Postimees 09 07 2014 by Postimees

NULLIRING

KOHUSTUSLIK MATEMAATIKAEKSAM EI PANNUD ÕPILASI ROHKEM PINGUTAMA. EESTI LK 4–5

BENSIINI DIISLIGA

MOODNE VAHEND

Alexela tanklas tangiti bensiinimootoriga sõidukeid kütusevedaja eksituse tõttu diisli ja bensiini seguga.

Eesti apteekidesse jõudis müügile uus rasestumisvastane vahend, sünteetilist naissuguhormooni sisaldav nahaalune implantaat.

EESTI LK 3

TERVIS LK 16

www.postimees.ee Geograaf

HARDO AASMÄE: Eesti reisirongiliiklusel ei ole sellist võimalikku reisijavaru nagu Londoni allmaaraudteel.

ARVAMUS LK 11

KOLMAPÄEV, 9. JUULI 2014 • NR 157 (7148) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 920 • LUGEJAID 201 000

Vaata Saksamaa–Brasiilia mängu tulemust

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 9. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Usalduskriis saab nüüd ehk leevendust

Sülekoer pürib valvuriks? Tallinna TV (TTV) allutas end Pressinõukogu reeglitele, sai Eesti meediapere täieõiguslikuks liikmeks ning loa taas valitsuse pressikonverentsidest osa võtta. Kas nüüd võib oodata, et TTV programmi sisu muutub objektiivsemaks? Põhimõtteliselt on hoovad selleks Edgar Savisaare vastaste käes, sest impulss Pressinõukogusse kaebamiseks peab tulema programmist häiritud auditooriumi esindajalt. Keda teist see TTV sisu ikka kõigutab, kui mitte Keskerakonna poliitvastaseid. Pressinõukogu liikmelisus iseenesest ei taga veel mingisugust kvaliteeti, nagu toonitas ka ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Konkurendid said lihtsalt juurde ühe mehhanismi, mida poliitilises mängus võib proovida ära kasutada, kui nad seda teha viitsivad (palun mitte tõlgendada Pressinõukogu siinkohal poliitilise käepikendusena). Sestap ei maksa imestada, et Taavi Rõivas sellise tingimuse valitsuse pressikonverentsile pääsemiseks üldse avalikult välja käis. Iseküsimus on see, kui eetiline oli temast enda tekitatud probleemi lahendamise vastutus sõltumatu ajakirjanduse eneseregulatsiooni organile lükata. Avalikkusele jäi nüüd ikkagi mulje, et Pressinõukogu reeglitele allumine on miski püha ajakirjanduse eeldus. Ehk õppis peaminister üht-teist sellise organisatsiooni funktsioonide ja ajakirjandusvabaduse kohta. Ka ebameeldivatel peab olema võimalus võimukandjatele küsimusi esitada. Tõepoolest, TTV sisu on ka uudiste formaadis pahatihti tasakaalustatusest sama kaugel kui Savisaare viimase aja suhtlusstiil riigimehelikkusest. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist – nii sätestab eetikakoodeks, mis on Pressinõukogu otsuste alus. Kohaliku poliitika potentsiaalne valvekoer on TTV näol hoopis leebe, keelt limpsav sülekoer. Paljalt oponentidele sõnaandmisest ei piisa, kui sõbrasuhe linnajuhtidega nii eredalt programmis muud varjutab.

ile otsustas president Toomas Hendrik Ilves, et maadevahetuse kohtuprotsessis süüdi mõistetud endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo, toonane maa-ameti juht Kalev Kangur ja ettevõtja Toomas Annus jäävad ilma neile aastate eest antud riiklikust teenetemärgist. Neljas protsessis süüdi mõistetud ordeniomanik, Villu Reiljan pidi teenetemärgid loovutama juba 2010. aastal, mil riigikohus mõistis ta pistisega seotud süütegudes lõplikult süüdi Rävala kinnistu süüasjas. Teenetemärk ei ole lihtsalt üks märk, mida rinnas kanda, see on eelkõige tähenduslik tunnustus. Ja selle äravõtmine on samuti tähenduslik akt. Õiguse teenetemärgi äravõtmiseks annab presidendile teenetemärkide seadus ja otsus oli ka igati põhjendatud. Seda mitmel põhjusel. Esiteks oli tegu Eesti kõrgete riigiametnike ja tunnustatud ettevõtjaga, kes neile antud võimu ära kasutades endale ja huvitatud osapooltele märkimisväärset kasu teenisid. Kohtuot-

sus kinnitas, et see on õiguslikult vale, kuid teenetemärkide äravõtmine kinnitab, et see teguviis ei saa olla ka ühiskondlikult tolereeritav. Teiseks oli kohtu määratud karistus kõigest hoolimata suhteliselt tagasihoidlik, kõik said tingimisi karistuse. Ühiskonnale tehtud kahju ja tegudega endale teenitud kasu silmas pidades võis tekkida küsimus, kas see on ikka proportsionaalne võrreldes korda saadetuga. Aeg läheb, häbi hajub, kuid raha jääb. Aja ja raha koha pealt ei saa ühiskond suuremat ette võtta: aega ei peata, ja suur osa rahast ringleb ammu juba teiste firmade arvel, kust seda tagasi saada on sisuliselt võimatu. Kui miski, siis ehk häbi saab olla see, mis tulevikku vaadates võib mõjuda veidi mõistusele kutsuvalt. Koht äravõetud teenetemärkide nimekirjas on üks kindel suurus, mis võib potentsiaalsetele seadusrikkujatele distsiplineerivalt mõjuda. Kolmandaks ei olnud maadevahetuse kohtuprotsess avalikkuse jaoks ammu enam lihtsalt üks pikale veninud kohtuasi, vaid see puudutas valusalt ühiskonna õiglustunnet ja ajas oma juured palju sügavamale, kui esmapilgul paistab. Võib öelda, et see oli laiemalt tolle ulatusliku usalduskriisi üks

põhjustest, mis muu hulgas ka Reformierakonna rahastamisskandaalile nii suure kõlapinna andis. Kui 2012. aastal Harju maakohus kõik kohtualused õigeks mõistis, tõi see kaasa lootusetuse tunde. Tundus, et neil, kes on ühiskonnas kõrgemal positsioonil, on õigus seadustega oma huvides manipuleerida nii, et ka kohus – ainus, kellele sel puhul loota – kusagilt kinni võtta ei saa.

JUHTMÕTE Kõrgema positsiooniga käib kaasas suurem vastutus, ja kui nad ei ole seda vastutust tunnetanud, siis ühiskond ei jäta sellele reageerimata.

LK 4

KÕVA SÕNA Rituaalid ei ole vaatamiseks, vaid osalemiseks. Koreograaf Teet Kask, PM 8.07

Postimees 1901. aastal

PÄEVA KOMM

Põud Siberis. Paar nädalat tagasi teatasin, et siberlaste lõikuse ootused tublisti tõusnud on, aga nüüd pean tunnistama, et nad paiguti juba tühja on läinud. Kevadise põua järel tuli mai-kuu lõpu poole küll mõni hää hoog vihma, aga terve juuni-kuu valitses jälle kange põud; kuu esimese poole seisivad taimed küll ilusad, sest maa sees oli veel märga, aga teisel poolel hakkas kõik silmanähes kõrvema; nüüd on maa nagu tulega põletatud, loomad ei leia toitu, lehmade piim lõpeb ära. Muld on päeva ajal nii palav, et paljaste jalgadega päikesepaistel käia ei või, otsegu oleksid tulise tuha pääle sattunud. Suured kapsad aias langevad maha, närtsivad ja kuivavad; umbrohigi jääb kängu ja kuivab, et siis ju aiavili veel enne lõpeb, mõistab igaüks muidugi. Ja nagu ei oleks põuahä-

Kuni Keskerakond püsib muutumatuna, TTVst küll täisväärtuslikku valvekoera ei kasva. Tõenäoliselt hoiab nüüd osa Keskerakonna vastastest sellel telekanalil silma peal, vaatajaskond kasvab, aga seda teravdatud pilkude najal. Kui TTV Keskerakonnaga flirtimist ei lõpeta, linnajuhtide suhtes end kriitilisemalt ei häälesta ja teised erakonnad leiavad motivatsiooni sekkuda, siis hakkame TTV eetris nägema heal hulgal Pressinõukogu taunivaid otsuseid. Eesti meediapilti üldiselt see muutus aga suurt ei mõjuta, sest TTV on lõviosa inimeste jaoks piisavalt marginaalne ja ebausaldusväärne kanal, olgugi, et veebikommentaatorid lähevad sõgedaks iga kord, kui TTV meediakajastust saab. Pressinõukogu liikmelisus on võit vaid siis, kui TTV taotlus on siiras, lauspropaganda heeblit tuleb nüüd kõvasti maha tõmmata. Tore võimalik areng seegi! Aga niikaua kuni Keskerakond püsib muutumatuna, TTVst küll täisväärtuslikku valvekoera ei kasva. Munitsipaalmeedia on üldse üks veider nähtus, mida minu keel tõrgub ajakirjanduseks nimetamast.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Riigikohtu süüdimõistev otsus näitas, et see ei ole nii: neil, kes ühiskonnas kõrgematel positsioonidel, ei ole enam voli seadusest mööda vaadata. Presidendi eilne otsus kinnitas veel enamat: kõrgema positsiooniga käib kaasas suurem vastutus, ja kui nad ei ole seda vastutust tunnetanud, siis ühiskond ei jäta sellele reageerimata. Kohtuotsus oli kinnitus, et õigusriik toimib, presidendi tegu kinnitas selle pitseriga.

urmas nemvalts

madis järvekülg

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

dast küll, on veel aruta hulgal rohutirtsusid tekkinud; neid on mitut seltsi, suuri ja väikseid, punaseid, halla ja rohelisi; mõnes kohas on neid maa nii täis, et otsegu herne lademe pääl kõnnid; kus maad küntakse, sääl hüppavad nad vao eest ikka eemale terve kesa pääle ja kui mees paar tundi on kündnud, siis on vao ette ka nii palju tirts usid kogunud, et neid kühvliga kotti võiks ajada, kui neid kuhugi tarvis oleks. Aga selle poolest on nad kõik ühes nõuus, et kõik haljad kõrred tarvis maha lõigata ja ära süüa. Ei rohule ega viljale anna nad armu, kõik on juba kadunud, ainult kartuli ladvad ei näi neile meeldivat, aga et needgi terveks ei jääks, on nende pääliste pääle oatera suurused kollase vöödilised mardikad tulnud, mis kartuli lehed sootumaks ära söövad. 9.07.1901

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Vabaduse väljakul näeb jalgpalli MMi mänge

Rõivas: Mistralide müük Venemaale on murettekitav Peaminister Taavi Rõivas ja Prantsusmaa president François Hollande arutasid eilsel kohtumisel julgeolekuteemasid ning NATO liitlasvägede kohalolekut meie regioonis. «Meie soov on, et liitlaste kohalolek regioonis muutuks nähtavamaks ja püsivamaks,» ütles Rõivas kohtumisel. Peaministri sõnul teeb muutunud julgeolekuolukorras eestlastele aga muret Prantsusmaa plaan müüa kaks Mistralklassi dessantlaeva Venemaale. Rõivas toonitas, et laevamüük avaldab selget mõju Euroopa julgeolekuolukorrale. postimees.ee

Korraldajad kaalusid laulupeo ajal väravate sulgemist Laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva ütles eile, et lauluväljak oli pühapäeval peo ajal nii ülerahvastatud, et korraldajad arutasid, kas peaks väravad kinni panema, sest «plats ei ole ju kummist». «Tekkis selline olukord, kus tuldi kokku ja arutati, mida üldse teha,» ütles Surva. «Kas tuleks väravad kinni panna, sest lihtsalt ei mahu enam platsile.» postimees.ee

8000

kuupmeetrit Vene maagaasi kulus kahe päevaga laulupeotulele.

Soome lahel päästeti kaatrilt kaheksa inimest Sel nädalal on spordisõpradel võimalus Tallinnas Vabaduse väljakul ühiselt vabas õhus suure ekraani vahendusel kaasa elada jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiridele. Esimene poolfinaali ülekanne oli eile. Täna on Vabaduse väljakul teise poolfinaali ja laupäeval 3. koha mängu ülekanne. Mängud algavad kell 22.30 ja kestavad kella 1ni. Pühapäeval näeb seal finaalkohtumist, mis algab kell 21.30 ning kestab keskööni. Pildil on Saksamaa fännid eile enne mängu algust Saksa lippudega. tallinncity.ee fotod: toomas tatar

ÄPARDUS. Alexela tanklas tankisid bensiinimootoriga sõidukid bensiini pähe diisli ja bensiini segu, kuna kütusevedaja oli kogemata bensiinimahutisse valanud diislit.

Sõidukid said Alexelast valet kütust merilyn säde reporter

psakas juhtus Tartus Alexela Tuglase tänava automaattanklas möödunud reede õhtul, vea tõttu peab kütusefirma kindlustus nüüd inimestele tekitatud kahju korvama. Alexela müügiarendusdirektor Aivar Räim rääkis, et probleemiga tegeleti kohe, kui sellest teada saadi. «Kui esimesed kliendid olid tanklast ära sõitnud ja seisma jäänud, helistasid nad meile ja me peatasime kohe müügi,» ütles Räim. Ajavahemik, mil bensiini- ja diislisegust kütet müüdi, võis jääda pooleteise tunni sisse ehk kella poole viie ja kella kuue vahele. «Me vaatasime oma aruannetest järele ja sel ajal tehti umbes 23 tehingut ning nende mahud olid viiest liitrist 30 liitrini,» rääkis ta. Tol õhtul Tartust laulupeole sõitnud Grete tankis oma autosse 30 liitrit kütust. Probleemi avastas ta aga alles Tallinnas, kui auto turtsuma hakkas ning esialgu arvas ta, et autol endal on midagi viga. «Pidime oma pead ikka päris pikalt vae-

Tartu Alexela Tuglase automaattankla, kus ligi veerandsada bensiinimootoriga auto juhti reedel diislisegust kütust paaki valas. foto: kristjan teedema

vama, enne kui aru saime, et viga oli kütuses,» rääkis Grete. Tema tuttav automehaanik oli auto üle vaadanud ning arvaski, et viga oli kütuses. «Alles siis helistasime Alexelasse ja rääkisime oma murest, sealt saime teada, et tegemist oli nende veaga,» rääkis naine. Räime sõnul hakati diisli- ja bensiinisegust kütust tankinud klientidega kohe ühendust võtma. «Võtsime ühendust nendega, kes on meie kliendid ja kelle andmed meil kohe olemas olid.» Samuti kasutati videokaamerate abi ja kliendid otsiti üles autofirmade kaudu. Praeguseks on Alexela kokkuleppele jõudnud peaaegu kõikide klientidega, kellel kütusega problee-

me oli. Vaid mõne üksiku kliendiga pole ühendust saadud. Kuna Alexela Gretega ühendust ei võtnud, sai ta veast aru alles pühapäeval. «Mulle tundus veider, et Alexela inimesi sellest ei teavitanud,» ütles naine ja lisas, et kindlasti oleks võimalik olnud kaardimakse järgi inimesi üles leida ja neile asjast teada anda. Grete leiab aga, et asja juures on positiivne see, et kahjud korvatakse. «Kuna tegemist polnud minu veaga ja mul

Kui esimesed kliendid olid tanklast ära sõitnud ja seisma jäänud, helistasid nad meile ja me peatasime kohe müügi. Alexela müügiarendusdirektor Aivar Räim

on autot suvel alatasa vaja, on see loogiline, kuid ootasin rohkemat,» rääkis Grete, miks ta Alexela lahendusega päris rahule ikkagi ei jää. Grete ei osanud praegu öelda, kui suur summa autoremondi eest välja käia tuleb. «Mitmest erinevast summast oli juttu, seega ma praegu täpselt ei teagi.» Grete viis auto Tartu Autospiriti esindusse ning sealt öeldi Postimehele, et remondile võib kuluda umbes 150 eurot. Selle alla kuuluvad kütusefiltri vahetus, paagi puhastamine ja tasu töö eest. Eile õhtuks oli aga selgunud, et Alexela andis naisele asendusauto. «Eks ta natuke veider ole, sest ma sain aru, et tegemist on kellegi töötaja autoga, aga nurisemiseks pole põhjust,» arvas naine. Alexela sõnul oli tegemist inimliku eksitusega, kus kütuse veofirma autojuht avas bensiinisektsiooni kapi ja laadis sinna enese teadmata mingi hulga diislikütust. Praeguseks on kütuseveofirma autojuhiga ühendust võetud ning seletuste võtmine käib. Müügiarendusdirektori sõnul mõistavad nad olukorda ning tunnevad süüd ja on valmis klientide kahju korvama. «Palume neil meiega ühendust võtta, kellel oli 4. juulil sel kellaajal Tartus Alexela Tuglase automaattanklas kütusega probleeme.»

Esmaspäeva õhtul teatati uppumisohus kaatrist Aegnast põhja suunas, Tallinna madala majaka lähistel. Kell 19.24 sai Tallinna merevalvekeskus kõne kolleegidelt Soomest, kes teatasid, et Tallinna majaka lähedal on uppumas kaater, mille pardal on kaheksa inimest. Põhja prefektuuri Tallinna kordoni mootorpaat tõi inimesed Pirita jahisadamasse. tallinncity.ee

Kommunismiohvrite memoriaali suhtes otsust pole Valitsus võttis juunis peetud istungil teadmiseks Tallinna kavandatava kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursi tulemused, samas konkreetset seisukohta memoriaali asukoha suhtes veel ei kujundanud. Ideekonkursi kohaselt kujuneks memoriaal praeguse Maarjamäe ansambli edasiarenduseks ja seda ei ehitataks kesklinna, nagu soovib represseerituid esindav Eesti Memento Liit. BNS

Galojani toimetab Eestisse keskkriminaalpolitsei

Väinamere Liinid kavandab laevaostu

Justiitsministeerium toonitas, et ehkki Londoni magistraadikohus otsustas suures ulatuses omastamises süüdi mõistetud AnnaMaria Galojani loovutada Eestile, pole otsus veel jõustunud. Otsuse jõustumisel toimetab Galojani Eestisse keskkriminaalpolitsei. postimees.ee

Mandri ja saarte vahel laevaliiklust korraldav OÜ Väinamere Liinid kavatseb äsja välja kuulutatud praamiühenduse riigihankel kindlasti osaleda ja plaanib lisaks olemasolevatele alustele kasutusele võtta kindlasti veel ühe või isegi kaks laeva, kirjutas Saarte Hääl. postimees.ee

Narva-Jõesuus avati rannapromenaad

Narva-Jõesuus valmis Euroopa fondide toetusel enam kui kolme kilomeetri pikkune kaldapealne, mis läks maksma ligi 2,9 miljonit eurot. Promenaadi moodustavad mereäärne Aia tänav ning piki randa suunduvad Siberi lehisest jalgteed. Projekti raames uuendati valgustus ja teekatted, ehitati paviljonid, kioskid, tualetid, pingid, laste mänguväljakud ja spordiplatsid, riietus- ja dušikabiinid ning grillimiskohad. Irina Tokareva foto: irina kivimäe

4 || EESTI || POSTIMEES, 9. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TÕEHETK. Esimest korda tehtud kohustuslik matemaatika riigieksam näitas, et paljud ei suuda 12 kooliaasta järel isegi ühte punkti sajast kätte saada.

Vältimatu test ei sundinud end rohkem kokku võtma anneli ammas reporter

eadmine, et matemaatika riigieksamist saab läbi ka ühe punktiga, vähendas paljude koolilõpetajate motivatsiooni matemaatikat õppida ja nõrgemate jaoks oli eksami ühisosa tugevamatega võrreldes ebaõiglaselt raske. Esimest korda riigi poolt kohustuslikuks kuulutatud matemaatikaeksam oli raskuse järgi jagatud kaheks: lai ehk süvendatud ja kitsas ehk matemaatikas nõrgematele. Keskmine tulemus oli laia puhul 54 punkti sajast ning kitsa puhul 30,2 punkti sajast. «Laia eksami keskmine tulemus 54 punkti on üsna tavapärane,» kinnitas SA Innove õppekava- ja eksamitekeskuse matemaatika peaspetsialist Deivi Taal. Ta lisas, et mullune üle 60-protsendiline keskmine oli üle aastate paremaid tulemusi, aga varem on see kõikunud 52–58 punkti vahel sajast. «Ei ole kummaline, et laia eksami tulemus on nõrgem kui varasema valitava eksami puhul,» lausus Eesti Matemaatika Seltsi president, Tartu Ülikooli finantsmatemaatika dotsent Raul Kangro. Ta viitas eksamisooritajate hulgale: kui möödunud aastal sooritas 3416 õpilast matemaatikaeksami, mille raskusaste on võrreldav tänavuse laia eksamiga, siis nüüd tegi laia matemaatika eksamit 4171 õpilast. Protsentuaalselt oli mullu matemaatikaeksami sooritajaid 30 protsenti, sel korral tegi sarnast eksamit 43 protsenti eksaminandidest. «Üsna selge, et eksamisooritajate osakaalu ja tegeliku arvu

kasv sai toimuda põhiliselt nende õpilaste arvelt, kes varem poleks matemaatikat valinud ning kes on keskmiselt üsna kindlalt nõrgemad neist, kes vabatahtlikult eksami oleksid valinud,» selgitas Kangro.

Pooled ülesanded kattusid Kitsa eksami tulemust ei ole millegagi võrrelda – see näitab esimest korda, kui tugevad või nõrgad on matemaatikas need, kes ei suuda või ei näe vajadust sellesse ainesse süveneda. «Kõigi tehtud eksam annab riigile, koolidele ja ka õpilastele esimest korda hädavajaliku võrdlusinfo õpetamise taseme, õppijate motivatsiooni ja uue õppekava rakendumise kohta,» kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Ain Tõnisson. Laiema ja kitsama kava järgi hakati gümnaasiumides matemaatikat õpetama kolm aastat tagasi. Kui palju õpilasi valis ühe või teise, selle kohta ministeeriumil infot pole. Teatakse vaid seda, kui paljud tegid ühte või teist eksamit. Tegelikult ei olnudki päris kahte eksamit, vaid pool punktidest saadi ühesuguste ülesannete eest. «Suurest ideest teha kaks, eraldi tasemel eksamit jäi järele 50:50,» märkis SA Innove peaspetsialist Taal ning tõdes, et ühisosa pani kitsast matemaatikat õppinud koolilõpetajad laia matemaatika valinutega ebavõrdsesse seisu. «Väga paljude jaoks oli ühisosa naljategemine, sest ühisosa sai olla lähtuv kitsast matemaatikast – me ei saanud eksamiga kitsast matemaatikat õppinuid karistada, aga kokkuvõttes oli see nende jaoks ikka eksami raskem osa,» lisas ta. Ühisosa tulemus oli niisugune: laia eksami sooritajad said keskmiselt 31,8 punkti ja kitsa puhul 15,3 punkti 50st. «Muidugi olid kitsa ja laia

matemaatika erinevad tulemused oodatavad,» ütles Tõnisson. Eesti Koolimatemaatika Ühenduse esimehe, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiiseli sõnul peaks ühisosa üle vaatama: kas üldse kaotama või küsida küll samade teemade kohta, aga teistmoodi, kitsama jaoks ülesandeid rohkem lahti kirjutades. Taali sõnul on küsimus, mida koolides tegelikult matemaatikatundides õpetatakse, eriti kitsa kursuse raames. SA Innove peaspetsialist ütles, et põhjalikku analüüsi eksamitulemuste kohta alles hakatakse tegema, kuid eelmiste aastate proovieksamitest oli näha, et paljudes koolides pole suurt vahet, kas õpetatakse kitsast või laia matemaatikat. «Väga paljud õpetavad midagi vahepealset ja kitsas matemaatikas õpetatakse ilmselt igaks juhuks rohkem – äkki küsitakse eksamil midagi keerulisemat,» lausus ta. See tähendab, et vähema tundide arvuga püütakse matemaatikas vähemandekatele õpetada suhteliselt rohkem ja tulemusena ei saa suurt midagi korralikult selgeks. «Kardan, et paljud õpetajad õpetavad õpikut, mis on aga autorite nägemus ainekavast, kus on ülesandeid nii andekamatele kui ka nõrgematele ning õpetaja peab ülesannete ja teemade seas ise valiku tegema, mitte kõike õpetada üritama,» ütles Kiisel.

üldse käsitlemata, et teisi põhjalikumalt harjutada. Eksamil tähendaks see kõige enam kümne punkti kaotust, aga samas võiks ülejäänud ülesannetes kindlamalt punkte saada.

Tegelikult ei olnudki päris kahte eksamit, vaid pool punktidest saadi ühesuguste ülesannete eest. Veelgi enam: Kiisel kahtles, kas kõik õpetajad üldse on uue ainekava sisuliselt läbi lugenud. «Kui uus ainekava tuli, käisime kõigis maakondades seda tutvustamas, aga peaksime uue tiiru peale tegema ja küsima, kas kõik õpetajad on ainekavast aru saanud,» lisas ta. «Meie üritame ka rohkem õpetada, pakkuda lisakursusi ja seda ka kitsa matemaatika õppijaile – matemaatika pole ainult arvutamisoskuse, vaid ka isiksuse arendamine,» ütles Harjumaal asuva Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro. «Tulemusi oli meil nii väga häid kui ka nõrku, mis oli ette teada.»

Oodatust kehvem tulemus

Õpetajad rääkisid ka, kuidas õpilased poole eksami pealt minema läksid – lootuses, et punkt on käes ja võib rahulikult tööle minna. Kogenud õpetajana soovitas koolimatemaatika ühenduse juht, et õpetaja võib rahulikult jätta näiteks ühe teema

Taal arvas, et õppekavade töörühmal tuleb matemaatika ainekava täpsemalt lahti kirjutada. Kuid ta kartis, et seegi ei pruugi õpetamise taset tõsta, sest on küllalt õpetajaid, kes mõtlevad, et on aastakümneid ühtemoodi õpetanud ja jätkavad ikka samamoodi. «Paraku on matemaatikaõpetajate keskmine vanus 55 ja rohkem,» tunnistas ta paratamatust. Saaremaa ühisgümnaasiumis on otsustatud, et kitsast matemaatikat kellelegi ei õpetata. Koolidirektor ja matemaatikaõpetaja Viljar Aro imestas oma kooli tulemusi vaadates, kuidas said üleriigilised keskmised punktid olla nii madalad. «Meil oli laial eksamil kesk-

Tartu maakohus mõistis neli inimkaubitsejat vangi

elmisel nädalal mõistis Tartu maakohus teismelise tüdrukuga inimkaubitsemise pärast aastateks vangi neli meest, kes lisaks peavad kannatanule kahju korvamiseks maksma 150 000 eurot. Eilne Eesti Päevaleht kirjutas aastateks vangi mõistetud kurjategijatest, kes võtsid 2011. aasta alguses vabaduse toona 14-aastaselt tüdrukult, sundisid teda narkootikume ja alkoholi tarvitama, kasutasid tema kallal vägivalda ning lasid täiskasvanud meestel teda raha eest vägistada. Kohtuotsuse resolutiivosa järgi mõisteti varemgi korduvalt kriminaalkorras karistatud Renee Kibildas (38), Silver Sokk (50), Tarmo Priimägi (35) ja Rainer Kristerson (38) 10–12 aastaks vangi, millest neil tuleb reaalselt ära kanda vasta-

valt kaheksa kuni üheksa aastat ja seitse kuud. Süüdistuste hulgas olid kehaline väärkohtlemine, alaealisega inimkaubitsemine, vargus, orjastamine ning Kibildase puhul ka korduv vägistamine. Viiendal mehel, Evar Laatsil (37), tuleb koos varasema karistuse ärakandmata osaga vangi jääda veel kolmeks aastaks ja seitsmeks kuuks. Tema mõisteti süüdi alaealise kallutamises narkootikumide tarvitamisele ja narkootikumide käitlemises. Et tegemist oli lühimenetlusega, vähendati meeste liitkaristusi ühe kolmandiku võrra. Lisaks peavad Kibildas, Priimägi, Sokk ja Kristerson maksma 150 000 eurot tüdrukule kuritegeliku käitumisega põhjustatud kannatustega seonduva kahju korvamiseks. Laatsi puhul jäi kannatanu tsiviilhagi

rahuldamata, sest temale esitatud süüdistusest ei nähtu küllaldaselt põhjuslikku seost tüdruku kannatustega. Tartu kohtute pressiesindaja sõnul kuulutati menetlus kannatanu huvides kinniseks ja selle täpsemaid asjaolusid seepärast avalikustada ei saa. Lõuna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa ütles, et inimlikus emotsionaalses plaanis tundub

Süüdistatavaid karistati maksimumi lähedaste karistustega. Lõuna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa

iga karistus selliste tegude eest liiga kerge: «Prokurörina pean aga arvestama palju enamate faktoritega, millest antud juhul oli määrava tähtsusega vajadus kaitsta kannatanut kohtuistungil ülekuulamisega kaasneva täiendava trauma eest.» Siinmaa sõnul polnud ühegi muu eesmärgi nimel võimalik ekspertide riskihinnangut ignoreerida, sest õigusemõistmine ei tohi mingil juhul toimuda kannatanu täiendava kahjustamise hinnaga. «Süüdistatavaid karistati maksimumilähedaste karistustega, millest isegi pärast kohustusliku kolmandiku maha arvamist tuleb neil reaalselt ära kanda sanktsiooni keskmises suurusjärgus vangistus, nii et kõiki asjaolusid arvesse võttes olen otsusega rahul,» ütles ta. postimees.ee

mine 75–76 punkti ja kitsal 73–74 punkti ning kõige nõrgem sai 65 punkti,» rääkis ta. «Ei arva, et eksam raske oli!» Tallinnas gümnaasiumi lõpetanud Norman, kes oli õppinud laia matemaatikat ja tegi ka raskema eksami, oli oma eksamitulemuse pärast nördinud. «Seal oli kaks ülesannet, mida ma ei osanudki, sest polnud elu sees sellist lahenduskäiku läbi teinud,» lausus perenime avaldamisest keeldunud noormees. Paldiski ühisgümnaasiumi lõpetanud Reilika Pelt ja Viktoria Tsvetkova ei jäänud samuti oma eksamitulemusega rahule. Mõlema tulemus jäi alla 20 punkti, kusjuures õppinud olid nad laia matemaatikat ja Pelt

Eelmisel kuul Paldiski ühisgümnaasiumist lõputunnistuse saanud Reilika Pelt ja Viktoria Tsvetkova kirjutasid kümmekond päeva tagasi Tallinna Ülikoolis avaldusi, et edasi õppima minna. Kuidas neiude ootamatult kehv matemaatikaeksami tulemus sissesaamisvõimalusi mõjutas, nad toona veel ei teadnud. foto: jaanus lensment

President võttis kolmelt inimeselt teenetemärgi Maadevahetuse kriminaalasjas pistise võtmises lõplikult süüdi jäänud Ester Tuiksoo ja Kalev Kangur ning pistise andmises süüdi mõistetud Toomas Annus jäävad ilma neile aastate eest antud riiklikust teenetemärgist. Teenetemärkide seadus näeb ette, et kui on jõustunud kohtuotsus, millega inimene on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises, võib president otsustada temalt teenetemärgi ära võtta. President Toomas Hendrik Ilves võttiski eile allkirjastatud otsusega Tuiksoolt ja Annuselt ära Valgetähe III klassi teenetemärgi, mis anti neile 2006. aastal. Kangur jääb ilma 2004. aastal saadud Valgetähe IV klassi teenetemärgist. Kõik nad peavad oma

teenetemärgi tagastama presidendi kantseleile. Maadevahetuse kriminaalasjas pistise võtmises süüdi mõistetud kunagine Rahvaliidu esimees ja endine keskkonnaminister Villu Reiljan jäi 2002. aastal saadud Riigivapi IV klassi teenetemärgist ning 2006. aastal saadud Valgetähe II klassi teenetemärgist ilma juba 2010. aastal, mil riigikohus mõistis ta pistisega seotud süütegudes lõplikult süüdi Rävala kinnistu süüasjas. Varem on president 2009. aastal teenetemärgi ära võtnud Herman Simmilt, Risto Teinonenilt ja Aivar Otsaltilt ning 2013. aastal Jaan Aitajalt. Presidendi kantselei pressiesindaja sõnul on neist teenetemärgi tagastanud vaid Otsalt. postimees.ee

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ühte punkti saama,» ütles Paldiski ühisgümnaasiumi lõpetanud Pelt. «Meil on õhtukoolis sõjaväelasi, kellel on gümnaasiumitunnistust vaja, et paremat palka saama hakata – neil pole vahet, mitmele punktile eksami teevad.» Õpetajad rääkisid ka lugusid, kuidas õpilased poole eksami pealt minema läksid – lootuses, et punkt on käes ja võib rahulikult tööle minna. Kiiseli sõnul võisid õpilased, kes viimasel aastal matemaatika õppimisest loobusid, oma punkti eksamil tõesti kätte saada, aga seda juhul, kui olid enne kaks aastat matemaatikat tõesti ka õppinud, mitte vaid jupphaaval tunnikontrollist tunnikontrollini, ilma üldise arusaamata. Viimasel juhul võis isegi punkt saamata jääda. Sel aastal jäi nulliringi üle 30 eksaminandi. Kiisel kuulis bussis kõrvalt, kuidas kutsekooliõpilased, kes samuti riigieksamiteks valmistusid, rääkisid, et õpivad 35 valemit pähe ja kirjutavad need iga ülesande juurde, lootuses, et punkti saab ikka kätte. «Kui valemit rakendada ei oska, ei saa ka punkti,» lausus kogenud õpetaja.

Reeglid olgu selged

tegi kitsa eksami. Tunnistusel oli neil mõlemal matemaatika hindeks neli. «Õppisime kogu aeg, aga õpetaja arvas muidugi, et õppisime liiga vähe,» ütles Pelt. «Lahendasin kõiki ülesandeid, kirjutasin pikalt ja arvasin, et ka õigesti, aga ei olnud nii, ning kahetsen, et laia eksami tegin,» lausus Tsvetkova. Neiud lisasid, et kui enamik klassikaaslasi sai matemaatikas loodetust madalamad punktid, siis üks tüdruk, kes tahtis eksameid hästi teha, tegi eksami 78 punktile. Kuidas kehv matemaatikaeksami tulemus neidude edasiõppimisvõimalusi mõjutab, neile alles selgub. Kõige kriitilisemad on

matemaatikaõpetajad ja koolijuhid, aga ka Innove matemaatika peaspetsialist Taal ühepunktilise lävendi kehtestamise suhtes, senise 20 punkti asemel möödunud sügisel. See kaotas paljude õpilaste motivatsiooni vähegi pingutada. «Kolleegid üle Eesti ütlesid, et sügisel läks tõeline hullumaja lahti, kui selgus, et ühe punktiga saab gümnaasiumi lõpetada,» ütles Treffneri gümnaasiumi õpetaja Kiisel. «Õpilased tulid kooli ja teatasid: olen kaks aastat õppinud ja pingutanud, aga sel aastal enam ei õpi. Üks õpetaja rääkis, et 30 õpilasest klassis jäi tunnis käima vaid seitse – järelikult ülejäänud loobusid viimases klassis matemaatika õppimisest.»

Jüri gümnaasiumi direktori Tiro sõnul pole nende koolis niisugune asi võimalik, sest tunnis käimist jälgitakse hoolega. «Koolil on võimalus oma reegleid määrata, aga tõsi, üha enam peab nn müügitööd tegema ehk selgitama, miks ja mida on vaja õppida,» ütles ta. Tartumaa Lähte ühisgümnaasiumi direktori Üllar Loksi sõnul ei muutunud 12. klassi õpilaste suhtumine, kui selgus, et ka ühe punktiga saab eksami tehtud. «Küll aga need, kes tulid sügisel 10. klassi, võtsid hoiaku, et milleks pingutada, ühe punkti peale teeb eksami ikka lõpuks ära.» «Meiega koos tegid riigieksameid ka õhtukooli õpilased ja nemad rääkisid küll, et lähevad

Kui Hugo Treffneri gümnaasiumis, kus on lisaks reaalsuunale ka humanitaarsuund, pole siiani kitsa matemaatika rühma täis saadud, siis sel kevadel sellesse kooli katseid teinutest ootamatult paljud humanitaarsuunale pürgijad eelistasid kitsast matemaatikat. Kiiseli sõnul ei oska noor 10. klassis hinnata, kas ja kui palju tal tulevikus matemaatikat vaja läheb. Ta rääkis oma noorest sugulasest, kes oli veendunud, et matemaatikas ei ole vaja pingutada, aga lõpuks otsustas minna Eesti Maaülikooli majandust õppima, mis tähendab ka kõrgemat matemaatikat. Koolimatemaatika ühenduse juht uskus, et sügiseks võivad paljud kitsale matemaatikale mõtlejad teistmoodi otsustada. «Üks punkt ei aita ja muudab järelduste tegemise mõttetuks,» arvas Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Aro. «Kui kontrolltöös peame positiivse hinde saamiseks vajalikuks 50 punkti, siis eksamil võiks see vähemalt 25 punkti kolme saamiseks olla,» soovitas ta.

Maanteeamet: Sämi sild valmib tähtaegselt Lääne-Virumaal Sõmeru vallas asuval ja remondis oleval Sämi sillal tõsteti eile paika uued terastalad ja alustati sillateki valamise ettevalmistamist. Maanteeameti kinnitusel valmib sild tähtaegselt ja avatakse liiklusele augusti esimeses pooles. Tallinna-Narva maantee 109. kilomeetril asuv sild on suletud olnud alates 9. maist, kui sellel juhtus traagiline avarii, milles hukkus veoautot DAF roolinud 61-aastane Vladimir. Virumaa Teataja foto: meelis meilbaum / virumaa teataja

Vähe on õpilasi, kes ei pinguta Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Ain Tõnisson (pildil), miks otsustati kehtestada positiivse eksamitulemuse lävendiks vaid üks punkt sajast? Siin on selgitus lihtne: eksam kestab paar tundi 12 kooli- ja kolme gümnaasiumiaasta lõpus. Selleni jõudmiseks on õpilane pidanud 12 aastat saama kokkuvõttes positiivseid hindeid. Seetõttu on õpilase suhtes õiglane, et lõpetamisküpsust hindavad õpetajad, kes on teda aastast aastasse näinud. Kui kusagil koolis on hindamise ja hariduse kvaliteediga probleeme, tuleb tegelda kooliga ning mitte karistada õpilast. Riigieksami eesmärk on riigile, koolipidajale, koolile, lapsele ja tema vanematele objektiivse võrdlusaluse andmine, ning diskrimineerivate lävendite seadmine moonutab riigile hädavajalikku mõõdikut. See on ka omakorda põhjus, miks kohustuslik matemaatikaeksam on meile andnud tõehetke, mille tegeliku sisu saame teada sügisel, kui valmib eksami analüüs. Koolide hinnangul on see paljude õpilaste motivatsiooni pingutada alla viinud. Kas ministeerium on seda meelt, et ühe punkti piir kaotada? Juba PISA test, millest ei sõltu [õpilase jaoks] mitte midagi, on põhikooli osas ääretult oluline sisend hariduspoliitika tegemiseks. Samuti olid riigieksamid ju esimesed viis aastat ühe-

punktilise lävendiga. 20-punktiline lävend pandi sisse õpetajate kartuse tõttu, et osa õpilasi eksamil n-ö libastub, kuid statistiliselt ei muutnud see tulemustes palju. Ehk teisisõnu – neid mittepingutavaid õpilasi on marginaalne arv. Pole veel põhjust arvata, et sellel aastal on teisiti, kuid teadmiseks peame ootama eksamitööde analüüsi, mis valmib septembriks. Kindlasti on osa matemaatikaeksami tulemustest ka motivatsiooniga seotud. Seetõttu viidi koos eksamiga läbi tagasiside küsitlus õpilastele, kus koguti infot iga õpilase matemaatika õpetuse mahu kohta, samuti motivatsiooni kohta valida erinev eksamitöö ning eksamiks valmistumise kohta. Ka õpetajatelt koguti infot eksami kohta. Kuigi oli justkui kaks eraldi matemaatikaeksami tööd, lai ja kitsas, oli pool eksamist ühesugune, mis pani kitsa matemaatika kursuse läbinud ebavõrdsesse olukorda. Kas ministeerium tahab seda edaspidi muuta ja teha ikkagi kaks erinevat eksamit? Ühine osa on tarvilik, et leida võrdlusbaas kõigi õpilaste vaatlemiseks samal skaalal. See lähtuski kitsa ja laia matemaatika ainekava ühisosast! Seega ei tohi unustada, et ülesanded vastasid ka kitsa kursuse ainekavale, mistõttu ebaõiglust siin kindlasti polnud. Muidugi olid kitsa matemaatika ja laia matemaatika erinevad tulemused oodatavad. PM

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 9. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

EKI langetas majanduskasvu prognoosi

Kütusemüüjad said kopsakaid kasumeid Mullu tegid pea kõigi Eesti kütusefirmade kasumid suure hüppe, kuigi käibed valdavalt langesid, kirjutas Äripäev. Kõige võimsam tõusja oli Alexela Oil, mille kauane kahjum suudeti pöörata enam kui miljoni euro suuruseks kasumiks. Neste Eesti kasum kasvas 767 986 euro võrra. majandus24.ee

OMX TALLINN

803,39 ▼ –0,30%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

3,57 ▼ –33,64%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,100 -0,90 Baltika 0,492 +0,41 Ekspress Grupp 1,010 +2,02 Harju Elekter 2,700 +0,75 Järvevana 0,740 -0,67 Merko Ehitus 7,140 -0,83 Nordecon 1,030 0 Olympic Group 1,950 -0,51 Premia Foods 0,710 0 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 2,000 -1,48 Skano Group 1,010 +1,00 Tallink Grupp 0,751 +0,13 Tln Kaubamaja 5,050 -0,59 Tallinna Vesi 13,300 -0,75 Trigon Property 0,452 0

8.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,446 -0,43 Hiina jüaan 8,428 -0,05 Jaapani jeen 138,260 -0,19 Kanada dollar 1,451 +0,29 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,397 -0,07 Poola zlott 4,134 -0,21 Rootsi kroon 9,298 -0,13 Rumeenia leu 4,389 +0,04 Šveitsi frank 1,216 0 Suurbritannia nael 0,794 0 Taani kroon 7,456 -0,01 Tšehhi kroon 27,437 +0,01 Ungari forint 308,860 -0,55 USA dollar 1,359 -0,02 Venemaa rubla 46,513 -0,99

bns

MAJANDUS24.EE

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) langetas teise kvartali konjunktuuris Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi ühele protsendile, eelmises konjunktuuris ootas instituut veel 2,7-protsendist majanduskasvu. Tarbijahinnaindeks tõuseb prognoosi kohaselt ühe protsendi, eelmine prognoos oli 2,2 protsenti. BNS

TÖÖJÕUPUUDUS. Minister Anne Sullingu hinnangul ei ole halb, kui tööjõu päras tekib konkurents – majandus peab kohanema ressurssidega, mitte vastupidi.

Sulling peab suurimaks intervjuu kadri inselberg

majandustoimetuse juhataja

nam kui kolm kuud ametis olnud väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling (37) kinnitas, et siiani peamiselt toetusi jaganud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS) tuleb reformida ja sellest peab saama ettevõtjatele nõu andev kompetentsikeskus, mis pakub tasulisi teenuseid. Millise hinde annaksite praegu Eesti ekspordile?

Ekspordi languse ja tõusu arvud ise on hinded, aga nende taha tuleb ka vaadata. Esimeses kvartalis olid need languses ja peame vaatama, mis meie ümber toimub. Eksport tähendab ju muu maailma nõudlust meie kauba järele. Meie põhiturud, nagu Soome, on olnud kaks aastat languses, Venemaal on probleemid. Kui meie ümber ei lähe hästi, siis ei olegi võimalik, et meie eksport saaks olla väga suur. Teiseks tuleb vaadata, milline on eksportivate ettevõtete seis Eestis – kas neil läheb hästi, mis võiks minna paremini. Olen nüüd esimese kolme kuuga käinud ja tutvunud paljude eksportivate ettevõtetega, ja potentsiaali on. Arenguruumi on ka. Rääkisin hiljuti Lausanne’i ülikooli professori Stéphane Garelliga, kelle sõnul peaks Eesti võtma rohkem eeskuju Šveitsist ja mitte keskenduma ainult Euroopa Liidu turule, vaid vaatama ka kaugemale. Mida teie sellest arvate?

Eesti on nii väike riik, et Euroopa Liit on üks väga-väga suur turg, mida meil annab küll ja veel ekspluateerida. Kui räägime väljapoole minemisest, siis tihtipeale räägitakse, et Hii-

na on väga suur turg. Aga seal oodatakse hoopis teistsuguseid mahtusid, mida meil sageli ei ole pakkuda. Minu meelest on Eesti võimalus pakkuda midagi just kõrge kvaliteediga nišivaldkondades ja selleks on Euroopa Liidus väga maksujõuline elanikkond. Aga siis tuleb ka leida need tooted ja teenused, mida neil vaja oleks. Kindlasti on Euroopa Liidu turul konkurents väga tihe, aga meil on sarnane kultuuritaust, sarnased väärtused ning reeglina lubadused peavad. Kui võrrelda suurte ahvatlevate turgudega nagu Hiina või Venemaa, siis need on mõlemad väga suure riskiga turud. Euroopa Liidu turul ei ole sellist riski, et poliitilisel põhjusel keeratakse meile ühel päeval selg. Aga Euroopas ei ole ju kasvu.

Prognoosid näitavad, et olukord paraneb. Aga turu kasvuga on ka see, et kui tuled turule parema tootega, saad turuosa võita. Paljud Eesti põllumajandustootjad ootavad pingsalt, millal siiski saaks jala Hiina ukse vahele ja meie kaupu võiks sinna eksportida. Käisite hiljuti visiidil Hiinas – mis seisus praegu asi on?

Mul oli võimalus kohtuda Hiina kaubandusministriga, rääkisime meie ettevõtete soovist eksportida sinna piima-, linnuliha- ja sealihatooteid. Kaubandusminister suhtus meisse väga sõbralikult. Ta ütles, et nad on hästi kursis, et meil on kõrge kvaliteediga põllumajandussaadused. Ma arvan, et seda näitab nüüd aeg, kas sellele toetavale sõnavõtule järgnevad ka teod. Kalatootjatel näiteks on autoriseeringud olemas. Mul tekkis kaubandusministriga väga hea kontakt. Tuli välja, et olime mõlemad õppinud Pariisis. Ta rääkis minuga puhast prantsuse keelt. Ettevõtjad ise räägivad, et Hiinapoolse venitamise põhjus on see,

Eesti kaalub kohtuteed Euroopa Komisjoni vastu Mai keskel peatas Euroopa Komisjon Eestile Euroopa kalandusfondist tehtud väljamaksed ligi 425 000 euro ulatuses. Põllumajandusministeeriumi hinnangul pole otsus põhjendatud ja nad tegid valitsusele ettepaneku vaidlustada see Euroopa Kohtus. Lõpliku otsuse, kas kohtusse minnakse või mitte, teeb valitsus homsel istungil, kuid välisminister Urmas Paeti sõnul on seda asjaosaliste vahel pikalt arutatud ning tõenäoliselt tuleb Eestil ikkagi kohtutee jalge alla võtta. Vaidlus Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel käib selle üle, kuidas tõlgendada kalandusfondi alusmäärusi. Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron selgitas, et Eesti kalalaevastik pärineb paljuski nõukogude ajast, kus kütusekulule ja keskkonna-

küsimustele väga suurt tähelepanu ei pööratud. Fondi toel on alates 2007. aastast olemasolevaid kalalaevu oluliselt moderniseeritud, ja ministeeriumi hinnangul määruse järgi. «Hiljem on komisjon oma töödokumentides täpsustanud määruse tingimusi, kuid need täpsustused ei ühti meie hinnangul enam määruse mõttega. Vaidlus käib selle üle, mis on remont ja mis on investeering ehk millised on laevamootorite moderniseerimisel abikõlbulikud kulud,» kirjeldas Petron. Enne kui valitsus on otsuse kohtusse minna heaks kiitnud, ei taha põllumajandusministeerium küsimust rohkem kommenteerida. Mai lõpu seisuga on kalandusfondist määratud toetust 34 Eesti traallaeva moderniseerimiseks. Kokku oli eelmisel eelarveperioodil kalandus-

fondi toetustena ette nähtud ligi 112,8 miljonit eurot, millest ligi 30 miljonit tuli Eesti riigieelarvest. Välisministeerium, kes kohtusse mineku korral Eestit seal esindaks, on leidnud, et kohtusse minek on vajalik. «Kui on erimeelsused erinevate Euroopa institutsioonide ja riikide vahel, siis ikka aeg-ajalt otsitakse lõplikku tõde Euroopa Kohtust, kui ei suudeta enne neid asju omavahel ära klaarida. Eks see on nagu igapäevaelus – keegi hea meelega kohtus ei käi ja igapäevane see kellegi jaoks ei ole, aga mõnikord tuleb minna,» kommenteeris välisminister Paet. Tema sõnul on ametnikud leidnud, et Euroopa Komisjoni otsus ei olnud õiglane ja kuna viimane ei ole nõus sellest taganema, siis muud võimalust kui kohtusse minna ei ole. Kui Euroopa Komisjon on

Eesti vastu kohtusse läinud korduvalt, siis Eesti on komisjoni peale viimase kümne aasta jooksul kaevanud vaid paar korda. Tuntuim neist on nn suhkrutrahvi kaasus, kus Euroopa Komisjon määras Eestile Euroopa Liiduga ühinemisel üleliigsete suhkruvarude eest trahviks 45,7 miljonit eurot. Eesti pidas ebaõiglaseks, et trahv määrati ka kodumajapidamiste üleliigsete varude eest. Kohtus komisjoni üle aga võitu ei saavutatud ja pärast pikki vaidlusi suudeti summat veidi vähendada, kuid Eesti pidi komisjonile suhkru eest siiski maksma 34,3 miljonit eurot. 2007. aastal vaidlustas Eesti kohtus Euroopa Komisjoni otsuse vähendada poole võrra Eestile ettenähtud lubatud heitkoguseid. 2012. aasta seisuga on kohus selles asjas kaks korda Eesti kasuks otsustanud. Kadri Inselberg

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

töövõiduks EASi korrastamist et Eesti poliitikud kohtusid dalailaamaga. On sellel jutul tõepõhi all?

See kindlasti mõjutab seda olukorda. Sarnane olukord on paljudel teistel riikidel. Miks peab eksportivaid ettevõtteid üldse riiklikult kuidagi eraldi kohtlema? Tänavu märtsis üks päev enne ministriks saamist Reformierakonda astunud Anne Sulling kinnitas, et tema koostöö alluvatega on ideaalne ning vastupidiste väidete taga näeb ta «väikeseid poliitilisi mänge». foto: martin ilustrumm

Kui tahame, et majandus, maksutulud ja palgad kasvaksid, siis on väga oluline, et ekspordiksime rohkem. Eesti on nii avatud majandus – eksport on 70–80 protsenti SKTst. Siseturule nii väikese majanduse puhul lootma ei saa jääda. Riik toetab ettevõtteid peamiselt EASi kaudu. Kui räägime eurotoetustest, siis sellel perioodil on need palju väiksemad kui eelneval perioodil, ja need vähenevad ajas veelgi. Seetõttu on EASil oluline keskenduda pelgalt rahajagamise asemel senisest rohkem ettevõtete nõustamisele. Juba uuel perioodil antakse osa toetus-

test välja finantsinstrumentidena, et harjutada ettevõtteid toetuste asemel kasutama tagatisi ja laene. Lisaks tahame luua tihedamaid sidemeid aukonsulitega. Välisministeerium tegi uuringu, kus küsis aukonsulitelt, kui palju neid just ärikontaktide tarvis rakendatakse. Ja vastus oli, et eriti ei rakendata, aga nad hea meelega panustaksid kontaktide loomisse kohalike jaotuskettidega ja viiksid ettevõtjaid kokku. Aukonsuleid on meil kogu maailmas – 186 aukonsulit 82 riigis. Lisaks sellele plaanib EAS laiendada oma esindajate võrgustikku. Näiteks mulle tundub, et Silicon Valley esindajast USA turu jaoks ei piisa, kedagi oleks vaja ka idarannikule. Sügisel on plaanis avada EASi esindus Prantsusmaal ja Hollandis. Pigem peaks EAS muutuma kompetentsikeskuseks – lisaks nendele võrgustikele on oluline, et nad hakkaks ettevõtjaid nõuga aitama. Ning need peaksid olema tasulised teenused: turu-uuringud, kontaktide leidmine, match-making ürituste korraldamine. Milline huvi on välisinvestoritel praegu Eesti vastu?

Huvi on. Lisaks on siin juba tegutsevad välisinvestorid hea allikas – ühelt poolt nad laienda-

vad oma tegevusi, teisalt kutsuvad nad oma partnereid kaasa, kes pakuvad mingeid täiendavaid tooteid või lahendusi. On väga oluline siia juba tulnute kätt hoida. Ma ikka küsin välisinvestoritelt, miks nad tahavad tulla just Eestisse. Neile meeldib, et Eesti äri- ja maksukeskkond on väga lihtne. Ei ole vaja maksuhaldurit. Ei ole erisusi. Riigiga asjade ajamine on väga lihtne – paljud ootavad e-residentsust, et ka välisettevõtjad saaksid kasutada digiallkirjastamist.

Eesti on nii väike riik, et Euroopa Liit on üks väga-väga suur turg, mida meil annab küll ja veel ekspluateerida. Tööjõud võib küll olla kvalifitseeritud, aga seda pole ju piisavalt. Öeldakse, et investoril, kellel on kiiresti vaja üle saja töötaja, pole mõtet Eestisse tulla.

See ongi probleem. Samas ei ole paha, kui tulevad uued tegijad töökohtadega, mis võimaldavad luua kõrgemat lisandväärtust ja kus makstakse rohkem palka. See ei ole ka paha, kui ühed investeeringud asendavad teisi. Ma saan aru, et mõned suured tegijad on oma kampaaniate käigus paremaid tingimusi pakkudes teistelt ettevõtjatelt töötajaid ära tõmmanud. Ma-

jandus peab ikka kohanema ressurssidega, mitte ressursid majandusega. Kui räägitakse tööjõupuudusest, siis alati räägitakse ka sellest, kas tuua väljastpoolt ressurssi juurde. Aga see saab olla ainult ettevõtjate motiveeritud ja juhitud protsess. Palju on räägitud, et välisinvestorite meelitamiseks tehtud ettevõtete tulumaksuvabastus on oma aja ära elanud. Mis te sellest arvate?

Minu arvates töötab see väga hästi. Kui investoritega rääkida, on kindlasti üks boonus, mida Eesti maksusüsteemi juures nähakse, see, et reinvesteeritud kasumit ei maksustata, [seda tehakse] ainult siis, kui dividendid välja võtad. Mõned on tõstatanud küsimuse, mis puudutab kõrgeid tööjõumaksusid. Kui vaatame tööandjaid, siis oleks meil justkui kõrged maksud, aga töötajate poolest on meil väga madalad maksud. See ongi arvutuslik küsimus. Paljudes teistes riikides on lihtsalt töövõtja maksude seas sotsiaalmaks, aga meil on see tööandja maksude sees. Tegelikult oleme maksukoormuselt alla keskmise. Kuidas ise hindate oma ministriks olemise sadat päeva?

Minu jaoks oli kõige kõvem pähkel EAS korda teha. Mõne nädala eest sain kokku ühe Eesti jaoks väga olulise välisinvestoriga, kes ütles, et talle meeldib, kuidas asjad on EASis liikumas. Ta näeb, et sinna on tekkinud positiivne õhkkond. Kui seni on ta vaadanud kõrvalt, siis nüüd tahaks ta kaasa lüüa. See oli minu jaoks väga kõva sõna. Samas liiguvad jutud, et ministeeriumi ametnikega te väga hästi läbi ei saa.

Ma arvan, et see ei vasta tõele. Kui rääkida neist inimestest, kes minule alluvad, siis minu koostöö nendega on ideaalne. Ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakond, mille tegevust suunab asekantsler Ahti Kuningas, ja välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakond, mille tegevust suunab asekantsler Väino Reinart. Paremaid koostööpartnereid on raske ette kujutada. Nende ja nende tiimidega on mul läbisaamine suurepärane. Ma näen selle probleemide kuvandi taga väikeseid poliitilisi mänge. Ma ise lootsin, et ei pea nendega tegemist tegema, aga selgub, et see polegi nii lihtne.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 9. JUULI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Taifuun Neoguri näitas Jaapanis võimu Nüüd on mis tahes läbirääkimised võimalikud üksnes pärast seda, kui sissid on lõplikult relvad maha pannud. Ukraina kaitseminister Valeri Heletei

EL kaalub uusi sanktsioone Euroopa Liidu suursaadikud kohtuvad täna Brüsselis, et otsustada võimalike sanktsioonide üle, nagu vara külmutamine ning reisikeelu kehtestamine uutele inimestele seoses tegevusega Ukraina valitsuse vastu. Ühe ELi allika sõnul leppisid suursaadikud esmaspäeval kokku, et põhimõtteliselt võidakse kasutada suunatud piiravaid meetmeid. Täna otsustavad suursaadikud võimaliku nimekirja koostamise üle. Mõned sanktsioonid määratakse Vene ametnikele, kuid enamik tõenäoliselt venemeelsete mässuliste juhtidele Ida-Ukrainas. Reedel algavad Ukraina, ELi ja Venemaa vahel aga läbirääkimised ELi-Ukraina assotsiatsioonileppe jõustamise üle, teatas Kiievit külastanud euroliidu eesistujariigi Itaalia välisminister Federica Mogherini. AP/Interfax/BNS

Vene telekanal naaseb Leedus eetrisse Leedus lõppes eile Vene telekanali RTR Planeta kolmekuuline keeld edastada saateid. Keelu kehtestamise aluseks oli kohtu järeldus, et selle kanali saated õhutavad Krimmi sündmusi kajastades rahutustele ja sõjalistele sammudele. Raadio- ja telekomitee esindajad hoiatasid, et rikkumiste kordumise korral rakendatakse karmimaid sanktsioone. Lisaks RTR Planeta ja NTV Mir Lithuania saadetele peatas kohus ringhäälingukomisjoni palvel eelmise aasta novembris kolmeks kuuks ka PBK Lithuania saadete edastuse. BNS

inimest tapsid islamivõitlejad Kesk-Aafrika Vabariigis.

Prantsuse kohus mõistis norralase süüdi Prantsusmaa kohus mõistis norralasest blackmetal’i muusiku Kristian «Varg» Vikernesi (pildil) eile süüdi rassiviha õhutamises ja sõjakuritegude kaitsmises. 41-aastast Vikernesi karistati pooleaastase tingimisi vanglakaristuse ja 8000-eurose trahviga. Lisaks peab ta kandma kohtukulud. Mees mõisteti süüdi blogisissekannete eest, milles ta kohtu hinnangul õhutas muu hulgas rassiviha moslemite ja juutide vastu. Vikernes, praeguse nimega Louis Cachet, eitab, et on kirjutanud tema blogist võetud tekstikatkendid. Vikernes ja tema naine vahistati mullu suvel kahtlustatuna terrorirünnaku kavandamises, ent mõlemad vabastati tõendite puudumisel. 1994. aastal mõisteti Vikernes vangi bändikaaslase surnukspussitamise ja kirikute süütamise eest. 2009. aastal kolis vanglast vabanenud Vikernes koos naise ja lastega Prantsusmaale. STT/BNS

Ugandas käivad lahingud Uganda lääneosas oli eilseks neli päeva kestnud lahingutes hõimuvõitlejate ja valitsusvägede vahel surma saanud vähemalt 96 inimest, teatas sõjavägi. «Operatsiooni algusest saadik oleme tapnud 75 ründajat,» ütles relvajõudude pressiesindaja Ninsiima Rwemijuma eile Rwenzori piirkonnas. Ühtekokku on surma saanud 96 inimest, sealhulgas 21 sõdurit, politseinikku ja tsiviilisikut, lisas ta. AFP/BNS

Iraani tuumakõnelused takerdusid Prantsusmaa välisministri Laurent Fabiusi sõnul on viimastel päevadel tekkinud Iraani tuumakõnelustel erimeelsused mõnede suurriikide ja Venemaa vahel. Parlamendi väliskomisjonis eile kõnelnud Fabius lisas, et üheski suures lahendamata küsimuses ei ole kõnelustel kokkuleppele jõutud ning USA soovib välisministrite ühinemist läbirääkimistega. AFP/BNS

Võimas taifuun Neoguri jõudis eile Jaapani lõunapoolse Okinawa saarestikuni, nõudes vähemalt kaks inimelu, halvates transpordi ning sundides Okinawal baseeruvaid USA vägesid tühistama igasuguse välitegevuse. Tormituulte meelevalda jäi ka Okinawal asuv Naha linn (vasakpoolsel pildil). Kõrgeima kategooria hoiatuse andnud Jaapani il-

mateenistuse teatel ulatus Neoguri tuuleiilide kiirus eile 66,6 meetrini sekundis, esmaspäeval mõõdeti aga iilide kiiruseks üle 80 meetri sekundis. Kohalikud lennujaamad suleti ning võimud soovitasid umbes 550 000 inimesel evakueeruda. Kümned tuhanded majapidamised jäid Okinawal elektrita. Rannikut räsisid võimsad lained. Ilma-

teenistus hoiatas ka maalihete, ulatusliku materiaalse kahju ning paduvihma eest, märkides, et sademete hulk võib ulatuda neljapäevaks 400 millimeetrini. Täna peaks Neoguri jõudma Kyushu saarele, misjärel võtab taifuun suuna Honshule. AFP/AP/BNS/PM fotod: reuters/scanpix

KAHTLUSTUS. Saksamaa kahtlustab välisluureteenistuse analüütikut salajaste dokumentide müügis Ühendriikidele.

Kohmaka spiooni juhtum mürgitab liitlassuhteid kadri veermäe toimetaja

aksamaa arutas eile vastumeetmeid, mida saaks kahe riigi vahel puhkenud värske andmelekitamisskandaaliga seoses USA vastu ette võtta. Kui varem oli teada, et Saksa ametnik müüs Ühendriikidele saladokumente, siis viimaste päevade jooksul jõudis avalikkuse ette ka teade, et väidetavalt viis mehe värbamiseni Saksamaa vastu suunatud Ühendriikide nuhkimisoperatsioon, millest võttis osa ka Luure Keskagentuur (CIA). Siseminister Thomas de Maizière on tabloidi Bild teatel laiali saatnud sisememo, kus kutsub üles Saksa välisluureteenistust (BND) rakendama luureandmete kogumisel uut lähenemist. Saksamaa peab tema sõnul plaanima vastumeetmeid, mis teisiti väljendudes tähendab seda, et hakkab luurama oma pinnal viibivate sõbralike ja vähem sõbralike riikide spioonide järele. Opositsioonis olevad rohelised suhtusid siseministri ettepanekusse kriitiliselt. «Nuhkimisele ei saa vastata vastuspionaažiga,» sõnas eile roheliste

fraktsiooni juht Katrin EckardtGöring väljaandele Passauer Neuen Presse. Möödunud kolmapäeval võeti vahi alla BND 31-aastane kaastöötaja, kes kohaliku meedia andmeil oli edastanud raha eest andmeid parlamendikomisjoni kohta, mis uurib välisriikide luureteenistuste tegevust Saksamaal. «Kõik märgid näitavad, et ta töötas ameeriklaste heaks,» vahendas nädalaleht Frankfurter Allgemaine Sonntagszeitung Saksa välisluureteenistuse kõrget ametiisikut. Saksa tabloid Bild kirjutas julgeolekuallikate informatsioonile tuginedes, et kahtlustatav andis CIA-le salajasi dokumente üle veel 1. juulil. Nädalalehe Bild am Sonntag andmeil on kahtlusalune võtnud omaks 200 dokumendi ameeriklastele üleandmise. Väidetavalt jõudsid Saksa võimud nuhile jälile, kui kahtlustatav saatis mai lõpus Vene konsulaadile e-kirja ettepanekuga pakkuda informatsiooni. Kirjale olid manusena lisatud dokumendid. BND sai mehe kätte võltsi Vene e-posti aadressi kasutades. Siis selguski, et nad tabasid isiku, kel on koduarvutis spetsiaalne rakendus CIAga suhtlemiseks. Tegemist polnud siiski Saksa välisluure agendiga, vaid andmeanalüütikuga. Värske skandaal tõmbas ühe tõmbega kooriku maha suhteliselt värskelt haavalt, mis polnud

USA president Barack Obama ja Saksa liidukantsler Angela Merkel möödunud aastal Berliinis. foto: reuters/scanpix

veel täiesti paraneda jõudnud. Mullu varjutasid kahe riigi suhteid süüdistused, et Ühendriikide riiklik julgeolekuagentuur (NSA) oli osana suuremast jälgimisprogrammist kuulanud pealt Saksa kantsleri Angela Merkeli telefonikõnesid. Merkel on öelnud, et kui nüüdsed kahtlustused tõeks osutuvad, on need selges vastuolus kahe riigi usalduslike suhetega. «Värske skandaali puhul tekitab erilist kibestumust mitte spionaaži hulk, vaid juhtumi ilmne kohmakus,» sõnas juhtiva välispoliitikaajakirja Internationale Politik toimetaja Sylke Tempel üleeile ajakirjale Time. BND andmeanalüütik ei edastanud USA-le kokkuvõttes ühtegi üliolulist luureinfokildu. Saksa meedia teatel võttis

ta ühendust USA saatkonnaga Berliinis, pakkudes omalt poolt väikest hulka salafaile, millest osa seostus Saksa parlamendi uurimisega Edward Snowdeni lekituste kohta. Nad oleks võinud sama info saada ainuüksi Saksa seadusandjatega vesteldes, sõnas Tempel. USA maksis nn saladokumentide eest väidetavalt 34 000 dollarit. USA ei teinud skandaali kohta päevade kaupa ühtegi avaldust. Kui Valge Maja pressiesindajalt Josh Earnestilt üleeile skandaali kohta küsiti, vastas ta, et USA töötab koos Saksamaaga olukorra sobiva lahendamise nimel. Spiooni kohta käivaid väiteid keeldus Earnest kommenteerimast. «Võin öelda, et üldiselt on see suhe, mis USA-l Saksamaaga on, äärmiselt oluline,» ütles ta uudisteagentuuri AFP teatel. «Kui USA oleks tahtnud heastada osa sellest kahjust, mis kahe riigi suhetele mullu osaks sai, oleks riik võinud BND-le teatada, et üks nende töötaja müüb andmeid,» kommenteeris olukorda Berliinis asuva ning USA-Saksa sidemeid analüüsiva mõttekoja German Marshall Fond vanemteadur Constanze Stelzenmüller väljaandele Time. «See oleks suhete uuesti ülesehitamist kõvasti aidanud. Nii et ma ei kujuta ette, mida meie Ameerika sõbrad mõtlesid. Tegemist on lihtsalt kohutava ebakompetentsusega,» lisas ta.

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

AJATU KONFLIKT. Kitsal maaribal sõjalist operatsiooni alustanud juudiriik kaalub maavägede kaasamist.

Iisrael valmistub sissetungiks Gazasse jürgen tamme toimetaja

metlikult ööl vastu teisipäeva islamirühmituse Hamas kontrollitaval Gaza maaribal alanud operatsiooni «Kaitseserv» eesmärk on Iisraeli armee teatel lõpetada Palestiina äärmuslaste raketirünnakud juudiriigile. Uudisteagentuuri AP andmetel sai eile enam kui saja sihtmärgi pihta antud õhulöökides surma vähemalt kümme palestiinlast. Sõltumatuid teateid selle kohta, kas ohvrid olid tsiviilisikud või äärmuslased, polnud, kuid Palestiina allikate sõnul olid Khan Younisi linnas toimunud õhurünnaku kuuest ohvrist kaks lapsed. Hamasi allika sõnul sai surma vähemalt neli nende võitlejat.

Pinev vastasseis Kui Iisraeli teatel tulistati sõjalisi sihtmärke, siis Hamas süüdistas Iisraeli tsiviilisikute ründamises. «Kui see lähenemine ei lõpe, vastame oma sihtmärkide raadiuse laiendamisega määrani, mis tuleks vaenlasele üllatusena,» hoiatasid võitlejad uudisteagentuuri AFP vahendusel. Iisraeli armee kaalub lisaks õhurünnakutele ka maavägede kaasamist. Ühe maailma vaesema ja ülerahvastatuma piirkonna lähedale on koondatud ka jalaväelasi ning eile andis

riigi julgeolekukabinet loa kutsuda teenistusse senisele 1500le lisaks veel kuni 40 000 reservisti. «Me ei eelda lühikest missiooni,» tõdes Iisraeli armee esindaja kolonelleitnant Peter Lerner AP-le. Hamas, mille arsenalis on Iisraeli andmetel umbes 10 000 raketti, millest osa võivad küündida ka juudiriigi keskossa, tulistas eile Iisraeli lõunaosa pihta kümneid rakette, keegi surma aga ei saanud. 40 kilomeetri raadiuses Gaza maaribast elab umbes 900 000 inimest ehk üle kümne protsendi Iisraeli elanikkonnast ja seetõttu on raketirünnakud tekitanud sealsetes linnades hirmuõhkkonna. BBC teatel on piirkonnas suletud koolid ja suvelaagrid.

Praegune vastasseis meenutab varasematel aastatel korduvalt nähtud sündmusi, kus kestev ja mitte kuigi äge konflikt kasvab üle aktiivseks sõjategevuseks. Palestiina president Mahmoud Abbas nõudis Iisraelilt sõjalise operatsiooni kohest peatamist. Kui Abbas kuulub läänekaldal võimul olevasse mõõdukasse Fatah’sse, siis Gazat kontrolliv fundamentalismile kalduvast ideoloogiast lähtuv Hamas on end Fatah’st suuresti distantseerinud ja Abbasil puudub võim Iisraeli suunas rakette lennutava Hamasi üle. Viimati oli vastasseis Gazas nii pinev 2012. aasta novembris, kui Iisrael viis seal läbi operatsiooni «Kaitsepiilar». Kaheksa päeva väldanud operatsiooni

jooksul sai surma kaks Iisraeli sõdurit, Palestiina äärmuslaste poolel eri andmetel poolsada kuni 120 võitlejat, ÜRO andmetel hukkus ka 103 tsiviilisikut, neist neli iisraellased.

Mitmed mõrvajuhtumid Konflikti aktiivse faasi lõpetanud vaherahu tingimused nägid ette, et Iisrael lõpetab sõjategevuse Gaza sektoris ja palestiinlased nii raketi- kui ka piiriülesed rünnakud Iisraeli vastu. Kuigi tingimustest pole kinni pidanud kumbki pool, on de facto vaherahu jäänud kehtima. Ka praegune vastasseis meenutab varasematel aastatel korduvalt nähtud sündmusi, kus kestev ja mitte kuigi äge konflikt kasvab mingist hetkest alates üle aktiivseks sõjategevuseks. Tänavu kasvasid pinged märgatavalt pärast seda, kui 12. juunil rööviti läänekaldal kolm Iisraeli noorukit, kes leiti hiljem tapetuna. Iisrael on süüdistanud Hamasi, mis on seotust mõrvadega eitanud. Möödunud nädala kolmapäeval rööviti Ida-Jeruusalemmas aga 16-aastane palestiinlane, kelle põlenud surnukeha leiti hiljem metsatukast. Nooruki mõrvaga seoses on Iisraeli võimud kinni pidanud kuus iisraellast, neist kolm on väidetavalt ka alaealised. Uudisteagentuuri AP teatel on kolm kahtlusalust oma süüd tapmises ka tunnistanud. Kuigi meedia on mõrva pidanud kättemaksuks Iisraeli noorukite surma eest, pole juudiriigi võimud neid väiteid seni veel kinnitanud.

Suitsusammas pärast Iisraeli õhurünnakut Gaza sektori lõunaosas Rafah’s.

foto: sipa/scanpix

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 9. JUULI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond) leiab, et maadevahetuse kohtuotsusest kumab läbi nõukogude-prokuratuurlik karistuslikkus. Tema hinnangul oli süüdimõistmise vastuolulisim osa selle tõenduslik alus. Küsitav oli ka tuhandete lehekülgede viisi dokumentide kokkukuhjamise vajadus, mis näitab uurimise ja süüdistuse ebaprofessionaalsust.

Maadevahetus kui peegelpilt

uigi meedias on näha olnud pealkirju, et maadevahetuse kohtuasi on saanud lõpliku lahenduse, on põhjust arvata, et see siiski ei ole nii. Üks süüdimõistetu on juba väljendanud kindlat otsust minna edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Sama kaaluvad kaitse esindajad. Juhul, kui see nii läheb ja neid Strasbourgis edu saadab, siis on võimalik – sõltuvalt otsuse sisust –, et riigikohus peab uuesti menetluse avama. Seega, punkt ei ole veel pandud. Ühest äärmusest (täielik õigeksmõistmine) teise äärmusesse (kõigi süüdimõistmine) kulgev kohtupraktika just usaldust ei tekita ja Eesti õigusemõistmisele au ei tee. Kuigi otsus on erakordselt pikk, üle 200 lehekülje, jätab sõnarohkus mulje, et kramplikult on püütud anda veenev vorm hinnangutele ja otsustele, mis ei ole väga veenvad. Vaieldavusi toovad esile ka kahe kohtuniku kaalukad eriarvamused. Kuigi, vahemärkusena, eesti õigusterminoloogia mõiste «eriarvamus» jätab selgusetuks selle, kas ollakse otsusega üldiselt päri, kuid erineval arvamusel mõnes selle üksikosa argumenteerimise (motiivide) osas või enamikust lahkneval arvamusel tervikotsuse või selle osa suhtes.

ea, et pärast mitut aastat sai lõpuks selgelt korrigeeritud toimunu nimetus. Maade vahetus kui selline ei ole olnud ebaseaduslik. See oli ja on algusest peale seaduses ettenähtud haldusmenetlus avalikes huvides. Mis võis olla ebaseaduslik, oli selle toimetamise viis. Sellest ka tegude ümberkvalifitseerimine altkäemaksu andmiselt pistisele. Kriminaalõiguse põhimõte on, et rakendatakse teo toimepanemise ajal kehtinud õigust. Praegusel juhul see nii ei olnud. Süüdistus ja kaitse selle vastu olid üles ehitatud teisele õiguslikule eeldusele või alusele. Ümberkvalifitseerimine selgus alles menetluste lõppastmes. See tekitab küsimuse, kas kaitse oli adekvaatne ehk kas kaitse sai lähtuda esitatud süüdistusest ja selle tõendamisest ning (vastu)argumenteerimisest kogu menetluse käigus, lõpuni välja. Näib, et see ei olnud päris nii. Otsusest kumab läbi nõukogude-prokuratuurilik karistuslikkus, süü presumeerimine. Süüdistamine on prokuratuuri olemuslik funktsioon, kuid kohus peab teatavasti olema kahe poole, süüdistu-

se ja kaitse vaheline neutraalne arbiter. Ei piisa süüdistuse esitamisest, süüdistus peab olema ka selleks ettenähtud korras veenvalt tõendatud. Tundub, et kõigil hukka- ja süüdimõistjail on jäänud tähelepanuta üks oluline asi. Nimelt, kogu tegevuses oli kaks erinevat osapoolt, kelle roll ja huvid olid ja on turumajanduses selgelt eristuvad. Ühelt poolt avaliku võimu (riigi) esindajad: minister ja ameti juht, kelle otseseks ülesandeks maade vahetamisel oli avalike huvide järgimine ja seaduslikkusest kinnipidamine. Neile laienes avaliku halduse hoolsuskohustus. Nende kohustuste vastu nad ilmselt ja selgelt eksisid ning peavad vastutama. Neil piisanuks ühest sõnast – «stopp» – ja kogu jant oleks ära jäänud. Teiseks pooleks on äritegelased, kellele hoolsuskohustus ei laiene, kelle toimimisloogika on turumajanduses sootuks teine. Neile ei saa süüks panna seda, et nad toimivad teisest lähtealusest, äriloogikast. Tahavad odavalt osta ja kallilt müüa. Ja lubatu ning keelatu piirimail panid neid kõndima just avaliku võimu esindajate kutsuv lollus, lohakus ja omakasulikkus. Lühidalt korruptiivsus. Mis põhjusel Ester Tuiksoo samasse kohtuasja «kaasa arvati», jääb selgusetuks. Nagu ka tema tegelik osa ja süü maadevahetuses ja sellekohase süü tõendatus. Ei saa jätta märkimata pika menetlusajaga kaasas käinud üsna intensiivset ametkondade survet ja stigmatiseerimist meedias, mis ei saanud jätta mõju avaldamata ei süüdistatavatele ega kohtule. Eelnev ei ole öeldud kohtualuste kaitseks, vaid erapooletu ja objektiivse õigusemõistmise eelduse kaitseks. Lisaks, süütuse presumptsioon on meie põhiseaduse ja ausa õigusemõistmise selge põhimõte. Inimene on süütu seni, kuni ta selleks ettenähtud korras on lõplikult süüdi mõistetud. Seejuures süütuse presumptsioonil ei ole mingit seost vastutusega, kuigi üks juuraprofessor väitis vastupidist. Või peaks vastutus tulenema avalikust arvamusest, sõltumata sellest, mida kohtud teevad, nagu üks kolumnist väitis. Vastutus, nii õiguslik kui poliitiline, järgneb niikuinii. Kusjuures õiglase vastutuse aluseks saab olla objektiivne menetlus ja sellel põhinev usaldusväärne ja veenvalt tõendatud kohtuotsus. Vastasel korral peaksime kogu õhtumaise demokraatliku õigusemõistmise põhialused prügikasti saatma. See

peaks Euroopale selge olema alates Dreyfusi kohtuasjast. Menetlust esitleti kui enneolematult keerukat ja mahukat, mis tõi kaasa erakordselt pika kohtueelse menetlusaja ja sellega kaasneva meediakajastuse. Siiski, näiteks Strasbourgi mõõtude järgi vaadates pole asjas midagi erakordset ja pikka menetlusaega õigustavat. Uuritav toimus ühes riigis, ühe ametkonna raames ja suhteliselt piiratud isikute ringi osalusel.

eega tuhandete lehekülgede viisi dokumentide kokku kuhjamise ja kümnetesse toimikutesse koondamise vajadus on küsitav ning näitab uurimise ja süüdistuse ebaprofessionaalsust. Meeletu hulga paberite kokkuajamine viis omakorda advokaatide suure töö- ja ajakuluni. Selles olukorras on kohatu kritiseerida advokaate ebakonstruktiivsuses ja venitamises. Neile süükspandav sai alguse uurimise kvaliteedist. Väärib tähelepanu, et lõpuks rajanes süüdimõistmine valdavas osas ühel tõendi liigil – pealtkuulamisel. Süüdimõistva otsuse tõenduslik alus ongi selle otsuse vastuolulisim, et mitte öelda nõrgim osa. Meenutuseks, esimeses astmes tuli õigeksmõistev otsus just sellest lähtuvalt, et kuna jälitusmeetmeid (pealtkuulamist) rakendati ilma seadusliku aluseta või seda rikkudes, siis ei ole ka selle kaudu saadud tõendid kohtukõlbulikud. Ja kogu süüdistus varises kokku.

dit tagantjärele legitimeerida. Kui aktsepteerida tagantjärele legitimeerimist, siis muutub tõendi saamisele vorminõuete esitamine ja sellekohane (kohtulik) kontroll mõttetuks. Ebakriitiline hoiak ja pime usk jälitustegevusse viivad teiste tõendite kogumise alahindamiseni, mis omakorda määrab kogu süüdistuse ülesehituse ja argumenteerimise. See paneb omakorda sundseisu kohtud.

Näiteks Strasbourgi mõõtude järgi vaadates pole asjas midagi erakordset ja pikka menetlusaega õigustavat. Tõendeid, nii nende saamise vormi kui sisu vahetult hindav esimese astme kohus leidis, et need on saadud ettenähtud korda rikkudes. Ja tegi sellest hinnangust lähtudes loogilise ja põhjendatud järelduse – mõistis osalised õigeks. Kas kõik seda väärisid, on juba asjaolude ja hindamise küsimus. Apellatsiooniaste leidis risti vastupidi.

Äritegelastele ei saa süüks panna seda, et nad toimivad teisest lähtealusest, äriloogikast. Tahavad odavalt osta ja kallilt müüa. Kriminaalmenetlus ei ole tegevus, kus eesmärk pühendab abinõu. Et kedagi süüdi mõista ja karistada, tuleb koguda tõendeid selleks seaduses ettenähtud korras ja vormis. Vorminõuete eiramine, mis avalikus «meedia õigusemõistmises» võib näida ebaoluline, sest «kõik on niigi selge», on määravalt tähtis selle objektiivsel otsustamisel, kes on süüdi, mis paragrahvi järgi ja millise karistuse väärib. Vorminõuete eiramine seab kahtluse alla tõendite kvaliteedi, lubatavuse ja kontrollitavuse. See on tee meelevaldsele õigusemõistmisele. Kui on ette nähtud teatud vorminõuded ja kontrollivormid ning neid pole järgitud, siis ei saa tõen-

SAMAL TEEMAL Jüri Saar «Löök korruptantidele» PM 4.07

eil on senini lõpuni selgeks vaidlemata, kas esimeses astmes lubatavaks või mittelubatavaks hinnatud tõendeid saab apellatsiooniaste omal algatusel revideerida või peab ta jääma nende tõendite raamidesse, mis on esimeses astmes esitatud ja seal hinnatud. Võistleva menetlusega riikides kasutatakse valdavalt just seda arusaamist. Juhul kui apellatsiooniastmel on tõendite kohta kahtlus, siis saadab ta asja esimesse astmesse tagasi. Eelmainitu omakorda viib küsimuseni, mis rolli täidab (või peaks täitma) meie riigikohus. Meie kolmeastmelise kohtusüsteemi loogika on see, et riigikohus on kassatsioonikohus. Ehk kohus, kus tõendeid enam ei hinnata, vaid toimub ainult õiguslik vaidlus kohaldatava õiguse ja selle interpreteerimise üle. Kui on vaja hinnata tõendeid, siis saadetakse asi tagasi esimesse astmesse, andes vajadusel tarvilikud juhtnöörid tõendite hindamiseks ja õiguse kohaldamiseks. Paraku oli ilmselt sundseisus ka riigikohus, sest seda juba niigi veninud kohtuasja tagasi saata polnud ilmselt enam võimalik. On, mille üle arutleda ja loodetavasti ka järeldusi teha. Seda enam, et asi ei ole veel lõppenud. Sestap hoidusin selles artiklis ka tõendite ja süüküsimuse hindamisest.

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Fosforiidisõda ja Rail Baltic Eesti võim toimib Rail Balticut rajades nagu nõukogude võimu kohapealne esindus fosforiidisõja päevil, kirjutab geograaf Hardo Aasmäe.

ui RB ei paigutata TallinnaTapa-Tartu-Valga koridori, mis on Pärnu suunaga võrreldes odavam, siis jätkub Keskja Kagu-Eesti sotsiaal-majanduslik kustumine. Kõikvõimalikud jutud Tartu suuna raudtee edasisest arendamisest on poliitiline hädavale. Me ei suuda praegu tõsta lastetoetusi vähegi mõistlikule tasemele ja majandus kipub minema langusesse, mis omakorda ennustab Eesti majanduse pikemaajalist paigalmarssi. Rahustada selles olukorras tartlasi reisiliikluse müütiliste tulevikurahastusega on mõeldud lihtsameelsetele. Hõreasustusega aladel elab raudtee kaubaliiklusest ja tõhus reisirongiliiklus saab toimida vaid viimase õlul. Eesti on valdavalt hõreasustusega maa ja siin ei kehti tiheasustusega alade seaduspärasused. Meie valitsuses ei suudeta sellest lihtsast erisusest aru saada, sest sageli puudub inimestel ruumiline mõtlemine. Paraku on hõre- ja tiheasustuse tingimuste erisused nagu aine

LUGEJATE KIRJAD LAULUPEOST

aljuski terendab selle taga üldisem küsimus. RB Pärnu variandiga rahastatakse tegelikult Kesk- ja Lõuna-Eesti sotsiaal-majanduslikku mahajätmist. See on ohtlik eesti rahva tulevikule. Eesti NSV aegse fosforiidi kaevandamiseks kavandatud võõrtööliste linna ehitamine ning RB raames rahastatav Kesk- ja Lõuna-Eesti mahajätmine murendavad

eesti rahva tulevikku erineval viisil, kuid sarnaste tagajärgedega. Praeguste kavade kohaselt tuleb Eesti maksumaksjal tasuda 44 protsenti RB rajamise kuludest. Seepärast peaks raudtee projekt umbes pooles ulatuses arvestama Eesti vajadustega. Paraku on RB üles ehitatud peaaegu ainitiselt välishuvide rahuldamisele. Trassi mõlemas otsas on ebamäärased n-ö Euroopa huvid, mille vastuvaidlematu rahuldamine on meie kohustus. Innukate RB kavandamise argiaskelduste varjus püütakse läbi viia strateegiline eksitus, mis sisuliselt ei arvesta Eesti huve. Kui nõukogudeaegne fosforiidikaevanduse rajamise kava ähvardas Eestit pöördumatult kahjustada rahvastiku ja tootmiskasvu kaudu, siis RB laostab vastupidise protsessi kaudu.

Tegemist on uskumatu võhiklikkusega. Kohalik ja rahvusvaheline reisiliiklus peavad olema ühes koridoris.

kolumnist

erinev tihedus õhus ja vees. Õhu ja vee erineva tiheduse tõttu ei tõuse laevad õhku ja lennukid püsivad halvasti vee peal. Ammu oleks aeg mõista, et Eesti reisirongiliiklusel ei ole sellist võimalikku reisijavaru nagu Addis Ababa ehitataval trammiliiklusel või elupõlisel Londoni allmaaraudteel. Kõike seda arvestades võib tõsiseltvõetavast siseriiklikust reisiliiklusest kõnelda vaid Tallinna-Tapa-Tartu-Valga trassil, kus meil on kõige rohkem inimesi. Praegu tahetakse luua kaks reisiliikluse trassi. Üks valdavalt siseriiklikuks tarbeks ja teine rahvusvahelisteks vajadusteks. Tegemist on uskumatu võhiklikkusega. Kohalik ja rahvusvaheline reisiliiklus peavad olema ühes koridoris. Samas vajame väga mitmel kaalutlusel Tallinna-Viljandi raudtee uuendamist ja selle pikendamist Volmarisse (Valmiera). Sama lugu on kaubavedudega, mis tagaksid raudtee tasuvuse. Pole mõeldav, et põhja-lõunasuunalisele kaubale on üks raudtee (üle Pärnu) ning ida-kagu ja loode suuna jaoks on teine raudtee. Need peavad otstarbekuse vaatepunktist olema samuti ühes ehk Tallinna-Tapa-Tartu-Valga koridoris. Tekib küsimus, miks ülaltoodud ilmselgeid asjaolusid ei arvestata otsuste tegemisel. Ilmselt on tegemist korruptiivsete huvidega, mille läte on Euroopa süvikutes. Meil tuuakse korruptsiooni puudumise turbekirjadena Euroopa Liidu sellekohaseid otsuseid.

eenutame vaid Gerhard Schröderit, Paavo Lipponeni ja Nord Streami. Eriti tähelepanuväärne on kirglik soov rajada RB ainitiselt Briti konusltatsioonifirma AECOM algelisele ja vigasele ettepanekule toetudes. Näib, et siin töötavad käsikäes Venemaa ja ELi teatud ringkonnad. Venemaa tahab Tartu suuna ainitiselt endast sõltuvusse jätta. Euroopas igatseb keegi võimalikult kallist ehituslikku suurtellimust. Eesti rahvas jääb aga maksma põhjendamatuid kulusid, mille peame laenama tulevaste põlvede arvelt.

Aegade parim teleheli

Kõik on omad

Võrratud filmikaadrid

Sellist suurüritust, nagu üldlaulupeo gigantne, loendamatutest osadest koosnev mosaiik, pole kuigi kerge korrektselt edastada ega salvestada. Samas tuleb seekordse ülekande heli eest hoolitsejate meisterlikkust eriliselt esile tõsta: niivõrd tasakaalustatud ja laitmatut kõlapanoraami pole ma ühegi laulupeo edastuse puhul varem kohanud. Ainus pahakülg teleülekandes avaldus ehk selles, et nii vestlused kui kaadritagused diktoritekstid olid laval esitatavate muusikapalade keskmise helitugevusega võrreldes enamjaolt pisut liiga valjud. Igatahes tuleb seekordsetele helindajatele avaldada siirast tunnustust. Paraku jäid nende nimed televaataja jaoks teadmata, sest saate lõputiitreid (nagu ka vahepealseid annonstiitreid) pakuti mõlema kontserdi puhul peaaegu mitteloetavana, nimelt kontrastipõdurate helevalgete tähtedena nendest üsna pisut tumedamal taustal. Jään huviga ootama äsjase laulu- ja tantsupeo tervikliku (ja nii pildis kui helis korrigeeritud) videojäädvustuse peatset müügile saabumist DVDna. Samas tahaksin loota, et see kultuurilooline uunikum oleks varustatud tõlke-subtiitritega olulisemates võõrkeeltes.

Pidu lõpeb. Tuleb argipäev. Kaaslast, keda embasime laulukaare all, me ju ei tunnegi. Ta oli hoopis mingi teise koori liige. Ega seal massi sees saagi sotti, kes oma. KÕIK on omad. Ka need, kes pangabussi järjekorras sabatasid, kuna ei tahtnud massiüritusele sularaha kaasa võtta. Puudutuse aeg. Nii ilus laul puudutuse teemal! Minu õnn ja rõõm on puudutada oma väikest koera ja kahte lapselast, kes ei arva, et tahaksin puudutuse kaudu neilt mingit teenet saada. Aga kui puudutus saab teoks linnaliinibussis? Kas naeratame kaaslasele, kes koos meiega adub küünarnukitunnet? Või käib üheshingamine ikkagi läbi laulu? Mis saab siis, kui ma ühel ilusal hommikul hakkan täiskiilutud tööinimeste bussis lihtsalt leelotama? Buss sõidutab inimesi tööle. Ent kui paljudele ei ole hommik Eestimaal tööhommik? On vegeteerimishommik? Mõtisklesin televiisori vahendusel puudutusele kaasa elades, kes on mind puudutanud? Abikaasa meelest tähendas puudutus seksuaalse toimingu algust. Argielus polnud puudutamine oluline. Väga paljud, sajad tuhanded nutavad ja saavad kaifi. Ometi oleme kõik viljunud suguakti tulemusel. Nii see on: lauldes sinimustvalgest silmavaatest, pürime tegelikult vastassoo hingesoppi. Et jätkuks elu... siiri laidla

See oli teine kord minu elus, kus ma ei käinud laulupeol ja mul tuli rahuldada telekaga. Tänu suurepärasele operaatoritööle sain erakordsete emotsioonide osaliseks. Tallinna laululava asub küllap maailma parimas paigas, ühel pool laugjas mägi ja teisel pool laiuv meri. Peod lõpevad loojangul, mil päike kuldab taeva laulukaart ümbritsevaks pühapaisteks, mida värvikad pilved teevad veelgi nüansirikkamaks. Seekord oli päev pilvitu. Ja siis loojangul näen kaadris kuldkollast laulutuld, mida saadavad kuldkollased pilveribad. Uskumatu! Viimaste laulude ajal süttisid dirigendi selja taga tulukesed kui tähistaevas. Kas kõigil neil olid kaasas taskulamp? Või müüdi neid? Sain teada, et need olid mobiiltelefonide lambikesed. Kes selle mõte peale tuli? Ma ei olnud iial varem nii suurejoonelisi kauneid ja hingeminevaid vaateid näinud. Oli tabatud armsaid detaile: lapsed järjekorras Ernesaksa süles, noor ema laulmas, titt süles magamas, väike inglike seismas laulurivi ees. See imeline nädalavahetus jääb meelde elu lõpuni, nii nagu varasemadki laulupeod. Suur tänu operaatoritele, Hirvo Survale ja eesti rahvale. Ma armastan teid!

heino pedusaar kunagise Tallinna Televisioonistuudio esimene helioperaator (1955)

krista piirimäe kunstiajaloolane

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

uleb tõdeda, et aastatetaguse nn fosforiidisõja ja praeguse Rail Balticu rajamise puhul käituvad osapooled sarnase mustri järgi. Eesti võim ja valitsus toimib nagu kunagise nõukogude võimu kohapealne esindus, eirates Eesti-sisese arengu strateegilisi huve. Rail Balticu (RB) Pärnu suuna vastased toimivad omakorda kunagise rahvaliikumise loogika järgi. Fosforiidisõja keskmes oli küsimus looduskeskkonna säästmisest. Rahvaliikumise põhiline eesmärk oli nurjata Moskva kavandatud suure kaevanduse rajamine. Ühiskonna teadvusse jõudis ohutunne, et fosforiidi kaevandamisega rikutakse jäädavalt üks osa Eesti loodusest, eriti selle põhjaveevarud. Puhas mage vesi on tulevikuressurss ja sellega ei tohi mängida. Samas peab arvestama, et fosforiidisõjas oli ökoloogia omamoodi relvaks üldisemate huvide kaitsmisel. Peamiseks probleemiks fosforiidisõjas oli nõukogude võimu kava ehitada kaevanduse tarbeks 40 000 elanikuga võõrtööliste linn, mis oleks oluliselt muutnud Eesti rahvuslikku koosseisu ning tekitanud uusi sotsiaalprobleeme. See viimane ehk nn taustprobleem oli tegelikult peamine fosforiidisõja liikumapanev jõud. RBga on sama lugu. Kavandatav Pärnu trassivariant on kõigist võimalikest kõige ebasobivam ega vasta Eesti huvidele. Relvaks selle vastu on kujunenud loodushoiu problemaatika, alates Nabala kaitsealast, lõpetades elusloodust pärssiva barjääriefektiga.

ahto lobjakas

Küsimus mängu ilust

ida tähendab elada kaasa jalgpallile? Mida me teeme, kui laseme end mänguhasardil kaasa haarata nii, et tunniks või paariks on meie jaoks ainus asi elus pinget kruviv võistlusmoment? Seda viisil, mis tähendab, et pärast mängu kusagilt tulemust ja kokkuvõtet lugeda on tunda juba hoopis vähem (kuigi hasardiemotsiooni tiivapuudutus jääb tuntavaks ka siis). Millele me ennast anname, kes me oleme, toetades üht poolt kahe vastasseisus? Provokatiivsemalt: millega me enam ei identifitseeru, millest lõikame end ära siis, kui ei lähe poole valimisega kaasa? Need küsimused põimivad meile neil päevil huvitavalt kokku jalgpalli ja laulupeo. Mõlemad pakuvad võimalusi ennast määratleda. Ja mitte ainult positiivselt. Mittekaasaminek, mittekaasaelamine tähendab ka mitte teada oma kohta end ühtsena nägevas ühiskonnas, nagu vihjas Postimehe juhtkiri esmaspäeva hommikul. Laulupeoliste harmoonia on kui «ideaalriigi» harmoonia. Sama võib öelda jalgpalli rahvusmeeskonnale kaasaelamise kohta. Nad on platsil meie kõigi eest. Või ei ole? Paradoksaalselt tõusetub võimalus, et kaasaelamise emotsioon on valiku küsimus. Et need, kel pole emotsiooni või kes on emotsioonist üle, eksivad millegi vastu. Mille vastu? Brasiilias mängivad meie jaoks võõrad meeskonnad, ometi pole jalgpall meile võõras. Me võime vaadata mänge ja kaasa elada ühele poolele jagamatu poolehoidmisega, mis võib vastavalt mängu käigule kergesti konverteeruda eufooriaks või masenduseks. Need tunded on vägagi reaalsed. Need kõnelevad meisse sügavale sisse programmeeritud kalduvusest valida pooli. Valik on kuulumise tunnistamine – ning mittekuulumise. 1980. aastail, kui NSVLi võrkpallimeeskond kohtus Tallinnas Kuuba koondisega, oli kohalik publik skandaalsel moel kuubalaste poolt, kuigi keegi meist polnud Kuubalt. Ainsa eestlasest mängija kaalutletud sissetoomine NSVLi treenerilt ei muutnud midagi. Toimuv oli enam kui tahteakt. Küünarnukitunne ja võistlusmoment tõid mingi selguse ja vabanemise. Me räägime siin kontaktist millegi ürgsega. Instinkti, hõimuloomuse või tribalismiga. Huvitaval kombel ei provotseeri seda kõik spordialad ühtemoodi ega igal pool. Jalgpall on kuidagi eriline. Ehk mäetavad mingid rakud meis, mida tähendavad vaba ruum, savannirohelus, üksteisele vastu minevad inimeste ahelikud? Laulupeol mäletame muidugi midagi muud.

indel on aga, et võistlusmoment ja küünarnukitunne on meiega olnud aastatuhandeid ja seda teatud seaduspärasusega. Ta väljendub üha vähem brutaalselt. Jalgpalliväljaku geomeetriat ei erista just palju gladiaatorite areenist – peale selle, et inimesi väljal enam ei sure. Kuid Vana-Roomaski surid vaid gladiaatorid, mitte vaatajad. Me oleme tegelikult jõudnud veel kaugemale, meenutab hiljuti lõppenud Wimbledon. Tennis on väliselt gladiatoorne sport par excellence, aga temast on palju selgemalt kui jalgpallist lahutatud tribaalne hasart. Täiesti võimalik on kaasa elada kahele mängijale korraga. Hinnata mängu ilu. See, mille arengut ülalöeldu laia joonega visandas, on reeglite tõus. Kuigi mitte otsejoones, on tsivilisatsioon järjest piiranud grupihasarti humaniseerivate reeglitega. Reegleid, mis järjest ehitavad seinu meie «poolt või vastu» hõimuminade vahele, jättes samas läbikäike üksteisega rääkivate minade jaoks. Pole võimatu, et tuhande aasta pärast on jalgpallgi atavism. Meil, kes me veel vaatame jalgpalli, küll erineva entusiasmiga, jääb küsida, mida me siiski kaotame nendesamade reeglitega? Sest ilmselgelt on tegemist vahetuskaubaga. Hõimutunde hajumise hinnaks on kannatuse, vägivalla, vastandusinstinkti eraldamine meie-tundest.

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Erik Tohvri jätkuvalt enimhüvitatud silvia urgas silvia.urgas@postimees.ee

uigi Erik Tohvri raamatuid laenutati raamatukogudest 2013. aastal pea 12 000 võrra vähem kui aastal enne seda, troonib staažikas kirjanik 26 525 laenutusega endiselt Autorihüvitusfondi laenutushüvitise edetabeli eesotsas. Selle laenutuste arvuga teenis Tohvri 2515,17 eurot hüvitist. 2012. aasta eest hüvitati Tohvrile 3284,71 eurot, aasta enne seda 2556,66 eurot. Esikolmikusse on tõusnud Indrek Hargla 1756,35-eurose ja Andrus Kivirähk 1622,23-eurose hüvitisega. Hargla raamatuid laenutati 18 925 ja Andrus Kivirähki raamatuid 21 008 korral. 2012. aastal teise koha saanud Ira Lember on 2013. aasta statistika järgi 1401,44-eurose hüvitisega viies ning varasem

kolmas, Aino Pervik on 1474,46 euroga langenud ühe koha allapoole. Esikümnest leiab ka kaks tõlkijat, Raili Puskarile hüvitati 43 517 laenutuse eest 1297,13 eurot ja Maia Planhofile 36 259 laenutuse eest 1079,53 eurot. Kõigile esikümnesse jõudnud autoritele hüvitati üle tuhande euro. Ka laenutuskordade edetabeli esiots pole aastaga muutunud. Kunstnik Mari Kaljuste osalusel valminud raamatuid laenutati mullu 175 475 korda, mille eest kunstnikule hüvitati 593,26 eurot. 2012. aastal laenutati Kaljuste osalusega raamatuid 471 võrra rohkem. Kaljustele järgneb traditsiooniliselt Anna Lauk, kelle kujundatud raamatuid laenutati 98 147 korda. Laenutushüvitis mulluse aasta eest arvutati välja 333 rahvaraamatukogu 3 977 975 elektrooniliselt registreeritud

arvustus hendrik alla postimees.ee esikülje toimetaja

Laenutushüvitise tabeli esikümme Autor

Veel tuntud autorite hüvitisi

Laenutusi

Hüvitis

26 525

2515,71 €

Leelo Tungal

Erik Tohvri

15 449 944,50 €

Indrek Hargla

18 925

1756,35 €

Ketlin Priilinn

Andrus Kivirähk

21 008

1622,23 €

Mika Keränen

Aino Pervik

27 305

1474,46 €

Olev Remsu

8269 783,88 €

Ira Lember

17 017

1401,44 €

Epp Petrone

8233 670,06 €

Raili Puskar (tõlkija)

43 517

1297,13 €

Tõnu Õnnepalu 6903 615,08 € Edgar Valter

797,57 €

24 821

1141,52 €

27 477

521,13 €

Kristiina Kass

20 986

1088,79 €

Aidi Vallik

6353

472,91 €

17 332

1080,67 €

Ellen Niit

8006 456,33 €

Maia Planhof (tõlkija) 36 259

1079,53 €

Mihkel Mutt

4846 455,24 €

laenutuse põhjal. Raamatute laenutuste eest jaotati 1511 autori ja autoriõiguste omaja vahel 115 275,40 eurot. Võrreldes 2012. aastaga, mil laenutuste eest jaotati 1550 autori ja autoriõiguse omaja vahel 115 485,40 eurot, on hüvitise saajate hulk ja hüvitiste ko-

gusumma vähesel määral kahanenud. Hüvitise suuruse arvutamine on keerukas protsess. Autorile makstav hüvitis arvutatakse välja tema teoste laenutuste arvu, autorluse kategooria kordajate, kaasautorite arvu ja illustratsioonide mahu kordajate põhjal.

Kood avab mahukama laenutustabeli

TULEB JÄLLE. Täna algava festivali peaesinejateks on veel Bastille ja Hurts.

Õllesummeril näeb peaaegu-biitleid ja korralikult teevad, siis nad lihtsalt levitavad muusikat mängides oma armastust biitlite vastu.

intervjuu silvia urgas suvereporter

Kas kunagi on juhtunud, et samas linnas on ühel ajal kaks The Beatlesi kontserti ja te peate publiku pärast võistlema?

l lesu m mer i l biitleid näha ei saa. Sellest on kahju, sest siis oleks täna algava ürituse muusikafestivali maines kahtlejatel küll suu lukus. Laupäeval astub aga lavale parim asi pärast biitleid – nende tribüütbänd The Bootleg Beatles. Juba 1980. aastast tegutseva jäljendajate pundi maine on teiste omasuguste seas kõrge ja esitusele tulevad hitid neliku algusaegadest luigelauluni. Postimees helistas John Lennoni jälgedes lavale astuvale Adam Hastingsile ja uuris, kuidas ühe tribüütLennoni elu välja näeb. Ma poleks kunagi arvanud, et intervjueerin John Lennonit. Kuidas te sellist ametit pidama sattusite?

Ma olin juba varem kitarrist ühes bändis, mis mängis biitlite laule. Ma nautisin seda nii palju, et otsustasin teha iseenda biitlite tribüütbändi, aga ma ei leidnud kedagi, kes oleks tahtnud John olla, nii et pidin ise temaks hakkama. Tuli välja, et mul oli õige soeng ja nii muutus see ajapikku täisajaga tööks. Kuidas te John Lennon olemist harjutate?

Täidad oma koduse magamistoa peeglitega, paned video mängima ja jäljendad kõike, mida John teeb, üritades nii palju asju kinni püüda kui võimalik. Ainult pisut imelik on, kui su korterikaaslane sisse tuleb

Noh, me peame nendega lihtsalt enne kontserte võitlema ja võitja saab mõlemad kontserdid endale. (Muigab.) Millist tagasisidet te päris biitlitelt saanud olete?

Adam Hastings vale-Lennonina aktsioonis.

ja sind teolt tabab. Me harjutame ikka veel iga päev ja üritame inimesi, keda jäljendame, aina rohkem tundma õppida. Oli siis John Lennon teie lemmikbiitel?

Mulle lihtsalt meeldisid väga biitlid, nii et ma isegi ei valinud lemmikut. Ma ei teeselnud kunagi, et olen üks neist, vaid tahtsin lihtsalt kitarri mängida. Ma ei ütleks, et mul on lemmikliige, aga ilmselgelt tekib ajaga tunne, et sa tunned enda jäljendatavat natuke rohkem, sest tead nii palju tema liigutustest ja käitumisest. Kuidas te teiste biitlite jäljendajatega läbi saate? Kas teie vahel on ka konkurentsi või vaenu?

foto: the bootleg beatles

Jah, me vihkame neid kõiki (naerab). Tegelikult teeb suurem osa neist inimestest seda tööd, sest nad tõesti armastavad seda. Kui inimesed as-

Õllesummer

Monoteater, osades Jan Uuspõld ja Piret Kalda, kirjutas ja lavastas Rein Pakk

9116 841,23 € 8533

Piret Raud-Kalda Eno Raud

«Liblikad siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma»

Ma olen bändis kõigest kolm aastat olnud, aga enne seda mängisid nad peol, kus oli ka George Harrison, kes oli väga sõbralik ja veetis oma jäljendajatega koos terve õhtu. Elizabeth II võimuloleku 50. aastapäeva pidustustel esinesid nii The Bootleg Beatles kui Paul McCartney. Tema oli muidugi õhtu suur staar ja saatis meile kirja, et me ei mängiks «Hey Jude’i», kuna ta tahab seda ise teha.

Habemega naise suvetuur

onoteater on välja mõelnud toote, mida rahvas vajab. Eelmisel laupäeval kogunes Rakvere linnusesse arvata paar tuhat inimest, kes ei pidanud paljuks täispileti eest 14 eurot välja käia. Loobusid laulupeo- ja jalgpalliülekannetest ning tulid vaatama elavat teatrit. Pettuma ei pidanud nad ka, Jan Uuspõld esines tuntud headuses. Riputas lavale ilmudes veidi maagilist tolmu ja publik oli tal kohe peos. «Liblikad» on selles mõttes erandlik Monoteatri etendus, et Uuspõllule anti sedapuhku naispartner Piret Kalda, niisiis tegelikult stereoteater. Olgu öeldud, et partnerid ei ole selles etenduses kohe sugugi võrdsed. Uuspõld on juhtfiguur, jõuline ja maskuliinne, Kalda lasi end juhtida ja õpetada. See paistis selgesti silma nii Rein Paku kirjutatud tekstis kui lavalises tegevuses. Kalda oli kui lollike, keda Uuspõld õpetas elus ja teatris, näiteks reklaamilepingu eest õiglast tasu saama. Eriti koomiline oli, kui Uuspõld teatas Kaldale: «Näe, Piret, saidki Linnateatri august välja. Nüüd oled laval, sind vaatavad tuhanded inimesed!» Etenduse tekst pole just eriline tuumafüüsika ega moodusta mingit läbivat lugu. Nagu püstijalakomöödiale kohane, esitatakse lühikesi sketše. Oma osa saavad Rootsi pankurid, eestlaste kärgperearmastus (jah, eestlased ei meenuta mesilasi mitte oma töökuse, vaid kärgede punumise hobi tõttu). Põhiosa on üles ehitatud igavanale teemale, mehe ja naise suhted. See on nii iidne jutt, et värskemaid nalju on raske välja mõelda, mitu kordub Uuspõllu varasematest monotükkidest. Aga Uuspõld on selles žanris meister, ta suudab ka kõige pikema habemega nalja vaimukalt ja veenvalt esitada. Aga kus Habemega Naine mängu tuleb, peaks ise vaatama minema, kõiki nalju ei saa reeta. Eraldi väärib märkimist kunstnik Mihkel Uba kostüümivalik, need lihtsad mustvalged Yini-Yangi ülikonnad koos vastavate täppidega sobisid teemasse ideaalselt. Hea maiste piiridesse jäävad kooseluseadust puudutavad naljad, ilmselgelt on stsenarist seda soosival seisukohal. Kui vahetult enne vaheajale minekut tehti nalja meie nutitelefonisõltuvuse üle, mida publik heakskiitva naeruga kviteeris, siis poolaja väljakuulutamine paljastas meie tõelise olemuse. Suur osa publikust haaras oma taskuekraanid, et jalgpallimatši seisu kontrollida. Vaheaeg oli ka piisavalt pikk, et saaks rahus õlle- ja grillisabas seista. Publiku paremaks teenindamiseks oli kahel lava kõrvale seatud LED-ekraanil näha aeg, kui palju on aega meelelahutuseks ning millal tuleb taas teatrit nautima hakata. «Liblikad» on heatasemeline ja kvaliteedimärgiga suvine meelelahutus. Nutma te seal ei hakka.

Mis on teie enda lemmik The Beatlesi album?

«A Hard Day’s Night», sest siis said nad tõeliseks bändiks ega jäljendanud enam teiste muusikat. See kõlab väga biitellikult. Mida Tallinnas näha võib?

9.–12. juulini lauluväljakul Peaesinejatena astuvad eri õhtutel peale Bootleg Beatlesi üles veel üles brittide Bastille (täna) ning Hurts (reedel). Homme vallutab pealava telesaate «Laula mu laulu» Õllesummeri versioon armastatud Eesti artistide osalusel. Esinevad Koit Toome kavaga Jaak Joala loomingust, Smilers, Singer Vinger, Tanja, Svjata Vatra, Karl-Erik Taukar, Kali Briis, Junk Riot jpt.

Üritame esitada midagi kõigest, algusest peale ja sisse mahutada nii palju hitte kui suudame. Vahetame kogu aeg oma välimust ja iseloomu, seega ei maksa imestada, kui mu juuksed maagiliselt kasvavad või põskhabe vuntsid välja vahetab. Loodetavasti on meie esinemine nagu kolm minikontserti, mis annavad tõetruu pildi, kuidas oli viibida biitlite kontserdil nende karjääri eri etappides.

Yini-Yangi kostüümides Jan Uuspõld ja Piret Kalda. foto: mariann volkonski

14 || SPORT || POSTIMEES, 9. JUULI 2014

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Imeline Messi või Hollandit toetav ajalugu 9. juuli São Paulo OMAVAHELISED MÄNGUD Holland 4 Argentina 1

12 56 19 50 2031

MEESKONNA STATISTIKA väravaid lööke raamidesse möödalööke palli valdamise protsent edukaid sööte

Eesti jalgpalliklubidest ajalooliselt kõige edukam tiim FC Levadia sammus tänavu kindlalt Meistrite liiga teise eelringi, kui avaringis mängiti kahe mängu kokkuvõttes 8:0 üle San Marini meister La Fiorita. Eilses kordusmängus võitis Levadia 7:0, mis tähistab ühtlasi ka Eesti klubide suurimat võitu eurotandril. Levadia poolel said kaks tabamust kirja Igor Subbotin (30., 72. minutil) ja Artjom Artjunin (75., 90.+2. minutil) ning korra olid täpsed Aleksandr Kulinitš (7. minutil), Omar El Husseiny (48. minutil) ning Toni Tipuric (85. minutil). Seejuures oleks võinud skoor olla veel suurem, kuna avapoolajal ei suudetud kahel korral pihta saa-

F-alagrupi võitja

lisaaeg

Tähtmängija Lionel Messi 8 56 31 59 243

Arena Corinthians Mahutab

65 807 inimest Läks maksma

353 mln USD

nud kaheksa korda ning argentiinlased on seni suutnud peale jääda vaid korra, kui 1978. aasta MM-finaalis võeti koduväljakul lisaaja järel 3:1 võit. Hollandlaste arvel on kokku neli võitu ja kolm duelli on lõppenud viigiliselt. MMidel on mängitud kokku neljal korral, 1978. aasta finaalis jäi peale Argentina, 1974. aasta vahegrupis oli Holland parem 4:0 ning 1998. aasta veerandfinaalis 2:1. 2006. aastal tehti alagrupis aga 0:0 viik.

Edukad poolfinaalid Seni on mõlemad meeskonnad varasemalt MMide poolfinaalides mänginud neli korda. Kui Argentina on ka alati edasi finaali murdnud (1978 ja 1986 võideti MM-tiitel, 1930 ja 1990 saavutati teine koht), siis Holland on neljast korrast edasi esikohamängule pääsenud kolmel juhul (1974, 1978 ja 2010 lõpetati teise kohaga).

Levadia tegi jalgpalliajalugu JALGPALL. Eurosarjades

2:1 1:0 3:2 1:0 1:0

da sisuliselt tühjale väravale ning lisaks eksis Subbotin penaltil. «Esimeses kohtumises oli jõudude vahekord sama, kuid siis oli realiseerimisega tõsiseid probleeme. Seekord saime kiiresti värava kirja ja sellega pinged maha,» kommenteeris võidukat kohtumist Levadia juhendaja Marko Kristal. «Kui meeskond võidab 7:0, siis tuleb olla igati rahul.» Eesti klubide senine eurorekord kuulus samuti Levadiale, kes 2000/01. hooajal alistas Meistrite liiga esimeses eelringis Walesi tiimi The New Saintsi koduplatsil 4:0 (kahe mängu kokkuvõttes oli koondskoor toona 6:2 Levadiale). Teises eelringis läheb Levadia vastamisi tšehhide Praha Spartaga. Madis Kalvet

Vaid 1998. aastal jäid hollandlased poolfinaalis penatliseeria järel alla Brasiiliale. Argentina koondis peab poolfinaali eel arvestama aga ka tõsise tagasilöögiga, kuna reielihase trauma tõttu on mängust väljas poolkaitsja Angel Di Maria, kes on seni olnud Messi kõrval koondises kandvaks jõuks. Seni on läbi käinud ka mõningad vihjed, et Di Maria trauma puhul on tegemist üsna kerge lihasevenitusega ja tema puhul ei saa mängimist lõpuni välistada. Samal ajal on sarnasest vigastusest paranenud ründaja Sergio Agüero ja tema on kuulutatud mängukõlbulikuks. Hollandlaste poolel on endiselt mängust väljas poolkaitsja Nigel de Jong. Milliste nippidega üllatab van Gaal jalgpallimaailma ja mida on pakkuda Messil ja Robbenil, saame teada juba täna õhtul, kui Eesti aja järgi kell 23 kõlab kohtumise avavile.

Kalev/Cramo tulevik selgub alles augustis KORVPALL. Juuni lõpus

maksuameti nõude saanud Kalev/Cramo korvpallimeeskonna juhtkond pidas neil päevil nõupidamisi klubi tuleviku osas. Üksmeelselt jõuti arusaamiseni, et hoolimata tekkinud raskest olukorrast üritatakse korvpallirindel jätkata juhul, kui leitakse lisaraha ning saavutatakse maksuametiga mõistlik lahendus nõude osas. Lõplik otsus jätkamise kohta üritatakse langetada 1. augustiks. Klubi presidendi Ivar Valdmaa sõnul oleks kurb, kui Kalev/Cramo ei jätkaks. «Aastaid oleme klubi vedanud ning see pole kerge ülesanne olnud. Ometi on soov ja tahe jätkata.» PM

Alguse küsitav roll Ekspeaminister Andrus Ansip, kellelt ERRi sporditoimetuse eelmine juht Marko Kaljuveer käis isiklikult raha juurde küsimas, kui selgus, et ERRil jääb MM-turniiri näitamisõiguste ostmiseks ressursist puudu – ja kes valitsusjuhina 300 000 euro eraldamiseks ka oma õnnistuse andis –, hindas jalgpalli vaadatavust suvekuude kohta siiski väga heaks. «Vaatajate üle pole küll põhjust kurta,» kinnitas Ansip Postimehele. «See on täielik jalgpallibuum, mis praegu Eestis on. Ent see buum pole siiski nii suur nagu Euroopas,» möönis Ansip (vt tema kommentaari). Ühe põhjusena, miks tänavuse MM-turniiri vaatajate arv on väiksem kui neli aastat tagasi LAVis või kaheksa aastat tagasi Saksmaal peetud MMvõistluste ajal, tõi enamik Postimehele andmeid tõlgendanud telespetsialiste välja asjaolu, et LAV ja Saksamaa asuvad Eestiga enam-vähem samas ajavööndis, Brasiilia aga teisel

131 112 112 108 99

TUHANDETES

Jalgpalli MMi vaadatavus Eestis koht kuu vaadatavuse edetabelis

Hispaania-Holland

Tähtmängija Arjen Robben

TEEKOND POOLFINAALI 5:1 Bosnia 1. mäng 3:2 Iraan 2. mäng Nigeeria 2:0 3. mäng 2:1 Šveits 4. mäng 0:0 veerandfinaal Belgia

is lootust on jalgpallil Eesti inimeste silmis keskealiste suhteküsimuste ja kahe tuntud inimese lembeloo vastu, idamaisest armastusdraamast rääkimata? Tuleb välja, et peaaegu mitte mingit. Tunaeelmise nädala vaadatumate saadete edetabel näitab, et jalgpalli MM-võistlused Brasiilias pole sugugi nii populaarsed, nagu sellele pühendatud eetriajast ja leheruumist võiks järeldada. TNS Emori teleauditooriumi mõõdikuuring toob välja, et juuni viimasel nädalal vaatas rohkem inimesi niigi paljunäidatud Eesti filme «Keskea rõõmud» ja «Suvi», kui elas kaasa MM-mängudele – peale üheainsa kohtumise, Holland – Mehhiko. Ent selgi kohtumisel tuli vaatajate arvult vanduda alla Türgi seriaalile «Sajandi armastus». Tol nädalal mahtus ainult seesama Hollandi – Mehhiko mäng Eesti kuraditosina vaadatuima telesaate hulka. Ülejäänud kohtumisi ei jälginud Emori andmeil isegi 100 000 silmapaari. Isegi mitte 90 000. Kui võrrelda Brasiilias peetavate mängude vaadatavust Eestis kahe eelmise MM-turniiri kohtumiste telepubliku suurusega, ilmneb Emori kogutud andmeist, et vaatajate arv on järjepidevalt kahanenud (vt tabel). Tänavuse MMi viie vaadatuima kohtumise keskmine vaatajate arv on 112 400, neli aastat tagasi oli see näitaja 124 600 ning kaheksa aastat tagasi 131 400. (Jalgpalli MM on kolmel viimasel korral toimunud alati samal ajal, alates juuni keskpaigast, mis tähendab, et suvine puhkuste aeg ei saa eri aastate turniire erinevalt mõjutada.)

Uruguay-Inglismaa

Hispaania Austraalia Tšiili Mehhiko 4:3 penaltid Costa Rica

vanemtoimetaja

Hispaania-Tšiili

VIIMASED KOHTUMISED 2006 Holland Argentina 0:0 2003 Holland Argentina 1:0

B-alagrupi võitja

Edukam Holland

Treener: Alejandro Sabella Kapten: Lionel Messi Parim koht MMil: võitis 1978, 1986

Viike 3

Brasiilia-Mehhiko

Treener: Louis van Gaal Kapten: Robin van Persie Parim koht MMil: ﬁnaalis 1970, 1974, 2010

priit pullerits

Holland-Mehhiko

madis.kalvet@postimees.ee

Hollandlaste ja argentiinlaste senised omavahelised MMkohtumised on pakkunud klassikuid, keda meenutatakse siiani. Kui lõunaameeriklaste puhul oodatakse, et tulevastele põlvedele meenutamiseks võiks nii mõndagi lisada Messi, siis Hollandi koondise puhul on viimastes kohtumistes selgeks liidriks kerkinud Arjen Robben. Veerandfinaalide valguses tuleb argentiinlastel aina enam peljata ka vastaste geniaalset juhendajat Louis van Gaali. «Hollandi koondis on väga kogenud ja pärast 2010. aasta finaali kaotust on neil soov teha sealt samm edasi. Tunneme ka end tugevalt ja teame, et suudame teha järjekordselt hea mängu,» leidis Argentina koondise poolkaitsja Javier Mascherano fifa.com-iga rääkides. «Messi on meid mitmes kohtumises päästnud, kuid peame teda rohkem meeskonnana toetama, nagu matšis Belgia vastu.» «Meie eneseusk on tohutu ja see kasvab pidevalt,» teatas Hollandi poole pealt Robin van Persie. «Neli nädalat tagasi ei uskunud Hollandi meedia meie võimalustesse üldse. Juba ette maha kantud mängijad on teinud suurepärase turniiri ja minu meelest on see fantastiline.» Seni on Holland ja Argentina vutimurul vastamisi läi-

Jalgpalli MM jä

Holland vs Argentina

madis kalvet

Aastatel 2009 – 2012 maailma parimaks jalgpalluriks valitud Lionel Messi on oma senise karjääri jooksul pidanud pidevalt kuulama kriitikat, et ta ei anna oma kodumaa eest sama palju kui FC Barcelona särgis. Brasiilias on Messi nelja väravaga olnud aga kindlalt MMi säravamate tähtede seas. Kui nende eelmine ebajumal Diego Maradona viis argentiinlased 1986. ja 1990. aastal finaali, siis nüüd loodetakse, et Messi aitab lõpetada pika ootuse. Nende teel seisab aga MMide igavene teine Holland, kes mängis finaalis ka neli aastat tagasi. Seejuures soosib omavaheliste duellide ajalugu selgelt eurooplasi.

INTRIGEERIV TELEPILT. Vaatajate uuring näitab spordialade

11.

16.

2014

pool maakera, mistõttu mitmed mängud seal algasid siinse aja järgi alles öösel kell üks. Kuid see ei seleta tõsiasja, miks ei suutnud isegi sellised Euroopa riikide paljutõotavad kohtumised, nagu Saksamaa – Portugal ja Venemaa – Belgia (mõlema algus kell 19), tuua telerite ette nii palju inimesi nagu «Peitusemeistrid», «Nuuskija» või «Saladused». See tähendab, et isegi mitte 75 000 inimest. Või miks Hispaania – Tšiili ja Brasiilia – Mehhiko kell 22 alanud mänge vaatas 112 000 inimest, samas kui neli aastat tagasi kõigest pool tundi varem alanud kohtumisi Hispaania – Portugal ja Itaalia – Paraguay vaatas 15 protsenti rohkem inimesi.

Juuni viimasel nädalal vaatas rohkem inimesi niigi paljunäidatud Eesti filme «Keskea rõõmud» ja «Suvi», kui elas kaasa MM-mängudele.

ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa märkis, et viimase kolme MM-turniiri vaatajate arvu võrreldes tuleb arvestada ka arenguid televisioonis ning vaatamise harjumuse muutusi. Tema hinnangul on MM-mängude teleauditooriumi vähenemine loomulik, sest viimaste aastate jooksul on vähenenud teleauditooriumi suurus tervikuna. Ehk teisisõnu: vähenenud on Eesti elanike arv. Samas täpsustas Balti filmija meediakooli õppejõud Jüri Pihel, nii TV 1 kui TV 3 pikaajaline endine programmijuht, et lähtudes üleilmsetest suurtest teleuuringutest ei ole õige väita, nagu oleks teleri vaatamine maailmas vähenenud. Ta lisas, et suured spordisündmused, nagu olümpiamängud ja jalgpalli MM-võistlused, suurendavad alati ja igal pool seda inimeste hulka, kes neile teleri vahendusel kaasa elab. Emori uuringuspetsialist Jüri Järv sedastas kolme viimase MM-turniiri vaatajate arve kõrvutades, et 2006. aastal oli paljudel võimalik vaadata vaid kolme vabalevi kanalit, aga nüüdseks on telekanalite valik enamikul palju suurem. See tähendab, et vaatajaskond hajub palju

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

kuninga menukuse langust Eestis. On see tõsi?

ääb armastusele alla Jalgpalli viimase kolme MMturniiri mängude vaadatavus Eestis on vähenenud. Võrdluses on esitatud juunikuus peetud viie enamvaadatud mängu telepubliku arv.

13.

Itaalia-Ukraina

Hispaania-Prantsusmaa

10.

Brasiilia-Horvaatia

Portugal-Holland

2010

Šveits-Ukraina

Prantsusmaa-Mehhiko

Argentina-Mehhiko

Hispaania-Portugal

143 139 132 124 119

Itaalia-Paraguay

Brasiilia - Põhja-Korea

135 129 125 119 115

12.

18.

2006 Allikas: TNS Emor

rohkemate kanalite vahel – eestikeelseid või eestikeelse tõlkega kanaleid on juba üle 35 –, mis võibki viia konkreetsete saadete vaadatavuse väiksemaks. Liiati, nagu täheldas Allikmaa, ei toimunud 2006. ja 2010. aastal Eestis veel sedavõrd palju ühisvaatamisi baarides ning muudes avalikes kohtades, nagu nüüd.

Meeste otsustav jõud Jalgpalli vaadatavuse näitajad Eestis kahvatuvad, kui võrrelda neid põhjanaabrite kogutud andmetega. Kui Eestis vaatas näiteks Brasiilia – Tšiili mängu 81 000 inimest, siis Soomes 824 000. Erinevus on kümnekordne, aga rahvaarvu vahe on ainult neljakordne. Emori teleauditooriumi mõõdikuuringu juht Andrus Leok selgitas, et nii suur vahe võib tulla esiteks sellest, et Soome uuringufirma raporteerib jalgpalliülekannete poolaegu eraldi saadetena. «Enamasti saab suured arvud teine poolaeg, mis on ka meil saate kõige kõrgema reitinguga osa,» nentis ta. Ja lisas, et kui kasutada sama metoodikat Eestiski, poleks Soome-Eesti vaadatavuse erinevus kümme, vaid kuus

korda (rahvaarvu erinevust arvestamata). Teiseks, märkis Leok, võivad Soomes jalgpalli vaadatavuse näitajad lüüa Eestist kõrgemale tõsiasjad, et Soomes on mehi peaaegu sama palju kui naisi ja Soome elanikkond on noorem kui Eesti oma. Tõsi, kui vaadelda jalgpalli MMi vaadatavust Eesti meeste nn kommertssihtrühmas, 18–49-aastaste seas, hõivanuks MM-mängud eelmisel nädalal 20 menukama saate pingereas tervelt 15 kohta ning seejuures ka viis esimest kohta. (Emori uuringus, mis arvestab kõiki alates 4. eluaastast, kuulus jalgpallile esikahekümnes vaid seitse kohta.) ERRi juht Allikmaa kinnitas, et kahtlemata seletab käimasoleva MM-turniiri väiksemaid vaatajaarve võrreldes kahe eelmise MMiga ka see, et mingi hulk nooremaid inimesi jälgib jalgpalli internetist, mis ei kajastu Emori vaadatavuse kokkuvõttes. Neid, kes vaatavad jalgpalli MMi arvuti- või mobiiliekraanilt, pole ilmselt vähe. Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht pani õhtul, kui vaatas ERRi portaalis Prantsusmaa –

Saksamaa mängu, arvutiekraani nurgas tähele, et sama küljega oli ühenduses veel 8400 arvutit. «Ja ma ei vaadanud üksi, vaid vaatasime kolmekesi,» lisas ta. Ka Allikmaa tõdes, et kaheksa aastat tagasi olid mängude jälgimine mobiili, tahvel- või sülearvuti vahendusel ning samuti järelvaatamine võrreldes praegusega marginaalsed. Tema andmeil kogusid lõppeva nädala kahe esimese päeva kaheksandikfinaalmängud online’is 15 000 – 20 000 vaatamist iga mängu kohta. (Tõsi, need arvud sisaldavad lisaks mängu otseülekande vaatamisele ka kokkuvõtte ehk löödud väravate ülevaadete jälgimist.) «Need vaatajaarvud tuleks tervikpildi saamiseks TV-auditooriumile lisada,» lausus Allikmaa. Sedasi söandabki Ansip kuulutada, et jalgpall läheb Eestis inimestele korda. «Mänge vaadatakse ja elatakse kaasa, jalgpallist räägitakse ka spordikaugetes seltskondades,» tõdes ta. «Ülekandeõiguste ostmise otstarbekuses mina ei kahtle, see raha läks õige asja eest.»

LOE KA LK 11

KOMMENTAAR

andrus ansip

Euroopa Parlamendi liige

Olin Brüsselis siis, kui Belgia võitis, ja Strasbourgis siis, kui Prantsusmaa võitis. Jalgpalli vaadati mõlemas linnas tänavakohvikutes ja suurtes saalides ühiselt, mängule elati häälekalt kaasa. Võitu tähistasid mõlemas linnas noored väga lärmakalt, hõiskamine ja signaalitamine kestsid tunde. Trikoloore lehvitasid tänavatele tulnud inimesed ja lippe lehvitati autode akendest. Lahtistes autodes sõitsid noored riigilipuga püsti seistes ja päris palju oli neid signaalitavaid autosid, kus lipuhoidjal oli kere autoaknast väljas selliselt, et ainult jalad olid salongi jäänud. Politseinikke oli tänavatel nii Belgias kui Prantsusmaal juba varakult tavapärasest rohkem, kuid ilmsele liikluseeskirja rikkumisele nad ei reageerinud. Rõõmsad olid nemadki.

16 || TERVIS || POSTIMEES, 9. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE

VÕIMALUS VALIDA. Naiste steriliseerimist kui ühte rasestumisvastast meetodit aitab välja tõrjuda moodsate pikatoimeliste vahendite levik.

Nahaalune pulk kaitseb raseduse eest

esti apteekidesse jõudis müügile uus rasestumisvastane vahend, etonogest ree li sisaldav nahaalune implantaat, mis sai ravimiametilt müügiloa alles mullu sügisel. Pelgulinna sünnitusmaja reproduktiivmeditsiini keskuse naistearst Kai Haldre rääkis, et nii nagu nimigi ütleb, on tegemist nahaaluse implantaadiga ehk lahtiseletatult on vahendi toimeaine paigutatud väikesesse n-ö pulgakesse, millest see aja jooksul kindlas hulgas vereringesse läheb. Naha alla paigutatakse see spetsiaalse «püstoli» abil. Implantaadi paigaldamiseks on soovitav valida õlavarre sisemine külg küünarliigesest umbes 10 cm kõrgemal. Nahk tuimastatakse ja vahend viiakse naha alla. See võib sinna jääda kuni kolmeks aastaks. Et pulgakest uuesti kätte saada, tuleb nahale teha mõnemillimeetrine lõige, samuti kohaliku tuimastusega.

Apteegist retsepti alusel Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius lausus, et amet kaalus ravimist patsiendi jaoks saadavat võimalikku kasu ja kahju ning kuna võimalik kasu ületas keskmise kahju, siis otsustati vahendile müügiluba väljastada. 9. detsembril lisas haigekassa implantaadi soodusravimite nimekirja, eesmärgiga suurendada patsientide valikuvõimalusi.

4 cm pikk ja 2-millimeetrise läbimõõduga rasestumisvastane pulk paigaldatakse spetsiaalse «püstoli» abil õlavarre sisemisse külge küünarliigesest umbes 10 cm kõrgemale naha alla rasvkoe sisse.

reporter

Implantaat lükatakse õlavarde

liis velsker

Kai Haldre tõdes, et viimasel viiel aastal on vahend populaarsust kogunud Suurbritannias. «Paljudel välismaal elavatel eesti naistel on selle vahendi kasutamise kogemus,» kinnitas ta. Kui Eestis lubati implantaat apteegiriiulile mullu 2. septembril, siis esmakordselt sai ravim müügiloa Euroopas juba 1998. aastal, seda korraga 15 riigis, teiste seas ka näiteks Soomes. Naistearst märkis, et iga ravimi Eestisse tuleku eeldus on, et see on lülitatud soodusravimite nimekirja ehk on hinna poolest kasutajatele kättesaadav. «Ravimite välja töötamine ja turule toomine on seotud väga suurte kulutustega ja ilma veendumuseta, et see on väikeses Eestis mõttekas, ükski firma ühtegi ravimit siia müügile ei too,» nentis Haldre. Etonogestreeliga implantaati saab sarnaselt teiste hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega osta apteegist retsepti alusel. Praegu müüakse vahendit ühes Tallinna ja kahes Tartu apteegis haigekassas kindlustatutele hinnaga 52,50 eurot. «Kolmeaastast kasutusperioodi arvestades tuleb hind kasutajale paljude teiste vahenditega võrreldes ülimalt soodne,» toonitas Haldre. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk lausus, et implantaat on mõeldud raseduse vältimiseks 18–40-aastastel naistel. «Vanusepiirang tuleb sellest, et kliinilisi uuringuid ei ole noorematel ja üle 40-aastastel tehtud,» teatas ta. Naistearst Kai Haldre andmetel tohivad ainult kollaskehahormooni sisaldavat nahaalust implantaati kasutada kõigis vanuserühmades naised. «Lähtume praktilises töös rasestumisvastase vahendi valikul Maailma Terviseorganisat-

Nahaaluses implantaadis sisalduva etonogestreeli toimel ei tooda naise munasarjad enam munarakke ja emakakaela lima omadused muutuvad spermatosoidide liikumisele ebasoodsaks.

allikas: pm, graafika: alari paluots

siooni juhendist, mis käsitleb eri rasestumisvastaste vahendite kasutamist eri situatsioonides, haiguste korral ja eri vanuses. Juhend lähtub kogu tõenduspõhisest informatsioonist, mis antud ajahetkel ühe või

Eestis lubati implantaat apteegiriiulile mullu 2. septembril, Euroopas juba 1998. aastal.

teise vahendi kohta saadaval ning seda uuendatakse pidevalt,» lausus ta. Sarnaselt emakasisese vahendiga (rahvakeeli spiraal) võib implantaati naha alla paigaldada ainult arst. «Võimalik, et kõik arstid, kes tegelevad rasestumisvastaste vahenditega, pole praeguseks jõudnud veel vastavat koolitust läbida, kuna implantaat on alles hiljuti meile jõudnud. Koolitused toimuvad ja lähiajal jõuavad kindlasti kõikide spetsialistideni,» lausus Haldre. Implantaat sobib Haldre

õpetusel igas vanuses nii sünnitanud kui ka mitte sünnitanud naistele, samuti rinnaga toitvatele naistele, kes vajavad väga tõhusat rasestumisvastast vahendit mõne aasta jooksul. Implantaat sobib hästi neile, kellel naissuguhormooni östrogeeni sisaldavad vahendid (pillid, tuperõngas, plaaster) on selles sisalduva östrogeeni tõttu vastunäidustatud. Paljudes maades on selliste tänapäevaste pikatoimeliste vahendite levik Haldre sõnul välja tõrjumas naiste steriliseerimist kui ühte rasestumisvas-

tast meetodit. Nimelt on teada, et suur osa steriliseerimist soovinud inimesi muudab aja jooksul meelt. «Implantaadi eemaldamise järel taastub viljakus paari nädala jooksul ning soovi korral võib kohe rasestuda,» toonitas naistearst. «Kuna tegemist on vaid kollaskehahormooni sisaldava vahendiga, ei kaasne venoosse trombemboolia, südamelihase infarkti ja insuldi suurenenud riski, vahendi kasutamine ei mõjuta luutihedust,» tõi Haldre välja häid omadusi. Implantaati võivad kasutada ka naised, kelle kehamassiindeks on enam kui 30.

Tõhus vahend Peamiseks ebamugavuseks vahendi kasutamisel on asjaolu, et umbes kolmandikul kasutajatest esinevad ebaregulaarsed veritsused tavapärase menstruatsiooni asemel. «See pole tervisele ohtlik, lihtsalt ebamugav,» ütles Haldre. Implantaadi sisestamise ja väljavõtmise koha peale võib jääda väike armike. «Unustamist ja seega võimalust soovimatult rasestuda tuleb ette enamikul pillikasutajatest. Kuna erinevalt pillidest ei sõltu implantaadi kasutamine kasutaja hoolsusest, on vahendi tõhusus praktiliselt sajaprotsendiline,» märkis Haldre. Tõhusus võib väheneda neil harvadel juhtudel, kui naine kasutab teatud ravimeid, mis vähendavad veres etonogestreeli sisaldust, mistõttu tuleb implantaadi kasutamist arstile alati mainida. Vastunäidustuseks etonogestreeliga implantaadi paigaldamisele on rinnavähk, äge süvaveenide tromboos, südamelihase infarkt, ajuinsult, raskekujuline auraga migreen, maksatsirroos ja maksavähk.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || TERVIS || 17

i tee halba Akna avamine e akse arrnitski sõnul kiput Professor Jarek Ku tsioon, siis es töötab ventila vama, et kui hoon id segi. em te lööb tehnosüs akende avamine põhjenku lik us ad te mingit «Sellel väitel ei ole s ak pik muidugi aknaid dust. Talvel ei tohi ilmaa um ku a ag da. Kui me ajaks lahti unusta liiek sis ll kü e m a parand ab ga akna avame, ei pe s sii , i tahab seda teha mat, aga kui keeg ga vä on d gu alus. Uurin tal olema see võim võimakui inimesel ei ole et d, nu ida nä üheselt em ur su i s tekib tal veelg lik akent avada, sii ma ole ad av pe l l korruse l nitung seda teha. Iga rra ko kust saab tahtmise ski avatavad aknad, Ve vo Ri ki. onitas Kurnits na välja pista,» to

Teibiga kinnikleebitud ventilatsioon ei ole sugugi harv nähtus, kuid see on kasutu ja tuulde on lennanud suur investeering.

foto: jarek kurnitski

Büroohoone halb sisekliima vähendab tööviljakust rivo veski reporter

üroosid renoveerides ja ehitades on tehtud vigu, mis vähendavad tööviljakust kuni kümme protsenti, selgub Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) värskest uuringust. «Töötaja heaolu sõltub tema füüsilisest heaolust – kas tal on palav, kas puhub tuul peale või paistab päike silma, on tal piisavalt õhku hingamiseks või mitte,» loetles TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi direktor ja uuringu autor Jarek Kurnitski mõõdetavaid väärtusi, millel on otsesed tagajärjed inimese töövõimele.

Lisaks on asjatundja sõnul oluline ka psühhosotsiaalne heaolu – kui inimene ei ole oma töökeskkonna tingimustega rahul, ei lähe ka töötegemine hästi. Kui suvises kontoriruumis süveneb töötundide vältel palavusest tingitud ebamugavus, mis on enamasti seotud kehva ventilatsiooniga, võib tekkida unesarnane seisund. «Kui tunneme end töö juures unisena, on tegelikult see kaitsereaktsioon halvale sisekliimale. Nõuetekohase sisekliima määramiseks on kasutusel indeks, milles võetakse arvesse õhku, temperatuuri, müra, valgustust, ruumi suurust ja psühhosotsiaalset keskkonda,» selgitas Kurnitski. Õhutus- ja jahutussüsteemi puudulikkus väljendub eriti hästi hoonetes, millel on väga palju klaaspinda, mille päike suvisel ajal kuumaks kütab. «Kui akende varjestus on

hoones sees, pakub see kaitset vaid räiguse (ebamugava nägemisolukorra – toim) eest, kuid mitte üleliigse soojuse eest, mis on päikesekiirgusena juba hoonesse sisse tulnud. Erand ei ole ka see, kui ribid või rulood sootuks puuduvad ja tööd peab tegema, ere päikesevalgus silma paistmas,» viitas Kurnitski kurioossematele näidetele Eesti büroohoonetes. Tema hinnangul on meil siiski üle poolte uutest büroohoonetest teadlikult projekteeritud, nii et on saavutatud nõuetekohane sisekliima. Hea sisekliima eelduseks bürooruumides on see, kui sisekliimasüsteemid arvestavad inimeste tihedusega, ehk kui palju ruumi on ühe inimese kohta arvestatud. «Tavaline on kümme ruutmeetrit põrandapinda töötaja kohta, kuid tihti arvestatakse ka kaheksa ruutmeetriga,»

märkis Kurnitski. «Kuna büroohoonete ehitushind on kõrge, istutakse neis väga tihedalt koos, et saavutada efektiivne ruumikasutus. Sisekliimalahendused peavad sellega kaasas käima, et saavutada tasemel õhustamine ja töötajate rahulolu.» Kurnitski arvutuste kohaselt ei piirdu halb töökeskkonna sisekliima mitte ainult 10-protsendilise tööviljakuse langusega, vaid võib mõningatel juhtudel tuua kaasa koguni haiguspäevade lisandumise ja töötervise probleemid. «Kui suudaksime tööviljakust vaid viie protsendi võrra tõsta, oleks see ettevõtjale juba väga suur rahaline võit,» tõdes ta. «Kui büroohoonetes räägime halva sisekliima mõjust tööviljakusele, siis koolihoonetes õpitulemustele, laste tuleviku väljavaadetele,» tähtsustas Kurnitski probleemi tõsidust.

KÜSI APOTHEKA JA ÜLIKOOLI APTEEKIDEST, STOCKMANNIST, KAUBAMAJAST, R-KIOSKIST, LUKOILI JA OLEREXI TANKLATEST.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Raske aeg on see, mis sunnib ajusid pingutama. Elu on sinusoid ja madalseis asendub kiiresti kõrgseisuga. Oled naudingu ära teeninud.

SÕNN Kui oled aasta esimese kuu jooksul märgatavalt tööd rabanud, siis nüüd oled puhkuse ära teeninud. Väljamagamine aitab stressi vastu. KAKSIKUD

Lõikad kasu mingist uuendusest. Seni varjul olnud anded puhkevad õitsele ja sulle usaldatakse uusi ülesandeid. Ole ettevaatlik liiga magusa jutu ajajatega.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 9. JUULI 2014 || VARIA || 19

â 1 ò æ b

Romeo Bedoni – France-España, 1956–1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Va5!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MUL OLI ÜKS KÜSIMUS SINU TAGASISIDE OSAS MINU ÄRIPLAANILE.

SA NIMETASID SEDA «EBAKOMPETENTSUSE, VALELIKKUSE JA KORPORATIIVSE DÜSFUNKTSIONAALSUSE MONUMENDIKS».

JA MIS ON SINU KÜSIMUS?

ÄKKI OLEKS PIDANUD PIKEMALT KIRJUTAMA?

KAALUD Elu liigub tulises galopis ning ka sina muutud tunnetelt tuliseks. Kaalukausid kiiguvad just nii kiiresti, kui kiiresti need kiikuma paned. HAGAR HIRMUS

AMBUR Võimalik, et pöördud filosoofia ja vaimsete asjade poole. Hakkad kirja panema asju, mis tekitavad sulle head tuju ja toovad hinge rahu.

1. Oma raamatus «Deutschland schafft sich ab: Wie wir unser Land aufs Spiel setzen» (2010) kirjutab autor ausalt olukorrast Saksamaal. Etniliste sakslaste arv väheneb sisserändajate arvel pidevalt ning päevakorda on kerkinud küsimused, kas Saksamaa kui rahvusriik, sakslased kui suurrahvas ja saksa kultuur kui maailma kõrgkultuur säilivad. Autor esitab ka võimalikke versioone Saksamaa ja Saksa riigi tulevikust. Kes on selle Saksamaal vastakaid arvamusi tekitanud, kuid sakslaste hulgas ja mujalgi väga populaarse raamatu autor? 2. Millega on teaduse ajalukku läinud Stockholmi arhipelaagis Resarö saarel asuv Ytterby küla? 3. Kes oli see pärast Teist maailmasõda vägagi tuntuks saanud poliitik, kes Esimese maailmasõja ajal toidunappust leevendada püüdes leiutas riisi-, odraja maisijahust leiva retsepti, samuti sojavorstid, mida hakati kutsuma Friedenswurstiks? 4. Mis laiatarbekaup on Hario V60? 5. Kultusfilmis «Viimne reliikvia» kandideerisid Gabrieli ossa ka kaks eesti näitlejat. Kes? Vastused: 1. Thilo Sarrazin. Teos on ilmunud ka eesti keeles («Saksamaa käib maha. Ohtlik mäng oma riigiga», 2013). 2. Selle küla järgi on nime saanud neli keemilist elementi: erbium (Er), terbium (Tb), ütrium (Y) ja üterbium (Yb). 3. Konrad Hermann Joseph Adenauer, Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler aastatel 1949–1963. Patenti sojavorstile ta ei saanud, sest Saksamaa seaduste järgi peab vorst sisaldama liha. 4. Kohvifilter. 5. Bruno Oja (O’Ya) ja Leonhard Merzin.

VEEVALAJA

Keegi on äkiliste tujudega ja sul tuleks seda arvestada. Liigu edasi ühtlaselt ja jõudu säästvalt, siis suudad tujumuutusele õigel ajal reageerida.

KALJUKITS Õiglus valitseb lõpuks ebaõigluse üle. Oled sellele kaasa aidanud ja oma saavutustega väga rahul. Avastad, et oled vallandanud huvitavate sündmuste ahela.

ERNIE

NEITSI

Kui mured närivad hinge, siis tegele liikumise ja tantsimisega. Mida enam liigud, seda kiiremini stress kaob. Süvene tegevusse põhjalikult.

à è

LÕVI

SKORPION

VÄHK Kas ikka saad rahulikumalt hingata? Pinnapealne võib olla rahulik ja inimesed naeratavad, kuid pinna all on midagi käärimas. Intriige on olnud ja tuleb ka edaspidi, kuid praegune aeg tundub olevat nendest vaba. Naudid häid suhteid ja probleemivaba aega. Saad hinge tõmmata ja akusid laadida.

ê ì ì ä è ê ô æ à

AKNE

Kellegi egoism võib sul jalad alt lüüa. Arvasid seda inimest hästi tundvat, kuid ühtäkki näed, et sa ei tunne teda üldse. Oled nüüdsest ettevaatlikum.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Naudid suviseid mõnusid ja veeprotseduure. Karastad nii keha kui ka vaimu. Suhtled nendega, kellel on sulle häid tervisenõuandeid.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Eraklik vanapoiss läheb kinno. Seanss läbi, ei välju mees tagauksest, vaid trügib järgmist seanssi ootavate inimeste seast läbi piletikassa juurde ja siis kibekähku kinosaali. Järgmine päev sama lugu. Kui mees juba neljandat korda sama filmi vaatama läheb, küsib piletimüüja, et kas film nii meeldib, et mees seda mitu korda vaatab. «Film või asi! Aga üks ilus naine hakkab end riidest lahti võtma – ja rong sõidab ette. Ükskord peab ometi rong hilinema!» ••• Vene toll küsitleb soome turisti. «Olete rahvuselt soomlane?» «Jah.» «Aga sündinud olete Ameerikas?» «Täpselt nii.» «No kuidas saate siis soomlane olla, kui sündisite Ameerikas? Olete siis ju ameeriklane!» Turist püüab kannatlikult selgitada, et ametnik ei saa asjast õigesti aru. Peale edutuid seletusi käratab soomlasest turist tigedalt: «Kurat! Minu koer tõi tallis kutsikad ilmale, kas ma pean neid siis hobusteks nimetama?!»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on PROKONSUL

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 9. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, KUIDAS SUUDAVAD 15-AASTASED NOORED SAADA ARU RAHAASJADEST.

NIMEPÄEV: AIVE, AIVI Malle Leis (pildil) 74, maalikunstnik ja graafik Kaie Nagelman 72, ajakirjanik POSTIMEES Ain Tammesson 58, muusik ÕNNITLEB: Indrek Taalmaa 47, näitleja Tõnis Oja 57, Elo Selirand 39, telerežissöör majandustoimetuse Jüri Nael 39, koreograaf ja tantsija reporter Ave Pajo 30, jalgpallur

Libapolitseinik taltsutab Läänemaal liiklust Läänemaal Uuemõisa asula alguses märkavad Tallinna poolt tulijad teeveeres kollases rõivas kuju, kelle ettesirutatud käes on õllepurk. Autojuhid vajutavad kuju silmates tahtmatult pidurile, sest eemalt tundub see olevat kiirust mõõtev politseinik. Lääne Elu

Rootsi sukeldujad asuvad uurima hullu kuninga lipulaeva Rootsi allveearheoloogid gid ja sukelsukelldujad hakkavad Johan n Rönnby Rönnb by juhtimisel uurima Ölandi ndi saare juures merepõhjas as lebava 16. sajandist pärit ritt sõjalaeva Mars vrakki,, edastas The Local. Aluuse lasi ehitada vaimsete häiretega kuningas Erik XIV. «Erik XIV oli kuul-sa valitseja Gustav Vasa poeg. Kui tema isa suri, lasi uus kuningas isa mälestuseks ehitada Rootsi laevastikule uue lipulaeva,» selgitas Rönnby, kes võttis esmaspäeval vastu rahalise toetuse National Geographic Societylt. Hiiglasliku laeva vrakk leiti üles 2011. aastal. Mars läks põhja 1564. aastal peetud merelahingus. Aluse pardale mahtus 130 kahurit ja rohkem kui 600 meest. elu24.ee

EUROOPA TALLINN +25

KÄRDLA +23 HAAPSALU +26

ilmateenistuse sünoptik

PAIDE +28

kertu vait

NARVA +24

RAKVERE +24

Päikesepaisteline mõnus suvi

2– 8

foto: arvo tarmula / lääne elu

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» KIRJUTAB KARTULIPÕLDE HÄVITAVATEST METSSIGADEST.

Soome kohal paiknev rahuliku ilmaga kõrgrõhuala püsib kindlalt oma kohal ning suTARTU vine ja päikesepaisteline PÄRNU VILJANDI +25 +27 ilm jätkub. Termomeetrinäi+26 KURESSAARE dud jäävad täna paar-kolm +24 kraadi eelnevatest kuumadest päevadest madalamale, kuid see ei takista Eestile omast VÕRU suveilma nautimast. VALGA +27 +27 Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirdetuul 2–8 m/s. Sooja on KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR 22–27 kraadi, rannikul paiguti 20 Anne kanal +22 Neljapäev, 10.07 Reede, 11.07 Laupäev, 12.07 kraadi. Emajõe vabaujula +19 Tallinn +12/+20 +8/+20 +7/+21 Kakumäe rand +15 Tartu +15/+22 +11/+20 +9/+22 Kuressaare +25 Narva +14/+21 +7/+21 +8/+23 Pirita rand +15 Pärnu +15/+25 +11/+23 +10/+23 Pärnu rand +20 Kuressaare +15/+25 +10/+22 +14/+20 Pühajärv +23

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.19 4.21 4.32

loojub 22.32 22.15 22.36

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +30,8 kraadi (1989) +5,0 kraadi (1851) Tartus +32,3 kraadi (1914) +3,6 kraadi (1975)

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+20 +36 +22 +27 +27 +17 +22 +14 +24 +28 +18 +25 +26 +24 +29 +18 +18 +28 +25 +22 +25 +25 +18 +25 +17 +12 +26 +26 +27 +23 +28 +21 +25 +22 +29 +9 +32 +38 +17 +27 +27 +29 +32 +30 +18 +30

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 9. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Muru hooldamine. Tõnu Ploompuu 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed (Austraalia 2013) 09 40 Holby City haigla: Põgenik* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Seintel on kõrvad* 40 Kirjad laulupeolt, 3/3: Pidu* 12 10 Aja puudutus Raadil* 13 05 Täär treenib triatloniks, 3/9 20 Koguja (Eesti 2014)*. Dokfilm 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Valikud 16 00 Tour de France: 5. etapp: Ypres – Arenberg Porte du Hainaut 156 km 18 30 AK 45 Reisile minuga: Zakopane 19 15 ENSV: Korter on aus ja hea 45 Dallas: Kõige eest tuleb maksta 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 3 hitti: Filmimuusika töötlused 30 Jalgpalli MM FIFA 2014: Poolfinaal 01 00 Dallas: Kõige eest tuleb maksta* 46 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69* 30 Püramiidi tipus: Regio uue aja kaardid 10 00 AegRuum. Ahvatlev tehisintellekt* 50 Klassika koos Klasiga: Alfred Schnittke 11 50 Klassikatähed 2013: Finalistide lõppkontsert 13 10 Jalgpalli MM FIFA 2014: Poolfinaal* 15 40 Giordano 16 00 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 15 Kirjandusfestival HeadRead: Sjón* 17 00 Töötuba: Kirves 30 Wallace ja Gromit* 18 00 SimsalaGrimm 25 Piknikutort 30 Beni ja Holly väike kuningriik 40 Stella ja Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 10 Ruff tegutseb 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 15 Ameerika telesarja lugu, 2/4: Iseseisev naine (USA 2011) 21 10 Surma õukond, 2/5: Henry Neljas 55 Minuscule 22 00 Eesti lood: Paberist linn 30 4x4. Taimõr ja Jamal, 3/9* 23 00 Eesti TOP 7 35 Alati on alati 00 25 Rock Summer 25: Winny Puhh 01 01 ERR uudised

06 00 Punased roosid, 793* 50 Taltsutamatu süda, 10* 07 40 Garfield: Lemmikloomasaade. Ootamatu õnn. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 21* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5796 11 35 Rosamunde Pilcher – Armastuse kaljud (Saksa 1999) 13 30 Krimi* 14 00 Lindprii: Must tuul 55 Punased roosid, 794 16 00 Küladetektiivid, 32: Jäljed lumel, 1 17 00 Taltsutamatu süda, 11 18 00 Armastus ja karistus, 22 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Valla Hääl 55 Elav märklaud: Kes on Guerrero? 23 50 V: Maohammas 00 45 Seadusesilm: Igaühel oma nõrkus 01 30 Vampiiripäevikud: Enne loojangut 02 15 Mentalist: Vereoja 55 Krimi* 03 20 Suvereporter* 04 10 Kalailm* 35 Rosamunde Pilcher – Roosid tormis (Saksa 1999)

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 32* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 7: Organiäri, 1* 12 10 Moodne perekond 3, 13-14: Väike ropendaja; Mina? Armukade? 13 05 Suvesangarid, 19* 35 Kupli all 1, 6* 14 30 Selline on elu! 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 33 16 50 Midsomeri mõrvad 6, 5: Röövlinnud 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 8: Organiäri, 2 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 18 22 00 Suvesangarid, 20 30 Suletud uste taga 4, 9: Lotovõit laostab perekonna 23 30 Top Gear USA 2, 6: 500 dollari väljakutse 00 30 Firma 1, 4: 01 25 Anarhia pojad 4, 3 02 15 Louie 3, 7 40 Võta või jäta 03 45 Suvesangarid, 20* 04 10 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 111 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 668 09 15 Emmerdale, 222* 45 Süütu süüdlane, 2 11 35 Staariminutid: Uma Thurman 40 Staariminutid: Jamie Foxx 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Meryl Streep; Will Smith; Jude Law 20 Poissmees, 1* 14 00 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Laip kotis* 16 00 Ainult Essexis!, 29 30 Ainult Essexis!, 30 17 00 Superlapsehoidja: Bradbury-Lamberti pere 18 00 Doktor Oz: Märgid keha liigkiirest vananemisest 19 00 Kodus ja võõrsil, 5797 30 Emmerdale, 223 20 00 Tohter Olaf 21 00 Lelulugu (Toy Story, USA 1995). R: John Lasseter. Animafilm eesti keeles. 22 35 Aedniku aabits* 23 05 Poissmees, 2 00 50 Suvereporter 01 40 Bordell 232: Missis Hyde 02 30 Tohter Olaf* 03 15 Süütu süüdlane, 2* 04 45 Suvereporter*

06 30 Peitusemeistrid* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 123/167: Doping* 09 20 Conan, 263* 10 10 Näljased meremehed, 42/50: Newlyn* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 26/86* 14 35 Knight Rider, 31: Ainus ellujäänu* 15 30 Näljased meremehed, 430: Porthleven 16 20 Komissar Rex, 124/167: Uus algus 17 10 Supermani uued seiklused, 27/86: See minu vana jõuk 18 05 Knight Rider, 32/90: Tulesõõr 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed: Paksusevastane kuritegu* 30 Tuvikesed: Stepfordi Peg* 21 00 Kaks ja pool meest: Elagu selgrookõverdus* 30 Peeter Paan (USAAustraalia-Inglise 2003). Fantaasiarikas seiklusfilm 23 30 Conan, 264: Eric Bana, Andy Serkis 00 20 Kaks ja pool meest: Solvunud Don 45 Tuvikesed: Suhe Budiga 01 10 Tuvikesed: Kuritegu ja karistus 35 Südamelt ära, 17 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Ninja (USA 2009)*. Krimimärul 12 45 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 3: Surm mootorist 17 00 NCIS kriminalistid 4, 2: Jooksik 18 00 Perepea 6, 15* 30 Simpsonid 3, 8* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 23-24 : Pulmapruut; Teisikud 20 00 Perepea 6, 16 30 Simpsonid 3, 9: Äikeselised laupäevad 21 00 Suvesangarid, 7 30 Vangikoopad ja draakonid (USA 2012). Seiklusfilm 23 15 Euroopa pokkeriturnee 00 15 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 23-24* 01 05 Kohver, 7* 55 Vangikoopad ja draakonid (USA 2012)*. Seiklusfilm 03 25 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 76/142* 45 Gordioni sõlm, 5/6* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Kuidas me bändi tegime, 2/3* 45 Tyson (USA 2008)*. Mängufilm 13 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 103/304* 17 00 Armuleek, 104/304* 45 Armuleek, 105/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 77/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ühistegevuse pooltund* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Inimese mõõde* 22 30 Peaminister, 4/14 23 25 Pillimeeste klubi* 00 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 01 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Laste lood. Teeehitus, 2 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Naiseotsing, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Neeme Raud 14 05 Luulelahing 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Sten Teppan 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Naiseotsing* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Väljakutse Lõosilma, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Metsosopran Karine Deshayes ja pianist Philippe Cassard esitavad Bizet, Gounod´, Delibes´Raveli, Duparci ja Debussy laule. 11 05 Album. Vadim Gluzman 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. Vox Clamantis Kontsert “For Love Is Strong”, kus kohtuvad tänapäeva Ameerika heliloojate loodu ja gregooriuse koraalid. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Täna kontserdisaalis. Haapsalu Vanamuusikafestivali avakontsert. Esinevad Ensemble Studio Vocale, Annette Rheinfurth (violone), Ene Salumäe (orel). Dirigent on Toomas Siitan. Johann Sebastian Bach – Kuus suurt motetti. 22 05 Fantaasia. Kaisa Jõhvik 00 05 Nokturn