Postimees 08 07 2014 by Postimees

RÕÕMUPISARAD

LAULU- JA TANTSUPEO KORRALDAJAD VÕTSID KÄTEST KINNI JA HOIDSID NUTTU TAGASI.

EESTI LK 4–5

VÄLISELT LÄÄNEMEELNE

VANAD RIVAALID

Eile suri 86-aastaselt Gruusia endine president ja Nõukogude Liidu viimane välisminister Eduard Ševardnadze.

Jalgpalli MMi esimene poolfinaal pakub kahe igipõlise jalgpallihiiu vastasseisu – Brasiilia kohtub Saksamaaga.

JUHTKIRI LK 2 VÄLISMAA LK 8–9

TEHNIKA Google sai Euroopa Liidult käsu unustada. LK 16

SPORT LK 14

www.postimees.ee Laulupeofänn Malaisiast

SEE XIEN THEAN: Mul oli tunne, nagu läheksin emotsioonidest lõhki sel hetkel. EESTI LK 5

TEISIPÄEV, 8. JUULI 2014 • NR 156 (7147) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 885 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VASTUTUS

Suhe lugejaga Eesti kultuurikogukond ja rahvuslik identiteet näivad mõnikord anakronismidena, kuid äsja lõppenud pidu kinnitas, kui väga me neid vajame. Ühisosa tähtsust ja oma rolli selles peaks nägema ka Eesti ajakirjandus, kirjeldab Neeme Korv oma muljeid Postimehe telgist laulupeol. LK 2

Ehkki suurema osa taasiseseisvusajast oleme elanud kiire või ülikiire hinnatõusu tingimustes, on praeguseks saabunud hinnalangusperiood. Ökonomistid hindavad seda pigem heaks.

Hindade tõusu on pidurdanud peamiselt energiahind, aga ka transpordikulud. Lisaks on oma mõju alanenud toorainehindadest ja tugevast eurost tingitud impordihindade langusel.

MAJANDUS LK 7

Hinnad kukuvad Suvepealinna tuli lõpuks suvi

PUUDUTAS

Ajaga sammu Lõppenud tantsupidu oli üle pika aja dramaturgiliselt läbi töötatud tantsulavastus, kus olid tugev dramaturgiline idee ja süžee. Väga lahe, et tehti uusi numbreid, väga ilusaid mustreid ja jooniseid, kirjutab koreograaf ja tantsija Jüri Nael. LK 10

Suvepäike soojendab ja Pärnu rannas oli keskpäevaks veetemperatuur juba 20 kraadi kanti. Vetelpäästetornis oli heisatud roheline lipp ja rahvast rannas tuhandeid, elevant-liumägi oli laste hulgas eriti populaarne.

Pärnu Postimehe teatel tegevat muret vaid see, et rannaäärsed parkimisalad täituvad autodest, seega muutub rannas parkimine aina keerulisemaks. Rannatöötajate sõnutsi on viimased kolm päeva olnud loomulikult selle suve kõige töisemad. PM foto: ardi truija

Kood avab fotogalerii

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 8. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Mõõdukas reformikommunist

Vastutuse puudutus Olles malendit puudutanud, tuleb sellega ka käia. See on küll mängureegel, ent samas sisaldub selles ka viide vastutusele. Üldlaulu ja -tantsupeo keskne kujund oli puudutus. Mina sain sel peol oma ametist lähtuvalt erilise kogemuse – kuigi olen töötanud ajakirjanikuna kakskümmend aastat. Sama tundsid ka mu kolleegid (eesotsas peatoimetaja Merit Kopliga), kes Postimehe sinises telgis laulukaare lähedal ajalehti jagasid ja sadade inimestega-lugejatega vahetult suhtlesid. Nimetaksin seda sotsiaalse vastutuse tajutavaks puudutuseks. Marju Lauristin on (Sirp 17.01.14) laulupeo rolli eestlaste kujunemisel modernseks rahvuseks kõrvutanud eestikeelse ajakirjanduse tulekuga. Ajakirjandus hakkas eestikeelse lehte lugejaid kõnetama ühise «eesti rahvana», laulupidu «andis eesti rahvale hääle, harjutas karuste protestitunnete valamist distsiplineeritud harmooniatesse ning õpetas maarahva lapsi toimima kultuuriliselt ja poliitiliselt tegusa kollektiivse subjektina». Pole juhuslik, et nii on esimese laulupeo sünd aastal 1869 vahetus seoses Postimehe ilmuma hakkamisega aastal 1857. Ühisnimetaja on mees, kes seisis mõlema algatuse taga. Johann Voldemar Jannsen. 21. sajandi teisel kümnendil elame ajas, mil maailm killustub, nišistub ning inimene jääb üha enam üksi. Ühiskonnateadlased nägid seda ette. Ja teatud tüüpi massimeediale kuulutab see lõppu. Ent vajadus ühtekuuluvuse järele ei kao kuhugi, vaid hoopis kasvab. Stockholmi ajalehe Aftonbladet ajakirjanik Carina Bergfeldt sattus Norras Utøya saarel aset leidnud Anders Breiviki massimõrvast kirjutades hotelli, millest kujunes tragöödia kriisikeskus. Tal õnnestus sotsiaalmeediat kasutades luua massilugejaga täiesti unikaalne otsekontakt. Ta kirjutas – teda loeti, lugejad küsisid – ta vastas. Kas see oli n-ö kvaliteetajakirjandus? Aga kas papa Jannsen tegi kvaliteetajakirjandust, vastates lihtsate Eesti inimeste lihtsatele küsimustele? Ma arvan, et hea ajakirjandus pöördub ja peabki pöörduma tagasi vahetu inimliku suhtluse aega. Uued tehnilised vahendid pakuvad selleks uusi võimalust ja uues maailmas elavad inimesed tahavad seda. Eesti kultuurikogukond ja rahvuslik identiteet näivad mõnikord anakronismidena, kuid äsja lõppenud pidu kinnitas, kui väga me neid vajame. Ühisosa tähtust ja oma rolli selles peaks nägema ka Eesti ajakirjandus. See kõik kõlab võib-olla hirmus pateetiliselt, kuid sinises Postimehe telgis veedetud tunnid näitasid, milline on meie vastutus ja kus peaks olema meie töö fookus.

kas korruptsioon ning tooni andsid ka eestlasi lähedalt puudutanud verine vastasseis Abhaasias, piiriäärne Tšetšeenia sõda, ebastabiilsus Gruusia sisepoliitikas. Ševardnadze võim kujunes (eriti teisel ametiajal) üha enam iga hinna eest kohast kinnihoidmiseks ning 2003. aastal pühkis nn rooside revolutsioon ka varasematele toetajatele tülikaks muutunud Ševardnadze ametist.

JUHTMÕTE Balti riikide iseseisvuse taastamisele eelnenud ajast võib Ševardnadze teeneks kirjutada vähemasti seda, et ta ei tegutsenud aktiivselt meie püüdluste vastu.

LK 8–9

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Gruusia ja Eesti suhted olid tema võimuajal head. Ka Balti riikide iseseisvuse taastamisele eelnenud ajast võib Ševardnadze teeneks kirjutada vähemasti seda, et ta ei tegutsenud aktiivselt meie püüdluste vastu ja kinnitas näiteks USA riigisekretär James Bakerile, et Balti riikide suhtes pole Moskval plaanis jõudu kasutada.

KÕVA SÕNA Laulupidudega pühitseme kõigi hädade ja taandumiste kiuste vabaks eesti rahvaks saamist ning loome nõnda pühaks oma keele, vaimu ja rahva. Koorilaulja Mikk Sarv, PM 7.07

Postimees 1929. aastal Uudiseid Postimehe nädalaeriväljaandest. Uus mood – rohelised juuksed. Vabriku neiu hiilgav karjäär. 18-aastane miss Maud Botton oli lihttööline suures New-Yorgi vabrikus. Ta polnud ei ilus ega inetu, ei eriti tark ega rumal. Ta oli harilik igapäevane inimene, kellel polnud väljavaateid suure karjääri tegemiseks ja silmapaistvale kohale pääsemiseks. Vabrik, kus Maud töötas, valmistas kõiksugu happeid. Ühel päeval lõhkes mingisugune toru ja väljavoolav hape vigastas mõnd töölist kaunis raskesti. Ka Maud sai haavu. Kuid peale selle oli hape temal ka juustele pritsinud.

foto: erik prozes

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

ile 87. eluaastal lahkunud Eduard Ševardnadzet jäädakse maailma ajaloos meenutama eelkõige kui Mihhail Gorbatšovi juhitud Nõukogude Liidu välisministrit, kes perestroika ajal kehastas pingelõdvenduse suunda ja varasemast konstruktiivsemate suhete loomist läänega. Samas on eriti tema võimuperioodid Gruusias tulvil mõndagi vastuolulist. Ševardnadze juhtis Gruusiat nii sügaval Nõukogude seisakuajal kompartei esimese sekretärina kui ka 1995–2003 iseseisva riigi presidendina. Saanud üllatuslikult NSVLi välisministriks (suurt rolli mängis vana tutvus Gorbatšoviga aegadest, mil viimane töötas Gruusia-lähedases Venemaa Stavropoli krais), mõjus hallide lokkidega Ševardnadze hoopis teisiti kui kivikujuna Nõukogude välispoliitilist liini raiunud Andrei Gromõko. USA suursaadik Jack Matlock meenutas oma mälestusteraamatus esimest kohtumist minister Eduard Amvrosievitšiga: too vi-

sanud nalja ning reageerinud erimeelsustele repliigiga: «Meil on erinevad vaatenurgad, kuid meil on tarvis see probleem lahendada. Võib-olla järgmisel kohtumisel jõuame lähemale.» Gruusia kommunistliku juhina näitas Ševardnadze mõnes küsimuses küll üles iseseisvamat ja paindlikumat mõtlemist kui liiduvabariikides keskmiselt, kuid ta oli ikkagi selgelt nõukogude süsteemi kasvandik ja aktiivne esindaja. NSVLi välisministrina toetas ta aga Gorbatšovi uuendusliini, jõudes 1990. aastaks isegi liberaalsemale positsioonile kui tema kõhklev ülemus. 1990. aasta lõpus lahkus ta kohalt pauguga, hoiatades avalikust kõnetoolist diktatuuri saabumise eest. Putši järel nimetati ta veel korraks uuesti NSVLi välisministriks, mille amet lõppes koos impeeriumi lagunemisega. Gorbatšov ise nimetas eile antud kommentaarides Ševardnadzet oma sõbraks, erakordseks talendiks, kes leidis kiiresti kontakti väga erinevate inimestega. Märksa keerulisem on hinnata seda, mida tegi Ševardnadze Gruusia presidendina. Ta oli küll väliselt läänemeelne, üritades samas säilitada suhteid ka Venemaaga. Kuid riigis lok-

urmas nemvalts

neeme korv

Postimehe telk laulupeol.

1 8 5 7

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Ta külastas juukselõikajat, et oma pead põhjalikult puhastada lasta. Pesemise lõpetamisel märkas juukselõikaja, et Maudi juuksed on roheliseks muutunud. Kutsuti päevapiltnik, kes roheliste juuste omanikust pildi valmistas. Järgmisel päeval oli Maudi pilt vaateaknal, ja tema karjäär algas. Neiu pilt ilmus korraga mitmes pildilehes ja NewYorgi daamid leidsid, et rohelised juuksed on väga kenad. Juukselõikajatel aga tuli kohutavalt tööd, et daamide juukseid roheliseks värvida. Miss Maud sai koha suurde magasini, kus ta praegu 250 dollarit nädalas teenib. 8.07.1929

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 8. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kohus otsustas Galojani Eestile välja anda

Viljandi likvideerib vihmakahjustusi

Londoni Westminsteri magistraadikohus otsustas rahuldada justiitsministeeriumi palve anda Eestile välja suures ulatuses omastamises süüdi mõistetud MTÜ Eesti Euroopa Liikumise eksjuht AnnaMaria Galojan (32, pildil). Otsus ei ole veel jõustunud. Ministeerium väljastas Galojani kohta Euroopa vahistamismääruse 2012. aasta veebruaris, kuna naine hakkas talle määratud vanglakaristuse kandmisest kõrvale hoidma ja pages Londonisse. postimees.ee

Tallinnas lisandub liikluspiiranguid ja -muutusi Trammiteede ümberehitusest ja teistest teetöödest tingituna muutub suve jätkudes Tallinna kesklinnas autoga liiklemine veelgi vaevalisemaks, sest tööde edenedes lisandub liikluspiiranguid ning nende käigus avatakse ja suletakse erinevaid teepooli. Linna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles, et eilsest jäi Liivalaia ja Suur-Ameerika tänaval avatuks üks sõidurada kummaski suunas ning liiklusruum viidi Tõnismäe tänava poolsele küljele. BNS

465

puud laseb Tallinna linnavalitsus istuda nende auks, kes registreerisid end maikuise kampaania kestel pealinlaseks.

Liinilaeva kapten kõrvaldati juhtimiselt Politseinikud kõrvaldasid pühapäeval juhtimiselt Naissaare liinil sõitnud reisilaeva Monica kapteni, kuna väidetavalt oli ta purjus. Reeder Andres Vaatmanni kinnitusel lõpetatakse kapteniga töösuhe. Tallinna kordoni kaatrimeeskond kontrollis Lennusadamasse jõudnud laeva kaptenit, kes oli alkoholijoobe tunnustega ja keeldus joobeseisundi tuvastamisest. «Kapteni suhtes alustati väärteomenetlust meresõiduohutuse seaduse tunnustel,» lausus Põhja prefektuuri pressiesindaja. BNS Pühapäeva õhtul Viljandit tabanud paduvihm ja äike põhjustasid kesklinnas korraliku üleujutuse. Kella kuueks oli osa tänavaist vihmast uputatud, nii et autod ei julgenud enam läbi vee sõita. Mõni siiski üritas, kuid nii mõnegi autojuhi uljus päädis vette takerdunud sõiduga (suurel pildil). Seevastu Viljandi päästekomando sõiduki põhjani vesi mõnes kohas ei ulatunudki (all paremal). Lauluväljaku tantsuplatsile voolas nõlvadelt (pildil) sedavõrd palju liiva ja muda, et kogu plats oli päev hiljemgi pehme mudaga kaetud. Trepi alt viis vesi ära mulla, osaliselt purunes munakivi-

dest laotud kindlustus. Uhteid oli ka lossimägedes, kus said kannatada paar suve tagasi valminud jalgteed. Supeluse tänava alguses viisid vetevood kaasa osa autoteest ja tekitasid sinna mitme meetri pikkuse kraavi. Samuti sai Leola ja Jakobsoni tänava ristmikul pikselöögist kahjustada foorisüsteemi kontrolliv elektroonika. Abilinnapea Malle Vahtra tunnistas eile, et linna sademevee torustik pole valmis selliseid koguseid, nagu pühapäeval taevast fotod: marko saarm / sakala tuli, ära juhtima. Sakala

Suri teleajakirjanik Rein Karemäe

Kood avab galerii

OHT ALLES. Kui ilmad juulis soojaks lähevad, võivad borrelioosi ja entsefaliidi levitajad kõdukihist välja ronida.

Puugid praegu veel peidus liis velsker Tarbija24 reporter

ii Tervise Arengu Instituudi (TAI) viroloogia osakonna teadur Julia Geller kui ka keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi kinnitavad, et tänavu on puukide arvukus vähenenud või ei ole puuke olnud nii palju nähtaval. «Puuke on tõesti tänavu vähem kui näiteks aastatel 2006–2009,» tõdes Geller, kuid märkis, et avaldatud andmeid puukide arvukuse kohta sel aastal ei ole.

Kuna TAI kogub puuke taimestikult erinevates kohtades üle Eesti, on neil andmeid puukide arvukuse ja nakkustekitajate kohta 2012. ja 2013. aasta osas, mil puuke oli selgelt vähem kui 2006–2009. Tulemustest nähtub, et puukide arvukus võib uuritud kohtadest suurimaks paisuda Pärnumaal. Üsna paljud puugid on puukborrelioosi haiguskandjad (sõltuvalt maakonnast kuni 40 protsenti), puukentsefaliidi haiguskandjaid on väike osa. Talvi nentis, et kuigi tal pole uuringule tuginevaid andmeid, näib talle looduses viibides, et vähemalt Saaremaal, kus puuke on tavapäraselt palju, neid tänavu võsastikus eriti silma ei hakka. «Looduse vaatlejana tundub mulle, et neid on praegu

üsna tagasihoidlikult. Põhjuseks ma julgeks tuua jaheda kevade ja suve,» lausus ta. «Nad on ju kõigusoojased nagu kõik lülijalgsed, mistõttu näib neid jaheduse tõttu vähem olevat. See muidugi ei tähenda, et neid mõnes muus piirkonnas rohkem ei oleks ja mõnel teistsugust kogemust poleks,» jätkas looduskaitsebioloog.

Looduskaitsebioloog Tõnu Talvi sõnul mõjutab puukide arvukust vaheperemeesorganismide olemasolu. Talvi hinnangul on puukide arvukus viimastel kümnenditel üldiselt pigem kasvanud, kuna suur osa möödunud sajandi keskpaigas haritud maadest, paljud heina- ja karjamaad, ei

ole enam inimese kasutuses – need alad on võsastunud ning nüüd puukide lemmikpaigad. Teisalt mõjutab puukide arvukust Talvi sõnul oluliselt vaheperemeesorganismide olemasolu, näiteks väikesed närilised, nagu hiired, karihiired, siilid ja muud keskmist mõõtu imetajad, ja ka suuremad koduja metsloomad. See kõik aga ei tähenda, et puugid ei võiks veel välja ilmuda. «See ei tähenda, et nüüd, kui ilmad juulis soojaks lähevad, ei võiks kohe sama palju tagasi tulla. Nad lihtsalt liiguvad alumisest kõdukihist üles rohukõrte tippudesse ja kinnituvad inimese külge,» rääkis Talvi. Terviseamet on mai seisuga registreerinud 169 puukborrelioosi ja neli puukentsefaliidi juhtu.

Eile suri teleajakirjanik Rein Karemäe (pildil). Karemäe lõpetas 1957. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi füüsika erialal, töötas alates 1958. aastast Eesti Raadio reporterina. Hiljem tegi ta Eesti Televisioonis kommentaatoritööd. Tema tuntuimad saatesarjad on «Kolmnurk», «Reporter vaheb elukutset», «Ringliiklus» ning Soome-Eesti ühisviktoriin «Naapurivisa». Aastatel 1995-1999 kuulus Karemäe riigikokku. err.ee

Politsei tabas arvatava ematapja Politsei pidas eelmisel nädalal kinni 34-aastase mehe, kes kahtlustuse kohaselt tappis 4. juulil Tallinnas Lasnamäel Kärberi tänaval asuvas korteris oma 62-aastase ema. tallinncity.ee

Vahistati kahes tapmises kahtlustatav mees Ida prefektuuri politseinikud pidasid laupäeval kinni 29-aastase mehe, keda kahtlustatakse 60-aastase mehe ja 51-aastase mehe tapmises 2. juulil Narvas. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Millise hinnangu annad tänavusele lauluja tantsupeole? Väga halva

Suurepärase

81%

Kesise

Hea

12%

4404 vastajat

4 || EESTI || POSTIMEES, 8. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

33 025 22 000 1240 10 082 1046 35 643 lauljat ja

inimest oli kõige rohkem laval ühel ajal

kollektiivi esines laulupeol

210 15

490 50

välisesinejat ja

tantsijat

välisesinejat ja

pillimängijat ja

väliskollektiivi oli laulupeol

kollektiivist tuli tantsupeole

kollektiivi oli tantsupeol

kollektiivi tuli pillipeole

PEOKORRALDAJATE EMOTSIOON. Laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva: «Mul on hea meel, et olen andnud väikse panuse sellisesse asja nagu on laulupidu, sest sellest paremat asja pole olemas.»

Päev pärast suurt pidu tehti marian männi reporter

aulu- ja tantsupeo eilne pressikonverents ei olnud mingi kuiv infotund – korraldajad võtsid kätest kinni ja hoidsid nuttu tagasi. Kunstiline juht Hirvo Surva tõuseb püsti ja ohkab. Nii palju on pühapäeval lõppenud laulupeo kohta öelda. Ta vaikib. «Mul on paganama hea meel, et olen sündinud Eestimaal,» ütleb siis lõpuks. Hääl veel ei murdu. «Et ma räägin eesti keelt ja et olen andnud väikse panuse sellisesse asja nagu on laulupidu, sest sellest paremat asja pole olemas.» Kõik noogutavad. G4Si Eesti teenistusjuhi Kristiina Eelmaa silmad on märjad. Surva hääl ei ole vaid sellepärast kadunud, et ta koori juhatas. Tema jaoks kestis laulupidu poole ööni. Ta läks kooriga pärast laulupidu vanalinna. «Kõndisime linnas ringi ja laulsime.» Seltskond kasvas öö jooksul paarisajaseks. «Vahepeal tuli politseinik ja küsis, kas teil avaliku ürituse luba on,» naeris dirigent. «Aga siis ta kuidagi leebus, et me ei teinud ju lärmi – lihtsalt käisime ja laulsime.» Tantsupeo pealavastaja Maido Saar läks vara magama, aga see ei tähenda, et ta magada oleks saanud. «Täna hommikul kell neli tõusin üles ja käed värisesid, et kuhu platsile ma nüüd pean minema,» ütles ta. «Olin nii närvis! Ütlesin endale, et ei, Maido, sa oled kodus, mine voodisse. Läks tund aega mööda – uuesti püsti! Päris neli korda nii. See närvipinge on ikka praegu … see on nii üles kruvitud. Ma loodan, et nädalapäevadega äkki rahuneme maha.»

Päästemeeskonna jaoks oli pidu vist küll igav, sest sündmuste arv oli täpselt null. Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos tõuseb püsti ja teatab kõva häälega. «Inimesed jäid õnnetustest puudutamata. See oli vist ka ainuke asi, millest nad jäid puudutamata.» Ringis istujad naeravad. Ei, ei olnud siiski igav. Laos ütles, et päästemeeskonnad kuivatasid ja soojendasid tantsijaid ning niisutasid ja jahutasid lauljaid. «Need olid ainukesed tegevused.» Aet Maatee, lauluja tantsupeo ema ehk sihtasutuse juhataja ütles, et lahkus lauluväljakult keskööl ja edasi pidutsema ei läinud, sest «lihtsalt ei jõudnud». Seesama korraldajate seltskond kogunes peonädalal igal hommikul selles ruumis. «Erakordselt rõõmus seltskond,» ütles Maatee. «Ma ka ei uskunud – ikkagi jõustruktuuride esindajad.» Eile hommikul oli neil viimane koosolek. «See oli just hästi soe. Ilmselt sellepärast ka, et meil tegelikult läks ju hästi.» Aet Maatee, mille pärast muretsesite kõige rohkem?

Tegelikult on nädala algus raske, sest kõik tulevad alles, pea laiali otsas. Tantsijad ju harjutavad üheksal väljakul. Pesakond on mööda linna laiali – seda on raske jälgida. Nii et kartsite tantsu- ja laululapsi kaotada?

Tantsulapsed ei ole väga kaotatavad, sest nad on hästi kokkuhoidvad. Nad töötavad rühmana – neil on saatjad ja juhendajad. Eks see on lauluväljaku teema, et kui korraga on nii palju rahvast ja kui korra pilgu eemale saad … Aga seesama kaare alt mahatuleminegi on … just laste puhul nii. Olen näinud ka 14-aastaseid dirigendipuldi all nutmas. See võtab vaid hetke ja kõike ei näe, kui nii suur mass tuleb.

Peoplats oli eilseks puhastatud. Laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva, kes pärast laulupeo lõppu läks öösel koos koorilauljatega vanalinna laulma, oli väsinu

Laulupeo korraldaja: tara ei saanud enam poole peo pealt eemaldada marian männi marian.manni@postimees.ee

Lauluväljaku publiku lõikas kaheks tara, mis eraldas riigijuhid ja kallima pileti ostnud publiku ülejäänud peolistest, mida peaks Eesti Lauluja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul järgmisel peol muutma. Istekohad ostnud inimesed istusid laulukaare ees. Nende taga oli pikk tühi mururiba ja seejärel tuhanded kokkupressitud vaatajad. Ka kaare

kõrval oli näha vaatajaid, kes tara vastu pressitud või sealt vahelt vaevu lauljaid nägid. Kelle idee oli publik taraga eraldada – sealt nagu olekski jooksnud piir esimese ja teise Eesti vahel?

Seda küsimust oli arvata, et see tuleb. Ega see olnud esimese ja teise Eesti küsimus, vaid inimestel on erinevad vajadused.

järgmistel tegijatel väga selgelt mõelda. Istesektorid on olnud kõikidel viimastel pidudel. Kõik piletid osteti ära ja ka pensionäridel oli võimalus toolidega sektorisse sooduspileteid osta. (Pensionäride sooduspilet maksis neli eurot – kui neid jätkus. – M. M.) Kas järgmisel korral?

Kuidas see idee üldse lauale löödi?

Seda kohta vaadatakse kindlasti kriitiliselt üle.

Ma ei oskagi täpselt öelda. See on kindlasti asi, mida tuleb

Et seda võiks muuta?

Muidugi. Muidugi. Kas te toolisektoris istudes ei tundnud, et kahju neist inimestest, kes teisel pool tara midagi ei näe?

Turvajatele oli öeldud, et kindlasti, kui on vabu kohti, lasta vanemaid ja lastega inimesi sinna ka sisse. Vaatamata sellele, et neil ei olnud toolisektori piletit. Seda muidugi. Aga seda ei saanud enam poole peo pealt eemaldada. See on kindlasti asi, millega tuleb tegeleda, olen nõus.

POSTIMEES, 8. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

42 000 34 365 52 135 67 322 inimest osales rongkäigus

piletit ja kutset väljastati tantsupeo kolmele etendusele

piletit ja kutset väljastati laulupeo

kontserdile

Laulupeolistele pakutud toitude hind oli krõbe.

kokkuvõtteid

ud, kuid õnnelik.

Pool suurpeo eelarvest tuli piletitulust madis järvekülg madis.jarvekulg@postimees.ee

Rebecca Schmid

foto: tairo lutter

See Xien Thean

foto: tairo lutter

New York Times’i Tõenäoliselt suurim reporter: «Ärkamisaeg» laulupeo fänn on oli nii ilus! pärit Malaisiast Vabakutseline ajakirjanik Rebecca Schmid kirjutab Eesti laulupeost New York Timesile topeltküljepikkuse loo. Kust tuli mõte laulupidu kajastada? Ühe sõbra kaudu. Ta teadis üht koorijuhti, kes rääkis mulle laulupeost. Umbes samal ajal käisin Berliini põhjamaade ühendsaatkonnas. Seal asuvad Rootsi, Soome, Islandi, Norra ja Taani esindus. Saatkonnas näidati videolõiku laulupeost, kus oli nii palju inimesi! Kuivõrd ameeriklased laulupeost teavad? Laulupidu on kajastanud umbes viissada ajakirjanikku. Laulupeost on kaks dokumentaalfilmi. USA telekanal PBS näitas neist ühte (ligi 90 protsenti USA majapidamistest vaatab PBSi – toim). See ei tähenda, et filmi kõik ameeriklased nägid. Kuidas toimetaja reageeris, kui ütlesid, et tahad laulupeost kirjutada? Ta pidas seda kohe heaks ideeks. Olin eeltöö ära teinud, sellest lugenud ja filme vaadanud. Laenasin ühelt saksa ajakirjanikult DVD, et filmid läbi vaadata… Kuigi jah, New York Times pole sellest kunagi varem kirjutanud. Kui Eestisse jõudsin, osalesin ka professor Marju Lauristini loengus.

foto: toomas tatar

LOE KA LK 10

Laulupeol eraldas kallima pileti ala muust rahvast metallist tara. foto: toomas tatar

Milline on mälestusväärseim detail laulupeost? Lauristin ütles, et pean kindlasti ürituse lõpuni siin olema. Ja mul õnnestus olla lava lähedal. Ma ei tohtinud seal tegelikult olla, aga seal olid tühjad pingid. Eriti meeldis «Ärkamisaeg». See oli nii ilus! Ja siis tuli lugu «Koit», mida esitas Tõnis Mägi. Paljud eestlased valavad selle loo ajal rõõmupisaraid. Jah! Minu arvates oli see nii huvitav, et rokkmuusik kirjutab koorimuusikat. Sellist koorimuusika rolli nagu Eestis pole minu silmad enne näinud. Minu tuttav koorijuht võib kinnitada, et see on midagi väga erilist – nagu vaimsuse allikas või… Olgugi et koorimuusika täidab olulist rolli mitmete kultuuride jaoks, täidab Eesti ühiskonnas see monumentaalset rolli… (jääb taas sõnatuks – K.J.). Igal juhul, patriotism on USAs hoopis teistsugune. Naljakas, et saabusin Eestisse 4. juulil, mis on USAs rahvuspüha. Seda ma ei tähista. Aga eestlastel on ühtsustunne. kaspar jõgeva

foto: liis treimann

Malaislane See Xien Thean (28) oskab peast laulda 103 hümni. Üks neist on Eesti hümn, mida ta veatult laulupeol, Eesti lipp käes, valgest linast riided seljas, laulis. See Xien nägi laulupidu internetis Youtube’is mõni aasta tagasi. Sellest ajast alates on Dubais töötav jurist unistanud sellest, et ühel päeval ka eestlastega rahvuslaule laulda saaks. Eestisse saabuski ta esimest korda eelmisel neljapäeval spetsiaalselt laulupeoks. «See ületas kõik mu ootused,» ütles ta. «Oli väga selge, kui uhked ja õnnelikud olid inimesed selle üle, et nad on eestlased. Oli ilmne, kui palju tahavad nad vabadust, oma kodumaad ja kultuuri pühitseda.» See Xien ütles, et laulupeol oli lihtne rahvaga üheks sulanduda. Kas tundsid end lõpuks ka eestlasena? Üpriski, jah! Mida sa oma sõpradele laulupoest räägid? Mis meelde jäi? Sa mõtled, peale selle, et 30 000 inimest laulis kaare all täiesti täiuslikult? Või et nägin seal tõenäoliselt kõige suuremat kätelainetust üldse? Mis su lemmiklaul oli? Kõige erilisem hetk oli ilmselt see, kui Tõnis Mägi laulis «Koitu». Ma ei õppinud kahjuks selle laulu kõiki sõnu veel selgeks, aga ma teadsin viisi ja laulsin raamatust sõnu vaadates kohe südamest kaasa. Mul oli tunne, nagu läheksin emotsioonidest lõhki sel hetkel. Miks sa 103 hümni laulda oskad? Sest mul oli igav. Ausalt. Ja see aitab mul inimestega tuttavaks saada. Laulad neile tervituseks nende hümni? Umbes nii, jah. marian männi

Kood avab video, kus See Xien Thean laulab Eesti hümni.

Äsja lõppenud lauluja tantsupeo eelarve oli kolm miljonit eurot. Pool sellest tuli eelnevate pidude piletitulust ning pool riigieelarvest. Kolmest miljonist umbes 1,3 miljonit kulub Eesti Lauluja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul osalejate transpordiks, majutuseks ja toitlustamiseks. Ülejäänud on produktsioonikulud: peoplatside ettevalmistus, helitehnika, lisalavad jne. 2009. aasta suurpeo eelarvega tänavust pidu tema sõnul võrrelda ei saa, sest teenuste hinnad on viie aastaga märkimisväärselt tõusnud. «Ma planeerisin ikkagi 15 protsenti kõikidest kuluartiklitest juurde,» sõnas Maatee. «Ma oskan alles aasta lõpus öelda, kas me selle kolme miljoniga välja tulime,» lisas ta. Kui suureks kujuneb seekordne lauluja tantsupeo piletitulu, Maatee veel öelda ei osanud. Lõplik summa selgub selle kuu jooksul. Laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva on enam kui kaheaastase perioodi vältel Maatee sõnul saanud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuselt töötasu

2000 eurot kvartalis. Laulupeole eelnes 704 eelproovi ning nende läbiviijad olid samuti tasustatud. Maatee sõnul on ta sõlminud sadasid, kui mitte tuhandeid autorilepinguid, et kõik laululoojad, sõnade ja seadete autorid, koreograafid litsentsitasu saaksid. Tantsupeo pealavastaja Maido Saar arvas, et lauluja tantsupeo tegijad on vääriliselt tasustatud. «Neid inimesi, kes on teinud tööd, on hoitud nii vaimselt kui ka materiaalselt,» sõnas ta. «Kui keegi arvab, et laulupidu on koht, kus teenitakse raha, siis ta väga sügavalt eksib,» kommenteeris Hirvo Surva. «Ma teen seda tööd põhitöö kõrvalt ja põhitööd on mul ka väga palju.» Olgugi et teenuste hinnad on aastatega tõusnud, jäid peo piletihinnad Aet Maatee sõnul 2007. aasta noorte lauluja tantsupeo tasemele. Et piletitulu moodustab 50 protsenti lauluja tantsupeo eelarvest, oleks seda keeruline tasuta üritusena korraldada. «On väga palju inimesi, kes ütlevad, et nad niikuinii pigem ostaksid pileti, et pidu toetada,» kommenteeris Maatee ja lisas, et piletimüük annab veel võimaluse arvestada, kui palju inimesi peole tulemas on.

POSTIMEES, 8. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Juunis algas teine deﬂatsiooniperiood

EMT ja Spotify teevad koostööd

apr 2008

11,4

Mobiilioperaator EMT esitles eile koostöölepingut Rootsi muusikastriimimiskeskkonnaga Spotify, mis võimaldab internetiklientidel kasutada voogedastuse paketti kuni aasta kestel tasuta. Kampaania kehtib EMT arvutile või mobiilsele seadmele mõeldud internetipakettide klientidele, pakkumise kestus sõltub tähtajalise lepingu pikkusest. majandus24.ee

10%

Tarbijahinnaindeksi muutus protsentides

mai 2001

6,9

8% 7% 6%

jaan 1999

Raha lahkub Venemaalt

dets 2010

4,6

5,7

Tänavu esimesel poolaastal on Venemaalt kapitali välja tõmmatud umbes 80 miljardit dollarit, lausus Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Umbes 20 miljardit sellest moodustab kodumajapidamiste ja firmade rublahoiuste vahetamine välisvaluutaks. BNS

4% 3% 2%

Allikas: statistikaamet

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

OMX TALLINN

1000

2008

2009 009

2010

2011

2012

2013

0,3 juuni 2003

2014

600

–0,4

–2,2

juuni 2014

okt 2009

ERANDLIK OLUKORD. Kui üldiselt peetakse deflatsiooni halvaks, siis praegu tuleb see meie majandusele pigem kasuks.

Eestis taas hinnalangus tõnis oja majandusajakirjanik

hkki suurema osa taasiseseisvusajast oleme elanud kiire või ülikiire hinnatõusu tingimustes, on praeguseks saabunud hoopis hinnalangusperiood. Ökonomistid hindavad seda pigem heaks. «Kuigi hinnalangus võib tavapäraselt majanduskasvu elavnemist pärssida, on selle mõju praegu pigem vastupidine, sest valdavalt energia odavnemisest tingitud hinnataseme langus on soodne nii majapidamistele kui ka ettevõtetele,» kommenteeris Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai. «Hinnalangusel oleks majandusaktiivsust vähendav mõju sel juhul, kui see kestaks pikemat aega ning tarbimisotsused lükataks madalama hinna ootuses edasi.» Ka Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm usub, et pikema hinnalangusajaloo ja hinnalangust põhjustanud tegurite taustal on see praegu pigem hea uudis. Tema sõnul on Eesti hindade tõus alates 2010. aastast

kuni praeguseni küündinud umbes 3,4 protsendini, mis oli selgelt kõrgem kui euroala keskmine (1,9 protsenti). «Majanduskasv ei ole Eestis nii jõuline, et saaksime lubada euroala keskmisest märkimisväärselt kiiremat hinnatõusu. Ettevõtete ekspordikäibed peavad jõudma hinnakasvuga sammu pidada,» toonitas ta.

Palju oleneb elektri hinnast Hindade tõusu on pidurdanud peamiselt energiahind, aga ka transpordikulud. Energiahinna langus on majanduse jaoks positiivne. Palmi sõnul on Eestis suuresti tegemist eelmiste aastate liialt kiire hinnatõusu korrektsiooniga. «Eluasemekulud kasvasid 2012. ja 2013. aastal umbes üheksa protsenti aastas. Tänavu esimesel poolaastal toimunud langus (–1,44 protsenti) jätab tarbijatele rohkem raha kätte ja see peegeldub ka jaemüügi kasvus,» lisas ta. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas selgitas, et tarbijahinnaindeksi (THI) aastatagune võrdlusbaas on kõrge, sest mullu juunis elektri hind tõusis. Tänavu juunis oli elektri börsihind ligi kolmandiku võrra madalam kui aasta tagasi ja kodutarbijatele tähendas see 13-protsendilist hinnalangust.

Selle panus THIsse ulatus juunis –0,6 protsendipunktini. Lisaks on oma mõju alanenud toorainehindadest ja tugevast eurost tingitud impordihindade langusel. Pärast kevadist kõrgtaset on toidu hinnad välisturgudel mõnevõrra alanenud. Tõsi, mootorikütuste hinnad juunis siiski tõusid. Nafta hind tõusis seoses rahutustega Iraanis. Naftasaaduste hinnatõusule Eestis aitas kaasa ka dollari tugevnemine euro suhtes. Seni on meil hinnalangusperioode olnud vaid üks, mis kestis peaaegu terve aasta – pärast finantskriisi 2009. aasta maist kuni 2010. aasta veebruarini. Ka vahetult enne Eesti astumist Euroopa Liitu leidis aset hinnatõusu aeglustumine alla protsendi aastas, aga päris miinusesse THI siiski ei laskunud.

lühikeseks. Näiteks Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku hinnangul peaks aasta teises pooles tarbijahindade kasv kiirenema. «Ootame toiduainete hinnatõusu ja euro nõrgenemist, mis kergitab erinevate importkaupade hindu,» kirjutas ta Swedbanki kommentaaris.

on tööandjad lisandunud töötajate eest tasunud sotsiaal- ja tulumaksu ning hinnata reaalset mõju maksutulude laekumisele,» lisas ta. Reitmanni sõnul näitab esimese nädala kogemus, et ka töötajad tunnevad huvi oma töötamise andmete kohta ning on esinenud juhtumeid, kus kannet registrist ei leitagi. Maksuhaldur käis eelmisel nädalal ka äriühingutes ja objektidel, et uurida, kuidas on ettevõtjad uue süsteemi vastu võtnud. «Valdavalt olid tööand-

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

jad muudatustega kursis ning oma töötajad juba registreerinud. Üksikud registreerimata töötajad aitas maksuhaldur uude süsteemi kanda,» rääkis MTA kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk, kelle sõnul jätkab maksuhaldur sel nädalal nõustamisele suunatud kohapealsete vaatlustega. «Kuna suvel on palju avalikke suurüritusi, siis tuletame ka seal tegutsevatele ettevõtetele meelde, et kõik töötamised peavad enne faktilist tööleasumist olema registreeritud,» lisas ta. majandus24.ee

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

VI 2014

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,110 +0,91 Baltika 0,490 0 Ekspress Grupp 0,990 -5,71 Harju Elekter 2,680 -0,74 Järvevana 0,745 -0,40 Merko Ehitus 7,200 +0,28 Nordecon 1,030 +0,98 Olympic Group 1,960 +0,51 Premia Foods 0,710 0 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 2,030 +1,50 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,750 -0,27 Tln Kaubamaja 5,080 +0,59 Tallinna Vesi 13,400 0 Trigon Property 0,452 0

7.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,452 -0,05 Hiina jüaan 8,433 +0,01 Jaapani jeen 138,530 -0,10 Kanada dollar 1,447 +0,10 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,402 -0,11 Poola zlott 4,143 +0,09 Rootsi kroon 9,310 -0,03 Rumeenia leu 4,388 -0,04 Šveitsi frank 1,216 -0,04 Suurbritannia nael 0,794 +0,16 Taani kroon 7,456 -0,01 Tšehhi kroon 27,434 -0,04 Ungari forint 310,580 +0,10 USA dollar 1,359 +0,03 Venemaa rubla 46,978 +0,50

bns

Garaažiukse- ja väravaajamid

Tööstushoonete uksed

Laadimistehnika

Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt www.hormann.ee

5,38 ▲ +15,45%

BÖRS

Muutus aasta teises pooles Toidu hinnad alanesid Eestis teist kuud järjest. ÜRO toiduja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) koostatud globaalne toidukaupade hinnaindeks langes juunis kolmandat kuud järjest – peamiselt seoses teraviljahindade alanemisega. Seda soodustasid parem oodatav saagikus ja Ukraina nisu ekspordiga seotud riskide alanemine, märkis Eesti Pank. Analüütikute hinnangul jääb seekordne deflatsiooniperiood

III 2014

Garaažiuksed ja välisuksed

Registrisse lisandus arvukalt töötajaid Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on esimesel nädalal töötamise registrisse lisandunud haigekassast üle tulnud kannetele veel 29 000 töötaja ligi 31 000 töötamist. Nendest 12 400 on töölepingu alusel töötajad, kelle registreerimise kohustus oli ka enne 1. juulit. MTA teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul näitab suur hulk lisandunud töölepingulisi töötajaid, et registri sisseseadmine on olnud edukas ja avaldanud soovitud mõju. «Hiljemalt septembris saame ka näha, palju

805,79 ▲ +0,08%

800

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 8. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Isegi kui olukord Ukraina idaosas on kaldunud Ukraina julgeolekujõudude kasuks, pole konfliktil puhtalt sõjalist lahendust. Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier rõhutas eile, et Ukrainas on vajalik jõuda kokkuleppele läbirääkimiste teel.

Ghani võitis Afganistani presidendivalimised

Läti tervishoiuminister esitas lahkumisavalduse Läti tervishoiuminister Ingrīda Circene esitas peaminister Laimdota Straujumale tagasiastumisavalduse. Minister põhjendas otsust reformivajadustega, milleks aga ei ole piisavalt raha. Minister on olnud juba mõnda aega haiguspuhkusel ja tema kohuseid on täitnud peaminister. Uut kandidaati pole veel leitud. BNS

435 760

inimest taotles möödunud aastal Euroopast asüüli.

NSVL pidas Cambridge’i viisikut joodikuteks Nõukogude Liidu kolleegid pidasid Cambridge’i viisiku moodustanud luureagente lootusetuteks joodikuteks, kes ei suuda saladusi pidada, ilmnes eile avalikustatud luuretoimikutest. Nõukogude luure värbas viis noormeest, teiste hulgas Donald Duart Macleani, Guy Burgessi ja Kim Philby 1930. aastatel Cambridge’i ülikooli tudengite hulgas endale poliitilise ja sõjalise info hankimiseks. Cambridge’i viisik edastas Moskvale Suurbritannia kohta infot Teise maailmasõja ajast vähemalt 1950. aastate külma sõjani. AFP/BNS

1987. aastal külastas Ševardnadze Kuubat ja kohtus Fidel Castroga.

1990: Ševardnadze vahetab sulepäid USA kolleegi James Bakeriga, taamal Gorbatšov ja Bus

REFORMIKOMMUNIST. NSVLi viimane välisminister ja Gruusia kahekordne president Ed

Lahkus Gruusia endine pres

ile suri Gruusia endine president ja Nõukogude Liidu viimane välisminister Eduard Ševardnadze, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks eelkõige liidu lõpuaastatel, aidates kaasa Berliini müüri langemisele ja külma sõja lõppemisele. Sisepoliitiliselt oli ta aga vastuoluline poliitik, kes aitas küll Gruusial 1990ndate alguses kodusõjast välja tulla ja võttis suuna läände, ent tema valitsusajal vajus riik ühtlasi sügavale majanduslikku kaosesse ja korruptsiooni, mis päädis rooside revolutsiooni ja Ševardnadze tagasiastumisega. Ševardnadze kukutanud ja tema järel ise presidendiks tõusnud nüüd juba endine Gruusia riigipea Mihheil Saakašvili nentis eile, et mehe rolli ajaloos tuleb veel põhjalikult uurida.

Gruusia peaministri Irakli Garibašvili rõhutas eelkõige tema rolli välispoliitikas. «Eriti oluline oli tema panus Gruusia geopoliitilise rolli määratlemisel kaasaegses maailmas,» rääkis Garibašvili. Ševardnadze astus kommunistlikku parteisse juba 20-aastaselt ja juhtis peagi Gruusia komsomoliorganisatsiooni. Tõsist poliitilist karjääri alustas ta 1970ndatel Gruusia kommunistliku partei juhina vihaselt korruptsiooniga võideldes. Sellest ajast räägitakse legendi, et ta palus kõigil oma kaastöötajatel näidata vasakut kätt ja lääne käekella kandnutele anti käsk see nõukogude toodangu vastu vahetada. Niipea kui Mihhail Gorbatšovist sai Nõukogude Liidu juht, sai tema reformimeelsust jaganud Ševardnadzest välisminister. Temast sai NSVLi

uue poliitika juhtfiguur, kes seisis aktiivselt desarmeerimise ja pingelõdvenduse eest. Peagi hüüti teda Washingtonis armastavalt Shevyks ja teda tunti kõige liberaalsema NSVLi välisministrina. Ta aitas läbi suruda Nõukogude vägede Afganistanist väljatoomise 1989. aastal, allkirjastas relvastuskontrollileppeid ning aitas pidada läbirääkimisi Saksamaa taasühendamise üle 1990. aastal. Paljud kommunistid ja Vene natsionalistid nägid Ševardnadze tegevust reetmisena ning see teenis talle Moskvas mitmeid mõjukaid vaenlasi. 1990. aasta detsembris astus Ševerdnadze protestiks vä-

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Afganistani presidendivalimised on võitnud endine Maailmapanga ökonomist Ashraf Ghani. Eile avaldatud esialgsete tulemuste kohaselt kogus Ghani valimiste teises voorus 56,4 protsenti ja eksvälisminister Abdullah Abdullah 43,5 protsenti häältest. Valimisametnike teatel võttis 14. juuni teisest valimisvoorust osa üle kaheksa miljoni inimese 13,5 miljonist registreeritud valijast, mida on oodatust märksa rohkem, seega järgnevad tõenäoliselt uued võltsimissüüdistused. AFP/BNS

Ševardnadze kukutanud Mihheil Saakašvili nentis, et endise presidendi rolli ajaloos tuleb veel uurida.

lisministri ametikohalt tagasi. Ta pidas riigiduuma ees kõne, kus teatas: «Reformijad on kadunud ja peidavad end põõsastes. Diktatuur on teel.» Peagi toimus putš, mis paistis tema hirme õigustavat, järgmise aasta novembris naasis Ševardnadze siiski lühiajaliselt välisministri ametikohale ning taganes sealt liidu lagunedes. Gorbatšov ja Ševerdnadze eemaldusid teineteisest poliitiliste erimeelsuste tõttu - esimene neist võitles NLi ühtsuse säilitamise eest, teine aga suuremate poliitiliste ja majanduslike vabaduste eest. Kodumaale Gruusiasse naasis ta pärast esimese valitud presidendi Zviad Gamsahhurdia kukutanud riigipööret 1992. aastal. Puhkenud kodusõjas kaotati Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, ent Ševardnadze teeneks peeti ülejäänud riigi kooshoidmist.

Sinu varustaja Pärnus

Pärnu, Suur-Jõe 58, 80042 info@kanpol.ee tel: 4479111

fotod: scxanpix/ap

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

h seenior.

1986. aastal kohtus Ševardnadze Londonis Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheriga.

duard Ševardnadze veetis elu lõpu tagasitõmbunult Thbilisis.

sident Ševardnadze Gamsahhurdia suri 1993. aastal salapärastel asjaoludel ning Ševardnadze valiti 1995. aastal presidendiks. Juba samal aastal tehti talle esimene atentaadikatse. 1998. aastal järgnes teine – granaadiheitja ja automaatide rünnakust pääses ta tänu soomustatud autole. Hiljem leidsid mitmed vaatlejad, et just elu kallale kippumine võis olla ajend, miks presidendi reformiind rauges ja ta võimu külge klammerdus. Hoolimata 1994. aastal sõlmitud leppest Venemaaga, mis lubas Gruusiasse kolm sõjaväebaasi, püsis riik siiski läänemeelsel kursil, ent korruptsioon vohas ja riik langes kaosesse. Karjäärile tegi lõpu 2003. aasta rooside revolutsioon, mille puhkemise ajendiks olid ulatuslikud võltsimised parlamendivalimistel. Ševardnadze ise ütles hiljem, et ei andnud polit-

seile käsku sekkuda, sest kartis hirmsat verevalamist. Kui meeleavaldused olid kestnud kolm nädalat, tungisid protestijad eesotsas tulevase presidendi Saakašviliga parlamendiistungile, kus Ševardnadze parajasti kõnet pidas, ja kihutasid ta hoonest välja. Sellegipoolest oli tal võtmeroll Euroopa julgeoleku kasvatamisel ja ta seisis tugevalt Gruusia läänesuunalise arengu eest, lootes, et ühel päeval ühinetakse nii NATO kui Euroopa Liiduga. Ehkki elupaika pakkus kukutamise järel talle ka Saksamaa, veetis ta viimased eluaastad tagasitõmbununa oma Thbilisi lähistel asuvas kodus, ümbritsetuna vanadest fotodest ja hiilgeaegade mälestustest. Tema enda soov oli puhata oma 2004. aastal surnud naise Nanuli kõrval koduaias.

Ševardnadze • Sündis 25.01.1928 Musta mere ääres Mamatis, tema isa oli kompartei liige, ent ema suhtus kommunistlikku võimu skeptiliselt • 1968 sai Gruusia NSV siseministriks • 1972. tõusis Gruusia Kommunistliku Partei esimeseks sekretäriks • 1985–1991 Nõukogude Liidu välisminister • 1995–2000 ja 2000–2003 Gruusia president • 2003 sunniti rooside revolutsiooni tulemusel tagasi astuma • 7.07.2014 suri Thbilisis oma kodus pikaajalise haiguse tagajärjel

POSTIMEES, 8. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

10 || KULTUUR || POSTIMEES, 8. JUULI 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2261, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Tallinnas Kalevi staadionil toimunud XIX tantsupeo kunstiline juht oli Maido Saar. Tantsupeol osales 10 082 tantsijat 643 kollektiivist.

Tantsupeol oli tugev dramaturgiline idee jüri nael

koreograaf ja lavastaja

õni aasta tagasi, kui kuulutati välja tantsupeo ideekonkurss, olin mina üks nendest inimestest, kes kõiki kavandeid luges ja oma hinnangu andis. «Puudutus» oli raudselt üks minu lemmikuid ja sellele ma ka oma hääle andsin. Lõppenud tantsupidu oli üle pika aja dramaturgiliselt läbi töötatud tantsulavastus, kus oli tugev dramaturgiline idee ja süžee. Väga lahe, et tehti uusi numbreid, väga ilusaid mustreid ja jooniseid. Mul on väga hea meel, et lauluja tantsupeod lähevad aina rohkem ajaga kaasa, et neis leiab kaasaegset mõtlemist nii formaadis kui tantsukeeles. Viimase all pean silmas, et tantsupidu ei põhine ainult rahvatantsusammudel, sisse on tulnud kaasaegsemaid elemente. Ainult rahvatantsu sammude ja sõnavaraga ei saa kõiki asju edasi kanda. Samuti on tore, et loo jutustamine, dramaturgiline pool on tugevamaks läinud. Järjest rohkem pannakse tantsupeo korraldamisse ja õnnestumisse hinge sisse ja leitakse uusi teemasid, millest rääkida. Puudutuse teema on minu arvates väga oluline ja oluline on, et me selle peale mõtleksime. Mulle väga meeldis, et kavalehes olid ära toodud tantsumustrid, aga tundsin puudust, et kavalehes trükitud vahetekste publikule ette ei loetud. Tantsupidu oli väga hästi tehtud, aga just kavalehe info aidanuks publikul täpsemalt aru saada, mis nüüd toimub ja miks just nii mõnda asja tehakse.

ahetekstide puudumise tõttu jäi etenduse ajal palju kättesaamatuks. Ka mina lugesin kava alles pärast etendust ja mitmel korral mõtlesin, et ahah, ohoh, oleks ma seda varem teadnud. Aga ma ju eelnevaltki teadsin natuke rohkem kui tavavaataja, oskasin otsida ja leida. Seega peab ütlema, et nii ideekavandis kui ka kavalehes oli rohkem kui ma tegelikust etendusest kätte sain. Lõpulugu, Maido Saare enda «Aja puudutus», kus tantsijad andsid teineteisele puudutusi edasi ja lõpuks läks see puudutus publikusse, oli võimas. Aga see puudutuse motiiv tuli tantsu alles lõpuminutil ja kuna vahetekste polnud, ei osanud publik seda oodata. Ma ei taha kritiseerida, aga vahe-

Tants on jõudnud uue põlvkonnani

tekstide ette lugemine oleks andnud vunki juurde ja me oleksime näinud veel rohkem inimesi nutmas ning puudutuse teemale mõtlemas. Kavas oli mitu päris mitu säravat hetke. Mulle väga meeldis, et tantsujoonised olid kujundlikult lihtsad, aga samas ei koosnenud tänavune tantsupidu lihtsatest ringidest, sõõridest ja sinka-vonka liikumisest. Kujundid olid väga suured ja väga detailirohked. Väga palju oli nüansse. Tantsuväljakule joonistatud mustrid olid väga peen töö ja tulemus oli muljetavaldav. Kui raske kava tantsijatele oli, seda tuleks küsida neilt. Aga alati on platsil oma koha leidmine paras katsumus.

teet kask

koreograaf ja lavastaja

antsijaid saatis sel korral elav muusika. Publikuna nautisin seda, et kõik sünnib siin ja praegu, et midagi pole konservi pandud, aga pärast kontserti rääkisin ka tantsijatega ning nende arvamused elava muusika kasutamise kohta olid seinast seina. Idee kohaselt peaks tekkima tantsijate ja muusikute vahel sünergia. Tantsijad tunnistasid, et sellisel suurel platsil see lihtsalt ei tekkinud, sest muusikud ja tantsijad ei näinud üksteist. Osa tantsijaid ütles, et salvestatud muusikaga võinuks etendus olla puhtam, siis oleks tempod olnud täpsemad.

Tantsupidu oli väga hästi tehtud, aga just kavalehe info aidanuks publikul täpsemalt aru saada, mis nüüd toimub ja miks just nii mõnda asja tehakse. Ka mina kuulsin üht viiuli kääksu, mis läks aia taha, aga publikuna see mind ei häirinud. Sest väikesed vead, nii muusikute kui tantsijate eksimine, käibki asja juurde ning näitab, et tegemist on elus asjaga ja muudab tulemuse lahendaks. Liiga perfektne tulemus jätaks konservi mulje. Tantsu- ja laulupeol saavad tuhanded eestlased korraks kokku ja nad ei kiru, vaid mõtlevad ja tunnetavad eestlaseks olemise fenomeni. Kõik eestlased on ühel hetkel ühel mõttelainel ja nad väärtustavad seda, see on väga vajalik ning eriline tunne. Eriti neile, kes elavad väljaspool Eestit. Mina olen Eestist eemal elanud nüüd juba kuus aastat ja tulingi Eestisse laupäeva hommikul, võiks öelda, et saabusin just tantsu- ja laulupeo möllu keskele. Ja tantsu- ja laulupidu, nagu ikka ja alati, jättis ülevoolava ja võimsa mulje. See pidu ühendab meid korraks juurtega ja sellest hetkest piisab, et natuke aega saaksime öelda, et eestlane olla on uhke ja hää.

foto: toomas tatar

ahvatants sündis jagamise vajadusest. See on maailmaga suhtlemise vahend, identiteedirituaal. Paraku peitub selles ka meie tantsupeo õnn ja õnnetus, sest rituaalid ei ole vaatamiseks, vaid osalemiseks. Küla kiige-, lõkke-, pulma- jne pidudel oldi aja ja ruumi jagajad, erinevate sotsiaalsete rituaalsete tegevustega väärtustati olemise aega – mõtestati elu. Üritus on säilinud, kuid mõtestus ja vormistus vajab korrastamist. Kuidas teha spordistaadionil koos seda, mis on sündinud kiigeplatsil ja rehetoas. Sporti saab pealt vaadata, sest see valib välja ja pühitseb erilisi. 3000 tantsijat spordistaadionil – võid küll tahta sellises olukorras puudutada, aga päriselt, käega, see ei puuduta. Eestis on rohkelt esile kerkinud hea maitse ja oskusliku käsitöövõimega uue põlvkonna kunstnikke, kes kasutavad oma töödes rahvuslikke motiive. Kas neid jõude on puudutatud sellisel moel, et oleks võimalik edastada kogu seda meie kultuurilises keskkonnas leiduvat värvikat identiteeti? Aastatuhandete tarkus on, et detailid omavad tähtsust. Eredaks näiteks sellest on mosaiik – kuidas oskad ära tunda just selle sobiva kivi, kui ei näe silmade taga tervikpilti; kuidas tunda ära see, mis kuulub kogu rahvale, mis puudutab kogu rahvast? Esineja on eriline, ta on oma kunsti teadliku vastutusega lihvinud nii kaugele, et on suuteline väärtustama vaataja aega. Ta on küsinud küsimuse, kes ma selline olen, et võtan vaataja elust hindamatu aja ja ka piletiraha.

Kood avab tantsupeo päeviku.

LOE KA LK 4–5

arrastajad seda käsitööoskust valdama ei pea, sest nende jaoks on tegemist eelkõige kõige vanema keele, kehakeele kaudu rõõmu kogemisega Kehakeel on kompromissitu: nii nagu näed, nii ka on – ei anta ju juhist, kuidas vaadata päikeseloojangut. Tantsu juures on kõige otsesem puudutus, just käepuudutus – tants on selleks, et unustada kõik peale lihtsa rõõmutunde sellest, et olen, käepuudutus omakorda on kui peegel, mis seda tõestab. Rõõm on energia ja need tuhanded inimesed toodavad energiat, mille kogemine on ülendav. Kuid kas ka vaataja jaoks, kes istub tribüünil? Mustrite tantsimine tekkis 16. sajandi lõpus, 17. sajandi alguses Prantsuse õukonnas. Kuningale oli erili-

seks atraktsiooniks, et koregraaf pani õukonna tantsima nii, et moodustusid tähed ja sõnad, mida sai lugeda ainult kuningas (kuninga koht oli rõdul ja sõnumiks kiri armukeselt). Üldlevinult peetakse tantsupidu nn rahvapeoks. Millega on meil siis praegu tegu, kas koosolemise rõõmu tunnetamisega või sõnumi edastamisega? Või ehk millega peaks olema tegu, millist identiteedirituaali, häälestust vajab 21. sajandi eestlane? Millised on siinses keskkonnas need püsiväärtused, mis on kui majakad elamise merel. Kui on midagi kindlat, siis ehk see, et miski ei ole iseenesestmõistetav ja kõik on muutuses. Jah, aga milline on see tasakaalustav pool, see püsiväärtus eestlase jaoks, mille väärtustamine toimub viieaastase tsükli järel? Miks ei juhita neile püsiväärtustele tähelepanu igapäevaselt? Suur töö on ära tehtud ja rõõm on kogeda, et vajadus tantsida on elus ning see vahend, millega anda edasi traditsioone, on jõudnud uute põlvkondadeni.

eekordse tantsupeo muutis dünaamiliseks elav muusika, see tekitas koosolemise tunnet, sest elav muusik mängib läbi ühise tunnetuse. Pillimehed jälgisid üleminekuid, said vastavalt vajadusele nüansse lisada või ära võtta, said peo kenasti kokku «traageldada», mis on toimiv ja tark tegu. Muusikute valik ja kooslus oli täistabamus, mille kordaminek lisas väärtuslikku rahvapeo meeleolu. Üldiselt tantsiti rõõmuga ja selleks oldi palju higistatud, et olla koos ringis ja joonel. Alati saab ju täpsemaks ajada, kuid peamine oli siiski kohalolemise rõõm ja see räägib, milline oli ettevalmistusprotsess. Hea oli kogeda, et lõpuks olid ka üleminekud tantsult tantsule väärtustatud nii, et muutusid omaette väljenduseks, mis lisas kogu teostusele väge juurde. Üldiselt astuti nüüdse tantsupeoga suur samm lähemale selle peo tõelisele potentsiaalile, mida formaat lubab ja millist identiteedirituaali võimaldab. Millist rituaali vajab iPhone’i-põlvkond, on juba järgmiste pidude ülesanne välja selgitada. Kui mainisin enne, et vaataja on passiivne, siis seekordne tantsupidu puudutas seda osavõtmatut vaatajat ehk varasematest rohkemgi. Eriti lõpuosa, Maido Saare «Puudutuse aeg» oli lihtsalt võimas – see puudutas vaatajat sisemiselt ja väga otseselt. Kummardus Maido Saarele! Soovin tantsutegijatele piiride tunnetamiseks ja tõukamiseks jõudu. Ajalugu on tähtis, kuid milline on praeguse põlvkonna panus tantsu, selle potentsiaali realiseerimine tantsus, mis oli muusikute kujul olemas ... ja milline on homne eesti tants?

POSTIMEES, 8. JUULI 2014 || KULTUUR || 11

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

UNUNEV FESTIVAL. Tänavusel Baltoscandalil polnud vau!-efektiga lavastust.

Liiga tavaline teater arvustus heili ibrits kultuuritoimetuse juhataja

Baltoscandal Etenduskunstide festival 2.–5. juulini Rakveres

ereannipasta oli hea, mak a ron id p a r a ja l t vetruvad, kooresust ja kala ka piisavalt. No ja pastat ma just tahtsingi … kuni hetkeni, mil mu kaaslasele toodi aurav taldrik värskelt grillitud aedviljade, keedukartuli ja tursafileega, lisandiks mõnusalt kapparine kaste. Iga kahvlitäis oli kui ideaalne suvi. Tänavune Baltoscandal polnud tursafilee, mida Rohuaia kohvikus pakuti, vaid pasta, mille kohta midagi halvasti ka ei saa öelda, aga siiski on kõik igavalt tuttav. Festivalil nägi küll korralikku ja huvitavalt tehtud teatrit, kuid emotsionaalselt puudutavaid või teatripiire avardavaid etendusi mitte. Põnevaim lavastus oli prantslaste Halory Goergeri ja Antoine Defoorti «Germinal», kus range süsteemi alusel leiutati laval ühine keel ja maailm. «Germinali» loogika seisis küll vildakatel jalgadel, kuid kuna tegijate mängus oli veenvust, siis vaidlemise asemel sai jälgida mängu ehk seda, kuidas tegijad oma tegusid põhjendasid. Tegelikult on «Germinal» lavastus, mida on mõttetu sõnaga edasi anda, see on peaaegu võimatu, ja see muudabki prantslaste töö, mis kuulus eelmine aasta Avignoni teatrifestivali põhiprogrammi, eriliseks. Maailma loomine võikski olla üheks tänavuse Baltoscandali märksõnaks. Sest teine erilisem lavastus oli Benjamin Verdoncki «NOTALLWHOWANDERARELOST», kus suuri kangastelgi meenutaval ehitisel etendati kolmnurksete puuklotsidega üht õnnetut armastust. See objektteatri la-

Lisaks Liivi Tugale osales «Atlases» 99 läänevirumaalast.

vastus rändas ajas tagasi, seda nii lavastuse visuaalses keeles kui ka vaatajas. Sest vaid lapsemeelsust äratades sai nautida nöörist tõmmatavate kolmnurkade nukrat tantsu. Verdoncki lavastuse sarnane oli ka Naoko Tanaka «Die Scheinwerferin» – nõiduslik varjuteater, kus taas publiku silme ees (teatri köögipoole publikule nähtavaks tegemine on ka üheks tänavuse festivali ja üldisemalt ka kaasaegse teatri märksõnaks) elustati väikese taskulambiga köögi laua all peituv lummuslik sisekosmos. Festivaliprogrammis tõusid välismaiste tegijate kõrval jõuliselt esile NO99 «Mu naine vihastas» ja Maike Londi «Ten journeys to a place where nothing happens*». Esimese trumbiks oli selge lugu ja meisterlik teostus – popkultuuriliselt olu-

foto: gabriela liivamägi

lised fotod lavastatakse vaataja silme ees uuesti ning seda vaid sekunditega. Võimas ansamblimäng, kus iga liigutus on ülioluline. Maike Londi armsa aktsendiga inglise keeles esitatud loeng-etendus sellest, kuidas autor erasektorist tulutult sponsorit otsis, võlub ootamatu siiruse ja lihtsusega. Samas on tegemist olulise ja universaalse teemaga, seda tõestab lavastuse menu ka väljaspool Eestit. Kuigi kõik eespool välja toodud lavastused olid huvitavad, ei tõusnud neist ükski festivali peaesinejaks. Seda polnud ka veel kolm tähelepanuväär-

Seni on Raud Baltoscandalit suutnud värskena hoida, seega tuleb loota, et tänavune igavus oli erandlik.

set lavastust – Ana Borralho & João Galante «Atlas», Mette Edvardseni «Time has fallen asleep in the afternoon sunshine» ja Bouchra Ouizguen «Madame Plaza». Viimane, Maroko koreograafi lavastus, kus ülekaalulised nutunaised etendavad mehe ja naise kirge, oli küll ootamatu ja seksuaalselt pingest laetud, kuid pigem oli tegu nähtusega, mitte teatriga. «Atlase» muutis eriliseks kohalike inimeste osalemine – sada läänevirumaalast tulid lavale ja tutvustasid end. Püüdlik etlemine, lavaline sarm, komistamine ja ehedad karakterid tegid «Atlase» vaheldusrikkaks vaatamata sellele, et lavastuse kontseptsioon oli üles ehitatud kordustele. Kindlasti oli lavastuses osalemine põnev kogemus laval olnud inimestele, kuid laiemat kunstilist üldistust kahjuks ei sündinud. Samas esindas «Atlas» festivali kolmandat märksõna, selleks oli kogu(kesk)konna teater – see oli teater, kus rakverlased rääkisid rakverlastele oma lugu. Mette Edvardseni lavastuse taga on ülimalt lihte idee – elav raamat. Kindlal kellaajal sai üks (või kaks) inimest minna Rakvere keskraamatukogusse kuulama üht raamatut. Just kuulama, sest näitleja õppis tema enda valikul ühe raamatu pähe ning esitas sellest 30 minutilise lõigu. Tulemuseks intiimne ja eriline lugemiskogemus. Jazzkaar, PÖFF ja Baltoscandal on kõvad kaubamärgid. Aga neid seob veelgi üks asi – kuraatorid, kes pole huvitatud teatepulga edasiandmisest, need festivalid on Anne Ermi, Tiina Loki ja Priit Raua nägu. Seni on Priit Raud Baltoscandalit suutnud värskena hoida, seega tuleb loota, et tänavune igavus oli erandlik. Samas on Baltoscandalile kõrvale kerkinud tugevad konkurendid – TREFF, Talveööunenägu ja Priit Raua enda korraldatav Augustitants. Seega ei saa Raud loota, et tuntud headus päästab. Tänavu pakuvad Baltoscandalist põnevamat ja suuremate nimedega teatrit kõik kolm eelnimetatud etenduskunstide festivali.

Minireportaaž minifestivalist arvustus silvia urgas suvereporter

Schilling 5. juulil Kilingi-Nõmmel

aupäeval toimunud peresõbralikku Schillingut ei maksaks nimetada mitte «hipsterite laulupeoks», vaid pigem «hipsterite laste tantsupeoks». Pesamunade reaktsiooni järgi oli päeva populaarseim bänd Hispaania Extraperlo. Sarnaselt nende eelmise albumi produtseerinud El Guinchoga riietavad nemadki laiska popmuusikat päikselisse tropicália kastmesse.

Veidra paralleelina pakkus samasugust kergust ka plaati esitlenud supergrupp Jan Helsing. Shoegaze’ilik 90ndate kõlaga indie on omamoodi Eesti muusika kaubamärk. Põnev oleks muidugi näha sellist Jan Helsingi kontserti, kus nagu albumilgi astuks igas loos üles erinev solist. Suur osa rahvast sõitis kohale alles Jeremy Jay ja teiste nimekamate välisartistide jaoks. Sellest on kahju, sest kodumaised Holy Motors ja Galvanic Elephants oleks väärinud ka nende kohalolu. Eriti Holy Motorsi pahaendelist post-punki kuulaks pigem kell kolm öösel higises pubis. Galvanic Elephants on aga märkamatult saanud nii vilunud bändiks, kes kannab suure lava ükskõik mis

oludes välja – tantsima tulid isegi üle kümneaastased inimesed. Endale soololava saanud Genkal on kogunenud hitte nii Toe Tagi, A-Rühma kui Oleg Kosjugini nime alt, rääkimata saatest «Laula mu laulu». Kuigi räppar ise avaldas kartust, et tunneb end Schillingul kui Argo Vals Eesti hiphopi festivalil, sai mees festivali kõige soojema vastuvõtu.

foto: aron urb

Vägisi peaesineja kingadesse astunud Merchandise täitis need väärikalt. Paras annus hedonismi, karismaatilisust ja – mis seal salata – The Smithsi tekitavad lootuse, et kui ansamblist kunagi tõeliselt suur nimi peaks saama, oli Eesti esimesi kohti, kus neid nõnda hinnati. Festivali lõpetanud Id Rev esineb piisavalt harva, et iga kontsert oleks eelnevast täielikult erinev. Pungist postrokini liikunud kollektiivis kuuleb nüüd vokaali asemel pigem kergelt dub’ilikku elektroonikat, kohati läheb asi isegi päris rajuks kätte. Schilling on festival inimestele, kellele päriselt festivalid ei meeldi – superstaarivaba, ühepäevane ja tsiviliseeritud.

in memoriam

Helmi Puur 20.12.1933 – 6.07.2014

Helmi Puuri päikest täis kunst on endasse sulatanud erakordse ande ja romantilise balleti ebamaise ilu. Galina Ulanova, Moskva 1966

bamaiselt kaunis peatükk eesti balleti ajaloos on lõppenud. Öö varjus lendas teisele poole pilvepiiri unustamatu Luik, Estonia legendaarne priimabaleriin Helmi Puur. Lummavalt siiras ja südamlik Helmi Puur oli erakordse andega kunstnik. Publiku seas jumaldatud ja armastatud, tõi ta balletikunstile arvukalt uusi sõpru. Lõpetanud 1953. aastal Leningradi A. Vaganova nimelise balletikooli, sündis köitva isikupära, hingestatud väljendusrikkuse ja laitmatu tantsutehnikaga interpreet. Klassikalise tantsu väljapaistva meistrina lõi ta lisaks Odette-Ottilie kaksikrollile «Luikede järves» terve rea unustamatuid lavarolle ballettides «Ebapeig» (Beatrice Rasponi), «Tiina», «Bahtšisarai purskkaev» (Maria), «Esmeralda», «Chopiniana» (Sülfiid), «Straussiana» (Armastatu), «Giselle», «Romeo ja Julia» (Julia) ning esitas kontserdiprogrammis kaunilt ja stiilselt Saint-Saëns’i «Luike». Draamanäitleja veenvusega esitas Helmi Puur romantilistes ballettides erinevaid tundevarjundeid, allutades viimse kui žesti sügavuti läbitunnetatud tervikule, meisterlikult tabas ta muusika peenemaid nüansse ja kõlavärve ning muutis tantsu orgaaniliseks jutustuseks, mis näis ainuvõimaliku suhtlemis- ja väljendusvahendina. Iga tema esinemine nii kodulaval kui ka Moskvas, Leningradis, Riias, Indias jm kujunes kordumatuks suursündmuseks. Helmi Puuri looming kuulub eesti teatrikunsti kõige säravamate lehekülgede hulka. Alates 1966. aastast juhendas ta peenetundelise ballettmeistri-repetiitorina noorema põlvkonna baleriine. Lohutamatus leinas langetavad pea Helmi Puuri sõbrad ja kolleegid teatris, mitu põlvkonda õpilasi ning soojast ja säravast kunstnikuisiksusest lummatud publik. rahvusooper estonia eesti rahvusballett eesti teatriliit kultuuriministeerium Helmi Puuri ärasaatmine on laupäeval, 12. juulil Tallinna Jaani kirikus: kell 16.30 hüvastijätt lahkunuga, kell 17 ärasaatmine. Muldasängitamine Metsakalmistul.

Kaie Kõrb: minu suured rollid on valminud Helmi käe all Endine priimabaleriin, praegune Tallinna balletikooli direktor Kaie Kõrb meenutab oma õpetajat Helmi Puuri ülisoojade sõnadega. «Ta rääkis naeratus näol ja alati väga vaikselt. Ta ei karjunud mitte kunagi kellegi peale.» Kaie Kõrb töötas Helmi Puuriga koos alates 1980. aastast, mil Kaie lõpetas kooli ja tuli Estonia teatrisse Helmi käe alla tantsima. Helmi Puur töötas siis ballettmeistri-repetiitorina. «Töötasin Helmiga kogu oma karjääri vältel. Kõik minu suured rollid on valminud Helmi käe all,» rääkis Kõrb. Nii juhendas Puur Kõrbi ka siis, kui ta tantsis kõigi baleriinide unistuste Odette-Ottilie rolli «Luikede järves». Puur on omal ajal ka ise selles rollis tantsinud. Kõrbi mäletamist mööda lahkus Puur teatrist 2000. aastal. Kõrb lõpetas karjääri 2004. aastal. Suhted ei katkenud aga Puuri surmani. «Olime ka perekondlikud tuttavad. Väga tore inimene on meie seast lahkunud. Mäletan teda ainult ühe suure naeratusega,» ütles Kõrb, lisades, et Puurist kiirgas isikupära ning ta tahtis kõike teha väga filigraanselt. «Ta töötas ka kõige viimase näpuga. Ta puhus hinge sisse mitte ainult kehasse, vaid ka näpuotstesse,» meenutas Kõrb, lisades, et Puur ei olnud seejuures kuigi karm õpetaja. Tiina Kaukvere

14 || SPORT || POSTIMEES, 8. JUULI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Tour de France: Kittel võitis taas, Nibali jätkab liidrina RATTASPORT. Tour de

France’i kolmanda, Inglismaal toimunud etapi Cambridge’ist Londonisse võitis nagu esimesegi sakslane Marcel Kittel. Tanel Kangert lõpetas 67., Rein Taaramäe 149. kohal. Liidrina jätkab Kangerti klubikaaslane, Astana meeskonna esisõitja itaallane Vincenzo Nibali. Eilne etapp kulges küllaltki rahumeelselt, kuigi pea-

gruppi jäi vaid 64 ratturit, ning finišis tegid ilma sprinterid. Taas ei saanud keegi vastu Kittelile. Teisele kohale sõitis end slovakk Peter Sagan ja kolmandale austraallane Mark Renshaw. Kokkuvõttes juhib Touri Nibali kahe sekundiga järgnevate ees. Kangert on 24. kohal, kaotades liidrile 16 sekundit, ja Taaramäe 124. kohal (+16.44). PM

Niit: Itaalia jooks näitas, et olen õigel teel KERGEJÕUSTIK. Marek Niit

sai Itaalias 400 m jooksus kirja hooaja tippmargi 46,10 ja 3. koha. Eestlast edestasid ameeriklased Michael Berry (45,70) ja Manteo Mitchell (45,71). Niit ise jäi jooksuga rahule ja on enda sõnul õigel teel. «Itaalia jooks näitab, et olen õigel teel. 46,10 ei ole just kes teab mis kõva aeg, aga minule endale on see märk, et senimaani olen tehtud töö toel liikunud õiges suunas. See oli niisiis minu esimene tõsisem Euroopas joostud professionaalsel tasemel võistlus,» kirjutas Niit oma blogis. «Miinuspoolelt tooks välja, et kujundasin oma jooksu liialt minu ees rajal oleva sportlase järgi ja siis, kui ameeriklased tagant hirmsa hooga tulid, hakkasin alles ise pea-

Saksamaa fännid loodavad, et nende lemmikutel õnnestub lõpuks viimasel sammul komistamise needus murda.

JALGPALL. Brasiilia ja Saksamaa selgitavad jalgpalli MM-finaalturniiril täna esimese finalisti.

Marek Niit

foto: mihkel maripuu

le kütma. Tegelikult mul selline plaan oligi, et alguses jooksu kontrollida ja siis vaadata, kuidas lõpuni nii saab, et jalg keset viimast sirget ikkagi viimaste meetriteni vastu peaks. Kokkuvõttes olen rahul.» Euroopa meistrivõistlusteks valmistub Niit Madridis toimuvas laagris. PM

Kontaveit pääses põhiturniirile TENNIS. Anett Kontaveit pääses Bukarestis toimuval WTA tenniseturniiril põhitabelisse, alistades kolmandas kvalifikatsiooniringis Itaalia esindaja Anastasia Grymalskat 6:4, 6:4. Esimeses setis murdis Kontaveit ühe Grymalska servigeimi, teises kaks, kaotades ise ühe.

foto: reuters/scanpix

WTA edetabelis 168. kohal paiknev Kontaveit kohtub esimeses ringis Montenegro esindaja Danka Koviniciga (WTA 112.). Jürgen Zopp Bastadis toimuval ATP turniiril põhitabelisse ei pääsenud, kuna kaotas kvalifikatsiooni kolmandas ringis argentiinlasele Renzo Oliviole 2:6 ja 2:6. PM

Saksa masinavärk üritab rikkuda brasiillaste tuju Brasiilia vs. Saksamaa 8. juuli Belo Horizonte OMAVAHELISED MÄNGUD

kristjan jaak kangur reporter

Brasiilia 12

maailmameistrivõistlused jalgpallis

algpalli MMi esimene poolfinaal pakub kahe igipõlise jalgpallihiiu vastasseisu – viiekordne ilmameister Brasiilia kohtub kolmekordse tiitliomaniku Saksamaaga. Samas on varem MMil kokku mindud ainult korra – 2002. aasta finaalis jäi tänu Ronaldo tabamustele 2:0 peale Brasiilia. Brasiillaste edu omavahelistes kohtumistes on märkimisväärne, sest sakslased on 21 mängust võitnud kõigest neli ja viiel korral on lepitud viiki. Kolm aastat tagasi peetud viimases omavahelises maavõistluses jäid 3:2 peale sakslased, 2005. aasta Maailmajagude karikaturniiril võidutses aga poolfinaalis sama skooriga Brasiilia.

Treener: Luiz Felipe Scolari Kapten: Thiago Silva Parim koht MMil: võitis, 1958, 62, 70, 94, 2002 A-alagrupi võitja

3:2 penaltid

Saksamaa 4

Viike 5

VIIMASED KOHTUMISED 2011 Saksamaa 3:2 Brasiilia 2005 Saksamaa 2:3 Brasiilia

Horvaatia Mehhiko Kamerun Tšiili Kolumbia

Tähtmängija David Luiz 10 54 28 53 1816

TEEKOND POOLFINAALI Portugal 1. mäng 3:1 Ghana 2. mäng 0:0 USA 3. mäng 4:1 Alžeeria 4. mäng 1:1 2:1 veerandfinaal Prantsusmaa MEESKONNA STATISTIKA väravaid 10 52 löögid raamidesse 22 möödalöögid 58 palli valdamise protsent 2938 edukaid sööte

Treener: Joachim Löw Kapten: Philipp Lahm Parim koht MMil: võitis 1954, 1974, 1990 4:0 G-alagrupi 2:2 võitja 1:0 2:1 (lisaaeg) 1:0 Tähtmängija Manuel Neuer

Estadio Mineirao Mahutab

Väljakuperemeeste mured

62 547 inimest

Enne tänast mängu on rohkem muresid väljakuperemeestel – hoolimata kõiksugustest pöörastest kuulujuttudest ei saa kaasa teha nende suurim täht Neymar, kellele peatreener Luiz Felipe Scolari peab asendaja leidma. Kui brasiillase positsiooni väljakul võtab ilmselt üle Willian, siis meeskonnale uue liidri leidmine võib osutuda märksa keerulisemaks– seda enam, et veerandfinaalis Kolumbia vastu saadud rumala kollase kaardi tõttu peab poolfinaali vahele jätma ka koondise kapten Thiago Silva. Portugali ja Brasiilia meedia spekuleeris vahepealsetel mänguvabadel päevadel hullumeelselt kõlava teooriaga, et veerandfinaalis selgroogu vigastanud Neymar võib brasiil-

299 mln USD

Läks maksma

laste edu korral olla 13. juuli finaaliks valuvaigistava süsti toel mängukõlbulik. Brasiilia ühe suurema päevalehe Folha de Sao Paulo andmetel on Neymar on sõpradele ja perekonnale oma finaaliplaanidest juba teada andnud. Globesport vahendab, et selgroo kolmanda lumbaallüli vigastused on võrreldes ülejäänud selgroo osade traumadega tunduvalt leebemad, ehkki tavaline paranemisaeg võiks olla umbes 40– 45 päeva. Samas ei ole 22-aastase jalgpallitähe plaan meeltmööda Brasiilia jalgpalliliidule. «Pole vähimatki võimalust, et ta sellel MMil veel mängib. Ta võib küll meeskonna juures olla,

kuid ta ei mängi. Ei tule kõne allagi,» kommenteeris olukorda lühidalt liidu ametlik arst Joseph Luiz Runco. Meeskonna teised potentsiaalsed tähed Hulk ja Oscar on turniiril seni kahvatult esinenud, kuid samas torkas Brasiilia mängudes seni silma ka asjaolu, et kohati otsiti liiga innukalt Neymari, lootuses, et supertäht individuaalse osavusega mängu ära teeb. Scolari võib osava ja kogenud treenerina pöörata meeskonna raske seisu hoopis nende eeliseks, kui ta suudab meeskonnani viia teadmise, et nüüd pole neil enam ühte ja ainsat kaaslast, kellele toetuda. Ajalugu räägib Brasiilia kasuks – Scolari käe all pole nad

seni MMil kaotanud ainsatki mängu, lisaks ollakse koduplatsil löömatud juba tervelt tosin aastat. Sakslased on seevastu neljandat MMi järjest poolfinaalis, aga seni on alati komistatud viimasel või eelviimasel tõkkel. Veerandfinaalis Prantsusmaa vastu tegi peatreener Joachim Löw õiged järeldused kehvapoolsest kaheksandikfinaalist ning lisaks leidsid sakslased kangelase ootamatust kohast, kui standardolukorrast lõi mängu ainsaks jäänud värava keskkaitsja Mats Hummels.

Saksamaal on väravalööjaid Olukorda ei jätnud kasutamata Jürgen Klopp, Hummelsi juhendaja Dortmundi Borussias, kes kiitis kaitsjat pärast mängu taevani. «Mats on mänginud erakordselt – mitte ainult Prantsusmaa vastu, vaid tervel MMil. Ta on olnud Manuel Neueri ja Thomas Mülleri kõrval üks Saksamaa paremaid mängijaid, kes on aidanud koondisel oma mängujoonisest kinni hoida,» lausus Klopp. Väravalööjaid on sakslastel senisel turniiril aga leidunud ilma kaitsjate abitagi – nii Thomas Müller, Mario Götze kui ka Mesut Özil on oma meeskonna vajadusel raskest seisust välja aidanud ning ootavad kindlasti huviga võimalust rinda pista Brasiilia räsitud kaitseliiniga. Statistikahuvilistele pakub kahtlemata põnevust küsimus, kas Miroslav Klose kerkib MM-finaalturniiride kõigi aegade suurimaks väravakütiks. Sel turniiril juba korra väravavõrku sahistanud 36-aastane veteranründaja on hetkel 15 tabamuse peal, jagades väravakuninga au brasiillaste ebajumala Ronaldoga. Kas võiks just Klose olla see mees, kes peletab sakslaste mõtteist tosina aasta tagused deemonid ja viib nad neljandast Kuldsest Jumalannast vaid ühe mängu kaugusele? Vastust asutakse Belo Horizontes otsima Eesti aja järgi kell 23.

POSTIMEES, 8. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

DOPING. Profirattur Peeter Pruusi organismist leiti keelatud ainet trimetasidiini.

Mardna: Antidoping on süüdi, et rattur vahele jäi Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson ei osanud öelda, mida otsustatakse, kui karistuse määramine nende kätte antakse, sest juhtum olla liiga värske: «Siin on kaks poolust. Ühest küljest sportlane eksis, tarvitas ainet teadmatusest, tunnistas oma süüd ning käitub avatult.» «Teisalt taas,» jätkas Karlson: «kui me Pruusile karistust ei määra, siis millise sõnumi see teistele sportlastele saadab? Pruusi viga oli selles, et ta ei kontrollinud uut dopingainete nimekirja, kuigi peaks seda tegema. Kahe aasta pikkusest karistusest, ma arvan, rääkida siiski ei saa, minu arvates peaks võistluskeeld olema mõne kuu pikkune.» Spordimeditsiini Sihtasutuse juht, spordiarst Mardna väga optimistlik siiski pole. Ta soovitab meenutada, et sama ainega jäi Sotši olümpial vahele Ukraina murdmaasuusataja Marina Lisogor kellele vaatamata kõigele - uus dopingaine ja juhuslik tarvitamine - määrati ometi kaheaastane võistluskeeld.

jaan martinson reporter

elles, et profirattur Peeter Pruus keelatud ainete nimekirja sellest aastast lisatud trimetasidiini tarvitamisega vahele jäi, on vaid üks süüdlane, Eesti Antidoping, põrutas spordiarst Mihkel Mardna: «Sportlane pole kohustatud igal aastal näpuga järge vedama, millised muutused on dopingainete nimekirja tehtud. Ta ei pruugigi mõsta, millised ravimid on nüüdsest keelatud. Antidopingu otsene kohustus on alaliite muutustest teavitada ning see on paraku tegemata jäänud.» Eesti Antidoping leiab, et vastutus lasub sportlasel ja tema arstil. Läti klubi Rietumu-Delfin profirattur Pruus, kes võitis äsja Eesti meistrivõistlustel temposõidus pronksi, pidi läinud nädalal šoki saama, kui luges Rahvusvahelisest Jalgrattaliidust (UCI) saabunud e-kirja, kus oli kirjas selgelt ja karmilt, et tema dopinguproovist on leitud keelatud ainet trimetasidiini. Pruus lihtsalt ei teadnud, et aine, mida ta kolm aastat tarvitas, on tänavusest doping. Pruus kasutas südametugevdajat Preductali, mis sisaldab trimetasidiini, arstide soovitusel suurte treeningkoormuste ajal. Iga kord dopinguproovi andes pani ta vastavasse lahtrisse eeskujulikult kirja kõik tarvitatavad rohud, ka Preductali. Nii ka seekord, Slovakkia velotuuri ajal. Seda suurem oli ehmatus UCI-lt kirja saades. Selgus, et sellest aastast lisati trimetasidiin keelatud ainete hulka, aga klausliga – seda ei tohi pruukida võistluste ajal, küll aga treeningperioodil. Samal õhtul kirjutas Pruus UCI-le kirja, kus palus vabandust ja selgitas juhtunut. Bproovi avamist ta ei nõudnud, vaid tunnistas süüd ning peatas oma ratturilitsentsi ehk loobus võistlemisest, kuigi UCI seda ei nõudnud.

Võib pääseda hoiatusega Peagi koguneb UCI distsiplinaarkomisjon, arutab Pruusi juhtumit ning otsustab, milliseid sanktsioone rakendada. Võib juhtuda, et karistust ei määratagi, vaid piirdutakse hoiatusega, sest tegemist on selgelt tahtmatu eksimusega, kus rattur viga tunnistab, ning ainega, mis on värskelt lisatud keelatud ainete nimekirja. Samas on võimalik, et UCI palub karistuse määrata Eesti alaliidul. Võimalik, et Rahvusvaheline Jalgrattaliit annab Eesti alaliidule ülesande määrata karistus trimetasidiini tarvitamisega vahele jäänud Peeter Pruusile.

Miks on see aine keelatud?

Peeter Pruus tunnistab süüd, palub vabandust ja on kuni UCI otsuseni foto: sander maasing kõrvaldanud end võistlustelt.

Mina ja ükski teine Eesti spordiarst, kellega olen rääkinud, ei saa aru, miks trimetasidiin keelati, kuid aktsepteerin Rahvusvahelise Antidopingu otsust,» sõnas Mardna. «Trimetasidiini sisaldav ravim Preductal, mida olen aastaid sportlastele välja kirjutanud, on tavaline südamevitamiin. Sama kui Panangiin. Järelikult tuleks seegi, ja miks mitte ka C-vitamiin, keelustada.» Mardna tõdes, et Pruusi vahelejäämine oli rumal, kuid ta ei süüdista sportlast: «Lihtne öelda, et lugege ise, millised muutused on keelatud ainete nimekirjas tehtud, aga sportlased ei pruugigi aru saada või teada, milliseid toimeaineid üks või teine ravim sisaldab. Iga muutuse korral on Eesti Antidopingu ülesanne teavitada sellest alaliite ja nende kaudu sportlasi ning välja kirjutada ravimid, mis uusi dopingaineid sisaldavad. Atleet peab tegema oma tööd, Eesti Antidoping oma, kuid nende töö on jäänud tegemata.»

Eesti Antidoping: vastutus on sportlasel «Kriisi sündides ei tohiks reegleid uut moodi tõlgendada ega poolel teel nende mõtet muuta,» vastas spordiarst Mihkel Mardna süüdistustele Eesti Antidopingu juhatuse liige Kristjan Port. «Kõikide ravimite ja ravimeid või keelatud nimekirja aineid sisaldada võivate toidulisandite kasutamise valik ning vastutus lasub sportlasel.» Pordi sõnul ei vabasta teadmatus ravimi

staatusest selle kasutamisel sportlast süüst ega veereta süüd kellelegi teisele. «Sportlasel on tavaliselt erialaspetsialistidest lähikond, kellelt eeldatakse oma teadmiste ajakohasust, ka keelatud ainete nimekirjaga tutvumist. Sportlane peab enne ravimi määramist arsti teavitama oma staatusest ning arstil on kohustus tagada, et ravim ei riku dopinguvastaseid reegleid. Vajadusel

saavad arst ja apteeker konsulteerida Eesti Antidopinguga. Kirjeldatud vastutusahel on ametlikult kehtinud viimased kümme aastat. Rahvusvaheline ja rahvuslik antidopingu organisatsioon teevad kõikide huvipooltega koostööd ja püüavad informatsiooni levikule igati kaasa aidata. Meie ratturi juhtum pakub palju õppetunde. Tegemist on ravimiga, mille kasutamise keelule

võistluste ajal osutas meedia suurt tähelepanu seoses talvistel olümpiamängudel karistada saanud Ukraina suusataja Marina Lisogori juhtumiga. Pärast seda konsulteeris Eesti Antidoping mitmeid sportlasi ja treenereid. Kohalike spordialaliitude informeerimine keelatud ainete uuendustest tõenäoliselt probleemi ei lahendaks, sest see info on neil ka praegu olemas.» PM

16 || TEHNIKA || POSTIMEES, 8. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

VÕIMALUS. ELi määrus lubab esitada Google’ile taotluse, et see eemaldaks viited ebatäpsele või aegunud sisule.

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Google sai käsu unustada kuldar kullasepp eriprojektide vastutav toimetaja

uhan Smuuli «Suvitajates» ähvardati panna laulu sisse, kust enam välja ei saa. Humoorikas ütlus on osutunud tõeks sel sajandil, kus kogu interneti indekseeriv Google jätab meelde kõik viited ilmunud materjalidele, mis on siiani kättesaadavad. See infohulk on hoomamatu ning sisaldab lisaks olulisele ja ajakohasele infole ka palju sellist, mis ei ole enam asjakohane või on sootuks valeks tunnistatud. Mai lõpus Euroopa Liidus vastu võetud määrus lubab eraisikutel ja ettevõtetel esitada taotlusi eemaldamaks otsingumootori tulemustes viiteid materjalile, mille avaldamist kaebaja enam ei soovi. Ebatäpse või pahatahtliku info levitamist on varemgi saanud takistada, kuid uus seadus on justkui uus õlekõrs. Siiski kehtib see ainult Eu-

roopa Liidu territooriumil ehk viited eemaldatakse ainult Euroopa Liidus tehtud päringutelt ning näiteks Ameerika Ühendriikides ja Aasias on vaidlustatud otsingutulemused endiselt kättesaadavad. Ühest küljest on loomulik, et inimesed saavad end veidi enam kaitsta nende kohta eksitava info levitamise eest. Teisalt avab see võimaluse eemaldada viiteid infole, mille puhul avalik arvamus arvaks teisiti. Nii teatas BBC, et Google’ilt saadud info kohaselt palutakse internetiotsingust eemaldada mitmed BBCs ilmunud artiklid, mis puudutavad investeerimisettevõtte Merrill Lynch tippjuhi Stan O’Nealiga seotud materjale. Nii Google kui ka BBC on seisukohal, et sellise materjali otsingutulemustest eemaldamine on kohatu, kuid interneti sünonüümiks saanud Google pidi määrust täitma. Google’i üks juhte Larry Page ütles, et euroliidu määrus paneb neile kohustuse tsenseerida infot. Segadust lisab ka kahe euroametniku seisukoht, et Google tõlgendas määrust valesti ega pidanud viiteid kustutama. Üks

anonüümsust palunud ametnik ütles, et määrus ei puuduta ajakirjanduslikke materjale. Sellele vaatamata saab Google väljaande Wired andmetel pidevalt palveid eemaldada viiteid ajakirjanduslikele materjalidele, mis puudutavad erinevaid avaliku elu tegelasi. Lisaks BBC-le on ka näiteks The Guardian saanud automaatse teatise, et eemaldatud on viited nende avaldatud materjalidele, mis käsitlevad artikleid Šoti jalgpalliliiga skandaalsest kohtunikust ja süüdistuse alla langenud advokaadist. Mõned nendest viidetest on nüüdseks taastatud, kui ajaleht pöördus Google’i poole oma seisukohtadega, kritiseerides otsingumootori kiirustamist.

Ebatäpse või pahatahtliku info levitamist on varemgi saanud takistada, kuid uus seadus on justkui uus õlekõrs.

Larry Page’i sõnul sunnib Euroopa Liit oma määrusega Google’it tsensuurile.

TechChrunch vahendas The Guardiani esindaja sõnu, mille kohaselt kutsutakse Google’it oma otsuste aluseid läbipaistvamalt tutvustama ning andma info avaldajatele võimalusi otsuseid vaidlustada. Google palus seepeale aega, kuna alles õpib, kuidas määrusest tulenevaga toime tulla. Wired juhtis tähelepanu, et määrus on Google’i jaoks mitmes mõttes ebamugav. Ühelt poolt sunnib see ettevõtet justkui tsenseerima infot, ja see vähendab sõnavabadust. Teisalt aga juhib see tähelepanu seigale, et kuigi Google’i otsingutulemusi peetakse väga keeruliste ja täpsete valemite tulemuseks, siis tegelikult saab ettevõte neid tulemusi ikkagi suhteliselt hõlpsalt ka ise mõjutada.

Pärast määruse jõustumist on otsingumootoril tulnud tegelda umbes 70 000 palvega viitamiste kustutamiseks. See seab ohtu otsingutulemuste usaldusväärsuse, sest nagu kirjutab ajakiri Forbes, ei tea enam keegi, kas otsingutulemused ikka on ausad või on nende hulgast mingi osa infost kustutatud. See tähendabki Google’i jaoks usalduse kaotust. Seni on oldud piltlikult öeldes seisukohal, et kui Google annab otsingutulemuse, siis nii on, ja kui nemad seda ei tea, siis pole seda olemaski. Kuigi BBC majandusajakirjanik Robert Peston kirjutas oma loo hilisema tsenseerimise tõttu blogipostituse, milles suunas kriitikanooli Google’i pihta, siis tegelikult on meediaettevõtted ja otsingumootor ühes paadis.

foto: reuters/scanpix

Euroopa Liidu määrus ei nõua, et Google teavitaks info avaldajaid nende kirjutiste suunas esitatud kaebuste kohta. Seega teeb ettevõte seda omal initsiatiivil, püüdes nii tõmmata tähelepanu tsensuurile ja ärgitades meediafirmasid rohkem lärmi lööma. Siin võib näha üheselt Google’i majanduslikku huvi – vähenev usaldusväärsus tähendaks automaatselt majanduslikku riski. Määrus on igas mõttes keeruline kõikidele osapooltele ja võib tuua kaasa sootuks vastupidise tulemuse. Seda nimetatakse Streisandi efektiks – palve millelegi mitte tähelepanu pöörata toob kaasa suurenenud tähelepanu. Mida Peston O’Neali kohta siis õieti kirjutas ...?

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Saad uusi materiaalseid hüvesid üsna kummalisel viisil. Samas ei ole see ebaseaduslik. Tegemist on leidlikkuse, pealehakkamise ja ka õnnega.

SÕNN Oled mingis asjas koidikus. See on uue elu, ärkamise ja tähelepanekute aeg. Füüsiline ja vaimne saab ühendatud ning tunned end tervikuna. KAKSIKUD

Ronid kookonist välja, sest oled valmis tegelema sinu teele kerkinud ülesandega. Vaimses kookonis olemine andis sulle aega järele mõelda ja plaan paika panna.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 8. JUULI 2014 || VARIA || 17

æ 6 ê 4 2

ERNIE

1 a

KIRJUTA MEIE UUE TOOTESARJA ÄRIPLAAN.

KAS SEE ON SELLEPÄRAST, ET ÄRIPLAANID ON KASULIKUD JA TÄPSED?

EI, ÜLDSE MITTE.

VÄGA HEA, MA KAVATSESIN KÕIK NUMBRID VÄLJA MÕELDA.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Naudid oma seniste tööde ja tegemiste vilju. Saadava tasu eest lubad endale ja oma perele midagi eksootilist. Kadedad kritiseerivad, kuid sinu elu läheb edasi. AKNE

1. Valdur Mikita on kirjutanud mõnusa filosoofilis-ajaloolise raamatu «Lingvistiline mets». Raamatus pakub ta muu hulgas välja, et Eesti Vabariigi vapileopardide (-lõvide) asemel võiksid olla hoopis kolm muud elusolendit, kes Mikita arvates on enim Eesti ajalugu mõjutanud. Neist veis on Mikital üldnimetusena (härg, lehm jne). Kes on ülejäänud kaks «vapilooma» kandidaati kirjamehe arvates? 2. Tallinna kitsaim tänav asus vanasti Toompeal – tee Patkuli vaateplatvormile –, mis siis kandis nime Verine tänav. Neil aegadel ei mahtunud kaharate krinoliinidega daamid kitsal teel üksteisest mööda ning nende saatjatel tuli seetõttu pidada duelle daamide au kaitseks. Verine komme kestis üsna pikka aega, kuni leiti lepitav lahendus. Tülid ja duellid vaibusid. Mis oli see lahendus? 3. Kes on Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühingu poolt hitiks lauldud «Nõia elu» muusika ja sõnade autorid? Laul on pärit telelavastusest «Väike nõid» (1975). 4. Venemaa ühe miljonilinna vapil ja lipul on kujutatud kaamelit, mis sümboliseerivat kaubanduse arengut. Linn kuulub elanike arvult Venemaa esikümnesse. Mis linn? 5. Seda, et Eesti kõrgeim kuusk, mänd, harilik haab ja arukask kasvavad Tartumaal Järvselja looduskaitsealal, teatakse. Kus aga kasvavad Eesti kõrgeim must lepp, valge lepp, harilik saar ja sookask? Needki kasvavad ühel ja samal looduskaitsealal. Kus?

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD

«Sul tulevad hõbepulmad. Mida sa oma naisele kingid?» «Reisi Austraaliasse.» «No see on küll väärt ja kallis kingitus. Aga mida sa siis talle kuldpulmadeks kingid?» «Toon ta Austraaliast tagasi.» ••• On pime õhtu. Piret läheb läbi Balti jaama tunneli kodu poole ja näeb järsku, kuidas mingi mees talle läheneb, käed laiali. Ehmunult võtab ta maast kivi ja saadab selle mehe suunas. Pärast naise ärajooksmist kirub mees habemesse: «Pagan, neljandat korda üritan koju uut aknaklaasi viia, aga kuidagi ei õnnestu.» ••• Joobnu tuigerdab tee ääres olevast tarast kinni hoides kodu poole. Ühel hetkel märkab porilombis kõhutavat siga. «Oh sind, vana siga!» lällab ta. «Lesid lombis, ise üleni porine ja haised ka veel!» «Eks me vaata, milline sa ise välja näed, kui tara ära lõpeb!» röhib siga kahjurõõmsalt.

Vastused: 1. Põder ja haug. 2. Kehtestati kord, et vanemal daamil on eesõigus. 3. Ülo Vinter ja Enn Vetemaa. 4. Tšeljabinsk. 5. Samuti Järvseljal.

VEEVALAJA Sinu elust võib rulluda üle rahutuste laine. Kõik oleks järsku nagu sinu vastu ja mitte keegi poolt. Pead õhutaja kindlaks tegema ja probleemid kaovad.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

mtü liivimaa mälu

KAALUD Võid tunda inimest, kuid mitte lõpuni. See toobki praegu kaasa üllatuse. Selles on nii head kui ka halba, kuid ka sellist, mis paneb sind mõtlema inimvaimu sügavusele.

Sinu ellu saabub ootamatult isik, kellega kujunevad kohe harmoonilised suhted. Laguneb vana suhe, mis on põhinenud materiaalsusel.

MÄLUMÄNG

DILBERT

Võid olla töökas ja leplik, kuid ka sinul on metsikum pool. Kui asjalood on sellised, et sulle hakatakse kannale astuma, ei lase sa sel juhtuda.

KALJUKITS Tuleb päevavalgele, et keegi on sõprust vaid teeselnud. Nüüd tulevad manipuleerimised päevavalgele ja see isik võib häbi pärast maa alla vajuda.

Zdeněk Mach – British Chess Federation, 1957–1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc4! (ähvardab 2. Vf5 ja 3. Rd6++) 1. ... d5 2. Oe3 ~ 3. Ve6++; 1. ... c2 2. Od7: (ähvardab 3. Oc6++) 2. ... Kf3 3. Rd2++; 1. ... Of3 2. Of5+ Kf4: 3. Oe3++.

NEITSI

Naudid vabadust selle kõrgeimas tähenduses. Sellega aga kaasneb ka vastutus. Kas oled vaimselt valmis asjaks, mis võib sinu elu ühe hoobiga muuta?

LÕVI

SKORPION

à ê à â à ô à ä à à

VÄHK Tajud järsku ära mingi sideme, mis sul varem jäi kahe silma vahele. Inimesed, keda oled pidanud sõpradeks, ei pruugi seda olla. Oskad end kasulõikajate eest kaitsta. Kui lahendusi ja uuendusi ei ole käepärast võtta, hakkad neid ise looma. Kinnitad endale, et ise tehtud on hästi tehtud, ja nii ongi.

è î

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ANOMAALNE Eelmise nädala võitja: KRISTI NEEM

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

18 || kuulutused || postimees, 8. juuli 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Müüa maja Räpina kesklinnas (www.kv.ee/2371478) 28 000 €. Tel 5554 2624.

Elektritööd. Tel 5680 7666.

Kõike võib tahta, karta ja loota. Seda, mis tuleb – mitte keegi ei oota.

Tantsuga saame öelda seda, mida ei saa sõnadesse panna.

Teatame kurbusega kalli abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema

Tummalt leiname unustamatut

Helmi Puuri

Kaja Alliksoo

20. XII 1933 – 6. VII 2014

22. II 1939 – 3. VII 2014

Kaevumeister: kaevu kaevamine, puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus ning kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

kelle käte habras värelus vaibus igaveseks. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

lahkumisest. Leinab perekond. Ärasaatmine täna kell 15 Rahumäe kabelis.

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine on kurb ...

ADR- ja veoautojuhtide ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Abi alkoholisõltuvuse korral 98%. Hiina meditsiin, Ly Chini OÜ (eesti, vene). Tel 505 8381. Müüme Vooremaal kasvatatud maasikaid, suuremad kogused toome koju. Tel 506 6550.

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning vahupesu. Tel 5666 0428. www.vanastuueks.ee

Raam Transport otsib oma meeskonda kohusetundlikke CE-kategooria autojuhte Eesti, Euroopa ja Skandinaavia sisetööle. Tel 503 7040.

Estoonlased Ärasaatmine 12. skp. Tallinna Jaani kirikus: kell 16.30 hüvastijätt lahkunuga, kell 17 ärasaatmine. Muldasängitamine Metsakalmistul.

Kuigi läksid igaveseks, mälestus on jääv.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Teatame sügava kurbusega, et lahkus kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vend

Ants-Kurt Aruksaar

Heino Karlson

10. XI 1942 – 3. VII 2014

25. X 1931 – 4. VII 2014

Leinavad lesk ja pojad peredega. Ärasaatmine 10. skp. kell 13 Maarja-Magdaleena kabelis.

Leinavad omaksed.

Iga koit lõpeb loojangukumas, öösse kaob iga elupäev. Elust jäljetult ükski ei lähe, ikka midagi järele jääb. Sealpoolsuse säraval tähel oma maapealseid jälgi ta näeb ... (V. Osila)

Piirissaare valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Piirissaare vallavolikogu 25. VI 2014 otsusega nr 17. Otsusega on võimalik tutvuda: www.piirissaare.ee

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Leida Rattas

Teatame kurbusega meie kalli

21. XI 1934 – 5. VII 2014

Kaupo Otsa

Leinab tütar perega. Ärasaatmine 9. skp. kell 14 Kambja kirikus.

3. III 1965 – 3. VII 2014

surmast. Leinavad ema, vend, õde, lesk ja tütred peredega. Ärasaatmine 9. skp. kell 15 Rahumäe krematooriumis.

Ostan selle märgi 200 € eest. Kadaka tee 36, kl 10–16, kojukutse tel 655 0040.

Tartu linnavalitsus algatas Tamme pst 103 krundi detailplaneeringu koostamise. Planeeritav krunt pindalaga 1422 m² paikneb Tammelinnas. Eesmärk on kaaluda võimalusi krundi jagamiseks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamutele. Planeerimisettepanek on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.

Mälestus on kui muusika, mis ei vaiki iial, vaid heliseb igavesti. On lahkunud armas inimene

Elvine Albinsson

Selliste spordimärkide ost 20 €/tk kl 10–16 Pärnu mnt 38, kojukutse tel 655 9217.

Hoiused kuni 8% aastas. PõhjaEesti Hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230, Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.

Täname südamest Tartu Ülikooli, TÜ majandusteaduskonda, vilistlasühingut Hermes, Akadeemilist Ühistegevuse Seltsi, kõiki sugulasi ja sõpru, kes tulid saatma viimsele teekonnale meile kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa Valner Krinalit ning jagasid meie leina ja olid toeks matuse korraldamisel. Lapsed ja lapselapsed peredega Südamlik tänu kõigile vapratele, lahketele ja tarkadele inimestele, kes abistasid jaaniööl Naissaarel lõkkesse kukkunud meest.

(sünd. Suurhans) 13. III 1922 Saaremaal – 6. VII 2014 Rootsis Köpingis

Vend Eduardi lapsed peredega

Südamlik kaastunne Merike Hallikule kalli isa

Heino Karlsoni surma puhul. CWT Estonia AS

Kannatanu lähedased

Väikereklaamid tel 739 0390 marvi@postimees.ee Maailm mõtestatud

Mälestust hella sa pälvid, pälvid austust, sõnu häid. Mälestuste kauneid jälgi meie hinge sinust jäi. Avaldame sügavat kaastunnet omastele

Kaja Alliksoo surma puhul. Mälestavad Erika ja Jüri, Elen ja Indrek peredega.

Mälestame leinas aatekaaslasi

Heino Karlsoni ja Ivar Kurge Avaldame kaastunnet nende omastele. SMV ja Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liidu liikmed

Nüüd viimane paat viib sind üle vee ja teisel pool vikerkaart jätkub su tee.

Mälestus sinu headusest jäi helge ja hea, meie mõtetes püsid sa üha, elad edasi sõprade seas.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Avaldame kaastunnet lähedastele ja sõpradele

Tiina Keem

(sünd. Türk) 31. XII 1942 – 4. VII 2014

Leinavad pojad Vallo ja Kalmer peredega. Ärasaatmine 13. skp. kell 12 kodus Matjamal.

Tõnu Kraudi 5. II 1969 – 4. VII 2014

kaotuse puhul. Motoorienteerujate pere

Mälestame head sõpra

Raivo Lugima

Raivo Lugimat

Eesti Ringhäälingute Liit

Kallist sõpra, tõelist eesti meest mälestavad ja avaldavad kaastunnet lesk Tiiule ning lastele Illimarile ja Theale Corry ja Kert perega.

Kallis Selma ja lapsed peredega. Oleme mõtetes teiega, kui saadate viimsele teekonnale oma kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia

Heino Karlsoni 25. X 1931 – 4. VII 2014

Risto, Terje ja Ester peredega

Tõnu Kraut 1969–2014

Mälestame hukkunud klubikaaslast, väsimatut auto- ja motoorienteerujat, legendaarset rajameistrit ning võistluste korraldajat. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Endised kaaslased spordiklubist Raudroos

Südamlik kaastunne Eestimaa Vähemusrahvuste Koja esimehele Rafik Grigorjanile perega isa, abikaasa ja vanaisa

Grigori Grigorjani surma puhul. Lõuna-Eesti Armeenia Rahvusühing Ärasaatmine 9. skp. kell 12 Raadi surnuaia kabelis.

Need armsad, kellest äkki jääme ilma, on tegelikult alles – meie sees. Nad on ligi, ei torka silma – nii nagu soojus päiksekiirte sees.

Tiina Keem Südamlik kaastunne omastele. Rahvatantsurühma Kiljak pere

Üks eluvärav igaveseks sulgus, ees vaikus, rahu, uni pikk. Lahkus armas abikaasa, isa ja vanaisa

Ivar Kurg

14. IX 1931 – 5. VII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 11. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Ei kao leinavalu hingest, ei kao silmist pisarad ...

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

surma puhul.

Lembit Anton

Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele. Ulvi ja Jüri

Südamlik kaastunne Gaidale kalli venna

Kaupo Otsa surma puhul. Kolleegid osaühingust Astri Tootmine

Lahkus kallis

Mai Pappel

7. V 1937 – 5. VII 2014

Leinavad tütar ja omaksed. Hüvastijätt 12. skp. kell 11 Jõelähtme kirikus.

postimees, 8. juuli 2014 || kuulutused || 19

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Suikus igavesele unele kallis õde, naiseõde

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri

Mai Pappel

Helmi Puuri

7. V 1937 – 5. VII 2014

Leinavad Lii, Meeme, Mare ja Jaan. Südamlik kaastunne õetütar Pillele.

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Ärasaatmine 12. skp. kell 11 Jõelähtme kirikus.

Peeter Saul 1932–2014

Mälestame andekat muusikut ja väsimatut töömeest. Teater Vanemuine

Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! (Lydia Koidula) Mälestame kurbusega erakonnakaaslast

Südamlik kaastunne Illele, lastele ja lastelastele ema, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Maire, Anne, Imbi, Krista, Merit, Merle, Merike P., Merike L., Merelin, Tõnis, Harri, Rasmus, Ivo, Tarmo, Triin, Sirje ja Asta

Ants-Kurt Aruksaar

Lea Vider

11. IV 1949 – 7. VII 2014

Tütar perega Hüvastijätt 12. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Ingemar Jürgens

Mälestame endist ühistu esimeest ja avaldame kaastunnet omastele. KÜ Aardla 5 elanikud

Tunneme südamest kaasa Silvile, Antile ja Ahtile peredega abikaasa, isa, äia ja vanaisa

Avaldan kaastunnet Rasmusele isa

Ants-Kurt Aruksaare surma puhul. Naaber Heli oma laste peredega

Marta Eisen Avaldame sügavat kaastunnet Matile ema kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Elektrimasinad

Südamlik kaastunne Sirjele perega kalli

Linda Eksi kaotuse puhul. Maire ja Aile peredega

Mälestame sõbralikku ja lahket naabrinaist

Helga Ermilinat

Ingemar Jürgensi surma puhul. Janar

Avaldame sügavat kaastunnet Ingridile ja tema perele kalli

Ingemar Jürgensi kaotuse puhul. Klassikaaslased TTG-st

Jüri Simsel

5. X 1939 – 5. VII 2014

Südamlik kaastunne Kadrile ja tema lähedastele kalli

Ants Kivari

lahkumise puhul. Sõpruse pst 8 trepikojakaaslased

Südamlik kaastunne Rafik Grigorjanile perega isa, abikaasa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Ainole, Innale ja Svenile perega kalli poja, abikaasa ja isa

Niina Hrenova

Heino Karlsonit

kaotuse puhul. Elva gümnaasiumi 55. lend

Südamlik kaastunne omastele perekondadega

Sügav kaastunne Vallole, Kristile ja Sten Erikule ning Kalmeri perele ema, ämma ja vanaema

Helga Jermilina kaotuse puhul. Avinurme vallavalitsus ja vallavolikogu

Tiina Keemi

surma puhul. Ene,Toomas, Katrin ja Kaupo perega

Siiras kaastunne Pillele kalli ema

Mai Pappeli 1937–2014

Avaldame sügavat kaastunnet kallile klassivennale Vovale perega armsa

Oleg Sapožnini

Oleg Sapožninit mälestavad Saaremaa Velotuuri ja Tour of Estonia korraldajad.

Südamlik kaastunne lähedastele kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Ingrid Kõo

Sergei Kostini

surma puhul. Naabrid Oleg, Ave, Emilia, Lembit, Viia, Vladimir, Anna, Riho Südamlik kaastunne Mariannale ja Stefanile kalli isa ja vanaisa

Sergei Kostini

1932–2014

Sügav kaastunne omastele

Heli Pärgmäe

Südamlik kaastunne Virvele ja Vovale perekonnaga. Neeme, Toomas ja Peeter peredega

Avaldame kaastunnet Jakub Kõole abikaasa

Heli Pärgmäe

Suguvõsa nelja põlvkonna kuulsaimat liiget

Ingrid Kõo

kaotuse puhul. Alatskivi lossi restorani pere

Tõnu Kraut

Südamlik kaastunne Riinale ema ja perele kalli

Kallist tädi

Kalju Kulli

Mälestame head sõpra

Kalju Kulli Sügav kaastunne omastele. Perekonnad Sulg ja Külvja

Mälestame kauaaegset head kolleegi

Helgi Kuusi

Ingrid Kõo kaotuse puhul. Helja, Sirje, Ilme ja Kaari

Südamlik kaastunne Ander Lokile kalli poja

Alari Loki kaotuse puhul. Töökaaslased Aru Ehitusest

Avaldame sügavat ja siirast kaastunnet Reginale ja Rolandile armsa isa

Raivo Lugima

Mälestame kallist sõpra ja kolleegi

Raivo Lugimat

Mälestame asutajaliiget

Peeter Sauli

Südamlik kaastunne omastele

Südamlik kaastunne Indrekule perega kalli isa, vanaisa ja äia

Inka Rammo kaotuse puhul. Armin, Signe, Regeri, Kevin, Eha

Kallid Raivo, Birgit ja Kevin Meie siiras kaastunne teile armsa ema, ämma ja vanaema

Valve Reedi

Kalju Reimand

surma puhul. Sõbrad Kullamaalt

1932–2014

mälestavad Karl Liibuski järeltulijad. Südamlik kaastunne lähedastele.

Südamlik kaastunne lähedastele Glenn Milleri Klubi

Langetame leinas pea ning avaldame sügavat kaastunnet Reginale ja Rolandile kalli isa

Raivo Lugima

Peeter Sauli

jäävad mälestama Anu ja Aivar peredega. Siiras kaastunne Tiidule perega.

surma puhul. Kaarli, Liivi, Aivar, Kristi ja Sirli

Südamlik kaastunne Leole ja tema lähedastele. Majanaabrid Ringtee 16, perekonnad Olesk, Margus

Mälestame sõbralikku

Kaljo Reimandit 4. VI 1939 – 2. VII 2014

Peeter Sauli lahkumise puhul. Naabrid Nõmmelt

Avaldame kaastunnet Aime Nõmmele kalli venna

Heino Sepa surma puhul. Sõbrad Aime, Virve ja Jüri

Jüri Simsel Kauaaegset kolleegi mälestavad ETJS-i liikmed.

Anni Sulamägi Südamlik kaastunne Maiele kalli ema surma puhul. Klassikaaslased Tartu 7. keskkooli 1982. a. lennust

Avaldame kaastunnet leinajatele. Ansambel Rock Hotel

Avaldame kaastunnet lähedastele. EPA PM-70 Ärasaatmine 12. skp. kl 12 kodust Vara kalmistule.

Elvi Meriküll

Südamlik kaastunne sõber Tõnule perega kalli

Sügav kaastunne Sulev Tammistele kalli isa

Saima Russaku

Väino Tammiste

surma puhul. Urve ja Voote

kaotuse puhul. Alpter Invest OÜ

Ilmar Saks

Head sõpra

surma puhul. Tartu Ülikooli usuteaduskond

Ingrid Kõo

Südamlik kaastunne Ljubov Ahonenile isa

Hea inimese teekond on jõudnud lõpule. Tunneme südamest kaasa Jakubile, lastele ja nende peredele. Maastikupered Tartust ja Saaremaalt

Heli Pärgmäed

surma puhul. Perekond Priimägi

Mälestame meie ühistu kauaaegset raamatupidajat ja avaldame kaastunnet tütar Kaia Ilmjärvele kalli ema surma puhul. Majaühistu Sulev

Ingrid Kõo

Oleg Sapožninit

kaotuse puhul. Rein ja Ilmar peredega

Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele. Perekond Siibak

Südamlik kaastunne Aitale kalli poja kaotuse puhul. Kolleegid Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust

Mälestame head sõpra

Südamlik kaastunne Riina Voltrile kalli ema surma puhul. Tartu ajalooõpetajad

kaotuse puhul. Eesti Maaülikooli maaehituse osakonna kolleegid

Sügav kaastunne Miina Voltrile vanaema

Avaldame siirast kaastunnet lesk Selmale ja laste peredele. Korteriühistu Jalaka 46

Omaksed

Eesti Kirjanike Liit Ärasaatmine 12. skp. kell 13 Kuressaare Linnateatris.

kaotuse puhul. Osaühingu Abacus kollektiiv

Heino Karlson

Mälestame kauaaegset majanaabrit ja korteriühistu liiget

Ingrid Kõo

Linda Tiitso

8. VIII 1915 – 5. VII 2014

Heli Pärgmäe

Mälestame armsat kursusekaaslast ja avaldame kaastunnet lähedastele. TRÜ 1956. a. lõpetanud arstid

Südamlik kaastunne Irenale kalli ema

Leinajad Ärasaatmine 11. skp. kell 13.30 Tallinnas Pärnamäe krematooriumis.

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele.

Südamlik kaastunne Evile, Kadrile, Kerstile ja Kristile. Perekond Brett

Mälestame kauaaegset head sõpra ning avaldame sügavat kaastunnet Selmale ja lastele peredega. Perekond Liik

Tunneme kaasa Erkile isa surma puhul. Ardi, Teet, Uwe, Tanel, Tiia, Tõnu, Kristin ja Leelo peredega

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Eesti rattaspordi suurt džentelmeni

Dr. Ingrid Kõo

Südamlik kaastunne Karinale ja Elinale kalli isa surma puhul. Klassikaaslased Kivilinna gümnaasiumist, õpetajad Elma Piirimägi ja Merle Lupp

Toivo Süsi

13. III 1954 – 7. VII 2014

Jüri Tuulikut

22. II 1940 – 3. VII 2014

Meie kaastunne Tiidule perega

Ants Kivarit

Heino Karlson

Aleksander Hapunov

Mälestuste maailmas oled sa alati meiega.

Ingrid Kõo

Mälestame

Südamlik kaastunne perekond Haldrele kalli

kaotuse puhul. Katrin, Teele ja Tanel

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Mälestame kauaaegset majakaaslast. Avaldame kaastunnet abikaasale ja lastele peredega. KÜ Tammsaare 2 elanikud

kaotuse puhul. Janar, Artur ja Ingrid

kaotuse puhul. Helle, Toivo, Heili ja Andero

Valve Haldre

Töökaaslased Haigekassa Harju osakonnast

surma puhul. Mälestavad Vova klassikaaslased Tallinna 21. keskkoolist.

surma puhul. Perekonnad Lukas, Mesropjan ja Vain

Ervin Kaarna

surma puhul.

kaotuse puhul. Langetame leinas pea tädi mälestuseks. Tiina, Mari ja Andres peredega

Sügav kaastunne lesk Otto Kuusile. Kolleegid Füüsika Instituudi kiletehnoloogia (end. pooljuhtide füüsika) laborist

Grigori Grigorjani

Endised kolleegid NP Foods Eestist

Madis Sarapi

26. X 1933 – 3. VII 2014

Mälestame head suvilanaabrit. Endine aü Rähn

ja avaldame kaastunnet lähedastele. Praegused ja endised bussijuhid aktsiaseltsi Tarbus Elva brigaadist

Ervin Kaarna

Südamlik kaastunne Vladimirile ja Georgile peredega kalli isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Avaldame sügavat kaastunnet Mirja Sarapile isa

Mälestame oma kauaaegset liiget

Ingemar Jürgensi

Südamlik kaastunne tütardele ja pojale peredega. Külli, Age ja Risto

Ülo Rebase

Veiko perega Urni ärasaatmine 9. skp. kell 15.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Mälestame kauaaegset kolleegi

Meie siiras kaastunne Aino Suitsule armsa poja

Oleg Sapožnin

Lapsed peredega Hüvastijätt 14. skp. kell 13.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Avaldame sügavat kaastunnet Tiiale, Rasmusele ja Ingridile hea abikaasa ja isa kaotuse puhul. Perekond Lääne

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis isa, äi ja vanaisa

29. IV 1936 – 25. VI 2014

Ärasaatmine 9. skp. kell 13 Rahumäe kalmistul.

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Seal, kus lõpeb eluraamat, algab mälestustemaa ...

Andres Pärl

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Eesti Keskerakond

Peeter Sauli

Üks pikk elutee on jõudnud lõpule ...

3. IV 1929 – 6. VII 2014

26. I 1932 – 2. VII 2014

Avaldame kaastunnet Rasmusele kalli isa surma puhul. Endised kolleegid SA TÜ Kliinikumi ühendlabori vastuvõtu ja logistika osakonnast

10. XI 1942 – 3. VII 2014

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa ja vanaisa

Mälestavad kolleegid Tallinna Raamatutrükikojast ja avaldavad kaastunnet omastele.

Nüüd puhka rahuga, jääd ikka meiega.

Viive Vaher

On loojunud päev, kaob hüvastijätt – rinnale pandud kaks väsinud kätt.

Leonid Neagarovi 23. I 1932 – 3. VII 2014

kaotuse puhul. Töökaaslased AS Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliinikust

Ingrid Kõo

Südamlik kaastunne emale, abikaasale, lastele ja omastele

Südamlik kaastunne Riinale kalli ema kaotuse puhul. Kolleegid Tartu Kommertsgümnaasiumist

surma puhul. Naabrid Vahi tn. 14, 14a ja Kruusavälja 16

Kaupo Otsa

Jüri Tuulikut

Südamlik kaastunne Unole perega kalli isa, äia ja vanaisa kaotuse puhul. E-Piim tootmine AS

mälestavad Mai ja Vaino Väljas, Elle ja Enn Anupõld. Avaldame kaastunnet Ülo Tuulikule.

Oleg Sapožnin

Armsat

Südamlik kaastunne Virvele abikaasa ja lastele isa kaotuse puhul. Majanaabrid

Jüri Tuulikut mälestavad sõbrad Hõbelusika maleklubist. Südamlik kaastunne lähedastele.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 8. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

ANNAB ÜLEVAATE, MILLISES SUUNAS ARENEB EESTI MAJANDUS LÄHIKUUDEL.

NIMEPÄEV: ELEONOORA, LEONOORA, LOORA, LOORE, NORA Evi Herkel 86, arhitekt Einar Laigna 77, medievist Riina Gerretz 75, pianist ja pedagoog Lembit Saarsalu 66, saksofonist ja pedagoog Mihkel Ulman 58, stsenarist ja näitekirjanik Triin Aljand (pildil) 29, ujuja Hannaliisa Uusma 28, laulja

foto: arvo meeks / valgamaalane

VIIMANE VEERG

Kuigatsi ajalooline vesiveski ootab uut elu Sõnajalgade äriperekonnale kuuluv Kuigatsi mõisa vesiveski-meierei, mis mitu korda põlenud, jääb omanike kinnitusel alles. Omanik Andres Sõnajalg leidis, et hoone müürid võiks kindlasti alles jääda. «Väärtuslik osa on säilinud. Siiski on tõesti kurb, et hoone on sellises olukorras,» lisas ta. Sõnajalgade perekonnale kuulub ka teisi mõisakompleksi kuulunud ehitisi. Omaniku sõnul seisavad kõik plaanid maade jagamise taga. «Mõis ei ole ilma maata mõis, vaid lihtsalt hoonete kompleks, millel pole tulevikku,» lausus ta. Valgamaalane

POSTIMEES ÕNNITLEB:

HOMME POSTIMEHES:

KASU VAHENDAB SOOVITUSI, KUIDAS ÕIGED RULLUISUD ÄRA TUNDA.

Priscilla Õmblus 22, sporditoimetuse suvereporter

EUROOPA

Väljas ehtne südasuvi

TALLINN +25

RAKVERE +27

KÄRDLA +24 HAAPSALU +26

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik tik

PAIDE +28

NARVA +28

2–8 m/s

Kõrgrõhuala tugevdab positsioone ja pakub ilmailu veel mitmeks päevaks. Tänases TARTU leitsakus tõusevad termoPÄRNU VILJANDI +28 +27 meetrinäidud 30 kraadi alla ja +28 KURESSAARE kuum õhumass võib üksikud +22 rünksajupilved siiski taevasse kergitada. Alates homsest tõmbub temperatuurifoon paar-kolm VÕRU kraadi madalamale ja pakub eesVALGA +28 +27 timaist südasuvist sooja. Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal võib KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR kohati hoovihma sadada ja äikest Anne kanal +19 Kolmapäev, 9.07 Neljapäev, 10.07 Reede, 11.07 olla. Puhub idakaare tuul 2–8 Emajõe vabaujula +18 Tallinn +14/+23 +13/+21 +10/+20 m/s, Põhja-Eestis kirdetuul kuni Kakumäe rand +14 Tartu +15/+25 +15/+24 +10/+22 11 m/s. Sooja on 24–29 kraadi, Kuressaare +22 Narva +12/+25 +12/+22 +9/+20 meretuulega rannikul kuni 22 Pirita rand +15 kraadi. Pärnu +15/+26 +15/+25 +11/+24 Pärnu rand +20 Kuressaare +17/+22 +16/+22 +14/+20 Pühajärv +20

PÄIKE

Suplusvee kvaliteet on väga hea Suplusvee kvaliteet on tänavu suve hakul püsinud kõigis Eesti ametlikes supelrandades väga hea. Terviseamet kuvab suplusvee kvaliteedi andmeid 98 ranna kohta ning juuni lõpu seisuga oli neis kõigis vee kvaliteet väga hea. Vee heale kvaliteedile aitab kaasa ka asjaolu, et tänavune külmapoolne suvi pärsib mürgiste sinivetikate kasvu. «Vees on sinivetikad kogu aeg olemas, aga nad hakkavad kasvama alles siis, kui läheb soojemaks,» ütles terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht. Sinivetikad hakkavad levima siis, kui veetemperatuur ületab 16 kraadi. BNS

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.18 4.20 4.30

loojub 22.34 22.16 22.38

20 aastat kogemust

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,2 kraadi (1989) +6,2 kraadi (1850) Tartus +30,8 kraadi (1914) +5,3 kraadi (1964)

KUUFAASID 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42

+19 +34 +24 +32 +30 +28 +28 +15 +33 +29 +16 +21 +27 +23 +24 +22 +20 +28 +26 +26 +24 +24 +19 +23 +28 +10 +27 +25 +28 +22 +29 +29 +26 +25 +34 +12 +32 +37 +16 +27 +27 +29 +34 +34 +17 +29

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 8. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Kalmistud 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Lisaaeg 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Viru veri* 45 Murdochi skandaal 12 35 Muusikatuba: Lang Lang (Inglise 2010)* 13 35 Minuscule* 40 Ajast aega 14 10 Kodused mehed (Austraalia 2013)* 15 00 Holby City haigla: Põgenik 16 00 Tour de France: 4. etapp: Le Toquet Paris Plage – Lille 164 km 18 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Varssavi 19 15 ENSV: Seintel on kõrvad 45 Dallas: Kaalul on palju (USA 2012) 20 30 Eesti mäng 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 3 hitti: Tantsuvideod 2012 30 Jalgpalli MM FIFA 2014: Poolfinaal. Kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Norbert Hurt. Stuudios Marko Kaljuveer. 01 00 Dallas: Kaalul on palju* 45 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: Hispaania rahvuslik teater. El Greco, Velazquez 30 Kirjandusfestival HeadRead: Sjón* 10 15 Hummeri jälgedes, 1/6* 11 00 XXVI laulupidu: II kontsert. Puudutuse aeg* 17 40 Suur maalritöö (Eesti 2013) 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood: Mõõkvaala rünnak 25 Piknikutort: Toni ja Danny Rott 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Vihmased päevad 40 Stella ja Sam: Fred läheb vanni 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Murimägi 19 10 Ruff tegutseb: Ruff ja sipelgad 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Metsapeatus, 4/10 (Eesti 2012) 20 15 Ümber India ookeani koos Simon Reeve’iga, 5/6: Sri Lankalt Bangladeshi* 21 15 AegRuum. Ahvatlev tehisintellekt (Inglise 2012) 22 10 Teaduspalavik, 5/6: Salasilm 35 Eneseületus 00 25 Meestele (Eesti Telefilm 1967) 59 ERR uudised

06 00 Punased roosid, 792* 50 Taltsutamatu süda, 9* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 20* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5795 35 Rosamunde Pilcher – Roosid tormis (Saksa 1999) 13 30 Peitusemeistrid* 14 00 Lindprii: Kuningas ja mina 55 Punased roosid, 793 16 00 Küladetektiivid, 31: Lehm tunnistajaks 17 00 Taltsutamatu süda, 10 18 00 Armastus ja karistus, 21 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Nuuskija 22 35 NCIS Los Angeles: Kättemaks 23 35 Kalailm 00 05 Saladuste kütid: Koolivaenlased 01 00 Jahtunud jälg: Imelaps 45 Pärapõrgu perekond: Heckid lennukis* 02 10 Mentalist: Punane kuninganna 50 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Brasiilia 03 35 Suvereporter* 04 25 Armastus fjordi ääres: Jääaja lõpp (Saksa 2011)*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 31* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 6: Kangelaseks vastu tahtmist, 2* 12 10 Moodne perekond 3, 11: Eluaegne varu 35 Moodne perekond 3, 12: Kukkuv muna 13 05 Suvesangarid, 18* 35 Ameeriklased 1, 6* 14 30 Selline on elu!: Räpane ema võitleb oma laste eest 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 32 16 50 Midsomeri mõrvad 6, 4: Kahe küla lugu 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 7: Organiäri, 1 21 00 Kupli all 1, 6: Lõputu janu 22 00 Suvesangarid, 19 30 Padjaklubi 1, 6: Seened 23 30 X-mehed 2 (USA 2003). Ulmemärul 02 00 CSI kriminalistid 13, 17: Laip klassis 45 Sündmus, 19: Meie või nemad 03 30 Wilfred 1, 8: Viha 50 Padjaklubi 1, 6* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 110 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 667 09 15 Emmerdale, 221* 45 Süütu süüdlane, 1 11 40 Staariminutid 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Nicole Kidman 05 Staariminutid: Tom Hanks 10 Staariminutid 15 Staariminutid 12 20 Poissmees, 10* 13 10 Kõige veidramad hirmud. Dokfilm 14 00 Lapsehoidja päevikud (USA 2007)*. Romantiline komöödia 16 00 Ainult Essexis!, 27. Uus hooaeg! 30 Ainult Essexis!, 28 17 00 Superlapsehoidja: Youngi pere 18 00 Doktor Oz: Ammuta rekordajaga uut energiat. Energiaallikad 19 00 Kodus ja võõrsil, 5796 30 Emmerdale, 222 20 00 Tohter Olaf 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Laip kotis 23 00 Poissmees, 1/12. Uus hooaeg! 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Põgenev tüdruk 02 20 Tohter Olaf* 03 05 Süütu süüdlane, 1* 04 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 122: Koletise surm* 09 20 Conan, 262* 10 10 Näljased meremehed, 41: Porthcurno* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 25/86* 14 35 Knight Rider, 30/90: Peibutis Kitt* 15 30 Näljased meremehed, 42/50: Newlyn 16 20 Komissar Rex, 123/167: Doping 17 10 Supermani uued seiklused, 26/86: Pimendusoperatsioon 18 05 Knight Rider, 31/90: Ainus ellujäänu 19 00 Galileo 30 Peitusemeistrid 20 00 Tuvikesed: Lauluvisioon* 30 Tuvikesed: Vesi ahjus* 21 00 Kaks ja pool meest: Saatana libesti* 30 Hull äiapapa (USA-Saksa 2003). Komöödia 23 30 Conan, 263: Meredith Vieira, Dean Norris, Cherub 00 20 Kaks ja pool meest: Elagu selgrookõverdus 45 Tuvikesed: Paksusevastane kuritegu; Stepfordi Peg 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Salaagent (USA 2001)*. Märul 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 1: Leopard jookseb amokki, 2/2 17 00 NCIS kriminalistid 4, 1: Shalom 18 00 Perepea 6, 14* 30 Simpsonid 3, 7* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 21-22: Eraldi voodid; Robotid versus maadlejad 20 00 Perepea 6, 15 30 Simpsonid 3, 8: Lisa poni 21 00 Suvesangarid, 6 30 Ninja (USA 2009). Krimimärul 23 15 Puhkus Mehhikos 2, 46 00 15 Puhkus Mehhikos: ekstra 2, 46 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 21-22* 01 20 Kohver, 2* 02 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 75/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Barfuss (Saksa 2005)*. Mängufilm 13 20 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 100/304* 17 00 Armuleek, 101/304* 45 Armuleek, 102/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15| Keelatud armastus. Otse südamesse, 76/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Gordioni sõlm, 5/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kuidas me bändi tegime, 2/3 22 15 Tyson (USA 2008). Mängufilm 23 45 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 00 Suvemiks* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood. Teeehitus, 1 10 05 Huvitaja. Marju Kaasik 11 30 Naiseotsing, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Luulelahing 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Maian Kärmas 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Naiseotsing* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Väljakutse Lõosilma, 2 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas Esineb Fazil Say (klaver). 11 05 Album. Peteris Vasks Peteris 12 02 Delta. Kersti Inno 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Portree. Tiia-Ester Loitme* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Nyyd-muusika. Marianna Liik*. Noore Eesti helilooja Marianna Liiki (1992) teosed 20 00 Kontserdisaalis. Sündinud Riias. Kultuuripealinn Riia 2014 üks tipphetki, galakontsert 6. juulist 2014. Vabaõhukontserdil Riia Ooperimaja ees pargis esines Läti muusikute eliit – viiuldajad Baiba Skride ja Gidon Kremer, tšellist Mischa Maisky, pianist Vestards Šimkus, ooperilauljad Aleksandrs Antonenko, Inese Galante jt. Rahvusorkestrit ning Läti Raadio koori ning Latvijat juhatas Andris Poga. 22 05 Fantaasia. Johanna Mängel 00 05 Nokturn