Postimees 10 06 2014 by Postimees

VALVE ALL

TANKERITE LIIKUMIST LÄÄNEMEREL HAKKAB JUHTIMA ELEKTROONIKA.

EESTI LK 5

MINISTEERIUMI HINNANG

EUROOPA JÕUJOONED

Majandusministeerium teatas eile, et eelistab seda Rail Balticu trassi, mis möödub Nabala kaitsealast ida poolt ja läbib Pärnut.

Euroopa Komisjoni presidendiks kandideeriv Jean-Claude Juncker ei meeldi brittidele, kellel on hääletamisel vetoõigus.

MAJANDUS LK 9

VÄLISMAA LK 10

TEHNIKA Apple parandab oma seadmete koostöövõimet. LK 21

www.postimees.ee laevaehitusfirma omanik

MAJANDUS LK 8

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

RAUDTEE

Ikka inimene Raudteel juhtunud õnnetuste põhjustest rääkides tembeldatakse pigem süüdlaseks päike, kui mööndakse, et tegelikult ei põhjustanud õnnetust mitte vääramatud jõud, vaid inimene, kirjutab raudteeohutusega tegelev Tamo Vahemets. LK 12

MAJANDUS

Halb karma Mõnel ettevõttel näikse olevat halb karma, on Tõnis Oja märganud. Tihti tundub, et selle vastu ei saa midagi teha – kõigil ei saagi ju hästi minna –, aga tegelikult peegeldab halb karma kõigest nigelat ärikultuuri ja firma nõukogu tegevus(etus)t. Eesti halvima karmaga börsiettevõte on Arco Vara, mis aina skandaalidesse satub. LK 2

TEISIPÄEV, 10. JUUNI 2014 • NR 134 (7125) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 552 • LUGEJAID 201 000

Võimuliit läks tülli Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimene tõsisem tüli puhkes selle üle, kas töövõimetusreform peaks algama tuleva aasta 1. juulil.

Töövõimetusreformi eesmärk on anda lähiaastail tööd paremal juhul kuni 15 000 inimesele, kes praegu on tunnistatud täiesti töövõimetuks, kuid kes tegelikult siiski suudaks midagi ära teha.

Meeleavaldus Swedbanki vastu kukkus läbi Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond; pildil vasakul mustas ülikonnas ja valge särgiga) ja volikogu liige Heinar Tuulberg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) korraldasid eile kuurortlinnas Swedbanki kontori ees meeleavalduse, kuna pank otsustas Haapsalu esinduses lõpetada sularahatehingud. Korraldajad tarisid pangakontori ette kirstu meenutava kasti, milles olid tavalise printeriga trükitud sajaeuroste imitatsioonid ja oranž mänguorav. «Nii Reformierakonna kui ka Swedbanki lemmikloom on orav ja mõlema lemmiktoit on siin,» ütles Karilaid, kui orava rahakasti tõstis, vahendas Lääne Elu. Ehkki Swedbanki otsust on avalikkuses kõvasti sarjatud, osales eilsel meeleavaldusel Haapsalus Lääne Elu hinnangul kümmekond inimest. PM foto: arvo tarmula / lääne elu

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 3

FJODOR BERMAN: Peame leppima paratamatusega, et kõik suured laevad ehitatakse tulevikus Aasias.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Paari aasta perspektiiv pole piisav

Arco Vara halb karma Mõnel ettevõttel kipub olema halb karma ning tundub, et selle vastu ei saa teha suurt midagi. Tegelikult sõltub see peamiselt ettevõtte nõukogust. Eesti halvima karmaga börsiettevõte on Arco Vara. Kui Arco kaheksa aastat tagasi börsile läks, oli kinnisvarabuum saavutanud haripunkti. Aktsiate avalik esmaemissioon oli selle korraldajate poolt vaadatuna edukas – aktsiad müüdi edukalt investoritele ning toonastest suuromanikest Arti Arakasest, HillarPeeter Luitsalust ja Richard Tomingasest said euromiljonärid. Eks kinnisvaraärimehed ise juba tajusid, et pidu on läbi; raha saadi aga investorite käest kätte, ja pärast seda tulgu või veeuputus. Varsti pärast börsileminekut pöörasid suuromanikud omavahel tülli ning esimesena lahkus uppuma hakkavalt laevalt kapten – juhatuse esimees Viljar Arakas. Pärast seda on ettevõtet tabanud aina uued skandaalid. Kui tänu IPO-le miljoneid teeninud omanikud välja arvata, on ülejäänud aktsionäride jaoks olnud investeering väiksemat või suuremat sorti katastroof. Toomas Tool mõisteti Arco aktsiatega manipuleerimises süüdi. LHV jäi teise astme kohtus kaotajaks Äripäevale, kes süüdistas LHVd selles, et pank ei teinud investeeringut mitte pensionikogujate huvides, vaid oma riskantse laenuportfelli päästmiseks. Peaaegu kahe tuhande aktsiate esmaemissioonil osalenud väikeaktsionäri kaotustest ei tahaks rääkidagi – nemad kaotasid sama hästi kui kõik. Halb karma, mis tegelikult tähendab halba firmakultuuri, võib olla ka maailma tuntumatel ettevõtetel. Üks selliseid on aastakümneid maailma suurimaks autotootjaks olnud General Motors. Nafta hinna tõus ja Jaapani tootjate pealetung tabas kõiki kolme USA suurt autotootjat (ka Fordi ja Chryslerit), aga Ford oli ainus, kes pankrotist pääses, ja General Motorsi kohta kuuleme ebameeldivaid uudiseid tänaseni. Ainuüksi sel aastal on General Motors pidanud tagasi kutsuma 13,9 miljonit sõidukit ning eelmisel nädalal teatas ettevõte, et kvaliteediprobleemidest tingituna vallandati 15 töötajat.

alitsuskoalitsiooni esimeseks tüliõunaks saanud töövõimereformi ei tohiks teha kiirustades. Keskenduda tuleks ka neile tingimustele, mis tegelikkuses ja praktiliselt puudega inimeste ühiskonnaelus osalemist ja töölkäimist võimaldama hakkaksid. Ei tohi unustada, et Eesti eri paigus on töölkäimiseks vajalikud tingimused – ühistransport, tööpakkujate hulk, omavalitsuste tahe ja võimekus – väga erineval tasemel. Kui selliseid väikseid, kuid eluliselt olulisi detaile silmas ei peeta, ei saa ka reformist soovitud kasu olla. Praegu vaidleb valitsuskoalitsioon reformi alustamise aja üle. Reformierakond näeks hea meelega, et reform läheks käima juba tuleva aasta 1. juulist, sotsiaaldemokraadid eelistaksid hoo maha võtta ja reformiga vähemalt pool aastat kauem oodata. Töövõimereformi peamise eesmärgina nähakse seda, et kui praegu töötab ligi 100 000st osalise töövõimega

inimesest vaid kolmandik, jõuaks reformi esimeste aastate jooksul tööturule veel kuni 15 000 osalise töövõimega inimest. See on hea ja õige idee. Kuid selle teostumiseks üksnes paberile pandud visioonist ei piisa. Osalise töövõimega inimeste jaoks kaasneb sellega hulk probleeme. Kui neile lahendust enne reformi jõustumist ette ei nähta, ei ole ka reformist palju kasu. Sotsiaaldemokraadid peavad vajalikuks pöörata enam tähelepanu eelõige kolmele küsimusele. Esiteks, tuleks mõelda, kuidas väiksema töövõimega inimesed kodust kaugemale tööle pääsevad. On selge, et üksnes omavalitsuse kohustuseks seda jätta ei saa, sest neil on erinevad võimalused ja ka erinev valmisolek küsimusega tegeleda. Teiseks, tuleks töötada välja süsteem, kuidas aidata tööle saada väiksema töövõimega noori inimesi, kes on just kutsekooli lõpetanud, et nende tööhuvi kodus istudes ei raugeks. Ja kolmandaks, kuidas teha nii, et töötada soovivatel puudega inimestel see tõesti ka võimalik oleks. See on vast ka kõige tähtsam küsimus. Nõustamisteenus ja abi ühest paigast teise sõitmiseks võib olla nii hea kui ta-

hes, ent kui pole mõistlikus kauguses töökohti, või mis veel halvem, tööandjate valmisolekut väiksema töövõimega inimestele tööd pakkuda, ei ole sellest palju abi. Praegu nähakse lahendusena uute töökohtade loomise kava ja visiooni, mille järgi võiksid väiksema töövõimega inimesed olla rakendatud just avalikus teenistuses.

JUHTMÕTE Kui väikseid, kuid eluliselt olulisi detaile silmas ei peeta, ei saa ka reformist soovitud kasu olla.

LK 3

KÕVA SÕNA Euroopa ei suuda praegu ennast ise kaitsta. Tal puudub sõjaline jõud, poliitiline tahe ja finantsiline soov pidada Venemaaga tavapärast sõda või isegi rajada usaldusväärne territoriaalkaitse. Economisti ajakirjanik Edward Lucas, PM 09.06.2014

Postimees 1900. aastal

PÄEVA KOMM

Lahtine küsimus. Eesti tähtsam keeleteadlane Dr. Hurt tõotas toona terve rea keelelisi küsimusi arutamisele tuua, aga tänini pole seda veel mitte sündinud, pääle ühe, millele äge vaidlus järgnes. Teiste eeskuju järele julgen ma omalt poolt ka ühe keeleküsimuse arutamisele tuua, kirja- ning keeleteadlastele otsustamiseks, mille pääle mind iseäralik põhjus tõi. Asja selgitamiseks pean mujalt ning kaugemalt pääle hakkama. Iga praegune haritud keel on omal ajal kord harimata olnud ning madala järje pääl seisnud. Kui haridus juurdus, edenes ka keel; seega: keele haridus on ka rahva hariduse tundemärk. Sellepärast peab iga rahvas auasjaks oma keelt harida.

Kui ajakirjandusse hakkavad lekkima vihjed vastuoludest nõukogus või suuremate aktsionäride hulgas, tähendab see enamasti halba. Ettevõtete kõige olulisem juhtimisüksus on nõukogu ning kui ajakirjandusse hakkavad lekkima vihjed vastuoludest nõukogus või suuremate aktsionäride hulgas, tähendab see enamasti halba. Halb karma võib tabada teinekord ka hea firmakultuuriga ettevõtteid. Tehnoloogiagigant Hewlett-Packard oli aastakümneid eeskujuliku firmakultuuri musternäidis. Olukord muutus aga kümmekond aastat tagasi, kui toonane tegevjuht Carly Fiorina otsustas üle võtta Compaqi, mis ei meeldinud ühe asutaja pojale Walter Hewlettile. Tehing läks küll napi häälteenamusega läbi, aga tagajärjeks oli aastaid kestnud sõda nõukogu liikmete vahel ja häbiväärsed skandaalid. Hewlett-Packard kaotas turuliidri positsiooni ning aktsia hind langes aastakümnete madalaimale tasemele.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Majandusanalüütik Maris Lauri, kes töötab peaministri nõunikuna, tõi oma isiklikus blogis esile üsna olulise aspekti kogu reformi juures: suurte muutuste puhul tuleb vaadata asju pikas perspektiivis, paariaastane ettevaatamine ei ole piisav. Kui huvigruppidel on kõhklusi, tuleb need kõigepealt selgeks rääkida. Vastasel juhul võidakse avastada, et on satutud halvemasse olukorda kui see, millest alustati. See on väärt põhimõte, mida silmas pidada.

urmas nemvalts

tõnis oja

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Keele pää-asjalik aine on sõna. Mil moel ja mõõdul mingit keelt ravitsetakse, sel järjel kasvab ka keele üleüldine edenemine. Selle juures on pea iga haritud keel ühe haigliku ajajärgu pidanud läbi elama, see on: võõrastest keeltest üleliigsete sõnade laenamine ehk borborismus, mis, kui haridus veel suuremaks läks, jälle tagasi suruti, iseäranis neid võõraid sõnu, millede kohta omas keeles häid asemikka olemas oli, mis aga vähese tarvitamise läbi unustusesse olivad jäänud. Kus aga kohast oma keeli sõna ei leitud ning selle aimet alles pika seletuse kaudu anda võis, lasti võõrad sõnad seisma jääda, iseäranis teaduse- ja kunstisõnad. 10.06.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

HINNANG. Kui kaks nädalat tagasi pakkus sotsiaalministeerium töövõime hindamise hinnaks 250 eurot ühe inimese kohta, siis nüüd on see 50 ja 100 eurot.

Reformiga ruttamine tekitas valitsuses tüli reporter

öövõimereformi ajakava ja osaliselt ka sisu on tekitanud alles kaks ja pool kuud koos töötanud Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuskoalitsioonis esimese põhimõttelise vaidluse. Reformierakond eesotsas endisest sotsiaalministrist peaministri Taavi Rõivase ja töö- ja tervishoiuministri Urmas Kruusega rõhutab, et töövõimereform peaks algama tuleva aasta 1. juulil. Sotsiaalministeeriumis Kruuse vastaskabinetis istuv sotsiaaldemokraadist sotsiaalhoolekandeminister Helmen Kütt tahab reformimisel hoo maha võtta ja alustada vähemalt pool aastat hiljem. Eile arutas riigikogu sotsiaalkomisjon minister Kruuset kuulates omavahel sadu miljoneid eurosid maksma mineva reformi üle ja täna toimub sotsiaalkomisjoni avatud koosolek, kus osaleb ka minister Kütt. «Ülejala ei tohi seda reformi teha ja kui ei jõua, siis ei juhtu midagi, kui reform käivitub pool aastat hiljem, 1. jaanuarist 2016,» ütles Kütt. «Teeme kindlasti seaduseelnõusse omalt poolt muudatusi,» lubas minister Kütt sotsiaaldemokraatide poolt. «Vabariigi valitsus ja mitte ainult sotsiaalministeerium võiks teha uute töökohtade loomise kava ning eeskujuks võiks väiksema töövõimega inimeste tööle võtmisel olla just avalik teenistus,» pani ta ette. Teise lisandusena nimetas Kütt transpordi eest tasumist, et vähema töövõimega inimene pääseks kodust kaugemale tööle. «See ei saa olla ainult kohaliku omavalitsuse vastutus, vaid selle võimaluse peaks aitama leida ja ka selle eest peaks tasuma töötukassa koostöös tööandjaga,» lausus minister. Eriti vajalikuks pidas Kütt aidata vähema töövõimega noo-

Vastuseta on, kust tekivad juurde töökohad puuetega inimestele, milline saab olema sotsiaalhoolekande pool, rääkimata rehabilitatsioonist, kus pool rahast kulub hindamisele. Endine riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna

Kui töövõimetoetuse seadus sotsiaaldemokraatidest ministrite vastuseisu tõttu kaks nädalat tagasi minister Kruusele tagasi anti ja ministeeriumisse täiendamiseks saadeti, oli üks põhjus töövõime hindamise hind. See küündis 250 euroni ehk oli 20 korda suurem, kui praegu sotsiaalkindlustusametis töövõimetuse hindamisel ekspertarstidele makstakse. Uues variandis, mis teisel korral, möödunud nädalal valitsuse heakskiidu sai,

LOE KA JUHTKIRJA

anneli ammas

ri inimesi, kes lõpetavad kutsekooli ja on ameti omandanud. «Nad ei satugi praegu töötukassasse, kes neid aitaks, sest neil on töövõimetuspension ja nad jäävad sageli hoolimata õpitud oskustele koju ning mõne aasta pärast kaob neil endal huvi tööle minna,» rääkis Kütt. Endine riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna IRList oli valitsusest eelmisel nädalal riigikokku saadetud töövõimetoetuse eelnõu suhtes hävitavalt kriitiline. «See ei ole isegi pool rehkendust, vaid ainult veerand,» lausus Tsahkna. «Reformi eesmärk praegusel kujul on kantida töövõimetuspensionide raha pensionikassast töötukassa alla, aga vastuseta on, kust tekivad juurde töökohad puuetega inimestele, milline saab olema sotsiaalhoolekande pool, rääkimata rehabilitatsioonist, kus pool rahast kulub hindamisele ja vaid teine pool kaheldava sisuga rehabilitatsiooniteenustele, lisaks taastusravi puudulikkus,» loetles Tsahkna töövõimereformi puudusi. «Olen murelik, et seda reformi üritatakse jõuga teha, sest see on peaministri au ja laps, nagu ta on ise öelnud, aga teisel pool on kaalul 200 000 inimese olukord, mis pigem muutub keerulisemaks kui seni,» lausus Tsahkna.

on eksperthinnangu maksumuseks pakutud 50 ja 100 eurot, kuid on lisatud, et hinnang võib kallimaks minna. Töövõime hindamise metoodika, muudatused sotsiaalhoolekande ja veel paljudes teistes seadustes on kõik alles sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel. Loodetakse, et kui praegu töötab ligi 100 000 töövõimetuspensionärist vaid kolmandik, siis reformi esimestel aastatel jõuaks tööturule veel 10 000 – 15 000 osalise töövõimega inimest. Töövõimetoetus ei väheneks võrreldes töövõimetuspensioniga kellelgi, pigem kasvaks paljudel – puuduva töövõime puhul keskmiselt kuni 270 eurolt 320 eurole ja osalise töövõime puhul sõltumata töövõimetuse protsendist kuni 182 eurole. Samas hakkab toetuse suurus sõltuma inimese sissetulekust. Kui sissetulek ületab praeguste arvestuste järgi 630 eurot, hakkab töötutoetus vähenema ja veidi rohkem kui 1000-eurose sissetuleku puhul toetust enam ei saa. Sotsiaalminister Küti sõnul teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku lisada praegu eelnõusse kirjutatud kahe töövõimetoetuse summa vahele veel üks. See oleks Küti sõnul neile, kellel on praegu näiteks 60-protsendiline töövõimetus ja kelle puhul ka uuel hindamisel leitakse, et nende töövõimekadu on endiselt sama suur. Need inimesed võivad muidu edaspidi töövõimetoetuse määramisel rahas kaotada. Sotsiaaldemokraadid soovivad arutada veel sedagi, kas üldse jätta töö-

võimetoetus maksmata, kui inimene teenib näiteks 1200 eurot kuus. «Lisakulud, mis tal tervisest tulenevalt on ja mis võimaldavad tal iga päev teistega võrdselt tööl käia, saab ta praegu vähemalt osaliselt katta oma töövõimetuspensionist, aga kui ta toetusest ilma jääb, tema olukord senisega võrreldes hoopis halveneb,» tõi Kütt näiteks. Nende töövõimetuspensionäride jaoks, kes pole motiveeritud tööturule naasma, võiks reformi algus võimalikult kaua aega võtta. Kes soovivad tööd leida, nende jaoks pole vahet, sest töötukassa pakub oma teenuseid kõigile tööta inimestele, tervisest sõltumata. Neile, kellel hindamisel leitakse töövõime puuduvat (praegu 80–100 protsenti töövõimetust), oleks rahaliselt kasulik hakata riigilt saama uue korra alusel toetust võimalikult kiiresti. Kui 2016. aastal oleks puuduva töövõimega inimese töövõimetuspension umbes 290 eurot, siis uut töövõimetoetust hakkaks ta saama 320 eurot. Seaduseelnõu seletuskiri annab võimaluse tulla töövõimet hindama kohe, kui reform täielikult käima läheb, ootamata töövõimetuspensioni uue hindamise tähtaega.

Töövõimereformi põhisisu • 2012. aasta algusest sotsiaalministeeriumis ette valmistatud töövõimereform tähendab, et senise töövõimetuse asemel hakatakse tervisliku seisundi ja alles olevate funktsioonide põhjal hindama töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. • Uus kord hakkab järk-järgult kehtima kas 2015. a juulist või 2016. a jaanuarist. • Sotsiaalkindlustusameti asemel hakkab puuduva või osalise töövõimega inimestele toetust (senise pensioni asemel) maksma töötukassa. Puuduva töövõimega isikud • 80–100-protsendise töövõimetusega töövõimetuspensionäridest võivad saada puuduva töövõimega töövõimetoetuse saajad, kui eksperthindamisel ei leita, et nad oleksid hoolimata terviseseisundist osaliselt võimelised teatud töid tegema. Vabatahtlikult võib ka puuduva töövõime puhul töötukassast saada tuge, et ajutist või osalist tööd leida ja selleks koolitust saada. • Töövõimetu inimene ei pea hakkama töötukassas käima ega aktiivselt tööd otsima (v.a juhul, kui ta nagunii käib tööl). Osalise töövõimega isikud • Osalise töövõime saab tulevikus määrata ka neile, kes praegu töövõimetuspensioni ei saa, sest nende töövõimekadu on väiksem kui 40%. Osalise töövõime määramisel protsente ei nimetata. Osalise töövõimega töötud peavad hakkama töövõimetoetuse saamiseks täitma töötukassa aktiivsusnõudeid ehk otsima tööd ja osalema koolitustel nagu kõik teisedki töötud.

4 || EESTI || POSTIMEES, 10. JUUNI 2014

Emajõe Lodjaselts avab praamil jõekohviku

Õiguskomisjoni heakskiit kooseluseadusele tühistati Parlamendi õiguskomisjon otsustas eile hommikul napi häälteenamusega toetada kooseluseaduse eelnõu, mis lubaks kooselu ametlikult registreerida nii vastassoost kui ka samast soost inimestel, ja saata selle riigikogu ette. Pärastlõunal aga selgus, et otsus on tühine. Segaduse põhjustas asjaolu, et istungilt puudunud Kalle Laanetit asendas reformierakondlane Imre Sooäär. Et aga Laanet kuulub küll Reformierakonda, kuid mitte erakonna fraktsiooni, ei oleks Sooäär tohtinud teda asendada. Komisjon jätkab kooseluseaduse eelnõu arutelu täna. postimees.ee

Teder soovib muuta ajutisi apteegipiiranguid Õiguskantsler Indrek Teder (pildil), kelle hinnangul ei ole ravimiseaduses sätestatud apteekide ajutised asutamispiirangud põhiseadusega kooskõlas, tegi eile riigikogule ettepaneku viia seadus konstitutsiooniga vastavusse. «Kuigi uued piirangud on ajutised, kehtestati nendega taas riigikohtu otsuse kohaselt täna lõppema pidanud põhiseadusvastane olukord, ilma et seda oleks tinginud objektiivne vajadus,» lausus Teder. postimees.ee

MTÜ Emajõe Lodjaselts ehitab Tartusse Kalevipoja kuju juurde ankrusse tõmmatud vanale praamile jõekohviku, kus saab nädala sees limpsida jäätist ja süüa pirukaid ning nädalalõppudel maitsta ülikoolilinna kokkade roogasid. Lodjaseltsi esindaja Liisa-Lota Kaivo sõnul ehitatakse alusele ligi sajakohaline katuseterrass, kus saab tulevikus süüa ja katusekino vaadata. Kohvikuna kasutatav praam on lodjaseltsi juhi Priit Jagomäe sõnul üks Eesti vanimaid sisevete laevu. «Alguses oli see tammepuust põhjaga ja Eesti Vabariigi algusajal töötas süvendajana. 1962. aastal pandi talle raudpõhi alla ja kasutati kütusehoidlana. 2001. aastal ehitati ümber piiripunktiks ja siis seisis see Praagal,» meenutas Jagomägi. Suvekohviku avamine on plaanitud 19. juunile. Pildil mekivad kohviku menüüs olevat jäätist Priit Jagomägi (esireas paremalt), laevakoer Suuzi, Paula Jagomägi, Joosep Jagomägi, Juhan Leenurm ja Siim Leenurm. Tagareas paremalt Liisa-Lota Kaivo, jäätiste autor ja Põhjaka jäätisemeister Andres Paaver ja Martin Maatee. Tartu Postimees foto: margus ansu / tartu postimees

Eesti

nukufilmi linastub Prantsusmaal Annecys eile alanud maailma suurimal animafilmide festivalil.

Kontrollikomisjon: e-tervise rakendamine edeneb Parlamendi riigieelarve kontrolli erikomisjon leidis riigikontrolli aruannet «Riigi tegevus etervise rakendamisel» arutades, et riik teeb etervise süsteemi kasutuselevõtmisel edusamme. «On positiivne, et dokumentide esitamine on aja jooksul paranenud ja see jätkub ning dokumente esitatakse ka eelmiste aastate kohta. Perearstid on hakanud kasutama üha enam tervise infosüsteemi võimalusi,» ütles komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. BNS

Ruhnu põhikool tegutseb edasi pastoraadihoones Ruhnu vald ei ole senini saanud riigilt piisavalt toetust põhikoolihoone ehitamiseks, mistõttu toimuvad tunnid pastoraadihoones, kus aga õppetingimused on täbarad. Sügisest jätkab koolis seitse õpilast ning kuus õpetajat. Kümnendi eest andis valitsus Ruhnule koolimaja ehituseks 384 000 eurot, mis on siiani kasutamata, sest kokku oleks vaja 1,8 miljonit eurot. BNS

Uuring: enamik meditsiinitudengeid kipub välismaale Brändinguagentuur Instar EBC uuringu tulemused näitavad, et 80,7 protsenti meditsiinitudengitest on huvitatud töötamisest välismaal. Eestis on mainekaimad tööandjad Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Ida-Tallinna keskhaigla. BNS

Huvide deklaratsioon on esitamata üle 400 inimesel Umbes 3000 inimesest, kes pidid mai lõpuks esitama huvide deklaratsiooni, pole seda teinud enam kui 400 inimest. Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon avalikustab deklaratsiooni täitmata jätnute nimed järgmisel nädalal. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas Kihnus võiks lubada kohaliku eripära huvides sõita mootorrattaga kiivrita? Ei, seadused peavad olema kogu riigis ühesugused

25%

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Jah

3697 vastajat

75%

UURIMINE. Prokuratuur algatas kriminaalasja omastamise sätte alusel.

Keskerakonna reklaam tõi kaasa kriminaalmenetluse karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Riigiprokuratuur otsustas eile alustada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni avalduse alusel kriminaalmenetlust Tallinna keskerakondlastest linnajuhtide valimisreklaamide asjus. Riigiprokuratuur soovib kriminaalmenetluse käigus kontrollida, kas Tallinna linnavalitsuse juhtimisülesandeid täitvad ametnikud on kasutanud neile usaldatud võõrast vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. «Riigiprokuratuurile laekunud avalduses on viidatud sellele, et Tallinna linnavalitsuse eelarvest on tasutud reklaamide eest, mis ei olnud suunatud kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid millega rahastati Tallinnas võimul oleva Eesti Keskerakonnaga seotud isikute reklaamikampaaniat,» teatas prokuratuuri pressiesindaja.

Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku sätte järgi, mis käsitleb ametiisiku toime pandud omastamist ja lubab süüdimõistmisel määrata rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuur. Järelevalvekomisjon pöördus prokuratuuri poole üle-eelmisel nädalal pärast seda, kui oli teinud Tallinna linnajuhtidele reklaamiks kulunud raha tagastamiseks ettekirjutuse. Pöördumist ajendasid tegema kohalikel valimistel kandideerinud Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, abilinnapea Arvo Sarapuu, Põhja-Tallinna linnaosa vanema Karin Tammemäe ja tema asetäitja Priit Kutseri ning Tallinna ettevõtlusametis töötava Jaanus Mutli valimiste eel avaldatud ja algselt teavituskampaaniaks nimetatud valimisreklaamid, mille maksis kinni Tallinna linn.

Järelevalvekomisjon võttis riigiprokuratuurile esitatud avalduses seisukoha, et reklaamid ei olnud mõeldud mitte teavitusena kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid Tallinnas võimul oleva Keskerakonna reklaamikampaaniaks. «Selline tegevus ei ole kooskõlas avaliku teenistuse seaduses sätestatud erapooletuse nõudega, samuti on see vastuolus erakonnaseaduses sätestatud erakonna rahastamise piirangutega. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni hinnangul võib tegemist olla ka korruptsioonivastase seaduse sätestatud toimingupiirangu rikkumisega ja omavalitsuse vahendite omastamisega,» märkis komisjon.

Komisjon on seisukohal, et reklaamid ei olnud mõeldud teavituseks, vaid Keskerakonna reklaamikampaaniaks.

Kahe nädala eest välja saadetud ettekirjutuste järgi peavad keskerakondlased reklaamideks kulunud raha linnale tagastama. Poliitikud peavad raha tagasi maksma 30 päeva jooksul, samas on neil võimalik ettekirjutus vaidlustada. Komisjoni tähelepanu all olid Hiiu staadioni avamise plakat (maksumus 11 000 eurot), millel figureerisid Jaanus Mutli, Edgar Savisaar ja Arvo Sarapuu, samuti Priit Kutseri plakat, millel lubati avada spordikompleks (maksumus 1234,80 eurot), ja Karin Tammemäe kepikõnnitreeringute reklaam (maksumus 268,80 eurot). Lisaks räägitakse komisjoni pöördumises kahest videoklipist, kus Savisaar kutsus inimesi valima (maksumus teadmata) ja osalema Tallinna maratoni eelsetel treeningutel (maksumus 100 842,69 eurot). Komisjon tugines oma seisukoha kujundamisel Tartu Ülikooli teadlaste hinnangule

Võidupüha paraadil osalevad ka USA sõdurid Valgas korraldatavast Eesti ja Läti vabatahtlike riigikaitsjate võidupüha ühisparaadist võtavad osa ka Ameerika Ühendriikide kaitseväelased. Kaitseliidu pressiesindaja major Tanel Rütmani sõnul marsib peale Eesti Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esinduste ning seitsme Läti vabatahtlike riigikaitsjate rühma seekord paraadil ka USA vähendatud kompanii ehk kaks rühma. «Lisaks on esindatud Vabadussõjas osalenud liputoim-

konnad ehk Eesti ja Läti kõrval ka Taani, Rootsi, Soome ja Suurbritannia, ka USA. Kokku on paraadil marssimas ligi 1200 inimest,» rääkis Rütman. Paraadil on kohal Kaitseliidu kahe miinipildurite rühma ning kahe tankitõrjerühma relvastus ehk kolm veokit miinipildujatega ja neli maasturit tankitõrjekahuritega. Soodsa ilma korral lendavad paraadist üle ka kaks Taani hävitajat F-16, kaks Poola hävitajat MIG29 ja kaks Briti hävitajat Eurofighter Typhoon. Peale nen-

de teevad ülelennu kaitseväe kopter, piirivalve kopter, piirivalve lennuk ning õhuväe õppelennukid. Paraadil osalevad ka neli orkestrit: Läti ja Eesti kaitseväe orkester, politsei- ja piirivalveameti orkester ning Kaitseliidu ühendorkester. Paraadi jälgivad nii Eesti kui ka Läti riigipea.

Soodsa ilma korral lendavad paraadist üle ka kaks Taani, kaks Poola ja kaks Briti hävitajat.

Pärast paraadi lõppu Valgas toimub kaitseväeline jalutuskäik Valka linna Lätis, mis lõpeb rivistusega Lugažu pargis. Samuti on huvilistel võimalik pärast paraadi uudistada kaitseväe relvastuse näitust. Eesti ja Läti ühisparaad oli kavas korraldada 2009. aastal Võnnus (Cēsis), kuid toona otsustati paraad majanduskriisi tõttu ära jätta. Mullu tegi president Toomas Hendrik Ilves Kaitseliidule ettepaneku korraldada võidupüha paraad selle aasta 23. juunil Valgas. BNS

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

ÕNNETUSOHT. ENSI-süsteem hoiab naftatankeri kursil silma peal ja annab kõrvalekaldest kohe teada.

Soome laht saab veel ühe turvasüsteemi nils niitra reporter

soome lahe aasta 2014

elsingis asuva Soome piirivalve merevalvekeskuse suurtelt monitoridelt võib näha, et laevad sõidavad Soome lahel nagu maanteed mööda – altpoolt liiguvad laevad Venemaa poole ja ülaltpoolt omakorda Vene sadamatest minema. Nimedega ja nimedeta täpikesi on monitoril hulganisti, sest Läänemerel seilab iga päev 2000 kauba- ja reisilaeva, neist veerand on naftatankerid. Kui Soomes jälgib merel toimuvat piirivalve seirekeskus, siis Eestis on see veeteede ameti laevaliikluse korraldamise osakonna ülesanne. Ka meil on selline suurte monitoridega keskus, samuti Venemaal. Laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja Are Pieli sõnul tuleb erilise hoolega jälgida Soome lahe seda piirkonda, kus Helsingi ja Tallinna vaheline laevaliiklus ristub Venemaa-suunalise kaubaveoga. Läänemeri on ookeanidega võrreldes oma 377 000 ruutkilomeetriga tibatilluke, ent ometi toimub siin tervelt 15 protsenti maailma laevaliiklusest. Soome piirivalve Soome lahe piirkonna mereseirekeskuse ohvitseri Ismo Siikaluoma sõnul toimub Tallinna ja Helsingi vahel 40 000 reisi aastas. «Samal ajal on naftavedu üle Soome lahe kasvanud kümmekonna aastaga ligi kaks korda,» lausus ta. Sarnaselt reisilennukiga on ka suurematel laevadel transponderid, mis annavad mereseirekeskuse baasjaamadele reaalajas infot laeva asukohast. «Kaldal asuvad baasjaamad suhtlevad laeva transponderiga ja saavad sealt andmeid laeva kiiruse, asukoha ja muu kohta,» selgitas Piel. Lisaks 2004. aastast käigus olevale niinimetatud COFREPile (Gu-

lf of Finland Reporting System) kasutab veeteede amet juba 2003. aastast radaritega varustatud süsteemi, mis näeb ka ilma transponderiteta aluseid ning katab Tallinna, Kopli ja Muuga lahe. «Siin on lihtsalt palju tihedam liiklus,» ütles Piel. «Me peame lahtedes muuhulgas jälgima, et ankrutega merealused kaableid ära ei lõhuks.» Aga sellest ei piisa, sest mõnigi kapten tunneb end laevas endiselt nagu jumal taevas. Vene territoriaalvetes asunud 100 000-tonnise naftalastiga laev liikus umbes aasta tagasi 13,6 meetrit sügava madaliku poole, sellal kui laeva enda süvis oli 15 meetrit. «Meie keskuse operaator võttis ühendust Vene kolleegidega ja seejärel võtsid venelased laeva kapteniga ühendust ja uurisid, kuhu ta nüüd enda arust liigub,» rääkis Soome mereliiklusteeninduse juht Thomas Erlund. «Siis lõpuks muutis alus kurssi. Vastasel korral oleks tanker sõitnud viie-kuue minuti pärast madalikule.» Juhul kui sellise tankeri kaks lastiruumi hakkaks lekkima, satuks Läänemerre 30 000 tonni naftat. Nüüd katsetataksegi kaheksal Neste tankeril uut ENSI-süsteemi, mis ei piirdu pelgalt laevade liikumise jälgimisega, vaid püüab trassivigu ära hoida. Kui laev alles planeerib teekonda läbi Soome lahe, saadab ta elektroonilise marsruudiplaani laevaliikluse korraldamise keskusele. Arvutiprogramm kontrollib selle automaatselt üle, veendudes muuhulgas, kas laeva süvis ikka vastab teekonnale jäävatele sügavustele. Kui kõik on korras, saadab programm kinnituse või vajadusel korrigeerib trassi. Kui laev juba Soome lahes liigub, jälgib programm edasi selle kurssi ja juhul kui tanker kaldub plaanist kõrvale, annab arvuti kohe märku. Are Pieli sõnul annavad soomlased ENSI ka Eesti kolleegidele kasutamiseks. ENSI loomist vedava John Nurmineni fondi projektijuhi Mikko Klangi sõnul andis süsteemi loomiseks ajendi 2007. aasta veebruar, kui 100 000-tonnise naftalastiga Kreeka õlitanker jooksis Venemaale kuuluva Suursaare lähistel madalikule. «Kaptenilt küsiti, miks ta laeva sinna juhtis, aga tema teatas, et on juba

Tallinna lahe naftareostuses kannatada saafoto: toomas huik nud luiged 2006. aastal.

kaks korda samast kohast läbi sõitnud,» lausus Klang. «Tal oli lihtsalt kaks korda vedanud.» Tookord õnneks katastroofi ei järgnenud, ent Klangi sõnul on kõigile selge, et juhul kui selline tanker peaks tõsiselt lekkima, pühitakse ühe korraga prügikasti kogu aastakümnetepikkune vaev, mida on nähtud puhtama Läänemere nimel. Vähemalt 70 protsenti tankerite madalikele sõitmistest on põhjustatud inimlikust veast. ENSI peaks kahandama tankeriõnnetuste riski veel 20 protsendi võrra. -

Eesti naftareostuse tõrjevõime on pehmelt öeldes puudulik, ent suure häda korral tulevad jõukad naabrid appi. Klang on ise töötanud meremehena tankeril ja teab, et varem oli alkoholi tarvitamine laevadel üsna tavaline. «Selle kümne aasta jooksul, kui mina laeval töötasin, juhtus seda õnneks järjest harvem,» lausus ta. «Vanema generatsiooni jaoks oli laeval joomine üsna normaalne nähtus, noorematele enam mitte.» Soome keskkonnaministri Ville Niinistö sõnul on Läänemere-äärsed riigid panustanud tublisti mereliikluse paremasse korraldamisse, nüüd tuleks aga teha rohkem koostööd puhuks, kui kõigest hoolimata juhtub mõni tõsisem naftaõnnetus. «Meie praegused mereliikluse kontrollisüsteemid on ühed maailma parimaist ja see on vähendanud tublisti õnnetuste riski,» lausus Niinistö Postimehele. Soome on panustanud siiski arvestavalt raha ka oma naftareostustõrje võimekusse. «Oleme investeerinud kahe olemas-

oleva naftatõrjelaeva parandamisse, sellele lisaks ehitasime äsja veel ühe uue,» lausus Niinistö. «Seega oleme juba üsna lähedal oma eesmärgile koristada vajadusel merest 30 000 tonni naftat päevas.» «Suurte tankeriõnnetuste puhul olekski 30 000 tonni meie hinnangul enam-vähem piisav võimsus. Sellest piisab küll avamerel, aga lisaks peame parandama tõrjevõimet saarestikes,» lisas minister. Soome on seega Niinistö hinnangul kõiki riske arvesse võttes maailma kõige paremini naftaõnnetusteks valmistunud riik. Eesti naftareostuse tõrje võime on pehmelt öeldes puudulik, ent eks lohuta veidi seegi, et suure häda korral tulevad jõukad naabrid appi. Are Pieli sõnul jaguneb mereliikluse jälgimise süsteem COFREP Vene, Soome ja Eesti vastutusaladeks. Keset lahte jookseb kokkulepitud vastutusalade piir: ülalpool joont on soomlaste vastutusala, allpool aga kontrollivad liiklust eestlased. Idaosa eest vastutab Venemaa. See tähendab, et veeteede amet jälgib enamasti tühjalt Venemaale suunduvaid tankereid, sellal kui Soome kolleegid hoiavad pilgu lahkuvatel täislastis tankeritel. «Edasi või tagasi liikuvad tankerid on eraldatud mõtteliste eraldusribadega,» lausus Piel. Laevad pole kohustatud liikuma mööda Soome lahe kahesuunalist «maanteed», aga kui nad juba sellele lähevad, peavad nad järgima etteantud liikumissuunda. Väljaspool Soome lahte enam selliseid kahesuunalisi maanteid pole, kuna seal on laevadele liikumiseks piisavalt ruumi. Pieli sõnul peavad laevad hoidma omavahel teatud distantsi – suurte tankerite puhul võib nõutav vahe olla isegi kuni kaks meremiili ehk ligi neli kilomeetrit. Juhul kui naftatanker põrkab teise laevaga kokku keset Soome lahte ja õli valgub merre, siis on reostus Pieli andmetel halvimal juhul ühe päevaga laiali üle terve lahe. Sel juhul on nafta kokkukogumine väga keeruline. Loo autor osales Soome lahe aastale pühendatud seminaridel ja kohtumistel Soome välisministeeriumi kutsel.

6 || EESTI || POSTIMEES, 10. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

EMOTSIONAALNE AJU. Psühholoogiateadlane Andero Uusberg näitas, et tundmuslikud ajendid haaravad ajus esmalt kogu tähelepanu ja suruvad hetkeks alla tahtliku keskendumise.

Tähelepanul on ka tundeline tahk arko olesk TLU/Postimees

Rek laam on tööstusharu, mis on oskuslikult välja peilinud selle, mis köidab inimese tahtmatut tähelepanu,» arutleb psühholoogiateadlane Andero Uusberg, pöörates pilgu Tartus Tasku keskuse külge kinnitatud suurele reklaamekraanile. Seal vilguvad järjest värvikirevad klipid, inimesed lasevad püssi või lippavad ringi nappides rõivastes. Just see, mis Uusbergi sõnul toimib suurepäraselt inimeste tähelepanu köitjana. Ometi ei näe me sellel Tartu ristmikul igapäevaseid plekimõlkimisi. Doktoritöö, mida Uusberg täna Tartu Ülikoolis kaitseb, on pühendatud emotsionaalse tähelepanu toimimisele. Selle abil saab ka selgitada, kuidas suudavad autojuhid vilkuvatest reklaamidest hoolimata ohutult ristmikke ületada. Töös näitab Uusberg, et emotsionaalsed stiimulid – midagi meelitavat või hirmutavat, näiteks ilus inimene või vihane nägu rahvamurrus – saavad ajus esimesel hetkel kogu tähelepanu endale. Seda nii seetõttu, et see tõstetakse ajus esile, kui ka seepärast, et samal ajal surutakse muude stiimulite tajumine ja töötlemine alla. «Kui esitada emotsionaalne stiimul, köidab see tähelepanu tahtmatult ning mida emotsionaalsem see on, seda selgemalt on seda vaja eristada, suruda maha teised,» selgitab Uusberg. Kuid Uusberg näitas ka, et õige pea, täpsemalt 350 millisekundi pärast lülitub sisse teadlik mehhanism, mis otsustab, kas

stiimulile tasub edasist tähelepanu pöörata. Sellist kahefaasilist tähelepanu toimimist on varem näidatud teiste tähelepanutüüpide korral, nüüd selgitas Uusberg selle toimimist ka emotsionaalse tähelepanu puhul. See seletab ka autojuhtide tähelepanu. «Tahtlikust tähelepanust on raske teerulliga üle sõita,» tõdeb ta. «Tavaolukorras, kui inimese on kaine, puhanud, pole vihane, suudab ta hoida tähelepanu fookuse olulisel.» Sellest koorub välja teine praktiline nõuanne, mille Uusberg oma doktoritöö põhjal võib anda: kui mõni stiimul tekitab ebameeldiva emotsiooni, on võimalik seda leevendada, mõeldes millelegi muule. «Teatud situatsioonides see toimib, kui tahtliku tähelepanu ülesanne on piisavalt nõudlik,» ütleb Uusberg. Ta jõudis tulemusteni, näidates katsealustele mitmesuguseid emotsionaalseid stiimuleid ja analüüsides samal ajal ajus tekkivaid elektrilaineid, mis püütakse kinni kolbale kinnitatud elektroodidega. Aju uurimist saadud elektroentsefalogrammide (EEG) abil võrdleb Uusberg automootori tundmaõppimisega ainuüksi selle mürinat kuulates. Selleks et välja noppida olulised signaalid ja neid tõlgendada, on vaja palju kogemust. Uusbergi juhendanud professor Jüri Allik tunnustabki eelkõige töö seda osa. «Kõige olulisemad tulemused on EEG signaalid, millised ajulained on emotsionaalsete protsesside indikaatorid,» ütleb Allik. Tema sõnul algas uurimistöö õigupoolest soovist leida ajulainetest indikaatoreid, mille alusel saaks määrata inimese isiksuseomadusi. «Võtsime ammu eesmärgiks saada lahti verbaalsetest isiksuseküsimustikest. Parem oleks, kui saaksime isiksuse omadused – kas ta

Autojuhi tähelepanu köidavad liiklustihedal ristmikul paljud konkureerivad stiimulid, ent kui palju need teda häirivad? Psühholoog Andero Uusberg näitas, et esialgu köidavad klipid inimese meeli jäägitult, ent seejärel liigub teadlik tähelepanu siiski olulisemale. foto: margus ansu / tartu postimees

on ekstravert või introvert, kui neurootiline ta on jne – teada aju mõõtmisega,» räägib Allik. Just nende indikaatorite leidmisele pühendas Uusberg doktoriõpingute esimesed aastad, ent oli siis sunnitud tõdema, et andmetes ei leidu usaldusväärseid korrelatsioone. «Kaks aastat ta tõestas, et meil on kõik võimalused isiksuseomadusi ajusignaalidest leida.

Aga ei leia. Ta jõudis selleni väga suure vaevaga,» ütleb Allik. Uusberg aga ei kavatse veel alla anda, sest isiksuseomaduste objektiivsed mõõdupuud peavad olema peidus ajus. «See on klassikaline probleem, mis tahab lahendust,» ütleb ta. Tulevases teadustöös soovib ta probleemi uuesti käsile võtta, pannes lootuse uudsetele eksperimentidele ja keerukamatele algoritmidele.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 10. JUUNI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

RESTRUKTUREERIMINE. Fjodor Berman koondab BLRT Grupi juhtimise Tallinna ja uuendab laevaehitusstrateegiat, et tuua seitsmes riigis tegutsev ärigrupp kahjumist välja.

Berman päästab Leedu laevatehast sid Hiinasse, Singapuri ja Lõuna-Koreasse, kus tehased suudavad pakkuda tellijatele soodsamaid hindu.

andres reimer majandusajakirjanik

Aasiaga on raske võistelda

eamiselt Leedu laevaehitustehas Western Baltija Shipbuilding tõi Baltimaade mõjukaimale tööstuskontsernile eelmisel aastal ligi 15 miljonit eurot kahjumit ning ettevõtte suurosanik näeb pääseteed uutes juhtimisvõtetes. «Nii mõnigi BLRT Grupi juhatuse liige peab õigeks Leedu laevaehitustehase sulgemist, sest kahjum oli eelmisel aastal hiiglaslik, kuid nad ei arvesta asjaoluga, et tööstusettevõttel kulub heade tulemuste näitamiseks rohkem aega,» ütles BLRT juhatuse esimees Fjodor Berman. «Oleme alates 2001. aastast Leedusse investeerinud ligi 150 miljonit eurot ning peame sellesse väga tähelepanelikult suhtuma.» BLRT Grupi käive oli mullu üle 378 miljoni euro, mis oli kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Ligi 15 miljoni euro suurune kahjum kahanes 15 protsenti, kuid see tulemus ei rahulda ärigrupi omanikke.

Staap koguneb Tallinna Maatriksjuhtimisega soovib Berman tagada, et kahaneval turul tegutsevad ettevõtted kasutaksid edaspidi olulisi grupisiseseid teenuseid, mida nad varem dubleerisid. Näiteks hakkasid BLRT Grupile kuuluvad laevaremonditehased Eestis, Soomes ja Leedus omavahel konkureerima magusate tellimuste pärast, mis teenis küll iga tehase huve, kuid kahjustas kontserni.

Niimoodi tuli loobuda grupi hoogsal laienemisel omaks võetud ideest, et iga soetatud tööstusettevõte peab jätkama oma asukohariigis välja kujunenud juhtkonnaga, kes eeldatavalt nii turgu kui ka olusid kõige paremini tunneb. Leedu laevaehitusfirmas vahetus selle idee järgimisel kolm direktorit, kuid majandustulemused ei paranenud. Maatriksjuhtimisega loo-

Usaldus kohalike juhtide suhtes püsib endiselt, kuid koordineerimine käib Tallinnast.

dab Berman säilitada töö grupi ligi 60 ettevõttes töötavale 4000 inimesele. Kaks aastat tagasi kuulus BLRT Gruppi enam kui 80 ettevõtet. «Usaldus kohalike juhtide suhtes püsib endiselt, kuid koordineerimine käib Tallinnast,» lausus ta. «Teame inimesi Tallinnas paremini ja staap koguneb siia. Valgekraede arv Tallinnas ei suurene, sest me tegeleme juhtimise optimeerimisega.» Esimese BLRT Grupi ettevõttena hakkas maatriksjuhtimist kasutama Elme Metall, mille Soome, Eesti, Läti, Leedu, Kaliningrad ja Poola ettevõtteid

juhiti Tallinnast juba enne majanduskriisi puhkemist. Hiigelkahjum tõi lisaks uuele juhtimismudelile kaasa ka laevaehitusstrateegia muutmise. Varem valmistas Leedu tehas Taani laevaehitajatele standardsete konteinerlaevade kokkupanekuks igal aastal üle 60 000 tonni laevakere plokke. Tegemist oli suurte, mööbli ja torustikega sisustatud keremoodulitega, mis tellija juures Lego klotside kombel kokku pandi. Nüüd on merevedude maht üle maailma tunduvalt vähenenud ning Taanis asuv tehas lõpetas tootmise. Suurte konteinerlaevade tellimused koondu-

BLRT juhatuse esimees Fjodor Berman ütles eile, et ettevõtte juhtimist enda kätte koondades loodab ta säilitada oma inimestele töö. foto: toomas tatar

«Meie saame Aasia laevatehastega konkureerida, kui valmistame kõrgtehnoloogilisi eriotstarbelisi laevu, nagu süvendus-, kala-, uurimus- ja teaduslaevad,» rääkis Berman. «Peame leppima paratamatusega, et kõik suured laevad ehitatakse tulevikus Aasias. Meie hakkame ehitama naftaplatvorme ja suuri kalakasvatuse pontoone.» Hiljuti Leedu laevaehitustehases võtmed-kätte-meetodil valminud 86 meetri pikkune kalatraaler Gitte Henning kuulub nende laevade hulka, mille ehitamiseks BLRT Grupp tulevikus tellimusi loodab võita. Ettevõtte rajatised võimaldavad ehitada kuni 100 meetri pikkusi laevu, mistõttu näiteks kruiisilaevade ehitus jääb kättesaamatuks äriks. Tallinnas tegutsev laevaremonditehas on näidanud seni häid tulemusi ning selle ettevõtte tulevik paistab pilvitu. Kui varem eelistasid soomlased oma laevu, hoolimata isegi kallimast hinnast, kodumaal remontida, siis nüüd on ka nende jaoks hind muutunud esmatähtsaks. Kui Neste müüs maha oma tankerlaevastiku, siis uued omanikud asusid otsima remonditöödeks uusi kohti. Laevaremondiäris pakub eurooplastele suurimat konkurentsi Türgi, mille valitsus doteerib laevaremondifirmasid. Ukraina kriis pole BLRT Grupi äri otseselt mõjutanud, sest ettevõtte äri asub separatistide rünnakutest eemale jäänud Dnipropetrovskis. Kuid idaturul toob kahju sealsete valuutade odavnemine.

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Majandus kahanes esimeses kvartalis 1,4 protsenti

Muuga kaubaterminali võimalik asukot

Haabneeme Haa Ha

11C

Ministeerium valis välja eelistatud trassivariandi

Lagedi Raasiku

küla Aruküla ruk

113B-III 13B

Kiili Kii Vaida

13C Kose-Uuemõisa Ko Kose

13B-I

Ravila a Kohila hiiila oh Ko K ri eri Hageri ger age Hag H

9A-I

ere iiiisiipe Riisipere Ri

anette parksepp reporter

elistatud trassi esitlus oli Rail Balticu kavandamise vaheetapp. Raudtee ei pruugi sel kujul küll teostuda, kuid ministeeriumi hinnangul on see optimaalne lahendus, võttes arvesse ehituskulu ning mõju loodusele ja inimestele. Maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu ütles, et Harjumaa trass on hea valik eelkõige inimkeskkonnale. «Sellised tugevad mõjutegurid nagu müra ja suurõnnetuse oht, mis on tiheasustusalas väga kriitilised, olid seal suhteliselt leebed,» ütles Metspalu. Samas tunnistas ta, et ka see pole ideaalne variant, kuna Harjumaal jääb siiski trassi äärde majapidamisi. «Täiesti asustamata kohta, kust me saame läbi minna, ei ole,» sõnas Metspalu. Pärnumaal läbib eelistatud trass Pärnut. See variant on pikem ja 19 miljonit eurot kallim kui teised. Praegune trassivalik tehti aga eesmärgiga toetada linna regionaalset arengut ja tuua Pärnusse rohkem inimesi. Rail Balticu keskkonnamõju hindaja Heikki Kalle rääkis, et kuigi loomadele ehitatakse sildu ja tunneleid, on loomade eluala poolitamine siiski probleem: näiteks ei suhtle raudtee eri pooltel elavad põdrad omavahel. Et populatsioone vähem lõhkuda, kavatsetakse loomade liikumiskoridorides loobuda raudteed ümbritsevatest taradest. Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust esindaja Indrek Grusdam ei andnud kõnealuse trassi kavandile hinnangut, kuid mõistis hukka valiku protsessi. Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust peab valeks, et valitsus sekkus maakonnaplaneeringu menetlusse, millega jäi valikusse vaid kolm trassivarianti. Indrek Grusdam ütles, et valitsus pole selgitanud teiste variantide kõrvalejätmise põhjuseid. «Planeerimine peaks olema aus ja avalik,» sõnas Grusdam, «meie kodanikuühenduses kahtleme küll, et õige otsus on võimalik saavutada salastades.» Pille Metspalu ütles, et praegune eelistatud trassi kavand ei pruugi reaalselt teostuda. «Me ei pane uksi veel lukku,» ütles Metspalu, «analüüsime läbi kõik variandiettepanekud.» Juunis ja juulis tutvustatakse trassivariante, misjärel hakatakse koostama eskiislahendust ja kavandama tehnilisi uuringuid. Anette Parksepp töötab Postimehe majandustoimetuses suvereporterina.

Juuru ur

ba rb urb Turba Tu u Hagudi gud Hagudi Alu Alu

Kaiu Ka

p apla apl Ra Rapla Rap R sti ist Risti Ri

iku Kuusiku

re ere e er pe aerepe Kaerepere K

a ehtna eh Kehtna Ke K Lelle

Käru

a Järvakandi Eidapere Eid

Väljavalitud trassivariant Vändra ä Vä

ärn J g Pärnu-Jaagupi Tootsi To

Muud trassivariandid

5C Are

va aare L La Lavassaare

or Tori To

Sauga S Sa u udrru udr A Au Audru

Paikuse P kusse Paik

4D 4C 4A Kilingi-Nõmme

Mõisaküla e äd meeste Häädemeeste Hä H

EESTI 2B 1B

L ÄT I

Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2014. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4 protsenti, teatas statistikaamet. Mai keskel arvestati majanduslanguseks 1,9 protsenti. Esimeses kvartalis oli SKT jooksevhindades 4,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT vähenes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7 protsenti. Majandus24

OMX TALLINN

791,65 ▲ +0,09%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 3,54 Baltika 0,434 0,23 Ekspress Grupp 1,030 -0,96 Harju Elekter 2,680 -2,55 Merko Ehitus 6,990 0,43 Nordecon 0,973 0 Olympic Group 1,890 -0,53 Premia Foods 0,652 -2,25 Silvano Fashion 1,990 1,02 Skano Group 0,960 0 Tallink Grupp 0,780 0,26 Tln Kaubamaja 4,950 0,20 Tallinna Vesi 12,900 0,78 Järvevana 0,700 -0,71 Pro Kapital Grupp 2,600 0 Trigon Property 0,460 2,00

9.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,454 -0,47 Hiina jüaan 8,493 -0,40 Jaapani jeen 139,390 -0,23 Kanada dollar 1,486 -0,28 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,099 -0,61 Poola zlott 4,099 -0,38 Rootsi kroon 9,079 0,13 Rumeenia leu 4,387 -0,12 Šveitsi frank 1,219 0,07 Suurbritannia nael 0,809 -0,12 Taani kroon 7,461 -0,00 Tšehhi kroon 27,451 -0,04 Ungari forint 303,340 -0,05 USA dollar 1,360 -0,25 Venemaa rubla 46,6685 -1,40

bns

Keav Keava

aa rja aa M Mä Märjamaa

WWW.MAJANDUS24.EE

RAUDTEE. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas eile Rail Balticu eelistatud trassi, mis läheb läbi Pärnust ja möödub kavandatavast Nabala looduskaitsealast ida poolt.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 10. JUUNI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EL. Briti meedia süüdistab Euroopa Komisjoni presidendi kohale kandideerivat Junckerit muuhulgas joomarluses ja valelikkuses.

Minitippkohtumisel vaieldi Junckeri sobivuse üle evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

n koom i l ine, et JeanClaude Junckeri kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi kohale toetavad sotsid ja blokeerivad jõud tema enese parteiperest, naljatas kahe nädala taguse tippkohtumise ajal europarlamendi sotside fraktsiooni austerlasest liider Hannes Swoboda. Sõnaka esisotsi nali käis selle pihta, et kuigi juba aprilli alguses kinnitas Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteipere demokraatliku hääletusega Junckeri oma kandidaadiks komisjoni presidendi kohale, üllatas samuti konservatiivide hulka kuuluv Ungari peaminister Viktor Orbán aatekaaslasi avaliku teatega, et tema on Junckeri vastu.

Viimastel nädalatel Orbán oma vastumeelsust Junckeri suhtes rohkem rõhutanud pole. Küll on oma kindlat toetust EPP Spitzenkandidat’ile korduvalt ja selgelt väljendanud Saksamaa kantsler Angela Merkel. Ungari peaministrist palju problemaatilisemaks juhtumiks on aga osutunud Briti peaminister David Cameron.

Suurbritannia peaminister David Cameron on lubanud Jean-Claude Junckeri kandidatuuri vetostada. 2009. aastal EPPst omaette fraktsiooni eraldunud Briti konservatiivid, kelle parteipere täieneb nüüd ilmselt Põlissoomlaste ja paremäärmuslikke tendentse ilmutava Taani Rahvaerakonna võrra, on viimastel aastatel muutunud järjest euroskeptilisemaks. Cameron on lubanud Junckeri kandidatuuri vetostada. Sama seisukohta toetab Briti valimistel triumfeerinud eu-

roskeptiline Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ja arvestatav osa nende maa meediast, eriti Rupert Murdochile kuuluv menutabloid The Sun. Näiteks möödunud nädalal avaldas Sun kuus põhjust, miks on Juncker Euroopa kõige ohtlikum mees. Seal pandi kauaaegsele Luksemburgi peaministrile ja eurogrupi juhile süüks muuseas seda, et ta joob liiga palju, on valelik ja tahab luua üleeuroopalist armeed. Möödunud nädalal pakkusid britid välja, et Euroopa Komisjoni presidendiks võiks valida praeguse Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Christine Lagarde’i. Prantslannast IMFi presidendi poliitiline taust on samuti EPP gruppi kuuluvas UMPs. Lagarde tõttas pärast brittide mõttevälgatust möödunud nädalal kinnitama, et tema komisjoni presidendiks ei kandideeri. Tõenäoliselt teab ta suurepäraselt, et minek europarlamendi ette Junckeri asemel võrduks kamikaze-missiooniga. Nagu europarlamendi põhijõud juba tükk aega enne valimisi kokku leppisid, peaks neist

igaüks nimetama oma kandidaadi komisjoni presidendi kohale ja esimesena läheb täiskogul hääletusele valimistel rohkem kohti saanud kandidaat. Enne valimisi oli küsimus, kas selleks saab Juncker või sotside Martin Schulz. Valimised andsid võidu konservatiividele ning nii sotside eurofraktsioon kui ka sotsidest valitsusjuhid ülemkogul kinnitasid, et aktsepteerivad varem avalikult kokku lepitut. Juhul kui liidunõukogu peaks nüüd europarlamendi ette saatma kellegi teise, mitte Junckeri, on üsna kindel, et europarlament näitaks hambaid ja hääletaks ta maha. Eile toimus Stockholmis järgmise Euroopa Komisjoni presidendi küsimuses minitippkohtumine, kus lisaks võõrustajariigi peaministrile Fredrik Reinfeldtile osalesid Merkel, Cameron ja Mark Rutte – Hollandi liberaalist peaminister, kes on samuti väljendanud vastuseisu Junckerile. Järgmine ülemkogu toob valitsusjuhid Brüsselisse 26.–27. juunil. Euroopa Komisjoni president peaks hääletusele minema 14.–17. juulini täiskogul.

Muutused fraktsioonides Euroopa Rahvapartei (EPP) • Senine prantslasest fraktsioonijuht Joseph Daul (67, UMP) enam europarlamenti ei kandideerinud. Tema asemele valiti baierlane Manfred Weber (41, CSU). • Uues europarlamendis tuleb EPP ridadesse seni liberaalide fraktsiooni kuulunud Rumeenia Rahvusliberaalne Partei.

Sotsialistid ja Demokraadid (S&D) • Austerlasest fraktsioonijuht Hannes Swoboda (67, SPÖ) läks pensionile. Esialgu täidab fraktsioonijuhi kohuseid lõpetava europarlamendi president, sakslane Martin Schulz (58, SPD).

Liberaalid (ALDE) • Nendega on liitunud Tšehhist uue parteina nelja saadikuga europarlamenti pääsenud ANO 2011.

Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR) • Financial Times kirjutas möödunud nädalal, et Euroopa Vabade Demokraatide (EFA) ridadest võivad ECRi tulla Põlissoomlased ja Taani Rahvaerakond, kellel on uues koosseisus vastavalt kaks ja neli saadikut.

Huvitavad küsimusetekitajad • Jätkuvalt pole kindel, millise fraktsiooniga liituvad ühe-kahe saadikuga parteid, nagu näiteks«Ma usun! Dr Igor Šoltesi nimekiri» (Sloveenia), Feministlik Algatus (Rootsi), Tavalised Inimesed ja Iseseisvad Isiksused (Slovakkia), partei «Loomade eest» (Holland). PM

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Politkovskaja mõrvas süüdistatud mõisteti vangi foto: ap/scanpix

liisa tagel toimetaja

Eile määras Moskva linnakohus ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrva eest viiele mehele vanglakaristuse, ent mõrva tellijat pole endiselt tuvastatud. Tšetšeeniast pärit Lom-Ali Gaitukajevit ja Rustam Mahmudovit ootab eluaegne vanglakaristus – esimest mõrva korraldamise ja teist selle täideviimise eest. Rustam Mahmudovi vennad Džabrail ja Ibrahim mõisteti vangi vastavalt 14 ja 12 aastaks ning endine Moskva militsionäär Sergei Hadžikurbanov 20 aastaks. Vandekohus mõistis viisiku süüdi 20. mail, ent nad kõik eitavad süüd ja kaitsja lubas otsuse edasi kaevata. Novaja Gazeta ajakirjanik Politkovskaja, kes sai tuntuks Tšetšeenia sõja ja selle järel riigis valitsenud Kremli-meelse võimu julmuste kajastamisega, tapeti 2006. aasta 7. oktoobril (Vladimir Putini sünnipäeval) Moskvas oma kodu trepikojas. Kohtuotsuse põhjal värbas Gaitukajev, kes istub juba praegu vangis ühe teise palgamõrva eest, oma õepojad ajakirjanikku tapma ja Rustam Mahmu-

dov tulistas Politkovskaja pihta liftis viis lasku. Džabrail ja Ibrahim juhtisid süüdistuse järgi autot, millega mõrvapaika sõideti ja sealt põgeneti, ning Hadžikurbanov korraldas ajakirjaniku jälgimise mõrva eel. Juba 2007. aasta suvel teatas Venemaa peaprokurör Juri Tšaika, et Politkovskaja mõrv on lahendatud – selle panid toime prominentse kuritegeliku rühmituse liikmed. Arreteeriti 11 kahtlusalust, teiste seas endine Tšetšeenia ametnik Šamil Burajev, ent nii tema kui veel seitse kahtlusalust vabastati peagi. Alles jäänud kolm – Hadžikurbanov, Džibrail ja Ibrahim Mahmudov astusid kohtu ette 2008. aasta oktoobris, ent 2009. aasta veebruaris tunnistas kohus nad süütuks. Peaprokurör kaebas otsuse edasi ning algatati uus uurimine, mille tulemusel arreteeriti 2011. aastal Rustam Mahmudov. Murrang saabus 2011. aasta augustis, mil arreteeriti endine miilitsatöötaja Dmitri Pavljutšenkov, kes esimesel protsessil oli vaid tunnistajaks. 2012. aastal määras Moskva linnakohus Pavljutšenkovile 11 aasta pikkuse vabadusekaotuse range režiimiga vanglas. Pavljutšenkovi sõnul korraldas ta oma endiste kolleegi-

Anna Politkovskaja • 30. august 1958, New York – 7. oktoober 2006, Moskva • Uuriva ajakirjanikuna kritiseeris Putini valitsust ja selle tegevust teises Tšetšeenia sõjas. Paljastas Tšetšeenia venemeelse Ramzan Kadõrovi valitsuse inimõigusrikkumisi. • Septembris 2004 Beslani pantvangikriisi ajal püüti teda teel Beslani lennukis mürgitada. • 2006. aasta 5. oktoobril teatas Politkovskaja Raadio Vabaduse eetris, et kavatseb avaldada artikli inimeste piinamisest ja röövimisest Tšetšeenias. Artikkel toimetusse ei jõudnud.

de abil ja Hadžikurbanovi juhtnööride järgi Politkovskaja jälgimist ja edastas info Gatukajevile, kes maksis talle selle eest 150 000 USA dollarit. Pavljutšenkov väitis ka, et hankis Rustam Mahmudovile mõrvarelva. Suuresti just tema antud ütlustele tugines uus kohtuprotsess, mis sai alguse möödunud aasta juunis. Mõrva tellijad olid endise militsionääri sõnul 2013. aastal surnud ärimees Boriss Berezovski ja tšetšeeni terroristide emissar Ahmed Zakajev. Kaitsja Murad Mussajev on öelnud, et tema arvates oli mõrva taga just nimelt Pavljutšenkov. Pavljutšenkovit on küsitletud ka 2004. aasta 9. juulil Moskvas tänaval tapetud ajakirja Forbes Vene versiooni peatoimetaja Paul Hlebnikovi mõrva asjus. Vene juurdluskomitee pressiesindaja Vladimir Markin teatas esmaspäeval, et töö mõrva tellija väljaselgitamiseks jätkub. Ka Politkovskaja lapsed kinnitasid, et ei lõpeta õigluse nõudmist enne, kui kõik süüdlased on paljastatud. Inimõiguslased ja ajakirjanikud on avaldanud arvamust, et mõrva tellijad kuulusid Vene võimueliidi hulka ja kartsid Politkovskaja järgnevaid paljastusi ning Tšetšeenia poole näidatakse jälgede segamiseks.

Me loodame, et Saksamaa ja Poola mõistavad teistest paremini sidemete säilitamise tähtsust ning juhinduvad oma rahvuslikest huvidest. Vene asevälisminister Vladimir Titov kinnitas, et sanktsioonid Venemaa vastu poleks välisriikidele kasulikud.

OSCE: kadunud vaatlejatega pole ühendust saadud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) teatas eile, et mai lõpus Ida-Ukrainas kaduma läinud vaatlejatega pole ühendust saadud. Üks vaatlejate neljaliikmeline meeskond – Eesti, Taani, Šveitsi ja Türgi kodanik – jäi kadunuks 26. mail Donetski oblasti piiril Luganski oblastiga ja teine 29. mail Luganski oblastis Severodonetskis. Interfax/BNS

Gruusia taunib LõunaOsseetia valimisi Gruusia välisministeerium nimetas isehakanud Lõuna-Osseetia parlamendivalimisi ebaseaduslikuks. Gruusia välisministeerium kutsub rahvusvahelist üldsust sellele ebaseaduslikule aktile vastavat hinnangut andma. Lõuna-Osseetia parlamendivalimistel juhib erakond Jedinaja Ossetija, mis nõuab referendumit Venemaaga ühinemiseks. Interfax/BNS

Läti justiitsminister ei saanud ligipääsu riigisaladusele Läti põhiseaduslikkuse kaitse büroo ei andnud justiitsminister Baiba Brokale riigisaladuse kasutamise luba, teatas eile peaminister Laimdota Straujuma. Brokal on õigus seda otsust vaidlustada ja ta lubas seda ka teha. Justiitsministri sõnul pole ta keeldumise põhjustest teadlik. BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. JUUNI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Neljapäeval algava MM-finaalturniiri eel kirjutab jalgpalliloolane Indrek Schwede, kuidas mõtestavad inimkonna tähtsaimat mängu sotsioloogid ja antropoloogid. Jalgpalli tähenduste uurimisest on saanud uus sotsioloogiaharu, mis on kinda visanud selle valdkonna tunnustatud suurnimedele ja kuulsatele koolkondadele.

Maailma kõige tähtsam tühiasi

rantsuse antropoloog Christian Bromberger on väitnud, et paradoksaalsel moel on jalgpall – mõttetu mäng – õnnistatud suurima kirglikkusega. Et jalgpallist on saanud universaalne keel ja totaalne etendus, vaatamata tema mõttetusele. Ja sellisena, banaalse ja lihtsa vaba aja tegevusena, on jalgpall «maailma kõige tähtsam tühiasi». Bromberger on lisanud, et jalgpall võimaldab talle omase ettearvamatuse tõttu mitmesuguseid hinnanguid ja tõlgendusi. Jalgpall on loonud «silmapaistvalt vaieldava maailma», kusjuures lõpptulemuse ebakindlus lubab lõputult asja üle arutleda ja oma suva järgi ümber jutustada tõesena näivaid lugusid. Lõuna-Taani Ülikooli abiprofessor Sören Frank on jalgpalli ettearvamatust seletanud võrdluse kaudu: käsipallis ja korvpallis kontrollitakse palli käega ning see tuuakse kiiresti ja veatult üle keskvälja. Jalgadega on palli valitseda raskem ning see on vutis andnud sisu väljendile «keskväljamäng». Tõepoolest, jalgpallis on väljaku keskpaik nagu miiniväli, mille ületamine võib saada saatuslikuks. Seal kaotatud palli suunab vastaspool sageli planeeritud saatuslikule kontrarünnakule. Hõlpu ei anta muidugi jalgpalliväljaku üheski osas, võitlus käib kõikjal. Jalgpalli ongi nimetatud sümboolseks sõjaks riikide vahel. Seda väidet toetab atribuutika. Küprose Euroopa Ülikooli professor Christos Kassimerise uuring näitab, et paljude kunagiste Euroopa armeede sümbolitest on saanud rahvuslike jalgpalliliitude logode osised. Kuid ennekõike on jalgpall siiski kuuluvuse institutsioon. Just sellistena loodi maailma esimesed klubid Suurbritannias. Ükskõik, kas meeskond esindab naabruskonda, linnaosa, linna, riiki, sotsiaalset klassi või rahvusrühma, on alati tema üheks rolliks hoida identiteeti. Või luua uut. Identiteet on jalgpallis fundamentaalne. Samas pole jalgpalliväljak ja tribüünidel toimuv eraldatud muust elust. Üle maailma aitas jalgpall 20. sajandi esimestel kümnenditel

liituda kõige erinevamatel sotsiaalsetel kihtidel ja luua ühtne rahvuslik identiteet. Jalgpalli areng ja paljude nüüdisaegsete rahvusriikide teke langes ajaliselt kokku. Tänavuse MMi korraldajamaa Brasiilia, aga ka Argentina, võttis üleeelmise sajandi vahetusel vastu miljonites mõõdetava migratsioonilaine Euroopast. Erineva rahvusliku taustaga sissesõitnuil ja pärismaalastel puudus ühine kultuuriline taust. Jalgpall, mille levik eriti pärast I maailmasõda oli äkiline, aitas neil sepistada uut ühist enesemääratlust. Jalgpalli tähendusi ei näe kõik positiivses valguses. Prantsuse kultussotsioloogi Pierre Bourdieu arvates esindab jalgpall valet poliitilist ja sotsiaalset teadvust. Ta paneb vutile süüks muuhulgas natsionalismi, vägivalla ja irratsionaalse au kehutamist. Läinud sajandi 30ndatel tekkinud Frankfurdi filosoofia- ja sotsioloogiakoolkonna arvates orjastab sport oma distsiplineeritud kuulekusega inimesi, demonstreerides pseudomilitaarset agressiooni, mis tekitab juhmistava efekti. Üks koolkonna esimese laine nimekamaid esindajaid, Theodor Adorno, nimetas sporti «mõttetuks tegevuseks, mida saadab petlik tõsidus ja tähenduslikkus». Sellelt vundamendilt on tõusnud tänapäevane nn hüperkriitiline teooria, mille järgi profivutt on masside kannatuse brutaalne vorm, mis tõusnud globaalse etenduse tasemele, tehes seda vaba ja spontaanse mängu kadumise arvelt. Jalgpall vältivat igavust ja monotoonsust ainult tänu uuesti kehtestatud vägivaldsele vormile. Kõigile neile sotsioloogiakorüfeedele vastanduvad järsult jalgpalliuurijad üle maailma.

bertay Ülikooli professor Alex Law nimetab jalgpalli «vana vimma rituaalseks taasetendamiseks», aga ka uute pingete vabastajaks. Ta märgib, et vutis pole klassikibestumus ja rahvuslikud pinged nii tõsised kui majanduses ja poliitikas. Jalgpall loob pingeid ja erutab vägivaldseid emotsioone sotsiaalselt heaks kiidetud moel. Sümboolne vägivald on vutis lubatud ja kuniks järgitakse piiranguid, võivad fännid mõnuleda kollektiivset viha asen-

davas kogemuses. Law toob esile, et jalgpallis pole võitmatuid, mis tähendab, et ka rahvuslik meie-kuvand peab valmis olema lüüasaamiseks. Kaotused omakorda tasakaalustavad või elimineerivad liiga uljaid rahvuslikke meie-fantaasiaid. Ljubljana Ülikooli professor Lev Kreft hakkab vastu uusvasakpoolsetele, kes heidavad jalgpallile ette võõrandumist, manipulatsiooni ja ideoloogiat. Ta oponeerib kultuurimarksistidele, kes nimetavad jalgpalli meelemürgiks massidele. Kreft küsib: miks me ei ütle luule kohta, et see kutsub esile võõrandumist ja manipuleerib inimestega, pannes nad unustama kõik maailmas esinevad pahed ja andestama nende endi elu kuratlikele külgedele? Miks täidab luule nende eksistentsi armastuse ja sõprusega, kuigi nad peaks võitlema oma õiguste eest, et vabastada end orjusest?

Doktorikraadiga kogenud uurijad Gary Armstrong ja Durhami Ülikooli professor Richard Giulianotti märgivad, et jalgpall annab valmis tausta sotsiaalsete ja kultuuriliste sügavate vastuolude väljendustele.

Üle maailma aitas jalgpall 20. sajandi esimestel kümnenditel liituda kõige erinevamatel sotsiaalsetel kihtidel ja luua ühtne rahvuslik identiteet.

arnaselt paljudega imestab Arizona Ülikooli ajalooprofessor Aomar Boum sotsioloogia võimetuse üle mõista jalgpalli olulisust inimeste igapäevaelus. Ta toob näiteks Aafrika, kus jalgpall on kohalike ajalugude, sotsiaalse dünaamika ja poliitiliste suhete mõistmise võti. Aafrika poliitiline vabanemine toimus käsikäes jalgpalli tormilise arenguga, poliitikud nägid arvukas jalgpallipublikus tulevast valijaskonda, jalgpalliklubid toetasid koloniaalvõimu poolt keelatud tärkavaid erakondi ja tulevaste vabade riikide poliitikuid.

Sümboolne vägivald on vutis lubatud ja kuniks järgitakse piiranguid, võivad fännid mõnuleda kollektiivset viha asendavas kogemuses. Kuigi jalgpalli rivaliteedid ühest küljest tugevdavad mitmesuguseid lõhesid, pakuvad nad teisalt siiski võimalust ühendada arvukaid gruppe. Riigiüleselt ühendab rahvusmeeskond ühiskonna nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Jalgpall peegeldab ühiskonda.

Manchesteri Ülikooli lektor Shaun Best kritiseerib aga tänavu jaanuaris Tallinnaski käinud maailmakuulsat sotsioloogi Zygmunt Baumani, kelle teooria järgi elame vedelas modernsuses, kus kõik meid ümbritsev on lakkamatult muutuv ja ebakindel: praegused võimed muutuvad kiiresti võlgadeks ja oskused on varsti vananenud. Selle teooria järgi on ühiskonna allkihist saanud defektiga tarbijad ja vaimne lumpenproletariaat. Massidele peale surutud kaubastumine tähendab seda, et ka jalgpallis on meeskonna toetamine muutunud primitiivseks tarbimiseks. Best protesteerib ägedalt ja tõestab iseenda näitel ja arvukale publikule toetudes, et vutifännid on midagi muud kui tavatarbijad. Ta kirjeldab oma toetust Leeds Unitedile nende aastate jooksul, kui Meistrite liiga poolfinaali jõudnud klubi kukkus majandusraskuste tõttu Inglismaa tugevuselt kolmandasse liigasse, aga inimesed ei vahetanud klubi. Miks pole minu jalgpallikirg läbiräägitav ega ülekantav mõnele teisele klubile, küsib Best. Ta tõdeb, et meeskonna toetamisega kaasneb ebakindlus, aga see ei tähenda kiindumuse nõrgenemist ega minevikukuulsuse unustamist. Besti väitel ei käitu jalgpallihuvilised, kel on oma lemmikmeeskond, nagu tüüpilised tarbijad ja nende teguviisis pole midagi vedelat, sest õige fänlus ei ole mööduv stilistiline identiteet. Erinevad enesemääratlused põrkuvad ka tänavusel vuti MMil, mis, nagu valdav enamik asju siin ilmas, on ratsionaalselt võttes tühiasi. Kõigist maailma tühiasjadest siiski kõige tähtsam!

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAAR

Pistame päikese pokri

Hardo Pajula

Rongile ei sõitnud ette mitte «puuduv tõkkepuu», vaid autojuht

Õnnetuse põhjusena esitatakse küll päikest, küll tõkkepuid ja muid väliseid tegureid, aga unustatakse, et saatuslikke vigu teevad ikkagi inimesed, kirjutab raudteeohutusega tegeleva MTÜ juht Tamo Vahemets.

õrvaklapid ja nendest kostev muusika olid vaid üks lisakomponent, millel võis olla oluline roll, miks ratturite tähelepanu raudteel ületades hajus. Kuigi tahame asju sageli näha just nii, nagu meile meeldib, tuleb tunnistada, et mõned seadused ja reeglid on kehtestatud selleks, et me ei käiks oma eluga hooletult ringi.

Võib küll loota, et tehnilised vahendid aitavad meil õnnetuste arvu vähendada, kuid ei saa ka ainult neile lootma jääda. Otsuse, millal ja kuidas raudteed ületada, teeb ikkagi liikleja.

Eesti on lasknud laevastiku allavett

VASTUKAJA

käsitleda. Aga emotsioonid loovad ju võimaluse võita lugejate tähelepanu. Mind ei üllataks, kui politsei- ja piirivalveameti läbiviidav kriminaalmenetlus tuvastab veel teise rikkumise: kehtestatud liikluskiiruse piirmäära (70 km/h) ületamine. Kuid mis me selle teadmisega peale hakkaksime? Süüdlane on juba leitud – puuduv tõkkepuu! Ülemaailmne statistika räägib faktist, et u 50 protsenti sõidukite ja rongide kokkupõrgetest toimub ülesõitudel, mis on varustatud tõkkepuudega. Seega võib küll loota, et tehnilised vahendid aitavad meil õnnetuste arvu vähendada, kuid ei saa ka ainult neile lootma jääda. Otsuse, millal ja kuidas raudteed ületada, teeb ikkagi liikleja. Viimasel ajal jalgratturitega toimunud juhtumid raudteel on aset leidnud igati tänapäevastel ülekäikudel, mis on märgistatud ja millele pääsemiseks tuleb läbida turvakoridor, nn siksak. Meedias avaldatud arvamustest jäi kõlama, et küllap olid juhtumi peamiseks põhjuseks ratturite peas olnud kõrvaklapid, millest kostev muusika liikleja tähelepanu hajutas. Jällegi jäetakse aruteludes tähelepanuta, et ratturid läbisid turvakoridori ja ületasid raudtee ratta seljast maha tulemata. See on aga juba vastuolus liiklusseaduse paragrahvi 60 lõiguga 2, mille järgi ei tohi juht raudteed ületada väljaspool ülesõidukohta. See tähendab, et jalgrattur võib ületada raudteed ülekäigul vaid jalakäijana, lükates ratast käekõrval.

Postimehe eilne juhtkiri «Igale laevale Eesti lipp? Mitte iga hinna eest!» teeb üsna nõutuks. Enamik meremehi, kes ei tööta Eesti lippu kandvatel alustel, kasutab tulumaksuvabastust seepärast, et üle 183 päeva aastas töötatakse välismaal. See tähendab, välismaist lippu kandval alusel. Üldjuhul tasutakse sellisel puhul tulumaksu välismaal ja tulumaksumäär tavapäraselt kasutatavates riikides on null protsenti. Euroopa riikidest kasutatakse näiteks Malta lippu. See säte üle 183-päevase välismaal viibimise/töötamise kohta ei kehti ju teatavasti mitte pelgalt meremeestele, vaid kõigile maksumaksjatele. Neid meremehi, kes on sunnitud omamaise laevastiku puudumise tõttu töötama välislippude all, on orienteerivalt 3000–4000. Üldjuhul puudub neil praegu seos Eesti maksusüsteemiga, v.a tarbimismaksud ostude eest. Mis on siis mõistlikum, kas jätkata samas vaimus või siiski saada iga meremehe kohta maksud näiteks kahelt miinimumpalgalt nagu Lätis? Kindlasti oleks see ka teiste maksumaksjate suhtes igati õiglane, sest meremees

viibib 2/3 aastast merel ega tarbi ise siinkandis sellel ajal mitte midagi. Üks osa käibekasvu merel, riigiga seotud laevanduses, toob kaasa kolm osa käibekasvu maapealses merendust teenindavas majanduses. Seda on kinnitatud mitme Euroopa mereriigi klastriuuringud. Riik, mis ei hoolitse endale traditsiooniliste ja geograafilisest asukohast lähtuvate positiivsete eeldustega majandusharu eest, on jätkusuutmatu. Ennekõike pean silmas soodsa ettevõtluskeskkonna loomist. Eesti Vabariik seda ei tee ja on seeläbi lasknud allavett kogu omamaise kaubalaevastiku. 2003. aastal tutvustati Rootsis Göteborgis (merendusettevõtluse kontsentratsioonilt maailmas suuruselt kolmas linn) rahvusvahelisel merendusstatistika foorumil uuringut, millesse oli kaasatud 700 merendusettevõtet. Merendusettevõtete edukuse alus oli selle järgi personalivalik, milles vähemalt 75 protsendi ulatuses on tööle võetud meresõidukogemusega inimesed ehk professionaalsed meremehed. Mida tähendab see Eesti jaoks? Seda, et kui meil ei ole piisavalt töökohti omamaises laevanduses, kus töökeeleks on eesti keel ning töökohad on seotud meie koduriigiga, siis võib üsna

Õnnetus on oma olemuselt juhtum, mille ärahoidmiseks ei ole kannatanul võimalik midagi teha. Raudteel on viimasel ajal juhtunud vaid üks sellele tingimusele vastav traagiline õnnetus, kus reisirongis hukkunud ja vigastatud inimestel puudusid valikud. Ülejäänud tehnilise järelevalve ameti avaldatav raudteeohutusalane statistika räägib aga juhtumitest, kus tähelepanu hajumine, reeglite eiramine vms on saanud kurva tagajärje. Valus on nii mõelda, kuid enese petmine ei vii meid ka edasi! Üldjuhul ei ole selliste traagiliste sündmuste menetlemisel raudtee-ettevõtetel vaja advokaate, kes aitaksid õigluse jaluleseadmisel seadustest abi leida ja oma seisukohtade eest seista, sest raudtee üksi ei kujuta ohtu! Ohtlikuks teevad raudtee ületamise liiklejad, kes seavad mugavuse kõrgemale iseenda ohutusest!

ui meie kohtud toetuksid otsuste langetamisel vaid inimlikele emotsioonidele, ei saaks õigusriigist enam kõneleda – õigus oleks paremal manipulaatoril. Niisiis oleks õigem, kui õnnetusjuhtumite kajastamisel jätaksime emotsioonid kõrvale ja kujundaksime oma arvamused faktipõhiselt – nii valus, kui see ka ei ole. Süüdlaste otsimise ja näpuga näitamise asemel peaksime võib-olla hoopis omavahel rääkima ning jälgima, mida ja kuidas teeme. Loome ju üheskoos tulevikku, kus soovime turvaliselt elada. Selleks on aga vahel vaja leida aega, et lähedastega lahti mõtestada meid ümbritsevad ohud ja võimalused neid maandada. Meie elu on meie enda kätes ja meil on vabadus otsustada, mida sellega peale hakata. Vabadus tähendab aga ka vastutust. Seetõttu oleks minu hinnangul väga oluline täiendada uudislood faktidega, mis asetaksid lood õigesse valgusesse ning sunniksid meid juhtunud õnnetustest midagi kasulikku õppima ja õigeid järeldusi tegema. Autor on ühenduse Operation Lifesaver Estonia (OLE) juhatuse esimees ning ÜRO majanduskomisjoni (Euroopa) raudteeülesõitude ohutusega tegeleva ekspertgrupi liige.

selgelt järeldada, et varem või hiljem muutub see hukatuslikuks kogu omamaisele merendusettevõtlusele. Noortel ei pruugi enam olla piisavat huvi professionaalse meremehe karjääri vastu. Viimasena mainitu jätkumine eeldab kindlasti võimalust töötada oma kultuurikeskkonnas ja tagatud tingimustega töökohal ehk Eesti lippu kandval alusel. Kaotajaks on lõpuks kogu meremajandus, sest ei jätku piisava meretöökogemusega inimesi, asendamaks valdkonna maapealseid tegijaid. Arusaamatuks jääb, mis suurtest arvetest teiste maksumaksjate arvel käib Postimehe juhtkirjas jutt. Lõpetuseks tahaks rõhutada, et meremeeste ametiühingud võitlevad alati ja kõikides riikides oma liikmete ja meremeeste eest, seega ka oma laevanduse eest. Laevandust pole aga teatavasti ilma reederiteta. Ainult omamaised reederid võivad pikas perspektiivis tagada oma meremeestele kindlad ja hästitasustatud töökohad. Seda ei hakka tegema mitte ühegi võõrriigi reederid, sest nemad otsivad pelgalt odavust.

jüri lember Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

elle aasta esimese nelja kuuga on liikluses oluliselt rohkem inimesi viga ja surma saanud kui läinud aasta samal ajal. Piinlik tunnistada, ent raudteel aset leidnud traagiliste juhtumite käsitlusi lugedes tuleb sageli meelde üks ammu kuuldud anekdoot. Nimelt. Mees näeb sõpra õhtuhämaras laterna all murelikult ringi käimas ja küsib, kas too on midagi ära kaotanud? «Jah. Rahakoti. Kusagil seal pidi see juhtuma,» vastas sõber pimedale kõrvaltänavale osutades. «Kui rahakott seal kaotsi läks, siis miks sa seda siin otsid?» oli mees imestunud. «Siin on valgem,» vastas sõber ja jätkas otsimist. Loomulikult sunnivad traagilised juhtumid otsima vastust küsimustele, miks see juhtus ja kuidas teha nii, et neid ei oleks nii palju. Paraku jõutakse aga sageli järeldustele, mis minu hinnangul ei aita mitte kuidagi kaasa nende vähenemisele. Veel hullem: toetatakse vale käitumist, tembeldades süüdlasteks kolmandad, kaudselt asjasse puutuvad tegurid või osalised. Isegi päike mõistetaks süüdi, kui see vaid võimalik oleks. Alles hiljaaegu Raasiku raudteeülesõidul toimunud traagilise õnnetuse peamiseks põhjuseks kujundas meedia koos mõne isehakanud eksperdi arvamusega tõkkepuu puudumise, jättes tähelepanuta veoautojuhi tegevuse või tegevusetuse. Ei olnud ju õnnetuse põhjustajaks mitte puuduv tõkkepuu või rööbastel sõitev rong, vaid konkreetne isik või sõiduk, mis polnud tehniliselt korras. Liiklusseaduse paragrahvi 59 lõigu 1 järgi peab juht raudteeülesõidukohale lähenedes olema eriti tähelepanelik ja sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt peatada. Praeguseks on selge, et veoautojuht eiras seda nõuet. Kiirus, millega sõiduk raudteeülesõidukohale lähenes, oli valesti valitud. Kuidas mõjutas juhi valitud sõidukiirust puuduv tõkkepuu, sellele ei otsitud vastust. Ei otsitud, sest lihtsalt tuletatav vastus võtaks võimaluse teemat emotsionaalselt

Connally gambiit

ui president Nixon 1971. aasta veebruaris endise Texase kuberneri John Connally rahandusministriks kutsus, olid lääne juhtivate tööstusriikide vahelised pinged jõudnud haripunkti. Otsekohene ja karismaatiline lõunaosariiklane ei hakanud liigselt tseremoonitsema. «Välismaalased üritavad meile ära panna. Meie ülesanne on neid ennetada,» selgitas Connally ameeriklastele oma ametijuhendit ja võttis endale järgnevaks pooleteiseks aastaks «rahvusvahelise rahanduse maniküüritud maailma jõhkardi rolli». Pärast seda, kui britid 1967. aasta novembris olid sunnitud kapitaliturgude survele järele andma ja naela devalveerima, koondus spekulantide tähelepanu dollarile. Pärast 1960ndate keskpaiga sõjaliste ja sotsiaalkulutuste plahvatuslikku kasvu ringles maailmas rohkem dollareid, kui ameeriklastel nende katteks kulda oli. Tegelikult oli siin küsimus muidugi pigem kulla hinnas; jänkidel nappis kulda selle Bretton Woodsis kokku lepitud 35-dollarilise untsihinna juures; kui dollar olnuks odavam, oleks nad kohustustega hakkama saanud. Et Nixoni jaoks oli Bretton Woodsi hinnast kinnipidamine rahvusliku uhkuse küsimus ja kulutuste kärpimine ei tulnud sisepoliitilistel kaalutlustel samuti kõne alla, siis oli Texase valuutasõdalase eesmärk survestada suuri kaubandusülejääke omavaid partnereid. Mai lõpus kinnitas Connally kaljukindlalt: «Me ei kavatse devalveerida. Me ei kavatse kulla hinda muuta.» Selle asemel nõudis rahandusminister sakslastelt ja jaapanlastelt suuremat panust ühistesse kaitsekulutustesse ja vabamat ligipääsu mõlema kaubaturgudele. Ameeriklastele oleks sobinud ka marga ja jeeni revalveerimine dollari suhtes (mis muude tingimuste samaks jäädes oleks tähendanud nende tugevnemist ka kõikide teiste valuutade suhtes). Et nii Saksamaa kui ka Jaapani sõjajärgne majandusime rajanes aga nende ekspordiedul, siis polnud kumbki valmis ajapikku tugevasti alahinnatud kursist loobuma. Vastaspool nõudis seega, et jänkid oma kulutused koomale tõmbaksid ja katteta dollarite trükkimise järele jätaksid.

aradoksaalsel kombel väljus dollar sellest valuutasõjast võitjana suuresti tänu trükipressile. Enne 1968. aasta presidendivalimisi välja töötatud strateegia lähtus arusaamast, et kui vastased pole vabatahtlikult nõus oma valuutakursse kohendama või tollibarjääre alandama, siis saab neid pealesurutud inflatsiooniga selleks sundida. Nii jätkasidki jänkid rahulikult oma dollarite trükkimist ja ootasid, kuni üha vähema kullakattega nõudeid enda kätte kuhjavatel kaubanduspartneritel kannatus katkeb. Connally ametisse määramine teravdas vastasseisu veelgi. Kui spekulatiivsed rünnakud dollari vastu augusti keskpaigas järsult intensiivistusid, soovitas rahandusminister Camp Davidisse kokku kutsutud salajasel kriisinõupidamisel dollari kullaks vahetamine lõpetada ja panna kõikidele riiki tulevatele importkaupadele kümneprotsendiline lisamaks. Keskpanga presidendi Arthur Burnsi vastuväite peale, et see ei pruugi teistele riikidele meeldida, vastas teksaslane häirimatult: «Ja mis siis?» Kokkuvõttes tasus Connally gambiit end ära. Kuigi ameeriklased hävitasid teadlikult oma valuuta usaldusväärsuse ja ühes sellega ka nende endi initsiatiivil ellu kutsutud Bretton Woodsi rahandussüsteemi, on dollar endiselt peamine reservvaluuta. Connally mõistis peamist: dollar on meie valuuta, aga teie probleem. Sellest maksiimist lähtuvad ka Ühendriikide praegused rahatrükkijad. Kas kahiavang ka seekord töötab, seda näitab üksnes aeg.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 10. JUUNI 201 2014 ELAMUS

Marek Tamm

Ruumikunst

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Veiko Õunpuu teeb uut filmi teistmoodi tiit tuumalu

tiit.tuumalu@postimees.ee

ile tuli ühisrahastusplatvorm Hooandja välja üllatava projektiga – Veiko Õunpuu pika filmiga «Roukli». Tähelepanuväärseks teeb selle asjaolu, et Õunpuu kavatseb kogu võteteks vajamineva raha, mis on 15 000 eurot (võrdluseks: «Free Range» maksis 600 000), koguda Hooandja vahendusel.

Köler Prize’i nominentide näitus EKKMis Avatud 16. juunini

eljas Köler Prize’i näitus jagunes minu silmis kaheks: ühel pool tajule apelleerivad ruumiinstallatsioonid, teisel pool pigem taibule rihitud kontseptuaalsed kunstiteosed. Ei salga, et mind köitsid esmajoones esimesed, sest paraku kipub kontseptuaalne kunst toimima nagu ristsõnamõistatus – kui lahendus käes, kaob selle vastu huvi. Seevastu tööd, mis jahtisid vaatajat tervikuna, kogu tema meeleaparatuuri, mitte üksnes analüüsivõimet, pakkusid elamuse, mis tõenäoliselt kummitab veel mõnda aega. Neid elamuslikke ruume oli minu jaoks näitusel neli: Jass Kaselaane kaks installatsiooni, Johannes Säre must tuba valge aknaga ning OÜ Visible Solutionsi hall tuba Tõnis Saadoja maaliga. Kui püüda need ruumid ühe mõiste alla koondada, sobiks hästi psühhoanalüüsist laenatud «ebaõdus» (sks das Unheimliche). Freudi järgi on tegemist nähtusega, kus miski mõjub meile tuttava ja võõrana, peibutava ja peletavana ühtaegu, põhjustades kognitiivse dissonantsi ja intuitiivse tõrjereaktsiooni. Tihti on tegemist n-ö tõrjutu tagasipöördumisega – ebameeldivate mälestuste pinnaleujumisega. Freud tsiteerib Friedrich Schellingit: «Ebaõdus on kõik see, mis pidanuks jääma saladuseks ja peidetuks, ent mis on tulnud ilmsiks.» Konkurentsitult kõige ebaõdusam ruum on näitusel Jass Kaselaane «Nukkude väljak». Autor on prügikastide kõrvalt üles korjanud äravisatud nukud ja modelleerinud nende järgi üleelusuurused betoonist nukupead. Nukumürakad täidavad tihedalt (4 x 4 rida) kogu näitusesaali, millesse sisenejat tabavad kaks vastandlikku tõmmet – omaenda lapsepõlve ja väljapääsu poole. Ebaõdusust võimendavad fotod seinal, mis kujutavad betoonelamuid, mille vahelt autor nukud usutavasti leidis. Niisama ehedalt ebaõdus on Kaselaane «Aed» – sünkmust prožektoritest palavaks köetud ruum, seinal väljasurnud loomade skeletipildid, keskel mustadest laudadest klopsitud kodakirik, mille sees hunnik poolpõlenud küünlaid. Kirik mõjub otsekui kustunud küttekeha, monument energiast tühjaks voolanud religioonile, samas on tema valge sisemus endiselt peibutav, tõrjutu pole meid veel päriselt lahti lasknud.

aselaane «Aiaga» haakub Säre «Tõus kadumaläinud mõtte sügavikku», mis on omalaadi pahupidine ruum, kus sisemine ja välimine on vahetuses. Must ruum, mille põrand on kaetud tumeda kiviklibuga, mõjub välispidisena, ruumis terendav valge avatud aken kutsub aga justkui siseruumi. Aknast avanev valendus mõjub ebaõdususe kvintessentsina – soe ja ahvatlev sügavik, mis sunnib võitlema kiusatusega sellesse kaduda. «Töö, mille tellis OÜ Visible Solutions maalikunstnik Tõnis Saadojalt» on ilmselt mõeldud kontseptuaalsena, ent toimib pigem meeleliselt: kogu halliks võõbatud ruum koondub otsaseinal rippuvale Saadoja meisterlikule maalile, saaliruum muutub otsekui maaliruumiks, sünnib kummastav efekt, kus enam ei saa aru, kas enne oli ruum või maal, või kus üks teiseks üle läheb. Köler Prize’i näitus lubas jälle mõista, et kunstiline elamus sünnib tavaliselt siis, kui kunstiteos suudab vallandada vaataja peas tõlgendamisvajaduse, samas ennast siiski kätte andmata, eest libisedes ja kõikidele meeltele panustades. Sellest pingest tähenduse ja tähendusetuse, eritlemise ja kogemise vahel sünnibki elamus, teatav nihestus vaataja tajus, meeleline šokk, mis lubab näituselt väljudes maailma jälle uue pilguga vaadata.

591 eurot on lühikese ajaga (eile kella 21 seisuga) juba koos – tundub, et hea algus?

Olen ise ka meeldivalt üllatunud. Loodame, et läheb läbi see avantüür. Miks just 15 000? Miks mitte 5000? Või koguni 1000?

Esiteks, transport maksab. Filmime seda juulis Sõrve säärel, sinna on pikk maa. Võib-olla on vaja ekstra majutust, kui kõik minu maakoju ära ei mahu. Elame ja filmime sealsamas. Maksab ka 20 inimese toitlustamine ligemale kuu aega. Teh-

nika on vaja rentida. Kokkulepe on, et teeme filmi valmis, ja kui on tulusid, jaotame ära. Muidu me ise tasu ei saa. Millest üldse selline tavatu meetod? Soovist lihtsalt filmi teha – võimalikult kiiresti? Loomingulise vabaduse pärast? Proovida, kas ka nii saab filmi teha?

Kõik kokku. Kõigepealt see, et oleks algusest lõpuni hea tunne. Mitte ei peaks end kogu aeg süüdi tundma, et mõne maksumaksja raskelt teenitud raha läheb kellegi isiklike fantaasiate teostamiseks. Nii toetavad filmi need, kes tõepoolest tahavad. Teiseks töömeetodi pärast. Nii oleme vabamad, mobiilsemad, muidu peame jäigalt planeerima, rahataotlusi esitama, oma ideid kogu aeg peegeldama ja õigustama ja püüdma selgitada mingil määral selgitamatut – see on raske! Ja võtab kohutavalt aega. Aastat paar. Süsteem praegusel kujul ei arvesta loomingulise tegevuse iseärasustega, mulle tundub. Siis, kui on tunne, et võiks teha, ei saa. Ja pärast võib olla ju-

ba hilja. Sest ideedel on omadus hapuks minna. «Free Range’iga» oligi võib-olla nii, et parim enne läks mööda enne, kui sai pihta hakata. Selle filmi idee tuli kevadel, on veel värske ja ahvatlev. Kas nii õnnestub paremini, ei tea, aga vähemalt proovime.

ühes talus elab seltskond inimesi, osa sugulussidemeid pidi ühendatuna. Nende vahel hakkavad maailmavaatelisel pinnal idanema vastuolud. Kui inimesi juurde tuleb, süvenevad need veelgi. Veiko Õunpuu

Mis see Roukli on?

Tammik, peaaegu minu maakodu kõrval. Miks see nii oluline on?

Huvitav paik lihtsalt. Püha. Palju legende on sellega seotud. Vanemad inimesed teavad rääkida üpris halvaendelisi jutte. Lapsi ei lubatud sinna minna. Üks karjaplika olevat seal end koguni üles poonud, kuna ta kaotas loomad ära, aga mõisnik ei lubanud ilma nendeta tagasi tulla. Tahaks selle koha süngevõitu aura looga siduda. Mis seal juhtuma hakkab?

Improviseerite kohapeal?

Kindlasti. Üldse peaks see võrdlemisi palju seisma näitlejate (filmis mängivad Mirtel Pohla, Juhan Ulfsak, Meelis Rämmeld, Lauri Lagle, Eva Klemets ja Peeter Raudsepp – T. T.) spontaanse mängu peal. Eesmärk on olla võimalikult autentne, tõetruu, usutav, mitte maneerlik, kuiv, pingutatud, milleks filminäitlemine võib vahel muutuda – tehtuks. Võtetel on tavaliselt prioriteet võttegraafik. Emotsionaalseid ja psühholoogilisi liikumisi, mis inimestes tekivad, graafik ei arvesta. Äkki saab seekord ka vastupidi? Kas sellist filmi tuleks tulevikus hinnata n-ö täie rauaga? Meetodit arvestamata?

Ma ei saa seda öelda. Lugu on küll üldjoontes olemas, aga võimalik, et liigume hoopis teises suunas. Niipalju ehk siiski, et

Ikka täie rauaga. Kunstilises mõttes läheme välja täispangale.

TEATER. Sümpaatne, kui keegi mõtleb teatris suurelt.

Hävituse ingel tegutseb arvustus

samini väljendudes tehnojumalikuks. Tehnojumalik on ka «Solaris», «Solarise needus» seda päriselt ei olnud, ka näitlejate pärast. Lubaksin endale väikese nalja ja ütleksin, et ehk siit ka needus. Mari Abel Kelvini surnud naisena oli selline, nagu ta olema peab, valgetes riietes, õrn ja eeterlik vaim. Paraku lavastus talle väga palju ruumi ei andnud. Ivo Reinoki Kris Kelvin ja Tõnis Niinemetsa Snaut olid problemaatilisemad kujud ja seda ka näitlejatöö mõttes, sest karakteritena on õnneks kõik «Solarise» tegelased problemaatilised ja mitmeplaanilised. Seda paraku Reinoki ja Niinemetsa õnnetuseks, sest neil ei õnnestu komplekssust välja mängida.

janar ala toimetaja

«Solarise needus» Lavastaja Marianne Kõrver. Dramaturg Taavi Eelmaa. Kunstnik Liisi Eelmaa. Helilooja Lauri-Dag Tüür. Videokunstnik Emer Värk. Valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Von Krahli teatri esietendus 7. juunil Noblessneri jahtklubis.

elleks et tulistada kaugele, peab kahuritoru olema suunatud üles, ütles kunagi kirjanik. Kujund on küll falliline, aga vist pädev. Marianne Kõrver tahab tulistada kaugele. Väikeseid mõtlejaid ja nende tegemisi on ka tore jälgida, aga sümpaatsem veel, kui keegi mõtleb suurelt. Kellele Stanislaw Lemi raamatu, kellele Andrei Tarkovski filmi järgi on see lugu mõtleva plasmaookeaniga kaetud planeedi ja selle uurimismeeskonna vastastikusest mõjust. Tugeva kultuurilise jäljega miski, millega rindapistmiseks ei saa olla argade killast. Ja seda veel teatris. Ulmet tehakse teatris vähe ja põhikohaga filmirežissööri Kõrveri eelmine töö teatris, samuti Von Krahlis mängitud «Madame Bovary», meeldis hästi, nii et see andis põhjust oodata ja loota.

Tehnojumalik Paraku tuli natuke ka pettuda, mis ei ole mingis mõttes probleem, sest kunstis tulebki pettuda. Aga ikka. Kõrver oli läinud pigem filmiliku mõtlemise teed ja tegi asja tehnoloogiliselt nii esindusliku, kui oli parasjagu vast võimalik teha.

Mis olnuks, kui…

Raamat keskendub rohkem filosoofilistele mõtisklustele, Tarkovski film rohkem psühholoog Kris Kelvini suhtele oma ookeani alateadvusest kosmoselaeva reaalsusesse projitseeritud enesetapu sooritanud naisega. «Solarise needuse» puhul tundus, et millelegi sellisel moel ei keskendutud. Niimoodi jäid karakterid natuke üheplaaniliseks ja lavastus tervikuna hõredaks. Võib-olla oli ka tempo vale, ehk võinuks see olla intensiivsem, kiirem ja efektirohkem, hollywoodlikum, või teine va-

riant, et palju aeglasem, pikem, kulgevam, st tarkovskilikum. Taavi Eelmaa teadlane Sartorius oli kõige tõhusam kuju lavastuses. Ma ei teagi, kas Sartoriuse või Eelmaa pärast, pigem ikkagi mõlema. Suurema osa ajast viibiski see Sartorius/ Eelmaa tegelikult sirmi taga ja suhtles videoekraani kaudu. Samasugusel viisil suhtles Eelmaa ka oma eelmises näitlejatöös, Sarah Kane’i «4.48 psühhoosis». Eelmaa lähenemine teatrile on muutunud tehnitsistlik-gnostitsistlikuks või liht-

Snaut (Tõnis Niinemets, taga) ja Kris Kelvin (Ivo Reinok) aktsioonis. foto: mikk-mait kivi

Niinemetsal on koomilist talenti ja tema esitused ajavad sageli heas mõttes naerma. Siingi leidus selliseid momente, et ajas naerma. Samas tundub ta olevat natuke oma võttesse kinni jäänud. Reinoki Kelvin jättis aga pisut haleda mulje ja kui poleks varem teadnud, mida tema karakter elult saada tahab või ei taha, siis polekski aru saanud, mida see tegelaskuju seal tahab või mis ta seal ringi jalutab ja närviliselt tõmbleb ja on. Nii et noored, võtke õppust! Tundus, et Taavi Eelmaa ei teinud rolli täie pingutusega ja tal olid crocs’id jalas, aga ta oli ikkagi kõvasti üle. Lõpp hea, kõik hea, öeldakse vahel. Kõlab natuke spoiler’ina, aga pesumasinast tehtud planeedihävitusmasina performance oli üks lavastuse tipphetki. Mis oleks olnud, kui Marianne Kõrver oleks tegelikkuse hi-tech-esituse asemel läinud just sellist vaesema, tinglikuma ja ehk becketilikuma teatri teed, tekkis mõte.

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Teost vääriv mantel arvustus jaan martinson toimetaja

Meg Lukens Noonan

«Ühe mantli lugu» Tõlkinud Mari Arumäe ja Katrin Kiik Sarjast «Imeline ajalugu» Äripäev 2014

eniaalsus, nagu varemgi öeldud, peitub lihtsuses. Kui sul pole ideed, millest raamatut kirjutada, vaata ringi. Silma jääb... näiteks mantel. Sellest kirjutagi. Mantlist. tlist. Ainult et too rõivaese pole mingi poes müüdav odavkaup, kaup, vaid maailma kalleim, maksab ksab 50 000 dollarit. Võib ju arvata, et inimkond kond on lõplikult hulluks läinud ud – maksta mantli eest 36 460 0 eurot... Eesti keskmist palka saav härrasmees peab selle ihukatte katte nimel käima tööl neli aastat tat ja kaks kuud peale, panema a kogu raha kõrvale ja elama abikaasa armust. Ent teisalt... Kui kalliss on kunstiteos? Tegelikult hindandamatu. Ja kel on võimalus tõmmata selga midagi imepärast, rast, makstes selle eest üüratu summa, siis miks mitte. Muide, e, too Austraalia firmajuht Keith Lambert, kelle mantli saamisloost loost raamat räägib, tellis teise samasuguse veel. Ju on asi seda väärt.

Aga jah, mantel. Õigemini Mantel. See pole mingi suvalisest villast kokku traageldatud tehasetoodang, vaid ehe käsitöö, maailma ühe parima rätsepa John Cutleri looming. Esmalt tuleb leida mantli materjal, ning lambavill on riide jaoks liiga lihtne ja robustne. Seega tuleb Peruu loodusest kokku ajada kari vikunjasid ning neid pügada. Tõsi, siin tekib probleeme, sest vikunjasid pole massiliselt ning nendelt villa röövimine käib riigi kehtestatud rangete reeglite järgi. Vooder. Mõistagi siidist, mõistagi maailma parimast,

See mantel siin maksabki 50 000 foto: repro dollarit.

soetatud Stefano Riccilt just selle mantli jaoks. Nööbid. Loomulikult vesipühvli sarvest lihvitud, maailma parimad. Kullast plaat, kus ühel pool on J. H. Cutleri logo, teisel pool mantliomaniku initsiaalid, ja mille küljes kuldketike, mis funktsioneerib tripina. Kõik see ilu ja uhkus õmmeldi kokku iseenesest mõista käsitsi, piste piste haaval. Eelnev oli lihtsustatud lähenemine mantlile ja raamatule. Tegelikult on kirjeldatud rõivas üks osa ajaloost ning just selle – vikunjavilla, kangatootmise, nööbivalmistamise, graveeriminööbi se, õmblemise õm ajaloo – kirjutab autor värvikalt ja põnevalt lahti. Nagu mantel on luksusNa lik kä käsitöö, nii ka see raamat: kaunis, viimistletud ja eksklukauni siivne. Sest kui palju on maasiivne ilmas teoseid, mis jutustavad ühe mantli m (sünni)loo? Loed sest mantlist, heidad Lo pilgu pangaarvele ja saad aru, et mid midagi säärast ei saa sa endale iial lubada. Ja kas tahakski? Tõmbad väsinud, kuid äärmiselt Tõmb mugava T-särgi ülle, vead kulumuga vad ja jalga, pistad jala järgi vormunu munud tossud varba otsa ning tunned end äärmiselt mugatunne valt. Ja olgem ausad, kui sa valt marsiksidki tööle, vikunjam mantel seljas, ei saaks kalm lid kolleegid niikuinii aru, li et see se maksab tuhandeid. Niisiis, jäägu jä maarahvas oma rõivaste juurde, sest mantel, maksku ta ka 50 000 dollarit, jääb ikkagi ainult mantliks.

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || KULTUUR || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 10. JUUNI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Kogenud Hispaania koondis, kes on viimasel kolmel jalgpalli suurturniiril võidutsenud, kuulub suurfavoriitide sekka ka sel korral.

Läbikukkujatest maailmavalitsejateks reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

ispaania jalgpallikoondis kandis aast a k ü m ne id suurturniiridel läbikukkuja mainet ja seda õigustatult. Klubitasandil on Madridi Real ja FC Barcelona olnud moeloojad juba varem, kuid nende kahe suurklubi parimad pojad on suudetud ühtseks löögirusikaks vormida alles hiljuti. Hispaania krooniti küll 1964. aastal Euroopa meistriks ja 20 aastat hiljem võideti ka EM-hõbe, kuid MMid olid nende jaoks ikka lõppenud fiaskoga. Kõik on hispaanlaste jaoks aga muutunud viimase kuue aastaga: esmalt võideti 2008. aastal EM-tiitel, kaks aastat hiljem krooniti nad maailmameistriks ning 2012. aastal triumfeeriti taas Euroopa meistrivõistlustel.

Ajalugu Hispaania jalgpall on olnud üks läbi ajaloo edukaimaid, eriti on silma paistnud nende klubijalgpall. MM-finaalturniiridel oli nende parimaks saavutuseks kuni eelmise finaalturniirini 1950. aasta neljas koht. See oli neil olnud ka ainus kord nelja parima sekka jõuda, ja seega öeldi õigustatult, et nad mängivad pidevalt alla oma võimete. Neli aastat tagasi LõunaAafrika Vabariigis muutus aga kõik ja lõpuks võideti ihaldatud MM-tiitel. Sellega sai Hispaaniast viimane Euroopa viiest suurest jalgpalliriigist (lisaks Hispaaniale veel Itaalia, Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa), kes maailmameistriks kroonitud. Mis aga painas Hispaania koondist, et jalgpallimaailma ühe suurjõuna jõudsid nad oma esimese tiitlini alles neli aastat

Hispaania koondis • Koht FIFA tabelis: 1. • Peatreener: Vicente del Bosque • Kapten: Iker Casillas • Rekordinternatsionaal: Iker Casillas, 154 mängu • Suurim väravakütt: David Villa, 58 väravat • Maailmameister – 2010 • Euroopa meister – 1964, 2008, 2012 • Olümpiavõitja – 1992 Hispaania mängud 2014. aasta MMil B-alagrupis: • 13. juunil Hispaania – Holland • 18. juunil Hispaania – Tšiili • 23. juunil Hispaania – Austraalia

ninud Müncheni Bayernis palliv Javi Martinez, Madridi Atleticos suurepärase hooaja teinud Koke ning mullu Hispaania kodakondsuse saanud Brasiiliast pärit ründeäss Diego Costa.

Ootused

Hispaanlaste puhul ongi huvitav jälgida, kui palju antakse kogenud mängumeeste kõrval võimalust noorematele. Praeguseks on Reali ja Barcelona meestest saanud koondise särgis ühtne sulam. Nii räägiti eelmisel hooajal, et toonasele Reali juhendajale Jose Mourinhole olid vastukarva tema hoolealuse Iker Casillase ning Barcelona mängumootori Xavi tugevad sõprussidemed. Kui Mourinho aga Casillase pingile jättis, siis astus puuriluku kaitseks välja teine Barcelona staar Andres Iniesta. 2010. aasta MM-finaali ainsa värava löönud Iniesta tõusis sellega loomulikult rahvuskangelaseks ja seda üle Hispaania. Igipõlise Barcelona mängumehe kohta räägitakse, et ta sümpatiseerib isegi Reali fännidele.

Staarid Hispaania koondis koosneb nagu eelmistelgi suurturniiridel ühtlasest staaride armeest, kus endiselt kannavad põhiras-

kust FC Barcelona 34-aastane poolkaitsja Xavi, tema 30-aastane klubikaaslane Iniesta ning 33-aastane Madridi Reali puurilukk Casillas. Üldiselt panustabki peatreener Vicente del Bosque eelkõige taas vanale kaardiväele ja nii on koondises koguni viis meest (Casillas, Xavi, Sergio Ramos, Xabi Alonso ja Fernando Torres), kes Hispaania koondise

L LÜHIDALT sport.postimees.ee

madis kalvet

tagasi? Kõige rohkem on räägitud riigis valitsevatest sisevastuoludest – ei kataloonlastel ega ka baskidel ole olnud kõige parem läbisaamine Madridi keskvõimuga. Ebaõnnestumiseks kujunes neile ka kodune 1982. aasta MM, kus vaatamata suurtele lootustele jäädi pidama vahegruppi. Seejärel räägiti taas, et mängijate erinev kultuuriline taust ja poliitilised eelistused tekitasid tiimis sisepingeid ning Hispaania koondise mänguvormi kandmine MMil ei ole paljude jaoks just kõige tähtsam sündmus. «Jalgpallimaailm teab, et Hispaania keskvõimu vastuolud kataloonlaste ja baskidega on sügavalt sisse imbunud ka sealsesse vutiellu. Nii näiteks ei teinud 1966. aasta MMfinaalturniiril Hispaania väravasuul seisnud Jose Iribar saladust, et toetab baski separatistliku rühmituse ETAga lähedastes sidemetes olnud Herri Batasuna natsionalistlikku parteid,» tõi Andres Must raamatus «Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade» esile ühe äärmusliku näite.

särki kandnud üle saja korra. MMi käigus võivad veel kaks meest (Iniesta ja David Villa) tähistada samasugust ümmargust juubelit. Hispaanlaste puhul ongi huvitav jälgida, kui palju antakse kogenud ja nimekate mängumeeste kõrval võimalust tiimi uuematele tegijatele. Viimaste hooaegade põhjal võiks eeldada, et oma võimaluse on välja tee-

Madridi Reali kapten Iker Casillas (vasakul) ja FC Barcelonas Carles Puyolilt selle ameti üle võtnud Xavi tähistamas Hispaania koondise viimast suurt triumfi ehk 2012. aasta EMtiitlit. foto: itar-tass/scanpix

Mätas ja Laanmäe esikolmikus

Miami Heat viigistas finaalseeria

Eesti odaviskajad Risto Mätas ja Tanel Laanmäe osalesid nädalavahetusel IAAFi võistlusel Marokos Marrakechis, kus said venelase Dmitri Tarabini järel teise ja kolmanda koha. Tarabin viskas ainsana oda üle 80 meetri, saades parimal katsel kirja 81.27. Mätta tulemus oli 79.03 ja Laanmäel 78.64. Mätta senise hooaja parim tulemus on 80.58, Laanmäel 81.16.

USA korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Miami Heat San Antonio Spursi 98:96 ja viigistas finaalseeria 1:1. Seeria avamängus krampidega hädas olnud Miami liider LeBron James viskas 35 punkti ja võttis 10 lauapalli. San Antonio resultatiivseim oli 21 punkti ja 7 korvisööduga Tony Parker, Manu Ginobili lisas 19 punkti ning Tim Duncani arvele jäi 18 punkti ja 15 lauapalli.

Hispaania läbis valiksarja küllaltki kindlalt ja I-alagrupis nopiti Prantsusmaa ees esikoht. Lisaks kuuele võidule viigistati teel MMile korra prantslastega ja ühe matši suutis valitsevate maailmameistritega mängides viigisadamasse tüürida ka Soome. Viimased suurturniirid on Hispaania koondisest praeguseks teinud juba alalise suurfavoriidi ja esikoht on neil sihiks ka sel korral Brasiilias. Tänavu läks hispaanlastel hästi ka klubitandril, kui Madridi Real alistas Meistrite liiga finaalis linnarivaali Atletico, ja see annab kindlasti lootustele vaid hoogu juurde. Samas toetub Hispaania koondis endiselt kõige rohkem FC Barcelona raudvaradele, kuid teadupärast pole nende viljeletav tiki-taka-mängustiil enam maailmas niivõrd domineeriv jõud nagu eelmiste suurturniiride ajal. Seega võib saada otsustavaks, kas del Bosque julgeb anda võimaluse ka noorematele, kuid samuti paljude tiitlitega meestele.

Kontaveit jõudis põhiturniirile Inglismaal Nottinghamis toimuval 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga naiste ITFi tenniseturniiril alistas karjääri parimale edetabelikohale tõusnud Anett Kontaveit (WTA 182.) kvalifikatsiooni otsustavas ringis Šveitsi esindaja Viktorija Golubici (WTA 173.) 6:4, 2:6, 6:4 ja pääses põhitabelisse. Varem oli Kontaveit 6:2, 6:3 parem Eden Silvast ning 6:4, 6:2 jaapanlanna Mayo Hibist.

Milan palkas Seedorfi asemel uue treeneri Itaalia jalgpalliklubi AC Milan vallandas peatreeneri Clarence Seedorfi, kelle asemel võtab juhtimise üle Filippo Inzaghi. Seedorf asus Milani etteotsa jaanuaris, kui asendas Massimiliano Allegrit. Milani siirdumise nimel lõpetas hollandlane mängijakarjääri; enne oli ta Brasiilia klubi Botafogo hingekirjas. Eurosport vahendab, et Inzaghiga sõlmiti kaheaastane leping.

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Taaramäe: lendasin nagu pannkook JALGRATTASÕIT. Eile sõi-

deti kõrgetasemelisel mitmepäevasõidul Criterium du Dauphinél teine etapp, kus Rein Taaramäe (Cofidis) sai 99. koha. Taaramäe sõitu segas kukkumine, mis Cofidise mehe mõneks ajaks ratta seljast maha lõi. «Kui jõudsime 25 km sildini, siis sel hetkel seletasin midagi oma tiimikaaslasega, roolisin ratast ühe käega ja ühtäkki tõusin õhku ning lendasin nagu pannkook pannil. Silmanurgast nägin, et olin Saxo Banki joogipudelile kümnesse rihtinud, » kirjeldas

Kaunase Žalgirise korvpallimeeskond võitu tähistamas – ülemises reas paremalt teine on treener Priit Vene, keskmine mees on otsustavatest foto: scanpix mängudest vigastuse tõttu eemale jäänud Siim-Sander Vene.

KORVPALL. Kaunase Žalgirise abitreenerina töötanud Priit Vene pidi lõppenud hooaja jooksul läbi elama mitu meeskonda tabanud raputust.

Vene ammutas tarkust ja sai juurde halle juukseid peep pahv sporditoimetuse juhataja

«Halle juukseid tuli selle hooajaga küll palju juurde… neid oli mul ennegi, kuid nüüd on veel rohkem,» sõnas Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonna abitreenerina Leedu meistriks tulnud Priit Vene. Leedus lõppes korvpallihooaeg möödunud reedel, kui Žalgiris alistas koduse meistriliiga finaalseerias Klaipeda Neptunase 4:2. Poleks seda võitu tulnud, läinuks nädal tagasi 47. sünnipäeva tähistanud mehe pea vist üleni halliks. Leedus esitatakse Žalgirisele väga kõrgeid nõudmisi ning kui tulemused pole piisavalt head, kipuvad pealtvaatajad tribüünidelt kaduma ja sponsorite rahakraanid sulguma. Seejuures tähendab väljend «hea tulemus» võite ja kõrgeid kohti ning korvpallimaal levinud mentaliteet on ka Venele külge hakanud. Näiteks Euroliigas pääses Žalgiris küll 16 parema hulka, kuid Vene sõnul oleks tulnud ka seal saavutada võite ning tema hinnangul olnuks võimalik pääseda isegi kaheksa veerandfinalisti sekka. Koduses finaalis saadud võit korvas siiski väga palju, seda enam, et poolfinaalis saadi jagu Leedu teisest suurklubist Lietuvos Rytasest. «Hooaja jooksul olid pinged väga suured. Treeneritel tuli teha keerulisi otsuseid ja usaldada ka nooremaid mängijad – alguses ei läinud asjad hästi käima, kuid hooaja lõpuks tõstsid mõnedki noored juba pead,» rääkis Vene.

Tegelikult ei kujunenud suvel Leedu tippklubi teenistusse läinud Vene hooaeg päris selliseks, kui ta esialgu eeldas. Algselt pidid tema põhitööks olema mängijate individuaalsed treeningud ning seepärast ei pidanud ta sõitma isegi koos meeskonnaga Euroliiga välismängudele, vaid tegelema samal ajal koju jäävate meestega. Hooaja alguses peatreenerina tegutsenud kreeklase Ilias Zourose aeg sai aga Žalgirises üsna kiiresti otsa ning hooaega kesiselt alustanud meeskonna peatreeneriks sai senine abitreener Saulius Štombergas. Vene kerkis samas juba teise abitreeneri rolli, mis tähendas ka rohkem meeskonnaga töötamist. Vähemalt lühiajaliselt oli efekt ilmne – Žalgiris pääses Euroliigas 16 parema hulka.

Keeruline hooaeg Paraku jäädi seal autsaiderite hulka, lisaks jäädi kodus karikavõiduta ning koduse meistriliiga põhiturniiril tuli leppida alles 4. kohaga, mis tähendas poolfinaali igipõlise rivaali Vilniuse Lietuvos Rytasega. Hooaja viimastes mängudes tüüris Leedu korvpalli au ja uhkust juba kolmas peatreener Gintaras Krapikas ja tema ainsaks abiliseks oligi Vene. «Hooaeg oli väga keeruline, kuid iga muutusega läks pilt vähemalt korraks paremaks,» vaatas Vene hooajale tagasi. «Kui treeneril ja mängijatel ei teki õiget klappi ja nad lähevad eri teed, ei saa meeskond edasi liikuda. Lõpuks suutsime jälle näidata korralikku korvpalli ja võistkond sai aru, mida ja kuidas teha.» Vene jutust koorus välja tõ-

demus, et endistel tippmängijatel on pärast karjääri lõppu otse treeneritöösse sukelduda väga keeruline. Štombergase käekäik kinnitab seda arvamust. «Meeskond, see on ikkagi suur kollektiiv, mida peatreener peab juhtima – see pole selline töö, et hüppad pukki ja kõik asjad tulevad kohe välja. Et nii läheks, peab olema mängijatega hea klapp või laual rahapatakas, et kehva mängu korral mängijate palku kärpida ja olukorra paranedes taas tõsta. Treeneri töös on palju asju, mida õpetatakse koolis – näiteks pedagoogika, kuidas midagi mängijateni viia. Pinge all olles on see kõik keeruline.» Pinge oli aga tõesti suur, sest Vene sõnul maksab Žalgirise-suguses meeskonnas ainult võit. «Mitte nii nagu Eestis, kus finaalis kaotatakse 0:4 ja räägitakse, et hooaeg oli ikkagi hea,» nentis ta. Paleepöörete käigus ei tekkinud Venel kordagi tunnet, et ka tema enda jalgealune hakkaks kõikuma. Tööd tuli hoopis juurde ja ametiredelil liikus ta justkui ülespoole. Pärast kreeklaste lahkumist hakkas ta rohkem meeskonnaga töötama, lõpuks pidi ta aga tege-

Vene jutust koorus välja tõdemus, et endistel tippmängijatel on pärast karjääri lõppu otse treeneritöösse sukelduda väga keeruline.

lema palju ka meeskonna juhtimisega. Kuigi Žalgirises polnud tänavu nimekaid välisstaare, oli meeskonnas üks Euroopa korvpalli suuremaid legende – karjääri loojangul kodumaale naasnud Šarunas Jasikevicius. Venel jäid temaga töötamisest meeldivad muljed.

Tulevik pole veel selge «Ta on küll mees, kes võtab asjade kohta tihti ja valjult sõna ja teeb seda mõnikord kasvõi selle pärast, et tekitada diskussiooni, kuid mingit treeneritele pähe istumist ei olnud,» rääkis Vene. «Oma tohutute kogemuste abil pakkus ta lihtsalt välja, kuidas ühte või teist asja teha, aga temaga töötamine oli puhas rõõm.» Eile veel Leedus viibinud Vene ei osanud ütelda, kas ta jätkab Žalgirises ka tuleval hooajal. Kõik sõltub asjaoludest, näiteks sellest, kes on ülejäänud treenerid ja milline tuleb mängijate koosseis. Ühes on ta aga veendunud: tippklubis veedetud hooajaga õppis ta treenerina väga palju. «Loomulikult jälgisin varemgi, kuidas asjad käivad, kuid ise iga päev selle sees olla… sellist kogemust juba raha eest ei osta,» nentis Vene ja kinnitas, et ükski Eesti klubi pole veel tema teenete vastu huvi tundnud. Tänavu Žalgirise nimekirja kuulunud, kuid vigastuste tõttu vaid üksikutes mängudes osalenud Siim-Sander Venel on klubiga leping ka järgmiseks hooajaks. Papa Vene sõnul peab poeg juuli keskpaigani tõsistest treeningutest eemale hoidma. Augustis tuleb end aga uueks hooajaks üles töötada.

Taaramäe juhtunut oma blogis. «Väga hullu miskit ei juhtunud. Sinikas vasakul põlvel, natsa verd ja vasakule säärele kimas keegi niimoodi sisse, et säär oli krambis.» Kuigi Taaramäe vigastused olid minimaalsed, sai ratas kukkumisest korraliku hoobi ja nii läks aega, enne kui Cofidise rattur taas normaalselt sõitma sai hakata. Teise eestlasena tuuril osalev Tanel Kangert (Astana) sai eile 14. koha ja on üldarvestuses 10. Täna on kavas 194 km pikkune etapp. Kadi Parts

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

20 || vaba aeg || postimees, 10. juuni 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 11.06 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

Laitse Graniitvillas

10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine

12.06 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt 13.06 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 13.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kadri Kipper, René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt 14.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt 15.06 kl 17 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Aare Saal, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla

LA TRAVIATA

G. Verdi ooper Dirigent: Risto Joost Osades: Oliver Kuusik, Rauno Elp, Riina Airenne, Juuli Lill, Väino Puura jt

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

Kassitoome org 27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014

Kaunid ooperiaariad ja avamängud. Dirigent Paul Mägi Tasuta!

Ugala Teater Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo. Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

Õisu mõisa pargis 11.06 kl 19 Esietendus! 12., 13., 14., 15.06 kl 19

VALGED ÖÖD

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

Vargamäe rehetares

17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Saueaugu Teatritalus

18., 19., 20., 21., 22.06 kl 19

MEE HIND

Ott Aardam. Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

KLOOSTRI AIDAS 17.06 kl 20

Abraham’s Cafe pilet 5/10/15/20 18.06 kl 20

WeekendGuitarTrio pilet 5/10/15/20

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis

(lav. Üllar Saaremäe)

’’Masohhisti pihtimus’’

Üks pealuu Connemaras

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 10., 30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 11., 12., 13., 14.06 kl 19

NO50 Lenni 16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Suursadamas Hiiumaal 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Kuressaare Linnateatris 26., 27., 28.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

Esna mõisas 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19 13.06 Välja müüdud!

Kajakas

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port. Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

10., 11.06 kl 18

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus 5.07 kl 19.30 esietendus! 6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Musitseerib Olavi Kasemaa (saksofon). Tall, Debussy, T. Kõrvits, Thomys

Suure-Jaani gümnaasium

Tornimäe kirik

kontsert

Kappide majamuuseum

V Mart Saare nimelise vokalistide konkursi II voor

Torma kirik

Eesti Kontsert

FESTIVALI AVAKONTSERT

Olustvere loss

Halliste kirik

www.concert.ee

Niguliste 10.06 kl 19

Tartu Jaani kirik 11.06 kl 19

Kontserdisari “Eliitkontserdid” URMAS VULP 60

Urmas Vulp (viiul) Toomas Trass (orel) Tobias, A. Kapp, Süda, Eller, Tubin, Arro, Mägi Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Haapsalu kuursaal 14.06 kl 20

Haapsalu suvemuusika Villu Veski & Tiit Kalluste - the best of! «Tango Nuevo», «Põhjala saarte hääled» jt Villu Veski (saksofon), Tiit Kalluste (akordion)

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

14.–17. juuni IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival

Eesti Maanteemuuseumis

Henry Purcelli ja inglise XVI– XVII sajandi heliloojate looming

Väravatorn 14.06 kl 16

“Muusika viivuks”

17.06 kl 14

Suure-Jaani Muusikafestivali konkursside laureaadid läbi aastate: Ott Indermitte (bariton), Ksenia Kutšukova (sopran), Auli Lonks (klaver), Marcel Johannes Kits (tšello)

Mart Saare majamuuseum Hüpassaare

17.06 kl 18 AVO KITTASK (bariton, Kanada) NORMAN-ILLIS REINTAMM (klaver, Kanada) Tubin, Tamberg, Saar, A. Kapp, Miido

Keelpillikvintett: Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul) Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Tiit Pärtna (kontrabass) W. A. Mozart. “Väike öömuusika” L. van Beethoven. Keelpillikvartett op. 8 nr 4 V. Kapp. Eleegia

Suure-Jaani gümnaasiumi aula 18.06 kl 12

V MART SAARE NIMELINE VOKALISTIDE KONKURSS

“Oriendi lummuses”

Kaugete maade traditsiooniline muusika

Suure-Jaani gümnaasium

R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

16.06 kl 18

18.06 kl 17

Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Arcangelo Corelli ja Antonio Vivaldi

Viinistu Kunstimuuseumis

Hispaania, itaalia ja prantsuse renessanss- ja barokkmuusika

27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

Tapa Raudteejaamas

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014

Vanaõue puhkekeskus 18.06 kl 21

J. S. Bach. “KOHVIKANTAAT”

Olustvere leivakoda 16.06 kl 14 Suure-Jaani Muusikafestival esitleb:

Suure-Jaani noortekeskus

Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello)

Meistrikursused lauljatele

“IHULE JA HINGELE”

10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Kapi ühingu maja

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater),

Jaanus Siimu fotonäituse “Suure-Jaani muusikafestival 2013” avamine

Titanicu orkester

II VILLEM KAPI NIMELINE HELILOOMINGU KONKURSS “UUS LAUL”

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Arete Teemets (sopran), Anto Õnnis (tenor) Pavlo Balakin (bass, RO Estonia), Mari-Liis Uibo (viiul) Dirigent Toomas Vavilov

Kunstiline juht professor Andres Uibo

17.06 kl 12

“Il campanello”

19.06 kl 10.30

Juhendaja Jaakko Kortekangas (bariton, Soome Rahvusooper)

Suure-Jaani laululava 19.06 kl 12

Festivali lastepäev

19.06 kl 18

20.06 kl 19

Torma kihelkond 700 21.06 kl 20

EESTI RAHVUSMEESKOOR

Dirigent MIKK ÜLEOJA Kreek, Gabrieli, Grigorjeva, Ødegaard, Jaanson

Lavastaja Taisto Noor Ene Rindesalu (klaver)

NARGENFESTIVAL

Kohvik Arturi Juures

www.nargenfestival.ee

Lõunatund laulja Voldemar Kuslapiga

Estonia kontserdisaal

20.06 kl 13

Energia talu teemaja

Suure-Jaani gümnaasium

“VÄIKE ÖÖMUUSIKA”

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20

“Vahemere mosaiik”

Järgneb: EMTA ooperistuudio etendus G. Donizetti ooper

17.06 kl 21

Lubjassaare

Vokalistide konkursi I voor

17.06 kl 17

Konkursside laureaatide autasustamine

Johann Köleri kodukohtmuuseum

15.06 kl 16

VAGA VEND VAHINDRA

19.06 kl 21

20.06 kl 16 Oksana Sinkova (flööt) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Heiki Mätlik (kitarr)

Varbuse

“Itaalia barokiajastu suured meistrid”

19.06 kl 15

20.06 kl 19

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Dirigent OLARI ELTS Modest Mussorgski. «Pildid näituselt» Eller, A. Kapp

Suure-Jaani laululava 20.06 kl 22

Ansambel ROCK HOTEL

Kohvik Arturi Juures 21.06 kl 13

Lõunatund näitleja ja raadiohääle Margus Lepaga

Sürgavere kultuurimaja 21.06 kl 16

Operett Voldemar Kuslapiga

Henn Rebane (akordion)

Tääksi vesiveski vabaõhulava 21.06 kl 19

“Põhjahoovus” kontrabassi, tšello ja elektroonikaga

Taavo Remmel (kontrabass) ja Aare Tammesalu (tšello) Mirjam Tally. “Lindude seltsis” (esiettekanne)

Suure-Jaani õigeusu kirik 21.06 kl 22

Meeskoor PERESVET

piletid Piletilevist

13.06 kl 19

AVAKONTSERT

Ludwig van Beethoven – Meeresstille und glückliche Fahrt, op. 112 Ralph Vaughan Williams – Flos Campi Gustav Mahler – Sümfoonia nr 4 G-duur Malin Hartelius (sopran, Rootsi) Andres Kaljuste (vioola) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Tõnu Kaljuste

KREEGI PÄEVAD HAAPSALUS 14.–15. juuni www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

Haapsalu Toomkirikus 14.06 kl 18

LEINAPÄEVA KONTSERT

Cyrillus Kreek – Requiem Tõnu Kõrvits – Paabeli jõgede kaldail (esiettekanne) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste 15.06 kl 16

KADRI VOORAND TRIO

Seaded Kreegi muusikale Kadri Voorand (vokaal, kalimba, meloodika ja kellamäng) Virgo Sillamaa (elektri- ja akustiline kitarr) Mihkel Mälgand (kontrabass)

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

(Moskva) Dirigent Dmitri Judenkov

Rootsi-Mihkli kirikus

Tartu Jaani kirik

10.06 kl 12

HORTUS MUSICUS

Aarne Ots (trompet) Ralf Taal (klaver) Kavas: Haydn, Debussy, Chopin jt. Vaba sissepääs

18.06 kl 19

Inglise ja itaalia barokkmuusikat (Purcell, Corelli, Vivaldi jt)

Hingemuusika RootsiMihkli kirikus

Rain Simmul Jaan Sööt Allan Jakobi

Piletid müügil Piletilevi, Piletimaailma müügikohtades ja tund enne algust kohapeal. Info ja sooduspileti leiad

www.kontsert.ee

E 7. juuli - Vihula mõisa aed, kell 20 T 8. juuli - Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta, kell 20 K 9. juuli - Kuressaare, Arensburgi Hotelli terrass, kell 20 N 10. juuli - Saue vald, Vanamõisa Vabaõhukeskus, kell 20 L 12. juuli - Valgeranna, Doberani rannamaja, kell 20 P 13. juuli - Mooste mõisa Folgikoda, kell 19 T 15. juuli - Tallinna Botaanikaed, kell 20 K 16. juuli - Tartu, Antoniuse õu, kell 20 N 17. juuli - Pärnu, Ammende Villa aed, kell 20 P 20. juuli - Kõue mõisa aed, kell 19

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

Apple’i asepresidendi Craig Federighi sõnul võimaldavad uued süsteemid seadmeid paremini ühendada.

foto: afp/scanpix

TARKVARA. Apple’i arendajate konverentsil ei esitletud üllatuslikult uut nutikella, küll aga tutvustati operatsioonisüsteemi uuendusi.

Apple ühendab mobiilsed seadmed ja arvutid kuldar kullasepp

eriprojektide juht

öödu nud nädalal toimunud iga-aastase Apple’i arendajate konverentsi avakõnes ei esitletud uusi arvuteid, telefone ega ka kauaoodatud nutikella. Seevastu oli küllaldaselt uudiseid tarkvara vallas. Uuenevad operatsioonisüsteemid Mac OS X ja iOS saavad uusi funktsioone, millest nii mõnigi innovaatilisust silmas pidades pilku püüab. Kasutajateni jõuavad uued võimalused sügisel. Apple’i tegevjuht Tim Cook jätkas juba tavaks saanud traditsiooni ja tögas oma esitluse ajal konkurente. Eriti uhke oli ettevõtte juht selle üle, et ajal, mil arvutimüügi kasv on pidurdunud, näitab Apple oma Macidega kenakest tõusu. Veelgi enam – kõik uus, mis Apple arvutitele teeb, leiab kohe poolehoidu.

Mac OS X-i uuenduskuur Enamik Apple’i arvuteid kasutab möödunud aastal välja tulnud operatsioonisüsteemi seni värskeimat versiooni Mavericks, samas kui Microsofti Windows 8 kasutuselevõtt on olnud pehmelt öeldes tagasihoidlik. Kuid Apple’i arendusmeeskonnad ei puhka loorberitel, vaid arendavad nii arvutites kasutatavat operatsioonisüsteemi Mac OS X-i kui ka nutiseadmeid jooksutavat iOS-i. Tuleval sügisel saab oma Macile paigaldada Mac OS X-i

värskeima versiooni, mis kannab nime Yosemite. See toob kaasa uuendusi, nii vormilist kui ka sisulist laadi – mõni uuendus on põhjalik, mõni vaevu märgatav. Värskenduse saab kasutajaliides kuni selleni välja, et ettevõte on otsustanud muuta operatsioonisüsteemis kasutatavat kirja. Tõsi, sellist muudatust oskab märgata ainult pedant, kuid detailidesse pühendumist näitab samm ilmekalt. Kasutajaid huvitavad pigem sisulised muutused. Yosemite koos iOS 8ga toob kaasa uuendusi, mis hägustavad piire süle- või lauaarvuti ning nutitelefoni iPhone ja tahvelarvuti iPad vahel. Siinjuures ei räägi ma ainult kaht platvormi sarnasemaks muutuvast visuaalsest keelest, vaid sellest, kuidas need koos töötavad. Nii Tim Cook kui ka teised Apple’i juhtivtöötajad kasutasid pidevalt märksõna «järjepidevus», mis iseloomustab kahe platvormi üha tihedamat seotust. Näiteks kui alustada dokumendi kirjutamist iPadil, kuid minna siis lauaarvuti taha, teatab see, et alustatud kirjatööd saab kohe jätkata arvutiga. Sama kehtib ka e-kirja kirjutades – alustades kirjale vastamist telefonis, kuid mõistes siis, et väikesel ekraanil on seda ikkagi tülikas teha, tarvitseb vaid telefon käest panna ja jätkata kirja kirjutamist arvutis. Mac OS X ja iPhone on leidlikult seotud ka telefonikõnedeks. Kui istud arvuti taga ja telefon heliseb, saad sellele vastata arvutiga, jättes telefoni sinna, kus see oli. Sisuliselt toimub kõne küll siiski telefoni kaudu – kaks seadet on omavahel lihtsalt juhtmevabalt

ühendatud, kuid võivad paikneda isegi eri tubades. Sama kehtib ka sõnumite kohta. Palju kasulikumaks muutub kahe aasta eest Mac OS X-ile loodud, kuid ka platvormilt iOS tuntud meeldetuletuste funktsioon ehk notification center. Erinevate rakenduste edastatud teadete kõrvale tekivad niiöelda vidinad, mis muudavad meeldetuletused atraktiivsemaks, kuvades kasutajale korraga kogu päeva olulise info alates eelseisvatest koosolekutest kuni ilmateate ja lemmikspordiklubide värskeimate tulemusteni. Põhjaliku uuenduskuuri on läbinud ka otsingusüsteem Spotlight. Kui varem oli see peidetud ekraani ülemisse nurka, siis Mac OS X Yosemite’is on see tõstetud ekraani keskele. Välimuselt meenutab lahendus vägagi nutitelefonides kasutatavat otsingut Google Now. Uuenenud Spotlight teeb otsinguid ja vastab päringutele, tuginedes nii arvutis olevale infole kui ka internetile. Selle kaudu pääseb mugavalt ligi failidele, mille kallal on viimati tööd tehtud, kontaktidele ja ka näiteks Vikipedia artiklitele ning kätte saab muudki infot. Spotlight püüab rahuldada arvutis ringivaatamise vajadust ja olla ise peamine tööriist. Need, kes senise Spotlightiga on har-

Mõneti üllatuslik on, et HealthKiti esitleti enne kui Apple’i nutikella. Viimase tulekut oodatakse kuulduste järgi oktoobris.

junud, teavad, et see võib oluliselt muuta arvuti kasutamise harjumusi. Sügisene uuendus muudab seda veelgi.

Hulk uusi võimalusi Mobiilseadmete platvorm iOS läbib aga veel suurema uuenduse. Laua- ja sülearvuti sidumisest on juba juttu olnud, kuid see on vaid üks osa uuenevast platvormist. Ootuspäraselt esitles ettevõte terviseandmeid koguvat rakendust HealthKit, mis koondab infot kasutaja veresuhkru, pulsi, põletatud kalorite ja muu olulise kohta. Andmeid on võimalik saata ka oma tervishoiuasutusse. Rakendus HealthKit suhtleb paljude programmidega ja võimaldab infot koguda näiteks teiste tootjate pulsilugejatest, aga ka fitnessirakendustest. Samuti saab oma tervise kohta käivat infot ise sisestada ja õnnetusjuhtumi korral on teistel inimestel kasutaja telefonist võimalik kerge vaevaga teada saada tema veregrupp ja võimalikud haigused. Mõneti üllatuslik on aga, et HealthKiti esitleti enne kui Apple’i nutikella. Loomulikult räägitakse Apple’i nutikella tulekust, mis värskete kuulduste järgi toimub oktoobris. Tõenäoliselt saab sellest üks peamisi seadmeid, millega HealthKiti infot koguma hakatakse. Nii Mac OS X kui ka iOS 8 tehakse kättesaadavaks sügisel. iOS 8 saavad endale paigaldada nutitelefoni iPhone 4S või sellest värskema mudeli kasutajad, samuti tahvelarvuti iPad 2 või uuema mudeli kasutajad. Konverentsil tutvustas Apple palju teisigi uuendusi, nende hulgas uut programmeerimiskeelt Swift ja kodu automatiseerimise platvormi HomeKit.

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || TEHNIKA || 21

22 || kuulutused || postimees, 10. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Armsad sõbrad, jätan teiega hüvasti, olen saanud loa lahkuda.

Müüa 4-toal korter Annelinnas, 51 000 €. Tel 5844 5554.

Läks ajast igavikku meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Üürile anda 2 eraldi ruumi Räpinas, 30 m² ja 60 m². Tel 513 5036.

Endla Hanson

Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Kasuta klaaskiudarmatuuri – innovatiivne lahendus ehitusel. Odavam, kergem, kindlam! PMD BALTIC OÜ, tel 524 1525, www.pmdbaltic.com

16. X 1936 – 3. VI 2014

Leinavad tütar Helle ja tütretütar Hanna peredega. Ärasaatmine 11. skp. kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.

Märgid ja Langebrauni ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis vanaisa, äi ja tädipoeg

Peeter Johannson

Veoautojuhi ADR- ja ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

12. X 1940 – 6. VI 2014

Märkide ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 0040.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 16. skp. kell 14.30 Tallinna krematooriumis Pärnamäel. Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Kui linnutiivul lendab elu, sa hoolid, armastad ja aitad, ja lapsigi, kes sinu ümber, sa kallistad ja paitad – just selline on olnud sinu elu.

Veokijuhi täienduskoolitus 14., 15. ja 21., 22. juunil Tartus, Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee Pakume koolitusi TIG/MMA keevitamiserialadel. Ööbimisvõimalus kursuse kestel. Abi tööleasumisel. Info MTÜ AEEWI, tel 631 3111, 5626 6202, 5611 0314, 5611 0304, info@aeewi.ee. Pikk 38, Tallinn, www.aeewi.ee

Lahkus meie kallis

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Põltsamaa Roosiaed tuleb neljapäeval, 12. juunil Tartu turule müüma roosiistikuid. Ettetellimine tel 517 6181 või info@eestiroos.ee

Ilse Tammekand 10. IV 1922 – 5. VI 2014

Ärasaatmine 13. skp. kell 16 kodus Võruvälja 3, muldasängitamine Pauluse kalmistul. Leinav perekond

Tunne ära tuul, milles tulen taas, mille sosinais jään sind valvama. Kallist poega ja venda

Kaupo Viili

Müüa korrastatud vana talu- jm mööblit (333 ühikut). www. hansaantiik.ee, küsi lisa tel 528 2330.

13. IX 1982 – 10. VI 2006

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning vahupesu. Lisainfo 5666 0428, www.vanastuueks.ee

mälestavad 8. surma-aastapäeval ema, isa ja õde.

Pakume tööd CE-kat veoautojuhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, nädal kodus. Vajalik töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad: kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065.

Müüa mesilasperesid ja -sülemeid Tartumaal. Tel 5828 5563.

Soe kevad sul võttis käest, viis sinna, kus kallid kaimud on ees. Kurbusega hinges teatame, et meie seast on lahkunud isa, vanaisa ja vanavanaisa

Vambola Vilson 17. X 1929 – 9. VI 2014

Vajatakse harvester'i (1070) operaatorit. Tel 513 6628.

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 13. skp kell 12 Urvaste kirikus.

Ostan erinevaid EW sõjaväe märke. Maksan 120 €/tk. Tel 5808 5338.

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544 Müüa tiibeti mastifi kutsikad kennelis Barnedi. Info barnedi. weebly.com, tel 5662 3705.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901. Ostan vanu (1900–1945) fotosidpostkaarte, ka täiskirjutatuid, 5 €/tk. Tel 502 9782.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Ostame autoromusid ning korras autosid ja kaubikuid. Paku kõike! ARKist kustutamine. Tel 5678 6526.

Aktsiaseltsi Pärnuranna Golf (registrikood 10929493, Lina tn 31, Pärnu 80041) aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade. Koosolek toimub 2. VII 2014 kl 11 Pärnus Lina tn 31. Päevakord: 1. 2013. a majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. 2. Audiitori nimetamine 2014. a raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks. Nõukogu ettepanekud: 1. Kinnitada 2013. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamine. 2. Nimetada ASi Pärnuranna Golf 2014. a raamatupidamise aastaaruannet kontrollivaks audiitoriks Ernst & Young Baltic AS ja volitada ASi Pärnuranna Golf juhatust leppima audiitoriga kokku audiitori tasu suuruses. Majandusaasta aruandega saab tutvuda alates 10. VI E–R kl 8.00–16.30 aadressil Lina tn 31, Pärnu.

Tartu linnavalitsus kehtestas Variku tn 5 krundi detailplaneeringu.

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Kalju Pintsoni lahkumise puhul igaviku radadele. Leinavad Aavo, Ülo, Rossiina, Helju peredega.

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje ... (Karl Ristikivi)

Elle Tarik

10. VI 1938 – 16. III 2014

Tänumeeles mälestavad omaksed.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis tädi

Elvi Unt Ärasaatmine 11. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

ostab

Perekond Kõivopuu

kogu Eestis.

Heino Liivat

metsakinnistuid ja põllumaid Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mälestame venda ja onu. Oleme leinas Viive, Allani ja Anti peredega. Aino, Toomas, Taimo, Ülle, Derek

Nüüd viimane paat viib sind üle vee ja teisel pool vikerkaart jätkub su tee ...

Maha jäid tööd ja rõõmud ning omaksed kõik, kes vajaks veel sind.

Kalju Laur

5. X 1947 – 10. VI 2004

Abikaasat, isa ja vanaisa mälestavad 10. surma-aastapäeval lesk ja tütar perega.

Su tugev elutahe lõpuks väsis, kevadtuultes murdus elupuu. Südamlik kaastunne Viivele, Antile ja Allanile kalli abikaasa ja isa

Heino Liivati

kaotuse puhul. Maie, Kalju, Jaanus, Meelis, Kersti

Teatame kurbusega, et 6. juunil lahkus meie kallis isa

Andres Odamus Ärasaatmine 12. skp. kell 15.30 Pärnamäel Tallinna krematooriumi suures kabelis. Tütred peredega

Tiiu Oja (sünd. Märtin)

Leinan koos omastega ning mälestan head sõpra ja kursuseõde Moskvas õppimise aastatel 1964–1969. Svetlana Kaljusto perega

Lahkus igavesse unne meie kallis unustamatu

Kalju Pintson Sügavas leinas mälestavad elukaaslane Mirjam ja Margus perega. Ärasaatmine 12. skp. kell 12.30 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel. Palume pärgi mitte tuua.

Kutse on tulnud ja ma olen valmis oma rännakuks. (R. Tagore)

Teatame sügava kurbusega, et lahkus kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Mälestame lugupeetud hambatohtrit, kallist sugulast

24. II 1928 – 7. VI 2014

Aleks Raja

Tamara Rekki

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 13. skp. kell 11 Elva kabelist kalmistule.

Küllike, Jaanus, Andres, Triinu ja Kreet peredega

Tol päeval, kui igavikku üksi läksid, su mõtted meile saladuseks jäid. Ja meil on mõtteis sõnad, mis sulle ütlemata jäid.

Karin Tupits

21. XI 1968 – 10. VI 2010

4. surma-aastapäeval mälestavad ema, isa, õde ja lapsed.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Virve Visnapuu 13. XII 1921 – 4. VI 2014

Ärasaatmine 12. skp. kell 15 Tartu krematooriumis. Leinajad

Lahkus meie kallis isa ja poeg

Gert Mutso

2. II 1969 – 3. VI 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 14. skp. kell 14 Pärnamäe kabelkrematooriumis.

11. VII 1926 – 5. VI 2014

Meeta Unt

9. VI 1914 – 4. VII 2001

Alati rõõmsameelset õde ja tädi mälestavad 100. sünniaastapäeval vend ja vennatütar peredega.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Tiia Voites

19. V 1946 – 6. VI 2014

Leinavad tütred peredega. Ärasaatmine 11. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis.

Mälestame kauaaegset head kaaslast

Tiiu Oja Oleme leinas koos tütarde ja nende peredega. Tartu ekslibristid

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Oled juba mõnda aega näinud nägemust, mis piinab. Kas karta või kahetseda? Sa ei ole kunagi kartnud, kuid samas on sul oidu hoiduda ennast hävitavast tegevusest.

SÕNN Mitu ülesannet korraga? Pole viga, sest mitme asja tegemine ei ole sulle kunagi probleem olnud. Väljast võid paista aeglasena, kuid sul on omad meetodid.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 10. JUUNI 2014 || VARIA || 23

ERNIE

KAKSIKUD Tunned end rahva hulgas märgatavalt paremini kui üksinda. Nüüd ei vali sina seltskonda, vaid seltskond valib sinu, sest sul on, mida pakkuda.

Guy W. Chandler – The Problemist, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Oe4!

VÄHK Toetad kedagi, kes on just läbi käinud elu pesumasinast. See isik on alati olnud väga iseseisev ja isemeelne ning oled tema tugevusest ka ise õppinud. LÕVI

Elu ja aeg voolavad kindlas suunas. On sinu valik, kas lähed vooluga kaasa või juhid ise seda voolu. Samas oled takistuste ületamisel väga paindlik.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT LÕIN NETIS OSTUKESKKONNA LOLLIDELE KURJATEGIJATELE.

NEITSI Elu keerab uue lehekülje ja seal on asju, millest meelsamini hoiduksid. Need aga tuletavad end igal sammul meelde. KAALUD Võimalik, et nüüd tuleb järjest paar äpardust, kuid sa ei hooli sellest. Las inimesed mõtlevad, mida tahavad. Kriitikast saad aru, et oled nii või teisiti õigel teel.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Oled omamoodi õilishing ja tunned end selles rollis väga hästi. Kuna rõhutad tasakaalukust ja ausust, ei julge negatiivsed ja tumedad jõud sind puudutada.

KALJUKITS Oled oma tunnetes lausa tulikuum. Samas naudid juhtimist, sul on raske alluv olla. Seda, mida oled endast andnud – ja seda ei ole vähe –, tahad ka teistelt vastu saada.

KAS SEE ON KUIDAGI MORAALSELT PÕHJENDATUD?

MINU PÕHJENDUS ON JÄRGMINE: KÕLL-KÕLLKÕLL-KÕLL!!!

Vastused: 1. Väravajoone tehnoloogiat. 2. Rohuteaduse ehk farmaatsia- ja loomaarstiteaduskond. 3. Haagi rahupalee. 4. Nimi. 5. «Ei me ette tea» («Que Sera, Sera (Whatever Will Be, Will Be)».

AMBUR Kui oled seadnud endale eesmärgi, siis lähed selles suunas. Organisaatori- ja analüüsivõime tuleb igati kasuks. Saavutad eesmärgi, kuigi mõningate muutustega.

NIIPEA KUI MUL ON PIISAVALT PALJU KASUTAJAID, PANEN PIHTA KÕIGI BITCOINID. BUHAHAHAAA!!!

1. Millist uuendust kasutatakse Brasiilias jalgpalli MMil esmakordselt MMide ajaloos? 2. Vanasti tegutsesid Eestimaal reaalkoolid, mis üldjuhul olid kuueklassilised. Oli ka seitsmes ehk täiendusklass. Kuus klassi reaalkooli oli aga väga hea haridus, millega võeti vastu näiteks Riia polütehnikumi ja isegi Tartu ülikooli. Tõsi, vaid kahte teaduskonda. Millistesse? Täiendusklassi lõpetamine avas kõikide teaduskondade uksed. 3. Šveits kinkis kellatorni kella, Saksamaa peaväravad, Inglismaa aknad, kingitusi tõid veel Venemaa, Ungari, Hiina, Poola jt riigid. Lisaks annetasid riigid ka ehitusmaterjali. Eriline ruum hoones on Jaapani saal, mis on kaetud siidgobelääniga. Hoone arhitektuurikonkursil osales 216 arhitekti üle maailma, võitis Louis Marie Cordonnier. Mis hoonest on jutt? 4. Pole inimest, kellel seda pole. See kuulub küll vaid inimesele, ometi tarvitab ta ise seda vähem kui teised. Mis see on? 5. Milline tuntud laul on pärit Alfred Hitchcocki filmist «Mees, kes teadis ülearu» («The Man Who Knew Too Much», 1956)? Laulu viisi autor on Jay Livingston, sõnad kirjutas Ray Evans. Eestikeelsete sõnade autor on Heldur Karmo.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Sul on nii tervet mõistust kui ka oskusi. Olukord soosib ka mõnevõrra rahaga tegelemist, sest oskad väikesest summast üsna suure kasvatada. KALAD Kurba ja süngesse olukorda tuleb luua soojust, õnne ja rõõmsameelsust. Elu raputusi tuleb võtta rahulikult, sest nii või teisiti ei jää miski igavesti kestma.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kaks tsirkuseartisti peksavad keelt: «Kas kuulsid juba, et meie naishiiglane abiellus kondiväänajaga?» «Ah soo. Tead, midagi sellist ma ootasingi.» «Miks?» «Noh, ta rääkis alati, et tahab endale meest, kelle saaks ümber sõrme keerata.» ••• Raamatukaupmees soovitab kliendile üht raamatut ja räägib: «Hiljuti lasti selle raamatu autor maha ...» «Kas tõesti!» hüüab klient. «Ja kas lugeja on juba kätte saadud?» ••• «Doktor, mul on alkoholiga probleem.» «Kuidas see siis väljendub?» «See on otsa saanud!»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 10. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJONI AVALIKKU ISTUNGIT TÖÖHÕIVEREFORMIST.

NIMEPÄEV: AMALIE, MAALI, MAILA, MAILE, MAILI, MAILIS Tiina Raitviir 75, majandusgeograaf Aadu Krevald 75, kergejõustiklane ja spordipedagoog Helle Kuningas 65, näitleja Ivo Leito 43, keemik Tõnu Lensment 40, teatrijuht ja lavastaja Jaan Kuusemets 35, arhitekt Kaia Kanepi (pildil) 29, tennisist

foto: raido keskküla

VIIMANE VEERG

Telesaates «Osoon» näidatud 15-sekundiline lõik mootorrattasõidust Kihnu saarel tõi SA Kihnu Kultuuriruum juhatajale Mare Mättale kaasa väärteomenetluse. Mullu septembris kaebas televaataja pärast saadet politseile, et Mätas ei kandnud kiivrit. «4. juunil tehti otsus ja ta sai suulise hoiatuse. Menetlus on seega lõppenud,» ütles Lääne prefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht. Külgkorviga mootorratastega sõitmise traditsioon on Mätta sõnul Kihnu kultuuriruumi eripära ja sõidetud on alati ilma kiivrita. Mätta hinnangul suuline hoiatus traditsiooni ei murra ja sisuliselt miski ei muutu. BNS

TALLINN +17

RAKVERE +19

KÄRDLA +15 HAAPSALU +17

NARVA +18

3–9 m/s

Politsei tegi Kihnu naisele kiivrita sõidu eest hoiatuse

EUROOPA

ilmateenistuse sünoptik optik

Halinga vallas Pärnumaal ühes talus vabapidamisel kanu kasvatav proua tõi Pärnu Postimehe toimetusse näitamiseks oma armastatud hoolealuse munetud hiigelmuna, mis on tavapärasest kanamunast kaks korda suurem. Kui tavaliselt kaaluvad kanamunad 55–60 grammi, siis selle muna raskuseks näitas kaal koguni 125 grammi. Interneti andmeil on maailma suurim kanamuna munetud Lõuna-Ameerikas Colombias – ühe sealse farmeri kana olevat saanud hakkama 245 grammi raskuse munaga. parnupostimees.ee

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLG SELGITAB, MIKS ESINEB AASTA-AASTALT ÜHA ENAM MAKSAVÄHKI.

Tarmo Lamp 39, arendusosakonna veebimeister

Madalrõhkkonna rüpes eva-maria sula ula

Pärnumaa vabapidamisel kana munes hiigelmuna

POSTIMEES ÕNNITLEB:

PAIDE +21

Venemaal asuva madalrõhkkonna lääneservas tuleb päev mõõduka põhjakaare TARTU tuulega. PaarikümnekraaPÄRNU VILJANDI +22 +22 dine õhusoe ja päike aita+22 KURESSAARE vad niiskes õhus pärastlõu+19 naks hoovihma- ja äikesepilvedel taevasse kerkida. Suvisele ajale omaselt võib vihmasahVÕRU makaid äikegi saata. VALGA +23 +23 Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, suurem on sajuvõimaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS RANNAILM lus Ida-Eestis, võib olla äikest. Anne kanal +19 Kolmapäev, 11.06 Neljapäev, 12.06 Reede, 13.06 Puhub põhjakaare tuul 3–9 m/s, Emajõe vabaujula +19 Tallinn +8/+20 +10/+18 +10/+15 saartel ja rannikul puhanguti kuni Kakumäe rand +9 Tartu +9/+22 +9/+18 +9/+19 12 m/s. Õhutemperatuur on 17– Pirita rand +11 Narva +8/+20 +9/+17 +9/+18 23 kraadi, rannikul paiguti 15 Pärnu rand +19 kraadi. Pärnu +8/+21 +10/+20 +9/+18 Pühajärv +23 Kuressaare +9/+21 +12/+19 +11/+17 Võsu rand +16

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.06 4.09 4.19

loojub 22.36 22.17 22.39

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,0 kraadi (1876) +1,1 kraadi (1980) Tartus +30,2 kraadi (1876) 0,0 kraadi (1967)

KUUFAASID 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08

+22 +27 +26 +31 +33 +32 +32 +24 +32 +29 +16 +19 +24 +21 +21 +30 +20 +30 +22 +25 +21 +24 +23 +17 +32 +13 +17 +33 +24 +22 +26 +31 +23 +31 +33 +16 +31 +35 +14 +28 +25 +34 +29 +29 +17 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 10. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 17/24 (Himmelblå, Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Rehekivi lambad (ETV 2011) 55 Terevisioon* 11 55 Ringvaade* 12 35 ENSV: Kleit, valed ja videomakk* 13 05 SEB 33. Tartu Rattaralli* 35 Teater laulab: Jaan Tätte ja Marko Matvere 40 Titanic, 2/2 (Inglise 2012)* 15 15 Taevasina, 17/24* 16 05 Holby City haigla: Mõistuseabielu 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Elena (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Barcelona 19 15 ENSV: Hull lugu 45 Kodused mehed, 11/13 20 30 Kõige õigem eestlane (ETV 2012) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Suvefilm: Atentaat. Sarajevo 1914 (Austria-Tšehhi 2014). Ajalooline põnevusdraama 23 55 Kodused mehed, 11/13* 00 46 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Näite mäng: Renessanss Inglismaal. W. Shakespeare’i näidendid 30 Maa ja taeva vahel, 1/10* 10 00 Kirjandusfestival HeadRead: William Boyd* 40 Metsakuningriik* 11 35 EÜE segu, 1/6: Mõte* 12 00 Tädi Rose (Eesti Telefilm 1968) 12 31 ERR uudised 17 00 Projekt “Square”, 1/3: Elu e-riigis 18 00 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 20 Väikese Muti seiklused 30 Arva ära, kui palju ma sind armastan 40 Mesilane Maia 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Loomaaia tee 64: Lugu maailma parimast jõulupuust 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Metsapeatus, 1 20 15 Ümber India ookeani koos Simon Reeve’iga, 1/6: Lõuna-Aafrikast Sansibarile* 21 15 AegRuum Kood, 2/3: Vormid 22 15 Teaduspalavik, 2/6: Salasilm 45 Kissinger 00 20 Keeluaja kuningas: Georgia virsikud 01 25 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 155/163* 07 40 Imeline võlukunst 08 05 Suvereporter* 09 10 Armastus ja karistus, 1* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Suvi mere ääres (Saksa 1995)*. Romantiline draama 13 30 Peitusemeistrid* 14 00 Lindprii: Otsatu suvi 55 Punased roosid, 774/800 16 00 Küladetektiivid, 11: Magus rõõm 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 156/163 18 00 Armastus ja karistus, 2 20 00 Suvereporter 21 00 Krimi 30 Nuuskija 22 35 NCIS Los Angeles: Kameeleon 23 35 Kalailm. Uus saade 00 05 Saladuste kütid: Greifide kamp 01 05 Jahtunud jälg: See naine 50 Kaks ja pool meest: Veel üks öö Neil Diamondiga* 02 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Zimbabwe ja Zambia 55 Mentalist: Punase vaiba ravi 03 35 Suvereporter* 04 25 Mesinädalad Provence’is (Saksa 2013)*. Romantiline draama

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 11* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 6, 4: Blondid, 1* 12 10 Ootamatult isaks 2, 21: Lähivaade 35 Ootamatult isaks 2, 22: Ma tahan oma kullakest tagasi 13 05 Suvesangarid* 35 Ameeriklased 1, 2* 14 30 Seitsmes taevas 9, 11: Wayne’i maailm 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 12 16 50 Midsomeri mõrvad 2, 2: Kägistaja mets 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 5: Blondid, 2 21 00 Kupli all 1, 2: Tuli 22 00 Suvesangarid, 5 30 Padjaklubi 1, 2 23 30 Baikerid (USA 2003). Märul 01 40 CSI kriminalistid 13, 9 02 35 Sündmus, 11: See ei olnud veel kõik, 1 03 15 Wilfred 1, 4 35 Padjaklubi 1, 2* 04 15 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 90/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 201* 45 Küladetektiivid, 197: Jumala karistav käsi 10 40 Beebiminutid: Muutused pärast sünnitamist 45 Südametukse, 80 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 1/11* 13 50 Staariminutid: Angelina Jolie; John Travolta 14 00 Naistevahetus 11: Perekonnad Kuncaitis ja Zdazinsky 15 00 Naistevahetus 11: Envy & Loudon 16 00 Ameerika tippmodell 15, 7/13 17 00 Superlapsehoidja: Collinsi pere 18 00 Doktor Oz: Igavese nooruse allikas 19 00 Kodus ja võõrsil, 5776 30 Emmerdale, 202 20 00 Kuula mu laulu, 6 21 00 Kadunud 22 00 Naisuurijad: Võidujooks ajaga 23 00 Poissmees, 2/11 00 45 Suvereporter 01 35 Ameerika tippmodell 15, 7/13* 02 20 Miljonäri salamissioon 03 05 Kuula mu laulu, 6* 55 Staariminutid: Michael Douglas 04 00 Südametukse, 80* 45 Suvereporter*

06 30 Merevaade* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 102: Blond, kaunis ja surnud* 09 20 Conan, 225* 10 10 Näljased meremehed, 21: Mevagissey* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 5/86* 14 25 Knight Rider, 10: Nii seest kui väljast* 15 20 Näljased meremehed, 22/50: Fowey 16 15 Komissar Rex, 103: Õnne sünnipäevaks! 17 10 Supermani uued seiklused, 6/86: Noored geeniused 18 05 Knight Rider, 11/90: Lõplik otsus 19 00 Galileo 30 Peitusemeistrid 20 00 Tuvikesed: Ta mängis bingot*; Kasutajasõbralik* 21 00 Kaks ja pool meest: Umbes nagu nekrofiilia* 30 Hawaii kelmid ja pühakud (USA 2004). Krimikomöödia 23 10 Rooli võim* 40 Conan, 226/483: Seth Rogen, Phillip Phillips 00 35 Kaks ja pool meest: Kõõmaprobleemid 01 00 Tuvikesed: Filmimehed; Tuvikeste lemmikosad 50 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 15, 10: Audiitor* 11 00 Sündinud tapjaks (USA 1994)*. Märul 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Malaisia, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 11: Viimane päev 17 00 A-Rühm 4, 17: Hullu Wayne`i oodates 18 00 Perepea 5, 14: Võite suudelda... kutti, kes soovib seda* 30 Simpsonid 2, 1* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 5-6: Shelter Island; Elu lõpuni õnnelikult 20 00 Perepea 5, 15: Petergeist 30 Simpsonid 2, 2: Simpson ja Delila 21 00 Betty White ja ulakad vanurid 1, 2 30 Projekt Lazarus (USA 2008). Põnevik 23 35 Puhkus Mehhikos 2, 30; ekstra 2, 30 00 50 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 5-6: Shelter Island*; Elu lõpuni õnnelikult* 01 50 Malaisia, 6* 02 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 55/142* 45 Päevakava* 10 00 Terve tervis* 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Ülekanne Riigikogust* 14 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 19/304* 17 00 Armuleek, 20/304* 45 Armuleek, 21/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 56/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Gordioni sõlm, 1/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Mõtleme taas 22 15 Poolkuu. Igor Gräzin 45 Cash (Prantsuse 2008). Mängufilm 00 10 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Margit Kilumets 09 45 Laste lood. Jubejutud, 1. Loeb Garmen Tabor 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Asjad, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik, Arp Müller 14 05 Reporteritund. Tarmo Maiberg 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Nostalgia* 22 05 Sport 30 Asjad* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Kauamängiv* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Osavad käed, 2. Clifford Simaki ulmejutt “Osavad käed”. Gordon tellib firmast “Osavad käed” endale tehiskoera. Algavad sekeldused. 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Mängib Lõuna-Hollandi Filharmooniaorkester Kees Baklesi juhatusel. Cesar Franck – Sümfoonilised variatsioonid (solist Roger Muraro), Claude Debussy – Mer, Maurice Ravel – Süit nr 2 “Daphnis ja Chloe”. Kontsert toimus 23. märtsil 2014 Amsterdami Concertgebouw’s. 11 05 Album. Uut albumit tutvustab Miina Pärn. 12 02 Delta. Kersti Inno 15 15 Amadeus + 16 05 Eesti interpreedid. Laine Leichter. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis 21 00 Nyyd-muusika. Witold Lutoslawski. Märt-Matis Lille loeng Poola helilooja Witold Lutoslawskist, helilooja surmast möödus tänavu 20 aastat. 22 05 Fantaasia. Vallo Järvis 00 05 Nokturn