Postimees 08 09 2014 by Postimees

TAGASI KOJU KÜMNE AASTAGA ON EESTIST SOOME LAHKUNUD ÜLE 35 600 INIMESE, TAGASITULNUID ON NELI KORDA VÄHEM. EESTI LK 6–7

SÕDURI HEAOLU

AUKARTUSEGA PLATSILE

Riigikogu valimistel julgeolekupoliitika üheks peateemaks tõstev Reformierakond viiks sisse sõduripalga.

Sloveenia jalgpallikoondis tunnistab, et tänases kohtumises Eestiga neil midagi lihtsat ees ootamas ei ole.

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4

KASU

Koondunud spordiklubid pakuvad teenuseid küllaltki erinevate hindadega. LK 20

SPORT LK 16–17

www.postimees.ee

MAJANDUS LK 9

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VÕIMUIHA

Putini mõtted Putini sisemüüt kõlab «mina päästan venelased ja Venemaa, taastan impeeriumi endistes piirides», kirjutab kolumnist Olev Remsu. Sõda on Putinile kasulik. Lääs kihutab üha kiiremini eest minema. LK 12 JULGEOLEK

Ohtlik mugavus

ESMASPÄEV, 8. SEPTEMBER 2014 • NR 208 (7199) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 387 • LUGEJAID 201 000

JULM MÄNG. Kaitsepolitseiniku röövimise ja Venemaale viimise eesmärgiks on eestlaste turvatunde haavamine.

Kavandatud rööv Ühes on praeguseks ühel meelel nii eestlased kui venelased – kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimine oli põhjalikult kavandatud ja organiseeritud erioperatsioon, mida valmistatakse ette vähemalt nädalaid, kui mitte kuid.

Kui Vene pool jääb kindlaks väitele, et nad tabasid Vene territooriumilt Eesti spiooni, terendab mehele pikk vangipõli. Seejuures pole oluline, kas Venemaa valetab jälle või ei valeta – olulised on üksnes ümberlükkamatud tõendid.

EESTI LK 5

KEIT PENTUSROSIMANNUS: Kõik need põhjavee kogumid, mis on halvas seisus, on seotud põlevkivitööstusega.

Vaata uuenenud Ilmajaama

Keskkonnaminister

Ülenurmel sai tõuloomi kaeda

Praegused sündmused näitavad, et elu vaimsetes mugavusmullides on ohtlik riigile, rahvale ja igale inimesele, kirjutab Eesti suursaadik Rootsis Jaak Jõerüüt. Tunnustagem poliitikuid, kes ka langusaastatel jäid truuks nii kaitsekulutuste taseme kui ka liitlasmissioonide vajalikkuse põhimõttele. LK 13

Tartumaal Ülenurmel Eesti põllumajandusmuuseumis peeti nädalavahetusel traditsioonilist tõulooma- ja sügisnäitust. Kohaletulnuid rõõmustasid vasikad ja lehmad, kuked, tšintšiljad, ent näha sai veel uhkeid pulle, hobuseid, kitsi, lambaid, karusloomi ja teisi toredaid elukaid.

Ei puudunud ka kloun ja moosekandid, mekkida sai head eestimaist toidukraami. Samal ajal peeti Tartu kesklinnas Maarjalaata, kuid publikut jagus mõlemale üritusele. PM fotod: margus ansu

Kood avab fotogalerii

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Poliitilised punktivõtud ja suured küsimused

Julgeolekufestival Eelmine kord võõrustas Suurbritannia NATO tippkohtumist 1990. aastal Londonis ning tõenäoliselt oli see korralduslikult märksa sujuvam kui möödunud nädala Walesi kokkusaamine Celtic Manori golfiväljakul, mille äparduste reas seisavad näiteks nii vähemalt korra suisa tunde enne õigesse turvaväravasse jõudmist mööda Newporti linna ekselnud eritransport kui ajuti haisema kippunud välikäimlad. Nüüd brittide ees seisnud väljakutse polnud ligi veerandsajandi tagusest määratult suurem mitte ainult seetõttu, et nad otsustasid kohtumise ühes suurlinnas pidamise asemel ära jagada kolme üksteisest kümnete kilomeetrite kaugusel paikneva asula vahel. Vaid peamiselt põhjusel, et NATO ise on vahepealse ligi veerandsajandiga kõvasti «juurde võtnud». Peaminister Margaret Thatcher võõrustas omal ajal Londonis 16 NATO liiget. Tema ametijärglane David Cameron pidi vastu võtma 28 NATO liikme ning lisaks veel 27 partnerriigi, ÜRO, ELi, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja Euroopa Nõukogu delegatsioonid. Londoni ja Walesi tippkohtumist kajastanud ajakirjanike arvu võrdlemiseks ilmselt ei piisa lisandunud osalejariike arvestavast tehtest. Aasta enne Londonit kirjutas Francis Fukuyama essee «Ajaloo lõpp?». Kaks aastat hiljem oli lootus igikestvale maailmarahule kasvanud nii suureks, et Fukuyama esseest arendatud raamat läks müügiks nagu soe sai. Milline meediatung saanuks sellise tihkelt pakse rahutuvisid täis taeva all tekkida mingi teise ilmasõja järgse militaarrelikti üritusele?

elles, et julgeolekuteema tuleva aasta märtsis aset leidvate riigikogu valimiste kampaanias tähtsale kohale kerkib, ei kahtle praegu vist enam keegi. Küllap olnuks see oluline ka tänavu eskaleerunud Ukraina sündmusteta, kuid sel juhul olnuks rohkem harjumuspärast välis- ja julgeolekupoliitilist retoorikat, nagu «tagame kahe protsendi SKT eraldamise riigikaitsele», ümmargust diplomaatilist juttu NATO tähtsusest jne. Praeguses seisus kujuneb aga julgeolekuarutelu detailsemaks, süvitsi minevamaks, põhjalikumaks. Nädalavahetusel Reformierakonna volikogul teemale pühendatud aeg ja välja käidud ideed ainult kinnitavad seda. Erakonna eelmine käik, millega jõudis avalikkuse ette ajateenistuse pikkuse ja teatud tingimustel vabatahtlikkuse küsimus ning mida seejärel üsna jõuliselt kummutati ja summutati ning mida poliitilised oponendid kiirkorras ära kasutama tõttasid, tõi (küllap

ka ettekavatsetult) kaasa segadust ja meediamüra. Pole kahtlust, et peaministripartei teeb läbi ühiskonnale antavate sõnumite juba otsapidi valimiskampaaniat. Ühest küljest võib Reformierakonna algatusi muidugi tervitada. Teisalt, nagu igas valdkonnas, nii peaksime ka riigikaitses nägema suurt pilti. Ka erakondade ettepanekute ja lubaduste puhul peaksime vaatama, kas muudatused tõepoolest on põhimõttelised või on leitud justkui tehnilist laadi vigade parandused, mis peaksid olema õieti ametnike, mitte niivõrd poliitikute rida. Umbes sellist laadi kipub olema nii-öelda sõduri heaolu parandamise pakett. Tegelikult pole siin ju kuigivõrd palju debateerida. Praeguses seisus peaks iga erakond toetama seda, mis aitaks Eesti kaitsevõimet tugevdada. Ajateenijatele ja reservväelastele suuremate garantiide (tasud, kindlustus) andmine ei peaks olema mingi poliitilise punktivõtu koht, vaid enesestmõistetav asi, mida võiks ja isegi tuleks juba lähiajal riigikogus arutada. Ka kutseliste kaitseväelaste palgatõus võiks olla koht, kus leitakse poliitilist üksmeelt, samuti tähelepanu pöörami-

ne missioonidel osalenud veteranide sotsiaalsetele muredele jne. Mõte riigikaitseõpetusest koolides väärib edasiarendamist – selles ei peaks nägema niivõrd militaarseid, kuivõrd üldhariva ja kindlasti ka praktilise väärtusega, lihtsalt eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.

JUHTMÕTE Erakondade ettepanekute ja lubaduste puhul peaksime vaatama, kas muudatused tõepoolest on põhimõttelised või on leitud justkui tehnilist laadi vigade parandused.

LK 4

KÕVA SÕNA EL ei olnud ukrainlaste Euroopa-ihaluseks valmis. Mõte, et assotsiatsioonileppe sõlmimine võiks vallandada sellise entusiasmi, nagu see juhtus Euromaidanil, tabas meid ootamatult.

PÄEVA KOMM Putin suutis kasvatada Walesi eriti mastaapseks julgeolekufestivaliks, kuhu tulid abi otsima ka need tema naabrid, kes NATOsse ei kuulu.

Politoloog Jacques Rupnik, PM AK 6.09

Nüüd kirjutab Fukuyama juba ammu märksa pessimistlikuma pealkirjaga raamatuid. Ning lisaks algusest peale pisut ebakindlamatele uusliikmetele on NATO rahvusvaheliselt põnevana püsinud tänu oma katsetustele maailmapolitseiniku rollis Balkanist Afganistani ja Liibüani. Ehk meediahuvi Walesi vastu olnuks kobe ka siis, kui Põhja-Atlandi julgeolekukeskkond püsinuks umbes samana, mis aasta eest. Läänele helgelt ligi pool aastat šokeerumisaega andes suutis Vladimir Putin aga kasvatada Walesi eriti mastaapseks julgeolekufestivaliks, kuhu tulid abi otsima ka need tema naabrid, kes NATOsse ei kuulu. Lisaks Kremli hoogsatele pürgimustele muuta Venemaa tõeliselt Põhja-Koreaga G2 kohtumisi väärivaks riigiks, tekitasid islamistid Euroopa kagu- ja lõunapiiril peaaegu kogu alliansis tunde, nagu istutaks keset põlevat ringi. Aga hirm paneb tegutsema. Ning ei ole väheoluline, et Walesi tippkohtumise 24 lehekülge pikas 113-punktilises lõppdeklaratsioonis on just alguses – enne kui lugeja ehk julgeolekukantseliidist väsib – järjest rõhutatud artikkel 5 ja alliansi idaosa turvamist.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kuid riigikaitse valdkonnas on tõeliselt suuri põhimõttelisi küsimusi. Näiteks neid, mida käsitleb uus riigikaitse seadus. Kuidas ikkagi toimib riigi juhtimine sõjaolukorras, kes juhtidest keda millistes situatsioonides asendab, kuidas pannakse paika käsuliinid? Milline roll ja vastutus langeb millistes olukordades erasektorile? Kui seda seadust Toompeal menetletakse, on kindlasti huvitav jälgida eri poliitiliste jõudude kompetentsi ja seisukohti sel teemal.

urmas nemvalts

evelyn kaldoja

Postimees 1931. aastal Möödunud nädala lõpul sõitis riigivanem K. Päts ühes majandusminister M. Pung’aga Kohtla põlevkivitööstuse rajooni, et tutvuneda sealsete hiljuti valminud ja valmimisel olevate bensiini ja õlivabrikutega. Oma muljetest põlevkivitööstusega tutvunemisel jutustas majandusminister ajakirjanikkudele järgmist: «Põlevkivitööstuse piirkond pakub suurt huvi. Lühikese ajaga on see tööstus meie rahvamajanduses laialdase tähtsuse omandanud. Temasse on mahutatud suured kapitalid ja kuigi viimased meie kodanikkude omad ei ole, siiski on need rakendatud tööle meie rahvamajanduse huvides. Tööstuses jatkub tööd tuhandetele inimestele. Kul-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tuurelu nähtused tema piirkonnas torkavad igalpool silma. Seal, kus enne leidusid peamiselt sood ja rabad, on teed läbi aetud, maa kuivaks lastud, hooned ehitatud, kauplused asutatud ja elu keeb igal pool. Tundub, nagu ei oleks selles piirkonnas majandusliku kriisi mõjutusi olemaski.» Inglaste ettevõte New Consolidated Goldfields Limited õlivabrik ei ole veel täiesti valmis ja töötab praegu osaliselt. Kuid sellele vaatamata voolab selles vabrikus bensiin juba suurel määral. [---] Eesti Kiviõli a.-s. kohta seletab majandusminister: Vabrik töötab juba peaaegu täiesti. Pooleli valmis on ainult bensiinipuhastamise vabrik, mis aga ka paari nädala pärast käima lastakse. 8.09.1931

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Mereväe tuukrid otsivad miine Eesti mereväe tuukrigrupp viib Saaremaa lõunarannikul läbi kahenädalase miinitõrjeoperatsiooni, millest võtavad lisaks Eesti miinituukritele osa ka nende Läti ja Leedu kolleegid. Täna algaval ja 19. septembrini kestval miinitõrjeoperatsioonil uurivad miinituukrid merepõhja Sutu lahes ja Suures väinas. Allveeroboti ja magnetomeetri abil avastatud lõhkekehasid lähevad merepõhja kontrollima miinituukrid. Operatsioonistaabi töösse on lisaks Läti ja Leedu tuukrigrupi ülematele kaasatud ka arst, kes vastutab miinituukrite meditsiinilise toetuse eest ja saab vajadusel kasutada barokambrit. postimees.ee

Riigikogu avab pidulikult sügisese istungjärgu Riigikogu alustab täna piduliku istungiga selle koosseisu viimast sügisistungjärku. Kell 15 algaval istungjärgu avaistungil peavad kõne riigikogu esimees Eiki Nestor ja president Toomas Hendrik Ilves. Istungi piduliku osa lõppedes kinnitab parlament esimese töönädala päevakorra, misjärel vastavad saadikute arupärimistele peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur, majandus- ja taristuminister Urve Palo (pildil) ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Riigikogu liikmed saavad sõna võtta ka vabas mikrofonis. postimees.ee

Ukraina kodanikku on tänavu küsinud Eestilt varjupaika.

Teadlased uurivad Eesti põhjavee vanust Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) geoloogia instituudi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri töötajad uurivad Eesti sügavaimat põhjaveekihti, et saada teada, kui vana selle vesi on. Eesti teadlaste senisel hinnangul on see põhjavesi 15 000 – 30 000 aastat vana. TTÜ geoloogia instituudi nooremteadur Joonas Pärn rääkis, et gaasiseparaatori abil eraldatakse veest väärisgaasid ning need võimaldavad hinnata vee vanust. «On täiesti olemas võimalus, et see vesi on märksa vanem, kui me seni arvanud oleme,» selgitas Pärn. err.ee

Laupäeval Kumu auditooriumis kogunenud Reformierakonna volikogu keskendus julgeoleku küsimustele, arutelul osalesid teiste hulgas Õnne Pillak (vasakult), foto: mihkel maripuu Urmas Klaas, Martin Kukk ja Taavi Rõivas.

JULGEOLEK. Eesseisvatel riigikogu valimistel julgeolekupoliitika üheks peateemaks tõstev Reformierakond viiks sisse sõduripalga ja suuremad sõdurigarantiid.

Reformierakond suurendaks sõduri heaolu tuuli koch

Eesti lennukihooldusfirma laiendab tegevust

reporter

Tallinna lennuväljal tegutsev lennukihooldusettevõte Air Maintenance Estonia (AME) hankis Taanist sisseseade lennukite päästeteede hoolduseks ja remondiks. Ligi 200 000 euro eest osteti sisseseade, kohandati ruumid, soetati vajalikud varud ning Taani spetsialistidelt telliti koolitus. majandus24.ee

Teelt välja sõitnud rollerijuht hukkus Laupäeval kella 14.13 ajal juhtus Kuressaares Kihelkonna maanteel Põduste silla juures liiklusõnnetus, milles hukkus inimene. Motoroller Lingben, mida juhtis 42-aastane Kalvi, sõitis teelt välja jõkke. Juht hukkus sündmuskohal. postimees.ee

Jalakäijat vigastanud jalgrattur sai süüdistuse Täna astub kohtu ette Ragnar, kes 2012. aastal sõitis Tallinnas Sõle ja Sitsi tänava ristmiku kõnniteel rattaga otsa naisele, kes sai raskelt viga. Meest süüdistatakse raske vigastuse tekitamises. BNS

Postimees.ee küsitlus

Hüvitise tõus

Kas olete tänavu juba seenemetsa jõudnud? Ma ei käi kunagi seenel

Jah, sain suure saagi

36%

33% 1746 vastajat

16% Ei veel, aga plaanin minna

isaks kohustuslikule riigikaitseõpetusele ja kaitsepalgale kehtestaks Reformierakond kaitsevaldkonna atraktiivsemaks muutmiseks ka sõdurigarantii. Ajateenija toetuse eesmärk on võimaldada katta ajateenija igapäevaseid kulusid. Näiteks osta hügieenitarbeid, katta telefonikulud lähedastele helistamiseks, veeta vaba aega väeosa sõdurikodus, maksta transpordi eest. Võttes aluseks ajateenistusse kutsutavate arvu (3200 + 5 protsenti «ülekatet») ja keskmise ajateenistusest väljalangemise (arvestuslikult 11 protsenti aastas), on uute toetuste rakendamise kulu aastas hinnanguliselt 1,7 miljonit eurot.

15% Jah, aga saak on olnud kesine

Samuti pikendaks erakond ajateenistuse-järgselt ajateenija tervisekindlustuse kehtivust ühelt kuult kolme kuuni. Kuna ajateenijad lõpetavad oma väljaõppe mai lõpus ja enamasti siirduvad oma õpinguid jätkama septembris, siis tekib kahekuuline periood, kus isik ei ole kaetud ravikindlustusega. Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Kristen Michal leidis, et nii täiendav tervisekindlustus kui ka 50 protsen-

diline ajateenija hüvitise tõus muudavad ajateenistuse atraktiivsemaks. «Eesmärk on, et väheneva demograafilise ajateenistuskohuslaste arvu juures säiliks selle valdkonna kvaliteet ja tõuseks huvi selle vastu,» ütles Michal. «Raha sõdurigarantiiks planeerime riigieelarves 1,7 miljonit kaitsekulutuste tõusu hulgas. Valdav osa sellest kulub ajateenistuses olevate noorte hüvitise tõusuks. Soovin kindlasti rõhutada, et sõdurigarantii on osa meie rahvusliku julgeoleku plaanist, kindlasti tuleb samamoodi leida vahendeid ka kutseliste kaitseväelaste palkade tõusuks ning Kaitseliidu ja vabatahtlike tegevuseks.» Erukindral Ants Laaneots tervitas Reformierakonna kui koalitsiooni juhtivjõu otsust panna kokku ulatuslik julgeolekustrateegia: «Jagan seisukohta, et ainult laiapõhjaline riigikaitse suudab tagada riigile nagu Eesti esmase enesekaitsevõimekuse, kuniks rakendub NATO kaitsesüsteem.» Laaneots pidas oluliseks kohustuslikku riigikaitseõpetust ja riigi kaitsekulude suurendamist, erilist rõhku peaks riik tema hinnangul panema õhu- ja meredessanditõrje võimekuse tõstmisele. «Julgeoleku valdkonna prioritiseerimist toetan ma igati, sest isegi kui praeguses kriisis õnnestub saavutada rahuldav lahendus, ei tähenda see seda, et oht Ida-Euroopale on kadunud,» toonitas Laaneots. «Vastavalt Putini kinnita-

tud uuele Venemaa doktriinile on ta püstitanud kaks ülesannet. Lähteülesandeks on taastada kontroll post-Nõukogude ruumi üle, kuid ambitsioonid ulatuvad Putinil veel oluliselt kaugemale. Putini strateegiline lõppülesanne on saada globaalseks administraatoriks.» Erukindral tervitas sõdurigarantiide ideed. «Vaataksin seda küsimust siiski laiemalt – meil on viimastel aastatel olnud suur voolavus kaadrisõjaväelaste osas. Probleemid on ka kutseliste üksuste komplekteerimisega, sest siinsed sõjaväelaste palgad ei ole konkurentsivõimelised,» tunnistas Laaneots. Tema sõnul aga peab eesmärk olema kõikide sõjaväelaste palgatõus.

lejate päevatasu olenevalt auastmest 27–40 eurot, siis tulevikus kompenseeritakse reservõppustel osalejatele töötasu samas mahus, mida nad igapäevaselt oma töökohal teenivad,» rääkis volikogule erakonna juhatuse liige, siseminister Hanno Pevkur.

Riigikaitsegümnaasiumid

Putini ambitsioonid ulatuvad oluliselt kaugemale. Putini strateegiline lõppülesanne on saada globaalseks administraatoriks. Erukindral Ants Laaneots

Laupäeval kogunes Reformierakonna volikogu, mis seadis julgeolekustrateegia prioriteediks laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas tahab erakond sisse viia 2-nädalased riigikaitsekursused ja kohustusliku riigikaitseõpetuse koolides ning suurendada kaitsekulutusi liitlaste siinviibimise rahastamise võrra. Samuti tuleks nende hinnangul kehtestada kaitsepalk, mis sarnaneb emapalga mudeliga, kus hüvitisele on kehtestatud alam- ja ülemmäär. «Kui praegu on õppustel osa-

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

«Kui allohvitser Toomas teenib praegu päevas 40 eurot, siis reservõppekogunemistel on tema päevatasu 30 eurot, mis tähendab tema pere eelarves kahenädalase õppe korral 140-eurost puudujääki. Õppused ei tohi tekitada reservväelastele finantsilisi probleeme.» 2013. aastal kutsuti õppustele 3084 reservväelast ning neist osales õppustel 1384. Aasta varem kutsuti 5771 ning osales 2993 inimest. Samuti kaaluks Reformierakond riigikaitsegümnaasiumi loomist, kus noortel on võimalus omandada põhihariduse baasil sõjalis-praktilise kallakuga keskharidust. Riigikaitsekoolid toimivad edukalt nii Ameerika Ühendriikides kui ka Kanadas. Idee kohaselt pandaks julgeoleku eliitõppeasutuses lisaks sõjalisele õppele rõhku reaalainetele, keeleõppele ja küberkaitsevaldkonna õpetamisele. Kool oleks stardipaik neile, kes soovivad teha karjääri kaitseväes või soovivad omandada praktilist keskharidust. Täiendavate praktiliste kogemuste saamiseks peab riigikaitsegümnaasiumi lõpetanu osalema ka ajateenistuses.

POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PIIRIINTSIDENT. Kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise ja Venemaale viimise eesmärk on eestlaste turvatunde haavamine.

Uus reaalsus: kui tahavad, siis tulevad ja röövivad analüüs nils niitra reporter

jakirjandus ja sotsiaa lmeedia pulbitsevad teooriatest, mis keskenduvad paljuski küsimusele, mida kaitsepolitseinik Eston Kohver selles unustatud paigas reede hommikul toimetas. Näiteks: Kohver sai jälile Vene jõustruktuuride tippametnike osalusele salakaubaveos ja oli sestap vaja «ära koristada». Või: Eston tuli vahetama mingit luureinfot teisele poole piiri äärde tulnud agendiga, kes osutus topeltagendiks. Kapo enda peadirektor Arnold Sinisalu ütles reedel vaid seda, et tegu oli «piiriülese piiri-tolli korruptsiooni kohta teabe kogumisega kõige laiemas mõttes». Tekib küsimus, kuidas ikkagi oskasid FSB-lased Kohvri sattumist just sinna ja sel päeval ette näha? Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) teatel oli niisiis tegu spiooniga, kes tabati nende territooriumil – mehelt võeti ära püstol Taurus, 5000 eurot, varjatud audiosalvestamise eriseadmed ja erivahendid, mida kasutatakse luureülesannete täitmisel. Kapo kinnitusel rööviti Kohver Eesti territooriumilt ja mingeid erivahendeid tal kaasas ei olnud.

Pikk planeerimine Ühes on praeguseks ühel meelel nii eestlased kui venelased – Kohvri röövimise näol oli tegu põhjalikult kavandatud ja organiseeritud erioperatsiooniga, mida valmistatakse ette vähemalt nädalaid, kui mitte kuid. Ja juba laupäevaks jõudis Kohver Moskvasse, sealsete «spetsialistide» hoole alla. Pole kahtlustki, et spetsialistid annavad endast parima eestlase peas leiduva väärtusliku informatsiooni kättesaamiseks ja töötlemiseks. Kui Vene pool jääb kindlaks väitele, et nad tabasid Venemaa territooriumilt Eesti spiooni, terendab Kohvrile tume, kuni paarkümmend aastat kestev vangipõli sealses vanglas. Seejuures pole oluline, kas Venemaa valetab jälle või ei valeta – olulised on üksnes ümberlükkamatud tõendid. Ja isegi selliste tõendite olemasolu korral – nagu näha praegu Ida-Ukrainaski – võib naaberriik tuima näoga edasi valetada, sest eesmärk pühendab abinõu. «See on Venemaa-poolne provokatsioon,» lausus The Economisti ajakirjanik ja tunamullu ilmunud raamatu «Pettus. Spioonid, valed ja kuidas Venemaa läänt tüssab» autor Edward Lucas eile Postimehele. Tema hinnangul vastas toimunu täpselt Putini kamba käekirjale ja oli dirigeeritud

Moskvast. Sedalaadi provokatsioonide üks eesmärk on süvendada Eesti kodanikes hirmu oma turvalisuse pärast, teadmist, et oma riigi piirides pole nad enam kaitstud.

Läbi metsa Vastusena Venemaa käitumisele soovitas Lucas Balti ja Skandinaavia riikidel hakata tegelema senisest koordineeritumalt ja süsteemsemalt siin toimetava Vene luureagentuuri paljastamisega. Lucase sõnul eelistab tema uskuda eestlaste versiooni toimunust, sest ajalugu on näidanud, et eestlased räägivad tõtt, aga Venemaa valetab. «Venemaa on tuntud oma valede ja desinformatsiooni poolest,» lisas Lucas. Piiririkkumise koht asub Miikse küla lähistel, kus Eesti poolel on lagedam ala, Vene poolel aga mets ja võpsik. Lähemad asustatud talud jäävad rohkem kui kilomeetri kaugusele. Eesti poolelt on võimalik sündmuskohale autoga juurde pääseda, sellal kui Google Earthi satelliidipiltide vaatlemine veenab, et Venemaal jäävad lähimad teed kaugele – sestap tuli FSB operatiivgrupp kohale üsna pika maa jala, läbi metsa. Sündmuskoha lähedal viibisid reede hommikul kella 9 paiku ka kaitsepolitseinikud, kes tuvastasid raadioside segamise ja nägid sündmust, ent ei jõudnud tegutseda. Reageerimise muutis keeruliseks ka suitsugranaadi tekitatud pilv. Isegi kui Eesti poolel olnuks tol hetkel digitaalse jälgimise seadmed, mis pildistavad iga liikumist, ei pruukinuks neist olla tolku toimunu ülesvõtmiseks. Selliseid seadmeid kasutab piirivalve laialdaselt – Postimehega vestelnud piirivalvuri kinnitusel pole kontrolljoont võimalik ega ka mõistlik selliste digivaatlusseadmetega täielikult katta, sestap neid lihtsalt liigutatakse pidevalt ühest kohast teise. Reede õhtuks oli piiririkkumise kohal vähemalt kaks vaatlusseadet (uudishimulike ajakirjanike tabamiseks?), ent Postimehele teadaolevalt puudusid need sealt siiski hommikul, kui intsident aset leidis – seda kinnitas ka siseminister Hanno Pevkur Pealekauba ei ole selliste seadeldistega «arvestamine» Vene eriüksuslastele nähtavasti märkimisväärne probleem.

Viimane lootus Niisiis võibki Eestil tekkida raskusi vähemasti Venemaa jaoks piisavalt ümberlükkamatu tõestusega, et kaitsepolitseinik tõepoolest rööviti Eesti territooriumilt. Jah, näha on jälgi, mis tulevad ja siis lähevad tagasi Venemaale, ent sellest kindlasti ei piisa. Jah, kapo väitel tuvastati ka rüseluse koht. Jah, venelased kasutasid suitsugranaati

Eston Kohver viidi Moskvasse kohtumajja.

ja siseminister Pevkur kinnitas eile, et on olemas granaatide lehtrid. Ent ta tunnistas, et lehtrid olid ka Venemaa poolel – seal ei saa meie uurijad tegutseda. Nüüd siis on meie uurijate olulisimaks ja võib-olla ka viimaseks trumbiks seesama piiririkkumise protokoll, mis allkirjastati reedel kella 13 paiku. Postimehele teadaolevalt ei olnud Vene piirivalve tol hetkel veel üldse teadlik, et nende riigi FSB röövis kaitsepolitseiniku. Sestap veenduti ühiselt, et rikkumine on tõepoolest aset leidnud ja vastav akt sai ka Pevkuri sõnul kohapeal piiriesindajate abide allkirjad. «See akt on vaja vormistada omakorda piiriesindajate vaheliseks protokolliks, selline kohtumine toimub täna (esmaspäeval).» Kui Eesti riigil enam muud üle ei jää ja Venemaa eitab piiririkkumist, siis avalikustab ta nähtavasti viimases hädas ajakirjandusele ka piiririkkumise protokollid – seni proovitakse kõike, mida veel proovida annab.

Eestlased räägivad tõtt, aga Venemaa valetab. Venemaa on tuntud oma valede ja desinformatsiooni poolest. Economisti ajakirjanik Edward Lucas

Pevkur kinnitas eile pärastlõunal, et Venemaa pole jätkuvalt võimaldanud vahi all viibival Kohvril kohtuda Eesti konsuliga. «Kahjuks pole tulnud sealselt välisministeeriumilt ka mingit selgitust ega põhjendust. Hetkel koostab meie saatkond Moskvas uut pöördumist Vene välisministeeriumile, siseministeerium jätkab aga suhtlemist läbi oma kontaktide,» lausus Pevkur.

Nagu õpikus Postimees vestles nõukogude sõjaväeluure GRU endise eriüksuslasega, kelle hinnangul toimus kaitsepolitseiniku röövimine nagu õpikus. «Usun

foto: ekraanitõmmis

kindlalt, et selle operatsiooni viis läbi eriüksus, sest see oleks nagu õpikust võetud,» lausus anonüümsust palunud allikas. «Enne varitsusgruppi oli kohal vaatlusgrupp – kolm rohelist mehikest, kes ainult jälgivad toimuvat. Seejärel pannakse kokku koosseis ülesandeks – koosseisus on vahetu vaatlus, varitsusgrupp, ründegrupp ja kattegrupp. Usun, et sellise operatsiooni viis läbi 10–15 eriüksuslast. Ja seejuures treenitakse meeskonda ülesandeks vähemalt kaks nädalat.» Allikas lisas, et eriüksuslased võisid toimetada enne operatsiooni läbiviimist pikemat aega ka Eesti territooriumil. «Suitsugranaadid on erinevad, on ka magneesiumi sisaldav juhmistav granaat, millega kaasneb kõva sähvatus ja kõrvulukustav pauk,» lausus mees. «See teeb mõneks ajaks päris pimedaks ja kurdiks. Raadioside ja mobiilside segamine on aga tänapäeva luurele üsna lihtne.» Järgmisena kirjeldas allikas niinimetatud keele võtmist ehk inimese kinnivõtmist eesmärgiga saada sellist luureinfot, mida pole võimalik muul moel hankida. «Keele võtmine on raske, riskantne ja tülikas luureinfo hankimise vorm ja seda tehakse kas eriti teadliku informaatori hankimiseks, eriti tundliku info lekkimise peatamiseks või vastase tegevuse ennetamiseks.» Allika sõnul peeti isegi nõukogude aja lõpu jõustruktuurides ebahumaanseks vangide füüsilist peksmist eesmärgiga neilt informatsiooni saada. «Samas oli igasuguseid muid töötlemise viise.Kasutati nii hüpnoosi, medikamente kui piinamist akustika ja veega – sellised vahendid ei jäta jälgi füüsilisest piinamisest.» Postimees rõhutab veel kord, et tegu on nõukogude ajal kasutusel olnud meetoditega, pole teada, kas ja mil määral kasutab neid praegune FSB.

Venemaa piiritulp, mille läheduses rööviti reedel Eesti terrifoto: margus ansu tooriumilt Kapo ametnik.

6 || EESTI || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

LÄINUD-TULNUD. Kümne aasta jooksul on Eestist Soome lahkunud üle 35 600 inimese, sealt Eestisse tulnuid on neli korda vähem.

Kolme lapsega pere kolib Soomest kodumaale tagasi anneli ammas reporter

gaüks teab kedagi, kes on kolinud Eestist Soome, nii et lahkujad pole üldse uudis. Naasjad samas ületavad vähemalt tuttavate ringis uudisekünnise. Nii on ka Pilleriin Tähe (28) ja Andro Sõbra (34) teadet, et nad tulevad koju tagasi, levitatud sõprade-tuttavate, aga ka võõraste seas ilusa uudisena. Pilleriini ja Andro ning nende kolme tütre kodu Vantaa ja Espoo vahel väikeses külas on pooletunnise autosõidu kaugusel Helsingi Läänesadamast. Alles juunikuus tõid nad seda teed mööda Soome oma kolmanda, Tallinnas sündinud tütre Loreeni, aga septembri lõpus pakivad nad oma Soome kodu kokku ja tulevad tagasi Eestisse, et oma pere elu siin üles ehitada. Kui Pilleriin mõni nädal tagasi Facebookis kirjutas, et kolmelapseline pere otsib Haapsalus maja või korterit, et Soomest tagasi tulla, tabas noort naist suur üllatus. «Seda teadet jagasid nii paljud inimesed, keda me ei tunnegi! Nad kirjutasid, et see on nii tore, kui väikeste lastega eesti pere Eestisse tagasi tuleb,» lausub Pilleriin. Selline tagasiside vaid kinnitas noore pere soovi kodumaale naasta.

Häda sunnil Soome Kui Pilleriin ootas teist tütart Lennat ja esimene oli kaheaastane, jäi noor pereisa Andro töötuks. Nad elasid toona Harkus ühetoalises korteris, mille Andro oli enne Pilleriiniga kohtumist kinnisvarahindade tippajal laenu eest ostnud. Laen tahtis maksmist ja pere ülalpidamist. Paar kuud lootis Andro, et leiab Eestis uue töö, aga nii hästi ei läinud ja ta küsis oma Soome tuttavalt tööd. Eesti saalihokimängijate paremikku kuulunud Andro oli aastaid varem kolm aastat Soomes saalihokit mänginud ja seal lao-

majandusega tegelevas firmas töötanud. Endine tööandja võttis end tubli töömehena näidanud eesti noormehe kõhklemata uuesti palgale. Terve aasta käis Andro Soomes tööl ja sõitis nädalavahetustel Eestisse oma noore lapseootel naise ja pisitütre juurde. «Kui kolmeaastane Laura hakkas küsima, millal isa meile jälle külla tuleb, sain lõplikult aru, et nii edasi ei saa,» meenutab Pilleriin, miks ta otsustas mehe juurde Soome kolida. Esimese aasta elasid nad Helsingis mehe ühetoalises üürikorteris – siis juba kahe lapsega – ja otsisid suuremat üürikorterit. Soomes ei käi Pilleriini sõnul asjad nii, et valid korteri ja saadki selle üürile. Nad ise arvasid, et piisaks kahetoalisest, aga Soomes valib üürileandja (kohaliku omavalitsuse ja kinnisvaraarendaja koostööfirma) üürnikke ja kahe lapsega väiksemat kui kolmetoalist korterit ei anta. Lõpuks leiti noorele perele sobiv ridaelamuosa Helsingi lähedal Askisto külas. See on peamiselt väikestest üürimajadest koosnev asula, kus on ka lasteaed ja algkool. «Korter oli jube, koledaks pruuniks värvitud toad – halvasti pealegi –, hallitav vannituba, aga Soomes annab üürileandja värvid, pahtlid, pintslid ehk kõik remontimiseks vajaliku ja nii värvisime kogu maja heledaks,» meenutab Pilleriin. Andro on paberitega mööblitisler, kes on väikesest ridaelamuosast ilusa kodu ehitanud. «Meil on lausa unistuste kodu!» on Pilleriin õnnelik. Kui Pilleriin lastega Andro juurde Soome kolis, mõtlesid noored, et nad võiksid end päriselt Soomes sisse seada, aga see tunne läks tasapisi üle. Hoolimata sellest, et viimase aasta on nad elanud vaikses

külas, metsa ääres kivise künka peal, kus lastel on hea, turvaline kasvada. «Tüdrukud käisid isegi kahekesi maja taga metsas mustikaid korjamas ja ei pea kartma, kui nad teiste lastega küla vahele mängima lähevad. Seda kohta siin jään taga igatsema,» õhkab Pilleriin.

Mida iganes nad tegema hakkavad, näevad nad selleks päris oma asja ajamiseks avaramaid võimalusi kodumaal. Teisalt ei ela noor pere Soomes jõukat elu: Andro arvestab, et koos lastetoetustega (kahe vanema tüdruku eest Soome riigilt kokku 227 eurot, neljakuune on ametlikult Eesti laps ja Pilleriin saab Eestist emapalka) on nende igakuine sissetulek paar tuhat eurot. «Natuke teenin juurde, kui saalihokimängudel kohtunikuks käin,» täpsustab seitsmekordne Eesti meis-

ter sel alal. Soome mõistes pole nende korteriüür – üle 900 euro kuus – küll kõrge, kuid neelab suure osa sissetulekust. Aga nad on saanud ilusti hakkama ning veel oluliselt lihtsamaks läheks, kui ka Pilleriin pisikese Loreeni kasvades tööle võiks minna. Küllap oli Soomes kogetud kindlustunne – Andro möönab, et isegi kui peaks Soomes tööta jääma, hoolitseb riigi sotsiaalsüsteem selle eest, et väikeste lastega pere elu ei halveneks – üks põhjus, miks kolmas tütreke eelmiste järel nii kiiresti sündis. «Olingi mõelnud, et oleks hea enne 30. eluaastat kolm last saada, et hiljem võiks muule eneseteostusele pühenduda,» on Pilleriin senise elukäiguga rahul. «Ma olin mõelnud, et võiks kaks last olla,» lausub Andro naise jutu peale. «Aga mulle meeldib teiste soove täita!» lisab ta veidi kavalat pilku naisele heites. See, kuidas Andro lastega toimetab, on iga naise unistus: ta on isa, kes ei karda ka pisikest beebit hoida, rääkimata suurematest lastest. Ta tunnistas Pilleriinile juba nende tutvuse algul, seitse aastat tagasi, et tal poleks midagi lasteaiakasvataja ameti vastu. Naine on, vaadates Andro askeldamist oma lastega, veendunud, et see töö võiks mehele vägagi sobida. «Tähistasime alles seitset koosoldud aastat ja meil on juba kolm last!» imestab Pilleriin.

Oma kodu Haapsallu

Augustis kirjutas Pilleriin Täht Facebooki abipalve aidata perel leida üürikodu Haapsallu ning oli meeldivalt üllatunud, kui innukalt isegi neile võhivõõrad inimesed Soomest naasjaid kodumaale tagasi ootasid.

Kuigi viimasel aastal on Pilleriini ja Andro elu olnud Soomes ilus, mõistsid nad möödunud jõulude ajal, et nad ikkagi ei jää sinna kauaks. Kuigi jõulude ajal käisid Pilleriini ema ja noorem õde Soomes ning see võinuks olla unistuste jõuluaeg, tundis Pilleriin, et kodune jõulutunne ei olnud niisugune, nagu oleks Eestis. «Siin pole oma tugivõrgustikku,» sõnastab Andro, mis puudu.

«Siin pole meil mitte kedagi, kes tuleks ja oleks kolme lapse juures, et saaksime vahel kahekesi kuhugi minna,» lisas Pilleriin. «Väljas käime kahekesi siis, kui oleme Eestis ja vanaema lapsi hoiab.» Kuigi Androl on head soomlastest töökaaslased ja Pilleriin on tutvunud lastega mängutoas või lasteaias käies soomlannadest emadega, tunnistavad nad, et sõbrad (vallalised või lasteta) on Soomes ikka teised eestlased. Eestisse jäänud sõpradega on suhtlus harvaks jäänud. See ongi peamine põhjus, miks Andro ja Pilleriin on otsustanud kodumaale tagasi tulla. Kui Pilleriinile Haapsalus ootamatult tööd pakuti, oli selge, et ei oodata veel aastat, et siis, enne vanema tütre Laura kooliminekut Eestisse tagasi kolida. Pärast keskkooli sekretäri ametit õppinud ja sel alal töötanud Pilleriin on Soomes õppinud toitumisnõustajaks ning alustamas Eestis personaaltreeneri õpinguid, sest Eestis on seda odavam õppida kui Soomes. Otsuse luua oma püsiv kodu Haapsallu olid Pilleriin ja Andro langetanud juba varem. Nad

Mitte ainult ema Pilleriin Täht ja isa Andro Sõber ei kipu Soomest koju tagasi, vaid ka pere vanim tütar Laura (keskel) eelistab elada Eestis. Pildil ema süles pesamuna Loreen ja isa käekõrval keskmine tütar Lenna. foto: sander ilvest

POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Soome läinud ja Soomest tulnud Aasta

Sisserännanud

Väljarännanud

Eesti kodakondsusest loobunud ja Soome kodakondsuse võtnud

• 2004

205

1960

• 2005

323

3513

• 2006

665

4451

• 2007

1468

3163

• 2008

1151

2743

• 2009

1214

2733

• 2010

1020

3475

• 2011

1149

3597

• 2012

509

4883

• 2013

1067

5120

• 2014

33 allikas: statistikaamet, politsei- ja piirivalveamet

kumbki pole sellest mereäärsest väikelinnast pärit, aga kui Pilleriini ema viis-kuus aastat tagasi Haapsallu kolis ja noored seal külas käisid, tundsid nad, et see on linn, kus nad tahaksid lastega oma majas elada. Tänu suhtlusvõrgustikku postitatud abipalvele leidsid nad endale sinna kiiresti neljatoalise korteri, kuhu oma viieliikmelise perega alustuseks kolida. «Prooviks oma alal end harida ja siis end teostada,» ütlevad mõlemad noored justkui ühest suust. Kui Pilleriini mõte on juhendada inimesi tervislikul toitumisel ja treeningutel, siis Andro tahaks end arendada puutöö alal. Või võiks temast saada ka lasteaiakasvataja. Mida iganes nad tegema hakkavad, näevad nad selleks päris oma asja ajamiseks avaramaid võimalusi kodumaal. «Ma ei tee maha neid, kes siin Soomes elavad ja on oma peredega leidnud, et tahavadki siin elada. Paljudel, kes siia jäävad, olid juba sugulased ja tuttavad ees,» arutleb Pilleriin. «Aga kui tehakse Eesti riiki väga maha, et seal pole midagi teha, kedagi ei huvita, kuidas hakkama saad – see mulle ei meeldi. Pead ju ise tegema, oma elu elama! Siin Soomes on samamoodi, et pead ise töötama, vaeva nägema, et saaksid hästi elada. Muidugi on siin ka neid, kes elavad abirahadest ja toetustest ja ei lähe põhimõtteliselt tööle, aga ma ei kujuta ette, et istuksin kodus ja ei teeks ise midagi. Ma tahan hakata Eestis oma asja tegema. Seal on hea.» Andro lisab: «Üks lihtne põhjus, miks tahame Eestisse tagasi minna, on see, et Laura vastab küsimusele, kas tahad olla Soomes või Eestis, et ikka Eestis.» Kui Andro oma pere septembri lõpus Haapsallu kolib, jääb ta ise veel paariks kuuks Soome tööle – tema ei ole veel Eestis tööd leidnud. Aga ta on juba mõelnud, et lisaks tööle, mille ta loodab Haapsalus või äärmisel juhul mujal Eestis leida, tahab ta hakata Haapsalu lastele oma meelisala saalihokit õpetama.

22 merikotka elupaika saavad kaitsetsooni Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas kaheksas maakonnas asuva 22 merikotka püsielupaiga piirid ja kaitsekorra. Hiiu-, Harju-, Jõgeva-, Lääne-, Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Võrumaal asuvates püsielupaikades kehtestatud piirangud on vajalikud merikotkaste häirimatuks pesitsemiseks ning neile igati soodsa seisundi loomiseks ja tagamiseks, selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja. Merikotkaste pesapaikade püsielupaikadena kaitse alla võtmise ettepaneku tegi röövlinnueksperte koondav Kotkaklubi. Merikotka püsielupaik tähendab pesapuud ümbritsevat kaitsetsooni, kus inimtegevus on piiratud. Ajal, mil kotkad pesitsevad ehk 15. veebruarist 31. juulini võib nende pesasid

ümbritsevatel aladel olla vaid erandjuhtumitel, näiteks järelevalve- ja päästetöödel. Ka võib keskkonnaamet lubada pesitsusajal teha püsielupaigas teadus- ja hooldustöid. Muul ajal ehk 1. augustist 14. veebruarini on püsielupaigas viibimine, jahipidamine, kalapüük ning seente-marjade korjamine lubatud. Püsielupaika läbivaid teid ja radu on samuti lubatud kogu aeg liikumiseks kasutada. Piiranguvööndites on lubatud ka majandustegevus, aga seda vaid kaitse-eeskirjaga kehtestatud tingimustel. Merikotka arvukus hakkas Eestis taastuma alles 1970. aastate teisest poolest. Praegu läheneb Eestis pesitsevate merikotkapaaride arv 250-le, kuid veel 1960. aastate lõpus ei olnud teateid ühestki edukast pesitsemisest. BNS

Rüütlite duell Karksis

Karksi ordulinnuses esitleti laupäeval 25-kilogrammist raudrüüd, millesarnased olid kasutusel 15. sajandil. Ürituse korraldaja Almar Kalamu sõnul proovis ta raudrüüd ka ise selga ning tunnistas, et selles liikuda oli äärmiselt raske. «Rüütlid pidid omal ajal olema väga tugevad ja

väljaõppinud mehed, tavalistel inimestel sellest kasu ei oleks olnud,» rääkis Kalam. Publikule esitleti ka võitlust raudrüüs vabatahtliku ja keskaegsesse nahkrüüsse rõivastunud Järvamaa Rüütlikoja juhi Robert Kallasmaa vahel. Sakala foto: marko saarm / sakala

POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÕIGLANE TASU. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus hajutab põlevkivitöösturites maad võtnud hirmu, et ta kavatseb hiiglasliku keskkonnatasude tõusuga Eesti investeeringutemahukaima ettevõtlusharu hävitada.

Minister: tasusid ei tohi külmutada andres reimer

majandusajakirjanik

ir u Keem ia Gruppi, Eesti Energiat ja Kiviõli Keemiatööstust kuid hirmu all hoidnud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus valmistab valitsusele ette kava, mille kohaselt keskkonnatasud määratakse järgmiseks kümnendiks nii, et need tõusevad kolm kuni kümme protsenti igal aastal. Postimees kirjutas augustis, et rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young hinnangul ootab Eesti põlevkivitööstust kiire väljasuremine või pikaajaline hääbumine, kui keskkonnaministri keskkonnatasude tõstmise kava läbi läheb. Ettevõtjate hirmuunenägu, et praeguse viie protsendi asemel pannakse maksud tõusma 16–32 protsenti aastas, süvendas ministeeriumi kangekaelne vaikimine. Äkilise maksutõusuga kaasneks põlevkivitööstuse väljasuremise stsenaarium, millega Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ressursimaksuna ja füüsilise isiku tulumaksuna laekuv summa väheneks 2025. aastaks paarikolme miljoni euroni, võrreldes praeguse 20 miljoni euro suuruse summaga. Eelmisel neljapäeval põlevkivitöösturitega kohtunud Pentus-Rosimannus alustab täna keskkonnatasude läbirääkimisi ehitusmaavarade kaevandajatega. Kuidas võtsid teiega neljapäeval kohtunud põlevkivitöösturid vastu heldena kõlava ettepaneku tõsta alates 2016. aastast keskkonnatasusid igal aastal kolme kuni kümne protsendi võrra?

Minule pole nad sellist seisukohta väljendanud.

Seda, et 2009. aastal paika pandud tasud ei pruugi enam oma eesmärki täita, on leitud mitmel pool. Sisuliselt käib vaidlus praegu selle üle, kas külmutada tasud 2015. aasta tasemel või mitte. Nii nagu tasude külmutamine oleks ebaõiglane Eesti loodusele, nii oleks tööstuse jaoks ebaõiglane väga järsk tõus. Seda kinnitavad ka kõik sel teemal tehtud analüüsid. Me peame muuhulgas arvestama, et põlevkivisektorit mõjutab ennekõike nafta maailmaturuhinna muutus ja see pole praeguste prognooside kohaselt liikumas just ülespoole. Praegu tehtavate keskkonnaalaste oluliste investeerimisotsuste kontekstis on ka kolmekuni viieprotsendiline aastane kasv ikkagi märkimisväärne. Kuidas on töösturid seni viieprotsendilise iga-aastase kasvu alla neelanud?

Ma arvan, et põlevkivitöösturid ootasid 2015. aasta saabumist, kui valitsuse määrusega kehtestatud keskkonnatasude senine periood lõpeb.

Täna (neljapäeval – toim) olid nad ikkagi seda meelt, et keskkonnatasud tuleks sisuliselt külmutada. Kui arvestada pelgalt raamatupidamislikku matemaatikat, siis võib seda ju ka mõista, aga keskkonnatasude üks eesmärk on ikkagi mõjutada ressursse efektiivsemalt, puhtamalt ja väiksemat negatiivset mõju tekitavalt kasutama, kompenseerida maksumaksjatele taastumatu vara kasutamine. Keskkonnatasude seisma jätmise loogika vastu räägib see, et põlevkivitööstuse mõju on jätkuvalt hästi suur. Kõikidest Eesti jäätmetest 80 protsenti ja 90 protsenti ohtlikest jäätmetest annab põlevkivitööstus. Kõik need põhjavee kogumid, mis on halvas seisus, on seotud põlevkivitööstusega. Kui aastane keskkonnatasu kasv jääb vahemikku kolm kuni kümme protsenti, siis see arvestab ka keskkonnakaitse eesmärkidega. Järsem või äkilisem kasv paneks kinni selle valdkonna investeeringud, mis on olulised ka keskkonna seisukohast, ja see on vastupidine sellele, mida saavutada tahame.

Kõikidest Eesti jäätmetest 80 protsenti ja 90 protsenti ohtlikest jäätmetest annab põlevkivitööstus.

Põlevkivisektorist võiks tegelikult kujuneda kõige suurema keskkonnahüppe läbi teinud sektor üldse – viimastel aastatel keskkonnamõju vähendamiseks tehtud investeeringud on olnud väga mahukad. Vaatamata sellele, et keskkonnaministeeriumi kodulehelt jääb mulje, nagu oleks töösturitele korraldatud palju keskkonnatasude muutmise teemalisi üritusi, väidavad nad, et tegelikult pole nendega sisuliselt vesteldud. Miks?

Keskkonnatasude raamkava välja töötamine on võtnud aega. Esmalt tellisid töösturid Ernst & Youngilt oma uuringu, seejärel meie tellisime Praxiselt. Mulle tundus loogiline, et enne kui alusandmeid ei ole, pole mõtet filosoofilise jutu ajamiseks aega kulutada. Nüüd on Praxise analüüs valmis ja nüüd oli aeg ühise laua taha istuda. Kuidas selgitada töösturite nägemust, et ministeeriumil on plaan mingisugune ette teada olev summa kokku koguda ning Praxise analüüsi abil lihtsalt otsitakse sellele summale põhjendust?

Näen siin enda loodud tontidega võitlemist ja ma loodan, et neljapäevane kohtumine andis neile kindluse, et sellist ohtu pole. Keskkonnatasude tõus on olnud seni hüplik ja ühtmoodi viis protsenti aastas on need tõusnud viimasel kahel aastal.

Kuna kehtiv raamistik lõpeb koos 2015. aastaga, siis see on põhjus, miks praegu 2016. aastast kehtima hakkavaid tasusid arutame. Tahame, et oleks ka piisav etteteatamisaeg. Mida pikemaks ajaks me tasud kokku lepime, seda parem. Ajavahemik, mida mina näen, oleks minimaalselt viis aastat ja maksimaalselt kümme aastat. Kas te olete valmis sõlmima töösturitega kokkuleppe, et kümne aasta jooksul keskkonnatasud ei muutu?

Minu ettepanek, millega tahan minna valitsusse, on, et keskkonnatasud kehtestataks määrusega kümneks aastaks. Kümme aastat on pikim aeg, mida absoluutnumbrites määratavate tasude puhul on võimalik prognoosida. Põlevkivitööstus on oluline tööandja ja vajab pikaajalist kindlust. Vaidlus käib praegu selle üle, et kas tasu peab olema kasvav või külmutatud praegusele tasemele. Minimaalsem keskkonnatasude tõus peaks olema vähemalt inflatsiooni või siis tarbijahinnaindeksi suurune. Minu nägemuses pole mõistlik, kui näiteks 2020. aastal laekub maksumaksjatele keskkonnatasuna ühe tonni põlevkivi kaevandamise eest endiselt 1,53 senti, nagu see on 2015. aastal. Kui suur on see summa, mida põ-

levkivitööstus peaks igal aastal rohkem panustama keskkonnaprobleemide lahendamisesse?

Ma ei seoks seda absoluutsummaga. Keskkonnatasu suurus sõltub sellest, kui palju keskkonda kulutatakse, ning eesmärk on, et kasutataks ja kulutataks vähem, et negatiivne mõju oleks võimalikult väike. Meie üldine maksupoliitiline seisukoht on olnud ja püsib sellisena ka nähtavas tulevikus, et maksustatakse rohkem keskkonna kulutamist ja vähem töötegemist. Põlevkivi hinda pole turul võimalik määrata ja see sisaldub keskkonnatasus. See, et maksumaksja soovib endale kuuluvalt varalt õiglast tasu saada, on üpris normaalne. Töösturid muutusid teie kavatsuste suhtes ärevaks ja umbusklikuks ilmselt eelmisel aastal, kui toimus ebaõnnestunud ja riigikohtus tühistatud katse tõsta keskkonnatasusid ootamatult?

Tollel ajal oli tõepoolest tegemist valitsuse langetatud otsusega ja esmatähtsaks peeti eelarve tulude poole tugevamale järjele aitamist. Seda, et 2009. aastal paika pandud tasud ei pruugi enam oma eesmärki täita, on leitud mitmel pool. Umbusu tekitamise asemel on meie soov teha põlevkivitööstusega koostööd, et kaotajaks ei jääks ei looduskeskkond ega oluliseks tööandjaks olev tööstus.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus arvab, et keskkonnatasud peavad tõusma juba ainuüksi seepärast, et maksumaksja soovib saada endale kuuluvalt varalt õiglast tasu. foto: mihkel maripuu

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Walesis tippkohtumise ajal näidislende teinud umbes 70 miljonit USA dollarit maksev kopterlennuk V-22 Osprey on üks neist militaartehnilistest foto: ap/scanpix vahenditest, mis praegu on vaid NATO käsutuses.

WALESI TIPPKOHTUMINE. Väljavõtteid möödunud nädala lõpus Suurbritannias peetud alliansi valitsusjuhtide, riigipeade, välis- ja kaitseministrite kokkusaamise lõppdokumendist.

NATO lubas kaitsta liitlasi ja hurjutas Moskvat evelyn kaldoja oja

välistoimetuse juhataja, taja, Newport–Tallinn

24 lehekülge pikk Walesi tippkohtumise lõppdeklaratsioon katab ära suure hulga tänase maailma julgeolekule olulistest teemadest, Aafrika Liidu ja sõjavägede keskkonnasõbralikuks muutmiseni välja. Kogu tekst on NATO kodulehelt vabalt inglise ja prantsuse keeles kättesaadav, siinkohal on ära toodud üksikud olulised kohad. «Alliansi suurim vastutus on kaitsta meie territooriume ja meie rahvaid rünnaku eest, nagu on paika pandud Washingtoni leppe artiklis 5.» NATO plaanib oma liitlasi kaitsta – see ongi tema eksistentsi põhjus. «Me tagame, et NATO on suutlik efektiivselt tegelema spetsiifiliste väljakutsetega, mida kujutavad endast hübriidsõja ohud, kus kasutatakse laias ulatuses tihedalt koos avalikke ja varjatud sõjalisi, sõjaväestatud ja tsiviilmeetmeid.» Rohelised mehikesed, «separatistid» ja võib-olla ka inimröövid – NATO koridorides teatakse suurepäraselt, mis mängu Venemaa mängib, ükskõik, kui «üldse mitte seotud» Kreml naaberriikides toimuvaga on. «Liitlased, kes praegu täidavad NATO juhtnööri kulutada minimaalselt kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT) riigikaitsele, võtavad eesmärgiks sellega jätkata. Samamoodi, liitlased, kes kulutavad üle 20 protsendi oma kaitse-eelarvest suurele varustusele, sealhulgas sellele, mis on seotud uuringute ja arendusega, teevad seda edasi. Liitlased, kelle praegune kaitsele kuluv SKT protsent jääb sellest tasemest allapoole: Peatavad igasuguse kaitsekulude kärpimise.

Seavad sihiks SKT kasvades reaalselt kaitsekulusid kasvatada. Võtavad eesmärgiks liikuda SKT kasvades kaitsekulutuste reaalse kasvatamiseni. Võtavad eesmärgiks jõuda soovitatud kahe protsendini kümnendi jooksul, pidades silmas oma NATO võimekuseesmärke ja NATO võimelünkade täitmist.» Nõue kulutada viiendik kaitserahast investeeringutele, mida Eesti täidab, tagab, et see eelarverida mitte lihtsalt pole olemas, vaid läheb ka riigi kaitsmiseks – mitte näiteks erusõdurite pensioniteks ja monumentideks. Kuigi ka kaht mainitud kuluartiklit on kahtlemata vaja, ei anna kumbki midagi juurde riigikaitse olevikule ja tulevikule. Tihti kipub madal investeeringute tase käima käsikäes ahta kaitse-eelarvega, mis ei lubagi riigikaitsel olla muus kui poolvegetatiivses olekus.

Rõivas sai esimesena sõna Tippkohtumise deklaratsioonis mainitud kümme aastat on konkreetne tärmin, millele hilisemas tekstis lisandub veel lubadus kord aastas alakulutajate edenemine üle vaadata. Kuigi kahtlemata on meelitav, et Walesis tunnustati peaminister Taavi Rõivast korras kaitsekulutuste eest talle vastaval arutelul esimesena sõna andes ja varem on samal põhjusel NATO kaitseministrite kohtumisel samasugust au osutatud Urmas Reinsalule, pole sellised tähelepanuavaldused sugugi ainus, mida Eesti riigikaitsesse investeerimisest võidab. Esmane tulu, mis alliansi soovituse järgimisest Eestile tõuseb, on võimalus arendada järjepidevalt Eesti riigi kaitset ning näiteks tagada, et sõduritel oleks aja- ja asjakohane varustus. «Rohkem kui kaks kümnendit on NATO püüdnud ehitada Venemaaga partnerlust, sealhulgas läbi NATO-Vene nõukogu

mehhanismi, mis põhineb NATOVene alusleppel ja Rooma deklaratsioonil. Venemaa on oma lubadusi murdnud, nagu ka rikkunud rahvusvahelist õigust, rikkudes seega usaldust meie koostöö põhialustes.» NATO-Vene aluslepe? Paistab, et Venemaa ise on selle ammu juba kehtetuks tunnistanud. «Venemaa ebaseaduslik okupatsioon Krimmis ja sõjaline interventsioon Ida-Ukrainas on tekitanud õiguspäraseid muresid mitmes teises NATO Ida-Euroopa partnerriigis. Liitlased toetavad jätkuvalt oma partnerite õigust langetada sõltumatuid ja suveräänseid välis- ja julgeolekupoliitika otsuseid, mis on vabad välisest survest ja sunnist. Liitlased jäävad toetama Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia ja Moldova territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja suveräänsust.» Kui Venemaa otsib põhjust, miks viis mainitud riiki kõrgel tasemel Walesi tulla otsustasid, peab ta vaatama peeglisse ja nägema, et võika füüsilise ahistamisega armsaks ei saa. «Niinimetatud Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) kujutab tõsist ohtu iraagi rahvale, süüria rahvale, ümbritsevale piirkonnale ja meie riikidele.» Kuigi isegi Venemaast kaugemal asuvad suurriigid pidasid NATO suurimaks probleemiks sel korral Kremli agressiivsust, on neist paljude jaoks praeguse aja igapäevane suurim julgeole-

Alliansi suurim vastutus on kaitsta meie territooriume ja meie rahvaid rünnaku eest, nagu on paika pandud Washingtoni leppe artiklis 5. Lõik Walesi tippkohtumise lõppdeklaratsioonist

kurisk islamiterrorism. Sestap oli paljude lääneliitlaste Walesi meediakajastuse keskmes Austraalia, Itaalia, Kanada, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Türgi, USA ja Ühendkuningriigi erakohtumine, kus moodustati tahtekoalitsioon ISILile sõjalise löögi andmiseks.

Ekspeditsiooniväe rajamine «Veel üks seitsmest liitlasest koosnev grupp, mille eest hoolitseb Ühendkuningriik, on otsustanud ka täna asutada ühendatud ekspeditsiooniväe (JEF), kiiresti väljasaadetava üksuse, mis suudab tegeleda kõigi võimalike operatsioonidega, sealhulgas kõrge intensiivsusega operatsioonidega.» Kuigi mõni Eestis sai ekspeditsiooniväest teada siis, kui Briti kaitseministeerium sellest Financial Timesile rääkis, on sellise üksuse rajamist plaanitud juba kaks aastat ja siinne kaitseministeeriumgi korraldas juba mullu vastavasisulise teabetunni. Nüüd on allkirjad asutamislepingul all ja sel nädalal suundub kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras oma Briti kolleegi juurde plaane täpsustama. «Me kohtume taas Poolas aastal 2016.» Nii kõlab deklaratsiooni lõpulause. Tippkohtumise korraldamine pole mingi eriline lust ja lillepidu, vaid väga kulukas ja keeruline ettevõtmine. Eesti on varasematel aastatel võõrustanud NATO-Ukraina komisjoni kaitseministrite istungit ja NATO välisministrite kohtumist – arvestades riigi väiksust, lennuühenduste vähesust ning siin saada olevate konverentsipindade ja hotellikohtade piiratust, on selles mastaabis alliansi üritused meie jaoks tõenäoliselt lagi. Järgmise tippkohtumise Poola viimine ei tähista mitte ainult veel üht tähelepanuavaldust idaserva riikidele, vaid ka päris suurt ohvrimeelsust Varssavilt.

POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA KRIIS. Inimõiguslaste sõnul sooritavad sõjakuritegusid mõlemad pooled.

Kiievi-meelseid ähvardavad Donetskis valusad kogemused

Tema suhtumine on «mina, mina, mina». Seda on pisut liiga palju. See on väga enesekeskne.

ania tsoukanova, afp

Eksiilis viibiv tiibetlaste vaimne juht dalai-laama andis Vladimir Putinile hinnangu.

valis@postimees.ee

USA lubas tugevdada sõjalisi suhteid Gruusiaga

kraina lipp ümber, pidi Irina Dovgan seisma mässuliste käes oleva Donetski tänavatel, kui möödakäijad teda tõukasid, lõid ja tema suunas sülitasid. Päevi hiljem on 52-aastase naise kehal jätkuvalt sinikad – mälestus separatistide vangistuses veedetud ajast. Dovgan vabastati pärast neljapäevast kinnihoidmist, kui ta juhtum sattus rahvusvahelise meedia tähelepanu alla. Nüüd viibib naine sõprade juures Kiievis ning ta ei tea, kas ta kunagi kodupiirkonda tagasi pääseb. Õbluke blond naine rääkis uudisteagentuurile AFP oma hirmutavast kogemusest. Dovgani sõnul ilmusid Ukraina iseseisvuspäeval, 24. augustil tema koju Donetski lähedal asuvasse Jasinuvatasse kümmekond meest. Tema oli üks väheseid, kes separatistide esiletõusust hoolimata avalikult Kiievi vägesid toetas. Mehed tõmbasid naisele koti pähe ja transportisid ta separatistide peakorterisse Donetskisse.

Võikad vägistuskirjeldused «Nad tulistasid nii lähedal mu kõrvadele, et paugud tegid mind kurdiks,» rääkis ta. «Siis jutustasid nad mulle üksikasjalikult, kuidas nad mind kõik järjest vägistavad. Nad peksid mind rusikate, jalgade ja relvapäradega,» jutustas Dovgan. «Mind tõugati põrandale ja ma palusin neid, et nad mind ei puutuks,» lisas ta. Siis näitasid separatistid Dovganile pilti tolle 15-aastasest tütrest ja pärisid: «Mis sa arvad, palju mehi ta suudab vastu võtta enne suremist? 50? 60?» Inimõigusorganisatsioon Amnesty International on süüdistanud nii separatiste kui Kiievi vägesid sõjakuritegudes, sh valimatus pommitamises, inimröövides, piinamises ja tapmises. «Kõik konflikti osapooled on näidanud üles hoolimatust tsiviilisikute elude suhtes ja rikuvad jultunult rahvusvahelisi kohustusi,» teatas eile Amnesty peasekretär Salil Shetty. Pärast peksu ähvardasid Dovgani peksjad ta Ukraina suurtükitule joonele kinni siduda. «Ma mõtlesin: jumal tänatud, ma saan lihtsalt surma,» sõ-

USA kaitseminister Chuck Hagel lubas eile tugevdada sõjalisi sidemeid Gruusiaga. «Meie ühine eesmärk on rajada tulevikus senisest veelgi tugevamad sõjalised suhted, eriti Venemaa jõhkra Ukraina-vastase agressiooni taustal,» ütles Hagel Gruusia pealinnas Thbilisis pressikonverentsil. Tugevamad NATO-Gruusia sidemed on eriti olulised Vene presidendi Vladimir Putini ohtlike ja vastutustundetute tegude tõttu, lausus Hagel. «Venemaa tegevus siin ja Ukrainas kujutab endast pikaajalist väljakutset, mida Ühendriigid ja meie liitlased võtavad väga tõsiselt,» lisas ta. Ühendriikide kaitseminister lubas Washingtoni jätkuvat toetust Gruusia NATOpüüdlustele ja kestvatele jõupingutustele kaitsesektori moderniseerimisel. AFP/BNS

Soome teadlane tegi kindlaks Rappija-Jacki isiku

Irina Dovgan, seljas särk kirjaga «Jumal tänatud, et ma olen ukrainlane».

nas ta. Kuid separatistid mõtlesid ümber ja viisid naise Donetski kesklinna, kus ta pidi seisma Ukraina lippu mähituna ja sildiga «Tema tapab meie lapsi». Noored inimesed pildistasid teda, mehed aga solvasid. Kõige julmemad olid Dovgani sõnul aga naised. «Üks naine sõitis autos mööda ja käskis mehel sõiduki kinni pidada. Ta avas pagasiruumi ja hakkas mind tomatitega loopima. Siis tuli ta lähedale ja surus mitu tomatit otse mu näkku katki,» jutustas Dovgan. Lisaks peksis umbes 70-aastane vana naine teda kepiga pähe.

New York Times päästis elu Dovgani kannatused oleks jäänud tähelepanuta, kui sündmuspaika poleks saabunud hulk välisajakirjanikke. New York Timesis ilmus foto, kus Dovgani klohmib tundmatu noor naine, ning ta usub, et just see kaader päästis ta elu. Sotsiaalmeedias läks lahti kampaania ta tuvastamiseks ning mõni päev hiljem lasid separatistid ta lahti. Kinnihoidmise ajal oli Dov-

gani kodu rüüstatud, lisaks oli Jasinuvata mürsukildudega pihta saanud. Dovgan põgenes Ukraina kontrolli all olevatele aladele ja sealt edasi Kiievisse. Kuigi reedest alates kehtib Ukrainas venemeelsete separatistide ja Ukraina vägede vahel relvarahu, on mõlemad osapooled juba süüdistanud teist selle rikkumises. Mariupolis sai tulevahetuses surma 33-aastane naine ning Donetski lähedal jätkusid kokkupõrked. Dovgan sattus separatistide tähelepanu alla, sest ta korjas kaks kuud annetusi, et osta Ukraina sõduritele toitu, ravimeid, vorme ja sigarette. Mässulistele piisas kollaborandi «paljastamiseks» binoklipaarist ja naise tahvelarvutist leitud piltidest ostude kohta. Koju tagasi naine minna ei kavatse. Ka on relvarahu tema sõnul tulutu. «Praegu pole aeg uskuda, et me saaks mässulistega kokkuleppele jõuda ja tavamõistusele apelleerida. Neil inimestel pole mingeid seadusi, au ega halastust. Nad on metslased,» sõnas Dovgan.

Kiiev: viis riiki hakkavad Ukrainale relvi saatma Kiiev jõudis äsja lõppenud NATO tippkohtumisel Walesis viie alliansi liikmesriigiga kokkuleppele sõjaliste nõustajate ja moodsa relvastuse saatmises Ukrainasse, teatas eile president Petro Porošenko abi Juri Lutsenko. «NATO tippkohtumisel jõuti USA, Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Norraga kokkuleppele sõjaliste nõustajate ja moodsa relvastuse saatmises

Ukrainasse,» kirjutas Lutsenko suhtlusvõrgustikus Facebook. NATO teatas tippkohtumisel 15 miljoni euro eraldamisest Ukraina toetuseks. Nii Norra kui ka Poola lükkasid eile kuuldused relvade saatmisest ümber. Norra möönis küll, et kavatseb riiki saata staabiohvitsere ja korraldada ühisõppusi. Lisaks teatas eile venemeelsete separatistide üks liidreid Aleksandr

foto: afp/scanpix

Legendaarse sarimõrvari Rappija-Jacki isik on viimaks kindlaks tehtud, kirjutas eile Briti ajaleht Daily Mail. Avastuse tegi DNA-analüüside abil Liverpooli John Moore’i ülikoolis töötav soomlane Jari Louhelainen, kel õnnestus võtta ühe ohvri juurest leitud riidetükist proov. Kui teadlane võrdles DNAd ohvri ja võimalike kahtlusaluste järeltulijate DNAga, selgus, et tapja oli Poolas sündinud Aaron Kosminski. Kosminski oli üks peamisi kahtlusaluseid juba mõrvade toimepanemise ajal Londonis 1880. aastatel. STT/BNS

Zahhartšenko, et Ukraina konflikti reguleerimise nn kontaktgrupp koguneb taas seitsme või kaheksa päeva pärast. Isehakanud Donetski rahvavabariigi peaministri sõnul kavatsevad osapooled arutada eristaatuse andmist Donetski ja Luganski oblastile reedel sõlmitud relvarahu alusel. Kontaktgrupp koosneb Ukraina, separatistide, Venemaa ja Euroopa

Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindajatest. Zahhartšenko ütles Vene raadiole, et kui eristaatust, mida relvarahu 12 punktis selgelt ei defineerita, ei kehtestata, jääb protokoll jõustumata, edastas uudisteagentuur Interfax. Mässuliste liider tahab, et rahulepe sisaldaks ka isehakanud vabariikide tunnustamist. AFP/BNS/INTERFAX

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Putini sisemüüt kõlab «mina päästan venelased ja Venemaa, taastan impeeriumi endistes piirides», kirjutab kolumnist Olev Remsu.

Mida mõtles Putin?

ene meedia suhtus Obama Eesti-visiiti huuli närides, kuid pole kahtlust, et tolle maa president Putin jälgis kõnede ja pressikonverentsi sisu hoolega, käskis seda ka oma nõunikel hoolega silmas pidada, seda enam, et saadaval oli sünkroontõlge vene keeldegi. Oletan, et USA saatkonna ettepanekul, kuid mis sellest. Ikkagi on see õige. Ka mina jälgisin hoolega. Lisaks sellele püüdsin oletada, mida Putin mõtleb Obama ütlustest. Alustaks vähe kaugemalt. Ärgem arvakem, et Putinil jääb arust puudust. Töötada KGB kõige ihaldatumas (loomulikult nii-öelda omade hulgas), välisluure osakonnas, teenida seal suhteliselt noorelt välja alampolkovniku tärn eeldab kõrget intelligentsust. Mäletame ka tema neljatunniseid pressikonverentse, kus ta vastab sadadele, tundub, et ettevalmistamata küsimustele peast, paberile piilumata. Luuraja treenitud mälu! Putin on Obamaga võrdselt hea avalikkusega suhtleja, ent nende kahe mehe suhtlemisstiil on põhjani erinev – ühel sada protsenti tõsine ja autoritaarne, teisel naerusuine ja demokraatlik. KGBga on üldse veidrad lood. Kolmetäheline purask oli määratud NLKP teenimiseks ja NSV Liidu võimu suurendamiseks, puraski sulased andsid selle kohta tööle asudes tõotusegi, ent oma kohustusega nad toime ei tulnud. Nõukogude Liit varises kokku, Jeltsin keelas NLKP. Paistis, et kagebeelased on suured kaotajad, nad osutusid teovõimetuiks, isegi hädisteks. Dissidentide järele suutsid nuhkida, kuid parteid ja riiki hoida mitte. Kas kaotajad taandusid häbistatult? Mitte sinnapoolegi! Veidrus selles seisnebki, et täna on kagebeelased Venemaal võimul, nad täidavad kõrgeid ametikohti Putini lähikonnas, nii avalikke kui varjatuid. Nagu oleksid nad oma ülesannetega suurepäraselt toime tulnud. Aga seda enam tuleb neil kokku hoida, sest endine jõuetus riigihoidmisel on teada ju kõigil. Samas ei saa nad ka Nõukogude Liidu lagunemist kahetseda, sest just see avas tee totaalsele võimule. Varem pidid kagebeelased siiski mingil määral kuuletuma parteile, kus laiutasid hallid bürokraadid. Inimesed alluvad oma sisemüüdile, mis on neile õige varasest east sisendunud või sisendatud. Usklik näeb kõiges jumala tõestust. Sisemüüdiga on sama lugu. Tegelikult ei saagi seda usust lahutada. Kõikjalt vaatab vastu, kõik-

jalt kuuldub selle kinnitus, milles sa veendunud oled. Söandan oletada, et Putini sisemüüt kõlab: «mina päästan venelased ja Venemaa, taastan impeeriumi endistes piirides». Putin on kolmanda põlve tšekist, arvata on, et nooruseas ümbritsesid teda erariides ohvitserid. Mõelge vaid, poiss läheb 1. klassi, kodus tehakse sellel puhul suur pidu, aga ümber koogi- ja limonaadilaua istuvad onud ja tädid, kes kõik jumaldavad seda põrandaalust riiki, mis juhtis põrandapealset riiki. Viimaks ometi tuli kauaoodatud aeg, mil temagi võeti tegijate hulka. KGB-tõotust vandudes sai lubatud võidelda kõigi, aga peamiselt läänevaenlaste vastu, see oli kohustus, mis vahepeal kippus nii mõnelgi konformistil ununema. Seda just renegaatide Gorbatšovi ja Jeltsini ajal. Flirditi USAga! Just sellepärast riigiga vussi läkski. Komistatakse tänagi. Seesama naiivne Medvedevgi, kes on mulle külje alla ujunud, laskis koos Obamaga hamburgeritel hea maitsta. Kas ta on unustanud, kui apetiitsed on vene pirukad? Ja siis nimetas veel koduse miilitsa ümber politseiks. Minema Venemaalt need hamburgerid ja McDonald’sid! Tagasi miilitsaks! Nüüd on siis see kotletivõileiva peafanaatik Obama «tere-tere, vana kere»-maal.

ida ta sealt otsib? Igal asjal on piir. See on minu territoorium, see on selge juba alates Peeter I-st ning aastatest 1939–1940, Jaltas ja Potsdamis. Obama teeskleb rahuinglit, kuid samas soovib revideerida Teise maailmasõja tulemusi… Heidab mulle ette agressiivsust, ise tahab Ämaris sõjabaasi rajada! Süütab sõda, kuid süüdistab selles mind. Peab vastukäigu tegema. Kuuba? Nicaragua? Venezuela? Kõige etem oleks, kui rajaks tugipunktid kõigisse kolme. Ma olen kogu aeg rääkinud, et Venemaa vastab asümmeetriliselt. Viiks Kuubale raketid tagasi, see oli üks Hruštšovi reeturtempe, et ta need sealt ära tõi. Küll ma leian, millega vendi Castroid töödelda. Aga see nõuab aega, esialgu peab lennukid ja allveelaevad NATO piiridele nihutama. Ja las see Obama lubab pribaltidele abi minu tankide vastu, pärast parastatakse teda kui sõnasööjat. Mida suurema suuga lubab, seda parem mulle. Vaat, mida ütles – Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on sama oluline kui Pariisi, Londoni või Berliini kaitsmine. Mida ta sellega mõtleb? Ta vist ei tea, et Prantsusmaa pole NATO lii-

ge, ta kujutab oma kapsaaia suuremaks, kui see tegelikult on. Venemaa on püha, suurendada Venemaa territooriumi tähendab suurendada pühadust. Lääs lähtub Roomast, läks seaduslikkuse ja materialismi teed, meie pärineme hellenistikast, oleme kunsti, filosoofia, usu ja Bütsantsi kaudu jõudnud tänasesse päeva, oleme vahepealsest eksitustest hoolimata järginud Kolmanda Rooma pühaduse missiooni. Kes taastas kiriku? Seda tegi sõja ajal Stalin. Siin on mõtlemise koht. Pühaduse eest võitlemine annab õigustuse kõigeks, iseäranis kavaldamiseks. Mida rohkem läänega tülis, seda õilsam ja ausam.

eed, kes usuvad riigitelevisioonist edastatavat propagandat, on muidugi mangurdid, kes eksisteerivadki aplodeerimiseks. Tagugu peod tuliseks! Need, kes ütlevad, et ma valetan, eksivad suuresti. Mis vale see on, mida 90 protsenti rahvast heaks kiidab? Järelikult on tõde. Minu lähikondlased muidugi teavad, et ma valetan, ning kiidavad selle heaks ja valetavad kaasa. Siin peitubki kriteerium, kellega võib arvestada ja kes üle parda heita. Ega keegi ei tea, mida ma homme teen. Mida ma nädala pärast teen. Ma lihtsalt ei anna seda teada. Hoida enda käes informatsiooni, tähendab hoida enda käes võimu. Las oletavad! Päris naljakas, kuidas Lavrov, Šoigu ja teised on sisse kukkunud, kui ma hiljem räägin avalikkuse jaoks neist erinevat juttu. See ongi meelsuse kontroll. Kas neelavad alla või mitte?

huvides tema populaarsust kohaliku rahva hulgas. Kui meie tankid panevad selle Valgu riigi etteotsa, siis on tema kohus rääkida, et alles nüüd saabus tõeline niikuinii-võit, tõeline iseseisvus ja vabadus. Kahjuks oli agentuur teinud esialgu kehva tööd. Järelkontrollimisel selgus, et sihuke pilkepiltnik ei sobi. Pole juhitav! Seda halvem talle, vahest tuleb ta hoopis X päeval isoleerida. Nii ongi ajaloos – mõni läheb trellide taha, teine tõuseb troonile.

Sõda on Putinile kasulik. Lääs kihutab üha kiiremini eest minema. Samas seisab tohutu relvastus suuresti sihtotstarbelise kasutuseta. Sõda pidurdaks läänt.

Putin on Obamaga võrdselt hea avalikkusega suhtleja, ent nende kahe mehe suhtlemisstiil on põhjani erinev – ühel sada protsenti tõsine ja autoritaarne, teisel naerusuine ja demokraatlik. Oo, mingit salmiseppa tsiteerima! Mul on ikka tasemel nõunikud, naksupealt selgitasid välja, kes see Under sihuke on. Üks surnud natsionalist ja emigrant, laulis halleluuja Saksa röövvallutajatele. Kui juba parnass mängu tuuakse, siis tuntakse end kehvalt. Ajalugu teevad relvad, mitte riimis read, viimastega püütakse ainult hiilata ja populaarsust võita. Seda Heinz Valku ma tean. Tema oli mul kirjas kui võimalik president pärast X päeva, uskusin, et suudan mängida tolle karikaturisti edevuse peale ning kasutada enda

Nii või teisiti, aga sõda on Putinile kasulik. Lääs kihutab üha kiiremini eest minema. Samas seisab tohutu relvastus suuresti sihtotstarbelise kasutuseta. Sõda pidurdaks läänt. Just tuumasõda. Euroopast ei jääks midagi alles, USAst kaunis vähe, ent Venemaal on hiigelterritoorium, ka see on strateegiliselt rakendamata. Linnad muidugi kaovad, kuid Siberist ja Põhjalast jääb palju alles. Ma ei arva, et Putini märkus Põhja-Kasahstani kohta oleks juhuslikult pillatud. Usun, et varsti võime temalt kuulda, et Varssavi ja Lodz olid tsaari-Vene linnad ning Türgi piir läks kunagi märksa lõuna poolt. Ja Soome! Ja Alaska, see magus Alaska. Nende meenutamisega saab kõiki õrritada.

iikliku plaani kõrval on isiklik. Poolel teel hobuseid ei vahetata ning seni, kuni relvad räägivad, on tema positsioon kindel, isegi kasvab. Kui peaksid õigeks osutuma kahtlused Putini salamisi soetatud hiigelvarandusest (150 miljardit!), siis ei tohi ta elu lõpuni võimult lahkuda, kuna uus valitseja võib ju asja avalikuks teha. Ja selles riskantses mängus ei tohi usaldada mitte kedagi. Ja miks ainult elu lõpuni võimul? Miks mitte pikemalt? Näe, esimene abikaasa kinkis ainult tütreid, nüüd, pärast lahutust on avatud võimalus saada troonipärija. Ei kõlba ju dünastiat avada seelikuga. Pealegi pole patriarhaalsusele kalduvale Venemaale sugugi omased Prantsuse revolutsioonist levivad vabariigi ideed ja poliitvabadused. Kas saab pühadus olla mitmeparteiline? Kuidas see kolmainu kõlaski? Keiser, usk ja isamaa! Isamaa ja usk on olemas…

POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ajaloo lõpp kui soovunelm Kõigis neis võitlustes olid poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja religioossed motiivid lootusetult segunenud. Toonased armeed koosnesid palgasõduritest, kelle ümber tiirles trobikond asjahuvilisi... Paljud neist pühendasid vaid põgusat tähelepanu organisatsioonile, milles võitlemiseks nad olid lepingu sõlminud. Seevastu röövisid nad teele jäävaid külasid ja linnu oma taskute täitmiseks. Sellistes tingimustes lihtsalt pidid purunema... igasugused selged erinevused ühelt poolt armee ja teiselt poolt rahva vahel. Sõjamöllu sattunud tsiviilelanikud kannatasid hirmsate kuritegude käes.» Nii tsiteerib ameerika ajakirjanik Robert D. Kaplan oma 2000. aastal ilmunud raamatus «Tulekul on anarhia» Iisraeli sõjaajaloo professori Martin van Creveldi sõnu raamatust «Sõja muutumine». Viimane ilmus 1991. aastal. Van Creveldi peab Kaplan kõige originaalsemaks sõjateoreetikuks pärast 19. sajandi alguse preislast Carl von Clausewitzi. Aktuaalses kontekstis on tähelepanuväärne seegi Kaplani lause: «Kui ma olen pärinud Pentagoni ametnikelt, milline võiks olla sõja iseloom 21. sajandil, olen sageli saanud vastuseks: lugege van Creveldi.» Kaplan analüüsib läänemaailma tulevikku ja hoiatab mitmesuguste konfliktide eest. Kui mõtlen ainuüksi sellistele tänastele märksõnadele nagu Venemaa, Ukraina, ISIS, Gaza, Ebola, siis näen, kui pädev on tema vaatenurk. Käsi kipub praegu lisama ohtralt tsitaate temalt, aga ma taltsutan end. 1992. aastal jõudis lugejateni ameerika poliitikateadlase Francis Fukuyama kuulsaks saanud teos «Ajaloo lõpp ja viimane inimene». Meenutagem kokkuvõtlikult, et ta kuulutas ajaloo lõppu ideoloogiatevahelise võitluse lõpuna, kuna külm sõda sai läbi. Lihtsalt öeldes: ta kuulutas muretust. Tema arvamus saabunud liberaal-turumajanduslikust maailmarahust muutus korraks ülipopulaarseks. Terve leegion materiaalset mugavusmulli jumaldavaid inimesi kogu maailmas sattus Fukuyama pakutud vaimsest mugavusmullist vaimustusse. Uinuti. Tüütud idaeurooplased, kes kõrva ääres hoiatavalt sumisesid nagu herilased, tõrjuti jõuliselt eemale – küll nad lõpuks vait jäävad.

Praegused sündmused näitavad, et elu vaimsetes mugavusmullides on ohtlik riigile, rahvale ja igale inimesele, kirjutab Eesti suursaadik Rootsis Jaak Jõerüüt.

Mullil oli, peenelt öeldes, mitu virvendust ja väljundit. Ka Eestis. Aastail 2004–2005, kui olin kaitseminister, oli Maarjamaal väga tugev vastuseis sellele, et NATO värske liige Eesti jätkaks sammumist kaitsekulutuste kahe protsendi reegli täitmise poole. Kirglikult sooviti unustada NATO-le antud lubadus. Ajaloo lõpp oli ju käes ja uksest sisse oli juba saadud, no mis kuradi lubadused... Kõrgel poliitilisel tasemel seati vajadust küsimuse alla ja mul tuli kinniste uste taga pidada ägedaid vaidlusi, mille ajal võisin mitmes ahnes silmapaaris märgata seebikilena õhukese mugavusmulli peegeldust. Ka avalikult tehti rehepaplikke ettepanekuid, isegi parlamendisaalis. Näiteks nõuti, et riigikaitseraha tuleks suunata mõnusate metsamajakeste ja niinimetatud spordilaagrite ehitamiseks. Ei olnud vaja olla Einstein, et märgata rahasoovide ja valimisringkondade otsesidemeid. Oli ka populistlikke ideid kaotada Tallinnast ajalooline Miinisadam ehk meie mereväebaas. Oli üleskutseid loobuda üldse oma kaitseväest, nii olevat moodne...

äletan kulissidetaguseid ja anonüümkommentaarlikke ilkumisi kaitseministeeriumi nn tüdrukute ja poiste nn lolluste üle. Ja välisministeerium olevat irdunud rahvast (loe: katuserahast mõnes valimisringkonnas). Mäletan neljasilmavestlusi kõrgete riigiametnikega, kes ei saanud aru, miks me missioonidele kipume. Mitmes variandis avalikku protesti Eesti liitlasliku käitumise ehk Iraagi ja Afganistani missioonidest osavõtu vastu võib tagantjärele leida riigikogu protokollidest ja pressiarhiividest. Oleme ilukõneliselt harjunud kordama, et väikeriigi julgeolekupoliitika ei tohi saada segatud erakonnapoliitikatega ega isiklike viha-armastussuhetega. Reaalsus on olnud ka teistsugune. Aga õnneks on kui mitte konsensus, siis vähemalt enamuse üksmeel siiani alati peale jäänud.

Oleme ilukõneliselt harjunud kordama, et väikeriigi julgeolekupoliitika ei tohi saada segatud erakonnapoliitikatega ega isiklike viha-armastussuhetega. Reaalsus on olnud ka teistsugune.

Mõned nendest poliitikutest, kellega siis tuli ägedalt vaielda, on tänaseks poliitikast lahkunud, mõned jätkavad. Ma ei tea, kas kõik see, mis praegu maailmas toimub, on nende mõtteviisi muutnud. Kas ja kuipalju? Ma ei tea, kas pärast USA presidendi ajaloolist Tallinna-visiiti ja NATO Walesi-tippkohtumist on nendelegi lõpuks selgeks saanud, milles nad eksisid. Ma väga loodan. Meenutan seda kõike siin mitte tänitamishimust, vaid kohustusest meelde tuletada, kui ohtlik võib olla elu vaimsetes mugavusmullides. Ohtlik riigile, rahvale ja igale inimesele.

nneks möödus kõige tugevama vastalisuse aeg suhteliselt ruttu. Paradoksaalselt oli vastuseis kahe protsendi põhimõttele suurem meie kasvuaastatel. Tunnustagem aga tagantjärele poliitikuid, kes ka langusaastatel jäid truuks nii kaitsekulutuste taseme kui ka liitlasmissioonide vajalikkuse põhimõttele. Praegu, aastal 2014, on see sügis, mil loetakse julgeolekutibusid, ja seda aritmeetikat oskab Eestis nüüd igaüks. Fukuyama Fukuyamaks. Teooriaid ilmub alati. Kuumadel ajalooperioodidel sajab seinast seina arvamusi nagu rahet. Koduseid arvajaid on liiga sageli kombeks materdada. Kui keegi kusagil hoomamatus kauguses annab mõne mugava eluretsepti, siis see sobib, kasvõi kinnisilmi. Arvamuste maailmast leiab alati kõike. Kuid, NB! – kuidas mõtelda, kuidas käituda ja mida otsustada, see jääb igavesest ajast igavesti otsustaja enese südametunnistusele. Otsus on alati enda oma, olgu mõjutajaid kuitahes palju. Nagu öeldud: Venemaa ja Ukraina, ISIS, Gaza, Ebola. Täna on need suured märksõnad, homme võibolla on mõni vahetunud. Jälgides, kui keeruline on nendestki vapustava jõuga märksõnadest hoolimata paljudel poliitikutel kogu maailmas lahkuda nii materiaalsest kui vaimsest mugavusmullist, tahan kõigile öelda ainult kahte asja. Esiteks, et kahjuks on Oswald Spengleri «Õhtumaa allakäigu» lugemine ikka veel päevakorras. Teiseks, et ajaloo lõpp ei ole päevakorras ega saa kunagi olema. On ülimalt oluline, et taibataks, milles ja kui sügavalt Fukuyama eksis, siis on meil lootust.

Rehepaplus põlevkiviga g (?)

aevalt on kedagi, kellele on uudis nafta lõppemine sajandi jooksul. Ressurss ei lõppe otsa, küll aga muutub ammutamine nii majanduslikel kui keskkonnakaalutlustel ebaotstarbekaks. Millal aga kuulsite viimati Eestis räägitavat põlevkivist kui otsa lõppevast maavarast? Jah, räägime küll. Eesti Energia kui lõviosa osa meile kõigile kuuluva põlevkivi kaevandaja ja kasutaja kuulutab oma blogis põlevkivi lõppemise müüdiks. Et saab veel kaevandada järgmised 60 aastat ja ka siis ei saa veel päris otsa. Üsna julgelt võib väita, et põlevkivi temaatikat lahates pole ressursi lõppemine tuleva kahe põlve jooksul peamine teema. Räägime majandusnäitajatest, põlevkivi olulisusest sotsiaalses ja majanduslikus plaanis, räägime uutest tehnoloogiatest ja teadusest. Vahel räägime mastaapsest negatiivsest keskkonnamõjust. Ressursi lõppemine pole fookuses.

mihkel pukk

Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige

Eesti Maavarade Ühingu asutasid 2007. aastal seitse kodanikuühendust kui katusorganisatsiooni, mille eesmärk on saavutada heaperemehelik maavarakasutus.

Aruteludes kuuleme sageli Norra ja Nauru näiteid, üks eeskujulik, teine hoiatav. Norra 1995. aastal tehtud naftafondi loomise üks tähtsamaid pidepunkte on ... nafta lõppemine. Norrakad teadvustasid väga selgelt (erinevalt naurulastest), et naftarikkus on ajutine. Seega langetasid nad 19 aastat tagasi rahvahääletusel otsuse luua naftatulude baasil riiklik reservfond, mis on praeguseks kasvanud 675 miljardi euroni. Igale norrakale on fondis tallel 135 000 eurot. Fondi väärtus on kasvanud keskmiselt 5,7 protsenti aastas. Fondi vahendid moodustuvad peamiselt naftatootmisele kehtestatud maksudest ja litsentsitasudest, aga ka valitsusele kuuluvast Statoilist dividendidena. Ilmselgelt pole nii suure hulga raha haldamine lihtne. On poliitilisi intriige, populistlikke teemaarendusi, avaliku arvamuse ühes või teises suunas mõjutamise püüdu. Samas on aga fond jätkuvalt kasvamas ja nii formeerub tä-

nane naftarikkus ka pikemas perspektiivis Norra rahva jaoks kasutatavaks väärtuseks. Mida aga teeme põlevkiviga? Mil määral kindlustame täna meie või meie laste ja lastelaste tulevikku 60 aasta pärast otsa lõppevat põlevkivi ammutades? Kas meil üldse oleks otstarbekas püüda luua oma meede, võttes näiteks eeskujuks Norra mudeli? Praegu neile küsimustele head vastust pole. On töösturite huvi suurendada kaevandatava põlevkivi hulka, on soov kasutada seda enam õlitootmiseks. On keskkonnaühenduste huvi vähendada keskkonna saastamist. On poliitikute huvi meeldida töösturitele, huvi tagada töökohad ja samas võita ka rahva soosingut. Pole aga kõigi poolte vahel kokku lepitud, rahvale ja riigile kasulikku, pikaajalist kava, mida teeme enne, kui põlevkivi on otsas ning mida teeme pärast seda. Võib-olla on meile erinevalt norralastest veel 60 aastat liiga vara?

ahto lobjakas kolumnist

Uus Eesti-NATO pakt

ui Eesti saab kesta vaid NATO abil, peab see tähendama muutusi mõlema jaoks. Võtkem seda kui kahe poolega loogikaülesannet. Et Eestit kaitsta, peab NATO ümber sündima. Allianss peab moderniseerima kollektiivkaitse printsiibi selle juurde käiva motivatsioonipaketiga. Praeguse alliansi Venemaani nihkunud piirid näivad Lääne-Euroopa liitlaste jaoks kaugete ja ebaloomulikena. Enne 1990. aastaid jahutas Nõukogude Liidu külm hingus Saksamaad ja Prantsusmaad otse. Praegu immitseb oht läbi Baltimaade ja Poola. See muudab asja – näitavad meile Angela Merkeli saalomonlik distants ja Prantsusmaa käteringutamine Mistralite ümber. NATO Cardiffi tippkohtumise järel peaks meil olema väga selge pilt sellest, mida alliansi ümbersünd peab tähendama, et oleksime tagatult kaitstud. Läbi tuleb raiuda Gordioni sõlm, mis seob ühiskaitse mõõga kokku demokraatliku mandaadi kaaluvihtidega. Milliseid ülivõrdeid NATO ka ei kuhjaks oma vägede nimetuste ette, ei lahenda see võtmeprobleemi: igasugune NATO-poolne sekkumine Eestis Venemaa agressiooni korral peab ära ootama liitlaste demokraatlikud sisedebatid. Sõttaminek maailma teise tuumajõuga vajab arutelu. Cardiffi tippkohtumisel loodi «väga kõrge valmidusega ühine tegevusgrupp» – mitme tuhande meheline kiirreageerimisüksus, sekkumisvõimeline 2–5 päeva jooksul. Reaalse ohu korral on aga Eestile tunnid sajandid ja vahepealne aeg eikellegimaa. Meile on vaja päästikut, mitte süütenööri. Eestis ja Eesti lähedal viibivad NATO väed toimivad praegu psühholoogilise heidutusena. Sõjaliseks heidutuseks muudaks nad «juriidiline» käsuliin – nagu ütles Ants Laaneots (err.ee, 4.09) – või «eel-volitus» (Edward Lucas pärast NATO summit’it). Teiste sõnadega automaatne sekkumismandaat. Tegemist on Eesti välispoliitika suurima ülesandega ettenähtavas tulevikus – isegi kui ülesanne peaks osutuma lahendamatuks. Viimasele võimalusele viitavad demokraatia reeglid ja NATO harta artikkel 5 sõnastus. Võib-olla on ainsaks lahenduseks kahepoolne USA julgeolekugarantii, Eesti iisraeliseerimine (ettenähtavalt lootusetu).

uigi ülesandel võib puududa lahendus, ei paista alternatiivi oma poole rehkenduse tegemisele. Muidu vaatab vastu kuristik. Kui Eesti tahab olla NATO klientriik ja loodab kestmiseks lääne hea tahte julgeolekuabile, siis peab ta sellele faktile silma vaatama ja andma parima. Lohutuseks asjaolu, et maailma arenenuimate demokraatiate sõltlaseks olemine kattub meie nende huvidega, mis lähevad julgeolekust sügavamale. Me peame aru andma, et päästev nupulevajutuse-garantii tähendaks põhjatut usalduskrediiti meie välis- ja sisepoliitikale. Garanteerijad usaldaksid sõttamineku meie otsustada. Peale kõige muu on see tohutu vastutus. Selline seis kohustaks Eestit üliettevaatlikkusele suhetes Venemaaga. Kapo operatsioon meetrite kaugusel Venemaa piirist, mis lõppes ametniku röövimisega FSB poolt, on näide sellest, mida Eesti ei tohi endale lubada. Pealkirjad Venemaa meedias – «Tabati välismaine spioon» – löövad meid ja meie liitlasi valusamalt kui mistahes teabehankeline kasu. Meil ei ole nende vastu kaitset. Teine tingimus on suhtumine venekeelsesse kogukonda. Kui pikk maa meil käia on, näitas Obama kõne: lubadusi nägid kõik, vähemusi kui «osa tööst, mis meil kõigil teha tuleb» mitte keegi. Kolmandaks (kordan ennast) peame olema pühamad kui paavst ise selles, mis teeb meid läänelikuks. See on alles teises järjekorras «kaitsetahe». Enne tulevad vabadus ja respekt tema tingimuste vastu. Tasuta lõunaid ei ole.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

14 || vaba aeg || postimees, 8. september 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 12.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 12.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt 13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett

Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, Tõnu Kilgas, René Soom, Kristina Vähi-Matesen jt 17.09 kl 19 Peaosades Andero Ermel ja Andres Köster Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt 18.09 kl 19 Esietendus 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 19.09 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

19.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 21.09 kl 17 Uued esisolistid Denis Klimuk ja Ekaterina Oleynik

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik, Vitali Nikolajev jt

EESTI DRAAMATEATER

TEATER VANEMUINE

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUREs saalis

Sadamateater

11., 16., 30.09 kl 19

9., 17., 24.09 kl 19

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

(Draamafestival) A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

Teed juuakse kell viis

12., 18.09 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt. 14., 23.09 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus. 19., 20.09 kl 19

Utoopia rannik. II osa. Laevahukk

Tom Stoppard. Lav Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev.

Väikses saalis 9.,17., 27.09 kl 19

Helgi Sallo, Katrin Karisma, Endrik Kerge, Hans Miilberg

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Vennas

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson. 10., 28.09 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov. 13., 18., 25.09 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

11., 13.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa) 12.09 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt. Lavastus Merle Jääger 16., 18., 19.09 kl 19 28.09 kl 16

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

väike maja 14.09 kl 19 Viimast korda!

CASANOVA

D. Sonnenblucki ballett Lavastus, koreograafia, lavaja muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia)

Teatri Kodu 10.09 kl 18 14.09 kl 12 18., 23.09 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 17.09 kl 11 28.09 kl 12

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

Vene teater 8.09 kl 19

21., 24., 30.09 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan. 21. IX esietendus!

Maalisaalis 10., 19., 23.09 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja. 17., 26.09 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

10.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Paide Kultuurikeskus 12.09 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Põltsamaa Kultuurikeskus 15.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Haljala Rahvamaja 16.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán. Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

Suur Saal 12.09 kl 19

TESTOSTEROON 13.09 kl 12

Jõhvi Kontserdimaja

13.09 kl 19

20.09 kl 19

VARES

T. Stoppardi draama

HOOAJA AVAKONTSERT

UGALA TEATER

HIIRED PÖÖNINGUL TOPELTELU 19.09 kl 19

Küün 19., 27.09 kl 19

EEDENI AED

Külaline

Lavastaja: Ago-Endrik Kerge, Kunstnik: Riina Vanhanen, Muusika: Jaak Jürisson

Rannu Rahvamaja

UTOOPIA RANNIK.III osa

20.09 kl 19 Éric-Emmanuel Schmitt. Lav Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja.

Autor Tom Stoppard. Lavastaja Heiti Pakk. Osades Indrek Taalmaa (külaline), Külliki Saldre (külaline), Peeter Jürgens, Kiiri Tamm, Arvo Raimo, Oleg Titov, Janek Vadi, Arvo Raimo jt.

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–19, tel 433 0777 Piletid on saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

Vene teater 8.09 kl 19

Utoopia rannik III osa. Kaldale heidetud

Eesti Draamateatris 22.09 kl 19

TESTOSTEROON

Paide Kultuurikeskuses 24.09 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 24.09 kl 19

TESTOSTEROON

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

19., 23.09 kl 19

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Lav Toomas Suuman

Kose Kultuurikeskuses

20.09 kl 19

29.09 kl 13

Lav Hardi Volmer

M. Sabolotny. Lav Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Rakvere Teatri suur maja Seitsmeteistkümnenda nuku suvi Uno Bossa

Rakvere Teatri väike maja 19., 23., 24.09 kl 19

Viimase öö õigus

Kirjaklambritest vöö

TEATER NO99

Lav Raivo Trass 20.09 kl 19

Algused

Lav Nils Riess

Sadamateater 8.09 kl 19

Rapla kultuurikeskus 12.09 kl 19

Leping

Lav Indrek Apinis

Eesti Draamateatri suur saal 15.09 kl 19

Võru ”Kannel” 17.09 kl 19

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 8., 10., 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo 13.09 kl 19 Esietendus! 15.,16., 17., 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

KONTSERT

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale

EESTI KONTSERT

Sadala rahvamaja

www.concert.ee

Lav Üllar Saaremäe

22.09 kl 19

Lahuselu

Lav Kalju Komissarov

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lav Ingo Normet. Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Paide Püha Risti kirik 14.09 kl 16

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

Kadrioru loss 14.09 kl 17 Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kontsert tutvustab D. Louveli maali “Stseen peolauas” (1873)

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (5–10€) www.interpreet.ee

Niguliste kirik 18.09 kl 19

ULLA KRIGUL (orel), ANDRES UIBO (orel), TIIA TENNO (orel)

Kavas: M. Rossi, J. Pachelbel, D. Buxtehude, J. S. Bach jt

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Rootsi-Mihkli kirik 9.09 kl 15

«Hingemuusika Rootsi-Mihkli kirikus“

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Andreas Lend (tšello) Darja Maskin (klaver) Kavas: Schubert, Debussy, Haas, Schulhoff jt. Vaba sissepääs

Vaivara Seltsimaja kaminasaal 13.09 kl 16

„Hingemuusika“

Andreas Lend (tšello) Allan Jakobi (akordion) Kavas: Bloch, Piazzolla, Elgar jt. Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

Tallinnas 22.09–28.09

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

NARGENFESTIVAL

HORTUS MUSICUS

Kõlab pidulik ja tseremoniaalne barokkajastu heliloojate muusika. Kontserdi pilet sisaldab muuseumipiletit.

Estonia kontserdisaal 17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

“RIKASTE LINNADE RIKAS KULTUUR”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused. Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

www.nargefestival.ee Piletid Piletilevist

PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2.-11.09

JAANI KIRIK 9.09 kl 19

SARAH WAS NINETY YEARS OLD YXUS Ensemble 11.09 kl 19

ARVO PÄRDI SÜNNIPÄEVAKONTSERT Patricia Rozario, Marrit Gerretz-Traksmann, ERSO, Tõnu Kaljuste

POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TONTOLOOGIA. Tänavune draamafestival oli põnev tsükkel täiskasvanute tondijutte.

Kaduviku kummitav kohalolu kokkuvõte marek tamm ajaloolane

Teatrifestival Draama 1.–7. septembrini Tartus

änavuse Draama festiva l i märksõna «kohalolu» on avara tähendusväljaga, mida ühte määratlusse naljalt kinni ei püüa. Tundub siiski, et sügavamal tasandil võib eristada kaht põhilist laadi kohalolu: ruumilist ja ajalist. Kui me tavaliselt räägime kohalolust, siis peamegi silmas ruumilist kohalolu, seda, et keegi või miski on käegakatsutavalt kohal; selles arusaamises on kohalolu inimeste ja esemete vahetu suhe ümbritsevaga. Kuid kohalolu võib käsitada ka ajalistes terminites, sel puhul on tegemist möödaniku teadliku velmamise või kaduviku tahtmatu kummitamisega. Kuigi minevik on definitsiooni järgi möödas, elab ta kummati erineval moel olevikus edasi, seda nii materiaalselt (erinevad minevikule viitavad esemed) kui ka vaimselt (mälestused, lood, laulud, ängid jne). Ajalookirjutuski pole lõppeks muud kui minevikule olevikus koha loomine. Kui võtan kokku oma muljed Tõnu Õnnepalu koostatud põhiprogrammist (nägin kaheksast lavastusest küll vaid kuut), siis ennekõike kõnelesidki need mulle ajalisest kohalolust. Paari erandiga tegelesid kõik tükid oleviku ja mineviku, surma ja elu, mälestuste ja lootuste keeruliste vahekordadega. Endla teatri «Vaikus» (lavastaja Andres Noormets) oli peenelt lavale seatud Soome lugu Jätkusõja traumade kummitavast kohalolust. Kogu lavas-

Evelin Võigemast ja Argo Aadli Tallinna Linnateatri lavastuses «Neli aastaaega».

tust läbis liikumine elu ja surma hapral piirjoonel, surmatungi ja eluiha pingeväljas. Möödanik ilmutas ennast laval nii ägisevate laipade kui uitlevate tontide kujul, selgelt teenis tükk igatsust mineviku pained seljataha jätta, panustas ühisesse mälutöösse. Theatrumi «Ma olen tuul» (lavastaja Lembit Peterson) liikus suuresti sellelsamal siin- ja sealpoolsuse peenikesel piiril, pakkudes täpses ja minimalistlikus lavastuses loo kahe mehe eneseotsingutest mereüksinduses. Tükki raamis seesama kummituslik kahekõne, elavate ja surnute dialoog, mis heiastus refräänina «Vaikuses». Erinevalt kahest eelmisest tükist pakkus Tampere, Lahti

ja Rakvere teatri ühistöös sündinud «Petroskoi» (lavastaja Ari Numminen) näite, kuidas mineviku traumaatilise kohaloluga tantsu, laulu ja pillimängu toel toime tulla. Lavastus lükkis niidi otsa terve seeria naerutav-nakatavaid lühietteasteid, mida kõiki liitis valu Karjala ja karjalaste saatuse pärast viimases ilmasõjas. Keeruline kaduvik elas etenduses edasi vanades lauludes ja legendides, tantsudes ja talitustes. Ja selle pilguga vaadates tundus, et ka Linnateatri «Neli aastaaega» (lavastaja Alo Kõrve) tegeles olulises osas minevikku jäänud üleelamiste läbitöötamisega. Lavastuse arenedes saab üha selgemaks, et mei-

le mängitav esmapilgul klassikaline armastuslugu saab mõtte alles siis, kui võtta arvesse paari luhtunud suhteid minevikus, neid armastustraumasid, mille nähtamatu kohalolu vajutab pitseri mõlema peategelase tundeelule. Pakutud skeemist irdusid kaks nähtud põhiprogrammi lavastust, mis päriselt mineviku kohalolust siiski mööda ei vaadanud. Vene Teatri «Õnn kaasa!» (lavastaja Ivan Strelkin) suutis edukalt panna tänases ajas kõnelema 60 aasta taguse nõukogude näidendi vanemate ja laste, õpetajate ja õpilaste igavesest konfliktist. MTÜ Arhipelaagi «Tuvi» (lavastaja Maria Peterson) pakkus lustliku

foto: draama 2014

«teater teatris»-lavastuse, pika rea naljaks pööratud teatriänge ja -klišeid. Läinud sajandi üks olulisemaid kunstiajaloolasi Aby Warburg tõdes kord, et tema peateost «Mnemosyne atlas» võib käsitada «tondijutuna täiskasvanutele»; tänavune Draama festival oligi minu jaoks esmajoones põnev tsükkel täiskasvanute tondijutte, teatraalseid variatsioone kummitusteõpetusest – tontoloogiast (hontologie), nagu Jacques Derrida seda kunagi nimetas. Draama 2015 põhiprogrammi kuuluvad lavastused valivad kuraatorina välja lavastaja ja näitleja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli juhataja Peeter Raudsepp ja lavakooli tudengid.

68 näitlejat ning 16 ja pool tundi istumist heili sibrits heili.sibrits@postimees.ee

studa laupäeva hommikul kell seitse bussi ja sõita Tartust Tallinna, et vaadata kell kümme algavat etendust, on iseenesest juba piisavalt jabur idee. Aga et pärast kolm tundi ja kolmkümmend minutit kestnud etendust taas kohe (isegi kohvi ei jõua juua!) Tartusse sõita, et seal vaadata veel samal päeval kahte etendust (nende vahel on ka vaid napp pool tundi vaba aega!), tundub juba hullumeelsusena. 16 ja pool tundi hiljem on mul jalad vatised, silmad valutavad, aga olen iseendaga rahul ja meeleolu on hea – kordagi ei soovinud ma tüdimuse või halva teatri pärast ettevõtmist katkestada! Jah, teatrimaraton on võimalik ja kogemusena on see huvitav. Tõsi, järgmisel päeval on küll tunne, nagu oleks öö otsa pidutsenud ja mõte kolmetunnisest istumisest ei mõju ahvatlevalt.

Olles Tom Stoppardi «Utoopia» triloogia kahte esimest osa näinud, teadsin, et vapustavat teatrielamust pole oodata. Nii ka läks, kuid 2013. aasta märtsis esietendunud lavastused olid publiku ees küpsenud, tihenenud ning tulemuseks oli hea teater, mis lisaks intrigeerivale sisule mõjus ka emotsionaalselt. Eelmise aasta novembris Vanemuise ja Ugala ühistööna valminud triloogia kolmas osa ei jäänud Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri koostöölavastustele sugugi alla. Kui spordivõistlusele kohaselt medaleid jagada, siis kuldmedal läheks Priit Pedajase lavastusele (tempo ja sisuline tihedus, lavaline energia, ruumi kasutamine), ent siin võib olla määravaks, et «Utoopia» esimest osa mängiti koduväljakul Tallinna Linnteatris. Hõbemedali annaks laupäeval peetud võistlusel Heiti Paku kolmandale osale (Indrek Taalmaa kandev roll Herzenina, sa-

Maraton Tom Stoppard • Tallinna Linnateater «Utoopia rannik. Teekond» Lavastaja Priit Pedajas • Eesti Draamateater «Utoopia rannik. Laevahukk» Lavastaja Elmo Nüganeni (Vanemuise suur saal) • Ugala/Vanemuise «Utoopia rannik. Kaldale heidetud» Lavastaja Heiti Pakk (Vanemuise väike maja) Vaadatud 6. septembril

mas lavastuse viimane osa harali ja kiirustav, näis, nagu tegijail saanuks ideed otsa) ning pronksile jääks Elmo Nüganeni teine osa (lavastuse esimene pool pisut koost lagunenud, rollides vähem veenvust kui esietenduse ajal). Maraton andis aga hea võimaluse jälgida erinevate näitlejate nägemust ühest ja samast ajaloolisest tegelasest. Indrek Taalmaa (kolmas osa) Aleksander Herzen mõjus sama mehena, keda noormehena mängis

Pääru Oja (esimene osa) ja hiljem Mait Malmsten (teine osa). Kolm näitlejat mängisid Herzeni saatuse veenvaks, tema muutumise nähtavaks. Sama lugu oli Mihhail Bakuniniga – Tarvo Vridolini Bakunin kolmandas osas oli täpselt sama lapsemeelselt egoistlik revolutsionäär nagu Tõnn Lambi mängituna esimeses ja Tiit Suka kehastuses teises osas. Seda meest aeg ei puutunud. Olulistest rollidest pole õnneks ebaõnnestumisi võimalik

välja tuua. Ainult et naisnäitlejad kipuvad rõõmu väljendamisel karussellina tiirlema … Näitlejatest väärib kindlasti nimetamist Ain Lutsepp (vana Bakunin, esimene osa), Indrek Taalmaa (Herzen, kolmas osa), Meelis Rämmeld (Ogarjov, kolmas osa), Ivo Uukkivi (Ogorjov, teine osa), Taavi Teplenkov (Belinski, esimene osa), Külliki Saldre (Malvida von Meysenbug, kolmas osa). Kokku astus «Utoopia» maratonil lavale 68 näitlejat. Maratonvaatamine on pigem nagu krimiseriaali hooaja kõigi osade ühe ööga topeltkiirusel vaatamine, et saada teada mõrvari nime. Ei saa öelda, et kolme «Utoopia» ühel päeval vaatamine tooks paremini esile Stoppardi näidendite idee või üldse selle, milline oli autori idee. Kokkuvõttes jäi kõlama, et armastus ongi utoopia, ja kui revolutsioone saab juhtida, siis armastuse juhtimine on võimatum.

16 || SPORT || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

Kui ta koondisesse ei tule, peab ta Bayerni eest kolm mängu vahele jätma. Michel Platinile ei meeldi Franck Ribery soov koondises mängimisest loobuda.

KERGEJÕUSTIK

Mägi võitis, Kupperilt tippmark Rasmus Mägi võitis Itaalias Rietis peetud kergejõustikuvõistlustel 400 meetri tõkkejooksu ajaga 49,47. Mägi järel sai teise koha ajaga 49,96 belglane Michael Bultheel, kaks esimest olid ka ainsad, kes jooksid alla 50 sekundi. Kettaheite võitis poolakas Robert Urbanek 64.29ga, Martin Kupper püstitas oma hooaja tippmargi 63.43 ja oli teine.

VORMEL-1

Hamilton kärpis kaotust Itaalias Monza ringrajal peetud Itaalia GP võitis Lewis Hamilton (pildil) Mercedesel, edestades tiimikaaslast Nico Rosbergi ja Williamsiga esmakordselt poodiumile jõudnud Felipe Massat. Kehva stardi teinud Hamilton tõusis esikohale 29. ringil, kui seni liidrina sõitnud Rosberg eksis avakurvi pidurdamisel, sõitis šikaani otseks ja oli sunnitud briti endast mööda laskma. MM-sarja üldarvestuses vähendas Hamilton kaotust Rosbergile seitsme punkti võrra, 22 punktile.

32,24

sekundit on Marek Niidu Rietis püstitatud uus Eesti rekord 300 meetri jooksus. RATTASPORT

Kangert tegi tubli sõidu Hispaania velotuuri Vuelta 15. etapil võidutses poolakas Przemyslaw Niemiec, kellele järgnesid Alejandro Valverde, Joaquin Rodriguez ja Alberto Contador. Kokkuvõttes kärpis Valverde Contadori edust üheksa sekundit ja jääb nüüd temast maha 31 sekundiga. Chris Froome ja Rodriguez kaotavad kolmanda-neljandana Contadorile 1.20. Tanel Kangert sai eilsel etapil 29. koha, kaotades võitjale 5.03. Üldarvestuses tõusis eestlane 33. kohale, kaotades Contadorile 43 minutit ja 13 sekundit. Gert Jõeäär lõpetas etapi 170ndana ja on üldarvestuses 165. kohal.

JALGPALL

Pärnu tuli taas meistriks Pärnu JK naiskond alistas naiste jalgpalli meistriliiga 13. vooru mängus 1:0 FC Flora ja kindlustas järjekordse Eesti meistri tiitli. Võiduvärava lõi Ave Pajo 84. minutil, kuid Pärnule oleks piisanud viiendat aastat järjest meistriks tulekuks ka viigist. Turniiritabelis on Pärnul 39, FC Floral 26 ja Levadial 23 punkti.

Loo pidi MMil katkestama

Võrkpallurid kaotasid avaringis

Norras sõidetud maastikujalgratta MMil olümpiakrossis oli Martin Loo sunnitud katkestama ning tulemust lõpuprotokolli kirja ei saanud. Maaris Meier lõpetas naiste eliitklassi olümpiakrossi kahe miinusringiga. Meeste eliitklassis krooniti viiendat korda maailmameistriks prantslane Julien Absalon, naiste eliitklassi arvestuses võidutses Catharine Pendrel Kanadast.

U20 vanuseklassi rannavõrkpalli EMil Itaalias pidid nii Eesti noormehed kui neiud vastu võtma kaotuse playoff’i avaringis ning lõpetasid turniiri 17. kohaga. Taavi Arula – Markkus Keel alistusid kindlalt 0:2 (–11, –13) Ukraina paarile Oleh Plotnitski – Ilja Kovalov. Anett Hollas – Juudit Kure-Pohhomov jäid 1:2 (–17, 18, –6) alla Sloveenia paarile Tjasa Jancar – Nina Lovsin.

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

EM-VALIKMÄNG. Eesti jalgpallikoondis kohtub täna kell 21.45 Lilleküla staadionil 2016

Lahing ebameeldivalt tugevat madis kalvet reporter

2011. aasta 11. oktoobril kerkisid Sloveenia koondislased eesotsas väravavaht Samir Handanovici ja poolkaitsja Dare Vršičiga eestlaste kangelasteks, kui viimase värav ja esimese penaltitõrje viisid nad 1:0 võidule Serbia üle ja Eesti koondise seeläbi ajaloolise saavutuseni ehk EMi play-off’i. Kui toona võisid eestlased olla Sloveenia koondislastele lõputult tänulikud, siis täna alustatakse taas koos ihaldatud heitlust EM-pääsme nimel. 2012. aasta EM-valiksari ongi eestlaste jaoks olnud seni läbi aegade edukaim, Sloveenia on aga jõudnud koguni kahel korral maailmameistrivõistlustele ning korra ka Euroopa meistrivõistlustele. Seekord pääseb teatavasti esmakordselt finaalturniirile koguni 24 meeskonda.

Heitlus klubikaaslasega Sloveenia jalgpalliga on Eesti koondislastest kindlasti kõige paremini kursis tänasest kohtumisest vigastuse tõttu eemale jääv poolkaitsja Konstantin Vassiljev, kes pallis 2008. aasta algusest kuni 2011. aasta veebruarini Lendava Naftas ja seejärel pool aastat FC Koperis. «Nende praegused koondislased on pärit välisklubidest või nende tipptiimist Mariborist. Vaatasin ka mõnda Maribori mängu, kui nad tagasid endale nüüd koha Meistrite liiga põhiturniirile. Neil on hea kvaliteediga mängijad,» tõdes Vassiljev. «Umbes pooled mehed on tuttavad meile sellest ajast, kui mängisime nendega 2012. aasta valiksarjas.» (Tallinnas võitis 1:0 Sloveenia ning Ljubljanas oli 2:1 parem Eesti.) Praegu Poola kõrgliigaklubi Gliwice Piasti hingekirja kuuluval poolkaitsjal on korralik ülevaade ka sloveenide ootustest, tugevustest ja nõrkustest. Nii tunnistas Vassiljev, et tema arvamuse vastu on viimastel päevadel huvi tundnud ka sloveenid.

Ragnar Klavan (vasakult kolmas) viib kaptenina Eesti koondise homme väljakule kohtumises Sloveenia vastu.

Kõige enam tasub Magnus Pehrssoni sõnul sloveenidest silma peal hoida Saksamaal sündinud 23-aastasel poolkaitsjal Kevin Kamplil. «Nad ei tule ainult ründama ja kerget võitu teenima. Tegemist on targa meeskonnaga, kes teab oma plusse, kuid on endale hästi selgeks teinud ka oma miinused. Meile on nad väga ebameeldivalt tugev vastane,» analüüsis Vassiljev. «Neil on võrreldes meiega rohkem kvaliteeti. Nad mängivad väga heades liigades ja mõned isegi väga heades klubides. Neil on väga heade söödu- ja löögioskustega poolkaitsjad ning loomulikult maailmaklassi väravavaht (Handanovic). Kõik see lubab neil olla selles mängus favoriit.» Kuna Eesti ja Sloveenia

kuulusid ühte alagruppi ka 2012. aasta EM-valiksarjas, siis on mõlemas meeskonnas mitu meest, kes olid vastamisi ka toona. Tänaste vastaste seas on ka kaks klubikaaslast, kelleks on eestlaste kapten Ragnar Klavan ja sloveenide ründaja Tim Matavž, kes pallivad koos Bundesligas FC Augsburgis. Matavž oli seejuures mees, kes jõudis väravani eestlaste ja sloveenide viimases omavahelises vastasseisus, kui Eesti sai 2011. aasta septembris võõrsil 2:1 võidu. «Tim on väga tore jalgpallur, tean teda juba Hollandis veedetud ajast. Eks omavahelist tögamist on ikka olnud. Ta ütles, et kui tuleb nende nurgalöök, siis ma võiksin tema ikka ühel korral vabaks jätta. Mina vastasin, et jäta siis ka mind vabaks,» viskas Klavan nalja.

Kindlad liidrid Kõige enam tasub Eesti koondise juhendaja Magnus Pehrssoni sõnul sloveenidest silma peal hoida Saksamaal sündinud 23-aastasel poolkaitsjal Kevin Kamplil, kes rahvusesindusse murdis 2012. aastal. «Sloveenia mängib formatsioonis 4-4-2 või 4-41-1. Nende kõige ohtlikumaks meheks on Salzburgi Red Bullis mängiv Kevin Kampl. Nad on väga orga-

niseeritud meeskond, kes mängib kaitses kompaktselt,» iseloomustas Pehrsson vastaseid. Sloveenia ajakirjanike sõnul ongi Kampl nende koondise tõusev täht, kellelt loodetakse juba praegu suuri tegusid. Rahaka Salzburgi tiimi üheks põhijõuks olev poolkaitsja on Austria kõrgliigas tänavu suutnud seitsme kohtumisega lüüa kolm väravat. Meeskonna vaimseks liidriks on jätkuvalt Milano Interi esiväravavaht Handanovic, kelle kohta sooviks lähiajal üle võtta su-

vel 16 miljoni euro eest Madridi Atleticoga liitunud Jan Oblak. Kuigi Oblakit peetakse mõnes elemendis juba oma kogenumast kolleegist paremaks, on meeskonna suurim staar ja südametunnistus jätkuvalt Handanovic. «Nemad soovivad sarnaselt meiega jõuda EMile. Nad on väga motiveeritud meeskond,» sõnas Klavan ja avaldas ka lihtsa edu valemi: «Tuleb hoida taga nullis ja ees peavad ründajad ära lööma, siis ka võidame.» «Neil on väga kiire mees-

Eeldatavad algkoosseisud Teniste

Staadion: Lilleküla staadion. Kohtumine algab kell 21.45.

Morozov Pareiko Klavan

Mets Lindpere Zenjov

Szymon Marciniak (Poola)

Vunk Anier

Kohtunik:

Kallaste

Antonov

Novakovic Iličic

Birsa Kampl

Kurtic

Rotman Struna Cesar Samardžic mard mardž d Handanovic

Brečko

POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

6. aasta EM-valiksarja avamängus Sloveeniaga.

te Eesti kangelastega

foto: mihkel maripuu

kond, kes mängib sarnast jalgpalli nagu Euroopa tipus. Ka nemad tulevad kolme punkti järele. Selle mängu võidab see meeskond, kes tahab rohkem võita,» lisas omalt poolt Eesti koondise esiväravavaht Sergei Pareiko. Eesti koondises pole vahepealse ajaga rohkem kadusid olnud ning haigusega kimpus olnud Joel Lindpere ja koondisemängude eel traumaga hädas olnud Taijo Teniste on valmis väljakule jooksma. «Olen olukorraga rahul, vigastuste-

Eesti koondise mängud EM-valiksarjas • 08.09.14 Eesti – Sloveenia

• 14.06.15

• 09.10.14 Leedu – Eesti

• 05.09.15 Eesti – Leedu

• 12.10.14

Eesti – Inglismaa

• 08.09.15 Sloveenia – Eesti

• 15.11.14

San Marino – Eesti

• 09.10.15

Inglismaa – Eesti

• 31.03.15

Šveits – Eesti

• 12.10.15

Eesti – Šveits

ga probleeme ei ole ning kõik mehed tegid viimase harjutuskorra kaasa,» avaldas Pehrsson. «Usun, et oleme praeguseks Rootsiga peetud kohtu-

Eesti – San Marino

misest taastunud. Meeskonna sees ollakse mänguks valmis. Oleme nüüd olnud seitse päeva koos ja homse (tänase) nimel on kogu töö tehtud.»

Sloveenid tunnustavad Eesti kaitset ja ka rünnakut Sloveenia jalgpallikoondise peatreener Srečko Katanec tunnistas eilsel pressikonverentsil, et nende koondis on täna algavaks EM-valiksarjaks valmis, kuid samas manitses ta oma hoolealuseid, et midagi lihtsat neid kohtumises Eestiga ees ootamas ei ole. «Ettevalmistus mänguks on sujunud hästi. Ühtegi meest vigastus ei sega,» oli Katanec rahul. «Eesti meeskond võitleb palju ja seega peame positiivse tulemuse saavutamiseks tegema hea esituse.»

«Homne (tänane – toim) mäng on valiksarja esimene ja tahame positiivset algust, kuid esimene matš ei ole veel nii otsustav. Olen saavutanud häid tulemusi ka mitte kõige parema alguse järel. September ei ole valikmängudeks kõige parem aeg, kuna paljudel meestel on veel vähe mängupraktikat. Tean, et Eesti ei kingi meile palju võimalusi,» lisas peatreener, kes viis Sloveenia koondise 2000. aasta EMile ja 2002. aasta MMile. «Finaalturniirile jõudmise osas mingit kindlat vale-

mit ei ole. Kui seda teaks, siis mängiks ju pidevalt seal. Eks peab olema hea mängijate kooslus ning tiimis peab olema väga häid mängijaid, loomulikult on vaja ka loosiõnne.» Katanec rõhutas mitmel korral, et Eesti koondis on kaitses heal tasemel, kuid samas manitses ta, et hoolikalt tuleb jälgida ka eestlaste ründajaid. «Kui meie söödumäng ei ole piisavalt kiire, on eestlastel lihtsam kaitses mängida. Eesti võib olla rünnakul ohtlik, kuid mitte pidevalt. Karta tuleb kiireid

vasturünnakuid ja poolkiireid rünnakuid,» hindas sloveenide juhendaja Eesti koondist. «Eesti koondis on hea ning raske on nende kaitseliinist läbi murda. Püüame kiire söödumänguga Eesti kaitse lahti murda,» lisas omalt poolt Sloveenia koondise kapten Boštjan Cesar. «Tahame valiksarjale head algust ja kõik peavad andma endast 100 protsenti. Tean hästi (Lilleküla) staadionit, kuna olime siin ka neli aastat tagasi,» meenutas Cesar mängu, mille nad võitsid 1:0. PM

18 || SPORT || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

Talts: olen Tartu mees KORVPALL. Tartu Rocki korvpallimeeskond palkas leedulasest tsentri Karolis Petrukonise ning meeskonnas jätkab ka möödunud hooajal üheks tiimi liidriks olnud Janar Talts (pildil). Möödunud nädala lõpus levisid kuuldused, et Talts on liitumas Itaalia esiliiga meeskonna Forliga. Kogenud mängumees lükkas aga need väited ümber. «Hetkel olen Tartu mees ja ei lähe kuhugi,» kinnitas Talts eile õhtul Postimehele. Täpselt sama oli varem kinnitanud ka meeskonna mänedžer Meelis Pastak, Taltsi lahkumist ei pidanud tõenäoliseks ka meeskonna peatreener Gert Kullamäe. «Reedel oli ta trennis – ajasime juttu ja ta ei maininud kordagi, et hakkaks kuhugi minema,» märkis ta. Korralik eesliin Petrukonise palkamine tähendab seda, et Rockil on uuel hooajal kasutada soliidne eesliin. Lisaks Leedu leegionärile ja Taltsile jätkavad meeskonnas ka Joosep Toome ja Timo Eichfuss. Petrukonis on Rocki mängijatele ja treeneritele hästi teada. «Mäletan, et mullu tegi ta meie vastu 18 punkti ja 14 lauapalli – selline suur ja tugev mees,» kirjeldas ta oma uut hoolealust. 27-aastane ja 212 cm pikkune Petrukonis on kogu oma profikarjääri veetnud Leedu klubides: Lietkabelis, Perlases, Lietuvos Rytases ja viimastel hooaegadel Utena Juventuses. Ta on kuulunud ka erinevate vanuseklasside Leedu noortekoondistesse. Meeste eliitseltskonda pole tal asja olnud. Täna peaks leedulane jõudma Tartusse ja pärast tervisekontrolli läbimist osalema homme esimest korda ka treeningul. Kaaslastega kohanemiseks talle palju aega ei anta, juba kolmapäeval sõidab Rock turniirile Liepajasse ning Kullamäe soovib, et Petrukonis sõidaks kaasa. Kullamäe sõnul on terve Rocki meeskond juba mõnda aega koos harjutanud ning peatreeneri esmamulje on positiivne. Suure tõenäosusega jõuab klubi juhtkond alanud nädalal ka mängijatega lepingute sõlmimiseni.

Sokk Tarvasse Olulise täienduse sai nädalavahetusel ka Rakvere Tarva meeskond, kes värbas mängujuhi kohale Eesti koondise põhimängujuhi Sten-Timmu Soku. Viimased hooajad Gruusias ja Rumeenias veetnud mees oli juba pikemat aega Tarva peatreeneri Andres Sõbra silmapiiril ning lõpuks jõudsid läbirääkimised positiivse lõpptulemuseni. «Meile on sellisest mehest kindlasti väga palju abi. Vaatame talle siin Rakveres korteri ja mees hakkab täie jõuga tegutsema,» rääkis Sõber rõõmsalt. Väidetavalt oli Tarvas ainus Eesti klubi, kes Soku palkamisest huvitus. Peep Pahv

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

VEENEV AVASTUS. Jutud epo-dopingu olematust mõjust Keenia jooksjatele varisesid põrmu.

Aafrika jooksjate müüt mõranes priit pullerits

vanemtoimetaja

uulus Itaalia jooksutreener Renato Canova, kes on viinud tiitl ivõist lu ste medalini rohkem kui kümme Keenia jooksjat, on korduvalt kuulutanud, et nonde edu ei ole seotud erütropoetiini ehk epoga, ja seda ühel lihtsal põhjusel: epo, mis parandab vere võimet transportida lihastesse hapnikku, ei aita Keenia sportlasi, sest nonde veri on pidevast mäestikus elamisest-treenimisest juba niigi tipptasemele timmitud. Miks on tal vaja seda kuulutada? Aga seepärast, et imejooksjate poolest kuulsas Keenias on viimase kahe aastaga jäänud keelatud ainete tarvitamisega vahele ligi 20 tugevat sportlast. Samuti seepärast, et nimekaim vahelejäänu, Mathew Kisorio, kellele kuulub poolmaratonis kõigi aegade kolmas tulemus 58.46, on väitnud, et dopingu kasutamine on Keenia jooksjate seas ääretult levinud. Sama on kinnitanud ka Moses Kiptanui, takistusjooksu kolmekordne maailmameister. Ja seepärast, et maailma antidopingu agentuur (WADA) on korduvalt kritiseerinud, et Keenia spordijuhid pole dopingu vastu võitlemiseks piisavalt ette võtnud.

Hiilgav areng Arvestades, et erütropoetiin on tõhusaim vahend kestusaladel tulemuste parandamiseks, on arusaadav, miks Canova, kes neli aastat tagasi esines ka jooksukonverentsil Tallinnas, on püüdnud hajutada Keenia jooksjate kohale kogunenud dopingukahtlusi omapoolsete vastuväidetega, et epost pole neile mingit kasu. Canova ei tea, mida ta räägib. Värske õppeaasta algul Tartu Ülikooli külastanud Etioopia Addis Abeba ülikooli teadlane, spordifüsioloogia doktor Diresibachew Haile Wondimu viis Keenia jooksjate seas läbi uuringu, mis tõestab Canova väidetule risti vastupidist. Katse iseenesest oli lihtne.

Kahel sporditeaduste doktoril, Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kergejõustiku didaktika lektoril Martin Moosesel ja Etioopia Addis Abeba ülikooli spordifüsioloogia lektoril Diresibachew Haile Wondimul on, mida omavahel arutada. Nad mõlemad on uurinud Keenia jooksjaid. Pildil Wonfoto: kalev saar dimu ja Mooses ühise uuringu posterettekandega.

Wondimu, kes on teinud tihedalt koostööd Tartu Ülikoolis suvel Eesti ja Keenia jooksjaid võrdleva doktoritöö kaitsnud Martin Moosesega, palus Keenias rohkem kui 2000 meetri kõrgusel Eldoreti spordikeskuses 20 jooksuharrastajal läbida esmalt aja peale 3000 meetrit. Seejärel lasi ta neil süstida endale neli nädalat järjest iga kahe päeva tagant mõõduka koguse erütropoetiini. Dopingukuuri lõpus palus Wondimu keenialastel joosta uuesti 3000 meetrit aja peale ning uuris, kas ja kuidas nende verepilt ning tulemus muutus. Võrdlusgrupi moodustasid Glasgow’s 20 šotlast, kelle jooksutase oli keenialaste omast märgatavalt nõrgem ning kes elasid ja harjutasid merepinna kõrgusel. Tulemused olid üllatavad. Kuigi šotlaste hematokriti näitajad ehk vererakkude osa vere üldmahust suurenes epo abil kaks korda rohkem kui keenialastel – sest keenialastel oli see

näitaja algul juba looduslikult kõrgem –, saavutas hematokrit neil lõpuks ühesuguse taseme, ligi 50 protsenti. Sellele vaatamata parandasid nii šotlased merepinnal kui keenialased mägedes nelja nädalaga oma 3000 meetri tulemust keskmiselt võrdselt – kogunisti kuus protsenti. Lisaks uuris Wondimu epokuuri ajal ka katsealuste enesetunnet. Keenialased rääkisid, et epo tarvitamise ajal tundsid nad end trennis varasemaga võrreldes palju värskemalt ja kergemini. Sellest saab Wondimu sõnul järeldada, et epo avaldab ka soodsat psühholoogilist mõju ning mõjutab ilmselt närvisüsteemi.

Suts – ja valmis! Kuigi epo kasutamise jäljed kaovad organismist kolme kuni viie päevaga, selgus samade katsealustega tehtud uuringu käigus, et veel kuu aega pärast epo-kuuri lõppu püsis nii šotlaste kui keenialaste jook-

sutase võrdselt kolm protsenti kõrgemal kui enne kuuriga alustamist. Wondimu rääkis Postimehele, et Keenia sportlased on dopinguainete kasutamisega väga hästi kursis, kuid vahele jäädes veeretavad süü enamasti oma mänedžeride kaela, väites, et nemad ei tea midagi. Vahele jäänud poolmaratoonar Kisorio on kirjeldanud, et tõepoolest leidub tema kodumaal tegelasi, kes mahitavad dopingut kasutama ning aitavad sellele kaasa, oma tasu abi eest kasseerivad nad aga sportlaste võidetud preemiatest. Wondimu kinnitas, et nii Keenias kui tema kodumaal Etioopias saab erütropoetiini, mida kasutatakse kehvveresuse ja neeruhaiguste raviks, osta apteegist ka ilma retseptita. Selle manustamine on tema sõnul lihtne: näiteks kõik tema katsealused süstisid seda oma kõhupiirkonda ise. Oluline on doosiga mitte liialdada, lisas ta, sest vastasel juhul kasvab

vere viskoossus ning suureneb trombide tekke oht. Kuigi võrreldes kümnendipooleteise taguse ajaga, mil epo pruukimine näis rattaspordis lausa igapäevane, on uudiseid epo kasutamisega sisse kukkunute kohta jäänud vähemaks, pole lahing epo pruukijate vastu sugugi võidetud. Wondimu teab, et petised kasutavad jälgede peitmiseks füsioloogilisi lahuseid ja süstivad minidoose, mida on keerulisem avastada, ning mõned leidlikumad esitavad koguni tõendeid fiktiivsete operatsioonide kohta, mille käigus tekkinud probleemid olla nõudnud erütropoetiini manustamist. Tema Keenias tehtud uuring on üheks sammuks selles suunas, et töötada lähiajal välja usaldusväärne geneetiline test, mis aitab spordis epo kasutajaid kinni püüda. Seni on testijad pidanud lähtuma sportlaste verepassi näitudest, mis dopinguga manipuleerijate edusamme arvestades tikuvad ajale jalgu jääma.

USA ja Hispaania kergelt edasi, Kreeka pudenes konkurentsist KORVPALL. Kreeka korvpal-

likoondis oli USA ja Hispaania kõrval kolmas meeskond, kes suutis MMi alagrupiturniiri läbida puhaste paberitega. Paraku lõppes nende tee kaheksandikfinaalis ja selle teekonna lõpetajaks sai Serbia. 90:72 võidule panid serblased aluse just vägeva teise poolajaga. USA-l ja Hispaanial ei tekkinud veerandfinaali pääsemisega erilisi raskusi. Ameeriklased alistasid 86:63 Mehhiko, kuid juba harjumuspärase häirekellana sai nende jaoks veel kord kinnitust see, et oma suurima staari Derrick Rose’i abile nad

seekord väga loota ei saa – 16 minutit ja 0 punkti. USA koondise peatreener Mike Krzyzewski viitas aga oma meeskonna edu pandina vägevale kaitsemängule. «Olenemata sellest, kuidas me tegutseme rünnakul, pole meie kaitsemäng sellest kannatanud. Tegutseme kaitses väga aktiivselt,» kiitis kogenud treener USA koondise kodulehekülje vahendusel oma kuulsaid hoolealuseid. Veerandfinaalis peab USA vägev kaitse ohjeldama Sloveeniat, kus ohtlikumad mehed on vennad Zoran ja Goran Dragic.

Ricky Rubio

foto: afp/scanpix

Kaheksandikfinaalis Dominikaani vastu tõid nad vastavalt 18 ja 12 punkti. Seejuures tuli 71:61 võit sloveenidele pärast väga rasket heitlust. Hispaania sai 89:56 jagu selle MMi ühest suurimast üllatajast Senegalist. Veerandfinaalis ootab neid aga tõsisem vastane – Prantsusmaa. Hispaanlasi muutis aga ärevaks nende liidri Pau Gasoli avaldus. «Ma ei tunne end kuigi hästi, kuid loodan, et mänguks Prantsusmaaga olen taas maksimaalselt valmis,» vahendas rahvusvaheline meedia Gasoli sõnu. Halb enesetunne ei sega-

nud tal aga olemast 17 punktiga oma meeskonna suurim korvikütt. Veerandfinaalis kohtub Hispaania oma suure rivaali Prantsusmaaga, kes tõestas, et on isegi oma suurima staari Tony Parkerita võimeline jõudma maailma kaheksa parema hulka. Selleks tuli neil alistada 69:64 Horvaatia. Oma alagrupi võitnud Leedu oli eile suurtes raskuses Uus-Meremaaga. Lõpuminutitel oldi siiski kindlamad ja võeti 76:71 võit. Leedu vastane selgus eile hilisõhtul Austraalia ja Türgi heitluses. PM

20 || KASU || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

TREENING. Sügishooaja alguses otsivad spordiklubid uusi liikmeid ja teevad erinevaid sooduskampaaniaid.

KASU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED Lau Laup up pä pä äev SUHT HTED HT T

Spordiklubide hinnad erinevad rivo veski reporter

innapoliitikat mõjutab suuresti see, et klubid tegutsevad rendipindadel, ning mida kõrgem on üür, seda rohkem küsitakse teenuse eest kliendilt. «Kui rendihinnad või kommunaalteenuste hinnad tõusevad, ei jää klubil muud üle kui hinda tõsta,» selgitas Jaanus Lahe spordiklubist FitLife. Eestis kolme klubiga tegutsev FitLife küsib Eedeni kaubanduskeskuses tegutseva spordiklubi külastuse eest rohkem raha kui ülejäänutes. «Eedeni hinnavahet mõjutab ka see, et seal on laiem paketivalik, mis tähendab hinnatundlikule kliendile suuremaid võimalusi: hilisõhtupakett, päevapakett, nädalalõpupakett. Kui täispakett võib esmapilgul tunduda kallis, saab vastavalt tööja elurütmile teha muudatusi, mis ehk võimaldaks kasutada ka mõnd teist paketti,» selgitas Lahe. FitLife’is maksab regulaarsele treenijale, kes otsustab aas-

taks klubiga liituda, üks kuu täisteenust Eedenis 40 eurot, Pärnus, Kuressaares ja Tartu Tamme klubis 29,90. Ilma siduva lepinguta oli kuumaks eelnevalt 45 eurot, kuid alanud sügisest tõstis klubi hinna 50 eurole. Kümne korra kaardi hind tõsteti 60 eurolt 70 eurole. Sügishooaja avab klubi 15.– 21. septembrini kestva avatud uste nädalaga, kus pakutakse kõigile tasuta treeninguid. «Osaleda võib kasvõi iga päev,» lisas Lahe. Spordiklubide ketil MyFitness on üle Eesti kümme klubi, mille täispaketid erinevad ligi 20 euro võrra. Hinna paneb paika mõistagi asukoht ning kõige suuremat tasu küsitakse Tallinna kesklinnas asuvas Viru keskuse klubis, odavaimad on Narva, Viljandi ja Pärnu. «Hinnastrateegia on olnud sama päris mitu aastat. Võrreldes näiteks 2008. aastaga on hinnad langenud, see on kliente juurde toonud. Meie jaoks on oluline teenuse kvaliteet ja eesmärk on avada veelgi uusi klubisid,» selgitas MyFitnessi turundusjuht Marika Mäsak. Kuigi Mäsaku kinnitusel on rendipindade üüritase erinev, ei ole see hinnakujunduse argument. «Üritame hoida ühtlast hinda linnade kaupa,» rääkis Mäsak.

usuta ei Kuid päris hinnatõusuta saa ka MyFitness. «Peame eame arvestama inflatsiooni ning ng kuluartiklitega, mis puudutavad tavad otseselt meie tegevust. Kui peaksimegi tulevikus hindu tõstma, siis on see seotud pigem em üldise hinnatõusuga,» lisass Mäsak. MyFitness pakub lisaks isaks tabelis toodud täispaketile le teisigi, millest soodsaim on päevapakett. «Iga liige saab valida lida just talle sobiva paketi nii ii hinna kui aja osas,» selgitas Mäsak. Sügishooaja alguses, ses, mil kõik spordiklubid erinevate kampaaniatega uusi si kliente treenima meelitavad, d, pakub MyFitness internetis klubiga ubiga liitujatele tavahinnast 10 eurot soodsamat liitumistasu. u. Spordiklubi Arcticc Sport turundusjuhi Hedi Lepmetsa sõnul moodustab klubipinna rent väga suure osa a kuludest. «Hinnatõusu pole meil viimasel ajal siiski olnud ud ja ka lähiajal pole plaaniss seda teha. Kui majandus-surutis pitsitas, olid paljud klubid sunnitud hindu alandama ja toonasele tasemele on need suures osas igal pool jäänudki,» ütles les Lepmets. Kui varasematel aastatel oli uusi spordiklubisid rohkem ning kliente püüti kampaaniampaaniatega ühest klubist teise meelita-

da, siis praegu on olukord Lepmetsa sõnul rahulikum. Arctic Sport on võtnud selge suuna – klubi sihtrühm on 30-aastased ja vanemad, mis ei välista aga nooremate klientide olemasolu. «See seadis meie mõlemale klubile ka tingimuse, et olemas peab olema veetreeninguteks ja ujumiseks mõeldud bassein,» selgitas Lepmets. Arcticuga liitujatele on täishinnad Tallinnas ja Tartus soodsamad, vastavalt 67 ja 61 eurot kuus.

Spordiklubid Arctic Sport Liitumine 25 eurot • Tartu • Tallinn

Kuumaks 73 79

MyFitness Liitumine 30 eurot • Tartu

Kuumaks

Kaubahall Lõunakeskus • Tallinn Viru keskus Kristiine Lasnamäe Rocca al Mare Solaris • Narva • Viljandi • Pärnu

47 47 58 52 52 52 52 39 39 39

FitLife Liitumine 15 eurot • Tartu

Eeden Tamme

• Pärnu • Kuressaare

Liis Udris treenib juba seitsmandat aastat klubis MyFitness.

Kuumaks 50 35 35 35

foto: liis treimann

Kauaaegne klubiliige hindab ennekõike mugavust MyFitnessis juba seitsmendat hooaega trennis käiv Liis Udris on spordiklubi valikul lähtunud asukohast ja selle üle-eestilisest võrgustikust. «Liitusin Viru keskuses 2008. aastal uksed avanud MyFitnessi klubiga, millele

olen truuks jäänud tänini, kuna see asub minu töökoha lähedal,» ütles Udris, kes peab hinnast olulisemaks mugavust. Enim käib Udris rühmatreeningutes, mis nõuavad vastupidavust. «Lemmikuteks on olnud

BodyPump, BodyAttack, BodyCombat ning kui tekib soov iseseisvalt treenida, pakub head vaheldust ka korralik jõusaalitreening,» rääkis Udris. Kuna Udris veedab suved Pärnus, ei jäta ta treeninguid ka siis vahele. «Klubi

plusspaketiga saan külastada teisi Eesti klubisid. Nii ei jää mul Pärnus olles ükski treening vahele.» Pikalt ühe klubi juurde jäänud Udris põhjendab seda ühest küljest mugavusega, teisest küljest harjumusega. «Kui üks

klubi saab koduseks, treeneritega tekib hea klapp ning kujuneb sõprade ring, kellega koos trennis käia, siis enamasti ükski teise spordiklubi odavamate hindade kampaania ei sunni nii lihtsalt kannapööret tegema,» rääkis Udris. PM

22 || kuulutused || postimees, 8. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

On kõrvus veel su häälekõla ja meeles valusalt see päev, kui maha jätsid valud, vaevad ja lahkusid meilt jäädavalt.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Alfred Nõmmik

Vaike Tihane

(sünd. Madi) 18. VI 1930 – 5. IX 2014

Tütar ja poeg peredega. Ärasaatmine 9. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis. Muldasängitamine Raadi kalmistul.

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217. Müüa küttepuud. Tel 5392 1952. Ta oli sulle päike, ta oli sulle maa, ta oli sulle kõik ... su ema oli ta.

Avaldame kaastunnet Taimarile ja Taurile kalli ema

Külli Tähevälja

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevase tähe.

Toivo Uiga surma puhul.

kaotuse puhul. Viia, Martin ja Matis

Kolleegid Eesti Arengufondist

Avaldame kaastunnet Johannesele kalli venna

Mälestame kallist klassiõde

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Enn Eametsa kaotuse puhul. Naabrid Ermel, Männik, Tipp, Värä

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min. Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Märkide, müntide ja vanavara ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

HAIGETE TRANSPORT üle Eesti ja Euroopa

Tel 740 5038, 800 9955 (24 h) Tartus Mäe 46a

Vaipade ja pehme mööbli puhastus sinu kodus või kontoris. Küsi hinda vanastuueks@gmail. com või tel 5666 0428, 5666 0365. Võlgade sissenõudmine. Tel 730 0818.

OÜ Kolmestar otsib kogemustega harvesteri juhti (Ponsse Ergo). Tel 512 3356, Jaan. Pakun tööd plekksepale (ehitus) Tartus. Viktor, tel 526 6650. Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Krista Kulli Avaldame kaastunnet lähedastele. Tallinna 47. keskkooli 3. lend

Tunneme südamest kaasa Hedile perega armsa isa ja vanaisa

Sügav kaastunne Annele lastega kaasa ja isa

Enn Eametsa

Andres Kuresoo

kaotuse puhul. Ellen, Mare ja Tiiu peredega

kaotuse puhul. Naabrid Ujula 49

Südamlik kaastunne Epule ja Heldurile kalli

Südamlik kaastunne Tiina Pedajale armsa venna ja teistele lähedastele kalli

Martha Haabmetsa

Andres Kuresoo

surma puhul. Urmas ja Anne

surma puhul. Mall, Peeter ja Priit peredega

Ivar Helm

Avaldame sügavat kaastunnet perele ja lähedastele

Südamlik kaastunne Tiit Helmile perekonnaga kalli isa, äia ja vanaisa surma puhul. Perekonnad Pedak ja Paas

Ivar Helm Südamlik kaastunne Heli ja Tiidu perele armsa isa, äia ja vanaisa kaotuse puhul. Elve, Heli, Rein

Sügav kaastunne Maimu ja Tiit Juhkamile ning Helle Elkenile perega kalli

Andres Kuresoo kaotuse puhul. Mare ja Erki perega

Siiras kaastunne Adele perega kalli isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne Annele ema

Maie Nõmme kaotuse puhul. Koolivennad

KALLE KIRSIAED OOTAB VANU JA UUSI KLIENTE

NÜÜD UUEL AADRESSIL

Näituse 26, Tartu. Tel 740 6116, www.velotandem.eu

Maga vaikselt, puhka rahus.

Margit Salk

19. XI 1967 – 3. IX 2014

Südamlik kaastunne Maie Kurulile kalli tütre surma puhul. Töökaaslased lasteaiast Hellik

Margit Salk Südamlik kaastunne Maie Kurulile armsa tütre kaotuse puhul. Tartu lasteaedade juhid

Eri Padar

Kõik hea ja ilus sinust alles jääb.

Tunneme sügavalt kaasa Annele, Priidule ja Aimele omastega kalli abikaasa, isa ja venna kaotuse puhul. Ülo ja Maaja peredega

Mälestame kallist sõpra ja avaldame kaastunnet emale Maie Kurulile ja pojale Mikk Salkile. Tiina Peterson perega

Eri Padar

Aeg meie kooslauldud päevi ei mata, aeg elu kaunimad laululood meelde jätab ...

3. I 1928 – 29. VIII 2014

Mälestame ja avaldame kaastunnet Annele ja Priidule perega. Eda, Kaja, Villu ja Väino peredega

Anu Pendra Mälestame kauaaegset kolleegi ja avaldame kaastunnet lähedastele. Evi ja Mairi Nõost, Evi ja Helle Lähtelt, Aita Luunjast, Aime Võnnust

Tiiu Ruut Avaldame sügavat kaastunnet Jaanile ema surma puhul. Diana ja Ria

Margit Salk

Ahti Sarapik

Mälestame head laulukaaslast, pillimeest ja sõpra. Elva segakoor AVE

Tõnis Tutti

7. V 1938 – 31. VIII 2014 (Vancouver)

Mälestame leinas. Sügav kaastunne Valeriele, Tiale ja Tõnisele peredega. Leili ja Paavo Lõuk perega

Südamlik kaastunne Jaanus Uigale isa

Toivo Uiga kaotuse puhul. Eesti Maaülikooli tehnikainstituut

Toivo Uiga

kaotuse puhul. Kursusekaaslased

Liivi Lind

Mälestame head töötajat ja toredat kolleegi

Eeri Leuska

Õie Kukin

Liivi Lind

Südamlik kaastunne Viljar, Janek ja Marek Uiboupinile kalli ema ja vanaema kaotuse puhul. Kambja Jahiselts

Siiras kaastunne Margitile ja Jürile peredega ema ja vanaema kaotuse puhul. Õuna 4, 6 ja Pirni 1, 3, 4, 5, 7

Tiiu Ruutu Avaldame kaastunnet lähedastele. Riigikohus

Margit Salk Mälestame ja langetame leinas pea. Südamlik kaastunne pojale, emale ja vennale. Kai, Sirje, Krista, Marju, Piret, Katre, Lauri ja Inge

Vahur Loorits

Margit Salk

Avaldame sügavat kaastunnet Mare Looritsale abikaasa surma puhul. Inseneribüroo Kolmos OÜ

Mälestame päikeselist õpetajat. Siiras kaastunne ema Maiele ja poeg Mikule. Endised töökaaslased lasteaiast Helika

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

JALGRATTAMEHAANIK

Leinavad ema, õde ja vend. Leinatalitus 13. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Avaldame omastele siirast kaastunnet

surma puhul. Eha ja perekonnad Sild, Kask, Utsar

surma puhul. Ilmarise 5 maja elanikud

Tunneme südamest kaasa Lenarile kalli isa kaotuse puhul. Ühistu Kaarli

Margit Salk

19. XI 1967 – 3. IX 2014

Tiiu Ruut

Hakkar Juhkami

Asta Kullamaa

Hillar Lüüs

Teatame kurbusega, et lahkus kallis

Südamlik kaastunne Jürile armsa ema surma puhul. Eesti Raadioamatööride Ühingu juhatus ja Tartu hobikaaslased

Südamlik kaastunne Margit-Maie Marjamägile ema kaotuse puhul. Hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakond

Sügav kaastunne lastele ja lastelastele kalli ema ja vanaema

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 10. skp. kell 12 Rahumäe kalmistu kabelis.

Südamlik kaastunne Jaanus Uigale kalli isa

Reha. Põllutehnika USAst. www. abefarmer.ee, tel 5552 0666. Järve aiand müüb toidukartuleid. Kojuvedu Tartus Elvas. Tel 509 1117.

4. X 1918 – 4. IX 2014

Lahkumine on raske, teelesaatmine kurb.

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

surma puhul. Tartu Ülikooli kinnisvaraosakond

Toivo Uiga Leiname kallist venda. Südamlik kaastunne perele. Õed-vennad peredega

Südamlik kaastunne Riinale perega abikaasa ja isa

Toivo Uiga

16. XI 1950 – 4. IX 2014

surma puhul. Töökaaslased Tamme apteegist

Tõnis Veskimägi Avaldame kaastunnet Aadele ja Edale isa surma puhul. Anne, Toomas ja Rait peredega

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kas oled endaga rahul või jorised enda kallal? Kui viimast, siis uurid, mida oled enda sees maha surunud. Võimalik, et oled kellegi teise pilli järgi tantsinud, ilma seda tähele panemata.

SÕNN

Sallimatusega tõmbad oma ellu veelgi rohkem sallimatust. Neutraalseks jäädes saad esmase negatiivse olukorra nullida ja saast kaob sinu elust.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

5 4

à 2 æ ä î 1 æ 3

ERNIE

NEITSI Tead, et päevad ei ole vennad, ja kui tahad, et tänane päev oleks nagu eilne, siis sa ei saa seda. Ümbritsev võib jäik olla, kuid seda painduvam oled sina. KAALUD Avastad endas mingi uue eripära, mis võib sinu senised suhted proovile panna. Mida lubad endasse ja mida mitte? Teiste inimeste negatiivsus on asi, millest tasuks hoiduda.

OLEN KOGU ELU LOODERDANUD, KUID NÜÜD MULLE SELLEST ENAM EI PIISA.

mtü liivimaa mälu NÜÜDSEST HAKKAN KUULAMA PODCASTI, JOON SAMAL AJAL KOHVI JA SURFAN NETIS.

RÖÖPLOODERDAMINE?

SOOVI MULLE EDU.

HAGAR HIRMUS

Kujustamine aitab negatiivse energia positiivseks muuta. Vaimne puhastamine ja puhastumine toob tasakaalu ning tekitab rahutunde.

AMBUR Hingesaladused ja nähtamatu maailm ning avalik elu ja nähtav maailm nagu vahetaksid kohad. Keegi püüab sinu süütundega manipuleerida, kuid see ei lähe läbi.

1. «Kui üksik rändur, kandam kaksiti õlal – pikad kummsaapad ripakil ees ja pamp seljas –, jõudis ... maile, lähenes kuu juba silmaringile, muutudes ise aina punasemaks ja punasemaks, nagu võtaks ta oma taevasel teekonnal pikkamisi tuld.» Milline sõna tuleks kirjutada punktiirile, et saaksime ühe kuulsa kirjandusteose alguse? 2. Millise linna kohta ütles legendaarne riigimees Jaan Tõnisson (1868–?), et see on «nagu taldrikutäis vähke roheliste lehtede all»? 3. 1981. aasta mais oli Washingtonis Valges Majas mitteametlikul külaskäigul Ühendkuningriigi troonipärija Walesi prints Charles (Charles Philip Arthur George). Prints palus endale serveerida teed. Seda tehtigi, kuid toonane Ameerika Ühendriikide president Ronald Wilson Reagan (1911–2004) pani tähele, et kuninglik kõrgus on kimbatuses. Ja oligi. Mis põhjustas printsi kimbatuse? 4. Esimesed kolm kosmoseriiki olid Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. Milline riik sai neljandaks selles nimistus? Selle riigi satelliit lennutati orbiidile 1970. aasta veebruaris. 5. Mis sõiduriistad on kat, ketš ja jaul? Vastused: 1. Vargamäe. Teoseks A. H. Tammsaare (1878–1940) «Tõe ja õiguse» viies osa. 2. Kuressaare. 3. Teetassi pistetud teekotike. Prints lihtsalt ei teadnud, mida selle kotikesega teha. 4. Jaapan. Satelliidi nimi oli Osumi. 5. Purjekad.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA

Mingi iha osutub nii tugevaks, et see võib käitumist mõjutada. Leiad, et vahel tuleb kirgedele järele anda, muidu jääksid tegemata asja kahetsema.

KALAD Usaldad esmalt iseennast. Tead varasematest kogemustest, et iga mesimagusa jutuga tegelane ei pruugi olla see, kellena ta näib.

MÄLUMÄNG

DILBERT

SKORPION

KALJUKITS Oled dilemma ees, millist rada valida? Võimalik, et pead tähelepanelikumalt vaatama inimesi ja asju enda ümber. Nii mõnigi neist võib anda õige vihje.

Barry Barnes – Problem, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Kf1! (ähvardab 2. Le1 Ka3 3. La1++) 1. ... e5 2. Vb1 ~ 3. La1++; 1. ... Lb8 2. Lc4:+ Lb4 3. Va2++; 1. ... Lc6 2. Va2+ Kb5 3. Lb2++; 1. ... Oa5 2. Lc4:+ Ob4 3. Va2++.

VÄHK Kui tahad midagi teistmoodi teha, siis alusta iseendast. Muuda suhtumist ja nägemust. Teistele käske andes ei pruugi midagi muutuda. Sa ei jookse karja järel, kuid praegu tahaksid küll, sest oled millegi vedamisest väsinud. Anna endale aega hinge tõmmata ja oma pisut pahupidi maailm õigeks pöörata.

à ê à â à ì ô à â ä ê

KAKSIKUD Suhted kulgevad üle kivide ja kändude? Tundub, et sina ja sinu partner olete erinevas arengufaasis. Peate selle lihtsalt üle elama ja teineteise nurki maha lihvima.

LÕVI

à ò

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees vaagub juba paar kuud haiglavoodis elu ja surma vahel. Naine ei lahku hetkekski oma abikaasa kõrvalt, valvates ja hoolitsedes tema eest iga päev. Ühel hetkel viipab mees naisele, et see lähemale kummardaks. Kui naine on end lähemale nihutanud, sosistab mees, pisarad silmis: «Kallis, sa oled olnud minu kõrval läbi kõikide halbade aegade, mis mind elus on tabanud. Kui mind töölt vallandati, kui minu äri pankrotti läks, kui mind tulistati, kui jäime ilma oma majast ja suvilast, kui minu tervis halvenema hakkas ... Kas tead, mis ...?» «Mida ma pean teadma, kallim?» küsib naine hellalt naeratades. «Ma arvan, et sa tood halba õnne!» ••• «Doktor, teate, see ravim, mille mulle välja kirjutasite, aitas tõesti!» «No mis ma ikka oskan öelda – juhtub ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on MATSUTAMA

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 8. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

TEEB OTSEÜLEKANDE RIIGIKOGU SÜGISISTUNGJÄRGU AVAMISELT.

NIMEPÄEV: MARIANN, MARIANNA, MARIANNE Helmut Piirimäe 84, ajaloolane Aili Paju (pildil) 76, arstiteadlane ja kirjanik Age Raa 70, raadioajakirjanik Eerik-Niiles Kross 47, poliitik ja ettevõtja Avo Leok 43, motosportlane Kadri Kõusaar 34, kirjanik Helir-Valdor Seeder 50, poliitik (07.09)

foto: lääne elu

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

POSTIMEES ÕNNITLEB:

TEHNIKAKÜLJEL TUTVUSTATAKSE, MIDA PÕNEVAT PAKKUS EUROOPA SUURIM TEHNOLOOGIAMESS IFA.

Kaupo Nõlvak 31, moderaator

EUROOPA

Nädal algab suviselt

TALLINN +21

NARVA +20

RAKVERE +21

ilmateenistuse sünoptik

Läänemaal Põõsaspeal avati laupäeval mälestusmärk eestlastest luurajatele, kes hukkusid Nõukogude piirivalvuritega peetud lahingus 63 aastat tagasi. Kivil on neli nime: Lembit Ustel, Aksel Pors, Friedrich-Priidu Põld, neljandast mehest on teada vaid perekonnanimi Kreums. Mälestuskivi püstitamist oma vahenditest rahastanud Hugo Tõrsi sõnul moodustas luuregrupi Rootsi luureteenistus nõukogude võimu eest Rootsi pagenud eestlastest. Luurajad jõudsid Põõsaspea randa 1951. aasta 2. septembri õhtupimeduses. Rannas pidi ootama neid sidemees, kes Tõrsi sõnul oli tegelikult NKVD agent. Terve rand oli olnud täis piirivalvureid. Nõukogude allikate põhjal anti luurerühmale käsk relvad maha panna, kuid eestlased ei kuuletunud ning puhkes tulevahetus, milles kõik luurajad hukkusid. Lääne Elu

PAIDE Täna püsib nädalavahetusel või+21 must võtnud kaunis suvehõnguline ilm. Samas annab õhtul saartel tugevnev kagutuul märku lähenevast ilmamuuTARTU PÄRNU tusest. Homme jõuabki VILJANDI +21 +21 +21 Lõuna-Skandinaaviast LääKURESSAARE nemerele madalrõhkkond. +18 Öösel jõuavad esimesed vihmapilved Hiiu- ja Saaremaale. Päeva jooksul laieneb sajuala üle VÕRU Eesti, kuid ilm püsib soe. Kuigi VALGA +20 +21 päevased õhutemperatuuri maksimumid pilvise taeva all enam 20 kraadini ei küündi, on ööd vei- KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS di soojemad. Teisipäev, 09.09 Kolmapäev, 10.09 Neljapäev, 11.09 Täna on vähese ja vahelduva +12/+18 +9/+18 Tallinn +11/+18 pilvisusega olulise sajuta ilm. PuTartu +9/+21 +12/+18 +8/+20 hub lõuna- ja kagutuul 2–7 m/s, Narva +8/+21 +11/+19 +9/+20 pärastlõunal saartel kuni 10 m/s. Sooja on 18–21 °C. Pärnu +11/+17 +11/+19 +8/+20 Kuressaare +13/+17 +11/+17 +10/+19

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Põõsaspeal avati mälestusmärk luurajatele

KÄRDLA +19 HAAPSALU +20

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 6.33 6.27 6.42

loojub 20.03 19.53 20.10

Hundid murdsid Karedal kahe ööga 30 lammast

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialisti Jaanus Nilbi sõnul murdsid hundid augustis kahel ööl Kareda vallas 30 lammast. «Ei tea, kas keegi segas hunte, kuid nad ei olnud lambaid söönud, vaid üksnes maha murdnud,» selgitas ta. Nilp ütles, et rohkem pole ametil teavet, et hundid oleksid Järvamaal tänavu loomi murdnud. Eelmistel aastatel on hundid selleks ajaks jõudnud juba rohkem murda. Järva Teataja

Tallinnas Tartus

2–7 m/s

helve meitern

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+26 kraadi (1999) +2,3 kraadi (1979) +26,1 kraadi (1999) 0,7 kraadi (1982)

KUUFAASID 2. september 14.11 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 8. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Hemofoobia 09 45 Ilus maa: Laste folk 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 40 Reisile minuga: Split* 13 05 Jamie Oliveri 30 minuti road: Pitsa* 30 Mõistlik või mõttetu* 55 Kahekõne (subtiitritega)* 14 50 Allveelennud, 2/10: Lugu maailmast vetesügavuses 15 00 Riigikogu sügishooaja avaistung 45 Olmeheidutus (Eesti 2011). Animafilm 16 00 Holby City haigla: Julm, et olla hea 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2012) 40 Doktor Martin: Hemofoobia* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 30 Välisilm 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 25 Sport 30 Jalgpalli EM 2016 valikmäng Eesti – Sloveenia 23 45 Jalgpallistuudio 00 10 Holby City haigla: Julm, et olla hea* 01 13 ERR uudised

07 00 Joonissarjad 09 00 Ringvaade* 35 Tagatargemad 10 00 Ellujäämise kunst: Asjad (tootedisain) 30 Siin ja praegu: Katri Kaasik-AaslavTepandi 11 10 Elutöö. Ants Paju 50 Eesti TOP 7* 12 39 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 6/13 50 Tiiger Engelbert 16 00 Lastetuba* 15 Lotte (Eesti 2000) 20 Joona jutud* 40 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle 18 00 Peeter Paani uued seiklused 20 Mily murrab pead: Medaliga või ilma 30 Lastetuba 45 Džungliraamat 19 00 Mukk ja Tšavapa 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Riiginõunik, 1/4 (Statskij sovetnik, Vene 2005). Lühisari 50 Liza, tule koju! (Leedu 2012) 21 20 Unistajad (Prantsuse 2012) 22 15 Kinoklassika: Arminägu: rahva häbiplekk (Scarface, USA 1932). Põnevik 23 45 Must habe tahab teada 00 20 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Merereis* 40 Lucky Luke seiklused 07 05 Uudishimulik George 35 Garfield 08 00 Reporter* 09 00 Armastus ja karistus, 64* 10 00 Taltsutamatu süda, 53* 11 00 Sajandi armastus, 54* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 38 15 25 Lastega kodus: Issi on kodus 16 00 Küladetektiivid, 75: Mõrv jõe ääres 17 00 Taltsutamatu süda, 54 18 00 Armastus ja karistus, 65. Viimane osa 19 00 Reporter 20 00 Köök. Algab uus kodumaine komöödiasari. 30 Kodutunne 21 30 Naabriplika: Minekud ja tulekud 22 30 Mentalist: Hall vesi 23 30 Mõrvaennetajad: Juhuslikkus 00 30 Gaasikontroll. Detektiivisari 02 10 Mathias Rust – Kremli lendur. Dokfilm 03 05 Reporter* 55 Mentalist: Hall vesi* 04 40 Küladetektiivid, 75: Mõrv jõe ääres* 05 25 Doktor Oz: Teejuht haiguste vältimiseks

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 75* 08 55 Südameasi 1, 10: Ära jää seisma* 09 55 Kirgede torm, 1924* 10 55 Vaprad ja ilusad, 6808* 11 25 BOND: 007: Casino Royale (USA-Inglise 2006)*. Seiklusmärul 14 15 Selline on elu!: Saksamaa kõige nooremad vanemad 15 15 Vaprad ja ilusad, 6809 50 Armastuse pisarad, 76 16 50 Kirgede torm, 1925 17 55 Südameasi 2, 1: Saladused 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Volgadega ümber Musta mere. Uus! 30 Kartulid ja apelsinid 2, 1 21 30 NCIS kriminalistid 8, 20: Kahepalgeline 22 30 Lend (Flight, USA 2012). Põnevik 01 15 CSI New York 9, 11: Käsk+P 02 10 Õigluse nimel 2, 4: Kõik mängu 03 00 Volgadega ümber Musta mere* 25 Kartulid ja apelsinid 2, 1* 04 10 Võimalik vaid Venemaal* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 154 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 711 09 10 Emmerdale, 6 40 Eluteed, 41 10 05 Küladetektiivid, 259: Surnuks kudistatud 55 Süütu süüdlane, 45 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 9* 30 Uus võimalus, 10* 13 00 Doktor Oz* 14 00 Täiega salaagent (USA 2012). Põnevuskomöödia 16 00 Saladused: Kodune väljaõpe* 30 Kanal 2 uus hooaeg* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Kaalulangetusnipid kõikidele kehatüüpidele 19 00 Uus võimalus, 11 30 Uus võimalus, 12 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Lõhepüük Jeemenis (Inglise 2011). Romantiline komöödia 23 05 Näpud põhjas, 6: Kaduv voodi 30 Sõbrad, 6 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 45* 45 Reporter*

06 30 Kanal 2 uus hooaeg* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 166* 09 20 Hr. Päiksekiir, 4* 45 Hr. Päiksekiir, 5* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 69* 14 25 Knight Rider, 74* 15 20 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: India ja Maldiivid 16 15 Komissar Rex, 167: Ebatäiuslik sümfoonia 17 10 Supermani uued seiklused, 70 18 05 Knight Rider, 75: Tappev torge 19 00 Tuvikesed, 7172: Maksuprobleem*; Rock’n’rolli plika* 20 00 Rooli võim 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Lõbu KeskAafrikas* 30 Kriminaalne Venemaa, 237-238: Looritatud daam; Hundikari 22 30 Valged hundid 23 30 Conan, 254: Jonah Hill and Channing Tatum, Grouplove 00 20 Kaks ja pool meest: Ai-ai, ära lõpeta 45 Tuvikesed, 73-74: Puhkus Vegases, 1-2 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp* 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Spioon juhuse tõttu (Hongkongi 2001). Põnevuskomöödia 12 45 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 3, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 9: Kerge saak 17 00 NCIS kriminalistid 6, 2: Agent üle parda 18 00 Perepea 9, 10* 30 Simpsonid 5, 22* 19 00 Suure paugu teooria 1, 13-14: Batmani purgi oletus; Nohikuparadiisi põrmustamine 20 00 Perepea 9, 11 30 Simpsonid 6, 1 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Colombiana (USAPrantsuse 2011). Seikluspõnevik 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 78; ekstra 2, 78 00 55 Suure paugu teooria 1, 13-14* 01 55 Kälimehed 3, 10* 02 45 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Nädal +* 30 Pühapäevatee* 09 15 Kultuurimeeter* 45 Aleksei Turovski lood* 10 15 Nädal +* 45 Keskkonnanädal* 11 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 7/13* 45 Birgitta festival 2014. Eri Klasi ooperigala* 13 15 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 119/142 19 00 Täna. Uudised 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Ühistegevuse pooltund 30 Minu ema, 2/2 23 15 Täna. Uudised (subtiitritega) 30 Terve tervis* 00 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Ökoskoop. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Jevgeni Vodolazkin - Lavr, I. Katkendeid romaanist loeb Tõnu Oja 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 35 Jalgpallireportaaž. EMi valikmäng: Eesti – Sloveenia 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+19 +27 +27 +24 +22 +24 +24 +20 +25 +28 +15 +18 +24 +17 +24 +23 +20 +26 +20 +23 +19 +17 +24 +20 +24 +12 +22 +29 +23 +20 +24 +24 +21 +23 +33 +18 +31 +35 +21 +28 +30 +27 +25 +28 +27 +26

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Kodumaa, 1. Peeter Volkonski – 60. Katkendeid vürst Sergei Volkonski memuaaridest “Kodumaa”. 10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa. Kontsert Herne linna varajase muusika päevadelt: 19. sajandi muusikat esitab Wroclawi Barokkorkester, dirigent on Jaroslaw Thiel. 11 05 Album. Zygmunt Krauze. 12 02 Delta. Miina Pärn 13 05 Kunstiministeerium 15 02 Lõunakontsert Londonist. Cadogan Hallis musitseerib Nash Ensemble, dirigent John Wilson. 16 15 Helileid. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Giuseppe Verdi – Macbeth. Esitavad Ihor Yevdokymenko, Liudmyla Monastyrska, Serhiy Skochelias, Pavlo Pryimak, Oleksandr Milev, Nataliya Nykolayishyn jt, Ukraina Riikliku Ooperi koor ja orkester Alla Kulbaba juhatusel. 22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn