Postimees 09 09 2014

KATKUAEG

LÄTI PIIRI LÄHEDAL HUMMULIS AAFRIKA SEAKATKU LÕPNUD METSSIGA ENNUSTAB RASKEID AEGU EESTI SEAKASVATAJATELE. MAJANDUS LK 8–9

HIRMUTAVAD ARVUD Järjest rohkem sünnib autismi tunnustega lapsi nii Eestis kui ka terves maailmas. Kindlat põhjust, miks see nii on, ei saa arstide sõnul välja tuua.

IGA HÄÄL LOEB Nädala pärast peavad Ühendkuningriigi alamad otsustama Šotimaa iseseisvuse. Viimased küsitlused näitavad, et iseseisvuse pooldajatel on napp edumaa.

EESTI LK 6–7

TEHNIKA Suurfirmadel on vähe uusi ideid, selgus tänavusel Berliini tehnikamessil.

LK 20

VÄLISMAA LK 11

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

NATO mereväe ülem

PETER HUDSON: Eesti terviklikkus ja turvalisus on tagatud NATO kollektiivse tahtega nendele ohtudele varakult vastu astuda.

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

INIMRÖÖV

Selg sirgu!

Venemaa saadikud kõigis NATO ja Euroopa Liidu riikides tuleb vaibale kutsuda ja neile öelda, et kui Eesti kaitsepolitsei töötajat Eston Kohvrit kohe ei vabastata, võivad nad oma kotid kokku pakkida, kirjutab ajakirjanik Edward Lucas. LK 12

TEISIPÄEV, 9. SEPTEMBER 2014 • NR 209 (7200) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 418 • LUGEJAID 201 000

Venemaa vaidleb vastu Eile pidid Eesti ja Venemaa piirivalve esindajad allkirjastama protokolli selle kohta, mis õieti juhtus eelmise reede hommikul Eesti-Vene piiril, kus Vene võimud pidasid kinni kaitsepolitseiniku Eston Kohvri. See lootus luhtus.

Nelja tunni pikkuseks veninud arutelu rauges vaidlustesse selle üle, kas Vene võimud tungisid Eestisse, nagu näitavad Eesti piirivalve andmed, või ei. Uuesti arutatakse juhtunut homme.

Pits viina seaduse täie lahkusega

Seadus, mis lubab igal pool ja igal ajal napsi võtta, on pahameelt tekitanud paljudes. Kui kaugele võib seaduse kogu lahkuse ärakasutamine viia, üritasid eile Tallinnas Toompeal näidata (suurel pildil) ajakirjanik Kalle Muuli (pildil vasakul) ja suhtekorraldaja Ivo Rull (keskel), kes seaduse täit lahkust ära kasutades otse riigikogu hoone ees europarlamendi saadiku indrek Tarandi seltsis mõned pitsid viina jõid ja kurki peale hammustasid.

Iroonilisel kombel langes avalik viinavõtmine ühele ajale Tallinna linnavalitsuse ettevõtmisega: kuna linnavalitsus otsustas lubada napsitamist ainult Toompeal ja Kadriorus, seati nendes paikades üles vastavad märgid. Väikesel pildil kannab loamärki Kesklinna vanem Alar Nääme. PM fotod: mihkel maripuu

EESTI LK 4–5

EESTI LK 3

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Pool aastat valimisteni

neeme korv

Parteid otsivad kandvaid kampaaniateemasid ja tuntud tegijaid nimekirjadesse

Kui sõber või kolleeg neil päevil ütleb «mine metsa!» või «sõida seenele!», siis tuleb neid väljendeid otsesõnu võtta. Sest praegusel ajal käivad peaaegu kõik metsas seenel. Muidugi võib ka turul käia. Sealgi on märke seeneuputusest.

Kui kuulata (ja sotsiaalmeedia vahendusel lugeda ja vaadata) lugusid korvidest täis puravikke ja pilvikuid ning nähes autode rivi metsaveerel, mõtled tahtmatult, et mis värk meil nende seentega ikkagi on?

Küsisin Franzilt, kes mulle suvel Austria Alpides lahkelt kodumajutust pakkus ja omavalmistatud kraami söögiks pakkus, kas mägedes leidub seeni ja kas ta neid korjab. Võõrustaja ütles targasti, et nii seeni kui ka ravimtaimi tuleb tunda. Kui ei tunne, pole mõtet jamada.

Eestlane tunneb seeni. Muidugi leidub meil tõelisi seenetundjaid (ka asjaarmastajaid, kõnelemata proffidest-mükoloogidest, keda hinnatakse kui arvamusliidreid), kuid arvan, et viit-kuut levinud söögiseene liiki suudab peaaegu igaüks eristada ning sellega oleme keskmiselt kõvad tegijad. Ja muidugi on korilusel ka praktiline külg. Noh, et talvel midagi ikka kapist-keldrist võtta oleks. Kuid mitte ainult need asjaolud ei selgita meie seenelembust.

Usun, et eestlastele istub ka, kui lubate, seenelkäigu teatraalne külg. Selles on kõik elemendid alates etenduse ettevalmistamisest ja dialoogist kuni rekvisiitide ja kostüümini välja. Ning kõige tipuks retseptsioon – seente menetlemine kodus. Sellest, kuidas eri inimtüübid seeni otsivad, võiks vägeva veste kirjutada. Toomas Hussar ei valinud ilmaaegu seenelkäiku oma laineid löönud satiirilise komöödia narratiiviks.

T

oompeal riigikogus kõlas eile ametlik stardipauk kohalikule poliitikahooajale. Parlamendi esimehe ja presidendi kõnedest kumas tumeda varjuna Vene-Ukraina sõjast kanduv julgeolekuküsimus ning äsjane piiriintsident Eesti kaitsepolitseinikuga ei aidanud just rõõmsamaid värve lisada.

Samas, Eesti on meil kaitstud, Eestis on rahu. Enamik inimesi elab meil üpris tavalist elu ning kuigi meeleolu on sõjauudiste taustal harilikust ärevam, on need siiski suuresti välisuudised. Ka Eesti sisepoliitikas on päevakorral olevaid teemasid piisavalt. Riigikogu valimised on järgmise aasta 1. märtsil ning see vajutab meie lähikuudele oma tugeva pitseri.

Hetkeseisu iseloomustab poliitikas kaks olulist tegevust: otsitakse kandvaid teemasid ning nimekirjadesse häälekoguja potentsiaaliga inimesi.

Kaks erakonnaülest teemat, millest valimiste eel veel palju räägitak-

se, on toosama julgeolek ja kirgi kütnud kooseluseadus. Vene ohu küsimus on Eesti riigikogu valimistel korduvalt võtmerollis olnud. Oleks vägagi üllatav, kui nüüdsete pingete taustal sama ei juhtuks – me vaid ei tea, kuidas, ning detailid võivad otsustada kõik.

Kooseluseadusest valimistulemuse kujundajat vaevalt saab. Mõlemas servas lasevad aktivistid kõva häält kuulda, kuid nende vahele jääb hulk valijaid, keda asi üht- ega teistpidi tähtsana ei kõneta.

IRL on kätt proovimas maksuteemal, tõstes fookusesse 500-eurose sissetulekuga töötajate olukorra. Tegu pole vähetähtsa asjaga, mida näitab ka eilne sotsist spiikri Eiki Nestori tõdemus, et sõnad «palk» ja «vaesus» kokku ei sobi. Samas on raske uskuda, et maksuratsu seljas Eestis keegi valimisvõiduni jõuab. Reformierakond räägib samal ajal ajateenistuse tõhustamisest ja «sõduripalgast» – üksikküsimustena kaalukad asjad, ent kindlasti mitte kandvad pooleaastaseks valimiskampaaniaks.

Keskerakonna aktiivsus on praegu suunatud Reformierakonna häbistamisele avalikus kohas veini- või vii-

najoomise lubamise eest: oravapartei värvides pudeliga sildid riigivõimu institutsioonide kõrval on mitte väga sisukas debatiargument, kuid siiski esimene «mängu iluga» lendav idee algavas kampaanias. Sotside parim ja mõjusaim argument kuus kuud enne valimisi on aga see, et nad on valitsuses ning mõjutavad iga otsust kaugelt enam kui Keskerakond ja IRL. Nende seisu mõjutab kindlasti kaunite eelarvelubaduste täitmine.

JUHTMÕTE Riigikogu valimised on järgmise aasta 1. märtsil ning see vajutab meie lähikuudele oma tugeva pitseri.

Kood avab fotogalerii riigikogu avaistungist

PÄEVA KOMM

KÕVA SÕNA

Usun, et eestlastele istub ka, kui lubate, seenelkäigu teatraalne külg.

Selles on kõik elemendid alates etenduse ettevalmistamisest ja dialoogist kuni rekvisiitide ja kostüümini välja.

Näiteks nõuti, et riigikaitseraha tuleks suunata mõnusate metsamajakeste ja nn spordilaagrite ehitamiseks.

Oli üleskutseid loobuda üldse oma kaitseväest, nii olevat moodne…

Endine kaitseminister Jaak Jõerüüt meenutab mugavusmulli-meeleolusid Eesti riigikaitselises debatis, PM 8.09

Lisaks rituaalsusele istub eestlasele ka seente korjamise filosoofia. «Seenevaikus on üks väga spetsiifiline vaikus, mis vallandub siis, kui silmitseda aidatrepile asetatud pooltühja seenekorvi. Korvis seente kohal eksisteeriv tühjus tekitab erilise tunde seente tähendusrikkast vaikimisest,» kirjutab Valdur Mikita raamatus «Lingvistiline mets». Mikitalikult öeldes – pole kahtlust, et seenelkäik sobib meie loomusega nagu murdmaasuusatamine.

Ema poolt eesti juurtega briti publitsist Clare Thomson tabas naelapead, kui kirjutas kümme aastat tagasi oma esimese Tallinna reisiraamatu kaanele märksõnad «mushroom magic» (seente maagia – ingl).

Oma seenekohti eriti üksteisele avaldada ei taheta, sestap pole arvata, et meil hakkaks hulgaliselt seeneturiste käima. Kuid meie seeneusku tasuks uurida ja Eesti turismimagnetiks võiks seened igal juhul olla. Nii kulinaarses mõttes kui teatava rahvusliku omapärana.

Isegi kui selles omapäras näha veidrust.

Ja lõpuks – seened on sügisese metsa all lihtsalt kaunid. Pole hunnitumat vaatepilti kui punane kärbseseen täies ilus. Eriti kui juurde mõelda, et kuskil Lotte-lugudes kasutasid putukad mittesöödavaid seeni vihmavarjudena.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Valimisnimekirju on tasapisi kokku pandud juba kevadest ning lähiajal on seal viimased liikumised vormistada. IRL sai äsja juurde kaks televisioonist tuntud nägu. Kuum spekulatsioonide sihtmärk Jüri Ratas eelistab avalikkuse ees näidata stiili «seitse korda mõõda», selmet kohe hooga Reformierakonna embusse tõtata. Ootame siiski veel mõnda värsket tegijat valimisi ilmestama.

urmas nemvalts

Seentest ja inimestest

Postimees 1909. aastal Sotsialne küsimus Ungaris.

Meie aja ungarlased on kahes klassis, mis üksteisest täiesti on lahutatud. Esimese hulka käiwad mõisnikud ja teised aristokradid, kes nendega ühetaolised olla püüawad, teise hulka talupojad ja põllu- ja wabrikutöölised, kel wõimatu on kõrgemale pääseda. Nagu Galitsias ja Rumenias, nii puudub ka Ungaris keskseisus, kes klasside wahe wõiks tasandada.

Alamas klassis on nurin ülema wastu, kes talle nii wõõras on, suur. Wägiwallaga püütakse seda lämmatada. Nii on Ungari seaduste järgi põllutöölistel ühinemine ja streikimine keela-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tud. Walitsejad peaksiwad tööliste elujärge parandama, aga niisugune raske haridusetöö ei meeldi Madjari wõimumeestele, kes tööd teha ega mõtelda ei armasta.

Prantslane Jaray on kirja awaldanud, kus seletatakse, et Ungari wõitlus Austria wastu tõsine wõitlus ei ole. Ungarlaste waenlus austerlaste wastu on ainult abinõu ja mitte eesmärk, ta peab rahwa tähelepanemise ta wiletsa seisukorra päält ära teisale juhtima.

Ungari walitsejad ütlewad rahwale: kõik halblus tuleb Austria poolt, kes Ungarit ikka oma kasuks on püüdnud tarwitada. 9.09.1909

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Riigikogu hakkab arutama valimisea alandamist

JULGEOLEK. Eile Tallinna külastanud NATO mereväe ülem viitseadmiral Peter Hudson arutas Eesti mereväe juhtkonnaga, kuidas korraldada Läänemerel keerulisi ühisõppusi.

Admiral: heidutusmeetmed Baltikumis on uus norm intervjuu

Ilves kritiseeris riigikogus Venemaad

oliver kund postimees.ee päevatoimetaja

President Toomas Hendrik Ilves (pildil) kritiseeris eile riigikogu sügisistungjärgu avaistungil Venemaa käitumist, mis distantseerub tema sõnul üha enam demokraatlike riikide tavadest. «Ukrainas käib sõda.

Seda alustas riik, mille piir jääb Tallinnast mõnesaja kilomeetri kaugusele. Sealpool on maskid langenud. Me näeme, kuidas Venemaa isoleerib end üha enam demokraatlikest riikidest,» ütles Ilves, lisades samas, et Eesti julgeolek on paremini tagatud kui kunagi varem. BNS

Millise mulje on Eesti merevägi teile jätnud?

Üks minu visiidi eesmärke oli saada mereväekapten Sten Sepperilt (Eesti mereväe ülem – O. K.) ülevaade, mis seisus on Eesti merevägi ja kuhu ta loodab selle mõne järgneva aastaga viia. Ühtlasi saime omavahel arutada, kuidas see NATO plaanidega sobitub. Hea meel on selle üle, et Eesti on andnud ühe oma miinijahtija NATO 1. miinitõrjeeskaadri käsutusse. See on osa kaheksa riigi ühisüksusest, mida juhib Leedu. NATO vaatepunktist on see üsna märkimisväärne panus, et näidata merelist kohalolekut Läänemere piirkonnas.

22

Tartu uurib lennuliikluse toetamise võimalusi Tartu linnavalitsus on pärast Air Balticu juhtidega kohtumist Riias asunud uurima rahvusvaheliste lennuühenduste doteerimise võimalusi. Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et ta sai ülesande uurida lennuühenduste toetamise õiguslikku poolt ja kuidas see käib kokku Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

Tartu Postimees

Riisalu lahkus Keskerakonnast ja astus IRLi Viitseadmiral Peter Hudsoni sõnul on miinitõrjevõimekus NATO jaoks elutähtis.

Minu sõnum Eesti rahvale on see, et Eesti terviklikkus ja turvalisus on tagatud NATO kollektiivse tahtega nendele ohtudele varakult vastu astuda.

NATO liitlased on järjest suurendanud õhu- ja maavägede kohalolu Ida-Euroopas. Kuidas on lood merekaitsega – on see praegu piisav?

Üks järeldusi, mis eelmisel nädalal Walesis NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kiirreageerimisplaanist välja tuli, oli see, et heidutusmeetmed, mida oleme viimastel kuudel näinud, muutuvad püsivaks.

protsenti

7.–9. klassi lastest on kogenud koolivägivalda.

Kuidas on Venemaa agressioon mõjutanud teie ja NATO merejõudude juhtkonna otsuseid?

Üks minu peamisi eesmärke NATO mereväe väejuhatuses on see, et meil oleks usutavad üksused, mida NATO Euroopa vägede ülemjuhataja (kindral Philip Breedlove – O. K.) ja liitlased saavad ohu korral appi kutsuda. Ja usutavate üksuste all pean ma silmas, et nad on sissetöötanud, tõhusad ja teavad oma ala. Nagu igal elualal – teadmised ja oskused püsivad vaid siis, kui harjutada.

Tulevikku vaadates pean panema paika kava, mis sisaldab palju keerulisi õppusi nii miinijahtijate kui ka suuremate laevadega nagu fregatid, et me hoiaksime oma oskused kõrgel tasemel. Minu arutelud Eesti mereväe ülemaga puudutasidki seda, mis võimalusi meil veel on, et NATO üksused siin harjutada saaksid.

Eesti territoriaalvetes on endiselt tohutu kogus vanu lõhkekehi. Pole vahet, kas sukeldud Teise maailmasõja miini või eile veestatud miini demineerimiseks – õpib nii tuuker kui ka komandör. Me otsime võimalusi, et teha rohkem selliseid operatsioone. Näiteks järgmise aasta mereväeõppusel «BALTOPS» kavandame mina ja USA kolleegid nii palju keerulisi ülesandeid kui vähegi saame.

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas eile saata suurde saali esimesele lugemisele 41 koalitsioonisaadiku algatatud põhiseaduse muudatuse, mis võimaldaks kohalikel valimistel hääletada noortel alates 16. eluaastast. Eelnõu peaks riigikogu täiskogu ette jõudma 16. septembril. Teisele lugemisele ei jõua muudatus enne detsembrit, sest kahe lugemise vahele peab seaduse järgi jääma vähemalt kolm kuud. Teist ja kolmandat lugemist peab lahutama aga vähemalt kuu aega. Eelnõu algatasid juuli alguses Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad riigikogu liikmed. postimees.ee

Need ongi uus norm. NATO ei ütle paari nädala pärast, et «töö on tehtud, lähme mujale». Meie kohalolek Põhja-Euroopa meredel jätkub selle aasta lõpuni ja kindlasti ka 2015. aastal. Töötame liitlastega praegu selle nimel, et meil oleks olemas vahendeid laevastikku 2015. aastal siin ülal pidada. Seega, radikaalset muutust ma tulemas ei näe.

Eksperdid on nentinud, et Baltikumi kaitsmise teeb keeruliseks pikk rannajoon ja olematu rannakaitse.

Kas nõustute?

Igaühel on sellisteks kahtlusteks õigus. Isegi kaugel põhjas asuvatel riikidel, nagu Norra, on keerulisi julgeolekuväljakutseid, sest neil on seal pikk rannajoon. Minu sõnum Eesti rahvale on see, et Eesti terviklikkus ja turvalisus on tagatud NATO kollektiivse tahtega nendele ohtudele varakult vastu astuda. Samas, me ei tohiks keskenduda vaid ühele aspektile nagu rannajoon. NATO heidutuse mõistmiseks tuleb ühendada kõik lülid – lisaks merekaitsele ka õhu- ja maakaitse. Meie ohvitserid töötavad kiirreageerimisplaani alusel, mille on loonud poliitilised liidrid. Meie asi on tulla välja programmidega, mille käikulaskmise üle nad saavad lähiajal otsustada. Nii et see rahutus loodetavasti vähe-

neb, kui rakenduvad uued otsused, mis eelmisel nädalal Walesis langetati.

Millist tulemust eelistaksite te näha vaidluses, kas Mistralid tuleks Venemaale üle anda?

Mistralite leping kirjutati Moskva ja Pariisi vahel alla aastaid tagasi. Prantsuse valitsus on praeguseks öelnud, et tingimused ei ole sobilikud, et laevad Vene mereväele üle anda.

Prantslased on väga tark rahvas ja osalesid eelmise nädala NATO tippkohtumisel väga ennetavate ideedega. Ma usaldaksin nende valitsuse otsust ja vaatame, kuidas asjaolud järgmiste kuude jooksul muutuvad.

Mil määral peaks Eesti arendama muid merevõimekusi lisaks miinitõrjele?

Väga lihtne oleks tulla ja öelda väikesele riigile nagu Eesti, et te peaksite midagi teisiti tegema. Ma tean seda, et miinitõrjevõimekus NATO sees on viimastel aastatel mõõdukalt vähenenud – teised riigid on seda rahalise surve tõttu koomale tõmmanud. See võimekus on aga elutähtis. Kui tekib küsimus, kuidas mingile merealale siseneda ja üksusi kohale viia, siis esimene asi, mida iga riigipea minult küsib, on see, milline on riskiaste. Mina pean

foto: albert truuväärt

vaatama NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale silma ja ütlema, et «jah, me analüüsisime miiniohtu ja tulemus on selline». Ma saan vaadata USA poole, ja olla kindel, et nad annavad tulejõu. Aga saan vaadata Eesti poole ja olla kindel, et selle töö, mis on vaja enne üksuste mingisse regiooni viimist ära teha, teevad eestlased. Teie mereväe panus on väga kõrgel tehnilisel tasemel. On oluline, et me hoiaks seda värskena, ja ma tean, et Eesti töötab kõvasti, et oma kolme miinijahtijat nüüdisajastada.

Kui tõenäoliseks te peate, et Eesti miinijahtijad võiks osaleda ka Pärsia lahe operatsioonil?

Seda otsustab Eesti valitsus.

Kohtusin täna (eile – toim) kaitseministriga ja tean, et selle küsimusega tegeletakse. On nende otsus, mida oma laevadega teha, aga olud Põhja-Euroopas on üheksa kuu taguse ajaga võrreldes veidi muutunud.

Kui ma oleksin Eestis ja otsustaksin, kuhu oma jõud saata, siis loeb see, mis on tähtsam Eestile. NATO vaatepunktist on alliansi piiridel keeruline oht.

Eesti mängib suurt rolli selles, et siin turvalisust tagada. Kindel on aga, et pole olemas sellist asja, nagu vähene nõudlus hästi treenitud üksuste järele.

Pikka aega Keskerakonda kuulunud riigikogu liige Aivar Riisalu astus parteist välja ning ühines Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL), mille nimekirjas kandideerib ka kevadistel riigikogu valimistel. «Otsustasin liituda IRLiga, kuna näen seal enda jaoks paremaid võimalusi panustada Eesti riigi arengusse,» ütles Riisalu. postimees.ee

Kolme protsenti täiskasvanutest on elektroonilisel teel ähvardatud Ohvriuuringu andmetel on kolme protsenti täiskasvanuid elektrooniliste kanalite kaudu ähvardatud ja neli protsenti on saanud ebameeldivaid sõnumeid. Täiskasvanute pöördumised veebikonstaablite poole on aga seotud identiteedivargustega. BNS

Tegevuskava soodustab IdaVirumaa lõimumist Ida-Virumaa tegevuskava keskendub regiooni lõimimisele ülejäänud Eestiga, ettevõtluse arengule ja uute töökohtade loomisele piirkonnas.

Siseminister Hanno Pevkur ütles eile, et tegevuskava mõjust saavad osa kõik IdaVirumaa elanikud. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas valiksite Maire Aunaste riigikokku?

Jah

Ei

88%

2166 vastajat

8% 4% Ei oska veel öelda

4 || EESTI || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

IKKA VAHI ALL. Välisministeeriumi kinnitusel teavitas Venemaa neid Eesti kaitsepolitsei ametniku Eston Kohvri vahistamisest, ent konsuliga kohtumist polnud Vene pool talle eilseks võimaldanud.

Kapo lähtus kirjutamata r tuuli koch reporter

O

li see kaitsepolitsei valearvestus? Saata Eesti-Vene looduslikule piirile erioperatsioonile oma kauaaegne ametnik, kolleegide seas kõrgelt hinnatud mees, keda nimetatakse organisatsiooni üheks tugisambaks? Ohvitser, kellel on Venemaa vastuoperatsiooni ja röövi puhul liialt palju tundlikku teavet? Ametnik, kes on juba aastaid Vene poole tähelepanu all?

Sel neljapäeva ööl vastu reedet oli konkreetne erioperatsiooni läbiviimiseks valitud piirilõik kaitsepolitsei, mitte tavapäraselt politsei- ja piirivalve valvata. Selles pole erioperatsioonide puhul midagi erakordset. Tavapärane piirivalvamise tehnika ei töötanud, see oli teadlik tegevus ja loodud kaitsepolitsei operatsiooni õnnestumiseks.

Kapo ametnikul Eston Kohvril seisis ees kohtumine e Eesti territooriumil, et koguda kogud ud u da infot piiriülese tolli- ja piiri piirikoriko korkorruptsiooni kohta. Ka selles selle es pole p le po e tema töös midagi erakordset erakord rd dse et ja a riskid on alati sisse ki kirjutatud. irj r utta attud. ud d Varasemalt on Kohver Ko ohv hver er näinäiiteks kohtunud FS FSB SB

töötajaga piiril ametlikult, toona oli kohtumise sisuks lõhkematerjalide ja relvade salakaubandus. Seega oli mees vastaspoolele teada ja see oli loomulikult teada ka kaitsepolitseile.

Teda sinna saates eeldati aga, et idanaaber peab kinni julgeolekuvaldkonna kirjutamata reeglist, et inimestelt piiril vabadust ei võeta, neid ei röövita.

Reede hommikul kell üheksa ei saanud Kohvrit kaitsta ja abistada ka teda julgestamas olnud kaks relvastatud kaitsepolitsei töötajat, kuna Venemaa FSB töötajate lõhatud suitsugranaadid tekitasid šoki ja suitsupimeduse, mille hajumisel oli pooltevahetus toimunud. Kaitsepolitsei töötajatel on aga keelatud Eesti-Vene piirijoont ületada.

Idanaaber läheb täispangale Juhtum teeb asjasse pühendatud valitsuskabineti liikmed ja meie jõustruktuuride juhid õigustatult murelikuks. Keskenduda tuleb Kohvri Eestisse tagasitoomisele, mis näib nä äib b keeruliiga tunniga üha ke eerrul u i-sem. Vene pool po ool o eii soosso oos ostu jätkuvalt ttalle allle l a andnd dma võimalustt suhelsuh hel eda Eesti konsulikon onssu uliiga a ja a ko k kokkulekk k kulee pitud pitu pi t d kolmekolm ko mepäevane pä päev äev evan a e an

viitusperiood tiksus eile Moskva aja järgi kell 14 täis.

Samuti lõppes eilne neljatunnine kohtumine Eesti ja Venemaa piirivalve esindajate vahel Luhamaal tulemusteta.

Nimelt ei soostunud kahe riigi piiriesindajate delegatsioonid eile enam reedel kell 13.40 piiriesindajate abide poolt allkirjastatud protokolli detailidega ja tulemust üsna oodatult ei saabunud.

Eesti on olnud ametlikus kontaktis juhtumi FSB vastava ametnikuga, kellele edastati meiepoolsed selgitused.

tat, ebaseadusliku piiriületuse puhul kuni kolm aastat.

Esimene karm süüdistus lähtub tõenäoliselt venelaste loogikast, et kui teise riigi ametnikule näib olukord lootusetuna ja tema kodumaa ei saa teda kiirelt aidata, siis võib kätte jõuda kauplemise aeg. See kõik on hetkel puhas teooria ja nii Eesti president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Taavi Rõivas kui ka julgeolejulgeole ekujuhid rõhutasid eile erinevaeri rine ri ne n eva va-tel kohtumistel, ko oht h um mis i tel, tel, te l et et nad na n ad on keskes es-

kendunud Kohvri kiirele Eestisse toomisele.

«Varem või hiljem kohtumine konsuliga aset leiab. Rahvusvaheline õigus seda nõuab ja Venemaa ei saa sellest lõputult mööda minna. m in in na.

Vene pool pü p püüab üüa ab aega võita,, v ve veenitada. Ma a ei saa aru, aru u, m i k s n a d sed se eda teete e ee-

Politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher (vasakul) ning kaitsepolitseiameti juht Arnold Sinisalu jagasid eileõhtusel briifingul selgitusi reedese intsidendi kohta Eesti-Vene piiril. foto: sander ilvest

Kohvrit võib ees oodata süüdistus spionaažis ja illegaalses piiriületuses. Esimene neist näitab, et Venemaa läheb selle juhtumiga n-ö täispangale: spionaaži puhul on karistus 10– – 20 aas-

Julgeolekuekspert: küllap Kohver vabastatakse, aga see intervjuu marian männi reporter

N

ew Yorgi ülikooli õppejõud Mark Galeotti ütles, et Eestil ei tasu kaitsepolitseinik Eston Kohvri vahistamise pärast liialt muretseda – küllap ta õige pea koju saab –, muretsema peaks hoopis Venemaa plaanide pärast lääneriike ja liitlasi lõhestada. Venemaa julgeoleku ja piiriüleste kuritegude eksperdi hinnangul püüab Moskva näidata, et USA presidendi Barack Obama sõnad eelmisel nädalal Tallinnas ja Walesis olid vaid ... sõnad.

Kas Eesti kaitsepolitsei ametniku kinnipidamine just nüüd on juhus

või osa Venemaa suurest plaanist?

See ei ole kokkusattumus. Võime ju arvata, et see võis olla seotud smugeldamisega, kuhu olid kaasatud FSB korrumpeerunud liikmed, sest korruptsioon ja kuritegevus on FSBs üpris juurdunud. Teisest küljest, minu kogemuste põhjal nendega, on neil väga selge arusaamine, kui kaugele nad võivad minna.

Kreml on valmis neile andma palju vabadust, aga kui nad muutuvad poliitiliselt ebamugavaks, astub Kreml vahele. Aga täismahus haarang suitsugranaatide ja [raadioside] segamisega, et püüda kinni välismaalasest julgeolekuametnik? Ükski neist korrumpeerunud ametnikest ei mõtleks midagi sellist omapäi teha. Seetõttu pidi see [käsk] Moskvast tulema, kõige kõrgemalt.

Vahejuhtum leidis aset ajal, mil Eesti pööras rohkem tähelepanu Obama külaskäigule. Kas ka see ei olnud juhus?

ga, kes arreteeriti Moskvas seal salaja tegutsemise pärast.

Ma arvan küll. See on osa suuremast kampaaniast, mille Venemaa lääne vastu on suunanud. Venemaa praegused taktikad on vägagi suunatud lääne ühtsuse õõnestamisele.

Eesti on Venemaa jaoks paljudel põhjustel üheks fookuspunktidest: alates venekeelsest vähemusest, lõpetades Eesti pühendumisega lääne väärtushinnangutele. Nad tahtsid demonstreerida, et sellest pole midagi, et Obama ja NATO selliseid avaldusi teevad.

Venemaa tahab oma sammudega öelda, et need on vaid sõnad. Et ärge arvake, et need tegelikult ka midagi tähendavad, sest me võime ikka teha, mida soovime.

Mulle ei meenu ühtki juhtumit Euroopast. Külma sõja ajal aeg-ajalt napsati inimesi kahe Saksamaa piiril, aga need olid sakslased, kes tabasid sakslasi.

Muidu peaksime ilmselt vaatama Pakistani piirile. Seda ei ole juhtunud.

Esiteks, see mees [Eston Kohver] ei ole nii oluline. Ma ei püüa seda juhtumit alahinnata, aga ta ei ole mõni tuumateadlane, kes just mõtles mõne erilise leiutise välja, mis muudab murranguliselt sõjapidamist. Ta on professionaalne julgeolekuametnik, aga üks paljudest. Selleks ei käivitata diplomaatilist intsidenti, et ühte tüüpi kinni püüda. Isegi sellisel juhul ei oleks kohalik julgeolekuteenis-

Millal siis?

Julgeolekuekspert Mark Galeotti.

Aga võiks ka öelda, et FSB on juba aastaid püüdnud Kohvrit tabada. Et see on lihtsalt juhus, et neil see nüüd lõpuks õnnestus.

Millal viimati korraldas üks riik sellise haarangu, et püüda kinni välisriigi julgeolekuametnik? Ja tegu ei olnud ametniku-

tus seda operatsiooni Moskvaga konsulteerimata läbi viinud.

Nii et ei, pole võimalik, et see juhtum oleks midagi muud kui sihilik. See on poliitiline operatsioon.

Kuidas peaks Eesti nüüd sellele vastama? Mida peaksime tegema?

Selle juhtumiga peaks tegelema kahel tasandil. Peale ilmselgete diplomaatiliste kaebuste peab Eesti ka otsustama, kas ta tahab kõrgemal tasemel samaga tasuda. See tähendaks näiteks saatkonnast inimeste lahti laskmist. See on midagi sellist, mida venelased eeldavad.

Ja tegelikult on Eestil selleks ka piiratud vahendid.

Tõeline võimalus tuleks Brüsselist, Washingtonist, Berliinist, Euroopa Liidu või NATO riikide institutsioonidest. See ongi kogu asja mõte!

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

«Veider ning müstiline juhtum»

eeglitest vad,» ütles eile kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu ühisel pressikonverentsil politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheriga. «Aga kel jõud, sel õigus. Ja kui on jõud, siis pole õigust vajagi.»

Eesti on olnud ametlikus kontaktis k ko ntak nt aktis juhtumi FSB vastaak va a ametnikuga, am me ettn niik k kug uga, kellele edastaug uga, t meiepoolsed ti mei e epoo ep pools oolssed oo e selgitused. gi g itu usse ed. d.

«K innitasime, ta a sime sii me m , et E s t o n Kohve Ko o hv hve er eii tegele tegel eg gele elle vastu-

V

äljavõtteid lääne meedia kirjutistest kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise kohta.

EUobserver:

luure-, veel vähem luureoperatsioonidega, sest kaitsepolitseiamet ei ole sellist volitust andnud,» ütles Sinisalu. FSB ametnikule selgitati Kohvri tegevuse eesmärki, öeldi, et oleme huvitatud tema tagasisaamisest.

Sellega kontakt lõppes.

Mehe tervis seni korras Peaminister Rõivas kutsus eile Stenbocki majja nii Sinisalu kui ka Vaheri, et nad annaksid tall ning välis-, kaitse-, sise- ja rale handusministrile hand ha n usministrile ülevaate reend de h de hommikul ommikul Eesti-Vene piiom rril ri il toimunust. toim to oim imunus m u t. Nn jõuministrid veendusid esitatud ve een ndusi du us d es sitatud materjalide põhjal, p põ h al, et Kohver hj võeti jõuga kinnii Eesti territooriumil ja viidi vi iidi Venemaale.

Eston Kohver laupäeval Moskvas kohtumajas.

Ministrid nägid piiriesindajate poolt sündmuskoha ülevaatuse järel vormistatud aktidest, et mõlemad pooled kinnitasid oma allkirjaga: piiril toimus inimeste liikumine suunaga Venemaalt Eestisse ja tagasi Venemaale. Samuti näidati ministritele sündmuskoha vaatluse videosalvestust ja muid kriminaalasja materjale, mis kinnitavad samuti, et politseiniku jõuga kinni võtmine sai alguse Eesti territooriumilt, vahetult piiri läheduses.

Kas need dokumendid saavad va ad ka kunagi avalikuks, ei osanud osan a ud Sinisalu ja Vaher öelda, kuna a tegemist tegem mist on kriminaalkrimi m naalluurimise u uu rimi m se tõenditega. tõenditeg e a. «Me pole pole huvitatud hu uvitatud pi p pingete ngete edas edasisest sisses e t sü süüvendamisest. vend n amisest. Me ei pea a võimavõi õima õi m likuks k kõike ava avaldada, v ld dad ada, a, p peame ea e ame hindama,, m mis i on is on Kohvrile Kohv h rile kõihv ge kasulikum,» kasul u ikum,» lausus Vaher.

Vahe h r. r PolitseiPolitsei i- ja a piirivalveameti piiri r va v lv l eametii jjuht ju ht pal palus allus kõigilt mõistvat mõist s vat su suhuhh tumist. «Tegemist «Teg e emistt on n väg väga ga ke keeeeruka ru uka k juhtumiga,» juh htumi m ga ga,» , ttõdes õ es ta. õd Vaheri k kinnitusel in nniituse s l on turvalisus turvalisu us pi p piiril i iill ir kõigile k kõ igile tagatud taga ga g atud d ja rreedesel re edesel sün sündmundm dmusel ei ole piiri r ü ülldise valvamisega ga ga

foto: rtr.ru

mingit seost. «Tekitasime kaitsepolitseile selles piirilõigus akna, et nad saaksid läbi viia oma operatsiooni, mis kandis ühte ja kindlat eesmärki, mis oli seotud riigi turvalisusega. See oli seotud kuriteo tõkestamisega ja kaitsepolitsei poolt läbi viidud operatsiooniga,» selgitas ta.

Eile hommikul võttis Eesti saatkonnaga Moskvas ühendust Venemaa Föderatsiooni poolt Kohvrile määratud kaitsja. Viimane tutvustas olukorda ja kinnitas, et mehele on teh-tud arstlik ülevaatus ja oma ma tervisliku seisundi üle ülle ta ta ei kurda.

Kaitsepolitsei Kaitse epo p li l tssei ei o on n omalt om omal m al altt poolt po ool o t edastanud edas ed asta as t nu ud suursaadikus ur su u sa s ad adik kul M le Moskvas osskv k ass Jüri Jür ü i Luigele Luig Lu igel ig igel e e nimen me ni ekirja kirj rja advokaatidest, rj a voka ad kaatid ka idesst, id t ked keda e a Ee ed E Eesst rriik ti iik so sooviks oov oviks Ko K Kohvri ohvri ri k kaitsmiaiits a t mimi mi sell ka k kasutada. su su uta ta ad da a. Suursaadik S ursaadik asub Su kaitsjatega ka ait i sjat ae at eg ga lä lläbirääkimistesse, birääkimistesse, mis mi is ei e pruugi pru ruugi ka lihtne ülesanne olla, ollla, a, kuna kuna mitte kõik ei soov Venemaaga vi Ven nem maaga asju ajada.

Eile l tulemusteta jäänud kahe riigi he riigi piirivalve esindajate järjekordne jeko je k rdne kohtumine on määrattud tu d homsele.

LOE KA LK 12

Eesti ametniku rööv tekitab küsimusi NATO artikkel 5 üle, teatas Balti riigi endine luureülem. 5. septembril toimunud intsident eskaleerus nädalavahetusel.

Eesti välisministeerium teatas EUobserverile, et olukord on väga häiriv. Ministeerium märkis, et nii välis- kui ka siseministeerium on nõudnud tema tagasiandmist.

Intsident juhtus närvilises poliitilises õhustikus. Suurearvuliste vene vähemustega Eesti ja Läti kardavad, et Venemaa võib esile kutsuda ebastabiilsust, kasutades sama provokatsiooni ja õõnestamise segu, mis Ukrainas.

Inimrööv toimus varsti pärast USA presidendi Barack Obama NATO solidaarsust näitavat visiiti Tallinna.

Varem riigi luureteenistust juhtinud Eesti poliitiku Eerik[-Niiles] Krossi sõnul ei klapi Venemaa väited. Ta märkis, et Vene piirivalvurid andsid Eesti ametnikega koostatud ühisprotokollile allkirjad, kinnitades, et röövimise ajal sisenes grupp venelasi riiki ja lahkus riigist. «Selles faasis peaks see olema kahepoolne küsimus. See on meie probleem ja keegi ei tohiks sekkuda. See on meie piir, meie võitlus, meie mees,» sõnas ta portaalile.

Kross lisas siiski: «See tõstatab küsimuse NATO kohta. Ükski mõistusega inimene ei arvaks, et üks intsident, üks [röövitud] isik peaks käivitama artikkel 5. Kuid mis peaks selle käivitama? Mis siis, kui homme võtavad nad kaks, viis või kümme inimest? Ma ei ütle, et see oleks tulemas, kuid küsimus jääb õhku.» /.../ Teooria kohaselt võttis FSB Kohvri endale punkti saamiseks kinni ja oleks võinud ta tagasi anda. Kuid Kreml otsustas talle süüdistuse esitada, kui Eesti reede pärastlõunal juhtumi avalikustas.

New York Times:

pole lahendus See oleks väljakutse, et näha, kui oluliseks ülejäänud liitlased seda peavad. Kas lääs teatab, et teeb midagi põhjapanevat, või vaid taunib juhtumit, aga et on olemas ka suuremaid küsimusi. Vladimir Putin usub, et lääs on liiga lõhenenud, distsiplineerimata ja ausalt öeldes ka liiga nõrk, et Venemaale vastu hakata.

Milline mäng! Kas peaksime Kohvri näiteks kellegi vastu vahetama?

See oleks klassikaline viis. Kui teil on kedagi, kelle vastu vahetada.

Meil peaks kolm [Venemaa kasuks tegutsenud] julgeolekuteenistujat (Herman Simm, Aleksei Dressen, Vladimir Veitman – toim) kinni istuma.

Vahetus on üks võimalustest.

See lahendaks küll selle mu-

re, et Kohver koju tagasi saada. Aga see ei lahenda põhilist poliitilist küsimust. Nagu ma ütlesin, on see selgelt osa Venemaa katsest, nende provokatsioonist. Küsimus on selles, kuidas nende tasemel käituda, mitte vaid selles, kuidas [Kohver] koju saada.

Kuidas venelased teda kohtlevad?

Ma ei usu, et väga halvasti.

Ilmselt proovivad nad teda üle kuulata. Ma ei arva ka, et nad ta 20 aastaks vangi panevad.

Nende eesmärk on saada lühiajalist diplomaatilist eelist.

Nii et ta ei jää 20 aastaks vangi?

Võib-olla nad mõistavad ta süüdi, aga ilmselt proovivad nad kuidagi nii korraldada, et ta saaks varem välja. Muidu saab temast pikaajaline häbiplekk.

Venemaa ei nõustunud Eesti vaatenurgaga Eile kella 13ks sõitsid Luhamaa piiripunkti kaudu Venemaa poolele kolleegidega kohtuma piirivalvekolonel Aimar Köss ja piirivalvekolonelleitnant Tamar Tamm.

Kui alguses oli Eestil lootus, et ehk õnnestub piirikokkulepe sõlmida kiiresti, siis kohtumise käigus see lootus luhtus.

Neljatunnise pingelise kokkusaamise tulemus oli paraku see, et mingit tulemust ei tulnud. Vene piirivalve esindajad ei nõustunud Eesti piirivalvurite koostatud piiri ülevaatuse aktiga. Teisisõnu sündmuskohal fikseeritud

asjaolude ja infoga.

Mis juhtus 5. septembri hommikul kella üheksa ajal, pole siiani päris selge.

«Me ei tea täpselt, kes sealt tungis või mis seal toimus. Me saame konstateerida fakti, et Vene poolelt on toimunud piiriületus Eesti Vabariigi territooriumile ja siit on tahte vastaselt võetud kaasa kaitsepolitseiameti töötaja,» lausus Lõuna prefekt Tarmo Kohv.

Vene poole piiriesindaja akti ei allkirjastanud. Kokkusaamise käigus lepiti kokku üksnes selles, et homme kohtutakse uuesti. Selle tead-

misega sõitis Eesti piirivalve delegatsioon eile õhtul kella viie paiku Luhamaa piiripunkti kaudu kodumaale tagasi.

Küsimusele, millisele tulemusele võiks jõuda homne piiriesindajate kokkusaamine, vastas Kohv, et seda on väga raske hinnata.

«Loomulikult teeme kõik selleks, et see kokkulepe sünniks,» rõhutas ta, lisades, et Eesti poolele on oluline Vene poole allkiri aktil.

Kui naaberriik aktiga ei nõustu, jääb vahejuhtum piiril dokumentaalse lahenduseta. Risto Mets

Eesti-Vene piiril reedel toimunud veider juhtum lõppes Eesti luureametniku Venemaale vahi alla sattumise ja kahe riigi teravalt vastuolus olevate väidetega toimunu kohta.

Eesti presidendi, peaministri ja teiste ametnike sõnul rööviti ametnik relva ähvardusel nende territooriumilt ja sunniti iseseisvuse jämeda rikkumisega üle piiri minema.

FSB teatel oli ametnik Venemaal ja osales kinnipidamise hetkel salaoperatsioonis.

Juhtum ähvardab Venemaa ja NATO – kuhu kuulub Eesti – vahel edasisi pingeid kasvatada ajal, mil need on Ukraina konflikti tõttu niigi pingelised. /.../ Eesti ametnike sõnul kohtusid nad Vene piirivalvuritega, kuid nood ei teadnud juhtunust midagi. See on vaevalt esimene kord, mil Venemaa valitsust süüdistatakse üle rahvusvaheliste piiride inimeste röövimises. /.../

Venemaa on vastukaaluks süüdistanud Ühendriike sarnases käitumises, viimati Guamis vahistatud häkkeri Roman Seleznjovi puhul. Venemaa on süüdistanud ka Ühendriike relvakaubitseja Viktor Buti ebaseaduslikus vahistamises ja süüdimõistmises.

Financial Times: Tegemist on kõige tähelepanuväärsema sündmusega Baltimaades alates Krimmi invasioonist, mis tekitas Eestis, Lätis ja Leedus judinaid nende suure idanaabri kavatsustele mõeldes. /.../ Eesti ametnikud hoiatasid liigkiirete järelduste tegemise eest. President Toomas Hendrik Ilves kirjutas Twitteris: «Ärgem tehkem ennatlikke järeldusi, inimesed. Eesti on organiseeritud kuritegevuse ja smugeldamise tõkestamises erakordselt osav. Piirid on Euroopa Liidu kõige paremini kontrollitute hulgas ... Kriminaalidele see ei meeldi.»

The Guardian: Eston Kohver viidi Moskvasse ja näidati televisioonis kui spiooni vaid kaks päeva pärast Barack Obama visiiti Balti riiki.

Eesti-Vene Luhamaa piiripunkt ei näe välja nagu uus Checkpoint Charlie. NATO ja Euroopa Liidu kõige idapoolsem territoorium asub metsatasandike vahel ja näeb välja kui koht, kus seisavad pikas järjekorras ootavad veokid, mitte koht, kus on kuulipildujapesad ja toimuvad vangide vahetused.

Kuid see külma sõja järgne rahuperiood võis reede hommikul otsa saada. /.../ Kohvri saatus on hakanud põimuma palju suurema probleemiga: kui kaugele Vladimir Putini Venemaa on valmis minema, torkamaks oma lävepakul NATO liitlasi.

Frankfurter Allgemeine: Röövitud ja Venemaale viidud Eesti kaitsepolitsei ametnik loob Tallinna ja Moskva vahel halba õhustikku. Juhtum tekitab ärevust ka teistes Balti riikides. Kas oli ülesande saanud mees tegelemas smugeldamisjuhtumiga või oli ta ametis spioonina? Venemaa piiri ääres toimunud müstiline inimrööv ei paista kiiret lahendust lubavat.

Libération: Vene võimud võtsid Eesti politseiniku spionaaži eest vahi alla, kaks päeva varem oli Tallinn süüdistanud tundmatuid Venemaalt tulijaid mehe kaasavõtmises ja piiririkkumises. Laupäeval näidati Vene televisioonis politseinik Eston Kohvrit, käed raudus, kui teda eskortisid näomaskidega julgeolekuväelased. Intsident juhtub ajal, mil Moskva ja Baltimaade vahel on Ukraina kriisi tõttu suured pinged. Vene julgeolekuteenistus (FSB) teatas avalduses, et ametnik arreteeriti reedel Venemaa loodeosas Eesti piiri lähedal, kui ta oli luureoperatsioonil.

6 || EESTI || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SPEKTRIHÄIRE. 1995. aastal sündis Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel üks autist 5000 lapse kohta ja 2005. aastal üks 300 kohta.

Prognoosi järgi tuleb 2020. aastal juba iga 30. laps ilmale autistina.

Autistlikke lapsi on Eestis üha rohkem marina lohk reporter

S

tatistika ja asjatundjate kogemused näitavad, et Eestis kasvab puuetega, sealhulgas autismispektri häirega laste arv. Põhjusteks on nii keskkonnamõjurid, tõsiste probleemidega laste elule aitamine tänu meditsiini arengule kui ka suurem teadlikkus ja paranenud diagnoosimisoskus.

Eestis läbi viidud puuetega inimeste valdkonda käsitlevad uuringud aastatest 2006–2012 näitavad, et puuetega laste arv kasvas sel ajaperioodil 46 protsendi võrra. Tänavu 1. jaanuari seisuga oli Eestis üle 9500 puudega lapse, neist umbes kolmandik kuni kuueaastased.

Kui paljudel lastel on autismispektri häire, pole aga täpselt teada. Eesti Autismiühingu juhatuse esimehe Marianne Kuzemtšenko sõnul ei ole Eestis selle kohta statistikat ja seetõttu saab tugineda vaid maailma keskmisele. Ameerika Ühendriikidest tulevad tema sõnul aga väga hirmsad arvud – kui veel kümme aastat tagasi räägiti kuuest kuni kümnest lapsest 10 000 kohta, siis nüüd räägitakse täisnumbritest tuhande lapse kohta.

Kuzemtšenko märkis, et Eesti spetsialistide hinnangul on meil autismispektri häirega lapsi 10 000 kohta 20–25. «Aga kas tegelikult neid diagnoose nii palju Eestis on, seda me ei tea,» lisas ta.

Mõni vanem vaatab mööda Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg tunnistas, et autismi ja ka hüperaktiivsuse diagnoosiga pöördujate arv on suurenenud, kuna teadlikkus on kasvanud. Samuti olevat paranenud oskus diagnoosi panna. Autismi tuumsümptomid pole aga tema sõnul alates 1950. aastatest muutunud.

Miks aga on autismi siiski nii palju?

Kleinbergi selgitusel on tegu mitme põhjusega häirega, millest olulisimad on geneetika ja aju neurobioloogilised iseärasused. «Viimast võivad mõjutada sisuliselt kõik aju arengut mõjutavad tegurid keskkonnamürkidest kuni enneaegse sünnini,» märkis ta.

Ehkki sageli seostatakse autistlikke lapsi nende vanemate kõrgema vanusega, ei tooda vanust Kleinbergi sõnul ära esimeste riskitegurite seas. Kuid näiteks isade kõrgemat vanust teaduskirjandus siiski mainib.

«Vanus võib mõjutada ka läbi selle, kuidas rasedus ja sünnitus kulgeb,» lausus lastepsühhiaater.

MTÜ Tallinna Puuetega

Inimeste Koda juhatuse liikme Külli Urbi hinnangul on puuetega lapsi tervikuna üha rohkem ka seetõttu, et tänu meditsiini arengule suudetakse sünnituse, haiguse või trauma järel päästa ka väga probleemse tervisega laste elu. Oma osa olevat ka keskkonnamõjuritel – paljudele lastele määratakse puue näiteks astma tõttu.

Tõsine probleem on aga tema sõnul Eestis varajase sekkumisega. «Kuna rehabilitatsiooni saab laps alles siis, kui talle on tehtud rehabilitatsiooniplaan ja määratud puue, siis kaotame aega nende laste aitamisel,» märkis Urb. Autismist rääkides tõdes Kuzemtšenko, et neid lapsi, kes päris õigel ajal ehk kahe-kolmenelja-aastaselt diagnoosi ei saa, ei ole tegelikult väga palju. Ning peamiselt ei jää diagnoos panemata mitte seetõttu, et spetsialistid ei oleks asjade seisust piisavalt teadlikud, vaid pigem põhjusel, et vanemad ei taha sellest diagnoosist teada.

«Nad (osa lapsevanemaid – toim) loodavad, et läheb mööda, nad peidavad pea liiva alla ja ei näe mingeid tundemärke, keelduvad võib-olla arsti juurde minemast – neid asju on meil siin Eestis päris palju,» rääkis ta ning lisas, et samas on see väga inimlik reaktsioon.

ga suured käitumuslikud probleemid. On neid, kellel kaasneb intellektipuue. On neid, kellel kaasnevad veel igasugused muud puuded, näiteks kurtus.

Ka hüperaktiivsus võib nendel lastel olla,» loetles ta.

Kuzemtšenko lisas, et kui laps ei ole emotsionaalne – ei saa emotsioonidest aru, ei väljenda emotsioone, on külm nagu kala –, öeldakse, et ka see viitab autismile.

Ent mitte ükski tundemärk eraldi võetuna ei tähenda automaatselt autismi ja seda häiret saab diagnoosida vaid spetsialist.

Marianne Kuzemtšenko sõnul ei ole Eestis autismi kohta statistikat ja seetõttu saab tugineda vaid maailma keskmisele.

Palju erinevaid vorme Lapse kõige magusam õpetamisiga on Kuzemtšenko sõnul just eelkooliiga – siis on ta kõige altim õppima ja kõige paindlikum. Sama kehtib autistliku lapse kohta. Kui lapsele õigel ajal diagnoosi ei panda ja kui tema vanemad ei tea, et peavad temaga natuke teistmoodi tegelema ning võib-olla mingeid valdkondi süvitsi arendama, on see asjatundja sõnul väga halb.

«See on mahavisatud aeg, mida pärast ei ole võimalik ju kuskilt tagasi võtta. Lapse arengu koha pealt on väga kahju, kui diagnoosini ei jõuta enne kooli,» rääkis autismiühingu juht.

Samas tunnistas Kuzemtšenko, et üldine teadlikkus autismispektri häirete kohta on muutunud palju paremaks – kasvõi tänu sellele, et internetist leiab väga palju teavet. Samuti on lapsevanemad rohkem valmis oma probleemidest rääkima.

Haiguse diagnoosimisel võetakse arvesse kolm suurt valdkonda ja igast valdkonnast peab olema teatud arv tundemärke.

Kindlaid autismile viitavaid sümptomeid ei ole Kuzemtšenko sõnul võimalik välja tuua, sest autismispektri häirega lapsed on väga erinevad.

«On neid, kes on normintellektiga, sama targad nagu tavalised lapsed, aga neil on vä-

Autismiühingu juht selgitas, et haiguse diagnoosimisel võetakse arvesse kolm suurt valdkonda ja igast valdkonnast peab olema teatud arv tundemärke.

«Neid jooni on kõigil inimestel. Eks me kõik oleme omamoodi imelikud ja see teebki meist erilised inimesed. Kui võtta kasvõi inimene, kes kardab võõrast seltskonda, ei julge tööle minna, kellel on esinemishirm – ka need võivad olla autismile iseloomulikud jooned, aga meil on väga palju tavalisi inimesi, kellel on samuti need jooned,» rääkis ta.

Autismi puhul peab Kuzemtšenko sõnul silmas pidama, et ehkki vanematel on seda tavaliselt raske aktsepteerida, ei lähe see lapsel kunagi ära – seda ei ole võimalik välja ravida, seda saab käitumusliku teraapia ja õpetamisega vaid leevendada. «Mingisugused omapärad mingil tasandil jäävad alati alles,» märkis ta.

Perele tohutu koormus Lastepsühhiaater Anne Kleinbergi sõnul sõltub autistliku lapse ühiskonda integreerimise edukus nii lapse funktsioneerimise häirituse määrast kui ka pedagoogilise personali oskustest.

«Tavarühmas on nii lasteaias kui ka koolis üldjuhul liiga palju lapsi selleks, et üks õpetaja suudaks tõsise kommunikatsioonihäirega last piisavalt individuaalselt toetada ja juhendada. Integreerimisel tuleb arvestada ka sageli kaasuva intellektipuudega või kõnearengu häirega,» tõdes ta.

MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda juhatuse liikme Külli Urbi sõnul on pealinnas arendusrühmadesse ja autistlike laste rühmadesse pikad järjekorrad, kohti ei jagu.

«Arendusrühmades on just kõige sügavama puudega lapsed. Need on liitpuudega lapsed – tavaliselt ajukahjustusega – ja see on tohutu koormus nende laste peredele,» rääkis ta.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 7

Lastel diagnoositakse aina enam psüühikahäireid liis velsker

liis.velsker@postimees.ee

Kui aastaid vähenes lastel ja noorukitel psüühika- ja käitumishäiretesse haigestumine, siis nüüd on see pärast järjepidevat langust hakanud Eestis taas tõusma.

«Rahvastiku tervise arengukava 2009– 2020» täitmise aruanne annab häirekella, et kuni 19-aastaste puhul on märgata psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja kasvu.

Kui 2011. aastal tuvastati 1–19-aastastel esmakordselt vaimuhäireid 100 000 inimese kohta 2010 korral, siis aasta hiljem oli see näitaja juba saja võrra suurem.

Arengukava eesmärk on kahe aasta pärast langeda näitajaga 1929ni.

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg ütles, et kasvu põhjuseks võib olla asjaolu, et teadlikkuse kasvades on suurenenud pöördumiste arv. Näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autismispektri häirete osas on tema sõnul pöördumisi rohkem kindlasti ka seoses vanemate, lastekaitsetöötajate ja õpetajate paranenud teadmistega.

«Rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärgid pole selle tõttu täitunud, et reaalsed mehhanismid laste ja noorukite psüühikahäirete ennetamiseks pole veel rakendunud ja

teevad seda aeglaselt,» rääkis ta.

Kleinberg selgitas, et psüühikahäirete põhjused kujunevad välja juba raseduse ja esimeste eluaastate jooksul ehk selle põlvkonnani, kellel nüüd häired avalduvad, ei jõudnud abi õigel ajal kohale.

«Kui vaadata näiteks praegust 5–9-aastaste vanusegruppi, siis üks tegur, mis neid mõjutab, on erivajadustega laste jaoks alushariduse ja põhihariduse võimalused. Selles osas on jätkuvalt palju auke ehk suure tõenäosusega me näiteks teismeliste depressiooni, ärevushäireid ja käitumishäireid ning koolist eemale jäämist selle teguri kõrvaldamisega väga palju veel ära ei hoia, kui need lapsed on teismelised,» märkis lastepsühhiaater.

Kõige kesksem ja universaalsem tegur on Kleinbergi sõnul pere ja vanemate heaolu, seda nii vaesuse kui ka vanemate töötuse ja Eestis hakkama saamise osas.

Vanemaharidus, tööja pereelu ühildamine on selgelt teadvustatud, kuid olulisel määral rakendumata.

«Kanepi tarvitamine on tilk meres, mis mõjutab kindlasti psüühikahäirete ilmnemist, kuid on siiski tagasihoidlikum tegur kui see, mis toimub peredega tervikuna.

Näiteks vanemate alkoholism on laste psüühikahäirete ilmnemisel hoopis oluli-

sem tegur,» lausus lastepsühhiaater.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmi koordinaatori Elis Haani sõnul saab psüühika- ja käitumishäirete kordaja kasvu tõlgendada ühelt poolt inimeste psühhosotsiaalse keskkonna halvenemisega.

Haani hinnangud ühtivad Kleinbergi arvamusega ehk kordaja kasv peegeldab teisena ka diagnostiliste vahendite paranemist, mis võimaldab psüühikahäireid paremini diagnoosida, samuti ka inimeste teadlikkuse tõusu vaimse tervise probleemidest ehk julgetakse rohkem pöörduda vastuvõtule.

Ametniku sõnul on tõusnud lapseea arenguhäirete arv (autismispektri häired) ning samuti on kasvanud meeleoluja käitumishäiretega laste ja noorukite arv.

Sotsiaalministeerium viib koostöös Norra Rahvatervise Instituudiga ellu Norra toetuste programmi «Rahvatervis». Selle raames luuakse neli regionaalset laste vaimse tervise keskust: Tallinnas, Lõuna-Eestis, Lääne-Eestis ja Ida-Virumaal.

Sügisel luuakse Võru, Põlva, Valga ja Narva haigla ning Ida-Viru keskhaigla juurde piirkondlikud vaimse tervise nõustamismeeskonnad, mis aitavad parandada ambulatoorsete vaimse tervise teenuste kättesaadavust.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE @POSTIMEES.EE

LOOMATAUD. Septembri alguses leiti Valgamaalt Hummulist metssea korjus, kellel diagnoositi Aafrika seakatk.

ÄRILAUSE Minu ettepanek, millega tahan minna valitsusse, on, et keskkonnatasud kehtestataks määrusega kümneks aastaks.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Postimees, 8.09

Eksport pööras jooksevkonto teises kvartalis ülejääki Eesti Panga teatel pöördus jooksevkonto teises kvartalis üllatuslikult ülejääki, sest netoeksport oli üle pika aja positiivne. «Eesti majanduse kasvuootused põhinesid teises kvartalis eeskätt sisenõudlusel. Sisenõudlusest veetud majanduskasv on Eesti puhul tähendanud tavaliselt suuremat või väiksemat jooksevkonto puudujääki. Teise kvartali jooksevkonto väike, kvartali SKT suhtes ligikaudu ühe protsendini ulatunud ülejääk oli seetõttu mõneti üllatav,» kommenteeris Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit. «Ülejäägi taga oli just teenuste väliskaubanduse konto ülejääk, samal ajal kui esmaste ja teiseste tulude netoväljavool mõjus puudujääki tekitavalt,» lisas Saarniit. majandus24.ee

66,3

protsenti

plaanitud maksudest on kaheksa kuuga laekunud riigieelarvesse.

Sanktsioonid on suunatud Vene naftahiidude vastu Euroopa Liidu uued sanktsioonid piiravad tõenäoliselt Vene naftafirmade Rosneft ja Transneft ning gaasimonopoli Gazprom naftaüksuse juurdepääsu rahaturgudele, teatasid eile diplomaatilised allikad. Kuna kõigis kolmes firmas on riigi osalus suurem kui 50 protsenti, vastavad nad reedel kokku lepitud uute majandussanktsioonide paketi kriteeriumidele, ütles üks allikas, kelle sõnul uued meetmed raskendavad Venemaa riigi omandis olevate pankade olukorda ning sunnivad Vene valitsust rahastamise puudujääkide korvamiseks kätt oma taskusse pistma. BNS

Euribor kukkus järsult Euroopa Keskpanga intressiotsus kukutas kuue kuu Euribori reedel 0,046 protsendipunkti võrra, rekordmadalale tasemele, 0,206 protsendile. Võrreldes selle aasta kõrgeima tasemega aprilli lõpus on eluasemelaenude baasintressiks kujunenud Euribor odavnenud 0,244 protsendipunkti võrra ehk 54 protsenti.

Keskmise eluasemelaenu intressikulu on kahanenud nelja kuuga 88 euro võrra aastas ehk seitse eurot kuus. majandus24.ee

OMX TALLINN

768,83 ▼ –0,12%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,68 ▼ –3,08%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,990 -3,88 Baltika 0,475 -4,04 Ekspress Grupp 1,070 -1,83 Harju Elekter 2,630 0 Järvevana 0,832 0 Merko Ehitus 7,090 -0,28 Nordecon 1,000 -1,96 Olympic Group 1,930 0 Premia Foods 0,652 0,31 Pro Kapital Grupp 2,550 0,79 Silvano Fashion 1,720 0,58 Skano Group 1,090 0 Tallink Grupp 0,667 0,15 Tln Kaubamaja 5,080 0,20 Tallinna Vesi 12,70 -0,78 Trigon Property 0,446 0

8.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,387 0,32 Hiina jüaan 7,952 0 Jaapani jeen 136,320 0,04 Kanada dollar 1,412 0,24 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,154 0,21 Poola zlott 4,177 -0,39 Rootsi kroon 9,173 -0,09 Rumeenia leu 4,410 0,16 Šveitsi frank 1,207 0,04 Briti naelsterling 0,802 0,98 Taani kroon 7,446 0 Tšehhi kroon 27,637 0,15 Ungari forint 313,850 -0,1 USA dollar 1,295 -0,01 Venemaa rubla 48,085 0,52

bns

Kardetud seakatk jõudis Eestisse kadri hansalu

majandustoimetuse juhataja

J

uba mitu kuud on seakasvatajad elanud hirmus, et ühel päeval jõuab sigade katk Eestisse. Kuna Läti piiri tagant oli nakatunud metssigu juba leitud, siis paljude hinnangul oli ainult aja küsimus, mil see Eesti pinnale jõuab. Paar nädalat tagasi leiti metssea korjus Pärnumaalt Valgerannast, kuid sellel veel katku ei olnud.

Eelmise nädala teisipäeval aga leidis juhuslik metsas jalutanud inimene Valgamaalt Hummulist surnud metssea ja teatas sellest veterinaarametile.

Juba järgmisel päeval levis sõna, et Eestis tehtud testid olid positiivsed ehk siga oli surnud katku. Eile saabusid testitulemused Hispaania referentslaborist ning fakt leidis kinnitust.

Metssea leiukohast kaheksa kilomeetri raadiusesse jäävale 15 seakasvatusettevõttele on kehtestatud täiendavad kitsendused loomade liikumise ja tapmise tarbeks ning kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid. Kõige olulisem on tagada, et katk ei jõuaks kodusigadeni.

Katku surnud metssea leiupaigale lähim suurfarm on Kalme külas tegutsev OÜ Tulevik. Üks farmi juhtidest Avo Tamm ütles, et sead katku ei karda, aga omanikud veidike ikka. «Kartus on, aga ei midagi müstilist. Eks ta nüüd teadvustus rohkem, et see haigus on siin ikkagi olemas. Muidu olid naabrinaiste jutud, et kus-

kil miskit on,» kirjeldas Tamm.

Tuleviku sigalas on üle 800 sea.

Liha töötlevad nad ise ja müüvad Valga maakonna piires jahutatud lihana. Tamm kardab, et tavaostjat võib seakatkuoht hirmutada, kuigi taudi korral nad oma liha müüa ei saakski. Proove võetakse aga kogu väljaminevast toodangust.

Valgamaa naabermaakondades sigu kasvatava Atria juht Olle Horm ütles, et katku Eestisse jõudmine oli ootuspärane. «Me oleme katkust eemalehoidmisega päris palju vaeva näinud ja selleks palju raha kulutanud. 100 protsenti ei saa kunagi kindel olla, kuna see on nii väikestes asjades kinni. Aga me oleme enda poolt kõik teinud ja loodame parimat,» selgitas Horm.

Hormi hinnangul seakatkuoht Atria äri kahjustada ei tohiks, kuna nemad müüvad oma kauba Balti riikidesse. «See võib hakata mõjutama eksportivaid farme. Ekspordivõimalused vähenevad ja nende seakasvatajate äri, kes oma loomi elavana Leetu ja Poola vedasid, võib kokku tõmbuda või ära lõppeda,» ütles Horm.

HKScan Eesti (endine Rakvere lihatööstus) juht Teet Soorm ütles, et seakasvatajad on juba mitu kuud süte peal elanud. «Jälgime veel pingsamalt kõike ja rõhutame töötajatele veel rohkem, milline oht on. Kuigi me oleme seda juba ka praegu iga päev teinud,» kirjeldas Soorm, mis pärast seakatku avastamist muutub.

Kuidas seakatku Eestisse jõudmine mõjutab nõudlust Eesti liha järele, ei osanud Soorm eile veel öelda. «Praegu on Eestis sigade ületootmine, Lätis ja Leedus on 50-protsen-

diline alatootmine. Ma ei tea, millised piirangud kehtestada võidakse, aga eks me lähipäevil saame targemaks,» rääkis Soorm. «Kõige rohkem mõjutab turgu paanika.»

Põllumajandusminister Ivari Padar on kokku kutsunud riikliku tauditõrjekomisjoni ning Valga maavanem kohaliku loomatauditõrje komisjoni.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on kodusigade nakatumisel kokku lepitud kindel tegevuskava ja sead tuleb hävitada, aga metssigade puhul reegleid pole.

Homme kogunev riiklik tauditõrjekomisjon otsustab, kuidas metssigadega kõige mõistlikum edasi käituda oleks.

Pärteli hinnangul on sisuliselt kolm võimalust: jätkata küttimist, suurendada küttimist või lõpetada mõnes piirkonnas küttimine, aga jätkata söötmist, mis hoiab sigu ninapidi koos, ja kes viiruse saama peavad, selle ka saavad.

Praegu on Eestis sigade ületootmine, Lätis ja Leedus on 50-protsendiline alatootmine.

Ma ei tea, millised piirangud kehtestada võidakse.

HKScan Eesti juht Teet Soorm

Euroopa Komisjon tugineb tema sõnul Euroopa toiduohutusameti arvamusele, et mitte mingil juhul ei tohi suurendada metssigade küttimist, sest siis hakkavad loomad liikuma.

«Me kõik arvame, et Euroopa Liitu tuli ta Valgevenest just tänu sellele, et seal alustati metssigade massilist küttimist. Piinlik ja kahju, aga seda teed on läinud ka Läti, Leedu ja Poo-

la,» kirjeldass Pärtel.

Ainus praegu u olemasolev teaduslik lik hinnang on, et mingii aja jooksul suretab viirus ennast metssigade populatsioonis oonis ise välja. Nii läks Portugalis alis ja Hispaanias, aga see võttis is aega paarkümmend aastat..

Jahimeeste ste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et jahimeeste seisukohad sukohad edasise käitumise osas sas otsustatakse pärast komisjoni omisjoni istungit. «Meie seisukoht isukoht on olnud, et lisasöötmist öötmist ei tohi lõpetada, sest see paneks sead liikuma,» kuma,» sõnas Korts. «Aga metssigade arvukust tuleb eb vähendada. Kui arvukus ukus on suur, siis levib haigus ka kiiremini.» Sellega ellega on nõus ka naministeeriumi keskkonnaministeeriumi asekantsler ler Marku Lamp, kelle sõnul ul on nad seakatku Eestisse e jõudmiseks juba varakult valmistunud. mistunud.

«Peamine e on, et nakatunud sigu ei aetaks ks liikvele. Lisaks tuleb jätkata a küttimist arvukuse vähendamiseks, damiseks, kusjuures eelistada hiilimis-, varitsusja otsijahti ning ng võimalusel küttida sigu olemasolevatel masolevatel söödakohtadel. Ajujahtide ujahtide korraldamist tuleks vältida. Ka põtrade arvukuse e piiramiseks korraldatavaid ajujahte tuleb läbi viia aladel, kus metssigu tõenäoliselt ei ole,» le,» selgitas Lamp.

Alates 25.. juulist kehtib kogu Eestis sigade gade välitingimustes pidamise e keeld. Inimestele sigade katk tk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada hjustada ulatusliklikku kahju loomaku majanduslikku kasvatajatele. e.

Põllumajandusministeejandusministeerium tuletab meelde, et seakatku ohu tõttu ei tohi jätta toidujäätmeid loodusesse. dusesse.

Statistikaamet tegi meid 304 miljoni võrra rikkamaks tõnis oja

tonis.oja@postimees.ee

Statistikaamet muutis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) arvutamise metoodikat, mis kasvatas meie majandust eelmise aasta seisuga 304 miljoni euro võrra ning tänu sellele korrigeeriti ka majanduskasvu suurust.

Metoodika muutus mõjutas nii SKTd kui ka selle muutust positiivselt. Esimese kvartali 1,4-protsendiline langus asendus 0,3-protsendilise tõusuga.

Teises kvartalis kasvas majandus 2,4 protsenti – see arvutati kohe uue metoodika järgi. Kui vana metoodika järgi oli eelmise aasta SKT 18,434 miljardit eurot, siis uus metoodika lisas sellele 304 miljonit eurot – saadud 18,739 miljardit on vanast SKTst 1,6 protsenti suurem.

Suurimat mõju avaldas SKT muutusele teadus- ja arendustegevuse käsitlemine investeerin-

6,2

6,1

7,5

9,5

10,4 8,3

7,9

6,5

4,7

2,5 2008 2001

2002

2003

2004

2005

2006

SKT aastane muutus protsentides

Uus arvestusviis kasvatas SKT- d guna, mis kasvatas SKTd 2010. aastal 0,9 protsenti. SKT võrdlusbaasi uuendatakse iga viie aasta järel ning uueks võrdlusbaasiks ongi 2010. aasta. Lisaks teadus- ja arengutegevusele muutus sõjaliste kulutuste arvepidamine – kui varem käsitleti neid vahetarbimisena, siis nüüd arvestatakse see, välja arvatud laskemoon, kapitalimahutusena põhivarasse. See

1,6

2009

2007

2010

2011

2012

2013

Allikas: statistikaamet

- 5,3

- 14,7 muutus tõstis SKTd 0,4 protsenti. Siiski ei avaldanud kõik muudatused positiivset mõju.

Näiteks alandasid muudatused kahju- ja edasikindlustuse arvestuses SKTd 0,13 protsenti. ÜRO võttis uue majanduse arvepidamise standardi vastu 2008. aastal. Esimesena võttis uue metoodika 2009. aastal üle Austraalia. USA uuendas metoodikat mullu juulis,

Soome kaks kuud tagasi ning Läti ja Leedu teevad seda lähiajal. USAs tõstis uus metoodika SKTd keskmiselt 3,5 protsenti, Saksamaal kolm ning Austraalias koguni üheksa protsenti.

Tänu metoodika muutusele kasvas märkimisväärselt ka SKT ühe elaniku kohta, mida mõjutas lisaks veel viimase rahvaloenduse andmetel elanike arvu kahanemine võrreldes 2000. aastaga. Tänu revisjonile kasvas mullu Eesti SKT elaniku kohta 434 euro võrra, 14 218 euroni. Vana metoodika järgi oleks SKT elaniku kohta 14 000 eurot ületatud alles sel aastal.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles, et rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis on riigieelarve aluseks, valmis enne SKT uue aegrea avaldamist. Uus SKT aegrida ei muuda maksulaekumiste ega eelarve kulude aegrida.

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Metssead kannavad katkupisikuid, mis võivad kergesti üle kanduda kodusigadele ja tekitada suure majanduskahju. foto: ants liigus / pärnu postimees

Naised küsivad meestest keskmiselt 15 protsenti väiksemat palka Naiste palgaootus sama ametikoha puhul on keskmiselt 15 protsenti väiksem kui meestel, teatas CV Online palgaootuste analüüsile toetudes.

«Tihtilugu on meedias palgalõhe teemat põhjendatud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel,» kommenteeris CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross. «CVOnline’i andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikult on peamine põhjus, et sama töö puhul on naiste palgaootus märgatavalt madalam ja sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk. Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel.» CV-Online’i palgauuringute keskkonna palgad.ee andmetel on samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 12 protsenti madalam. Aivar Õepa

Meeste ja naiste palgaerinevus populaarsematel ametikohtadel mehed

Keskmine netotöötasu eurodes Spetsialist-ametnik

Laotöötaja Raamatupidaja

0,50%

487 439

9,70%

674 599

11,10%

912 808

Projektijuht 728 600

Allikas: Palgad.ee

11,40% 14,10% 17,60%

1458 1175 1225

Pearaamatupidaja Büroojuht

11,40%

1302 1153 1191 1023

Müügijuht

Müügikonsultant

0,10%

709 705

Assistent Kassiir/müüja

naised ERINEVUS

876 875

953

19,40% 22,20%

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

10 || vaba aeg || postimees, 9. september 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 10.09 kl 19 Hooaja avaetendus!

Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Cataldo Caputo (Itaalia), Tatiana Lisnic (Moldova), René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 11.09 kl 19 Des Grieux osas Michal Krčmář (Soome Rahvusballett)

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Michal Krčmář (Soome Rahvusballett), Luana Georg, Aleksandr Priogorovski jt 12.09 kl 17.30

Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Rauno Elp jt 18.09 kl 19 Esietendus

(Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Mati Turi, MonikaEvelin Liiv, Olga Zaitseva, Rauno Elp, Helen Lepalaan, Juuli Lill jt

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

10., 28.09 kl 19

RINALDO

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 11., 16., 30.09 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

12., 18.09 kl 19

Augustikuu

Väikses saalis 9.,17., 27.09 kl 19

Vennas

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

13., 18., 25.09 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

20.09 kl 19

Külaline

Éric-Emmanuel Schmitt. Lav Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Tõnu Oja. 21., 24., 30.09 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

21. IX esietendus!

Maalisaalis

12.09 kl 19

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

14., 23.09 kl 19

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Assonyi, Aare Saal, Juuli Lill jt 13.09 kl 19

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

19., 20.09 kl 19

Tund aega, et hinge minna

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS FAUST

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Eve Andre-Tuga jt 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, Tõnu Kilgas, René Soom, Kristina Vähi-Matesen jt 17.09 kl 19 Peaosades Andero Ermel ja Andres Köster Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

Tuhk ja akvaviit

Utoopia rannik. II osa.

Laevahukk

Tom Stoppard. Lav Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev.

24.09 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk. Lav Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa

10., 19., 23.09 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja. 17., 26.09 kl 19

Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

11.09 kl 19

21.09 kl 16

ENDLA TEATER

VAT TEATER

H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa) 12.09 kl 19

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets.

Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

HALDJAKUNINGANNA

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger 13.09 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper Lavastaja, koreograaf Saša Pepeljajev (Venemaa) 16.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

17.09 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia) 18.09 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teatri kodu 10.09 kl 18

PETTSON JA FINDUS

19.09 kl 19

13.09 kl 12

(koostöös Vanemuise Kontserdimajaga)

13.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT

Jõhvi kontserdimaja 20.09 kl 19

HOOAJA AVAKONTSERT

UGALA TEATER

VARES

20.09 kl 19

BOYBAND 26.09 kl 19

WOYZECK

D. Sonnenblucki ballett Lavastus, koreograafia, lava- ja muusikaline kujundus David Sonnenbluck (Belgia) 19.09 kl 19 Esietendus!

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets.

Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

27.09 kl 19

KVARTETT Teatrikassa on avatud E–L kl 12–19, tel 433 0777 Piletid on saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

Rannu Rahvamaja 10.09 kl 19

Meeste kodu

Küün 19., 27.09 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Põltsamaa Kultuurikeskus 15.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Haljala Rahvamaja 16.09 kl 19

Meeste kodu

Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

Suur saal 20.09 kl 17 ESIETENDUS! 24.,25.09 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik 23.09 kl 13; 18

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Rahvusraamatukogu Tornisaal

EEDENI AED 25.09 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

26.09 kl 19

A. Puškin. Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

MANDEL JA MERIHOBU

PETTSON JA FINDUS

CASANOVA

H. Ibsen. Lav Ingo Normet.

Osades: Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

19.09 kl 19

12.09 kl 19

14.09 kl 19 Viimast korda!

BRAND

TOPELTELU

24.09 kl 12

Väike maja

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18 10., 13.10 kl 18

HIIRED PÖÖNINGUL

Paide Kultuurikeskus

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 17.09 kl 11

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu. Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia)

TESTOSTEROON

KULDVÕTMEKESE LUGU

PETTSON JA FINDUS

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

12.09 kl 19

Eesti Draamateatris

Lastelavastus 18.09 kl 11

9.09 kl 19

Vanemuise Kontserdimaja

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

Suur Saal

Autor Gómez ja Galán.

Lavastaja Andres Noormets (külaline). Osades Ago Anderson (külaline), Riho Kütsar (külaline), Mait Malmsten (külaline), Indrek Sammul (külaline).

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 14.09 kl 12

TEATER VANEMUINE

Sadamateater

DEEMONID

TEATER NO99

22.09 kl 19

TESTOSTEROON

HIIRED PÖÖNINGUL 24.09 kl 19

TESTOSTEROON

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

10., 11.09 kl 19

NO50 Lenni & Kizoo 13.09 kl 19 Esietendus!

15.,16., 17., 18.09 kl 19

NO49 Harala elulood 22., 23., 24., 25.09 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Rakvere Teatri suur maja

27.09 kl 24

NO99 Tantsulaager

19., 23.09 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

KONTSERT

20.09 kl 19

EESTI KONTSERT

Lav Toomas Suuman

Uno Bossa 26.09 kl 19

Kontserdisarja “Muusika Eestimaale” hooaja avakontsert

TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost Rääts, Reinecke, Tšaikovski, Vivaldi, Sumera, Dvořák

Pärnu kontserdimaja 19.09 kl 19

Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert

Peeter Laul (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Feliks Korobov (Venemaa) Beethoven. Avamäng “Kuningas Stefan”; Klaverikontsert nr 1 Jacques Ibert. Divertisment; Sümfooniline poeem “Pariis” Maurice Ravel. “Pavaan surnud printsessile”

Vanemuise kontserdimaja Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert

VANEMUISE SÜMFOONIAORKESTER JA OOPERIKOOR TARTU NOORTEKOOR Aile Asszonyi (sopran, Rahvusooper Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper) Dirigent Paul Mägi César Franck. Sümfoonia d-moll Charles Gounod. “Püha Cecilia missa”

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

22.09–28.09

Elu ja kuidas sellega toime tulla

www.concert.ee

Lav Üllar Saaremäe

Paide Püha Risti kirik

Rakvere Teatri väike maja

14.09 kl 16

Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert

19., 23., 24.09 kl 19

Viimase öö õigus

VOX CLAMANTIS Festivali “Kolmkõla” raames

Lav Raivo Trass 20.09 kl 19

Algused

Kadrioru loss

Rapla kultuurikeskus

14.09 kl 17 Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kontsert tutvustab D. Louveli maali “Stseen peolauas” (1873)

Lav Nils Riess

12.09 kl 19

HORTUS MUSICUS

Leping

Kõlab pidulik ja tseremoniaalne barokkajastu heliloojate muusika. Kontserdi pilet sisaldab muuseumipiletit.

Lav Indrek Apinis

Eesti Draamateatri suur saal 15.09 kl 19

Estonia kontserdisaal

Võru ”Kannel”

17.09 kl 15 Kontserdisari “Lõunamuusika”

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale

VABA AEG

19.09 kl 19

Tallinnas

Lav Hardi Volmer

Lav Üllar Saaremäe

Mooste folgikoda

19.09 kl 19 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee

Paide Kultuurikeskuses

17.09 kl 19

Metropolid on olnud ka kultuuri- ja vaimuelu keskused.

Muusika XVI-XVII sajandi Pariisist, Londonist, Veneziast, Madridist.

“RIKASTE LINNADE RIKAS KULTUUR”

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen

Värske heli festival Sügisfest

Esinejad Türgist, Itaaliast, Hollandist, Soomest, USAst ja Eestist Sissepääs muuseumipiletiga / 2 eur / tasuta Tutvu programmiga: ema.edu.ee/kontsert

NARGENFESTIVAL www.nargefestival.ee Piletid Piletilevist

PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 2.-11.09

JAANI KIRIK 9.09 kl 19

SARAH WAS NINETY YEARS OLD YXUS Ensemble 11.09 kl 19

ARVO PÄRDI SÜNNIPÄEVAKONTSERT Patricia Rozario, Marrit Gerretz-Traksmann, ERSO, Tõnu Kaljuste

ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

REFERENDUM. Vahetult enne rahvahääletust meelitab Suurbritannia šotlasi lahkulöömise asemel midagi paremat valima.

Šoti iseseisvuse toetajad jõudsid vastastest ette toimetaja

P

Rahandusminister meelitab Rahandusminister Osborne lubas eile, et avaldab veel sel nädalal plaani, kuidas anda Šotimaale suurem otsustusvabadus maksude, kulutuste ja heaoluriiki puudutava asjus. «Sellega väldivad šotlased eraldumisega kaasnevaid riske ja saavutavad suurema kontrolli oma saatuse üle.

Ma arvan, et seda soovivad paljud šotlased,» rääkis ta BBC-le. «Šotimaal seisab ees tähtis valik. Kui inimesed kahtlesid, kas neil on vaja hääletama minna ja lahkulöömise vältimiseks «ei» hääletada, ei ole neil enam põhjust kahelda,» selgitas Osborne Briti rahvusringhäälingule BBC. «Samuti ei tohiks nad kahelda selle otsuse tagajärgedes. Ei mingeid «kuisid» või «agasid». Me ei kavatse jagada Šotimaaga naelsterlingit, kui nad otsustavad Ühendkuningriigist eralduda,» lausus ta.

Osborne’i sõnul võrduks Šotimaa iseseisvumise järel ülejäänud Ühendkuningriigiga sama valuuta säilitamine sellega, kui abielupaar lahutab, ent hoiab alles ühise pangaarve.

Sellega tabas ta muidugi üht suurimat murekohta, mis püsib hoolimata Šotimaa loodusvarade hulgast – kuidas siis ikkagi korraldataks uue iseseisva riigi majanduselu. Ka tõi see esile iseseisvuse vastaste kampaa-

Valgevene president Aleksandr Lukašenka ei taha oma rolli Ukraina rahuprotsessis üle hinnata.

Porošenko: Mariupoli kaitset tugevdatakse Ukraina idaosas asuva strateegiliselt tähtsa Mariupoli kaitset tugevdatakse, ütles eile linna väisanud president Petro Porošenko (pildil). Presidendi sõnul tuuakse Mariupolisse täiendavalt soomukeid, raketiheitjaid ja õhutõrjesüsteeme.

Lisaks teatas Porošenko, et alates relvarahu jõustumisest on venemeelsed vabastanud 12 000 vangi. Reedel jõustunud relvarahu sattus tõsisesse ohtu nädalavahetusel, kui Mariupoli äärelinnas puhkes äge tulistamine ning vaenutegevus lahvatas ka Donetski lennujaama lähistel. BNS

liisa tagel

ühapäeval avaldatud küsitlustulemuste andmetel möödus Šotimaa iseseisvuse toetajate hulk esmakordselt selle vastastest. Ühendkuningriigi rahandusminister teatas selle peale, et teeb peagi avalikuks meetmed, mis lubavad kuningriigi osaks jäävale Šotimaale senisest veelgi suuremat autonoomiat. «Jah»-kampaania juhid nägid selles aga märki paanikast – esmakordsest avastusest, et šotlased võivad pärast 307 aastat tõepoolest Ühendkuningriigist lahku lüüa. Meedias võeti rahandusminister George Osborne’i pakkumine kokku lausega: «Ütle «EI» ja saad midagi veel paremat.»

Küsitlusfirma YouGov 2.–5. septembrini korraldatud küsitluses toetas Šotimaa iseseisvumist 51 protsenti otsuse teinud vastanutest, vastu oli 49 protsenti (kõigist vastanuist kuus protsenti ei olnud veel otsusele jõudnud) – vahe on küll imeväike ja kahe protsendipunkti suurune edumaa mahub lubatud veamarginaali. Iseseisvuse vastaste kampaania «Better Together» («Koos on parem») juht Alistair Darling rõhutas küll, et see on vaid üks küsitlus paljudest, ent nentis, et rebimine 18. septembril aset leidva referendumi eel on väga tihe.

Ma ei ole kunagi mingile areenile trüginud.

Venemaa otsib Nõukogude armeest hoidunud leedukaid

Iseseisvuse pooldajad ja vastased eile Šotimaal Edinburghis.

Iseseisvuse kuulsad toetajad ja vastased EI

JAH

«Šotimaa, jää meiega,» oli popstaar David Bowie’ (pildil) sõnum selle aasta veebruaris. Tema suur fänn peaminister David Cameron teatas, et reageeris sellele rõõmuhüüatusega.

84-aastane näitleja sir Sean Connery (pildil) on veendunud, et näeb oma eluajal iseseisva Šotimaa ära, ja leiab, et iseseisvus tagab Šotimaa rahvale parima tuleviku.

Harry Pottery raamatute autor J. K. Rowling annetas miljon naela «Koos on parem» kampaaniale ning kinnitas, et kuigi ta ei kahtle Šotimaa rahva võimekuses, oleks 21. sajandi maailmas Šotimaal üksi raske.

nias «Koos on parem» juba ohtralt kasutatud argumendi – kui kõhkled, on parem muutustest hoiduda. Seda on rõhutatud ka näiteks ühes naisi otsustusvõimetute olevustena näitamises süüdistatud kampaaniavideos, kus hommikukohvi joov naine arutleb, et kui see kõik – kes meile sotsiaaltoetusi maksma hakkab, kust me raha saame ja millist raha kasutame – on nii segane ja keeruline, äkki on ikkagi parem mitte midagi muuta ja jääda Ühendkuningriigi osaks.

Otsuseid saab teha oma riik «See on paanikameede, mis tehti teatavaks, sest jah-pool on võitmas. Nad püüavad meid ära osta, ent see ei õnnestu, sest neil ei ole enam mingit usaldust,» kommenteeris Šotimaa esimene minister ja iseseisvuse tuline toetaja Alex Salmond Osborne’i lubadust. Iseseisvuse pooldajate sõnul saab šotlaste eest adekvaatseid otsuseid teha sõltumatu riik.

Lahkulöömisest «midagi paremat» on Ühendkuningriik Šotimaale varemgi lubanud.

«35 aastat tagasi öeldi šotlastele täpselt sama, kui nad asu-

Kirjanik Irvine Welsh usub, et Šotimaa iseseisvus on vaid aja küsimus ja see juhtub varem või hiljem. Kas praegu, ei ole ta päris kindel, ent loodab seda.

sid hääletama referendumil palju tagasihoidlikuma ettepaneku üle, kas luua teatud ulatuses autonoomne Šotimaa parlament,» kirjutas BBC poliitikatoimetaja Nick Robinson. Toonane peaminister sir Alec Douglas Home ärgitas oma kaasmaalasi «ei» ütlema, et vastu midagi paremat saada. Referendum kukkus läbi, kuid midagi paremat jäi ka saamata. Piiratud otsustusõigusega Šotimaa parlament loodi lõpuks pärast järgmist referendumit 1999. aastal.

Just see, et samasugust argumenti millestki paremast on juba varem kasutatud, andis Robinsoni sõnul Salmondile aluse käsitleda Osborne’i pakkumist kui märki ei-poole paanikast. Teiseks selliseks põhjuseks võib lugeda Osborne’i väidet, et nii konservatiivid, leiboristid kui liberaaldemokraadid on leppinud kokku Šotimaale soovitud suurema autonoomia tagamises. Seni ei ole Suurbritannia kolm suuremat erakonda selles tegelikult üksmeelele jõudnud – igaüks on esitanud oma plaani ning kattuvad selles vaid need osad, mille Osborne välja tõi.

foto: reuters/scanpix

Hispaania keelas katalaani romaani tutvustamise Utrechti Cervantese instituut oli neljapäeval sunnitud ära jätma katalaani kirjaniku Albert Sánchez Piñoli ajaloolise romaani «Victus» esitluse. Katalaani uudisteagentuuri teatel sundis neid selleks Hispaania saatkond Hollandis.

Raamat räägib Hispaania pärilussõjast ja 1714. aasta Barcelona piiramisest, mille järel Kataloonia kaotas omavalitsuse ning algasid poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised repressioonid selle rahva kallal. Mullu ilmunud raamat osutus Kataloonias menukiks.

Kirjaniku, tema Hollandi kirjastuse Signatuur ja Cervantese instituudi kinnitusel käskis Hispaania saatkond Hollandis ürituse päev enne selle toimumist poliitilistel põhjustel tühistada. Hispaania asepeaministri Soraya Saénz de Santamaría jutu järgi lükati «Victuse» esitlus edasi mitte tsensuurisoovist, vaid seetõttu, et Cervantese instituudis oli liiga palju raamatuesitlusi järjest.

Signatuuri esindaja Juliette Van Wershi sõnul on ta šokeeritud sellisest sõnavabaduse piiramisest.

Van Wersh lisas, et veto tuli otse Madri-

dist. Kirjastaja sõnul oli ta keelu poliitilistest põhjendustest üllatunud, sest tegu pole mitte poliitilisi ideid propageeriva pamfleti, vaid ajaloolise jutustusega.

Kirjastuse versiooni kinnitas ka Cervantese instituudi kommunikatsioonidirektor Hernando Fernández Calleja.

Väidetavalt üritas Hispaania saatkond eelnevalt tõkestada ka «Victuse» esitlust Amsterdamis.

Cervantese instituut on 20 riigis tegutsev asutus, mille eesmärk on tutvustada hispaania keelt ja kultuuri. Instituut kuulub Hispaania valitsusele.

Sel neljapäeval ehk 11. septembril tähistavad katalaanid oma rahvuspäeva. Möödunud aastal moodustasid nad samal päeval oma iseseisvuse palumiseks 480 kilomeetrit pika 1,6 miljonist inimesest keti. Tänavu oodatakse meelt avaldama vähemalt sama suurt inimhulka. 9. novembril tahavad katalaanid pidada oma iseseisvusreferendumit – Madridi keskvalitsus nimetab seda illegaalseks, enamik Kataloonia elanikkonnast toetab aga juba tükk aega Hispaaniast eraldumist. CNA/PM

Venemaa on avanud enam kui 20 aastat vanad kohtuasjad, mis võivad viia kriminaalsüüdistuse esitamiseni inimestele, kes keeldusid 1990ndate alguses Nõukogude armeesse minemast. Leedu riiklik julgeolekuamet soovitab neil kodanikel praegu mitte sõita Venemaale, Valgevenesse ja teistesse Euroopa Liitu ega NATOsse mittekuuluvatesse riikidesse, vahendas uudisteportaal Jantarnõi Ostrov. Praeguse seisuga ähvardab tagakiusamine kolme Leedu kodanikku, kes põgenesid Nõukogude armee eest või keeldusid seal teenimast. Leedu kaitseministeeriumi andmetel keeldus pärast 11. märtsi 1990 Nõukogude armeesse aega teenima minemast 1562 noorukit. Neist 67 viidi väevõimuga sõjaväeosadesse, 20-le määrati vanglakaristus, kolme vastu algatati kriminaalasi ja kolm hukkusid. Eesti riigiprokuratuuri prokuröri abi Meelis Sentifoli sõnul ei ole Venemaa õigusabi sellistes menetlustes taotlenud. BNS/PM

1055

-eurone

kuusissetulek tagab lätlaste meelest normaalse elu, selgus uuringufirma SKDS küsitlusest.

Araabia Liiga otsustas astuda võitlusse Islamiriigiga Araabia Liiga liikmesmaad jõudsid kokkuleppele võidelda kas eraldi või koos Islamiriigi (IS) ja teiste regiooni äärmusrühmitustega, teatas blokk eile. Araabia Liiga kohtumisel heaks kiidetud resolutsioon ei toeta otsesõnu USA sõjategevust ISi vastu. USA president Barack Obama üritab luua pühasõdalaste vastu rahvusvahelist koalitsiooni ja peaks homme esitama oma kava nende vastu võitlemiseks. Araabia Liiga peasekretär Nabil Elaraby (pildil) ütles pühapäeval, et bloki liikmed otsustasid käsitleda relvarünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kõigi vastu. BNS

Burundi kloostris tapeti kolm Itaalia nunna Burundi kloostrist leiti kolme eaka Itaalia nunna vägivallatunnustega surnukehad, teatasid kirikuametnikud ja Itaalia välisministeerium eile. Välisministeerium kinnitas mõrvade toimumist Burundi pealinna Bujumbara lähistel Kamenge kloostris.

Saveriani misjonäride ühenduse teatel leidis kahe tapetud nunna surnukehad kolmas nunn, kes oli abi kohale jõudes ka ise tapetud. Nunnade kodudiötsees Parma teatas, et esialgsetel andmetel oli mõrvade motiiv röövimine. Paavst Franciscus saatis Bujumbura peapiiskopile kaastundeavalduse. BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ummikusse jooksnud töövõimereform tuleks peatada ja õigetele alustele seada, kirjutab ajakirjanik Tiina Kangro.

Riik hakkab rikkuma inimõigusi

J

ärgmisel kolmapäeval loetakse riigikogus töövõimereformi jaoks uuenduskuuri läbinud sotsiaalhoolekande seaduseelnõu. Just selle seadusega lubasid sotsiaalministrid lahendada kõik probleemid, mis suve hakul vastuvõtmismasinasse lükatud töövõimetoetuse seaduseelnõu õhku jättis. Toetus küll väheneb ja kohustusi saate juurde, aga selle kompenseerib uus hoolekandeseadustik, tõotasid reformijad puuetega inimestele.

Nüüd on messias saabunud.

Ainult et kirjas on selles eelnõus ei vähemat kui see, et riik hakkab rikkuma inimõigusi.

Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 talvel igati õigest ideest: tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomisest. See olnuks mõistlik alguspunkt pensionikulude ohjeldamisele, sest oleksime sulgenud töövõimetute hoogsa juurdevoolu.

Praegu meenutab algideed vaid reformi retoorikasse ununenud fraas inimeste «tööle tagasi» toomisest, mida uustulnukad, sealhulgas reformi kirglikult patroneeriv peaminister, seletadagi ei oska.

T

egelemine tööandjate ega meditsiinisüsteemiga riigiisasid aga ei köitnud (esimesi ei soovinud poliitikud pahandada ja teist ei tahetud koormata). Vaja oli kiiremat ja selgemat tulemust – pensionikulude lõiget ja sotsiaalkulutuste viimist töötukassasse. Nii soorita-

tigi äkiline pööre ja otsustati panna tööle need, kes kadunud tervise tõttu juba töölt välja langenud või kogu elu kodus veetnudki. Ehk siis inimesed, kelle rehabiliteerimine on kõige töömahukam, kulukam ja sageli ka täiesti ebarealistlik.

I

nnukalt joonistati skeem, kus kõik 100 000 inimest võetakse arvele töötukassas. Need, kes töötavad, samuti täiesti töövõimetud, lubati rahule jätta, ülejäänutele nähti ette kohustus, olgu või omaksehooldaja käevangus, igapäevaselt tööd otsida. Töötukassa lubas abiks ohtralt teenuseid, abivahendeid ja rehabilitatsiooni. Reformi prognoosidest leiab, et tööle plaaniti 2020. aastaks saada närune kümnendik sihtgrupist.

Siit jõuamegi uue sotsiaalhoolekande seaduse juurde. Mida hakkab kadunud tervisega inimestele pakkuma uus sotsiaalteenuste süsteem? Aus vastus on: enamikule mitte midagi – ja nüüd juba täiesti seaduslikult.

Töövõimereformi seadustikuga fikseeritakse, et riigi jaoks on 16–64-aastane puudega inimene nüüdsest alates üksnes tööloom, kelle ainus õigustus eksistentsiks on töötamine või permanentne tööle pürgimine. Seaduse seletuskirjast leiab viite, et riigi soodustusega abivahendi, näiteks karkude, proteesi või kuuldeaparaadi taotlemisel on nõudeks, et see on vajalik töö jaoks ja heaks kiidetud töötukassa poolt.

Siit pole kaugel mõte, et lapsi kasvatada, kontserdil käia või tuba ko-

ristada puudega inimene riigi antud abivahendiga ei tohi, parem oleks see koju minnes üldse tööle jätta.

Jääktöövõimega inimeste rehabilitatsioon muutub üksnes tööalaseks. Riik rahastab seda vaid juhul, kui töötukassa esindaja tuvastab mõõdetava seose teenuse ja töölesaamise vahel. Kui inimene siiski ei rehabiliteeru (tööle ei saa), kaob ka näidustus teenuse saamiseks.

Kui puudega inimene töötab, pole tal samuti näidustust: ligi 40 000 inimesele, kes praegugi tööl käivad, on planeeritud alla 0,5 protsendi (!) teenuste mahust – mis sest, et paljud end tööle võidelnud puudega inimesed möönavad, et suudavad vormis püsida üksnes tänu rehabilitatsiooniteenusele, millele maksavad jõudumööda ise pealegi.

K

uid ka töövõimetute puhul jääb rehabilitatsioon uues süsteemis vaid väikse osa privileegiks, kui eelhindamise kohaselt toimub rehabiliteerumine hiljemalt kahe aastaga. Psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni senine kõrgem rahastusmäär kaob aga üldse.

Seletuskirjas öeldakse, et rehabiliteerimisele mittekvalifitseeru-

SAMAL TEEMAL Jüri Kõre «Hoolekande asemel heaolu - miks ka mitte», Tartu PM 04.09 Zsolt Bugarszki «Töövõimereform. Ärge korrake teiste maade vigu!», PM 25.08 Maris Lauri «Milleks meile töövõimereform?», PM 11.06 Tiina Kangro «Töövõimereformi anatoomia», PM 04.03 Hubert Kahn «Töövõimereformi küsimärgid», PM 06.05 Margus Tsahkna «Puude taga ongi inimene», PM 07.06.2013

Mida hakkab kadunud tervisega inimestele pakkuma uus sotsiaalteenuste süsteem? Aus vastus on: enamikule mitte midagi – ja nüüd juba täiesti seaduslikult.

vad inimesed saavad edaspidi kõik vajaliku meditsiinisüsteemist (taastusravi näol) ja omavalitsustelt (elukohajärgsete sotsiaalteenuste näol). Ühtki uut hooba, mis kohustaks edaspidi haigekassat inimesi rohkem taastama või omavalitsusi neid toetama, seaduses ei leidu.

N

ii toobki kiidetud töövõimereform kaasa selle, mida me juba aastaid ületada püüame – ühiskonna lõhenemise edunäljas Esimeseks ja unustatud Teiseks Eestiks. Võib-olla saab aga sellest esimene seadustatud samm apartheidi kehtestamiseks Maarjamaal.

Peaministripartei kaval trikk vägistada probleemsed eelnõud jõuga parlamenti, kus need ludinal vastu võetakse, töötab muidugi hästi. Kogu austusega rahvasaadikute vastu tuleb tõdeda, et töövõimereformist sealne jõud üle ei käi.

Reformi eelnõude materjale on sadu lehekülgi, tekst on poolenisti arusaamatu ja selles sisalduvatest riugastest läbinägemiseks läheb tarvis ainese sügavat tundmist.

Seega hääletataksegi taas «usu», mitte arusaamise järgi, ja seda reformi läbipressijail vaja ongi.

Ummikusse jooksnud reform on vaja peatada ja õigetele alustele seada. Seda on pooleteise aasta jooksul järjestikustele ministritele juba soovitatud. Viimane aeg oleks rookida dokumentidest välja ka silmakirjalik fraas: kontseptsiooni ja väljatöötamiskavatsust pole koostatud «kiireloomulise menetluse» tõttu.

Eston Kohvri vabastamise eest peab seisma kogu NATO ja EL

T

urvalisim viis kellegi tõsiseltvõetavuse ründamiseks on seda tõsiseltvõetavust salamisi kulutada. Just seda teeb Venemaa NATOga, ja 5. septembril aset leidnud Eesti julgeolekutöötaja röövimine on osa sellest.

See röövimine näitlikustab viisi, kuidas Kreml töötab. Kuritegelikkus, luuretegevus, propaganda, ajalootunnetus ja diplomaatia osaliselt kõik kattuvad. Ajastus on suurepärane ja suurepärane on ka sihtmärgi valik: löök oli suunatud lääne kõige õrnemasse kohta – piirkonda selle vahel, mida eesliini riigid peavad väljakannatamatuks, ja selle vahel, mida nende liitlased on valmis märkama.

Tulemus on NATO aeglane kollaps. Allianss ei tea, kuidas toimida väikeste segadusseajavate väljakutsetega. Niisiis laseb Venemaa need valla. Kui need suudavad provotseerida reaktsiooni, ei ole Kreml millegi erilisega riskinud (Eston Kohvri saaks mõne tunniga üle piiri tagasi toimetada). Aga kui nad jäävad karistuseta, on nad loonud pretsedendi.

Tulevased rikkumised on ilmselt

edward lucas

ajakirjanik, The Economist

suuremad. Väiksed riigid, kes alati ja igal pool sõltuvad pealesurutud reeglitest, kaotavad lootuse.

Eston Kohver on ordeni saanud kuritegudenurjaja. Oletatavasti oli ta mingit liiki seiremissioonil või kohtumas Vene kurjategijate jõugu informaatoriga. Selgusetu on, kas ta röövisid kurjategijad ja andsid ta siis üle Vene julgeolekuteenistusele või teevad kurjategijad märkimisväärselt korrumpeerunud Vene julgeolekuteenistusega koostööd.

Röövijate kasutatud suitsugranaadid ja kommunikatsioonivahendite blokeerimine, millest Eesti meedia kirjutab, ei jäta muljet, nagu oleks tegu tavapärases jõugutegevusega.

Mida me aga teame, on see, et inimrööv on vana Nõukogude komme. Bohumil Laušman, silmapaistev Tšehhoslovakkia sotsiaaldemokraat, rööviti 1953. aastal Viinis ja suri pärast seda, kui talle oli antud psühhotroopseid aineid. Ülejooksikute ja dissidentide (ja mõnikord ka lääne sõdurite) röö-

Venemaa saadikud kõigis NATO ja Euroopa Liidu riikides tuleb vaibale kutsuda ja neile öelda, et kui Eston Kohvrit kohe ei vabastata, võivad nad oma kotid kokku pakkida.

vimine oli Lääne-Berliinis külma sõja haripunktis tavaline.

Eston Kohver jõudis Moskva vanglasse ja on võimalus, et ta seisab silmitsi 20-aastase vanglakaristusega spioneerimise eest. Venemaa alustatud valeinformatsiooni kampaania sobib õpikunäiteks: Venemaa väidab, et Kohver tabati Vene riigi territooriumil ja koos luuretehnikaga. Ajaloo kaja toob peale külmajudinad: 1938. aastal võttis Nõukogude Liit kinni ja hukkas kolm Eesti piirivalvurit: Artur Pungase, Voldemar Käo ja Vassili Eva. Kaks aastat hiljem tungis Nõukogude Liit Eestile kallale.

Venemaa ei ole jätnud taganemisteed. Nüüd oleks raske tunnistada, et tõendusmaterjal oli ise sündmuskohale toimetatud, et seda sealt «avastada» saaks või et Eston Kohvri võtsid kinni kurjategijad. Võib juhtuda, et Venemaa püüab Kohvrit vahetada mõne tegeliku Vene spiooni vastu, keda Eestis kinni hoitakse, näiteks Herman Simmi vastu.

Eestil on ausa riigi maine isegi märkimisväärselt hämaras luuremaailmas. Venemaa on paadunud valetaja. Häiriv on aga see, et suurem osa meediat kajastab sünd-

must nii, nagu oleks mõlema poole väidetel võrdne kaal.

Inimrööv leidis aset vahetult pärast seda, kui Barack Obama külastas Tallinna ja ütles, et NATO kaitseb Tallinna just nagu ta kaitseb Berliini, Londonit ja Pariisi, täites üksteisele antud tõotust. Alliansi 5. artikkel on kristallselge: rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu.

Venemaa saadikud kõigis NATO ja Euroopa Liidu riikides tuleb vaibale kutsuda ja neile öelda, et kui Eston Kohvrit kohe ei vabastata, võivad nad oma kotid kokku pakkida. Kõik NATO ja ELi riikide saadikud kutsutakse Moskvast tagasi. Ühelegi ametnikule, kes on inimrööviga mis tahes tasemel seotud, ei anta enam viisat, ja see puudutab ka nende perekonnaliikmeid. ÜRO Julgeolekunõukogus tuleb korraldada kriisiarutelu.

See näitaks Venemaale, et Obama ütlus «rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu» ei olnud nali. Kohver on see üks. Kõik eestlased tunnevad end rünnaku all olevana. Aga kus on Eesti sõbrad?

LOE KA LK 4–5

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Edu seisab töökohtade taga

MAJANDUSKOMMENTAAR TAAR

Maapiirkondade elanikke ei tohiks panna sundotsuse ette

K

ui Steve Jobs sai mõne uuendusliku idee peale oma töötajatelt vastuse, et seda pole võimalik teha, ei leppinud ta vastusega, vaid nõudis: ütle parem, kuidas seda SAAB teha. Suuresti just selle tõttu on meil igapäevases kasutuses nutikad telefonid-arvutid.

Ei-saa- ja pole-võimalik-vastuseid on palju ka aruteludes selle üle, kuidas soodustada töökohtade loomist maal ja väikelinnades. Samas on riik aastate jooksul maaelu edendamisse panustanud, ehitades Euroopa Liidu toel kultuurimaju ja külakiikesid. Need on paljudele rõõmu teinud. Kuid praegu seisab nii mõnigi moodne seltsimaja tühjalt ja kiik on hooldamatuse tõttu muutunud kasutuskõlbmatuks. Inimesi pole, nad on ära kolinud, kuna nende kodukohas ei ole tööd. Ilma uute töökohtadeta ei ole võimalik ääremaastumist vältida.

Kohtudes erinevate ettevõtjatega väljaspool suuremaid linnu, on olulisema probleemina mainitud sobiva tööjõu puudust. Tänapäeva väikeettevõte vajab üsna spetsiifilist tööjõudu, keda väiksemates asumites reeglina pole. See on takistuseks nii alustamisel kui ka ettevõtluse laiendamisel.

See on olnud üks peamisi motivaatoreid, miks olen algatanud riiklikult toetatud üürielamute programmi väljatöötamise. Programmi üks eesmärk on pakkuda kvaliteetseid üürikortereid soodsa hinnaga, suurendades piirkondades tööjõu mobiilsust. Just sobivate eluasemete puudus on tihti põhjus, miks maapiirkondade ettevõtted tööjõudu n-ö sisse tuua ei saa.

T

eise olulise valdkonnana regionaalsete töökohtade soodustamisel näen energeetikat ja elektrivõrguga liitumist. Elektrivõrguga liitumine on kulupõhine ja võrguehitus kallis töö, teisalt on see nii mõnelegi ettevõttele oma toot-

Töökohtade loomise toetamiseks maal ja väikelinnades pakub majandusminister Urve Palo (SDE) välja neli muudatust, sealhulgas sotsiaalmaksu ja riigihangete korralduse muutmise.

mise alustamisel või laiendamisel takistuseks.

Tean konkreetset ettevõtet Võrumaal, kelle investeeringute maht kokku on ligikaudu 20 miljonit eurot, millest juba 1,5 miljonit kulub elektrivõrguga liitumisele ja teist samapalju trafo ja liinide väljaehitamisele. Õnneks oli see investeerimisotsus positiivne.

Praegu on see ettevõte piirkonna arengus olulise tähtsusega, andes otseselt tööd 50-le, aga kaudselt koguni ligi 500 inimesele. Liitumistasude osaline katmine oleks üks konkreetne meede ettevõtetele, kes loovad maapiirkondades uusi töökohti.

Ka elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu määrades on võimalik arvestada regionaalse aspektiga.

Euroopa Liidu normid lubavad äritarbijatele rakendada kuni üheksa korda madalamat elektriaktsiisi, kui on Eestis praegu. Ja taastuvenergia tasu võib elektriarvel olla null. Energiamahukatele ettevõtetele võiks see olla oluline kulueelis.

K

olmandaks tööjõumaksud.

Nüüd, kus meil on hästi tööle hakanud tööjõuregister, on viimane aeg kaotada minimaalse sotsiaalmaksu määr. Kasu sellest oleks osalise koormusega töötavatel inimestel üle Eesti – paljud üksikemad, pensionärid, üliõpilased, puudega inimesed jt töötaksid meelsasti, kuid ei saa seda eri põhjustel teha täiskohaga.

Osalise koormusega töötajate palkamine on aga ettevõtja jaoks praegu ebamõistlikult kallis ning seetõttu on hulk töötahtelisi inimesi meil praegu tööturult lihtsalt väljas. Samuti annaks see suure efekti valdkondades, näiteks põllumajanduses ja turismis, kus vajatakse palju hooajalisi ja osalise koormusega töötajaid.

Ettevõtete regionaalset paik-

Samuti võiks kaaluda kohalikele omavalitsustele ettevõtluse arendamise kohustuse seadustamist. Enamik KOVe tegeleb oma valla ettevõtete ja töökohtadega niikuinii.

nemist võiks hakata arvestama ka avalike teenuste ja toodete hankimisel. Praegune riigihangete seadus on liiga paindumatu ja hinnakeskne. Hanke läbiviijal peaks olema võimalus madalama hinna kõrval hinnata ka seda, kuidas mõjutab hange kohalikku elu, kas tänu hankele saavad tööd kohalikud inimesed ja ettevõtjad. Taas võin tuua näite ühest Lõuna-Eesti vallast, kus veidi madalama hinna tõttu viidi avalikus kasutuses olev hoone puiduküttelt elektriküttele, sest hanke tulemus nõudis seda. Otsus tõi kaasa küll natuke madalama energiahinna, kuid viis pisikeses vallas töökohti.

S

amuti võiks kaaluda kohalikele omavalitsustele ettevõtluse arendamise kohustuse seadustamist. Enamik KOVe tegeleb oma valla ettevõtete ja töökohtadega niikuinii. Samas puuduvad neil selleks riigilt vahendid ja abi. Koos kohaliku võimekusega oma valla ja linna ettevõtete probleeme lahendada peab muutuma ka riigiasutuste suhtumine kohalikku ettevõtlusse: riik peab olema senisest koostööaltim ja operatiivsem.

Muidugi on oluline luua korralikud ühendusteed (sealhulgas ehitada 2020. aastaks kuni Paideni neljarajaliseks Tallinna-Tartu maantee), toimivad väikesadamad, ettevõtlust arvestav praami- ja lennuliiklus. Samuti jätkata ülikiire üle-eestilise internetivõrgu EstWin rajamisega.

Minu jaoks ei ole küsimust, kas töökohtade loomisega maal peaks tegelema. On riigi strateegiline huvi, et inimesi elaks kogu Eestis. On naiivne arvata, et las nad siis kogunevad Tallinna ja selle lähiümbrusesse. Kui inimene on sunnitud oma kodukohast lahkuma, pole tema jaoks sageli enam vahet, kas minna Tallinna või hoopis üle lahe. Uue elu algust tähendab see otsus nagunii. Niisiis peab riik tegema kõik selleks, et inimene sundotsuseni oma kodukohast lahkuda ei peakski jõudma.

Selge sõnum on selges keeles

K

ujutan korraks ette: Töötan kohalikus omavalitsuses ja mul tuleb inimesi uuest teenusest teavitada. Kirjutan infonupukese ja lasen IT-poisil selle meie kodulehele üles panna. Minu töö on tehtud ja tõtt-öelda ei vaeva ma oma pead selle üle, kas keegi minu teate üles leiab. Või, olen ettevõtja ja tahan teada anda, et olen loonud uue kasuliku toote.

Palkan selleks reklaamifirma, kuid ise ei osale reklaami loomise protsessis, sest mis ma oma nina teiste töösse topin. Küllap nad oskavad minu tootest õigesti rääkida…

Meie ümber käib igapäevane tohutu sõnumivahetus. Lisaks teadaandmistele on veel kõiksugu juhiseid, piiranguid, keelde jm.

Sõnumil on keel – lisaks sõnadele koosneb see sageli ka pildist või helist. Iga sõnum moodustab terviku, tekitab tunde ja vastukaja. Nii võib sõnumina vaadelda igasugust infot, alates reklaamist, kodulehest või sõiduplaanist ning lõpetades seadusetekstiga, mis on koostatud selleks, et ühiskonnas toimivat inimest aidata ja suunata.

Kuidas me tahaksime infosõnu-

katrin hallik

Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja

mit vastu võtta? Eelistame sõnumist aru saada, kogeda hoolivat ja võrdväärset kohtlemist. Paraku tuleb ette, et me ei mõista, mida meilt oodatakse, tunneme end rumala või ebavõrdsena. Näiteks notari juures anname vastutuse pädevamate kätte ning kirjutame alla ka siis, kui me sisust täpselt aru ei saa.

Milline on selge infosõnum?

See on sõnum, mis annab vajaliku info võimalikult väheste vahenditega edasi, nii et inimene saab täpselt aru, mida ta peab oma eesmärgi saavutamiseks tegema. Täpselt, lühidalt ja selgelt väljenduda on raske. See eeldab süvenemist ja struktuuri loomist. Või nagu Truman Capote kunagi ütles, et kääridest on rohkem abi kui pastakast.

Kuidas selleni jõuda? Iga sõnumi koostaja võiks läbi mõelda, miks, kellele ja mida ta ütleb, pannes end kliendi rolli, ja kui vähegi võimalik, siis oma sõnumit potentsiaalse kliendi peal katsetades.

Nii häid kui halbu näiteid on meie ümber palju. Üks hea näide on bussipiletite ostmise keskkond tpilet.ee, kus leiab vajaliku info kergesti üles ja kus kasutajal on mugav tegutseda. Või Tervise Arengu Instituudi teavituskam-

paaniate kodulehed, mille pildiline külg on põnev ning sõnum toetav.

Halvad näited jätan nimetamata. Eks igaüks tunneb halva näite ära siis, kui ta mõnel kodulehel infopadrikusse ära eksib, nii et lõpuks peab suuna leidmiseks ikkagi helistama ja teed küsima. Või kui ta kasutusjuhendit uurides tunneb, et olukord on lootusetu.

Mida rohkem tekib samalaadse teenuse pakkujaid, seda rohkem hakkavad määrama detailid. Konkurentsieeliseks võib lugeda seda, et klient kogeb ettevõttega suheldes, et tema huvidest on lähtutud.

Sel sügisel on keele- ja disainiinimestest koosnev töörühm ellu kutsunud selge sõnumi auhinna, millega tahame tunnustada ettevõtteid ja organisatsioone, kes suhtlevad avalikkusega selgelt ja arusaadavalt. 29. septembrini saavad kõik aadressil selgekeel.ee esitada selge sõnumi auhinna kandidaate.

Auhind kutsub märkama kasutajasõbralikke kodulehti, taotlusvorme, kasutusjuhendeid, lepinguid, majajuhte, liiklusskeeme, mobiilirakendusi ja muid sõnumeid.

Võitjatele antakse auhinnad üle rahvusvahelisel selge keele päeval, 13. oktoobril.

Hardo Pajula j Veidrike veenvus ja võim Iga eelarvamuseta inimene,» kirjutas Saksa keiser Wilhelm II 20. sajandi künnisel oma nõole, Vene tsaarile Nikolai II-le, «on sunnitud tunnistama, et Korea peab kuuluma ja saab kuuluma Venemaale.» Mõte langes viljakasse pinnasesse. Juba mitu aastat oli endise ratsaväeohvitseri juhtimisel tegutsenud ärimeeste rühmitus ihunud hammast Jaapani protektoraadi all oleva Korea hiiglaslikele metsavarudele. Veresugulaselt julgustust saanud Nikolai käsibki rahandusministril anda nn Bezobrazovi grupile Korea poolsaarel metsatööde alustamiseks suure laenu.

Veel Nikolai isa Aleksander III poolt ametisse nimetatud Sergei Witte on marus.

Tema arvates tõukavad militaarpartei avantüristid riiki majandusliku ja poliitilise katastroofi suunas. 1903. aasta augustis kutsub tsaar Witte enda juurde Peterhofi ja teatab, et ta on edutatud rahandusministri ametikohalt ministrite nõukogu esimeheks.

Et viimasel on aga vaid tseremoniaalne tähendus, saavad militaristid pumba juurde ja 1905. aasta sügisel päästab tsaari liiga alandavatest rahutingimustest üksnes Vene delegatsiooni juhiks määratud Witte osavus.

Oma edutamise ajaks üle kümne aasta rahandusministrina töötanud Sergei Witte oli alustanud Lääne-Euroopast ohtlikult maha jääva Venemaa ulatusliku moderniseerimisprogrammiga. Witte eestvõtmisel seob Venemaa väliskapitali ligimeelitamiseks oma rubla kulla külge ja ajab ettevaatlikku eelarvepoliitikat. 19. sajandi viimasel kümnendil kasvavadki välismaalaste kapitalimahutused Venemaa majandusse rohkem kui neli korda.

E

nt nagu ikka põrkuvad radikaalse uuendaja reformikatsed sissekaevunud huvigruppide vastuseisule, nii et Witte sisulise vallandamise tagamaad on palju laiemad kui Korea metsaavarused. Paraku kasvavad Venemaa koorekihi auahnus ja reformivalmidus just alates Witte kahimisest teineteisest üha rohkem lahku. «Tõsiasjast, et isevalitsus osutus enesele võetud Venemaa võimsuse taastamisel saamatuks, kujunes üleüldise pettumuse allikas ja ühtlasi üleskutse kõigile neile, kes arvasid, et nende käes läheksid asjad paremini,» kirjutab Princetoni ajaloolane Stephen Kotkin. Mõte, et aastakümned hiljem jõutakse läänele vähemalt tuumarelvade alal järele nimelt käputäie veidrikest bolševike taktikepi all, oleks veel 1917. aasta alguses tundunud enamikule vene haritlaskonnast täiesti arulage.

Kotkini sõnul ei olnud enamlaste võimuhaaramisel otsustavaks mitte oktoobripööre, vaid sellele järgnenud kodusõda.

Just verises vennatapusõjas hakkas Venemaa vägevusest unistavale koorekihile koitma, et see kummaline seltskond ajab tegelikult Venemaale igiomast riigikeskset suurvõimu ambitsioonidega reformipoliitikat ning on siin tänu oma brutaalsusele Wittest palju tõhusam. On päris selge, et ilma kriitilise osa vana riigiaparaadi ja ohvitserkonna toetuseta poleks bolševikel olnud mingit šanssi. Tähelepanuväärselt oli Kotkini sõnul siin pöördepunktiks just Poola armee tagasilöömine Ukrainast, pärast mida olevat tsaariohvitseride ületulek Punaarmeesse hüppeliselt kasvanud.

Kommunismiusu kokkuvarisemise järel tekkinud ideoloogilise vaakumi üle arutledes peab vene teisitimõtlejast emigrant Andrei Sinjavski üheks tõenäolisemaks trooninõudlejaks õigeusklikku fašismi. «Pärast Suurt Oktoobrit on küsimus KOGU MAAILMA ALLUTAMISES ÕIGEUSULE… Saabuva ÕIGEUSKLIKU TEOKRAATIA idee on ainus edasiviiv idee, mis meil praegu on,» tsiteerib Sinjavski KGB poolt omal ajal hulluks tunnistatud Gennadi Šimanovit. Kõlab veidralt?

Küllap siis ka veenvalt ja võimsalt. *Šimanovi suurtähed

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

SUVETEATER. Rein Lang leiab, et tänavuste suveteatrite tase oli ühtlaselt kõrge, enamasti isegi väga kõrge, aga polnud midagi sellist, mis oleks lausa vapustanud.

Saagikoristuse aeg 2

rein lang* teatrifänn

K

ui paar nädalat pärast jaanipäeva jõuab kätte ajakirjanduslik hapukurgihooaeg, tunneb ikka mõni ajakirjanik huvi, mis on selle aasta põnevaim suvelavastus. Ja jälle tuleb seletada, et suvelavastustega saavad teatrikooslused ühele poole alles augusti lõpuks, kui algab uus teatrihooaeg. Kuna see seletus jääb sageli tähelepanuta, on rohkem meediatähelepanu saanud need, kes startinud kohe pärast jaani.

Mõni arvab ekslikult, et allakirjutanu on üks neist, kes vaatab ära kõik eesti teatri suveproduktsioonid. Julgen siiski väita, et suveteatri paljusus on Eestis jõudnud piirini, kus kõike ära vaadata pole enam võimalik. Kui see pole just palgatöö. Ka minul jäi palju nägemata, kuid endalegi üllatuseks selgus, et nägin 16 etendust (mille hulka ma ei loe Saaremaa ooperipäevade etendusi), millest kaks olid ilmavalgust näinud juba eelmisel suvel. Ehk annab see mingi õigustuse kümne mõtte avaldamiseks.

Esiteks. Produktsioonid, millega sel suvel välja tuldi või jätkati, olid hästi läbi mõeldud ja korralikult ette valmistatud.

Välja mindi nii-öelda kindla peale. Suuri riske ei võetud. Tase oli ühtlaselt kõrge, enamasti isegi väga kõrge, aga polnud midagi sellist, mis oleks lausa vapustanud. Tervikuna on see kindlasti märk suveteatri professionaliseerumisest ja lugupidamisest publiku vastu. Millegipärast meenus laulusalm: «Tore oli olla, sest kole oli möödas, polnudki aga miskit erilist.»

Kas aga peabki olema? Meedia nõuab poliitikutelt kogu ühiskonnale uut suurt narratiivi. Stabiilne areng ei rahulda. Või oleks õigem öelda – ei eruta. Mis erutaks? Ameeriklased ei otsi pidevalt spunki, aga nende presidendi võtame vastu kui suurima sõbra. Putin ja tema suvilakooperatiiv on loonud uue suure narratiivi kogu vene rahvale – kas see on eeskuju?

Teiseks. See, et kaardivägi ei pea paljuks suvel teatrit teha, on publiku võit haltuura üle. Üllar Saaremäe, Madis Kalmet, Merle Karusoo, Urmas Lennuk, Lembit Peterson, Taago Tubin, Margus Kasterpalu, Peeter Tammearu, Urmas Vadi, Ingomar Vihmar, Gerda Kordemets, Tiit Palu. Kogu näitlejate koorekiht.

Indrek Hargla, Toomas Kall ja Tiit Aleksejev kirjutavad lausa

algupärandi. Keegi neist ei taha end siduda viletsa korralduse ja publiku petmisega. Mis selles siis imelikku on, et järgmisel kevadel tuleb Eestis Robert Wilsoni lavastus! Suveteater ei ole enam odav sooja ilma meelelahutus, vaid lugupidamistvääriv kunst. Mis on ju tore.

Ugala inimesed tegid tööd, nägid vaeva ja teenisid publiku austuse ja tänu. Ootan selle teatri ja tema suurepäraste näitlejate järgmisi töid.

Kolmandaks. Eestis on suvel tehtud teatrit päikesetõusu ajal soos ja asustamata laiul.

Siin on teatritalud ja teatrimõisad. Muuseumid avavad end järjest enam etenduskunstidele. Aga mina ootaks muuseumidelt suuremat panust etenduskunstidesse, ja eelkõige suvel.

Lennusadama, maanteemuuseumi, Virumaa muuseumide ja isegi Juhan Liivi muuseumi eeskuju peaks nakatama.

Aga endiselt on kuulda hala, et meie muuseum polevat mingi disniländ, vaid lugupeetud teadusasutus. Ainult teadust ei saavat teha, kuna riik ei andvat küllalt raha.

Tänavu päris uute mängukohtadega ei üllatatud, Lahemaa Tooma talu välja arvatud.

Aga võiks küll. Laulupeotule tänavune teekond oli täis kohti, mis vääriksid produtsentide tähelepanu. See, et Roman Baskini Narvas lavastatud «Orkestriproovist» on möödunud lausa igavik, on Ida-Virumaa seisukohast häbiväärne. Õnneks on vähemalt Kohtla vald oma Kukruse mõisaga. Vähe!

Ja kus on Vene Teatri suveprojektid?

Ugala suvi Neljandaks. Suvi oli omal moel Viljandi Ugala suvi. Oma kaubamärgi alt produtseeriti Saueaugu teatritalus «Mere märgid» (lav Margus Kasterpalu), milles tegid vähemalt esietendusel hiilgava rolli Meelis Räm-

Tarbija24 lugejate lemmikud Postimehe tarbijaportaali Tarbija24 lugejad hääletasid parimaks suvelavastuseks Lutsu Teatri Seltsi lavastuse «Rummu Jüri». Põltsamaal Lutsu külas asuvas Prantso talus juunis etendunud lavastuses mängisid harrastusnäitlejad Põlvamaalt, külalistena tegid kaasa ka Madis Milling ja Merle Jääger. «Rummu Jürile» hääle andnud lugejad põhjendasid valikut sellega, et etendus pakkus võimaluse ohtralt naerda.

Teiseks hääletati

R.A.A.A.M.i lavastus «Titanicu orkester», mis esietendus Tapa raudteejaamas juba aasta tagasi.

Kolmandale kohale tõusis samuti R.A.A.A.M.i produktsioon – Jäneda pullitallis mängitud «Imede aasta». Kokku nimetasid lugejad 37 lavastust, mille vaatamine neile sel suvel elamuse pakkus.

Tarbija24 palus lugejatel nimetada ka pettumuse valmistanud lavastusi.

Kõige rohkem mainiti Pro Teatri lavastust «Piinlik», teiseks hääletati Emajõe Suveteatri lavastus «Nu-

kitsamees 2» ning kolmandaks tõusis Monoteatri tükk «Liblikad siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma».

Tarbijaportaali üleskutset luges üle 37 000 lugeja. PM

Kood avab lugejate koostatud edetabeli.

meld ja sügisest Pärnu Endlas alustav Kadri Adamson. See lavastus oli kogupildis kümnesel skaalal ka üheksat väärt (päris kümmet ei saa minult keegi), millele aitas tublisti kaasa mängukoht. Ugala plaanib seda küll sügisel mängida oma teatrimajas, aga see saab kindlasti keeruline olema. Sellegipoolest võib seda lavastust süümepiinadeta soovitada.

Teatri oma lavastus oli ka Õisu mõisas etendunud Fjodor Dostojevski «Valged ööd» (lav Leino Rei). Kuna sama teos mõne aasta eest Lembit Petersoni Theatrumis lavastatuna oli veel värskelt meeles, ei saa seekordsele tervikuna just kõrgeid punkte anda, kuid Õisu mõisapargi valimine mängukohaks, publikule piknikuvõimaluse loomine ja Adeele Sepa osatäitmine olid kindlasti õnnestumised.

Aga ugalalased tegid vägitegusid ka teiste produktsioonides. Aarne Soro ja Klaudia Tiitsmaa särasid Urmas Vadi lavastatud tükis «Kus Sa oled, Juhan Liiv?». Aarne Soro kehastatud Juhan Liiv oli ka selle suve meeldejäävaim roll. Taago Tubin lavastas R.A.A.A.M.i ja maanteemuuseumi ühisproduktsiooni «Vaga vend Vahindra», milles said ilusate töödega hakkama Tarvo Vridolin peaosas ja Tanel Ingi ja Janek Vadi kõrvalosades. Varbusel etendunud vend Vahindra lugu oli ka suveteater kogu oma ilus – sai tuld, vett ja suitsu.

Kui siia veel lisada Andres Tabuni ja Andres Lepiku kahepeale Õisus tehtud lõbus teatriõhtu, võib väita, et Ugala inimesed ja institutsioon tervikuna tegid tööd ja nägid vaeva ja teenisid publiku austuse ja tänu. Mina vähemalt ootan selle teatri ja tema suure-

päraste näitlejate järgmisi töid väga suure huviga. Ka on kõik kuuldused teatritegemise kriisist väljaspool Tallinna ja Tartut tugevasti liialdatud, et mitte öelda rumal või pahatahtlik jutt.

Viiendaks. Mida on vaja täiuslikuks suveteatriks? Seda, et Üllar Saaremäe leiaks iiri loo ja Lahemaalt Iirimaad meenu-

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

1

1. Maanteemuuseumis Varbusel etendunud «Vaga vend Vahindra» oli suveteater kogu oma ilus – sai tuld, vett ja suitsu. foto: siim vahur 2. Täiusliku suveteatri retsept – Üllar Saaremäe lavab iiri loo, kus mängvad Hannes Kaljujärv ja Ines Aru ehk Rakvere teatri lavastus «Üks pealuu Connemaras». Fotol ka Imre Õunapuu. foto: rakvere teater 3. Tippvormis lavastaja Madis Kalmet tõi Jäneda pullitallis välja Tiit Aleksejevi «Imede aasta». Heintes lamab näitleja Henrik Kalmet. foto: siim vahur 1

4. Aarne Soro kehastatud Juhan Liiv lavastuses «Kus sa oled, Juhan Liiv?» oli selle suve üks meeldejäävamaid rolle.

2

3

4

foto: kalev saar

5. Ugala lavastuses «Mere märgid» tegid hiilgavad rollid Kadri Adamson ja Meelis Rämmeld. fo-

5

to: gabriela liivamägi

3

4

5

tava mängukoha (Tooma talu).

Et Hannes Kaljujärv oleks põhitöökohast vaba peaosa mängima. Et Ines Aru oleks nõus kaasa tegema. Et oleks iiri ilm – külm ja märg ja mingi (mitte ülearu pikk) osa etendusest toimuks väljas, kus maa ja taevas on kokku saanud. Ja et Rakvere Teater oleks. Kokku on see Martin McDonaghi «Üks pea-

luu Connemaras» – 9 punkti.

Kümmet ei anna kadedusest ja sellepärast, et …

Või siis teine võimalus: tuleb tellida Indrek Harglalt klassikaline angloameerika stiilis krimitükk, võtta Peeter Tammearu lavastajaks, palgata tippnäitlejad, leida huvitav mängukoht ja last, but not least, teha seda kõike Kuressaares. Millegipärast meenub, et Agatha Christie «10 väikest neegrit» mängiti Londonis samas teatris üle 30 aasta järjest. Ka «Testamenditäitjatega» võiks Kuressaare Linnateater tuuritada mööda Eestit mitu aastat jutti. Seda aga juhul, kui suudetaks seda teha just selle koosseisuga, mis pole aga võimalik. Ja hea nii – parimad asjad on ikka kordumatud, aga televersiooni võiks ju sellest toota küll.

Kuuendaks. Ajaloolane ja Richard Sagritsa majamuuseumi pealik Teet Veispak on juba aastaid teinud tänuväärset tööd nõukogude okupatsiooniaegse kultuuriloo etenduskunsti valamisel. Tänavu siis ka ametlikult ja avalikult produtsendi rollis. Nagu ikka, lavastajaks Üllar Saaremäe ja Alice Sagritsa rollis Liisa Aibel.

Toomas Kalli kirjutatud «Karistai ja Lorelei» toob aga vaatajani ka ühe kultuurilooliselt väga vastuolulise isiksuse – August Alle. Ja kurikuulsa EKP VIII pleenumi järgse skisoidse ajajärgu, kus avantürist-kommunisti Aleksander Kelbergi märatsemise taustal peab peatoimetaja kokku panema Loomingu korralise numbri. Ja seda muidugi ei saa kaine peaga teha.

Väga head teatrikunsti saab suvel teha väga lihtsate vahenditega. Ja see kunst leiab publiku ilma liigse lärmita.

Eerik Ruus on hea näitleja. Kui kogu see lihast ja luust näitlejate etendatud tragöödia publiku silme ees lahti rullub, taban ma end ootamatult mõtlemast, et MEIL on võimalus seda kõike täna nautida muigega suunurgas suveteatris, aga NEIL Venemaal toimub see ju täna päriselt. Ja kuidas meil on vedanud, et praegune Loomingu peatoimetaja ei pea oma suvekodust kiirkorras sõitma Ühtse Venemaa kultuuriideoloogi V. Medinski nimetatud Eesti Riigikapitalistliku Nõukogu-

de Vabariigi kultuuriministrilt käsku saama. Kuigi isegi riigikogus on piisavalt neid, kes seda päris loomulikuks asjaajamiseks peaksid.

Teemaks armastus Seitsmendaks. Selle aasta teatrisuve ettevalmistusaeg on olnud pikk. Domineeriv teema on inimlik armastus, aegumatu mehe ja naise teineteise poole tõmbumise ja tõukumise teema – «Mere märgid», «Valged ööd», «Vargamäe unistaja», «Kass tulisel plekk-katusel», «Hääled» jt.

Vaatamata sellele, et juba varakevadest oli selge, et Ukraina sündmused toovad meie ellu tagasi hirmud ja stressi, dilemmad ja emotsioonid, mis vahepeal hakkasid ununema.

Vaid R.A.A.A.M.i produtseeritud ja Madis Kalmeti Jäneda pullitallis lavastatud «Imede aasta» tõmbab mingil moel paralleele Ukraina sõjaga. Aga ka selle lavastuse teema on mujal, asetudes samasse ritta eelnimetatutega. Ometigi kõnetab Tiit Aleksejevi näidend kuidagi teistmoodi, pannes kusagil ajusopis helisema äratuskella. Ärkvelolek tuleb aga praegu kasuks. Madis Kalmet on lavastajana tippvormis ja oleks vaid meil rohkem autoreid, kel-

* Autor väljendab siinkohal isiklikke, mitte Reformierakonna ametlikke seisukohti.

le teoseid lavastada. Või kirjutaks Aleksejev rohkem. «Imede aasta» väärib kaheksat ja ega üheksastki palju puudu jäänud.

Kaheksandaks. Eesti Draamateater on loonud uue suvetraditsiooni – kolme aasta peale otsitakse üks väikekodanlik kuulus ameerika lugu.

Hea, kui sellel oleks ka filmiversioon. Lavale pannakse see Laitse Graniitvillas ja saavutatakse olukord, kus inimesed otsivad kedagi, kes tunneks kedagi, kellel oleks ligipääs piletitele.

Konservatiivne rahvusteater käitub ootuspäraselt ja professionaalselt. Ent sellesuvine «Kass tulisel plekk-katusel» tuleks ja läheks mälust üsna kiiresti, kui tüki lavastaja Ingomar Vihmar ise poleks lavale läinud ja lähenenud omal ajal Paul Newmani mängitud Bricki rollile hoopis ootamatu ja kaasaegse nurga alt. See mitte ainult ei päästnud lavastust, vaid tegi sellest nauditava teose, millele võib ennustada pikka iga. Üheksandaks. See, et omavalitsused ise on teatriprodutsendid, on natuke imelik. Kui seda teeb Albu vald, siis tuleb põhjust otsida vallavanem Kalju Kertsmikust. Viimasel on imeline võime leida oma projektide tegemiseks just täpselt õiged inimesed. Urmas Lennuki nägemus unistajast Vargamäe Andresest (Ott Sepp), Oru Pearust (Tarmo Tagamets), Marist (Liisa Pulk) ja Krõõdast (Loore Martma) ei ühti ilmselt sadade kirjandusõpetajate omaga, aga tõestab, et Tammsaare tekst saab olla aluseks uuele loomingule veel mitu põlve.

See, et Kalju Kertsmik ikka vallavanemaks tagasi valitakse, näitab, et pole see meie rahvas nii ebatolerantne ja kolklik ühtegi, nagu ennast teatriteadlaseks pidavad noorsandidemandad armastavad tihtipeale kuulutada.

Kümnendaks. Väga head teatrikunsti saab suvel teha väga lihtsate vahenditega. Ja see kunst leiab publiku ilma liigse lärmita. Lembit Peterson tõestas seda Esna mõisas Jaan Kruusvalli «Häältega» jälle. Mis ei tähenda, et riskantsed ja uuenduslikud teatriprojektid oleksid kuidagi teisejärgulised ja võiksid toetuse taotlemisel olla vähem eelistatud. Suveteatris peaks just avalduma erinevate mõtete ja lähenemiste paljusus. Seda ka korraldusliku poole osas.

Teatriinimesed peaksid otsima koostööd muuseumirahvaga, looduskaitsjatega, põllumeestega, restoranipidajatega. Eriti tore oleks, kui erinevad teatrikäsitlused ja korralduslikud nipid saaksid ka kriitikalt kiiret ja asjalikku tagasisidet. Kui lavastajate ja näitlejate raskekahurvägi on tööl, võiksid seda olla ka kriitikud ja ajakirjanikud.

16 || töÖ/koolitus || postimees, 9. september 2014

TÖÖALASED KOOLITUSED

KOOLITUSKESKUS REITING koolitus@reiting.ee tel 733 3690 ja 652 5982 Vaata veel koolitusi: www.reiting.ee

12. IX – 17. X 12. IX 16. IX 17. IX – 28. XI 22. IX 1. X – 5. XII

380 € + km 69 € + km 99 € + km 1003 € + km 138 € + km 1188 € + km

Valik koolitustest Tartus Projektide koostamine MTÜ ja SA raamatupidamine ja maksud Telefonimüügi koolitus Sekretär-juhiabi kursused Töötervishoiu ja -ohutuse koolitus (24 t) Lapsehoidjate kursus (koos juhendatud praktikaga)

tel 666 2327, kristjan.kokk@postimees.ee

TEL 666 2327, KRISTJAN.KOKK@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || TÖÖ || 17

18 || SPORT || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Minu arvates oli see liiga lihtne eksimus. Ta oleks pidanud vähemalt proovima seda kurvi võtta, kuid ei teinud seda.

Kolmekordne vormel-1 maailmameister Jackie Stewart tunnistas, et Nico Rosberg võis Itaalia GP-l Lewis Hamiltoni endast meelega mööda lasta.

KORVPALL

Osa EM-finaalturniirist toimub Lätis Eile selgusid 2015. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste toimumiskohad. Esialgu Ukrainas toimuma pidanud turniir jaotati ära nelja riigi vahel. Alagrupiturniirid toimuvad Lätis (Riia), Horvaatias (Zagreb), Saksamaal (Berliin) ja Prantsusmaal (Montpellier). Playoff’id mängitakse Prantsusmaal Lille’is. 2015. aasta korvpalli EMil teeb kaasa ka Eesti koondis. Turniir toimub 5.–20. septembrini.

KORVPALL

Kalev/Cramo palkas kaks uut mängijat Valitsev Eesti korvpallimeister Kalev/Cramo jõudis kokkuleppele kahe uue mängijaga: meeskonnaga liituvad Sten Olmre ja ameeriklane E. J. Singler.

E. J. Singler on 198 sentimeetrit pikk ääremängija, kes viimase hooaja veetis Idaho Stampede meeskonnas D-liigas. Idaho meeskonnas olid mehe keskmised näitajad 14,1 punkti ja 4,7 lauapalli mängu kohta. Seejuures tabas ameeriklane 47,5-protsendilise tabavusega kaugviskeid ja võitis D-liiga all-star-võistluse kaugviskevõistluse. Sten Olmre liitub Cramoga Audentese spordigümnaasiumist.

1:7

Saksamaa koondise väravat tähistavad Thomas Müller (nr 13), Benedikt Höwedes (nr 4) ja Mario Götze (nr 19) pidid vastavalt valiksarja uuele süsteemile foto: reuters/scanpix mänguväljakule tulema pühapäeva õhtul.

EM-VALIKSARI. Alates 2016. aasta jalgpalli EM-valiksarjast hajutatakse mänge senisest enam laiali, et fännid saaksid rohkem kohtumisi vaadata.

Meistrite liiga eeskuju koondisejalgpallis

kaotuse

sai Eesti U21 jalgpallikoondis viimases EM-valikmängus Sloveeniaga.

KORVPALL

Jaanus Liivakust sai Hollandi kõrgliigaklubi peatreener Endine Eesti korvpallikoondise mängujuht Jaanus Liivak (pildil) asus möödunud nädalal juhendama Hollandi kõrgliigas mängiva Amsterdami Apollo meeskonda.

Apollo meeskond sündis 2011. aastal BV Lely ja Mosquitose ühinemisel. Esimesel hooajal tuldi amatööride tasemel riigi meistriks. Hollandi kõrgliigaga liituti aasta hiljem ning saadi meistrivõistlustel 9. koht. Möödunud hooajal jõuti esimest korda play-off’i, kuid veerandfinaalis jäädi mängudega 0:2 alla GasTerra Flamesi meeskonnale.

Enne uue hooaja algust oli klubil probleeme eelarve kokkusaamisega, kuid läbi raskuste osaletakse taas Hollandi kõrgemas seltskonnas.

Contador suurendas edu

Rock sõlmis esimesed lepingud

Hispaania velotuuri 16. etapi võitis üldliider Alberto Contador. Üldarvestuses edestab ta Alejandro Valverdet ühe minuti ja 36 sekundiga. Tanel Kangert lõpetas eilse etapi 98. kohaga ning on kokkuvõttes 36. positsioonil.

Gert Jõeäär piirdus 152. kohaga ning kokkuvõttes hoiab ta 163. positsiooni.

Tartu Rocki korvpalliklubi sõlmis hooaja esimesed ametlikud lepingud välismängijatega.

Mängujuhi kohal hakkab taas mängima eelmise hooaja täht leedukas Augustas Peciukevicius ning uue täiendusena liitub tsenter Karolis Petrukonis. Kaks leedukat jäävad sellel hooajal Rocki ainsateks välistäiendusteks.

madis kalvet reporter

Ü

limalt edukaks osutunud jalgpalli Meistrite liiga kontseptsioon on nüüdseks jõudnud ka koondisejalgpalli tasemele ning sellest tulenevaid muudatusi said eestlased eile näha Lilleküla staadionil, kui Eesti võõrustas 2016. aasta EM-valiksarjas Sloveeniat. Endiselt jagatakse mängudes võitjale kolm punkti ja viigi korral on tasuks üks punkt, ent kõike mängu ümbritsevat on hakatud senisest enam süstematiseerima.

Esimene silmatorkavam asi on kindlasti see, et Eesti alustas valiksarja esmaspäevasel päeval. Mõned rahvustiimid tulid väljakule aga juba pühapäeval, mis ei ole võrreldes varasemaga just tavapärased päevad koondisemängude pidamiseks.

Üks puhkepäev vähem Uue idee kohaselt on valikmängude puhul tegemist n-ö Euroopa jalgpalli nädalaga, kus matšid toimuvad neljapäevast teisipäevani. Laupäevased ja pühapäevased mängud algavad Eesti aja järgi kell 19.00 ja 21.45 ning nädala sees peetavad matšid reeglina kell 21.45, kuid mõnel juhul on lubatud ka 19.00.

Kui varasemalt peeti valikmänge enamasti reedel ja tei-

sipäeval ehk matšide vahele jäi kolm päeva, siis edaspidi mängitakse süsteemis neljapäev/pühapäev, reede/esmaspäev, laupäev/teisipäev ehk kahe mängu vahele jääb kaks puhkepäeva. Uue süsteemiga soovitakse mänge hajutada, et fännidel oleks võimalik otseülekandes jälgida senisest tunduvalt rohkem matše. Lisaks jälgitakse seda, et üleeuroopaliselt suure telehuviga mängud ei oleks ühel päeval. Nimetatud muudatustega soovitakse loomulikult teenida senisest suuremat tulu.

Nii tehti 2016. aasta valiksarjaga algust juba pühapäeva õhtul, kui kavas oli kaheksa kohtumist. Suurima üllatuse valmistas Albaania, kes alistas võõrsil 1:0 Portugali. Võidukalt alustas värske maailmameister Saksamaa, kui Thomas Mülleri tabamustest alistati 2:1 Šotimaa. Esimese n-ö mängupäeva viimased kohtumised on kavas täna, kui suurtest jalgpalliriikidest sõidab Itaalia külla Norrale ning Holland Tšehhile. Ühe alagrupi mängud on seejuures kavas samal päeval.

Kuna septembris peavad kõik koondised ühe valikmängu, uuest süsteemist praegu veel täit ettekujutust ei saa.

Oktoobris on aga kavas juba kaks mängupäeva. Esmalt sõidab Eesti 9. oktoobril (neljapäev) külla Leedule ja 12. oktoobril ehk pühapäeva õhtul võõrustatakse Inglismaad. Viimati nimetatud kohtumine algabki näiteks kell 19.

Muutunud on ka reklaamitingimused ning nüüdsest on kõik õigused Euroopa Jalgpalli

Liidu (UEFA) käes. Välja on valitud üleeuroopalised toetajad, kelle reklaamid ilutsevad staadionitel. Siingi on tunda Meistrite liiga eeskuju ning soovide kohaselt peaksid kõik areenid välja nägema võimalikult sarnased. Teenitud tulu jagab UEFA riikide vahel sõltuvalt sõlmitud telelepingust – UEFA on sõlminud iga riigiga eraldi kokkuleppe. Tehtud muudatused võetakse kasutusele ka 2018. aasta MM-valiksarjas.

Kindel mängukalender Üks oluline muudatus on ka seoses mängukalendri koostamisega. Kui varasemalt pidid ühte alagruppi loositud meeskonnad ise matšide toimumisaja üle läbirääkimisi, siis seekord saadeti alaliitudele lihtsalt loosimise järel juba paika pandud mängukalender, kus muuhulgas võeti arvesse ka klimaatilisi tingimusi.

Võrreldes eelmiste EMidega on muutunud ka lõppvõistlusele pääsevate meeskondade arv, senise 16 asemel hakkavad 2016. aastal Prantsusmaal tiitlit jahtima 24 tiimi. Finaalturniirile pääsevate meeskondade arvu suurendamine tähendab valikgruppides seda, et EMile pääsevad kõigi üheksa alagrupi võitjad ja teise koha omanikud. Otsepääsme kindlustab endale ka üheksa alagrupi peale edukaim kolmanda koha omanik. Ülejäänud kaheksa meeskonda, kes lõpetavad oma grupis kolmandana, selgitavad play-off’is viimased neli õnnelikku, kes pallivad 2016. aastal Prantsusmaal toimuval finaalturniiril.

Valiksarja mängukalender 1. mängupäev: 7./8./9. september 2014 2. mängupäev: 9./10./11. oktoober 2014 3. mängupäev: 12./13./14. oktoober 2014 4. mängupäev: 14./15./16. november 2014 5. mängupäev: 27./28./29. märts 2015 6. mängupäev: 12./13./14. juuni 2015 7. mängupäev: 3./4./5. september 2015 8. mängupäev: 6./7./8. september 2015 9. mängupäev: 8./9./10. oktoober 2015 10. mängupäev: 11./12./13. oktoober 2015 Play-off’i 1. ring: 12./13./14. november 2015 Play-off’i 2. ring: 15./16./17. november 2015

Kasvava EMfinaalturniiri ajalugu Kui esimene jalgpalli maailmameister selgus 1930. aastal, siis esimene Euroopa meistri tiitel mängiti välja kolm kümnendit hiljem ehk 1960. aastal. Esimesena käis EMi idee juba 1927. aastal välja Prantsusmaa jalgpalliliidu juht Henri Delaunay, kuid esimeste valikmängudeni jõuti alles 1958. aastal.

Valiksarja alustas toona 17 riiki ning teiste seas jäid kõrvale sellised riigid nagu Inglismaa, Holland, Lääne-Saksamaa ja Itaalia. Valiksarja otsustavas faasis astus kõrvale ka Hispaania, kes poliitilise protesti märgina loobus duellist NSVLiga. 1960. aastal Prantsusmaal

toimunud finaalturniirile pääses neli tiimi ning võitjaks krooniti NSVL, kes alistas finaalis Jugoslaavia.

Finaalturniiril osalejate arvu suurendati alles 1980. aastal, kui see tõsteti kaheksani. Järgmine kord suurendati EMfinaalturniiril mängivate riikide arvu 1996. aastaks, kui see tõusis 16 meeskonnani. Kahe aasta pärast Prantsusmaal peetav EM on nüüd aga esimene, kus saab mängimas näha 24 riigi koondiseid.

EMide läbi aegade kõige edukamad riigid on olnud kolme tiitliga Saksamaa (1972, 1980, 1996) ja Hispaania (1964, 2008, 2012). PM

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 19

KORVPALL. Spetsialistid ootavad, et korvpalli MMi poolfinaali pääsevad USA, Hispaania, Leedu ja Serbia.

Leedu õnn, Türgi jumal ja Serbia hing peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

Korvpalli MMi veerandfinaalidesse jõudsid koguni kuus Euroopa meeskonda. Treener Indrek Ruudu hinnangul näitab see selgelt, millised jõujooned maailma korvpallis valitsevad. «Kui NBA liigana välja jätta, on tugevad ikkagi just Euroopa riigid,» sõnas ta ja ennustas, et MMil jõuavad USA kõrval poolfinaalidesse kolme Euroopa riigi koondised.

Selles, et USA suudab täna veerandfinaalis alistada Sloveenia, ei kahtle ilmselt keegi. Ruut ei pea tõenäoliseks ka seda, et Prantsusmaa suudaks homme saada vastu Hispaaniale. Hoopis põnevamaid heitlusi on oodata aga paarides Leedu – Türgi ja Serbia – Brasiilia.

Just Leedu ja Türgi on sellel MMil pakkunud vastuolulisi esitusi. «Kui Leedu oleks sattunud teisele tabelipoolele, poleks nad ehk jõudnud isegi veerandfinaali, nüüd on neil aga väga hea võimalus mängida USAga poolfinaalis,» leidis Ruut.

Kaheksandikfinaalis UusMeremaaga pääses Leedu üllatavalt napilt. Sellele mängule jätsid oma jälje juba kohtumise alguses kulmu piirkonda tõsise haava saanud Jonas Maciulise pikk eemalolek ning Simas Jasaitise vigastus. Tõsi, pärast õmblustöid tabas Maciulis naastes siiski ühe olulise kolmese ja on kindlasti

platsil ka täna. Jasaitis viidi pärast mängu haiglasse kontrolli, ent leedulaste õnneks olid mängumehe roided terved ning arstid tuvastasid ainult väga tugeva põrutuse. Ka tema kaasategemine on täna võimalik.

Türgi on aga sellel MMil võitnud lõpuminutitel mitu olulist mängu. Ka kaheksandikfinaalis oldi Austraalia vastu pidevalt tagaajaja rollis, ent Emir Preldzic tabas viimasel minutil kaks kolmest, neist otsustava viis sekundit enne lõppu, ja Türgi võttis ühepunktilise võidu.

«Vähemalt seni on korvpallijumal olnud türklane,» viitas Ruut Türgi koondise selle MMi mitmele napile võidule. «Tegelikult oskavadki tippmeeskonnad mängida täpselt nii palju kui võitmiseks vaja. Head meeskonnad ei näe probleemi ka selles, kuid esimesel poolajal asjad veel ei õnnestu ning neid ei huvita vastase suureskooriline võitmine. See kõik ei tähenda muidugi seda, et Türgi oleks mängu lõpu meelega selliseks lasknud.»

Huvitavat heitlust ootab Ruut ka Serbia ja Brasiilia vahelisest mängust. Alagrupiturniiri mängude põhjal pidas Ruut Kreekat selliseks meeskonnaks, kes võiks sekkuda medaliheitlusse, kuid kaheksandikfinaalis jäid nad alla just Serbiale. «Serbia näitas selles mängus väga võimsat hinge,» märkis Ruut.

Leedu meestes emotsiooni jagub - pildil esiplaanil laseb looma endast välja nende tagamees Adas Juskefoto: ap/scanpix vicius.

Serena Williams jätkab rekordijahti kristjan jaak kangur

kristjan-jaak.kangur@postimees.ee

USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel tõstis ööl vastu eilset naiste üksikmängus võidukarika taas pea kohale ameeriklanna Serena Williams – 15 aastat pärast seda, kui ta alistas Flushing Meadowsi väljakutel Martina Hingise ja võitis oma karjääri esimese suure slämmi tiitli. Koos seekordse võiduga on Williamsil nüüd koos 18 tiitlit, mis tõstab ta kaasaegse tennise arvestuses samale pulgale selliste suurnimedega nagu Chris Evert ja Martina Navratilova.

Rääkimata sellest, et Williams ei loovutanud teel tiitlini seitsme mängu jooksul vastastele settigi, ei suutnud mitte keegi tema vastu võita ühes setis isegi üle kolme geimi. Erand polnud ka finaalivastane Caroline Wozniacki, kellest Williams oli parem 6:3, 6:3. «Imeline tunne,» lausus Williams, kes ei suutnud mängu lõppedes pisaraid tagasi hoida. «Pole paremat kohta, kus võita. Emotsioonid möllavad!» lausus ameeriklanna, kelle mõõdupuu järgi oli tema tänavune hooaeg seni olnud täielik läbikukkumine.

Maailma esireket kaotas tänavu nii Austraalias, Prantsusmaal kui ka Wimbledonis ootamatult vara, jõudmata neljandast ringist kaugemale. Nii kehva hooaega ei olnud ta teinud alates 1998. aastast, kui 16-aastasena tipptennises debüteeris. Kodusel US Openil oli ta aga kõigutamatu. Mängu vii-

suure slämmi turniirivõiduni jõuda vaid Navratilova, kes oli 1990. aastal Wimbledonis võites 33-aastane. Teisalt ei ole Williamsil praegu pea ühtegi sellist konkurenti, kes suudaks stabiilselt suuturniiride finaalidesse jõuda, veel vähem seal võita – erandiks võib lugeda ehk vaid Maria Šarapovat, kes on võidutsenud viiel turniiril.

Tegevmängijatest on seitse tiitlit küll ka Serena vanemal õel Venusel, kuid tema ei kuulu enam aastaid maailma teravaimasse tippu. Järgnevad kahe tiitliga Viktoria Azarenka, Petra Kvitova, Li Na ja Svetlana Kuznetsova, kellest kolm esimest võivad loota auhinnakaKolmandat aastat järjest US Openi võitnud Serena Williams pani raskele pi edaspidist täienemist, ning foto: usa today sports / scanpix karjääri jooksul ühe tiitli võitaastale ilusa punkti. nud Stosur, Ana Ivanovic ja mases geimis peetud palliva- rivõitu saavutanud Grafi kinni- Francesca Schiavone.

Seega on Williamsi suurim hetused, neist üks 26-löögiline, püüdmine. võtsid terve kohtumise kokku – Nagu statistikat armastavad vastane lähiaastatel ikkagi tõeWozniacki pani kõik oma osku- ameeriklased kiirelt välja arvu- näoliselt vaid ta ise, eriti kui arsed mängu, kuid Williamsi jõu tasid, on Williams viimase 26 vestada, et oma 18 tiitlit on ta vastu sellest ei piisanud. «Ma ei kuu jooksul osalenud kümnel kogunud kõikidelt väljakukaosanud iial mõelda, et võiksin suure slämmi turniiril, jõud- tetelt – Everti rekordit kordakunagi tõusta Everti või Nav- nud neist pooltel finaali ja ala- vad kuus võitu US Openilt, viis ratilova kõrvale. Olin vaid tüd- ti seal ka võitnud. Samas tem- Austraaliast, viis Wimbledonist ruk Comptonist, kellel oli reket pos jätkates ei tohiks tal Gra- ja kaks Prantsusmaalt. ja unistus,» sõnas Williams pä- fist möödumiseks kuluda enam Rekorditerohkel õhtul jäi rast mängu pressikonverentsil. kui paar aastat, eriti arvesta- New Yorgis Williamsi krooniUS Openi kolmandat aas- des seda, et karjääri jooksul on mise varju veel üks märkimistat järjest võitnud ameeriklan- ameeriklanna finaalis platsilt väärne saavutus – 36-aastana jääb nüüd slämmiturniiri kaotajana lahkunud vaid neljal sed kaksikvennad Bob ja Mivõitude arvult maha vaid Stef- suurturniiril – kaks korda on ke Bryan võitsid meeste paafi Grafist. Tõsi, enne seda, kui temast jagu saanud õde Venus, rismängu, tähistades ühtlasi profid ja amatöörid 1968. aas- korra Maria Šarapova ja viima- sajandat turniirivõitu. Suure tal koos võistlema lubati, jõu- ti 2011. aastal Samantha Stosur. slämmi turniiridel on finaalis dis Helen Wills Moody võita Septembri lõpus saab Wil- hispaanlastest Marcel Granol19 ja Margaret Court 24 turnii- liams aga juba 33-aastaseks lersist ja Marc Lopezist 6:3, 6:4 ri. Kuid Williamsi peaeesmärk ning temast vanemana on suut- jagu saanud vennad nüüd alissaab nüüd siiski olla 22 turnii- nud kaasaegse tennise ajajärgul tamatuks jäänud 16 korda.

Eesti koondise endise peatreeneri Üllar Kerde hinnangul oli aga Serbia võiduga lõppenud mäng ere näide sellest, kuidas üks meeskondadest ei suhtunud oma tegevusse nii nagu play-off-mängule kohane.

«Kõrvalt vaadates jäi mulje, nagu poleks kreeklased taibanud, et tegemist võib olla nende jaoks viimase mänguga,» leidis ta ja lisas, et MMi kohamängude konkurentsis ei saa endale sellist asja lubada.

Kohamängudel ei saa alati varasemaid tulemusi arvestada, sest tegemist on vaid ühe kohtumisega, ning nagu Ruut ütles, juhtuda võib kõike. Kerde lisas, et turniiri edenedes on kõik konkurentsi jäänud meeskonnad hakanud tegutsema paremini. «Alguses jätsid meeskonnad üsna kehva mulje – näiteks Leedu suutis kahes mängus alustada nii, nagu neil polnuks mingitki keskendumist,» rääkis Kerde.

Ruudu hinnangul on aga korvpalli üldine tase muutunud ühtlaselt tugevaks. «Väga eredaid superstaare me MMil ei näe, kuid terviklikult on tase väga kõrge,» hindas ta. «Meeskonnad on hakanud mängima rohkem kindla peale – pigem kindlustatakse ära korvialune tsoon ja vastasel lubatakse eemalt visata. Mulle endale see stiil väga ei sümpatiseeri, eelistan rohkem Hispaania stiilis kiiret tegutsemist.»

20 || TEHNIKA || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

VIDINAD. Iga-aastasel messil IFA tänavu suuri üllatusi ei olnud, peatähelepanu oli pööratud nutikelladele, nutitelefonidele ja fotokaameratele.

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

IFA-l esitleti uusi elektroonikatooteid kuldar kullasepp eriprojektide vastutav toimetaja

I

ga aasta septembris kogunevad maailma suurimad firmad Saksamaale, et esitleda uusi tooteid Berliini rahvusvahelisel raadionäitusel (Internationale Funkausstellung ehk IFA on Saksamaa üks vanimaid tehnikamesse, mida on korraldatud alates 1924. aastast – toim).

10. septembrini toimuva ürituse põhiuudised saavad teatavaks messi esimesel või isegi sellele eelneval päeval. Mõneti ootuspärane on see, kes üritusel peamist tähelepanu püüavad.

Ikka on selleks Samsung, Sony, Microsoft ja teised. Endiselt on kõige populaarsemad telefonid ja näiteks uutele tolmuimejatele kuigi palju tähelepanu ei pöörata.

Tänavu oli mullusest veidi vähem välja pandud telereid, seda populaarsemad on aga nutikellad. Kui mullu esitles Samsung oma esimesi nutikellasid, mis kasutasid Samsungi platvormi, siis tänavu olid paljud tootjad väljas Google’i loodud seadmetega, mis kasutavad operatsioonisüsteemi Android Wear.

Tähelepanuväärne on siin kindlasti LG G Watch R. Šiki välimusega ümara ekraaniga nutikell on samas maskuliinne – ilmselt leidub vähe naisi, kes seda kanda soovivad. Kandilisem, kuid siiski ehk õrnemale soole sobivam on Asu-

se ZenWatch, mis samuti pälvis palju tähelepanu. Oma uued nutikellad olid ka Samsungil.

Nutikelladest rääkides tuleb pilgud suunata hoopis Chicagosse, kus IFAga samal ajal esitles oma uusi tooteid Motorola, mis teatas lõpuks kauaoodatud Moto 360 müügiletulekust.

Tõenäoliselt saadab seda 250 dollarit maksvat ümarat ja stiilset nutikella suur edu. Ühendriikide populaarne elektroonikapood BestBuy müüs pakutud eksemplarid läbi vaid paari tunniga.

Sony Z3 kasutab DSEE HX tehnoloogiat, mis tõstab oluliselt MP3-muusika kvaliteeti.

Moto 360 polnud ainus seade, millega Motorola osa IFA tähelepanust röövis. Esitleti ka nutitelefone Moto X ja Moto G, esimest peetakse parimaks Androidi telefoniks, teist aga hinna ja kvaliteedi suhtelt konkurentsituks liidriks.

Meizu telefonid tulevad Eestis müügile Hiina telefonitootja Meizu telefonid jõuavad õige pea poelettidele ka Eestis. Möödunud nädalal Hiinas esitletud Meizu MX4 jõuab Balti riikides müügile eeldatavasti aasta lõpuks. Tegemist on 5,36-tollise ekraanidiagonaaliga nutitelefoniga, mis kasutab Androidil põ-

hinevat Flyme’i operatsioonisüsteemi.

Ekraaniresolutsioon on 1920 x 1152 pikslit ning telefoni jooksutab neljatuumaline protsessor. Kaamera on pärit Sonylt. Niivõrd suure telefoni kohta on Meizu MX4 ebatavaliselt õhuke ja kerge, kaaludes vaid 147 grammi. PM

Sony esitles IFA-l kaamerat QX1, mis ühendatakse nutitelefoniga. Ilma viimaseta lihtsalt ei näe, millist pilti parasjagu teed. QX1 teeb aga uuenduslikuks see, et sellel saab vahetada objektiive. Tehes pilte näiteks Sony Alpha sarja kaameratega, saab nüüd e-mounti bajonettühendust kasutava objektiivi keerata telefoni ette.

Sony jätkab hämmastava kiirusega oma tipptelefonide uuendamist ja nii jõuti juba Xperia Z3ni. Võrreldes pool aastat varem esitletud Z2ga küll palju uuendusi pole. Disain on veidi ümaram ja protsessor veidi kiirem, kuid see iseenesest pole veel põhjus telefoni välja vahetada. Välja arvatud juhul, kui telefoni kasutaja just audiofiil pole. Nimelt kasutab Z3 Sony DSEE HX tehnoloogiat, mis tõstab oluliselt MP3-muusika kvaliteeti.

Samsung esitles ka küljele kumerduva ekraaniga telefoni. Galaxy Note Edge on tehniliselt sarnane samuti messil esitletud Galaxy Note 4ga, kuid selle kumerdatud ekraan lubab telefoni parempoolsel küljel kuvada erinevat informatsiooni. Ka tarkvaraarendajad saavad tekkinud pinda ära kasutada, lisades uut funktsionaalsust – meediamängijad saavad sinna kuvada kontrollklahve, loomulikult on see hea koht meeldetuletusi silmas pidades. Öökapil olles aga võib sellel lihtsalt kellaaeg olla.

Hiina nutitelefon Meizu-MX4 jõuab Eestis müügile arvatavasti aasta lõpus. foto: meizu

Sony esitles IFA-l fotokaamerat QX1, mis ühendatakse nutitelefoniga. foto: sony

LG nutikell G Watch R on stiilne meestekell. foto: lg

postimees, 9. september 2014 || KREDEXI ABIL EDUKAKS || 21

toimetaja Kuldar Kullasepp, tel 666 2258, Kuldar.Kullasepp@postimees.ee

Kunstiäri. Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tegutsev Artproof on seadnud selge sihi – kasvada suurimaks kunstitrükikojaks Euroopas. Iga aasta vähemalt 30 protsenti kasvav ettevõte on unikaalne mitmes mõttes.

Artiklisarja rahastab KredEx

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tegutseval Artproofil on käes piisavalt ruumi, et tootmismahtu oluliselt kasvatada.

Foto: Triin Rebane

Ainulaadne kunstitrükikoda haarab Euroopa turge Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Artproof on unikaalne ettevõte nii Eestis kui kogu Euroopas.

Praegu 16 inimesele tööd andev väike tootmisettevõte on spetsialiseerunud suureformaadiliste kunstitrükiste tootmisele, eksportides 70 protsenti oma toodangust. Peamine sihtturg on Soome, mille kõrvale juba lähiajal tõusevad Rootsi ja Saksamaa. Ettevõtte partneri Ando Heilmanni sõnul kasvab ettevõte aastas 30–40 protsenti, mis niivõrd konservatiivses valdkonnas on igati muljet avaldav tulemus.

Kasv saab Heilmanni sõnul toimuda eelkõige konkurentide arvel, mis tähendab, et Artproof peab võitma usalduse, pakkudes tõeliselt kvaliteetseid tooteid. «Meie peamisteks klientideks on kunstigaleriid, kes tegutsevad kunstnike mänedžeride või esindajatena, korraldades nii näitusi kui tööde müüki,» räägib ta. Kontakti saavutamine ja usalduse võitmine on aga pikaajaline ja pingutust nõudev protsess. «Ei ole nii, et saadad pakkumise e-kirja teel – sellele lihtsalt ei reageerita.»

Seepärast käivadki Artproofi müügimeeskonna liikmed klientidega isiklikult kohtumas nende elukohas Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Samuti lennatakse iga näituse avamisele, kus võib näha Artproofis tehtud töid.

Soome turul on ettevõte tegutsenud viis aastat ja saavutanud hea positsiooni, olles üks kahest turuliidrist. Kahe peale jagunebki pool turust. Soo-

me turule sisenemist kirjeldades ütleb ettevõtte partner ja müügijuht Krister Rekkaro, et alguses läks müük väga raskelt just turu konservatiivsuse tõttu. «Meie valdkonnas on tooted kallid ja Ida-Euroopast ei julgeta neid osta, seega eelistatakse kohalikke tootjaid ka siis, kui hinnad on kallimad,» räägib ta.

«Kuigi ettevõte ja tootmine on alati asunud Eestis, olin turule sisenemisel sageli Soomes, et klientidega isiklikult kohtuda ja nendega usalduslik suhe luua.» Samuti viidi valminud tooted kaubikuga kohale. Kuivõrd kvaliteet ja usaldus on selles äris A ja O, siis on väga tähtis, et kogu teenus, alates tootest kuni üleandmiseni, oleks nii täiuslik, et kliendid julgeksid seda ka soovitada. Eelkõige heade soovituste najal ongi turuosa praeguse suuruseni kasvanud.

«Ka Rootsi turg on konservatiivne, eelistades kohalikke tootjaid. Kuid oleme leidnud neid kliente, kes tellivad näiteks Saksamaalt ehk on juba praegu valmis väljastpoolt Rootsit ostma – just nende abil püüame sealsele turule siseneda.»

Kõrge kvaliteedi kinnituseks on Artproofil ette näidata Diaseci litsents, millele on firmal Balti riikides ja Soomes eksklusiivõigus. «Tegemist on 1970ndatel välja töötatud lahendusega, mille puhul fototrükid viimistletakse akrüülklaasiga,» tutvustab ettevõtte partner ja arendusjuht Eero Valge. Litsentsi olemasolu kinnitab, et Artproofis kasutatakse parimat tehnoloogiat ja kvaliteetseid materjale, too-

ted on arhiveeritavad ning nende eluiga ulatub üle saja aasta. Kunstivaldkonnas, kus Artproofis tehtud tööd võivad galeriis maksta kümneid tuhandeid eurosid, on kvaliteet kõige olulisem. Kuid konkurentide ees on ettevõttel teisigi eeliseid.

«Rootsis või Saksamaal peab galerii või kunstnik tellima trüki ühest kohast, töötluse teisest kohast, raamimise kolmandast ja siis veel korraldama ka transpordi. Meie pakume aga täisteenust, kus kõik saab sõna otseses mõttes ühe katuse alt – sellist ettevõtet mujal Euroopas ei ole,» ütleb Valge.

Kliendi jaoks on seega muret tunduvalt vähem, sest nii mõnegi riski võtab Artproof enda kanda. «Kunstnik tuleb meie juurde ja teeme proovitrükid, kuni kunstnik on trükitulemusega rahul. Seejärel võib ta rahulikult koju minna ning järgmine koht, kus autor oma töid näeb, on juba avamisel galerii seinal,» tutvustab Valge tööprotsessi. Artproofis töö trükitakse, viimistletakse kliendile meelepärasel viisil, tehakse kliendi unistustele vastav täispuidust raam, korraldatakse transport galeriisse ja vajaduse korral riputatakse tööd galeriis üles.

Kunstitrüki valdkonnas tehakse töid enamasti seeriatena. Kunstnikud müüvad ühest pildist aastate jooksul tavaliselt kuni viis signeeritud koopiat.

Selleks et töid saaks veatult taastoota, on Artproofis tehtud tööde tehniline info arhiveeritud. «Kui kunstnik või galerii soovib viie või kümne aasta pärast teose uuesti toota, siis saame seda teha – täiesti identselt

eelmise korraga,» kinnitab Rekkaro.

Kuigi Artproofis tehtav töö on suuresti käsitöö, siis seadmetele ja personalile on siiski vaja teha märkimisväärseid investeeringuid. Tootmisettevõtte kohta väga kiirelt kasvav ettevõte vajab finantseerimiseks pankade abi. Siinjuures on ülioluline KredExi käendus, mis on võimaldanud Helimanni sõnul kasvu finantseerida. «Kõige tähtsamad kriteeriumid – tootmisettevõte, suund ekspordile ja kiire kasv – on meil täidetud, mistõttu polnud Kred­ Exist laenukäenduse saamine keeruline,» ütleb ta. Soetatud seadmed ja tööpind võimaldavad kasvu jätkumist järgneval viiel aastal. Iga aasta tuleb juurde palgata ka inimesi, mis spetsiifilise töö puhul on aga riskantne. «Peame inimesi n-ö ette palkama – täna tööle tulev inimene vajab esimesel aastal palju juhendamist, mistõttu temast saab efektiivne töötaja alles aasta pärast. Seega järgmise aasta kasvule vastamist peame juba praegu arvestama ning personalile kulutusi tegema,» räägib Heilmann.

Lähiaastate väljavaadetest rääkides näevad ettevõtte partnerid iga-aastase kasvu jätkumist. «Lähiaja suurim väljakutse on Rootsis kanda kinnitada. Kui see on tehtud, siis järgmine eesmärk on rajada 2016. aastal oma müügiesindus Saksamaale,» on Heilmann, Valge ja Rekkaro optimistlikud. Saksamaa on seejuures Euroopa suurim kunstiturg, kus tegutseb ka Artproofi peamine konkurent. Eesti ettevõtte eesmärgiks on turuliidri positsioon endale saada.

Mis on Artprint?

Eksporditurgudel tegutsev Artproof alustas Eestis Artprindi nime all.

Kuigi arenguperspektiiv on seotud Artproofiga, siis Eestis ollakse turuliider ka fotolõuendite, fotokapade, fototapeetide ja teiste sisekujundustoodete vallas. Artprindi klientideks on nii Eesti ettevõtted kui eraisikud ja ettevõte jätkab neile teenuste pakkumist ka tulevikus.

Pühendunud Artproofi meeskond teab täpselt oma eeliseid ja teFoto: Kaia Kaskla gutseb aktiivselt võitmaks uusi kliente.

Kommentaar

Lehar Kütt

Ettevõtlusdivisjoni juht, KredEx

KredEx on käendanud Artproofile väljastatud stardilaenu ja investeerimislaene, mille eesmärgiks on olnud ettevõtte tegevuse laiendamine. Tehtud investee-

ringud on aidanud ettevõttel muutuda Eestis turuliidriks ning tänu investeeringutele loodetakse kasvatada ekspordimahtu 90 protsendini kogukäibest.

Tehtud investeeringute õigsust kinnitavad kiiresti kasvavad tellimusmahud ja ekspordi osakaalu pidev suurenemine.

Tunnustamist väärib fakt, et ettevõte on Soome turul muutu-

nud üheks turuliidritest. Ettevõtte toodangut on kasutatud mitmetel nimekatel ja kõrget kvaliteeti eeldavatel näitustel.

Kunstivaldkonnas tegutsevaid tootmisettevõtteid on kogu maailmas vähe. Artproofi edukusele on kaasa aidanud põhjalikult koostatud äriplaan, hea meeskond ja klientide vajaduste suurepärane tundmine.

22 || kuulutused || postimees, 9. september 2014

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Vaikselt lahkusid emake hea – muredest, valudest enam ei tea ...

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Ottniell Jürissaar 27. III 1924 – 7. IX 2014

Helga Millistveri

Mart Kangeri

surmast.

Ärasaatmine 11. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumi suures saalis.

Tütred peredega Ärasaatmine 12. skp. kell 13 Raadi kalmistul.

Vaikselt lahkusid emake hea – muredest, valudest enam ei tea ...

Kodu, mis armastusega loodud, lähedased, kes hingest hoitud, töö, mis südamest tehtud – nüüd vaid sellest on mälestus.

Teatame kurbusega meie kalli

Teatame kurbusega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Helle-Mare Mägi 20. I 1944 – 6. IX 2014

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Avaldame kaastunnet Maret Schmidtile armsa venna

7. III 1925 – 7. IX 2014

Leinavad omaksed.

Igasuguste märkide ost valikuliselt.

Maksan parema hinna. E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Teatame kalli

surma puhul.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Elulõng sul katkes äkki, liialt ruttu kustus päev ...

Sirje Kasemets

surmast.

Voldemar Sreibergi

Avaldame kaastunnet Liisile kalli ema surma puhul.

Omaksed Ärasaatmine 11. skp. kell 13 Pauluse kalmistul.

surmast. Lesk ja lapsed peredega Ärasaatmine 12. skp. kell 12 Räpina kirikus.

Töökaaslased M/S Victorialt

29. X 1934 – 6. IX 2014

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast ja suikund rahu unesse.

Siis leinapisar veereb meie silmast veel venna vaikse hauasse.

Me pisarail rahu soovime veel venna vaikse hauasse.

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ...

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa ja isa

Teatame kurbusega, et jäädavalt on lahkunud vil!

Toivo Uiga

Tõnis Tutti

16. XI 1950 – 4. IX 2014

Leinab korp! Fraternitas Estica pere.

Leinab lesk koos laste ja nende elukaaslastega. Ärasaatmine 13. skp. kell 15 Kambja kalmistu kabelis.

c. 1969/70, 7. V 1938 Pärnu – 31. VIII 2014 Kanada

Taimi Kull

20. XI 1927 – 5. IX 2014

Teatame kurbusega meie ema, vanaema ja vanavanaema surmast. Poeg ja tütar perega Ärasaatmine 13. skp. kell 13 Tartu Uus-Pauluse kalmistul Puiestee tn. 3a.

Pakkuda võib kõike, vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Helle-Mare Mägi

Ütlemata jäi kõik – tänu, arm ja muu.

Avaldame kaastunnet Katrinile ja Margitile kalli ema surma puhul.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie

Ivika, Marianne, Evelyn, Monika, Kristine, Lea, Anita, Eva-Liisa peredega

OÜ Kolmestar otsib kogemustega harvesteri juhti (Ponsse Ergo). Tel 512 3356, Jaan.

Pakun tööd plekksepale (ehitus) Tartus. Viktor, tel 526 6650.

kaotuse puhul.

Aino, Gerli, Merli, Õie

Kadri Viert

Kallist sõbrannat

30. XI 1937 – 5. IX 2014

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 10. skp. kell 10 Kambja kirikus.

Kadri Vierti jääb leinama Helju.

Valentiina Dubrovina

Sina lahkusid, aga mälestus sinust jääb igavesti meiega.

Margit Salk

Toomas Tuuling

Salme Kikerpilli

Maimu Medvedeva

Mälestame alati rõõmsameelset klassiõde. Südamlik kaastunne lähedastele. Klassikaaslased ja klassijuhataja Tartu 8. keskkoolist

Südamlik kaastunne Liinale ja Joonasele kalli isa surma puhul.

Koorikaaslased E STuudio kammerkoorist

Silvi Elmest

Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738.

Vaike Tihase

Koos me käinud lapsepõlveradu; õnne juurde otsime teed.

Nüüd sa vaikselt igavikku astud; mälestused maha jäid.

Siiras kaastunne Tõnule perega kalli

Lahkus kallis ema ja vanaema

Kaevumeister: kaevu kaevamine, salv- ja puurkaevu puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljaku rajamine. Tel 5873 9451.

3. VI 1953 – 7. IX 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 10. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Südamlik kaastunne Liinale ja Agurile kalli ema ja ämma

Sügava kurbusega teatame, et meie hulgast on lahkunud kallis ema, ämm, vanaema ja vanavanaema

Südamlik kaastunne Irina Anpilovale kalli ema surma puhul.

Sihtasutus TÜ Kliinikum hematoloogia-onkoloogia kliinik

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Jüri Oraka

Sinu kodu on nüüd seal, kus Linnutee.

See helendav rada kui sädelev kee ...

(Reim) 10. I 1948 – 6. IX 2014

kaotuse puhul.

Naabrid Purde 12

Avaldame südamlikku kaastunnet lesele ja tütrele

Elmar Krasno

Leinab poeg perega. Ärasaatmine Tallinna krematooriumis 12. skp. kell 15.

surma puhul.

Tädide Emilie ja Alma lapsed peredega

Südamlik kaastunne Epule perega kalli

Südamlik kaastunne Kaupole ja tema perele

Martha Haabmetsa

Karmen Kure

surma puhul.

Klassiõed Hele, Kristel, Merle ja Terje

surma puhul.

Naabri Tiiu perega

Avaldame sügavat kaastunnet Lea Tammearule kalli isa

Harald Jalakase surma puhul.

Kolleegid Mustamäe Prismast

Juhan Kärk Mälestame head naabrit ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Perekonnad Undusk ja Jankovski

29. IX 1943 – 3. IX 2014

Mälestavad õde Aimi, Karin, Mark ja Artur.

Helle-Mare Mägi Südamlik kaastunne Margitile ema surma puhul.

Helle, Anti, Gertti, Martti, Eve, Mart, Astrit, Merike, Andreas, Rannet, Kristina, Aivar, Ülle, Kalev

Silvi Plaado Mälestame väga kallist tädi. Südamlik kaastunne kõigile omastele.

Maie ja Paul laste ja lastelastega

Mälestame toredat töökaaslast

Lumme Poltanit

ja avaldame kaastunnet lahkunu omastele.

Endised töökaaslased Tallinna EPT plaaniosakonna päevilt

Voldemar Sreiberg

Toomas Tuuling

Avaldame kaastunnet lähedastele kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa kaotuse puhul.

Tõnis, Andrei ja Annika peredega

Mälestame head kaaslast veeradadelt.

Südamlik kaastunne lähedastele.

Meisterujumise U-Klubi ja endised õpilased Saaremaalt

Vaike Tihane

Avaldame kaastunnet Enn Uigale venna

Mälestame head inimest, kolleegi ja sõpra.

Sügav kaastunne omastele.

Uus Apteek

16. XI 1950 – 4. IX 2014

Südamlik kaastunne Liinale, Maanole ja Ainole peredega kalli

Vaike Tihase

kaotuse puhul.

Meedi, Merike, Urmas, Kadri, Maaja ja Maarjaliis

12. II 1937 – 4. IX 2014

Toivo Uiga

surma puhul. Heikki, Rein, Aino, Maie, Nataša, Kalju ja Oleg

Tõnis Veskimägi Avaldame sügavat kaastunnet õpetaja Aade Veskimägile isa surma puhul.

Jakob Westholmi gümnaasium

Kadri Viert

30. XI 1937 – 5. IX 2014

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Kadri Viert

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mälestame toredat naabrit ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Aare, Malle, Heli, Jaanus, Juta ja Ruttar perega

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Südamlik kaastunne Angelikale perega kalli ema ja vanaema surma puhul.

Endised ja praegused kolleegid Elva ja Männilinna apteegist

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Tegu ja tagajärg. Märkad suure üllatusega, et sinu kartused ei osutunud tõeks.

Juhtunul oli veel palju aspekte, mida sa tähele ei pannud.

SÕNN Oled sallivam kui varem ja aktsepteerid erinevaid vaatenurki. Selline suhtumine annab sulle vabaduse olla just see, kes oled. Sa lased ka teistel olla need, kes nad on.

KAKSIKUD

Olukord võib raske olla, kuid just see toob sinu ellu õige inimese. Tema on just see, keda oled kaua aega otsinud. Ta viib tasapisi sind mööda unistuste rada edasi.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

ERNIE

György Bakcsi – Tipografia, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Kb7:!

VÄHK Keskendud konkreetsele ideele ja suunad kogu oma energia sellesse. Võid tunda midagi transilaadset. Näed, et oled ise oma võimeid piiranud.

LÕVI

Vaatad esmalt viis aastat tagasi ja muigad, kui lapsik mingis asjas olid. Siis aga kujutad, milline sinu elu võiks olla viis aastat nüüdsest edasi.

NEITSI

Pöörad tähelepanu sellele, kuidas üks või teine inimene sulle mõjub. Hakkad jälgima nii oma kehahoidu kui ka hääletooni.

KAALUD Võid hakata kellegi eeskujul muretsema raha pärast, kuigi tegelikult sa ei peaks. Muretsemine võibki rahahulga juurdevoolu takistada.

SKORPION

Püüad olla just nii täiuslik nagu oled. Iga päev on see täiuslikkus muutumises ja sõltub sellest, milline on vaimne ja füüsiline seisund.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MUL ON TÖÖTRAUMA, SOOVIN VÕTTA AASTA TASULIST PUHKUST. MIS JUHTUS?

HAGAR HIRMUS

AMBUR Püüad vältida olukordi, mis sind tühjaks kurnavad. Sa ei jaga eluenergiat kahte lehte. Sa ei pea end kellelegi ka vägisi meeldivaks tegema.

MA ARVAN, ET MUL ON VOLITUSED SIND MAHA LÜÜA.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA

Kas tõesti ei ole sul õigus valida just seda, mida sina tahad? On küll õigus.

Sinu arvates peaks sellega kaasnema ka väikluse mittesallimine ja ausameelsus.

KALAD Kui palju peaksid andma? Näed, et anda ei olegi nii lihtne, sest inimesed ja nende vajadused on erinevad. Ära tee midagi sunnitult.

JA NÜÜD MU TAGUMIK VALUTAB.

Vastused: 1. Ameerika Ühendriikide esimese presidendi George Washingtoni mälestussammas Washingtonis. 2. Pertti Johannes Karppinen. 3. Viibis esimesena avakosmoses julgestustrossita. 4. KuKu Klubi presidendid. 5. Zürich.

KALJUKITS Loobud olemast inimeste seltsis, kes panevad sind end halvasti tundma. Kinnitad endale, et oled piisavalt hea just sellisena, nagu oled.

MA JÕIN PARAJASTI KOHVI, KUULASIN PODCAST‛I JA VAATASIN NETIST MITTETÖISEID MATERJALE.

1. Kuni Eiffeli torni valmimiseni 1889. aastal oli see ligi 170 meetri kõrgune mälestussammas maailma kõrgeim ehitis. Kelle mälestussammas?

2. See Soome spordikuulsus on venelase Vjatšeslav Ivanovi kõrval teine sõudja, kes on olümpiamängudel võitnud kolm kuldmedalit individuaaldistantsil.

Ta on kahel korral valitud Soome aasta sportlaseks ning korra ka aasta tuletõrjujaks. Kellest on jutt?

3. Mille poolest on kosmoseajalukku läinud USA astronaut Bruce McCandless II? Juhtus see 1984. aastal Challengeriga lennates.

4. Johannes Greenberg (1887–1951), Aleksander Pilar (1912–1989), Henn Sarap (1906–1972), Ants Viidalepp (1921–2012), Olev Subbi (1930–2013), Heinz Valk, Enn Põldroos, Signe Kivi, Mart Kalm, Ene-Liis Semper. Kõik nad on olnud ühes auväärses ametis.

Millises?

5. See Limmati jõe ääres asuv linn on oma riigi suurim. Rooma riigi aegadel oli paiga nimeks Turicum, romanši keeles on linna nimeks Turitg. Euroopa üks suurimaid rahvusvahelisi lennuvälju asub linna lähedal Klotenis. Sel suvel oli linna vastu suur huvi eriti spordisõpradel. Mis linn?

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Arst patsiendile: «Ärge närveerige, teiega pole midagi tõsist.

Minulgi oli kord selline haigus, sain veidi ravi ja läkski üle!»

«Nojaa, aga teil oli teine arst!»

••• Daam tellib ilusalongis: «Mulle palun maniküür nagu Britney Spearsil, meik nagu Angelina Joliel, pediküür nagu Naomi Campbellil!»

«Aga kas näo jätame samasuguseks nagu Gérard Depardieul?» küsib klienditeenindaja nipsakalt.

••• Mina ja minu abikaasa läheme alati koos välja: mina lähen sõpradega välja, tema läheb endast välja. Mina tulen öösel või järgmisel päeval ikka tagasi, tema on ikka endast väljas. Nädal aega on väljas. Miks tema võib kauem väljas olla, kuigi läksime koos?

••• Naine mehele: «Kuidas ma välja näen?»

Mees vastu: «Aken on seal!»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 9. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: TAIMA, TAIMI, TAIDI Rein Loodus 83, kunstiteadlane Eeva Park 64, kirjanik Vladislav Koržets (pildil) 63, kirjanik ja ajakirjanik Tarmo Urb 62, laulja ja luuletaja Sirje Vihma-Normet 60, kultuuriloolane, kultuuriajakirjanik Urmas Sisask 54, helilooja Klaudia Tiitsmaa 24, näitleja

Doonoritelgis tuli järjekorras oodata Pärnus Martensi väljakul olid eile ja on täna püsti doonoritelgid, kuhu Pärnu haigla veretalitus kutsus koostöös päästeameti ja Kaitseliiduga inimesi verd andma. Eile lõuna paiku olid telgid rahvast tulvil ja kordagi ei olnud hetke, millal verd anda soovijaid polnuks.

Doonoritelgi külastamiseks kulub umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab viis kuni kümme minutit. Pärnu Postimees

Pääs lossihoovi võib muutuda tasuliseks Juhul kui Saaremaa muuseumil tekib sihtasutuseks muutudes vajadus hankida lisaraha, tuleb direktor Endel Püüa sõnul kaalumisele lossihoovi sissepääsu eest piletiraha küsimine.

«Peame kurvastama eelkõige sellega, et ööseks peame lossihoovi sulgema,» lausus ta, põhjendades seda järgmiselt: «Sigatsemist ja vandaalitsemist on päris palju, just nädal aega tagasi löödi üks prožektor kiviga puruks.»

Püüa ütles, et mujal on seesugused kompleksid kas üldse piletiga külastatavad või avatud vaid teatud ajal. Lossihoovi ööseks sulgemist ei ole tema sõnul oodata siiski enne 2016. aastat, mil väravad suletakse eeldatavasti kella 22–8. Saarte Hääl

Arno Tähemaa 28, arendusosakonna süsteemiarenduse spetsialist

Taevast tuleb värskendust

TERVISEKÜLG MEENUTAB, MIKS PEAKS IGAÜKS TEADMA OMA VEREGRUPPI. EUROOPA TALLINN +18

KÄRDLA +17 HAAPSALU +18

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +21

RAKVERE +19

PAIDE +19

Päikesesära on varjutamas Läänemerelt lähenev madalrõhkkond. Tänaseks jõuaTARTU PÄRNU VILJANDI vad vihmapilved esmalt +20 +18 +19 Eesti lääneserva ja õhtuks KURESSAARE +18 aga trügivad Peipsini välja.

Pikaks sajuks aga ei lähe, sest madalrõhkkonna jõuvarud on ammendumas. Homseks jaVÕRU VALGA +20 gub vihmahooge vaid laiguti ja +19 taas saab päike pikemalt end näidata.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna pilvisus tiheneb. VihmaKolmapäev, 10.09 Neljapäev, 11.09 Reede, 12.09 hood levivad Lääne-Eestist ida poole. Puhub lõunakaare tuul +11/+20 +12/+21 Tallinn +12/+19 3–9 m/s. Sooja on 16–21 kraadi.

Tartu +12/+20 +10/+22 +10/+22 Narva +11/+21 +10/+22 +9/+22 Pärnu +9/+20 +9/+22 +10/+22 PÄIKE Kuressaare +12/+18 +12/+20 +12/+20 tõuseb loojub

3–9 m/s

HOMME POSTIMEHES:

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

KIRJUTAB, MILLIST MÕJU ON AVALDANUD VENE SANKTSIOONID EESTI TOIDUTOOTJATELE.

Tallinnas Tartus Kärdlas

6.35 6.29 6.44

20.00 19.51 20.08

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +24,7 kraadi (1934) +0,6 kraadi (1970) Tartus +24,3 kraadi (1879) 0,2 kraadi (1970)

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

KUUFAASID 9. september 4.38 16. september 5.05 24. september 9.14 1. oktoober 22.33

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 9. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Vanakesed 09 45 Ilus maa: Kohtume köögis!

55 Terevisioon* 11 55 Prillitoos (subtiitritega)* 12 55 Osoon (subtiitritega)* 13 25 Osoon: Kes see mees seal metsas küll olla võiks...

35 Lauluga maale: Sõdurilaul Tapal* 14 35 Tartu muusikapäevad 30: KappelNõgisto-Steinfeldt ja Singer Vinger* 15 05 Välisilm* 30 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 4/5* 16 00 Holby City haigla: Mängurid 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin: Vanakesed* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Vabariigi kodanikud 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 OP! film 22 10 Broadchurch, 2/8 (Inglise 2013) 55 Hyacinth Bucket* 23 25 Ringvaade* 00 30 Holby City haigla* 01 34 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Rakett 69: Panused tõusevad* 35 Andruse õnn 12 05 ERR uudised 15 30 Tammetõru seiklused, 7/13 16 00 Lastetuba: Timmu teadusteater: Õhk* 15 Lotte 20 Cedric: Koolipidu 30 Indiaanipoiss Yakari 45 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 10 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Raamatud 18 00 Peeter Paani uued seiklused 25 Mily murrab pead: Kas tõde on alati hea?

30 Lastetuba: Timmu herbaarium 45 Džungliraamat 55 Mukk ja Tšavapa 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Pealtnägija* 45 Bluestone 42 (Inglise 2013) 21 10 TEDx Tartu: Rainer Nõlvak 30 AegRuum. Loomamõistuse saladused, 2/3: Probleemilahendajad 22 30 4x4. Kasahstan ja Kõrgõstan, 2/10 23 00 dokkaader: Argentina õppetunnid* 55 The Doors. Kuidas sündis „L.A. Woman“ 01 02 ERR uudised

06 10 Lastega kodus: Issi on kodus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Armastus ja karistus, 65* 10 00 Taltsutamatu süda, 54/162* 11 00 Kodutunne* 12 00 Köök* 30 Naabriplika: Minekud ja tulekud* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 39 15 25 Lastega kodus: Lase aga käia 16 00 Küladetektiivid, 76: Kadunud laip 17 00 Taltsutamatu süda, 55 18 00 Keelatud armastus, 1/158. Uus sari 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Purjus Eesti 21 30 Must nimekiri: Vabakutseline 22 25 Hädaabikõne (The Call, USA 2013).

R: Brad Anderson.

O: Halle Berry.

Põnevik 00 15 Varumehed (USA 2006). Komöödia 01 45 Sissemurdjad: Armasta ja kasuta hambaniiti 02 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Patagoonia 55 Reporter* 03 45 Aia- ja kodusaade* 04 40 Küladetektiivid, 76: Kadunud laip* 05 25 Doktor Oz: Naine, kes ei soovi dr Ozi abi

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 76* 08 55 Südameasi 2, 1* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Volgadega ümber Musta mere* 12 10 Kartulid ja apelsinid 2, 1* 13 15 NCIS kriminalistid 8, 20: Kahepalgeline* 14 15 Selline on elu!: Teismelisest ema on südikas 15 15 Vaprad ja ilusad 50 Armastuse pisarad, 77 16 50 Kirgede torm 17 55 Südameasi 2, 2: Ühe tee lõpp 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kaua võib!

30 Suletud uste taga 6, 2: Pole teda väärt 21 30 21 Jump Street (USA 2012).

Märulikomöödia 23 55 CSI New York 9, 12: Tsiviliseeritud valed 00 50 Õigluse nimel 2, 5: Räpane raha 01 45 Suletud uste taga 6, 2: Pole teda väärt* 02 35 Kaua võib!* 03 00 Kolmedok: Ma ostsin maja põllule 45 Kolmedok: Kui reedel on maailmalõpp?

04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 155 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 712 09 10 Emmerdale, 7 40 Eluteed, 42 10 05 Küladetektiivid, 260: Tappev konkurents 55 Süütu süüdlane, 46 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 11* 30 Uus võimalus, 12* 13 00 Doktor Oz: Kaalulangetusnipid kõikidele kehatüüpidele* 14 00 Lõhepüük Jeemenis (Inglise 2011)*. Romantiline komöödia 16 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Võltsitud kaubad 19 00 Uus võimalus, 13-14 20 00 Kodutunne 21 00 Kadunud: Iluduskuninganna mõistatus 22 00 Naisuurijad: Põhjamaine õudusunenägu 23 00 Näpud põhjas, 7: Ilus probleem 30 Sõbrad, 7 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid* 03 15 Superlapsehoidja* 55 Süütu süüdlane, 46/153* 04 45 Reporter*

06 30 Rooli võim* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 167* 09 20 Conan, 254* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: India ja Maldiivid* 11 00 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 70* 14 25 Knight Rider, 75* 15 20 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Florida 16 15 Komissar Rex, 1: Lõppjaam: Viin, 1 17 10 Supermani uued seiklused, 71 18 05 Knight Rider, 76: Palju õnne sünnipäevaks 19 00 Tuvikesed, 73-74* 20 00 Eesti tätoveerib: Sõdurid, vangid ja meremehed 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest: Ai-ai, ära lõpeta* 30 Täiuslik plaan (USA 2012). Krimikomöödia 23 10 Sügispunker+, 1* 40 Conan, 255: Cobie Smoulders, Jenny Slate, Ian Edwards 00 30 Kaks ja pool meest: Vöökohast altpoolt surnud 55 Tuvikesed, 75-76: Kergelt tuleb, kergelt läheb; Peggy 300 punkti 01 45 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Colombiana (USAPrantsuse 2011)*.

Seikluspõnevik 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 3, 11: Rahadega kööga 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 10: Väljapääsuta 17 00 NCIS kriminalistid 6, 3: Tappev poliitika 18 00 Korvpalli maailmameistrivõistlused.

Veerandfinaal 20 00 Perepea 9, 12: Eriti suur keskmine 30 Simpsonid 6, 2: Lisa rivaal 21 00 Simpsonid 6, 3: Mälestuste teel 30 Kõige naljakamad koduvideod 22 00 Korvpalli maailmameistrivõistlused.

Veerandfinaal 23 50 Puhkus Mehhikos 2, 79; ekstra 2, 79 01 05 Kõige naljakamad koduvideod* 30 Kälimehed 3, 11: Rahadega kööga* 02 20 NCIS kriminalistid 6, 3: Tappev poliitika* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 119/142* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Ühistegevuse pooltund* 11 00 Minu ema, 2/2* 12 45 Ülekanne Riigikogust* 16 00 Armuleek, 283/304* 45 Armuleek, 284/304* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 120/142 19 00 Täna. Uudised 30 Arvutitark 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Peterburi – Tallinn* 30 Mõtleme taas 22 30 Kõrvutu jänes (Saksa 2007).

Mängufilm 00 25 Täna. Uudised (subtiitritega) 40 Arvutitark* 01 10 Täna. Uudised* 40 Täna +* 02 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Margit Kilumets 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Lavr, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund.

Tarmo Maiberg 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Ma elan siin* 00 05 Kauamängiv* 01 00 Huvitaja* 02 45 Öömuusika

+17 +26 +26 +25 +19 +21 +24 +18 +25 +27 +15 +18 +25 +17 +24 +25 +19 +29 +22 +23 +19 +16 +21 +20 +21 +11 +17 +28 +21 +17 +22 +24 +20 +25 +32 +18 +31 +35 +22 +27 +28 +27 +24 +29 +31 +26

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Kodumaa, 2 10 05 Muusikatuba.

Tiina Kuningas.

Esineb Zakhar Broni Festivaliorkester.

Wolfgang Amadeus Mozart – Serenaad nr 13 G–duur, Viiulikontsert nr 3 G–duur, Antonio Vivaldi – Kontsert viiulile, tšellole ja basso continuole (Solistid Zakhar Bron, Natalia Gutman). Kontsert toimus 2. aprillil 2014 Interlakeni kongressikeskuses.

11 05 Album 12 02 Delta. Jaan Leppik 14 05 Kooskõla.

Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Järjehoidja. Tiia Järg* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Kontserdisaalis.

Pärdi päevad. Sarah Was Ninety Years Old. Muusikat aastast 1976. Otseülekannet Tallinna Jaani kirikust vahendab Anne Prommik.

20 30 Vahemäng 21 00 Delta 22 05 Fantaasia. Andres Lõo 00 05 Nokturn