe muusika heli kajab kirikutornidest üle linna. «Ma tahan, et prii minu rahwas!»

Pidu mõju. Palju on küll suusõnal ning ajalehtedes pidude mõjust kõneldud. Ühed arwawad, et säärane pidu rahwuslist tundmist liiasti tõstab, teised ei arwa sellest nii suurt kahju tulewat. On ka neid olnud, kes kardawad, et Eesti rahwas liig uhkeks läheb, kui talle korda läheb suures kooris laulda. Meie rahwa tulewik pidada ka wäga imewäärsesti tore saama, nõnda olla wähemasti rahwusliste tegelaste ootamine. Ka wõib, nii arwawad mõned mehed, teha, et Eesti rahwas ise igasuguseid unenägusid enese suurusest näeb, mis ometi tõeks ei wõi saada.

Meie arwamine on siin, et meie pidu üksnes hääd mõju wõib awaldada, ja meie ei kahtle selle juures mitte. Et puhas laul ja mäng inimese waimu harib, seda ei ole iialgi keegi inimesesugu edenemise sõber hakanud salgama.

8.06.1894

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VII üldlaulupidu 1910

VIII üldlaulupidu 1923

V üldlaulupidu 1894

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Mis on aga see suur Sõnum, mis kümnetes-sadades harjutamistundides – sest laulupidu on laetud ka muusikalise täiusepüüdega! – ning seejärel ühislaulmises ja kooskuulamises taevasse lennutatakse? See on seesama sõnum, mis vaatab vastu tuhande aasta tagusest regivärsist, saksa traditsioonist laenatud, aga just meil, eestlastel ning teistel balti rahvastel ainulaadseks vormitud koorilaulukultuurist – sõnum sellest, et me mitte ainult ei vääri kestmist, vaid me ka kestame. Kuni viimseni!

See on ka sõnum maailmale. See ongi Eesti müsteerium – Estonian mystery.

XI üldlaulupidu 1938 Üldlaulupidu kujunes Eesti kõrgelseiswa omakultuuri manifestatsiooniks, mis andis wõimsa wäljenduse sellele, et meie õigus iseseiswalt seista teiste rahwaste kõrwal ei toetu ainult relwade jõule. Laulupeost oli osawõtt suur, rekordi lõi aga õhtune wabaõhuetendus ja ilutulestik, millest osawõtt oli üle ootuste rohkearwuline. Ka wõimlemis- ja rahwatantsupidustused staadionil tõmbasid kokku wäga suure pealtwaatajate hulga. Olgu muuseas öeldud, et paljudele pakkusid need eripidustused staadionil rohkem ilusat, kui sellest teati loota. Paraku ei saa öelda sama wabaõhuetenduse kohta. See pakkus oma wiimases osas wäga ilusa pildi Eesti muistsete malewate wõitlustest. Wähem rahuldas aga ordurüütlite joomingu ja liiderlikkuse lawastus wabaõhu-näidendi esimeses osas. 25.06.1938

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 7. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Politsei ja turvafirma tulid toime Korrakaitsjatele möödus peonädalavahetus töiselt, ent suuremate vahejuhtumiteta. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Valdo Põdra (pildil) sõnul vajasid kahe päeva jooksul enim politsei sekkumist liiklusseaduse rikkumised, samuti sagenesid juhtimiskeskusele teated liiklusseisakute kohta.

Mõned näited politseinike tööst. Näiteks pidasid korrakaitsjad laupäeval vahetult pärast rongkäigu lõppu Viru ringi juures kinni joobes sõidukijuhi. Samal päeval viisid lauluväljakule suundunud politseinikud koju üheksa-aastase lapse, kes ei leidnud oma ema üles. Kuna lapse kätte oli jäänud ka vanema telefon, käitus lapsevanem politseinike sõnul igati õigesti ja suundus ka ise koju. Laps anti mures emale õnnelikult üle.

Laupäeva õhtul peatasid korrakaitsjad lauluväljaku läheduses ühe piduliste auto, kus oli sedavõrd palju reisijaid, et kõigile istekohti ei jätkunud ning üks kaassõitja oli sunnitud pagasiruumis sõitma. Politseinikud katkestasid auto teekonna ning juhtisid juhi tähelepanu võimalikule ohule, mida selline ettenähtust suurema hulga inimeste sõidutamine endaga kaasa võib tuua.

G4Si turvateenistuse jaoks kulges pidu samuti töiselt ja tõsiste vahejuhtumiteta. Kahe päeva jooksul aitasid turvatöötajad vanematega kokku viia 40 last – nii palju lapsi oli ära eksinud lauluväljakul ja Kalevi staadionil kokku. Liigjoobe tõttu anti politseile üle kaks inimest.

Võrreldes mõne muu rahvarohke üritusega, oli turvateenistusel laulupeoliste kohta vaid kiidusõnu. «Inimesed on sõbralikud, üksteisel hoitakse silm peal ning peetakse lugu laulupeo heakorra eeskirjadest,» ütles ettevõtte teenistusjuht Kristiina Eelmaa. postimees.ee

Koorijuhid Neeme Järvi (ülevalt vasakult kellaosuti liikumise suunas), Ants Üleoja, Ene Üleoja, Tiia-Ester Loitme, Vaike Uibopuu ja Maarja Soone.

fotod: toomas tatar

KOMMENTAARID katre kõvask

Premia Foods juhatuse esimees

«AJA PUUDUTUS». Laulupeo esimene kontsert tõi Tallinna lauluväljakule kokku umbes 100 000 inimest – 7500 valikkooride lauljat ja 90 000 pealtvaatajat.

Laulupidu koondas välisilma Eestisse kaspar jõgeva reporter

L

aulu- ja tantsupidu kajastas Eestis üle saja väliskorrespondendi. Ida-Aasia riikidest osalesid nii Lõuna-Korea, Hiina kui ka Jaapani väljaannete ajakirjanikud. Teiste seas viibisid kohal ka New York Timesi, Wall Street Journali, CNNi, ARTE ja BBC reporterid.

BBC alustas laulupeo kajastamist juba ülemöödunud nädalal, kui lasi eetrisse neljaminutilise laulupidu tutvustava teleuudise. Briti ajakirjanik käis Narvas ja väljendas hämmingut selle üle, kui keeruline on üritusele osalejana pääseda.

Tallinna ei tulnud nädalavahetuseks üksnes reporterid, vaid ka mitmed välismaised prominendid. Teiste seas külastasid üritust Soome endine riigipea Martti Ahtisaari ning ema poolt eesti juurtega Kana-

da parlamendiliige Peter Van Loan.

Pealinna ühistransporti kasutas rohkelt väliseestlasi. Seetõttu esines ka humoorikaid seikasid.

Näiteks pühapäeval kell pool kaks jõudis buss nr 23 Koidu peatusesse. Heledapäine keskealine naisterahvas pistis pea ukse vahelt sisse.

«Kas see buss viib kesklinna?» hõikas proua tugeva rootsi aktsendiga üle bussi «Kreisiraadiost» tuttaval toonil. Koos naisega reisis kooliealine tüdruk, kelle käsivarrele oli kirjutatud suurelt kontaktisiku telefoninumber.

Paljud väliskülalised ja väliseestlased andsid ka ise oma panuse. Välisriikidest saabus 14 esinejate gruppi ja kolm üleeuroopalist kollektiivi. Teiste seas osalesid nii Taiwani noorte sümfooniaorkester kui ka ligi 20 koori- ja tantsurühma Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast.

Kõige soojema vastuvõtu osaliseks sai laupäeva hilisõhtul lõppenud kontserdil Tõnis Mägi «Koit». «Korrata! Korrata!» kõlas pärast esitust. Maestro as-

tus aplausi saatel lavale ning juhatas kordusesitust solistina.

Mägi ise osales esimest korda üldlaulupeol 1955. aastal koos emaga. Milline tunne on laulupeol oma lugu kuulata?

«See on vägev,» lausus mees ning andis mõista, et laulupidu võimaldab Eesti klassikutel rahva südamesse jõuda. «Veel 15 aastat tagasi poleks keegi teadnudki, et selline lugu nagu «Ta lendab mesipuu poole» on olemas»,» tõi ta näite.

Paljud väliskülalised ja väliseestlased andsid ka ise oma panuse. Välisriikidest saabus 14 esinejate gruppi ja kolm üleeuroopalist kollektiivi.

Laulupeo ajal jagati osalejatele välja 160 000 supiportsjonit. See on läbi aegade suurim rahvapeolaud, mida Eestis nähtud.

Laulu- ja tantsupeo väliköögi juht Enno Teiter ütles, et köögimeeskond on väga kogenud. Mitmed neist on toimkonnas olnud juba alates 1990. aastate laulupidudest.

Tänavu tuli aga ette ka ekstreemsusi. «Tipphetkedel jagasime tantsijatele 45 minutiga kahekesi välja 1500 supiportsu,» rääkis Teiter.

Laulupeo ametlikuks supiks oli värskekapsaborš. Supipõhi valmistati kodumaistest säilitusaineteta ja maitsetugevdajateta toorainetest ning seda tehti 50 tonni. Vedeltoidu kõrvale pakuti seitse tonni saia ja leiba.

Peolt koju sõitmiseks pandi Tallinnas käima kuus eribussiliini. Tõsi, Pääskülla suundunud viimane eribuss pidi väljuma ööl vastu pühapäeva kell kaks, kuid startis neli minutit varem. Pole teada, kui palju inimesi seetõttu bussist maha jäi. Üleeilse kontserdi ajaks oli 80 protsenti rattaparklate kohtadest täitunud – seega osutus ka kondimootori kasutamine küllaltki populaarseks.

Laupäeva keskööks oli Pirita tee kergliiklejatest ja jalakäijatest vallutatud. Rahvamassist ei pääsenud kohe läbi isegi sünnitavat naist sõidutanud Audi.

Pelgulinna sünnitusmajja jõudis 40-aastane naine politsei ja kiirabi koostöös.

Eile õhtuks oli ostetud üle 150 000 jäätise. Kõige popimateks osutusid spetsiaalselt laulupeoks valminud pohla- ja kamamaitseline Koorijäätis ning vana hea «Eriti rammusa» sari.

Eestimaist suve meenutavat hapukat Koorijäätist jagas Premia kõigile laulu- ja tantsupeolistele proovide ajal kokku kuus tonni. Laste seas oli väga popp Väikese Tomi nime all müüdav vaarikamangomaitseline fruuti. Ka jäätisekokteilid olid kuum kaup. Lauluväljakul oli 22 jäätisemüügipunkti ja Premia tegi kõik, et jäätist peo lõpuni kõigile soovijatele jaguks.

Esimest korda laulupeo ajaloos käivitas Premia koostöös peatselt avatava Lottemaaga esimese jäätisemasina. Leiutis oli laste ja nende vanemate seas populaarne.

raul adlas

Tallinna kiirabi peaarst

Kiirabi töökoormus suurenes peonädalavahetusel võrreldes n-ö reanädalavahetusega umbes 40 protsendi võrra. Lisaks laulupeole tuli meil tegeleda ka tavaväljakutsetega. Tänu sellele, et varasem töökogemus laulu- ja tantsupeo meditsiinikorraldusest on olemas, suuremaid probleeme ei tekkinud.

Pühapäevahommikuse seisuga oli laulu- ja tantsupeolistega seonduvaid väljakutseid 15. Neist enamik olid kuumarabandused ja kukkumistest tekkinud marrastused. Kõige erakordsemaks juhtumiks oli Russalka mälestussamba lähistel inimmassi takerdunud sünnitusmajja suunduv naine.

Meile oli suureks abiks ka laulu- ja tantsupeo enda meditsiiniteenistus, kellel oli väljas ligi sada meedikut ja vabatahtlikku.

priit elhi

Osman Kebab Grilli juhatuse liige

Tänavune laulupidu ei läinud meie kahele müügipunktile äriliselt sugugi hästi, vaid üle kivide ja kändude. Rendihind polnud kõrge, kuid probleemid tulenesid toitlustajate paigutusest. Inimesed ei leidnud söögikohti üles, kuna toitlustusalad olid viletsalt viidatud – viitasid polnud üldse.

Kauba transport laulupeoalale on ülimalt keeruliseks tehtud. Kella kaheksaks hommikul pidid kaubikud alalt kadunud olema. Seetõttu paiknes kaup päev otsa alal. Meie firma jaoks oli see siiski õnneks vaid väike probleem, kuna meil on külmikud olemas. Kui aga tekkis vajadus kaupa juurde tuua, leidus sellele vaid üks lahendus – meie inimesed vedasid kaupu käsitsi sisse.

4 || LAULUPIDU || POSTIMEES, 7. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

EMOTSIOON. «Laulupidu tähendab eestlaste südametukseid,» ütles helilooja Tõnu Kõrvits, kelle lugu «Puudutus» pida

Ühe asemel kaks fantastilist anneli ammas reporter

S

el 26. laulupeol juhtus nii, et tegelikult oli ühel peol, ühel nädalavahetusel koguni kaks laulupidu. Üks laupäeval küll kontserdi osas mitte hiigelpikk, aga see-eest kuus tundi kestnud rongkäiguga. Kõik see, mida laulupeole alati otsima ja leidma tullakse – isamaalistest isamaalisemad laulud, sinimustvalgete meri, kätelainetused üle väljaku ikka edasi ja tagasi ning lõpuks liigutuspisarad –, oli juba üleeile õhtul olemas.

Eriti hetkel, kui pimedasse öhe mattunud lauluväljakul süttisid Tõnis Mägi «Koidu» ajal tuhanded telefonivalgused.

Teine laulupidu oli pühapäeval – teistsuguse repertuaariga, veel suurema, õieti üliväga suure lauljate väega, ikka lainetuste, ka pillilainetuste, ja sinimustvalgetega ning lõpupisaratega.

Ehk tõesti sai seda kõike korraga liiga palju? Naiskooride liigijuht Triin Koch jäi pärast laupäevaõhtust, öösse kandunud kontserti hetkeks mõtlema: laulupeo emotsioon oli

nii tugev, kas seda jätkub veel üheks päevaks? Aga kõik sündis uuesti, just samamoodi, teistsuguse muusika ja sõnadega, aga laulupidu oli kogu täiega kohal ka pühapäeval.

Kui lauljad, dirigendid ja kõik ülejäänud muusikud pidid kasvõi kohustuse pärast mõlemal päeval kohal olema, siis publik tuli täiesti vabatahtlikult. Istus, kuulas muusikat, sai kokku kaimudega, keda iga viie aasta tagant laulupeol kohatakse, ning võttis laulupeotunde südamega vastu ja kiirgas teistele.

Dirigent Koch mõtles hetke ja lisas: «Las saada seda tunnet korraga isegi liiga palju – seda on ju nii harva võimalik kogeda!»

Pidu kontserdi tasemel Publiku hulgas seisis päikese eest varjus endine koorilaulja, kes oli hommikul kell viis tööle tõtanud ja sealt laulupeo alguseks laulukaare ette kiirustanud. Ta oli veendunud, et saadud emotsioon ei lase lõpuks vähimatki väsimust tunda. «Ikka vastupidi! Sellest siin saab nii palju kaasa!» ütles ta.

«Esimene päev, ajalooline lendamine läbi aja oli suurepärane idee!» kiitis helilooja René Eespere. Tema oleks tahtnud vaid suuri ekraane kaare juurde, et ka kaugel Lasnamäe veerul saaks publik osa dirigentide emotsioonidest, mis muidu vaid esimestes ridades istujaile näha.

«Ekraanidel saanuks näidata ka laulupidude ajalugu paremini, kas või vanu käsikirjalisi noote ja laulupeotegelaste pilte,» arutles Eespere.

Mis aga teeb 26. laulupeo eriliseks?

«Kvaliteet, kõigi kooriliikide puhul!» ütles nais- ja segakooride dirigent Raul Talmar pikalt mõtlemata, ning tema sõnu kordasid teisedki muusikud ja dirigendid.

«See pidu oli kontserdi tasemel, ei ole vahet, kas kontserdisaalis või siin suurel väljakul,»

Eri Klas andis Hirvo Survale edasi Gustav Ernesaksa dirigendikepi, mille Laulutaat oli oma 70. sünnipäeval talle kinkinud.

imetles poistekooride dirigent ja õpetaja Lydia Rahula. «Minu oma laululapsed tulid ja ütlesid: «See on kõige ilusam pidu, kus oleme osalenud! Aitäh, et olete meid laulu juures hoidnud, et olete meisse seda tunnet süstinud!»,» oli ta südamepõhjani liigutatud.

Rahula sõnul tuleb kõigile õpetajatele teha pikk pai töö eest, mida nad on teinud. Samuti tunnustas ta laulupeo korraldajaid ponnistuse eest pea kõik soovi avaldanud mudilaskoorid laulupeole tuua.

«Kogu peo korraldamisega ei ole mitte ainult kukesamm, vaid Kalevipoja samm edasi astutud,» ei olnud Rahula kiidusõnadega kitsi ka Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse aadressil.

Teise laulupeopäeva kümnete uute või uuesti seatud laulude ja orkestriteoste seas ootas hingevärinaga oma esimese laulupeolaulu ettekannet ka helilooja Erkki-Sven Tüür. Ja ei autor ega ka publik pidanud pettuma – segakoorid kandsid luuletaja Peep Ilmeti sõnadele kir-

Väike poiss vanemate toel Laulutaat Gustav Ernesaksa kuju uudistamas. foto: liis treimann

POSTIMEES 7. JUULI 2014 || LAULUPIDU || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

asid Postimehega vestelnud lauljad kõige ilusamaks.

laulupidu Kontserdi lõpus kõlas ühendkooride esituses peo nimilugu «Puudufoto: liis treimann tus», mille muusika lõi helilooja Tõnu Kõrvits.

Tüdrukud laulukaare all suurte sinimustvalgete lippude all.

jutatud «Taandujad» ette just nii võimsalt, kui selle kavva valinud peoloojad uskusidki.

«Kui kasvad suuremaks, lähed ka sina sinna lauluväljaku keskele ning istud ja kuulad mitu tundi kontserti – praegu oled veel väike,» rääkis üks isa oma pisipojale, kelle ta laulupeo esimest elamust saama oli toonud, nagu tuhanded teised emad ja isad. Sel korral istus pisipoiss isa kukil väljaku kõrval.

Aga päris laululava ees astus esimestest ridadest üks veidi suurem tüdruk vastu pi-

ka sammuga mööda kõndinud president Toomas Hendrik Ilvesele ning jäi talle ootuses üles vaatama. Ning siis tõstis tüdruk käed ja kallistas presidenti. Viimane tõstis veidi kohmetult tüdrukukese üles, hoidis teda mitu hetke ja pani siis maha. Väike tüdruk kallistas presidenti uuesti.

Laulutaadi pärandus Küllap oli see laulupeo «süü», et niisugune hetk sai sündida.

Laulupidu puudutab alati oma piire lahutaval moel, ka ilma

puudutuse sõnumit tähtsaks kõnelemata. Aga sel korral seda enam. Üks eriline hetk, puudutus sündis enne kogu peo lõpulaulu «Isamaad». Dirigendipulti tõusis taas Eri Klas ja tegi midagi, mida Hirvo Surva, 26. laulupeo kunstiline juht, ei osanud laulupidu mitu aastat ette valmistades uneski näha. Klas andis Survale fantastilise laulupeo eest edasi Gustav Ernesaksa dirigendikepi, mille Laulutaat oli oma 70. sünnipäeval talle kinkinud.

foto: erik prozes

Ja kui «Isamaa» oli kõlanud ja lauljad pidanuksid kaare alt marsi «Kodumaa» saatel minema kõndima, kordus see, mis kordi varem, eriti 1969. aasta juubelilaulupeol: koorid ei lahkunud kaare alt, vaid tahtsid üha uusi ja uusi laule uuesti laulda ning dirigendid tõusid jälle ja jälle lauljate kohale, et hääl kätte anda.

Ja nii palju sinimustvalgeid lipukesi, mida ei jagatud sugugi tasuta, ei ole lauluväljak küll kaua aega nõnda rohkelt lehvimas näinud.

Dirigent Raul Talmar tõi tule lauluväljakule ja ulatas selle Laulu- ja foto: erik prozes Tantsupeo Sihtasutuse juhile Aet Maateele.

Lauljad lennutasid dirigente õhku.

foto: erik prozes

6 || LAULUPIDU || POSTIMEES, 7. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SUUR RÕÕM. Dirigent Hirvo Surva kinnitas, et laulupidu tõi kohale tunde, et on hea olla sündinud just praegu sellele maale.

Hirvo Surva: peosse pandi kogu oma hing tuuli koch reporter

K

esk eilset laulupeokontserti antud intervjuus kinnitas laulupeo kunstiline juht, dirigent Hirvo Surva, et kontsertidel kuuldu andis tunnistust kõigi osalejate suurest pühendumusest.

Seekordne pidu lisaks sellele, et on ütlemata emotsionaalne, on ka muusikaliselt väga kõrgel tasemel.

Kelle nägu see pidu on? Teie?

Meie kõigi nägu. (Intervjuu peatub ja Surval on enne peo suurt kulminatsiooni keeruline pisaratega toime tulla. Meil mõlemal on.) On tunne, et ma nii väga armastan seda maad, neid inimesi. Lihtsalt nii hea tunne on, et olen sündinud just siia.

Ja saan osa sellest imest. See pidu on meie kõigi nägu.

Paljuski siiski ka ikka teie nägu.

Aitäh, peoidee jõudis südamesse.

Millised on meie koorid praegu?

Olen tõeliselt õnnelik selle üle, et laupäeval toimuski kontsert. Toimus otsast lõpuni. Käisime meie aja koos läbi ja seda oli tõesti väga vaja. Oli vaja natuke mõelda selle peale, kuidas me oleme siia jõudnud, kes me oleme. Annaks jumal, et ka nendel vahepealsetel aegadel märkaks me võtta aega, et mõelda. Et ei tormaks kogu aeg. Mitte käia kogu aeg üksteisest mööda.

Minu meelest on see, kuidas meie koorid täna laulavad, täiesti erakordne. Seda olen ka saanud kuulda väga paljudelt inimestelt, kes ütlevad, et see on mingi uus kõlatase. Minu enda jaoks on huvitav kuulata ühendkoori värvi, kooriliikide värve. Koorilaul areneb ja laulutehnika areneb.

On tekkinud selge, klaar kõla. Ja ka paljud lauljad on tulnud ütlema, et ma laulan selle massi sees ja ma ei kuule valesid noote. Kõik on pannud väga suure panuse sellesse peosse. On antud kogu oma hing! Tööd on tehtud andumusega ja tulemus on käes. Selle üle on hea meel.

See, kuidas meie koorid täna laulavad, on täiesti erakordne.

Olen seda saanud kuulda väga paljudelt inimestelt.

Aja puudutuse mõte on teil rihitud aastaid tagasi nii õigesti. Tavaliselt on inimestele sinimustvalgeks tundeks vaja mingit ühiskondlikku raputust, seda, et midagi oleks halvasti. Rahvas ongi valmis koos rõõmustama?

Kas peab siis alati midagi halba olema. Kui me suudaksimegi kõik koos nii teha, et me tunneme heast rõõmu, lihtsalt heast! Heast tuleb nii palju tagasi! See on nii suur rõõm.

Loodame, et ühiskonnas tervikuna on selle peo järel vähem valesid noote ja puudutus kestab.

Jah, hingekosutust on nii väga vaja. Loodan, et see ei teki uuesti alles viie aasta pärast, vaid kandub argipäeva veidi pikemaks ajaks. Soovin tõesti veel kord öelda: olen lihtsalt nii õnnelik, et olen siia maale sündinud. Ja võib-olla ka siis aega, et ma võin olla osa sellest, mida me kõik koos teeme.

Lauluväljaku torni tule süütas laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva.

Erilised elamused!

SEBE Tellimusreis

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal!

Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

foto: erik prozes

POSTIMEES 7. JUULI 2014 || LAULUPIDU || 7

Olav Ehala: See tunne on alati uus ja äge

Erkki-Sven Tüür: Meil vajame häid emotsioone

Aarne Saluveer: Isamaa-armastus on tingimusteta

Toomas Voll: Ilu päästab maailma

Olen käinud paljudel laulupidudel, aga ikka on see tunne uus ja äge. Seegi kord olen kolmandat-neljandat päeva kohal, sest osalesin proovides ka.

Tunne on aga eriline ja juba ilmgi aitab sellele kaasa. Sajab-sajab nädalate kaupa ja siis tuleb ilus ilm.

Kõik läks kenasti. Lauljad olid valmis. Põhiline oli orkestriga kenasti kokku saada, seda aega on ju napilt, aga kõik läks kenasti.

Ei pea olema ainult «Kungla rahvas» ja sellised laulud, on hea, kui on uusi väljakutseid.

Traditsioonilised laulud peavad muidugi ka olema, siis saab ka publik kaasa laulda.

See ühtne rahvustunne, mis siin tekib, see liidab. See on eriline ja ajatu. See on kindlasti oluline meie hingele ja rahvale.

Laulupidu on meile tähtis sadadel ja rohkematel põhjustel, aga esimene, mis mulle praegu pähe tuleb: meil on tarvis head, kokkuhoidvusele kutsuvat ja armastusele orienteeritud emotsiooni. Laulupidu just seda genereerib.

Autori tunne, kui tuhanded inimesed su lugu laulavad, on unikaalne ja raskestikirjeldatav tunne, see on midagi kõigest muust erinevat. Teades, kui sinu käest konkreetselt üht lugu oodatakse, võib kindel olla, et oodatakse ka midagi sellist, mis on seotud just nimelt sinu isikupäraga.

Seepärast ei saanud ma midagi primitiivset teha. Tõnu Kaljuste rääkis, et ta küsis lauljatelt, mis on kõige raskem lugu, vastus oli «Taandujad».

«Milline lugu on kõige paremini selge?» – «Taandujad». Igal asjal on oma paradoksid.

Muusika suur erinevus spordist on see, et kui oled rahvuskangelane spordis, siis teed sa võib-olla kaheksa katset ja kõige parem läheb arvesse. Kui lauljad teeksid samamoodi, siis saaksime veel võimsama peo.

Kõik laulupeoga seonduv on aga julgustanud meid rääkima vähem rahast ning rohkem sellest, kui uhke ja hea siin tegelikult elada on.

Ma ei tahaks öelda, et kava on kõigi aegade raskeim, aga kava on väga sisukas, meil on palju uut omaloomingut.

Mina soovitaks lugeda laulude tekste, lugege Pärt Uusbergi lugudes tekste, lugege Jaan Pehki «Minu isamaad», mis ütleb, et see, mida tunneme ja näeme, see on kõik meie isamaa. See võib olla ilus ja see võib olla kole, aga see armastus siiski tingimusteta.

Muusikaline tase on nii palju edasi liikunud eelmise peoga võrreldes. Ei viitsi kuulata enam virisemist.

Palun väga, tulemus on teie ees! Inimesed ootavad sellist pidu ja kõrge tase on võimalik. Enam ei saa alla anda.

Järgmine pidu tuleb jälle piire kombata.

Ilu päästab maailma ja see on puhas ilu, mida me kõik kuulame ja kogeme. Ilu võidab!

Siin pole midagi rääkida!

Midagi on peomõttega väga õigesti läinud. Me olemegi üksteist praegu puudutanud läbi helikeele, laulude ja tekstide.

Pööraselt head Eesti parimate meeste-naiste tekstid. See kõneleb iseenda eest.

Kõlasid uued teosed, põnevate komponeeringutega, mis esitasid väljakutse, ja neid on hoolega puretud. See on võimas!

Laulu «Taandujad» helilooja

Mudilaskooride liigijuht

Lastekooride ja naiskooride dirigent.

Laulupeol esitatud lugude «Päikeseratas» ja «Laul inimlikkusest» helilooja

POSTIMEES, 7. JUULI 2014 || ARVAMUS || 9

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

sulev valner pealtvaataja

Tantsupeo Aivarit oodates

E Härmakate koor jõudis lauluväljakule.

foto: mikk sarv

Kas puudutas?

Lihtne vastus on: jah, puudutas küll, vägagi sügavalt.

T

aandumine puudutab alati valusalt ja teravalt, millestki ilmajäämine on kurb.

Samas loob see vaba ruumi, trotsi ja võimaluse edasiminekuks.

Esimesele laulupeole jõudsid lauljad kohale 17. juunil 1869. aastal, päevapealt 12 aastat pärast päevalehe Pärnu Postimees ilmuma hakkamist, kus meie rahvast esimest korda kõnetati Eesti rahvana. Sealt edasi oleme maarahvaks olemisest ning regilaulust taandunud ja edenenud eestlastena. Oleme edenenud tõhusalt – pole palju nii väiksearvulisi rahvaid maailmas nii mitmete omakeelsete ülikoolide, oma kirjanduse, kultuuri ja riigiga.

Oleme taandunud maalt ja küladest linnadesse. Oleme taandunud Tartu rahu piiridest meile pealesunnitud piiridesse. Ja siiski on meie taandumise lugu samaaegselt ka meie võidulugu. Alates esimesest laulupeost, kui tähistasime poole sajandi möödumist võidust pärisorjuse üle. Siis kõneles 29-aastane kooliõpetaja Jakob Hurt tulihingeliselt omakeelse kooli rajamise vajadusest. Kas söandas ta siis unistada, et poolteist sajandit hiljem on meil kümneid omakeelseid kõrgkoole?

E

simestel laulupidudel ei olnud Jannsen nõus regilaulutöötluste kavasse võtmisega. Selle taandumise omakeelsest muusikast korvas Jakob Hurt suurejoonelise regilaulude ning muistse vaimuvara üldrahvaliku üleskirjutamise ja kokkukogumisega.

Nüüd on regilaulul põhinevad laulud laulupidude lahutamatu osa.

Mingil kummalisel kombel järgnebki igale taandumisele edenemine, kaotatu korvamine.

Mul on rõõm laulda Tartu Miina Härma gümnaasiumi koolipere segakooris Härmakad andeka dirigendi Kadri Leppoja juhendamisel. Sada aastat tagasi õpetas minu vanaisa Jaan Sarv selles koolis, tollal Eesti Noorsookasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, matemaatikat ja füüsikat.

Miina Härma oli sama kooli muusikaõpetaja. Meie kool oli esimene eestikeelse gümnaasiumiõppega

Laulupeol osalemine on tõepoolest hinge süvakihte puudutav maagiline toiming, mida sõnadega edasi anda polegi võimalik, kirjutab koorilaulja Mikk Sarv.

kool, kus tõestati, et meie keeles on see võimalik. Mõni aasta hiljem jõudsime juba omakeelse ülikoolihariduseni.

Meie koori laulma kutsusid mind kaaslapsevanem Ruth Laidmets ja kooli direktor Ene Tannberg, kes ka ise laulavad kooris.

Bassilauljaid kipub kooris ikka puudu olema. Minu kõrval laulab prantsuse keele õpetaja Clotilde Beckandi abikaasa, Andaluusiast pärit hispaanlane Miguel Portillo, Eesti Maaülikooli teadlane.

Laulupeo rongkäigus oodates jutustas Miguel, kuidas ta kuus aastat tagasi Eestisse jõudis, siin abiellus, poja isaks sai ja doktorikraadi kaitses. Nii on tema täiskasvanuelu algus jäädavalt seotud Eestiga.

M

uusika- ja klaverimänguhuvilisena avastas ta Eesti kohta internetist materjali otsides meie laulupeod ja koorilaulu, mis teda väga köitsid. Nii polnud vaja pikalt mõelda, kui abikaasa Clotilde palus tal koori tulla appi baritonihäält laulma. Nüüd sai lõpuks teoks ka ta ammune unistus laulda suures ühendkooris laulukaare all. Miguel rääkis, kuidas pärast Gustav Ernesaksa ja Lydia Koidula laulu «Mu isamaa on minu arm» viimase salmi laulmist pole võimalik edasi laulda – sügav liigutusklomp lihtsalt kisub kurgu kinni. Küllap sellepärast ongi see laul laulupeo kavas viimasena.

Ka Miguel on taanduja – tema uurimistöö taimede stressist viib ta koos perega Eestist edasi Belgiasse. Ometigi on nende kuue Eestis veedetud aastaga saanud temast sedavõrd kirglik eesti koorilaulja, et ta uuris mult võimalusi jätkata laulmist väljaspool Eestit töötavate inimeste Euroopa kooris. Nõnda on iga taandumine tasakaalustatud edenemisega. Usun, et mu kaaslauljast saab tõhus ja kirglik eesti koorilaulu tutvustaja ja eestkõneleja igal pool, kuhu tema teadlastee teda edasi viib.

Laulupeol osalemine on tõe-

Pealtvaatajate hulgas ütles isa pisipojale esimese laulu eel, et nüüd tuleb «Koit» ja poiss küsis vastu: «Kas Koit Toome?»

poolest hinge süvakihte puudutav maagiline toiming, mida sõnadega edasi anda polegi võimalik.

Seda peab ise kogema. Paar aastakümmet tagasi käisin laulupeo rongkäikudes Rapla asemaavanemana. Siiski puudutab lauljana nii rongkäigus kui ka peol osalemine sügavamalt. Kõik head sõnad, mida hüütakse pealtvaatajatelt kõndijatele ning kõndijatelt pealtvaatajatele, on kuus tundi kestev jätkuv loitsimine, mis tipneb ürgse ja hiigelsuure loitsimisega laulukaare all.

Ja see loitsimine on mõjus.

Kuigi häälerühmade kogunemisel laululava taga oli lauljaid nii tihedalt, et neist läbitrügimine oma häälerühma juurde meenutas sõitu tipptunnil ühistranspordis, olid meeleolu ja näoilmed rõõmsad, sõbralikud ning üksteist toetavad.

Spontaanselt laulukaare põhjast kerkivad käte tõstmise ning vaimustushüüete lained veeresid üle pealtvaatajate sekka ja sealt nõlva mööda üles laulutaat Gustav Ernesaksani välja. Kui pealtvaatajate algatatud laine esimestes ridades VIP-kohtade juures korra vaibus, skandeerisid lauljad: «Korrata! Korrata!» Ja järgmine laulutaadi lähistelt rahva seast tõusnud laine veeres tagasi laululavale ja sealt edasi laulukaare põhja.

Muidugi muutub iga põlvkonnaga arusaamine laulupeost ja laulusõnadest. Pealtvaatajate hulgas ütles isa pisipojale esimese laulu eel, et nüüd tuleb «Koit» ja poiss küsis vastu: «Kas Koit Toome?» Kunileiu laulu «Kaunimad laulud» algusreas lauldi algselt: «Kaunimad laulud pühitsen sul.»

Tänapäeval laulame pühitsen asemel pühendan. Nii pühendamine kui ka pühitsemine on maagilised toimingud, pühaks tegemised.

L

aulupidu puudutab iga peret, kust on laulmas isa, vanaema või laps ja ülejäänud pere on neid omakorda kuulamas-vaatamas. See on meie ühine võidulugu, mis korvab kõik taandumised ja pöörab need võiduks.

Laulupidudega pühitseme kõigi hädade ja taandumiste kiuste vabaks eesti rahvaks saamist ning loome nõnda pühaks oma keele, vaimu ja rahva. Elagu Eesti!

estis on rahvatantsubuum. Miks on ja miks just praegu, pole kerge seletada ja tõenäoliselt ei olegi seletatav mingi üheainsa põhjusega. Nagu fenomenide puhul ikka, peavad paljud erinevad asjad korraga klappima.

Vaimustus on suur jõud, aga ka õrn asi, seda peab oskama hoida. Seni on Eesti rahvatantsuliikumise juhtidel see igatahes hästi õnnestunud.

Nüüdseks kaheksa aastakümne pikkune üldtantsupidude traditsioon – mis ka nimetatud osaks UNESCO maailma kultuuripärandist – vajab juba ammu väärilist toimumispaika, tõelist pühamut, mille rolli pisut väsinud Komsomoli, palun vabandust, Kalevi staadion oma praegusel kujul suudab täita vaid hädapärast.

Loomulikult tehakse ka olemasolevate võimaluste juures parim, kuidas pidu võimalikult suureks ja suurejooneliseks lavastada. Üks õnnestunud uuendus oli tantsupeo muusika elav esitus praegu parimatelt võimalikelt muusikutelt. See tõi õhustikku kindlasti veel rohkem koosolemise ja puudutuse tunnet.

Oli näha pingutust, kuidas lasta tantsumurule rekordarv tantsijaid, kuna päris kõik repertuaari omandanud rühmad üle Eesti nagunii peoplatsile ei mahtunud. Mis on probleem rahvatantsuliikumise kõige laiemale kandepinnale, sest järgmist korda tuleb oodata kauemgi kui olümpiast eemale jäänud sportlastel.

Need inimesed on maa sool, omamoodi teine Kaitseliit, kes suurtel tantsupidudel meie paraade lavastab.

Paljude jaoks teeb rahvatantsurühm, ühiste raskuste ja õnnehetkede läbielamine, elu elamisväärsemaks. Muide, ka Tallinnas.

Rahvatantsija ei ole kunagi üksi.

Kardan, et ilma tugevalt siduvate kogukondlike rahvatantsurühmadeta oleks veel rohkem eesti inimesi kolinud juba kuhugi ära.

S

amuti ei mahu praegu Kalevi staadionile kõik pealtvaatajad, kes tantsupidu näha ja selle puudutust kohapeal tunda sooviks.

Paigaldati küll mõni ajutine lisatribüün, kuhu pakutud oluliselt kallimad piletid osteti samuti mõne tunniga.

Või kas ongi 20 eurot tantsupeo etenduse pileti eest palju? Miks peaks nii unikaalse sündmuse osaliseks olemise eest, mis on võimalik vaid mitme aasta tagant, kahju olema maksta ühe täiesti tavalise igaõhtuse teatrietenduse pileti hinda.

Tantsupeo protsess vajaks Aivar Mäe või Aivar Pohlaku tüüpi visiooniga kompromissitut tegelast, kes ei lepi, et uue tantsuväljaku ehitamine lauluväljaku kõrvale on küll vajalik, aga keeruline, kallis ja ei tea, kas tasub ikka ära.

Tantsupeo rahvas on seda väärt, et anda meile kõigile Eesti riigi 100. aastapäevaks vääriline koht tulevaste suurte pidude jaoks. Miinimumvariant on võtta midagi kapitaalselt ette Kalevi staadioniga. ERMi ehitusest suutis valitsus korra suuremalt mõelda, mis annab lootust. Esinduslik tantsupidude väljak on ka väheseid asju, mille ehitamine Tallinna oleks ühtlasi regionaalpoliitika, kuna nii hoiab peoliste kaudu seda traditsiooni üleval ka Eesti kõige kaugemates nurkades.

10 || LAULUPIDU || POSTIMEES, 7. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES 7. JUULI 2014 || LAULUPIDU || 11

fotod: erik prozes, liis treimann, toomas tatar, tairo lutter

12 || LAULUPIDU || POSTIMEES, 7. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

LEIA END LAULUPEOLT!

Nii eile kui üleeile jäädvustasid fotograafid Endel Grensmann ja Rainar Kurbel kõik laulupeolised suurele superpildile, mille igaüks saab veebis avada, suurendada ja otsida üles nii iseenda kui oma naabrid. Mõlemad pildid leiab aadressilt laulupidu.postimees.ee/superpilt.

Kood avab laulupeo tunnusloo «Puuduta mind»

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kood avab galerii laulupeo publikust.

Kood avab galerii esinejatest laulukaare all.

Kood avab laulupeo s체ndmuste p채eviku.

POSTIMEES, 7. JUULI 2014 || LAULUPIDU || 13

Kood avab galerii tantsupeost.

Kood avab tantsupeo p채eviku.

Kood avab galerii esinejate saabumisest laululavale.

POSTIMEES, 7. JUULI 2014 || MAJANDUS || 15

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

AUTOMÜÜK. Portaali auto24.ee haldava AS Sanoma juhi Margus Tombergi sõnul jääb kasutatud autode turu korrastamiskampaaniast mulje, nagu oleksid kõik automüüjad petised.

Auto24 juht: riigi sõnum ei ole korrektne intervjuu kalev aasmäe reporter

A

S Sanoma juht Margus Tomberg ütleb intervjuus, et vanade autode müügis esinevaid pettusi tuleb vaadata iga juhtumi puhul konkreetselt ja mitte teha üldistavaid järeldusi.

Riigiametid on juba üle aasta üsna jõuliselt kasutatud autode turgu korrastanud. Millised on olnud selle positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?

Positiivne on see, et käibemaksupettustega on ilmselt kord majja saadud. Selle võrra, mida käibemaksu rohkem laekub, on ametite tehtavad reklaamikulud sellele üritusele kaetud ehk selle koha pealt on maksumaksja raha hästi kulutatud.

Negatiivne on kogu sektorile halva valguse heitmine. Rikkumisi on suhteliselt vähe. Eelmisel aastal sai Auto24 maksuja tolliametilt, politseilt ja prokuratuurilt kokku alla tuhande päringu. Arvestades seda, et tehinguid oli 115 000, jääb probleemsete autode osakaal kaduvväikeseks.

Mida peaks riigiametid teie hinnangul oma suhtumises või käitumises muutma?

Meediale edastatav sõnum peaks olema aus ja korrektne.

Tuua välja, kui palju on menetlusi alustatud ning kui palju ja mille põhjal on karistatud. On näiteid selle kohta, et kasutatud auto müüja vastu on menetlus algatatud selle põhjal, et hinnasildil pole uste arvu. Inimene seisab auto kõrval, ta näeb, palju on autol uksi, ta ei pea seda hinnasildilt vaatama. Selle põhjal alustatakse menetlus, millest kirjutatakse ajakirjanduses, ja hiljem asi sumbub, ühtegi trahvi ei määrata, karistust ei järgne, aga müüjale jääb märk külge.

Arusaadav, et meetodid peavad jõulised olema, et maksukuritegevusega võidelda, aga see on hoopis teine teema, see puudutab ka kõiki teisi valdkondi.

Sõnum, et kõik automüüjad on petised, on suur viga.

Väga suur osa Eesti kasutatud autode tehingutest käib Auto24 portaali kaudu. Mis on teie äris muutunud?

Selgelt on pikenenud müügiperioodid, inimesed on ettevaatlikumad ning turg on mõnevõrra jahtunud. Tarbija teadlikkus on kasvanud ning autosid kontrollitakse põhjalikumalt, mis on muidugi igati tänuväärt.

Hiljuti protesteerisid Raadi autoturu müüjad maksu- ja tolliameti (MTA) jõulise reidi vastu. Samas tõi MTA välja, et mõnes seal tegutsevas ettevõtetes polnud ühtegi palgalist töötajat ning mõnes oli üks töötaja alla 300-eurose brutotöötasuga. Arusaadavalt tekib ju kahtlus, et riiki petetakse maksudega.

Absoluutselt. Kogu selle ürituse tänuväärsem osa ongi see, et maksude pool on saadud kontrolli alla. Siin mängib samas rolli ka praktika teistes riikides, kust autosid tuuakse. Näiteks Saksamaal tuleb ostjal eelmise aasta oktoobrist maksta igal juhul bruto-, mitte netosumma. Alles pärast seda, kui ta on auto Eestisse toonud, vajalikud dokumendid saanud ja selle registrisse võtnud, saab ta peale makstud käibemaksu osa tagasi.

Nurinat on tekitanud ka MTA hinnang, mille järgi eraisik, kes ei ole seotud automüügiga tegelevate firmadega ning kes võtab aastas arvele üle viie sõiduki, tegeleb ettevõtlusega. Samas, tavainimene ju ei vaheta viis ja rohkem korda aastas isiklikku autot.

Margus Tombergi hinnangul näitab riik meedias kogu kasutatud autode sektorit halvas valguses.

Riigil on suures plaanis õigus, samas tuleks ikkagi läheneda juhtumipõhiselt. Nii nagu mõned inimesed koguvad marke, koguvad mõned inimesed autosid. Võib-olla on selle auto väärtus paar tuhat eurot ja ta ei müügi seda kunagi, aga praegu satub ta automaatselt musta nimekirja.

Auto24 sai mullu alla tuhande päringu. Arvestades seda, et tehinguid oli 115 000, jääb probleemsete autode osakaal kaduvväikeseks.

Kui kindel saab ostja olla kasutatud autode turule minnes, et teda ei peteta?

mine on suur viga, läheneda tuleb konkreetse juhtumi põhiselt.

Minu nõuanne on alati olnud üks – ainuke asi, millele tuleb keskenduda, on konkreetne auto ja selle seisukord, müüjal ei ole mitte mingisugust tähendust.

Riigikogu muutis firmaautode käibemaksu seadust, kuidas see mõjutab kasutatud autode turgu?

Samas, kui ma tean, et ettevõte võib maksude maksmisest kõrvale hiilida, siis miks ma peaksin müüjat usaldama?

Loomulikult, kui ma tean, et riiki on autoga petetud, ei lubaks ka minu moraal seda osta. Praegu me seda tausta ei tea ja me ei saa öelda, et ühed on mustad ja teised on valged. Ka kõige kenama logoga margiesinduses on esinenud neid üksikjuhtumeid.

Selline sildistamine ja üldista-

Ma ei usu, et väga palju mõjutab, kuna esialgu oli muudatus planeeritud jõustuma 1. juulil ning paljud ettevõtted uuendasid autoparki seetõttu juba esimesel poolaastal. Kui vaadata, et selle viie kuuga on uute autode müük tõusnud vaid ühe protsendi (juuni hea müük tõstis poolaasta tulemuse siiski kolme protsendi peale – toim), siis see efekt väga suur ei olnud.

Kuna Euroopa Liidu luba viibis, jõustub seadusemuudatus hoopis detsembrist. Võib juhtuda, et turg aktiviseerub, aga mitte kuigi palju.

foto: toomas tatar

KOMMENTAAR epp joala

tarbijakaitseameti avalike suhete spetsialist

Tarbijakaitseamet on koos maanteeametiga 2013. aasta maist kuni 2014. aasta 5. juunini (k.a) kontrollinud 67 ettevõtet ning üheksat müügiplatsi, kokku 1206 autot.

Seni on tarbijakaitseamet alustanud 55 väärteomenetlust, millest 31 on praeguseks lõpetatud.

16 juhul määrati menetluse tulemusel trahv ja 15 juhul lõpetati menetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Paraku pole võimalik rikkumiste arvu välja tuua, kuna mitmed menetlused

on veel pooleli. Kõikide kontrollobjektide suhtes, kus koostati protokoll, alustas tarbijakaitseamet kohapeal haldusmenetlust.

Mis aga puudutab kahte viimast suuremat kontrolli Tallinnas Kadaka müügipiirkonnas ning Tartus Raadi müügipiirkonnas ja Nemm Autokeskuses, siis tõepoolest alustas amet kõikide ettevõtete suhtes lisaks haldusmenetlusele ka väärteomenetluse.

Kokku alustati seal 38 väärteomenetlust.

Mõne ettevõtte puhul lõpetas tarbijakaitseameti ametnik menetluse otstarbekuse kaalutlusel.

16 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 7. JUULI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

VÕITLUS. Ukraina sõjajõud on pärast relvarahu lõppemist võtnud tagasi mitu sep

Ukrainat saadab peale jürgen tamme toimetaja

«Teie jooksete, härjad surevad» kuulutasid Pamplonas härjajooksude vastu meelt avaldanud protestijate loosungid. foto: ap/scanpix

Pamplonas algasid härjajooksupidustused Hispaania põhjaosas Pamplonas algas eile üheksa päeva kestev traditsiooniline San Fermíni festival, mille kestel juuakse rohkelt veini ja peetakse usuprotsessioone, ent mille kõrghetkeks on härjajooksud, mille järel satub haiglasse tavaliselt kümneid inimesi.

Linna keskväljakule kogunenud pidulistele anti avapauk raekoja rõdult hüüdega «Viva San Fermín!».

Hommikuti kell kaheksa jooksevad närvikõdi ihkavad hispaanlased ja välismaalased mööda munakivitänavaid kuue pooletonnise võitlushärja või kuue härjavärsi ees. Hulljulgemad neist püüavad püsida võimalikult sarvede lähedal.

«Me ei tea, mida oodata ja kas me sureme või mitte. See on lahe ja hullumeelne. Me teame, et see võib olla ohtlik, kuid me teeme seda adrenaliini pärast,» ütles Londonist festivalile saabunud 26-aastane briti elektrik Sam Madden, kes lubas koos sõbraga jooksust osa võtta.

Jooksud toimuvad Pamplona vanalinna kitsaid tänavaid läbival 848-meetrisel rajal

ning kestavad tavaliselt mõni minut. Kokku toimub kaheksa jooksu, mis kõik lõpevad Pamplona võitlusareenil, kus loomad corrida käigus tapetakse.

Eelmise aasta pidustuste ajal vajas haiglaravi poolsada inimest, neist õnnetuimalt austraallanna, kes sai härjalt puksida. Viimane surmajuhtum leidis aset viie aasta eest, kui härja sarved läbistasid 27-aastase hispaanlase kaela, südame ja kopsud. 1911. aastast saadik on hukkunud viisteist inimest.

Sellegipoolest meelitab festival, mille tegi kuulsaks Ernest Hemingway 1926. aasta raamat «Ja päike tõuseb» igal aastal 300 000 elanikuga Pamplonasse sadu tuhandeid inimesi ning üritust kannab otse üle ka Hispaania televisioon.

Vältimaks võimalikke surmajuhtumeid, on kohalikud võimud selleks aastaks kehtestanud kindlad reeglid, mille rikkujaid võib oodata kuni 60 000-eurone trahv. Näiteks on keelatud härjajooksul osaleda alkoholijoobes, kanda kaamerat või joosta sandaalidega. AFP/STT/BNS/PM

P

ärast seda kui Ukraina president Petro Porošenko otsustas mitte pikendada möödunud esmaspäeval lõppenud kokkupõrgeterohket relvarahu ning Kiiev teatas nn terrorismivastase operatsiooni taasalustamisest, on Ukraina relvajõud võtnud tagasi mitu seni separatistide kontrolli all olnud linna.

Relvarahu ajal tehtud ettevalmistused suuroperatsiooniks jõudsid otsustavasse faasi, kui Ukraina relvajõud alustasid möödunud nädalal pealetungi, mille käigus on jõuliselt kasutusele võetud raskerelvad, suurtükid ja õhuvägi. Võimud on aga lubanud hoiduda asustatud piirkondade lauspommitamisest.

Seni suurema võidu saavutasid Ukraina väed üleeile, kui pärast öö otsa kestnud lahinguid heiskasid Ukraina sõdurid kollasinise lipu alates 6. aprillist separatistide kontrolli all olnud Slovjanski linnavolikogu hoonele.

President Porošenko nimetas terroristide ühe tugevaima tugipunkti kontrolli alla võtmist sümboolse tähtsusega sündmuseks ja pöördehetkeks. Porošenko lubas Slovjanski elanikele leiba, vett, suhkrut ja konserve, maksta sealsetele elanikele välja saamata jäänud pensionid ja toetused, abi kodude taastamisel ning tõotas linnas taastada normaalse elu.

Samas hoiatas riigipea, et pidutsemiseks on veel vara, sest separatistid kontrollivad endi-

selt Donetski ja Luganski oblasti keskusi.

«Terroristid kaevuvad suurtes linnades. Ees on veel palju katsumusi,» ütles Porošenko, kes lubas jätkata sõjalisi samme, et piiramisrõngas terroristide ümber koomale tõmmata. Relvarahu on Ukraina riigipea lubanud välja kuulutada vaid juhul, kui separatistid kahepoolse relvarahuga nõustuvad, kõik pantvangid vabastavad ning lasevad idapiiril tööle asuda rahvusvahelistel vaatlejatel.

«Võitlejate lahkumine tuli üllatusena. Keegi ei teadnud, mis toimub,» kirjeldas Slovjanski elanik Kolja Tšerep uudisteagentuurile AFP linnas toimunut. «Täna (laupäeval – toim) hommikul nägin, et linnavolikogu hoone ees pole võitlejaid ja linnas pole mehitatud barrikaade,» lisas ta.

«Separatistid püüdsid Slovjanskist teha võitluse sümboli meie kodumaa vastu, kuid sellest linnast saab iseseisva ja ühise Ukraina võidu sümbol Vene palgasõdurite ja terroristide üle,» ütles laupäeval Slovjanski lähedal asuvat kontrollpunkti külastanud Ukraina ülemraada spiiker Oleksandr Turtšõnov, kirjutas Kyiv Post.

Sõltumatuid teateid pealetungi käigus surma saanute kohta pole. Langenutest ja haavatutest on teatanud aga mõlemad pooled.

Ukraina siseminister Arsen Avakovi sõnul pages enamik mässulisi Slovjanskist umbes poolesaja kilomeetri kaugusel asuvasse Gorlivka asulasse.

Avakovi sõnul langes osa mässulisi ka Ukraina vägede kätte vangi, kuid võimud pole täpsustanud nende arvu.

Juba päev enne Slovjanski vallutamist olid Ukraina väed sisenenud Donestki oblas-

Ukraina sõdurid jagasid tagasi vallutatud Slovjanski elanikele eile toitu ja vett.

tis asuvasse Kramatorski linna, mille administratiivhoonele heisati seal lehvinud nn Donetski Rahvavabariigi lipu ja Venemaa trikoloori asemel Ukraina lipp.

Lisaks teatasid Ukraina võimud ka Donetski oblastis asuvate Družkivka ja Kostjantõnivka vallutamisest. Lahkuma sunnitud separatistid on rünnanud aga Ukraina armee tugipunkte ja positsioone lisaks Slovjanskile ka Raigorodokis, Krasnaja Zarjas ja Luganski oblastis asuvas Provaljes.

Uudisteagentuuri AP teatel on Slovjanskist välja tõrjutud mässulised koondanud jõude miljonilinna Donetski ümb-

russe, kust on lubatud võitlust jätkata. Linna on väidetavalt jõudnud ka Slovjanskist põgenenud nn Donetski Rahvavabariigi kaitseminister ja üks IdaUkraina separatistide liidritest Igor Strelkov, kes nimetas end kohalikuks komandandiks ja garnisonikomandöriks.

«Nähes purustusi ja tsiviilelanike surma, on võitlejad hakanud kaotama tahtmist edasi võidelda,» ütles Strelkov reedeses usutluses Vene telekanalile LifeNews. Ka kritiseeris Strelkov, keda Ukraina salateenistused tunnevad Vene sõjaväeluure agendi Igor Girkinina, Vene presidenti Vladmir Putinit selle eest, et viimane on taga-

POSTIMEES, 7. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 17

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

paratistide kontrolli all olnud olulist linna.

Ukraina vägede poolt tagasi vallutatud

U K R A I N A Luganski oblast Lugansk

Družkivka Kostjantõnivka Gorlivka

Provalje Krasnja Zarja

Donetski oblast

VENEMAA

tungil edu

Lahingud

Donetsk

Kiiev

UKRAINA Harkiv Mariupol 50 km

Aasovi meri

Krimm

Allikas: Graphic News

Putini-sugune mees kompab alati piire. Ta püüab teada saada, kui tugevad teised on.

USA endine välisminister Hillary Clinton

Palestiinlase mõrvas kahtlustatakse äärmuslasi Iisraeli politsei pidas palestiina poisi röövimise ja mõrva asjus kinni kuus äärmuslikku juudi rühmituse liiget. 16-aastane Mohammed Abu Khdeir rööviti ülemöödunud nädalal IdaJeruusalemmas. Kodunt minema viidud poisi põlenud surnukeha leiti hiljem metsatukast.

Poisi matuste järel puhkesid laupäeval kokkupõrked Iisraeli politsei ja palestiina meeleavaldajate vahel. Rahutused levisid Ida-Jeruusalemmast põhja pool asuvatesse araablastega asustatud linnadesse. Eile varahommikul rahutused vaibusid, kuid olukord piirkonnas oli endiselt pinev. Iisraeli sõjavägi tegi eile varahommikul Gaza sektorisse ka kümme õhurünnakut, mille käigus said tabamuse raketiheitjad ja relvatehas. AFP/AP/BNS

11

inimest

sai surma Poolas laupäeval juhtunud lennuõnnetuses.

Võimud on lubanud, et linnas taastatakse normaalne elu.

nenud oma lubadusest kaitsta Ukrainas elavaid kaasmaalasi.

Donetski elanikud kardavad lahingute puhkemist kodulinnas. «Nüüd, kui omakaitseväelased on Slovjanskist lahkunud, kardame, et Ukraina julgeolekujõud tungivad ka Donetskisse ja algab sõjategevus,» ütles kohalik elanik Aljona Bondarenko uudisteagentuurile Interfax-Ukraine. «Kuna me muretseme oma perede turvalisuse pärast, otsustasime linnast

President Porošenko nimetas terroristide ühe tugevaima tugipunkti kontrolli alla võtmist pöördehetkeks.

fotod: reuters/ap/scanpix

lahkuda ja liikuda Vene piiri poole, kohtadesse, kus põgenike jaoks on ajutised elupaigad.»

Venemaa liidrid nädalavahetusel suuremaid avaldusi ei teinud. Riigi välisministeeriumi inimõigusvolinik Konstantin Dolgov aga märkis uudisteagentuuri Interfax vahendusel usutluses kohalikule televisioonile, et Ukraina relvakonflikti «äge faas» võib lõppeda lähinädalatel, kuid konflikti tagajärjed jäävad püsima aastateks. «Lõhe riigis on kindlasti väga sügav ja ma arvan, et leppimine võtab laias laastus aastaid. Aga see sõltub eeskätt Ukrainast,» ütles Dolgov laupäeval.

Inimesed jätsid Kiievis hüvasti pärast võitlust vähiga laupäeval surnud Ukraina õigeusu kiriku metropoliidi Volodõmõriga.

NSA võis nuhkida veelgi ulatuslikumalt Valdav osa USA julgeolekuameti NSA jälgimise alla sattunud inimestest olid tavalised internetikasutajad, nii ameeriklased kui välismaalased, kirjutas Washington Post. Uuringute aluseks on luureinfot lekitanud NSA endise analüütiku Edward Snowdeni materjalid. Peaaegu pooled luurefailid sisaldavad nimesid, e-postiaadresse ja muid üksikasju USA kodanike või elanike kohta. STT/BNS

Erdoğan alustas kampaaniat

Slovjanski elanik Ludmilla purustatud poe ees.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan juhatas laupäeval sisse presidendivalimiste kampaania. Presidendiks saamine võimaldaks Erdoğanilt jätkata poliitikas mõjuvõimsa rolli etendamist veel vähemalt viis aastat. Türgi presidendivalimised on 10. augustil ja esimest korda valib presidendi rahvas. AFP/BNS

18 || SPORT || POSTIMEES, 7. JUULI 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

Oleksin pidanud juba ammu Itaaliasse mängima minema.

Nemanja Vidic on rahul, et lahkus Manchester Unitedist ja liitus Milano Interiga.

TENNIS

Kanepi kaotas finaalis Kaia Kanepi (WTA 42.) pidi Prantsusmaal Contrexeville’is toimuval 100 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri finaalis tunnistama Irina-Camelia Begu (WTA 81.)

6:3, 6:4 paremust. Värske Eesti meister Anett Kontaveit alistas WTA turniiril Bukarestis kvalifikatsiooni teises ringis Tereza Mrdeza (WTA 274.) 1:6, 6:3, 6:2. Kvalifikatsiooni otsustavas mängus kohtub Kontaveit itaallanna Anastasia Grymalskaga (WTA 242.). Jürgen Zopp võitis Rootsis Bastadis toimuval turniiril kvalifikatsiooni teises ringis rootslast Patrik Rosenholmi 3:6, 7:5, 7:6 (3) ja kohtub nüüd argentiinlase Renzo Olivioga (ATP 314.).

10

mängu

on sel hooajal Valgevenes oma värava puutumatuna hoidnud väravavaht Artur Kotenko.

AUTOSPORT

Viidas võidutses Ungaris Tristan Viidas võitis nädalavahetusel legendaarsel Hungaroringil peetud Radical European Mastersi sarja etapil mõlemad sõidud.

Avasõidus hoidis esikohalt startinud eestlane terve sõidu vältel kindlalt positsiooni ning lõpetas 24-sekundilise eduga järgmise jälitaja ees. Teisele sõidule startis Viidas teiselt kohalt, langes boksipeatusega kolmandaks, kuid tõusis konkurentide kokkupõrke järel liidriks ning võitis lõpuks enam kui 10-sekundilise eduga. Sarja üldarvestuses on Viidas kindel liider.

JALGPALL

Flora ja Levadia ei vääratanud Eesti jalgpallimeistrivõistlustel alistas Tallinna Levadia võõrsil 2:0 Paide Linnameeskonna. Levadia väravad lõid Ingemar Teever (pildil) ja Aleksandr Kulinitš. Tabeliliidrina jätkab FC Flora, kes alistas kodus 3:1 Jõhvi Lokomotiivi. Flora väravad lõid Rauno Alliku, Markus Jürgenson ja Albert Prosa, Jõhvi auvärava autor oli Deniss Kulikov.

PURJELAUASÕIT

Saarm tuli maailmameistriks Karl-Erik Saarm sai Itaalias Formula purjelaua MMil alla 20-aastaste vanuseklassis esikoha. Saarm võitis 15 võistlussõidust üheksa.

Teiseks tuli brasiillane Leonardo Venturini ja kolmandaks šveitslane Jan Orsatti. Artur Kaiküll oli viies ja Tristen Erik Kivi kuues.

Vaher oli eestlastest parim

Kotšegarov kaitses tiitlit

Orienteerumise MMil Veneetsias tegi kolmest sprindifinaali pääsenud eestlasest parima jooksu Sander Vaher, kes lõpetas 29. kohaga. 4,4 km pikkusel rajal kaotas ta võitnud taanlasele Sören Bobachile 1.38,3. Naisteklassis võitis 4,0 km pikkusel rajal šveitslanna Judith Wyder ajaga 15.32,1. Eestlannad Evely Kaasiku ja Liis Johanson lõpetasid 44. ja 45. kohal.

Viljandis peetud Eesti meistrivõistlused triatloni olümpiadistantsil võitis Kirill Kotšegarov.

Ujumise järel Igor Sõsojevile 56 sekundiga kaotanud Kotšegarov pööras allajäämise rattadistantsil eduks ning edestas jooksudistantsi lõpuks Harri Sokku 4 minuti ja 14 sekundiga. Pronksi sai Sõsojev.

Naiste seas võitis Kaidi Kivioja enam kui 20-minutilise eduga lähima jälitaja ees.

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Peatreeneri Louis van Gaali üllatav lüke viis Hollandi meeskonna jalgpalli

Varumehe ja geeniuse kristjan jaak kangur reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

R

ahvuskangelase ja geeniuse tiitlit on vahel lihtne saavutada. Hollandi jalgpallikoondise väravavahil Tim Krulil piisas selle staatuseni jõudmiseks kahest pallipuutest, peatreeneril Louis van Gaalil aga ühest otsusest.

Hollandi ja Costa Rica vahelises MMi poolfinaalis tiksusid lisaaja lõpusekundid, kui kõigile üllatuseks saatis van Gaal Jasper Cillesseni asemel platsile varuväravavahi, suurturniiridel seni Hollandi eest mitte ainsatki minutit mänginud Kruli. 26-aastane Krul sai palli puutuda täpselt kaks korda, kuid sellest piisas – ta tõrjus penaltiseerias nii Bryan Ruizi kui ka Michael Umaña löögi ning viis Hollandi poolfinaali.

«Mõtlesime selle käigu eelnevalt läbi. Igal mängijal on oma oskused ja tugevused ning alati ei lange need kokku. Meile tundus seetõttu, et Tim oleks penaltiseeria puhul parim väravavaht. Tuligi välja. Imeilus. Kui aus olla, siis olen päris rahul,» muheles van Gaal pärast kohtumise lõppu pressikonverentsil, märkides, et otsustas Kruli kasuks kerge pikkusevahe tõttu. Cillessenist kuus sentimeetrit pikem Krul ei ole aga seejuures mingi eriline penaltispetsialist – koduklubi Newcastle’i eest mängides on ta viie hooaja jooksul pidanud penaltilööjaga silmitsi seisma kakskümmend korda ja tõrjunud vaid kaks lööki.

Costa Rica peatreener Jorge Luis Pinto saatis lööma neli meest neist viiest, kes tegid kaheksandikfinaalis Kreeka vastu eksimatu penaltiseeria – vaid Joel Campbell oli selleks hetkeks juba pingile vahetatud. Krul aimas õigesti ära kõi-

gi viie penalti suuna. «Tim pidi ennast ette valmistama, seega ütlesin talle juba varem, et penaltite korral läheb ta väravasse. Aga Jasperile ei öelnud me enne mängu midagi. Läks õnneks. Kui ei oleks läinud, oleks see olnud puhtalt minu viga,» tunnistas van Gaal.

Kruli sõnul tõi talle ja Hollandile edu psühholoogiline nõks. «Sind visatakse äkitselt pea ees vette ja sul pole aega mõeldagi. Kuid suutsin vastastest vaimselt üle olla,» sõnas iga löögi eel Costa Rica mängijatega sõnasõtta asunud Krul BBC-le. «Püüdsin teha kõik võimaliku, ilma et oleksin liialt agressiivne. Üritasin neile naha vahele pugeda. Vaatasin, kuidas nad Kreeka vastu penalteid lõid, ja õppisin pähe, kes kuhu armastab lüüa,» märkis ta.

Krul kasutas lisaks nippi, mida oli varem Inglise liigaski pruukinud. «Mulle meenus, kuidas ütlesin kord Frank Lampardile, et tean, kuhu ta lööb.

Tõrjusingi tookord löögi. Teatasin ka nüüd kõikidele lööjatele, et tean, mis neil plaanis on. Ja see töötas!»

Avantüür ja tarkus Eesti koondise väravavahi Sergei Pareiko sõnul on sellises olukorras kõik võtted lubatud. «Kindlasti tekitas selline psühholoogiline rünnak Costa Rica mängijates ebakindlust.

Aga miks van Gaal niisuguse otsuse tegi?» arutles Pareiko.

«Jah, see oli avantüür, aga ma arvan, et suur treener tundis kuskil sisimas – nii on õige.

Võib-olla mõtles ta ka sellele, et 120 minutit mänginud Cillesseni reaktsioon pole enam päris tipptasemel, väike väsimus tuleb ikka sisse. Krul läks samas platsile ja tal silmad särasid,» kiitis Pareiko hollandlaste juhendajat julge sammu eest.

Kui nii mõnigi ennustas Hollandile väljalangemist juba alagrupiturniiri järel, siis poolfinaali on meeskonna viinud suuresti van Gaali treeneritarkus. Senisel turniiril on ta täppi pannud pea kõigi tähtsate otsustega. Vaid Mehhiko vastu peetud kaheksandikfinaalis lõikas ta algkoosseisus muudatusi tehes pisut näppu, kuid paikas oma vea samas mängu

Hollandlased õnnitlevad Tim Kruli (keskel rohelises), kes tõrjus veerandfinaali penaltiseerias

käigus, tehes taktikalised vahetused, mis tõid Hollandile ikkagi võidu ja edasipääsu. «Võibolla on Louisil tõepoolest võlukepp varuks,» nentis pärast seda kohtumist Hollandi selle turniiri silmapaistvaim mängija Arjen Robben.

Nagu märkis BBC stuudioekspert Rio Ferdinand, pani van Gaal objektiivselt võttes Kruli enneolematu pinge alla – kui tavaliselt on väravavaht see, kes ei saa penaltiseeria kor-

Hollandi väravavaht Tim Krul aimas ära kõigi viie Costa Rica penalti suuna ning suutis neist kaks tõrjuda.

ral kaotajaks jääda ning kogu surve lasub lööjate õlgadel, siis sedapuhku kergitas van Gaali lüke rambivalgusesse Kruli.

Samas on van Gaali aastaid iseloomustanud kõigutamatu usk oma otsuste ülimusse ning julgus võtta riske, otsida teadlikult ka ebatraditsioonilisi lahendusi. Nagu paistab käimasolevast finaalturniirist ja Kruli esitusest, on samasugune eneseusk kandumas üle ka Hollandi mängijatele.

Turniiri üllatusmeeskonna Costa Rica juhendaja Pinto märkis, et tunneb kaotuse järel küll hingevalu, kuid on samas oma mängijate üle uhke. «Näitasime kõigile, et suudame tar-

Neymarile trauma põhjustanud viga kütab kirgi JALGPALL. Brasiilia jalgpalli-

koondis jõudis küll 2:1 võiduga Kolumbia üle MMil poolfinaali, kuid kogu riiki šokeeris superstaar Neymari vigastus.

Pärast kokkupõrget Jose Zunigaga viidi Neymar kanderaamil platsilt ära ning röntgenis tuvastati ühes tema selgroolülis mõra. Brasiilia koondise arsti sõnul ei vaja nende tähtmängija operatsiooni, kuid sellisest traumast taastumiseks kulub umbes neli nädalat ehk poolfinaalis ja sellele järgnevas kohamängus Neymari väljakul ei näe.

«Zuniga tegu oli väga vägivaldne. Ma arvan, et ta tegi seda meelega. Ma leian, et see ei

olnud tavapärane mänguolukord. Ma ei oska öelda, kas see oli planeeritud, kuid see teguviis oli väga agressiivne ja vägivaldne,» kritiseeris kolumblast Brasiilia jalgpallilegend Ronaldo.

Kui emotsionaalsed brasiillased süüdistavad juhtunus mõistagi Zunigat, kes on juba saanud isegi tapmisähvardusi, siis olukorda kainema pilguga hindav jalgpallipublik tõstatas küsimuse – miks lubas hispaanlasest väljakukohtunik Carlos Velasco Carballo kohtumisel nii jõuliseks minna? Brasiillaste plaanis oli Kolumbia suurima tähe James Rodriguezi mängutuju röövimine, kolumb-

Neymar sel MM-finaalturniiril enam mängida foto: ap/scanpix ei saa.

lased vastasid omakorda kohati toorutsemise piirini läinud tegutsemisega ning nii lõppes kohtumine käimasoleva MMfinaalturniiri tähistava negatiivse rekordiga – meeskonnad tegid kahepeale tervelt 54 viga. Samas näitas Carballo mängu jooksul kollast hoiatuskaarti kõigest kahel korral.

Rahvusvaheline Jalgpalliliit FIFA teatas, et nad asuvad Neymarile tehtud viga uurima.

«Distsiplinaarkomitee analüüsib olukorda. Ausa mängu põhimõtted on meie jaoks väga tähtsad ning tahame väljakul keerulisi olukordi vältida,» teatas FIFA meediajuht Delia Fischer. PM

POSTIMEES, 7. JUULI 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Prügikala MMil ei üllata, finaalis ainult suured

MM-finaalturniiril poolfinaali.

hiilgehetk

kommentaar ntaa ar et veerandfinaalis oli see mees rohkem kui pool meeskonda.

Alagrupis ei olnud väravavahtide roll ehk veel nii silmatorkav, aga otsustavates mängudes paistavad nad kohe välja.

On tulnud väravavahtide tund, nende võimalus hiilata,» sõnas Pareiko.

Argentina alistas Belgia

kaks Costa Rica mängijate lööki.

Jalgpalli MM VEERANDFINAALID 4. juuli

Brasiilia – Kolumbia 2:1 Väravad: 7. Silva, 69. Luiz – 78. pen Rodriguez

5. juuli

Argentina – Belgia 1:0 Väravad: 8. Higuain

Holland – Costa Rica 0:0 (pen 4:3) Penaltid: Borges 1:0, van Persie 1:1, Ruiz 1:1 (vv tõrjus), Robben 2:1, Gonzalez 2:2, Sneijder 3:2, Bolanos 3:3, Kuyt 4:3, Umana 4:3 (vv tõrjus)

foto: afp/scanpix

galt mängida ega karda kedagi.

Püüdsime mängida ilusat jalgpalli ning jätta oma riigist positiivset ja väärikat muljet. Penaltitega kaotada on mõistagi väga valus. Kuid vastastel oli näiteks Robben, kes on minu arvates üks maailma paremaid mängijaid,» sõnas Pinto, tõstes omade seast nimeliselt esile väravavahti Keylor Navast, kes nimetati kaotusest hoolimata ka mängu parimaks.

Pareiko rõhutas samuti, et enne turniiri laiema jalgpallipubliku jaoks üsna tundmatu Navase mäng väärib kõrgeimat võimalikku kiitust. «Kahjuks jäi ta lõpuks Kruli varju, aga tema kohta võib küll öelda,

Poolfinaalis kohtub Holland 9. juulil Argentinaga, kes alistas tänu Gonzalo Higuaini tabamusele 1:0 Belgia koondise.

Belglaste peatreener Marc Wilmots leidis pärast allajäämist siiski, et tegelikult väärinuks hoopis tema hoolealused võitu. «Mängisime hästi, seejuures oli meie vastaseks meeskond, kes ei tahtnud jalgpalli mängida,» sõnas Wilmots kodumaisele väljaandele RTL Sports.

«Tegime ühe vea ja paraku kaotasime. Kuid kumb õigupoolest soosik oli, Argentina või meie? Nad ei üritanud viimase poole tunni jooksul võita midagi muud peale aja.

Meie proovisime samas kõike,» nurises Wilmots. Argentiinlaste võidurõõmu varjutas võtmemehest Angel di Mariast ilmajäämine – ründaja vigastas reielihast ja tema MM on lõppenud.

Heitlust karikale jätkab seega neli meeskonda, kellest vaid Hollandil puudub seni MM-tiitel. Pareiko arvates on väga raske ennustada, kes võiks Eesti aja järgi pühapäeva hilisõhtul ajaloo 20. maailmameistrina Maracanã staadionil triumfeerida. «Arvan, et praegu loeb see, kes paremini mängudest taastub ja kelle füüsis vastasest üle on. Lisaks peavad liidrid meeskondi kandma – mind huvitabki näiteks väga, mida Brasiilia nüüd Neymari puudumisel teeb ja kas Scolaril on veel mõni üllatus varuks,» lausus Pareiko.

Ta ise hoiab aga pöialt sakslastele. «Saksamaal on hästi füüsiline koondis ja palju noori mehi, kes kõik on valmis jooksma ja tööd tegema. Lisaks on neil salarelv Miroslav Klose, kes võib üllatada. Ning viimases mängus lõi hoopis keskkaitsja Mats Hummels standardolukorrast prantslastele otsustava värava,» loetles Pareiko Saksamaa koondise trumpe.

jaan martinson

spordiajakirjanik

maailmameistrivõistlused jalgpallis Jalgpalli MMil võib prügikala üllatada alagrupis või isegi veerandfinaalis, aga karikale mängivad ikka suured.

Euroopa jalgpalli valitsevad viis giganti – Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa –, Lõuna-Ameerikat superduo: Brasiilia ja Argentina. Lisame siia igavese teise, Hollandi, ning saamegi seltskonna, kelle seast tuleb otsida finaliste. (Inglismaa võiks nimekirjast, tõsi, maha kriipsutada, aga las olla, jalgpalli sünnimaa ikkagi.)

Enne turniiri õhatakse, nagu ikka, et Belgial on noor ja võimas sats ning Portugalil Ronaldo. No ja siis? Mingu proovigu õnne EMil, seal teinekord näkkab. Mis sest, et Kolumbial on kerkinud uus põlvkond nagu pärmil, Tšiili mängib ägedalt ning Aasia ja Aafrika jalgpall areneb... MMi need pisiasjad ei häiri, finaali pääsevad niikuinii suured.

Millal jõudis otsustavale mängule keegi väljastpoolt

G8-t? Ammu-ammu, 52 aastat tagasi Tšiilis toimunud MMil, kui Brasiiliale astus vastu Tšehhoslovakkia ja sai mõistagi tappa. Sealtmaalt on väikestele finaaliuks suletud. Nii lihtsalt on ja sellega tuleb leppida.

*** Väravajoonetehnoloogiast on räägitud aastaid, FIFA on selle väljatöötamiseks kulutanud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid ning nüüd, MMil, on seda vaja läinud vaid üks kord. Kohtumises Prantsusmaa – Honduras, mis lõppes 3:0 ja mille prantslased oleks ka tehnoloogilise väravata võitnud. Kusjuures honduraslased ja pool maailma ühes nendega on veendunud, et elektroonika eksis.

Tegelikult näikse olevat palju mõttekam lisada väravate taha neljas ja viies kohtunik, nagu teeb Euroopa ehk UEFA. Siis oleks antud nii mõnigi õiglane penalti ja ebaõiglane andmata jäetud. No ei ole tehnoloogia alati luust ja lihast inimesest parem.

*** Teinekord on raske mõista, kuidas kohtunik mängust aru ei saa. Hispaania vilemees Carlos Velasco Carballo lubas veerandfinaalil Brasiilia – Kolumbia räpaseks minna. Meeskondade staare Neymari ja James Rodriguezt ning teisigi tümitati nii, et meeste sääred lillad. Kadus tempo ja kogu ilu

ning lõpuks rammiti Neymari selgroosse mõra ning tema mängud on sellega mängitud. Kusjuures rammija pääses puhtalt, kohtuniku meelest oli kõik reeglitepärane.

Veel mullusel MMil, kus tahtlikku jalgadesse peksmist karistati, oleks õigusemõistja kaardid saanud sellist küüti, et kulunuks viledaks. Nüüd ei midagi. Meeste mäng küll, aga lubage siis meestel mängida.

MMil peaks vilistama maailma parimad. Kui Carballo on parim, siis millised need kehvad veel on?

*** Veerandfinaalides ei näidanud ükski neljast edasipääsejast mängu, mis teeks neist suursoosiku. Brasiilia ja Argentina jäid seejuures ilma liidritest – esimene Neymarist, teine Angel Di Mariast –, mis küll ei anna põhjust neid maha kriipsutada.

Niisiis kes? Tegelikult võiks Holland lõpuks võidu kätte saada. Viis poolfinaali, nagu Argentinal, Uruguayl ja Prantsusmaal, kes aga on karika pea kohale tõstnud. Hispaania ja Inglismaa, samuti tšempionid, on samas vaid kahel korral nelja sekka jõudnud.

Ja siit küsimus asjatundjatele: kui Holland lõpuks võidaks, siis kes on maailma parim MM-tiitlita meeskond?

Rootsi? Portugal? USA? Mehhiko? Kolumbia? Belgia?

20 || SPORT || POSTIMEES, 7. JUULI 2014

Hamilton võttis kodus väärt võidu

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Kangerti kaitsealune liidrisärgis

VORMEL-1. F1-sarja Suur-

britannia GP võitis loomulikult Mercedese piloot, kuid mitte MM-sarja liider Nico Rosberg, kes oli sunnitud katkestama, vaid Lewis Hamilton. Nii kahanes Rosbergi edu tiimikaaslase ees neljale punktile. Teise koha sai Valtteri Bottas, kolmanda Daniel Ricciardo.

Stardist kihutas esimesena minema Rosberg ning tundus, et taas kord tuleb muretu esikoht. Paraku otsustas auto käigukast töölepingu üles öelda.

Liidriks tõusis Hamilton ning hoidis kohta lõpuni. «See võidusõit näitas, et ma ei anna kunagi alla. Pole tore näha, kuidas meeskonnakaaslane katkestab, kuid vajasin hädasti punkte, mis meie vahet kärbiks,» sõnas Hamilton ja andis mõista, et võinuks võita ka Rosbergi ebaõnneta. «Alguses lasin ta minema ning hoolitsesin vaid rehvide eest. Hiljem, tänu sellele, et rehvid pidasid paremini vastu, tulin Rosbergile lähemale. Kõvade rehvidega olin temast aga üle sekundi ringi kohta kiirem. Täiesti uskumatu!»

Rosberg oli teist meelt: «Kontrollisin sõitu ning lõpetanuks raudselt esimesena.»

Kümme etappi enne lõppu on Rosbergil 165 punkti Hamiltoni 161 vastu. Teised tiitliheitlusse ilmselt ei sekku. Jaan Martinson

jaan martinson reporter

A

stana meeskonna liider Vincenzo Nibali, kelle üks peamistest a b i m e e s te s t on Tanel Kangert, võitis üllatusrünnakuga Tour de France’i teise etapi ning sai selga kollase liidrisärgi. Kangert on 25. kohal, kaotades Nibalile 16 sekundit.

Suurbritannias startinud Touri teine etapp viis ratturid Yorkist Sheffieldi. Saareriik mägedega ei hiilga, sestap pidanuks võidu jagama sprinterid. Ometi võeti üles karm tempo ning etapi lõpuosa künkad rebisid peagrupi ribadeks. Ette jäi 21 meest, ent nende seas piisavalt kõvu sprintereid.

Kui poolteist kilomeetrit enne finišit rahunes seltskond hetkeks maha, ründas ühtäkki Nibali. Ülejäänud põrnitsesid üksteisele otsa, et kes itaallasele järgi läheb. Ei läinud keegi ja kui lõpuks mindi, oli Nibali piisava vahe sisse saanud. Lõpujoonel edestas ta järgnevaid kahe sekundiga.

Veel kuu tagasi said Nibali ja teised Astana ratturid meeskonna bossilt Aleksandr Vinokurovilt kurja kirja, et hooaja algus on kesine, võtke, mehed, nüüd jalad alla. Oli kasu kirjast

Vincenzo Nibali võttis sprinterite nina alt Touri teisel etapil üllatusvõidu.

või sellest, et Astana Touri tiim on tõsist trenni teinud, igatahes on maailma mainekaimal tuuril etapivõit käes – Nibali esimene.

Nüüd tuleb teha kõvasti tööd, et särki kaitsta.

«Raske lõpp oli,» ütles Nibali telereporteritele pärast finišit. «Leidsin end vastutuule käest ja pidin kõvasti pres-

sima. Samas suurepärane võit.

Kõik ootasid grupifinišit, kuid ma suutsin üllatada tänu meeskonnakaaslaste abile. Viimasel kilomeetril mõtlesin peamiselt sellele, palju sekundeid ma võidan. Pean ausalt tunnistama, et olen väga heas vormis ning see teeb meele rõõmsaks.»

See, kuidas britid, kes oma-

foto: afp/scanpix

dele jalgpalli MMil enam kaasa elada ei saa, Touri tervitavad, on võimas. Kummalgi päeval tuli võidusõitu oma silmaga vaatama uskumatu arv britte – üle kahe miljoni! Touri karavan liikunuks justkui rattahullul Prantsusmaal või Hispaanias: küngaste nõlvad olid palistatud tuhandete pealtvaata-

jatega, kellest ägedamad ronisid trassile moodustamaks spaleeri, millest pedaalijad pidid end läbi murdma. Kusjuures küngastele pääses rahvas vaid jala või rattaga, mis tegi üritusest üldsportliku.

Brittide peo rikkus Mark Cavendish, kes esimese etapi finišisirgel kukkus nii rängalt, et pidi velotuuri katkestama. Cavendish üritas kohe nimekirja täiendada ning selga saada ka Touri kollase liidrisärgi – Giro roosat ja Vuelta punast on ta kandnud. Paraku ihkasid kuulsat ihukatet teisedki, seega läks võitluseks.

Cavendishi vedasid alt närvid, ta hakkas trügima nagu mõnikord varemgi, toetas õla vastu Simon Gerransit, kuid kaotas tasakaalu, kukkus ning jäi õlga kinni hoides tükiks ajaks asfaldile lebama. Etapi võitis sakslane Marcel Kittel.

Esialgu kahtlustasid arstid, kes Cavendishi haiglasse toimetasid, rangluumurdu. Luu osutus küll terveks, ent kokkupõrkes asfaldiga käis õlg paigast ära, venitas sidemeid ning Cavendish oli sunnitud Touri pooleli jätma.

«Olen ääretult pettunud,» sõnas Cavendish meediale.

«Lootsin, et valu annab hommikuks järele, aga hullemaks läks. Võib juhtuda, et pean heitma suisa lõikuslauale.»

Rein Taaramäe on pärast kaht etappi 153. kohal (+15.39).

Täna sõidetakse Cambridge’ist Londonisse, seejärel jätkatakse Prantsusmaal.

Kahest kangest jäi peale Djokovic TENNIS. Maineka Wimble-

doni turniiri finaalis kohtusid eile kaks tennisemaailma giganti, Novak Djokovic (pildil) ja Roger Federer, kelle heitluses jäi seekord peale Djokovic. Maailma edetabelis 2. kohal olevale Djokovicile oli see Wimbledonis teine triumf.

Djokovici ja Federeri omavaheline 35. vastasseis algas tasavägiselt ja kohe avasetis läks paremuse selgitamiseks vaja kiiret lõppmängu, mille kallutas seisuga 9:7 enda kasuks Šveitsi esindav Federer.

Teine sett algas kaotusseisu jäänud Djokovicile õnnetult, sest serblane libises väljakul ja kukkus, põrutades vasakut külge. Ka 2011. aastal Wimbledoni võitjaks tulnud Djokovic ei lasknud end õnnetusest aga eriliselt häirida ja teine sett kuulus kindlalt 6:4 serblasele.

Kolmas sett möödus taas tasavägiselt ja seisuni 6:6 ei suutnud kumbki mängijatest vastase servi murda. Kiires lõppmängus näitas sel korral kindlamat mängu Djokovic, kes võitis seisuga 7:4 ja läks matši seega 2:1 juhtima.

Neljanda seti alguses suutis Djokovic endiselt domineerida ja oli pärast enda servi seisul 5:2 vaid geimivõidu kaugusel turniiri võitmisest. Enne tänavust juba seitsmel korral Wimbledoni võitjaks tulnud Federer näitas aga siis tõelist sisu ja suutis enda servi hoida ning seejä-

rel Djokovici servi murda. Seisul 5:4 hoidis šveitslane taas enda servi ning viigiseisul ei suutnud Djokovic mängu enda kasuks kallutada ja Federer sai juhtima. 6:5 eduseisul servima läinud Federer tähtsal hetkel ei libastunud ja võitis neljanda seti seisuga 7:5. «Uskumatu, et ma üldse viiendasse setti jõudsin, sest vahepeal ei läinud mul üleliia hästi,» tunnistas Federer pärast mängu muheledes.

Veidi rohkem kui neli tundi kestnud matši viies sett algas taas tasavägiselt: seisuni 4:4 ei suutnud kumbki mängijatest vastase servi murda, Djokovic suutis lõpusirgel aga oma servi hoida ja sai 5:4 juhtima. Servima asunud Federer jäi otsustavas geimis kiirelt kaotusseisu ning lõpetas geimi ja mängu servivea ja võrku läinud löögiga.

«Pärast neljandat setti ei olnud lihtne end koguda ja vajalikku energiat leida. Ega ma teagi, kuidas seda suutsin,» tunnistas Djokovic. Omapärase huumorimeele poolest tuntud serblane jagas rohkelt kiitust ka Federerile: «Ma austan sind ja su karjääri. Aitäh, et lasid mul täna võita.»

Naiste üksikmängus tuli võitjaks Tšehhi esindajanna Petra Kvitova, kellele see oli teine võit Wimbledonis. Maailma edetabelis 6. kohal olev Kvitova alistas finaalis maailma 13. reketi Eugenie Bouchardi 6:3, 6:0.

Kadi Parts

POSTIMEES, 7. JUULI 2014 || KASU || 21

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE; REKLAAM: JAANUS SARAPUU, TEL 666 2330

SUHTLUS PANGAGA. Kuna eluasemelaenu ennetähtaegne tagastamine võib kaasa tuua lisakulu, tasub sellisest soovist aegsasti teada anda.

13.8

sept 1999

Kodulaenust varem priiks

11,5

juuni 1997

Eluasemelaenude kaalutud keskmine intressimäär protsentides

6,35

3,02

sept 2008

2,63

apr 2005

mai 2014

Eluasemelaenude intressimäär on langenud ajaloo madalaiamale tasemele

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013 Allikas: Eesti Pank

tõnis oja reporter

U

mbes viis aastat tagasi, kui finantskriis oli oma haripunktis, otsustasime abikaasaga hakata raha kõrvale panema ja moodustada nn laenufondi. Pool aastat varem, eluasemebuumi ajal ning finantskriisi alguses oli eluaseme- ja teiste pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu intress kerkinud rekordtasemele, 5,448 protsendini, mis muutis ka meie laenukoormuse üsna suureks.

Kuna finantskriis kukutas Euribori vähem kui poole aastaga 3,8 protsendipunkti võrra, tekkis mõte ennast tulevase võimaliku Euribori tõusu vastu kaitsma hakata. Kõrvalepandud summa sõltuski Euriborist: mida väiksem on meie laenumakse, seda rohkem paneme kõrvale ning vastupidi – laenumakse suurenedes säästetav summa kahanes. Juhul kui laenumakse oleks teatud piiri ületanud, poleks me pidanud liigsuure laenu arvel igapäevakulutusi vähendama, vaid oleksime puudujääva summa võtnud reservist.

Leppetasu pangale Nii finantskriis kui ka hilisem Euroopa võlakriis on olnud laenuvõtjate sõbrad, sest kardetud Euribori tõusu pole tulnud. Tänu oma säästmisskeemile oleme kogunud üsna suure summa ja praeguste arvutuste järgi peaksime järgmise aasta keskel ole-

ma suutelised kogu eluasemelaenu ennetähtaegselt tagastama. Siiski tuleb tähele panna, et eluasemelaenu ennetähtaegne tagastamine polegi nii iseenesestmõistetavalt lihtne ja võib kaasa tuua lisakulud.

«Praktikas tähendab see eelkõige, et kliendil tuleb panka sellisest soovist ja samuti soovitavast tagasimaksmise päevast ette teavitada. Vastav õigus on sätestatud seadusega, samuti reeglid, mille alusel võib laenuandja arvutada leppetasu. Võetav leppetasu läheb pangale laenu ennetähtaegsest tagastamisest tekkivate kulude katteks,» ütles SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas. «Meie palume kliendil oma kavatsusest laen ennetähtaegselt tagasi maksta teavitada panka vähemalt kümme päeva varem.»

Kui laen on sõlmitud fikseeritud intressimääraga, siis on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt hüvitist, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest. «Sisuliselt hüvitab laenuvõtja summa, mille pank peab jätkuvalt tasuma laenuressursi andjale, kuid mida ta enam laenuvõtjalt intressina ei saa, kuna laen on tagasi makstud,» selgitas Messimas.

Intressi suurust on võimalik lepingu sõlmimisel välja arvutada. Siiski tasub teada, et hüvitise suurus sõltub sellest, kui palju varem enne lepingus kokkulepitud lõpptähtaega tahetakse laenu tagasi maksta.

Kui laenu tegeliku tagasimaksmise hetke ja laenulepingus kokkulepitud lepingu lõppemise tähtaja vahel on rohkem kui üks aasta, siis ei tohi hüvitise suurus ületada ühte protsenti ennetähtaegselt tagasimakstava

laenu summast. Kui see periood on lühem kui üks aasta, siis ei tohi hüvitis olla suurem kui 0,5 protsenti ennetähtaegselt tagasimakstava laenu summast.

Kui laen on tagatud hüpoteegiga, on laenuandjal õigus eelnimetatud protsentidest suuremat hüvitist nõuda, kui ta on laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu suuremat kahju saanud.

Kolm kuud ette Õnneks on suurem osa eluasemelaenudest ujuva, peamiselt kuue kuu Euriboriga seotud intressimääraga. Laenusaajal on lepingujärgne õigus hüpoteegiga tagatud ning fikseerimata intressimääraga eluasemelaen või selle osa ennetähtaegselt tagasi maksta ilma pangale ennetähtaegse tagastamise tasu maksmata, teatades ennetähtaegsest tagastamisest pangale vähemalt kolm kuud ette.

«Tasu ei järgne juhul, kui klient ei soovi lisaks tagastamisele ühtegi muud tingimust muuta,» ütles Nordea eralaenude tootejuht Ivika Pääsuke-Kästik. «Kui soovitakse muuta ka laenuperioodi, tuleb tasuda ka laenulepingu muutmise tasu.»

Kui laenusaaja soovib laenu või selle osa ennetähtaegselt tagastada enne etteteatamisest kolme kuu möödumist, peab ta tasuma pangale ennetähtaegse tagastamise tasu kuni kolme kuu intresside summas.

Messimas lisas, et laenu ennetähtaegse tagasimaksmise soovist palutakse informeerida pangas oma kliendihaldurit, kes selgitab välja täpsed ennetähtaegse tagasimaksmise tingimused ja arvutab välja ka võimaliku leppetasu summa.

22 || kuulutused || postimees, 7. juuli 2014

Elektritööd. Tel 5680 7666.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Sertifitseerimiskeskus ASi välja antud sertifikaatide turvalogi kirje lühend on 02.07.14 kell 11:47:41;ab5669e38a8af1515bdd7e2650ae0bfb8cf079e3cf71e560183237ed4b4084d3

Mälestus jääb ...

Uus ennustusliin: 24/7/365, hind 1.08 €/min, tel 900 9889.

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea ...

Raivo Peetsmann

Aare Koppel

19. IX 1991 – 29. VI 2014

7. VII 1934 – 8. II 1991

Unustamatut venda, abikaasat ja isa mälestavad 80. sünniaastapäeval Iive, Ene, Leela ja Olari peredega.

Avaldame siirast kaastunnet sportlase ja sõbra surma puhul.

Sügav kaastunne perele ja lähedastele.

Eesti Veemoto Liit

Müüa telksaun. Tel 5566 3781.

Selliste spordimärkide ost 20 €/tk kl 10–16 Pärnu mnt 38, kojukutse tel 655 9217.

On ääretult valus, aga seda ei muuda ja kuidas ka paluks, sa tagasi tulla ei suuda.

Müük ja rent. Põllutehnika, hooldusniidukid. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Võtan rendile ja ostan põllumaad Rõngu, Palupera ja Puka piirkonnas.

Tel 512 8817.

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Sertifitseerimiskeskus ASi poolt teiste sertifitseerijate välja antud sertifikaatide kehtivusinfo vahendusteenuse turvalogi kirje lühend on 02.07.14 kell 11:44:31;60c498e25342244c8ccb13a534e01fec78a470b9a4b07a002622977685401401

surma puhul.

Endised kolleegid Eesti Elektrivõrkude Ehitustrusti ajast (praegune Empower AS)

Pakume tööd CE-kat autojuhile Eesti-Soome vahelistele vedudele.

Nädalavahetused kodus. Tasu 800– 1200 €. Tel 512 1500, 517 2208.

Sadala põhikool ja Torma lasteaed Linnutaja võtavad alates 1. septembrist tööle eripedagoogi-logopeedi.

Kandidaatidel esitada avaldus, CV, kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad. 0,5 töökohta on Sadala põhikoolis ja 0,5 töökohta Torma lasteaias Linnutaja. Avaldus, elulookirjeldus ja haridust tõendavate dokumentide koopiad saata hiljemalt 1. augustiks 2014 märgusõnaga «Õpetaja» paberkandjal allkirjastatult aadressil Torma vallavalitsus, Kooli tee 25, Torma vald 48502, Jõgevamaa või digitaalselt allkirjastatult e-postiga info@torma.ee. Lisainfo info@torma.ee Vajame au-pair\'i väikesse perre (Malmös/Kopenhaagenis), palk 50 Taani krooni/h (u 6,5 €/h, nt 40 h/nädalas = u 1100 € kuus), tööaeg kokkuleppel, elamine peres).

Kirjutada inglise v taani k: p. marianne.k.1@gmail.com, Marianne

Mäksa vallavolikogu 25. VI otsusega 33 algatati kü 50101:003:0060 ja lähialal Rootsi kinnistu detailplaneeringu koostamine. Ala suurus on u 6 ha.

Eesmärk on selgitada välja võimalused Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks, maakasutuse ümberkujundamiseks 4 elamukrundiks ja randumisalaks, 4 üksikelamu ehitusõiguse saamiseks ning võrkudega ühendamiseks (ühendus maanteega, veetorustik, elekter, reovee kohtpuhastid). Planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, seetõttu nõutakse maaomanikult planeerimisdokumendi menetluses keskkonnamõjude eelhinnangu koostamist või keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Lisainfo www.maksavald.ee

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ...

Mälestame kallist kolleegi, perearst

Kaja Alliksood Avaldame siirast kaastunnet lähedastele.

Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskus

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb.

Ants Kivari Mälestame endist kolleegi Elva Metsamajandi päevilt ja avaldame kaastunnet omastele.

Silvi, Sirje, Aino, Asta, Elmar, Valentine, Helgi, Alju, Linda, Eha, Ene, Lea, Aini, Juhan, Hilja, Arno, Iivi, Toivo, Kersti, Peeter

Sääl, kus inimese käsi laseb lahti teisest käest, ainsa karjatuse viivul maailm veereb alla mäest. (D. Kareva)

Meie südameis sa ikka elad, jääd mõtteis meie keskele ...

(sünd. Tammsaar) 10. VII 1924 – 30. I 2014

Armas Airi, sügav kaastunne kalli isa

Südamlik kaastunne Evele ja Sanderile kalli poja ja venna

Heino Ardma

Ott Belokurovi

Leinavad Svea Nachtigall, Aino Grosse Wilde, Eberhard Hoffmann, Jeanette ja Jessica Montenarh, perekond Tammsaar, sugulased ja sõbrad.

kaotuse puhul.

Kolleegid SA TÜK ÜL Geneetikakeskuse Tallinna filiaalist

Kalju Kull Mälestame leinas kallist vennapoega. Avaldame sügavat kaastunnet Üllele perega kalli abikaasa, isa ja vanaisa ning Ailile perega armsa venna surma puhul.

Säili ja Väino

Linda Säps Iris Jürgens

25. VI 1986 – 3. VII 2014

kaotuse puhul.

Heli, Jüri, Siim, Triinu ja Vahur

Ei võta sõnad leinavalu, ei kuivata nad pisaraid ...

Avaldame kaastunnet Margole venna

Raivo Peetsmanni kaotuse puhul.

Tartu KHK klassikaaslased

Urnimatus 10. skp. kell 13 Tartus Raadi kalmistul.

Mälestame suurt eeskuju ja õpetajat

Oleg Sapožninit 27. XII 1931 – 2. VII 2014

Avaldame kaastunnet abikaasa Virvele ja kõigile lähedastele.

Madis ja Kersti Lepajõe

Raivo Peetsmann Mälestan head sõpra

Siiras kaastunne Helile abikaasa ja poegadele isa

Oleg Sapožninit

Peeter Sauli

ja avaldan kaastunnet lahkunu omastele.

kaotuse puhul.

Bruno Saul perega

Riho Suun

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri

Peeter Sauli Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Südamlik kaastunne lähedastele.

Motospordiklubi NORD

Avaldame kaastunnet Margole ja tema perele

Raivo Peetsmanni surma puhul.

BLRT Refonda Baltic OÜ

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

Mälestame endist töökaaslast ja avaldame kaastunnet lähedastele

Avaldame kaastunnet Marjele perega kalli

Ants-Kurt Aruksaare

kaotuse puhul.

Perekonnad Muts, Oolep, Aljand, Tehvand, Hunt, Suurhans, Jenson, Pruuli

surma puhul.

TÜ keemia instituut

Avaldame kaastunnet Tiia Jürgensile abikaasa ja lastele isa

Ingemar Jürgensi

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk).

Tel 5558 8070.

Oleg Sapožnini

8. I 1939 – 6. VII 2013

1. surma-aastapäeval meenutavad lesk ja poeg.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Sügav kaastunne omastele ja lähedastele

Taso Raamat

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea...

kaotuse puhul.

Ringtee 11 elanikud

Mälestame head kauaaegset majaelanikku ja avaldame kaastunnet omastele.

Liivalaia 25 korteriühistu elanikud

Kalju Kull

Südamlik kaastunne Tiidule, Katrinile ja Eerole peredega ema, vanaema ja vanavanaema

Sügav kaastunne Üllele ja poegadele peredega abikaasa, isa ja vanaisa ning Ailile perega venna ja onu surma puhul.

Tullike, Külli, Erki, Kersti peredega

surma puhul.

Perekonnad Aas, Jaigma, Kibal ja Rein

Näe, praegu metsa taha päike vajus, mis aitaks hüüe: «Ära mine veel!» ...

Mälestame

Kalju Kull

ostab

Südamlik kaastunne Üllele armsa abikaasa surma puhul.

Pääsupesa pere

kogu Eestis.

Avaldame sügavat kaastunnet Antile kalli isa

metsakinnistuid ja põllumaid Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Kalju Kulli kaotuse puhul.

AS Carring

FIRMA OSTAB

• musta metalli • mahuteid • vanu gaasiballoone • vana põllumajandustehnikat

HEA HIND!

Tel 553 3663, e-post raul.koll.bbq@gmail.com

Südamlik kaastunne Ailile kalli venna

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Kalju Kulli surma puhul.

Hele, Hiie, Katrin, Eha, Piret A., Kaire

Kallis Liisi, oleme mõtetes sinuga, kui saadad viimsele teele oma vanaema

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Aino Prikk

Ants Kivari

Ingrid Kõo Hiie, Kersti, Elvira, Kätlin

Heli Pärgmäe

Oleg Sapožninit ning avaldame kaastunnet omastele.

MTÜ Ranna Kinnistud pere

Peeter Saul Avaldame kaastunnet Indrek Saulile isa surma puhul.

Sportland International Group

Anni Sulamägi Südamlik kaastunne Maie Millerile kalli ema surma puhul.

AS Abakhan Fabrics Eesti

Avaldame kaastunnet perekonnale ja sugulastele

Jüri Tuuliku

22. II 1940 – 3. VII 2014

surma puhul.

Perekonnad Ergma ja Robas

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Mõistad, milles seisneb sinu tõeline rikkus ja mida on sul teistele anda. Kui oled varem mingi asja eest liiga kõrget hinda maksnud, siis enam sa seda ei tee.

SÕNN

Suudad nüüd iga ettevõetava asja edukalt lõpuni viia, sest oled vaimselt väga heas vormis. Igasugused tüütused sind teelt juba kõrvale ei kalluta.

KAKSIKUD Tegeled perekondlike sidemete tugevdamisega. Vana vimm on haihtunud ja suhted normaliseerunud. Minevik ei kammitse enam.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 7. JUULI 2014 || VARIA || 23

Milline on inimsuhete tegelik hind? Võimalik, et sul on varasemast kogemus, et inimesed on raha eest kõigeks valmis. Ka kuritegudeks.

Sa ei lase sellel aga mõjutada praegust suhet.

ô â æ à

4

à

3 2

ERNIE

æ è

1 a

b

c

d

e

f

g

h

Zdeněk Mach – Heathcote Memorial Tourney, 1953 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lb8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT TERE, DILBERT! ME KOHTUSIME EELMISEL NÄDALAL. TÕESTI?

MA SUUDAN MEELDE JÄTTA AINULT VÄHEGI OLULISI ASJU. KÕIK MUU MA KUSTUTAN.

MINU NIMI ON RAINER. KUSTUTA!

HAGAR HIRMUS

AMBUR Tajud, et sõpradega on küünarnukitunne olemas. Las vaenlased viibutavad rusikaid, kuid nad ei jõua kaugele. Koos tegutsedes olete võitmatud.

1. Võim joovastab inimesi, selle vastu pole veel rohtu ei avastatud ega leiutatud. Heaks näiteks võimujoobumusest on Konstantin Pätsi sõnad 1936. aasta 1. märtsil peetud raadiokõnes: «Räägitakse, et mina olevat halb... Aga te peate ometi ju nõustuma, et mina ei saa tagasi astuda, sellepärast et...» Lõpetage lause.

2. Turismihuvilistele mõeldud TripAdvisor valis tänavu, nagu mullugi, maailma ilusaimaks saareks Ambergris Caye’ (nimekuju ka Cayo Ambergris) saare.

Mis riigile see saar kuulub?

3. Mälumänguküsimuste koostajate kirjutamata seaduse kohaselt ei tohiks küsimused olla valdkondadest, mis meie kultuuriruumis ei ole tavamõistusega haaratavad. Üheks selliseks valdkonnaks on nüüdseks minevikku kadunud nõukogude majandus. Ent nagu ikka, on olemas erand, mis sedagi üldkehtivust kinnitab: ühele nõukogude teadlasele anti 1975. aastal Nobeli majandusauhind. Kes oli see teadlane?

4. Kes on see tuntud tartlase tuntud tartlasest poeg, Euroopa kolmas slämmar ehk häälutaja. Omaaegses 2. keskkoolis õppides oli tema pinginaabriks Artur Alliksaare poeg.

5. 17. augustil 1970 startis Maalt aparaat, millest sai esimene inimese kätega valmistatud lennumasin, mis maandus võõrale planeedile. Mis planeedile?

Mis oli lennuaparaadi nimi?

Vastused: 1. «...minu asemele ei ole ju kedagi panna.» 2. Belize’ile. 3. Leonid Kantorovitš. 4. Kunstnik Ilmar Malini poeg Jaan Malin, tuntud ka kui Luulur.

5. Venera-7 laskus Veenusele 15. detsembril 1970.

KALJUKITS Vaimne õhkkond võib praegu olla negatiivsest energiast paks ning sa ei tunne end selle tõttu hästi. Ole valvel, et sa liiga palju suud ei pruugi.

ê

5

KAALUD Kui ümbritsev maailm ei paku praegu seda, mida ootad, siis sukeldud oma sisemaailma. Sealt leiad vastused, kas oled midagi liiga kõvasti lukku pannud või liiga lahti jätnud.

SKORPION

â

6

LÕVI

NEITSI Loodad, et tulevik on parem. Ongi, kui sellesse usud ja ei kaota eneseusku. Sellega koos kaasnevad ka truudus ja usaldus.

à

7

VÄHK Oled märganud, et mingites asjades olid liialt kinni minevikus. Arendad endas kohenemisvõimelisust. Elu ei seisa paigal ja muutub pidevalt.

Oled kuningliku käitumisega ja suudad kriisiolukorrast väärikalt välja tulla. Varasemad kogemused on näidanud, et klatš ja kättemaks ei vii mitte kuhugi.

ò

8

AKNE

VEEVALAJA Püüad väljuda iseendale seatud piirangute raamidest. Elu on märgatavalt avaram kui seni kogenud oled.

Mingis asjas annad endale uue võimaluse.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Tegeled iseseisvuse ja otsusekindlusega. Koos sellega murrad barjääre, mis on mingil põhjusel tekkinud sinu ja teiste vahele.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Reamees Tamm, kas te teate, mis on isamaa? Isamaa on nagu teie ema. Kas saite aru?»

«Just nii, sain aru!»

«Millest te aru saite?»

«Sellest, et isamaa on minu ema!»

«Reamees Kask, mis on isamaa?»

«Isamaa on reamees Tamme ema!»

«Reamees Kask, te olete idioot!

Isamaa on ka teie ema. Saite aru?»

«Just nii, sain aru!»

«Millest te aru saite?»

«Et ma olen reamees Tamme vend!»

••• Meeskond tugevdab ridu uue mängijaga. Poolajavileks on uustulnuk saanud kollase kaardi toorutsemise eest, löönud minu korda lähedalt väravast mööda, teinud seevastu mitu omaväravat ning löönud vigaseks kaks meeskonnakaaslast.

Uustulnuk on ise ka õnnetu ja palub vabandust: «Ma pole varem eales nii kehvasti mänginud!»

«Varem?!» hüüatab treener. «Ärge tulge rääkima, et olete seda mängu ka varem mänginud!»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on AMORAALNE

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 7. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

JÄLGIB, KUIDAS MÕJUTAVAD UUED PIIRANGUD TALLINNA LIIKLUST.

NIMEPÄEV: KOIDU, KOIDULA Rein Einasto 80, geoloog Rein Põder 71, kirjanik ja kirjastaja Mart Raukas 54, filosoof Raul Vaigla 52, muusik Tiina Rebane 51, lavastaja ja teatrijuht Margus Prangel (pildil) 40, näitleja Evald Rooma 103, ettevõtja (6.07)

foto: erakogu / järva teataja

VIIMANE VEERG

Paidelane püüdis hiiglasliku kala Neljapäeval sünnipäeva tähistanud paidelane Rene Martin tegi endale uhke kingituse: ta püüdis päev varem ühest Läti järvest 16 kilo kaaluva karpkala. Mehe senine rekord oli 15-kilone kala. 16-kilone purakas polnud ainus kala, mis Martinil Lätis konksu otsa jäi.

«Väiksemaid ikka tuli, kuid neid ma ei hakanud kaaluma,» sõnas ta. Väiksemate kalade all pidas ta silmas selliseid, mille kaal jääb alla kümne kilo. Kõik kalad lasi Martin vette tagasi, et ka teistel meestel oleks püügirõõmu.

«Küllap lähen sinna veel tagasi, las ta siis kasvab natuke,» naljatles ta. Järva Teataja

Aurulaeva nimekonkursile tuli palju pakkumisi Haapsalu Tagalahel augustis sõitma hakkava aurulaeva nimekonkursile tuli tähtajaks paarkümmend pakkumist. «Haapsalu linnavalitsus loodab laeva nime välja valida selle nädala alguseks,» ütles linnapea Urmas Sukles. «Laev peaks tulema juba juuli lõpus Haapsallu ja et seda registreerida, peab nimi valmis olema.»

Rootsist toodud aurulaev asub praegu Rakvere külje all Tõrmas, kus Rakvere mehed Priit Verlin ja Rain Pluutus selle ilusaks kõpitsevad. Virumaa Teataja/BNS

POSTIMEES ÕNNITLEB:

HOMME POSTIMEHES:

Risto Berendson 39, uuriva toimetuse reporter (6.07)

TEHNIKAKÜLG UURIB, MIKS SOOVIB EUROLIIT LUBADA KUSTUTADA GOOGLE’I OTSINGUTULEMUSTEST VIITEID. EUROOPA

Ilus ilm püsib

TALLINN +22

KÄRDLA +19 HAAPSALU +23

merike merilain in ilmateenistuse sünoptik tik

NARVA +21

RAKVERE +23

PAIDE +24

3– 9m

/s Ilusat ilma põhjustava kõrgrõhuala kese on Valgel merel ja pole olulist võimalust, et TARTU Eestisse niiskem õhk jõuaks.

PÄRNU VILJANDI +23 +23 Kuid õhk soojeneb kiiresti ja +24 KURESSAARE tõusvad õhuvoolud võivad +19 siiski mõne üksiku rünksajupilve pärastlõunal taevasse tekitada. Suurt sadu lähipäevil ei VÕRU tohiks tulla ja ilm püsib soe.

VALGA +24 +24 Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub kaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR gu- ja idatuul 3–9 m/s. ÕhutemAnne kanal +19 Teisipäev, 8.07 Kolmapäev, 9.07 Neljapäev, 10.07 peratuur on 23–29 kraadi, ranniEmajõe vabaujula +17 Tallinn +12/+25

+12/+24

+12/+20

kul paiguti 20 kraadi.

Kakumäe rand +14 Tartu +14/+26 +15/+26 +15/+23 Kuressaare +21 Narva +13/+25 +10/+24 +8/+18 Pirita rand +15 Pärnu +15/+27 +15/+26 +15/+24 Pärnu rand +20 Kuressaare +17/+22 +17/+22 +17/+21 Pühajärv +19

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.16 4.18 4.29

loojub 22.35 22.17 22.39

Tartus 730 7907 Põlvas 799 1474 Võrus 5865 0856 Jõgeval 504 3611 Paldiskis 671 7288 Kundas 329 5820 Põhja-Eestis 5343 8211

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +28,8 kraadi (1914) +5,7 kraadi (1981) Tartus +33,0 kraadi (1922) +5,6 kraadi (1964)

MAAILM

METSAKINNISTUTE, KASVAVA METSA JA ÜMARPUIDU OST

KUUFAASID

Lähemalt meist: www.lemeks.ee

5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+20 +33 +22 +30 +28 +30 +31 +21 +32 +29 +16 +20 +26 +22 +22 +28 +19 +26 +25 +23 +24 +23 +20 +23 +30 +11 +27 +31 +26 +23 +28 +31 +25 +30 +34 +12 +32 +37 +16 +26 +27 +30 +33 +33 +24 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 7. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 20 Pidu vihmas ja päikeses* 50 Minuscule: Inetu teopoeg 55 Kodused mehed, 10/10: Täid 09 40 Holby City haigla* 10 40 Siin me oleme (Eesti Telefilm 1978)* 11 50 Jamie Oliveri 30 minuti road: Kanakarri* 12 20 Kirbuturu lood, 2/6* 13 10 Seitse päeva (Rootsi 2013)*.

Dokfilm 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Lisaaeg 16 00 Tour de France: 3. etapp: Cambridge – London 159 km 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Kapadookia 19 10 ENSV: Viru veri 35 Dallas: Uus põlvkond (USA 2012) 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Mustad teemandid (Black Diamonds, Hispaania-Portugali 2013). Draama 23 50 Dallas: Uus põlvkond* 00 45 Vapratest vapramad, 1/10 01 20 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 30 Tagatargemad 55 Ellujäämise kunst: Nahakunst 10 20 Idioot, 5/10* 11 15 Eestimaa kuulsad inimesed: Ernesaks 30 XXVI laulupidu: I kontsert. Aja puudutus* 14 35 Mitte üksnes leivast 15 10 Ööülikooli rännakud, 2/8: Hasso Krull* 16 10 Minuscule 15 Tuulelohe, luulelohe 35 Kalle Blomkvisti ohtlik elu* 18 00 Okaspead: Mülkasõbrad 25 Piknikutort: Härra ja proua Koer 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Lenda kodust ära 40 Stella ja Sam: Super-Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Roosipuna koobas 19 05 Ruff tegutseb: Ruff ja kägu 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 4x4. Taimõr ja Jamal, 3/9 20 15 Elav kalmistu 21 10 Kullaketrajad 22 20 Kirjandusfestival HeadRead: Sjón 23 05 Wikmani poisid, 5.

Telelavastus 35 Laul Maarja külale 2009. Kuula, palun!, 2 00 38 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 8* 07 40 Garfield: Libakoera needus. Vanematele esitlemine. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 19* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5794 35 Sajandi armastus, 45* 14 00 Lindprii: Põgenemine 55 Punased roosid, 792 16 00 Küladetektiivid, 30: Laip langeb taevast 17 00 Taltsutamatu süda, 9 18 00 Armastus ja karistus, 20 20 00 Suvereporter 21 00 Peitusemeistrid 30 Saladused: Võitlus kasuisaga. Vaimud jälitamas 22 30 Mentalist: Punane tätoveering 23 25 Pärapõrgu perekond: Heckid lennukis - Uus hooaeg!

55 Nikita: Tagaotsitav 00 50 Vahelevõtja: Südamerabandus 01 35 Rizzoli ja Isles: Raha ei millegi eest 02 15 Hawthorne: Ühtekuuluvustunne 03 00 Merevaade* 25 Suvereporter* 04 15 Utta Danella: Teine Eva (Saksa 2003)*

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 30* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Padjaklubi 1, 5: Vana arm…* 12 10 Moodne perekond 3, 10: Kiirjõulud 45 Hullumeelsed perekonnad, 5* 14 30 Selline on elu!: 18aastaselt kaosega korterisse 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 31 16 50 Midsomeri mõrvad 6, 3: Verega värvitud 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 6: Kangelaseks vastu tahtmist, 2 21 00 Ameeriklased 1, 6: Usalda mind 22 00 Suvesangarid, 18 30 Maailma kiireim Indian (USA 2005).

Draama 01 00 CSI kriminalistid 13, 16: Viimane naine 55 Sündmus, 18: Pinge 02 40 Võta või jäta 03 45 Suvesangarid, 18* 04 10 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 109 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 666 09 15 Emmerdale, 220* 45 Küladetektiivid, 216: Halbade tagajärgedega pärandus 10 45 Südametukse, 100 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Jim Carrey; Tom Cruise; Tommy Lee Jones 15 Staariminutid 20 Poissmees, 9* 13 10 Mis asi on juhus?

Põnev dokfilm 14 00 Murtud lilled (USAPrantsuse 2005).

Komöödia 16 00 Briti tippmodell, 82 17 00 Superlapsehoidja: Uva pere 18 00 Doktor Oz: Deepak Chopra: parandame mälu 19 00 Kodus ja võõrsil, 5795 30 Emmerdale, 221 20 00 Tohter Olaf 21 00 Lapsehoidja päevikud (USA 2007).

Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 10/10.

Hooaja viimane!

50 Mu laps on liiga tark. Dokfilm 00 40 Suvereporter 01 35 Briti tippmodell, 82* 02 25 Tohter Olaf* 03 10 Superlapsehoidja: Uva pere* 04 00 Südametukse* 45 Suvereporter*

06 30 Motoreporter Baikalis – Surm siin või Siberis, 2/3* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 121* 09 20 Hea Toidu Festival – Grillfest* 10 10 Näljased meremehed, 40: St. Martin* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 24* 14 35 Knight Rider, 29: Röövlikiisu Kitt* 15 30 Näljased meremehed, 41: Porthcurno 16 20 Komissar Rex, 122: Koletise surm 17 10 Supermani uued seiklused, 25 18 05 Knight Rider, 30/90: Peibutis Kitt 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed: Reekviem autole, 2*; Bundyde tänupüha* 21 00 Kaks ja pool meest: Singinuusutaja* 30 Kriminaalne Venemaa, 288-289: Ühe hoovi poisid, 1-2 22 30 Jõugud, 7/12 23 30 Conan, 262: Ice-T, Whitney Cummings, Body Count 00 20 Kaks ja pool meest: Saatana libesti 45 Tuvikesed: Lauluvisioon; Vesi ahjus 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 16, 15: Viva Cologna* 11 00 LXD 2: Ra saladused*. Tantsufilm 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 1 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 1: Leopard jookseb amokki, 1/2 17 00 A-Rühm 5, 13 18 00 Perepea 6, 13* 30 Simpsonid 3, 6* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 1920: Kirju loomaaed; Kodulõhkujad 20 00 Perepea 6, 14 30 Simpsonid 3, 7 21 00 Suvesangarid, 5 30 Salaagent (USA 2001). Märul 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 45; ekstra 2, 45 00 40 Teismeliste seksielu 2, 1 01 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 19-2002 30 Kohver, 1* 03 15 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 15 Pühapäevatee* 09 00 Inimese mõõde* 35 Aleksei Turovski lood* 10 05 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 20 Ameerika eestlased.

Läänerannik, 5/7* 50 Tere ja hüvasti (Prantsuse 2008)*.

Mängufilm 12 30 EMV standardtantsudes 2014, 1/2* 13 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 97/304* 17 00 Armuleek, 98/304* 45 Armuleek, 99/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 75/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Terve tervis 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Barfuss (Saksa 2005). Mängufilm 23 50 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 05 Suvemiks* 50TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Säde. ATV-sõitja Sigrid 10 05 Huvitaja. Kristo Elias 11 30 Graeme Simsion – Naiseotsing, I. Katkendeid romaanist loeb Tambet Tuisk 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Neeme Raud 14 05 Luulelahing.

Parimaid palu luulevõistluse saadetest 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Andres Ammas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Jazzkaar 25. Immo Mihkelson 22 05 Sport 30 Naiseotsing* 23 03 Maailmapilt* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater.

Väljakutse Lõosilma, 1. Vambola Rähni kriminaalkuuldemäng.

10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa. Esineb Melki barokkmuusika päevade orkester, dirigent on Laura Vadjon.

11 05 Album. Joseph Haydn ja Isang Yun. Müncheni Kammerorkestrit juhatab Alexander Liebreich.

Joseph Haydn – Sümfoonia nr 39 g–moll, Isang Yun – Kammersümfoonia, I. 12 02 Delta 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 02 Lõunakontsert Londonist. Mark Padmore (tenor) ja Julius Drake (klaver) esitavad Franz Schuberti laule. Ülekannet Londoni Wigmore Hallist 16 05 Helileid. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist.

Muusika, mis hoiab endas elamusi.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu.

Gioacchino Rossini – Sevilla habemeajaja.

22 05 Fantaasia. Joonas Pärn 00 05 Nokturn