Postimees 09 06 2014

KAITSEVÕIME

RANGED TERVISENÕUDED MUUDAVAD RASKEKS RESERVÜKSUSTE MOODUSTAMISE. EESTI LK 4–5

MÄNGUGA MILJONÄRIKS

SIPSIK, KRÕLL JA TEISED

Mobiilimängude turul tähelennu teinud Creative Mobile’i omanik Vladimir Funtikov tahab mängudega tegeleda veel aastaid.

Ilmunud on mahukas raamat armastatud kunstnikust Edgar Valterist, mis võtab kokku olulise osa eesti lastekirjanduse ajaloost.

MAJANDUS LK 8

KULTUUR LK 14

www.postimees.ee Metropoliit

STEFANUS: Lastel on loomulik kalduvus süüdistada ennast, kui perekonna tasakaalu enam ei austata.

ARVAMUS LK 13

ESMASPÄEV, 9. JUUNI 2014 • NR 133 (7124) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 643 • LUGEJAID 201 000

KASU Negatiivse intressi plussid ja miinused.

LK 20–21

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Igale laevale Eesti lipp?

Mitte iga hinna eest!

Kas pott pähe?

Olles aastaid Pirita ja Viimsi kergliiklusteedel jalgrattaga kulgenud, ei suuda ma mõista neid seadusetegijaid, kes kiivri kandmise kohustuslikuks tahavad teha. Sest mul pole seda siin tõesti tarvis. Erijuhtudeks on mul see kodus kapi otsas siiski olemas.

Mis ei tähenda, et kiivrit üldse ja kellelgi vaja ei oleks. Liikudes elava liiklusega sõiduteel või trenni tehes on see lausa hädavajalik.

Samuti lastel. Aga sundida seda kõigile pähe ja hakata selle puudumisel veel karistama tundub selge ülereageerimisena.

Alles see oli, kui keelati ratta seljas sõiduteed ületada. Nüüd on see lubatud, sest hakkas vist reguleerijatele endilegi ebamõistlik tunduma. Vähemalt meie kandis lasevad autojuhid ratturi alati kenasti läbi ja sellega muret ei ole. Enesetapjaid, kes suure hooga ristmikku ületavad, nagu vist kardeti, pole ma märganud.

Suveajal käin poes toidu järel valdavalt jalgrattaga. Kuhu ma kauplusse sisenedes veel selle kiivri peaksin panema? Kas ketiga ratta külge kinnitama?

Meil on müügile ja liiklusse ilmunud spetsiaalsed linnarattad, millel saab sõita sirge seljaga, millel on ketikaitsed ja korvid küljes. Nii tore on vaadata, kuidas naised neil pikkades värvilistes seelikutes väärikalt ringi vuravad.

Kiiver ei passi neile pähe kohe mitte kuidagi.

Ja mis soengust tööle jõudes selle poti all järele jääb?

Küll aga olen selle poolt, et kõik liiklejad tunneksid liikluseeskirja ja selle eiramist võiks karistada. Olen mitmel korral pidanud peaaegu kokku põrkama – ei mitte auto ega mootorrattaga, vaid teise ratturiga, kes kurvi tagant süüdimatult vasakul sõidurajal vastu kihutab ega saa ise arugi, et midagi valesti tegi.

Teiseks võiksid linnaosavalitsused kord kätte võtta ja kõrged kõnniteeservad maha lihvida. Põnts ja põnts – rattast on kahju ja ega endalgi niimoodi mugav sõita ole. See on kindlasti ka üks põhjusi, miks paljud ratturid ohutu kergtee asemel mootorsõidukitega sõiduteed jagada eelistavad.

M

erendus on Eestile tähtis, ent ootus, et Eesti peaks kõrgepalgalisi meremehi eelistama näiteks sel viisil, et nad saavad meie väga heades haiglates ravi, aga ise makse ei maksa, pole lihtsalt õiglane teiste Eesti maksumaksjate suhtes. Meremeeste ametiühing(ud) ei peaks võitlema oma tööandja eest, muutmaks Eestit mugavuslipuriigiks. Eesti kodanikud kannavad sotsiaalkulusid valdavalt solidaarselt – täistööjõus ja head palka saavad inimesed maksavad nii laste kui ka pensioniealiste eest. See põhimõte ei kehtiks enam, kui hakkaksime üksikutele majandusharudele andma võimalust hiilida maksumaksmisest kõrvale põhjendusega, et see või teine haru on justkui kõigist teistest tähtsam.

Merenduses on palgad väga head, kui neid võrrelda Eesti keskmisega. Kas tõesti peaks ülejäänud Eesti maksumaksjad kandma laevaperede liikmete laste hariduse, nende vanemate pensioni- ja ravikulud või nende endi mistahes

maksumaksja arvelt tulevad kulud solidaarselt, teades, et laevaperede ametiühingud võitlevad selle eest, et Eesti kogukonnale poleks tarvis makse maksta? Mis oleks siis see, mida ülejäänud Eesti lipuriigiks olemise eest saab? Suured arved lipuuhkuse eest? Lipuriigi valik mõjutab laevaomaniku makstavaid makse, ent on selge, et enamiku maailma laevade tulu ei lähtu tegelikult mugavuslipu riikidest, näiteks Libeeriast.

Samuti pole laevapered valdavalt pärit neist riikidest ja meremeeste lapsed käivad koolides, mille eest päriselt olemas olevad maksumaksjad oma töö eest teenitud rahaga maksavad.

Sageli korratakse, et üks töökoht merel loob mitu töökohta maal. On õige, et transpordil on mõju paiksemat sorti majandusaktiivsusele ja vastupidi. Küsimus on aga praegu selles, kas lipuriigiks olemisel on päris mõju majandusele. Küsigem nüüd, kas siis, kui näiteks Silja Europa seilaks Panama lipu all, lisanduks töökohti Panamas. Loomulikult mitte. Kaldatöökohad on ikka seal, kus on tegelik majanduslik aktiivsus, ehk konkreetsel juhul Läänemere ääres – kui poleks Tallinna ja Helsingit, siis poleks Soome lahel mõtet ka laevadega edasi-tagasi sõeluda.

Kas Eestist võiks saada mugavuslipuriik Euroopa Liidu sees? Viis kuuest sakslaste laevast on registris väljaspool Euroopa Liitu jne. Mõte on selles, et «tagurlike» reeglite tõttu on Euroopa rahvad lasknud oma kodanike ja äriühingute laevad väheste nõudmistega Kolmanda Maailma riikide lippude alla. Kui keegi suudab pakkuda välja mudeli, mille järgi Eesti suudaks ses osas konkureerida Libeeria ja Panamaga, siis tehku seda.

JUHTMÕTE Kui Eesti lipp laeval ei tähenda seda, et laeva omanik ja laevapere osaleb tegelikult Eesti ühiskonna kulude katmisel, kas meil on siis neid laevu iga hinna eest Eesti lipu alla tarvis?

LK 6

KÕVA SÕNA Kui meil on nii vähe inimesi ja rahvaarv kahaneb kah veel, siis kust kohast tuleb raha, et hoida käigus Via Balticat, Rail Balticut ja veel ka lennuliine?

Kui meil pole praegu raha, et osta raudteest ülesõitudele tõkkepuid.

PÄEVA KOMM

Ettevõtja Indrek Neivelt, ÕL 07.06

Ebamõistlikke seadusi pole vaja juurde teha. Loodan, et seda mõistavad peagi ka need, kel tekkis «suurepärane» mõte rattakiiver kohustuslikuks muuta.

Postimees 1934. aastal Kaunasest, 7. juunil. Leedu telegraafi agentuur teatab möödunud öö sündmuste kohta: Ühenduses möödunud öö häirega Kaunase garnisonist ja sellest järgnenud vahejuhtumistega selgus, et rühm ohvitsere püüdis vabariigi valitsusele survet avaldada, et see lahkuks ametist ja loodaks uus valitsus Voldemarase juhatusel.

Kuna president Smetona kategooriliselt keeldus niisuguseid sooviavaldusi arvesse võtmast, esitas kindralstaabi ülem, kindral Kubilionas lahkumisteadaande, ja tema asemele nimetati kindralstaabi ülemaks senine sõjakooli ülem kindral Jonas Jackus.

Augustinas Voldemaras, kes noore lenduri poolt lennukil oma sundasumise ko-

Ja kolmandaks – need koerajalutajad. Nii tore, kui kutsu pika rihma otsas ühest teeäärest teise vudib, aga kahjuks ei anna ta oma äkilisest suunamuutusest tagant tulijale teada.

Sama kehtib jalakäijate kohta. Pilk üle õla, enne kui teisele poole suundun, poleks ju sellistel juhtudel palju paluda.

«Ometi tehti ükskord ka mõistlik seadusemuudatus,» rõõmustas mu Pärnu sõbranna Skype’is, kui avalikes kohtades alkoholi tarvitamise keeld tühistati. Mitte et ta mingi joodik oleks, aga meile väga meeldis ilusal suveõhtul Pärnu rannapargi piknikulaua ääres neljakesi pudel veini või paar siidrit ära juua. Siiani olime seda tehes seadust rikkunud, sel suvel õnneks enam mitte.

Ebamõistlikke seadusi pole vaja juurde teha. Loodan, et seda mõistavad peagi ka need, kel tekkis «suurepärane» mõte rattakiiver kohustuslikuks muuta. Las kannavad ikka need, kes seda tõesti vajalikuks peavad.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Jutt, et saaksime äri ajada küll, kui vaid ei peaks maksma makse samamoodi kui kõik teised ettevõtted ja inimesed, pole paraku tõsiseltvõetav. Kui Eesti lipp laeval ei tähenda seda, et laeva omanik ja laevapere osaleb tegelikult Eesti ühiskonna kulude katmisel, kas meil on siis neid laevu iga hinna eest Eesti lipu alla tarvis?

urmas nemvalts

sirje niitra

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

hast Kaunsesse toodi, olles veetnud mõned tunnid lennuväljal, toimetati lendurite poolt kindralstaapi, kus ta julgeoleku võimudele välja anti. Praegu on Voldemaras politseis vahi all. Vabameelne «Manchester Guardian» kirjutab Kaunase riigipöörde katse puhul: «on vaevalt oodata midagi muud kui rahutusi, kui Voldemaras uuesti peaks saama diktaatoriks Leedus.» Voldemaras valitses omal ajal terroristlikkude võtetega ja tema kukutamisest saadik 1929. a. on Leedu seisukord paranenud. Kui tänapäeval tuleb nii sagedasti teateid võimupüüdjate riigipöördekatsetest, et peab peaaegu imestama, et Leedus varem niisuguseid katseid pole tehtud. 9.06.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Jõgevamaal hukkusid tules mees ja laps Jõgevamaal Kasepää vallas põles öösel lausleegiga elumaja, mida kustutades leiti hukkunud mees ja laps.

Eile öösel kell 00.43 teatati häirekeskusele, et Jõgeva maakonnas Kasepää vallas Kükita külas põleb lahtise leegiga kahekorruseline elumaja.

Kohale saadeti päästjad Mustvee, Alatskivi ja Jõgeva päästekomandodest ning Lohusuu vabatahtlikud. Päästetöid juhtis Jõgevamaa operatiivkorrapidaja.

Kohale jõudnud Mustvee päästjad leidsid eest põleva maja, mille katusest, akendest ja ustest ulatusid välja leegid.

Pääste suitsusukeldujad üritasid majja siseneda, kuid põlengu suure intensiivsuse tõttu oli see võimatu. Kustutustöid alustati väljast ning järk-järgult liiguti maja sisse, kust leiti tules hukkunud 47-aastane mees ning kaheksa-aastane laps.

Mees oli maganud koridoris.

Sealt sai põleng esialgsel hinnangul hooletust suitsetamisest ka alguse. Äsja suvevaheajale pääsenud poiss oli maganud toas diivanil.

Kohalike sõnul võis mees hukkuda oma poega päästes.

Esimese asjana olla isa öelnud ülemisel korrusel magavatele noorematele lastele, et on tule-

kahju ja hüpaku nad aknast alla. Seda nood tegidki.

Siis ilmselt läks mees tagasi allkorrusele, kust nad hiljem koos pojaga surnutena leiti. Naabrite sõnul oli tegu korraliku pereisaga, kes oli kirglik kalamees.

Hoone hävis tules täielikult. Kustutustööd lõpetati kell 4.40. «Ei, me ei taha sellest rääkida,» laususid kohalikud eile silmi maha lüües,

Pääste suitsusukeldujad üritasid majja siseneda, kuid põlengu suure intensiivsuse tõttu oli see võimatu.

OSCE vaatlejad võidi viia Severodonetskisse minnes poodi või istudes tagasi autosse. Kogukond hoiab ühte. Nii ühte, et naabrid ja lähedased ei taha võõraid pilke põlenud maja hoovi peale üldse lubada.

Käesoleval aastal on tules hukkunud juba 27 inimest, umbes pooled neist on elu kaotanud hooletust suitsetamisest või suitsuga magama jäämisest alguse saanud põlengutes.

Päästjad hoiatavad, et suitsuga tugitooli või voodisse pikali heita on eluohtlik. Ohutum on suitsetada elamust väljas ning pärast suitsetamist tuleb koni hoolikalt kustutada. postimees.ee

Vannipardid võistlesid vähihaigete laste toetuseks

Ida-Ukrainas kinni peetud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad viibivad Severodonetskis, teatas nn Donetski rahvavabariigi esindaja Andrei Purgin. OSCE vaatlejate neljaliikmeline rühm, kuhu kuulub ka eestlane, jäi Ida-Ukrainas kadunuks 26. mail. novosti.dn.ua / PM

Terras sõidab Ameerika Ühendriikidesse Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras alustab täna nädalast visiiti Ameerika Ühendriikidesse. «Visiidi peamiseks eesmärgiks on informatsioonivahetus ja jätkumeetmete rakendamine Eesti ja laiemalt meie regiooni kaitseks Ukraina sündmuste valguses,» ütles Terras. Terras kohtub staabiülemate komitee esimehe kindral Martin E. Dempsey, rahvuskaardi ülema kindral Frank J. Grassi, sõjaväeluure ülema kindralleitnant Michael T. Flynni ja NATO arendusväejuhatuse ülema kindral Jean-Paul Palomérosega. postimees.ee

3 610 460 eurot kulus väljaspool Eestit eestluse säilimist ja arengut toetava rahvuskaaslaste programmi elluviimiseks aastatel 2009–2013.

Sulling: Eesti toetab ettevõtete soovi laieneda Hiina turule Eile Ningbos Kesk- ja Ida-Euroopa ning Hiina kaubandusministrite kohtumisel kõneledes rõhutas Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eesti huvi kasvatada kaubavahetust Hiinaga. «Meie eesmärgid on kaubavahetuse elavdamine, kaubandusdefitsiidi vähendamine ning vastastikuste investeeringute suurendamine,» rääkis Sulling. Ningbos toimub Hiina ning Kesk- ja IdaEuroopa riikide majanduskonverents ning 8.–11. juunini ettevõtete mess, kus on üles seatud ka Eesti messistend. e24.ee

Kruuse maksis kinni keelatud valimisreklaami kulu

seisneb selles, et Tartus ja Tallinnas oleksid vajalikud inimesed, kes oleks kohe võtta,» rääkis näitleja Märt Avandi, kes on üks ürituse eestvedajatest.

«Tundsin puudust inimesest või inimestest, kes on sarnase kogemusega ja kes ütleks, et elu ei lõppe veel praegu ära, sest sel hetkel tundub, et lõppeb,» rääkis Avandi oma foto: tairo lutter kogemusest. tallinncity.ee

Eelnõu karmistab piirkiiruse tõstmise tingimusi

Mootorratturite suurüritus möödus rahulikult

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamiseks eelnõu, mis karmistab teedel ja asulates piirkiiruse tõstmise nõudeid, kuid lubab tõsta eraldusribaga teedel piirkiiruse 120 kilomeetrini tunnis.

Eelnõu arvestab teedel juhtunud õnnetuste arvuga. Kui teelõigul on kolme viimase aasta jooksul toimunud keskmisest rohkem õnnetusi, siis tuleb võtta tarvitusele meetmed õnnetuste arvu vähendamiseks. Üheks selliseks meetmeks on lubatud kiirusepiiri tõstmata jätmine, seisab eelnõu seletuskirjas.

Tallinna lauluväljakul toimunud mitmepäevane rahvusvaheline mootorratturite kokkutulek möödus korrakaitsjate sõnul suuremate vahejuhtumiteta.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Andres Sang ütles, et midagi suurt ja olulist kokkutuleku ajal toime ei pandud. Tema sõnul varastati üritusel ära paar rahakotti, lisaks toimus paar kergemat liiklusõnnetust festivali piirkonnas. Politsei korraldas ürituse ajal ka mitu reidi alkoholijoobe kontrollimiseks. Neljapäeval kontrollisid korrakaitsjad päeva

Võrreldes kehtiva korraga on karmistatud tingimusi eraldusribata teel kiiruse 100 kilomeetrit tunnis kehtestamiseks, samuti on muutunud rangemaks asulasisese lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused.

Asulasisestel teedel on jalakäijatega juhtunud õnnetuste tõttu tingimusi karmistatud. Lubatud ei ole sõidukiiruse suurendamine teelõigul, kus jalakäijad on kõnnitee puudumisel sunnitud liiklema teepeenral ning teelõikudel, mis on tähistatud hoiatusmärkidega «jalakäijad», «lapsed» või «vanurid». BNS

Kood avab fotogalerii partide ujutamisest.

jooksul sadamas enam kui 1500 mootorratturit, kellest 23 olid alkoholi tarvitamise tunnustega. Reede hommikul kontrollis politsei Tallinna sadamas 252 mootorratturit, neist viis olid alkoholitarbimise tunnustega.

Pühapäevaks oli enamik rattureid kokkutulekult juba lahkunud. Oru väravate juures tuli paljudel taas alkomeetrisse puhuda. Postimehe fotograafi sõnul oli neidki, kes pärast puhumist politseibussi suunati. Korraldajate hinnangul osales üritusel rohkem kui 10 000 mootorratturit üle Euroopa. BNS/PM

POSTIMEES.EE

Eile toimus Kadriorus heategevuslik pardiralli, mille käigus lasti Kadrioru kanalisse 7000 vanniparti.

Pardirallil kutsuti inimesi üles annetama vähihaigete laste vanemate liidule raha, et luua vähihaigetele lastele ja nende vanematele tugikeskus. Korraldajate kodulehel on kirjas, et kokku osales võistlustel pea 7000 parti ning koguti 64 030, 50 eurot. Eesmärk on luua tugikeskus. «See

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegi ettekirjutuse Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, abilinnapea Arvo Sarapuule, Põhja-Tallinna linnaosa vanemale Karin Tammemäele ja tema asetäitjale Priit Kutserile, samuti Tallinna ettevõtlusametis töötavale Jaanus Mutlile ning Tartu endisele linnapeale Urmas Kruusele. Poliitikud peavad tagastama raha, mis kuulus mullustel kohalikel valimistel tehtud ja algselt teavituskampaaniaks nimetatud valimisreklaamidele. Urmas Kruuse kinnitas, et on maksnud MTÜ-le TriSmile ära reklaamile kulunud 458,4 eurot. postimees.ee

Roolijoodik sõitis otsa joobes ratturile

Lõpetati Eesti esimene bitcoin’i kriminaalasi

Laupäeval kella 20.30 ajal sõitis Järvamaal Imavere vallas Mercedest juhtinud alkoholijoobes ja juhiõiguseta 31-aastane Mirkko otsa teeservas sõitnud purjus jalgratturile, kes toimetati haiglasse, kust ta lubati kodusele ravile. postimees.ee

Kahe bitcoin’i ehk ligi 2000 euro väärtuses tehinguid teinud kahtlustatava suhtes lõpetati kriminaalmenetlus, teatas advokaadibüroo Glimstedt. «Menetlus lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu,» ütles advokaat Priit Lätt. e24.ee

Postimees.ee küsitlus Kas julged kulutada rohkem kui aasta tagasi?

4% 20%

Olen tulevikule mõeldes endiselt ettevaatlik

648 vastajat

Jah, hinnatõus on peatunud ja palk tõusnud

76% Ei, ma ei tunneta, et hinnatõus oleks peatunud

4 || EESTI || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

OHT RIIGIKAITSELE. Noorte meeste nappus ja vilets tervis ähvardavad lähiaastail muuta keeruliseks reservüksuste moodustamise.

Kutsealustele uued tervisenõuded ja motivatsioonipakett oliver kund reporter

J

ärgmisel aastal valmiv ulatuslik raport tõotab reformi ajateenijate tervisenõuetes ning selles, mida ja kuidas neil teenistuses teha tuleb. Motivatsiooni suurendamiseks hakatakse ajateenijatele aga juba järgmisest kevadest erialaoskuste omandamise kohta välja andma tunnistusi.

Muudatused on möödapääsmatud. Ühest küljest nõuab riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022 igal aastal 3200 ajateenija koolitamist, kuid samal ajal on järgneval kolmel aastal kaitseressursside ametis arvele võetud igas aastakäigus vähem kui 6000 meest. Kaitseväe tervisenõuetele vastab neist eeldatavasti vaid kolmandik.

Tegelikult ei tea praegu veel keegi, millal kriitiline piir saabub. Erinevalt näiteks Soomest on Eesti süsteemi omapära, et ühe ajateenijate kutse saab kokku panna kümne aastakäigu ajateenistuskohuslastest.

«Loomulikult ei ole normaalne mehitada üksusi 27–28-aastaste ajateenijatega, aga see kümneaastane lõtk võimaldab siiski selle 3200 praegu veel kätte saada. Iseküsimus on muidugi kvaliteet,» kirjeldas olukorda KRA peadirektor Margus Pae. On avalik saladus, et kaitseväe väeosad pole viimasel ajal olnud rahul kutsealuste tervise ega võimega õpet läbida. Pae sõnul tuleb kaitseväel olukorraga kohaneda, sest paranemist ei tule. Üks põhjus on see, et kui mullu oli seaduses 17 ajateenistuse edasilükkamise alust, siis tänavu riigikogu otsusega juba 23. Nende taga on olnud nii huvigruppide lobitöö kui ka rahvusvahelised lepingud.

«Minu üleskutse on väga lihtne: ärme teeme neid rohkem juurde. Kui räägime vähenevatest aastakäikudest, siis nende aluste vähendamine oleks kindlasti üks meede, et saada kokku usutav kaitsevõime,» ütles Pae. Seni aga, kui seda ei tehta,

peab ka kaitsevägi kohanema, näiteks väljaõppeprogramme ümber tehes.

Tänavu märtsis algataski kaitseministeerium 110 000 euro suuruse eelarvega ja poolteist aastat vältava uuringu.

Uurimisküsimuste nimekiri on lehekülgi pikk, kuid põhieesmärk üks: teha kindlaks, milline on tegelikult ajateenija vaimne ja füüsiline koormus ning kuidas saaks muuta kutsealuste tervisenõudeid nii, et rohkem mehi oleks ajateenistuskõlblikud või ei langeks teenistusest välja.

K a itseväe Ü hendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) juhitav projekt kaasab teiste hulgas Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku arste. Uuringu üksikasjalikkust näitab seegi, et ainuüksi ajateenija vaimse ja füüsilise koormuse mõõtmiseks kulub 40 000 eurot ja põlvede koormuse uurimiseks 21 000 eurot.

Süvitsi minek on põhjendatud, sest kui tervisenõuded uuringuraportile toetudes 2016. aastal ümber tehakse, peab tulemuseks olema suurem osavõtt ajateenistusest, kuid ohtu ei tohi sattuda meeste tervis.

Viiest mehest kaks võimelised teenima Ajateenistuse problemaatikat analüüsinud KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem on üks neist, kelle hinnangul ei kajasta KRA arstlike komisjonide statistika Eesti meeste tegelikku seisu.

«Täna ütleme, et 39 protsenti meestest on võimelised teenima, ülejäänud on haiged.

See on minu meelest täiesti moraali alandav pilt. Enamik neid mehi, kes tänaval käivad, peaksid olema lombakad, kõverad või psüühiliste häiretega – aga see ei ole ju nii,» arutles ta.

Põhjuseid on Heremi hinnangul kaks: arutult ranged tervisenõuded ja puudulik isamaaline kasvatus nii koolis kui ka ajateenistuses.

«Kui arvud ütlevad, et Eesti mees on haige, siis tegelikult oleme ise püstitanud arusaamatult kõrged nõuded. Teiseks, Eesti mees ei ole üldse nii haige, vaid hoiak on vilets. Ei saada aru, mille jaoks on ajateenistus,» lausus ta.

Heremi väited pole võe-

tud õhust, sest tema juhitavas KVÜÕAs on samal teemal kaitstud mitu magistritööd.

Neist on näiteks selgunud, et 2003. aastast pärinev sõduri baaskursuse õppekava ei sisalda tunde, kus räägitaks, mis roll on ajateenijal ja miks seda süsteemi ülal peetakse.

«Ajateenistuses ei kasvata me inimest, me ei loo temas teatud hoiakuid ja kaitsetahet,» summeeris Herem. Üks selle tagajärgi on, et kaitsetahe ei kandu reservi minejailt edasi ka uutele noortele, keda ajateenistus alles ees ootamas.

nistuse lühendamist uurinud kaitsevägi, et see pole teostatav, kuna toob kaasa suurema kulu ja nõuab 200 lisainstruktori palkamist. Kaitseministeeriumist öeldi mulle, et uuring on nüüdseks aegunud ja arutelu lühendamise üle võimalik.

Nädalavahetuseks linnaloale

Kui tervisenõuded uuringuraportile toetudes 2016. aastal ümber tehakse, peab tulemuseks olema suurem osavõtt ajateenistusest, kuid ohtu ei tohi sattuda meeste tervis.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Hellar Lill nentis, et kaitsetahe peaks tulema juba koolist.

Ministeeriumi eesmärk ongi, et 2016. aastaks saaks riigikaitseõpetuse tunde senise 4000 asemel poole rohkem õpilasi.

Samuti räägitakse kaasa kehalise kasvatuse tundide õppekava koostamisel – et sellesse lisataks ajateenistuses kasutusel olevad füüsilised testid.

Selleks et ajateenistusele lisaväärtust anda, tahab ministeerium alates järgmisest kevadest hakata välja andma tunnistusi ajateenistuses omandatud oskuste kohta. Lille sõnul antaks tunnistus näiteks meeskonnatöö, parameediku, sidespetsialisti või teiste koolituste läbinutele.

«See on suhtumise muutmine. Kui sa paned selle uhkusega seinale ja märgid seda CVs, siis sa võiksid olla ju väärtuslikum töötaja,» tõi ta näite, kuidas ajateenistusest eraelus kasu võiks olla. Esimesed tunnistused saavad kätte tänavu juulis ja oktoobris teenistusse asujad.

See ei lahenda aga probleemi, et rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse iga-aastaste uuringute andmeil kasvab nende reservi minevate ajateenijate hulk, kes tahaks Eestis lühemat ja intensiivsemat ajateenistust.

2010. aastal leidis ajatee-

KVÜÕA ülema kolonel Heremi hinnangul pole ajateenistuse lühendamine mõttekas, kuna selle praegune pikkus tagab meestele vajaliku vilumuse ning annab võimaluse teenistuse teises pooles keskenduda potentsiaalsete ülemate treenimisele.

Küll aga tuleb vaadata üle ajateenijate õppekavade sisu ja aegunud tavad.

«Nädalavahetusel ajateenijate väeosas hoidmine on kurjast. Selle asemel, et saata nad koju, loome lihtsalt pseudodistsipliini. Alates esimesest nädalavahetusest tuleks hakata võimalikult palju ajateenijaid linnaloale saatma,» pakkus ta võimalusi ajateenistuse uuendamiseks.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse iga-aastaste uuringute andmeil kasvab nende reservi minevate ajateenijate hulk, kes tahaks Eestis lühemat ja intensiivsemat ajateenistust.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (Reformierakond) ütles, et ei näe praegu vajadust ajateenistuse süsteemi muuta, sest tervise- ja motivatsiooniprobleemide alged on väljaspool ajateenistuse süsteemi.

«Lisaks on ajateenistuse pikkus seotud tsükliga, mille lõpetab igal kevadel suurõppus «Kevadtorm». Uuendusteks peab siis kaitsevägi ise täiesti uue mudeli välja pakkuma,» rääkis ta.

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Taasavati Riigiküla lahingu mälestusmärk 65% 56%

Millist ajateenistust sooviks ajateenistuse läbinud?

2008

36%

2013

Laupäeval avati Narva jõe ääres Riigiküla lahingu ja seal sõdinud Vabadussõja-aegse 1. jalaväepolgu taastatud mälestusmärk.

Algselt 1935. aastal rajatud mälestusmärgi koopia asub Riigiküla asula lähedal paigas, kus 1919. aasta 25. veebruaril toimus Riigiküla lahing Eesti rahvaväe 1. jalaväepolgu ja pealetungiva kolme Punaarmee polgu vahel.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ütles, et võit Vabadussõjas oli kõigi Eestimaa rahvaste ja meie liitlaste, eestlaste, venelaste, sakslaste, taanlaste, soomlaste ja juutide ühine saavutus.

Mälestusmärgi õnnistasid sisse EELK Viru praostkonna praost Peeter Kaldur ja Narva Aleksandri koguduse pastor Vladimir Batuhtin ning MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus. postimees.ee

31%

4% Ajateenistus Praegune kestus võiks olla lühem ja on sobiv intensiivsem

2%

Võiks olla pikem ja rahulikum

foto: ardi hallismaa / mil.ee

Kood avab galerii mälestussamba taasavamisest.

KRA ei teinud otsust ja jäid ajateenistusse kutsumata

Kui paljud mehed läbivad ajateenistuse?

(1984. a sündinute näitel)* surnud

läbis ajateenistuse

0,9%

26%

4,4% 7,9% sai ajapikendust saanuna liiga vanaks

16,3% vabastati muul põhjusel (kehtiv karistus, õppimine jms)

2001

9702

2002

9605

2003

9729

2004

10 229

2005

10 210

2006

10 298

2007

9566

2008

8439

2009

8409

2010

7385

2011

6802

2012

6590

2013

6630

2014 5904 2015 5714 2016 5805

Kutsealuste tervis halveneb KRA arstlike komisjonide otsused kutsealuste kohta

30%

2013

33,7%

2017

6201

2018

6009

2019

6089

2020

6186

2021

6661

2022

7037

2023

2009 27% ei vasta üldse nõuetele

42% vastab tervisenõuetele

7289

2024

7637

2025

7846

44,5% vabastati ajateenistusse kutsumisest tervislikel põhjustel

*Statistikat saab teha aastakäigu kohta, kes on saanud 28 aastat vanaks

Demograafiline mõõn: lähiaastatel saavad ajateenistusküpseks rekordväiksed aastakäigud noormehi arvele võtmise aasta

2025

arvele võetute arv

7846

Prognoosi järgi on alates 2015. aastast äärmiselt keeruline saada lähiaastail ajateenistuseks kokku 3200 kutsealust, hoiatas mullu kaitseväeteenistuse seadust muutnud kaitseministeerium.

Kaitseressursside ameti juhi Margus Pae sõnul ei tea amet täpselt, kust jookseb kriitiline piir, kuid 3200 meest ligi kümne aastakäigu peale praegu veel leitakse. «Iseküsimus on muidugi kvaliteet,» nentis ta.

31% ei vasta ajutiselt nõuetele

36,3% Allikas: kaitseressursside amet Graafika: Alari Paluots

Politsei hakkab joovet tuvastama ka vaatlemise ja küsitlemisega Sotsiaalministri tänavu 1. juulil jõustuva, joobeseisundi tunnuseid ja selle tuvastamise viise käsitleva määruse järgi võib politsei joobeseisundit kindlaks teha ka välise vaatluse ja küsitlemise teel.

Joobele viitavate tunnustena käsitatakse eelnõus nii alkoholi- kui ka narkootilise, psühhotroopse või muu see-

suguse toimega aine tarvitamisest tingitud joobe tunnuseid.

Välisel vaatlusel silma torkavad joobetunnused on joobnu välimus, aeglustunud reaktsioon, teadvuse seisund, koordinatsioonihäired ja käitumishäired. Küsitledes saab politseinik kindlaks teha, kas inimese kõne on häiri-

tud ning kas tal on aja, isiku ja koha tajumise häireid või mäluhäireid.

Alkoholijoobe tunnuste hulka kuulub ka alkoholi lõhn väljahingatavas õhus, selgub eelnõu seletuskirjast. Narkootilise, psühhotroopse või muu sellise toimega aine tarvitamise tunnuseks võib olla ka häirunud silmavaade. BNS

6 || EESTI || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Meremeeste tulumaks

Meremeeste tulumaks

Meremeeste tulumaks

25%

0%

21%

miinimumpalgalt

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaks

24%

33%

tasub tööandja riigi miinimumpalgalt

tasub tööandja meremehe kogupalgast

EESTI Ettevõtte tulumaks

21%

VÕI

0%

kui kasumit välja ei võeta

9%

tasub töötaja miinimumpalgalt

tasub tööandja riigi keskmisest palgast

LÄTI Tonnaažimaks EI

Ettevõtte tulumaks laevafirmadele

3% tasub töötaja enda brutopalgast

LEEDU Tonnaažimaks JAH

0%

Sotsiaalmaks

31%

Ettevõtte tulumaks

Tonnaažimaks JAH

15% Kaubalaevad Leedu lipu all

Kaubalaevad Eesti lipu all

Kaubalaevad Läti lipu all

0

19

EAS tagastab tööandjale 70-80% makstud sotsiaalmaksust.

Meedet kinnitatakse igal aastal uuesti. Seetõttu puudub laevaomanikel selles osas kindlus, kuna pikaajalist plaani pole.

Tegu on tagasimaksuga. Seega, laevaomanik paneb oma raha «aastaks kinni».

42

Euroopa majanduspiirkonna riikide lipu all sõitvate meremeeste tulumaks on 0 protsenti.

Teiste lippude all sõitvate meremeeste tulumaks vähendatud 20 protsendilt 15 protsendini.

Meremehel on võimalik osta endale ise ravikindlustus

Allikad: majandusministeerium, Läti transpordiministeerium

ALUSTETA MERERIIK. Euroopa Liit lubab merenduses maksuerisusi. Erinevalt Eestist kasutab enamik rannikuäärseid riike seda võimalust.

kaspar jõgeva

E reporter

esti lipu all sõitis 1993. aastal ligi 70 kaubalaeva. Alates aprillist ei sõida enam ühtegi.

Merendusnõukoda koos majandusministeeriumiga töötas reformide nimel aastaid. 94-leheküljeline alusdokument ja selle rakenduskava on valmis. Piduriks muudatuste elluviimisel peetakse Reformierakonna maksupoliitikat.

Läti ja Leedu märkasid laevade massilist registrist lahkumist juba 2000. aastate algul.

Lõunanaaber haaras härjal sarvist 2001. aastal, kehtestades kaubalaevadele konkurentsivõimelised tingimused. Leedu tegi sama 2004. aastal.

Eestis on viis- kuni kuuskümmend laevaomanikku, kuid need alused sõidavad teiste riikide registris. Miks? Sest Eesti registri all sõitmine oleks äriline enesetapp, rääkis mitme laeva haldaja Allan Noor. Eesti laevaregister on teiste Läänemereäärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimetu ning tekitaks laevaomanikele põhjendamatult palju juriidilisi probleeme.

Merenduspoliitikareforme on planeeritud aastaid. Mullu saadi eksperthinnang rahvusvaheliselt merendusärimehelt Clemens Hillmerilt, kes tegeleb laevandusalase finantsnõustamisega. Tema soovitused kattusid suuresti merenduspoliitika arengukava põhimõtetega. Muuhulgas tõi ekspert esi-

le ülimõjuka detaili: möödunud aasta algul sõitis Saksamaa enda registris vähem kui 500 kaubalaeva, 2500 Saksamaa alust sõitis Euroopa Liitu mittekuuluvate laevade registris.

Hillmeri hinnangul võinuks neist lõviosa just Eesti lipu alla tulla. Seda juhul, kui merenduspoliitika arengukava ning Hillmeri soovitusi reaalselt rakendatakse. Seda pöördumist mäletab ka endine majandusminister Juhan Parts. «Nad tulid väga tõsise jutuga, et oma laevad Libeeria lipu alt ära tuua,» rääkis ta.

Eeltöö on tehtud Eesti kaubalaevanduse viletsaid konkurentsitingimusi märgati enam kui kümme aastat tagasi.

Eesti presidendid Arnold Rüütel ja Lennart Meri said meie muredest aru, rääkis endine Eesti Mereakadeemia juht Jüri Lember.

2006. aastal astus Tarmo Kõuts kaitseväe juhataja ametikohalt tagasi, soovides kandideerida 2007. aasta riigikogu valimistel IRLi nimekirjas. Ta osutus valituks ja tahtis meremeeste mured valitsuse tasemel kuuldavaks teha. Selleks rääkis ta majandus- ja kommunikatsiooniministri portfelli saanud Juhan Partsile Eesti merenduse probleemidest.

Parts võttis mõtlemisaja.

Endise kaitseväe juhataja sõnul mõistis Parts algusest peale, et merendusreformide läbisurumine on keeruline. Aja jooksul sai Kõutsist Partsi nõustaja merenduspoliitika valdkonnas.

2008. aastal asutati Kõutsi initsiatiivil Eesti merendusnõukoda. Nõukoja esmane eesmärk oli kehtestada ühine alusdokument, mille allkirjastaksid kõikide parlamendierakondade

esindajad. Töörühmades osales kümneid merendusspetsialiste ning «Eesti merenduspoliitika arengukava 2012–2020» valmis 2010. aastal. Kõik ministeeriumid ja erakonnad kiitsid dokumendi heaks. Nõukoja surve kandis vilja.

Ilma rakendusplaanita poleks arengukaval mõtet. Seetõttu vaieldi ka rakendusplaani üle ning valitsuse merendusteemalised kabinetiistungid kiskusid teravaks. Ühe sellise arutelu ajal lahkus minister Parts ruumist. Ta tahtis rakenduskava maksusoodustuste osa konkreetselt sõnastada, kuid Reformierakonnal selleks tahet polnud. Seepeale Parts ärrituski.

Arengukava võeti riigikogus vastu 2011. aastal ja rakendusplaan aasta hiljem. Praeguse laevaregistri probleem ning ettepanekud reformideks on neis dokumentides sees. Samamoodi kõneldakse maksusoodustuste vajadusest ning öeldakse, et tööjõu palkamist kolmandatest riikidest tuleks lihtsustada.

les, et suhtub merendusse lugupidavalt ning kui selle küsimuse esitas, siis ainult heast tahtest. Rohkem teda nõukoja istungitele ei kutsutud.

Nõukoja liikmed pole aga Michali küsimust unustanud.

Mõnele läks see väga hinge. Hiljem nõukoja istungitel osalenud reformierakondlane Tõnis Kõiv näitab samuti välja head tahet, kõneldes pensioni- ja ravikindlustuse tähtsusest meremeeste jaoks.

Eesti laevaregister on teiste Läänemere-äärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimetu ning tekitaks palju probleeme.

Küsimus, mida ei unustata Taustainfole ja allikate jutule tuginedes tuleb välja, et oravapartei pidurdab majandusministeeriumi ja meremeeste püüdlusi.

Eesti merendusnõukoja avaistungil 2008. aastal küsis Kristen Michal: miks Eestile merendust üldse vaja on? Meremehi pahandas, et poliitilisse ladvikusse kuuluv mees ei taha merenduse rollist aru saada. Kristen Michal toonast olukorda täpselt ei mäleta. Ta üt-

Eesti merendusnõukoja avaistungil 2008. aastal küsis Kristen Michal: miks Eestile merendust üldse vaja on?

Seega, kas ta pooldab ka merenduspoliitika alusdokumentides sätestatud maksusoodustusi? Ei. Kuidas peaks Eesti täitma merenduspoliitika rakenduskava nõnda, et 2020. aastaks sõidaks Eesti lipu all vähemalt 35 laeva? Sellele küsimusele jätavad vastamata nii Michal kui ka Kõiv.

Meremehed räägivad, et kuivamaa tööjõuga võrdsetel alustel sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksmine pole õiglane. Kui madrus haigestub, siis ravitakse teda laeval või sadamas – keegi ei sõida ühe haigusjuhtumi pärast paarsada või -tuhat kilomeetrit tagasi, Eesti haiglasse. Haigusjuhtumeid tuleb paratamatult ette ning vahel tuleb seepärast meeskonda täiendada. See viitab järgmisele Eesti lipu probleemile.

Oletame, et mehed haigestuvad Aafrika ranniku lähistel.

Kust võtta uued töötajad? Kaup tuleb tähtajaks kohale toimetada, kuid pooliku meeskonnaga on ohtlik sõitu jätkata. Euroopa Liitu mittekuuluvate koda-

nike palkamine on Eesti lipu all sõitvate aluste jaoks bürokraatlikel põhjustel komplitseeritud.

Eelmisel nädalal pidid kohtuma meremeeste ametiühingu juht Jüri Lember ja rahandusminister Jürgen Ligi. Lember kavatses anda ministrile ülevaate, millest selgub maksusoodustuste vajalikkus.

Seda tõestab ühe Euroopa Liidu edukaima mereriigi Hollandi praktiline kogemus. Üks maailma suurimaid sadamaid asub tulpide maal Rotterdamis. Maismaal loodud töökohad kompenseerivad Hollandi lipu all sõitvate aluste maksusoodustusi. Üks töökoht merel loob kolm töökohta maismaal.

Holland lähtub sellest põhimõttest ning pingutab, et kaubalaevad just nende registris püsiksid.

Kaks päeva enne kohtumist helistas ministri abi ja ütles, et Ligi ei saa kohtumisele tulla.

Endine mereakadeemia juht oli pettunud, kuid mitte üllatunud.

Lemberi sõnul ei pea rahandusministeerium maksusoodustusi vajalikuks, viidates uuringute puudusele. Kas rahandusministeerium teeb ise vastava uuringu? «Ei,» vastab Lember. Rahandusministeeriumi selgituste järgi tegeleb analüüsiga majandusministeerium.

Majandusminister Urve Palo pooldab maksusoodustusi tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Palo ootab ettepanekuid kooskäivalt töögrupilt. Ta lubas muudatusettepanekud esitada enne 2015. aasta valimisi.

Kas majandusministeeriumi ponnistused kannavad vilja?

Merendusspetsialistid pole lootust kaotanud. Piduriks peetakse Reformierakonda ning Jürgen Ligi juhitud rahandusministeeriumit.

LOE KA JUHTKIRJA

Merendusreformid on takerdunud

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

MÄNGUMEISTER. Mobiilimängude turul muljetavaldava tähelennu teinud Creative Mobile’i tegevjuht ja suuromanik Vladimir Funtikov tahab mängudega tegeleda ka kümne aasta pärast.

Mobiilimänguga miljonäriks kalev aasmäe reporter

V

eel mõned aastad tagasi töötas Vladimir Funtikov Tallinnas ühe USA firma heaks mängude testija ja arendajana.

Paraku otsustati majanduskriisi ajal ettevõtte kohalik kontor sulgeda ning praeguseks 27-aastane Funtikov, kelle varandust Äripäev mullu hindas 30,7 miljonile eurole, jäi mõneks ajaks töötuks.

«See töö andis mulle võimaluse näha, mis on mängude sees, kuidas toimivad mängumootorid; kogu tehniline kogemus oli väga kasulik,» oli ta tagantjärele tänulik.

Uuesti palgatööle Funtikov minna ei tahtnud, kuna küpsema hakkas paljulubav äriidee. Nimelt oli praegu maailma populaarseim mobiiliplatvorm Android toona alles turule jõudnud ning selle mängude valik oli iPhone’i omadega võrreldes kesine.

«Ilmus esimene Androidi operatsioonisüsteemi kasutav telefon ning ma sain aru, et siin on võimalus. iPhone’i magasime maha, see tuli turule 2007. aastal, mil ma olin veel tehnikaülikooli tudeng. Meil oli endiste töökaaslastega natuke raha kõrvale pandud ning mõtlesime, et proovime – kui Android ei kasva, siis võib-olla kaotame aasta, poolteist oma elust, kuid vähemalt oleme üritanud.»

2009. aasta lõpus asutatigi Creative Mobile. Edu ei tulnud üleöö ja iseenesest, enne tuli üle elada mitmeid nurjumisi ning katsetada erinevaid ärimudeleid.

«Esimese mängu tegemiseks kulus meil poolteist kuud ja see teenis umbes 50 eurot.

Mõtlesime, et ju ei ole see mäng piisavalt hea, ning tegime teise, parema. See võttis veel ühe kuu ning teenis 100 eurot. Kolmanda mänguga nägime veel rohkem vaeva, selle loomine võttis kuus kuud ning teenisime

Creative Mobile’i tegevjuht Vladimir Funtikov ootab head tulemust firma uuelt mängult «Nitro Nation».

ehk 300 eurot. Siis saime aru, et midagi tuleb muuta. Võtsime eelmise mängu, muutsime nime, ikooni ning ärimudelit – enne teenisime raha, kui kasutaja selle veebipoest ostis, nüüd muutsime selle tasuta mänguks ning raha võtsime reklaamide kuvamise eest.»

Uus strateegia toimis – juba esimese kuuga tõi mäng sisse umbkaudu 5000 eurot ning praeguseks on seda alla laetud juba üle 10 miljoni korra.

«Muudatus oli väga lihtne, aga selle mõtteni jõudmine võt-

tis meilt, kõrgharidusega ning mängusektori kogemustega inimestelt kaheksa kuud,» muigas Funtikov.

Paar kasumisse jõudnud väikest mängu lubasid üürida kontori ning palgata mõned inimesed. Ambitsioonid esialgu väga suured ei olnud.

«Meie arusaama järgi pidimegi tegema väikeseid mänge – kui üks teenib 3000–5000 eurot kuus, siis kaks teenivad kuni 10 000 ja nii edasi.» Selle plaani pööras kolm aastat tagasi pea peale Creative Mobile’i

autode kiirendusmäng «Drag Racing», mis on siiani edukaim Eestist pärit nutirakendus.

Arendajad pidasid seda juba enne valmimist varasematest mängudest kvaliteetsemaks, kuid seda, et mäng hakkab ühel hetkel allalaadimiste arvult konkureerima maailma populaarseima mobiilimänguga «Angry Birds», ei osanud keegi ette näha.

«Uskusime, et selle käibeks võiks olla 10 000 – 15 000 eurot kuus. Tuli välja, et see prognoos oli väga tagasihoidlik,» nentis Funtikov. Kolm aastat tagasi valminud mängu «Drag Racing» on alla laetud üle 150 miljoni korra ning koos erinevate lisamängudega on see ettevõttele teeninud miljoneid eurosid.

Veel mõned aastad tagasi tõi firmale Creative Mobile kõige rohkem raha sisse USA turg, vahepeal tõusis selle kõrvale Euroopa ning nüüdseks on suurimat kasvu näitamas Aasia arenevad turud.

«Seal on küll sissetulekud väiksemad, samas müüakse seal ka 50-euroseid Androidi telefone ning kasutajate hulk kasvab kiirelt. «Drag Racing» on nende jaoks ideaalne, kuna ei nõua väga võimsat riistvara ning on kergelt õpitav,» selgitas Creative Mobile’i juht.

Edu mobiilimängutööstuses võib kiiresti kaduda, eriti väikese tootevaliku puhul. Seetõttu on Creative Mobile viima-

foto: mihkel maripuu

Creative Mobile Ettevõttel on 85 töötajat 2013. aasta majandustulemused • Käive – 7,05 miljonit eurot • Puhaskasum – 357 279 eurot allikas: äriregister

sel ajal investeerinud palju raha inimestesse ning uute mängude arendusse. Käesoleval aastal oodatakse head tulemust uue generatsiooni automängult nimega «Nitro Nation».

«Kolm aastat tagasi oli meil suur käive ja suur kasum, ainult üks mäng ning väga väike meeskond. Me teenisime rohkem raha, kui me oleks pidanud teenima, see ei olnud normaalne, see oli ohtlik olukord.

Meie uued mängud on kvaliteetsemad, ilusamad ning nõuavad loomulikult suuremaid investeeringuid,» selgitas Funtikov.

Kuigi investorid tunnevad ettevõttesse raha paigutamise vastu elavat huvi, on Creative Mobile siiani hakkama saanud oma vahenditega. Samuti ei ole plaanis ettevõtet maha müüa.

«Me võime mingil hetkel raha võtta, aga ainult juhul, kui me selle abil saame teha midagi, mida me üksi ei suudaks. Me ei mõtle rahast, me mõtleme sellest, kuidas jõuda sinna, kuhu

Supercell (Soome päritolu üliedukas mängutootja – toim).

Muidugi on väga tore, kui sul on 7–8 miljonit eurot käivet, aga kui sinust 80 kilomeetri kaugusel on samal turul tegelev firma, kelle käive on sada korda suurem, siis see paneb mõtlema,» ütles Funtikov.

Ta usub, et tegeleb mängude arendamisega ka kümne aasta pärast. «See on väga mõnus valdkond ning siin on palju võimalusi. Kogu aeg ilmub uusi platvorme, riistvara ja ärimudeleid – see on väga huvitav.»

Mida soovitab ta neile, kes tahaks luua järgmisi populaarseid mänge? «See on nagu ükskõik milline muu äri. Kui sa tahad mängudega raha teenida, pead sa kõigepealt olema ettevõtja – sul peavad olema teadmised oma sihtgrupist, turundusest, eelarvest, kuludest, ärimudelist. Liiga paljud mängude arendajad mõtlevad, et kui neil on idee, mis neile endale meeldib, siis see on 50 protsenti edust,» ütleb ta.

«Tegelikult on see umbes 0,5 protsenti. Kõike tuleb teha kiiresti – mitte ehitada kaks aastat mängu, vaid kaks nädalat, ja siis uuesti proovida. Päevas ilmub tuhandeid mänge, millest väga paljud on kvaliteetsemad kui 50 000 dollarit päevas teeninud «Flappy Bird» (üks suurimaid hiljutisi mobiilimänguhitte – toim), kuid 99,9 protsenti neist ei teeni mitte midagi.»

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA. Maidani aktivistist kultuuriministriks tõusnud näitleja sõnul tuleb nüüd liikuda meeleavalduste juurest riigi ülesehitamise juurde.

Jevgen Nõštšuk: igatsen Maidani järele intervjuu anton aleksejev, Kiiev

U

kraina näitleja Jevgen Nõštšuki karjäär on mõnes mõttes tähenduslik: revolutsiooni tulemusel tõusis võimule inimene, kes osales ise vahetult revolutsioonis. Nõštšuk oli Maidani asendamatu eestvedaja ja koordinaator: just tema andis sõna poliitikutele, külalistele ja osalejatele, kutsus barrikaadidele ja andis teada viimaseid uudiseid.

Nüüd on 41-aastane Kiievi akadeemilise teatrikunsti meistriklassi Sozvezdije näitleja Ukraina kultuuriminister.

Te külmetasite ja võitlesite Maidanil – ning lõpuks Maidan võitis ja teist sai minister. Kas see on näide selle kohta, kuidas inimene teeb revolutsiooniga karjääri?

Loomulikult mitte. Ei saa isegi nii mõelda, et vaat see võim kaob, tuleb uus ja annab mulle midagi. Jah, ma jagasin ja jagan algselt Maidanile kogunenud inimeste euroopalikke püüdlusi ja küllap mäletati mind veel ka kümne aasta tagant (ta oli Maidani eestvedaja ka oranži revolutsiooni ajal – toim). 30. novembrini, mil võimud võtsid ette esimese katse Maidan jõuga laiali ajada, oli see lihtsalt soov toetada inimesi. Alles hiljem mõistsin, et riskisin ka ise tublisti.

Pole saladus, et too võim oli pika vihaga, nad võinuks mul lihtsalt blokeerida kõik võimalused tööd teha. Õieti see juba algaski: mind kuulutati kultuuriministeeriumis ja kõigil riikli-

kel üritustel ebasoovitavaks isikuks, ma ei saanud üritusi juhtida ja nii edasi.

Aga pärast 30. novembrit muutus kõik. See oli šokk. Oli soov astuda välja oma kolleegide eest, inimeste eest, keda nii rängalt alandati tolle peksuga, vägivallaga. Seda a nägi kogu Euroopa. Ja siin ei olnud lnud enam tegu poliitilise valikuga, uga, et kes tahab Euroopasse ja a kes ei taha, kas Ukraina peab b olema Euroopas või mitte.

Jõudis kätte hetk, tk, mil inimesed sõltumata oma ma parteilisest kuuluvusest või õi poliitilisest meelsusest nägid, gid, kuidas väikesi tüdrukuid peksti pähe, kuidas peksti jalgadega gadega inimest, kes lamas teadvuseta advuseta – see vapustas kõiki hingepõhjani. Siis sattusingi nende sekka, kes läksid protesti ti toetama.

10. jaanuaril püüti ti meid jälle laiali ajada, lavastt poolesaja meetri kaugusel seisis isis Berkut ja me uskusime, et nad põletavad selle lihtsalt maha. Sellises olukorras lihtsaltt ei mõtleeb ja mida gi, et kunagi see lõpeb ma selle eest saan.

dajad. Jutt käis kogu aeg ühest ja samast: me teame, et sinu nimi on seal, teame ka teisi nimesid. Ja me palume, et sa nüüd rumala peaga ei keelduks.

Mina aga keelduda just tahtsingi. Ütlesin neile, et mul on raske mõista, mida minult selles ametis tahetakse, ma olen ju loomeinimene.

Aga mulle vastati: sa pole ju ainult näitleja. See on ka õige: ma olen korraldanud mitmesuguseid festivale, üritusi, performance’e, see tähendab, et mingi korraldamiskogemus on mul ole-

mas – rääkimata juba kogemusest teatri, kino ja õpetamisega.

Teie maal käib praegu sõda. Näiteks Suure Isamaasõja ajal olid paljud teatrid ja teisedki kultuuriasutused suletud, näitlejad aga sõitsid agitbrigaadides rindele.

Muide, kultuuritegelaste kodakoda nikualgatused on selle sõja ajal palju ära teinud.

Me loome kunstibrigaade, kes on nõus sõitma eesliinile, sõjaväeosadesse ja andma seal kontserte, etendusi ja nii edasi, see tähendab, tõstma sõdurite vaimu.

Aga kas teie meelest on n üldse loogiline, et üks «revolutsiooni siooni nägu» saab hiljem ministriks??

Eks loogikat võib muidugi leida, kuigi ma ei valmistunud lmistunud kuidagi ministriks saama. aama. Aga kui juba pärast murrangut rangut hakati moodustama nõndanimeõndanimetatud kriisivastast valitsust, «kamikaze’de» valitsust, sust, ja ma nägin kandidaatide e nimekirjas enda nime, suhtusin usin sellesse üsna irooniliselt. Kuid juba päeva-paari pärast ärast hakkasid mulle helistaistama kultuuritegelased d eri sfääridest, või nagu meil räägitakse, tsunftidest: dest: akadeemilise teatri, kino, nüüdiskunsti esin- Jevgen Nõštšuk ülemraadas pärast kultuuriministriks määramist.

foto: ap/scanpix

Praktika on näidanud, et sõduritele on see tähtis. Kui suhtelise vaikuse ajal kõlab muusika, kõlavad laulud, tulevad sõjaväelastel pisarad silma.

Esinejad on rääkinud, et sõjaväelased tänavad neid ja paluvad uuesti külla sõita. Ja esinejad ütlevadki, et tahavad uuesja tti nende juurde sõita. See pole mingi formaalsus. m Ja veel, kui ma lähen mõnda teatrisse või muusse kultuud rriasutusse, siis on seal kirjas, et meie kollektiiv kogus sõjaväe m toetuseks nii ja nii palju grivto nasid. Enesest mõista ei ole min na kellelegi selliseid korraldun ssi jaganud. See on lihtsalt solidaarsus. li

Maidani värvid on rahvuslipu värvid, Maidani laul on riigihümn, mis liigutas paljusid esimest korda ja hakkas neile meeldima. Ja mis peamine, Maidan tähendab tohutu suurt usku iseendasse sõltumata sellest, millises keeles räägid või millist usku oled. Meie seas oli kõigi uskude vaimulikke, oli muslimeid, juute, kristlasi. Selles mõttes ei olnud meil mingeid probleeme. Pärast kiputi asja kiiva ajama, justkui keegi tahtnuks midagi keelata. Keegi ei kavatse midagi keelata! Teatrid, mis töötasid vene keeles, töötavad rahulikult vene keeles ka edasi. Selles mõttes meil tegelikult mingeid probleeme ei ole.

Kui kaua peab Maidan veel püsima?

K

Kas olete valmis, et pärast presidendi või ülemraada valimisi tuleb uus valitsus, kus teile kohta ei ole?

O Oluline on see, et keegi ei hakkaks seda kuritarvitama, oma k erahuvides ära kasutama. Mie nu jaoks on oluline siiras Main dan. Ma igatsen Maidani järed le. Samal ajal arvan siiski, et riile gi ülesehitamisel peab liikuma g järgmisse faasi. Ka Maidan peab jä minema järgmisse faasi, hakkam ma töötama kohtadel. Inimesed m ei pea tundma, et nad on kõrvae le heidetud. Tuleb teha kõik, et need inimesed, kellest paljudel n pole tööd, leiaksid rakendust. p Neist on vaja moodustada briN gaadid, kes sealsamas Maidanil g ja Hreštšatõkil alustavad taastamistöid. Et neid rakendataks ta memoriaalkompleksi rajamisel, m mille konkursi kuulutasime välm ja koos Kiievi linnavalitsusega.

Võimu saab praegu kontrrollida kohtadel, mõningates erandlikes olukordades on aga e vaja koguneda sõna otseses v mõttes mõne tunniga. Ma ei m rräägi kõigist, aga sinna on juba hakanud ilmuma isikud, kelleh le revolutsioon on elukutse. Ma ei tahaks, et selle eest hakataks e maksma. Meie raha ei saanud.

Sellest saan ma väga hästi aru ja pealegi kutsusin ise kõiki mitte oma kohast kinni hoidma. Algul öeldi meile üldse, et oleme ametis ainult kolm kuud.

Alles pärast selgus, et ikka rohkem kui kolm, sest tulevad presidendivalimised, siis presidendi ametisse kinnitamine, siis tuleb veel arvestada, et president ei hakka midagi muutma, et alles pärast ülemraada valimisi, mille järel kinnitatakse uus peaminister, kes koostab oma meeskonna, hakkavad asjad muutuma. Nii et selgub, et ega see nii ruttu lõpegi.

Aga edasi tuleb juba mis tuleb.

Räägitakse, et mõned neist, kes töötavad praegu, võivad ka uude valitsusse jääda. Ent see sõltub juba poliitilisest olukorrast.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

TÄISVERSIOONI LOE PLUSS.POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Petro Porošenko abikaasa Marina ja poja Mõhhailoga inauguratsioonilt lahkumas.

foto: ap/scanpix

Ukraina president lubas alustada Donbassist evelyn kaldoja

evelyn.kaldoja@postimees.ee

«Kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!» tsiteeris vastne Ukraina president Petro Porošenko oma inauguratsioonikõnes Matteuse evangeeliumi hoiatuseks agressoritele riigi idapiiril. Umbes samal ajal laupäeva õhtul alustasid Vene võitlejad oma siiani kõige suuremat rünnakut Luganski lennuväljale. Ükski lennuvälja kaitsja üleeile õhtul alanud ja eile hommikul jätkunud rünnakute seerias viga ega surma ei saanud, kirjutas uudisteagentuur AFP viitega anonüümsele Ukraina valitsusallikale.

«Mässulised üritasid hävitada hoonet, millest kontrollitakse lennujaama energiavarustust,» kirjeldas sama allikas AFP-le telefoniintervjuus. «Esimest korda tabas meid selline rünnak. Siiani on meil olnud vaid üksikuid kokkupõrked.»

Vene võitlejate välja kuulutatud «Luganski Rahvavabariigi» esindaja ei osanud uudisteagentuurile teateid rünnakust lennuväljale aga ei kinnitada ega ümber lükata. Piirkonna ebastabiilsuse tõttu juba möödunud kuust suletud lennuväli on üks väheseid kohti Luganskis, mis on Ukraina valitsusvägede kontrolli all.

Möödunud kuul vallutasid Vene võitlejad lühikeseks ajaks Donetski rahvusvahelise lennuvälja. Ukraina julgeolekujõududel õnnestus see ränga võitlusega siiski tagasi võtta. Nagu Donetski venemeelsete esindajad pärast seda ise tunnistasid, sai selle käigus surma kümneid venelastest võitlejaid.

Nädalavahetusel ametlikult presidendiks kinnitatud Porošenko lubas, et ühe esimese asjana külastab ta Donbassi piirkonda, kuhu kuulub nii Donetski kui ka Luganski oblast. Samas välistas ta aga igasugused kõnelused kahes mainitud oblastis rahvavabariigid välja kuulutanud jõudu-

dega: «Täna vajame me seaduslikku dialoogipartnerit. Bandiitidega me ei räägi.»

Donetski «rahvavabariiklaste» juht Vene kodanik ja ametlikult Moskva elanik Aleksander Borodai nimetas Porošenko juttu propagandaks ja teatas, et ei saa garanteerida tema turvalisust Donbassis. «Miks me peaksime tagama tema julgeoleku, kui ta on riigi vaenlane?» tsiteeris Borodaid Wall Street Journal.

Porošenko läks oma inauguratsioonikõnes korra üle vene keelele, kui palus Vene jõudude kontrolli all olevate alade elanikke, et nood paneksid relvad maha ja esitaksid rahuplaani. Ta lubas anda neile piirkondadele suuremad omavalitsusõigused ning austada nende õigust ajada isekeskis asju vene keeles, rõhutades samas, et Ukraina ainsaks ametlikuks keeleks jääb siiski ukraina keel.

Samuti tõotas Ukraina uus president, et kõik kohalikud võitlejad, kelle kätel pole Ukraina sõdurite ega tsiviilisikute verd ega separatistide rahastamise süüd, saavad amnestia.

Samuti lubas ta, et Venemaalt tulnud võitlejatel lastakse segamatult kodumaale naasta.

Porošenko ametisse vannutamiseks tulid Kiievisse kümnete riikide tippesindajaid, nende seas näiteks USA asepresident Joe Biden, ELi liidunõukogu president Herman Van Rompuy, Kanada peaminister Stephen Harper ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esimees, Šveitsi president Didier Burkhalter.

Eesti nimel osales peaminister Taavi Rõivas. Esindatud oli ka Venemaa, nende nimel käis kohal Mihhail Zurabov, Venemaa suursaadik Ukrainas.

Platsis oli ka Porošenko neljast eelkäijast kolm: Leonid Kravtšuk, Leonid Kutšma ja Viktor Juštšenko. Puudus vaid veebruaris Venemaale pagenud Viktor Janukovõtš.

Petro Porošenko • Sündinud 26. septembril 1965 Odessa oblastis Bolhradis.

• On lõpetanud Kiievi Riikliku Ülikooli majanduse erialal.

• Tema kui ärimehe ettevõtete hulka kuuluvad Rosheni šokolaaditööstus, telekanal 5 Kanal ja Leninska Kuznja laevatehas.

• 1984. aastast abielus Marina Porošenkoga. Paaril on neli last: poeg Oleksi (sündinud aastal 1985), kaksikud tütred Jevgenija ja Oleksandra (sündinud aastal 2000) ning poeg Mõhhailo (sündinud aastal 2001). Oma inauguratsioonipäeval sai Porošenko ka vanaisaks.

Uus presidendiproua näitab tagasihoidlikku stiili Ukraina uus presidendiproua Marina Porošenko – 52-aastane nelja lapse ema, kes hariduselt on kardioloog – on näide uue poliitilise eliidi stiilist, usuvad vaatlejad.

«Ta kehastab ukraina naisi oma piiritu heasoovlikkuse ja tohutu iluga,» kiitis tuntud blogija ja Odessa parlamendisaadik Oleksi Gontšarenko.

«Selliste naistega riik on alistamatu!».

Gontšarenko hinnangul aitas «Marinafaktor meelitada miljoneid ukrainlasi valima tema abikaasat Petro Porošenkot.

Abikaasa inauguratsioonil istudes paistis Marina Porošenko märku andvat sellest, et Kiievis pole muutunud mitte ainult poliitika, vaid ka stiil. Erinevalt kõrgeid lakisoenguid kandnud eelmistest presidendiprouadest olid tema juuksed kerges krunnis ning seljas kandis ta lihtsat, kuid perfektselt istuvat sinist kleiti.

«Ta näeb välja nagu euroopa naine,» märkis Kiievi elanik Galina Pogranõšna.

«Ukrainlased tõesti vajavad esileedit.

Naistest sõltub palju, Marina Porošenko peab presidenti aitama.»

Samuti Kiievis elav ettevõtja Igor Djõnõško märkis, et on presidendiproua üle uhke. «Mul on hea meel, et see ilus ja tagasihoidlik naine esindab Porošenko välisreiside ajal Ukrainat,» sõnas ta.

«Nad on tugev paar ja see ütleb palju.»

Marina ja Petro Porošenko on abielus olnud 30 aastat. «Ma pole kahetsenud sellest ühtki,» on vastne president kiitnud.

Eriti suurt kontrasti pakub ta kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši prouale Ljudmõla Janukovõtšile, kes oli sama ebapopulaarne kui tema abikaasa. Üks peamisi proua Janukovõtši ebapopulaarsuse põhjuseid oli tema kümne aasta ta-

gune avaldus, kus ta ütles oranži revolutsiooni ajal tema abikaasale vastu seisnud läänemeelsete jõudude kohta, et need on tarbinud narkoapelsine.

Arvatakse, et Marina Porošenkolt poliitilisi avaldusi oodata pole. «Ukraina ühiskond on väga patriarhaalne ning esileedi katseid mõjutada poliitikat ootaks väga vastandlik reaktsioon,» ennustas poliitikakommentaator Larõssa Kobeljanska.

«See, mis rolli ta jääb, sõltub presidendist.

Kahjuks oleme pärinud traditsioonilise mudeli, kus naised mängivad rolli, mille abikaasa neile annab.»

Pressifotodele on Marina Porošenko jäänud abikaasa kõrval näitustel ja filmiesitlustel, lastega süüa tegemas ja kirikus jumalateenistusel. Oma vähestes intervjuudes on ta piirdunud perekonda ja laste haridust puudutavate teemadega.

AFP/PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ameerika ei ole seni suutnud oma liitlasi veenda, et suhtub Euroopa julgeolekusse täie tõsidusega. Samuti ei ole senine tegevus veennud venelasi. See muudab tuleviku õige ohtlikuks, kirjutab ajakirjanik Edward Lucas (The Economist).

Nõrkus või tugevus: Euroopa kindlustunde algatus

E

simese pilguga tunduvad Valge Maja kavandatavad abinõud Euroopa rinderiikide kindlustunde tagamiseks igati positiivne ettevõtmine.

Pärast Venemaa varjatud ja varjamata tegevust Ukraina destabiliseerimisel oli niisugust kindlustunde tugevdamist vaja ja see tuligi. President Barack Obama näitas oma kolme kuu jooksul juba kolmandal visiidil Euroopasse, et Ameerika soovib ja suudab kindlustada Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO habrast kirdetiiba. Sõnaga, hästi, väga hästi tehtud.

Kahtlemata on see tervitatav.

See on suurim positiivne muudatus Ameerika osalemisel Euroopa julgeoleku tagamises pärast seda, kui Clintoni administratsioon otsustas kindlalt toetada NATO laienemist. Pöördepunktina ja uue kursi märguandjana ei saa teisiti kui seda soojalt vastu võtta. President Obama lennukas retoorika tiivustas kahtlemata ka Atlandiülese koostöö pooldajate vaimu.

Kuid lähemal vaatlemisel räägib Euroopa kindlustunde algatus rohkem Atlandi-ülese alliansi nõrkusest kui tugevusest.

Kõigepealt pisut konteksti.

Ameerika tugevam panus langeb haledale pinnale. Euroopa ei suuda praegu ennast ise kaitsta. Tal puudub sõjaline jõud, poliitiline tahe ja finantsiline soov pidada Venemaaga tavapärast sõda või isegi rajada usaldusväärne territoriaalkaitse. Pole õieti mingit märki, et see võiks muutuda.

Ü

ksikud NATO Euroopa liikmesriigid (Eesti, Kreeka ja Türgi) kulutavad riigikaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mida allianss peab minimaalseks vajalikuks panuseks. Veel mõni üksik (eriti Poola oma 1,8 protsendiga) jõuab sellele lähedale. Kuid Ameerika ei lisa mitte mõningaid elemente muidu tõhusale ja täisfunktsionaalsele kaitsealliansile. Vastupidi, ta üritab turgutada majakest, mis ähvardab kokku variseda.

Teiseks on Ühendriigid püsiva kohaloleku mõttes endiselt Euroopast välja tõmbumas. Tankiväed, mis jõudsid Euroopasse Normandia dessandiga, lahkusid üle aasta tagasi. Pöördumine Aasiasse on tõelisus: Valge Maja avalduses öeldakse selgelt, et «tasakaalu muutmine» jätkub. Selle nädala avaldus kõneleb väikestest, sümboolsetest ja ajutistest, mitte suurtest, tõhusatest ja püsivatest jõududest.

Kolmandaks ei ole kirderinde tegeliku haavatavuse mõttes mida-

gi muutunud. Sümboolsetelgi jõududel on kahtlemata suur tähtsus, aga nad on ikkagi sümboolsed.

Kas Ühendriikide, Briti ja teiste riikide mehi on piirkonnas kümneid või sadu, ei ole õieti tähtis.

Nad ei suuda sõjalises mõttes tegelikult midagi muuta. Nagu Ameerika, Prantsuse ja Briti brigaadidel külma sõja ajal Lääne-Berliinis, on nende ülesanne silmatorkavalt surra, mitte tegelikult võidelda. Heidutus, mida oleks vaja Balti riikide ja Poola kaitsmiseks Venemaa tõsisema sõjalise rünnaku eest, nõuaks NATO põhjalikku ümberkujundamist alates ohuhinnangutest kuni vägede siirdamiseni. See võib juhtuda. Aga seda pole seni juhtunud.

N

üüd siis konkreetsemate asjade juurde. Miljardi dollari suurune rahaeraldis, mille Valge Maja välja kuulutas, on sõjalises mõttes pisike. Möödunud aastal palus Pentagon Kongressilt üle seitsme korra rohkem Afganistani sõjaväe toetamiseks. Seni pole ka presidendi Euroopa kindlustunde algatus sentigi kulutanud – seda alles palutakse Kongressilt.

Seda võib pidada administratsiooni püüdeks lükata vastutus enda õlult ära. NATO liitlaste kaitsmine on USA sõjaväe põhiülesanne, mitte miski, mis nõuaks ühekordset spetsiaalset rahasüsti Kongressilt (kus see satub pealegi parteipoliitika tõmbetuultesse). Kui president Ronald Reagan tuli vastu kantsler Helmut Schmidti soovile tugevdada Ameerika keskmaa-tuumarakettidega varustatud jõude Euroopas, ei läinud ta Kongressi ette ega palunud lisaraha. Ta lihtsalt tegi seda.

Euroopasse saadetavad jõud on pisikesed kvantiteedilt, kvaliteedilt ja mõjult. Lubatav õppuste ja väljaõppe intensiivistamine on murdosa võrreldes selle hulgaga Ameerika sõjalisest jõust, mida on Euroopast välja viidud seoses Afganistaniga. Samuti on seda palju vähem, kui on varem lubatud. Näiteks Poola on pikka aega oodanud rakette Patriot (koos lõhkepeadega, nagu lubatud), mitte sõjalisi plaanijaid. Sõjavarustus ei ole asi, mis eksisteerib paberil. See koosneb betoonist, terasest, naftast ja lõhkeainest, kõik õigel ajal õiges kohas ja rohkelt. Valge Maja lubadus «suurendada USA jõudude reageerimisvõimet NATO tugevdamiseks niisuguste algatustega nagu varustuse eelpaigutamine ning muude vastuvõturajatiste ja taristu täiustamine Euroopas» kõlab umbmäärase ja ähmasena.

Vajaka jääb suurest strateegiast. Võtame kas või Gruusia ja

Ukraina staatuse, kellele lubati 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisel kirjalikult, et ühel heal päeval liituvad nad NATOga. Kas me tunnistame nüüd, et Venemaal on NATO laienemise suhtes vetoõigus? See oleks üüratu strateegiline tagasilöök. Me lubaksime kolmandal osalisel dikteerida teiste riikide julgeolekuvalikuid ja isegi seda, kuidas meie neile reageerime. Kui me aga sellega nõus ei ole, siis kuidas me näitame, et see nii tõepoolest ei ole? «Partnerlusvõime» rajamine Gruusia ja teiste riikidega, et nad võiksid «tegutseda kõrvuti» NATOga ja «kindlustada omaenda kaitsmise», nagu ütleb Valge Maja, on meie varasemate lubaduste küüniline tühjaks kuulutamine.

Raskete küsimuste eest põigeldakse kõrvale. Eurooplastele on eriti kibe küsimus raketitõrje tulevik. Poola ja Tšehhi uskusid Ameerika varasemaid lubadusi ja maksid kõrget poliitilist hinda, kui kava panna paika radar (Tšehhis) ja raketipüüdurite baas (Poolas) ootamatult ja hoolimatult katkestati.

Valge Maja keelekasutus kindlustunde algatuse tekstis ei sisenda just usaldust. See väärib täies mahus tsiteerimist: «USA panus Euroopa raketitõrjesse, mille eesmärk on pakkuda kaitset väljaspool Euro-Atlandi ala tekkivate ohtude eest, hõlmab raketitõrjeradarit Türgis, kavasid siirda neli Aegishävitajat Rotassse Hispaanias (esimene, Donald Cook, saabus sinna veebruaris) ja rajada kaks Aegis Ashore baasi, üks Rumeenias (2015) ja teine Poolas (2018).»

3

Kas need Aegis Ashore maapealsed baasid tõepoolest rajatakse? Administratsioonil oleks praegu parim aeg neid plaane igati populariseerida ning süstida Poolale, Rumeeniale ja Türgile kindlustunnet, et programm läheb täie hooga edasi. Mõistagi, need baasid ei ole suunatud Venemaa vastu ning võimalik kokkulepe Iraaniga muudaks nad tarbetuks. Ent kui need rajataks, oleksid need ainukesed tõelised Ameerika baasid piirkonnas ning seepärast suure sümboolse ja strateegilise tähtsusega. Juba seepärast vääriksid nad enamat kui jahe ja neutraalne bürokraatlik keelepruuk, millest paraku on saanud Obama administratsiooni tunnusmärk.

Lähemal vaatlemisel räägib Euroopa kindlustunde algatus rohkem Atlandi-ülese alliansi nõrkusest kui tugevusest.

mõtet

• Heidutus, mida oleks vaja Balti riikide ja Poola kaitsmiseks Venemaa tõsisema sõjalise rünnaku eest, nõuaks NATO põhjalikku ümberkujundamist alates ohuhinnangutest kuni vägede siirdamiseni. See võib juhtuda. Aga seda pole seni juhtunud.

• Miljardi dollari suurune rahaeraldis, mille Valge Maja välja kuulutas, on sõjalises mõttes pisike.

Möödunud aastal palus Pentagon Kongressilt üle seitsme korra rohkem Afganistani sõjaväe toetamiseks.

• Euroopasse saadetavad jõud on pisikesed kvantiteedilt, kvaliteedilt ja mõjult. Samuti on seda palju vähem, kui on varem lubatud. Näiteks Poola on pikka aega oodanud rakette Patriot (koos lõhkepeadega, nagu lubatud), mitte sõjalisi plaanijaid.

Rinderiigid ei soovi näida tänamatud. Nad teavad, et regulaarsed õppused, parem plaanimine ja suurem poliitiline nähtavus on parem kui eimidagi.

Pealegi teavad nad, et peavad palju ise ära tegema. Nad teavad, et peavad tõmbama Rootsi ja Soome tihedamalt piirkondlikku kaitsesüsteemi. Nad peavad muutma strateegilist kultuuri Kesk-Euroopa patsifismi küüsi langenud riikides (eriti Slovakkias ja Ungaris). Nad peavad toime tulema selga pöörava Suurbritannia ja üha neutraalsema Saksamaaga. Nad teavad, et Euroopa on kõigest üks Obama administratsiooni paljude prioriteetide seas.

Nad teavad, et Euroopa tervikuna on sisuliselt sõjaline tühijõud Ameerika kaitse all.

I

segi Ühendriikide osaluse mõõdukas kasv toob ilmekalt esile paljude NATO riikide puuduliku osaluse – ka nende riikide, mis tavapäraselt on kõige häälekamalt nõudnud USA osalust Euroopas.

Kuid Atlandi-ülese koostöö pooldajad teavad sedagi, et see, mida Ameerika nii suure käraga lubab, on praktikas palju vähem kui vaja ja ka vähem, kui võiks arvata meediakajastuse järgi. Ameerika ei ole seni suutnud oma liitlasi veenda, et suhtub Euroopa julgeolekusse täie tõsidusega. Samuti ei ole see veennud venelasi. See muudab tuleviku õige ohtlikuks.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Pere ja ühiskond

t.e. chris holtby

Algselt on abielu loomulik and – elu sünnitamiseks ühinevad mees ja naine

T

ulgem aga nüüd tagasi põhiteema, olulise juurde.

Algselt on abielu loomulik and. Elu sünnitamiseks ühinevad mees ja naine. Abielu institutsionaliseerumisega lõi ühiskond juriidilise raami sellele loomuliku-

Ärgem puutugem seda dünaamilise tasakaalu seadust, mis põhineb nais- ja meessoo vastastikusel täiendamisel, kirjutab Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus.

SAMAL TEEMAL Toomas Kiho «Lapsi toovad sootud toonekured», PM 06.06 Raul-Allan Kiivet «Apteegid ja üksielamise seadus», PM 04.06 Priit Tohver «Last kasvatab vanem, mitte sugu», PM AK 31.05 Imre Sooäär «Kära kooseluseaduse ümber, kas hirm armastuse ees?», PM 07.05 Varro Vooglaid «Vassimisest ja valetamisest», PM 21.04

J

äägem pisut realistlikumaks ja ärgem laskem ennast tundelisusel kõrvale juhtida: võrdsuse nimel ja diskrimineerimisest keeldumise egiidi all otsitakse juba võimalust ideeks võrdsusest kõikide paaride vahel, nii heteroseksuaalsete kui ka homoseksuaalsete vahel. Objektiivselt rääkides – kuna mees ja naine koos ei ole sama, mis kaks meest ja kaks naist koos, kas on siis võimalik asetada ühele tasemele hetero- ja homoseksuaale? Kui homme on võrdsuse nimel kõik ühele pulgale asetatud, vallandab see ohtliku protsessi, mis viib lähemas või kaugemas tulevikus sugulise eristamise hääbumisele. Et vähemusgrupid saaksid rakendada oma õigust võrdsusele, keelatakse inimkonnal teha vahet mehe ja naise vahel.

Hetkel elame veel elavale iseloomulikus erinevustega maailmas. Peagi on aga oht näha uut, eristamatusele rajatud inimkonda. Kuid eristamatus on eristamise vastand, sest ta ei väljenda piisavalt eristamiseks vajalikke iseloomuomadusi. Niimoodi arenevad näiteks vähirakud. Seetõttu on vahettegematus surma printsiip. Niisiis võib põhjendatult esitada endale küsimuse: kas nüüdsest saab sellest inimkonda juhtiv printsiip?

Siiani on ühiskonna alusmõte toetunud arusaamale piiridest ja sellega ka mõttele, et kõik ei ole võimalik. Kõike ei ole või-

Veel veidi ja seaduseandja läheb ühiskonna tõelistest probleemidest mööda, veel veidi ja ta otsib võimalust kokku klopsida perekond tänu juriidilis-meditsiinilisele montaažile.

Igal asjal on (vähemalt) kaks külge

LUGEJA KIRI

le annile, et seda kaitsta. Kui seadusandja otsustab teha abielust põhiliselt õiguse ja tunnete objekti (tunnete-abielul on meie ajal tendents võidutseda järglaste saamise abielu üle) väljaspool igasugust loomulikku andi, hägustab ta perekonna mõistet ja suunab ka inimese tuleviku ettearvamatule kursile.

Möödunud eurovalimiste staarideks kerkis kolm isikut: Yana Toom, Indrek Tarand ja nagu ikka Savisaar. Seda vastukajade ja vastakate arvamuste tõttu.

Järeldusi ja arvamusi on olnud seinast seina, seda tehakse vastavalt oma huvidele ja kohustustele (poliitikud ja palgalised vaatlejad) või oma vaatevinklist. Poliitikud teevad ka halva mängu juures hea näo ning kui muid põhjendusi äpardumise varjamiseks ei leia, siis sooja ilma või äpardunud valimissüsteemi taha saab ikka pugeda. Pakun allpool mõned mõtted oma loogikast lähtuvalt.

Tarandi jätkuvalt suurt häältesaaki võib ka tänavu liigitada protestihäälteks.

Pidev kriitika Ansipi, Ilvese ja valitsuse poliitika aadressil on tegelikult ju meie protest, kuid vähestel õnnestub seda avalikult välja öelda. Kellele siis meeldivad presidendi jätkuvad mahhinatsioonid oma taluga. On tõenäoline, et peamiselt just Tarandi teravmeelsed ja meelikosutavad väljaütlemised kindlustasid talle järjekordse mugava viisaastaku.

Peegelpildis vaadatuna olid nii lubatav võitlus Ansipi vastu Brüsselis kui ka Ilvese tögamine ehe populism ühel selgel eesmärgil – Brüssel! Reaalsuse vaatevinklist on Tarand tõeline elukunstnik, kes oskab ka s...st saia teha, kuid teeb seda ainult iseenese jaoks, midagi vastu andmata. Tegusid ju pole. Tarand Ilvese

järel presidendiks ? Võta üks ja viska teist! Kindlasti on hinnangutes Keskerakonna kohta omajagu tõtt, kuid samas tundub, et sageli olid nii väljaütlemised kui ka järeldused kas provokatiivsed, lihtsustatud või vahel lihtsalt labased.

Selgelt provokatiivne on Savisaare ja Toomi vastandamine, tekitamaks Keskerakonnas järjekordset mõra. Teisiti pole võimalik tõlgendada Toomile avalikkuse ees KE esimehe koha pakkumist või tema hoiatamist Savisaare eest, kes kohekohe hakkab Toomi enamhäälte pärast taga kiusama. Provokatiivsed olid ka paljud valimiseelsed intervjuud keskerakondlastega, kui püüti välja meelitada kriitikat Savisaare ütlemiste ja tegude kohta. Labaseks muutusid väljaütlemised juba debattides, kui kõne alla tuli Toomi või Stalnuhhini võimalik pääs europarlamenti, aga võimendusid need valimistulemustest kokkuvõtete tegemisel. Mitmed väljaütlemised debattides ja arvamussaadetes olid tõlgendatavad rahvustevahelise vaenu õhutamisena, sama jätkus ka valimistulemiste kokkuvõtete tegemise aegu. Poliitikute avalikud väited, et Toomi näol on Eestist europarlamenti saadetud kahtlase väärtusega esindaja, on solvavad nii Toomi kui ka tema valijate suhtes. Muide, pole võimatu, et kui Brüsselis üldse saab Eesti jaoks midagi ära teha, siis teeb seal seda just Toom, mitte need poliitikud, kes Brüsseli-kohas näevad vaid Venemaavastase võitluse juhtimist.

malik seadusega määrata. Kõike ei ole võimalik toota. Ühtaegu nii positiivne kui ka kaitsev piirang, mõte, et kõike ei saa seadusega määrata, hoiab meid Seaduse diktatuuri eest, ja mõte, et kõike ei saa toota, hoiab meid Teaduse diktatuuri eest. Nihilismi kese seisab väitel «kõik on võimalik». Veel veidi ja seadusandja läheb ühiskonna tõelistest probleemidest mööda, veel veidi ja ta otsib võimalust kokku klopsida perekond tänu juriidilis-meditsiinilisele montaažile, nimetab selle «perekonnaks» ja põhimõttest «kõik on võimalik» saab tegelikkus ning koos temaga võidutseb nihilism jagamatult teaduse, õiguse ja inimese üle.

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud tuletasid meie riigikogu liikmetele aupaklikult meelde, et olemasolevast seadusest iseenesest piisab ja et riigil pole alust seda ebamõistlikult muutma hakata. Kuid kas neid võetakse kuulda? Rütmis, milles asjad praegu arenevad, kuuletub inimene peagi inimesele, ilma et inimene ise millelegi kuuletuks.

S

ama mõttekäigu järgi ei tohi ka unustada, et pole olemas õigust lapsele, vaid lapse õigus. Liiga palju on ohtlikke ja tõsiseid asju, eriti adoptsiooni teemal, mis seab lahutatud ja homoseksuaalsete paaride lapsed olukorda, kus nad ei ole lapsed nagu teised.

Sellele lisandub veel fakt, et lastel on loomulik kalduvus süüdistada ennast, kui perekonna tasakaalu enam ei austata.

Tahame või ei, on olemas perekonna loomulikud annid. Ärgem puutugem neid. Ärgem puutugem seda dünaamilise tasakaalu seadust, mis põhineb nais- ja meessoo vastastikusel täiendamisel. Just seetõttu ei saa me loomulikku perekonda asendada aseainega. See juurutaks vaimset ja käitumuslikku segadust, mille all juba meie ühiskond küllalt kannatab.

Kas on vaja sellele veel lisa?

Keskerakonna vastased hindasid valimistulemused KE jaoks nurjunuks. Äkki on rõõm varajane, sest Tallinnas sai KE rohkem hääli kui ülejäänud erakonnad kokku. Järsku oli põhjuseks see, et tallinlastele meeldib, mida Savisaar ja KE teevad? Kindlasti jäi nii Savisaare kui ka KE häältesaak väiksemaks Ukraina sündmuste ning Savisaare keerutamata ja otsekoheste väljaütlemiste tõttu seal toimuva kohta. Jääb mulje, et Tallinnas, kus ka valimisaktiivsus oli suurem, maksid teod rohkem kui tühipaljad sõnad, ja seda isegi vaatamata Savisaare pattude pidevale võimendamisele meedia poolt.

Seda arvestades pole võimatu, et need, kes rõõmustasid Savisaare võimaliku lõpu üle, peavad järgmise aasta märtsis kogema, et «teated Savisaare surmast olid pisut enneaegsed»: europarlamendi ja riigikogu valimised on täiesti erinevad asjad; valisid «näo järgi» kindlat kandidaati; Savisaar teatas varakult, et tema Brüsselisse ei lähe, ja KE praktiliselt jagas ikkagi esikohta.

Kirjapanduga pole tahetud kedagi toetada ega maha teha, veel vähem solvata. Kirjapandu tugineb mõtlemisele, reaalsuse peegeldusele ja tõestab, et igal asjal on (vähemalt) kaks külge ning kõik oleneb sellest, millisest küljest vaadata. Teil on õigus arvata risti vastupidi.

Mõnes asjas selgub tõde juba järgmise aasta märtsis. mati pallasma insener

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

N

äib, et tänapäeval on abielu ja järglaste saamine tähendust muutnud.

Laste saamine ei ole enam abielule ainuomane mõte. Näiteks päevakorral olev homoabielude küsimus – isegi kui Eestis ei sõnasta seaduselooja seda veel avalikult nii – muudaks pöördumatult kehtivat normi, luues perekonna uue standardi.

Enne kui teemaga edasi liikuda, on oluline täpsustada alljärgnevat. Õigeusu kirik võtab vastu kõik inimesed, eristamata neid nende sättumuste ning isiklike, vaimulike, füüsiliste või psühholoogiliste probleemide alusel. Kirik ei ole olemas selleks, et hukka mõista, vaid et ravida neid, kes tema juurde tulevad ja kes soovivad vabaneda oma hirmudest ja ihadest ehk teisisõnu hinge ja ihu sõltuvustest, mis takistavad nende osadust Jumalaga. Õigeusu kirik ei kuuluta oma usklikele äratõukamist ega väljaheitmist, vaid vabatahtlikku askeesi oma südame kirgede puhastamiseks. «Mulle on kõik lubatud!» ütleb püha Paulus. «Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle!» (1Kr 6,12).

Igaüks võib teha, mida soovib, kuid kõik teed ei vii Jumalani. Õigeusu kirik mõistab hukka ja tõukab eemale patu, kurja, kuid mitte mingil juhul patustaja.

Veel kord: kui ma kõnelen kellegagi, kes ei jaga piibli tõdesid ega minu kristlikku usku, ei näe ma mingit põhjust teda ka Jumalaga suhestada, ei patus ega pääsemises. Tema ise määrab punase joone, hea ja kurja piiri vastavalt oma isiklikele tõekspidamistele.

See on inimese valik ja ma austan seda täielikult.

Briti suursaadik Eestis

Lõpetame sõjalise vägistamise

S

eksuaalvägivald sõjaolukorras on üks meie aja suurima ebaõigluse ilminguid. Seda on raske dokumenteerida, veelgi raskem uurida. Kuritegude toimepanijad ei jäta kedagi puutumata, sest eesmärk pole seks, vaid vägivald, terror, võim ja kontroll. Maailm peab jõudma kokkuleppele nõudmises, et seksuaalvägivald sõjakonfliktides lõpetataks.

Londonis toimub 10.–13. juunini üleilmne tippkohtumine «Global Summit to End Sexual Violence in Conflict», mida võõrustavad ühiselt Briti välisminister William Hague ja ÜRO erisaadik Angelina Jolie.

Tippkohtumise ajal toimuvad üritused üle terve maailma. Eestis toome kokku avaliku sektori, kaitseväe ja kolmanda sektori eksperdid ümarlauavestluseks 13. juunil, et arutada, kuidas kõige paremini ette valmistada kaitseväelasi selle mitmetahulise probleemiga silmitsi seismiseks, enne kui nad mõnda konfliktipiirkonda saabuvad.

Tippkohtumise delegaatidel palutakse ka võtta ise vastutus reaalse tegevuskava eest, aitamaks kaasa sellele, et sõjaaja seksuaalvägivalda maailma julmuse arsenalist välja juurida. Naised ja mehed allutatakse sedasorti õudustele sõjakonfliktides üle terve maailma, ning nii šokeeriv kui see ka pole, paljud ohvrid on väga noored tüdrukud ja poisid. Seksuaalvägivald kannab endas laastavat järelmõju, mis kestab läbi terve elu, väljendudes ebaõiglase ja destruktiivse häbina ohvritele ja nende perekondadele.

Kuid me usume, et seda olukorda on võimalik muuta – see peab muutuma. Õõvastav tõde on, et ainult käputäis selle vägivalla toimepanijatest on jõudnud kohtusaali, veelgi vähem on neid süüdi mõistetud.

Seetõttu me lansseerime tippkohtumisel esimese rahvusvahelise protokolli sõjakonfliktides toime pandud seksuaalvägivalla dokumenteerimisest ja uurimisest. See protokoll aitab kaasa sellele, et uurijatel oleks võimalik tõendusmaterjali säilitada ning et kurjategijad toodaks kohtusaali, samuti aitab kaitsta ohvreid edasise trauma eest.

T

ippkohtumisel tahame, et valitsused avaldaksid toetust sellele protokollile ning julgustaksid aktiviste, juriste, politseinikke ja arste seda kasutama. Samuti tahame, et valitsused kindlustaksid, et seksuaalvägivalda ja vägistamist puudutavad seadused nende õigussüsteemis oleksid vastavuses rahvusvaheliste standarditega, et oleks suurem võimalus saavutada süüdimõistvaid kohtuotsuseid sõja ajal toime pandud kuritegude asjus. Tippkohtumine arutab samuti rolli, mida saavad täita kaitsejõud. Kui seksuaalne vägivald toimub sõjakonfliktide piirkondades, on tihtipeale just sõdurid need, kes jõuavad esimesena kohale, kuid neil pole alati vajalikku ettevalmistust ega koolitust selle tundliku probleemiga tegelemiseks. See olukord peab muutuma.

Relvajõud on aga teisalt tihtipeale ka vastutavad nende tülgastust tekitavate tegude toimepaneku eest. See peab lõppema.

Loodame, et maailma jõukamate riikide valitsused teatavad uute toetuste eraldamisest, sealhulgas ka rohujuure tasandi organisatsioonidele, kes sageli töötavad kohapeal asumites, mis on sellest probleemist kõige otsesemalt haaratud.

Valitsuste sammudest üksi ei piisa. On vaja, et iga perekond ja kogukond muudaks kultuuri, mis stigmatiseerib kuriteo ohvreid, ning ühendaks vaimujõu kuritegude hukkamõistuks, et mistahes relvakandja ei julgeks toime panna vägistamist või käskida mõnel teisel seda teha. Kas sina ühined ülemaailmse üleskutsega, mis nõuab otsusekindlaid samme? Sa võid kaasa rääkida Twitteris aadressil @end_svc, kasutades #TimeToAct, ja vaadata ning jagada Youtube’is animafilmi «Don’t believe the thumbnail, this is the stuff of nightmares», mis annab edasi vägistamise ja seksuaalvägivalla õudust lapse silmade läbi.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Esimest korda sai rääkiv kaltsunukk Sipsik lastele tuttavaks ajakirja Täheke 1961. aasta juuninumbris. reprod: tammerraamat 30 aasta jooksul joonistas Valter teda üha uuesti ja uuesti.

RAAMAT. Oluline ja mõjukas osa meie lastekirjanduse ajaloost sai kaante vahele.

Edgar Valteri maailm arvustus jaanika palm lastekirjanduse uurija

«Edgar Valter. Lasteraamatute illustratsioonid 1948–2005» Koostaja Krista Kumberg, kujundaja Endla Toots Tammerraamat, 2014

I

lmselt ei leidu tervel Eestimaal ainsatki inimest, kes Edgar Valteri nime või tema loomingut ei teaks. On ju Arabella, Krõll, Sipsik, naksitrallid ja paljud teised menukate lasteraamatute tegelased saanud visuaalselt tajutava kuju just temalt.

Hiljuti välja antud mahukas ja suureformaadiline raamat teeb tänulikku tööd: koondab ühe meie tuntuma ja viljakama lasteraamatukunstni-

ku aastail 1948–2005 ilmunud illustratsioone, kutsudes meid meenutama ja taasavastama.

Sarnane kujundus, värvigamma ja formaat seob teose raamatuga «Ilon Wiklandi maailm» (Tammerraamat, 2007), andes nõnda lootust suisa meie lasteraamatukunstnikke käsitlevale sarjale.

Raamat algab koostaja Krista Kumbergi sissejuhatava sõnaga, sellele järgneb lühiülevaade kunstniku loometeest ja autobiograafia nii sõnaliselt kui ka pildikeele kaudu. Teose põhiosa moodustab kronoloogiline illustratsioonide valik. Kuna Valter on illustreerinud nii luulet kui ka proosat, nii algupärandeid kui ka väliskirjandust, on esitatu kirev. Iga raamatu kohta on toodud lühike sisukokkuvõte ja mõned illustratsioonid, võimalusel ka kirjaniku ja kunstniku meenutused teose valmimisest.

Kogumik on hästi fokuseeritud, valitud on iseloomulikumad ja olulisemad teetähised Valteri loomingust, mis valminud lasteajakirjade või -raamatute tarvis. Kaks teist suurt valdkonda, mille-

«Meisterdetektiiv Blomkvist» (1960), mustvalge Valter. Leelo Tungal on meenutanud, et avastas Lindgreni tänu Valteri piltidele.

ga kunstnik tegeles – karikatuur ja õlimaal –, teoses käsitlemist ei leia.

Kõrvale on jäänud ka õpikud, välja arvatud Leelo Tungla ja Ene Hiiepuuga koostöös valminud «Aabits», samuti enamik aimekirjandusest. See aitab kogumiku mahtu kontrolli all hoida ning huvikeset säilitada, kuid annab siiski hea ülevaate kunstniku loometeest, tema arengust.

Teos on hästi liigendatud, eri tekstikihistuste eristamiseks on kasutatud värve. Sinisel taustal on esitatud lastekirjanike mälestused Valterist, oranžikal taustal saab sõna kunstnik ise. See laseb lugejal valida, kuidas teost lugeda, kas vaadata vaid pilte, süveneda meenutustesse või tutvuda kunstniku ideedega.

Raamatu suurimaks väärtuseks peangi Valteri kaasaegsete ja kaastööliste mälestusi.

Sõna saavad näiteks Jaan Rannap, Olivia Saar, Harri Jõgisalu, Heino Kiik. See on hindamatu ja väärtuslik teave lastekirjanduse uurijatele. Kui enamik meenutuskatkeid keskendub vaid kunstnikule, siis Lee-

Kunksmoor, mille Valter joonistas 1991. aasta Jaapani väljaande jaoks. Aino Pervik pidas seda parimaks Kunksmooriks.

lo Tungla mälestused paigutavad Valteri pildid ka meie lasteraamatuillustratsiooni üldisemale taustale.

Enamasti on koostaja illustratsioonivalikul arvestanud meenutuste rubriigis avaldatuga, aeg-ajalt kaldutakse sellest printsiibist ka kõrvale. Nii näiteks saame Aino Perviku mälestuskatkest raamatu «Kallis härra Q» kohta teada, et Valteri joonistatu ei vastanud tema ettekujutusele, ometi ei kajastu see valitud illustratsioonidel.

Nii sunnib raamat algteoseid välja otsima, neid uue ja

Sarnane kujundus, värvigamma ja formaat seob teose raamatuga «Ilon Wiklandi maailm», andes nõnda lootust suisa meie lasteraamatukunstnikke käsitlevale sarjale.

«Kullast vilepill» (1996), Valteri autoriraamat, kus ta kasutab õlitehnikat. Iga pilt on nagu tükike maalisarjast.

värske pilguga vaatama. Häirib ka see, et vahepeal kattub koostaja tekst sisuliselt Valteri enda omaga, nii on juhtunud näiteks autoriraamatut «Kassike ja kakuke» käsitledes.

Raamatu lõpuosast leiame asjatundlikud registrid. Esimene neist kajastab Valterile kui illustraatorile ning lastekirjanikule antud auhindu, teine sisaldab kunstniku tööde nimistut aastate kaupa.

Muidugi võiks viriseda, miks pole lisatud nimekirja illustreeritud töödest kirjanike kaupa, kuid juba raamatu mahukus ise annab sellele küsimusele vastuse. Pealegi saavad tulevased uurijad selle registri ise suhteliselt lihtsa vaevaga esitatud andmete põhjal koostada.

Kuigi teos on tõenäoliselt mõeldud ennekõike kaunisraamatu – pildialbumina –, pakub see silmailule lisaks väärtuslikku teavet nii illustraatori enda kui ka temaga samal ajal sündinud lasteraamatute kohta. On meie kõigi ühine rõõm, et see oluline ja mõjukas osa lastekirjanduse ajaloost kaante vahele sai.

Krõll, mis sündis koostöös Ellen Niiduga, nagu ka Triinu ja Taavi, «Suur maalritöö», või «Imeline autobuss».

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

FILM. Sotsiaalselt kõnekaid mängufilme eksib meie kinolevisse haruharva.

Armasta ligimest nagu iseennast eluaegsele sidemele Liège’i provintsi, selle söe- ja terasetööstuse ja neid teenindavate kogukondadega.

See seos ühes nakatava empaatiaga annab Dardenne’idele meie kontekstis erilise väärtuse. Eksib ju sotsiaalselt kõnekaid mängufilme meie kinodesse haruharva, välja arvatud PÖFFil, mille ülimahukast programmist ükskõik kui teravad üksikteosed üldjuhul kahjuks välja paista ei suuda ja märkimisväärset kõlapinda ei leia, olgu näiteks kas või mullu Călin Peter Netzeri «Lapse asend» («Poziția copilului») ning Danis Tanovići «Episood vanarauakorjaja elust» («Epizoda u životu berača željeza»).

Sestap siinkohal taas aplaus ja tänu Sõpruse kino pidavale Mustale Käele, kes on meie kinolevvi toonud järjekordse filmi, mis pole mitte ainult kunstilisel tipptasemel, vaid käsitleb ka siinset ühiskonda puudutavaid olulisi teemasid potentsiaalselt valgustaval, silmi ja diskussioone avaval moel.

arvustus joonas

filmijutt.blogspot.com

«Kaks päeva, üks öö» Režissöörid Jean-Pierre ja Luc Dardenne Belgia-Itaalia-Prantsusmaa 2014 Alates 6. juunist Tallinna ja Tartu kinodes

B

elgia autorifilmi suurkujude vendade Da rden ne’ide v ä r ske, ä sja Cannes’is esilinastunud teos räägib pealtnäha väga lihtsa argielulise loo: kliinilise depressiooniga pikalt haiguslehel viibinud Sandra seisab tööle naastes silmitsi koondamisega. Tema koht võib säilida vaid juhul, kui väikese kollektiivi enamus on nõus selle nimel kopsakast preemiast loobuma. Sandral on kõigest nädalavahetus, et kolleege ükshaaval ümber veenda.

Asjaosalistele, vastutuse kollektiivi kaela veeretanud ülemused välja arvatud, on olukord muidugi kõike muud kui lihtne. Meeleheite piiril vankuval, eneseusu kaotanud Sandral pole kerge töökaaslasi paluda; nood omakorda seisavad ränga valiku ees ohverdada kolleeg või jääda ilma rahast, mida enamikul neist äraelamiseks hädasti tarvis läheb.

Igaühe häälest sõltub kollektiivi otsus, mis määrab indiviidi saatuse – samuti nagu Sidney Lumeti klassikalises vandekohtudraamas «12 vihast meest» (mida juunis saab võrdluseks vaadata Katusekinos).

Puudutab ka meid Demokraatliku otsustusprotsessi, moraalsete ja ühiskondlike hoiakute ning rühmakäitumise küsimustes on mõlemad filmid võrdselt läbinägelikud ja valgustavad, kuid tänases päevas võib Dardenne’ide käsitlusviis paista ehk mõneti elulisem, realistlikum ja inimlikult puudutavam.

Lumeti vandemeeste probleem seisneb abstraktses õigluses: neil tuleb otsustada võõra inimese süü või süütuse üle ning üht- või teistpidise otsuse tagajärjed ei taba otsustajaid vahetult ega isiklikult. Iga üksiku vandemehe valik ja nende valikute summana sündiv vandemeeste kogu konsensuslik otsus sõltub eelkõige ratsionaalsetest argumentidest. Kui argumendid on ümberlükkamatud, pääseb mõistus võidule, ja ühes sellega ka õiglus.

«Kahe päeva, ühe öö» valikusituatsioon on otsustama sunnitud töölistele kahtepidi keerulisem: esiteks on Sandra neile ligimene, teiseks mõjutab valik vahetult ka nende enda elu.

Majanduskriisi ja ebakindla tööturu tingimustes pole

Pasolinilik teoreem

Sandral (Marion Cotillard) on aega kaks päeva ja üks öö, et oma tööfoto: kaader filmist koht säilitada.

altruismi alternatiiv mitte selles, et olla kellegi teise arvelt kolmekümne seekli võrra rikkam, vaid vältimatus vajaduses omaenese peret toita. Ühte head, eetilist ja ainuõiget, kõigile sobivat lahendust pole, nagu see eluski üldiselt olema kipub.

Olukorra realistlikkust rõhutab Dardenne’ide traditsiooniliselt napp ja vaoshoitud, vahetult dokumentaalset muljet loov käekiri: jälgiv käsikaamera, pikad kaadrid, stseenivälise muusika puudumine. Sandra kannatused tuuakse vaatajale suures plaanis nii lähedale, et peaks lausa võimatu olema talle mitte kaasa tunda.

Samas on Dardenne’ide stiili lakoonilisus, vahenditus

Need, kellele elevant on empaatiaelundile astunud, Dardenne’ide üle keskmise komplitseeritud kunstiteksti vaevalt et dešifreerida suudaksid.

ja kordustepõhine minimalism siin sedavõrd jõulised, et võivad laia publiku sündmustevaesest ja seeläbi intellektuaalselt küllalt nõudlikust filmist eemale peletada.

Ehk aitab vastuvõtutõrget siiski tasakaalustada Dardenne’ide filmograafias esmakordne staar-peaosatäitja: Sandrat mängib Hollywoodis läbi löönud ning Oscari pälvinud Marion Cotillard. Hästi mängib, pretensioonitult ja staaritsemata. Tema näos väljendub veenvalt Sandra depressioon ja emotsionaalne labiilsus, ning teksades ja maikas Cotillard oleks justkui sündinud Dardenne’ide kodukandi ja kõigi filmide tegevuspaiga, tööstusliku Valloonia proletaarsesse keskkonda.

Tugeva sotsiaalse närviga Dardenne’id on eluaeg selgelt näinud ja näidanud, kuidas selles keskkonnas möllavad tusk, töötus ja armetus – ent ometi on nad suutnud vältida lootusetust, jääda ühtlasi nii tõsiseks kui ka osavõtlikuks, kaldumata künismi nagu Seidl, romantismi nagu Kaurismäki või humorismi nagu Loach. Küllap on see nõnda läinud tänu vennaste

Ma muidugi ei looda, et miski võiks avaneda meie lugupeetud valitsejail, kelle arust inimesed on keskeltläbi kaabakad, poliitiline streik lubamatu ning vaesed ära teeninud täpselt nii palju, kui nad on pingutanud.

Need, kellele elevant on empaatiaelundile astunud, Dardenne’ide üle keskmise komplitseeritud kunstiteksti vaevalt et dešifreerida suudaksid, isegi kui too tekst peaks mingi ime läbi elundiomanike vaatevälja sattuma. Küll aga võiks «Kaks päeva, üks öö» pakkuda omajagu mõtteainet ärksamaile kodanikele, kellest selle filmi publik siinmail tõenäoliselt valdavalt koosnebki.

Varsaeast peale kogukondliku aktivismiga tegelenud Dardenne’id ei hoia oma eetilisi tõekspidamisi ja humanistlikke sümpaatiaid vaka all, kuid realistidena ei tüki nad ka jutlustama ega universaalseid loosungeid-retsepte pakkuma. Selle asemel eelistavad nad kujutada lahtiste otstega keerukaid eetilisi ja sotsiaalseid valikusituatsioone, mille tõepära ja elulisuse hindamine ning nende põhjal järelduste tegemine jääb vaataja hooleks.

«Kaht päeva, üht ööd» võib tõlgendada ka pasoliniliku teoreemina, mis pole esitatud mitte niivõrd ideoloogiliste ja teoreetiliste konstruktsioonide, kuivõrd sotsiaalsete ja psühholoogiliste nüansside abil.

Mind kui vaatajat pani see teoreem näiteks mõtlema üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna valikute seosele ja aegumatule küsimusele, mis imeliku loogika alusel peaks küll ühiskond laskma end aatomeiks jagada ja valitseda tehnokraatlikel individualistidel, kelle iidoliks on Margaret «ühiskonda pole olemas» Thatcher.

LÜHIDALT postimees

L

Selgusid uued Eesti kultuuriesindajad

Tallinnas kõlab kitarrimuusika

Kultuuriministeerium nimetas kolm uut kultuuriesindajat: Pariisi sõidab Rea Rannu, Brüsselisse Eike Eller ja Moskvasse Dimitri Mironov. Rannu töötab Tallinna Prantsuse Instituudis kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkonna juhi, Eller kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja ja Mironov Tallinna Ülikooli Katariina kolledži direktorina. Kultuuridiplomaadi ülesanne on eesti kultuuri tutvustamine sihtriigis ning kahe maa vaheliste kultuurisuhete edendamine. Eestil on kultuuriesindajad veel Berliinis, Londonis ja Helsingis.

Täna algab Tallinna IX kitarrifestival, mille peaesineja on prantsuse kitarrilegend Roland Dyens, kes on ühtlasi maailmas kõige enam mängitav kitarrihelilooja. Esinejate nimekirjas on veel hispaanlane Jaime Velasco, šotlane Matthew McAllister, trio Sergio Bastos – Raivo Tafenau – Paul Daniel ja duo Ain Agan – Andre Maaker. Viimaste kontsert toimub päikeseloojangu ajal Tallinna teletornis. Lisaks toimuvad kontserdid Mustpeade majas ja Kumu auditooriumis. Festival kestab reedeni ja seda korraldab Tiit Peterson.

16 || SPORT || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SEEKORD SEDAPIDI. EMil ei pääsenud ükski Eesti vehkleja kaheksa sekka.

Võistkondlikel turniiridel saab teha vigade paranduse.

Vehklemistšempionid põr Võidusõitjad ei peagi kunagi sõbrad olema.

Mercedese vormel-1 meeskonna juht Toto Wolff kinnitab, et jutt Lewis Hamiltoni ja Nico Rosbergi sõprusest ei vasta tõele.

KORVPALL

Rahvusnaiskond kaotas EM-valikmängus Itaaliale Eesti naiste korvpalli rahvuskoondis alustas 2015. aasta EM-valikmänge võõrsil Itaaliaga kohtudes ja vastu tuli võtta 58:66 kaotus. Avapoolaja võitis Itaalia 32:28. Võitjatele tõi Francesca Dotto 12 punkti. Viive-Kai Rebane oli 14 punktiga Eesti naiskonna resultatiivseim, lisaks sai ta kätte seitse lauapalli. 11 punkti lisasid Laina Mesila-Kaarmann ja Merike Anderson. Järgmine kohtumine on Eestil kolmapäeval kell 18 kodus Lätiga.

4.12,73

on uus 1500 meetri jooksu Eesti rekord, mille püstitas Liina Tšernov.

RATTASPORT

Taaramäe ja Kangert keskmike seas Lyonis alanud tuuril Criterium du Dauphiné peeti alustuseks 10,4 km pikkune proloog, mille võitis Christopher Froome (Sky), edestades Alberto Contadori (Tinkoff-Saxo) kaheksa sekundiga. Rein Taaramäe (Cofidis) sai proloogil 37. koha, kaotades Froome’ile 27 sekundiga. Tanel Kangert (Astana) lõpetas 45. kohaga, kaotades võitjale 30 sekundit.

JALGPALL

Sillamäe alistas Transi Jalgpalli Eesti meistriliigas alistas Sillamäe Kalev 4:1 Narva Transi. Võitjate tabamuste eest hoolitsesid Jaroslav Kvasov, Stanislav Murihhin, Aleksandr Volkov ja Jevgeni Kabajev, Transi auvärava lõi Siim Tenno. Liigatabelis tõusis Sillamäe 30 punktiga kolmandale kohale, liidrile Nõmme Kaljule kaotatakse kahe ja teisel kohal asuvale Florale ühe punktiga. Sillamäel on aga konkurentidest üks mäng rohkem peetud. Narva on 12 punktiga 7. kohal.

KORVPALL

Milano on taas raskustes Itaalia korvpalli meistrivõistlustel oli Kristjan Kanguri (pildil) koduklubil Milano Emporio Armanil võimalus kindlustada koht finaalis, kuid poolfinaalseeria viiendas mängus jäädi 73:76 alla Sassarile ning seeria üldseis on nüüd 3:2 Milano kasuks. Kangur 13 minutiga kätt valgeks ei saanud, eestlase arvele jäi kaks lauapalli ja üks resultatiivne sööt.

Loo sai EMil 22. koha

Nabi oli Stockholmis teine

Martin Loo sai Saksamaal St Wendelis peetud maastikurattasõidu EMil 22. koha. Võitjale Julien Absalonile kaotas ta enam kui kuue minutiga. Hõbeda sai šveitslane Fabian Giger ja pronksi tšehh Jan Skarnitzl. Naiste seas läks kaksikvõit Sloveeniasse, Tanja Zakelj edestas Blaza Klemencicit. Pronksi sai poolatar Maja Wloszczowska. Maaris Meier pidi sõidu pooleli jätma, kuna kaotas liidrile ringiga.

Kreeka-rooma maadluse Stockholm Openil sai kahekordne maailmameister Heiki Nabi (130 kg) teise koha, kaotades finaalis punktidega vanale rivaalile, kodumatil maadelnud tänavusele EMi pronksimehele rootslasele Johan Eurenile. Rauno Pajuviidik oli kehakaalus 71 kg kolmas, Silver Tõgen sai kehakaalus 75 kg 8. koha. Dormagenis peetud naistemaadluse Saksamaa GP-l sai Epp Mäe kehakaalus 75 kg 5. koha.

jaan martinson spordiajakirjanik

E

peevehklemise valitsevatele maailmameistritele Nikolai Novosjolovile ja Julia Beljajevale lõppes EM Strasbourgis kahetsusväärselt ruttu. Esimene neist ei jõudnud põhiturniirilegi, teine jõudis, aga kaotas avamatši. Vigade paranduse saab esmalt teha EMi võistkonnavõistlusel ja seejärel kuu aja pärast MMil Kaasanis.

Et Novosjolovil on probleemid, rääkis meeskonna peatreener Igor Tšikinjov juba enne võistlust: «Sport on nagu elu, kunagi ei lähe asjad liiga libedalt. Minu filosoofia kõlab: alati tuleb leida lahendus.»

Lahendust paraku ei leitud.

Turniiril esimese asetuse saanud Novosjolov suutis alagrupis võita kuuest matšist vaid ühe, edasipääsuks sellest ei piisanud. Šokk. Nii kehv ei tohiks Novosjolov olla ka halval päeval.

Mis mureks, keegi ei rääkinud. Eesti Vehklemisliidu kodulehel ilmus Novosjolovi sõnavõtt, mis põhjusi ei avanud: «Praktiliselt terve hooaeg olen vaevelnud erinevate probleemidega. Ei taha vabandada ega peita ennast probleemide taha, seega ei hakka neist eraldi rääkima. Tegelen nende lahendamisega, kuid hetkel ei ole olukord paremaks läinud.

EMi fiasko kinnitas mulle, et olen omadega põhjas. Kuid ma ei anna alla ja võitlen edasi.

Teen kõik, et olukorda parandada. Mõnikord ongi vaja käia põhjas, et uuesti tippu tõusta.

Mul on siiralt kahju ja piinlik minu poolehoidjate ja toetajate ees.»

Jüri Salm ja Sven Järve pääsesid küll põhitabelisse, ent kaotasid esimesed matšid. Vehklemise sai käima Sten Priinits, kes alistas tšehh Jiri Berani 15:6 ja sakslase Falk Spautzi 15:9, misjärel tuli tunnistada venelase Sergei Hodosi paremust 6:15. See tähendas 16. kohta. Kulla võitis ungarlane Andras Redli.

Tiffany Geroudet (vasakul) on Julia Beljajevale valus vastane. foto: ap/ scanpix

Eesti epeenaiste nelik pääses täies koosseisus alagruppidest edasi, kuid «oskas» hankida endale võimalikult keerulised vastased.

Maailma edetabelis kolmandal kohal asuv Beljajeva pääses otse 32 parema hulka, kuid suurt rõõmu see talle ei teinud, sest vastu tuli šveitslanna Tiffany Geroudet, 2011. aasta Euroopa meister. Vaid korra on Beljajeva suutnud Geroudet’ alistada, mullu, kui ta maailmameistriks krooniti.

«Geroudet on Beljajevale kõige ebasobivam vastane, no ei saa ta šveitslanna vastu kuidagi,» laiutas naiskonna peatreener Kaido Kaaberma käsi. «Ta proovis sööstrünnaku-

Oleme kõik tippvehklejad ja kui tahame teha tipptulemust, peame alistama kõik ja mitte kurtma.

Eesti epeenaiskonna liider Irina Embrich

te taktikat, kuid kiirust polnud piisavalt, aina oli šveitslanna mõõk ees.» Kaotus läks kirja numbritega 6:15.

Esimeses ringis, 64 seas, läksid kokku Kristina Kuusk ja Erika Kirpu. Kuu tagasi, Eesti meistrivõistluste finaalis, suutis Kuusk teha lisaajal otsustava torke. Lisaajale mindi ka seekord ning Kirpu sai magusa revanši.

Järgmises ringis alistas Kirpu poolatar Ewa Nelipi ning siis tuli talle vastu olümpiavõitja, ukrainlanna Jana Šemjakina.

Viimase kolmandikuni püsis võitlus tasakaalus, kuid siis kallutas kiire ja terav Šemjakina kaalukausid enda kasuks. Kirpu sai Eesti parimana 13. koha.

Irina Embrich võttis alustuseks mängleva kergusega võidu Moldova vehkleja üle, kuid siis põrkus taas kord vastu Ungari müüri ega mõistnud, miks saatus teda pidevalt kiusab. «Kolmandat tiitlivõistlust järjest lä-

hen maailma esinumbri Emese Szazsiga kokku ja kolmandat korda saan tappa. Ta on mulle kõige vastikum vastane. Seekord suutsin siiski vehelda, mul oli võimalusi ja kaotasin napilt.

Mõistagi pole ma tulemusega rahul, vehklemisega seevastu küll,» rääkis Embrich.

Eesti naiskonna veteran ja vaimne liider Embrich oli nõus, et kõigil olid rasked vastased, kuid see ei tähendavat midagi: «Jah, Kuusk ja Kirpu pidid kokku minema, Beljajeva ei leidnud jälle šveitslanna, mina Szazsi ja Kirpu olümpiavõitja vastu võidu võtit. Kuid oleme kõik tippvehklejad ja kui tahame teha tipptulemust, peame alistama kõik ja mitte kurtma. Kui kaotasime, tähendab, pole teinud piisavalt hästi tööd, see on karm reaalsus.»

Euroopa meistriks krooniti itaallanna Bianca Del Carretto, kes alistas finaalis prantslanna Marie Florence Candassamy.

Eesti teeb lobitööd, et EMil mängiks 24 meeskonda VÕRKPALL. Eesti Võrkpal-

liliit teeb usinasti lobitööd, et võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril osalevate meeskondade arvu suurendataks 16-lt 24ni.

«Oleme seda teemat paljude riikidega arutanud,» rääkis Eesti alaliidu peasekretär Tarvi Pürn. Alustatud on Ida-Euroopa regionaalsest assotsiatsioonist (EEVZA), kuhu lisaks Eestile kuuluvad Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene, Poola, Venemaa, Aserbaidžaan, Gruusia ja Armeenia.

«CEV (Euroopa alaliit – toim) ise ei hakka seda teemat tõstatama, seega alustasime lähiregioonidest ja lisasime

Eesti alaliidu poolt küsimuse päevakorda. Tõime välja kaks peamist argumenti. Esiteks, et meeskondade tase finaalturniiril kohtadel 17.–24. on väga korralik. Kui vaadata tulemusi kolme viimase aasta lõikes, siis selle aja sees on nendel kohtadel olnud erinevad koondised, lisaks tugevad riigid nagu Läti ja Montenegro, kes pole üldse EMile saanud,» selgitas Pürn.

«Teiseks, osalejate arvu suurendamine aitaks nendes riikides, kes laienedes finaalturniirile jõuaksid, võrkpalli teiste aladega spordipoliitika mõistes konkurentsis hoida,» viitas Pürn korvpallile ja jalgpallile.

Korvpallis osaleb finaalturniiril

24 meeskonda, jalgpallis hakkab see süsteem kehtima 2016. aastast.

Seni on üheks peamiseks vastuargumendiks olnud, et 24 meeskonna turniiri on liiga kulukas korraldada. Pürni sõnul saaks turniiri korralduse jagada nelja riigi vahel. «Iga korraldav riik tähendab ju nende mängude jaoks täissaali. Playoff’id peetaks juba suuremates riikides. Suurte riikide jaoks oleks laienemise puhul motivatsiooniks, et rohkem riike

Ala tase ühtlustub kogu aeg ja ainult 16 riigiga finaalturniir pole mõistlik.

Eesti alaliidu peasekretär Tarvi Pürn

saavad eelmise EMi tulemuste põhjal otse koha järgmisele finaalturniirile ning nad saaks kvalifikatsiooni asemel keskenduda Euroopa või Maailma liiga mängudele,» leiab peasekretär.

Ettepanek esitati mais. Pürni sõnul olid kohe plaani poolt Poola, Ukraina, Valgevene ja Läti. Samuti rääkis Pürn teemast hiljuti EM-valikturniiril Kreekas sealsetele alajuhtidele, kes samuti olid asjaga päri.

«Edasi läheb ettepanek ka CEVi juhatusse arutusele, meie promome seda samal ajal teiste riikide seas edasi. Ala tase ühtlustub kogu aeg ja ainult 16 riigiga finaalturniir pole mõistlik,» lisas Pürn. Mariel Gregor

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

rusid EMil

Embrich: oleme kõik tigedad Eesti epeenaiskonna liider Irina Embrich (pildil) tõdes enne EMi, et individuaalturniiril on temal ja teistelgi pingeid vähem, sest ebaõnne korral saab paari päeva pärast uue võimaluse, naiskonnaturniiril.

Eesti on tiitlikaitsja, tunamullu võideti EMil pronks. Tegu pole üllatusega, sest lisaks Eestile on vaid Venemaal neli vehklejannat Euroopa edetabelis 20 parima seas.

Neljapäeval, 12. juunil on Eesti esi-

meseks vastaseks kas Sloveenia või Soome.

Embrich nõustus, et kaotus oleks kurjast: «Samas ei saa soomlannasid alahinnata.

Oleme palju koos treeninud ja ka võistelnud ning viimasel ajal hakkavad nad vastu.»

Võidu korral ootab veerandfinaalis Eestit märksa tõsisem katsumus – Itaalia või Prantsusmaa.

Peatreener Kaido Kaaberma ei taha ennustada ega sündmustest ette tõtata: «Esmaspäeval puhkame, siis tuleme

kokku, treenime ja arutame naiskonnaga, et mis ja kuidas.

Mütsiga ei lähe me loomulikult kedagi lööma, võtame matši korraga ja vaatame, kaugele jõuame.

Mõistagi lähevad tüdrukud võitma, aga võitma lähevad kõik teisedki.»

Embrich kinnitas, et nagu mullune tiitel näitas, on kõik võimalik: «Individuaalvõistlusel ei läinud meil eriti hästi, sestap oleme tigedad, anname neljapäeval endast parima ja üritame võtta maksimumi.»

Meeskonnavõistlus on kavas kolmapäeval 11. juunil. PM

Sardiinia rallist sai eestlastele ebaõnne ja äparduste kadalipp peep pahv peep.pahv@postimees.ee

Seekord polnud vanajumal eestlane – millegi muuga on raske seletada Sardiinia MMrallil eestlastele osaks saanud rohket ebaõnne. Ott Tänaku ja Raigo Mõlderi niigi keeruline hooaeg sai juurde uue karmi peatüki, mille sisu kujundasid tõrkuv roolivõimendi, purunenud rehvid, konkurentide äparduste tõttu tühjalt sõidetud pikad kiiruskatsed ja kõigest 8. koha punktid.

Karl Kruuda ja Martin Järveoja said saatuselt samuti valusa löögi: avapäeva viimasel kiiruskatsel jäid oma klassi liidrikohal sõitnud mehed auto tehniliste probleemide tõttu raja äärde ning pidid laupäeval ja pühapäeval jätkama Rally 2 reeglite järgi. Lõpuks õnnestus neil siiski kerkida 4. kohale.

Esimest korda koos poolakast kaardilugeja Pawel Drahaniga sõitnud Martin Kanguri autol purunes laupäeval õõtshoob ja temalgi tuli viimasel päeval rajale naasmiseks kasutada Rally 2 reeglit. Tasuks 7. koht. Reedel hästi sõitnud Egon Kaur ja Erik Lepikson keerasid aga laupäeval oma auto traavis üle katuse ning kuna masina turvapuur sai kannatada, oli selleks korraks võistlus nende jaoks lõppenud.

Sardiinia rallil võimutsesid taas Volkswageni piloodid – võitis valitsev maailmameister ja tänavugi sarja juhtiv Sebastien Ogier. Lisaks mahtusid poodiumile Mads Östberg ja Jari-Matti Latvala. Eestlastele enim huvi pakkuvas WRC2-klassis oli kiireim Lorenzo Bertelli.

«Liidrikohalt katkestamine oli parasagu valus, kuid see on osa autospordist,» tõdes seekord eestlastest kõige paremini esinenud Kruuda ja lisas, et pärast juhtunut ei osanud ta lõpuks neljandaks tõusmist oodata. «Kokkuvõttes peame olema rahul nende punktidega, mis seekord saime. Ralli oli raske – juhtus palju nii meil kui autol.»

Vaatamata kõigele tegi Kruuda teatud mõttes ajalugu – ta tõi Peugeot 208 T16 R5-autole esimese kiiruskatse võidu ja juhtis WRC2-klassi. Võistluse lõpuks oli Kruudal ka natu-

Šarapova ja Nadal triumfeerisid Prantsusmaa lahtistel TENNIS. Prantsusmaa

lahtiste tennisemeistrivõistluste naiste üksikmängu võitis venelanna Maria Šarapova (pildil), kes oli finaalis üle rumeenlannast Simona Halepist.

Põneva mängu võitis Šarapova punktidega 6:4, 6:7 (5), 6:4. Šarapova võidutses Prantsusmaa lahtistel teist korda, esimene võit pärineb 2012. aastast. Kokku on ta võitnud viis suure slämmi tiitlit. «Liivaväljakul hästi mängimiseks olen meeletult vaeva näinud, see ei tule minu jaoks kergelt,» sõ-

nas aastaid end liivaväljakul ebakindlalt tundnud venelanna. Nooremana kirjeldas Šarapova, et liigub liivaväljakul kui lehm libedal jääl. «Prantsusmaa lahtiste tiitlid on minu jaoks erilised, neile pole võrdset,» lisas ta.

Meeste üksikmängu finaalis kohtusid tennisemaailma kaks hetke parimat meest: hispaanlane Rafael Nadal ja serblane Novak Djokovic. 3:6, 7:5, 6:2, 6:4 võidu teenis Nadal, see oli talle juba viies järjestikune tiitel. «Sellistes män-

gudes tuleb iga punkt väga raskelt. Novaki vastu on alati keeruline ja suudan talle vastu saada ainult seetõttu, et mängin oma parimat tennist.

Olen õnnelik ja tänan oma poolehoidjaid,» kommenteeris Nadal.

Nadal on alates 2005. aastast võitnud Prantsuse lahtised üheksa korda. Möödunud aastal alistas ta finaalis kaasmaalase David Ferreri.

Djokoviciga mängis Nadal viimati Prantsuse lahtiste finaalis 2012. aastal ning siis oli hispaanlase võidutulemus 6:4, 6:3, 2:6, 7:5. PM

Karl Kruuda ja Martin Järveoja lendavad oma autoga finiši poole.

ke õnne, sest kohtunikud avastasid, et esialgu kolmanda koha saanud Bernardo Sousa kasutas reeglitega lubatud rehvi 24 asemel rehvi 26, ja lisasid tema tulemusele viis minutit.

Tänak on mitmesuguste õnnetuste tõttu saanud ohtralt kriitikat, kuid seekord on pilooti raske milleski süüdistada. Auto tehnilised problee-

Sardiinia ralli 1.Sebastien Ogier (Prantsusmaa, Volkswagen), 2. Mads Östberg (Norra, Citroën) +1.23,1, 3. Jari-Matti Latvala (Soome, Volkswagen) +1.23,8, 4. Andreas Mikkelsen (Norra, Volkswagen) +2.39,3, 5. Elfin Evans (Suurbritannia, Ford) +4.41,8, 6. Martin Prokop (Tšehhi, Ford), … 15. (WRC2 4.)

Karl Kruuda +23.57,7, 20.(7.)

Martin Kangur +33.44,0, 21.(8.)

Ott Tänak 43.29,2

mid kimbutasid teda juba esimestest kiiruskatsetest saadik. Huvitaval kombel oli lisaks rehvipurunemistele nõrk koht roolivõimendi, mis ei töötanud korralikult reedel ega laupäeval.

Reedel jäi nende võistlus pooleli… Laupäeval lakkas aga roolivõimendi töötamast esimese kiiruskatse alguses. «Jäime seisma ja tegime autosüsteemile alglaadimise. Pärast seda ei tahtnud masin kohe käivituda,» kirjeldas Tänak. Laupäeval oli kavas ka kaks ligikaudu 60 kilomeetri pikkust kiiruskatset, kuid konkurentide avariide tõttu pidi Tänak mõlemal korral katse lihtsalt läbi sõitma.

Täiesti rahule jäi Tänak ainult ralli viimase päevaga, kui tal õnnestus suuri probleeme vältida ja noppida kaks kiiruskatse võitu. «Viimasel päeval saime tõesti sõita, auto töötas korralikult,» nentis ta ja lisas, et ainus probleem oli seotud

foto: timo anis

rehvidega. «D-Macki rehvidele ei sobi kuumad tingimused ning seepärast kulusid rehvid väga kiiresti ja lõpuks muutusid nad juba päris siledaks.»

Kanguri jaoks oli Sardiinia ralli üks suur õppimine ja kohanemine. «Kaardilugejaga peame veel kõvasti tööd tegema, kuid tuleb arvestada, et sõitsime koos alles esimese ralli,» sõnas uue kaardilugejaga koos alles esimest korda võistelnud Kangur. Ralli viimasel päeval polnud neil enam midagi erilist püüda, seepärast oli nende peamine eesmärk kogemusi hankida ja rehve katsetada. Samas oli Kangur eile näidatud kiirusega rahul.

WRC2-klassis debüüdi teinud Egon Kaur oli esimestel kiiruskatsetel väga kiire, kuid juba reedel purunes tema autol neli rehvi ning teist päeva alustas koos Erik Lepiksoniga sõitev mees 10. kohalt. Laupäeva hommikul lõppes nende võistlus paraku kraavis.

18 || SPORT || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Eesti koondis lõpetas viiemängulise seeria 2:1 võiduga Tadžikistani üle.

Üleminek improvisatsioonilt süsteemile Jalgpall madis kalvet reporter

S

eptembris EM-valiksarja alustav Eesti jalgpallikoondis lõpetas laupäeval rootslasest juhendaja Magnus Pehrssoni käe all viiemängulise tsükli 2:1 võiduga Tadžikistani üle.

Nii peatreener kui ka kapten Ragnar Klavan ütlesid, et nende matšidega on koondises toimunud edasiminek, kuid 8. septembril peetava esimese valikmängu eel on veel vaid üks maavõistlusmäng: neli päeva varem minnakse vastamisi Rootsiga.

Eelmises kolmes valiksarjas Eesti koondist juhendanud Tarmo Rüütli käe all oli rahvusesinduses rohkem rõhku pandud loomingulisusele ja improvisatsioonile, nüüd on aga enam keskendatud taustainfole ja mängijate igapäevaste tegemiste jälgimisele. Seega üritatakse tegutseda süsteemsemalt ja konkreetse plaani järgi. Kuna jalgpallis ühtegi garantiid teadupärast pole, ei saa väita, et üks lähenemine oleks õigem kui teine. Lihtsalt praegu on koondises võetud selline suund ja vastavalt sellele lõppenud viies kohtumises ja märtsi alguses Gibraltariga kohtudes ka tegutseti.

Eesti – Tadžikistan 2:1 Väravad: 89. Siim Luts, 90.+2. Hannes Anier – 61. Dilšod Vosiev

Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul ongi Pehrssonil praegu mitu ülesannet korraga: arendada meeskonna taktikalist tegevust ja mängu, laiendada koondislaste ringi ja saavutada tulemus.

Loomulikult on neist just viimane see, mis esimesena pilku püüab. Kui seni on tegemist olnud maavõistlusmängudega, siis juba septembris hakatakse mängima punktide peale ja siis omistatakse tulemusele senisest veelgi enam kaalu.

Ilmselgelt on seniste matšide jooksul otsitud keskväljale värsket verd. Näiteks aastaid keskpoolkaitses asju kontrolli all hoidnud Aleksandr Dmitrijev ja pikalt koondises olnud Joel Lindpere pole traumade tõttu saanud veel kordagi Pehrssoni käe all mängida. Seega on paratamatu, et kogenud mängumeestele tuleb hakata otsima asendajaid, ja nüüd ongi see tõsiselt käsile võetud. Praegu on rootslase juhendamisel peetud kuue mängu jooksul osalenud kõikides matšides vaid 21-aastased Karol Mets ja Ilja Antonov.

Sügisel punktide peale mängimist silmas pidades oli neile mänguminutite andmine ja vii-

matises viies mängus osalemine ilmselgelt vajalik. Samuti võib tulevikus tõsisemalt arvestada paremkaitsja Ken Kallastega, koondise pildile on tagasi kerkinud Alo Bärengrub ja igati tervitatav on noorte ründajate Hannes Anieri ja Frank Liivaku kaasamine.

Kui ründefaasis loodavad eestlased valikmängudes peale meie keskväljamootori Konstantin Vassiljevi eelkõige veel Sergei Zenjovile, Henri Anierile ja Henrik Ojamaale, siis neist esimene on Pehrssoni käe all saanud vigastuste tõttu seni mängida vaid 36 minutit, teine poolteist kohtumist ja kolmas klubikohustuste ja traumade tõttu 73 minutit.

Viimases viies matšis ei osalenud vigastuse tõttu ka tavapärane põhimees Dmitri Kruglov. Eesti koondise puhul on alati räägitud, et ka ühe põhimehe puudumine on juba suur löök, ja tegelikult ei ole me seni veel näinud, mida suudaks rootslase käe all täisrivistuses rahvusesindus.

Kõik see muidugi ei vabanda tõika, et kodupubliku ees Tadžikistaniga kohtudes tehti mänguliselt üsna kahvatu etteaste, mis õnnestus võiduks pöörata alles viimastel minutitel. On küll pidevalt rõhutatud, et tulemus ei ole esmatähtis, kuid tegelikult kasvatab ju iga võit meeskonna enesekindlust ja fännide rahulolu.

Poolkaitsja Ilja Antonov (vasakul) on seniste mängudega teeninud peatreener Magnus Pehrssoni usalduse. foto: tairo lutter

Praeguse viie kohtumise jooksul keskenduti tulemust ja mängupilti silmas pidades eelkõige matšidele Läti ja Islandiga ja ka Pehrsson tunnistas, et kohtumise järel islandlastega olid nad edusammude üle siiralt õnnelikud. Ülejäänud kolme mänguga sooviti aga eelkõige laiendada koondislaste ringi.

Tadžikkide alistamise järel kiitis rootslane esmalt meeskonna võitlusvaimu, kuid osutas siis ka valukohtadele. «Füüsilise valmisolekuga oli probleeme. Kaitses ei olnud me piisavalt agressiivsed. Rünnakul jäi liikuvusest ja töövõimest puudu,» märkis Pehrsson.

Rahvusesinduse teise ešeloni ründava orientatsiooniga mängijate laupäevast kohatist hambutust iseloomustas hästi seee, et teisel poolajal oli mitmel puhul rünnakute algataja ja edasiviijana pildis paremkaitsja Enar Jääger, keda koondises hinnatakse eelkõige hea kaitsemängu poolest. Samas tuleb ka tõdeda, et Pehrssoni mängujoonis nõuab ka äärekaitsjatelt rünnakul senisest suuremat panust.

«Kui vaadata ainult tulemusi, siis see jääb halvema poole peale. Olin ise meeskonnaga kaks nädalat koos ja nägin, et areng on toimunud,» hindas tiimi kapten Ragnar Klavan. «Ei ole nii, et viie või kuue mänguga hakkame kõigile kolm-neli väravat lööma. Palun fännidelt ja kõigilt: andke meile aega.»

Uus inverterkeevitusseade ESABilt

Vastupidav ja töökindel Lihtne kasutada Energiasäästlik

Lisainfo: Tel: 56 636 235 E-mail: andres.metsmaker@alas-kuul.ee

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || VABA AEG || 19

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER

TEATER VANEMUINE

RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 11.06 kl 19

LA TRAVIATA

12.06 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt 13.06 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 13.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kadri Kipper, René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 14.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt 15.06 kl 17

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Aare Saal, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 13.06 kl 19 Esietendus!

14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS 10.06 kl 19 Esietendus!

11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

toomas lunge

TARTU ÜLIKOOLI VANAS KIRIKUS

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust!

4.07 kl 20 Esietendus!

5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014 Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

UGALA TEATER

Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

9., 13.06 Välja müüdud!

IMEDE AASTA

Kajakas

A. Tshehhov.

Lavastaja: Maria Peterson.

Kostüümikunstnik KristiinaHortensia Port.

Muusikaline kujundus Eva Eensaar.

Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

KLOOSTRI AIDAS 9.06 kl 20

Priit Strandbergi autoriõhtu segakooriga HUIK!

Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

18.06 kl 20

VALGED ÖÖD

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

VARGAMÄE REHETARES 17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

SAUEAUGU TEATRITALUS 18., 19., 20., 21., 22.06 kl 19

MEE HIND

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

i n d re k kalda

JÄNEDA PULLI TALUS

9., 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19

ESNA MÕISAS

pilet5/10/15/20

11.06 kl 19 Esietendus!

12., 13., 14., 15.06 kl 19

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

5.07 kl 19.30 esietendus!

6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo.

ÕISU MÕISA PARGIS

R.A.A.A.M.

17.06 kl 20

Abraham’s Cafe pilet 5/10/15/20

WeekendGuitarTrio pilet 5/10/15/20

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 9., 10., 11.06 kl 18

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 9., 10., 30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 11., 12., 13., 14.06 kl 19

NO50 Lenni 16.06 kl 19 Esietendus Eestis!

17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

SUURSADAMAS HIIUMAAL 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

KURESSAARE LINNATEATRIS 26., 27., 28.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

EESTI MAANTEEMUUSEUMIS Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

VIINISTU KUNSTIMUUSEUMIS 27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

TAPA RAUDTEEJAAMAS

10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

KONTSERT EESTI KONTSERT

14.–17. juuni IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival

VÄRAVATORN 14.06 kl 16

“Muusika viivuks”

Henry Purcelli ja inglise XVI– XVII sajandi heliloojate looming 15.06 kl 16

“Oriendi lummuses”

Kaugete maade traditsiooniline muusika 16.06 kl 18

“Itaalia barokiajastu suured meistrid” Arcangelo Corelli ja Antonio Vivaldi 17.06 kl 17

“Vahemere mosaiik”

Hispaania, itaalia ja prantsuse renessanss- ja barokkmuusika

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

OLUSTVERE LEIVAKODA

16.06 kl 14 Suure-Jaani Muusikafestival esitleb:

“IHULE JA HINGELE” Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello)

EESTI INTERPREETIDE LIIT

NIGULISTE 10.06 kl 19

TARTU JAANI KIRIK 11.06 kl 19

Kontserdisari “Eliitkontserdid” URMAS VULP 60

Urmas Vulp (viiul) Toomas Trass (orel) Tobias, A. Kapp, Süda, Eller, Tubin, Arro, Mägi Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Keelpilliorkester „Camerata Nordica“ (Rootsi) Kammerkoor „Collegium Musicale“ Jason Calloway (tšello, USA) Raivo Tafenau (saksofon) jpt.

TALLINNA KITARRIFESTIVAL 9.–13. JUUNI 2014

www.kitarrifestival.ee Piletid piletilevis ja enne algust kohapeal

MUSTPEADE MAJA 9.06 kl 19

Hispaania muusika maagia

Jaime Velasco ( Hispaania ) €10/8

KUMU AUDITOORIUM 10.06 kl 19 Sergio Bastos ( Brasiilia ) laul, kitarr Raivo Tafenau - saksofonid, akordion Paul Daniel - kitarr €10

MUSTPEADE MAJA 11.06 kl 19

Suurimaid kitarrilegende Piletid Piletilevist ja kohapeal (3€ - 8€) www.interpreet.ee

LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI SAAL 27.06 kl 19

MUSTPEADE MAJA 17.07 kl 19 ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver) Kavas: O. Respighi, C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

KURESSAARE LINNUSE SAAL 29.06 kl 19

MUSTPEADE MAJA www.concert.ee

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014 Tallinnas, Haapsalus ja Raplamaa kirikutes

10.07 kl 19 RIIVO KALLASMAA (oboe), KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kavas: M.Ravel, G. Jacob, B. Britten

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

TALLINNA RAEKODA

Roland Dyens ( Prantsusmaa ) €15/12

NARGENFESTIVAL www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

ESTONIA KONTSERDISAAL 13.06 kl 19

AVAKONTSERT

Ludwig van Beethoven – Meeresstille und glückliche Fahrt, op. 112 Ralph Vaughan Williams – Flos Campi Gustav Mahler – Sümfoonia nr 4 G-duur Malin Hartelius (sopran, Rootsi) Andres Kaljuste (vioola) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Tõnu Kaljuste

KREEGI PÄEVAD HAAPSALUS 14.–15. juuni www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

HAAPSALU TOOMKIRIKUS 14.06 kl 18

LEINAPÄEVA KONTSERT

HAAPSALU KUURSAAL

Atlan Karp (bariton) Kai Ratassepp (klaver) Kavas: Ravel, Iber, Sviridov jt.

(8€, 5€)

Cyrillus Kreek – Requiem Tõnu Kõrvits – Paabeli jõgede kaldail (esiettekanne) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste

14.06 kl 20

3.07 kl 19

15.06 kl 16

«Tango Nuevo», «Põhjala saarte hääled» jt Villu Veski (saksofon), Tiit Kalluste (akordion)

Pille Lill (sopran) Oksana Sinkova (flööt) Marje Lohuaru (klaver) Kavas: Tubin, Andersson, Berg, Sibelius jt. (8€, 5€)

Seaded Kreegi muusikale Kadri Voorand (vokaal, kalimba, meloodika ja kellamäng) Virgo Sillamaa (elektri- ja akustiline kitarr) Mihkel Mälgand (kontrabass)

Haapsalu suvemuusika Villu Veski & Tiit Kalluste - the best of!

19.06 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Kammermuusika Raekojas

KADRI VOORAND TRIO

j a a n s ö ö t

LINDPRIID N 3. juuli - Tallinn, Linnateatri lavaauk, kell 21 E 4. august - Pärnu, Ammende Villa aed, kell 19 Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades ning tund enne algust kohapeal. Lisainfo ja sooduspileti leiab www.kontsert.ee

K 9. juuli Pärnu, Ammende Villa aed, kell 20 N 10. juuli Padise, Kallaste Talu Kalju lava, kell 20 R 11. juuli Viljandi, Sakala Keskuse õu, kell 20 L 12. juuli Saue vald, Vanamõisa Vabaõhukeskus, kell 20 P 13. juuli Kõue mõisa aed, kell 19 K 16. juuli Kuressaare, Arensburgi Hotelli terass, kell 20 R 18. juuli Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta, kell 20 P 20. juuli Valgeranna, Doberani rannamaja, kell 18 K 23. juuli Tartu, Antoniuse õu, kell 20 N 24. juuli Tallinn, Linnateatri lavaauk, kell 20 L 26. juuli Viinistu Kunstimuuseumi õu, kell 20 P 27. juuli Vihula mõisa aed, kell 19

Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades ning tund enne algust kohapeal. Lisainfo ja sooduspileti leiad www.kontsert.ee

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Verdi ooper Dirigent: Risto Joost Osades: Oliver Kuusik, Rauno Elp, Triin Ella, Juuli Lill, Väino Puura, Mart Laur, Pavlo Balakin, Mati Vaikmaa, Rostislav Gurjev, Andres Köster jt

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

THEATRUM

20 || KASU || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

LAENU HIND. Madalad intressimäärad on kahjulikud konservatiivsetele säästjatele ning kasulikud laenuvõtjatele ja riskialtimatele investoritele.

Negatiivse intressi plussid ja miinused ressi isegi miinusesse langetada, otsustasin hoiustamise teha igaks juhuks mõni päev varem.

Muidugi ei kartnud ma setõnis oja majandusajakirjanik da, et keskpanga eeskujul alandavad hoiuseintressid miinusesse ka kommertspangad. Seda ei juhtu peaaegu kindlasul oli ka- ti, sest vastasel juhul võtaksid vatsus nä- inimesed lihtsalt raha pangast dalavahetu- välja. Esimesed pangad on jusel või täna ba jõudnudki teada anda, et neüks summa mad negatiivseid intressimäähoiustada. rasid klientide hoiustele ei raSumma po- kenda. le eriti suur, «Pank väärtustab pikaajaaga ka mit- list säästmist ja hoiustamist, olte väga väike (umbes kolme kuu les seda läbi ajaloo oma klientisissetulek). Teades, et Euroopa dele propageerinud. Pank ei raKeskpank võib neljapäeval baas- kenda Euroopa Keskpanga otsuintressi alandada ja hoiuseint- se valguses negatiivseid intresse oma klientide hoiustele,» teatas Danske Banki tegevjuht 9.okt 2008 Aivar Rehe reede hommikul.

Põhjus, miks ma hoius2. jaan 2008 tamisega kiirustasin, oli asjaolu, et suure tõenäosusega alandatakse seniseid peaaegu olematuid hoiuste intressimäärasid 4,5 veelgi. Kas pangad hoiuste intressimäärasid langetavad, pole veel selge, aga igaks juhuks oli Kuue kuu Euribor kindlam hoiustamine ära teha.

M

5,448

4,703

protsentides 3

1,5

Võrreldes buumiajaga on eluasemelaenude intressikulu langenud mitu korda

Kodulaenu võtjad võidavad Keskpanga negatiivne intressimäär ja baasintressimäära alandamine avaldab meie rahakotile kahetist mõju. Äripäev pani eelmisel nädalal kaaneloo pealkir-

jaks «Viimane hoop säästudele».

Pealkiri on õige juhul, kui säästudeks lugeda vaid hoiuseid ja teisi konservatiivseid investeerimisviise, nagu investeerimishoiused, võlakirjad ja võlakirjafondid. Paigutades 1000 eurot üheks aastaks tähtajalisele hoiusele, teenib väiksemates pankades intressi 10 eurot (Versobankis koguni 18 eurot), aga suurpankades vaid mõne euro.

Kuna intressimäärade alandamise eesmärk on laenamist ja majandust elavdada, siis tegelikult peaks olema (ning ilmselt ongi) intressimäärade alandamisel plusse miinustest rohkem.

Nagu varasemategi intressimäärade alandamise tagajärjel, nii ka nüüd peaks langema eluasemelaenude ja muude pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor.

Kui konservatiivsete säästjate jaoks on intressilangetus halb uudis, siis riskialtimate investorite jaoks pigem hea.

Tegelikult hakkas see langema juba enne intressiotsust.

Kui veel aprilli lõpus oli Euribor 0,444 protsenti, siis nüüdseks on see alanenud 0,376 protsendini, mis tähendab, et Eesti keskmine eluasemelaenu makse on selle ajaga kahanenud aastas 25 euro ning kuus kahe euro võrra.

Eesti Panga statistika alusel arvutatuna on eluaseme-

laenu keskmine intressimakse 138 eurot aastas ehk 11,50 eurot kuus. Võit pole väga suur, aga võrreldes kolme aasta taguse ajaga ehk enne seda, kui Euroopa Keskpank alustas intressimäärade järsku langetamist, on võit tervelt 519 eurot aastas ehk 43 eurot kuus.

Eelnevast jutust võib järeldada, et kuna Euribor on niigi madal, siis väga suurt võitu ilmselt ei tule.

Mis aga olulisem, keskpanga intressimäära langetamine negatiivseks tähendab seda, et laenamine jääb odavaks veel pikaks ajaks. Swedbank Leedu peaökonomist Nerijus Mačiulis arvas, et Euroopa Keskpank ei tõsta baasintressi enne 2016. aastat, mis annab laenuvõtjale üsna hea kindluse.

Keskpanga kaudne soovitus Kui konservatiivsete säästjate jaoks on intressilangetus halb uudis, siis riskialtimate investorite jaoks pigem hea. «Euroopa Keskpank allkirjastas otsuse kinnisvarahindade edasiseks tõusuks,» kommenteeris sotsiaalmeedias seda uudist SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Arvata võib, et uut hoogu ei saa mitte üksnes kinnisvara, vaid ka finantsvarade hinnad.

Euroopa Keskpanga intresside alandamise uudisele reageeri-

sid märkimisväärse tõusuga nii Euroopa kui ka muu maailma börsid.

Eesti Panga president Ardo Hansson ütles reede hommikul ETV «Terevisioonis», et keskpanga otsuse eesmärk on ärgitada panku rohkem raha välja laenama ning majandusse investeerima. Ta jättis aga ütlemata, et kaudselt ärgitab keskpank ka meid, kodumajapidamisi ja ettevõtteid, aktiivsemalt laenama ja/või riskantsematesse finantsvaradesse investeerima.

Meil on kaks valikut.

Esimene oleks jätkata senist poliitikat, hoides oma säästud endiselt hoiustel, kus need eriti mingit intressi ei teeni. Õnneks on inflatsioon samuti langenud ülimadalale ning sisuliselt on keskmised hinnad olnud paigal nüüdseks juba 15 kuud, mis tähendab, et raha väärtus aja jooksul eriti ei vähene, ja selle pisikese vähenemise kompenseerivad isegi suurpankade hoiuseintressid.

Teine võimalus on kasutada ära ajalooline võimalus, kus intressimäärad on ajaloo madalaimal tasemel, ning soetada endale odava raha abil uus eluase või mõnevõrra riskantsemate investeeringute abil oma raha kasvatada.

Mitte mingil juhul ei tohi laenu- või investeerimisotsust teha kiirustades, läbi tuleb kaaluda kõik võimalused ja riskid, aga seda julgen küll öelda, et nende võimaluste üle tuleks mõelda.

5. juuni 2014

Euribori praegune madal tase on laenuvõtjale väga soodne ning soosib eluasemelaenude võtmist ja eraisikute liisingfinantseerimisega autoostusid.

2008

0 Allikas: EBF

2009

0,376

2010

2011

2012

2012

2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || KASU || 21

Kinode piletihinnad (eurodes)

Coca-Cola Plaza Tallinnas Solarise kino Tallinnas Artise kino Tallinnas Sõprus Tallinnas Katusekino Tallinnas Cinamon Tartus Ekraan Tartus Astri kino Narvas Mai kino Pärnus Apollo kino Pärnus Viimsi kino Rakvere teatri kino Männimäe külalistemaja Viljandis

Tavahind tavafilmile tööpäevadel alates kella 18st 5,50 (reedel 6,90) 5,70 (reedel 7) 5,50 (reedel 6,50) 5,00 6,00 5,50 (reedel 6,80) 4,90 (reedel 5,50) 4,90 (reedel 5,50) 3,00 (reedel 4,00) 5,00 (reedel 6,00) 5,70 (reedel 7,00) 3,50 3,00

Tavahind tavafilmile nädalavahetusel 6,90 7,00 6,50 5,00 6,00 6,80 5,50 5,50 4,00 6,00 7,00 3,50 3,00

Tavahind 3D-filmile nädalavahetusel 8,40 8,00 8,30 5,00 6,00 8,00 7,00 7,00 4,00 7,00 8,10 3,50 3,00

Sooduspilet lapsele (kuni 12 k.a) 3D-filmile nädalavahetusel 3,90 3,80 5,60 4,00 6,00 2,90* 3,20 3,20 2,00 3,75 3,90 3,00 2,00

*) lapsed kuni 11 k.a. allikas: tarbija24

22 || kuulutused || postimees, 9. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ennustamine kaartidega.

Tel 550 0093. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.

Ei tulek ega minek ole meie teha, vaid see, mis sinna vahele jääb, ja see on elavate mäletada ... (J. Viiding)

Tiiu Oja

Siiras kaastunne Egele kalli isa

24. XII 1940 – 5. VI 2014

Vello Halliku

Mälestame kauaaegset kolleegi ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Rahvusarhiiv

kaotuse puhul.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Ostan igasugust merevaiku. Tel 5801 7103.

Ilmatsalu PK kuulutab välja konkursi sotsiaalpedagoogi (0,5) ametikoha täitmiseks. Esitada taotlus, CV ning koopiad isikut ja kvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest, tervisetõendist e-postiga anu@ilmatsalu.ee või Kooli tee 5, Ilmatsalu, Tartumaa 61401. Tähtaeg hiljemalt 16. VI. Tööle asumine 21. VIII. Info tel 508 7578.

Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine).

Tel 505 3095.

Ostame autoromusid ning korras autosid ja kaubikuid. Paku kõike!

ARKist kustutamine. Tel 5678 6526.

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Printer, tahm, tint, paber. Müük, hooldus. Kiire kasseti täitmine.

E–R kl 9–17 Raekoja 13, Tartu.

Tel 744 1100, www.futari.ee

Tartu linnavalitsus teatab Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu «Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted» avaliku arutelu tulemustest. Teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avaliku väljapaneku jooksul laekus 17 ettepanekut 11 isikult.

Valdavat osa neist on teemaplaneeringus võimaluste piires arvestatud või otsustati arvestada. Osaliselt arvestati kahte ettepanekut. Arutelul, mis toimus 2. juunil, saadi kokkuleppele ühe ettepaneku osas. Aruteluväliselt on leitud kompromisslahendus ka teise osaliselt arvestatud ettepaneku suhtes, kuid selles võtab lõpliku seisukoha maavanem. KSH aruande kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.

FIRMA OSTAB

• musta metalli • mahuteid • vanu gaasiballoone • vana põllumajandustehnikat

HEA HIND!

Tel 553 3663, e-post raul.koll.bbq@gmail.com

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

Kolleegid Elionist

Ärasaatmine 13. skp. kell 14 ajalooarhiivis J. Liivi 4.

Avaldame sügavat kaastunnet Toivole lastega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Vaino Lauri

Mare Kannikese

Kallist onu leinab Marianne perega.

lahkumise puhul.

Hooldusniidukite müük ja rent.

Valmistatud USAs. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb...

Mälestavad Ilmar ja Anne peredega.

Avaldame kaastunnet Janis Alliksoole kalli isa

Jaan Aare surma puhul.

Nevel ja Andres

Südamlik kaastunne Huldale, Milvile ja Vandale kalli õe

Agnes Arumetsa

Sügav kaastunne Helga Oliviale ja Urmasele perega.

Sügav kaastunne Sirje Hansenile kalli abikaasa

Andres Hanseni surma puhul.

Perekonnad Lemmats, Käspri, Sastok, Kõllamets, Naber Head sõpra ja matkakaaslast

Andres Hansenit

Kas kuuled, kuis nutab su kodu, su puudutust leinates sääl.

Talle kaaslaseks vihmade sadu, kus piiskadel pisara hääl.

Gennadi Mäesalu 5. VI 1956 – 3. VI 2014

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele.

Leo, Vello, Vallo, Anne, Riina, Tiina, Keto

Kesk maiseid askeldusi tõuseb iil ja luba küsimata askeldaja viib ...

Endla Hanson

Mälestame sõbralikku ja abivalmis naabrit. Sügav kaastunne Hellele, Hannale perega ja Naimale ema, vanaema, vanavanaema ja õe kaotuse puhul. Lea, Valve, Elvi, Ants, Helle, Olev, Hille, Ervin

Sinna, kus öises taevas tähtede pärlikee, sinna nüüd maisest vaevast varju kannab sind tee ...

Kallis Mirjam, sügav kaastunne sulle ema ja kõigile lähedastele kalli

Valve Prehingu surma puhul.

Reet ja Andres

Mälestame Õnne Piimakarjatalu juhatajat

Meie südamlik kaastunne Ulvile kalli ema

Mati Kivi

Linda Rahula

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Valio Eesti AS

surma puhul.

Epp, Kati, Malle koos abikaasadega

Südamlik kaastunne Viivile lastega abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Urve Vildele ema

Eldur Klimaku

Selma Rikbergi

kaotuse puhul.

Marika ja Jaan

leinavad ning avaldavad kaastunnet abikaasale, õele ja teistele sugulastele Sirje ja Huno.

surma puhul.

Silvi, Aime, Auroora ja Kalju

surma puhul. Kolleegid tollipoliitika rakendamise talitusest

Avaldame kaastunnet Tatjana Gladkovale armsa ema

Südamlik kaastunne dr. Sirje Hansenile kalli abikaasa

Sügav kaastunne Tiiule, lastele, lastelastele abikaasa, isa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Urve Vildele kalli ema

Veera Gladkova

21. XI 1944 – 5. VI 2014

Aavo Lepiku

Selma Rikbergi

Andres Hanseni

surma puhul.

SA TÜ Kliinikum naistekliinik

kaotuse puhul.

Töökaaslased Südamekliiniku ambulatoorsest osakonnast

surma puhul.

Naabrid Raja tn 3, 5, 8, 10, 11

surma puhul Maksu- ja Tolliamet

Südamlik kaastunne Sirje Hansenile abikaasa

Meie südamlik kaastunne dr. Sirje Hansenile abikaasa

Tunneme kaasa Virvele kalli venna

Sügav kaastunne Ülle Villile ema

Andres Hanseni

Andres Hanseni

surma puhul. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliinik

surma puhul.

Südamekliiniku kardioloogia osakond

kaotuse puhul.

Töökaaslased TÜ Kliinikumi radioloogiakliinikust

Meie siiras kaastunne Sirjele ja Enele armsa abikaasa ja venna

Avaldame kaastunnet Nadežda Mihhailovale isa

Andres Hanseni

Nikolai Mihhailovi

kaotuse puhul. Vello, Laine, Enn, Liia, Tiina ja perekond Mänd

kaotuse puhul.

CleanPro OÜ

Südamlik kaastunne Sirjele, Enele ja Raulile

Andres Hanseni kaotuse puhul. Perekonnad Evik, Alop, Kaljuvee ja Pärn

Avaldame sügavat kaastunnet Margus Lehtsalule venna

Toomas Karsi kaotuse puhul.

Valio Eesti AS

Mälestame lahkunud

Estra Kauksi Südamlik kaastunne kõigile lähedastele.

Maimu ja Riina

Heino Liivati

Maria Muhhortova Tunneme kaasa Elsale ema kaotuse puhul.

Mart ja Toomas peredega

Gennadi Mäesalu Mälestame endist kolleegi.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Kolleegid Estcondest

Elu on kui tundmatu tee, iial ei tea, millal lõpeb see ...

surma puhul.

Harku Vallavalitsus

Mälestame kauaaegset kolleegi

dr. Õie Sapertit Avaldame kaastunnet omastele.

Eesti Kopsuarstide Selts

Avaldame sügavat kaastunnet lauluvend Madis Saretokile abikaasa

Vaike Saretoki surma puhul.

Inseneride Meeskoor

Avaldame kaastunnet Rainerile ema

Laine Valge kaotuse puhul.

OÜ Wesico Project kollektiiv

Marje Vooro

13. IX 1945 – 2. VI 2014

Tiiu Oja

Avaldame kaastunnet perekond Voorole ema, ämma ja vanaema kaotuse puhul. Tammekuru 16a, 17, 18, 18a, 23, 25, 27, 29

Südamlik kaastunne tütardele peredega isa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Hilja Sanglale perega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Südamlik kaastunne Imbile perega ema, ämma ja vanaema kaotuse puhul. Tiia perega

Tõnu Palla kaotuse puhul.

Imbi perega

Suurest valikust laminaatidest: aknalauad mööbliuksed lauaplaadid erikujulised tooted

Selma Rikbergi

Mõni hetk on elus valusam kui teine ...

Südamlik kaastunne Monikale kalli isa

Tõnu Palla

Helmi Õisla

kaotuse puhul. Kolleegid osaühingust Nefab Packaging

Mälestame kallist koorikaaslast

Tanel Õunapuud

surma puhul. Endised töökaaslased Lõuna prefektuurist

Eesti Maaülikooli kammerkoor

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Naudid suve ja selle salapära. Tahad minna uutesse kohtadesse, kuhu oled alati igatsenud. Nii vaimsuse kui ka rahamaailmaga on suhted suurepärased, sest oled tasakaalus.

SÕNN

Mingi grupp tõmbab sind külge nagu magnetiga.

Leiad üsna ruttu ühise jututeema ja sulad grupiga kokku. Sa ei karda uustulnukas olla.

KAKSIKUD Mõned asjad on praegu nägemiseks ja kuulmiseks liiga valusad. Pead oma vaimu tugevdama ning tegema vahet, mis peaks sinu ellu kuuluma ja mis mitte.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 9. JUUNI 2014 || VARIA || 23

8

Tunned, et just suvine aeg on õige õppimiseks ja uue omandamiseks. Sa ei pea seda tegema kindlas kohas olles, sest tänapäeval on olemas internet.

NEITSI Sina ja keegi sinu lähikonnast ristate maailmavaadete mõõgad. Vaidlus võib mingis aspektis sarnase vaatenurga anda, samas aga jääte kaljukindlalt oma seisukoha juurde.

KAALUD Suvisel ajal võtad kergemalt, naeratad ise ja soovitad ka teistel naeratada. Võid isegi algatada kampaania, mis ülistab elurõõmu ja rõõmsameelsust.

è

6

à

5 4

à à

â

à 1 ò

î

2

ERNIE

ì ê ì

ô à æ

3

a

b

c

d

e

è f

g

h

Comins Mansfield – Schweizerische Schachzeitung, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rb8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT UNIVERSUMIS LEIDUB TUMEAINET, KVANTVEIDRUSI JA VARJATUD DIMENSIOONE.

ON SELLISES UNIVERSUMIS ÜLDSE VÕIMALIK ÖELDA, KAS MA TEGIN OMA TÖÖ ÄRA VÕI MITTE?

KUIDAS UUS ETTEKÄÄNE TÖÖTAS?

PÄRIS HÄSTI, VÕRRELDES TAVAPÄRASE VARIANDIGA «SA POLE SEDA KÄSKINUD TEHA».

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Elu pakub kuuma suvist seiklust just siis, kui seda enim vajad. See seiklus võib olla romantiline, seksuaalse alatooniga, kuid selles on ka vaimne aspekt.

AMBUR Kus on sinu heade ideede paik? Varasem koht ei ole juba mõnda aega sulle inspiratsiooni andnud. Leiad ootamatult uue paiga, kuid see on üsna kõhedust tekitav.

1. See pindalalt Tallinnast veidi suurem riik paikneb viiel saarel ja 29 atollil, millest nii mõnelgi üsna eestipärased nimed, näiteks Arno, Aur, Lae. Riigis asub ka mitmes mõttes tuntud Bikini atoll. Kohalikus riigikeeles (teine riigikeel on inglise keel) on riigi nimetuseks Aolepān Aorōkin M̧ajeļ. Väidetavalt on maailma riikidest just selles riigis väikseim õhutemperatuuri kõikumine: erinevus kõige külmema ja kõige soojema kuu vahel püsivat 1–2 kraadi piires.

Mis riik?

2. Brasiilia on viiekordne maailmameister meeste jalgpallis. Mitu korda on Brasiilia rahvusmeeskond tulnud olümpiavõitjaks?

3. Pärast seda kui Microsoft ostis ära Nokia, peavad soomlased just seda firmat Soome suurimaks mobiilitootjaks. Mis firma?

4. Kuninganna Victoria on Suurbritannia pikima valitsusajaga monarh läbi aegade. Mitu aastat oli ta võimul?

5. See olümpialinn on väidetavalt maailma ainus linn, kus igas hoones on kohustuslikult automaatne sprinkler-tulekustutussüsteem. Ilmselt seetõttu võibki linn uhkustada sellega, et on maailma ainus linn, kus viimastel aastatel pole tulekahjus hukkunud ühtegi inimest. Mis linn?

Vastused: 1. Marshalli Saarte Vabariik. 2. Mitte ühtegi korda. 3. Jolla Oy. 4. 63 aastat ja seitse kuud.

5. Vancouver.

KALJUKITS Võimalik, et pead hea näo pähe tegema ja end mingis asjas eksperdiks kuulutama. Kui esmalt otsid vajalikku teavet hambad ristis, siis hiljem hakkab sulle tegevus meeldima.

æ

7

VÄHK Oled kiire rolle vahetama, sest auahnus tõukab sind tagant. Lihvid koos sellega oma tundlikkust ja vaatlemisvõimet.

On ka asju, mille eest oled valmis läbi tule ja vee minema.

LÕVI

ê

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kuumade suhete ja veel kuumemate ideede nädal. Kõigud uue ja vana vahel ning teed seda elegantselt.

Vaenlased võivad oodata sinu kukkumist, kuid seda ei juhtu.

KALAD Kelle elu sa õigupoolest elad? Kui tunned, et oled oma sammud seadnud Suure Venna järgi, siis loobu. Kus on sinu edwardsnowdenlik pool?

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Milleks teile uus ülikond?» küsib tsirkuse direktor klounilt.

«Saite aasta tagasi ülikonna.»

«Aga publik ei naera mind enam,» vastab kloun.

«Miks?»

«See ülikond on nüüd moes!»

••• Turismigrupp külastab tsirkust ja märkab meest, kes askeldab lõvipuuris.

«Oo, kas teie oletegi see kuulus lõvitaltsutaja,» küsib üks turistidest aupaklikult.

«Mis pagana lõvitaltsutaja?

Mina ainult kammin neid ja puhastan nende hambaid.»

••• Tsirkuseplakatil reklaamitakse kääbust, kes on 150 sentimeetrit pikk. Kui tsirkusekülastajad direktorile oma üllatust väljendavad, vastab too rahulikult.

«See ongi asi, mis selle kääbuse eriliseks teeb. Ta on maailma pikim kääbus.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ÜKSIPULGI

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 9. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

JÄLGIB KOOSELUSEADUSE EELNÕUGA SEOTUD ARUTELUSID.

NIMEPÄEV: HALJAND, HALLAR, HELAR, ELAR Üllar Jörberg 73, laulja Guido Kangur (pildil) 58, näitleja Ilona Merzin 55, arhitekt Madis Jürgen 52, ajakirjanik Kadri Liik 44, ajakirjanik ja poliitikaanalüütik Rain Tolk 37, režissöör ja näitleja Nikolai Novosjolov 34, vehkleja ja treener

foto: g4s

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLJEL ÜLEVAADE APPLE’I ARENDAJATE KONVERENTSIST.

Vihmahoogudega soe ilm

EUROOPA TALLINN +22

RAKVERE +23

KÄRDLA +18 HAAPSALU +17

ülle jõemaa ilmateenistuse sünoptik

Pikakari ranna lähedal jäeti koer metsatukka Reede pärastlõunal leidsid Põhja-Tallinnas Pikakari rannas veeohutuse eest vastutavad G4Si rannavalvurid ranna lähistel metsatukast ketiga puu juurte külge kinnitatud koera.

Laikat meenutavat isast looma kinni hoidvat konstruktsiooni täiendas lauatükk, mis oli naeltega puu juurte külge kinni löödud.

Kes ja mis asjaoludel koera puu külge aheldas, pole teada. Rannavalvurite hinnangul võis koer puu külge seotuna veeta ligi kaks tundi. Rannavalve andis loomale juua ja võttis ühendust MTÜga Loomade Hoiupaik, kes võttis ta oma hoole alla. tallinncity.ee

Koduveinivõistluse võitis sõstravein Nädalavahetusel Haapsalus neljandat korda Itaalia veinipäevadel peetud parima koduveini võistluse võitsid Juhan ja Marika Kundla sõstraveiniga, publiku lemmikuks sai Helari Tamme vein, mis koosnes tikrist, sõstrast ja saialillest. Võitja Juhan Kundla sõnul on tegemist rohelise sõstra veiniga. Roheline sõstar sarnaneb musta sõstraga, kuid selle valminud vili jääb roheliseks. Seda veini valmistasid nad esimest korda ja ainult kolm pudelit.

Tänavu osales võistluse eelvoorudes 160 veini, mis on seni suurim osalejate arv. Lõppvoorus hindas žürii 18 veini. Lääne Elu

PAIDE +22

NARVA +23

3–9 m/s

Heitlik ilm jätkub, kuid on soe. Öise kuivema õhumassiga kõrgrõhuharja vahetab täTARTU na välja Läänemerelt lähePÄRNU VILJANDI +22 +21 nev madalrõhulohk. See +23 KURESSAARE toob niiskust ja suhteliselt +21 sooja õhku, milles päeva jooksul arenevad võimsad rünksajupilved. Pärastlõunal suuVÕRU reneb äikeseoht.

VALGA +23 +24 Täna on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikeseoht. Puhub läänekaare KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS RANNAILM tuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur Anne kanal +19 Teisipäev, 10.06 Kolmapäev, 11.06 Neljapäev, 12.06 on 19–24 kraadi, rannikul paiguti Emajõe vabaujula +20 Tallinn +10/+18

+9/+20

+13/+17

17 kraadi.

Kakumäe rand +11 Tartu +12/+20 +10/+22 +12/+18 Pirita rand +10 Narva +10/+18 +10/+20 +9/+17 Pärnu rand +18 Pärnu +11/+22 +11/+23 +12/+21 Pühajärv +22 Kuressaare +12/+18 +11/+21 +13/+20 Võsu rand +14

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.07 4.09 4.19

loojub 22.35 22.16 22.38

20 aastat kogemust

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,4 kraadi (1999) +2,1 kraadi (1931) Tartus +30,2 kraadi (1999) +1,3 kraadi (1911)

KUUFAASID 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08

+26 +26 +27 +30 +28 +30 +31 +28 +31 +29 +16 +19 +24 +20 +20 +29 +23 +28 +21 +27 +21 +24 +27 +19 +30 +11 +23 +33 +24 +24 +29 +30 +21 +29 +33 +15 +30 +34 +11 +28 +28 +33 +24 +31 +20 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 9. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 16/24 (Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Taali mesila (ETV 2011) 55 Terevisioon* 11 55 Mahemaa, 1/4* 12 25 Jamie Oliveri 30 minuti road: Krõbeda kattega vorstiroog* 50 ENSV: Elagu 1. mai!

(ETV 2011)* 13 20 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 35 Vaalasaarte Maria: Kaksikvennad (Norra 2010)* 14 25 Kutsuge ämmaemand!, 6/6* 15 15 Taevasina, 16/24* 16 05 Holby City haigla: Raskuste kiuste 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Kaie (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Hispaania 19 15 ENSV: Kleit, valed ja videomakk 45 Kodused mehed, 10 (Austraalia 2013) 20 25 Pidu vihmas ja päikeses (Eesti 2009).

Dokfilm 21 00 AK. Ilm. Sport 35 Ringvaade 22 15 Titanic, 2/2 (Inglise 2012). Eepiline film 23 50 Hyacinth Bucket, 5* 00 20 Kodused mehed, 10/13* 01 05 ERR uudised

07 08 09 10

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 154/163* 07 40 Imeline võlukunst: Perekonnaasjad 08 05 Suvereporter* 09 10 Süütu süüdlane* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5774 35 Sajandi armastus, 41/63* 14 00 Lindprii: Küülik ja rebane 55 Punased roosid, 773/800 16 00 Küladetektiivid, 10: Robin Hoodi nool 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 155/163 18 00 Armastus ja karistus, 1. Uus türgi draamasari 20 00 Suvereporter 21 00 Peitusemeistrid 30 Saladused: Ämma maja 22 30 Mentalist: Mustatiivaline punalind 23 30 Kaks ja pool meest: Veel üks öö Neil Diamondiga 00 00 Nikita: Hinnaline sihtmärk 55 Vahelevõtja: Vajatakse abi 01 40 Rizzoli ja Isles: Bostoni Kägistaja tagasitulek 02 20 Hawthorne: Aeg parandab kõik haavad 03 05 Merevaade* 30 Suvereporter* 04 20 Utta Danella – Sinilind tuleb taas, 1/2 (Saksa 2001)*.

Romantiline draama

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 10* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Padjaklubi 1, 1* 12 10 Ootamatult isaks 2, 19: Kogu au läheb rõngassabale 35 Ootamatult isaks 2, 20: Sabrina uus Jimmy 13 00 Hullumeelsed perekonnad, 1* 14 30 Seitsmes taevas 9, 10: Tänulikkus 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 11 16 50 Midsomeri mõrvad 2, 1: Surma vari 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 4: Blondid, 1 21 00 Ameeriklased 1, 2 22 00 Suvesangarid, 4 30 Tütart päästmas (USA 2012). Põnevik 00 25 CSI kriminalistid 13, 8: Kriminalist tules 01 20 Sündmus, 10: Kõik muutub 02 10 Võta või jäta 03 20 Stop!* 45 Vaid Venemaal pluss* 04 05 Suvesangarid* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 89/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale* 45 Küladetektiivid, 196: Allakäik 10 40 Beebiminutid 45 Südametukse, 79 11 45 Top Shop 12 00 Kesklava (USAKanada 2008).

Romantiline muusikafilm 14 00 Koletu (USA 2011). Romantiline draama 15 55 Staariminutid: Leonardo DiCaprio 16 00 Ameerika tippmodell 15, 6/13 17 00 Superlapsehoidja: Ririe pere 18 00 Doktor Oz: Valerie Bertinelli kaalulangetus 19 00 Kodus ja võõrsil, 5775 30 Emmerdale, 201/289 20 00 Kuula mu laulu, 5 21 00 Titetegu (The Switch, USA 2010).

Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 1/11.

Uus tõsielusari 00 45 Suvereporter 01 35 Ameerika tippmodell 15, 6/13* 02 20 Miljonäri salamissioon 03 05 Kuula mu laulu, 5* 55 Staariminutid: Jennifer Aniston 04 00 Südametukse, 79* 45 Suvereporter*

06 30 Motoreporteri Aadria mere tuur, 2* 07 00 Suvereporter+ 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 101: Üks sureb alati* 09 20 Tsiklivendade lemmikkõrts: Ühe mehe õnn 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 4* 14 25 Knight Rider, 9/90: Usaldus ei roosteta* 15 20 Näljased meremehed, 21: Mevagissey 16 15 Komissar Rex, 102: Blond, kaunis ja surnud 17 10 Supermani uued seiklused, 5/86: Sind armastan ma 18 05 Knight Rider, 10: Nii seest kui väljast 19 00 Galileo 30 Merevaade 20 00 Tuvikesed: Laevaseiklus, 2*; Kelly suur võimalus* 21 00 Kaks ja pool meest: Kingad, mütsid, purgikaaned* 30 Kriminaalne Venemaa: Jaam kolmele; Saatuslikud meetrid 22 30 Jõugud, 3/12 23 30 Conan, 225 00 25 Kaks ja pool meest: Umbes nagu nekrofiilia 50 Tuvikesed: Ta mängis bingot; Kasutajasõbralik 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 15, 9* 11 00 Bronco kroonikad (USA 2009)*.

Seikluskomöödia 12 50 Ulakad vanurid* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 5 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 10: Audiitor 17 00 A-Rühm 4, 16: Kauboi George 18 00 Perepea 5, 13* 30 Simpsonid 1, 13* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 3-4: Ma armastan New Jerseyt; Sekkumine 20 00 Perepea 5, 14: Võite suudelda... kutti, kes soovib seda 30 Simpsonid 2, 1 21 00 Betty White ja ulakad vanurid 1, 1 30 Sündinud tapjaks (USA 1994). Märul 23 50 Puhkus Mehhikos 2, 29; ekstra 2, 29 01 05 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 3-4: Ma armastan New Jerseyt*; Sekkumine* 02 05 Malaisia, 5* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Pühapäevatee* 09 00 Kultuurimeeter* 30 Aleksei Turovski lood* 10 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Ameerika eestlased.

Läänerannik, 1/7* 45 Mina, tallinlane* 11 15 Pillimeeste klubi laulud 2014* 12 15 Elektrilises udus (USA 2009)*.

Mängufilm 14 10 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 55/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Terve tervis 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Päevakava 22 00 Müüt (Hiina 2005).

Mängufilm 00 05 Täna. Uudised (subtiitritega)* 20 Suvemiks* 01 05 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Säde. Kloun Kasper 10 05 Ökoskoop. Kristo Elias 11 30 Sinclair Lewis – Asjad, I. Jutustust loeb Anu Lamp 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar, Neeme Raud 14 05 Reporteritund. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Asjad* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

11 12

17 18

19

20 21

22

23 00

30 Lastesaated 55 Üks lugu 30 Tagatargemad 00 Ellujäämise kunst: Film (ETV 2005) 25 Siin ja praegu: Arvo Kukumägi 30 Idioot, 1/10* 20 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 51 ERR uudised 30 Kloostrite kutse, 5/5 (Soome 2007) 00 Okaspead: Kana ja muna 25 Pingviin Jasper 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan: Õied 40 Mesilane Maia: Suur sööming 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Kadunud õhupall 05 Loomaaia tee 64: Vaal Thelma lugu 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Ruhnu karu Vene vetes, 2/2 15 Metsakuningriik (USA 2010) 10 Kaleva müsteerium (Eesti 2012). Dokfilm 00 Kirjandusfestival HeadRead: William Boyd 45 Wikmani poisid, 2/12 20 Laul Maarja külale 10 Meistrid ja muusikud (Eesti Telefilm 1976) 32 ERR uudised

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Osavad käed, 1. Clifford Simaki ulmejutt “Osavad käed”.

Gordon tellib firmast “Osavad käed” endale tehiskoera. Algavad sekeldused.

10 05 Muusikatuba.

Johanna Mängel Esineb Spikeru keelpillikvartett Lätist, kaasategev on tšellist Kristine Blaumane.

11 05 Album. In the Depths of Night 12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kunstiministeerium 15 02 Lõunakontsert Londonist. Wigmore Halli lõunamuusikakontserdil esineb Prantsuse pianist Pascal Roge. Claude Debussy – Suite bergamasque, Maurice Ravel – Sonatiin, Francis Poulenc – Les soirées de Nazelles.

16 05 o tempora, o mores* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Naine ilma varjuta. Richard Strauss – Naine ilma varjuta (Die Frau ohne Schatten).

22 05 Fantaasia. Kadi Maria Vooglaid 00 05 Nokturn